\id HEB - Zanaki Hebrews \ide UTF-8 \h Abheeburania \toc3 Abheeburania \toc2 Abheeburania \toc1 Enyaarubha ku Bheeburania \mt2 Enyaarubha ku \mt1 Bheeburania \imt Obhutaangiro \ip Omukaami we enyaarubha ku Bheeburania atamenyekeeni kweetwe, eratura kubha omweega Pauro, Ruuka, Barinaaba, kasi wuundi. Omukaami we enyaarubha yino yaari Mukrisito wuno yaari amenyiri kisi Eriiragano rye Ekare. Abhasomi bhaaru bhariiseega kubha, enyaarubha yino ekaamirwe hano eriiseengerero rya Taatabhugya rya mumugye gwa Yerusaremu rikyaari kugwiisibhwa. Eriiseengerero riyo, rikagwiisibhwa omwaaka gwa miroongo muhuungati (70) okurwa hano Yeesu Krisito yiibhwiirwe. \ip Omukaami we enyaarubha yino, yaari arakaamira Abhakrisito bhe Ekiyahudi bhano bhaari bhakunyaakibhwa na abhaatu bhano bhaari bhakuhakania obhwiikirirya bhwaabhu. Omukaami yaari arabheerekya kubha Yeesu akaaza okukuunaania emigiro gya Musa kwo okwiiruusya kye ekimweeso kyo obhuriingʼaani, wuno ewe omweene aranagya okutuurya abhaatu. Akakora ego kwo okukaama emikiriri miroongo esaasabha (60) okurwa Mwiiragano rye Ekare rino rikweerekya kyeego Yeesu Krisito akakuunaania obhurooti na amahokya go omuseengeri omukuru wa Abhayahudi. Yeesu omweene aranagya okutuurya abhaatu, kwe ekigirirye ewe ni Mwaana wa Taatabhugya, Omuseengeri Omukuru omukuunaania. \ip Amiiseego go omukaami gaari ni kweerekya kubha Yeesu niwe akweerekya obhuguungo bhwa Taatabhugya. Niwe akukumiirirya kubha Krisito ni mukuru kukira maraika, abhakaangati na abhaseengeri bhoosi. Kwe enzira ya Krisito, abhaatu bhoosi bharasuungʼaana obhutuurya bhwe eheene. \c 1 \s Taatabhugya akeereenie kuhitira ku Mwaana waaye \p \v 1 Ekare hayo, Taatabhugya akakeerenia na bhazaazi bheetu maanga maaru kwa nzira nzaru, okuhitira kubharooti. \v 2 Nawe muziisiku zino zyo obhuteero, Taatabhugya agaambiri na neetwe kuhitira ku Mwaana waaye.\f + \fr 1:2 \fr*\fk Omwaana waaye\fk*\ft . Rora \ft*\it Omwaana wa Taatabhugya\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\f* Akamusora Omwaana wuyo agabhe ebhigiro bhyoosi, kweeki kuhitira kweewe Taatabhugya akateema ekyaaro. \v 3 Omwaana wuyo ni rumesyo rwo obhuguungo bhwa Taatabhugya, na niwe ekireengyo kye eheene kya Taatabhugya. Aragirya ebhigiro bhyoosi bhye ekyaaro bhigeenderere kubhaho kubhunagya bhwe engʼana yaaye yo obhuturo. Neewe akiiruusya kubha ekimweeso kyo okuruusya abhaatu ebhibhi, akagya mwiisaaro, akiikara orubhaara rwo obhuryo rwo Omukuru, Taatabhugya. \s Yeesu ni mukuru kukira maraika \p \v 4 Taatabhugya akamukora Omwaana waaye abhe omukuru kukira bhamaraika,\f + \fr 1:4 \fr*\fk Bhamaraika\fk*\ft . Rora engʼana \ft*\it maraika\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\f* kyeego yamuheeri eriina rino ni ikuru kukira ga bhamaraika. \v 5 Ni heene, kwo okubha atariho maraika wuno Taatabhugya yamubhuuriiri amangʼana gano yabhuuriiri Yeesu, \q “Awe ni Mwaana waane, \q reero niho nibharaarikiiri kubha awe ni mwaana waane.”\f + \fr 1:5a \fr*\xt Rora Zaburi 2:7.\xt*\f* \m Na Taatabhugya ataagaambiri kwiiguru wa maraika wowoosi, \q “Enye ndabha Wiise waabhu, \q neewe arabha Omwaana waane.”\f + \fr 1:5b \fr*\xt Rora 2 Samweeri 7:14.\xt*\f* \m \v 6 Kweeki, hano Taatabhugya yamutumiri Omwaana waaye omweene mukyaaro, akabhuga, \q “Bhamaraika bhoosi bha Taatabhugya bhamuseengere Omwaana wuyo.”\f + \fr 1:6 \fr*\xt Rora Obhuhiiti bhwe Emigiro 32:43.\xt*\f* \m \v 7 Na iguru wa bhamaraika akabhuga, \q “Enye nirakora bhamaraika bhaane bhabhe kyo obhukama,\f + \fr 1:7a \fr*\fk Obhukama \fk*\ft ku Kiyunaani rino obhugazuro bhwo \ft*\fqa obhukama \fqa*\ft ne \ft*\fqa ekoro\fqa*\ft .\ft*\f* \q na abhabhagati bhaane bhabhe kye emireengeeri gyo omuriro.”\f + \fr 1:7b \fr*\xt Rora Zaburi 104:4.\xt*\f* \m \v 8 Nawe iguru wo Omwaana waaye akabhuga, \q “Awe Taatabhugya orabhaaha kirakeego na kirakeego, \q no obhukaangati bhwaazo bhurabha bhwe eheene. \q \v 9 Awe oseegiri eheene, \q na ohaabhiihirirwa amabhi. \q Kweego enye, Taatabhugya waazo, \q nikuhakiri amaguta go obhuzomererwa, \q okubha nikukore omukuru, \q kukira abharikyaazo bhoosi.”\f + \fr 1:9 \fr*\xt Rora Zaburi 45:6-7.\xt*\f* \m \v 10 Kweeki Taatabhugya akamubhuurira Omwaana waaye, \q “Awe Omukuru naawe okateema ekyaaro kubhutaangiro hayo, \q awe naawe okateema eriisaaro ni mirimo gya amabhoko gaazo. \q \v 11 Ebhigiro bhiyo bhyoosi, \q bhiranyara kye eziingibho, \q nawe awe orabhaho kirakeego. \q \v 12 Awe orabhikunyakunya ebhigiro bhiyo kye eziingibho, \q bhirakyoosibhwa kye eziikabhuuti. \q Nawe awe otakwiikyoosya na rumwe, \q naabhe emyaaka gyaazo gitana bhuteero.”\f + \fr 1:12 \fr*\xt Rora Zaburi 102:25-27.\xt*\f* \m \v 13 Taatabhugya ataamubhuuriiri maraika wowoosi, \q “Wiikare orubhaara rwaane rwo obhuryo, \q tee hano nikutuura abhabhisa bhaazo \q iyaasi wa amaguru gaazo.”\f + \fr 1:13 \fr*\xt Rora Zaburi 110:1.\xt*\f* \m \v 14 Kweego, bhamaraika ni kigiroki? Ni bhabhagati bha Taatabhugya, kweeki ni koro zino Taatabhugya akuzitumania, zigeende kubhahokeerya abhaatu bhano bharaatuuribhwe. \c 2 \s Obhutuurya obhukuru bhwa Taatabhugya \p \v 1 Kweego, twiiriihe bhukongʼu kumangʼana gano twiigwiiri, okubha tutaaza tukagatiga. \v 2 Tumenyiri kubha emigiro gya Taatabhugya gino bhazaazi bheetu bhaasuungʼaaniri okuhitira kubhamaraika,\f + \fr 2:2 \fr*\xt Rora Amahokya ga Abheega 7:53; Rora Abhagaratia 3:19.\xt*\f* gyaari no obhuturo. Kweego, abhaatu bhoosi bhano bhataari kugigwaata no okwiigwa, Taatabhugya akabhatema kuriingʼaana ne ebhibhi bhyaabhu. \v 3 Eraabhe gakakoreka ego kweebho, bhoono etwe turanagyabhwi kuhona okutemwa, eraabhe tutakumura obhutuurya obhukuru kya bhuno? Omukuru Yeesu niwe akataanga kuraarika obhutuurya bhuyo, na abhaatu bhano bhaamwiigwiiri, bhakamenyeekererya kweetwe kubha ni bhwe eheene. \v 4 Taatabhugya woosi yaari areerekya kubha obhutuurya bhuyo ni bhwe eheene kwo okukora ekyeerekenio, ebhitiika ne ebhiruguuro bhya tuubho maanga nzaru. Kweeki akabhatwaania abhaatu ebhihaanwa bhye Ekoro Muhoreeru\f + \fr 2:4 \fr*\fk Ekoro Muhoreeru\fk*\ft . Rora amangʼana gano mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* kyeego bhurya omweene yaari akweenda. \s Okwiiyiikya kwa Yeesu \p \v 5 Tumenyiri kubha Taatabhugya ataatuuriri ekyaaro ekihya, kino tukugaamba amangʼana gaaku, iyaasi wo obhukaangati bhwa bhamaraika. Nawe omuutu wumwe aruusirye obhumenyeekererya bhuno mu Makaamo Amahoreeru, \q \v 6 “Omuutu ni kigiroki naabhe awe Taatabhugya omwiiseegere? \q Omuutu ni weewi naabhe omumurye? \q \v 7 Okamukora omuutu kubha omusuuhu kukira bhamaraika kwe eriibhaga iguhi. \q Omuheeri obhuguungo no obhusuuku, \q \v 8 no okutuura ebhigiro bhyoosi iyaasi wo obhukaangati bhwaaye.”\f + \fr 2:8 \fr*\xt Rora Zaburi 8:4-6.\xt*\f* \m Kweego Taatabhugya akamutuura omuutu okubha abhe arakaangata ebhigiro bhyoosi, okutama kutiga naabhe ekigiro kimwe. Obhugazuro bhwaku ni kubha, kitaariho kigiro kyokyoosi kino omuutu atakibhaahiri. Nawe kwa bhoono tutakumurora omuutu arakaangata ebhigiro bhiyo bhyoosi. \v 9 Nawe turamurora Yeesu, wuno Taatabhugya akamukora kubha omusuuhu kukira bhamaraika kwe eriibhaga iguhi. Taatabhugya yeerekirye abhaatu orubhaango kwo okumutuura Yeesu akwe kwiiguru ya abhaatu bhoosi. Bhoono Taatabhugya amuheeri obhuguungo no obhusuuku, kwe ekigirirye kyo okunyaakibhwa no okukwa kwaaye. \p \v 10 Kwo okubha akeenderwa ewe, wuno kwiiguru waaye na kwe enzira yaaye ebhigiro bhyoosi bhibheeriho, okureeta abhiikirirya bhaaru bhabhuhikire obhuguungo bhwaaye. Kweego akamukuunaania Yeesu kwe enzira yo okunyaakibhwa, okubha abhe omutaangi wo obhutuurya. \p \v 11 Yeesu hamwe na abhaatu bhano akubheerya ebhibhi bhyaabhu, bhoosi bhaanawe Wiise wumwe. Nikyo ekigirirye Yeesu atakurora eziisoni okubhabhirikira abhahiiri bhaaye. \v 12 Yeesu akabhuga ku Taatabhugya, \q “Niragaamba amahokya gaazo amakuru kubhahiiri bhaane, \q ndeemba ameembo go okukukumya gatigati we esaango yaabhu.”\f + \fr 2:12 \fr*\xt Rora Zaburi 22:22.\xt*\f* \m \v 13 Kweeki akabhuga, \q “Nirabha niramwiisigira Taatabhugya.”\f + \fr 2:13a \fr*\xt Rora Isaya 8:17.\xt*\f* \m Na kweeki akabhuga, \q “Enye niri hano hamwe na abhaana bhano Taatabhugya aniheeri.”\f + \fr 2:13b \fr*\xt Rora Isaya 8:18.\xt*\f* \p \v 14 Ambe, kwo okubha abhaana bhayo bhane emibhiri na amanyiinga, Yeesu neewe akaaza akabha no omubhiri kya neetwe. Akakora ego, okubha kuhitira oruku rwaaye, ahize managa ga Seetaani,\f + \fr 2:14 \fr*\fk Seetaani\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* wuno ano obhunagya bhwo okugirya abhaatu bhabhe bharakwa. \v 15 Yeesu akakwa okubha abhatuure obhwiiragaanzi abhaatu bhano bhaari abhagya kwe ekigirirye kyo okwoobhoha oruku mubhwiikari bhwaabhu bhwoosi. \v 16 Kweego, gari mwaasi kubha Yeesu atiiziri kubhasakirya bhamaraika, nawe akaaza okubhasakirya abhaatu bho orwiibhuro rwa Aburahamu.