\id JHN \h JON \toc1 Jon imi tebe Yesus imi sang dola kosa uta ko \toc2 JON \mt2 Jon imi tebe Yesus imi sang dola kosa uta ko \ib \ip \it Yesus iyo tam abiil tigiin unata, bii atol ulumi kup 60 umaak e? 70 umaak e? yak iinuta, Jon iyo suuk kon tem weng koyo dola ko Yesus imi sang uyo bogosa ko. Jon beyo Yesus imi okumop man tuluun kal imi maak ita kale, bemi aget fugunin uyo, Yesus imi sang uyo dola kolita, unang tinum iyo utamipta, Yesus beyo fen God imi man kalaa agelin o age-nalata, suuk kon tem weng koyo dola-nalata, bogo-nala e, “Yesus imi ogen uyo kafin diim kagal doluta, kafin diim tinum nulutap ke-se kuta, yagal God e minte, yagal God imi Weng ko age Krais e minte, yagal God imi aget fugunin umi kupkem daa kafalemin tinum no kale, bemi aget fugunin uyo, mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik uyo kanu-bilita, unang tinum iyo nitamta e, beyo fen God imi man kalaa age-nilipta, beyo tii tebe numi fengmin uyo kupkan kepmoma kalaa agelin o age-nalata, bota kanumsa ko. Kale unang tinum milii iyo, be aafen o age imi daang begebelip e minte, unang tinum milii iyo, be aafen ba o age umik ugobelip no ke-silip kuta, ibo utamin. God imi finang unemin umi ilep uyo Yesus yagal, weng dam bagamin umi magam uyo Yesus yagal, minte suun kup nin umi magam uyo Yesus yagal no kale, waantap ita Yesus imi ilak uyo dolip umdii, suun kup nan-temip kale, boyo son-temu nala abiil tigiin nan-temip umi mufekmufek uta kup ba kale, kamano kafin diim kaa albip umi mufekmufek no kale, siin Yesus imi ilak dobip kota ki suun nin unang tinum kebip o,” age Jon ita dola kosa ko.\it* \c 1 \s1 God imi Weng ko age suun nin miit kayaak Krais imi sang uta ko \sr (Fpai 2:5-11, Kol 1:15-20, Hib 1:2-3, 1 Jon 1:1-4, Rev 19:13) \p \v 1 Sugamiyok uyo God iyo kafin uyo telela kolin-tem bom-balata, God imi Weng ko age God imi ulaa dula kamok kesa tinum Krais iyo nuubata kale, God imi Weng yagal God iso bom ulim tiisipta kale, \v 2 magam tem kutop uyo ulim maagup nuubipta kale, \v 3 God ilasinon mufekmufek uyo maak telela kosaala binim kale, ilami Weng ko age Krais iso ulim maagup ke-nilipta, abiil so kafin so alugum kafin diim komi mufekmufek so telela kosip ko. \p \v 4 God imi Weng ita suun nin miit kayaak e minte, ita dong miit kayaak no kale, imi dong boyo kafin diim kasel imi aget tem uyo kefobe bam daa imoluta, utamipta e, God iyo kanupmin kalaa age-silip ko. \v 5 Kale imi yogon dong boyo mililep tem kasel imi kefobe-suu kale, Mililepnok ko age Tinum Mafagim iyo dogobeta timino-nama binim kwa. \p \v 6 God imi kalaan tinum maak daala ti-se bemi win uyo Jon o agan-nuubip kale, \v 7 beyo talta yogon dong ko age God imi ulaa dula kamok kesa tinum Krais imi sang uyo unang tinum baga-e-balata, iyo tinangku-nilipta, aget fupkela ko imi ilak uyo dolin o ageta ti-se ko. \v 8 Jon beyo dong miit kayaak ba kale, beyo tal dong miit kayaak imi sang uta baga-em ti-se ko. \v 9 Fen yogon dong uyo Krais beta kup kale, bemi kefomin uyo ki unang tinum alugum imi aget tem uyo kefobelata, bam daabeluta, utaman-nuubip ko. Kale beyo, unang tinum imi tiin diim mep tolon o agan-salata, Jon isiik bon tem ti-se ko. \p \v 10 God imi Weng ko age Krais yagal kafin koyo telela ko kupkaa nuubata, malaak-nalata, kafin diim tal bii-se kuta, kafin diim kasel iyo atamta, beyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum kalaa agesaalip binim e minte, \v 11 iyo tal ilami magam tem e ti-se kuta, ilami magam tem unang tinum bilip iyo atamipta e, beyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum kalaa ageta, imi weng uyo tinangkusaalip kuta, \v 12 ilami tinum iip maak maak ita, “Nuta o,” age-nilipta, imi weng uyo tinangku aget fupkela ko imi ilak dolipta, yagal dong dogobe imdep meng daala mitam God imi man aligaap kebe-silip ko. \v 13 Kale bilip imi mitam God imi man kebe-silip umi ilep uyo kulbu kale, amalap imi God imi ilak dosip uta dong dogobesaalu binim e minte, aalap so ogen so agam maagup sinan-bii man fagamin ulutap ba no e minte, tinum ilami aget fugunin boga ba no kale, God ilami aget fugunin uta kup tinum iyo ulaa imdep meng daala mitam ilami man kebe-silip ko. \p \v 14 God imi Weng ko age Krais iyo malaak keman kafin diim abe-nalata, nuso bom-balata, nuyo atamupta e, beyo bet bubul kup kolin tinum e minte, fen tol kup tinum no kalaa age-nulup e minte, beyo yogon dong ilatap ke-bom kuguup tambal waafusa kalaa age-nulupta, atamupta e, beyo Aalap God imi man yaan maak kale, Aalap imi kuguup tambal uta nuyo kafale-bom kanum-nuuba kalaa age-sulup no ko. \p \v 15 Jon iyo unang tinum imi ole-bom baga-e-bom-nala e, “Tinum bemi sang uyo niyo siin uyo bogobe-nili, ‘Nisiik tilita, tinum maak aaltam mitam unang tinum imi diim kemanan-tema beyo sugayok uyo niyo namolin-tem bom-bilip uyo, beyo nuubata kale, beyo win tibin e minte Kamogim no kuta minte, niyo ilatap ba kale, niyo bisop tinum o,’ age-sii iyo beta o,” age-se ko. \p \v 16 Krais iyo bet bubul kup kolin tinum kale, beyo fingkamin binim, numi daal tebe-emin binim kale, suun kup dong daga-e-bom kuntuk saane-bom no ke-boma ko. \v 17 Kale sugayok uyo God iyo Moses imi ulo kobelata, ita kwep no unang tinum kafalebela bii-silip kale, top am ko daan-suu kota, God iyo itamata e, tele waafulin binim kelip kalaa age-nalata, Yesus Krais iyo daala tal dong daga-e-bom kuntuk saane-bom ilami kuguup tambal so bet bubul so tol kup tebesu kuguup so uyo nuyo kafalebelata, waafu-sulup ko. \v 18 Tinum iyo maak God iyo atamsaalip binim kale minte, God imi man yaan maak, tuup tem man ita kup atam-nalata, kafalebelata, atamupta e, God iyo kanupmin kalaa age-sulup ko. \s1 Jon Baptis imi weng baga-emsa uta ko \sr Mat 3:1-12, Mak 1:7-8, Luk 3:15-17, (Ap 13:25) \p \v 19 Juda kasel imi kamogimal iyo pris ko age tinum amem iso imi dong daga-emin tinum ko age tinum miit Livai tinum so imdalip Jerusalam uyo kupkaa no Jon daga-nilip e, “Kabo waanta o?” agelip e, \v 20 Jon iyo fulmabesaala kale, tol bogobe-nala e, “God imi ulaa dula kamok kesa tinum iyo naga ba o,” agela e, \v 21 isiik asok daga-nilip e, “Kale minte kabo Elaija bele ki?” agelip e, iyo bogobe-nala e “E-e, niyo naga ba o,” agela e, isiik daga-nilip e, “Kabo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum tolon-tema o age fen-nuubup iyo kapta bele ki?” agelip e, iyo, “Waago. Naga ba o,” agela e, \v 22 isiik bogobe-nilip e, “Kam agelap bole, bogobeta, ‘Niyo Kanuminak o,’ agelapta, nugol, weng kwep nota kamogimal imdalip talbup iyo imi weng uyo mobelum o ageta kale, kabo, ‘Niyo kanupmin tinum o,’ agelapta o,” agelip ko. \v 23 Kale Jon iyo bogola, “Sugayok uyo profet Aisaya iyo bogo-nala e, \pi1 ‘Tinum maak iibaan bagan kugol ol-bom bogobe-nala e, “Ibo ilipmi aget tem uyo telel-bom kan kemipta, Kamogim iyo yuut talak o,” agan-be o,’ \m age Aisaya iyo dola ko bogosa kale, kalaan tinum beyo nita o,” age-nalata, Jon ita bogola ko. \p \v 24 Kale imdalip talbip iyo Falosi ita imdalip talbip kale, \v 25 asok ninggil ilita Jon iyo daga-nilip e, “Kabo bogo-nalap, ‘God imi tinum ulaa dula kamok ke tolon-tema o age fen-nuubup iyo naga ba e minte, Elaija asok tolon-tema o age fen-nuubup iyo naga ba e minte, profet tolon-tema o age fen-nuubup iyo naga ba no o,’ agebap uyo minte, kabo, intaben o ageta unang tinum kalip iyo ok sam uga-e-balap o?” agelip e, \v 26 Jon iyo weng uyo mobe-nala e, “Niyo ok uta kulu-nilita, unang tinum kalip imi ok sam uyo uga-e-bii kuta, ipmi iibak tem kugol tinum maak moba beyo ibo atamsaalip kale, bemi ok sam uga-eman-tema boyo fen ok ba kale, ugulumi migik kale, \v 27 siin uyo bogobe-nili, ‘Nisiik tilita, tinum maak aaltam mitam unang tinum imi diim kemanan-tema o,’ age-sii iyo beta kale, beyo kamok miton kale, ita ita ke niyo kubagani nimkasa kalaa age-nilita, fitom tebepnebu kale, niyo fen tinum kale, niyo bagang-kale yang bemi miit tem uyo yang-nilita, imi yaan ilom sok uyo tiila kopmomi binim o,” agela ko. \p \v 28 Abiip Betani boyo yak Ok Jodan milii kugol kale, Jon iyo kugol unang tinum iyo ok sam uyo uga-e-bom-nalata, weng bo kam age baga-emsa ko. \s1 Jon Baptis imi bogo-nala, “Yesus beyo God imi kong sipsip man ilatap o,” agesa uta ko \sr (1 Jon 5:6-12) \p \v 29 Silipta, Jon iyo Yesus atamata e, nimi finang talan-be kalaa age-nala e, unang tinum bogobe-nala e, “(Numi kuguup uyo kong man ko age sipsip man ita an-bulupta, imi isak uyo singkam daa-nuluta, numi fengmin uyo takan ke-emin kale, ulutap kale,) yang betamin. Yang beyo God imi kong sipsip man ilatap kale, beta alugum kafin diim kasel numi fengmin uyo takan kebe ilim bobelan-tema tinum umdii yang ku tala ko. \v 30 Niyo bemi sang uyo bogobe-nili e, ‘Nisiik tilita, tinum maak aaltam mitam unang tinum imi diim kemanan-tema beyo sugayok uyo niyo namolin-tem bom-bilip uyo, beyo nuubata kale, beyo win tibin e minte Kamogim no kuta minte, niyo ilatap ba kale, niyo bisop tinum o,’ age-maansi kale, \v 31 siin uyo nagal atamta, beta kalaa agesaali kuta, niyo Israel kasel ibo kafalebelita, beyo atamin o age-nilita, tal ok sam bo uga-em-nak-bii o,” agela ko. \p \v 32 Jon iyo unang tinum iyo bogobe-nala e, “Niyo God imi Sinik iyo atamita, iyo abiil tigiin uyo kupka-nalata, uun abim ulutap ke-nalata, malaak tinum bemi kaal diim abe tona kalaa agebi kale, \v 33 siin uyo nagal tele atamta, beta kalaa agesaali kuta, God iyo nimdala tal bom ok uta ku-nilita, unang tinum iyo ok sam uga-em-nuubi kale, yagal bogopne-nala e, ‘Kabo tinum maak atamapta, God imi Sinik iyo malaak tinum bemi diim abe tona kalaa agelan-temap beta nimi Sinik Tambal iyo igalak balata, begal unang tinum igil fen ok sam uga-eman-temaala kale, Sinik Tambal iyo dobelata, igalak bom bilip imi iibak tem aget mafak fugunin uyo telela kobela atin tambalanan-temip o,’ age-se kale, \v 34 kamaa kota niyo atamita, beta kalaa agebi kale, ibo bogobe-nili e, ‘Beyo aafen God imi Man aligaap o,’ agan-bii o,” age-nalata, Jon iyo bogola ko. \s1 Kamaki Yesus imi okumop man ulusa uta ko \p \v 35 Silipta, Jon iyo asok ilami okumop man alop sino mo-bomta \v 36 atamipta e, Yesus iyo yang ko tiinan-be kalaa age-nilip e, Jon iyo bogola, “Yang betamin. Yang beyo God imi sipsip man ilatap o,” agela ko. \p \v 37 Jon imi okumop man alop iyo Jon imi weng tinangku-nilip e, yak Yesus imi daang begebelip e, \v 38 Yesus iyo fupkela itamata e, nimi daang begepnelip kalaa age-nala e, dagala, “Ibo intaben fen talan-bilip o?” agela e, bogobelip, “Rabai aa. Kabo dogap kal albap o?” agelip kale, ilimi weng, Rabai o agelip boyo ki numi weng maak uyo God imi weng kafalemin tinum o agan-nuubup ko. \v 39 Kale kam agelip e, iyo bogobela, “Alop ibo talta am uyo utamin o,” agela e, tinum alop bilip iyo isino nota yak am kugol alba kalaa agelip kale, atanim sinik boyo te top kalbinim diim iinuta, am kwiinuta, isino nip ko. \p \v 40 Jon imi weng tinangku Yesus imi daang begebelip iyo alop kale, maak beyo Saimon Fita imi niing Andru ita kale, \v 41 Andru iyo yuut no imi fik Saimon atam-nala e, bogobela, “Baap kabaa. Nuyo Mesaya iyo atamup kuba,” agela kale, ilami weng Mesaya o agela boyo Grik kasel ilimi weng uyo Krais o agan-nuubip kale, win alop bomi magam uyo, “God imi ulaa dula kamok kesa tinum o,” agan-nuubip ko. \v 42 Andru iyo kam age-nala e, Saimon iyo duptamo Yesus imi finang no tama e, Yesus iyo atam-nala e, bogobela, “Kapmi win uyo Jon imi man Saimon o agan-nuubip kale minte, biilan-temu uyo, kapmi win uyo Sifas o agan-kalon-temip o,” agela kale, ilami weng Sifas o agela boyo Grik kasel ilimi weng uyo Fita o agan-nuubip kale, win alop bomi magam uyo tuum ko. \s1 Yesus imi Filip so Nataniel so ulusa uta ko \p \v 43 Silipta, Yesus iyo, no Provins Galili unon o age-nala e, no Filip iyo atam-nala e, bogobela, “Talapta, niso alop unum o,” agela ko. \v 44 Filip iyo Betsaida kayaak kale, abiip afalik boyo Andru so Fita so imi abiip uta ko. \v 45 Kale Filip iyo no Nataniel iyo atam-nala e, bogobe-nala e, “Nugum kabaa. Sugayok uyo Moses iyo tinum bemi sang uyo suuk kon tem uyo dola kosa e minte, God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum igil bemi sang uyo bogosip no kale, tinum God imi daala tolon-tema imi sang bogosip iyo kota atamup kuba. Beyo Nasaret kayaak Josep imi man Yesus o,” agela e, \v 46 Nataniel iyo bogola, “Nasaret kayaak tinum iyo maak win tambal so kelan-temaala binim kuba,” agela e, Filip isiik bogo-nala e, “Kale di kapkal talta atamal o,” agelata, unip ko. \p \v 47 Yesus iyo atamata e, Nataniel iyo nimi finang talan-be kalaa age-nala e, imi sang bogola, “Tinum talan-be betam. Beyo tuluun Israel kayaak kale, beyo bisop bagan-nuubaala o,” agela e, \v 48 Nataniel iyo dagala, “Kabo dogobeta nitabap o?” agela e, Yesus iyo bogobela, “Filip iyo olapkelin-tem bom-salata, kabo at yet umi miit tem tabanim tem kugol ton-bom-salapta, katabi o,” agela e, \v 49 Nataniel iyo bogobela, “God imi weng kafalemin kabaa. Kabo God imi Man e minte, Israel kasel imi kamok king no o,” agela e, \v 50 Yesus iyo bogobela, “Niyo bogopke-nili e, ‘Kabo at yet umi miit tem tabanim tem kugol ton-bom-salapta, katabi o’ agelita, tinangkulapta e, aafen kalaa age-nalapta, nimi ilak dolap aga? Biilan-temu uyo, kuguup kwiin kiim maak utaman-temap boyo uta uta keluta, komi uta duumatanan-temu o,” age-nala e minte, \v 51 “Tol weng ipmi baga-e-bii kale, ibo utamipta e, abiil tigiin umi faal bitoluta, God imi ensel bilip iyo Mo Tibil imi Man nimi diim ilep ka-tele iit o daak o ke-bilip kalaa agelan-temip o,” age Yesus iyo bogobela ko. \c 2 \s1 Abiip Kana kugol tinum tebe unang maak kula duup-afin deng tebemsip uta ko \sr (Jon 4:46,54) \p \v 1 Am alop binimanu e, Provins Galili umi abiip Kana kugol tinum maak, unang kulan-temi o agelata duup-afin iyo, tala tala ke deng tebemum o agan-bilipta, Yesus imi ogen uyo tulu e minte, \v 2 Yesus so imi okumop man sino iyo bilip ita bogobelipta, tal no kelip ko. \v 3 Kale iman un-bom-nilipta, sok dum ok uyo unelip binimanuta, ogen uyo Yesus imi bogobelu, “Bilip imi sok dum ok uyo binimanu o,” agelu e, \v 4 Yesus iyo bogobela, “Nimi ogok waafuu ke-bom-bili unang tinum nitaman-temip umi am uyo daanin-tem albu kale, kubo bogopneta, ‘Kabo kemal o,’ agan-kalin ba o,” agela e bole, \v 5 Yesus ogen uyo ogok kemin unang bilip imi bogobelu, “Yesus imi bogobe-nala, ‘Bota kemin o,’ agelan-tema uyo ibo kemin o,” agelu ko. \p \v 6 Kale Juda kasel bilip imi kuguup uyo ki, iman unelum o agelan-temip uyo, kamaki uyo sagaal so felet so kap so usiik suubam-nuubip kale, suupmin ok bomi tet afalik bugup kal albu kale, tet boyo agum ba kale, tuum uta tem kalosip kale, tet maagup bomi ok ilep tal delmin boyo lita ulumi kup 100 uta ko. \v 7 Kale Yesus iyo ogok kemin unang bogobela, “Ibo ok ilep tal-nilipta, tet kiim tem kulagal dela-bilip dongenuk o,” agelata, dela-bilipta, ok uyo oget fukun tem mitam tulu e, \v 8 bogobela, “Kamaa kota ok maak ilu-nilipta, kwep no tinum iman unan-bilip imi tiin molin daabelipta o,” agelata, ok ilep abe-bilip e, \v 9 kota ok uyo fupkela ko mitam sok dum ok kelu e, kwep no tiin molin imi kobelip e, iyo utamta, sok dum ok uyo dok ku-tele ilep tilip kalaa agelin-tem kale minte, unang sok dum ok ilep tilip ita utamipta e, kugol ilep tulup kalaa agelip ko. Kale tiin molin iyo fong ku ato-nala e, kota tinum unang kamaa kula imi olabela talata, \v 10 iyo bogobela, “Sok dum ok koyo tambal kup tebesu kwei. Alugum tinum imi kuguup uyo sok dum ok tambal tebesu usiik kobela unelip binimanuta, aaltam kota sok dum ok mafak uta kobelan-tema kuta, kapta sok dum ok tambal tebesu uyo kwep daa-bom bii-nalapta, kamano kota ku-nalapta, kobelap o,” agela ko. \p \v 11 Yesus imi kamaki kuguup ugulumi migik umi kanube-se boyo ki Provins Galili umi abiip Kana kugol kanube-nalata, imi titil kwiin kiim uyo kafalebelata, imi okumop man iyo utam-nilipta, imi ilak uyo fomtuup dolip kale, \v 12 kanube-nilipta, Yesus so ogen so nagalal so imi okumop man so iyo daage top abiip Kapeneam kugol bom am sinan-bii ilugolip ko. \s1 Yesus imi no ulotu am miton unsa uta ko \sr Mat 21:12-13, Mak 11:15-17, Luk 19:45-46 \p \v 13 Juda kasel imi Pasova ifin am ko age iman tigimin am uyo mep so tulu e, Yesus iyo yak e tam Jerusalam no-nala e, \v 14 tam ulotu am miton tam abomu, tinum iyo kao so sipsip so uun abim so kulep te tam tolip saan-bilipta, anota God imi kupka-e-bom-bilip e minte, tinum maak iyo tebol diim ton-bom-nilipta, tuumon kobina tala ke-bilip kalaa age-nalata, \v 15 sok maak kuluta sok ifet kan ke-nala e bole, ye-bom-nala e, kao sino sipsip sino alugum tinum kulep tal to-bilip iso saan-bilip sino iyo ulotu am miton kutam ilota kulula tam abiip unip e minte, tuumon kobina tala kemin tinum imi tuumon tet uyo silila kulabela daak iinu e minte, imi tebol uyo dagaa kup-kiit mobe no ke-nala e, \v 16 Yesus iyo uun abim kulep tal to-bilip tinum bilip iyo bogobe-nala e, “Katam uyo kupka-nilip kulep tam iinin o ageta ko. Ipmi mufekmufek kulep tal nimi Aatum imi am katam tolip saan-bilip uyo kupkalin o,” agela e, \v 17 imi okumop man iyo Yesus imi kanubela bomi aget uyo fugunolipta e, God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, \pi1 “Nimi fomtuup God kapmi am umi mogop kup taban-bii uyo ki nimi bubul tem uyo at kenan-bo ulutap o,” \m agesu kalaa agelip ko. \p \v 18 Kale Juda kasel imi kamogimal isiik weng maak daga-nilip e, “Intaben kuguup migik umaak kafalebelapta, utamupta e, God iyo, ‘Bota kanubelal o,’ kagelata, kabo mufekmufek ko kululap tam iinu kalaa agelan-temup o?” agelip e, \v 19 Yesus iyo bogobela, “Ipmi ulotu am miton ko dalata kolan-temip uyo, bii am alop keluta, am asuno diim kota nagal asok delan-temi o,” agela e, \v 20 bogobelip, “Tinum bilip iyo ulotu am miton ko dinan-bilip biita, atol ulumi kup 46 koyo yak iinuta, de-silip kale, kabo dinan-balap biita, ataan asuno keta asok delan-temap aga o?” agelip ko. \p \v 21 Kale Yesus imi ulotu am miton umi sang bogo-se boyo atin ilami dam umi sang bogo-se kale, \v 22 biiluta, imi kaana God tebe dufo-se kota, imi okumop man iyo aget fugunolipta e, iyo kam age-se kalaa age-nilip e, kota utamipta e, God imi suuk kon tem weng sino Yesus imi weng so uyo dam kalaa age-silip ko. \s1 Yesus tebe unang tinum imi aget fugunin umi utamsa uta ko \p \v 23 Kale Yesus iyo abiip Jerusalam kutam kal bom-balata, unang tinum iyo Pasova ifin am umi iman tigi-bilip kota, kwiin tagang iyo atamipta e, imi mirakel ko age kuguup ugulumi migik uyo kanu-be kalaa age-nilipta, imi ilak dolip kuta, \v 24-25 Yesus iyo alugum bilip iyo tele itamsa kale, iyo imkalata, bilip ita bogobeta, “Kanubeta o,” age-nimip binim kale, Yesus iyo dagalata, tinum iyo maak bilip imi sang uyo bogobelin-tem kelata, Yesus yagal utamata e, bilip imi aget tem uyo kanupmin kalaa age-se ko. \c 3 \s1 Yesus tebe Nikodimus imi weng baga-emsa uta ko \sr (Jon 1:13, 7:50, 19:39, Jems 1:18, 1 Fit 1:23) \p \v 1 Kale tinum maak alba bemi win uyo Nikodimus o agan-nuubip kale, beyo Falosi imi tinum kesa e minte, Juda kasel imi kamogim no kale, \v 2 tinum beyo mililep kota tal Yesus imi bogobe-nala e, “God imi weng kafalemin kabaa. God iyo tinum imi diim albaala uyo, kapmi mirakel ko age kuguup ugulumi migik tambal ko kanum-nuubap kulutap uyo kanum-nama binim kale, boyo nugol katamsup kale, God iyo kamdala tal imi weng uyo kafalem tebesap o,” agela e minte, \v 3 Yesus isiik bogobe-nala e, “Weng uyo tuluun bogop-kaman-temi kale, kanube tinum iyo kamaa tinum kelin-tem kela umdii, beyo God imi daam tem uyo mitam tolon-temaala o,” agela e minte, \v 4 Nikodimus isiik bogobe-nala e, “Tinum usoman kola iyo asok yak ogen umi mat tem uyo yak unata, asok dolan-temaalu kale, iyo dogonubeta kamaa tinum kelan-tema o?” agela e minte, \v 5 Yesus isiik bogobe-nala e, “Weng uyo tuluun bogop-kaman-temi kale, kanube ogen aalap iyo man iyo dolip mitam tinum kela kuta minte, God imi Sinik iyo tebe telela dola kamaa tinum kelin-tem kela umdii, beyo God imi daam tem uyo mitam tolon-temaala ko. \v 6 Kale tinum iyo man dola umdii, man beyo kafin diim tinum ilimi man kelan-tema kale minte, God imi Sinik ita tebe tinum iyo telela dola kamaa tinum kela umdii, tinum beyo God imi man kelan-tema kale, \v 7 nimi bogopke-nili, ‘Kabo kamaa tinum kelal o,’ ageli boyo kumang mo aget yamyam uyo tagamin ba ko. \v 8 Kale dulul beyo ilami aget fugunin uta fuun ku tilinon-temi kalaa ageba ku-tele fuun yak anang maak maak ke-balata, biileng uta kup tinangkan-nuubup kuta, nuyo utamta, dogap-tele mitam abe te dogap tilina kalaa agan-nuubaalup kale, ulutap kale, God imi Sinik iyo tebe tinum imi telela dolan-tema uyo, beyo kamaa tinum keba kalaa agelan-temap kuta, dogonube-nalapta, atamta, Sinik beyo dogonube-nalata, boyo kanubeba kalaa agelan-temaalap o,” agela ko. \p \v 9 Kale Nikodimus isiik bogobe-nala e, “Kale minte kanupmin boyo fen dogonubeta mitam tolomu o?” agela e, \v 10 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kabo God imi weng uyo Israel tinum imi kafalem-nuubap kuta, kabo boyo tele utamsaalap aga? \v 11 Kale weng uyo tuluun bogopkelan-temi kale, mufekmufek Aatum ulim nulumi utamsup umi sang uta baga-bom-nulup e minte, mufekmufek nulumi tiin fala utamsup umi sang uta baga-bom no kem-nuubup kuta, ibo weng bagan-nuubup boyo, tinangkulaalup o agesip ko. \v 12 Kale niyo kafin diim komi mufekmufek umi sang uyo baga-em-nak-bii kuta, ibo, boyo fen kalaa agesaalip kale minte, nimi abiil tigiin umi mufekmufek umi sang baga-eman-temi uyo, dogobeta fen kalaa agelan-temip a? \v 13 Kale tinum iyo maak kafin diim koyo kupkaa tam God imi abiip uyo iit o malaak tilin-tem kale ki, Mo Tibil imi Man nita kup tam God imi abiip abiil tigiin kugol nuubi nala malaak ti-sii ko. \p \v 14 “Kale sugayok olal imi iibaan kugol bii-silip uyo, inap tebe inolip kaana-bilipta, Moses iyo inap sinik maak telela ko-nalata, dep yak at diim daa dugola dufo unang tinum (iyo bogobe-nala e, ‘Ibo kiit fen inap sinik bemi ataman-temip uyo, kaanan-temaalip o,’ agela e,) kaanan-bilip iyo atamipta, God iyo dong dogobela waalan-silip kale, ulutap mungkup Mo Tibil imi Man nagal at diim daa-nilipta, dugola nifo nangkolipta bole, \v 15 alugum nimi ilak dolip iyo God iyo tebe dong dogobela waalan-nilipta, suun kup nan-temip o,” age-nala e, Yesus iyo agan-kala ko. \p \v 16 Kale minte God imi Man iyo yaan maak kuta, God iyo alugum kafin diim unang tinum numi aget uta kobe-nalata, waantap ita nimi Man bemi ilak uyo dolip umdii, bilip iyo kaan maagalo kelan-temaalip kale, telela imolita, suun kup nan-temip o age-nalata, imi Man yaan maak beyo numi daabela ti-se ko. \v 17 Kale God iyo, nimi Man iyo daali daak kafin diim bomi unang tinum iyo bogobe-nala e, “Ilipmi fengmin umi kalan uta kaal fuyap kobeli utaman-temip o,” agan-kalak o age-nalata, daala malaak kafin diim tisaala kale, beyo dong dogobela waalanin o age-nalata, daala malaak ti-se kale, \v 18 tinum iyo God imi Man bemi ilak uyo dola umdii, God iyo bogobe-nala e, “Kalapmi fengmin umi kalan uta kaal fuyap uyo kopkeli utaman-temap o,” agelan-temaala kale minte, tinum iyo bemi ilak uyo dolin-tem kela umdii, God iyo ilami weng siin telela kosa umi sang uyo bogobe-nala e, “Kabo nimi man yaan maak imi ilak dolin-tem kesap kale, kalapmi fengmin umi kalan uta kaal fuyap uyo kopkeli utaman-temap o,” agelan-tema ko. \v 19 Kale weng telelmin bomi magam uyo ki, God iyo ilami man daala malaak kafin diim abe yogon kefolata, unang tinum imi kuguup uyo ilagen-suu kuta, unang tinum imi kuguup uyo mafak kale, mililep tem kweng tilinom-nilipta, God imi ilagenin diim boyo kupka-silip ko. \v 20 Kale alugum kuguup mafak waafulin tinum bilip iyo ilagenin diim uyo utafinon-bom-nilipta, nulumi kuguup uta meng kemanaalu o agan-bom-nilipta kale, ilagenin diim boyo meng talan-nuubaalip ko. \v 21 Kale minte God imi kuguup tambal waafulin tinum ita, kek kek iyo nuyo tele itamipta e, nuyo God imi titil so bomta kanumin kanumin uyo kanum-nuubip kalaa agelin o age-nilipta, ilagenin diim boyo meng talan-nuubip ko. \s1 Jon Baptis imi unang tinum imi Yesus imi sang baga-emsa uta ko \p \v 22 Kale biiluta, Yesus so imi okumop man sino ninggil iyo dagaa dep no Provins Yuudiya no-nilipta, kugol bom-nilipta, unang tinum ok sam uga-emip ko. \v 23-24 Kale kota Herot imi un tubulin iyo Jon Baptis beyo sok de dep no kalabus am daalin-tem bom-silipta, Jon yagal mungkup abiip Ainon kugol unang tinum ok sam uga-ema kale, abiip Ainon boyo abiip Salim mep so kugol albu kale, abiip alop bomi mep so kugol ok kumun kwiin tagang uyo albu kale, kugol