\id ACT - Buglere NT -Panama 2008 (DBL -2013) \h HECHOS \toc1 Kwian Ulita Jesucristo Gerua Ketanga Agedu Chube Kirallaske Giti Chada Degaba \toc2 Hechos \toc3 Hch \mt1 Kwian Ulita Jesucristo Gerua Ketanga Agedu Chube Kirallaske Giti Chada Degaba \mt2 Los Hechos de los Apóstoles \ip Kwian onbre kadakle Lucas chada degu bitaboke ama skatemanalla kada Teófilo alin. Lucas chada degu ngeru ulita Jesu agedu giti Jesu kledu toi nga dba ai giti kwianske gire, Lucas Teófilo ta gbu chke trate Jesucristo giti chada ngeru kada julale San Lucas giti. Lucas chada ai na degu bitabokedale Teófilo alin, chada ai kada julale Los Hechos de los Apóstoles. Kwian Jesu gerua ketanga ulita agedu giti, Jesu gerua ketanga ulita jo chage nga tanrege Jesu gerua dbe kwiange Chube Oña kirallaske, Chube ama ulita chudabo, e giti ulita Lucas chada ai degu. \ip Lucas kwian mo dodanga ama chagedu nga tanrege ule kwian Jesu gerua ketanga dabage kada Pablo ole. Lucas chagedu ule Pablo ole, Lucas gwagedu Chube kledu agedi kiraske Pablo giti, kaire kwian na Jesu gerua dbanga giti Chube kledu age uñadu Lucage, malen Lucas chada ai degu trate. \c 1 \s1 Jesu jogeni nga ngaña giti \p \v 1 Cha skatemanalla Teófilo, cha chada degu ulita ngeru ba alin Jesu giti Jesu agedu giti kaire Jesu kwian tku tangle giti ngeru, \v 2 gire chui chku ama joni nga ngaña giti. Jesu bebi jogeni gire ama gerudu kwian geru jwannga amage gdataboko giti gdaite ole Jesu nu gaba geru kete ama alin dabage. Chube Oña Jesu ta gbu gerule kwian e ole kwian e ulita agedale mine Jesu mi kle nga dba ai giti ama ole gire, kwian e ulita be chege nga dba ai giti ama ulita me ta jogedalenga Jesu gerudu giti ama ole. \v 3 Jesu jokeda kruge, ama jaba chkuni gwade kledu gwadeni gire Jesu mo kaitu kwian geru jwannga gdataboko giti gdaite ulitage, kwian e ulita gwagedu Jesudi gwadeni, kwian e ulita gwa giti Jesu ageduni no tanre chke gda uñale ulia amaña kle gwadeni. Jesu chegu toi dare nga dba ai giti chui cuarenta, e suiage tangle Jesu medu bitangle kwian geru jwannga amage ulitage, diali Jesu gerudu ama ole Chube takalin kwian ulita Chube gerua Jesu giti uñe ene kwian ñage mo ta blite Chube ole Chube gai ulia mo Chugagwallale. \p \v 4 E suiale bitaite Jesu kledu mo litaba ule kwian geru jwannga amage ulita ole, gire Jesu gerudu: \p —Ba ulita chegedale manade aini una Jerusalénge, ba manadale aini gire Chube be mo Oña kage ba alin Chube geru gbu egdage ama be age kare. Chube Oña be age giti cha gerudu ba olebi, bage uñale ama giti. \v 5 Juan-Bautista kwian ñeu chiske gau ngaña chigage, ama agedu ene alin allabi kwian alin, agwa ama me ñadu kwian ta blite age Chube takalin kare, chui me sbali gire Chube be mo Oña gbe ba ulita tale ba kira gbagda age Chube takalin kare —Jesu gerudu ene kwian geru jwannga amage ulita ole. \p \v 6 Chui nage kwian geru jwannga Jesuge ulita kledu nga kada Ngwiskinro Jwichugallage mo litaba nakwaite Jesu ole, ama geru kadu Jesuge: \p —Cha Chugagwalla, ¿ba be che bitalla ulita israelita jwennga skage nege kwian nga namuge? ¿Ngaminegire ba be mo gbe kwian israelita ulita chugagwallale? \p \v 7 Jesu jaindunga: \p —Ba me geru kade chage chui giti ngaminegire cha Ñenua be age, cha Ñenuage alin allabi uñale, ama be age mo kiralla giti ama takalin kare. \v 8 Chui e giti ba me chegedale tañachuge tanre, ma no ba mo ta gbe lle boi no Chube alin Chube gerua cha giti kete daba nage. Chube Oña ama noare, ama be chke ba ulita tale gire ba be kira gai ba be joge gerule no cha giti kwian ulitaske una aini Jerusalénge kaire nga na ulita nga kweri Judeage kaire