\f + \fr 2:16 \fr*\fk Abhaatu bho orwiibhuro rwa Aburahamu\fk*\ft , ni bhano bhakumwiikirirya Yeesu, nibho abhaana bha Aburahamu. Rora \ft*\it Aburahamu\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu. \xt Rora Abhagaratia 3:7.\xt*\f* \v 17 Kwo obhugazuro bhuyo, akeenderwa kubha kya abhahiiri bhaaye mumangʼana goosi, okubha abhe Omuseengeri Omukuru\f + \fr 2:17 \fr*\fk Omuseengeri Omukuru\fk*\ft . Rora \ft*\it abhaseengeri\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\f* we ebhigoongi no omuheene mumirimo gyaaye embere wa Taatabhugya. Kwe enzira yiyo abhe ekimweeso kyo okwiigaania abhaatu na Taatabhugya, okubha Taatabhugya abhaabhire abhaatu ebhibhi bhyaabhu. \v 18 Kwo okubha Yeesu akasakibhwa no okunyaaka, aranagya okubhasakirya naabhe bhano bhakusakibhwa. \c 3 \s Yeesu ni mukuru kukira Musa \p \v 1 Kweego, abhahiiri bhaane abhahoreeru, bhano mukugwaatana mumbirikiriro ya Taatabhugya, mwiiseege iguru wa Yeesu, wuno ni Mweega wa Taatabhugya kweeki ni Museengeri Omukuru wuno tukumwiikirirya. \v 2 Yeesu yaari muheene kukora goosi gano Taatabhugya yamusoriri akore, kyeego Musa\f + \fr 3:2a \fr*\fk Musa\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* neewe yaari omukaangati omuheene wa abhaatu bhoosi bha munyuumba ya Taatabhugya, nibho Abhiiziraeri.\f + \fr 3:2b \fr*\xt Rora Obhubhari 12:7.\xt*\f* \v 3 Omwoomboki ahaahaabhwa obhusuuku kukira enyuumba yino yoombokiri, egoego Yeesu neewe areenderwa okuguungibhwa bhukongʼu kukira Musa. \v 4 Enyuumba yoyoosi ehoombokwa no omwoomboki omurebhe, nawe Taatabhugya niwe Omwoomboki Omukuru we ebhigiro bhyoosi. \p \v 5 Musa yaari omubhagati omuheene kubhaatu bha munyuumba ya Taatabhugya. Emirimo gyaaye gyaari ni kubhabhuurira abhaatu bhayo goosi gano Taatabhugya yaari yiiseegiri okugaamba embere eyo. \v 6 Nawe, Krisito ni Mwaana omuheene wuno akwiimeererera abhaatu bha munyuumba ya Taatabhugya. Na neetwe ni bhaatu bhe enyuumba yaaye kyeego turaageenderere okwiikongʼeererya no okwiizuungya mugano tukwiisigira. \s Obhurekya iguru yo okwaanga okwiikirirya \p \v 7 Kweego, tukweenderwa okwiitegeerera gano Ekoro Muhoreeru akubhuga mu Makaamo Amahoreeru, \q “Reero, hano muriigwe eriiraka rya Taatabhugya, \q \v 8 mutabha murazikora eziikoro zyeenyu kubha kongʼu, \q kyeego bhazaazi bheenyu bhaari bhakwaanga okukaangatibhwa neenye, \q hano bhaari bhakunisakya mwiitirigo. \q \v 9 Mwiitirigo eyo, niyo bhazaazi bheenyu bhaari bhakunisakya \q yiingabha nikabhakorera ebhitiika bhyaaru kwe emyaaka miroongo ene (40). \q \v 10 Kwe ekigirirye kiyo nikabhiihirirwa no orwiibhuro runo, nikabhuga, \q ‘Eziisiku zyoosi ni bhaatu bhano bhabhuriri muziikoro zyaabhu, \q ni bhaatu bhano bhatakweenda okutuniirira eziinzira zyaane.’ \q \v 11 Kweego nikatiinda no okwiirahira, nikabhuga, \q ‘Nitakubhiikirirya na rumwe abhaatu bhayo okusikira hagiro ho okumuunya, \q hano nibhanwiiri kwiiguru waabhu.’ ”\f + \fr 3:11 \fr*\xt Rora Obhubhari 14:21-23; Zaburi 95:7-11.\xt*\f* \p \v 12 Abhahiiri bhaane, mwiiriihe okubha ataaza akabhaho omuutu wowoosi gatigati weenyu wuno ane ekoro embiihu, wuno atakwiikirirya, kweeki araanga okumutuniirira Taatabhugya wuno ari muhoru kirakeego. \v 13 Nawe mwiitoongere ekoro emwe kweemwe eziisiku zyoosi zino tukubhirikira “Reero,” okubha mutaaza mukangʼeenwa ne ebhibhi no okwaanga okumwiikirirya Taatabhugya. \v 14 Eraabhe turakora omukya okumwiisigira Taatabhugya tee obhweemero bhwo obhuhoru bhweetu, kyeego tukumwiisigira okurwa obhweemero, turi hamwe na Krisito. \v 15 Muhiite gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, \q “Reero, hano muriigwe eriiraka rya Taatabhugya, \q mutabha murazikora eziikoro zyeenyu kubha kongʼu, \q kyeego bhazaazi bheenyu bhaari bhakwaanga okukaangatibhwa neenye.”\f + \fr 3:15 \fr*\xt Rora Zaburi 95:7-8.\xt*\f* \p \v 16 Angu, ni bhaatuki bhano bhiigwiiri eriiraka rya Taatabhugya, nawe bhakaanga okukaangatibhwa neewe? Mbe, bhataari bhoosi bhano bhaakaangatiibhwe na Musa okurwa mukyaaro kya Misiri? \v 17 Kweeki, ni bhaatuki bhano Taatabhugya yabhatiindiiri kwe emyaaka miroongo ene (40)? Mbe, bhatari bhoosi bhano bhaakoriri ebhibhi no okukwa mwiitirigo? \v 18 Kweeki, ni bhaatuki bhano Taatabhugya akiirahira kubha atakubhahaatira na rumwe kusikira ahagiro ho okumuunya hano abhanwiiri kwiiguru waabhu? Mbe, bhatari bhoosi bhano bhakaanga okumwiigwa? \v 19 Kweego, tumenyiri kubha, abhaatu bhayo bhakatamwa kusikira ahagiro ho okumuunya, kwo okubha bhakaanga okumwiikirirya Taatabhugya. \c 4 \s Okumuunya kwa abhaatu bha Taatabhugya \p \v 1 Ambe, obhurage bhwa Taatabhugya bhwa abhaatu kusikira ahagiro haaye ho okumuunya bhukyaari bhuriho. Kweego tubhe meeso, okubha omuutu wowoosi gati weenyu ataaza kutamwa kusikira ahagiro hayo. \v 2 Etwe turwaaziirwe amangʼana amazomu ga ahagiro ho okumuunya, kyeego bhazaazi bheetu nabho bhaarwaaziirwe. Nawe amangʼana gayo gataabhasakiirye kyokyoosi, kwo okubha bhakiigwa, nawe bhatiikiriirye.\f + \fr 4:2 \fr*\fk Nawe amangʼana gayo gataabhasakiirye kyokyoosi, kwo okubha bhakiigwa, nawe bhatiikiriirye. \fk*\ft Amakaamo agaandi ge Ekiyunaani garabhuga, \ft*\fqa Nawe amangʼana gayo gataabhasakiirye kyokyoosi, kwo okubha hano bhakiigwa, bhataagwaateeni na abhaandi bhano bhakiikirirya.\fqa*\f* \v 3 Etwe bhano tukumwiikirirya Taatabhugya, turasikira hagiro hayo ho okumuunya. Nawe kubhano bhatakumwiikirirya, Taatabhugya arabhuga, \q “Nikatiinda no okwiirahira, nikabhuga, \q ‘Nitakubhiikirirya na rumwe abhaatu bhayo okusikira hagiro ho okumuunya, \q hano nibhanwiiri kwiiguru waabhu.’ ”\f + \fr 4:3 \fr*\xt Rora Zaburi 95:11.\xt*\f* \m Taatabhugya akabhuga kweego, yiingabha yaari akuunaanirye emirimo gyaaye gyoosi kweemera okuteemwa kwe ekyaaro. \v 4 Ahagiro aharebhe mu Makaamo Amahoreeru, gakaamirwe iguru yo orusiku rwa muhuungati kubha, “Orusiku rwa muhuungati, Taatabhugya akamuunya okukora emirimo gyaaye gyoosi.”\f + \fr 4:4 \fr*\xt Rora Obhweemero 2:2.\xt*\f* \v 5 Nawe mu Makaamo Amahoreeru gi iguru hayo, Taatabhugya akabhuga, \q “Nitakubhiikirirya na rumwe abhaatu bhayo okusikira hagiro ho okumuunya, \q hano nibhanwiiri kwiiguru waabhu.”\f + \fr 4:5 \fr*\xt Rora Zaburi 95:11.\xt*\f* \p \v 6 Yiingabha bhazaazi bheetu bhaari bho okutaanga kurwaazirwa amangʼana amazomu ga ahagiro ho okumuunya, nawe bhakatamwa okusikira hagiro hayo, kwe ekigirirye bhaari bhatakumwiigwa Taatabhugya. Ambe, okutuukana na gayo, omweeya guriho kubhaatu abhaandi okusikira hagiro hayo ho okumuunya. \v 7 Kweego, Taatabhugya akatuura orusiku oruundi rwo okusikira hagiro ho okumuunya, runo rukubhirikirwa, “Reero.” Bhazaazi bheetu bhaatamirwe okusikira ahagiro ho okumuunya. Kweego kwe emyaaka myaaru okuhita, Taatabhugya akagaamba orusiku oruundi kuhitira kumutemi Daudi,\f + \fr 4:7a \fr*\fk Daudi\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* amangʼana gano gamariri kugaambwa, \q “Reero, hano muriigwe eriiraka rya Taatabhugya, \q mutabha murazikora eziikoro zeenyu kubha kongʼu.”\f + \fr 4:7b \fr*\xt Rora Zaburi 95:7-8.\xt*\f* \p \v 8 Eraabhe Yoshua yaangabheeri abhaheeri abhaatu ahagiro ho okumuunya, Taatabhugya atiingagaambiri kweeki kwiiguru yo orusiku oruundi rwo okumuunya.\f + \fr 4:8 \fr*\fk Orusiku rwo okumuunya\fk*\ft . Rora amangʼana gano mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* \v 9 Kweego, kukyaari kuriho okumuunya kwa abhaatu bha Taatabhugya. \v 10 Omuutu wowoosi wuno akusikira hagiro hayo ho okumuunya hano Taatabhugya abhanwiiri, aramuunya okukora emirimo gyaaye, kyeego Taatabhugya akamuunya hano yamariri mirimo gyo okuteema ekyaaro. \v 11 Ambe, tukore omukya kusikira ahagiro hayo ho okumuunya. Tubhe turakora ego, okubha ataaza kubhaho muutu wowoosi atamwe okusikira kwe ekigirirye kyo okutama okumwiigwa Taatabhugya, kyeego bhazaazi bheetu bhaakoriri. \p \v 12 Engʼana ya Taatabhugya ni horu, kweeki ene eziinguru, kweeki yoogohiri bhukongʼu kukira nyaambato yoyoosi. Kyeego bhurya nyaambato ekunagya okumusoma omuutu tee mumaguha gaaye, egoego engʼana ya Taatabhugya eranagya okumusoma omuutu no okusikira muusi bhukongʼu mukoro yaaye. Kweeki erakuundukura amiiseego gano ekoro yo omuutu ekweenda. \v 13 Kitariho kigiro kyokyoosi kino kiibhisiri embere wa Taatabhugya. Ebhigiro bhyoosi bhiri mwaasi embere waaye, neetwe tureenderwa okumubhuurira amahokya geetu kyeego tukiikara. \s Yeesu niwe Omuseengeri Omukuru \p \v 14 Ambe, tuno Omuseengeri Omukuru wuno akagya no okusikira mwiisaaro, niwe Yeesu Omwaana wa Taatabhugya. Kwe ekigirirye kiyo, tugwaatirire gano tukugiikirirya. \v 15 Omuseengeri Omukuru wuyo, niwe amenyiri obhunyookobhu bhweetu, kwo okubha akasakibhwa na Seetaani kwe eziinzira zyoosi kyeego etwe, nawe ewe ataakoriri ebhibhi. \v 16 Kweego tubhe abhakaru okwiisuka embere we ekituumbi kyo omuriinga kya Taatabhugya wo orubhaango, okubha aturorere ebhigoongi no okutuha orubhaango rwo okutusakirya eriibhaga rya ameendi geetu. \c 5 \nb \v 1 Abhaseengeri abhakuru bhoosi bhahaasorwa gati wa abharikyaabhu, okubha bhiimeererere emirimo gya Taatabhugya kwiiguru wa abhaatu. Kweeki ebho bhahaamuruusirya Taatabhugya ekimweeso kwiiguru we ebhibhi bhya abhaatu. \v 2 Omuseengeri omukuru aranagya kubharorera ebhigoongi abhaatu bhano bhakukora ebhibhi okutama okumenya, kwe ekigirirye omweene ni mutemya we ebhibhi. \v 3 Nikyo ekigirirye areenderwa okuruusya ekimweeso kwiiguru ye ebhibhi bhyaaye omweene, kyeego akuruusya ebhimweeso ebhiindi kwiiguru ye ebhibhi bhya abhaatu abhaandi.