bom-balata, unang tinum iyo tal tamipta, ok sam uga-ema ko. \p \v 25 Kale Jon imi okumop man isino Juda kasel imi kamogim maagup maak iso iyo kaal diim umi ok sam ugolip tambalanamin umi kuguup maak maak umi sang tegen-bom weng yamyam bagamip senganuta, \v 26 tal-nilip e, Jon iyo bogobe-nilip e, “Numi kafalemin kabaa. Siin uyo tinum maak yak Ok Jodan milii kugol kapsino bom-nilip bemi sang baga-emsap begal unang tinum kwiin tagang iyo tal tamipta, kaa ok sam uga-e-be o,” age bogobelip e, \v 27 isiik bogobe-nala e, “Abiil Tigiin Kayaak iyo tinum bemi ogok kobesa bole, kanuman-tema e minte, Abiil Tigiin Kayaak imi ogok kobesaala boyo, kanuman-temaala binim. \v 28 Kale siin uyo niyo bogobe-nili e, ‘Niyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum yaga ba kale, niyo bemi bon tem tal-bom kupkek daga-emin tinum nita o,’ agelita, ipkil tinangku-silip ko. \v 29 Juda kasel numi kuguup uyo kanumin kale, tinum iyo unang uyo kamaa kula umdii, unang boyo tinum bemi kalel aligaap kebelu kale, imi duup beyo alop bomta atamata e, unang uyo ku-nalata, deng taban-be kalaa age-nalata, yagal ipkum unang kula bemi deng uyo tebeman-tema kale, nagal mungkup atamita e, God imi ulaa dula kamok kesa tinum beyo win tibin kelata, deng taban-bilip kalaa age-nilita, bemi deng uyo deng kup taban-bii no ko. \v 30 Bemi win uyo mitam senganu e minte, nimi win uta daak afak tem unu no kelan-temu uyo tambaliim o,” age-nala e, Jon iyo bogobela ko. \s1 Yesus bemi abiil tigiin ilo malaak tisa uta ko \sr (Mat 11:27, Jon 1:18, 1 Kor 15:47) \p \v 31 Abiil tigiin ilo malaak ti-se beyo alugum iyo kubaganipta, win tibin ke ita ita kesa kale, nule kafin diim tinum kale, kafin diim komi mufekmufek uta kup utamsup kale, bomi sang uta kup bagan-nuubup ko. Abiil tigiin ilo ti-se beyo alugum iyo imkan ke ita ita kesa kale, \v 32 beyo imi utamsa so tolong dosa so umi sang uyo baga-e-balata kuta, tinum unang iyo maak tinangku-nimip binim ke-silip kuta, \v 33 waantap ita imi weng uyo tinangku waafulip umdii, boyo iyo bogo-nilip e, “Aafen kale, God iyo tuluun weng bagan-nuuba o,” age-silip ko. \v 34 God imi Man daala ti-se kota, God iyo ilami Sinik iyo atin alik dobelata, Man ita God imi tuluun weng uyo baga-em tiinemsa ko. \v 35 Kale Aalap God iyo Man bemi aget miton uyo bemi kobe-nalata, kanumin kanumin uyo alugum kwaabela yak imi sagaal diim abesu ko. \v 36 Unang tinum God imi Man bemi ilak dobip bilip iyo suun nin unang tinum kebip kale minte, waantap ita, “Waago o,” age, “Imi weng tinangkulaali o,” agelip umdii, bilip iyo suun nin unang tinum kelan-temaalip kale, son-temu uyo, God tebe kaal fuyap uyo kopma ogen abin so utaman-temip ko. \c 4 \s1 Yesus imi Samaria kayaak unang so weng bagamsa uta ko \p \v 1 Kale Falosi iyo tinangkulipta, “Unang tinum kwiin tagang iyo Yesus imi finang tal-nilipta, ‘Kapmi okumop man kelum o,’ agelip kale, Yesus imi ok sam uga-e-be uyo uta uta ke-buluta minte, Jon imi ok uta daak so kebu o,” agan-bilip kalaa agelip ko. \v 2 Kuta Yesus yaga ba kale, imi okumop man ita kup unang tinum iyo ok sam uga-e-bilip ko. \v 3 Kale Yesus iyo utamata e, Falosi iyo weng bo tinangkubip kalaa age-nalata, Provins Yuudiya uyo kupkaa asok Provins Galili unon o agela kale, \v 4 ilep boyo Samaria ilep ku-tele Galili unon o agela ko. \p \v 5 Kale Yesus iyo tal Provins Samaria ku-tele tal abiip Sika tala kale, abiip Sika boyo Jekop imi man Josep kafin kobesa mep so kugol kale, Yesus iyo ilep tal-bala daal tebebelu kale, \v 6 Jekop imi kafin tem ok fogosa uyo tal-nala e, kafin tem ok umi tuum magaang diim kugol ton-bom kun fingkama kale, boyo atanim dubim e tala ko. \p \v 7-8 Kale Yesus imi okumop man iyo daage abiip iman saan unipta kale, Samaria unang maak tal, ok ilulan o age tulu kale, Yesus iyo daga-nala e, “Kubaa. Ok maak ilupnelap unelan o,” agela e, \v 9 uyo bogobe-nulu e, “Umbae. Kabo Juda tinum e minte, niyo Samaria unang no. Koyo intaben o ageta ok uyo ilu kop-kami unelan-temap o?” agelu ko. Kale Juda kasel iyo Samaria kasel so bigit bigit ok dagaap iman dagaap unan-kalin binim ko. \v 10 Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Kubo God imi, kop-kaman o agan-be boyo utam-nalap e minte, kubo nitamta, niyo waanta ok sang bo daga, “Ilupnelap unelan o,” agan-bii kalaa age no kelap umdii, niyo dagalapta, suun nin umi ok uyo kop-kaman-temi kuba,” agela e, \v 11 unang usiik bogobe-nulu e, “Nugum kabo ok ilamin uyo maak albaalu binim e minte, ok tem uyo simanim kalagal no kale, koyo kabo dogap-tele suun nin umi ok boyo ilulan-temap a? \v 12 Ok kafin koyo numi afalik Jekop ita fogobelata, imi man min, kong min, imi mulup tan iyo unan-bii kupka-nilipta, kwaalip mek numi diim abeluta, ok tambal koyo unan-nuubup kuta, kapmi aget uyo, ‘Bega ba kale, nita nita kesi kale, suun nin umi ok kopkelan-temi o,’ nagan-balap tap o,” agelu e, \v 13 Yesus isiik umi weng mobe-nala e, “Kale waantap ita tal ok koyo unan-kalon-temip iyo asok ok tep tebebelan-temu kale minte, \v 14 tinum iyo dok ita nimi suun nin umi ok kopmi unelan-tema uyo, asok ok tep uyo tebepman-temaalu binim kale, nimi suun nin umi ok kopman-temi boyo tuum tem ok ulutap kale, tinum bemi aget tem ku-tele suun kup fakam daga-buluta, un-bomta suun kup nan-tema o,” agela e, \v 15 unang usiik bogobe-nulu e, “Num kabo kanupmin suun nin umi ok bo maak kopnelap une-nilita, nimi ok tep bo binim kepneluta, suun simanim kup tal ok ilamin koyo kupkalan o,” agelu e, \v 16 Yesus iyo bogobela, “Kubo no kupmi timak iyo olabelap tala dep talapta o,” agela e, \v 17 unang usiik imi weng uyo mobe-nulu e, “Umbae. Niyo imak binim kuba,” agelu e, Yesus iyo bogobela, “Kupmi weng bogolap uyo aafen. Kubo timak binim kuta, \v 18 siin uyo tinum ogal maak dulu-salap kale minte, kaa tinum du-bom albap beyo kupmi timak ba kale, kapkumal imi imak kale, aafen bogolap kuba,” agela e, \v 19 unang usiik bogobelu, “Num kabo kota katamita, kabo profet ko age God imi weng kem baga-emin tinum kalaa age-nilita, weng maak dagalan o ageta kale, \v 20 Samaria kasel numi afaligal imi kuguup uyo mep tam amdu tigiin boyo God imi aman duga-emin umi baan diim kale minte, Juda kasel ipta bogo-nilip, ‘Jerusalam kutam uta alugum numi God imi aman duga-emin baan diim o,’ agan-nuubip kale, waami baan diim uyo tambaliim o agan-balap o,” agelu e, \v 21-22 Yesus isiik bogobe-nala e, “Nugum kubaa. Samaria kasel ipmi aman duga-emin bomi magam uyo ibo tele utamsaalip kale minte, Juda kasel nuta utamupta e, Aatum God ita alugum numi ilim bobelan-tema tinum iyo daala Juda kasel nulumi diim ilep tolon-tema kalaa age-nulupta, nuta kup numi aman duga-emin bomi magam uyo utamsup kuta, nimi weng koyo tuluun weng bogopkelan-temi kale, tele tinangkulal. Son-temu uyo, ibo mep tam amdu tigiin boyo maak so Aatum iyo aman duga-eman-temaalip e minte, Jerusalam ugol mungkup Aatum iyo aman duga-eman-temaalip no ko. \v 23 Am ko daanan-temu uyo, ko mitam tulu kale, kanube unang tinum iyo Aatum iyo fen aman duga-eman-temip uyo, bilip iyo aman duga-emin baan diim umi aget fuguno-nilipta ba kale, imi bubul so aget fugunin so uyo alugum atin Aatum imi kobelipta, ilami Sinik iyo tebe dong daga-e-bala aman duga-eman-temip kale, Aatum iyo, kanupmin unang tinum bilip iyo aman duganemin o age-nalata, bilip imi fen-be ko. \v 24 God iyo aman duga-emin baan diim umi miit kayaak ba kale, tinum numi sinik miit kayaak kale, waantap ita, God iyo aman duga-emum o agelip umdii, imi bubul so aget fugunin so uyo alugum atin God imi kobelipta, God imi Sinik iyo tebe dong daga-e-bala aman duga-emin o,” agela e, \v 25 unang usiik bogolu, “Niyo utamita, God imi ulaa dula kamok kesa tinum Krais imi tolon-tema kota, yagal mufekmufek sang uyo alugum baga-e-bom kafaleman-tema o,” agelu e, \v 26 Yesus iyo bogobe-nala e, “Aa, nita kaa kupsino weng bagan-bii nita kuba,” agela ko. \p \v 27 Kale kam age baga-ema e, imi okumop man iyo tal atamipta e, unang so weng bagan-be kalaa age-nilipta, kumang mo aget afalik fugunip kuta, tinum iyo maak unang umi dagata, “Unang kubo intaben finang tal albap o?” agomip binim e minte, iyo maak Yesus imi daga, “Kabo intaben o ageta unang so weng bagan-balap o?” agomip binim no kelip ko. \p \v 28 Kale kota unang umi oget uyo kupka-nulu e, asok no abiip no unang tinum bogobe-nulu e, \v 29 “Ibaa. Te nota atamin. Tinum beyo nitamsaala kuta, nimi alugum mufekmufek kanum-nuubi umi sang uyo kupkem daapnela kale, beyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum ita maak tap o?” agelu e, \v 30 unang tinum iyo abiip uyo kupka-nilip e, Yesus finang tal-bilipta ko. \p \v 31 Kale kanum tal-bilip e, okumop man iyo Yesus bogobe-nilip e, “Numi kafalemin kabaa. Kabo iman umaak une kaang agelapta o,” agelip e, \v 32 isiik bogobe-nala e, “Ibo nimi iman unan-bii boyo ibo utamsaalip o,” agela e, \v 33 okumop man ninggil igil daga una daga una ke-bom-nilip e, “Tinum iyo maak iman umaak kwep tal daabela une-nalata, kam agan-be bele a?” agan-kalip e, \v 34 Yesus iyo bogobela, “Ibo iman unelan-temip uyo, deng tebeman-temip kale, nagal mungkup, God nimdala ti-sii ilami aget fugun-be uta waafuu som, ogok kopne-se boyo binimanu kupkalan o age no ke-bom-nilita, deng taban-bii ko. \p \v 35-36 “Ipmi amalap iyo bogo-nilip e, ‘Kayop kalbinim umaak binimanuta, kon uyo damanuta, dagaman-temup o,’ agan-nuubip kuta, niyo do weng koyo bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Kon ilang kasel iyo utamipta e, kon uyo damanu kalaa age-nilipta, ipkumal iyo bil bil ke-bilip un-bom-nilipta, kon daga-bom deng taban-nuubip kale, ulutap kale, yang unang tinum mep ko talan-bilip bilip iyo itamin. Bilip iso ipkumal kek kek kulitap iso imi aget tem uyo fuguno-nilipta, bemi ilak uyo dolum o nagan-bilip kale, tinum maagup maak iyo bilip iyo imdep mitam God imi daam tem daalata, suun nin unang tinum kelan-temip kale, tinum kamaki God imi weng bilip imi baga-emin iso tinum aaltam dong daga-emin iso alop iyo bilip iyo itam-nilipta, deng tebeman-temip ko. \p \v 37 “Kale amalap imi weng maak uyo bogo-nilip, ‘Tinum maak ita san umin e minte, maak ita damanu fagamin tinum no o,’ agan-nuubip uyo tuluun weng kale, \v 38 ulutap kale, niyo ibo imdali no unang tinum iyo imdep mitam God imi daam tem daa imkaa talbip kuta, ibo siin uyo unang tinum iyo God imi sang uyo baga-e-bom kafalemsaalip kale, tinum migik ita bong fogo kafalemsip kale, ipta misiim no imdep mitam daa imkaa talbip o,” age Yesus iyo bogobela ko. \p \v 39 Samaria unang tinum kwiin tagang abiip kutam nin iyo unang bomi weng bogobe-nulu, “Beyo nimi alugum mufekmufek kanum-nuubi umi sang uyo kupkem daapnela o,” agelu bota tinangku-nilipta, Yesus imi ilak uyo dolip kale, \v 40 iyo tal dagagamin kup ke-bom Yesus iyo bogobe-nilip e, “Kagal nuso bii-nalapta, unaal o,” agelipta, kugol bii, am alop kela ko. \p \v 41 Am alop ke-se kota, unang tinum kwiin tagang iyo fagaa tal tal ke-nilipta, imi weng uyo tinangku-nilipta, imi ilak uyo do-nilip e, \v 42 unang boyo bogobe-nilip e, “Kupmi weng numi bogobebap bota kup tinangku-nulupta, imi ilak dolaalup kale, nugol numi tiin alop uyo atam som, numi tolong alop uyo imi weng uyo tolong do no ke-nulupta, aafen kalaa age atamupta e, kafin diim kasel numi ilim bobelan-tema ita kalaa age-nulupta, imi ilak uyo dolup o,” agelip ko. \s1 Yesus tebe king imi dong daga-emin tinum imi man telela dola bam daasa uta ko \p \v 43-44 Siin uyo Yesus iyo ilami sang uyo bogo-nala e, “God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo ilami abiip miton kugol bom-nalata, win binim kelata, ilami abiip kasel iyo imi weng uyo tinangkulan-temaalip kale minte, abiip migik maak maak baga-em tiineman-tema uta, win so kelata, abiip migik kasel iyo imi weng uyo tinangkulan-temip o,” age-se kale, kota Yesus iyo itamata e, Samaria unang tinum kalip iyo nimi weng uyo tinangkan-bilip kalaa age-nalata, kugol bom-bala bii, am alop binimanu e, Provins Samaria kupkaa daage Provins Galili una ko. \v 45 Kale siin uyo Galili kasel kwiin tagang iyo no Jerusalam no-nilipta, Pasova ifin am umi iman tigi-bilipta, Yesus imi ogok migik kwiin tagang uyo kanu-balata, utam talbip kale, Yesus iyo no Galili tama e, imi deng tebe-emip ko. \p \v 46 Kale Yesus iyo asok daage no Provins Galili umi abiip Kana una kale, siin umi abiip kugol ok maak fupkela kola sok dum ok kelu une-silip umi abiip uta ko. Kale king imi dong daga-emin tinum imi man tinum iyo abiip Kapeneam kugol mafak ilik umola e, \v 47 aalap beyo weng maak tolong dolata e, “Yesus iyo Provins Yuudiya uyo kupka-nala e, tal Galili talba o,” agelip kalaa age-nalata, iyo no Yesus iyo daga-nala e, “Nugum kabaa. Daak Kapeneam kugol nimi man beyo, mep so kaanan o agan-be kale, nugum kabo malaak dong dogobelapta, tambalanak o,” agela e, \v 48 Yesus iyo bogobela, “Alugum ibo nitamipta, mirakel ko age kuguup ugulumi migik tambal umaak kanubelin-tem kalaa agelan-temip uyo, ibo, ‘Bemi ilak uyo dolan-temaalup o,’ agelan-temip o,” agela e, \v 49 king imi dong daga-emin tinum iyo bogobe-nala e, “Nugum kabaa. Nimi man bubul beyo kaan-nama kale, niso yuut daak-nalap dong dogobe o,” agela e, \v 50 Yesus iyo bogobela, “Kapmi man beyo kaanan-temaala kale, kabo di unaal o,” agela e, tinum beyo, Yesus imi weng uyo aafen bogopnela kalaa age-nalata, una ko. \p \v 51 Tinum beyo ilep kugol abe-bala e, imi ogok kemin tinum iyo tal ilep kugol abu daa bogobe-nilip e, “Kapmi man bubul beyo tambalanba o,” agelip e, \v 52 iyo daga-nala e, “Dogap kota iyo tambalanba o?” agela e, iyo bogolip, “Amsin komi atanim fupkel-bulu kota, kaal mimin uyo binimanebe-maansu o,” agelip e, \v 53 aalap iyo utamata e, amsin umi atanim fupkel-bulu kota, Yesus iyo bogopne-nala e, “Kapmi man iyo tambalana o,” nage-maansa kalaa age-nalata, no am no tamata, iso imi kalel so man isino ulimal iyo Yesus imi ilak dolip ko. \p \v 54 Kale Yesus imi Provins Yuudiya kupkaa no Provins Galili kugol bii-se uyo, mirakel ko age kuguup ugulumi migik alop maak kanube-se kale, kamaki maak uyo kanube-nala e minte, aaltam maak umdii ko kanube-nalata, man tinum beyo telela do no ke-se ko. \c 5 \s1 Yesus imi ok kumun Betesda kugol tinum maak telela dosa uta ko \p \v 1 Bii-nala e, Yesus iyo utamata, Juda kasel imi ifin am uyo kota daanan-temu kalaa age-nala e, kota Jerusalam una ko. \p \v 2 Kale Jerusalam abiip uyo daam afalik fogo kosip kale, daam bomi amitem afalik umi win uyo, Sipsip imi Amitem o agan-nuubip kale, amitem bomi mep so kugol ok kumun maak albu kale, Hibru kasel ilimi weng uyo bogo-nilip, Betesda Kumun o agan-nuubip kale, ok kumun magaang tem boyo kafin miin am ogal maak desip kale, \v 3-4 unang tinum kwiin tagang mafak ilin dagan unsip iyo tal am kutam kal agal-bala ton-bala ke-bom-nilipta, fen-bilip kale, mafak ilin kusip bilip iyo tiin bigin so ibitansip so magal faganok daasip so ita [kale, bilip imi fen-bilip uyo ki, am iip maak maak daanam-nuubu uyo, God imi ensel iyo te daak ok kumun tem iinom-nala e, ok fiksigi-balata, bugut bugut ke-bom figiliit fagalaak ke-buluta, tinum maagup intaben intaben mafak ilik umkan-nuuba iyo maak isiik isiik ke yuut kumen daak ok tem iinon-tema beta tambalan-nuuba kale, bilip imi mafak ilin boyo ugulumi mafak ilin migik migik kwiin tagang kale, ok boyo bugut bugut ke-buluta, daak unum o age-nilipta, fen-nuubipta] ko. \v 5 Kale tinum maak kafin miin am kutam kal alba begal mafak ilin ku bom-balata bii, atol ulumi kup 38 kesata, \v 6 Yesus iyo tinum be atamata, agaal unba kalaa age atamata e, bemi mafak ilin uyo sugamiyok kusa kalaa age-nalata, bogobe-nala e, “Kabo, tambalanan o agan-balap aga o?” agela e, \v 7 tinum mafak ilin isiik bogo-nala e, “Nugum kabaa. Ok bomi bugut bugut keman-temu uyo, niyo nimi duup iyo maak nimdep daak ok tem daalan-temaala kale, nagal, daak unon o ageta abe-bilita, tinum migik isiik isiik ke bon tem daak unon-tema o,” agela e, \v 8 Yesus iyo bogobe-nala e, “Fen mo-nalap kapmi abiin kon uyo kwep-nalap e, unaal o,” agela e, \v 9 maak fagalin tap tambalan-nala e, imi abiin kon uyo kwep-nala e, una ko. \p Kale am ko daanbu boyo, God imi ifin am ko age ulotu am daanbu kale, \v 10 Juda kasel imi kamogimal iyo tinum tambalana beyo bogobe-nilip e, “Kamano koyo God imi ifin am daanbu kale, Juda kasel numi kuguup uyo abiin kon uyo kwep tiinemin ba o,” agelip e, \v 11 iyo bogobela, “Tinum telela nimola beyo bogopne-nala, ‘Kapmi abiin kon uyo kwep-nalap e, unaal o,’ nagela o,” agela e, \v 12 iyo daga-nilip e, “Waantap ita bogopke-nala, ‘Kapmi abiin kon uyo kwep-nalap unaal o,’ agela o?” agelip e, \v 13 iyo bogobela, “Tinum unang kwiin tagang iyo une-bom tele-bom ke-bilip e, tinum beyo imi kanu-bilip tem ku-tele maagalo unata kale, atamta, waantap ita kalaa agelaali o,” agela ko. \p \v 14 Be nala e, Yesus iyo asok ulotu am miton kal tinum be atam-nala e, bogobela, “Nugum kabaa. Kamano koyo kabo, ‘Niyo tambalanbi o,’ age-nalap deng taban-balap kuta, kabo utamal. Kabo asok maak so fengalan-temap uyo, mufekmufek mafak kwiin kiim umaak kulan-temap kale, maak so fengmin ba o,” agela ko. \p \v 15 Kale tinum beyo Yesus iyo dupka-nala e, no Juda kasel imi kamogimal iyo bogobe-nala e, “Tinum telela nimoba iyo Yesus yagal kuba,” agela ko. \p \v 16 Juda kasel imi kamogimal iyo utamipta e, Yesus iyo tinum be God imi ifin am daanbu diim kugol telela doba kalaa age-nilipta, Yesus imi waasi kebe-nilip e, dufak daalum o agan-kalip ko. \v 17 Kuta Yesus iyo utamata e, bilip iyo nimi umik tem weng bagane-bom, nafak daalum o agan-bilip kalaa age-nala e, imi weng uyo mobe-nala e, “Nimi Aatum iyo am bisop am kuso ilami am ifin am kuso kwego dego ke suun kup ogok ke-boma kale, nagal mungkup suun kup ogok ke-bomi no o,” agela e, \v 18 Juda kasel imi kamogimal iyo tolong do-nilip e, kota imi olsak afalik kup tebepmu e, Yesus be angkolum o agan-kalip ko. Agan-kalip umi magam uyo ki, bilip iyo God imi ifin am umi kuguup kwep daasip umi aget fugunolipta e, Yesus beyo numi kuguup uyo kufak daaba kalaa age-nilip e minte, tolong dolipta e, bogo-nala, “God iyo nimi Aatum aligaap o,” agela kalaa age no ke-nilipta, bomi kalan uta iyo olsak afalik tebepmu kale, weng ko bogola bomi aget fuguno-nilip e, “Beyo bogo-nala, ‘Niyo God imi tii-sii o,’ agela bota o,” age-nilipta ko. \s1 God imi om kun ilami Man kobe yagal daala tal ogok kemsa uta ko \sr (Jon 3:14-17,36, 5:39-40, 6:47-58, 11:23-27, 17:2-3, Rom 6:22-23, 1 Kor 15:35-58, 1 Jon 5:11-20) \p \v 19 Kale Yesus iyo kamogimal imi aget fugun-bilip uyo utam bogobe-nala e, “Nimi weng koyo tuluun weng bogobelan-temi kale, tele tinangku-silipta. God imi Man niyo nalami aget fugunin uta kup kanuman-temaali kale, niyo ki utam-nilita, Aatum imi kanu-be uta kup nagal kanuman-temi no ko. \v 20 Kale Aatum iyo Man nimi aget kopne-nala e, alugum imi kanumin kanumin kanu-boma uyo Man nimi kafalepne namkok saan-be kale, kanube maak kafalepnelan-tema boyo kwiin kiim ke uta uta kelan-temu kale, kanuman-temi boyo ibo utamta kumang mota, ‘God ita kup o,’ age imi tok bagaman-temip ko. \v 21 Kale kanube Aatum imi tinum kaanip ifola fen tigi mo asok kafan so kem-nuubip ulutap kale, imi Man nagal mungkup unang tinum iyo ulaa imdu-nilita, telela imolita, suun nin unang tinum kem-nuubip no ko. \v 22-23 Kale Aatum imi aget fugunin uyo, alugum unang tinum iyo nimi Man beyo atam-nilipta, Aalap nimi win kufune-bomip ulutap, Man imi win ugol mungkup kufu-e-bom no kemin o age-nalata, imi tinum im-kugu yegemin ogok boyo alugum kwaala mek Man nimi diim abesu kale, Aatum iyo tinum iyo maak dup-kugu yegem-nuubaala binim kale, Man nita kup im-kugu yegeman-temi ko. Waantap ita Man nimi win uyo kufunemaalip umdii, Aatum nimdala ti-sii imi win uyo kufu-eman-temaala no ko. \p \v 24 “Weng kaa bogobelan-temi koyo tuluun weng bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Waantap ita nimi weng tinangku God nimdala ti-sii imi ilak dobip bilip iyo suun nin unang tinum kebip kale, niyo bilip imi kuguup mafak kemsip uyo yan kebelan-temaali kale, mitam suun nin unang tinum kebip bota, kaanamin abiip uyo uk kugan ko God imi abiip kal suun kup nan-temip ko. \v 25 Aafen kale, alugum suun nin unang tinum kelin-tem albip iyo kaan maagalo kelan agin kuta, am kaa daan-suu koyo, bilip imi am daanuta, God imi Man nimi weng uyo tinangkan tebesip kale, waantap ita nimi ilak dolip umdii, suun nin unang tinum kelan-temip ko. \v 26 Kale Aatum beyo tiin kafan miit kayaak kale, om kun kopnelata, nagal Aatum ilatap ke-nilita, tiin kafan miit kayaak kesi kale, \v 27 niyo Mo Tibil imi Man kale, Aatum iyo utam-nalata, ilami om kun uyo nimi kopne som, tinum im-kugu-bom yegemin ogok uyo nimi kopne no kesa ko. \v 28 Ibo weng bogobelan-temi koyo kumang saanin ba ko. Umi am daanan-temu uyo, kaansip iyo nimi weng uyo tinangku-nilipta, \v 29 begel ilet tem uyo kupkaa mitam tolon-temip kale, waantap ita kuguup tambal waafusip ita fen abiin tambal suun tonan-temip e minte, waantap ita kuguup mafak waafusip ita fenipta, im-kugu-bom-nilita, imi kuguup mafak kem-nuubip uyo yan kebe yege-bom keman-temi no o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi sang bagamsip uta ko \sr (Jon 1:29-34, 1 Jon 5:6-12) \p \v 30 Kale Yesus iyo weng maak bogo-nala e, “Maagup nita kup niyo dogonube-nilita, kanum-nimi binim kuta, niyo nalami aget fugunin ugo ba kale, Aatum nimdala ti-sii imi aget fugunin uta kup niyo abo dulu-bom-nilita, tinum unang kalip iyo tol kup im-kugu-bom tol kup yege-bom no kem-nuubi ko. \p \v 31 “Kale kanube maagup nita kup nimi sang bogolan-temi uyo, alugum ibo tinangku-nilip e, ‘Imi weng boyo fen ba o,’ agelan-temip kuta, \v 32 tinum migik maak alba iyo nimi sang bagan-be kale, niyo utamita, nimi sang bagan-be uyo aafen tuluun weng bagan-be kalaa agebi kale, betamin. \p \v 33 “Siin uyo ibo weng kwaabelip no Jon Baptis imi diim abeluta, ita bogobe-nala e, ‘Weng boyo aafen kale, God imi tinum ulaa dula kamok kesa tinum ita o,’ nage-se ko. \v 34 Kale niyo Jon min, tinum migik nimi win kufune-bilip bomi aget uyo afaligen fugunbaali kale, nimi aget afaligen uyo ki, ibo nimi ilak uta kup fomtuup dolipta, dong dogobelita, suun nin unang tinum kelin o age-nilita, Jon bemi nimi sang bogo-se umi sang uta bogobeli ko. \v 35 Jon beyo yogon dong ulutap kale, ipmi aget tem uyo kefopmata, bemi weng uyo ipmi aget fugunin uyo bam daapmuta, deng kup taban-siit ilugo-silip ko. \p \v 36 “Kuta mufekmufek migik migik kaa kanu-bii koyo Jon imi nimi sang baganemsa uyo kubaganu uta uta kebu kale, nimi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik kaa kanu-bii koyo Aatum ita kafalepne namkok molata, kanu-bii kale, ogok tambal tambal kaa kanu-bii koyo alugum unang tinum iyo nitamipta e, Aatum yagal ulaa nimdu nimdala ti-sii kalaa nagan-bilip ko. \p \v 37 “Kale Aatum nimdala ti-sii yagal nimi sang uyo ilep migik migik uyo kwaabela tal tal ke-bulu tinangkan-nuubip kuta, fen ilami bon tem weng uta tinangku-nimip binim e minte, imi tibit kun umaak atamsaalip binim no kale, \v 38 Aatum iyo nimdala ti-sii kuta, ibo nimi ilak uyo dolin-tem kesip bota, imi weng tambal iyo ipmi aget tem uyo kubaget daa-nimip binim kesip ko. \p \v 39 “Ibo God imi suuk kon tem weng kwek tikin-bilip boyo, ipmi aget fugunin uyo, bota dong dogobelu suun nin unang tinum kelan-temup o age-nilipta, tikin-bilip kale, aafen kale, kwek uyo nimi sang bogosu kuta, \v 40 ibo, meng nimi ilak do suun nin unang tinum kelaalup o agan-bilip ko. \p \v 41 “Tinum bilip iyo nimi win kufune-bilip kalaa, kufunebaalip kalaa agan-nuubi kuta, niyo aget afalik umaak fugun-nuubaali kale, \v 42 ipmi aget tem uyo utamita e, ibo God imi aget uyo kobesaalip kalaa ageta aget afalik fugun-bii kale, \v 43 niyo Aatum imi win tolop diim ti-sii kuta, ibo, nimi weng uyo tinangkulaalup o agelip kale, kanube tinum migik iyo maak ilami win tolop diim tolon-tema uta kup, imi weng uyo tinangkulan-temip kale, \v 44 ipmi aget fugunin uyo ki, nugumal ita kup numi win kufu-emin o agan-nuubip kuta, ibo, God maagup beyo numi win umaak kufu-emak o age-nilipta, God imi weng uyo tinangkan-nuubaalip kale, dogonubeta bagang-kaleta nimi ilak uyo do-nimip binim e minte, God imi ilak uyo do-nimip binim no kem-nuubip ko. \p \v 45 “Ibo nimi aget fugun-bom-nilip e, ‘Beyo numi fengmin uyo Aatum God imi diim uyo kupkem daabelan-tema o,’ nagomip kale, ipmi fengmin kupkem daga-emin iyo ki Moses ita kup kale, ibo aget fugun-bom-nilip e, ‘Nuyo Moses imi ulo boyo waafulan-temup bole, bota tebe dong dogobelu waalanan-temup ko,’ agan-bilip kuta, Moses ita ipmi fengmin