\id COL - Siroi NT with OT portions [ssd] -Papua New Guinea 1999 (web version -2013 bd) \h KOLOSI \toc1 Kolosi mbal tuku waŋe Paulusŋge kuyarna \toc2 Kolosi \toc3 Kol \mt1 KOLOSI \mt2 Kolosi mbal tuku waŋe Paulusŋge kuyarna \ip Yesus nu luka samba mbol kina le yar 20 kinaig le Paulus nu Romŋge muli wandek sinamŋge minmba Kolosi mbal tuku waŋe kuyarna te tugunu teŋenmba. \ip Nu muli wandek sinamŋge minna le Kolosi taŋgo ande nyunu Epafras nu Paulus tugum kumba Kolosi kusem wande nane yabri pasa ande dubide ŋga nu wam kubeu tuna le nu nane tuku wamdus mbar ta te-tiwam tuku nu waŋe te kuyarna. \c 1 \p \v 1-2 Siŋgine tira kame Kuate tuku mbal Kolosiŋge minmba Kristus dubi mayede ta tane ŋakmba kaiye. Ye Paulus Kuateŋge madiyina le Kristus Yesus tuku aposel minet. Sile Timoteus ndoŋ ye tane tuku waŋe te kuyaret. \p Siŋgine Mam Kuate nu tane ake sinaŋ make patika ŋgamuŋgal wamdus bul sertiŋguwa. Son. \s1 Paulus nu Kolosi mbal tuku Kuate yabaŋna \p \v 3 Sine tane tuku yabaŋeg ta siŋgine Suŋgo Yesus Kristus tuku Mam gare pasa tuweg. \v 4 Tane Kristus Yesus tuku son ŋgade sulumba Kuate tuku mbal ŋakmba tuku kume purde ta Epafras nu sine sasiŋgina le isgeŋ. \v 5-6 Samba mbolŋge gare wam sugo tane tuku minig. Ta tuku tane gare-gareka taŋade. Kristus tuku pasa mayenu tane tugum prona le tane ismba samba mbolok wam magenu ta kila patikinaig. Kilke tugu ŋakmba mbolŋge Kristus tuku pasa mayenu ta kumba alo suŋgote. Tane ŋgamukŋge mata nu alote. Tane buk pasa mayenu ismba wamdus pulutiŋgina le Kuate nu ake sinaŋ make patikate wam kila pilnaig ta nu tugu pilmba alona. \v 7 Sine tuku tur taŋgo Epafras nuŋge tane Kuate nu ake sinaŋ make patikate maŋau tumtiŋgina le tane kila pilnaig. Nu sine tuku ma mbolŋge Kristus tuku piro tugusemba kate. \v 8 Tane Tukul Guwa ŋak minmba kume pur maŋau dubide ta nuŋge sine wam kubeu siŋgina. \p \v 9 Sine tane tuku maŋau ta ismba kile ait ŋakmba mbolŋge tane tuku ŋga Kuate yabaŋmba mineg. Kuate nu Tukul Guwa tiŋguwa le tane wamdus kila ŋak minmba Kuate tuku nzali ŋakmba kila pile mayewap ŋga sine yabaŋeg. \v 10 Tane Kuate tuku nzali dubimba minap ta taŋgine mine mbolŋge tiŋga Kuate tuku mbal minig ta kumumba nu gare tambimŋgaig. Taŋamba tane wam magenu ŋakmba kile-mayokka Suŋgo Kuate lato lato kila palmbimŋgaig. \v 11 Kuate nu nuŋe saŋgrimbi tane kumumbi saŋgri tiŋguwa le piti ait mbolŋge tane ŋgamuŋgal wamdus bulok saŋgri tiŋga gare ŋak minap ŋga iduseg. \v 12 Tane Mam Kuate tuku nyu te-duŋgap. Nu nuŋe wam magenu kilam tuku nyu siŋgina ta sine nuŋe bulu ŋak ma mbol kumba kilamŋgig. \v 13 Sine o buk ma make suŋgo tuku saŋgri kumnemŋge mingeŋ ta Kuate nu sine kile-luka kilmba Kiŋo nuŋe tuku suŋgomba kume purte ta nu