\id 1PE - Tuyuca NT -Colombia 2004 (DBL -2013) 
\h 1 San Pedro 
\toc1 Pedro jóasʉgueripũ 
\toc2 1 Pedro 
\toc3 1Pe 
\mt1 PEDRO 
\mt2 jóasʉgueripũ 
\c 1  
\s1 Ãñuduticorigue 
\p  
\v 1 Yʉʉ Pedro Jesucristo cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserigʉ mʉ́ãrẽ Cõãmacʉ̃ beserirare ãñudutia. Mʉ́ã yʉʉ jóacora mʉ́ãya ditare cõã, aperopʉ́ wáabaterira niiwʉ̃. Teero tiigʉ́, mʉ́ã Ponto, Galacia, Capadocia, Asia, Bitinia dita niirã́pʉre jóacoa.  
\v 2 Cõãmacʉ̃ marĩ Pacʉ too sʉgueropʉ cʉ̃ʉ̃ boorírobirora mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃ põna niiãrõ jĩĩgʉ̃, besetoarigʉ niiwĩ. Espíritu Santomena mʉ́ãrẽ ñañaré manirã́ niirĩ tiirígʉ niiwĩ, cʉ̃ʉ̃ dutirére tiiáro jĩĩgʉ̃. Jesucristoye díimena mʉ́ãrẽ cʉ̃ʉ̃yara niirĩ tiirígʉ niiwĩ. 
\p Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñunemore ticoaro; ãñurõ niirecʉtiri tiinemóãrõ. 
\s1 Cõãmacʉ̃ ticoadarere yueré 
\p  
\v 3 Cõãmacʉ̃ Jesucristo marĩ Õpʉ̃ Pacʉre ʉsenire ticoada. Cõãmacʉ̃ marĩrẽ bayiró bóaneõ ĩñaqui. Teero tiigʉ́, Jesucristo diarigʉpʉ masãriguemena marĩrẽ bauánemorira tiiróbiro tiiyígʉ. Cʉ̃ʉ̃ teero tiirí, marĩ “too síropʉ cʉ̃ʉ̃rẽ ĩñaãda” jĩĩmasĩã.  
\v 4 Teeré masĩjĩrã, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ticoadarere yuea. Cʉ̃ʉ̃ ticoadare petirícu; ñañaré maniré niicu; teero biiri cʉ̃ʉ̃ ticoadare coori tiiróbiro sĩnirícu. Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ ticoadarere ʉ̃mʉã́sepʉ quẽnocṹbosaqui marĩrẽ.  
\v 5 Mʉ́ã Jesuré padeocú. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ tutuaremena mʉ́ãrẽ cotequi. Mʉ́ãrẽ ãñurõ tiiádare quẽnoríguepʉ niicu. Atibʉ́reco petirí, teeré ẽñogʉ̃́daqui. 
\p  
\v 6 Teeré wãcũrã, ʉsenicu. Atitópere mʉ́ã merẽã ñañarõ netõrã́ tiia ména.  
\v 7 Mʉ́ã Jesucristore padeoré oro tiiróbiro niicu. Basocá ¿orora niiĩ? jĩĩrã, pecame sotoapʉ asiopéocua. Ocoáari siro, ñañaré poca merẽã jeapeacu; ãñuré oro dícʉ pʉtʉácu. Ate tiiróbiro mʉ́ãrẽ ¿Jesucristore diamacʉ̃́rã padeomíĩ? jĩĩrõ, ñañarõ netõrĩ́ tiicú ména. Mʉ́ã ñañarõ netõjĩ́rã, tee oro basiro tiiróbiro pʉtʉáadacu. Teero tiirá, ãñurõ padeonemórã niiãdacu sáa. Jesucristore padeodúheri ĩñarã, basocá mʉ́ãrẽ “cʉ̃ʉ̃rẽ diamacʉ̃́rã padeoóya” jĩĩ ĩñaãdacua. Oro wapapacá niiã. Wapapacáre niipacaro, petijṍãcu. Mʉ́ã Jesucristore padeorépe oro nemorṍ wapacʉtía. Tee doca petirícu. Teero tiigʉ́, Jesucristo mʉ́ãrẽ atibʉ́recopʉre pʉtʉaatigʉ, “yʉʉre ãñurõ padeowʉ́” jĩĩgʉ̃daqui. 
\p  
\v 8-9 Mʉ́ã Jesucristore ĩñaririra niipacara, cʉ̃ʉ̃rẽ maĩcú. Atitóre cʉ̃ʉ̃rẽ ĩñaripacara, padeocú. Mʉ́ã cʉ̃ʉ̃rẽ padeorí, mʉ́ãrẽ pecamepʉ wáaborirare netõnéqui. Teero tiirá, mʉ́ã Cõãmacʉ̃ pʉtopʉ wáaadarere wãcũrã, bayiró ʉsenicu. Mʉ́ã ʉsenire diamacʉ̃́rã niijãrõ tiicú. Teero tiirá, “teero ʉseniãmajãrã tiia” jĩĩmasĩña manicú. 
\p  
\v 10 Profetas cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñuré ticoadarere wedesʉguetoayira. Basocáre netõnéãdarere tʉomasĩ́ãda jĩĩrã, cʉ̃́ãcã ãñurõgã buemiyira.  
\v 11 Cristo cʉ̃́ãmena niiyigʉ. Cʉ̃ʉ̃ Espíritu Santo tiiápuremena cʉ̃́ãrẽ too síropʉ wáaadarere masĩrĩ tiitóamiyigʉ: “Cristo ñañarõ netõgʉ̃́daqui; too síro Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ pee dutirére ticogʉdaqui” jĩĩrére masĩrĩ tiitóamiyigʉ. Cʉ̃́ã “¿deero biiri niiãdari? ¿Ñeenó wáaadari?” jĩĩrã, bayiró masĩdʉgamiyira.  
