\id ROM - Tuyuca NT -Colombia 2004 (DBL -2013) 
\h Romanos 
\toc1 Roma Macãrãrẽ Pablo jóaripũ 
\toc2 Romanos 
\toc3 Rm 
\mt1 ROMA MACÃRÃRẼ 
\mt2 Pablo jóaripũ 
\c 1  
\s1 Ãñuduticorigue 
\p  
\v 1 Yʉʉ Pablo, Jesucristore padecotegʉ, cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserigʉ niiã. Cʉ̃ʉ̃ yʉʉre Cõãmacʉ̃ netõnére quetire wededutigʉ boorígʉ niiwĩ.  
\v 2 Profetamenapʉra “netõnére quetire ticogʉda” jĩĩ wedesʉguetoarigʉ niiwĩ. Tee maquẽrẽ marĩ buea Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ.  
\v 3 Tee queti Cõãmacʉ̃ macʉ̃ye maquẽrẽ wedea. Cʉ̃ʉ̃ marĩ tiiróbiro biigʉ́, õpʉ̃ David pãrãmi niinʉnʉsegʉ niiyigʉ.  
\v 4 Ñañaré tiihégʉ niiyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ diari siro, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ masõyigʉ. Teero cʉ̃ʉ̃ masõriguemena Cõãmacʉ̃ basocáre “yʉʉ macʉ̃ niiĩ” jĩĩriguere tutuaremena ẽñoyígʉ. Cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ marĩ Õpʉ̃ Jesucristo niiĩ. 
\p  
\v 5 Jesús yʉʉre ãñuré ticorigʉ niiwĩ. Yʉʉre cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ besewi. Niipetiropʉ basocá Jesuré padeoáro jĩĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ dutirére tiiáro jĩĩgʉ̃, yʉʉ cʉ̃ʉ̃ye quetire wedebatea. Niipetira Jesuré maĩã́rõ cʉ̃́ãcã jĩĩgʉ̃, wedebatea. 
\p  
\v 6 Cõãmacʉ̃ mʉ́ãcãrẽ boorígʉ niiwĩ Jesucristomena niiãdarare.  
\v 7 Mʉ́ã Cõãmacʉ̃ maĩrã́rã niiã. Mʉ́ãrẽ beserigʉ niiwĩ cʉ̃ʉ̃ põna niiãdarare. Teero tiigʉ́, yʉʉ niipetira mʉ́ã Roma macãrãrẽ ãñudutia. 
\p Cõãmacʉ̃ marĩ Pacʉ, teero biiri marĩ Õpʉ̃ Jesucristo mʉ́ãrẽ ãñuré ticoaro; ãñurõ niirecʉtiri tiiáro. 
\s1 Pablo Romapʉ wáadʉgamirigue 
\p  
\v 8 Ateré mʉ́ãrẽ wedesʉguea: Niipetiro macãrãpʉ mʉ́ã Jesuré padeorére wedesecua. Teeré tʉogʉ́, Jesucristo wãmemena Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoa.  
\v 9 Cõãmacʉ̃rẽ maĩrémena padecotea. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ye netõnére quetire wedebatea. Cʉ̃ʉ̃ masĩqui: Yʉʉ cʉ̃ʉ̃mena wedeserecõrõ mʉ́ãye maquẽrẽ sãĩbosárucua.  
\v 10 Teero biiri ateré cʉ̃ʉ̃rẽ sãĩrucújãã: “Cõãmacʉ̃, mʉʉ boorí, yʉʉ Romapʉ wáagʉda; too macãrã mʉʉrẽ padeoráre ĩñadʉgamiga”, jĩĩ sãĩmíã. Yoajõãã yʉʉ mʉ́ã pʉtopʉ wáadʉgamiriro.  
\v 11 Mʉ́ãrẽ nemorṍ wãcũtutuare bayiró boosã́jĩgʉ̃, Espíritu Santo yʉʉre masĩré ticorémena mʉ́ãrẽ tiiápudʉgaga. Teeré tiigʉ́, toopʉ́re wáadʉgamiga.  
\v 12 Marĩ cãmerĩ́ tiiápuadacu. Mʉ́ã yʉʉ Jesuré padeorére ĩñarã, nemorṍ padeó, wãcũtutuaadacu. Yʉʉcã mʉ́ã padeorére ĩñagʉ̃, teerora wãcũtutuagʉdacu. 
\p  
\v 13 Yáa wederabiro niirã́, mʉ́ãrẽ ateré masĩrĩ boogá: Sĩcãrĩ mee mʉ́ã pʉtopʉ “wáagʉda” jĩĩmiã. Dee tii wáamasĩña maniã ména. Aperopʉ́ macãrã judíoa niihẽrãrẽ yʉʉ Jesuré padeoré boosã́rirobirora mʉ́ãcãrẽ Jesuré padeoré boosã́gʉ̃ wedegʉ wáadʉgamiga.  
\v 14 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ye quetire niipetirare yʉʉre wededutiwi. Griegoaye wedeserare, griegoaye wedesemasĩhẽrãcãrẽ wededutiwi. Masĩrã́rẽ, masĩhẽrãcãrẽ wededutiwi.  
\v 15 Tee tiigʉ́, mʉ́ã Romapʉ niirã́rẽ Cõãmacʉ̃ netõnére queti cṹũriguere bayiró wededʉgaga. 
\s1 Netõnére queti tutuare cʉoa 
\p  
\v 16 Yʉʉ Cõãmacʉ̃ netõnére quetire boboró manirṍ wedea, tee queti tutuare cʉorí ĩñagʉ̃. Cõãmacʉ̃ niipetirare tee quetire padeoráre netõnéqui. Judíoare netõnéqui; judíoa niihẽrãcãrẽ teerora netõnéqui.  
\v 17 Tee quetimena marĩ ateré masĩã: Cõãmacʉ̃ Jesuré padeoráre “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩ ĩñaqui. Jesuré padeorá dícʉre teero ĩñaqui. Teero padeoráre Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jóanowʉ̃: 
\q1 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ padeogʉ́norẽ “ãñugʉ̃́rã niiĩ” jĩĩ ĩñaqui; 
\q1 cʉ̃ʉ̃rẽ catiré petihére ticogʉdaqui,\f + \fr 1:17 \ft Habacuc 2.4.\f* 
\m jĩĩ jóanowʉ̃. 
\s1 Niipetira wapa cʉoóya 
\p  
\v 18 Marĩ masĩã: Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ netõnʉcã́rãrẽ, teero biiri ñañaré tiiráre ñañarõ tiiquí. Cʉ̃́ã ñañaré tiirémena ãpẽrã́ diamacʉ̃́ maquẽrẽ masĩrĩ tiirícua. Cʉ̃́ã teero tiiré wapa Cõãmacʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉmenarã cʉ̃ʉ̃ bayiró cúarere marĩrẽ ẽñogʉ̃́ tiiquí.  
\v 19 Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃ye maquẽ sĩquẽrẽ masĩmicua. Cʉ̃ʉ̃ basiro teeré ãñurõ masĩrĩ tiirígʉ niimiwĩ.  
\v 20 Cõãmacʉ̃ atibʉ́reco maquẽ tiiríguere ĩñarã, cʉ̃ʉ̃rẽ ĩñaripacara, “niiqui” jĩĩmasĩnoã. Cʉ̃ʉ̃ tiiríguemena cʉ̃ʉ̃ tutuare cʉonetṍjõãre baucú. Teero tiirá, deero jĩĩmasĩricua; wapa cʉojã́cua.  
\v 21 Cʉ̃́ã “cʉ̃ʉ̃jã teero biigʉ́no niiqui” jĩĩ masĩpacara, cʉ̃ʉ̃rẽ quioníremena ĩñariyira. Sĩcãrĩno cʉ̃ʉ̃rẽ ʉsenire ticoriyira. “Cʉ̃ʉ̃jã teero biigʉ́no niiqui” jĩĩrõno tiirá, queoró wáari tiihérepere wãcũyira. Jõõpemena nemorṍ ñañarõ wãcũãmajãyira.  
\v 22 Cʉ̃́ã “masĩnetõjõãã” jĩĩrã́ niipacara, tʉomasĩ́hẽrã wáayira.  
\v 23 Cõãmacʉ̃ catirucugʉre asibatére cʉogʉ́pere booríyira. Cʉ̃ʉ̃pere booróno tiirá, basocá cʉ̃́ã weerirapere padeoyíra. Basocá bóadiaadara queorére, minipõná queorére, wáicʉra queorére, pĩnoã queorére wee, padeoyíra. 
\p  
\v 24 Cʉ̃́ã teero tiiré wapa Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ã booró tiidʉgárenorẽ tiijã́ãrõ jĩĩgʉ̃, cõãjõãrigʉ niiwĩ. Teero tiirá, ñeeapera, cʉ̃́ã basirora basocá tiinóña manirénorẽ tiicãmésãjãyira.  
\v 25 Cõãmacʉ̃ye queti diamacʉ̃́ niirépere booríyira. Jĩĩditorepere booyíra. Niipetire tiirígʉpere súubusepeoriyira. Cʉ̃ʉ̃pere súubusepeorono tiirá, cʉ̃ʉ̃ tiiríguepere súubusepeoyira. Marĩrẽ Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenipeorucujãrõ booa. Teerora tiiró booa. 
\p  
\v 26 Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ã bayiró ʉgaripéarere tiijã́ãrõ jĩĩgʉ̃, cʉ̃́ãrẽ cõãjõãyigʉ. Numiã́pʉra ʉ̃mʉã́mena dícʉ ñeeaperenorẽ duujã́, cʉ̃́ã basiro numiã́ sesaro ñañaré tiiyíra.  
\v 27 Teerora ʉ̃mʉã́cã numiã́mena dícʉ ñeeaperenorẽ duujã́, ãpẽrã́ ʉ̃mʉã́ sesaro bayiró ñeeapedʉgayira. Ʉ̃mʉã́ basirora ãpẽrã́ ʉ̃mʉã́mena ñeeape, bobooro wáari tiirére tiiyíra. Teero tiirá, cʉ̃́ã ñañaré tiiré wapa cʉ̃́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩpʉre, teero biiri cʉ̃́ã wãcũrépʉre ñañarõ wáari tiiyíra. 
\p  
\v 28 “Marĩ Cõãmacʉ̃rẽ wãcũre wapamaníã”, jĩĩyira. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃pe cʉ̃́ã basiro wãcũrére “wapamaníre niijããdacu” jĩĩyigʉ. Toorá nemorṍ ñañarõ tiiã́majãrucuyira sáa.  
\v 29 Niipetire ñañaré tiirénorẽ tiirucújãcua. Ãpẽrãrẽ́ ñañarõ netõrĩ́ tiiádarere wãcũcua. Apeyenó cʉopacára, boonemójãcua. Ate niipetire ñañarére tiidʉgácua. Doecua. Cãmerĩ́sĩãcua. Cãmerĩ́tuti, cãmerĩ́quẽcua. Tiiditócua. Ñañaré tiidʉgárere tiirucúcua. Wedepaticua.  
\v 30 Ãpẽrãrẽ́ ñañarõ wáari tiidʉgára, wedesããmajãcua. Cõãmacʉ̃ doonórã niicua. “Marĩ ʉpʉtí macãrã niijĩrã, marĩ tiidʉgárere tiiáda”, jĩĩ wãcũcua. “Marĩ ãpẽrã́ nemorṍ niinetõnʉcãã”, jĩĩ wãcũcua. “Biiro biiráno niiã ʉ̃sãjã”, jĩĩcua. Ñañarére tiibʉ́ajãcua. Cʉ̃́ã pacʉsʉ̃mʉãrẽ netõnʉcã́jãcua.  
\v 31 Ãñurõ diamacʉ̃́ wãcũricua. Cʉ̃́ã “teerora tiijã́ãda” jĩĩmiãriguere tiirícua. Cʉ̃́ãya wederare maĩrénorẽ masĩricua. Bóaneõ ĩñaricua.  
\v 32 Ateré ãñurõ masĩmicua: Cʉ̃́ãnorẽ cʉ̃́ã teero tiiré wapa Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ pecamepʉ cõãgʉ̃daqui. Teeré masĩpacara, ñañarére tiirucújãcua. Ãpẽrãrẽ́ ñañaré tiirí ĩñarã, “ãñuniã” jĩĩcua. 
\c 2  
\s1 Cõãmacʉ̃ diamacʉ̃́rã wapa tiigʉ́daqui 
\p  
\v 1 Mʉ́ãcã basocára niipacara, ãpẽrãrẽ́ “cʉ̃́ã ñañarã́ niiĩya” jĩĩ ĩñabeserijãña. “Cʉ̃́ã wapa cʉoóya” jĩĩrã, mʉ́ã basiropecã wapa cʉoádarara niirã tiia. Mʉ́ãcã cʉ̃́ã tiiróbirora tiicú. Teero tiirá, Cõãmacʉ̃rẽ deero jĩĩ netõnʉcã́masĩricu; mʉ́ãcã wapa cʉorára niicu.  
\v 2 Ateré marĩ masĩã: Cõãmacʉ̃jã ñañaré tiiráre diamacʉ̃́rã wapa tiigʉ́, diamacʉ̃́rã tiigʉ́ tiiquí.  
\v 3 Mʉ́ã ãpẽrãrẽ́ “cʉ̃́ã ñañarã́ niiĩya” jĩĩpacara, cʉ̃́ã tiiróbirora tiijã́ã. Teero tiirá, “Cõãmacʉ̃ ʉ̃sãpereja ‘mʉ́ã ñañarã́ niiã’ jĩĩriqui” jĩĩ wãcũrijãña. “Mʉ́ãcã ñañarã́rã niiã”, jĩĩgʉ̃daqui.  
\v 4 Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ bóaneõ ĩñagʉ̃́ máata ñañarõ tiiríqui ména. Cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãrẽ bóaneõ ĩñapacari, mʉ́ã cʉ̃ʉ̃rẽ teero ĩñajãã. Ateré mʉ́ã tʉomasĩ́ricu: Cõãmacʉ̃ mʉ́ã ñañaré tiirére wãcũpati, wasoáro jĩĩgʉ̃, ãñugʉ̃́ niijĩgʉ̃, máata ñañarõ tiiríqui ména. 
\p  
\v 5 Cʉ̃ʉ̃ teero tiipacári, mʉ́ã ñañaré tiirére wãcũpati, wasodʉgáricu. Mʉ́ã jõõpemena ñañarére tiinemósãjãjĩrã, Cõãmacʉ̃rẽ cúarosãrĩ tiirá tiia. Too síro basocáre wapa tiiádari bʉreco jeari, Cõãmacʉ̃ bayiró cúagʉ mʉ́ãrẽ wapa tiiádarere ẽñogʉ̃́daqui.  
\v 6 Basocácõrõ tiiríguepʉre ĩñaco, wapa tiigʉ́daqui.  
\v 7 Ãñuré tiirucúranopere cʉ̃ʉ̃ pʉtopʉ catiré petihére ticogʉdaqui. Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃mena niirucujãrere boocúa. Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ “ãñurõ tiiáwʉ̃” jĩĩrére tʉodʉgácua.  
\v 8 Ãpẽrãménapere Cõãmacʉ̃ bayiró cúagʉdaqui. Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́rã, cʉ̃́ã booré dícʉre tiidʉgácua. Diamacʉ̃́ maquẽrẽ boohéra, ñañarépere tiinʉnʉ́secua.  
\v 9 Niipetira ñañaré tiirécʉtirano ñañarõ netõã́dacua; teero biiri ñañarõ tʉgueñarucujããdacua. Judíoare teero wáaadacu; judíoa niihẽrãcãrẽ teerora wáaadacu.  
\v 10 Niipetira ãñurõ tiirécʉtirapere Cõãmacʉ̃ “mʉ́ã ãñurõ tiiwʉ́” jĩĩgʉ̃daqui. Niipetira ĩñacoropʉ cʉ̃́ãrẽ ãñurõ tiigʉ́daqui. Cʉ̃́ãrẽ ãñurõ niirecʉtiri tiigʉ́daqui. Judíoare teero tiigʉ́daqui; judíoa niihẽrãcãrẽ teerora tiigʉ́daqui.  
\v 11 Cõãmacʉ̃ sicadita macãrãrẽ “mʉ́ã dícʉ ãñurã́ niiã” jĩĩriqui; niipetire dita macãrãrẽ sĩcãrĩbíro ĩñaqui. 
\p  
\v 12 Niipetirare Moisére dutiré cṹũriguere cʉorípacari, cʉ̃́ã ñañaré tiirécʉtire wapa pecamepʉ wáarora niijããdacu. Tee dutirére cʉorápecãrẽ netõnʉcã́re wapa diamacʉ̃́rã wapa tiinóãdacua tee dutiré jĩĩrõbirora.  
\v 13 Tee dutirére tʉorémena dícʉ Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre ãñurã́ mee niiĩya. Tee dutirébirora tiirí siro niiãtã, “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩgʉ̃daqui Cõãmacʉ̃.  
\v 14 Judíoa niihẽrã Moisére dutiré cṹũriguere ticonoripacara, cʉ̃́ã basiro ãñurére tiirá, tee dutirénorẽna tiirá tiicúa. Cʉ̃́ã basiro tiirémena tee dutirére masĩrã́ tiiróbiro niiĩya, tee dutirére cʉorípacara.  
\v 15 Ãñuré tiirémena cʉ̃́ã diamacʉ̃́ wãcũrére ẽñocúa. Tee dutirére masĩrã́ tiiróbiro niicua. Ãñurõ yeeripũnacʉtira niicua. Teero tiirá, ãñurére tiiárira “ãñuniãwʉ̃” jĩĩmasĩcua; ñañarére tiiárira “ñañaniãwʉ̃” jĩĩmasĩcua.  
\v 16 Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ basocáre wapa tiiádari bʉreco jeari, Jesucristore wapa tiidutígʉdaqui. Tiibʉreco jeari, Jesucristo niipetira cʉ̃́ã ñañaré wãcũré wapa, teero biiri cʉ̃́ã ãpẽrã́ ĩñahẽrõpʉ tiirígue wapacãrẽ cʉ̃́ãrẽ wapa tiigʉ́daqui. Yʉʉ Cõãmacʉ̃ netõnére queti cṹũriguere wedegʉ, teeré wederucua. 
\s1 Judíoa, teero biiri Moisére dutiré cṹũrigue 
\p  
\v 17 Apetó tiirá, mʉ́ã judíoa wãcũbocu: “Ʉ̃sã judíoa niiã; Moisére dutiré cṹũriguere cʉoa; Cõãmacʉ̃ ʉ̃sã judíoayagʉra niiĩ; teero tiirá, ʉ̃sã dícʉ Cõãmacʉ̃ põna niiã”, jĩĩ wãcũmicu.  
\v 18 “Ʉ̃sã Cõãmacʉ̃ boorénorẽ masĩã. Moisére dutiré cṹũriguere masĩrã́ niijĩrã, ʉ̃sã ãñuré petire besemasĩã”, jĩĩ wãcũmicu.  
\v 19 “Capeari bauhérare wéewasʉguera tiiróbiro judíoa niihẽrãrẽ buemasĩjãã. Naĩtĩãrõpʉ niirã́rẽ sĩãwócora tiiróbiro Moisére dutiré cṹũriguere masĩhẽrãrẽ wedemasĩã”, jĩĩ wãcũmicu.  
\v 20 “Ʉ̃sã Moisére dutiré cṹũriguere cʉojĩ́rã, diamacʉ̃́ maquẽrẽ masĩã. Teero tiirá, tʉomasĩ́hẽrãrẽ, sicato buemʉõcorare buemasĩã”, jĩĩ wãcũmicu.  
\v 21 Mʉ́ã “ãpẽrãrẽ́ buerá niiã” jĩĩrã, mʉ́ã basirope buesʉguero booa ména. Ãpẽrãrẽ́ “yaaríjãña” jĩĩ wedepacara, ãpẽrãyére yaajã́cu.  
\v 22 “Mʉ́ã nʉmosã́numiã niihẽrãrẽ, mʉ́ã manʉsʉ̃mʉã niihẽrãrẽ ñeeaperijãña” jĩĩpacara, ñeeapejãcu. Mʉ́ã ãpẽrã́ weerirare, cʉ̃́ã padeoráre doopacára, cʉ̃́ã padeoré wiseripʉ niirére yaajã́cu.  
\v 23 “Ʉ̃sã Moisére dutiré cṹũriguere cʉojĩ́rã, ãpẽrã́ nemorṍ niiã”, jĩĩ wãcũmicu. Teero wãcũpacara, tee dutirére netõnʉcã́jãcu. Ãpẽrã́ mʉ́ã netõnʉcã́rĩ ĩñajĩrã, Cõãmacʉ̃pere ñañarõ wedesecua.  
