\id 1CO - Zanaki 1 Corinthians \ide UTF-8 \h 1 Abhakoriinto \toc3 1 Abhakoriinto \toc2 1 Abhakoriinto \toc1 Enyaarubha yo okutaanga ya Pauro ku Bhakoriinto \mt2 Enyaarubha yo okutaanga ya Pauro ku \mt1 Bhakoriinto \imt Obhutaangiro \ip Enyaarubha yino yakaamirwe na Pauro, omweega wa Krisito Yeesu na Sositene. Bhakakaama enyaarubha yino kukanisa yino Pauro akataanga mumugye gwa Koriinto. Omugye gwa Koriinto gwaari kurungʼoongo rwe enyaanza ya Mediteraniani. Abhaatu bhaaru okurwa mbaara zyoosi bhaari bharagurya ebhigiro bhyaaru mumugye guyo. Abhaatu bhayo bhaari ne eziinyaangi zya tuubho nzaru, kwo okusabha no okuseengera emisaambwa gyo okubhaazwa. Eziinyaangi ziyo zikakora Abhakrisito bhakatubhuuzikana mubhwiikirirya bhwaabhu no okumubhuurya Pauro amabhuuryo. \ip Pauro akiikara Koriinto kwa mwaaka gumwe, yaari areegya abhaatu bhaaru iguru wa Yeesu na abhaaru bhaari bhiikiriirye. Nawe hano yaari atanwiiri, akabhona amangʼana iguru wa Abhakrisito eyo. Akabhuurirwa kubha no obhutwaanikani bhwa amakanisa, bhyaari bhiriho ebhibhi bhyo obhuseebheeti, obhutuungiri na amabhuuryo iguru wa amangʼana go obhukweererani. \ip Munyaarubha yino, Pauro arabharagirirya iguru wa abhaatu bhakweenderwa okukora mukanisa eriibhaga rye ebhyaakurya na amasabhi. Iguru ya gayo, Pauro areegya iguru wo obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru, obhumwe bhwa Abhakrisito mu Koro no obhuryooki bhwa abhaku. Mubhuteero, arabhaha amaragiriryo iguru wo obhusakiribhwa kubhiikirirya bha Yerusaremu. \c 1 \s Obhukeerya bhwa Pauro ku Bhakoriinto \p \v 1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, omweega wa Krisito Yeesu kwo obhuseegi bhwa Taatabhugya, hamwe na Sositenesi, omwiikirirya omurikyeetu. \v 2 Nirabhakaamira emwe bhano muri mukanisa ya Taatabhugya mumugye gwa Koriinto. Taatabhugya abheerirye no okubhasora mugwaatane na Krisito Yeesu, na abhabhirikiiri kubha abhahoreeru\f + \fr 1:2 \fr*\fk Abhahoreeru\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* bhaaye, hamwe na neemwe mwoosi bhe eziimbaara zyoosi bhano bhakumusabha Yeesu Krisito. Wuno niwe Omukuru waabhu no Omukuru weetu twoosi. \p \v 3 Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata weetu, na ku Mukuru Yeesu Krisito, bhibhe neemwe. \s Pauro aramubhuurira Taatabhugya “Ozomirye” \p \v 4 Niramubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” eriibhaga ryoosi kwiiguru weenyu, kwe ekigirirye kyo orubhaango runo abhaheeri kwe enzira ya Krisito Yeesu. \v 5 Kwo okugwaatana kweemwe na Krisito, muniibhiri mumangʼana goosi, kiindi kwo obhugaambi bhweenyu na mubhumenyeekererya bhweenyu. \v 6 Gayo gareerekya kubha amangʼana gano twabharwaaziiri iguru wa Krisito ni ge eheene. \v 7 Bhoono mutakusuuhirwa naabhe obhuturo bhumwe bhwe Ekoro Muhoreeru,\f + \fr 1:7 \fr*\fk Ekoro Muhoreeru\fk*\ft . Rora amangʼana gano mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* mukubha muraganya kwe enaamba kuru okukyoora kwo Omukuru weetu Yeesu Krisito. \v 8 Ewe niwe akubhagumirya tee mubhuteero okubha mutaaza kubha na amasoro, orusiku runo Omukuru weetu Yeesu Krisito araaze okutinira ekiina abhaatu. \v 9 Taatabhugya arakuunaania gayo kwo okubha ewe ni muheene. Ewe niwe akabhabhirikira emwe, mubhe no obhugwaatani no Omwaana waaye Yeesu Krisito, Omukuru weetu. \s Obhumwe gati wa abhiikirirya \p \v 10 Bhoono, abhahiiri bhaane, nirabhiisasaama kwe eriina ryo Omukuru weetu Yeesu Krisito kubha, mutatwaanikana mumakeerenio. Bhutabhaho obhutwaanikanio gati weenyu, nawe mubhe no obhumwe mugano mukwiisiga na mugano mukwiiseega. \v 11 Abhahiiri bhaane, abhaatu abharebhe bha mumugye gwa Koroe bhanibhuuriiri kubha rireho eriiyoge gati weenyu. \v 12 Bhoono, gano nigo nikweenda okugaamba, omuutu wuyo woosi gati weenyu aragaamba gaaye. Owumwe arabhuga, “Enye ni wa Pauro.” Owuundi arabhuga, “Enye ni wa Apooro.” Owuundi arabhuga, “Enye ni wa Kefa.”\f + \fr 1:12 \fr*\fk Kefa\fk*\ft , eriina ryaaye eriindi arabhirikirwa \ft*\fqa Petero. \fqa*\ft Eriina Petero ni mukigaambo kye Ekiyunaani, ne eriina rino Kefa ni mukigaambo kye Kiaramu. Mubhigaambo bhino obhugazuro bhwaku ni \ft*\fqa riitare.\fqa*\f* Owuundi arabhuga, “Enye ni wa Krisito.” \v 13 Mbe, Krisito atwaanikeeni? Mbe, Pauro niwe akakwa kumusaraba kwiiguru weenyu? Mbe, mukabatiizwa kwe eriina rya Pauro? \p \v 14 Nirabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwe ekigirirye nitamubatiiziri omuutu wowoosi gati weenyu, nawe Kirisipo na Gaayo. \v 15 Kweego, atariho wuno akunagya kugaamba kubha, abatiizirwe kwe eriina ryaane. \v 16 Nirahiita kubha, nikabatiiza kweeki abhaatu bhe enyuumba ya Sitefana. Nawe kukira bhayo, nitamenyiri eraabhe niamubatiiziri omuutu owuundi wowoosi. \v 17 Krisito\f + \fr 1:17 \fr*\fk Krisito \fk*\ft ni ngʼana ye Ekiyunaani, obhugazuro bhwaku ni \ft*\fqa wuno ahakirwe amaguta. \fqa*\ft Mu Kieburania bharabhuga \ft*\fqa Masiya. \fqa*\ft Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* ataanitumiri enye okubatiiza abhaatu. Akaanituma okurwaaza Amangʼana Amazomu, kutama okwiisiga amangʼeeni gaane go okugaamba bhuzomu, okubha oruku rwa Krisito kumusaraba rutabhura amanaga gaaye. \s Krisito niwe amanaga na amangʼeeni ga Taatabhugya \p \v 18 Abhaatu bhano bhakubhura bhararora kubha amangʼana go okukwa Krisito kumusaraba ni ga bhweene ego, nawe kweetwe bhano tukutuuribhwa, amangʼana gayo gareerekya amanaga ga Taatabhugya. \v 19 Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, \q “Abhaatu bha amangʼeeni nirasarya amangʼeeni gaabhu. \q Abhangʼeeni nirabhurya amangʼeeni gaabhu.”\f + \fr 1:19 \fr*\xt Rora Isaya 29:14.\xt*\f* \p \v 20 Bhoono bharihe bhano bhakwiiseega bhana amangʼeeni? Bhari hayi bhano bhakwiigaamba ni bheegya bhe emigiro gya Musa, naabhe abhaatu bhano bhamenyiri okugaamba bhuzomu eziisiku zino? Taatabhugya yeerekirye kubhweero kubha amangʼeeni ge ekyaaro kino ni bhutuumbaahu. \v 21 Niragaamba ego, kwo okubha Taatabhugya kwa amangʼeeni gaaye, akaamura kubha abhaatu bhatakunagya okumumenya kwa amangʼeeni gaabhu abheene. Nawe Taatabhugya akaseega kubhatuurya bhano bhakumwiikirirya kwe enzira ya amangʼana gano tukurwaaza. Amangʼana gayo, abhaatu bhe ekyaaro bharabhuga kubha ni ga bhweene ego. \v 22 Kwa Abhayahudi abheene bhareenda ekyeerekenio okubha bhiikirirye, na Abhayunaani ebho bharamoohya amangʼeeni. \v 23 Nawe etwe, turarwaaza amangʼana iguru wa Krisito wuno akakwa kumusaraba. Amangʼana gayo garabhiihira Abhayahudi, na kubhano bhatari Abhayahudi ni mangʼana ga bhweene ego. \v 24 Nawe kubhano Taatabhugya yabhabhirikiiri kubha bhaaye, bhabhe Abhayahudi kasi bhabhe Abhayunaani, Krisito niwe amanaga na amangʼeeni ga Taatabhugya. \v 25 Amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha ni bhutuumbaahu bhwa Taatabhugya, garahita amangʼeeni ga abhaatu. Na gano bhakurora kubha ni bhunyookobhu bhwa Taatabhugya, gana amanaga kukira amanaga ga abhaatu. \p \v 26 Bhoono, abhahiiri bhaane, muhiite kyeego mwaari hano mwabhirikiirwe na Taatabhugya. Kwa amiiseego ga abhaatu, abhaaru gati weenyu bhataari na amangʼeeni. Kweeki abhaaru gati weenyu mutaari mumenyekeeni bhukongʼu, naabhe mutiibhwiirwe mumigye gya abhataake. \v 27 Nawe Taatabhugya akagasora amangʼana gano abhaatu bhakurora ni ga bhweene ego, okubha abhasuukye bha amangʼeeni. Kweeki Taatabhugya akagasora amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha ni bhunyookobhu, okubha abhasuukye bha amanaga. \v 28 Kweeki Taatabhugya akagasora amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha gatana obhusuuku na gano bhakugazeera, kweeki gano bhakurora kubha gatana obhugazuro, okubha asarye amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha gana obhugazuro. \v 29 Akakora ego okubha omuutu wowoosi atiikumya embere wa Taatabhugya. \v 30 Taatabhugya niwe abhagwaateenie na Krisito Yeesu. Ewe amukoriri Krisito abhe amangʼeeni geetu. Kwe enzira ya Yeesu tubheeri bhe eheene embere wa Taatabhugya, tubheeri abhahoreeru na tutuuriibhwe. \v 31 Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Omuutu wuyo woosi wuno akwiikumya, yiikumye kwiiguru wo Omukuru.”\f + \fr 1:31 \fr*\xt Rora Yeremia 9:23-24.\xt*\f* \c 2 \s Okurwaaza amangʼana iguru wa Yeesu Krisito \p \v 1 Abhahiiri bhaane, hano nikaaza kweemwe okubharwaazira iguru ye embiso ya Taatabhugya yino yaari ebhisirwe,\f + \fr 2:1 \fr*\fk Embiso ya Taatabhugya yino yaari ebhisirwe\fk*\ft , amakaamo agaandi ge Ekiyunaani garabhuga, \ft*\fqa obhugaambi iguru wa Taatabhugya.\fqa*\f* nitaagaambiri kwa amangʼana go obhusomi naabhe kwa amangʼeeni. \v 2 Hano niari kweemwe, nikaamura nigaambe amangʼana iguru wa Yeesu Krisito ego, kiindi okukwa kwaaye kumusaraba, kutama okugaamba kigiro ekiindi. \v 3 Eriibhaga riyo niari munyookobhu, niari ne ehaho, no okurigita bhukongʼu. \v 4 Hano niari nikweegya no okurwaaza, nitaagaambiri kwa amangʼeeni gaane, okubha nibhakorokoombe abhaatu kwe ekigirirye kya amangʼeeni, nawe amanaga ge Ekoro Muhoreeru gaari gareerekya obhuheene. \v 5 Nikakora ego, okubha obhwiikirirya bhweenyu bhutiisigira amangʼeeni ga abhaatu, nawe bhwiisigire amanaga ga Taatabhugya. \s Amangʼeeni okurwa kwe Ekoro Muhoreeru \p \v 6 Bhoono etwe, turagaamba amangʼana ga amangʼeeni kubhaatu bhano bhakongʼiri mubhwiikirirya, nawe amangʼeeni gayo gatari ge ekyaaro kino, na gatari ga abhakaangati bhe ekyaaro kino bhano bharaabhure. \v 7 Amangʼeeni gano tukurwaaza ni mbiso ya Taatabhugya, yino yaari ebhisirwe okubha abhaatu bhatayimenya. Hano Taatabhugya yaari akyaari kuteema ekyaaro, akaamura kuhokeerya amangʼeeni gayo, okubha atukorere amazomu. \v 8 Atariho naabhe owumwe wa abhakaangati bhe ekyaaro kino, wuno yamenyiri amangʼeeni gayo, kwo okubha bhaangabheeri bhagamenyiri, bhatiingamutemereeri kumusaraba Omukuru wo obhuguungo. \v 9 Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, \q “Gano Taatabhugya abhabhanuriiri bhano bhamuseegiri, \q atariho omuutu wuno yaakagaruuzi naabhe okugiigwa, \q atariho omuutu wuno yaakagatuuriri mukoro yaaye.”\f + \fr 2:9 \fr*\xt Rora Isaya 64:4.\xt*\f* \p \v 10 Nawe etwe, Taatabhugya akatweerekya gayo kuhitira kwe Ekoro Muhoreeru, kwo okubha Ekoro Muhoreeru ariisuunza goosi, naabhe amiiseego ga Taatabhugya gano gabhisirwe. \v 11 Atariho omuutu wuno akunagya kumenya gano omuutu owuundi akwiiseega. Nawe ekoro yaaye omweene ego egamenyiri. Egoego na gano Taatabhugya akwiiseega, atariho wuno akunagya okugamenya. Nawe Ekoro wa Taatabhugya omweene agamenyiri. \v 12 Taatabhugya atuheeri etwe Ekoro yaaye, okubha tugamenye gano tuheerwe kwo orubhaango rwa Taatabhugya. Kweego tutakwiiseega kyeego abhaatu bhe ekyaaro bhakwiiseega. \p \v 13 Kweeki tutakugaamba amangʼana gano tweegiibhwe na amangʼeeni ga abhaatu, nawe amangʼana gano tweegiibhwe ne Ekoro wa Taatabhugya. Turagagarura amangʼana ge Ekoro wa Taatabhugya kubhano bhane Ekoro wuyo.