\v 12 Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ã masĩdʉgari ĩñagʉ̃, cʉ̃́ãrẽ biiro masĩrĩ tiiyígʉ: “Mʉ́ã wederé queti mʉ́ã niiritopʉ wáaricu ména” jĩĩrére masĩrĩ tiiyígʉ. Mʉ́ã atitópʉ niirã́pe ĩñaãdare niiyiro. Cʉ̃́ã wederé queti mʉ́ã tʉotóacu. Atitóre tee quetire wederá Espíritu Santo ʉ̃mʉã́sepʉ ticodiocorigʉ tutuaremena mʉ́ãrẽ wedeyira. Jesucristoye queti ãñuré queti niiã. Ángelea tee queti basocáre netõnére quetire “¿deero peti niiĩ?” jĩĩ tʉomasĩ́dʉgamicua. 
\s1 Ñañaré manirã́ niidutire 
\p  
\v 13 Teero tiirá, “Cõãmacʉ̃ boorére tiirucújããda” jĩĩ wãcũyueya. Mʉ́ã tiiádarere ãñurõ wãcũtoarapʉ tiiyá. “Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñuré ticogʉdaqui Jesucristo pʉtʉaatiri” jĩĩ wãcũrã, ʉseniremena coteya.  
\v 14 Mʉ́ã Jesuré masĩãdari sʉguero, cʉ̃ʉ̃ boorére masĩririra niiwʉ̃. Bayiró ñañarére tiidʉgájĩyu. Atitóre mʉ́ã Cõãmacʉ̃ põna niijĩrã, too sʉgueropʉ mʉ́ã ñañaré tiiríguenorẽ tiiríjãña.  
\v 15 Biirope tiiyá: Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ beserigʉ ñañaré manigʉ̃́ niiqui. Teero tiirá, mʉ́ãcã niipetire mʉ́ã tiirémena ñañaré manirã́ niiña.  
\v 16 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ tee maquẽ jóanoã: “ ‘Yʉʉ ñañaré manigʉ̃́ niiã. Yʉʉ tiiróbiro mʉ́ãcã ñañaré tiiríjãña’, jĩĩyigʉ Cõãmacʉ̃”,\f + \fr 1:16 \ft Levítico 11.44-45.\f* jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 17 Cõãmacʉ̃ niipetirare sĩcãrĩbíro bese, queoró wapa tiiquí; sĩcʉ̃rẽ dʉaríqui. Teero tiirá, mʉ́ã cʉ̃ʉ̃rẽ “Pacʉ” jĩĩjĩrã, mʉ́ã catiré bʉrecorire cʉ̃ʉ̃rẽ quioníremena ĩñaña.  
\v 18 Mʉ́ã ñecʉ̃sʉ̃mʉã tiirécʉtiriguere mʉ́ãcã tiimʉ́ãatirira niimiwʉ̃. Cʉ̃́ã tiirécʉtirigue bʉ́ri niiré niiã. Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ teero tiirécʉtimirirare netõnérigʉ niiwĩ. Mʉ́ã ateré ãñurõ masĩã: Mʉ́ãrẽ netõnégʉ̃ petirénomena (oromena, niyerumena) wapatíririgʉ niiwĩ.  
\v 19 Cristoye díimenape wapatírigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ye díi wapapacáre niicu. Cʉ̃ʉ̃ye díi cordero posarigʉ niihẽgʉ̃, cãmimanigʉ̃ye díi tiiróbiro niicu.\f + \fr 1:19 \ft Israelya põna macãrã Egiptopʉ witiadari sʉguero macã ñami, wisericörõ sĩcʉ̃ corderore sĩãyíra. Cʉ̃́ãye díimena tuusĩã́yira sopepãmarĩ wesarire. Tiiñami ángele sĩãgʉ̃́ wáagʉ, tee díire ĩñagʉ̃, tiiwií macãrãrẽ sĩãríyigʉ.\f* 
\v 20 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ atibʉ́reco tiiádari sʉguero, “Cristo basocáre netõnégʉ̃daqui” jĩĩtoayigʉ. Teero jĩĩpacʉ, máata ticodiocoririgʉ niiwĩ. Atitópʉ marĩye niiãdarere netõnégʉ̃dʉre ticodiocorigʉ niiwĩ.  
\v 21 Mʉ́ã Cristo tiiríguere masĩjĩrã, Cõãmacʉ̃rẽ padeocú. Cʉ̃ʉ̃rã́ Cristo diarigʉpʉre masõrigʉ niiwĩ; cʉ̃ʉ̃rẽ ʉ̃mʉã́sepʉ pee ãñuré ticoyigʉ. Teero tiirá, mʉ́ã Cõãmacʉ̃rẽ padeocú. “Diari siropʉ, cʉ̃ʉ̃mena niiãdacu”, jĩĩcu. 
\p  
\v 22 Mʉ́ã diamacʉ̃́ niirére yʉʉjĩrã, Jesucristore padeorá tiiríra niiwʉ̃. Cʉ̃ʉ̃rẽ padeojĩ́rã, mʉ́ã ñañaré tiirére tiidúrira niiwʉ̃. Teero tiirá, mʉ́ã atitóre Jesuré padeoráre ãñurõ cãmerĩ́ wéepeomasĩcu. Jĩĩditoro manirṍ maĩcú. Cãmerĩ́ maĩrã́, wedeseremena dícʉ maĩríjãña. Niipetire mʉ́ã tiirémena maĩñá.  
\v 23 Mʉ́ã ateré masĩcu: Mʉ́ã bauánemorira tiiróbiro niirã́ niicu. Cõãmacʉ̃ ticoré catiré petihére cʉocú. Tee petirícu. Marĩ pacʉsʉ̃mʉã catiré ticoriguepe bóadiacu. Cõãmacʉ̃ye queti ãñuré quetipe mʉ́ãrẽ catiré petihére cʉotóari tiicú. Tee queti diamacʉ̃́ maquẽ niirucujããdacu.  
\v 24 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ tee maquẽrẽ jóanoã: 
\q1 Basocá táa tiiróbiro niicua. 
\q1 Táa sĩnijṍãã. 
\q1 Cʉ̃́ã ʉpʉtí maquẽ cʉoré macãnʉcʉ̃ maquẽ coori tiiróbiro niicu. 
\q1 Coori buducodiaa. 
\q1  
\v 25 Marĩ Õpʉ̃ wedesere doca petirícu. Diamacʉ̃́ maquẽ niirucujããdacu,\f + \fr 1:25 \ft Isaías 40.6-8.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. Tee wedesere Jesuyé ãñuré queti niiã. Tee queti mʉ́ãrẽ wedenoriro niiwʉ̃. 
