\id TIT - Tuyuca NT -Colombia 2004 (DBL -2013) 
\h Tito 
\toc1 Titore Pablo jóaripũ 
\toc2 Tito 
\toc3 Tit 
\mt1 TITORE 
\mt2 Pablo jóaripũ 
\c 1  
\s1 Ãñuduticorigue 
\p  
\v 1 Yʉʉ Pablo Cõãmacʉ̃rẽ padecotegʉ Jesucristo cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserigʉ niiã. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ beserira cʉ̃ʉ̃rẽ ãñurõ padeorémena niirecʉtiaro jĩĩgʉ̃, yʉʉre wededutigʉ cṹũwĩ. Diamacʉ̃́ maquẽrẽ cʉ̃́ã masĩãrõ jĩĩgʉ̃, yʉʉre cṹũwĩ. Cʉ̃́ã tee padeoré cʉorá Cõãmacʉ̃ boorére tiicúa.  
\v 2 Cʉ̃́ã padeorémena “Cõãmacʉ̃ marĩrẽ catiré petihére ticotoajĩyi” jĩĩ wãcũbayiadacua. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ atibʉ́reco tiiádari sʉguero, “catiré petihére ticogʉda” jĩĩtoarigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ jĩĩditoriqui.  
\v 3 Mecʉ̃tígã cʉ̃ʉ̃ jĩĩrito jeari, cʉ̃ʉ̃ye queti masĩnorĩ tiii. Cõãmacʉ̃ marĩrẽ netõnégʉ̃ yʉʉre tee quetire wededutiwi. 
\p  
\v 4 Tito, yʉʉ mʉʉrẽ ãñudutia. Marĩ sĩcãrĩbíro Jesuré padeorá niiã. Teero tiigʉ́, mʉʉ yʉʉ macʉ̃ tiiróbiro niiã. 
\p Cõãmacʉ̃ marĩ Pacʉ, teero biiri Jesucristo marĩrẽ netõnégʉ̃ mʉʉrẽ ãñuré ticoaro; bóaneõ ĩñaãrõ; ãñurõ niirecʉtiri tiiáro. 
\s1 Pablo Titore buedutirigue 
\p  
\v 5 Yʉʉ mʉʉrẽ Creta nʉcʉ̃rõpʉ cṹũatiwʉ, marĩ tiiríguere peotíaro jĩĩgʉ̃. Macãrĩcṍrõ bʉtoá dutiráre sõnecoya, Jesuré padeoráre sʉoníãrõ jĩĩgʉ̃ yʉʉ mʉʉrẽ dutirirobirora. Biiro jĩĩwʉ̃:  
\v 6 “Bʉtoá menamacʉ̃ niigʉ̃dʉ wapa cʉohégʉ niiãrõ; sĩcõrã nʉmocʉtigʉ niiãrõ; cʉ̃ʉ̃ põna Jesuré padeorá niiãrõ; ‘cʉ̃ʉ̃ põna duuró manirṍ ñañaré tiiíya’ jĩĩña manirã́ niiãrõ; ‘dutirére tʉorídojãrã niiĩya’ jĩĩña manirã́ niiãrõ”, jĩĩwʉ̃.  
\v 7 Sĩcʉ̃ Jesuré padeoráre sʉonígʉ̃ Cõãmacʉ̃ye maquẽrẽ dutibosagʉ niiĩ. Teero tiigʉ́, “cʉ̃ʉ̃rã́ ñañagʉ̃́ niiĩ” jĩĩña manigʉ̃́ niiãrõ. Cʉ̃ʉ̃ booró dícʉ tiidʉgágʉ niirijããrõ. Cúagʉ, cũmugʉ̃́, cãmerĩ́quẽgʉ̃, ñañaré tiirémena niyeru wapatágʉ niirijããrõ.  
\v 8 Wáari basocá cʉ̃ʉ̃ya wiipʉ jeari, boca, cãniré ticogʉ́ niiãrõ. Ãñuré tiigʉ́ niiãrõ. Ãñurõ wãcũ besemasĩgʉ̃ niiãrõ. Ãpẽrã́ ĩñacoropʉ diamacʉ̃́ maquẽ tiigʉ́ niiãrõ. Cõãmacʉ̃ booró tiirucúgʉ niiãrõ. Ñañaré tiidʉgápacʉ, tiihégʉ niiãrõ.  
