\id EPH - Tuyuca NT -Colombia 2004 (DBL -2013) 
\h Efesios 
\toc1 Éfeso Macãrãrẽ Pablo jóaripũ 
\toc2 Efesios 
\toc3 Ef 
\mt1 ÉFESO MACÃRÃRẼ 
\mt2 Pablo jóaripũ 
\c 1  
\s1 Ãñuduticorigue 
\p  
\v 1 Yʉʉ Pablo Cõãmacʉ̃ booró Jesucristoyere wededutigʉ beserigʉ niiã. Mʉ́ã Éfeso macãrã Cõãmacʉ̃rẽ padeorá Jesucristore ãñurõ padeoráre ãñuduticoa. 
\p  
\v 2 Cõãmacʉ̃ marĩ Pacʉ, Jesucristo marĩ Õpʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñuré ticoaro; ãñurõ niirecʉtiri tiiáro. 
\s1 Cristomena Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiiré 
\p  
\v 3 Cõãmacʉ̃ Jesucristo marĩ Õpʉ̃ Pacʉre ʉsenire ticoada. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ niipetire ãñurõ yeeripũnacʉtire maquẽrẽ ticodiocorigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ marĩ Cristomena niirã́rẽ ãñurõ tiirígʉ niiwĩ.  
\v 4 Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiirígue biiro niiã: Atibʉ́reco tiiádari sʉguero, cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ Cristomena niiãdarare besetoarigʉ niiwĩ. Marĩrẽ cʉ̃ʉ̃ ĩñacoropʉre ñañaré manirã́, ñañaré tiirírirabiro niirĩ boogʉ́, teero tiirígʉ niiwĩ.  
\v 5 Cõãmacʉ̃ too sʉgueropʉ marĩrẽ maĩgʉ̃́, Jesucristomena marĩrẽ “yʉʉ põna niirĩ tiigʉ́da” jĩĩrigʉ niiwĩ. Teeré tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ tiidʉgárirobirora tiirígʉ niiwĩ.  
\v 6 Cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ cʉ̃ʉ̃ bayiró maĩgʉ̃́mena marĩrẽ ãñunetõjõãre ticorigʉ niiwĩ. Teero tiirá, cʉ̃ʉ̃ ãñuré ticoriguere wãcũrã, cʉ̃ʉ̃rẽ ʉsenire ticoa.  
\v 7 Marĩ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃mena niiã. Cʉ̃ʉ̃ye díimena marĩ ñañaré tiiré wapare wapatíbosarigʉ niiwĩ. Teeména Cõãmacʉ̃ marĩ ñañaré tiirére acabórigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiidʉgágʉ, teero tiirígʉ niiwĩ.  
\v 8 Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ niipetire masĩré, tʉomasĩ́re ticogʉ, cʉ̃ʉ̃ maĩré ẽñorígʉ niiwĩ.  
\v 9 Cʉ̃ʉ̃ “tiigʉ́da” jĩĩriguere too sʉguero macãrãpʉ masĩña maniríguere marĩrẽ masĩrĩ tiirígʉ niiwĩ. Cristo tiiríguemena teeré masĩrĩ tiirígʉ niiwĩ.  
\v 10 Cõãmacʉ̃ “teero tiigʉ́da” jĩĩrí bʉreco jeari, cʉ̃ʉ̃ jĩĩrirobirora wáaadacu. Cristore niipetirere, niipetirare dutiri tiigʉ́daqui. Ʉ̃mʉã́sepʉ niirã́rẽ, atibʉ́recopʉ niirã́rẽ Cristo dutigʉdaqui. 
\p  
\v 11 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ booróbirora niipetire cʉ̃ʉ̃ “biiro tiigʉ́da” jĩĩrére tiiquí. Cʉ̃ʉ̃ too síropʉ tiiádarere wãcũtoarigʉ niiwĩ. Teero tiigʉ́, marĩrẽ beserigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ besegʉ, too síro Cristomena cʉ̃ʉ̃ “ticogʉda” jĩĩriguere marĩcãrẽ ticogʉdaqui.  
\v 12 Cʉ̃ʉ̃ teero tiigʉ́, ʉ̃sã Cristore padeosʉguérirare ãñurõ niirĩ booquí. Basocá ʉ̃sã ãñurõ niirére ĩñarã, Cõãmacʉ̃ ãñurõ tiirére ʉsenipeoadacua.  
\v 13 Mʉ́ãcã diamacʉ̃́ maquẽ quetire tʉojĩ́rã, netõnére quetire tʉojĩ́rã, Cristore padeojĩ́rã, cʉ̃ʉ̃mena niiã. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ “yáara niiĩya” jĩĩgʉ̃, mʉ́ãrẽ Espíritu Santore ticodiocorigʉ niiwĩ. Espíritu Santo Cõãmacʉ̃ “mʉ́ãrẽ ticodiocogʉda” jĩĩrigʉra niiĩ.  
\v 14 Cõãmacʉ̃ Espíritu Santore marĩrẽ ticotoarigʉ niiwĩ. Teero tiirá, marĩ ateré masĩã: Cõãmacʉ̃ niipetira cʉ̃ʉ̃ põnarẽ́ cʉ̃ʉ̃ pʉtopʉ néewagʉdaqui. Toopʉ́ niipetire cʉ̃ʉ̃ “ticogʉda” jĩĩriguere ticogʉdaqui. Cʉ̃ʉ̃ teero tiirí, basocá cʉ̃ʉ̃rẽ ʉsenipeoadacua. 
\s1 Pablo Éfeso macãrãrẽ sãĩbosárigue 
\p  
\v 15-16 Teeré wãcũgʉ̃, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoa. Yʉʉ mʉ́ã marĩ Õpʉ̃ Jesuré padeorére tʉowʉ́; teero biiri mʉ́ã niipetira Cõãmacʉ̃rẽ padeoráre maĩrécãrẽ tʉowʉ́. Teero tiigʉ́, mʉ́ãrẽ sãĩbosárecõrõ Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoa.  
\v 17 Cõãmacʉ̃ marĩ Õpʉ̃ Jesucristo Pacʉ ãñunetõjõãgʉ̃rẽ mʉ́ãye niiãdarere biiro sãĩã: “Cõãmacʉ̃, Espíritu Santo cʉ̃́ãrẽ masĩrére jeari tiiyá; mʉʉ niirecʉtirecãrẽ ãñurõ masĩrĩ tiiyá”, jĩĩã.  