\f + \fr 2:13 \fr*\fk Kubhano bhane Ekoro wuyo\fk*\ft , obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa kumangʼana ge ekoro.\fqa*\f* \v 14 Nawe omuutu wuno atana Ekoro wa Taatabhugya, atakusuungʼaana gano gakurwa kwe Ekoro wa Taatabhugya, kwe ekigirirye kweewe gayo ni ga bhweene ego. Kweeki atakunagya kugamenya, kwe ekigirirye garamenyekana ageene kwo obhusakirya bhwe Ekoro wa Taatabhugya. \v 15 Omuutu wuno akukaangatwa ne Ekoro wa Taatabhugya aragamenya goosi, nawe ewe, atakunagya kumenyekana no omuutu wuyo woosi. \v 16 Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, \q “Ni weewi wuno amenyiri gano Omukuru, Taatabhugya akwiiseega? \q Kweeki ni weewi wuno akunagya kumutoongera?”\f + \fr 2:16 \fr*\xt Rora Isaya 40:13.\xt*\f* \p Nawe, etwe turiiseega amangʼana kya gano Krisito akwiiseega. \c 3 \s Obhumwe mumirimo gya Taatabhugya \p \v 1 Abhahiiri bhaane, hano niari kweemwe nitaari niragaamba na neemwe kya abhaatu bhano bhakukaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru. Nawe niari niragaamba na neemwe kya abhaatu bhano bhakukaangatibhwa na amangʼana ge ekyaaro, kweeki kyeego abhaana abharere kwo okumwiikirirya Krisito. \v 2 Abhaana abharere bharanywa amabheere ageene, bhatakuhaabhwa ebhyaakurya kya abhaatu abhakuru. Egoego enye nikabhaha ameegyo amahuhu kwe ekigirirye mwaari mukyaari kukongʼa. Naabhe bhoono mukyaari kukongʼa, \v 3 kwo okubha mukyaari murakaangatibhwa na amangʼana ge ekyaaro. Gati weenyu bhariho bho omugono ne eriiyoge, bhireerekya kubha mukyaari murakaangatibhwa na amangʼana ge ekyaaro no okwiikara kya abhaatu bhe ekyaaro. \v 4 Niragaamba ego kwo okubha omuutu wuyo woosi aragaamba agaaye, owumwe arabhuga, “Enye ni wa Pauro,” owuundi arabhuga, “Enye ni wa Apooro.” Bhoono gayo gareerekya, mukyaari murakora kya abhaatu bhe ekyaaro. \p \v 5 Ambe bhoono, Apooro ni weewi? Na Pauro ni weewi? Etwe twoosi ni bhahokya bhano Taatabhugya yatutumiri okubhasakirya emwe mumwiikirirye. Omuutu wowoosi arakora emirimo gino yaheerwe no Omukuru. \v 6 Enye nikeemya eziimbibho, Apooro akiitirira, nawe Taatabhugya niwe yamerirye no okukurya. \v 7 Kweego, wuno akweemya eziimbibho etari kigiro, naabhe wuno akwiitirira, nawe Taatabhugya wuno akukurya niwe wo okwiisigira. \v 8 Wuno akweemya na wuno akwiitirira bhoosi bhari kisi, Taatabhugya aramuha esaambo yaaye, okuriingʼaana na kyeego yakoriri emirimo gyaaye. \v 9 Niragaamba ego, kwo okubha emirimo gino tukukora enye na Apooro ni gya Taatabhugya, na neemwe ni muguundu gwaaye, kweeki emwe ni nyuumba yaaye. \p \v 10 Taatabhugya kwo orubhaango rwaaye anisakiirye okwoomboka obhurusa kyeego omwoomboki omuzomu wa amangʼeeni, no omuutu owuundi aroomboka iguru yo obhurusa bhuyo. Nawe bhoono, omuutu wowoosi arore bhuzomu, kyeego aroomboke iguru yo obhurusa bhuyo. \v 11 Akore ego, kwo okubha obhurusa bhuno bhumariri okwoombokwa ni Yeesu Krisito omweene. Kweego, atariho omuutu wuno akunagya okwoomboka obhurusa obhuundi. \v 12 Iguru yo obhurusa bhuyo, omuutu aranagya okwoomboka kwe ezahaabu, kwe eziimbirya, kasi kwa amagina go obhuguri bhukuru, kwe emiti, kwa amanyaaki, kasi kwa amatu, \v 13 no obhweera bhwe emirimo gyo omuutu wuyo woosi bhurarorekana kubhweero. Orusiku rurya rwo okutina ekiina, emirimo gyoosi girarorekana kubhweero, kwo okubha emirimo gyo omuutu, girareengibhwa kwo omuriro gwo okutina ekiina. \v 14 Eraabhe emirimo gyo omuutu gino yakoriri girageenderera kubhaho, arasuungʼaana esaambo. \v 15 Eraabhe emirimo gyo omuutu wuyo gisikiri, hayo arabhurya esaambo, nawe ewe omweene aratuuribhwa, yiingabha arabha kyo omuutu wuno ahoneeri rwo okwaagura okusikira mumuriro gwo obhutini bhwe ekiina. \p \v 16 Mbe, mutamenyiri kubha emwe ni iseengerero rya Taatabhugya, kweeki Ekoro wa Taatabhugya ariikara muusi weenyu? \v 17 Eraabhe omuutu arasarya eriiseengerero rya Taatabhugya, Taatabhugya aramusarya omuutu wuyo, kwe ekigirirye eriiseengerero rya Taatabhugya ni horeeru, ne eriiseengerero riyo niryo emwe. \p \v 18 Omuutu wowoosi gati weenyu atiikaangirirya ana amangʼeeni. Eraabhe omuutu akwiirora kubha ana amangʼeeni mukyaaro kino, abhe ariikora mugeege okubha abhone amangʼeeni ge eheene. \v 19 Akore ego, kwo okubha amangʼeeni ge ekyaaro kino, ni ga bhweene ego embere wa Taatabhugya. Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, “Taatabhugya arabhagwaata bha amangʼeeni muniku yaabhu.”\f + \fr 3:19 \fr*\xt Rora Ayubu 5:13.\xt*\f* \v 20 Kweeki ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, “Omukuru amenyiri amiiseego ga abhangʼeeni, gatana bhweera.”\f + \fr 3:20 \fr*\xt Rora Zaburi 94:11.\xt*\f* \p \v 21 Bhoono, omuutu wowoosi atiikumya kwo okubha ewe ni mwiikirirya wo omuutu omurebhe, kwo okubha Taatabhugya atutuuriri etwe twoosi tubhasakirye emwe, \v 22 ebhe enye Pauro, abhe Apooro, kasi Kefa. Kweeki Taatabhugya abhaheeri ebhigiro bhyoosi okubhasakirya, bhibhe bhya mukyaaro, kasi obhuhoru, kasi oruku, bhibhe bhireho bhoono, kasi bhiraabheho, bhyoosi ni bhyeenyu. \v 23 Nawe emwe, ni bha Krisito, neewe Krisito ni wa Taatabhugya. \c 4 \s Emirimo gya abheega \p \v 1 Abhaatu bhatubhare etwe kubha ni bhabhagati bha Krisito, tuheerwe emirimo gyo okwiimeererera amangʼana ge embiso ya Taatabhugya. \v 2 Bhoono, omuutu wuno aheerwe emirimo, areenderwa abhe omuhokya omuheene. \v 3 Nawe kweenye, etari kigiro niraatinirwe ekiina neemwe, eraabhe niraatinirwe ekiina na abhatini bhe ekiina mukiina. Naabhe enye omweene nitakutura okwiitinira ekiina, \v 4 kwo okubha nitakurora ryoryoosi eriibhiihu mukoro yaane. Nawe riyo ritakugirya nitabha ni isarya. Omukuru Yeesu niwe akunitinira ekiina. \v 5 Bhoono, mutatinira ekiina abhaatu eriibhaga ryaabhu rikyaari kuhika, muganye tee orusiku runo Omukuru Yeesu araaze. Ewe niwe araarore ebhigiro bhyoosi bhino bhibhisirwe mukiirima no okweerekya gano gari muziikoro zya abhaatu. Niho omuutu akubhona omukumo guno akweenderwa, okurwa ku Taatabhugya. \p \v 6 Abhahiiri bhaane, nigaambiri amangʼana gayo goosi iguru waane na Apooro, okubha tubhe ekireengyo kwiiguru weenyu. Okutuukana kwe ekireengyo kiyo, mumenye gano gakugaambwa mubhugaambi bhuno, “Mutiitaambuka gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru.” Eraabhe muratuniirira obhugaambi bhuyo, atakubhaho omuutu wowoosi wuno akumukumya omuutu owumwe no okumuzeera owuundi. \v 7 Bhoono, ni weewi wuno akukoriri obhe omukuru kukira owuundi? Ni kigiroki kino onakyo kino otaheerwe na Taatabhugya? Eraabhe oheerwe, kwaki oriikumya kyamuna otaheerwe? \p \v 8 Bhoono muriirora mwiigutiri! Muriirora muniibhiri! Muriirora abhatemi kukira etwe! Hakiriku muungabheeri abhatemi eheene, okubha etwe tubhaahe hamwe neemwe! \v 9 Nawe, niriiseega Taatabhugya atukoriri etwe abheega kubha abhaatu bho okuzeerwa kukira bhoosi. Tubheeri kya abhaatu bhano bhatiniirwe ekiina okwiitwa. Tutuurirwe kya abhaatu bho okusekwa mukyaaro, kubhamaraika\f + \fr 4:9 \fr*\fk Bhamaraika\fk*\ft . Rora engʼana \ft*\it maraika\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\f* na kubhaatu. \v 10 Abhaatu bhaaru bharaturora etwe bhatuumbaahu, kwo okubha turamuhokeerya Krisito, nawe emwe muriirora bha amangʼeeni kwo okubha muramutuniirira Krisito. Etwe turarorekana kubha bhanyookobhu, nawe emwe muriirora muna amanaga. Etwe turazeerwa, nawe emwe muriirora abhasuukwa. \v 11 Tee bhoono, tune enzara ne enyoota, na tutana eziingibho zyo okwiisa, turatemwa, na tutana ho okwiikara. \v 12 Turakora emirimo gyeetu kwo omukya na kwa amabhoko geetu abheene. Hano abhaatu bhakututuka, turabhatweera ebhite. Hano bhakutunyaakya, turiikongʼeererya. \v 13 Hano bhakutugaamba bhubhi, tukabhakyoora kwo okubhiisasaama. Naabhe, turarorwa kyo obhunyaka bhwe ekyaaro, na tutakweenderwa kwa ryoryoosi. \p \v 14 Nitakubhakaamira amangʼana gano kubhasuukya, nawe ndeenda okubharekya kya abhaana bhaane abhaseegwa, \v 15 kwo okubha yiingabha muna abhaatu ebhikwe ikumi (10,000) bhano bhakubharera mubhwiikari bhweenyu bhwe Ekikrisito, wuuso weenyu ni wumwe. Enye ni wuuso weenyu ku Krisito Yeesu, kwo okubha enye niwe niabharwaaziiri Amangʼana Amazomu. \v 16 Bhoono, nirabhiisasaama kubha, mubhe muratuniirira ekireengyo kyaane. \v 17 Riyo niryo rigirye nimutumeenie Timoteo, omwaana waane omuseegwa, omuheene mumirimo gyo Omukuru. Ewe arabhahiitya gano enye nikugatuniirira kwo okugwaatana na Krisito, gano nikweegya abhaatu ahagiro hayo hoosi mumakanisa goosi. \p \v 18 Bhoono abhaandi gati weenyu bhariizuungya, kwo okubha bhariiseega nitakuuza kweeki kweemwe. \v 19 Nawe Omukuru araaseege, niraaza kweemwe bhwaangu. Hayo niho niraamenye amangʼana gano bhakugaamba bhano bhakwiizuungya, ne etari okumenya amangʼana gayo ageene, nawe okumenya naabhe eziinguru zyaabhu. \v 20 Niragaamba ego kwo okubha obhutemi bhwa Taatabhugya,\f + \fr 4:20 \fr*\fk Obhutemi bhwa Taatabhugya \fk*\ft ni hagiro hayo hoosi hano Taatabhugya niwe omukaangati. Rora amangʼana gano mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* bhutakurorekana mumangʼana ageene, kiindi muziinguru zyaabhu. \v 21 Bhoono, mureenda nikorebhwi? Mbe, niize kweemwe ne ehiimbo okubha nibhateme? Kasi niize kwo obhuseegi no obhunyoohu? \c 5 \s Obhuseebheeti bhutakweenderwa gati wa abhiikirirya \p \v 1 Eheene amangʼana gigwiirwe kubha, gati weenyu bhuriho obhuseebheeti. Obhuseebheeti kya bhuyo, bhutaakarorekeeni naabhe kubhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya. Ni bhuseebheeti bhwo omuutu kugeenda no omukari wa wiise waabhu. \v 2 Kwaki emwe muriizuungya? Hakiriku muungabheeri ne ebhigoongi no okumuruusyaho omuutu wuno akukora gayo gati weenyu! \v 3 Niragaamba ego, kwe ekigirirye kyo okubha hamwe neemwe mukoro, yiingabha nitari hamwe neemwe kwo omubhiri, na nimariri okumutinira ekiina omuutu wuyo. Riyo niryo niingakoriri, hano niingabheeri eyo. \v 4 Hano mukwiikumania kuriina ryo Omukuru weetu Yeesu, enye nirabha hamwe neemwe kwe ekoro, no obhunagya bhwo Omukuru weetu Yeesu, bhurabha hamwe neemwe. \v 5 Mumuruusyeho omuutu wuyo gati weenyu no okumutiga mubhukaangati bhwa Seetaani,\f + \fr 5:5 \fr*\fk Seetaani\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* okubha esimuka ye ebhibhi esikibhwe, nawe ewe omweene atuuribhwe orusiku rwo okukyoora kwo Omukuru Yeesu. \p \v 6 Obhwiizuungya bhweenyu bhutakweenderwa. Mutamenyiri kubha, ekibhwiisya kisuuhu kiratuunduurya obhutu bhwoosi? \v 7 Kweego, mubhe muriiyeerya, kwe enzira yo okumuruusyaho omuutu wuyo omubhi gati weenyu, kyeego okuruusya ekibhwiisya\f + \fr 5:7a \fr*\ft Ku Nyaangi yo Okuhiita bhahaarya emikaate gino gitana \ft*\fk ekibhwiisya. \fk*\ft Kubhaatu bha Taatabhugya, ebhibhi ni kye ekibhwiisya. \ft*\ft Rora \ft*\it Enyaangi yo Okuhiita\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\f* kye ekare. Hayo murabha abhaatu bhahya, ni kyo obhutu obhuhya bhuno bhutana ekibhwiisya. Ego niigo muri, kwo okubha Krisito, engʼoondu\f + \fr 5:7b \fr*\fk Engʼoondu\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* weetu we Enyaangi yo Okuhiita, amariri kuruusibhwa kubha ekimweeso okubha otutuurye.