\id LUK \h Lukas \toc1 Lamatuak Yesus Tutui Malolen tungga Lukas \toc2 Lukas \toc3 Luk \mt2 Lamatuak Yesus Tutui Malolen \mt2 tungga \mt1 Lukas \c 1 \s1 Tao hata de Lukas surak tutuik ia \p \v 1-3 Ama Teofilus\f + \fr 1:1-3 \ft Nadek \ft \+it Teofilus\+it* nai dedeꞌa Yunani sosoa-ndandaan nae, ‘hatahori fo mana sue-lai neu Lamatuak’. Ia Lukas buku kaesan, fo ana surak kana fee Teofilus. Kaduan, ndia \+it Nedenuk kara Tutuin\+it*.\f* fo mana hambu hada-horomatak. \p Soda-molek. \p Hatahori noꞌuk ka soba surak tutuik laꞌe-neu hata fo ara mori-dadi nai ai taladan nara ena. Ara surak tutuik kara raa, pake tutuik mana koko mafeo-falik numa ai fali neni ai mai seluk, numa fai uluk mai, fo ai bubuluk numa Lamatuak Yesus hatahori uma dalen nara ma numa hatahori laen mai boe fo ara mete-rita ro mata heli-helin nara. Basa tutuik kara raa, tungga tetu-tetu no Manetualain hehelu-bartaan numa lele uluk mai. \p Dadi au parisa no lutuk basa matak kara raa lalaꞌen mulai numa tutuik oka-huun mai ena. Boe ma au aketu fo surak basa sara ro malole tungga tututin. No dalak naa, papa bisa bubuluk no tetuk hata fo mori-dadi ena. \v 4 Ma papa oo bisa namahere mae, hata fo hatahorir tuik kara raa ena, ta tutui pepeko-lelekok boe. Basa naar, hambu sara tetebes! \s1 Manetualain atan numa nusa tetuk do inggu temak mai nafada memak Yohanis Mana Saranik dadadin \p \v 5 Tutuik ia oka-huun talo ia: neu manek Herodes toꞌu parenda numa profensi Yudea, hambu hatahori esa, nade Sakaria. Hatahori ia, malangga anggama Yahudi esa. Ma ndia oo bua-aok esa no baꞌi Abia malangga anggaman nara boe. Sakaria saon, nade Elisabet. Ndia oo tititi-nonosik numa malangga anggamar mai boe, huu ndia ia, baꞌi Musa kaꞌan Harun tititi-nonosin.\x + \xo 1:5 \xt 1 Israꞌel no Yahuda Tutui Bakahulun 24:10; Kalua numa Masir mai 7:7\x* \v 6 Dua sara leo-laꞌo no ndoos tungga Manetualain parendan ma hohoro-lalanen lalaꞌen. Hatahorir oo fee hada-horomatak neu sara boe. \v 7 Dua sara oo lasik kara ena boe, tehuu ana taak kara, huu Elisabet ana manan makatemak. \p \v 8 Laꞌe esa, Sakaria no ndia bua-aon Abia sara hambu babaꞌek tao ues numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk nai Yerusalem. \v 9 Tungga sira siꞌen, malangga anggama raa leꞌa lot fo sangga bubuluk see ndia hambu babaꞌek maso neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk Kama Malalaon Mateꞌen dale neu. Nai naa, hatahori naa muste hotu ai kaboo menik, nai Manetualain matan. Faik naa, lot tuda laꞌe-ndaa Sakaria. \v 10 Boe ma ana maso dale neu. Neu ana hotu ai kaboo menik numa Kama naa, hatahori noꞌun seli hule-haradoi numa uma bebelan naa. \v 11 Medak neu ma, Manetualain atan esa numa nusa tetuk do inggu temak mai, nambariik numa mamana hotu ai kaboo menik boboan kona. \p \v 12 Sakaria mete-nita naa, boe ma namataꞌu nalan seli, losa ana ta bubuluk nae tao hata ena. \v 13 Tehuu ata naa kokolak nae, “Sakaria! Boso mamataꞌu, ee! Manetualain namanene nala o huhule-haradoim ena. Dadi neu ko o saom bonggi nala ana touk esa fee o. O muste foin, nade Yohanis. \v 14 Neu ko hatahori noꞌuk ka oo ramahoko sama-sama ro ei boe, nahuu ei hambu anak ena. Kakanak ia, neu ko tao nala o dalem mbena sau-sau. \v 15 Manetualain Dula-dalen koasan sama-sama noon, mulai numa inan bei fo nairun mai. Ana muste naluli basa laru-ara. Neu ana namoꞌo mamais a, Manetualain paken dadi neu hatahori mana nesi mata.\x + \xo 1:15 \xt Susura Rerekek 6:3\x* \v 16 Neu ko ana kokoe-nanasi hatahori Israꞌel noꞌuk ka fo tungga falik sira Manetualain, fo mana naena haak parenda sara. \v 17 Ndia hihiru-heheon ma koasan, neu ko sama tetar leo baꞌi Elia fo Manetualain mana toꞌu dedeꞌan numa lele uluk mai. Ana mai nakahuluk numa ita Lamatuan mai. Ana tao nala ina-amar dalen sue-lai rasafali anan nara. Ma hatahori mana masadea Manetualain oo, ana tao nasafali sara fo ara bisa tungga Manetualain hihii-nanaun boe. No dalak naa, ana tao nala hatahorir sadia dalen nara fo simbok Lamatuak mamain.”\x + \xo 1:17 \xt Maleaki 4:5-6\x* \p \v 18 Tehuu Sakaria naselu nasafali mbali ata naa nae, “Ta bisa dadi?! Au ua au saong lasik talo ia ena! Talo bee de au bisa bubuluk ae, basa iar bisa mori-dadi?” \p \v 19 Boe ma ata naa naselu nae, “Talo ia! Au ia, Nggabarial, Manetualain neondan. Ana ndia nadenu au mai fo afada hara lii malole ia neu o.\x + \xo 1:19 \xt Daniel 8:16; 9:21\x* \v 20 Tehuu o ta nau mamahere au kokolang. Dadi tandan fo o mokek talo ia! O maam nakadite ma o ta bisa kokolak mala numa hatematak ia neu, losa ei hambu mala kakanak naa. Dei fo o tadu aom leo. Te hata fo au afadak ia, neu ko ana mori-dadi ndaa no fain.” \p \v 21 Hatahori noꞌuk kara fo mana hule-haradoi ruma dea, ara tutundindiik, nahuu Sakaria ta kalua-kalua. \v 22 Neu ana dea mai, ana ta bisa kokolak nala hata ena. Boe ma ana dududu a mbali sara nenik liman, de ara bubuluk rae, Manetualain natudu feen tanda heran esa ena, numa Kama Malalaok Mateꞌen naa dale. \p \v 23 Basa sira ue babaꞌen, boe ma Sakaria fali neni uman neu. \v 24-25 Ta dook ka boe ma Elisabet taꞌin naisi. Boe ma ana kama aon losa bulak lima. Ana kokolak nae, “Koa-kio Manetualain! Mateꞌen boe ma Manetualain natudu Ndia dale susuen neu au. Mete ma au hambu tititi-nonosik ena, na, hatahorir ta rakamamaek au ena bali.” \s1 Manetualain atan numa nusa tetuk do inggu temak mai natonggo no Maria \p \v 26 Neu Elisabet taꞌin laꞌok bula nee ena, boe ma Manetualain nadenu atan numa nusa tetuk do inggu temak mai, fo neni nggorok esa nai profensi Galilea neu, nade Nasaret. Ata naa, nade Nggabarial. \v 27 Nai Nasaret hambu ana feꞌok esa, nade Maria. Maria ia, ta mesa kana, huu touk esa, nade Yusuf fufudin ena. Yusuf naa, mane Dauk tititi-nonosin. Nggabarial neu natonggo no ana feꞌok Maria.\x + \xo 1:27 \xt Mateos 1:18\x* \v 28 Ana natudu aon neu ana feꞌok naa, boe ma nae, “Soda-molek ina! Manetualain here nala o ena, fo nae tao hata neulauk esa neu o. Manetualain sama-sama no o, Maria.” \p \v 29 Maria namanene nala naa, boe ma ana pangganaa doak ata naa kokolan. Ana ta nalela ata naa kokolan. \v 30 Boe ma ata naa tutin bali nae, \q1 “Maria! O hae mamataꞌu. \q2 Huu Manetualain nae natudu Ndia dale susuen neu o. \q1 \v 31 Ta dook ka bali te o taꞌim naisi ena, \q2 de neu ko o bonggi mala ana touk esa. \q3 O muste foin, nade \it Yesus\it*.\f + \fr 1:31 \ft Nai dedeꞌa Ibrani, \ft \+it Yeshua\+it* sosoa-ndandaan nae, ‘Manetualain tao nasoi-nasoda hatahori’. ‘Yeshua’ naa, ndia \+it Yesus\+it* tungga dedeꞌa Yunani. Mete nai Mateos 1:21.\f* \q1 \v 32 Neu ko Ana dadi neu Hatahori moꞌo-inahuuk. \q2 Neu ko Manetualain seseik kana nae, ‘Ndia ia, Au Ana heli-heling.’ \q3 Fo ndia ia, Manetualain mana Demak Mateꞌen Anan. \q1 Neu ko Manetualain soꞌu nalan fo toꞌu parenda, \q2 sama leo Ndia baꞌin mane Dauk. \q1 \v 33 Neu ko Ana ndia toꞌu parenda seku neu soa-neu hatahori Israꞌel asa.\f + \fr 1:33 \ft Dedeꞌa Yunani surak nae, ‘Ana parenda Yakob uman’. Do sama leo ara surak boe rae, ‘Ana parenda hatahori Israꞌel asa’.\f* \q2 Huu Ndia parendan ta mana basak.”\x + \xo 1:33 \xt 2 Semuel 7:12; 13; 16; Yesaya 9:7\x* \p \v 34 Tehuu Maria natane Nggabarial nae, “Au ia, bei ta sunggu-soro ita ua touk esa boe na! De talo bee fo au taꞌing bisa naisi?” \p \v 35 Boe ma Nggabarial naselu nae, “Talo ia! Neu ko Manetualain Dula-dale Malalaon neni o neti. Ma Manetualain mana Demak Mateꞌen koasan, neu ko ana nasaꞌo nala o. No dalak naa, neu ko Kakanak fo o bonggi malak naa, malalao ndoos. Huu Kakanak naa, Manetualain Anan. \p \v 36 Boso heran! O bobonggim esa, nade Elisabet, taꞌin naisi ena boe. Hatahorir rae, ana ta bisa bonggi nala ena, nahuu lasik ena. Hatematak ia taꞌin kaisik ma laꞌok bulak nee ena. \v 37 Huu soa-neu Manetualain, basa hata a mesan bisa dadi!”\x + \xo 1:37 \xt Tutui Makasososak 18:14\x* \p \v 38 Boe ma Maria naselu nae, “Malole. Au ia Manetualain atan. Naa fo basa sara dadi tungga papa kokolam naa. Au sadia tungga kada Manetualain hihii-nanaun.” \p Basa boe ma, ata numa nusa tetuk do inggu temak mai naa laꞌo ela Maria. \s1 Maria neu tiro-dangga Elisabet \p \v 39-40 Seli fai hida, boe ma Maria lai-lai hiek numa Nasaret mai, neni Sakaria nggoron manai profensi Yudea mbuku leten neu. Losa naa, boe ma ana dudi tutik kana neni Sakaria uman dale neu. De ana lole haran neu Elisabet. \p \v 41 Neu Elisabet namanene Maria haran naa, boe ma kakanak manai Elisabet taꞌin dale naa, natingga-nasaka. Ma Manetualain Dula-dale Malalaon maso neni Elisabet neu. \v 42 Boe ma ana nanggou, de nafada nae, “Maria! Neu ko hatahorir soꞌu botik o nadem lena heni basa inak kara marai dae-bafok ia! Neu ko hatahorir oo soꞌu botik Kakanak manai o taꞌim dale naa boe! \v 43 Au oo neni soꞌu botik boe, nahuu au Lamatuang inan mai tiro-dangga au. \v 44 Neu o mai, de lole haram neu au, boe ma kakanak manai au taꞌing oo natingga-nasaka, huu namahoko boe. \v 45 Manetualain natudu dale susuen neu o ena, nahuu o mamahere mae, Ana nau tao tungga Ndia hehelu-bartaan.” \s1 Maria koa-kio Manetualain \p \v 46 Maria soꞌuk haran nae, \q1 “Numa au dale kuru-erong mai, \q2 au akadedemak Lamatuak! \q1 \v 47 Au daleng mbena sau-sau, \q2 nahuu Manetualain tao nasoi-nasoda au! \q1 \v 48 Ana loti-mete natalolole au ena, \q2 Ndia hatahori neondan fo sosoan taak ia. \q1 Numa hatematak ia neu, basa hatahorir tao au ia leo, \q2 ina mana mauak nalan seli,\x + \xo 1:48 \xt 1 Semuel 1:11\x* \q1 \v 49 nahuu Manetualain tao dedeꞌa heran nara neu au. \q2 Ndia naa, mana Koasa Mateꞌen ma Malalao Ndoos. \q1 \v 50 Manetualain soa natudu dale kasian neu basa hatahorir mana fee hada-horomatak ma rakaluku-rakatele neun, \q2 numa tanak esa neni tanak esa neu. \q1 \v 51 Ana pake koasan, \q2 fo tao nala hatahori mana koa aok kara ramue-anggik. \q1 \v 52 Ana hai heni hatahori mana toꞌu koasar, \q2 nahuu sira nekededema aon nara. \q3 Tehuu Ana soꞌu botik hatahori mana makaloloe aok kara.\x + \xo 1:52 \xt Ayub 5:11; 12:19\x* \q1 \v 53 Ana hao-hani hatahori mana ndoe-laꞌak kara losa rakabete, \q2 tehuu Ana husi heni hatahori kamasuꞌik kara \q3 fo ara laꞌo ro lima roun nara. \q1 \v 54 Ana tulu-fali Ndia hatahori Israꞌel asa, \q2 ma soa natudu Ndia dale kasian neu sara. \q1 \v 55 Lele uluk, Ana ndara fangga hehelu-bartaak no ita bei-baꞌin nara, \q2 fo ndia, baꞌi Abraham no basa ndia tititi-nonosin lalaꞌen. \q3 Hatematak ia hehelu-bartaak bei neni ndara fanggak seku neu.”\x + \xo 1:55 \xt Tutui Makasososak 17:7; 1 Semuel 2:1-10\x* \p \v 56 Boe ma Maria leo no Elisabet losa bulak telu. Basa de ana fali neni ndia uman nai Nasaret neu. \s1 Elisabet bonggi nala Yohanis \p \v 57 Fain losak ka, boe ma Elisabet bonggi nala ana touk esa. \v 58 Hara liik naa natanggela neni ndia nufanelun ma nggoro isin nara rae, Manetualain natudu dale susuen, de fee anak esa neu Elisabet ena. Boe ma basa sara ramahoko. \p \v 59 Neu kakanak naa bei fo faik falu, boe ma ara sunat ana, tungga hatahori Yahudi hohoro-lalanen. Ara rae foi kakanak naa, nade Sakaria, tungga aman naden.\x + \xo 1:59 \xt Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 12:3\x* \v 60 Tehuu inan nareresi nae, “Ta bisa talo naa! Muste nade Yohanis!” \p \v 61 Tehuu ara bala rae, “Tao hata de here nadek Yohanis? Ta hambu hatahori esa boe na nai ei nufanelum ndia pake nadek naa!” \v 62 Boe ma ara dududuk Sakaria fo sangga bubuluk ana nau foi kakanak naa nade see. \p \v 63 Sakaria dududu fo noke batu lei. Ara feen, boe ma ana surak nae, “Ndia naden Yohanis!” Boe ma basa hatahorir heran bali-bali. \p \v 64 Medak neu ma, Sakaria maan mana barakaik naa, bangganaꞌu tutik kana. Boe ma ana soꞌuk koa-kiok neu Manetualain. \v 65 Basa hatahorir fo mana leo deka-deka rai naa, ramataꞌu ma heran. Boe ma tutuik naa natanggela numa bafak mai neni bafak neu, losa hatahorir marai profensi Yudea leten nara oo bubuluk boe. \v 66 Hatahorir fo mana ramanene tutuik naa duduꞌa rae, “Manggaledok ena, Manetualain koasan sama-sama no kakanak naa. Neu ko namoꞌo mamais a, ana dadi neu hatahori dae-bafok rupak leo beek, ou?” \s1 Sakaria koa-kio Manetualain \p \v 67 Basa boe ma Manetualain Dula-dale Malalaon maso neni Sakaria neu. Huu naa de ana kokolak nae, \q1 \v 68 “Koa-kio Lamatuak, hatahori Israꞌel Manetualain! \q2 Ana mai ena fo tefa-soi nala Ndia hatahorin nara, \q3 mita fo ara boso sama leo ata-dator bali. \q1 \v 69 Manetualain soꞌu nala Hatahori esa ena fo Ndia koasan ta neni babanggak, \q2 fo neu ko Ana tao nasoi-nasoda ita. \q3 Ndia ia, numa baꞌi Dauk tititi-nonosin mai. \q1 \v 70 Manetualain helu-bartaa memak basa iar ruma lele uluk mai ena, \q2 pake Ndia mana toꞌu dedeꞌan fo dalen mahanik kara. \q1 \v 71 Hatematak ia Ana nau nakamboꞌik ita \q2 numa ita musun nara mai, \q2 ma numa hatahorir fo dalen nara mburuk neu ita mai. \q1 \v 72-73 Ana natudu Ndia dale susuen neu ita bei-baꞌin nara, \q2 nahuu Ana nasaneda taa-taa neu Ndia hehelu-bartaan neu sara, \q3 fo Ana ndara fangga no baꞌi Abraham. \q1 \v 74 Ana nakamboꞌik ita numa ita musun nara mai ena, \q2 fo ita bisa takaluku-takatele neun, \q3 ma ta parluu tamataꞌu bali. \q1 \v 75 Ana nakamboꞌik ita ena, \q2 mita fo ita bisa leo-laꞌo nai matan no lolo-laok ma ndoos seku neu. \q1 \v 76 Anis! O ia, Au anang. \q2 Neu ko hatahorir ralela o rae, o ia, Manetualain mana Demak Mateꞌen mana toꞌu dedeꞌan. \q1 Neu ko o muu mafada hatahorir, \q2 fo ara simbok Lamatuak mamain no dale malenggak.\x + \xo 1:76 \xt Maleaki 3:1\x* \q1 \v 77 Neu ko o muu matudu dalak neu Manetualain hatahorin nara, \q2 fo ara bubuluk rae, ara hambu masoi-masodak, \q3 nahuu Manetualain koka heni sala-singgon nara. \q1 \v 78-79 Huu Manetualain dalen bangganaꞌu ma tuda kasian neu ita, \q2 de Ana fee lelak beuk neu ita, \q3 sama leo fai beuk neni manggaledo beuk. \q1 Ita mana leo-laꞌo nai makiuk dale, \q2 ma ita mana tamataꞌu mamates, \q3 nahuu bei ta malole to Manetualain, \q2 neu ko hambu manggaledok fo nakalalaꞌok ita teni dala mole-dame teu.”\x + \xo 1:78-79 \xt Yesaya 9:2\x* \p \v 80 Basa boe ma Yohanis tamba faik boe namoꞌo. Ma Manetualain Dula-dalen tao natetean. Ana namoꞌo mamais a, boe ma neu leo numa mamana nees, losa ana mulai tao uen soa-neu hatahori Israꞌel asa. \c 2 \s1 Maria bonggi nala Lamatuak Yesus \r (Mateos 1:18-25) \p \v 1-2 Laꞌe esa, neu Kirenius dadi neu nggubenor numa Siria, boe ma mane ina-huuk, nade Agustus fee kalua parenda esa nae, “Basa hatahorir marai man-parenda Roma koasan, muste fali nggoro-tadun nara reu, fo tungga sensus!” Naa, ndia makasososan fo man-parenda Roma reke rau-inggun nara. \v 3 De basa hatahorir fali nggoro-tadun nara reu fo tungga sensus. \p \v 4-5 Faik naa, Yusuf leo numa nggoro Nasaret nai profensi Galilea. Ana fufudi ana feꞌok esa ena, nade Maria, fo taꞌin kaisik. Yusuf naa, mane Dauk tititi-nonosin, de ana muste fali neni Dauk kotan Betlehem neu nai profensi Yudea, fo tungga sensus. \p Huu naa de dua sara laꞌo reni kota Betlehem reu. \v 6 Neu ara ruma naa, Maria fain fo sangga nae bonggi losa ena. \v 7 Tehuu numa naa ara ta hambu kama sesebak nai uma leo taak ena. Huu naa de ara dudi reni lalae esa dale reu. De ana bonggi Ana makasososan, Ana tou anak. Boe ma ara ralusen renik tema nelusek, fo rasusunggun neu haꞌo dale. \s1 Manetualain nafada mana lolor \p \v 8 Leꞌodaen naa, hambu mana lolo hida beꞌe ranea sira bibihie-bibilombon numa mook nai kota deak. \p \v 9 Medak neu ma, ara mete-rita Manetualain atan numa nusa tetuk do inggu temak mai. Boe ma Lamatuak saꞌan nasaꞌa ndule basa sara, de ramataꞌu ralan seli. \v 10 Tehuu ata naa nafada nae, \q1 “Ei boso mamataꞌu dei! Nenene matalolole, ee! Au mai fo nau afada ei hara lii malole esa. Basa mana namanene hara liik ia, neu ko ramahoko. \q1 \v 11 Hara lii malole ia liin talo ia: \q2 Faik ia inak esa bonggi nala Karistus ena nai Betlehem, nai mane Dauk kotan. \q3 Karistus naa, Hatahori fo Manetualain helu-bartaa memak kana numa lele uluk mai. \q2 Manetualain nadenun mai fo Ana tao nasoi-nasoda hatahori numa sala-singgon nara mai! \q2 Ndia ia, neu ko hatahorir roken rae, ‘Lamatuak’, te Ana ndia naena haak parenda basa-basan! \q1 \v 12 Dei fo ei malelan no dalak talo ia: ei matonggo mia Kana mbimbila anak esa neni nelusek no tema nelusek. Ana sunggu nai haꞌo bandar dale.” \p \v 13 Ata naa kokolak basa boe ma, medak neu ma Manetualain atan noꞌun seli numa nusa tetuk do inggu temak mai fo rakabubua roon. Boe ma ara koa-kio Manetualain ma soda rae, \q1 \v 14 “Ai makadedemak Manetualain naden! \q2 Ndia mana toꞌu parenda nai lalai fo demak mateꞌen. \q1 Manetualain nau fee mole-dame soa-neu hatahorir marai dae-inak, \q2 fo mana tao ramahoko Ndia dalen!” \p \v 15 Basa boe ma Manetualain atan nara fali reni nusa tetuk do inggu temak reu. Boe ma mana lolor raa kokolak rae, “Wee! Mai ita teni Betlehem teu, fo teu mete-tita Kakanak naa dei! Te Lamatuak haitua harak naa neu ita ena.” \p \v 16 Boe ma ara laꞌo lai-lai hiek reni Betlehem reu. De ratonggo ro Maria ma Yusuf. Ma ara oo mete-rita Kana mbimbila anak naa, sunggu nai haꞌo dale boe. \p \v 17 Neu ara mete-rita Kakanak naa, boe ma ara tui rae, “Bebeik kara ia, Manetualain atan nara ruma nusa tetuk do inggu temak mai rafada laꞌe-neu Kakanak ia neu ai ena!” Boe ma ara tui no lutuk losa basan. \p \v 18 Basa hatahorir heran bali-bali, ramanene mana lolor raa tutuin. \v 19 Tehuu Maria mbedan neu dalen, basa mandadik kara raa. Ana duduꞌa no neneek fo nae sangga bubuluk sosoa-ndandaan hata. \v 20 Basa de mana lolor fali reni sira bibihie-bibilombon nara reu. Boe ma ara rakadedemak Manetualain naden. Ara roke makasi neun, huu hata fo ramanenek ma mete-ritak naa, sama tetar no hata fo Manetualain atan nafadak naa ena. \s1 Kana mbimbila anak naa, ara foin nade \it Yesus\it* \p \v 21 Bonggi basa fai falu, boe ma ara sunat Kana mbimbila anak naa tungga baꞌi Musa hohoro-lalanen. Ina-aman foin, nade ‘Yesus’. Nadek naa, ndia nadek fo ata numa nusa tetuk do inggu temak mai nafada sara ena, neu inan bei ta nairun.\x + \xo 2:21 \xt Lukas 1:31; Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 12:3\x* \s1 Yusuf no Maria roo Kana mbimbila anak Yesus neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu \p \v 22 Hambu hohoro-lalanek esa numa baꞌi Musa mai nae, ina mana bonggi basak fai haa hulu ena muste neu tao tungga dala-hadak nelao aok nai Uma Huhule-haradoi Ina-huuk. No dalak naa, ara bisa maso uma huhule-haradoik leo biasa. Huu naa de Yusuf no Maria reni Yerusalem reu fo tao tungga dala-hadak naa. De ara roo sira Ana mbimbila anan naa neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk dale neu, fo loo liman dadi neu Lamatuak enan.\x + \xo 2:22 \xt Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 12:1-8\x* \v 23 Ara tungga Lamatuak hohoro-lalanen fo rae, “Inak esa-esak fo mana bonggi ana makasososak, mete ma tou anak, na, ana muste loo lima kakanak naa dadi neu Lamatuak enan.”\x + \xo 2:23 \xt Kalua numa Masir mai 13:2, 12\x* \v 24 Tungga Lamatuak hohoro-lalanen, mete ma loo lima kakanak neu Lamatuak, na, ina-aman muste fee mbui teu pasan esa do mbui lunda sina tenak dua. Huu naa de Yusuf no Maria oo tao tungga hohoro-lalanek naa boe.\x + \xo 2:24 \xt Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 12:6-8\x* \s1 Baꞌi Simeon nae, Kana mbimbila anak Yesus naa, ndia Karistus fo Manetualain helu-bartaak ena \p \v 25-26 Faik naa, hambu baꞌi esa, nade Simeon, leo numa kota Yerusalem. Hatahori ia, dalen ndoos ma dalen hii nalan seli neu Manetualain. Manetualain Dula-dale Malalaon nafadan ena nae, ana mete-nita Karistus dei fo ana mate. Karistus naa, ndia neu ko tao masoi-masodak neu hatahori Israꞌel asa. \p \v 27 Faik naa, Manetualain Dula-dalen nuni no Simeon neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu. Naa, nandaa no Yesus ina-aman roon neni naa neu, fo loo liman dadi neu Lamatuak enan. \v 28 Baꞌi Simeon mete-nita Kakanak naa, de ana koꞌo nalan, boe ma ana koa-kio Manetualain nae, \q1 \v 29 “Koa-kio Manetualain! \q2 Manetualain tao tungga Ndia hehelu-bartaan neu au ena. \q1 Dadi hatematak ia Manetualain bisa nakamboꞌik au, \q2 mita fo au bisa mate no mole-damek, \q1 \v 30 huu au mete-ita Hatahori fo Manetualain nadenun mai ena, \q2 fo tao nasoi-nasoda ai numa ai sala-singgon nara mai! \q1 \v 31 Manetualain nae pake Kakanak ia \q2 fo tao nasoi-nasoda basa hatahori nusa-nusak kara. \q1 \v 32 Neu ko Ana sama leo saꞌak, \q2 fo neni hada-horomatak soa-neu Manetualain hatahorin Israꞌel asa. \q2 Ana oo sama leo manggaledok boe, \q2 fo natudu Manetualain eno-dalan \q3 soa-neu basa hatahori nusa-nusak laen nara.”\x + \xo 2:32 \xt Yesaya 42:6; 49:6; 52:10\x* \p \v 33 Yusuf no Maria ramanene rala naa, boe ma ara heran bali-bali neu hata fo baꞌi Simeon kokolak laꞌe-neu sira Anan. \v 34 Basa naa Simeon fee babaꞌe-babatik neu sara. Boe ma nafada Maria nae, “Yesus inan, ee! Neu ko hatahori noꞌuk ka rai Israꞌel timba-ndundu heni ina Anan ia. Tehuu sira tatao-nonoꞌin neun naa, neu ko natuda falik kasa. Ina Anan ia oo tao nala hatahori noꞌuk ka dalen mbena sau-sau boe. \v 35 No dalak naa, neu ko Manetualain buka nakambela hatahorir dalen. Tehuu Maria, neu ko o hambu susa-sona moꞌok, nok bali mbau dombe tafak neu o tende boam.” \s1 Beꞌa Hanaa noke makasi neu Manetualain, nahuu Yesus \p \v 36-37 Numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk oo hambu ina lasik esa boe, nade Hanaa. Teun nara falu hulu haa. Aman, nade Fanuel, numa leo Aser mai. Ana nauma-loo teuk hitu, boe ma saon mate laꞌo elan. Beꞌa Hanaa ia, Manetualain mana toꞌu dedeꞌan. Ue-tataon soa hule-haradoi ma puasa nai Uma Huhule-haradoi Ina-huuk, fo nakaluku-nakatele neu Manetualain hatu-leledon. \p \v 38 Neu Simeon kola-kola no Yusuf ma Maria, ina lasik naa mai deka-deka. De ana namanene sara, boe ma ana koa-kio Manetualain. De ana kokolak laꞌe-neu Yesus soa-neu basa hatahori mana rahani Manek fo Manetualain helu-bartaa ena nae, nau nadenun mai fo nakamboꞌik hatahori Israꞌel asa. \s1 Kakanak naa no ina-aman fali reni nggorok Nasaret reu \p \v 39 Neu Yusuf no Maria tao tungga basa baꞌi Musa hohoro-lalanen lalaꞌen numa kota Yerusalem ena, boe ma ara fali reni profensi Galilea reu, nai sira nggoron Nasaret.\x + \xo 2:39 \xt Mateos 2:23\x* \v 40 Yesus oo namoꞌo mamais a boe, Ana tamba nakadere, tamba nalela ma Ana bubuluk dalak noꞌuk ka. Manetualain oo natudu dale susuen neun boe. \s1 Tou anak Yesus numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk \p \v 41 Tungga teuk, Yusuf no Maria reni kota Yerusalem reu, fo raꞌa feta Paska numa naa.\x + \xo 2:41 \xt Kalua numa Masir mai 12:1-27; Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 16:1-8\x* \v 42 Laꞌe esa, neu Yesus teun nara salahunu dua, ara oo laꞌok sama-sama reni Yerusalem reu fo tungga feta naa leo biasa boe. \v 43-44 Fai Paska nateꞌe, boe ma Yusuf no Maria laꞌok fali reni Nasaret reu rambalololok ro hatahori noꞌuk ka, fo fali reni Galilea reu. Tehuu ara ta bubuluk laꞌo ela Yesus numa Yerusalem. Ara duꞌa rae, fama te Yesus nambalololok no nonoon nara. Tehuu losa bobok, ara ta mete-rita sana. Boe ma ara mulai sangga reu-mai, ndule basa bobonggin nara ma nonoon nara. \v 45 Huu ara ta ratonggo roon, de ara lenggu fali reni Yerusalem reu, fo rae sanggan nai naa. \p \v 46 Losa naa, ara sanggan losa faik telu dalen, dei de ratonggo roon numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk dale. Ana nanggatuuk nakaseseluk dedeꞌak no meser anggama Yahudir. \v 47 Basa hatahori mana mamanenek kara heran bali-bali, nahuu Ana bubuluk tebe-tebe Manetualain Susuran isin ma Ana bisa naselu nala sira netatanen nara no neulauk. \v 48 Ina-aman mete-rita talo naa, boe ma ara heran. De inan nae, “Yesus! Tao hata de O tao mala ai sota talo ia? O amam ma au pangganaa doak ma maputa-piok miu-mai sangga O!” \p \v 49 Tehuu Yesus naselu nae, “Tao hata de mama no papa sota ma susa sangga Au? Bubuluk ena, hetu? Au aena ues nai Au Amang Uman.” \v 50 Tehuu ara ta bubuluk no tetuk hata fo Ana kokolak naa. \p \v 51 Boe ma basa sara fali reni Nasaret reu. Yesus tao tungga Ndia inan no aman parendan. Boe ma inan mbeda basa mandadik kara raa neu dalen. \v 52 Leo naak ena Yesus oo namoꞌo mamais losa Ana dadi taꞌe ana, tamba nalela leo-laꞌo neulauk boe. Manetualain ma hatahorir oo sue-lai neun boe.\x + \xo 2:52 \xt 1 Semuel 2:26; Dedeꞌa Lasik 3:4\x* \c 3 \s1 Yohanis Mana Saranik mulai tao uen \r (Mateos 3:1-12; Markus 1:1-8; Yohanis 1:19-28) \p \v 1-2 Faik naa, Tiberius dadi neu mane ina-huuk mana toꞌu parenda numa Roma teuk salahunu lima ena. Pontius Pilatus dadi neu nggubenor numa profensi Yudea. Herodes dadi neu nggubenor numa profensi Galilea. Herodes kaꞌan Felipus dadi neu nggubenor numa profensi Iturea ma profensi Trakonitis. Ma Lisanias dadi neu nggubenor numa profensi Abilene.\f + \fr 3:1-2 \ft Man-parenda Roma pake hatahori Yahudi esa, nade \ft \+it Yosefus\+it*, fo surak Israꞌel tutuin nai tembo-lelek ia. Ana oo surak laꞌe-neu hatahori mana toꞌu parenda ma sira nufanelun boe. Huu naa de ita bubuluk tae, Herodes nai ia, naden laen, ndia \+it Herodes Antipas\+it*. Aman, ndia \+it Herodes Ina-huuk\+it*. (Mateos 2:1-22; Lukas 1:\+it 5). Felipus\+it* nai ia, ndia Herodes Antipas kaꞌan. Felipus aman, ndia Herodes Ina-huuk; inan nade Kleopatra numa Yerusalem mai. Ana sao nala Salome, ndia Herodias anan. Nai babaꞌek 3:19 nai dae, hambu \+it Felipus\+it* laen. Hatahori ia, Herodes Antipas fadin. Aman, ndia Herodes Ina-huuk boe; ma inan, nade Mariamne. Ana sao nala Herodias. Sira dua sara ana inan, nade Salome. Tehuu ndia kaꞌan Herodes Antipas leꞌa nala saon. (Mateos 14:3; Markus 6:17; Lukas 3:19).\f* \p Faik naa oo Hanas ma Kayafas dadi reu malangga anggama Yahudi malangga ina-huun nai kota Yerusalem boe. \p Faik naa, Yohanis fo Sakaria anan naa, leo numa mamana nees dook ka numa nggorok mai. Numa naa Manetualain feen hara heheluk. \v 3 Yohanis namanene basa, boe ma ana laꞌok neni basa nggoro mana deka-deka lee Yarden fo nafada hatahorir nae, “Ei muste manaku ma laꞌo ela basa sala-singgom mara fo Manetualain koka heni basa sala-singgok kara raa. Basa naa ei muste sarani dei, fo dadi tanda nae, ei malole mia Manetualain ena.” \p \v 4 Lele uluk Manetualain mana toꞌu dedeꞌan baꞌi Yesaya surak laꞌe-neu Yohanis ia nae, \q1 “Hambu hatahori nai mamana nees eki nae, \q2 ‘Basa hatahorir mahehere tao malole dalak fo simbok Lamatuak mamain! \q2 Tao matetetu dalak fo simbok kana. \q1 \v 5 Fua matetu dokek kara. \q1 Fera matetu letek kara. \q2 Tao mandoo dala peko-pakik kara, \q2 tao manggatusi dala mana duku-leꞌuk kara. \q1 \v 6 Mita fo basa hatahori nusa-nusak kara \q2 bisa bubuluk rae, Manetualain nau tao nasoi-nasoda hatahori \q3 numa sira sala-singgon mai.’ ”\x + \xo 3:6 \xt Yesaya 40:3-5\x* \p \v 7 Hatahori noꞌuk ka sudi ruma bee mai, fo roke Yohanis sarani sara. Tehuu ana mboka sara nae, “Heeh! Ei mana pepeko-lelekok! Ei sama leo mengge karasok! Boso duꞌa mae ei bisa makamboꞌik numa Manetualain huku-dokin mai, no ei kekedik mae ei sale dalem do tuke teim mara! Taa! Ta dook ka ena, te Manetualain huku-doki basa hatahorir ta mana sale dalen do tuke tein nara no tebe-tebe.\x + \xo 3:7 \xt Mateos 12:34; 23:33\x* \v 8 Ei boso duꞌa mae, ‘Au ta hambu huku-dokik, nahuu au ia, baꞌi Abraham tititi-nonosin.’ Hambu nai bee dadi talo naa? Naa, ta bisa tulu-fali ei, nahuu ta tao nala ei dadi miu hatahori lolo-laok. Manetualain bisa tao nala batur ia dadi reu baꞌi Abraham tititi-nonosin. Au afada, ee! Matudun tungga ei leleo-lalaꞌom mara mae, ei masadea laꞌo ela ei sala-singgom mara ena, ma tungga falik Manetualain ena.\x + \xo 3:8 \xt Yohanis 8:33\x* \v 9 Ei muste tao hata fo neulauk. Mete ma taa, na, Manetualain huku-doki beran tuda laꞌe ei, sama leo hatahori pake taka fo hungga heni ai huuk numa okan mai. Leo naak ena! Ai huuk sosoan ta ena, mete ma buna-boan ta neulauk. Dadi malole lenak hungga henin, fo pirun neni aꞌi dale neu.”\x + \xo 3:9 \xt Mateos 7:19\x* \p \v 10 Basa de hatahori noꞌuk kara raa ratane Yohanis rae, “De ai muste tao hata?” \p \v 11 Boe ma ana naselu nae, “Mete ma o badum dua, na, fee esa neu hatahori badu taak. Mete ma o kananaꞌak, na, baꞌe fee hatahori nanaꞌa taak kara.” \p \v 12 Boe ma mana susu bear mai fo roke Yohanis sarani sara. Ara ratane rae, “Papa Meser! Ai muste tao talo bee?”\x + \xo 3:12 \xt Lukas 7:29\x* \p \v 13 Ana naselu nae, “Ei soa puputa-papata. Tehuu hatematak ia, ei muste maue-osa no ndoos. Boso puku bea lenak numa man-parenda hohoro-lalanen mai. Mita fo rau-inggu bae bea ndaa no hohoro-lalanen.” \p \v 14 Hambu soldadu hida ruma naa boe. Ara ratane Yohanis rae, “Mete ma ai, na, talo bee? Ai muste tao hata?” \p Boe ma ana naselu nae, “Boso pakanaꞌe mala hatahorir doin tungga ei hihiim. Ma boso makasasaꞌek salak neu hatahori no bolo-dalan taa. Ei muste moke makasi ma mameda dai no simbo katemak ei nggadim.” \p \v 15 Basa hatahorir ramanene rala kokolan naa, boe ma esa kei esa ma kutu-nuꞌu rae, “Awii! Fama te Yohanis ia, Karistus fo Manetualain helu-bartaa nae nadenun mai numa lele uluk mai ena!” \p \v 16 Tehuu Yohanis nafada sara nae, “Nenene matalolole! Neu ko hambu Hatahori esa ta neni babanggak lena heni au nae mai. Leo mae dadi uu kada Ndia nedenun oo, au ta andaa boe.\f + \fr 3:16 \ft Susura dedeꞌa Yunani huuk nae, ‘sangga sefi kada tali sopatun oo, au ta andaa boe.’ Sosoa-ndandaan nae, Yohanis kada hatahori kadiꞌik, mae dadi neu Lamatuak Yesus nedenun oo, ana nameda ta nandaa boe.\f* Au bisa sarani ei pake kada oe, tehuu neu ko Ana tao lena heni au bali, ndia Ana tao nasofe ei dalem mara no Manetualain Dula-dale Malalaon. Neu ko Ana tao nalalao ei, sama leo hatahorir hotu dafu dae pake aꞌi. \v 17 Ana hukun hatahori mana tao salak kara, sama leo mana ue dae kukuru anin fo bingga feꞌe hade neuk numa hade langgak kara mai. Boe ma ana mbeda hade neuk neni soka dale neu ma hotu heni hade langgak kara. Leo naak oo Karistus hukun hatahori kasalak kara, ma piru sara reni aꞌi mbila ta kala matek dale reu boe.” \p \v 18 No dalak naa, Yohanis fee nesenedak neu hatahori laꞌe-neu dedeꞌak mata-matak kara, ma nafada sara Manetualain Hara Lii Malolen. \p \v 19-20 Faik naa, Yohanis oo mulai kokolak no manggaledon laꞌe-neu Herodes tatao-nonoꞌin boe. Dedeꞌak naa talo ia: Herodes ia, nggubenor nai profensi Galilea. Salan malunu ndoos. Haꞌi netuduk leo, ana leꞌa neni fadin saon, nade Herodias. Naa te fadin bei masodak, ma bei ta namaketu no Herodias. Herodes leleo-lalaꞌo ta neulaun naa, tao nala Yohanis kaꞌin no ledo-ledo, losa Herodes doak neun. Boe ma Herodes humu nala Yohanis, de ana teen neni bui dale neu.\f + \fr 3:19-20 \ft Lees neni surak nai dae, nai Lukas 3:1-2. Mete nai Mateos 14:3-4; Markus 6:17-18 boe.\f* \s1 Yohanis sarani Lamatuak Yesus \r (Mateos 3:13-17; Markus 1:9-11) \p \v 21 Fai bakahulun, neu ara bei ta humu rala Yohanis, ana sarani hatahori noꞌuk ka. Ma ana oo sarani Yesus boe. Basa naa Yesus hule-haradoi, boe ma lalai natahuka. \v 22 De Manetualain Dula-dale Malalaon konda neni Yesus neu. Dula-dalek naa mata aon dadi sama leo mbui lunda sina. Basa de hambu harak numa lalai mai nae, \q1 “O ia, Au Ana susueng. \q2 O soa tao mamahoko Au.”