\v 18 Atecã́rẽ sãĩã: “Cõãmacʉ̃, cʉ̃́ãrẽ ateré ãñurõ masĩrĩ tiiyá: Mʉʉ cʉ̃́ãrẽ ‘ãñurõ tiigʉ́da’ jĩĩgʉ̃, beserigʉ niiwʉ̃; niipetira mʉʉrẽ padeoráre ãñuré petire ticogʉdacu;  
\v 19-20 mʉʉ tutuanetõjõãgʉ̃ niiã; tee tutuaremena ʉ̃sã Cristore padeoráre tiiápua”, jĩĩ sãĩã. Tee tutuanetõjõãremena Cõãmacʉ̃ ateré tiirígʉ niiwĩ: Cristo diarigʉpʉre masãrĩ tiirígʉ niiwĩ; cʉ̃ʉ̃ masãmʉãri siro, cʉ̃ʉ̃rẽ cʉ̃ʉ̃ pʉto ʉ̃mʉã́sepʉ õpʉ̃ duirípĩrõ diamacʉ̃́pe dʉpoyigʉ.  
\v 21 Cʉ̃ʉ̃rẽ niipetira Õpʉ̃ peti sããrĩ tiiyígʉ. Teero tiigʉ́, õpãrã́ atibʉ́recopʉ niirã́, ʉ̃mʉã́sepʉ niirã́ Õpʉ̃ peti niiĩ. Ãpĩ cʉ̃ʉ̃ sotoa macʉ̃ maniĩ. Cʉ̃ʉ̃ atibʉ́reco macãrã sotoa macʉ̃ niiĩ; too síro macãrã sotoa macʉ̃ niirucugʉdaqui.  
\v 22 Cõãmacʉ̃ niipetirere, niipetirare Cristo doca pʉtʉári tiiyígʉ. Teero biiri Cõãmacʉ̃ niipetira Jesuré padeorí põna macãrãrẽ dutigʉ́re sõnecorigʉ niiwĩ; cʉ̃ʉ̃ marĩ dupu tiiróbiro niiĩ.  
\v 23 Marĩ cʉ̃ʉ̃rẽ padeorí põna macãrã cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃ tiiróbiro niiã. Cʉ̃ʉ̃ marĩ niipetiramena wáaqui. Cʉ̃ʉ̃ niipetiropʉ niiĩ; atibʉ́recopʉ, ʉ̃mʉã́sepʉ teerora niiqui. 
\c 2  
\s1 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ maĩgʉ̃́ netõnérigue 
\p  
\v 1 Too sʉgueropʉ mʉ́ã ñañaré tiiríra niijĩrã, diarira tiiróbiro niirira niiwʉ̃.  
\v 2 Atibʉ́reco macãrã tiiróbiro ñañaré tiiríra niiwʉ̃. Wãtĩãrẽ dutigʉ́ boorére tiinʉnʉ́sewʉ. Cʉ̃ʉ̃ atibʉ́reco macãrã Cõãmacʉ̃rẽ netõnʉcã́rãrẽ dutigʉ́ niiĩ.  
\v 3 Too sʉgueropʉ marĩ niipetira cʉ̃́ã tiiróbirora ñañaré tiirucúwʉ. Marĩ ñañaré tiidʉgárere ʉgaripéawʉ. Marĩ noo booró ñañaré tiiádarere wãcũwʉ̃. Teeré wãcũãri siro, teeré tiijã́wʉ̃. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ marĩmena cúanetõjõãyigʉ. Ãpẽrã́ tiiróbirora marĩcã ñañarõ tiinóbojĩyu.  
\v 4 Cõãmacʉ̃pe marĩrẽ bayiró maĩgʉ̃́, bóaneõ ĩñarigʉ niiwĩ.  
\v 5 Marĩ ñañaré tiiríra niijĩrã, Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre diarira tiiróbiro niiwʉ̃. Teero ĩñapacʉ, marĩrẽ Cristomena catiré petihére cʉorá niirĩ tiirígʉ niiwĩ. Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃ ãñuré ticorémena netõnérigʉ niiwĩ.  
\v 6 Marĩ Cristomena masãmʉãrira tiiróbiro niirĩ tiirígʉ niiwĩ. Jesucristo ʉ̃mʉã́sepʉ duirobirora marĩcã cʉ̃ʉ̃mena toopʉ́ duirá tiiróbiro niirĩ tiirígʉ niiwĩ.\f + \fr 2:6 \ft Too sʉgueropʉ õpãrãména duirá cʉ̃́ãmena dutiyira.\f* 
\v 7 Too síro macãrãpʉre cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ ãñuré ticoriguere ẽñogʉ̃́da jĩĩgʉ̃, teero tiirígʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ tiiápugʉ, Jesucristomena niirĩ tiirígʉ niiwĩ.  
\v 8 Marĩ Jesucristore padeorí, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ cʉ̃ʉ̃ ãñuré ticorére ẽñogʉ̃́, netõnérigʉ niiwĩ. Tee marĩ basiro tiirígue mee niiã; Cõãmacʉ̃ ticorigue niiã.  
\v 9 Marĩ ãñurõ tiirére ĩñagʉ̃ mee netõnéwĩ. Teero tiigʉ́, sĩcʉ̃no “yʉʉ ãñurõ tiirígue wapa Cõãmacʉ̃ yʉʉre netõnéwĩ” jĩĩmasĩña maniã.  
\v 10 Marĩ cʉ̃ʉ̃ tiiríra niiã. Marĩ ãñurõ tiirémena basocáre tiiápuaro jĩĩgʉ̃, marĩrẽ Jesucristomena niirĩ tiirígʉ niiwĩ. Marĩ ãñurõ tiiádarere Cõãmacʉ̃ too sʉgueropʉ quẽnotóayigʉ. 
\s1 Marĩ Cristomena ãñurõ niirecʉtijãã 
\p  
\v 11 Teero tiirá, ateré wãcũña: Mʉ́ã judíoa niihẽrã bauárira niiwʉ̃. “Widecõã́noña\f + \fr 2:11 \ft Cõnerígʉ yapa macã caseróre.\f* manirã́ niicua”, jĩĩwã judíoa mʉ́ãrẽ. Cʉ̃́ãpe “widecõã́norira niiã ʉ̃sãjã” jĩĩwã, cʉ̃́ãya õpʉ̃ʉ̃ maquẽpʉ dícʉre widecõã́norira niipacara.  
\v 12 Too sʉgueropʉre mʉ́ã Cristomena niihẽrã niiwʉ̃; Israelya põna macãrãmena niiriwʉ; Cõãmacʉ̃ “netõnégʉ̃dʉre ticocogʉda” jĩĩrére mʉ́ã pacʉsʉ̃mʉãrẽ wederiyigʉ; diari siro, ¿deero wáaadari? jĩĩmasĩriwʉ; atibʉ́reco macãrã tiiróbiro Cõãmacʉ̃rẽ masĩriwʉ.  