\f + \fr 5:7c \fr*\ft Pauro aramutuubhania Yeesu ne eyimwe ye eziingʼoondu ziyo, kwo okubha okuhitira amanyiinga ga Yeesu, Taatabhugya atutuurirye. Rora \ft*\xt Okurwa 12:21-23.\xt*\f* \v 8 Bhoono, tutakora Enyaangi yo Okuhiita, okubha kwo obhubhi ne ebhibhi, nawe tukore kwe emikaate gino gitana ekibhwiisya,\f + \fr 5:8 \fr*\xt Rora Okurwa 12:3-20; Obhuhiiti bhwe Emigiro 16:3.\xt*\f* niigo kwe ekoro enzomu ne eheene. \p \v 9 Munyaarubha yino niabhakaamiiri, nikabhabhuurira, mutagwaatana na abhaseebheeti. \v 10 Obhugazuro bhwaane bhutari kubha, mutagwaatana na abhaseebheeti, abhiimani, abhateesya, naabhe bhano bhakuseengera emisaambwa, eno bhatari abhiikirirya. Niingagaambiri ego, muungangʼariiri okureka mukyaaro hano. \v 11 Nawe, kino niagaambiri ni kubha, mutagwaatana no omuutu wuno akwiibhirikira omwiikirirya, eno ni museebheeti, mwiimani, omuseengeri we emisaambwa, omugwaatania, omunywi omuraara kasi omuteesya. Omuutu kya wuyo, mutige naabhe kurya nawe. \p \v 12-13 Ambe bhoono, gitari emirimo gyaane okutinira ekiina bhano bhatari abhiikirirya. Bhayo Taatabhugya omweene niwe araabhatinire ekiina. Nawe emwe mungʼariiri okubhatinira ekiina bhano bhari mukanisa, kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Omuutu omubhi gati weenyu, mumuheebhe.”\f + \fr 5:12-13 \fr*\xt Rora Obhuhiiti bhwe Emigiro 17:7, 19:19, 22:21, 24, 24:7.\xt*\f* \c 6 \s Amasemo gati wa abhiikirirya \p \v 1 Eraabhe owumwe gati weenyu ana amasemo iguru yo omwiikirirya omurikyaaye, igabhwi araamura okuhira amasemo gaaye kubhano bhatari abhiikirirya? Nyakara yaangahiriri kubhahoreeru bha Taatabhugya. \v 2 Mutamenyiri kubha, abhahoreeru bha Taatabhugya nibho bharaatinire ekiina ekyaaro kino? Ne eraabhe emwe abhiikirirya muratinira ekiina ekyaaro kino, kwaki mutamwe okutinira ekiina amasemo mahuhu gatigati weenyu? \v 3 Mutamenyiri kubha, turabhatinira ekiina naabhe bhamaraika? Eraabhe niigo, ambe, mureenderwa okumara amangʼana eziisiku zyoosi. \v 4 Bhoono, hano mukwiiyogenia iguru ya amangʼana eziisiku zyoosi, ndora murahira amasemo geenyu kubhataania bhano bhatakungʼarira mukanisa okubha bhatine ekiina? \v 5 Niragaamba ego, okubha murore eziisoni. Awee, gati weenyu atariho naabhe omuutu wumwe wa amangʼeeni, wuno akunagya kutina ekiina gati wa abhiikirirya? \v 6 Nawe, emwe mune eteemwa yo okumuzoongera omwiikirirya omurikyeenyu mukiina, embere wa bhano bhatari abhiikirirya! \p \v 7 Okwiisema kuyo, kureerekya kubha mutaamiibhwe bhukongʼu. Yiingabheeri hakiriku, okutiga omuutu akukora amabhiihu kasi akuteesye ebhigiro bhyaazo. \v 8 Nawe bhoono emwe, nibho mukwaangira kukora amabhiihu no okubhateesya abhaatu ebhigiro bhyaabhu, kweeki murakora gayo kubhiikirirya abharikyeenyu! \v 9 Mutamenyiri kubha, abhabhi bhatakusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya? Mutiikaangirirya! Abhaseebheeti, abhaatu bhano bhakuseengera emisaambwa, abhatuungiri, naabhe abhasubhe bhano bhakuhiindira na abhasubhe abharikyaabhu, \v 10 abhiibhi, abhiimani, abhanywi abharaara, abhagwaatania, abhateesya, bhayo bhoosi bhatakusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya. \v 11 Abhaandi gati weenyu bhaari ego. Nawe bhoono, kwo okuhitira kwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, na kwo obhuturo bhwe Ekoro wa Taatabhugya weetu, mwiisaabhiibhwe obhubhi bhweenyu, mweeriibhwe no okubharwa bhe eheene embere wa Taatabhugya. \s Abhiikirirya bhaguungye Taatabhugya mumibhiri gyaabhu \p \v 12 Abhaatu abhaandi gati weenyu bharabhuga, “Bhatuheeri orugusa kukora ebhigiro bhyoosi kyeego tukweenda.” Nawe enye niragaamba kubha, bhitari bhyoosi bhino bhino obhweera. Kweeki bharabhuga, “Bhatuheeri orugusa kukora ebhigiro bhyoosi kyeego tukweenda.” Nawe enye nitakubha omugya wa kyokyoosi. \v 13 Abhaandi gati weenyu bharabhuga, “Hano tukubha ne enzara tungʼariiri kurya, kwe ekigirirye emibhiri gyeetu gireenda ebhyaakurya.” Niigo eri, nawe riraaza eriibhaga rino Taatabhugya araakyoosye emibhiri gyeetu gibhe gitakweenda ebhyaakurya. Mutagaamba tungʼariiri kukora obhutuungiri, kyeego ekweenderwa okurya hano tukubha ne enzara. Niragaamba ego, kwo okubha Taatabhugya ataabhuumbiri emibhiri gyeetu kwiiguru yo obhuseebheeti, nawe akabhuumba kwiiguru yo okumuhokeerya Omukuru, neewe Omukuru aragituga emibhiri gyeetu. \v 14 Kweeki, Taatabhugya araturyoora etwe kwe eziinguru zyaaye, kyeego akamuryoora Omukuru okurwa muruku. \p \v 15 Mutamenyiri kubha, emibhiri gyeenyu ni bhiimo bhyo omubhiri gwa Krisito? Bhoono, muratura okugwaatania omubhiri gwa Krisito no omubhiri gwo omusiimbe? Zeyi, naabhe hasuuhu! \v 16 Mutamenyiri kubha, omuutu wowoosi wuno akugwaatana no omusiimbe, arabha omubhiri gumwe neewe? Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, “Abhabhiri bhano, bharabha mubhiri gumwe.”\f + \fr 6:16 \fr*\xt Rora Obhweemero 2:24.\xt*\f* \v 17 Nawe omuutu wowoosi wuno akugwaatana no Omukuru, arabha ekoro eyimwe neewe. \p \v 18 Kweego mwiiriihe no obhuseebheeti. Ebhibhi ebhiindi bhyoosi, omuutu arakora igutu yo omubhiri gwaaye, nawe omuutu wuno akuseebheeta, wuyo ariikorera ebhibhi mumubhiri gwaaye omweene. \v 19 Mutamenyiri kubha, emibhiri gyeenyu nigyo eriiseengerero rye Ekoro Muhoreeru wuno Taatabhugya yabhaheeri, kweeki Ekoro Muhoreeru ariikara muusi weenyu? Kweego, emibhiri giyo gitari gyeenyu, nawe ni gya Taatabhugya. \v 20 Nikyo kikagirya mukagurwa kwo obhuguri bhukuru. Kweego mumuguungye Taatabhugya mumibhiri gyeenyu. \c 7 \s Amaragiriryo iguru yo obhukweeri \p \v 1 Bhoono niragaamba iguru ya amangʼana gano mwaanikaamiiri. Muragaamba kubha, “Ni bhuzomu omusubhe atige okuhiindira no omukari.”\f + \fr 7:1 \fr*\ft Obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa Ni bhuzomu omuutu atakweera.\fqa*\f* \v 2 Nawe kwo okubha murakora obhuseebheeti, omusubhe wowoosi abhe no omukari waaye omweene, no omukari wowoosi abhe no omusubhe waaye omweene. \v 3 Omusubhe abhe aramukorera omukari waaye kyeego ekweenderwa, no omukari woosi abhe aramukorera omusubhe waaye kyeego ekweenderwa. \v 4 Omukari atana obhunagya iguru yo omubhiri gwaaye, nawe omusubhe waaye niwe wo obhunagya iguru yo omubhiri guyo. Neewe omusubhe atana obhunagya iguru yo omubhiri gwaaye, nawe omukari waaye niwe wo obhunagya iguru yo omubhiri gwaaye. \v 5 Mutiiyiima, nawe eraabhe mwiikirireenie kukora ego kwiibhaga, okubha mubhone omweeya muzomu gwo okusabha ku Taatabhugya. Ibhaga riindi, mukyoorerane kweeki, okubha Seetaani ataaza kubhasakya kukora obhuseebheeti kwo okubha mutakunagya okwiibhaaha. \p \v 6 Nibhabhuuriiri amangʼana iguru yo okutaana kwiibhaga, nirabhatoongera ego, etari kwo okubhahatika. \v 7 Bhoono, niingaseegiri abhaatu bhoosi bhabhe kyeego enye niri,\f + \fr 7:7 \fr*\ft Hano Pauro arakeerenia kubha atakweeriri, na bhuyo nibhwo obhuturo bhwaaye.\ft*\f* nawe etari ego kwo okubha omuutu wuyo woosi Taatabhugya amuheeri obhuturo bhwaaye, owumwe obhuturo bhuno, owuundi bhurya. \p \v 8 Bhoono, ndabhabhuurira abhaguru na abhatuumba gati weenyu, ni bhuzomu bhageenderere okwiikara ego okutama okukweera kasi okukweerwa, bhabhe kyeego enye niri. \v 9 Nawe eraabhe bhakutamwa okwiibhaaha, ni bhuzomu bhakweere kasi okukweerwa, kwo okubha ni hakiriku okukora ego kukira okubha ne enaamba yo omubhiri. \p \v 10 Kubhano bhiikweeriri, nirabhaha obhuswaagyo. Obhuswaagyo bhuyo bhutari bhwaane, nawe bhurwiiri ku Mukuru Yeesu, kubha, omukari atatwaanikana no omusubhe waaye.\f + \fr 7:10 \fr*\xt Rora Mataayo 5:32; Mariko 10:9, 12.\xt*\f* \v 11 Nawe eraabhe atwaanikeeni neewe, atakweerwa no omusubhe wuundi, hamwe, yiigwaane no omusubhe waaye no okukyoorerana. No omusubhe woosi, atamutiga omukari waaye. \p \v 12 Bhoono niragaamba na abhiikirirya abhaandi. Amangʼana gano nikugaamba ni miiseego gaane, gatari obhuswaagyo bhwo Omukuru Yeesu. Kyo omusubhe omwiikirirya akweeriri omukari wuno atari mwiikirirya, no omukari wuyo yiikiriirye okwiikara neewe, atamutiga. \v 13 Egoego, omukari omwiikirirya, neewe akweerirwe no omusubhe wuno atari mwiikirirya, no omusubhe wuyo yiikiriirye okwiikara neewe, atamutiga. \v 14 Niragaamba ego, kwo okubha Taatabhugya amwiikiriirye omusubhe wuno atari mwiikirirya, kwe ekigirirye kyo omukari waaye. No omukari wuno atari omwiikirirya, Taatabhugya amwiikiriirye kwe ekigirirye kyo omusubhe waaye. Eraabhe etaangabheeri ego, abhaana bheenyu bhataangabheeri abhahoreeru bha Taatabhugya, nawe bhoono ni bhahoreeru bha Taatabhugya. \p \v 15 Nawe, eraabhe wuno atari mwiikirirya areenda okutaana no omurikyaaye omwiikirirya, mutige akore ego. Hayo omwiikirirya wuyo, atakubhohwa no obhukweeri bhuyo, nawe Taatabhugya atubhirikiiri okubha twiikare kwo omureembe. \v 16 Awe omukari omwiikirirya, otakunagya okumenya! Hamwe omusubhe waazo arabhona okumwiikirirya Krisito kwiiguru wo obhwiikirirya bhwaazo. Naawe omusubhe omwiikirirya, otakunagya kumenya! Hamwe omukari waazo arabhona okumwiikirirya Krisito kwiiguru wo obhwiikirirya bhwaazo. \s Abhiikirirya bhiikare kyeego bhabhirikiirwe na Taatabhugya \p \v 17 Omuutu wowoosi yiikare kuriingʼaana na kyeego Omukuru akumweendera, na kyeego Taatabhugya yamubhirikiiri. Ego niigo nikuswaagya mumakanisa goosi. \v 18 Eraabhe omuutu yabhirikiirwe na Taatabhugya, eriibhaga yaari asaarirwe,\f + \fr 7:18 \fr*\fk Asaarirwe\fk*\ft . Rora \ft*\it okusaarwa\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\f* atiikora kyeego atasaarirwe. Kweeki, eraabhe omuutu akabhirikirwa na Taatabhugya eriibhaga yaari atasaarirwe, atasaarwa. \v 19 Okusaarwa no okutama kusaarwa bhutariho obhweera. Kigiro kino kino obhweera ni kugwaata obhuswaagyo bhwa Taatabhugya. \p \v 20 Bhoono, omuutu wuyo woosi atame kyeego yaari hano Taatabhugya yamubhirikiiri. \v 21 Eraabhe Taatabhugya yakubhirikiiri hano waari mugya, riyo ritakunyaakya. Nawe eraabhe oraabhone omweeya gwo okwiiragaanza, okorere omweeya guyo. \v 22 Nibhugiri kubha, riyo ritakunyaakya, kwo okubha omuutu wuno yaari mugya hano yabhirikiirwe no Omukuru, wuyo arabha omwiiragaanzi ku Mukuru. Neewe wuno yabhirikiirwe hano yaari omwiiragaanzi, wuyo ni mugya wa Krisito. \v 23 Mukagurwa kwo obhuguri bhukuru. Kweego, mutabha abhagya bha abhaatu. \v 24 Abhahiiri bhaane, omuutu wuyo woosi atame embere wa Taatabhugya, kyeego yaari hano yabhirikiirwe neewe. \s Amaragiriryo kubhano bhatakweerirwe na kubhatuumba \p \v 25 Bhoono, kubhaakya bhano bhatakweerirwe,\f + \fr 7:25 \fr*\fk Kubhaakya bhano bhatakweerirwe\fk*\ft , obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa kubhano bhakyaari kukweera kasi okukweerwa.