\id HEB - Tuyuca NT -Colombia 2004 (DBL -2013) 
\h Hebreos 
\toc1 Hebreoare jóaripũ 
\toc2 Hebreos 
\toc3 Heb 
\mt1 HEBREOARE 
\mt2 jóaripũ 
\c 1  
\s1 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃mena basocáre wedeyigʉ 
\p  
\v 1 Too sʉgueropʉ Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃yara profetamena marĩ ñecʉ̃sʉ̃mʉãrẽ wedeyigʉ; sĩcãrĩ mee wedeyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ wederécõrõ merẽã dícʉ wederucuyigʉ.  
\v 2 Atitó niiture bʉrecorire cʉ̃ʉ̃ macʉ̃mena marĩrẽ wederigʉ niiwĩ. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ “niipetire mʉʉye pʉtʉáadacu” jĩĩyigʉ. Cʉ̃ʉ̃menarã atibʉ́recore bauanéyigʉ.  
\v 3 Cʉ̃ʉ̃rã́ Cõãmacʉ̃ asibatére ãñurére cʉogʉ́ niiĩ. Cʉ̃ʉ̃rã́ sũcã Cõãmacʉ̃biro niirecʉtiqui. Cʉ̃ʉ̃ wedesere tutuare cʉorémena niipetire atibʉ́reco niirére ĩñanʉnʉsequi. Marĩ ñañaré tiirére cosetóagʉ, Cõãmacʉ̃ tutuanetõgʉ̃ pʉtopʉ diamacʉ̃́pe jeanuãjeayigʉ. 
\s1 Cõãmacʉ̃ macʉ̃ ángelea nemorṍ ʉpʉtí macʉ̃ niiĩ 
\p  
\v 4 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ Õpʉ̃ niirére sõnecoyigʉ. Teero tiigʉ́, ángelea nemorṍ ʉpʉtí macʉ̃ pʉtʉáyigʉ.  
\v 5 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ biiro jĩĩyigʉ: 
\q1 Mʉʉ yʉʉ macʉ̃ niiã. 
\q1 Mecʉ̃ãmena yʉʉ mʉʉ pacʉ niirére masĩãdacua.\f + \fr 1:5 \ft Salmo 2.7.\f* 
\m Sĩcʉ̃ ángelere teero jĩĩriyigʉ. Teero biiri cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ye maquẽrẽ wedesegʉ, biiro jĩĩyigʉ: 
\q1 Yʉʉ cʉ̃ʉ̃ pacʉ niigʉ̃da. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃ yʉʉ macʉ̃ niigʉ̃daqui.\f + \fr 1:5 \ft 2 Samuel 7.14; 1 Crónicas 17.13.\f* 
\m Sĩcʉ̃ ángelere teero jĩĩriyigʉ.  
\v 6 Basocá sõwʉ̃ jĩĩgʉ̃́rẽ atibʉ́recopʉ ticodioconemorĩ, cʉ̃ʉ̃ jĩĩãdarere biiro jóanoã: 
\q1 Niipetira ángelea cʉ̃ʉ̃rẽ jeacũmu, padeoáro, 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 7 Ángeleapere cʉ̃ʉ̃ jĩĩrére biirope jóanoã: 
\q1 Ángelea Cõãmacʉ̃rẽ padecotera niicua; 
\q1 cʉ̃ʉ̃ dutirére tiirá, wĩno tiiróbiro wáacua. 
\q1 Cʉ̃́ãrã sũcã pecame tiiróbiro niicua.\f + \fr 1:7 \ft Salmo 104.4.\f* 
\m  
\v 8 Cʉ̃ʉ̃ macʉ̃péreja biirope jóanoã: 
\q1 Mʉʉ Cõãmacʉ̃ niiã; mʉʉ Õpʉ̃ niiré petirícu. 
\q1 Mʉʉ niipetirare diamacʉ̃́rã dutigʉdacu. 
\q1  
\v 9 Mʉʉ diamacʉ̃́ tiirére booa; netõnʉcã́repere booría. 
\q1 Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ mʉʉ Õpʉ̃ niigʉ̃́ mʉʉrẽ bese, õpʉ̃ sõnecowi. 
\q1 Mʉʉ menamacãrã nemorṍ mʉʉrẽ ʉsenire painemorõ ticowi,\f + \fr 1:9 \ft Salmo 45.6-7.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 10 Atecã́ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃péreja biiro jóanoã: 
\q1 Basocá Õpʉ̃, sicatopʉre mʉʉ basirora atibʉ́recore bauanéwʉ̃; 
\q1 ʉ̃mʉã́se niirécãrẽ tiiwʉ́. 
\q1  
\v 11 Mʉʉ tiirígue petijṍããdacu; 
\q1 mʉʉpeja niirucujãgʉ̃dacu. 
\q1 Niipetire mʉʉ tiirígue suti tiiróbiro bóadiaadacu. 
\q1  
\v 12 Mʉʉ teeré suti tiiróbiro tuupégʉdacu. 
\q1 Niipetire wasonóãdacu. 
\q1 Mʉʉpeja wasorícu. 
\q1 Mʉʉ catiré petirícu,\f + \fr 1:12 \ft Salmo 102.25-27.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 13 Cõãmacʉ̃ atecã́rẽ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ biiro jĩĩrigʉ niiwĩ: 
\q1 Yáa wãmo diamacʉ̃́niñape duiya, 
\q1 tée mʉʉrẽ ĩñatutirare mʉʉ dutiriguere yʉʉ ãñurõ yʉʉri tiirípʉ.\f + \fr 1:13 \ft Salmo 110.1.\f* 
\m Sĩcʉ̃ ángelere teero jĩĩriyigʉ.  
\v 14 Niipetira ángelea bauhéra niiĩya. Cʉ̃́ã cʉ̃ʉ̃ dutirére tiicotéra niiĩya. Cʉ̃́ã cʉ̃ʉ̃ netõnénorirare tiiápudutigʉ ticodiocora niiĩya. 
\c 2  
\s1 Cõãmacʉ̃ basocáre netõnére quetire tʉonʉnʉ́sedutire 
\p  
\v 1 Teero tiirá, cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ye quetire marĩ tʉoáriguere nemorṍ ãñurõ tʉonʉnʉ́sero booa. Tʉonʉnʉ́seco, padeodúrijããda jĩĩrã.  
\v 2 Too sʉgueropʉre Cõãmacʉ̃ ángeleamena cʉ̃ʉ̃ dutirére\f + \fr 2:2 \ft La Ley de Moisés.\f* wedecoyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ dutiré diamacʉ̃́rã niirõ tiiríro niiwʉ̃. Diamacʉ̃́ maquẽ niipacari, basocápe netõnʉcã́yira. Cʉ̃́ã netõnʉcã́recõrõ ñañarõ tiinóyira.  
\v 3 Teero tiirá, marĩrẽ netõnére quetire ãñunetõjõãrere teero ĩñajãrã, Cõãmacʉ̃ ñañarõ tiiádarere netõrícu. Tee quetire marĩ Õpʉ̃ wedesʉguerigʉ niiwĩ. Too síro cʉ̃ʉ̃ wederiguere tʉoríra marĩrẽ wedenetõnecowa. “Netõnére quetire diamacʉ̃́rã niiã”, jĩĩwã.  
\v 4 Cõãmacʉ̃cã tee quetire “diamacʉ̃́rã niiã” jĩĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ sĩcʉ̃rã tiimasĩ́rere pee tiiẽ́ñorĩ tiirígʉ niiwĩ. Teero biiri Espíritu Santomena marĩcõrõ tiimasĩ́rere ticorigʉ niiwĩ. Pee merẽã tiimasĩ́rere ticoqui, cʉ̃ʉ̃ ticodʉgarobirora. 
\s1 Jesús basocʉ́ wáarigue 
\p  
\v 5 Cõãmacʉ̃ atibʉ́reco petiári siro, apebʉ́reco jeari, ángeleare “mʉ́ã niipetirare dutiadacu” jĩĩriyigʉ.  
\v 6 Biirope Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉre sĩcʉ̃ tee maquẽrẽ jóarigʉ niiwĩ: 
\q1 Cõãmacʉ̃, ¿deero tiigʉ́ mʉʉ nocõrõca basocáre wãcũjãĩ? 
\q1 ¿Deero tiigʉ́ nocõrõca cʉ̃́ãrẽ ãñurõ ĩñanʉnʉsejãĩ? 
\q1  
\v 7 Mʉʉ basocáre ángelea doca niirã́ niirĩ tiirígʉ niiwʉ̃ ména. 
\q1 Péerogã siro basocáre pee dutirére ãñurõ asibatéremena ticorigʉ niiwʉ̃. 
\q1  
\v 8 Niipetire mʉʉ bauanériguere basocá dutiaro jĩĩgʉ̃, cṹũrigʉ niiwʉ̃,\f + \fr 2:8 \ft Salmo 8.4-6.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ. Cõãmacʉ̃ basocáre dutirére cṹũgʉ̃, niipetirere dutiaro jĩĩgʉ̃, cṹũrigʉ niiwĩ. Teero tiirá, cʉ̃́ã “dutimasĩña maniã” jĩĩré maniã. Teero niipacari, marĩ atitóre basocá niipetirere dutiri ĩñaria ména.  
\v 9 Ángelea docagã niimirigʉpereja masĩnoã. Cʉ̃ʉ̃rã́ Jesús niiĩ. Cʉ̃ʉ̃ Cõãmacʉ̃ basocáre ãñurõ tiirére ẽñogʉ̃́, marĩrẽ diabosarigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ diagʉ, bayiró ñañarõ netõrígue wapa Cõãmacʉ̃ ãñurõ asibatéremena cʉ̃ʉ̃rẽ marĩ Õpʉ̃ sõnecorigʉ niiwĩ. 
\p  
\v 10 Cõãmacʉ̃ niipetirere, niipetirare bauanérigʉ niiwĩ, niipetira cʉ̃ʉ̃rẽ “ãñugʉ̃rã tiiyí” jĩĩãrõ jĩĩgʉ̃. Cʉ̃ʉ̃rã́ paʉre ʉ̃mʉã́sepʉ wáaadarimarẽ maa ẽñosʉguégʉdʉ, cʉ̃́ãrẽ netõnégʉ̃dʉre biiro tiirígʉ niiwĩ: Niipetirere ãñurõ tiiĩñápetijããrõ jĩĩgʉ̃, ñañarõ netõrĩ́ tiirígʉ niiwĩ. Cõãmacʉ̃ teero tiigʉ́, diamacʉ̃́ tiirígʉ niiwĩ.  
\v 11 Marĩrẽ marĩ ñañaré tiirére acabórigʉ, teero biiri marĩ cʉ̃ʉ̃ acabónorira sĩcʉ̃põna tiiróbiro niirã tiia sáa. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ “yáa wedera niiĩya” jĩĩgʉ̃, bobosã́riqui.  
\v 12 Teero tiiró, cʉ̃ʉ̃ Pacʉre wedeserere biiro jóanoã: 
\q1 Mʉʉye maquẽrẽ yáa wederare wedegʉda. 
\q1 Basocá neãrucuropʉ “Cõãmacʉ̃ ãñunetõjõãĩ” jĩĩ basapeogʉda mʉʉrẽ,\f + \fr 2:12 \ft Salmo 22.22.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 13 Atecã́ jóanoã: 
\q1 Yʉʉ Cõãmacʉ̃rẽ padeorucúa,\f + \fr 2:13 \ft Isaías 8.17.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. Atecã́ jóanemonoã: 
\q1 Cõãmacʉ̃ põna cʉ̃ʉ̃ yʉʉre ticoriramena ãno niiã,\f + \fr 2:13 \ft Isaías 8.18.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 14 Marĩ diaadari õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ cʉoa. Teerora Jesucã́ marĩbirora õpʉ̃ʉ̃cʉtirigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ marĩ tiiróbirora õpʉ̃ʉ̃cʉtirigʉ diajõãyigʉ. Teeména Satanás dia ditijõããdarare dutigʉ́re docacũmurĩ tiirígʉ niiwĩ.  
\v 15 Teeménarã diaré cuimirirare netõnérigʉ niiwĩ sáa. Teeré cuira, bʉ́recoricõrõ ñañarõ yeeripũnacʉtimiyira.  
\v 16 Teero tiirá, ateré masĩnoã: Cʉ̃ʉ̃ ángeleapere tiiápugʉ mee atirigʉ niiwĩ; Abraham pãrãmerã niinʉnʉserapere tiiápugʉ atirigʉ niiwĩ.  
\v 17 Marĩ cʉ̃ʉ̃ya wederare tiiápugʉ, marĩbirora baurígʉ niiwĩ. Marĩbiro niihẽgʉ̃jã, marĩrẽ tiiápuribojĩyi. Marĩbirora niijĩgʉ̃, paiaré dutigʉ́ sããrigʉ niiwĩ. Paiaré dutigʉ́ sããrigʉ Cõãmacʉ̃ boorére tiigʉ́ niiĩ; marĩrẽ bóaneõ ĩñaqui. Marĩrẽ diabosarigʉ niijĩgʉ̃, paiaré dutigʉ́ niijĩgʉ̃, marĩ ñañaré tiirére Cõãmacʉ̃rẽ acabóre sãĩbosáqui.  
\v 18 Satanás cʉ̃ʉ̃rẽ ñañaré tiidutíri, bayiró ñañarõ netõpacʉ́, ñañaré tiiríyigʉ. Cʉ̃ʉ̃rẽ teero wáari, wãcũtutuayigʉ. Teero tiigʉ́, marĩrẽ ñañarõ wáari, tiiápuqui. 
\c 3  
\s1 Jesús Moisés nemorṍ niiĩ 
\p  
\v 1 Teero tiirá, yáa wedera, ñañaré tiirére acabónorira, ʉ̃mʉã́sepʉ wáaadara, Jesús marĩ padeogʉ́re wãcũnʉnʉseya. Cʉ̃ʉ̃ Cõãmacʉ̃ beserigʉ, cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ ticoconorigʉ niiĩ. Teero biiri paiaré dutigʉ́, Cõãmacʉ̃rẽ marĩye niiãdarere sãĩboságʉ niiĩ.  
\v 2 Jesús Moisés tiiróbiro Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ cṹũriguere diamacʉ̃́ tiigʉ́ niirigʉ niiwĩ. Moisés Cõãmacʉ̃rẽ padeoráre sʉonígʉ̃ niirigʉ niiwĩ.  
\v 3 Jesuré Moisés nemorṍ ãñurõ wãcũnetõnʉcãrõ booa. Queorémena wedegʉda. Sĩcʉ̃ wii tiiquí. Tiiwií tiirígʉpe tiiwií nemorṍ ãñurõ wedesenoqui. Jesurá wii tiirígʉ tiiróbiro niiĩ.  
\v 4 Wiiré ĩña, ateré jĩĩmasĩã: “Sĩcʉ̃ tiiwiiré tiirígʉ niiwĩ”. Cõãmacʉ̃peja niipetirepʉrena tiisʉguérigʉ niiwĩ.  