\v 13 Mʉ́ã yoaro macãrã tiiróbiro niirã́ niijĩrã, cʉ̃ʉ̃rẽ masĩriwʉ. Atitóre Jesucristomena niijĩrã, cʉ̃ʉ̃ye díi õmayudiariguemena Cõãmacʉ̃rẽ masĩã; pʉtogã macãrã tiiróbiro niirã́ pʉtʉáa.  
\v 14 Cristo niiĩ marĩrẽ ãñurõ niirecʉtirere ticogʉ́. Judíoare, judíoa niihẽrãrẽ sicapõna macãrã niirĩ tiirígʉ niiwĩ. Marĩ cãmerĩ́ ĩñadʉgarimirigue opatʉdi tiiróbiro niiwʉ̃. Cʉ̃ʉ̃ tiitʉdire cõãrigʉ niiwĩ.  
\v 15 Cʉ̃ʉ̃ diariguemena judíoare dutirére “biiro tiiyá”, “biiro tiiríjãña” jĩĩrére duurí tiirígʉ niiwĩ. Teero tiiríguemena pʉapõná macãrã niimirirare sicapõnarã pʉtʉári tiirígʉ niiwĩ. Marĩ cʉ̃ʉ̃mena sĩcãrõména niijĩrã, sicapõna macãrã niiã. Teero tiirá, judíoa, judíoa niihẽrã sĩcãrõména ãñurõ niirecʉtimasĩã.  
\v 16 Cʉ̃ʉ̃ curusapʉ diariguemena marĩ cãmerĩ́ ĩñadʉgaririguere petirí tiirígʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ diariguemenarã pʉapõná macãrã niimirirare sicapõnarã niirĩ tiirígʉ niiwĩ. Teero biiri teeménarã Cõãmacʉ̃mena bapacʉtimasĩã sũcã. 
\p  
\v 17 Cristo mʉ́ã yoaro macãrã tiiróbiro niimirirare ãñurõ niirecʉtire maquẽrẽ wedegʉ atirigʉ niiwĩ. Ʉ̃sã pʉtogã macãrã tiiróbiro niimiriracãrẽ teerora wedeyigʉ.  
\v 18 Cristo marĩrẽ tiibosáremena marĩ niipetira Espíritu Santo sĩcʉ̃menarã marĩ Pacʉmena wedesemasĩã.  
\v 19 Teero tiirá, mecʉ̃tígãrẽ mʉ́ã aperó macãrã wáanetõri basoca tiiróbiro niiria. Ãpẽrã́ Cõãmacʉ̃rẽ padeorámena sicamacã macãrã tiiróbiro niiã; Cõãmacʉ̃yawii macãrã tiiróbiro niiã.  
\v 20 Jesucristo cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserira, teero biiri profetas mʉ́ãrẽ Cõãmacʉ̃yere wedenʉcãrira niiwã. Teero tiirá, cʉ̃́ã wii tiiádaritabebiro niicua. Basocá wii tiinʉcã́rã, supisabotarire nʉcõsʉguécua, wii tutuariwii niiãrõ jĩĩrã. Jesucristo teebotaribiro niigʉ̃́ niiĩ.  
\v 21 Teebotari ãñurõ nʉcõã́ri siro, apeyé botarire diamacʉ̃́ nʉcõwácu. Ãñurí wii, Cõãmacʉ̃ dícʉre padeorí wii tiimʉ́ãwanocu.  
\v 22 Marĩ Jesuré padeorá niijĩrã, teebotaribiro niiã; wiiré biarí tʉdibiro niiã. Wiiré peotíari siro, basocá toopʉ́ niirucuya. Espíritu Santo tiiwiipʉ́ niijĩgʉ̃, Cõãmacʉ̃ toopʉ́ra niirucuqui. 
\c 3  
\s1 Pablore judíoa niihẽrãrẽ buedutigʉ cṹũrigue 
\p  
\v 1 Teero tiigʉ́, yʉʉ Pablo Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñurõ tiiríguere ãñurõ tʉomasĩ́ãrõ jĩĩgʉ̃, sãĩã. Yʉʉ mʉ́ã judíoa niihẽrãrẽ Jesucristoye quetire wederé wapa peresuwiipʉ niiã.  
\v 2 Yʉʉ wãcũrĩ, mʉ́ã ateré tʉojĩ́yu: Cõãmacʉ̃ yʉʉre ãñurõ tiigʉ́, mʉ́ãrẽ tiiápudutirigʉ niiwĩ.  
\v 3 Cõãmacʉ̃ too sʉgueropʉ masĩña maniríguere yʉʉre masĩrĩ tiiwí. Yʉʉ tee maquẽrẽ péero jóatoaawʉ̃.  
\v 4 Mʉ́ã yʉʉ jóaariguere buera, ateré jĩĩãdacu: “Pablo Cristoye queti too sʉgueropʉ masĩña maniríguere ãñurõ masĩqui”, jĩĩãdacu.  
\v 5 Too sʉguero macãrãpʉ tee quetire ãñurõ tʉomasĩ́riyira. Atitópʉre Cõãmacʉ̃ masĩrĩ tiiquí. Cʉ̃ʉ̃ cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserira ãñurã́rẽ, teero biiri cʉ̃ʉ̃ wededutirere wederáre Espíritu Santomena masĩrĩ tiiquí.  
\v 6 Tee masĩña manirígue ate niiã: Cristore padeorémena mʉ́ã judíoa niihẽrã judíoabirora Cõãmacʉ̃ ticoadarere ñeeãdacu. Cristomena niijĩrã, judíoamena sicapõna macãrã niiã; Cõãmacʉ̃ judíoare “biiro tiigʉ́da” jĩĩriguere mʉ́ãcã yuea. 
\p  
\v 7 Cõãmacʉ̃ yʉʉre ãñuré ticogʉ, cʉ̃ʉ̃ tutuaremena yʉʉre ãñuré quetire wedegʉ́ niirĩ tiirígʉ niiwĩ.  
\v 8 Yʉʉ Cõãmacʉ̃rẽ padeorá watoapʉ bʉ́ri niigʉ̃́ peti niipacari, ate ãñurére yʉʉre tiidutírigʉ niiwĩ: Cʉ̃ʉ̃ yʉʉre judíoa niihẽrãrẽ Cristoye ãñunetõjõãrere wededutirigʉ niiwĩ. “Cristo ãñunetõjõãgʉ̃ niiĩ” jĩĩrére marĩ masĩ sĩcãrĩbíria.  