\x + \xo 3:22 \xt Tutui Makasososak 22:2; Sosoda Kokoa-kikiok kara 2:7; Yesaya 42:1; Mateos 3:17; Markus 1:11; Lukas 9:35\x* \s1 Lamatuak Yesus bei-baꞌin nara, tungga aman Yusuf \r (Mateos 1:1-17) \p \v 23 Neu Yesus mulai tui-bengga hatahorir laꞌe-neu Manetualain eno-dala sodan, Ndia teun nara, fama te teuk telu hulu. Hatahorir bubuluk rae, Yesus ia, Yusuf anan. Yusuf bei-baꞌin nara, sira: \q2 Yusuf aman, Eli. \q2 \v 24 Eli aman, Matat. \q2 Matat aman, Lewi. \q2 Lewi aman, Melki. \q2 Melki aman, Yanai. \q2 Yanai aman, Yusuf. \q2 \v 25 Yusuf aman, Matatias. \q2 Matatias aman, Amos. \q2 Amos aman, Nahum. \q2 Nahum aman, Hesli. \q2 Hesli aman, Nagai. \q2 \v 26 Nagai aman, Maat. \q2 Maat aman, Matatias. \q2 Matatias aman, Semein. \q2 Semein aman, Yosek. \q2 Yosek aman, Yoda. \q2 \v 27 Yoda aman, Yohanan. \q2 Yohanan aman, Resa. \q2 Resa aman, Serubabel. \q2 Serubabel aman, Sealtiel. \q2 Sealtiel aman, Neri. \q2 \v 28 Neri aman, Melki. \q2 Melki aman, Adi. \q2 Adi aman, Kosam. \q2 Kosam aman, Elmadam. \q2 Elmadam aman, Er. \q2 \v 29 Er aman, Yosua. \q2 Yosua aman, Elieser. \q2 Elieser aman, Yorim. \q2 Yorim aman, Matat. \q2 Matat aman, Lewi. \q2 \v 30 Lewi aman, Simeon. \q2 Simeon aman, Yahuda. \q2 Yahuda aman, Yusuf. \q2 Yusuf aman, Yonam. \q2 Yonam aman, Elyakim. \q2 \v 31 Elyakim aman, Melea. \q2 Melea aman, Mena. \q2 Mena aman, Matata. \q2 Matata aman, Natan. \q2 Natan aman, Dauk. \q2 \v 32 Dauk aman, Isai. \q2 Isai aman, Obet. \q2 Obet aman, Boas. \q2 Boas aman, Salmon. \q2 Salmon aman, Nahason. \q2 \v 33 Nahason aman, Aminadab. \q2 Aminadab aman, Admin. \q2 Admin aman, Arni. \q2 Arni aman, Hesron. \q2 Hesron aman, Peres. \q2 Peres aman, Yahuda. \q2 \v 34 Yahuda aman, Yakob. \q2 Yakob aman, Isak. \q2 Isak aman, Abraham. \q2 Abraham aman, Tera. \q2 Tera aman, Nahor. \q2 \v 35 Nahor aman, Seruk. \q2 Seruk aman, Rehu. \q2 Rehu aman, Pelek. \q2 Pelek aman, Eber. \q2 Eber aman, Sela. \q2 \v 36 Sela aman, Kenan. \q2 Kenan aman, Arpaksad. \q2 Arpaksad aman, Sem. \q2 Sem aman, Noh. \q2 Noh aman, Lamek. \q2 \v 37 Lamek aman, Metusalak. \q2 Metusalak aman, Henok. \q2 Henok aman, Yared. \q2 Yared aman, Mahalalel. \q2 Mahalalel aman, Kenan. \q2 \v 38 Kenan aman, Enos. \q2 Enos aman, Set. \q2 Set aman, Adam. \q2 Adam ia, Manetualain ana nekedadadin. \c 4 \s1 Nitur malanggan soba-dou Lamatuak Yesus \r (Mateos 4:1-11; Markus 1:12-13) \p \v 1 Yohanis sarani basa Yesus, boe ma Yesus laꞌo ela lee Yarden. Manetualain Dula-dale Malalaon sama-sama noon. Boe ma Dula-dalek naa nuni no Yesus neni mamana nees neu. \v 2 Yesus leo numa naa losa faik haa hulu. Faik naa Yesus ta naꞌa hata esa boe na, de Ana ndoe nalan seli. Boe ma nitur malanggan mai soba-doun fo sangga nae iken. \p \v 3 Ana kokolak mbali Yesus nae, “Mete ma tebe-tebe Manetualain Anan O, na, O maena koasa. De madenu batur ia dadi roti fo O muꞌa sara leo.” \p \v 4 Tehuu Yesus naselu nae, “O nanaum talo bee, ia! Ta bubuluk, do? Sama leo neni surak nai Manetualain Susura Malalaon dale nae, \q1 ‘Hatahori dae-bafok ta nasoda numa kada nanaꞌak mai, hetu!’ ”\x + \xo 4:4 \xt Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 8:3; Mateos 4:4\x* \p \v 5-6 Basa boe ma nitur malanggan nuni no Yesus neni mamana demak esa neu, de natudun basa man-parenda manai dae-inak no basa nula-napun lalaꞌen. Boe ma ana kokoe Yesus nae, “Basa man-parendar ro sira koasan lalaꞌen naa, au enang basa naar. Leo naak oo, no basa ndia nula-napun boe! De au aena haak fee neu see, fo au nau. \v 7 Au nau fee basa sara reu O. Tehuu O tao matak esa dei, dei fo au fee. Muda hiek! O makaluku-makatele neu kada au. Kada naa!” \p \v 8 Tehuu Yesus naselu mbalin nae, “Hambu nai bee talo naa? Sama leo neni surak nai Manetualain Susura Malalaon nae, \q1 ‘O muste makaluku-makatele neu kada Manetualain. \q2 Ma o muste maono-lalau neu kada Ndia.’ ”\x + \xo 4:8 \xt Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 6:13\x* \p \v 9 Basa boe ma nitur malanggan nuni no Yesus neni kota Yerusalem neu. Numa naa, ana nuni no Yesus hene reni mamana demak mateꞌen manai Uma Huhule-haradoi Ina-huuk reu. Boe ma ana nae, “Mete ma tebe-tebe Manetualain Anan O, na, boke dae muu leo! \v 10 Sama leo neni surak nai Manetualain Susura Malalaon nae, \q1 ‘Dei fo Manetualain nadenu Ndia atan nara ruma nusa tetuk do inggu temak mai, \q2 fo ranea O. \q1 \v 11 Neu ko ara mai ratanee rala O, \q2 mita fo O eim ta koi laꞌe batu faa boe na.’ ”\x + \xo 4:11 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 91:11-12\x* \p \v 12 Tehuu Yesus naselu nae, “Boso papata Au. Sama leo neni surak nai Manetualain Susura Malalaon dale nae, \q1 ‘Boso soba-dou Manetualain!’ ”\x + \xo 4:12 \xt Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 6:16\x* \p \v 13 Nitur malanggan soba-dou Yesus no dalak mata-matak kara, tehuu ana ta nala sana. Boe ma ana laꞌo ela Yesus, fo nahani fai neulauk dei. \s1 Lamatuak Yesus neni Galilea neu fo mulai nafada hatahori laꞌe-neu Manetualain Hara Lii Malolen \r (Mateos 4:12-17; Markus 1:14-15) \p \v 14 Basa boe ma Yesus fali neni profensi Galilea neu, ma Manetualain Dula-dale Malalaon fee koasa neun. Ta dook ka boe ma hatahorir marai nusak naa, mulai ralela Ndia naden. \v 15 Ana fee nenorik numa hatahori Yahudi uma huhule-haradoin nai bee a mesan. Boe ma hatahorir koa-kion rae, “Yesus naa, Hatahori ta neni babanggak, ee!” \s1 Hatahorir ta simbok Lamatuak Yesus numa Nasaret \r (Mateos 13:53-58; Markus 6:1-6) \p \v 16 Laꞌe esa, Yesus neni ndia nggoron Nasaret neu. Ndaa no hatahori Yahudir fai huhule-haradoin, ndia ‘fai Sabat’, Ana maso neni uma huhule-haradoik neu, tungga Ndia siꞌen. De Ana nambadeik fo nae lees numa Manetualain Susura Malalaon mai. \v 17 Boe ma ara loo feen baꞌi Yesaya susuran. Ana buka susurak naa de sangga lalanek, ma lees nae, \q1 \v 18 “Manetualain Dula-dalen koasan nai Au. \q2 Huu naa de Ana henggenee memak Au, \q3 fo tui-bengga Lamatuak Hara Lii Malolen neu hatahori kasian nara. \q1 Ana nadenu Au ena, \q2 fo afada ae, \q3 mana nai buir, neu ko hambu nekemboꞌik; \q3 pokek kara, neu ko bisa mete-rita rasafali; \q3 mana hambu tuni-ndenik kara, neu ko leo-laꞌo no nekemboꞌik. \q2 \v 19 Hatematak ia Lamatuak fain losa ena, \q3 fo tao nasoi-nasoda Ndia hatahorin nara.”\f + \fr 4:19 \ft Lalane kaduak kara ia, tungga tetar ana no susura dedeꞌa Yunani huuk. Susura Malalaok dedeꞌa Indonesia (TB) tao lalanek ka-19 ia, ta ndaa no mamanan.\f* \x + \xo 4:19 \xt Yesaya 61:1-2\x* \p \v 20 Lees basa susurak naa, boe ma Yesus lulu falik kana de loon neu mana koladu uma huhule-haradoik, basa de Ana nanggatuuk. Basa hatahorir maruma uma huhule-haradoik naa, mete raherek kana. \v 21 Boe ma Ana nafada sara nae, “Hata fo ei mamanenen numa Manetualain Susura Malalaon mai naa, hatematak ia dadi ena!” \p \v 22 Boe ma basa hatahorir maruma naa mulai koa Yesus rae, “Awii! Hata fo Ana kokolak bebeik kara ia, neulau ndoos. Tehuu Ndia ia, Usu Anan, hetu? Talo bee de ana bisa talo ia?” \p \v 23 Boe ma Yesus nafada sara nae, “Ei basa ngga bubuluk ena hambu dedeꞌak nae, ‘Heeh, doter! Puli mala o ao heli-helim dei!’ Ei mae pake dedeꞌak naa, fo ndee masafali neu Au mae, ‘Tao hata de O ta tao tanda heran esa boe na soa-neu ai marai ia, fo sama leo O taok numa kota Kapernaum naa?’ \v 24 Ndoon talo ia: hatahori ta nau simbok Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nai ndia nggoro-tadu heli-helin.\x + \xo 4:24 \xt Markus 6:4; Yohanis 4:44\x* \v 25-26 Haꞌi netuduk numa Manetualain mana toꞌu dedeꞌan baꞌi Elia mai. Laꞌe esa, udan ta konda teuk telu seserik ena. Lelek naa, hambu ina falu noꞌuk ka ruma Israꞌel. Tehuu Manetualain ta nadenu Elia fo tulu-fali sara. Manetualain nadenun neni kada ina falu esa numa nggorok Sarfat neu deka no kota Sidon. Naa te ina lasik naa, ta hatahori Yahudi. Tehuu ana namahere Manetualain koasan.\x + \xo 4:25-26 \xt 1 Mane-manek kara 17:1, 8-16\x* \p \v 27 Haꞌi netuduk laen numa Manetualain mana toꞌu dedeꞌan Elisa mai. Lelek naa, hatahori Yahudi noꞌuk ka hambu hedi kusta ruma Israꞌel. Tehuu Manetualain ta fee hahaik neu sara. Manetualain nadenu Elisa fo tao nahai kada hatahori kusta esa, nade Naaman. Naa te ndia naa, hatahori Siria, ta hatahori Yahudi. Tehuu ana namahere Manetualain koasan.”\x + \xo 4:27 \xt 2 Mane-manek kara 5:1-14\x* \p \v 28 Neu ara ramanene rala Yesus kokolan naa, boe ma basa sara lurin. \v 29 Boe ma basa sara rambadeik randaa, de ara husi heni Yesus numa uma huhule-haradoik naa mai. Boe ma ara leꞌa roon neni nggorok tatain neu, fo rae timba nggarin neni mbiak manai naa dale neu. \v 30 Tehuu Ana laꞌo dea neu nesi kada hatahori noꞌuk kara talada heon, de laꞌo ela sara ruma naa. \s1 Lamatuak Yesus husi heni nitu numa hatahori esa mai \r (Markus 1:21-28) \p \v 31 Basa boe ma Yesus konda neni Kapernaum neu nai dano Galilea tatain. Tungga-tungga fai huhule-haradoik, Ana nanori hatahorir rai uma huhule-haradoik dale. \v 32 Hatahorir heran bali-bali nenene Ndia kokolan, huu Ana bubuluk no tetuk nenorik kara raa isin.\x + \xo 4:32 \xt Mateos 7:28-29\x* \p \v 33 Laꞌe esa, neu Yesus fee nenorik numa uma huhule-haradoik naa, hambu hatahori fo nitu saꞌek esa mulai bolu tingga-tingga nae, \v 34 “Hoi! Yesus Hatahori Nasaret, ee! O mai tao hata mua ai nai ia! O mai fo mae makalulutu ai, do? Ai malela O. O ia, Hatahori Malalaok fo lele uluk Manetualain helu-bartaa nae nadenun mai.” \p \v 35 Tehuu Yesus mbokan nae, “Makatema o bafam! Kalua numa hatahori naa mai!” Medak neu ma, nitu naa fae nggari hatahori naa neu daer numa hatahorir taladan mai. Basa boe ma nitu naa kalua laꞌo ela hatahori naa, ma ana ta tao nahedi sana. \p \v 36 Basa hatahori bafan nara bese mboo, de rae, “Heran, ee! Hatahori ia kokolan naena koasa ta neni babanggak! Losa neu nitu oo tungga parendan boe, de kalua numa hatahori mai!” \v 37 Boe ma tutuik laꞌe-neu Yesus mulai natanggela nai basa mamanak kara marai nusak naa. \s1 Lamatuak Yesus tao nahai Simon ari-inan ma hatahori noꞌuk ka bali \r (Mateos 8:14-17; Markus 1:29-34) \p \v 38 Ara kalua numa uma huhule-haradoik naa mai, boe ma Yesus neni hatahori esa uman neu. Hatahori naa nade Simon.\f + \fr 4:38 \ft Simon naa, ndia Petrus naden laen.\f* Simon ari-inan hambu hedi sumaik, de ao-inan natobi roo-roo. Boe ma ara roke-hule Yesus rae, “Papa! tulun tao mahai ina lasik dei!” \v 39 Yesus neu nambariik deka neu mamana susungguk tatain, boe ma Ana husi kalua heni hedi sumaik numa ina lasik mai. Hatematak naa oo hedi sumain mopon tutik ka boe. Boe ma nambadeik tutik ka, de neu sadia nanaꞌak fee sara. \p \v 40 Bobon naa, neu ledo sangga nae tesa ena, hatahorir roo basa hatahori hedis sara reni Yesus reu. Hedin nara mata-matak kara. Boe ma Ana nafaroe hatahori hedis sara raa, de tao nahai basa sara. \v 41 Numa hatahori hedis sara raa mai oo, hambu hida nitu saꞌek kara boe. De Yesus parenda nitur raa, fo kalua numa hatahorir raa mai. Ara kalua ma bolu rae, “O ia, Manetualain Anan!” Nitur raa bubuluk rae, Ndia ia, Karistus fo Manetualain helu-bartaa memak kana numa lele uluk mai ena fo nae nadenun mai. De Yesus kaꞌi sara fo boso kokolak dedeꞌa deꞌek esa boe na laꞌe-neu Ndia aon. \s1 Lamatuak Yesus neu tui-bengga Hara Lii Malole numa uma huhule-haradoik kara \r (Markus 1:35-39) \p \v 42 Neu beꞌe-mai lole manggaledo, boe ma Yesus beꞌe fo neni mamana nees esa neu, nai kota dea. Hatahorir sanggan sudi nai bee. Neu ratonggon, boe ma ara kokoen rae, “Papa leo mua ai leo! Hae muni mamanak laen muu!” \p \v 43 Tehuu Ana naselu nae, “Au oo muste uni nggorok laen uu boe, fo uu tui-bengga Hara Lii Malole laꞌe-neu Manetualain parenda-koasan. Manetualain nadenu Au ena fo akalalaꞌok ues naa.” \p \v 44 Boe ma Ana laꞌok numa nggorok esa mai neni nggorok esa neu, fo fee nenorik nai uma huhule-haradoik kara marai profensi Yudea. \c 5 \s1 Ara puꞌa rala iꞌak noꞌun seli \r (Mateos 4:18-22; Markus 1:16-20) \p \v 1 Laꞌe esa, Yesus nanori hatahorir ruma dano Galilea tatain.\f + \fr 5:1 \ft Susura Malalaok dedeꞌa Yunani nae, ‘numa dano Genesaret tatain’. Dano Genesaret naden laen, ndia dano Galilea.\f* Hatahori noꞌuk ka mai fo rae nenene Manetualain Dedeꞌa-kokolan. Losa neu ara raseseti rakarumbu rala Yesus. \v 2 Deka naa, hambu mana puꞌa-dalak kara raole ralao puꞌan nara ruma mada lai. Boe ma Yesus mete-nita ofa lambu rouk dua nafu ruma naa. \v 3 Ofa kaduak kara raa, Simon enan esa. Yesus hene neni Simon ofan lain neu, boe ma noken fo ana tonda ofak neni oe demak faa neu dei. De Ana nanggatuuk nanori hatahori noꞌuk kara raa.\x + \xo 5:3 \xt Mateos 13:1-2; Markus 3:9-10; 4:1\x* \p \v 4 Ana fee nenorik basa, boe ma kokolak no Simon nae, “Simon! Tonda ofak muni tasi demak faa muu fo nggari puꞌak neu naa. Neu ko ei mala iꞌak noꞌuk ka.” \p \v 5 Tehuu Simon naselu nae, “Awii, Lamatuak boe oo! Ai puꞌa fafandek ai lima-ein nara hatu katemak esa ena, tehuu ta mala iꞌak esa boe na! Tehuu Papa nae leo naa ena, na, neu ta hata-hata! Au nggari sobak kana.”\x + \xo 5:5 \xt Yohanis 21:3\x* \v 6 Boe ma ara nggari puꞌak neu. Neu rae leꞌa falik puꞌak, naa te puꞌak sofek no iꞌak noꞌun seli, losa puꞌak mulai sida ena.\x + \xo 5:6 \xt Yohanis 21:6\x* \v 7 Boe ma Simon bolu nonoon nara marai ofak laen fo mai tulun. De ara raꞌu iꞌak kara reni ofak reu, losa ofa kaduak kara raa sofen tetu-tetu no iꞌak, de ela baꞌuk ka ara molo. \v 8-10 Simon nonoo mana puꞌa-dalan, Yakobis no Yohanis fo Sabadeus anan nara oo ruma naa boe. Ara oo heran ralan seli boe, nahuu ara rala iꞌak noꞌun seli talo naa. Neu Simon mete-nita mandadik kara raa, boe ma ana sendek luu-langgan neu Yesus matan, de nae, “Au ia, hatahori esa mana tao salak noꞌun seli ena. Dadi malole lenak Lamatuak boso deka-deka au bali.”\f + \fr 5:8-10 \ft Simon, do Petrus, do Simon Petrus, naa hatahori esa naden.\f* \p Tehuu Yesus naselu nae, “Mon! Boso duduꞌa noꞌuk ka neu dedeꞌak naa, huu Au sangga ae pake ei. Eir ia, masiꞌe sangga iꞌak. Tehuu hatematak ia Au anori ei sangga hatahorir fo tungga Au.” \p \v 11 Basa boe ma ara tonda sira ofan tutik ka fo nafun neni mada lai neu. Boe ma ara laꞌo ela sira bebeain, fo tungga Yesus. \s1 Lamatuak Yesus tao nahai hatahori hedi kusta esa \r (Mateos 8:1-4; Markus 1:40-45) \p \v 12 Numa nggorok esa, Yesus natonggo no hatahori esa hedi kusta ndule basa ao-inan ena. Neu ana mete-nita Yesus, boe ma neu sendek luu-langgan ma nateꞌe matan losa daer. Boe ma ana nae, “Papa, ee! Tulu-fali au dei! Au bubuluk, Papa bisa tao mamopo au heding ia, mita fo hatahori boso nunute au bali. Sadi Papa nau.” \p \v 13 Boe ma Yesus loo liman fo nafaroen. Ana kokolak nae, “Au nau a mesan! O hai leo!” Kokolak basak ka boe, ma hatahori naa hedi kustan mopon tutik ka. \v 14 Boe ma Yesus fee nesenedak neun nae, “Masaneda matalolole! O hai ena, tehuu boso mafada esa boe na, ee! Ma o muste tungga baꞌi Musa parendan lele uluk. Dadi muni malangga anggama muu, fo ana parisa o ao-inam, mita fo ana bubuluk o hedim mopon tebe ena, do beik. Boe ma o muste muni o fefeem tanda makasi fo basa hatahori bubuluk rae, o hai tebe-tebe ena.”\x + \xo 5:14 \xt Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 14:1-32\x* \p \v 15 Leo mae Yesus kaꞌi-ore, tehuu tutuik laꞌe-neu Ndia koasan naa natanggela numa bafak mai neni bafak neu sudi nai bee. De hatahorir lua mai, fo rae ramanene Ndia nenorin. Basa boe ma Ana tao nahai hatahori hedin nara mata-matak kara. \v 16 Tehuu Yesus oo hii nakaheok numa hatahori noꞌuk kara mai boe, fo neu hule-haradoi nai mamana nees. \s1 Lamatuak Yesus tao nahai hatahori keko-luꞌuk esa \r (Mateos 9:1-8; Markus 2:1-12) \p \v 17 Laꞌe esa, Yesus nanori hatahorir numa uma esa dale. Faik naa, hatahorir ruma partei anggama Farisir ma meser anggama hida mai fo tungga nenene Yesus nenorin. Ara ruma nggorok kara marai profensi Galilea, profensi Yudea, ma kota Yerusalem mai. Manetualain fee koasa neu Yesus fo tao nahai hatahori hedis sara. \v 18-19 Faik naa, hatahori hida ndoro reni hatahori keko-luꞌuk esa nai lalanggak lain. Ara raote tebe-tebe reni hatahori keko-luꞌuk naa fo Yesus tao nahain. Tehuu uma naa, sofek seꞌe-seꞌe no hatahorir, losa rae rakaseseti dale reu oo, ta bisa boe. Huu naa de ara ndoro roo hatahori keko-luꞌuk naa neni uma lain neu. Boe ma ara ofe uma naa, soi bolok fo rakonda hatahori keko-luꞌuk naa nonook lalanggan. Ara rakondan neu hatahori noꞌuk kara taladan, ndaa tetar neu Yesus matan. \v 20 Yesus mete-nita naa, boe ma Ana bubuluk nae, ara ramahere Ndia bisa tao nahai sira nonoon naa. Boe ma Ana kokolak no hatahori keko-luꞌuk naa nae, “Ana nggee! Au koka heni o sala-singgom mara ena.” \p \v 21 Hatahori Farisir ma meser anggamar ramanene Yesus kokolak talo naa, boe ma ara mulai ratatane aok rae, “Na dei! Kada Manetualain mesa kana ndia naena haak fo koka heni hatahori sala-singgon nara. Te ndia ia see, de tao aon leo Manetualain! Ia, nekedadaek ta hohoꞌa ndoos ia!” \p \v 22 Tehuu Yesus bubuluk dale kuru-eron nara. Boe ma Ana kokolak nae, “Tao hata de ei duꞌa mae, Au ia kokolak dedeꞌa nekedadaek? \v 23-24 Au ia, Hatahori Dae-bafo Isi-isik. Ma Au aena haak fo fee ambon neu hatahori sala-singgon nara. Mete ma Au kada afada neu hatahori keko-luꞌuk ia ae, ‘Au fee ambon neu o salam mara ena,’ ei ta mete-mita Au koasan nai dae-bafok ia. Tehuu mete ma Au ae, ‘Mambadeik leo! Luꞌa mala o lalanggam fo fali muu ngga leo.’ Mete ma ana nambadeik tutik ka, na, dei fo ei mete-mita Au koasang. Huu naa de Au nau tao ahai hatahori keko-luꞌuk ia, mita fo ei oo bubuluk Au aena haak boe, fo fee ambon neu hatahori sala-singgon nara.” \p Boe ma Ana mbali hatahori keko-luꞌuk naa, de kokolak nae, “Mambadeik leo! Luꞌa mala o lalanggam, fo fali muu ngga leo!” \p \v 25 Medak neu ma, hatahori naa nambadeik de nambariik neu hatahori noꞌuk kara matan, boe ma luꞌa nala lalanggan. De ana fali neu ngga, ma koa-kio Manetualain. \v 26 Neu basa hatahori mete-rita naa, boe ma ara heran. De ara rakadedemak Manetualain naden rae, “Manetualain ta neni babanggak, ee! Faik ia, ita mete-tita mandadi ta hohoꞌak to ita mata heli-helin nara!” \s1 Lamatuak Yesus noke Lewi fo tungga Ndia \r (Mateos 9:9-13; Markus 2:13-17) \p \v 27 Ta dook ka boe ma Yesus kalua numa uma naa mai, de mete-nita hatahori mana susu bea esa, nanggatuuk numa ndia mamana sususu bean. Hatahori naa, nade Lewi.\f + \fr 5:27 \ft Lewi naden laen, Mateos.\f* Boe ma Yesus noken nae, “Mai tungga Au!” \v 28 Lewi namanene nala naa, boe ma ana nambadeik tutik ka, de ana laꞌo ela basa bebeain marai naa, fo tungga Yesus. \p \v 29 Basa boe ma Lewi tao feta moꞌok fo noke Yesus neni ndia uman neu. Ana oo noke ndia nonoo mana susu bean nara ma fuik laen nara bali, fo mai raꞌa feta boe. \v 30 Tehuu hambu hatahori partei Farisi hida ma meser anggamar, ara unggu-remu numa Yesus ana nunin nara matan rae, “Tao hata de ei manggatuuk miꞌa-minu sama-sama mia hatahori papake taak kara, ndia leo mana susu bear ma hatahori ta neulauk kara? Hatahori neulauk kara boso rakabua ro hatahori matak leo naak kara!”\x + \xo 5:30 \xt Lukas 15:1-2\x* \p \v 31 Boe ma Yesus nafada sara nae, “Hatahori hedis memak parluu doter. Tehuu hatahori sodak ena, ta parluu. \v 32 Au mai fo tao matak neu hatahori ta neulauk kara. Tehuu ta mai fo tao matak neu hatahori fo mana nameda aon ndoos.” \s1 Meser anggamar rareresi ro Lamatuak Yesus laꞌe-neu puasa \r (Mateos 9:14-17; Markus 2:18-22) \p \v 33 Basa de, hatahori maruma partei anggama Farisi ma meser anggamar raa oo unggu-remu reu Yesus boe rae, “Talo ia, Papa! Yohanis Mana Saranik ana nunin nara puasa ma hule-haradoi laꞌi-laꞌik ka. Hatahori Farisir ana nunin nara oo tao talo naa boe. Tehuu tao hata de Papa ana nunin nara kada raꞌa-rinu rakandook kana? Ara ta puasa ralela, do?” \p \v 34 Tehuu Yesus bala sara pake lololek nae, “Memak ei bubuluk ena, mete ma tao feta kabin, na, fuik kara ta puasa, tehuu ara raꞌa-rinu losa rakabete. Mete ma baroit touk bei nai naa, neu ko ara raꞌa-rinu sama-sama. \v 35 Tehuu mete ma neu laꞌe esa, hatahori laen humu reni baroit touk naa, na, neu ko nonoon nara rameda susa, dei fo ara puasa.” \p \v 36 Basa boe ma Yesus fee lololek esa bali nae, “Ta hambu hatahori haꞌi nala tema beuk faa fo tandan neu badu raak mana sidak. Te mete ma safe badu naa, neu ko tema bibia beuk naa kukundu, de badu raak naa boe sidan. \v 37-38 Leo naak oo hatahori ta radai oe anggor beuk neni boboꞌik banda rou raak dale neu boe, te neu ko kadin ma ana sii sasarak, de oe anggor beuk naa mboꞌa henin. Dadi oe anggor beuk muste nadain neni boboꞌik banda rou beuk neu. [No lololek naa, Yesus nanori sara nae Ndia nenori beun boso babalik kana no hatahori Farisir nenori raan.] \v 39 Hatahori fo mana ninu nita oe anggor raak, ta hii ninu oe anggor beuk. Huu ana bubuluk nae, ‘Anggor neni nehinda dook naa, ndia ladan seli, na!’ ” \c 6 \s1 Hatahori ratane kisubalik Lamatuak Yesus asa laꞌe-neu fai hahae tao ue-osa \r (Mateos 12:1-8; Markus 2:23-28) \p \v 1 Laꞌe esa, Yesus no ana nunin nara laꞌok resik hatahori osin dale, ndaa no hatahori Yahudir fai hahae tao ue-osan. Boe ma ana nunin nara koru rala hade-nggandum mbulen maruma sira matan. Ara raisin, de raꞌa.\x + \xo 6:1 \xt Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 23:25\x* \v 2 Numa naa, hambu partei anggama Farisi hatahorin hida fo mana toꞌu rahere sira Yahudi dala-hadan. Ara mete-rita Yesus ana nunin nara tao talo naa, boe ma ara rahara berak neu Yesus rae, “Tao hata de O ana nunim mara lena-langga ita anggaman hohoro-lalanen? Ara tao ues laꞌe-ndaa fai hahae tao ue-osa! Mete ndia naa! Ara koru hade-nggandum. Boso talo naa!” \p \v 3-4 Tehuu Yesus bala nae, “Talo bee, ou? Ei ta masaneda baꞌi Dauk tutuin, do? Baꞌi Dauk no ndia ana nunin nara taꞌin nara kada kikiok, nahuu ndoe ralan seli ena. Boe ma ara maso reni Manetualain Laa Huhule-haradoin reu, de haꞌi roti fo malangga anggamar fee basan neu Manetualain, fo ara raꞌa. Naa te kada malangga anggamar ndia bole raꞌa roti naa. Hatahori laen ta bole. Boe ma baꞌi Dauk asa raꞌa, tehuu ta hambu hatahori fee salak neu sara. Ei nok bali ta bei lees mita Manetualain Susura Malalaon!\x + \xo 6:3-4 \xt 1 Semuel 21:1-6; Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 24:9\x* \p \v 5 Pasa ndiꞌi doom mara fo nenene matalolole! Au ia, Hatahori Dae-bafo Isi-isik. Au ndia aena haak fo aketu ae, hatahori bole tao hata-hata ndaa no fai hahae tao ue-osa.” \s1 Lamatuak Yesus tao nahai hatahori fo lima mate seserik esa \r (Mateos 12:9-14; Markus 3:1-6) \p \v 6 Laꞌe esa, ndaa no fai hahae tao ue-osa esa bali, Yesus neu fee nenorik numa uma huhule-haradoik. Numa naa, hambu touk esa fo liman seri mates. \v 7 Numa naa oo, hambu meser anggama hida ma hatahorir ruma partei anggama Farisi mai, ara sangga lelak fo rae rakatutudak Yesus. De ara rahani a fo mete sudik, fama te Ana nae tao nahai hatahori fo lima mate seserik naa, ndaa no fai hahae tao ue-osa. No dalak naa, ara bisa rakasasaꞌek salak neun nai hatahori noꞌuk matan. \p \v 8 Tehuu Yesus bubuluk no tetuk sira duduꞌan. Huu naa de Ana nanggou hatahori fo lima mate seserik naa nae, “Kaꞌa, ee! Mai mambariik muu talada ia dei!” Boe ma neu nambariik tutik kana. \v 9 De Yesus natane hatahorir raa nae, “Hena Au atane ei dei. Tungga ita anggaman hohoro-lalanen, na, kada hata ndia ita taon fo ndaa no fai hahae tao ue-osa? Ita tao malole do, manggarauk? Ita tao tasoi-tasoda hatahori do, takalulutu ndia masodan?” \v 10 Boe ma Yesus mete ndule basa sara, de Ana kokolak no hatahori fo lima mate seserik naa nae, “Loo o limam mai!” Boe ma ana loo liman neu, de liman hai tutik ka. \p \v 11 Yesus musun nara mete-rita talo naa, boe ma ara luri. De ara mulai duduꞌa fo rala harak rae, “Ai muste sangga dalak laen bali fo mae makatutudak kana!” \s1 Lamatuak Yesus here ana nuni kasalahunu duan nara \r (Mateos 10:1-4; Markus 3:13-19) \p \v 12 Ta dook ka bali, boe ma Yesus neni letek esa neu fo hule-haradoi. De Ana hule-haradoi numa naa, leꞌodae katemak esa. \v 13 Neu beꞌe-mai huhua anan, boe ma Ana nanggou nala Ndia ana nunin nara. Numa sira lalaꞌen mai, Ana here nala salahunu dua fo dadi neu Ndia nedenun nara. Hatahori fo Ana here nalak kara raa, sira: \q2 \v 14 Simon (Yesus nasiꞌe noken nae, ‘Petrus’), \q2 Anderias (Simon fadin), \q2 Yakobis, \q2 Yohanis (Yakobis fadin), \q2 Felipus, \q2 Bartolomeos, \q2 \v 15 Mateos, \q2 Tomas, \q2 Yakobis (Alpius anan), \q2 Simon (mana tungga partei politik Selot),\f + \fr 6:15 \ft Partei Selot ia, ara sangga dalak fo rakamboꞌik numa Roma parenda-koasan mai. Ara oo foi partei ia nade, ‘Patriot’ boe.\f* \q2 \v 16 Yudas (Yakobis anan), ma \q2 Yudas Iskariot (fo neu ko ana ndia seꞌo heni Yesus). \s1 Lamatuak Yesus tao nahai hatahori noꞌuk ka \r (Mateos 4:23-25) \p \v 17 Neu Yesus no ana nunin nara konda numa letek naa mai, boe ma ara rambariik ruma dae matetuk. Numa naa oo, hatahori noꞌuk kara rakabua boe. Hatahorir raa, ruma profensi Yudea, kota Yerusalem, Tirus ma Sidon mai, fo kota dua rai tasi tatain. \v 18 Ara mai fo rae nenene Yesus, ma ketuk rae hule Yesus tao nahai hatahori hedis sara. Boe ma Ana tao nahai sara. Ana oo tao nahai hatahori fo nitu saꞌek, ma husi heni nitur kalua numa hatahorir raa mai boe. \v 19 Basa hatahorir nau koi laꞌe Yesus, te mete ma ara koi laꞌen, na, hambu koasa kalua numa Yesus mai fo tao nahai sara. \s1 Hatahori mana mauak ma hatahori mana hambu sosoek \r (Mateos 5:1-12) \p \v 20 Boe ma Yesus nasare mbali ana nunin nara, de fee nenorik nae, \q1 “Hatahori kasian nara ein! \q2 Ei maua, \q3 nahuu Manetualain mesa kana, ei Mane neulaun. \q1 \v 21 Hatahori mana ndoe-laꞌak kara ein! \q2 Ei maua, \q3 nahuu Manetualain neu ko fee ei makabete. \q1 Hatahori mana buꞌi mamatanik kara ma mana susa-sonak kara ein! \q2 Ei maua, \q3 nahuu neu ko ei dalem mara ramahoko ma hika setelele. \q1 \v 22-23 Hatahori mana hambu susa-sonak, nahuu ana tungga Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia! \q2 Ei maua, \q3 nahuu neu ko Manetualain bala ei nai nusa tetuk do inggu temak. \q2 Leo mae hatahori mburuk ro ei, \q3 do, rakalulutu ei nade malolem, \q3 do, momolo-tatabu ei, \q3 do, husi-mbuu lulukur ei nok bali hatahori manggarauk, \q2 ei maua, \q3 nahuu Manetualain neu ko nasaneda ei nai nusa tetuk do inggu temak.\x + \xo 6:22-23 \xt 1 Petrus 4:14\x* \p Dadi mete ma hatahorir rakasususak ei talo naa, na, tao ei dalem mara kada mbena sau-sau leo! Ma makaboboku mamahoko! Hae heran, nahuu hatahori mana makasususak ei hatematak ia, sira bei-baꞌin nara ndia tao rakasususak Manetualain mana toꞌu dedean nara ndia lele uluk. \q1 De, mete ma ei hambu susa-sonak matak leo naak, \q2 tao ei dalem mara kada mbena sau-sau leo, \q3 nahuu Manetualain neu ko bala ei manahetak nai nusa tetuk do inggu temak!\x + \xo 6:22-23 \xt 2 Israꞌel no Yahuda Tutui Bakahulun 36:16; Nedenuk kara Tutuin 7:52\x* \q1 \v 24 Tehuu hatahori kamasuꞌik kara ein! \q2 Ei hambu sosoek, \q3 nahuu ei masoda setelelem mara, losa kada ia leo. \q1 \v 25 Hatahori mana makabetek kara ein! \q2 Ei hambu sosoek, \q3 nahuu fai ndoe-laꞌas ta hohoꞌak daka nala ei. \q1 Hatahori mana hika sadi ndaak kara ein! \q2 Ei hambu sosoek, \q3 nahuu manggataꞌak mai tao nala ei buꞌi makarereu. \q1 \v 26 Hatahori taꞌe koak kara ein! \q2 Ei hambu sosoek, \q2 nahuu bakahulun ei bei-baꞌim mara oo \q3 koa-kio mana toꞌu dedeꞌa pepeko-lelekok kara boe!” \s1 Ei muste sue ei musum mara \r (Mateos 5:38-48; 7:12) \p \v 27 Boe ma Yesus tuti nae, “Pasa ndiꞌi doom fo nenene matalolole! O muste sue o musum mara, ma tao hata fo malole neu hatahori mana mburuk no o. \v 28 Hule-haradoi neu Manetualain fo Ana tao hata fo malole neu hatahori mana nakatoo o. Ma moke fo Ana tao hata fo malole neu hatahori mana soa tao manggarauk neu o. \v 29 Mete ma hatahori famba o nasum seri, na, mboꞌin fo ana famba tamba o nasum seri bali. Mete ma ketuk leꞌa nala o jeket, na, fee tamba seluk o badum neun bali. \v 30 Mete ma hatahori roke o hatan esa, na, feen neu leo. Mete ma ketuk baꞌu reni o hatam esa, na, elan numa naa fo ana soan leo. Boso muu moke falik kana bali! \v 31 O muste tao hatahori laen nara oo, sama tetar no hata fo o hii hatahorir taon soa-neu o boe.\x + \xo 6:31 \xt Mateos 7:12\x* \p \v 32 O hii matudu susuem neu kada o hatahori heli-helim mara. Naa malole. Tehuu lenan, hata? Hatahori manggarauk kara oo sue sira hatahori heli-helin nara boe! \v 33 Mete ma o tao neulauk neu kada hatahori mana tao neulauk neu o, na, lenan nai bee? Te hatahori manggarauk kara oo tao neulauk esa mbali esa talo naa boe. \v 34 Mete ma o fee pindan doik neu kada hatahori see fo ana bisa fee falik kana, na, lenan hata? Te hatahori manggarauk kara oo bisa fee pindan doik neu hatahori laen boe, sadi mbila-beinesak ara simbo falik kasa tema-tema. \p \v 35 Tehuu mana lenak naa, ndia talo ia: sue o musum mara! Ma tao hata fo malole neu sara. Ara toꞌa hata, na, fee pindan neu sara. Hae duꞌa mae, ara bisa fee falik kasa, do taa. No dalak naa, neu ko Manetualain bala o. Ma o dadi muu Manetualain mana Demak Mateꞌen anan. Huu o leo-laꞌo sama leo o Amam fo hii tao hata fo malole soa-neu hatahori manggarauk. Ana oo tao hata fo malole soa-neu hatahori ta mana malela noke makasi boe. \v 36 Dadi o muste matudu dale kasian neu hatahori, sama leo o Amam manai nusa tetuk do inggu temak natudu dale kasian neu o.” \s1 Boso kada maselu kisubalik sadi ndaa \r (Mateos 7:1-5) \p \v 37 Yesus fee nenorik nakandoo nae, “Boso timba-tai hatahori, mita fo hatahori boso timba-tai rasafali o. Boso maselu kisubalik hatahori, te neu ko hatahorir oo raselu kisubalik o boe. Lilii heni hatahori sala-singgon, mita fo hatahori oo lilii heni o sala-singgom boe. \v 38 Mete ma o fee hata fo hatahori toꞌa, na, neu ko o simbo masafalik kana. Neu ko Manetualain koladu fo o simbo falik sasi kao-kao. Naa, sama leo hatahorir radai fufue noꞌun seli neu balee uꞌukuk, boe ma ara ndondokon, ndeꞌin, basa de radai seluk bali losa ana sasi kao-kao. O simbo malak kara raa, sama leo naak. Mete ma o fee baꞌuk, na, o simbo falik oo baꞌuk boe. Tehuu mete ma o fee noꞌuk, na, o simbo falik oo manahetak boe.” \p \v 39 Yesus oo fee nenorik pake lololek boe. Ana tui nae, “Ta hambu hatahori pokek natudu dalak fee hatahori pokek laen. Neu ko dua sara tuda reni bolok dale reu!\x + \xo 6:39 \xt Mateos 15:14\x* \v 40 Kakana sakola ta bisa lena heni ndia mesen! Tehuu mete ma ana tungga natalolole ndia mesen nenorin, na, ana bisa dadi sama leo ndia mesen.\x + \xo 6:40 \xt Mateos 10:24-25; Yohanis 13:16; 15:20\x* \p \v 41 O hii kada tanda matalolole hatahori sala kadiꞌi anan. Tehuu o sala moꞌom, o taon leo bali ta ia. Naa, sama leo o mete-mita uꞌuk nai hatahori matan, naa te hambu balo moꞌok natabaa nala o matam, tehuu o ta mameda sana! \v 42 Talo bee de o mambarani kokolak mae, ‘Tia-laik! Mai fo au nggai heni uꞌuk numa o matam mai dei.’ Naa te o ao heli-helim ta bisa mete-nita hata-hata, nahuu balok natabaa nala o matam, na! Woi! O ia, memak hatahori mana dea-matak tebe-tebe! Tulun dei! Piru heni balok naa, numa o mata heli-helim mai dei. Dei fo o bisa mete-mita fo nggai heni uꞌuk numa o nonoom naa matan mai.” \s1 Hatahori isi-isin neni nitak numa ndia tatao-nonoꞌin mai \r (Mateos 7:16-20; 12:33-35) \p \v 43 Yesus tamba seluk lololek esa bali nae, “Ta bisa dadi ai huu neulauk naboa ai boa ta neulauk. Ma ta bisa dadi ai huu ta neulauk naboa ai boa neulauk. \v 44 Hatahori bisa tanda rala, ai huuk esa neulauk do taa, numa ai huuk naa boan mai. Basa hatahorir bubuluk rae, ta bisa dadi hatahori seu ufa boan, do anggor boan numa ai kanggouk mai.\f + \fr 6:44 \ft Susura Malalaok dedeꞌa Yunani surak nae, hatahori ta ketu rala \ft \+it σῦκον (sukon)\+it* boan numa\+it ἀκανθα (akantha)\+it* mai. Sira oo, ta hambu\+it σταφυλή (stafulē)\+it* boan numa\+it βάτος (batos)\+it* mai boe. Sosoa-ndandaan nae, numa ai huuk esa mai, ita hambu boan tungga ndia huun.\f* \x + \xo 6:44 \xt Mateos 12:33\x* \v 45 Leo naak oo, hatahori dale lolo-laok bisa tao hata fo neulauk kara boe. Tehuu hatahori dale manggenggeok tao hata manggarauk kara. Te numa hatahori kokolan mai, natudu ndia isi-isin.”\x + \xo 6:45 \xt Mateos 12:34\x* \s1 Hatahori malelak ma hatahori nggoa bebek rambaririik uma \r (Mateos 7:24-27) \p \v 46 Yesus tuti seluk kana bali nae, “Ei soa kada moke Au taa-taa mae, ‘Lamatuak’. Tehuu tao hata de ei ta nau tungga Au kokolang? \v 47 Hatahori mana mai nenene Au, boe ma ana tao tungga Au kokolang, ana sama leo \v 48 hatahori mana nae nambaririik uma matea. Ana kali natalolole fanderen bolon nai dae isik dei, losa hambu batu isik. Basa naa, ana tao fanderen tetar neu batu naa lain, dei fo nambaririik uma. Mete ma faa lua mai, na, uma naa ta natanggenggo, nahuu fanderen matea ena. \v 49 Tehuu hatahori mana nenene no kada dale bibiak ma ta tungga Au kokolang, ana sama leo hatahori mana nae nambaririik uma, te sadi ana dadi. Ana ta tao fanderen, tehuu ana kada netetende uma naa neu dae isik nai lee tatain. De neu faa lua mai, boe ma ana sapu nakalulutu heni uma naa!” \c 7 \s1 Lamatuak Yesus tao nahai soldadu Roma ana mana maue-osan \r (Mateos 8:5-13) \p \v 1 Yesus fee nenorik basa talo naa, boe ma Ana fali neni kota Kapernaum neu. \v 2 Nai naa, hambu komedan soldadu Roma esa. Ana naena ana mana maue-osa esa, dadi neu ndia ana nemeheren. Hatahori mana maue-osa naa tuda hedis, de ela baꞌuk ka maten. \v 3 Neu komedan naa namanene laꞌe-neu Yesus, boe ma ana nadenu lasi Yahudir hida fo reu roke Yesus mai tao nahai ana mana maue-osa naa. \v 4 Ara kokoe Yesus, fo mete ma bisa, na, Ana mai no sara fo tao nahai hatahori naa. Ara kokoen rae, “Papa! Hatahori Roma ia, hatahori neulauk! Ana nandaa, Papa tulu-falin. \v 5 Ana nambaririik nala uma huhule-haradoik esa fee ita, te ana sue ita hatahori Yahudi na.” \v 6 Boe ma Yesus tungga no sara. \p Ara bei ta losa uma, tehuu komedan naa, fee nonoon neu fo nafada Yesus ena nae, “Lamatuak hae makamangguk aom fo mai bali, huu au ta andaa simbok Lamatuak nai au umang. \v 7-8 Ma au oo, ta andaa neti asare matak ua Lamatuak boe. Memak manggaledok ena, Lamatuak naena koasa. De, sadi Lamatuak kada kokolak numa naa mai, neu ko au ana mana maue-osang hai neuk ka. Au bubuluk matak ia, nahuu au malanggang nggara raena koasa fo parenda au. Ma au oo, aena koasa fo parenda au soldadung nggara boe. Mete ma au fee parenda neu au ana nuning ae, ‘Muni naa muu!’ neu ko ana neu. Mete ma au ae, ‘Ia mai!’ neu ko ana mai. Mete ma au adenu au hatahori mana maue-osang ae, ‘Tao ia!’ neu ko ana tao talo naa. De, sadi Lamatuak kada kokolak, neu ko au ana mana maue-osang ia, hai neuk ka.” \p \v 9 Yesus namanene nala naa, boe ma Ana heran. Ana hekor aon fo nasare hatahori noꞌuk kara mana tungga Ndia. Boe ma Ana nae, “Heran, ee! Doo basa ia, Au bei ta atonggo ita hatahori Yahudi esa boe na, nemeheheren matea leo hatahori Roma ia!” \p \v 10 De, Yesus laꞌok losa kada naa. Basa boe ma komedan nonoon nara lenggu fali. Losa komedan uman, boe ma mete-rita ana mana maue-osa naa, mana haik ena. \s1 Lamatuak Yesus nasoda falik ina falu esa anan numa mamaten mai \p \v 11 Neu beꞌe-mai, boe ma Yesus no Ndia ana nunin nara laꞌo reni nggorok esa reu, nade Nain. Hatahori noꞌuk ka rambalolok ro sara. \v 12 Ara sangga deka nggorok naa lelesun, boe ma hatahori bubuak esa rae kalua reu ratoi mamates. Mana matek naa, ina falu esa ana tou kise-muꞌen. \v 13 Neu Yesus mete-nita ina falu naa, boe ma dalen tuda kasian. De Ana kokolak no inak naa nae, “Mama! Na leo, hae buꞌi!” \p \v 14 Yesus deka mata neu, de Ana koi lalangga mamates naa. Boe ma hatahori mana ndoro lalanggak naa, hahae taak. Basa boe ma Yesus kokolak neu hatahori mates naa nae, “Taꞌek! Mambadeik leo!” \v 15 Boe ma kanak naa nasoda fali numa mamaten mai, de nanggatuuk tutik ka. Ana mulai kokolak no hatahori mana rambariik eko-feon. Boe ma Yesus nafada inak naa nae, “Mama! Ia mama anan.” \p \v 16 Basa hatahorir maruma naa, ramataꞌu ralan seli! Boe ma ara koa-kio Manetualain rae, “Manetualain nadenu Ndia mana toꞌu dedeꞌan ta neni babanggak esa soa-neu ita!” Hambu laen bali rae, “Manetualain mai nai ita talada heon ena, fo natudu Ndia dale susuen!” \v 17 Boe ma tutuik naa oo, natanggela sudi bee neu numa profensi Yudea, losa nai basa mamanak laen nai nusak naa boe. \s1 Yohanis Mana Saranik fee ana nedenun neni Lamatuak Yesus neu \r (Mateos 11:2-19) \p \v 18-20 Yohanis Mana Saranik ana nunin nara ramanene rala basa hata fo Yesus taon ena. De ara reu tui Yohanis numa bui dale. Boe ma ana nadenu hatahori dua reni Yesus reu fo ratanen rae, “Papa ia, tebe-tebe Karistus fo ai mahanik naa, do? Do, ai muste mahani hatahori laen bali?” \p Ara ratonggo roo Yesus, boe ma ratanen talo naa. \p \v 21 Neu nedenuk kara raa bei ruma naa, Yesus tao nahai hatahori noꞌuk ka hedin nara mata-matak kara. Ana husi heni nitur ruma hatahori fo nitu saꞌek kara mai. Ma tao nahai hatahori pokek kara, de ara bisa mete-rita. \p \v 22 Basa boe ma, Yesus nafada Yohanis ana nunin nara nae, “Ei fali miu mafada kaꞌa Yohanis, basa hata fo ei mamanene malan ma mete-mitan no mata heli-helim ena, sama leo Manetualain mana toꞌu dedeꞌan Yesaya surak nae, \q2 ‘Hatahori pokek, mete-nita. \q2 Hatahori ei kekok, nambadeik laꞌo-laꞌo. \q2 Hatahori hedi kusta, dadi nambalao. \q2 Hatahori mbakek, namanene. \q2 Hatahori mates, nasoda fali numa mamates mai. \q2 Hatahori kasian namanene Hara Lii Malole.’\x + \xo 7:22 \xt Yesaya 35:5-6; 61:1\x* \p \v 23 Fali miu mafada kaꞌa Yohanis mae, ‘hatahori fo ta mana mae simbok Au, neu ko raua ralan seli.’ ” \p \v 24 Yohanis ana nunin nara fali ena, boe ma Yesus kokolak no hatahori noꞌuk kara raa laꞌe-neu Yohanis nae, “Neu ei miu sangga Yohanis numa mamana nees naa, ei duꞌa mae matonggo mia hatahori rupa leo beek? Ta bisa dadi ei naa miu fo matonggo mia hatahori mana noe-naꞌuk, sama leo milak mbeu neu mai, tungga kada anin! \v 25 Ta bisa dadi ei miu fo mete-mita hatahori mana pake bua-loꞌa mabeli, te hatahori matak leo naak, ana leo nai kada uma manek! \v 26 Dadi ei miu mete-mita see numa naa? Ei duꞌa mae, ei miu sangga Manetualain mana toꞌu dedeꞌan? Tebe! Tehuu ndia naa, mana toꞌu dedeꞌak ta hohoꞌan lenak. \v 27 Sama leo Susura Malalaok surak ela laꞌe-neu Yohanis nae, \q1 ‘Nenene! Au adenu Au hatahoring, \q2 fo neu nasosoi dalak fee O.’\x + \xo 7:27 \xt Maleaki 3:1\x* \p \v 28 Nai dae-bafok ia, ta hambu hatahori esa boe na, fo ta hohoꞌak lena heni Yohanis. Tehuu nai Manetualain mamana parenda-koasan, hatahori mana nesik dea mateꞌen oo, ta hohoꞌan lena heni Yohanis boe.” \p \v 29 Hatahori mana mamanene Yesus dedeꞌa-kokolan naa, ara bubuluk ena rae, Manetualain eno-dalan naa, eno-dala masodak tetebes. Mana susu bear oo bubuluk boe, nahuu bakahulun Yohanis sarani ma nanori sara ena. \v 30 Tehuu hatahorir ruma partei anggama Farisi ma mana malela hukun Yahudir, ara ta nau tungga Manetualain hihii-nanaun ena. Huu naa de, ara ta roke Yohanis sarani sara.\x + \xo 7:30 \xt Mateos 21:32; Lukas 3:12\x* \p \v 31 Boe ma Yesus natane nae, “Au ae akasasamak hatahorir hatematak ia ro hata? Sira iar, hatahori rupak bee? \v 32 Sira iar, sama leo kana anar mana nggua-nggua rai pasar. Ara kii-ouk ma unggu-remu rae, \q1 ‘Ai fuu sulik rame-rame, \q2 tehuu ei ta foti-lendo setelele. \q1 Boe ma ai soda-helo sosoda beꞌe mamates, \q2 tehuu ei ta buꞌi mamatani.’ \p \v 33 Huu Yohanis Mana Saranik ta ninu anggor ma ta hii puasa, de ei henggenee malan mae, ‘Ndia nitu saꞌek!’ \v 34 Tehuu hatematak ia Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia, inu anggor ma uꞌa roti sama leo biasa. Boe ma ei henggenee mala Au mae, ‘Ndia ia, hatahori bare-naꞌo huun! Mana mafu kamaberak bali! Neu natia-laik no mana susu bear! Partei esa no hatahori papake taak kara! Ana ta nalela aon bali!’ \v 35 Tehuu ei tanda leo, neu Au kokolang, ee! Hatahori mana bubuluk no tetuk, ara tungga Manetualain hihii-nanaun.” \s1 Lamatuak Yesus naꞌa feta numa Simon uman \p \v 36 Numa kota naa, hambu hatahori Farisi esa, nade Simon. Laꞌe esa, ana noke Yesus asa mai raꞌa numa ndia uman. Yesus asa simbo rala nonokek naa, boe ma reu fo rae ranggatuuk raꞌa-rinu. \v 37 Faik naa, ina petak esa namanene nae, Yesus nae naꞌa nai naa. Boe ma ana dudi mai, ma toꞌu neni boto mina kaboo meni mabeli esa. \v 38 Ana deka neni Yesus neu, nesi Yesus dean. Boe ma sendek luu-langgan neu Yesus ein. Ana buꞌi nakarereu losa luun tuda laꞌe Yesus ein. De ana seka Yesus ein nenik ndia langga bulun, ma idu nasakukuku Yesus ein. Basa boe ma ana mboꞌa mina kaboo menik naa neu Yesus ein.\x + \xo 7:38 \xt Mateos 26:7; Markus 14:3; Yohanis 12:3\x* \p \v 39 Simon naa, bubuluk inak naa leleo-lalaꞌon. Huu naa de ana duꞌa nai dalen nae, “Ia dadi neu bukti ena, Yesus ia, ta Manetualain mana toꞌu dedeꞌan! Mete ma tebe-tebe Manetualain ndia nadenun mai, na, neu ko Yesus bubuluk ena nae, inak mana koi laꞌe Ndia naa, ina petak. Manetualain mana toꞌu dedeꞌan ta sama leo Ndia ia, huu hatahori malalaok ta bole deka-deka no hatahori manggenggeok kara!” \p \v 40 Tehuu Yesus bubuluk no tetuk hata fo nai Simon duduꞌan. Boe ma Ana nae, “Kaꞌa Simon! Talo ia, kaꞌa. Au sangga afada kaꞌa matak esa.” \p Boe ma Simon naselu nae, “Neu! Papa Meser kokolak neu leo.” \p \v 41 Boe ma Yesus tui lololek non nae, “Hatahori esa nasiꞌe fee pindan doin nara neu hatahori laen. Ana fee pindan nita doin neu hatahori dua. Esa, ana feen doi lilo fulak natun lima, esa bali, ana feen kada lima hulu. \v 42 Tehuu neu fain fo fee falik doik kara raa, dua sara ta rabeꞌi. Boe ma mana fee pindan doik naa, dalen tuda neu dua sara. Huu naa de ana nakamboꞌik kasa ruma dua sara hutan mai. Dadi mete ma tungga kaꞌa Simon duduꞌan, numa hatahori kaduak kara mana pindan doik naa, see ndia susuen lenak neu mana fee pindan doik naa?” \p \v 43 Simon nggado laik kana nae, “Neu ko ndia mana nahutak noꞌun lenak, ee!” \p Yesus naselu nae, “Tebe, kaꞌa!” \p \v 44 Ana nasare mbali inak naa, boe ma kokolak no Simon nae, “Hena kaꞌa Simon mete neu inak ia. Neu Au dudi uni kaꞌa uman dale mai, kaꞌa ta sadia oe fo safe Au eing, tungga ita hadan. Tehuu inak ia nakoe Au eing nenik ndia luu-oen, boe ma ana seka nalaon nenik ndia langga bulun. \v 45 Ma bebeik kara ia, neu kaꞌa mai soru Au uni uma dale mai, kaꞌa Simon ta idu Au, tungga ita hadan. Tehuu mulai numa Au dudi uni uma ia dale mai, inak ia ta hahae idu Au eing. \v 46 Kaꞌa Simon oo, lilii heni hadak mboꞌa mina neu fuik kara langgan boe, neu Au dudi mai bebeik kara ia. Tehuu inak ia, mboꞌa mina kaboo menik mabelin seli neu Au eing. \v 47 Kaꞌa Simon nenene matalolole dei! Inak ia memak salan noꞌuk ka. Tehuu Manetualain koka heni sara ena, nahuu ana natudu susuen ma dale makasin noꞌuk ka neu Au. Tehuu hatahori fo mana nameda ndia aon ta tao salak noꞌuk ka, ana oo nameda ta parluu hambu ambon noꞌuk ka boe. Huu naa de ana ta sue nalela ma ta noke makasi mbali Manetualain.” \p \v 48 Basa boe ma Yesus nafada inak naa nae, “Au koka heni o salam mara ena!” \p \v 49 Hatahorir mana ranggatuuk raꞌa sama-sama mulai bese kutu rae, “Wou! Ana duꞌa nae Ndia ia, see?! Ana nambarani fee ambon neu hatahori salan, ee! Naa te kada Manetualain mesa kana ndia naena haak fo koka heni hatahori salan! Cih!” \p \v 50 Tehuu Yesus nafada inak naa nae, “O mamahere neu Au ena, huu naa de Manetualain tao nasoi-nasoda o ena. Fali muu ngga leo no mole-damek!” \c 8 \s1 Inak kara mana tungga Lamatuak Yesus \p \v 1 Ta dook ka boe ma Yesus no ana nuni kasalahunu duan nara, laꞌo ndule kota ma nggorok kara marai naar. Ana laꞌo neu nafada hatahorir laꞌe-neu Manetualain parenda-koasan. Naa dadi neu hara lii malole soa-neu sara. \v 2 Numa hatahori bubuak naa dale, hambu inak hida tungga boe. Inak kara iar, ketuk hambu rita hedis mata-matak kara ma ketuk nitu saꞌe nita sara. Tehuu Yesus tao nahai basa sara. Ndia leo, Maria numa nggoro Magdala mai. Fai bakahulun, Yesus husi nita nitu hitu numa Maria mai. \v 3 Susana no mama Yohana oo, ruma hatahori bubuak naa dale boe. Mama Yohana ia, papa Kusa saon. Kusa naa, malangga mana maono-lalau nai manek Herodes uma manen. Ma bei hambu inak laen noꞌuk ka rambalololok ro Yesus asa. Inak kara iar pake sira doi heli-helin fo tanggon rala Yesus asa doi dalan.\x + \xo 8:3 \xt Mateos 27:55-56; Markus 15:40-41; Lukas 23:49\x* \s1 Lololek laꞌe-neu hatahori mana sele-tande bini-nggees, numa dae mata-matak kara \r (Mateos 13:1-9; Markus 4:1-9) \p \v 4 Laꞌe esa, hatahori numa nggorok noꞌuk ka mai fo sangga Yesus. Hatahori noꞌuk kara raa rakabua, boe ma Ana tui sara pake lololek esa nae, \v 5 “Hatahori mana tao ue daek esa neu nggari bini-nggees numa osin. Bini-nggees ketuk tuda ndaa dalak. Neu hatahorir laꞌok resik naa, boe ma ara heta laꞌe bini-nggees raa. Basa boe ma mbuik kara mai, de bido ralao sara. \v 6 Bini-nggees ketuk bali tuda ndaa dae batuk. Bini-nggees raa mulai ranumbu, tehuu male heni sara, nahuu oe baꞌuk ka. \v 7 Bini-nggees laen tuda ndaa mamana dila-nggauk. Neu bini-nggees raa mulai ranumbu, dila-nggauk kara seti rakamate sara. \v 8 Ma bini-nggees laen tuda ndaa dae isi neulauk. Ara ranumbu, boe ma mori losa raboa. Bini-nggees raa fee falik buna-boak lipa laꞌe natun esa.” \p Yesus tui basa talo naa, boe ma Ana nateꞌe lololek naa, ma kokolak nahere haran nae, “Ei kandiꞌi dook kara, na, duꞌa malan matalolole!” \s1 Lamatuak Yesus nafada nae, tao hata de Ndia hii pake lololek \r (Mateos 13:10-17; Markus 4:10-12) \p \v 9 Basa boe ma Yesus ana nunin ara ratane lololek naa sosoa-ndandaan. \p \v 10 Ana naselu nae, “Talo ia! Huu ei tungga tebe-tebe ena Manetualain hihii-nanaun, de Au buka no manggaledon fo ei bubuluk talo bee Manetualain nae parenda Ndia hatahorin nara. Tehuu hatahori laen nara ta nau tao matak Manetualain hihii-nanaun. Huu naa de Au anori sara pake kada lololek. Sama leo Manetualain mana toꞌu dedeꞌan surak memak laꞌe-neu hatahorir ia ena nae, \q1 ‘Ara mete-rita ena, \q2 tehuu ta nau ralela. \q1 Ara ramanene ena, \q2 tehuu ta nau bubuluk.’ ”\x + \xo 8:10 \xt Yesaya 6:9-10\x* \s1 Lamatuak Yesus nafada lololek laꞌe-neu bini-nggees naa sosoa-ndandaan \r (Mateos 13:18-23; Markus 4:13-20) \p \v 11 Boe ma Lamatuak Yesus nafada lololek naa sosoa-ndandaan nae, “Bini-nggees naa, ndia Manetualain Dedeꞌa-kokolan. \v 12 Bini-nggees fo mana tuda ndaa dalak naa, ndia hatahorir fo mana ramanene rala Manetualain Dedeꞌa-kokolan, tehuu basa boe ma nitur malanggan mai de leꞌa neni Dedeꞌa-kokolak naa, numa dalen nara mai. No dalak naa, ara ta ramahere neu Manetualain, de ta hambu masoi-masodak. \v 13 Bini-nggees fo mana tuda ndaa dae batuk naa, ndia hatahorir fo mana ramanene rala Manetualain Dedeꞌa-kokolan no nemehokok. Tehuu okan nara ta tora rala demak ka. Ara mulai ramahere, tehuu mete ma susa-sonak daka nala sara, na, ara tuda no muda hiek. \v 14 Bini-nggees fo mana tuda ndaa mamana dila-nggauk naa, ndia hatahorir fo mana ramanene ma simbok rala Manetualain Dedeꞌa-kokolan. Tehuu ta dook ka boe ma ara lilii heni Dedeꞌa-kokolak naa, huu ara rasambute ralan seli no ue-osa heli-helin nara, sira hata-heton mata-matak kara, ma ara hii leo-laꞌo no kada setelelek. Huu naa de sira nemeheheren naa, nenenin taa. \v 15 Tehuu bini-nggees fo mana tuda ndaa dae isi neulauk, ndia hatahorir dale malole ma dale ndoos. Neu ara ramanene rala Manetualain Dedeꞌa-kokolan, boe ma rahinda ratalololen neu dalen nara. No dalak naa, ara ramahere taa-taa, ma tao hata fo neulauk noꞌuk ka.” \s1 Lololek laꞌe-neu tatana lambu tenik ure dae \r (Markus 4:21-25) \p \v 16 Boe ma Yesus kokolak bali nae, “Ta bisa dadi hatahori dede lambu tiꞌoek, basa naa tatanan pake ure dae. Ma ta hambu hatahori natetende lambu neni koi fengga dalen neu. Mete ma taon talo naa, na, hatahori ta bisa mete-nita manggaledon bali. Lambu fo kanenenik, ndia neni netetendek nai mamana demak, mita fo saꞌan tao manggaledo hatahori mana dudi mai.\x + \xo 8:16 \xt Mateos 5:15; Lukas 11:33\x* \v 17 Basa hata fo neni nefunik hatematak ia, neu ko neni mete-nitak. Ma basa hata fo hatahori ta bubuluk kana hatematak ia, neu ko hatahori bubuluk kana.\x + \xo 8:17 \xt Mateos 10:26; Lukas 12:2\x* \p \v 18 Dadi ei muste duduꞌa matalolole dedeꞌak kara iar. Hatahori mana nau sangga bubuluk tebe-tebe Manetualain hihii-nanaun, ana boe nalela. Tehuu hatahori ta mana tao matak neu Manetualain hihii-nanaun, ana boe namanggoa.”\x + \xo 8:18 \xt Mateos 25:29; Markus 4:25; Lukas 19:26\x* \s1 Lamatuak Yesus nufanelun tebe-teben nara \r (Mateos 12:46-50; Markus 3:31-35) \p \v 19 Laꞌe esa, Yesus mbute-mue no hatahori noꞌuk kara. Boe ma Ndia inan ma fadin nara mai fo rae ratonggo roon. Tehuu ara ta bisa deka-deka roon, nahuu hatahori noꞌun seli. \v 20 Boe ma hatahori neu nafada Yesus nae, “Papa! Papa mamam ma fadim mara rai dea naa. Ara rae ratonggo ro Papa.” \p \v 21 Boe ma Ana naselu nae, “Hou! Tehuu talo ia, Au inang ma toranoong tebe-teben nara ndia, hatahori fo mana namanene Manetualain Dedeꞌa-kokolan, de tao tunggan.” \s1 Lamatuak Yesus tao nalende ani makarumbuk \r (Mateos 8:23-27; Markus 4:35-41) \p \v 22 Laꞌe esa Yesus noke nala ana nunin nara, de nae, “Mai ita saꞌe ofak fo teni dano boboan seri teu.” Boe ma ara saꞌe ofak esa, de ara mulai laꞌo. \v 23 Neu ofak laꞌok, boe ma Yesus sunggu. Ta dook ka boe ma ani makarumbuk mai. Rii tufa, de oe lala neni ofak dale neu. De ara sangga hambu sosoek ena. \p \v 24 Ana nunin nara mete-rita naa, boe ma ara fafae Yesus rae, “Lamatuak! Lamatuak, ee! Mambadeik fo tulun dei! Ita sangga molo mate ia ena!” \p Boe ma Yesus nambadeik. De Ana kaꞌi anin ma rii naa nae, “Hahae leo!” Boe ma rii ma anin lende tutik kana. \p \v 25 Boe ma Ana nahara berak neu ana nunin nara nae, “Tao hata de ei bei ta mamahere neu Au boe?” \p Ara ramataꞌu ma heran. Boe ma esa natane esa nae, “Awii! Yesus ia see? Talo bee de Ana bisa parenda anin ma rii, de ara tungga Ndia hihii-nanaun?” \s1 Lamatuak Yesus husi heni nitu numa hatahori kamuluk mai \r (Mateos 8:28-34; Markus 5:1-20) \p \v 26 Ta dook ka boe ma, ara losa nusa Gerasa nai dano Galilea boboan seri.\f + \fr 8:26 \ft Susura dedeꞌa Yunani neulaun lenak surak nae, ‘Gerasa’. Susurak ketuk surak rae, ‘Gadara’. Ma hambu ketuk bali surak rae, ‘Gergesa’.\f* \v 27-29 Numa naa, hambu hatahori esa fo nitu saꞌen dook ka ena. Hatahori ia uma taak, de ana leo nai kada rates sara. Tungga faik ana laꞌo neu-mai no hola-hola, nahuu nitur parendan taa-taa. Hatahori futu-paꞌan laꞌe-laꞌek kana pake rante ma langge besi ena, tehuu ana kada tao ketu sara. Boe ma nitur kada rakasetik kana fo nalai neni mamana nees neu. \p Neu Yesus asa konda numa ofak lain mai, hatahori kamuluk naa neni Yesus mai. Hatahori naa kii-bolu ma ana lenggu-bara aon neu Yesus ein. Boe ma Yesus parenda nae, “Heeh, nitu! Kalua numa hatahori ia mai!” \p Boe ma hatahori kamuluk naa kii-bolu nae, “Wooi! Boso pode-ura babalik au! Au bubuluk O ia Yesus, Manetualain mana Demak Mateꞌen Anan! O boso tuni-ndeni au!” \p \v 30 Yesus natanen nae, “O nadem see?” \p Boe ma nitu naa naselu nae, \it “Legion\it*, huu ai noꞌuk ka, nok bali soldadu rifu-rifuk kara.” Ana kokolak talo naa, nahuu hambu nitu noꞌuk ka maso leo nai aon dale. \p \v 31 Nitur raa kada roke-hule taa-taa neu Yesus fo boso nadenu sira reni Bolo Doidosok reu, fo ndia mamana kekenak soa-neu koasa manggarauk kara. \p \v 32 Tehuu deka-deka naa, hambu bafi bubua moꞌok esa, ara sosoka dae fo sangga nanaꞌak ruma letek tatain. Boe ma nitur raa roke-hule neu Yesus rae, “Madenu ai maso meni kada bafir raa dale miu leo!” Boe ma Yesus nakaheik. \v 33 De nitur raa kalua laꞌo ela touk naa, boe ma ara maso reni bafir raa dale reu. Basa bafir raa ramulu, boe ma ralaik ramananauk kana tuda ruma letek naa mai, de mbesi reni dano dale reu. Boe ma basa sara mate rasamele. \p \v 34 Mana manea bafir mete-rita naa, boe ma ralai ndule nggorok matia-taik marai naar, de ara tui basa-basan. \v 35 Hatahori noꞌuk kara raa ramanene rala tutuik talo naa, boe ma ara kalua reni mamanak naa reu. Ara nau mete-rita ro mata heli-helin nara hata fo mandadik ena. Losa naa, boe ma ara mete-rita hatahori fo nitu saꞌek naa, nanggatuuk matu-matu deka Yesus ein. Ana pake bua-loꞌa ena, ma ta namulu ena. Basa sara mete-rita naa, boe ma ramataꞌu. \v 36 De hatahorir fo bebeik kara mete-rita mandadik naa, ara tui hatahori mana bei fo maik kara, talo bee de hatahori kamuluk naa hai ena. \v 37 Boe ma basa hatahori Garasa fo mana leo numa nusak kara raa roke-hule neu Yesus fo laꞌo ela sara, nahuu basa sara ramataꞌu ralan seli. \p Boe ma Yesus asa hene reni ofak dale reu, fo rae fali reni dano Galilea boboan seri reu. \p \v 38 Tehuu hatahori fo bebeik kara nitu saꞌek naa, kokoe nakandoo Yesus nae, “Papa! Naa fo au oo tungga ua Papa boe!” \p Tehuu Yesus naselun nae, \v 39 “Talo kada ia! Malole lenak o fali muni o nufanelum mara muu, fo tui sara laꞌe-neu Manetualain susuen fo Ana taon fee o ena.” \p Boe ma hatahori naa laꞌok ndule kota naa, de ana tui neu basa hatahorir laꞌe-neu Yesus tao nahai ndia. \s1 Lamatuak Yesus nasoda falik Yairus ana feton numa mamaten mai, ma tao nahai inak fo namahedi mboꞌa daak \r (Mateos 9:18-26; Markus 5:21-43) \p \v 40 Basa boe ma Yesus asa saꞌe ofak fali reni dano Galilea tatain seri reu. Neu ara konda numa ofak lain mai, hatahori noꞌuk ka rahani a ena. Ara rakarumbu mai fo rae reu sorun. \v 41-42 Numa naa oo hambu hatahori esa nade Yairus boe. Hatahori ia, malangga uma huhule-haradoik nai kota naa. Anan, kada kisek; ina anak, teun salahunu dua. Hatematak ia ana fetok naa namahedi nalan seli ela kada faa maten. Neu Yairus mete-nita Yesus mai, boe ma ana neu sendek luu-langgan neu Yesus matan. Ana noke-hule Yesus neni ndia uman neu, fo tulu-fali ndia ana feton. \p Neu Yesus nakahuꞌun, boe ma ara laꞌo reni Yairus uman reu. Tehuu hatahori noꞌuk kara oo ta rala neun fo rae tungga boe. Huu naa de ara laꞌok raseseti. \p \v 43 Hambu inak esa oo laꞌok tungga no sara boe. Ana hambu bulak ta tungga ndoon teuk salahunu dua ena. Ana nabasa tali-doin ma hata-heton ena fo bae neu doter asa. Tehuu ta hambu esa bisa tao nahain boe na. Hedin naa, kada mai-maik nakandoo.\f + \fr 8:43 \ft Susura dedeꞌa Yunani ketuk ta surak “Ana nabasa tali-doin nara ma hata-heton nara, fo bae neu doter asa.”\f* \v 44 Boe ma ana mai deka-deka neu Yesus numa dean mai. De ana nafaroe Yesus badun suꞌun. Neu ana nafaroe basa, boe ma ndia daan mana mboꞌa-mboꞌak hahae tutik kana. \p \v 45 No kaiboik Yesus nambariik, boe ma Ana natane nae, “See ndia nafaroe Au ia?” \p Tehuu ta hambu hatahori esa manaku boe na. Boe ma Petrus nae, “Lamatuak boe oo! Hatahori noꞌuk ka raseseti talo ia! Sira ena, ndia ratumbu ruma dea mai.” \p \v 46 Tehuu Yesus nafadan nae, “Taa! Bebeik kara ia Au ameda hambu koasa kalua numa Au mai. Dadi Au bubuluk hambu hatahori esa nafaroe Au.” \p \v 47 Neu inak naa nameda neu ko ndia ta bisa nafuni nala aon, boe ma namataꞌu nalan seli. Ana dere bebe-bebe, de sendek luu-langgan neu Yesus matan. De ana tui ndia dedeꞌan huu-suꞌun neu basa hatahorir matan. Basa de ana nafada nae, ndaa neu ndia nafaroe Yesus, boe ma ndia hai tutik kana. \p \v 48 Boe ma Yesus kokolak neun nae, “Kaꞌa inak! O hai ena, nahuu o mamahehere neu Au. Fali uma muu ngga leo no mole-damek!” \p \v 49 Neu Yesus bei kola-kola no inak naa, te Yairus hatahorin esa mai nafadan nae, “Awii, Papa, ee! Papa anan ta sana ena! Ana mate ena, de hae bei makasosotak Papa Meser bali.” \p \v 50 Tehuu neu Yesus namanene hatahori naa nefadan, boe ma Ana nafada Yairus nae, “Kaꞌa! Malende o dalem! Boso babati! Mamahere neu kada Manetualain. Ana ndia tao nasoi-nasoda kaꞌa anan.” \p \v 51-53 Neu ara losa Yairus uman, hatahorir sofe naa ena. Ara buꞌi rakarereu. Boe ma Yesus kaꞌi sara nae, “Ei hahae buꞌi leo! Kakanak ia ta mate. Ana kada sunggu a!” \p Tehuu hatahorir kada hika korombiꞌe bafan nara mbali Yesus, huu mesa kasa ndia mete-rita kakanak naa ketu hahaen ena. Boe ma Yesus noke nala ana fetok naa ina-aman, Petrus, Yohanis ma Yakobis, maso dale reu sama-sama ro Ndia. Sira laen nara, Ana nadenu sara rahani kada dea. \p \v 54 Ara maso, boe ma Yesus toꞌu nala kakanak naa liman, de nanggou nae, “Ana feꞌok! Mambadeik leo!” \v 55 Medak neu ma, kakanak naa nasoda fali numa mamaten mai, de nambadeik tutik kana. Boe ma Yesus nadenu ana fetok naa inan nae, “Fee kakanak ia naꞌa dei!” \v 56 Ana fetok naa inan no aman heran ralan seli. Tehuu Yesus fee nesenedak neu sara, fo boso fee dedeꞌak naa natanggela neni hatahorir reu. \c 9 \s1 Lamatuak Yesus nadenu Ndia ana nuni kasalahunu duan nara \r (Mateos 10:5-15; Markus 6:7-13) \p \v 1 Laꞌe esa, Yesus nakabubua nala Ndia ana nuni kasalahunu duan nara. Boe ma Ana fee sara koasa fo bisa husi nitu, ma bisa tao rahai hatahori ruma sira hedin mata-matak kara mai. \v 2 Ana nadenu sara fo laꞌok reu rafada hatahorir laꞌe-neu Manetualain parenda-koasan. Ana oo nadenu sara fo tao rahai hatahori hedis sara sudi rai bee boe. \v 3 Ma Ana nafada sara nae, “Masaneda matalolole! Ei hae meni hata-hata nai dalak. Meni kada badu manai ei ao-inam. Hae meni teteꞌe ai, do tas, do lepa-nggees, do tali-doik. Badu ngganggatik oo hae meni boe! \v 4 Mete ma ei maso meni nggorok esa miu, ma hambu hatahorir rae simbok ei, na, miu fo leo nai kada sira uman nara. Boso dodoki uma. Leo miu naa makandoo, losa ei laꞌo ela nggorok naa. \v 5 Mete ma ei maso meni nggorok esa miu, basa de hatahorir marai naa ta nau simbok ma ta nau ramanene neu ei, na, nggani laꞌo ela sara leo. Mete ma ei kalua numa mamanak naa mai, tao tungga dala-hadak fo ngganggafu heni afu numa ei eim mara mai. Ma mafada sara mae, ‘Ei ta nau mamanene na. De ela numa naa fo ei mesa ngga lemba-masaa neselu-netaam!’ ”\x + \xo 9:5 \xt Lukas 10:4-11; Nedenuk kara Tutuin 13:51\x* \p \v 6 Basa boe ma ana nunik kara raa laꞌok numa nggorok esa mai reni nggorok esa reu. Ara tui-bengga hatahorir laꞌe-neu Manetualain Hara Lii Malolen. Boe ma ara oo tao rahai hatahori kamahedik kara boe. \s1 Manek Herodes panggananaa laꞌe-neu Yesus \r (Mateos 14:1-12; Markus 6:14-29) \p \v 7 Faik naa, tutuik mata-matak kara laꞌe-neu Yesus losa manek Herodes Antipas\f + \fr 9:7 \ft Herodes Antipas naa, Herodes Ina-huuk anan. Herodes Ina-huuk naa, ndia parenda hala risa kakana anar ruma Betlehem ndaa no Lamatuak Yesus bobonggin. Mete nai Mateos 2: 16-18.\f* ndiꞌi doon ena. Ana namanene tutuik kara raa, boe ma ana panggananaa, nahuu hambu hatahori ketuk rae, “Yesus naa, ndia Yohanis Mana Saranik fo mana nasoda fali numa mamaten mai ena.” \v 8 Hambu ketuk bali rae, “Ndia naa, baꞌi Elia fo mana nasoda fali numa mamaten mai ena.” \p Hambu laen bali rae, “Ndia naa, esa numa Manetualain mana toꞌu dedeꞌan lele uluk laen nara mai.”\x + \xo 9:8 \xt Mateos 16:14; Markus 8:28; Lukas 9:19\x* \p \v 9 Tehuu Herodes nasaneda nae, “Fai maneuk kara au adenu tete heni Yohanis langgan ena. Ana nasoda fali numa mamaten mai ena, do hata? De esa ia, see bali?” Boe ma ana sangga dalak fo nae natonggo no Yesus. \s1 Lamatuak Yesus nahao hatahori rifun lima \r (Mateos 14:13-21; Markus 6:30-44; Yohanis 6:1-14) \p \v 10 Faik esa, ana nunik kara fo Yesus nadenu sara reu tui-bengga Manetualain Hara Lii Malolen naa ena, ara fali de rakabua seluk ro Yesus. Ara rafadan basa hata fo ara taok ena. Boe ma Yesus asa laꞌo neneek reni mamanak esa reu deka no nggoro Betsaida fo reu hahae aon numa naa. \v 11 Tehuu hatahori noꞌuk kara hae hambu Yesus asa rae bee reu, boe ma ara tungga doꞌo-doꞌo roon. De Yesus simbok kasa no malole, boe ma Ana tao nahai basa hatahori hedis sara, ma Ana tui sara laꞌe-neu Manetualain parenda-koasan. \p \v 12 Neu ledo bobok ena, boe ma ana nuni kasalahunu duan nara fee hahambuk neu Yesus rae, “Malole lenak Papa madenu hatahorir ia reni nggorok matia-taik marai ia reu, fo ara bisa sangga aon nanaꞌan nara. Ma naa fo ara reu sangga mamanak fo ara sunggu taak. Mamana nees talo ia, na, talo bee fo ara bisa hambu nanaꞌak?” \p \v 13-14 Tehuu Yesus naselu nae, “Talo ia! Naa fo ei ndia mahao sara leo!” \p Tehuu ara rareresi rae, “Awii, Papa dei! Hata de bisa talo naa? Hatahorir ia, rifun lima lenak! Naa, bei kada touk kara, bei ta reke inak kara ma kakana anak kara bali! Naa te ita rotin kada lima, ma iꞌak duak ka. Mete ma Papa nau ai mahao basa hatahori noꞌuk kara iar, na, talo bee fo ai bisa hasa nanaꞌak noꞌun seli fee sara?!”\x + \xo 9:13-14 \xt Mateos 14:21\x* \p Boe ma Yesus nadenu sara nae, “Koladu hatahori iar fo ranggatuuk rakabubua beke lima huluk.” \p \v 15 De ara reu tao tungga talo naa. \v 16 Neu ara ranggatuuk rala, boe ma Yesus haꞌi nala roti kalimak kara ma iꞌa kaduak kara. De Ana nasare mbali lalai neu fo hule-haradoi noke makasi. Basa boe ma Ana fifiꞌi baꞌe roti ma iꞌak kara raa, de Ana loo sara reu ana nunin nara fo reu babaꞌe fee hatahorir raa. \v 17 Basa sara raꞌa losa rakabete. Basa boe ma rakabubua rala nanaꞌa lenan nara raa, losa sofe lembaneu salahunu dua. \s1 Petrus mulai nameda nai dalen nae, Lamatuak Yesus naa, Karistus, ndia Hatahori fo Manetualain helu-bartaa memak kana numa lele uluk mai \r (Mateos 16:13-19; Markus 8:27-29) \p \v 18 Laꞌe esa, Yesus mesa kana hule-haradoi numa mamanak esa. Ana nunin nara oo rakabua deka-deka roon numa naa boe. Ana hule-haradoi basa, boe ma natane sara nae, “Ei mamanene hatahorir kola-kola rae, Au ia see?” \p \v 19 Ara raselu rae, “Hambu ketuk rae, Papa ia, Yohanis Mana Saranik. Laen bali rae, fama te Papa ia, baꞌi Elia. Mete ma taa, na, Hatahori esa numa Manetualain mana toꞌu dedeꞌan lele uluk fo mana nasoda fali numa mamates mai ena.”\x + \xo 9:19 \xt Mateos 14:1-2; Markus 6:14-15; Lukas 9:7-8\x* \p \v 20 Boe ma Yesus natane seluk kasa nae, “Mete ma tungga ei mesa ngga, na, ei duꞌa mae, Au ia see?” \p Boe ma Petrus naselu nae, “Papa ia, Karistus, ndia Hatahori fo Manetualain henggenee memak kana numa lele uluk mai ena!”