\v 5 Moisépe Cõãmacʉ̃rẽ padecotegʉ niijĩgʉ̃, Cõãmacʉ̃rẽ padeoráre ãñurõ coterigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ Cõãmacʉ̃ too síro wedeadare maquẽcãrẽ wederigʉ niiwĩ.  
\v 6 Cristope tiiwií õpʉ̃ macʉ̃ niijĩgʉ̃, tiiwií macãrãrẽ ãñurõ cotequi. Marĩ Cõãmacʉ̃rẽ padeorá tiiwií macãrã niirã tiia. Marĩ Cõãmacʉ̃rẽ padeorucúra, tiiwiipʉ́ra niijãrã tiia. Teero biiri “too síropʉ cʉ̃ʉ̃ ticoadarere marĩrẽ ticogʉdaqui” jĩĩ padeorucúra, teerora niirucujããdacu. 
\s1 Cõãmacʉ̃rẽ padeorá yeerisãcua 
\p  
\v 7 Teero tiirá, Espíritu Santo jĩĩriguere wãcũnʉnʉseya. Cʉ̃ʉ̃ jĩĩrigue Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jĩĩ jóanoã: 
\q1 Mecʉ̃ã mʉ́ã Cõãmacʉ̃ wedeserere tʉorá, 
\q1  
\v 8 yʉʉrijã tiiríjãña. 
\q1 Too sʉguero macãrãpʉ cʉ̃ʉ̃rẽ netõnʉcã́rira tiiróbiro niirijãña. 
\q1 Cʉ̃́ã yucʉ manirṍ, basocá manirṍpʉ niiritore, Cõãmacʉ̃ wederi tʉorírucuyira. 
\q1 “¿Niirṍrã marĩrẽ ñañarõ tiigʉ́dari cʉ̃ʉ̃? Tiiríqui”, jĩĩyira. 
\q1  
\v 9 Cõãmacʉ̃ jĩĩyigʉ: “Cʉ̃́ã cuarenta cʉ̃marĩ yʉʉ ãñurõ tiirére ĩñarucumiwã. 
\q1 Teeré ĩñapacara, ‘¿niirṍrã marĩrẽ ñañarõ tiigʉ́dari cʉ̃ʉ̃? Tiiríqui’, jĩĩ wãcũwã. 
\q1  
\v 10 Teero tiigʉ́, yʉʉ cʉ̃́ãmena cúatʉ. 
\q1 Cʉ̃́ãrẽ biiro jĩĩwʉ̃: ‘Mʉ́ã diamacʉ̃́ maquẽrẽ masĩpacara, noo booró tiijã́ã; yʉʉ dutirére booría’, jĩĩwʉ̃. 
\q1  
\v 11 Teero tiigʉ́, cʉ̃́ãmena cúagʉ, jĩĩwʉ̃: ‘Diamacʉ̃́rã biiro tiigʉ́da: 
\q1 Yʉʉ mʉ́ãrẽ ticoadari ditare jearicu; yʉʉmena yeerisãricu’, jĩĩwʉ̃”, jĩĩyigʉ Cõãmacʉ̃,\f + \fr 3:11 \ft Salmo 95.7-11.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 12 Yáa wedera, cãmerĩ́ coteya. Sĩcʉ̃ ñañarõ wãcũ, padeohégʉ niirijããrõ. Ñañarõ wãcũrã, padeodúra, too síro mʉ́ã Cõãmacʉ̃ catirucugʉre cõãrã tiibócu.  
\v 13 Biirope tiiyá: Bʉ́recoricõrõ Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ “Mecʉ̃ã” jĩĩrí bʉreco niirĩ, cãmerĩ́ wãcũtutuari tiiyá. Teero tiihéra, mʉ́ã sĩquẽrã jĩĩditorere tʉorá, ñañarére tiiádacu. Cõãmacʉ̃rẽ yʉʉhera pʉtʉáadacu.  
\v 14 Marĩ sicato padeoríguere padeorucújãrã, Cristore bapacʉtira niiãdacu. 
\p  
\v 15 Yʉʉ jĩĩãrirobirora jĩĩ jóanoã: 
\q1 Mecʉ̃ã mʉ́ã Cõãmacʉ̃ wedeserere tʉorá, yʉʉrijã tiiríjãña. 
\q1 Too sʉguero macãrãpʉ Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́rira tiiróbiro niirijãña,\f + \fr 3:15 \ft Salmo 95.7-8.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 16 Too sʉguero macãrãpʉ Cõãmacʉ̃ wedeserere tʉopacára, cʉ̃ʉ̃rẽ netõnʉcã́yira. Cʉ̃́ã niipetira Egiptopʉ niimirira Moisés néewitiwarira niiyira.  
\v 17 Cuarenta cʉ̃marĩ Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ã ñañaré tiirí ĩñagʉ̃, cʉ̃́ãmena cúayigʉ. Teero tiirá, cʉ̃́ã yucʉ manirṍ, basocá manirṍpʉ diayira.  
\v 18 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ netõnʉcã́rirare biiro jĩĩyigʉ: “Diamacʉ̃́rã biiro tiigʉ́da: Yʉʉ mʉ́ãrẽ ticoadari ditare jearicu; yʉʉmena yeerisãricu”, jĩĩyigʉ.  
\v 19 Teero tiirá, marĩ masĩtoaa: Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃rẽ padeoríjĩrã, cʉ̃ʉ̃ ticoadari ditare jeamasĩriyira. Cʉ̃ʉ̃mena yeerisãre bʉaríyira. 
\c 4  
\p  
\v 1 Cõãmacʉ̃ too sʉguero macãrãpʉre “yʉʉmena yeerisãrã atiya” jĩĩrirobirora marĩcãrẽ jĩĩgʉ̃ tiiquí. Teero tiirá, ãñurõ wãcũãda. Apetó tiirá, mʉ́ã sĩquẽrã tee yeerisãre bʉaríbocu.  
\v 2 Marĩcã too sʉguero macãrãpʉ tiiróbirora Cõãmacʉ̃ye queti ãñuré quetire wedenorira niiã. Cʉ̃́ãpe bʉ́ri peti tee quetire tʉoyíra. Padeoríyira. Teero tiirá, ãñurére bʉaríyira.  
\v 3 Marĩpe tee quetire padeorápeja Cõãmacʉ̃mena yeerisãre bʉatóaa. Tee maquẽrẽ Cõãmacʉ̃ wedesegʉ, biiro jĩĩyigʉ: 
\q1 “Teero tiigʉ́, cʉ̃́ãmena cúagʉ, ateré jĩĩwʉ̃: 
\q1 ‘Diamacʉ̃́rã biiro tiigʉ́da: 
\q1 Yʉʉ mʉ́ãrẽ ticoadari ditare jearicu; yʉʉmena yeerisãricu’, jĩĩwʉ̃”, jĩĩyigʉ Cõãmacʉ̃,\f + \fr 4:3 \ft Salmo 95.11.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. Cõãmacʉ̃ atibʉ́reco yaponóãri siro, yeerisãyigʉ.  
\v 4 Atecã́ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ cʉ̃ʉ̃ atibʉ́recore yaponóãri bʉreco síro macã bʉrecore biiro jóanoã: 
\q1 Seis bʉrecori siro apebʉ́reco jeari,\f + \fr 4:4 \ft Pecasãyemena: el séptimo día.\f* Cõãmacʉ̃ niipetirere tiiári siro, yeerisãyigʉ,\f + \fr 4:4 \ft Génesis 2.2.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 5 Ateré jóanemonoã: 
\q1 Yʉʉ mʉ́ãrẽ ticoadari ditare jearicu; yʉʉmena yeerisãricu,\f + \fr 4:5 \ft Salmo 95.11.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 6 Too sʉguero macãrãpʉ ãñuré quetire tʉosʉguérira niipacara, Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́yira. Cʉ̃́ã netõnʉcã́rigue wapa cʉ̃ʉ̃mena yeerisãre bʉaríyira. Basocá cʉ̃ʉ̃mena yeerisãre bʉaádaro dʉsaa ména.  
\v 7 Teero tiirá, Cõãmacʉ̃ apebʉ́reco beseyigʉ sũcã. Cʉ̃ʉ̃ beserí bʉreco “Mecʉ̃ã” jĩĩnoyiro. Marĩ ñecʉ̃sʉ̃mʉã netõnʉcã́ri siro, peecʉ̃marĩ siro, Cõãmacʉ̃ David jóariguemena teeré wedeyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ wederiguere yʉʉ mʉ́ãrẽ biiro jóatoaawʉ̃: 
\q1 Mecʉ̃ã mʉ́ã Cõãmacʉ̃ wedeserere tʉorá, yʉʉrijã tiiríjãña,\f + \fr 4:7 \ft Salmo 95.7-8.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 8 Josué Israelya põna macãrãrẽ yeerisãrere ticoatã, Cõãmacʉ̃ too síropʉ “Mecʉ̃ã yʉʉre yʉʉrá yeerisãre bʉaádacua” jĩĩré maquẽrẽ wedenemoribojĩyi.  
\v 9 Teero tiirá, Cõãmacʉ̃ yeerisãrirobirora marĩ Cõãmacʉ̃rẽ padeorácã yeerisãmasĩcu.  
\v 10 Cõãmacʉ̃ niipetirere tiiári siro, yeerisãyigʉ. Teero tiiróbiro Cõãmacʉ̃rẽ padeorácã paderé yaponóãrirabiro yeerisãcua.  
\v 11 Teero tiirá, marĩcã wãcũtutuaro booa, Cõãmacʉ̃mena yeerisããda jĩĩrã. Too sʉguero macãrãpʉ Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́riro tiiróbiro tiinʉnʉ́serijãrõ booa. 
\p  
\v 12 Cõãmacʉ̃ wedesere catirébiro niirucujãã; tutuanetõjõãã. Saderípĩ pʉaníña asoyóaripĩbiro niiã. Tiipĩ nemorṍ Cõãmacʉ̃ wedeserepeja marĩ popeapʉ, marĩ yeeripũnapʉ, marĩ wãcũrépʉ, niipetiropʉ sã́ãwacu. Cõãmacʉ̃ wedesere tʉorá, marĩ tʉgueñare, teero biiri marĩ “biiro tiiáda” jĩĩ wãcũré “ãñuniã” o “ñañaniã” jĩĩ besemasĩã.  
\v 13 Marĩ Cõãmacʉ̃ tiiríra niijĩrã, cʉ̃ʉ̃rẽ yayiómasĩria. Cʉ̃ʉ̃ niipetire marĩ wãcũrére ĩñamasĩĩ. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ “¿deero tiirá teero tiirí?” jĩĩ sãĩñárĩ, wedenetõnoãdacu. 
\s1 Jesús paiaré dutigʉ́ niiĩ 
\p  
\v 14 Jesús Cõãmacʉ̃ macʉ̃, Cõãmacʉ̃ pʉtopʉ jearigʉ, paiaré dutigʉ́ niiĩ. Teero tiirá, “Jesuré padeóa” jĩĩrére padeorucújãrõ booa.  
\v 15 Jesurá paiaré dutigʉ́ marĩ wãcũbayiheri ĩñagʉ̃, marĩrẽ bóaneõ ĩñamasĩqui. Cʉ̃ʉ̃cã niipetira basocá tiiróbirora niipetire jĩĩcõãsãnomiyigʉ. Jĩĩcõãsãpacari, sĩcãrĩ ñañaré tiiríyigʉ.  
\v 16 Teero tiirá, cuiro manirṍ Cõãmacʉ̃ marĩrẽ maĩgʉ̃́rẽ sãĩã́da. Marĩ sãĩrécõrõ marĩrẽ bóaneõ ĩñagʉ̃daqui; marĩrẽ ãñuré ticodʉgarigʉ niijĩgʉ̃, tiiápugʉdaqui. 
\c 5  
\p  
\v 1 Paiá cʉ̃́ãrẽ dutigʉdʉre besera, cʉ̃́ã watoa niigʉ̃́rẽ beseeya. Cʉ̃ʉ̃ basocáye maquẽrẽ Cõãmacʉ̃rẽ sãĩboságʉdʉre sõneconoĩ. Cʉ̃ʉ̃rã́ basocá Cõãmacʉ̃rẽ ticodʉgarere ticobosai. Cʉ̃́ã ñañaré tiiríguere acabóre sãĩboságʉ, wáicʉrare sĩã sóemonecobosai.  
\v 2 Cʉ̃ʉ̃ basocʉ́ niijĩgʉ̃, wãcũbayihegʉ niiĩ. Teero tiigʉ́, tʉomasĩ́hẽrãrẽ, noo booró tiiráre bóaneõ ĩñaqui.  
\v 3 Tutuhegʉ niijĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ basirocã ñañaré tiirígue wapa ãpẽrãrẽ́ tiibosárobirora wáicʉrare sĩã sóemonecomasĩĩ. 
\p  
\v 4 Sĩcʉ̃ cʉ̃ʉ̃ basiro “yʉʉ paiaré dutigʉ́ niigʉ̃da” jĩĩ sããmasĩriqui. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ bese sõnecoqui, cʉ̃ʉ̃ Aarónrẽ bese sõnecorirobirora.  
\v 5 Teerora wáayiro Cristore. Cʉ̃ʉ̃ basiro paiaré dutigʉ́ sããgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ basiro beseriyigʉ. Cõãmacʉ̃pe cʉ̃ʉ̃rẽ bese sõnecoyigʉ. Cõãmacʉ̃rã cʉ̃ʉ̃rẽ jĩĩrigʉ niiwĩ: 
\q1 “Mʉʉ yʉʉ macʉ̃ niiã. Mecʉ̃ãmena yʉʉ mʉʉ pacʉ niirére masĩãdacua”, jĩĩrigʉ niiwĩ,\f + \fr 5:5 \ft Salmo 2.7.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 6 Atecã́rẽ Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jĩĩrigʉ niiwĩ: 
\q1 “Mʉʉ pai niirucujãgʉ̃dacu. 
\q1 Melquisedec niirirobirora niigʉ̃dacu”, jĩĩrigʉ niiwĩ,\f + \fr 5:6 \ft Salmo 110.4.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 7 Jesús atiditapʉ́ niigʉ̃, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ diaadarere netõnémasĩgʉ̃mena wedeseyigʉ. Bayiró bʉsʉrómena, utirémena cʉ̃ʉ̃rẽ sãĩmíyigʉ. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ quioníremena padeorí ĩñagʉ̃, cʉ̃ʉ̃ sãĩrére tʉoyígʉ.  
\v 8 Cõãmacʉ̃ macʉ̃ niipacʉ, ñañarõ netõyígʉ. Teero netõpacʉ́, Cõãmacʉ̃ dutirére ãñurõ yʉʉgʉ́ wáayigʉ.  