\v 9 Apeyeré Cõãmacʉ̃ yʉʉre tiidutírigʉ niiwĩ: Tee masĩña manirígue quetire niipetira tʉomasĩ́ãrõ jĩĩgʉ̃, wededutirigʉ niiwĩ. Sicato tee queti Cõãmacʉ̃ niipetire bauanérigʉ wãcũriguepʉ niiriro niiwʉ̃.  
\v 10 Teero tiiró, atitóre Jesuré padeorí põna macãrãmena biiro wáaa: Cʉ̃́ã pʉapõná niimirira sicapõna wáari ĩñarã, ʉ̃mʉã́se macãrã dutirá, teero biiri cʉ̃́ã doca macãrã dutirá biiro jĩĩãdacua: “Cõãmacʉ̃ masĩnetõneĩ; niipetire cʉ̃ʉ̃ tiirémena cʉ̃ʉ̃ masĩrére ẽñoĩ”, jĩĩãdacua.  
\v 11 Sicatopʉra Cõãmacʉ̃ “teerora tiigʉ́da” jĩĩyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ jĩĩrirobirora wáari tiirígʉ niiwĩ marĩ Õpʉ̃ Jesucristo tiiríguemena.  
\v 12 Marĩ cʉ̃ʉ̃mena niijĩrã, cʉ̃ʉ̃rẽ padeojĩ́rã, cuiro manirṍ Cõãmacʉ̃mena wedesemasĩã sáa.  
\v 13 Teero tiirá, yʉʉ mʉ́ãrẽ wederé wapa ñañarõ netõrĩ́ tʉorá, wãcũpatirijãña. Biirope wãcũña: “Marĩrẽ maĩjĩ́gʉ̃, peresu ñeerĩquioro niipacʉ, marĩrẽ Jesuyé quetire wedetoawi”, jĩĩ wãcũ, ʉseniña. 
\s1 Cristo basocáre maĩquí 
\p  
\v 14 Teeré wãcũgʉ̃, ñicãcoberimena jeacũmu, marĩ Pacʉre mʉ́ãrẽ sãĩbosáa.  
\v 15 Cõãmacʉ̃rã pacʉ niisʉguerigʉ niiĩ. Cʉ̃ʉ̃mena “pacʉ” jĩĩré nʉcãã. Cʉ̃ʉ̃ niipetire põnarĩ macãrã ʉ̃mʉã́sepʉ niirã́, atibʉ́recopʉ niirã́ sĩcãrõména niirĩ tiirígʉ niiwĩ.  
\v 16 Marĩ Pacʉra pee ãñurére cʉoquí. Teero tiigʉ́, Espíritu Santomena mʉ́ã wãcũrépʉre tutuare ticori boogʉ́ sãĩbosáa.  
\v 17 Cʉ̃ʉ̃ teeré ticori, mʉ́ã Cristore padeorí, Cristo mʉ́ãmena niirucugʉdaqui. Apeyeréja, mʉ́ã Cristore ãñurõ maĩã́rõ jĩĩgʉ̃, ãpẽrãcã́rẽ ãñurõ maĩã́rõ jĩĩgʉ̃, sãĩbosáa.  
\v 18 Teero tiirá, mʉ́ã niipetira Cõãmacʉ̃rẽ padeorámena Cristo mʉ́ãrẽ maĩrére masĩãdacu. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ bayiró peti maĩquí.  
\v 19 Cʉ̃ʉ̃ maĩrére tʉomasĩ́petinoña manipacári, mʉ́ã cʉ̃ʉ̃ maĩrére tʉomasĩ́nemoãrõ jĩĩgʉ̃, sãĩbosáa. Cʉ̃ʉ̃ maĩrére tʉomasĩ́nemorã, Cõãmacʉ̃ tiiróbiro niirecʉtirere cʉonemóãdacu. 
\p  
\v 20 Marĩ “Cõãmacʉ̃ tutuanetõjõãgʉ̃ niiĩ” jĩĩãda. Cʉ̃ʉ̃ tutuare marĩpʉre niiã. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ niipetire marĩ sãĩré nemorṍ, marĩ tʉgueñare nemorṍ ticomasĩqui.  
\v 21 Teero tiirá, marĩ Jesucristore padeorí põna macãrã niijĩrã, teero biiri marĩ Jesucristomena niijĩrã, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticorucuada. Atitó macãrã, too síro macãrãcã teerora Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticorucuaro. Teerora wáaaro. 
\c 4  
\s1 Jesuré padeoráre sĩcãrõména niidutirigue 
\p  
\v 1 Yʉʉ marĩ Õpʉ̃yere wederé wapa peresuwiipʉ niigʉ̃ mʉ́ãrẽ biiro tiirí bayiró boogá: Ãñurõ tiirécʉtiya. Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ beserigʉ teero tiirí booquí.  
\v 2 “Ãpẽrã́ nemorṍ ãñuré tiia” jĩĩ wãcũrijãña; cúaro manirṍ niiña; cúañañarijãña; ãpẽrãrẽ́ maĩjĩ́rã, cʉ̃́ã diamacʉ̃́ tiihéri ĩñarã, teero tʉgueñajãña.  
\v 3 Ãñurõ niirecʉtijĩrã, Espíritu Santo tiiápuremena “sĩcãrõména niiãda” jĩĩ wãcũrucuya.  
\v 4 Marĩ sicaõpʉ̃ʉ̃biro niiã. Espíritu Santo sĩcʉ̃ niipacʉ, marĩ niipetiramena niiqui. Marĩ Cõãmacʉ̃ beserira niijĩrã, ate dícʉre yuea: “Marĩrẽ ãñurõ tiigʉ́daqui”, jĩĩã.  
\v 5 Marĩ Õpʉ̃ sĩcʉ̃rã niiĩ. Marĩ cʉ̃ʉ̃rẽ sĩcãrĩbíro padeóa. Marĩ sĩcãrĩbíro wãmeõtinowʉ̃.  
\v 6 Cõãmacʉ̃ marĩ niipetira Pacʉ sĩcʉ̃rã niiqui. Cʉ̃ʉ̃ marĩ niipetira sotoa macʉ̃ niiqui. Marĩmena cʉ̃ʉ̃ye maquẽrẽ tiirí tiiquí. Marĩ niipetiramena niiqui. 
\p  
\v 7 Cristo marĩ niipetirare merẽã dícʉ tiimasĩ́rere ticoqui. Cʉ̃ʉ̃ marĩ niipetirapʉre sĩcãrĩbíro ticodʉgarijĩyi. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ booróbirora ticorigʉ niiwĩ.  