nga Samariage kaire ba giti geru e be joge tragaba bate kwian nga ulitamu ole, ba be chege kwian cha gerua ketanga daba na ulitage. \p \v 9 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga amage ole, gire kwian ulita gwagedu Jesudi chkenga ngaña kote, Jesu jongwa bogakwaske nga ngaña giti kwian gwage. \v 10 Kwian chegu gwage Jesu nate joge nga ngaña giti gire lle boanga Chube alin nga ngaña giti gdaboke mo ngama tkaba jutre ulita kwian kare me chiu gda uñale chku gerule ama ulita ole, \v 11 lle boanga Chube alin boke gerudu: \p —Ba kwian nga Galileamu, ¿mineade ba kle chege gwage Jesu nate joge nga ngaña giti? E Jesu amaña kledu toi ba ole chagedu ba ole, nege ama joni nga ngaña giti Chube kle ngwadi, amaña be chieni nabitaite, ama jo kaire be chieni ene kaire bdagli nga ngaña giti ama jo kare —lle boanga Chube alin boke gerudu ene kwian geru jwannga Jesuge ulita ole. \s1 Kwian Jesu gerua ketanga ulita jogeni naskuni \s1 una Jerusalénge mo lite gerule Chube ole \p \v 12 Kwian be geru dbe Jesu alin gdataboko giti gdaite Jesu kwian e ulita jigu nga kada Ngwiskinro Jwichugallage, gire Jesu joni nga ngaña giti gire kwian e ulita joni chage naskuni gballa una Jerusalénge. Nga e ama kledu ngwadi me bate una Jerusalénge, gire ene kwian Jesu gerua ketanga me chagedu bate chui undegangwa kwian israelita alinge Moisés chadalla kle gerule kare. \v 13 Kwian Jesu gerua ketanga e ulita chkuni unaske jo chkeni u amaña ngeruge, jo ngaña ama ulita kle toi ngwadi. Kwian Jesu gerua ketanga ulita gdataboko giti gdaite kada ene: Pedro, Juan, Santiago, Andrés, Felipe, Tomás, Bartolomé, Mateo, Santiago na (ama Alfeo kirolla), Simón (ama kira batanga mo jwia gdale), Judas (e Santiago na kirolla). Kwian e ulita chagedu ule Jesu ole geru jwen Jesuge, gire Jesu ama ulita jigu geru Jesunu kete kwian na ulitage. \v 14 Una Jerusalénge ama ulita kledu mo lite ule diali gerule Chube ole, kaire Jesu daballanu ulita kaire Jesu chebia kadakle María kaire muinga na kledu mo lite diali ule gerule Chube ole. \s1 Matías gakle Judas-Iscariote tanege \s1 Jesu gerua ketanga gbe taneke \p \v 15-16 Chui e suiale kwian ngle ciento y veinte nu Jesu gerua gaba kledu mo litaba ule kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaite ole. Kwian ngle e ulita gwa giti Pedro gerudu: \p —Cha daballa cha ibotea Jesu giti, cha gerule ba ulita ole, boidu ulita David Chube gerua degu unsuialin gerule kare, unsuialin Chube Oña David gbu chada dege Judas-Iscariote be boi ulita giti. Judas-Iscariote kwian Jesu dollale jonlla dbanga Jesu ngwadi Jesu gai tkadale skage. \v 17 Judas-Iscariote ama geru jwannga Jesuge ama lle boanga Chube alin cha ulita gdataboko giti gdaite ole ule. \v 18 Judas-Iscariote agedu me no Jesu ole ñanale igi ketre Judas-Iscariotege, igi e giti ama dbi gigu. Bigwa ama kledu dbi e ngwadi gire ama jo chke dba chuga giti ama jegwale skiendunga jengra ulita chiu jondoi. \v 19 Geru chku uñale kwian toinga una Jerusalénge Judas-Iscariote boidu giti malen nga Judas-Iscariote jokeda ngwadi kwian una Jerusalénmu nga e ka gbu Acéldama, kwian israelita kwirale e gerule “Be Ngalla”. \v 20 Unsuialin David Chube gerua degu Judas-Iscariote be boi giti, chada e kada Salmos gerule: \q1 “Ama ngalla be chege ngwale kwian me kle toi ngwadi kare, ni kwian gdaite be toi nga ege.” \m Kaire chada amaña gerule: \q1 “Na be chege ama tanege lle boi ama lle bo ngeru kare.” \m David Chube gerua degu unsuialin ene Judas-Iscariote giti. \p \v 21-22 Pedro gerudu dare: \p —David Chube gerua degu ene malen che kwian gdaite gadale gbe Judas-Iscariote