\id LUK \h LUK \toc1 Luk imi tebe Yesus imi sang dola kosa uta ko \toc2 LUK \mt1 Luk imi tebe Yesus imi sang dola kosa uta ko \ib \ip \it Yesus iyo tam abiil tigiin unata, bii atol ulumi kup 30 umaak yak iinuta, Luk iyo kamaki suuk kon tem weng koyo dola ko Yesus imi sang uyo bogo-nala e, aaltam kota suuk kon maak uyo dola ko Yesus imi kalaan tinum ko age aposel imi kanumsip umi sang uyo bogo no kesa ko. Utamsip tinum imi aget fugunin uyo, Luk beyo Juda tinum ba kale, tinum miit migik tinum o agan-nuubip kale, beyo abang dinan-kalin tinum ko age dokta ko. Kale Luk bemi aget fugunin uyo, Yesus imi sang uyo dola kolita, Grik kasel iyo Yesus imi weng bagamsa uyo utamin o age-nalata, suuk kon tem weng koyo dola kosa ko. Kale Grik kasel imi aget fugunin uyo, tol kuguup waafunamin boyo tambaliim o agan-nuubip kalaa age-nalata, Luk beyo dola ko bogo-nala e, “Yesus beyo tol kup tebesa tinum kale, unang tinum imi ilak uyo do-nalata, i-filin daa-se o,” age-nala e, God imi aman duga-emin kuguup umi sang so God imi tebe numi fengmin umi yuum takan kemin umi sang so uta Luk iyo dola kosa ko.\it* \c 1 \s1 Luk tebe Yesus imi sang uyo Tiofilus imi dola kobesa uta ko. \sr (Ap 1.1-5) \p \v 1 Nugum kamok Tiofilus kabo nuubap aga? Luk nita suuk kon koyo dola kop-kaman o ageta ko. Kabo utamsap kale, siin uyo tinum kwiin tagang iyo God iyo tebe-nala mufekmufek kwiin tagang numi iibak tem kutam umi kanumsa umi sang uyo tinangka-bom-nilip e, dagagan tiine-bom afeta-bomta dola kola dola kola kemsip ko. \v 2 Tinum ilimi tiin fala Yesus atam-silip iyo ata-bom-bilipta, Yesus iyo kamaki kutop ilota kanum kwep talanbu tal kaa diibela kalaa age-nilipta, igil Yesus imi weng uyo nuyo baga-e-bilip tinangkan tebesup kale, tinum suuk kon dola-silip bilip iyo tinum ilimi tiin fala Yesus atam-silip imi bon tem weng uta tinangku-nilipta, dola kola dola kola kemsip ko. \v 3 Kale nagal kamaki kutop kal suuk kon dola-silip umi tem uyo tiki-bom utama-bom-nili e minte, unang tinum imi bon tem weng uyo kuga-bom no ke-bom-nilita, weng atuk atuk koyo kwego dego ke tambaliim afeta ko-sii kale, Tiofilus kapmi dola kopkelita, \v 4 utamapta, weng kafalepke-silip bomi magam uyo bam daa-nalapta, fomtuup utamal o ageta ko. \s1 Ensel iyo Sekaraya imi bogobe-nala, “Jon iyo dolan-temu o,” agesa uta ko \p \v 5 Herot beyo Provins Yuudiya umi kamok king ke-bom-balata, pris ko age tinum amem maak alba bemi win uyo Sekaraya kale, beyo tinum amem Abiya imi man ilop kale minte, imi kalel umi win uyo Elisabet kale, boyo tinum amem Aron imi man ilop no ko. \v 6 Kale God imi tiin diim uyo agam bilip imi kuguup uyo tambaliim kup waafuu kwep som-nilip e minte, Bisel God imi weng kwep daasa uyo alugum tambaliim kup waafuu kwep no kesipta kale, \v 7 Elisabet uyo fuun kale, agam iyo man binim nuubipta, tam unang uyo afeganu e minte, tinum usomana no kelip ko. \p \v 8 Kale Sekaraya bemi tinum miit imi ogok kemin am uyo daanu e, kota bilip iyo no Jerusalam no ulotu am miton kal ogok ke-bilip e, Sekaraya yagal mungkup tam God imi am amem kutam kal pris ko age tinum amem imi ogok uyo kema ko. \v 9 Kale tinum amem imi ulaa dugamin umi kuguup uta ku-nilipta, Sekaraya iyo ulaa dulipta, tam God imi am amem tam-nalata, at maak umi dan so kon so uyo fugu-nalata, kwegala kena-bom-nuluta, umi at tum sino tang tambal sino uyo felep tam tamuta, God iyo utam-nalata, deng tebem-nama o age kwegala kenamu ko. \v 10 At uyo kwega-bom bom-bala e, unang tinum kwiin tagang iyo imi kuguup uyo ku-nilipta, tam ulotu am miton umi abiip mep so kugol mo-bomta beten kemip ko. \v 11 Beten ke-bilip e, God imi ensel iyo tal at dan so at kon so umi kwegagamin umi baan diim umi daang diim ipkuk ilo kugol mola e, \v 12 Sekaraya iyo atam-nala e, kwiin kumang mo finana e, \v 13 ensel iyo Sekaraya imi bogobe-nala e, “Sekaraya kabaa. Kabo finanin ba kale, kapmi beten ke-balap uyo God iyo tolong doba kale, kapmi kalel Elisabet uyo man tinum maak dolan-temu kale, imi win uyo, ‘Jon o,’ agelal a. \v 14 Dolan-temu uyo, agam ibo aget tem bubul tem tambalanebelu e, deng tebeman-temip e minte, unang tinum kwiin tagang igil deng tebeman-temip no ko. \v 15 Bisel imi tiin diim uyo beyo win tibin ke-nala e, God imi ogok afalik uyo waafuu no kelan-tema kale, iyo sok dum ok so ok mafak sino uyo unan-kalon-temaala ko. Dolan-temu kota, God imi Sinik Tambal iyo tal imi diim kal suun nan-tema kale, \v 16 Jon ita tebe-nalata, Israel kasel iyo baga-e-balata, kwiin tagang iyo imi aget fugunin uyo fupkela ko-nilipta, Bisel God imi ilak uyo dolan-temip ko. \v 17 Kale God imi Sinik Tambal iyo tebe-nalata, Jon iyo dong daga-e-balata, imi kuguup sino titil sino uyo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum Elaija imi kuguup sino titil sino ulutap ke isiik Kamogim imi bon tem tinum tal-nalata, aalabal imi kuguup mafak mafak ilimi man imi kupka-emin uyo kupkan kebelata, aalabal imi bubul uyo man imi kobelipta, ulimal iyo abiin tambal tonan-temip kale, God imi weng kwaasulemin tinum iyo dong daga-e-balata, imi aget fugunin mafak so kuguup mafak so uyo kupka-nilip e, aget fugunin tambal sino kuguup tambal sino uta kup waafulip e minte, iyo tebe-nala e, unang tinum iyo Kamogim imi sang uyo baga-e-bom-nala e, bilip imi aget fugunin uyo dong daga-e-bala igil ilimi aget fugunin uyo fupkela ko telela kolip kalaa age-nalata, Kamogim iyo tolon-tema o,” age ensel iyo bogobela ko. \p \v 18 Minte Sekaraya isiik ensel imi bogobela, “Niyo dogobe-nilita, weng boyo utamta, aafen kalaa agon-temi a? Niyo tinum usoman ni e minte, nimi kalel ugol afegan nu no ke-sulup bole o,” agela e, \v 19 ensel iyo imi weng uyo mobela, “Niyo God imi ogok kemin tinum miton Gebriel nita kale, God yagal nimdala tal-nilita, God imi weng tambal boyo bogopkelan o age tili kale, \v 20 tolong do-salapta. Kabo kamano koyo nimi weng uyo tolong dolin-tem kelap kalaa age-nalata, God iyo tebe kapmi del tem uyo namdapkela kale, weng bagamin binim bom nap kale, bii nimi weng bogopkeli boyo mitam tol felep unu kapmi kalel uyo man dolan-temu kota, kapmi del uyo bam daapkeluta, asok weng uyo bagaman-temap o,” agela ko. \p \v 21 Kale ensel iyo baga-e-bala bom-bala e, unang tinum iyo Sekaraya imi fen-bom-nilip e, aget fugunolip, “Sekaraya keta intaben umaak mitam tebeluta, intap nu-bomta am amem kutam uyo alba o?” age aget yamyam kup fugunip ko. \v 22 Kale kota Sekaraya iyo mitam abiip e tala e, unang tinum iyo utamipta e, weng kabam ke mitam abiip tala kalaa age-nilip e, atamipta e, beyo God imi am amem kutam uyo mufekmufek migik maak utama tap kalaa agelip ko. Kale Sekaraya iyo utamata e, nimi bon tem uyo namdapnelu kalaa age sagaal uta ku-nala unang tinum iyo kafale-bom-nala e, kanubeta o, kanubeta o agan-kala ko. \p \v 23 Kale Sekaraya iyo ulotu am miton umi ogok kemin uyo binimanu kupkala e, kota agam iyo Jerusalam uyo kupkaa ilimi abiip unip ko. \v 24 Kale no siit ilugo-nulu e, kota imi kalel Elisabet uyo afek diim kugol, kumun so keli kalaa age-nulu e, tam am kutam kal bom-bulu bii, kayop ogal koyo binimanu ko. \v 25 Kale kota Elisabet uyo bogolu, “Bisel God iyo ni-filin daa-nalata, nimi fuunan-bom tebesi umi fitom uyo kupkan kepneba kale, kamaa kota unang tinum imi tiin diim uyo fitom binim o,” agelu ko. \s1 Ensel tebe Maria imi bogobe-nala, “Yesus iyo dolan-temap o,” agesa uta ko \p \v 26 Kale Elisabet uyo kumun so ke-bii kayop bugup kal kelu kota, God ilami ensel Gebriel beyo daala no Provins Galili umi abiip maak Nasaret uyo una kale, \v 27 unang kapket migilin maak uyo albu kale, boyo King Devit imi man ilop kale, Josep imi win baabelip bo kale, unang bomi win uyo Maria kale, \v 28 ensel iyo tal bogobe-nala e, “Num nuubap aga? Bisel iyo mufekmufek afalik maak kop-kaman o age-nalata, ulaa kamdu-nalata, kupmi diim kal alba o,” agela e, \v 29 Maria uyo weng boyo tinangku-nuluta, aget afegen uyo fugun-bii-nuluta, “Kanupmin weng bota intaben sang umaak o?” agan-suluta, \v 30 ensel iyo bogobe-nala e, “Maria kubo finanin ba kale, God iyo kupmi deng uyo tebe-bom-nalata, ulaa kamduba kale, \v 31 kubo kumun so ke-nalapta, man maak dolan-temap kale, bemi win uyo Yesus o agelal o ageta kale, \v 32 biiluta, beyo kamok kelata, bemi win uyo Atin Win Tibin God imi Man o agan-kalon-temip kale, sugayok uyo man bemi afalik Devit iyo kamok king ke-bii-se kale, kulutap kale, Bisel God iyo tebe-nalata, man besiik ulaa dulata, kamok kelan-tema kale, \v 33 beyo tebe-nalata, Jekop imi man ilop ko age Juda kasel kutop ibo suun kup tiin molan-tema kale, bemi tiin molan-tema boyo binimanan-temaalu o,” agela e, \v 34 Maria usiik ensel imi bogobe-nulu e, “Niyo kapket migilin albi koyo, dogobe-nilita, man iyo dolan-temi o?” agelu e, \v 35 ensel isiik bogobe-nala e, “God imi Sinik Tambal iyo tal kupmi iibak tem iina e minte, Fen Bisel God iyo fomtuup kuntuk mopke no kelan-tema kale, man dolan-temap beyo, ‘Fen tambal e minte, God imi Man no o,’ agan-kalon-temip ko. \v 36 Kale kupmi kugulop Elisabet boyo afegansu kuta, mungkup kumun so kebu kale, man tinum maak dolan-temu kale, siin uyo, ‘Boyo fuunansu o,’ agan-nuubip kuta, kumun so ke-bom bii kayop bugup kal kelu kale, \v 37 God iyo tii kale, yak alugum mufekmufek boyo kanube-nama o,” agela e, \v 38 Maria usiik bogobe-nulu e, “Niyo Bisel imi bon tem kiit fenin unang kale, mufekmufek sang ko bagane-balap boyo felebelu kale, kopne-nama o,” agelu e bole, ensel iyo kupkaa daagina ko. \s1 Maria umi no Elisabet utamsu umi sang uta ko \p \v 39 Maria uyo yuut mufekmufek uyo telela kulep-nulu e, daage tam Provins Yuudiya umi amdu tem abiip maak kutam iinu ko. \v 40 Kale no abe daage tam Sekaraya imi am tam-nulu e, Elisabet uyo weng umobelu e, \v 41 Elisabet uyo tinangkulu e, kota man unaak umi mat tem alba iyo fomtuup ogen kuso kupku mola e, kota God imi Sinik Tambal ita God imi weng uyo Elisabet umi kobelata, \v 42 fomtuup Maria umi bogobelu ko. “Bisel imi dong dagakemin kopkeba uyo unang alugum imi dong daga-em-nuuba kulutap ba kale, kupmi dong dogopkeba boyo afaligen e minte, yak man kupmi mat tem alba beyo Bisel imi dong daga-emin uyo bemi kobe no keba ko. \v 43 Kwiin ee. Niyo win binim kale ki, kupta Kamogim imi ogen kelan-temap kale, intaben o ageta nimi finang uyo talap a? \v 44 Kupmi weng umopnelap tinangkuli kota, nimi man mat tem kek alba iyo tinangku-nalata, deng tebe-bom fomtuup ogen niso nimku molata, atami kale, \v 45 tambal kale, Maria kubo, aafen Bisel imi weng kwep daaba uyo dam kalaa agelap kale, kota Bisel imi weng kwep daaba uyo kopkela utaman-temap o,” age Elisabet uyo tebe \s1 Maria umi aseng uta ko \p \v 46 Maria uyo aseng kwaa-bom bogo-nulu e, “Nimi aget tem uyo deng afek tebepnelu kale, Bisel imi tok uyo bagaman o ageta kale, \v 47 God beyo nimi ilim bomin tinum kale, nimi bubul tem deng kup tebepnelu uyo \v 48 dok uta ba kale, niyo win binim kuta, God yagal nimi aget uyo fugun daa-nalata, ulaa nimdu-se kale, kaa tam tam tubup koyo alugum unang tinum sino man sino iyo utamipta e, God iyo mufekmufek tambal maak kopneba kalaa age-nilipta, God imi tok uyo baga-bom imi win uyo kufu-eman-temip ko. \v 49 God ita titil miit kayaak kale, imi titil uta ku-nalata, dong daganemin kwiin kiim uyo kopneba kale, utamita e, God beyo atin tambaliim, titil afek uyo bemi diim kal albu kalaa age-nilita, imi tok uyo bagaman o agan-bii ko. \v 50 Dok ita God imi deng tebe-bom imi weng uyo waafulip umdii, God iyo bilip iyo i-filinin kup ke-bom-nala e minte, imi man ilop tiilam tibip kutop iyo i-filinin uyo kanupmin kup keman-tema ko. \v 51 Kale minte tam God imi titil kiim uta ku-nalata, unang tinum God imi weng tinangkamin binim, weng kwaasulemin iyo fot tebelata, yuut bilii daagin-silip ko. \v 52 God iyo tebe-nala e, kafin diim komi tinum win sino iyo imdaak tama-nala e minte, kafin diim komi win binim tinum ita imdep tam isal katop daa no kem tebesa ko. \v 53 Kale God iyo tebe-nala e, tinum mufekmufek duumatanin bilip imi men tem uyo mufekmufek uta kup dongenu kupkabe-nala e minte, tinum win tibin ke mufekmufek so kasel bilip imi men tem uta bisop imkaa no kem tebesa ko. \v 54-55 Kale sugamiyok uyo God iyo numi olal iyo bogobe-nala e, ‘Niyo dong daga-eman-temi o,’ age-nala e minte, asok Abraham isino minte imi man ilop sino iyo bogobe-nala e, ‘Niyo alugum ibo suun kup kutop kutop unu uyo dong daga-eman-temi o,’ age-nalata, imi weng kwep daasa uyo ilumanosaala kale, aget fuguno-nalata, imi bon tem kiit fenin unang tinum Israel kasel nuyo i-filin daa-nalata, suun kup dong daga-em tebesa o,” age-nuluta, Maria uyo aseng uyo kwaamu ko. \p \v 56 Maria uyo Elisabet so afaat bii kayop asuno koyo binimanuta, kupkaa ulumi abiip unu ko. \s1 Elisabet umi man tinum Jon dosu umi sang uta ko \p \v 57 Siit ilugo-nulu e, kota Elisabet uyo man fugula e, kota man tinum iyo dolu e, \v 58 Elisabet ulumi abiip kasel so duup-afin so iyo tolong dolipta, Bisel iyo atin ku-filin daa-nala e, man tinum dopma kalaa age-nilip e, usino deng afaligen uyo tebemip ko. \p \v 59 Kale man unaak iyo dolu bii, am ifaan diim kota aalabal iyo dagaa kulep tal man unaak imi kaal uyo ugaa dupkan kebe-nulupta o age-nilip e, ninggil iyo tal-nilip e, “Nulumi kuguup uyo ku-nulupta, ilami aalap win Sekaraya uta bogobelum o,” agelip e, \v 60 ogen uyo, “Waago o,” age-nulu e, “Imi win uyo, ‘Jon o,’ age bogopmum o,” agelu ko. \v 61 Minte aalabal iyo bogolip, “Kuta agam ipmi ilo iyo kanupmin win boyo binim o,” age-nilip e, \v 62 utamipta e, aalap iyo weng baga-emin binim kalaa age-nilip e, ilimi sagaal tuup kafale-bom-nilip e, Sekaraya iyo dagalip, “Kapmi man unaak bemi win uyo intapnak o agelan-temup o?” agelip e, \v 63 Sekaraya isiik sagaal ku kafalebe-nala e, bogola ko. “Dolmin umi mufekmufek umaak kopnelipta, dolalan o,” agela kopmip e, “Man bemi win uyo Jon o,” age dola kola e, aalabal iyo kumang mo aget fugunip ko. \v 64 Kota Sekaraya imi bon tem uyo maak fagalin tap baabelu e, imi fong uyo bam daabe no kelu e, kota tam God imi win uyo kufu-e-bom deng afalik kup tebe-bom no kema ko. \v 65 Kale ilami abiip kasel sino duup-afin sino iyo finan-bom kemip e, weng en yak abiip maak maak kelu e, Provins Yuudiya umi amdu tem kasel iyo alugum \v 66 tinangku-nilip e, utamipta, man iyo fitin tal-bala e, God imi om kun uyo isino albu kalaa age-nilipta, aget afaligen uyo fugun-bom-nilip e, bogolip, “Son-temu nala man bemi mitam fitolan-tema uyo, dogonupmin tinum iyo maak mitam tebelan-tema tap o,” agan-kalip ko. \s1 Sekaraya imi aseng uta ko \p \v 67 God imi Sinik Tambal iyo tebe Jon imi aalap Sekaraya iyo tele tiin molata, Sekaraya yagal tebe God imi weng kem uyo baga-ema ko. \p \v 68 “Kalo. Nuyo Israel kasel nulumi Bisel God imi tok uyo bagamum a. Kale yagal tal ilami unang tinum nuyo dong dogobe-nala e minte, sok uyo talaa imdaa no kelata, nuyo kaal binim keta nuubup ko. \v 69 God yagal ilami bon tem kiit fenin tinum Devit imi man ilop maak ita ulaa du-nalata, ‘Beta daali unon-tema o,’ age-se kale, beyo ilami titil kiim uta kup ku-nalata, talaa imdala nuyo kaal binim kelan-temup ko. \v 70 Sugamiyok uyo God iyo tebe tinum maak maak iyo ulaa imdulata, ilami profet ko age weng kem baga-emin tinum kelipta, ilami weng uyo kwep daabelata, unang tinum imi bogobe-nilip e, \v 71 ‘God iyo numi kaltem kebe-nala, “Ipmi waasi sino tinum ipmi bon dii-emip so iyo tebe, ibo ifak dagamum o agan-kalon-temip kuta, nagal kanupmin tinum bilip imi sagaal diim albip ibo imkan ke imdep meng daali nalami kup kelan-temip o,” age God iyo kaltem kebesa o,’ age God imi profet iyo tebe unang tinum iyo baga-emsip ko. \v 72 Kale God iyo numi olal iyo bogobe-nala e, ‘Ipmi i-filin daa-nilita, nalami weng ipmi kwep daabeli bomi aget uta fugun-bom-nilita, waafulan-temi o,’ agesa kale, \v 73 ulutap kale, God iyo numi afalik Abraham so e minte ilami man ilop nuso nuyo fomtuup weng kwep daa bogobe-nala e, \v 74 ‘Niyo, ibo nimi ilak uyo duga-bom finanin binim kemin o age-nilita, nagal ipmi waasi imi sagaal diim albip ibo imkan ke imdep meng nalami miit tem uyo daalan-temi kale, \v 75 kafin diim kaa bom suun nip uyo, ibo tol kup bom-nilip e, nimi tiin diim kal kuguup tambal uta kup waafuu kwep tebe-bilipta o age-nilita, ulaa imdep meng daalan-temi o,’ age God iyo Abraham so ilami man ilop nuso numi baga-emsa o,” age Sekaraya iyo bogo-nala e minte, \v 76 man unaak Jon imi bogopma, “Man unaak kabaa. Biilu uyo Atin Win Tibin God iyo bogopke-nala, ‘Kabo nimi profet ko age weng kem baga-emin tinum o,’ agelan-tema kale, kapta kapsiik Kamogim ilami bon tem abe-bom ilami ilep uyo telela kobelapta, tolon-tema kale, \v 77 kapkal imi unang tinum iyo afeta ko bogobe-nalap e, ‘God yagal ipmi yuum boyo kupkabe-nalata, telela imolan-tema o,’ agan-bom-nalapta, baga-eman-temap ko. \v 78-79 God imi aget aa bubul aa uyo alugum numi kobe-nala e minte, i-filin daa no ke-nalata, utamata e, numi aget fugunin uyo mililanebelu e minte, nuyo kaanamin umi atul uta finan-bom no kem-nuubup kalaa age-nalata, yagal tinum maak iit abiil tigiin kal isino nin iyo ulaa du-nalata, daala tolon-tema kale, imi tolon-tema uyo kutim ataan dubom mitop segela unu tulu ke-nulu kefobu ulutap kale, numi aget fugunin uyo bam daa imo-nala e, mililanbu uyo kefobe-nala e, yagal bilili age-bom dukmenin kuguup uta kup kafalebela kanuman-temup o,” age-nalata, Sekaraya iyo weng kem baga-e-bom-nalata, aseng uyo kwaama ko. \p \v 80 Kale biilu man unaak beyo fitin tal-bom-nala e minte, ilami dam so sinik so uyo titilanebelu e, iibaan kugol bom-bala bii, ilami ogok kemin umi am uyo daanu kalaa age-nalata, kota tal kem diim tal-nalata, Israel kasel iyo kafalema ko. \c 2 \s1 Maria umi Yesus dosu uta ko \sr Mat 1:18-25 \p \v 1 Kale Jon imi do-suu kota, King Ogastus iyo tebe ulo maak kobe ilami kiyabal iyo bogobe-nala e, “Ibo no-nilip alugum nimi unang tinum tiin mo-sii imi win uyo dolebelin o,” agela ko. \v 2 Kale boyo kamaki win dolebe-silip uta kale, Kwirinius iyo Provins Siria bomi kiyap ke-bom-balata, win uyo dolebe-silip ko. \v 3 Kale alugum unang tinum iyo no, bogopmup numi win uyo dolepmak o age-nilipta, kupkaa ilimi abiip miton unip ko. \p \v 4 Kale Josep iyo King Devit imi man ilop kale, Provins Galili umi abiip maak Nasaret kugol nuuba uyo kupkaa daage no ilami abiip miton ko age imi afalik Devit imi abiip una kale, abiip boyo Betleam o agan-nuubip kale, Provins Yuudiya kugol albu ko. \v 5 Kale Josep iso ilami kalel Maria uso agam iyo no, bogopmup numi win uyo dolepmak o age-nilipta, unip kale, Maria uyo kumun so kale, \v 6 agam iyo no kugol bom-nilip e, Maria uyo kota man iyo fugula kalaa agelu kuta, \v 7 utamipta, fital imi tal somip nala unemin am uyo unang tinum tebe alugum bugulip kalaa age-nilipta, agam iyo kong kao imi am kutam kal bom-nilipta, Maria umi man diil iyo do-nulu e, ilim ku falala do dep daak kong kao imi iman unan-kalin ilaat tem kulaak daalu ko. \s1 Ensel tebe sipsip tiin molin tinum imi bogobesip uta ko \p \v 8 Kale mililep kota sipsip tiin molin tinum maak abiip bomi mep so tiginal kugol bom-nilipta, ilimi sipsip iyo tiin mo-bom-silipta, \v 9 Bisel God imi ensel maak tal-balata, Bisel imi yogon afaligen maak uyo imi diim uyo kefo ilagenu utam-nilipta, bamban keng keng bom finan-bilipta, \v 10 ensel iyo bogobe-nala e, “Ibaa. Finanin ba kale, niyo God imi weng tambal uta kwep talan-bii kuba. Kale boyo kanubeluta, alugum unang tinum iyo deng kup tebeman-temip kale, \v 11 am daanbu kota, mep yang King Devit imi abiip kugol unang maak uyo man dolu kale, man beyo ipmi telela imkamin tinum e minte God imi ulaa dula kamok kesa tinum e minte Kamogim no ko. \v 12 Kale kamano kota ibo no beyo fen-bom atamipta, ogen uyo man beyo ilim ku falala do dep daak kong kao imi iman unan-kalin ilaat tem kulaak daalu alba kalaa agelip umdii, ibo, beta kalaa agon-temip o,” age-nalata, \v 13 ensel iyo kam agan-kalata, maak fagalin tap abiil tigiin kasel ensel kwiin tagang iyo tal tamipta, iso ninggil iyo bom-nilipta, God imi tok uyo bogo-nilip e, \v 14 “Boyo unang tinum iyo iit abiil tigiin kayaak God imi tok uyo bagaman-temip kale, God iyo tebe tinum maak kafin diim kagal albip imi bet bubul kobelata, bilip imi aget tem uyo bilili agebeluta, nan-temip o,” agan-kalip ko. \s1 Sipsip tiin molin tinum imi no-nilip Yesus atamsip uta ko \p \v 15 Kale ensel iyo imkaa tam abiil tigiin unip e, sipsip tiin molin tinum iyo bogobina tala kem-siit-nilip e, “Kalo. Unipta, ninggil yangta Betleam uyo mufekmufek migik maak mitam tulu Bisel tebe numi kafalepma boyo nota utamum o,” age-nilipta, \v 16 yuut daage no fen te yang abomu, ogen Maria so Josep so iyo bom-bilipta, kong kao imi iman unan-kalin ilaat tem kulagal man iyo agaal unba kalaa agelip kale, \v 17 atam-nilip e, ninggil iyo ensel tebe tal man bemi sang bogobina uyo unang tinum iyo baga-em tiine-bilipta, \v 18 alugum tinangkamip bilip iyo sipsip tiin molin tinum tebe bogobelip bomi aget yamyam uyo tagamip kuta, \v 19 Maria uyo bilip imi weng boyo alugum tinangku kwep yak dubom tem daa-nuluta, aget yamyam kup fugun-bom nu ko. \v 20 Kale sipsip tiin molin tinum bilip iyo asok kupkaa abe-bom-nilipta, God imi tok uyo baga-bom-nilip e, alugum ilimi tolong dolip so atamip so bomi aget uyo fugunolipta e, ensel imi weng bogobebip boyo tol mitam tulu kalaa age-nilipta, God imi mufekmufek migik maak kafalepma utamip umi deng kup tebemip ko. \s1 Yesus imi win bogobesip uta ko \p \v 21 Am ban kal koyo binimanu e, man unaak imi kaal ugaa dupkan ke-emin umi am uyo daanu e, kota man bemi win uyo Yesus o age amalap iyo bogobelip kale, win boyo siin ogen umi kumun so kelin-tem bom-sulu ensel imi bogobe-se uta ko. \s1 Man unaak Yesus dep no ulotu am miton God imi dobesip uta ko \p \v 22 Amalap iyo atamipta e, kayop maagup uyo kelu ogen umi ifin am binimanu man delep mitam kaamin am ko age Moses imi ulo kwep daasa uyo daanu kalaa age-nilipta, man iyo duptamo no Jerusalam kal Bisel imi dopmum o age dep unip ko. \v 23 Kale Bisel imi weng kwep daala Moses tebe suuk kon tem dola kosa uyo bogo-nulu e, “Alugum man tinum diil iyo yak Bisel imi dupka-emin o,” age-nulu e minte, \v 24 “Am delep mitam kaamin am daanuta, uun abim alop min, abim bulbul kamaa uun alop yaafuu kulep tal Bisel imi kupka-emin o,” age no kesu kale, kanum unip ko. \p \v 25 Kale kota abiip Jerusalam kayaak maak imi win uyo Simeon kale, beyo tinum tambal e minte, God imi ilak kup duga-bom God imi kuguup waafu-bom kemin tinum kale, beyo bomta, God iyo Israel kasel imi iluum uyo kupkan kepma kalaa agelan o age fen-nuuba kale, God imi Sinik Tambal iyo isino bom-nala \v 26 bogobe-nala e, “Dam kale, kabo kaanin-tem bom-salapta, Bisel imi weng kwep daa-nala, ‘Nimi ulaa duli kamok kesa tinum iyo daapmi no tolon-tema o,’ agesa iyo talata, atam-nalapta, kaanan-temap o,” age-se ko. \v 27 Kale Simeon iyo God imi Sinik tebe duptamo ulotu am miton daala bom-balata, Yesus imi amalap iyo man iyo duptamo tam ulotu am miton kal ulo kwep daasa uyo waafu-nulupta, man iyo Bisel imi dobelum o age dep tam daalip e, \v 28 Simeon ita man iyo du-migi-nala e, God iyo, “Suguul o,” age-nala e, bogola ko. \p \v 29 “Kota Bisel kapmi weng kwep daasap uyo kagal mitam tebelu utami kale, kapmi bon tem kiit fenin man niyo deng tebeli kale, nimkalap kaanan o ageta ko. \v 30 Numi ilim bolan-tema tinum keyo kemana nalami tiin tuluun atami kale, \v 31 keta alugum unang tinum iyo atamin o ageta ulaa du daalap talba kale, \v 32 keyo yogon dong ilatap kale, Israel kasel imi aget fugunin uta kup ba kale, unang tinum asit kek kek imi aget tem uyo kefobe bam daa imolata, kapmi tuluun weng uyo dagaa kulan-temip e minte, iyo kalapmi unang tinum Israel kasel iyo imdep meng kapmi miit tem tola nan-temip o,” age Simeon iyo kam agan-kala ko. \p \v 33 Simeon iyo Yesus imi sang uyo God imi baga-e-balata, aalap ogen iyo kumang mo aget yamyam fugunip ko. \v 34 Kota Simeon iyo God imi daga-nala e, “Ulimal iyo tambaliim kup dong daga-emal o,” age-nala e minte, Yesus imi ogen Maria bogopma, “Kubaa. Tolong dolal a. God iyo man keyo ulaa du daalata, tal abeba kuta, Israel unang tinum kwiin tagang iyo imi weng uyo tolong dugamin binim ke-bom God imi ilep uyo kupkaa yang iine-bom ilimi yuum tem diinaman-temip minte, Israel unang tinum migik kwiin tagang ita imi weng uyo tolong duga-bom tinangka-bilipta, yagal telela imo-nalata, imtamo ilami abiip unon-tema ko. Kale God yagal daala tal-nala unang tinum iyo kafalebela, dogonupmin kuguup uyo God imi tiin diim uyo tambaliim kalaa agelan-temip kuta, unang tinum kwiin tagang iyo baga-bom-nilip e, ‘Umbae. Kanupmin kuguup kafale-be boyo tambal ba o,’ agelan-temip kale, \v 35 boyo kek kek iyo utamipta e, kulip iyo aget mafak fugun-bilip kalaa agelan-temip ko. Kale son-temu nala kupmi man imi kuguup kanu-eman-temip uyo sagam daang kangkalu atul tebebu ulutap ke kupmi bubul tem uyo iluum tebepkelan-temu o,” age Simeon iyo Maria umi baga-ema ko. \p \v 36 God imi profet ko age weng kem baga-emin unang Ana uyo kulbu kale, Ana umi aalap Fanuel iyo Asa imi miit kayaak tinum kale, Ana uyo unang amaat bom tinum digin ke-bii, atol ulumi kup ban kal binimanu e, \v 37 imak iyo kaana e, ulusinon kaluun nuubuta, atol ulumi kup 84 uyo binimanu e, kota afeganu ko. Kale Ana uyo suun tal ulotu am miton tele-bom-nulu e, taap so mililep so uyo kugol bom-nulu e, God imi ilak uyo fom duga-bom beten ke-bom ke-bomu ko. Kale am iip maak maak uyo iman uyo unan-kalin ba kupkaa no ulotu am miton no-nulu e, beten uta kup kemin kup ke-bomu ko. \p \v 38 Kale Simeon iyo Yesus imi sang uyo ogen aalap imi baga-e-balata, Ana ugol tal ulotu am tal abomu, man iyo alba kalaa age-nulu e, atamuta e, beta kalaa age-nulu e, God iyo, “Misam o,” agan-kulu ko. Kale Jerusalam kasel iip maak maak iyo God imi fen-bomta, yagal tal-nalata, numi waasi imi sok uyo tiila imola nugol kup kelum o age-nilip e, God imi fen-bomip kale, Ana uyo alugum bogobelu, “Ibaa. Man keyo ipmi fen tebesip ita kuba,” agelu ko. \s1 Josep ulimal imi asok abiip Nasaret unsip uta ko \p \v 39 Kale Josep sino kalel Maria sino ulimal iyo Bisel imi weng kwep daasa ko age kayop maagup kelu ogen umi ifin am binimanu man delep mitam am tem telemin umi kuguup uyo alugum waafulip binimanu e, ulimal iyo Jerusalam uyo kupkaa, asok nulumi abiip unum o age-nilipta, Provins Galili umi abiip Nasaret unip ko. \v 40 Kale man iyo fito-nala e, alaang tebe-nala e, atin aget fugunin tambal uyo ku no kela e, God iyo tiin mo-bom bet bubul kobela ko. \s1 Man tinum Yesus imi ulotu am miton kal bom-bala atamsip uta ko. \p \v 41 Atol maagup maagup kwek uyo Yesus imi ogen so aalap so ulimal iyo, God imi ifin am ko age Pasova iman unan-kalin am uyo, daanan o angbu kalaa age-nilipta, no Jerusalam kugol une tal tal kem-nuubipta, \v 42 Yesus imi atol uyo te tam tuluun kal kelu e, Pasova bomi am uyo daanu e, kota asok imi Pasova kuguup uyo waafulum o ageta Jerusalam unip ko. \v 43 Kota Pasova umi am uyo binimanu e, asok unum o agelip ko. Kuta minte man tinum Yesus iyo Jerusalam kal bom-balata, amalap iyo unip kuta, Yesus iyo Jerusalam kal alba kalaa agebaalip kale, \v 44 iyo bo ki, ipkumal so talan-be ko age abe-bilip bii, am kwiin kolu e, kota imi duup diim sino igalak diim sino uyo ugagan tiinan-biita, \v 45 man tinum Yesus iyo atamin-tem kelup kalaa age-nilipta, asok fen Jerusalam unip ko. \p \v 46 Kale fen-bii am alop ke-nilip e, am asuno diim kota fen no abomu, Bei. Man Yesus iyo te ulotu am miton kal bom God imi ulo kafalemin tinum imi iibak tem kal ton-bom-nala e, imi weng uyo tinangka-bom-nala e, dagaga-bom no ke-balata, \v 47 alugum tinum Yesus imi weng tinangkan-bilip iyo utamipta, imi aget fugunin sino kafalemin imi weng yan ke-e-be sino uyo migik kalaa age-nilip e, kumang saan-bilip kalaa ageta ogen aalap iyo fen no atamip ko. \v 48 Kale ogen aalap igil atam kumang mo-nilip e, ogen uyo bogobelu ko. “Nimi man kabo, dogonubelan o age-nalapta, kogen kaalap nuyo imkaa talta kagal albap a? Kogen kaalap nuyo fen-biita, katamin-tem kelup kalaa age aget iluum tebebeluta, fen tebebup o,” agelu ko. \v 49 Yesus iyo ogen agam imi weng uyo mobela ko. “Intaben o ageta niyo fen tiinan albip a? Ibo nitamipta, iyo ilami Aalap God imi ulotu am miton kutam kal alba kalaa nagebaalip aga o?” agela kuta, \v 50 ogen aalap iyo imi weng boyo bam daalin-tem kelip ko. \p \v 51 Kale Yesus iyo asok ogen aalap isino daage abiip Nasaret unip ko. No bom-nala e, ogen aalap imi weng kup tinangku bilili age-bala e, ogen ugol intap intap tal imi diim aban-bo uyo aget fugun-bom-nulu e, ulumi aget tem kal kubaget daga-bom kemu ko. \v 52 Kale Yesus iyo fito-nala e, imi aget fugunin uyo bam daa tambalanepmu e, kota unang tinum so e minte God so iyo imi deng uyo tebemip ko. \c 3 \s1 Jon Baptis tebe God imi weng baga-emsa uta ko \sr Mat 3:1-12, Mak 1:2-8, Jon 1:19-28 \p \v 1 Taiberius iyo Rom kasel imi king ke-bii atol te tam mit kaa fogo te yak tiin milii fogo (15) kela e, Pontius Pailat yagal Provins Yuudiya umi tiin molin kela e, Herot yagal Provins Galili umi tiin molin kela e, Herot imi fik Filip yagal Provins Ituria sino Provins Trakonitis sino umi tiin molin kela e, Lisanias yagal Provins Abilene umi tiin molin kela e minte, \v 2 alol Anas sino ilami muuliim Kayafas sino umdim iyo Juda kasel imi tinum amem ko age pris imi kamogimal miton kelip no kale, \m kota Sekaraya imi man Jon iyo tinum binim iibaan kugol bom-balata, God iyo Jon ulaa du bogobe-nala e, “Nimi weng uyo kwep no unang tinum imi baga-emal o,” agela e, \v 3 Jon iyo daage no alugum abiip maak maak ok Jodan baang kutam iyo God imi weng uyo baga-e-bom-nala e, “Fupkela ipmi fengmin uyo kupka-nilip meng ok sam ugolipta, God iyo ipmi fengmin uyo kupkan kebela binimanuk o,” agan-bom baga-ema kale, \v 4 ulutap mungkup God imi profet Aisaya iyo sugayok suuk kon tem dola ko bogo-nala e, \pi1 “Tinum maak iibaan kugol ol-bom bogo-nala e, ‘Ilep tambal umaak telelamipta, Kamogim iyo yuut talak o ageta kale, \v 5 alugum iluung degep daak unan un-suu uyo kafin kulu-nilip itolip mitam tulu e minte, alugum muk kun sino amdu so uyo belela-nilip ifi-nilip e minte, ilep dagal dagal uyo telelalip tolanu e minte, ilep mafak tuum tem ilep uyo telelalip tambalan no keluta, \v 6 God imi tinum ulaa dula iyo talata, alugum unang tinum iyo atamipta, numi ilim bolan-tema tinum iyo kulba kalaa agelan-temip o,’ age-nala e, tinum beyo felep yak aget telelamin umi diim to fomtuup weng boyo baga-e-be o,” \m age Aisaya iyo bogosa ko. \p \v 7 Unang tinum kwiin tagang iyo, tal tamupta, Jon ita ok sam ugobelak o age-nilipta, imi finang uyo tala tala ke-bilip kuta, Jon iyo utamata e, imi aget uyo fupkela kolin-tem ke tilip kalaa age-nalata, bogobela, “Ibaa. God iyo tebe ipmi kuguup mafak umi kalan uta ifak daalan-tema kale, ibo aget fuguno-nilip e, no tamup Jon imi ok sam ugobelan-tema uta, God tebe numi kaal fuyap kopman-tema uyo uk kugan imolan-temu ko ageta talan-bom-nilip e minte, ibo inap imi baam atul finano bilii unan-nuubip ulutap ke-nilipta, nimi finang talan-bom no ke-bilip kuta, boyo ibo uk kugan imolan-temaalu binim kuba. \v 8 Kuguup tambal uta ke-bilipta, boyo utamita e, ipmi aget uyo fupkela ko-nilipta, ipmi kuguup mafak uyo kupkabip kalaa age utaman o ageta ko. Kale ibo nimi weng kaa bogobelan-temi koyo tinangku-silipta. Ibo, ‘Nuta Abraham imi man ilop o,’ age deng taban-bilip kuta, kanube God iyo, Abraham imi man ilop kemin boyo miton o agan-be nimnam, God beyo tii kale, daak tuum boyo kulu-nala telela imola mitam tinum ke-nilipta, igil mungkup Abraham imi man ilop kwiin tagang kelan agin kuta, God imi tiin diim uyo Abraham imi man ilop kemin boyo fen katip kalaa agesa ko. Kale ibo bogo-nilip, ‘Abraham beyo numi afalik kale, God iyo bemi tolop o age-nalata, nuyo telela imola tambaliim nan-temup o,’ agan-kalin ba kale, ipkil God imi ilak uyo duga-bilipta o ageta ko. \v 9 Kale God iyo, at uyo doman o age-nalata, at miit tem kal kaabak uyo waafuu fiko kola kale, at alugum dogap uta at dum tambal abulin binim kesu uyo ano duula-nalata, at kwegala ken tebelan-temu ko. Ulutap kale, ibo kuguup tambal uyo waafulin binim kelan-temip uyo, God tebe imkan kelan-tema o,” age Jon iyo unang tinum imi baga-ema e, \v 10 iyo daga-nilip e, “Kuta nuyo, ‘Intaben nu-bilipta o,’ agan-balap o?” agelip e, \v 11 Jon iyo bogola, “Dogap kapta siyot alop sino umdii, maak uyo ku tinum maak bisop alba bemi kobelal a. Minte dogap kapta iman sino umdii, taga-e-bomta o,” agela ko. \p \v 12 Kale tam takis mani kwaamin tinum bilip iyo, tal tamup Jon ita ok sam ugobelak o age-nilip e, tal Jon iyo dagalip ko. “God imi weng kafalemin kabaa. Nuyo, ‘Intaben nu-bilipta o,’ agan-balap o?” agelip e, \v 13 iyo bogobe-nala e, “Ibo mani kwiin tagang uyo kwaamin ba kale, gavman imi weng kwep daa-nilip, ‘Kanupmin kal o,’ agebip bota kup kulugamin o,” agela e minte, \v 14 tam waasi dinan-kalin tinum bilip igil asok Jon daga-nilip e, “Minte nule a? Nuyo, ‘Intaben nu-bilipta o,’ agan-balap o?” agelip e, Jon iyo bogobela, “Ibo unang tinum iyo finanin weng uyo bogobe-nilip e, ‘Kangkolan-temup min, kamdep no weng telelmin tinum imi diim daa bisop weng bogobelupta, de kamolan-temip o,’ agelipta, ipmi atul uyo finan-bom-nilipta, bilip imi mani uyo ibo kupka-em-nuubip ko. Kale kanumin boyo kupka-nilipta, ilipmi ogok kemin umi tisol uta kup kulu-nilipta, maak sino kwaamin ba o,” agela ko. \p \v 15 Tam unang tinum iyo Jon imi kuguup kanubela uyo utam-nilip e, bubul kup milip age-nilip e, Jon bemi aget yamyam fugun-bom-nilip e, “Beyo God imi tinum, ‘Ulaa duli kamok kesata, daali tolon-tema o,’ agesa ita tap o,” agan-kalip ko. \v 16 Tam Jon iyo alugum imi bogobe-nala e, “Ipmi, tinum tolon-tema o age fen-bilip iyo naga ba kale, beyo kamok miton kale, ita ita ke niyo kubagani nimkasa kalaa age-nilita, fitom tebepnebu kale, niyo fen tinum kale, niyo bagang-kale yang bemi miit tem uyo yang-nilita, imi yaan ilom sok uyo tiila kopmomi binim ko. Kale niyo ok uta ku-nilita, ibo ok sam uga-e-bii kuta, tinum tolon-tema bemi ok sam uga-eman-tema boyo fen ok ba kale, ilami Sinik Tambal ita daala tebe-nalata, ipmi iibak tem aget mafak fugunin uyo at kwegabela ken tebeluta, ibo atin tambalanan-temip ko. \v 17 Tam tinum imi sagam ku rais ko age wiit uyo bo-bii kulep tal to-nilip e, telela-bii, umi kaal uyo kugan ke-nilip e, wiit dam uta kup kulep tam am to-nilip e minte, kaal uta abulalip ken tebe-bom no kemin ko. Kale mungkup ulutap kale, tam tinum tolon-tema beyo unang tinum iyo ilo ko-nilita o age-nalata, ilami ilak dosip iyo afeta ko kulep no ilami abiip to-nala e minte, unang tinum imi ilak dolin binim ita at tenogamin binim, kenamin kup bomu umi tem kugol abulala ken tebeman-temip o,” agela ko. \p \v 18 Tam Jon iyo kanube baga-e-be kota, God imi weng tambal uyo baga-e-bom-nala e, unang tinum imi bubul uyo kufu-e-balata, imi bubul aa aget aa uyo fupkelalin o ageta baga-ema ko. \s1 Herot imi tebe un tubulin bogobela Jon sok de dosip uta ko \sr (Mat 14:3-4, Mak 6:17-18) \p \v 19 Herot beyo Provins Galili kutam imi kamok king kale, ilami imdalim iyo kaanin-tem bom-salata, tebe-nala e, imdalim kalel Herodias uyo tagaa kube-nala e minte, kuguup mafak mafak kwiin tagang uyo ke-bom no kem-nuubata, tam Jon iyo Herot imi kuguup mafak uyo kanuma kalaa age-nalata, an-togon daa yege-balata, tam Herot iyo olsak tebebelu e, \v 20 asok kuguup mafak maak ke-nala e, imi un tubulin iyo bogobelata, talta Jon iyo sok de do dep no kalabus am daalip bii-se ko. \s1 Jon tebe Yesus imi ok sam ugobesa uta ko \sr Mat 3:13-17, Mak 1:9-11 \p \v 21 Jon iyo sok de dolin-tem bom-silipta, unang tinum kwiin tagang iyo alugum tal Jon imi diim tamip e, Jon ita ok sam uga-e-bom bom-balata, Yesus iyo aaltam tal atam-nala e, Jon imi bogobe-nala e, “Ok sam ugopne o,” agelata, Jon iyo tebe Yesus ok sam ugobelata, Yesus iyo beten kem-salata, abiil tigiin uyo tem kalo kolu e, \v 22 God imi Sinik Tambal iyo uun abim umi dam ulutap ke-nalata, Yesus imi diim abela e, abiil tigiin kwiit ilota God imi weng kwaala tulu kwek uyo bogo-nala e, “Kabo nimi Man bubul kale, niyo kapmi deng kup taban-bii o,” agela ko. \s1 Yesus imi afaligal imi win uta ko \sr Mat 1:1-17 \p \v 23 Yesus iyo bii atol ulumi kup 30 umaak ke-nalata, kota imi ogok kufo-nala e, ogok kemsa ko. Alugum unang tinum iyo, “Yesus iyo Josep ilami man ko,” agan-nuubip kuta, God ilami Man kale, \m Josep iyo Heli imi man e minte, \m \v 24 Heli iyo Matat imi man, \m Matat iyo Livai imi man, \m Livai iyo Melki imi man, \m Melki iyo Janai imi man, \m Janai iyo asegim Josep imi man, \m \v 25 Josep iyo Matatias imi man, \m Matatias iyo Amos imi man, \m Amos iyo Naham imi man, \m Naham iyo Esli imi man, \m Esli iyo Nagai imi man, \m \v 26 Nagai iyo Mat imi man, \m Mat iyo asegim Matatias imi man, \m Matatias iyo Semen imi man, \m Semen iyo Josek imi man, \m Josek iyo Joda imi man, \m \v 27 Joda iyo Joanan imi man, \m Joanan iyo Resa imi man, \m Resa iyo Serubabel imi man, \m Serubabel iyo Sealtiel imi man, \m Sealtiel iyo Neri imi man, \m \v 28 Neri iyo asegim Melki imi man, \m Melki iyo Adi imi man, \m Adi iyo Kosam imi man, \m Kosam iyo Elmadam imi man, \m Elmadam iyo El imi man, \m \v 29 El iyo Josua imi man, \m Josua iyo Eliesa imi man, \m Eliesa iyo Jorim imi man, \m Jorim iyo asegim Matat imi man, \m Matat iyo asegim Livai imi man, \m \v 30 Livai iyo asegim Simeon imi man, \m Simeon iyo asegim Juda imi man, \m Juda iyo asegim Josep imi man, \m Josep iyo Jonam imi man, \m Jonam iyo Eliakim imi man, \m \v 31 Eliakim iyo Melea imi man, \m Melea iyo Mena imi man, \m Mena iyo Matata imi man, \m Matata iyo Natan imi man, \m Natan iyo Devit imi man, \m \v 32 Devit iyo Jesi imi man, \m Jesi iyo Obet imi man, \m Obet iyo Boas imi man, \m Boas iyo Salmon imi man, \m Salmon iyo Nason imi man, \m \v 33 Nason iyo Aminadap imi man, \m Aminadap iyo Atmin imi man, \m Atmin iyo Ani imi man, \m Ani iyo Hesron imi man, \m Hesron iyo Peres imi man, \m Peres iyo Juda imi man, \m \v 34 Juda iyo Jekop imi man, \m Jekop iyo Aisak imi man, \m Aisak iyo Abraham imi man, \m Abraham iyo Tera imi man, \m Tera iyo Naho imi man, \m \v 35 Naho iyo Seruk imi man, \m Seruk iyo Reu imi man, \m Reu iyo Pelek imi man, \m Pelek iyo Ebe imi man, \m Ebe iyo Sela imi man, \m \v 36 Sela iyo Kainan imi man, \m Kainan iyo Apaksat imi man, \m Apaksat iyo Siem imi man, \m Siem iyo Noa imi man, \m Noa iyo Lamek imi man, \m \v 37 Lamek iyo Metusela imi man, \m Metusela iyo Enok imi man, \m Enok iyo Jaret imi man, Jaret iyo Mahalalel imi man, \m Mahalalel iyo asegim Kainan imi man, \m \v 38 Kainan iyo Enos imi man, \m Enos iyo Set imi man, \m Set iyo Adam imi man e minte, \m Adam ita God imi man no ko. \c 4 \s1 Saatan tebe Yesus dup-kugumsa uta ko \sr Mat 4:1-11, Mak 1:12-13, (Hib 2:18, 4:15) \p \v 1 God imi Sinik Tambal iyo Yesus isino nin kup boma soma kale, Yesus iyo Jodan Biil kupkaa daage abe-bala e, Sinik tebe dep tinum binim iibaan una ko. \v 2 Yesus iyo iibaan kugol bom-bala e, Saatan iyo, Yesus dup-kugulita, kuguup mafak umaak kanubela kalaa agon o age-nala e, dup-kugum yakyak kema ko. \p Saatan tebe Yesus kanu-e-bala e, Yesus iyo iman umaak une-nama binim ke-bom-bala bii, am ulumi kup 40 kela koyo, iman tep tebepmu kale, \v 3 Saatan iyo Yesus imi bogobe-nala e, “Kabo fen tuluun God imi Man umdii, daak tuum boyo kulu fupkela kolap bret kelu unelap katamita, kabo fen God imi Man kalaa agelan o,” agela e, \v 4 tam Yesus isiik bogopma, “Umbae. God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, \pi1 ‘Iman bomi unelan-temap boyo dam uta kup ifemin kale minte, boyo tebe kapmi aget fugunin uyo dong dogop-kaman-temaalu o,’ \m agesu (kale, bo kanube-nilita, iman unelan-temaali) o,” agela ko. \p \v 5 Minte Saatan tebe Yesus iyo dep unanbu tam daa-nala e, kota yuut kafin kaa kutufosu komi tinum miit maak maak iyo alugum kafalebe-nala e, \v 6 bogopma, “God iyo bogopne-nala, ‘Alugum kafin kaa kutufosu so alugum tinum miit maak maak bilip iso iyo kapmi o,’ agesa kale, nita tiin mobi kale, nagal tinum iyo maak keta kalaa ageli umdii, ulaa du kopmita, ‘Kabo tiin molal o,’ agelan-temi ko. Kale niyo tii tinum miit iyo alugum imdali yak kalapmi sagaal diim abelipta, kapkal tebe bilip iyo tiin mo-namap ko. \v 7 Kale kabo nalami tibit diim kal katuun duung fegela daak ton-nalap bogopne-nalap, ‘Kabo nimi kamogim o,’ agelap umdii, tinum miit iyo alugum kop-kami bilip iyo kalapmi kelan-temip o,” agela e, \v 8 Yesus isiik bogopma, “Umbae. God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, \pi1 ‘God ita kup kapmi Bisel kale, kabo beta kup katuun duung fegela daak ton aman duga-e-bom-nalap e minte, imi weng uta kup tinangka-bom no kemal o,’ \m agesu o,” agela ko. \p \v 9 Minte Saatan iyo Yesus iyo duptamo unanbu no Jerusalam no abe-nala e, dep unanbu tam ulotu am miton umi am duu diim daa-nala e, bogopma, “Kabo fen tuluun God imi Man umdii, mufekmufek umaak tebe kangkolan-temaalu kale, kaal binim isal kalota fon unanbu daak kafin diim abelal a. \v 10 God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, ‘God iyo ilami ensel iyo bogopma tal kabo tiin molipta, kangkolan-temaalu o,’ agelu e minte, \v 11 maak uyo bogolu, ‘Ensel igil kaafuu kafolan-temip kale, tuum daang umaak tebe kapmi yaan uyo malaa kwaap-kaman-temaalu binim o,’ age no kesu kale, kabo kumen daak kafin diim abelapta, unang tinum kulaak albip iyo utamipta e, kabo God imi Man kalaa agomip o,” agela e, \v 12 minte Yesus isiik bogopma, “Umbae. God imi suuk kon kem weng uyo bogo-nulu e, \pi1 ‘Bisel beyo kapmi God kale, beyo dup-kugu-bom bogobe-nalap, “God kabo nimi weng bogopkeli boyo tinangku kanube kafalebelapta, kek kek iyo utamipta e, God kabo nimi ilak uta duga-bom dong dagane-balap kalaa kagelin o,” agan-kalin ba o,’ \m agesu o,” agela ko. \p \v 13 Kale Saatan iyo Yesus imi dup-kugumin uyo dup-kugu-bala bii, alugum binimanuta, Yesus iyo titil fagala kalaa age-nalata, dupkaa ilep migik fena ko. \s1 Yesus imi ogok Provins Galili kugol kufosa uta ko \sr Mat 