\id 2PE - Tuyuca NT -Colombia 2004 (DBL -2013) 
\h 2 San Pedro 
\toc1 Pedro pʉarĩ́ jóaripũ 
\toc2 2 Pedro 
\toc3 2Pe 
\mt1 PEDRO 
\mt2 pʉarĩ́ jóaripũ 
\c 1  
\s1 Ãñuduticorigue 
\p  
\v 1 Yʉʉ Simón Pedro Jesucristore padecotegʉ cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserigʉ mʉ́ãrẽ ãñudutia. Niipetira ʉ̃sã tiiróbiro padeoráre atipũrẽ́ jóaa. Marĩ Jesucristore padeoré ãñuré peti niiã. Jesucristo marĩ Õpʉ̃ marĩrẽ netõnégʉ̃ diamacʉ̃́ tiigʉ́ niiĩ. Teero tiigʉ́, marĩrẽ sĩcãrĩbíro cʉ̃ʉ̃rẽ padeorí tiirígʉ niiwĩ.  
\v 2 Mʉ́ã Cõãmacʉ̃rẽ, teero biiri marĩ Õpʉ̃ Jesuré masĩrĩ, ateré sãĩbosáa: Cõãmacʉ̃, cʉ̃́ãrẽ nemorṍ ãñuré ticoya; cʉ̃́ãrẽ ãñurõ niirecʉtiri tiinemóña, jĩĩ sãĩã. 
\s1 Jesuré padeorá biiro tiiró booa 
\p  
\v 3 Cõãmacʉ̃ ãñugʉ̃́ niijĩgʉ̃, teero biiri diamacʉ̃́ tiigʉ́ niijĩgʉ̃, marĩrẽ beserigʉ niiwĩ. Marĩrẽ cʉ̃ʉ̃rẽ masĩrĩ tiirígʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃rẽ masĩjĩrã, cʉ̃ʉ̃ boorére tiimasĩ́ã. Cʉ̃ʉ̃ tutuaromena cʉ̃ʉ̃ booró tiimasĩ́rere marĩrẽ ticorigʉ niiwĩ; teero biiri catiré petihére marĩrẽ ticorigʉ niiwĩ.  
\v 4 Cʉ̃ʉ̃ diamacʉ̃́ tiigʉ́ niijĩgʉ̃, marĩrẽ “ãñuré mʉ́ãrẽ tiigʉ́da” jĩĩrigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ “ãñuré mʉ́ãrẽ tiigʉ́da” jĩĩrigue bayiró wapapacáre niiã. Teeména mʉ́ã cʉ̃ʉ̃ tiiróbiro niirecʉtimasĩãdacu; teero biiri atibʉ́reco maquẽ mʉ́ãrẽ ñañarõ wáari tiidʉgárere netõnénoãdacu.  
\v 5 Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ teeré tiirí, mʉ́ã Jesucristore padeojĩ́rã, mʉ́ã tutuaro jeatuaro ateré tiinemóña: Basocá ãñurã́ niiña. Basocá ãñurã́, mʉ́ã padeorére tʉomasĩ́nemoña.  
\v 6 Teeré masĩrã, ñañarõ wãcũpacara, nʉcãjã́ña. Nʉcãrã́, ñañarõ netõpacára, wãcũtutuaya. Wãcũtutuara, Cõãmacʉ̃ boorére tiiyá.  
\v 7 Cʉ̃ʉ̃ boorére tiirá, mʉ́ã Jesuré padeorá sĩcʉ̃põna tiiróbiro cãmerĩ́ maĩñá. Cãmerĩ́ maĩrã́, niipetirare maĩñá. 
\p  
\v 8 Mʉ́ã tee niipetirere nemorṍ tiinemówara, yucʉʉ dʉcamanirigʉ tiiróbiro niiricu; marĩ Õpʉ̃ Jesucristore padeoré “diamacʉ̃́rã niiã” jĩĩãdacu.  
\v 9 Sĩcʉ̃no tee niipetirere tiihégʉpe capeari ãñurõ ĩñahẽgʉ̃ tiiróbiro niiqui. Cʉ̃ʉ̃ tíatopʉ ñañaré tiiríguere Jesucristo acabóriguere wãcũriqui.  
