\id 2TI - Tuyuca NT -Colombia 2004 (DBL -2013) 
\h 2 Timoteo 
\toc1 Timoteore Pablo pʉarĩ́ jóaripũ 
\toc2 2Timoteo 
\toc3 2Ti 
\mt1 TIMOTEORE 
\mt2 Pablo pʉarĩ́ jóaripũ 
\c 1  
\s1 Ãñuduticorigue 
\p  
\v 1-2 Timoteo, yʉʉ Pablo mʉʉrẽ ãñudutia. Yʉʉ Cõãmacʉ̃ booró Jesucristoyere wededutigʉ beserigʉ, cʉ̃ʉ̃ ticocorigʉ niiã. Teero biiri ateré cʉ̃ʉ̃ “tiigʉ́da” jĩĩriguere yʉʉ wederi booquí: “Cõãmacʉ̃ Jesucristomena niirã́rẽ catiré petihére ticoqui”. Timoteo, yʉʉ mʉʉrẽ maĩã; mʉʉ yʉʉ macʉ̃ tiiróbiro niiã. 
\p Cõãmacʉ̃ marĩ Pacʉ, teero biiri Jesucristo marĩ Õpʉ̃ mʉʉrẽ ãñuré ticoaro; bóaneõ ĩñaãrõ; ãñurõ niirecʉtiri tiiáro. 
\s1 Jesucristoye quetire padeó, buerucuya 
\p  
\v 3 Yʉʉ ñecʉ̃sʉ̃mʉã Cõãmacʉ̃rẽ padeorírobirora yʉʉcã ãñurõ yeeripũnacʉtiremena padeóa. Ñamirĩ́, bʉ́recori yʉʉ sãĩrécõrõ mʉʉrẽ wãcũã. Mʉʉrẽ wãcũgʉ̃, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoa.  
\v 4 Yʉʉ wáari bʉreco mʉʉ utiriguere wãcũrucua. Teero tiigʉ́, yʉʉ bayiró ʉsenigʉ̃da jĩĩgʉ̃, mʉʉrẽ bayiró ĩñadʉgaga.  
\v 5 Mʉʉ jĩĩditoro manirṍ Jesucristore padeorére yʉʉ wãcũã. Mʉʉ ñecõ Loida, teero biiri mʉʉ paco Eunice padeosʉguéwa. Yʉʉ masĩjãã: Mʉʉcã teerora padeonʉnʉ́segʉ tiicú. 
\p  
\v 6 Teero tiigʉ́, ateré mʉʉrẽ wãcũrĩ tiia: Too sʉgueropʉ yʉʉ mʉʉrẽ ñaapeóri, Cõãmacʉ̃ mʉʉrẽ “biiro tiigʉ́dʉ niigʉ̃daqui” jĩĩrigʉ niiwĩ. Tee masĩré ticorére tiirucújãña.  
\v 7 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ Espíritu Santore ticogʉ, cuiro manirṍ niiãrõ jĩĩgʉ̃ ticorigʉ niiwĩ. Teero cuirono tiigʉ́, Espíritu Santo marĩrẽ tutuari tiiquí; cãmerĩ́ maĩrĩ́ tiiquí; ãñurõ tiirére besemasĩrĩ tiiquí.  
\v 8 Teero tiigʉ́, marĩ Õpʉ̃ye quetire wedegʉ, boboríjãña. Yʉʉ teeré wederé wapa peresuwiipʉ duigʉ́cãrẽ bobosã́rijãña. Biirope wãcũña: “Tee queti wederé wapa yʉʉcã ñañarõ netõpacʉ́, Cõãmacʉ̃ tutuare ticorémena nʉcãjã́gʉ̃da”, jĩĩ wãcũña.  
\v 9 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ netõnérigʉ niiwĩ. Marĩ cʉ̃ʉ̃yara ãñurã́ niirĩ boogʉ́, beserigʉ niiwĩ. Marĩ ãñuré tiirí ĩñagʉ̃ mee beserigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃pe marĩrẽ ãñurõ tiigʉ́da jĩĩgʉ̃, beserigʉ niiwĩ. Biiro biia: Atibʉ́reco tiiádari sʉguero, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiigʉ́da jĩĩgʉ̃, Jesucristo marĩrẽ netõnéãdarere wãcũrigʉ niiwĩ.  