kupkem daabelan-tema ko. \v 46 Kale Moses suuk kon dola kosa boyo nimi sang uta bogosa kale, ibo Moses imi weng uyo tinangku waafulip umdii, ulutap nimi weng uyo tinangku waafuu no kelan-temip ko. \v 47 Ibo, Moses imi weng uyo tinangku waafulup ko age-nilip bisop bagamip umdii, ibo dogonubeta nimi weng uyo waafulan-temaalip binim o,” age-nala e, Yesus iyo kam agela ko. \c 6 \s1 Yesus imi tinum ilimi kup 5,000 kalip imi iman ifemsa uta ko \sr Mat 14:13-21, Mak 6:30-44, Luk 9:10-17 \p \v 1 Yesus iyo Jerusalam uyo kupkaa no Provins Galili kal bii-nala e, Galili umi ok muk afalik uyo ilo ko yak milii una ko. Kale Galili Ok Muk bomi win maak uyo, Taiberias Ok Muk o agan-nuubip ko. \v 2 Unang tinum kwiin tagang iyo Yesus iyo atamipta e, imi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik uyo kanu-bom tinum unang mafak ilik iyo telela imkan-be kalaa age-nilipta, imi daang begebe unip ko. \p \v 3-4 Kale Juda kasel imi iman tigimin am ko age Pasova ifin am uyo mep so ti-suluta, Yesus iyo tam muk kun maak tam-nala e, imi okumop man so ton-bomta \v 5 tiin umolata e, unang tinum kwiin tagang iyo nimi finang talan-bilip kalaa age-nala e, Filip imi bogobe-nala e, “Nuyo iman uyo dogap-tele mo kulep tal to siit-nulupta, unang tinum kwiin tagang kalip iyo alugum ifelupta, tii kelan-temip o?” age-nala e, \v 6 Filip imi dup-kugumin weng bo bogobela kuta, iyo utamata e, mufekmufek boyo kanubelan-temi kalaa agela ko. \v 7 Kale Filip iyo Yesus imi weng uyo mobe-nala e, “Mani ulumi kup tu handret (200) boyo kulep no bret molan-temup kuta, boyo tii kelan-temaalu kale, alugum unang tinum bilip iyo iman katip uyo uneta tii kelan-temaalip o,” agela ko. \p \v 8 Yesus imi okumop man maak Saimon Fita imi niing Andru beyo bogobe-nala e, \v 9 “Man tinum maat maak kalba keta bret kangkang ogal maak e minte aniing alop maak no waafuba kuta, boyo unang tinum kwiin tagang kalip iyo tii kelan-temaalip o,” agela ko. \p \v 10 Yesus iyo ifuul tem tambal maak albu kalaa age-nalata, okumop man imi bogobe-nala e, “Ibo unang tinum iyo bogobelipta, ifuul kon diim kugol tonipta o,” agelata, bogobelipta, tinum ilimi kup faiv tausen (5,000) e minte imi kalelal so man so iyo alugum daak tonip ko. \p \v 11 Yesus iyo iman uyo ku-nala e, God imi, “Suguul o,” age-nalata, iman so aniing so uyo unang tinum tonbip imi fegele-bom ife-bala alugum iyo unan-bii tii kelip ko. \v 12 Alugum iyo une tii kelip e, Yesus iyo ilami okumop man bogobe-nala e, “Ibo iman atuk atuk kutulip uyo titubamin ba kale, afetalin o,” agela e, \v 13 iman kangkang ogal unelip bomi anung uyo afeta-nilip e, basket tuluun kal abulip dongenu ko. \p \v 14 Unang tinum iyo Yesus imi mirakel ko age kuguup ugulumi migik tambal kanubela uyo utam-nilip e, bogolip, “Aafentap kuba. Beyo profet ko age God imi weng kem baga-emin tinum tolon-tema o age fen-nuubip ita tap kuba,” agan-kalip e bole, \v 15 Yesus iyo utamata e, unang tinum iyo bogo-nilip e, “Aafu-nulupta, alugum nuyo bogo-nulup e, ‘Beta numi king o,’ agelupta, tiin molata, num o,” nagan-bilip kalaa age-nalata, imka-nalata, ilasinon daage asok met muk kun una ko. \s1 Yesus imi ok muk kiim umi daang kun diim ilep tisa uta ko \sr Mat 14:22-33, Mak 6:45-52 \p \v 16 Kale am kwiinu e, Yesus imi okumop man bilip iyo daak Galili umi ok muk kiim no-nilip e, \v 17 tam bot tem tam-nilip e, asok ok muk daang kun diim ilep yak abiip Kapeneam unum o age-nilipta, at daang tuup ok imela kwaalip une-buluta, bot uyo unan-buluta bii, mililanuta, Yesus iyo tal itamin-tem bom-salata, \v 18 dulul kiim uyo mitam tuluta, ok muk uyo iit o daak o ke-bulu e, \v 19 okumop man bilip iyo kilomita ogal o min bugup kal min simanim kugol bom-nilipta, utamipta e, Yesus iyo bot binim ok daang kun diim ilep uta mo mo kem tal-nalata, bot mep sino talan-be kalaa age-nilip e, fomtuup finan-bii kolipta, \v 20 Yesus iyo bogobe-nala e, “Nugumal ibaa. Boyo nagal kale, finanin ba o,” agela e, \v 21 bilip iyo deng tebe-nilipta, dep mitam bot tem daalum o age-nilip e, maak fagalin tap utamipta, unanbu yak kuunum o agebup uyo ok kan tem e tulup kalaa agelip ko. \s1 Unang tinum imi Yesus fen tiinemsip uta ko \p \v 22 Unang tinum iyo ilep binim kale, ok muk milii kwegal silipta kale, utamipta e, amsin uyo bot uyo maagup kale, Yesus yaga ba kale, imi okumop man ita kup tam bot tem ton un-maansip kalaa age-nilipta, Yesus iyo fen-bilip ko. \v 23 Kale kota bot migik migik uyo abiip Taiberias ilo tal ok kan tem kal sok diilip kale, anang boyo Yesus imi Aalap God, “Suguul o,” age-nala unang tinum imi iman ife-maansa umi mep so kugol ko. \v 24 Kale unang tinum iyo utamipta e, Yesus sino imi okumop man sino iyo albaalip kalaa age-nilip e, mangkal iyo dagaa dep tam bot tem ton-bom-nilip e, Yesus fen abiip Kapeneam unip ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Niyo suun nin umi iman o,” agesa uta ko \p \v 25 Tinum unang iyo fen yak ok muk milii yak abomu, kugol alba kalaa age atam-nilip e, dagalip, “God imi weng kafalemin kabaa. Kabo dogap kota talbap o?” agelip e, \v 26 Yesus iyo bogobe-nala e, “Niyo tol weng bogobelan-temi kale, ibo, nimi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik tambal ko kanu-bili utaman tebesip bomi magam uta tele utamum o age-nilipta ba kale, ibo, amsin iman ifeli ipmi mat tem uyo tii ke-maansu bota, maak so unelum o age-nilipta, niyo fen talan-bilip aga? \v 27 Ibaa. Ibo kuun iman sang daa binimamin bomi aget uyo ugel kalagamin ba kale, ibo suun nin umi iman unelip dong dogobelu suun kup nan-temip bota kup fen-bom-nilipta, bomi aget uta kup ugel kala-nilipta o ageta kale, Aatum God iyo ulaa nimdu-nala e, kanupmin iman bomi kuga-emin umi ogok uyo kwaap-nama mek Mo Tibil imi Man nimi diim abe-suu kale, ibo kanupmin iman boyo dagalip uyo, nita kopman-temi o,” agela ko. \v 28 Kale iyo dagalip, “Dogonupmin ogok uta nuyo tubube-bulupta, God iyo deng tebeman-tema o?” agelip e, \v 29 Yesus isiik bogobe-nala e, “God imi ogok uyo ki, ibo God imi tinum ulaa nimdu nimdala ti-sii nimi ilak kup dolin o,” agela e, \v 30 isiik imi weng uyo mobe-nilip e, “Kabo mirakel ko age kuguup ugulumi migik tambal umaak kanu-balapta, nuyo utam-nulupta, kapmi weng boyo aafen kalaa agelum a. Kale kabo intaben nu-eman-temap a? \v 31 Numi olal iyo sugayok uyo iibaan bagan bom-nilipta, iman ko age mana uyo unan-bii-silip kale, God imi suuk kon tem weng kwek uyo bogo-nulu, ‘Beyo abiil tigiin umi iman kwaabela tele-buluta, unansip o,’ agesu kale, kapkal mungkup kupka-e-balapta o,” agelip e, \v 32 Yesus isiik ilami do weng bogobe-nala e, “Ibaa. Niyo tuluun weng bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Moses iyo abiil tigiin ilo iman ko age mana boyo ipmi olal iyo kupka-emsaala kale, nimi Aatum ita kupka-emsa kale, kamano koyo beyo fen suun abiil tigiin ilo iman uyo ibo kupka-em-nuuba kale, \v 33 fen suun nin umi iman God imi kobe-se uyo ki, God ita kwaala abiil tigiin ilo tal-nuluta, kafin diim kasel unang tinum iyo telela imolu mitam suun nin unang tinum kem-nuubip o,” agela e, \v 34 iyo bogobe-nilip e, “Nugum kabaa. Kanupmin iman bota suun kup ife-balap unan-kulum o agan-bulup kubei,” agelip e minte, \v 35 Yesus isiik yan kebe-nala e, “Suun nin umi iman o ageli boyo nagal kuba. Kale tinum iyo maak nimi finang meng miit tem tolom nimi ilak uyo fomtuup dola umdii, bemi aget tem uyo iman tep tebepman-temaalu binim, ok tep tebepman-temaalu binim, tambaliim nan-tema ko. \p \v 36 “Kuta nimi weng siin ipmi bogobe-sii uyo asok bogobelan-temi kale, ibo nimi tibit kun uyo utamamsip kuta, ibo nimi ilak uyo dosaalip ko. \v 37 Kale alugum unang tinum Aatum kop-naman-tema bilip iyo nimi finang tolon-temip kale, waantap ita meng nimi ilak dolip umdii, fot tebelan-temaali binim kale, kululan-temi ko. \v 38 Kale niyo abiil tigiin uyo kupkaa malaak-nilita, nalami aget fugunin uta kup kanuman o age-nilita, tisaali binim kale ki, Aatum nimdala ti-sii imi aget fugunin uta kup kanuman o age-nilita, ti-sii ko. \v 39 Kale Aatum nimdala ti-sii imi aget fugunin uyo ki, tinum ulupke-sii bilip iyo maagup iyo maak dupkalap maagalo ke-nama o nagan-be kale minte, son-temu afungen am daanan-temu uyo, iyo ifolap fen tigi molin o nagan-be no ko. \v 40 Kale nimi Aatum imi aget fugunin uyo ki, unang tinum iyo alugum nimi Man iyo tele atamta, God imi Man iyo kulba kalaa age-nilip imi ilak uyo fomtuup dolan-temip ita suun nin unang tinum kelipta, biita afungen am daanan-temu kota, ifola fen tigi molan-temip o nagan-be o,” age kam agela ko. \p \v 41 Yesus iyo bogo-nala e, “‘Abiil tigiin ilo suun nin umi iman ti-suu o,’ ageli boyo nagal o,” age kam agela e bole, Juda kasel kamogimal iyo tinangku-nilip e, “Bisop baga-e-be o,” age-nilipta, imi bubul tem uyo ki olsak tebepmu e, \v 42 weng yamyam kup baga-bom-nilip e, bogolip, “Tinum keyo Josep imi man Yesus kale, imi aalap so ogen so iyo itamsup kale, beyo kafin diim tinum nulutap kale, intaben o age-nalata, nuyo bisop bogobe-nala, ‘Niyo abiil tigiin ilo ti-sii o,’ agan-be o?” agelip e, \v 43 Yesus isiik bogobe-nala e, “Ibaa. Bisop uyo olsak tebepne-bom weng yamyam baga-bom en-bom tegen-bom nin ba ko. \v 44 Tinum maagup iyo dogonubeta ilami aget fugunin uyo meng toloma binim kale, Aatum nimdala ti-sii yagal tinum iyo ulaa imdupne imdep meng daapnelata, son-temu uyo, afungen am daanan-temu kota, asok ifoli fen tigi molan-temip ko. \v 45 Kale sugayok uyo profet imi weng God imi suuk kon tem dola kosip uyo bogo-nulu e, ‘God iyo tebe alugum unang tinum iyo ilami kuguup uyo kafalemsa o,’ agesu kale, alugum unang tinum Aatum imi weng uyo tinangku-nilip dagaa kulip iyo nimi finang talan-nuubip ko. \v 46 Kale tinum iyo maak Aatum iyo tiin tuluun atamsaala binim kale, tinum maagup nita kup God iso bomta atamsi kale, \v 47 ibo weng koyo tuluun weng bogobelan-temi kale, unang tinum nimi ilak dobip bilip iyo suun nin unang tinum kebip ko. \v 48 Niyo nagal suun nin umi iman ko. \v 49 Kale sugayok uyo ipmi olal iyo iman tambal ko age mana uyo iibaan bagan kugol unan-bii-silip kuta, mitam tinum usoman unang afegan ke kaansip kale, \v 50 suun nin umi iman abiil tigiin ilo ti-suu bo ugulumi kale, kanube tinum iyo unelip umdii, bilip imi sinik iyo kaanan-temaalip binim ko. \v 51 Kale niyo nagal abiil tigiin umi suun nin umi iman kale, abiil tigiin uyo kupkaa ti-sii kale, tinum iyo waantap ita suun nin umi iman bo unelip umdii, bilip iyo suun kup nan-temip ko. Suun nin umi iman ko kobelan-temi uyo ki nimi at diim kaan-nili nimi dam ilo kolan-temu uta kale, kobelan-temi boyo kafin diim kasel ipmi ilim bobelita, suun nin unang tinum kelan-temip o,” age kam agela ko. \p \v 52 Kale Juda kasel kamogimal iyo tinangku-nilip e, ninggil iyo olsak kup tebebina tala ke-bom wengaal digin-bom bogo-nilip e, “Tinum keyo dogonubeta ilami dam uyo numi kobela unelan-temup o?” agan-kalip e, \v 53 Yesus isiik bogobe-nala e, “Niyo dam weng baga-e-bii kale, ibo Mo Tibil imi Man nimi dam so isak so unelaalip umdii, ibo suun nin tinum kelan-temaalip kale minte, \v 54 unang tinum iyo dok ita nimi dam so isak so unan-nuubip bilip iyo suun nin unang tinum kesip kale, son-temu uyo, afungen am daanan-temu uyo, ifoli fen tigi molan-temip ko. \v 55 Nimi dam so isak so un-bom-bilipta o agan-bii boyo tinum imi ol ifemin ulutap ba kale, suun nin umi iman umi sang bagan-bii ko. \v 56 Kale tinum iyo waantap ita nimi dam so isak so unan-nuuba yagal niyo dil mola e minte, nagal iyo dil mo buuk faga-bili alop ke albup ko. \v 57 Nimi Aatum nimdala ti-sii beyo tiin kafan miit kayaak kale, niyo bemi om kun diim ilep suun kup nuubi kale, ulutap kale, niyo tiin kafan miit kayaak kale, tinum iyo nimdu unan-kala umdii, beyo nimi om kun diim ilep suun kup suun kup nan-tema ko. \v 58 Niyo nagal fen suun nin umi iman kale, abiil tigiin uyo kupkaa malaak ti-sii kale, iman boyo ipmi olal imi iibaan bagan kugol bom unan-bii kaansip kulutap ba kale, tinum iyo kanube suun nin umi iman boyo unan-kala umdii, suun kup nan-tema o,” age-nala e, \v 59 Yesus iyo Kapeneam ulotu am kutam kal kafale-bom weng bo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Suun nin umi sang baga-emin iyo kalbi o,” agesa uta ko \p \v 60 Kale Yesus imi okumop man kwiin tagang iyo weng bo tinangku-nilip e, bogo-nilip e, “Weng bagan-be koyo iluum tebesu weng kale, waanta tinangkulan-tema o?” agelip kuta, \v 61 tinum iyo maak Yesus imi bogobelin-tem kale, iyo itaba kale, olsak weng kam age aget fugun-bom bagan-bilip kalaa age-nalata, isiik bogobe-nala e, “Kanupmin weng bogoli boyo ipmi aget tem uyo kufak daabelu a? \v 62 Agelip bole, kanube di ipkil nitamipta e, Mo Tibil imi Man niyo asok tam nalami suun nin umi abiip bii kupkaa ti-sii uyo una kalaa agelip umdii, intaben o agelan-temip a? \v 63 Kale ibo kafin diim komi mufekmufek umi aget ugaa kwaalan-temip uta, ibo dong dogobeluta, suun nin unang tinum kelan-temaalip binim kale, God imi Sinik ita unang tinum imi aget tem uyo bam daga-e-balata, aget fupkela ko-nilipta, suun nin unang tinum kelan-temip ko. Kale weng ko bogobebi boyo, Sinik Tambal yagal bam daabelata, ibo God imi suun nin unang tinum kebelin o ageta kuta, \v 64 iip maak maak ibo nimi ilak uyo dobaalip o,” agela kale, Yesus iyo magam tem kutop kal utamata e, waantap ita nimi ilak uyo dolan-temaalip kalaa age-nala e, tinum iyo dok ita nimdala yak waasi imi sagaal diim abelan-temi kalaa age no kesata kale, bo kam agela ko. \v 65 Iyo kam age bogobe-nala e, “Boyo sugayok utamsi kale, bota o age-nilita, ibo bogobe-nili e, ‘Kanube Aatum iyo tinum iyo om kun kobelin-tem uyo, dogonubeta meng nimi miit tem uyo tal nimi ilak dolan-temaala binim o,’ agebi o,” agela ko. \p \v 66 Kale Yesus imi okumop man bilip iyo tuluun kal sino kwiin tagang sino mangkal ninggil bom-nilipta, kwiin tagang iyo Yesus imi weng bo tinangku-nilip e, iluum weng kalaa age-nilipta, Yesus iyo bisat dupka-nilip e, daaginip ko. \v 67 Kale Yesus yagal imi okumop man tuluun kal iyo bogobe-nala e, “Ibaa. Ipkil, ‘Nuso unum o,’ agan-bilip aga o?” agela e, \v 68 Saimon Fita iyo Yesus imi weng yan kebe-nala e, “Kamogim kabaa. Kam agelap kuta, nuyo kamka-nulupta, waami finang unon-temup a? Tinum maagup kapta kup tiin kafan sang magam uyo dupkop daga-em-nuubap bole a. \v 69 Kabo numi aget bam daabelap utamupta e, kabo God imi tinum tambal ulaa du daala tal alugum numi ilim bobelan-tema iyo maagup kapta kup kalaa kagebup o,” agela e, \v 70 Yesus isiik bogobe-nala e, “Nagal tinum tuluun kal ibo ulu-sii kale, ipmi iibak tem tinum maagup maak iyo Tinum Mafagim imi man keba o,” agela kale, \v 71 weng boyo Yesus iyo Keriot kayaak Saimon imi man Judas imi sang uta bogola kale, Judas beyo Yesus ilami okumop man kuta, asok fupkela-nala Yesus iyo baabela yak waasi sagaal diim abela angkolan-temip ita ko. \c 7 \s1 Nagalal ninggil imi aget fugunolipta, Yesus beyo God imi Man ba kalaa agesip uta ko \p \v 1 Bii-nala e, Yesus iyo utamata e, Juda kasel imi kamogimal iyo, nangkolum o agan-bilip kalaa age-nalata, iyo, Provins Yuudiya ku-tele tiinemaali o age-nalata, Provins Galili kugol tiinema ko. \p \v 2 Juda kasel imi ifin am ko age Kuun At Bubuul Am Sinamin am uyo mep so tuluta, \v 3-4 Yesus imi nagalal ninggil iyo bogobe-nilip e, “Tinum maak iyo, kek kek ita nitaman o agelan-tema uyo, imi kuguup migik uyo bantap kanuman-temaala kale, kem diim kal kanuman-tema kale, mungkup kapkal, kanupmin kuguup bo kanuman o agelap umdii, kapkal te tam kem diim no unang tinum kwiin tagang imi tiin diim kugol kanu-balapta a. Provins Galili koyo kupkaa Provins Yuudiya no-nalapta, kapmi kuguup ugulumi migik uyo kanu-balapta, unang tinum siin Yuudiya kugol bom kapmi deng tebemsip bilip iyo katamin o,” agelip ko. \v 5 Kale imi nagalal iyo, beyo God imi Man ba kalaa age-nilipta, weng boyo bogobelip ko. \p \v 6 Yesus iyo bogobela, “Nimi am uyo daanin-tem albu kale minte, suun kup am daanan-temu koyo, ibo, ‘Numi am daanbu o,’ agan-nuubip kale, \v 7 kafin diim komi unang tinum iyo ipmi itafinonan-temaalip kale minte, niyo bilip imi kuguup mafak kem-nuubip umi sang uta baga-e-bilita, nitafinon-nuubip ko. \v 8 Kale kamano koyo ipkil ifin am uyo utaman Jerusalam unin a. Kale minte nimi am uyo daanin-tem albu kale, kamano koyo nita ifin am koyo no utaman-temaali o,” age-nala e, \v 9 Provins Galili kugol na ko. \s1 Iman tigi-bilip, Yesus imi no Jerusalam kal unang tinum kafalemsa uta ko \p \v 10 Yesus imi nagalal ninggil iyo daaginip e, siit-nala e, yagal ifin am utaman una kuta, iyo kem diim ilep unaala kale, bantap ilep una ko. \v 11 Kale ifin am daanbu kota, Juda kasel imi kamogimal iyo Yesus imi atamin-tem ke-bom-nilipta, fen-bom-nilip e, “Beyo dogap kal alba o?” agan-kalip ko. \p \v 12 Kale unang tinum kwiin tagang iyo bantap weng buguna tala ke-bom-nilip e, maak ita bogolip, “Beyo tinum tambal o,” agan-bilip e, maak ita bogolip, “E-e, beyo unang tinum iyo bisop baga-emin o,” agan-bom no kemip kuta, \v 13 iyo Juda kasel imi kamogimal imi atul finano-nilipta, tinum iyo maak Yesus imi sang uyo kem diim kugol bagamin-tem kelip ko. \p \v 14 Kale ifin am daanbu uyo biniman tal-buluta, Yesus iyo tam ulotu am miton tam-nalata, unang tinum kafalema ko. \v 15 Kale Juda kasel imi kamogimal iyo imi weng bagan-be uyo tinangku-nilipta, kumang mo-nilip e, bogolip, “Tinum kanupmin keyo Baibel skul umaak kesaala kale, dogap kal aget fugunin ko dagaa kusata, kam agan-be o?” agelip e, \v 16 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kafale-bii koyo nalami aget fugunin uta kup kafalebaali kale, God nimdala ti-sii imi weng uta kup baga-e-bii ko. \v 17 Kanube tinum iyo maak, God imi aget fugunin uta kup waafulan o agela umdii, kanubelan-tema uyo, iyo nimi weng bagan-bii koyo utamata e, God ita bogobelata, bagan-be e? Yagal bisop ilami aget fugunin weng bagan-be e? nagelan-tema ko. \v 18 Tinum iyo maak ilami aget fugunin weng kup bagan-be umdii, beyo, ‘Kanu-bilita, unang tinum bilip iyo win kufop-namin o,’ agan-be minte, tinum iyo maak, God nimdala ti-sii bemi win kufobelan o agan-be umdii, beyo weng bisop bagamin binim, tol tinum ko. \v 19 Kale sugamiyok uyo Moses iyo ulo ko age weng kwep daasa kuta, alugum ibo ulo boyo tele waafusaalip binim ko. Kale ibo, intaben o ageta nangkolum o agan-bilip o?” agela e, \v 20 unang tinum isiik bogobe-nilip e, “Sinik mafak iyo maak du mo-bomta bagake-be aga? Iyo waantap ita, kangkolum o agan-bilip o?” agelip e, \v 21 Yesus iyo imi weng mobe-nala e, “Niyo God imi ifin am daan-suu kota, mirakel ko age kuguup ugulumi migik tambal maak ke-sii boyo, ibo kumang mo bubul mafak kebe-suu ko. \v 22 Moses iyo ulo maak kobe kafalebesa boyo, man tinum iyo dolu am ifaan kal kela uyo kaal ukan ke-emin kale, ibo utamipta e, man imi am ifaan kal kela koyo, God imi ifin am daanu kalaa agelip ugol imi kaal ukan ke-em-nuubip ko. Kale Moses ita kup kanupmin kuguup boyo kobesaala kale, olal imi siin kuguup kale, Moses imi mo kugupmipta, Moses yagal ibo kafalebesa ko. \v 23 Kale ibo, Moses imi weng kwep daasa uyo waafulum o agan-bom-nilipta, God imi ifin am daanu uyo, ibo, man kaal ukan ke-e-bomta bo tambaliim o agan-nuubip kale, nagal mungkup ifin am maak daanuta, tinum beyo telela doli tambalanba kale, ibo intaben o ageta olsak kupkane-bilip a? \v 24 Bisop uyo tiin uta kup nitamamin ba kale, tele nitama-bomta, tambaliim ke-be kalaa, mafak ke-be kalaa nagan-kalin o,” agela ko. \s1 Daga-nilip, “Tinum keyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum ita bele ki?” agesip uta ko \sr (Mat 11:27, 12:23, Jon 7:45-49, 8:55) \p \v 25 Jerusalam kasel iip maak maak iyo bogo-nilip e, “Tinum keyo kamogimal iyo, angkolum o agan-bilip ita maak kale, \v 26 be atamin. Tal kwiin tagang tem kagal mo-bom ilimi tiin diim kagal weng bagan-be boyo, kamogimal iyo weng umaak bogobe-nimip binim ke-bilip ko. Kamogimal bilip iyo atamta, fen beyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum ita kalaa agebip kuta, nuyo bogobelin-tem kebip bele a? \v 27 Umbae. Nuyo utamupta, beyo ku-tele talba kalaa agebup kale minte, God imi ulaa dula kamok kesa tinum imi tolon-tema uyo, utamta, ku-tele talba kalaa agon-temaalup o,” agelip ko. \p \v 28 Kale Yesus iyo ulotu am miton kutam kal kafale-bom-nalata, fomtuup weng baga-e-bom-nala e, “Ibo niyo, atamsup ko nagan-bom-nilip e, dogap-tele ti-se ko nagan-bom no ke-bilip kuta, ibo tele nitamsaalip ko. Niyo nagal tisaali kale, fen God iyo alba kale, yagal nimdala ti-sii kuta, ibo tele atamsaalip kale, \v 29 nita atamsi ko. Ulim maagup bom-nulupta, nimdala ti-sii kale, atamsi o,” agela ko. \p \v 30 Kam agelata, sagaal togobe aafulum o agelip kuta, imi kaanan-tema umi am uyo daanin-tem albu kale, God ita fegelebelata, tinum iyo maak sagaal togopmomip binim kelip ko. \v 31 Kuta tinum kwiin tagang Yesus imi ilak dolip iyo bogo-nilip e, “God imi ulaa dula kamok kesa tinum imi tolon-tema uyo, imi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik kanuman-tema bota tinum kemi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik ko kanum tebesa uyo kubaganan-temaalu kale, God imi ulaa dula kamok kesa tinum Krais iyo kalba o,” agelip ko. \s1 Yesus ilami kaanan-tema umi sang baga-emsa uta ko \p \v 32 Unang tinum kwiin tagang iyo Yesus imi sang baga-bilipta, Falosi iyo tolong dolipta, bagan-bilip kalaa agelipta, Falosi sino tinum amem ko age pris imi kamogimal sino iyo un tubulin imdalip no, Yesus aafulum o ageta unip ko. \v 33 Yesus iyo imi kaanan-tema umi sang uyo unang tinum bogobe-nala e, “Niyo ipso siit ilugolan-temaali kale, niyo imka-nilita, asok God nimdala ti-sii imi finang unon-temi kale, \v 34 nimi no kugol nan-temi boyo, ibo bagang-kale te no tolon-temaalip kale, ibo nimi fenan-temip kuta, nitaman-temaalip o,” agela ko. \p \v 35 Juda kasel imi kamogimal iyo weng bogobina tala ke-bom-nilip e, tegenip, “Iyo dogap iinata, nuyo ataman-temaalup a? Beyo nuyo imkaa unanbu no Juda kasel siin daage no Grik kasel imi abiip maak maak kal baga-e-bom kafaleman-tema bele a? \v 36 Iyo bogo-nala, ‘Nimi no kugol nan-temi uyo ibo bagang-kaleta te no tolon-temaalip o,’ age-nala e minte, weng maak bogo-nala e, ‘Ibo nimi fenan-temip kuta, nitaman-temaalip o,’ age no kela kale, weng bomi magam uyo intaben o?” agan-kalip ko. \s1 Yesus imi, unang tinum imi suun nin umi ok kobelan o agesa uta ko \sr (Jon 4:10-14, 6:35, Rev 21:6, 22:1,17) \p \v 37 Ifin am umi am afung am daanbu uyo am kwiin kiim daanbu kale, Yesus iyo kota te tam unang tinum imi tiin diim kal mo-nala e, fomtuup bogola, “Ibaa. Waantap kapta ok tep tebepkebu umdii, nimi finang talapta, suun nin umi ok uyo kopkelita, unelal a. \v 38 God iyo suuk kon tem weng uyo bogo-nala e, ‘Waantap ita nimi ilak dolan-temip iyo nimi suun nin umi ok kaanamin binim uyo kobelita, suun kup imi aget tem uyo dongen-nulu e, bisi-buluta, kek kek iyo dong daga-eman-temip o,’ agesa o,” agela ko. \v 39 Yesus iyo God imi Sinik imi sang uyo felep yak ku tota do weng boyo bogola kale, bomi magam uyo bogo-nala e, “Unang tinum waantap ita nimi ilak dolan-temip uyo, God tebe ilami Sinik iyo bilip imi dobelan-tema o,” agela ko. Kale am ko daan-bom-bulu uyo, Yesus iyo kafin koyo kupkaa God imi finang unin-tem kale, God iyo ilami Sinik iyo daala malaak tilin-tem bom-salata, Yesus imi weng bo, “Dobelan-tema o,” agela ko. \s1 Unang tinum imi Yesus imi kalan wengaal diginsip uta ko \sr (Jon 7:27) \p \v 40 Unang tinum kwiin tagang iyo weng bo tolong do-nilip e, milii iyo bogolip, “Aafentap kuba. Tinum beyo profet ko age God imi weng kem baga-emin tinum tolon-tema o age fen-nuubip ita kuba o,” agelip e, \v 41 unang tinum milii iyo bogo-nilip e, “E-e, iyo God imi tinum ulaa dula kamok kesa ita kuba,” agelip kuta, unang tinum milii iyo bogo-nilip e, “E-e, God imi tinum ulaa dula kamok ke tolon-tema beyo Provins Galili kayaak ba kwa. \v 42 God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, ‘God imi tinum ulaa dula kamok ke tolon-tema iyo Devit imi man ilop o,’ age-nulu e minte, ‘Devit imi abiip miton Betleam kugol dolan-temu o,’ age no kesu o,” agelip no ko. \v 43 Kale unang tinum iyo Yesus imi kalan ilo ko yak una mek una keta wengaal digin-kalip ko. \v 44 Tinum iip maak maak iyo, Yesus iyo aafulum o agan-bilip kuta, tinum iyo maak Yesus iyo aafu-nimip binim kelip ko. \s1 Kamogimal imi Yesus imi ilak dosaalip uta ko \sr (Jon 7:32-36) \p \v 45 Un tubulin iyo Yesus iyo dupka-nilip e, asok Falosi so tinum amem ko age pris imi kamogimal so imi finang no tamip e, iyo dagalip, “Ibo intaben o ageta iyo aafuu dep