\v 24 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ mʉ́ã teero tiirénorẽ biiro jóanowʉ̃: “Mʉ́ã tiibuyére wapa judíoa niihẽrãpe Cõãmacʉ̃rẽ ñañarõ wedesecua”,\f + \fr 2:24 \ft Isaías 52.5.\f* jĩĩ jóanowʉ̃. 
\p  
\v 25 Mʉ́ã Moisére dutiré cṹũriguebirora tiiátã, mʉ́ã cõnerígʉ yapa macã caseróre widecõã́recã wapacʉtía. Mʉ́ã tee dutirére netõnʉcã́rã doca, widecõã́noña manirã́ tiiróbiro pʉtʉácu.  
\v 26 Apetóre sĩcʉ̃ widecõã́noña manigʉ̃́pe Moisére dutiré cṹũriguere tiiquí. Teeré tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre widecõã́norigʉ tiiróbiro niiqui.  
\v 27 Mʉ́ã judíoa Moisére dutiré cṹũriguere cʉomíã. Widecõã́norira niipacara, tee dutirére netõnʉcã́jãcu. Ãpĩ widecõã́noña manigʉ̃́ niipacʉ, tee dutirére masĩripacʉ, tee dutiré jĩĩrõbirora tiiquí. Cʉ̃ʉ̃ teero tiirí, niipetira mʉ́ã wapa cʉorére ãñurõ ĩñamasĩjãnoãdacu.  
\v 28 “Judíoayʉ peti niiã” jĩĩgʉ̃́no sotoá maquẽ dícʉre tiinórigʉ mee niiqui. Cʉ̃ʉ̃ye õpʉ̃ʉ̃ maquẽ dícʉre widecõã́norigʉ mee niiqui.  
\v 29 Judíoayʉ peti niigʉ̃́pe cʉ̃ʉ̃ wãcũrépʉre Cõãmacʉ̃ dutirére ʉseniremena tiiquí. Cʉ̃ʉ̃pe ñañarõ wãcũrére widecõã́norigʉ tiiróbiro niiqui. Espíritu Santo marĩ wãcũrére wasorí tiiquí. Tee dutirére tiirémenape marĩ basiro wasomasĩ́ricu. Basocá teero wasonórirare “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩripacari, Cõãmacʉ̃pe teeré jĩĩgʉ̃daqui. 
\c 3  
\p  
\v 1 Yʉʉ teero jĩĩgʉ̃, “judíoa niiré wapamaníã” jĩĩgʉ̃ mee tiiáwʉ̃. Teero biiri “cõnerígʉ yapa macã caseróre widecõã́recã wapamaníã” jĩĩgʉ̃ mee tiiáwʉ̃.  
\v 2 Teero wapacʉtírucujãã. Ateré wedesʉguegʉda: Cõãmacʉ̃ marĩ judíoarena cʉ̃ʉ̃ye quetire wedearo jĩĩgʉ̃, cṹũyigʉ.  
\v 3 Ãpẽrã́ judíoa Cõãmacʉ̃ dutirére tiidújãmicua. Cõãmacʉ̃cã cʉ̃́ã tiiróbirora cʉ̃ʉ̃ “tiigʉ́da” jĩĩriguere ¿tiidújãgari?  
\v 4 Tiidúriqui. Ateré wãcũrucujãña: Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ jĩĩrirobirora queoró tiirucúqui. Marĩpe niiã “tiiáda” jĩĩmiãriguere tiihérapeja. Cʉ̃ʉ̃ye queti jóaripũpʉ tee maquẽrẽ biiro jóanowʉ̃: 
\q1 Mʉʉ jĩĩré diamacʉ̃́rã niijãrõ tiia. 
\q1 Teero tiirá, mʉʉrẽ wedesãmasĩña maniã. 
\q1 Mʉʉrẽ wedesãpacari, netõnʉcã́rucujãgʉ̃dacu,\f + \fr 3:4 \ft Salmo 51.4.\f* 
\m jĩĩ jóanowʉ̃. 
\p  
\v 5 Teero tiigʉ́, sĩcʉ̃ ñañarõ wãcũgʉ̃no biiro wãcũboqui: “Yʉʉ ñañaré tiirémena Cõãmacʉ̃ ãñurõ tiirépe nemorṍ ãñurõ baujã́ãdacu sáa”, jĩĩmiqui. Too síro jĩĩnemoboqui: “Yʉʉ teero tiiárigue wapa niipacari, Cõãmacʉ̃ yʉʉmena cúagʉ, ñañarõ tiiquí”, jĩĩ wãcũboqui.  
\v 6 Teero mee niiã. Cʉ̃ʉ̃ teero jĩĩréno diamacʉ̃́ niiréno niiãtã, Cõãmacʉ̃ sĩcʉ̃norẽ cʉ̃ʉ̃ ñañaré tiiré wapa diamacʉ̃́ bese, ñañarõ tiimasĩ́riboqui. 
\p  
\v 7 Ãpĩ ñañarõ wãcũgʉ̃no jĩĩnemojãboqui: “Yʉʉ jĩĩditoremena Cõãmacʉ̃ diamacʉ̃́ wedeserepere ãñurõ wedesenoãdacu. Yʉʉ jĩĩditoremena ãñurõ wedesenopacʉ, ¿deero tiigʉ́ Cõãmacʉ̃ yʉʉre yʉʉ jĩĩditore wapa ñañarõ tiibógari?” jĩĩmiqui. Cʉ̃ʉ̃ teero jĩĩré jĩĩãmare niiã.  
\v 8 Cʉ̃ʉ̃ teero jĩĩréno diamacʉ̃́ niiréno niiãtã, biirope pʉtʉáboyu: “Marĩ ñañaré tiirí, Cõãmacʉ̃ ãñurõ tiirére nemorṍ masĩãdacua. Teero tiirá, ãñuré wáaaro jĩĩrã, ñañarépere tiiáda”, jĩĩjãbocu. Ãpẽrã́ yʉʉre, yʉʉ menamacãrãrẽ merẽã wãcũãrõ jĩĩrã, “Pablo teeré buequi” jĩĩditocua. Cʉ̃́ã teero jĩĩditore wapa Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ diamacʉ̃́rã wapa tiigʉ́, ñañarõ tiigʉ́daqui. 
\s1 Niipetira wapa cʉoóya 
\p  
\v 9 Too docare ¿deero pʉtʉánoãdari sáa? ¿Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre marĩ judíoa ãpẽrã́ nemorṍ ãñurã́ niinetõnʉcãĩ? Niiria. Niipetira judíoa, judíoa niihẽrã Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́rã niijĩrã, sĩcãrĩbíro wapa cʉorá dícʉ niiã. Mʉ́ãrẽ teeréna wedetoawʉ.  
\v 10 Tee maquẽrẽ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ jóanoã: 
\q1 Sĩcʉ̃no ãñuré tiigʉ́ maniĩ. 
\q1  
\v 11 Sĩcʉ̃no Cõãmacʉ̃ye maquẽrẽ tʉomasĩ́gʉ̃ maniĩ. 
\q1 Sĩcʉ̃no Cõãmacʉ̃rẽ masĩdʉgarii; cʉ̃ʉ̃rẽ wãcũnʉnʉsedʉgarii. 
\q1  
\v 12 Niipetira Cõãmacʉ̃yere duujã́, posapetijõãya. 
\q1 Niipetira ñañaré tiiíya. 
\q1 Sĩcʉ̃no ãpẽrãrẽ́ ãñurõ tiigʉ́no maniĩ.\f + \fr 3:12 \ft Salmo 14.1-3.\f* 
\q1  
\v 13 Cʉ̃́ã wedesere masãcope tusuri copepʉ ʉ̃niwiónecoro tiiróbiro niiã. 
\q1 Tee ʉ̃niwiónecore tiiróbiro basocá ñañarére wedeseya. 
\q1 Jĩĩditorucuya.\f + \fr 3:13 \ft Salmo 5.9.\f* 
\q1 Ãñaã ʉseropʉ nima cʉorá tiiróbiro bayiró pũnirṍ wedeseya.\f + \fr 3:13 \ft Salmo 140.3.\f* 
\q1  
\v 14 Ãpẽrãrẽ́ doajãya; bayiró tutiiya.\f + \fr 3:14 \ft Salmo 10.7.\f* 
\q1  
\v 15 Cʉ̃́ã basocáre sĩãdʉgára, boyeromena sĩãrã́ wáaaya. 
\q1  
\v 16 Cʉ̃́ã wáaro basocáre ñañarõ peti tiiíya. 
\q1 Cʉ̃́ãyere ñañopetíjã, bóaneõrã pʉtʉári tiiíya. 
\q1  
\v 17 Ãpẽrãrẽ́ ãñurõ niirecʉtiri tiiríya.\f + \fr 3:17 \ft Isaías 59.7-8.\f* 
\q1  
\v 18 Cõãmacʉ̃rẽ quioníremena ĩñariya. Cʉ̃ʉ̃rẽ cuiriya,\f + \fr 3:18 \ft Salmo 36.1.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 19 Marĩ masĩã: Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũ maquẽ marĩ judíoarena jĩĩjãrõ tiia, “ãñurã́ niiã ʉ̃sã” jĩĩrijããrõ jĩĩrõ. Niipetirapʉra wapa cʉorá dícʉ niijãcu.  
\v 20 Moisére dutiré cṹũriguemenarã marĩ ñañaré tiiríra Cõãmacʉ̃rẽ “ʉ̃sã mʉʉ dutirére netõnʉcã́jãtʉ” jĩĩmasĩnoã. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ sĩcʉ̃norẽ “mʉʉ tee dutirére tiipetíjãrigʉ niijĩgʉ̃, ãñugʉ̃́rã niiã” jĩĩ ĩñariqui. 
\s1 Jesuré padeorémena netõnénoãdacu 
\p  
\v 21 Atitóre Cõãmacʉ̃ Jesuré padeoráre “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩ ĩñaqui. Marĩ “Moisére dutiré cṹũrigue jĩĩrõbirora tiiáwʉ̃” jĩĩripacari, “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩ ĩñaqui. Moisés, teero biiri profetas Cõãmacʉ̃ teero marĩrẽ tiibosáadarere cʉ̃ʉ̃ye queti jóaripũpʉ jóarira niiwã.  
\v 22 Niipetirare Jesucristore padeorémena Cõãmacʉ̃ “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩ ĩñaqui. Cõãmacʉ̃ niipetirare sĩcãrĩbíro ĩñaqui.  
\v 23 Marĩ niipetira ñañaré tiirá niiã. Marĩ niipetirare pairó dʉsaa; marĩ ãñurã́ niiridojãã Cõãmacʉ̃ niiré tiiróbiro.  
\v 24 Teero niipacari, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñuré ticogʉ́ Jesucristo wapatíbosariguemena marĩrẽ “wapa cʉohéra pʉtʉáaro” jĩĩyigʉ. Tee wapatíbosariguere teerora ticojãyigʉ.  
\v 25 Too sʉguero macãrãpʉre cʉ̃́ã ñañaré tiipacári, ñañarõ tiiríyigʉ. Bóaneõ ĩñaré cʉojĩ́gʉ̃, cʉ̃́ãmena cʉ̃ʉ̃ cúarere ẽñoríyigʉ ména; teerora ĩñajãyigʉ. Too síro Cõãmacʉ̃ Jesuré marĩrẽ diabosari tiirí, cʉ̃ʉ̃ye díi õmayudiayiro. Marĩ cʉ̃ʉ̃ diabosariguere padeorí, Cõãmacʉ̃ marĩmena cúanemoriqui. Teeména Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ “diamacʉ̃́rã tiigʉ́ niiã” jĩĩrére ẽñoyígʉ.  
\v 26 Atitócãrẽ Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ “diamacʉ̃́rã tiigʉ́ niiã” jĩĩrére ẽñoquí. Diamacʉ̃́rã tiirécʉtijĩgʉ̃, Jesuré padeoráre “wapa cʉohérara niiĩya” jĩĩ ĩñamasĩqui. 
\p  
\v 27 Teero tiirá, marĩ “biiro tiirécʉtirano niiã ʉ̃sãjã” jĩĩmirigue wapamaníã. Marĩ Moisére dutiré cṹũriguere tiipetírapeja, teeré jĩĩmasĩnobojĩyu. Cõãmacʉ̃ marĩ Jesuré padeorípere ĩña, “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩqui. Teero tiirá, “biiro tiirécʉtirano niiã ʉ̃sãjã” jĩĩmasĩña maniã.  
\v 28 Ateména pʉtʉáa sáa: Marĩ Jesuré padeorí, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ “wapa cʉohérara pʉtʉáya” jĩĩ ĩñaqui. Moisére dutiré cṹũriguere tiirígue wapa mee niicu. 
\p  
\v 29 Too docare ¿Cõãmacʉ̃ judíoayagʉ dícʉ niigari? Niirii. Judíoa niihẽrãyagʉcã niiĩ.  
\v 30 Cõãmacʉ̃ sĩcʉ̃rã niiĩ. Cõãmacʉ̃ judíoa Jesuré padeorí ĩñagʉ̃, “wapa cʉohéra, ãñurã́rã niiĩya” jĩĩqui. Judíoa niihẽrãcãrẽ Jesuré padeorí ĩñagʉ̃, teerora jĩĩqui.  
\v 31 Too docare marĩ Jesuré padeojĩ́rã, “marĩrẽ Moisére dutiré cṹũriguepe wapamaníã” ¿jĩĩrã tiii? Jĩĩridojãã. Biirope jĩĩã: “Jesuré padeorémena dícʉ tee dutirére tiimasĩ́ã”, jĩĩã. 
\c 4  
\s1 Abraham Cõãmacʉ̃rẽ padeorígue 
\p  
\v 1 Mecʉ̃tígãrẽ Abraham marĩ ñecʉ̃rẽ wáarigue quetimena wedenemogʉ̃da. Mʉ́ã masĩã: Cʉ̃ʉ̃ judíoayʉ niisʉguerigʉ niiyigʉ.  
\v 2 Cõãmacʉ̃ Abraham tiirére ĩña, “mʉʉ ãñugʉ̃́rã niiã” jĩĩ ĩñariyigʉ. Teero jĩĩri siro niiãtã, Abraham “ ‘ãñuré tiigʉ́ niiĩ’ jĩĩnorigʉ niiã yʉʉja” jĩĩbojĩyi. Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre teenórẽ jĩĩmasĩña maniã.  
\v 3 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jóanoã: “Abraham Cõãmacʉ̃rẽ padeoyígʉ. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ ‘ãñugʉ̃́rã niiĩ’, jĩĩ ĩñayigʉ”.\f + \fr 4:3 \ft Génesis 15.6.\f* 
\p  
\v 4 Queorémena mʉ́ãrẽ wedegʉda. Sĩcʉ̃norẽ wapatíra, teero ticora mee tiiíya. Cʉ̃ʉ̃ paderé wapa wapatíra tiiíya.  
\v 5 Cõãmacʉ̃pe teero tiiríqui. Marĩ ãñuré tiiré wapa mee “wapa cʉohéra niiĩya” jĩĩ ĩñaqui. Basocá Cõãmacʉ̃rẽ “mʉʉ ʉ̃sãrẽ ñañaré tiirécʉtimirirare acabócu” jĩĩ, cʉ̃ʉ̃rẽ padeorípere, “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩqui.  
\v 6 Õpʉ̃ Davicã́ yʉʉ jĩĩãrirobirora jóarigʉ niiwĩ. “Cõãmacʉ̃ basocá basirora tiirére ĩñaripacʉ, cʉ̃ʉ̃rẽ padeorípere cʉ̃́ãrẽ ‘ãñurã́rã niiĩya’ jĩĩ ĩñaqui. Teero tiigʉ́, cʉ̃́ãrẽ ʉsenirã niirĩ tiigʉ́daqui” jĩĩré quetire jóarigʉ niiwĩ.  
\v 7 Tee maquẽrẽ biiro jóarigʉ niiwĩ: 
\q1 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ netõnʉcã́rãrẽ acabóri, ʉseniya. 
\q1 Cʉ̃́ã ñañaré tiiré wapacãrẽ ñañarõ tiihéri, ʉseniya. 
\q1  
\v 8 Cõãmacʉ̃ “ãniyé wapare ĩñanemoricu sáa” jĩĩnogʉ̃cã ʉseniĩ,\f + \fr 4:8 \ft Salmo 32.1-2.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ David. 
\p  
\v 9 ¿Noãnópe tee ʉsenirere cʉomasĩ́gari? ¿Cõnerígʉ yapa macã caseróre widecõã́norira dícʉ o widecõã́noña manirã́cã tee ʉsenirere cʉomasĩ́garite? Niiria. Ateré yʉʉ jĩĩtoaawʉ̃: Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ cʉ̃ʉ̃ padeorémena “ãñugʉ̃́rã niiĩ” jĩĩyigʉ.  
\v 10 ¿Deero biiripe Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ “ãñugʉ̃́rã niiĩ” jĩĩyiri? ¿Cʉ̃ʉ̃ widecõã́nori siro, o cʉ̃ʉ̃ widecõã́noãdari sʉguerope teero jĩĩyirite? Widecõã́noãdari sʉgueropʉ teero jĩĩtoayigʉ.  
\v 11 Abraham widecõã́noãdari sʉguero, Cõãmacʉ̃rẽ padeotóayigʉ. Teero cʉ̃ʉ̃ padeorí siropʉ, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ widecõã́dutiyigʉ. Cõãmacʉ̃ Abraham widecõã́noremena cʉ̃ʉ̃rẽ too sʉgueropʉ “ãñugʉ̃́rã niiĩ” jĩĩriguere ẽñoyígʉ. Teero tiigʉ́, Abraham niipetira padeoádara ñecʉ̃ pʉtʉáyigʉ, cʉ̃́ã widecõã́noña manirã́ niipacari. Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãcãrẽ teerora “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩ ĩñaĩ.  
\v 12 Widecõã́noriracãrẽ Abraham cʉ̃́ã ñecʉ̃ niiĩ. Abraham padeoré cʉoyígʉ, widecõã́noãdari sʉguero. Teero tiirá, widecõã́norira Abraham tiiróbiro padeoré cʉorí, Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ Abraham pãrãmerã niinʉnʉsera wáari tiiquí. 
\s1 Abraham padeojĩ́gʉ̃ ticonorigue 
\p  
\v 13 Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ, teero biiri cʉ̃ʉ̃ pãrãmérã niinʉnʉserare “atibʉ́reco niirére mʉ́ãrẽ pʉtʉári tiigʉ́da” jĩĩyigʉ. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ dutirére tiirí ĩñagʉ̃ mee teero jĩĩyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ padeorépere ĩñagʉ̃, teero jĩĩyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ padeorémena “ãñugʉ̃́rã niiĩ” jĩĩ ĩñayigʉ.  
\v 14 Moisére dutiré cṹũriguere tiirápere Cõãmacʉ̃ “atibʉ́reco niirére mʉ́ãrẽ pʉtʉári tiigʉ́da” jĩĩri siro niiãtã, marĩ Cõãmacʉ̃rẽ padeorépe wapamaníbojĩyu. Teero biiri cʉ̃ʉ̃ Abrahamrẽ “ticogʉda” jĩĩriguecã queoró wáaribojĩyu sáa.  
\v 15 Basocáre dutiréno manirí siro niiãtã, netõnʉcã́re manibójĩyu. Cõãmacʉ̃ Moisére dutiré cṹũriguere cʉopacára, marĩ netõnʉcã́rĩ ĩñagʉ̃, cúagʉ, ñañarõ tiigʉ́daqui. 
\p  
\v 16 Teero tiigʉ́, Abraham padeorírobiro padeonʉnʉ́sera dícʉre Cõãmacʉ̃ “teeré ticogʉda” jĩĩriguere ticojãgʉ̃daqui sáa. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiijĩ́gʉ̃, teeré ticoqui. Moisére dutiré cṹũriguere cʉorá dícʉre ticoriqui. Niipetira Abraham padeorírobiro padeorápere ticogʉdaqui. Abraham niipetira padeorá ñecʉ̃ niiĩ.  
\v 17 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ ateré jóanoã: “Mʉʉrẽ pee põnarĩ macãrã ñecʉ̃ sõnecoa sáa”, jĩĩyigʉ Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ. Abraham teeré padeoyígʉ. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre pee põnarĩ macãrã ñecʉ̃ pʉtʉáyigʉ. Cõãmacʉ̃ niipetirere tiimasĩ́ĩ. Diarirare masõqui. Marĩ pʉtopʉ wáaadare baurípacari, cʉ̃ʉ̃pere bausʉguépetitoacu mée. 