kumnemŋge patikina. \v 14 Nuŋge sine tuku muskil kile-tidiŋgam tuku sine tuku une sauke suluna. \s1 Kristus tuku tugu \p \v 15 Sine Kuate kaŋger ndaweg ta nu tuku kiŋo nuŋe mbolŋge nu kaŋgereg. Nu agaŋ ndende ŋakmba mine likade ta liniŋmba o mbolŋge minit. \v 16 Kuateŋge Kiŋo nuŋe sana le nu samba kilke agaŋ ndende ŋakmba kile-mayokkina. Agaŋ ammbi kaŋgerkeg, agaŋ ammbi kaŋger ndakeg, guwa sugo sugo ta ŋakmba nuŋge kile-mayokkina. Kiŋo nuŋe agaŋ ndende ŋakmba kile-mayokkina ta nu kumnemŋge minam tuku sana le kile-mayokkina. \v 17 Agaŋ ndende ŋakmba mine ndakinaig le Kuate tuku Kiŋo nu minna. Mara mara nu tuku saŋgri mbolŋge agaŋ ndende ŋakmba naŋgine ma mbolŋge saŋgri tiŋga minig. \v 18 Nu Kuate tuku kuasmbi tuku gabat. Nane nu tuku ŋgarosu minig. Nane abo kitek ŋak minig ta nu tugu. Kumanu mbal ŋgamukŋge nu amboŋga tiŋgina sulumba agaŋ ndende ŋakmba tuku Suŋgo minit. \v 19 Kuate nu nzalina le nuŋe wam ŋakmba Kiŋo nuŋe mbolŋge patikina le minig. \v 20 Nu samba kilke agaŋ ndende ŋakmba ndoŋ wamdus mukuk minam tuku idusna sulumba nu nuŋe Kiŋo nuŋe nu ail kazrai mbolŋge kumna le nu wam ta mbolŋge ulendikam tuku maŋau te-mayokna. \p \v 21 Tane o buk Kuate kasomŋge nu tuku ŋgueu mbal minmba wam ŋaigonu ndo kumba minnaig ta \v 22 kile Kuate nu Kiŋo nuŋe tuku ŋgarosu tuku kume mbolŋge nu tane nuŋe gulab minam tuku kile-mayokkate. Tane nuŋe mbal purfeŋnu mbar kugatok nu tugumŋge kile-tidiŋgam tuku nu taŋate. \v 23 Tane bike ndaka saŋgri tiŋga Kristus tuku pasa son ŋgade ta biye dewap ta tane Kuate tugumŋge taŋamba tiŋgamŋgaig. Tane Kristus tuku pasa mayenu isnaig sulumba kile alonu tairŋga minig wamdus ta kusre ndawap. Ye Paulus pasa mayenu tuku piro taŋgo mayok kan. Sine pasa mayenu ta ma tugu ŋakmba mbol kumba kukliweg. \s1 Paulus nu Kristus tuku kuasmbi turkina \p \v 24 Kile ye tanenu ŋga piti suŋgo tet sulumba ye gare tet. Kristus nu nuŋe ŋgarosu turam tuku piti kugrakina ta ye mata nuŋe ŋgarosu turam tuku piti afu kugraket. Ye Kristus tuku piti tuturanu taŋaŋ minmba kugraket le nuŋe ŋgarosu kumumbi mayok kinit. Nuŋe ŋgarosu ta sine nuŋe kuasmbi. \v 25 Kuate nu tanenu ŋga ye piro ande sina le ye Kristus tuku kuasmbi tuku piro taŋgo mayok kan. Piro ta ye Kuate tuku pasa kuklimba tugunu ŋakmba bitekŋget. \v 26 Nu tuku pasa ta ait kuennu kuirok minna le taŋgo tuturmba pronaig ta nane gilai minnaig le ka ka kile nu nuŋe mbal tumniŋgit. \v 27 Nu tumniŋgit ta kile tane kasomok sine ŋakmba nuŋe wamdus buk kuirok minna minna ta kila pilbe ŋga iduste. Nuŋe wamdus ta teŋenmba. Kile Kristus nu sine tuku ŋgamuŋgal sinamŋge minit le sine Kuate tugumŋge kilŋa suŋgo tam tuku tairŋga mineg. \p \v 28 Sine aposel kame sine Kristus tuku wam saka kuklimba