\f + \fr 5:3 \fr*\xt Rora Abharaawi 16:11-19.\xt*\f* \v 4 Atariho omuutu wuno akunagya okwiituura kubha omuseengeri omukuru, nawe Taatabhugya niwe wuno akumusora, naabhe Haruuni\f + \fr 5:4 \fr*\fk Haruuni \fk*\ft niwe wuno yaari omuseengeri omukuru wo okutaanga. \ft*\xt Rora Okurwa 28:1-3.\xt*\f* yaari asorirwe na Taatabhugya. \p \v 5 Niigo ego, Krisito atiikomeereerye omweene obhusuuku bhwo okubha Omuseengeri Omukuru, nawe Taatabhugya niwe akamusora no okumubhuurira, \q “Awe ni Mwaana waane, \q reero niho nibharaarikiiri kubha awe ni mwaana waane.”\f + \fr 5:5 \fr*\xt Rora Zaburi 2:7.\xt*\f* \m \v 6 Kweeki akagaamba ahagiro ahaandi mu Makaamo Amahoreeru, \q “Awe naawe omuseengeri kirakeego, \q kyeego Merikizedeki\f + \fr 5:6a \fr*\fk Merikizedeki \fk*\ft yaari omuseengeri wuno yaari akumuseengera Taatabhugya mumugye gwa Yerusaremu hano Aburahamu yaari muhoru. \ft*\xt Rora Obhweemero 14:17-20.\xt*\f* yaari.”\f + \fr 5:6b \fr*\xt Rora Zaburi 110:4.\xt*\f* \p \v 7 Hano Yeesu yaariho mukyaaro kino, akasabha, akiisasaama no okurira kwiiraka ikuru na kwe eziingusuri ku Taatabhugya wuno ana amanaga go okumutuurya okurwa muruku.\f + \fr 5:7 \fr*\xt Rora Mataayo 26:36-45; Mariko 14:32-42.\xt*\f* Taatabhugya yaari arasuungʼaana amasabhi gaaye kwe ekigirirye kyo okwiiyiikya kwaaye. \v 8 Yiingabha Yeesu ni Mwaana wa Taatabhugya, akeega okumwiigwa Taatabhugya kwe enzira ye enyaako yino yaari ekumubhona. \v 9 Ambe, kuriingʼaana na gayo, Taatabhugya akamukora angʼarire kubha esimuka yo obhutuurya bhwa kirakeego kubhaatu bhoosi bhano bhakumwiigwa Yeesu. \v 10 Taatabhugya akamutuura kubha Omuseengeri Omukuru kyeego Merikizedeki yaari. \s Obhurekya iguru yo okutiga obhwiikirirya \p \v 11 Tuna amangʼana maaru go okugaamba iguru wa Yeesu kubha Omuseengeri Omukuru, nawe ni kukongʼu kubhabhuurira kwe ekigirirye mutari bhaangu okugamenya. \v 12 Kwiibhaga rino emwe mureenderwa kubha abheegya bha abharikyeenyu, nawe emwe mukyaari mureenda omuutu wo okubheegya ameegyo go obhweemero bhwe engʼana ya Taatabhugya! Emwe muri kya abhaana abharere bhano bhakukooka, na bharatamwa kurya ebhyaakurya ebhikongʼu. \v 13 Kweego, omuutu wuno akukooka ni murere wuno atamenyiri amazomu naabhe amabhiihu. \v 14 Nawe abhaatu bhano bhakongʼiri nibho bhano obhona bhakurya ebhyaakurya bhikongʼu. Abhaatu bhayo bheegiri okumenya amazomu na amabhiihu. \c 6 \p \v 1 Kweego, tutasaaga kugano tukeega kwiiguru wa Krisito mubhutaangiro, nawe tukore omukya okugeenderera okweega, okubha tubhe twiikongʼeererye mubhwiikirirya. Tutoomboka kweeki obhurusa bhwa ameegyo go okuta iguru ya amahokya gano gakureeta oruku na ameegyo iguru yo okumwiikirirya Taatabhugya. \v 2 Tutabha turakyoora okweega ameegyo go obhubatiizo, go okutuurira abhaatu amabhoko, go okuryooka kwa abhaku na go obhutini bhwe ekiina kya kirakeego. \v 3 Nawe, turageenderera okukura no okukongʼa mubhwiikirirya, eraabhe Taatabhugya araaseege. \p \v 4 Ambe, bhariho abhaatu bhano bhaaheerwe obhweero bhwo okumenya obhuheene bhuno bhukurwa ku Taatabhugya, naabhe bhakabhona esaambo ya mwiisaaro, bhakakorwa kubha abhamwe ne Ekoro Muhoreeru. \v 5 Kweeki bhakabhona okusama obhuzomu bhwe eriingʼana rya Taatabhugya wa amanaga go obhukaangati bhwa Taatabhugya kwiibhaga rino araakaangate mukyaaro ekihya. \v 6 Nawe bhoono bhatigiri okumwiikirirya Taatabhugya. Etakuturikana kimwe okubhakyoorya abhaatu bhayo, okubha bhamwiikibhukire Taatabhugya kweeki. Kwe enzira yo okumwaanga Omwaana wa Taatabhugya, bhamubhaambe kumusaraba rugeendo rwa kabhiri no okumusuukya kubhweero! \p \v 7 Esi yino ekusuungʼaana embura maanga maaru no okunyenyeetya amagesa gano gakumuha obhweera omurimi, esi yiyo eratweerwa ebhite na Taatabhugya. \v 8 Nawe esi yino ekumerya amahwa ne ekitoki, etakumusakirya omurimi kyokyoosi, Taatabhugya arayiihiima. Mubhuteero esi erookibhwa kwo omuriro. \p \v 9 Abhaseegwa bhaane, yiingabha nibhakaamiiri kwa amangʼana mahaari, nawe nino obhuheene kubha murakora amazomu gano gakweerekya kubha mutuuriibhwe. \v 10 Taatabhugya ni we eheene, atakunagya kweebha amahokya amazomu gano mukoriri no obhuseegi bhuno mukweerekya kwiiguru waaye, kwe enzira yo okubhasakirya abhahoreeru\f + \fr 6:10 \fr*\fk Abhahoreeru\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* abharikyeenyu okurwa mubhutaangiro tee bhoono. \v 11 Turiigoomba bhukongʼu kubha emwe mwoosi mweerekye omukya guyoguyo tee obhuteero, okubha garya mukwiisigira gakuunaane. \v 12 Mutabha abhatobhu, nawe mubhe kyeego bharya bhano kwe enzira yo okwiikirirya no okwiigumiirirya, bharasuungʼaana gano Taatabhugya akaragania okubhahaana. \s Obhurage bhwa Taatabhugya ni bhwe eheene \p \v 13 Ambe, eriibhaga Taatabhugya akamuha Aburahamu obhurage, akiirahira kwe eriina ryaaye omweene, kwo okubha ataari ariho omukuru kumukira ewe. \v 14 Taatabhugya akamwiirahirira Aburahamu kubha, “Eheene nirakutweera ebhite no okukwoongerya orwiibhuro rwaazo.”\f + \fr 6:14 \fr*\xt Rora Obhweemero 22:16-17.\xt*\f* \v 15 Kweego Aburahamu akaganya no okwiigumiirirya, akabhona garya goosi gano Taatabhugya yamurageenie. \p \v 16 Eraabhe abhaatu bhariirahira, bhariirahira kwe eriina ryo omuutu wuno ni mukuru kukira ebho. Okwiirahira kuyo kureerekya kubha goosi gano bhakugaamba ni ge eheene. Okukora ego kuramara obhuhakani. \v 17 Kweego ego Taatabhugya neewe akeerekya obhuheene bhwo obhurage bhwaaye kwe enzira yo okwiirahira. Akakora ego, kwo okubha akeenda okweerekya kubhweero abhaatu bhano bhakubhona gano yarageenie kubha, gatakwiikyoora. \v 18 Ambe, Taatabhugya akakora ebhigiro bhibhiri bhino, okuragira no okwiirahira, na Taatabhugya atakubhikyoosya na rumwe, kwo okubha ewe atari mubheehi. Akakora ebhigiro bhibhiri bhiyo, okubha atutoongere ekoro etwe bhano turyaariri kweewe, kugeenderera kwiisigira amangʼana gano gakuuza. \p \v 19 Tunaryo eriisigo igumiru kye enaanga\f + \fr 6:19a \fr*\fk Enaanga \fk*\ft ni kyooma kino kikugoogobhya munyaanza okubha obhwaato bhwiimeerere.\ft*\f* muziikoro zyeetu. Eriisigo riyo ni Yeesu, wuno yasikiiri mwiisaaro Ahahoreeru ha Ahahoreeru kuhitira kumweenda.\f + \fr 6:19b \fr*\fk Omweenda \fk*\ft gwaari guraribhira abhaatu bhatasikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru mwiiseengerero rya Taatabhugya, hano obhuguungo bhwa Taatabhugya bhukiikara. \ft*\xt Rora Abheeburania 9:3, 10:19-22. \xt*\ft Rora \ft*\it eriiseengerero\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\f* \v 20 Yeesu akakaangata kusikira ahagiro hayo kwiiguru weetu. Neewe abheeri Omuseengeri Omukuru kirakeego kyeego Merikizedeki yaari. \c 7 \s Obhuseengeri bhwa Merikizedeki \p \v 1 Merikizedeki wuyo yaari ni mutemi wo omugye gwa Saremu, na yaari omuseengeri wa Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi. Aburahamu hano yaari akurwa mwiihi eno akabhiita abhatemi, Merikizedeki akasikana neewe na akamutweera ebhite. \v 2 Neewe Aburahamu akaruusya ahagiro hi ikumi he ebhigiro bhino yateesirye mwiihi no okumuha Merikizedeki.\f + \fr 7:2 \fr*\xt Rora Obhweemero 14:17-24.\xt*\f* Obhugaruro bhwe eriina rya Merikizedeki ni mutemi we eheene. Kweeki arabhirikirwa omutemi wa Saremu, obhugazuro bhwaku, omutemi wo omureembe. \v 3 Gatariho amangʼana gano gaakaamirwe iguru wa wiise Merikizedeki, naabhe nina waabhu, naabhe amariina ga bhazaazi bhaabhu. Kweeki amangʼana go okwiibhurwa na go okukwa kwaaye gatakumenyekana. Ewe ni museengeri wa kirakeego kyo Omwaana wa Taatabhugya. \p \v 4 Rora kyeego Merikizedeki yaari omukuru! Naabhe zaazi weetu Aburahamu akamuha ahagiro hi ikumi he ebhigiro bhino yateesirye mwiihi. \v 5 Kuriingʼaana ne emigiro gya Musa, abhaatu bhoosi okurwa mukisyooko kya Abharaawi bhano ni bhaseengeri, bhareenderwa okusuungʼaana ahagiro hi ikumi okurwa ku Bhiiziraeri abharikyaabhu. Bhareenderwa kukora ego, yiingabha bhoosi bhararweera kuzaazi waabhu Aburahamu.\f + \fr 7:5 \fr*\xt Rora Obhubhari 18:21; 2 Amangʼana ge Eriibhaga 31:4-6.