\v 9 Ñañarõ netõríguemena tiiĩñápetijãyigʉ. Teero tiigʉ́, niipetira cʉ̃ʉ̃rẽ yʉʉráre netõnégʉ̃, catiré petihére ticogʉ́ wáayigʉ.  
\v 10 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ paiaré dutigʉ́re sõnecorigʉ niiwĩ Melquisedec niirirobirora. 
\s1 Padeodúri jĩĩrã, wãcũtutuaya 
\p  
\v 11 Melquisedeye maquẽrẽ mʉ́ãrẽ pee wededʉgamiã. Mʉ́ãrẽ ʉ̃sã wederé wisió niicu. Mʉ́ã peanetṍjõãã masĩdʉgara.  
\v 12 Mʉ́ã yoari Jesuré padeóa. Mecʉ̃tígãrẽ ãpẽrãrẽ́ buerápʉ niitoabocu. Teero tiiróno tiirá, Cõãmacʉ̃yere buesʉguerere wedequẽnorĩ booa sũcã. Yaarére yaaróno tiirá, mecʉ̃tígãrẽ õpẽcó ũpũrã́ tiiróbiro niiã ména.  
\v 13 Õpẽcó dícʉre ũpũgʉ̃́no wĩmagʉ̃ peti niiĩ. Teero tiigʉ́, ãñurõ tiirére, ñañarõ tiirére besemasĩriqui ména.  
\v 14 Yaaré bayirépe bʉtoá yaaré niiã. Cʉ̃́ã ãñurõ buenorira tʉomasĩ́, ãñurére, ñañarére ĩñamasĩ, beserápʉ niicua. 
\c 6  
\p  
\v 1 Teero tiirá, tutuanemorepere buenemoãda, Cristoyere ãñurõ tʉomasĩ́nemoãda jĩĩrã. Marĩ buesʉgueriguere buerijããda ména. Marĩ Cristoye buesʉguerigue ate niiwʉ̃: “Mʉ́ã ñañaré tiiré wapa pecamepʉ wáaadacu; teero tiirá, wãcũpati, wasoyá” jĩĩrére buenowʉ̃. “Cõãmacʉ̃rẽ padeoró booa” jĩĩrére buenowʉ̃.  
\v 2 Teero biiri wãmeõtirere, ñaapeórere buenowʉ̃. Teero biiri sũcã “diarira masããdacua; ñañaré tiiríra pecamepʉ ñañarõ tiinóãdacua” jĩĩrére buenowʉ̃.  
\v 3 Mecʉ̃tígã Cõãmacʉ̃ boorí, Cristoye maquẽrẽ ãñurõ tʉomasĩ́nemoãdacu. 
\p  
\v 4 Ãpẽrã́ Jesús basocáre netõnére quetire ãñurõ tʉomasĩ́miyira. Cʉ̃ʉ̃rẽ ãñurõpʉra masĩmiyira. Espíritu Santore cʉomíyira.  
\v 5 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre “ãñurére tiigʉ́da” jĩĩ jóarigue cʉ̃́ãrẽ padeoré jeamiyiro. Teero biiri atitóre Cõãmacʉ̃ tutuaremena tiiẽ́ñorĩ ĩñarã, “marĩ diari siropʉre, nemorṍ ãñuré tiigʉ́daqui” jĩĩmiyira.  
\v 6 Teero jĩĩrira niipacara, padeodúyira. Cʉ̃́ã padeodújĩrã sáa, “wãcũpati, wasoyá” jĩĩrére tʉonemórã, wasomasĩ́ricua. Cʉ̃́ãrã Cõãmacʉ̃ macʉ̃rẽ curusapʉ páabiaturabiro tiicúa. Teeména ãpẽrã́ cʉ̃ʉ̃rẽ buijã́rĩ tiicúa.  
\v 7 Ate queorémena padeodúraye maquẽrẽ wedegʉda: Naĩrõ oco peacu sicaditapʉre. Tiidita oco ãñurõ sĩnicú. Teero tiiró, dʉcacʉticu. Tiidita õpʉ̃ cʉ̃ʉ̃ya wii macãrãmena teedʉcare yaacua. Cõãmacʉ̃ tiiditare ãñurõ tiiquí; nemorṍ dʉcacʉtiri tiiquí.  
\v 8 Tiiditapʉra pota, ñañaré dícʉ wiirí, wapamaníri dita niicu. Cõãmacʉ̃ tiiditare ñañarõ tiiquí; sóecõãqui, dʉcamanijããrõ jĩĩgʉ̃. 
\s1 Cõãmacʉ̃ “ãñurõ tiigʉ́da” jĩĩriguere tiigʉ́daqui 
\p  
\v 9 Yʉʉ maĩrã́, padeodúraye maquẽrẽ wedepacʉ, “mʉ́ã padeodúayiro” jĩĩgʉ̃ mee tiia. Mʉ́ã ãñurére, netõnére maquẽrẽ bʉatóayiro.  
\v 10 Mʉ́ã Cõãmacʉ̃rẽ maĩrére ẽñorã́, ãpẽrã́ Jesuré padeoráre tiiápuyiro. Teero tiiápurucujããyiro ména. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ diamacʉ̃́ tiigʉ́ niijĩgʉ̃, teeré mʉ́ã tiirére acabóriqui.  
\v 11 Mʉ́ã ateré bayiró tiirí booa: Ãpẽrãrẽ́ tiiápura, mʉ́ã niipetira ʉseniremena ãñurõ tiidʉgárere teerora tiiyapácʉtijãña. Teero mʉ́ã tiirí, Cõãmacʉ̃ “ticogʉda” jĩĩrigue queoró mʉ́ã wãcũrõbirora wáaadacu.  
\v 12 Teero tiirá, daderá niirijãña. Teero daderóno tiirá, ãpẽrã́ Jesuré ãñurõ padeoráre ĩñacũña. Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃rẽ padeocúa; cʉ̃ʉ̃ “ticogʉda” jĩĩriguere potocṍrõ manirṍ yuecua. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ cʉ̃ʉ̃ “ticogʉda” jĩĩriguere ticogʉ tiiquí. Mʉ́ãcã cʉ̃́ãrẽ ĩñacũ, tiinʉnʉ́seya. 
\p  
\v 13 Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ “mʉʉrẽ ãñurõ tiigʉ́da” jĩĩgʉ̃, ãpĩ wãmemena wãmepeoriyigʉ; ãpĩ cʉ̃ʉ̃ nemorṍ niigʉ̃́ maniquí. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ basiro wãmepeoyigʉ.  
\v 14 Abrahamrẽ biiro jĩĩyigʉ: “Diamacʉ̃́rã jĩĩã: Mʉʉrẽ ãñurõ tiigʉ́da; mʉʉ pã́rãmerã paʉ basocáputiadacua”, jĩĩyigʉ.  
\v 15 Abraham potocṍrõ manirṍ yuejĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃rẽ “ãñurõ tiigʉ́da” jĩĩriguere bʉayígʉ. 
\p  
\v 16 Mʉ́ã masĩã: Sĩcʉ̃ “yʉʉ diamacʉ̃́rã jĩĩã” jĩĩdʉgagʉ, Cõãmacʉ̃ wãmemena wãmepeoqui. Cʉ̃ʉ̃ teero jĩĩ wãmepeori tʉorá, “diamacʉ̃́rã jĩĩgʉ̃ tiiquí” jĩĩrã, cãmerĩ́ jĩĩnemoricua.  
\v 17 Teerora Cõãmacʉ̃ tiiyígʉ. Cʉ̃ʉ̃ “ticogʉda” jĩĩriguere “diamacʉ̃́rã wáaadacu” jĩĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ basiro wãmepeoyigʉ. Teeména marĩ cʉ̃ʉ̃ ãñurõ ticoadarere yuerá ateré jĩĩmasĩã: “Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ ‘ãñurõ tiigʉ́da’ jĩĩriguere wasoríqui”, jĩĩmasĩã.  
\v 18 Teero tiiró, pʉaró niiã wasomasĩ́ña maniré: Cõãmacʉ̃ jĩĩditore manigʉ̃́ niijĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ wãmepeoriguere, teero biiri cʉ̃ʉ̃ jĩĩriguere wasomasĩ́riqui. Cʉ̃ʉ̃ diamacʉ̃́ wedeseremena marĩrẽ cʉ̃ʉ̃ netõnérirare wãcũtutuari tiii. “Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ ‘ãñurõ tiigʉ́da’ jĩĩrirobirora tiigʉ́daqui”, jĩĩnoã.  
\v 19 “Cʉ̃ʉ̃ ‘ãñurõ tiigʉ́da’ jĩĩriguere tiigʉ́daqui”, jĩĩ wãcũbayijĩrã, yuea. Tee wãcũbayire yucusóro siatúpasori tutu bayirí tutubiro niicu. Peecũmúrõ manirṍ niirucujããdacu. Marĩ yucusóro ãñurõ siatúpasonoriwʉbiro niicu. Tiiwʉré siatúpasori tutu Cõãmacʉ̃ niirṍpʉ nucũrí tutubiro niicu.  
\v 20 Toopʉ́ Jesús marĩ sʉguero jeasʉgueyigʉ. Toopʉ́ paiaré dutigʉ́ niijĩgʉ̃, marĩrẽ sãĩbosáqui. Cʉ̃ʉ̃ pai Melquisedec niirirobirora niirucujãgʉ̃daqui. 
\c 7  
\s1 Jesús Melquisedec niirirobiro pai niiré 
\p  
\v 1 Melquisedec wãmecʉtigʉ Salem macãrã õpʉ̃ niiyigʉ. Teero biiri pai niiyigʉ; Cõãmacʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉ niigʉ̃́ cʉ̃ʉ̃rẽ pai sõnecoyigʉ. Cʉ̃ʉ̃rã́ Abrahamrẽ bocagʉ jeayigʉ. Abrahamcã õpãrãména cãmerĩ́sĩãpetitoa,\f + \fr 7:1 \ft Génesis 14.14-20.\f* coepʉtʉ́aatiri, Melquisedec cʉ̃́ãrẽ bocagʉ, cʉ̃ʉ̃rẽ jĩĩyigʉ: “Cõãmacʉ̃ mʉʉrẽ ãñurõ tiiáro”, jĩĩyigʉ.  
\v 2 Abraham cʉ̃́ã cãmerĩ́sĩãrã wapatáariguere pʉamóquẽñeburi batocũyigʉ. Sicabú maquẽrẽ Melquisedere ticoyigʉ. Melquisedec jĩĩrõ “Õpʉ̃ diamacʉ̃́ maquẽ tiigʉ́” jĩĩdʉgaro tiia. Cʉ̃ʉ̃ Salem macãrã õpʉ̃ niiyigʉ. Salem “Ãñurõ niirecʉtire” jĩĩdʉgaro tiia. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ “Õpʉ̃ ãñurõ niirecʉtire ticogʉ́” niiyigʉ.  
\v 3 Melquisedec pacʉsʉ̃mʉãrẽ, cʉ̃ʉ̃ ñecʉ̃sʉ̃mʉãrẽ masĩña maniã. Cʉ̃ʉ̃ bauáriguere, cʉ̃ʉ̃ diariguecãrẽ masĩña maniã. Teero tiigʉ́, Melquisedec Cõãmacʉ̃ macʉ̃ tiiróbiro pai niirucuqui. 
\p  
\v 4 Mʉ́ã Melquisedec ʉpʉtí macʉ̃ niirére wãcũña: Marĩ ñecʉ̃ peti Abraham cʉ̃́ã sĩãtáriguere pʉamóquẽñeburi cʉ̃́ã seenéõcũriguere cʉ̃ʉ̃rẽ sicabú maquẽrẽ ticoyigʉ.\f + \fr 7:4 \ft Génesis 14.20.\f* 
\v 5 Niipetira judíoa cʉ̃́ã oterére pʉamóquẽñeburi seenéõcũrere sicabú maquẽrẽ Leví pãrãmerã niinʉnʉsera paiá niirã́rẽ ticooya Moisére dutiré cṹũrigue jĩĩrõbirora. Cʉ̃́ãrẽ ticorá Abraham pãrãmerã niiĩya. Cʉ̃́ãya wedera niipacari, wapaséya.  
\v 6 Melquisedepeja Leví pãrãmi niinʉnʉsegʉ niiripacʉ, Abraham sicabú maquẽrẽ ticori, ñeeyigʉ. Teero biiri Abrahamrẽ Cõãmacʉ̃ “ãñurõ tiigʉ́da” jĩĩnorigʉre “Cõãmacʉ̃ mʉʉrẽ ãñurõ tiiáro” jĩĩyigʉ.  
\v 7 Mʉ́ã masĩã: “Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñurõ tiiáro” jĩĩgʉ̃́no cʉ̃́ã nemorṍ ʉpʉtí macʉ̃ niigʉ̃́ niiqui.  
\v 8 Paiá marĩ watoa niirã́ ãpẽrã́ ticorére ñeerã́ marĩ tiiróbiro diaadara niiĩya. Abraham ticoriguere ñeerigʉpereja Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ “diayigʉ” jĩĩ jóanoña maniã. Catirucugʉ tiiróbiro niigʉ̃́rẽ jóanoã.  
\v 9 Ateré wãcũña: Leví teero biiri cʉ̃ʉ̃ pãrãmérã niinʉnʉsera cʉ̃́ã basocá ticoriguere ñeepacara, Melquisedere ticoyira. Abraham ticoriguemenarã cʉ̃́ãcã ticorira tiiróbiro niiyira.  
\v 10 Melquisedec Abrahamrẽ bocagʉ jeari, cʉ̃́ã Abrahammena bauáadara niijĩrã, cʉ̃ʉ̃mena niirã́ tiiróbiro niitoayira. 
\p  
\v 11 Paiá Leviyá põna macãrã cʉ̃́ã paiá dutirére cʉocúa Moisére dutiré cṹũriguepʉre. Cʉ̃́ã tee dutirére tiirá, basocáre ãñurã́ quẽnojeári tiimasĩ́ricua. Cʉ̃́ã quẽnojeári tiirí siro niiãtã, Cõãmacʉ̃ ãpĩ pai sõnecoribojĩyi. Ãpĩrẽ́ sõnecogʉ, Aarón pãrãmi niinʉnʉsegʉre sõnecoriyigʉ. Melquisedec tiiróbiro niigʉ̃́pere sõnecoyigʉ.  
\v 12 Ãpĩ pai sããrĩ, dutirécãrẽ wasopetíjãrõ booa sáa.  
\v 13-14 Melquisedec tiiróbiro niigʉ̃́ maquẽrẽ jóanoã Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉre.\f + \fr 7:13-14 \ft Salmo 110.4.\f* Cʉ̃ʉ̃jã Leviyá põna macʉ̃ mee niiyigʉ. Marĩ masĩã: Marĩ Õpʉ̃ Judayá põna macʉ̃pe niiyigʉ. Tii põna macʉ̃ sĩcʉ̃ pai sããriyigʉ. Moisés paiayé maquẽrẽ wedesegʉ, sĩcãrĩ “Judayá põna macãrã paiá sãããdacua” jĩĩriyigʉ. 