mineg. Sine nane ŋakmba riroŋ pasa niŋmba wamdus kilambi Kristus tuku wam tumniŋgeg. Kristus tuku mbal ŋakmba sugoka Kuate tugumŋge kumumbi tiŋguwaig ŋga sine taŋaweg. \v 29 Nane taŋamba mayok kuwaig ŋga ye wamdus saŋgrinu pilmba piro kareŋket. Kristus tuku saŋgri ye mbolŋge pirokate tukunu saŋgri tambi ye piroket. \c 2 \p \v 1 Ye tane kila satiŋgamŋgit. Tane Kolosi mbal Laodisea mbal afu ye kaŋger ndayade mbal ye tane ŋakmba idustiŋmba wamdus te-sulumba piro kareŋka minet. \v 2 Tane saŋgri tiŋga taŋgine taŋgine muŋgu kume purka wamdus ulendi minap ŋga ye suŋgomba iduset. Tane wamdus kila tugusek ŋakmba kilmba wamdus ndindo ŋak minmba Kuate tuku wamdus buk kuirok minna ta kila palpe. Nuŋe wamdus kuirok minna ta Kristus. \v 3 Sine Kristus kila pilbe ta wamdus kila ŋakmba nu mbolŋge kilamŋgig. \v 4 Mbal afu naŋgine yabri kila tambi tane didikubekaig ŋga ye pasa te satiŋget. \v 5 Ye kile tane ndoŋ mine ndaket ta ye tuku wamdus tane ndoŋ minit. Tane Kristus tuku ŋgamuŋgal son saŋgrinu ŋak minmba mine magenu mbolŋge minig le ye gare ŋak minet. \s1 Kristus mbolŋge sine kumumbi mineg \p \v 6 Tane Kristus Yesus siŋgine Suŋgo ŋga tinaig taŋamba nu ndoŋ lika minap. \v 7 Epafras nu tane tumtiŋgina taŋamba Kristus ndoŋ ulendi mayemba saŋgri ŋak sugoka son ŋgade pasa ta biye dewap. Tane Kuate tuku gare suŋgo ŋak minap. \p \v 8 Tane riroŋkap. Nane afu tum maŋau ŋgaskolnu kila sugo ŋak taŋaŋ tambi tane yabritiŋmba didikubekaig. Pasa ta taŋgo tuku wamdus sinamŋge prode. Kilke te tuku kila gisleknu ndo. Kristus tugumŋge pro ndade. \v 9 Kristus nu sine taŋgo taŋaŋ mayok kina le Kuate tuku wam ŋakmba nu mbolŋge minig. \v 10 Sugo sugo ŋakmba nu kumnemŋge mine likade. Tane nu ndoŋ ulendikade tukunu tane maŋau ande den ndaka kumumbi minig. \p \v 11 Tane mata Kristus mbolŋge ŋgaro pikanu taŋaŋ kitek mayok kinaig. Tane waimbi ŋgaro pike maŋau te ndakinaig. Kristus nu taŋgine maŋau ŋaigonu pitaika tane kitek kile-mayokkina. \v 12 Tane kule pisne tinaig ta tane Kristus ndoŋ kumanu taŋaŋ kumnaig. Tane Kuate tuku saŋgri Kristus nu kumna le te-tina ta son ŋga Kristus ndoŋ tiŋganu taŋaŋ tiŋginaig. \v 13 Tane o buk uneka kumaknu minmba kasomŋge Kuate gilai minnaig ta kile Kuate nu tane tuku une ŋakmba saukina sulumba tane Kristus ndoŋ abo ŋak kile-tidiŋgina. \v 14 Sine buk tukul tuku saŋgri kumnemŋge minmba nu dubi maye ndageŋ tukunu sine pa tam tuku mingeŋ. Kuate nu saŋgri ta peuka pa ta tumba ail kazrai mbolŋge nil daŋŋga kume serna. \v 15 Nu Kristus tuku kume mbolŋge guwa sugo sugo ŋakmba tuku saŋgri kile-ibeŋkina le nane ŋakmba am mbolŋge saŋgri kugatok mayok kinaig. \s1 Tukul afu taŋgo tugumŋge prode \p \v 16 Ta tuku tane kule le nyamagaŋ tuku tukul, pagumba