\xt*\f* \v 6 Yiingabha Merikizedeki ataarweereeri mukisyooko kya Abharaawi, nawe akasuungʼaana ahagiro hi ikumi okurwa ku Aburahamu. Kweeki Merikizedeki akamutweera ebhite Aburahamu, yiingabha Aburahamu niwe omuutu wuno yasuungʼaaniri obhurage bhwa Taatabhugya. \v 7 Bhutariho obhwiitiimaati naabhe hasuuhu, omuutu wuno akutweera ebhite ni mukuru kukira wuno akutweerwa ebhite. \v 8 Kweeki abhaseengeri bhayo okurwa mukisyooko kya Abharaawi, bhano bhakusuungʼaana hagiro hi ikumi, ni bhaatu bhano bhakukwa. Nawe Merikizedeki wuno akasuungʼaana hagiro hi ikumi okurwa ku Aburahamu, aragaambwa mu Makaamo Amahoreeru kubha ari muhoru. \v 9 Kweego, turanagya okubhuga, naabhe Raawi wuno abhaatu bhe ekisyooko kyaaye bharasuungʼaana hagiro hi ikumi, neewe akaruusya hagiro hi ikumi haaye okuhitira ku Aburahamu. \v 10 Niragaamba ego, kwe ekigirirye eriibhaga rino Merikizedeki akasikana na Aburahamu, Raawi yaari mubhukeeneende bhwa Aburahamu. \s Obhuseengeri bhwa Yeesu ni kya bhwa Merikizedeki \p \v 11 Abhiiziraeri bhakahaabhwa emigiro gya Musa, ne emigiro giyo gyatuukeeni no obhuseengeri bhwa Abharaawi. Nawe obhukuunaanio bhutakunagya kubhonekana kwe enzira yo obhuseengeri bhuyo. Kwe ekigirirye kiyo, bhwaari bhureenderwa obhuseengeri obhuundi kya bhwa Merikizedeki bhuno bhutari kya Abharaawi na Haruuni. \v 12 Ambe, eraabhe obhuseengeri bhuriikyoosya, ereenderwa emigiro gyoosi giikyoosye. \v 13 Omuutu wuno akugaambwa hano ni Mukuru weetu Yeesu wuno atari Omuraawi. Ataari ariho omuutu wowoosi okurwa mukisyooko kyaaye kino yaari akukora emirimo gyo obhuseengeri. \v 14 Obhugazuro ni kubha, Omukuru Yeesu, akarweera mukisyooko kya Yuuda, kweeki hano Musa yakeerenie iguru yo obhuseengeri, ataagaambiri kyokyoosi kukisyooko kiyo. \p \v 15 Amangʼana gano nikugaamba gari kubhweero bhukongʼu, kwo okubha omuseengeri owuundi wuno ari kya Merikizedeki atuukiri. \v 16 Ewe atari museengeri kwe ekigirirye akakuunaania emigiro gino gikuswaagya kubha abhaseengeri bhatuuke mukisyooko kya Abharaawi. Nawe ni kwe eziinguru zyo obhuhoru bhwaaye bhuno bhutana obhuteero. \v 17 Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, \q “Awe naawe omuseengeri kirakeego, \q kyeego Merikizedeki yaari.”\f + \fr 7:17 \fr*\xt Rora Zaburi 110:4.\xt*\f* \p \v 18 Ambe, Taatabhugya akaruusyaho omugiro gurya gwe ekare iguru wa abhaseengeri, kwo okubha gutaari na nguru, kweeki gutaanagirye kutusakirya. \v 19 Akaguruusyaho kwe ekigirirye kyo okubha emigiro giyo gitaari no obhunagya bhwo okukuunaania ekigiro kyokyoosi. Nawe bhoono, Taatabhugya atuheeri eriisigo eriindi rino rizomiri bhukongʼu, rino rikutukora tumwiisukire Taatabhugya. \p \v 20-21 Eriibhaga rino Abharaawi bhaari bhakutuurwa kubha abhaseengeri, Taatabhugya atiirahiiri kyokyoosi kweebho. Nawe, hano Taatabhugya yamutuuriri Yeesu kubha omuseengeri, akiirahira, kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, \q “Omukuru yiirahiiri, \q kweeki atakukyoosya amiiseego gaaye na rumwe. \q ‘Awe naawe omuseengeri kirakeego.’ ”\f + \fr 7:20-21 \fr*\xt Rora Zaburi 110:4.\xt*\f* \p \v 22 Ambe, kwo okwiirahira kuyo, Yeesu niwe abheeri omwiimeerereri we eriiragano\f + \fr 7:22 \fr*\fk Eriiragano\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* eriihya rino ni izomu kukiraho. \p \v 23 Eriibhaga rye eriiragano rye ekare, abhaseengeri bhaari ni bhaaru. Bhataageendereeri kukora emirimo gyaabhu kwe ekigirirye kyo okubha bhaari bharakwa. \v 24 Nawe, Yeesu ni Museengeri kirakeego kwe ekigirirye ewe ni muhoru kirakeego. \v 25 Kwe ekigirirye kiyo, ewe ano obhuturo bhwo okubhatuurya kimwe abhaatu bhoosi bhano bhakugya ku Taatabhugya kuhitira kweewe. Ewe ari muhoru kirakeego, arabhasabhira ku Taatabhugya eriibhaga ryoosi. \p \v 26 Omuseengeri omukuru we etuubho yiyo, niwe akweenderwa bhukongʼu kweetwe kwo okubha ewe ni muhoreeru, atana obhubhi, kweeki ataakoriri ebhibhi bhyobhyoosi. Taatabhugya akamwaahura okurwa kubhatemya bhe ebhibhi, akamutiirya kugya mwiisaaro. \v 27 Abhaseengeri abhaandi abhakuru bhaari bhareenderwa okuruusya ekimweeso kwiiguru ye ebhibhi bhyaabhu. Niho bhahaaruusya ebhimweeso ebhiindi kwiiguru ye ebhibhi bhya abhaatu abhaandi. Kweeki bhaari bharakora ego maanga maaru. Nawe Yeesu ataakoriri kyeego abhaseengeri abhakuru bhayo. Ewe akiiruusya kumusaraba rugeendo rumwe ego kwiiguru ye ebhibhi bhya abhaatu bhoosi. \v 28 Okutuukana ne emigiro gya Musa, abhaatu bhaari bharatuurwa kubha abhaseengeri abhakuru, yiingabha bhaari bharatemya ebhibhi. Nawe, hano eriibhaga rye emigiro ryahitiri, Taatabhugya akiirahira na akamutuura Omwaana waaye wuno amukoriri kubha Omuseengeri wuno akuunaaniri kirakeego. \c 8 \s Yeesu ni Museengeri Omukuru we eriiragano eriihya \p \v 1 Engʼana ekuru mugoosi gayo niryo rino. Tunawe Omuseengeri Omukuru wuno yiikeeri mwiisaaro orubhaara rwo obhuryo rwe ekituumbi kyo omuriinga kyo Omukuru, Taatabhugya. \v 2 Mwiisaaro eyo arakora emirimo gyo omuseengeri omukuru hagiro ahahoreeru, muusi we eriibhuru rirya rye eheene rino Omukuru omweene akoomboka, etari muutu. \fig Eriibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya|alt="Hema la kumuabudu Mungu" src="lb00259c.tif" size="col" loc="8:2" copy="Louise Bass © The British & Foreign Bible Society" ref="8:2-5"\fig* \p \v 3 Taatabhugya obhona arabhasora abhaseengeri abhakuru okubha bhabhe bhararuusya ebhimweeso. Niigo ego Omuseengeri weetu Omukuru areenderwa neewe abhe ne ekigiro kyo okumuruusirya Taatabhugya. \v 4 Eraabhe Yeesu yaangageendereeri kwiikara mukyaaro kino, atiingabheeri omuseengeri, kwo okubha mukyaaro kino bhariho abhaseengeri bhano bhakuruusya ekimweeso kuriingʼaana ne emigiro gya Musa. \v 5 Amangʼana gano abhaseengeri bhakukora ahagiro ahahoreeru, ni kireengyo ego kya garya ge eheene gano gari ahagiro ahahoreeru mwiisaaro eyo. Nikyo ekigirirye hano Musa yaari ariibhanura okwoomboka eriibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya, Taatabhugya akamubhuurira, “Okore ebhigiro bhyoosi kuriingʼaana na goosi gano nikakweerekya ku Kiguru kya Sinai.”\f + \fr 8:5 \fr*\xt Rora Okurwa 25:40.\xt*\f* \v 6 Nawe, Taatabhugya amuheeri Yeesu emirimo gyo obhuseengeri bhwo obhweera kukira girya gya abhaseengeri bho obhutaangiro. Yeesu niwe akubhiigwaania abhaatu na Taatabhugya mwiiragano izomu kukira rino ebho bhakurihokeerya. Kweeki eriiragano riyo, ryoombokirwe kubhurusa bhuzomu, obhugazuro bhwaku ni iguru yo obhurage bhuzomu kukira obhurage bhurya bhwe eriiragano rye ekare. \p \v 7 Eraabhe eriiragano ryo okutaanga riingisiri, kutiingabheeri no obhweendi bhwe eriiragano rya kabhiri. \v 8 Nawe, hano Omukuru, Taatabhugya yaruuzi obhubhi bhwa abhaatu bhaaye, akabhuga, \q “Mwiitegeerere, eriibhaga riraaza, \q rino niraakore eriiragano eriihya na abhaatu bha Iziraeri na abhaatu bha Yuuda. \q \v 9 Eriiragano eriihya riyo ritakubha kya rirya rye ekare \q rino niakoriri na bhazaazi bhaabhu, \q hano niabhakaangatiri kwa amabhoko okurwa mukyaaro kya Misiri. \q Ebho bhataari bhaheene kwe eriiragano ryaane rye ekare. \q Kino nikyo ekigirirye nikabhatiga kyeego bhari. \q Ego niigo enye Omukuru nikubhuga. \q \v 10 Rino niryo eriiragano eriihya, \q rino niraakore na Abhiiziraeri eziisiku zino zikuuza. \q Ndatuura emigiro gyaane mumiiseego gaabhu, \q ndazikaama muziikoro zyaabhu. \q Enye nirabha Taatabhugya waabhu, \q neebho bharabha abhaatu bhaane. \q \v 11 Atakubhaho omuutu wowoosi wuno akubha aramweegya omurikyaaye, \q kasi wo okumubhuurira omurikyaaye, \q ‘Omumenye Omukuru, Taatabhugya.’ \q Abhaatu bhoosi okweemera obhusuuhu tee obhukuru \q bharanimenya enye. \q \v 12 Nirabhaabhira obhubhi bhwaabhu, \q naabhe nitakuhiita kweeki ebhibhi bhyaabhu.”\f + \fr 8:12 \fr*\xt Rora Yeremia 31:31-34.\xt*\f* \m \v 13 Kwo okuribhirikira eriiragano rino eriihya, Taatabhugya arikoriri eriiragano ryo obhweemero kubha ikuungu. Ambe, ekigiro kyokyoosi kino kibheeri kye ekare na kikuunguhiri, kiri haguhi kubhura. \c 9 \s Obhuzaabhi bhwe eriiragano ryo okutaanga \p \v 1 Eriiragano ryo okutaanga ryaari ne emigiro gino abhaatu bhaari bhakugiigwa hano bhakumuseengera Taatabhugya. Kweeki eriiragano riyo ryaari na ahagiro ahahoreeru ho okumuseengera Taatabhugya mukyaaro kino. \v 2 Rikoombokwa eriibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya. Eriibhuru riyo ryaari ne ebhyuumba bhibhiri. Ekyuumba kyo okutaanga kyaari ne etimu yo okutuurira eziitara ne emeeza yo okutuura emikaate embere wa Taatabhugya. Ekyuumba kyo okutaanga kiyo bhakakibhirikira Ahahoreeru. \v 3 Mwiibhuru riyo haari harimu omweenda omukuru guno gwaari gukutwaanikania ekyuumba kyo okutaanga na kya kabhiri. Ekyuumba kya kabhiri bhakakibhirikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru. \v 4 Mukyuumba kiyo haari na ahagiro he ezahaabu ho okuguundirirya omuruumbaaso. Kweeki yaari erimu Ehuunguro ye Eriiragano yino yaari ehakirwe ezahaabu mbaara zyoosi. Muhuunguro yiyo haari ne ekibhiga kye ezahaabu kino kyaari na mana,\f + \fr 9:4a \fr*\fk Mana \fk*\ft bhyaari ni bhyaakurya bhino Taatabhugya akabhaha Abhiiziraeri eriibhaga bhari mwiitirigo. \ft*\xt Rora Okurwa 16:31-34.