\v 8 Teero tiiró, Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ ate jóanoã: 
\q1 Cʉ̃ʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉ mʉãwagʉ, cʉ̃ʉ̃ ñeerirare néewayigʉ. 
\q1 Too síro basocáre ãñurére ticoyigʉ,\f + \fr 4:8 \ft Salmo 68.18.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 9 “Cʉ̃ʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉ mʉãwayigʉ” jĩĩ jóare ate jĩĩdʉgaro tiia: Mʉãwaadari sʉguero, atibʉ́recopʉ diiátiyigʉ.  
\v 10 Cʉ̃ʉ̃rã́ sũcã atibʉ́recopʉ diiátirigʉ ʉ̃mʉã́sepʉ niipetira Õpʉ̃ peti niigʉ̃dʉ mʉãwarigʉra niiqui. Teero tiigʉ́, niipetiropʉ dutiqui.  
\v 11 Cristo cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre niipetirapʉre tiimasĩ́rere ticorigʉ niiwĩ. Sĩquẽrãrẽ cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserira sããrĩ tiirígʉ niiwĩ; ãpẽrãrẽ́ Cõãmacʉ̃ wededutirere wederá sããrĩ tiirígʉ niiwĩ; ãpẽrãrẽ́ ãñuré quetire wedewarucuri basoca sããrĩ tiirígʉ niiwĩ; ãpẽrãrẽ́ cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre coterá, cʉ̃́ãrẽ buerá sããrĩ tiirígʉ niiwĩ.  
\v 12 Teero tiigʉ́, marĩ cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre cʉ̃ʉ̃ye maquẽrẽ padearo jĩĩgʉ̃, teero tiirígʉ niiwĩ. Cʉ̃́ãrẽ padeotutúaaro jĩĩgʉ̃, teero tiimasĩ́rere ticorigʉ niiwĩ.  
\v 13 Teero wáari, marĩ sĩcãrĩbíro marĩ Õpʉ̃rẽ padeoádacu; sĩcãrĩbíro Cõãmacʉ̃ macʉ̃rẽ ãñurõ masĩãdacu. Teero biiri Cristoye maquẽrẽ ãñurõ tʉomasĩ́ãdacu; Cristo niirõbirora niirecʉtiadacu.  
\v 14 Teero tiirá, wĩmarã tiiróbiro niirijããda. Wĩmarã jĩĩditorere tʉojĩ́rã, pṹũrĩ wĩnoména páapuconorõ tiiróbiro noo niiré buerére padeonʉnʉ́seya. Cʉ̃́ã tiiróbiro marĩ jĩĩditomenirã buerére tʉorá, padeonʉnʉ́serijããda.  
\v 15 Biirope tiiáda: Cãmerĩ́ maĩrémena Cõãmacʉ̃ye diamacʉ̃́ maquẽrẽ wedeada. Jõõpemena diamacʉ̃́ maquẽrẽ padeonemóãdacu. Cristomena niirã́ niijĩrã, niipetire marĩ tiirénorẽ cʉ̃ʉ̃ boorére tiinemómʉããdacu. Cʉ̃ʉ̃rã́ niiĩ cʉ̃ʉ̃rẽ padeorí põna macãrã dupu.  
\v 16 Cristo marĩ dupu tiiróbiro niijĩgʉ̃, marĩrẽ dutii. Sicaõpʉ̃ʉ̃ pee õpʉ̃ʉ̃ maquẽ cʉocú. Niipetire tiiõpʉ̃ʉ̃ maquẽ dupu dutirére tiirí, tiiõpʉ̃ʉ̃ diaremanirõ bʉcʉá, tutuanemojõãcu. Tee tiiróbiro niiã marĩ. Marĩ Cristo dutirére tiirá, sĩcãrĩbíro niiãdacu. Teero tiirá, cãmerĩ́ maĩã́dacu. Teeména padeotutúaadacu. 
\s1 Cristomena mama niirecʉtire cʉoa 
\p  
\v 17 Teero tiigʉ́, marĩ Õpʉ̃ wãmemena mʉ́ãrẽ ateré duticoa: Mʉ́ã ãpẽrã́ Cõãmacʉ̃rẽ masĩhẽrã tiirénorẽ tiinemórijãña. Cʉ̃́ã wãcũré wapamaníã.  
\v 18 Cõãmacʉ̃yere wãcũdʉgahera, tʉomasĩ́hẽrã tiiróbiro niiĩya. Teero tiirá, naĩtĩãrõpʉ niirã́biro diamacʉ̃́ maquẽrẽ tʉomasĩ́riya; catiré petihére Cõãmacʉ̃ ticoré cʉorícua.  
\v 19 Cʉ̃́ã ñañaré tiirére boborídojãya. Teero tiirá, cʉ̃́ã noo booró ñañaré tiisodéaatiya. Niipetire cʉ̃́ã tʉsaré ñañarére tiiíya.  
\v 20 Mʉ́ãpe Cristore masĩnʉcãrã, cʉ̃́ã teero ñañaré tiirénorẽ buenorijĩyu.  
\v 21 Mʉ́ã diamacʉ̃́rã cʉ̃ʉ̃ye maquẽrẽ tʉojĩ́yu. Teero biiri mʉ́ã Jesuména niijĩrã, cʉ̃ʉ̃yere diamacʉ̃́ maquẽrẽ buenojĩyu.  
\v 22 Teero tiirá, mʉ́ã too sʉgueropʉ ñañaré tiiríguere duujã́ña sáa. “Ʉgaripéaremena ʉseniãdacu”, jĩĩ wãcũmijĩyu mʉ́ã. Niiria. Teero wãcũré tiiditóre niiã.  
\v 23 Cõãmacʉ̃ mʉ́ã wãcũrére wasoáro.  
\v 24 Mama niirecʉtire cʉoyá. Cõãmacʉ̃ mʉ́ã mama niirecʉtire cʉ̃ʉ̃ niirõbirora tiirígʉ niiwĩ. Teeména ãpẽrãrẽ́ ãñurõ tiiádacu; ñañaré manirã́ niiãdacu. 
\p  
\v 25 Teero tiirá, jĩĩditonemorijãña. Marĩ Cristoya õpʉ̃ʉ̃ maquẽ tiiróbiro niiã. Teero tiirá, marĩ niipetirapʉre cãmerĩ́ diamacʉ̃́ wedesero booa. 
\p  
\v 26 Mʉ́ã cúara, ñañaré tiiríjãña. Cúanañiõrijãña,  
\v 27 wãtĩãrẽ dutigʉ́ mʉ́ãrẽ ñañarõ wáari tiirí jĩĩrã. 