\x + \xo 9:20 \xt Yohanis 6:68-69\x* \p \v 21 Basa de Yesus ndindia sara fo boso rafada esa boe na rae, Ndia naa, Karistus. \s1 Lamatuak Yesus kokolak laꞌe-neu Ndia mamaten ma Ndia nesoda falin numa mamaten mai \r (Mateos 16:21-28; Markus 8:31—9:1) \p \v 22 Basa boe ma Yesus kokolak seluk nae, “Au ia, Hatahori Dae-bafo Isi-isik. Au muste lemba-asaa doidoso berak mata-matak kara. Neu ko hatahori Yahudi lasi-lasi hadan nara, malangga anggama malanggan nara, ma meser anggamar ta nau simbok rae, Au ia, Karistus. Basa te neu ko ara tao risa Au. Memak Au mate, tehuu neu bei-nesan, Au asoda fali numa mamates mai!”\f + \fr 9:22 \ft Dedeꞌa Yunani rereke fain, ndia: faik ia = fai kaesan; beꞌe-mai = fai kaduan; bei-nesak = fai katelun. De Lamatuak Yesus mamaten reke fai kaesan (Soda Lima Ina-huuk), ma Ana nasoda fali numa mamaten mai reke fai katelun, ndia bei-nesak (Menggu Paska).\f* \p \v 23 Basa boe ma Ana nafada hatahori noꞌuk kara nae, “Hatahori fo mana nau tungga Au, ana muste nakatataka nakandoo tungga-tungga faik. Ana muste solaa heni basa ndia hihii-nanau heli-helin. Ana muste tungga nakandoo, mae hatahori rae tao risan, sama leo hatahori lemba-nasaa ai ngganggen fo neni ndia mamana mamaten neu.\x + \xo 9:23 \xt Mateos 10:38; Lukas 14:27\x* \v 24 Hatahori fo mana sadia mate, nahuu ana tungga Au, neu ko nasoda nakandoo no Manetualain. Tehuu hatahori fo mana nau nasoda soa-neu kada ndia ao heli-helin, neu ko ana natalenggo feꞌe numa Manetualain mai.\x + \xo 9:24 \xt Mateos 10:39; Lukas 17:33; Yohanis 12:25\x* \v 25 Mete ma hatahori hambu basa dae-bafok oe-isin, tehuu Manetualain timba henin, na, ana hambu nanalak hata? \v 26 Au ia, Hatahori Dae-bafo Isi-isik. Dadi hatahori see fo ana mae tungga Au, ma mae toꞌu Au nenoring, neu ko Au oo mae manakun nai Manetualain matan boe, neu Au fali numa nusa tetuk do inggu temak mai. Neu ko Au konda mai ua Amak koasan ta neni babanggak, sama-sama ua Ndia atan numa nusa tetuk do inggu temak mai. \v 27 Au afada tebe-tebe neu ei. Hambu ketuk numa ei marai iar, neu ko mete-rita ro mata heli-helin nara Manetualain parenda-koasan, dei fo ara bisa mate.” \s1 Lamatuak Yesus mata-aon nasafali numa letek lain \r (Mateos 17:1-8; Markus 9:2-8) \p \v 28 Seli fai kafalun numa Yesus nafada laꞌe-neu mamaten ma nesoda falin numa mamates mai, boe ma Ana no Petrus, Yohanis ma Yakobis hene reni letek esa reu fo rae hule-haradoi. \v 29 Neu Yesus hule-haradoi, boe ma mata-aon nasafali ma bualoꞌa-papaken dadi neu muti manggahadok. \p \v 30 Medak neu ma, hatahori dua toda mai. Hatahori kaduak kara raa, baꞌi Musa ma baꞌi Elia siran ena. Boe ma ara kola-kola ro Yesus. \v 31 Mete sara oo ta hohoꞌa ndoos sudi selik kana boe. Telu sara kola-kola laꞌe-neu Yesus neu ko maten nai Yerusalem. \p \v 32 Faik naa, Petrus no nonoon kaduan nara tekaur ralan seli, losa ara sunggu seli. Ara rambadeik, boe ma mete-rita Yesus nambariik no hatahori dua. Ara oo mete-rita Yesus nandela-nasaꞌa boe. \p \v 33 Neu baꞌi Musa no baꞌi Elia rae laꞌo ela Yesus ena, boe ma Petrus namananauk kana, ta bubuluk ana nae tao hata. Boe ma ana baro lelik nae, “Lamatuak! Ai mameda malole nai ia, ee! De malole lenak ai mambaririik laak telu. Esa soa-neu Lamatuak, esa soa-neu baꞌi Musa, ma esa bali soa-neu baꞌi Elia.” \v 34 Tehuu neu ana bei kola-kola talo naa, sosoꞌa bubuak esa konda mai de tatana nala sara. De Petrus asa ramataꞌu. \v 35 Boe ma ara ramanene harak numa sosoꞌak naa dale mai nae, \q1 “Ia, Au Anang fo Au here memak kana ena! \q2 Ana kokolak, na, nenene matalolole neun!”\x + \xo 9:35 \xt 2 Petrus 1:17-18; Yesaya 42:1; Mateos 3:17; 12:18; Markus 1:11; Lukas 3:22\x* \p \v 36 Harak naa hahae, boe ma Petrus asa mete-rita kada Yesus mesa kana. Telu sara rakatema bafan nara fo ta tui neu esa boe na, hata fo ara mete-ritak naa. Doo-doo dei de ara buka bafan nara fo tui neu hatahori laen. \s1 Lamatuak Yesus tao nahai kakanak fo nitu saꞌek \r (Mateos 17:14-18; Markus 9:14-27) \p \v 37 Neu beꞌe-mai fo Yesus no Petrus asa konda numa letek naa mai, hatahori noꞌuk ka mai ratonggo ro Yesus. \v 38 Boe ma hambu hatahori esa bolu neun nae, “Papa Meser, ee! Tulun mete neu au ana tou kise-muꞌeng dei! \v 39 Huu nitu kada toꞌu naherek kana, de tao nalan kii-bolu kaiboik, ma ndondokon losa fufudek kara kalua numa bafan mai. Nitu naa oo popoko-paparun boe, ma ana tao babalik kana taa-taa. \v 40 Au hule tutulu-fafalik neu Papa ana nunin nara ena fo husi kalua heni nitu naa, tehuu ara ta rasenggi sana!” \p \v 41 Yesus namanene nala naa, boe ma Ana mboka basa sara nae, “Weeh! Ei ta mamahere mae, Manetualain bisa tao nahai hatahori, do? Eir ia, memak hatahori ta mana leo-laꞌo tungga eno-dala ndoos! Au muste sama-sama ua ei doon losa bee bali, ma ahani ua ei losa faik hida bali, dei fo ei mamahere neu Au?” \p Boe ma Ana kokolak nasafali no papa naa nae, “Muni o anam neni ia mai leo!” \p \v 42 Neu ara roo kakanak naa neni Yesus neu, boe ma nitu naa fae nggari kakanak naa neu daer, ma ndondoko nakamiminak kana. Tehuu Yesus parenda nitu naa, fo kalua laꞌo ela kakanak naa, boe ma ana hai tutik ka. De Yesus loo lima kakanak naa neu aman. \v 43a Hatahori mana mete-rita Manetualain koasan ta neni babanggak naa, basa sara heran bali-bali. \s1 Lamatuak Yesus kokolak seluk bali laꞌe-neu Ndia mamaten \r (Mateos 17:22-23; Markus 9:30-32) \p \v 43b Neu basa hatahori bei bese kola laꞌe-neu tanda heran nara fo Yesus taok, Ana nafada Ndia ana nunin nara nae, \v 44 “Ei tadu matalolole Au kokolang ia! Ta dook ka bali te ara rae seꞌo heni Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia. Boe ma ara loo lima Au uni hatahori deak kara uu.” \v 45 Tehuu ana nunin nara panggananaa. Ara ta ralela Ndia kokolan naa. Ara oo ramataꞌu ratane sosoa-ndandaan hata boe. \s1 See ndia dadi neu hatahori nomer kaesan \r (Mateos 18:1-5; Markus 9:33-37) \p \v 46 Laꞌe esa, Yesus ana nunin nara mulai rareresi laꞌe-neu see ndia dadi neu hatahori nomer kaesan numa sira mai.\x + \xo 9:46 \xt Lukas 22:24\x* \v 47 Tehuu Yesus bubuluk ara rareresi huu hata. Boe ma Ana nanggou nala kakana ana esa, de Ana nambaririik kana neu Ndia boboan. \v 48 Boe ma Ana nafada sara nae, “Nenene matalolole! Hatahori mana tungga Au fo naono-lalau hatahori kadiꞌik sama leo kakanak ia, sosoa-ndandaan nae, hatahori naa oo naono-lalau Au boe. Ma ana oo naono-lalau Au Amang manai nusa tetuk do inggu temak boe, fo mana madenu Au uni dae-bafok ia mai. Hambu hatahori noꞌuk ka hii rakadadaek hatahori kasian, hatahori mana susa-sonak, hatahori ta neulauk, hatahori ua kadorok, ma hatahori kadiꞌik. Tehuu hatahori fo mana naono-lalau hatahori matak leo naak kara, na, Manetualain taon leo hatahori ta hohoꞌa ndoos.”\x + \xo 9:48 \xt Mateos 10:40; Lukas 10:16; Yohanis 13:20\x* \s1 Hatahori ta mana lena-labak, ndia naa ita nonoon \r (Markus 9:38-40) \p \v 49 Basa de Yohanis nafada Yesus nae, “Lamatuak! Laꞌe esa, ai mete-mita hatahori esa husi kalua heni nitu pake Papa naden. De ai kaꞌin fo boso naseseik Papa naden, nahuu hatahori naa, ta ita hatahorin.” \p \v 50 Tehuu Yesus naselu nae, “Elan numa naa! Huu hatahori ta mana lena-laba ita, sosoa-ndandaan nae, ndia naa, ita nonoo heli-helin.” \s1 Hatahori marai nggorok esa nai Samaria ta nau simbok Lamatuak Yesus \p \v 51 Yesus bubuluk nae, Ndia fai hehenen neni nusa tetuk do inggu temak neu ta dook ka ena. Boe ma Ana nakise basa ena fo neni kota Yerusalem neu. \v 52 Ana nadenu hatahorir fo laꞌok rakahuluk ruma sira mai, mita fo ara bisa sadia nanaꞌa-nininuk. Boe ma ara maso reni nggorok esa nai profensi Samaria reu, fo rae sangga mamana luꞌu-leok. \v 53 Tehuu hatahori Samariar ta nau simbok Yesus asa, nahuu Ana nae laꞌo neu nakaluku-nakatele neu Manetualain nai kota Yerusalem.\f + \fr 9:53 \ft Hatahori Samariar mamana nekeluku-neketelen neu Manetualain nai letek Gerisim, nai sira nusan. Sira mana musuk kara ro hatahori Yahudi fo mana nakaluku-nakatele neu Manetualain nai kota Yerusalem.\f* \v 54 Neu Yakobis no Yohanis ramanene hatahori Samariar tatao-nonoꞌin, boe ma ara kokoe Yesus rae, “Lamatuak! Talo bee leo ita toke Manetualain nakonda aꞌi numa lalai mai fo naꞌa heni basa sara?”\x + \xo 9:54 \xt 2 Mane-manek kara 1:9-16\x* \p \v 55 Tehuu Yesus nasare mbali dua sara, boe ma nahara berak mbali sara nae, “Hae duꞌa talo naa.” \v 56 Boe ma ara laꞌok rakandoo reni nggorok laen reu. \s1 Dudu-furak fo bisa tungga Lamatuak Yesus \r (Mateos 8:19-22) \p \v 57 Neu ara bei laꞌo-laꞌo numa dalak, hatahori esa kokolak no Yesus nae, “Papa! Papa neni bee neu a mesan, na, au nau tungga akandoo ua Papa!” \p \v 58 Yesus naselu nae, “Malole, boe! Tehuu masaneda talo ia. Basa hatahorir ma banda-manur kamamana leleo-luluꞌuk mesan. Busa fui fali neni ndia bolo luluꞌun neu. Mbuik fali neni ndia ndunun neu. Tehuu Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia, ta aena uma heli-heling fo fali uni naa uu. Mamana ndae langgak neu oo, ta hambu boe.” \p \v 59 Laꞌe esa, Yesus nanggou hatahori laen esa nae, “Mai tungga Au, fo dadi muu Au hatahoring.” \p Hatahori naa naselu nae, “Neu! Tehuu talo ia, Lamatuak. Elan fo au fali fo afafaꞌu ina-amang nggara dei. Mete ma au amang maten ena, na, dei fo au tungga.” \p \v 60 Tehuu Yesus nafadan nae, “Talo ia! Elan numa naa fo hatahorir ta mana ramahere neu Manetualain, rafafaꞌu sira hatahori mana maten. Tehuu ei mana mamahere neu Manetualain, ei uem miu tui-bengga laꞌe-neu Manetualain parenda-koasan.” \p \v 61 Hatahori esa bali nae, “Malole boe, Lamatuak! Au nau tungga Lamatuak akandoo. Tehuu mboꞌi au uu idu ateꞌa au nufanelung nggara, dei fo au fali mai tungga Lamatuak.”\x + \xo 9:61 \xt 1 Mane-manek kara 19:20\x* \p \v 62 Tehuu Yesus nafadan nae, “Talo ia! Mete ma hatahori mulai dodoꞌi-kakali dae, tehuu ana nasambute no ues laen losa ana lilii sele-tande, na, osin ta dadi. Leo naak oo, soa-neu hatahori mana naketu nala nae tungga Au boe, tehuu nasaneda taa-taa neu ndia leleo-lalaꞌon fai uluk. Hatahori rupa leo naak sosoan taa, dadi neu hatahori mana maue-osa nai Manetualain parenda-koasan.” \c 10 \s1 Lamatuak Yesus nadenu ana nunik hatahori hitu hulu dua \p \v 1 Basa boe ma Yesus here nala ana nunik laen, hatahori hitu hulu dua.\f + \fr 10:1 \ft Susura dedeꞌa Yunani ketuk surak rae, ‘ana nunik hatahori 72’. Ketuk bali rae, ‘ana nunik hatahori 70’. Mana salin beuk kara, noꞌuk ka here rala ‘72’.\f* Boe ma Ana baꞌe sara dua-duak, fo rakahuluk reni mamanak kara fo Yesus nae naa neu. \v 2 Ana nadenu sara nae, “Hambu hatahori noꞌuk ka sama leo hade nae namatasa. Nahani kada tenu osik nadenu ndia hatahori mana maue-osan nara fo reu ketu-koru. Dadi ei muste hule-haradoi moke Manetualain nadenu tamba Ndia hatahori mana maue-osan nara fo rakabubua rala hatahori mana nau tungga Au. Memak hatahori mana nau tungga Au naa noꞌuk ka. Tehuu hatahori mana maue-osa kada hidak ka.\x + \xo 10:2 \xt Mateos 9:37-38\x* \p \v 3 Hatematak ia ei miu leo! Au adenu ei fo meni hatahori noꞌuk ka miu. Tehuu masaneda talo ia. Ei sama leo bibi lombo ana dale malole, fo mana neni busa fui kakikik kara talada heon miu.\x + \xo 10:3 \xt Mateos 10:16\x* \p \v 4 Ei hae meni tali-doik, do tas bua-loꞌa, do tatabu ei lenak nai dalak. Boso nggari heni ledo-fai no muda hiek neu kada ei lole haram mara mia hatahorir rai dalak. \p \v 5-8 Mete ma ei maso meni nggorok esa miu, ei boso lali-lali numa uma esa mai meni uma laen miu. Mete ma hatahori simbok ei no neulauk nai uma esa, na, leo miu kada naa leo, losa ei laꞌo ela nggorok naa. Mete ma ei maso meni uma esa miu, na, ei muste moke-hule fo Manetualain fee babaꞌe-babatik neu uma naa isin nara. Mete ma tenu uma simbok ei no neulauk, neu ko Manetualain natudu Ndia dale susuen neu uma naa isin nara. Tehuu mete ma ara ta nau simbok ei, na, naa fo Manetualain natudu dale susuen neu kada ei mesa ngga. Mete ma ei maso meni uma esa do nggorok esa miu, ara fee hata a mesan, na, miꞌa-minu leo. Simbok no nemehokok, huu neu sesesun mete ma ara fee ei talo naa fo nggati ei mbuse titim.\x + \xo 10:5-8 \xt 1 Korentus 9:14; 1 Timotius 5:18\x* \v 9 Tao mahai sira hatahori hedin nara. Ma mafada sara mae, ‘Manetualain parenda-koasan deka-deka nai mata-iduk kara ena!’ \p \v 10 Tehuu nggorok ketuk hatahori nara oo, ta nau simbok ei boe. Mete ma ara tao talo naa neu ei, na, miu mambariik miu nggorok naa dalan fo kokolak mae, \v 11 ‘Nenene matalolole! Ai mai meni Manetualain Dedeꞌa-kokolan soa-neu ei ena, tehuu ei ta hosek faa boe na. Dadi hatematak ia ai nggafu heni nggorok ia afun numa ai ein nara mai, fo dadi neu tanda mae, neu ko ei laꞌe aom mala nenenin! Tehuu masaneda matalolole! Manetualain parenda-koasan deka-deka nai mata-iduk kara ena!’\x + \xo 10:11 \xt Mateos 10:7-14; Markus 6:8-11; Lukas 9:3-5; Nedenuk kara Tutuin 13:51\x* \p \v 12 Ei bubuluk kota Sodom manggaraun, hetu? Au afada, ee! Neu ko ndaa no dae-bafok fai mateꞌen, te Manetualain fee hukun neu hatahori fo mana timba heni ei naa, beran lena heni hatahori Sodom mara!”\x + \xo 10:12 \xt Tutui Makasososak 19:24-28; Mateos 10:15; 11:24\x* \s1 Hatahori fo ta mana nau simbok Lamatuak Yesus \r (Mateos 11:20-24) \p \v 13 Yesus kokolak tamba bali nae, “Besa-besa neu ei marai nggorok Korasin\f + \fr 10:13 \ft Dedeꞌa Indonesia surak ‘Khorazim’. Dedeꞌa huuk, numa dedeꞌa Yunani surak Χοραζίν ‘Choradzin’.\f* ma nggorok Betsaida! Sosoek daka nala ei! Au tao tanda heran mata-matak kara numa ei matam mara ena, tehuu ei ta nau mamahere neu Manetualain. Naa te eir ia, hatahori Yahudi fo manaku mae ei malela Ndia. Tehuu mete ma tanda heran nara raa fo Au taok kara numa ei nggorom mara, leo dadi numa kota Tirus ma kota Sidon dei, na, neu ko doo basa ia, hatahori marai naa, ara sale dalen do tuke tein nara memak kana, ma ara laꞌo ela sira sala-singgon nara fo fali mai tungga Manetualain ena. Ma neu ko ara pake bua-loꞌa sususak, ma tao afu neu langgan nara fo dadi neu tanda nae, ara fale dalen nara huu sira sala-singgon nara. Naa te hatahori Tirus ma Sidon nara iar, ta hatahori Yahudi fo mana manaku rae sira ralela Manetualain.\x + \xo 10:13 \xt Yesaya 23:1-18; Yeskiel 26:1—28:26; Yoel 3:4-8; Amos 1:9-10; Sakaria 9:2-4\x* \v 14 Tebe! Ei mete leo! Neu ko mete ma Manetualain naketu basa hatahorir dedeꞌan nara, na, hatahori Tirus ma hatahori Sidon hambu huku-dokik bei dakun lena heni ei huku-dokim. \p \v 15 Besa-besa, ei hatahori nggorok Kapernaum! Ei boso duꞌa mae, neu ko Manetualain soꞌu botik ei maso meni nusa tetuk do inggu temak miu. Taa! Neu ko Manetualain nggari ei meni aꞌi mbila ta kala matek miu!\x + \xo 10:15 \xt Yesaya 14:13-15\x* \p \v 16 Masaneda matalolole! Hatahori fo mana nenene ei, sama leo ana nenene Au. Ma hatahori fo ta mana nau nenene ei, sama leo ana ta nau nenene Au. Lenak bali, hatahori fo ta mana nau nenene Au naa, sama leo ana ta nau nenene Manetualain, mana nadenu Au uni dae-bafok ia mai.”\x + \xo 10:16 \xt Mateos 10:40; Markus 9:37; Lukas 9:48; Yohanis 13:20\x* \s1 Hatahori nedenu kahitu hulu duak kara lenggu fali \p \v 17 Neu hatahori nedenu kahitu hulu duak kara lenggu fali,\f + \fr 10:17 \ft Susura dedeꞌa Yunani ketuk surak rae, ‘ana nunik hatahori 72’. Ketuk rae, ‘ana nunik hatahori 70’. Mana salin beuk kara, noꞌuk ka here rala ‘72’.\f* dalen nara mbena sau-sau. Boe ma ara tui Yesus rae, “Awii! Ta hohoꞌa ndoos! Neu ai husi nitur pake Lamatuak naden, nitur raa nenene ai, basa boe ma ara kalua tutik ka! Sudi selik kana!” \p \v 18 Boe ma Yesus naselu nae, “Tebe! Neu ei tao talo naa, Au ita Manetualain nggari heni nitur ro sira malanggan numa lalai mai, nok bali ndelas te kii-konak kana numa lalai mai! \v 19 Masaneda, ee! Nitur malanggan naa, ita musun. Ma ana oo naena koasa boe! Tehuu Au fee ei koasa ena fo tao masenggi ndia koasan. Mete ma ei heta laꞌe mengge karasok, do kurak, na, ei ta hata-hata. Ta hambu esa tao sosoek neu ei boe na.\x + \xo 10:19 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 91:13\x* \v 20 Ei dalem mara mbena sau-sau, nahuu nitur nenene neu ei. Malole boe, tehuu naa kada dedeꞌa kadiꞌi anak! Malole lenak ei dalem mara mbena sau-sau, nahuu Manetualain surak nala ei nadem mara fo dadi miu Ndia rau-inggun fo mana maso nusa tetuk do inggu temak.” \s2 Lamatuak Yesus dalen mbena sau-sau \r (Mateos 11:25-27; 13:16-17) \p \v 21 Faik naa, Manetualain Dula-dale Malalaon tao nala Yesus dalen mbena sau-sau. Boe ma Ana koa-kio Manetualain nae, “Papa! Papa ndia toꞌu haak parenda basa-basan nai lalai ma dae-inak. Au oke makasi noꞌun seli, nahuu Papa tatana mala dedeꞌak kara iar neu hatahori fo mana tao aon malelak kara ma mana makadedema aok kara. Tehuu Papa buka basa dedeꞌak kara iar neu kakana kadiꞌi anak kara, ma hatahori fo mana makaloloe aok kara. Tebe, Papa! Naa ndia tao nala Papa dalen namahoko!” \p \v 22 Boe ma Yesus nafada hatahori noꞌuk kara nae, “Nenene, ee! Au Amang manai nusa tetuk do inggu temak fee basa koasa lalaꞌen neu Au ena. Mana bubuluk no tetuk nae, Au ia see, kada Amak. Ma mana bubuluk no tetuk nae, Amak naa see, kada Amak Anan fo ndia Au ia. Ma Au here ala hatahori laen fo afada sara, mita fo ara oo ralela Amak boe.”\x + \xo 10:22 \xt Yohanis 3:35; 10:15\x* \p \v 23 Boe ma Yesus nasare mbali ana nunin nara, de nafada kada mesa kasa nae, “Mauak tetebes neu ei, nahuu ei mete-mita Manetualain koasan ena. \v 24 Manek kara ma mana toꞌu dedeꞌa lele uluk kara hihiik ka mete-rita hata fo ei mete-mitan ena, tehuu ara ta bisa. Ara oo hihiik ka ramanene hata fo ei mamanenek ena, tehuu ara ta bisa boe.” \s1 Hatahori Samaria dale lilok \p \v 25 Laꞌe esa, hambu hatahori mana malela hukun Yahudi esa nambariik fo nae ike Yesus. Ana natane nae, “Papa Meser! Tulun mafada dei! Au muste tao hata, mita fo au bubuluk au bisa asoda akandoo sama-sama ua Manetualain nai nusa tetuk do inggu temak?” \p \v 26 Yesus naselu nae, “Baꞌi Musa surak hata laꞌe-neu dedeꞌak ia? Nai o hahambum talo bee neun?” \p \v 27 Hatahori naa nafada nae, “Ana surak nae: \q1 ‘O muste sue-lai Manetualain\it lena\it* heni basa-basan, te Ana ndia naena haak parenda o. \q2 Huu naa de o muste hii malan seli neun, \q2 maue-osa fafandek lima-eim mara fo tungga Ndia hihii-nanaun, \q2 ma malela Ndia.’ \p Ma neni surak boe nae, ‘O muste sue o toranoom sama leo o sue o ao heli-helim.’ ”\x + \xo 10:27 \xt Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 19:18; Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 6:5\x* \p \v 28 Yesus bala nae, “Tebe! Mete ma o tao tungga talo naa, o masoda mua Manetualain seku neu.”\x + \xo 10:28 \xt Mateos 22:35-40; Markus 12:28-34; Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 18:5\x* \p \v 29 Tehuu hatahori naa, tao aon leo hatahori mana matu-matuk ia. Boe ma ana natane Yesus nae, “Tehuu au ‘toranoong’ naa, ndia see?” \p \v 30 Boe ma Yesus naselu nae, “Talo ia! Au nau fee lololek esa. Dei fo o ndia mafada mae, see ndia o ‘toranoom’ tebe-tebe. Tutuin talo ia: Hatahori Yahudi esa laꞌok numa Yerusalem mai, konda neni Yeriko neu. Tehuu medak neu ma, hambu naꞌo manu-meor mai de ara foꞌain. Ara popokon, basa boe ma ara leꞌa rala basa tali-doin nara ma bua-loꞌan nara. Boe ma ara nggarin neni dalak tatain neu, de ara laꞌo elan. Hatahori naa, ela baꞌuk ka maten ena. \p \v 31 Medak neu ma hambu malangga anggama Yahudi esa oo laꞌok nesik dalak naa boe. Ana mete-nita hatahori makahinak mana malenggak numa dalak tatain, tehuu ana ta hahae fo tulu-fali sana. Ana sio nesik dalak tatain seri, de laꞌo nakandoo. \v 32 Ta dook ka boe ma, hambu hatahori laen esa bali nesik naa. Hatahori naa, numa leo Lewi mai, fo ara rasiꞌe doi-sou neono-lalauk nai Manetualain Uma Huhule-haradoi Ina-huun. Neu ana mete-nita hatahori naa mana lenggu-barak numa dalak tatain, ana deka-deka mata neu meten, tehuu ana ta tulu-fali sana. Boe ma ana sio nesik dalak tatain seri de laꞌo nakandoo. \p \v 33-34 Ta dook ka bali boe ma, hambu hatahori esa numa nusa Samaria mai, nesik naa no ndia keledein. Ita basa ngga bubuluk tae, hatahori Yahudir rasiꞌe mete hatahori Samariar, na, ara pui a. Neu hatahori Samaria ia mete-nita hatahori neni foꞌaik naa, boe ma dalen tuda kasian neun. Ana deka-deka mata neu fo nau tulu-fali hatahori naa. Ana tao nalao hinan nara nenik anggor, boe ma ana rose mina neu sara. De ana mbambalu nalololen, ma ana fuan neni ndia keledein lain neu. Boe ma ana noon neni kota neu. De ana feen leo taak numa uma sesebak, ma nafafaꞌu nalololen.\x + \xo 10:33-34 \xt 2 Israꞌel no Yahuda Tutui Bakahulun 28:15\x* \p \v 35 Neu beꞌe-mai, hatahori Samaria naa, neu bae nakahuluk doi lilo fulak dua\f + \fr 10:35 \ft Dedeꞌa Yunani surak nae, “denari dua”.\f* neu tenu uma sesebak, ma nafada nae, ‘Pake doik ia, fo mafafaꞌu malolole hatahori hedis naa losa ana hai. Mete ma ta dai, na, pake taak papa doin dei. Neu au lenggu fali, dei fo au nggati falik basa papa doin nara.’ ” \p \v 36 Yesus lololen hondak kada naa. Boe ma Ana natane hatahori mana malela hukun naa nae, “Tungga o, na, see ndia ‘toranook’ tebe-tebe soa-neu hatahori neni foꞌaik bebeik kara naa?” \p \v 37 Hatahori naa naselu nae, “Neu ko ndia hatahori fo dalen tuda kasian neun naa.” \p Yesus nae, “Tebe, kaꞌa! Muu leo fo tao tungga.” \s1 Lamatuak Yesus, Martaa ma Maria \p \v 38-40 Basa naa, Yesus no ana nunin nara laꞌo rakandoo reni Yerusalem reu. Boe ma ara tuli numa nggorok esa. Numa naa, hambu kaꞌa-fadik dua, nade Martaa ma Maria. Martaa noke Yesus asa fo sunggu taak nai ndia uman. De ara leo taak numa naa. \p Neu Yesus nanggatuuk, fo nanori hatahorir, boe ma Martaa mbute-mue no nafafaꞌu nanaꞌa-nininuk nai mamana dode-nasuk. Tehuu fadin Maria, nanggatuuk deka Yesus ein, fo nenene kokolan. Doo-doo faa, boe ma Martaa maso neu de unggu-remu mbali Yesus nae, “Papa, ee! Talo bee! Au mbute-mue alan seli afafaꞌu nanaꞌa-nininuk, naa te au fading kada nanggatuuk pasi-pasi nai ia. Tulun dei! Madenun fo ana sou au faa dei nai mamana dode-nasuk!”\x + \xo 10:38-40 \xt Yohanis 11:1\x* \p \v 41 Tehuu Lamatuak Yesus naselun nae, “Maꞌa, Maꞌa, ee! O ia, mbute-mue duduꞌa kada mata-matak kara. \v 42 Malole, tehuu hatematak ia hambu matak esa belin lenak bali. No Maria nanggatuuk nenene Au Dedeꞌa-kokolang, ana tengga nala hata fo neulauk mateꞌen ena. Hatahori ta bisa leꞌa rala Dedeꞌa-kokolak naa numa ndia mai.” \c 11 \s1 “Manori ai hule-haradoi” \r (Mateos 6:9-13; 7:7-11) \p \v 1 Laꞌe esa, Yesus neu hule-haradoi. Hule-haradoi basa, boe ma Yesus ana nunin esa mai, de noke nae, “Papa! Yohanis Mana Saranik nanori ana nunin nara ena, de ara hule-haradoi ralela. Ai moke fo Papa oo manori ai hule-haradoi boe dei!” \p \v 2 Boe ma Yesus nae, “Malole boe! Hule-haradoi pake netuduk leo iak: \q1 Amak! Amak nadem malalao ndoos. \q1 Naa fo basa hatahorir rakadedemak Amak nadem fo ta neni babanggak naa. \q1 Naa fo Amak dadi Manek soa-neu basa hatahorir. \q1 \v 3 Amak tulun fee ai nanaꞌak mana daik tungga faik. \q1 \v 4 Ai moke-hule fo Amak lilii heni ai sala-singgon nara, \q2 sama leo ai oo lilii heni hatahori salan fo ara taok neu ai boe. \q1 Amak manea fo ai ta tao manggarauk.” \p \v 5-6 Boe ma Yesus fee nenorik tamba neu sara laꞌe-neu huhule-haradoik. Ana pake lololek nae, “Taon neu leo fati ladak, hambu tia-laik numa dae dook mai, fo ana sunggu taak nai o umam. Tehuu o ta hambu hata esa boe na, fo feen naꞌa-ninu. Boe ma o muni o nonoom laen esa uman muu, fo hule nasi-nasi numa dea mai mae, ‘Kaꞌa, ee! Fee taak au roti balok telu dei. Huu au hambu fuik nai uma, tehuu ai ta raꞌu ndaa hata esa boe na ia! Kaꞌa, tulun dei! Kada balok telu a boe! Dei fo au nggati!’ \p \v 7 Mete te o nonoom naa naselu nae, ‘Kaꞌa boe oo! Hatahori sunggu seli ena, tehuu kaꞌa mai fafae bali! Lelesur neni nggoe nisak kara ena, ma! Kakanak kara sunggu seli ena. Boso mamanasa, ee! Laꞌe esa bali dei kaꞌa!’ \p \v 8 Leo mae talo naa oo, tehuu masaneda matalolole boe. Leo mae hatahori naa ta nambadeik fo fee o, nahuu o, ndia nonoon, de mete ma o kada moke makandoo, neu ko ana nambadeik fo fee o. \p \v 9 Leo naak oo soa-neu hule-haradoik boe. \q2 Moke-hule makandoo neu Manetualain; \q3 neu ko Ana fee. \q2 Sangga makandoo; \q3 neu ko Ana natudu dalak. \q2 Manggou makandoo; \q3 neu ko Ana soi lelesu. \p \v 10 Basa hatahori mana noke nakandoo neu Manetualain, neu ko simbo. Mana sangga nakandoo, neu ko hambu. Mana nanggou nakandoo, neu ko Ana soi lelesu. \v 11 Hena ei duꞌa sudik kana! Hambu nai bee amak esa, mete ma anan noke iꞌak, na, ana feen mengge? \v 12 Do, anan noke manu tolo, na, ana feen kurak? Ta bisa leo naak, hetu? \v 13 Hatahori dae-bafok, memak numa netehuun mai manggarauk. Tehuu ei Amam manai nusa tetuk do inggu temak naa, netehuun neulau ndoos. Dadi mete ma hatahori dae-bafok manggarauk matak leo kada ei ia, hii fee hata fo neulauk neu ei anam mara, hata-bali Amak! Ana ta fee kada hata fo ei toꞌa, tehuu lenak bali, Ana fee Ndia Dula-dale Malalaon neu hatahorir fo mana noke-hule neun.” \s1 Lamatuak Yesus ta pake nitur malanggan koasan \r (Mateos 12:22-30; Markus 3:20-27) \p \v 14 Laꞌe esa, Yesus husi kalua heni nitu numa hatahori nggoak esa mai. Boe ma hatahori naa mulai kokolak nala nasafali. Hatahorir maruma naa, heran bali-bali. \v 15 Tehuu hambu ketuk rae, “Memak, Ana bisa husi heni nitu! Te Ana hambu koasa numa nitur malanggan mai fo ndia Balsebul na.”\x + \xo 11:15 \xt Mateos 9:34; 10:25\x* \p \v 16 Hatahori laen nara rae sangga soba Yesus. Boe ma ara roken fo Ana tao tanda heran esa bali natudu neu sira nae, memak Ndia koasan numa Manetualain mai.\x + \xo 11:16 \xt Mateos 12:38; 16:1; Markus 8:11\x* \p \v 17 Tehuu Yesus bubuluk memak sira ute manggaraun nara. De Ana kokolak nae, “Mete ma nai nusak esa, rau-inggun nara rahuur-ratofak, neu ko nusak naa nakalulutu. Leo naak oo, mete ma nai uma esa dale, uma isin nara leo-laꞌo ro kada rareresi esa no esa, na, neu ko uma-loo naa, tetu-teman ta ena boe! \v 18 De mete ma nitur hii kada rahuur, ma esa husi esa, na, sira malanggan ta bisa toꞌu parenda nala dook ka ena bali! Dadi ta maso nai duduꞌak, mete ma ei mae, Au pake nitur koasan fo husi nitu bali! \v 19 Masaneda, ee! Ei hatahorim mara oo, ralela husi nitu boe. Ara pake nitu koasan, do? Taa, hetu! Dadi ei boso kokolak sadi ndaa mae, Au pake nitu koasan fo husi-mbuu nitu. Dei fo ei hatahori heli-helim mara ndia raketu rae, hata fo ei makasasaꞌek salak naa, sala. \v 20 Tehuu mete ma tebe-tebe Au husi-mbuu nitu pake Manetualain koasan, na, natudu nae, Manetualain parenda-koasan nai ei idu-matam ena. Nai ia ena, tehuu nok bali ei ta bubuluk. \p \v 21 Mete ma hatahori kalakak esa pake tee-tande kii-konak fo nanea natalolole ndia uman, neu ko basa ndia hata-heton, lino-lendek. \v 22 Tehuu neu ko hambu esa barakain lena heni ndia mai nasenggin, ma ndondo neni hatahori naa tee-tanden nara. Basa boe ma ana huru neni hatahori naa hata-heton nara fo ana babaꞌe neu ndia ana nunin nara. Doo basa ia ena, hatahori kalakak naa namahena neu ndia tee-tanden. Tehuu hatematak ia ana ta namahena neu tee-tandek kara ena bali.\f + \fr 11:22 \ft Tungga hatahori malelak laꞌe-neu Susura Malalaok, “hatahori kalakak” nai ia, ndia nitur malanggan. Ma “mana barakain lena heni numa ndia mai”, ndia Lamatuak Yesus.\f* \p \v 23 Masaneda matalolole! Hatahori fo ta mana mabua-aok esa no Au, ndia naa, Au musung. Ma hatahori fo ta mana tulun Au ue-osang, na, ndia naa, kada nakalulutu bua-aok.”\x + \xo 11:23 \xt Markus 9:40\x* \s1 Nitu nae fali neni ndia mamana raan neu \r (Mateos 12:43-45) \p \v 24 Yesus kokolak tamba bali nae, “Neu ita husi nitu kalua numa hatahori esa mai, na, ana neni mamana nees neu fo sangga mamana hahae aok. Huu ana ta hambu mamana mandaak, boe ma ana duꞌa nae, ‘Aweꞌ! Ta hambu mamanak talo ia, de malole lenak au fali uu leo nai hatahori bakahuluk naa.’ \v 25 Boe ma ana fali, de natonggo no mamanak naa, neni sapu-saa laok ma nefafaꞌu neulauk ena. \v 26 De nitu naa neu noke ndia nonoon hitu, manggaraun lena ndia bali. Boe ma basa sara reu leo rai hatahori naa, de ara nggafu feen. Dadi hatematak ia, hatahori naa masodan hambu sosoek lenak bali.” \s1 See ndia mauan lenak \p \v 27 Neu Yesus bei kola-kola no hatahori noꞌuk kara raa, inak esa numa naa eki nae, “O inam mauan seli, nahuu ana ndia bonggi nala O, ma ana nasusu O!” \p \v 28 Yesus naselu nae, “Tebe, mama! Tehuu mana mauan lenak bali, ndia hatahori mana pasa ndiꞌi doon fo nenene Manetualain Dedeꞌa-kokolan ma tao tunggan!” \s1 Hatahorir roke Lamatuak Yesus natudu bukti dei! \r (Mateos 12:38-42) \p \v 29 Neu Yesus bei kola-kola, rea rakarumbu reu eko-feo rala Yesus. Boe ma Ana mulai kokolak nae, “Hatahori tembo-tanak ia, soa tao kada manggarauk. Ara kada roke taa-taa fo Au tao tanda heran fee sara, fo ara bubuluk Au ia, tebe-tebe Lamatuak hatahorin. Naa te, lele uluk Lamatuak fee tanda heran neu sara tungga Ndia mana toꞌu dedeꞌan Yunus. Naa, dai ena. \v 30 Lele uluk Yunus nafada hatahorir marai kota Niniwe nae, ara muste sale dalen do tuke tein nara dei. Hata fo dadi neu Yunus ndia lele uluk, dadi tanda soa-neu sara nae, Manetualain ndia nadenun. Leo naak oo, soa-neu Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik boe. Au mai afada ei, fo ei muste sale dalem do tuke teim mara dei. Ma hata fo dadi nai Au, neu ko dadi neu tanda soa-neu hatahori tembo-tanak ia nae, memak Manetualain ndia nadenu Au.\x + \xo 11:30 \xt Mateos 16:4; Markus 8:12; Yunus 3:4\x* \p \v 31 Neu ko neu dae-bafok fai mateꞌen, Lamatuak nambariik dadi neu Mana Maketu-maladi Dedeꞌak, mete te mane inak numa kona mai, nasoda fali fo dadi neu sakasii. Ana dedeu liman fo nakasasaꞌek salak neu ei basa ngga mana masodak hatematak ia nae, ‘Ei basa ngga iar, nggoa bebek kara!’ Huu lele uluk mane inak naa numa dook ka mai, fo mete-nita no mata heli-helin manek Soleman malelan. Naa te hatematak ia, hambu Hatahori nai ei talada heom, ta neni babanggak lena heni manek Soleman. Tehuu ei ta nau tao matak neun faa boe na!\x + \xo 11:31 \xt 1 Mane-manek kara 10:1-10; 2 Israꞌel no Yahuda Tutui Bakahulun 9:1-12\x* \v 32 Ma ta kada ndia mesa kana! Mete te hatahori ruma Niniwe mai, ara oo rambariik fo dedeu ei mana masodak hatematak ia boe rae, ‘Ei basa ngga, nggoa bebek kara!’ Ara kokolak talo naa, huu fai bakahulun neu Yunus neu nafada Manetualain hihii-nanaun neu sara, boe ma ara sale dalen do tuke tein nara memak kana. Naa te hatematak ia, Hatahori ta neni babanggak lena heni Yunus nai ei talada heom, tehuu ei ta nau sale dalem do tuke teim mara faa boe na!”\x + \xo 11:32 \xt Yunus 3:5\x* \s1 Masoda manggaledok \r (Mateos 5:15; 6:22-23) \p \v 33 Yesus tuti kokolan bali nae, “Hatahori dede lambu tiꞌoek, boe ma ana mbedan neu mamana demak, mita fo ana tao manggaledo kama naa, soa-neu basa hatahori mana maso reni naa reu. Ta hambu hatahori dede lambu, boe ma tatanan pake ure dae fo nafuni nisan.\f + \fr 11:33 \ft Susura dedeꞌa Yunani ketuk ta surak, rae, “basa de tatanan no lembaneu”.\f* Naa, sosoan taa!