nye tuku tukul, tambun kitek le kusem afu tuku tukul tane dubi ndakade le afuŋge tane kilmba pasa mbolŋge patikade ta tane ise ndakap. \v 17 Tukul kame taŋaŋ ta ŋakmba alonu prowam tuku kanunu ndo. Alonu ta Kristus mbolŋge mayok kinig. \v 18 Ande nu nuŋe kiŋambi saŋgri tiŋga tane nu ndoŋ nyu kugatok taŋaŋ lok minmba eŋel kame mbariŋniŋbe ŋguwa le tane mbulap. Tane pa tam tuku minig ŋguwa kande nu tuku pasa ise ndakap. Nu kilke te tuku wamdus ŋak minmba ake sinaŋ nuŋe ŋgarosu payamkate. \v 19 Taŋgo ta nu purka nuŋe gabat Kristus kusrete. Ŋgarosu nu nuŋe gabat ndoŋ minit sulumba ndo nu saŋgri ŋak minit. Gabat nu nuŋe ŋgarosu kulatka saŋgri tuwit le ŋgarosu ŋakmba ulendika Kuate tuku saŋgrimbi suŋgokate. \p \v 20 Tane Kristus ndoŋ kumanu taŋaŋ kummba kilke te tuku kila gisleknu nduiye kusrekinaig ta ndaŋam saka tane kilke te mbolok mbal taŋaŋ minmba taŋgo afu tuku tukul dubikam idusde. \v 21 Nane teŋenmba satiŋgig. Agaŋ si nda tap. Nyamagaŋ ta nda nyap. Agaŋ te kire ndawap ŋga satiŋgig. \v 22 Agaŋ kame ta kilmba piro niŋgam le kugawam tuku. Tukul kame ta taŋgo tuku kila mbolŋge ndo mayok kinig. \v 23 Nane naŋgine wamdus dubika eŋel kame mbariŋniŋgam tuku wamdus saŋgrinu pilmba ŋgarosu mape ndakade. Nane nyu kugatok taŋaŋ lok minmba tukul kareŋnu ta dubika naŋgine ŋgarosu piti serniŋgig. Maŋau ta taŋgo am mbolŋge siŋka alo ŋak taŋaŋ mayok kinit ta ŋgarosu kikoŋ tiŋgam tuku nzali peuwam kumuŋ kuga. \c 3 \s1 Taŋgine wamdus kitek te-mayokap \p \v 1 Tane Kuateŋge Kristus te-tina le tane nu ndoŋ tiŋganu taŋaŋ tiŋginaig tukunu kile taŋgine wamdus samba mbolok agaŋ mbolŋge patikap. Kristus nu Kuate ndinam kumamŋge minyo mbili maditaknu mbolŋge minyok minit ta nu tugumŋge patikap. \v 2 Taŋgine wamdus kilke te tuku agaŋ kame mbolŋge pati ndaka samba tuku agaŋ kame mbolŋge patikap. \v 3 Tane Kristus ndoŋ kumanu taŋaŋ kumnaig sulumba kile taŋgine abo mine maŋau Kristus ndoŋ Kuate tugumŋge kuirok minig. \v 4 Siŋgine abo kitek ta Kristus nu tugu. Nu mayok kuwa le tane nu ndoŋ kilŋa ŋak mayok kaŋgaig. \p \v 5 Tane kilke te tuku nzali ambokok taŋgine ŋgamuŋgal sinamŋge minig ta kume serniŋgap. Fare fare pino ndoŋ une maŋau, wamdus kutur, ŋule parak maŋau, am pile ŋayo maŋau, agaŋ ndende kilam tuku piriride wamdus ta ŋakmba kume serniŋgap. Ande nu agaŋ ndende kilam tuku piririte ta nu yabri mbara mbariŋte taŋaŋ. \v 6 Wam ŋaigonu ta tuku Kuate tuku gubra taŋgo mbolŋge minit. \v 7 Tane mata buk kilke te tuku mbal minmba wam ŋaigonu ta ke likinaig ta \v 8 kile tane gubra kagli fir maŋau waŋe pasa fulaiŋ pasa ŋaigonu ta ŋakmba nduiye ŋgumneniŋgap. \v 9 Tane wamdus ambokok ta buk kusrekinaig. Ta tuku taŋgine taŋgine muŋgu yabri yabri ndakap. \v 10 Kile tane