4:12-17, Mak 1:14-15 \p \v 14 Yesus iyo asok ilami Provins miton Galili una e minte, God imi Sinik iyo iso bom-nalata, dong daga-e-balata, Yesus iyo titil fagaa ogok ke-balata, kek kek iyo Yesus imi tok baga-em kwep yak Provins umi abiip maak maak uyo baga-emip senganu ko. \v 15 Kale Yesus iyo God imi weng uyo kwep yak Provins Galili umi ulotu am tem maak maak uyo kafale-bala e, alugum imi weng uyo tinangka-bom-nilip e, imi win kufu-emip ko. \s1 Nasaret kasel imi Yesus imi weng kupkegemsip uta ko \sr Mat 13:53-58, Mak 6:1-6 \p \v 16 Yesus imi abiip miton uyo Nasaret kale, kugol ilami amalap so bom-nala e, fito-se kale, daage ilami abiip una ko. Kale God imi ifin am daanu e, ilami suun kuguup uyo waafuu ulotu am una ko. Kota ulotu tiin molin tinum iyo Yesus ulaa dula e, fen mo-nala e, no unang tinum imi tibit diim kal mo-bom God imi suuk kon tem weng uyo tikiman o agela ko. \v 17 God imi suuk kon atuk uyo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum Aisaya ita dola kosa kale, boyo ulotu tiin molin iyo kwaapma yak Yesus sagaal diim abelu e, suuk kon uyo bam daa ko ulumi atuk uyo utam-nala e, tikima ko. \v 18 “God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, \pi1 ‘Bisel God iyo ulaa nimdula kano, imi ogok boyo kuptamo tebebe-bilita o ageta, nimdala ti-sii kale, ilami Sinik iyo daala tal nimi diim abe-nalata, dong dagane-bala ogok ke-bii ko. Kale God imi bogopne-nala, “Kanupmin ogok kota kanumal o,” age-se uyo kalbu kale, \pi1 nagal God imi weng tambal boyo usap man bilip imi baga-eman o ageta ko. \pi1 Nagal unang tinum sok de imosip bilip iyo bogobe-nili kano, “Sok tala-em daalip yuum binim daaginin o,” agelan o ageta ko. \pi1 Nagal unang tinum tiin biginam unsip bilip iyo bogopmi, “Tiin baamin o,” agelan o ageta ko. Nagal tinum waasi dinan-bom ita ita kesip bilip iyo imkan to-nili e minte, tinum kubagansip ita tala-em daali iluum binim kelin o ageta ko. \q1 \v 19 Nagal unang tinum iyo bogobe-nili e, “Kota Bisel God imi am uyo tulu kale, ilami unang tinum iyo telela imkaman-tema o,” agelan o,’ \m age God imi suuk kon tem weng kek uyo kam agesu o,” age Yesus iyo tiki-bom baga-ema ko. \p \v 20 Kale Yesus iyo suuk kon uyo tikila binimanu e, suuk kon uyo asok falala ko ulotu tiin molin imi kobela kale, ton-bom unang tinum imi kafaleman o age-nalata, ilimi tibit diim kal tona kale, alugum unang tinum ulotu am kutam albip iyo kek fen Yesus iyo tiin dot atama-bom-nilip e, imi weng baga-eman-tema uyo tolong dugamum o agan-kalip ko. \p \v 21 Kota alugum imi bogopma ko. “Kamano koyo God imi weng uyo tiki-e-bili tolong dolip kale, weng koyo God iyo nalami sang uyo bogobelata, God imi weng kem baga-emin tinum Aisaya iyo dola kosa kale, uta kagal mitam tebelu o,” agela ko. \p \v 22 Tolong dolipta, weng tambal uyo mitam talan-bo kalaa age-nilip e, iyo kumang mo-nilip e, imi win uyo kufu-e-bom bogo-nilip e, “Ibaa. Beyo waami man ba kale, beyo Josep man kuta, beyo kanupmin weng tambal boyo dogap ku-tele kuta bagan-be o?” agan-kalip e, \v 23 Yesus iyo bogopma, “Ibo tolong dolipta, ‘Yesus iyo unang tinum mafak umkan unsip iyo top abiip Kapeneam kutam kal telela imoba o,’ nagelip kalaa agebip kale, kamaa kota ibo sugayok amalabal imi do weng bogo-nilip, ‘Dokta kabaa. Yak kalapmi mafak ilin boyo telela ko o,’ age bagamsip boyo asok bogopne-nilip e minte, ‘Kapmi top Kapeneam ogok tambal kanubebap boyo asok kalapmi abiip miton kagal kanubelal o,’ agelan-temip kalaa agebi ko. \v 24 Kuta niyo tuluun weng uyo bogobelan-temi kale, God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo (no abiip maak maak unon-tema uta, abiip kasel iyo bogo-nilip e, ‘Keyo win tibin tinum o,’ age imi weng uyo tele tinangkulan-temip kuta minte,) no ilami abiip miton unon-tema uta, ilami abiip kasel iyo imi weng uyo tinangkulan-temaalip binim ko. \v 25 Tuluun weng uyo maak so bogopman-temi kale, tolong umo-silipta. Sugayok God imi weng kem baga-emin tinum Elaija imi bii-se umi diim kota wep minan-kalin binim bii, atol asuno e minte kayop bugup kal no uyo binimanuta, alugum abiip maak maak kutam iyo iman tebok mitam tebelu kale, unang kaluun kwiin tagang iyo kafin Israel umi abiip kutam kal nip kuta, \v 26 God iyo Elaija iyo daala talta maak dong daga-e-biisaala kale, daala te kafin migik no abiip miton Saidon umi abiip tung Sarefat kutam umi unang kaluun maagup uta kup dong dogobe-se ko. \v 27 Aa mungkup aaltam uyo God imi weng kem baga-emin tinum maak Elisa imi bii-se umi diim kota tinum kaal mafak kesip kwiin tagang iyo kafin Israel umi abiip kutam kal nip kuta, Elisa iyo tinum iyo maak dong dogobesaala kale, kafin migik Siria kayaak tinum Naman ita kup dong dogobe-se o,” age Yesus iyo bogola ko. \p \v 28 Alugum tinum ulotu am albip iyo Yesus imi weng uyo tolong do-nilip e, utamipta e, Yesus iyo kanube numi sang uta baga-e-be kalaa age-nilip e, iyo olsak kup tebepmu e, an-togon daa-nilip e, \v 29 fen mo yak aafuu dilili dep tam abiip abe-nilip e, abiip kupkaa dilili dep unip ko. Ilimi abiip uyo amdu umi tafaap tem kal nin kale, dilili dep tam amdu dubom diim abe-nilip e, daalup kot iinak o agan-kalip kuta, \v 30 God ita tebe tinum imi tiin uyo uksupma Yesus iyo dupkalip e, ilimi iibak tem ku-tele daagina ko. \s1 Tinum maak sinik mafak tebe aafusu nala Yesus tebe fot tebela yak iinsa uta ko \sr Mak 1:2 1-28 \p \v 31 Yesus iyo abiip Nasaret kupka-nala e, daak Provins Galili umi abiip Kapeneam kutam iina e, God imi ifin am daanu e, Yesus iyo tam Juda kasel imi ulotu am tam-nalata, God imi weng uyo unang tinum iyo baga-e-bom kafalemata, \v 32 utamipta e, Yesus imi weng kafalemin kuguup uyo atin fen ugulumi migik kalaa age-nilip e minte, God imi aget fugunin uta dagaa ku uta-bom-nalata, nuyo fomtuup kafale-be kalaa age-nilipta, kumang muuna tala kelip ko. \p \v 33 Kale ulotu am kutam uyo tinum maak alba beyo sinik mafak tebe aafusuta kale, fomtuup ol-bom-nala e, \v 34 “Yeee. Nasaret kayaak Yesus kabo, nuyo intap nubelan o age-nalapta, talap a? Kabo tal, nuyo ifak daali win binim kelin o age-nalapta, talap aga? Niyo katamita e, kabo God imi tinum ulaa kamdu-nala kamdala ti-salap kapta kalaa agebi o,” agela e, \v 35 minte Yesus isiik sinik mafak beyo an-togon-bom bogobe-nala e, “Kabo sining age-nalap tinum beyo dupkaa yak iinaal o,” agela e, kota sinik mafak beyo tebe-nala e, tinum beyo bagaa daalu daak tinum tonbip imi iibak tem kulaak abela e, dufak daa-numu binim, dupkaa yak iina e, \v 36 unang tinum iyo alugum kumang mo-nilip e, ipkumal migik iyo daga una tala ke-bom bogo-nilip e, “Ko dogonupmin weng bogola a? Bemi titil uta tii kale, sinik mafak bilip iyo fomtuup bogobe-nala e, ‘Yak iinin o,’ agelata, yak iinan-bilip kuba,” agelip ko. \v 37 Kale Yesus imi kanubela umi sang uyo unang tinum ita tebe tegen kuptamo yang Provins Galili bomi abiip maak maak unip ko. \s1 Yesus tebe Fita imi alol telela kola bam daasu uta ko \sr Mat 8:14-15, Mak 1:29-31 \p \v 38 Yesus iyo fen mo-nala e, ulotu am uyo kupkaa Saimon imi am una kale, Saimon imi alol uyo kaal mimin afek tebebelu kalaa age-nilipta, Fita ulimal iyo Yesus imi dagalip, “Dong dogobelapta o,” agelip e, \v 39 Yesus iyo no umi mep so mo-nala e, kaal mimin uyo ugelata, binimanebelu e, maak fagalin tap mitam fen-nulu e, bilip imi iman uyo telela kobelu ko. \s1 Yesus tebe unang tinum kwiin tagang telela imosa uta ko \sr Mat 8:16-17, Mak 1:32-34 \p \v 40 Kale ataan uyo, tem iinon o agan-sulu e, (God imi ifin am uyo binimanu kalaa age-nilipta,) abiip kasel iyo duup kanumin kanumin mafak ilin umkan unsip iyo alugum kulep Yesus imi finang tilip e, Yesus iyo sagaal kwep yak alugum unang tinum mafak ilin imi diim daa-nalata, telela imolata, bam dagamip ko. \v 41 Kale sinik mafak tebe unang tinum kwiin tagang iyo de imosipta, Yesus iyo sinik mafak iyo bong dubak daala mitam e tolom-nilip e, bogolip ko. “Kabo God imi Man kapta o,” age olan delep unip e, Yesus iyo itamata, sinik mafak igil nitamipta, beyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum ita kalaa nagelip kalaa age-nalata, yage-nala e, fomtuup weng bogobela, “Ibo maak so weng boyo bagamin ba o,” agela ko. \s1 Yesus tebe God imi weng en kwep abiip maak maak tiinemsa uta ko \sr Mak 1:35-39 \p \v 42 Silipta, kutim mililep kota Yesus iyo abiip Kapeneam uyo kupka-nala e, (God imi beten keman o age) no tinum binim iibaan una e, unang tinum iyo fen no atam-nilip e, fegelepmupta, bemi imkaa unon-tema boyo kupkalak o agelipta, \v 43 Yesus iyo bogobe-nala e, “Aatum God iyo bogopne-nala, ‘Kabo nimi weng kuptamo no alugum abiip maak maak kutam iyo baga-e-balapta, meng nimi daam tem e telemin o,’ age-nalata, nimdala ti-sii kale, imi weng tambal uyo kwep abiip maak maak unon-temi o,” age-nalata, \v 44 imkaa no alugum abiip maak maak umi ulotu am kugol God imi weng uyo baga-em tiinema ko. \c 5 \s1 Fita iyo Yesus imi weng tinangku-nala aniing kwiin tagang abusa uta ko \sr Mat 4:18-22, Mak 1:16-20, (Jon 21:3-7) \p \v 1 Am maak daanu e, Yesus iyo Genesaret Ok Muk ko age Galili Ok Muk umi kan tem kugol mo-bom-balata, unang tinum iyo, God imi weng tinangkamum o age-nilipta, ilek ilek tal falala dek molip ko. \v 2 Kale Yesus iyo utamata e, aniing abumin tinum iyo bot alop tisii kulep ok kan tem to-nilip e, kupkaa yang no aniing abumin men diing dagan-bilip kalaa agela kale, \v 3 bot alop kale, maak boyo Saimon imi bot kale, Yesus iyo tam Saimon imi bot tem unom ton-nala e, bogobe-nala e, “Bot ilibe kwaalap yak ok muk daang kun diim unuk o,” agela e, Saimon iyo ilibe kwaala yak so kela e, unang tinum iyo God imi weng uyo kafalema ko. \p \v 4 Yesus iyo weng uyo binimanu kupka-nala e, Saimon iyo bogobe-nala e, “Kapsino kapkumal sino ibo bot koyo ilibe kwaalip yak ok muk iibak tem unuta, ipmi aniing abumin men boyo kululip daak ok tem unuta, aniing umaak abulin o,” agela e, \v 5 tam Saimon iyo bogola ko. “Kamogim kabaa. Mililep uyo aniing abumum o age taban tisup kuta, aniing umaak inobaalup kale, kupka-numup kuta, kapkal bogolap bole, numi aniing abumin men uyo kululup daak ok tem unon-temu o,” agela e, \v 6 kota ninggil imi aniing abumin men uyo kululip daak ok tem unu siit-nilip e, kota kulep mitam to-numup ko agelipta e, iluum kup tebelu kalaa agelip kale, aniing kwiin tagang ke-nuluta, umi iluum uta tebeta aniing abumin men uyo, dalata kulep unon o ageluta, \v 7 ipkumal bot maak tem albip iyo, “Tal dong dogopmipta o,” age-nilipta, kul som togopmipta, tal dong dogobelip ninggil alugum iyo aniing abumin men uyo kulep mitam daata aniing uyo bot tem abu-bilipta, bot alop uyo dongenuta, umi iluum tebe-nuluta, bot uyo, ibulup age daak ok kumun tem unon o ageluta, \v 8 tam Saimon Fita iyo utamata e, bo kanupmu kalaa age-nalata, katuun duung fegela daak Yesus imi miit tem ton-nala e, bogo-nala e, “Kamogim kabaa. Niyo fengmin tinum kale, nimi aget uyo fugunin ba kale, nimkalal o,” agela ko. \p \v 9-10 Kale Saimon ninggil iyo tam bot maak tem ton-bom-bilip e minte, Saimon imi ipkumal maak iyo yak bot maak tem ton-bom no kelip kale, ipkumal maak iyo Sebedi man alop Jems so Jon so kale, alugum iyo aniing baan kiim uyo utam-nilip e, kumang molip e, tam Yesus iyo Saimon imi bogobe-nala e, “Finanin ba. Siin am kaa daan tebesu uyo, aniing abum-nuubap kale minte, am kaa daanu koyo, tinum ita afeta imdep meng God imi miit tem toman-temap o,” agela ko. \p \v 11 Kale ninggil iyo bot alop uyo tisii kulep yak ok kan tem kal kutu-nilip e, imi kafin diim umi mufekmufek aget fugunin uyo kupka-nilipta, Yesus imi weng tinangku-nilipta, Yesus imi daang begebe unip ko. \s1 Yesus tebe-nala tinum kaal mafak kesa imi telela dosa uta ko \sr Mat 8:1-4, Mak 1:40-45, (Luk 17:11-19) \p \v 12 Tam am maak daanu e, Yesus iyo abiip maak kutam kal bom-nalata, utamata, tinum kaal mafak kesa maak alba kalaa agela e, tinum beyo tal Yesus iyo atam-nala e, kamok king imi weng umka-emin umi kuguup uta ku-nala e, tal katuun duung fegela daak imi miit tem ton-nala e, Yesus iyo fomtuup daga-nala e, “Kamogim kabaa. Kabo tii kale, dong dogopnelan o agelap umdii, nimi kaal mafak koyo telela kopne-namap o,” agela e, \v 13 Yesus iyo sagaal uyo kwep yak tinum bemi kaal diim uyo daa bogobe-nala e, “Aa. Niyo dong dogopkelan o ageta kale, kaa telela kamoli tambalanap o,” agela e bole, tinum bemi kaal mafak uyo maak fagaa binimanepmu tinum kasagim kela e, \v 14 kota Yesus iyo weng kobe-nala e, “Kabo koyo no tinum imi diim uyo ki nimi kanupkeli bomi sang uyo baga-emin ba kale, kupkaa unap ki no pris ko age tinum amem imi diim kal kapmi kaal uyo kafalebelapta, iyo katamta, ‘Dam kapmi kaal uyo tambalanu o,’ kagelata bole, kabo Moses imi sugayok weng kwep daasa uta ku waafu-nalapta, mufekmufek maak God iyo kobe-nalap, ‘Suguul o,’ agelapta, unang tinum iyo katamipta e, aafen ko tambalanap kalaa age-nilipta, asok kamdep meng daalin o,” agela ko. \p \v 15 Kuta unang tinum iyo Yesus imi kanubeba umi sang uyo tolong do-nilip e, en kwep yakyak ke-bilipta, unang tinum kwiin tagang iyo tolong do-nilipta, nuyo no Yesus imi weng uyo tinangkulum o agan-bom e minte, numi unang tinum mafak ilik umkan unsip iyo imdep no daalup beta telela imolak o agan-bom no keta talan-nuubip kuta, \v 16 biliip maak uyo Yesus iyo imkaa no iibaan uyo no ilami Aalap God imi beten kem-nuuba ko. \s1 Yesus tebe tinum magal fagaa kubesu maak telela dosa uta ko \sr Mat 9:1-8, Mak 2:1-12, \sr (Hib 9:23-28, 13:12, 1 Fit 2:24, 1 Jon 1:9, 2:1-2) \p \v 17 Kale Falosi sino ulo utamsip tinum isino iyo no, Yesus imi weng uyo tinangkulum o age-nilipta, Provins Galili so Provins Yuudiya so kutam umi abiip maak maak sino e minte abiip miton Jerusalam sino uyo kupkaa tal Yesus imi finang tele-bala tele-bala ke-bilipta, am maak daanu e, Yesus iyo am kutam kal unang tinum iyo God imi weng kafale-bala e, Falosi sino e minte ulo utamsip tinum sino iip maak maak igil tam ton tinangka-bilip e, God imi titil uyo Yesus imi diim kal bom-buluta, unang tinum mafak umosip iyo telela imka-balata, \v 18 tinum ninggil maak ipkum magal fagaa kubesu iyo daalip ilet tem iina ade duptamo tal abiip abe, dep tam am Yesus imi miit tem daalupta, telela dolak o agelip kuta, \v 19 utamipta e, Bei. Am uyo bugubip kalaa age-nilipta, fen te te nipta, ilep binim kalaa age-nilip e, yak abe dep tam am konal daa am kon dagaa kupkan ke kupka-nilip e, tinum beyo ilet tem kulagal bom-balata, sok diim agol kup tulup tulup daalip unanbu daak unang tinum albip imi iibak tem no Yesus imi miit tem kulaak abela ko. \v 20 Kale Yesus iyo itamata e, tinum ninggil iyo utamipta e, Yesus iyo tii tinum keyo telela do-nama kalaa nagelip kalaa age-nala e, tinum magal fagaa kubesu iyo bogobe-nala e, “Nugum kabaa. Niyo kapmi fengmin uyo alugum kupkan kepkeli binimanu o,” agela ko. \p \v 21 Kale ulo utamsip tinum so Falosi sino iyo aget fugun-bom-nilip e, “Kafin diim tinum iyo dogonubeta unang tinum imi fengmin uyo kupkan kepman-temaala kale, God maagup ita kup kale, tinum beyo dogonupmin tinumta, beyo tebe-nalata, God imi win uyo kufak daga-e-bom-nalata, kam agan-be o?” agelip e, \v 22 Yesus isiik bilip imi aget fugun-bilip uyo utamebe-nala e, bogopma ko. “Intaben o ageta ibo kanupmin aget boyo fugun-bilip a? \v 23 Niyo intaben mufekmufek uta maak kanubelita, ibo yuut nitamipta, beyo dam bagan-be kalaa nagelan-temip a? Niyo tinum kemi bogobe-nili, ‘Kapmi fengmin uyo kupkan kepkeli o,’ agon-temi uyo, ibo bogopne-nilip, ‘Nuyo boyo nulumi tiin fala utamin-tem kelup kale, kabo bisop bagan-balap o,’ agelan-temip kale minte, niyo tinum kemi bogobe-nili, ‘Fen mo unaal o,’ ageli fenan-tema uta, utamipta, boyo dam bagan-be kale, beyo tii fengmin uyo kupkan kepmoma kalaa nagon-temip ko. \v 24 Kale ipkil utamin. Niyo Mo Tibil imi Man kale, nimi titil kiim uyo kafalebelita, ibo utamipta e, beyo bisop baganbaala kale, kafin diim alba koyo, beyo tii unang tinum imi fengmin uyo kupkan kepman-tema kalaa nagelan-temip o,” agan tolom-nala e minte, tinum magal fagaa kubesu bemi bogobe-nala e, “Kabaa. Kabo fen-nalap kapmi kamtamo tilip umi ilet uyo kuptamo-nalap kalapmi am iinaal o,” agela e, \v 25 alugum albip bilip imi tiin diim kugol tinum beyo yuut fen mo daak ilami agaal unba ilet uyo kuptamo tam abiip abe ilami am unom-nala e, God imi tok uyo baga-bom deng tebema kale, \v 26 kota alugum unang tinum iyo kumang mo finano bogolip ko. “Sugayok uyo kanupmin kuguup umaak utaman-nuubaalup kale, kamano kota kanupmin kuguup boyo Yesus iyo kafalepma utamup o,” age-nilip e, God imi win uyo kufu-emip ko. \s1 Yesus imi Livai ulaa dusa uta ko \sr Mat 9:9-13, Mak 2:13-17 \p \v 27 Kale kota Yesus iyo am uyo kupkaa daage no takis mani kwaamin tinum imi am ko age ofis no, takis mani kwaamin tinum Livai tonba kalaa age-nala e, bogobela ko. “Nugum kabaa. Kapmi ogok ke-balap boyo kupkaa talapta, niso ninggil abe-bomta nimi ogok usiik maak kopkelita, ogok kemal o,” agela e, \v 28 Livai iyo fen mo-nala e, mufekmufek uyo alugum kutu-nala e minte, Yesus imi daang begebe una ko. \p \v 29 Biilu e, Livai iyo, Yesus imi deng tebe-bom iman tigi-bom unan-kulum o age-nalata, ilami ogok kemin tinum imi bogobelata, no iman fuu-bom-nilip e, telel-bom no kelip e, duup-afin so e minte takis mani kwaamin tinum so kwiin tagang iyo Livai imi am no tilip e, ton-bom iman unan-bom-nilip e, deng tebemip ko. \v 30 Kale Falosi so ulo utamsip tinum Falosi kesip so iyo tal-nilip e, Yesus imi okumop man iyo itafi-bom bogobe-nilip e, “Ibo intaben o age-nilipta, tal tamipta, takis mani kwaamin tinum sino kuguup mafak waafulin tinum migik sino iman unan-bilip a? Ipmi ko kanu-bilip boyo mafak o,” agelip e, \v 31 Yesus isiik do weng maak bogobe-nala e, “Tam tinum tambal albip iyo dokta imi finang uyo unon-temaalip kale minte, fen tinum mafak albip ita kup dokta imi finang uyo unon-temip kale, \v 32 ulutap mungkup, niyo tal unang tinum bogo-nilip, ‘Nuyo fengmin binim kale, tol kup unang tinum o,’ agan-bilip ita dong daga-e-bilita, imi aget uyo fupkela ko God imi ilak uyo dolin o ageta tisaali kale, niyo tal unang tinum bogo-nilip, ‘Nuyo fengmin unang tinum o,’ agan-bilip bilip ita kup dong daga-e-bilita, imi aget uyo fupkela ko God imi ilak uyo dolin o ageta ti-sii o,” agela ko. \s1 Yesus iyo Juda kasel imi iman falamin umi sang bogosa uta ko \sr Mat 9:14-17, Mak 2:18-22 \p \v 33 Tinum iip maak maak iyo Yesus iyo bogopmip, “Kabaa. Ok sam uga-emin tinum Jon Baptis imi okumop man iyo, beten kemum o agan-kalip uyo, unan-kalin uyo fala-bom beten ke-bilip e minte, mungkup Falosi imi okumop man igil mungkup kanupmin kuguup boyo ke-bilip no kem-nuubip kuta, kapmi okumop man iyo kanupmin kuguup boyo waafubaalip binim kale, iman unan-kulum min agelip uyo, unan-kalin kup kem-nuubip ko. Intaben o ageta boyo kem-nuubip o?” agelip e, \v 34 Yesus iyo ilami kaanan-tema umi sang uyo felep yak unang tinum kulan-tema imi diim to bogobe-nala e, “Tam tinum iyo unang kulan-tema uyo, tinum ilo iyo tebe iman fuu-bom unan-bom deng tebeman-temip kale, kanuman-temip kota, tinum migik iyo felepmuta, bogobe-nala e, ‘Ibo deng tebe-bom iman unan-kalin ba kale, aget iluum uyo tebe-bom unan-kalin uyo falamin o,’ agelan-tema bele ki? Umbae. Tinum ilo iyo utamipta, nugum iyo nuso alba kalaa age deng tebe-bom-nilipta, iman uyo unan-kalon-temip ko. \v 35 Kuta biilan-temu kutop uyo, waasi iyo tebe tal-nilip e, bilip imi ipkum iyo aafuu dep unip kalaa age-nilipta, ipkumal iyo aget iluum tebebeluta, unan-kalin uyo falaman-temip o,” age Yesus iyo do weng uyo baga-ema ko. \p \v 36 Yesus iyo Juda kasel iyo (itamata e, ilimi siin kuguup uta fomtuup waafusipta, nimi kamaa kuguup uyo waafulaalup o agan-bilip kalaa age-nalata,) do weng alop maak ko bogobe-nala e, “Unang uyo felepmuta, ulumi sket kamaa uyo atuk uyo maak fangaa kwep yak sket dusabansu umi diim daa bigi kolan-temu aga? Umbae. Ulumi sket kamaa uyo fangaa kulan-temu bole, mafaganepman-temu kale minte, sket kasaak bomi atuk fangaa kwep yak sket dusap umi diim daa bigi kobu boyo sket dusabansu uyo tiilan-temaalu ko. \v 37 Aa mungkup ulutap kale, tinum iyo meme kaal siin dalaa kwep daala fonganbu umi tem ku-tele kamaa umi wain ok ko age sok dum ok uyo ilu kola dongenu kalaa age-nala e, sok ku tem uyo de ko-nala e, kwep tal am daala umdii, siit-nuluta, ok uyo fitin unom-nuluta, meme kaal totanin boyo yuut nagat mo bigin-nuluta, ok uyo singkam daa daaginon-temu e minte, kaal uyo mafagan-nuluta, fengela tebelan-temu no kale, \v 38 tinum iyo, kamaa umi wain ok uyo ilu kolan o agela umdii, meme kaal uyo kamaa dalaa kwep daala totanin binim albu uta kup ku-nalata, wain ok uyo ilu kwep tal daalan-tema bota tambaliim nan-temu ko. \p \v 39 “Tinum iyo dogap ita siin umi wain ok unela uyo, minte wain ok migik uyo unelan-temaala kale, boyo dok uta bogo-nala e, ‘Siin umi wain ok uneli umi abaal uyo tambaliim kale minte, kamaa umi wain ok uta abaal binim o,’ agelan-tema o,” age Yesus iyo do weng uyo baga-ema ko. (Kale do weng alop boyo bogo-nulu, “Niyo, kamaa kuguup kwep tal ipmi siin kuguup uyo anung tifipman o ageta tisaali kale, niyo kamaa kuguup uyo kwep tilita, uta tele waafulin o ageta kwep ti-sii o,” age-suu ko.) \c 6 \s1 Yesus iyo God imi ifin am sang bogosa uta ko \sr Mat 12:1-8, Mak 2:23-28 \p \v 1 Tam God imi ifin am ko age ulotu am maak daanu e, Yesus so ilami okumop man isino rais ko age wiit ilang umi iibak tem miton kutop-tele ninggil dagaa dep unip ko. Kale ilami okumop man iyo abe-bom-nilip e, iman tep tebepmu e, wiit san uyo ugu kululip ilimi kul ban tem unu iibala-bom unan tam tam unip kale, \v 2 Falosi iip maak maak iyo itam-nilip e, bogopmip, “Ibaa. Numi ulo uyo bogo-nulu e, ‘Ibo God imi ifin am uyo iman fagan-bii kulep telemin ba o,’ agesu kuta, ibo intaben o age-nilipta, wiit boyo uga-bomta iibala-bom unan-bilip a? Ibo numi ulo uyo kufak dagan tebebip o,” agelip e, \v 3 minte Yesus isiik bogobe-nala e, “Ibo God imi suuk kon tem weng tikim-nuubip boyo dagaa kusaalip aga? Sugamiyok uyo Devit isino ilami waasi dinan-kalin tinum isino ninggil iman tep tebepmu bom-nilip uyo, Devit iyo kanupmin kuguup bota kanubesa ko. \v 4 Ulotu umi ulo uyo bogo-nulu e, ‘Unang tinum ibo pris ko age tinum amem imi bret fuu kulep no God imi kobelum o age-nilip God imi am kutam tom-nuubip boyo unan-kalin ba ko. Boyo amem kale, tinum amem ita kup unan-kalin o,’ agesu kuta, Devit iyo God imi am kutam uyo no-nala e, tinum amem iyo iman amem umi sang dagala tinum amem iyo du-filin daa iman amem uyo kopma e, Devit iyo atuk fagaa ku une-nala e, atuk uyo ku ilami waasi dinan-kalin tinum iyo kopma unesip ko. Kale ninggil bilip iyo ulo uyo ilo kosip kuta, ibo bogo-nilip, ‘Boyo kuguup mafak kanubesip o,’ agan-nuubaalip kuba. Kale intaben o age-nilipta, nimi okumop man iyo iman tep tebepmu kanu-bilipta, ibo bogobe-nilip, ‘Boyo kuguup mafak kanu-bilip o,’ agan-bilip a? \v 5 Mo Tibil imi Man niyo God imi ifin am umi tiin molin tinum iyo kalbi kale niyo tii unang tinum imi bogobe-nili, ‘God imi ifin am diim kagal ibo boyo kanumin o,’ age-nimi o,” age Yesus iyo Falosi imi baga-ema ko. \s1 Ifin am daan-bom-sulu Yesus tebe tinum sagaal milii fuulanebesa imi telela dosa uta ko \sr Mat 12:9-14, Mak 3:1-6 \sr (Luk 13:10-17, 14:1-5, Jon 7:21-23) \p \v 6 Asok God imi ifin am maak daanu e, Yesus iyo tam Juda kasel imi ulotu am kutam kal God imi weng uyo unang tinum iyo kafale-bomta, tinum maak atamata, imi sagaal ipkuk uyo fuulanebesu kalaa agela ko. \v 7 Ulo utamsip tinum so Falosi sino kutam albip iyo aget fugun-bom-nilip e, “Yesus iyo tele atama-bomta, numi ulo uyo ilo ko-nala God imi ifin am daanbu diim kagal tinum beyo telela dola kalaa agelup umdii, dep no weng telelmin diim daa dupkem daalum o,” agan-kalip ko. \v 8 Kuta minte Yesus iyo imi aget fugun-bilip uyo utam-nalata, tinum sagaal milii fuulanebesa iyo bogobela ko. “Kabo fen-nalap tal miton kal molal o,” agela e, tinum iyo fen-nala e, tal miton kal mola e, \v 9 Yesus iyo unang tinum imi bogobe-nala e, “Ibo numi ulo umi sang maak dagalan-temi uyo kulbu ko. Kale ulo uyo bogo-nulu e, ‘Kabo God imi ifin am daanu uyo unang tinum iyo dong daga-emal o,’ agesu bele, ‘Ifak dagamal o,’ agesu a? Bogo-nulu, ‘Kabo unang tinum iyo telela imolap waalanamin o,’ agesu bele, ‘Imkalap kaanamin o,’ agesu o?” age-nala e, \v 10 Yesus iyo fupkela tinum iyo alugum tele itaman tiinan-bii-nala e, tinum sagaal milii fuulanebesa iyo bogobe-nala e, “Kapmi sagaal uyo tifi kolal o,” agela e, tinum iyo kanubela e, kota imi sagaal uyo tambalanepmu ko. \p \v 11 Kuta ulo utamsip tinum so Falosi sino iyo alugum olsak afek tebepmu e, “Yesus be dogonupman-temup o?” age weng tegenip ko. \s1 Yesus imi kalaan tinum tuluun kal ulusa uta ko \sr Mat 10:1-4, Mak 3:13-19 \p \v 12 Kale kota Yesus iyo daage beten kem tam amdu tigiin kal God imi aman duga-e-bom seta, \v 13 am daanu e, kota ilami okumop man iyo olabela tilip e, tinum tuluun kal maak ita kup ulu-nala e, “Ibo nimi kalaan tinum kelip o,” age bogobela ko. \v 14 Kale kalaan tinum kelip o age-se iyo kulbip kale, \m tam Saimon imi win migik uyo Yesus ita, “Fita o,” ageba yagal, \m minte ilami niing Andru yagal, \m Jems yagal, \m Jon yagal, \m Filip yagal, \m Batolomyu yagal, \m \v 15 Matyu yagal, \m Tomas yagal, \m minte asegim Jems beyo Alfius man kale, yagal, \m minte asegim Saimon imi win bogobe-nilip, “Rom kasel itafinonin tinum o,” agan-nuubip kale, yagal, \m \v 16 asegim Jems imi man Judas yagal, minte Yesus imi dupkem daalan-tema tinum Keriot kayaak Judas yagal no \m ninggil kalip ita ulula ko. \s1 Yesus imi unang tinum kafale-bom telela imka-bom no kemsa uta ko \sr Mat 4:23-25 \p \v 17 Yesus iyo amdu tigiin ilota tinum tuluun kal sino ninggil dagaa kulep daak bagan biil unip e, imi okumop man kwiin tagang iyo tala tala kelip e, (Yesus iyo tam mo-nala e, weng baga-ema) ko. Kale unang tinum kwiin tagang angge kobip bilip iyo Provins Yuudiya umi abiip maak maak kasel sino abiip miton Jerusalam kasel so e minte yol ok diim abiip alop Taya sino Saidon sino umi kasel no kale, \v 18 bilip imi aget fugunin uyo, no Yesus imi weng uyo tinangka-bulup e minte, numi mafak ilin uyo telela imka-bom no kemak o ageta tele-bala tele-bala kebip ko. Minte sinik mafak imdulin sino tal tamip telela imola tambaliim kelip ko. \v 19 Kale unang tinum iyo utamipta e, nugumal iyo melebelipta, Yesus imi titil uyo yak imi diim abe telela imka-bulu tambalanamip kalaa ageta alugum iyo dogonubeta Yesus iyo melebelum o agan-kalip ko. \s1 Yesus imi deng tebemin tinum so e minte ogen abin so utamamin tinum so imi sang bogosa uta ko \sr Mat 5:1-2 \p \v 20 Yesus iyo fupkela ilami okumop man itama-bom-nala e, bogopma, “God imi mufekmufek duumatanamin unang tinum ibaa. God iyo tebe ibo imdep mitam ilami daam tem daalan o angba kale, yagal tiin molata, ibo tele tambaliim kup ton-bom-nilip e, deng tebe-bom no keman-temip ko. \p \v 21 “Iman tep nin unang tinum ibaa. Ibo kamano koyo iman tep nip kuta, God yagal iman uyo kupka-e-bala unan-bii, tii unelup kalaa age-nilip e, deng tebeman-temip ko. \p “Aget iluum tebemin unang tinum ibaa. Ibo kamano koyo aman-bilip kuta, God yagal tambaliim kup teleleman-tema kale, aban dii-bom deng tebe-bom keman-temip ko. \p \v 22-23 “Mo Tibil imi Man nimi okumop man ibaa. Ibo nimi okumop man kale, nimi waasi iyo ipmi itafinon-bom-nilip, imkege-bom-nilip, tele baga-e-bom-nilip, ipmi win mafak baga-e-bom no kem-nuubip kuta, kanupmin kuguup mafak bo kanu-eman-temip kota, ibo aget fugunolipta, God iyo mufekmufek tambal uta kup abiil tigiin kal bom telele-be kalaa age-nilip e, deng afek kup tebe-bom kaal fong kup tagat age-bom atol daga-bom no kemin o ageta ko. Kale kanupmin kuguup mafak waafulin tinum bilip imi olal iyo kanupmin kuguup ulutap uta God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo kanu-e-bilipta, titil fagagamsip (kale, ibo bomi aget fuguno-nilip e, fifik fafak nin ba kale, titil fagaa timtim bigi-nilipta o ageta) ko. \p \v 24 “Mufekmufek kasel ibaa. Ibo mufekmufek tambal uyo kululip ipmi aget tem uyo tambalanebebu kuta, ipmi kanupmin deng tebebip boyo uta kup utabip kale, deng tebemin migik uyo maak kulan-temaalip binim kale, aget mafak uta kup ku-nilipta, ogen abin so uyo utaman-temip ko. \p \v 25 “Minte unang tinum iman unan-biita, tii kelup o age deng taban-bilip ibaa. Son-temu nala am maak daanan-temu uyo, ibo iman tep ogen abin so uyo utaman-temip ko. \p “Unang tinum aban dii-bom deng aa ifup aa taban-bilip ibaa. Son-temu nala am maak daanan-temu uyo, ibo aget iluum tebe-bom ame-bom ke-bom-nilipta, ogen abin so uyo utaman-temip ko. \p \v 26 “Ibaa. Ibo unang tinum iyo bisop weng uyo baga-e-bilipta, fen ko age-nilipta, ipmi tok uyo bagan-bilip a? Kanuman-temip uta, God yagal ipmi yuum kobe-nalata, kaal fuyap kupka-e-balata, ogen abin so uyo utaman-temip ko. Ulutap kale, sugayok uyo tinum maak maak iyo tebe ilimi weng uta bogo, ‘God imi weng o,’ age bisop baga-e-bilipta, ipmi olal iyo imi tok uyo bagamsip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Ipmi waasi bilip iyo i-filin-bom-nilipta o,” agesa uta ko \sr Mat 5:38-48, 7:12, (Rom 12:14,20, Ef 4:32, 1 Fit 3:9) \p \v 27 Yesus iyo asok bogopma, “Ibo nimi weng bogobeli uyo tolong dolip kale, kamano nimi weng baga-eman-temi koyo tele tolong do-silipta. Ipmi waasi bilip iyo i-filin-bom-nilip e minte, unang tinum dok ita ipmi itafinonin bilip iyo kuguup tambal uta kup kupka-e-bom no ke-bom-nilipta a. \v 28 Minte ibo God imi dagalipta, ita ipmi timon dine-emin tinum iyo telele-bom-nala e minte, dogap ita titul weng ipmi baga-e-bilip imi aget fugunin uyo telele-bom no kemak o ageta ko. \p \v 29 “Tinum dogap ita kapmi agak kun milii uyo kul baang ku bino kangkola umdii, kabo fupkela agak kun milii uyo kobelap kangko no kelak o ageta ko. Ulutap kale, tinum dogap ita kapmi diil uksumin ilim ko age saket uyo dagaa kula umdii, kupkabe-nalap e, kapmi siyot uyo kobe no kelal o ageta ko. \v 30 Tinum dogap ita tal kapmi mufekmufek sang uyo dagala umdii, kupka-emin ko. Minte dogap ita kapmi mufekmufek kwep un-se kalaa agelap umdii, bogobe-nalap, ‘Asok kopnelal o,’ agan-kalin ba ko. \v 31 Kapmi aget fugunin uyo, ‘Nugumal ita tambaliim kup telelne-bilipta, tambaliim nan o,’ agan-balap umdii, kamaki uyo kapsiik telele-bom kanupmin kuguup tambal uyo kupka-e-balapta o ageta ko. \p \v 32 “Kanube kabo asit kek kek iyo imkaa kapmi aget uyo unang tinum imi aget kapmi kopkebip ita kup imi kobelap umdii, God iyo kapmi tok uyo bogolan-tema bele ki? Boyo? God imi ilak dolin binim imi aget uyo ilimi duubal imi kupka-em-nuubip kale, bilip imi kuguup uyo kubaganuta minte, kapmi kuguup boyo uta uta kelan-temaalu kale, bota God iyo kapmi tok uyo bogolan-temaala ko. \v 33 Minte kanube kabo asit kek kek iyo imkaa kapmi unang tinum imi kuguup tambal kopkebip ita kup tambal kobelap umdii God iyo utamata e, God nimi ilak dolin binim unang tinum igil mungkup kanum-nuubip kalaa agelan-tema uyo, kapmi tok uyo bogolan-temaala ko. \v 34 Minte kanube kabo mufekmufek umaak ku kapkumal imi kobe-nalap e, aget fugunolap, ‘Suukta, isiik ki yan kep-naman-temip o,’ agelap umdii, God iyo kapmi tok uyo bogolan-tema bele ki? Boyo? God imi ilak dolin binim igil mungkup mufekmufek umaak ku ipkumal imi kobe-nilip e, aget fugunolip, ‘Suukta, isiik ki yan kep-naman-temip o,’ agan-nuubip kale, bilip imi kuguup uyo kubaganuta minte, kapmi kuguup boyo uta uta kelan-temaalu kale, bota God iyo kapmi tok uyo bogolan-temaala ko. \v 35 Kale God iyo unang tinum God imi ilak dolin binim isino e minte unang tinum kuguup mafak waafulin isino bilip iyo ki i-filin daa-nalata, bet bubul kupka-em-nuuba kale, God imi ilak dolin binim imi kuguup kubaganu kapmi kuguup uta uta kemin uyo kanubeta kale, waasi iyo i-filin daa-nalap e, kuguup tambal ke-e-bom-nalap e, mufekmufek kapkumal kobe bogo-nalap, ‘Nugumal ipsiik kululip suukta minte, ipsiik yan kep-namin o,’ agan-kalin binim ke no kemal o ageta ko. Kanupmin kup keman-temap uyo, God yagal yan kepke kuguup tambal kopkela e, kabo Atin Win Tibin God imi man ke nan-temap ko. \v 36 Kapmi Kaalap God iyo ka-filin-bom bet bubul kupkake-bom no kem-nuuba kale, ulutap kale, asok kapkal kapkumal iyo i-filin-bom bet bubul kupka-e-bom no kemal o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Ibo ipmi ipkumal iyo imkegemin ba o,” agesa uta ko \sr Mat 7:1-5 \sr (Mat 6:14-15, Rom 14:1-12, 1 Kor 5:12-6:6, Jems 2:13, 4:11-12) \p \v 37 Yesus iyo asok bogopma, “Kabo, God imi abiin uyo ku-nilita, imi ogok ke-be boyo nisiik kuta ogok keman o agan-kalin ba ko. Kabo kapkumal iyo imkege-bom bogobe-nalap, ‘Ibo kuguup mafak ke-bilip o,’ agan-kalin ba kale, kupkalap umdii, God yagal kamkege-bom bogopke-nala, ‘Kabo kuguup mafak ke-balap o,’ agon-temaala ko. Aa mungkup utamapta, kapkumal iyo fenga kolip kalaa agelan-temap uyo, bogo-nalap, ‘God yagal yan kebe kaal fuyap kobelak o,’ agan-kalin ba kale, kupkalap umdii, God yagal yan kepke kaal fuyap kop-kaman-temaala ko. Kale minte kapkum imi yuum uyo kupkabelap binimanuk o ageta kale, kanubelap umdii, God yagal kapmi yuum uyo kupkapkela atin kup binimanan-temu ko. \v 38 Kabo kapmi mufekmufek uyo kapkumal iyo misiim kupka-eman-temap uyo, God yagal mufekmufek uyo misiim kupkakeman-tema no ko. God imi mufekmufek tambal kupkakemin uyo men abumin ulutap kale, yagal fomtuup abu-nala e, ilip ilip bala daak nagat molu e, maak so kulep yak abu-balata, dongen ko segela tebelu kalaa age-nalata, kupkakeman-tema ko. Kale God imi mufekmufek kupkakeman-tema uyo, God yagal kapkumal imi mufekmufek kupka-em-nuubap umi tiyuuk ulutap kupkakeman-tema (ko. Kale God iyo, kuguup tambal kop-kaman o agan-be kale, aa mungkup kapkal kuguup tambal uyo kapkumal kupka-e-balapta) o,” age Yesus iyo bogobe-nala e minte, \v 39 do weng maak bogobela, “Tinum tiin tugul iyo maak tebe ipkum maak tiin tugul iyo ilep kafalem unoma bele ki? Umbae. Kanuman-tema bole, alop maagup faala daak kafin tem unon-temip ko. \v 40 Kale man kangkang bilip iyo skul kafalmin mufekmufek uyo tele utabaalip binim kale, ilimi tiksa ko age kafalemin tinum ita tele utamsa kale, ita kafale-balata, man kangkang iyo utaman-bilip kale, biilu uyo, man kangkang igil utamipta e, tii dagaa kulup kalaa age-nilipta, igil ilimi kafalemin tinum ilitap kelan-temip ko. \p \v 41 “Kapmi kapkumal imi kuguup mafak kangkang iyo ifip olol te tiin tem iina ilatap kale minte, kapmi kuguup mafak kwiin kiim kanu-balap bota minte at daang tiin ulaa kupkelu ulutap kuta, kapmi kapkum iyo bogobe-nalap e, ‘Tiin ifip olol o,’ agan-nuubap kale minte, aget fuguno-nalap e, ‘At daang tiin ulaa kupnelu boyo kuun kale, binimanepnelan-temu o,’ agan-nuubap ko. Kabo kapmi kapkumal imi kuguup mafak kangkang bota utamsap kuta, kalapmi kuguup mafak kwiin kiim kanum-nuubap uyo kabo utamsaalap aga? \v 42 Intaben o age-nalapta, kapkum iyo bogobe-nalap e, ‘Nugum kabaa. Niyo dong dogopke-nili tiin ifip olol beyo dupkan kep-kaman o,’ agan-balap kuta minte, at daang tebe kapmi tiin uyo ulaa kupkelu tiin tugul ke-salap bole, dogobe-nalapta, dong dogobelan-temap a? Kale kabo kuguup mafak kwiin kiim boyo kem-nuubap kale, kapmi kanupmin weng boyo bisop bagan-balap kale, kabo kapkum iyo dong dogopman-temaalap ko. Kale kamaki uyo kapmi aget uyo fupkela ko-nalap, boyo fengmin kalaa age bo kupkaa mitam tii ke-nalapta, kalapmi duup iyo dong daga-eman-temap o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi felep yak at dum abumin umi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 7:16-20, 12:33-35 \sr (Mat 7:21-23, 2 Tim 2:19, Jems 1:22,25, 3:10-12) \p \v 43 Kale Yesus iyo do weng migik maak bogobe-nala e, “Ibo at dum abumin umi kuguup uyo utamin. At dum tambal abumin uyo aaltam kota asok at dum mafak uyo abulan-temaalu e minte, at dum mafak abumin uyo aaltam kota asok at dum tambal uyo abulan-temaalu no kale, \v 44 nuyo at maak tebelu utamamup te tam dum uyo abuluta, utamupta, boyo te tam dum tambal abulu kalaa, dum mafak abulu kalaa agan-nuubup kale, nuyo yangta, tiyuup umi diim uyo yet dum abubu kalaa age dagaa kulan-temaalup e minte, yangta, misiil sok umi diim uyo kugalap uyo abubu kalaa ageta dagaa kulan-temaalup binim no ko. \v 45 Ulutap kale, nuyo tinum itamupta, dogonupmin dogonupmin kuguup uta kanum-nuubip kalaa agelup bole, nuyo utamupta, imi aget fugunin uyo kanupmin atamta, boyo kanum-nuubip kalaa agelan-temup kale, tinum tambal iyo aget fugunin tambal so kale, iyo kuguup tambal kup ke-bom-nilip e, weng tambal kup baga-bom no kem-nuubip kale minte, tinum mafak ita aget fugunin mafak kup ke-bom-nilip e, weng mafak kup baga-bom-nilip e, kuguup mafak kup ke-bom no kem-nuubip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi felep yak tinum alop am dinan-kalin umi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 7:24-27, (Mat 7:21, Jems 1:22) \p \v 46 Yesus iyo bogopma, “Ibo nimi win uyo suun kup bogopne-nilip, ‘Kamogim o,’ nagan-kalin kup bomip kuta, ibo intaben o age-nilipta, nimi weng uyo tinangkamin binim a? \v 47 Tinum nimi finang tal nimi weng tinangka-bom minte nimi kuguup waafu-bom no kem-nuuba beyo, niyo bemi sang uyo ibo bogobeli utamipta, dogonupmin tinum ita kalaa agelan-temip kale, \v 48 kanube tinum beyo am tambal dinan-kalin tinum ilatap kale, no am kun uyo ugan-bii kulep tal to kupka-nala e, kafin uyo faga-bala unanbu daak kafin tem iinu kupka-nala e, am kun kulula unanbu daak unu kupka-nala e, am uyo de kola ulimal am iinom sina-bilip e, ok fagan mitop abuta, am uyo dalata kwep unon agin kelu kuta, am uyo tambaliim kup de-se kale, am uyo fomtuup kafin uyo waafuu mosu ko. \v 49 Ale minte tinum maak nimi weng tolong uta kup dugamin kuta, nimi kuguup waafunamin binim tinum beta kafin diim am dinan-kalin tinum ilatap kale, kaang age am tambal dinan-kalin binim beyo am kun uyo kafin fogo-nalata ba kale, bisop kulep daak ku to de kolata ok fagan mitop-nulu e, am uyo maak fagaa balaa kwaalu yang kafin diim abelu e, ok tebe balata kulep daage un-suu o,” age Yesus iyo do weng uyo baga-ema ko. \c 7 \s1 Yesus tebe-nala Rom umi waasi dinan-kalin tinum imi kamok imi ogok kemin tinum telela dosa uta ko \sr Mat 8:5-13 \p \v 1 Yesus iyo alugum weng uyo unang tinum bogobela binimanu kupka-nala e, kota daage no abiip Kapeneam una ko. \v 2 Kale Rom umi waasi dinan-kalin imi kamok kugol nin ilami ogok kemin tinum maagup maak imi aget afalik kobesa kale, iyo mafak ilin afek ku-nala e, kaanan o agan-kala ko. \v 3 Kale waasi dinin imi kamok iyo tolong dolata, unang tinum iyo Yesus imi sang bagan-bilip kalaa age tinangku-nala e, Juda kasel imi kamogimal iyo bogobe-nala e, “Ibo no-nilip Yesus iyo atam bogobelip, ‘Tal-nalap waasi dinan-kalin imi kamogim imi ogok kemin tinum beyo telela dolal o,’ agelin o,” age-nalata, imdala no-nilip e, \v 4-5 Yesus imi diim abe-nilip e, fomtuup Yesus iyo bogobe-nilip e, “Waasi dinan-kalin tinum imi kamok beyo Juda kasel numi aget kupka-e-bom ilami mani uta kulu numi ulotu am boyo molata, deebe-silip kale, beyo tinum tambal kale, kabo tal beyo dong dogobelal o,” agelip e, \v 6 Yesus iyo tinum isino unip ko. Yesus iyo tal am mep so tal-bala e, waasi dinin imi kamok imi duup iyo imdala no Yesus bogobe-nilip e, “Kamogim kabaa. Waasi dinan-kalin tinum imi kamok iyo bogo-nala e, ‘Niyo fengmin tinum kale, Kamogim kabo kamtamo no nimi am uyo unon-temaali kalaa age-nilita, \v 7 tinum tambal kelita, kapmi finang uyo no talaali kale, kabo kugol mo-nalapta, weng uta kup bogolapta, nimi ogok kemin tinum am kagal alba keyo asok tambalanak o ageta ko. \v 8 Nagal niyo waasi dinan-kalin tinum imi dubom imi iip tinum kale, imi weng kup tinangkan-bomi minte, niyo waasi dinan-kalin tinum ilimi kup wan handret (100) imi kamogim no kale, nimi weng uyo tinangkan-bomip kale, niyo tinum maak bogobe-nili, “Kabo unaal a,” agelan-temi uyo, iyo unon-tema e minte, tinum maak bogobe-nili, “Kabo talaal a,” agelan-temi uyo, iyo tolon-tema e minte, nimi ogok kemin tinum iyo bogobe-nili, “Kabo ogok boyo kemal o,” age bogobelan-temi uyo, ogok boyo keman-tema no (kale, ulutap kale, utamita e, kabo titil so kale, kabo weng uta kup bogolapta, nimi ogok kemin tinum keyo tambalanan-tema kalaa agan-bii) o,’ agela tulup o,” age Yesus imi bogobelip ko. \p \v 9 Kale waasi dinin imi kamok imi weng kwaala tulu uyo Yesus ita tolong do-nala e, kota iyo kumang mo-nala e, fupkela unang tinum kwiin tagang umik tem talan-bilip iyo bogobe-nala e, “Niyo weng maak bogobelan o ageta kale, tinangku-silipta. Israel kasel ko age Juda kasel imi aget fugun-bom-nilip, ‘Nuyo God imi man iyo kalbup o,’ agan-nuubip kuta, niyo iyo maak atamita, beyo nitamata, Yesus iyo tii kanubelan-tema kalaa agan-be kalaa age atamsaali kale minte, Rom kayaak keta atin ki nitamata, Yesus beyo tii weng uta kup bogolata, nimi ogok kemin tinum mafak bom am katam alba keyo tambalanan-tema kalaa age-nalata, weng kwaala tulu kale, bemi nimi ilak dugamin uyo kwiin kiim keluta minte, alugum Juda kasel imi nimi ilak dugamin uyo kubaganu o,” agela ko. \p \v 10 Kale waasi dinan-kalin tinum imi kamok imdala tilip tinum iyo asok no kamok imi am tal-nilip e, kamok imi ogok kemin tinum iyo tambalana kalaa agelip ko. \s1 Yesus imi unang kaluun umi man kaana dufosa uta ko \p \v 11 Siit-nala e, Yesus iyo abiip Nain kutam iinon o age-nala e, ilami okumop man isino minte unang tinum kwiin tagang so maagup dagaa dep unip ko. \v 12 Kale Yesus ninggil iyo unanbu no abiip umi daam tem umi faal mep so no abomu, Nain kasel igil, tinum maak kaanba iyo dubalum o age ade dep talan-bilip kalaa agelip ko. Kale tinum kaanba imi ogen uyo unang kaluun kale, umi man tinum iyo yaan maak kale, ogen ugol man ilet tem ade dep talan-bilip imi umik tem kugol talan-bulu e, umi umik tem uyo unang tinum kwiin tagang igil talan-bilip ko. \p \v 13 Kale Kamogim Yesus iyo unang boyo utam-nala e, fomtuup ku-filin daa-nala e, bogobela ko. “Ogen kubaa. Amemin ba o,” age-nala e, \v 14 yang ilet umi mep so no-nala e, agol kup sagaal kwep yak tinum kaanba imi ilet diim melebela e, tinum ade duptamo talan-bilip iyo kugol molip e, Yesus iyo