\p  
\v 18 Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ “mʉʉ pã́rãmerã niinʉnʉsera pee põnarĩ macãrã niiãdacua” jĩĩritore, põnacʉtígʉno mee niimiyigʉ cʉ̃ʉ̃peja. Teero põnamanígʉ̃no niipacʉ, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ “paʉ peti basocáputiri tiigʉ́dacu” jĩĩriguere padeojã́yigʉ.  
\v 19 Abrahampe “yʉʉ cien cʉ̃marĩ cʉogʉ́ niitoaa; yáa õpʉ̃ʉ̃ maquẽ wĩmagʉ̃ bʉarí tiiréno diarigue tiiróbiro cʉogʉ́pʉ niiã; Sarayaro niisutirocã diariro tiiróbiro niijãcu sáa” jĩĩréno maniyíro. Ãñurõ Cõãmacʉ̃rẽ padeorucúyigʉ.  
\v 20 “Apetó tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ ‘tiigʉ́da’ jĩĩriguere tiimasĩ́riboqui” jĩĩréno maniyíro. Teero jĩĩrõno tiigʉ́, Cõãmacʉ̃rẽ padeonemójãyigʉ. Cʉ̃ʉ̃rẽ jĩĩyigʉ: “Ãñugʉ̃́ peti niiã mʉʉ; tutuagʉ peti niiã”, jĩĩyigʉ. Teero tiigʉ́, tutuare bʉayígʉ.  
\v 21 “Cõãmacʉ̃ yʉʉre cʉ̃ʉ̃ ‘tiigʉ́da’ jĩĩriguere tiimasĩ́qui”, jĩĩyigʉ.  
\v 22 Cʉ̃ʉ̃ padeorí ĩñagʉ̃, Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ “ãñugʉ̃́rã niiĩ” jĩĩyigʉ. 
\p  
\v 23 Tee jĩĩré Abraham dícʉre jĩĩ jóanoriyiro.  
\v 24 Marĩpʉcãrẽ teerora jĩĩ jóanoyiro. Marĩ Cõãmacʉ̃rẽ padeorí, Abrahamrẽ jĩĩrirobirora marĩrẽ “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩqui. Cʉ̃ʉ̃rã́ marĩ Õpʉ̃ Jesús diarigʉpʉre masõrigʉ niiwĩ.  
\v 25 Cõãmacʉ̃ marĩ cʉ̃ʉ̃rẽ netõnʉcã́re wapa Jesuré diari tiiyígʉ. Cõãmacʉ̃ marĩrẽ “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩgʉ̃dʉ, cʉ̃ʉ̃rẽ masõjãrigʉ niiwĩ. 
\c 5  
\s1 Cõãmacʉ̃mena ãñurõ niimasĩã 
\p  
\v 1 Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ marĩ Jesucristore padeorémena “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩ ĩñaqui. Teero tiirá, marĩ Õpʉ̃ Jesucristo marĩrẽ diabosariguemena Cõãmacʉ̃mena ãñurõ niirecʉtia sáa.  
\v 2 Jesucristo marĩrẽ diabosariguere padeojĩ́rã, diamacʉ̃́ Cõãmacʉ̃mena wedesemasĩã. Teero biiri Cõãmacʉ̃ marĩrẽ tiiápure marĩye niiã. Marĩ cʉ̃ʉ̃ pʉtopʉ ãñuré baurére ĩñaãdara niirã tiia. “Teeré ĩñajããdacu” jĩĩ cotera, tee maquẽrẽ ãñurõmena wedesea.  
\v 3 Tee dícʉre wedesericu. Marĩrẽ ñañarõ netõré wáaricãrẽ, ãñurõmena wedesecu. Marĩrẽ ñañarõ netõré wáaricãrẽ, nʉcãjã́rãno niimʉãnʉcãcu sáa.  
\v 4 Nʉcãrípora niirã, basocá ãñurã́ niimʉãnʉcãcu. Teero niimʉãnʉcãrã, cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiiádarere wãcũrã, ʉseniyuetoacu.  
\v 5 Cõãmacʉ̃ Espíritu Santore marĩpʉre ticorigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃mena Cõãmacʉ̃ marĩpʉre cʉ̃ʉ̃ maĩrére masĩrĩ tiiquí. Teero cʉ̃ʉ̃ maĩrére cʉorá niijĩrã, boboró manirṍ “ ‘Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiigʉ́daqui’ jĩĩrére diamacʉ̃́ tiijã́gʉ̃daqui” jĩĩ ʉseniyuetoacu sáa. Teero tiirá, ãñurõmena wedesemasĩcu sáa. 
\p  
\v 6 Marĩrẽ marĩ basirora deero tii netõmasĩ́ña manimírira niiwʉ̃. Marĩ tee niiríto, Cristo marĩrẽ ñañaré tiiré wapa diabosarito jeayiro.  
\v 7 Marĩ doca ãpẽrãrẽ́ diabosadʉgaricu. Sĩcʉ̃ ãñurõ yʉʉgʉ́no niipacari, diabosaricu. Apetó tiigʉ́, sĩcʉ̃ ãpẽrãrẽ́ ãñurére tiibosárucugʉre diabosagʉ diabosaboqui.  
\v 8 Cõãmacʉ̃ doca marĩ ñañaré tiirá niipacari, cʉ̃ʉ̃ maĩrére ẽñogʉ̃́, Cristore marĩrẽ diabosari tiiyígʉ.  
\v 9 Cʉ̃ʉ̃ye díi õmayudiaremena Cõãmacʉ̃ marĩrẽ “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩ ĩñaqui. Teero tiirá, marĩ nemorṍ ateré masĩmasĩcu: Cõãmacʉ̃ marĩmena bayiró cúagʉ, Jesucristo tiibosáriguere ĩñagʉ̃, cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ ñañaré tiimíãdarere netõnéjãgʉ̃daqui.  
\v 10 Marĩ Cõãmacʉ̃mena cãmerĩ́ ĩñadʉgahera niirira niipacari, cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ marĩrẽ diabosari tiiyígʉ. Cʉ̃ʉ̃ diabosariguemena marĩ Cõãmacʉ̃mena bapacʉtimasĩã sũcã. Teero tiirá, marĩ mecʉ̃tígãrẽ cʉ̃ʉ̃mena bapacʉtimasĩrã niijĩrã, ateré nemorṍ masĩã: Jesucristo masãmʉãrigʉ niijĩgʉ̃, marĩrẽ ñañaré tiimíãdarere netõrĩ́ tiigʉ́daqui.  
\v 11 Netõnénore dícʉre bʉarí tiibosárijĩyi. Marĩ Õpʉ̃ Jesucristo diabosariguemena Cõãmacʉ̃ marĩ cʉ̃ʉ̃mena bapacʉtimasĩrere bʉarí tiijĩ́yi sũcã. Teero tiirá, marĩ nemorṍ ʉseniremena wedesea sáa. 
\s1 Adán, teero biiri Cristo tiirígue 
\p  
\v 12 Sĩcʉ̃ basocʉ́ Adán wãmecʉtigʉmena ñañaré tiiré pʉʉtocʉtiyiro. Teewapara diaadarecã pʉʉtocʉtiyiro. Adán tiibuyériguemenarã basocá niipetirapʉre ñañaré tiiré pẽnipéapetijõãyiro. Teewapara niipetirapʉre diaadarecã sesapetijõãyu.  
\v 13 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ dutiré Moisémena cṹũãdari sʉgueropʉ, basocá ñañarére tiitóayira. Dutiré manirĩ́, basocáre “wapa cʉoóya” jĩĩmasĩña maniã.  
\v 14 Teero biipacari, Adán síro macãrã tée Moisés niirito macãrãpʉ teerora diarira niiwã. Cʉ̃́ãjã Adán tiiróbiro Cõãmacʉ̃ dutirére netõnʉcã́ripacara, diarira niiwã. 
\p Adán, teero biiri Jesucristo basocá biiadarere tiisʉguérira niiĩya. Adánpe pʉʉtocʉtirigʉ niiwĩ ñañaré tiirére. Jesucristope pʉʉtocʉtirigʉ niiwĩ ãñurõ tiirére. 
\p  
\v 15 Sĩcʉ̃ basocʉ́ netõnʉcã́rigue wapamena paʉ dianʉnʉseyira; Jesucristomenapereja Cõãmacʉ̃ paʉre nemorṍrã ãñuré ticobosarigʉ niiwĩ. Wapaséro manirṍ teero ticojãqui. Teero tiiró, Cõãmacʉ̃ basiro basocáre ticobosariguepe Adán netõnʉcã́rigue wapa tiiróbiro niiridojãcu.  
\v 16 Sĩcʉ̃ basocʉ́ cʉ̃ʉ̃ sĩcãrĩrã netõnʉcã́rigue waparena paʉ “wapa cʉorá niiĩya” jĩĩnorira niiwã. Bayiró peti basocá netõnʉcã́jãri siro, Cõãmacʉ̃ basirora ticobosarigue paʉ petire “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩnorĩ tiia. Teero tiiró, sĩcãrĩrã netõnʉcã́rigue wapapeja Cõãmacʉ̃ basocáre ticobosarigue tiiróbiro niiridojãcu.  
\v 17 Sĩcʉ̃ basocʉ́ sĩcãrĩrã netõnʉcã́rigue wapamenarã diaré sesajõãyu. Teero wáapacari, nemorṍrã Cõãmacʉ̃ ãñurõ tiinórãpe ãñurére bʉaádacua. Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃ basiro ãñuré ticobosariguere ñeeãdacua. Teero biiri cʉ̃ʉ̃ “ãñurã́rã niiã mʉ́ã” jĩĩrére tʉoádacua. Sĩcʉ̃ basocʉ́ye tiibosáriguemenape catiré petihére cʉonʉnʉ́seadacua. Cʉ̃ʉ̃rã́ Jesucristo niiĩ. 
\p  
\v 18 Biiro pʉtʉájĩyu sáa: Sĩcʉ̃ basocʉ́ sĩcãrĩrã netõnʉcã́rigue wapamenarã niipetira ñañarõ tiinóãdara pʉtʉári tiiyígʉ. Teerora sĩcʉ̃ basocʉ́ sĩcãrĩrã ãñurõ tiibosáriguemenarã niipetirare “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩmasĩrĩ tiigʉ́ tiirígʉ niiwĩ; catiré petihére bʉamasĩ́rĩ tiigʉ́ tiirígʉ niiwĩ.  
\v 19 Sĩcʉ̃ basocʉ́ Cõãmacʉ̃rẽ yʉʉririgue wapamena paʉre ñañaré tiirá pʉtʉári tiiyígʉ. Teerora sũcã sĩcʉ̃ basocʉ́ Cõãmacʉ̃rẽ yʉʉrigue wapamena paʉre “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩgʉ̃daqui. 
\p  
\v 20 Basocá cʉ̃́ã basiro dutiré cʉorí siro niipacari, Moisére dutiré cṹũriguecã jeanemoyiro sũcã. Teeména basocá nemosãñúrõ netõnʉcã́rere ĩñamasĩyira. Tee tiiró, ñañaré tiiré tiinemórõbirora Cõãmacʉ̃pe nemosãñúrõ basocáre ãñuré ticorigʉ niiwĩ.  
\v 21 Ñañaré tiirígue wapamena niipetira basocáre diaadare wáayiro. Tee tiiróbirora Cõãmacʉ̃ basiro ãñuré ticorépecã basocáre ãñurã́rã, wapa cʉohéra pʉtʉári tiimasĩ́re wáayiro. Teeména Cõãmacʉ̃ marĩ Õpʉ̃ Jesucristomena catiré petihére ticomasĩqui. 
\c 6  
\s1 Cristomena mama catiré tiiróbiro cʉorécʉtia 
\p  
\v 1 Too docare ¿deerope pʉtʉánoãdari sáa? “Cõãmacʉ̃ basiro marĩrẽ ãñuré ticonemoãrõ jĩĩrã, ñañaré tiirucújããda”, ¿jĩĩãdarite?  
\v 2 Jĩĩrijããda. Jesucristo curusapʉ diarito, marĩcã cʉ̃ʉ̃menarã diarirapʉ tiiróbiro wáarira niiwʉ̃. Marĩ diarira tiiróbiro niijĩrã, ñañarére tiihéra niirõ booa. ¿Deero tiirá marĩ too sʉgueropʉ ñañarére tiinʉnʉ́serirobiro tiinʉnʉ́seboataʉ? Tiirícu sáa.  
\v 3 Mʉ́ã masĩcu: Niipetira marĩ wãmeõtinorira Jesucristo diarirobiro diasotoapeora tiiróbiro tiirá tiijĩ́yu.  
\v 4 Jesús diaari siro, masãcopepʉ cṹũnoyigʉ. Marĩ wãmeõtinoremena cʉ̃ʉ̃rẽ cṹũriro tiiróbirora marĩcãrẽ marĩ ñañaré tiirécã cṹũnoriro niiwʉ̃. Marĩ Pacʉ cʉ̃ʉ̃ tutuaremena Jesucristore diarigʉpʉre masõrigʉ niiwĩ. Marĩpe cʉ̃ʉ̃mena masãrira tiiróbiro niijĩrã, cʉ̃ʉ̃mena mama catiré tiiróbiro cʉorécʉtia. 
\p  
\v 5 Marĩ Jesucristomena diarira tiiróbiro niijĩrã, cʉ̃ʉ̃ diarigʉpʉ masãriro tiiróbirora sĩcãrõména marĩcã masããdacu sũcã.  
\v 6 Ateré masĩã: Marĩ too sʉgueropʉ ñañarõ niirecʉtirere Jesucristo diariguemena curusapʉ páabiatunoriro tiiróbiro wáayiro. Marĩ bayiró ñañaré tiidʉgárere petijṍããrõ jĩĩrõ, teero tiinóyiro. Teero tiirá, ñañarére tiiríjãrõ booa. Marĩrẽ ñañaré bayiró peti tiinʉnʉ́seri tiiríjãrõ booa sáa.  
\v 7 Sĩcʉ̃ diarigʉpʉ cʉ̃ʉ̃ catigʉ ñañaré tiiríguere netõrígʉpʉ niiqui.  
\v 8 Marĩ Jesucristomena diarira tiiróbiro niijĩrã, “cʉ̃ʉ̃ tiiróbirora catiadacu” jĩĩrécãrẽ padeóa.  
\v 9 Ateré masĩã: Jesucristo diarigʉpʉ masõnorigʉ dianemoriqui. Cʉ̃ʉ̃rẽ dianemorĩ tiimasĩ́ricu.  
\v 10 Jesucristo diagʉ, sĩcãrĩrã basocá ñañaré tiiré wapare diabosayigʉ. Mecʉ̃tígãrẽ cʉ̃ʉ̃ catigʉ́ niijĩgʉ̃, sĩcãrõména Cõãmacʉ̃mena duuró manirṍ catirucuqui.  
\v 11 Tee tiirá, marĩcã “Jesucristomena diarira tiiróbiro niiã” jĩĩ tʉgueñaãda. Diarira tiiróbiro ñañarére tiiríjããda. Teerora sũcã marĩcã sĩcãrõména Jesucristomena niijĩrã, “Cõãmacʉ̃mena duuró manirṍ catirucuadacu” jĩĩ tʉgueñaãda. 
\p  
\v 12 Teero tiirá, marĩrẽ ñañaré tiidʉgáre marĩ wãcũrépʉre jeapacari, teero nʉcãjã́ãda.  
\v 13 Marĩye õpʉ̃ʉ̃ maquẽ tiirémena wapa cʉorá pʉtʉárijããda. Teero tiirá, biirope niiãda: Marĩ dia masãrira tiiróbiro niijĩrã, marĩye õpʉ̃ʉ̃ maquẽrẽ Cõãmacʉ̃yepere tiicotéri tiiáda sáa. Teeména cʉ̃ʉ̃ dutiré ãñurépere tiicotérucuada.  
\v 14 Marĩjã Moisés dutirémena niiria; Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñuré ticorémenape niiã. Teero tiiró, ñañaré marĩrẽ dutinetõnʉcãrĩ, tiiríjãrõ booa. 
\s1 Marĩ padecotera tiiróbiro niiré 
\p  
\v 15 Too docare ¿deerope pʉtʉánoãdari sáa? Marĩjã Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiibosáremena niiã. Moisés dutirémenape niiria sáa. Teero tiirá, “ñañaré tiijã́co” ¿jĩĩãdari? Jĩĩrijããda.  
\v 16 Mʉ́ã masĩcu: Ãpĩ dutirére yʉʉrucura, cʉ̃ʉ̃rẽ dutiapenori basoca sããrã tiia; cʉ̃ʉ̃ mʉ́ã õpʉ̃ pʉtʉágʉ tiiquí. Tee tiiróbiro niiã, mʉ́ã ñañarére tiirucúra. Ñañaré tiiré wapa pecamepʉ wáarere bʉaádacu. Cõãmacʉ̃ dutirére yʉʉrucurapeja, cʉ̃ʉ̃rẽ padecotera tiiróbiro niiã. Cʉ̃ʉ̃ dutirére yʉʉra, ãñurõ tiimasĩ́rere bʉaádacu. 
\p  
\v 17-18 Too sʉgueropʉ mʉ́ã ñañarére tiirucúrira niijĩyu ména. Tee biirira niipacara, Jesucristoye quetire bueri tʉorá, ãñurõ yʉʉyiro. Teero tiirá, ñañarére tiirucúmirira ãñurépere yʉʉyiro sáa. Yʉʉ mʉ́ãrẽ teero tiiríguere wãcũcogʉ, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoa.  
\v 19 Mʉ́ãrẽ wisióro tʉgueñarijããrõ jĩĩgʉ̃, biiro wedea: Mʉ́ã too sʉgueropʉre mʉ́ãye õpʉ̃ʉ̃ maquẽmena ñañarére tiirucújĩyu. Jõõpemena ñañaré tiidóajĩyu. Atitópere mʉ́ãye õpʉ̃ʉ̃ maquẽmena ãñurére tiiyá. Teero tiirá, ãñurére tiirucúra pʉtʉáadacu. 
\p  
\v 20 Too sʉgueropʉre mʉ́ã ñañarére tiirucúra niijĩrã, ãñurépere tiibórano mee niijĩyu ména.  
\v 21 Mʉ́ã ñañaré tiirígue wapare ¿ñeenó ãñurére bʉayíri? Atitóre mʉ́ã too sʉgueropʉ ñañaré tiiríguere wãcũrã, bobocú. Tee ñañaré tiirígue wapamena pecamepʉ wáare dícʉre bʉabójĩyu.  
\v 22 Atitóre mʉ́ã netõnénorira niijĩrã, ñañarére tiirícu sáa. Cõãmacʉ̃rẽ padecotera niicu. Cʉ̃ʉ̃rẽ padecotere wapa ãñurõ tiimasĩ́re bʉaádacu. Teewapamena catiré petihére bʉaádacu.  
\v 23 Ñañaré tiiré wapare diadoarere bʉanócu. Cõãmacʉ̃ marĩrẽ wapamanírõ ticoréja catiré petihére bʉarí tiiré niicu. Marĩ Õpʉ̃ Jesucristomena “sĩcãrõména niiĩya” jĩĩgʉ̃, teeré ticoqui. 
\c 7  
\s1 Wãmosíare maquẽmena queoré 
\p  
\v 1 Yáa wedera, mʉ́ã basocáre dutirére masĩrã́ niicu. Teero tiirá, mʉ́ã ateré masĩcu: Marĩ catirí bʉrecopʉ dícʉre basocáre dutirére yʉʉmasĩcu.  
\v 2 Queorémena mʉ́ãrẽ wedegʉda. Marĩrẽ dutiré biiro niiã: Sĩcõ wãmosíarigo coo manʉ catiritabere ména cʉ̃ʉ̃ nʉmo niiyo. Cʉ̃ʉ̃ diaari siro docare, cʉ̃́ã wãmosíarigue petijṍãcu; coo manʉ manigṍ pʉtʉájãco.  
\v 3 Coo manʉ catipacari, ãpĩména niigõ, ñeeaperepigo pʉtʉáco. Coo manʉ diaari siro docare, cʉ̃́ã wãmosíarigue petijṍãcu. Teero tiigó, ãpĩména dúutugo, ñañarõ tiigó mee tiicó. 
\p  
\v 4 Yáa wedera, tee tiiróbirora wáajĩyu marĩrẽ. Marĩ Cristomena diasotoapeorira niiã. Mecʉ̃tígãrẽ Moisére dutiré cṹũriguemena mee niiã. Teero tiirá, ãpĩména dúutumasĩgõ tiiróbiro niimasĩã. Marĩ dúutugʉ diarigʉpʉ masõrigʉ niiĩ. Marĩ cʉ̃ʉ̃mena niijĩrã, ãñurõ niirecʉtirere bʉaádacu.  