\v 10 Atitó marĩrẽ ãñurõ tiirére ẽñogʉ̃́, Jesucristo marĩrẽ netõnégʉ̃rẽ ticodiocorigʉ niiwĩ. Jesús marĩ dianetõborirare netõnérigʉ niiwĩ. Marĩ cʉ̃ʉ̃ netõnére quetire padeorá “catiré petihére cʉoa” jĩĩmasĩã. 
\p  
\v 11 Cõãmacʉ̃ tee netõnére quetire yʉʉre wededutirigʉ niiwĩ. Tee quetire yʉʉre buedutirigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ yʉʉre beserigʉ niiwĩ.  
\v 12 Tee quetire wederé wapa yʉʉ bayiró ñañarõ netõã. Teero ñañarõ netõpacʉ́, boboría. Yʉʉre tee queti wededutirigʉre masĩã. Teero tiigʉ́, ateré jĩĩã yʉʉja: “Cʉ̃ʉ̃ yʉʉre cṹũriguere coteyapacʉtigʉdaqui, tée cʉ̃ʉ̃ pʉtʉaatigʉpʉ”. 
\p  
\v 13 Yʉʉ mʉʉrẽ diamacʉ̃́ bueriguere bueya. Jesucristore padeorémena, cãmerĩ́ maĩrémena bueya.  
\v 14 Ãpẽrã́ tee quetire wasorí jĩĩgʉ̃, Espíritu Santo marĩpʉre niigʉ̃́ tiiápuremena Cõãmacʉ̃ mʉʉrẽ wededutigʉ cṹũriguere diamacʉ̃́ bueya. 
\p  
\v 15 Mʉʉ masĩtoacu: Niipetira Jesucristore padeorá Asia macãrã yʉʉre cõãwapetijõãwã. Cʉ̃́ãmena niiriracã Figelo, teero biiri Hermógenes teerora tiiwá.  
\v 16 Onesíforo doca teero tiiríwi. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ, cʉ̃ʉ̃ya wii macãrãrẽ bóaneõ ĩñaãrõ. Sĩcãrĩ mee Onesíforo yʉʉre wãcũtutuari tiiwí. Yʉʉ peresuwiipʉ niipacari, yʉʉre bobosã́riwi.  
\v 17 Bobosã́rõno tiigʉ́, Romapʉ jeagʉ, yʉʉre ãmaãrigʉ niiwĩ, tée bʉagʉ́pʉ.  
\v 18 Marĩ Õpʉ̃ basocáre wapa tiiádari bʉreco jeari, Onesíforore bóaneõ ĩñaãrõ. Cʉ̃ʉ̃ Éfesopʉ marĩrẽ tiiápuriguere mʉʉ ãñurõ masĩcu. 
\c 2  
\s1 Surara ãñugʉ̃́ tiiróbiro niiña 
\p  
\v 1 Timoteo yʉʉ macʉ̃ tiiróbiro niigʉ̃́, Jesucristo mʉʉrẽ ãñurõ tiiquí. Tee ãñurõ tiirémena Cõãmacʉ̃ mʉʉrẽ tutuarere ticoaro.  
\v 2 Yʉʉ paʉ basocá tʉocóropʉ bueriguere mʉʉ tʉowʉ́. Teeré buemasĩrãrẽ mʉʉ padeoráre buenetõneña. Mʉʉ teero tiirí, cʉ̃́ãcã ãpẽrãrẽ́ bueadacua. 
\p  
\v 3 Mʉʉ surara ãñugʉ̃́ tiiróbiro niiña; Jesucristo mʉʉrẽ dutigʉ́ niiĩ. Surara ñañarõ netõgʉ̃́ nʉcãrṍbirora nʉcãñá mʉʉcã.  