\v 10 Yáa wedera, mʉ́ã Cõãmacʉ̃ beserira niiã. Teero tiirá, “marĩ tiirémena teeré ẽñoã́da” jĩĩ bayiró tiiyá. Mʉ́ã teeré tiirá, bayiró ñañaré tiirá wáaricu sáa.  
\v 11 Teero biiri mʉ́ã marĩrẽ netõnégʉ̃ marĩ Õpʉ̃ Jesucristo cʉ̃ʉ̃ Õpʉ̃ niirucuropʉ sããwaadacu. Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ sope pã́õgʉ̃daqui. 
\p  
\v 12 Yʉʉ mʉ́ãrẽ jóariguere naĩrõ wãcũrĩ tiigʉ́da. Mʉ́ã teeré masĩpacari, teeré “diamacʉ̃́ maquẽ niiã” jĩĩpacari, yʉʉ mʉ́ãrẽ wãcũrucujãrĩ tiigʉ́da.  
\v 13 Yʉʉ catiró jeatuaro yʉʉ mʉ́ãrẽ jóariguere wãcũrĩ tiigʉ́da. Yʉʉ teero tiirí, ãñuniã, yʉʉ wãcũrĩ.  
\v 14 Péerogã dʉsacú yʉʉ diaadaro. Marĩ Õpʉ̃ Jesucristo teeré yʉʉre wedetoawi.  
\v 15 Niipetire yʉʉ jeatuaro mʉ́ãrẽ ãñurõ wedea, yʉʉ diari siro, yʉʉ wederiguere wãcũrucujããrõ jĩĩgʉ̃. 
\s1 Pedro Jesucristo ʉ̃tãgʉ̃pʉ́ wasorí ĩñarigue 
\p  
\v 16 Marĩ Õpʉ̃ Jesucristo tutuarere, teero biiri cʉ̃ʉ̃ pʉtʉaatiadarecãrẽ ʉ̃sã mʉ́ãrẽ wedewʉ. Teeré wedera, basocá wedeseãmare quetire wederiwʉ. Ʉ̃sã cʉ̃ʉ̃ ʉpʉtí macʉ̃ niirére ĩñawʉ̃.  
\v 17 Cõãmacʉ̃ Jesucristo Pacʉ cʉ̃ʉ̃rẽ ʉsenire ẽñowĩ́. Cʉ̃ʉ̃rẽ ãñurõ asibatére ticogʉ́ wedeseri tʉowʉ́: “Ãni yʉʉ macʉ̃ yʉʉ bayiró maĩgʉ̃́ niiĩ. Cʉ̃ʉ̃mena bayiró ʉseniã”, jĩĩti.  
\v 18 Cʉ̃ʉ̃ ʉ̃mʉã́sepʉ wedesediocori, ʉ̃sã basiro tʉowʉ́. Ʉ̃sã Jesucristomena tiigʉ́ ʉ̃tãgʉ̃pʉ́ niiwʉ̃, teero wáari. 
\p  
\v 19 Teeré ĩñarã, profetas jóariguere nemorṍ padeóa. Mʉ́ãcã cʉ̃́ã jóariguere wãcũnʉnʉseya. Cʉ̃́ã jóarigue naĩtĩãrõpʉ sĩãwócori bóere tiiróbiro niiã. Tée Jesucristo pʉtʉaatiripʉ, teeré wãcũnʉnʉseya. Ñocõãwʉ̃́ mʉãjeari bóemʉãatiro tiiróbiro Jesucristo pʉtʉaatigʉ, marĩ masĩhẽrere masĩrĩ tiigʉ́daqui.  
\v 20 Atepére ãñurõ tʉomasĩ́ña: Profetas jóariguere marĩ basiro wãcũrémena “biiro jĩĩdʉgaro tiia” jĩĩmasĩricu. Espíritu Santo tiiápuremena marĩ teeré tʉomasĩ́ã.  
\v 21 Profetas cʉ̃́ã wãcũrémena dícʉ wederirira niiwã. Biirope wáayiro: Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃yere wederi, Espíritu Santo cʉ̃́ã wãcũrépʉre jea, cʉ̃́ã wedeadarere wãcũrĩ tiiyígʉ. 