\fqa*\f* nitana eriiswaagyo okurwa ku Mukuru Yeesu. Nawe nirabheerekeererya kwa miiseego gaane, enye wuno nikungʼarira okwiikiriribhwa kwe ekigirirye kye ebhigoongi bhya Taatabhugya. \v 26 Ambe, kwo okubha ziriho eziinyaako nzaru eziisiku zino, niriiseega ni bhuzomu omuutu atame kyeego ari. \v 27 Eraabhe okweeriri, otatigana na mukaazo. Eraabhe okyaari kukweera, otakweera. \v 28 Nawe eraabhe oraakweere, otakubha okoriri kibhi. No omuukya neewe, araakweerwe, atakubha akoriri kibhi. Nawe, bhano bhakweereeni bharabha ne eziinyaako mubhwiikari bhwaabhu. Neenye niingaseegiri eziinyaako ziyo zitaaza kubhabhona. \p \v 29 Abhahiiri bhaane, ndeenda okugaamba kubha, eriibhaga rino risaagiri ni iguhi, tee Krisito akyoore. Kweego, okurwa bhoono bhano bhakweeriri bhatige okwiiseega iguru wa abhakari bhaabhu ego, okubha bhakore emirimo gyo Omukuru. \v 30 Na bhano bhakurira, bhano bhakuzomererwa, bhano bhakugura ebhigiro, \v 31 na bhano bhakukorera obhwiikari bhwa mukyaaro kino, bhayo bhoosi bhatanyaakira bhukongʼu amangʼana gayo. Bhabhe bharakora emirimo gyo Omukuru, kwo okubha ekyaaro kino kyeego tukukirora, kirahita. \p \v 32 Ndeenda mutabha no obhwiitiimaati iguru ya amangʼana go obhwiikari bhuno. Omuutu wuno akyaari kukweera, ariinyaakya iguru ye emirimo gyo Omukuru, na ariiseega kyeego araamuzomeerye Omukuru. \v 33 Nawe omuutu wuno akweeriri, ahaanyaakira amangʼana go obhwiikari bhwaabhu, akwiiseega kyeego araamuzomeerye omukari waaye, \v 34 amiiseego gaaye gari mbaara ibhiri. Omukari kasi omuukya wuno atakweerirwe aramuhokeerya Omukuru, okubha abhe muhoreeru omubhiri ne ekoro. Nawe omukari wuno akweerirwe, ahaanyaakira amangʼana go obhwiikari bhuno, ariiseega kyeego araamuzomeerye omusubhe waaye. \v 35 Niragaamba amangʼana gayo kwo obhweera bhweenyu, etari kubha ndeenda kubharekya. Ndeenda mubhe muriikara kyeego ekweenderwa, mubhe muramuhokeerya Omukuru kwe ekoro yoosi. \p \v 36 Omuutu wowoosi wuno akurora kubha etari bhuzomu okutiga kumukweera omuukya wuno amuyuungirye, kweeki eraabhe enaamba yo omubhiri emuhiziri,\f + \fr 7:36 \fr*\fk Kweeki eraabhe enaamba yo omubhiri emuhiziri\fk*\ft , obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa kweeki naabhe emyaaka gyaaye gyo okukweerwa gihitiri.\fqa*\f* omuutu wuyo ararora kubha, ereenderwa bhiikweere, akore kyeego akweenda, bhakweerane. Hayo atakubha akoriri ebhibhi. \v 37 Na eraabhe omuutu araamure mukoro yaaye kubha, atakumukweera omuukya wuyo, na kitariho ekigiro kino kikumuhatika okukweera, kweeki aranagya okubhaaha obhuseegi bhwaaye, ambe, arabha akoriri bhuzomu. \v 38 Kweego, wuno akwaamura kumukweera omuukya wuno amuyuungirye, arakora bhuzomu. Na wuno atakumukweera, arakora kisi bhukongʼu.\f + \fr 7:36-38 \fr*\ft Obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa Omuutu wowoosi wuno akurora etari bhuzomu okutiga kumukweerya omuukya wuno ayuungirye, hamwe emyaaka gyaaye gyo okukweerwa gihitiri, no omuutu wuyo ararora kubha, ereenderwa amukweere, akore kyeego akweenda, amukweere. Hayo atakubha akoriri ebhibhi. Na kyo omuutu yamwiiri mukoro yaaye omweene kubha atakumukweerya omuukya waaye, na kitariho kigiro kino kikumuhatika kumukweerya, kweeki aranagya okukaangata obhuseegi bhwaaye, ambe, arabha akoriri kisi. Kweego, omuutu wuno akwaamura kumukweerya omuukya waaye wuno ayuungiibhwe, arakora bhuzomu. Neewe wuno atakumukweerya, arakora kisi.\fqa*\f* \p \v 39 Omukari wuno akweerirwe, abhohirwe no obhukweerwa eriibhaga ryoosi rino omusubhe waaye akyaari muhoru. Nawe eraabhe omusubhe waaye akuuri, hayo arabha omwiiragaanzi okukweerwa no omusubhe wowoosi wuno akweenda, nawe omusubhe wuyo abhe omwaanamweega wo Omukuru. \v 40 Nawe hakiriku omutuumba wuyo asaage atakweerwa. Gayo ni miiseego gaane, na niriiseega kubha enye woosi Ekoro wa Taatabhugya aranikaangata okugaamba amangʼana gayo. \c 8 \s Ebhyaakurya bhino bhiseengeerwe emisaambwa gyo okubhaazwa \p \v 1 Bhoono niragaamba iguru ye ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa ekimweeso kumisaambwa gyo okubhaazwa.\f + \fr 8:1 \fr*\ft Muziisiku ziyo, eziinyama nzaru bhaari bhakataanga okutaanga kuseengera kumisaambwa gyo okubhaazwa gino bhaari bhakuseengera kyeego Taatabhugya, kyaamwe ibhaga riindi bhaari bharahira kugurya mumuteera.\ft*\f* Ni heene kubha, “Etwe twoosi tuna amangʼeeni.” Nawe amangʼeeni garakora abhaatu bhiizuungye. Nawe obhuseegi nibhwo bhukukora bhagumire mubhwiikirirya. \v 2 Eraabhe omuutu ariirora kubha amenyiri eriingʼana eriirebhe, wuyo akyaari kumenya ryoryoosi kyeego bhurya akweenderwa kumenya. \v 3 Nawe omuutu wuno amuseegiri Taatabhugya, wuyo niwe amenyekeeni na Taatabhugya omweene. \p \v 4 Bhoono iguru yo okurya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa, tumenyiri kubha emisaambwa giyo giraseengerwa, etari kigiro mukyaaro muno. Kweeki tumenyiri kubha ariho Taatabhugya owumwe ego. \v 5 Ni heene kubha abhaatu abhaandi bhariiseega kubha kune emisaambwa mwiisaaro naabhe mukyaaro. Eheene, kune ebhigiro bhyaaru bhino abhaatu bhakubhibhirikira kubha emisaambwa kasi abhakaangati. \v 6 Nawe kweetwe, ariho Taatabhugya owumwe ego, niwe Taata, niwe Omuteemi we ebhigiro bhyoosi. Etwe turiikara kwiiguru waaye. Kweeki ariho Omukuru owumwe ego, niwe Yeesu Krisito, ne ebhigiro bhyoosi bhyaateemirwe kuhitira kweewe, kweeki etwe turi bhahoru kutuukana na neewe. \p \v 7 Nawe etari kubha abhaatu bhoosi bhana amangʼeeni gayo, kwe ekigirirye bhariho abhaandi bhano bhaari ne eziinyaangi zyo okuseengera emisaambwa gyo okubhaazwa. Naabhe bhoono, hano bhakurya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa, ebhyaakurya bhiyo bhirabhakora okwiiseega emisaambwa gyo okubhaazwa. Hayo bhariirora mumitima gyaabhu kubha bharakora ebhibhi, kwe ekigirirye bhakyaari kukongʼa mubhwiikirirya. \v 8 Bhoono, ebhyaakurya bhitakututuura kubha haguhi na Taatabhugya, kwe ekigirirye naabhe tukutiga okurya, tutakubhurya kigiro, kweeki naabhe turaarye, tutakwoongeribhwa kigiro. \p \v 9 Nawe mwiiroreerere kisi, obhwiiragaanzi bhweenyu bhutabha bhurabhasariirya bhano bhakyaari kukongʼa mubhwiikirirya. \v 10 Niragaamba ego, kwe ekigirirye omuutu wuno akyaari kukongʼa mubhwiikirirya araarore wiikeeri mwiiseengerero rye emisaambwa gyo okubhaazwa orarya, bhoono atakwiiseega mumutima gwaaye kubha neewe areenderwa okurya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa? \v 11 Kwe enzira yiyo, omwiikirirya omurikyaazo wuno akyaari kukongʼa mubhwiikirirya, wuno Krisito yamukweereeri, arabhura kutuukana na amangʼeeni gaazo. \p \v 12 Kweego, eraabhe murabhasariirya abhiikirirya abharikyeenyu bhano bhakyaari kukongʼa mubhwiikirirya, bhakore gano bhakurora Taatabhugya atakugiikirirya, no okubhanyahaara emitima gyaabhu, hayo murabha muramusariirya Krisito omweene. \v 13 Kweego, eraabhe ebhyaakurya bhino nikurya, bhiramugirya omwiikirirya omurikyaane akore ebhibhi, nitakurya kweeki ebhyaakurya bhya tuubho yiyo, okubha nitaaza kukora omwiikirirya omurikyaane akore ebhibhi. \c 9 \s Amangʼana gano abheega bhakweenderwa kuhaabhwa \p \v 1 Bhoono, enye nitari mwiiragaanzi? Enye nitari omweega? Enye nitaamuruuzi Omukuru weetu Yeesu? Kweeki emirimo gino enye niakoriri gitari nigyo gibhakoriri emwe mumwiikirirye Omukuru? \v 2 Naabhe eraabhe abhaatu abhaandi bhararora kubha enye nitari omweega, nawe kweemwe enye ni mweega, kwo okubha obhwiikirirya bhweenyu mu Krisito ni rukaamo runo rukweerekya kubha enye nitumirwe no Omukuru. \p \v 3 Abhaatu bhano bhakunihakania enye kubha, nitari omweega, ndabhabhuurira, \v 4 etwe tutakweenderwa kuhaanwa bhyo okurya na bhyo okunywa kwiiguru ye emirimo gyeetu gyo obhweega? \v 5 Bhoono, muriiseega kubha etwe tutana obhwiiragaanzi kugya na bhamukaabhu abhiikirirya murugeendo rwo okuraarika amangʼana iguru wa Krisito, kyeego bhurya abheega abhaandi na bhawamwaabhu Omukuru Yeesu bhakugya nabho, naabhe Kefa? \v 6 Kasi neenye na Barinaaba abheene, niitwe bhano tukweenderwa kukora emirimo okubha tubhone ebhigiro kwiiguru yo obhwiikari bhweetu? \v 7 Ni musirikareki wuno akugya mwiihi kwo okwiiriha omweene? Ni murimiki wuno akweemya emizabibu mumuguundu gwaaye, na atakurya emisumo gyaku? Kweeki ni muriisyaki wuno akuriisya emitugo, na atakunywa amabheere ge emitugo giyo? \p \v 8 Amangʼana gayo gano nikugaamba, gatari amiiseego ga abhaatu, naabhe emigiro gya Musa\f + \fr 9:8 \fr*\fk Musa\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* gyoosi gireerekya ego. \v 9 Mumigiro gya Musa ekaamirwe kubha, “Engʼoombe hano ekuhuura engano, otayibhoha omunwa.”\f + \fr 9:9 \fr*\xt Rora Obhuhiiti bhwe Emigiro 25:4.\xt*\f* Bhoono, nikwo okugaamba kubha mumangʼana gayo Taatabhugya ariiseega iguru we eziingʼoombe? \v 10 Kasi yaari aragaamba kwiiguru weetu? Niigo eri! Amakaamo gayo gakaamirwe kwiiguru weetu, kwo okubha wuno akurima na wuno akugesa, bhoosi bhareenderwa okwiisiga kubha bharabhona esoondo. \v 11 Etwe tukabharwaazira amangʼana iguru wa Krisito, kyeego omuutu wuno akweemya eziimbibho. Bhoono, ni ngʼana kongʼu kweemwe okutuha ebhigiro bhyo okurya no bhyo okunywa, okubha tubhone obhweera, kyeego omuutu wuno akugesa? \v 12 Eraabhe abhaandi bharangʼarira okuhaanwa ebhigiro kya bhiyo okurwa kweemwe, bhoono etwe, tutakungʼarira bhukongʼu kuhaanwa ebhigiro bhiyo? \p Nawe etwe tutakutunia gano tungʼariiri kuhaanwa na neemwe, nawe twiikongʼeereerye mugoosi, okubha tutaaza kubharibhira abhaatu okwiikirirya Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito. \v 13 Mbe, mutamenyiri kubha bhano bhakukora emirimo mwiiseengerero\f + \fr 9:13 \fr*\fk Eriiseengerero\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* rya Taatabhugya, bharabhona ebhyaakurya bhyaabhu okurwa mwiiseengerero muyo? Kweeki, mutamenyiri kubha bhano bhakukora emirimo gya ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, bharabhona esoondo yaabhu, okurwa mubhigiro bhino bhikuruusibhwa ekimweeso? \v 14 Kweeki Omukuru Yeesu aswaagirye egoego, bhano bhakurwaaza Amangʼana Amazomu, bhabhe bharabhona ameendi gaabhu kutuukana ne emirimo giyo. \p \v 15 Nawe enye nikyaari kutunia naabhe rumwe mugano nikungʼarira kuhaanwa. Kweeki nitakukaama ego, okubha nihaabhwe gayo. Kweenye hakiriku okukwa kukira kusakiribhwa ebhigiro okurwa kweemwe, kwo okubha nitakweenda omuutu wowoosi anirekye okwiiguungya kwiiguru yo okuraarika Amangʼana Amazomu, kwe enzira yo okuuniha ebhigiro. \v 16 Enye nitakungʼarira okwiiguungya kwe ekigirirye kyo okurwaaza Amangʼana Amazomu, kwo okubha emirimo