\v 4 Surara cʉ̃ʉ̃rẽ dutigʉ́ cʉ̃ʉ̃mena ʉseniãrõ jĩĩgʉ̃, surara niihẽrãbiro tiiríqui.  
\v 5 Teerora sũcã cʉtʉrí basocʉ “biirope wáaya” jĩĩ dutirére tiihégʉ, wapatáriqui.  
\v 6 Teerora wesepʉ́ ãñurõ padegʉ́cã tiiwese maquẽ ote dʉcacʉtirere dúa wapatámasĩqui.  
\v 7 Tee yʉʉ wederére wãcũnʉnʉseya. Mʉʉ teero tiirí, marĩ Õpʉ̃ niipetirere mʉʉrẽ tʉomasĩ́rĩ tiigʉ́daqui. 
\p  
\v 8 Jesucristore wãcũña: Cʉ̃ʉ̃ diarigʉ niipacʉ, masãrigʉ niiwĩ; David pãrãmi niinʉnʉsegʉ niiĩ. Yʉʉ cʉ̃ʉ̃ye queti ãñuré quetire wedegʉ, teeré wedea.  
\v 9 Tee queti wederé wapa yʉʉ ñañarõ netõgá; ñañaré tiigʉ́ tiiróbiro peresuwiipʉ niiã. Cõãmacʉ̃ye quetipeja niipetiropʉ niipetitoaa. Tee quetipe yʉʉ peresuwiipʉ biadʉpórigʉ tiiróbiro niiria.  
\v 10 Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ beserirare ãñurõ wáaaro jĩĩgʉ̃, ñañarõ netõã. Jesucristo cʉ̃́ãrẽ netõnérĩ boogá. Teero biiri cʉ̃́ã cʉ̃ʉ̃mena cʉ̃ʉ̃ ãñurõ niirṍpʉ niirucuri boogá.  
\v 11 Ate diamacʉ̃́ jĩĩré niiã: 
\q1 Marĩ Jesucristomena diarirabiro niirã, 
\q1 cʉ̃ʉ̃mena catiré petihére cʉoádacu. 
\q1  
\v 12 Marĩ ñañarõ netõrére nʉcãjã́rã, 
\q1 cʉ̃ʉ̃ Õpʉ̃ niirṍpʉ cʉ̃ʉ̃mena dutirá niiãdacu. 
\q1 “Cʉ̃ʉ̃rẽ masĩriga” jĩĩrĩ, cʉ̃ʉ̃cã “masĩria” jĩĩgʉ̃daqui. 
\q1  
\v 13 Marĩ cʉ̃ʉ̃rẽ ãñurõ padeoríatã, cʉ̃ʉ̃pe niipetire “biiro tiigʉ́da” jĩĩriguere diamacʉ̃́ tiirucúqui. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃ sĩcãrĩ jĩĩditomasĩriqui. 
\s1 Cõãmacʉ̃rẽ ãñurõ padecotegʉ 
\p  
\v 14 Mʉʉ bueráre teeré wãcũrĩ tiiyá. Teero biiri marĩ Õpʉ̃ tʉocóropʉre cʉ̃́ãrẽ “nocõrõrã wedeseya bʉ́ri niiré wedesere maquẽrẽ” jĩĩña. “Tee wedesere wapamaníã; mʉ́ãrẽ tʉoráre ñañorã́ tiia”, jĩĩña.  
\v 15 Mʉʉpe Cõãmacʉ̃ mʉʉrẽ “ãñurõ tiii” jĩĩrĩ tʉodʉgágʉ, mʉʉ jeatuaro niirucujãña. Cʉ̃ʉ̃yere diamacʉ̃́ wedeya. Teeré tiigʉ́, boborícu.  
\v 16 Atibʉ́reco maquẽ wedeserere bʉ́ri niirére tʉoríjãña. Teeré wedesera jõõpemena nemorṍ ñañarã́ wáacua.  
\v 17 Cʉ̃́ã wedesere cãmi marĩye õpʉ̃ʉ̃rĩpʉ sesajõãrõ tiiróbiro ãpẽrãrẽ́ pẽnipéawacu. Himeneo, Fileto wãmecʉtira cʉ̃́ã buerémena tee bóare tiiróbiro basocáre ñañoã́yira.  