tilin-tem o?” agelip e, \v 46 un tubulin iyo weng uyo mobe-nilip e, “Siin uyo tinum iyo maak tinum bemi kanupmin weng tambal boyo maak bagan-nuubaala kalaa age-nulupta, dupkaa tulup o,” agelip e, \v 47 Falosi iyo bogobelip, “Beyo ibo bisop bogobe no kelata, ‘Dam bagan-be o,’ age-nilipta, dupkaa tilip aga? \v 48 Kamogimal sino Falosi sino numi tinum iyo maak bemi ilak dosaala binim kuba. \v 49 Kale unang tinum Yesus imi ilak dolin iyo ulo utamsaalip kale, God iyo itamata e, bilip iyo maagalo kelip kalaa agesa kuba,” agelip ko. \p \v 50 Kale Falosi albip bilip imi tinum maak Nikodimus siin no Yesus so weng bagamsa beta ipkumal imi bogobela, \v 51 “Numi ulo uyo bogo-nulu e, ‘Ibo tinum iyo bisop uyo dep weng telelmin baan diim daagamin ba kale, kamaki imi weng uyo tolong do-nilipta, imi weng so kuguup so uta tele utam-nilipta, kota dep weng telelmin baan diim daalin o,’ agesu o,” agela e, \v 52 iyo titul weng bogobe-nilipta, weng uyo mobelip, “Kabo Provins Galili tinum kale, kam agelap aga? Kabo God imi weng uyo tele tiki-nalapta, utamapta e, ‘Galili tinum iyo maak mitam profet kelan-tema o,’ agesaalu kalaa age-nalapta o,” agelip ko. \p \v 53 [Unang tinum iyo alugum segela ilimi ambina tala kelip e, \c 8 \p \v 1 Yesus yagal Jerusalam uyo kupka-nala e, yak abe Oliv Tigiin una ko. \s1 Unang maak umi imak dupkaa sa daga-bulu utam-nilip umi sang dagasip uta ko \p \v 2 Seta, kutim mililep kota Yesus iyo asok ulotu am miton una e, unang tinum kwiin tagang iyo tal fufala dolip e, daak ton-nala e, weng kem baga-e-bom kafale-balata, \v 3 ulo kafalemin tinum so Falosi sino bilip iyo unang maak umi imak dupkaa sa daga-bulu utabip uyo kwep tal imi tibit kun diim daalip molu e, \v 4 Yesus imi bogobe-nilip e, “Kafalemin kabaa. Unang ko imak dupkaa sa daga-buluta, utam-nulupta, kwep tulup kale, \v 5 numi weng kem Moses kobesa uyo bogo-nala e, ‘Ibo kanupmin unang boyo tuum tuup ungkwalip kaanuk o,’ agesa kale, kabo, ‘Intaben o,’ agelan-temap o?” agelip kale, \v 6 bilip imi aget uyo ki, weng ko dagalupta, weng mafak umaak bogola kalaa ageta dep no weng telelmin diim daa-nulupta, dupkem daalum o age-nilipta, kam agelip ko. \p Kuta Yesus iyo suk mo-nala e, sagaal duung kwep daak kafin diim dolama e, \v 7 bilip iyo mo-nilip e, weng uyo dagagamin kup kemip e, Yesus iyo fen mo-nala e, bogobela, “Iyo? Dogap kapta fengamin binim umdii, kamaki uyo kapsiik tuum binolapta o,” age-nala e, \v 8 asok suk mo-nala e, sagaal kwep daak kafin diim dolama e, \v 9 bilip iyo tinangku-nilip e, tinum usom usom isiik bon tem une-bilipta, alugum maagup una una ke-nilip e, Yesus sino unang so ita kup imkalipta, unang ulusinon Yesus imi tibit kun diim kal molu e, \v 10 Yesus iyo fen-nala e, unang uyo bogobela, “Kubaa. Kalip ile a? Tinum maagup iyo maak tebeta bogo-nala e, ‘Ungkwalum o,’ kagelin-tem aga o?” agela e, \v 11 “Tinum iyo maak kam agelin-tem o,” agelu e, Yesus iyo bogobela, “Nagal mungkup, ‘Ungkwalin o,’ kagelan-temaali no kale, unaal a. Kuta minte no unon-temap uyo, maak so fengamin ba o,” agela ko.] \s1 Yesus imi bogo-nala, “Niyo kafin diim tinum imi yogon dong o,” agesa uta ko \sr (Jon 1:5,9) \p \v 12 Yesus iyo asok Falosi iyo bogobe-nala e, “Kafin diim unang tinum imi yogon dong uyo nita kale, waantap ita daang begep-namip umdii, nimi dong uyo imi aget tem uyo ilagenepmuta, iyo mililep tem nan-temaala kale, ilagenin diim tinum ke suun kup nan-tema o,” agela e, \v 13 Falosi isiik bogobe-nilip e, “Kabo kalapmi sang kup bagan-balap boyo, tii felepke-buluta, baganbaalap kale, kapmi weng boyo tuluun weng ba o,” agelip e, \v 14 Yesus isiik minte bogobe-nala e, “Niyo utamta, ku-tele ti-sii kalaa age som minte, ku-tele unon-temi kalaa age no kebi kale, nalami sang kup bagan-bii boyo aafentap kuba. Kale minte ibo utamta, dogap-tele ti-se kalaa nagelin-tem e minte, nimi unon-temi uyo ibo utabaalip no kuba. \v 15 Ibo kafin diim kasel imi tinum im-kugumin kuguup uyo ipkumal itafi-bomta im-kugum-nuubip kale minte, niyo ipmi tinum itafimin bomi kuguup uyo niyo kanum-nuubaali binim. \v 16 Kuta kanube niyo im-kugumi umdii, nita kup ba kale, Aatum nimdala ti-sii yagal igalak balata, ulim nuyo im-kuguman-temup kale, nimi im-kugumin uyo ki fen tol kup im-kuguman-temi ko. \v 17 Kale ipmi ulo Moses tebe dola kobesa uyo bogo-nulu e, ‘Kanube tinum alop iyo weng maagup bogola bogola kelan-temip uyo, weng telelmin tinum yagal tolong do-nalata, bomi aget uyo fomtuup fugunak o,’ agesu ko. \v 18 Niyo nalami sang uta kup suun baga-e-bii e minte, Aatum nimdala ti-sii yagal mungkup nimi sang uta kup baga-e-be no o,” agela e, \v 19 iyo daga-nilip e, “Kapmi kaalap iyo dogap kal alba o?” agelip e, Yesus isiik bogobe-nala e, “Ibo nitamsaalip e minte, nimi Aatum iyo atamsaalip no ko. Ibo nitamsip nimnam, ibo Aatum iyo atamsip no o,” agela ko. \p \v 20 Kale Yesus imi weng ko baga-e-be boyo ulotu am miton umi mani tet abumin am kutam kal weng kem baga-e-be ko. Kale bilip iyo, aafulum o agan-bilip kuta, Aalap God iyo utamata, nimi Man imi kaanan-tema am uyo daanin-tem albu kalaa age-nalata, fegelebela imola dupkalip ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Suuk nala nimi abiip kuunon-temi boyo ibo te no tolon-temaalip o,” agesa uta ko \sr (Jon 7:34-36) \p \v 21 Am maak daanu e, Yesus iyo asok bogobe-nala e, “Son-temu uyo, niyo imkaa unon-temi kale, ibo fen-bom nitaman-temaalip e minte, ibo ilipmi fengmin iluum uyo kabiluta, kuso kaanan-temip kale, ibo nimi unon-temi boyo ibo te no tolon-temaalip o,” agela e, \v 22 Juda kasel imi kamogimal iyo en-bom-nilip e, “Keyo intaben o ageta bogo-nala, ‘Nimi unon-temi boyo ibo te no tolon-temaalip o,’ agela a? Bota yagal sok angkolan-temuta, bagan-be bele o?” agan-kalip e, \v 23 Yesus isiik bogobe-nala e, “Ibo kafin diim tinum kale minte, niyo kafin diim tinum ba e minte, ibo tiil tinum kale minte, nita isal tinum no ko. \v 24 Ibo bogobe-nili, ‘Ibo ilipmi fengmin iluum uyo kabiluta, kuso kaanan-temip o,’ ageli kale, ibo, beyo God imi Man ulaa daala ti-se ita kalaa nagelin-tem kelip bole, ibo fengmin so kaanan-temip o,” agela e, \v 25 isiik bogobe-nilip e, “Kabo waanta o?” agelip e, Yesus iyo bogobela, “Magam tem ilota nalami sang baga-em talan-nak-bii iyo nita kuba. \v 26 Ipmi kuguup mafak kanum-nuubip bomi sang uyo kwiin tagang baga-e-bom-nili e minte, ipmi kuguup uyo kup-kugu-bom yege-bom no keman agin kuta, kamano koyo kanubelan-temaali kale, tinum nimdala ti-sii beyo fen tol kup tinum kale, bemi weng uyo alugum niyo tolong do-nilita, nita kafin diim kasel imi baga-e-bii o,” agela ko. \p \v 27 Iyo utamta, boyo ilami Aalap God imi sang bagan-be kalaa agelin-tem kelip e, \v 28 Yesus iyo bogobela, “Son-temu nala ibo Mo Tibil imi Man niyo at diim daa nim-kiit mo nangkolip kaanan-temi kota, nitamipta e, nimi ogok ko kanu-bii boyo nalasinon kanubaali e minte, nalami aget fugunin ba no kale, Aatum ita weng uyo bagane-balata, baga-e-be kalaa nagelan-temip no ko. \v 29 Aatum ulaa nimdala ti-sii imi, ‘Bota kanumal o,’ nagan-be uta kup niyo suun kup kanu-bilita, nimi deng taban-nuuba kale, iyo nimkabaala binim kale, iyo niso suun kup bom-balata, kanu-bii o,” agela ko. \p \v 30 Kale tinum kwiin tagang iyo Yesus imi weng ko kam agela uyo tinangku-nilip e, imi aget uyo fupkela ko imi ilak dolip ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Ibo nimi tuluun weng boyo fen kalaa agelip umdii, talaa imdalita, tambaliim nan-temip o,” agesa uta ko \sr (Mat 3:9, Rom 4:11-12, Gal 4:30) \p \v 31 Kale Yesus iyo Juda kasel imi ilak dolip iyo bogobe-nala e, “Ibo nimi ilak uyo do nimi okumop man kepnelip kale, kanube ibo nimi weng bo suun kup waafulin kup nip umdii, ibo atin nimi okumop man aligaap kepnelan-temip minte, \v 32 ibo, nimi tuluun weng boyo atin fen kalaa agelan-temip bota, talaa imdalita, tambaliim nan-temip o,” agela e, \v 33 isiik bogobe-nilip e, “Nuyo numi afalik Abraham imi man ilop kale, nuyo tinum iyo maak tebe sok de imolata, imi ogok umaak waafusaalup kuba. Kabo bogo-nalap, ‘Talaa imdalita, tambaliim nan-temip o,’ agan-balap bo intaben o?” agelip e, \v 34 Yesus isiik bogobe-nala e, “Niyo tuluun weng baga-e-bii kuba. Ibo ipmi fengmin kuguup suun kup waafusip boyo, ibo fengmin bota tebe imdaak tama sok de imolin kesu kuba. \v 35 Tinum sok de dosip iyo kalabus am kal suun kup nan-temaala kale, daaginon-tema kale minte, kalabus tiin molin imi man ita suun kup aalap iso nan-tema ko. \v 36 Kale kanube fen God imi Man niyo talaa imdali umdii, ibo atin tambaliim nan-temip ko. \p \v 37 “Kale niyo itamita e, ibo ipmi afalik Abraham imi man ilop kalaa agebi kuta, ibo nimi weng bagan-bii boyo kubaget daabaalip kale, nangkolum o agan-bilip ko. \v 38 Niyo ipmi weng ko baga-e-bii boyo Aatum so ulim maagup bom-nulupta, utamsi kale, baga-e-bii ko. Kale minte ipmi kuguup kanu-bilip bota ipmi aalap ita kafale-balata, kanum-nuubip o,” agela ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Ipmi aalap miton iyo Tinum Mafagim ita o,” agesa uta ko \p \v 39 Kale Juda kasel isiik bogobe-nilip e, “Numi aalap iyo Abraham ita kup o,” agelip e, Yesus isiik bogo-nala e, “Umbae. Ibo fen Abraham imi man ilop nimnam, ibo imi kuguup tambal kemsa uta kup waafusip kuta, \v 40 ibo fen-bom, nangkolum o agan-bilip kale, alugum ogok ke-bom kanu-bii boyo ki God imi aafen weng uta ku-nilita, baga-em tebesi ko. Kale ipmi kuguup ko kanu-bilip boyo Abraham iyo boyo kanu-biisaala binim kale, \v 41 ibo ilipmi aalap imi kuguup uta ku-nilipta, kanu-bilip kuba,” agela e, isiik bogobe-nilip e, “Umbae. Nuyo sa man ba kale, numi Aalap iyo God maagup beta kup kalaa agebup kale, nuyo imi fen man kuba,” agelip ko. \v 42 Yesus isiik bogobe-nala e, “God iyo fen ipmi aalap nimnam, ibo nitamipta, niyo Aatum sino ulim maagup nuubupta, nimdala ti-sii kalaa age-nilipta, nimi aget kopne no ke-nimip kuta, kopnesaalip kuba. Niyo nalami aget fugunin uta kup tisaali kale, God ita nimdala ti-sii kuba. \v 43 Kale intaben o age-nilipta, nimi weng bo tele tolong dolin-tem a? Nimi weng bo tinangkulaalup o age-nilipta, tolong kamibip kuba. \p \v 44 “Ipmi aalap iyo Tinum Mafagim ita kale, ibo imi man kale, ibo, imi aget fugunin uta kup waafulum o agan-nuubip ko. Magam tem ilota beyo unang tinum an-nuubata ko. Beyo suun kup kuguup mafak umi aget kup fugun-boma kale, kuguup tambal umaak waafusaala binim ko. Beyo bisop bagamin miit kayaak e minte, bisop bagamin tinum bilip imi aalap no kale, beyo bisop bogolan-tema uyo, ilami suun kuguup uta kup waafulan-tema ko. \v 45 Kuta niyo fen tuluun weng uta kup bagan-nuubi kale, bomi kalan uta ibo, tinangkulaalup o age-nilipta, ‘Beyo bisop weng bagan-be o,’ agan-nuubip ko. \v 46 Kale waantap ipta nitamipta, bo kuguup mafak ke-be o nage-nimip uyo nimkem daalin-tem aga? Kale niyo weng bo tuluun weng kup bagan-bii boyo, ibo intaben o ageta tinangkulin-tem ke-bilip a? \v 47 Aatum God ilami man aligaap bilip ita God imi weng uyo tinangkulan-temip kale minte, ipta God imi man ba kale, imi weng uyo tinangkulaalup o agan-nuubip o,” age bogobela ko. \s1 Yesus tebe ilami sang so Abraham imi sang so bagamsa uta ko \p \v 48 Juda kasel kamogimal iyo Yesus imi bogobe-nilip e, “Kapmi Moses ulo kopkesa uyo waafusaalap boyo, kabo Samaria tinum kale, waafusaalap umaak e? Sinik mafak iyo maak du molata, kabo kam agan-balap umaak e?” agelip e, \v 49 Yesus isiik bogobe-nala e, “Umbae. Niyo sinik mafak binim kale, niyo Aatum imi win kufu-e-bilita minte, ipta, nimi win uyo kubaganuta o nagan-bilip ko. \v 50 Nimi aget fugun-bii uyo, unang tinum iyo nimi win bo kufunemin o aganbaali kale minte, Aatum ita, nimi Man bemi win bo kufu-emin o nagan-be kale, Aatum ita kup nimi win kufunebaalip bilip iyo im-kugu yega dobelan-tema ko. \v 51 Kale niyo tuluun weng kaa bogobelan-temi kale, waantap ita nimi weng kafale-bii boyo tinangku waafulan-temip bilip iyo atin kaan binimanan-temaalip binim o,” agela ko. \p \v 52 Kale Juda kasel imi kamogimal isiik bogobe-nilip e, “Kamano kota katam kugulupta, kabo sinik mafak du mola albap kalaa agelup kuba. Abraham iyo kaansa e minte, God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo kaan kaan kesip no kale, kapta bogo-nalap, ‘Waantap ita nimi weng kafale-bii boyo tinangku waafulan-temip iyo atin kaan binimanan-temaalip binim o,’ agelap aga? \v 53 Numi afalik Abraham iyo kaansa kale minte, kapmi aget fugunin uyo, Abraham iyo kubaganata, nita nita ke-sii o ageta kam agan-balap aga? Kale minte profet iyo kaansip no kale, kabo dogonupmin tinum kapta weng bo bagan-balap o?” agelip e, \v 54 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kanube niyo nalami win kufo-nimi uyo, tinum unang bilip iyo nimi weng uyo tinangku-nimip binim ko. Kale nimi win kufunemin iyo naga ba kale, Aatum ita kup kale, ilata ipmi bogo-nilip, ‘Numi God o,’ agan-nuubip beta kup kuta, \v 55 ibo be tele atamsaalip kale, nita atamsi ko. Kale minte niyo bogo-nili, ‘Beyo atamsaali o,’ agomi bole, niyo iliptap ke bisop bagamin tinum ke-nimi kuta, niyo be tele atam-nilita, imi weng so kuguup so waafusi ko. \v 56 Ipmi afalik Abraham iyo sugamiyok kutop uyo, beyo tolon-tema o nage-nalata, fen-nuubata, nitamata, ti-se kalaa age-nalata, deng afalik tebemsa o,” agela ko. \v 57 Kale Juda kasel imi kamogimal isiik bogobe-nilip e, “Abraham iyo sugamiyok kaansa kale minte, kabo tinum bisel ke kolin-tem albap koyo, ‘Abraham atam-sii o,’ agan-balap aga o?” agelip e, \v 58 Yesus isiik bogobe-nala e, “Niyo tol weng baga-e-bii kuba. Niyo sugami miin kale, sugamiyok kutop uyo Abraham iyo dolin-tem bom-buluta, niyo nuubita o,” agela ko. \p \v 59 Agela e bole, daak tuum ku-nilip e, angkolum o agan-kalip e, God iyo tebe Yesus iyo uksulata, atamin-tem kelipta, ulotu am miton uyo kupkaa tam iina ko. \c 9 \s1 Tinum ogen dulu tiin mafak kesa nala Yesus tebe telela dosa uta ko \sr (Jon 11:37) \p \v 1 Kale Yesus iyo ilep abe-bomta tinum ogen mat tem kal tiin mafaganebesu maak atama e, \v 2 imi okumop man iyo dagalip, “Kafalemin kabaa. Dok ita fenga kolata, imi tiin uyo mafaganebesu a? Yagal bele, ilami ogen sino aalap sino ita o?” agelip e, \v 3 Yesus iyo bogola, “Imi tiin mafak boyo kwep te yak ilami fengmin tem daagamin ba, aalap ogen imi fengmin tem daagamin ba. Imi tiin mafak boyo ipkumal iyo atamipta e, God ilami titil uta ku-nalata, tinum kemi diim kal ogok ke-be kalaa agelan-temip ko. \p \v 4 “Mililanan-temu uyo, tinum dogap ita maak ogok keman-temaala kale, ataan tiine-bulu taap kota nuyo suun kup God nimdala ti-sii imi ogok kemin kup ke-bom bom-bulupta, ataan tem iinu kalaa agelum o ageta ko. \v 5 Niyo kafin diim kagal albi koyo, niyo alugum kafin diim komi unang tinum imi yogon dong kesi o,” agela ko. \p \v 6 Kam age-nala e, Yesus iyo mok tagaa kwaala daak kafin diim abelu e, kafin sino mok sino fiksigi ko-nala e, tol ku tinum tiin diim fogobe-nala e, \v 7 bogobela, “No-nalap ok kumun Siloam kugol kapmi tibit kun uyo diing daalapta o,” agela kale, ok kumun bomi win magam uyo, daala unemin o agan-nuubip kale, tinum tiin mafak beyo no imi tibit kun uyo diing daa-nalata, kek fen mufekmufek utam-nala e, asok tala e, \v 8 imi duup sino unang tinum bemi nen-bala ataman-nuubip sino iyo dagalip, “Keyo tinum ton-bom-nala nen-nuuba ita bele ki?” agelip e, \v 9 maak iyo, “Beta kuba,” agelip e, maak ita, “E-e, bega ba kale, beyo ilatap o,” agelip no kelip e, tinum yagal bogola, “Iyo nita kuba,” agela e, \v 10 dagalip, “Kabo dogonube-nalapta, koyo tiin dagan-balap o?” agelip e, \v 11 bogola, “Uyo? Tinum bemi win uyo Yesus o agan-nuubip beta tol uyo fagaa ku kan ke-nalata, ku nimi tiin diim fogopne-nala e, bogopne-nala, ‘No ok kumun Siloam kugol tibit kun uyo diing daalapta o,’ nagelata, no-nili e, tibit kun diing daalita, maak fagalin tap, Ai-i. Mufekmufek utami kalaa ageta tili o,” agela e, \v 12 “Beyo dogap kal alba o?” agelip e, “Mu o,” agela ko. \s1 Falosi tebe-nilip, Yesus imi tinum telela dola umi magam fen tiinemsip uta ko \p \v 13 Kale unang tinum iyo tinum tiin mafak Yesus tebe telela dola iyo duptamo Falosi imi finang unip ko. \v 14 Kale Yesus imi tol ku-nala tinum tiin mafak telela dola uyo ki God imi ifin am ko age ulotu am daanu kota, telela dola kale, \v 15 Falosi bilip iyo tinum bemi daga-nilip e, “Beyo dogonupkelata, kabo mufekmufek uyo utaman-balap o?” agelip e, iyo bogobela, “Beyo tol ku tiin diim daapnelata, nagal nimi tibit kun suuba-nilita, kamano kota utami o,” agela e, \v 16 Falosi maak iyo bogolip, “Tinum kanubela beyo God imi ifin am umi ulo uyo waafulin binim kale, beyo God imi milii ba o,” agelip e minte, maak ita bogolip, “Dogonubeta fengmin tinum ita tebe-nalata, kanupmin mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik koyo kanum-nama o?” age-nilip e, wengaal digin-bii-nilip e, \v 17 Falosi iyo asok tinum dagalip, “Kabo bogo-nalap, ‘Beyo nimi tiin mafak telela namola tambalanu o,’ agelap kale, kapkal intaben o age-nalapta, imi aget fugun-balap o?” agelip e, bogola, “Beyo profet ko age God imi weng kem baga-emin tinum o,” agela ko. \p \v 18 Kuta Juda kasel imi kamogimal iyo utamipta e, tinum mufekmufek uyo utaman-be beyo aafen siin tiin mafak kesata, tambalana kalaa agomip binim ke-nilip e bii, ilugo-nilip e, aalap so ogen so olabelip tal tamipta, \v 19 dagalip, “Keyo agam ipmi man aga? Ibo bogo-nilip, ‘Ogen do-suu kota, tiin mafak kesa o,’ agan-nuubip aga? Dogonube-nalata, kamano kota mufekmufek utaman-be o?” agelip e, \v 20 aalap so ogen so iyo bogolip, “Agam nuyo utamupta e, beyo numi man kalaa age som, minte ogen tiin mafak do-suu kalaa age no kesup kuta minte, \v 21 nuyo utamupta e, dogonubeta kamano kota iyo mufekmufek utaman-be kalaa age som, minte be dok ita tebe-nalata, imi tiin mafak boyo telela dola kalaa age no kelaalup ko. Ibo be dagalipta. Beyo tinum bisel kale, dagalan-temip uyo, yagal ilami bon tem weng bogobelan-tema o,” agelip ko. \v 22 Kale imi aalap so ogen so bilip iyo Juda kasel imi kamogimal imi atul finan-bomta kam agelip kale, Juda kasel imi kamogimal iyo siin kota weng tegen-bomta alugum, “O,” age-nilipta, bogolip, “Tinum dok ita bogo-nala, ‘Yesus beyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum ita o,’ agela umdii, daalup amiit tam iinon-tema kale, iyo ulotu am uyo asok mitam telemin ba o,” agebip kale, \v 23 imi aalap ogen iyo tinangku finano-nilipta, bogolip, “Beyo tinum bisel kale, dagalipta o,” agelip ko. \p \v 24 Falosi bilip iyo tinum ogen tiin mafak do-suu beyo ilep alop fagaa olabelip tal tama e, bogobelip, “Nuyo utamupta e, tinum kapmi tiin telela kamola beyo fengmin tinum kalaa age-sulup kale, kabo God imi tiin diim uyo bemi sang uyo tuluun kup bogobelal o,” agelip e, \v 25 bogola, “Niyo utabaali kale, beyo fengmin tinum e? Fengmin tinum ba e? aganbaali kuta, kuguup maagup utami boyo ki, siin uyo tiin mafak kesita, kamano kota utamita e, mufekmufek utami kalaa agan-bii o,” agela e, \v 26 dagalip, “Beyo intaben nupkela a? Dogonube-nalata, kapmi tiin mafak uyo telela kopkela o?” agelip e, \v 27 bogola, “Siin ipmi bogobeli uyo tinangkulaalip aga? Intaben o age-nilipta, asok tinangkulum o agan-bilip a? Ipkil, imi okumop man kelum o age-nilipta aga o?” agela e, \v 28 tele baga-e-bom-nilip e, “Umbae. Kabo kanupmin bemi okumop man kale minte, nuta Moses imi okumop man kuba. \v 29 Nuyo utamupta e, God iyo Moses imi weng kobela unang tinum baga-emsa kalaa age-sulup kuta, kanupmin beyo God tebe weng kobelin-tem baga-e-be kale, nuyo atamsaalup kale, atamta dok ku-tele ti-se kalaa agebaalup o,” agelip e, \v 30 bogola, “Ipmi kanupmin weng bagan-bilip boyo atin migik kwei. Beyo nimi tiin mafak telela namola kuta, ibo utamipta, dogap ku-tele ti-se kalaa agelaalip aga? \v 31 Nuyo utamsup kale, fengmin tinum iyo God imi dagalan-temip uyo, God iyo tinangkulan-temaala kale minte, unang tinum dok ita, beyo numi God kalaa age-nilip God imi aget fugun-bala igil kanum-nuubip iyo God imi dagalan-temip uta, God iyo tinangkulan-tema ko. \v 32 Sugayok kafin kaa mitam abe kwep tal kaa diibelu koyo, tinum iyo maak tinangkulata, ‘Yak tinum ogen mat tem kal tiin mafak kesa beyo tinum tebe telela dola o,’ agan-bilip kalaa agelin-tem ko. \v 33 Kale God iyo tinum Yesus be daala tilin-tem ke-nama uyo, beyo bagang-kaleta kuguup umaak kanube-nama binim o,” age-nala e, tinum tiin mafak Yesus tebe telela dola beyo bogola e, \v 34 Falosi isiik bogobelip, “Kabo fengmin man aligaap kale, kabo, numi kafaleman o age-nalapta aga o?” age-nilip e, ulotu am kutam kal fot tebelipta, tam iina ko. \p \v 35 Kale Yesus iyo tinangkulata e, tiin mafak fot tebelip imi sang uta bagan-bilip kalaa age-nalata, iyo tinum beyo fen-bom atam-nala e, dagala, “Kabo Mo Tibil imi Man imi ilak dobap aga o?” agela e, \v 36 tinum iyo bogobela, “Num kabo bogopneta, ‘Beta o,’ agelapta, nagal imi ilak dolan o,” agela e, \v 37 Yesus iyo bogobela, “Kabo atabap kale, kota kapsino weng bagan-be beyo nita o,” agela e, \v 38 tinum iyo bogola, “Kamogim kapmi ilak doli o,” age-nalata, katuun duung fegela-nala e, “Kabo nimi kamogim o. Kabo God imi Man o,” agan-kala ko. \s1 Unang tinum imi aget tem uyo tinum tiin mafaganebesu ulutap kesip uta ko \p \v 39 Kale Yesus iyo do weng maak bogola, “Niyo, kafin diim komi unang tinum fomtuup tele itama-bom-nilita o age-nilita, malaak ti-sii kale, milii maak tinum tiin mafaganebesu ilitap kesip kuta minte, ‘Nuyo God imi kuguup uyo utamum o,’ agan-bilip bilip iyo niyo tal-nilita, tiin baabelita, tele utaman-temip e minte, milii maak, nuyo God imi kuguup utamsup ko agan-bilip iyo kafale-bilita, tinangkulaalup o age amon amon ke-bilip kale, bilip imi aget tem uyo tinum tiin bigibesu ilitap nu o,” agela e, \v 40 Falosi iip maak maak iyo mep so kugol bomta Yesus imi weng uyo tinangku-nilip e, dagalip, “Kabo numi sang uyo, ‘Ipkil tiin mafak no o,’ agan-balap aga o?” agelip e, \v 41 Yesus iyo bogobela, “Ibo bogo-nilip, ‘Nuyo tiin mafak o,’ agelip umaak nimnam, bomi magam uyo ki ibo yuum binim kesip kuta, ipmi bogo-nilip, ‘Nuyo tiin dagamin o,’ agan-bilip bomi magam uyo ki, ipmi yuum uyo binimanin-tem albu o,” agela ko. \c 10 \s1 Yesus tebe felep yak sipsip imi daam fogolin umi diim to do weng bagamsa uta ko \p \v 1 Kale Yesus iyo unang tinum imi bogobe-nala e, “Ibo dam bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Tinum tebe sipsip daam umi amitem uyo kupkaa asit tem umi daam dong diim ilep daak unan-nuubip bilip iyo tiin alop baa-bom yuguut unin tinum ita kale minte, \v 2 tinum tebe amitem uyo tam unan-nuuba beyo sipsip imi tiin molin ita kale, \v 3 tinum beyo tal tamata, amitem bigilin tinum iyo tebe faal bitobelata, iyo tebe ilami sipsip imi win uyo olabela tinangku-nilip e, mitam tamip e, fola kulep sep iina kale, \v 4 ilami sipsip iyo alugum kulep sep abe-nala e bole, isiik bon tem uyo abe-bom-nala e, olem abe-balata, sipsip bilip iyo tinum bemi weng uyo tinangkusip kale, daang begebe-nilipta, tiinan-nuubip kale, \v 5 tinum migik imi olabelan-tema uyo, imi weng uyo tinangku daang begebe unon-temaalip kale, imi atul uyo finano bilii daaginon-temip o,” age-nalata, \v 6 Yesus iyo do weng boyo bogobela kuta, weng umi magam uyo tele utamin-tem kelip ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Sipsip imi tiin molin tinum tambal iyo nita o,” agesa uta ko \p \v 7 Kale Yesus iyo asok maak so unang tinum imi bogobe-nala e, “Niyo ibo tuluun weng bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Niyo sipsip imi daam fogolin umi amitem kale, \v 8 sugayok alugum tinum tele-bala tele-bala ke-bilip bii, kaa mitam ti-sii bilip iyo tiin alop baa-bom yuguut unin tinum kale, sipsip bilip iyo, bilip imi weng uyo tinangkulaalup o agansip ko. \v 9 Niyo amitem kale, kanube waantap ita nimi finang tolon-temip iyo nagal dong dogobeli waalanan-temip kale, bilip iyo tam daam tem kugol kaal binim bom-nilipta, mitam abe tekek kon min uyo unan tam o mitam o keman-temip ko. \p \v 10 “Kale yuguut unin tinum iyo bisop uyo tolon-temaalip kale, no-nulupta, yuguut daga-bom min, aa-bom min, ifak daga-bom kemum o age-nilipta, talan-nuubip kale minte, nagal tal tamita, nimi finang tolon-temip iyo suun nin unang tinum ke-nilipta, tambaliim kup nin o age-nilita, ti-sii ko. \p \v 11 “Kale sipsip imi tiin molin tinum tambal iyo nita kale, tiin molin tinum tambal iyo sipsip iyo fomtuup bugu-bom-nalata, bilip imi ilak uta do-nalata, kaanan-tema ko. \v 12 Kale kanube sipsip ifemin tinum min, sipsip kayaak yaga ba kale, ogok kemin tinum ita sipsip iyo tiin moba umdii, kayaam dungkiil tala ataman-tema uyo, beyo sipsip