\v 9 Cõãmacʉ̃ye diamacʉ̃́ maquẽ cʉ̃ʉ̃rẽ bueriguere tiidúrijãrõ booa. Teero tiigʉ́, ãpẽrãrẽ́ Jesucristoye queti diamacʉ̃́ buerémena wãcũtutuari tiimasĩ́qui. Tee buerére merẽã wedesecoterare diamacʉ̃́ wãcũrĩ tiimasĩ́qui. 
\p  
\v 10 Paʉ dutirére tʉorídojãrã niiĩya. Cʉ̃́ã noo booró wedesenetõrã, teero biiri jĩĩditoremena wederá niiĩya. Paʉ teero tiirécʉtira niicua “cõnerígʉ yapa casero widetáya” jĩĩrí põna menamacãrã.  
\v 11 Cʉ̃́ãrẽjã buerijãrõ booa. Cʉ̃́ã buerémena paʉ sĩcʉ̃põna sicawií macãrãrẽ posari tiicúa. Niyeru wapatádʉgara, bueya manirénorẽ bueãmajãcua. 
\p  
\v 12 Too sʉgueropʉ tiinʉcʉ̃rõ Creta macʉ̃ queti jóari basocʉ tiidita macãrãrẽ jóarigʉ niiwĩ: “Creta macãrã jĩĩditorepira niiĩya. Wáicʉra cúara tiiróbiro bóaneõ ĩñaré cʉohéra ãpẽrãrẽ́ ñañarõ tiiíya. Yaawãnirã, sũnarépira niiĩya”.  
\v 13 Cʉ̃ʉ̃ diamacʉ̃́ jóagʉra tiiyí. Teero tiigʉ́, too macãrã Jesuré padeoráre ãñurõ jĩĩmeniremena wedeya, cʉ̃́ã diamacʉ̃́ padeoáro jĩĩgʉ̃.  
\v 14 Mʉʉ teero tiihéri, cʉ̃́ã judíoa cʉ̃́ã wedeãmare quetire tʉonʉnʉ́sebocua; diamacʉ̃́ maquẽrẽ boohéraye dutirére tiinʉnʉ́sebocua. 
\p  
\v 15 Basocá sĩquẽrã ãñuré wãcũ tʉgueñarãrẽ niipetire ãñuré niicu. Ãpẽrã́ padeohéra, ñañarõ wãcũ tʉgueñarãrẽ ãñuré manicú. Cʉ̃́ã wãcũrépʉra ñañatoacu mée. Cʉ̃́ã ñañarõ yeeripũnacʉtitoacua mée.  
\v 16 Cʉ̃́ã “Cõãmacʉ̃rẽ masĩã” jĩĩpacara, marĩ cʉ̃́ã tiirére ĩñarĩpereja, Cõãmacʉ̃rẽ masĩhẽrã tiiróbiro tiiíya. Cʉ̃́ã ñañanetõjõãrã, Cõãmacʉ̃ dutirére netõnʉcã́rã, ãñurére tiimasĩ́hẽrã niiĩya. 
\c 2  
\s1 Bueré diamacʉ̃́ dutiré 
\p  
\v 1 Mʉʉ bueré doca, diamacʉ̃́ bueré niiãrõ.  
\v 2 Bʉtoá dutirá biiro niirecʉtiaro: Cʉ̃́ã quionírã, padeonórã, ãñurére besemasĩrã niiãrõ; diamacʉ̃́ padeoré cʉoáro; cãmerĩ́ maĩrécʉtiaro; ñañarõ netõpacára, wãcũtutuaaro.  
\v 3 Bʉtoá numiã teerora niirecʉtiaro. Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃rẽ padeorá numiã tiirécʉtira tiiróbiro tiiáro; queti jĩĩãmahẽrã niiãrõ; cũmurã́ niirijããrõ; ãñurére tiiẽ́ñoãrõ.  
\v 4 Cʉ̃́ã teeré tiirá, mamarã́ numiãrẽ buemasĩãdacua. Biiro buearo: Mʉ́ã manʉsʉ̃mʉãrẽ, mʉ́ã põnarẽ maĩñá;  
\v 5 ãñurõ wãcũ besemasĩ, niirecʉtiya; ñañarére booríjãña; mʉ́ãye wiseripʉre ãñurõ pade niirecʉtiya; ãñurõ niiña; mʉ́ã manʉsʉ̃mʉã dutirére ãñurõ yʉʉya. Ãpẽrã́ mʉ́ã teero tiirí ĩñarã, “Cõãmacʉ̃ye queti ñañaniã” jĩĩmasĩricua. 