tinum kaanba beyo bogopma, “Man tinum maat kabaa. Kabo fenal o,” agela e, \v 15 kota tinum kaanba iyo fen mitam ton-nala e, weng bagama ko. Kale Yesus iyo ogen bogobe-nala e, “Ogen kubaa. Kupmi man fena ketam o,” age-nala e, ogen umi dobela ko. \p \v 16 Kale alugum unang tinum iyo Yesus imi kanubela uyo utam-nilip e, alugum finanin kiim uyo ke-bom-nilip e, God imi win uyo kufu-e-bom-nilip e minte, iip maak maak ita bogolip, “God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo tal numi iibak tem kal mola atamup o,” agelip e minte, iip maak maak ita bogolip, “God ita tal, ilami unang tinum nuyo ulaa imdula waalanin o age-nalata, yagal tala o,” agan-kalip no ko. \p \v 17 Unang tinum iyo alugum Yesus kanupma umi sang uta kup baga-bilip e, weng yakyak kem no Provins Yuudiya umi abiip maak maak so e minte unanbu yang kek kek imi abiip maak maak sino weng yakyak unu tinangkamip ko. \s1 Ok sam uga-emin tinum Jon Baptis tebe kalaan tinum alop imdala Yesus imi finang unsip uta ko \sr Mat 11:2-19 \p \v 18 Ok sam uga-emin tinum Jon Baptis iyo sok de do dep kalabus am daalip bom-bala e, Jon imi okumop man iyo tal-nilip e, Yesus kanu-be umi sang uta Jon iyo baga-emip ko. Kale Jon iyo ilami okumop man alop maak ulaa imdu \v 19-20 imdala no Yesus bogobelip, “Ok sam uga-emin tinum Jon Baptis iyo weng maak kobe-nalata, nuyo imdala tulup kale, beyo bogo-nala, ‘Kabo ki fen dam God tebe ulaa kamdu kamdala ti-salap tinum bele, nuyo tinum migik iyo maak fen-sulupta, tolon-tema o?’ age Jon ita kam age dagala o,” agelip ko. \p \v 21 Kale alop talbip kota, Yesus iyo kaal mimin kwan-bilip unang tinum iyo telele-bom-nala e, mafak ilin mafak kwan unsip unang tinum iyo telele-bom-nala e, sinik mafak kwan unsip iyo kupkan ke-e-bom-nala e, tiin mafak kem unsip iyo tiin telele-bom no ke-bala e, \v 22 Jon imi okumop man alop iyo utamamip e, Yesus iyo bogobela, “Niyo ogok ke-bilita, \m tiin bigibesu imi tiin uyo baabelu tiin daga-bala, \m ibiit iyo tambalan mo mo tiine-bala, \m kaal mafak kesip iyo asok tambalana-bala, \m tolong kom iyo bam daa asok tolong duga-bala, \m tinum kaanip iyo asok fena-bala, \m minte tinum usap manal iyo God imi weng tambal uyo baga-e-bili tinangka-bala no \m kemip ibo utamip kale, alop ibo no-nilip Jon imi diim uyo ipmi kanupmin ko utamip so tolong dolip so bomi sang uyo bogobelipta, iyo tinangku bam daata, niyo waanta kalaa agelak o ageta ko. \v 23 Kale tinum iyo dok ita nimi kanupmin kuguup kaa kanu-bii umi aget uyo fomtuup fugun-bom bogo-nala, ‘Yesus beta God iyo ulaa daala ti-se o,’ age-nala imi aget uyo alop tagamin binim kema umdii, beta tambaliim kup nan-tema ko. (Kale alop ibo no-nilip Jon iyo alugum bomi sang uyo bogobelipta, nimi deng uta kup tebe-bom bom-balata) o,” age Yesus iyo alop imi baga-ema ko. \p \v 24 Kale Jon imi kalaan tinum iyo daaginip e, Yesus iyo unang tinum kwiin tagang albip iyo Jon imi sang baga-ema ko. “Siin uyo ibo no iibaan kugol Jon imi finang un-silip uyo, intaben umaak utamum o ageta un-silip a? Ibo nota, dulul uyo tebe fuun-bulu magal kon fiit daga-bulu utamum o ageta un-silip a? Umbae. \v 25 Aa minte ibo, intaben umaak utamum o ageta un-silip a? Ibo aget fugunota, tinum maak ilim tambal uta kup migi-balata, ataman un-silip aga? Umbae. Jon iyo ilim tambal migimin tinum kulatap ba kwa. Tinum ilim tambal migimin ita kamok king imi am tambal tem kal bom-nilipta, tambal kup bomip kale minte, Jon beyo iibaan kugol suun kup boma kuba. \v 26 Aa minte ibo, intaben umaak utamum o ageta un-silip a? Ibo no God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo maak atamum o ageta un-silip aga? Aa. Jon beyo God imi profet kale, beyo alugum profet migik iyo kubaganipta, ita ita ke imkan kesa kuba. \v 27 Kale boyo dok uta ba kale, God imi suuk kon tem weng uyo Jon imi sang uta sugayok bogo-nulu e, \pi1 ‘God iyo ilami Man imi bogobe-nala e, “Nagal kafin diim tinum beyo ulaa dulita, nimi kalaan tinum kelata, besiik daali no unang tinum iyo bogobe-nala, ‘Kamogim iyo tolon-tema kale, ibo ipmi aget tem uyo telelmipta o,’ agan abe-salata minte, kapta aaltam umik tem unon-temap o,” age God iyo ilami Man imi bogobesa o,’ \m age God imi suuk kon tem weng uyo kam agesu ko. \v 28 Kale niyo weng bogopman o ageta kale, tinangku-silipta. Tinum kafin diim kaa mitam tebesip iyo, tinum iyo maak tebe Jon imi nimi sang kwep tal baga-em-nak-be kalutap umaak ke-bomta kwep tal baga-em tebesaala binim kuta, unang tinum God imi daam tem mitam tolon-temip iyo ki, mafak man kan man kwiin tagang iyo mitam God imi mufekmufek so kuguup so uyo tele utam-nilipta, Jon imi tebe God imi kuguup utamsa uyo kubaganu ita ita kelan-temip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \p \v 29 Siin uyo unang tinum iyo alugum Jon imi weng uyo tolong do-silip kale, unang tinum win binim kelin sino takis mani kwaamin tinum sino imi aget fugunin uyo tambaliim kale, bogolip, “Aa. God imi weng uyo dam o,” age-nilip e, dagaa kulep tal Jon imi diim abelip e, ok sam uga-emsa kuta minte, \v 30 Falosi isino ulo utamsip kasel isino iyo aget fugunin tambal binim kale, iyo God imi weng uyo kupkege-bom-nilipta, God imi dong daga-emin uyo uk kugan ko-nilipta, Jon imi miit tem tal tamip Jon tebe ok sam ugobesaala ko. \p \v 31 Yesus iyo asok bogobe-nala e, “Kamano kaa albip ibo dogonupmin unang tinum albip a? Ibo tinum bisel ke fito-silip kuta, ibo man kangkang ilitap kuba. \v 32 Man kangkang iyo abiip mat kal ton-bom-nilip e, milii bagaa kulu ipkumal iyo olabe-nilip e, bogolip, ‘Nuyo, atol dagamin tap kemum o ageta aseng kwaa-bom-nulup e, ot bo-bom no ke-bulup kuta, ipta nusino atol dagamin binim ke-bilip ko. Minte nuyo, tinum kaana dubamin tap kemum o ageta aman-kulup kuta, ipta nusino amemin binim ke-bilip ko. Dogonupmin umi kuguup migik migik kanumin uyo kup-kugulupta, ibo, “Waago o,” age kulaa yakyak ke-bilip o,’ agan-nuubip ko. \v 33 Ulutap kale, (ibo Jon iyo, ‘Waago o,’ age som-nilip e minte, niyo, ‘Waago o,’ nage no kem-nuubip kale,) Jon imi aget fugunin uyo, God yagal bogopne-nala e, ‘Kanupmin unan-kalin boyo kabo unan-kalin ba o,’ nage-se kalaa age-nala fala-bilita, God iyo nimi deng uyo tebemak o age-nalata, unan-kalin maak maak so sok dum ok so uyo suun kup falamin kup kemsa kuta, tal kanu-balata, ibo atam-nilipta, bogo-nilip e, ‘Tinum beyo sinik mafak tebe dufak daaluta, unan-kalin boyo suun kup falam-nuuba o,’ agan-nuubip ko. \v 34 Kale minte Mo Tibil imi Man niyo tal-nili e, iman so sok dum ok so umaak amem kalaa age-nilita, kupkasaali kale, alugum ipmi iman unan-nuubip boyo unan tebesi kuta, ibo bogo-nilip e, ‘Ibaa. Abuyap be atamin. (Juda kasel numi kuguup uyo unan-kalin uyo fala fala ke-bom God imi beten uta kup ke-emin kuta, Yesus beyo maak kanumin binim kale,) beyo takis mani kwaamin tinum so kuguup mafak waafulin tinum migik so imi duup o,’ agan-nuubip ko. \v 35 Tinum dok ita God imi kuguup tambal uta kup kema umdii, bota tebe kafalebeluta, kek kek iyo atamipta e, beyo tebe God iyo tele utamsa tinum atamta, nuyo felepmuta, te yak imi kuguup tambal uyo waafulan-temup kalaa agelan-temip o,” age Yesus iyo kam age baga-ema ko. \s1 Fengmin unang tebe-nulu tang tambal kuunin ok kulu-nulu Yesus imi yaan deelemsu uta ko \p \v 36 Falosi maak Yesus imi bogobe-nala e, “Kabo talapta, nimi am kal nisino alop iman unelum o,” agelata, no Falosi imi am kal ton-bom iman un-silip e, \v 37 sa dagamin unang maak abiip kugol albu kale, tolong doluta, “Yesus iyo Falosi am kal iman unan-be o,” agelip kalaa age-nulu e, tam tuum kalosip tet tem tang tambal kuunin ok uyo ilu kuptamo-nulu e, tulu ko. \v 38 Tal Yesus imi miit tem mep so kugol katuun duung fegela daak ton-nulu e, agol kup amemu e, umi tiin ak singkam daa te daak Yesus yaan diim abelu e, uyo ulumi dubom kon timitim uta kulu Yesus yaan diim tiin ak daak abelu uyo tolobe-nulu e, king win kufu-emin kuguup uta ku Yesus imi yaan uyo fiil buube-bom-nulu e, “Suguul o. Nimi Kamogim o,” agan-bom-nulu e, kota tang tambal kuunin ok umdii sing daa kwaapmu daak Yesus imi yaan diim abemu ko. \p \v 39 Falosi imi Yesus bogobe-nala, “Talapta, iman unelum o,” ageba iyo unang umi kanupmin kuguup boyo utam-nalata, yagal aget fuguna ko. “Kanupmin unang boyo sa dagamin unang kale, tinum keyo aafen God imi weng kem baga-emin tinum iyo maak nimnam, yagal utamata, dogonupmin unang uta melepne-bo kalaa agan-be kuta, utabaala o,” agela ko. \p \v 40 Yesus iyo Falosi imi aget fugun-be uyo utam-nala e, bogopma, “Saimon kabaa. Niyo weng maak bogop-kaman-temi o,” agela e, Saimon isiik bogopina, “Aa. God imi weng kafalemin kabo bogopnelal o,” agela e, \v 41 Yesus isiik do weng maak bogopma, “Tinum alop maak tebe no mani yuum kupka-emin tinum iyo dagalip kobela kale, tinum maak imi yuum uyo K100 e minte, tinum maak imi yuum uta K10 uta kup no kale, \v 42 tinum alop iyo yuum boyo mo-nimip binim kelip kuta, asok tinum beyo alop imi yuum uyo kupkapma ko. Tinum alop kuta, maagup ita mani tiin molin tinum bemi aget kup kopma kale, waanta o?” agela e, \v 43 Saimon isiik bogopma, “Nimi aget fugun-bii uyo, tinum bemi yuum afek molin-tem kela mani tiin molin tinum tebe kupkabela tinum beta mani tiin molin tinum bemi aget kup kopma kalaa agan-bii o,” agela e minte, Yesus iyo imi bogopma, “Kota kapmi aget fugunin uyo tol kepkelu o,” age-nala e, \v 44 fupkela kek fen unang uyo kul dil fagaa kobe-nala e, Saimon imi bogopma, “Kabo unang koyo kagal utamap aga? Niyo mitam kapmi am e tili kuta, kabo numi kuguup uyo waafuu kapmi ogok kemin tinum iyo daalap talta ok umaak kuta nimi yaan uyo diing daap-namin-tem kale minte, unang kota ulumi tiin ak uta kuluta nimi yaan koyo diing daapne-nulu e minte, ulumi dubom kon timitim uta kulu nimi yaan diim tiin ak uyo tolopne no kelu ko. \v 45 Tal am katam e tili uyo, kabo fital tinum tala iyo fet duga-bom fiil buubemin kuguup umaak kopnelap utamin-tem kale minte, unang bota nimi yaan uyo fil buupnem kwep tal kaa diibelu ko. \v 46 Kabo numi kuguup uyo waafuu oliv dum umi tugul ok uyo ku nimi dubom uyo tolop-namin-tem kale minte, unang kota tang tambal kuunin ok uyo ku nimi yaan uyo tolopnelu ko. \v 47 Kanubelu kale, tinangku-salapta, bogopkelan o ageta ko. Unang koyo utamuta e, niyo kuguup mafak uyo kanum-nuubi kalaa age-nulu e, Yesus beyo nimi yuum afek uyo takan kepneba kalaa age-nuluta, boyo nimi aget afek kopne-nuluta, kanupmin boyo kanupnelu ko. Kuta kanube tinum iyo maak aget fugunolata, yuum katip ke-bii ko agela umdii, kupkabelan-temi kuta, kanupmin tinum beyo nimi aget katip dopnelan-tema o,” age Yesus iyo Saimon ilami sang uyo bogobela ko. \v 48 Kale kota Yesus iyo unang umi bogopma, “Niyo dam weng bogop-kaman-temi kale, kupmi fengmin boyo kupkapkeli o,” agela e, \v 49 kek kek tonan unbip iyo bogobina tala ke-bom-nilip e, bogolip, “Beyo dogonupmin tinum ita, ‘Fengmin uyo kupkapmi o,’ agan-be tinum o?” agan-bilip e minte, \v 50 Yesus iyo unang umi bogobela, “Kubo nimi ilak dolap kale, God iyo telela kamola kale, tambaliim kup no bom-balapta o,” agela ko. \c 8 \s1 Unang iip maak maak imi Yesus ninggil dong daga-emsip uta ko \sr (Mat 27:55-56, Mak 15:40-41, Luk 24:10) \p \v 1 Bii ilugo-nala e, Yesus iyo no abiip afek afek sino abiip kangkang so ku-tele tiine-bom-nala e, kutam iyo God imi weng tambal uyo baga-e-bom-nala e, “Ibo aget fupkela ko fengmin uyo kupkalan-temip uyo, God iyo ipmi fengmin uyo kupkabe-nalata, imdep tam ilami daam tem daa-nalata, tiin molan-tema o,” agan-kala ko. Kale ilami okumop man tuluun kal so \v 2-3 unang iip maak maak sino mangkal iyo Yesus isino yak abiip maak maak unip ko. Kale unang bilip iyo, siin uyo iip maak maak iyo mafak ilin yaafusu kale minte, iip maak maak ita sinik mafak kugan unsip no kale, Yesus iyo tebe telela imo-se, kale mangkal iyo ilimi mani uta kulep no-nilip e, iman saan-bii ko fuu-bom-nilip e, Yesus so minte ilami okumop man isino kobelip e, ninggil iyo unan tebesip ko. Kale unang maak uyo abiip Makdala kayaak unang Maria kale, Yesus iyo sinik mafak ilimi kup ban kal boyo kupkan kebe-se ko. Minte maak umi win uyo Joana kale, umi imak Kusa iyo King Herot am afalik umi un tubulin imi tiin molin tinum ko. Minte maak umi win uyo Susana kale, unang kwiin tagang maak ita Yesus imi daang begebe tiinemip ko. \s1 Yesus imi felep yak tinum wiit san fagagamin umi diim to-bom do weng baga-emsa uta ko \sr Mat 13:1-9, Mak 4:1-9 \p \v 4 Unang tinum kwiin tagang imi abiip uyo kupkaa Yesus imi finang tala tala ke-bilip e, Yesus iyo utamata e, unang tinum kwiin tagang kelip kalaa age-nala e, kota do weng uyo baga-ema ko. \v 5 “Tinum maak iyo rais ko age wiit umi san uyo kulep no ilanggiip kugol segelam una ko. Kale san uyo segelam tiine-bala e, san iip maak maak uyo daak ilanggiip umi ilep kem diim kubelu e, uun tebe unelip e minte, tinum iyo tiine-bom te tamaga-bilip mafaganu no kelu ko. \v 6 Minte san iip maak maak uyo daak tuum tip diim abe bigin tebelu kuta, tuum diim uyo ok binim kale, tebe-nulu e, asok datanu ko. \v 7 Minte san iip maak maak uyo daak ifuul mafak umi iibak tem abelu e, ifuul san so wiit san so maagup tebe-nulu e, ifuul mafak uta uta kelu e, ditutan mafaganu ko. \v 8 Minte san iip maak maak uyo daak kafin tambal diim abe tambaliim tebe-nulu e, abu-bii ko-nulu e, talkun kun maagup diim kwegal 100 abulu abulu kem unu o,” age-nala e minte, bogola, “Ibo tolong kom ba kale, tolong tambal kale, weng ko bogobeli boyo tele tolong do-nilipta, dagaa kulin o,” age baga-ema ko. \s1 Yesus iyo unang tinum imi aget tem uyo dogonupmin kalaa age-nala do weng suun baga-emsa uta ko \sr Mat 13:10-17, Mak 4:10-12 \p \v 9 Yesus imi okumop man iyo imi weng uyo tolong do-nilip e, dagalip, “Kamogim kabaa. Nuyo kapmi weng boyo tele bam daalin-tem kale, kabo bomi magam uyo bogobe bam daa imolal a,” agelip e, \v 10 Yesus iyo bogopma, “Siin uyo God iyo unang tinum ilami daam tem mitam tilip tiin molan-tema umi sang uyo alugum baga-emsaala kale, atuk uta kup kale, kamano koyo God yagal ipmi aget tem uyo bam daabela ipkil utamipta e, Yesus imi do weng ko baga-e-be bomi magam uyo tam God imi daam tem unup tiin molan-tema umi sang uta kalaa age utabip kuta minte, tinum migik migik ita nimi ogok telela-bii boyo ilimi tiin fala utaman-nuubip kuta, iyo utamipta, boyo fen kalaa agan-nuubaalip binim e minte, ilimi tolong alop uyo nimi weng boyo tolong dugan-nuubip kuta, iyo utamipta, weng bomi magam uyo kulbu kalaa agan-nuubaalip binim no kalaa age-nilita, nagal do weng boyo kanupmin tinum bilip imi baga-em-nuubi o,” agela ko. \s1 Yesus imi felep yak wiit san umi diim to do weng bogobela umi magam bogobesa uta ko \sr Mat 13:18-23, Mak 4:13-20, (1 Fit 1:23-25) \p \v 11 Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Do weng bogobeli bomi magam uyo kulbu kale, tam wiit san boyo God imi weng ulutap kale, \v 12 san iip maak maak uyo segela daak ilep abelu uun tebe unelip kale, mungkup ulutap tinum iip maak maak iyo God imi weng uyo tolong dolip e, Saatan iyo uun imi kuguup ulutap ke tal-nala e, God imi weng aget tem kwek albu uyo dagaa kupkan kebela kale, bilip iyo weng uyo ilumanebelu kale, dogobeta God imi ilak uyo dolipta, telela imolan-temaala ko. \p \v 13 “Minte san iip maak maak uyo segela daak tuum tip diim abe bigin tebe asok datanu kale, mungkup ulutap tinum iip maak maak iyo God imi weng tolong do-nilip e, ‘Aafen o,’ age deng tebeman-temip kuta, san kolap bigin tebelan-temu kuta, timtim binim ulutap kale, God imi weng uyo waafulan-temip kuta, fomtuup kwep yak iibak tem daalan-temaalip ko. Kale God imi ilak uyo waafu-bom-silip Saatan tal im-kuguman-tema uyo, kupkaa yang iinon-temip ko. \p \v 14 “Minte san iip maak maak uyo segela daak ifuul mafak umi iibak tem iinom tebe ditutan mafaganu kale, mungkup ulutap tinum iip maak maak iyo God imi weng uyo tolong dolan-temip kuta, kafin diim komi mufekmufek duumatanan-temip umi aget afek fugunin min, mani kwaamin min, kanumin kanumin kuguup kanu-bom deng tebemin uta kale, kanupmin aget fugunin uta afaligen ke-nuluta, God imi weng aget uyo kubaganu kupkalan-temu kale, wiit umi dam binim, ol kup kelu ulutap ke-nilipta, God imi weng uyo fomtuup dital fagaa waafulan-temaalip ko. \p \v 15 “Kale minte san iip maak maak uyo segela daak kafin tambal diim abe tambaliim tebe abulu kale, mungkup ulutap tinum iip maak maak iyo God imi weng tolong do-nilip e, ilumanolan-temaalip kale, fomtuup aget tem kwaak abu-nilip e, God imi weng uyo suun kup waafuu kanuman-temip ko. Kale kanumin boyo wiit kwek umi 100 abubu ulutap o,” age Yesus iyo do weng bomi magam uyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi felep yak ilaam umi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mak 4:21-25 \p \v 16 Asok Yesus iyo tebe do weng migik maak bogobe-nala e, “Tinum dok ita ilaam uyo kefo ko kwep daak baket tem kulagal kubalan-temaala binim e minte, kefo kwep daak bet afak tem daalan-temaala no kale, kefo kwep tam ulumi baan diim daalata, am uyo ilagenuta, unang tinum iyo mitamta mufekmufek uyo tambaliim utaman-temip ko. \v 17 Biilu am afungen daanan-temu kota, nimi mufekmufek sang so weng magam so bantap kuba-bom-nili felep yak ku to do weng uta kup baga-em tebesi uyo God yagal kwep mitam kupkem daalata, alugum unang tinum iyo utaman-temip ko. \p \v 18 “Kale kanupmin weng ko bogopmi boyo, ibo God imi weng alugum boyo tele tolong duga-bom-nilipta o ageta ko. Tinum iyo dok ita nimi weng uyo tolong do dagaa kula umdii, beyo God tebe dong daga-e-bala dagaa ku yakyak kem unon-tema kale minte, tinum iyo dok ita nimi weng uyo tele tolong dolin-tem kela kuta, ‘Utamsi o,’ agela umdii, bemi kamaki kutop umi katip ko atam-se boyo yuut ilumanepman-temu o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus ogen sino nagalal ninggil sino imi Yesus finang tisip uta ko \sr Mat 12:46-50, Mak 3:31-35 \p \v 19 Kota Yesus imi ogen sino nagalal ninggil sino uptil iyo, Yesus imi finang tulum o age talta e, unang tinum kwiin tagang tebe Yesus iyo fufala dolip kalaa age-nilip e, kwiin bota dogap-tele yangta, Yesus imi miit tem uyo unum o agan-kalip ko. \v 20 Kale tinum maak kutam albip iyo Yesus imi bogobe-nilip e, “Nugum kabaa. Kapmi kogen sino nagalal ninggil sino uptil iyo tal, katamum o ageta talta abiip kal mobip o,” agelip kuta, \v 21 isiik bilip imi weng uyo yan kebe-nala e, bogola, “Unang tinum iyo God imi weng tinangku waafulip umdii, bilip ita nimi aben e minte nagalal ninggil no ilitap o,” agela ko. \s1 Yesus imi dulul umi bogobela binimansu uta ko \sr Mat 8:23-27, Mak 4:35-41 \p \v 22 Am maak daanu e, Yesus so imi okumop man so ninggil iyo tam bot tem unip e, Yesus iyo bogobe-nala e, “Tilip ninggil koyo kupkaa bot tem ilep yak ok muk afalik umi milii katam iinum o,” agela e, ninggil iyo bot tem ilep unip ko. \v 23 Kale ninggil iyo abe-bom-nilip e, Yesus iyo agaal una e, ninggil iyo unanbu yak ok mat iip kuunip e, kota dulul kiim maak amdu tigiin kutam ilo malaak ok muk daang kun diim malaak abuta, ok uyo ifo kulalu bot tem iinu e, bot uyo iluman-nulu e, daak ok tem iinom ninggil iyo inolan agin kelu e, \v 24 kota Yesus iyo dufo-nilip e, bogobelip, “Numi kamok kabaa. Nuyo mep so anolu kaanum o angbup kale, yuut fenal o,” agelip e, Yesus iyo fen-nala e, dulul sino ok fagan-bo so uyo weng bogobe-nala e, “Sining agelal o,” agela e, biliit age binimanu ko. \v 25 Kota Yesus iyo imi okumop man imi bogobe-nala e, “Ibo nitamta, Kamogim bemi nuso alba boyo kaal binim kalaa nagebaalip aga? Intaben o ageta dulul sino ok sino bomi atul uyo finan-bilip o?” agela e, kota ninggil iyo Yesus imi atul finano-nilip e, kumang muuna tala ke-bom-nilip e, bogolip ko. “Keyo dogonupmin tinum ita tebe-nalata, weng uta kup bagam-salata, dulul so ok sino uyo imi weng uta kup tinangku-nuluta, binimanu o?” agan-kalip ko. \s1 Yesus tebe tinum maak imi sinik mafak kupkan kebesa uta ko \sr Mat 8:28-34, Mak 5:1-20 \p \v 26 Kota Yesus ninggil iyo Provins Galili uyo kupkaa bot tem ilep unanbu yak ok muk umi milii Gerasa kasel imi anang yak unip e, \v 27 kota Yesus iyo bot tem uyo kupkaa daak ok kan tem mola e, tinum abiip kutam kayaak maak sinik mafak tebe dufak daasip iyo tal Yesus imi diim kal abu mola ko. \p Kale sugamiyok kutop uyo tinum beyo ilim tiimin binim minte, beyo tal am sinamin binim kale, iyo no begel ilet tem ko age tuum tem kugol sinan-nuubata ko. \v 28-29 Siin uyo sinik mafak tebe-nala e, tinum beyo dufak daga-balata, ipkumal iyo, “Dupka-sulup yem-nama o,” age-nilipta, ain sok ko age sen kulu tinum bemi sagaal alop so yaan alop so uyo sok deebe-nilip e, dep daa bigilup ko agelipta, sagaal sok so yaan sok so boyo ugela kulula unu e, sinik mafak tebe tinum beyo fot tebe daala unanbu no tinum binim iibaan bagan abela kale, suun kup kem-nuubata. \p Tinum beyo Yesus iyo atam-nala e, tal Yesus imi miit tem kal ol ban isin kumen daak kafin diim abe fomtuup olem-sala e, Yesus iyo sinik mafak imi bogobe-nala e, “Kabo tinum beyo dupkaa yak iinaal o,” agela e, sinik mafak beyo fomtuup ol-bom-nala e, bogola, “Yesus kabo Atin Win Tibin God imi Man aligaap kale, kabo talta, intaben nupnelan o age-nalapta, talap a? Kabo ni-filin daa-nalapta, niyo kaal fuyap afek uyo kupkanemin ba kale, nimkalal o,” agela ko. \p \v 30 Kota Yesus iyo tinum beyo dagala ko. “Kapmi win uyo Intapnak o,” agela e, tinum beyo utamata, sinik mafak tagang iyo nimi iibak tem kegal albip kalaa age-nalata, bogo-nala e, “Nimi win uyo Yamyam o,” agela ko. \v 31 Sinik mafak bilip iyo Yesus imi fomtuup ole-bom bogobe-nilip e, “Kabo nuyo fot tebelap unanbu daak kafin tem abiip mafak kulaak uyo unemin ba o,” agelip ko. \p \v 32 Kale yak ilok maak kugol kong kwiin tagang maak buk faga-bom albip kale, sinik mafak bilip iyo Yesus imi fomtuup daga-nilip e, “Kabo nuyo imkalap yak kong bilip imi tilin tem iinum o,” agelip e, Yesus iyo, “O,” agela e, \v 33 sinik mafak iyo tinum beyo dupkaa mitam abe-nilip e, yak kong bilip imi tilin tem tam iinip e bole, kong igil ilum ilum ke-nilip e, ilok dup-kalaak mo unanbu daak Galili kumun tem kulaak iinom-nilip e, ok tebe mimilepmu kaanip ko. \p \v 34 Kale tam kong tiin molin tinum iyo utamipta e, kong iyo kanube kaanip kalaa age-nilip e, yuut bilii no abiip miton tono, abiip kangkang tono baga-em tiine-bilip e, \v 35 unang tinum iyo, no kanubelu boyo utamum o age-nilipta, tal abomu e, tinum sinik mafak tebe dupkaa yak iinip beyo kota ilim migi-nala e, imi aget fugunin uyo tambalanebelu e, Yesus imi miit tem kal tonba kalaa age-nilip e, kota iyo finanip ko. \p \v 36 Kale unang tinum Yesus imi kuguup kanupma utamip ita ipkumal iyo baga-e-bom-nilipta, “Tinum beyo sinik mafak tebe dufak daasipta, Yesus ita kanube telela dolata, tambalana o,” agan-kalip ko. \v 37 Gerasa kasel unang tinum iyo finano-nilipta, Yesus iyo bogobe-nilip e, “Kabo nuyo imkaa unaal o,” agelipta, Yesus iyo imi weng kup tinangku-nalata, tam bot tem ton-nala e, daaginum o agela e, \v 38-39 tinum sinik mafak dupkaa yak iinip iyo tal Yesus imi fomtuup daga-nala e, “Nimkalapta, niyo kapsino unum o,” agela e, minte Yesus isiik bogobe-nala e, “E-e. Kabo no asok kalapmi abiip no-nalapta, God imi mufekmufek kwiin kiim kanupkela uyo kupkem daga-bom-nalap kapkumal unang tinum iyo baga-em kwep unaal o,” age-nala e, tinum beyo daala no imi abiip kasel alugum imi bogobe-nala e, “Yesus iyo mufekmufek kwiin kiim maak telela namoba o,” agan tiinema ko. \s1 Yesus imi Jairus man unang so minte unang maak so telela imosa uta ko \sr Mat 9:18-26, Mak 5:21-43 \p \v 40 Unang tinum iyo Yesus imi bigi-bom-bilipta, Yesus iyo asok Galili Ok Muk umi milii talata bole, unang tinum iyo deng tebe-bomta fet duga-emsip ko. \p \v 41-42 Tam abiip kugol nin tinum maak bemi win uyo Jairus kale, beyo abiip bomi ulotu tiin molin tinum maak kale, beyo tal Yesus mep sino kal katuun duung fegela daak ton-nala e, fomtuup Yesus iyo dagala ko. “Niyo man unang maagup yaan maak kale, umi atol uyo tuluun kal kale, mafak umo-nuluta, kota kaanan o agan-suluta, kupkaa tili kale, talapta, alop no nalami am kal albu kale, dong dogobelal o,” agela e, Yesus sino Jairus sino alop unip ko. \p Yesus iyo abe-balata, unang tinum kwiin tagang iyo Yesus iyo falala dep iibak kalaak daa unan-bilip kale, \v 43 bilip imi iibak tem kwek uyo unang maak albu boyo suun kup ulumi am tem unemin kup nuubuta, tam daage no dokta kwiin tagang iyo saan-bulu dong daga-em-nuubip kuta, tinum maak tebe-nalata, umi mafak ilin boyo telela ko-nama binim kale, atol tuluun kal kesuta bole, \v 44 unang tinum kwiin tagang iyo imdep kega kega ke-nulu e, tal Yesus imi mep so umik tem ko mo-nulu e, aget fugunoluta, iyo telela namola tambalanan-temi kalaa age-nulu e, umi sagaal uyo maagalo kwep yak Yesus imi ilim magaang uyo melebelu e bole, umi mafak ilin uyo yuut binimanepmu ko. \v 45 Yesus iyo bogo-nala e, “Waantap ita melepnela o?” agela e, alugum iyo bogo-nilip e, “Naga ba o,” agela agela kelip e, Fita iyo bogobe-nala e, “Kamogim kabaa. Unang tinum kwiin tagang iyo mo-nilip e, kamdep iibak tem daa de kamobip koyo, intaben o ageta boyo bogolap o?” agela e, \v 46 Yesus iyo bogola, “Alugum bilip igi ba kale, niyo utamita, nimi titil atuk uyo nimkaa yak iinu kalaa ageli kale, niyo utamita, maagup maak tebe, ‘Kanubelita, dong dogopnelak o,’ age-nalata naafula nimi titil uyo dong dogobelu kalaa ageli o,” agela ko. \v 47 Unang boyo utamuta e, bantap kelaalu kale, Yesus iyo kem nitama kalaa age-nuluta, bamban keng keng ke-bom meng Yesus imi miit tem kal katuun duung fegela daak ton-nulu e, tam unang tinum imi tiin diim uyo bogolu ko. “Niyo suun kup nalami am tem unemin kup nuubi kalaa ageta nimi sagaal uyo ku-nilita, melepkelita, kapmi titil uta yuut telela namolu tambalani o,” agelu e, \v 48 Yesus iyo bogobe-nala e, “Unang kubaa. Kubo aget fugunolapta, beyo fen telela namolan-tema kalaa nagelap kalaa age-nilita, telela kamoli tambalanap kale, kupmi aget tem uyo bilili age-nalapta, no tambaliim kup bom-balapta o,” agela ko. \p \v 49 Yesus iyo unang boyo weng kupka-e-bom bom-salata, tam ulotu tiin molin Jairus imi am ogok kemin tinum maak tal Jairus imi bogobela ko. “Kapmi man unang uyo kaanu kale, kabo God imi weng kafalemin tinum beyo bisop uyo dep te no telemin ba o,” agela e, \v 50 Yesus iyo tinangku-nala e, Jairus imi bogobela ko. “Kabo finanin ba kale, nitamapta, beyo tii nimi man uyo telela kolan-tema kalaa nagelapta, kapmi man uyo asok fenepkeluk o,” agela ko. \v 51 Yesus iyo no Jairus imi am mep so no-nala e, unang tinum iso tilip iyo bogobe-nala e, “Ibo nisino tam am uyo tam unemin ba o,” age-nala e, tam Fita so Jon so Jems so man ulumi ogen aalap isino ita kup Yesus iyo kulep tam am uyo tam una e, \v 52 unang tinum iyo abiip kal bom ame-bilipta, Yesus iyo tam abiip kal bogobe-nala e, “Ibaa. Man boyo amiit kaanbaalu kale, boyo aminbu ulutap kebu kale, ibo amemin ba o,” agela kale, \v 53 alugum iyo utamipta e, man unang uyo kaanbu kalaa age-nilip e, beyo bisop bagan-be o age aban dii-e-bilipta, \v 54 Yesus iyo imkaa tam-nala e, man unang umi sagaal uyo waafube-nala e, umi sinik uyo olabe bogola ko. “Man unang kubaa. Fenal o,” agela e, \v 55 tam man unang umi sinik uyo asok tal tiibaluta bole, man unang uyo yuut fenu e, Yesus iyo tam man unang umi amalap iyo bogobe-nala e, “Unan-kalin maak man boyo kobelip uneluk o,” agela e, \v 56 man unang um amalap iyo kumang mo deng taban-bilip kuta, Yesus iyo fomtuup bogobela ko. “Migim ibo no unang maagup tinum maagup iyo maak baga-emin ba o,” agela ko. \c 9 \s1 Yesus imi okumop man tuluun kal imi ogok kobe imdala tam iinsip uta ko \sr Mat 10:5-15, Mak 6:7-13, (Luk 10:4-11, Ap 13:51) \p \v 1 Yesus iyo okumop man tuluun kal iyo olabela alugum tal mep so tilip e, tam ilami titil uyo kobe-nala e, bogobela, “Nimi win tolop diim uta alugum sinik mafak uyo fot tebe-bom-nilip e minte, unang tinum mafak ilin migik migik umkan unsip uyo kupkan ke-e-bom no kem unin o,” age-nala e, \v 2 imi okumop man iyo maak so bogobela ko. “Ibo no unang tinum iyo bogobe-nilip e, ‘Ibo God imi ilak uyo fomtuup do-nilipta, mitam God imi daam tem tilin o,’ agan-bom-nilip e minte, unang tinum mafak ilin iyo telela imka-bom no kem tam tam tiine-bilipta o ageta ko. \v 3 Unon-temip uyo, mufekmufek uyo maak kulep unemin ba ko. Tam kafung min, iman men min, bret min, mani min umaak kulep unemin ba kale, bisop unin a. Minte ilim maagup tiibip bota kup unin o ageta ko. Tam ibo unang tinum iyo dong dogobelip minte, isiik, dong dogobelum o agelip uyo, isiik ibo mufekmufek uyo kopman-temip ko. \v 4 Tam ibo unanbu no abiip maak no unip uyo, am maagup uta kup kutam kal bom unang tinum iyo dong daga-e-bii-nilip e, abiip boyo kupkaa unin o ageta ko. \v 5 Kuta abiip kasel iyo imdep tam daa tiin momin binim kelip uyo, ibo asok yang abiip mat kal mo-nilip e, Juda kasel nulumi kuguup uta ku-nilipta, ifip te yak ipmi yaan diim tububu boyo tolo kululip yak abiip kasel imi ilo unuta bole, abiip unang tinum iyo utamipta e, son-temu uyo, bilip iyo maak so tal nuyo dong dogobelan-temaalip kalaa agelipta, imkaa unemin o,” ageta Yesus iyo bogobela ko. \p \v 6 Ageta Yesus imi okumop man tuluun kal iyo imdala no abiip maak maak uyo God imi weng tambal uyo baga-e-bom-nilip e minte, unang tinum mafak ilin umkan unsip iyo telela imka-bom no ke-bii-silip ko. \s1 Herot imi Yesus sang tinangkusa uta ko \sr Mat 14:1-2, Mak 6:14-16, (Luk 23:6-12) \p \v 7-8 Kale unang tinum iyo Yesus imi sang uyo bogo una tala ke-bom-nilip e, iip maak maak iyo bogo-nilip, “Beyo ok sam uga-emin tinum Jon Baptis kaan-se ita kale, ko God iyo tebe dufola asok fen tigi mo-nalata, kanupmin kuguup boyo kanu-be o,” agelip e minte, iip maak maak iyo bogo-nilip, “Beyo tinum sugayok bii-se Elaija iyo kota mitam talba o,” agelip e minte, unang tinum iip maak maak iyo bogo-nilip kano, “Beyo sugayok profet ko age God imi weng kem baga-emin tinum maak kaansa ita asok fenba o,” agelip no kemip ko. Kale Herot beyo Provins Galili kutam umi kamok king kale, unang tinum iyo Yesus imi sang boyo baga-bilipta, Herot imi duup ita tolong do-nilipta, tal bogobelipta, Herot yagal aget afalik uyo fugun-bii-nala e, \v 9 bogola ko. “Siin uyo nimi ogok kemin tinum iyo imdali no-nilipta, Jon imi dubom uyo ugaa kupkan kebe-silip kuta, beyo waantap imi sang tolong doli o?” agela ko. Kale Yesus beyo ataman o agela ko. \s1 Yesus tebe tinum ilimi kup faiv tausen (5,000) iman ifela unesip uta ko \sr Mat 14:13-21, Mak 6:30-44, Jon 6:1-13 \p \v 10 Kale Yesus imi kalaan tinum iyo asok tal-nilip e, Yesus iyo bogobe-nilip e, “Kamogim kabaa. Alugum mufekmufek uyo telela tulup o,” agelip ko. Tam Yesus ilami kalaan tinum iyo kulep-nala e, ipkumal unang tinum iyo imka-nala e, unanbu no abiip Betsaida unip kale, \v 11 unang tinum iyo tolong dolipta e, “Yesus iyo abiip Betsaida una o,” agelip kalaa age-nilip e bole, unang tinum iyo at kom daage no tamip e, Yesus iyo weng umka-e-bom deng tebe-bom-nala e, bogobe-nala e, “Ibo God imi ilak uyo fomtuup do-nilipta bole, mitam God imi daam tem e tilin o,” age-nala e minte, unang tinum mafak ilin iyo telela imka-bom no kema ko. \p \v 12 Ke-bala am kwiinu e, Yesus imi okumop man tuluun kal iyo tal Yesus iyo bogobe-nilip e, “Kamogim kabaa. Anang kaa albup koyo unang tinum binim diim kagal albup kale, kabo unang tinum kalip iyo imdalap abiip maak maak no-nilip iman umaak fen-bom un-bom-nilipta, kugol siin o,” agelip e, \v 13-14 Yesus isiik bogobela, “Ipkil iman uyo ifelip une-nilipta, siin o,” agela ko. Kale tinum ilimi kup faiv tausen (5,000) e minte imi kalelal so man so iyo kugol albip kalaa age-nilipta, Yesus imi okumop man iyo Yesus bogobelip ko. “Nuyo iman kwiin tagang binim kale, bret kangkang ogal maak e minte aniing alop maak no ita kup albip kale, bilip iyo tii ba kale, kabo di imdalap no kek kek dagalup iman uyo maak so kobelip mo kulep tal-nulupta, alugum unang tinum kalip iyo ifelup uneta siin bele ki?” agelip ko. \p Tam Yesus iyo ilami okumop man iyo bogobela, “Ibo unang tinum bilip iyo bogobe-nilip kano, ‘Ibo afeta-bii ko 50 50 ke-nilipta, tonin o,’ agelipta o,” agela ko. \v 15 Yesus imi okumop man iyo unang tinum bogobe-nilip e, “Kanubeta tonin o,” agelipta, alugum iyo tonip ko. \v 16 Yesus iyo bret kangkang ogal iyo dulu som, minte aniing alop iyo dulu no ke-nala e, abiil tigiin kiit fen-nala e, God iyo, “Misam o,” age-nala e, kota bret fegela do-nala e minte, aniing iyo duula do no ke-nala e bole, ilami okumop man imi dobelata, ita unang tinum imi delebelipta, unan-kalip ko. \v 17 Alugum iyo unan-biita, tii kelup kalaa agelip e, kota Yesus imi okumop man iyo iman tukup tukup ke-bilip uyo afetam tiinan-bii ko-nilip e, basket ulumi kup tuluun kal koyo abulip dongenu ko. \s1 Fita imi bogo-nala, “Yesus kabo God imi ulaa kamdula kamok kesap tinum Krais o,” agesa uta ko \sr Mat 16:13-19, Mak 8:27-29 \p \v 18 Kale am maak daanu e, Yesus iyo ilasinon bom beten ke-balata, imi okumop man iyo tilip kale, Yesus iyo daga-nala e, “Unang tinum iyo, ‘Beyo waanta o?’ nagan-bilip o?” age imi okumop man dagala e, \v 19 okumop man iyo bogobe-nilip e, “Tam unang tinum iip maak maak bilip iyo bogo-nilip kano, ‘Beyo ok sam uga-emin tinum Jon Baptis ita o,’ kagan-bilip e minte, iip maak maak iyo bogo-nilip, ‘Beyo tinum sugayok bii-se Elaija ita o,’ kagan-bilip e minte, iip maak maak iyo bogo-nilip kano, ‘Beyo sugamiyok God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum maak kaansa ita asok fen tigi moba o,’ kagan-bilip no o,” agelip ko. \v 20 Kale Yesus iyo bogola, “Minte ipde a? Ibo, ‘Beyo waanta o?’ nagan-bilip o?” agela e, Fita iyo Yesus imi weng uyo yan kebe-nala e, “Kabo God imi ulaa kamdula kamok kesap tinum Krais ita kulbap e minte, God imi, ‘Daali no tolon-tema o,’ age Israel kasel numi bogobela fen tebesup tinum ita kulbap no o,” agela ko. \s1 Yesus imi kamaki, “Kaan-nili asok fenan-temi o,” age kam agesa uta ko \sr Mat 16:20-28, Mak 8:30-9:1, \sr (Mat 10:38-39, Jon 12:25, Jems 4:1-10) \p \v 21 Fita iyo kam agela e, Yesus iyo titil weng uyo imi okumop man iyo bogopma, “Nimi weng ko bogopmi boyo kwep no en tiine-bom, ‘Yesus beyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum o,’ age baga-emin ba ko. \v 22 Son-temu uyo, Mo Tibil imi Man niyo kuguup mafak mafak uyo kupkaneman-temip kale, Juda kasel imi kamogimal so tinum amem ko age pris imi kamogimal so ulo utamsip tinum so ita umik ugopne nitafinon-bom-nilipta, nimdalip yak waasi imi sagaal diim abelita, ita nangkolip kaani namalip bii, am alop kelita, am asuno diim kota God iyo nifola asok fen tigi molan-temi o,” age-nala e minte, \v 23 asok unang tinum alugum bogobela, “Tinum dogap kapta, niso no nimi ogok uta keneman o agelap umdii, yak kalapmi aget fugunin uta kup kanumin boyo kupka-nalapta, am tiinu kayop tiinu kem tubu uyo, nimi ilak uta fom duga-bom-nalap e, nimi at diim kaal fuyap kulan-temi kulutap ke, ‘Kaan-nimi bole, kanube kaan-nimi o,’ agan-bom-nalapta, kanupmin kuguup uta ku-nalapta, te tam nimi ogok uyo waafuu kwep tebe-balapta o ageta ko. \v 24 Tinum dogap ita ilami kaal ilak uta kup suun duga-bom, ilami aget fugunin uta kup kanum tiineman o agan-kala umdii, beta kaan-nalata, maagalo kelan-tema kale minte, tinum dogap ita, ‘Meng kanu-bili waasi iyo tebe nangko-nimip kuta, nangko-nimip o,’ age-nala meng nimi ilak kup duga-bom nimi kuguup uta fomtuup waafuu kwep taba umdii, beta suun kup nan-tema ko. \v 25 Minte tinum iyo maak kafin kaa kutufosu komi mufekmufek uta alugum kwaa-bom-nala e minte, suun kup nin umi ilep umaak temin binim ke-bom no kema umdii, ilami mufekmufek kwiin tagang ko kwan-be bota tebe dong dogopman-temu bele ki? Umbae. Boyo tebe dong dogopman-temaalu kuba. \v 26 Tinum maak nimi win uyo kufunemin binim e minte, kek kek imi atul finano nimi weng uyo baga-emin binim ke no kema umdii, son-temu nala Mo Tibil imi Man niyo nalami Aatum ilatap kun tibin kamogim ke-nili ensel tambal iso tolon-temi uyo, nisiik tinum bemi win uyo kufobelan-temaali kale, ‘Beyo nimi duup ba o,’ agelan-temi ko. \v 27 Kuta tuluun weng uyo tele tolong dolin. Iip maak maak ibo kaanin-tem somta utamipta e, God iyo unang tinum kwiin tagang iyo imdep tam ilami daam tem daa tiin mola mitam senganu kalaa age utaman-temip o,” age Yesus iyo unang tinum iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi dam so kaal sino migik kelu utamsip uta ko \sr Mat 17:1-8, Mak 9:2-8, (Jon 1:14, 2 Fit 1:16-18) \p \v 28 Yesus iyo weng boyo baga-e-bii kupka-nala e, bom-bala bii, am ifaan kal umaak binimanu e, kota Yesus iyo, God imi beten keman o age-nala e, Fita sino Jon sino Jems sino ninggil iyo imtamo unanbu no amdu tigiin maak tam unip ko. \v 29 Kale Yesus iyo beten ke-balata minte, tinum asuno bilip iyo atamipta e, imi tibit kun uyo migik kelu e minte, imi ilim uyo namalan-nuluta, tiin bulusii so kelu kalaa agelip ko. \v 30-31 Kota maak fagalin tap tinum alop maak God imi ilagenamin kuso alula kwep tal Yesus imi miit tem kugol mo-bom Yesus sino weng bagamip ko. Kale kota Yesus imi okumop man iyo utamipta e, alop iyo sugayok tinum kaansip Moses so Elaija so alop ita kalaa agelip ko. Kale Elaija so Moses so alop iyo Yesus imi kanum tam tam kwep no Jerusalam kugol kaan-nala God imi, “Bo kanumal o,” age-se boyo binimanu kupkalan-tema umi sang uta baga-emip ko. \v 32 Fita sino imi ipkumal sino ninggil iyo tiin ak tebebelu atin agaal unip kuta, kupkaa fen-nilipta, utamipta e, Yesus iyo at dong kiim uta kup ilagenuta, mola e minte, tinum alop iyo molip no kelip kalaa agelip ko. \v 33 Kale Fita iyo utamata e, Moses so Elaija sino iyo, mep so Yesus iyo dupkaa unum o angbip kalaa age-nala e, kanubelip bomi magam uyo tele utamin-tem amon amon ke-bom-nala e, Yesus imi bogobela ko. “Kamogim kabaa. Suguul ke kapsino tal kagal albup kale, ninggil nuyo am mafak asuno umaak delupta, maak bo kapmi, maak bo Moses imi, minte maak bota Elaija imi no o,” agela ko. \p \v 34 Kale Fita iyo weng bo bagam-sala e, tam iip namaal maak malaak de imalu e, kota Yesus imi okumop man asuno iyo finanip ko. \v 35 Kale kota weng maak iip tem kutam-tele tulu bo bogo-nala e, “Beyo nalami Man (yaan maak) ulaa du-sii ita kale, ibo bemi weng uyo tinangka-bom-nilipta o,” agela ko. \p \v 36 Kale kota weng ko bagan-be uyo binim keluta, tam iip uyo tebe tinum alop iyo kulep unuta, Fita ninggil iyo utamipta, Yesus ita kup alba kalaa agelip ko. Kale Yesus imi kafin diim bii-se uyo, Yesus imi okumop man iyo ilimi amdu tigiin ko mufekmufek kanum tulu utabip bomi sang uyo unang tinum iyo maak bogobesaalip ko. \s1 Yesus tebe man tinum sinik mafak dufak daa-suu imi telela dosa uta ko \sr Mat 17:14-18, Mak 9:14-27 \p \v 37 Kale Yesus isino minte ilami okumop man asuno iso iyo amdu tigiin kal silipta, tam kutim kota amdu tigiin uyo kupka-nilip e bole, daage malaak abomu e, unang tinum kwiin tagang iyo Yesus imi ilep fen talan-bilip kalaa agelip ko. \v 38-39 Kale tinum maak unang tinum kwiin tagang tem kwek-tele ol-bom-nala e, bogola, “God imi weng kafalemin kabaa. Nimi man tinum keyo yaan maak kale, sinik mafak maak tebe-nuluta, fomtuup aafuluta bole, yuut olala e, dufak daalu bamban keng keng ke-bom-nala e minte, mok mok faa dega-balata, sinik mafak uyo tebe dufak daga-buluta, kaan ko bii fen fen nuuba ko. Kale sinik mafak boyo yuut dupkaa yak iinan-nuubaalu kale, kabo atam-nalap kano, fomtuup dong dogobe a. \v 40 Niyo kapmi okumop man bilip iyo fomtuup bogobe-nili kano, ‘Ibo nimi man kemi sinik mafak uyo fot tebelip yak iinuta, dong dogobelin o,’ agelita, kapmi okumop man iyo bagang-kale fot tebe dong dogopmin-tem ke-maansip o,” agela ko. \p \v 41 Yesus iyo ilami okumop man sino unang tinum albip sino imi bogobe-nala e, “Kwiin ee. Ipmi aget fugunin uyo fen atin tol ba kale, niyo ipso bii, kayop kwiin tagang te yang iinu kuta, ibo nitamipta e, beyo God imi titil uta ku-nalata, sinik mafak iyo fot tebela yak iinan-nuubip kalaa naganbaalip ko. Niyo ipso bii, am intap kal kelita, ibo nitamipta, beyo tii God imi titil boyo nugol mungkup kobe-nama kalaa nagelan-temip a? Niyo ipmi aget mafak fugun-bilip boyo daal tebepnebu o,” age-nala e, fupkela man tinum imi aalap iyo bogobe-nala e, “Kapmi man iyo dep talaal o,” agela ko. \p \v 42 Man tinum beyo ilami aalap sino ulim tal Yesus mep so tal-bilipta bole, sinik mafak uyo tebe-nulu e, man tinum iyo fomtuup bagaa daalu daak kafin diim abela e, fomtuup dupku saan-bii dupkalu ko. Yesus iyo sinik mafak uyo un-togon-bom-nala e, bogola ko. “Sinik mafak kubo yak iinaal o,” agela man iyo dupkaa yak iinuta bole, Yesus iyo tebe man tinum iyo telela do-nala e, asok ilami aalap dobela ko. \v 43 Kale unang tinum iyo utamipta e, God imi titil atin afaligen uyo Yesus imi kobelata, boyo kanubela kalaa age-nilipta, atin kumang mo una tala kelip ko. \s1 Yesus ilami kaanan-tema umi sang asok bagamsa uta ko \sr Mat 17:22-23, Mak 9:30-32 \p Unang tinum iyo Yesus imi titil ko kanubela bomi aget uyo kwiin tagang fugun-bilipta, Yesus iyo ilami okumop man imi bogobela ko. \v 44 “Ibaa. Nimi weng koyo tele tolong do-nilip ilumanamin ba ko. Mep sino kota tinum maak tebe-nilip Mo Tibil imi Man niyo nimdalip yak waasi imi sagaal diim abelan-temi o,” agela ko. \v 45 Kuta imi okumop man iyo imi weng baga-e-be bomi magam uyo tele utamin-tem kelip kale, bomi uyo ki God iyo weng bomi magam uyo kubalata, tele utamin-tem kelip kuta, finan-bom-nilipta, bomi magam uyo maak daga-nimip binim kelip ko. \s1 Mitam kamok kemin min, win tibin kemin umi sang uta ko \sr Mat 18:1-5, Mak 9:33-37, (Luk 22:24-27, 14:11) \p \v 46 Yesus imi okumop man ninggil iyo wengaal digin-bom bogobina tala ke-bom-nilip e, bogolip ko. “Waantap ita numi iibak tem katam iyo mitam numi kamok kelan-tema o?” agelip ko. \v 47 Yesus iyo utamata e, kanupmin aget uyo fugun-bilip kalaa age-nala e, tam man katip maak ugaa du-nala e, dep miit tem daa-nala e, \v 48 kota Yesus ilami okumop man iyo bogobela ko. “Tinum dok ita man kalatap iyo maak atamata, Yesus imi tiin diim uyo man kanupmin keyo win so kalaa age-nala dong dogobela umdii, boyo nimi dong daganemin