kitek minig. Tane Kuate kila pile mayewap ŋga nu wamdus kitek tane sinamŋge tugu pilna ta lato lato pilmba minit le ka ka tane kumumbi nuŋe maŋau te-purde. \v 11 Sine kitek mineg ta Zu le Grik, ŋgaro pikanu le ŋgaro nda pikanu, yamban taŋgo le rawe taŋgo, piro taŋgo le kulat taŋgo sine kise kise mine ndakeg. Sine ŋakmba Kristus ndoŋ ulendika ndindo ndo mineg le nu sine ŋakmba sinamŋge minit. \p \v 12 Tane Kuate tuku mbal minig. Nu tane tuku kume purmba tane kilam tuku maditiŋgina tukunu tane taŋgine taŋgine muŋgu sinaniŋmba raŋgun magenu ŋak minmba ye ye ndaŋgap. Tane ŋgan minmba wamdus bafuk ŋak minmba \v 13 ande tuku pitik gubra te ndakap. Suŋgo nu tane tuku mbar sauka gilaiŋgina taŋamba ndo taŋgine taŋgine mbar gilaiŋgap. \v 14 Wam magenu sakit ta kume pur maŋaumbi kile-mayokkap. Taŋawap ta wam kame ta ulendika kumumbi mayok kaŋgat. \p \v 15 Sine ŋgarosu ndindo minmba Kristus ndoŋ ulendika nu tuku ŋgamuŋgal mukuk sinamŋge minam tuku Kuate nu sine wikina. Sine wam ŋakmba ke likeg ta ŋgamuŋgal mukuknu maŋau taŋge kulatkuwa. Tane Kuate tuku gare-garekap. \v 16 Kristus tuku pasa tane sinamŋge kumuŋganu minwa le tane wamdus kuyar mayenumbi taŋgine taŋgine muŋgu tumka riroŋ pasa sakap. David tuku mune, mune magenu afu, Tukul Guwa tuku mune ta ŋakmba ninde lika wamdus sinamŋge Kuate tuku nyu te-duŋgap. \v 17 Tane wam afu ke lika ko pasa sakam ŋga tane Suŋgo Yesus tuku nyu idusmba wam ŋakmba ta ke lika nu mbolŋge Kuate tuku nyu te-duŋgap. \s1 Ina mam le kiŋo kame tuku pasa \p \v 18 Pino kame, tane Kristus tuku mbal minig ta te-mayokmba taŋgine taŋgo kumnemŋge minap. \p \v 19 Taŋgo kame, tane taŋgine pino kame tuku kume purkap sulumba nane pasa saŋgrinumbi piti ser ndaniŋgap. \p \v 20 Kiŋo kame, tane wam ŋakmba mbolŋge ina mam tuku miŋge dubikap. Suŋgo nu wam ta nzalite. \p \v 21 Taŋgo kame, tane taŋgine kiŋo kame ake sinaŋ sigair sigair ndaniŋgap. Tane taŋawap ta nane wam magenu kam tuku saŋgri kusrede. \s1 Piro taŋgo tuku pasa \p \v 22 Piro taŋgo, tane wam ŋakmba mbolŋge taŋgine gabat tuku miŋge kumnemŋge minap sulumba tane kulatkade mbal am mbolŋge nane nzaliniŋgam tuku ndo piro ndakap. Tane Kuate tuku idusmba wamdus tugusekmbi mara mara pirokap. \v 23 Tane wam ŋakmba ke likade ta Suŋgo tuku piroket ŋga gare ŋak pirokap sulumba piro te taŋgo tuku piro ŋga idusmba ke ndakap. \v 24 Suŋgo nuŋge tane lafunu tiŋgamŋgat wam ta gilai ndaŋgap. Tane Suŋgo Yesus tuku piro mbal minig. Nu nuŋe mbal wam magenu niŋgam tuku patikina. \v 25 Taŋgo ima nu wam ŋayonu kumba minit ta Kuate nu nane ŋakmba lafunu niŋgamŋgat. Nu ande kusrewe nda. \c 4 \s1 Piro kulat mbal tuku pasa \p \v 1 Piro taŋgo tuku gabat mbal, tane maŋau tiŋreknumbi taŋgine piro mbal