giyo nigyo nitumirwe kukora. Kweeki niraaza kurora enye, eraabhe nitakurwaaza Amangʼana Amazomu gayo. \v 17 Eraabhe niingabheeri nirakora emirimo gino kwo obhuseegi bhwaane omweene, niingisigiri kubhona esaambo. Nawe etari ego kweenye, kwe ekigirirye Taatabhugya aniheeri omurimo guno kwo obhuseegi bhwaaye, okubha nigukore. \v 18 Bhoono esaambo yaane niki? Esaambo yaane niyo okurwaaza Amangʼana Amazomu kutama kurihwa, kutama kutunia gano nikungʼarira kuhaanwa kwiiguru yo okurwaaza Amangʼana gayo. \s Amangʼana gano abheega bhakeenderwa kukora \p \v 19 Enye nitari omugya wo omuutu wowoosi, niri mwiiragaanzi. Nawe niituuriri kubha omugya wa abhaatu bhoosi, okubha okubhasakirya abhaatu bhaaru bhamwiikirirye Krisito. \v 20 Ku Bhayahudi, niari kyeego Omuyahudi, okubha nibhasakirye bhamwiikirirye Krisito. Enye omweene nitari iyaasi we emigiro gya Musa, nawe nikiituura iyaasi we emigiro giyo, kubhano bhakutuniirira emigiro giyo, okubha nibhasakirye bhamwiikirirye Krisito. \v 21 Kubhano bhatana emigiro gya Musa, niari kyeego omuutu wuno atana emigiro giyo, okubha nibhasakirye bhamwiikirirye Krisito. Yiyo etana obhugazuro kubha nitana emigiro embere wa Taatabhugya. Nawe ninagyo kwe ekigirirye nirakaangatibhwa ne emigiro gya Krisito. \v 22 Kubhano bhakyaari kukongʼa mubhwiikirirya, niari kyeego wuno akyaari kukongʼa mubhwiikirirya okubha okubhasakirya bhamwiikirirye Krisito. Nikakora goosi kubhaatu bhoosi, okubha kwe tuubho yoyoosi yirya nibhatuurye nyakara abhamwe bhaabhu. \v 23 Nirakora gayo goosi kwiiguru ya Amangʼana Amazomu okubha nigwaatane na abhaandi murubhaango rwaaye. \p \v 24 Mutamenyiri kubha abhaatu bhano bhakuhizana okuryaara, bhararyaara bhoosi, nawe wuno akusuungʼaana esaambo ni wumwe ego? Bhoono mubhe muraryaarya bhukongʼu, okubha musuungʼaane esaambo. \v 25 Bhano bhakuhizana mwiibharaana, bhariiriibha mumaaru kwiiguru ya mahizano. Bhakukora ego okubha bhasuungʼaane orusaangarya rwe eriibhaga iguhi ego. Nawe etwe turakora ego, okubha tusuungʼaane orusaangarya runo ruragumira kirakeego. \v 26 Kwe ekigirirye kiyo enye nitakuryaara kyo omuutu wuno akuryaara bhusa, kweeki nitakurwaana kyo omuutu wuno akutaasa ekuundi bhusa. \v 27 Nawe niragunyaakya no okugunarya omubhiri gwaane kukongʼera, okubha okuhita yo okubharwaazira abhaatu Amangʼana Amazomu, enye omweene nitaaza okwaangibhwa embere wa Taatabhugya. \c 10 \s Obhurekya iguru yo okuseengera emisaambwa gyo okubhaazwa \p \v 1 Abhahiiri bhaane, ndeenda muhiite kubha, eriibhaga bhazaazi bheetu bhakareka Misiri, bhoosi bhaari bharakaangatibhwa ne eriisaaro,\f + \fr 10:1 \fr*\xt Rora Okurwa 13:21-22.\xt*\f* kweeki bhoosi bhakahita gatigati we enyaanza. \v 2 Hano bhaakaangatiibhwe ne eriisaaro no okuhita gatigati we enyaanza, bhoosi bhakabha bhabatiiziibhwe kubha abhaanabheega bha Musa.\f + \fr 10:2 \fr*\xt Rora Okurwa 14:22-29.\xt*\f* \v 3 Bhoosi bhakarya ebhyaakurya bhino bhyaarwiiri mwiisaaro.\f + \fr 10:3 \fr*\xt Rora Okurwa 16:35.\xt*\f* \v 4 Kweeki bhoosi bhakanywa amaanzi garya gano Taatabhugya akabhaha kwe enzira yo okuruguurya, okurwa kwiitare.\f + \fr 10:4 \fr*\xt Rora Okurwa 17:1-7; Obhubhari 20:2-17.\xt*\f* Eriitare riyo ryaari ni Krisito. Ewe yaari arageenda hamwe nabho. \v 5 Nawe abhaaru gati waabhu, bhaari bharakora gano gatamuzomeeri Taatabhugya, kweego bhakasikibhwa, ebhituundu bhyaabhu bhikanyaragana mwiitirigo. \p \v 6 Ambe, amangʼana gayo goosi ni bhireengyo kweetwe, okubha tutabha turiigoomba amabhiihu, kyeego bhurya ebho bhaari bhakwiigoomba amabhiihu. \v 7 Mutabha muraseengera emisaambwa, kyeego bhurya abhaandi gati waabhu bhaari bhakukora. Iguru waabhu ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Abhaatu bhakiikara okurya no okunywa, na ibhaga riindi bhakiimeerera okubhina no okukora amangʼana ge eziisoni.”\f + \fr 10:7 \fr*\xt Rora Okurwa 32:6.\xt*\f* \v 8 Kweeki tutatuungira, kyeego bhurya abhaandi gati waabhu bhaari bharakora, tee orusiku rumwe bhakasikibhwa abhaatu ebhikwe miroongo ebhiri na bhatatu (23,000).\f + \fr 10:8 \fr*\xt Rora Obhubhari 25:1-9.\xt*\f* \v 9 Kweeki tutabha turamusakya Omukuru,\f + \fr 10:9a \fr*\fk Omukuru\fk*\ft , amakaamo agaandi ge Ekiyunaani garabhuga, \ft*\fqa Krisito.\fqa*\f* kyeego bhurya abhaandi gati waabhu bhaamusakirye, bhakarumwa ne eziinzoka, bhakakwa.\f + \fr 10:9b \fr*\xt Rora Obhubhari 21:4-9.\xt*\f* \v 10 Kweeki mutiiririirira kyeego bhurya abhaandi gati waabhu bhakaririirira, bhakiitwa na maraika omusikya.\f + \fr 10:10 \fr*\xt Rora Obhubhari 16:41-49.\xt*\f* \p \v 11 Ambe, amangʼana gayo goosi gano gakabhabhona ebho, gakaamirwe okubha gabhe ebhireengyo bhyo okuturekya etwe bhano tukwiikara muziisiku zino zyo obhuteero. \v 12 Kweego, wuno akwiirora kubha yiimeereeri bhugumiru mubhwiikirirya, yiirore, ataaza kugwa. \v 13 Obhusakya bhuno bhubhabhweeni, ni kyeego bhuno abhaatu abhaandi bhaabhweeni eziisiku zyoosi. Taatabhugya ni muheene, ewe atakubhatiga musakibhwe kukira amanaga geenyu. Hano emwe mukusakibhwa, Taatabhugya arabhaha amanaga go okukongʼera ne enzira yo okuhurukira. \p \v 14 Kweego, abhaseegwa bhaane, mwiiriihe mutaseengera emisaambwa gyo okubhaazwa. \v 15 Niragaamba na neemwe bhano muna amangʼeeni, kweego mwiiseege emwe abheene iguru wa gano nikugaamba. \v 16 Bhoono, hano tukunyweera ekikoombe eriibhaga rye ebhyaakurya bhyo Omukuru, kwiiguru yo okubhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” turabha turiisaangya mumanyiinga ga Krisito. Kweeki, hano tukubhega omukaate no okurya, turabha tugwaateeni mumubhiri gwa Krisito. \v 17 Omukaate guyo guno tukugwaatana etwe twoosi ni gumwe. Kweego, etwe twoosi ni mubhiri gumwe, yiingabha turi bhaaru. \p \v 18 Murore Abhiiziraeri. Abhaatu bhano bhakurya bhino bhiruusiibhwe ekimweeso ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, bharagwaatana na Taatabhugya kwe enzira ye ekimweeso kiyo.\f + \fr 10:18 \fr*\xt Rora Abharaawi 7:6-10, 14-15.\xt*\f* \v 19 Bhoono, ndeenda kugaambaki? Ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa bhino obhweera bhwobhwoosi? Kasi emisaambwa gyo okubhaazwa nagyo ni kigiro? \v 20 Zeyi! Ndeenda okubhuga ekimweeso kino bhakuruusya abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya, bhatakumuruusirya Taatabhugya, nawe bhararuusya kumasaambwa amabhi. Na neenye nitaseegiri emwe mugwaatane na amasaambwa. \v 21 Mutakweenderwa okunyweera ekikoombe kyo Omukuru na kya amasaambwa. Mutakweenderwa kurya ebhyaakurya bhyo Omukuru na bhya amasaambwa. \v 22 Kasi, tureenda kumukora Omukuru abhe ne eriihari? Muriiseega kubha tune eziinguru kukira ewe? \s Gano abhiikirirya bhakukora gamuguungye Taatabhugya \p \v 23 Abhaatu abhaandi gati weenyu bharabhuga, “Ebhigiro bhyoosi bhiikiririibhwe kukorwa.” Nawe enye niragaamba kubha, bhitari bhyoosi bhino bhino obhweera kweetwe. Kweeki bharabhuga, “Ebhigiro bhyoosi bhiikiririibhwe kukorwa.” Nawe enye niragaamba kubha, bhitari bhigiro bhyoosi bhino bhikusakirya obhwiikirirya bhweetu bhugumire. \v 24 Omuutu atakomya gano gakumusakirya ewe omweene ego, nawe akomye gano gakusakirya abharikyaaye. \p \v 25 Murye ebhigiro bhyoosi bhino bhikuguribhwa mumuteera mutabhuuryabhuurya, okubha mutanyaaka mumitima gyeenyu, \v 26 kwo okubha Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Ekyaaro hamwe ne ebhigiro bhyoosi bhino bhiri muusi wamu, ni bhyo Omukuru.”\f + \fr 10:26 \fr*\xt Rora Zaburi 24:1.\xt*\f* \p \v 27 Eraabhe omuutu wuno atari mwiikirirya abhaginihirye okurya, neemwe mwiikiriirye kugya, murye ebhigiro bhyoosi bhino abhabhanuriiri mutabhuuryabhuurya, okubha mutanyaaka mumitima gyeenyu. \v 28 Nawe eraabhe omuutu aribhabhuurira, “Ebhyaakurya bhino bhiseengeerwe emisaambwa gyo okubhaazwa,” hayo mutarya ebhyaakurya bhiyo, kwiiguru yo omuutu wuno abhabhuuriiri, kweeki kwiiguru ya amasemo go omutima. \v 29 Hano nikugaamba kubha, “Kwiiguru ya amasemo ga mumutima,” nitakugaamba iguru ye emitima gyeetu, nawe iguru yo omutima gwo omuutu wuno abhabhuuriiri. Nawe kwaki amasemo ga mumutima gwo owuundi, garibhire obhwiiragaanzi bhwaane? \v 30 Eraabhe enye nirarya ebhyaakurya bhiyo kwo okubhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwaki nitukwe kwe ekigirirye kye ebhyaakurya bhino nibhugiri, “Ozomirye, Taatabhugya?” \p \v 31 Ambe bhoono, kyokyoosi kino mukukora, ebhe kurya, ebhe kunywa, kasi ekigiro ekiindi, mukikore kwiiguru yo okumuguungya Taatabhugya. \v 32 Mutabha murasariirya Abhayahudi, naabhe abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, naabhe abhaatu bhe ekanisa ya Taatabhugya. \v 33 Mubhe kyeego enye niri. Ndakora omukya kubhazomeerya abhaatu bhoosi kwa amangʼana goosi gano nikukora. Etari kubha nirakora ego, okubha nibhone obhweera omweene, nawe nirakora ego okubha abhaatu bhaaru bhabhone obhweera kwo okubhona obhutuurya. \c 11 \m \v 1 Kweego muniege enye, kyeego enye woosi nikumweega Krisito. \s Obhuzaabhi bhwo okusabha \p \v 2 Nirabhakumya kwe ekigirirye muranihiita mumangʼana goosi, no okugwaata ameegyo gano niabhaheeri. \v 3 Nawe bhoono ndeenda mumenye kubha obhukaangati bhwo omusubhe wowoosi bhurareka ku Krisito, no obhukaangati bhwo omukari bhurareka kumusubhe waaye, no obhukaangati bhwa Krisito bhurareka ku Taatabhugya. \v 4 Kweego, omusubhe wowoosi wuno akukuundikirya omutwe hano akusabha, kasi hano akuruusya obhurooti, wuyo aramusuukya Krisito, wuno niwe omukaangati waaye. \v 5 Neewe omukari wuno atakukuundikirya omutwe gwaaye hano akusabha, kasi hano akuruusya obhurooti, wuyo aramusuukya omusubhe waaye, wuno niwe omutwe gwaaye. Erabha ego, kwo okubha arabha kyo omukari wuno amwiiri oruhara.\f + \fr 11:5 \fr*\ft Eriibhaga riyo ryaari ni soni kwo omukari okumwa oruhara.\ft*\f* \v 6 Eraabhe omukari atakukuundikirya omutwe gwaaye, amwe eziinzweeri zyaaye! Nawe ni soni kwo omukari okumwa eziinzweeri zyaaye, kweego, hakiriku akuundikirye omutwe gwaaye. \v 7 Etakungʼarira kumusubhe okukuundikirya omutwe, kwo okubha ewe ni tuubho no obhuguungo bhwa Taatabhugya. Nawe omukari areerekya obhuguungo bhwo omusubhe waaye. \v 8 Niragaamba ego, kwe ekigirirye Taatabhugya atamubhuumbiri omusubhe okurwa kumukari, nawe akamubhuumba omukari okurwa kumusubhe. \v 9 Naabhe Taatabhugya atamubhuumbiri omusubhe kwiiguru yo omukari, nawe akamubhuumba omukari kwiiguru yo omusubhe. \v 10 Kwiiguru ya riyo, kweeki kwiiguru ya bhamaraika, omukari areenderwa okukuundikirya omutwe gwaaye, okweerekya kubha ari iyaasi yo obhukaangati bhwo omusubhe waaye.\f + \fr 11:10 \fr*\fk Okweerekya kubha ari iyaasi yo obhukaangati bhwo omusubhe waaye\fk*\ft , obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa okweerekya obhukaangati bhwaaye.