\c 2  
\p  
\v 1 Teero tiirá, niipetire ñañaré tiirére tiidújãña. Jĩĩditonemorijãña. Tiiditórijãña. Ĩñatutirijãña. Queti jĩĩnemorijãña.  
\v 2-3 Marĩ Õpʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñuré ticorére péero masĩtoajĩrã, nemorṍ masĩdʉgara niiña. Ũpũrã́gã õpẽcó bayiró booóya; teeména bʉcʉáaya. Mʉ́ãpe cʉ̃́ã tiiróbiro diamacʉ̃́ maquẽrẽ bayiró masĩdʉgaya. Teeména marĩrẽ netõnére quetire tʉomasĩ́nemoãdacu. 
\s1 Ʉ̃tãqui wii weenʉcãriqui tiiróbiro niiĩ Jesucristo 
\p  
\v 4 Teero tiirá, Jesucristore ãñurõ padeoyá. Cʉ̃ʉ̃ ʉ̃tãqui wii tiiríqui tiiróbiro niiĩ. Tiiqui catiré cʉocú. Wii tiirápe tiiquire boorímiwã. Cõãmacʉ̃pe tiiquire beserigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ ĩñacoropʉ wapapacáriqui niiriro niiwʉ̃.  
\v 5 Mʉ́ãcã Jesucristo menamacãrã niijĩrã, ʉ̃tãquiri catiré cʉoréquiri tiiróbiro niicu. Cõãmacʉ̃ mʉ́ã ʉ̃tãquiribiro niirã́mena sicawií tiiróbiro tiigʉ́ tiiquí. Toopʉ́ mʉ́ã paiá tiiróbiro niiãdacu. Jesucristo tiiápuremena Cõãmacʉ̃ dutiré dícʉre tii, cʉ̃ʉ̃rẽ ʉsenire ticoadacu; mʉ́ã ãñurõ tiirécãrẽ cʉ̃ʉ̃rẽ ʉsenipeoadacu.  
\v 6 Cõãmacʉ̃ tee maquẽ wedeserere jóanoã cʉ̃ʉ̃ye queti jóaripũpʉ: 
\q1 Tʉoyá: Jerusalénpʉre sicaqui ʉ̃tãqui cṹũã. 
\q1 Tiiquire besewʉ. Wii weenʉcãriqui, wapapacáriqui niiã. 
\q1 Tiiqui “basocáre netõnégʉ̃dʉ” jĩĩdʉgaro tiia. 
\q1 Cʉ̃ʉ̃rẽ padeogʉ́no “bʉ́ri peti padeotʉ́” jĩĩriqui,\f + \fr 2:6 \ft Isaías 28.16.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 7 Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ wapapacá niiĩ mʉ́ãrẽ, cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre. Cʉ̃ʉ̃rẽ padeohérapere Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ ateré jĩĩã: 
\q1 Wii weerira ʉ̃tãquire booríyira. 
\q1 Cʉ̃́ã boorípacari, tiiquira ʉpʉtí macãqui pʉtʉáwʉ tiiwiipʉ́re,\f + \fr 2:7 \ft Salmo 118.22.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 8 Atecã́rẽ jĩĩã: 
\q1 Ʉ̃tãqui basocáre dʉpotua, ñaacũmurĩ tiicú,\f + \fr 2:8 \ft Isaías 8.14.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃ye queti jĩĩrére padeoríya; teecã́rẽ netõnʉcã́ya. Teero tiirá, dʉpotuara tiiróbiro niiĩya. Tíatopʉra máata Cõãmacʉ̃ “cʉ̃́ã biiro tiiádacua” jĩĩtoayigʉ. 
\p  
\v 9 Mʉ́ã docare Cõãmacʉ̃ beserigʉ niiwĩ, cʉ̃ʉ̃yara niiãrõ jĩĩgʉ̃. Mʉ́ã paiá tiiróbiro niirã́ niicu, Cõãmacʉ̃ marĩ Õpʉ̃rẽ ʉsenire ticorá niijĩrã. Sicadita macãrã ãñuré dícʉre tiirá tiiróbiro niicu. Cõãmacʉ̃yara niicu. Cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãrẽ beserigʉ niiwĩ, cʉ̃ʉ̃ ãñurõ tiirére wedearo jĩĩgʉ̃. Cʉ̃ʉ̃ mʉ́ãrẽ naĩtĩãrõpʉ tiiróbiro niimirirare beserigʉ niiwĩ. Teero tiirá, mʉ́ã cʉ̃ʉ̃mena niirã́ niijĩrã, cʉ̃ʉ̃ bóebatecoropʉ niirã́ tiiróbiro niicu. Cʉ̃ʉ̃ bóere ãñunetõjõãã.  
\v 10 Too sʉgueropʉre mʉ́ã cʉ̃ʉ̃ põna mee niiwʉ̃ ména. Atitóreja cʉ̃ʉ̃ põna niiã sáa. Too sʉgueropʉre mʉ́ãrẽ bóaneõ ĩñaririgʉ niiwĩ ména. Atitópereja mʉ́ã cʉ̃ʉ̃ bóaneõ ĩñarére masĩcu sáa. 
\s1 Biirope tiirécʉtiya 
\p  
\v 11 Yʉʉ mʉ́ãrẽ maĩã. Teero tiigʉ́, mʉ́ãrẽ tiidutía. Mʉ́ã atibʉ́recopʉre wáanetõri basocá tiiróbiro niiã. Mʉ́ã niiãdaro peti ʉ̃mʉã́sepʉ niicu. Teero tiirá, ñañarére tiidʉgárijãña. Ñañaré tiidʉgáre ãñurõ tiidʉgárepere cãmotácu mʉ́ã yeeripũnapʉre.  