\v 5 Tíatopʉre marĩ ñañarére tiirí basoca niirucuwʉ. Moisére dutiré cṹũriguere tʉoári siro, nemosãñúrõ ñañarépere tiidʉgáwʉ. Tee ñañarére tiirígue wapa diadoare bʉaádara niimiwʉ̃.  
\v 6 Atitóre Moisés dutiré marĩrẽ dutimasĩria. Teeré netõrírapʉ niiã. Teero tiirá, Moisés dutiré jóariguere tiicotéria. Espíritu Santo boorépere tiicotéa. 
\s1 Ãñurére tiidʉgápacʉ, ñañarépere nemorṍ tiicú 
\p  
\v 7 Too docare ¿deerope pʉtʉánoãdari sáa? “Moisére dutiré cṹũrigue ñañaniã”, ¿jĩĩãdari? Jĩĩrijããda. Tee dutiré maniã́tã, marĩ tiirére “ñañaré tiiré niicu” jĩĩmasĩribojĩyu. Tee dutiré watoapʉre sicawãme biiro jĩĩã: “Ãpẽrãyére ʉgorijãña”, jĩĩã. Tee jĩĩrṍno manidójããtã, too docare yʉʉ “ʉgorecʉtire ñañaré niicu” jĩĩmasĩña manibójĩyu.  
\v 8 Tee dutiré yʉʉre ñañaré tiirére ãñurõ tʉgueñamasĩrĩ tiipacári, yʉʉpe nemosãñúrõ ñañarére tiidʉgágʉ pʉtʉájãã. Tee dutiré maniã́tã, ñañaré tiiárigʉ niipacʉ, wãcũña manibójĩyu. 
\p  
\v 9 Tíatopʉre ména yʉʉ tee dutirére masĩriritopʉre wãcũpatiro manirṍ yʉʉ niijãmiwʉ̃. Too síro tee dutirére yʉʉ masĩrĩ sáa, ñañaré tiiré yʉʉre dutinʉcãwʉ̃. Teero tiigʉ́, “pecamepʉ wáagʉdacu” jĩĩ tʉgueñamitʉ.  
\v 10 Teero tiiré wapa ñañaré tiinógʉ̃dʉpʉ niijãgʉ̃ tiirígʉ niimiwʉ̃. Tee dutiré basocáre Cõãmacʉ̃mena ãñurõ pʉtʉári tiiré niipacaro, yʉʉpere wapa cʉogʉ́, diagʉdʉ pʉtʉári tiiwʉ́.  
\v 11 Yʉʉ tee dutirépere wãcũnʉnʉseboarigʉre ñañaré yʉʉpʉre niiré yʉʉre ñañarére wãcũnʉnʉseri tiiã́majãmitʉ. Tee dutirére masĩpacʉ, yʉʉ ñañaré tiiré wapamena diadoarere bʉajã́gʉ̃dʉ tiimírigʉ niiwʉ̃. 
\p  
\v 12 Teero tiiró, Moisére dutiré cṹũrigue ñañaré maniré peti niiã. Tee dutiré niipetirepʉra ñañaré maniré, diamacʉ̃́ maquẽ, ãñuré niiã.  
\v 13 Too docare tee dutiré ãñuré niipacaro, ¿yʉʉre diadoarere bʉajã́gʉ̃dʉ pʉtʉári tiigári? Tiirícu. Yʉʉ netõnʉcã́re wapamenape diadoarere bʉajã́gʉ̃dʉ pʉtʉámitʉ. Teero tiiró, yʉʉ tiirécʉtirepe tee dutiré ãñurémena ĩñarĩpereja, ñañaré tiiré niiriro niiwʉ̃. Ateména pʉtʉáa: Tee dutirére tʉomasĩ́pacʉ netõnʉcã́jĩgʉ̃, ñañaré tiirére “bayiró ñañaré niiã” jĩĩmasĩnoã. 
\p  
\v 14 Marĩ masĩã: Moisére dutiré cṹũrigue Cõãmacʉ̃ ticorigue niirõ tiia. Yʉʉpe ñañarére tiisʉguénʉcãrigʉ niijĩgʉ̃, ñañarérena tiirucúgʉ tiiróbiro niigʉ̃́ niiã.  
\v 15 Yʉʉ tiidʉgárere tiiría; yʉʉ tiiríporepere tiirucújãga sũcã. Yʉʉ basiro yʉʉ tiirucúrere tʉomasĩ́riga. Deero tiigʉ́ teero tiiáta yʉʉ.  
\v 16 Yʉʉcã yʉʉ tiidʉgáherere tiirucújĩgʉ̃, Moisére dutiré cṹũriguere tiirípacʉ, “ãñuréra niiã” jĩĩapujãã.  
\v 17 Yʉʉ basiro mee ñañaré tiia. Yʉʉpʉre ñañaré tiiré niijĩrõ, yʉʉre ñañaré tiirí tiigá.  
\v 18 Ateré yʉʉ masĩã: Yʉʉ basirora yʉʉ ñañarére tiisʉguénʉcãrigʉ niijĩgʉ̃, ãñurépere “ãñurõ tiijã́gʉ̃da” jĩĩãrigʉ niipacʉ, tiimasĩ́riga.  
\v 19 Ãñuré yʉʉ tiidʉgárere tiiróno tiigʉ́, ñañaré yʉʉ tiidʉgáherepere tiirucúa.  
\v 20 Yʉʉ tiidʉgáherere tiigʉ́, yʉʉ basiro mee teero tiia. Yʉʉpʉre ñañaré tiiré niijĩrõ, yʉʉre ñañaré tiirí tiigá. 
\p  
\v 21 Ate wáarucua yʉʉre: Yʉʉ “ãñurére tiijã́gʉ̃da” jĩĩpacʉ, ñañarére tiiyapácʉtirucujãga.  
\v 22 Yʉʉ basiropeja Cõãmacʉ̃ dutirére tʉsanetõjãmiga.  
\v 23 Tee tiiró, yʉʉ tʉgueñarĩ, yʉʉ ñañaré tiisʉguérigue yʉʉ ãñurõ tiidʉgárepere wãcũnʉnʉsedʉgari, bayiró cãmerĩ́quẽrõbiro tʉgueñaga. Wãcũnʉnʉsedʉgamiãriguere ñañarépe dutinetõnʉcãjãcu. 
\p  
\v 24 Ñañaré tiirére duumasĩ́rijĩgʉ̃, ñañarõ tʉgueñaga. ¿Noã yʉʉ diadoaboarigʉre catiré petihérepere bʉarí tiimasĩ́gari?  
\v 25 Cõãmacʉ̃ sĩcʉ̃rã marĩ Õpʉ̃ Jesucristomena yʉʉre catiré petihére bʉarí tiimasĩ́qui. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoa. Ateména pʉtʉáa: Yʉʉ wãcũrémena Cõãmacʉ̃ dutirére tiicotégʉ niiã. Yʉʉ ñañaré tiisʉguériguere tiirucúgʉ niijĩgʉ̃, ñañarépere tiicotégʉra niiã. 
\c 8  
\s1 Espíritu Santore cʉorá niirecʉtire 
\p  
\v 1 Teero tiirá, marĩ Jesucristomena niirã́jã ñañaré tiinóricu; pecamepʉ wáaricu.  
\v 2 Espíritu Santo marĩrẽ mama catirére Jesucristomena cʉorí tiirígʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ catiré ticoriguemena marĩ ñañaré tiirécʉtirere tiidúmasĩã sáa. Diadoaborere netõrírapʉ niiã sáa.  
\v 3 Marĩ ñañarépere tiisʉguénʉcãrira niijĩrã, Moisére dutiré cṹũriguepere ãñurõ tiimasĩ́hẽrã niijĩyu. Tee dutirépeja marĩrẽ netõrĩ́ tiimasĩ́ria. Cõãmacʉ̃ dícʉ netõrĩ́ tiimasĩ́qui. Cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ ticodiocorigʉ niiwĩ, marĩ ñañaré tiirére dia wapatíbosadutigʉ. Cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ marĩ ñañarére tiisʉguénʉcãrira õpʉ̃ʉ̃cʉtiro tiiróbirora õpʉ̃ʉ̃cʉtiyigʉ. Tiiõpʉ̃ʉ̃mena diagʉ, marĩ ñañaré tiiré wapare wapatípetijãbosarigʉ niiwĩ.  
\v 4 Teeré wapatígʉ, marĩrẽ Cõãmacʉ̃ dutiróbiro tiiáro jĩĩgʉ̃, teero tiibosáyigʉ. Teero tiirá, marĩ ñañarére tiisʉguénʉcãriguere tiinʉnʉ́sera mee niiã sáa; Espíritu Santo tutuaromena cʉ̃ʉ̃ booróbiro tiirécʉtirape niiã. 
\p  
\v 5 Basocá cʉ̃́ã ñañarére tiisʉguénʉcãriguere tiinʉnʉ́seraja tee dícʉre wãcũnʉnʉsecua. Basocá Espíritu Santo boorére tiirécʉtirapeja tee dícʉre wãcũnʉnʉsecua.  
\v 6 Basocá cʉ̃́ã ñañarére tiisʉguénʉcãrigue dícʉre wãcũnʉnʉserapeja diará tiiróbiro niitoacua. Espíritu Santo boorénorẽ wãcũnʉnʉserapeja catiré petihére cʉoádara niitoacua; ãñurõ niirecʉtirere cʉoádara niitoacua.  
\v 7 Basocá cʉ̃́ã ñañarére tiisʉguénʉcãrigue dícʉre wãcũnʉnʉserapeja Cõãmacʉ̃rẽ ĩñadʉgahera tiiróbiro niicua. Cʉ̃ʉ̃ dutirére tiidʉgárijĩrã, tiimasĩ́hẽrã niicua.  
\v 8 Cʉ̃́ã ñañarére tiisʉguénʉcãrigue dícʉre tiirucújĩrã, Cõãmacʉ̃pere ʉsenirĩ tiimasĩ́ricua. 
\p  
\v 9 Mʉ́ãpe mʉ́ã ñañarére tiisʉguénʉcãriguere tiirécʉtiricu. Espíritu Santo mʉ́ãpʉre niigʉ̃́ cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãrẽ tiidutírenorẽ tiirécʉticu sáa. Sĩcʉ̃norẽ Espíritu Santo cʉ̃ʉ̃pʉre manirĩ́, Jesucristomena niiriqui.  
\v 10 Cristo mʉ́ãpʉre niiãtã, mʉ́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩ bóaadari õpʉ̃ʉ̃rĩ niipacari, mʉ́ãye yeeripũnarĩpe catiré petihére cʉotóacu. Ñañaré tiiré wapa mʉ́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩ bóaadacu. Cõãmacʉ̃pe mʉ́ãrẽ “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩnoremena catiré petihére cʉotóacu.  
\v 11 Cõãmacʉ̃ Jesuré diarigʉpʉre masõrigʉ niiwĩ. Espíritu Santo mʉ́ãmena niirĩ ĩñagʉ̃, Cõãmacʉ̃ mʉ́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩ bóaadare õpʉ̃ʉ̃rĩ niipacari, catiri tiigʉ́daqui. Teeré tiigʉ́daqui Espíritu Santo mʉ́ãpʉre niigʉ̃́mena. 
\p  
\v 12 Teero tiirá, yáa wedera, Espíritu Santo marĩrẽ tiidutírobirora tiirucúro booa. Marĩ ñañarére tiisʉguénʉcãriguere tiiríjãrõ booa sáa.  
\v 13 Marĩ ñañarére tiisʉguénʉcãriguere tiirája, diadoaadara niiãdacu. Tee ñañarére tiisʉguénʉcãriguere Espíritu Santo tiiápuremena tiidúrapeja catirucuadacu. 
\p  
\v 14 Niipetira Espíritu Santo dutirobiro tiinʉnʉ́serano Cõãmacʉ̃ põna niiĩya.  
\v 15 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ Espíritu Santore ticorigʉ niiwĩ. Espíritu Santo marĩmenarã niigʉ̃, marĩrẽ cuiri tiiríqui; ñañarõ netõã́darape cuiremena niirucucua. Espíritu Santo marĩrẽ “diamacʉ̃́ Cõãmacʉ̃ põnabiro pʉtʉára tiia” jĩĩmasĩrĩ tiirígʉ niiwĩ. Teero tiirá, cʉ̃ʉ̃menarã Cõãmacʉ̃rẽ “Pacʉ” jĩĩmasĩã.  
\v 16 Espíritu Santora marĩ wãcũrépʉre “Cõãmacʉ̃ põna niitoaa” jĩĩ tʉgueñarĩ tiiquí.  
\v 17 Cõãmacʉ̃ cʉoré cʉ̃ʉ̃ macʉ̃mena pʉtʉáadacu. Marĩ Cõãmacʉ̃ põna niirĩ, Cristore pʉtʉaréno marĩcãrẽ pʉtʉáadacu. Teeré ñeeãdari sʉguero, Jesucristo ñañarõ netõrírobirora ñañarõ netõápuro booa ména. Too síropʉcãrẽ sĩcãrõména Cõãmacʉ̃ ãñuré cʉorére Cristomena cʉoádacu marĩ. 
\s1 Marĩ Cõãmacʉ̃ ãñuré cʉorémena niiãdacu 
\p  
\v 18 Marĩ atibʉ́recopʉ ñañarõ netõã. Too síropʉ Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ʉ̃mʉã́sepʉ ãñurére ticoadarere wãcũrã, mecʉ̃tígã marĩ ñañarõ netõré “bayiró niiré mee niiã” jĩĩ wãcũã.  
\v 19 Too síro Cõãmacʉ̃ marĩrẽ “yʉʉ põna niiĩya” jĩĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ ãñuré cʉorére ticogʉdaqui. Cʉ̃ʉ̃ teeré ticoadari bʉrecore niipetire cʉ̃ʉ̃ bauanérigue cotero tiicú.  
\v 20 Niipetire Cõãmacʉ̃ bauanérigue cʉ̃ʉ̃rẽ netõnʉcã́ripacaro, bóaadare pʉtʉáyu. Cõãmacʉ̃ “bóaditire pʉtʉádoaricu tiirópʉja” jĩĩgʉ̃, teeré teero wáari tiijã́rigʉ niiwĩ.  
\v 21 Too síropʉreja cʉ̃ʉ̃ bauanérigue bóaadare mee niiãdacu; netõnénoãdacu sáa. Cõãmacʉ̃ põna cʉ̃ʉ̃ ãñurére cʉoróbirora cʉ̃ʉ̃ bauanériguecã cʉoádacu.  
\v 22 Marĩ ateré masĩã: Atitóre niipetire Cõãmacʉ̃ bauanérigue pũnirére tʉgueñacu ména. Sĩcõ numiṍ wĩmagʉ̃ apagodo pũnirére tʉgueñarõbiro tʉgueñacu.  
\v 23 Tee bauanérigue dícʉ pũniré tʉgueñarõ mee tiia. Marĩ Espíritu Santore cʉorácã pũniré tʉgueñarãbiro niijãã. Cõãmacʉ̃ marĩrẽ Espíritu Santore ticosʉguerigʉ niiwĩ ména. Teero tiirá, ateré cotera tiia sũcã: Too síropʉ Cõãmacʉ̃ niipetira tʉocóropʉ marĩrẽ “yʉʉ põnabirora pʉtʉájãrã tiiíya” jĩĩãdarere cotea. Teero biiri “Cõãmacʉ̃ marĩrẽ niirucujããdare õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ ticogʉdaqui” jĩĩrã cotea.  
\v 24 “Teeré ñeejããdacu” jĩĩ wãcũremena padeosʉguéjĩrã, netõnénowʉ̃. Sĩcʉ̃norẽ “ticogʉda” jĩĩriguere ñeetoarigʉpʉja cotenemoriqui sáa; diiyenópere cotemasĩña manicú.  
\v 25 Marĩpe too síropʉ ñeeãdarere cotea. Potocṍrõ manirṍ cotea. 
\p  
\v 26 Apetó marĩ wãcũbayiripacari, Cõãmacʉ̃rẽ diamacʉ̃́ ãñurõ sãĩmasĩ́ripacari, Espíritu Santo tiiápuqui. Marĩ ñañarõ netõrĩ́, Cõãmacʉ̃rẽ ãñurõ sãĩmasĩ́rõ mee wáacu. Teero tiigʉ́, Espíritu Santope marĩrẽ tiiápugʉ marĩ sãĩbóariguere sãĩbosáqui. Marĩ sãĩmasĩ́ña manirére sãĩmasĩ́qui.  
\v 27 Cõãmacʉ̃pe marĩ boorére tʉgueñamasĩgʉ̃ niijĩgʉ̃, Espíritu Santo sãĩbosárere ãñurõ masĩtoaqui. Espíritu Santo Cõãmacʉ̃ basiro cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre boosã́renorẽ bayiró sãĩbosáqui. 
\s1 Ñañarére ãñurõ netõnʉcã́jããdacu 
\p  
\v 28 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ cʉ̃ʉ̃ booróbiro tiiáro jĩĩgʉ̃, beseyigʉ. Teero tiirá, marĩ ateré masĩã: Marĩ cʉ̃ʉ̃rẽ maĩrã́rẽ tiiápurucujãqui; niipetire marĩrẽ noo niiréno wáapacari, Cõãmacʉ̃ ãñurére marĩrẽ wáari tiiquí.  
\v 29 Cõãmacʉ̃ sicatopʉra cʉ̃ʉ̃rẽ padeoádarare masĩpetitoayigʉ. Cʉ̃́ã niiãdare maquẽrẽ biiro jĩĩyigʉ: “Cʉ̃́ãrã yʉʉ macʉ̃ niirirobirora niiãdacua; cʉ̃ʉ̃ niirecʉtirebirora niimʉãnʉcããdacua”, jĩĩyigʉ. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ “niipetira yʉʉre padeorá sõwʉ̃ tiiróbiro niigʉ̃́ pʉtʉágʉdaqui” jĩĩtoayigʉ.  
\v 30 Cõãmacʉ̃ “yʉʉ macʉ̃ niirecʉtirebirora niimʉãnʉcããdacua” jĩĩnorirarena cʉ̃ʉ̃ põna tiiróbirora pʉtʉári tiirígʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ põna tiiróbiro pʉtʉaráre “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩrigʉ niiwĩ. “Ãñurã́rã niiĩya” jĩĩrã́rẽ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃biro pʉtʉári tiirígʉ niiwĩ. 
\p  
\v 31 Teero tiirá, marĩ tee niipetirere wãcũjĩrã, “marĩrẽ Cõãmacʉ̃ diamacʉ̃́rã tiiápujãgʉ̃daqui” jĩĩmasĩã. Cʉ̃ʉ̃ tiiápuri, ãpẽrã́ marĩrẽ ñañarõ tiipacári, wãcũpatiria. Cʉ̃́ã ñañarõ tiiré niidoaricu.  
\v 32 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ peticãrẽ maĩpacʉ́, marĩye wapare diabosadutigʉ, basocá cʉ̃ʉ̃rẽ sĩãrĩ́ tiijã́rigʉ niiwĩ. Teero cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ ticorigʉ niijĩgʉ̃, niipetire marĩrẽ tiiápurecãrẽ ticogʉdaqui.  
\v 33 Sĩcʉ̃no Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ beserirapʉre “ñañarã́ niiĩya” jĩĩmasĩriqui. Cõãmacʉ̃ basirope “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩtoarigʉ niiwĩ.  
\v 34 Sĩcʉ̃no marĩrẽ “ñañarõ tiiró booa” jĩĩsʉguemasĩriqui. Jesucristope marĩrẽ diabosarigʉ niiwĩ. Diatoa, masãrigʉ niiwĩ. Teero tiigʉ́, mecʉ̃tígãrẽ cʉ̃ʉ̃ Pacʉ diamacʉ̃́pe duijĩgʉ̃, marĩrẽ sãĩboságʉ tiiquí.  
\v 35 Sĩcʉ̃no Cristo marĩrẽ maĩrécãrẽ cãmotámasĩriqui. Marĩ ñañarõ netõpacári, marĩ ñañarõ tʉgueñarucupacari, marĩrẽ ñañarõ tiipacári, marĩrẽ jʉabóare wáapacari, marĩ suti cʉorípacari, marĩ quioré watoapʉ niipacari, marĩrẽ sĩãpacári, Cristope maĩrucújãqui.  
\v 36 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉcã teerora jĩĩ jóanoã: 
\q1 Mʉʉrẽ padeoré wapa wãcũhẽrõ sĩãnóãdarapʉra niiã. 