tanege. Nege aini daba gweale kle che ole ama chagedu ule che ulita ole chui gdale Chugagwalla Jesu ole Jesu kledu chage cheske aini gire. Juan-Bautista Jesu ñeu chiske suiage daba gweale kledu chage ule che ole kaire daba gweale aini gwa giti Jesu joni nga ngaña giti. Noare che daba gdaite e kare chagedu ule diali Jesu ole gai, gbeni taneke gdataboko giti gdaboke ule che ole gerule Jesu chkuni gwade giti kwian na ulita ole. \p \v 23 Pedro gerudu ene gire kwian ulita kledu mo litaba ule mo ta gbu daba boke gai, daba boke kada Matías kaire José-Barsabás (amaña kadakle Justo). \v 24 Kwian e boke giti Pedro gerudu Chube ole: “Cha Chugagwalla, daba boke ai talla ulita uñale bage. Daba boke ai gdaite ba gai cha ulita alin cha ulita Jesu gerua ketangale gbeni taneke. \v 25 Daba boke ai ba gdaite gai ene ama chege lle boi Jesu gerua ketangale cha ole Judas-Iscariote tanege. Judas-Iscariote me agedu no Jesu ole malen Judas-Iscariote me ñadu lle boi dare Chube alin, Judas-Iscariote oña jo nga ji chugangwage nga dbigu giti.” \v 26 Pedro gerudu ene ulita Chube ole, gire kwian ulita kle mo litaba ule ne ngwadi blachke gbu, gire onbre gdaite bai blachke be chege Jesu gerua ketangale Judas-Iscariote tanege. Onbre gdaite Matías blachku, gire Matías ole kwian Jesu gerua ketanga chkuni taneke naskuni kwian gdataboko giti gdaboke ulita. \c 2 \s1 Chube mo Oña kage kwian bai nu Jesu gerua gaba alin \p \v 1 Bli skute chuia ollade kada Pentecostés, chui e chku gire kwian Jesu gerua gaba ciento y veinte kledu mo litaba ule, \v 2 ama ulita kle geru trage alenske Jesu giti gire nga gdadu tirare mleuda tiennga kweri kare chku u gbe gdade ulita kwian Jesu gerua gaba ulita kle ngwadi. \v 3 Kwian e ulita giti jita kwira kare chku ama ulita gdaite gdaite giti. \v 4 Kwian e ulita tale Chube Oña chku gire kwian gerudu kwira nale me jwanba, Chube Oña kwian ulita ta gbu gerule kwira nale Chube Oña takalin kare. \p \v 5 E suiale kwian israelita tanre kle chage age ama enusulian unsuialin suia Chube giti gerule kare, nga ulitage una kaire kairege kwian israelita nu chieba chkeba una Jerusalénge mo lite Pentecostés chuia ollade ama kle age diali kare. \v 6 Kwian israelita e ulita me kle gerule salengwli kwira gdaitre alin kledu mo litabale chui ollade una Jerusalénge, ama nga gdadu tirare keruchugu gire ama ulita jo tienda nga gdadu ngwadi. Ama ulita jo chke u ege nga gdadu ngwadi gire ama ulita gdaite gdaite geru keruchugu mo kwirale, ulitage sugedu kwian ulita kle mo litaba u ege gdaite gdaite kle gerule kwira na ulitale, kwian nga ulitamuge sugedu bai kle gerule ama kwirale, ni chku uñale amage kle boi giti. \v 7-8 Kwian israelita e ulita ta me jo sugano, ama gerudu modi gdaite gdaite ulita: \p —Me suge chage mineade kwian e ulita ñage gerule trate che kwirale ulita. Ama ulita kwian nga Galileamu ama me kwian nga ulitamu kwira uñe. ¿Mineade ama kle gerule kwian nga ulitamu kwirale gdaite gdaite? Ama me geru jwanba che kwirale, gire ¿mineade ama ñage gerule trate che kwirale? \v 9-11 Aini che ulita nu chieba nga tanrege gerule mo kwira kaire kairere, che gweale nu chieba nga Partiage, nga Mediage, nga Elamge, nga Mesopotamiage, nga Judeage, nga Capadociage, nga Pontoge, nga Asiage, nga Frigiage, nga Panfiliage, nga Egiptoge, nga Libiage kodi una Cirenege. Kaire che gweale nu chieba una kweri Romage, nga Cretage kaire nga Arabiage. Che gweale israelita ulia chuda giti, gweale me israelita chuda giti agwa ama kwian israelita suia jun gau mo alin. Che ulitage kwian kerusuge kwian kle gerule che kwirale gdaite gdaite Chube