\xt*\f* ehiimbo ya Haruuni yino ekasibhuka amatu na amagina abhiri gano gakaamirwe emigiro ikumi gye eriiragano.\f + \fr 9:4b \fr*\xt Rora Okurwa 25:10-16.\xt*\f* \fig Ehuunguro ye Eriiragano|alt="Sanduku la Agano" src="co00992b.TIF" size="col" loc="9:4" copy="© 1996 David C. Cook" ref="9:4"\fig* \v 5 Iguru ye ehuunguro yiyo gyaari giriho emisaambwa gyo okubhaazwa gye ebhityeenyi bhibhiri bhino bhyaari bhikweerekya obhuguungo bhwa Taatabhugya. Ebhigiro bhiyo bhyaari na amabhabha gano gakakuundikirya ehuunguro hagiro hano hakubhirikirwa kubha, ekituumbi kye ebhigoongi. Nawe eriibhaga rino tutakunagya kugaamba ebhigiro bhino bhoono kwa kaniire.\f + \fr 9:5 \fr*\xt Rora Okurwa 25:17-22.\xt*\f* \p \v 6 Hano ebhigiro bhyoosi bhiyo bhyabhanwiirwe no okutuurwa mubhuzaabhi obhuzomu, abhaseengeri bhahaasikira eziisiku zyoosi mukyuumba kirya kyo okutaanga no okumuhokeerya Taatabhugya emirimo gyo obhuseengeri. \v 7 Nawe omuseengeri omukuru omweene ego niwe wuno akiikiriribhwa kusikira mukyuumba kirya kya kabhiri, neewe yaari arasikira rugeendo rumwe ego kumwaaka. Kweeki akeenderwa kubha na amanyiinga ge emitugo. Amanyiinga gayo nigo gaari ekimweeso ku Taatabhugya kwiiguru ye ebhibhi bhyaaye ne ebhibhi bhya abhaatu abhaandi bhano bhaari bhakubhikora okutama okumenya. \v 8 Kuriingʼaana no obhuzaabhi bhwoosi bhuyo, Ekoro Muhoreeru aratweerekya kubha enzira yo okusikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru yaari ekyaari kwiigurwa kubhaatu abhaandi, kwe ekigirirye eriibhuru rirya ryo okutaanga ryaari rikyaari ririho. \p \v 9 Emirimo gyoosi gino gyaari gikukorwa mwiibhuru rirya ni kireengyo kwiiguru we eriibhaga rino. Ekireengyo kino kireerekya kubha, ebhimweeso bhino bhikuruusibhwa ku Taatabhugya, bhitakutura okweerya emitima gya abhaatu bhano bhakumuseengera Taatabhugya. \v 10 Amangʼana gayo goosi garatunia ebhyaakurya, ebhinyweebhwa no okwiiyeerya omubhiri. Goosi gayo ni mangʼana gi igutu ego. Goosi gayo gaahwiiri hano Taatabhugya yareetiri amangʼana amahya. \s Yeesu ni kimweeso ekikuunaanibhwa \p \v 11 Krisito yiiziri okubha abhe Omuseengeri Omukuru wo obhuzaabhi obhuhya bhuno bhutureeteeri amangʼana goosi amazomu. Ewe niwe wuno akukora emirimo mwiibhuru eriindi rino ni izomu, kweeki rikuunaaniri kukira rirya ryo okutaanga. Eriibhuru riyo ritoombokirwe na abhaatu, nikwo okugaamba ni ibhuru rino ritari rya mukyaaro kino. \v 12 Ewe akasikira rugeendo rumwe ego Ahahoreeru ha Ahahoreeru. Ataasikiiri na amanyiinga ge emburi naabhe ge ekimoori, nawe akasikira na amanyiinga gaaye omweene, okubha atutuurye kirakeego. \v 13 Kuriingʼaana ne emigiro gya Musa, abhaseengeri bhaari bharasusuutya amanyiinga ge eziimburi na ge eziigeeni ne ekibhu kye ebhimoori kubhaatu bhano bhaari makire okubha bhabheerye emibhiri gyaabhu. \v 14 Nawe amanyiinga ga Krisito gane eziinguru kukira amanyiinga ge emitugo giyo! Kwe enzira ye Ekoro wa kirakeego, ewe akiiruusya ku Taatabhugya kubha ekimweeso kino kitana isoro. Amanyiinga gaaye nigo gano gakutweerya emitima gyeetu\f + \fr 9:14 \fr*\fk Gyeetu\fk*\ft , amakaamo agaandi ge Ekiyunaani garabhuga, \ft*\fqa gyeenyu.\fqa*\f* iguru ye ebhibhi bhino bhikugirya oruku okubha tumuhokeerye Taatabhugya wuno ari muhoru. \p \v 15 Kwe ekigirirye kiyo, Yeesu niwe wuno akubhiigwaania abhaatu na Taatabhugya mwiiragano eriihya okubha abhaatu bhano Taatabhugya abhasoriri, bhabhone obhuhoru bhwa kirakeego kubhano akaragania okubhaha. Gano garatura kukoreka ego kwe ekigirirye Yeesu akakwa okubha abhatuurye abhaatu okurwa mubhibhi bhino bhaari bhakukora mwiiragano rye ekare. \p \v 16 Eraabhe omuutu akaamiri kwiiguru yo obhugabhi bhwe ebhigiro bhyaaye bhino yaari nabhyo, gano akaamiri nigo gakukora emirimo kyo omuutu wuyo akuuri. \v 17 Gano akaamiri gatakubha na amanaga eraabhe omuutu wuno akaamiri ni muhoru, nawe garabha na amanaga eraabhe omuutu wuyo akuuri. \v 18 Nikyo ekigirirye naabhe eriiragano rirya rye ekare ritaari na amanaga kutama okwiitira amanyiinga ge emitugo. \p \v 19 Hano Musa yamariri kuraarika embere wa Abhiiziraeri obhuswaagyo bhwoosi kyeego bhwaakaamirwe mumigiro gya Taatabhugya, akagega amanyiinga ge ekimoori na ge emburi, akasaangya na amaanzi. Hano yakoriri ego, akasusuutirya amanyiinga gayo kukitabhu kye emigiro na kubhaatu bhoosi kwo okukorera epaamba ekaangaaru yino ekabhohwa kuriitu ryo omuti guno gwabhirikiirwe hisopo. \v 20 Niho Musa akabhabhuurira abhaatu bhoosi, akabhuga, “Gano ni manyiinga gano gakwiimeererera eriiragano rya Taatabhugya rino abharageenie kubha mubhe murarituniirira.”\f + \fr 9:20 \fr*\xt Rora Okurwa 24:8.\xt*\f* \v 21 Niigo ego, Musa akasusuutirya amanyiinga eriibhuru ne ebhigiro bhyoosi bhino bhaari bhakuhokeerya hano bhakumuseengera Taatabhugya. \v 22 Kuriingʼaana ne emigiro gya Musa, nyamuunga ebhigiro bhyoosi bhiranagya kweeribhwa kwa amanyiinga, nawe kutama amanyiinga okwiitika, Taatabhugya ataari kubhaabhira abhaatu ebhibhi bhyaabhu. \s Okwiiruusya ku Krisito \p \v 23 Eriibhuru ne ebhigiro bhyoosi bhino abhaseengeri bhaari bhakuhokeerya okuruusya ekimweeso, bhyaari ebhireengyo bhye ebhigiro bhino bhiri mwiisaaro. Eriibhuru ne ebhigiro bhiyo bhyaari bhireeribhwa kwe enzira ya amanyiinga ge emitugo, nawe ebhigiro bhya mwiisaaro bhireenderwa okweeribhwa ne ekimweeso kino ni kizomu kukira amanyiinga gayo ge emitugo. \v 24 Krisito ataasikiiri Ahahoreeru ha Ahahoreeru hano hoombokirwe na abhaatu, hano ni kireengyo kya hagiro he eheene hano hari mwiisaaro. Nawe akasikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru mwiisaaro, hano bhoono akutusabhira embere wa Taatabhugya. \v 25 Omuseengeri omukuru wa Abhayahudi ahaasikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru rumwe kumwaaka na amanyiinga ge emitugo. Nawe Krisito ataasikiiri mwiisaaro okubha yiiruusye ekimweeso maanga maaru. Ewe akiiruusya kubha ekimweeso rugeendo rumwe ego. \v 26 Etiingabheeri ego, ambe yaangabheeri areenderwa kunyaaka maanga maaru kweemera hano Taatabhugya yateemiri ekyaaro. Nawe ewe muziisiku zino zyo obhuteero, yiiziri no okwiiruusya kubha ekimweeso rugeendo rumwe ego okubha atweerye ebhibhi bhyeetu. \v 27 Kyeego bhurya abhaatu bhoosi bhakukwa rugeendo rumwe ego, kweeki okumara yo okukwa, Taatabhugya arabhatinira ekiina. \v 28 Kweego ego Taatabhugya akamuruusya Krisito okubha akwe no okubha ekimweeso rugeendo rumwe ego, okubha Taatabhugya abhaabhire abhaatu bhaaru ebhibhi bhyaabhu. Krisito araaza rwa kabhiri. Atakuuza okubha Taatabhugya abhaabhire abhaatu ebhibhi, nawe araaza okubhaha obhutuurya abhaatu bhano bhakumuganya kwo omukya. \c 10 \p \v 1 Ambe, emigiro gya Musa ni kireengyo ego kya amangʼana amazomu gano gakuuza ge embere, nawe gatari obhuheene bhwa amangʼana gayo ageene. Nikyo, ebhimweeso bhino abhaatu bhakuruusya mwaaka kumwaaka kutuukana ne emigiro giyo, bhitakutura na rumwe okubheerya abhaatu bhano bhakumuseengera Taatabhugya. \v 2 Eraabhe ebhimweeso bhiyo bhiingabheeri bhibheerirye ebhibhi bhyaabhu, bhatiingabheeri bhariiyiigwa mumitima gyaabhu ni bhatemya bhe ebhibhi. Kweeki bhaangabheeri bhatigiri okuruusya ebhimweeso bhyaabhu, kwo okubha bhaari bhamariri okweeribhwa rugeendo rumwe. \v 3 Nawe, ebhimweeso bhino bhakuruusya mwaaka kumwaaka obhona bhirabhahiitya ebhibhi bhyaabhu, \v 4 kwo okubha amanyiinga ge eziimburi na ge eziigeeni gatana amanaga go okuruusyaho ebhibhi bhya abhaatu. \v 5 Kweego hano Krisito akaaza mukyaaro kino, akamubhuurira Taatabhugya, \q “Awe otakweenda ebhimweeso bhye emitugo, \q naabhe ebhimweeso ebhiindi, \q nawe ombanuriiri omubhiri gwaane kubha ekimweeso. \q \v 6 Awe otakuzomerwa ne ebhimweeso bhyo okusikya \q kasi bhino abhaatu bhakuruusya kwiiguru we ebhibhi. \q \v 7 Niho nikabhuga, ‘Ee Taatabhugya waane! Enye niri hano, \q okubha nibhe nirakora obhuseegi bhwaazo, \q kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru iguru waane.’ ”\f + \fr 10:7 \fr*\xt Rora Zaburi 40:6-8.