\q1 Ovejare sĩãã́dara tiiróbiro ʉ̃sãrẽ tʉgueñaya,\f + \fr 8:36 \ft Salmo 44.22.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 37 Marĩpʉre noo niiré wáapacari, Jesucristo marĩrẽ maĩgʉ̃́ tiiápuremena ãñurõ netõnʉcã́jããdacu.  
\v 38 “Cõãmacʉ̃ marĩrẽ maĩrére apeyenó cãmotámasĩricu”, jĩĩ padeomasĩ́jãã yʉʉja. Diarénocã, teero biiri catiré; ángelea, teero biiri wãtĩãrẽ dutirá; atitó wáarecã, teero biiri too síropʉ wáaadare; tutuare cʉorácã,  
\v 39 teero biiri ʉ̃mʉã́rõpʉ wáarecã, ʉ̃cʉ̃ã́rõpʉ wáare; teero biiri dee biiré Cõãmacʉ̃ bauanériguenocã cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ maĩrére cãmotámasĩricu. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ maĩrére ẽñogʉ̃́rã, marĩ Õpʉ̃ Jesucristore marĩye wapare diabosadutirigʉ niiwĩ. 
\c 9  
\s1 Israelya põna macãrãye queti 
\p  
\v 1 Yʉʉ Jesucristore padeojĩ́gʉ̃, jĩĩditoro manirṍ, diamacʉ̃́ wedea. Espíritu Santocã yʉʉ jĩĩrére “diamacʉ̃́rã jĩĩgʉ̃ tiii” jĩĩmasĩqui.  
\v 2-3 Yʉʉ bayiró wãcũpati, ñañarõ yeeripũnacʉtiga, yáa wedera Israelya põna macãrã Jesuré padeohéri ĩñagʉ̃. Yáa põna macãrã diamacʉ̃́ Jesuré padeorí boogʉ́, pecamepʉ cʉ̃́ã wáari booríga. Teero tiigʉ́, yʉʉpe cʉ̃́ãmena wasodʉgámiã. Wasogʉ́, yʉʉpe pecamepʉ wáagʉdacu; Cristore ĩñaribocu.  
\v 4 Cʉ̃́ãjã biirope jĩĩnorira niiĩya: 
\q1 Israel pãrãmerã niinʉnʉsera niiĩya; 
\q1 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ põna tiiróbiro pʉtʉáaro jĩĩgʉ̃, cʉ̃́ãrẽ beseyigʉ; 
\q1 cʉ̃ʉ̃ bóebaterere cʉ̃́ã ĩñayira; 
\q1 cʉ̃́ãrẽ “biirope cãmerĩ́ tiirécʉtiada” jĩĩyigʉ; 
\q1 cʉ̃́ãrẽ dutiré cʉoádarecãrẽ cṹũrigʉ niiwĩ; 
\q1 “yáa wiipʉre yʉʉre padeorá, biiro tiirécʉtiya” jĩĩrigʉ niiwĩ; 
\q1 cʉ̃́ãrẽ “ãñurõ tiiápurucujãgʉ̃dacu” jĩĩrigʉ niiwĩ; 
\q1  
\v 5 cʉ̃́ã Abraham, Isaac, Jacob pãrãmerã niinʉnʉserapʉ niiĩya; 
\q1 Cristocã basocʉ́ bauájĩgʉ̃, cʉ̃́ãya põna macʉ̃rã niirigʉ niiwĩ sũcã. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃ Cõãmacʉ̃rã niiqui. 
\q1 Niipetirere dutimasĩgʉ̃ niiqui. 
\q1 Teero tiirá, “mʉʉ ãñugʉ̃́ niiã” jĩĩ, ʉsenire ticorucujãrõ booa. 
\q1 Teerora jĩĩrõ booa. 
\p  
\v 6 Cõãmacʉ̃ Israelya põna macãrãrẽ ãñurõ tiipacári, paʉ cʉ̃ʉ̃rẽ padeoríya. Cʉ̃́ã padeohéri, “Cõãmacʉ̃ Israelya põna macãrãrẽ ‘ãñurõ tiigʉ́da’ jĩĩriguere tiiríqui” jĩĩgʉ̃ mee tiia. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ jĩĩrére diamacʉ̃́ tiiquí. “Cõãmacʉ̃ niipetira Israel pãrãmerã niinʉnʉserare beseriyigʉ”, jĩĩdʉgaro tiia.  
\v 7 Teero biiri niipetira Abraham pãrãmerã niinʉnʉserare beseriyigʉ. Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ jĩĩyigʉ: “Isaac pãrãmerã niinʉnʉsera mʉʉ pã́rãmerã peti niiãdacua”, jĩĩrigʉ niiwĩ.  
\v 8 Biiro jĩĩdʉgaro tiia: Cõãmacʉ̃ niipetira Abraham pãrãmerã niinʉnʉserare “yʉʉ põna niiĩya” jĩĩriqui. Abrahamrẽ “sĩcʉ̃ põnacʉtígʉdacu” jĩĩrigʉ põna dícʉ Abraham pãrãmerã niinʉnʉsera niicua Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉ.  
\v 9 Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ cʉ̃ʉ̃ põnacʉtíadare maquẽrẽ wedesʉguegʉ, biiro jĩĩrigʉ niiwĩ: “Atitónorã yʉʉ atiri, Sara macʉ̃cʉtigopʉ niigõdaco mée”, jĩĩrigʉ niiwĩ. 
\p  
\v 10 Apeyé niinemoã sũcã: Too síro marĩ ñecʉ̃ Isaac nʉmocʉtiyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ nʉmo Rebeca sʉdʉárirare niipacó niiyigo. Cʉ̃́ãgã Isaac sĩcʉ̃põnarã niiyira.  
\v 11-12 Cʉ̃́ã bauáadari sʉgueropʉra, ãñuré, ñañarére cʉ̃́ã tiirípacarira, Cõãmacʉ̃ sĩcʉ̃rẽna besesʉguetoayigʉ. Teero tiiríguemena Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ “besea” jĩĩrére ẽñoyígʉ. Basocá tiirére ĩñagʉ̃ mee cʉ̃ʉ̃ besedʉgarare besequi. Teero tiigʉ́, Rebecare jĩĩrigʉ niiwĩ: “Cʉ̃ʉ̃ sõwʉ̃pe cʉ̃ʉ̃ bairé padecotegʉ sããgʉ̃daqui”.\f + \fr 9:11-12 \ft Génesis 25.23.\f* 
\v 13 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ ate jóanoã: “Jacoré maĩwʉ̃́; Esaúpere booríwʉ”,\f + \fr 9:13 \ft Malaquías 1.2-3.\f* jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 14 Too docare ¿deerope pʉtʉánoãdari sáa? “Cõãmacʉ̃ diamacʉ̃́ tiihégʉ niiqui too docare”, ¿jĩĩãdarite? Jĩĩrijããda.  
\v 15 Cõãmacʉ̃ sicatopʉra Moisére “yʉʉ bóaneõ ĩñadʉgagʉnorẽ bóaneõ ĩñagʉ̃da”\f + \fr 9:15 \ft Éxodo 33.19.\f* jĩĩrigʉ niiwĩ.  
\v 16 Teero tiirá, marĩ ateré masĩã: Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ bóaneõ ĩñadʉgarare bóaneõ ĩñaqui. Basocá basiro bóaneõ ĩñadutiri mee bóaneõ ĩñaqui. Teero biiri ãñurõ tiiré wapa mee bóaneõ ĩñaqui.  
\v 17 Teero tiiró sũcã, Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉcãrẽ Cõãmacʉ̃ Faraónrẽ “tee biigʉdacu” jĩĩriguere jóanoriro niiwʉ̃: “Yʉʉ tutuarere mʉʉmena ẽñogʉ̃́da jĩĩgʉ̃, mʉʉrẽ õpʉ̃ wáari tiiwʉ́. Niipetiro macãrã yʉʉ tutuarere masĩãrõ jĩĩgʉ̃, teero tiiwʉ́”,\f + \fr 9:17 \ft Éxodo 9.16.\f* jĩĩrigʉ niiwĩ Cõãmacʉ̃.  
\v 18 Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ bóaneõ ĩñadʉgagʉnorẽ bóaneõ ĩñaqui. Cʉ̃ʉ̃ basirora ãpẽrãrẽ́ tʉodʉgáhera niirĩ tiiquí. 
\p  
\v 19 Sĩcʉ̃no yʉʉ teero jĩĩãriguere tʉogʉ́ jĩĩboqui: “Too docare Cõãmacʉ̃ basiro basocáre tʉodʉgáhera niirĩ tiipacʉ́, ¿deero tiigʉ́ cʉ̃́ãrẽ ‘wapa cʉorá niiĩya’ jĩĩbogari? Cʉ̃ʉ̃ basirora tiidutírenorẽ ‘tiiría’ jĩĩmasĩña manimícura”, jĩĩboqui.  
\v 20 Cõãmacʉ̃rẽ teenórẽ jĩĩrijãrõ booa. Teero jĩĩgʉ̃́nojã Cõãmacʉ̃rẽ “diamacʉ̃́ tiiría mʉʉjã” jĩĩãmajãgʉ̃ niiqui. Sotʉcʉrʉ weearirʉ tiirʉré weearigore “¿deero tiigó biiro baurírʉ weearĩ?” jĩĩmasĩricu.  
\v 21 Dii weegóno sicabʉrʉa niipacari, coo tiidʉgáro weemasĩco. Decomena ãñuréparʉ coo dúaadareparʉre weemasĩco. Apebʉrʉaména coo cʉoádareparʉre weemasĩco. 
\p  
\v 22 Teerora Cõãmacʉ̃cã tiiquí. Cʉ̃ʉ̃ bayiró cúare, teero biiri cʉ̃ʉ̃ tutuarere ẽñogʉ̃́da jĩĩgʉ̃, cʉ̃́ã ñañaré tiirá niipacari, teero ĩñajãqui ména. “Ñañarõ tiinóãdarapʉ niitoaya mée” jĩĩgʉ̃, teero ĩñajãqui.  
\v 23 Teero tiigʉ́ sũcã, cʉ̃ʉ̃ basirora bóaneõ ĩñarirapereja ãñurõ tiiápugʉdaqui. Cʉ̃ʉ̃ ãñurére cʉoáro jĩĩgʉ̃, besetoajĩyi.  
\v 24 Marĩ cʉ̃ʉ̃ bóaneõ ĩñarã́ niiã. Marĩ judíoare, ãpẽrã́ judíoa niihẽrãcãrẽ beserigʉ niiwĩ.  
\v 25 Oseas Cõãmacʉ̃ wederiguere tee jĩĩ jóatoarigʉ niiwĩ mée: 
\q1 Basocá yáa põna macãrã niihẽrãpere “yáa põna macãrã niiĩya” jĩĩgʉ̃dacu; 
\q1 yʉʉ maĩrã́ niihẽrãpere “yʉʉ maĩrã́ niiĩya” jĩĩgʉ̃dacu,\f + \fr 9:25 \ft Oseas 2.23.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ.  
\v 26 Teero biiri 
\q1 “mʉ́ãjã yʉʉ menamacãrã mee niiã” jĩĩnori dita macãrãpʉrena 
\q1 “cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃ catigʉ́ põna niiĩya” jĩĩnoãdacu,\f + \fr 9:26 \ft Oseas 1.10.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. 
\p  
\v 27 Israelya põna macãrã maquẽrẽ Isaías biiro jóarigʉ niiwĩ: 
\q1 Israel pãrãmerã niinʉnʉsera 
\q1 ditatupari día pairímaa wesapʉ niiré tiiróbiro paʉ niipacara, 
\q1 pʉarã́gãsãñurõ netõnénoãdacua. 
\q1  
\v 28 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ jĩĩrirobirora diamacʉ̃́ tiigʉ́daqui. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃ teeré tiiádari bʉreco jearipʉreja, 
\q1 pearó manirṍ máata atibʉ́reco macãrãrẽ ñañarõ tiigʉ́daqui,\f + \fr 9:28 \ft Isaías 10.22-23.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. 
\p  
\v 29 Isaías basirora tee maquẽrẽ biiro wedesʉguetoarigʉ niiwĩ: 
\q1 Cõãmacʉ̃ niipetire sotoapʉ niigʉ̃́ marĩya põna macʉ̃ sĩcʉ̃norẽ dʉarídojããtã, 
\q1 marĩcã petibójĩyu Sodoma macãrã, Gomorra macãrã petirírobirora,\f + \fr 9:29 \ft Isaías 1.9.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. 
\s1 Cristoyere judíoa boorírigue queti 
\p  
\v 30 Too docare ¿deerope pʉtʉánoãdari sáa? Biiro niiã: Judíoa niihẽrãpe “ateré tiirí, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ‘ãñurã́rã niiĩya’ jĩĩgʉ̃daqui” jĩĩrénorẽ tiinʉnʉ́sericua. Tiinʉnʉ́seripacara, Jesuré padeorémenape “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩnorã niicua.  
\v 31 Judíoape “Moisére dutiré cṹũrigue tiirécʉtiremena Cõãmacʉ̃ ʉ̃sãrẽ ‘ãñurã́rã niiĩya’ jĩĩgʉ̃daqui” jĩĩ wãcũmiyira. Teero wãcũpacara, tee dutirébiro tiiríyira.  
\v 32 ¿Deero tiigʉ́ Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩriyiri? Cʉ̃́ãpe Jesucristore padeorípacara, Cõãmacʉ̃pe “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩrĩ tʉodʉgámiyira. “Marĩ tiirécʉtiremenape marĩrẽ ‘ãñurã́rã niiĩya’ jĩĩgʉ̃daqui”, jĩĩ wãcũmiyira. Teero tiirá, Jesús ʉ̃tãgã tiiróbiro biigʉ́re padeoríjĩrã, tiigapʉ́ dʉpotua, ñaacũmucua.  
\v 33 Tee maquẽrẽ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ jóanoã: 
\q1 Jerusalénpʉre sicaqui ʉ̃tãqui cṹũã. Tiiquipʉ basocá dʉpotua, ñaacũmuãdacua. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃rẽ padeogʉ́no “bʉ́ri peti padeotʉ́” jĩĩriqui,\f + \fr 9:33 \ft Isaías 28.16.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\c 10  
\p  
\v 1 Yáa wedera, Israelya põna macãrãrẽ netõnérĩ bayiró boosã́ã. Teero tiigʉ́, bayiró Cõãmacʉ̃rẽ sãĩbosáa.  
\v 2 Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃ boorére ãñurõ tiidʉgámicua. Teero tiidʉgápacara, ãñurõ tʉomasĩ́ricua. Yʉʉ masĩã cʉ̃́ã tiidʉgárere.  
\v 3 Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ Jesuré padeorémenape “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩrére tʉodʉgáricua. Cʉ̃́ãrẽ dutirére yʉʉrémenape ãñurã́rã niidʉgacua Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre. Teero tiirá, Cõãmacʉ̃ “Jesupére padeoyá” jĩĩrére boorícua.  
\v 4 Jesuré padeogʉ́no doca “dutirére tiirémenape Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre ãñugʉ̃́rã niiã” jĩĩ wãcũnʉnʉseriqui; “Jesuré padeorémenape Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre ãñugʉ̃́rã niiã” jĩĩ wãcũnʉnʉsequi. 
\p  
\v 5 Ãpẽrã́ Moisés dutirémena Cõãmacʉ̃ “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩrére tʉodʉgáya. Moisés tee maquẽrẽ biiro jóarigʉ niiwĩ: “Ate dutiré cṹũrigue maquẽrẽ tiirucúgʉ, catiré petihére bʉagʉ́daqui”,\f + \fr 10:5 \ft Levítico 18.5.\f* jĩĩ jóarigʉ niiwĩ.  
\v 6 Ãpẽrãpé cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃rẽ padeorémena cʉ̃ʉ̃ “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩrére tʉodʉgáya. Tee maquẽcãrẽ Moisés biiro jóarigʉ niiwĩ: “ ‘¿Noã ʉ̃mʉã́sepʉ mʉãwagʉdari?’ jĩĩ wãcũrijãña”, jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. Moisés biiro jĩĩdʉgayigʉ: “ ‘¿Noã ʉ̃mʉã́sepʉ marĩrẽ netõnégʉ̃dʉre sʉogʉ́ wáagʉdari?’ jĩĩ wãcũnemorijãña; atitoarigʉ niiwĩ”.  
\v 7 Atecã́rẽ jóarigʉ niiwĩ: “ ‘¿Noã niiditidiari copepʉ diiwágʉdari?’ jĩĩ wãcũrijãña”, jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. Biiro jĩĩdʉgayigʉ: “ ‘Cristo diarira watoapʉ niigʉ̃́rẽ ¿noã masãmʉãatiri tiigʉ́dari?’ jĩĩ wãcũnemorijãña; masãmʉãtoarigʉ niiwĩ”.  
\v 8 Teenórẽ “wãcũnemorijãña” jĩĩ jóaari siro, ateré jĩĩ jóarigʉ niiwĩ: “Cõãmacʉ̃ basocáre netõnére queti marĩ watoapʉ niitoaa; marĩ teeréna wedea; teeréna sũcã wãcũnʉnʉsea”,\f + \fr 10:8 \ft Deuteronomio 30.12-14.\f* jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. (Marĩ tee quetirena wedea; “Jesuré padeoyá”, jĩĩ wedea.)  
\v 9 “Jesucristo yʉʉ Õpʉ̃ niiĩ” jĩĩ wedegʉ́no “Cõãmacʉ̃ Jesucristo diarigʉpʉre masõyigʉ” jĩĩ padeó wãcũnʉnʉsegʉ, netõnénogʉ̃daqui.  
\v 10 Jesucristore padeó wãcũnʉnʉsegʉnorẽ Cõãmacʉ̃ “ãñugʉ̃́rã niiĩ” jĩĩqui. Cʉ̃ʉ̃rã́ “Jesucristo yʉʉ Õpʉ̃ niiĩ” jĩĩ wederi, Cõãmacʉ̃ netõnégʉ̃daqui. 
\p  
\v 11 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ ateré jóanoã: “Cʉ̃ʉ̃rẽ padeogʉ́no ‘bʉ́ri peti padeotʉ́’ jĩĩriqui”,\f + \fr 10:11 \ft Isaías 28.16.\f* jĩĩ jóanoã.  
\v 12 Cõãmacʉ̃ judíoare, judíoa niihẽrãrẽ sĩcãrĩbíro ĩñaqui. Cʉ̃ʉ̃ sĩcʉ̃rã niipetira Õpʉ̃ niiĩ. Niipetira cʉ̃ʉ̃rẽ padeorémena sãĩrã́rẽ pee ãñurére ticogʉdaqui.  
\v 13 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jóanoã sũcã: “ ‘Õpʉ̃, yʉʉre netõnéña’ jĩĩ sãĩgʉ̃́no netõnénogʉ̃daqui”,\f + \fr 10:13 \ft Joel 2.32.\f* jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 14 ¿Deero tii basocá Jesuré netõnére sãĩã́dari, cʉ̃ʉ̃rẽ padeorípacara? ¿Deero tii cʉ̃ʉ̃rẽ padeoádari, cʉ̃ʉ̃ye quetire tʉorípacara? ¿Deero tii cʉ̃ʉ̃ye quetire tʉoádari, tee quetire wederí basoca manipacári?  
\v 15 ¿Deero tii cʉ̃́ã tee quetire wedeadari, sĩcʉ̃no cʉ̃́ã pʉtopʉ “wedegʉ wáaya” jĩĩgʉ̃́ manipacári? Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ tee maquẽrẽ biiro jóanoã: “Marĩrẽ ãñuré quetire wedeadara jeari ĩñarã, bayiró ʉseniã”,\f + \fr 10:15 \ft Isaías 52.7.\f* jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 16 Paʉ judíoa ãñuré quetire tʉopacára, niipetira padeoríya. Isaías teeréna biiro jĩĩ jóarigʉ niiwĩ: “Ʉ̃sã Õpʉ̃, noãnópe ʉ̃sã wederére padeorá padeojĩ́ya. Niipetira padeopetíriya”,\f + \fr 10:16 \ft Isaías 53.1.\f* jĩĩ jóarigʉ niiwĩ.  
\v 17 Ateména pʉtʉáa: Tʉogʉ́no padeoré bʉaquí. Cʉ̃ʉ̃ bʉaquí Cristoye queti wederi tʉorémena. 
\p  
\v 18 Yʉʉpe ateré sãĩñáã: ¿Apetó tiirá, Israelya põna macãrãcã tʉorídojãyiri? Tʉomíjĩya. Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ ate jóanoã: 
\q1 Cʉ̃́ã wederé quetire niipetiro macãrã tʉopetíjõãyira. 