\v 12 Jesuré padeohéra mʉ́ã ãñurõ tiirécʉtirere ĩñapacara, mʉ́ãrẽ wedesãrã tiiáyira; mʉ́ã ãñuré tiipacári, teero jĩĩãmajããyira. Teero jĩĩãmapacara, mʉ́ã ãñuré tiirére ĩñaãyira. Teero tiirá, Jesús pʉtʉaatiri bʉreco jeari, biiro jĩĩãdacua: “Cõãmacʉ̃ ãñugʉ̃́ niiĩ; cʉ̃ʉ̃rã́ niijĩyi cʉ̃́ãrẽ ãñurére tiidutírigʉ” jĩĩãdacua. 
\p  
\v 13-14 Marĩ Õpʉ̃ Jesús biiro tiiró booquí: Romanuã õpʉ̃rẽ, cʉ̃ʉ̃ doca macãrã dutiráre, teero biiri niipetira atiditá macãrã dutiráre yʉʉro booa. Romanuã õpʉ̃ cʉ̃ʉ̃ doca macãrãrẽ netõnʉcã́rãnorẽ ñañarõ tiidutíqui. Ãñurõ yʉʉrápere “ãñurõ tiiáwʉ̃ mʉ́ãjã” jĩĩdutiqui.  
\v 15 Cõãmacʉ̃yere masĩdʉgaherape bʉ́ri peti mʉ́ãrẽ ñañarõ wedepatiãmajãbocua. Mʉ́ã ãñurépe tiirí docare, cʉ̃́ã deerope jĩĩmasĩricua. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃pe mʉ́ãrẽ ãñuré dícʉre tiirucúri booquí. 
\p  
\v 16 Mʉ́ã Moisés dutirére tiicotémirira teeré witirira tiiróbiro niicu. Teero tiirá, teeré witirira niijĩrã, ãñurõ niijãña. Sĩquẽrã “tee dutirére witirirapʉ niiã” jĩĩrã, ate wãcũbocua: “Teeré witirirapʉ niijĩrã, cuiro manirṍ ñañaré tiimasĩ́ã”, jĩĩ wãcũbocua. Niiria. Mʉ́ã Cõãmacʉ̃rẽ padecotera niiã. Teero tiirá, cʉ̃ʉ̃ boorére tiirucújãña.  
\v 17 Niipetirare quioníremena ĩñaña. Jesuré padeoráre maĩñá. Cõãmacʉ̃rẽ quioníremena ĩñaña. Romanuã õpʉ̃cãrẽ quioníremena ĩñaña. 
\s1 Padecoterare tiidutíre 
\p  
\v 18 Mʉ́ã sĩquẽrã ãpẽrãrẽ́ padecotera niicu. Mʉ́ã padecotere wiseri õpãrãrẽ́ quioníremena yʉʉya. Tutiré manirṍ mʉ́ãrẽ ãñurõ tiirá dícʉre yʉʉrijãña; ñañarõ tiirácãrẽ yʉʉya.  
\v 19 Apetó tiirá, mʉ́ã ãñurõ tiipacári, mʉ́ãrẽ dutirá mʉ́ãrẽ ñañarõ tiibócua. Cʉ̃́ã teero tiirí, mʉ́ã Cõãmacʉ̃rẽ padeorá niijĩrã, cʉ̃́ãrẽ pʉaníña jĩĩrijãña. Mʉ́ã teero tiirí, Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ “ãñurére tiirá tiiíya” jĩĩ ĩñagʉ̃daqui.  
\v 20 Apetó tiirá, mʉ́ã ñañarõ tiiárigue wapa páacua. Cʉ̃́ã páari, mʉ́ã nʉcãjã́rĩ, Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre wapamaníã. Cʉ̃́ã páare mʉ́ãye wapa niiã. Apetó tiirá, mʉ́ã ãñurõ tiipacári, mʉ́ãrẽ ñañarõ netõrĩ́ tiibócua. Mʉ́ã cúaro manirṍ nʉcãrĩ́, Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉre wapacʉtía.  
\v 21 Cõãmacʉ̃ marĩ teero tiiádarare beserigʉ niiwĩ. Cristo marĩrẽ netõnégʉ̃ ñañarõ netõ, diawi. Ãñurõ tiipacári, cʉ̃ʉ̃rẽ ñañarõ tiirí, teero nʉcãjã́wĩ. Teero tiigʉ́, marĩrẽ cʉ̃ʉ̃ tiirírobirora tiinʉnʉ́seri booquí.  
\v 22 Cʉ̃ʉ̃ ñañarére tiiríwi. Jĩĩditoriwi.\f + \fr 2:22 \ft Isaías 53.9.\f* 
\v 23 Cʉ̃ʉ̃rẽ ñañarõ jĩĩrĩ, cʉ̃́ãrẽ pʉaníña jĩĩriwi. Basocá cʉ̃ʉ̃rẽ ñañarõ tiirí, cʉ̃́ãrẽ “ñañarõ tiigʉ́da mʉ́ãrẽ” jĩĩriwi. “Cõãmacʉ̃pʉ ñañaré tiiráre wapa tiigʉ́daqui” jĩĩ masĩjĩgʉ̃, “teerora tiigʉ́daqui yʉʉre ñañaré tiiráre” jĩĩrigʉ niiwĩ.  
\v 24 Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ basirora marĩ ñañaré tiiré wapa wapatígʉ, curusapʉ diabosarigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ teero tiirémena marĩ ñañaré tiirére tiidúmasĩã. Teero biiri marĩrẽ ñañarére nʉnʉmírirare ãñuré Cõãmacʉ̃yepere nʉnʉrĩ́ tiiwí. Cʉ̃ʉ̃ye cãmimena marĩrẽ netõnérigʉ niiwĩ.  
\v 25 Marĩ oveja ditirira tiiróbiro niimiwʉ̃. Atitóre cʉ̃ʉ̃ bʉaríra tiiróbiro niicu. Cristo oveja cotegʉ́ tiiróbiro marĩrẽ cote, ĩñanʉnʉsequi. 
\c 3  
\s1 Wãmosíarirare tiidutíre 
\p  
\v 1-2 Numiã́ manʉcʉtira, teerora mʉ́ã manʉsʉ̃mʉãrẽ yʉʉya. Mʉ́ã manʉsʉ̃mʉã sĩquẽrã Jesuyé quetire padeorícua. Mʉ́ã cʉ̃́ãrẽ quioníremena ĩñaña. Mʉ́ã tiirécʉtire ñañaré maniré niiãrõ. Cʉ̃́ã teeré ĩñaãdacua. Teero tiirá, mʉ́ã cʉ̃́ãrẽ “padeoró booa” jĩĩripacari, wasobócua mʉ́ã tiirécʉtirere ĩñarã.  