\p  
\v 28 Yaarépimirigʉ yaanemórijããrõ. Yaaróno tiigʉ́, padearo. Cʉ̃ʉ̃ ãñurõ pade, wapatáremena bóaneõrãrẽ ticomasĩgʉ̃daqui. 
\p  
\v 29 Ñañarére wedeserijãña. Ãñurépe dícʉre wedeseya. Mʉ́ã wedeseremena ãpẽrãrẽ́ tiiápuya. Mʉ́ã teero tiirí, mʉ́ã wedeserere tʉorá ãñurõ niiãdacua.  
\v 30 Mʉ́ã tiirémena Espíritu Santore wãcũpatiri tiiríjãña. Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ Espíritu Santore ticorigʉ niiwĩ, “yáara niiĩya” jĩĩrére ẽñogʉ̃́. Espíritu Santo mʉ́ãmena niirucugʉdaqui, tée Jesucristo mʉ́ãrẽ ʉ̃mʉã́sepʉ néewaadari bʉreco jearipʉ. 
\p  
\v 31 Niipetire cãmerĩ́ ñañarõ tʉgueñare, pũnirṍ wedesere, cúare, cúara acaribíre, teero biiri ãpẽrãrẽ́ ñañarõ wedeserecãrẽ duujã́ña. Sĩcʉ̃rẽ ĩñatutirijãña.  
\v 32 Biirope tiiyá: Cãmerĩ́ ãñurõ tiiápu, bóaneõña. Cõãmacʉ̃ Cristomena mʉ́ãrẽ acabórirobirora mʉ́ãcã cãmerĩ́ acabóya. 
\c 5  
\s1 Cõãmacʉ̃ põna biiro niirõ booa 
\p  
\v 1 Mʉ́ã Cõãmacʉ̃ põna cʉ̃ʉ̃ maĩrã́ niiã. Teero tiirá, cʉ̃ʉ̃ tiirébiro tiiyá.  
\v 2 Jesucristo maĩrírobirora cãmerĩ́ maĩrucújãña. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ maĩjĩ́gʉ̃, diabosayigʉ. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ diabosarigue Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉ sitiaãñúre busemʉõcore tiiróbiro cʉ̃ʉ̃ tʉsaré niiyiro. 
\p  
\v 3 Mʉ́ã Cõãmacʉ̃ põna niijĩrã, mʉ́ã nʉmosã́numiã, mʉ́ã manʉsʉ̃mʉã niihẽrãrẽ ñeeaperijãña; bobooro tiiẽ́ñorijãña; cʉopacára, boonemórijãña. Mʉ́ã teeré tiihéri, mʉ́ãrẽ ñañarõ wedepatire maniã́dacu.  
\v 4 Ñañarére wedese buiríjãña; wapamaníre maquẽrẽ wedeserijãña; noo booró wedeseãmarijãña. Mʉ́ãrẽ teenórẽ wedeserijãrõ booa. Biirope tiiyá: Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoya.  
\v 5 Ateré mʉ́ã masĩcu: Cristo cʉ̃ʉ̃ Pacʉmena niirṍpʉ sĩcʉ̃ cʉ̃ʉ̃ booró ñeeapesodeaatigʉno wáariqui. Bobooro ñañarõ tiiẽ́ñogʉ̃no teerora wáariqui. Cʉopacʉ́ boonemógʉ̃cã teerora wáariqui. Boonemógʉ̃ Cõãmacʉ̃rẽ padeoróno tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ booré maquẽ dícʉre padeoquí.  
\v 6 Cʉ̃́ã wapamaníre wedeseremena mʉ́ãrẽ jĩĩditoremena wedeadacua. Cʉ̃́ãrẽ padeoríjãña. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ netõnʉcã́rãrẽ teero tiirí ĩñagʉ̃, bayiró cúaremena cʉ̃́ãrẽ ñañarõ tiigʉ́daqui.  
\v 7 Cʉ̃́ãrẽ péerogã bapacʉtirijãña. 
\p  
\v 8 Mʉ́ã too sʉgueropʉre naĩtĩãrõpʉ niirã́biro niiwʉ̃. Atitóreja bóeropʉ niirã́biro marĩ Õpʉ̃mena niiã. Teero tiirá, bóeropʉ niirã́biro tiiyá.  
\v 9 Bóeropʉ niirã́ biiro tiiíya: Ãñurére tiiíya; diamacʉ̃́ maquẽrẽ tiiíya; niirṍ maquẽrẽ wedeseya.  
\v 10 Niipetire mʉ́ã tiirénorẽ “¿marĩ Õpʉ̃ ʉsenigʉ̃dari?” jĩĩ wãcũña.  
\v 11 Bʉ́ri peti tiiránorẽ bapacʉtirijãña. Cʉ̃́ã naĩtĩãrõpʉ niirã́biro niicua. Cʉ̃́ã ñañaré tiirére cʉ̃́ãrẽ masĩrĩ tiiyá.  
\v 12 Cʉ̃́ã yayióropʉ tiiáriguere marĩ wedeseri, bobo niiã.  
\v 13 Cʉ̃́ã tiiáriguere masĩrĩ tiirí, sĩãwócoropʉ niirébiro pʉtʉácu.  
\v 14 Cʉ̃́ã basiro cʉ̃́ã ñañaré tiiáriguere ĩñamasĩãri siro, “ñañaniã” jĩĩmasĩcua. Teero tiiró, ateré jĩĩnoã: 
\q1 Mʉʉ cãnigʉ̃́biro biigʉ́, wãcãñá. 
\q1 Diarigʉbiro biigʉ́, masãmʉãña. 
\q1 Mʉʉ teero tiirí, Cristo mʉʉrẽ bóeropʉ niigʉ̃́ niirĩ tiigʉ́daqui, 
\m jĩĩnoã. 
\p  
\v 15 Teero tiirá, mʉ́ã tiirére ãñurõ wãcũña. Cõãmacʉ̃yere masĩhẽrãbiro tiiríjãña. Cʉ̃ʉ̃yere masĩrã́birope tiiyá.  
\v 16 Atitóre basocá pee ñañaré tiiíya. Mʉ́ãpe niipetire tiirécõrõ ãñuré tiiyá.  
\v 17 Cõãmacʉ̃yere tʉomasĩ́hẽrãbiro niirijãña. “¿Ñeenópere Cõãmacʉ̃ marĩrẽ tiirí boogári?” jĩĩ wãcũña.  
\v 18 Cũmurijãña, noo booró ñañaré tiirí jĩĩrã. Cũmurṍno tiirá, Espíritu Santo boorépere tiiyá.  