kuguup uyo kulbu ko. Minte God yagal nimdala ti-sii kale, waantap ita nimi dong dogopnela umdii, boyo God imi dong daga-emin kuguup uyo kulbu ko. Kale dok ita aget fugunolata, niyo afak tem iinsi tinum kalaa agela umdii, beta God imi tiin diim uyo kwiin kiim kelan-tema o,” agela ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Tinum iyo tebe nuyo waasi ke-emin binim kema umdii, beyo numi duup o,” agesa uta ko \sr Mak 9:38-40 \p \v 49 Kale Jon iyo Yesus imi bogobe-nala e, “Kamogim kabaa. Ninggil nuyo tinum maak atamupta, beyo kapmi okumop man kelin-tem bom-nalata, sinik mafak uyo kapmi win tolop diim fot tebela yak iinan-bilip kalaa age-nulupta, bogobe-nulup e, ‘Kapmi bisop Yesus imi win kufobe-nalap kanu-balap boyo kupkalal o,’ age fegelebebup o,” agela e, \v 50 minte Yesus isiik bogobe-nala e, “Waantap ita ipmi waasi kebelin-tem kela umdii, beyo ipmi duup ilatap kale, ibo imi kanu-be boyo fegelemin ba o,” agela ko. \s1 Provins Samaria abiip kasel imi bogo-nilip, “Yesus kabo telemin ba o,” agesip uta ko \p \v 51 God imi Yesus dep tam abiil tigiin unon-tema uyo mep so tuluta, Yesus iyo aget kufo-nala e, kota Jerusalam unon o age-nalata, imi okumop man ita imdep una ko. \v 52 Kale abe-bom-nilip e, Yesus iyo imi okumop man atuk iyo imdala isiik bon tem daage no Provins Samaria umi abiip maak kutam kal bogo-nilip e, “Yesus iyo talan-be kale, am sinamin am uyo telela kupka-em-sulupta, talak o,” agelip kuta, \v 53 Samaria kasel bilip iyo Juda kasel imi waasi kebesip kale, abiip unang tinum iyo utamipta e, Yesus iyo, tal sonta, Juda kasel imi abiip miton Jerusalam iinon o age-nalata kalaa age-nilipta bole, “Telemin ba o,” age weng kwaalip no ilibeluta, Yesus iyo kupkala ko. \v 54 Yesus imi okumop man Jon sino Jems sino iyo tinangku-nilip e, Yesus imi bogobelip, “Kamogim kabaa. Nuyo God iyo dagalupta, at togol maak kwaala malaak-nuluta, abiip kasel kulip iyo fuulu ken tebelin o agan-bulup kale, kapmi aget fugunin uyo bogobelap utamupta o,” agelip e, \v 55 Yesus iyo fupkela-nala e, alop imi yan-togon-bom bogobe-nala e, “Kuguup mafak boyo kanumin ba o,’ agela e bole, \v 56 kupkaa no abiip migik kutam iinip ko. \s1 Tinum maak maak imi, Yesus imi okumop man kelum o agesip uta ko \sr Mat 8:19-22, (Luk 14:26,33, Fpai 3:13) \p \v 57 Kale Jerusalam unum o age abe-bilipta, tinum maak Yesus imi bogobe-nala e, “Dogap dogap tiinemap uyo, niyo kapsino kup tiineman-temi o,” agela e, \v 58 Yesus isiik bogobela, “Sep kayaam ko age dungkiil iyo dungfil tem kal sina-bala e minte, uun yagal ilami um tem kal sina-bala no kem-nuubip kale minte, Mo Tibil imi Man nita fen nalami am sinamin am binim kale, kapkal aget uyo tele fugunolal a. Kabo nisino kanube tiineman o agan-balap aga o?” agela ko. \p \v 59 Yesus iyo tinum maak imi bogobe-nala e, “Kabo nimi finang tal-nalapta, nimi okumop man kelal o,” agela e, tam tinum iyo bogola, “Kamogim kabaa. Kamaki uyo nimkalap asok no abiip kal nimi aatum iyo tiin mo-bom-sili kaana dep no duba-nilita, kota talta kapso tiinemum o,” agela e, \v 60 Yesus iyo tinum bemi weng uyo yan kebe-nala e, “Waago. Kabo unemin ba kale, kupkaa meng nimi okumop man ke-nalapta o ageta ko. Tinum dok ita, nimi daang begepnelaalup o agan-bilip ita felepmuta, ipkumal kaanip iyo imdep no imamin kale minte, kabo no unang tinum bogobe-nalapta, ‘God imi ilak do-nilipta, mitam God imi daam tem mitam-nilipta, suun nin unang tinum kelin o,’ age baga-em tiinemal o,” age tinum bemi baga-ema ko. \p \v 61 Tam tinum maak Yesus imi bogobe-nala e, “Nugum kabaa. Niyo kapmi okumop man kelan o agan-bii kuta, kamaki uyo nimkalap no abiip no-nilita, nimi amalap imi aget fugunin uyo dagalita, ‘O,’ agelip kalaa age-nilita bole, talta kapmi okumop man kelan o,” agela e minte, \v 62 tam Yesus isiik bogobela ko. “Tam tinum iyo iman ilang kela uyo, tele tiin molin-tem kelan-tema uyo, imi man iyo tele ifeman-temaala ko. Kale ulutap kale, tinum iyo, nimi ilak doli o age-nala atuk atuk kema umdii, beyo God imi weng uyo unang tinum iyo tele kupka-eman-temaala o,” agela ko. \c 10 \s1 Yesus imi okumop man ilimi kup 72 imdala no ilami ogok ke-emsip uta ko \sr (Ap 13:51) \p \v 1 Kale boyo binimanu e, Kamogim Yesus imi aget fugunin uyo, siit-nilita, aaltam kota abiip maak maak unon o age-nalata, kamaki uyo tinum ilimi kup 72 kalip iyo ulaa imdu alop ke imdala isiik bon tem abiip maak una una kelip ko. \v 2 Kale unin-tem bom-silip e, Yesus iyo do weng maak bogopma, “Unang tinum kwiin tagang iyo, God imi weng tinangkamum o agan-bilip kale, bilip iyo rais ko age wiit damanu ulutap kuta, tinum wiit dagamin tinum iyo iip maak maak ita kup kale, (wiit dagamin tinum bilip iyo tinum tebe God imi weng kwep no unang tinum imi kupka-emin ita kale,) ibo God imi beten ke-e-bilipta, yagal ogok kemin tinum kwiin tagang ulu-nalata, imdala tal ipmi diim abelipta, ipsino maagup no unang tinum iyo God imi weng uyo baga-emin o ageta ko. \p \v 3 “Kale ibo unon-temip uyo, tinum tebe dungkiil imi kong man an-nuubip ulutap ke ifak dagaman-temip kale, ibo bo tele utama-bom-nilipta o ageta ko. \v 4 Kale ipmi unon-temip uyo, tuumon kulep unemin ba. Iman men uyo abu kuptamo unemin ba. Minte yaan ilom migik uyo maak so kulep unemin ba. Minte abe-bomta, unang tinum ilep kugol itamip uyo, weng kangkang uyo baga-e-bom ilep kugol suun nin ba kale, yuut no abiip uta no nimi talan-bii umi sang uyo baga-em una una kem unin a. \v 5 Kale suun kup am iinemip uyo, kamaki kota am kasel iyo weng umobe bogobe-nilip e, ‘God yagal am kasel ibo tiin mo-bom-balata, ipmi aget aa bubul aa uyo bilili mo-bom-nilipta o,’ agelipta o ageta kale, \v 6 am kutam alba iyo bilili agelin tinum kale, bogobe-nala e, ‘Ibo suguul ke tilip o,’ agela umdii, son-temu nala ibo, imkaa unum o agelan-temip uyo, bogobe-nilip e, ‘Bisel yagal ibo alugum tiin molata, tambaliim bom-bilipta o,’ age imkaa unipta, God yagal kuguup tambal kobelan-tema kuta minte, beyo bilili agelin binim kale, tiin aa aget aa uta kup ku tilip kalaa age-nala e, weng umopmin-tem kela umdii, ipkil dupkaa bisop unin o ageta kale, God iyo kuguup tambal uyo beyo kobelan-temaala binim ko. \v 7 Kale ibo abiip kutam kal bom-nilip unang tinum kafale-bom nip uyo, ibo no am maak maak uyo sinamin ba kale, kamaki no am maagup umi diim abebip kutam kal bom-nilip e, iman min, ok min, yak intaben kopmip uyo unan-bom no kemin a. Kale iman kupka-e-bilip unan-kalon-temip boyo ki, ipmi ogok ke-e-bilip umi yan ke-emin iman uta kupka-e-bilip unan-kalon-temip ko. \p \v 8 “Abiip unum o age-nilip no tamip tal, ‘Suguul ke tilip o,’ age-nilip imtamo no unan-kalin uyo kobelip umdii, unan-kalin ko. \v 9 Kale ibo abiip kutam iyo bogobe-nilip e, ‘God iyo ipmi bogobe-nala, “Ibo mitam nimi daam tem e tilipta o,” agan-be o,’ agan-bom-nilip e minte, kutam imi unang tinum mafak umkan unsip iyo telele-bom no kemin a. \v 10 Kale minte no abiip maak uyo no tamipta, abiip kasel kutam iyo tiin aa aget aa uta kup itam weng umopmin binim kelip umdii, ibo asok yang abiip mat kal mo-nilip e, ilipmi kuguup uta ku-nilipta, ifip te yak ipmi yaan diim tububu boyo tolo kululip yak abiip kasel imi ilo unu kupkaa ibo bogobe-nilip e, \v 11 ‘Ibaa. Tolong do-silipta. Ibo, “Suguul ke tilip o,” agelaalip kale, ipmi abiip umi ifip tolo kululup no tulu boyo kugol bom-buluta o ageta kale, nuyo imkaa unup kale, kamaki uyo weng katip maak bogobelum o ageta kale, tele tinangku-silipta. Nuyo God imi weng uyo ipmi finang kwep tulup kuta, ibo tinangkulin-tem kelip bole, ilipmi san o,’ age abiip kasel imi bogobe-nilipta, imkaa daaginin o ageta ko. \v 12 Niyo abiip kasel kulip imi sang uta bogopman-temi kale, sugayok uyo abiip Sodom kasel iyo kuguup mafak uta kem-kalipta, God iyo tebe ifak daalata, kaansip ko. Kale am afungen tem mitam tolon-temu uyo, God yagal Sodom kasel iyo kaal fuyap uyo kupka-eman-tema kuta, kamano koyo God imi weng uyo kem diim albu kale, ibo no abiip kutam iinon-temip kutam iyo dogap ita God imi weng uyo kwaasulemip umdii, God imi tebe bilip imi kaal fuyap kupka-eman-tema uta uta ke-nuluta, Sodom kasel nimi weng tambal tolong dolin-tem ke-bii-silip imi kaal fuyap kupka-eman-tema uyo kubaganu kupkabelan-temu o,” age-nala e, Yesus iyo tinum ilimi kup 72 bilip imi weng kem kupka-ema ko. \s1 Yesus imi abiip unang tinum imi weng tinangkamin binim imi sang bogosa uta ko \sr Mat 11:20-24 \p \v 13 Yesus iyo abiip alop umi unang tinum iyo weng kem uyo kupka-e-bom bogobe-nala e, “Korasin kasel so Betsaida kasel so ibaa. Ibo usap manal kuba. Niyo mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik uyo ipmi abiip alop kutam kal kanumsi kuta, ibo aget aa bubul aa umaak fupkela kota fengmin boyo kupkasaalip binim ko. Kale niyo kanupmin kuguup ugulumi migik migik boyo God imi ilak dolin binim imi abiip Taya sino Saidon sino kutam kal kanumsi nimnam, abiip kasel bilip iyo utam-nilipta, ilimi fengmin aget uta iluum tebepmuta, ilimi aget iluum umi kuguup uta ku-nilipta, kutap uyo kulu ilimi kaal diim uyo tuko-nilip e minte, ilim mafak uyo migi no ke-nilipta, ton-bom aman-bii-nilipta, ilimi fengmin uyo kupka-silip kuta, niyo no kafalebelita, utamsaalip ko. \v 14 Kale afungen tem tolon-temu uyo, God iyo Taya kasel so Saidon kasel sino iyo yege-bom kaal fuyap uyo kupka-eman-tema kuta, ipmi fengmin uyo kupkalin-tem kelip kalaa age-nalata, God imi tebe ipmi kaal fuyap kupka-eman-tema uta kwiin kiim kupka-eman-tema kuba. \v 15 Minte Kapeneam kasel ibaa. Ibo bogo-nilip e, ‘Alugum nuyo no God imi abiip kal nan-temup o,’ agan-bilip kuta, umbae. Ibo nimi weng uyo tinangkamin binim kale, kululi daak abiip mafak unon-temip o,” age Yesus iyo abiip asuno kalip imi baga-ema ko. \p \v 16 Yesus iyo ilami okumop man bilip imi bogobe-nala e, “Tinum dok ita nimi okumop man kapmi weng uyo tinangkama umdii, beyo nimi weng tinangkamin tinum iyo kulba kale minte, dok ita, kapmi weng uyo tinangkulaali o agan-kala umdii, mungkup beyo nimi weng tinangkamin binim iyo kulba kale minte, dok ita, God nimdala ti-sii nimi weng uyo tinangkulaali o agan-kala umdii, beyo God imi weng tinangkamin binim iyo kulba no o,” age ilami okumop man imi baga-ema ko. \s1 Asok okumop man ilimi kup 72 imi Yesus imi finang tisip uta ko \p \v 17 Okumop man ilimi kup 72 imi ogok uyo binimanepmu e, Yesus imi finang tal-nilip e, deng afek kup tebe-bom-nilip e, Yesus imi bogopmip, “Kamogim kabaa. Sinik mafak iyo kapmi win tolop diim baga-e-bulup e, iyo numi weng uyo tolong do-nilip e, tinum imkaa daaginemsip o,” agelip e, \v 18 Yesus isiik yan kepma, “Kanu-bilipta, nagal utamita e, Saatan iyo bamalaang falaak molin ulutap ke maak fagalin tap abiil tigiin ilo kutiga talanbu malaak kafin diim abela kalaa age-sii ko. \v 19 Tolong dolin a. Niyo nimi titil iyo ipmi dobe-sii kale, ibo ilep abe-bom-nilipta, inap so atoguum sino imi diim yaan tamalan-temip kuta, boyo inolan-temaalu binim kale, ipmi titil boyo nimi waasi ko age Tinum Mafagim imi titil uyo kubaganepmuta, ipmi titil uta uta kelan-temu kale, mufekmufek mafak umaak tebe-nuluta, ifak daalan-temaalu ko. \v 20 Kale sinik mafak iyo ipmi weng uyo tinangku waafulip kalaa age-nilipta, ibo deng taban-bilip kuta, kanupmin boyo katipnok kale, mufekmufek kwiin kiim uyo kulbu kale, ibo tal God imi daam tem tilipta, God yagal ipmi win uyo ilami suuk kon tem kal dola kobe-se kale, bomi deng uta tebemin o,” agela ko. \s1 Yesus imi Aalap God imi, “Misam o,” agesa uta ko \sr Mat 11:25-27, 13:16-17 \p \v 21 Kale kota God imi Sinik Tambal Yesus imi aget tem nin iyo tebe Yesus iyo dong dogobelata, Yesus iyo atin deng kwiin kiim kup tebe-bom-nala e, ilami Aalap God imi bogopma, “Nimi Aatum kabaa. Kabo Kamok kale, kafin diim kasino abiil tigiin kusino uyo tiin mosap kale, (kapmi kuguup uyo tebe unang tinum imi kuguup uyo kubaganu kupkaa uta uta kesu kale, ‘Suguul o,’ agan-bii kale,) unang tinum iip maak maak iyo aget fuguno-nilip e, ‘God ita kafale-balata, nuyo utamsaalup kale, nulumi aget fugunin uta kafale-buluta, nugol God imi mufekmufek uyo utamsup o,’ agan-nuubip kalaa age-nalapta, kabo kapmi aget fugunin tambal uyo kubalapta, bilip iyo maak utamanbaalip kale, minte, unang tinum iip maak maak iyo bogo-nilip e, ‘God kabo kafale-balapta, utamum o,’ agan-nuubip kalaa age-nalapta, bilip ita kafale-balap utaman-bilip kale, (bilip iyo nimi weng uyo tinangkamin kup kemum o agan-nuubip kale,) boyo, Aatum kabo, ‘Suguul o,’ kagan-bii ko. Kapkal, kanupmin kuguup boyo kanumin o age-nalapta, kapmi aget fugunin tambal uyo utamsaalup kalaa agan-bilip tinum imi kupka-e-bom kafale-balapta, utaman-bilip o,” age Yesus iyo God imi baga-ema ko. \v 22 Beten ke-be uyo binimanu kupka-nala e, Yesus iyo unang tinum tagang tem kugol bogola, “Nimi Aatum iyo mufekmufek uyo alugum kwaap-nama mek nimi sagaal diim abe-suu kale, niyo ilami man aligaap kuta, unang tinum iyo maak nitamta, beyo God imi Man aligaap kalaa agesaalip kale, nimi Aatum ita kup nitamsa kale, ulutap mungkup unang tinum iyo maak nimi Aatum iyo atamta, dogonupmin tinum kalaa agesaalip kale, ilami Man nita kup atamsi kale, unang tinum nagal ulaa imdu-nili nimi Aatum imi sang uyo kafalemi umdii, bilip ita Aatum iyo atam no kelan-temip o,” age baga-ema ko. \p \v 23 Kota asok fupkela ilami okumop man ilimi kup bogobe-nala e, “Sugamiyok God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum imi weng baga-emsip uyo kamano kota ipmi tiin diim umdii ko mitam tebelu utaman-nak-bilip kale, ipta tambaliim ke God yagal tebe mufekmufek boyo kafale-be ko. \v 24 Kale weng maak bogobelan-temi kale, sugayok uyo God imi weng kem baga-emin tinum isino minte kamok king isino kwiin tagang iyo, nimi ogok kaa kanu-bili ipmi utaman-bilip koyo utamum o agansip kuta, utamipta, ko mitam tulu kalaa agesaalip binim e minte, nimi weng kaa ipmi baga-e-bii koyo aa mungkup igil, tolong dugamum o agansip kuta, iyo maak tolong dugamsaalip binim no o,” age-nala e, Yesus iyo okumop man imi baga-ema ko. \s1 Samaria tinum imi Juda kayaak du-filin daasa uta ko \p \v 25 Ulo utamsa tinum maak mo-nala e, Yesus iyo dup-kugulita, weng mafak umaak bogola kalaa agelan o age-nalata, bogola ko. “Kafalemin kabaa. Niyo dogonube-nilita, suun kup nan-temi o?” agela e, \v 26 Yesus iyo bogobela, “God imi weng sugayok dola kosip uyo ibo tikim-nuubip kale, uyo, intaben o agesu o?” agela e, \v 27 ulo utamsa tinum iyo bogola, “God imi weng uyo bogo-nulu e, \pi1 ‘Kabo ki atuk atuk kemin ba kale, kapmi aget aa bubul aa tiin aa titil aa uyo alugum kwaalap yak Bisel kapmi God imi diim abelu atin imi ilak kup duga-bom-nalapta o,’ \m age-nulu e minte, \pi1 ‘Kabo kalapmi kaal umi ilak do tambaliim tiin mobap ulutap ke kapkumal kek kek imi ilak uyo do telelemal o,’ \m age no kesu o,” agela e, \v 28 Yesus iyo bogobela, “Kabo dam bogolap ko. Kale bota kanumap umdii, bota suun kup nan-temap kale, kanu-bom bom-balapta o,” agela e minte, \v 29 ulo utamsa tinum iyo, kam agelita, kek kek unang tinum iyo, beyo tinum tambal o nagelin o age-nala e, Yesus imi bogobela ko. “‘Kapkum imi ilak dugamin o,’ agesu bota waami ilak dugamin uta o?” agela e, \v 30 Yesus iyo tinum bemi weng uyo yan kebe-nala e, kek kek imi ilak dugamin sang uyo felep yak ku to do weng maak bogola ko. \p “Am maak daanu e, Juda tinum maak, Jerusalam ilota dup-kalaak mo abiip Jeriko unon o age abe-balata, tinum ilep bigi ano mufekmufek daga-emin tinum iyo tebe aafuu ang kulep ilep ku daa-nilip e, imi ilim so men so ting so uyo alugum dugu kulube unom-nilip e, ilep kugol dupkaa unip kaanba ilatap ke-bom-balata, \v 31 pris ko age tinum amem maak ilep ku-tele dup-kalaak mo abe-bomta tinum beyo atama kuta, dupkaa yang ilep kan tem kweng abe una e, \v 32 aa mungkup Livai tinum ko age ulotu am dong daga-emin tinum maak tal abomu, tinum iyo kanube alba kalaa age dupkaa yang ilep kan tem kweng abe daagina no kelipta minte, \v 33 Juda kasel imi waasi Samaria tinum maak ilep ku-tele talanbu tal abomu, keyo fen Juda tinum maak ang kulep ku daa unip kaan koba tap ke alba kalaa age-nala e, fomtuup du-filin daa-nala e, \v 34 yang mep so duptal migi-nala e, marasin ko age abang abumin ok uyo kulu angko unbip umi abang uyo deelebe-nala e, abang dinan-kalin uyo kulu deebe no ke-nala e, tinum iyo dugola dufo dep te tam ilami kong ko age dongki umi daang kun diim daa-nala e, duptamo no fital imi tal kutam kal somip nala unemin am maak daa tele tiin mo \v 35 se nala e, tam tuumon tem kalolin alop maak kulu am kayaak imi kobe-nala e, bogola, ‘Tinum angkobip keyo tambaliim kup tiin mo-bom-balap tambalanata, aaltam kota tal-nilita, kapmi mufekmufek tukuba-balap tambaliim kelan-tema boyo yan kepkelan o,’ age dupkaa daagin-se o,” age Yesus iyo ulo utamsa tinum iyo bogobe-nala e, \v 36 “Kapmi aget fugun-balap uyo, tinum asuno bilip iyo dok ita tinum angkobip bemi ilak uyo do-se o?” agela e, \v 37 ulo utamsa tinum iyo bogola ko. “Tinum du-filin daa-nala dong dogobe-se beta o,” agela e, minte Yesus isiik bogobe-nala e, “Kapkal no-nalap kapmi waasi imi ilak uta duga-bom kanupmin kuguup bota kup waafu-bom-balapta o,” agela ko. \s1 Yesus imi Mata sino Maria so imi finang unsa uta ko \sr (Jon 11:1-2, 12:2-3) \p \v 38 Yesus so minte imi okumop man sino ninggil iyo asok dagaa kulep no abiip maak tamip e, unang maak bomi win uyo Mata uta, “Suguul ke tilip o,” age imdep no am daalu e, \v 39 Mata umi neng Maria uyo tal Yesus imi miit tem kal ton-bom imi weng uyo tinangka-bom bom-buluta minte, \v 40 Mata uta bong faga-bom iman uyo telela-bom-nulu e, aget afek uyo fugun-bii-nulu e, tal Yesus iyo bogobelu, “Kamogim kabaa. Nimi neng boyo namkalu nalasinon bong faga-bom iman fuu-bii koyo nitabaalap aga? Bogobelap tal dong dogopneluk o,” agelu e, \v 41 Kamogim iyo bogobela, “Mata kubo mufekmufek kwiin tagang umi aget uta fugun-bom-nalapta, bubul iluum tebepke-buluta, aget afek fugun-balap kuta minte, \v 42 kubo kuguup maaksinon maak umi aget uta kup ilumano kupkaa boyo duumatanapta, Maria uta utamuta e, kuguup ilumano kupkabap boyo nimi weng tinangkamin uta kalaa age-nuluta, bota nimi weng uyo tinangku kubaget dagan-bo kale, dok ita tebe God imi weng kubaget dagan-bo boyo kupkan kepman-temaala binim o,” age Yesus iyo bogobela ko. \c 11 \s1 Yesus tebe God imi beten ke-emin kuguup okumop man imi kafalemsa uta ko \sr Mat 6:9-13, 7:7-11, (Luk 5:33, 18:1-8, Jon 14:13-14) \p \v 1 Am maak daanu e, Yesus iyo iibaan kugol bom-nala e, God imi beten ke-e-be kale, ilami okumop man iyo isino albip kale, imi beten ke-be uyo binimanu e, okumop man maak tebe Yesus imi dagala, “Kamogim kabaa. Beten kemin umi kuguup uyo dogobeta nugol beten keman-temup a? Siin uyo ok sam uga-emin tinum Jon Baptis imi okumop man kafalebe baga-e-bom-nala, ‘God imi beten ke-emin kuguup tambal uyo kulbu o,’ age baga-emsa ulutap ke kapkal God imi beten ke-emin kuguup uyo nugol kafalebelal o,” agela e, \v 2 Yesus iyo alugum bogopma, “God imi beten ke-emip uyo, bogobe-nilip e, \m Numi Aatum God kabaa. \m Kapmi win boyo afaligen kale, \m alugum unang tinum nuyo dong daga-e-balapta, \m “Beyo tambal kup tebesa o,” kagan-bom-nulupta o ageta ko. \m Kabo alugum nuyo imdep tam kapmi daam tem daa tiin molapta, bom-nulupta o ageta ko. \m \v 3 Suun kup am daanamu uyo, \m nuyo am daanu bomi iman unan-kalin boyo kopmap unan yakyak kemum o ageta ko. \m \v 4 Kabo numi fengmin boyo kupkabe \m numi nugumal imi tebe numi fenge-bilip \m kup-kaga-ebup ulutap kebelal o ageta ko. \m Mufekmufek mafak tal, numi diim abe \m im-kugulan o agan-bo uyo, \m kabo fomtuup dong daga-e-balapta, \m nuyo fengmin ba o,’ \m age beten kemin umi kuguup koyo waafu-bom-bilipta o,” agela ko. \p \v 5-6 Kale Yesus iyo asok beten kemin umi sang uyo felep yak ku to do weng migik maak uyo bogobe-nala e, “Am tiip tiip fan-bulu e, tinum maak daage no ilami duup am no-nala e, ilami duup iyo daga-nala e, ‘Nugum kabaa. Kamano mililep koyo nimi duup maak tal, nimi am kal sonta, unon o age tala kuta, niyo iman binim kalaa age-nilita, tili kale, fen-nalap dong dogopne-nalap bret asuno umaak kopnelapta, kulep no topmi une sokta, daaginata, suukta, nisiik yan kep-kaman o,’ agela e, \v 7 tinum am kutam kal alba iyo bogola, ‘Faal katam uyo ilo ulimal nuyo agaal unbup kale, niyo fen nimi man iyo imdaak tamalan-temi kale, fen-nilita, iman umaak kop-kaman-temaali binim kale, kabo sining age-nalap nimkaa daaginaal o,’ age-se kuta, \v 8 niyo bomi sang uyo bogobelan o ageta kale, tinangku-silipta. Am kayaak iyo atamata e, tinum abiip mo-bom bagan-be beyo nimi duup kalaa age-nalata, bota fen-nalata, iman uyo kobelan-temaala kale, atamata e, tinum abiip mo-bom olan-be beyo finanin binim, nifumin kup ke-be kalaa age-nalata, kota yagal fen mitam ipkum imi weng uyo alugum yan kebe iman uyo kobelata, kulep unon-tema ko. \p \v 9 “Ageli kale, nimi weng bogobe-nili, ‘Ibo bota kanumin o,’ agelan-temi bota kanumin ko. Ibo dogonupmin mufekmufek uyo duumatanbup kalaa agelip umdii, suun kup God iyo dagaga-bilipta, yagal kupka-emak o ageta kale mungkup, mufekmufek umaak utaman o age-nalap fenap uyo God yagal dong dogopmata, utamin o ageta kale, aa mungkup, faal dok dok kemin ulutap ke suun God iyo dagaga-bilipta, dong daga-e-balata o ageta ko. \v 10 Kanube tinum iyo mufekmufek sang uyo God iyo dagalip umdii, yagal tinum dagagan-bilip bilip iyo alugum kopman-tema e minte, tinum iyo mufekmufek fen-bilip umdii, mungkup God yagal dong dogopma fen-bom utaman-temip e minte, tinum faal dok dok keman-temip uyo, God yagal mungkup faal bitobe imdep meng ilami miit tem daalan-tema no kuba. \p \v 11 “Aalabal ibaa. Nimi weng koyo tolong dolin. Kanube kapmi man iyo daga-nala, ‘Aatum kabo aniing maak kopnelapta, unelan o,’ age dagala uyo, inap mafak uta kobelan-temap aga? Umbae. Aniing uta kobelan-temap ko. \v 12 Asok ulutap kale, bogo-nala, ‘Uun magap umaak kopnelapta, unelan o,’ agelan-tema uyo, atoguum ita dobelan-temap aga? Umbae. Uun magap uta kobelan-temap kuba. \v 13 Ibo fengmin tinum kuta, ibo mufekmufek tambal uyo ipmi man kuga-em-nuubip kale minte, ipmi Aalap abiil tigiin kayaak God yagal atin ki tinum tambal kale, yagal atin mufekmufek tambal uyo ilami man ipmi kuga-em-nuuba kale, ilami kuga-emin kuguup uta uta kesu kale, ibo dagalan-temip uyo, yagal imi Sinik Tambal iyo dep malaak dong dogopman-tema o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Bogobe-nilip, “Yesus kabo Saatan imi ipkum o,” agansip uta ko \sr Mat 12:22-30, Mak 3:20-27 \p \v 14 Tinum maak sinik mafak tebe du dufak daala weng kabam kesata, Yesus tebe sinik mafak iyo fot tebela yak iinata, kota tinum iyo tambalan ko asok fen weng bagama ko. Kale unang tinum iyo atam-nilip e, kumang molip kuta, \v 15 iip maak maak iyo bogo-nilip e, “Yesus imi diim kal sinik mafak imi kamogim Belsebul ko age Saatan iyo bom-nalata, dong daga-e-balata, beyo unang tinum sinik mafak imdugan unsu ita fot tebebela yak iinan-bilip o,” agelipta minte, \v 16 iip maak maak imi aget fugunin uyo, Yesus iyo dagalupta, kuguup migik umaak kanu-balata, atamupta e, kuguup mafak umaak ke-be kalaa agelum o age-nilipta, bogobelip, “Kabo mirakel ko age kuguup ugulumi migik umaak numi kafalebelapta, nuyo utamupta e, God ita dong dogopkelata, kanupmin kuguup uyo kanu-balap kalaa agelum o,” age bogobelip kuta, \v 17 Yesus iyo kulip imi aget fugun-bilip boyo utam-nala e, bogobela, “Ibaa. Do weng kaa bogobelan-temi koyo tele tinangku-silipta. Abiip maagup uyo bigi ko miit alop kelu alop igil dinan-kalip umdii, bilip imi titil fagaa tambaliim nuubip uyo kota binimanan-temu ko. Ulutap kale, mungkup unang tinum am maagup albip iyo wengaal kup digin-bom suun kup dinan-kalip umdii, maagup nan-temaalip binim kale, igil bigi ko una tala kelan-temip ko. \v 18 Kale ulutap Saatan so ilami sinik mafak sino ulimal igil waasi kebina tala ke bigi ko miit alop ke dinan-kalip nimnam, ulimal kulip iyo titil fagata tambaliim albaalip e minte, bilip imi titil uyo binimanepman o angbu no kuta ko. Kale ibo bogopne-nilip, ‘Belsebul iyo Yesus imi diim kal bom-nalata, dong daga-e-balata, unang tinum sinik mafak imdugan unsu bilip iyo fot tebela yak iinan-bilip o,’ agan-bilip (kuta, ipmi weng bagane-bilip bomi magam uyo bogo-nulu e, ‘Saatan iyo tebe ilami sinik mafak sino dinan-bilip o,’ agan-bo kuta, Saatan iyo kanum-nama binim kale, ibo amon amon ke-bom-nilipta, weng boyo bagan-bilip) kuba. \v 19 Niyo sinik mafak iyo fot tebeli yak iinan-nuubip kale, ulutap ipmi okumop man igil mungkup sinik mafak iyo fot tebelip yak iinan-nuubip kale, ibo bogopne-nilip, ‘Saatan ita Yesus beyo dong dogobelata, sinik mafak iyo fot tebela yak iinan-bilip o,’ nagan-bilip kuta, ipmi okumop man bilip iyo utamipta e, tinum iyo maak Saatan imi titil uyo ku-nalata, sinik mafak iyo fot tebela yak iinoma binim kalaa age utamsip kale, bota utamipta e, ibo nimi sang bagane-bilip boyo bisop weng bagane-bilip kalaa agan-bilip kuba. \v 20 God yagal niyo titil kopnelata, sinik mafak iyo fot tebeli yak iinan-nuubip kale, God yagal niyo titil kopnelata, niyo sinik mafak iyo fot tebeli yak iinan-nuubip kale, siin God imi tebe ipmi bogobe-nala, ‘Nimi tinum ulaa duli kamok kesa iyo daali tal ipmi diim abe dong daga-e-balata, ibo mitam nimi daam tem e tolon-temip o,’ agela fen tebesip iyo nita kale, ibo nimi kuguup ko kanu-bii boyo utamipta e, fen kalaa agelin o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \p \v 21 Kale Yesus iyo ilami titil kiim uta uta ke Saatan imi titil kubaganu kupkasu umi sang uyo felep yak ku to do weng maak bogobe-nala e, “Tam tinum titil tebesa maak ilami mufekmufek uyo kan ke kulep tam ilami am to-nalata, dinan-kalin mufekmufek uyo fiko ko bigi-bom ilami am uyo tiin mo-balata, ilami mufekmufek uyo tambaliim nuubuta minte, \v 22 tinum maak atin titil kup tebesa iyo tal tamata, isino dinan-bii ita ita ke-nalata, ipkum am kayaak imi waasi dinan-kalin mufekmufek fiko ko-nala, ‘Kaal non-temaalu o,’ agan-be so e minte ipkum imi mufekmufek kan ke kulep tam am toba so uyo alugum dugu kulep no ilami waasi dinan-kalin tinum imi togopman-tema bole, tinum am kayaak bemi titil uyo ko biniman-temu ko. \p \v 23 “Kale unang tinum iyo dogap ita nimi ogok kenemin binim min, ipkumal dong daga-e-bilip meng nimi daam tem e telemin binim min umdii, bilip iyo nimi waasi ilitap ke unang tinum uget taga-bilip nimkaa yang iinebip ulutap ke-bomta kanum-nuubip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Sinik mafak imi tinum dupkaa no o asok ti-se umi sang uta ko \sr Mat 12:43-45 \p \v 24 Yesus iyo do weng migik maak baga-ema ko. “Sinik mafak iyo tinum maak imi diim kal nuubata, dupkaa daage no ok binim bagan umi diim maak kugol yang o meng o ke-bomta baan diim umaak utam-nilita, nan o age-nala e, fen te te kemata e, baan diim umaak utamin-tem keli kalaa age-nala e, bogola, ‘Nimi am binim kale, asok no nalami tinum dupkaa ti-sii imi diim kal nan-temi o,’ age-nala e, \v 25 asok unanbu no abomu, imi tinum imi iibak tem uyo am umi ifip tolo alugum mufekmufek kan kelip albu ulutap kebu kalaa age-nala e, \v 26 no sinik mafak ban kal maak iyo itamata e, bilip imi kuguup mafak uyo nimi kuguup uyo nimkan ke ita ita kesip kalaa age-nala e, asok kulep tal tinum imi diim tola e, alugum maagup bom-nilip e, kamaki umi sinik mafak ilasinon nuuba beyo kubagana e minte, aaltam umi sinik ban kal bilip ita ita kelipta, kamano komi tinum bemi aget mafak fugunin uyo atin mafagan uta uta ke-nuluta, kamaki umi aget fugunin mafak kanum-nuuba uta kubaganu kupkalu o,” age Yesus iyo do weng baga-ema ko. \s1 Yesus imi God imi kuguup tambal unang tinum kupka-emin umi sang bogosa uta ko \sr (Luk 8:21, Jon 1:11-13) \p \v 27 Kale Yesus iyo weng boyo unang tinum kwiin tagang tem kugol bogopma e, unang maak usiik Yesus imi fomtuup bogobelu, “Kabaa. Tambaliim kale, kapmi kogen uyo kamo-nuluta, muuk uyo kupkake-bom tiin mo-bom-buluta, fito te tam tinum ke-salap kale, God iyo tebe kogen uyo kuguup tambal kupka-e-balata, deng tebe-buluta o,” agelu e, \v 28 Yesus iyo bogopma, “Dam bogolap kuta, unang tinum iyo dogap ita God imi weng uyo tinangka-bom God imi kuguup tambal uyo waafuu kwep tebe-bom no kemip umdii, kulip ita God iyo tebe kuguup tambal uyo maak so kupka-emin kup keman-tema o,” age-nala e, Yesus iyo unang bomi weng uyo yan kebe bogobela ko. \s1 Yesus imi, “Mirakel umaak kanumal o,” age baga-e-bilip, “Waago o,” agansa uta ko \sr Mat 12:38-42, Mak 8:12 \p \v 29 Unang tinum kwiin tagang iyo, no Yesus iyo atama-bulupta, mirakel ko age kuguup ugulumi migik umaak kanubela utamum o age tal fufala dolip e, bogopma, “Ibo aget fugunin mafak uyo fugun-bilip kale, ibo bogopne-nilip e, ‘Mirakel ko age kuguup ugulumi migik umaak kafalebelapta, utamupta, fen God yagal kamdala ti-salap kalaa agelum o,’ age-nilip e, fomtuup dagagamin kup ke-bilip kuta, niyo kanupmin kuguup boyo maak kanupmita, bomi deng uyo tebeman-temaalip kale ki, maagup maak uta kup kafalepman-temi boyo Jona imi top aniing kwiin kiim umi mat tem kugol bii, am alop ke-nala am asuno diim komi mitam e tisa ulutap uta maak kafalebelan-temi ko. \v 30 Sugamiyok uyo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum Jona iyo ilami abiip uyo kupkaa unanbu no tinum miit maak imi abiip miton Ninive kutam iinom-nala e, Ninive kasel iyo bogopma, ‘Ibo kuguup mafak kanum-nuubip boyo kupkalin o,’ age bogobe yakyak kemsa ulutap kale, Mo Tibil imi Man niyo tal kamano komi unang tinum albip ita bogobe-nili, ‘Ibo kuguup mafak kanum-nuubip boyo kupkalin o,’ age baga-eman o ageta ti-sii ko. \v 31 Sugamiyok uyo Seba kasel imi tiin molin unang ko age kwiin uyo, Solomon imi weng tambal uta tinangkulan o age-nuluta, umi abiip uyo kupkaa talanbu tal Israel kasel numi bagan koyo ti-suu kale, son-temu nala am afungen am daanan-temu uyo, God tebe unang tinum alugum imdep no weng telelamin baan diim daa-nala yegeman-tema uyo, unang bota fen mo-nuluta, ipmi sang uyo bogo-nulu e, ‘Solomon imi weng tambal uyo kubaganuta, Yesus imi weng tambal uta uta kesu kuta, unang tinum kulip iyo tolong dosaalip binim o,’ age God imi bogobelan-temu ko. \v 32 Ulutap kale, am afungen am daanan-temu uyo, God tebe unang tinum alugum imdep no weng telelamin baan diim daa-nala yegeman-tema uyo, Ninive kasel iyo fen mo-nilipta, ipmi sang uta bogo-nilip e, ‘Nuyo Jona imi weng tambal uyo tolong do-nulupta, aget fupkela ko-nulupta, numi fengmin uyo kupkasup kuta, Jona imi weng tambal uyo kubaganuta, Yesus imi weng tambal uta uta kesu kale, unang tinum kulip iyo Yesus imi weng uyo tolong do-silip kuta, kulip iyo bogo-nilip, “Nuyo aget fupkela ko-nulup numi fengmin uyo kupkalan-temaalup o,” agesip o,’ age Ninive kasel iyo ipmi sang uyo God imi bogobelan-temip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi ilagenamin sang bogosa uta ko \sr Mat 5:15, 6:22-23 \p \v 33 Yesus iyo do weng maak bogobe-nala e, “Tinum dok ita ilaam uyo kefo-nalata, kwep daak am kabut tem min, baket tem kulagal daalan-temaala binim kale, kefo kwep tam ulumi baan diim daalata, am uyo ilagenuta, unang tinum am e tolon-temip uyo, mufekmufek uyo tambaliim utaman-temip ko. \v 34 Ipmi tiin boyo amitem ulutap kale, amitem boyo bitolip umdii, ilagenamin uyo am e tolon-temu ko. Ulutap kale, ipmi tiin uyo baalip umdii, ilagenamin uyo tal ipmi aget tem uyo e tulu utam-nilip e, kuguup tambal kup kanuman-temip ko. Kale minte ipmi tiin uyo mafaganebelu umdii, ibo mililep tem kal bom-nilip e, mufekmufek umaak tele utama-bomta, kuguup tambal umaak kanuman-temaalip binim ko. \v 35 Kale ibo tele utama-bom-nilipta. Ibo tiin mafak ilitap, amon amon ke-bom ipmi aget fugunin uyo mililep tem ulutap ke nin ba kale, tiin tambal bom mufekmufek utamamin ulutap ke-bom tambaliim kup bom-nilipta o ageta ko. \v 36 Ibo God imi ilagenamin uyo kupkalip te daak ipmi aget tem uyo kefolan-temu uyo, ipmi aget fugunin mililanebesu uyo alugum ilagenu kupkabeluta, ibo ilagenin diim kal atin nan-temip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi Falosi itafimsa uta ko \sr Mat 23:1-36, Mak 12:38-40, Luk 20:45-47 \p \v 37 Yesus iyo weng baga-em-siit kupkala e, Falosi maak iyo Yesus imi bogobela, “Kabaa. Talapta, nisino alop no nimi am kal iman unelum o,” agela e, Yesus iyo isino alop no Falosi imi am kutam kal tonip ko. \v 38 Kale Falosi iyo Yesus iyo atamata e, Yesus iyo Juda kasel numi kuguup uyo ku sagaal uyo diing daa-nama binim ke kupka-nala e, iman unela kalaa age-nalata, kumang mola ko. \v 39 Kale Kamogim Yesus iyo imi kumang mola uyo utam-nala e, bogopma, “Ulotu umi ulo waafunamin uyo ki, Falosi ibo dis so kap so uyo mitam kaal diim uta kup diing dagan-nuubip kuta minte, iibak tem kulaak uyo diing dagan-nuubaalip kale, kulaak uyo ninak so kup-kagan-nuubip kale, ulutap mungkup ibo, mufekmufek bo nulumi kup keluk o age-nilipta, ipkumal imi mufekmufek uta yuguut daga-e-bom-nilip e minte, asit kup dagaga-bilip ipkumal imi mufekmufek uyo kupka-e-bom no kem-nuubip kale, ipmi iibak tem kutam uyo ninak tebe kufak daasu ko. \v 40 Ipmi aget fugunin uyo amon amon ke-bilip kale, tele utamin. God imi mufekmufek telela kosa uyo, iyo iibak tem uta kup telela kosa bele ki? Umbae. Iyo iibak tem sino minte kaal diim so uyo maagup telela kosa kuba. \v 41 Ibo aget fugunin uyo fupkela ko-nilip unang tinum mufekmufek duumatanip kalaa agelip iyo i-filin-bom-nilip e, ipmi unan-kalin dis tem albu min, kap tem kulaak ok so albu min uyo taga-eman-temip uyo, ibo God imi tiin diim uyo atin tambalanan-temip ko. \p \v 42 “Falosi ibaa. Ibo tinangkulin. Ibo unan-kalin kangkang min, kumak min, dugol min iyo ilo dep ku daa yakyak kelip baan nagaal kal keluta, baan maagup keta kup God imi dupka-em-nuubip kale, ulutap kale, ibo kuguup kangkang umi aget uta bubul ugel kala-nilip e minte, kuguup kwiin kiim umi aget uta ilumano no kem-nuubip kale, boyo ki, ibo God imi aget aa bubul aa uyo ugel kalagamin binim e minte, ilipmi ipkumal iyo alugum maagup kuguup tambal uta kup kupka-emin binim no kale, God iyo ipmi deng uyo tabanbaala binim kale, son-temu uyo, bomi kalan uta God iyo kaal fuyap uyo kupka-eman-tema ko. Ibo kuguup afaligen umi aget ugel kala kanuman-temip uta, God iyo deng afaligen keman-tema kale, kuguup kangkang ita kup kemin ba kale, kuguup afaligen ke-bom no kemin o ageta ko. \p \v 43 “Falosi ibaa. Ibo no ulotu am unon-temip uyo, ‘Nuyo tinum kamok kale, no abiin tambal uta ugaa ku tonupta, unang tinum iyo alugum nuyo itamamin o,’ age tonan-nuubip kale, ulutap kabo no iman saanin baan diim unon-temap uyo, kapmi aget fugunin uyo, ‘Niyo kem diim kugol mo-bilita, unang tinum iyo alugum tal bogopne-nilip e, “Kamogim kabo albap aga? Kafalemin tinum kabo salap aga?” agan-kalin o,’ age-nalapta, kanum-nuubap kuta, son-temu uyo, God iyo tebe bomi kalan uta kabo kaal fuyap uyo kopkelan-tema ko. \p \v 44 “Kek kek imi kataman-bilip uyo, kaal diim kota, ‘Kabo tinum tambal o,’ kagan-bilip kuta, kapmi iibak tem kwek umi aget mafak bubul mafak fugun-balap uyo tinum kaana dep no dubalip kafin tem kulagal sang daga-bala unang tinum iyo utamin-tem ke-bom-nilip e, umi tip diim ku-tele tiinan-bilip ulutap kale, son-temu uyo, God iyo tebe bomi kalan uta kabo kaal fuyap uyo kopkelan-tema o,” age Yesus iyo Falosi imi baga-ema ko. \p \v 45 Kale ulo utamsa tinum maak iyo mitam Yesus bogopma, “Kafalemin kabaa. Kabo kanupmin weng bogolap boyo, nuyo mungkup itafi-balap kalaa agan-bulup o,” agela e, \v 46 Yesus iyo bogopma, “Dam bogolap kale, ulo utamsip tinum ibo unang tinum iyo bogobe-nilip, ‘God imi weng kem kwep daasa uta kup waafulin o,’ agan-nuubaalip kale, ipkil tebe weng kem migik migik uyo kwep tam God imi weng kwep daasa umi tip diim ku to-bom-nilipta, unang tinum bogopmip, ‘Waafulin o,’ agan-nuubip ko. Kale unang tinum iyo utamipta e, ulo kwiin tagang uyo bong faga-bom waafunamup kalaa age-nilipta, aget iluum tebe-em-nuubu kuta, ibo i-filin-bom dong daga-e-bilipta, ulo uyo waafunamin binim kem-nuubip kale, son-temu uyo, God iyo tebe bomi kalan uta ulo utamsip tinum ipkil mungkup kaal fuyap uyo kobelan-tema ko. \p \v 47-48 “Ipmi olal iyo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo an-bii kulep no iman-bii-silip kale, ibo bisop bilip imi aget uta fugunup ko age-nilipta, imi duu diim uyo tambalanuk o age-nilipta, tuum uyo kulep ilaga-e-bom-nilip e minte, at ket san uyo u-e-bom no kem-nuubip kuta, ipmi aget tem uyo, ‘Tambaliim ke olal iyo tebe bilip iyo ano-silip o,’ agan-nuubip ko. Kale ilipmi olal ilitap e minte, iliptap no kale, bilip iyo tebe ano kuba-silip kale minte, ipta imi duu diim uyo tiin mosip kale, son-temu uyo, God iyo tebe bomi kalan uta ibo kaal fuyap uyo kobelan-tema ko. \v 49 Kale God iyo yak abe alugum mufekmufek bo utamsa tinum kale, iyo ipmi kuguup sang uyo bogo-nala e, ‘Niyo nalami profet ko age weng kem bagamin tinum so minte kalaan tinum so iyo imdali no unang tinum imi diim abelan-temip kuta, tinum bilip iyo tebe iip maak maak iyo ano kuba-bom-nilip e minte, iip maak maak ita kaal fuyap uta kup kupka-e-bom no keman-temip o,’ age God iyo bogosa ko. \v 50 Sugayok God imi kafin so abiil so telela kosa kulota ipmi olal ita tebe God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo an talanbu tal kaa diibelip kale, tinum kamano komi albip ipkil mungkup nimi kalaan tinum iyo ano kuba-bom no keman-temip kale, bomi kalan uta God yagal tebe ipmi olal imi yuum so minte ilipmi yuum kusino kwego dego ke-nalata, yuum bomi yan uta God iyo kaal fuyap uyo ibo kobelan-tema ko. \v 51 Kale kamaki uyo Kein isiik tebe ilami niing Abel iyo angkola kaanata bole, kulota God imi ogok kemin tinum iyo kek kek iyo tebe an kwep tebesipta, kwep talanbu tal pris ko age tinum amem maak asegim Sekaraya umdii God imi am amem kek e minte mufekmufek fuulip ken tebemin baan diim kek no iibak kugol angkolipta, kaan no ke-se ko. Kale asok bogobelan o ageta kale, tinangku-silipta. Ipmi olal iyo kanube fengam tebesip kale, bomi yuum uyo tal imi man ilop ipmi diim abeluta, God iyo tebe ibo kaal fuyap uyo kobelan-tema ko. \p \v 52 “Ulo utamsip tinum ibaa. Ibo utamipta e, God imi suuk kon tem weng uyo God imi aget fugunin weng uta kafale-bulu utaman-bulup kalaa agan-nuubip kuta, ipkil, God imi aget fugunin kuguup uyo kanumaalup o agan-bom-nilip e minte, ipkumal iyo, God imi aget fugunin kuguup uyo kanumum o agelipta, ipta imtal imtal ke-bom no kem-nuubip kale, son-temu uyo, God iyo tebe bomi kalan uta ibo kaal fuyap uyo kobelan-tema kale, utama-bom-nilipta o,” age Yesus iyo ulo utamsip tinum imi baga-ema ko. \p \v 53-54 Yesus iyo am kutam uyo kupkaa abiip iina e, alugum maagup yak kuto no ke tam abe abe-bom-nilip e, ulo utamsip tinum so Falosi so iyo Yesus imi olsak kobe-nilip e, Yesus imi bon tem uyo dagak diibe-bom dagaga-bulupta, weng mafak umaak bogola kalaa age-nulupta, bota dep no weng telelmin baan diim daalum o age-nilipta, atafimin weng sino bisop bagamin weng sino dagagamin weng kwiin tagang sino uyo dital fagaa Yesus imi baga-emip ko. \c 12 \s1 Yesus imi bogobe-nala, “Ibo kuguup alop tubulin tinum bilip iyo tele itama-bom-nilipta o,” agesa uta ko \sr Mat 10:26-27 \p \v 1 Unang tinum kwiin tagang iyo tala tala ke afeta-nilip e, Yesus imi weng uta tinangkulum o age-nilipta, ilek ilek ke-bom ipkumal iyo yaan tuup imdaak tamaga-bom ke-bilip e, kota Yesus iyo ilami okumop man imi agol kup bogopma, “Ibo Falosi imi yiis ko age tukolip bret fitimin umi mufekmufek uyo utama-bom kupkek kupkek kem tiine-bom-nilipta o ageta kale, Falosi imi kuguup alop waafulin umi sang uta kam agan-bii ko. \v 2 Falosi imi kuguup mafak bantap kanumin so minte bisop bagamin kuguup so uyo yiis ko age bret fitimin mufekmufek ulutap kale, son-temu uyo, God yagal imi kuguup mafak uyo kupkem daabela unang tinum iyo alugum utaman-temip ko. \v 3 Ulutap kale, mililep kota kapkum iyo kuguup mafak umi sang bantap bogo, ‘Kanubelan-temup o,’ age bogobelap umdii, son-temu nala am daanin diim kota unang tinum iyo alugum alop ipmi bantap weng bogobip boyo tinangku en-bom tegen-bom keman-temip e minte, intap intap mafak umi sang agol kup kalapmi am kutam kal bogolap umdii, unang tinum iyo alugum abiip mat kal kapmi bogobap bomi sang uyo olan-bom no keman-temip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Kafin diim tinum imi atul uyo finanin ba kale, God imi atul uta kup finanin o,” agesa uta ko \sr Mat 10:28-31 \p \v 4 Yesus iyo maak so bogobe-nala e, “Nugumal ibaa. Nimi weng maak bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Tinum iip maak maak iyo bogobe-nilip e, ‘Ibo Yesus imi weng boyo baga-em top iip kwegal dugang age kupkalin-tem kelip umdii, inolan-temup o,’ agelan-temip kuta, iyo tebe ipmi dam uta kup ungkwalip kaanan-temu kuta, son-temu uyo, ipmi suun nin sinik uyo ungkwalip kaan maagalo kelan-temaalu binim ko. Kale bilip imi atul uyo finanin ba kale, God maagup imi atul uta kup finanin kuba. \v 5 Kale minte God iyo om kun so kale, beyo tebe kangkola umdii, beyo tii kamdala yak suun at kenamin abiip unomap kale, bemi atul uta finanin ko. \p \v 6 “Kuta ipkil tinangku utamin. Tinum iyo tuumon ken tibin alop ita dulu-nilipta, uun kangkang ogal iyo molan-temip kuta, God iyo uun katip maagup imi aget umaak kupkalan-temaala binim kale, \v 7 God imi tiin diim uyo uun kangkang iyo kubaganipta, ipta ipta kesip kale, God iyo ipmi aget uyo maak ilumanolan-temaala binim kale, beyo ipmi dubom kon uyo tikilata e, intap kal kalaa age utam som, minte alugum mufekmufek mek ipmi diim aban-nuubu uyo utam no kesa kale, ibo tambaliim tiin mo-bom dong daga-em-nuuba kale, kafin diim tinum bilip imi atul uyo finanin ba o,” age baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogobe-nala, “Ibo alugum imi tiin diim kal nimi okumop man kelin o,” agesa uta ko \sr Mat 10:19-20, 32-33, 12:32 \p \v 8 Yesus imi okumop man imi bogobe-nala e, “Ibaa. Weng maak bogopman-temi kale, waantap kapta no unang tinum imi tiin diim uyo bogo-nalap, ‘Niyo Mo Tibil imi Man imi okumop man keli o,’ agelap umdii, God imi yege-bom kaal fuyap kupka-eman-tema umi am daanan-temu kota, niyo God imi ensel imi tiin diim uyo bogopke-nili