iyo bisat imkaa bilii daaginata, dungkiil iyo tebe sipsip iyo aa-bom un-bom-nala e minte, yan-togon-bom no ke-balata, segela daa une-bala tele-bala keman-temip kale, \v 13 tinum beyo tisol kwaamin umi ogok uta ke-bom-nalata, sipsip imi ilak uyo dugamin binim kale, bisat imkaa bilii daaginon-tema ko. \p \v 14-15 “Kale niyo sipsip tiin molin tinum tambal kale, Aatum iyo nitama e minte, nagal atami no kesup kale, ulutap kale, nagal nalami sipsip bilip iyo itami e minte, igil nitamip no kesup kale, niyo sipsip bilip iyo dong dogobe-nilita, nalami kaal sigim ke-nilita, kaanan-temi ko. \v 16 Kale nimi sipsip migik maak daam tem katam umi albaalip iyo maak so albip kale, niyo iso kulep mitam tolita, nimi weng uyo tele tinangkulin o ageta kale, sipsip bilip iyo daam maagup kelip e minte, bilip imi tiin molan-tema iyo maagup nita kup no kelan-temi ko. \p \v 17 “Kale nimi Aatum tebe nimi aget kup kopnesa umi magam umdii kulbu ko. Kale niyo nalami kaal sigim ke-nilita, kaan-siit-nilita, asok fen tigi molan-temi kale, \v 18 tinum iyo yagal maak tebe-nalata, nangkola kaanan-temaali kale, nalami aget uta fuguno-nilita, nalami kaal sigim ke-nilita, kaanan-temi kale, niyo tii nalami kaal sigim uyo ke kaan-nimi e minte, niyo tii asok fen tigi mo-nimi no kale, kanubelan-temi boyo nimi Aatum yagal bogopnesa o,” age-nalata, Yesus iyo bogola ko. \p \v 19 Juda kasel imi kamogimal iyo weng bo tolong do-nilip e, bigi ko yak una mek una ke wengaal digin-kalip kale, \v 20 tinum kwiin tagang iyo bogolip, “Beyo sinik mafak tebe dufak daalata, ilum ilum ke-bomta bagan-be kuba. Kale intaben o ageta ibo imi weng uyo tolong dugan-bilip o?” agelip e minte, \v 21 iip maak maak iyo bogolip, “Kuta sinik mafak iyo tinum be dufak daa-nama uyo, weng tambal bo kanube bagam-nama binim ko. Sinik mafak iyo dogonube-nalata, tiin mafak iyo tiin baabe-nama o?” agan-kalip ko. \s1 Juda kasel imi kamogimal tebe Yesus imi waasi kebesip uta ko \p \v 22 Jerusalam kal diil tebemin am uyo daan bom-bulu e, kota numi amalap imi ulotu am miton bomi de kosip umi aget fugunin am uyo daanu kalaa age-nilipta, iman tigimip ko. \v 23 Ulotu am miton umi daam dong diim uyo am timitim uyo dinan kwep unanbu yang daasip kale, bomi win uyo, King Solomon imi Daam Dong Diim Am o agan-nuubip kale, Yesus iyo Solomon imi Am ku-tele tiine-bala e, \v 24 Juda kasel imi kamogimal iyo mep so tal-nilip e, falala do-nilip e, bogolip, “Nuyo aget yamyam kup fugun-bulup bota, dok kota bogobelapta, bilili agelan-temup a? Kabo aafen God imi ulaa kamdula kamok kesap tinum umdii, kamano kota tol weng uyo bogobelapta o,” agelip e, \v 25 Yesus isiik imi weng uyo mobe-nala e, “Niyo weng uyo bogobe-sii kuta, ibo nimi weng uyo tolong dota, beyo aafen baganbaala o nage-silip kuba. Nimi Aatum imi win tolop diim kuguup ugulumi migik tambal tambal ke-bii bota niyo nimkem daabu kuta, \v 26 ibo nimi sipsip ko age nimi ilak dolin unang tinum kelipta ba kale, ibo nitamipta, beyo God imi Man kalaa aganbaalip ko. \v 27 Nimi sipsip iyo nimi weng uyo utamsip e minte, nagal iyo tele itamsi no kale, iyo nimi daang begepne tibip ko. \v 28 Kale niyo dong dogobelita, suun nin unang tinum ke-nilipta, albip kale, kaanan-temip uyo, maagalo ke kaanan-temaalip binim e minte, tinum iyo maak nimi diim kal tagaa imdep yak iinon-temaala no ko. \v 29 Kale nimi Aatum ita unang tinum iyo ulu kopne-se kale minte, imi win uyo kwiin kiim e minte, tinum kamogim migik iyo kubaganip no kale, tinum iyo maak min Aatum imi diim kal bagang-kaleta tagaa imdep yak iinon-temaala no ko. \v 30 Niso nimi Aatum sino ulim nuyo maagup o,” agela ko. \p \v 31 Juda kasel imi kamogimal iyo asok tuum kuluta, angkolup kaanak o agan-kalip e, \v 32 Yesus iyo bogobela, “Nimi Aatum iyo kuguup tambal kwiin tagang uyo kafalne-balata, niyo telele-bilita, ibo utabip kuta, ibo kuguup ko ke-bii boyo mafak umaak ke-bilita, umi kalan o age-nilipta, tuum tuup nangkolum o agan-bilip aga o?” agela e, \v 33 iyo weng bo mobelip, “Nuyo kapmi kuguup tambal ke-balap bomi aget fuguno-nulupta ba kale, God imi titul weng baga-e-balap umi aget uta fuguno-nulupta, tuum tuup kangkolup kaanal o agan-bulup ko. Kabo iip kugol tinum kuta, kabo bogo-nalap, ‘Nagal God o,’ agan-balap bota o,” agelip e, \v 34 Yesus iyo bogobela, “Ibo intaben o ageta kam agan-bilip a? Ipmi God imi suuk kon tem weng tikim-nuubip uyo bogo-nulu e, ‘God niyo bogobe-nili, “Ibo God nalatap kelip o,” agesi o,’ agesu kale, \v 35 sugayok uyo God ita kafin diim tinum maak maak imi bogobe-nala, ‘Ibo God nalatap o,’ agesa kale, ibo utamipta, alugum God imi weng uyo aafentap kale, kupka-numup ba kalaa agesip bole, \v 36 niyo ki Aatum yagal ulaa nimdu-nalata, nimdala kafin diim kaa ti-sii kale, niyo bogo-nili, ‘Niyo God imi Man o,’ agan-bii uyo, ibo, intaben o ageta bogo-nilip, ‘Kabo God imi titul weng baga-e-balap o,’ agan-bilip a? \p \v 37 “Niyo Aatum imi ogok tambal kopnesa uyo kanuman-temaali uyo, ibo, nimi weng ugol mungkup dam bagan-be kalaa agelan-temaalip kuta, \v 38 niyo Aatum imi kuguup tambal tambal kopnesa uyo kanum-nuubi kale, ibo, nimi weng boyo dam bagan-be kalaa agelin o ageta ko. Kale ibo nimi weng uyo dam bagan-be kalaa agelaalip umdii, nimi ogok tambal ko kanu-bii boyo utamipta, aafen tambal kup kanu-be kalaa agelin o ageta kale, bota ibo tele utamipta e, nimi Aatum iyo nisino alba e minte, niyo isino albi no kale, ulim nuyo maagup nuubup kalaa agelin o,” agela ko. \p \v 39 Asok Juda kasel imi kamogimal iyo, Yesus iyo aafuta sok de dolum o agan-kalip kuta, imkaa tambaliim daagina ko. \p \v 40 Yesus iyo asok no Ok Jodan uyo ilo ko yak milii abe-nalata, no siin Jon imi unang tinum ok sam uga-emsa umi baan diim kugol bom-balata, \v 41 unang tinum kwiin tagang iyo no atam-nilip e, bogobina tala kelip, “Jon iyo mirakel ko age kuguup ugulumi migik umaak kanubesaala kuta, Jon imi tinum bemi sang bogo-se uta aafentap kuba,” agelip e, \v 42 unang tinum kwiin tagang kugol albip iyo imi ilak dolip ko. \c 11 \s1 Tinum Lasarus bemi kaansa uta ko \sr (Luk 10:38-42; Jon 12:2-3) \p \v 1 Kale tinum maak mafak umoba beyo Betani kayaak Lasarus e minte, ibinang alop Maria so Mata so iyo mangkal maagup Betani kasel no kale, \v 2 Maria boyo Yesus yaan diim tang kuunin ok deelebe-nulu ulumi dubom kon tuup tala-eman-temu uta kale, unang alop bilip imi tinum Lasarus iyo mafak umoba ko. \p \v 3 Kale unang alop iyo weng kwaabelip no Yesus bogobe-nilip e, “Kamogim kabaa. Kapmi duup aget kobe-bomap Lasarus iyo mafak umoba o,” agelip e, \v 4 Yesus iyo tinangku-nala e, bogobe-nala e, “Mafak ilin boyo kaanamin mafak ilin ba kale, unang tinum iyo utamipta e, God imi om kun uta kup kalaa age-nilipta, God imi win uyo kufu-e-bom-nilip e minte, God imi Man nimi win kufune-bom no kemin umi mafak ilin uta o,” agela ko. \p \v 5 Yesus iyo Mata so neng Maria so Lasarus so mangkal bilip imi aget kobesata ko. \p \v 6 Kale Yesus iyo tinangkulata e, “Lasarus iyo mafak alba o,” age bogolip kalaa age-nala e, kugol bii, am alop ke-nala e, \v 7 kota imi okumop man iyo bogobe-nala e, “Tilip ninggil Provins Yuudiya unum o,” agela e, \v 8 okumop man isiik bogo-nilip e, “Numi kafalemin kabaa. Asok Provins Yuudiya unon-temap a? Juda kasel imi kamogimal iyo, tuum tuup kangkolum o agan-bilip kuta, unon-temap o?” agelip e, \v 9 Yesus iyo do weng maak bogola, “Taap boyo ogok kemin am daanamu kale, nimi ogok kemin am koyo mililanin-tem taap albu ko. Tinum iyo maak taap diim una umdii, boyo ilagenin diim kale, kumen daak abon-temaala kale, tambaliim unon-tema kale minte, \v 10 tinum iyo maak mililep una umdii, boyo yogon dong binim mililep una kale, kumen daak abelan-tema o,” agela ko. \v 11 Kale Yesus iyo kam age-nala e, weng maak bogola, “Numi duup Lasarus iyo agaal unba kale, niyo nota dufolan-temi o,” agela e, \v 12 imi okumop man iyo bogobe-nilip e, “Iyo kanube agaal unba bole, tambaliim kelan-tema o,” agelip kuta, \v 13 Yesus imi weng ko bogola bomi magam uyo, “Lasarus iyo kaanba o,” agelata minte, imi okumop man imi aget fugunin uta, “Lasarus beyo kun fingkan-be o,” agelip ko. \p \v 14 Kale kota ninggil bilip iyo tol bogobe-nala e, “Lasarus iyo kaanba kale, \v 15 niyo ipmi aget uta fuguno-nilita, nimi mufekmufek kanubelan-temi uyo utam-nilipta, beyo God imi Man kalaa nagelin o age-nilita, Lasarus iyo dupkalita, kaanba kale, niyo Lasarus so nin-tem bom-bili kaanba bomi deng uyo taban-bii kale, kaya. Tilip unum o,” agela ko. \p \v 16 Kale afaang man Tomas iyo ipkumal imi bogobe-nala e, “Kaya. Unip ninggil maagup nuyo no tamupta, inolip kaan-numup kwa,” agela ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Nita kup kaan fenamin magam e minte, tiin kafan magam no o,” agesa uta ko \p \v 17 Yesus iyo tal tama e, bogobe-nilip e, “Lasarus iyo kaana dep no tuum tem kal dubalip bii, am kalbinim kela o,” agelip tinangkula ko. \p \v 18 Jerusalam ilota abiip Betani unemin boyo atanim sinik maagup binimanuta, no Betani unan-nuubip kale, \v 19 unang tinum kwiin tagang iyo kulota tal Mata so Maria so alop imi tinum kaanba imi ifaal am bom-bilipta kale, \v 20 Mata uyo tinangkuluta e, “Yesus iyo talan-be o,” agelip tinangku-nulu e, Yesus ilep fen unu e minte, neng Maria uta am kal nu no kale, \v 21 Mata uyo Yesus imi bogobe-nulu e, “Kamogim kabaa. Kabo kagal bom-salapta nimnam, nimi tinum iyo kaanbaala kuta, \v 22 niyo utamita e, kabo God imi mufekmufek sang dagalan-temap uyo kopkelan-tema kalaa agebi o,” agelu e, \v 23 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kupmi tinum iyo fenan-tema kwa,” agela e, \v 24 Mata usiik bogobe-nulu e, “Niyo utamita e, beyo afungen tem kota asok fenan-tema kalaa agebi o,” agelu e, \v 25 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kaan fenamin magam uyo nita kup e minte, tiin kafan magam uyo nita kup no kale, tinum iyo maak nimi ilak dola umdii, beyo bemi dam uyo kaanan-tema kuta, bemi sinik uyo kaanan-temaala binim, suun kup nan-tema kale, \v 26 tinum iyo maak nimi ilak uyo do-nala suun nin tinum kela umdii, beyo kaan maagalo kelan-temaala binim kale, suun kup nan-tema ko. Kubo, bo aafen kalaa agan-balap bele ki?” agela e, \v 27 Mata usiik Yesus bogobe-nulu e, “Aa. Niyo katamita e, Kamogim kabo God imi ulaa kamdula kamok kesap tinum kalaa age-nili e minte, God imi Man kapta kalaa age-nili e minte, siin uyo, ‘God iyo tinum daala kafin diim kaa tolon-tema o,’ kagesip iyo kapta kalaa age no ke-sii o,” agelu ko. \s1 Yesus imi aget iluum kusa uta ko \p \v 28 Mata uyo kam age-nulu e, daage no neng Maria uyo kwep yang kweng iinom-nulu e, bogobe-nulu e, “God imi weng kafalemin iyo tal-bomta kupmi fen-be o,” agelu e bole, \v 29 Maria uyo Yesus sang uyo tinangku-nulu e, yuut fen-nulu e, Yesus finang unu ko. \p \v 30 Yesus iyo tal abiip e tilin-tem kale, ilep kal bom-bala Mata umi no atamu kugol alba kale, \v 31 unang tinum faam am tem Maria so albip iyo utamipta e, Maria uyo fen-nulu e, yuut tam iinu kalaa age-nilip e, bilip imi aget uyo, “Uyo no, umi tinum begel ilet tem kal ameman o ageta unu tap o,” age-nilipta, iyo daang begebe unip ko. \p \v 32 Maria uyo no Yesus alba kal abu daa Yesus atam-nulu e, Yesus mit kun diim kugol mo-nulu e, daak katuun duung fegela bogo-nulu e, “Kamogim kabaa. Kagal bom-salapta nimnam, nimi tinum iyo kaanbaala o,” agelu ko. \p \v 33 Kale Yesus iyo utamata e, Maria so unang tinum Maria usino tilip iso iyo alugum aman dulum dulum ke-bilip kalaa age-nala e, bubul fuyap tebebe, bubul iluum tebepmu e, \v 34 daga-nala e, “Ibo dep dogap kal dubabip o?” agela e, alop iyo bogobe-nilip e, “Kamogim kabaa. Talta atam o,” agelip ko. \p \v 35 Kale Yesus iyo amema e, \v 36 unang tinum iyo bogo-nilip e, “Aa imi bubul kobesa umdii, yak ko aman-be botamin,” agelip e minte, \v 37 maak ita bogo-nilip e, “Beyo tinum tiin bigin iyo tiin baabe-se kale, intaben o age-nalata, tinum beyo dong dogobelin-tem kelata, kaanba o?” agelip no ko. \s1 Yesus imi Lasarus dufola fen tigi mosa uta ko \p \v 38 Kale asok Yesus iyo bubul fuyap kup tebepmu e, daage no begel ilet tem una ko. Kale begel ilet tem boyo tuum tem kale, duba-nilipta, tuum kom kwep te yak amitem uyo faal ilo-silip kale, \v 39 Yesus iyo bogo-nala e, “Yak tuum kom boyo dagaa kupkan kelin o,” agela e, tinum kaanba imi ibinang Mata uyo Yesus bogobe-nulu e, “Kamogim kabaa. Beyo dubalup bii, am kalbinim kela kale, tang mafak kuun daaba kuba,” agelu e, \v 40 Yesus isiik bogobe-nala e, “Nimi weng siin bogopkebi ule a? Bogopke-nili, ‘Kubo utamapta, Yesus iyo tii alugum mufekmufek uyo kanube-nama kalaa agelap umdii, God imi titil uyo utaman-temap o,’ agebi (kale, kanupmin aget bota fugun-bom-nalapta) o,” agela ko. \v 41 Kale tinum bilip iyo tinangku-nilip e, yak tuum kom uyo dagaa kupkan kelip ko. \p Kale Yesus iyo abiil tigiin kiit fen bogo-nala e, “Aatum kabaa. Suguul ke nimi beten uyo tinangku yan kepnelap kale, \v 42 niyo utamita e, nimi beten uyo tinangku yan kenemin kup ke-bomap kalaa agesi kuta, nimi beten weng bogopkeli boyo ki, mep unang tinum kalip iyo tinangkulipta e, kapkal nimdalap ti-sii kalaa agelin o age-nilita, bogopkeli o,” agela ko. \p \v 43 Weng bo kam age-nala e, fomtuup ola-nala e, “Lasarus kabaa. Fen mitam e talaal o,” agela e, \v 44 tinum kaanba iyo kota fen-nala e, mitam tala ko. Ilim sok kulu-nilip e, imi dubom so yaan so sagaal so falala dobip kale, Yesus iyo bogobe-nala e, “Ibo ilim sok tiila dolip mitam abe unak o,” agela ko. \s1 Weng de ko-nilip, “Yesus beyo angkolum o,” agesip uta ko \sr Mat 28:1-5, Mak 14:1-2, Luk 22:1-2 \sr (Luk 16:31, Jon 12:19, 18:12-14) \p \v 45 Kale unang tinum Maria so tal Yesus imi kanube tinum be kaana dufola bomi utamip iyo, kwiin tagang iyo Yesus imi ilak uyo dolip kale minte, \v 46 iip maak maak ita no Yesus imi kanubela umi sang uyo kwep no Falosi imi bogobelip ko. \p \v 47 Kale tinum amem ko age pris imi kamogimal sino Falosi so bilip iyo kamok kamok iyo afeta ko bogobe-nilip e, “Ibaa. Koyo dogonubelan-temup a? Tinum beyo mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik uyo kanum tiinan-be kale, \v 48 kanube nuyo dupkalan-temup bole, alugum unang tinum iyo imi ilak dugamip umdii, Rom imi waasi dinan-kalin tinum imi aget fugunin uyo, waasi umaak dinan-kulum o ageta afeta-bilip tap o age tal-nilip e, numi ulotu am miton uyo kufak daa-nilip e minte, numi unang tinum iyo ifak daa no kelan-temip kale, imi win binim kela somta o,” agelip ko. \p \v 49 Atol bomi diim kota tinum Kayafas beyo ulaa dulip tinum amem imi kamok miton ko age hetpris ke-bom-nalata kale, iyo bogobe-nala e, “Ibo amon-bomta tele utamsaalip kuba. \v 50 Ibo di tele aget fugunolin. Nuyo mufekmufek umaak kanubelan-temaalup bole, Rom imi waasi dinan-kalin tinum iyo tal numi unang tinum alugum inolip kaanan-temup kale, tambal kale, tinum beta dulupta, ipkumal numi baan diim ku-nalata, beta kup kaanata, waalanum o,” agela ko. \p \v 51 Kale kanupmin weng boyo ilami weng ba kale, atol bomi diim uyo beyo tinum amem imi kamok miton ko age hetpris ke-se kale, God tebe kaltem kemin weng uyo kobelata, bogobe-nala e, “Yesus iyo Juda kasel numi baan diim ku-nalata, beta kup kaanata, waalanan-temup o,” age-se ko. \v 52 Kuta Yesus iyo Juda kasel bilip imi fengmin tem uta kup diin kaansaala kale ki, alugum unang tinum segela daa un-silip iyo God imi man kelipta, alugum afeta koli miit maagup kelin o age-nalata, bilip imi fengmin tem uta diin kaan-se ko. \p \v 53 Kale am kaa daanu kota, telela weng uyo bagan-siit-nilip e, “Angkolup kaanak o,” agan-bilipta, \v 54 Yesus iyo utam-nalata, Juda kasel imi kamogimal imi tiin diim uyo kupka-nala e, imi okumop man bilip iyo imdep daage unanbu no-nalata, abiip Efraim kugol ninggil albip kale, iibaan bagan maak uyo abiip bomi mep so kugol albu ko. \p \v 55 Juda kasel imi Pasova ifin am ko age iman tigimin am daanan o agan-suluta, abiip maak maak umi unang tinum kwiin tagang iyo, yuut no Jerusalam no-nulupta, numi fengmin uyo utama-bom telela-nulupta, tambal tol kup ke som-nulupta o age-nilipta, tal kutam kutam kemip kale, \v 56 Yesus iyo fen-bom-nilipta, ulotu am miton umi abiip kugol una tala ke-bom-nilip e, bogobina tala ke-bom-nilip e, “Ipmi aget uyo, Yesus iyo numi iman tigimin am daanbu ko tolon-temaala tap kalaa agan-bilip aga o?” agina tala kemip ko. \p \v 57 Kale tinum amem ko age pris imi kamogimal so Falosi so iyo weng kwep daa bogo-nilip e, “Tinum iyo maak atamipta, dogap kal alba kalaa agelip uyo, tal bogobelipta, nota aafuu de do dep tulum o,” agebip kale, unang tinum iyo bogobina tala ke-bilip ko. \c 12 \s1 Maria tebe tang tambal kuunin ok ku Yesus imi yaan diim deelebesu uta ko \sr Mat 26:6-13, Mak 14:3-9, (Luk 10:38-42, Jon 11:1-2) \p \v 1 Am bugup kal binimanuta, Pasova ifin am ko age iman tigimin am uyo daanin-tem bom-suluta, Yesus iyo no abiip Betani kutam iina kale, abiip boyo tinum Lasarus kaana Yesus dufo-se imi abiip ko. \p \v 2 Kale yak kutam iyo Yesus imi deng tebe-bom iman fuu-e-bilipta, Mata uta dong dogobeluta, iman uyo kulep tal kobe kobe ke-bilipta, abiip kasel so tinum Lasarus so Yesus so iyo alugum ton-bom-nilipta, unan-bilip e bole, \v 3 Maria boyo tang tambal kuunin ok tet seng maak ku-nulu e, Yesus imi yaan diim deelebe-nulu e, ulumi dubom kon uta timitim kale, ku-nuluta, tala-e-buluta, tang tambal uyo am kusino bugulu kale, tang tambal kuunin ok bomi win uyo ki, “Naat o,” agan-nuubip kale, boyo tisol kwiin kiim saanin kale, \v 4 Yesus imi okumop man Keriot kayaak Judas tebe Yesus dupkem daalan-tema beta bogola, \v 5 “Tang tambal kuunin ok Yesus imi diim bisop deelebelu bomi tisol uyo kwiin kiim kale, (ogok ke-bii atol maagup kelip umi tisol kwaabip ulutap kale,) unang boyo intaben o ageta kwep no ipkumal iyo kobelu iyo molipta, mani ulumi kup 300 koyo kulu-nuluta, kulep no mufekmufek binim unang tinum bilip imi kobebaalu o?” agela ko. \p \v 6 Kale Judas iyo yuguut unin tinum kale, beyo ninggil imi tuumon men tiin mo kwep tiine-bom-nalata, tuumon uyo maagalo kugan kem-nuuba kale, bemi weng uyo ki bulup man imi aget duga-emin binim kale, ilami aget kup fugun-bom-nalata, kam agela ko. \p \v 7 Kale Yesus iyo bogola, “Unang bo kupkalal a. Bomi aget fugunin uyo, tang tambal kuunin ok boyo waafulita bii, Yesus imi kaana dubalan-temip uyo, kulep no imi at kulu uyo telela kobeli dubalin o age-nuluta, ipkumal iyo kobelu iyo molipta, mani kulep no bulup man iyo kobelin-tem ke kupkaa waafubu ko. \v 8 Unang tinum mufekmufek binim iyo ipso suun kup bomip kale, ibo tii dong daga-em-nimip kuta, niyo suun kup kagal bom ipsino nan-temaali o,” agela ko. \s1 Kamogimal imi, Lasarus beyo angkolup kaanak o agesip uta ko \p \v 9 Unang tinum kwiin tagang iyo tolong dolipta e, “Yesus iyo abiip Betani kugol alba o,” agelip kalaa age-nilipta, kuunip ko. Kale iyo no, Yesus ita kup atamum o age-nilipta ba kale, siin uyo Lasarus iyo kaana Yesus yagal dufola tigi moba kale, isino atamum o age-nilipta, unip ko. \v 10-11 Unang tinum kwiin tagang iyo utamipta e, Yesus iyo Lasarus iyo dufoba kalaa age-nilipta, tinum amem ko age pris imi kamogimal imi ilak uyo kupka-nilipta, Yesus imi ilak uta dugan kwep tibip kale, tinum amem imi kamogimal iyo utamipta e, kanu-bilip kalaa age-nilipta, Lasarus isino inolup kaanin o age weng bo tol kwek diilip ko. \s1 Yesus imi king mitam tilin ilatap ke-nala Jerusalam tisa uta ko \sr Mat 21:1-11, Mak 11:1-11, Luk 19:28-40 \p \v 12 Unang tinum kwiin tagang iyo, Pasova ifin am ko age iman tigimin am utamum o age-nilipta, tal Jerusalam kugol silipta, tolong dolipta e, “Yesus iyo Jerusalam tolon-tema o,” agelip kalaa age-nilipta, \v 13 deng tebe-emin umi kuguup uyo waafuu at yaa umi tung uyo kon so fegep-nilipta, no Yesus imi ilep uyo fen abe-bom-nilip e, fomtuup ol-bom-nilip e, “God imi win uyo dugola kufu-emum o. Yesus beyo Bisel God imi win tolop diim o ageta talan-be kale, God tebe kuguup tambal uta kup kupka-e-balata o. Beyo Israel kasel numi kamok king kale, bemi deng tebe-bom win kufu-emum o,” agan-kalip ko. \p \v 14-15 Sugayok uyo God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, \pi1 “Abiip Sayon ko age Jerusalam kasel ibaa. Ipmi king iyo tolon-tema kale, finanin ba ko. Beyo kong ko age dongki man kagum imi daang kun diim kal ton-nalata, tolon-tema o,” \m agesu kale, Yesus iyo dongki man kagum maak du-nalata, bemi daang kun diim kal tonta tala ko. \v 16 Am ko daanbu bomi kuguup ko kanube-silip bomi magam uyo imi okumop man iyo bam daa tele utamin-tem ke-silip kuta, biiluta, Yesus iyo tigi mo-nalata, asok abiil tigiin unata, kota okumop man iyo asok aget fugunolipta e, God imi suuk kon tem weng uyo kam agesu kalaa age-nilipta, imi kuguup kanube-silip umi magam uyo kota utam-silip ko. \p \v 17 Kale siin unang tinum Yesus sino begel ilet tem kal bom atamipta e, Yesus iyo Lasarus olabe-nala dufola tigi mola kalaa agebip iyo unang tinum kek kek imi baga-e-bilipta, \v 18 tolong dolipta e, Yesus iyo mirakel ko age kuguup ugulumi migik bo kanubeba kalaa age-nilipta, alugum iyo no, ilep kal atamum o age-nilipta, unip kale, \v 19 Falosi iyo utamipta e, alugum iyo daaginip kalaa age-nilipta, bogobina tala ke-bom-nilip e, bogolip, “Ibo botamin a. Numi ogok uyo fomtuup kubaganu kale, kafin diim komi tinum unang iyo alugum imi daang begebelip kuba,” agan-kalip ko. \s1 Grik kasel ninggil tal, Yesus atamum o agesip uta ko \sr (Mat 10:38-39, 16:24-26, Luk 9:23-26, 17:33) \p \v 20 Juda kasel unang tinum iyo Jerusalam no, God imi win kufu-emum o age-nilipta, tal-bilipta, Grik kasel iip maak maak iyo isino mangkal ninggil maagup tal-nilipta, God imi win kufu-e-bom iman tigi-bom no ke-bilip ko. \v 21 Kale Grik tinum bilip iyo tal Provins Galili umi abiip Betsaida kayaak Filip imi daga-nilip e, “Kabaa. Ninggil nuyo, Yesus be atamum o agan-bulup o,” agelip ko. \p \v 22 Kota Filip iyo no Andru dagalata, alop maagup iyo no Yesus bogobelip e, \v 23 Yesus iyo bogobe-nala e, “Mo Tibil imi Man nimi am uyo kota mep so tulu kale, (tinum iyo niyo at diim daa nim-kiit mo nangkolan-temip kuta minte,) God yagal nifo nimdep tam isal katop-tele te top unon-tema ko. \p \v 24 “Nimi do weng koyo tuluun weng bogobelan-temi kale, tele tinangku-silipta. Tinum iyo kon san dolan-temaala uyo, kon san iyo sang daalan-temaala kale, tambaliim nan-tema kuta, kon umaak abulan-temaalu kuta minte, tinum iyo kon san bemi dolan-tema uta, san iyo sang daalan-tema kuta, tebelan-tema uyo, kon kwiin tagang uyo abulan-temu ko. \v 25 Aa mungkup, tinum iyo maak ilami kaal aget kup fuguno-nala e, ‘Niyo tambal ton-bom tam tam unanbu top tinum usomanan-temi o,’ agela umdii, kaanan-tema uyo, tinum beta maagalo kelan-tema kale minte, tinum waantap ita kafin diim kagal alba uyo, ilami kaal aget uyo kupka-nala nimi aget uta kopnela umdii, beta tam abiil tigiin uyo suun kup nan-tema ko. \v 26 Aa mungkup, tinum waantap ita, nimi ogok uyo tubulan o agela umdii, beyo nimi daang begepne-nalata, dogap dogap kal nan-temi uyo, nisino bom-balata, nimi Aatum iyo bemi win uyo kufopman-tema o,” agela ko. \s1 Yesus ilami kaanan-tema umi sang bogosa uta ko \sr (Jon 18:32) \p \v 27 Kale Yesus iyo bogo-nala e, “Kota nimi aget tem bubul tem uyo iluum afalik kup tebepnebu kale, nimi Aatum iyo, ‘Intaben o,’ agelan-temi a? Nimi weng uyo, ‘Aatum kabaa. Kabo kaal fuyabok sino kuguup mafak sino mep so tulu boyo kupkan kepnelal o,’ agelan-temi a? Umbae. Niyo utamita e, Aatum iyo, kaal fuyabok boyo kulal o agesa kalaa age-nilita, kafin diim ko ti-sii o,” age-nala e, \v 28 imi Aalap imi bogobe-nala e, “Aatum kabaa. Imkalap kanupnelipta, unang tinum iyo alugum nitam-nilipta, kapmi win uyo kufukemin o,” agela e, abiil tigiin ilota weng maak tal bogolu, “Siin uyo niyo kamdali kulaak iinom nimi ogok uyo kanune-balapta, unang tinum iyo nimi win uyo kufopnebip kale, bii nimi bogopkeli kanubelan-temap ugol mungkup, asok nimi win uyo kufuneman-temip o,” agelu ko. \v 29 Kale unang tinum alugum Yesus imi mep so mobip iyo weng bo tolong do-nilip e, maak iyo bogolip, “Boyo tumuun biginu tap o,” agan-bilip e minte, maak iyo bogolip, “E-e, ensel maak imi weng bogobela tap o,” agan-bilip no ko. \p \v 30 Yesus iyo imi weng uyo mobela, “Weng bogolu boyo nimi ilak ba kale, ipmi ilak uta kalaa age-nuluta, bogolu kale, \v 31 kota God iyo kafin diim komi unang tinum imi kuguup mafak uyo im-kugu-nalata, yega dobelan-tema kale, kota God iyo kafin diim komi tiin molin tinum mafak Saatan iyo kun kulube-nalata, daala yang iinon-tema ko. \v 32 Kale kafin diim kaa albi kuta, at diim daa nim-kiit mo