\fqa*\f* \p \v 11 Nawe kwo okugwaatana no Omukuru, omukari aramwiisiga omusubhe, neewe omusubhe ariisiga omukari. \v 12 Niragaamba ego, kwo okubha kyeego omukari yabhuumbirwe okurwa kumusubhe, niigo ego omusubhe woosi ariibhurwa no omukari. Nawe ebhigiro bhyoosi bhirarwa ku Taatabhugya. \v 13 Bhoono mwaamure abheene, ereenderwa omukari okumusabha Taatabhugya okutama kukuundikirya omutwe gwaaye? \v 14 Ndora naabhe emibhiri egyeene gireerekya kubha, ni soni kumusubhe kubha ne eziinzweeri taambi! \v 15 Nawe kumukari kubha ne eziinzweeri taambi kuramukora asuukwe,\f + \fr 11:15 \fr*\ft Eriibhaga riyo ryaari eziinyaangi kubhakari kutuga eziinzweeri.\ft*\f* kwe ekigirirye aheerwe eziinzweeri taambi okubha zibhe kyo omweenda gwo okukuundikirya omutwe. \v 16 Nawe eraabhe omuutu areenda kuhakana iguru ya amangʼana gayo, na amenye kubha etwe tutana nyaangi eziindi kukira ziyo, naabhe mumakanisa ga Taatabhugya zitariho nyaangi eziindi. \s Enyaangi ye ebhyaakurya bhyo Omukuru \p \v 17 Ambe, mubhuswaagyo bhuno, nitakubhakumya, kwo okubha hano mukwiikumania mutakukora go obhweera, nawe murakora gano gatana obhweera. \v 18 Niigwiiri kubha, hano mukwiikumania mukanisa, kuno obhutwaanikani gati weenyu. Na neenye niriikirirya kusuuhu kubha niigo eri. \v 19 Obhutwaanikani bhureenderwa bhutuuke gatigati weenyu, okubha bhe eheene bhamenyekane. \v 20 Nawe, hano mukwiikumania hamwe mutakurya ebhyaakurya bhyo Omukuru kyeego ekweenderwa, \v 21 kwo obhugazuro omuutu wuyo woosi ararya ebhyaakurya bhyaaye okutama kuganya abhaandi. Kweego, abhaandi bharasaaga ne enzara, abhaandi bhagwaatirwe. \v 22 Bhoono, mutana nyuumba yino mukunagya okurya no okunywa? Kwaki murazeera abhaatu bha Taatabhugya no okubhasuukya bhano bhatana kigiro? Nibhabhuurireki? Nibhakumye? Zeyi! Nitakubhakumya kwiiguru ya amangʼana gayo. \s Okurya ebhyaakurya bhyo Omukuru kyeego ekweenderwa \p \v 23 Ameegyo gano nikasuungʼaana okurwa ku Mukuru Yeesu, nigo gano niabhaheeri emwe kubha, obhutiku bhurya bhuno bhaamuriiri omukoonyo, akagega omukaate, \v 24 akamubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” akagubhega, akabhuga, “Guno nigwo omubhiri gwaane guno guraaruusibhwe kwiiguru weenyu. Mubhe murakora ego, kwo okunihiita enye.” \v 25 Egoego, hano bhaamariri kurya ebhyaakurya, akagega amaanzi go omuzabibu\f + \fr 11:25a \fr*\fk Amaanzi go omuzabibu\fk*\ft . Rora amangʼana gano mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* mukikoombe, akabhuga, “Amaanzi go omuzabibu gano gariimeererera eriiragano\f + \fr 11:25b \fr*\fk Eriiragano\fk*\ft . Rora engʼana yino mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\ft*\f* eriihya rino Taatabhugya akukora, kuhitira amanyiinga gaane. Hano mukunyweera ekikoombe kino, mubhe murakora ego, kwo okunihiita enye.” \v 26 Kweego, hano mukurya omukaate guyo no okunyweera ekikoombe kiyo, murabha muraraarika okukwa kwo Omukuru tee hano araaze. \p \v 27 Omuutu wowoosi wuno akurya omukaate guyo kasi okunyweera ekikoombe kiyo kyeego etakweenderwa, arabha akoriri ebhibhi, arabha azeeriri omubhiri na amanyiinga go Omukuru. \v 28 Kweego, omuutu wowoosi yiisuunze omweene hiinga, niho arye omukaate no okunywa amaanzi go omuzabibu. \v 29 Niragaamba ego, kwo okubha omuutu wuno akurya omukaate no okunywa amaanzi go omuzabibu okutama okumenya kubha ano obhumwe no omubhiri gwo Omukuru, wuyo arabha yiitiniiri ekiina omweene. \v 30 Kiyo nikyo ekigirye gati weenyu bhariho abhanyookobhu na abharweeri bhaaru, na abhaandi bhakuuri. \v 31 Eraabhe tuungisuunziri abheene, Taatabhugya atiingatutiniiri ekiina. \v 32 Nawe bhoono, hano tukutinirwa ekiina no Omukuru, hayo turabha turakyoorwa, okubha Taatabhugya ataaza akatutinira ekiina kyeego akubhatinira abhaatu bhano bhatakumwiigwa ewe. \v 33 Kweego, abhahiiri bhaane, hano mukwiikumania okurya ebhyaakurya bhyo Omukuru, mwiiganye hiinga. \v 34 Eraabhe omuutu ane enzara, arye owaaye, okubha okwiikumania kweenyu kutabhakora okutinirwa ekiina. Amangʼana agaandi gano gasaagiri, hano nikuuza niragatuura kisi. \c 12 \s Obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru \p \v 1 Bhoono, abhahiiri bhaane, ndagaamba iguru yo obhuturo okurwa kwe Ekoro Muhoreeru, kwo okubha ndaseega mubhumenye bhuzomu. \v 2 Mumenyiri kubha hano mwaari mukyaari abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya, mukangʼeenwa no okukaangatwa kwo okuseengera emisaambwa gyo okubhaazwa, yiingabha emisaambwa gitana obhuhoru! \v 3 Kweego, ndabhabhuurira omuutu wowoosi wuno akukaangatwa ne Ekoro wa Taatabhugya atakunagya okugaamba, “Yeesu yiihiimirwe.” Kweeki omuutu wowoosi atakunagya okugaamba, “Yeesu ni Mukuru,” eraabhe atakukaangatwa ne Ekoro Muhoreeru. \p \v 4 Bhuriho obhuturo bhwa tuubho maanga maaru, nawe Ekoro Muhoreeru wuno akutwaania obhuturo bhuyo ni wuyowuyo. \v 5 Kweeki turamuhokeerya Omukuru kwa tuubho maanga maaru, nawe Omukuru wuno tukumuhokeerya ni wuyowuyo. \v 6 Kweeki turakora emirimo gya tuubho nzaru, nawe Taatabhugya wuno akutusakirya twoosi kukora emirimo giyo ni wuyowuyo. \v 7 Ekoro Muhoreeru ariikuundukura kubhaatu bhoosi, okubha abhaatu bhoosi bhabhe bharabhona obhweera. \v 8 Ekoro Muhoreeru aramuha omuutu wumwe okugaamba amangʼana ga amangʼeeni, owuundi aramuha amangʼana go obhumenyi. \v 9 Ekoro Muhoreeru wuyowuyo aramuha owuundi obhuturo bhwo okubha no obhwiikirirya bhukuru, owuundi obhuturo bhwo okuhorya, \v 10 owuundi obhuturo bhwo okukora ebhitiika, owuundi obhuturo bhwo okuruusya obhurooti. Ekoro Muhoreeru wuyowuyo aramuha owuundi obhuturo bhwo okumenya eraabhe amangʼana garwiiri kuziikoro eziimbiihu kasi kwe Ekoro Muhoreeru, owuundi obhuturo bhwo okugaamba ebhigaambo ebhiindi, owuundi obhuturo bhwo okugarura ebhigaambo bhiyo. \v 11 Ekoro Muhoreeru wuyowuyo owumwe arakora emirimo giyo gyoosi. Ewe aramuha omuutu wuyo woosi obhuturo bhwaaye, kyeego akuseega omweene. \s Omubhiri gumwe, ebhiimo bhyaaru \p \v 12 Omubhiri gwo omuutu gune ebhiimo bhyaaru, nawe ebhiimo bhiyo ni mubhiri gumwe. Niigo eri kumubhiri gwa Krisito nigwe ekanisa. \v 13 Niragaamba ego, kwo okubha etwe twoosi, tubhe Abhayahudi kasi tubhe abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi, tubhe abhagya kasi tubhe abhiiragaanzi, tukabatiizwa kwe Ekoro Muhoreeru wumwe no okuhaabhwa Ekoro wuyo owumwe, okubha tubhe omubhiri gumwe. \p \v 14 Ambe, omubhiri gutana ekiimo kimwe ego, nawe gune ebhiimo bhyaaru. \v 15 Kyeego okuguru kuungagaambiri, “Enye nitari kubhoko, kweego enye nitari hagiro ho omubhiri,” gutiingabheeri hagiro ho omubhiri kwe ekigirirye kiyo eheene? \v 16 Nakwo okutwi kuungagaambiri kubha, “Enye nitari riiso, kweego enye nitari hagiro ho omubhiri,” kutiingabheeri hagiro ho omubhiri kwe ekigirirye kiyo eheene? \v 17 Eraabhe omubhiri gwoosi guungabheeri eriiso, omuutu yaranagyabhwi okwiigwa? Kasi omubhiri gwoosi guungabheeri okutwi, omuutu yaari aranagyabhwi okwiihuziirirya? \v 18 Nawe bhoono, Taatabhugya yabhituuriri ebhiimo bhyoosi kumubhiri, kyeego bhurya yaseegiri omweene. \v 19 Eraabhe ebhiimo bhyoosi bhiingabheeri kiimo kimwe, omubhiri gutiingabheeri mubhiri. \v 20 Nawe ebhiimo ni bhyaaru, nawe omubhiri ni gumwe. \p \v 21 Eriiso ritakunagya kubhuurira okubhoko, “Awe nitakukweenda.” Naabhe omutwe gutakunagya kubhuurira amaguru, “Emwe nitakubheenda.” \v 22 Kutuuma gayo, ebhiimo bhyo omubhiri bhino bhikurorekana, ni bhinyookobhu, nibhyo bhikweenderwa bhukongʼu. \v 23 Kweeki ebhiimo bhino bhikurorekana kubha, bhitakungʼarira okusuukwa, nibhyo tukubhisuuka bhukongʼu. Ebhiimo bhyo omubhiri gweetu kyeego bhikurorekana kubha, bhirareeta eziisoni, nibhyo tukubhituga bhukongʼu, \v 24 hano ebhiimo bhino bhitakureeta eziisoni, bhitakweenderwa kutugwa kyeego ebhiindi. Taatabhugya omweene agutuuriri bhuzomu omubhiri. Ebhiimo bhino bhitakusuukwa bhukongʼu, abhikoriri bhisuukwe, \v 25 okubha omubhiri gutatwaanikana, nawe ekiimo ekimwe kisakiranie ne ekiimo ekiindi kyaku. \v 26 Eraabhe ekiimo kimwe kyo omubhiri kikunyahaarika, bhyoosi bhiranyahaarika hamwe nakyo. Kweeki ekiimo kimwe kikukumibhwa, bhyoosi bhirazomererwa hamwe nakyo. \p \v 27 Ambe, emwe mwoosi ni mubhiri gwa Krisito, na bhoosi ni kiimo kumubhiri guyo. \v 28 Taatabhugya akatuura abheega mukanisa, bha kabhiri abharooti, bha katatu abheegya. Kweeki atuuriri bhano bhakukora ebhitiika, bho obhuturo bhwo okuhorya abharweeri, bho obhuturo bhwo okubhasakirya abhaandi, bho obhuturo bhwo okukaangata, na bho obhuturo bhwo okutorima ebhigaambo ebhiindi. \v 29 Bhoono, abhaatu bhoosi ni bheega? Abhaatu bhoosi ni bharooti? Abhaatu bhoosi ni bheegya? Abhaatu bhoosi bharakora ebhitiika? \v 30 Kweeki, abhaatu bhoosi bhane obhuturo bhwo okuhorya abharweeri? Abhaatu bhoosi bharatorima ebhigaambo ebhiindi? Abhaatu bhoosi bhano obhuturo bhwo okugarura ebhigaambo bhiyo? \v 31 Ambe, mwiigoombe kubhona obhuturo bhukuru. Nawe hiinga ndeenda kubhabhuurira enzira yino ni nzomu bhukongʼu. \c 13 \s Obhuseegi \p \v 1 Naabhe niingagaamba kwe ebhigaambo bhya abhaatu na bhya bhamaraika, eraabhe nitana obhuseegi, nirabha kyo omuhuumbuuto gwe eriidebe rino ritana kigiro, kasi kyeego ekituri kye etoongori yino ekurira bhusa. \v 2 Kweeki niingaruusya obhurooti no okumenya eziimbiso zyoosi no okubha no obhunagya bhwoosi, naabhe niingabheeri no obhwiikirirya bhukuru bhwo okunagya okusaamya ebhiguru, eraabhe nitana obhuseegi, enye nitari kigiro. \v 3 Kweeki niraaruusye ebhigiro bhyaane bhyoosi okubhaha abhataka, naabhe niraaruusye omubhiri gwaane okubha gwookibhwe mumuriro,\f + \fr 13:3 \fr*\fk Gwookibhwe mumuriro\fk*\ft , amakaamo agaandi ge Ekiyunaani garabhuga, \ft*\fqa niikumye.\fqa*\f* eraabhe nitana obhuseegi, nitakubhona bhweera bhwobhwoosi. \p \v 4 Obhuseegi bhuramukora omuutu agumire, abhe muzomu, abhe atana mugono, abhe atana obhwiizuungya, kweeki abhe atana kisiraani. \v 5 Obhuseegi bhurakora omuutu abhe arabhasuuka abhaandi, bhutakumukora yiiseege amangʼana gaaye omweene, naabhe kutiinda bhwaangu, bhutakubhara amabhi. \v 6 Obhuseegi bhurakora omuutu atazomererwa obhubhi, nawe arazomererwa obhuheene. \v 7 Obhuseegi bhurakora abhe aragumira mugoosi, abhe ano obhwiikirirya eriibhaga ryoosi, abhe no obhwiisige eriibhaga ryoosi, kweeki abhe ariikongʼeererya mugoosi. \p \v 8 Obhuseegi bhutakusuuhirwa kigiro kyokyoosi. Nawe obhumenyeekererya bhwo okuruusya obhurooti no okugaamba ebhigaambo ebhiindi, no okubha na amangʼeeni, obhuturo bhuyo bhwoosi bhuno obhuteero. \v 9 Niragaamba ego kwo okubha tumenyiri amangʼana masuuhu ego, kweeki turaruusya obhurooti bhweetu kwa hasuuhwiigo, kutari obhukuunaanio. \v 10 Nawe hano obhukuunaanio bhukuuza, gano gatakuunaaniri garahwa. \v 11 Hano niari mwaana omurere, niari niragaamba kyo omwaana, amiiseego gaane nikiiseega kyo omwaana. Nawe bhoono, ge ekyaana nigatigiri, kwo okubha nibheeri muutu mukuru. \v 12 Kyeego tukurora bhoono, turarora ebhigiro kyamuna bhiri mareembeeri, nawe ibhaga riindi turabhirora bhyoosi kubhweero. Bhoono nimenyiri hasuuhu, nawe ibhaga riindi niramenya bhukongʼu kyeego Taatabhugya animenyiri enye. \v 13 Ambe bhoono, ebhigiro bhitatu bhino bhikugumira ni bhwiikirirya, eriisigo no obhuseegi. Na mumangʼana atatu gano, eriikuru ni bhuseegi. \c 14 \s Obhuturo bhwo okuruusya obhurooti no bhwo okugaamba ebhigaambo ebhigini \p \v 1 Mutuniirire obhuseegi na mwiigoombe okubhona obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru, kiindi obhuturo bhwo okuruusya obhurooti. \v 2 Omuutu wuno akugaamba ebhigaambo ebhigini, atakugaamba na abhaatu, nawe aragaamba na Taatabhugya, kwo okubha kino akugaamba atariho wuno akukimenya. Ewe arabha aragaamba amangʼana ge embiso mukoro yaaye.