\v 18 Diamacʉ̃́ maquẽrẽ wederiayira; merẽãpe wedeayira. “Diarira masãtoarira niiwã”, jĩĩ wedeayira. Cʉ̃́ã teero wederémena ãpẽrãpé “¿ʉ̃sãpeja deero padeoádariye?” jĩĩ wãcũãyira.  
\v 19 Cõãmacʉ̃ wedesere cṹũrigue doca tutuari wii weenʉcõrigue tiiróbiro niiã. Cʉ̃ʉ̃ wedesere wasoría. Biiro niiã: “Marĩ Õpʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ diamacʉ̃́ padeoráre masĩqui”;\f + \fr 2:19 \ft Números 16.5.\f* teero biiri “niipetira ‘Jesucristo yʉʉ Õpʉ̃ niiĩ’ jĩĩrã́ ñañaré tiirére duujã́ãrõ”, jĩĩ jóatunoã. 
\p  
\v 20 Ate queorére wedegʉda: Sĩcʉ̃ pee apeyé cʉogʉ́ya wiipʉre pee niicu. Oromena tiirígue, platamena tiirígue niicu. Teero biiri apeyé yucʉména tiirígue, diiména weerigue niicu. Ĩñarã jeará jeari, ãñurére péocua. Apebʉ́recorire bʉ́ri niiré péocua.  
\v 21 Marĩ ate tiiróbiro ñañarére tiihéra, ãñuré dícʉ péore tiiróbiro niiãdacu. Marĩ Õpʉ̃yara peti niiãdacu. Cʉ̃ʉ̃ niipetire ãñurõ tiidutírere diamacʉ̃́ tiiádacu. 
\p  
\v 22 Teero tiigʉ́, mʉʉ mamarã́ bayiró ʉgaripéarenorẽ tiiríjãña. Biirope tiiyá: Ãñurére tiirucújãña; Cõãmacʉ̃rẽ padeoyá; cãmerĩ́ maĩñá; ãñurõ niirecʉtiya. Ñañaré tiihéramena Cõãmacʉ̃rẽ sãĩrã́mena niiña.  
\v 23 Cãmerĩ́tutidʉgara wedeseãmajãrere jĩĩapurijãña. Mʉʉ masĩcu: Mʉʉ cʉ̃́ãmena teero wedeseri, cãmerĩ́tutire wáaadacu.  
\v 24 Marĩ Õpʉ̃rẽ padecotegʉno cãmerĩ́tutirijãrõ booa. Biirope booa: Niipetiramena ãñurõ niirõ booa; ãñurõ buemasĩrõ booa; basocá noo booró tiiã́majãrere teero tʉgueñajãrõ booa;  
\v 25 merẽã wãcũrã́rẽ cúaro manirṍ “biirope niiã” jĩĩ wedero booa. Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ cʉ̃́ã ñañaré tiirére wãcũpati, wasorí tiibóqui; cʉ̃́ã waso, diamacʉ̃́ maquẽrẽ masĩãdacua.  
\v 26 Teeré masĩrã, cãniwãcã́rãbiro niiãdacua. “Wãtĩãrẽ dutigʉ́ marĩrẽ peresu niirã́biro cʉomírigʉ niiwĩ, cʉ̃ʉ̃ boorére tiiádarare”, jĩĩ masĩrã, cʉ̃ʉ̃ dutirére tiidújããdacua. 