\p  
\v 15 Teeré nemorṍ masĩnoã ãpĩ pai jeariguemena. Cʉ̃ʉ̃rã́ Melquisedec tiiróbirora niigʉ̃́ niiyigʉ.  
\v 16 Leviyá põna macãrã dícʉ, Moisére dutiré cṹũrigue jĩĩrõbirora paiá sããrira niiwã. Jesupé Leví pãrãmi niiripacʉ, cʉ̃ʉ̃ tutuaremena catiré petihére cʉogʉ́ niijĩgʉ̃, pai sããyigʉ.  
\v 17 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ Jesuré teerora jĩĩ jóanoã: 
\q1 Mʉʉ pai niirucujãgʉ̃dacu. 
\q1 Melquisedec niirirobirora niigʉ̃dacu,\f + \fr 7:17 \ft Salmo 110.4.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 18 Paiá Leviyá põna macãrã dutiré petijṍãyiro. Basocá tee dutirére tiinʉnʉ́sera, acabórere, netõnérere bʉarícua.  
\v 19 Moisére dutiré cṹũrigue basocáre ãñurã́ quẽnojeári tiiríyiro. Tee dutirére tiiróno tiirá, marĩpeja nemorṍ ãñurére cʉoa: Jesucristo pai sããriguemena marĩ Cõãmacʉ̃mena bapacʉtimasĩã. Cʉ̃ʉ̃ pʉtopʉ wáaadarere ʉseniremena yuea. 
\p  
\v 20 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ pai sõnecogʉ, cʉ̃ʉ̃ basirora “diamacʉ̃́rã yʉʉ wãmemena mʉʉrẽ ateré jĩĩã” jĩĩyigʉ.  
\v 21 Ãpẽrã́ paiá sããrã, teero jĩĩnoña maniyíra. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ sõnecogʉ, cʉ̃ʉ̃ basirora “diamacʉ̃́rã yʉʉ wãmemena mʉʉrẽ ateré jĩĩã” jĩĩyigʉ. Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉre biiro jóanoã: 
\q1 Cõãmacʉ̃ basirora “diamacʉ̃́rã yʉʉ wãmemena mʉʉrẽ ateré jĩĩã” jĩĩyigʉ. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃ teero jĩĩrigue wasonóña maniã́dacu. 
\q1 “Mʉʉ pai niirucujãgʉ̃dacu”, jĩĩyigʉ,\f + \fr 7:21 \ft Salmo 110.4.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 22 Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ Jesuména tiiré Moisére dutiré cṹũrigue nemorṍ ãñuré niiã. Jesús marĩrẽ nemorṍ ãñuré tiirucúgʉdaqui.  
\v 23 Paiá paʉ peti sããrucuyira. Cʉ̃́ã diari, cʉ̃́ã paiá niiré petijṍãyiro; ãpẽrã́ wasorucúyira.  
\v 24 Jesupéja catirucugʉ niijĩgʉ̃, pai niirucujãgʉ̃daqui; ãpĩ cʉ̃ʉ̃rẽ wasoríqui.  
\v 25 Catirucugʉ niijĩgʉ̃, marĩye niiãdarere Cõãmacʉ̃rẽ sãĩbosárucuqui. Cʉ̃ʉ̃ wãmemena Cõãmacʉ̃rẽ sãĩrã́norẽ diamacʉ̃́rã netõnémasĩqui. 
\p  
\v 26 Teero tiigʉ́, Jesús paiaré dutigʉ́ peti niiĩ. Cʉ̃ʉ̃ tiiróbiro niigʉ̃́rẽna marĩ booa. Cʉ̃ʉ̃ biiro niiĩ: Ñañaré manigʉ̃́, ãñuré tiigʉ́, ñañaré tiihégʉ niiĩ; marĩ ñañaré tiirá tiiróbiro niirii; niipetira ʉ̃mʉã́sepʉ niirã́ nemorṍ quioníremena ĩñanogʉ̃ niiĩ.  
\v 27 Cʉ̃ʉ̃ ãpẽrã́ paiaré dutirá tiiróbiro tiiríqui. Cʉ̃́ã bʉ́recoricõrõ wáicʉrare sĩã, cʉ̃́ã ñañaré tiiáriguere acabóre sãĩcúa. Too síro ãpẽrãyére teerora tiibosácua, cʉ̃́ã ñañaré tiiárigue wapa. Jesupé biirope tiiyígʉ: Sĩcãrĩrã diayigʉ. Cʉ̃ʉ̃ diariguemena basocá ñañaré tiirére wapatípetijãyigʉ.  
\v 28 Moisére dutiré cṹũriguepʉ paiaré dutiráre besedutire biiro niiã: Cʉ̃́ã wãcũbayihera niipacari, paiá sõneconowã. Tee dutiré cṹũri siro niipacari, Cõãmacʉ̃pe cʉ̃ʉ̃ wãmemena cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ paiaré dutigʉ́ sõnecoyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ macʉ̃pé cʉ̃ʉ̃ tiidutíriguere tiipetírigʉ niijĩgʉ̃, ãñugʉ̃́ peti niiĩ. 
\c 8  
\s1 Mama netõnére queti Jesuména jeawʉ 
\p  
\v 1 Niipetire yʉʉ jóarigue maquẽ ate niiã ʉpʉtí maquẽ: Marĩ sĩcʉ̃ paiaré dutigʉ́re cʉoa. Cʉ̃ʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉ õpʉ̃ duirípĩrõ Cõãmacʉ̃ tutuanetõgʉ̃ pʉtopʉ cʉ̃ʉ̃ wãmo diamacʉ̃́niñape jeanuãjeayigʉ.  
\v 2 Cʉ̃ʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉ Ãñunetõjõãri Tatiapʉre paiaré dutigʉ́ niiqui. Cõãmacʉ̃ basiro tiiwiiré tiiyígʉ; basocá mee tiiyíra. 
\p  
\v 3 Niipetira paiaré dutiráre sõnecorira niiwã, wáicʉrare sĩã sóemonecoaro jĩĩrã. Teero biiri oteré ticoaro jĩĩrã, sõneconorira niiwã. Teero tiigʉ́, Jesucristocã pai niijĩgʉ̃, Cõãmacʉ̃rẽ apeyenó ticoré cʉoró booa.  
\v 4 Jesucristo atibʉ́recopʉre pʉtʉágʉpeja, pai niiribojĩyi. Ãpẽrã́ paiá Moisére dutiré cṹũrigue jĩĩrõbirora Cõãmacʉ̃rẽ basocá néeatirere ticorá niitoaya.  
\v 5 Paiá cʉ̃́ã paderére tiirá, basocá tiirí wiipʉre padeeya. Tiiwií ʉ̃mʉã́sepʉ niirí wii queoré dícʉ niicu. Marĩ teeré masĩã Cõãmacʉ̃ Moisére jĩĩriguemena. Wiiré tiidutígʉ, biiro jĩĩyigʉ: “Niipetire yáa wii maquẽrẽ mʉʉrẽ ʉ̃tãgʉ̃pʉ́ ẽñorírobirora tiiyá; merẽã tiiríjãña”, jĩĩyigʉ.  
\v 6 Mama netõnére queti Moisére dutiré cṹũrigue nemorṍ ãñuré niiã. Marĩ Jesuré padeoráre “ãñurére bʉaádacu” jĩĩrigue too sʉguero macãrãrẽ jĩĩrigue nemorṍ ãñuré niiã. Teero tiigʉ́, Jesús pai niigʉ̃ tiiré ãpẽrã́ paiá tiiré nemorṍ ãñuré niiã. 
\p  
\v 7 Moisére dutiré cṹũriguere basocá niipetirere tiipetíjããtã, Cõãmacʉ̃ mama netõnére quetire Jesuména cṹũribojĩyi.  
\v 8 Tiipetímasĩhẽrĩ ĩñagʉ̃, biiro jĩĩyigʉ: 
\q1 Cõãmacʉ̃ biiro jĩĩĩ: “Too síropʉ yʉʉ Israelya põna macãrãrẽ, 
\q1 teero biiri Judayá põna macãrãrẽ 
\q1 mama netõnére quetire cṹũgʉ̃da. 
\q1  
\v 9 Too sʉgueropʉ cʉ̃́ã ñecʉ̃sʉ̃mʉãrẽ cṹũriguebiro niiriadacu. 
\q1 Cʉ̃́ãrẽ Egiptopʉ niirã́rẽ néewitiatigʉ, tee dutirére cṹũmiwʉ̃. 
\q1 Cʉ̃́ãpe yʉʉ dutirére tiiríwa. 
\q1 Teero tiigʉ́, cʉ̃́ãrẽ cõãjãwʉ̃”, jĩĩĩ marĩ Õpʉ̃. 
\q1  
\v 10 “Too síropʉ Israelya põna macãrãrẽ mama netõnére quetire cṹũgʉ̃da. 
\q1 Biiro tiigʉ́da: Yʉʉ dutirére cʉ̃́ã wãcũrépʉre jeari tiigʉ́da; 
\q1 cʉ̃́ãrẽ yʉʉ dutirére ʉseniremena yʉʉri tiigʉ́da. 
\q1 Teero tiigʉ́, yʉʉ cʉ̃́ã Õpʉ̃ niigʉ̃dacu. 
\q1 Cʉ̃́ãcã yáara niiãdacua. 
\q1  
\v 11 Cʉ̃́ã sĩcʉ̃norẽ cʉ̃́ã menamacãrãrẽ, cʉ̃́ãya wederare ‘Cõãmacʉ̃rẽ masĩña’ jĩĩ bueriadacua. 
\q1 Teero bueripacari, niipetira yʉʉre masĩãdacua. 
\q1 Wĩmarã, teero biiri bʉtoá masĩãdacua. 
\q1  
\v 12 Cʉ̃́ã ñañaré tiirére acabógʉda. 
\q1 Cʉ̃́ã ñañaré tiiríguere wãcũnemoricu sáa”, jĩĩĩ Cõãmacʉ̃,\f + \fr 8:12 \ft Jeremías 31.31-34.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 13 Cõãmacʉ̃ mama queti wederémena Moisére dutiré cṹũrigue petirí tiirígʉ niiwĩ. Bʉcʉ niiã. Niipetire bʉcʉ niisʉguerigue boonóña maniã. Péero dʉsaa petiádaro. 
\c 9  
\s1 Cõãmacʉ̃wii ʉ̃mʉã́sepʉ niirí wii; atibʉ́recopʉ niirí wii maquẽ 
\p  
\v 1 Moisére dutiré cṹũriguepʉre Cõãmacʉ̃rẽ súubusedutiriguere, teero biiri súubuseri wii atiditá niirí wii tiiádare maquẽrẽ jóanoyiro.  
\v 2 Tiiwií wáicʉra caserimena tiirí wii niiyiro. Sicato sããjeari tatia Ãñurí Tatia wãmecʉtiri tatia niiyiro. Toopʉ́re sĩãwócore yucʉ pesarígʉ siete sẽnerĩcʉtirigʉ nucũyiro. Teero biiri Cõãmacʉ̃rẽ ticoré pã péori mesa nucũyiro.  
\v 3 Tiitatia berupʉ apesutí casero ʉsebetíri caserore netõsã́waropʉ apetatía niiyiro. Ãñunetõjõãri Tatia wãmecʉtiyiro.  
\v 4 Tiitatiapʉ sitiaãñúre sóepeoro oromena tiinóriro niiyiro. Teero biiri Cõãmacʉ̃ dutiré jóature cʉorítiba, oromena sotoá cõmanóritiba niiyiro. Tiitiba popeapʉ sicarʉ́ oromena tiinórirʉ niiyiro. Tiirʉpʉ́ yaaré maná wãmecʉtire sãñayiro. Teero biiri Aarónyagʉ tuurítuarigʉ sooriwirigʉ sãñayiro. Teero biiri ʉ̃tãpĩrĩ Cõãmacʉ̃ dutiré jóarepĩrĩ sãñayiro.  
\v 5 Tiitiba sotoapʉ pʉaníñayapapʉ ángelea queoré pesayira. Cʉ̃́ã toopʉ́ niirĩ, Cõãmacʉ̃ toopʉ́ niirére ẽñoyíro. Ángelea wʉ́ʉre tiitiba sotoapʉ súuyiro. Mecʉ̃tígãrẽ niipetire tiiwií maquẽrẽ wedenemoria. 
\p  
\v 6 Tiiwiiré quẽnorí siro, paiá cʉ̃́ã paderére tiirá, sicato sããjeasʉgueri tatiapʉre sããwarucujãya.  
\v 7 Apetatiapére paiaré dutigʉ́ dícʉ sicacʉ̃marẽ sicabʉreco sããwaqui. Toopʉ́ sããwagʉ, wáicʉraye díire néesãwaro dícʉ néesãwarucuqui. Cʉ̃ʉ̃ basiro, teero biiri basocá cʉ̃́ã masĩripacara, ñañaré tiicúa. Tee ñañaré tiirígue wapare acabóre sãĩgʉ̃́ toopʉ́ díire wẽ́ẽbatepeoqui.  
\v 8 Teero tiiríguemena Espíritu Santo ateré tʉomasĩ́rĩ tiiquí: Tiiwií niiritore ména, basocá Ãñunetõjõãri Tatiapʉre sããwamasĩricua ména.  
\v 9 Tee niipetire too sʉguero maquẽpʉ atitó maquẽ queoré niiã. Cõãmacʉ̃rẽ ticoré, cʉ̃́ã wáicʉrare sóemonecore basocáre Cõãmacʉ̃mena ãñurõ tʉgueñarĩ tiimasĩ́ricu.  
\v 10 Moisére dutiré cṹũrigue basocáre “teeré yaarijãña; teeré sĩniríjãña; biirope coseyá” jĩĩré dutiré dícʉ niiã. Tee dutiré sotoá maquẽ niiré dícʉ niiã. Tee dutiré ãñurã́ pʉtʉári tiiría. Cõãmacʉ̃ tee dutirére basocáre tiidutírigʉ niiwĩ, tée Jesús jearipʉ. Cʉ̃ʉ̃menarã Cõãmacʉ̃ niipetirere wasorí tiirígʉ niiwĩ. 
\p  
\v 11 Cristope atitoarigʉ niiwĩ. Atitóre cʉ̃ʉ̃rã́ paiaré dutigʉ́ peti niiĩ. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ ãñurére néeatirigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ paiaré dutigʉ́ tiirucúrenorẽ ʉ̃mʉã́se macã wiipʉ tiigʉ́ tiiquí. Tiiwií atibʉ́reco macã wii nemorṍ pairí wii, nemorṍ ãñurí wii niicu. Basocá tiirí wii mee niicu. Atibʉ́reco macã wii mee niicu.  