giti, Chube kle age no che ulita alin Chube kle kwian e ulita gbe gerule no che ulita alin che kwirale —kwian gerudu ene kwian Jesu gerua gaba ulita giti. \p \v 12 Kwian e ulita ta me jo sugano kaire ni chku uñale amage kle boi giti, ama ulita geru kadu dare modi: \p —¿Ulita kle boi che gwa giti e gerule mine? \p \v 13 Kwian tanre gerudu ene, agwa gweale gidedu me no kwian Jesu gerua gabadi, ama gerudu kwian e giti: \p —Ama ulita jo llale, malen ama kle boi ene. \s1 Pedro kwian tke tangle Jesu giti kaire Chube Oña giti \p \v 14 Pedro chku gdate ule kwian Jesu gerua ketanga ulita na gdataboko giti gdaite ole, gire Pedro gerudu kweri kiraske: \p —Cha bitalla israelita ulita bai kle toi aini una Jerusalénge kaire bai kle basale una aige, cha gerule ba ulita ole, chkedale uñale trate ba ulitage kle boi giti aini nege. Ba ulita cha keruchuge no cha be gerule giti. \v 15 Daba ai ulita me jo llale ba gweale kle tañachuge kare. Chui bebi nga bonga ngaña allabi, che me kle lle jai ngabebitabi. \v 16 Me kle boi ba kle gerule kare, aini kle boi ulita kwian Chube gerua ketanga kada Joel Chube gerua degu unsuialin kare, chada e gerule: \q1 \v 17 “Chube gerudu: ‘Chui bdagli ngwange cha be age ene: Cha be mo Oña kage kwian ulita giti, gire cha Oña kirallaske kwian bdadalla nabitaite mudalla nabitaite be cha gerua kete kwian nage. \q1 Kaire cha Oña be cha gerua gbe chke uñale trate kirogwa bialege gbire, kaire kwian juma be gbi chuge cha ole. \q1 \v 18 Kaire kwian lle boanga cha alin onbre muire giti cha be mo Oña kage ulita ama giti, chui bdagli ngwange ama ulita be cha gerua kete kwian nage. \q1 \v 19 Nga ngaña giti cha be lle tanre tirare gbe, e ulita be meñe kwian gwage, kaire nga dba giti be boi tirare, kwian tanre be daba gweda, lle tanre be kuge, jiangwa be chege skateda bogakwa kare nga dba giti. \q1 \v 20 Chui be gwajoge kaire dai be chratigenga be kare. \q1 Be boi ene ulita ngeru kwian Chugagwalla kweri chieni chuiage. \q1 Chui ege kwian Chugagwalla kweri chieni chuia ama be meñe kwian ulita gwage noare kweri. \q1 \v 21 Chui ege kwian ulita bai chudaboi kade Chugagwalla kwerige, Chugagwalla be kwian ene jwen siere boi tirare ulitage.’ ” \m Joel Chube gerua degu ene unsuialin. \p \v 22 Pedro gerudu dare kwian ulita ole: \p —Ba kwian israelita ulita cha keruchuge no, uñale ba ulitage Jesu una Nazaremu toidu mine ulita baske. Chube Jesu gbu ba ulita gwa giti kwian oga dodade kaire lle na daga ngwale no tanre dodade Chube kiralla giti. \v 23 Ba ulita gwagedu tanre Jesu agedu no ba gwa giti, agwa e giti ba me talladu. Chube bebi Jesu kage, Chubege uñadu be boi ulita nga dba ai giti Jesu ole, e ulita uñadu amage. Gire Chube Jesu kagu nga dba ai giti ba ulita alin, ba ulita Jesu ketu ama dollage gwaleda kruge kwian jiskenga kare. \v 24 Kwian me no Jesu guda, Chube Jesu jaba gbuni gwade. Chube Jesu jun siere chege jogebada dialige, Chube Jesu kagu nga dba ai giti jogeda kwian alin kaire chkeni gwade malen Jesu me ñadu chege jogebada diali. \v 25 Unsuialin Chube David ta gbu chada dege Jesu jogeda gire chkeni gwade giti, chada e gerule: \q1 “Chage diali sugedu Chube kle cha ole ule, diali ama kle chage cha ole ule, ama kle cha kira gbe kle cha chudaboi. \q1 \v 26 Malen diali cha tale nga suga noare kaire cha mo gate tanre no Chube giti nga suga noare ole, uñale chage Chube be cha manade no. \q1 \v 27 Cha be jogeda, ama mi cha jaba chuge ngwadi keugage, kaire ama mi cha jaba chuge ngwadi tuge. \q1 Cha lle boanga Chube alin cha no trate Chube gwa giti. \q1 \v 28 Cha be jogeda ama be cha gbeni gwade gire cha be