\v 19 Salmopũpʉ jóariguemena, Cõãmacʉ̃yere basarémena cãmerĩ́ wedeseya. Marĩ Õpʉ̃rẽ bayiró ʉseniremena basapeoya.  
\v 20 Marĩ Õpʉ̃ Jesucristo wãmemena niipetirere Cõãmacʉ̃ marĩ Pacʉre ʉsenire ticorucujãña. 
\s1 Sicawií macãrãrẽ dutiré 
\p  
\v 21 Mʉ́ã Cristore quioníremena ĩñaã. Teero tiirá, cãmerĩ́ yʉʉya. 
\p  
\v 22 Manʉcʉtira numiã, marĩ Õpʉ̃rẽ yʉʉrobirora mʉ́ã manʉsʉ̃mʉãrẽ yʉʉya.  
\v 23 Mʉ́ã manʉsʉ̃mʉã mʉ́ãrẽ dutirá niiĩya, Cristo cʉ̃ʉ̃rẽ padeorí põna macãrã dutigʉ́ niirõbirora. Cristo cʉ̃ʉ̃rẽ padeorí põna macãrã dupubiro niiĩ. Marĩ cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃ maquẽbiro niirã́rẽ netõnégʉ̃ niiĩ.  
\v 24 Cristoya põna macãrã cʉ̃ʉ̃rẽ yʉʉrobirora nʉmosã́numiã niipetiremena cʉ̃́ã manʉsʉ̃mʉãrẽ yʉʉro booa. 
\p  
\v 25 Nʉmocʉtira, Cristo cʉ̃ʉ̃ya põna macãrãrẽ maĩrírobirora mʉ́ã nʉmosã́numiãrẽ maĩñá. Cristo marĩrẽ maĩgʉ̃́, marĩye niiãdarere diabosayigʉ.  
\v 26 Marĩrẽ ñañaré manirã́ niiãrõ jĩĩgʉ̃, teero diabosayigʉ. Marĩ cʉ̃ʉ̃ye quetire ãñurõ padeorí, ocoména coseárirabiro wáari tiirígʉ niiwĩ.  
\v 27 Teero tiirígʉ niiwĩ, cʉ̃ʉ̃ya põna macãrãrẽ ãñunetõjõãrã bʉajeádʉgagʉ. Cʉ̃ʉ̃ pʉtʉaatigʉ, cʉ̃́ãrẽ suti jũĩrĩmaníre, opasʉ̃sʉ̃rõ manirébiro niirã́rẽ cʉ̃ʉ̃mena néewadʉgaqui. Ñañaré manirã́, ñañaré tiirírirabiro bʉadʉgáqui.  
\v 28 Tee tiiróbirora nʉmocʉtira cʉ̃́ã nʉmosã́numiãrẽ maĩrṍ booa. Cʉ̃́ã basiro maĩrṍbirora maĩrṍ booa. Cʉ̃ʉ̃ nʉmorẽ́ maĩgʉ̃́no cʉ̃ʉ̃ basiro maĩgʉ̃́ tiiquí.  
\v 29 Sĩcʉ̃ cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃rẽ maĩríjã tiiríi. Teero tiiróno tiigʉ́, ãñuré yaa, cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃rẽ cotequi. Cristo cʉ̃ʉ̃ya põna macãrãrẽ teerora tiiquí.  
\v 30 Marĩ cʉ̃ʉ̃rẽ padeorí põna macãrã cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃biro niiã.  
\v 31 Tee maquẽ Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jóanoã: “Teero tiigʉ́, ʉ̃mʉ cʉ̃ʉ̃ pacʉre, cʉ̃ʉ̃ pacore cõãwitiwa, cʉ̃ʉ̃ nʉmoména niigʉ̃daqui. Cʉ̃́ã pʉarã́ sicaõpʉ̃ʉ̃ tiiróbiro pʉtʉáadacua”,\f + \fr 5:31 \ft Génesis 2.24.\f* jĩĩ jóanoã.  
\v 32 Tee tʉomasĩ́ña maniré niiã. Teero niipacari, yʉʉ wãcũrĩ, “Cristo sicaõpʉ̃ʉ̃biro niiqui cʉ̃ʉ̃ya põna macãrãmena” jĩĩdʉgaro tiia.  
\v 33 Teero jĩĩpacʉ, atecã́rẽ jĩĩgʉ̃da: Nʉmocʉtiracõrõ mʉ́ã basiro maĩrṍbirora mʉ́ã nʉmosã́numiãrẽ maĩñá. Numiã́cã, mʉ́ã manʉsʉ̃mʉãrẽ padeoyá. 
\c 6  
\p  
\v 1 Wĩmarã, mamarã́, Jesuré padeorá niijĩrã, mʉ́ã pacʉsʉ̃mʉã dutirére ãñurõ yʉʉya. Teero tiiré ãñuniã.  
\v 2 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ tee dutiré biiro jóanoã: “Mʉʉ pacʉ, mʉʉ pacore padeoyá”, jĩĩ jóanoã. Cõãmacʉ̃ pʉamóquẽñe dutiré watoapʉ tee dutiré tiigʉ́norẽ “ãñurõ tiigʉ́da” jĩĩrigʉ niiwĩ. Tee “ãñurõ tiigʉ́da” jĩĩré biiro jóanoã:  
\v 3 “Mʉʉ ʉsenigʉ̃dacu; atibʉ́recopʉre yoari catigʉdacu”,\f + \fr 6:3 \ft Éxodo 20.12; Deuteronomio 5.16.\f* jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 4 Põnacʉtíra, mʉ́ã põnarẽ bayiró tuti, cúari tiiríjãña. Ãñurõ tiirére buemasõña. Cʉ̃́ã ñañaré tiirére quẽnojeári tiiyá. Cʉ̃́ãrẽ marĩ Õpʉ̃ boorére wedeya. 
\p  
\v 5 Dutiapenori basoca, ãno atibʉ́recopʉ mʉ́ãrẽ dutiaperare yʉʉya. Padeorémena, quioníremena, tiiditóro manirṍ cʉ̃́ãrẽ yʉʉya. Cristo dutirére yʉʉrobiro cʉ̃́ãcãrẽ yʉʉya.  
\v 6 “Cʉ̃́ã ĩñacoropʉ dícʉ ãñurõ padeada”, jĩĩ wãcũrijãña. Sĩquẽrã cʉ̃́ãmena ãñurõ pʉtʉádʉgara teero tiicúa. Mʉ́ãpe Cristore padecoteri basoca niijĩrã, Cõãmacʉ̃ booróbiro ãñurõ tʉsarémena padeya.  