\v 12 Cristo ʉ̃mʉã́se macã wii Ãñunetõjõãri Tatiapʉre sããwarigʉ niiwĩ. Toopʉ́ sããwagʉ, cabraye díimena, wecʉá wĩmarãye díimena sããwaririgʉ niiwĩ. Teero tiiróno tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ye díimena sĩcãrĩrã sããwarigʉ niiwĩ. Teeména marĩrẽ netõnégʉ̃ catiré petihére bʉarí tiirígʉ niiwĩ.  
\v 13 Moisére dutiré cṹũrigue jĩĩrõbirora basocá diaarirare padeñáãri siro, Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre jũĩrĩpíra pʉtʉáya. Teero tiirá, wecʉá ʉ̃mʉã́ye díire, cabraye díire, teero biiri wecʉ wĩmagõrẽ sóerigue nitĩmena jũĩrĩpírare wẽ́ẽbatepeoya. Cʉ̃́ãrẽ Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre jũĩrĩmanírã pʉtʉádutira teero tiimíya. Cʉ̃́ã sotoá dícʉ ãñurã́ pʉtʉáya.  
\v 14 Cristoye díipe nemorṍ marĩrẽ ãñurõ tiiápua. Cristo ñañaré manigʉ̃́ Espíritu Santo niirucugʉ tutuaremena cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃rẽ Cõãmacʉ̃rẽ wiyayígʉ. Cʉ̃ʉ̃ye díimena marĩ ñañaré tiirére acabórigʉ niiwĩ. Marĩ acabónorira niijĩrã, ãñurõ tʉgueñaã sũcã. Teero tiirá, Cõãmacʉ̃ catiré cʉogʉ́ boorére tiimasĩ́ã. 
\p  
\v 15 Teero tiigʉ́, Cristo mama netõnére quetire néeatirigʉ niiĩ. Tee quetimena Cõãmacʉ̃ beserira cʉ̃́ãrẽ “ticogʉda” jĩĩriguere ñeeãdacua. Cʉ̃ʉ̃ “ticogʉda” jĩĩrigue petirícu. Basocá Moisére dutiré cṹũriguemena niimirira teeré netõnʉcã́rã Cristo diariguemena acabóre bʉayíra.  
\v 16-17 Biiro niiã: Sĩcʉ̃ cʉ̃ʉ̃ diaadari sʉguero, “yʉʉ cʉoré yáa wederare pʉtʉáadacu” jĩĩ jóacũqui. Cʉ̃ʉ̃ catipacari, cʉ̃ʉ̃ya wedera cʉ̃ʉ̃ jóacũripũ jĩĩrõbirora tiimasĩ́ricua ména. Cʉ̃ʉ̃ diari ĩña, cʉ̃ʉ̃rẽ yaatóa, cʉ̃ʉ̃ jóacũripũ dutirobirora tiicúa.  
\v 18 Tee tiiróbirora wáayiro Moisére dutiré cṹũriguecã: Díi õmayucoremena nʉcãyíro.  
\v 19 Moisés biiro tiiyígʉ: Cʉ̃ʉ̃ niipetire tee dutirére niipetira tʉocóropʉ bueyigʉ. Buetoa, wecʉá wĩmarãye díire, cabraye díire ocoména wʉ́o, hisopo wãmecʉtiri dʉpʉrire peene, ovejaye póa sõãrémena siatú, díire soanéyigʉ. Teeména Cõãmacʉ̃ye dutiré jóaripũrẽ, teero biiri basocá niipetirare wẽ́ẽbatepeoyigʉ.  
\v 20 Cʉ̃ʉ̃ teero tiiári siro, cʉ̃́ãrẽ jĩĩyigʉ: “Ate díimena Cõãmacʉ̃ marĩrẽ dutiré cṹũrigue nʉcãã. Tee dutirére tiirucújãrõ booa”, jĩĩyigʉ.  
\v 21 Teerora sũcã Moisés súubuseri wiire díimena wẽ́ẽbatepeoyigʉ. Teero biiri niipetire tiiwií popeapʉ niirére wẽ́ẽbatepeoyigʉ.  
\v 22 Cõãmacʉ̃ dutiré jĩĩrõbirora niipetire ãñuré niihẽre díimena ãñuré pʉtʉáa. Díi õmayucore manirĩ́, Cõãmacʉ̃ basocá ñañaré tiirére acabóriqui. 
\s1 Jesús cʉ̃ʉ̃ diariguemena basocá ñañaré tiirére acabóre 
\p  
\v 23 Tiiwií maquẽ ʉ̃mʉã́sepʉ niirí wii maquẽ queoré dícʉ niipacari, biiro tiiyíra: Wáicʉrare sĩã, cʉ̃́ãye díimena wẽ́ẽbatepeoyira. Teeména Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉ ãñuré pʉtʉáyiro. Ʉ̃mʉã́sepʉ niirí wii maquẽpeja wáicʉraye díire boorícu; ãñunemorepere boocú; Cristoye díi õmayudiariguepere boocú.  
\v 24 Cristo atibʉ́recopʉ niigʉ̃, Ãñunetõjõãri Tatiapʉre sããwariyigʉ. Tiiwií basocá tiirí wii niiã; ʉ̃mʉã́sepʉ niirí wii queoré dícʉ niiã. Cʉ̃ʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉ niirí wiipere sããwayigʉ. Atitóre cʉ̃ʉ̃ Cõãmacʉ̃ pʉtopʉ marĩrẽ sãĩboságʉ tiiquí.  
\v 25 Paiaré dutigʉ́ judíoayʉ Ãñunetõjõãri Tatiapʉre cʉ̃marĩcṍrõ sããwaqui. Cʉ̃ʉ̃ye díire néesãwariqui; wáicʉraye díipere néesãwaqui. Cristopeja ʉ̃mʉã́sepʉ sĩcãrĩrã cʉ̃ʉ̃ye díire néesãwayigʉ.  
\v 26 Cʉ̃marĩcṍrõ néesãwarigʉ niigʉ̃jã, atibʉ́reco nʉcãrípʉra pee peti ñañarõ netõ, diarucubojĩyi. Teero tiiróno tiigʉ́, atitó niiture bʉrecorire sĩcãrĩrã bauáyigʉ. Cʉ̃ʉ̃rã́ sũcã niipetiraye niiãdarere diabosayigʉ. Cʉ̃ʉ̃ diariguemenarã marĩ ñañaré tiirére acabórigʉ niiwĩ.  
\v 27 Marĩcã niipetira sĩcãrĩrã diaadacu. Diari siro, Cõãmacʉ̃ duiró díamacʉ̃ jeaadacu. Toopʉ́ cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre ãñurõ wáaadarere wedegʉdaqui; cʉ̃ʉ̃rẽ padeohérare ñañarõ wáaadarere wedegʉdaqui.  
\v 28 Cristocã sĩcãrĩrã diayigʉ. Cʉ̃ʉ̃ diari, cʉ̃ʉ̃ye díi õmayudiayiro. Teeména paʉ basocá ñañaré tiirére diabosayigʉ. Too síro pʉtʉaatigʉdaqui. Basocá ñañaré tiirére diabosagʉ mee atigʉdaqui. Cʉ̃ʉ̃rẽ yuerápere netõnérere néeatigʉdaqui. 
\c 10  
\p  
\v 1 Cõãmacʉ̃ basocáre “too síropʉ ãñurã́ peti pʉtʉári tiigʉ́da” jĩĩrére tʉomasĩ́sʉguearo jĩĩgʉ̃, Moisémena dutirére cṹũrigʉ niiwĩ. Tee dutiré queoré dícʉ niiã. Teero tiiró, tee dutiré basocáre Cõãmacʉ̃mena ãñurõ niirĩ tiirícu. Cʉ̃́ã cʉ̃marĩcṍrõ wáicʉrare sĩã sóemonecore Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre ãñurã́ peti pʉtʉári tiirícu.  
\v 2 Tee basocáre ãñurã́ pʉtʉári tiimasĩ́ãtã, cʉ̃́ã wáicʉrare sóemonecorere duujã́bojĩya. Cʉ̃́ã sĩcãrĩ sóemonecoremenarã cʉ̃́ã ñañaré tiirére acabónorirapʉ pʉtʉátoabojĩya; ñañaré tiirírira tiiróbiro tʉgueñabojĩya.  
\v 3 Biirope niiyiro: Cʉ̃́ã wáicʉrare sóemonecora, cʉ̃́ã ñañaré tiiríguere cʉ̃marĩcṍrõ wãcũrã, teero tiiyíra.  
\v 4 Wecʉáye díi, cabraye díi ñañaré tiiríguere cosemasĩ́ricu. 
\p  
\v 5 Teero tiiró, Cristo atibʉ́recopʉre atirigʉ Cõãmacʉ̃mena wedeseriguere jóanoriro niiwʉ̃. Biiro jóanoã: 
\q1 Wáicʉrare sĩãrémena, teero biiri oteré ticorémena mʉʉ ʉseniria. 
\q1 Teero tiigʉ́, mʉʉ yʉʉre õpʉ̃ʉ̃cʉtigʉ bauári tiirígʉ niiwʉ̃, 
\q1 basocá ñañaré tiiré wapa diabosadutigʉ. 
\q1  
\v 6 Wáicʉrare sóemonecori, teero biiri wáicʉrare sóeditiori, mʉʉrẽ ʉsenirĩ tiiría. 
\q1  
\v 7 Teero mʉʉ ʉsenihẽre wapa yʉʉ mʉʉrẽ biiro jĩĩwʉ̃: 
\q1 “Cõãmacʉ̃, mʉʉye queti jóaripũpʉ yée maquẽrẽ jóarirobirora mʉʉ boorére tiigʉ́ atigʉ tiiwʉ́”,\f + \fr 10:7 \ft Salmo 40.6-8.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 8 Cʉ̃ʉ̃ tiipũpʉre Cõãmacʉ̃rẽ ateré jĩĩsʉguerigʉ niiwĩ: “Wáicʉrare sĩãrémena, oteré ticorémena, wáicʉrare sóemonecoremena, wáicʉrare sóeditioremena mʉʉrẽ ʉsenirĩ tiiría”, jĩĩsʉguerigʉ niiwĩ. Moisére dutiré cṹũrigue teeré tiidutípacari, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenirĩ tiiría.  
\v 9 Teeré jĩĩãri siro, tiipũpʉre Cristo Cõãmacʉ̃rẽ ateré jĩĩrigʉ niiwĩ: “Mʉʉ boorére tiigʉ́ atigʉ tiiwʉ́”, jĩĩrigʉ niiwĩ. Teero jĩĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ diariguemena too sʉgueropʉ cʉ̃́ã tiirécʉtiriguere wasoyígʉ.  
\v 10 Jesucristo Cõãmacʉ̃ boorére tiijĩ́gʉ̃, diarigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ sĩcãrĩrã marĩ niipetirare diabosarigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ teero tiirémena marĩrẽ ãñurã́ pʉtʉári tiirígʉ niiwĩ. 
\p  
\v 11 Niipetira judíoa paiá bʉ́recoricõrõ nucũjĩrã, wáicʉrare sĩã sóemonecorucuya. Cʉ̃́ã teero tiipacári, basocá ñañaré tiirére cosemasĩ́ña maniã.  
\v 12 Jesucristopeja sĩcãrĩrã cʉ̃ʉ̃ diariguemena basocá ñañaré tiirére cosepetírigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ teero tiirí siro, Cõãmacʉ̃ya wãmo diamacʉ̃́niñape jeanuãjeayigʉ.  
\v 13 Too síro Cõãmacʉ̃ niipetira Jesucristore ĩñatutirare cʉ̃ʉ̃ dutiriguere ãñurõ yʉʉri tiigʉ́daqui. Jesucristo toopʉ́ duigʉ, teerora wáaaro jĩĩgʉ̃, yuegʉ tiiquí.  
\v 14 Marĩ ñañaré tiirére acabógʉ, sĩcãrĩrã cʉ̃ʉ̃ diariguemena marĩrẽ ãñurã́ pʉtʉádoari tiiyígʉ.  
\v 15 Tee diamacʉ̃́rã niirĩ, Espíritu Santocã marĩrẽ “teerora niiã” jĩĩ wedequi. Cʉ̃ʉ̃ biiro jĩĩsʉguequi: 
\q1  
\v 16 “Too síropʉ yʉʉ cʉ̃́ãrẽ ‘mama netõnére quetire cṹũgʉ̃da’ jĩĩrigue biiro niiã”, jĩĩyigʉ Cõãmacʉ̃. 
\q1 “Cʉ̃́ãrẽ yʉʉ dutirére ʉseniremena yʉʉri tiigʉ́da. 
\q1 Teero biiri yʉʉ dutirére cʉ̃́ã wãcũrépʉre jeari tiigʉ́da”, jĩĩyigʉ.\f + \fr 10:16 \ft Jeremías 31.33.\f* 
\m  
\v 17 Too síro biiro jĩĩnemoqui: 
\q1 “Cʉ̃́ã ñañaré tiirére, cʉ̃́ã netõnʉcã́rere wãcũnemoricu sáa”, jĩĩrigʉ niiwĩ,\f + \fr 10:17 \ft Jeremías 31.34.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 18 Teero tiirá, marĩ ñañaré tiiré wapare acabónorira niijĩrã, wáicʉrare sóemonecorere boonemóricu sáa. 
\s1 Jesucristoye díimena Cõãmacʉ̃mena wedesemasĩã 
\p  
\v 19 Teero tiirá, yáa wedera, Jesuyé díimena marĩ cuiro manirṍ Ãñunetõjõãri Tatiapʉre sããwara tiiróbiro niiã, cʉ̃ʉ̃mena wedeseada jĩĩrã.  
\v 20 Ãñunetõjõãri Tatiapʉ cãmotári casero Jesuyé õpʉ̃ʉ̃ queoré niicu. Jesús diari, tiicasero yigajõãyiro.\f + \fr 10:20 \ft Mt 27.51; Mr 15.38.\f* Teero tiigʉ́, Jesús cʉ̃ʉ̃ diariguemena Cõãmacʉ̃ niirṍpʉre pã́õyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ pã́õremena marĩ Cõãmacʉ̃mena bapacʉtimasĩã.  
\v 21 Jesús paiaré dutigʉ́ peti ʉ̃mʉã́sepʉ Cõãmacʉ̃wiipʉ marĩye niiãdarere sãĩboságʉ niiĩ.  
\v 22 Cʉ̃ʉ̃rã́ marĩ “ñañaré tiirá niiã” jĩĩ tʉgueñamirirare wapa cʉohéra pʉtʉári tiirígʉ niiwĩ. Oco jũĩrĩmaníremena marĩye õpʉ̃ʉ̃rĩ cusonorira tiiróbiro niiã. Marĩ ñañaré tiiríguere cosepetínorirapʉ niiã. Teero tiirá, Cõãmacʉ̃rẽ diamacʉ̃́ wãcũrémena, ãñurõ padeorémena sãĩã́da. “Teero padeoã́majãrã tiicú” jĩĩrṍ manirṍ sãĩã́da.  