\f + \fr 14:2 \fr*\ft Obhugazuro obhuundi bhuratura kubha, \ft*\fqa Ewe arabha arabhuga amangʼana ge embiso kumanaga ge Ekoro.\fqa*\f* \v 3 Nawe wuno akuruusya obhurooti, aragaamba na abhaatu amangʼana go okubhagumirya mubhwiikirirya, go okubhatoongera ekoro na go okubhagosorerya. \v 4 Wuno akugaamba ebhigaambo ebhigini, ariigumirya omweene mubhwiikirirya, nawe wuno akuruusya obhurooti arabhasakirya abhiikirirya bhano bhiikumeenie okusabha. \p \v 5 Enye ndeenda emwe mwoosi mubhe muragaamba ebhigaambo ebhigini, nawe ndeenda bhukongʼu mubhe muraruusya obhurooti. Niragaamba ego, kwo okubha okuruusya obhurooti kurasakirya abhiikirirya abhaandi kukira okugaamba ebhigaambo ebhigini, eraabhe atariho wuno akubhigarura ebhigaambo bhiyo. Kweego, wuno akugaamba ebhigaambo ebhigini abhigarure okubha asakirye abhiikirirya bhano bhiikumeenie okusabha, bhagumire mubhwiikirirya. \v 6 Bhoono, abhahiiri bhaane, niraaze kweemwe no okugaamba ebhigaambo ebhigini, muranagya kubhona bhweeraki? Mutakubhona obhweera bhwobhwoosi. Nawe ndabhabhuurira gano Taatabhugya anikuundukuriiri, kasi nirabhaha obhumenyi, niraruusya obhurooti kasi nireegya, hayo murabhona obhweera. \v 7 Niigo eri naabhe kwe ebhigiro bhino bhitari bhihoru, hano bhikuruusya eriiraka, ebhe ekireere, kasi ezeeze. Eraabhe bhiraruusya eriiraka rino ritana wayo, omuutu aranagyabhwi okumenya kubha guyo ni mweemboki? \v 8 Kweeki, eraabhe ekoombyo eraruusya eriiraka rino ritakumenyekana kubhaatu, ni weewi wuno ariibhanure kwe eriihi? \v 9 Niigo eri na kweemwe. Eraabhe muragaamba amangʼana gano gatakumenyekana, ni weewi wuno akunagya okumenya kino mukugaamba? Kweego gano mukugaamba garagya no obhukama. \p \v 10 Mukyaaro kune ebhigaambo bhya tuubho nzaru, nawe kitariho naabhe ekigaambo kimwe kino kitana obhugazuro bhwaku. \v 11 Bhoono, eraabhe nitamenyiri ebhigaambo bhino owuundi akugaamba, nirabha kyo omugini kumuutu wuyo, neewe arabha kyo omugini kweenye. \v 12 Niigo eri na kweemwe. Bhoono, kwo okubha muriigoomba okubhona obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru, mukomye bhukongʼu kubha no obhuturo bhuno bhukusakirya abhiikirirya bhano mwiikumeenie okusabha. \v 13 Kweego, omuutu wuno akugaamba ebhigaambo ebhigini, amusabhe Taatabhugya okubha amusakirye okugarura kino akugaamba. \v 14 Niragaamba ego, kwo okubha hano nikusabha kwe ebhigaambo ebhiindi, ekoro yaane niyo ekusabha, nawe obhwoongo bhwaane bhutakubhona obhweera bhwobhwoosi. \v 15 Bhoono ndeenderwa kukoraki? Ndasabha kwe ekoro kukigaambo ekigini kino kitakumenyekana, kweeki ndasabha kwo obhwoongo. Ndeemba kukigaambo ekigini mukoro, kweeki ndeemba kwo obhwoongo. \v 16 Oraamukumye Taatabhugya kwe ekoro ego, omuutu owuundi wuno atana obhuturo bhuyo bhwo okumenya ebhigaambo ebhigini, aranagyabhwi okwiitabha ozomirye ku Taatabhugya kwo okugaamba, “Gabhe ego”? Atamenyiri gano okugaamba! \v 17 Ni heene okubhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwaazo kuyo kuratura kubha kuzomu, nawe kutakumusakirya kugumira mubhwiikirirya. \p \v 18 Niramubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwe ekigirirye niragaamba kwe ebhigaambo ebhiindi kukira emwe mwoosi, \v 19 nawe mukanisa niraseega bhukongʼu okugaamba kwo obhwoongo amangʼana ataano gano gakumenyekana, okubha nibheegye abhaandi. Riyo niryo eriizomu kukira okugaamba amangʼana ebhikwe ikumi (10,000) mukigaambo ekiindi. \p \v 20 Abhahiiri bhaane, mutiiseega kya abhaana, nawe mubhe muriiseega kya abhaatu abhakuru. Nawe iguru yo obhubhi, mubhe kya abhaana abharere bhano bhakyaari kukora ngʼana embi. \v 21 Gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, \q “Omukuru arabhuga, \q ‘Niragaamba na abhaatu bhano kuhitira abhagini bha kure, \q bhano bhakugaamba ebhigaambo ebhigini, \q naabhe ego bhatakuniitegeerera.’ ”\f + \fr 14:21 \fr*\xt Rora Isaya 28:11-12.\xt*\f* \p \v 22 Okugaamba ebhigaambo ebhiindi ni kyeerekenio kya amanaga ga Taatabhugya iguru wa abhaatu bhano bhatari abhiikirirya, etari kyeerekenio iguru wa abhiikirirya. Nawe obhurooti bhuraruusibhwa kwiiguru wa abhiikirirya, etari kwiiguru ya abhaatu bhano bhatari abhiikirirya. \v 23 Bhoono, eraabhe abhiikirirya bhiikumeenie okusabha, okumara bhoosi bhataange okugaamba ebhigaambo ebhiindi, niho bhasikire abhaatu bhano bhatana obhuturo bhwo okumenya ebhigaambo ebhiindi, naabhe bhano bhatari abhiikirirya, bhatakubhuga muyaangahiri? \v 24 Nawe bhoosi bhakubha bhararuusya obhurooti, okumara asikire omuutu wuno atana obhuturo bhwo okumenya ebhigaambo ebhiindi, kasi wuno atari mwiikirirya, gano akwiigwa okurwa kubhoosi garamukora okumenya obhubhi bhwaaye. Kweeki gano akwiigwa garamutinira ekiina. \v 25 Gano giibhisiri mukoro yaaye, garabha mwaasi, niho bhakahigama haasi bhubhuumari no okwiihiinya obhusyo tee haasi okumuseengera Taatabhugya, akugaamba, “Eheene Taatabhugya ari gati weenyu!” \s Obhuzaabhi bhwa abhiikirirya okusabha \p \v 26 Bhoono, abhahiiri bhaane, tubhugebhwi? Hano mwiikumeenie kusabha, owumwe areemba omweembo, owuundi areegya, owuundi arabhuga gano Taatabhugya amukuundukuriiri, owuundi aragaamba ebhigaambo ebhiindi, no owuundi aragarura. Amangʼana gayo goosi gakoreke okugumirya abhiikirirya. \v 27 Eraabhe bhariho bhano bhakugaamba ebhigaambo ebhiindi, bhagaambe bhabhiri kasi bhatatu ego, bhatakira bhayo, agaambe owumwe kwo owumwe, kweeki abheho omuutu wo okugarura gano bhakugaamba. \v 28 Eraabhe atariho omuutu wo okugarura, wuno akugaamba ebhigaambo ebhiindi atige okugaamba mukanisa, nawe agaambe na Taatabhugya mukoro yaaye. \p \v 29 Na bhano bhakuruusya obhurooti, bhagaambe bhabhiri kasi bhatatu, na abhaandi bhagareengye amangʼana gaabhu. \v 30 Nawe eraabhe owuundi mubhano bhakwiitegeerera akuundukuriirwe engʼana okurwa ku Taatabhugya, wo okutaanga wuno yaari akugaamba akire. \v 31 Kwe enzira yiyo, emwe mwoosi murabhona omweeya gwo okuruusya obhurooti, okubha abhaatu bhoosi bheegiibhwe no okutoongerwa ekoro. \v 32 Obhuturo bhwo okuruusya obhurooti, bhurakaangatwa na wuno ano obhuturo bhuyo, \v 33 kwo okubha Taatabhugya weetu atari wo orwaambi, nawe ni wo omureembe. \p Kyeego eri mumakanisa goosi ga abhahoreeru, \v 34 hano mukubha mwiikumeenie, abhakari bhakire mukanisa, kwo okubha bhatakwiikiriribhwa okugaamba. Bhabhe abhiigwa kyeego emigiro gya Musa gikubhuga. \v 35 Eraabhe bhareenda okumenya eriingʼana eriirebhe, bhabhe bharabhabhuurya abhasubhe bhaabhu mumigye gyaabhu, kwo okubha ni soni omukari okugaamba mukanisa. \p \v 36 Mbe, engʼana ya Taatabhugya erwiiri kweemwe? Kasi ebhahikiiri emwe abheene ego? \v 37 Eraabhe omuutu ariirora kubha ano obhuturo bhwo okuruusya obhurooti, kasi ano obhuturo obhuundi bhwe Ekoro Muhoreeru, amenye kubha, gano nikubhakaamira, ni bhuswaagyo okurwa ku Mukuru. \v 38 Nawe omuutu wuno akurega gayo, neewe abhe araregwa.\f + \fr 14:38 \fr*\fk Neewe abhe araregwa\fk*\ft , amakaamo agaandi ge Ekiyunaani garabhuga, \ft*\fqa neewe araregwa.\fqa*\f* \p \v 39 Kweego, abhahiiri bhaane, mukore omukya bhukongʼu okuruusya obhurooti, mutabha muramuribhira omuutu okugaamba ebhigaambo ebhigini. \v 40 Nawe amangʼana goosi gakorwe bhuzomu, kweeki kwo obhuzaabhi. \c 15 \s Okuryoorwa kwa Krisito \p \v 1 Bhoono, nirabhahiitya abhahiiri bhaane, Amangʼana Amazomu gano niarwaaziri kweemwe, na neemwe mwagasuungʼaaniri. Amangʼana amazomu gayo nigo gabhakoriri mwiimeereeri bhugumiru. \v 2 Eraabhe muragwaata amangʼana gano niarwaaziri kweemwe, hayo murabhona obhutuurya. Nawe eraabhe mutakugagwaata, obhwiikirirya bhweenyu bhurabha bhutana obhweera. \p \v 3 Nikabheegya ameegyo go obhweera gano enye omweene niasuungʼaaniri, kubha Krisito akakwa kwiiguru we ebhibhi bhyeetu, kyeego gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru.\f + \fr 15:3 \fr*\xt Rora Isaya 53:5-12.\xt*\f* \v 4 No okubha, akabhiikwa na akaryoorwa orusiku rwa katatu, kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru.\f + \fr 15:4 \fr*\xt Rora Zaburi 16:8-10.\xt*\f* \v 5 Akiiyeerekya ku Kefa, kweeki akiiyeerekya kubheega bhaaye ikumi na bhabhiri. \v 6 Ibhaga riindi akiiyeerekya kubhiikirirya bhano bhaari bhakiriri magana ataano (500) kwa hamwe. Abhaaru gati waabhu bhakyaari bhahoru tee bhoono, nawe abhaandi bhamariri kukwa. \v 7 Kyaamwe akiiyeerekya ku Yaakobo, na akiiyeerekya kubheega bhoosi. \v 8 No obhuteero bhwa abhaatu bhoosi, Yeesu akiiyeerekya kweenye Pauro, nikabha omweega waaye, kwiibhaga rino nitaari na wayo. \v 9 Otakunagya kuniriingʼaania enye na abheega abhaandi bhoosi, nitakungʼarira naabhe okubhirikirwa omweega, kwo okubha nikabhanyaakya abhiikirirya. \v 10 Nawe orubhaango rwa Taatabhugya nirwo rukoriri enye nibhe omweega. No orubhaango rwaaye runo obhweera kweenye, kwo okuhitira orubhaango ruyo, nikoriri emirimo kukira abheega bhoosi. Nitaakoriri gayo kwa amanaga gaane omweene, nawe Taatabhugya kwo orubhaango rwaaye niwe yakoriri emirimo hamwe neenye. \v 11 Ambe, nibhe enye, kasi bhabhe abheega abhaandi, turarwaaza amangʼana garyagarya, nigo mukugiikirirya. \s Okuryoorwa kwa abhaku \p \v 12 Bhoono, eraabhe turwaaziri kubha Krisito yaryoorirwe okurwa mubhaku, erabhabhwi abhaandi gati weenyu bharabhuga abhaku bhatakuryoorwa? \v 13 Eraabhe abhaku bhatakuryoorwa, ambe, Krisito neewe ataaryoorirwe. \v 14 Ne eraabhe Krisito ataaryoorirwe, obhurwaazi bhweetu bhutana bhweera, naabhe obhwiikirirya bhweenyu bhutana bhweera. \v 15 Kweeki, etwe tuungarorekeeni kubha abhamenyeekererya bho orurimi iguru wa amangʼana ga Taatabhugya, kwo okubha tureerekya kubha Taatabhugya akamuryoora Krisito okurwa mubhaku. Nawe eraabhe abhaku bhatakuryoorwa, ambe, Taatabhugya ataamuryooriri Krisito. \v 16 Niragaamba ego, kwe ekigirirye eraabhe abhaku bhatakuryoorwa, neewe Krisito ataaryoorirwe. \v 17 Ne eraabhe Krisito ataaryoorirwe, obhwiikirirya bhweenyu bhurabha bhutana bhweera, kweeki murabha mukyaari kutuuribhwa okurwa mubhibhi bhyeenyu. \v 18 Kutuuma gayo, abhaatu bhoosi bhano bhakuuri bhamwiikiriirye Krisito, bhabhuriri kimwe. \v 19 Eraabhe eriisigo ryeetu ku Krisito ni ryo okubhona obhuhoru bhwa mukyaaro kino ekyeene, hayo niho tukubha abhaatu bho okurorerwa ebhigoongi kukira abhaatu bhoosi. \p \v 20 Nawe bhoono, obhuheene ni kubha Krisito akaryoorwa okurwa mubhaku, neewe niwe omutaangi okuryoorwa mubhaku. \v 21 Kyeego oruku rwareetirwe no omuutu wumwe mukyaaro, niigo ego obhuryoori bhwa abhaku nabhwo bhwareetirwe no omuutu wumwe. \v 22 Na kyeego abhaatu bhoosi bhakukwa kwo okugwaatana kwaabhu na Adaamu, ego niigo abhaatu bhoosi bhararyoorwa kwe ekigirirye kyo okugwaatana kwaabhu na Krisito. \v 23 Nawe omuutu wowoosi araryoorwa kwiibhaga ryaaye, Krisito niwe omutaangi okuryoorwa, okumara abhaatu bhaaye bhararyoorwa, hano Krisito araaze. \v 24 Hayo niho bhukuuza obhuteero bhwe ebhigiro bhyoosi, hano Krisito araamuhe Taatabhugya Taata obhutemi, hano araamare okusikya abhakaangati bhoosi, bho obhunagya bhwoosi na bha amanaga goosi. \v 25 Niragaamba ego, kwo okubha Krisito areenderwa akaangate tee, Taatabhugya abhahize abhabhisa bhaaye bhoosi no okubhatuura iyaasi wo obhukaangati bhwaaye.