\x + \xo 11:33 \xt Mateos 5:15; Markus 4:21; Lukas 8:16\x* \v 34 Ei matam oo sama leo lambu boe. Ana tao manggaledo ei dalem. Mete ma matak kiu-habu, na, hatahori mete hata a mesan no dale manggarauk. Tehuu mete ma matak manggaledo, na, hatahori mete hata a mesan no dale malole. \v 35 Tao tetebe fo manggaledok manai ei dalem naa, saꞌan lenak bali, sama leo ledo saꞌan. Manggaledok manai ei dalem naa, boso sama leo bulan saꞌan fo fee mete-tita kada saꞌon. \v 36 Mete ma ei dalem manggaledok, losa ta hambu makiuk nai buꞌuk faa boe na, neu ko ei masodam oo basa-basan manggaledok boe, nok bali hambu lambu moꞌok tao manggaledo ei masodam boe.” \s1 Lamatuak Yesus nahara berak neu hatahori Yahudi malangga anggaman nara \r (Mateos 23:1-36; Markus 12:38-40) \p \v 37 Yesus kokolak basa, boe ma hatahori esa numa partei anggama Farisi mai, noken fo neu naꞌa nai ndia uman. Losa naa, boe ma Yesus maso uma dale neu, de nanggatuuk neu mei nanaꞌak. \v 38 Tehuu tenu uma heran mete-nita Yesus naꞌa, ma ta nafui oe nakahuluk, tungga hatahori Farisi hohoro-lalanen. \p \v 39 Boe ma Yesus nafadan nae, “Ei hatahori Farisir, ta hohoꞌak kara! Ei toꞌu mahere ei anggaman hohoro-lalanen! Ei masaneda tao malalao pinggak ma nggalas dean losa nanggadilak, tehuu ei ta masaneda tao malalao ei dale manggenggeom naa, fo manggarauk ma bare-naꞌom seli! \v 40 Nggoa bebek kara ein, ee! Boso lilii-ndondou. Manetualain ndia adu manai dea. Ana oo, ndia adu manai dale boe. \v 41 Tehuu malole lenak ei fee hatahori kasian nara numa hata fo ei maenam, mita fo ei bisa dadi miu lolo-laok nai Manetualain matan. \p \v 42 Hatahori Farisir ein, ee! Neu ko ei hambu sosoek! Laꞌe-neu fee Manetualain babaꞌek esa numa salahunu mai, ei soa kada reke basa-basan, moꞌo-kadiꞌik. Losa ei bumbu-fani kadiꞌi anan numa osi mai oo, ei reke no lutuk boe! Tehuu ei ta hosek matak bee fo nenenin lenak. Laꞌe-neu dedeꞌa susuek neu Manetualain, ma dedeꞌa ta mbeu seserik, ei lilii heni sara! Memak ita muste fee takandoo Manetualain babaꞌen, tehuu boso lilii-ndondou hata fo manenenin lenak kara.\x + \xo 11:42 \xt Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 27:30\x* \p \v 43 Neu ko ei hambu sosoek! Ei soa sangga mamanak bee fo neulaun lenak nai uma huhule-haradoik dale, ma soa sangga hada-horomatak nai rea mamanan nara. \p \v 44 Neu ko ei hambu sosoek! Ei nok bali rates fo daen natetu ena. Hatahorir laꞌok resik naa, tehuu ara ta bubuluk rae, nai naa hambu rates, nahuu rates bafon laok, naa te nai dale kabook. Tehuu tungga ita dala-hadan, na, hatahori mana tabu laꞌe rates tao nanggenggeo ndia ao heli-helin, de ta nandaa neni uma huhule-haradoik neu. Ei hatahori Farisir sama leo rates naa! Mete numa dea mai, na, nok bali ei lao ndoos sara ia. Tehuu nai ei dalem dale sofek no kaboo mburuk kara.” \p \v 45 Hambu hatahori malela dedeꞌa hukun Yahudi esa numa naa, nggado laik Yesus kokolan nae, “Papa Meser! Papa kokolan bebeik kara ia, ndee laꞌe ai boe!” \p \v 46 Boe ma Yesus balan nae, “Tebe! Ei mana malela dedeꞌa hukun Yahudir, naa fo ei oo, hambu sosoek boe! Ei ta tulu-fali hatahori ma ta tao mambadaku sira leleo-lalaꞌon nara, tehuu boe kada tao makasususak kasa no ei anggamam hohoro-lalanen kamaberan. Ma ei fee hatahori lemba-rasaa ei hohoro-lalanem mata-matak kara. Tehuu ei oo ta soba lemba sou mala berak naa no kada lima kukuk esa boe! \p \v 47 Neu ko ei hambu sosoek! Ei mbute-mue mia lutu tutuus fee Manetualain mana toꞌu deꞌan nara lele uluk fo fee hada-haromatak neu sara. Naa te ei bei-baꞌim mara mesa kasa ndia rakanisa mana toꞌu dedeꞌak kara raa! \v 48 Ei oo, eik esa mia ei bei-baꞌim mara raa boe. Ara timba heni Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara ma rakanisa sara. Basa de, ei lutu tutuus fee mana toꞌu dedeꞌak kara raa, fo dadi tanda mae, ei oo mbeu tungga ei bei-baꞌim mara boe. \v 49 Huu naa de Manetualain fo mana bubuluk basa-basan, kokolak nita nae, ‘Neu ko adenu Au mana toꞌu dedeꞌang ma nedenuk laen nara, fo reni hatahori Israꞌel asa reu. Basa boe ma hatahorir raa tuni-ndeni rakamiminak ketuk ma rakanisa ketuk.’ \p \v 50-51 Hatahori mana masodak hatematak ia, muste lemba-nasaa nala neselu-netaan, numa hatahori fo mana makanisa Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara mai ena. Naa, reken numa Manetualain adu dae-bafok ia mai, mulai numa Habel mamaten mai losa bakadeak mateꞌen, Sakaria. Ndia naa, ndia hambu nekenisak numa mei tunu-hotuk, ma Kama Malalaok taladan nai Manetualain Uma Huhule-haradoi Ina-huun. Ei oo, lemba-masaa mala sira huku-dokin naa boe!\x + \xo 11:50-51 \xt Tutui Makasososak 4:8; 2 Israꞌel no Yahuda Tutui Bakahulun 24:20-21\x* \p \v 52 Ei mana malela dedeꞌa hukun Yahudir ein, ee! Neu ko ei hambu sosoek! Ei toꞌu nggoek fo bisa soi lelesu fo hatahorir ralela no malole Manetualain hihii-nanaun. Tehuu ei ta maso naa miu. Manggaraun lenak bali, ei mamanggenggee hatahorir fo boso maso naa reu!” \p \v 53-54 Neu Yesus kokolak nateꞌe, boe ma meser anggama ro hatahori Farisir lurin. Mulai numa faik naa neu, ara soa ratane mata-matak kara fo rae ike ratutudak kana. Ara duduꞌa taa-taa sangga dalak de rala harak fo tao dedeꞌak roon. \c 12 \s1 Manea aom mara fo boso tungga hatahori Farisir dea-matan \r (Mateos 10:26-27) \p \v 1 Faik naa, hambu hatahori rifun hida naa, ara mai rae nenene Yesus. Ara laꞌok raseseti ma rakarumbu rala Yesus. Boe ma Ana kokolak nakahuluk no ana nunin nara nae, “Manea aom mara fo boso tungga hatahori Farisir dea-matan. Te ara soa kokolak laen, tao laen.\x + \xo 12:1 \xt Mateos 16:6; Markus 8:15\x* \v 2 Ara tao nok bali sira neulauk, tehuu sira dea-matan naa, neu ko neni nitak. Basa hata fo nefunik hatematak ia, neu ko neni nitak.\x + \xo 12:2 \xt Markus 4:22; Lukas 8:17\x* \v 3 Hata fo ei kokolak no nefufunik hatematak ia, neu ko hatahorir ramanene sara ledo-ledo. Hata fo ei kutu-nuꞌu nai kama dale, neu ko hatahorir kokolak kasa rahere nai hatahori noꞌuk ka matan.” \s1 Hatahori dae-bafok belin nai Manetualain matan \r (Mateos 10:28-31) \p \v 4 Yesus kokolak tamba nae, “Ana nggara ein! Boso bii-mamataꞌu mete ma hatahorir rae tao risa ei. Ara bisa tao risa kada ei ao-mbaam, tehuu ta bisa tao hata-hata neu ei samanem. \v 5 Au sangga afada ae, ei muste mamataꞌu neu see. Ei muste mamataꞌu neu Manetualain. Ana ndia bisa tao nisa, ma piru heni ei meni aꞌi mbila ta kala matek dale miu. De Ndia ia, ndia ei muste mamataꞌun tebe-tebe. \p \v 6 Ei duꞌa sudik kana, mbui litik belin baꞌu hata? Belin baꞌu anak ka, hetu?! Mbuik lima belin seen dua, hetu ma! Leo mae talo naa, tehuu Manetualain ta lilii heni esa boe na. \v 7 Leo naak oo, Manetualain tao matak neu ei boe. Ana bubuluk no tetuk, ei langga bulun dook hida nai ei langgam mara. Dadi ei hae mamataꞌu, nahuu Manetualain timba-tai nala ei belim lena heni basa mbui litik noꞌuk kara raa.” \s1 Boso mae manaku Lamatuak Yesus \r (Mateos 10:32-33; 12:32; 10:19-20) \p \v 8 Basa de Yesus kokolak bali no Ndia ana nunin nara nae, “Pasa ndiꞌi doom mara matalolole! Mete ma hambu hatahori ta mae manaku Au nai hatahori noꞌuk ka matan nai dae-bafok ia, neu ko Au oo, ta mae manaku sana nai Manetualain atan nara matan nai nusa tetuk do inggu temak boe ae, ndia ia Au hatahoring. \v 9 Tehuu mete ma hambu hatahori kokolak nai hatahori dae-bafok matan nae, ndia ta nalela Au, neu ko Au oo, kokolak nai Manetualain atan nara matan nai nusa tetuk do inggu temak boe ae, Au ta alela sana. \p \v 10 Au ia, Hatahori Dae-bafo Isi-isik. Mete ma hambu hatahori kokolak nakabobook Au nade maloleng, na, Manetualain bei sadia lilii heni ndia salan naa. Tehuu mete ma ana kokolak nakabobook Manetualain Dula-dale Malalaon nade malolen, Manetualain ta lilii ndia salan naa.\x + \xo 12:10 \xt Mateos 12:32; Markus 3:29\x* \p \v 11 Neu hatahorir leꞌa reni ei meni mamana parisa dedeꞌa anggamar miu, do meni hatahorir mana parendar miu, nahuu ei mamahere neu Au, ei hae mamataꞌu masalaꞌe aom mara talo bee. \v 12 Neu ko faik naa oo, Manetualain Dula-dale Malalaon nanori ei dedeꞌa deꞌek fo nandaa no maselu mbali sara boe.”\x + \xo 12:12 \xt Mateos 10:19-20; Markus 13:11; Lukas 21:14-15\x* \s1 Tutuik hatahori kamasuꞌik fo nggoa bebek \p \v 13 Basa boe ma hatahori esa numa hatahori noꞌuk kara raa mai natane Yesus nae, “Papa Meser! Tulun madenu au kaꞌang fo baꞌe ai aman pusakan no au dei.” \p \v 14 Tehuu Yesus naselun nae, “Heeh! See ndia soꞌuk Au dadi Mana Maketu-maladi Dedeꞌak fo aketu ei dua ngga dedeꞌam matak leo naak naa?” \p \v 15 Boe ma Yesus kokolak no basa hatahori noꞌuk kara raa nae, “Ei muste besa-besa fo boso miꞌa mata lenak. Huu hata-heto noꞌuk ka oo, ta neni fee masoda lino-lendek boe.” \p \v 16 Basa boe ma Ana tui lololek esa nae, “Hambu hatahori kamasuꞌik esa, osin buna-boan noꞌun seli. \v 17 Losa basa nggudang mamana mbembedak sofen seꞌe-seꞌe ena, de ana ta bubuluk tao talo bee bali. \v 18 Boe ma ana naketu nae, ‘Au nau tao talo kada ia! Au ofe heni nggudang raak kara iar, fo ambaririik seluk moꞌon lenak bali, dei fo au ahinda osi isin ma basa suꞌi-betes laen nara reu naa. \v 19 Mete ma talo naa ena, na, dei fo au kokolak ua au aong ae, “Wee! Nggudang sofek ena! Nanaꞌak dai ena fo muꞌa losa teu-teuk kara. De muꞌa-minu malada-malada, ma ndae betok eim fo setelele leo!’ ” \v 20 Tehuu Manetualain nafada neun nae, ‘Woi! Nggoa bebek, ee! Leꞌodaen ia oo, o mate boe. De see ndia soa basa o nggudang naa isin lalaꞌen, ee?’ \p \v 21 Dadi talo ia! Hatahori bisa naduduru hata-heto noꞌun seli nai dae-bafok ia soa-neu ndia ao heli-helin, tehuu nai Manetualain duduꞌan, ndia ia hata taak, nahuu ana ta malole no Manetualain.” \s1 Mamahere neu kada Manetualain \r (Mateos 6:25-34) \p \v 22 Basa de Yesus nanori tamba neu Ndia ana nunin nara nae, “Ei hae masambute mia masodam mara tungga faik laꞌe-neu mae miꞌa hata, do, pake hata. \v 23 Huu ita masodan ia, neulaun lena heni hata fo ita taꞌa, ma hata fo ita pake. \v 24 Mete sudik mbui kaa nggeok kara! Ara ta sele-tande, ta ketu-koru, ta raena soka-pole fo rahinda nanaꞌak, tehuu Manetualain nakaboi sara. Mete ma talo naa, neu ko Ana oo bisa nakaboi ei boe, nahuu Ana timba-tai nala ei belim mara lena heni mbuik kara raa. \v 25 Mete ma hatahori nambariik nasare titiro, boe ma ana kada nasambute no ao heli-helin, nai rarain ana bisa tao nambanaru ndia teu-fain, do taa? Ta bisa! \v 26 Dadi mete ma ei masambute mia kada dedeꞌa kadiꞌi anak leo naak, ta neni nanalak hata esa boe na, talo bee de ei bei mae masambute mia dedeꞌa moꞌok kara bali? Nanalan hata? \p \v 27 Mete sudik bungga fuir. Ara ta raue osi-lutur, ma ta tenu-lolo. Tehuu manek Soleman bua-loꞌan neulaun lenak oo ta bisa lena heni bungga fuir naa lolen boe.\x + \xo 12:27 \xt 1 Mane-manek kara 10:4-7; 2 Israꞌel no Yahuda Tutui Bakahulun 9:3-6\x* \v 28 Huu Manetualain nakaboi naꞌu kadiꞌi anak fo sosoan taa, fo mana nasoda kada faik ia, boe ma beꞌe-mai maten, fo hatahori nggarin neni aꞌi dale neu. Mete ma leo naak, Ana oo bisa nakaboi-nasamao ei fo belim mara lena heni naꞌu naa boe. Dadi tao hata de ei ta tai-mamahena neu Manetualain tebe-tebe? \v 29 Leo naak oo ei hae masambute laꞌe-neu nanaꞌa-nininuk boe. Huu neu ko Manetualain ndia koladu. \v 30 Hatahorir fo ta mana tai-ramahena neu Manetualain, ara raue-osa fafandek lima-ein nara fo koladu basa matak kara raa. Tehuu eir ia, boso talo naa, nahuu Amam manai nusa tetuk do inggu temak bubuluk basa hata fo ei toꞌa. \v 31 Mete ma ei makalalaꞌok makahuluk Manetualain ue-osan, neu ko Ana koladu basa matak kara iar fee ei.” \s1 Mahinda hata-heto nai nusa tetuk do inggu temak \r (Mateos 6:19-21) \p \v 32 Basa de Yesus tuti seluk kokolan nae, “Ei sama leo bibi lombo bubua anak esa, fo ta raena barakaik faa boe na. Tehuu hae mamataꞌu! Ei Amam manai nusa tetuk do inggu temak naa, Mane Ina-huuk. Hata fo Ndia enan, Ana feen neu Ndia ana susuen nara no nemehokok. \v 33 Dadi miu seꞌo heni basa ei bua-baꞌum mara, basa, na, doin nara miu babaꞌe fee hatahori hata taak kara. No dalak naa, ei mahinda hata-heto nai nusa tetuk do inggu temak, mamana lino-lendek ma matea ndoos. Naꞌo manu-meo ta bisa maso neu namanaꞌo nala sara. Lafo-iꞌinggir oo ta bisa raꞌa rakalulutu sara boe. \v 34 Masaneda matalolole! Ei hata-hetom nai bee, na, ei dalem oo nai naa boe.” \s1 Hatahori neondak fo mana nahani a naono-lalau hatu-leledon \p \v 35-36 Yesus kokolak bali nae, “Hatu-leledon ei muste mahani a fo maono-lalau neu Manetualain. Sama leo hatahori neondak beꞌe nahani tenu uma fali numa feta kabin mai. Mete ma tenu uma dedelu lelesu, na, ana bisa soin no lai-laik.\x + \xo 12:35-36 \xt Mateos 25:1-13; Markus 13:34-36\x* \v 37 Neu tenu uma fali ma mete-nita hatahori mana maue-osar rahani a talo naa, neu ko ara raua. Neu ko tenu uma natudu dale susuen neu sara. Ana pake hatahori mana maue-osar bua-loꞌan nara, boe ma neu naono-lalau hatahori mana maue-osar raa no nanaꞌa malada-malada. \v 38 Hatahori mana maue-osar raa memak raua, nahuu ara raono-lalau tenu uma no malole. Leo mae tenu uma mai liꞌu hida a mesan, fati ladak do, lole mbilak, ara rahani a taa-taa. \p \v 39 Duꞌa matalolole! Mete ma tenu uma bubuluk no tetuk liꞌu hida naꞌo manu-meo nae mai, neu ko ana ta fee lelak fo naꞌo manu-meo foꞌai ndia uman. \v 40 Dadi ei muste mahani a taa-taa, te ta hambu hatahori esa boe na bubuluk no tetuk faik bee, Hatahori Dae-bafo Isi-isik nae fali mai.”\x + \xo 12:40 \xt Mateos 24:43-44\x* \s1 Ana nunik dale mahanik, ma ana nunik dale ta mahanik \r (Mateos 24:45-51) \p \v 41 Boe ma Petrus natane Yesus nae, “Papa Meser! Papa lololen bebeik kara ia, laꞌe kada ai mesa ngga do laꞌe basa hatahorir?” \p \v 42-44 Yesus naselu nae, “Lololek naa laꞌe-neu basa hatahorir fo mana tao sama leo malanggan mana koladu, fo mana malela koladu no dalen mahanik soa-neu ndia malanggan. Neu ko ndia malanggan soꞌuk kana fo dadi mana baꞌe nanaꞌak fee hatahori mana maue-osa laen nara. Mete ma ana manggate tao tungga ndia uen talo naa, mae malanggan mai neu faik bee a mesan, tehuu ana soa tao hata no tetuk. Boe ma ana hambu nanalak, nahuu ndia malanggan neu ko soꞌuk kana fo koladu basa hata-heton lalaꞌen. \p \v 45 Tehuu sosoek mete ma malanggan mana koladuk naa, mulai duꞌa nae, ‘Mete te tou lasik dook ka dei fo ana fali.’ De ana mulai poko-femba hatahori mana maue-osa laen nara, touk ma inak. Boe ma ana nanggatuuk naꞌa-ninu no nemehokok losa mafu. \v 46 Tehuu faik esa, neu malangga mana koladuk naa ta meda nala sana, nggengger neuk ka, ndia malanggan fali. Neu malanggan bubuluk dedeꞌa matak naa, boe ma ana poko-femban tutik kana. De ana husi henin, fo ana simbo nala babaꞌen nai deak sama-sama no hatahori fo dalen ta mahanik tungga ndia malanggan hihiin. \p \v 47 Hatahori mana maue-osa fo bubuluk ndia malanggan hihiin, tehuu ta sadia tao tungga, do ta nau tao tungga, neu ko hambu hukun berak. \v 48 Tehuu hatahori mana maue-osa fo naue sala, nahuu ana ta bubuluk ndia malanggan hihiin, neu ko ana hambu hukun ta berak. Hatahori fo mana simbo noꞌuk, ndia babalan oo noꞌuk boe. Hatahori fo mana simbo ue-osa moꞌok, ndia neselu-netaan oo moꞌok boe.” \s1 Lamatuak Yesus nenorin bisa tao nala hatahorir esa laban esa \r (Mateos 10:34-36) \p \v 49 Yesus tuti seluk kokolan nae, “Au mai fo tada feꞌe Au hatahoring numa hatahori laen mai nai dae-bafok ia. Naa, sama leo hatahori pake aꞌi fo hotu heni dafuk. Au hihiing naa, mete fo aꞌi naa mulai mbila nai basa mamanak ena. \v 50 Tehuu Au muste lemba-asaa ala doidoso berak akahuluk. Neu ko Au doidoso tebe-tebe losa Au uen basan ena dei.\x + \xo 12:50 \xt Markus 10:38\x* \v 51 Ei duꞌa mae, Au mai uni mole-damek nai dae-bafok ia, do? Taa! Au mai fo tao ala hatahorir rahuur rasimbo bafak, ma tao hatahorir rabingga-baꞌek, nahuu Au nenoring. \v 52 Numa hatematak ia neu, hatahori ratoranook kara rabingga-baꞌek. Nai nufaneluk esa dale, telu laban dua, dua laban telu. \q1 \v 53 Ama bonggik laban ana bonggin; \q2 ana bonggik laban ama bonggin. \q1 Ina bonggik laban ana bonggin; \q2 ana bonggik laban ina bonggin. \q1 Ari-inak laban feto-feun; \q2 feto-feuk laban ari-inan.”\x + \xo 12:53 \xt Mika 7:6\x* \s1 Tadu-tanda matalolole fai susa-sonak tanda-tandan nara \r (Mateos 16:2-3) \p \v 54 Boe ma Yesus kokolak no hatahori noꞌuk kara raa nae, “Mete ma ei mete-mita sosoꞌak katek ka nai buꞌun muri, ei mae, ‘Ia tanda nae, udan sangga mai ena.’ Memak tebe leo naak. \v 55 Mete ma ani konak fuu mai, na, ei mae, ‘Ia tanda nae, faik ia katobi ndoos!’ Memak tebe leo naak. \v 56 Woi! Ei hatahori dae-bafok mana dea-matak fo kokolak laen, tao laen! Ei tadu-tanda malela dae-inak ia tungga fai hanas ma fai oe faak lalalin hihiin. Tehuu tao hata de ei ta nau malela Manetualain hihii-nanaun nai hatematak ia?” \s1 Mole-dame mia ei musum mara \r (Mateos 5:25-26) \p \v 57-58 Yesus kokolak tamba nae, “Mete ma ei madedeꞌa, na, tao hata de ta bisa maketu aom bee ndia ndaa! Malole lenak koladu fo mole-dame dei! Boso losak ei miu nai mana maketu-maladi dedeꞌak matan ena, boe ma ana naketu fo fee ei maso bui. \v 59 Mete ma talo naa, neu ko ei ta bisa kalua, losa bae maketu basa ei hutam mara fo mana maketu-maladi dedeꞌak naketu basak naa.” \c 13 \s1 Laꞌo ela leleo-lalaꞌo manggarauk, fo tungga falik Manetualain hihii-nanaun \p \v 1 Faik naa, hambu hatahori nafada Yesus nae, nggubenor Pilatus nakanisa hatahori Yahudi hida maruma Galilea mai, neu ara reni tunu-hotuk numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk nai Yerusalem. \v 2 Yesus namanene nala naa, boe ma Ana natane nae, “Ndondoon naa tungga ei duduꞌam, na, hatahori neni nekenisak kara raa salan nara moꞌon lena heni basa hatahori Galilear laen? Huu naa de ara hambu hukun mates, do? \v 3 Taa! Tehuu mete ma ei ta laꞌo ela ei leleo-lalaꞌo manggaraum mara, fo tungga falik Manetualain hihii-nanaun, neu ko ei oo hambu nekelulutuk sama leo sira boe. \v 4 Boe ma talo bee bali no hatahori kasalahunu faluk fo mana matek kara, huu manara manai Siloam ndefa henin de tuni nala sara, ndia fai maneuk kara naa? Salan nara moꞌon lena heni basa hatahorir marai Yerusalem, do? \v 5 Taa! Tehuu mete ma ei ta laꞌo ela ei leleo-lalaꞌo mana puta-paik fo tungga falik Manetualain eno-dalan ndoon, neu ko ei oo hambu nekelulutuk leo sira boe.” \s1 Ai huuk ta mana maboak, sama leo Manetualain hatahorin fo ta naena buna-boak \p \v 6 Basa boe ma Yesus fee lololek esa nae, “Hambu hatahori esa naena ai huuk esa\f + \fr 13:6 \ft Dedeꞌa Indonesia dedeꞌa deꞌek ‘ai kaak’ numa dedeꞌa deꞌek Yunani mai, \ft \+it sukē\+it*. Tehuu Susura Malalaok natudu ai huuk esa nai naa, hatahorir rasiꞌe raꞌa boan. Nai Indonesia dulu, hatahorir ta raꞌa ‘ai kaak’ boan. De ‘ai kaak’ manai Susura Malalaok dedeꞌa Indonesia, ta sama no ita ai kaan manai ia.\f* nai osin dale. Ana mai taa-taa fo sangga mete sudik ai huuk naa naboa do, beik. Tehuu ai huuk naa, bei ta naboa. \v 7 Basa boe ma ana nadenu ndia mana maue osin nae, ‘Basa teuk telu ia ena, au mai afalik fo sangga ai huuk ia boan, te ta hambu hata esa boe na. Dadi hungga henin leo, te ai huuk ia kada nanala mamana a.’ \p \v 8 Tehuu mana maue osi naselu nae, ‘Papa boso mamanasa. Fee tembo neu ai huuk ia teuk esa bali. Mita fo au dodoꞌi ndule huun, ma fua dae maminak neun, fo doo ain neulau. \v 9 Mete ma teu mana maik ia, ai huuk ia naboa, na, malole. Tehuu mete ma taa, na, neu hungga henin leo.’ ” \s1 Lamatuak Yesus tao nahai ina nggoti mbukuk laꞌe-ndaa fai huhule-haradoik \p \v 10 Laꞌe esa, ndaa no hatahori Yahudi fai huhule-haradoin, Yesus neu fee nenorik numa uma huhule-haradoik. \v 11 Numa naa, hambu inak esa nggotin mbukuk teuk salahunu falu ena, huu nitu tatao-nonoꞌin. Ana ta bisa nambariik no matetuk. \v 12 Yesus mete-nita inak naa, boe ma Ana nanggou nalan, de nafada nae, “Ina, ee! Hatematak ia ina hai ena.” \v 13 Boe ma Yesus ndae liman neu inak naa nggotin. Medak neu ma, nggoti mbukun naa natetu tutik kana. Boe ma ana noke makasi noꞌuk ka ma koa-kio Manetualain. \p \v 14 Tehuu malangga uma huhule-haradoik naa namanasa, nahuu Yesus tao nahai hatahori laꞌe-ndaa fai huhule-haradoik. Boe ma nafada hatahori noꞌuk kara raa nae, “Nai menggu esa dalen hambu fai ue-osa nee. De malole lenak hatahori kamahedik kara mai nai kada fai ue-osar raa, fo sangga hatahori tao nahai sara. Boso mai nai fai huhule-haradoik!”\x + \xo 13:14 \xt Kalua numa Masir mai 20:9-10; Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 5:13-14\x* \p \v 15 Tehuu Yesus naselu neun nae, “Weeh! Hatahori mana dea-matak. Nai fai huhule-haradoik oo ei maue-osa boe, hetu? Ei miu mboꞌi sapir ma keledeir, fo fee sara rinu oe, hetu? \v 16 Inak ia oo Abraham tititi-nonosin sama leo ita boe. Nitur malanggan futu-paꞌa nalan, doon teuk salahunu falu ena. Mete ma Au akamboꞌik kana laꞌe-ndaa fai huhule-haradoik, na, sala, do?” \p \v 17 Yesus musun nara ramanene rala naa, boe ma ara mae. Tehuu hatahori noꞌuk kara raa ramahoko ro Ndia ue-tatao neulaun nara. \s1 Lamatuak Yesus fee lololek laꞌe-neu ai deꞌek fo kadiꞌi anan seli \r (Mateos 13:31-32; Markus 4:30-32) \p \v 18 Boe ma Yesus tuti kokolan bali nae, “Ndondoon naa Au akasasamak Manetualain hatahorin nara sama leo hata, ee? \v 19 Makasososan bei kada hidak ka, tehuu doo-doo boe ma tamba ramanoꞌu. Sira iar, mulai sama leo kada ai deꞌe kadiꞌi anak. Hatahori sele-tanden nai osi dale. Basa boe ma ana mori, de dadi neu ai huu moꞌok. De mbuik kara mai randunu nai ndanan nara.” \s1 Lamatuak Yesus fee lololek laꞌe-neu laru taꞌik \r (Mateos 13:33) \p \v 20 Boe ma Yesus kokolak seluk nae, “Ndondoon naa Au akasasamak Lamatuak hatahorin nara, sama leo hata bali, ee? \v 21 Ana sama leo laru taꞌik, fo inak kara haꞌi ralan de rumun no tarigu saak dua,\f + \fr 13:21 \ft Dedeꞌa Yunani nae tarigu \ft \+it sata\+it* telu. Sata esa, fama te liter salahunu dua. De sata telu, tarigu liter telu hulu nee.\f* fo tao roti noꞌuk ka. Boe ma tarigu naa basa sara kaifuu losa dadi moꞌok, nahuu laru taꞌik baꞌu anak naa. Lamatuak hatahorin nara leleꞌa-nonoren nara oo tamba rambaloa leo naak boe.” \s1 Nusa tetuk do inggu temak lelesun makabiꞌan seli \r (Mateos 7:13-14, 21-23) \p \v 22 Basa naa, Yesus asa mulai laꞌo reni kota Yerusalem reu. Tungga-tungga dalak, Ana tuli ndule kota ma nggorok fo nanori hatahorir. \v 23 Numa mamanak esa, hambu hatahori esa natanen nae, “Papa Meser! Fama te kada hatahori rumak ka ndia bisa hambu masoi-masodak, do?” \p \v 24 Ana naselu nae, “Nusa tetuk do inggu temak lelesun dale neu, makabiꞌak. De maote tebe-tebe fo ei bisa maso tungga naa miu. Hambu hatahori noꞌuk ka rae soba maso, tehuu ta bisa. \v 25 Mete ma tenu uma nggoe lelesu ena, neu ko ei mambariik miu dea fo dedelu lelesu, ma eki moke tulu-falik mae, ‘Lamatuak! Soi lelesu dei!’ \p Tehuu neu ko ana naselu nae, ‘Eir ia, see? Au ta alela ei!’ \p \v 26 Boe ma ei mae, ‘Talo bee de lamatuak ta nalela ai? Ai masiꞌe manggatuuk miꞌa-minu mia lamatuak. Lamatuak oo nasiꞌe fee nenorik nai ai okofoon nara boe.’ \p \v 27 Ma neu ko Ana naselu nae, ‘Au afada bebeik kara ena, au ta alela ei! Eir ia, hatahori fo mana tao kada manggarauk. Malai heok numa ia miu!’\x + \xo 13:27 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 6:9\x* \p \v 28 Mete ma Manetualain naketu-naladi basa hatahorir dedeꞌan nara, neu ko ei kada buꞌi makarereu ma henggu nisim mara. Ei mete-mita baꞌi Abraham, baꞌi Isak, baꞌi Yakob ma Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara, basa sara maso ranggatuuk rai nusa tetuk do inggu temak dale ena. Tehuu ei neni husi henik kara rai kada dea.\x + \xo 13:28 \xt Mateos 22:13; 25:30\x* \v 29 Neu ko hatahori dae-bafok manuma dae-bafok ia buꞌun nara mai, numa ledo toda mai losa ledo tesa; numa kii mai losa kona, ranggatuuk raꞌa-rinu sama-sama rai Manetualain uma mane ina-huun.\x + \xo 13:29 \xt Mateos 8:11-12\x* \v 30 Tanda matalolole matak kara iar: neu Manetualain naketu-naladi basa hatahorir dedeꞌan, neu ko hatahori see fo bakahulun tungga hatahori memeten rae, hatahori kadiꞌi anak, tehuu ana hambu hada-horomata moꞌok. Ma see fo bakahulun rae, ndia hatahori moꞌo-inahuuk, naa te Manetualain taon ndia leo kada hatahori kadiꞌi anak.”\x + \xo 13:30 \xt Mateos 19:30; 20:16; Markus 10:31\x* \s1 Lamatuak Yesus tuda kasian neu kota Yerusalem isi-oen nara \r (Mateos 23:37-39) \p \v 31 Faik naa, hambu hatahori Farisi hida mai rasare Yesus de rafada rae, “Malole lenak Papa Meser makaheok muni mamanak laen muu, huu manek Herodes sangga nae tao nisa Papa.” \p \v 32-33 Boe ma Yesus naselu nae, “Weeh! Tou lasik naa, sama leo kue mana puta-paik. Miu mafadan mae, ‘Au husi nitur ma tao ahai hatahori kamahedik kara faik ia ma beꞌe-mai. Neu bei-nesak, dei fo Au ue-osang basan ena.’ Leo mae talo bee oo, Au bei nau tao ues baꞌu anak bali nai Au lalaꞌong uni Yerusalem uu boe. Huu hatahori Yerusalem mara fo mana soa rakanisa Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara. \p \v 34 Awii, hatahori Yerusalem mara, ee! Eir ia, kada makanisa taa-taa Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara, ma toko makamate nedenuk bee fo nae mai natudu Manetualain eno-dalan soa-neu ei. Laꞌi-laꞌik ka ena Au nau aduduru anea fo lopo-linu ei numa manggarauk mai, nok bali manu ina nau nakarorombo nala anan nara nai lidan dale. Tehuu ei ta nau. \v 35 Hatematak ia Manetualain ta nau tao matak neu ei uma huhule-haradoin bali. Mbila-beinesak te rouk ena. Neu ko ei ta mete-mita Au, losa ei manaku mae, \q1 ‘Manetualain fee babaꞌe-babatik neu hatahori mana mai neni Manetualain naden, \q2 nahuu Manetualain nadenu Ndia ena!’ ”\x + \xo 13:35 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 118:26\x* \c 14 \s1 Lamatuak Yesus tao nahai hatahori laꞌe-ndaa fai huhule-haradoik \p \v 1 Faik esa, ndaa no fai huhule-haradoik, hatahori partei anggama Farisir malanggan esa noke Yesus fo mai naꞌa nai ndia uman. Ana nanggatuuk naꞌa, tehuu hambu hatahorir makun fo sangga mete Ana tao hata laꞌe-ndaa fai huhule-haradoik. \v 2 Faik naa, hatahori esa hambu hedi mbae aok, nanggatuuk numa naa. \v 3 Boe ma Yesus natane neu mana malela hukun Yahudi ma hatahori Farisir mana ranggatuuk raꞌa sama-sama numa naa nae, “Tungga baꞌi Musa hohoro-lalanen, na, bole tao ahai hatahori kamahedik laꞌe-ndaa fai huhule-haradoik, do taa?” \p \v 4 Tehuu ta hambu hatahori esa boe na fo buka bafan. Boe ma Yesus nafaroe hatahori kamahedik naa, de ana hai tutik kana. Basa de Yesus nadenu falik kana. \v 5 Boe ma Yesus natane seluk kasa bali nae, “Mete ma hambu kakanak esa, tuda neni oe matak dale neu laꞌe-ndaa fai huhule-haradoik, ei miu leꞌan dea mai, do taa? Mete ma sapi ndia tuda, ei elan numa naa, do ei leꞌan dea mai? Neu ko ei leꞌan dea mai. Naa sosoa-ndandaan nae, ei tao ue-osa naa ena, hetu!”\x + \xo 14:5 \xt Mateos 12:11\x* \p \v 6 Ara ramanene Yesus kokolak talo naa, tehuu ta hambu esa boe na fo bisa naselu mbalin. \s1 Boso sangga-sangga matak \p \v 7 Faik naa, Yesus memete hatahorir fo mana mai raꞌa feta numa uma naa. Hambu hatahori noꞌuk ka here mamanak nai mata fo reu ranggatuuk reu naa. Yesus mete-nita naa, boe ma Ana kokolak nae, \v 8 “Besa-besa, ee! Neu hatahorir roke ei fo miu miꞌa feta kabin, na, boso miu sangga mamana nenggetuuk nai hatahori moꞌo-inahuuk kara mamanan. Boso losak tenu fetak noke fuir fo neulaun lenak. \v 9 Mete ma talo naa, neu ko tenu fetak mai kokolak no o nae, ‘Boso mamanasa, ee! Ama lali muni dea muu dei, te au sadia kadera ia fee hatahori moꞌo-inahuuk ia.’ Boe ma o mambadeik laꞌo ela kadera naa no mamaek fo lali muu manggatuuk nai kadera fo manai dea mateꞌen. \v 10 Dadi neu o hambu nonokek, na, manggatuuk muu kadera fo manai dea mateꞌen. Dei fo tenu fetak mete-nita o, boe ma ana mai nae, ‘Papa, ee! Mai fo manggatuuk muu mata ia dei.’ No dalak naa, o hambu hada-horomatak nai basa hatahori fuir matan nara.\x + \xo 14:10 \xt Dedeꞌa Lasik 25:6-7\x* \v 11 Hatahori fo mana nakadedemak aon, neu ko Manetualain nakaloloek kana. Tehuu hatahori fo mana tao aon sama leo hatahori kadiꞌi anak, neu ko Manetualain nakadedemak kana.”\x + \xo 14:11 \xt Mateos 23:12; Lukas 18:14\x* \p \v 12 Basa naa Yesus kokolak no tenu uma nae, “Laꞌe esa bali, mete ma ama tao feta, na, boso moke kada ama nufanelum ma nonoo kamasuꞌim mara! Huu ara bisa bala ama nonokem. \v 13 Neu ama tao feta, na, moke hatahori hata taak, hatahori dokak, hatahori kekok fo ta bisa laꞌok, ma hatahori pokek kara. \v 14 Neu ko ara ta bisa bala ama nonokem. Tehuu neu ama noke sara, Manetualain ndia bala. Mete ma Ana nasoda falik hatahori kamaherek mana matek kara ena, neu ko Ana ta lilii ama dale susuen.” \s1 Lololek laꞌe-neu feta moꞌok \r (Mateos 22:1-10) \p \v 15 Hatahori fo mana nanggatuuk no Yesus mei esa, namanene talo naa, boe ma ana kokolak nae, “Mauan seli soa-neu hatahori fo mana naꞌa sama-sama nai Manetualain uma mane ina-huun!” \p \v 16 Yesus naselu mbalin nae, “Au tui talo ia: hambu hatahori esa tao feta moꞌok. Boe ma ana noke hatahori noꞌun seli. \v 17 Neu ara sadia rala feta ena, ana nadenu ndia hatahori neondan fo neu nanggou basa hatahori neni nokek kara nae, ‘Mai, te feta sangga mulai ena.’ \v 18 Tehuu basa sara tui sira kai-baan mata-matak kara, mita fo ara hae mai. Esa nafada ndia kai-baan nae, ‘Awii! Au bei fo hasa ala osi esa, de muste uu mete sudik kana dei. Boso mamanasa, ee! Au ta bisa neti.’ \v 19 Hambu esa bali fee ndia kai-baan nae, ‘Au bei fo hasa ala sapi luku pasan lima. Au ae uu soba sudik kasa, de oke ambon, ee!’ \v 20 Laen bali nae, ‘Au bei fo kabin, de ta bisa.’ \p \v 21 Boe ma hatahori neondak naa fali, de nafada ndia malanggan. Malanggan namanene nala naa, boe ma ana namanasa nalan seli. De ana parenda ndia hatahori neondan naa nae, ‘Mete ma talo naa, o kalua lai-laik leo! Muni basa okofook ma dala kabik lalaꞌen nai kota ia fo moke mua hatahori kasian, hatahori dokak, hatahori pokek, ma hatahori kekok kara.’ \v 22 Hatahori neondak naa namanene talo naa, boe ma neu noke basa hatahorir raa. Ana fali de nafada nae, ‘Papa! Basa sara mai ena, tehuu mamana rouk bei noꞌuk ka.’ \p \v 23 Boe ma malanggan naa nae, ‘Mete ma talo naa, na, muu seluk bali muni basa nggorok marai kota deak, losa basa osir lalaꞌen. Kokoe neu see a mesan fo mia sara mai, sadi tao masofe mamana feta ia. \v 24 Nenene, ee! Hatahorir fo mana timba heni au nonokeng ia, ara ta rameda rita feta ia lole-ladan faa boe na!’ ” \s1 Timba-tai matalolole dei, dei fo tungga Lamatuak Yesus \r (Mateos 10:37-38) \p \v 25 Basa naa, Yesus asa laꞌo rakandoo reni Yerusalem reu. Hatahori noꞌuk ka tunggan. Boe ma Ana nasare sara, de kokolak nae, \v 26 “Hatahori mana nau tungga Au tebe-tebe, ana muste sue-lai Au \it lena\it* heni basa-basan: lena heni ina-aman, lena heni sao-anan, lena heni kaꞌa-fadin, lenak bali lena heni ao heli-helin. Mete ma taa, na, hatahori naa ta nandaa dadi neu Au ana nuning.\x + \xo 14:26 \xt Mateos 10:37\x* \v 27 Hatahori fo ta mana nau lemba-nasaa doidosok nahuu ana tungga Au, ana ta nandaa dadi neu Au hatahoring. Hatahori fo mana nau dadi neu Au hatahoring, leo mae hatahorir tao risan oo, tehuu ana lemba-nasaa nakandoo ndia doidoson boe.\x + \xo 14:27 \xt Mateos 10:38; 16:24; Markus 8:34; Lukas 9:23\x* \p \v 28 Dadi mete ma nau tungga Au, na, timba-tai matalolole dei. Haꞌi netuduk leo hatahori fo mana nae nambaririik uma katatadak. Ana muste reke natalolole doik dedesin no lutuk. Boso losak doik ta dai. \v 29 Mete ma ta reke no lutuk, fama te ana dei fo tao uma fanderen, te basa doik ena. Boe ma hatahorir hika rakamamaek kana \v 30 rae, ‘Ei mete sudik hatahori naa dei! Ana bei fo tao fanderen, tehuu bei ta hata-hata, te basa doik ena.’ \p \v 31 Haꞌi netuduk laen ndia dedeꞌa netatik. Manek fo mana nae natati muste nanggatuuk fo timba-tai nakahuluk no ndia nonoon nara dei. Mete ma soldadun nara kada hatahori rifun salahunu, na, ana bisa laban musu hatahori rifun dua hulu, do taa? \v 32 Mete ma timba-tai basa ena, tehuu mateꞌen ma ana ta senggi netatik, na, malole lenak neu musu bei nai dook, ana nadenu memak nedenuk, fo raote kada mole-dame leo. \v 33 Leo naak oo, neu hatahori mana nae tungga Au boe. Ana muste timba-tai neu-mai nae, ana nahani a memak ena fo laꞌo ela basa-basan, do taa? Mete ma taa, na, hatahori naa ta nandaa dadi neu Au ana nuning.” \s1 Hatahori ta mana nandaa tungga Lamatuak Yesus, sama leo masik fo sosoan ta ena bali \r (Mateos 5:13; Markus 9:50) \p \v 34-35 Yesus tuti kokolan no netuduk laen bali nae, “Masik naa, neulauk. Ita paken fo tao nalada nanaꞌak. Tehuu mete ma masin ta ena, na, sosoan hata bali? Ta bisa paken fo tao malada nanaꞌak kara bali. Paken fo fufuꞌa neu sele-tandek kara oo, ta bisa boe. Ita nggari henin leo. Dadi ei oo muste sama leo masik boe, fo leo-laꞌo no susue-lalaik mia basa hatahorir. See ka ndiꞌi dook, na, nenene matalolole, ee!” \c 15 \s1 Bibi lombo kala mopok \r (Mateos 18:12-14) \p \v 1 Faik naa, hatahori mana susu bea ma hatahori papake taak laen nara reni Yesus reu taa-taa fo rae nenenen. Tehuu hatahori Yahudi tao sara leo, hatahori ta neulauk kara. \v 2 Hatahori Farisir ma meser anggama Yahudir mete-rita naa, boe ma ara unggu-remu rae, “Ciih! Hatahori ia, nakabua no hatahori papake taak kara. Lenak bali Ana nanggatuuk naꞌa-ninu no sara!”\x + \xo 15:2 \xt Lukas 5:29-30\x* \p \v 3 Yesus namanene nala naa, boe ma Ana tui sara lololek ia nae, \v 4 “Leo numa ei mai hambu hatahori esa naena bibi lombo natun esa. Boe ma mopo esa. Hatematak ia ana muste tao hata? Neu ko ana laꞌo ela bibi lombo kasio hulu siok kara neu mamana linok, boe ma neu sangga bibi lombo kala mopok naa losa hambu falik kana. \v 5 Mete ma ana hambu falik bibi lombo naa ena, na, ana luꞌa neni falik kana no nemehokok. \v 6 Losa uma, ana noke nonoon nara, de nafada nae, ‘Ei mai fo mamahoko mia au dei! Huu au hambu falik au bibi lombong kala mopok naa ena.’ \v 7 Nai nusa tetuk do inggu temak oo leo naak boe. Mete ma hambu hatahori masala-singgok esa sale dalen do tuke tein, boe ma fali neni Manetualain neu, basa nusa tetuk do inggu temak isin ramahoko. Ara ramahoko lenak bali, nahuu hatahori kisek ia fali neni Manetualain neu, lena heni nemehokok huu hatahori sio hulu sio leo-laꞌon nara ndoos ma ta laꞌo sala dalan nara.” \s1 Doi lilo fulak kala mopok \p \v 8 Boe ma Yesus tui lololek laen bali nae, “Hambu inak esa naena doi lilo fulak salahunu.\f + \fr 15:8 \ft Dedeꞌa Yunani surak nae, \ft \+it drakma\+it* 10. Drakma esa, ndia mana maue-osa nggadin faik esa.\f* Naa te, mopo esa. Hatematak ia ana nae tao hata? Neu ko ana dede lambu, de neu loti nai basa mamanak, ma sasapu uma naa losa buꞌun nara fo sangga natalolole doik naa. \v 9 Neu ana mete-nita falik doik naa, boe ma nanggou hatahori marai uma kotia-tain nara, de nafada nae, ‘Wee! Mai fo mamahoko sama-sama mia au dei! Huu au hambu falik doik kala mopok naa ena!’ \v 10 Nai nusa tetuk do inggu temak oo leo naak boe. Mete ma hambu hatahori kasala-singgok esa sale dalen do tuke tein, boe ma fali neni Manetualain neu, neu ko basa ata marai nusa tetuk do inggu temak ramahoko ralan seli.” \s1 Kakanak kala mopok \p \v 11 Basa de Yesus tuti seluk ndia tutuin no lololek laen bali nae, “Hambu amak esa no ana toun dua. \v 12 Laꞌe esa, kana muri anak nafada aman nae, ‘Papa! Fee au babaꞌe pusakang hatematak ia leo!’ Boe ma aman baꞌe hata-hetor raa neu anan dua sara. \v 13 Ta dook ka boe ma, kana muri anak seꞌo heni ndia babaꞌen. Boe ma ana mbomboti nala bua-loꞌan nara, de laꞌo neni nusa dook ka neu. Numa naa, ana ngganggari heni tali-doin nara no setelelek. \v 14 Neu faik fo basa doin nara, boe ma ndoe-laꞌas ta hohoꞌak daka nala nusak naa, losa ana oo toꞌa taa nalan seli boe. \v 15 Boe ma ana neu sangga ue-osa. Hambu hatahori esa numa nusak naa simbok kana, de nadenun hani bafir. \v 16 Huu ana ta nakatataka nala poꞌo ndoen ena, de ana hihiik ka naꞌa bafir nanaꞌan. Tehuu ta hambu hatahori esa boe na fo nau feen naꞌa-ninu. \p \v 17 Doo-doo boe ma ana mulai duꞌa neu-mai nae, ‘Nai au amang uman, basa hatahori mana maue-osar hambu nanaꞌa-nininuk losa rakabete. Naa te au nai ia ae mate, huu ndoes ena. \v 18 Malole lenak au fali uni au amang uu. Boe ma au afadan ae, “Papa! Au tao sala moꞌok mbali Manetualain ma papa ena. \v 19 Au ta andaa dadi uu papa anan bali ena. Leo mae papa simbok au dadi kada ata-dato nai papa uman oo malole boe!’ ” \p \v 20 Ana duꞌa basa talo naa, boe ma nambadeik de fali neni aman uman neu. Bei nai dook ka te tou lasik mete-nitan ena, boe ma dalen tuda kasian neun. Ana konda numa uman mai, de nalaik neu soru anan mana falik naa ena. Boe ma tou lasik holu nalan, de idun. \p \v 21 Kanak naa kokolak no aman nae, ‘Papa! Au tao sala moꞌok mbali Manetualain ma papa ena. Au ta andaa dadi uu papa anan bali ena.’ \p \v 22 Tehuu aman parenda tutik ka hatahori mana maue-osan nara nae, ‘Woi! Lai-lai, ee! Miu haꞌi mala badu fo lolen lenak fo feen pake. Olu ndeli neu lima kukun ma sopatu neu ein. \v 23 Miu leꞌa mala sapi maꞌao naa fo halan, te ita tae tao feta nemehokok. \v 24 Huu au anang ia, nok bali maten ena, tehuu hatematak ia ana nasoda fali ena. Mopon, tehuu hatematak ia au hambu falik kana ena.’ Kokolak basa talo naa, boe ma ara mulai feta ramahoko. \p \v 25 Faik naa, ana uluk ta nai uma, te naue-osa nai osi dale. Neu ana fali, bei nai dook ka te namanene hatahorir rakaminak bua kaliik ma mete-nita ara foti-lendo. \v 26 Boe ma nanggou nala hatahori mana maue-osa esa, de natanen nae, ‘Woi! Tao setelelek hata ia?’ \p \v 27 Hatahori mana maue-osa naa naselu nae, ‘Malanggan fadin fali mai ngga ena. De papa nadenu hala sapi fo tao feta moꞌok, huu anan fali no sodak ena.’ \p \v 28 Ana uluk namanene talo naa, boe ma ana namanasa. Ana ta nau maso uma dale neu ena. Boe ma aman mai kokoen fo maso dale neu. \p \v 29 Tehuu ana luri nae, ‘Papa! Duꞌa sudik kana dei! Doo-doo basa ia, au aue-osa fafandek lima-eing nggara nok bali ata-dato ia fee papa. Au ta lena-langga papa hihii-nanaun. Leo mae talo naa oo bei ta laꞌe esa boe na, papa fee nita bibi hie ana esa fo au tao feta nemehokok sama-sama ua au nonoong nggara boe. \v 30 Naa te papa anan fo mana ngganggari doik ia, neu nakaminak inak kara tao nabasa papa doin. Hatematak ia ana fali mai ngga, boe ma papa tati sapi neulaun lenak fo tao feta-dote moꞌok soa-neun.’ \p \v 31 Tehuu aman naselu nae, ‘Au ana susueng, nggee! Nenene besa-besa dei! Doo basa ia, o leo mua papa. Basa hata fo papa enan basa naar lalaꞌen, o enam boe. \v 32 Tehuu hatematak ia ita muste feta no nemehokok, nahuu o fadim kisek ia. Fai bakahulun sama leo maten ena, tehuu hatematak ia ana nasoda fali ena. Mopon, tehuu hatematak ia hambu falik kana ena.’ ” \c 16 \s1 Malangga mana koladu kokoliꞌun seli \p \v 1 Boe ma Yesus tui seluk lololek esa bali soa-neu ana nunin nara nae, “Hambu hatahori kamasuꞌik esa, soꞌuk nala hatahori esa dadi neu malangga mana koladu. Tehuu doo-doo ma hatahori kamasuꞌik naa namanene dedeꞌa anik nae, malanggan mana koladuk naa, mulai panake tao narunggin. \v 2 De ana noke nala malangga mana koladuk naa fo nafadan nae, ‘O talo bee ia? Au amanene o panake au hata-hetong nggara. Hatematak ia o surak ue-osam mbembeda-ngganggaon fo au parisan dei. Huu basa naa, au ae fee o hahae leo.’ \p \v 3 Malangga mana koladuk naa namanene nala naa, boe ma ana duꞌa neu-mai nae, ‘Au soe ia ena, ma! Hatematak ia au ae tao hata? Doꞌi-dadaꞌu dae oo au ta abeꞌi boe. Dadi mana hule-kaik oo au mae boe. \v 4 Mete ma au ta bisa aue-osa nai ia ena, na, au muste sangga dalak, mita fo hatahori laen nara bei nau tulun simbok au.’ \p \v 5 Huu naa de ana noke nala basa hatahorir fo mana rahuta mbali ndia malanggan fo hatahori kamasuꞌik naa. Ana natane hatahori kaesan nae, ‘Wee! O mahuta baꞌu hata neu au malanggang?’ \p \v 6 Hatahori naa naselu nae, ‘Au ahuta mina setun liter 4.000.’\f + \fr 16:6 \ft Susura dedeꞌa Yunani nae \ft \+it ‘batos\+it* 100’. Batos esa, ndia liter 35 losa 40.\f* \p Boe ma malangga mana koladuk naa nae, ‘Tebe. O susura hutam, ndia ia. Hatematak ia sii henin leo, basa naa manggatuuk fo surak susura beuk mae, o hutam kada liter 2.000.’ \p \v 7 Boe ma ana neu natane hatahori kaduan nae, ‘O bali, na, mahuta baꞌu hata?’ \p Ana naselu nae, ‘Au ahuta hade karon 1.000.’\f + \fr 16:7 \ft Susura dedeꞌa Yunani nae \ft \+it ‘koros\+it* 100’. Koros esa, ndia liter 390.\f* \p Malangga mana koladuk naa nafada nae, ‘Sii heni o susura huta raam naa, basa, na, surak beuk mae, kada karon 800.’ \p \v 8 Ana tao talo naa, losa hatahori kamasuꞌik naa bubuluk nala duduꞌa-aꞌafi mana kokoliꞌun. De hatahori kamasuꞌik naa muste manaku nae, malangga mana koladu manggarauk naa, memak kokoliꞌun seli. \p Au afada lololek ia fo ei bubuluk mae, mete ma nekesasamak kana no hatahori kamaherek, na, hatahori ta kamaherek kara memak leo-laꞌo ro kokoliꞌun lenak rai rau-inggur taladan hatematak ia. \p \v 9 Dadi ei duꞌa sudik kana dei. Leo mae hatahori dae-bafok soa tao manggenggeok pake sira hata-heton, tehuu malole lenak ei pake hata-heto dae-bafok fo tulu-fali hatahorir. No dalak naa, ei oo hambu nonook noꞌuk ka boe. Leo mae hata-hetor raa basa sara, tehuu neu ko Manetualain sadia mamanak fee ei nai nusa tetuk do inggu temak. \p \v 10 Mete ma hatahori nadale ndoos no dedeꞌa kadiꞌi anak kara, neu ko nadale ndoos no dedeꞌa moꞌok kara boe. Tehuu mete ma hatahori panake no dedeꞌa kadiꞌi anak kara, neu ko ana oo panake no dedeꞌa moꞌok kara boe. \v 11 Mete ma hatahori ta bisa namahere ei fo koladu hata-heto biasa no dedeꞌa kadiꞌi anak kara nai dae-bafok ia, talo bee fo Manetualain namahere ei soa-neu dedeꞌa moꞌok kara? \v 12 Mete ma ei ta bisa koladu hatahori laen hata-heton, na, see nambarani fee hata-heton neu ei? \p \v 13 Hatahori neondak esa ta bisa nenene malanggan dua. Neu ko dalen mburuk mbali esa ma ana sue esa. Do, dalen mahanik neu esa, ma ana ta tao matak neu esa. Leo naak oo soa-neu ei boe, nahuu hatahori ta bisa sue-lai Manetualain sama-sama no tali-doik.”\x + \xo 16:13 \xt Mateos 6:24\x* \s1 Lamatuak Yesus kokolak laꞌe-neu doik, Manetualain Hara Lii Malolen, ma sasaok no nemeketuk \r (Mateos 11:12-13; 5:31-32; Markus 10:11-12) \p \v 14 Faik naa, hambu hatahori Farisir ketuk tungga ramanene Yesus kokolan bebeik kara ia. Boe ma ara rakamamaek kana, nahuu ara dale hedi doik. \v 15 Tehuu Yesus naselu sara nae, “Heeh! Leo mae ei tao malao aom mara rai hatahori matan, tehuu Manetualain bubuluk ei dalem mara raa, manggarauk. Hambu matak noꞌuk ka fo hatahori dae-bafok rakadedemak kasa, naa te Manetualain taon neu dedeꞌa manggarauk, ma Ana nunute sara. \p \v 16 Losa Yohanis Mana Saranik mamain, ita hatahori Yahudir leo-laꞌo tungga baꞌi Musa ma Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara hohoro-lalanen. Tehuu hatematak ia, Manetualain Hara Lii Malolen natanggela losa bee a mesan ena. Hatahori noꞌuk ka raote tebe-tebe, mita fo ara bisa leo-laꞌo tungga Manetualain hihii-nanaun.\x + \xo 16:16 \xt Mateos 11:12-13\x* \v 17 Leo mae lalai no dae-inak sambu do lalo, tehuu Manetualain hohoro-lalanen baꞌu anak oo ta mopo sana boe! Titik esa oo ta mopo sana boe!\x + \xo 16:17 \xt Mateos 5:18\x* \p \v 18 Hatahori fo mana namaketu no sao inan, de ana sao seluk no inak laen, na, ana hohongge-lelena naa. Ma hatahori fo mana sao nala inak bee fo saon elan ena, na, ana oo hohongge-lelena boe.”\x + \xo 16:18 \xt Mateos 5:32; 1 Korentus 7:10-11\x* \s1 Tutuik laꞌe-neu hatahori kamasuꞌik no Lasarus \p \v 19 Yesus tui tamba nae, “Hambu hatahori kamasuꞌik esa. Ana soa pake bua-loꞌa neulauk kara, fo tao sara numa tema bangganaꞌuk mabelir mai. Hatu-leledon nanggatuuk naꞌa-ninu malada-malada ma soa setelelek. \v 20 Numa naa oo, hambu hatahori hata taak mana ndoe-laꞌak esa boe. Naden Lasarus. Ao-inan sofek no bisu mburuk. Tungga faik, nonoon nara roon fo taon neu hatahori kamasuꞌik naa uma lelesu bafan. \v 21 Ana hihiik ka hambu nanaꞌak numa hatahori kamasuꞌik naa nanaꞌa sisan nara mai, tehuu ana ta hambu hata-hata. Kada busar mai lalambe ndia bisu nanan. \p \v 22 Basa boe ma Lasarus maten. Boe ma Manetualain atan nara ruma nusa tetuk do inggu temak mai koꞌo roon, de reu ranggatutuuk kana neu baꞌi Abraham boboan. \p Ta dook ka boe ma hatahori kamasuꞌik naa oo maten boe, de hatahorir ratoin. \v 23 Tehuu ana ta maso nusa tetuk do inggu temak. Ana maso neni aꞌi mbila ta kala matek neu, sama-sama no hatahori mates noꞌuk ka. Nai naa, ana hambu malendu-mataꞌak ma doidosok nakandoo. Laꞌe esa, ana botik matan boe ma mete-nita Lasarus nanggatuuk no nemehokok nai baꞌi Abraham boboan. \v 24 Boe ma ana eki nae, ‘Baꞌi Abraham, ee! Kasian neu au dei! Madenu Lasarus, boro lima kukun neu oe, fo mai deta makoe kada au maang suꞌun oo malole boe. Huu au doidoso ae mate nai aꞌi mbila ta kala matek ia!’ \p \v 25 Boe ma Abraham naselu nae, ‘Ana nggee! Masaneda matalolole, dei! Fai maneuk kara fo bei nai dae-bafok, o hambu mala basa neulauk lalaꞌen. Tehuu Lasarus hambu kada susa-sonak. Dadi hatematak ia Manetualain kokoe-nanasin nai ia, ma o doidoso. \v 26 Lenak bali, numa o mua ai mai, Manetualain tao nala mbia demak. De hatahori manai ia ta bisa naa neti, ma hatahori manai naa, ta bisa ia mai.’ \p \v 27 Tehuu hatahori kamasuꞌik naa noke nae, ‘Mete ma talo naa, na, baꞌi tulun madenu Lasarus neni au amang uman neu dei. \v 28 Huu au bei aena fadi touk lima rai naa. Madenu Lasarus fee nesenedak neu sara, fo fali reni Manetualain reu leo. Mita fo ara mate, na, ta maso reni mamana doidosok ia mai.’ \p \v 29 Tehuu Abraham naselu nae, ‘Manetualain fee sara baꞌi Musa no mana toꞌu dedeꞌak kara susuran ena. O fadim mara bisa lees laꞌi-laꞌik kana, fo ara bubuluk Manetualain hihii-nanaun.’ \p \v 30 Tehuu hatahori kamasuꞌik naa nareresi nae, ‘Baꞌi Abraham, ee! Naa, bei ta dai. Ara ta nau tao matak mbali Manetualain Dedeꞌa-kokolan! Muste hambu hatahori mates kalua numa rates mai fo neu nafada sara, dei fo ara sale dalen do tuke tein, boe ma nau ramanene.’ \p \v 31 Tehuu Abraham naselu nae, ‘Mete ma ara ta nau nenene baꞌi Musa no Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara dedeꞌa-kokolan, na, leo mae hatahori mates kalua numa rates mai fo neu kokolak no sara oo, neu ko ara ta nau nenene boe.’ ” \c 17 \s1 Lamatuak Yesus fee nenorik laꞌe-neu hatahori mana tuda neni salak dale neu, ma mana noke ambon \r (Mateos 18:6-7, 21-22; Markus 9:42) \p \v 1 Yesus nafada ana nunin nara nae, “Laꞌe noꞌuk ka hambu hatahori tuda neni salak dale neu, nahuu hatahori laen edo-poden. Tehuu hatahori mana edo-podek naa, ndia mana hambu sosoek lenak. \v 2 Mete ma hatahori edo-pode losa hambu kakana ana esa ta namahere neu Au, neu ko Manetualain fee hukun berak neun. Malole lenak fuli batu moꞌok esa neu hatahori naa boliin, fo nggarin neni tasi demak dale neu. \v 3 Dadi manea aom mara matalolole fo ei oo boso makatutudak hatahori neni salak dale neu boe! Mete ma o toranoom tao salak, na, kaꞌi-ore neun. Mete ma ana sale dalen do tuke tein, de ana mai noke ambon, na, lilii heni ndia salan naa leo.\x + \xo 17:3 \xt Mateos 18:15\x* \p \v 4 Mete ma o toranoom tao salak laꞌe hitu nai faik esa dale, boe ma ana sale dalen do tuke tein, de ana mai laꞌe hitu noke ambon, na, o muste lilii heni salan laꞌe hitu boe.” \s1 Hatahori muste namahere Manetualain koasan \p \v 5 Faik esa, Yesus ana nunin nara\f + \fr 17:5 \ft Susurak dedeꞌa Yunani nai ia surak nae, “nedenuk”. Lukas hii surak “nedenuk” soa-neu Lamatuak Yesus ana nuni kasalahunu duan nara.\f* mai rasaren, de roke rae, “Papa Meser! Ai nemeheheren ta matea. Tulun tao tamba matea ai nemeheheren dei.” \p \v 6 Boe ma Yesus naselu nae, “Mete ma ei mamahere neu Manetualain koasan, leo mae kada kadiꞌi anak ka oo, ei bisa parenda ai huu moꞌok boe mae, ‘Neni feꞌak leo, fo lali neni tasi dale neu!’ Neu ko ai huuk naa tungga memak ei parendam.” \s1 Hatahori mana maue-osa neulauk, tungga ndia malanggan hihiin \p \v 7 Basa de Yesus kokolak bali nae, “Haꞌi netuduk. Hambu ata-dato dadaꞌu dae nai osi, do nanea bibi lombo nai mook. Ata-dato naa tao basa ue-osan boe ma fali uma neu. Neu ko ta bisa dadi malanggan kokolak noon nae, ‘Mai fo ita dua ngga tanggatuuk taꞌa sama-sama leo!’ \v 8 Taa! Tungga netemek naa ndia malanggan parendan nae, ‘Muu sadia mei fee au dei. Basa dei fo o muu muꞌa-minu nai seku dea naa.’ \v 9 Mete ma ata-dato naa tao tungga ndia malanggan hihiin ena, ei duꞌa mae, ana noke makasi neun, do? Taa! \v 10 Ei oo leo naak boe. Mete ma ei maue-osa basa hata fo Manetualain parendak ena, na, ei kokolak mae, ‘Ai kada hatahori neondak, fo ta nandaa simbo hata-hata. Ai ta sangga kokoak. Ai kada makalalaꞌok ues a mesan.’ ” \s1 Lamatuak Yesus tao nahai hatahori hedi kusta salahunu \p \v 11 Neu Yesus asa laꞌok reni Yerusalem reu, ara losa profensi Galilea ma profensi Samaria dae toon. \v 12 Neu ara rae maso reni nggorok esa numa naa reu, hambu hatahori hedi kusta salahunu mai, fo rae ratonggo ro Yesus. Ara rambariik rai dook ka. \v 13 Boe ma ara eki randaa rae, “Yesus! Lamatuak! Kasian neu ai dei!” \p \v 14 Neu Yesus mete-nita sara, boe ma Ana nadenu nae, “Ei miu matudu ao-inam mara neu malangga anggamar dei, mita fo ara parisa rae, ei hedi kustam mopon ena, do beik.” Ara ramanene rala naa, boe ma reu. Tehuu neu ara bei laꞌok numa dalak, medak neu ma basa sara hai memak.\x + \xo 17:14 \xt Malangga Anggamar Hohoro-lalanen 14:1-32\x* \p \v 15 Ara laꞌok rakandoo no nemehokok. Tehuu hambu esa fali neni Yesus neu. Ana eki nae, “Koa-kio Manetualain! Au hai ena!” \v 16 Boe ma ana sendek luu-langgan, de noke makasi noꞌun seli neu Yesus. (Naa te ndia ia, ta hatahori Yahudi. Ndia hatahori Samaria fo mana radedeꞌa rakandoo ro hatahori Yahudir.) \p \v 17 Boe ma Yesus natane hatahorir fo mana tunggan nae, “Talo bee ia? Bebeik kara Au tao ahai hatahori salahunu, hetu? Kasiok kara rai bee? \v 18 Tao hata de kada hatahori feꞌek ia fali mai noke makasi neu Manetualain, ma soꞌuk koa-kiok neun?” \p \v 19 Boe ma Ana nafada hatahori naa nae, “O hai ena, nahuu o mamahere tebe-tebe neu Au. Dadi mambadeik fo fali muu ngga no sodak leo!” \s1 Lamatuak Yesus tui laꞌe-neu dae-bafok fai mateꞌen, ma Ndia fafalin \r (Mateos 24:23-28, 37-41) \p \v 20-21 Faik esa, hambu hatahori Farisir ketuk mai ratane Yesus rae, “Papa Meser! Mafada sudik dei! Faik bee Manetualain mulai nakalalaꞌok Ndia parenda-koasan?” \p Boe ma Yesus naselu nae, “Talo ia! Boso duꞌa mae Manetualain nakalalaꞌok parenda-koasan nai dae-bafok ia, no tanda mata-matak kara fo hatahorir bisa parisa ro mata deꞌen nara. Hatahorir ta hambu bukti rae, ‘Mete sudik nai ia! Te Manetualain nakalalaꞌok parenda-koasan nai ia!’, do ‘Nai naa!’ Taa! Huu Ana nakalalaꞌok parenda-koasan nai ei taladam ma nai hatahorir dalen.” \p \v 22 Basa de Yesus nafada ana nunin nara nae, “Ta dook ka te Au Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia, ta sama-sama ua ei ena. Neu ko nai fai susa-sonak kara, ei dalem mara hii mete-mita Au fafaling. Tehuu Au bei ta fali. \v 23 Mete ma hatahorir mai rafada rae, ‘Karistus nai ia!’ do, ‘Karistus nai naa!’ na, ei boso mamue-osak sangga miu-mai, huu sira kokolan nara raa, pepeko-lelekok. \v 24 Huu mete ma tebe-tebe Hatahori Dae-bafo Isi-isik fali mai, neu ko tandan nara manggaledo ndoos, sama leo ndelas nanggahadok tao nala lalai dadi manggaledok numa suꞌun seri mai losa suꞌun seri. \v 25 Tehuu Ana oo muste lemba-nasaa doidoso mata-matak kara dei boe. Ma hatahori dae-bafok tanak ia, ta nau nenenen ma rae timba henin. \v 26 Neu Ana nae fali mai, neu ko hatahori leo-laꞌo no kada manggarauk leo biasa, sama leo numa Noh tembo-lelen.\x + \xo 17:26 \xt Tutui Makasososak 6:5-8\x* \v 27 Faik naa, ara raꞌa-rinu, tao feta kabin, losa faik fo Noh maso neni ofak dale neu. Tehuu hatahorir raa oo ta nau nenene boe. Medak neu ma faa moꞌok mai, de nakalulutu basa sara.\x + \xo 17:27 \xt Tutui Makasososak 7:6-24\x* \p \v 28 Naa oo, sama leo hatahorir fo mana leo-laꞌo no manggarauk numa Lot tembo-lelen boe. Faik naa, ara raꞌa-rinu, raseꞌo banda hasa, tao osi-lutur, rambaririik uma, ma leo-laꞌo biasa no kada manggarauk. \v 29 Tehuu hatahorir raa oo ta nau nenene boe. Basa de huhuan naa, neu Lot nalai laꞌo ela kota Sodom, medak neu ma uda aꞌik no balerang tuda numa lalai mai, de naꞌa heni basa sara.\x + \xo 17:29 \xt Tutui Makasososak 18:20—19:25\x* \p \v 30 Dadi ei besa-besa, ee! Boso losak, mete ma Hatahori Dae-bafo Isi-isik nae fali mai, hatahorir leo-laꞌo no kada biasa-biasa a mesan. Tehuu medak neu ma Ana toda mai. \v 31 Faik naa, hatahori see fo nai uma pandopon, na, boso bei maso uma dale neu nafafaꞌu bali. Hatahori mana maue-osa nai osi dale, boso fali uma neu haꞌi bua-loꞌa bali.\x + \xo 17:31 \xt Mateos 24:17-18; Markus 13:15-16\x* \v 32 Masaneda mandadik hata neu Lot saon lele uluk. Ana mate, nahuu nasaneda hata-heto marai uma.\x + \xo 17:32 \xt Tutui Makasososak 19:26\x* \p \v 33 Hatahori fo ta mana nau tungga Au, nahuu ana sue ao-ina heli-helin, neu ko masodan sosoan taa. Tehuu hatahori fo mana nau tungga Au, losa ana loo lima masodan, nahuu sue-lai Au, neu ko hambu masoi-masodak, ma leo-laꞌo nakandoo no Manetualain.\x + \xo 17:33 \xt Mateos 10:39; 16:25; Markus 8:35; Lukas 9:24; Yohanis 12:25\x* \v 34 Au afada memak! Neu Hatahori Dae-bafo Isi-isik fali mai, mete ma hambu hatahori dua sunggu nai mamana susungguk esa, medak neu ma Lamatuak soꞌuk nala esa, ma ela esa. \v 35 Mete ma hambu inak dua mbau hade sama-sama, neu ko Lamatuak soꞌuk nala esa, ma laꞌo ela laen. \v 36 [Mete ma hambu hatahori dua raue-osa sama-sama numa osi dale, neu ko Lamatuak soꞌuk nala esa, ma laꞌo ela laen.]”\f + \fr 17:36 \ft Lalanek ka-36 ta hambu sana nai susura dedeꞌa Yunani fo neulaun lenak kara.\f* \p \v 37 Yesus ana nunin nara ramanene rala naa, boe ma ratanen rae, “Papa Meser! Mete te basa naar dadi nai bee?” \p Boe ma Yesus tee dedeꞌak nae, “Talo ia. Mete ma ei mete-mita mbui manaꞌa nenetuk lambu rakabua rai bee, na, ei bubuluk ena, naa dadi tanda rae, neu ko ara raꞌa nenetuk nai mamanak naa.” [No sosoa-ndandaan nefunik nae, mete ma Karistus fali mai, neu ko tandan manggaledo ndoos, soa-neu hatahori mana bisa lees.] \c 18 \s1 Tutuik laꞌe-neu ina falu esa no mana maketu-maladi dedeꞌak ta neulauk \p \v 1 Laꞌe esa, Yesus nanori ana nunin nara pake lololek fo ara hule-haradoi ta ramaketu, ma ta monda-maꞌa. Ara muste ramahere rakandoo neu Manetualain. \v 2 Tutuin talo ia: “Numa kota esa, hambu mana maketu-maladi dedeꞌak esa fo ta mana tao matak neu Manetualain. Ana ta hosek hatahori esa boe na. \v 3 Numa naa oo, hambu ina falu esa boe, ana mai taa-taa neni mana maketu-maladi dedeꞌak naa neu fo noke nae, ‘Papa mana maketu-maladi dedeꞌak! Maketu au dedeꞌang no ndoos dei, ee!’ \p \v 4 Sososan, mana maketu-maladi dedeꞌak naa ta hosek neu ina falu naa. Tehuu doo-doo boe ma ana mbera nenene neun. De ana duduꞌa nae, ‘Memak au ia ta tao matak neu Manetualain, hata-bali neu hatahori dae-bafok. \v 5 Tehuu ina falu ia tao nala au langgan nabako. Huu naa de malole lenak au aketu dedeꞌan tungga dalan dei. Mete ma taa, na, neu ko ana kada mai taa-taa tao nakamamangguk au.’ \p \v 6 Ei duꞌa sudik mana maketu-maladi dedeꞌak manggarauk naa kokolan. \v 7 Tehuu doo-doo boe ma ana tulu-fali ina falu naa ena, na, neu ko Manetualain oo nau tulu-fali Ndia hatahorin mana hule-haradoi hatu-leledon boe, fo roke tutulu-fafalik neun. Tehuu Manetualain ta mana keko-lali fai. \v 8 Ana koladu sira dedeꞌan no lai-laik. Au ae atane talo ia: neu Au Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia, fali mai ena, na, Au bei atonggo ua hatahori kamaherek kara rai dae-inak ia, do taa?” \s1 Hatahori Farisi esa no mana susu bea esa reu hule-haradoi \p \v 9 Yesus tui tamba lololek esa laꞌe-neu hatahori mana makadedema aok, ma mana hii nakadadaek hatahori laen. Ana tui nae, \v 10 “Hambu touk dua reu hule-haradoi numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk. Hatahori esa numa partei anggama Farisi mai, ma esa bali, mana susu bea. [Hatahori Yahudir tao hatahori Farisir raa, nok bali hatahori malalaok. Tehuu ara tao hatahori mana susu bear raa, nok bali hatahori ta neulauk.] \v 11 Losa uma huhule-haradoik, boe ma hatahori Farisi naa nambariik mesa kana de hule-haradoi nae, ‘Makasi Manetualain, huu au ia hatahori neulauk. Au ta manggarauk leo hatahori laen nara. Au ta mana amanaꞌo. Au ta mana bare-naꞌo. Au ta mana laok sala ua hatahori saon. Makasi Manetualain, huu au ta manggarauk sama leo mana susu bea ia. \v 12 Au manggate puasa, nai menggu esa laꞌe dua. Ma au soa fee babaꞌek esa numa salahunu mai numa basa hata fo au hambuk.’ Hatahori Farisi naa, hule-haradoi talo naa. \p \v 13 Tehuu mana susu bea naa, nambariik neu dook ka nai seku dea, Ana ta nambarani botik matan mbali lalai neu. Ana hule-haradoi no kada nateꞌe langgan ma dalen makalulutuk nae, ‘Manetualain, ee! Sue-lai neu au, hatahori makilu-masalak ia! Fee ambon neu au!’ \p \v 14 Neu hatahori kaduak kara raa fali reni uman nara reu, nai rarain see ndia malole no Manetualain? Hatahori Farisi mana koa aok naa, do, mana susu bea naa? Neu ko Ana simbok no malole hatahori mana susu bea dale nekeloloe aok naa. Tehuu Ana ta hosek hatahori Farisi naa. Huu Manetualain nakatutudak hatahori mana koa aok, tehuu Ana soꞌu botik hatahori mana nakaloloe aok.”\x + \xo 18:14 \xt Mateos 23:12; Lukas 14:11\x* \s1 Lamatuak Yesus kokolak fee babaꞌe-babatik neu kakana anar \r (Mateos 19:13-15; Markus 10:13-16) \p \v 15 Laꞌe esa, hatahori koꞌo roo sira anan nara reni Yesus reu, mita fo Ana ndae liman ma kokolak fee babaꞌe-babatik neu sara. Yesus ana nunin nara mete-rita naa, boe ma ara rahara berak reu hatahorir raa. \v 16-17 Tehuu Yesus simbok nala kakana ana mana maik kara raa. Boe ma Ana nahara berak ana nunin nara nae, “Ela kakana anar raa reni Au mai. Boso mamanggenggee sara. Masaneda matalolole! Huu hatahori fo mana nau dadi neu Manetualain hatahorin, ana muste tai-namahena neu Manetualain, sama leo kakana anar tai-ramahena reu sira inan ma aman.” \s1 Hatahori kamasuꞌik mana hihiik ka maso nusa tetuk do inggu temak \r (Mateos 19:16-30; Markus 10:17-31) \p \v 18 Laꞌe esa, hambu hatahori Yahudi hatahori moꞌo-inahuun esa mai natane Yesus nae, “Papa Meser mana hambu hada-horomatak! Au muste tao talo bee, mita fo au bubuluk no tetuk ae, au bisa maso nusa tetuk do inggu temak fo asoda akandoo ua Manetualain?” \p \v 19 Boe ma Yesus naselu nae, “Tao hata de o moke Au mae, ‘mana hambu hada-horomatak?’ Kada esak ka fo mana hambu hada-horomatak, ndia Manetualain mesa kana. \v 20 O bubuluk ena, hetu, Manetualain hohoro-lalanen numa lele uluk mai nae: \q2 Boso hohongge-lelena; \q2 Boso makanisa hatahori; \q2 Boso mamanaꞌo; \q2 Boso sakasii pepeko-leleko; \q2 ma fee hada-horomatak neu o inam ma o amam.”\x + \xo 18:20 \xt Kalua numa Masir mai 20:12-16; Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 5:16-20\x* \p \v 21 Hatahori naa naselu nae, “Tebe, Papa! Au tungga hohoro-lalanek kara raa mulai numa au bei kadiꞌik ka mai.” \p \v 22 Yesus namanene nala naa, boe ma Ana nae, “Malole! Tehuu o bei kuran matak esa. Huu naa de hatematak ia fali muu ngga fo seꞌo heni basa o hata-hetom lalaꞌen. Basa naa, muu babaꞌe doin nara fee hatahori mana toꞌa taak kara. Basa dei fo fali mai fo tungga Au. Huu neu ko Manetualain bala fee o hata-heto nai nusa tetuk do inggu temak.” \v 23 Hatahori naa namanene nala naa, boe ma dalen sona, nahuu suꞌin noꞌun seli. \p \v 24 Yesus mete-nita ana laꞌok no dale makalulutun, boe ma Ana nafada ana nunin nara nae, “Hatahori kamasuꞌik memak susa laꞌe esak kana maso neni nusa tetuk do inggu temak neu. \v 25 Ita takasasamak kana no matak laen. Memak banda onta moꞌok ta bisa maso lalaen neu nesik ndandauk bolon. Leo naak oo soa-neu hatahori fo mana namahena neu kada ndia hata-heton, tehuu ta namahena neu Manetualain, ta bisa dadi ana maso nusa tetuk do inggu temak boe.” \p \v 26 Hatahorir mana ramanene Yesus kokolan talo naa, ratanen rae, “Mete ma memak susa leo naak soa-neu hatahori kamasuꞌik, na, hatahori matak bee ndia bisa hambu masoi-masodak?” \p \v 27 Yesus naselu nae, “Memak soa-neu hatahori dae-bafok, matak noꞌuk ka ta bisa dadi. Tehuu soa-neu Manetualain, basa-basan bisa dadi.” \p \v 28 Boe ma Petrus tuti kokolan nae, “Papa! Ai laꞌo ela basa ai hata-heton lalaꞌen ena, fo tungga Papa. Tehuu neu ko ai hambu hata?” \p \v 29 Yesus naselu nae, “Peꞌu! Nenene matalolole, ee! Hatahori fo mana laꞌo ela uman, sao inan, kaꞌa-fadin, ina-aman, do anan nara, nahuu ana nakalalaꞌok ues numa Manetualain mai, \v 30 neu ko ana simbo falik lenak noꞌuk ka nai dae-bafok ia. Ma neu dae-bafok fai mateꞌen, ana oo nasoda nakandoo no Manetualain boe.” \s1 Lamatuak Yesus kokolak laꞌe telu ena laꞌe-neu Ndia mamaten \r (Mateos 20:17-19; Markus 10:32-34) \p \v 31 Yesus nuni noo ana nuni kasalahunu duan nara fo neu kokolak no mesa kasa nae, “Ei basa ngga bubuluk ena mae, hatematak ia ita laꞌo teni kota Yerusalem teu. Losa naa, basa hata fo Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara surak kana ndia lele uluk laꞌe-neu Hatahori Dae-bafo Isi-isik naa ena, neu ko dadi no tetuk sama leo hata fo ara surak kasa. \v 32 Neu ko ara loo lima Au uni hatahori feꞌek kara fo ta mana ramahere reu Manetualain uu. Boe ma ara rakamamaek Au, rakadadaek mata-matak kara neu Au, pura ambe neu Au, \v 33 poko-femba Au, basa te tao risa Au. Tehuu neu bei-nesan, Au asoda fali numa mamates mai.” \p \v 34 Ara ramanene rala Yesus kokolak talo naa, boe ma ana nunin nara panggananaa, nahuu ara bei ta ralela dedeꞌa-kokolak kara raa sosoa-ndandaan. \s1 Lamatuak Yesus tao nahai hatahori pokek esa \r (Mateos 20:29-34; Markus 10:46-52) \p \v 35 Neu Yesus asa rae maso kota Yeriko, hambu hatahori pokek esa nanggatuuk hule-hule numa dalak tatain. \v 36 Neu ana namanene hatahori noꞌuk ka laꞌok resik naa, boe ma natane nae, “Woi! Hata ia?” \p \v 37 Boe ma hatahorir rafadan rae, “Yesus, Hatahori Nasaret naa, laꞌok nesik ia.” \p \v 38 Hatahori pokek naa namanene nala naa, boe ma ana bolu nahere nae, “Yesus! Mane Dauk tititi-nonosin, ee! Kasian neu au dei!”\f + \fr 18:38 \ft Hambu nade nesekook noꞌuk ka mana natudu laꞌe-neu Mesias, do Karistus. Netuduk leo: Hatahori Dae-bafo Isi-isik, Manetualain Anan ma laen nara bali. ‘Mane Dauk tititi-nonosin’ naa oo nade nesekook esa soa-neu ‘Karistus’ boe. No dalak naa, hatahori pokek ia manaku nae, Yesus naa, Karistus.