\c 3  
\s1 Atibʉ́reco petiádari sʉguero wáaadare 
\p  
\v 1 Mʉʉ ateré tʉomasĩ́ña: Atibʉ́reco petiádari sʉguero pee ñañaré wáari, wisió niiãdacu Jesuré padeoráre. Biiro wáaadacu:  
\v 2 Basocá cʉ̃́ãye maquẽ dícʉre booádacua; niyerure maĩã́dacua; “biiro biiráno niiã ʉ̃sãjã” jĩĩ wãcũãdacua; “ãpẽrã́ nemorṍ niinetõnʉcãã” jĩĩ wãcũãdacua; ñañarõ jĩĩãdacua; cʉ̃́ã pacʉsʉ̃mʉãrẽ netõnʉcã́jããdacua; ãpẽrã́ cʉ̃́ãrẽ ãñurõ tiipacári, “mʉ́ã ʉ̃sãrẽ ãñurõ tiiáwʉ̃” jĩĩriadacua; Cõãmacʉ̃rẽ quioníremena ĩñariadacua;  
\v 3 cʉ̃́ãya wederare maĩríadacua; bóaneõ ĩñaridojããdacua; queti jĩĩãmajãrã niiãdacua; cʉ̃́ã booró ñañaré tiidʉgárere tiiádacua; ãpẽrãrẽ́ ñañarõ netõrĩ́ tiiádacua; ãñurére booríadacua;  
\v 4 cʉ̃́ã menamacãrã niimirirare ñañarõ tiiádacua; “deero wáaadari” jĩĩ wãcũhẽrã, noo booró tiiã́majããdacua; “ãpẽrã́ nemorṍ ʉpʉtí macãrã niiã” jĩĩ wãcũãdacua; Cõãmacʉ̃pere wãcũrõno tiirá, ʉsenire dícʉre wãcũãdacua;  
\v 5 Jesuré padeorá tiiróbiro baupacára, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ tutuaremena cʉ̃́ãrẽ wasorí boorícua. Cʉ̃́ãnomena bapacʉtiãmarijãña. 
\p  
\v 6 Cʉ̃́ã menamacãrãno biiro tiicúa: Basocáre ĩñarã jea, wedesemeniremena cʉ̃́ãye wiseripʉ sããwacua. Toopʉ́ numiã́ wãcũtutuherare tiiditócua. Cʉ̃́ã numiã́ pee ñañaré tiiré wapa cʉorá niijĩrã, cʉ̃́ã ñañaré tiiré dícʉre wãcũcua. Teero tiirá, jĩĩditora “mʉ́ãrẽ ãñurõ bue, tiiápuada” jĩĩrĩ, ʉseniremena tʉocúa.  
\v 7 Cʉ̃́ã pee tʉopacára, diamacʉ̃́ maquẽrẽ tʉomasĩ́ridojãcua.  
\v 8 Cʉ̃́ãrẽ jĩĩditora, Janes, Jambres tiirírobiro niicua. Cʉ̃́ã Moisére netõnʉcã́yira.\f + \fr 3:8 \ft Éxodo 7.9-13.\f* Tee tiiróbiro jĩĩditorape diamacʉ̃́ maquẽrẽ cãmotácua. Ñañarõ wãcũriporira niicua; diamacʉ̃́ padeomasĩ́ricua.  
\v 9 Cʉ̃́ã teero tiipacára, yoari jĩĩditomasĩriadacua. Máata niipetira cʉ̃́ã wedeseri tʉorá “jĩĩditorepira niiĩya” jĩĩãdacua. Teero wáayiro Janes, Jambremena. 
\s1 Pablo Timoteore dutiturigue 
\p  
\v 10 Mʉʉpeja yʉʉ buerére, yʉʉ tiirécʉtirere, yʉʉ tiidʉgárere mʉʉ tʉonʉnʉ́sea. Yʉʉ Cõãmacʉ̃rẽ padeorére, cúaherere, cãmerĩ́ maĩrére, merẽã wáari wãcũtutuarere mʉʉ masĩã.  
\v 11 Basocá yʉʉre ñañarõ tiirí, yʉʉ ñañarõ netõrére masĩã. Antioquíapʉ, Iconiopʉ, Listrapʉ yʉʉre wáariguere, yʉʉ ñañarõ netõríguere mʉʉ masĩã. Yʉʉ ñañarõ netõpacári, teero wáarecõrõ marĩ Õpʉ̃ yʉʉre netõrĩ́ tiiwí.  
\v 12 Ate diamacʉ̃́rã niiã: Niipetira Jesucristore padeorá Cõãmacʉ̃ booré tiidʉgárare ñañarõ tiinóãdacua.  