nangkolan-temip kota, unang tinum iyo alugum alulali meng nimi miit tem tolon-temip o,” agela ko. \p \v 33 Yesus imi aget fugunin uyo, weng ko kam agelita, nitamipta e, imi kaal fuyap kanupmin boyo ku-nalata, kaanan-tema kalaa nagelin o age-nalata, kam agela ko. \p \v 34 Unang tinum iyo weng uyo mobe-nilip e, “Numi God imi suuk kon tem weng maak tolong dobup uyo bogo-nulu e, ‘God imi ulaa dula kamok kesa tinum iyo suun kup nan-tema o,’ agesu kuta, kabo intaben o ageta bogo-nalap, ‘Mo Tibil imi Man iyo at diim daa dup-kiit mo angkolip kaanan-tema o,’ agelap a? Mo Tibil imi Man beyo waantap ita o?” agelip e, \v 35 Yesus isiik bogola, “Yogon dong uyo ipsino bom kefo-siit ilugoluta, mep sino mililanan-temu kale, tinum mililep tem unan-be iyo ilep uyo tele utamta unon-temaala kale, yogon dong kaa kefobu kota, ibo ilep uyo tele utam-nilipta, unin o ageta ko. \v 36 Nita ipmi yogon dong ulutap kale, niyo ipsino albi kota, nimi yogon dong uyo ibo kefobelu albip kale, ibo nimi ilak dolip umdii, nimi man kelipta, nimi yogon dong uyo ipmi ilep uyo suun kup kefopman-temu o,” agela ko. \s1 Juda tinum kwiin tagang Yesus imi ilak uyo dosaalip uta ko \sr (Mak 4:11-12, Ap 28:26-27) \p Yesus iyo weng bo bogobela binimanu e, imkaa yang una e, atamin-tem kelip ko. \p \v 37 Yesus iyo unang tinum imi tiin diim uyo mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik uyo kanu-bala utam-silip kuta, God imi ulaa dula kamok kesa tinum iyo beta kalaa age imi ilak uyo dosaalip ko. \v 38 Sugayok uyo profet Aisaya imi weng God imi bogobe-nala suuk kon tem dola kosa uyo bogo-nala e, \pi1 “Bisel kabaa. Waantap ita numi weng boyo, aafen kalaa agebip a? Bilip ita atin binim ko. Kale Bisel kapmi kuguup ugulumi migik migik uyo waafu-bom kapmi titil kafale-balap boyo waantap ita utabip a? Bilip ita atin binim o,” \m agesa kale, bemi weng boyo tol mitam abu-suu ko. \v 39-40 Mungkup kale, God imi Aisaya bogobela dola kosa uyo bogo-nala e, \pi1 “God niyo bilip iyo imkali tiin kami-nilip e, imi aget tem uyo, weng boyo tinangku kubaget daalaalup o age no ke-silip kale, utamin-tem ke-nilip e, imi fengmin kuguup uyo kupka-nimip binim ke-nilip e, fupkela meng God nimi finang meng tilip telela imoli tambal ke-nimip binim ke no ke-silip o,” \m agesa kale, ulutap kale, unang tinum iyo Yesus imi ilak uyo do-nimip binim ke-silip ko. \v 41 Sugayok uyo God iyo Aisaya iyo bogobelata, Yesus imi titil uyo utam-nalata, imi sang boyo bogosa ko. \p \v 42 Unang tinum kwiin tagang iyo Yesus imi ilak do-nimip binim kelip kuta minte, Juda kasel imi kamogimal kwiin tagang iyo igilimi migik kale, Yesus beyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum Krais beta kalaa agelip kuta, fulmalip kale, imi aget uyo ki, kem baga-bomta tegen-sulup Falosi tebe God imi ulotu am uyo imdalipta, tam abiip abe-numup o age-nilipta, finano-nilipta, falmalip ko. \v 43 Imi aget fugunin uyo, tinum tebe numi win kufu-e-bom deng tibin bota miton keluta, God tebe numi win kufu-emin bota daak so no kesu o age-nilipta ko. \s1 Yesus imi weng tebe tinum im-kuguman-temu uta ko \sr (Luk. 19:10, Jon 3:17, 5:22,24, Ap 17:31) \p \v 44 Yesus iyo fomtuup weng maak bogola uyo ki, “Tinum waantap ita nimi ilak dola beyo nimi ilak uta kup dolaala kale, beyo Aatum nimdala ti-sii imi ilak uyo do no kela ko. \v 45 Kale tinum iyo maak niyo tele nitamsa umdii, beyo nimi Aatum nimdala ti-sii iyo atamsa no ko. \v 46 Niyo tal kafin diim komi unang tinum imi yogon dong ulutap kefobe-sii kale, waantap ita nimi ilak uyo dolip umdii, iyo mililep tem uyo nan-temaalip kale, nimi dong uyo imi aget tem dubom tem uyo kefopman-temu ko. \v 47 Kale kanube tinum iyo maak nimi weng uyo tolong dolip kuta, boyo waafulaalup o agelan-temip uyo, niyo im-kugulan-temaali kale, nimi kafin diim komi ti-sii uyo, niyo unang tinum im-kuguman o ageta tisaali kale, niyo unang tinum imdep meng daali waalanin o ageta ti-sii ko. \v 48 Kale tinum iyo waantap ita niyo umik ugopne nimi weng uyo kwaasulamip umdii, afungen am daanan-temu uyo, nimi weng bogobe-sii uta tebe im-kugu inolu kaanan-temip kuba. \v 49 Nimi weng bagan-bii boyo nalami aget fugunin uta kup baganbaali kale, Aatum nimdala ti-sii yagal bogopne, ‘Kam agelal o,’ agan-balata, ilami yaan tem weng uta kup bagan-bii kuba. \v 50 Kale niyo utamsi kale, tinum waantap ita nimi Aatum bemi weng uyo tinangku imi ilak uyo dola umdii, beyo suun nin tinum kelan-tema kale, nimi weng bagan-bii boyo Aatum ita, ‘Kam agelal o,’ agan-balata, bagan-bii o,” age baga-ema ko. \c 13 \s1 Yesus tebe ilami okumop man imi yaan diing daabesa uta ko \sr (Mat 23:11-12, Mak 9:33-35, Luk 22:24-30, Jon 7:30, 8:20, Fpai 2:5-8, Fit 2:21) \p \v 1 Kale Pasova ifin am ko age iman tigimin am uyo daanin-tem bom-suluta, Yesus iyo utamata e, nimi kafin diim komi kupka-nili Aatum finang unon-temi uyo mep tulu kalaa agela ko. \p Kale kafin diim komi unang tinum iip maak maak iyo Yesus imi unang tinum kelipta, Yesus iyo bilip imi ilak uta fomtuup duga-bom-nala e minte, bilip imi aget uyo alugum kupka-e-bom no kem kwep tebesa ko. \p \v 2 Kale kwiinu e, Yesus so ilami okumop man sino iman unan-kalip ko. Kale siin uyo Saatan iyo tebe ilami aget fugunin uyo Keriot kayaak tinum Saimon imi man Judas imi kobelata, iyo aget fugun-bom-nala e, Yesus dupkem daalan o agan-nak-be kale, \v 3 Yesus iyo utamata e, Aatum iyo kanumin kanumin uyo alugum kwaapnela mek nimi sagaal diim abesu kalaa age-nala e minte, God yagal nimdala tal nuubi kale, kota asok God imi finang unon o angbi kalaa age-nalata, \v 4 kota iman uyo kupkaa fen-nalata, ogok kemin tinum imi kuguup uyo ku-nilita o age-nalata, imi saket uyo dalaa kupkan ke-nalata, tagol maak ku ilami magal kun tem kal de ko-nala e, \v 5 ok maak sang daa kwaala daak dis tem unuta bole, imi okumop man imi yaan diim tol so albip iyo diing daabe-nala e, tagol ku tala-em tam tam tal \v 6 Saimon Fita imi diim tal tama e, iyo bogobela, “Kamogim kabo nimi yaan bo diing daapnelan-temap aga o?” agela e, \v 7 Yesus isiik bogobela, “Kamano koyo nimi kanu-bii koyo tele utabaalap kuta, aaltam kota tele utaman-temap o,” agela e, \v 8 Fita iyo bogobela, “Kabo atin nimi yaan ko diing daapnelan-temaalap binim o,” agela e, Yesus isiik bogobela, “Kabo nimkalap diing daapkelin-tem keli umdii, nagal kamkali maak so nimi okumop man kelan-temaalap o,” agela e, \v 9 Saimon Fita iyo bogobela, “Kanubelu bole, Kamogim kabo nimi yaan uta kup ba kale, nimi sagaal sino dubom so diing daapnelal o,” agela e, \v 10 Yesus iyo bogobela, “Tinum dogap kapta ok sam ugolap umdii, kabo atin tambaliim kup kelan-temap kale, tol tem tolon-temap uyo, asok alugum ugolan-temaalap kale, kapmi yaan uta kup diing daalan-temap ko. Kale alugum ibo tambaliim kuta, maagup ita kup tambaliim ba o,” agela ko. \p \v 11 Kale Yesus iyo siin kota utamata e, tinum iyo beta nimkem daalan-tema kalaa agesata bole, Yesus iyo bogo-nala e, “Alugum ibo tambaliim kuta, maagup ita kup tambaliim ba o,” agela ko. \v 12 Yesus iyo bilip imi yaan diing daabe kupka-nalata, imi saket uyo kwaak kali-nalata, yak ilami iman kupkaa unba uyo asok no ton-nala e, dagala, “Ibo nimi kuguup ipmi diim kanubeli uyo tele utamip a? \v 13 Ibo bogopne-nilip e, ‘Numi kafalemin o, Kamogim o,’ agan-nuubip kale, boyo nagal kale, bota tambaliim kam agan-nuubip ko. \v 14 Niyo ipmi kamogim e minte kafalemin tinum no kale, kamano kagal niyo ipmi yaan diing daabeli kale, mungkup ipkil ipmi ipkumal imi yaan uyo diing daga-emin o ageta ko. \v 15 Nimi kuguup ipmi kanubeli ulutap ipkil kanumin o age-nilita, nimi kuguup boyo ipmi kafalepmi utamip ko. \v 16 Niyo dam weng bogobelan-temi kale, ogok kemin tinum iyo dogobeta win tibin ke ita ita ke-nalata, imi kamogim iyo kubagana dupka-nama binim e minte, kalaan tinum iyo dogobeta win tibin ke ita ita ke-nalata, tinum daala talba iyo kubagana dupka-nama binim no ko. \v 17 Kale nimi kuguup kanubeli umi sang bogobeli uyo utamipta e, dam weng kalaa age-nilipta, ipkil bo kanumip umdii, kota deng tebeman-temip ko. \p \v 18 “Nagal ibo tele itam-nilita, ulu-sii kale, nimi weng bogo-nili, ‘Maagup ita tambal ba o,’ ageli boyo ki, alugum ipmi sang bogolaali kale, ipmi tinum maagup imi sang uta kup bogoli ko. Kale God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, ‘Tinum nisino iman unan-bomup beta tebe asok nimkaa nimi waasi keba o,’ agesu kale, weng boyo ki tol mitam tolon-temu kale, \v 19 nimi aget uyo, mitam tolon-temu uyo, ibo utamipta e, suuk kon weng uyo aafen bogosu kalaa, beyo yagal kalaa nagelin o age-nilita, mitam tilin-tem bom-sulu kota, bomi sang uyo bogobeli ko. \p \v 20 “Niyo dam weng bogobelan-temi kale, tinum dok ita nimi tinum daali no tolon-tema beyo, ‘Suguul ke talap o,’ age-nala bemi weng uyo tinangkama umdii, beyo nimi weng tinangkamin tinum iyo kulba e minte, dok ita God nimdala ti-sii nimi weng uyo tinangkama umdii, beyo God imi weng tinangkamin tinum iyo kulba no o,” age-nala e, Yesus iyo bogola ko. \s1 Yesus imi Judas tebe dupkem daalan-tema umi sang bogosa uta ko \sr Mat 26:20-25, Mak 14:17-21, Luk 22:21-23 \p \v 21 Yesus iyo bo kam age-nala e, aget kiim fugun-bom-nala e, do weng ba kale, kem weng bogola, “Niyo dam weng bogobelan-temi kale, ipmi tinum maak ita tebe-nalata, nimkem daala nangkolan-temip o,” agela e, \v 22 okumop man igil aget yamyam uyo fugun-bom-nilip e, “Beyo waami sang bagan-be o?” age-nilipta, kek fen ipkum iyo atama atama kemip kale, \v 23 okumop man maagup Yesus imi bubul ita Yesus imi felep ilo kal tonba kale, \v 24 Saimon Fita iyo kul kusom togobela meng mep so tala e, Fita iyo bogola, “Dagata, waami sang bagan-be kalaa agelal o,” agelata, \v 25 Yesus imi bubul beyo suk mo yak Yesus imi tolong tem weng dagala, “Kamogim kabaa. Dok ita o?” agela e, \v 26 Yesus iyo bogola, “Iyo? Niyo bret iyo maak fagaa dep daak ason ok tem dup-kubu-nili tinum dobeli aafula umdii, beta o,” age-nala e, daak bret anung du-nala e, dep daak ason ok tem kulagal dup-kubu-nalata, Keriot kayaak tinum Saimon imi man Judas dobelata, \v 27 aafula e, kota Saatan tebe Judas imi aget fugunin uyo kufak daabela kale, Yesus iyo bogobela, “Intap nulan o agelap uyo yuut kelapta o,” agela ko. \p \v 28 Alugum ton-bom iman unan-bilip iyo Yesus imi weng bogobela uyo tinangkulip kuta, tinum iyo maak Yesus iyo dagata, intaben o ageta bo bagan-be kalaa agelaalip ko. \v 29 Kale Judas beyo ninggil imi tuumon men uyo tiin molin kale, okumop man maak imi aget fugunin uyo, “Yesus iyo bogobe-nala e, ‘Kabo no iman tigi-bon-temup umi mufekmufek mo kulep talaal o,’ agela ko,” agelip e minte, maak ita, “Beyo bogobe-nala e, ‘Kabo no mufekmufek mo-nalapta, bulup man imi kobe-nalapta, talaal o,’ agela ko,” age no kelip ko. \s1 Yesus imi kamaa weng kwep daasa uta ko \p \v 30 Kale Judas beyo bret iyo aafu-nalata, maak fagaa mililep tam iina ko. \p \v 31 Judas iyo imkaa una e, Yesus iyo bogola, “Kamano kota Mo Tibil imi Man niyo, win so kelan o angbi kale, unang tinum iyo nitam-nilipta, God imi tok uyo bagaman-temip kale, \v 32 nitam-nilip God imi tok bagaman-temip uyo, God yagal nimdep tam isal katop-tele te top unon-tema kale, kanupnelan-tema uyo yuut kelan-tema ko. \p \v 33 “Man miin ibaa. Kamano kota niyo ipsino kagal siit ilugota imkalita, ibo nimi fenan-temip kuta, nimi weng siin Juda kasel imi kamogimal imi bogobe-sii uyo kota ipkil mungkup bogobelan-temi kale, nimi ko unon-temi uyo ibo te no tolon-temaalip ko. \p \v 34 Kamano kota nimi kamaa kuguup maak kobelan-temi uyo kulbu kale, ibo ipkumal aget kobina tala kemin a. Nimi ipmi aget kobe-sii ulutap, ipkil mungkup ipkumal iyo aget kobina tala kemin a. \v 35 Ibo ipkumal aget kobina tala kemip umdii, alugum kek kek iyo utamipta e, bilip iyo Yesus imi okumop man kalaa agelan-temip o,” age-nala e, Yesus iyo bogola ko. \s1 Yesus imi Fita bogobe-nala, “Kabo bogo-nalap e, ‘Beyo nimi duup ba o,’ nagelan-temap o,” agesa uta ko \sr Mat 26:31-35, Mak 14:27-31, Luk 22:31-34 \sr (Jon 21:18-19, 2 Fit 1:14) \p \v 36 Saimon Fita iyo bogobela, “Kamogim kabo dok iinap o?” agela e, Yesus isiik bogobela, “Nimi unon-temi boyo kamano koyo kabo bagang-kale-nalapta, nimi daang begepne-nalapta, unon-temaalap kale minte, kutop iinon-temu kota, kabo nimi daang begep-naman-temap o,” agela e, \v 37 Fita iyo bogobela, “Kamogim kabaa. Intaben o age-nilita, kamano kota kapmi daang begepkelan-temaali a? Kanube nangkolip min, nangkolin-tem kelip kuta, kapso alop nin kup tibi kuba,” agela e, \v 38 Yesus isiik bogobela, “Kabo, ‘Kanube nangkolip min, nangkolin-tem kelip kuta, kapso alop nin kup tibi o,’ agan-balap aga? Umbae. Niyo tuluun weng bogopkelan-temi kale, tinangku-salapta. Mililep kota uun kakaluk aalap iyo olalin-tem bom-salata, kabo bogo-nalap e, ‘Beyo nimi duup ba o,’ nage yakyak bii, ilep asuno fagalan-temap o,” agela ko. \c 14 \s1 Yesus imi bogo-nala, “Nagal ipmi God siinemin ilep uyo kalbi o,” agesa uta ko \sr (Jon 6:39-40, 11:25, 1 Kor 15:12-34, 2 Kor 4:16-5:10, Fpai 3:10, 1 Tes 4:13-18) \p \v 1 Kale Yesus iyo ilami okumop man imi bogobe-nala e, “Ibo aget mafak mafak kemin ba kale, utamipta, God ilami weng bogo-nala, ‘Bota kanubelan-temi o,’ agesa boyo fen kanubelan-tema kalaa age-nilip e minte, mungkup nimi weng bogobe-nili, ‘Bota kanubelan-temi o,’ age-sii boyo fen kanubelan-tema kalaa nage no ke-bom-nilipta, waafulin kup ke-bilipta o ageta ko. \v 2 Kale nimi Aatum imi am uyo abiin tagang kale, niyo no-nili ipmi baan diim uyo telelebelan-temi kale, niyo aafen no telelebelan-temi kalaa agelaali nimnam, bisop weng bogobe-nili, ‘No telelebelan-temi o,’ agelaali ko. \v 3 Kale kanube niyo no baan diim uyo telelebelan-temi uyo, niyo, nimi no kugol nan-temi boyo, ipkil mungkup kugol nip no kelum o age-nilita, asok tal ibo imtamo no daali niso maagup nan-temup ko. \v 4 Kale ipkil nimi ilep unon-temi boyo utamsip o,” agela e, \v 5 Tomas ita bogobe-nala e, “Kamogim kabo dok iinap a? Nuyo utamsaalup kale, dogonubeta ilep boyo utaman-temup o,” agela e, \v 6 Yesus iyo bogobe-nala e, “Nagal ipmi God siinemin ilep uyo kalbi e minte, nagal tuluun weng bagamin umi magam kayaak iyo kalbi e minte, nagal tiin kafan umi magam kayaak iyo kalbi no kale, tinum iyo dok ita ilep migik ilep te nimi Aatum siinon-temaala kale, maagup nita kup kwa. \p \v 7 “Kale siin uyo ibo tuluun nitamsip nimnam, ko Aatum yagal mungkup atamsip no kuta, ibo nitamsaalip e minte, Aatum iyo atamsaalip no kale, kamano kota nitabip bole, ko Aatum iyo ataman kwep tibip kuba. Ko ilipmi tiin fala atamin tap kelip kuba,” agela e, \v 8 Filip isiik bogobe-nala e, “Kamogim kabo numi Aatum iyo nuyo kafalebelap atam-nulupta, fen kalaa agelum o,” agela e, \v 9 Yesus isiik bogobe-nala e, “Filip kabaa. Sugamiyok ipso nuubi uyo, kabo nitamin-tem nuubap aga? Waantap ita nitaba bole, ko Aatum iyo ataba kale, kabo intaben o ageta bogopne-nalap, ‘Kabo numi Aatum iyo nuyo kafalebelal o,’ agan-balap a? \v 10 Niyo Aatum imi diim kal ni e minte, Aatum iyo nimi diim kal na no kesup kale, kabo boyo fen kalaa agan-kalin binim bele ki? Nimi weng ipmi baga-em-nuubi boyo nalami aget tem weng baga-em-nuubaali kale, Aatum nimi diim kal alba bemi weng uta baga-em-nuubi kale, beta dong dagane-balata, imi ogok tambal tambal uyo kanum-nuubi ko. \v 11 Ipkil nimi weng uyo utamta, ‘Niyo Aatum imi diim kal ni e minte, Aatum iyo nimi diim kal na no kesup o,’ agan-bii bota fen kalaa agelin o ageta kale, kanube ipkil, kam agelaalup o agelip umdii, ipkil nimi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik kem-nuubi bota utam-nilipta, fen kalaa agomip ko. \p \v 12 “Kale niyo ibo dam bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Niyo Aatum siinon-temi bota, tinum iyo maak utamata, God iyo titil uyo kupkane-balata, boyo kanuman-temi kalaa agela umdii, Aatum yagal dong daga-e-balata, beyo nimi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik kanum-nuubi uyo yagal kanu-bom-nalata bole, ogok afalik keman-tema boyo nimi ogok kem-nuubi boyo kubaganu kupkapnelan-tema kale, \v 13 Aatum imi Man niyo kanu-bilita, unang tinum iyo nitam-nilipta, Aatum imi tok uyo bagamin o agan-bii kale, ipmi intap intap nimi win tolop diim Aatum iyo aman duga-emip umdii, alugum boyo kanuman-temi kale, \v 14 mungkup ibo bogopne-nilip, ‘Kabo mufekmufek boyo telel-balapta, unang tinum iyo kapmi tok uyo bagamin o,’ age-nilip niyo aman duganemip umdii, nagal mungkup boyo kanu-eman-temi o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Aatum iyo ilami Sinik iyo daala tolon-tema o,” agesa uta ko \sr (Mat 28:20, Rom 8:1-17,26-27, 1 Kor 2:10-16, Gal 5:16-26, 1 Jon 4:1-6) \p \v 15 Yesus iyo asok bogobela, “Kanube ibo nimi aget kup kopnelip umdii, nimi weng kwep dagan tebesi boyo waafulan-temip kale, \v 16 ibo mungkup nimi aget kup kopnelip umdii, nagal Aatum iyo bogobelita, asok ipmi dong daga-emin tinum migik maak iyo daala tal ibo kuntuk mobe-nalata bole, ipso suun kup nan-tema kale, \v 17 dong daga-emin beyo Aatum ilami tuluun dam bagamin Sinik kale, kafin diim komi unang tinum iyo ilimi tiin fala atamsaalip kale, bilip imi diim uyo tolon o agan-be kuta, fen bagang-kale, ‘O,’ agomip binim kale minte, beyo ipmi diim kal alba kale, biilan-temu uyo, ipmi tilin tem kal suun kup nan-tema kale, ipkil atabip beta kwa. \p \v 18 “Kale niyo bisat imkalita, ibo man mulkon ilitap nan-temaalip kale, asok ipmi finang uyo tolon-temi ko. \v 19 Kale siitap ilugolan-temu uyo, kafin diim komi unang tinum iyo maak so nitaman-temaalip kuta, ipde asok nitaman-temip ko. Niyo asok fen tigi mo nan-temi utamta, ipkil mungkup tigi mo nan-temip ko. \v 20 Kale kaan-nili fen tigi molan-temi kota, ibo nitamipta, niyo Aatum imi diim kal ni e minte, ibo nimi diim kal nip e, niyo ipmi diim kal ni no kesup kalaa agon-temip ko. \p \v 21 “Kale dok ita nimi aget kup kopnela umdii, beyo nimi weng kwep dagan tebesi uyo utam tele waafulan-tema kale, tinum beyo nimi aget kup kopnelan-tema uyo, nimi Aatum iyo bemi aget uyo kobela e minte, nagal mungkup bemi aget uyo kobe-nili e, kafalebeli nitam no kelan-tema o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \p \v 22 Kam agan-kala e minte, Keriot kayaak Judas yaga ba kale minte, asegim Judas ita bogobe-nala e, “Kamogim kabo intaben o ageta numi tiin diim uta kup kafalebelap kataman-temup kuta minte, kafin diim komi unang tinum imi tiin diim uyo kafalebelap kataman-temaalip o?” agela e minte, \v 23 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kanube tinum iyo nimi aget kup kopnela uyo, beta nimi weng uyo tele waafula e minte, nimi Aatum iyo tinum bemi aget uyo kobe no kela e bole, ulim nuyo tal tinum bemi diim e tulupta, suun kup nan-tema kale minte, \v 24 tinum iyo dok ita nimi aget uyo kopnelin-tem kela umdii, beyo nimi weng uyo tele waafulan-temaala ko. Kale ipmi weng ko tinangkan-bilip boyo fen nalami weng ba kale ki, Aatum nimdala ti-sii ilami weng uta ko. \p \v 25 “Kale niyo ipso kagal bom-nilita, weng boyo ibo baga-em tebesi kuta, \v 26 niyo imkaa unita, Aatum iyo nimi win tolop diim ilami Sinik Tambal ko age dong daga-e-bom kuntuk saanemin iyo daala tal-nalata, yagal ibo alugum mufekmufek uyo kafale-bom-nalata, ipmi aget fugunin uyo kufu-e-balata, alugum nimi weng baga-em-nuubi umi aget uyo asok fugunan-temip ko. \p \v 27 “Kale imkaa unon-temi kale, ninggil ibo bilili age-bom tambaliim kup bom-bilipta o ageta kale, ibo kafin diim komi unang tinum bilip imi, bilili agelum o age-bom aget maak maak ke-bom finan-nuubip ulutap ba kale, ibo kuntuk mobelita, nimi aget tem bilili age-bom albi ulutap kemip ko. Kale ibo aget mafak mafak ke-bom finanin ba ko. \v 28 Kale nimi weng uyo ibo bogobe-nili, ‘Ibo imkaa no siit-nilita, asok tolon-temi o,’ ageli tinangkulip kale, Aatum beyo afaligen kale, niyo kubagani nimkasa kale, kanube siin uyo ibo nimi bubul uyo kopnesip nimnam, ibo nimi Aatum siini Aatum yagal ibo kuntuk mobelan-tema kalaa age-nilipta, bomi deng uyo taban-bilip kuta ko. \v 29 Kale biilu imkaa unon-temi kota, ipkil, beyo fen bugun-se kalaa agelin o age-nilita kale, imkaa unin-tem som-nilita, kamano kota bogobeli ko. \v 30 Kale kafin diim komi kuguup tiin molin kamok ko age Saatan iyo, nimdaak tamalan o age mep tolon o angba kale, koyo niyo ipso weng yamyam uyo maak so bagaman-temaali ko. Kale Saatan beyo bagang-kale-nalata, weng umaak bogopnelata, kanube-nimi binim kuta, \v 31 niyo, kafin diim unang tinum igil nitamipta, beyo Aalap imi bubul kobesa kalaa nagelin o age-nilita, Aatum nimi bogo kopnesa uta kup kanum-nuubi ko. Kale fenip ninggil unum o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \c 15 \s1 Yesus imi bogo-nala, “Niyo fen sok dum unan-kalin umi sok ulutap o,” agesa uta ko \p \v 1 Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Nimi Aatum beyo sok ilang kayaak e minte, nita fen sok dum unan-kalin umi kun (e minte, ipta nimi tung) no kale, \v 2 alugum nimi tung milii milii dum abumin binim uyo, Aatum iyo tebe digi kugan ke-bom-nalata minte, alugum milii milii dum abumin uta mep so ukan kelita, yogop iin-nuluta, tambal kup abumuk o age-nalata, ukan ke telelam-nuuba kale, \v 3 ulutap kale, nimi weng ipmi kobeli kubip uyo tebe ipmi aget tem uyo telela kobeluta, tambaliim kup albip ko. \v 4 Ipkil nimi diim kal nip e minte, nagal ipmi diim kal ni no kelum o ageta kale, ulutap kale, kanube sok ulumi tung uyo ulumi diim uyo febalan-temaalu uyo, dogobeta abulan-temaalu kale, mungkup ulutap kale, ibo nimi diim uyo febalan-temaalip uyo, ipkil mungkup bagang-kale-nilipta, dum abumin ko age kuguup tambal uyo waafunman-temaalip ko. \p \v 5 “Kale niyo sok umi dam e minte, ipta sok umi tung no kale, kanube ibo nimi diim kal nip e minte, nagal ipmi diim kal ni no kelup umdii, ibo dum kwiin tagang uyo abum-nuubip kale, kanube ibo nimi diim uyo febalan-temaalip uyo, ibo bagang-kale kuguup tambal umaak kanubelan-temaalip kale, \v 6 kanube tinum iyo maak, nimi diim uyo febalaali o agela umdii, Aatum tebe beyo sok tung tagaa kwaa kwaalip yang ku abe datanamin ulutap kem-nuuba kale, tung datanin boyo afeta-bii ko-nilipta, at kwegalip ken taban-nuubu ko. \p \v 7 “Kale kanube ibo nimi diim feba-nilip e minte, nimi weng uyo kwaak abu no kelip umdii, ipmi intap intap umi aget fugun-bom-nilip Aatum imi aman duga-eman-temip uyo, ipmi weng uyo tinangku kanubelan-tema ko. \v 8 Kale kanube ibo dum kwiin tagang so kemin ko age kuguup tambal tambal uyo waafulip umdii, unang tinum iyo ibo itamipta e, bilip iyo Yesus imi okumop man kebelipta, boyo kanu-bilip kalaa age-nilipta, nimi Aatum imi tok uyo bagaman-temip ko. \v 9 Kale Aatum nimi aget kup kopnesa ulutap, nagal mungkup ipmi aget kup kobe-sii kale, ibo, nimi tuup tem kal bom-bilipta o ageta kale, \v 10 niyo nimi Aatum imi weng kwep daasa uyo waafulita kale, Aatum yagal nimi aget kup kopnelata, imi tuup tem kal nuubi kale, ulutap kanube ibo nimi weng kwep dagan tebesi uyo waafulip umdii, nagal mungkup ipmi aget kup kobelita, nimi tuup tem kal nan-temip ko. \v 11 Kale nimi deng tebemin uyo ipmi diim kal bom-buluta, deng kup tebe-bilipta o age-nilita, weng koyo ibo bogobeli ko. \p \v 12 “Nimi weng maak kwep daabi uyo ki kulbu ko. Ibo, nimi ipmi aget kup kupka-em-nuubi ulutap ke ipkumal imi aget uyo kobina tala ke-bom-nilipta o ageta ko. \v 13 Kale kanube tinum iyo maak ipkumal imi ilak uta do dong dogobe-nala ilami kaal sigim ke-nala kaana umdii, ipkumal imi aget kupka-emin umi kuguup migik umaak tebeta boyo kubaganu kupkalan-temaalu kale, \v 14 niyo ibo bogobelita, kanuman-temip bole, ibo nimi duup ko. \v 15 Kale ogok kemin tinum iyo maak ilami tiin molin imi kanumin kanumin kanu-be uyo utamta, ko kanu-be bomi magam uyo kulbu kalaa agon-temaala kale, niyo maak so bogobe-nili e, ‘Ibo nimi ogok kemin tinum o,’ agon-temaali kale, alugum nimi Aatum ilami bon tem weng tinangkan-nuubi uta kup ibo bogobebi kalaa age-nilita, ‘Ibo nimi duup o,’ agan-bii ko. \v 16 Kale ipta niyo ulaa nimdu-nilipta, ‘Beyo numi tiin molin o,’ agesaalip kale, nita ibo ulaa imdu-nilita, imdep ogok kemin umi diim daalita, kuguup tambal kanumin ko age ipmi dum uyo abulipta, nin kup buluta o age-nilita, ulaa imdu-sii ko. Kale kanube-sii bole, ibo nimi win tolop diim Aatum iyo mufekmufek sang dagalan-temip uyo, kobelan-tema ko. \v 17 Kale niyo weng uyo ipmi kobeli kale, ‘Ibo ipkumal imi aget uyo kobina tala ke-bom-nilipta o,’ agan-bii o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Kafin diim tinum tebe nimi okumop man ipmi itafinonan-temip o,” agesa uta ko \sr (Mat 10:22, 24:4-14, Mak 13:13, Jon 7:7) \p \v 