\c 2  
\s1 Jĩĩditoremena bueré 
\r (Jud 4-13) 
\p  
\v 1 Tíatopʉre sĩquẽrã Israelya põna macãrã “ʉ̃sã profetas niiã” jĩĩditoyira. Cʉ̃́ã teero tiirírobirora mʉ́ã pʉtopʉ niirã́cã teerora tiiádacua. Yayióro, jĩĩditoremena diamacʉ̃́ tiiróbiro bueadacua. Teero tiirá, mʉ́ã padeorére ñañoã́dacua. Jesucristo cʉ̃́ã ñañaré tiiré wapa dia, wapatírigʉpere booríadacua. Cʉ̃́ã teero tiirí, Cõãmacʉ̃ wãcũña manirṍ cʉ̃́ãrẽ ñañarõ tiigʉ́daqui.  
\v 2 Paʉ cʉ̃́ã ñañaré tiirére ĩñarã, teerora tiinʉnʉ́seadacua. Jesuré padeohérape cʉ̃́ã teero tiirí ĩñarã, Jesuyé diamacʉ̃́ maquẽrẽ ñañarõ wedeseadacua.  
\v 3 Teeré buerá niyeru boorá niicua. Teero tiirá, mʉ́ãyere néeãdara, jĩĩditoremena mʉ́ãrẽ bueadacua. Cʉ̃́ã teero tiiré wapa cʉ̃́ãrẽ ñañarõ tiiádare niitoacu. Netõrícua. Tíatopʉ Cõãmacʉ̃ “cʉ̃́ã ñañarõ tiinóãdacua” jĩĩtoarigʉ niiwĩ. 
\p  
\v 4 Cõãmacʉ̃ too sʉgueropʉre ángelea niimirirare, cʉ̃́ã ñañaré tiirí, cõãyigʉ. Cʉ̃́ãrẽ wapa tiigʉ́, naĩtĩãrõpʉ siatúcũyigʉ, tée cʉ̃ʉ̃ basocáre wapa tiiádari bʉreco jearipʉ.  
\v 5 Teero biiri Noé niiritocãrẽ, Cõãmacʉ̃ tiibʉreco niirã́rẽ cõãyigʉ.\f + \fr 2:5 \ft Génesis 6.1–7.24.\f* Noé Cõãmacʉ̃ye ãñurére wederigʉre, teero biiri ãpẽrã́ siete basocá dícʉre netõnéyigʉ. Ãpẽrã́ basocá ñañarã́rẽ dúucõãyigʉ.  
\v 6 Teero biiri Cõãmacʉ̃ Sodoma, Gomorra wãmecʉtire macãrĩ macãrãcãrẽ cõãyigʉ. Teemacãrĩrẽ basocámenarã sóecõãpetijãyigʉ. Nitĩ mana dícʉ pʉtʉáyiro. Teero tiigʉ́, “too síro ñañaré tiiráre teero wáabocu sũcã” jĩĩ wãcũãrõ jĩĩgʉ̃, teero tiiyígʉ.\f + \fr 2:6 \ft Génesis 19.1-25.\f* 
\v 7 Cõãmacʉ̃ teero tiigʉ́, Lot basocʉ́ ãñugʉ̃́rẽ netõnéyigʉ. Lot teemacãrĩ macãrã ñañanetõjõãrã cʉ̃́ã ñañaré tiidúheri ĩñagʉ̃, páasʉtijõãyigʉ. 
\p  
\v 8 Cʉ̃ʉ̃ basocʉ́ ãñugʉ̃́ cʉ̃́ã watoapʉ niiyigʉ. Cʉ̃́ã tiirére ĩñayigʉ; tʉoyígʉ. Bʉ́recoricõrõ cʉ̃́ã ñañanetõjõãrĩ ĩñagʉ̃, bóaneõremena wãcũpatiyigʉ.  
\v 9 Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre ñañarõ wáari, netõnémasĩqui. Ñañarã́pere ñañarõ tiigʉ́dʉ siatúcũrira tiiróbiro cʉoquí, tée cʉ̃ʉ̃ basocáre wapa tiiádari bʉreco jearipʉ.  
\v 10 Nemorṍ ñañarõ tiigʉ́daqui ãpẽrãména ñañarõ ñeeaperare, teero biiri cʉ̃ʉ̃ dutirére netõnʉcã́rãrẽ. 