\v 7 Ʉseniremena marĩ Õpʉ̃rẽ padebosarabiro tʉgueñaña. Basocá dícʉre padebosarabiro tʉgueñarijãña.  
\v 8 Marĩ Õpʉ̃ ãñurõ tiirírare wapatígʉdaqui. Dutiapenori basocare, dutiapenoña manirã́rẽ teerora wapatígʉdaqui. Mʉ́ã teeré masĩtoacu. 
\p  
\v 9 Basocáre dutiapera, mʉ́ãcã teerora mʉ́ã dutiaperare ãñurõ tiiyá. “Mʉ́ãrẽ ñañarõ tiigʉ́da”, jĩĩnemorijãña. Mʉ́ã masĩcu: Cʉ̃́ã Õpʉ̃ mʉ́ã Õpʉ̃cã niiqui; cʉ̃ʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉ niiqui. Cʉ̃ʉ̃ niipetira basocáre batoro manirṍ, sĩcãrĩbíro ĩñaqui. 
\s1 Cristore padeorá wãtĩãrẽ cãmotáre 
\p  
\v 10 Ate tiidutíremena wedeyaponogʉ̃da: Mʉ́ã marĩ Õpʉ̃mena niiã. Teero tiirá, cʉ̃ʉ̃ tutuanetõremena wãcũbayiya.  
\v 11 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ cãmotáre ticoriguere cʉoyá. Teero tiirá, teeré cʉorá niijĩrã, wãtĩãrẽ dutigʉ́ jĩĩditorere cãmotámasĩãdacu.  
\v 12 Marĩ surara tiiróbiro niipacara, basocámena cãmerĩ́quẽria; wãtĩã ʉ̃mʉã́sepʉ niirã́menape cãmerĩ́quẽã. Cʉ̃́ã niicua: Wãtĩã dutiré tutuare cʉorá, cʉ̃́ã doca macãrã dutirá, atibʉ́reco maquẽ naĩtĩãrõpʉ tiiróbiro niirére dutirá, basocáre wãcũrépʉre ñañaré tiidutíra niicua.  
\v 13 Teero tiirá, niipetire Cõãmacʉ̃ marĩrẽ wãtĩãrẽ cãmotáre ticoriguere cʉoyá. Teeré cʉorá, niipetire wãtĩ mʉ́ãrẽ ñañaré tiidutíri, netõnʉcã́jããdacu. Mʉ́ã teeré cʉopetíra, wãcũtutuara niiãdacu. 
\p  
\v 14 Ãñurõ wãcũtutuara niiña. Surara cʉ̃ʉ̃yaro sutiroré wéemʉõco, siatúqui sitũrṹdamena. Tiidá sitũrṹda diamacʉ̃́ maquẽ marĩ padeorébiro niiã. Surara cʉ̃ʉ̃ cutirore cõmequiména cãmotáqui. Tiiqui cõmequí marĩ ãñuré tiirébiro niiã.  
\v 15 Surara sapature sãñaqui, wáagʉda jĩĩgʉ̃. Cʉ̃ʉ̃ tiiróbirora mʉ́ãcã ãñuré quetire wedeadara quẽnoyúeya. Tee queti “Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre ãñurõ niirecʉtirere ticoqui” jĩĩré queti niiã.  
\v 16 Surara cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃rẽ cãmotáriquire wãmopʉ cʉoquí. Cʉ̃ʉ̃rẽ bʉedʉgari, bʉereyucʉ jʉ̃ʉ̃atiri, tiiquimena cãmotáqui. Mʉ́ãpe wãtĩãrẽ dutigʉ́ mʉ́ãrẽ ñañarõ tiidʉgári, Cõãmacʉ̃rẽ padeorémena cãmotámasĩcu.  
\v 17 Surara cʉ̃ʉ̃ya dupure cãmotágʉ, cõmecororé pesaqui. Cʉ̃ʉ̃ya dupure cãmotárirobirora wãtĩ mʉ́ã wãcũrére ñañodʉgári, “Cõãmacʉ̃ netõnénorira niiã” jĩĩrémena cãmotáya. Surara espada pairípĩrẽ néewaqui. Cʉ̃ʉ̃ tiipĩmena cãmerĩ́quẽmasĩrõbirora mʉ́ãpe Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũ wedeseremena wãtĩrẽ cãmotáya. Cõãmacʉ̃ye wedesere espada Espíritu Santo mʉ́ãrẽ ticoripĩbiro niiã.  
\v 18 Noo mʉ́ã niirṍ Cõãmacʉ̃rẽ sãĩrucújãña. Espíritu Santo masĩré ticorémena sãĩñá. Ãñurõ tʉomasĩ́ña. Sãĩdúrijãña. Niipetira Cõãmacʉ̃rẽ padeoráre sãĩbosárucujãña.  
\v 19 Yʉʉcãrẽ sãĩbosáya. Ãñuré quetire yʉʉ wederécõrõ Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ wedeserere yʉʉre ãñurõ wedeseri tiiáro. “Cuiro manirṍ ãñuré quetire basocá masĩña maniríguere wedearo”, jĩĩ sãĩbosáya.  
\v 20 Tee quetire wederé wapa peresuwiipʉ niiã. Cõãmacʉ̃ yʉʉre tee quetire wededutigʉ ticocorigʉ niiwĩ. Yʉʉre tee quetire cuiro manirṍ wedearo jĩĩrã, sãĩbosáya. 
\s1 Ãñudutiyaponorigue 
\p  
\v 21 Tíquico mʉ́ã pʉtopʉ wáagʉdaqui. Cʉ̃ʉ̃ yʉʉ menamacʉ̃, yʉʉ maĩgʉ̃́, marĩ Õpʉ̃rẽ padecotegʉ ãñurõ tiigʉ́ niiĩ. Cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãrẽ niipetire yée maquẽrẽ wedegʉdaqui.  
\v 22 Mʉ́ãrẽ ʉ̃sãye maquẽrẽ masĩãrõ jĩĩgʉ̃, ticocoa. Teero biiri cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãrẽ wãcũtutuari tiiáro jĩĩgʉ̃, ticocoa. 
\p  
\v 23 Cõãmacʉ̃ marĩ Pacʉ, teero biiri marĩ Õpʉ̃ Jesucristo mʉ́ã Jesuré padeoráre ãñurõ niirecʉtire ticoaro; mʉ́ã Cristore padeonemórĩ, cãmerĩ́ maĩnemórĩ tiiáro.  
\v 24 Cõãmacʉ̃ niipetira marĩ Õpʉ̃ Jesucristore maĩrucúrare ãñuré ticoaro. 
\p Nocõrõrã jóaa.