\v 23 Cõãmacʉ̃ “teero tiigʉ́da” jĩĩriguere tiigʉ́daqui. Teero tiirá, wasoró manirṍ padeorucújããda.  
\v 24 Marĩ basiro biiro wãcũãda: “Cãmerĩ́ maĩã́rõ jĩĩrã, ãñurére tiiáro jĩĩrã, ¿deerope cʉ̃́ãrẽ tiiápuadari?” jĩĩ wãcũãda.  
\v 25 Jesuré padeorámena neãdurijããda sĩquẽrã tiirucúrobiro. Cʉ̃́ã tiiróbiro tiiróno tiirá, cãmerĩ́ wãcũtutuari tiiáda. “Marĩ Õpʉ̃ pʉtʉaatiadaro péero dʉsaa” jĩĩ wãcũrã, nemorṍrã cãmerĩ́ wãcũtutuari tiiáda. 
\p  
\v 26 Marĩ diamacʉ̃́ maquẽrẽ masĩpacara, ñañaré tiinemówara, ¿noãyé díimena teeré coseré bʉagári? Bʉayá manicú.  
\v 27 Ñañarõ tiiré peti Cõãmacʉ̃ tiirépere bʉaádacu. Pecame asiríme cʉ̃ʉ̃rẽ ĩñatutirirare sóerimepʉre jeaadacu.  
\v 28 Too sʉgueropʉre Moisés dutirére netõnʉcã́rigʉnorẽ pʉarã́ o ĩtĩã́rã ĩñaãrira wedesããri siro, cʉ̃ʉ̃rẽ bóaneõrõ manirṍ sĩãcõã́yira.  
\v 29 Mʉ́ã wãcũrĩ, Cõãmacʉ̃ macʉ̃rẽ “boorídojãga” jĩĩgʉ̃́nopere ¿nocõrõ ñañarõ tiinógʉ̃dari? Bayiró ñañarõ wáaadacu cʉ̃ʉ̃rẽ. Cʉ̃ʉ̃ Jesuré “booría” jĩĩré dícʉ jĩĩriqui. Jesuyé díi cʉ̃ʉ̃rẽ cosepacári, tee díire “wapamaníã” jĩĩ wedesequi. Teero biiri Espíritu Santo cʉ̃ʉ̃rẽ ãñurõ tiimírigʉre ñañarõ jĩĩqui.  
\v 30 Cõãmacʉ̃ ateré wedeseriguere marĩ masĩã: “Yʉʉ cãmeboságʉda; yʉʉ wapa tiigʉ́dacu”,\f + \fr 10:30 \ft Deuteronomio 32.35.\f* jĩĩ jóanoã. Apeyecã́rẽ jóanoã: “Marĩ Õpʉ̃ cʉ̃ʉ̃yarare cʉ̃́ã ñañaré tiiré wapare ñañarõ tiigʉ́daqui”,\f + \fr 10:30 \ft Deuteronomio 32.36.\f* jĩĩ jóanoã.  
\v 31 Cõãmacʉ̃ catirucugʉ basocáre ñañarõ tiiré bayiró quioré niiã. 
\p  
\v 32 Mʉ́ãrẽ sicato wáariguere wãcũña. Tíatore mʉ́ã Jesús basocáre netõnére quetire tʉomasĩ́ãri siro, ñañarõ netõyíro. Mʉ́ã teero netõpacára, wãcũtutuarira niiwʉ̃.  
\v 33 Sĩquẽrã basocá ĩñacoropʉ ñañarõ jĩĩ buijã́norira niiwʉ̃; ñañarõ tiiápenorira niiwʉ̃. Apetó mʉ́ã menamacãrã teero ñañarõ netõrírare tiiápurira niiwʉ̃.  
\v 34 Mʉ́ã peresuwiipʉ niirã́rẽ bóaneõ ĩñarira niiwʉ̃. Ãpẽrã́ mʉ́ãyere ẽmarĩ, ʉseniremena nʉcãríra niiwʉ̃. Mʉ́ã ʉ̃mʉã́sepʉ cʉoádarepere “atiditá maquẽ nemorṍ ãñunetõnʉcãre niicu” jĩĩrira niiwʉ̃. “Tee petirícu” jĩĩrã, wãcũtutuarira niiwʉ̃.  
\v 35 Teero tiirá, cuiro manirṍ padeoyá. Teero padeorucúra, nemorṍ ãñurére ñeeãdacu.  
\v 36 Mʉ́ã ñañarõ netõrã́, wãcũtutua, padeorucújãrõ booa. Teero tiirá, Cõãmacʉ̃ boorére tiirí siro, cʉ̃ʉ̃ “ticogʉda” jĩĩriguere mʉ́ã ñeeãdacu.  
\v 37 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jĩĩ jóanoã: 
\q1 “Atigʉda” jĩĩrigʉ máata atigʉdaqui. Pearó manirṍ jeagʉdaqui. 
\q1  
\v 38 “Ãñugʉ̃́rã niiĩ” yʉʉ jĩĩgʉ̃́no cʉ̃ʉ̃ padeorémena niirucugʉdaqui. Yʉʉre padeodújããtã, cʉ̃ʉ̃mena ʉseniricu,\f + \fr 10:38 \ft Habacuc 2.3-4.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 39 Marĩpeja Jesuré padeorére duurábiro niiria. Teero tiirá, marĩ pecamepʉ wáaricu. Marĩ cʉ̃ʉ̃rẽ padeorá, netõnénoãdara niiã. 
\c 11  
\s1 Cõãmacʉ̃rẽ padeoríraye queti 
\p  
\v 1 Marĩ padeorémena biiro jĩĩmasĩã: Cõãmacʉ̃ “teero tiigʉ́da” jĩĩriguere diamacʉ̃́rã tiigʉ́daqui. Teero biiri marĩ ĩñaripacara, “diamacʉ̃́rã niicu” jĩĩmasĩã.  
\v 2 Too sʉgueropʉ marĩ ñecʉ̃sʉ̃mʉã Cõãmacʉ̃rẽ padeoyíra. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩyigʉ. 
\p  
\v 3 Marĩ Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́rã, biiro masĩã: Cʉ̃ʉ̃ atibʉ́reco niirére niipetirere bauanégʉ̃, cʉ̃ʉ̃ dutirémena bauanérigʉ niiwĩ. Teero tiiró, atibʉ́reco maquẽ marĩ mecʉ̃tígã ĩñaré sicatopʉre ĩñaña manirígue niiã. 
\p  
\v 4 Abel Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, biiro tiiyígʉ: Cõãmacʉ̃rẽ ticogʉ, oveja ãñugʉ̃́rẽ sĩã sóemonecoyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ sõwʉ̃ Caín ticorigue nemorṍ ãñuré ticoyigʉ. Cõãmacʉ̃ Abelre “ãñugʉ̃́rã niiĩ” jĩĩ ĩñagʉ̃, cʉ̃ʉ̃ ticoriguere ñeeyigʉ.\f + \fr 11:4 \ft Génesis 4.3-7.\f* Teero tiiró, Abel diari siro niipacari, cʉ̃ʉ̃ Cõãmacʉ̃rẽ padeorígue atitócãrẽ marĩrẽ bueré néeatia. 
\p  
\v 5 Enoc Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, diaripacari, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ cʉ̃ʉ̃ pʉtopʉ néemʉãwayigʉ. Ãpẽrã́ cʉ̃ʉ̃rẽ ãmaãmiyira. Bʉaríyira. Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jóanoã: “Cõãmacʉ̃ Enorẽ ʉseniremena ĩñayigʉ. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃rẽ néemʉãwayigʉ”,\f + \fr 11:5 \ft Génesis 5.21-24.\f* jĩĩ jóanoã.  
\v 6 Marĩ Cõãmacʉ̃rẽ padeoríjĩrã, cʉ̃ʉ̃rẽ ʉsenirĩ tiimasĩ́ria. Cõãmacʉ̃mena bapacʉtidʉgagʉno “diamacʉ̃́rã niiqui” jĩĩrõ booa. Teero biiri “cʉ̃ʉ̃rẽ yʉʉ padeorémena sãĩrĩ́, ãñurõ tiigʉ́daqui” jĩĩrõ booa. 
\p  
\v 7 Noé Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, dooríwʉ pairíwʉre tiiyígʉ. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ too síro tiiádarere Noerẽ́ wedeyigʉ. Noé teero wáaadarere ĩñaripacʉ, Cõãmacʉ̃rẽ quioníremena ĩñajĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ya wederare netõnégʉ̃da jĩĩgʉ̃, tiiwʉré tiiyígʉ.\f + \fr 11:7 \ft Génesis 6.13-22.\f* Teero padeorémena tiiwʉré tiigʉ́, too macãrã duaadarere, teero biiri cʉ̃́ã pecamepʉ wáaadarere tʉomasĩ́rĩ tiimíyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ padeorí, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ “ãñugʉ̃́rã niiĩ” jĩĩ ĩñayigʉ. 
\p  
\v 8 Abraham Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, cʉ̃ʉ̃ jĩĩrirobirora tiiyígʉ. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ apeditapʉ́ cʉ̃ʉ̃rẽ ticoadari ditapʉ wáadutiri, wáayigʉ. Cʉ̃ʉ̃ya macãrẽ witiwagʉ, “tiiditapʉ wáagʉ tiia” jĩĩrṍ manirṍ wáajõãyigʉ.\f + \fr 11:8 \ft Génesis 12.1-5.\f* 
\v 9 Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, cʉ̃ʉ̃rẽ “ticogʉda” jĩĩri ditapʉ jea, niiyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ya dita niipacari, sicadita waso, niiyigʉ. Wáicʉra caserimena tiirí wiipʉ niiyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ Isaac, teero biiri cʉ̃ʉ̃ pãrãmí Jacob teerora niinʉnʉseyira. Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãcãrẽ tiiditare “ticogʉda” jĩĩyigʉ.\f + \fr 11:9 \ft Génesis 23.4; 26.3; 35.12,27.\f* 
\v 10 Abraham macã manigʉ̃́ niijĩgʉ̃, ãñurõ tiirí macã cʉ̃ʉ̃ niirucujããdari macãpere yueyigʉ. Tiimacã, ʉ̃mʉã́sepʉ niirí macã, Cõãmacʉ̃ tiirí macã niiã. 
\p  
\v 11 Abraham Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, bʉcʉ peti niipacʉ, Saracã põnamanígõ niipacari, tutuare bʉayígʉ. Cʉ̃ʉ̃rẽ Cõãmacʉ̃ tutuare ticoriguemena põnacʉtíyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ biiro wãcũyigʉ: “Cõãmacʉ̃ yʉʉre ‘paʉ pãrãmérãcʉtigʉdacu’ jĩĩriguere queoró tiigʉ́daqui”, jĩĩ wãcũyigʉ.\f + \fr 11:11 \ft Génesis 15.6; 17.19; 18.11-14; 21.2.\f* 
\v 12 Teero tiigʉ́, Abraham bʉcʉ peti niipacʉ, macʉ̃cʉtiyigʉ. Macʉ̃cʉti, too síro paʉ peti pãrãmérãcʉtiyigʉ. Ñocõãrẽ́, ditatuparire queopetímasĩña manirṍbiro cʉ̃ʉ̃ pãrãmérãrẽ queopetímasĩña maniã.\f + \fr 11:12 \ft Génesis 22.17.\f* 
\p  
\v 13 Cʉ̃́ã niipetira Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ “ticogʉda” jĩĩriguere ñeeripacara, diajõãyira. Cʉ̃́ã padeojĩ́rã, cʉ̃ʉ̃ ticoadarere yoaropʉ ĩñarãbiro niijãyira. “Teeré cʉoádacu” jĩĩ wãcũrã, ʉseniyira. Cʉ̃́ã teeré wãcũrã, “atiditapére wáanetõri basoca niiã” jĩĩyira.  
\v 14 Teeré jĩĩrã́no cʉ̃́ã niiãdari dita petire ãmaãrã tiiíya.  
\v 15 Cʉ̃́ã witiwari ditapʉre wãcũrãjã, coebójĩya.  
\v 16 Cʉ̃́ã niimiri dita nemorṍ ãñurõ niiãdari dita petire booyíra. Ʉ̃mʉã́sepʉre niidʉgayira. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ã “ʉ̃sã Õpʉ̃ niiĩ” jĩĩrĩ, bobosã́riyigʉ. Teero bobosã́rijĩgʉ̃, cʉ̃́ã niiãdari macãrẽ ʉ̃mʉã́sepʉre quẽnoyúetoayigʉ. 
\p  
\v 17-18 Abraham Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ Isaare wáicʉre sĩã sóemonecorobiro tiigʉ́dʉ tiimíyigʉ. Cõãmacʉ̃ “¿diamacʉ̃́rã yʉʉre padeomíĩ cʉ̃ʉ̃?” jĩĩgʉ̃, teero tiidutíyigʉ. Cõãmacʉ̃ Abrahamrẽ “Isaac pãrãmerã niinʉnʉsera mʉʉ pã́rãmerã peti niiãdacua” jĩĩri siro niipacari, Abraham cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ sĩcʉ̃ niigʉ̃́rẽ sĩãgʉ̃́dʉ tiimíyigʉ.\f + \fr 11:17-18 \ft Génesis 21.12; 22.1-14.\f* 
\v 19 Abraham biiro wãcũyigʉ: “Cõãmacʉ̃ diarirapʉrena masõmasĩĩ”, jĩĩ wãcũyigʉ.\f + \fr 11:19 \ft Génesis 22.5.\f* Teero tiirá, marĩ biiro jĩĩmasĩã: “Abraham cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ diarigʉpʉre masõrigʉ tiirírobiro cʉoyígʉ”, jĩĩmasĩã. 
\p  
\v 20 Isaac Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, cʉ̃ʉ̃ põna Jacoré, Esaúre cʉ̃́ãrẽ too síro wáaadarere wedecũyigʉ.\f + \fr 11:20 \ft Génesis 27.27-29, 39-40.\f* 
\p  
\v 21 Jacob Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, cʉ̃ʉ̃ diaadari sʉguerogã, José põnarẽ́ too síro wáaadarere wedecũyigʉ. Teero wedesegʉ, cʉ̃ʉ̃ tuurítuarigʉmena túañe, Cõãmacʉ̃rẽ “ãñuniã mʉʉ” jĩĩyigʉ.\f + \fr 11:21 \ft Génesis 48.1-20.\f* 
\p  
\v 22 José Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, diagʉdʉ, cʉ̃ʉ̃ya wederare cʉ̃́ã too síropʉ Egiptopʉ witiwari, cʉ̃ʉ̃ye cõãrĩrẽ́ néewadutiyigʉ.\f + \fr 11:22 \ft Génesis 50.24-25; Éxodo 13.19; Josué 24.32.\f* 
\p  
\v 23 Moisés pacʉsʉ̃mʉã Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́rã, Moisés bauári, cʉ̃ʉ̃rẽ ĩtĩã́rã muĩpũrã yayió, cʉoyíra. “Ãñugʉ̃́ peti niiĩ”, jĩĩ ĩñayira. Egipto macãrã õpʉ̃ wĩmarã ʉ̃mʉãrẽ Israelya põna macãrãrẽ sĩãdutípacari, cuiriyira.\f + \fr 11:23 \ft Éxodo 1.22–2.2.\f* 
\p  
\v 24 Moisés Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, bʉcʉágʉ, “Egipto macãrã õpʉ̃ macõ macʉ̃ niiĩ” jĩĩrére booríyigʉ.\f + \fr 11:24 \ft Éxodo 2.10-12.\f* 
\v 25 Coomena pʉtʉágʉ, Cõãmacʉ̃ boorére tiirípacʉ, apeyenó ãñurére cʉobójĩyi; atibʉ́recopʉre ʉsenibojĩyi. Toopʉ́re pʉtʉárono tiigʉ́, Cõãmacʉ̃rẽ padeorámenape ñañarõ netõápudʉgayigʉ.  