e, ‘Beyo nimi okumop man o,’ kagelan-temi kale minte, \v 9 waantap kapta bogo-nalap, ‘Niyo Mo Tibil imi Man imi okumop man kelaali o,’ agelap umdii, God imi ensel imi tiin diim uyo bogopke-nili e, ‘Beyo nimi okumop man ba o,’ kagelan-temi ko. \p \v 10 “Niyo Mo Tibil imi Man kuta, unang tinum waantap ita niyo weng mafak uyo baganem-siit-nala asok aget fupkela kola umdii, God yagal tebe bemi yuum uyo kupkan kebelan-tema kale minte, unang tinum dogap ita God imi Sinik Tambal imi weng mafak baga-ema umdii, God iyo bemi yuum uyo kupkan kebelan-temaala binim ko. \p \v 11-12 “Kale tinum iyo itamipta e, ibo nimi okumop man kalaa age-nilip e, imtamo no ulotu am daalipta, Juda kasel imi kamogimal iyo tebe yegeman-temip e minte, imtamo no kiyap imi diim daalipta, ita yegeman-temip no kale, kanu-eman-temip uyo, ibo aget yamyam uyo fugun-bom, ‘Kwiin. Kota weng kwep mek numi tem tilibelan-temip bota, intaben o agelan-temup a? Dogonupmin weng uta kuta yan ke-eman-temup o?’ agan-kalin ba kale, bilili age-bom-bilipta, kota God imi Sinik Tambal ita tebe ibo kuguup tambal uyo kafale-balata, weng tambal uta kup baga-eman-temip o,” age Yesus ilami okumop man imi baga-ema ko. \s1 Yesus imi felep yak, “Mufekmufek soyaap keli o,” age aget mafak fugunin tinum imi diim to do weng bogosa uta ko \sr (Mat 13:22, 1 Tim 6:9-10,17, Jems 1:10-11, 4:13-15) \p \v 13 Unang tinum kwiin tagang iyo Yesus iso mo-bom-bilipta, tam tinum maak unang tinum kwiin tagang tem kulaak ilota bogola ko. “God imi weng kafalemin kabaa. Kabo nimi baap beyo bogobelapta bole, numi aatum kaanba imi kafin so minte mufekmufek sino uyo togo-nalata, nagal atuk kopnelata o,” agela e, \v 14 Yesus iyo tinum bemi bogobela ko. “Nugum kabaa. God iyo nimdala tal-nilita, ipmi kafin sino mufekmufek sino umi weng uta telela-bom taga-emak o age-nalata, nimdala tisaali kale, niyo ogok migik kemin tinum o,” age-nala e minte, \v 15 fupkela kek fen unang tinum imi bogobela ko. “Ibo nimi weng kaa bagan-bii koyo tele tinangku-silipta. Tinum mufekmufek soyaap iyo ilami mufekmufek uta dong dogopmuta, tambaliim kup koyo nan-temaala e minte, kutop uyo nan-temaala no ko. Kale ibo ipkumal imi kafin sino mufekmufek sino umi mok uyo unan-kalin ba o,” agela ko. \p \v 16 Tam Yesus iyo do weng maak bogobe-nala e, “Tinum mufekmufek soyaap maak bemi ilanggiip uyo rais ko age wiit tagang uyo tebelu kalaa age-nala e, \v 17 tinum beyo ton-bom aget fuguna ko. ‘Nimi wiit kulep tam tomin am uyo kwiin tagang ba e minte, kwiin kiim ba no kale, wiit bomi baan diim uyo duumatanuta, kota dogonubelan-temi a? \v 18 Uyo? Nimi wiit am uyo dalata ko-nilita bole, am kwiin kiim kiim kup de-nilita, nimi wiit sino mufekmufek sino uyo kulep tam tolan-temi ko. \v 19 Son-temu nala am bomi binimanu kupkalan-temi uyo, aget fugun-bom-nili e, ‘Misam ke nimi mufekmufek kwiin tagang uyo tii keli kale, kota bii atol yamyam ke-nilita, kun fingka-bom-nili e minte, unan-kalin kwiin tagang unan-bom-nili e, ok mafak kwiin tagang unan-bom no ke-bom-nilita, deng tebeman o,’ agelan-temi kalaa age kanupmin aget uyo fuguna ko. \v 20 Kuta God iyo bogobe-nala e, ‘Ilum ilum bii tonsap tinum kabaa. Kamano mililep kota kaan-nalapta, kapmi mufekmufek telela-bii kwep dagan tebesap uyo kupkalan-temap kale, boyo waantap ita kululan-tema o?’ age-nalata, God iyo tinum bemi baga-emsa ko. \v 21 Kale ibo utamin. Kanube tinum kulatap ke ilipmi aget kup fugun-bom-nilip mufekmufek afetaman-temip uyo, ibo God imi tiin diim uyo fen win binim o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi okumop man bogobe-nala, “Ibo aget yamyam tagamin ba o,” agesa uta ko \sr Mat 6:25-34 \p \v 22 Kota Yesus iyo ilami okumop man iyo bogobe-nala e, “Ibo kamano nimi weng bogobeli uyo tolong dolip a? Kam ageli umi atuk uyo aa bogopman-temi ko. Ibo ipmi kaa tibip umi aget afek uyo fugun-bom bogo-nilip, ‘Iman bo dok ku-tele maak tuluta, unan tubup o?’ agan-bom-nilip aget yamyam taga-bom-nilip e minte, ilipmi kaal aget uyo fugun-bom bogo-nilip, ‘Ilim boyo dok ku-tele maak tuluta, migilan-temup o?’ agan-bom-nilip aget yamyam taga-bom no kemin ba ko. \v 23 God ita mufekmufek afaligen ko age ipmi mam so dam so uyo kobelata, koyo albip kale, mungkup, mufekmufek katip ko age unan-kalin so ilim migimin so ugol mungkup fen God iyo tebe kobelan-tema no kale, bomi aget uyo yamyam tagamin ba ko. \v 24 Ibo uun bilip iyo itamin. Bilip iyo iman ilang digin-kalin binim. Iman wemin binim. Iman afeta-bii kulep no am tomin binim. Kuta God yagal iman uyo kuga-e-balata, unan-nuubip ko. Kuta God imi aget aa bubul aa kwiin kiim uyo unang tinum ipmi kobe-nalata, uun ita imdep te magaang tem daa-nalata minte, ipta iman uyo kupka-e-balata, iman uyo tii unan-nuubip kuba. \v 25 Ibo aget yamyam taga-bom ilipmi kaal ilak dugamin bota tebe dong dogobeluta, ibo tii ipmi nin uyo kayop aa-e min, atol aa uyo maak so tifilip top so keluta, kafin diim kagal bii, ilugolan-temip aga? Umbae. God iyo bogo-nala, ‘Kota kaanal o,’ agon-tema uta, kaanan-temip ko. \v 26 Kale kayop tifimin min, atol tifimin min uyo ibo bagang-kale kanube-nimip binim kuta, intaben o age-nilipta, mufekmufek kwiin kiim umi aget uta yamyam tagan-bilip a? \p \v 27 “Ibo tiginal umi ilala boyo utamin. Boyo tinum nulutap keluta, ulumi ilim uyo telela-bom biginamin binim kale, boyo bisop iip kugol tebemin kale, God yagal tebe tiin mo-balata, boyo tebe-bom-nuluta, umi ket tambal uyo abum-nuubu ko. Sugamiyok tinum win tibin Solomon bemi bii-se uyo, beyo mufekmufek soyaap kale, ilim tambal tambal uta kup tii-bii-se kuta, imi ilim unang tinum ilimi sagaal tuup telele-bom bigine-bilip tii-bii-se bomi dong uyo kubaganuta, God imi ilala ket telela kosa umi dong tambal uta uta kesu ko. \v 28 Kale ilala boyo tiginal kal bomu kale, bomi ket tambal uyo abulu siit ilugo datanu e, tinum tebe baam uyo kwek kalalip ilala kuso ken tebe-bom no kem-nuubu kuta, ilala boyo God yagal tebe telela ko tiin mo-balata, tambaliim ket uyo abum-nuubu ko. Kale ninggil ibo aget alop uyo taga-bomta, ‘God beyo nuyo ilim kaal uyo kobelan-tema bele ki, kobelan-temaala o?’ agan-nuubip kale, ibo tele utamin. God imi aget aa bubul aa kwiin kiim uyo ipmi kobe-nalata, ilala ket uyo kulep te magaang tem keng to-nalata minte, yagal ipmi ilim kaal boyo kupka-eman-tema ko. \v 29 Kale ibo kanupmin aget bota fugun-bom-nilipta, unan-kalin aget uta kup ugaa kwaa-nilip aget yamyam tagamin ba ko. \v 30 Alugum kafin diim komi unang tinum God imi ilak dolin binim bilip iyo suun kup ilim so unan-kalin so umi aget kup ugaa kwaa aget yamyam tagan-nuubip kale minte, ipmi Aalap God yagal utamata e, ibo suun kup unan-kalin umi ilep uyo fen-bilip kalaa agan-boma ko. \v 31 Kuta mufekmufek miton ipmi dilinan-temip uyo kulbu kale, ibo, God imi daam tem iinom ilami aligaap ke-nulupta, ilami tol kuguup uta kup waafulum o age dilin-bom-nilipta, God imi aget uta ugel kalalin o ageta kale, ibo kanumip bole, God yagal dong daga-e-bom-nala e minte, ipmi mufekmufek dilin-bilip migik ko age iman min, ilim uyo kuga-e-bom no keman-tema o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Dogonubeta kuguup tambal uta kup waafuu siit-nulupta, God imi abiip tambal no nan-temup umi sang uta ko \sr Mat 6:19-21, (Luk 14:12-14, 16:9, 18:22) \p \v 32 Asok Yesus iyo ilami okumop man imi bogobe-nala e, “Ninggil ibaa. God iyo aget fuguno-nala, ‘Ibo imtamo tal nalami abiip kaa daalita, nin o,’ agan-be kale, ibo kafin diim komi mufekmufek aget uyo yamyam taga-bom finanin ba ko. \v 33 Kanube ibo mufekmufek kwiin tagang kalaa agelip umdii, mufekmufek boyo kulep tolip molip tuumon kululan-temip uyo, kulu unang tinum iyo itamipta, bilip ita duumatanbip kalaa age-nilip bilip imi togobelip asok bota dong daga-emuk o ageta ko. Kafin diim koyo men so ilim so boyo dusabanan-temu e minte, tuumon uyo yuut binimanan-temu e minte, tinom tebe mufekmufek uyo balatalan-temip e minte, tinum tebe mufekmufek yuguut dagaman-temip no kale, mufekmufek uyo binimanan-temu ko. Kale mufekmufek uyo kagal kwep mek kwego kwego ke-bom afetmin ba kale, God imi ogok uta tambaliim kup ke-bilipta biita, God yagal yan kebe imdep no ilami suun abiip daalata, tambaliim kup nin o ageta ko. \v 34 Kanube tinum iyo maak kafin diim komi mufekmufek umi aget kup ugaa kwaala umdii, beyo kanupmin mufekmufek boyo kwep mek kwego kwego ke-bom afetman-tema kale minte, kanube tinum maak ita ilami mufekmufek umi aget fugunin uyo kupkaa God imi aget uta kup ugaa kwaagama umdii, tinum beyo God imi ilak uyo duga-bom imi kuguup uyo waafu-bom no kemin kup keman-tema o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Kan ke bigi-bom bom-bilipta biita, tolon o,” aginsa uta ko \sr (Mat 24:43-44, 25:1-13, Mak 13:32-37, 1 Tes 5:2, 1 Fit 1:13) \p \v 35-36 Yesus iyo bogobe-nala e, “Ibo tinangkulin. Ibo kan ke-nilip nimi fen-bom bom-silipta siita, tolon o ageta ko. Niyo felep yak ogok kemin tinum maak imi diim to do weng maak bogobelan-temi kale, ipmi kuguup uyo ogok kemin tinum kulip imi kuguup ulutap kemin o ageta ko. Kale am maak daanu e, kulip imi kamogim iyo utamata, nimi duup iyo kamaa unang kula agam imi duup-afin iyo tala tala ke iman tigi-bom unan-bilip kalaa age-nala e, no tamita, isino deng tebemum o age una ko. Kale ilami ogok kemin tinum bilip iyo ilimi kamogim iyo dok kota asok tolon-tema kalaa agebaalip kale, maagalo mufekmufek uyo kan ke bigi-bom bom-silipta, mililanu kalaa age-nilip e, ilaam kefo kafan ton-bom ilimi kamogim iyo fen-bilipta, bii tal faal uyo dok dok keba kalaa age-nilipta, yuut fen no faal bitobelip ko. \v 37 Kale ilami ogok kemin tinum iyo kafan ton-bom-bilip tal itam-nala e, ‘Suguul o,’ age-nala e, bilip imi deng uyo tebe-bom kuguup tambal uyo kafalebe-nala e, kamogim beyo ilami iman fuu-emin tinum imi kuguup uta ku-nalata, bogobe-nala e, ‘Daak tonipta, nagal iman uyo tafobelita, unelin o,’ age bogopma ko. \v 38 Kale ogok kemin tinum bilip iyo utamta, am tiip tiip faa-buluta, toloma e? Bem abe-buluta, toloma e? agebaalip kuta, maagalo suun fenin kup ke-bilipta, iyo tal-nalata, bilip imi deng uyo tebe-bom-nalata, kuguup tambal uyo kafalema ko. \p \v 39 “Weng maak bogobelan-temi kale, ibo tolong do-silipta. Kale tinum am kayaak iyo utamata, mililep uyo dok kota tinum yuguut unin iyo tolon-tema kalaa ageba nimnam, beyo kafan bom bigilata, tinum yuguut unin beyo dogobeta talta am boyo dalata ko-nalata, tam imi mufekmufek uyo dugu kulube mitam iinbaala ko. \v 40 Kale ulutap ibo utamipta e, Mo Tibil imi Man niyo dok kota tolon-tema kalaa nagebaalip kale, maagalo tem kale, ibo suun kup bigi-bom telel-bom-nilipta o,” age-nalata, Yesus ilami okumop man imi baga-ema ko. \s1 Tinum ogok tambal kemin so tinum ogok mafak kemin so imi kuguup umi sang uta ko \sr Mat 24:41-51 \p \v 41 Yesus iyo do weng uyo bogobela binimanu e, Fita iyo Yesus imi bogobela, “Kamogim kabaa. Do weng bogolap bota nuta kup bogopmap bele ki, alugum unang tinum so numi bogopmap o?” agela e, \v 42 Kamogim isiik yan kebe bogola, “Agelap kale, ibo tinangku-silipta, niyo tinum ogok fomtuup ke-bom aget tambal fugun-bom no kemin tinum imi sang uyo bogobelan o ageta kale, kamok maak iyo, no abiip simanim kugol siit ilugo tolon-temi kalaa age-nala e, ilami kanupmin ogok kemin tinum maak ulaa du bogobe-nala e, ‘Kabo nimi ogok kemin tinum bilip iyo tambaliim kup itama-bom tiin mo-balapta, ogok tambal kup ke-bilipta, nimi mufekmufek uyo tambaliim kup bom-buluta, iman taga-emin ulumi am daanan-temu kota, kabo iman uyo ogok kemin tinum imi taga-emal o,’ age bogobe-nalata, dupkaa unon-tema ko. \v 43 Kale ogok kemin tinum beyo kamogim imi weng uta tinangku-nala imi ogok uyo waafulin kup ke-bom ogok kema umdii, kamogim iyo asok tal abomu, tambaliim kup ogok ke-be kalaa age-nalata, deng tebeman-tema ko. \v 44 Kale kamogim iyo bogobe-nala e, ‘Utamita, niyo kugol bomta, katamin-tem bom-bilita, ogok tambal uyo kem-nuubap kalaa ageli kale, ogok afaligen uyo kapmi kopkelita, kapta nimi mufekmufek uyo alugum tiin molan-temap o,’ agelan-tema ko. \v 45 Kuta kanube ogok kemin tinum beyo aget fuguno-nala, ‘Nimi kamogim iyo mufekmufek migik maak tebe daak tamalu kale, yuut tolon-temaala binim o,’ age-nala, ipkumal ogok kemin tinum so ogok kemin unang sino iyo ye-bom-nala, iman uyo tigi-bom unan-bom-nala, ok mafak uyo unan-bom ilum ilum ke-bii-nala, \v 46 kamogim iyo dogap kota tolon-tema kalaa age fenin binim ke-bom no kema umdii, bom-balata, am maak daanu e, kamogim iyo talta utamata e, kuguup mafak kem tebesa kalaa age-nala e, imi kuguup mafak umdii yan ke-e-bom kaal fuyap kupka-eman-tema uyo kwaasulemin tinum imi kaal fuyap kupka-emin ulutap ke kupka-eman-tema ko. \p \v 47 “Kale ogok kemin tinum iyo dok ita utamata, kamogim iyo kanupmin ogok bota kanumal o agela kalaa agan-be kuta minte, beyo ogok bomi aget uyo fugun-bomta kufo ogok kem-nama ba kale, imi weng uyo kwaasulema umdii, imi kamogim iyo tebe kaal fuyap afaligen uyo kobelan-tema ko. \v 48 Kale minte ogok kemin tinum iyo dok ita utamata, kamogim iyo, kanupmin ogok kanumal o agela kalaa agelin-tem ke maagalo mafak kanuma umdii, imi kamogim iyo tebe agol kup kaal fuyap katip uyo kobelan-tema ko. God iyo aget fugunin tambal uyo tinum maak imi kobela dagaa kusa umdii, God yagal, ‘Kabo tambaliim kup ogok kemal o,’ agelan-tema kale minte, tinum maak ita God iyo suun kup aget fugunin tambal uyo kupka-emin kup na umdii, God iyo, ‘Kabo atin ki ogok tambaliim uta suun ogok kemin kup kemal o,’ agelan-tema o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi ilak dugamin umi kalan uta unang tinum bigi ko miit alop kemin umi sang uta ko \sr Mat 10:34-36 \p \v 49 Yesus ilami okumop man bogobe-nala e, “Niyo kafin diim e ti-sii koyo, unang tinum imi fengmin umi kaal fuyap kugamin umi sang uta baga-eman o age-nilita, ti-sii kale, kaal fuyap bomi atul uyo at togol tem diinamin ulutap kale, God imi kaal fuyap bomi kupka-eman-tema umi am boyo mep so tulu kale, nimi fomtuup aget fugunin uyo, yuut mitam tuluk o age-nilita, fen-bii ko. \v 50 Minte niyo kaal fuyap ogen uyo umtal daa kaanan-temi kale, bomi mitam tilin-tem bom-bulu uyo, nisiik utamita, bomi am uyo daanan-temu kalaa age-nilita, umi aget afalik uta tebe de namoluta, aget iluum tebepnelu bom-bilita bii, nimi kanupmin kaal fuyap uyo binimanan-temu ko. \v 51 Kale ipmi aget fugun-bilip uyo, ‘Beyo tal-nalata, unang tinum imi weng uyo bogobeli alugum aget maagup kelin o age-nalata, ti-se o,’ nagan-bilip a? Umbae. Niyo talta, unang tinum iyo ilo kolan o ageta ti-sii kuba. Nimi weng tolong dolan-temip uyo, iip maak maak iyo tele tolong dolan-temip kuta minte, iip maak maak ita, tolong dolaalup o age umik ugobelan-temip kale, bigi ko miit alop ke-nilipta, waasi kebina tala keman-temip ko. \v 52 Kale am maagup kutam uyo unang tinum ogal nip umdii, bigi ko alop igil kelip e minte, asuno igil ke no ke-nilip e, nimi weng kalan uta alop iyo tebe asuno iso wengaal digin-bilip e minte, \v 53 aalabal tebe man tinum iso waasi kiina tala ke-bilip e, ogenal so man unang isino igil waasi kiina tala ke-bilip e, imegal tebe miin kalelal sino waasi kiina tala ke-bilip no keman-temip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus tebe mufekmufek mitam tolon-temu umi sang bogosa uta ko \sr Mat 16:2-3 \p \v 54 Asok Yesus iyo unang tinum imi bogobela, “Ibo utamipta, iip uyo iimanu kalaa agelan-temip uyo, ibo bogo-nilip, ‘Wep tolon-temu o,’ agelipta, fen talan-nuubu e minte, \v 55 ibo utamipta, ataan daak unemin ilep dulul tulu kalaa agelan-temip uyo, ‘Am kan tolon-temu o,’ agelipta, talan-nuubu ko. \v 56 Utamsip tinum ibo kafin diim so abiil tigiin so boyo utam-nilip e, ‘Am uyo kanupman-temu o,’ agan-nuubip kuta, ibo amon amon nin tinum imi kuguup uyo ku-nilipta, nimi weng baga-bili tinangkan-bilip umi magam uyo, ‘Utabaalup o,’ agan-bilip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi weng telelamin sang bogosa uta ko \sr Mat 5:25-26 \p \v 57 Yesus iyo weng migik maak uyo bogobela, “Ibo, intaben nulum o age-nilipta, ipkil aget fuguno-nilipta, bota kanuman-temup boyo felepman-temu kalaa agan-nuubaalip a? \v 58 Uyo kanumin kale, kanube kapkum iyo tebe bogopke-nala, ‘Kuguup mafak kepnelap kale, kamtamo no weng telelmin tinum imi diim daalan o,’ agela umdii, alop ibo yang weng telelmin tinum imi diim abelin-tem somta, kabo kapkum imi diim unap alop ibo weng uyo telela ko-nilip e, kapmi yuum uyo molap kaanuk o ageta ko. Kale minte kabo kamaki kugol boyo telela kolin-tem kelap umdii, kapkum beyo kamdep yang kamdala yak weng telelmin tinum imi diim abelapta, ita yega dopke kamdala yak un tubulin imi sagaal diim abelapta, ita tebe sok de kamdalip tam kalabus am unon-temap ko. \v 59 Kale kugol bom-balap bii, kapmi fengmin uyo alugum molap atin binimanuta, talaa kamdalip mitam e tolon-temap ko. Kale kabo nimi weng boyo tele tinangku-nalapta o,” age Yesus iyo unang tinum imi baga-ema ko. \c 13 \s1 Yesus bogo-nala, “Kabo kapmi fengmin boyo kupkalal o,” agesa uta ko \p \v 1 Kanupmin am daanbu kugol, unang tinum albip iyo tal Yesus imi diim kal bogopmip, “Unang tinum iip maak maak Provins Galili kasel iyo, God imi, ‘Misam o,’ agelum o age-nilipta, tolop uyo kulep tal tolipta, pris ko age tinum amem ita tolop uyo ino fuu-bilipta, kiyap Pailat imi waasi dinan-kalin tinum imdala tal Galili kasel bilip iyo inolip e, imi isak sino minte tolop imi isak sino kwego dego ke singkam daa-suu o,” agelip e, \v 2 Yesus iyo bogopma, “Ibaa. Ipmi aget fugun-bilip uyo, ‘Galili kasel iyo, milii kulip imi fengmin uyo kwiin kiim kalaa age-nilipta, inolip kaanipta minte, milii imi fengmin uta katip kalaa age-nilipta, imkalipta, waalan-silip o,’ agan-bilip bele ki? \v 3 Umbae. Nimi weng bogobelan-temi ko tinangku-silipta. Ibo ipmi fengamin uyo kupkaa aget fupkela kolan-temaalip uyo, alugum ibo Galili kasel kulitap ke kaanan-temip kuba. \v 4 Ulutap kale, siin uyo tinum ilimi kup 18 iyo abiip afalik Jerusalam umi tung tem Siloam kutam kal mo-bom-silipta bole, am timitim maak balaa kumen malaak abuta, inolu kaan-silip kale, ipmi aget fugun-bilip uyo, ‘Jerusalam kasel iyo, milii kulip imi fengmin uyo kwiin kiim utamta, boyo inolu kaanipta minte, milii imi fengmin uta katip atamta, inolin-tem keluta, waalan-silip o,’ agan-bilip bele ki? \v 5 Umbae. Ibo nimi weng koyo tinangku-silipta. Ipmi fengmin uyo kupkaa aget fupkela kolan-temaalip uyo, alugum ibo tinum kulitap ke kaanan-temip kuba,” age baga-ema ko. \s1 God imi tebe fengmin tinum imi am ugaa kupka-emin umi sang Yesus imi tebe bogosa uta ko \p \v 6 Kale Yesus iyo do weng maak bogo-nala e, “At yet maak tinum imi sok dum ilang kulagal mosuta bole, tinum sok dum ilang kayaak beyo no at yet boyo utamta, yet umaak abubu kalaa agelan o age-nalata, tal abomu, at dum umaak abulin-tem kalaa agela ko. \v 7 Kale ilami ilanggiip ogok kemin tinum imi bogobe-nala e, ‘At dum abumin umi am uyo daanuta, tal utam utam ke-bii atol asuno keli kuta, at yet koyo maak abumin binim kelu kale, at boyo ungkwalal a. Tam at bota tebe-nulu e, kafin umi tugul uyo alugum unan-bulu binimanan-temu bo mafak kale, at bo ungkwalal o,’ agela e, \v 8 ilanggiip ogok kemin tinum iyo ilanggiip kayaak imi weng uyo yan kepma, ‘Kamogim kabaa. At boyo kupkalup atol maagup umaak dakan keluta bole, at bomi magam tem uyo kafin fiksigi-nilita, at bomi iman unan-kalin uyo telelebelita, \v 9 at dum umaak abulu minte, abulin-tem kelu kalaa ageta bogopnelapta, kota ungkwalan o,’ age-se o,” age baga-ema ko. \s1 God imi ifin am daanbu diim kota Yesus tebe unang ibiit telela kosa uta ko \sr (Luk 6:6-11, 14:1-6, Jon 5:10,16-18, 7:21-23) \p \v 10 Tam God imi ifin am maak daanu e, Yesus iyo no ulotu am kal unang tinum iyo God imi weng uyo kafalema ko. \v 11 Kale unang maak albu boyo sinik mafak tebe mafak ilin kobe kupkala nuubuta bii, atol ulumi kup 18 e minte atuk no dakan ke-nulu e, unang boyo daang sukmon kesu kale, uyo tele mo-numu binim ko. \v 12 Kale Yesus iyo unang boyo utam-nalata bole, olabela tal tamu e, bogobela ko. “Unang kubaa. Niyo kupmi mafak ilin uyo kupkan kep-kami o,” age-nala e minte, \v 13 imi sagaal uyo kwep yak unang bomi dubom diim daala e, maak fagaa tol kup mo-nulu e, God imi deng uyo tebe-bom-nulu e, imi win kufu-emu ko. \p \v 14 Kale ulotu am umi kamok iyo utamata e, Yesus iyo God imi ifin am daanbu diim kagal unang uyo telela kola molu kalaa age-nala e, tinum bemi olsak uyo Yesus iyo kobe-nala e, unang tinum bogobela ko. “Am bugup kal boyo ogok kemin kale minte, God imi ifin am daanbu koyo ogok kemin am daanbaalu ko. Ibo tal Yesus imi finang tal tamipta, telela imolak o agelip umdii, ogok kemin am daanuta, tal tamipta telela imkamak o ageta kale minte, God imi ifin am daanu uyo, tal tamip telela imkamin ba o,” agela ko. \v 15 Tam Yesus iyo weng yan kebe-nala e, bogola ko. “Kuguup alop waafulin tinum ibaa. God imi ifin am daanbu diim uyo alugum ibo ipmi kao sino dongki sino iyo no ilimi am kal sok tiil to kulep no to ok uyo kobelip unan-nuubip bole a? \v 16 Unang koyo Abraham imi man ilop nulutap kale, unang koyo Saatan tebe kufak daalata, daang sukmon ke-bom bii atol ulumi kup 18 ko dakan kesu ko. Kale God imi ifin am kota felepneluta, Saatan imi sok de kosa uyo nita tebeta talaa kwaa-nili e minte, telela ko no keli o,” agela ko. \v 17 Yesus iyo kam agelata bole, kota imi waasi iyo fitom afalik kup tebe-nilip e, weng maak bogolin-tem kelip kale minte, unang tinum iyo Yesus imi kuguup tambal telela-bii kupkaba uyo utam-nilipta, imi deng afalik kup tebemip ko. \s1 Yesus imi felep yak mastat san umi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 13:31-32, Mak 4:30-32 \p \v 18 Yesus iyo asok bogobe-nala e, “Unang tinum mitam God imi daam tem tilip tiin moba bilip iyo dogap ilitap a? Nagal bogobe-nilita, bilip iyo kanupmin unang tinum o agelan-temi ko. \v 19 Unang tinum God imi daam tem albip iyo mastat umi san ilitap kale, (mastat san beyo atin fen ilap katipnok kuta minte,) tinum maak tebe dep yang dola bemi tebe te tam kwiin kiim kelan-tema uyo, at ulutap ke kolu e, uun iyo te tam umi tung diim kutam kal imi um uyo dinan-kalon-temip o,” age Yesus iyo bogola ko. (Kale do weng bomi magam uyo bogo-nulu e, “Mastat umi san kulutap mungkup God imi unang tinum iyo kamano koyo iip maak maak kup kebip kuta minte, son-temu uyo, te tam te tam kem kwep unanbu top kwiin tagang kelan-temip o,” agesu ko.) \s1 Yesus imi felep yak yiis umi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 13:33 \p \v 20 Yesus iyo asok weng migik bogobe-nala e, “Unang tinum mitam God imi daam tem tilip tiin moba bilip iyo dogap ilitap a? \v 21 Nagal bogobe-nilita, bilip iyo kanupmin unang tinum o agelan-temi ko. Kale unang tinum God imi daam tem albip iyo yiis ko age bret fitimin mufekmufek ulutap kale, unang maak tebe yiis katipnok maak tagaa daalu yak flawa afaligen tem iinu fiksigi-bulu bii, maagup kelu kalaa age kupkalu siitap ilugolu e, flawa uyo fito ugulumi migik kelan-temu ulutap o,” age Yesus iyo kam agela ko. (Kale do weng bomi magam uyo bogo-nulu e, “God imi ilak dolin unang tinum iyo unang tinum migik imi iibak tem kal albip umdii, ipkumal God imi ilak dolin binim bilip iyo igilimi migik ke-nilip e, igil mungkup God imi ilak uyo do-nilip e, kwiin tagang kelan-temip o,” agesu ko.) \s1 Yesus imi amitem katip imi sang bogosa uta ko \sr Mat 7:13-14,21-23 \p \v 22 Yesus sino ilami okumop man sino iyo, Jerusalam unum o age tam tam yak abiip maak maak kem abe-bom-nilip e, abiip maak kugol bom Yesus iyo God imi weng uyo abiip kasel baga-e-bala siit-nilip e, kupkaa yakyak kemip ko. \v 23 Kale tinum maak Yesus iyo daga-nala e, “Nugum kabaa. God imi yegeman-tema uyo, tinum iip maak maak ita kup ulaa imdulata, tam God imi abiip unon-temip bele ki?” agela e, Yesus iyo alugum bogobe-nala e, \v 24 “God imi abiip unemin umi amitem uyo katipnok kale, unang tinum kwiin tagang iyo, tam iinum o agan-bilip kuta, iyo bagang-kale tam iinon-temaalip binim kale, ibo dital fagaa God imi weng uyo tambaliim kup waafu-som-nilipta, God imi abiip uyo tam unin o ageta ko. \v 25 Am maak daanan-temu uyo, abiip tiin molin kayaak beyo fen mo no amitem faal ilolan-tema kale, tinum yang kugol albip ibo no abiip kal mo dok dok ke-bom ol-bom-nilip e, ‘Kamogim kabaa. Faal bitobelap tam tulum o,’ age olabelan-temip kuta, abiip tiin molin iyo yan kebe bogobe-nala e, ‘Umbae. Ibo maak tibit kupkem daalip itamsaali e minte, ibo dogap kal nuubipta, tilip o?’ age dagalan-tema ko. \v 26 Kale ipkil bogobe-nilip, ‘Kabo tal numi abiip uyo utama-bom nusino iman unan-bom ok unan-bom minte God imi weng tambal uyo baga-e-bom no ke-bom itamsap bole o?’ agelip e, \v 27 asok bogobe-nala e, ‘Niyo itamta, fengmin unang tinum ibo nimi unang tinum kalaa agesaali kale, nimkaa daaginin o,’ agon-tema ko. \v 28 Ibo itamipta, numi olal Abraham so Aisak so minte Jekop so minte alugum God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum sino iyo God imi abiip kal albip kale minte, God iyo tebe nuyo umik ugobe-nala e, imdala mitam sep kutam kal albup kalaa age-nilipta, ‘Kwiin. Bo so kubo,’ agon-temip kale, ibo kaal fuyap tebebe bom-bulu ilipmi kaal kalan uyo ameman-temip kale, \v 29 kafin kaa kutufosu komi unang tinum kaal kaal iyo tala tala ke-nilipta, Juda kasel iip maak maak kup sino kwego dego ke-nilipta, no God imi abiip kugol God imi man aligaap ke-nilipta, ton-bom iman unan-bom deng tebeman-temip ko. \v 30 Unang tinum iip maak maak kamano komi win binim ke kubagansip iyo am afungen tem kota isiik win so kelip e minte, unang tinum iip maak maak kamano komi win so albip isiik am afungen tem kota win binim ke kubagan no kelan-temip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi Jerusalam kasel imi kalan aget iluum tebe-emsa uta ko \sr Mat 23:37-39 \sr (Mat 13:14, Luk 19:41-44, Jon 11:35, Rom 11:8) \p \v 31 Kota Falosi iip maak maak iyo tal Yesus imi bogobe-nilip e, “Kabaa. Provins Galili umi tiin molin tinum Herot iyo bogo-nala, ‘Nalami waasi dinan-kalin tinum iyo imdali no Yesus iyo angkolip kaanak o,’ kagan-be kale, baan yuut Galili koyo kupka-nalap daaginaal o,” agelip e, \v 32 Yesus iyo yan kebe-nala e, “Herot beyo kuguup mafak utamsa tinum kale, ibo asok no bogobe-nilip e, ‘Yesus imi weng bogopkeba koyo tele tolong dolal o ageta ko. Bogopke-nala, “Niyo kapmi atul uyo finano bilii unon-temaali binim kale, kamano so amsap so uyo unang tinum sinik mafak kwan unsip iyo fot tebe-bom e minte unang tinum mafak ilin umosip iyo telele-bom no kem unom amsap bii kaal o min agan abe-bom-nilita, nimi ogok uyo biniman kupkalan-temi o,” ageba o,’ age ibo no Herot iyo bogobelin o ageta ko. \v 33 Kuta God imi weng kem baga-emin tinum iyo suun abiip miton Jerusalam kutam kal kup yem-nuubip kale, felepmuta, Jerusalam kal God imi weng kem baga-emin tinum niyo nangko-nimip kale, niyo Herot imi anang tiin moba koyo kupkaa no Jerusalam tamita, nangkolan-temip kale, kamano sino amsap so kaal sino kwek uyo tam tam Jerusalam unon-temi o,” age baga-ema ko. \p \v 34 Minte Yesus iyo Jerusalam kasel imi aget fugun-bom-nala e, aget iluum tebepmuta, unang tinum iyo bogobe-nala e, “Jerusalam kasel ibaa. Ibo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo ye-bilip kaana-bilip e minte, ibo God ilami kalaan tinum imdala talan tebesip iyo tuum tuup ye-bilip kaana-bilip no kem-nuubip kuta, kanube uun ogen umi man uu kulep ulumi bal kun tem to uksum-nuubu ulutap kale, am kwiin tagang daanan mitam iinan-nuubu boyo, niyo alugum maagup ibo imdep meng daa nalami sagaal uyo ku daam fogobe imam daalan o agan-kalin kup tebesi kuta, nimkalip boyo kanum-nuubaali binim kuba. \v 35 Ibaa. Ipkil umik ugopnelip kale, God isiik ibo umik ugobe-nalata, waasi iyo imkala tal-nilipta, ipmi abiip so ulotu am miton so uyo kufak daabelan-temip ko. Kale niyo tuluun weng uyo bogobelan-temi kale, ibo maak so nitamin-tem bom-bilip bii, ipkil bogo-nilip, ‘Numi Kamogim keyo God kapmi win tolop diim tala kale, kabo kuguup tambal uta kup kupka-e-balapta o,’ agan-kalon-temip o,” age Yesus iyo bogola ko. \c 14 \s1 Yesus tebe tinum yaan so sagaal so fitobesu nala telela dosa uta ko \sr (Luk 6:6-10, 13:10-17, Jon 7:21-23) \p \v 1 Kale tam God imi ifin am ko age ulotu am maak daanu e, Yesus iyo no Falosi kamogim maak imi am kal iman unan-bala e, alugum tinum kutam albip iyo, Yesus imi kuguup umaak utamum o agan-bilipta, \v 2 tinum yaan so sagaal so fitobesu iyo tal Yesus imi miit tem tama \v 3 Yesus iyo atam-nala e, ulo utamsip tinum sino Falosi sino imi aget fugun-bilip uyo utam no ke-nala e, dagala ko. “Ibaa. Numi ulo uyo bogobe-nuluta, ‘Intap numin o,’ agesu a? Ulo uyo bogobe-nulu, ‘God imi ifin am daanbu uyo, ibo tinum mafak umobip iyo telela imkamin o,’ agesu bele ki, agesaalu o?” agela e, \v 4 iyo weng umaak bogobelin-tem kelip ko. Kale Yesus iyo tinum mafak umosa iyo aafuu telela do-nala e, daala ilami am iina ko. \v 5 Kale Yesus iyo kamogimal imi bogobe-nala e, “Ibaa. God imi ifin am daanbu uyo, tinum ibo kapmi man min, kao min umaak kumen ok kumun tem una umdii, kabo maak fagalin tap kapmi man min, kong min beyo dep mitam daalan-temap bele ki, dupkalan-temap o?” agela e, \v 6 Falosi iyo bagang-kaleta imi weng uyo yan kepmomip binim kelip ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Ilipmi win uyo kufumin ba kale, ipmi win boyo afak tem kal bom-buluta o,” agesa uta ko \sr (Mat 23:6) \p \v 7 Kale Yesus iyo utamata e, tinum iyo afeta-bom, iman bo unan-kulum o age tal abe mitam am tele-bom-nilip e, kanu-bulupta, unang tinum iyo itamin o age-nilipta, abiin miton umi fen tal tonamip kalaa age-nala e, kota tinum kutam albip imi do weng maak bogobe-nala e, \v 8 “Tinum iyo dok ita, unang kulan o age kapmi olapke-nala, ‘Talapta, iman tigi-bom unan-bom deng tebemum o,’ agela no abe tam am unap umdii, kabo tam abiin miton uyo tonamin ba ko. Kale kabo win binim kale minte, tinum win so maak tolon-tema uyo, tinum, unang kulan o agan-be beyo imi olabe-nala e, ‘Kabo tal abiin miton kagal tonal o,’ age-nala e, \v 9 dep tal bogopke-nala e, ‘Kabaa. Daak abiin miton boyo kabo kupkaa tinum win so kemi kobe o,’ agelan-tema kota, kabo unanbu yang daang tem kugol ton-nalapta, fitom tebep-kaman-temu ko. \v 10 Kale minte tinum iyo maak olapke-nala, ‘Talapta, iman tigi-bom unan-kulum o,’ agela unap umdii, no abe unanbu yang magaang tem kugol tonamin ko. Kanupman-temap kota, tinum olapkeba beyo tal bogopke-nala e, ‘Nugum kabaa. Tal abiin miton kagal tonal o,’ agelan-tema kota, alugum kutam albip iyo utamipta e, kabo win so kelap kalaa age-nilip e, kapmi win uyo kufukeman-temip ko. \v 11 Ulutap kale, tinum iyo dok ita ilimi win uyo kufumip umdii, biilan-temu uyo, God iyo bogobe-nala, ‘Nimi tiin diim uyo kanupmin tinum ibo kubaganip win binim o,’ agelan-tema kale minte, tinum iyo dok ita ilimi win uyo kufumin binim kemip umdii, biilan-temu uyo, God iyo kanupmin tinum bilip imi win uyo kufu-e-bom bogobe-nala, ‘Nimi tiin diim uyo ibo kwiin kiim o,’ agelan-tema o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi tebe kapmi tinum olapmap tilip iman unan-kalin kuguup umi sang bogosa uta ko \p \v 12 Kale Yesus iyo kam age-nala e, fupkela tinum olapma tal tama iman unan-bilip bemi bogobe-nala e, “Kabo iman tigimap umdii, kapmi aget fugunin uyo, ‘Nugumal bilip iyo olabeli tal nimi iman uyo une-nilipta, isiik nimi iman bo yan kepnelin o,’ age-nalapta, kapmi duup-afin sino kapmi abiip kasel mufekmufek so kasel so ita olemin ba kale, kanubelap umdii, tinum kulip ita kup kapmi iman umi yan uyo kepkelan-temip ko. \v 13 Boyo kanumin ba kale, kabo iman tigimap umdii, kabo ki bulup man so tinum ibiit sino tinum yaan ugum sino tinum tiin mafak sino bilip ita olapmap tal iman unan-kalin o ageta kale, \v 14 unelan-temip kuta, kanupmin bilip iyo kapmi iman boyo yan kepke-nimip binim kale, son-temu nala tol tinum kaansip bilip imi fen tigi molan-temip kota, God iyo kapmi kuguup tambal kafin diim komi kanumsap uyo yan kepkelata, kota deng kup tebeman-temap o,” age Yesus iyo bogobela ko. \s1 Yesus imi felep yak iman tigimin umi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 22:1-10, (Luk 13:29) \p \v 15 Kale tinum Yesus so iman unan-bilip ilimi iibak tem kulagal tinum maak iyo Yesus imi weng uyo tinangku-nala e, bogopma, “Kamogim kabaa. Biilan-temu kutop uyo tinum iyo God imi abiip no tama God imi iman tigi-bala unelan-tema uyo, tinum beyo deng kup tebeman-tema o,” agela e minte, \v 16 Yesus isiik do weng maak bogobela, “Tam tinum maak, iman tigiman o age-nala e, unang tinum kwiin tagang iyo bogobe-nala e, ‘Am kanupmin diim kota tilin o,’ agela ko. \v 17 Kale agela bo nala e, utamata, kota iman unan-kalin am uyo daanu kalaa age-nalata, ilami ogok kemin tinum maak asok daala no tinum siin bogobeba iyo no bogobe-nala e, ‘Ibaa. Kota unan-kalin uyo kan kelu kale, tilin o,’ agela kuta, \v 18 tinum alugum imi aget fugunin uyo, iman boyo falalum o age-nilipta, bisop baga-e-bom-nilip e, tinum maak iyo bogobela, ‘Niyo iman ilang maak mobi kale, no utam-nilita o ageta kale, niyo no tolon-temaali umaak tap kale, bogobelal o,’ agela e, \v 19 tinum maak iyo bogobela, ‘Nimi ting kulupne telemin o age-nilita, kao nagaal kal maak mobi kale, no im-kugu-nilita o ageta kale, niyo no tolon-temaali umaak tap kale, bogobelal o,’ agela e, \v 20 tinum maak iyo bogobela, ‘Niyo unang maak kamaa kubi kale, no tolon-temaali o,’ agela no kemip ko. \p \v 21 “Kale tinum bilip iyo kam agelip kalaa age-nala e, asok ogok kemin tinum beyo tal ilami kamogim iyo tinum bilip imi weng uyo bogobela e, kamogim iyo tinum bilip imi olsak uyo kobe-nala e, ilami ogok kemin tinum beyo bogobela, ‘Kabo yuut no abiip umi ilep kiim sino minte ilep kangkang sino ku-tele tiine-bom-nalapta, bulup man sino tinum ibiit sino tinum yaan ugum sino tinum tiin mafak sino iyo afeta-bii kulep tal tolap iman koyo unan-kalin o,’ agela ko. \v 22 Kale kamogim imi ogok kemin tinum beyo kanube-nalata, yuut tal ilami kamogim iyo bogobela ko. ‘Kamogim kabaa. Niyo kapmi weng uyo tinangku-nilita, kanubeli kuta, am katam uyo abiin atuk uyo bisop albu o,’ agela e, \v 23 tam kamogim iyo ilami ogok kemin tinum beyo bogobela ko. ‘Unang tinum ita tebe-nilipta, nimi am katam uyo mitam tilipta, dongenuk o agan-bii kale, kabo no ilanggiip ilep ku-tele no ilanggiip maak maak kugol unang tinum iyo afetam tiinan-bii asit kup biinga kulep tal nimi am tolap iman unan-kalin o,’ age-nala e minte, \v 24 fupkela unang tinum ilami am kutam albip imi bogobe-nala e, ‘Niyo mangkal ninggil ibo weng maak bogobelan o ageta kale, siin unang tinum imi bogobe-nili, “Tilipta, nimi am kagal nisino iman unan-kulum o,” ageli kupka-silip ita nimi iman koyo unelan-temaalip binim kale minte, unang tinum tal nimi am talbip ipta nimi iman uyo unelan-temip o,’ agela o,” age Yesus iyo unang tinum son-temu nala no God imi abiip iman unan-kalon-temip imi sang uta felep yak ku to do weng uyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Kabo kamaa kagal tele aget fuguno-nalapta, meng nimi okumop man kelal o,” agesa uta ko \sr Mat 10:37-39, (Mat 16:24-26, Luk 9:23, 18:28-30) \p \v 25 Am maak daanu e, unang tinum kwiin tagang iyo Yesus sino ilep abe-bom-nilip e, Yesus iyo fupkela kek fen-nala e, unang tinum iyo bogopma, \v 26 “Kabo, meng nimi ogok uyo waafulan o agelap umdii, tele aget fuguno-nalapta o ageta ko. Kale kabo nimi ilak dugamin uta kwiin kiim keluta minte, kapmi kogen kaalap imi ilak dugamin min, kalel umi ilak dugamin min, man isak atuk imi ilak dugamin min, kalapmi kaal ilak dugamin min boyo kubaganuta, nimi ilak dugamin bota kwiin kiim keluk o ageta ko. Kale kabo kulip iyo imkaa meng nimi miit tem e tolom nimi ogok uta kemap umdii, kabo nimi okumop man kelan-temap ko. \v 27 Kale dogap kapta, nimi tinum kelan o agelap kuta, nimi kaal fuyap at diim kal kulan-temi ulutap ke, ‘Ku-nimi bole, ku-nimi o,’ agelin-tem ke-bom-nalap e minte, nimi daang begepne nimi bogo-nili, ‘Bota kanumal o,’ agan-bii uyo waafulin-tem ke-bom no kemap umdii, kabo dogobeta nimi tinum kelan-temaalap binim ko. (Kuta minte kabo boyo alugum kanumap umdii, bota kabo nimi tinum kelan-temap ko.) \p \v 28 “Kabo, nimi ogok uyo waafulan o agelap umdii, kamaki uyo bong fagamin kwek umi aget uyo tele fuguno-nalapta, meng nimi ogok uyo waafuu o ageta kale, do weng bogolan-temi koyo tebe ipmi aget fugunin uyo bam daa imolan-temu kale, ibo tele tolong do-silipta. Tinum ibo dok ita maak, am kwiin kiim maak de kolan o agela umdii, kamaki uyo ton-bom tuumon uyo tiki utamata e, am bomi kun uyo tii kalaa minte, tii ba kalaa agelan-tema kale minte, \v 29 boyo kanupmin-tem kela umdii, am kun uta kup moli tuumon uyo binimanu kalaa age kupkalan-tema uyo, alugum unang tinum iyo utam-nilip e, aban dii-e-bom titul weng baga-e-bom no ke-bom-nilip e, \v 30 ‘Tinum beyo atamin. Beyo, am kwiin kiim uyo dinan-kalon-temi o age dinan-nak-be kuta, tuumon uyo binimanebebu kale, am uyo de ko binimanu kupkalan-temaala o,’ agan-kalon-temip ko. \p \v 31 “Ulutap kale, kamogim iyo maak tolong dolata e, tinum iyo bogo-nilip, ‘Waasi ilimi kamok so minte ilami tinum ilimi kup twenti tausen (20,000) isino iyo tal, numi kamogim so dinan-kulum o age talan-bilip o,’ agelip kalaa agela umdii, yagal ilami aget fugunin uyo tambaliim telela kolin-tem ke-nala e, tinum ilimi kup ten tausen (10,000) ita kup dulep no tama isino dinan-kalon-temip bele ki? Umbae. Kamaki uyo yagal ton-bom aget fugun-bomta e, ilami tinum iso minte yagal no iyo tii waasi imi kamogim isino imi dinan-kalin tinum sino dinan-kalon-temup uyo, nuta nuta kelan-temup kalaa age-nalata, telela kolan-tema ko. \v 32 Minte iyo utamata, nuyo tii ba kalaa agelan-tema uyo, utamata e, waasi iyo simanim kugol talan-bilip kalaa agon-tema uyo, ilami kalaan weng kwep unemin tinum ita imdala no waasi imi kamok iyo bogobe-nilip e, ‘Kabaa. Numi kamogim iyo imdala tal bogopke-nulup, “Dinan-kalon-temaalup kale, weng uta kup telela-nulupta, kupkalum o,” agelata, tulup o,’ agelan-temip ko. \p \v 33 “Ulutap kale, kabo, meng nimi ogok waafulan o agelap uyo, kamaki uyo tele aget fuguno-nalapta. Kapmi mufekmufek so kapkumal sino iyo alugum imkaa meng-nalap nimi miit tem e tilin-tem kelap umdii, kabo nimi okumop man kelan-temaalap o,” age bogobela ko. \s1 Yesus imi felep yak yol umi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 5:13, Mak 9:50 \p \v 34 Yesus iyo do weng maak bogo-nala e, tam bogola, “Yol boyo mufekmufek tambal abalim tebesu kuta, kanube yol uyo abaal tebelin binim kelu umdii, dogobeta telela kolupta, yol bomi abaal uyo tabon-temu a? Boyo atin binim ko. \v 35 Kale yol abaal binim kesu boyo kwaalip daak kafin tambal diim abelan-temu uyo, yol boyo tebe kafin tambal uyo kufak daalu ason san uyo tebelan-temaalu kale, kwaalip yang iinon-temu o,” age-nala e minte, bogola, “Ipkil tolong sino kale, nimi weng ko bagan-bii koyo tele tolong dolin o,” age baga-ema ko. \c 15 \s1 Yesus imi felep yak sipsip maak maagalo kesu umi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 18:12-14, (Luk 19:10) \p \v 1 Kale tinum takis mani kwaamin so e minte tinum kuguup mafak waafulip kalaa age ipkumal tebe itafinonosip so iyo tal Yesus imi weng uyo tinangkamip ko. \v 2 Kale Falosi so e minte ulo utamsip tinum so iyo tebe Yesus iyo titul weng baga-e-bom-nilip e, “Tinum beyo tinum kuguup mafak waafusip bilip imi duup ke-bom-nalata, isino iman unan-nuuba o,” agan-bilip kalaa age-nalata, \v 3 do weng maak bogobe-nala e, \v 4 “Kanube ilipmi tinum iyo maak sipsip ilimi kup wan handret (100) kalip ita tiin mola bomip nala minte, tam maagup umaak maagalo kelu umdii, sipsip kayaak iyo nainti nain (99) kalip iyo tiginal kugol bisat imka-nala e, no ipkum maagalo kebu uyo fen-biita utaman-tema ko. \p \v 5 “Kale utam-nala e, kwep tam ilami nagaal kun diim kal kwiinga-nala e, deng taban tala ko. \v 6 Kale daage tal ilami am tal-nala e, ilami duup-afin iyo olabela tal katam katam kelip e bole, bogobe-nala e, ‘Nimi sipsip maak maagalo keluta, fen-biita utami kale, ipso niso deng tebemum o,’ agan-kalon-tema ko. \v 7 Ulutap kale, niyo ibo bogobelan o ageta kale, kanube fengmin tinum iyo maak imi fengmin uyo kupka-nala aget fupkela ko God imi ilak dola umdii, abiil tigiin kasel ensel iyo atin bemi deng afaligen uyo tebeman-temip ko. Ale minte tinum ilimi kup nainti nain (99) kalip iyo bogo-nilip e, ‘Nuyo fengmin binim tambaliim kup albup koyo, dogonubeta aget fupkela kolum o?’ agelip umdii, ensel iyo kulip imi deng uyo tebeman-temaalip o,” agan-kala ko. \s1 Yesus imi felep yak tuumon maak maagalo kesu umi diim to do weng bogosa uta ko \p \v 8 Kale Yesus iyo asok do weng maak bogo-nala e, “Kale tam unang maak tuumon nagaal kal keta aafulu boma kale, kanube maagup iyo maak maagalo kebela umdii, yogon uyo ela kufo-nuluta, abiin ifip uyo talan-biita asok ataman-temu ko. \v 9 Kale atam-nulu e, duup-afin iyo olabelu tal katam katam kelip e bole, bogobe-nulu e, ‘Nimi tuumon maak maagalo kelata, fen-biita atami kale, ipso niso deng tebemum o,’ agan-kulu ko. \v 10 Kale niyo ibo bogobelan o ageta kale, mungkup kanube fengmin tinum iyo maak imi fengmin uyo kupka-nala aget fupkela ko God imi ilak dola umdii, God imi ensel iyo atin bemi deng afaligen uyo tebeman-temip o,” agan-kala ko. \s1 Yesus imi felep yak man tinum maak maagalo kesa imi diim to do weng bogosa uta ko \p \v 11 Kale Yesus iyo asok do weng maak bogo-nala e, “Tinum maak bii-se kale, bemi man iyo tinum alop kale, \v 12 niing ita aalap iyo bogobe-nala e, ‘Aatum kabaa. Biilu kaanap kapmi mufekmufek dalaman-temip umi milii nimi kopnelan-temip uyo kamaa kagal kopne o,’ agela e bole, tam ilami mufekmufek uyo alugum alop imi togobela ko. \v 13 Kale bole tam niing iyo bii ilugo-nama binim ke tam ilami mufekmufek uyo afeta-bii kulep-nala e, daage abiip simanim maak una kale, no abiip kugol bom kuguup mafak mafak uta waafu-bom-nala e, imi mufekmufek uyo alugum maagalo segela kulula unu tulu kelu ko. \v 14 Kale bole imi mufekmufek uyo alugum segela kulula unu tulu ke binimanu e bole, kafin boyo