\f* \p \v 39 Hatahori mana laꞌok nesi Yesus matan, kaꞌi-oren fo nenee. Tehuu ana boe kii-bolu nahere bali nae, “Mane Dauk tititi-nonosin, ee! Kasian neu au dei!” \p \v 40 Neu Yesus namanene talo naa, boe ma Ana nambarii taak. De Ana nadenu hatahorir reu leꞌa roo hatahori pokek naa mai. Losa Yesus matan, boe ma Ana natanen nae, \v 41 “O nau Au tao hata fee o?” \p Ana naselu nae, “Papa! Au oke-hule fo au bisa mete-ita.” \p \v 42 Yesus naselu mbalin nae, “Malole. Huu o mamahere mae, Au bisa tao ahai o, de hatematak ia o bisa mete-mita.” \v 43 Medak neu ma, hatahori naa mata poken hai tutik kana leo. Boe ma ana tungga Yesus ma koa-kio Manetualain. Basa hatahori mana mete-rita talo naa oo soꞌuk koa-kiok neu Manetualain boe. \c 19 \s1 Lamatuak Yesus natonggo mana susu bea esa, nade Sakeos \p \v 1 Boe ma Yesus asa maso resi kota Yeriko, fo rae laꞌok rakandoo. \v 2 Numa naa, hambu malangga mana susu bea esa fee man-parenda Roma. Naden Sakeos, ma ndia hatahori kamasuꞌik. \v 3 Neu ana namanene Yesus nae nesik naa, boe ma ana hihiik ka mete-nita Yesus. Tehuu ana ta bisa mete-nita no malole, nahuu hatahori noꞌun seli rakarumbu rala Yesus, ma ndia ao-inan boboku anak ka. \v 4 Huu naa de ana nalaik nakahuluk, fo hene neni ai huuk esa numa dalak tatain fo Yesus nae nesik naa.\f + \fr 19:4 \ft Susura dedeꞌa Yunani nae ai huuk ia \ft \+it sukomorea\+it*. Ai huuk matak naa, ta hambu sana nai Indonesia dulu.\f* \p \v 5 Losa ai huuk naa taen, boe ma Yesus mete lain neu. De nanggou Sakeos nae, “Sakeos! Mai, konda leo! Lai-lai, bekin ia Au nau leo taak nai o umam.” \p \v 6 Sakeos heran bali-bali. Boe ma ana konda lai-laik, de no Yesus neni uman neu. Dalen namahoko nalan seli. \v 7 Tehuu hatahori noꞌuk kara unggu-remu rae, “Ciih! Sakeos ia, hatahori ta neulauk! Tao hata de Yesus maso neu leo taak nai uman?! Basa hatahorir bubuluk ena!” \p \v 8 Losa uma, boe ma Sakeos nambariik neu Yesus matan, de kokolak nae, “Papa Meser! Numa faik ia neu au baꞌe dua au hata-hetong lalaꞌen, fo fee babaꞌek esa neu hatahori mana toꞌa taak kara. Mete ma au susu ita bea lena-lenak, au bae falik kasa lipa laꞌe haa.” \p \v 9 Yesus naselu nae, “Malole. Faik ia Manetualain tao nasoi-nasoda o mua basa o nufanelum mara, nahuu o mamahere neu Manetualain sama leo baꞌi Abraham. \v 10 Manetualain nadenu Au dadi uu Hatahori Dae-bafo Isi-isik nai dae-bafok ia. Au mai fo sangga hatahori mana laꞌok sala numa Manetualain eno-dalan mai, fo tao asoi-asoda sara.”\x + \xo 19:10 \xt Mateos 18:11\x* \s1 Tutuik laꞌe-neu ata fo mana koladu natalolole ndia malanggan doin \r (Mateos 25:14-30) \p \v 11 Faik naa, hatahori noꞌuk ka tungga nenene Yesus. Ara deka-deka ro kota Yerusalem ena. Ara oo duꞌa rae, Ana nau nakalalaꞌok Manetualain parenda-koasan nai naa, nok bali manek esa boe. Boe ma Yesus tui sara lololek esa bali \v 12 nae, “Hambu hatahori moꞌo-inahuuk esa. Ana nae neni nusa feꞌek neu, fo ara soꞌuk kana dadi manek. Basa naa, dei fo ana nau fali neu dadi manek nai ndia nusa-namo heli-helin. \v 13 Neu ana naole fo nae laꞌo ena, nanggou ndia hatahori mana maue-osan salahunu, de ana fee sara hatahori esa na, doi lilo mbilas esa.\f + \fr 19:13 \ft Susura dedeꞌa Yunani nae ana fee sara, ‘\ft \+it mina\+it* salahunu’. \+it Mina\+it* esa, ndia \+it denari\+it* natun esa, fo tukan esa nggadin fai ue-osa natun esa.\f* Ana parenda sara nae, ‘Ei pake doik ia dadi neu poko. Mete ma au fali, neu ko ei tui ei hambu bunak hida ena.’ Boe ma ana laꞌo. \p \v 14 Tehuu ndia rau-inggun nara mburuk roon. De ara radenu nedenuk neu nafada nai naa nae, ‘Ai ta nau hatahori ia toꞌu parenda soa-neu ai.’ \p \v 15 Leo mae talo naa oo, tehuu ara soꞌuk kana nai naa boe. Basa boe ma ana fali. Losa uman, boe ma ana nanggou nala hatahori mana maue-osa kasalahunuk kara raa, de natane sara nae, ‘Ei hambu bunak hida numa doi lilo mbilas fo au fee ei naa ena?’ \p \v 16 Hatahori mana maue-osa kaesan nafada nae, ‘Papa manek! Au hambu bunak lipa laꞌe salahunu numa poko fo au simbok naa mai!’ \p \v 17 Boe ma manek nafadan nae, ‘Malole! O ia, hatahori mana maue-osa neulauk. Huu au bisa amahere o nai dedeꞌa kadiꞌi anak, de hatematak ia au soꞌuk o fo parenda kota salahunu.’ \p \v 18 Boe ma hatahori mana maue-osa kaduan nafada nae, ‘Papa manek! Au hambu bunak doi lilo mbilas lima numa poko fo au simbok mai.’ \p \v 19 Boe ma manek naa koan nae, ‘Malole! Mete ma talo naa, au soꞌuk o fo parenda kota lima.’ \p \v 20 Tehuu hatahori mana maue-osa katelun neni falik ndia doi lilo mbilan. De nafada nae, ‘Papa manek doin ndia! Au mbotin, basa de afunin no malole fo boso mopon. \v 21 Au tao talo naa, nahuu au amataꞌu. Au bubuluk papa ia, hatahori kalakak. Huu papa soa haꞌi nala hata fo ta papa enan, ma ketu-koru hata fo papa ta sele-tanden.’ \p \v 22 Manek namanene nala naa, boe ma ana mbokan nae, ‘O ia, hatahori sesesu taak! O kokolam fee hukun neu o ao heli-helim ena. O duꞌa mae au ia, hatahori kalakak fo haꞌi ala hata fo ta au enang, ma ketu-koru hata fo au ta sele-tanden. \v 23 Mete ma talo naa, na, tao hata de o ta muu mbeda doik naa nai bank? Mita fo neu au fali, na, bisa hambu bunan. Leo mae baꞌu anak ka oo malole boe.’ \p \v 24 Boe ma manek naa nadenu hatahori laen marai naar nae, ‘Haꞌi mala doin naa, fo loo liman neu hatahori mana maue-osa bebeik kara fo mana hambu bunak salahunu.’ \p \v 25 Tehuu ara ta rakaheik rae, ‘Papa! Hatahori naa, hambu dai ena. Tao hata de sangga haꞌi numa hatahori fo enan baꞌuk ka, fo tamban neu ndia bali?’ \p \v 26 Boe ma manek naa naselu nae, ‘Duꞌa matalolole! Hatahori fo mana nalela koladu hata fo hatahori fee nemeheherek neun ena, neu ko ana hambu tamba bali. Tehuu hatahori fo mana mbera koladu, neu ko ara haꞌi rabasa hata fo ndia enan.\x + \xo 19:26 \xt Mateos 13:12; Markus 4:25; Lukas 8:18\x* \v 27 Hatematak ia ei miu humu mala au musung nggara fo ta mana hii au dadi manek nai ia. Mia sara ia mai, boe ma hala misa sara rai au matang. Miu leo!’ ”\x + \xo 19:27 \xt Mateos 25:14-30\x* \s1 Lamatuak Yesus maso neni kota Yerusalem neu \r (Mateos 21:1-11; Markus 11:1-11; Yohanis 12:12-19) \p \v 28 Yesus tui basa, boe ma ara laꞌok rakandoo reni Yerusalem reu. Yesus laꞌok nesik mata. \v 29 Ara deka-deka ro nggorok dua, ndia Betfage ma Betania marai letek Setun tatain, boe ma Ana nadenu ana nunin dua laꞌok rakahuluk. \v 30 Ana nadenu sara nae, “Ei dua ngga meni nggorok manai mata naa miu. Neu ko ei mete-mita banda keledei tenak esa neni paꞌak nai naa. Hatahorir bei ta saꞌe ritan. Ei sefi keledei naa talin fo leꞌa menin ia mai. \v 31 Tehuu mete ma hambu hatahori natane nae, ‘Tao hata de ei sefi keledei naa talin?’ Na, ei mafadan mae, ‘Ai Lamatuan nae paken.’ ” \p \v 32 Dua sara reu, de ratonggo ro keledei tenak naa, ndaa no Yesus kokolan. \v 33 Neu ara sefi heni keledei naa talin, boe ma tenu enan natane sara nae, “Tao hata de ei sefi banda ia talin?” \p \v 34 Boe ma ara raselu rae, “Ai Lamatuan nae paken.” \v 35 Keledei naa tenu enan simbok no malole, de dua sara leꞌa reni keledei tenak naa neni Yesus neu. Ara bela lafan nara reu keledei tenak naa reredon. Boe ma ara rakasasaꞌek Yesus neu lain.\f + \fr 19:35 \ft Nai Israꞌel, hatahori moꞌo-inahuuk kara saꞌe ndara, tehuu hatahori kadiꞌik saꞌe keledei. Lamatuak Yesus saꞌe keledei naa, dadi tanda Ndia nekeloloe aon. Nai \ft \+it Sakaria\+it* 9:9 oo hambu hehelu-bartaak esa boe nae, hatahori Israꞌel manen neu ko ana mai no saꞌe keledei.\f* \v 36 Hatahori noꞌuk kara oo haꞌi rala lafan nara ma ndae arun nara, de rakambembela sara reu dalak fo reu soru Yesus, sama leo simbok hatahori moꞌo-inahuuk. \v 37 Neu Ana mulai konda numa letek Setun mai, boe ma hatahori noꞌuk kara raa, ma Ndia ana nunin nara mulai eki-randu koa-kio neu Manetualain, nahuu basa koasa tandan nara fo ara mete-ritak kara ena. \v 38 Ara eki rae, \q1 “Ndia ia, Manek fo Manetualain nadenun mai! \q2 Manetualain fee babaꞌe-babatik neun! \q3 Hatematak ia hatahori dae-bafok bisa mole-dame no Lamatuak nai nusa tetuk do inggu temak. \q1 Koa-kio neu Lamatuak mana nanggatuuk parenda nai lalai fo demak mateꞌen.”\x + \xo 19:38 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 118:26\x* \p \v 39 Tehuu hambu hatahori Farisir rai hatahori noꞌuk kara raa taladan. Ara kokolak neu Yesus rae, “Papa Meser! Kaꞌi sara fo boso eki talo naa, huu ia sudi selik kana ia ena!” \p \v 40 Tehuu Yesus naselu nae, “Weeh! Au afada memak! Mete ma hatahori iar rakatema bafan nara, neu ko batur ndia koa-kio Lamatuak!” \s1 Lamatuak Yesus buꞌi soa-neu Yerusalem \p \v 41 Neu ara deka-deka maso Yerusalem, Yesus mete-nita kota naa, boe ma Ana buꞌi \v 42 nae, “Awii, hatahorir Yerusalem, ee! Au nau fo faik ia ei simbok mala mole-damek fo Au unik. Huu ei ta tao matak neu Manetualain, de hatematak ia fain babanggo ena. Mole-damek naa, dook ka numa ei mai ena. \v 43 Neu ko ei musum mara fua dae ndule kota tembon, boe ma ara maso nggafu fee ei. \v 44 Ara randefa heni ei kotan natetu no daer, boe ma rakanisa ei ma ei anam mara lalaꞌen. Ara ta ela batu esa nambariik boe na, nahuu Manetualain mai ena fo nau tao nasoi-nasoda ei, tehuu ei ta malela sana!” \s1 Lamatuak Yesus maso neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu \r (Mateos 21:12-17; Markus 11:15-19; Yohanis 2:13-22) \p \v 45 Basa boe ma Yesus maso neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu. Numa uma naa bebelan, hatahori taon dadi neu pasar fo raseꞌo banda tunu-hotuk. Yesus mete-nita naa, boe ma Ana husi-mbuu heni sara numa naa mai. \v 46 Ana mboka sara nae, “Manetualain mana toꞌu dedeꞌan surak memak kana nae, \q1 ‘Au ambadedeik Uma ia, \q2 fo basa hatahorir bisa mai hule-haradoi nai ia.’\x + \xo 19:46 \xt Yesaya 56:7; Yermia 7:11\x* \p Tehuu ei taon dadi neu naꞌo manu-meor mamana nekebubuan ena.” \p \v 47 Basa naa, tungga faik Yesus neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu fo fee nenorik nai naa. Tehuu malangga anggama Yahudi malanggan nara, meser anggamar ma lasi-lasi hadak Yahudir sangga dalak fo tao risa Yesus.\x + \xo 19:47 \xt Lukas 21:37\x* \v 48 Tehuu ara ta hambu dalak, nahuu hatahori noꞌuk kara raa bei ramanene Yesus kokolan no nemehokok. \c 20 \s1 Ara rakaseseluk dedeꞌak ro Lamatuak Yesus laꞌe-neu Ndia haak ma koasan \r (Mateos 21:23-27; Markus 11:27-33) \p \v 1 Faik esa, Yesus neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu, de fee nenorik laꞌe-neu Manetualain Hara Lii Malolen numa Uma bebelan. Boe ma malangga anggama Yahudi malanggan nara, meser anggamar ma lasi-lasi hadak kara mai rakaseseluk dedeꞌak roon. \v 2 Ara ratanen rae, “See fee haak neu O fo husi-mbuu hatahori mana maseꞌo banda hasak numa ia ndia afik ka? Mafada sudik kana dei!” \p \v 3 Boe ma Yesus naselu nae, “Au oo ae atane dedeꞌak esa boe, basa dei fo Au aselu ei. \v 4 Talo ia: ei malela Yohanis Mana Saranik, hetu? See ndia feen koasa fo sarani hatahorir? Manetualain do, hatahori dae-bafok?” \p \v 5 Boe ma ara rakokola aok reu-mai, ma rae, “Awii! Laꞌe-ndaa ita ia ena, ma. Mete ma ita tae, ‘Manetualain ndia nadenu’, neu ko Ana bala nae, ‘Mete ma talo naa, tao hata de ei ta mamahere neu Yohanis?’ \v 6 Tehuu ita oo ta bisa tae, ‘hatahori dae-bafok ndia nadenu’ boe, neu ko hatahori iar haꞌi batu fo pesi risa ita. Huu ara ramahere rae, Yohanis naa, Manetualain mana toꞌu dedeꞌan.” \p \v 7 De ara raselu neu Yesus rae, “Ai ta bubuluk.” \p \v 8 Boe ma Yesus bala sara nae, “Mete ma talo naa, Au oo ta nau afada see ndia nadenu Au boe.” \s1 Tutuik mana maue osi anggor \r (Mateos 21:33-46; Markus 12:1-12) \p \v 9 Basa boe ma Yesus tui hatahori noꞌuk kara raa, lololek esa bali nae, “Hambu hatahori esa sele anggor nai osin. Ana fee osi naa neu mana maue osir fo rabaꞌe buna-boan nara. Boe ma ana lali neni nusa feꞌek neu, de leo dook ka numa naa.\x + \xo 20:9 \xt Yesaya 5:1\x* \v 10 Losa fai ketu anggor boan, boe ma tenu osik nadenu ndia hatahori mana maue-osan esa neu simbo ndia babaꞌen numa mana maue osir raa mai. Tehuu mana maue osir raa popoko hatahori mana maue-osa naa, basa de ara husi henin fali neu ngga no lima rouk. \v 11 Boe ma tenu osik naa nadenu ndia hatahori mana maue-osan esa neu bali. Tehuu mana maue osir raa popokon ma rakamamaek kana. Basa de ara husi falik kana no lima rouk. \v 12 Boe ma tenu osik nadenu seluk ndia hatahori mana maue-osan katelun neu, tehuu ara popoko rakahinan, basa de ara pirun dea neu. \p \v 13 Tenu osik naa nanggatuuk duduꞌa nae, ‘Au muste tao talo bee bali? Malole lenak au adenu kada au ana susueng. Neu ko ara fee hada-horomatak ma simbok ralan no malole.’ De ana nadenu ana bonggin neni naa neu. \p \v 14 Tehuu neu mana maue osir raa mete-ritan, boe ma ara kokolak rae, ‘Heeh! Ei mete dei! Tou lasik nadenu ndia ana heli-helin mai ena. Neu ko ana ndia simbo basa tou lasik pusakan lalaꞌen. Dadi mai fo ita hala tisan leo! Naa fo ita ndia soa osi ia.’ \v 15 Neu tenu osik anan naa losa, boe ma ara leꞌa roroson neni osi dea neu, basa de ara hala risan. \p De Au ae atane talo ia: ei duꞌa mae tenu osik tao mana maue osir raa talo bee? \v 16 Tungga Au, neu ko ana mai fo tao nisa basa sara, boe ma ana fee osi naa neu hatahori laen fo naue ma rabaꞌe buna-boan.” \p Neu hatahori raa ramanene rala Yesus kokolak talo naa, boe ma ara raselu rae, “Mete ma bisa, na, Manetualain boso fee hukun neu ai talo naa!” \p \v 17 Boe ma Yesus mete nakateteek kasa, de natane nae, “Mete ma ta dadi fee hukun talo naa, na, tao hata de Manetualain mana toꞌu dedeꞌan surak ena nae, \q1 ‘Hambu batu esa tukan nara nggari henin ena, \q2 tehuu hatematak ia dadi neu dii inak batu netehuun.’\x + \xo 20:17 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 118:22\x* \p \v 18 Hatahori see fo nakatunu laꞌe batu naa, neu ko nakalulutu, nahuu huku-dokik laꞌen ena. Mete ma batu naa tuda laꞌe-ndaa hatahori, na, ana oo nakalulutu rafu-rafu, nahuu huku-dokik laꞌen ena boe.” \p \v 19 Neu meser anggama ma malangga anggamar malanggan nara ramanene rala tutuik naa, ara bubuluk rae, Yesus pake lololek naa, fo ndee sira. Sira tetar sama leo mana maue osir raa. De ara ramanasa ralan seli. Boe ma ara sangga dalak fo rae humu Yesus. Tehuu ara ramahia hatahori noꞌuk kara mana hii Yesus nenorin. De ara laꞌo elan leo. \s1 “Fee Manetualain hata fo Manetualain haak” \r (Mateos 22:15-22; Markus 12:13-17) \p \v 20 Basa naa, Yesus musun nara makun. Ara sangga mana makur, mana bisa tao aon leo hatahori mana matu-matuk fo ike sudik Yesus. Ara ramahena Yesus bisa kokolak laban man-parenda Roma, boe ma ara rae reu tui nggubenor, mita fo ara radenu hatahorir reu humu Yesus. \v 21 Boe ma ara radenu mana maku naa neu nakaseseluk dedeꞌak no Yesus nae, “Papa Meser! Ai bubuluk Papa dalen ndoos. Papa ta mana pepeko-lelekok, ma ta mana mete matak. Papa soa fee nenorik laꞌe-neu Manetualain Dedeꞌa-kokolan no tetuk. \v 22 Hatematak ia ai mae matane dedeꞌak esa: tungga ita anggama Yahudi hohoro-lalanen, ndondoon naa ita bole bae bea fee man-parenda Roma mane ina-huun, do taa?” \p \v 23 Tehuu Yesus bubuluk sira nanaen manggarauk fo sangga ike Ndia. Boe ma Ana naselu nae, \v 24 “Matudu sudik doi lilo fulak esa mai Au dei.” Boe ma ara ratudun doik naa. De Ana natane nae, “Ia, see nggambar ia? Ma ia, see naden ia?” \p Ara raselu rae, “Naa mane ina-huuk, keser.” \p \v 25 Boe ma Yesus nae, “Mete ma talo naa, na, fee man-parenda hata fo man-parenda haak. Ma fee Manetualain hata fo Manetualain haak.” \p \v 26 Ara ramanene rala naa, boe ma ara heran bali-bali, nahuu ara ta bisa ike sana nai hatahori noꞌuk kara matan. Boe ma ara kokoꞌo bafan nara leo. \s1 Lamatuak Yesus fee nenorik laꞌe-neu nesoda falik numa mamates mai \r (Mateos 22:23-33; Markus 12:18-27) \p \v 27 Basa naa, hambu hatahori hida ruma anggama Saduki partein mai fo rae ike Yesus. Hatahori Sadukir fee nenorik rae, hatahori mates ta nasoda fali numa mamaten mai, nai dae-bafok fai mateꞌen. Ara mai rakaseseluk dedeꞌak ro Yesus rae,\x + \xo 20:27 \xt Nedenuk kara Tutuin 23:8\x* \v 28 “Papa Meser! Baꞌi Musa surak ela fee ita hohoro-lalanek nae: mete ma touk esa mate, tehuu ta laꞌo ela anak, na, hatahori naa fadin muste sao nala ina falu naa, mita fo bisa fee tititi-nonosik soa-neu kaꞌan mana matek naa ena.\x + \xo 20:28 \xt Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 25:5\x* \p \v 29 Memak lele uluk, baꞌi Musa fee nenorik talo naa. Tehuu hatematak ia, ai nau matane talo ia: hambu kaꞌa-fadik touk hitu. Kaꞌak sao, tehuu maten ta ela anak. \v 30 Basa de fadik mana tunggan sao nala ina falu naa. Ta dook ka boe ma maten, tehuu ta ela anak. \v 31 Leo naak oo, no fadin katelun boe. Ana sao nala ina falu naa, tehuu ana oo mate, ma ta ela anak boe. Talo naa nakandoo losa fadi muri anak oo, maten boe. \v 32 Boe ma ina falu naa oo maten boe. \v 33 De hatematak ia, ai nau matane talo ia: inak naa sao nita no tou hitu ena. Mete ma dae-bafok fai mateꞌen, neu Manetualain nasoda falik hatahori mates sara, na, inak naa dadi neu see saon, ou?” \p \v 34 Boe ma Yesus naselu nae, “Dedeꞌa sasaok hambun soa-neu kada hatahori dae-bafok nai dae-bafok ia. \v 35-36 Tehuu neu ko nai nusa tetuk do inggu temak, ta hambu dedeꞌa sasaok soa-neu hatahori ena bali. Ma nai naa ara ta mate ena bali. Ara dadi sama leo Manetualain atan nara marai nusa tetuk do inggu temak. Neu Manetualain nasoda falik hatahori mates sara, Ana here nala sara dadi reu Ndia anan nara. \v 37 Nai baꞌi Musa susuran hambu tutuik laꞌe-neu aꞌi naꞌa naꞌu ai anar, tehuu ta kade sara. Numa baꞌi Musa tutuin naa mai ita bubuluk tae, hatahori mates bisa nasoda fali numa mamaten mai. Numa naa, Manetualain nafada baꞌi Musa nae, ‘Au ia, Manetualain numa o baꞌim mara mai, sira baꞌi Abraham, baꞌi Isak, ma baꞌi Yakob. Basa sara rakaluku-rakatele rakandoo neu Au losa hatematak ia.’\x + \xo 20:37 \xt Kalua numa Masir mai 3:6\x* \v 38 Naa te baꞌir raa mate sara ndia lele uluk ena. Tehuu Manetualin nafada nae Ndia bei dadi neu sira Lamatuan, de ita bubuluk tae, ara rasoda. Dadi leo mae hatahori mate ena oo, ara rasoda fali boe. Huu kada hatahori masodak ndia rakaluku-rakatele neu Manetualain, ta hatahori mates, hetu?!” \p \v 39 Ara ramanene rala Yesus naselu talo naa, boe ma hambu meser anggama kokolak nae, “Papa Meser neselun naa, ndaa laꞌe esak kana.” \v 40 Numa faik naa mai oo, ta hambu hatahori esa nambarani natane Yesus bali, ma ta hambu esa bisa ike nala sana boe. \s1 Karistus naa, memak mane Dauk tititi-nonosin, ma ndia Lamatuan boe \r (Mateos 22:41-46; Markus 12:35-37) \p \v 41 Basa naa, Yesus bei nanori hatahorir raa numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk. Boe ma Ana natane nasafali sara nae, “Tungga ei duduꞌam, na, talo bee? Meser anggamar fee nenorik rae, Karistus naa, ndia Hatahori fo Manetualain here memak kana numa lele uluk mai ena. Tungga sira, na, Ndia dadi neu kada mane Dauk tititi-nonosin. Tehuu naa bei ta dai. \v 42 Mane Dauk ndia surak memak nai buku Sosodak Kokoa-kikiok kara nae, \q1 ‘Manetualain nafada au lamatuang ena nae, \q2 “Mai fo manggatuuk muu mamana hada-horomatak mateꞌen nai Au boboa konang ia. \q1 \v 43 Neu ko Au tao ala O musum mara, \q2 losa ara doꞌor mbali O.’ ”\x + \xo 20:43 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 110:1\x* \p \v 44 Numa susurak naa mai, ita bubuluk tae, mane Dauk noke Karistus naa nae, ‘Lamatuak’. Naa sosoa-ndandaan nae, mete ma hatahorir rae Karistus naa, kada mane Dauk tititi-nonosin, na, bei ta dai! Te Ana oo dadi neu mane Dauk Lamatuan boe na!” \s1 Besa-besa mia meser anggamar mana rafuni sira salan nara \r (Mateos 23:1-36; Markus 12:38-40) \p \v 45 Neu basa hatahorir pasa ndiꞌi doon nara fo nenene Yesus, boe ma Ana kokolak no ana nunin nara nae, \v 46 “Ei muste besa-besa mia meser anggamar. Ara rasiꞌe laꞌo-laꞌo pake badu naruk roroso losa daer, reu ratonggo ro hatahori noꞌuk kara, mita fo hatahorir mete-rita sara, na, rae, ‘Awii! Sira iar, hatahori moꞌo-inahuuk!’ Ara soa sangga mamana hada-horomatak mateꞌen nai basa uma huhule-haradoik kara, mamana feta, ma mamanak fo hatahori noꞌuk kara soa rakabua. \v 47 Tehuu besa-besa! Ara soa pepeko-leleko ina falur fo fonda rala uman nara. Tehuu nai hatahori noꞌuk kara matan, ara rafuni sira manggaraun ma rambariik hule-haradoi dook ka. Ara nau fo hatahori rae sira iar, hatahori mana matu-matuk. Tehuu Manetualain bubuluk sira sala-singgon nara, de neu ko Ana fee huku-dokik neu sara beran lenak.” \c 21 \s1 Ina falu hata taak fee kolete moꞌon seli \r (Markus 12:41-44) \p \v 1 Neu Yesus fee nenorik numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk, Ana mete-nita hatahori kamasuꞌik kara mai mbeda kolete neni mamana kolete neu. \v 2 Ana oo, mete-nita ina falu hata taak esa mai tungga hule-haradoi boe. Inak naa mbeda doik seen dua neni mamanak naa neu. Doik naa belin kadiꞌi anan seli. \v 3 Boe ma Yesus kokolak no Ndia ana nunin nara nae, “Nenene matalolole! Ina falu hata taak ia mbeda kada doik seen dua, tehuu ana fee baꞌu lena basa hatahorir lalaꞌen ena. \v 4 Hatahori laen nara mbeda kolete numa sira doi sisan nara mai. Tehuu ina falu ia, ana fee basa ndia doin lalaꞌen. Naa te, naa ndia doin fo pake neu ndia sodan.” \s1 Lamatuak Yesus nafada laꞌe-neu Uma Huhule-haradoi Ina-huuk ndendefan \r (Mateos 24:1-2; Markus 13:1-2) \p \v 5 Faik naa, Yesus ana nunin nara koa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk rae, “Papa! Mete neu Uma ia dei, lolen seli! Ara taon pake batu neni sambik moꞌon seli, de ara tia-totodo sara no neulauk. Ma hambu hatahorir fee bua-baꞌu mabelir ena fo heti Manetualain Uman ia!” \p Boe ma Yesus naselu nae, \v 6 “Uma ia, memak malole, tehuu ta dook ka bali te hatahorir randefa heni basa batu iar lalaꞌen, losa ratetu ro daer.” \s1 Fai susa-sonak ma doidosok \r (Mateos 24:3-14; Markus 13:3-13) \p \v 7 Boe ma Yesus ana nunin nara ratane rae, “Papa Meser! Hata fo Papa kokolak bebeik kara naa, ndondoon naa neu ko fai hida ana dadi? Mete ma fain deka-deka ena, na, neu ko tandan talo bee?” \p \v 8 Boe ma Yesus naselu nae, “Sadi ei manea matalolole fo boso hambu kedi-irak. Neu ko hambu hatahori mata-matak kara mai fo femba tenden nara rae, ‘Au ia, Karistus.’ Ketuk oo rae, ‘Dae-bafok fai mateꞌen deka-deka mai ena boe!’ Tehuu boso mamahere! \v 9 Mete ma ei mamanene harak rae, hatahorir tao nemuek ma netatik nai bee a mesan, na, hae mamataꞌu. Memak, basa naar muste dadi rakahuluk dei. Tehuu dae-bafok fai mateꞌen bei ta losa. \p \v 10 Neu ko leo esa natati laban leo laen. Nusak esa natati laban nusak laen. \v 11 Neu ko hambu dae nanggenggo moꞌon seli. Nai bee a mesan, hambu fai ndoe-laꞌas ta hohoꞌak, ma hedi-raus ndule basan. Neu ko hatahorir oo, mete-rita mandadik tao rala aon nara mumuru, ma tanda ta hohoꞌak kara rai lalai boe. \p \v 12 Basa dedeꞌak kara iar bei ta dadi basa, tehuu neu ko hatahorir humu rala ei ma tuni-ndeni ei, nahuu ei mamahere neu Au. Boe ma ara loo lima ei miu fo hatahori parisa ei dedeꞌam nai uma huhule-haradoik kara, ma reu kena ei nai bui dale. Ara oo, radenu ei fo miu mataa manek ma man-parenda laen nara boe. Basa iar dadi, nahuu ei tungga Au. \v 13 Tehuu ei muste pake fai lelak naa fo tui sara Au Hara Lii Maloleng. \v 14 Dadi ei hae duduꞌa makahuluk mae, ei masalaꞌe aom mara talo bee. \v 15 Neu ko Au fee dedeꞌa-kokolak ndaa no ei mae masalaꞌe aom mara. No dalak naa, ei musum mara ta bubuluk rae leo bee bali.\x + \xo 21:15 \xt Lukas 12:11-12\x* \v 16-17 Neu ko hatahori noꞌuk ka mburuk ralan seli ro ei, nahuu ei tungga Au. Hambu ketuk numa ei nufanelu heli-helim mara mai, netuduk leo ina-ama, kaꞌa-fadik, toranook kara, ma nonook kara. Neu ko hambu sira ketuk sangga dalak fo seꞌo heni ei, losa ei ketuk hambu nekenisak. \v 18 Tehuu ei boso mamataꞌu, neu ko Manetualain ta lilii ei. Langga bulu dook esa oo, ta moꞌu heni sana numa ei langgam mara mai, mete ma ta no Ndia hihii-nanaun boe. \v 19 Mete ma ei makatataka makandoo, neu ko Manetualain tao nasoi-nasoda ei.” \s1 Yerusalem ndendefan \r (Mateos 24:15-21; Markus 13:14-19) \p \v 20 Yesus kokolak seluk nae, “Neu ei mete-mita soldadu musur mai eko-feo rala kota Yerusalem, ei bubuluk mae, ana nae ndefa naa ena. \v 21 Mete-rita talo naa, na, hatahori marai profensi Yudea ralai reni letek reu leo. Hatahori marai kota oo, malai leo boe. Ma hatahori marai nggorok, hae bei kota reu bali. \v 22 Manetualain haitua fai susa-sonak kara fo huku-doki hatahorir ta mana nenene neu Ndia. Basa iar dadi, ndaa no hata fo Manetualain mana toꞌu dedeꞌan surak memak kana numa lele uluk mai.\x + \xo 21:22 \xt Hosea 9:7\x* \v 23 Faik naa, hatahori mana kasian nalan seli, ndia ina kairuk, ma inak kara mana rasususu ana mbimbila anan. Faik naa, basa nusak katematuan hambu susa-sonak, ma basa hatahori Yahudir hambu doidoso berak, nahuu Manetualain namanasa sara. \v 24 Neu ko musu tao nisa ketuk ma leꞌa reni ketuk fo dadi reu ata-dator nai bee a mesan nai dae-bafok ia. Boe ma hatahori feꞌek ta mana malela Manetualain, mai roroo-tatabu tao ranggenggeo nai kota Yerusalem, ma koasa rala kota isi-oen, losa sira koasan naa, fain basa.” \s1 Hatahori Dae-bafo Isi-isik fai mamain \r (Mateos 24:29-31; Markus 13:24-27) \p \v 25 Boe ma Yesus nafada laꞌe-neu Ndia fai mamain nae, “Neu Hatahori Dae-bafo Isi-isik nae fali mai ena, neu ko hambu tandar kalua ruma ledo, bulan, ma nduuk kara mai. Nai dae-inak oo hambu tanda boe, ndia leo tasi namue, ani berak nakarumbu ma rii moꞌok rambombonu mai. Basa iar tao rala hatahori dae-bafok kara ramataꞌu ma pangganaa, losa ara ta bubuluk nau tao hata bali.\x + \xo 21:25 \xt Yesaya 13:10; Yeskiel 32:7; Yoel 2:31; Dae-bafo Beuk 6:12-13\x* \v 26 Basa koasar marai lalai ranggongga sadi ndaa. Hatahorir mete-rita talo naa, boe ma ara ramataꞌu ralan seli, nahuu dae-inak sangga noe ena! \v 27 Basa naa, dei fo hatahorir mete-rita Au, ‘Hatahori Dae-bafo Isi-isik konda mai pake sosoꞌak’. Au konda ua koasa, ma Au manula-manapung lalaꞌen.\x + \xo 21:27 \xt Daniel 7:13; Dae-bafo Beuk 1:7\x* \v 28 Mete ma basa tandar ia mulai dadi ena, na, botik ei langgam mara leo, te Manetualain fain losa ena fo tao nasoi-nasoda ei.” \s1 Lololek numa ai huuk mai \r (Mateos 24:32-35; Markus 13:28-31) \p \v 29 Basa naa Yesus soꞌuk lololek esa nae, “Ei tadu matalolole neu ai huuk kara. \v 30 Mete ma doon nara mulai uni, naa dadi tanda nae, fai hanas deka-deka mai ena. \v 31 Leo naak oo no fai susa-sonak kara raa boe. Neu ara toda mai ena, naa dadi tanda nae, Manetualain parenda-koasan deka-deka mai ena. \p \v 32 Au afada memak! Numa basa hatahorir mana masodak hatematak ia mai, neu ko hambu ketuk bei ta mate, te fai susa-sonak kara raa toda mai ena. \v 33 Leo mae lalai no dae-inak sambu do lalo ena, tehuu Au Dedeꞌa-kokolang mahanik seku neu.” \s1 Tanea taa-taa neu Lamatuak mamain \p \v 34 Boe ma Yesus tuti kokolan nae, “Manea matalolole, te medak neu ma Au toda mai ena! Boso losak ei ta duꞌa mala no tebe-tebe ena bali, boe ma ei leo-laꞌo mia kada minu mafuk, ma mbute-mue sangga kada masodak lole-ladan. Boso losak ei ta tadu tandan, nahuu ei mamue mia kada koladu matak laen. \v 35 Boso duꞌa mae ta laꞌe ei. Medak neu te Au mai. Ma neu Au fali mai, ta hambu hatahori esa boe na bisa nafuni nala aon numa Au matang mai. \v 36 Huu naa de manea taa-taa. Hule-haradoi ta mana ketuk, mita fo ei bisa makatataka nai basa susa-sonak kara raa dale. No dalak naa, neu Au fali mai ena, ei ta mameda mae mambariik nai Hatahori Dae-bafo Isi-isik matan.” \p \v 37 Tungga faik Yesus neu fee nenorik nai Uma Huhule-haradoi Ina-huuk. Tehuu mete ma leꞌodae ena, na, Ana kalua numa Yerusalem mai fo neu sunggu nai nggorok manai letek Setun naa.\x + \xo 21:37 \xt Lukas 19:47\x* \v 38 Bei huhua anak, hatahori noꞌuk ka mai rakabua ena, fo nau nenene Ana fee nenorik nai Uma Huhule-haradoi Ina-huuk. \c 22 \s1 Malangga anggama Yahudi malanggan nara sangga dalak fo rae tao risa Lamatuak Yesus \r (Mateos 26:1-5; Markus 14:1-2; Yohanis 11:45-53) \p \v 1 Faik naa, deka no hatahori Yahudir fai malolen, ndia feta Roti Ta Pake Laru Taꞌik. Numa fai malole naa, ara oo hala bibi lombo fo tao feta Paska boe. Ara tao talo naa fo rasaneda fai bakahulun, neu sira bei-baꞌin nara kalua numa Masir mai.\x + \xo 22:1 \xt Kalua numa Masir mai 12:1-27\x* \v 2 Faik naa, malangga anggama Yahudi malanggan nara, ma meser anggamar sangga dalak fo rae tao risa Yesus. Tehuu ara ramataꞌu hatahori noꞌuk kara raa tao nemuek, nahuu ara hii nenene Yesus. \s1 Yudas seꞌo heni Lamatuak Yesus \r (Mateos 26:14-16; Markus 14:10-11) \p \v 3 Numa Yesus ana nuni kasalahunu duan nara raa mai, esa nade Yudas Iskariot. Neu malangga anggama Yahudi malanggan nara sangga dalak fo rae tao risa Yesus, nitur malanggan maso neni Yudas dalen neu. \v 4 Boe ma ana kalua neu sangga malangga anggamar malanggan nara ma malangga mana manea Uma Huhule-haradoi Ina-huuk. Ana nae neu nala harak fo seꞌo heni Yesus neu sara. \v 5 Faik naa, malanggan nara ramanene rala Yudas kokolan talo naa, boe ma ara ramahoko ralan seli. Ara helun rae, “Malole! Mete ma o nau seꞌo Yesus mai ai, neu ko ai bae.” \v 6 Yudas nakaheik. Boe ma ana mulai sangga lelak fo seꞌo heni Yesus no neneek neu sara, mita fo hatahori noꞌuk kara raa ta bubuluk. \s1 Lamatuak Yesus ana nunin nara sadia feta Paska \r (Mateos 26:17-25; Markus 14:12-21; Yohanis 13:21-30) \p \v 7 Hatahori Yahudi fai malolen naa losa ena, de ara rae hala bibi lombo ana fo tao feta Paska. \v 8 Boe ma Yesus nadenu Petrus ma Yohanis nae, “Ei dua ngga makahuluk fo sadia fee ita taꞌa feta Paska sama-sama.” \p \v 9 Boe ma dua sara ratane rae, “Papa! Ai muste miu sadia mei nai bee?” \p \v 10 Ana naselu nae, “Neu ei maso meni kota Yerusalem dale miu, neu ko ei matonggo mia touk esa nasaa nggusi oe. Tungga mian losa uma. \v 11 Mafada tenu uma naa mae, ‘Ai Papa Mesen noke kama fo nae paken tao feta Paska no Ndia ana nunin nara. Hambu, do?’ \v 12 Neu ko tenu uma naa dudu fee ei kama loak esa nai uma tadak lain. Ana sadia nala kama naa no matetuk ena. Ela kada ei dua ngga miu sadia nanaꞌak nai naa leo.” \p \v 13 De dua sara reu. Boe ma ara ratonggo ro basa hata fo Yesus nafada memak kasa. De ara sadia nanaꞌa Paska neu naa leo. \s1 Feta Paska \r (Mateos 26:26-30; Markus 14:22-26; 1 Korentus 11:23-25) \p \v 14 Neu basa-basan neni sadia nalak, Yesus asa mai. Ana haꞌi mamana nenggetuuk nai mei, ma Ndia ana nunin nara oo, ranggatuuk raꞌa feta boe. \v 15 Boe ma Yesus nafada sara nae, “Au daleng hii nalan seli anggatuuk uꞌa feta Paska ia ua ei ena, nakahuluk numa Au bei ta hambu doidosok mai. \v 16 Tanda mala ia, matalolole. Basa ia, Au ta anggatuuk uꞌa seluk feta Paska ena ua ei bali. Neu ko hatahorir bubuluk no ledo-ledo rae, Amak toꞌu parenda-koasa, dei fo Au uꞌa seluk feta bali.” \p \v 17 Boe ma Ana soꞌu nala nggalas neni isik oe anggor. De Ana noke makasi neu Manetualain, boe ma Ana loo nggalas naa neu sara. Basa boe ma Ana kokolak nae, “Simbo mala nggalas ia fo ei esa-esak minu. \v 18 Masaneda, ee! Mulai numa leꞌodaen ia neu, Au ta inu oe anggor ena bali. Neu ko hatahorir bubuluk no ledo-ledo rae, Amak toꞌu parenda-koasa, dei fo Au inu bali.” \p \v 19 Basa naa, Ana haꞌi nala roti balok esa, de Ana noke makasi neu Manetualain. Basa boe ma Ana fifiꞌi baꞌe roti naa, de Ana loon neu sara. Ana nae, “Roti ia, Au ao-mbaang fo Au loo liman neu ei basa ngga. Tungga-tungga ei miꞌa roti ia, ei muste masaneda neu Au.” \v 20 Neu ara raꞌa basa ena, boe ma Ana soꞌu nala nggalas neni isi oe anggor. De Ana kokolak seluk bali nae, “Anggor ia, Au daang fo neni mboꞌak fo tao nasoi-nasoda ei. Manetualain pake daak ia fo ndara fangga hehelu-bartaa beuk no ei.