18 Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Kanube kafin diim kasel iyo ipmi itafinonan-temip uyo, ipkil aget afalik fugunin ba kale, ipkil utamipta e, bilip iyo nisiik kamaki uyo nitafinonsip kale, nugol mungkup kanu-e-bilip kalaa agelan-temip ko. \v 19 Kale ibo kafin diim tinum kalitap maagup ke-nimip uyo, mangkal tambaliim nimip kuta, niyo ulaa imdulita, ibo kafin diim kasel imi kuguup kupkabe iit tip tinum kebip atamta, kafin diim kasel kalip iyo ibo itafinonan-temip ko. \v 20 Ibo aget fugunolin. Siin uyo bogobe-sii kale, ‘Ogok kemin tinum iyo dogonubeta win tibin ke ita ita ke-nalata, kamogim iyo kubagana dupkalan-temaala binim o,’ ageli tinangku-silip kale, waantap ita nimi waasi kepne kuguup mafak kupkanemsip umdii, ipkil mungkup iyo ipmi waasi kebe kuguup mafak kupka-eman-temip no kale minte, waantap ita nimi weng kafalemsi uyo tinangkamsip umdii, iyo ipmi weng ugol mungkup tolong dolan-temip no ko. \v 21 Kafin diim kasel iyo Aatum nimdala ti-sii iyo atamsaalip e minte, ibo nimi okumop man kepnebip kale, nimi win tolop diim uta o age-nilipta, iyo ibo kuguup mafak mafak kwiin tagang uyo kupka-eman-temip ko. \p \v 22 “Kale kanube niyo tal unang tinum imi fengmin sang uyo baga-e-bom kupkem daga-emsaali nimnam, iyo dogonubeta, numi kuguup mafak kanum-nuubup uyo kulbu kalaa agebaalip kuta, kamano kota niyo bogobebi kale, iyo bogo-nilipta, ‘Numi kuguup uyo tambaliim o,’ agelan-temaalip binim ko. \v 23 Waantap ita nitafinonip umdii, iyo nimi Aatum yagal mungkup atafinonan-temip no ko. \v 24 Siin uyo tinum migik iyo maak nimi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik ko ke-bii boyo kem-nuubaala kale, bilip iyo nitamipta e, kuguup tambal uyo kanu-be kalaa nagebaalip nimnam, iyo utamta, numi kuguup uyo atin mafak kalaa agebaalip kuta, kamano kota utam-nilipta, Aatum so nisino ulim nuyo itafinonsip ko. \v 25 Bilip imi God imi suuk kon tem weng tikim-nuubip uyo bogo-nulu, ‘Bisop kalan uyo nimi olsak kupkanemsip o,’ agesu uyo nimi sang uta bogosu ko. \p \v 26 “Ipmi dong dogop ko age God imi Sinik iyo tuluun weng bagamin miit kayaak kale, iyo Aatum so boma kale, niyo daabeli tal ipmi diim abe-nalata, nimi sang uyo alugum baga-eman-tema ko. \v 27 Kale kamaki nimi ogok uyo kufolin-tem bilita, ibo ninggil nuubup kale, ipkil mungkup nimi sang uyo alugum baga-e-bilipta o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \c 16 \p \v 1 Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Weng bogobeli boyo, kek kek iyo kuguup mafak uyo ibo kupka-eman-temip uyo, ipmi nimi ilak dobip boyo kupkaa yang iinomip o age-nilita, bogobeli ko. \v 2 Kale ulotu am kutam iyo ibo yaafuu imtamo tam abiip daa bogobe-nilip e, ‘Ibo asok mitam nuso nin ba o,’ agelan-temip ko. Kale kanuman-temip umi am uyo daanuta, tinum tebe ipmi inolip kaanan-temip uyo, imi aget fugunin uyo, boyo God imi kuguup tambal ke-e-bulupta, deng taban-be ko agelan-temip ko. \v 3 Kale bilip iyo Aatum iyo tele atamsaalip e minte, niyo tele nitamsaalip no kale, iyo ibo kanupmin kuguup mafak boyo kupka-eman-temip ko. \v 4 Kale kamano kota niyo ibo kaltem kemin weng uyo bogobeli suukta, bilip imi ipmi ifak dagamin am uyo daanuta, utamipta e, nimi weng bogo-sii uyo tol mitam tulu kalaa age-nilipta, bilili age titil faga-bom-bilipta o age-nilita, ibo bogobeli o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 God imi Sinik tal dong daga-emin umi sang uta ko \sr (Jon 14:15-26, 15:26, Ap 2:1-4, Rom 8:1-30, 1 Kor 2:10-16, Gal 5:16-26, 1 Jon 4:1-6) \p Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Siin uyo niso ninggil maagup bom ipmi dong daga-e-bili ninggil nuubup uyo, maak bogobesaali kale, \v 5 kamano kota niyo imkaa Aatum nimdala ti-sii imi finang unon-temi kale, weng boyo bogobeli kuta, falat age bam daata daga-nilip, ‘Kabo dok iinap o?’ agelan-temaalip kale, \v 6 nimi bam daa imo bogobeli bota, ipmi aget tem uyo aget fuyap tebebe iluum tebepmu ko. \v 7 Kuta nimi weng boyo ki tuluun weng bogobelan-temi kale, nimi unon-temi bota ibo dong dogopman-temu kale, niyo unon-temaali uyo, ipmi dong dogop God imi Sinik iyo dogobeta tal ipmi diim abelan-temaala kale minte, nimi unon-temi bota tambaliim kale, no-nilita, God imi Sinik iyo daabeli malaak ipmi iibak tem iinom suun bom-nalata, \v 8 yagal kafin diim kasel unang tinum iyo kafalebe-nala e, ‘Ibo fengmin man o,’ age-nala e minte, ‘God beta atin tambal kup tebesu umi miit kayaak o,’ age-nala e minte, ‘God iyo unang tinum kuguup mafak waafulin iyo itafi-bom yega dobelan-tema o,’ age no ke kafale-balata, utamipta e, aafen nuyo fengmin man kalaa agan-kalon-temip ko. \v 9 Kale kafaleman-tema bomi magam uyo kulbu kale, God imi Sinik yagal kafin diim kasel iyo kafalebe-nala e, ‘Ibo, “Yesus imi ilak dolaalup o,” agebip boyo ipmi fengmin uta o,’ age-nala e minte, \v 10 ‘Yesus iyo ibo imkaa Aalap finang un-se kale, ibo son-temu uyo, maak so ataman-temaalip kale, beyo tol kup tebesa e minte, God imi Man tuluun aligaap no o,’ nage-nala e minte, \v 11 ‘God iyo kafin diim komi kamok ko age Tinum Mafagim iyo atafi-bom yega dobesa kale, kafin diim kasel unang tinum ipkil mungkup itafi-bom yega dobe no kelan-tema o,’ age no ke kafaleman-tema ko. \p \v 12 “Kale niyo weng kwiin tagang albu kale, baga-eman o agan-bii kuta, weng boyo kwiin kiim e minte, ipmi aget tem uyo iluum tebepmu no kale, ibo bagang-kaleta tele utam waafulan-temaalip kale, kamano koyo niyo weng kwiin tagang uyo maak so bogobelan-temaali kale, \v 13 God imi Sinik tolon-tema yagal ibo fen tuluun weng uyo tele dupkop daabe dong daga-e-bom tele kafale-balata, bam daa-nilip e, dagaa ku no kelan-temip ko. God imi Sinik imi weng baga-eman-tema uyo ilami aget fugunin ba kale, God imi weng uta kup tinangku-nalata, baga-eman-tema e minte, mufekmufek mitam tolon-temu uyo kupkem daga-eman-tema no kale minte, \v 14 God imi Sinik beyo nimi weng bogolan o agan-bii bota ku-nalata, ibo baga-e-bom-nala e, kafale-bom nimi win uyo kufuneman-tema kale, \v 15 nimi Aatum imi aget fugunin min, titil min, alugum mufekmufek uyo nimi diim kal albu no kale, niyo bogo-nili, ‘God imi Sinik beta nimi weng uyo ku-nalata, ibo baga-eman-tema o,’ ageli o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi bogo-nala, “Ibo aget iluum tebem-siit-nilipta, asok deng tebeman-temip o,” agesa uta ko \p \v 16 Yesus iyo bogobe-nala e, “Siit ilugolan-temu uyo, ibo niyo nitamin-tem ke-siit-nilipta, aaltam kota asok nitaman-temip o,” agela e, \v 17 okumop man iip maak maak iyo weng bogobina tala ke-bom-nilip e, “Weng bomi magam uyo intaben o agan-be a? Min imi weng bogo-nala, ‘Siit ilugolan-temu uyo, ibo niyo nitamin-tem ke-siit-nilipta, aaltam kota asok nitaman-temip o,’ age-nala e minte, weng anung maak bogo-nala, ‘Aatum finang unon-temi uyo, ibo son-temu uyo, maak so nitaman-temaalip o,’ age no kela bota, intaben umi magam sang a? \v 18 ‘Siit ilugolan-temip o,’ agan-be bomi magam uyo intaben a? Nuyo bomi magam uyo utabaalup kuba,” agan-kalip e, \v 19 Yesus iyo utamata e, weng bo dagalum o agan-bilip kalaa age-nala e, isiik isiik ke bogobe-nala e, “Ibo weng bogobeli bomi magam uta en-bom abo tifi-bom bogobina tala ke-bilip a? Nimi weng bogoli uyo ki, ‘Siit ilugolan-temu uyo, ibo niyo nitamin-tem ke-siit-nilipta, aaltam kota asok nitaman-temip no o,’ ageli ko. \v 20 Ibaa. Tuluun weng bogobelan-temi kale, nimi ipmi imkalan-temi uyo ninggil ipmi aget tem uyo iluum tebebe-bulu ame-bom ifin am nan-temip kuta minte, ipkumal kafin diim kasel ita deng tebeman-temip kuta minte, ipmi bubul tem uyo iluum tebepman-temu kuta, ipmi bubul tem iluum uyo fupkela ko tambaliim kelu ibo deng kup tebeman-temip ko. \v 21 Kale unang uyo, man maak kolan o agan-bo uyo, utamuta e, nimi man fagamin am uyo daanu kalaa age-nuluta, aget tem uyo iluum tebepman-temu kuta, bii ilugo man kolan-temu uyo, man fagamin umi atul bomi aget uyo maak so fugunolan-temaalu binim kale, man uyo ko utam-nulu e, deng tebeman-temu ko. \v 22 Kale kamano koyo ibo unang kumun so bomi aget iluum ulutap kulan-temip kale, siit ilugolin tap ke-nilita, tal ibo itamita, ipmi aget tem uyo deng afalik kup tebeman-temip kale, ipmi deng so ifup so boyo waanta fegelebelan-temaala binim ko. \p \v 23 “Biilu asok nitaman-temip kota, ibo niyo maak so dagalan-temaalip binim ko. Kale weng bogobelan-temi boyo tuluun weng kale, ibo, Aatum imi mufekmufek sang dagalum o agelip uyo, nimi win tolop diim dagalipta, Aatum iyo kobelan-tema ko. \v 24 Kale siin uyo ibo nimi win tolop diim uyo Aatum imi mufekmufek sang umaak dagagan-nuubaalip kuta, kamano kaa tibip kota, nimi win tolop diim o age-bom-nilipta, Aatum iyo suun kup dagaga-bilipta, kupka-e-balata, ipmi aget tem uyo deng kup tebe-bilipta o,” age Yesus iyo baga-ema ko. \s1 Yesus imi ita ita ke Saatan iyo kubagana dupkasa uta ko \p \v 25 Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Niyo ipmi weng baga-em-nuubi boyo do weng uta baga-em-nuubi kuta, son-temu uyo, do weng uyo maak so baga-eman-temaali binim kale, Aatum imi sang uyo tol weng uta kup baga-eman-temi ko. \v 26-27 Kale am ko daanan-temu bota, ibo nimi win tolop diim uyo Aatum iyo tol kup dagalipta, dong daga-eman-tema ko. Ibo nimi aget uyo kopne-nilip e, utamipta e, aafen Aatum iyo nimdala ti-sii kalaa agebip kale, Aatum yagal ipmi aget kobeba no kale, ipmi beten bo yan kebe dong dogobelan o agan-be kale, ipmi aget uyo, beta numi bon tem weng uyo ku Aatum kupka-em-nama o nagomip kale, ipkil o ageta ko. \v 28 Kale siin uyo Aatum so nuubita, dupka-nilita, kafin diim e ti-sii kale, son-temu uyo, asok kafin diim ko kupkaa asok Aatum finang unon-temi o,” agela ko. \p \v 29 Kale okumop man iyo bogobe-nilip e, “Ko. Kota do weng uyo kupka-nalap e, tol weng umdii kupkem daabelap utamup ko. \v 30 Kale kota utamupta e, kabo alugum mufekmufek magam uyo utamsap kale, tinum iyo weng dagalin-tem bom-silipta, kabo imi aget fugun-bilip uyo utam-nalapta, yan ke-em-nuubap kalaa age-nulup e minte, ti-salap kalaa age no kelup o,” agelip e, \v 31 Yesus isiik bogobe-nala e, “Afung afung tem kota bam daalip a? \v 32 Tele tinangkulin. ‘Umi am uyo mitam tolon-temu o,’ age-sii uyo ko mitam tulu kale, ninggil ibo sigin-bii ko nimkaa bilii une-bala une-bala kelip e, nalasinon nan-temi kuta, nagalasinon ba kale, Aatum iyo nisino igalak bala ulim bomup kale, ulim nan-temup ko. \v 33 Bo kanube bogobelita, ipkil tolong do-nilipta, bilili age titil faga-bomta bom-bilipta o ageta kale, ibo kafin diim kaa nip koyo, kaal fuyabok, aget ilumok uyo mitam telemu kuta, aget fugunolin. Nita nita ke-nili kafin diim kamok ko age Tinum Mafagim iyo kubagana dupkalan o angbi o,” age baga-ema ko. \c 17 \s1 Yesus imi beten kemsa uta ko \p \v 1 Yesus iyo weng uyo bogobela binimanu e, abiil tigiin kiit fen-nala e, bogola, “Aatum kabaa. Nimi kaanan-temi uyo mep ko mitam tolon o angbu kale, kabo nimdep tam isal katop-tele te top unapta, nitamipta e, Aatum kapkal ulaa nimdulap kamok kesi kalaa age-nilipta, nimi tit uta utam-nilipta, kapmi win uyo kufukeman-temip ko. \v 2 Kabo, ‘Alugum tinum imi dubom o,’ nagesap kale, nagal nimi unang tinum ulaa imdupnebap bilip imi ilim uyo bobelita, mitam suun nin unang tinum kelan-temip kale, \v 3 suun kup tambaliim nin umi magam uyo ki, unang tinum iyo kabo katamipta e, kapta kup fen God maagup kalaa kage-nilip e minte, nitamipta e, Yesus Krais niyo kapkal nimdalap ti-sii kalaa age no kelip umdii, suun nin unang tinum kelan-temip ko. \p \v 4 “Kale niyo kafin diim kaa nuubi koyo, kapmi, ogok kanumal o nage nimdalap ti-sii uyo, kota alugum binimanu kupkalita, unang tinum iyo Aatum kapmi om kun uyo utam-nilipta, iyo kapmi tok uyo bagan-bilip ko. \v 5 Kale nimi Aatum kabaa. Sugamiyok uyo kafin koyo telela kolap mitam tilin-tem bom-bulu uyo, ulim maagup bomta niyo win tibin ke-bii-sii kale, kamano koyo dong dogopne kopnelapta, asok win tibin kelan o,” age Yesus iyo agan-kala ko. \s1 Yesus ilami okumop man imi beten ke-emsa uta ko \sr (Jon 6:37,39, 10:28-29) \p \v 6 Kale Yesus iyo beten ke-bom bogo-nala e, “Kapmi kafin diim tinum ululap nimi okumop man kepne-silip kalip iyo kapmi kale, ulaa imdupnelapta, niyo kapmi sang uyo baga-e-bili kapmi weng uyo tinangku waafu-nilip e, \v 7 kota utamipta e, alugum mufekmufek kanu-bom bagan-nuubi uyo kapkal kopnelap kanum-nuubi kalaa agelip kale, \v 8 niyo kapmi weng kopne-salap uta baga-e-bilita, tinangku-nilip e, utamipta e, aafen kapkal ulim nuubupta, nimdalap ti-sii kalaa kagebip ko. \p \v 9 “Niyo bilip imi beten kebelan-temi ko. Alugum kafin diim kasel unang tinum imi beten kebelan-temaali kale, kapmi tinum ulu kopnelap nimi okumop man kepne-silip bilip ita kup dong dogobe beten kebelan o ageta ko. Bilip iyo kapmi tinum kalaa age-nilita, imi beten kebelan-temi ko. \v 10 Kale alugum nimi unang tinum bilip iyo kapmi e minte, alugum kapmi unang tinum iyo nimi no kale, ulim numi unang tinum bilip iyo nimi kuguup tambal uyo ke-bilipta, kek kek iyo itam-nilipta, nimi tok uyo bagamip ko. \p \v 11 “Kale niyo kafin diim ko maak so nan-temaali kale, kapmi finang no tolon-temi kale minte, okumop man kalip ita kafin diim kagal nip kale, Aatum Tambal kapta kapmi titil kopnesap ulutap ku-nalapta, bilip iyo daam fogo imam daa dong daga-e-balapta, igil ulim nulutap ke aget maagup bubul maagup kelipta o ageta ko. \v 12 Kale ninggil maagup bom-nulup uyo, kapmi om kun kopnesap uyo ku-nilita, daam fogo imam daa tiin mo-bom-bilita, maagup iyo maak tembot kesaala binim kuta ki, maagup maak, maagalo kelan o angba beta kup tembot kelata, God imi suuk kon tem weng bogo-nulu, ‘Beyo kanupman-tema o,’ agesu uyo ko abulu ko. \p \v 13 “Kale kota niyo kapmi finang no tolon-temi kale, kafin diim kagal albi kota, weng bo bogobelita, nimi aget tem bilili age-bom deng taban-nuubi kalutap ke-bom-nilipta, igil imi aget tem uyo bilili age-bom deng so ifup so uta kup ke-bom-nilipta o ageta ko. \p \v 14 “Niyo tinum kalip iyo kapmi weng uyo kafalebeli utam-nilip e, tinangku waafusip ko. Niyo kafin diim tinum ba kale, niyo tip tinum kale, bilip igil mungkup tip tinum kebip kalaa age-nilipta, kafin diim kasel bilip iyo olsak kupka-e-bilip ko. \v 15 Niyo, kafin diim uyo imkan kelal o aganbaali kale, Tinum Mafagim ita tebe ifak daa-nama kale, niyo dagalita, kapta tebe daam fogo imam daalapta, kaal binim, tambaliim kup bom-bilipta o ageta ko. \v 16 Niyo kafin diim komi tinum ba e minte, kalip igil kafin diim komi tinum ba no kale, \v 17 kapmi weng uyo atin fen kale, kapmi weng uyo kwep imi aget tem, dubom tem daabelapta, mitam kapmi tinum miit aligaap kepkelin o ageta ko. \v 18 Siin uyo nimi nimdalap ti-sii uyo, tal kafin diim unang tinum imi iibak tem e ti-sii kale, ulutap kale, okumop man kalip iyo nagal imdali kafin diim komi unang tinum imi iibak tem kweng-tele unon-temip kale, \v 19 niyo, bilip imi ilak o ageta dital fagaa kaan-nilita, ilim bobelan o agan-bii kale, ilim bobelita, igil dital faga-nilipta, kapmi man aligaap kepkelin o age-nilita, kaanan-temi o,” age Yesus iyo agan-kala ko. \s1 Yesus imi unang tinum mitam ilami ilak dolan-temip imi beten ke-emsa uta ko \sr (Jon 10:16, 11:52, 1 Jon 2:2) \p \v 20 Kale Yesus iyo beten ke-bom bogo-nala e, “Niyo, okumop man kalip ita kup beten kebelan o aganbaali kale, niyo nimi beten kebelan-temi boyo ki, unang tinum nimi sang kwep yang baga-e-bilip tolong do-nilip mitam nimi ilak dugaman-temip iso beten kebelan o ageta ko. \v 21 Kale ulim maagup ke-bom aget maagup bubul maagup kesupta, ti-sii kale, ulutap kale, unang tinum nimi ilak dobip igil mungkup ulim nulutap ke aget maagup bubul maagup kebe no kebelipta, kafin diim komi unang tinum iyo imi kuguup tambal uyo utamipta e, aafentap Aatum kapkal nimdalap ti-sii kalaa agelin o ageta ko. \v 22 Kale kapmi om kun kopnesap bota nagal mungkup kobe no kelita, mangkal ninggil maagup nan-temup uyo ki, kapso niso ulim maagup aget maagup bubul maagup ke-bomup ulutap kelipta o ageta ko. \v 23 Kale suun kup kabo nimi diim kal nap e minte, nagal bilip imi diim kal ni no ke-bomup kale, iyo aget maagup bubul maagup kebelipta, kafin diim komi unang tinum iyo utamipta e, kapkal nimdalap ti-sii kalaa kage-nilip e minte, utamipta e, kapmi nimi aget kopnesap ulutap kebe-nalapta, unang tinum nimi ilak dobip bilip imi aget kobebap no kalaa agelin o ageta ko. \p \v 24 “Aatum kabaa. Nimi aget fugunin uyo ki, unang tinum ulaa imdupnesap bilip iyo nimi nan-temi boyo igil niso nin o agan-bii kale, kanube sugamiyok uyo kafin uyo telela kolin-tem ke-bom-nalap uyo, nimi aget uyo fomtuup kopne-nalap e minte, kapmi om kun uyo kopnesap no kale, nimi aget fugun-bii uyo, bilip iyo nimi titil tebesi so dong kefosi so boyo utamin o agan-bii no ko. \v 25 Aatum tol kup tebesap kabaa. Kafin diim kasel unang tinum iyo katamsaalip kale, nita kup katamsi kale, nimi tinum kalip ita kup katamipta e, kapta kup nimdalap ti-sii kalaa agebip ko. \v 26 Nita kabo kamkem daali katabip kale, niyo maak so kafale-bilita, tele katamin o ageta kale, kapmi nimi aget kopnebap ulutap, igil mungkup ipkumal iyo aget kobe inal o agan-bom-nilipta o ageta kale, niyo iso igalak bili nan-temip o,” age-nala e, Yesus iyo beten ke-ema ko. \c 18 \s1 Waasi tal Yesus aafusip umi sang uta ko \sr Mat 26:47-56, Mak 14:43-50, Luk 22:47-53 \p \v 1 Yesus iyo beten ke kupkala e, imi okumop man so ninggil iyo daak Ok Kidron iyo ilo do-nilip e, tam at san ilang ko age fingkamin bong dam diim maak unip ko. \v 2 Kale bong dam diim boyo ki, Yesus so imi okumop man so ninggil iyo kugol suun kup afeta-bom utamsip kale, Judas, Yesus dupkem daalan o agan-be yagal bong dam diim boyo utam no kesa ko. \v 3 Kale Judas beyo no tinum amem ko age pris imi kamogimal so Falosi so ninggil iyo dagalata, bilip iyo ilimi un tubulin iip maak maak iyo kwego som, Rom imi waasi dinan-kalin tinum iip maak maak iyo kwego no kelipta, Judas iyo imdep ilep kafale-bala tal bong dam diim mep so tilip kale, ilaam so yogon so benat ko age un kong so ulin so tubu tilip ko. \p \v 4 Kale Yesus iyo utamata e, alugum mufekmufek kanupnelan-temip uyo kulbu kalaa age-nala e, yang mep so unom-nala e, dagala, “Ibo waami fen-bilip o?” agela e, \v 5-6 iyo bogo-nilip e, “Nasaret kayaak Yesus imi fen talan-bulup kuba,” agelip e, Yesus iyo bogola, “Nita kuba,” agela e, kumang mo yang abe-bala daak abe-bala kelip ko. \p Kale Judas, dupkem daalan o agan-be iyo waasi dinan-kalin tinum iso tal mo-silipta ko. \v 7 Kale asok Yesus iyo daga-nala e, “Ibo waami fen-bilip o?” agela e, iyo bogobe-nilip e, “Nasaret kayaak Yesus imi fen talan-bulup kuba,” agelip e, \v 8 Yesus iyo bogo-nala e, “Asok niyo bogobebi ule a? Nita kuba. Ibo nimi fen talan-bilip kale, tinum kalip iyo imkalip unin o,” agela ko. \v 9 Kale kam agela boyo, siin imi beten weng bogo-nala, “Aatum kabaa. Niyo kapmi tinum kopne-salap maagup iyo maak dupkali maagalo kelin-tem o,” age tala uyo ko mitam tulu ko. \p \v 10 Kale Saimon Fita iyo benat ko age un kong ulaa kupdeta tinum amem imi kamok miton ko age hetpris imi ogok ke-emin tinum Malkus iyo angko imi tuluun kaal ipkuk uyo tagaa kwaabela daak abelu ko. \v 11 Kale Yesus iyo Fita iyo bogobe-nala e, “Kabo benat bo kwep yak ulumi um tem daa imkalapta, kanubelin a. Aatum iyo, kaal fuyabok boyo kulal o nagesa kale, kulan-temi kuba,” agela ko. \s1 Yesus duptamo Anas imi finang unsip uta ko \sr (Jon 11:50, 12:19) \p \v 12-13 Kale Rom imi waasi dinan-kalin tinum so imi kamogim so Juda kasel kamogimal imi un tubulin so iyo Yesus aafu-nilip e, sok de dolip ko. \p Atol bomi diim kota pris ko age tinum amem maak Kayafas iyo tinum amem imi kamok miton ko age hetpris ke-bom-salata kale, bemi alol iyo Anas kale, waasi dinan-kalin tinum iyo Yesus iyo duptamo no Anas imi am daalip ko. \v 14 Kale Kayafas yagal siin uyo Juda kasel kamogimal imi bogobe-nala e, “Tambal kale, tinum beta dulupta, ipkumal numi baan diim ku-nalata, beta kup kaanata, waalanum o,” age-se ko. \s1 Fita imi bogo-nala, “Niyo Yesus imi okumop man ba o,” agesa uta ko \sr Mat 26:69-70, Mak 14:66-68, Luk 22:55-57 \p \v 15 Saimon Fita iso okumop man maak sino alop iyo Yesus imi daang begepmip kale, tinum amem imi kamok miton ko age hetpris iyo okumop man maak beyo atamsa kale, beyo Yesus so tam hetpris imi am daam tem una ko. \v 16 Kale minte Fita ita tam sep amitem kugol mo-salata, okumop man maak iyo meng-nalata, amitem tiin molin unang uyo bogobelata, Fita iyo bogobe-nulu, “Mitam talaal o,” ageluta, mitam talata, \v 17 atam-nulu e, bogobelu, “Kabo tinum bemi okumop man umaak o,” agelu e, Fita iyo bogola, “Umbae. Naga ba kwa,” agela ko. \p \v 18 Diil tebebeluta kale, ogok kemin tinum sino un tubulin so ninggil iyo at do-nilip e, at uyo falala kwek mo-bom at tufumip kale, Fita yagal iso ninggil maagup at tufumip ko. \s1 Tinum amem imi kamok miton tebe Yesus dagagamsa uta ko \sr Mat 26:59-66, Mak 14:55-64, Luk 22:66-71 \p \v 19 Tinum amem imi kamok miton ko age hetpris iyo Yesus daga-nala e, “Kapmi okumop man imi sang bogopne som, kapmi weng kupka-em-nuubap umi sang uyo bogopne no kelal o,” agela e, \v 20 Yesus isiik weng uyo mobe-nala e, “Niyo kem diim kugol unang tinum weng kupka-em-nuubi e minte, no Juda kasel imi afetmin baan diim ko age abiip maak maak umi ulotu am so minte ulotu am miton so uyo weng kupka-e-bom no kem-nuubi kale, nimi weng umaak bantap bagan-nuubaali ko. \v 21 Kabo intaben o ageta kanube nimi dagagan-balap a? Unang tinum iyo tol weng kup baga-bili tinangkusip kuba. Kale kabo unang tinum dagalapta, nimi weng baga-em-nuubi uyo bagakem-nimip o,” agela ko. \p \v 22 Yesus iyo weng bo kam agela e, un tubulin maak mep ko moba iyo Yesus iyo angko-nala e, bogobe-nala e, “Kabo kanube kamogim beyo weng ko kanube baga-emin ba kuba,” agela e, \v 23 Yesus iyo bogobe-nala e, “Niyo weng mafak bagan-bii uta bogobelan-temap kale minte, kanube niyo weng tambal bagan-bii boyo, intaben o ageta nangkalap o?” agela ko. \p \v 24 Kale siin uyo waasi dinan-kalin tinum iyo Yesus iyo sok de dep no daalip siit-kalata, kota Anas iyo bogobela duptamo tinum amem imi kamok miton ko age hetpris Kayafas imi finang unip ko. \s1 Asok Fita imi bogo-nala, “Niyo Yesus imi okumop man ba o,” agansa uta ko \sr Mat 26:71-75, Mak 14:69-72, Luk 22:58-62 \p \v 25 Kale Saimon Fita iyo mo-bom-nala e, at tufuma e, tinum at tufu-bilip iyo daga-nilip e, “Kabo tinum bemi okumop man umaak o,” agelip e, iyo bogola, “Umbae. Naga ba o,” agela ko. \p \v 26 Tinum amem imi kamok miton ko age hetpris imi ogok kemin tinum iyo Fita tebe tuluun kaal tagaa kwaabeba imi tinum kale, beyo tal-nala e, “Kabo yak bong dam diim kugol Yesus iso bom-salap katabi tap o?” agela e, \v 27 Fita iyo asok bogobe-nala e, “Umbae. Naga ba o,” agan-bomta tolong dolata, uun kakaluk aalap olba kalaa agela ko. \s1 Yesus dep no kiyap Pailat imi diim daasip uta ko \sr Mat 27:1-2,11-14, Mak 15:1-5, Luk 23:1-5 \p \v 28 Kale kutim mililep kota Juda kasel imi kamogimal iyo Yesus iyo dep no Kayafas imi am afalik uyo kupka-nilip e, duptamo no kiyap Pailat imi weng telelmin am daalip kale, aget fuguno-nilip e, “Pasova umi iman tigi-bom unan-kalin am uyo mep so tulu kuta, kiyap beyo God imi ilak dolin binim kale, nuyo tam imi am tam unon-temup uyo, imi tang dugu-nulup e, no Pasova umi iman tigi-bilip uyo fala-numup o,” age-nilipta, kupkaa tam sep kugol bom-bilipta, \v 29 kiyap Pailat iyo mitam-nala e, tinum bilip imi bogobe-nala e, “Ibo tinum keyo intaben kuguup mafak umaak kanu-e-balata, dep tilip o?” agela e, \v 30 isiik bogobe-nilip e, “Kanube tinum beyo kuguup mafak mafak ke-nama binim uyo, dupke tolomup binim kwa,” agelip e bole, \v 31 kiyap Pailat iyo bogola, “Ipkil dep no-nilipta, ilipmi weng ulo diim kal yega dobelin o,” agela e, isiik bogobe-nilip e, “Rom kasel ibo nuyo bogobe-nilip e, ‘Juda kasel ibo tinum iyo maak yega dobe at diim kal angkolip kaanamin ba o,’ agan-nuubip kale, dep tulup o,” agelip ko. \p \v 32 Siin uyo Yesus iyo bogo-nala e, “Son-temu uyo, niyo kanube kaanan-temi o,” age-se umdii ko mitam abulu ko. \p \v 33 Kale asok Pailat iyo tam am tam-nala e, waasi dinan-kalin tinum bogobelata, Yesus iyo dep tilip e, Yesus imi daga-nala e, “Kabo Juda kasel imi kamok king iyo kulbap bele ki?” agela e, \v 34 Yesus isiik bogobela, “Boyo kapkal niyo dagalap bele ki, waantap ita bogopkelipta, bo kam nagelap o?” agela e, \v 35 Pailat isiik bogobe-nala e, “E-e, niyo Juda kayaak ba kwa. Kabo kapmi tinum so imi tinum amem ko age pris imi kamogimal so igil kamdalip mek nimi sagaal diim abebap ko. Kabo intaben nu-balapta