\p Jĩĩditoremena buerá cʉ̃́ã booró dícʉ tiidʉgácua. Cuiro manirṍ ʉ̃mʉã́se macãrã ãñurã́rẽ ñañarõ jĩĩcua.  
\v 11 Ángeleape jĩĩditoremena buerá nemorṍ tutuanetõnʉcãrã niipacara, Cõãmacʉ̃mena cʉ̃́ã tiiríguere wedesera, cʉ̃́ãrẽ ñañarõ jĩĩricua. 
\p  
\v 12 Jĩĩditoremena buerápe cʉ̃́ã tʉomasĩ́hẽrere ñañarõ wedesecua. Wáicʉra tiiróbiro niicua: Wáicʉra wãcũripacara, niirucucua; cʉ̃́ã ñee, sĩãnóãdara bauáaya. Teero tiirá, cʉ̃́ãcã wáicʉra tiiróbiro diaadacua.  
\v 13 Cʉ̃́ã ãpẽrãrẽ́ ñañarõ netõrĩ́ tiicúa. Cʉ̃́ã teero tiiré wapa cʉ̃́ãcã ñañarõ netõã́dacua. Bʉ́recopʉ cʉ̃́ã booró ñañarére tiiʉsénicua. Ñañanetõjõãrã, bobooro wáari tiinórã niicua. Mʉ́ãmena yaadui, mʉ́ãrẽ tiiditóri ĩña, cʉ̃́ã wãcũrémena buijã́cua. 
\p  
\v 14 Numiã́rẽ ĩñarã, ñañarõ wãcũrémena dícʉ ĩñacua. Cʉ̃́ã ĩñarécõrõ ñañaré tiidʉgácua; ñañarére tiidúdʉgaricua. Padeobayíherare wáicʉra yoorábiro wáari tiicúa. Cʉ̃́ã ĩñarécõrõ boorá niijĩrã, boonemójãcua. Cʉ̃́ã ñañarõ tiinóãdara niicua.  
\v 15 Cõãmacʉ̃ye diamacʉ̃́ maquẽrẽ duurá, diamacʉ̃́ niihẽrepere nʉnʉcúa. Cʉ̃́ã Beor macʉ̃ tiiróbiro tiicúa. Cʉ̃ʉ̃ Balaam wãmecʉtiyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ niyeru maĩyígʉ. Ñañaré tiirémena niyeru wapatádʉgayigʉ.  
\v 16 Cʉ̃ʉ̃ ñañaré tiigʉ́ wáari, cʉ̃ʉ̃yago burra cʉ̃ʉ̃rẽ tutiyigo. Burra wedesemasĩhẽgõ niipaco, basocá wedesero tiiróbiro Balaamrẽ wedeseyigo. Coo teero wedeseremena cʉ̃ʉ̃ mecʉ̃gʉ̃́biro tiirére duusãñúyigʉ.\f + \fr 2:16 \ft Números 22.21-35.\f* 
\p  
\v 17 Jĩĩditorepira oco niiré coperi sibiariro tiiróbiro niiĩya, basocáre tiiápuhera. Õme ñiitiámʉãati, oco peahere tiiróbiro niiĩya, ãñurõ basocáre tiihéra. Ñañarõ tiinóãdara niitoaya. Teero tiirá, naĩtĩãrõpʉ ditiadacua.  
\v 18 Cʉ̃́ã wedesere wapamaníã. Masĩrã́ tiiróbiro tiicúa; jĩĩditoremena buecua. Biiro jĩĩcua: “Marĩ noo booró marĩ tiitʉsáreno tiirí, ãñuniã”, jĩĩcua. Teero jĩĩrémena ãpẽrãrẽ́ ñañocúa. Ñañarére tiidúmiãrirare ñañarére ʉgaripéari tiicúa sũcã.  
\v 19 Cʉ̃́ã biiro jĩĩcua: “Mʉ́ã ãpẽrã́ dutirémena niiria. Teero tiirá, mʉ́ã booró tiiyá”, jĩĩcua. Teero jĩĩpacara, cʉ̃́ã basiro ñañaré tiidúmasĩricua. Niipetire marĩ ñañaré tiirére duumasĩ́hẽrã, teerora teeména niirucujããdacu.  