\v 3 “Ãñurã́ bauádacu” jĩĩrã, mʉ́ãye póamena mamaré dícʉre wãcũrijãña; mʉ́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ oromena mamaré dícʉre wãcũrijãña; suti wapapacáre sãñaré dícʉre wãcũrijãña. Tee niipetire sotoá maquẽ niicu.  
\v 4 Mʉ́ã popea maquẽ ãñurĩ, mʉ́ã ãñurã́ bauádacu. Tee petirícu. Teero tiirá, ãñurõ yeeripũnacʉtiro booa. Cõãmacʉ̃ ĩñacoropʉ tee wapapacá niiã.  
\v 5 Tíato macãrã numiã yʉʉ mʉ́ãrẽ jĩĩrõbirora ãñurã́ bauyíra. Cʉ̃́ã Cõãmacʉ̃ booró tiiʉsénirã numiã niiyira; Cõãmacʉ̃ wederére padeorá numiã niiyira. Cʉ̃́ã manʉsʉ̃mʉãrẽ yʉʉrémena ãñurã́ bauyíra.  
\v 6 Sara Abraham nʉmo teerora tiiyígo. Abrahamrẽ tʉoyígo. Cʉ̃ʉ̃rẽ coo manʉrẽ “yʉʉ õpʉ̃” jĩĩyigo. Mʉ́ãcã ãñurõ tiirá, cuiro manirṍ coo tiiróbiro niiãdacu. 
\p  
\v 7 Ʉ̃mʉã́ nʉmocʉtira teerora mʉ́ã nʉmosã́numiãmena ãñurõ niiña. Coore quioníremena ĩñaña. Coo mʉ́ã tiiróbiro tutuarico. Cõãmacʉ̃ coocãrẽ ãñuré ticogʉ́ catiré petihére ticoqui mʉ́ãrẽ ticorirobirora. Teero tiirá, coore ãñurõ tiiápuya. Teero tiihéra, Cõãmacʉ̃rẽ ãñurõ tʉgueñarõmena sãĩmasĩ́ña manicú. 
\s1 Cãmerĩ́ ãñurõ wéepeodutire 
\p  
\v 8 Ateména pʉtʉáa: Mʉ́ã niipetira sĩcãrĩbíro ãñurõ niirecʉtiya; cãmerĩ́ bóaneõ ĩñaña; sĩcʉ̃põna tiiróbiro maĩrécʉtiya; ãñurõ niiña ãpẽrãména; “ʉ̃sã ãpẽrã́ nemorṍ ãñuré tiia”, jĩĩ wãcũrijãña.  
\v 9 Ãpẽrã́ mʉ́ãrẽ ñañarõ tiirí, cʉ̃́ãrẽ ñañarõ tiicãmérijãña. Mʉ́ãrẽ ñañarõ jĩĩrĩ, ñañarõ jĩĩcãmerijãña. Teero jĩĩrõno tiirá, “Cõãmacʉ̃ cʉ̃́ãrẽ ãñurõ tiiáro” jĩĩ sãĩbosáya. Cõãmacʉ̃ marĩrẽ teero tiidutígʉ cṹũrigʉ niiwĩ. Teero tiirí, Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñurõ tiigʉ́daqui.  
\v 10 Ate maquẽ Salmopũpʉre jóanoã: 
\q1 Mʉ́ã catirí bʉrecorire ʉseniremena niidʉgara, 
\q1 ñañarére wedeserijãña; jĩĩditorijãña. 
\q1  
\v 11 Ñañaré tiidʉgárenorẽ tiiríjãña; ãñurépere tiiyá. 
\q1 “Ãñurõ niirecʉtirere boogá” jĩĩ wãcũ, ãñurõ niirucujãña. 
\q1  
\v 12 Basocá ãñurã́rẽ marĩ Õpʉ̃ cotequi. 
\q1 Cʉ̃́ã cʉ̃ʉ̃rẽ sãĩrére tʉoquí. 
\q1 Ñañaré tiirápereja cúaremena ĩñaqui,\f + \fr 3:12 \ft Salmo 34.12-16.\f* 
\m jĩĩ jóanoã. 
\p  
\v 13 Mʉ́ã ãñurépe bayiró tiidʉgári, ¿noãpé mʉ́ãrẽ ñañarõ tiiápebogari? Ñañarõ tiirícua.  
\v 14 Apetó tiirá, mʉ́ã ãñuré tiipacári, ãpẽrã́ mʉ́ãrẽ ñañarõ netõrĩ́ tiibócua. Teero tiirí ĩñagʉ̃, Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ ʉsenirĩ tiigʉ́daqui. Teero tiirá, cʉ̃́ãrẽ cuirijãña. Mʉ́ãrẽ tiiádarere wãcũrijãña.  
\v 15 Teero wãcũrõno tiirá, “Cristo ʉ̃sã Õpʉ̃ niiĩ” jĩĩ wãcũ, cʉ̃ʉ̃rẽ padeoyá. Ãpẽrã́ mʉ́ãrẽ sãĩñábocua: “Mʉ́ã Jesuré padeorá, ¿ñeenó ãñurére yuera tiii?” jĩĩbocua. Mʉ́ã yʉʉmasĩrã niirucujãña. Mʉ́ã yʉʉra, tutiro manirṍ yʉʉya. Cʉ̃́ãrẽ quioníremena niirére ẽñoñá.  
\v 16 Mʉ́ã Cristore padeoré wapa ãpẽrã́ mʉ́ã ãñurõ tiirére ñañarõ jĩĩãdacua. Teero jĩĩpacari, mʉ́ãpe ãñurõ tiiyá, ãñurõ catirí yeeripũna cʉorucújããda jĩĩrã. Mʉ́ã teero tiirí, mʉ́ãrẽ ñañarõ jĩĩãrira boboádacua. 