iman tebok afek maak kulep mitam daalu e bole, mufekmufek uyo dilino-nala e, umtal daala ko. \v 15 Kale kota utamata, kanubelu kalaa age-nala e, daage no tama e, abiip bomi tinum maak isino alop bom-nilip e bole, tinum beyo tebe-nala e, daala no imi bagan kal kong iman ife-emin ogok uta waafula ko. \v 16 Kale minte tinum iyo dok ita iman uyo kopmoma binim kale bole, kong iyo at maak umi dum uta unan-bilip e, yagal mungkup, bota maak unelan o agan-kala ko. \p \v 17 “Kale imi aget fugunin uyo bam daabelu bogo-nala e, ‘Alugum nimi aatum imi ogok ke-emin tinum iyo iman kwiin tagang uyo unan-bii tukup tukup kem-nuubip kuta, niyo kagal albi koyo ki, iman tep ko ageta ogen abin so uyo umtal daa kaanan o angbi kale, \v 18 kupkaa nalami aatum finang no bogobe-nili e, “Aatum kabaa. Niyo Abiil Tigiin Kayaak imi tiin diim uyo feng-bom-nili e minte, kapmi tiin diim uyo feng-bom no ke-bii tili kale, \v 19 koyo maak so bogo-nalap, ‘Nalami man o,’ agon-temap uyo felepnelan-temaalu kale, nimkalapta, kapmi ogok kekemin tinum kelan o,” agon-temi o,’ agan-kala ko. \v 20 Kale kota ilami aalap imi aget uyo fuguno-nala e, ‘Nalami aatum siinon o,’ age-nala e, daagina ko. \p “Kale simanim kugol aalap finang tal-balata, aalap iyo atam-nala e, aalap imi aget tem uyo fomtuup du-filin daa yuut no duptal migi fiil buuba do kema e minte, \v 21 man iyo bogobe-nala e, ‘Aatum kabaa. Niyo Abiil Tigiin Kayaak imi tiin diim so kapmi tiin diim so uyo fenga-bii tili kale, koyo maak so bogo-nalap, “Nalami man o,” nagon-temap uyo felepnelan-temaalu o,’ agan-kala e, \v 22 aalap iyo ilami ogok ke-emin tinum imi bogobe-nala e, ‘Yuut no-nilip fen ilim tambal umaak kwep tal migibe-nilip e, ring umaak kwep tal sagaal duung tem uyo ilipmip te top unu e minte, yaan ilom umaak kulep tal tiibe no ke-nilip e minte, \v 23 no-nilip kao man tambal dam so uta ungkwaa kwep tilipta, un-bom-nulupta, deng tebe-bom no kemum o ageta ko. \v 24 Kale bomi magam uyo dok uta ba kale, nimi man keyo maagalo kesa aa-e min, kaansa aa-e ulutap kesa kuta, kamano kota asok tigi mo talata, atamup atamta, deng tebemum o,’ agela e bole, deng tebemip ko. \p \v 25 “Kuta fik iyo iman ilang digin unan-bii-nala e, daage tal am mep so tolomta, ot weng so atol weng so uta tinangku-nala e bole, \v 26 ogok kemin tinum maak olabe-nala e, bogola, ‘Bilip iyo intaben deng taban-bilip o?’ agela e minte, \v 27 isiik bogobe-nala e, ‘Kapmi niing iyo tambaliim kup tal tama aalap iyo asok dula kalaa age-nilipta, kao man tambal dam so uta ungkwaa kwe fuu unan-bom-nilipta, kanu-bilip o,’ agela e, \v 28 fik iyo olsak kup tebepmu e, ‘Tam am iinomi ba o,’ agela e, aalap iyo mitam abiip mitam-nala e, man iyo weng fiitama e, \v 29 man isiik aalap imi bogobe-nala e, ‘Aatum kabaa. Atol kwiin tagang dakan kem tebesi komi kapmi ogok waafupkesi uyo, kapmi weng umaak kwaasulepkesaali kuta, kabo meme man tambal umaak ungkwapnelapta, nimi duup isino deng umaak tebesaalup kuta, \v 30 kapmi man beyo kapmi mufekmufek uyo kulep no sa daga-bom alugum segela kulula unu tulu kepke talata, bota kabo kao man tambal dam so uyo ungkwabelap aga o?’ agan-kala e minte, \v 31 aalap isiik bogobe-nala e, ‘Man kabaa. Suun kup ulim maagup nuubup kale, nimi mufekmufek boyo alugum kalapmi ko. \v 32 Kale minte niing beyo maagalo kesa aa-e min, kaansa aa-e ulutap kesa kuta, kamano kota asok tigi mo talata, atamup kale, atin felepmu deng kup tebemum o,’ agansa o,” age-nalata, Yesus ita kam agela ko. \c 16 \s1 Yesus imi felep yak mufekmufek tiin molin tinum imi diim to do weng bogobesa uta ko \p \v 1 Yesus iyo do weng migik maak ilami okumop man imi bogobe-nala e, “Mufekmufek soyaap tebe, ogok kemin tinum maak ulaa dulita, mufekmufek so minte ogok kemin tinum sino imi tiin molak o age ulaa dula ko. Kuta tinum migik iyo tal mufekmufek soyaap bogopmip, ‘Kapmi mufekmufek tiin molin tinum iyo kapmi mufekmufek uyo tambaliim kup tiin mobaala kale, ilami duup-afin tele-bilip misiim kulu kupka-e-be o,’ age bogopmip e, \v 2 kota ilami mufekmufek tiin molin tinum iyo olapma tala e, bogopma, ‘Kuguup mafak maak ke-balap unang tinum en-bilip tolong doli koyo intap nu-balapta a? Kanu-balap kalaa age-nilita, kamano koyo kabo kamkan keli kale, nimi mufekmufek uyo maak so tiin molan-temaalap ko. Kale daaginin-tem som-nalapta, kamaa kagal suuk kon umaak ku nimi mufekmufek umi win uyo dola-bii ko-nalap kupne talapta, nagal tikilita, dogonupmin kota tambaliim albu kalaa minte, dogonupmin kota duumatanbu kalaa agelan o,’ agela ko. \p \v 3 “Kota mufekmufek tiin molin tinum iyo aget fuguna, ‘Nimi kamogim iyo nimkan kelan o agela bota, imi mufekmufek uyo maak so tiin mopman-temaali kale, bota dogobelan-temi a? Niyo kun so ke-nilita, kafin fagamin umi ogok umaak kelan-temaali e minte, niyo fitom kale, nugumal imi iman sang uyo nenan-temaali binim ko. \v 4 Aa. Kota niyo aget fugunin tambal maak utami ko. Niyo nugumal iyo yuum kobeli suukta, nimi ogok uyo binimanu kupkaa bisop nan-temi uyo, nugumal isiik deng tebe-bom-nilipta, nimtamo no imi am uyo daa-nilipta, tiin molan-temip o,’ agan-kala ko. \v 5 Kale kamogim imi mufekmufek tiin mobelin tinum beyo alugum tinum tebe kamogim imi yuum kubip iyo olabe-nala e, ‘Ibo kamogim imi yuum kebebip uyo maagup isiik tal mo una una kemin o,’ agela e, bon tem tinum isiik tal tama e, bogopma, ‘Kabo intap kal kota kamogim imi yuum kubebap o?’ agela e, \v 6 isiik yan kebe bogopma, ‘Niyo oliv at dum ok tet ulumi kup wan handret (100) bota yan kepman-temi o,’ agela e, mufekmufek tiin molin tinum iyo bogopma, ‘Yuum alugum uyo yan kemin ba kale, yuut ton-bom kalapmi suuk kon kamogim kopke-se uta ku bomi dolmin uyo fupkela ko-nalap tet ulumi kup 50 umi sang uta kup dola ko-nalap kalapmi win uyo dola ko no ke-nalapta, tet ulumi kup 50 uta kup molal o,’ age bogobela ko. \v 7 Yuum uyo atuk kup mo daagina e, tinum iip isiik tal tama e, tiin molin tinum iyo bogopma, ‘Minte kapde a? Kabo intap kal kota kamogim iyo yuum kubebap o?’ agela e, bogopma, ‘Niyo rais ko age wiit bek ulumi kup wan handret (100) bota yan kepman-temi o,’ agela e, mufekmufek tiin molin tinum iyo bogopma, ‘Yuum uyo alugum yan kemin ba kale, yuut ton-bom kalapmi suuk kon kamogim kopke-se uta ku bomi dolmin uyo fupkela ko-nalap bek ulumi kup 80 uta kup dola ko-nalap kalapmi win uyo dola ko no ke-nalapta, bek ulumi kup 80 uta kup molal o,’ agela e, yuum uyo atuk uta kup mola ko. \p \v 8 “Mufekmufek tiin molin tinum mafak iyo ilami kamogim imi mufekmufek uyo tukubebela kuta, aaltam uyo ilami kamogim iyo utamata, mufekmufek tiin molin tinum iyo ilami tonamin umi aget uta kup fugun-bom kanupmin kuguup boyo kanubeba kalaa age-nala e, ilami mufekmufek tiin molin tinum mafak imi tok uyo bagama ko. Kale kamogim imi tinum mafak bemi tok bagamin uyo dok uta ba kale, kafin diim komi unang tinum imi ogok kemin uyo aget fugunin tambal uta ku-nilipta, dital fagaa ogok ke-bom-nilip unang tinum God imi ilagenin diim albip iyo kubaganip imkasip ko. \p \v 9 “Weng maak bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Ibo kafin diim komi nip uyo, mufekmufek min, tuumon kwaamip uyo, kulu unang tinum iyo tambaliim kup dong daga-e-bom-nilip e minte, olapmip tal ipmi am e tilip tiin mo yakyak ke-bilipta, bilip iyo ilipmi duubal aligaap kelin o ageta ko. Kale biilu ibo kaan kafin diim komi mufekmufek min, tuumon uyo kupkaa God imi suun abiip unon-temip kota, God yagal bogobe-nala, ‘Ibo nimi duubal aligaap o,’ agelan-tema ko. \p \v 10 Kale kamogim iyo imi ogok uyo kwaala yak imi ogok kemin tinum imi sagaal diim abelu beyo tambaliim kup ogok kema umdii, ilami kamogim iyo utamata, tambaliim kup kanu-be kalaa age deng tebeman-tema uta, ogok afegen uta kup kopma ogok keman-tema ko. Kale minte ilami kamok iyo, ogok katip dopmi mafak kanu-be kalaa agon-tema uyo, ogok afaligen uyo kopmi e, kanuman-tema kalaa agelan-tema kale, kopma ogok keman-temaala ko. \v 11 Ulutap kale, ipmi mufekmufek kafin diim komi albu uyo kulu-nilip tambaliim kup tiin molin-tem kelip umdii, God imi ogok afaligen uyo kwaala yak ipmi sagaal diim abelan-temu aga? Umbae. \v 12 Ibo tinum migik imi mufekmufek uyo tele tiin molan-temaalip uyo, God imi mufekmufek uyo kwaala yak ilipmi sagaal diim abelu ilipmi kelan-temu aga? Umbae. \p \v 13 “Tinum dok ita, kamogimal alop iyo maak, maak imi ogok uyo waafube som, maak imi ogok uyo waafube no kemin tinum kelan o agela umdii, beyo bagang-kale-nalata, kamogimal alop kano bilip imi ogok uyo kelan-temaala ko. Kale tinum beyo tebe, God imi ogok keman o age-nala e minte, ogok ke-bom mani kwaaman o age no kema umdii, God iyo umik ugobe-nala e, mani kwaamin umi aget uta fomtuup kupka-eman-tema ko. Kale minte tinum dok ita God imi aget kup kobe-nala e, God imi ogok uyo fomtuup waafula umdii, mani kwaamin umi aget umaak fugunolan-temaala ko. Kale mungkup ibo bagang-kale God sino mani kwaamin so alop kano bomi aget uta ugaa kwaagaman-temaalip o,” age baga-ema ko. \s1 Yesus tebe God imi ulo Moses tebe suuk kon tem dolasa umi sang bogosa uta ko \sr (Mat 11:12-13) \p \v 14 Kale Falosi iyo mani umi aget uta kup ugaa kwaasip kale, Yesus imi kanupmin weng bagan-be uyo tolong do-nilip e, titul weng baga-e-bilip e, \v 15 Yesus iyo bogopma, “Ibo unang tinum imi tiin diim uyo kuguup tambal uta kup ki waafu-bom-bilipta, unang tinum iyo ipmi tok uyo baga-em-nuubip kuta, God yagal utamata, ipmi aget tem bubul tem uyo tambal kalaa, mafak kalaa agan-nuuba ko. Kale unang tinum iyo ipmi kanupmin kuguup bomi tok uyo bagan-nuubip kuta, God imi tiin diim uyo ipmi kuguup ko kanum-nuubip boyo kuguup mafak waafusip kuba. \p \v 16 “Sugamiyok uyo Moses iyo God imi ulo kwep daasa uyo dola kola e minte, God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum igil God imi weng dola ko no kelip e, God iyo unang tinum imi bogobe-nala e, ‘Nimi weng boyo alugum fomtuup kubaget daa-nilip waafulin o,’ agela igil waafu-bom-nilip e, man iyo ilop daaga-bilip tam tam tebesuta, ok sam uga-emin tinum Jon Baptis iyo ti-se ko. Kuta kamano kota Jon so nimi okumop man isino minte nagal no ninggil nuyo unang tinum iyo baga-e-bom-nulup e, ‘Ibo ipmi aget uyo fupkela kolipta, God yagal ipmi ilim uyo bo-nalata, imdep meng ilami daam tem daalak o,’ age ninggil nuyo baga-e-bulupta, unang tinum kwiin tagang iyo fomtuup, meng God imi daam tem e tulum o age-nilipta, ilek ilek mitam talan-bilip ko. \v 17 Kale God tebe unang tinum imi ilim bobelan-tema am uyo, daanan o angbu kuta, God imi ulo boyo binimanin-tem albu kale, afungen tem tolon-temu uyo, kafin so abiil so uyo binimanan-temu kuta, fen God imi ulo bota binimanan-temaalu binim kale, alugum suun nan-temu o,” age baga-ema ko. \s1 Yesus imi tinum unang ku kup-kagamin umi sang bogosa uta ko \sr Mat 5:31-32, 19:9, Mak 10:11-12 \p \v 18 Asok Yesus iyo bogopma, “Kanube tinum iyo maak ilami kalel uyo kupka-nala unang migik uta kula umdii, God imi tiin diim uyo bemi kanubela boyo sa daga-bom-nalata, fen ilami kalel yom uyo kupkeng daga-bom kufak dagan-be kalaa agelan-tema ko. Ulutap kale, kanube tinum iyo maak ipkum imi kalel fot tebe kupka-se uyo kula umdii, God imi tiin diim uyo bemi kanubela boyo sa daga-bom-nalata, fen unang bomi kamaki imak iyo dupkeng daga-bom dufak dagan-be kalaa agelan-tema o,” age Yesus iyo kam agan-kala ko. \s1 Yesus imi felep yak mufekmufek soyaap tinum sino Lasarus isino imi diim to do weng bogosa uta ko \p \v 19 Yesus iyo do weng maak bogo-nala e, “Siin uyo tinum mufekmufek soyaap maak iyo tambaliim kup ton-bom-nala e minte, ogok kemin binim ke-bom-nala e, suun kup ilim tambal migik migik uta kup migi-bom-nala e, iman tambal uta kup unan-kalin kup ke-bom no kem-nuuba ko. \v 20-21 Kale minte tinum bulup man maak imi win uyo Lasarus kale, beyo mafak ilin daam kale, ipkumal iyo duptamo tal mufekmufek soyaap imi amitem daalip daak abe agaal unba tap ke-bii, yakyak ke-bom-nala e, suun kup iyo fen-bomta e, mufekmufek soyaap tinum imi iman unan-bom atuk kutula kululip unan-bo uyo albu kalaa agan-bom-nalata, iman tep boma ko. Kale mungkup imi kaal diim uyo abang kiil uta kup bugusu kale, kayaam tagang iyo tal fong kulu imi kaal diim abang uyo fomtuup ata-e-bomip ko. \p \v 22 “Kale bulup man beyo kaana e, ensel iyo tal bulup man imi sinik iyo duptamo no abiil tigiin daalip Abraham isino nip ko. Kale minte mufekmufek soyaap tinum yagal kaana dubalip e, \v 23 iyo no at kenamin abiip kugol bom-nalata, kaal fuyap afaligen uyo utama-bom-nalata, katam fenata e, Abraham iyo simanim kal alba kalaa age-nala e, Lasarus iyo Abraham isino alba kalaa age no kela ko. \v 24 Kale tinum siin mufekmufek soyaap ke-bom bii-se iyo olala ko. ‘Nimi afalik Abraham kabaa. Niyo at dong tem diin-bom-nili nimi kaal fuyap afaligen tebepnebu kale, ni-filin daa-nalap Lasarus beyo daalap malaak-nala ok katip ilu kwep tal nimi fong ken taban-bo koyo deelepnela disanuk o,’ agan-kala ko. \v 25 Kale Abraham iyo bogobe-nala e, ‘Nimi man kabaa. Kabo aget fugunolal. Siin kapmi tiin kafan bom-nalap uyo, mufekmufek tambal kup kuga-balap e minte, Lasarus ita mufekmufek mafak uta kup kuga-bala no kem-nuubip kale, kota Lasarus iyo abiip tambal kagal ton-bom deng taban-be kale minte, kapta kaal fuyap afalik waafubap kuba. \v 26 Kale kuguup migik maak uyo kulbu botam. God iyo tebe ok ilep kwiin kiim maak uyo bigi kosa kale, ipkil yak milii kugol nip e minte, nugol mek milii kagal nup no kelin kale, tinum mek milii kaa albip kalip iyo, yak milii unum o agelan-temip kuta, dogonubeta bagang-kale yak milii unomip binim kale, mungkup tinum yak milii ko albip kulip igil mungkup, mek milii tulum o agelan-temip kuta, dogonubeta bagang-kale mek milii tolomip binim no o,’ agela ko. \v 27-28 Kanubeta, tinum siin mufekmufek soyaap ke-bom bii-se iyo bogola, ‘Nimi afalik kabaa. Kanube niyo weng maak dagalan o ageta kale, nimi nagalal ogal kalip iyo nimi aatum imi am kal albip kale, igil mungkup tal kaal fuyap kiim utamamin abiip koyo tolon-temip kale, dagalita, Lasarus beyo daalap no-nalata, bogobe-nala kano, “Ipmi tiing imi kuguup mafak mafak kem-nuuba kulutap uyo kemin ba o,” agelak o,’ agela e, \v 29 Abraham iyo bogola, ‘Moses sino minte God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum sino iyo weng kem bagamin boyo God imi suuk kon tem dola kosip kale, kapmi nagalal iyo tii tinangku-nimip o,’ agela e, \v 30 tinum siin mufekmufek soyaap ke-bom bii-se iyo bogola, ‘Umbae. Afalik Abraham kabo tinangku-salapta. Nimi nagalal bilip iyo God imi suuk kon tem weng uyo tinangku-nimip binim kuta, tinum kaansa ita begel ilet tem ilo tigi mo no God imi suuk kon tem weng bogopman-tema uta, bilip iyo aget fupkela ko kuguup mafak uyo kupkalan-temip o,’ agela e minte, \v 31 Abraham isiik bogopma, ‘Kanube kapmi nagalal iyo Moses sino God imi weng kem baga-emin tinum sino imi weng uyo tinangkamin binim kem tebesip umdii, tinum kaansa iyo maak begel ilet tem ilota tigi mo no bogobelan-tema uyo, kanupmin tinum bemi weng uyo tinangkulan-temaalip binim o,’ agela o,” age Yesus iyo do weng uyo baga-ema ko. \c 17 \s1 Yesus imi ki kuguup mafak tebe tinum imi ifak daalu fengaman-temip umi sang kaltem kebe bogobesa uta ko \sr Mat 18:6-7,21-22, Mak 9:42 \p \v 1 Yesus iyo ilami okumop man imi bogobe-nala e, “Kuguup mafak uyo suun kup fen mitam tebe unang tinum imi aget fugunin uyo kufak daapmuta, iyo yang kube fengam-nuubip kuta, tinum dogap ita kuguup mafak kanu-bom-nala ipkumal imi kafalebela min, uget togo bogobela igil mungkup yang kuguup mafak uyo kanumip umdii, God yagal tebe tinum beyo yege-bom bemi ipkumal biinga kulep yang iinemin boyo fomtuup yan ke-eman-tema kale, ibo boyo tele utama-bom-nilipta o ageta ko. \v 2 Kale kek kek iyo utamipta, tinum beyo, ise kanubelan o angba kalaa agelan-temip uyo, kanube bilip iyo tebe tuum afalik umaak ku sok de ko-nilip kwep yak tinum bemi fuk kun diim kwegal de kobe daalip daak yol ok kumun tem iina umdii, tinum beyo kaal fuyap uyo katip so ku-nalata, kaanan-tema kale minte, kanube kek kek iyo tinum beyo kanubelin-tem ke dupkalip tebe unang tinum God imi ilak dugamin katip katip ke-bilip iyo ifak daala kupkaa yang kuguup mafak uyo kemip umdii, God isiik tebe atin ki bemi ifak daala bomi yan uyo kobelata, tinum beyo kaal fuyap kwiin kiim uyo kugan kwep taban-bon-tema ko. \v 3 Kale boyo ilipmi kuguup uyo tele utama-bom-nilipta a. \p “Kapmi kapkum iyo kapmi mufekmufek uyo fenga kopkela uyo, kabo bogobe-nalap, ‘Maak so kanumin ba o,’ agelap kota, imi aget uyo fupkela kola umdii, kabo bemi fenga kopkeba boyo kupkabelal o ageta ko. \v 4 Kale kanube am maagup daanbu kwegal, kapmi mufekmufek uyo fenga kopke yakyak ke-bom-nala asok suun tal bogopke-nala, ‘Nimi kuguup ko kanuke-bii boyo mafak kalaa ageli kale, kupkali o,’ age yakyak kema umdii, kapkal imi kuguup mafak kanuke-be boyo kupkabe yakyak kemin o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi ilak dugamin umi sengamin umi sang uta ko \sr (Mat 17:20, 21:21-22, Mak 9:24, Jon 14:12) \p \v 5 Yesus imi kalaan tinum iyo Yesus iyo bogobe-nilip e, “Kamogim kabaa. Kabo dong dogopmapta, numi God imi ilak dugamin uyo senganepmuk o,” age bogopmip e, \v 6 Kamogim iyo bogobe-nala, “Kanube ipmi God imi ilak dugamin uyo mastat umi san ilatap katipnok kuta, God imi dagalip umdii, yagal dong dogopmata, ipkil tii kuguup afaligen kanuman-temip kale, ibo, God iyo aafen kalaa age-nilip imi ilak uyo fomtuup dolip umdii, ibo at umaak bogobe-nilip, ‘At kubo timtim kuso foga kuptamo daak yol ok kumun tem kal molal o,’ agelan-temip uyo, God iyo ipmi weng uta kup tinangku-nala e, at uyo bogobela timtim kuso foga kwep daak yol ok kumun tem kal molan-temu o,” age Yesus iyo do weng baga-ema ko. \s1 Yesus tebe ogok tambal kemin umi sang bogosa uta ko \p \v 7 Yesus iyo bogobe-nala e, “Taabalasep imi ogok kemin tinum iyo no ilanggiip umi ogok bong fagan-bii tala min, kong uyo tiin mo-bom-bala bii, kwiinu tala uyo, taabalasep iyo bogobe-nalata, ‘Yuut no kapmi iman usiik fuu une-nalapta o,’ agon-tema a? \v 8 Umbae. Bo bogolan-temaala kale, iyo bogopma, ‘Kamaki uyo nimi iman usiik telela ko ifelap unelita, aaltam kota no-nalapta, kapmi iman uyo telela ko unelal o,’ agon-tema ko. \v 9 Kale ogok kemin tinum beyo ilami tiin molin tinum imi weng uyo tinangku imi ogok uta kup ke-e-bii tala kuta, boyo bemi tiin molin iyo, ‘Suguul o,’ age atin kuguup tambal uyo kobelan-temaala kale, ilami ogok ke-be umi tisol uta kup kobelan-tema ko. \v 10 Ulutap kale, ibo God imi ogok kemin tinum kale, God yagal bogobe-nala, ‘Ibo kanupmin ogok kopmi bota kup kanumin o,’ agela kanu-bilip bii, binimanu umdii, ilipmi win uyo kufu-bom bogo-nilip, ‘Numi ogok tambaliim kup kanum-nuubup boyo tele utamin o,’ agan-kalin ba kale, bogo-nilip, ‘Nuyo fen tinum kale, numi suun ogok kemin uta kup kanum-nuubup o,’ agan-kalin o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus tebe tinum kaal mafak kesip ilimi kup nagaal kal maak telela imosa uta ko \sr (Luk 5:12-15) \p \v 11 Yesus sino imi okumop man sino ninggil iyo, Jerusalam kutam iinum o age-nilip e, no ilep maak no-nilip e, Provins Samaria uyo ugaa kwep keng daa som, minte Provins Galili uyo kwep keng daa no ke-nilip e, iibak ku-tele \v 12 ninggil iyo daage no abiip katip maak kutam iinip e, tam tinum nagaal kal kaal mafak kesip maak iyo tal, Yesus imi atamum o age tal-nilip e, kaal mafak kesip ilimi kuguup uta ku-nilip e, simanim kweng kal mo-som-nilip e, \v 13 ola-nilip e, “Kamogim Yesus kabaa. Nuyo i-filin daa-nalap numi kaal mafak koyo dong dogobelal o,” agelip e, \v 14 Yesus iyo imi kaal mafak uyo utam-nala e, bogobela, “Ibo no-nilip pris ko age tinum amem imi diim kal ipmi kaal uyo kafalebelipta, iyo utam-nilipta, (bogobe, ‘Ipmi kaal uyo tambalanu o,’ agelipta bole, unang tinum iyo tinangku-nilip e, deng tebemin) o,” agela ko. \p Kale tinum bilip iyo Yesus imi weng uta kup tolong do-nilip e, daage ilep kugol abe-bilipta, kota imi kaal uyo tambalanebelu ko. \v 15 Tam tinum maak beyo ipkumal imi iibak tem kulagal unan-be kale, utamata e, nimi kaal uyo tambalanepnelu kalaa age-nala e, asok fupkela talan-bom-nala e, fomtuup God imi win uyo kufu-e-bom \v 16 daak Yesus imi tibit diim kugol katuun duung fegela-nala e, Yesus iyo, “Misam o,” agela ko. Kale tinum beyo Samaria tinum ko age Juda kasel imi waasi ko. \v 17 Kale Yesus iyo imi okumop man iso alugum bogobela, “Tinum maagup keta tala kuta, niyo tinum nagaal kal kulip ita telela imoli kale minte, tinum tugal kulip ile a? \v 18 Tinum tugal kulip iyo intaben o ageta talta God imi win uyo kufu-emin binim kelipta minte, Juda kasel nulumi waasi maagup keta kup talta God imi win uyo kufu-e-bom, ‘Misam o,’ agela o?” age-nala e, \v 19 Samaria kayaak bemi bogobela ko. “Kabo nimi weng uta tinangku utamapta e, boyo fen kanupman-tema kalaa agelap kalaa age-nilita bole, bota kapmi aget tem kwek uso telela kopkeli kale, fen mitam abe tambaliim kup no bom-balapta o,” agela ko. \s1 Yesus imi asok tal unang tinum tiin molan-tema umi sang uta ko \sr Mat 24:23-28,37-41 \sr (Mak 13:15-16, Luk 21:7-8, Jon 3:3, 18:36) \p \v 20 Falosi iip maak maak iyo tal Yesus imi daga-nilip e, “Dok kota God imi tinum ulaa dula kamok kesa iyo daala tal-nalata, Rom kasel tebe numi tiin mosip boyo talaa imdala mitam tamupta, yagal tebe tiin molan-tema o?” agelip e, isiik bogobela, “God imi tinum ulaa dula kamok kesa imi tal tiin molan-tema boyo kem tiin fala utamamin umi mufekmufek ba e minte, \v 21 beyo tal abiip maagup kutam kal bom-nalata, ibo tiin molan-temaala no kale, bemi tiin molan-tema boyo ugulumi migik ko. Ibaa. Beyo tal-nalata, ilipmi aget tem kwegal bom-nalata, ibo tiin molan-tema o,” age-nala e, Falosi iyo bogobe-nala e minte, \v 22 tam fupkela ilami okumop man iyo bogobela, “Son-temu uyo, tonamin mafak maak mitam tolon-temu kale, ibo fomtuup utamipta e, dok kota Mo Tibil imi Man niyo asok tolon-tema kalaa agelum o agon-temip kuta, ibo maagalo bisop fenan-temip ko. \v 23 Kale unang tinum iip maak maak iyo bogo-nilip e, ‘Yak tinum alba beta God imi daala ti-se tinum o,’ agelip e minte, unang tinum iip maak maak ita bogo-nilip e, ‘Umbae. Bega ba kale, keta God imi daala ti-se tinum iyo kalba kuba,’ agelip no ke-bom bisop weng bagaman-temip kale, ibo weng boyo tolong do-nilip, no itamum o agan-kalin ba ko. \v 24 Mo Tibil imi Man nimi asok tolon-temi uyo, kanube tolon-temaali kale, bamalaang famalaak mo alugum kafin so abiil so ilagenbu ulutap ke-nilita, kem diim tolon-temi kale, alugum unang tinum iyo tele nitaman-temip ko. \v 25 Kuta no abiil tigiin o tilin-tem bom-silita, kamano unang tinum kaa albip kalip iyo umik ugopne kuguup mafak uyo kupkane-bilipta, kaal fuyap afalik uyo kugan-siit-nilita unon-temi ko. \p \v 26 “Mo Tibil imi Man nimi unon-temi uyo, asok tilin-tem kugol bom-silita, unang tinum iyo sugamiyok Noa imi sip ko age bot afalik dinan-bala unang tinum imi kuguup kanumsip ulutap ke-nilipta, kanuman-temip kale, \v 27 Noa imi sip dinan-bala uyo, unang tinum iyo alugum (God imi ilak uyo fom duga-bom-nilipta ba kale, kafin diim komi mufekmufek umi ilak uta fom dugan unsip kale, intaben o agomip binim ke-bom-nilipta,) bisop iman unan-bom-nilip e, ok unan-bom no ke-bom-nilip e, tinum iyo unang dula-bilip e, unang iyo tinum dulan-bom no ke-bilipta bii, sip uyo binimanuta, Noa ulimal iyo tam sip tem unip e, maak fagalin tap ok uyo fagan tal abuta, unang tinum iyo imdaak tama mimilepmuta, alugum kaansip kale, ulutap nagal mungkup maagalo bimiliip tem maak fagalin tap tolon-temi ko. \p \v 28 “Ulutap kale, nimi unon-temi uyo, asok tilin-tem kugol bom-silita, unang tinum iyo sugamiyok Abraham imi niing man Lot imi bom-bala unang tinum imi kuguup kanumsip ulutap ke-nilipta, kanuman-temip kale, Lot imi bom-bala uyo, abiip Sodom kasel unang tinum iyo alugum God imi ilak uyo fom duga-bom-nilipta ba kale, kafin diim komi mufekmufek umi ilak uta fom dugan unsip kale, intaben o agomip binim ke-bom-nilipta, bisop iman unan-bom, mufekmufek saan-bom, iman ilang digin-bom, am dinan-bom no ke-bilip bii, \v 29 Lot ulimal iyo abiip Sodom uyo kupkaa daaginip e, kota maak fagalin tap at kenan-bo so tuum mimin manganbu so uyo wep malaak abelin ke-nuluta, unang tinum iyo alugum anolu kaansip ko. \v 30 Mo Tibil imi Man nimi asok tili alugum nitaman-temip uyo, mungkup unang tinum iyo God imi ilak uyo fom duga-bom-nilipta ba kale, kafin diim komi mufekmufek umi ilak uta fom dugam-silipta, niyo maak fagalin tap tolon-temi ko. \p \v 31 “Kale bomi am mitam daanan-temu uyo, tinum ilami abal diim kal tonba iyo asok tam ilami mufekmufek am kutam albu uyo kulep mitam iinemin ba kale, ilami mufekmufek alugum boyo faan kutu daaginak o ageta ko. Ulutap kale, tinum ilami ilanggiip kal bom digin-be iyo asok unanbu no ilami mufekmufek am kutam albu uyo kulep mitam iinemin ba kale, ilami mufekmufek alugum boyo faan kutu daaginak o ageta ko. \v 32 Kale sugayok uyo Lot imi kalel uyo abiip kutam umi mufekmufek kupkaa tulu umi aget uta atin mafaganepmu fupkela umik tem uyo katop fenuta, at mimin tebe ungkwalu kaansu kale, bomi aget uyo fugun-bom-nilipta o ageta ko. \v 33 Tinum dogap ita ilami kaal ilak kup suun duga-bom na umdii, kaan-nalata, maagalo kelan-tema kale minte, tinum dogap ita ilami kaal sigim kemin umi ilak uyo do-nama binim kupkaa nimi ilak uta do nimi ogok uta waafuu kwep taba umdii, beta suun nan-tema ko. \p \v 34 “Niyo weng maak bogopman-temi kale, niyo mililep tili umdii, abiin maagup kulagal tinum alop iyo maak agaal bom-bilip e, ensel iyo tal maak ulaa dep unom-nilip e, maak ita kup dupkaa unon-temip ko. \v 35 Ulutap mungkup niyo daanin tili umdii, unang alop maak iman telela-bilip e, ensel iyo tal maak uyo ulaa kwep unom-nilip e, maak uta kup kupkaa unon-temip ko. \v 36 [Ulutap kale, nimi tolon-temi uyo, tinum alop iyo maak iman ilang digin-bilip e, ensel iyo tal maak ulaa dep unom-nilip e, maak ita kup dupkaa unon-temip] o,” age Yesus iyo ilami okumop man baga-ema ko. \p \v 37 Kam agela e, ilami okumop man iyo dagalip, “Kamogim kabaa. Boyo dogap kal kanuman-temu o?” agelip e, Yesus isiik bogobe-nala e, “Kabo utamapta e, uun dimduum kaanin unan-kalin iyo kwiin tagang abiil tigiin kutam kal sigin-bilip kalaa agelap umdii, boyo kapkal utamapta e, bilip iyo dimduum umaak kaanebelu uta-bomta sigin-bilip kalaa agelan-temap kale, ulutap ibo utamipta e, mufekmufek sang nimi bogobeli uyo mitam tulu kalaa agelan-temip uyo, kota utamipta e, nimi tolon-temi uyo digibanu kalaa agelan-temip o,” agan-kala ko. \c 18 \s1 Yesus tebe felep yak unang kaluun so weng telelmin tinum so imi diim to do weng maak bogosa uta ko \sr (Luk 11:1-13, Jon 14:13-14, Rom 12:12, Kol 4:2) \p \v 1 Yesus iyo ilami okumop man iyo bogobelita, daal tebe-bom God imi beten kemin uyo kupkaa no kemin ba kale, beten uyo suun kup ke-bilipta, God iyo imi beten weng uyo yan kepmoma o age-nalata, tam do weng maak baga-ema ko. \p \v 2 “Abiip maak kutam uyo weng telelmin tinum maak alba kale, beyo God imi atul uyo finanin binim ke-bom imi weng uyo kwaasule-bom no ke-bom-nala e minte, ipkumal imi kaal ilak uyo dugamin binim ke-bom no kem-nuuba ko. \v 3 Kale abiip kutam uyo unang kaluun maak albu kale, boyo suun kup tal weng telelmin tinum iyo daga-nulu e, ‘Nimi waasi iyo, nafak daalan o agan-be kale, kabo dong dogopne-nalap tinum beyo yega dobelapta, nimkalak o,’ age yakyak kemu ko. \v 4 Kale tam kamaki uyo weng telelmin tinum iyo dong dogopmin binim kupkala kuta, siit ilugo-nala e, kota aget fuguno-nala e, ‘Niyo God imi atul uyo finanin binim ke-bom-nili e minte, unang kaluun bomi kaal ilak uyo dugamin binim ke-bom no ke-bii kuta, \v 5 unang kaluun suun tal dagagamin kup kem-nuubu boyo niyo daal tebepnesu kale, nagal boyo telela kopmita, nimkalu nan o,’ age aget fuguna o,” age Yesus iyo do weng uyo bagama ko. \v 6 Kota Yesus iyo do weng umi magam uyo bogobela ko. “Ibo weng telelmin tinum mafak bemi weng uyo tolong dolip kale, \v 7-8 beyo tinum mafak kuta, unang kaluun umi weng uyo tolong dola kale minte, God beyo atin tambaliim kale, ita ilami unang tinum imi weng uyo tambaliim kup tolong dugan-boma ko. Kale niyo bogopman-temi kale, tinangku-silipta. Unang tinum iyo mililep so daanin so beten ke-bom bomip somip uyo, God iyo im-kagamin binim kale, yuut tambaliim kup dong duga-e-boma ko. Kale minte Mo Tibil imi Man nimi no abiil tigiin o-nili asok kupkaa kafin diim e tolon-temi uyo, niyo utamita, God imi unang tinum kwiin tagang iyo God imi ilak dugan-bom-nilip e, mililep so daanin sino beten ke-bom bomip somip kalaa agelan-temi bele ki? Umbae. Iip maak maak iyo yang iinon-temip kuba. Kale ninggil ibo nimi biilu asok tolon-temi umi aget uyo fugun-bom-nilipta, God imi ilak uyo fomtuup duga-bom aman duga-e-bilipta o,” age baga-ema ko. \s1 Yesus imi felep yak Falosi sino takis mani kwaamin tinum sino imi diim to do weng bogosa uta ko \sr (Mat 6:5, Luk 14:11) \p \v 9 Tinum iip maak maak iyo ilimi aget fuguno-nilip e, “Nuta tol tinum kale minte, tinum kek kek bilip ita tol tinum ba o,” agan-bilip kalaa age-nala e, Yesus tebe do weng maak bilip imi bogobela ko. \v 10 “Tam tinum alop maak bilip iyo, God imi beten ke-emum o age-nilip e, no ulotu am miton unip ko. Tam maak beyo Falosi e minte, maak beta takis mani kwaamin tinum no ko. \v 11 Tam Falosi beyo ilami aget kup fugun-bom-nala e, beten kema ko. ‘God kabaa. Niyo nugumal kek kek fengmin tinum ilitap ba kalaa age-nilita, “Misam o,” agan-bii ko. Bilip iyo ipkumal imi mufekmufek uyo bisop kwaa-e-bom-nilip e minte, bisop baga-bom-nilip e minte, sa daga-bom no kem-nuubip kale minte, nita boyo maak kanum-nuubaali ko. Kale niyo yak takis mani kwaamin tinum kulatap keluta, fengam-nuubaali kale, niyo, “Misam o,” agan-bii ko. \v 12 Nimi kuguup tambal kanum-nuubi umi sang uyo tinangku-salapta. Suun kup Sarere ko age wiik dakan kem-nuubup umi iibak tem kwek uyo niyo kapmi aget uyo fomtuup fugun-bom-nilita, unan-kalin binim ke-bii am alop ke yakyak ke-bom-nili e minte, nimi mani kwan-nuubi uyo baan nagaal kal faga-nili e, baan maak bota kulep tal ulotu am miton katam kal kapmi kugake-bom kem-nuubi o,’ agela ko. \v 13 Kale minte tinum takis mani kwaamin beyo unanbu top umik tem kutop kal mo-bom ilami kuguup mafak kem-nuuba umi fitom uta tebebelu abiil tigiin uyo kiit fen-nama binim kupkaa kalaak fen-nala e, bogola ko. ‘God kabaa. Niyo fengmin tinum kale, niyo ni-filin daa-nalap dong dogopnelal o,’ agela ko. \p \v 14 “Kale niyo ibo weng maak bogobelan-temi ko. God iyo tebe-nala e, takis mani kwaamin tinum imi fengmin uyo takan kebe, ‘Tol tinum kelap o,’ agelata, ilami am iinata minte, Falosi ita God iyo dupkalata, yagal bisop ilami am iina ko. Kale tam tinum ilami win kufolan-tema uyo, God iyo bogobe-nala, ‘Nimi tiin diim uyo kanupmin tinum kabo kubaganap win binim o,’ agelan-tema kale minte, tinum dogap ita ipkumal imi afak tem iinom ilami win uyo kufumin binim kema umdii, God iyo kanupmin tinum bemi win uyo kufu-e-bom bogobe-nala, ‘Nimi tiin diim uyo kabo kwiin kiim o,’ agelan-tema o,” agela ko. \s1 Man kangkang kulep Yesus imi finang tisip uta ko \sr Mat 19:13-15, Mak 10:13-16 \p \v 15 Tam unang tinum mafak ilin ita kup kulep tal Yesus imi finang talanbaalip kale, man kangkang sino kulep Yesus imi finang talan-bilip kale, ogenal imi aget fugunin uyo, Yesus tebe sagaal kwep yak man kangkang imi dubom diim daabe dong dogobelata, tambaliim kup fitolin o age-nilipta, man kangkang iyo kulep tilip kuta, Yesus imi okumop man iyo utam-nilip e, ogenal iyo fot tebelup daaginin o age yan-togon-kalip e, \v 16 Yesus iyo ogenal iyo bogobe-nala e, “Man kangkang iyo kulep nimi finang tilipta o,” age-nala e minte, imi okumop man imi bogobe-nala e, “Unang tinum utamipta, God beyo nuyo dong dogobelan-tema kalaa age-nilip mitam God imi daam tem telebip iyo man kangkang ilitap kale, ibo man kangkang bilip iyo fot tebemin ba kale, imkalip nimi finang tilin o ageta kale, \v 17 niyo tol kup weng uyo bogobelan-temi kale, tele tinangku-silipta. Man bilip iyo kangkang albip uta, aalabal iyo, mufekmufek umaak kobelum o agelan-temip kota, man bilip iyo maagalo yak aalabal imi sagaal diim mufekmufek uyo kulan-temip kale, ulutap unang tinum waantap ita, God imi daam tem uyo tam unum o agelip uyo, dupkalipta, God yagal dong dogobelata, God imi daam tem uyo mitam tolon-temip kale minte, unang tinum waantap ita, ilimi aget fugun-bom kuguup mafak kanumum o agelip uyo, ilimi san kale, mitam God imi daam tem mitam tolon-temaalip o,” agela ko. \s1 Tinum kamok mufekmufek soyaap tal tama Yesus isino weng bagamsa uta ko \sr Mat 19:16-30, Mak 10:17-31, (Luk 8:14) \p \v 18 Tam Juda kasel imi kamok maak Yesus imi daga-nala e, “God imi weng kafalemin kabaa. Kabo tinum tambal kale, nimi dagagamin maak kopkelan-temi boyo yan kepnelapta, utaman. Niyo mitam suun nin tinum kelan o agan-bii kale, bota dogobe-nilita, mitam suun nin tinum kelan-temi o?” agela e, \v 19 Yesus iyo bogobela, “Kabo intaben o ageta bogopne-nalap, ‘Kabo tinum tambal o,’ nagelap a? Tinum tambal iyo maak albaala kale ki, God maagup ita kup tinum tambal kale, kapmi weng ko bogopnelap boyo, beyo waanta kalaa nage-nalapta, bogopnelap a? \v 20 Kabo God imi ulo kwep daasa uyo utamsap kale, bogo-nulu e, \pi1 ‘Kapmi kalel uyo kupkaa yang kapkum imi kalel uyo takamo tiinemin ba e minte, \pi1 kabo unang tinum iyo inolap kaanamin ba, \pi1 kabo yuguut unan-kalin ba, \pi1 kapkum iyo fenga kolin-tem uyo, kabo bisop bogo kiyap iyo baga-emin ba, \pi1 kabo kapmi kogen kaalap imi weng uyo tinangku waafuna-bom, minte kuguup tambal kup kupka-e-bom no kemin o,’ \m agesu o,” agela e, \v 21 kota tinum kamok beyo bogola, “Niyo sugayok man katip kutop ilota kwep tal tinum kiim ke kaa diibeli uyo, God imi ulo boyo waafuu kwep tebesi o,” agela e, \v 22 Yesus iyo tinum kamok bemi weng uyo tinangku-nala e, bogobela ko. “Bole kanum-nuubup kuta, kabo kuguup maagup maak bota kup kanum-nuubaalap kale, kabo no-nalap kapmi mufekmufek uyo kapkumal imi kobelapta, ita molipta, mani uyo kulu-nalapta, iip kulin man imi kobelan-temap uta, no God imi abiip kal suun kup tambaliim nan-temap ko. Kale kabo nisino tiine-bomta, God imi ogok uyo kemum o,” agela e minte, \v 23 tinum kamok beyo mufekmufek soyaap kale, Yesus imi weng bogola boyo tolong do-nalata, imi aget uyo fuguno-nala e, “Atin suun nin tinum kelan o agan-bii kuta, nimi mufekmufek boyo fen iip kulin man iyo kopman-temaali o,” age-nalata, aget iluum kup tebepmu ko. \p \v 24 Kale Yesus iyo utamata e, tinum mufekmufek soyaap beyo aget iluum tebema kalaa age-nala e, ilami okumop man imi bogobela ko. “Kwiin. Mufekmufek soyaap unang tinum iyo bong faga-bom-nilipta, (imi mufekmufek baan fagagan unsip uyo kupkalan-temip kale, iip maak maak ita kup God imi aget kobe-nilipta,) mitam God imi daam tem uyo mitam tolon-temip ko. \v 25 Kale utamsup kale, kong kiim ko age kamel boyo, tam men sok sil imi magat kun tem ilep tam iinon o agelu uyo, bong fagan-bii-nuluta, tam iinon-temu kale, ulutap kale, tinum mufekmufek soyaap yagal mungkup atin bong kup fagan-bii-nalata, mitam God imi daam tem uyo mitam tolon-tema o,” agan-kala ko. \p \v 26 Kale unang tinum Yesus imi weng bogola uyo tinangku-nilip e, Yesus imi daga-nilip e, “Kanube tinum mufekmufek soyaap iyo bong faga-bom-nala tam God imi daam tem uyo una umdii, win binim unang tinum nule dogobe-nulupta, tam God imi daam tem uyo unon-temup a? Boyo fen bagang-kale tam unomup binim o,” agelip e, \v 27 Yesus iyo bogobela, “God ita tii alugum mufekmufek uyo kanube-nama kuta, tinum ilasinon uyo, bagang-kale-nalata, mitam God imi daam tem uyo mitam tolon-temaala kale, God yagal dong dogopman-tema uta, mitam God imi daam tem uyo mitam tolon-tema o,” agela e, \v 28 Fita isiik bogobe-nala e, “Kamogim kabaa. Tolong do-salapta. Ninggil nuyo numi abiip sino numi mufekmufek sino uyo kupka-nulupta, kapmi ogok uta kem kapsino tiinan-bulup kole o?” agela e, \v 29 kota Yesus iyo ilami okumop man ninggil imi bogobe-nala e, “Bole dam kuta minte, nimi bogopman-temi koyo dam no ko. Waantap ita aget fuguno-nilip, ‘Nuyo God imi weng uyo kwep yang unang tinum iyo baga-e-bulupta, tam God imi daam tem uyo tam unin o,’ age-nilip e minte, imi am sino, kalel sino, man sino, fik sino, ibinang sino, ogen aalap sino iyo abiip kugol imka-nilipta, tal God imi ogok uta waafulip umdii, \v 30 kamano kafin diim kaa albip kota, kanupmin mufekmufek umi kupkaa tisip uyo kwiin tagang kota kululan-temip kale, aaltam kaanan-temip uyo, no tamip God so suun kup nan-temip o,” agan-kala ko. \s1 Yesus ilami kaan-nala asok fenan-tema bomi sang bogo yakyak ke-bii ilep alop fagala bo nala kota asok bogosa uta ko \sr Mat 20:17-19, Mak 10:32-34, (Luk 9:22, 24:7) \p \v 31 Yesus iyo ilami okumop man iyo afeta ko kulep yang-nala e, bogobela ko. “Ibaa. Siin uyo Mo Tibil imi Man nimi sang uyo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum imi bogobelata, ita God imi suuk kon tem kal dola-silip kale, kamano kota nuyo, Jerusalam kamet iinum o age talan-bulup kale, no kugol bom-bulupta, weng boyo alugum mitam tebe abulan-temu ko. \v 32 Kale no Jerusalam tamupta, Juda kasel imi kamogimal ita tebe-nilipta, nimdalip yak Rom kasel imi sagaal diim abelita, ita tebe-nilipta, titul weng bagane-bom-nilip e, weng mafak uyo bagane-bom-nilip e, mok uyo nimi kaal diim uyo tagaa kone-bom-nilip e, \v 33 sok ifet ku saal daga-bom ke-bii-nilip e, nangkolip kaani namalip bii, am alop ke-nilita, am asuno diim kota asok fen tigi molan-temi o,” agela ko. \p \v 34 Kuta imi okumop man iyo Yesus imi weng bagan-be bomi magam uyo tele utamin-tem kelip ko. Kale Yesus ilami okumop man iyo imi weng bagan-be bomi aget uyo tele fugunolin-tem ke-nilipta, weng bomi magam uyo dagaa kulin-tem kelip ko. \s1 Yesus tebe tinum tiin mafak telela dosa uta ko \sr Mat 20:29-34, Mak 10:46-52 \p \v 35 Kale Yesus sino ilami okumop man sino iyo no abiip Jeriko mep so so abe-silip e, tinum tiin mafak maak beyo ilep magaang tem kal ton-bom-nala e, unang tinum tiinan-bilip imi mani sang dagaga-bom-nala e, nen-bom bomta, \v 36 tolong dolata e, unang tinum kwiin tagang iyo tiinan-bilip kalaa age-nala e, dagala ko. “Boyo intaben nu-bilip o?” agela e, \v 37 unang tinum iyo bogobelip ko. “Abiip Nasaret kayaak Yesus ita talan-be o,” agelip e, \v 38 tinum tiin mafak beyo Yesus imi olabe-nala e, “Kamogim Yesus kabaa. Kabo kalapmi afalik King Devit ilatap kale, niyo ni-filin daa kapmi titil uyo ku-nalap dong dogopne o,” agan-kala e, \v 39 tam unang tinum Yesus imi bon tem unan-bilip iyo agan-bom bogobe-nilip e, “Sining agelal o,” agan-bilip kuta, tinum tiin mafak beyo Yesus imi fomtuup ole-bom-nala e, “King Devit man ilop Kamogim kabaa. Kabo ni-filin daa dong dogopnelal o,” agela e, \v 40 Yesus iyo ilep unan-be uyo kupkaa kugol mo-nala e, kek kek imi bogobela ko. “Ibaa. Tinum tiin mafak beyo nimi finang dep tilin o,” agela e, tinum tiin mafak iyo dep tal Yesus imi miit tem daalip e, Yesus iyo tinum tiin mafak imi bogobe-nala e, \v 41 “Kabo, niyo intaben nupnelak o ageta olne-balap o?” agela e, tinum tiin mafak iyo bogola, “Kamogim kabaa. Nimi tiin koyo telela kopnelap tambalanepneluta, mufekmufek uyo utamaman o ageta olan-bii o,” agela e, \v 42 kota Yesus iyo bogobela, “Niyo utamita, kabo, beyo fen telela namolan-tema kalaa nagelap kalaa age-nilita, kamano kaa telela kamoli asok tambalanap kale, fen-nalap tiin baa mufekmufek uyo tele utamal o,” agela ko. \p \v 43 Kota maak fagaa tinum tiin mafak imi tiin uyo tambalanebelu e bole, Yesus isino tiine-bom-nala e, God iyo, “Misam o,” agan-kala ko. Kale unang tinum iyo alugum utamipta e, Yesus tebe tinum tiin mafak iyo telela dola kalaa age-nilip e, God imi win uyo kufu-e-bom deng tebemip ko. \c 19 \s1 Yesus imi no Sakius atamsa umi sang uta ko \p \v 1 Yesus sino ilami okumop man sino iyo, no abiip Jeriko uyo ugaa kupkan ke unum o age-nilipta, tam Jeriko tam tamipta bole, \v 2 tam tinum maak alba kale, bemi win uyo Sakius kale, beyo takis mani kwaamin tinum imi kamogim e minte, mufekmufek soyaap no kale, beyo Jeriko kutam kal nin kale, \v 3 Sakius iyo, Yesus beyo atamta, waantap ita kalaa agelan o agan-be kuta, unang tinum kwiin tagang ita te top bon tem katop kal molip kale, Sakius beyo tinum duumaat kale, Yesus iyo atamin-tem kela ko. \v 4 Kota Sakius iyo utamata e, Yesus iyo ka-tele tolon-tema kalaa age-nala e, Yesus beyo ataman o age no ke-nala e, isiik unang tinum kwiin tagang tem ku-tele yuut no abe tam at yet al maak kutam kal tona ko. \p \v 5 Kale kota Yesus iyo tal Sakius imi at yet al tonba umi afak tem kugol mo-nala e, kiit fen Sakius iyo atam bogobe-nala e, “Sakius kabaa. Kamano koyo niyo kapmi am kal nan-temi kale, kabo yuut at al boyo kupka-nalap malaak kafin diim talapta o,” agela e, \v 6 kota Sakius iyo at al uyo kupka-nala e, yuut malaak kafin diim malaak-nala e, Yesus iyo weng umobe deng afalik kup tebema ko. \p \v 7 Kale unang tinum iyo alugum utamipta e, Yesus iyo fengmin tinum imi am iinon-tema kalaa age-nilipta, Yesus iyo umik tem weng baga-e-bom-nilip e, “Beyo no fengmin tinum imi am kal son-tema o,” agan-kalip ko. \p \v 8 Kale kota Sakius iyo Yesus sino imi okumop man sino iyo imtamo tam ilami am imdep tam daala ton-siit-nilip e, tam kota Sakius iyo fen mo-nala e, Yesus imi bogobela, “Nugum kabaa. Tolong do-salapta. Niyo nimi mufekmufek uyo baan alop faga-nilita, tam maak uta bulup man imi togobelan-temi ko. Minte tam maak uyo unang tinum imi bisop baga-e-bom-nili imi mani daga-em-nuubi uyo, asok kuga-eman-temi uyo, tuumon maagup dagaa dube-sii kalaa ageli umdii, tuumon kalbinim umaak kwegobe no ke kobe yakyak keman-temi o,” agela e, \v 9 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kabo Abraham imi man ilop kuta, kabo siin uyo God imi ilep uyo kupkaa yang atin maagalo kesap kuta, kamano kota God iyo tebe kapsino minte kapmi man sino kalel sino ipmi ilim uyo bobela waalanip ko. \v 10 Mo Tibil imi Man niyo tal, unang tinum God imi umik ugobe maagalo kesip ita dong dogobe imi ilim uta bobeli waalanin o age-nilita, fen