o?” agela e, \v 36 Yesus iyo bogo-nala e, “Niyo kafin diim komi king ba kwa. Kale niyo kafin diim komi king nimnam, nimi ogok kemin tinum iyo dine fegelalipta, tinum iyo maak nimdala mek Juda kasel kamogimal imi sagaal ban diim abebaali kuta, niyo kafin diim komi king ba o,” agela e, \v 37 Pailat iyo daga-nala e, “Kale kabo kamok king bele, king ba o?” agela e, Yesus isiik bogobe-nala e, “Kapkal bogopne-nalap, ‘Kabo king o,’ nagelap kuta, niyo aben namolu kafin diim kaa ti-sii koyo ki, tuluun weng uta kup baga-eman o age ti-sii kale, unang tinum tuluun weng fen-bilip iyo nimi weng tinangku-nilipta, utamipta e, bemi weng uyo aafen kalaa agan-bilip o,” age bogobela kale, \v 38 Pailat iyo bogo-nala e, “Tol weng bo intaben o?” agela ko. \s1 Pailat imi bogobe-nala, “Di ipkil Yesus iyo dep no at diim dup-dii dupkalipta, kaanak o,” agesa uta ko \sr Mat 27:15-31, Mak 15:6-20, Luk 23:13-25 \p Kale Pailat iyo kam age bogo-nala e, asok tam-nala e, Juda kasel imi kamogimal bogobe-nala e, “Niyo tinum keyo atamita e, kuguup mafak umaak kelata, dep talaalip binim kalaa ageli (kale, niyo nimi waasi dinan-kalin tinum iyo bogobeli kaal fuyap umaak kopman-temaalip binim) ko. \v 39 Kuta ilipmi kuguup kanumin kale, Pasova ifin am ko age iman tigimin am daanu uyo, ibo tal dagalipta, niyo tinum sok de imosip iyo maagup iyo maak talaa dagan-nuubi kale, ipmi aget uyo, Juda kasel ipmi king iyo talaa daabelap talak o agan-bilip aga o?” agela e, \v 40 tinum iyo fomtuup ol-bom-nilip e, “Waago. Kabo Barabas beta talaa daabe o,” agan-bom imi win uta kufu-bom olmip ko. Kuta Barabas beyo tinum aa-bom mufekmufek daga-e-bom no kemin tinum ko. \c 19 \p \v 1 Kale bole Pailat iyo Yesus iyo daala tam waasi dinan-kalin tinum bilip imi diim abelata, ita sok ifet ku-nilipta, an-siit-nilip e, \v 2 sok ningiling so uta ugaa ku-nilip e, king imi dufalum ulutap kebe ilu ko kwep tam imi dubom diim uyo kwaak kalibe-nilip e, ilim isagulut uyo kwaak kalibe no kebe-nilip e, \v 3 meng-nilip e, titul weng bogobe-nilip e, “Juda kasel imi kamok king kabo albap aga o?” agan-bom kul baang tuup aa-bom no kemip ko. \p \v 4 Asok Pailat iyo tam abiip mo-nala e, tinum bilip iyo bogobe-nala e, “Ibaa. Niyo imi yuum umaak utamin-tem kale, tam dep mitam sep daalita, ipkil atamipta, beyo yuum binim kalaa agelin o,” agela e bole, \v 5 Yesus iyo mitam abiip tala kale, sok ningiling so binang ilu ko Yesus imi dubom diim uyo kwaak kalibe-nilip e, ilim isagulut kwaak kalibe no kebip so mitam mola kale, Pailat iyo tinum bilip imi bogobe-nala e, “Tinum ketamin,” agela e bole, \v 6 tinum amem ko age pris imi kamogimal so un tubulin so iyo atam-nilip e, ol-bom-nilip e, “Be dep no at diim daa angkolin o. Be dep no at diim daa angkolin o,” agan-bilip e, Pailat iyo bogo-nala e, “Niyo imi yuum umaak utamin-tem kale, di ninggil ipkil du-nilipta, dep no at diim kal dup-dii dupkalipta, kaanak o,” agela ko. \v 7 Juda kasel kamogimal iyo imi weng uyo mobe-nilip e, “Tinum beyo bogo-nala, ‘Niyo God imi Man o,’ agan-nuuba kale, numi ulo maak uyo bogo-nulu e, ‘Kanupmin tinum iyo angkolip kaanamin o,’ agesu kale, angkolin o,” agelip ko. \p \v 8 Kale Pailat iyo weng boyo tinangku-nala e, aget fuguno-nala e, “Beyo God imi Man ita maak tap e,” age-nala e, imi bubul tem uyo finan-bii kobelu e, \v 9 asok tam am tam-nala e, Yesus daga-nala e, “Kabo dogap kal nin tinum o?” agela e, Yesus iyo sining agela e, \v 10 Pailat iyo bogobe-nala e, “Kabo intaben o ageta nimi weng dagali boyo yan kepnelin-tem a? Nimi titil uyo tii kale, talaa kamdali unomap e minte, waasi dinan-kalin tinum iyo bogobelita, kamdep no at diim kal kam-dii kamkalipta, kaan-namap no kale, kabo bo utabaalap aga o?” agela e, \v 11 Yesus isiik kiyap imi weng uyo mobe-nala e, “God iyo titil kopke-nama binim uyo, kabo dogonubeta bagang-kale nimdaak tama-namap binim kale, kanube kapmi fengmin uyo afaligen kale minte, tinum maak nimdala mek kapmi sagaal diim abebi bemi fengmin uta kwiin kiim o,” agela ko. \p \v 12 Pailat iyo weng boyo tinangku-nala e, weng umaak tolanu kalaa ageta dupkali unak o agelata, Juda kasel iyo ol-bom-nilip e, “Tinum iyo maak bogo-nala, ‘Niyo king o,’ agelan-tema iyo Rom kasel ipmi King Sisa imi waasi kebelan-tema kale minte, kanube kabo beyo dupkalap una umdii, kabo Sisa imi duup ba kale, waasi kebelan-temap no o,” agelip ko. \p \v 13 Kale Pailat iyo weng boyo tinangku-nala e, mitam Yesus iyo duptamo tam sep weng telelamin baan diim daa-nala e, tona ko. Kale weng telelamin baan diim bomi win uyo, Tuum Kom Diim o agan-nuubip e minte, Hibru kasel iyo ilimi weng uyo, Gabata o agan-nuubip no ko. \v 14 Am ko daanba beyo, Juda kasel iyo amsap Pasova ifin am umi iman tigi-bon-temip umi mufekmufek uta telela-bilip kale, atanim dubim e tuluta, Pailat iyo Juda kasel imi bogobe-nala e, “Ipmi kamok king ketamin o,” agela e, \v 15 isiik fomtuup ol-bom-nilip e, “Dep yak iinin a. Dep yak iinin a. Dep no at diim daa angkolin o,” agan-kalip e, Pailat isiik daga-nala e, “Ibo ipmi king keyo ki, ‘Waasi dinan-kalin tinum iyo bogobelapta, dep at diim kal dup-dii dupkalipta, kaanak o,’ nagan-bilip aga o?” agela e, tinum amem ko age pris imi kamogimal isiik bogobe-nilip e, “Nuyo kamogim migik binim kale, Rom kasel ipmi King Sisa maagup ita kup o,” agelip ko. \v 16 Kale kota Pailat iyo aget fuguno-nala e, “Kanubelita, bilip imi aget tem uyo tambalanebeluk o,” age-nalata, waasi dinan-kalin tinum imi bogobe-nala e, “Ibo Yesus iyo dep no at diim kal dup-diilin o,” age-nalata, daabela yak imi sagaal diim abela ko. \s1 Yesus at diim dup-diisip umi sang uta ko \sr Mat 27:32-44, Mak 15:21-32, Luk 23:26-43 \p Kale waasi dinan-kalin tinum bilip iyo Yesus iyo dep unip kale, \v 17 Yesus yagal ilami at uyo ku nagaal to kwep-nala e, no Dabaal Kun Tigiin daala kale, amdu katip bomi win uyo ki Hibru kasel iyo ilimi weng uyo, Golgota Tigiin o agan-nuubip kale, \v 18 waasi dinan-kalin iyo kugol tinum alop maak Yesus iso at diim kal im-diilip kale minte, Yesus ita tinum alop bilip imi iibak tem kal dup-dii no kelip ko. \p \v 19-20 Kale Pailat iyo weng maak bogo-nala e, “Nasaret kayaak Yesus beyo Juda kasel imi kamok king o,” agelata, imi ogok kemin tinum iyo at kom maak ku bomi diim kwegal dola kola kale, kwek uyo Juda kasel imi weng so Grik kasel imi weng so Rom kasel imi weng so asuno kano dola kola e, at kom uyo kwep iit Yesus imi at dup-diibip umi dubom diim kal kup-diilip kale, amdu katip boyo abiip miton mep so kugol kale, tinum kwiin tagang iyo tal tiki-bom utamamip kale, \v 21 tinum amem ko age pris imi kamogimal iyo no Pailat iyo bogobe-nilip e, “Kabo intaben o ageta, ‘Juda kasel imi kamok king o,’ agelapta, dolabip a? Umbae. Bogobelap tolo-nilipta, ‘Yagal bogo-nala, “Niyo Juda kasel imi kamok king o,” agan-nuuba o,’ ageta dola kolin o,” agelip e, \v 22 Pailat isiik bogo-nala e, “Umbae. Weng dola kobip boyo ki tii dola kobip o,” agela ko. \p \v 23 Kale waasi dinan-kalin tinum iyo Yesus iyo dep yak at diim kal dup-diilip kota, imi ilim dulu kulubelip uyo fegela ko tinum kalbinim ita togolip kale, imi ilim timitim uyo tol kup telela kosip kale, \v 24 ninggil buguna tala ke-nilip e, “Ilo kolan-temaalup kale, tuum kangkang uyo kulu kwaalup iit o malaak o ke-bomta, waanta ita ita kela kalaa ageta beta kulak o,” agelip kale, sugamiyok uyo God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, \pi1 “Bilip iyo nimi ilim fegela togo-nilip e, nimi ilim timitim uyo ku-nilip e, tuum kangkang kwaalip iit o malaak o ke-bomta, waanta ita ita kela kalaa ageta kula no kelip o,” \m agesu kale, ko waasi dinan-kalin tinum ita boyo kanumip ko. \p \v 25 Kale Yesus imi ogen so imi ogen umi neng Klopas kalel Maria so Makdala kayaak unang Maria so mangkal asuno iyo tal Yesus imi at diim mep so kugol molip ko. \v 26 Kale Yesus iyo kalaak fenata e, ogen sino imi bubul okumop man iso mobip kalaa age-nala e, ogen uyo bogobe-nala e, “Aben kubaa. Mep kulba beta kupmi man kepkela o,” age-nala e minte, \v 27 imi okumop man iyo bogobela, “Boyo kapmi kogen kepkelu o,” agela e bole, okumop man beyo ogen Maria uyo kwep no ilami am daa-nala e, kota tiin molata, afaat bii-silip ko. \s1 Yesus imi kaansa umi sang uta ko \sr Mat 27:45-56, Mak 15:33-41, Luk 23:44-49 \p \v 28 Kanube binimanu e, Yesus iyo utamata e, nimi ogok kanubelan-temi kalaa age ti-sii uyo ko binimanu kalaa age-nala e, bogola, “Ok tep tebepnelu o,” agela kale, boyo God imi weng atuk maak bogosa uyo ko abulu ko. \v 29 Kale sok dum ok amil tebesu uyo ilep tilip albu kale, waasi dinin bilip iyo mufekmufek tiyuup kon ulutap uyo ku sok dum ok amil tebesu uyo kup-kubu-nilip e, at daang diim iinu e, ilu kwep iit Yesus imi bon tem kup-diibelip \v 30 une-nala e, bogola, “Kota kaal fuyabok uyo binimanu o,” age-nala e, dubom bagaa kwaala tuup diim tulu ilami sinik kwaala yak God imi sagaal diim abelu e, kaana ko. \s1 Waasi dinan-kalin tinum maak tebe Yesus malan kun tem un bigibesa uta ko \p \v 31 Kale am ko daanu boyo, Juda kasel imi kamogimal iyo utamipta e, amsap uyo God imi ifin am kwiin kiim daan-bon-temu kalaa age bogo-nilip e, “Tinum at kulu uyo kutulup at diim nan-temu boyo mafak o,” age-nilipta, no Pailat iyo bogobe-nilip e, “Kabo waasi dinan-kalin tinum bilip iyo bogobelapta, no tinum imi talkun kun fegelebelip kaanipta, tiltolin o,” agelipta bole, \v 32 waasi dinan-kalin tinum iyo asok no-nilipta, kamaki tinum dup-diibip imi talkun kun fagaa kwaabe-nilip e minte, maak imi talkun kun fagaa kwaabe no ke-nilip e minte, \v 33 meng Yesus ita atamipta, kaanba kalaa age-nilipta, imi talkun kun uta ilo kobelin-tem kelip kuta, \v 34 waasi dinan-kalin tinum maak iyo kanaat timitim ku-nala e, Yesus imi malan kun tem uyo bigibela e, maak fagalin tap isak so ok so singkam daalu ko. \p \v 35 Kale tinum maak bo utam-se iyo, unang tinum ipkil ipsino utamipta, Yesus iyo tuluun kaan-se kalaa agelin o age-nalata, bogobe-se kale, ipmi weng bogobe-se boyo tuluun weng kale, beyo utamata e, nimi weng uyo dam bogobe-sii kalaa agesa ko. \v 36 Kale kanupmin bo mitam tulu boyo, God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, “Tinum imi kun umaak ilo kobelan-temaalip o,” age-nulu e minte, \v 37 God imi suuk kon tem weng maak uyo bogo-nulu e, “Tinum kanaat timitim ku bigibebip beyo unang tinum bilip iyo atamaman-temip o,” age no kesu uyo ko abulu ko. \s1 Yesus tuum tem dubasip umi sang uta ko \sr Mat 27:57-61, Mak 15:42-47, Luk 23:50-56 \sr (Jon 3:1-2, 7:13, 12:42) \p \v 38 Asegim Josep beyo abiip Arimatea kayaak kale, beyo Yesus imi ilak dolin tinum kale, Juda kasel imi kamogimal imi atul finano-nalata, bantap bantap kem-nak-be kale, utamata e, dumeng age binimanu kalaa age-nalata, no Pailat iyo daga-nala e, “Yesus iyo dep no dubalan o ageta tili o,” agela e, Pailat iyo, “O, no imi at kulu uyo kwep unomap o,” agela kale, Josep iyo tam-nala e, Yesus imi at kulu uyo kwep una ko. \v 39 Nikodimus mililep tal Yesus atam-se iyo iso tala kale, iyo tang tambal kuunin ok maak kwep tala kale, tang tambal kuunin ok bomi iluum uyo kilo ulumi kup 30 kale, \v 40 tinum alop iyo Juda kasel imi tinum dubamin umi kuguup ku-nilipta, Yesus imi at kulu uyo ilim maak ku falala do dep no dubalum o agelip kale, \v 41 Yesus ilami angkobip baan diim mep so boyo at san ilang ko age fingkamin bong dam diim maak kugol albu kale, bong dam diim kugol tuum tem maak kamaa kalo kolip suu kuta, tinum iyo maak kaana dep no dubalin-tem kale, \v 42 alop imi aget fuguno-nilip e, “God imi ifin am uyo mep so tulu kale, simaan am ba kale, mep tuum tem kugol dubalum o,” age Yesus iyo dep yang dubalip ko. \c 20 \s1 Yesus imi fensa uta ko \sr Mat 28:1-8, Mak 16:1-8, Luk 24:1-12 \p \v 1 God imi ifin am uyo binimanu silip nala e, Sande kota Makdala unang Maria unang mangkal iyo atin kutim mililep kota mililep so bom-suluta, fen no tuum tem unip kale, utamipta e, amitem tuum kom uyo bitobu kalaa age-nilip e, \v 2 Maria uyo yuut no Yesus imi okumop man alop Saimon Fita sino Yesus imi bubul so iyo bogobe-nulu e, “Ibaa. Numi Kamogim iyo tuum tem katam iyo dupkan kebip kale, nuyo utamta, dep dogap daabip kalaa agebaalup o,” agelu e, \v 3 Fita sino okumop man maak sino iyo yuut no, tuum tem unum o age unip kuta, \v 4 okumop man maak isiik isiik ke-nala e, no tuum tem amitem kal \v 5 suk mo katam fenata, ilim uta kup albu kalaa agela kuta, tam unin-tem bom-salata, \v 6 Fita ita umik tem tal abe tam tuum tem utamata e, ilim fufala do dep no dubabip uyo albu kalaa age-nala e, \v 7 imi dubom diim ilim fufala dobip uyo fufala kwep yang asit ku abebu kalaa agela kale, \v 8 kota okumop man maak kamaki talba iyo tam tuum tem tam-nala e, utamata e, aafen tigi mo tam iinba kalaa agela ko. \v 9 Kale God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu e, “God imi ulaa dula kamok kesa tinum iyo kaanan-tema kuta, asok fenan-tema o,” agesu kuta, alop imi aget uyo bam daalin-tem nuubipta ko. \p \v 10 Kale alop iyo kupkaa daage abiip unip ko. \s1 Makdala unang Maria umi Yesus atamsu uta ko \sr Mat 28:9-10, Mak 16:9-11 \p \v 11 Kale Maria uyo tam tuum tem sep kugol mo-bomta ame-bomta suk mota katam fenuta e, \v 12 ensel alop maak iyo ilim namaal tii-nilip e, tal Yesus imi olang diim kal tonbip kalaa age-nulu e minte, maak ita imi dubom tem ilo kal tona e minte, maak ita top imi yaan tem ilo kal tona no kebip kalaa age itamu e, \v 13 ensel iyo bogobelip, “Kubaa. Intaben o ageta aman-balap o?” agelip e, bogobelu, “Ibe. Nimi Kamogim iyo duptamo unbip kalaa ageta, dep dok daabip umaak o age-bomta aman-bii o,” age kupka-nulu e, \v 14 fupkela atamuta, Yesus iyo moba kalaa agelu kuta, uyo atamta, beyo Yesus kalaa agelaalu ko. \p \v 15 Kale iyo bogobela, “Kubaa. Kubo intaben kalan aman-balap a? Kubo waami fen-balap o?” agela e, umi aget fugunin uyo, beyo at san ilang komi tiin molin tinum ko age-nulu e, bogobe-nulu e, “Kabo Yesus imi dam uyo kwep no dogap daabap umdii, bogopnelapta, niyo no dep unon o,” agelu e, \v 16 Yesus iyo bogobela, “Maria kubaa,” agelata, uyo fupkela-nulu e, Hibru weng bogobe-nulu e, “Raboni kabaa,” agelu boyo bogo-nulu, “God imi weng kafalemin kabaa,” agelu e, \v 17 Yesus iyo bogobela, “Niyo abiil tigiin tam Aatum imi finang uyo unin-tem kale, kubo naafunmin ba. Kubo no-nalap nimi tinum ninggil iyo bogobe-nalap, ‘Yesus iyo bogopne-nala e, “Tam abiil tigiin kayaak imi finang unon-temi kale, beyo nimi Aatum e minte ipmi Aalap no, beyo nimi God e minte ipmi God no o,” age Yesus iyo bogopnela atam tili o,’ age nimi tinum ninggil iyo bogobelal o,” agela e, \v 18 Makdala unang Maria uyo no-nulu e, tinum ninggil imi bogobe-nulu e, “Niyo Kamogim Yesus iyo atam tili o,” age-nulu e, Yesus imi weng bogobela unu uyo bogobelu ko. \s1 Okumop man imi Yesus atamsip umi sang uta ko \sr Mat 28:16-20, Mak 16:14-18, Luk 24:36-49 \p \v 19 Kale okumop man ninggil iyo Juda kasel imi kamogimal imi atul finan-bom-nilipta, am maagup diim bomi mililep kota ninggil iyo am maak kutam kal afeta-nilip e, am faal uyo fomtuup ilo no ke-bom-silipta, Yesus iyo tal iibak tem kal mo-nala e, bogobela, “Ninggil ibo aget bilili age-bom-nilipta o,” age-nala e, \v 20 ilami sagaal so malan kun so umi abang uyo kafalebela e, utamipta e, Kamogim Yesus yagal kalaa ageta deng kup tebemip ko. \p \v 21 Kale Yesus iyo asok bogobe-nala e, “Ninggil ibo aget bilili age-bom-nilipta o,” age-nala e, “Kanube Aatum nimdala niyo ti-sii kale minte, mungkup nagal ibo imdali unon-temip o,” age-nala e, \v 22 ninggil mam kobe-nala e, bogobela, “Ninggil ibo God imi Sinik Tambal iyo dulin o,” age-nala e, \v 23 “God imi Sinik Tambal iyo dong dogobelata, ipkil waantap ita itamipta e, bilip imi aget uyo fupkela ko-nilip imi fengmin uyo kupkabip kalaa age bogobe-nilip, ‘God iyo ipmi fengmin uyo kupkabeba o,’ agelip umdii, bilip iyo utamipta e, aafen kale, God iyo numi fengmin uyo atin kupkabeba kalaa agelan-temip kale minte, waantap ita itamipta e, bilip imi aget uyo fupkela ko-nilip imi fengmin uyo kupkabebaalip kalaa age bogobe-nilip, ‘God iyo ipmi fengmin uyo kupkabelin-tem alba o,’ agelip umdii, bilip iyo utamipta e, aafen kale, God iyo numi fengmin uyo atin kupkabelin-tem alba kalaa agelan-temip o,” agela ko. \s1 Tomas imi Yesus atamsa uta ko \p \v 24 Kale Yesus imi tal okumop man itam-se uyo, okumop man maak afaang man Tomas iyo tam iinata, tinum nagaal kal kalip ita kup bom-silip kota Yesus iyo tal iibak tem kal mola atamip daagina bom-silipta, \v 25 kota Tomas iyo tal tamata, ipkumal iyo bogobe-nilip e, “Nuyo Kamogim Yesus iyo atamup o,” agelip e, Tomas iyo bogo-nala e, “Niyo sagaal umi nil tem uyo utam-nili e minte, nimi sagaal duung iyo dep yak nil umi tem daa som minte, nimi sagaal uyo kwep yak malan kun tem kanaat tem daa no kelan-temaali uyo, boyo fen ba kalaa agon-temi o,” agela ko. \p \v 26 Kale bilip nala e, am ifaan diim kota Yesus imi okumop man iyo asok am kutam kal afeta kolip kale, kota Tomas iyo iso ninggil bom am faal uyo fomtuup ilo-bom-silipta, asok Yesus iyo tal iibak tem kugol mo-nala e, bogobe-nala e, “Ibo aget bilili age-bomta o,” agela ko. \v 27 Kale kota Yesus iyo Tomas iyo bogobe-nala e, “Kalo. Kota kapmi sagaal duung uyo dep tal nimi sagaal umi nil tem uyo daa utam som-nalap e minte, kapmi sagaal uyo kwep yak nimi malan kun tem umi kanaat tem uyo daa no ke-nalapta, utamta, keyo yaga ba kalaa agomap kale, aafen yagal kalaa nagelal o,” agela e, \v 28 kota Tomas iyo Yesus imi bogobe-nala e, “Kabo nimi Kamogim e minte nimi God no o,” agela e, \v 29 Yesus iyo Tomas bogobe-nala e, “Kabo nitam-nalapta, aafen yagal kalaa ageta nimi ilak uyo dolap aga? Tinum iyo nitamin-tem ke-nilip nimi ilak dolan-temip bilip iyo deng tebeman-temip o,” agela ko. \s1 Jon imi bogo-nala, “Ibo kanubelin o age-nilita, suuk kon koyo dola koli o,” agesa uta ko \sr (Jon 19:35, 21:24) \p \v 30 Yesus iyo tal kafin diim ko bom-nala mirakel ko age kuguup ugulumi migik kwiin tagang uyo kanu-bom unang tinum iyo dong daga-e-bii-se uyo, Yesus ilami okumop man ilimi tiin diim kal ke-bii-se kale, alugum uyo suuk kon tem dolalan-temaali kale, atuk kup kale, \v 31 dola kolita, ibo utamipta e, God iyo, Yesus beyo tinum imi dong dogop o ageta daala ti-se kalaa age som-nilip e minte, beyo God imi Man aligaap kalaa age no kelin o ageta dolali kale, ibo Yesus imi ilak uyo do-nilipta, imi tolop diim o age suun nin unang tinum kelin o ageta dolali no ko. \c 21 \s1 Yesus ilami okumop man ban kal imi diim kemansa uta ko \sr (Luk 5:4-6) \p \v 1 Kale bilip nala e, tam am maak daanu e, asok Yesus iyo daage no Taiberias Ok Muk daang kun diim kugol okumop man ninggil imi diim kal kemanata, atamsip kale, kanube-silip umi sang uyo kulbu ko. \v 2 Kale tinum ninggil imi win uyo ki \m Saimon Fita yagal, \m afaang man Tomas yagal, \m Provins Galili abiip Kana tinum Nataniel yagal, \m tinum Sebedi imi man tinum alop igil e minte, \m okumop man alop maak no kalip ita afeta-bom-nilipta, \v 3 Saimon Fita iyo bogobe-nala e, “Niyo aniing abum uni o,” agela e, iyo bogobe-nilip e, “Nuso unum o,” age-nilip e, ninggil iyo no abe tam bot tem tam ton aniing fen tiinan tisipta, mililep uyo aniing umaak abu-nimip binim kelip ko. \p \v 4 Kale am daan koluta, Yesus iyo te yak ok kan tem kal mola kuta, okumop man iyo atamta, beyo Yesus kalaa agebaalip kale, \v 5 Yesus iyo bogobela, “Man miin ibaa. Aniing umaak abulip bele ki?” age olabela e, iyo bogobe-nilip e, “Waago. Binim o,” agelip e, \v 6 Yesus iyo bogobe-nala e, “Ipmi aniing abumin men boyo kwaalip te ipkuk ilo kulaak iinuta, aniing uyo maak kululin o,” agelata, aniing abumin men uyo kwaalip daak ok tem iinu e, aniing kwiin tagang uyo te daak dongenu iluum kup tebe koluta, dogonubeta kulep mitam bot tem daa-nimip binim kelip ko. \p \v 7 Kale Yesus imi bubul iyo Fita imi bogobela, “Yak beyo Kamogim Yesus kuba,” agela e, Fita iyo kota imi ilim uyo kweng de-nala e, fuut daak ok tem abe unata minte, \v 8 ipkumal ita, koyo simanim albaalup kale, mita ulumi kup 90 uta kup kalaa age-nilipta, aniing abumin men uyo dilili kwep bot sino kwep mek kan tem daa-nilipta, \v 9 metta utamipta e, at dola kenan-bo kalaa ageta utamipta e, aniing so bret so albu kale, aniing uta fuula kenan-bo kalaa agelip e, \v 10 Yesus iyo bogobela, “Mep ninggil ipmi aniing abulip bo maak kulep tilipta o,” agela e, \v 11 Fita ita tam bot tem tam-nala e, aniing abumin men abu kobu uyo tisii kuptamo ok kan tem ilep una kale, aniing abumin men kulaak uyo aniing kiim kiim ulumi kup 153 kale, aniing boyo kwiin tagang kuta, aniing abumin men boyo balatalin-tem kelu ko. \p \v 12 Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Talta kutim iman unan-kalin o,” agela tilip kale, iyo atamta, beyo Kamogim Yesus kalaa agelip kale, iyo daga-nilip e, “Kabo waanta o?” agomip binim kelip ko. \v 13 Kale Yesus iyo bret uyo ku fegela kobe-nala e minte, aniing ugol mungkup duula kobe no kepma unelip ko. \p \v 14 Kale Yesus imi tuum tem tigi mo-se uyo, okumop man imi diim uyo keman keman ke-bii ilep alop faga-nala e minte, kota asuno kela ko. \s1 Yesus imi Fita imi weng dagasa uta ko \sr (Luk 22:31-34, Jon 17:9-15) \p \v 15 Kale une kupka-nilip e, Yesus iyo Saimon Fita imi bogobe-nala e, “Asegim Jon imi man Saimon kabaa. Mep kapkumal imi aget uyo kubaganuta, nimi aget bota fomtuup kopnebap bele ki?” agela e, Fita iyo bogola, “Aa. Kamogim kabo utamta, niyo aget kopkebi kalaa agebap o,” agela e, Yesus iyo bogobela, “Kabo nimi sipsip man bilip iyo iman ifene-bom-nalapta o,” agela ko. \p \v 16 Kale asok ilep alop bogobela, “Jon imi man Saimon kabaa. Kabo nimi aget boyo fomtuup kopnebap bele ki?” agela e, Fita iyo bogobela, “Aa. Kamogim kabo utamta, niyo aget kopkebi kalaa agebap o,” agela e, Yesus iyo bogobela, “Kabo nimi sipsip bilip iyo tiin mopne-bom-nalapta o,” agela ko. \p \v 17 Kale kota ilep asuno Yesus iyo dagala ko. “Jon imi man Saimon kabaa. Nimi aget uyo kopnebap bele ki?” agela e, Fita iyo utamata e, Yesus iyo ilep asuno daga-nala e, “Kabo nimi aget uyo kopnebap bele ki?” agela kalaa age-nala e, bubul iluum tebepmuta, Yesus imi bogobe-nala e, “Kamogim kabo alugum mufekmufek bo utamsap e minte, nimi bubul uyo kopkebi kalaa agebap no o,” agela e, Yesus iyo bogobela, “Kabo nimi sipsip bilip iyo iman ifene-balapta o,” age-nala e minte, \v 18 “Koyo tuluun weng bogopkelan-temi kale, kabo siin tan bom-nalap uyo ki, kalapmi aget fugunin uta kup ku-bomta mufekmufek telela ko yak abiip maak maak tiinemsap kale minte, biilu tinum usom kelan-temap uyo, kalapmi aget fugunin uta kup ku-namap binim kale, sagaal kufolapta, tinum migik ita tebe sok de kamtamo-nilip e, anang kweng uyo, ‘Waago. Unon-temaali o,’ agelan-temap kuta, kamtamo kweng-tele no daalan-temip o,” agela ko. \p \v 19 Kale Yesus do weng ko kanube bogo-se boyo ki, tinum tebe Fita angkolip kaana unang tinum imi Fita imi kuguup tambal umi utam-nilip God imi tok bagaman-temip umi sang uta bogo-se ko. \p Kale Yesus iyo bogobe-nala e, “Kabo daang begepnelin kup tal-balapta o,” agela ko. \s1 Yesus ilami bubul tem man imi sang bogosa uta ko \sr (Jon 13:23-25) \p \v 20 Kale Fita iyo fupkela atamata e, Yesus imi bubul tem man iyo numi umik tem talan-be kalaa agela kale, tinum beyo siin uyo iman unan-bilip suk mo yak Yesus imi tolong tem weng daga-nala, “Yesus Kamogim kabaa. Waantap ita kamkem daa kamdala yak waasi imi diim uyo abelan-temap o?” age-se beta ko. \v 21 Kale Fita iyo okumop man beyo atam-nala e, Yesus imi bogobela, “Kamogim kabaa. Mep tinum keele o?” agela e, \v 22 Yesus iyo Fita imi bogobela, “Boyo nimi aget bole, tinum beyo dupkali bom-nalata bii, tolon-temi uyo, bom-sala tolomi kuta, bo kapmi san aga? Kabo ki daang begepnelin kup tal-balapta o,” agela ko. \p \v 23 Kale kota weng uyo en daalu kale, Yesus imi ilak dolin iyo bogo-nilip e, “Okumop man beyo kaanan-temaala o,” agansip kuta, Yesus iyo weng uyo maak bogo-nalata, “Beyo kaanan-temaala o,” agesaala kale, bogo-nala e, “Boyo nimi aget bole, tinum beyo dupkali bom-nalata bii, tolon-temi uyo, bom-sala tolomi kuta, bo kapmi san aga o?” age-se kuba. \s1 Weng afung uta ko \p \v 24 Kale siin uyo okumop man beyo alugum Yesus kanu-bii-se umi sang uyo dola ko-se kale, kamano kota umi sang uyo unang tinum baga-e-be no kale, nuyo utamupta e, bemi weng uyo aafen tuluun weng kalaa agebup kale, \v 25 Yesus iyo mufekmufek kwiin tagang uyo kanu-bii-se kuta, tinum iyo maak alugum mufekmufek kanu-bii-se bomi sang uyo dolam-nimip uyo atin numi kafin koyo buk ko age suuk kon kwiin tagang umi abiin uyo tii-numu binim ko.