\v 26 Cʉ̃ʉ̃ Cristo atibʉ́recopʉ niigʉ̃ ñañarõ netõã́dare tiiróbiro ñañarõ netõyígʉ. “Yʉʉ teero ñañarõ netõré Egipto macãrã cʉ̃́ã cʉoré nemorṍ wapacʉtía”, jĩĩ wãcũyigʉ. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ too síropʉ ticoadarere wãcũgʉ̃, teero jĩĩyigʉ. 
\p  
\v 27 Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, Egiptopʉ niiãrigʉ witiwayigʉ.\f + \fr 11:27 \ft Éxodo 13.17–14.30.\f* Too macãrã õpʉ̃ cúagʉ niipacari, cuiro manirṍ witiwayigʉ. Cõãmacʉ̃ bauhégʉre ĩñagʉ̃ tiiróbiro padeorucújãyigʉ.  
\v 28 Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, Pascua sicato nʉcãrí bʉrecore Cõãmacʉ̃ tiidutírere tiiyígʉ. Israelya põna macãrãrẽ corderoare sĩãdutí, cʉ̃́ãye díimena wiserí sopepãmarĩ wesarire tuusĩã́dutiyigʉ. Teero tiigʉ́, ángelepe tee díire ĩñajĩgʉ̃, bauásʉguerigʉre sĩãríyigʉ.\f + \fr 11:28 \ft Éxodo 12.21-30.\f* 
\p  
\v 29 Israelya põna macãrã Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́rã, día Sõãrímaarẽ tĩãwayira. Maa ãñurõ boporímaarẽ tiiróbiro tĩãwayira. Egipto macãrãpe cʉ̃́ã siro tĩãwama jĩĩrã, duapetijõãyira.\f + \fr 11:29 \ft Éxodo 14.21-31.\f* 
\p  
\v 30 Israelya põna macãrã Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́rã, Jericó wãmecʉtiri macã wesare siete bʉrecori sodeayira. Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃rẽ padeorémena tiimacã wesa niirí sãnirõ ʉ̃tãmena weeri sãnirõca peecũmújõãyiro.\f + \fr 11:30 \ft Josué 6.12-21.\f* 
\v 31 Rahab ʉ̃mʉã́mena ñeeape wapatári basoco Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gõ, Israelya põna macãrã ĩñadutira jearáre ãñurõ bocayigo.\f + \fr 11:31 \ft Josué 2.1-21.\f* Teero tiigó, tiimacã macãrã Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́rãmena diariyigo.\f + \fr 11:31 \ft Josué 6.22-25.\f* 
\p  
\v 32 ¿Ñeerẽ́ wedenemogʉ̃dari yʉʉ? Niipetiraye quetire wedemasĩña maniã. Gedeón,\f + \fr 11:32 \ft Jueces 6–8.\f* Barac,\f + \fr 11:32 \ft Jueces 4–5.\f* Sansón,\f + \fr 11:32 \ft Jueces 13–16.\f* Jefté,\f + \fr 11:32 \ft Jueces 11–12.\f* David,\f + \fr 11:32 \ft 1 Samuel 16.1–1 Reyes 2.11.\f* Samuel,\f + \fr 11:32 \ft 1 Samuel 1.1–25.1.\f* teero biiri ãpẽrã́ profetas tiiríguere wedepetiriga.  
\v 33 Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́rã, biiro tiiyíra: Apeditári macãrãmena cãmerĩ́sĩã, netõnʉcã́yira; cʉ̃́ãya wederare diamacʉ̃́rã dutiyira; Cõãmacʉ̃ “tiiápugʉda” jĩĩriguere ñeeyira; yáiwa niirṍpʉ biadʉpópacari, cʉ̃́ã padeorémena yáiwaye ʉserire biarí tiiyíra;\f + \fr 11:33 \ft Daniel 6.\f* 
\v 34 pairíme pecame jʉ̃ʉ̃rṍpʉ sõnecoricãrẽ, jʉ̃ʉ̃riyira;\f + \fr 11:34 \ft Daniel 3.\f* ãpẽrã́ cʉ̃́ãrẽ espadamena sĩãdʉgári, dutijã́yira; tutuarimirira tutuara wáayira; cãmerĩ́sĩãrã wáara, nemorṍ tutuara wáayira; cʉ̃́ã wãpãrãmena cãmerĩ́sĩãrã, cʉ̃́ãrẽ netõnʉcã́yira.  
\v 35 Sĩquẽrã numiã́ cʉ̃́ã põna diaarirare masõãrirapʉre wiyanóyira sũcã.\f + \fr 11:35 \ft 1 Reyes 17.17-24; 2 Reyes 4.25-37.\f* 
\p Ãpẽrãpé ñañarõ tiinóyira. Cʉ̃́ã padeodúatã, peresuwiipʉ niirã́rẽ wionéconobojĩya. Cʉ̃́ãpe ʉ̃mʉã́sepʉ catiré petihére cʉodʉgára, padeodúriyira.  
\v 36 Ãpẽrã́ ñañarõ bui, tãnanóyira.\f + \fr 11:36 \ft Jeremías 20.2; 37.15.\f* Ãpẽrã́ cõmedárimena siatú, peresuwiipʉ dʉponoyira.\f + \fr 11:36 \ft 1 Reyes 22.26-27.\f* 
\v 37 Ãpẽrã́ ʉ̃tãperimena déesĩãnoyira.\f + \fr 11:37 \ft 2 Crónicas 24.21.\f* Ãpẽrã́ cʉ̃́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩ deco widetánoyira. Ãpẽrã́ espadamena páatasĩãnoyira.\f + \fr 11:37 \ft Jeremías 26.20-23.\f* Ãpẽrã́ suti manirã́ oveja caseri, cabra caserimena dícʉ sãñarira cuicãmesãyira. Cʉ̃́ã bóaneõrã, ñañarõ tiinórira, cãmitunorira niiyira.  
\v 38 Cʉ̃́ã atibʉ́reco macãrã\f + \fr 11:38 \ft “Atibʉ́reco macãrã” jĩĩnoã Cõãmacʉ̃rẽ padeohérare.\f* nemorṍ ãñurã́ niipacari, atibʉ́reco macãrã cʉ̃́ã ãñurére ĩñadʉgariyira; cʉ̃́ãrẽ cõãdʉgayira. Cõãmacʉ̃rẽ padeoré wapa cʉ̃́ãrẽ ñañarõ tiirí, cuira, basocá manirṍ, yucʉ manirṍpʉ, ʉ̃tãyucʉpʉ, ʉ̃tãtutiripʉ, ditacoperipʉ niisodeaatiyira. 
\p  
\v 39 Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ã niipetira padeorí ĩñagʉ̃, “ãñurã́rã niiĩya” jĩĩyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ teero jĩĩri siro niipacari, cʉ̃ʉ̃ cʉ̃́ãrẽ “ticogʉda” jĩĩriguere ñeeriyira ména.  
\v 40 Cʉ̃́ã ñeeãdari sʉguero, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ nemorṍ ãñuré tiisʉguédʉgarigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ teero tiirí siro, cʉ̃́ã marĩmena sĩcãrõména ãñurã́ quẽnojeáadacua. 
\c 12  
\s1 Jesuré nʉnʉdutíre 
\p  
\v 1 Teero tiirá, cʉ̃́ãrẽ wãcũãda. Cʉ̃́ã paʉ duuró manirṍ “Cõãmacʉ̃ ‘ticogʉda’ jĩĩriguere ticogʉdaqui” jĩĩ padeorucúyira. Cʉ̃́ã padeoríguere wãcũrã, marĩcã teerora padeorucújããda. Cʉtʉrí basocʉ máata jeadʉgagʉ tiiróbiro niiãda. Cʉ̃ʉ̃ niipetire nʉcʉ̃rére cṹũjã, cʉtʉwáqui. Cʉ̃ʉ̃ nʉcʉ̃rére cṹũre tiiróbiro marĩ niipetire ñañaré tiirére duujã́rõ booa. Teeré duurá, Cõãmacʉ̃ boorépere tiirucújãrõ booa.  
\v 2 Jesuré wãcũnʉnʉsero booa. Cʉ̃ʉ̃rã́ marĩrẽ sicato padeorí tiiwí. Cʉ̃ʉ̃rã́ marĩrẽ padeoyapácʉtiri tiigʉ́daqui. Cõãmacʉ̃rẽ padeojĩ́gʉ̃, cʉ̃ʉ̃ too síro ʉsenire bʉaádarere wãcũgʉ̃, curusapʉ páabiaturere nʉcãjã́yigʉ. Boboró manirṍ diayigʉ. Teero tiigʉ́, mecʉ̃tígãrẽ Cõãmacʉ̃ya wãmo diamacʉ̃́niñape jeanuãqui. 
\p  
\v 3 Mʉ́ã Jesús ñañarõ netõríguere wãcũña. Ñañarã́ cʉ̃ʉ̃rẽ bayiró ñañarõ tiiyíra. Teero tiirá, mʉ́ãcã ñañarõ netõrã́, páasʉtiro manirṍ cʉ̃ʉ̃rẽ padeorucújãña.  
\v 4 Ñañarã́ cʉ̃́ã ñañaré tiirí, mʉ́ã wederé wapa mʉ́ãrẽ sĩãrĩ́ tʉgueñañaria ména.  
\v 5 Sĩcʉ̃ basocʉ́ cʉ̃ʉ̃ põnarẽ́ wederébiro Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ wedei. Cʉ̃ʉ̃ye queti jóaripũpʉ wederiguere ¿wãcũrigari? Biiro jĩĩã: 
\q1 Yʉʉ macʉ̃, Cõãmacʉ̃ mʉʉrẽ bayiró wederémena quẽnojeádutiri, teero ĩñacõãrijãña. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃ mʉʉrẽ tutiri, páasʉtirijãña. 
\q1  
\v 6 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ maĩrã́rẽ bayiró quẽnojeári tiiquí. 
\q1 Niipetira cʉ̃ʉ̃ põnarẽ́ cʉ̃́ã ñañaré tiirí, ñañarõ tiiquí,\f + \fr 12:6 \ft Proverbios 3.11-12.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 7 Mʉ́ã ñañarõ netõrã́, “Cõãmacʉ̃ marĩrẽ quẽnojeádutigʉ tiiquí” jĩĩrã, nʉcãjã́ña. Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃ põnabiro tiiquí. Niipetira pacʉsʉ̃mʉã cʉ̃́ã põnarẽ quẽnojeári tiicúa.  
\v 8 Cõãmacʉ̃ niipetira cʉ̃ʉ̃ põnarẽ́ quẽnojeári tiiquí. Cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãrẽ quẽnohẽ́rĩ, cʉ̃ʉ̃ põna díamacʉ̃ mee niicu. Pacʉ manirã́, teero bʉaríra tiiróbiro niicu.  
\v 9 Apeyeréja, marĩ wĩmarã niirĩ, marĩ pacʉsʉ̃mʉã marĩrẽ quẽnojeári tiiwá. Cʉ̃́ã teero tiiríguere marĩ padeowʉ́. Teero tiirá, marĩ Pacʉ ʉ̃mʉã́sepʉ niigʉ̃́pereja toorá nemorṍ yʉʉro booa. Teero yʉʉrucujãrã, catirucujããdacu.  
\v 10 Marĩ pacʉsʉ̃mʉã atibʉ́recopʉ macãrã, marĩ cʉ̃́ãmena niirĩ, marĩrẽ quẽnojeári tiiwá. Cʉ̃́ã ãñurõ niidutira, cʉ̃́ã põõtẽ́õrõ quẽnowã́. Cõãmacʉ̃pe marĩrẽ cʉ̃ʉ̃ tiiróbiro ñañaré manirã́ niidutigʉ, quẽnojeári tiiquí.  
\v 11 Diamacʉ̃́rã niiã: Marĩrẽ quẽnojeári tiirítabere tʉsaya maniã. Pũni niiã. Teero niipacari, quẽnorémena ãñurõ wáari tiia. Too síropʉre ãñurõ cʉ̃ʉ̃ booróbiro diamacʉ̃́ tiiádacu; ãñurõ niirecʉtirere bʉaádacu. 
\s1 Cõãmacʉ̃yere tʉodʉgáheri, quio niiã 
\p  
\v 12 Teero tiirá, basocá wãmorĩ, dʉpori tutuhera tiiróbiro niirijãña; wãcũbayinemoña.  
\v 13 Mʉ́ã diamacʉ̃́ tiirá, maarẽ sʉguewara tiiróbiro niiãdacu. Mʉ́ã teero tiirí, opayuriro tiiróbiro wáagʉcã mʉ́ãrẽ ãñurõ nʉnʉgʉ̃́daqui; padeotutúanemogʉ̃daqui. Opayuriro tiiróbiro wáanemoriqui. 
\p  
\v 14 Niipetiramena cúaro manirṍ ãñurõ niirecʉtiya. Ñañaré tiiró manirṍ niiña. Ñañaré tiirá marĩ Õpʉ̃rẽ ĩñariadacua.  
\v 15 Mʉ́ã tʉomasĩ́ña: Sĩcʉ̃no Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñuré ticorére duuríjããrõ. Sĩcʉ̃no cʉ̃ʉ̃ wedeseremena, cʉ̃ʉ̃ tiirémena ãpẽrã́ padeorére ñañoríjããrõ. Teeré tiigʉ́ táa ñañaré tiiróbiro niiqui. Táa ñañaré wiiró, oterére ñañocú.  
\v 16 Teero biiri sĩcʉ̃no cʉ̃ʉ̃ nʉmo niihẽgõmena ñañaré tiiríjããrõ. Teero biiri sĩcʉ̃no Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ticoadarere “bʉ́ri niiré niiã” jĩĩ wãcũrijããrõ. Esaú teero tiiyígʉ. Jʉabóagʉ, cʉ̃ʉ̃ basocá sõwʉ̃ niirére yaarémena cʉ̃ʉ̃ baipére wasoyígʉ.  