\p  
\v 6 Mamarã́ ʉ̃mʉã́cãrẽ teerora wãcũtutuare ticoya, cʉ̃́ã ãñurõ wãcũ bese, niimʉãnʉcããrõ jĩĩgʉ̃.  
\v 7 Mʉʉ basirora niipetire ãñurõ tiisʉguéya, cʉ̃́ãrẽ ĩñacũãrõ jĩĩgʉ̃. Cʉ̃́ãrẽ buegʉ, niipetirere jĩĩditoro manirṍ, quioníremena bueya.  
\v 8 Diamacʉ̃́ wedeseya, wedesãnorĩ jĩĩgʉ̃. Mʉʉ teero tiirí, sĩcʉ̃ merẽã jĩĩdʉgapacʉ, bobogʉ́daqui, “cʉ̃́ã ñañaniya” jĩĩré maquẽrẽ bʉahégʉ. 
\p  
\v 9 Padecotera cʉ̃́ã dutiráre yʉʉrucuaro. Cʉ̃́ãrẽ ʉsenirĩ tiiáro. Yúunerepira niirijããrõ.  
\v 10 Cʉ̃́ã õpãrãyére péerogã yaaríjããrõ. Ãñurõ tiirémena cʉ̃́ãrẽ padeorí tiiáro. Cʉ̃́ã teeré tiirí, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ netõnégʉ̃ye bueré ãñuré peti bauádacu. 
\p  
\v 11 Biiro biia: Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiigʉ́, niipetira atibʉ́reco macãrã cʉ̃́ã ñañaré tiirére netõnédʉgagʉ, Jesucristore ticodiocorigʉ niiwĩ.  
\v 12-13 Jesucristo marĩ Õpʉ̃ tutuanetõgʉ̃, marĩrẽ netõnégʉ̃ niiĩ. Too síro cʉ̃ʉ̃ ãñurõ asibatéremena pʉtʉaatigʉdaqui. Atitó cʉ̃ʉ̃ atiadarere yuerítonorẽ Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ñañarére, ñañarõ ʉgaripéarere duudutíi. Apeyenórẽ tiiádari sʉguero, besesʉguedutii. Teero biiri diamacʉ̃́ tiirécʉti, ãñurõ padeodutíi.  
\v 14 Jesús marĩrẽ diabosarigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ diarémena marĩrẽ niipetire marĩ ñañaré tiirére acabó, netõnérigʉ niiwĩ; marĩ ñañarã́ niirirare cosepetíjãrigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ teero tiijĩ́yi, cʉ̃ʉ̃yara niiãrõ jĩĩgʉ̃. Teero tiirá, ãñuré dícʉre tiidʉgára niiãda. 
\p  
\v 15 Mʉʉ dutiré cʉorémena teeré wedeya; wãcũtutuare ticoya; cʉ̃́ã ñañaré tiiáriguere cʉ̃́ãrẽ tʉomasĩ́rĩ tiiyá. Sĩcʉ̃no mʉʉrẽ tee ĩñacõãrijããrõ. 
\c 3  
\s1 Jesuré padeorá tiirécʉtire 
\p  
\v 1 Creta macãrãrẽ ateré wãcũrĩ tiiyá: Õpãrã́, dutirá tiidutírere tiiáro. Yʉʉnʉnʉsera niiãrõ. Ãñuré paderére “jáʉ” jĩĩrã́ dícʉ niiãrõ.  
\v 2 Ãpẽrãrẽ́ ñañarõ wedeserijããrõ. Ãñurõ niirecʉtirere booáro. Basocáre ãñurõ tiiáro. Niipetirare maĩrémena tiirucúaro. 
\p  
\v 3 Too sʉgueropʉre marĩ niipetira biirora niirucumiwʉ̃: Tʉomasĩ́hẽrã, Cõãmacʉ̃ dutirére netõnʉcã́rã, diamacʉ̃́ niihẽrepere tiinʉnʉ́sera, ñañarépere tiicotéra, ʉsenirucuya manirépere tiicotéra niirucumiwʉ̃. Bʉ́recoricõrõ ñañarã́, ãpẽrãyére ʉgorepira niirucumiwʉ̃. Cʉ̃́ã doonórã, marĩ menamacãrãmena cãmerĩ́ ĩñatutirepira niirucumiwʉ̃.  