kle diali ama ole, ama be cha ta gbe nga suga no ole.” \m Chube David ta gbu chada dege ene Jesu be boi giti. \p \v 29 Pedro gerudu dare: \p —Cha bitalla, ba cha keruchuge, cha gerule ba ole ulita che chugagwalla rey unsuialin David giti. David jokeda, jo tkabale keugage, ama dbia kle kaire cheske nege. \v 30 David chada degu kare suge chege David kle gerule mau giti agwa me ene. Ama daba nga dba ai giti chugagwalla ama kwian Chube gerua ketanga. Uñadu amage Chube be age ulita Chube gerudu kare. Chube gerudu no ulia ama ole Chube be David oindalla gdaite gbe kwian ulita Chugagwallale kweri. \v 31 David gerudu Jesu giti David kledu gwage Jesudi kare, Chube David ta gbu gerule Jesu chuia giti Jesu be boi ulita giti, David gerudu Jesucristo giti: “Ama jaba mi chege diali ogaba ngwadi kaire ama jegwale ulita mi tugeda, Chube be ama gbeni gwade.” Chube David ta gbu gerule ene Jesu giti. \v 32 Gire Jesu amaña chku nga dba ai giti, Jesu guleda, Chube Jesu gbuni gwade. Cha ulita chagedu modi Jesu ole ama chagedu ama boidu uñale cha ulitage, ulia boidu David chada degu unsuialin gerule kare. \v 33 Chube Jesu gbuni gwade gire Jesu joni nga ngaña giti ama Ñenua Chube kle ngwadi, Chube ama gbu toi dba mo ngena mo ko taingwli giti, Chube ama gbu kweri kwian nga ulitamu Chugagwallale. Gire Chube mo Oña ketu Jesuge kagadale kwian alin Chube gerudu sbali kare Jesu ole. Gire Jesu Chube Oña kagu kwian kle ama Oña manade ngwange tale, e kle boi ulita ene nege aini ba ulita gwa giti. Chube Oña kle cha ulita gbe gerule ba ulita kwirale. \v 34-35 Cha gerule dare ba ole David giti, ama chada degu Jesu giti ama me kledu chada dege mau giti, ulia David me jo nga ngaña giti agali jegwale ole, agwa Chube ama ta gbu chada dege Jesu giti, chada e gerule: \q1 “Chube gerudu cha Chugagwalla ole: ‘Toi dba cha ngena cha ko taingwli giti, chui be chke gire cha be ba gbe kirachke ba dolla ulitadi ba be chege dolla ulita Chugagwalla kweri.’ ” \m David chada degu ene unsuialin Jesu giti. \v 36 Ba kwian israelita, cha gerule ba ulita ole, sugedale trate ba ulitage, Chube Jesu gau kagu nga dba ai giti ba ulita Chugagwallale ba ulita jwanngale siere ji chugege ba agedu me no gdale, Chube Jesu kagu ba ulita alin Chube gerudu kare unsuialin, ba Jesu amaña guda kruge —Pedro gerudu ene ulita kwian ngle kledu mo litaba amadi tangle ole. \p \v 37 Kwian e ulita Pedro keruchugu gerule ulita, amage sugedu ama jiske tanre Jesu gdale gire ama ulita ta olidu tanre Pedro gerudu kare Jesu giti, ama ulita geru kadu Pedroge kaire geru kadu kwian na ulita Jesu gerua ketangage: \p —Cha daballa ulita, cha geru kade bage, ¿cha ulita agedale mine nege ene cha chege no trate me jiske Chube gwa giti? \p \v 38 Pedro jaindunga: \p —Ba ulita mo ta blitadale Chube ole mo ta gbadale Chube gai ulia ba mo ta gbadale ba kle age me no ulita chuge ngwadi, ene Chube be ba agedu me no ulita talla mlienga, ene Chube be mo Oña gbe ba tale. Kaire ba ulita mo chugale ngwadi mo ñeange chiske gdaite gdaite ulita Jesucristo kalla giti, ene be suge ba Chubenu ulia. \v 39 Chube be mo Oña kage Chube gerudu kare, e ba ulita alin ba kirogwalla alin kaire kwian na ulita alin, Chube kwian bai kaire gai mau alin Chube mo Oña gbe kwian ene ulita tale. \p \v 40 Pedro gerudu ene kwian ole kaire gerudu tanre dare, bdagli Pedro gerudu ama ulita ole: \p —Ba ulita bai ta agekalin cha gerudu kare, ba mo ta gbadale joge siere ba agedu me no ulita ngeruge kaire ba chegedale sugekare kwian agenga me no ulitage me age ama kle age kare, ba mo ta gbadale chage no Chube ole Chube takalin kare —Pedro gerudubi ene ulita. \p \v 41 Chui ege kwian ngle Pedro keruchugu gerule Jesu giti, kwian e ngle tres mil Jesu gerua gau ulia Pedro giti, kwian e ulita mo ñeangu chiske Jesu kalla giti. \s1 Kwian ulita Jesu gerua gau ulia \s1 mo ta gbe toi no ule modi \p \v 42 Chui ege gwangerugu kwian ulita bai nu Jesu gerua gaba ulia mo ta gbu chage diali Chube gerua Jesu giti jwen kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdabokege, kwian Jesu gerua ketanga ulita kwian Chubenu ulita tku tangle diali Jesu geruage. Kwian Chubenu ulita kledu mo chudaboi, bai lle molen ama daba me lle molen chudabo no ulita. Kaire ama ulita kledu mo lite ule diali gerule Chube ole kaire diali ama kledu mo lite ule blire uva chia jai tachkegda Jesu jokeda giti. \p \v 43 Diali Chube kwian Jesu gerua ketanga gbu age no kwian na gwa giti ama kwian oga dodadu kaire lle na daga ngwale no tanre dodadu Chube kiralla giti, kwian tanre gwagedu Jesu gerua ketangadi age ene gire ama ulita ta me jo sugano e giti. \v 44-45 Kwian ulita Jesu gerua gau ulia ama ulita diali kledu ule ama tañachugu kwian gdaitre alin kare Jesu giti, kaire lle tanre monu ulita girabatu modi. Lle gweale monu chbadu daba na me lle molen chudaboagda, kaire lle gweale ketu daba bai me lle molenge, gweale igi ketu daba gdaite gdaitege bai me igi molen. \v 46 Diali chui ulita ama ulita kledu mo lite ole u gerungwa Chube olege. Kaire mo ullage ama diali kledu bligda girabate modi ulita gute ule nga suga no ole ta trate no mo tale daba na ole tachke diali Jesu jokeda giti. \v 47 Kwian Jesu gerua gaba kledu gerule no diali Chube giti: “Chube no no, ama cha Chugagwalla kweri, ama kle age no cha alin diali.” Kwian ulita na gwagedu kwian Chubenudi ama kwian no ulia. Chui kaire kairege Chube kwian na ta blitu Jesu gerua gai ulia, ene gire kwian na tanre mo litu ule daba Chubenu ulita ole Jesu geruadi. \c 3 \s1 Pedro ule Juan ole kwian seragda kwebanga \s1 dodade Chube kiralla giti \p \v 1 Chui nga bonga dbige gwangerugu diali kwian israelita kle mo lite gerule Chube ole u gerungwa Chube olege. Chui gbaite chui jo chege nga bonga dbige gire Pedro jo Juan ole u gerungwa Chube olege. \v 2 U gerungwa Chube ole ugakalla gdaite kada Ugaka Noare, ugaka ege Pedro kaire Juan gwagedu kwian onbre seragda kwebangadi, onbre e mebanga ene seragda kwebanga soli bebitrabi unalla giti ama me ñadu chage, kwian na diali kle ama dbe kle joge ama gbe ugakage igi kade mau alin kwiange kwian bai kaire kle joge tangle gudegu u ege. \v 3 Kwian seragda kwebanga gwagedu Pedrodi Juandi joge tangle gudegu kodi amage u gerungwa Chube ole ugakallage gire kwian seragda kwebanga igi kadu mau alin Pedroge Juange. \v 4 Pedro kaire Juan gwagedu trate onbre edige, Pedro gerudu ama ole: \p —Gwage chadíge, cha gerukalin ba ole. \p \v 5 Gire kwian seragda kwebanga gwagedu Pedrodi Juandi, chegu manade biale igi ngwange, ama tañachugu Pedro, Juan be igi kete amage. \v 6 Agwa Pedro gerudu ama ole: \p —Cha me igi molen ketale bage, agwa cha be lle na ma no igige kete bage, cha be age no ba alin Jesucristo kiralla giti. Jesucristo una Nazaremu kiralla giti cha gerule ba ole, ¡chkede gdate, chagede! \p \v 7 Pedro gerudu ene gire Pedro onbre gau ko taingwli giti onbre chudaboale chke gdate gire sugeti onbre seragda kira gau. \v 8 Ama mo degu bdugu gire ama seragda chegu no trate ama chku gdate ama chagedu. Gire ama jo gudegu ule Pedro ole Juan ole agali mau seragda giti u gerungwa Chube olege. Amadi nga chegu suga noare Chube ama seragda dodadu giti, ama jo chke gwa ama skwendu ngaña nga suga no ole