\v 20 Jĩĩditorepira marĩ Õpʉ̃ Jesucristo marĩrẽ netõnégʉ̃rẽ masĩmijĩya. Teero biiri atibʉ́reco maquẽ basocáre ñañorĩ́ tiirére netõnénomijĩya. Netõnénorira niipacara, teeré tiinʉcã́jĩya sũcã. Too síro teeré tiidúmasĩricua sáa. Teero tiirá, too sʉguero niiriro nemorṍ ñañarã́ pʉtʉácua.  
\v 21 Cʉ̃́ã diamacʉ̃́ maquẽ Cõãmacʉ̃yere masĩriatã, nemorṍ ãñunibojĩyu cʉ̃́ãrẽ. Cõãmacʉ̃ tiidutíre ãñurére masĩpacara, too síro teeré duurí, ñañanemorõ wáacu cʉ̃́ãrẽ.  
\v 22 Cʉ̃́ã ñañaré tiinemópeora, basocá cʉ̃́ã wedesereno tiirá tiiíya. Biiro wedesenoã: “Díayi ʉsotiari siro, cʉ̃ʉ̃ ʉsotiariguerena yaaqui sũcã. Teero biiri yese cusoari siro, pʉtʉawa, jũĩrĩpíropʉ cõãquí”. 
\c 3  
\s1 Marĩ Õpʉ̃ pʉtʉaatiadare 
\p  
\v 1 Yʉʉ maĩrã́, mʉ́ãrẽ sicapũ jóatoawʉ. Ate pʉapṹmena mʉ́ãrẽ bueriguere acabórijããrõ jĩĩgʉ̃ jóaa, diamacʉ̃́ wãcũãrõ jĩĩgʉ̃.  
\v 2 Too sʉguero macãrãpʉ profetas ãñurã́ cʉ̃́ã jóasʉgueriguere wãcũña. Teero biiri marĩ Õpʉ̃ marĩrẽ netõnégʉ̃ dutirére wãcũña. Teeré ʉ̃sã Jesucristo cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserira mʉ́ãrẽ wedewʉ. 
\p  
\v 3 Ateré masĩsʉgueya: Atibʉ́reco petiádari sʉguero, basocá Cõãmacʉ̃yere buijã́ãdacua. Cʉ̃́ã ñañaré tiidʉgárere tiiádacua.  
\v 4 Biiro jĩĩãdacua: “Cristo cʉ̃ʉ̃ ‘atigʉda’ jĩĩrigue ¿deero wáamiĩto?” jĩĩãdacua. Biiro jĩĩ buijã́ãdacua: “Marĩ ñecʉ̃sʉ̃mʉã diapetitoaya. Atibʉ́reco tiinʉcã́riro tiiróbiro teerora niirucujãã. Atiriqui”, jĩĩãdacua.  
\v 5 Biiro wáariguepere wãcũdʉgaricua: Too sʉgueropʉ Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ wedeseremena ʉ̃mʉã́se, atiditá bauári tiirígʉ niiwĩ. Oco watoa atiditaré bauári tiiyígʉ. Teero biiri ocoména atiditaré bʉcʉári tiirígʉ niiwĩ.  
\v 6 Ocoménarã sũcã Cõãmacʉ̃ atiditaré duari tiiyígʉ.\f + \fr 3:6 \ft Génesis 7.11-24.\f* Cʉ̃ʉ̃ teero tiirémena atiditá niimirigue petijṍãyiro.  
\v 7 Cõãmacʉ̃ wedeseremenarã atitó niirécã ʉ̃mʉã́sepʉ niiré, atiditá pecamemena sóenoãdare niiã. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ basocáre wapa tiiádari bʉreco jeari, sóegʉdaqui; tiibʉrecora ñañarã́ pecamepʉ cõãnoãdacua. 
\p  
\v 8 Yʉʉ maĩrã́, ateré wãcũña: Marĩ tʉgueñarĩ, mil cʉ̃marĩ yoanetõjõãã. Cõãmacʉ̃pere mil cʉ̃marĩ sicabʉreco tiiróbiro niicu. Sicabʉreco cʉ̃ʉ̃rẽ teerora mil cʉ̃marĩ tiiróbiro niicu.  