\v 4 Marĩ teero tiipacári, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñurére tiirígʉ niiwĩ. Marĩrẽ maĩrígʉ niiwĩ.  
\v 5 Teero tiigʉ́, marĩrẽ netõnérigʉ niiwĩ. Marĩ ãñurõ tiirére ĩñagʉ̃ mee netõnérigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ bóaneõ ĩñaré cʉojĩ́gʉ̃, marĩrẽ netõnérigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ coserémena wĩmarã sicato bauára tiiróbiro tiirígʉ niiwĩ. Espíritu Santomena marĩ atibʉ́recopʉre “mama wãcũrére cʉorá niiãdacu” jĩĩrigʉ niiwĩ.  
\v 6 Jesucristo marĩrẽ netõnérigʉmena Espíritu Santo tutuarere pairó marĩrẽ ticorigʉ niiwĩ.  
\v 7 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ ãñurõ tiirémena marĩ wapa cʉohéra wáari tiirígʉ niiwĩ. Teero tiirá, catiré petihéropʉ cʉ̃ʉ̃ “ticogʉda” jĩĩriropʉ ĩñaãda jĩĩrã, yuea. 
\p  
\v 8 Tee maquẽ diamacʉ̃́rã niiã. Mʉʉ tee maquẽrẽ cʉ̃́ãrẽ jĩĩnemosãrĩ boogá, Cõãmacʉ̃rẽ padeorá ãñuré dícʉre tiirá niiãrõ jĩĩgʉ̃. Tee maquẽ ãñuré, basocáre tiiápure niiã.  
\v 9 Basocá cʉ̃́ã wedeseãmarere jĩĩapurijãña. Cʉ̃́ãya wedera tíatopʉ macãrã cʉ̃́ã jĩĩmʉãatiriguere wedeseri, jĩĩapurijãña. Cʉ̃́ã Moisére dutiré cṹũriguemena cãmerĩ́ cúasori, mʉʉ wãcũrére wederijãña. Teero jĩĩ, cʉ̃́ã cúasore wapamaníã. Bʉ́ri niiré niiã. 
\p  
\v 10 Jesuré padeorí põna macãrã niiãrirare batarí tiigʉ́norẽ cʉ̃ʉ̃ tee ñañarõ tiirére cʉ̃ʉ̃rẽ wedeya. Mʉʉ sĩcãrĩ, pʉarĩ́ wedemiãri siro, cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãmena niiãrigʉ witijããrõ.  
\v 11 Cʉ̃ʉ̃ ãñuré tiimíãriguere cõãgʉ̃́ niiĩ. Cʉ̃ʉ̃rẽ wáaadarere cʉ̃ʉ̃ basiro masĩqui. 
\s1 Ãpẽrãrẽ́ tiiápudutire cṹũrigue 
\p  
\v 12 Yʉʉ Artemarẽ o Tíquicore mʉʉ pʉto ticocori, mʉʉpe Nicópolispʉ yʉʉre ĩñagʉ̃ atiya. “Yʉʉ wáagʉ, sĩcãrĩbíribocu”, jĩĩ wãcũgʉ̃ mee atiya. Púuriro niirĩ, too netõnégʉ̃da.  
\v 13 Zenas basocá wedesãnoãrirare wedesebosagʉre tiiápuya mʉʉ tiiápumasĩremena. Apolocãrẽ teerora tiiyá, cʉ̃́ã día wáaropʉre apeyenó dʉsarí jĩĩgʉ̃.  
\v 14 Mʉʉ menamacãrã Jesuré padeorácã ãñuré tiirípora niiãrõ. Ãpẽrã́ tiiápure boorá niirĩ, tiiápuaro. Ate cʉ̃́ã tiirécʉtire bʉ́ri peti niiré mee niiãdacu. 
\s1 Wedeyaponorigue 
\p  
\v 15 Niipetira yʉʉmena niirã́ mʉʉrẽ ãñudutiya. Marĩ menamacãrã Jesuré padeorá ãñuãrõ. 
\p Cõãmacʉ̃ mʉ́ã niipetirare ãñuré ticoaro. Nocõrõrã niiã.