\v 13 Ñañarã́, jĩĩditori basoca ñañanemorõ tiiádacua. Ãpẽrãrẽ́ jĩĩditorobirora cʉ̃́ãcã jĩĩditonoãdacua. 
\p  
\v 14 Mʉʉpeja mʉʉrẽ bueriguere, mʉʉ “diamacʉ̃́rã niiã” jĩĩriguere padeorucújãña. Mʉʉrẽ buerirare mʉʉ ãñurõ masĩã.  
\v 15 Mʉʉ wĩmagʉ̃pʉra Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũ maquẽrẽ masĩnʉcãwʉ̃. Teeré buegʉ, ateré masĩwʉ̃: Jesucristore padeorémena netõnénoã.  
\v 16 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ye queti jóaripũ maquẽrẽ jóarira cʉ̃ʉ̃ masĩré ticorémena jóarira niiwã. Teero tiiró, tiipũ maquẽ marĩrẽ buea; marĩ ñañaré tiirére masĩrĩ tiia; marĩ ñañaré tiirére quẽnodutía; marĩ ãñurõ tiiádarere buea.  
\v 17 Cõãmacʉ̃ tiipũrẽ cṹũrigʉ niiwĩ, cʉ̃ʉ̃rẽ padeonʉnʉ́serare niipetire ãñurére tiiáro jĩĩgʉ̃. 
\c 4  
\p  
\v 1 Jesucristo marĩ Õpʉ̃ pʉtʉaatigʉdaqui. Cʉ̃ʉ̃ atigʉ, catiráre, diarirare wapa tiigʉ́daqui. Marĩ Õpʉ̃ niijĩgʉ̃, dutigʉdaqui. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ ĩñacoropʉ, teero biiri Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉ mʉʉrẽ ateré tiidutía:  
\v 2 Cõãmacʉ̃ye quetire wedeya. Mʉʉ noo wáaro basocá tʉodʉgárare, teero biiri tʉodʉgáheracãrẽ jĩĩnemoña. Cʉ̃́ãrẽ diamacʉ̃́ wãcũrĩ tiiyá; cʉ̃́ã ñañaré tiirí, ãñurõmena wedeya; “biirope niirecʉtiya” jĩĩ wedeya. Teeré buegʉ, cúaro manirṍ wedeya.  
\v 3 Too síropʉre basocá ãñuré buerére booríadacua. Cʉ̃́ãrẽ bueadarare ãmaããdacua. Cʉ̃́ã booré dícʉre tiidʉgári, cʉ̃́ãrẽ buerápe cʉ̃́ã tʉoʉsénire dícʉre wedeadacua.  
\v 4 Cʉ̃́ã diamacʉ̃́ maquẽrẽ tʉoríadacua. Niipetire jĩĩãmajãrepere tʉorá wáaadacua.  
\v 5 Mʉʉpeja mʉʉ tiirére ãñurõ wãcũ, niijãña. Mʉʉrẽ ñañarõ tiirí, teeré nʉcãñá. Ãñuré quetire wedeya. Mʉʉrẽ paderé cṹũriguere peotíjãña. 
\p  
\v 6 Yʉʉ catinemoritu niiga. “Yʉʉre sĩãã́daro péerogã dʉsacú”, jĩĩ tʉgueñaã.  
\v 7 Cʉtʉrí basocʉ cʉtʉjeágʉdʉ tiiróbiro yʉʉre paderé cṹũriguere yaponógʉ̃ tiia. Niituropʉ cʉtʉjeágʉ tiiróbiro yʉʉ paderére peotítoaa. Yʉʉ sicato padeoríguere padeoyapácʉtitoaa.  
\v 8 Mecʉ̃tígãrẽ yʉʉ ãñurõ tiirígue wapa ticonoãdare ʉ̃mʉã́sepʉ niitoacu. Marĩ Õpʉ̃ wapa tiigʉ́ niiĩ. Cʉ̃ʉ̃rã́ cʉ̃ʉ̃ basocáre wapa tiiádari bʉrecopʉ yʉʉre tee ãñurére ticogʉdaqui. Yʉʉ dícʉre ticoriqui; niipetira cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre cʉ̃ʉ̃ pʉtʉaatiadarere yuerácãrẽ ticogʉdaqui. 