ti-sii o,” age Sakius imi bogobela ko. \s1 Yesus imi felep yak ogok kemin tinum nagaal kal imi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 25:14-30, (Luk 16:10-11) \p \v 11 Kale Yesus iyo tal Jerusalam mep so tala kalaa age unang tinum iyo aget fuguno-nilip e, “Kamano kota God iyo tebe Rom kasel iyo tagaa imkan ke-nalata, nuyo tiin molan-tema umaak o,” agelip ko. Kale unang tinum iyo Yesus imi weng tinangka-bilip e, tam Yesus iyo, kafalebelita, utamipta, numi aget fugunin boyo bisop bagan-bulup kalaa agelin o age-nalata, felep yak ku to do weng maak bogola ko. \v 12 “Tam kamok maak aget fuguno-nala e, ‘Olapnebip kale, niyo unanbu no anang simanim maak kutam iinita bole, anang kasel ita tebe-nilipta, ulaa nimdu-nilipta, “Numi tiin molin ko age king kelal o,” agelipta, asok tolon-temi o,’ agan-kala ko. \v 13 Tinum beyo, unon o agan-som-nala e, kota imi ogok kemin tinum nagaal kal iyo olabela tilip e maagup maagup iyo mani wan tausen (1,000) uyo kobe yakyak ke-nala e, bogobe-nala e, ‘Nimi no simanim kal nan-temi uyo, ibo mani kobeli boyo kulu bisnis ke-bom mani uyo maak so kwaa-bilipta, bii asok nimi tolon-temi kota, mani uyo asok kopnelin o,’ agela ko. \p \v 14 “Kale tinum beyo age kupkaa daagina e, tam ilami abiip tinum atafinon-nuubip iyo kalaan tinum imdalip imi umik tem no-nilip e, simaan unang tinum imi bogobe-nilip e, ‘Nuyo, tinum beyo numi king kelan-temaala o agan-bulup o,’ agelip ko. \p \v 15 “Kale kam agelip kuta, tinum beyo ulaa dulip mitam king ke-siit-nalata, asok daage tal ilami abiip tal-nala e, maak fagaa ilami ogok kemin tinum maak bogobe-nala e, ‘Yuut no tinum nagaal kal imi siin mani kobin-sii iyo olabelap tilipta, dagata nimi mani uyo maak sino intap kal kota kulubip kalaa agelan o ageta kale, no imtamo talaal o,’ agela ko. \p \v 16 “Kale tinum maak isiik tal king imi bogobe-nala e, ‘Kamogim kabaa. Kapmi mani kopnin-salap uyo kulu bisnis ke-bom senganu kupkapke-nilita, mani ten tausen (10,000) maak kulupke no kebi o,’ agela e, \v 17 king iyo bogobe-nala e, ‘Suguul ke kabo ogok kopkin-sii boyo kupkasaalap kale, kabo fomtuup dital fagaa tambaliim kup kem tebesap kale, mufekmufek katip ita ko tambaliim kup tiin mosap kalaa age-nilita, niyo kota abiip nagaal kal kota kopkelita tiin molan-temap o,’ agela ko. \p \v 18 “Minte tam tinum maak iyo tal-nala e, bogobela, ‘Kamogim kabaa. Kapmi mani kopnin-salap uyo kulu bisnis ke-bom senganu kupkapke-nilita, mani faiv tausen (5,000) maak kulupke no kebi o,’ agela e, \v 19 king iyo bogobela, ‘Tambaliim kale, kabo abiip ogal kota kopkelita, tiin molan-temap o,’ agela ko. \p \v 20-21 “Tam tinum migik maak iyo tal-nala e, bogobe-nala e, ‘Kamogim kabaa. Katamita, kabo alaang bubul kolin tinum kalaa agesi kale, kapmi ogok kemin tinum iyo bong faga-bom bisnis ke-bom-nilipta, umi profit mani uyo kwaake-bilipta, kabo miing diim kup tal ton-nalapta, kwaa-bom-nalap e minte, kapmi ogok kemin tinum imi ilanggiip umi mufekmufek ulip mitam damanu uyo kabo miing diim kup tal ton-nalapta, kwaa-bom no kem-nuubap kale, niyo kapmi atul uta finan-bom-nili e minte, bisnis umi kuguup umaak utamin-tem no keli kalaa age-nilita, kapmi mani uyo tambaliim kup kupkapkeli nuubu kale, kotam o,’ agela e, \v 22 king iyo ilami ogok kemin tinum bemi bogobela, ‘Kabo ogok kemin tinum mafak kale, kalapmi weng bogopnelap bomi kalan uta sok de kamolan-temi ko. Kabo bogopne-nalap kano, “Kabo alaang bubul kolin tinum kale, kapmi ogok kemin tinum imi ogok ke-bom mani kululip uyo kabo miing diim kup tal ton-nalapta, kwaa-bom-nalap e minte, kapmi ogok kemin tinum imi ilanggiip umi mufekmufek ulip mitam damanu uyo miing diim kup tal ton-nalapta, kwaa-bom no kem-nuubap o,” agelap kale, \v 23 intaben o age-nalapta, nimi mani boyo kulep no beng tem tolapta, nimi mani uyo sengansaalu a? Kanube-salap nimnam, niyo asok talta mani bisel kululi kuta, boyo kupkalapta, niyo tal-nilita, nimi mani atuk uyo kululin-tem ke-nilita, asok nalami mani dopkin-sii ita kup dululi o,’ age-nala e, \v 24 tam ilami dong daga-emin tinum albip bilip imi bogobe-nala e, ‘Ibaa. Yak imi sagaal diim mani waafuba boyo kulu-nilip tinum mani ten tausen (10,000) kuluba bemi kobe no kelin o,’ agela e, \v 25 tam bogolip ko. ‘Kamogim kabaa. Tinum beyo mani ten tausen (10,000) kuluba kale, bo kam agan-kalin ba o,’ agelip e, \v 26 king iyo imi weng yan kebe-nala e, ‘Weng maak bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Tinum waantap ita ogok tambal ke-bom-nala e, imi kamok imi weng tinangka-bom no kema umdii, bemi kamok iyo tebe ogok uyo maak so kobelata, ogok kwiin kiim uyo ke-bom-nala e minte, mani kwiin tagang uyo kwaa-bom no keman-tema kale minte, tinum waantap ita ogok uyo mafak ke-bom-nala e, imi kamok imi weng uyo kwaasule-bom no kema umdii, bemi kamok iyo tebe fot tebelata, ogok umi tisol uyo maak so kwaaman-temaala o,’ agan tolom-nalata minte, \v 27 maak uyo bogo-nala kano, ‘Ibo no siin tinum bogo-nilip kano, “Nuyo tinum beyo numi king kelan-temaala o agan-bulup o,” nage-silip iyo kulep tal nalami tiin diim kagal inolip kaanin o,’ agesa o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi king ilitap ke-nala tam Jerusalam unsa uta ko \sr Mat 21:1-11, Mak 11:1-11, Jon 12:12-19 \p \v 28 Tam Yesus imi weng uyo binimanu e, Yesus ita bon tem kela e minte, imi okumop man ita umik tem ke no ke-nilip e, dagaa kulep Jerusalam unip ko. \v 29 Kale abiip alop maak Betfage so Betani so boyo unanbu tam Oliv Tigiin kutam kal albu kale, Yesus ninggil iyo tam mep so tam-nilip e, Yesus iyo, ilami okumop man alop maak isiik imdali unipta o agan-som-nala e, \v 30 tam alop bogobe-nala e, “Alop ibo yak abe abiip utaman-bulup boyo tamta, kong ko age dongki man kagum maak dup-diilip alba kalaa agelan-temip kale, beyo siin uyo tinum iyo maak bemi daang kun diim uyo tona dep tiinemin-tem alba kale, ibo sok talaa daa-nilipta, nimi finang dep tilin o ageta kale, \v 31 kanum abe-silipta, tinum iyo maak alop ipmi daga-nala, ‘Intaben o age-nilipta, bemi sok uyo talaa daagan-bilip o?’ agela umdii, ipkil bogobe-nilip kano, ‘Numi kamogim iyo, “Dep tilin o,” agelata, tulup o,’ age bogobe-nilipta, dep tilin o,” age-nalata, imdala unip ko. \p \v 32 Kota alop iyo tal abiip tal abomu e, Yesus imi bogobela ulutap mungkup dongki man kagum iyo dup-diilip alba kalaa age-nilip e, \v 33 alop iyo sok uyo talaa daagamip e, dongki imi tiin molin tinum iyo tal daga-nilip e, “Ibaa. Boyo intaben nulum o age-nilipta, dongki imi sok boyo talaa daagan-bilip o?” agelip e, \v 34 alop iyo yan kebe bogobe-nilip e, “Numi Kamogim iyo bogobe-nalata, ‘Alop no dep tilin o,’ agelata, alop nuyo tulup o,” age bogobelip e, dongki kasel iyo, “O,” agelip e, \v 35 alop iyo dongki man kagum iyo dep tal Yesus imi diim daalip e, ilami okumop man iyo ilimi ilim uyo dulu kulep te tam dongki imi daang kun diim uyo ifobe-nilip e, Yesus iyo dong dogopmip e, te tam dongki daang kun diim ton-nala e, \v 36 abe-balata, tinum unang imi aget fugunin uyo, king imi tal-bala deng tebemin kuguup uyo kanumin kale, Yesus imi ka-tele talan-be boyo, nuyo ilep koyo atin tambaliim kup telelepmupta, tiinak o age-nilipta, ilimi ilim iip maak maak uyo dulu kulep daak ilep kugol ifum yakyak ke-bilipta, dongki beyo Yesus iyo duptamo ilim tip diim kutop-tele tiina ko. \p \v 37 Yesus iyo Oliv Tigiin uyo kupkaa daak Jerusalam mep so so abe-sala e, Yesus imi ilak dolin unang tinum kwiin tagang iyo tal Yesus iyo fufala dolip e, iso iso abe-bom-nilip e, unang tinum iyo kuguup migik migik Yesus imi kanu-bala utaman-bomip umi aget uta fugun-bom-nilipta, alugum bilip iyo God imi tok uyo baga-bom fomtuup ol-bom-nilip e, deng kup tebemip ko. \v 38 Bogo-nilip e, “Numi kamok king keyo God kapmi win tolop diim o ageta talan-be kale, kabo kuguup tambal uta kup kupka-e-balapta o ageta kale, keyo nuyo dong dogobela waalan-nulupta, tam abiil tigiin kutam kal abiin tambal tonan-temup kale, nuyo kapmi win afaligen boyo kufukemum o,” agan-kalip ko. \p \v 39 Kale Falosi iip maak maak iyo unang tinum tagang tem kulagal albip kale, Yesus imi bogobe-nilip e, “Kafalemin kabaa. Unang tinum kapmi daang begepkebip kalip iyo bogobelap sining agelin o,” agelip e, \v 40 Yesus iyo yan kebe bogola, “Niyo fegelebelan-temaali kwa. Kale niyo ibo weng maak bogobelan o ageta kale, tinangku-silipta. Unang tinum kalip iyo sining agelip umdii, daak tuum bilip ita tinum ilitap ke-nilipta, nimi win uyo kufuneman-temip o,” agela ko. \s1 Yesus imi abiip miton Jerusalam umi kalan amemsa uta ko \sr (Mat 13:14, 24:2, Luk 13:34-35, 21:6, Jon 11:35, Rom 11:8) \p \v 41 Yesus iyo tal abiip miton Jerusalam mep so tal abiip boyo utam-nala e, kota abiip kasel imi i-filin-bom-nala e, aman-bom \v 42-44 bogola, “Ibo, nuyo tambaliim kup bilili age-bom-nulupta o agan-bilip kuta, am kaa daan-suu koyo, ipmi aget fugunin uyo mafagan-suu kale, ibo kanupmin kuguup umaak utabaalip binim e minte, bilili agan-kalin kuguup uyo utabaalip binim no ko. Ibo utamipta, kamano koyo God iyo, nuyo telela imolan o agan-be kalaa age utamip nimnam, ibo telela imola kuta, ibo tiin tugul tap ke-nilip ipmi aget uyo fupkelalin-tem kelip boyo, ibo uk kugan kolip kale, bota son-temu nala am maak daanan-temu uyo, ipmi waasi iyo tal-nilip e, ipmi abiip koyo fufala kolip e, ibo mitam ok finang, iman finang, intaben umi finang umaak mitam tolon-temaalip binim kelu e, waasi iyo tulum aga-bii kulep tam abiip daam dong diim to-nilip e, iyo fon tam daam al fogo tam-nilipta, alugum ibo aa-bom-nilip e minte, mufekmufek sino abiip sino uyo kufak daga-e-bom no ke-bom-nilip e minte, ipmi tuum am desip so tuum daam fogosip so uyo degela kululip malaak kafin diim abe-nuluta, tuum uyo segela yang kube meng kube ke-bom no keman-temu o,” age Jerusalam kasel imi aget fugun-bom-nalata, amema ko. \s1 Yesus no ulotu am miton kal mufekmufek kulep no tolip saanin tinum imi fot tebesa uta ko \sr Mat 21:12-17, Mak 11:15-19, Jon 2:13-22 \sr (Mat 21:46, Luk 20:19, Jon 18:20-21) \p \v 45 Yesus iyo ilami okumop man iyo kulep no Jerusalam abe-nala e, tam ulotu am miton kutam uyo tamta itamata e, tinum iyo tebe-nilip e, mufekmufek God imi kuga-emin uyo kulep te tam tolip ulotu am miton kutam kal saan-bilip kalaa age-nala e, Yesus iyo tebe tinum mufekmufek kulep te tam to-bilip bilip iyo fot tebela tam iine-bilip e, \v 46 kong saan-bilip umi tisol kwan-bilip iyo weng maak bogopma, “Sugayok God imi suuk kon tem uyo bogo-nala e, ‘Nimi am katam uyo beten kemin umi am nan-temu o,’ agesa kale, ibo God imi weng boyo utamsip kuta, kwaasulebe-nilipta, God imi am katam uyo kufak daga-e-bilip kale, am katam uyo ipmi bisnis ke-bom ipkumal imi mani yuguut unan-kalin umi am kelu kupkasip o,” age Yesus iyo bogopma ko. \p \v 47 Kale Yesus iyo God imi weng uyo ulotu am miton kal unang tinum iyo suun kup kafale-bii yakyak ke-balata minte, tam tinum amem ko age pris imi kamogimal so ulo utamsip so Jerusalam kutam umi kamogimal so iyo, “Kanubelu koyo, dogobeta Yesus iyo angkolup kaanak o?” age-nilipta, ilep fenip kuta, \v 48 alugum unang tinum iyo, Yesus imi weng uta tinangkamum o age-nilipta, suun kup fufala dek mo yakyak ke-bom tinangkamin kup ke-bilipta kale, kamogimal iyo dogap-tele yangta aafu-nimip binim kemip ko. \c 20 \s1 Kamogimal imi Yesus daga-nilip, “Kabo waami win tolop diim boyo kanum-nuubap o?” agesip uta ko \sr Mat 21:23-27, Mak 11:27-33 \p \v 1 Tam am maak daanu e, Yesus iyo ulotu am miton kal unang tinum iyo kafale-bom God imi weng tambal uyo baga-e-bom no ke-bala e, tinum amem ko age pris imi kamogimal so ulo utamsip tinum so Juda kasel imi imi kamogimal so iyo tal \v 2 bogobe-nilip e, “Kabaa. Kabo waami win tolop diim kanupmin kuguup boyo kanum-nuubap a? Kabo waantap ita kamdala tal-nalapta, kanupmin kuguup boyo kanu-maansap o?” agelip e, \v 3 Yesus iyo bilip imi weng uyo yan kebe bogobe-nala e, “Kalo. Nisiik weng maak ipmi dagalan-temi kale, uyo ipsiik nimi weng boyo yan kepnelipta o ageta ko. \v 4 Jon Baptis iyo waami win tolop diim unang tinum iyo ok sam uga-emsa a? God imi win tolop diim bele, kafin diim komi tinum imi win tolop diim kanumsa a? Yan kepnelipta o,” agela e, \v 5 tam kamogimal iyo en-bom bogobina tala ke-bom-nilip e, bogolip, “Nuyo intaben o agelan-temup a? Nuyo bogo-nulup, ‘God imi win tolop diim kanumsa o,’ agelan-temup bole, beyo tebe nuyo bogobe-nala e, ‘Ibo utamipta, God imi win tolop diim kanumsa kalaa agelip umdii, intaben o ageta ibo, Jon beyo fen God imi weng uta baga-e-be kalaa agansaalip o?’ agelan-tema kale minte, \v 6 unang tinum kwiin tagang kalip iyo aget fugunolipta e, Jon iyo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum kalaa agan-bilip kale, nuyo bogo-nulup, ‘Kafin diim komi tinum imi win tolop diim kanumsa o,’ agelan-temup uta, kalip iyo olsak deebeluta, tuum kulu nuyo inolan-temip o,” age-nilip e minte, \v 7 Yesus imi weng uyo bisop bogobe yan kebelup ko age-nilip e, “Waantap ita tebe Jon iyo bogopmata, Jon beyo tebe unang tinum iyo ok sam uga-emsa kalaa age utabaalup o,” agelip e, \v 8 Yesus isiik bogobela, “Nagal mungkup ulutap kale, niyo ibo bogobe-nili, ‘Waami win tolop diim uta kanupmin kuguup boyo niyo kanum-nuubi o,’ age bogopman-temaali o,” agela ko. \s1 Yesus imi felep yak sok dum ilang tiin molin tinum imi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 21:33-46, Mak 12:1-12 \p \v 9 Kota Yesus iyo siin God ilami profet ko age weng kem baga-emin tinum imdala telemsip umi sang felep yak ku to do weng migik maak bogo-nala e, unang tinum iyo baga-ema ko. “Tam tinum maak sok dum ilang maak digin-bii ke kupka-nala e, sok dum ilang boyo kwaapma yak tinum migik iip maak maak imi sagaal diim abelu e, bogopma, ‘Ibo nimi sok dum ilang koyo tiin mopne-nilipta bii, dam abulu kalaa agelan-temip uyo, dagan-bii ko kupkaa tugut-bom ok uyo ilan-bii kobelip ipkumal ita molipta, ibo tisol uyo kulu-nilipta, duula ko ipkil atuk uyo kulu-nilip e minte, nagal atuk uyo kulupnelip no telemuk o,’ age-nala e, imkaa no abiip maak simanim kugol amiit tona ko. \p \v 10 “Kale sok dum abumin am uyo daanu e, (tiin molin tinum iyo sok dum uyo dagan-bii ko kupkaa tugut-bom ok uyo ilan-bii kopmip ipkumal iyo molip e,) kota sok dum ilang kayaak iyo ilami ogok kemin tinum iyo daala tal sok dum ilang tiin molin imi bogobe-nala e, ‘Nimi kamogim imi sok dum ok umi tisol atuk uyo kopnelipta, nimi kamogim imi kulubinon o,’ agan-be kuta, bilip iyo tebelipta, saal dagan-bii angko-nilip e, bisop daalip ilami kamok imi finang una ko. \v 11 Kale tal tama e, asok kamogim iyo ogok kemin tinum migik maak iyo weng kobe-nala e, daala no sok dum ilang tiin molin tinum imi diim abe-nala e, imi kamogim imi weng uyo bogopma kuta, ita tebe saal dagan-bii angko-nilip e, kuguup mafak mafak uyo kupka-e-bii dupka-nilip e, bisop daalip una ko. \v 12 Aa minte kamogim iyo asok ilep asuno diim kota ogok kemin tinum migik maak iyo daala no sok dum ilang tiin molin tinum imi diim abela e, angkolip e, ita fomana isak tebelu aafuu daalip tam daam tem kube una ko. \p \v 13 “Kale sok dum ilang kayaak iyo aget fugunola, ‘Kwiin. Kota intaben nulan-temi a? Aa, niyo aget fugunin uyo maak utami kwa. Kale nalami bubul tem man ita daali una umdii, imi weng uyo kwaasulepman-temaalip o,’ age-nalata, ilami man beta afungim daala no sok dum ilang tiin molin tinum imi finang una ko. \v 14 Kuta no tama tiin molin tinum iyo atam-nilip e, ilimi kup bogobina tala ke-bom-nilip e, ‘Tinum tala beyo kamogim ilami man kale, biilu aalap imi kaanan-tema uyo, man beyo tebe aalap imi sok dum ilang koyo bugulan-tema kale, kamaa kagal angkolup kaanata, sok dum ilang koyo nulumi aligaap keluk o,’ age-nilip e, \v 15 kota yak aafu-nilip e, dilili duptamo daam tem uyo kupkaa tam sep kutam daa-nilip e, angkolip kaana o,” age baga-ema ko. \p Kale Yesus iyo weng bomi atuk uyo maak so bogobe-nala e, “Ibaa. Kanubelip kalaa age-nalata, sok dum ilang kayaak beyo tebe sok dum ilang tiin molin tinum bilip iyo intaben nupman-tema a? \v 16 Beyo tal-nala e, tiin molin tinum kulip iyo inola kaan binimanip e, asok tinum migik ulu-nala e, sok dum ilang uyo kwaapma yak bilip imi sagaal diim abelu e, igil mitam tiin molan-temip o,” age Yesus iyo do weng boyo bagama ko. \p Unang tinum iyo do weng boyo tolong do-nilip e, (iyo utamipta e, sok dum ilang kayaak iyo ki God imi sang uta baga-e-be kalaa age-nilip e minte, sok dum ilang tiin molin tinum iyo ki Juda kasel nulumi kamogimal imi sang uta baga-e-bom no ke-be kalaa age-nilipta,) bogolip, “Umbae. God iyo numi kamogimal iyo kanube inolan-temaala binim kuba,” agelip e, \v 17 Yesus iyo kek fen tele dagak diibe bogobe-nala e, “Kam agelip kale, dok umi magam uta God imi suuk kon tem weng koyo bogo-nulu \pi1 ‘Ogok kemin tinum iyo am uyo dinan-bomta kek fenipta e, am kun maak boyo mafak kalaa age-nilip e, falang daa kwaalip yak magaang tem kwek iinu kuta, kamok iyo am kun uyo utam-nala e, “Boyo tambaliim kale, am duu umi dol keluk o,” age-nala e, am kun boyo asok kwep mek molata, boyo felepmu molu o,’ \m agesu a? \v 18 Aa mungkup tuum afalik maak albu kale, tinum dok ita kumen malaak tuum diim kubela umdii, beyo mafaganan-tema e minte, tuum boyo dagaa kutiga malaak tinum bemi kaal diim abelan-temu uyo, atin dupdaak tamalu telela tebelan-tema o,” age Yesus iyo ilami sang uta felep yak am kun so tuum afalik so umi diim to-nalata, bagama ko. \s1 Takis mani gavman imi kupka-emin umi sang Yesus bogosa uta ko \sr Mat 22:15-22, Mak 12:13-17, (Luk 23:2) \p \v 19 Ulo utamsip tinum isino e minte tinum amem ko age pris imi kamogimal so iyo utamipta e, Yesus iyo ilimi sang uta felep yak ku to do weng kup baga-e-be kalaa age-nilip e, kota yuut dubak kobe-bom aafuu sok de dolum o agelip kuta, unang tinum Yesus ilami weng tinangkan-bilip imi atul uta finano-nilipta, sok de dolin-tem dupkalip ko. \p \v 20 Kale ulo utamsip tinum sino tinum amem ko age pris imi kamogimal so iyo bogo-nilip e, “Nuyo ata-bom-sulupta, Yesus imi kuguup mafak umaak kanubela kalaa agelan-temup kota, aafuu daalup yak Rom imi gavman dubom imi diim abelata, yagal yega dobe dupka-nalata, ilami waasi dinan-kalin tinum ita bogopmata, Yesus iyo angkolin o,” age-nilipta, Yesus iyo tele ataman-bilip ko. Kale iyo tinum migik maak tuumon kobe mo bogobe-nilip e, “Ibo no Yesus iyo atam-nilip e, bisop bogo, nuyo tinum tambal o age filto-e-bom tele atama-bomta, Yesus iyo weng mafak aa-e min umaak bogola kalaa ageta tal bogopmipta o,” age imdalip unip ko. \v 21 Kale no Yesus imi bogobe-nilip e, “Kafalemin tinum kabaa. Nuyo kataman-nuubup kale, kapmi weng baga-e-bom kafale-bom ke-balap uyo tol kup e minte, kabo, yak win tibin bilip ita nimi dong daganemin o ageta imi tok uta kup bagan-nuubaalap kale, kabo alugum unang tinum win tibin tap win binim tap iyo alugum maagup God imi weng so kuguup so uyo tambaliim kup kupka-em-nuubap kalaa agan-bulup kale, \v 22 mufekmufek maak umi sang uyo dagalum o ageta kale, (Rom kasel imi ulo uyo bogo-nulu, ‘Ibo ipmi takis mani uyo numi King Sisa ilami gavman imi kupka-emin o,’ agelu e minte, Juda kasel numi ulo uta bogo-nulu, ‘Ibo ipmi mani uyo God imi kupka-emin o,’ age no kesu kale,) numi mani uyo Sisa imi kupka-emum bele, God imi kup kupka-emum o?” agelip ko. \v 23 Kuta Yesus iyo imi aget tem uyo utamepmata e, bilip iyo, tala-emupta, iyo, uk kugan ko yak weng mafak umaak bogobela kalaa agelum o age-nilipta, bogopnelip kalaa age-nalata, isiik bogobe-nala e, \v 24 “Kaya. Tuumon umaak kafalepnelipta o,” agela e, tuumon maak ku kafalebelip e, bogopma, “Yak tuumon diim sinik so win so kwep yak daasip boyo waami sinik so win so albu o?” agela e, igil bogopmip, “Boyo Sisa imi sinik so win so o,” agelip e, \v 25 Yesus iyo bogopma, “Kanubelu kale, tuumon kanupmin boyo Rom kasel imi King Sisa ilami tuumon kale, ibo Rom kasel imi gavman ilami kupka-e-bom-nilip e minte, God imi mufekmufek ugol mungkup God imi kupka-e-bom no kemin o,” agela ko. \p \v 26 Kale bilip iyo Yesus tebe imi weng yan kebela boyo tinangku kumang mo-nilip e, iyo utamipta, unang tinum kalip imi tiin diim uyo nuyo tala-eman-temup kuta, nuta nuta ke-numup binim kalaa age-nilipta, weng uyo kupkaa sining agelip ko. \s1 Yesus imi tinum kaan fenamin umi sang bogosa uta ko \sr Mat 22:23-33, Mak 12:18-27 \p \v 27 Juda kasel imi kamogimal iip maak maak bilip iyo Sadusi o agan-nuubip kale, bilip iyo bogo-nilip e, “Unang tinum kaansip iyo asok fen tigi molan-temaalip o,” agan-nuubip kale, Sadusi iip maak maak iyo, (no Yesus iyo bong faga-bom yan kemin weng umaak dagalupta, unang tinum iyo utamipta, umi magam uyo tele dupkop daalin-tem kela kalaa age-nilipta, aban faga-emin o age-nilipta,) tal bogobe-nilip e, \v 28 “Kafalemin tinum kabaa. Sugayok uyo Moses iyo God imi ulo uyo dola ko-nalata, numi kobesa kale, atuk uyo bogo-nulu, \pi1 ‘Kanube fik iyo man umaak fogolin-tem som-nala kalel uyo kupkaa kaana umdii, imi niing yagal tebe fik imi kaluun uyo kula agam imi man fagaman-temip uyo, beyo bogobe-nala e, “Ibo nimi baap imi man o,” age-nalata, siin fik kaan-se imi mufekmufek uyo man bilip imi kuga-emin o,’ \m agesu kale, \v 29 uyo tinangku-salapta. Siin uyo tinum maak man tinum ninggil ilimi kup ban kal kale, ninggil maagup te tam fito-nilip e, tam fik diil isiik unang maak ku-siit man umaak fogolin-tem ke kaana e minte, \v 30 ilami aafuu dep tilin ita tebe-nala e, fik imi kaluun boyo kula kuta, yagal asok man umaak fogolin-tem ke kaana e, \v 31 niing iip maak yagal mungkup kanube no kela e, mungkup imi nagalal ninggil kutop igil mungkup figal imi kaluun boyo ku-nilip e, alugum maagup maagup iyo man umaak fogolin-tem ke-nilip e, kaana kaana kelip e minte, \v 32 unang uta minte umik tem kaan no ke-suu ko. \v 33 Kale tinum ban kal bilip iyo unang maagup bota kup maak isiik ku-siit kupkaa kaana kaana kem top ninggil ban kal kano biniman-silip kale, son-temu nala tinum ninggil ko kaan-silip bilip imi asok fen tigi molan-temip uyo, unang boyo waami kalel kelan-temu a? Kapmi aget fugun-balap uyo bogobelapta, utamum o,” agelip e minte, \v 34 Yesus isiik bogopma, “Kamano kafin diim kaa albip kota, tinum tebe unang dula-bilip e, unang tebe tinum dula-bilip no kem-nuubip kuta minte, \v 35 am afungen daanan-temu uyo, God iyo unang tinum iip maak maak ita kup bogobe-nala e, ‘Kaansip ibo felepmuta, asok fen tam nimi abiip uyo suun nan-temip o,’ agelan-tema kale, bilip imi fen no kutam kal nan-temip uyo, unang dula-bom tinum dula-bom keman-temaalip kale, \v 36 bilip iyo asok maak so kaanan-temaalip kale, bilip iyo fen God imi man aligaap ke-nilipta, ensel ilitap ke suun nan-temip ko. \p \v 37 “Kale minte ipmi weng (bogo-nilip, ‘Unang tinum kaansip iyo kaan atin binimansip kale, God iyo tebe maak ifola fen tigi molan-temaalip o,’ agan-nuubip) bomi sang uyo bogobelan o ageta kale, nimi weng uta kup ba kale, Moses imi weng so uyo kafalebeluta, utamupta, unang tinum kaansip iyo asok fen tigi molan-temip kalaa agelan-temup ko. Kale Moses beyo at katip molin maak ken tebe binimanin-tem kesa imi sang uta bagan tolom-nala e, bogola, ‘God beyo Abraham so ilami man Aisak so ilami man ilop Jekop so ulimal imi God o,’ age sugamiyok tinum kaansip imi sang bogosa kuta, \v 38 God iyo tinum kaan atin binimansip imi tiin mosaala kale, tinum kaan-nilip no God imi diim suun nuubip sino tinum kafan albip sino ita tiin mosa (kale mungkup, God imi weng ko Moses imi bogobesa bomi magam uyo dok uta ba kale, Abraham ulimal bilip iyo sugayok uyo kaansip kuta, fen God imi tiin diim uyo atin albip kalaa age-nalata, ulimal iyo tiin mo-bom-nalata, bogo-nala e, ‘Niyo ulimal imi God iyo kalbi o,’ agesa) o,” age Yesus iyo Sadusi imi baga-ema ko. \p \v 39 Kale ulo utamsip tinum iyo Yesus imi weng ko Sadusi bogopma uta tinangku-nilip e, iip maak maak ita bogobelip, “Kafalemin tinum kabaa. Kabo Sadusi imi weng uyo tambaliim kup yan kebelap o,” agelip ko. \v 40 Kale kota alugum kamogimal iyo utamipta e, Yesus keyo tele dagaa kusa tinum kalaa age-nilip e, imi atul uta finano maak so daga-nimip binim ke kwep unip ko. \s1 Yesus imi kamogimal weng dagasa uta ko \sr Mat 22:41-46, Mak 12:35-37 \p \v 41 Kuta Yesus ita kamogimal iyo daga-nala e, “Ulo utamsip tinum bilip iyo bogo-nilip, ‘God imi ulaa dula kamok kesa tinum beyo King Devit imi man ilop tiilam unsu kutop umi tinum o,’ agan-nuubip kale, intaben o age-nilipta, boyo bagan-nuubip a? \v 42 God imi suuk kon tem umi ulotu aseng kwek uyo Devit yagal bogo-nala, \pi1 ‘Bisel God iyo tebe nimi Kamogim imi bogobe-nala, “Kabaa. Te yang nalami ipkuk ilo kamogim imi baan diim kagal ton-balapta bii, \v 43 atin ki nita nita ke-nili kapmi waasi iyo kubaganip imkali kalaa age-nalapta, kapta iyo tiin molan-temap o,” age God iyo bogobesa o,’ \m age Devit iyo bogosa ko. \v 44 Kale God imi ulaa dula kamok kesa tinum beyo dok imi man a? Kanube Devit imi aget fugunolata, son-temu uyo, beyo nalami man ilop kutop ita maak mitam tebelan-tema kalaa age-nala bomi aget uta kup fuguno-nala bogosa nimnam, boyo bogo-nala, ‘Beyo nimi Kamogim o,’ agesaala binim kuta, Devit iyo intaben umi aget uta fuguno no ke-nalata, bogo-nala, ‘Beyo nimi Kamogim o,’ agesa o?” age Yesus iyo kamogimal imi dagagama ko. \s1 Yesus tebe ulo utamsip tinum imi sang bogosa uta ko \sr Mat 23:1-36, Mak 12:37-40, Luk 11:37-54 \p \v 45 Unang tinum iyo alugum kugol bom Yesus imi weng uyo tolong duga-bilip e, fupkela ilami okumop man imi bogobe-nala e, \v 46 “Ibaa. Ibo ulo utamsip tinum bilip iyo tele itama-bom-nilipta. Bilip imi aget fugunin uyo, ilim timitim kup migi-bii tam abe tiine-bulupta, unang tinum iyo, numi itamamin o age-nilipta, kanum tiine-bom-nilip e minte, iyo no iman saanin baan diim unon-temip uyo, unang tinum iyo tal numi weng umka-emin o ageta unang tinum imi tiin diim ku-tele tiine-bom-nilip e minte, iyo no ulotu am aa-e min, iman tigi-bom unan-kalin am aa-e min ko unon-temip uyo, abiin tambal ugaa ku tonupta, unang tinum iyo itamamin o agan-bom-nilipta, tona-bom no kem-nuubip ko. \v 47 Kale ulo utamsip tinum bilip iyo unang kaluun iyo filto-em tolom-nilip e, imi sinamin am uyo bugubelip kupkaa am binim, mufekmufek binim ke-bom no kem-nuubip ko. Kale kanupmin kuguup mafak mafak boyo kanu-bilip kuta, iyo unang tinum imi tiin diim uta God imi aman duga-emin uyo timitim kemup ko age bisop kugol baga-bom no ke-em-nuubip kale, ibo bilip iyo itama-bom-nilipta o ageta ko. Boyo kuguup mafak kem-nuubip kale, son-temu nala God imi tebe kaal fuyap bilip imi kupka-eman-tema uyo, kwiin kiim kupka-eman-tema o,” age Yesus iyo ulo utamsip tinum imi sang uta okumop man imi baga-ema ko. \c 21 \s1 Unang kaluun maak tuumon ken tibin alop dulep tal ulotu am miton kal God imi dobesu uta ko \sr Mak 12:41-44, (2 Kor 8:12) \p \v 1 Yesus iyo ulotu am miton kutam kal ton-bom-nala e, unang tinum, tuumon God imi kopmum o age-nilip kulep tal tet kiim tem abu-bilip uyo dagak diibe-bomta e, mufekmufek so kasel isiik tuumon uyo kulep tal tet tem abula abula ke-bilip kalaa agan-bomta, \v 2 kek fenata e, unang kaluun mufekmufek binim maak tal tuumon ken tibin alop maak dulep tal tet tem abulu kalaa age-nala e, \v 3-4 okumop man imi bogopma, “Ibo unang kaluun boyo utamip a? Unang tinum migik bilip iyo mufekmufek kwiin tagang so kale, ilimi tuumon atuk katip ita kup dulep tal God imi kuga-e-bilip kale minte, unang kaluun bota mufekmufek binim minte, umi tuumon katip iman saan-bom unan-kalin ita kale, ko alugum ditang age dulep tal God imi dobelu kale, niyo dam weng bogobelan-temi kale, ibo tinangku-silipta. God imi tiin diim uyo unang kaluun mufekmufek binim bomi kuguup uyo uta uta keluta minte, unang tinum migik imi kuguup uta kubaganu o,” age Yesus iyo bogobela ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Ulotu am miton dalatalan-temip o,” agesa uta ko \sr Mat 24:1-2, Mak 13:1-2, (Luk 19:43-44) \p \v 5 Kale Yesus imi okumop man iip maak maak iyo ulotu am miton umi sang bogo-nilip e, “Bilip iyo tuum tambal kobe som, minte ket kon ko age am umi diimin mufekmufek tambal kobe no ke-nilip e, bota kulu God imi am uyo telela kolip kasagansu o,” agan-kalip e, \v 6 Yesus iyo bogobe-nala e, “Am uyo mep so tulu e, waasi iyo tal mufekmufek tambal kamano komi utaman-bilip boyo alugum kufak daa-nilip e, am uyo alugum kano dalata ko-nilip e, tuum tambal tip tip ke daam fogosip uyo segela kululip daak abe-bulu bii, biniman ugulumi kup nu nu kelan-temu o,” age Yesus iyo bogopma ko. \s1 Yesus imi bogobe-nala, “Tinum tebe ibo kuguup mafak kupka-eman-temip o,” agesa uta ko \sr Mat 24:3-14, Mak 13:3-13, (Luk 12:11-12, Ap 6:10) \p \v 7 Kale Yesus imi okumop man iyo dagalip, “Numi kafalemin kabaa. Dogap kota waasi iyo tal-nilipta, ulotu am miton boyo dalata kolan-temip a? Minte dogonupmin umi kuguup usiik mitam tuluta, utamupta e, kuguup mafak uyo ko mitam tolon o angbu kalaa agon-temup o?” agelip e, \v 8 Yesus iyo ilami asok tolon-tema umi sang uta bogobe-nala e, “Tele utama-bom-nilipta. Bisop weng baga-emin tinum bilip imi weng uyo tinangkamin ba ko. Tinum kwiin tagang iyo tal nimi win uta dugola kufu-bom-nilip e, tinum iip maak maak iyo tal buguna buguna ke-bom-nilip e, ‘Niyo God imi ulaa nimdula kamok kesi tinum o,’ agela agela ke-bilip e minte, tinum iip maak maak ita bogobe-nilip e, ‘Am afungen tem uyo tulu kale, God imi ulaa dula kamok kesa tinum iyo tolon o angba o,’ agan-bom no keman-temip kuta, ibo bilip imi weng boyo, ‘Fen o,’ age tinangkamin ba ko. \v 9 Kale ibo tolong dolipta, tinum miit maak iyo fiko kulep no daala miit maak so waasi dinan-bala e minte, am waasi uyo ugaa kulu dinan-bala no ke-bilip uyo mitam senganu kalaa agelan-temip uyo, ibo boyo, ‘Afungen tem mitam tulu o,’ age-nilip bomi atul uyo finanin ba ko. Kamaki uyo kanupmin kuguup bosiik mitam tolon-temu kuta, boyo kanum ti-suluta, kutam-tele am afungen uyo yuut mitam tolon-temaalu ko. \p \v 10 “Kafin maak umi tinum iyo tebe kafin migik tinum sino dinan-bilip e minte, kamok maak imi tinum igil kamok migik imi tinum isino dinan-bilip no e minte, \v 11 kafin kaa kutufosu koyo bim afalik mitam tele-bulu e minte, iman tebok sino mafak ilinok am so uyo daanan tele-bulu no ke-bulu e minte, mufekmufek ugulumi migik utamamin binim uyo abiil tigiin ilota malaak tuluta, unang tinum iyo kanupmin kuguup bomi alugum utaman-temip uyo atin finan-bilip no keman-temip o,” age Yesus iyo bogobe-nala e minte, \v 12 tam maak uyo waasi imi tal ulotu am miton dalata kolan-temip umi sang uyo bogobe-nala e, “Kanupmin kuguup bo mitam tolon-temu kuta, boyo mitam tilin-tem bom-suluta, kek kek iyo tebe, ibo Yesus imi okumop man kalaa age-nilipta, yaafuu kuguup mafak uyo kupka-e-bom imdalip no Juda kasel kamogimal imi sagaal diim abelipta, ita ulotu am kal yege-bom imdalip tam kalabus am unon-temip min, kulep no Rom kasel imi kiyabal so kamogimal king so bilip imi diim daalip e, ita im-kugu-bom yegeman-temip ko. \v 13 Kale bomi kanuman-temu kwek uyo, ibo utamipta, God imi weng umi ilep uyo kulbu kalaa age-nilipta, unang tinum iyo nimi sang umdii baga-eman-temip ko. \v 14 Ibo, mep so imdep no weng telelmin tinum imi diim daalum o agan-bilip kota, ibo aget yamyam fugun-bom, ‘Ko so kube. Weng kwep mek numi tem tililan-temip uyo, dogonupmin weng uta yan kepman-temup o?’ agan-kalin ba kale, bilili age-bomta o ageta ko. \v 15 Bomi am daanan-temu uyo, ipkil weng bagaman-temaalip kale, ipmi weng bagaman-temip boyo, nagal aget fugunin tambal kobe-nili e, weng tambal bagaman-temip uyo kafalepmita, waasi imi weng uyo kubaganuta, ipmi weng bagaman-temip uta uta keluta, imi weng uyo ilubelan-temip ko. \p \v 16 “Minte ilipmi amalabal min, figal min, nagalal min, duup-afin min God imi ilak dolin binim bilip ita ibo imkem daa imdalip no kamogimal bilip imi sagaal diim abelipta, kamogimal ilimi waasi dinan-kalin tinum bogobelip iip maak maak ibo inolip kaanan-temip ko. \v 17 Kale ibo nimi ilak uyo duga-bom nimi ogok ke-bilip kalaa age-nilipta, unang tinum kwiin tagang iyo tebe ibo olsak kupka-e-bom itafinonan-temip kuta, \v 18-19 nimi ilak uyo fomtuup duga-bilip bii, kaanip umdii, God yagal ibo tambaliim kup tiin mom-nuuba kale, kaan maagalo kelan-temaalip binim kale, ibo imtamo tam ilami abiip daalata, suun kup nan-temip o,” age Yesus iyo weng kem uyo bag-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Waasi tebe Jerusalam kufak daalan-temip o,” agesa uta ko \sr Mat 24:15-21, Mak 13:14-19 \sr (Luk 19:41-44, 23:27-31, 1 Kor 7:26, Rev 11:12) \p \v 20 Yesus iyo weng maak uyo bogobe-nala e, “Son-temu uyo, ibo utamipta e, waasi dinan-kalin tinum iyo tal abiip miton Jerusalam uyo falala kolip kalaa agelan-temip uyo, kota utamipta, abiip uyo kufak daalip yuut binimanan-temu kalaa agon-temip kale, \v 21 kota waasi bilip iyo imkaa bilii unin o ageta kale, ibo Provins Yuudiya kagal albip umdii, ipmi abiip uyo kupkaa bilii daage no amdu tem tem kal waanamin o ageta kale minte, ibo abiip miton Jerusalam kal albip umdii, yuut kupkaa bilii daage no waanamin ko. Minte ibo ilipmi ilanggiip kal albip umdii, asok abiip unemin ba kale, yuut kupkaa yang waanamin ko. \v 22 Sugayok uyo God imi suuk kon tem weng uyo dola ko-nilip e, God imi Jerusalam kasel imi yuum yan kebe kaal fuyap kupka-eman-tema umi sang uyo bogosip kale, waasi imi tolon-temip kota, weng ko bogosip boyo mitam tol kelan-temu ko. \v 23 Bomi mitam tolon-temu kota, God iyo olsak kobe-nalata, Yuudiya kasel iyo kaal fuyap uyo kobe-nala e minte, kuguup mafak mafak uyo bilip imi kobe no kelan-tema ko. Minte unang kumun so so e minte unang manok so bilip iyo bilii unon-temip umi ilep uyo bong faga-bom-nilip e minte, kaal fuyap kiim kwaa-bom no keman-temip kale, niyo bilip iyo i-filin-bii ko. \v 24 Tinum waasi iyo tebe Yuudiya kasel iip maak maak iyo benat ko age un kong umi tuup inolip kaanip e minte, iip maak maak ita yaafuu sok de imo-nilip e, imdep unanbu no anang migik to yakyak ke-nilip e, waasi igil ilimi anang uyo kupkaa tal abiip Jerusalam uyo tiin mo-bom-nilip e, kufak daga-bilip biita, God imi imdala ilimi anang unon-temip umi am uyo tulu kalaa age-nalata, asok imdala daaginon-temip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi asok tolon-tema umi sang bogosa uta ko \sr Mat 24:29-31, Mak 13:24-27 \sr (1 Tes 5:1-11, 2 Fit 3:8-16, Rev 1:7, 22:6-17) \p \v 25 Asok Yesus iyo weng migik maak bogobe-nala e, “Afungen tem mitam tolon-temu uyo, atanim so kayop so biningok so iyo igilimi migik kelan-temip kale, kafin diim koyo yol ok umi daang kun uyo aliin aliin ke-bii kwiin kiim ke-nulu e, ku sek mo yak ok kan tem abe biileng afek unan-bii yakyak keman-temu ko.Kale alugum tinum miit maak maak iyo bomi utaman-temip uyo, finanin kiim uyo ke-bom-nilip e, aget iluum tebepman-temu ko. \v 26 Abiil tigiin umi mufekmufek iyo ilimi ilep uyo kupkaa sigin-bii ilep migik ilep tiine-bala tiine-bala keman-temip kale, unang tinum iyo itamipta, kanu-bilip kalaa age-nilip e, abiin uyo tele tonan-temaalip e minte, finanin afalik uyo ke-bom-nilip e, bogolip, ‘Kwiin ee. Kafin diim koyo dogonupmin kuguup mafak uyo tal, numi diim abelan o agan-bo o?’ agelan-temip ko. \v 27 Kale bilip imi ilep migik ilep te yang iinon-temip kota, Mo Tibil imi Man niyo iip tem ku-tele talanbu talan-bilita, alugum unang tinum iyo kiit fen nitamipta, titil kiim uyo ku imi dong uyo tiin bulusii kup sigin-bii talan-be kalaa age nitaman-temip ko. \v 28 Kale ibo utamipta, kanupmin kuguup uyo tulu kalaa age-nilipta, kota utamipta, niyo yuut ipmi ilim bo-eman-temi kalaa age-nilipta, ipmi aget iluum taban-bilip uyo kugol diliit ke-nilipta, ipmi aget uyo titil fagaa mo kiit fen-nilip e, nimi ilep uyo tiin daga-bom fenipta, tolon o,” age Yesus iyo deng tebemin weng uyo kupka-e-bom baga-ema ko. \s1 Yesus imi felep yak yet so at migik so kanu-bom abumin umi diim to do weng bogosa uta ko \sr Mat 24:32-35, Mak 13:28-31 \p \v 29-30 Yesus iyo do weng maak bogobela, “Ibo yet so at migik so umi kuguup uyo utamipta, umi kon bam daa kalunganu umdii, boyo umi dum abumin uyo mep so tulu kalaa agelan-temip kale, \v 31 ulutap mungkup utamipta, nimi kuguup kanum tolon-temu umi sang baga-em tebesi uyo mitam tulu kalaa agelan-temip uyo, kota ibo utamipta e, God imi nimdala tal unang tinum alugum tiin molan-temi umi am uyo mep so tulu kalaa agelan-temip ko. \v 32 “Nimi weng bogobelan-temi koyo tinangku-silipta.Unang tinum iip maak maak kamano tiin kafan albip iyo kaanin-tem bom-silipta, nimi weng bogobe-nili, ‘Son-temu uyo, mufekmufek mafak mafak uyo mitam Juda kasel imi diim abelan-temu o,’ agebi uyo mitam tolon-temu ko. \v 33 Am maak daanan-temu kota, abiil so kafin so uyo binimanan-temu kuta minte, nimi weng uyo biiluta, maak binimanan-temaalu binim kale, suun kup bomta tuluun nan-temu o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogobe-nala, “Nimi duubal ibo nimi tolon-temi uyo tele utama-bilipta o,” agesa uta ko \sr (Luk 17:27, Rom 13:13, Ef 5:18, 1 Tes 5:3) \p \v 34-35 Kota Yesus iyo bogopma, “Nimi duubal ibo utama-bom-nilipta a. Unang tinum kwiin tagang iyo iman yam fagalu o age iman suun kup unan-bom-nilip e, ok mafak uyo unan-bom ilum ilum ke-bom-nilip e minte, kafin diim komi mufekmufek umi aget iluum uyo tebe-e-bom no keman-temu kale, ibo kanupmin mufekmufek bomi aget uyo ugaa kwaagamin ba ko. Kale God imi afungen am uyo abil fola fiko kolin kebu ulutap kale, alugum unang tinum kafin kaa kutufosu albip iyo ilum ilum kem-silip e, maak fagaa dagaa kopmu e, ogen utaman-temip kale, ibo tele utama-bom-nilipta o ageta ko. \v 36 Ibo suun kup nimi tolon-temi uyo utama-bom fen-bilipta a. Minte fen-bom-nilip e, suun kup God iyo beten ke-bom dagaga-bilipta, God yagal titil uyo kupka-e-balata, kuguup mafak tal ipmi diim abelan-temu uyo, ipmi aget fugunin uyo kufak daapman-temaalu kale, suun titil faga-bom-bilipta bii, afungen tem tolon-temu kota, finanin binim, Mo Tibil imi Man nimi diim kal molan-temip o,” age Yesus iyo weng kem baga-ema ko. \p \v 37 Yesus imi Jerusalam kal bom-nala uyo, am daanin diim uta ulotu am miton kutam kal mo-bom God imi weng uyo unang tinum imi kafale-bom-nala e minte, mililep uta daak abe tam Oliv Tigiin kal bom beten ke-bom no ke-balata minte, \v 38 unang tinum kwiin tagang iyo no tamup, ulotu am miton kal Yesus imi weng uyo baga-e-bala tinangkamum o age-nilipta, kutim uyo suun kup tal tal kem-nuubip ko. \c 22 \s1 Judas tebe kamogimal imi bogobe-nala, “Niyo Yesus iyo daali yak ipmi sagaal diim abon-tema o,” agesa uta ko \sr Mat 26:1-5, Mak 14:1-2, Jon 11:45-53 \p \v 1 Bret fitimin binim fuu unan-kalin am umi win uyo, “Pasova o,” agan-nuubip kale, am boyo mep so tulu e, \v 2 tinum amem ko age pris imi kamogimal isino ulo utamsip tinum so iyo tegen-bom, kanubeta Yesus iyo angkolup kaanak o agan-bilip kuta, unang tinum kwiin tagang iyo Jerusalam katam uyo tala tala ke-bilip kalaa age-nilipta, “Buuk o age-nilip e, tebe nuyo yan-togon-bom ye-bom kem-nimip o,” age finano kupka-nilipta, bantap umi ilep uta fen-bilip ko. \p \v 3 Kale abiip Keriot kayaak Judas iyo okumop man tuluun kal ninggil imi ogok maagup kemin tinum kale, Saatan iyo tal Judas imi diim abe-nala e, imi aget fugunin uyo kufak daabelata, \v 4 utamata e, kamogimal iyo kanubelum o agan-bilip kalaa age-nala e, no tama e, tinum amem ko age pris imi kamogimal isino ulotu am miton umi un tubulin kamogimal isino imi bogobe-nala e, “Niyo Yesus daali yak ipmi sagaal diim abelan-tema umi ilep uta fen-bii o,” agela e, \v 5 tolong do-nilip e, deng kup tebe-bom bogobe-nilip e, “Tisol umi weng umaak telela ko kulep kutop kelup suukta, kop-kamum o,” agelip e, \v 6 Judas iyo imi weng uyo tolong do, “O,” age-nala e, suukta, utamita, unang tinum kwiin tagang iyo tiin kubalip kalaa age-nilita, kota Yesus iyo bantap daali yak kamogimal imi sagaal diim abelak o age ilep fena ko. \s1 Okumop man alop imi Pasova unan-kalin umi mufekmufek telela kosip uta ko \sr Mat 26:17-25, Mak 14:12-21, Jon 13:21-30 \p \v 7 Kale bret fitimin binim unan-kalin umi am ko age ifin am uyo daanu e, Juda kasel imi kuguup uyo ku-nilip e, Pasova umi sipsip man uyo ano fuu-bom unan-nuubip kale, \v 8 kota asok bomi am uyo daanu e, Yesus iyo Fita so Jon so imi bogobe-nala e, “Alop ibo no-nilip Pasova unan-kalin umi mufekmufek uyo telela kupkamipta, no tulupta, unan-kulum o,” agela e, \v 9 iyo bogopmip, “Nota am uyo dogap kal bomta, mufekmufek uyo telelaman-temup o?” agelip e, \v 10 bogopma, “Niyo bomi weng uyo bogopman-temi kale, tinangku-silipta. Alop ibo no Jerusalam kutam iinipta, ogok kemin tinum maak tal abu daalan-tema kale, atamipta, beyo unang umi kuguup uyo ku-nalata, oget afalik tol umi ku telela kosip uyo ok ilu ko kwep tam dubom diim daa kwep talan-be kalaa age-nilipta, imi umik bagalip no am iinon-tema uyo, ipso iso tam am tam-nilip e, \v 11 am kayaak iyo kutam kal alba kale, bogobe-nilip kano, ‘Numi kafalemin tinum iyo weng maak kopkela kupke tulup kale, iyo bogopke-nala, “Kapmi am komi atuk koyo kuun kale, kopmapta, nimi okumop man isino e minte nisino nuyo kagal numi Pasova uyo unelum o,” agelata, tulup o,’ age bogobelipta a. \v 12 Minte am kayaak iyo ipmi weng uyo tolong do-nala e, imtamo tam am dong tem daa am atuk afaligen uyo kafalebelata, utamipta e, iman fuumin umi mufekmufek alugum uyo kutam kal albu kalaa age-nilip e, kutam kal unan-kalin uyo telelamipta o,” age-nala e, \v 13 imdala no abomu, Yesus imi bogopma tulup uyo alugum mungkup tol kanubelu kalaa age-nilip e, Pasova umi unan-kalin uyo kugol telela-bom fuumip ko. \s1 Yesus ilami okumop man bret so sok dum ok so kobesa uta ko \sr Mat 26:26-30, Mak 14:22-26, 1 Kor 11:23-25 \sr (1 Kor 10:16-21, Hib 9:19-22) \p \v 14 Atanim uyo tem iinu e, Yesus iyo ilami kalaan tinum so tal Jerusalam am ugaa kubip kal ton-bom iman unan-bom-nilip e, \v 15 kota ilami okumop man iyo bogopma, “Nimi aget kiim fugun-nak-bii uyo, kaal fuyap uyo ku kaanin-tem som-nilita, niyo ipsino iman ko age Pasova koyo une som-nilita o agan-nak-bii kale, \v 16 nimi weng bogobelan-temi koyo tinangku-silipta. Kamano koyo niyo ipsino Pasova uyo afung afung unan-bii kale, kafin diim