gerule no no Chube giti, ama gerudu: “Chube agedu no no cha alin, ama no cha ole ama cha dodadu.” \p \v 9 Kwian ulita kledu gwa mo litaba gerule Chube ole gwagedu onbredi chage no mo seragda giti kaire gerule no Chube giti, \v 10 kwian e ulita ta me jo sugano, kwian chegu tañachuge tanre boidu onbre ole giti. Chku uñale nate kwian ulitage onbre e amaña igi kadanga kwian nage mau alin u gerungwa Chube ole ugakalla kada Ugaka Noarege. \s1 Pedro kwian tke tangle Jesu giti u skada \s1 kada Salomónge u gerungwa Chube olege \p \v 11 Pedro onbre seragda kwebanga dodadu Jesu kiralla giti onbre e me tadu jogekalin sugekare Pedroge ni Juange. Ama gdamainate jo ule u skada kada Salomónge u gerungwa Chube olege. Kwian ulita gwagedu onbre seragda kwebangadi chage no gire kwian ta me jo sugano tañachuge amadi Pedro ama dodadu giti, kwian ulita jo jrite jo tienda ama gdamaidige. \v 12 Pedro gwagedu kwian ngledi chie Pedro kle ngwadi tañachuge tanre onbre jo chkeni giti, gire Pedro gerudu ama ulita ole: \p —¿Mineade ba kwian israelita ulita kle chege tañachuge tanre onbre e jo chkeni giti? ¿Mineade ba kle gwage cha ulitadige tanre? ¿Ba tañachuge cha agali kiralla giti cha ama dodadu cha ama gbu chage? ¿Ba tañachuge cha alin no Chube gwage malen Chube cha chudabo ama dodade? Me ene dale ba kle tañachuge kare. Cha me onbre dodadu mo kiralla giti, agwa Jesu kiralla giti cha onbre e dodadu. \v 13 Chube che enusulian unsuialin Abrahamnu Isaacnu Jacobnu Chube che enusulian ulitanu amaña mo Kirolla Jesu gbu kweri kiraske. Jesu e amaña kledu lle boi nga dba ai giti Ñenua alin ba ulitaske. Ba ama ketu kwian ba chugagwalla nga dba ai gitige gwaleda. Agwa Pilato me tadu agekalin Jesu ole ba ulita tadu agekalin kare, Pilato tadu Jesu skajwennga. Gire ba ulita me tadukalin Pilato Jesu chuge ngwadi gbale. \v 14 Jesu no trate agwa ba me ama gau ulia, ba me tadukalin Pilato ama skajwennga, ba ulita gerudu ma no kwian daba gwangada jwen siere skage, \v 15 gire ba ulita Jesu chugu ngwadi gwadaleda. Jesu alin allabi giti che toi diali chui tangle, ba ulita ama guda agwa Chube ama jaba gbuni gwade naskuni. E ulia cha kle gerule kare ba ole, cha ulita gwagedu mo gwagwa giti Jesudi boi ene ulita. \v 16 Ba onbre seragda kwebanga ai uñe, ba ulita kle gwage amadi ama ñage chage no trate mo seragda giti. Ama mo ta gbu Jesu gai ulia, malen Jesu kiralla giti ama seragda kira gau seragda jo chkeni. Cha mo ta gbu Jesu gai ulia kaire, uñadu chage Jesu kiralla giti Jesu ñage age no ama alin. Ulia Jesu agedu no ama alin Jesu ama dodadu, ba ulita ñage gwage amadi ama ñage chage no mo seragda giti nege ba ulita gwa giti. \p \v 17 ’Cha bitalla ulita, cha gerule ba ulita ole, uñale bage ba ulita ule ba chugagwalla nga dba ai giti ole Jesu guda. Ba agedu nga jereske kare, me uñadu bage Jesu chema. \v 18 Chube agedu Chube gerudu kare ulita unsuialin. Kwian Chube gerua ketanga unsuialin Chube kwian e ulita ta gbu chada dege Cristo giti, Chube be Cristo kage nga dba ai giti kwian alin, agwa Cristo boadale tanre daga ngwale kwian kote. Gire boidu ulita Jesu ole Chube gerua degaba unsuialin gerule kare. \v 19-20 Jesucristo chiu nga dba ai giti ba ulita alin ama jokeda ba ulita alin malen nege ba mo ta blitadale Chube ole, ba mo ta gbadale joge siere ba kle age me no ulitage, ene Chube be ba agedu me no ulita talla mlienga, kaire ene Chube be ba ta gbe suga no diali. Chube Jesu gau Chube Jesu kagu ba ulita jwanngale siere, chui be chke gire Chube be Jesu kageni nabitaite ba ulita alin ba ulita Chugagwallale. \v 21 Nege Jesu kle nga ngaña giti Chube