\s1 Pablo cʉ̃ʉ̃ye maquẽrẽ wederigue 
\p  
\v 9 Máatasãñurõ yʉʉre ĩñagʉ̃ atiya.  
\v 10 Demas atibʉ́reco maquẽrẽ maĩnetṍnʉcãqui. Teero tiigʉ́, Tesalónicapʉ yʉʉre cõãjõãwĩ. Crescente Galaciapʉ wáawi. Tito Dalmaciapʉ wáawi.  
\v 11 Lucas dícʉ yʉʉmena niiĩ. Marcore ãmaãña; mʉʉmena atiaro. Cʉ̃ʉ̃ yʉʉre ãñurõ tiiápumasĩĩ.  
\v 12 Yʉʉ Tíquicore Éfesopʉ ticocowʉ.  
\v 13 Mʉʉ atigʉ, yáaro sutiró asibusúro sotoá macãrõrẽ néeatiya. Too Troas macã Carpoya wiipʉ cṹũwʉ̃. Teero biiri yée paperatũnurĩrẽ néeatiya. Wáicʉra caserimena jóarigue, yée caserire bayiró boogá. 
\p  
\v 14 Alejandro cõmeména apeyenó tiigʉ́ yʉʉre ñañarõ tiiwí. Cõãmacʉ̃ marĩ Õpʉ̃ cʉ̃ʉ̃ tiiríro jeatuaro cʉ̃ʉ̃rẽ ñañarõ tiigʉ́daqui.  
\v 15 Mʉʉpeja cʉ̃ʉ̃rẽ cuiya, yʉʉre teero tiirí jĩĩgʉ̃. Cʉ̃ʉ̃ marĩ buerére boorídojãwĩ. 
\p  
\v 16 Queti beserí basoca yʉʉre sãĩñánʉcãri bʉreco sĩcʉ̃nopera yʉʉre tiiápura jeariwa. Niipetira yʉʉre cõãwarira niiwã. Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ã teero tiiríguere acabóaro.  
\v 17 Cõãmacʉ̃peja yʉʉre tiiápuwi; yʉʉre tutuare ticowi. Teero tiigʉ́, Jesucristoye quetire wedepetijãwʉ̃, niipetira judíoa niihẽrã tʉoáro jĩĩgʉ̃. Cõãmacʉ̃ yʉʉre quioré watoapʉ niigʉ̃́rẽ netõnéwĩ.  
\v 18 Teero biiri marĩ Õpʉ̃ niipetire yʉʉre ñañarõ wáaadarere netõrĩ́ tiigʉ́daqui. Ʉ̃mʉã́sepʉ cʉ̃ʉ̃ Õpʉ̃ niirṍpʉ yʉʉre néewagʉdaqui. “Ãñunetõgʉ̃ niiĩ”, jĩĩrucujããda cʉ̃ʉ̃rẽ. Teerora niiãrõ. 
\s1 Ãñudutiyaponorigue 
\p  
\v 19 Prisca,\f + \fr 4:19 \ft Ãpẽrã́ coore Priscila jĩĩyira.\f* Aquila ãñuãrõ. Teero biiri Onesíforoya wii macãrãcã ãñuãrõ.  
\v 20 Erasto Corintopʉ pʉtʉácũmuwĩ. Trófimo diarecʉtigʉre Miletopʉ cṹũatiwʉ.  
\v 21 Mʉʉ máatasãñurõ púuriro sʉguero atiya. Eubulo, Pudente, Lino, Claudia, teero biiri niipetira Jesuré padeorá mʉʉrẽ ãñudutiya. 
\p  
\v 22 Marĩ Õpʉ̃ mʉʉmena niiãrõ. Cõãmacʉ̃ mʉ́ã niipetirare ãñuré ticoaro. 
\p Nocõrõrã jóaa.