\q1 Cʉ̃́ã wederé atibʉ́reco niipetiropʉ sesajõãyiro,\f + \fr 10:18 \ft Salmo 19.4.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 19 Ateré sãĩñánemoã: ¿Apetó tiirá, Israelya põna macãrã ãñuré quetire tʉomasĩ́riyiri? Tʉomasĩ́mijĩya. Yʉʉ teeré Moisés jóariguemena wedesʉguegʉda. Cʉ̃ʉ̃ Cõãmacʉ̃ wedeseriguere biiro jĩĩ jóarigʉ niiwĩ: 
\q1 Judíoa niihẽrãcãrẽ ãñurõ tiigʉ́da. 
\q1 Teero cʉ̃́ãrẽ tiirí, mʉ́ã ĩñatutiadacu. 
\q1 Mʉ́ã “Cõãmacʉ̃yere tʉomasĩ́riya” jĩĩré dita macãrãrẽ yʉʉ ãñurõ tiirí, 
\q1 mʉ́ã cúaadacu,\f + \fr 10:19 \ft Deuteronomio 32.21.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. 
\p  
\v 20 Too síro Isaíacã Cõãmacʉ̃ wedeseriguere cuiro manirṍ biiro jĩĩ jóanemorigʉ niiwĩ: 
\q1 Ãmaãhẽrãpe yʉʉre bʉawá. 
\q1 Yʉʉre “¿deero biirecʉtigari?” jĩĩ sãĩñáhẽrãpere masĩrĩ tiiwʉ́,\f + \fr 10:20 \ft Isaías 65.1.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. 
\p  
\v 21 Isaías Israelya põna macãrãpere Cõãmacʉ̃ wedeseriguere biiro jĩĩ jóarigʉ niiwĩ sũcã: “Bʉ́recori yoaro yée wãmorĩrẽ súunucũmiwʉ̃, ‘sũnarã́rẽ, netõnʉcã́repirare boca ñeegʉ̃da’ jĩĩgʉ̃”,\f + \fr 10:21 \ft Isaías 65.2.\f* jĩĩ jóanemorigʉ niiwĩ. 
\c 11  
\s1 Israelya põna macãrãrẽ sĩquẽrãrẽ Cõãmacʉ̃ beserigue 
\p  
\v 1 Ateré sãĩñánemogʉ̃da: ¿Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃yarare cõãjõãyiri? Cõãwaririgʉ niiwĩ. Yʉʉcã Israelya põna macʉ̃rã niiã. Abraham pãrãmi niinʉnʉsegʉ, Benjamínya põna macʉ̃rã niiã.  
\v 2 Too sʉgueropʉ Cõãmacʉ̃ Israelya põna macãrãrẽ beseyigʉ, cʉ̃ʉ̃yara niiãrõ jĩĩgʉ̃. Atitócãrẽ cʉ̃́ãrẽ cõãwariqui. Elías Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũ jĩĩriguere mʉ́ã tʉomíjĩyu. Cʉ̃ʉ̃ Cõãmacʉ̃pʉre Israelya põna macãrã tiirére biiro wedeyigʉ:  
\v 3 “Õpʉ̃, cʉ̃́ã mʉʉyara profetare sĩãpetíjãrira niiwã. Mʉʉrẽ padeorá wáicʉrare sóepeorere tiibatéjãrira niiwã. Yʉʉ sĩcʉ̃rã dʉsaa mʉʉrẽ padeogʉ́. Yʉʉcãrẽ sĩãdʉgára, ãmaãrã tiicúa”, jĩĩyigʉ.\f + \fr 11:3 \ft 1 Reyes 19.10,14.\f* 
\v 4 Cõãmacʉ̃pe cʉ̃ʉ̃rẽ yʉʉyigʉ: “Cʉ̃́ã teero tiipacári, siete mil basocá yʉʉre padeorá dʉsaáya. Cʉ̃́ãjã Baalbiro baugʉ́ weerigʉre padeoríya”,\f + \fr 11:4 \ft 1 Reyes 19.18.\f* jĩĩyigʉ.  
\v 5 Atitópʉcãrẽ péerora Israelya põna macãrãrẽ Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ ãñurõ tiirémena besequi.  
\v 6 Cʉ̃ʉ̃ basocáre ãñurõ tiigʉ́ niijĩgʉ̃, cʉ̃́ãrẽ besequi; cʉ̃́ã ãñurõ tiiré wapa mee besequi. Cʉ̃́ã ãñurõ tiiré wapa cʉ̃́ãrẽ beseatã, “cʉ̃ʉ̃ basocáre ãñuré ticogʉ́ niiã” jĩĩré wapamaníbojĩyu. 
\p  
\v 7 Too docare ¿deerope pʉtʉáadari? Israelya põna macãrã “Cõãmacʉ̃ ‘ãñurã́rã niiĩya’ jĩĩgʉ̃daqui marĩrẽjã” jĩĩ wãcũmijĩya. Cõãmacʉ̃pe cʉ̃ʉ̃ beserira dícʉre “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩrigʉ niiwĩ. Ãpẽrã́ besenoña manirã́ niijĩrã, tʉomasĩ́re manidójãrã pʉtʉájãyira.  
\v 8 Tee maquẽ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ jóanoã: 
\q1 Cõãmacʉ̃ Israelya põna macãrãrẽ cʉ̃ʉ̃yere tʉomasĩ́hẽrĩ tiiyígʉ. 
\q1 Cʉ̃́ãrẽ capeari ĩñahẽrã, cãmopéri tʉohéra tiiróbiro niirĩ tiiyígʉ. 
\q1 Tée atitópʉcãrẽ teerora niijãya ména,\f + \fr 11:8 \ft Deuteronomio 29.4; Isaías 29.10.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 9 Davicã́ tee maquẽrẽ Cõãmacʉ̃mena wedesegʉ, biiro jĩĩrigʉ niiwĩ: 
\q1 Israelya põna macãrã cʉ̃́ã boseyara, mʉʉrẽ wãcũricua. 
\q1 Cʉ̃́ã teero tiiré wapa cʉ̃́ãrẽ ñañarõ netõrĩ́ tiiyá. 
\q1  
\v 10 Cʉ̃́ãrẽ tʉomasĩ́hẽrã tiiróbiro, ĩñahẽrã tiiróbiro niirĩ tiiyá. 
\q1 Pee nʉcʉ̃ré apara, sucubírocõã tʉtʉro tiiróbiro ñañarõ netõrĩ́ tiiyá,\f + \fr 11:10 \ft Salmo 69.22-23.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. 
\s1 Judíoa niihẽrãrẽ netõnérigue 
\p  
\v 11 Apeyé mʉ́ãrẽ jĩĩnemogʉ̃da. Judíoa Jesucristore padeohéri, ¿Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ cõãpetijãyiri? Cõãpetirijĩyi. Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ã netõnʉcã́rĩ ĩñagʉ̃, netõnére quetire wederáre judíoa niihẽrãpere wededutirigʉ niiwĩ. Too docare judíoacã “marĩcã padeoáda” jĩĩãrõ jĩĩgʉ̃, teero tiirígʉ niiwĩ.  
\v 12 Judíoa Jesucristore padeohéri, ãpẽrã́ atibʉ́recopʉ niirã́rẽ ãñurõ wáaa. Cõãmacʉ̃ “yʉʉ põnarẽ ãñuré ticogʉda” jĩĩriguere judíoa ñeeriwa; judíoa niihẽrãpe ñeeẽya. Judíoacã Jesucristore padeoríto jeari, niipetira atibʉ́recopʉ niirã́rẽ nemorṍrã ãñurõ wáaadacu. 
\p  
\v 13 Mecʉ̃tígã mʉ́ã judíoa niihẽrã dícʉre wedegʉdʉ tiia. Jesucristo yʉʉre mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ besecũwĩ. Yʉʉ ĩñarĩ, yʉʉ paderé bʉ́ri niiré mee niiã.  
\v 14 Yʉʉ mʉ́ãpere tee quetire wederi ĩñarã, yáa wedera judíoacã “padeoró boocú” jĩĩbocua. Teero tiirá, cʉ̃́ãcã netõnénobocua.  
\v 15 Judíoa Cõãmacʉ̃ menamacãrã niimirira cʉ̃ʉ̃rẽ padeoríjĩrã, cõãnoyira. Tee tiigʉ́, judíoa niihẽrãpere cʉ̃ʉ̃ menamacãrã wáari tiiyígʉ. Too síro cʉ̃ʉ̃ cʉ̃́ãrẽ ñeenemorĩ, ãñunetõjõããdacu. Diarirapʉ masõrira tiiróbiro niiãdacu. 
\p  
\v 16 Queorémena mʉ́ãrẽ wedegʉda: Pã tiirá decomena née, “Cõãmacʉ̃ye tiiádare niiã” jĩĩcua. Tee jĩĩpacari, Cõãmacʉ̃ dʉsarécãrẽ “yéera niiã” jĩĩ ĩñaqui. Teerora niiã sũcã yucʉgʉmenacãrẽ. Tiigʉ́ nʉcõrĩ Cõãmacʉ̃ye niicu. Teeré tiiróbirora Cõãmacʉ̃ teedʉpʉricãrẽ “yéera niiã” jĩĩ ĩñaqui.\f + \fr 11:16 \ft Judíoa ñecʉ̃sʉ̃mʉã Abraham, Isaac, Jacob tiigʉ́ nʉcõrĩ tiiróbiro Cõãmacʉ̃yara niiĩya. Cʉ̃́ã pãrãmérã niinʉnʉseracã tiigʉ́ dʉpʉri tiiróbiro niijĩrã, Cõãmacʉ̃yara niiĩya.\f* 
\p  
\v 17 Ʉ̃sã judíoaja olivogʉ dʉpʉ macãrã peti tiiróbiro niiã. Sĩquẽrã teedʉpʉrire dʉpotécõãriro tiiróbiro Cõãmacʉ̃ sĩquẽrã judíoare cõãrigʉ niiwĩ. Too síro teedʉpʉri niiãriropʉ apegʉ́ olivo macãnʉcʉ̃ macʉ̃ dʉpʉrire wiiñédutigʉ toopʉ́ tuuqui. Tuuari siro, ãñurõ wiicãméyio, wĩmʉãdacu tiigʉ́ dʉpʉri tiiróbirora. Teeré tiiríro tiiróbiro wáayiro mʉ́ã judíoa niihẽrãcãrẽ. Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃yara wáari tiirígʉ niiwĩ. Mʉ́ã judíoa niiripacara, niipetire Cõãmacʉ̃ Abraham pãrãmerãrẽ “ãñuré ticogʉda” jĩĩriguere ñeeãdacu.  
\v 18 Teeré ñeeãdara niipacara, “marĩjã judíoa nemorṍ ãñucu” jĩĩ wãcũrijãña. Mʉ́ã dʉpʉri tiiróbiro dícʉ niicu. Nʉcõrĩ tiiróbiro sʉonírã mee niicu mʉ́ãjã. 
\p  
\v 19 Mʉ́ã judíoa niihẽrã ateré jĩĩbocu: “Sĩquẽ ñañaré dʉpʉri dʉpotécõãnorigue tiiróbiro Cõãmacʉ̃ judíoare cõãrigʉ niiwĩ. Apegʉ́ maquẽ dʉpʉrimena wasotúnorigue tiiróbirora ʉ̃sãpere cʉ̃ʉ̃yara wáari tiirígʉ niiwĩ”, jĩĩbocu.  
\v 20 Teerora biia, biiropeja. Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ã padeohéri ĩñagʉ̃, cõãrigʉ niiwĩ. Mʉ́ãpe cʉ̃ʉ̃rẽ padeorá niijĩrã, cʉ̃ʉ̃yara niiã. Teero tiirá, “ʉ̃sã judíoa nemorṍ niiã” jĩĩ wãcũrijãña. Teero wãcũrõno tiirá, Cõãmacʉ̃mena tʉomasĩ́sãñu niiña, ʉ̃sãcãrẽ cõãrĩ jĩĩrã.  
\v 21 Cʉ̃ʉ̃rã́ judíoare olivogʉ niisʉguere dʉpʉrire dʉpotécõãriro tiiróbiro tiirígʉ niiwĩ. Mʉ́ã judíoa niihẽrãcãrẽ cʉ̃ʉ̃rẽ padeohéri, teerora tiigʉ́daqui. 
\p  
\v 22 Ateré acabórijãña: Cõãmacʉ̃ basocáre bóaneõ ĩñagʉ̃́ niiqui. Teero biiri ñañaré tiiráre queoró diamacʉ̃́rã ñañarõ netõrĩ́ tiiquí. Cʉ̃ʉ̃rẽ padeohérare ñañarõ netõrĩ́ tiiquí. Mʉ́ã docare bóaneõ ĩñagʉ̃́ niiqui. Teero tiirá, mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃ bóaneõ ĩñarére wãcũrã, padeorucújãña. Mʉ́ã duucṹrĩ, ñañaré dʉpʉri dʉpotécõãriro tiiróbiro mʉ́ãcãrẽ cõãgʉ̃daqui.  
\v 23 Judíoacã cõãnorira niipacari, Jesucristore padeorí, cʉ̃́ãcãrẽ ãñurõ tiigʉ́daqui. Dʉpʉri dʉpotécõãrigue tiiróbiro niimirirare tiigʉpʉ́ra tuunemorõ tiiróbiro tiigʉ́daqui sũcã. Cʉ̃ʉ̃yara wáari tiigʉ́, teero tiigʉ́daqui. Cʉ̃ʉ̃ teeré tiimasĩ́jãqui.  
\v 24 Mʉ́ã judíoa niihẽrã macãnʉcʉ̃ macʉ̃ olivogʉ dʉpʉri tiiróbiro niirira niiã. Cõãmacʉ̃ teedʉpʉrire ãñurígʉpʉre tuurigue tiiróbiro mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃yara wáari tiiyígʉ. Judíoa doca olivogʉ maquẽ dʉpʉri peti tiiróbiro niiĩya. Cõãmacʉ̃ teedʉpʉrire tiigʉ́ basiropʉre tuuri, nemorṍ ãñurõ wiijṍãcu. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃yara peti niiripacari, cʉ̃ʉ̃yara niirĩ tiirígʉ niiwĩ; judíoapereja nemorṍrã cʉ̃ʉ̃yara niirĩ tiigʉ́daqui sáa. 
\s1 Judíoare netõnéãdare 
\p  
\v 25 Yáa wederabiro niirã́, “Cõãmacʉ̃ ʉ̃sãpere judíoare nemorṍ maĩquí” jĩĩrĩ booríga. Teero tiigʉ́, too sʉguero macãrãpʉ masĩña maniríguere mʉ́ãrẽ masĩrĩ boogá. Ate niiã: Paʉ judíoa cãmopéri tʉohéra tiiróbiro niiĩya: Jesuré padeoríya ména. Tée judíoa niihẽrã Jesuyé maquẽrẽ tʉopetí, paʉ padeoári siro, padeoádacua.  
\v 26 Teero wáari, niipetira judíoa netõnénoãdacua. Tee maquẽrẽ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ jóanoã: 
\q1 Basocáre netõnégʉ̃dʉ Jerusalén macãrãya põna macʉ̃ niigʉ̃daqui. 
\q1 Jacob pãrãmerãye ñañarére cõãgʉ̃daqui.\f + \fr 11:26 \ft Isaías 59.20.\f* 
\q1  
\v 27 Cʉ̃́ãye ñañarére acabóri, yʉʉ too sʉgueropʉ jĩĩrigue diamacʉ̃́ wáaadacu,\f + \fr 11:27 \ft Jeremías 31.33-34.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 28 Paʉ judíoa Jesús basocáre netõnére quetire padeodʉgáricua. Cʉ̃́ã padeohére wapa mʉ́ãpere Cõãmacʉ̃ ãñurõ tiiquí. Cʉ̃́ã padeodʉgáripacari, cʉ̃́ãrẽ maĩquí. Sicatopʉra cʉ̃́ã ñecʉ̃sʉ̃mʉãrẽ beserigʉ niijĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ beserira pãrãmerã niinʉnʉseracãrẽ maĩquí.  
\v 29 Cõãmacʉ̃ judíoare cʉ̃ʉ̃ “ãñurére ticogʉda” jĩĩriguere ticorijã tiiríqui. Ãñuré ticoriguere pʉtʉáneriqui. Teero biiri cʉ̃ʉ̃ beseri põna macãrãrẽ cõãriqui.  
\v 30 Too sʉgueropʉ mʉ́ã Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́rira niiwʉ̃. Atitóre Cõãmacʉ̃ judíoa netõnʉcã́rĩ ĩñagʉ̃, mʉ́ãpere bóaneõ ĩñaqui.  
\v 31 Teerora wáaadacu judíoacãrẽ. Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́ya. Too síro Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ bóaneõ ĩñarirobirora cʉ̃́ãcãrẽ bóaneõ ĩñagʉ̃daqui.  
\v 32 Cõãmacʉ̃ niipetirapʉre bóaneõ ĩñadʉgaqui. Teero tiigʉ́, niipetirapʉre sĩcãrĩbíro “netõnʉcã́rã niiĩya” jĩĩ ĩñaqui. 
\p  
\v 33 ¡Ãñunetõjõãgʉ̃ niiĩ Cõãmacʉ̃! Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ bayiró ãñurére tiimasĩ́rĩ tiiquí; cʉ̃ʉ̃ masĩré, cʉ̃ʉ̃ tʉgueñare ãñunetõjõãre niicu. Cʉ̃ʉ̃ “biiro tiigʉ́dacu” jĩĩ wãcũrére wedemasĩña maniã; cʉ̃ʉ̃ tiirére tʉomasĩ́ña maniã. Cʉ̃ʉ̃ sĩcʉ̃rã masĩqui.  
\v 34 Cõãmacʉ̃ marĩ Õpʉ̃ wãcũrére sĩcʉ̃no masĩriqui. Sĩcʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ “biirope booa” jĩĩmasĩriqui.\f + \fr 11:34 \ft Isaías 40.13.\f* 
\v 35 Teero biiri sĩcʉ̃no “Cõãmacʉ̃ yʉʉre wapamóqui yʉʉ cʉ̃ʉ̃rẽ ticorigue wapa” jĩĩmasĩriqui.\f + \fr 11:35 \ft Job 41.11.\f* 
\v 36 Niipetire cʉ̃ʉ̃ tiirígue dícʉ niiã. Teeré cʉ̃ʉ̃ cotequi. Teeménarã cʉ̃ʉ̃ booró tiidʉgáro tiijã́qui. Teero tiirá, niipetira Cõãmacʉ̃rẽ “cʉ̃ʉ̃ niipetirere dutimasĩqui” jĩĩrucujããda. Teerora niiãrõ. 
\c 12  
\s1 Jesuré padeoráre tiidutíre 
\p  
\v 1 Yáa wedera, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñurõ bóaneõ ĩñarucuqui. Teero tiirá, Cõãmacʉ̃rẽ mʉ́ã basiro mʉ́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩ, wãcũré, niipetiremena “mʉʉyera niiã” jĩĩña. Wáicʉrare sĩãdutí ticorirobirora mʉ́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩ catiré niipacari, cʉ̃ʉ̃rẽ ticoya. Mʉ́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩ ñañaré maniré niirĩ, Cõãmacʉ̃ mʉ́ãmena ʉsenigʉ̃daqui. Mʉ́ã tee tiirémena cʉ̃ʉ̃rẽ padeorére diamacʉ̃́ ẽñoã́dacu.  
\v 2 Mʉ́ã atibʉ́reco macãrã tiirucúrere ĩñarã, cʉ̃́ã tiiróbiro tiiríjãña. Biirope tiiyá: Mʉ́ã wãcũrére wasowáya. Teeména mʉ́ã niirecʉtirere wasojã́ãdacu; Cõãmacʉ̃ boorépere masĩãdacu. Cʉ̃ʉ̃ boorére masĩjĩrã, ãñurére tiiádacu; Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenirĩ tiiádacu. Cʉ̃ʉ̃ booré diamacʉ̃́ niiã. 
\p  
\v 3 Cõãmacʉ̃ ãñuré ticogʉ́ yʉʉre beserigʉ niiwĩ, cʉ̃ʉ̃ye quetire wedearo jĩĩgʉ̃. Teero tiigʉ́, mʉ́ã niipetirapʉre jĩĩã: Sĩcʉ̃no “niipetire tiipetíjãmasĩã” jĩĩ wãcũrijãrõ booa. Queoró wãcũrepe biiro niiã: “Jesucristore padeojĩ́gʉ̃, cʉ̃ʉ̃ tiimasĩ́re ticoré jeatuaro tiimasĩ́ã”, jĩĩña.  
\v 4 Queorémena wedegʉda: Marĩya õpʉ̃ʉ̃ sicaõpʉ̃ʉ̃ niipacaro, pee õpʉ̃ʉ̃ maquẽ cʉojã́ã. Niipetire tiiõpʉ̃ʉ̃ niiré merẽã dícʉ padea.  