\f + \fr 15:25 \fr*\fk Okubhatuura iyaasi wo obhukaangati bhwaaye\fk*\ft , ku Kiyunaani ni, \ft*\fqa kubhatuura iyaasi wa amaguru gaaye. \fqa*\xt Rora Zaburi 110:1.\xt*\f* \v 26 Omubhisa wo obhuteero okusikibhwa ni ruku. \v 27 Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Taatabhugya atuuriri ebhigiro bhyoosi iyaasi wo obhukaangati bhwaaye.”\f + \fr 15:27 \fr*\xt Rora Zaburi 8:6.\xt*\f* Amangʼana gayo “ebhigiro bhyoosi,” gatana obhugazuro kubha neewe Taatabhugya ateerwe iyaasi wo obhukaangati bhuyo. Zeyi, kwo okubha ewe niwe atuuriri ebhigiro bhiyo iyaasi wo obhukaangati bhwa Krisito. \v 28 Na hano ebhigiro bhyoosi bhiraabhe bhiteerwe iyaasi wo obhukaangati bhwo Omwaana waaye,\f + \fr 15:28 \fr*\fk Omwaana waaye\fk*\ft . Rora \ft*\it Omwaana wa Taatabhugya\it* mu Bhugaruri bhwa Amangʼana Amakongʼu.\f* niho Omwaana woosi, ariituura iyaasi wo obhukaangati bhwa Taatabhugya wuno atuuriri ebhigiro bhyoosi iyaasi wo obhukaangati bhwo Omwaana waaye, okubha Taatabhugya abhe omukaangati wa bhyoosi. \p \v 29 Bhoono, abhaatu bhano bhakubatiizwa kwiiguru wa abhaku bhariisiga kubhonaki? Eraabhe abhaku bhatakuryoorwa naabhe orusiku rumwe, kwaki abhaatu bharabatiizwa kwiiguru waabhu? \v 30 Na neetwe kwaki turiituura ahabhi eziisiku zyoosi? \v 31 Abhahiiri bhaane, eziisiku zyoosi enye niri ahabhi ho okukwa. Na yino ni heene, kyeego nikwiikumya iguru weenyu, kwo okubha mugwaateeni na Krisito Yeesu Omukuru weetu. \v 32 Eraabhe eriisigo ryaane riingabheeri rye ekyaaro kino ego, okwiitana kwaane na abhabhisa bhaane bhano bhakutuubhana kye ebhityeenyi ebhihaari mumugye gwa Efeso kuunganisakiiryeki? Eraabhe abhaku bhatakuryoorwa, kweego tuunganagirye okukora kyeego bhakugaamba, ambe, \q “Tubhe turarya no okunywa, \q kwo okubha tabhoori turakwa.”\f + \fr 15:32 \fr*\xt Rora Isaya 22:13.\xt*\f* \p \v 33 Mutangʼeenwa na abhaatu bhano bhakugaamba ego, kwo okubha, “Abhasaani abhabhi, bharasarya eteemwa enzomu.” \v 34 Mutaange okuhokeerya obhwoongo kyeego ekweenderwa, na mutakora ebhibhi, kwo okubha abhaandi gati weenyu bhatamumenyiri Taatabhugya. Niragaamba gayo, okubha nibhasuukye. \s Omubhiri kyeego guraabhe orusiku rwo obhuryoori \p \v 35 Omuutu aratura okubhuurya, “Abhaku bhararyoorwa igabhwi? Na bharabha no omubhiri gwa tuubhoki?” \v 36 Gayo ni amabhuuryo ge ekigeege! Okweemya eziimbibho, zitakutura kumera okutama kukwa. \v 37 Embibho yino mukweemya, ebhe engano kasi embibho eyiindi, etakutuubhana ne ekituutu kyaku. \v 38 Taatabhugya arayiha embibho eriikaanda kyeego akweenda, embibho yiyo yoosi arayiha eriikaanda kwe etuubho yaku. \p \v 39 Ebhigiro bhyoosi bhine emibhiri, nawe mumibhiri giyo gitatuubheeni. Emibhiri gya abhaatu ni tuubho yimwe, gye ebhityeenyi ni tuubho yiindi, gye ebhinyonyi ni tuubho yiindi, nagyo gye eziiswe ni tuubho yiindi. \v 40 Kweeki giriho emibhiri gya mwiisaaro ne emibhiri gya mukyaaro. Obhuzomu bhwe emibhiri gya mwiisaaro bhuri bhuundi, no obhuzomu bhwe emibhiri gya mukyaaro bhuri bhuundi. \v 41 Obhuzomu bhwo omubhaso bhuri bhuundi, obhuzomu bhwo omweeri bhuri bhuundi no obhuzomu bhwe eziinzota bhuri bhuundi. Eziinzota nazyo, yimwe yazyo eno obhuzomu bhwaaye. \p \v 42 Ego niigo eraabhe, eriibhaga hano abhaku bharaaryoorwe. Kyeego eziimbibho zikweemibhwa, ni kyeego omubhiri guno gukubhiikwa gukusarika, nawe guno gukuryoorwa gutakusarika. \v 43 Hano omubhiri gukubhiikwa, gurazeerwa, nawe hano gukuryoorwa, gurazoma. Hano gukubhiikwa, gubheeri munyookobhu, nawe hano gukuryoorwa, gurabha na amanaga. \v 44 Hano gukubhiikwa ni mubhiri gwe esimuka, nawe hano gukuryoorwa ni mubhiri omuhya guno tukuhaabhwa ne Ekoro Muhoreeru. Guriho omubhiri gwe esimuka, kweego guriho omubhiri omuhya guno Ekoro Muhoreeru akutuha. \p \v 45 Gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Omuutu wo okutaanga ni Adaamu, akabhuumbwa akabha muutu muhoru,”\f + \fr 15:45 \fr*\xt Rora Obhweemero 2:7.\xt*\f* nawe Adaamu wo obhuteero ni Krisito, niwe Ekoro wuno akubhaha abhaatu obhuhoru. \v 46 Nawe omubhiri guno gukukaangata ni gwe esimuka, niho gukuuza omubhiri muhya guno tukuhaabhwa ne Ekoro Muhoreeru. \v 47 Omuutu wo okutaanga mukyaaro ni Adaamu, akabhuumbwa kwo obhutoto. Omuutu wa kabhiri, Krisito, akarwa mwiisaaro. \v 48 Eraabhe abhaatu bhoosi mukyaaro bhano omubhiri gwa mukyaaro kyo omubhiri gwa Adaamu. Na abhaatu bhoosi mwiisaaro bharabha no omubhiri gwa mwiisaaro kyo omubhiri gwa Krisito. \v 49 Kyeego tutuubheeni na Adaamu, wuno yabhuumbirwe kwo obhutoto, ego niigo turaatuubhane na Krisito, wuno yarwiiri mwiisaaro. \p \v 50 Abhahiiri bhaane, kino nikweenda kugaamba ni kubha, emibhiri gyeetu gino tunagwo na amanyiinga bhitakunagya kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya, na bhino bhikukwa bhitakunagya kubha no obhuhoru bhwa kirakeego. \p \v 51 Mwiitegeerere, ndabhabhuurira embiso, etwe twoosi tutakukwa, nawe twoosi turiikyoora. \v 52 Kituukiro, okuhiindirirya no okuramukya, hano ekoombyo yo obhuteero, eraarire. Hayo niho, abhaku bhararyoorwa na bharabha ne emibhiri gino gitakusarika kweeki, na neetwe bhano tukyaari bhahoru, turiikyoora twoosi. \v 53 Erabha ego, kwo okubha emibhiri gino gikusarika gireenderwa giikyoore gibhe emibhiri gino gitakusarika, emibhiri gino gikukwa giikyoore gibhe emibhiri gino gitakukwa. \v 54 Ambe, omubhiri guno gukusarika no okukwa, hano gukwiikyoora kubha omubhiri guno gutakusarika no okukwa, hayo niho rikubha rikuunaaniri eriingʼana rino rikakaamwa mu Makaamo Amahoreeru gano gakubhuga, “Taatabhugya ahiziri oruku, kwa amanaga gaaye!”\f + \fr 15:54 \fr*\xt Rora Isaya 25:8.\xt*\f* \q \v 55 “Awe Oruku, obhuhizi bhwaazo bhuri hayi? \q Gari hayi amanaga gaazo go okureeta obhururu?”\f + \fr 15:55 \fr*\xt Rora Hosea 13:14.\xt*\f* \p \v 56 Amanaga go oruku garatuukana ne ebhibhi bhino tukukora, na amanaga ge ebhibhi garatuukana ne emigiro. \v 57 Nawe tumubhuurire, “Ozomirye, Taatabhugya.” Ewe aratuha obhuhizi kwe enzira yo Omukuru weetu Yeesu Krisito. \p \v 58 Kweego, abhahiiri bhaane abhaseegwa, mugumire mubhwiikirirya bhuyo, mutige kuhuumba. Mugeenderere kukora emirimo gyo Omukuru kwo omukya eziisiku zyoosi, kwo okubha mumenyiri emirimo gino mukukora kwiiguru wo Omukuru, gitari gya bhusa. \c 16 \s Emisororo gyo okubhasakirya abhiikirirya \p \v 1 Bhoono, niragaamba iguru ye emisororo gyo okubhasakirya abhahoreeru bha mumugye gwa Yerusaremu. Emwe kweeki mukore kyeego niabhabhuuriiri abhaatu bha mumakanisa ge ekyaaro kya Garatia. \v 2 Eziisiku zyoosi zyo okutaanga zyo obhutuuro, omuutu wowoosi gati weenyu abhe aratuura ehata kuriingʼaana no okubhona kwaaye, okubha eriibhaga hano nikuuza kweemwe, mubhe mumariri kukumania omusororo. \v 3 Hano niraaze, nirabhatuma ne eziinyaarubha zyo okumenyeekererya abhaatu bhano mubhasoriri okubha bhahire emisororo giyo mumugye gwa Yerusaremu. \v 4 Ne eraabhe erirorekana kubha, enye woosi nireenderwa kugya, niragya hamwe nabho. \s Obhuzaabhi bhwa Pauro bhwo okuhika Koriinto \p \v 5 Niraaza kweemwe eyo, hano nikurwa mukyaaro kya Makedonia, kwo okubha ndeenda hiinga nihitire mukyaaro kya Makedonia. \v 6 Hano niraaze, hamwe niriikara neemwe kwiibhaga iguhi, kasi kwe eriibhaga ryoosi rye embeho, okubha munisakirye okugeenderera no orugeendo rwaane rwo okugya hohoosi hano nikweenda kugya. \v 7 Nitaseegiri kurorana neemwe bhoono no okuhita ego. Niriisiga kwiikara kweemwe kwiibhaga, eraabhe Omukuru araaniikirirye. \v 8 Nawe bhoono nirasaaga mumugye gwa Efeso, tee orusiku rwe enyaangi ya Pentekositi ruhike. \v 9 Nirakora ego, kwo okubha Taatabhugya aniiguriiri enzira yo okukora emirimo mikuru mumugye guno, yiingabha bhariho abhaatu bhaaru bhano bhakunirekya. \p \v 10 Hano Timoteo akuuza kweemwe, mumusuungʼaane bhuzomu, okubha yiikare okutama kubha ne ehaho, kwo okubha ewe arakora emirimo gyo Omukuru kyeego enye. \v 11 Omuutu wowoosi atamuzeera, nawe mumusakirye ageende kwo omureembe, okubha anagye kukyoora kweenye, kwo okubha enye niramuganya hamwe na abhiikirirya abharikyeetu. \p \v 12 Bhoono, iguru yo omwiikirirya omurikyeetu Apooro, nimwiisasaamiri bhukongʼu kubha, yiize oweenyu eyo, hamwe na abhiikirirya abhaandi. Nawe ewe ateendiri kuuza bhoono. Araaza eriibhaga rino akubhona omweeya. \s Amangʼana go okuraga \p \v 13 Muteengeeze, mugumire mubhwiikirirya, kweeki mubhe abhakaari na bha amanaga. \v 14 Amangʼana geenyu goosi mubhe murakora kwo obhuseegi. \p \v 15 Abhahiiri bhaane, mumenyiri kubha Sitefana hamwe na abhaatu bha yiika waaye, nibho bhaataangiri okumwiikirirya Yeesu Krisito mumugye gwa Akaaya, nabho bhiiruusirye okubhasakirya abhahoreeru. Kweego, nirabhiisasaama, \v 16 mubhe murabhiigwa abhaatu kya bhayo, na abhaandi bhoosi bhano bhakukora emirimo giyo hamwe nabho kwo omukya. \p \v 17 Nirazomererwa bhukongʼu hano Sitefana, Foritunato na Akaiko, bhakaaza hano. Ebho bhakaaniha gano niasuuhiirwe kwe ekigirirye kye emwe okutama kubhaho hano. \v 18 Bhasaambaarukirye ekoro yaane, ne eziikoro zyeenyu. Kweego, mubhamenye kisi abhaatu kya bhano. \p \v 19 Abhaatu bha mumakanisa mukyaaro kya Asia, bharabhakeerya. Akiira na mukaaye Prisika, hamwe na abhiikirirya bhano bhakwiikumania yiika waabhu, bharabhakeerya bhukongʼu kwo okugwaatana no Omukuru Yeesu. \v 20 Abhiikirirya bhoosi bha hano, bharabhakeerya. Mubhakeerye abhiikirirya bhoosi kwo obhuseegi bhwa Krisito. \p \v 21 Enye Pauro nirakaama obhukeerya bhuno kwo okubhoko kwaane omweene. \v 22 Omuutu wowoosi wuno atakumuseega Omukuru Yeesu, yiihiimwe. Nawuuze Omukuru weetu! \p \v 23 Orubhaango rwo Omukuru Yeesu rubhe neemwe. \v 24 Nirabhaseega emwe mwoosi, kwo okugwaatana na Krisito Yeesu.