\xt*\f* \p \v 8 Ryo okutaanga Krisito akabhuga, “Awe otakweenda ebhimweeso bhye emitugo, ebhimweeso bhyo okusikya, ebhimweeso kwiiguru we ebhibhi ne ebhimweeso ebhiindi, awe otaazomereerwe nabhyo.” Yiingabha ebhimweeso bhyoosi bhiyo bhaari bhakuruusya kuriingʼaana ne emigiro gya Musa. \v 9 Kyaamwe akabhuga, “Ee Taatabhugya waane! Enye niri hano, okubha nibhe nirakora obhuseegi bhwaazo.” Kweego Taatabhugya akaruusyaho ebhimweeso bhye eriiragano ryo okutaanga no okutuura ekimweeso kya Krisito, okubha ariimeererye eriiragano rya kabhiri. \v 10 Yeesu Krisito akakora obhuseegi bhwa Taatabhugya, kwo okwiiruusya rugeendo rumwe ego kubha ekimweeso kyeetu. Kwe ekigirirye kiyo, Taatabhugya atweerirye ebhibhi bhyeetu. \p \v 11 Kuriingʼaana ne eriiragano rye ekare, eziisiku zyoosi abhaseengeri bhahaamuseengera no okumuhokeerya Taatabhugya. Bhahaamuruusirya ebhimweeso bhiryabhirya maanga kaaru, bhino bhitaanagirye kuruusyaho ebhibhi naabhe hasuuhu. \v 12 Nawe Krisito akiiruusya rugeendo rumwe kubha ekimweeso, okubha atweerye ebhibhi bhyeetu. Ewe ni kimweeso kya kirakeego. Kweego yiikeeri mukubhoko kwo obhuryo ku Taatabhugya. \v 13 Ewe ari mwiisaaro eyo, arageenderera okuganya tee hano Taatabhugya abhatuure abhabhisa bhaaye iyaasi wa amaguru gaaye. \v 14 Kwe enzira ya Yeesu okwiiruusya rugeendo rumwe ego, abhakuunaanirye abhahoreeru kirakeego. \p \v 15 Ekoro Muhoreeru woosi aramenyeekererya amangʼana gayo kweetwe kwo okubhuga, \q \v 16 “Omukuru, Taatabhugya arabhuga, \q rino niryo eriiragano eriihya \q rino niraakore na abhaatu bhaane eziisiku zino zikuuza. \q Ndatuura emigiro gyaane muziikoro zyaabhu, \q ndazikaama mumiiseego gaabhu.”\f + \fr 10:16 \fr*\xt Rora Yeremia 31:33.\xt*\f* \m \v 17 Kweeki arabhuga, \q “Nitakubhihiita kweeki ebhibhi bhyaabhu, \q naabhe amahokya gaabhu amabhi.”\f + \fr 10:17 \fr*\xt Rora Yeremia 31:34.\xt*\f* \m \v 18 Ambe, eraabhe Taatabhugya abhaabhiiri abhaatu ebhibhi, bhutariho obhweendi bhwo okuruusya ekimweeso kweeki. \s Tuno obhwiiragaanzi bhwo okugya embere wa Taatabhugya \p \v 19 Abhahiiri bhaane, kwe enzira ya amanyiinga ga Yeesu, etwe turi bhiiragaanzi okusikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru okutama okwoobhoha. \v 20 Ewe akatwiigurira enzira ehya yo obhuhoru, okubha tubhe turasikira embere wa Taatabhugya kuhitira mumweenda, nagwo ni mubhiri gwaaye. \v 21 Bhoono, etwe tuno Omuseengeri Omukuru, wuno akwiimeererera enyuumba ya Taatabhugya. \v 22 Kweego, tubhe turagya ne emitima mizomu no obhwiikirirya bhuno bhukuunaaniri, kwo okubha Taatabhugya atweerirye eziikoro zyeetu eziimbi kwe enzira ya amanyiinga ga Yeesu no okutwiisaabhya na amaanzi mazomu. \v 23 Tukore omukya bhukongʼu okugagwaatirira gano tukugiikirirya no okugiisigira, kwo okubha Taatabhugya wuno yarageenie, ni muheene. \v 24 Kweeki tureenderwa okutoongerana eziikoro okubha tuseegane no okukorerana amazomu etwe kwe etwe. \v 25 Tutatiga okwiisaanga hamwe kyeego abhaatu abhaandi bhatigiri okwiisaanga. Nawe tugeenderere okutoongerana eziikoro etwe kwe etwe, kwo okubha tumenyiri kubha orusiku rwo okukyoora kwo Omukuru ruri haguhi. \p \v 26 Eraabhe turageenderera kukora ebhibhi kwe enzabhuro, eno tumenyiri obhuheene bhwa Taatabhugya, ambe kitariho ekimweeso ekiindi kino kikutura okutweerya ebhibhi. \v 27 Nawe, kino kikusaaga ni kuganya obhutini bhwe ekiina bhwa Taatabhugya bhuno bhuroobhohya no omuriro guno guraasikye abhaatu bhoosi bhano bhakumwaanga Taatabhugya. \v 28 Omuutu wuno yaari akusarya emigiro gya Musa, yaari ariitwa okubhura ebhigoongi, eraabhe abhamenyeekererya bhabhiri kasi bhatatu bhamenyeekereerye kubha, eheene akoriri gayo. \v 29 Mwiiseege! Mbe, obhutemwa bhurabha igabhwi kumuutu wuno akumuzeera Omwaana wa Taatabhugya na amanyiinga ge eriiragano gano gakamweerya ebhibhi bhyaaye? Mbe, obhutemwa bhurabha igabhwi kumuutu wuno akumutuka Ekoro Muhoreeru wo orubhaango? \v 30 Tumenyiri Taatabhugya niwe akabhuga, “Okuriha ekisiiyoomba ni mirimo gyaane, enye niwe wuno nikuriha ekisiiyoomba.” Kweeki akabhuga, “Enye Omukuru, Taatabhugya nirabhatinira ekiina abhaatu bhaane.”\f + \fr 10:30 \fr*\xt Rora Obhuhiiti bhwe Emigiro 32:35-36.\xt*\f* \v 31 Engʼana yo okwoobhohya bhukongʼu, ni kutinirwa ekiina na Taatabhugya wuno ari muhoru. \p \v 32 Nawe, muhiite eziisiku zino mukataanga okumwiikirirya Krisito. Yiingabha mwaari murabhona enyaako ekuru, naabhe ego mwaari muriikongʼeererya enyaako yiyo. \v 33 Eriibhaga riindi abhaatu bhaari bharabhatuka no okubhagirirya enyaako embere wa abhaatu bhaaru. Ibhaga riindi mwaari murabhasakirya bhano bhaari bhakubhona eziinyaako kya ziyo. \v 34 Kweeki mwaari murabharorera ebhigoongi abharikyeenyu bhano bhabhohirwe munyuumba ya abhabhohwa. Kweeki mukiikongʼeererya okuruusibhwa ebhigiro bhyeenyu, na mukageenderera kubha no obhuzomererwa, kwo okubha mukamenya munabhyo ebhigiro bhizomu bhino bhikwiikara kyoomeera. \p \v 35 Kwe ekigirirye kiyo, mugeenderere kubha no obhukaru bhuyo, kwo okubha kwe enzira yiyo murasuungʼaana esaambo ekuru bhukongʼu okurwa ku Taatabhugya. \v 36 Mureenderwa mubhe muriigumiirirya, okubha mukore gano Taatabhugya akweenda. Kwe enzira yiyo, murasuungʼaana gano Taatabhugya akaragania okubhaha. \v 37 Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, \q “Risaagiri eriibhaga iguhi bhukongʼu, \q wuno akuuza, araaza, kweeki atakukeezera. \q \v 38 Omuutu waane we eheene, \q ariikara kwe ekigirirye kyo obhwiikirirya bhwaaye. \q Nawe eraabhe omuutu wuyo aratiga okunituniirira enye, \q nitakuzomerwa neewe.”\f + \fr 10:38 \fr*\xt Rora Habakuki 2:3-4.\xt*\f* \m \v 39 Etwe tutari gati wa abhaatu bhano bhakutiga okumutuniirira Taatabhugya no okubhura. Nawe turi hamwe na bhano bhakumwiikirirya no okutuuribhwa. \c 11 \s Amanaga go obhwiikirirya bhwa abhaatu bhe ekare \p \v 1 Obhwiikirirya ni kubha no obhuheene bhwa amangʼana gano tukugiisigira. Kweeki ni kwiikirirya amangʼana gano tutakugarora kwa bhoono. \v 2 Kwo obhwiikirirya bhwaabhu, bhazaazi bheetu bhakamuzomera Taatabhugya. \v 3 Kwo obhwiikirirya, tumenyiri kubha Taatabhugya akateema ekyaaro kwe engʼana yaaye. Akateema ebhigiro bhino bhikurorekana okurwa mubhirya bhitakurorekana. \p \v 4 Obhwiikirirya bhukagirya Abeeri akamuruusirya Taatabhugya ekimweeso ekizomu kukira kino Kaini yaruusirye.\f + \fr 11:4 \fr*\xt Rora Obhweemero 4:3-7.\xt*\f* Kweego Taatabhugya akamubharira Abeeri kubha omuutu we eheene kwo okusuungʼaana ekimweeso kyaaye. Yiingabha Abeeri akakwa, naabhe ego obhwiikirirya bhwaaye bhurageenderera kubha ekireengyo ekizomu kweetwe tee reero. \p \v 5 Obhwiikirirya bhukagirya Enoki akagegwa okurwa mukyaaro hano akyaari kukwa. Atarorekeeni kweeki, kwo okubha Taatabhugya akamugega kugya mwiisaaro. Naabhe Amakaamo Amahoreeru gareerekya kubha, eriibhaga hano yaari akyaari kugegwa, yaari aramuzomera Taatabhugya.\f + \fr 11:5 \fr*\xt Rora Obhweemero 5:24.\xt*\f* \v 6 Atariho muutu wuno akunagya okumuzomera Taatabhugya eraabhe atana obhwiikirirya. Abhaatu bhano bhakweenda kumwiisukira Taatabhugya, bhareenderwa okwiikirirya kubha Taatabhugya ariho no okubha arabhaha esaambo bhano bhakweenda okumumenya. \p \v 7 Obhwiikirirya bhukagirya Nuhu akamwiigwa Taatabhugya, eriibhaga rino yamurekirye iguru ya amangʼana gano gakyaari kutuuka. Akakora esafina okubha atuurye enyuumba yaaye.\f + \fr 11:7 \fr*\xt Rora Obhweemero 6:11-22.\xt*\f* Kwo obhwiikirirya bhwaaye, akiiyaahura na abhaatu bhe ekyaaro, okubha bhatinirwe ekiina. Kweeki kwo obhwiikirirya bhwaaye, Taatabhugya akamubharira kubha omuutu we eheene embere waaye. \p \v 8 Obhwiikirirya bhukagirya Aburahamu akamwiigwa Taatabhugya, eriibhaga rino Taatabhugya yamubhuuriiri kubha arwe mukyaaro kyaaye, agye mukyaaro kino yarageenie okumuha. Aburahamu akatanura mukyaaro kyaaye, yiingabha ataamenyiri hano akugya.\f + \fr 11:8 \fr*\xt Rora Obhweemero 12:1-2.\xt*\f* \v 9 Obhwiikirirya bhukagirya Aburahamu akiikara kyo omugini mukyaaro kino akaraganibhwa na Taatabhugya. Yaari ariikara eyo mwiibhuru. Isaaka na Yaakobo bhoosi bhaari bhariikara mumabhuru. Ebho bhaari bharagwaatana hamwe no obhurage bhuryabhurya bhwa Aburahamu bhuno yasuungʼaaniri. \v 10 Aburahamu akakora ego, kwe ekigirirye yaari ariisiga kwiikara mumugye omuzomu gwe eriibhaga ryoosi, omugye guno Taatabhugya omweene yagubhanwiiri no okugwoomboka. \p \v 11 Obhwiikirirya bhukagirya Saara akabhona obhuturo bhwo okugega enda, yiingabha yaari akuunguhiri,\f + \fr 11:11a \fr*\xt Rora Obhweemero 18:11-14.\xt*\f* kwo okubha yaari ariikirirya kubha Taatabhugya arakuunaania obhurage bhwaaye.\f + \fr 11:11b \fr*\ft Obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa Obhwiikirirya bhukagirya Aburahamu akabhona obhuturo bhwo okwiibhura mwaana, yiingabha yaari mukaruka, na Saara omweene yaari omuguumba. Aburahamu yaari ariikirirya kubha Taatabhugya arakuunaania obhurage bhwaaye.\fqa*\f* \v 12 Kweego, okurwa kumuutu wumwe, Aburahamu, wuno yaari akuunguhiri bhukongʼu,\f + \fr 11:12a \fr*\fk Yaari akuunguhiri bhukongʼu, \fk*\ft ku Kiyunaani ni, \ft*\fqa yaari kyamuna akuuri.\fqa*\f* bhakiibhura abhaatu bhaaru, bhano bhatakunagya kubharwa, kye eziinzota zya mwiisaaro, kweeki kya amarobha ga mumwaaro.\f + \fr 11:12b \fr*\xt Rora Obhweemero 22:17.