\x + \xo 22:20 \xt Yermia 31:31-34\x* \p \v 21 Tehuu besa-besa! Hambu hatahori fo hatematak ia nanggatuuk naꞌa sama-sama nai mei ia, neu ko ana seꞌo heni Au.\x + \xo 22:21 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 41:10\x* \v 22 Memak Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik muste mate tungga Manetualain hihii-nanaun. Tehuu hatahori mana seꞌo Au naa, besa-besa! Neu ko ana lemba-nasaa ndia sosoen!” \p \v 23 Yesus ana nunin nara ramanene rala naa, boe ma ara mulai ratatane aok rae, “Ndondoon na, see ndia nae tao manggarauk mbalin talo naa?” \s1 Lamatuak Yesus ana nunin nara rareresi laꞌe-neu see ndia moꞌo-inahuun lenak mateꞌen \p \v 24 Boe ma Yesus ana nunin nara mulai rareresi laꞌe-neu see ndia moꞌo-inahuun lenak mateꞌen numa sira mai.\x + \xo 22:24 \xt Mateos 18:1; Markus 9:34; Lukas 9:46\x* \v 25 Tehuu Yesus nahara berak neu sara nae, “Nai hatahori nusa-nusak ta mana malela Manetualain, manek kara tuni-ndeni rau-inggun nara ro parenda lena-lenak. Naa te ara nau rau-inggur roke sara rae, ‘Amak mana tulu-fali rau-inggun’. \v 26 Tehuu ei ta bole talo naa. See nau dadi neu hatahori moꞌo-inahuuk, ndia leleo-lalaꞌon muste tebe-tebe dadi sama leo hatahori kadiꞌik fo naono-lalau basa hatahorir. See nau dadi neu malanggan muste naono-lalau sama leo hatahori neondak.\x + \xo 22:26 \xt Mateos 20:25-27; 23:11; Markus 9:35; 10:42-44\x* \v 27 Ei duꞌa sudik kana, hatahori moꞌo-inahuuk naa ndia see? Hatahori mana manggatuuk nai mei, do, mana maono-lalau mei? Neu ko ndia hatahori mana manggatuuk naa ena, ndia hatahori moꞌo-inahuuk naa, hetu? Naa te, Au ta tao Au aong leo naak. Au mai fo aono-lalau ei.\x + \xo 22:27 \xt Yohanis 13:12-15\x* \p \v 28 Eir ia, ndia soa sama-sama mia Au, neu Au hambu doidosok. \v 29 Au Amang soꞌuk Au fo toꞌu parenda nai Ndia mamana parenda-koasan. Dadi hatematak ia Au oo soꞌuk ei boe, \v 30 mita fo mateꞌen ei manggatuuk miꞌa mei esa mia Au nai nusa tetuk do inggu temak. Au oo fee koasa fo ei parenda leo kasalahunu duak kara marai Israꞌel boe.”\x + \xo 22:30 \xt Mateos 19:28\x* \s1 Lamatuak Yesus nafada nae, neu ko Petrus laka ta nalela Ndia \r (Mateos 26:31-35; Markus 14:27-31; Yohanis 13:36-38) \p \v 31 Boe ma Yesus nafada Petrus nae, “Peꞌu, ee. Nitur malanggan nae soba tao nabinggak ei numa Au mai, sama leo hatahori daꞌi isik fo here heni hade taak numa isik mai.\f + \fr 22:31 \ft Nai susura dedeꞌa Yunani, ara roke Petrus naden laen, ndia Simon.\f* \v 32 Tehuu Au hule-haradoi fee o, Peꞌu, mita fo o mamahere makandoo neu Au. Mete ma o fali muni Au mai ena, na, neu ko o muste matetea o toranoom mara dalen.” \p \v 33 Boe ma Petrus naselu nae, “Taa, Papa! Au ta laꞌo ela Papa. Au sadia maso bui sama-sama ua Papa. Leo mae mate sama-sama ua Papa oo, malole boe.” \p \v 34 Tehuu Yesus naselu nae, “Peꞌu! Nenene matalolole. Leꞌodaen ia, manu bei ta kokoa, tehuu o laka laꞌe telu ena mae, o ta malela Au.” \s1 Lamatuak Yesus hatahorin nara muste sadia hambu susa-sonak \p \v 35 Basa boe ma Yesus kokolak no sara nae, “Fai bakahulun, neu Au adenu ei fo miu tui-bengga Au Hara Lii Malolen nai bee a mesan, Au afada ei fo boso meni doik, tas ma tabu eis. Faik naa, ei toꞌa kuran hata?” \p Boe ma ara raselu randaa rae, “Fai bakahulun, ai ta toꞌa kuran hata esa boe na!”\x + \xo 22:35 \xt Mateos 10:9-10; Markus 6:8-9; Lukas 9:3; 10:4\x* \p \v 36 Boe ma Ana kokolak tamba nae, “Tehuu hatematak ia laen ena. Mete ma ei kadoik, na, toꞌu menin. Mete ma ei ka tas, na, menin boe. Mete ma ta maena tafa, na, seꞌo heni ei badum esa fo hasa. \v 37 Huu hatahori Yahudir tao Au, leo hatahori manggarauk. Doo-doo faa bali te ara mai humu Au. Sama leo hata fo baꞌi Yesaya surak memak kana ena nae: \q1 ‘Ara taon sama leo hatahori manggarauk!’ ”\x + \xo 22:37 \xt Yesaya 53:12\x* \p \v 38 Ara rafada rae, “Papa! Ai meni fela dua.” \p Boe ma Yesus naselu nae, “Dai ena. Hae kokolak naa bali!” \s1 Lamatuak Yesus neu hule-haradoi numa letek Setun \r (Mateos 26:36-46; Markus 14:32-42) \p \v 39 Yesus no ana nunin nara raꞌa basa Paska, boe ma ara kalua reni letek Setun reu, leo sira siꞌen. \v 40 Losa naa boe ma Ana nafada sara nae, “Ei muste hule-haradoi mita fo soba-douk ta laꞌe ei.” \p \v 41 Basa de Ana heok ela sara faa. Ana laꞌok ta losa dook, boe ma Ana sendek luu-langgan fo hule-haradoi nae, \v 42 “Papa! Mete ma Papa nau, na, piru heni doidosok ia dook ka numa Au mai. Tehuu boso tungga Au hihii-nanaung; naa fo tungga kada Papa hihii-nanaun mesa kana.” \v 43 [Boe ma Manetualain atan esa numa nusa tetuk do inggu temak mai fo natetea Ndia dalen. \v 44 Ana doidoso nalan seli ena, losa mbusen titi sama leo daak.]\f + \fr 22:44 \ft Susura dedeꞌa Yunani lasin lenak ma lolen lenak ta surak lanek ka-43-44 ia.\f* \p \v 45 Ana hule-haradoi basa, boe ma Ana nambadeik neu natonggo no ana nunin nara. Tehuu mana sungguk kara, nahuu ara manggu ralan seli ma dalen nara sona. \v 46 Boe ma Yesus nafada nae, “Tao hata de ei sunggu?! Malole lenak ei hule-haradoi mita fo neu ei hambu soba-douk, na, ei ta tuda.” \s1 Ara humu rala Lamatuak Yesus \r (Mateos 26:47-56; Markus 14:43-50; Yohanis 18:3-11) \p \v 47 Yesus bei kokolak talo naa, boe ma Yudas (ana nuni kasalahunu duak kara esa), mai no hatahori noꞌuk ka. Ana mai deka-deka Yesus fo nae holu ma idun. \v 48 Tehuu Yesus nahara berak neun nae, “Weeh, Yudas! O mae seꞌo heni Hatahori Dae-bafo Isi-isik pake iꞌiduk, do?” \p \v 49 Neu Yesus ana nunin laen nara bubuluk Yudas duduꞌa manggaraun talo naa, boe ma ara ratane Yesus rae, “Papa! Ai laban asa, do? Ai meni fela nai ia.” \v 50 Boe ma esa numa sira mai lesu ndia felan, de tati naketu hatahori esa ndiꞌi doo konan. Hatahori neni tati ketu ndiꞌi dook naa, malangga anggama Yahudi malangga ina-huun hatahori neondan. \p \v 51 Tehuu Yesus naselu nae, “Hahae leo! Boso laban asa!” Boe ma Ana nafaroe hatahori naa ndiꞌi doon, de tao nahain. \p \v 52 Hatahorir fo mana mai humu Yesus naa, sira: malangga anggama Yahudi malanggan nara, lasi-lasi hadak kara ma mana manea Uma Huhule-haradoi Ina-huuk, ma hatahori laen bali. Yesus natane sara nae, “Talo bee? Ei duꞌa mae, Au ia, hatahori manggarauk, losa ei mai humu Au pake tafa ma tongga, do? \v 53 Tungga faik, Au anori ei nai Uma Huhule-haradoi Ina-huuk, tehuu ta hambu esa boe na mai humu Au. Tehuu elan numa naa leo! Ia, ei faim ena. Hatematak ia, nitur malanggan koasan ia!”\x + \xo 22:53 \xt Lukas 19:47; 21:37\x* \s1 Petrus laka ta nalela Lamatuak Yesus \r (Mateos 26:57-58, 69-75; Markus 14:53-54, 66-72; Yohanis 18:12-18, 25-27) \p \v 54 Basa boe ma ara humu rala Yesus, de leꞌa roon neni malangga anggama Yahudi malangga ina-huun uman neu. Petrus oo laꞌo bambi-bambi tungga dea boe. \v 55 Numa uma naa bebelan, hatahorir tao aꞌi mata moꞌok. Petrus oo neu nanggatuuk dara aꞌi numa naa boe. \v 56 Hambu ata inak esa mete-nita Petrus nanggatuuk deka aꞌi. Ana mete namumula Petrus matan, boe ma neu tui hatahori laen manuma naa nae, “Wee! hatahori ia oo tungga Yesus boe!” \p \v 57 Tehuu Petrus laka nae, “Taa! Au ta alela Hatahori naa, ma. O bubuluk hata?” \p \v 58 Ta dook ka boe ma hatahori esa leuk matan de mete-nita Petrus, boe ma kokolak nae, “Memak, o ia, esa numa Yesus hatahorin nara mai, hetu?” \p Tehuu Petrus nasabara nae, “Taa! O kada kokolak lelik!” \p \v 59 Nai rarain fama te liꞌu esa, boe ma hambu hatahori laen esa bali kokolak nae, “Wou! Au bubuluk, hatahori ia, Yesus ana nunin esa, huu ndia oo hatahori Galilea boe.” \p \v 60 Tehuu Petrus laka nahere nae, “O baro lelik naa!” Ndaa no Petrus kokolak talo naa, boe ma manu kokoa. \p \v 61 Yesus leuk, de mete neun. Boe ma Petrus nasaneda Yesus kokolan bebeik kara naa nae, “Leꞌodaen ia, manu bei ta kokoa, tehuu o laka laꞌe telu ena mae, o ta malela Au.” \v 62 Petrus nasaneda nala naa, boe ma ana kalua laꞌo ela uma bebelan naa, ma buꞌi nakarereu. \s1 Ara popoko ma rakadadaek Lamatuak Yesus \r (Mateos 26:67-68; Markus 14:65) \p \v 63 Boe ma hatahorir mana manea Yesus naa, mulai rakamamaek ma pokopo rakamiminak kana. \v 64 Boe ma ara mboti Yesus matan pake temak, de ratanen rae, “Heeh! Mete ma o Manetualain mana toꞌu dedeꞌan, na, o selu sudik kana! See ndia tutu o, ia?” \v 65 Basa boe ma ara oꞌole-aꞌali ralan seli. \s1 Lamatuak Yesus nai mamana neketu-neladi dedeꞌa anggama \r (Mateos 26:59-66; Markus 14:55-64; Yohanis 18:19-24) \p \v 66 Bei huhua anak, te malangga anggama Yahudi malanggan nara, meser anggamar, ma lasi-lasi hadak kara rakabua ena fo parisa Yesus dedeꞌan. Boe ma ara radenu hatahorir fo reu leꞌa reni Yesus neni mamana neketu-neladi dedeꞌa anggama neu. \v 67 Neu Ana maso nala dale ena, boe ma ara ratanen rae, “Soba o mafada sudik kana dei! O ia, memak tebe-tebe ndia Karistus, do?” \p Tehuu Ana naselu nae, “Leo mae Au aselu ae tebe oo, ei ta mamahere boe. \v 68 Boe ma mete ma Au atane asafali ei dedeꞌak esa, neu ko ei ta maselu. \v 69 Ta dook ka te, Manetualain pake koasan ta neni babanggak naa, fo soꞌu botik Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia. Basa boe ma Au anggatuuk uu Ndia boboa konan fo parenda sama-sama uan.”\x + \xo 22:69 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 110:1\x* \p \v 70 Basa sara ramanene rala naa, boe ma ara ratane rae, “Mete ma talo naa, o duꞌa mae, o ia, Manetualain Anan, do?” \p Boe ma Yesus naselu nae, “Memak, ei kokolan naa, tebe.” \p \v 71 Basa boe ma hatahorir mana parisa dedeꞌak kara raa rame-rame kokolak rae, “Ita basa ngga tamanene talan ena, hetu? Ana soꞌuk aon dadi neu Manetualain Anan. Ia, nakadadaek Manetualain ia! Tungga ita anggama hohoro-lalanen, mete ma hambu hatahori tao aon sama leo Manetualain, na, hatahori naa muste maten. Dadi talo bee? Ita ta parluu sakasii bali. Hukun mates neun leo!” \c 23 \s1 Hatahorir leꞌa roo Yesus neni nggubenor Pilatus neu \r (Mateos 27:1-2, 11-14; Markus 15:1-5; Yohanis 18:28-38) \p \v 1 Tehuu mana parisa dedeꞌa anggama Yahudir raa, ta raena haak fo hukun mates hatahori. Huu naa de ara leꞌa roo Yesus neu nasare nggubenor numa man-parenda Roma manai naa, ndia Pilatus. Ara nau fo nggubenor hukun Yesus. \v 2 De losa nggubenor matan, boe ma ara tui Yesus salan nara rae, “Hatahori ia, tukan laban man-parenda Roma. Ana fee nenorik nae, hatahorir boso bae bea fee man-parenda. Ana oo soꞌuk aon nae, ndia ia, Karistus fo hatahori Yahudi manen boe.” \p \v 3 Nggubenor namanene nala naa, boe ma ana natane Yesus nae, “Tebe, do? O ia, hatahori Yahudi manen, do?” \p Boe ma Yesus naselu nae, “Tebe. Sama leo papa kokolan naa.” \p \v 4 Parisa basa, boe ma nggubenor nasare mbali malangga anggama malanggan nara ma hatahori noꞌuk kara raa. De nae, “Talo ia. Au ta hambu hatahori ia salan baꞌu anak faa boe na.” \p \v 5 Tehuu ara ratitingga rahere rae, “Taa, papa nggubenor. Hatahori ia neu fee nenorik nai bee a mesan, dunggu-mbau rau-inggur fo tao nehuuk. Ana tao nemuek mulai numa profensi Galilea mai, losa kota Yerusalem ia.” \s1 Nggubenor nadenu hatahorir fo roo Lamatuak Yesus neni manek Herodes neu \p \v 6 Nggubenor namanene nala naa, boe ma natane sara nae, “Mete ma talo naa, hatahori ia, hatahori Galilea, do?” \p Boe ma ara raselu rae, “Tebe, Papa. Ana numa Galilea mai!” \v 7 Nggubenor bubuluk talo naa, boe ma ana nadenu sara roo Yesus neu nasare manek Herodes, mana parenda profensi Galilea. Faik naa, ana numa kota Yerusalem. \p \v 8 Manek Herodes namanene tutuik noꞌuk ka laꞌe-neu Yesus ena, ma ana hiik ka mete-nita Yesus numa fai bakahulun mai ena. Ana namahena fo bisa mete-nita Yesus natudu tanda heran esa-dua. Huu naa de neu ara roo Yesus neun, dalen namahoko nalan seli. \v 9 Boe ma ana natane mata-matak kara neu Yesus, tehuu Ana ta naselu hata esa boe na. \v 10 Herodes bei kola-kola no Yesus, tehuu malangga anggama malanggan nara ma meser anggamar mulai rafada seluk Yesus salan mata-matak kara bali neu manek. \v 11 Boe ma manek Herodes no soldadun nara mulai rakatitiik ma rakamamaek kana fo tao rakadadaek Yesus. Basa de ara feen pake badu neulauk esa sama leo manek kara rasiꞌe pake, boe ma ara rakatitiik kana rakandoo. De ara fee falik kana neni nggubenor Pilatus neu. \v 12 Fai bakahulun, nggubenor naa no manek Herodes mana musuk kara. Tehuu mulai numa faik naa mai dua sara ratia-laik. \s1 Nggubenor naketu hukun mates neu Lamatuak Yesus \r (Mateos 27:15-26; Markus 15:6-15; Yohanis 18:39—19:16) \p \v 13 Basa boe ma Nggubenor Pilatus noke nala malangga anggama Yahudi malanggan nara ma lasi-lasi hadak laen nara, sama-sama ro hatahori noꞌuk kara raa mai rakabubua fo ramanene ndia neketu-neladin. \v 14 Ana kokolak nae, “Ei mia Yesus neni au mai, ma makasasaꞌek salak neun mae, Ana soa dudunggu rau-inggur fo laban man-parenda Roma. Au parisa alan no lutuk, numa ei matam mara, tehuu au ta hambu salak hata esa boe na. \v 15 Manek Herodes parisan ena boe, tehuu ta hambu salak hata esa boe na. Huu naa de ana fee falik Hatahori ia neni au mai. Hatahori ia ta naena salak hata-hata, de au ta bisa feen hukun mates. \v 16 Dadi au ae aketu talo ia: au adenu poko-femban, basa naa au akamboꞌik kana.” \p \v 17-18 Ara ramanene rala naa, boe ma mulai eki rame-rame rae, “Ta bisa! Tao misan. Makamboꞌik kada Barabas.” \p [Ara eki talo naa, nahuu tungga teuk mete ma hatahori Yahudir tao feta Paska, nggubenor nasiꞌe nakamboꞌik hatahori bui esa tungga ndia hihiin.]\f + \fr 23:17-18 \ft Lalanek manai kurun ia, ta hambu sana nai susura dedeꞌa Yunani lasin lenak kara.\f* \v 19 (Barabas ia, maso bui nahuu ana dadi mana nggenggefu, tao nehuuk laban man-parenda Roma manai kota Yerusalem, ma ana oo nakanisa hatahori boe.) \p \v 20 Tehuu nggubenor nau nakamboꞌik Yesus. Dadi ana natane seluk hatahori noꞌuk kara nae, “Mete ma au akamboꞌik Yesus ia, na, talo bee?” \p \v 21 Tehuu basa sara eki rame-rame rae, “Taa! Paku tao misan nai ai ngganggek lain leo! Paku tao misan nai ai ngganggek lain!” \p \v 22 Tehuu nggubenor nameda naa ta ndaa, boe ma natane seluk laꞌe ka telun nae, “Tao hata de au muste paku tao isan talo naa? Ndia salan hata? Au parisan ena, tehuu au ta hambu huun hata esa boe na, fo ae hukun mates sana. De malole lenak au adenu kada poko-fembak kana, basa naa mboꞌik kana.” \p \v 23 Tehuu basa hatahorir raa boe eki rahere bali fo rakasetik nau paku tao risan neu ai ngganggek. Mateꞌen, nggubenor ta nakataka nala, \v 24 boe ma ana naketu tungga kada sira hihiin. \v 25 De ana nakamboꞌik Barabas, mana laban ma mana makanisa hatahori naa. Tehuu ana loo lima Yesus neu sira liman nara, mita fo ara tao Yesus tungga sira hihiin nara. \s1 Ara paku londa Lamatuak Yesus nai ai ngganggek lain \r (Mateos 27:32-44; Markus 15:21-32; Yohanis 19:17-27) \p \v 26 Basa naa, soldadu Romar leꞌa roo Yesus kalua numa kota Yerusalem mai. Numa dalak, ara ratonggo ro hatahori esa numa kota Kirene mai, nade Simon. Ana bei fo fali numa kota deak mai. Ara rakasetik kana fo lemba-nasaa nala ai ngganggek naa nggati Yesus, boe ma laꞌok tungga Yesus dean. \p \v 27 Faik naa, hatahori noꞌuk ka mai tungga fo ranilu Yesus. Hambu inak kara oo, buꞌi rakarereu mbalin boe. \v 28 Yesus namanene ara buꞌi talo naa, boe ma Ana nasare sara, de kokolak nae, “Ina Yerusalem mara ein, ee! Hae buꞌi soa-neu Au. Malole lenak buꞌi soa-neu ei ao heli-helim, ma ei anam mara. \v 29 Neu ko mbila-beinesak susa-sona moꞌok nae mai, losa hatahorir kokolak rae, ‘Inak mana maua lenak, ndia inak bei ta bonggi nita, ma bei ta nasusu nita ana mbimbila anak.’ \v 30 Neu fai susa-sonak naa losa, hatahorir doidoso ralan seli, losa ara roke rae, ‘Malole lenak letek kara ndefa mai fo tuni mala ai leo!’ Ara oo kokolak boe rae, ‘No doidosok talo ia, malole lenak dae mbukuk kara tatana mala ai leo!’\x + \xo 23:30 \xt Hosea 10:8; Dae-bafo Beuk 6:16\x* \v 31 Mete ma hatahorir bisa tao susa-sonak talo ia soa-neu hatahori sala taak kara, hata-bali neu hatahori manggarauk kara?”\f + \fr 23:31 \ft Susura dedeꞌa Yunani huuk nae, “Mete ma hatahorir bisa tao leo ia soa-neu ai huu bei horis, hata-bali soa-neu ai huu kamatuuk ena.”\f* \p \v 32 Neu soldadu leꞌa roo Yesus naa, ara oo leꞌa roo hatahori manggarauk dua boe fo rae hukun tao risa sara sama-sama ro Yesus. \v 33 Ara losa mamanak esa nade, ‘Lete Langga Duik’. Boe ma ara paku Yesus no hatahori manggarau kaduak kara raa reu sira esa-esak ai ngganggen. Basa de ara rambaririik ai ngganggek kara raa. Ara londa hatahori manggarauk esa neu Yesus boboa konan, ma esa bali neu boboa kiin. \p \v 34 [Faik naa, Yesus hule-haradoi nae, “Papa! Lilii heni hatahori iar salan nara, huu ara ta bubuluk hata fo ara taok.”]\f + \fr 23:34 \ft a: Dedeꞌa deꞌek manai kurun ia, ta hambu sana nai susura dedeꞌa Yunani noꞌuk ka fo lasin lenak ma lolen lenak.\f* Basa boe ma soldadur leꞌa lot fo sangga bubuluk see ndia hambu Yesus bua-loꞌan.\x + \xo 23:34 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 22:19\x* \p \v 35 Hatahori noꞌuk ka mai ranilu numa mamanak naa. Hatahori Yahudi malanggan nara rakatitiik Yesus rae, “Ana tao nasoi-nasoda hatahori laen ena, tehuu ta bisa tao nasoi-nasoda Ndia ao heli-helin. Mete ma Ndia ia, tebe-tebe Karistus, fo Manetualain here memak kana ena, na, elan numa naa fo Ana konda aon numa ai ngganggek naa mai leo.”\x + \xo 23:35 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 22:8\x* \p \v 36 Soldadur raa oo rakatitiik kana boe. Ara feen ninu oe anggor makeis,\x + \xo 23:36 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 69:22\x* \v 37 ma ara eki rakatitiik kana rae, “Mete ma o ia tebe-tebe hatahori Yahudi manen, na, tao masoi-masoda o aom leo!” \v 38 Ara surak neu papak esa nae, \q1 “Ia, hatahori Yahudi manen.” \p Boe ma ara paku papak naa neu Yesus langgan ndandaan lain, fo rafada huun hata de sira fee hukun neun. \p \v 39 Hatahori manggarauk esa fo neni londak nai Yesus boboan oo, nakatitiik kana boe nae, “O tebe-tebe Karistus, do? Mete ma leo naak, na, tao masoi-masoda ita basa ngga leo!” \p \v 40 Tehuu hatahori manggarauk esak naa kaꞌin nae, “Heeh! O ia, ta mamataꞌu Manetualain, do? O hambu hukun mates sama leo Ndia boe. \v 41 Ita dua ngga hambu hukun ndaa no ita manggaraun. Tehuu hatahori ia ta tao manggarauk hata-hata.” \v 42 Boe ma ana kokolak seluk nae, “Yesus, ee! Mete ma Papa toꞌu parenda nai Papa mamana parenda-koasan ena, na, masaneda neu au, ee.” \p \v 43 Yesus naselu nae, “Au afada memak! Faik ia oo, o maso muni nusa tetuk do inggu temak muu sama-sama mua Au boe.” \s1 Lamatuak Yesus mate \r (Mateos 27:45-56; Markus 15:33-41; Yohanis 19:28-30) \p \v 44-45 Faik naa, ledo namatetu ena. Tehuu ledo ta nasaꞌa, de makiu-makahatuk tatana nala mamanak naa, losa liꞌu telu ledo bobon. Numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk, hambu tema ririndi loak neni londak fo babata Manetualain Kama Malalaon Mateꞌen. Medak neu ma, tema ririndik naa sii baꞌen neu dua.\x + \xo 23:44-45 \xt Kalua numa Masir mai 26:31-33\x* \p \v 46 Numa mamanak ‘Langga Duik’ naa, Yesus oo eki boe nae, “Papa! Hatematak ia, Au loo lima Au samaneng neu Papa liman.” Ana kokolak basa talo naa, boe ma ketu ani hahaen memak.\x + \xo 23:46 \xt Sosoda Kokoa-kikiok kara 31:5\x* \p \v 47 Hambu komedan soldadu Roma esa, nambariik deka no Yesus ai ngganggen. Neu ana mete-nita Yesus mamaten naa, boe ma ana koa-kio Manetualain nae, “Waa! Hatahori ia tebe-tebe Hatahori dale ndoos, ee!”\f + \fr 23:47 \ft Dedeꞌa deꞌek dedeꞌa Yunani nai ia, sosoa-ndandaan oo bisa nae, “Hatahori ia ta naena salak hata-hata” boe.\f* \p \v 48 Neu hatahori noꞌuk kara mana rakabua numa naa mete-rita Yesus mamaten naa, boe ma ara fale dalen nara, ma ara fali ro dale mana sonak kara. \v 49 Tehuu Yesus hatahorin nara rambariik numa dook ka mai fo mete Yesus mamaten. Inak kara mana tunggan numa Galilea mai losa Yerusalem oo ruma naa boe.\x + \xo 23:49 \xt Lukas 8:2-3\x* \s1 Ara ratoi Lamatuak Yesus \r (Mateos 27:57-61; Markus 15:42-47; Yohanis 19:38-42) \p \v 50-51 Neu Yesus maten ena, boe ma hambu hatahori esa sangga dalak fo nae nakonda Yesus ao-mbaa mamaten numa ai ngganggek mai. Hatahori naa, naden Yusuf, numa kota Arimatea mai. Ndia naa, dalen ndoos, tao hata fo neulauk noꞌuk ka. Ana nahani taa-taa Manetualain natudu parenda-koasan. Ndia oo hatahori esa numa mana parisa dedeꞌa anggama Yahudi mai boe, tehuu ana ta nakaheik no sira neketun fo hukun mates Yesus. \v 52 Huu ana nae nakonda Yesus ao-mbaa mamaten numa ai ngganggek lain mai, de ana neu nasare aok mbali nggubenor Pilatus fo nae noke nafafaꞌu mamates naa. \v 53 Pilatus nakaheik kana, boe ma ana neu nakondan. Basa de ana mbomboti mamates naa no tema bangganaꞌuk. Boe ma ana neu nalololi mamates naa neu batu bolok esa, hatahorir bei fo toꞌi ralan dadi rates. Rates naa, bei ta ralololi rita mamates esa nai naa boe na. \v 54 Yesus mamaten naa, laꞌe-ndaa fai kaliman. Neu Yusuf asa ratoi basa naa, ledo bobok ena. Mete ma ledo tesa ena, na, hatahori Yahudi fai huhule-haradoin mulai ena. \p \v 55 Inak kara raa fo mana sama-sama ro Yesus numa Galilea mai, ara oo reu tungga Yusuf boe fo sangga bubuluk rae, ana nambeda mamates naa nai rates bee. \v 56 Mete ratalolole rala rates naa mamanan, boe ma inak kara raa fali reu sadia rambe no mina kaboo menik. Ledo tesa boe ma, ara hahae tao ue-osa tungga hatahori Yahudi fai huhule-haradoin hohoro-lalanen. Ara rahani fai huhule-haradoik laꞌo seli, dei fo ara rae reu ngganggari rambe neu Yesus ao-mbaa mamaten.\x + \xo 23:56 \xt Kalua numa Masir mai 20:10; Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 5:14\x* \c 24 \s1 Lamatuak Yesus nasoda fali numa mamaten mai! \r (Mateos 28:1-10; Markus 16:1-8; Yohanis 20:1-10) \p \v 1 Neu fai Menggu lole manggaledon, inak kara raa reni mina kaboo menik ma rambe fo reni Yesus raten reu. \v 2 Ara losa naa, boe ma mete-rita batu moꞌok fo ara paken tatana rates naa lelesun, loli neni tataik neu ena. \v 3 De ara dudi reni rates dale reu, tehuu ta mete-rita Yesus ao-mbaa mamaten nai naa ena. \v 4 De ara ramananauk kana. Medak neu ma, hambu hatahori dua pake bua-loꞌa manggadilak, rambariik reu inak kara raa boboan. \v 5 Inak kara raa ramataꞌu ralan seli, de rateꞌe langgan nara losa daer. Boe ma hatahori kaduak kara raa ratane rae, “Tao hata de ei mai sangga hatahori masodak nai hatahori mates mamanan? \v 6 Yesus ta sana ia ena! Ana nasoda fali numa mamaten mai ena. Fama te ei lilii heni hata fo nafada nitan neu Ana bei numa Galilea, do? \v 7 Te Ana nafada memak nae, neu ko ara seꞌo heni Hatahori Dae-bafo Isi-isik neni hatahori manggarauk liman neu. Boe ma ara paku rakanisan neu ai ngganggek. Tehuu bei-nesan boe ma Ana nasoda fali numa mamaten mai.”\x + \xo 24:7 \xt Mateos 16:21; 17:22-23; 20:18-19; Markus 8:31; 9:31; 10:33-34; Lukas 9:22; 18:31-33\x* \p \v 8 Ara ramanene rala naa, dei de rasaneda Yesus kokolan fai bakahulun naa. \v 9 Boe ma ara fali lai-laik fo rafada Yesus ana nuni kasalahunu esan nara, ma hatahori laen mana tungga Ndia. \v 10 (Inak kara mana reni rates reu naa, sira Yakobis inan Maria, ma Maria numa nggorok Magdala mai. Boe ma Yohana ma inak laen ruma bali. Inak kara iar ndia reu tui basa iar reu Yesus nedenun nara.) \p \v 11 Tehuu neu ana nunin nara ramanene tutuik naa, ara duꞌa rae, inak kara raa kada kokolak lelik. \p \v 12 Tehuu Petrus nambadeik, de nalaik neni rates neu. Losa naa, boe ma ana mete neni rates dale neu, tehuu mete-nita kada tema mbomboti mamates. Boe ma ana fali ma duduꞌa nae, “Ia talo bee ia ena, ee?”\f + \fr 24:12 \ft Hambu susura dedeꞌa Yunani ketuk ta surak lanek ka-12 ia.\f* \s1 Lamatuak Yesus ana nunin dua ratonggo roon numa dalak mana neni Emaus neu \r (Markus 16:12-13) \p \v 13 Faik naa, Yesus ana nunin dua reni nggorok esa reu, nade Emaus. Doon numa kota Yerusalem mai, fama te kilo salahunu esa.\f + \fr 24:13 \ft Susura dedeꞌa Yunani surak nae, \ft \+it “stadia\+it* 60 numa Yerusalem mai”. \+it Stadia\+it* 60 naa, sama leo kilo 11,1.\f* \v 14 Neu ara bei laꞌok naa, ara kola-kola laꞌe-neu Yesus mamaten. \v 15 Medak neu ma, Yesus mesa kana deka-deka no dua sara, de laꞌok sama-sama no sara. \v 16 Tehuu ara ta ralela rae, Ndia naa, Yesus, nahuu Lamatuak tao sara fo boso ralela. \v 17 Boe ma Yesus natane sara nae, “Ei dua ngga kola-kola hata ia, de?” \p Dua sara ramanene rala naa, boe ma ara rambariik. Matan nara nok bali ara susa ralan seli. \v 18 Boe ma mana nade Kleopas, natanen nae, “Papa ia, nok bali hatahori beuk fo ta bubuluk hata mandadi bei lai-laik ia numa Yerusalem, do?” \p \v 19 Boe ma Yesus natane nae, “Hata naa de?” \p Ara raselu rae, “Yesus numa Nasaret mai naa! Hatahori naa, tebe-tebe Manetualain mana toꞌu dedeꞌan. Ma Manetualain fee koasa neun fo tao tanda heran mata-matak kara. Ana oo malelan seli nanori hatahorir boe. Basa hatahorir hii ralan seli neun. Ma Manetualain oo hii nalan seli neun boe. \p \v 20 Naa te, ai malangga anggama Yahudi malanggan nara ma lasi-lasi hadak kara humu ralan. De ara loo liman neni nggubenor neu fo hukun mates sana. Basa de ara paku rakanisan numa ai ngganggek. \v 21 Makasososan ai basa ngga mamahena mae, Ndia ia, Karistus fo mai nakamboꞌik ai nusan numa man-parenda Roma mana tuni-ndeni ai mai. Tehuu fai Limak bei lai-laik ia, ara rakanisan ena. \p \v 22 Hatematak ia, ai tamba panggananaa. Te bebeik kara ia, ai inam mara mai tui rae, huhuak ka sira reni rates reu. \v 23 Boe ma ara tui rae, Yesus ao-mbaa mamaten, mopon ena. Boe ma ara mete-rita Manetualain atan numa nusa tetuk do inggu temak mai nafada sara nae, Yesus nasoda fali numa mamaten mai ena! \v 24 Ai nonoon hida ramanene rala naa, boe ma ralaik reni rates reu. De ara oo mete-rita sama leo inak kara raa nefadan nara boe. Ara oo ta mete-rita Yesus ao-mbaa mamaten boe.” \p \v 25 Dua sara tui basa talo naa, boe ma Yesus nahara neu sara nae, “Ei nggoa bebem mara seli! Tao hata de ei ta nau mamahere hata fo Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara rafada memak kana numa lele uluk mai ena! \v 26 Ara surak ena rae, Karistus naa, muste hambu doidosok talo naa, dei fo Ana simbo hada-horomatak ma koasa ta neni babanggak.” \v 27 Boe ma Yesus nanori sara, basa hata fo Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara surak laꞌe-neu Karistus ena. Mulai numa baꞌi Musa susuran mai, losa mana toꞌu dedeꞌak laen nara enan. \p \v 28 Neu ara sangga losa Emaus, boe ma Yesus tao leo bali Ndia nae laꞌo nakandoo. \v 29 Tehuu dua sara roke rae, “Papa! Leo taak mua ai leꞌodaen ia, te ledo sangga tesa ena.” Boe ma Yesus maso sama-sama no dua sara uma dale reu. \p \v 30 Neu ara ranggatuuk fo rae raꞌa, boe ma Yesus haꞌi nala roti balok esa. De Ana hule-haradoi noke makasi neu Manetualain, boe ma Ana fifiꞌi baꞌe roti naa. Neu Ana soro fee dua sara roti naa, \v 31 dei de dua sara ralelan rae, naa, Yesus. Tehuu medak neu ma, mopok kana numa matan nara mai. \v 32 Boe ma dua sara rakokola aok rae, “Awii! Neu tamanene tala Ana kokolak tao manggaledo mana toꞌu dedeꞌak kara susuran, ita tameda nok bali ita dalen nara rombe-rombe.” \p \v 33 Faik naa oo, dua sara rambadeik de fali tutik ka reni Yerusalem reu boe. Ara ratonggo ro Yesus ana nuni kasalahunu esan nara, ma hatahori laen mana makabua numa naa. \v 34 Boe ma ana nunik kara raa rafada dua sara rae, “Memak tebe Lamatuak Yesus nasoda fali numa mamaten mai ena. Bebeik kara natudu aon neu kaꞌa Peꞌu.”\f + \fr 24:34 \ft Susura dedeꞌa Yunani nae ‘Simon’ nai ia. Simon naa, ndia Petrus naden laen.\f* \p \v 35 Boe ma hatahori kaduak kara raa oo, tui hata mandadi numa dalak boe, losa dua sara bisa ralela Yesus, neu Ana fifiꞌi baꞌe roti. \s1 Lamatuak Yesus natudu matan neu ana nunin nara \r (Mateos 28:16-20; Markus 16:14-18; Yohanis 20:19-23; Nedenuk kara Tutuin 1:6-8) \p \v 36 Neu ana nunin nara bei tui-tui laꞌe-neu dedeꞌak naa, medak neu ma, Yesus mesa kana nambariik neu taladan nara. Ana lole haran neu sara nae, “Soda-molek!” \p \v 37 Tehuu ara nggengger ma ramataꞌu, nahuu rae hetuk ka maro. \p \v 38 Tehuu Yesus kokolak nae, “Tao hata de ei mamataꞌu ma ei dalem mara babati talo ia? Ei ta mamahere mae, Au ia ndia asoda fali numa mamates mai ena, do? \v 39 Hena mete Au limang ma eing nggara. Ia Au. Loo limam mara mai, fo ei mesa ngga mafaroe leo! Naa fo ei mamahere mae, ia Au, ta maro. Maro ao-mbaa taak, ma ei basa ngga bisa mete-mita Au ao-mbaang, hetu?!” \p \v 40 Yesus bei kola-kola talo naa, boe ma Ana natudu sara foa manai liman ma ein. \v 41 Ara ramahoko ralan seli, nahuu Yesus nasoda fali numa mamaten mai ena. Ara pangganaa, nahuu ara ta bisa bubuluk, talo bee de bisa dadi talo naa. Boe ma Yesus natane sara nae, “Ei miꞌa hata nai ia, ee?” \v 42 Boe ma ara loo fee Yesus iꞌa neni tunuk bibiak esa. \v 43 Yesus simbo nala iꞌak naa, de Ana naꞌan numa matan nara. \p \v 44 Boe ma Ana kokolak nae, “Talo bee? Ei bei masaneda Au sama-sama ua ei ndia fai bakahulun? Au afada ei neu faik naa ae, basa hata fo Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara surak laꞌe-neu Au naa, ana muste mori-dadi. Fo ndia numa baꞌi Musa mai, ma mana toꞌu dedeꞌak laen nara, ma numa buku Sosoda Kokoa-kikiok mai.” \p \v 45 Basa boe ma Ana tao namaneu duduꞌan nara fo ara bubuluk no tetuk Manetualain Susura Malalaon sosoa-ndandaan. \v 46 Ana kokolak seluk nae, “Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara surak ela rae, Karistus fo Manetualain nadenun mai naa, muste hambu doidoso mata-matak kara, basa boe ma maten. Tehuu neu bei-nesan Ana nasoda fali numa mamaten mai. Te ara surak basa-basa sara ena, na! \v 47 Hatematak ia Au fee koasa fo ei meni Hara Lii Malole ia neni basa hatahori nusa-nusak kara miu, mulai numa Yerusalem ia neu. Mafada sara mae, hatahori mana manaku sala-singgon ma fali neni Manetualain neu, neu ko Manetualain koka heni basa sala-singgon nara. \v 48 Ei muste dadi miu sakasii fo tui-bengga mae, Au hambu doidosok, boe ma mate, basa de asoda fali numa mamates mai. \v 49 Neu ko Au adenu Dula-dale Malalaok fo Au Amang helu-bartaan ena. Tehuu ei muste mahani nai kota Yerusalem ia, losa simbo koasa numa nusa tetuk do inggu temak mai.”\x + \xo 24:49 \xt Yoel 2:28-29; Yohanis 14:16-17; Nedenuk kara Tutuin 1:4\x* \s1 Lamatuak Yesus hene neni nusa tetuk do inggu temak neu \r (Markus 16:19-20; Nedenuk kara Tutuin 1:9-11) \p \v 50 Faik esa, Yesus noo sara reni kota deak reu. Neu ara deka ro nggoro Betania, boe ma Ana botik liman, de kokolak fee sara babaꞌe-babatik.\x + \xo 24:50 \xt Nedenuk kara Tutuin 1:9-11\x* \v 51 Ana bei kola-kola fee babaꞌe-babatik talo naa, boe ma Ana hene neni nusa tetuk do inggu temak neu. \v 52 Basa sara mete-rita naa, boe ma ara sendek luu-langgan nara fo rakaluku-rakatele neun. Basa de ara fali reni Yerusalem reu ro dalen nara ramahoko ralan seli. \v 53 Tungga faik, ara rakabua nai Uma Huhule-haradoi Ina-huuk fo soꞌuk kokoa-kikiok neu Manetualain. \p Papa Teofilus! Au tutuing losa ia dei. \q3 Soda-molek, \q3 Lukas