kagal maak so unelan-temaali kale, kupkaa bom-bili bii, son-temu nala nimi Aatum God imi alugum tiin molan-tema uyo, Pasova umi magam uyo tol kup kemanan-temu kota, asok Pasova uyo unelan-temi o,” agela ko. \p \v 17 Kale Yesus iyo sok dum ok uyo ilu ko-nala e, God iyo, “Misam o,” age-nala e, ilami okumop man kobe bogobela, “Sok dum ok koyo ku-nilip e, maak kapsiik une-nalap e, kapkum iyo kopmap unela unela kelin o,” agela unelip e, \v 18 bogobe-nala e, “Ibo tinangku-silipta. Kamano koyo niyo sok dum ok boyo maak so unelan-temaali kale, kupkaa bom-bili bii, God imi alugum unang tinum tiin molan-tema uyo mitam tulu kalaa age-nilita, kota asok unelan-temi o,” agela ko. \p \v 19 Minte bret maagup maak ku-nala e, God iyo, “Misam o,” age kupkaa fegela ko ilami okumop man iyo ife-bom-nala e, bogopma, “Bret koyo nimi dam [kale, ipmi ilim uta bobelan o age-nilita, nimi dam uyo kobelan-temi kale, mungkup bret kobelan-temi koyo ku unelin a. Kale son-temu uyo, asok bret mungkup unan-kalon-temip uyo, asok nimi dam bomi aget uta fugun-bomta unan-kalin o,” agela ko. \v 20 Ulutap kale, Pasova umi iman uyo unelip binimanu e, Yesus iyo sok dum ok maak ilu kola uyo kobe-nala e, bogopma, “Sok dum ok koyo nimi isak kale, nimi nangkalip kaani nimi isak malaak abelan-temu uyo, ibo utamipta e, ipmi ilim uta bobelan o ageta nimi isak uyo kupkali singkam daalu kalaa age-nilip e minte, God imi weng kwep daasa uyo fen abulu kalaa agon-temip o,” agela ko.] \p \v 21 Weng boyo kam age kupka-nala e, weng migik maak bogobela, “Nugumal ibo tinangku-silipta. Tinum maak nimkem daa nimdala yak waasi imi sagaal diim abon-temi iyo nisino kagal ton-bom iman unan-be kalba kale, \v 22 sugamiyok uyo God imi aget fugunin uyo, ‘Nimi Man daali unon-tema iyo kanube kaanan-tema o,’ agesa kuta, tinum maak dogap ita Mo Tibil imi Man nimkem daalan-tema beta ki atin kaal fuyap kup misamanan-tema o,” age Yesus iyo bogobela ko. \p \v 23 Yesus imi okumop man iyo tolong do-nilip e, ninggil iyo bubul iluum tebepmu e, dagana tala ke-bom-nilip e, bogolip, “Ninggil numi iibak tem katam iyo dok ita dupkem daalan-tema o?” agan-kalip ko. \s1 Yesus imi okumop man, “Numi tinum iyo dogap ita dubom kelan-tema o?” age wengaal diginsip uta ko \sr (Mat 18:1-5, 20:25-28, 23:11-12, Mak 9:33-35, Luk 9:46-48, 14:11) \p \v 24 Yesus imi okumop man iyo wengaal digin una tala ke-bom bogo-nilip e, “Numi tinum iyo dogap ita dubom kelan-tema o?” agelip e, \v 25 Yesus iyo bogobela, “Ibaa. Kafin diim komi God imi ilak dolin binim unang tinum imi kamogimal iyo unang tinum iyo alaang weng uyo kupka-e-bom-nilip e minte, ilimi aget fugunin uyo, unang tinum ita numi tok bagamin o age-nilipta, bisop bogo-nilip e, ‘Nuyo unang tinum ipmi dong daga-emin tinum o,’ agan-nuubip kuta minte, \v 26 nimi ilak dolin ibo imi kuguup ko kanum-nuubip boyo ipsiik dagaa ku kanumin ba kale, dogap kapta te tam kapkumal imi dubom kelap umdii, kabo, ‘Nita kup o,’ age-nalapta, kapkumal iyo alaang weng kupka-emin ba kale, imi niing ilatap ke-nalapta, kapkumal iyo ati-e-bomta tambaliim kup tiin molan-temap uta felep-kaman-temu e minte, kabo te tam kapkumal imi kamok kelap uyo, bisop tonamin ba no kale, kapkumal imi bon tem kiit fenin tinum ke-nalapta, dong daga-e-bom-nalapta o ageta ko. \v 27 Kale taabalasebal sino ilimi ogok kemin tinum so imi kuguup uyo ibo utamsip kale, ton-bom ole-bala iman kulep tal to-e-bala unan-be beta taabala bele minte, iman ifo kulube tal to-be beta taabala a? Iyo? Ton-bom iman unan-be beta taabala kuba. Kuta niyo ipsino bom-nili uyo, kanupmin kuguup boyo maak kanum-nuubaali kale, niyo ogok kemin tinum ke-nilita, dong daga-em-nuubi ko. \p \v 28 “Kuguup mafak mitam nimi diim aban-nuubu uyo, ibo nimkasaalip binim kale, ibo suun kup nimi diim uyo febam tebesip kale, \v 29-30 bota nimi Aatum God imi kanupnesa ulutap ke-nilita, nagal ibo mungkup kanubelan-temi ko. God iyo ulaa nimdu imi titil uyo kopnesa kale, imi win tolop diim unang tinum iyo tiin molan-temi kale, ulutap mungkup, son-temu uyo, ibo no nimi abiip kugol nisino ton-bom iman unan-bilipta, ulaa imdu nimi titil uyo kobelita, nimi win tolop diim Israel imi man ilop imi miit tuluun kal kalip iyo ipkil tebe miit maagup ku tiin mola tiin mola keman-temip o,” age Yesus iyo ilami okumop man iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi Fita bogobe-nala, “Kabo bogo-nalap e, ‘Niyo beyo atamsaali o,’ nagelan-temap o,” agesa uta ko \sr Mat 26:31-35, Mak 14:27-31, Jon 13:36-38 \sr (Jon 17:9-15, 21:15-17) \p \v 31 Kota Yesus iyo tebe Fita iyo bogobe-nala e, “Nugum Saimon kabaa. Tinangku-salapta. Saatan iyo alugum ibo im-kugulata, Yesus imi tinum kalaa, nalami tinum kalaa agon o age-nalata, God iyo dagalata, ‘O,’ agela kale, tinum maak rais ko age wiit uyo kwaala iit o daak o ke-bulu e, kaal uyo tegep yak iinom dam uta kup kutulu daak ilaat diim abelu ulutap kale, Saatan iyo imdala iit o malaak o ke-bom kaal fuyap uyo kupka-eman-tema ko. \v 32 Kuta niyo Aatum God imi beten ke-e-bom-nili e, bogobeli, ‘Aatum kabaa. Saimon iyo bogopne-nala, “Niyo atamsaali o,” nagelan-tema kale, kanupman-tema uyo, dong dogobelapta, imi kuguup mafak boyo tebe-nulu bemi nimi ilak dugamin boyo kufak daga-emin ba o,’ agan-bomta beten kem-nak-bii kale, suukta, kabo maak so aget fupkela ko-nalap kapmi aget fugunin uyo bam daapkelan-temu kota, kabo kapmi kapkumal iyo dong daga-e-balapta, imi aget fugunin uyo bam daabeluta, titil fagalan-temip o,” age-nalata, Yesus iyo Fita imi baga-ema ko. \v 33 Kale Fita isiik bogobela, “Kamogim kabaa. Niyo kapsino imtamo no kalabus am daa-nimip kuta, kapmi diim kal feba-nimi minte, kapsino ino-nimip kuta, nagal kapmi diim kal feba-nimi kwa,” agela e, \v 34 Yesus iyo Fita imi bogopma, “Fita kabe. Niyo tuluun weng bogopkelan-temi kale, tinangku-salapta. Kutim mililep kota uun kakaluk aalap iyo olalin-tem bom-salata, kabo nimi sang uyo bogopne-nalap e, ‘Beyo atamsaali o,’ nage yakyak bii, ilep asuno fagalan-temap o,” agela ko. \s1 Yesus okumop man imi bogobe-nala, “Kamaa kutop uyo mufekmufek so kulep tiinemin o,” agesa uta ko \sr (Luk 9:3, 10:4, 23:32-33) \p \v 35 Kota Yesus iyo ilami okumop man dagala, “Siin uyo bogobe-nili e, ‘Ibo tuumon so iman men so minte yaan ilom so uyo kulep-nilipta, nimi ogok uyo kem tiinemin ba o,’ age imdali tiinan-bilip uyo, ibo mufekmufek umaak duumatanbip bele ki?” agela e, bogobelip, “E-e, mufekmufek umaak duumatanin-tem o,” agelip e, \v 36 Yesus iyo bogopma, “Kamano komi tonbup uyo ugulumi migik kale, tuumon min, iman men min uyo albu umdii, kulep-nilip e minte, benat ko age un kong uyo binim umdii, ilipmi saket uyo delep no tolip tinum migik iyo tebe molipta, umi tuumon uta kulu-nilipta, benat uyo mo kulep bom-nilipta, tiinemin o ageta ko. \v 37 Ibo nimi weng koyo tinangku-silipta. God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, \pi1 ‘Bilip iyo kuguup mafak uyo un tubulin imi tebe fuut tibin imi kupka-em-nuubip ulutap ke tinum begal mungkup kobelip o,’ \m agesu boyo nimi sang uta bogosu kale, alugum God imi suuk kon tem nimi sang bogosu uyo mep tol mitam tolon o angbu kale, kanupmin kuguup mafak boyo mep kupkaneman-temip o,” agela ko. \v 38 Ilami okumop man iyo tolong do-nilip e, bogopmip, “Kamogim kabo kotamal a. Benat alop kalbu o,” agelip e, Yesus iyo utamata e, okumop man iyo kuguup mafak mek nimi kaal diim mep tolon-temu uyo tele utamin-tem ke amon amon weng bagamip kalaa age-nala e, bogobela, “Tii bogolip kale, binimanu o,” agela ko. \s1 Yesus imi no Oliv Tigiin kal bom God imi aman duga-emsa uta ko \sr Mat 26:36-46, Mak 14:32-42 \p \v 39 Yesus iyo no Oliv Tigiin kal suun God iyo aman duga-em-nuuba kale, bomi mililep kota ilami kuguup kanum-nuuba bota ku-nala e, ilami okumop man iyo fola kulep abiip Jerusalam uyo kupkaa Oliv Tigiin una ko. \v 40 Kale ninggil tam-nilip e, bogopma, “Kuguup mafak uyo, im-kugulan o age yuut tal ipmi diim abelan-temu kale, ibo God iyo aman duga-e-bom-nilipta, dagaga-bilip dong daga-e-balata, fengmin boyo tal ibo uk kugan imoluk o,” age-nala e, \v 41 ilami okumop man iyo kugol tonip imkaa mep ko yang unom katuun duung fegela daak ton God iyo aman duga-e-bom \v 42 bogobela, “Aatum kabaa. Kuguup mafak uyo meng, nafak daalan o angbu kale, kabo, fegelebeli dupkaluk o nagelap uyo, fegelebelapta, nimkaluk o agan-bii kuta, fen nimi aget fugunin uyo, kabo nimi aget fugun-bom, ‘Bota kanupnelal o,’ agan-bii boga ba kale, kalapmi aget fugun-bom, bota kanubelan-temi kalaa agan-balap uta kup kanumin o,” agela ko. \v 43 [Kale kam agela e, ensel iyo malaak abe Yesus iyo dong daga-emin weng uyo kupka-e-bala e, \v 44 Yesus iyo aget iluum ku-bom asok God iyo aman duga-e-balata, ifak afaligen uyo fuu dolu kuta, ifak boyo isak ulutap ugaa kumen malaak kafin diim abe yakyak kemu ko.] \p \v 45 Beten kem abe-bala binimanu e, fen mo daage no abomu, ilami okumop man iyo aget iluum tebebe daal tebepmu agaal unbip kalaa age-nala e, \v 46 bogopma, “Ibaa. Ibo agaal unbip aga? Saatan iyo, ibo uget taga-bilita, yang fenga kolip kalaa agelan o age-nalata, ibo im-kugu-be kale, fen-bom God iyo dagaga-bilipta, dong daga-e-balata o,” age Yesus iyo bogobela ko. \s1 Judas tebe Yesus daala yak waasi sagaal diim abesa uta ko \sr Mat 26:47-56, Mak 14:43-50, Jon 18:3-11 \p \v 47 Yesus iyo weng baga-em-sala e, tinum kwiin tagang iyo tilip kale, Yesus ilami okumop man iyo tuluun kal kale, tuluun Judas ita Yesus imi baan diim alba uyo ilep kafal kelata, tal-nilipta, Judas iyo tal, Yesus iyo duptal migilan o age tal mep so talata, \v 48 Yesus iyo bogopma, “Nugum Judas kabaa. Kabo talta, Mo Tibil imi Man niyo duptal migim tolom-nilita, dupkem daa daali yak waasi imi sagaal diim abelak o age-nalapta, talta nimtal migilan-temap aga o?” agela ko. \p \v 49 Yesus imi okumop man iso albip iyo itamipta e, tinum iyo, Yesus iyo aafulum o agan talbip kalaa age-nilip e, Yesus iyo bogopmip, “Kamogim kabaa. Nugol numi benat ko age un kong umaak kuluta ino-numup bele ki?” agelip e, \v 50 tinum amem imi kamok miton ko age hetpris imi ogok ke-emin tinum maak iyo iso tala kale, okumop man maak tebe ilami benat uyo kupdeta tinum beyo angko imi tuluun kaal ipkuk uyo tagaa kwaabela daak abelu e, \v 51 Yesus iyo utam-nala e, okumop man iyo yege-bom bogopma, “Bo kanumin ba o,” age-nala e, yak tinum bemi tuluun kaal uyo waafu-nala e, asok kwep yak kwek kabilepma tambalanepmu ko. \p \v 52-53 Kale tinum amem ko age pris imi kamogimal so ulotu am miton umi un tubulin kamogimal so minte tinum kamok kamok so alugum bilip iyo tal, Yesus aafulum o age-nilip e, tal kugol molip e, Yesus iyo bogopma, “Niyo no ulotu am miton kugol ton-bom unang tinum iyo suun kup kafalem-nak-bii kale, ibo tii tal kugol naafuta de namo-nimip kale minte, intaben o age-nilipta, ibo kupkasipta, kamano kota ibo tinum ipkumal aa-bom mufekmufek daga-emin tinum imi aafuu de dupkabip ulutap ke-nilipta, benat so ulin so uyo kulep talta, de namolum o ageta tilip a? Kuta kamano kota God iyo Mililepnok ko age Saatan iyo dupkala ilami aget fugunin uyo ku ipmi kobe dong dogobelata, kanupmum o ageta, numi ilep uyo albu kalaa age-nilipta, fiko tal naafulum o agan-bilip o,” age Yesus iyo kamogimal imi bogobela ko. \s1 Fita imi bisop bogo, “Yesus iyo atamsaali o,” agesa uta ko \sr Mat 26:57-58,69-75, Mak 14:53-54,66-72, Jon 18:12-18,25-27 \p \v 54 Yesus iyo bagan-siit kupkala e, un tubulin iyo aafuu duptamo tinum amem imi kamok miton ko age hetpris imi am iinip e, Fita iyo kota imi umik tem simanim so kugol tam tam yak abe \v 55 tam hetpris imi am daam tem tam abomu e, un tubulin tebe abiip mat kal at kwegalip kena-bulu e, tinum iip maak maak iyo ton-bom at uyo fufala kwek mobip kalaa age-nala e, yagal no tama e, isino tonip ko. \v 56 Kale ogok kemin unang maak uyo atamuta e, tal at ilagenin diim kal tonba kalaa age kek fen tele atam-nulu e, tinum tonan unbip imi bogopmu, “Ibaa. Tinum tal tonba begal mungkup Yesus so tiinan-nak-be o,” agelu e, \v 57 Fita iyo fulma-nala e, bogobela, “Kubaa. Niyo beyo atamsaali o,” agela ko. \p \v 58 Kale siit-kulu e, tinum maak Fita iyo atam-nala e, bogopma, “Kapkal mungkup tinum bemi tinum maak o,” agela e, Fita iyo yan kebe bogopma, “Kabaa. Naga ba kuba,” agela ko. \p \v 59 Kale ton-siit ilugola e, tinum migik maak isiik mitam bogo-nala e, “Niyo tinum bemi weng bagan-be uyo tolong dolita e, Provins Galili kayaak kalaa ageli kale, begal mungkup Provins Galili kayaak Yesus so tiinan-nak-be o,” age yakyak kema e, \v 60 Fita iyo bogopma, “Tinum kabaa. Niyo kapmi weng bagan-balap kwek uyo tele bam daalin-tem o,” agan-kala e, kota maak fagalin tap uun kakaluk aalap iyo olala ko. \v 61 Kota Kamogim Yesus iyo fupkela kek fen Fita iyo tele atama e, Fita iyo asok aget fugunota, siin Yesus imi bogopne-nala, “Kutim mililep kota uun kakaluk aalap iyo olalin-tem bom-salata, kabo nimi sang uyo bogopne-nalap, ‘Beyo atamsaali o,’ nage yakyak bii, ilep asuno fagalan-temap o,” ageba uyo fen ko kanubeli kalaa age-nala e, \v 62 bilii imkaa daam tem uyo kupkaa tam sep kutam kal fomtuup amema ko. \s1 Un tubulin imi Yesus titul weng baga-e-bom saal dagamsip uta ko \sr Mat 26:67-68, Mak 14:65 \p \v 63 Un tubulin Yesus imi tiin mobip bilip iyo Yesus iyo titul weng fiil weng baga-e-bom saal dagamip kale, \v 64 kanupmin kuguup uta kanu-bom-nilip e, ilim ku Yesus imi tiin so tibit so uyo katibe-nilip e, asok saal daga-bom titul weng baga-e-bom-nilip e, “Kabo imkalap unang tinum iyo bogopke-nilip, ‘Kabo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum o,’ agan-nuubip kuta, kabo tele utamsap tinum iyo kulbap aga? Tinum maak tebe kangkola kale, bogobe-nalap, ‘Beyo waanta o,’ agelapta, utamum o,” age sal faga-e-bom titul weng baga-e-bom-nilip e minte, \v 65 mungkup weng mafak ugulumi migik migik uyo baga-e-bom no kemip ko. \s1 Juda kamogimal tebe Yesus dep no daa tele atama-bom dagagamsip uta ko \sr Mat 26:59-66, Mak 14:55-64, Jon 18:19-24 \p \v 66 Am daanu e, Juda kasel imi kamok kamok so tinum amem ko age pris imi kamogimal so e minte ulo utamsip tinum so bilip iyo, weng bagamum o age tala tala ke tal ilimi weng telelmin am katam kal tonip e, un tubulin iyo Yesus iyo dep no bilip imi diim daalip e, \v 67 kamogimal iyo Yesus imi bogopmip, “Kabaa. Bogobelal a. Kabo God imi ulaa kamdula kamok kesap tinum bele ki?” agelip e, Yesus iyo yan kepma, “Niyo bogobe-nili, ‘Niyo God imi ulaa nimdula kamok kesi tinum Krais o,’ agelan-temi uyo, ibo, boyo dam bagan-be kalaa nagon-temaalip binim kale, \v 68 ulutap niyo weng maak dagalan-temi uyo, yan kepnelan-temaalip kuta, \v 69 niyo weng kota kup bogopman-temi kale, kamano kaa kutop kutop kem unon-temu uyo, Mo Tibil imi Man niyo abiil tigiin kal bom kamogim imi baan diim uyo ku-nilita, titil kup tebesa tinum God imi sagaal ipkuk ilo keng kal tonan-temi o,” agela e, \v 70 alugum bogobelip, “Kam agelap boyo, ‘Niyo God imi Man o,’ ageta bogolap bele ki?” agelip e, Yesus iyo yan kepma, “Niyo maak bogobelin-tem kale, ipkil boyo bogopnelip kale, boyo dam o,” agela e, \v 71 ilimi weng uyo buguna tala ke-bom bogolip, “Nuyo ilami weng bagan-be uyo nulumi tolong alop diim tinangkulupta, beyo fen fengmin tinum kalaa agelup kale, nuyo tinum maak atamupta, beta Yesus imi sang uyo maak so bogolan-temaala binim o,” age ilimi weng kup bagamip ko. \c 23 \s1 Tinum tebe Yesus dep no Pailat imi diim daasip uta ko \sr Mat 27:1-2,11-14, Mak 15:1-5, Jon 16:28-38 \p \v 1 Kale kamogimal bilip iyo alugum fen mo-nilip e, Yesus iyo dep unanbu no Rom kasel imi kiyap Pailat imi diim daa-nilip e, \v 2 bisop baga-bom weng mafak mafak uyo baga-e-bom bogo-nilip e, “Nuyo tinum keyo tolong umo-bulupta, bisop weng uyo Juda kasel numi unang tinum iyo uget taga-bom bogobe-nala, ‘Ibo takis mani uyo kulu Rom kasel imi kamok King Sisa Juda kasel ipmi tiin molin iyo kupka-emin ba kale, nita God imi ulaa nimdula kamok kesi tinum kale, niyo ipmi king o,’ agela kalaa age-nulupta, dep kapmi finang tulup o,” agelip e, \v 3 Pailat iyo tolong do-nala e, Yesus iyo dagala, “Kabo Juda kasel imi kamok king iyo kulbap bele ki?” agela e minte, Yesus isiik bogobe-nala e, “Niyo maak bogolin-tem kale, kapkal bogolap o,” agela ko. \p \v 4 Kale kota Pailat iyo tinum amem ko age pris imi kamogimal so minte tinum migik kwiin tagang isino albip iyo bogobe-nala e, “Niyo tinum keyo atamita e, kuguup mafak umaak kelata, dep talaalip binim kalaa ageli (kale, niyo nimi waasi dinan-kalin tinum iyo bogobeli kaal fuyap umaak kopman-temaalip binim) o,” agela kuta, \v 5 (bilip imi aget fugun-bilip uyo, Pailat iyo uget togolupta, kuguup mafak umaak Yesus iyo kobelak o age-nilip e,) maak so fomtuup weng bogobelip, “Beyo Provins Yuudiya abiip maak maak umi tinum iyo alugum wit saane-balata, Rom kasel so dinan-kulum o agan-bilip ko. Kamaki kanupmin kuguup uyo Provins Galili usiik kanum-nuuba kale minte, kamano kota tal numi Provins Yuudiya kagal kanu-be o,” age uget togolip ko. \s1 Herot imi Yesus dagagamsa uta ko \sr (Luk 9:7-9, Ap 2:23, 4:27-28) \p \v 6 Kale Pailat iyo weng boyo tolong do-nala e, dagala, “Tinum keyo Provins Galili kayaak aga o?” agela e, \v 7 “Aa. Tinum beyo Galili kayaak o,” agelip ko. \p Kale siin uyo Rom umi King Sisa iyo tebe Herot iyo ulaa du bogobe-nala e, “Nalami win tolop diim uta kabo Provins Galili umi unang tinum iyo tiin molan-temap o,” agela tiin mosa kale, Pailat iyo utamata e, kamaa kota Herot iyo Provins Galili uyo kupkaa kuun tal Jerusalam kagal alba kalaa age-nala e minte, Yesus imi ko dep tal yega dobelum o age dep tilip boyo nimi ogok ba kale, Herot ilami ogok kalaa age no ke-nala e, ilami waasi dinan-kalin tinum iyo olabela tal Yesus iyo dep no Herot imi diim daalip ko. \p \v 8 Siin uyo Herot iyo, Yesus imi sang uyo baga-bilip tolong duga-bom-nalata, Yesus iyo ataman o agan tebesa kale, imi aget fugunin uyo ki, mirakel ko age kuguup ugulumi migik umaak ke-balata, ataman o agan tebesa kale, Yesus iyo aafuu dep no ilami diim daalip atam-nala e, imi aget tem uyo deng kup tebema ko. \v 9 Kale Herot iyo weng kwiin tagang uyo Yesus imi dagagama kuta, Yesus iyo yan kepmoma binim kela ko. \v 10 Tinum amem ko age pris imi kamogimal so ulo utamsip tinum sino igil mungkup tal Herot imi diim e talbip kale, kota yang mep so unom-nilip e, Yesus imi sang uyo bisop bogo, “Tinum beyo tuluun kanubeta fenga koba o,” agan-kalip ko. \v 11 Yesus iyo weng binim ke-bala e, Herot isino e minte ilami Provins Galili imi waasi dinan-kalin tinum isino tebe Yesus imi titul weng baga-e-bom kuguup mafak uyo kupka-e-bom-nilip e minte, king imi ilim tambal migim-nuuba ulutap migibe-nilip e minte, titul saane-bom king imi win kufu-emin ulutap ke-e-bii-nilip e, kota ilami waasi dinan-kalin tinum iyo bogobela e, Yesus iyo asok duptamo Pailat imi finang unip ko. \v 12 Siin uyo Herot so Pailat so alop iyo waasi kebina tala kesipta, kamano kota alop iyo duup kiina tala kelip ko. \s1 Pailat bogobe-nala, “Yesus iyo dep no at diim daa angkalin o,” agesa uta ko \sr Mat 27:15-26, Mak 15:6-15, Jon 18:39-19:16, (Ap 3:13) \p \v 13 Pailat iyo tinum amem ko age pris imi kamogimal so Juda kasel imi kamogimal so minte tinum migik sino olabela tala tala kelip e, \v 14 bogobela, “Ibo tinum keyo dep tal nimi diim daa bogopne-nilip, ‘Tinum keyo Juda kasel iyo alugum wit saane-balata, Rom kasel so dinan-kulum o agan-bilip o,’ agelip kuta, bomi sang uyo ilipmi tiin diim kal beyo dagagan-bii kuta, atamita, beyo kanupmin kuguup mafak umaak kebaala kalaa ageli ko. \v 15 Kota Herot isiik Yesus imi dagaga-bomta atamata e, beyo maak fenga kobaala kalaa age-nala e, imdalata, asok dep nimi finang tilip ko. Niyo utamita e, ipmi aget fugun-bilip uyo, waasi dinan-kalin tinum imi bogobelita, Yesus iyo angkolip kaanak o agan-bilip kalaa ageli kuta, Yesus iyo fenga kolin-tem kale, niyo bogobeli angkolip kaanan-temaala binim kale, \v 16 niyo waasi dinan-kalin tinum iyo bogopmi sok ifet uta ku saal dagan-siit dupka-nilipta, talaa daalip daaginak o agon-temi o,” agela ko. \p \v 17 [Kale Pasova iman tigi-bom unan-kalin am uyo atol maagup dakan ke une yakyak kem-nuubip kale, unan-kalip uyo, Pailat iyo Jerusalam umi kiyap imi kuguup uyo waafu-nala e, kanubelita, Juda kasel iyo nimi deng uyo tebemin o age-nalata, waasi dinan-kalin tinum iyo bogopma, “Juda kasel sok dinan-bii kosip iyo, ibo maagup beta kup talaa daalip daaginak o,” age yakyak kem-nuuba (kale, kota Pailat imi aget fugun-be uyo, “Waasi dinan-kalin tinum iyo bogopmi, Yesus ita sok talaa daalip daaginak o,” agan-be)] kuta, \v 18 Juda kasel iyo alugum fomtuup ol-bom bogobe-nilip e, “Bogopmap tinum beyo angkolip kaanata minte, Barabas ita sok talaa daalip daaginak o,” age baga-emip ko. \p \v 19 Kale siin uyo tinum Barabas beyo ki, Rom kasel sino dinan-bulupta, Juda kasel numi bagan koyo kupkaa daage ilimi abiip iinin o age-nalata, tinum iip maak maak iyo titil weng uyo ku uget taga-balata, bilip iyo Barabas sino afeta-nilipta, Rom kasel tal abiip miton Jerusalam kutam nuubip isino dinan-bom Barabas ninggil ita tebe tinum iip maak maak iyo inolip kaanip e, Rom kasel ita ita ke-nilip e, Barabas iyo aafuu sok de dep no kalabus am daalip be ko. \p \v 20 Pailat iyo, waasi dinan-kalin tinum imi bogobeli Yesus iyo sok talaa daalip daaginak o age-nala e, asok maak so tinum kwiin tagang imi bogopma kuta, \v 21 iyo tolong dolin binim ke-nilip e, asok fomtuup ol-bom bogo-nilip e, “Tinum be dep yak at diim daa angkolin o,” agan-kalip ko. \v 22 Kale ilep alop fagaa kupka-nala e minte, tam maak kemi diim kota Pailat iyo bogobe-nala e, “Intaben o ageta ibo boyo kam agan-bilip a? Dogonupmin umi fengmin uta fenga koba kalaa age bomi kalan o age-nulupta, angkolan-temup a? Niyo atamita e, kuguup mafak umaak kebaala kalaa ageli kale, niyo bogopmi angkolip kaanan-temaala kale, bogopmi sok ifet uta ku saal dagan-siit dupka-nilipta, daalip daaginak o agelan-temi o,” agela ko. \p \v 23 Kale Juda kasel iyo, Pailat imi weng uyo tinangkulaalup o age-nilip e, imi aget fugunin uyo, “Pailat iyo numi weng bota tinangku waafulak o,” age-nilipta, fomtuup suun olan-bom-nilip e, “Umbae. Bo kanumin ba kale, bogopmap dep yak at diim daa dubiit mo angkolin o,” agan-bom fomtuup ol-bom-nilip e, kota Pailat imi aget fugunin uyo segela kwaapmip unu e, \v 24 Pailat iyo Juda kasel kamogimal imi, “Bo kanubelal o,” agan-bilip umdii kanube-nalata, \v 25 ilami waasi dinan-kalin tinum iyo bogobe-nala e, “Ibo no kalabus am tinum dinan-bom inola kaanip dep tal sok de dobip Barabas iyo talaa daa dupkalip daaginata, Yesus ita dep no at diim daa angkolin o,” agela kale, boyo Juda kasel imi aget fugun-bom-nilip, “Pailat kabo bota kanubelal o,” agan-bilip uyo Pailat iyo tebe ko kanubela ko. \s1 Rom umi waasi dinan-kalin tinum tebe Yesus dep tam at diim daa dup-kiit mosip uta ko \sr Mat 27:32-44, Mak 15:21-32, Jon 19:17-27 \p \v 26 Rom umi waasi dinan-kalin tinum iyo Jerusalam uyo kupka-nilip e, Yesus iyo duptamo abe-bilip e, Provins Sairini kayaak tinum Saimon beyo tal ilep kal abu mola kale, Saimon beyo, sep ilo Jerusalam e tolon o age talan-be kuta, waasi dinan-kalin tinum iyo aafuu fupkela do Yesus imi at uyo ku nagaal tobe bogobe-nilip e, “At boyo ku nagaal to-nalap e, Yesus imi umik tem talap bom o” agelip e, ku nagaal to una ko. \p \v 27 Kale unang tinum kwiin tagang iyo Yesus imi umik tem abe-bom-nilip e, unang iip maak maak ita aget iluum tebebelu e, Yesus imi kalan uyo fomtuup amemip e, \v 28 Yesus iyo tolong do fupkela bogobe-nala e, “Jerusalam kasel unang ibaa. Nimi kalan uyo amemin ba kale, ilipmi kaal kalan so ilipmi man kalan so uta amemin o ageta kale, \v 29 ibo tinangku-silipta. Son-temu nala waasi tebe tal ipmi kaal fuyap kupka-eman-temip uyo, ogenal iyo ilimi man kaal fuyap kugan-bilip umi kalan uta ame-bom bogo-nilip e, ‘Unang fuun so unang man kolin-tem albu so minte unang man muuk kobelin-tem albu so ita kup tambaliim ke aget iluum umaak kulin-tem kelip o,’ agelan-temip kale, \v 30 bomi am uyo daan mitam tulu e, unang tinum iyo amdu tigiin umi bogo-nilip e, ‘Tambaliim kale, kubo foga malaak nuyo imdaak tamalap kulel babik tem unom-nulupta, yuut kaanum o,’ agelan-temip ko. \v 31 Kale at asit umi kwegalan-temap uyo, mimin katip kelan-temu kale minte, at dat umi kwegalan-temap uta, yuut fakam daa ken-nulu e, mimin kiim kelan-temu kale, mungkup niyo at asit ulutap ke kuguup mafak umaak kanubelin-tem kesi kuta, bilip iyo kaal fuyap uyo kopnelan-temip kale minte, Jerusalam kasel ipta at dat ulutap ke kuguup mafak kwiin tagang kanum-nuubip kale, waasi iyo tebe kaal fuyap kwiin kiim uyo kobelan-temip o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \p \v 32 Kale waasi dinan-kalin tinum iyo fuut tibin tinum alop maak imtamo talta, tol tinum Yesus iyo dego no keta imdep yak at diim daa inolum o age-nilipta, imdep tilip ko. \v 33 Kale amdu katip maak alba kutam iyo Dabaal Kun Tigiin o agan-nuubip kale, no Dabaal Kun Tigiin kutam kal tam-nilip e, waasi dinan-kalin tinum iyo Yesus iyo kota dep tam at diim daa dubiit mo dup-dii-nilip e minte, tinum fuut tibin alop igil mungkup kulep tal at diim daa im-kiit mo im-dii no ke-nilip e, maak ita dep te Yesus imi afaan ilo keng daa som, minte maak ita dep te ipkuk ilo keng daa no kelip ko. \v 34 Kota Yesus iyo Aalap God iyo aman duga-e-bom-nala e, “Aatum kabaa. Kalip iyo tele bam daalin-tem ke-bom maagalo kanune-bilip kale, bomi kalan uta kaal fuyap uyo kupka-emin ba kale, imi yuum boyo kupkabelal o,” agela ko. \p Kale waasi dinan-kalin tinum iyo, Yesus imi ilim uyo kulep ko faga-bomta, tuum kangkang uyo kulu kwaalup iit o malaak o ke-bomta, waanta ita ita kela kalaa age, beta kula kula kelum o age-nilipta, Yesus imi ilim umdii togolip ko. \p \v 35 Kale unang tinum iyo mo-bom Yesus atama-bilip e, Juda kasel imi kamogimal ita titul weng baga-e-bom-nilip e, “Beyo unang tinum migik imi kaal ilak uta do dong daga-e-bala waalanan-nuubip kale minte, beyo fen God imi ulaa dula kamok kesa tinum Krais umdii, yagal ilami kaal ilak uyo do-nalata, at diim uyo talaa kupkaa malaak e tal waalanata, atamum o,” agan-kalip ko. \p \v 36 Waasi dinan-kalin tinum iyo kamogimal imi weng uyo tolong do-nilip e, isiik Yesus imi titul weng bogobe-nilip e, tal Yesus imi mep so e tolom sok dum ok amil tebesu uyo ku diibelup unelak o age kobe-nilip e, \v 37 asok bogobelip, “Kabo tuluun Juda kasel imi king umdii, kapkal kalapmi kaal ilak uyo do-nalap waalanal o,” agan-kalip ko. \p \v 38 Kale Pailat imi ogok kemin tinum iyo at kom maak ku bomi diim kwegal dola ko-nala e, “Tinum keyo Juda kasel imi kamok king o,” age at kom uyo dola kwep iit Yesus imi tip diim kwegal kup-diilip ko. \p \v 39 Fuut tibin tinum alop Yesus imi mep so im-diilip iyo maagup maak Yesus imi olabe titul weng bogopma, “Kabo tuluun weng bogo-nalap, ‘Niyo ki dam God imi ulaa nimdula kamok kesi tinum o,’ agelap umdii, kapkal kalapmi kaal ilak uyo do som, minte numi kaal ilak uyo do no ke God iyo dagalapta, yagal tebe dong dogobelata, ninggil asuno kano waalanum o,” agan-kala e minte, \v 40 maak ita tebe ipkum bemi alaang weng kup bogobe-nala e, “Yesus iyo, angkolip kaanan o angba kale, ulutap kapkal mungkup, kangkolip kaanan o angbap kale, intaben o age-nalapta, kam agan-balap a? Kabo God imi atul uyo finanin binim ke-balap aga? \v 41 Alop nuyo kuguup mafak waafusup kale, felepmuta, kaal fuyap uyo ku kaanum o angbup kale minte, tinum keyo kuguup mafak umaak kem-nuubaala binim o,” age maak imi bogobe-nala e minte, \v 42 fupkela Yesus imi bogopma, “Yesus kabaa. Kabo tinum dong dogobelap waalanamin umi magam kayaak kale, kabo kamok king ke-nalap unang tinum tiin molan-temap uyo, nimi aget uyo fugun-bom-nalapta, dong dogopnelal o,” agela e, \v 43 Yesus isiik bogobe-nala e, “Niyo weng uyo tuluun bogopkelan-temi kale, tinangku-salapta. Kamano koyo Baladiis ko age abiil tigiin kal kapsino nisino alop nan-temup o,” agela ko. \s1 Yesus imi kaansa umi sang uta ko \sr Mat 27:45-56, Mak 15:33-41, Jon 19:28-30 \p \v 44 Kale ataan tal dubim e tulu e, mililebok uyo mitam abuta, alugum kafin kaa kutufosu uyo mililan-bom-bulu bii, ataan uyo fupkela te kek iinom atanim sinik uyo tal asuno diim iinu e, kota asok daanu ko. \v 45 Kale mililan-bom-bulu e, ulotu am miton kutam kal ilim afalik maak kup-diilip God imi abiin amem uksu-bomu uyo dong katam-tele bigi kwep tiinu ki te daak kafin diim daa kupkaa milii so milii so alop kano kulep tolu e, God imi abiin amem kutam uyo kemanu ko. \p \v 46 Kota Yesus iyo Aalap God imi fomtuup ole-bom-nala e, “Aatum kabaa. Nimi sinik boyo kwaap-kami yak Aatum kalapmi diim abelu o,” angba kup e, kota mam timi age binimana ko. \p \v 47 Kale waasi dinan-kalin tinum imi tiin molin iyo utamata e, Yesus iyo kanube kaana kalaa age-nala e, God imi win uyo kufu-e-bom-nala e bole, bogola, “Yak tinum tambal beyo win binim tebesata, ko kaana o,” agela ko. \p \v 48 Kale Jerusalam kasel unang tinum kwiin tagang imi aget fugunin uyo, nota Yesus angkolan-temip uyo utamum o age-nilipta, tala tala ke-bii afeta kobip kale, alugum kuguup migik migik ko mitam tulu tulu kelu boyo utam-nilipta, kota imi aget tem uyo mafaganebelu aman-bii kupka-nilip e, daage no ilimi am una tala kelip ko. \v 49 Kale Yesus ilami duup-afin so unang iip maak maak Provins Galili kupkaa Yesus isino no, dong daga-e-bulupta o age Yesus iso maagup talbip so iyo alugum yang simanim so kweng kal mo-bom atama-bom-sulupta, waasi iyo tebe Yesus iyo intaben nubelip kalaa agelum o age-nilipta, atamamip ko. \s1 Fen Yesus imi Aalap Josep yaga ba kale, abiip Arimatea kayaak Josep imi tebe Yesus imi tuum tem dubasa uta ko \sr Mat 27:57-61, Mak 15:42-47, Jon 19:38-42 \p \v 50-51 Kale tinum maak bemi win uyo Josep o agan-nuubip kale, beyo Provins Yuudiya umi abiip Arimatea kayaak kale, beyo tinum tambal tol kup tebesa kale, beyo unang tinum imdep tam God ilami daam tem daa tiin molan-tema umi am daan tolon-temu umi fen-nuuba ko. Kale beyo Juda kasel imi kamok kamok imi tinum kuta, alugum kamok kamok bilip iyo weng bagan-bii bogolip, “Yesus iyo daalup yak Rom kasel imi diim abelata, angkolip kaanak o,” age-nilip e, weng telelalipta minte, Josep beta, “Waago o,” ageba ko. \v 52 Kota Josep iyo no Pailat iyo daga-nala e, “Dagalita, kabo, ‘O,’ agelap kalaa age-nilita, nita Yesus imi at kulu uyo talaa dep no dubalan o ageta tili o,” agela e, Pailat iyo, “O,” agela ko. \v 53 Kale siin uyo Josep ninggil igil, tinum kaanip imamin umi o age-nilipta, tuum tem maak kalo kolip suu kuta, tinum iyo maak kaana dep no dubalin-tem kale, Josep so ipkum maak so alop iyo Yesus imi at kulu uyo talaa dep malaak daa-nilip e, ilim namaal tambal maak ku fufala do dep no tuum tem kalo telelasip kutam kal dubalip ko. \v 54 Alop imi ko kanube dubalip bomi magam uyo ki, Fraide kwiinu kota kale, alop iyo bomta utamipta e, amsap God imi ifin am daan bon-temu boyo tinum kaana imi at kulu uyo kubamin binim kalaa age-nilipta, yuut at kulu uyo dep no dubalip ko. \p \v 55 Kale unang Provins Galili kupkaa Yesus isino talbip ita yak Josep imi daang begebe abe-bomta utamipta e, begel ilet tem uyo kugol albu kalaa age-nilip e minte, Josep ninggil imi at kulu fufala dolip uyo, Juda kasel numi tinum dubamin kuguup uyo ku-nilipta, mufekmufek tang tambal kuunin umaak ku iligebelin-tem ke yuut dubalip kalaa age unang bilip iyo utamip ko. \v 56 Kale unang bilip imi aget fugunin uyo, tang tambal kuunin ok so kon so uyo kulep tal Yesus imi kaal diim uyo iligebelum o age-nilipta, asok daage no abiip miton kal mo telela kolip kuta, Moses imi ulo usiik waafu-bom-sulup God imi ifin am uyo binimanuta o age bom nip ko. \c 24 \s1 Yesus imi fen tigi mosa uta ko \sr Mat 28:1-10, Mak 16:1-8, Jon 20:1-10 \p \v 1 Kale God imi ifin am uyo binimanu silip nala e, Sande kutim mililep kota unang mangkal iyo daage no, tuum tem unum o age-nilip e, tang tambal kuunin ok telela kobip uyo kulep daage no abomu, \v 2 amitem umi tuum kom ko age faal telela kwek mo-silip uyo bubulun yang iinu e, amitem uyo bitobu kalaa age-nilip e, \v 3 mangkal iyo tam tuum tem tam unip kuta, Yesus imi at kulu uyo utamin-tem ke-nilip e, \v 4 bomi aget afalik uyo fugun-bomta utamipta, tinum alop maak ilim namaal kup tebesu kulu migibip iyo tal imi mep so kugol mobip kalaa age unang iyo itam-nilip e, \v 5 finano dubom bagaa kalaak kugu kalaak fenip e, tinum alop iyo bogobe-nilip e, “Ibo intaben o ageta tinum tiin kafan alba iyo begel ilet tem koyo fen talan-bilip a? \v 6 Yesus iyo kagal albaala kale, iyo fen tigi mo tuum tem katam uyo kupkaa tam iina kale, ibo tele aget fugunolin. Siin uyo mangkal ninggil ibo iso Provins Galili bom-nilip bogobe-se uyo ki, ibo bogobe-nala, \v 7 ‘Kota Mo Tibil imi Man niyo tinum iyo tebe nimdalip yak fengmin tinum imi sagaal diim abelita, nimdep no at diim kal nim-kiit mo nangkolip kaanan-temi kuta, am alop ke-nilita, am asuno diim kota asok fenan-temi o,’ age-se o,” age tinum alop iyo kam agelip e, \v 8 kota unang mangkal iyo aget fuguno utamipta e, Yesus imi weng kam age-se uyo kulbu kalaa agelip ko. \p \v 9 Kale kota mangkal iyo tuum tem uyo kupkaa tam abe no Jerusalam no-nilip e, okumop man kum kal sino imi ipkumal sino imi diim kal alugum mufekmufek utam unip umi sang sino minte weng tinangku unip umi sang so uyo baga-emip kale, \v 10 unang bilip iyo ki, abiip Makdala unang Maria ugol, Joana ugol, Jems ogen Maria ugol, minte unang milii maak iso mangkal unbip iso mangkal iyo weng boyo kwep no kalaan tinum kum kal iyo bogobelip kuta, \v 11 kalaan tinum ninggil iyo bogo-nilip e, “Umbae. Unang bilip iyo bisop bagan-bilip o,” age-nilip e, imi weng uyo fen kalaa agelaalip ko. \p \v 12 [Kale minte Fita ita fen-nala e, yuut no tuum tem amitem ko suk mo katam fen utamata, ilim uta kup albu kalaa age, “Yei,” age kumang mo-nala e, asok daage no am no-nalata, kanube bulu utam tala bomi aget uyo fomtuup fuguna ko.] \s1 Tinum alop Yesus abiip Emeus ilep kal atamsip uta ko \sr Mak 16:12-13 \p \v 13 Kale am ko daan-bom-sulu kwek umi kwiina kota Yesus imi ilak dolin tinum alop maak iyo Jerusalam uyo kupkaa daage no, abiip Emeus unum o age-nilipta, unip kale, ilep ko Jerusalam kupkaa Emeus unsu bomi timitim uyo kilomita ulumi kup kum kal kale, \v 14 alop iyo abe-bom-nilip e, alugum mufekmufek ko kanum mitam tebebu umi sang uyo \v 15 buguna tala kem abe-bilipta, Yesus yagal no abu daalata, iso ninggil maagup unip kale, \v 16 alop iyo atamta, beyo Yesus kalaa agebaalip kale, \v 17 Yesus iyo daga-nala e, “Alop ibo intaben sang uta bagan talan-bilip o?” agela e, alop iyo bubul iluum tebepmu e, filmen daa amemin tibit baa-nilip e, molip ko. \v 18 Kale tinum maak bemi win uyo Kliopas kale, beta tebe Yesus imi weng uyo yan kebe-nala e, “Abiip maak maak imi unang tinum kwiin tagang iyo tal Jerusalam kutam kal bilip kale minte, atin tinum iyo maagup kapta kup wiik kaa tiinbu komi diim umi mufekmufek mitam tulu tulu kem-nak-bo uyo utabaalap aga o?” age Yesus imi weng uyo yan kepma e, \v 19 Yesus isiik alop imi dagala, “Kapmi, ‘Mufekmufek ko mitam talbu o,’ agan-balap boyo intaben uta o?” agela e, alop isiik bogobe-nilip e, “Mufekmufek ko mitam talbu uyo ki, mufekmufek mitam Nasaret kayaak Yesus imi diim abebu umi sang uta bagan talan-bulup kale, beyo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum kale, God sino alugum unang tinum sino iyo atamipta e, beyo titil fagaa ogok tambal ke-bom weng tambal baga-e-bom no kemin tinum kalaa agan-nuubip kale, \v 20 numi tinum amem ko age pris imi kamogimal so unang tinum imi kamogimal so iyo tebe daalip yak Rom kasel imi kiyap imi sagaal diim abelata, kiyap ita weng uyo de ko-nalata, ‘Angkolip kaanak o,’ agelata, dep no at diim dubiit mo angkolip kaanba kuta, \v 21 siin uyo numi aget uyo, ‘Beta tebe Israel unang tinum numi waasi iyo imdaak tama te tam ita ita kelata, abiin tambal tonan-temup o,’ agesup kale minte, maak uyo, komi mufekmufek mitam talbu boyo am alop kelu kale, \v 22 kamano am asuno komi kutim kota nuyo kumang mobup kale, boyo ki, kutim mililep kota numi unang milii iyo no tuum tem Yesus duba-silip uyo tamta \v 23 ugalipta e, Yesus imi at kulu uyo binim kalaa age-nilipta, asok kupkaa tal-nilipta, ‘Nuyo ensel maak itamupta, iyo bogo-nilip, “Iyo kafan so alba o,” agelip o,’ agelip kalaa age-nulupta, \v 24 numi tinum milii isiik nota tuum tem uyo ugalipta e, unang imi weng bogolip uyo fen kalaa agelip kuta, Yesus iyo atamin-tem o,” age-nilip e, alop ita Yesus imi baga-emip ko. \p \v 25 Kale Yesus isiik alop imi bogobe-nala e, “Alop ibo ilum ilum ke-bilip aga? Sugayok uyo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum bilip iyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum Krais imi sang uyo unang tinum iyo baga-emsip kuta, alop ibo utamipta, bilip iyo fen dam bogosip kalaa agesaalipta, kam agan talan-bilip aga? \v 26 Sugayok uyo God iyo bogo-nala e, ‘Nimi ulaa duli kamok kesa tinum iyo kaal fuyap ku kaan-nalata, fen mitam abiil tigiin koyo tal-nalata, kamok ke-nala e minte, yagalami migik ke no kelan-tema o,’ agesa kuta, ibo God imi weng boyo dagaa kusaalip aga o?” age Yesus iyo alop imi baga-ema kale, \v 27 kam age-nalata, sugayok Moses imi weng so God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum bilip imi weng sino minte weng maak God imi suuk kon tem albu so umi tem kwek umi Yesus ilami sang bogosu umi magam uyo dupkop daabela ko. \p \v 28 Kale kota ninggil iyo no, alop imi abiip katam iinum o age unbip umi mep so unip kale, alop iyo utamipta e, Yesus iyo tam tam unon o angba kalaa age-nilipta, \v 29 “Waago. Ataan uyo tem iinu e minte, mililan no kelu kale, kupkaa talapta, nuso ninggil suumta o,” agelip e, kupkala e, ninggil am iinip ko. \p \v 30 Kale ninggil iyo tam ton-nilip e, iman unelum o age-nilip e, Yesus iyo daak bret maak kwep daalip uyo ku God iyo, “Suguul o,” age-nala e, ilo ko tinum alop imi kobela e, \v 31 alop iyo utamipta e, keyo Yesus yagal kalaa agelip e, kota bubat age daagina ko. \p \v 32 Kale kota alop iyo weng bogola bogola ke-bom-nilip e, “A-e. Alop nuyo ilep talan-bulupta, iyo God imi suuk kon tem weng umi magam uyo tele dupkop daabelata, kota numi bubul uyo dagaa kwaabela deng taban tulup o,” age-nilip e, \v 33 alop iyo maak fagalin tap fen-nilip e, asok yuut daage no Jerusalam no abomu, okumop man kum kal isino minte duup-afin iip maak maak sino afetabip kalaa age no tamip e, \v 34 iyo bogo-nilip e, “Aafen kwa. Kamogim iyo fen tigi moba kale, Saimon iyo ataba o,” agelip e minte, \v 35 alop igil Yesus no ilep abu mola abe-bom weng bagan unip umi sang so bret ilo kobela atamipta, beyo Yesus yagal kalaa agelip umi sang so uyo bogobe no kelip ko. \s1 Okumop man imi Yesus atamsip uta ko \sr Mat 28:16-20, Mak 16:14-18, Jon 20:19-23, Ap 1:6-8 \sr (Ap 1:2-3, 10:40-41) \p \v 36 Kale ninggil iyo weng bo baga-bom bom-silipta, Yesus iyo tal bilip imi iibak tem kal mo bogobe-nala e, “Ninggil ibo aget bilili age-bom-nilipta o,” agela e, \v 37 ninggil imi aget fugunin uyo, beyo begel ko age-nilipta, kumang mo atin ki finan-bii kolip e, \v 38 Yesus iyo bogobe-nala e, “Ibo intaben o ageta kumang molip a? Intaben o age-nilipta, ‘Beyo fen Yesus bele, begel o?’ nagan-bilip a? \v 39 Ninggil ibo nimi sagaal so yaan so koyo utamin. Niyo nagal kale, sagaal kwep yak daata naafuta nitamin. Begel iyo dam so kun so nitamip nalatap ba o,” age-nala e, \v 40 imi sagaal so yaan so uyo kulu kafalebela e, \v 41 ninggil iyo atin ugaa kwaa deng kup taban-bilip kuta minte, imi aget fugunin maak uyo, “Bota fen bele, bisop deng umaak tebe-numup bele o?” agan-bilip kalaa age-nalata, Yesus iyo bogobela, “Ibo koyo iman umaak albu aga o?” agela e, \v 42 aniing anung maak kwe fuubip uyo kopmip e, \v 43 ku unan-bala e, atamamip ko. \p \v 44 Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Siin uyo niyo ipso somta, niyo ibo bogobe-nili e, ‘Sugayok Moses imi weng ko age ulo sino God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum imi weng sino God imi suuk kon tem aseng sino nimi sang uta bogosu kale, siin nimi sang dola-silip uyo alugum kanube mitam tolon-temu o,’ age-nilita, kaanin-tem som-nilita, bogobe-sii o,” age-nalata, \v 45 tinum ninggil imi aget tem uyo bam daapmata, utamipta e, God imi weng dola-silip umi magam uyo kulbu kalaa agelip ko. \v 46 Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “God imi suuk kon tem weng kwek uyo bogo-nulu e, ‘God imi ulaa dula kamok kesa tinum iyo kaal fuyap ku kaana dubalip bii, am alop ke-nalata, am asuno diim kota asok begel ilet tem ilo fen tigi molan-tema kale, \v 47 imi tinum bilip iyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum imi win tolop diim God imi weng boyo kwep bagan abe-bilipta, alugum tinum miit maak maak iyo tinangku-nilip e, imi aget aa bubul aa uyo fupkela ko God imi kobelipta, God tebe imi fengmin uyo kupkabelan-tema kale, kamaki uyo Jerusalam kal kufo-nilipta, baga-em unon-temip o,’ agesu kale, \v 48 ninggil ipkil ilipmi tolong alop uyo do som, minte ilipmi tiin alop uyo utam no kebip kale, bomi sang uta en bom tegen-bom ke-bom-nilipta, baga-em tiinemin o ageta kale, \v 49 tinangkulin. Siin Aatum imi bogo-nala, ‘Nimi Sinik iyo ipmi dobelan-temi o,’ age-se iyo kota nagal ipmi daapmi no tolon-tema kuta, ninggil ibo abiip miton katam kal nin kup bom-silipta, abiil tigiin kayaak God imi Sinik iyo no ipmi diim uyo abe-nalata, imi titil uyo ibo kobelata o,” age baga-ema ko. \s1 God tebe Yesus duptamo tam abiil tigiin unsa uta ko \sr Mak 16:19-20, Ap 1:9-12 \p \v 50 Kale Yesus iyo tebe ninggil iyo fola kulep unanbu no abiip Betani no-nala e, kugol imi sagaal uyo kufo God imi aman duga-e-bom-nala e, “Aatum kabo kalip iyo dong dogobelap tambaliim kup bom-bilipta o,” agan tolom-nala e, \v 51 kota imkala e, God iyo tebe Yesus iyo dufo dep tam abiil tigiin una ko. \p \v 52 Kale ninggil iyo Yesus imi tok uyo bagan-siit-nilip e, kupkaa asok no Jerusalam kal deng kup tebemin kup ke-bom-nilip e, \v 53 suun kup no ulotu am miton kutam kal God imi win kufu-e-bom-nilip e minte, “Suguul o,” agan-bom no kemin kup kemsip ko.