\v 17 Mʉ́ã masĩcu: Too síro Esaú cʉ̃ʉ̃ pacʉ “mʉʉrẽ ãñurõ wáaadacu” jĩĩ wedecũrĩ boomíyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ pacʉpe “mʉʉ bairé teeré cṹũpetitoaawʉ̃” jĩĩyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ teero jĩĩrĩ tʉogʉ́, bayiró utiyigʉ. Teero utipacari, cʉ̃ʉ̃ pacʉ cʉ̃ʉ̃ bairé cṹũriguere wasomasĩ́ña maniyíro. 
\p  
\v 18 Mʉ́ã tíato macãrã Israelya põna macãrã tiiróbiro ʉ̃tãgʉ̃́ padeñámasĩrigʉpʉre jearia. Tiigʉpʉ́re bayiró jʉ̃ʉ̃yiro. Toopʉ́re bayiró naĩtĩãyiro. Bʉpo páa, wĩno bayiró wáayiro.  
\v 19 Teero biiri mʉ́ã tíato macãrã tiiróbiro corneta bʉsʉrére tʉoría. Cõãmacʉ̃ wedeserecãrẽ tʉoñária. Cʉ̃́ãpeja cʉ̃ʉ̃ wedeseri tʉorá, cuiremena “nocõrõrã wedesearo sáa” jĩĩyira.  
\v 20 Cõãmacʉ̃ dutiariguere cuinetõnerã, teero jĩĩyira. Cʉ̃ʉ̃ dutiarigue biiro jĩĩyiro: “Atigʉ́ ʉ̃tãgʉ̃pʉ́re cʉtacṹgʉ̃norẽ ʉ̃tãperimena déesĩãña; o saderígʉmena sĩãñá. Wáicʉracãrẽ teerora tiiyá”, jĩĩyigʉ Cõãmacʉ̃.  
\v 21 Teero wáarigue quionetṍjõãyiro. Teero tiigʉ́, Moisés basiro biiro jĩĩyigʉ: “Yʉʉ cuinetõgʉ̃, ñapõpiga”, jĩĩyigʉ. 
\p  
\v 22 Mʉ́ãpeja tiigʉpʉ́ jearono tiirá, Cõãmacʉ̃ pʉtopʉ jeacu. Toopʉ́ Cõãmacʉ̃ catirucugʉya macã, ʉ̃mʉã́sepʉ niirí macã niiã. Tiimacã Jerusalén wãmecʉtiri macã niiã. Ʉ̃tãgʉ̃́ Sion wãmecʉtirigʉcã niiã. Tiimacãpʉ ángelea paʉ peti niicua.  
\v 23 Cʉ̃́ã neã, cʉ̃ʉ̃rẽ ʉsenipeocua. Cõãmacʉ̃ põna cʉ̃ʉ̃ “ticogʉda” jĩĩriguere ñeeãdaracã toopʉ́ra niicua. Cʉ̃́ã wãmerẽ ʉ̃mʉã́sepʉ jóatunore niicu. Toopʉ́ra Cõãmacʉ̃ niipetirare besegʉ́ niiqui. Teero biiri too sʉguero macãrãpʉ diarira marĩmena sĩcãrõména ãñurã́ quẽnojeárira toopʉ́ niicua.  
\v 24 Jesús toopʉ́ niiqui. Cʉ̃ʉ̃ mama netõnére quetire néeatirigʉ niiĩ. Jesuyé díi marĩ ñañaré tiirére coseré toopʉ́ niicu. Cʉ̃ʉ̃ye díi Abelye díi nemorṍ wapacʉtía.\f + \fr 12:24 \ft Génesis 4.10.\f* 
\p  
\v 25 Teero tiirá, Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ wedegʉ́re sũnaríjãña. Too sʉguero macãrãrẽ Cõãmacʉ̃ atibʉ́recopʉre baurocá wedeseyigʉ. Cʉ̃́ã cʉ̃ʉ̃rẽ sũnayíra. Teero tiirá, Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ ñañarõ tiiádarere dutiwámasĩriyira. Marĩpereja Cõãmacʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉ wedesequi. Teero tiirá, marĩ cʉ̃ʉ̃rẽ sũnarĩ́, nemorṍ ñañarõ tiigʉ́daqui. Dutiwámasĩña maniã́dacu.  
\v 26 Tíatopʉre Cõãmacʉ̃ wedeseri, dita cãmeñayiro. Atitópere cʉ̃ʉ̃ “tiigʉ́da” jĩĩriguere cʉ̃ʉ̃ye queti jóaripũpʉre buenoã: “Sĩcãrĩ dita cãmeñarĩ tiinemógʉ̃da. Dita dícʉre cãmeñarĩ tiirícu; ʉ̃mʉã́sepʉ niirécãrẽ cãmeñarĩ tiigʉ́da”,\f + \fr 12:26 \ft Hageo 2.6.\f* jĩĩyigʉ.  
\v 27 Cʉ̃ʉ̃ “sĩcãrĩ dita cãmeñarĩ tiinemógʉ̃da” jĩĩgʉ̃, ateré jĩĩgʉ̃ tiii: Niipetire cʉ̃ʉ̃ bauanériguere néecomasĩrenorẽ cõãgʉ̃daqui. Néecomasĩña maniré dícʉ pʉtʉáadacu.  
\v 28-29 Cõãmacʉ̃ Õpʉ̃ niirṍ marĩ cʉ̃ʉ̃mena niiãdaro néecomasĩña maniã. Teero tiirá, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoada. Cʉ̃ʉ̃ tʉsarópʉra cʉ̃ʉ̃rẽ marĩ padeorére wiyaáda. Marĩ Õpʉ̃ Cõãmacʉ̃ niipetire ñañarére ãñurõ jʉ̃ʉ̃petiri tiirímebiro niiĩ. Teero tiirá, cʉ̃ʉ̃rẽ padeorá, quioníremena padeoáda. 
\c 13  
\s1 Cõãmacʉ̃ tʉsarére tiiyá 
\p  
\v 1 Mʉ́ã Jesuré padeorá sĩcʉ̃põna tiiróbiro cãmerĩ́ maĩrucújãña.  
\v 2 Mʉ́ãye wiseripʉ jearáre ãñurõ bocaya. Teeré acabórijãña. Ãpẽrã́ teero tiirá, ángelea jearirare bocayira. “Ángelea niicua”, jĩĩ masĩriyira. 
\p  
\v 3 Peresuwiipʉ niirã́rẽ wãcũña. Cʉ̃́ãmena toopʉ́ niirã tiiróbiro tʉgueñaña. Ñañarõ netõ, cãmitunoriracãrẽ wãcũña. Mʉ́ãcã cʉ̃́ãbirora õpʉ̃ʉ̃cʉtia. Teero tiirá, ñañarõ netõápumasĩã. 
\p  
\v 4 Niipetira wãmosíarirare quioníremena ĩñaña. Mʉ́ã nʉmosã́numiã niihẽrãmena, mʉ́ã manʉsʉ̃mʉã niihẽrãmena ñeeaperijãña. Nʉmomanirã, manʉmanirã noo booró ñeeapecãmesãrãrẽ Cõãmacʉ̃ ñañarõ tiigʉ́daqui. Teero biiri wãmosíarira niipacara, ãpẽrãrẽ́ ñeeaperare ñañarõ tiigʉ́daqui. 
\p  
\v 5 Niyerure bayiró peti ʉgaripéarijãña. Mʉ́ã cʉorémena ʉseniña. Cõãmacʉ̃ biiro jĩĩrigʉ niiwĩ: “Mʉʉrẽ sĩcʉ̃rã duucṹricu; cõãwaricu”,\f + \fr 13:5 \ft Deuteronomio 31.6.\f* jĩĩrigʉ niiwĩ.  
\v 6 Teero tiirá, wãcũbayiremena biiro jĩĩmasĩã: 
\q1 “Marĩ Õpʉ̃ yʉʉre tiiápugʉ niiĩ. Sĩcʉ̃ yʉʉre ñañarõ tiidʉgári, cuiria”,\f + \fr 13:6 \ft Salmo 118.6-7.\f* 
\m jĩĩmasĩã. 
\p  
\v 7 Mʉ́ãrẽ sʉonírirare Cõãmacʉ̃ye queti mʉ́ãrẽ wederirare wãcũrucujãña. Cʉ̃́ã ãñurõ tiirécʉti yapacʉtíriguere wãcũña. Cʉ̃́ã padeorírobiro tiinʉnʉ́seya. 
\p  
\v 8 Jesucristo wasoríqui. Too sʉgueropʉ, mecʉ̃tígãrẽ, too síropʉre teerora niirucugʉdaqui.  
\v 9 Teero tiirá, ãpẽrã́ mʉ́ãrẽ merẽã wederi, tʉonʉnʉ́serijãña. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ ãñuré ticorémena marĩrẽ yeeripũnarĩpʉ wãcũtutuari tiiáro. Marĩ yaaré marĩ yeeripũnarĩrẽ wãcũtutuare ticoricu. Teero tiirá, mʉ́ãrẽ “ateré yaaya; teeré yaarijãña” jĩĩrĩ, tʉoríjãña. 
\p  
\v 10 Jesús marĩ ñañaré tiiré wapa sĩãnórigʉ niiwĩ. Cõãmacʉ̃wiipʉ paiá wáicʉrare sĩãrã́, teeména Cõãmacʉ̃rẽ acabóre sãĩrã́ tiimícua. Teero tiirá, cʉ̃́ã Jesús acabórere masĩricua.  
\v 11 Paiaré dutigʉ́ Ãñunetõjõãri Tatiapʉre wáicʉraye díire néesãwaqui. Tee díire Cõãmacʉ̃rẽ ticoqui, basocá ñañaré tiiárigue wapare acabóre sãĩgʉ̃́. Cʉ̃́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ macã wesapʉ néewa, sóedutiqui.  
\v 12 Teero tiirírobiro Jesús macã wesapʉ ñañarõ netõ, diayigʉ. Cʉ̃ʉ̃ye díimena marĩrẽ ãñurã́ pʉtʉári tiigʉ́, teero tiiyígʉ.  
\v 13 Cʉ̃ʉ̃ macã wesapʉ diarigue “bobo niiã” jĩĩnoyiro. Cʉ̃ʉ̃ diari, basocá cʉ̃ʉ̃rẽ tuti, doojã́yira. Marĩcãrẽ ãpẽrã́ tuti, doopacári, cʉ̃ʉ̃rẽ nʉnʉã́da. Cʉ̃́ã doorére teero tʉgueñajããda.  
\v 14 Atibʉ́recore marĩ niirí macãrẽ niidoaricu. Apemacã́ too síropʉ marĩ niirucuadari macãrẽ yuera tiia.  
\v 15 Teero tiirá, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticorucujããda Jesucristo marĩrẽ ãñuré tiiríguemena. Tee marĩ Cõãmacʉ̃rẽ ticoré niiã. Cʉ̃ʉ̃mena ʉsenirã niijĩrã, ãpẽrãrẽ́ biiro jĩĩãda: “Cʉ̃ʉ̃ marĩ Õpʉ̃ niiĩ; ãñunetõjõãĩ”.  
\v 16 Teero biiri ãpẽrãrẽ́ ãñurõ tiirére acabórijãña. Mʉ́ã cʉorémena ãpẽrãrẽ́ tiiápuya. Mʉ́ã teero tiiré mʉ́ã Cõãmacʉ̃pʉre ticorébiro niiã. Mʉ́ã teero tiirí, ʉseniqui. 
\p  
\v 17 Mʉ́ãrẽ sʉonírãrẽ yʉʉya. Cʉ̃́ã dutirére tiiyá. Cʉ̃́ã mʉ́ãrẽ apeyepére padeorí jĩĩrã, ĩñanʉnʉse, buerucucua. Cʉ̃́ã ateré masĩcua: Too síro Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ “¿diamacʉ̃́ bueri; o merẽã buerite?” jĩĩ sãĩñágʉ̃daqui. Mʉ́ã cʉ̃́ã dutirére yʉʉri, ʉseniremena mʉ́ãrẽ coteadacua. Cʉ̃́ãrẽ bóaneõrã niirĩ tiiríjãña. Mʉ́ã cʉ̃́ãrẽ netõnʉcã́rĩ, cʉ̃́ã mʉ́ãrẽ ãñurõ tiiápumasĩribocua. 
\p  
\v 18 Ʉ̃sãrẽ Cõãmacʉ̃rẽ sãĩbosárucujãña. Ʉ̃sã ãñurõ diamacʉ̃́ tiijĩ́rã, ãñurõ yeeripũnacʉtia. Niipetirere ãñurõ tiidʉgáa.  
\v 19 Mʉ́ã yʉʉre bayiró sãĩbosári booa. Mʉ́ã sãĩrĩ́, Cõãmacʉ̃ boorí, máata mʉ́ã pʉtopʉ niigʉ̃dacu sũcã. 
\s1 Wedeyaponorigue 
\p  
\v 20 Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñurõ niirecʉtirere ticogʉ́ niiĩ. Cʉ̃ʉ̃rã́ Jesuré oveja cotegʉ́ tiiróbiro niigʉ̃́ ãñugʉ̃́rẽ diarigʉpʉre masõrigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃rã́ marĩ Õpʉ̃ Jesucristoye díimena mama netõnédoare quetire jeari tiirígʉ niiwĩ.  
\v 21 Cʉ̃ʉ̃rã́ mʉ́ãrẽ diamacʉ̃́ quẽnojeári tiiáro. Niipetire mʉ́ã tiirémena ãñurã́ niirĩ tiiáro. Teero tiirí, cʉ̃ʉ̃ boorére tiimasĩ́ãdacu. Cʉ̃ʉ̃rã́ Jesucristo tutuaremena marĩ cʉ̃ʉ̃ tʉsarére tiirá niirĩ tiiáro. Cristore ʉsenipeorucuada. Teerora tiiáda. 
\p  
\v 22 Yáa wedera, yʉʉ mʉ́ãrẽ wederére ãñurõmena tʉoyá. Ate yʉʉ mʉ́ãrẽ jóacoripũ yoeripũ niiã.  
\v 23 Mʉ́ãrẽ ateré wedea: Marĩya wedegʉ Timoteo peresuwiipʉ niiãrigʉre wionécotoayira mée. Cʉ̃ʉ̃ máata yʉʉ pʉtopʉ jeari, mʉ́ã pʉtopʉ wáagʉ, cʉ̃ʉ̃rẽ néewagʉda. 
\p  
\v 24 Niipetira mʉ́ãrẽ sʉonírã ãñuãrõ. Niipetira Jesuré padeorácã ãñuãrõ. Italia macãrã mʉ́ãrẽ ãñudutiya. 
\p  
\v 25 Cõãmacʉ̃ mʉ́ã niipetirare ãñuré ticoaro. Teerora tiiáro.