\v 9 Basocá sĩquẽrã marĩ Õpʉ̃ pʉtʉaatiadare “pea niicu” jĩĩ wãcũpacari, pearícu. Cʉ̃ʉ̃ pʉtʉaatiadare sʉguero basocáre bóaneõrere ẽñogʉ̃́ tiiquí. Sĩcʉ̃rẽ pecamepʉ wáari booríqui. Niipetira cʉ̃́ã ñañarére wãcũpati, wasorí booquí. Teero tiigʉ́, atiriqui ména. 
\p  
\v 10 Marĩ Õpʉ̃ pʉtʉaatiadari bʉreco marĩ wãcũhẽritabe, jeaadacu. Sĩcʉ̃ yaarépigʉ wãcũña manirṍ jeagʉ́ tiiróbiro jeaadacu. Tiibʉrecopʉre biiro wáaadacu: Bayiró bʉsʉrómena niipetire ʉ̃mʉã́se maquẽ petijṍããdacu. Niipetire sóenoãdacu. Atiditá, teero biiri atiditá maquẽ jʉ̃ʉ̃petijõããdacu. 
\p  
\v 11 “Niipetire petijṍããdacu” jĩĩrére masĩ, ¿deerope tiiádari marĩ? Ñañaré tiirére duu, Cõãmacʉ̃ boorépere ãñurõ tiiáda.  
\v 12 Teerora tiiáda, marĩ Õpʉ̃ pʉtʉaatiadarere cotera. Máata pʉtʉaatiaro jĩĩrã, ãñurõ tiirucúada. Cʉ̃ʉ̃ pʉtʉaatiadari bʉreco jeari, niipetire ʉ̃mʉã́se maquẽ jʉ̃ʉ̃petijõããdacu. Teero biiri atiditá maquẽ jʉ̃ʉ̃, sipipetiadacu.  
\v 13 Marĩpeja mama ʉ̃mʉã́se, mama dita cotea. Cõãmacʉ̃ “mama ʉ̃mʉã́se, mama dita tiigʉ́da” jĩĩtoayigʉ. Toopʉ́re niipetira Cõãmacʉ̃ booré dícʉre tiiádacua. 
\p  
\v 14 Teero tiirá, yʉʉ maĩrã́, teero wáaadarere mʉ́ã cotera, niipetire mʉ́ã põõtẽ́õrõ ãñurõ niirecʉtiya. Biiro tiirí, Jesucristo pʉtʉaatigʉ, mʉ́ãrẽ ãñurã́, ñañaré manirã́, Cõãmacʉ̃mena ãñurõ niirã́rẽ bʉajeágʉdaqui.  
\v 15 Ateré wãcũña: Marĩ Õpʉ̃ marĩrẽ bóaneõ ĩñajĩgʉ̃, basocá netõã́rõ jĩĩgʉ̃, cotequi ména. Marĩya wedegʉ Pablo marĩ maĩgʉ̃́cã teerora mʉ́ãrẽ jóarigʉ niiwĩ. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ masĩré ticorémena teero jóarigʉ niiwĩ.  
\v 16 Niipetire cʉ̃ʉ̃ jóarepũrĩcõrõ teeréna jóarigʉ niiwĩ. Apeyé sĩquẽ cʉ̃ʉ̃ jóarigue wisió niiã. Masĩhẽrã, teero biiri padeotutúhera tee cʉ̃ʉ̃ jóariguere wedewisiojãcua. Teerora tiicúa apeyé Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ jóariguecãrẽ. Teero tiirá, cʉ̃́ã basiro ñañarõ tiirí tiinóãdacua. 
\p  
\v 17 Yʉʉ maĩrã́, cʉ̃́ã wedewisioremena wedeadarere mʉ́ã masĩtoaa. Ñañarã́ cʉ̃́ã jĩĩditoremena wederére tʉonʉnʉ́serijãña, cʉ̃́ã tiiróbiro pʉtʉári jĩĩrã, mʉ́ã padeotutúarere ditiri jĩĩrã.  
\v 18 Teero ditiri tiiróno tiirá, marĩ Õpʉ̃ Jesucristo marĩrẽ netõnégʉ̃pere masĩnemoña. “Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ maĩĩ” jĩĩrére masĩrã, cʉ̃ʉ̃rẽ nemorṍ padeoyá. “Ãñunetõjõãĩ”, jĩĩrucujããda. Teerora jĩĩrucujãrõ booa. 
\p Nocõrõrã jóaa.