\xt*\f* \p \v 13 Abhaatu bhayo bhoosi bhaageendereeri kubha no obhwiikirirya tee okukwa. Bhakakwa bhakyaari kubhona gano Taatabhugya yaari abharagiiri, nawe kwo obhwiikirirya bhakarora obhurage bhwa Taatabhugya bhurakuunaanibhwa embere na bhakazomererwa. Na bhakiikirirya kubha bhaari bhagini na abhahiti mukyaaro kino. \v 14 Abhaatu bhano bharagaamba amangʼana kya gayo, bhareerekya kubhweero kubha bhareenda ekyaaro kyaabhu abheene. \v 15 Eraabhe bhaangabheeri bhariiseega iguru we ekyaaro kyaabhu hano bhaarweereeri, ambe bhaangabheeri no omweeya gwo okukyoora eyo. \v 16 Nawe abhaatu bhayo bhaari bhariigoomba ekyaaro ekizomu, ne ekyaaro kiyo ni mwiisaaro. Nikyo Taatabhugya atakurora soni okubhirikirwa Taatabhugya waabhu, kwo okubha abhabhanuriiri omugye. \p \v 17 Obhwiikirirya bhukagirya Aburahamu, eriibhaga rino Taatabhugya yamusakirye, akiikirirya okumuruusya Isaaka omwaana waaye abhe ekimweeso ku Taatabhugya. Aburahamu niwe akasuungʼaana obhurage okurwa ku Taatabhugya, nawe akiikirirya okumuruusya mwaana waaye omweene abhe ekimweeso,\f + \fr 11:17 \fr*\xt Rora Obhweemero 22:1-19.\xt*\f* \v 18 yiingabha Taatabhugya yaari amubhuuriiri Aburahamu, “Orwiibhuro rwaazo ruratuuka ku Isaaka.”\f + \fr 11:18 \fr*\xt Rora Obhweemero 21:12.\xt*\f* \v 19 Aburahamu akiikirirya kubha, Taatabhugya ano obhuturo naabhe bhwo okumuryoora Isaaka okurwa mubhaku. Na Aburahamu akamubhona kweeki Isaaka wuno yaari kyamuna akuuri, okumara akaryoorwa. \p \v 20 Obhwiikirirya bhukagirya Isaaka akabhatweera ebhite abhaana bhaaye Yaakobo na Esau kwiiguru ya amangʼana gano gakutuuka embere.\f + \fr 11:20 \fr*\xt Rora Obhweemero 27:27-29, 39-40.\xt*\f* \p \v 21 Obhwiikirirya bhukagirya Yaakobo hano yiisukiri kukwa, akabhatweera ebhite abhaana bhabhiri bha Yusufu\f + \fr 11:21a \fr*\xt Rora Obhweemero 48:15-16, 20.\xt*\f* no okumuseengera Taatabhugya eno yiisagwiiri ehiimbo yaaye yo okugeendera.\f + \fr 11:21b \fr*\xt Rora Obhweemero 47:31.\xt*\f* \p \v 22 Obhwiikirirya bhukagirya Yusufu, hano akeenda kukwa, akagaamba amangʼana ga Abhiiziraeri bharareka mukyaaro kya Misiri. Kweeki akaragania kubha bhagege amaguha gaaye no okugya okugabhiika mukyaaro kya Kanaani.\f + \fr 11:22 \fr*\xt Rora Obhweemero 50:24-25.\xt*\f* \p \v 23 Obhwiikirirya bhukagirya abhiibhuri bha Musa bhakamubhisa Musa kwe emyeeri etatu okurwa hano yiibhwiirwe. Bhakakora ego kwo okubha bhakarora kubha Musa akiibhurwa muzomu, naabhe bhatoobhohiri okusarya obhuswaagyo bhwa Farao, omutemi wa Misiri.\f + \fr 11:23 \fr*\xt Rora Okurwa 1:22, 2:2-3.\xt*\f* \v 24 Obhwiikirirya bhukagirya Musa hano yaari omuutu mukuru, akaanga okubhirikirwa omwaana wo omuukya wa Farao. \v 25 Ewe akarora ni hakiriku anyaake hamwe na abhaatu bha Taatabhugya kukira okwiizomeerya mubhibhi kwiibhaga iguhi. \v 26 Musa akamenya kubha, okunyaaka kwiiguru wa Masiya\f + \fr 11:26 \fr*\fk Masiya \fk*\ft ni ngʼana ye Ekieburania, obhugazuro bhwaku ni \ft*\fqa wuno ahakirwe amaguta. \fqa*\ft Mu Kiyunaani bharabhuga \ft*\fqa Krisito. \fqa*\ft Rora \ft*\it Krisito\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\f* ni hata kuru kukira okubhona eziihata zyoosi zya mukyaaro kya Misiri. Akarora ego kwe ekigirirye yaari ariisiga esaambo yino Taatabhugya araamuhe eriibhaga rino rikuuza. \p \v 27 Obhwiikirirya bhukagirya Musa akatanura mukyaaro kya Misiri, atoobhohiri obhururu bhwo omutemi. Akiigumiirirya, kwo okubha yaari kyeego omuutu wuno amuruuzi Taatabhugya wuno atakurorekana. \v 28 Obhwiikirirya bhukagirya Musa akaswaagya Abhiiziraeri bhazomererwe Enyaangi yo Okuhiita. Akabhabhuurira bhahake amanyiinga kubhisa bhye ebhiseku, okubha maraika wuno akusikya abhiibhurwa bho okutaanga hano araahite, atiita abhaana bhaabhu bho okutaanga.\f + \fr 11:28 \fr*\xt Rora Okurwa 12:7-13.\xt*\f* \v 29 Obhwiikirirya bhukagirya Abhiiziraeri bhakaambuka Enyaanza ya Shamu kwa amaguru, kyeego abhaatu bhakugeenda mukyaaro ekyoomu. Nawe hano Abhamisiri bhaasakirye okukora ego, amaanzi gakabhakuundikirya, bhakakwa bhoosi.\f + \fr 11:29 \fr*\xt Rora Okurwa 14:21-31.\xt*\f* \p \v 30 Obhwiikirirya bhukagirya Abhiiziraeri bhakiiruguura omugye gwa Yeriko kwe eziisiku muhuungati, ne eziinyiki zyaaye zikagwa.\f + \fr 11:30 \fr*\xt Rora Yoshua 6:8-20.\xt*\f* \p \v 31 Obhwiikirirya bhukagirya Rahaabu wuno yaari omusiimbe, ataasikiibhwe hamwe na abhaatu bhano bhataari kumwiigwa Taatabhugya. Akahona, kwe ekigirirye akaginihya abhazeengi Abhiiziraeri kwo omureembe.\f + \fr 11:31 \fr*\xt Rora Yoshua 2:1-21, 6:22-25.\xt*\f* \p \v 32 Ambe, bhoono nigaambeki kukira gayo? Nitana eriibhaga ryo okugaamba kwiiguru yo obhwiikirirya bhwa Gidioni, Baraki, Samusoni, Yefuta, Daudi, Samweeri na abharooti. \v 33 Okutuukana no obhwiikirirya bhwaabhu, bhakarwaana eriihi na abhatemi bhe ebhyaaro ebhiindi, bhakabhahiza. Bhakakora amangʼana ge eheene no okusuungʼaana gano Taatabhugya yabharageenie. Na bhakabha no obhuturo bhwo okubhuunda eminwa gye eziindwi. \v 34 Bhakarimya emiriro emihaari, bhakahona okwiitwa kwa nyaambato. Nabho bhaari bhanyookobhu, nawe Taatabhugya akabhaha amanaga go okuhiza eriihi no okuheebha abhasirikare bhe ebhyaaro ebhiindi. \p \v 35 Obhwiikirirya bhukagirya abhakari abharebhe bhakasuungʼaana abhaseegwa bhaabhu bhano bhaari bhakuuri, nawe bhakaryooka. Abhaandi bhakanyahaarwa bhukongʼu no okwiitwa. Nawe bhatiikiriirye okutazurwa, kwo okubha bhaari bharamwiisigira Taatabhugya yiingabharyooriri, okubha bhabhone obhwiikari bhuzomu bhuno bhukubhoneka okuhitira obhuryoori. \v 36 Abhaandi bhakamwaayirwa no okutemwa emijariti. Abhaandi bhakabhohwa ne eminyororo no okurekerwa muziinyuumba zya abhabhohwa. \v 37 Kweeki abhaandi bhakiitwa kwo okutemwa na amagina, abhaandi kwo okutinwa ebhitinika bhibhiri ne emisumeno,\f + \fr 11:37 \fr*\ft Amakaamo agaandi ge Ekiyunaani garoongera amangʼana hano, \ft*\fqa abhaandi bhakasakibhwa.\fqa*\f* na abhaandi kwo okutinwa na nyaambato. Abhaandi bhakiiruguuraruguura bhiibhohiri amasaakwa ge eziingʼoondu na ge eziimburi. Bhaari bhataka bhano bhakanyaakibhwa no okukorerwa amabhi maaru. \v 38 Abhaatu bhayo bhakageyageya mwiitirigo na mubhiguru, bhaari bhariikara mumabhigi na mumaruuma. Ekyaaro kiteendirwe kubha na abhaatu bhayo. \p \v 39 Abhaatu bhayo bhoosi bhakamuzomera Taatabhugya kwe ekigirirye kyo obhwiikirirya bhwaabhu. Nawe atariho naabhe owumwe wuno akasuungʼaana gano Taatabhugya yarageenie. \v 40 Bhataabhweeni gano Taatabhugya yabharagiriiri, kwo okubha yaari atubhanuriiri amangʼana amazomu bhukongʼu, okubha etwe tukuunaanibhwe hamwe nabho, kwo okubhona gano yarageenie. \c 12 \s Okutuniirira ekireengyo kya Yeesu \p \v 1 Ambe, kwo okubha tune esaango ekuru ya abhamenyeekererya bhano bhatwiiruguuriri, turuusyeho bhyoosi bhino bhikuturibhira no okutiga ebhibhi bhino bhikutugwiisya. Kweeki tukore omukya okukora gano Taatabhugya atuuriri embere weetu, kyeego omuutu wuno akuryaara endyaari kwo okwiigumiirirya. \v 2 Hano tukukora ego, tubhe turamuroreerera Yeesu. Ewe Yeesu niwe omutaangi no omukuunaania wo obhwiikirirya bhweetu. Akiigumiirirya oruku kumusaraba naabhe ataruuzi soni, kwe ekigirirye kyo obhuzomererwa bhuno bhwaari embere waaye. Bhoono yikeeri orubhaara rwo obhuryo rwe ekituumbi kyo omuriinga kya Taatabhugya. \p \v 3 Mwiiseege kyeego Yeesu akiigumiirirya kugano abhatemya bhe ebhibhi bhaari bhakumukorera no okumuhakania. Kweego, mutakwa emitwe na mutarosa okumwiikirirya Taatabhugya. \v 4 Yiingabha murakora omukya okuhiza ebhibhi, nawe mukyaari okwiitana ne ebhibhi tee okwiitira amanyiinga. \v 5 Mbe, mweebhiri amangʼana gano Taatabhugya yabhatoongeeri kya abhaana bhaaye? Taatabhugya akabhuga, \q “Omwaana waane, otazeera gano Omukuru, Taatabhugya waazo, akukurekya. \q Otakwa omutwe hano akukutema. \q \v 6 Kwo okubha, Omukuru aramurekya omuutu wuyo woosi wuno akumuseega. \q Kweeki aramutema omuutu wuyo woosi wuno Omukuru akumwiikirirya abhe omwaana waaye.”\f + \fr 12:6 \fr*\xt Rora Eziimetari 3:11-12.\xt*\f* \m \v 7 Ambe, mwiigumiirirye hano Taatabhugya akubhatema. Arakora ego kwo okubha emwe ni bhaana bhaaye. Atariho omwaana wuno atakutemwa na wiise. \v 8 Taatabhugya arabhatema abhaana bhaaye bhoosi. Kweego, eraabhe Taatabhugya atakubhatema, mumenye kubha emwe ni kya kigwi ibhaanza, mutari abhaana bhaaye. \v 9 Hamwe na gayo, tunabho bhataata bhano bhatwiibhwiiri, bhaari bharatutema, na neetwe tukabhasuuka. Eraabhe niigo, tureenderwa okumwiigwa bhukongʼu Taata weetu wa mwiisaaro, okubha tubhe no obhuhoru. \v 10 Bhataata bheetu, bhakatutema kwiibhaga, kwo okurora kwaabhu ni bhuzomu. Nawe Taatabhugya aratutema kwiiguru weetu etwe abheene, okubha tubhe hamwe neewe mubhuhoreeru bhwaaye. \v 11 Atariho omuutu wuno akuzomererwa hano akutemwa, nawe arabha ne ebhigoongi. Nawe, abhaatu bhano bheegiri eteemwa enzomu kwe enzira yo okutemwa, bhariikara kwo omureembe na bharakora amangʼana ge eheene. \p \v 12 Ambe bhoono, mutuure amanaga mumabhoko geenyu go obhunyookobhu na amaru geenyu gano gakurigita.