kulatkap. Tane mata taŋgine Suŋgo samba mbolŋge minit ta gilai ndaŋgap. \s1 Wam pagu pasa yeki yeki \p \v 2 Tane kanyum ndamba wamdus suŋgo ŋak yabaŋmba minmba Kuate gare pasa tape. \v 3 Tane sine tuku mata Kuate yabaŋap le nu sine pasa mayenu kukliwam tuku ndin tumsiŋguwa le sine Kristus tuku wam te-mayokbe. Wam ta buk kuirok minna ta kile kilimok minit. Ye wam ta kukliwen tukunu kile ye muli wandek sinamŋge minet. \v 4 Tane Kuate yabaŋap le ye kumumbi pasa ta te-mayoki le nane ismba katesewaig. \p \v 5 Tane Kuate dubi ndade mbal tugumŋge minig ta wamdus kuyar mayenu ŋak mbal taŋaŋ minap. Ait afu wam magenu ke likam tuku prode ta ake kusre ndakap. \v 6 Tane nyamagaŋ sol ŋak taŋaŋ pasa kikoŋnu ndo saka minap. Taŋamba tane nane afu tuku pasa kumumbi lafuwamŋgaig. \p \v 7 Siŋgine gulab Tikikus nu sine turka sine ndoŋ Suŋgo tuku piroka ye tuku piro tuma minit. Nu tane tugum prowa sulumba ye tuku wam ŋakmba kubewamŋgat. \v 8 Sine mineg maŋau te nuŋge tane kila satiŋmba tane tuku ŋgamuŋgal wamdus bul sertiŋguwa ŋga ye nu kukulet. \p \v 9 Tane tuku taŋgo Onesimus nu mata Tikikus ndoŋ tane tugum kuwaik ŋga sawet. Nu siŋgine gulab nu Kristus dubi mayete. Nale ar taŋge wam ŋakmba teŋge mayok ke likade ta kubeu tiŋgamŋgaik. \p \v 10 Aristarkus nu ye ndoŋ muli wandek sinam teŋge minek nu tane gare pasa tiŋgit. Barnabas ndaret nuŋe Markus nu mata tane gare pasa tiŋgit. Ye o buk tane satiŋgen taŋamba kile maŋ satiŋget. Nu tane tugum prowa kande nu tap. \p \v 11 Taŋgo ande Yesus mape nyu Yustus nu mata tane gare pasa tiŋgit. Yiŋe piro mbal ŋgamukŋge nane keŋ ta ndo Zu taŋgo minmba Kuate tuku gageu afu kilam tuku pirokade. Nane mbolŋge ye ŋgamuŋgal wamdus bulkate. \p \v 12 Tane tuku taŋgo Epafras Yesus Kristus tuku piro taŋgo nu mata tane gare pasa tiŋgit. Tane saŋgri tiŋga sugoka Kuate tuku nzali ŋakmba kila palpe ŋga nu wamdus saŋgrinu pilmba mara mara tane tuku ŋga Kuate yabaŋte. \v 13 Nu tane tuku Laodisea mbal tuku Hirapolis mbal tuku piro saŋgrite le kaŋgeret. \p \v 14 Siŋgine gulab dokta Lukas nale Demas ndoŋ tane gare pasa tiŋgik. \p \v 15 Siŋgine tira kame Laodiseaŋge minig ta sine tuku gare pasa te saniŋgap. Nimfa ŋgade pino ta Kuate tuku kuasmbi nu tuku wandekŋge maŋgurkade ndoŋ siŋgine gare pasa nane mata saniŋgap. \p \v 16 Tane waŋe te bur suluwap sulumba Laodisea mbal burkam tuku niŋgap. Ye Laodisea mbal tuku waŋe ande kuyarmba pilen ta tane mata waŋe ta tumba burkap. \p \v 17 Tane Arkipus sawap le nu wamdus ndindo ndo tumba Kuate tuku piro tina ta suluwa. \p \v 18 Ye Paulus kile yiŋe waimbi kaiye pasa te kuyaramŋgit. Tane ŋakmba kaiye. Ye muli wandek sinamŋge minet te tane ye gilai ndaŋgap. Kuate nu tane ake sinaŋ make patikuwa. \p Son.