\p  
\v 17 Apetó tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ basirora cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre ñañarõ netõrĩ́ booquí. Mʉ́ã ñañarõ netõré mʉ́ã ãñurõ tiiárigue wapa niiãrõ; mʉ́ã booró ñañaré tiiárigue wapape niirijããrõ.  
\v 18 Cristocã ãñugʉ̃́ niipacʉ, ñañarõ netõwĩ́. Cʉ̃ʉ̃ ñañaré manigʉ̃́, marĩ ñañaré tiiré wapare dia wapatíbosarigʉ niiwĩ. Ñañarã́rẽ diabosagʉ, teero tiiwí. Marĩrẽ netõnégʉ̃, sĩcãrĩrã diawi. Cʉ̃ʉ̃ teero tiirémena cʉ̃ʉ̃ Pacʉ pʉtopʉ marĩrẽ jeamasĩrĩ tiiwí. Cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃rẽjã diajõãwĩ. Diatoa, too síro masãrigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ya yeeripũnapeja diaririro niiwʉ̃.  
\v 19 Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ yeeripũnamena witinʉcãjõãyigʉ. Witi, ángelea ñañaré tiirírare wedegʉ wáayigʉ biadʉpónorira pʉtopʉ.  
\v 20 Cʉ̃́ã Noé niiritopʉ macãrã niiyira. Noé dooríwʉre tiiré bʉrecorire Cõãmacʉ̃ basocá cʉ̃́ã ñañarére tiipacári, yoari nʉcãjã́yigʉ ména. Tiiwʉré peotíari siro, ocho basocá sããwayira. Teero tiirá, oco dúupacari, netõnénoyira.  
\v 21 Tee oco marĩrẽ wãmeõtire tiiróbiro queoré niiriro niiwʉ̃. Teeménarã marĩ netõnénorira niiã. Marĩrẽ wãmeõtiremena marĩye õpʉ̃ʉ̃rĩ jũĩrĩ́ túariguere coseríriro niiwʉ̃. Teero coseróno tiirá, marĩrẽ wãmeõtiremenape Cõãmacʉ̃rẽ “ãñurõ yeeripũnacʉtidʉgaga” jĩĩ sãĩríra niiwʉ̃. Teero tiinórira Jesucristo diarigʉpʉ masãriguemena netõnénorira niiwʉ̃.  
\v 22 Jesucristo Cõãmacʉ̃ pʉtopʉ mʉãwarigʉ Cõãmacʉ̃ya wãmo diamacʉ̃́niñape niiqui. Cʉ̃ʉ̃ niipetira Õpʉ̃ niiqui. Ángelea, niipetira õpãrã́ ʉ̃mʉã́sepʉ niirã́ sotoa macʉ̃pʉ niiqui. 
\c 4  
\s1 Tíatopʉ ñañaré tiimírira tiidúrigue 
\p  
\v 1 Teero tiirá, Cristo cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃mena ñañarõ netõríguere wãcũ, mʉ́ãcã cʉ̃ʉ̃ tiirírobiro wãcũtutuaremena niiña. Sĩcʉ̃no cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃mena ñañarõ netõgʉ̃́, ñañarére tiidʉgánemoriqui sáa.  
\v 2 Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ catiré bʉrecori jeatuaro “basocá ñañaré tiidʉgárenorẽ tiigʉ́da” jĩĩ wãcũriqui sáa; “Cõãmacʉ̃ boorépere tiigʉ́da” jĩĩ wãcũqui.  
\v 3 Mʉ́ã Cõãmacʉ̃rẽ masĩhẽrã tiirécʉtirenorẽ tiitóarira niiwʉ̃. Mʉ́ã ñañaré tiirécʉtirira niiwʉ̃; ñañarére bayiró tiidʉgárira niiwʉ̃; cũmurépira niirira niiwʉ̃; numiã́mena ñeeaperepira niirira niiwʉ̃; bosebʉrecori niirĩ, cũmu, ãpẽrãrẽ́ acaribírira niiwʉ̃; Cõãmacʉ̃ dutirére netõnʉcã́rã, basocá weerirapere padeoríra niiwʉ̃.  
\v 4 Atitóre mʉ́ã menamacãrã niimirira mʉ́ãrẽ “jãmʉ” jĩĩpacari, mʉ́ãpe mʉ́ã too sʉgueropʉ ñañaré tiiríguere tiidʉgáhera, “wáaria ʉ̃sãjã sáa” jĩĩjãcu. Mʉ́ã teero tʉsaheri, tʉomaníjõãcua. Teero tiirá, mʉ́ãrẽ ĩñatuti, wedepaticua.  
\v 5 Cʉ̃́ã tee wedepatipacari, Cõãmacʉ̃pe “¿deero tiirá mʉ́ã ñañaré tiirí? Wedeñate” jĩĩ sãĩñágʉ̃daqui. Catiráre, teero biiri diariracãrẽ sãĩñápetijãgʉ̃daqui. Cʉ̃́ã wedeari siro, cʉ̃́ãrẽ wáaadarere queoró wedegʉdaqui.  
\v 6 Niipetira basocá diaadacua. Jesuré padeorírape cʉ̃́ãye õpʉ̃ʉ̃rĩ bóapacari, Cõãmacʉ̃ pʉtopʉ catirucujããdacua. Teero tiirá, cʉ̃́ã atiditapʉ́ catiri ména, cʉ̃́ãrẽ Jesuyé quetire wedenoyiro. 
\p  
\v 7 Atibʉ́reco petiádaro péerogã dʉsacú. Teero tiirá, mʉ́ã tiiádarere ãñurõ tʉgueñasʉgue, tiirécʉtiya; mʉ́ã tiiádarere ãñurõ wãcũtoarapʉ tiiyá, “Cõãmacʉ̃mena ãñurõpʉra wedesemasĩãdacu” jĩĩrã.  
\v 8 Bayiró cãmerĩ́ maĩñá. Tee ʉpʉtí maquẽ niiã. Marĩ bayiró maĩrã́, marĩrẽ ñañarõ tiiráre máata acabócu.  
\v 9 Wáari basoca Jesuré padeorá mʉ́ãye wiseripʉ jeari, cúaro manirṍ cʉ̃́ãrẽ ãñurõ bocaya.  