\f + \fr 12:12 \fr*\ft Obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa Bhoono mukongʼere, mutakwa emitwe naabhe okukwa ekoro. \fqa*\xt Rora Isaya 35:3.\xt*\f* \v 13 Mugeende muziinzira zino zigororokiri,\f + \fr 12:13a \fr*\xt Rora Eziimetari 4:26.\xt*\f* okubha bha amagata bhataaza kunyahaarika, nawe bhahoribhwe.\f + \fr 12:13b \fr*\ft Obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa Mubhe abhaheene, okubha abhaatu bhano bhakukwa emitwe no okukwa ekoro bhatige kubhura, nawe bhagumire mubhwiikirirya.\fqa*\f* \s Obhurekya kubhiikirirya \p \v 14 Ambe, mukore omukya okwiikara kwo omureembe na abhaatu bhoosi. Kweeki mukore omukya kwiikara mubhuhoreeru, kwo okubha atariho omuutu wuno akunagya kumurora Omukuru eraabhe atari muhoreeru. \v 15 Mwiiriihe, okubha omuutu wowoosi atabhurwa orubhaango rwa Taatabhugya. Atatuuka omuutu gati weenyu, wuno ari kyo omuri omururu. Omuutu kya wuyo, arabhanyaakya no okubhakora makire abhaatu bhaaru. \v 16 Mubhe meeso, okubha gati weenyu atabhaho omuutu omuseebheeti kasi omuutu wuno atakumusuuka Taatabhugya kya Esau. Ewe akagurya obhuheene bhwo obhwiibhurwa bhwaaye bhwo okutaanga kwiiguru ye ebhyaakurya bhyo orusiku.\f + \fr 12:16 \fr*\xt Rora Obhweemero 25:27-34.\xt*\f* \v 17 Mumenyiri kubha, hano Esau yeendiri abhone orubhaango, akaangwa. Atabhweeni omweeya gwo okuta ebhibhi bhyaaye, yiingabha akakomya omweeya guyo kwe eziingusuri.\f + \fr 12:17 \fr*\xt Rora Obhweemero 27:30-40.\xt*\f* \p \v 18 Emwe mutaahikiri ku Kiguru kirya kya Sinai kino bhakatura kukigwaataku, kino kyaari kwaaka omuriro, kyaari ne ekiirima no obhukama bhuhaari bhukongʼu. \v 19 Kweeki mutaahikiri hano Abhiiziraeri bhiigwiiri ekoombyo erarira na bhakiigwa eriiraka ikuru rya Taatabhugya. Hano bhiigwiiri eriiraka rirya, Abhiiziraeri bhakoobhoha bhukongʼu, bhakamwiisasaama Taatabhugya, kubha atakeerenia nabho kweeki.\f + \fr 12:19 \fr*\xt Rora Okurwa 20:19-21; Obhuhiiti bhwe Emigiro 5:25-27.\xt*\f* \v 20 Bhakagaamba ego, kwo okubha bhataanagirye okwiikongʼereerya obhuswaagyo bhuno Taatabhugya yaswaagirye, “Naabhe eraabhe ni kityeenyi kino kyakunirye ekiguru kino, kireenderwa okutemwa amagina.”\f + \fr 12:20 \fr*\xt Rora Okurwa 19:12-13.\xt*\f* \v 21 Goosi gano gakatuuka mu Kiguru kya Sinai gakabhoobhohya abhaatu bhukongʼu, naabhe Musa akabhuga, “Ndarigita bhukongʼu kwe ekigirirye kye ehaho.”\f + \fr 12:21 \fr*\xt Rora Obhuhiiti bhwe Emigiro 9:19.\xt*\f* \p \v 22 Nawe, emwe muhikiri mu Kiguru ekiindi, Ekiguru kya Sayuni, omugye gwa Taatabhugya wuno ari muhoru, Yerusaremu ya mwiisaaro. Mumugye guyo, bhiikumaniiryemu bhamaraika ebhikwe ne ebhikwe kwo obhuzomererwa. \v 23 Emwe, muhikiri musaango ekuru ya abhiikirirya bhoosi, bhuno Taatabhugya arabhabhirikira abhiibhurwa bhaaye bho obhutaangi bhano amariina gaabhu gakaamirwe mwiisaaro. Muhikiri embere wa Taatabhugya, omutini we ekiina wa abhaatu bhoosi, ne embere zya abhaatu abhaheene bhano bhaakuuri na bhano Taatabhugya abhakuunaanirye. \v 24 Emwe muhikiri ku Yeesu, wuno akwiigwaania abhaatu na Taatabhugya mwiiragano eriihya, na kweeki muhikiri kumaanyiinga gaaye. Amanyiinga gayo gakiitika kumusaraba kwiiguru yo okuruusyaho ebhibhi bhyeetu, amanyiinga gayo gatakutunia ekisiiyoomba kyeego amanyiinga ga Abeeri gakutunia.\f + \fr 12:24 \fr*\xt Rora Obhweemero 4:10-11.\xt*\f* \p \v 25 Kweego, mubhe meeso mutaaza kwaanga kumwiitegeerera wuno akugaamba neemwe. Kyeego bhano bhaangiri okumwiitegeerera Musa hano yaari akubharekya mukyaaro, bhoono, etwe turanagyabhwi okuhona obhutemwa eraabhe twaangiri okumwiitegeerera Taatabhugya hano akuturekya okurwa mwiisaaro? \v 26 Eriibhaga rirya rino Taatabhugya yagaambiri okurwa mu Kiguru kya Sinai, ekyaaro kyoosi kikarigita. Nawe, bhoono arageenie, “Ndarigitya ekyaaro kweeki. Nawe etari ekyaaro ekyeene, ndarigitya ne eriisaaro ryoosi.”\f + \fr 12:26 \fr*\xt Rora Hagai 2:6.\xt*\f* \v 27 Riyo rireerekya kubhweero kubha, ebhigiro bhyoosi bhino bhyaateemirwe, bhirasiingisibhwa no okuruusibhwaho, okubha bhisaage ebhigiro bhino bhitakunagya okusiingisibhwa. \v 28 Kweego, tubhe turamubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwo okubha atwiikiriirye twiisaangye mubhutemi bhwaaye bhuno bhutakusiingisibhwa. Tubhe turamuseengera Taatabhugya, kwe enzira yino ekumuzomera na kwo okwiiyiikya no obhusuuku, \v 29 kwo okubha Taatabhugya weetu ni kyo omuriro omuhaari guno gukusikya bhukongʼu.\f + \fr 12:29 \fr*\xt Rora Obhuhiiti bhwe Emigiro 4:24.\xt*\f* \c 13 \s Kyeego Taatabhugya akuzomererwa \p \v 1 Mugeenderere okwiiseega emwe kwe emwe kya abhahiiri. \v 2 Muteebha okubhaginihya abhagini muziinyuumba zyeenyu, kwo okubha munzira yiyo, abhaatu abhaandi bhabhaginihirye bhamaraika bha Taatabhugya bhutamenya. \v 3 Mubhahiite bhano bhabhohirwe mukibhoho. Mubhe kyamuna mubhohirwe hamwe nabho. Mubhahiite bhano bhakunyaakibhwa, mubhe kyamuna neemwe mukunyaakibhwa. \p \v 4 Obhukweeri bhureenderwa bhusuukwe na abhaatu bhoosi. Omusubhe no omukari bhiiriihe no obhuseebheeti, kwo okubha Taatabhugya arabhatinira ekiina abhaseebheeti na abhatuungiri. \v 5 Mutabha ne eteemwa yo okuseega eziimbirya, nawe mwiiswe na bhino munabhyo, kwo okubha Taatabhugya omweene akabhuga, “Nitakukutiga naabhe nitakukweebha na rumwe.”\f + \fr 13:5 \fr*\xt Rora Obhuhiiti bhwe Emigiro 31:6, 8.\xt*\f* \v 6 Nikyo ekigirirye turanagya okugaamba kwo obhwiisige, \q “Omukuru, Taatabhugya niwe akunisakirya, \q nitakwoobhoha kigiro. \q Omuutu arankoraki?”\f + \fr 13:6 \fr*\xt Rora Zaburi 118:6.\xt*\f* \p \v 7 Mubhahiite abhakaangati bheenyu bhano bhaari bhakubheegya engʼana ya Taatabhugya. Mwiiseege iguru we eteemo yaabhu kyeego bhaari bhakwiikara, na mutuniirire obhwiikirirya bhwaabhu. \v 8 Yeesu Krisito atakwiikyoora. Ewe ni wuryawurya, izo, reero na kirakeego. \v 9 Mutakaangiribhwa na ameegyo agaandi amagini, kwo okubha orubhaango rwa Taatabhugya nirwo rukugumirya eziikoro zeenyu, naabhe gitari emigiro iguru ye ebhyaakurya. Emigiro giyo, gitakubhasakirya kyokyoosi bhano bhakugituniirira. \p \v 10 Etwe tuna Yeesu kyeego ekimweeso kyeetu. Abhaatu bhano bhakugeenderera kuruusya ekimweeso mwiibhuru rya Abhayahudi bhatakwiikiriribhwa kubhona obhweera bhwe ekimweeso kya Yeesu. \v 11 Kuriingʼaana ne emigiro gya Musa, omuseengeri omukuru ahaagega amanyiinga ge emitugo no okugya nago Ahahoreeru ha Ahahoreeru, okubha aruusye ekimweeso kwiiguru ye ebhibhi. Nawe eziinyama zye emitugo giyo zihaagegwa no okwookibhwa igutu wo omugye. \v 12 Nikyo ekigirirye Yeesu neewe akanyaakibhwa no okwiitwa igutu yo omugye gwa Yerusaremu, okubha abheerye abhaatu ebhibhi bhyaabhu kwe enzira ya amanyiinga gaaye. \v 13 Kweego na neetwe tumutuniirire igutu yo omugye, no okubhona eziisoni zino ewe yabhweeni. \v 14 Tukore ego kwo okubha mukyaaro kino tutana mugye guno gukugumira kirakeego, nawe turaganyirira kusikira mumugye gwa mwiisaaro guno gukuuza. \p \v 15 Ambe, tugeenderere okumukumya Taatabhugya kuhitira ku Yeesu kirakeego. Kwo okubha amangʼana geetu go okukumya eriina ryaaye, ni kye ekimweeso kino tukumuruusirya. \v 16 Mugeenderere okubhasakirya abharikyeenyu no okugwaatana nabho kubhigiro bhino munabhyo, kwo okukora ego, nikyo ekimweeso kino kikumuzomera Taatabhugya. \p \v 17 Mubhiigwe abhakaangati bheenyu no okutuniirira gano bhakubhaswaagya, kwo okubha ebho nibho bhakuteengeeza na bhareenderwa okukeerenerya emirimo gyaabhu embere wa Taatabhugya. Kweego mubhiigwe, okubha bhakore emirimo gyaabhu kwo obhuzomererwa. Nawe eraabhe mutakubhiigwa, bharakora emirimo kwe ebhigoongi, ne emirimo gyaabhu gitakubha na bhweera bhwobhwoosi kweemwe. \v 18 Mugeenderere kutusabhira. Tuno obhuheene kubha, emitima gyeetu ni mizomu, kwo okubha tureenda okukora ge eheene kubhaatu bhoosi. \v 19 Ndabhiisasaama bhukongʼu, mubhe muranisabhira ku Taatabhugya, okubha ninagye kukyoora kweemwe bhwaangu. \s Amangʼana go obhuteero \p \v 20 Taatabhugya omweene wuno akutuha omureembe akamuryoora Omukuru weetu Yeesu. Ewe niwe Omuriisya Omukuru we eziingʼoondu, kwe enzira yo okwiitira amanyiinga gaaye gano gakweerekya eriiragano rya kirakeego. \v 21 Taatabhugya abhahe amazomu goosi, okubha mukore obhuseegi bhwaaye. Kweeki akore muziikoro zyeetu gano gakumuzomera kwe enzira ya Yeesu Krisito. Ewe aguungibhwe kirakeego na kirakeego. Gabhe ego. \p \v 22 Ndabhiisasaama abhahiiri bhaane, mubhe muratuniirira amangʼana gayo go okubhatoongera ekoro, kwo okubha nibhakaamiiri enyaarubha nguhi ego. \v 23 Ndeenda mumenye kubha, omwiikirirya omurikyeetu Timoteo, yiiguriirwe okurwa munyuumba ya abhabhohwa. Eraabhe araanguha kuuza, niraaza neewe oweenyu okubhataarira. \p \v 24 Mubhakeerye abhakaangati bheenyu bhoosi, na abhahoreeru bhoosi bhano bhari eyo. Abhahoreeru okurwa mukyaaro kya Itaria, bharabhakeerya. \v 25 Orubhaango rwa Taatabhugya rubhe hamwe neemwe mwoosi.