\v 5 Teerora niiã marĩ Jesuré padeorá. Marĩ paʉ niipacara, Cristomena niijĩrã, sicaõpʉ̃ʉ̃ niiré tiiróbiro niiã. Tiiõpʉ̃ʉ̃ niiré merẽã dícʉ niipacaro, sicaõpʉ̃ʉ̃rã niiã. 
\p  
\v 6 Cõãmacʉ̃ marĩ niipetirapʉre merẽã dícʉ tiimasĩ́rere cṹũrigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ ãñuré ticodʉgarere ticoqui. Teero tiirá, teeména ãñurõ tiiápuada. Cõãmacʉ̃ marĩ sĩquẽrãrẽ cʉ̃ʉ̃ wededutirere wedemasĩrere ticoqui; teero tiirá, marĩ padeoró jeatuaro ãpẽrãrẽ́ wedeada.  
\v 7 Marĩ sĩquẽrãrẽ tiiápumasĩrere ticoqui; teero tiirá, ãpẽrãrẽ́ ãñurõ tiiápuada. Sĩquẽrãrẽ cʉ̃ʉ̃ye maquẽrẽ buemasĩrere ticoqui; teero tiirá, ãñurõ buearo.  
\v 8 Sĩquẽrãrẽ wãcũbayiri tiimasĩ́rere ticoqui; teero tiirá, wãcũbayiri tiiáro. Sĩquẽrãrẽ niyeru o apeyenómena tiiápumasĩrere ticoqui; teero tiirá, tee ticojããrõ. Sĩquẽrãrẽ ãpẽrãrẽ́ dutimasĩrere ticoqui; teero tiirá, ãñurõ dutimasĩãrõ. Sĩquẽrãrẽ bóaneõ ĩñarére ticoqui; teero tiirá, ʉseniremena tiiápuaro. 
\s1 Jesuré padeorá biiro tiirécʉtiro booa 
\p  
\v 9 Tiiditóro manirṍ ãpẽrãrẽ́ maĩñá. Ñañarére booríjãña. Ãñurépere booyá.  
\v 10 Jesuré padeojĩ́rã, sĩcʉ̃põna tiiróbiro cãmerĩ́ maĩñá. Mʉ́ã basiro mʉ́ã maĩrṍ nemorṍ ãpẽrãcã́rẽ cãmerĩ́ quioníremena maĩñá. 
\p  
\v 11 Marĩ Õpʉ̃rẽ padecotera niijĩrã, niipetire mʉ́ã tiirére sõnoremena tiiríjãña; ãñurõ tʉsarémena tiiyá. 
\p  
\v 12 “Cõãmacʉ̃ too síropʉre ãñurõ tiigʉ́daqui” jĩĩrã, ʉseniyueya. Merẽã wáari, ñañarõ netõrã́, wãcũbayijãña. Duuró manirṍ Cõãmacʉ̃rẽ sãĩrucújãña. 
\p  
\v 13 Jesuré padeoráre apeyenó dʉsarí, tiiápuya. Mʉ́ã pʉtopʉ jearáre ãñurõ ñeeña. 
\p  
\v 14 Mʉ́ãrẽ ñañarõ tiiráre “ãñurõ wáaaro” jĩĩ, Cõãmacʉ̃rẽ sãĩbosáya. “Ñañarõ wáaaro” jĩĩrijãña. 
\p  
\v 15 Ʉsenirãnorẽ ʉseniapuya. Utiránorẽ utiapuya. 
\p  
\v 16 Sĩcãrĩbíro ãñurõ niirecʉtiya. “Marĩ ĩ́niã nemorṍ niiã”, jĩĩ wãcũrijãña. Teero jĩĩrõno tiirá, bʉ́ri niirã́mena sĩcãrĩbíro niiña. “Masĩrã́ peti niiã”, jĩĩrijãña. 
\p  
\v 17 Mʉ́ãrẽ ñañarõ tiirí, cʉ̃́ãrẽ cãmeríjãña. Niipetira ĩñacoropʉre ãñuré dícʉ tiirucúra niiña.  
\v 18 Mʉ́ã niirṍ põõtẽ́õrõ niipetiramena ãñurõ niirecʉtiya.  
\v 19 Yáa wedera, mʉ́ãrẽ ñañarõ tiirí, cãmeríjãña. Cõãmacʉ̃pe cʉ̃́ãrẽ ñañarõ netõrĩ́ tiiáro. Tee maquẽrẽ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ jóanoã: “ ‘Yʉʉ cãmeboságʉda; yʉʉ wapa tiigʉ́dacu’, jĩĩyigʉ Cõãmacʉ̃”,\f + \fr 12:19 \ft Deuteronomio 32.35.\f* jĩĩ jóanoã.  
\v 20 Atecã́ jóanoã: “Mʉʉrẽ ĩñatutigʉ jʉabóari, ecayá. Cʉ̃ʉ̃ oco sĩnidʉgári, tĩ́ãña. Mʉʉ cʉ̃ʉ̃rẽ teero ãñurõ tiirí, cʉ̃ʉ̃ ñañaré tiiríguere bobogʉ́daqui”,\f + \fr 12:20 \ft Griegoayemena ateré jĩĩã: “Mʉʉ cʉ̃ʉ̃rẽ teero ãñurõ tiigʉ́, nitĩ asiyáreperire cʉ̃ʉ̃ya dupu sotoapʉ maapéogʉ tiiróbiro tiigʉ́dacu”. Ĩñaña Proverbios 25.21-22.\f* jĩĩ jóanoã.  
\v 21 Ñañaré mʉ́ãrẽ docacũmurĩ tiiríjããrõ. Mʉ́ã ãñurõ tiirémenape ñañarére docacũmurĩ tiiyá. 
\c 13  
\p  
\v 1 Cõãmacʉ̃ dícʉ macãrĩ́ dutiráre sõnecori tiiquí. Cʉ̃ʉ̃ cṹũrira niiĩya. Teero tiirá, niipetira ãñurõ yʉʉya cʉ̃́ãrẽ.  
\v 2 Dutiráre netõnʉcã́gʉ̃no Cõãmacʉ̃ dutirécãrẽ netõnʉcã́gʉ̃rã tiii. Teero tiirá, netõnʉcã́rãno ñañarõ tiinóãdacua.  
\v 3 Dutiráre ãñurõ yʉʉnʉnʉsera cuiro manirṍ niijãcua. Netõnʉcã́rãpeja cui niicua dutiráre. Cuire manirã́ niidʉgara, ãñurõ tiiyá. Mʉ́ã teero tiirí, dutirá “mʉ́ã ãñuniã” jĩĩãdacua.  
\v 4 Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ tiiápuaro jĩĩgʉ̃, cʉ̃́ãrẽ sõnecorigʉ niiwĩ. Mʉ́ã cʉ̃́ãrẽ netõnʉcã́rã doca, cuiya. Dutirácã netõnʉcã́rãnorẽ ñañarõ tiimasĩ́cua. Netõnʉcã́rãrẽ ñañarõ tiirá, Cõãmacʉ̃ dutirére tiirá tiicúa.  
\v 5 Teero tiirá, marĩrẽ dutiráre yʉʉro booa. “Ʉ̃sãrẽ wapa tiibócua” jĩĩrémena dícʉ yʉʉra mee tiiyá. Atecã́rẽ wãcũña: “Ʉ̃sãpʉ ñañarõ yeeripũnacʉtidʉgariga” jĩĩrémena wãcũrã yʉʉya.  
\v 6 Teero tiirá, dutirá niyeru wapasédutirere mʉ́ã wapatícu. Dutirá cʉ̃́ã paderére diamacʉ̃́ tiirá, Cõãmacʉ̃rẽ padecotera tiiróbiro niicua. 
\p  
\v 7 Dutirá mʉ́ãrẽ dutiri, cʉ̃́ã dutiróbirora tiiyá. Cʉ̃́ã wapasédutiri, wapatíya. Cʉ̃́ã dutirá niirĩ, cʉ̃́ãrẽ quioníremena ĩñaña. Cʉ̃́ã ãñurõ tiirí, cʉ̃́ãrẽ ãñurõ wedeseya. 
\p  
\v 8 Ãpẽrãrẽ́ wapamórijãña; máata wapatípetijãña. Cãmerĩ́ maĩrépere wapatípetimasĩricu. Teero tiirá, cãmerĩ́ maĩrucújãña. Ãpẽrãrẽ́ maĩgʉ̃́no Moisére dutiré cṹũriguere diamacʉ̃́ tiigʉ́ tiiquí.  
\v 9 Tee dutiré ateré jĩĩã: “Ãpĩ nʉmorẽ ñeeaperijãña; apegó manʉrẽ ñeeaperijãña.\f + \fr 13:9 \ft Éxodo 20.14.\f* Basocáre sĩãríjãña.\f + \fr 13:9 \ft Éxodo 20.13.\f* Yaaríjãña.\f + \fr 13:9 \ft Éxodo 20.15.\f* Ãpẽrãyére ʉgorijãña”,\f + \fr 13:9 \ft Éxodo 20.17.\f* jĩĩã. Tee niipetire dutiré cṹũriguere sicawãmerã néõnʉcõcu: “Mʉʉ basiro maĩrṍ tiiróbirora ãpẽrãcã́rẽ maĩñá”,\f + \fr 13:9 \ft Levítico 19.18.\f* jĩĩã.  
\v 10 Marĩ ãpẽrãrẽ́ maĩrã́, cʉ̃́ãrẽ ñañarõ tiirícu. Teero tiirá, ãpẽrãrẽ́ maĩrémena Moisére dutiré cṹũriguere tiipetíra tiiróbiro tiirá tiicú. 
\p  
\v 11 Teeré tiiáda, marĩ catirí bʉrecorire ãñurõ wãcũrã́ niirã. Cãnirã́ tiiróbiro niirijããda. Marĩ sicato Jesucristore padeonʉcã́rã, “ʉ̃mʉã́sepʉ marĩ wáaadaro dʉsanetṍjõãcu” jĩĩmiwʉ̃. Atitóre marĩ masĩã sáa: Péerogã dʉsacú Jesucristo pʉtʉaatiadaro.  
\v 12 Atebʉ́recorire ñami naĩtĩãrõ tiiróbiro ñañaré tiiré niinetõjõãã. Bóemʉãatiro tiiróbiro Jesucristo pʉtʉaatiadaro péerogã dʉsacú. Teero tiirá, noo booró naĩtĩãrõpʉ tiiã́majãrenorẽ tiidúro booa. Ãñurõ bóeropʉ niirã́ tiiróbiro niijĩrã, bóeropʉ tiiréno dícʉre tiirucújããda.  
\v 13 Bʉ́recopʉ tiirécʉtirobirora tiirucúro booa. Bosebʉreco niirĩ, cũmu, ãpẽrãrẽ́ acaribírijããda. Cũmurijããda. Ñeeaperijããda. Sõñorõ jĩĩrijããda. Ãpẽrãyére ʉgorijããda.  
\v 14 Biirope tiiáda: Marĩ Õpʉ̃ Jesucristomena niijĩrã, cʉ̃ʉ̃ tiiróbiro ãñurõ niinʉnʉseada. Marĩ ñañaré tiidʉgárere wãcũnʉnʉserijããda. 
\c 14  
\s1 Jesuré ãñurõ masĩrã́, cʉ̃ʉ̃rẽ ãñurõ masĩhẽrãye maquẽ 
\r (1Co 8.1-13) 
\p  
\v 1 Sĩcʉ̃ Jesuré ãñurõ masĩhẽgʉ̃ mʉ́ã pʉtopʉ jeari, cʉ̃ʉ̃rẽ ãñurõ bocaya. Cʉ̃ʉ̃ Jesuré ãñurõ masĩhẽrĩ ĩñarã, cʉ̃ʉ̃rẽ jĩĩpotocõrõ manirṍ ĩñajãña.  
\v 2 Sĩcʉ̃ “yʉʉ niipetirere yaari, merẽã wáaricu” jĩĩ wãcũqui. Ãpĩ Jesuré ãñurõ masĩhẽgʉ̃pe “yʉʉ oteré dʉca dícʉre yaagʉda, Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́rĩ jĩĩgʉ̃” jĩĩ wãcũqui.  
\v 3 Niipetire yaagʉ́pe oteré dʉca dícʉ yaagʉ́re “tee tiiã́majãgʉ̃ tiia” jĩĩrijãrõ booa. Teerora sũcã, oteré dʉca dícʉ yaagʉ́pecã niipetire yaagʉ́re “mʉʉ wáicʉ diirore yaari, ñañaniã” jĩĩ wedepaticoterijãrõ booa. Niipetire yaagʉ́re Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ wáari tiitóayigʉ.  
\v 4 Marĩ ãpĩrẽ́ padecotegʉre “mʉʉ ñañarõ tiia” jĩĩ wedepaticoterijãrõ booa. Cʉ̃ʉ̃rẽ dutigʉ́ dícʉ “queoró tiiáwʉ̃ o ñañarõ tiiáwʉ̃” jĩĩmasĩqui. Cõãmacʉ̃cã cʉ̃ʉ̃rẽ padecotegʉre queoró tiigʉ́ wáari tiimasĩ́qui. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃mena ʉsenigʉ̃daqui. 
\p  
\v 5 Teerora ãpẽrã́ “sicabʉrecora apeyé bʉ́recori nemorṍ Cõãmacʉ̃rẽ padeoró booa” jĩĩ wãcũcua. Ãpẽrãpé “niipetire bʉrecori sĩcãrĩbíro Cõãmacʉ̃ye niiã” jĩĩ wãcũcua. Teero tiirá, mʉ́ã niipetirapʉra mʉ́ã wãcũrõpʉre “Cõãmacʉ̃ booró tiia” jĩĩrõ booa.  
\v 6 Sĩcʉ̃ sicabʉrecore “Cõãmacʉ̃ya bʉreco peti niiã” jĩĩgʉ̃́no Cõãmacʉ̃rẽ padeogʉ́dʉ, teero jĩĩqui. Niipetire yaagʉ́cã cʉ̃ʉ̃ yaarénorẽ “Cõãmacʉ̃ ticoré niiã” jĩĩ, yaaqui. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoqui. Ãpĩ wáicʉ diirore yaahegʉcã cʉ̃ʉ̃ yaarénorẽ “Cõãmacʉ̃ ticoré niiã” jĩĩ, yaaqui. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoqui. 
\p  
\v 7 Marĩ catira, diaracã, marĩ basiro “yʉʉ booró tiigʉ́da” jĩĩrijãrõ booa.  
\v 8 Marĩ catiró jeatuaro marĩ Õpʉ̃rẽ “mʉʉ booró tiiyá” jĩĩjãrõ booa. Marĩ diaró pʉtogãpʉ niirã́cã, “mʉʉ booró tiiyá” jĩĩjãrõ booa. Teero tiirá, catirá, diaró pʉtogãpʉ niirã́cã cʉ̃ʉ̃yara niiã.  
\v 9 Cristo diarigʉ niipacʉ, catijãwĩ. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ catirá Õpʉ̃, teero biiri diarirapʉ Õpʉ̃ niiqui sáa. 
\p  
\v 10 ¿Deero tiirá mʉ́ãya wedegʉ tiiróbiro niigʉ̃́rẽ wedepaticotei? ¿Deero tiirá cʉ̃ʉ̃rẽ “tee tiiã́majãgʉ̃ tiia” jĩĩ besei? Cõãmacʉ̃ basocáre wapa tiiádari bʉreco jeari, marĩ niipetira cʉ̃ʉ̃ pʉtopʉ jeaadacu. Cʉ̃ʉ̃ basiro marĩ tiiríguere besegʉdaqui.  
\v 11 Tee maquẽrẽ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ jóanoã: 
\q1 Yʉʉ mʉ́ã Õpʉ̃ catirucugʉ niiã; 
\q1 yʉʉ wedesere diamacʉ̃́ petira niiã. 
\q1 Teero tiigʉ́, ateré jĩĩã: 
\q1 Niipetira yʉʉ díamacʉ̃pʉ ñicãcoberimena jeacũmuãdacua. 
\q1 Niipetirapʉra yʉʉre “Cõãmacʉ̃, mʉʉ diamacʉ̃́ maquẽ dícʉ tiia” jĩĩãdacua,\f + \fr 14:11 \ft Isaías 45.23.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 12 Tee jóariguere tʉorá, marĩ ateré masĩã: Marĩ niipetirapʉra marĩ tiiríguere Cõãmacʉ̃rẽ “teerora tiiwʉ́” jĩĩ wedeadacu. 
\s1 Jesuré padeorá padeorére ñañoríjãña 
\p  
\v 13 Teero tiirá, cãmerĩ́ wedepaticoterijããda. Biirope tiiáda: Apeyenómena Jesuré padeoráre ñañaré tiirí tiibuyérijããda. Teero biiri cʉ̃́ã padeorére ñañorĩ́ tiiríjããda.  
\v 14 Yʉʉ marĩ Õpʉ̃ Jesuré padeojĩ́gʉ̃, “niipetire yaaré ãñuré niiã” jĩĩmasĩã. Ãpĩpé “ate yaaya maniréno niiã” jĩĩ wãcũrĩ, cʉ̃ʉ̃ basiropereja diamacʉ̃́rã yaaya maniréno niiã.  
\v 15 Mʉʉ cʉ̃ʉ̃ yaaherenorẽ cʉ̃ʉ̃ ĩñacoro yaari, cʉ̃ʉ̃cã yaajãboqui. Cʉ̃ʉ̃ yaatoaari siro, “atenórẽ yaahegʉ niimiãwʉ̃rã” jĩĩ, ñañarõ tʉgueñaqui. Cʉ̃ʉ̃ ĩñacoro yaaẽñogʉ̃, cʉ̃ʉ̃rẽ maĩgʉ̃́ mee tiicú. Cristo cʉ̃ʉ̃cãrẽ diabosayigʉ. Mʉʉ yaarémena ãpĩ padeorére ñañorĩ́ tiibuyérijãña.  
\v 16 Teero tiirá, mʉ́ã tiiré ãñuré niipacari, ãpẽrãpé “ ‘ñañaniã’ jĩĩbocua” jĩĩ wãcũrã, teeré tiiẽ́ñorijãña.  
\v 17 Cõãmacʉ̃ dutiré marĩpʉre niiré yaa, sĩni tiiré mee niiã; ãpẽrãrẽ́ ãñuré tiiré, ãpẽrãména ãñurõ niirecʉtire, cãmerĩ́ ʉsenirepe niiã. Espíritu Santo tiiápuremena teeré tiinóã.  
\v 18 Teeré tiigʉ́no Cristo booró tiigʉ́ niiĩ. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ tiirére ĩña, ʉseniqui. Teero biiri basocácã cʉ̃ʉ̃rẽ “ãñurõ tiigʉ́ niiĩ” jĩĩcua. 
\p  
\v 19 Teero tiirá, sĩcãrõména ãñurõ cãmerĩ́ wéepeo, ãñurõ niirecʉtirere ãmaããda. Marĩ sĩcãrõména niirecʉtira cãmerĩ́ tiiápuada, Jesuré nemorṍ padeoáda jĩĩrã.  
\v 20 Mʉ́ã yaarémena ãpĩ Jesuré padeorére ñañoríjãña. Niirṍrã niipetire yaaré ãñuniã. Teero biipacari, ãpẽrã́ cʉ̃́ã padeorá yaaherenorẽ mʉ́ã yaari ĩñabocua. Cʉ̃́ãcã mʉ́ãrẽ ĩñacũ, yaajãbocua. Teeré yaagʉ́no “ñañaré tiiátʉ; Cõãmacʉ̃ boorére tiihégʉ niiã” jĩĩ wãcũgʉ̃, padeodúboqui. Mʉ́ã cʉ̃ʉ̃rẽ teero tiibuyéri, ñañaniã.  
\v 21 Marĩ ãpĩ Jesuré ãñurõ masĩhẽgʉ̃rẽ “Jesuré padeodúri tiibócu” jĩĩrã, biiro tiiró booa: Cʉ̃ʉ̃ wáicʉ dii yaaherere yaarijãrõ booa; vino cʉ̃ʉ̃ sĩnihẽ́rere sĩniríjãrõ booa; apeyenó cʉ̃ʉ̃rẽ Jesuré padeodúri tiirénorẽ tiibuyérijãrõ booa.  
\v 22 “Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉ yʉʉ tiiré ãñuniã” jĩĩ tʉgueñagʉ̃no cʉ̃ʉ̃ sĩcʉ̃rã teeré wãcũãrõ. Teero tiigʉ́, ãpẽrã́ padeorére ñañoríjĩgʉ̃, wapa cʉohégʉ, ʉsenigʉ̃ niiĩ.  