\v 10 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ Jesuré padeoráre niipetirapʉre marĩ tiimasĩ́rere ticoqui. Tee ticorémena cʉ̃ʉ̃yere ãñurõ tiimasĩ́ã. Teeré ticogʉ, sĩcãrĩbíro ticoriqui. Cʉ̃ʉ̃ ticoró jeatuaro ãpẽrãrẽ́ tiiápudutigʉ ticoqui. Marĩ ãpẽrãrẽ́ tiiápura, cʉ̃ʉ̃ ticorére diamacʉ̃́ tiirá tiia.  
\v 11 Ãpĩrẽ́ paʉ watoapʉ Cõãmacʉ̃yere wedemasĩrere ticoqui. Teero cʉ̃ʉ̃ wederé Cõãmacʉ̃ye wederé tiiróbirora niiãrõ. Ãpĩrẽ́ apeyenómena tiiápumasĩrere ticoqui. Cʉ̃ʉ̃ Cõãmacʉ̃ tutuare ticoriro jeatuaro tiiápuaro. Niipetire mʉ́ã tiimasĩ́remena teerora tiiápuya, basocá Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoaro jĩĩrã. Jesucristo teeré wáari tiiquí. “Cõãmacʉ̃ niipetirere dutimasĩqui; cʉ̃ʉ̃ tiidʉgárere tiimasĩ́qui” jĩĩãrõ niipetira. Cʉ̃ʉ̃ niipetira Õpʉ̃ niirucujããrõ. Teerora niiãrõ. 
\s1 Jesuré padeorá ñañarõ netõré 
\p  
\v 12 Yʉʉ maĩrã́, apeyé mʉ́ãrẽ wedenemogʉ̃da. Mʉ́ã Jesuré padeoré wapa ñañarõ netõré wáari, ĩñamanijõãrijãña. Tee marĩ ñañarõ netõrére wãcũtutuara, diamacʉ̃́rã Jesuré padeorére ẽñonóã. Teero tiirá, mʉ́ãrẽ bayiró ñañarõ netõré wáari, “acuéi, ‘ate marĩrẽ wáaricu’ jĩĩmiwʉ̃” jĩĩrijãña.  
\v 13 Teero jĩĩrõno tiirá, ʉseniña. Mʉ́ã Cristo ñañarõ netõrírobirora netõnʉnʉ́sera tiicú. Too síro cʉ̃ʉ̃ pʉtʉaatiri, mʉ́ã cʉ̃ʉ̃ ãñurõ asibatérere ĩñarã, bayiró ʉseniãdacu.  
\v 14 Cristore padeoré wapa basocá mʉ́ãrẽ ñañarõ jĩĩrĩ, ʉsenirõ booa. Cʉ̃́ã teero tiirí, ateré masĩña: Espíritu Santo asibatégʉ mʉ́ãmena niirucuqui.  
\v 15 Sĩcʉ̃ mʉ́ã menamacʉ̃ ñañarõ netõrĩ́, cʉ̃ʉ̃ booró ñañaré tiirígue wapa mee niiãrõ. Cʉ̃ʉ̃ basocáre sĩãrígue wapa, cʉ̃ʉ̃ yaarígue wapa, cʉ̃ʉ̃ ñañaré tiirígue wapa, teero biiri cʉ̃ʉ̃ye niiripacari dutidʉgarigue wapa mee niiãrõ.  
\v 16 Sĩcʉ̃ Jesuré padeoré wapa ñañarõ netõgʉ̃́, boboríjããrõ. “Ãpẽrã́ yʉʉ Jesuré padeorére ĩñarã tiiíya” jĩĩgʉ̃, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoaro. 
\p  
\v 17 Cõãmacʉ̃ wapa tiiádari bʉreco jeaadaropʉ tiicú. Marĩ Jesuré padeorá tiiríguere ĩñasʉgue, wapatígʉdaqui. Marĩrẽ cʉ̃ʉ̃ ĩñapetiari siropʉre, cʉ̃ʉ̃ye quetire padeohéra tiiríguepere ĩñagʉ̃daqui. Cʉ̃́ãrẽ bayiró ñañarõ wáaadacu.  
\v 18 Too sʉgueropʉ profeta tee ñañarõ netõré maquẽrẽ biiro jóarigʉ niiwĩ: 
\q1 Basocá ãñurã́ ʉ̃mʉã́sepʉ wáaadari sʉgueropʉ, ñañarõ netõã́dacua ména. 
\q1 Toorá nemorṍ ñañarõ netõã́dacua padeorídojãrãpeja, cʉ̃́ã diari siropʉre,\f + \fr 4:18 \ft Proverbios 11.31.\f* 
\m jĩĩ jóarigʉ niiwĩ.  
\v 19 Teero tiirá, Cõãmacʉ̃ booróbirora marĩ ñañarõ netõrã́, ãñurõ tiirére tiirucújãrõ booa. “Cõãmacʉ̃ marĩrẽ cotegʉdaqui”, jĩĩãda. Cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ tiirígʉ niijĩgʉ̃, cʉ̃ʉ̃ marĩrẽ jĩĩrirobirora ãñurõ tiigʉ́daqui. 
\c 5  
\s1 Jesuré padeorá biiro tiiró booa 
\p  
\v 1 Mecʉ̃tígãrẽ Jesuré padeorá bʉtoá dutiráre\f + \fr 5:1 \ft Bʉtoá dutirá Jesuré padeorí põna macãrãrẽ dutirábiro niicua. Tee põnarĩcõrõ bʉtoá niicua. Cʉ̃́ãya põna macãrãrẽ cotecua.\f* jóagʉda. Yʉʉcã bʉtoá menamacʉ̃ niiã; Cristo ñañarõ netõrĩ́ ĩñawʉ̃. Cʉ̃ʉ̃ pʉtʉaatiri, Cõãmacʉ̃ niipetirare Jesucristo asibatérere, cʉ̃ʉ̃ tutuarere ẽñogʉ̃́daqui. Teeré yʉʉcã niipetira cʉ̃ʉ̃rẽ padeorámena niisotoapeonemogʉ̃dacu. Yʉʉ teero niijĩgʉ̃, mʉ́ãrẽ wãcũtutuare ticoa:  
\v 2 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre cotedutigʉ mʉ́ãrẽ cṹũyigʉ. Oveja coterí basocʉ cʉ̃ʉ̃yara ovejare ãñurõ cotequi. Cʉ̃ʉ̃ tiiróbirora mʉ́ãcã Cõãmacʉ̃rẽ padeoráre ãñurõ coteya. Cotedʉgahera tiiróbiro coterijãña. Tʉsarémena coteya. Cõãmacʉ̃ mʉ́ã teero tiirí booquí. “Cʉ̃́ãrẽ cotegʉ, niyeru wapatágʉda”, jĩĩ wãcũrijãña. “Cʉ̃́ãrẽ tiiápugʉda”, jĩĩ wãcũña.  
\v 3 Mʉ́ã cotedutirare mʉ́ã booró dutiaperijãña. Cʉ̃́ã mʉ́ã tiirére ĩñaãdacua, mʉ́ã tiirécʉtire tiiróbiro tiiáda jĩĩrã. Teero tiirá, ãñurõ tiirécʉtiya.  
\v 4 Ovejare cotegʉ́ peti pʉtʉaatigʉ, mʉ́ãrẽ wapatígʉdaqui. Cʉ̃ʉ̃ wapatíre niirucujããdacu. Cʉ̃ʉ̃ pʉtopʉ asibatére, catiré petihére ticogʉdaqui. 
\p  
\v 5 Mʉ́ã mamarã́cã, bʉtoá dutiráre yʉʉya. Niipetira cãmerĩ́ tiiápuya. “Yʉʉ cʉ̃́ã nemorṍ niirĩ, cʉ̃́ã yʉʉre tiiápuaro”, jĩĩ wãcũrijãña. Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ ate jóanoã: 
\q1 “Ãpẽrã́ nemorṍ niiã” jĩĩrã́ Cõãmacʉ̃ tiiápurere cʉorícua. 
\q1 Teero jĩĩhẽrãpe cʉ̃ʉ̃ tiiápure cʉocúa,\f + \fr 5:5 \ft Proverbios 3.34.\f* 
\m jĩĩ jóanoã.  
\v 6 Teero tiirá, mʉ́ã niipetirapʉra biiro wãcũña: “Yʉʉ boorére tiidú, Cõãmacʉ̃ niipetire tutuare cʉogʉ́ boorépere tiigʉ́da”, jĩĩ wãcũña. Mʉ́ã teero tiirí, Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ boorí bʉreco mʉ́ãrẽ ʉpʉtí macãrã niirĩ tiigʉ́daqui.  
\v 7 Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ maĩgʉ̃́, cotequi. Teero tiirá, niipetire mʉ́ã wãcũrére, mʉ́ãrẽ merẽã wáarere Cõãmacʉ̃pʉre ticoya. 
\p  
\v 8 Mʉ́ã tiiádarere ãñurõ wãcũtoarapʉ tiiyá. Ãñurõ tʉomasĩ́rã niiña. Satanás mʉ́ãrẽ wedesãgʉ̃ mʉ́ã Jesuré padeorére peotídʉgaqui. Yái\f + \fr 5:8 \ft Españolmena: león; portuguésmena: leão.\f* jʉabóagʉ yaarére ãmaãgʉ̃ tiiróbiro tiiquí.  
\v 9 Mʉ́ãpe Jesuré ãñurõ padeó, Satanárẽ “mʉʉ dutirére tiiría” jĩĩña. Mʉ́ã masĩã: Niipetiropʉre basocá mʉ́ã tiiróbiro Jesuré padeocúa. Cʉ̃́ãcã mʉ́ã ñañarõ netõrṍbirora ñañarõ netõcúa.  
\v 10 Marĩ atiditapʉ́re ñañarõ netõrucúa ména. Teero netõã́ri siro, Cõãmacʉ̃ marĩrẽ quẽnojeári tiigʉ́daqui sũcã; wãcũtutuari tiigʉ́daqui; tutuari tiigʉ́daqui; nemorṍ padeorá wáari tiigʉ́daqui. Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ãñurõ tiigʉ́ tiiápurucujãqui. Cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ Jesucristo diariguemena marĩrẽ netõnérigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃rã́ marĩrẽ cʉ̃ʉ̃ asibatéropʉ cʉ̃ʉ̃mena niirucujãdutigʉ beserigʉ niiwĩ.  
\v 11 Teero tiirá, niipetira jĩĩãrõ: Cõãmacʉ̃ niipetira sotoapʉ Õpʉ̃ peti niirucujããrõ. Teerora niiãrõ. 
\s1 Ãñudutiyaponorigue 
\p  
\v 12 Silvanomena yʉʉ mʉ́ãrẽ atipũpʉ́re jóaa. Cʉ̃ʉ̃ yʉʉre bapacʉtii. Jesucristore padeogʉ́ ãñurõ tiirécʉtigʉ niiĩ. Teero tiigʉ́, cʉ̃ʉ̃ diamacʉ̃́ tiirí ĩñagʉ̃, cʉ̃ʉ̃rẽ padeóa. Mʉ́ãrẽ wãcũtutuadutigʉ, ʉsenidutigʉ, atipũrẽ́ jóaa. “Cõãmacʉ̃ marĩrẽ diamacʉ̃́rã ãñurõ tiiquí”, jĩĩgʉ̃ jóaa. Cõãmacʉ̃rẽ teero padeorucújãña. 
\p  
\v 13 Atimacã́ Babilonia\f + \fr 5:13 \ft Apetóre Jesuré padeorá Romarẽ “Babilonia” jĩĩyira.\f* macãrã Jesuré padeorá neãrã́ ãñuduticoya. Mʉ́ã tiiróbiro cʉ̃́ãcã Cõãmacʉ̃ beserira niiĩya. Teero biiri Marcos yʉʉ macʉ̃ tiiróbiro niigʉ̃́cã mʉ́ãrẽ ãñuduticoi.  
\v 14 Mʉ́ã basiro ʉseniremena cãmerĩ́ ãñudutiya. Cõãmacʉ̃ mʉ́ã niipetira Cristomena niirã́rẽ ãñurõ niirecʉtiri tiiáro. 
\p Nocõrõrã jóaa.