\v 23 “Ateré yaagʉ, Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́gʉ̃ tiibócu” jĩĩ wãcũgʉ̃no teeré yaagʉ, “Cõãmacʉ̃ boorére tiia” jĩĩmasĩriqui. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́qui. Niipetire marĩ tiiré “Cõãmacʉ̃ boorére tiigʉ́ tiia” jĩĩgʉ̃ tiiró booa. “Cʉ̃ʉ̃ booré mee niibocu” jĩĩpacʉ, “tiigʉ́da” jĩĩ, cʉ̃ʉ̃ basirora ñañarõ tiigʉ́ tiiquí. 
\c 15  
\s1 Marĩ tʉsaré dícʉre wãcũrijãrõ booa 
\p  
\v 1 Jesuré ãñurõ masĩhẽrã cʉ̃́ã “teeré tiiríjãrõ booa” jĩĩrĩ, marĩ Jesuré ãñurõ masĩrã́pe cʉ̃́ãrẽ maĩjĩ́rã, “jáʉ” jĩĩjãrõ booa. Marĩ tʉsaré dícʉre tiiríjãrõ booa.  
\v 2 Cʉ̃́ã tʉsarépere wãcũ, cʉ̃́ãrẽ tiiápuro booa. Cʉ̃́ãrẽ nemorṍ Jesuré masĩãrõ jĩĩrã, teero tiiró booa.  
\v 3 Cristo basirocã cʉ̃ʉ̃ tʉsaré dícʉre tiiríyigʉ; ñañarõ netõrécãrẽ, ñañarõ wedeserecãrẽ nʉcãjã́yigʉ. Tee maquẽrẽ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ jóanoã: 
\q1 Mʉʉrẽ ĩñatutira, mʉʉrẽ ñañarõ wedesera, yʉʉpʉre ĩñatutira tiiíya,\f + \fr 15:3 \ft Salmo 69.9.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 4 Niipetire too sʉgueropʉ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũ maquẽ marĩrẽ masĩdutiro jóanoyiro. Marĩ ñañarõ netõrã́, tee jóariguere buera, nʉcãjã́ã. Wãcũtutuanemoã. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ tiiádarere ʉseniremena yuea.  
\v 5 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ merẽã wáari, wãcũtutuari tiiquí. Marĩrẽ nʉcãjã́rĩ tiiquí. Cʉ̃ʉ̃ Jesucristo booró mʉ́ãrẽ sĩcãrõména niirecʉtiri tiiáro. Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ teero tiirí, Jesucristo tiirírobirora tiirá niiãdacu.  
\v 6 Teero tiirá, mʉ́ã Cõãmacʉ̃ marĩ Õpʉ̃ Jesucristo Pacʉre sĩcãrõména ʉsenire ticoadacu. 
\s1 Judíoa niihẽrãrẽ Jesucristoye quetire wederigue 
\p  
\v 7 Teero tiirá, Cristo marĩrẽ ñeerirobirora cãmerĩ́ ñeeña. Mʉ́ã teero tiirá, Cõãmacʉ̃ ʉpʉtí macʉ̃ peti niirére ẽñonóãdacu.  
\v 8 Ateré acabórijãña: Cõãmacʉ̃ marĩ ñecʉ̃sʉ̃mʉãpʉre cʉ̃ʉ̃ “tiigʉ́da” jĩĩriguere diamacʉ̃́ tiirígʉ niiwĩ. Teero tiigʉ́, Cristora judíoare tiiápugʉ atirigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ teero tiirémena Cõãmacʉ̃ “tiigʉ́da” jĩĩriguere ẽñorígʉ niiwĩ.  
\v 9 Atecã́rẽ acabórijãña: Judíoa niihẽrã “Cõãmacʉ̃ ʉ̃sãrẽ bóaneõ ĩñagʉ̃́ ãñunetõjõãĩ” jĩĩdutigʉ, Cristo atirigʉ niiwĩ. Tee maquẽrẽ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jóanoã: 
\q1 Teero tiirá, judíoa niihẽrã watoapʉ mʉʉrẽ ʉsenipeori tiigʉ́da; mʉʉrẽ basapeori tiigʉ́da,\f + \fr 15:9 \ft 2 Samuel 22.50; Salmo 18.49.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 10 Aperopʉ́cãrẽ biiro jóanoã: 
\q1 Mʉ́ã judíoa niihẽrã, cʉ̃ʉ̃yaramena ʉseniña,\f + \fr 15:10 \ft Deuteronomio 32.43.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 11 Aperopʉ́cãrẽ biiro jĩĩnemoã: 
\q1 Niipetira mʉ́ã judíoa niihẽrã, Cõãmacʉ̃rẽ “mʉʉ ãñunetõjõãgʉ̃ niiã” jĩĩña. 
\q1 Niipetiro macãrãpʉra Cõãmacʉ̃rẽ “ãñunetõjõãgʉ̃ niiĩ” jĩĩãrõ,\f + \fr 15:11 \ft Salmo 117.1.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 12 Isaíacã biiro jóarigʉ niiwĩ: 
\q1 Isaí\f + \fr 15:12 \ft Isaí David pacʉ niirigʉ niiwĩ. 1 Samuel 16.\f* pãrãmi niinʉnʉsegʉ bauágʉdaqui. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃ judíoa niihẽrã Õpʉ̃ niigʉ̃dʉ niigʉ̃daqui. 
\q1 Cʉ̃́ã cʉ̃ʉ̃rẽ “ʉ̃sãrẽ netõnégʉ̃ niigʉ̃daqui” jĩĩ padeoádacua,\f + \fr 15:12 \ft Isaías 11.10.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. 
\p  
\v 13 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ wãcũbayirere ticogʉ́ mʉ́ãrẽ ʉsenirĩ tiiáro. Mʉ́ã cʉ̃ʉ̃rẽ padeorí, ãñurõ niirecʉtiri tiiáro. Mʉ́ãrẽ Espíritu Santo tutuaromena bayiró wãcũbayirere ticoaro. 
\p  
\v 14 Yáa wedera, mʉ́ãrẽ biiro tʉgueñaã: Mʉ́ã ãpẽrãrẽ́ ãñurõ tiicú; Jesucristoyere ãñurõ masĩcu; cãmerĩ́ wedequẽnomasĩcu.  
\v 15 Mʉ́ã masĩrã́ niipacari, atipũpʉ́re mʉ́ãrẽ sĩquẽ apeyé diamacʉ̃́rã jóaawʉ̃, mʉ́ã tʉoríguepʉre acabórijããrõ jĩĩgʉ̃. Cõãmacʉ̃ yʉʉre ãñuré ticogʉ́ yʉʉre sõnecorigʉ niiwĩ,  
\v 16 judíoa niihẽrãrẽ Jesucristoye quetire buearo jĩĩgʉ̃. Paiá basocá néeatirere Cõãmacʉ̃rẽ ticoro tiiróbirora yʉʉ judíoa niihẽrãrẽ cʉ̃ʉ̃rẽ ticodʉgaga. Espíritu Santo cʉ̃́ãrẽ Cõãmacʉ̃yara sããrĩ tiigʉ́daqui. Teero tiirí, Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ “yáara niiĩya” jĩĩ ñeegʉ̃daqui. 
\p  
\v 17 Jesucristo tiiápuremena Cõãmacʉ̃ yʉʉre cṹũriguere ãñurõ tiia. Teero tiigʉ́, yʉʉ paderére ãñurõ tʉgueñaã.  
\v 18 Cristo yʉʉmena judíoa niihẽrãrẽ Cõãmacʉ̃rẽ yʉʉri tiirígʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ yʉʉmena tiirígue dícʉre mʉ́ãrẽ wedegʉdacu. Yʉʉ buerémena, teero biiri yʉʉ tiirémena Cristo judíoa niihẽrãrẽ padeorí tiiwí.  
\v 19 Apeyecã́rẽ, Cõãmacʉ̃ tutuaremena cʉ̃ʉ̃ sĩcʉ̃rã tiimasĩ́renorẽ tiiẽ́ñowʉ̃. Espíritu Santo tutuaremena buewʉ. Teeré tiigʉ́, Jerusalénpʉ tée Iliria ditapʉ Cristo basocáre netõnére quetire wedetugʉ jeawʉ.  
\v 20 “Cristoye quetire ãpẽrã́ buenoña manirṍpʉre wedegʉda” jĩĩ wãcũrigʉ niijĩgʉ̃, tee tiiwʉ́. Ãpẽrã́ cʉ̃́ã buerigue macãrĩpʉre buenʉnʉsedʉgariwʉ.  
\v 21 Yʉʉ teero tiirére Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jóanoã: 
\q1 Cʉ̃ʉ̃ye quetire sicato masĩhẽrãrẽ wedenoãdacua. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃yere cʉ̃́ã tʉoríriguere tʉomasĩ́ãdacua,\f + \fr 15:21 \ft Isaías 52.15.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\s1 Pablo “Romapʉ wáadʉgaga” jĩĩ wãcũrigue 
\p  
\v 22 Yʉʉ teemacãrĩpʉ buewarucujĩgʉ̃, mʉ́ã pʉtopʉ wáamasĩriwʉ ména.  
\v 23 Atitóre teemacãrĩpʉre bueyapanoã. Teero tiigʉ́, tiibʉrecopʉ mʉ́ãrẽ ĩñadʉgarigʉ niijĩgʉ̃,  
\v 24 Españapʉ wáagʉ, mʉ́ã pʉtopʉ netõwágʉda. Mʉ́ãrẽ ĩña, ʉseni, péero niigʉ̃da. Too síro Españapʉ yʉʉ wáari, mʉ́ã yʉʉre tiiápudʉgari, ãñunetõjõããdacu.  
\v 25 Yʉʉ Jerusalénpʉ wáagʉdʉ tiia ména. Too macãrã Jesuré padeoráre tiiápugʉ, niyeru néewabosagʉ tiigʉ́da.  
\v 26 Jesuré padeorá Macedonia, Acaya dita macãrã niyeru néõrira niiwã. “Jerusalénpʉ niirã́ bóaneõrãrẽ Jesuré padeoráre ticocoada”, jĩĩrira niiwã.  
\v 27 Cʉ̃́ã wãcũrõmena “ticocoada” jĩĩrira niiwã. Ãñurõ tiirá teero jĩĩrira niiwã. Judíoa Jesuyé quetire wederémena judíoa niihẽrãrẽ tiiápuwa. Judíoa niihẽrã Jesuré padeojĩ́rã, cʉ̃́ãcã Cõãmacʉ̃ “ticogʉda” jĩĩriguere ñeerira niiwã. Teero tiirá, cʉ̃́ã cʉorémena judíoapere tiiápuro booa.  
\v 28 Yʉʉ tee niyerure Jerusalén macãrãrẽ ticotoagʉ, Españapʉ wáagʉ, mʉ́ãrẽ ĩñanetõwagʉda.  
\v 29 Biiro wãcũã: Yʉʉ mʉ́ã pʉtopʉ jeari, Cristo yʉʉmena niijĩgʉ̃, mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃ ãñurõ tiirére ticonemogʉ̃daqui. 
\p  
\v 30 Yáa wedera, mʉ́ãcã Jesucristore padeóa; Espíritu Santo marĩrẽ cãmerĩ́ maĩrĩ́ tiii. Teero tiirá, yʉʉ Cõãmacʉ̃rẽ sãĩrṍbirora mʉ́ãcã sãĩápuya. Yée maquẽ niiãdarere bayiró sãĩbosáya.  
\v 31 Biiro sãĩbosáya: “Judeapʉ niirã́ Jesuré padeohéra Pablore ñañarõ tiiríjããrõ. Teero biiri Jerusalén macãrã Jesuré padeorá Pablo cʉ̃́ãrẽ néewaadarere ʉseniremena ñeeãrõ” jĩĩ sãĩbosáya.  
\v 32 Yʉʉre ãñurõ wáari, Cõãmacʉ̃ boorí, mʉ́ã pʉtopʉ ʉseniremena jeagʉdacu. Toopʉ́ yeerisãgʉ̃dacu.  
\v 33 Cõãmacʉ̃ ãñurõ niirecʉtirere ticogʉ́ mʉ́ã niipetiramena niiãrõ. Teerora tiiáro. 
\c 16  
\s1 Roma macãrãpʉre ãñuduticorigue 
\p  
\v 1 Sĩcõ Jesuré padeogó mʉ́ã pʉtopʉ wáago tiiyo. Coo wãmecʉtiyo Febe. Cencrea macãrã Jesuré padeorí põna macãrãrẽ tiiápura menamacõ niiyo.  
\v 2 Mʉ́ã Jesuré padeorá ʉseniremena coore bocaya. Marĩ Jesuré padeoráre ãñurõ bocaro booa. Coo paʉre tiiápuco. Yʉʉcãrẽ tiiápuyo. Teero tiirá, coore apeyenó dʉsarí, ticowa. 
\q1  
\v 3 Aquila, cʉ̃ʉ̃ nʉmo Priscila ãñuãrõ. Yʉʉ Jesucristoyere bueri, cʉ̃́ãcã yʉʉre bueapuwa.  
\v 4 Ãpẽrã́ yʉʉre sĩãdʉgári, cʉ̃́ãcãrẽ sĩãrĩ́quiopacari, yʉʉre tiiápuwa. Cʉ̃́ã teero tiiríguere yʉʉ dícʉ ʉsenire ticoria; niipetira judíoa niihẽrã Jesuré padeorácã ʉsenire ticooya. 
\q1  
\v 5 Jesuré padeorí põna macãrã cʉ̃́ãya wiipʉ neãrã́cã ãñuãrõ. 
\q1 Ãpĩ yʉʉ maĩgʉ̃́ Epeneto ãñuãrõ. Cʉ̃ʉ̃rã́ Asia ditapʉre ãpẽrã́ sʉguero Cristore padeosʉguérigʉ niiĩ. 
\q1  
\v 6 Maríacã ãñuãrõ. Mʉ́ãrẽ tiiápugo bayiró padebosaayigo. 
\q1  
\v 7 Yáa wedera Andrónico, Junias ãñuãrõ. Cʉ̃́ãcã yʉʉmena peresuwiipʉ niiwã. Cʉ̃́ã yʉʉ sʉguero Cristore padeoríra niiwã. Jesús cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserira cʉ̃́ãrẽ “ãñurã́ niiĩya” jĩĩãyira. 
\q1  
\v 8 Marĩ Õpʉ̃rẽ padeogʉ́ yʉʉ maĩgʉ̃́ Ampliato ãñuãrõ. 
\q1  
\v 9 Urbano marĩmena Cristoye quetire wedegʉ́ ãñuãrõ. Teero biiri yʉʉ maĩgʉ̃́ Estaquis ãñuãrõ. 
\q1  
\v 10 Apeles ãñuãrõ. Cʉ̃ʉ̃ Cristore ãñurõ padeogʉ́ niiĩ. Niipetire cʉ̃ʉ̃ tiirére ĩñarã, “Jesuré ãñurõ padeogʉ́ niiĩ” jĩĩ ĩñaãya. 
\q1 Aristóbuloya wii macãrãcã ãñuãrõ. 
\q1  
\v 11 Yáa wedegʉ Herodión ãñuãrõ. 
\q1 Teero biiri Narcisoya wii macãrã marĩ Õpʉ̃rẽ padeorá ãñuãrõ. 
\q1  
\v 12 Trifena, Trifosa marĩ Õpʉ̃yere bayiró paderá ãñuãrõ. 
\q1 Ʉ̃sã maĩgṍ Pérsida marĩ Õpʉ̃ye maquẽrẽ bayiró peti padegó ãñuãrõ. 
\q1  
\v 13 Rufo ãñuãrõ. Niipetira cʉ̃ʉ̃rẽ “marĩ Õpʉ̃rẽ ãñurõ padeói” jĩĩĩya. Cʉ̃ʉ̃ pacocã ãñuãrõ. Coore yʉʉ pacore tiiróbiro ĩñaã. 
\q1  
\v 14 Asíncrito, Flegonte, Hermes, Patrobas, Hermas, ãpẽrã́ Jesuré padeorá cʉ̃́ãmena niirã́ ãñuãrõ. 
\q1  
\v 15 Filólogo, Julia, Nereo, teero biiri cʉ̃ʉ̃ bayio, Olimpas, niipetira Jesuré padeorá cʉ̃́ã pʉtopʉ niirã́ ãñuãrõ. 
\q1  
\v 16 Mʉ́ã cãmerĩ́ maĩrémena ãñudutiya. 
\q1 Niipetira Cristore padeoré põnarĩ macãrã mʉ́ãrẽ ãñuduticoya. 
\p  
\v 17 Yáa wedera, mʉ́ã padeorére ñañorã́norẽ, mʉ́ãrẽ batanʉcã́jeari tiibuyéranorẽ ĩñamasĩña. Cʉ̃́ã mʉ́ãrẽ buerigue maquẽrẽ buericua. Teero tiirá, cʉ̃́ãnorẽ tʉoríjãwa.  
\v 18 Cʉ̃́ãno marĩ Õpʉ̃ Cristo booró tiirá mee tiicúa; cʉ̃́ã boorépe tiirá niicua. Cʉ̃́ã ãñurõ wedesemeniremena diamacʉ̃́ wedesera tiiróbiro wedesecua. Bayiró peti ãñurõ tʉomasĩ́bayiherare jĩĩditoremena padeorí tiijã́cua.  
\v 19 Mʉ́ãpeja ãñurõ Jesús booró tiirá tiiáyiro. Niipetira mʉ́ãrẽ teero jĩĩĩya. Teero tiigʉ́, mʉ́ãmena bayiró ʉseniã. Mʉ́ãrẽ ãñurépere tiimasĩ́rĩ boosã́ã; ñañarépere tiimasĩ́rĩ booría.  
\v 20 Mʉ́ã ãñurépere tiimasĩ́rĩ, péerogã siro Cõãmacʉ̃ ãñurõ niirecʉtirere ticogʉ́ mʉ́ãrẽ Satanárẽ docacũmubosari tiigʉ́daqui. Jesucristo marĩ Õpʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñuré ticoaro. 
\p  
\v 21 Timoteo yʉʉmena Jesuyé quetire wedegʉ́ mʉ́ãrẽ ãñuduticoi. Yáa wedera Lucio, Jasón, Sosípater cʉ̃́ãcã mʉ́ãrẽ ãñuduticoya. 
\p  
\v 22 Yʉʉ marĩ Õpʉ̃rẽ padeogʉ́ atipũrẽ́ Pablore jóabosagʉ mʉ́ãrẽ ãñudutia. Yʉʉ wãmecʉtia Tercio. 
\p  
\v 23 Gayo mʉ́ãrẽ ãñuduticoi. Jesuré padeorí põna macãrã cʉ̃ʉ̃ya wiipʉ neãrucuya. Yʉʉ Pablo tiiwiipʉ́ cãniã. Erasto atimacã́ macãrã paderáre wapatícotegʉ ãñuduticoi. Teero biiri ãpĩ Jesuré padeogʉ́ Cuarto ãñuduticoi. 
\p  
\v 24 Jesucristo marĩ Õpʉ̃ mʉ́ã niipetirare ãñuré ticoaro. Teerora tiiáro. 
\s1 Pablo ʉseniremena jóayaponorigue 
\p  
\v 25 Marĩ Cõãmacʉ̃rẽ “ãñunetõjõãĩ” jĩĩãda. Yʉʉ cʉ̃ʉ̃ye quetire ãñurére bueri, teero biiri yʉʉ Jesucristo marĩrẽ tiibosáriguere wederi, cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãrẽ nemorṍ padeorí tiimasĩ́qui. Yʉʉ wederé maquẽrẽ too sʉguero macãrãpʉ tʉomasĩ́riyira; yoari masĩña manirígue niiriro niiwʉ̃.  
\v 26 Atitópere Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃yara profetaye jóariguemena niipetire põnarĩ macãrãrẽ masĩrĩ tiiquí. Cõãmacʉ̃ catirucugʉ cʉ̃ʉ̃ netõnére quetire wededutiqui, basocá cʉ̃ʉ̃rẽ padeoáro jĩĩgʉ̃, teero biiri cʉ̃ʉ̃ boorépe tiiáro jĩĩgʉ̃. 
\p  
\v 27 Cõãmacʉ̃ sĩcʉ̃rã niigʉ̃́ niipetirere masĩpetigʉre “ãñunetõjõãĩ” jĩĩãda. Jesucristo tiiápuromena Cõãmacʉ̃ niirecʉtirere wãcũrã, teerora jĩĩrucujããda. Teerora jĩĩãda. 
\p Nocõrõrã jóaa.