ngwadi chui e manade, chui e be chke gire Chube be lle ulita gbeni naskuni no trate nge kare ama nga dodadu kare, Chube gerudu chui e giti unsuialin kwian Chube gerua ketanga ole, gire kwian e giti geru Chubenu chku uñale kwian ulitage. \v 22 Moisés Chube gerua Jesu giti ketu che enusulian unsuialinge, Moisés gerudu: “Chube be kwian gdaite gbe Chube gerua ketangale ba ulitaske cha kle geru Chubenu kete ba ulitage kare. \v 23 Ba ama gadale dage ulita no ama gerule kare. Agwa kwian ulita bai me ama kerua gbe gdadi ama gerule kare, kwian ene be chege sugekare kwian Chubenuge.” Moisés gerudu ene che enusulian unsuialin ole. \p \v 24 ’Kaire kwian Chube gerua ketanga unsuialin kada Samuel, amage gwangerugu kwian na ulita Chube gerua ketanga gerudu salengwli ulita chui ai kle boi giti nege tangle ba ulita ole. \v 25 Ba ulita kwian unsuialin Chube gerua ketanga oindalla. Unsuialin Chube gerudu kwian Chube gerua ketanga e ulita ole Chube be kwian gdaite kage ama oindalla ulita alin. Kaire Chube gerudu enusulin oña unsuialin Abraham ole: “Ba oindalla gdaite giti cha be age no kwian nga ulitage alin.” Chube gerudu ene unsuialin, nege ama kle age ba ulita alin ama gerudu kare. \v 26 Chube Jesu kagu age no ba kwian israelita ulita alin. Jesu jo gwabada, Chube ama gbuni gwadeni, ene Jesu giti ba gdaite gdaite ulita ñage mo ta blite Chube ole joge siere ba kle age me no ulitage mo ta gbe age no Chube takalin kare alin allabi —Pedro gerudu ene ulita kwian kle mo litaba amadi tangle ole. \c 4 \s1 Kwian israelita chugagwalla ulita Pedro kaire Juan \s1 oña gbe tkale skage Jesu gerua gdale \p \v 1 Pedro, Juan kle gerule kwian ole Jesu giti gire kwian gerunga Chube ole daba alin mneite kaire kwian u gerungwa Chube ole mananga ulita chugagwalla kaire kwian saduceo mneite, kwian e ulita chku Pedrodi Juandi. \v 2 Pedro, Juan kledu daba tke tangle Jesu giti, kledu gerule kwian ole Jesu chkuni gwade giti, ene chkedale uñale kwiange kwian jaba ulita be chkeni gwade Jesu jaba chkuni gwade kare. E gdale kwian chugagwalla e ulita skochiu Pedrodi Juandi, \v 3 malen kwian e ulita Pedro kaire Juan gau tkale skage. Nga jere gire kwian e ulita me ñadu age Pedro ole Juan ole ama takalin kare malen ama Pedro kaire Juan jigu skage nagbietege dale. \v 4 Agwa kwian tanre Jesu gerua keruchugu Jesu gerua gau ulia Pedro giti Juan giti, kwian Jesu gerua ganga ulita chku ngle ngle, kwian onbre alin jo teanba ulita chku cinco mil. \p \v 5 Nga chku ju gbietege gire kwian israelita chugagwalla ulita mo litu ole una Jerusalénge, \v 6 Anás kaire mo litu ule, ama kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri, kaire Caifás kaire Juan kaire Alejandro ama ulita kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri bitalla, ama ulita kledu eni kaire. \v 7 Kwian israelita chugagwalla e ulita Pedro kaire Juan kadu chie ama kle ngwadi, Pedro, Juan dbajo chke kwian chugagwalla ulita kle ngwadi. Kwian e ulita gwa giti geru kadre Pedroge Juange: \p —¿Chema ba gbu kwian seragda kwebanga dodade? ¿Chema kiralla giti ba kwian e dodadu? \p \v 8-9 Pedro gerudu Chube Oña kirallaske kwian israelita chugagwalla kweri e ulita ole: \p —Ba ulita kwian israelita chugagwalla, ba geru kade chage cha kwian dodadu giti ba takalin chke uñale bage cha ama dodadu mine gire ama ñadu chage. \v 10-11 Cha be gerule ba ulita gwa giti ene chke uñale trate ba ulitage kaire kwian israelita na ulitage onbre gdaite ai kle ule cha ole ba ulita gwa giti ama me ñadu chage, nege ama ñage chage, Jesucristo una Nazaremu kiralla giti ama ñage chage no nege. Jesucristo amaña ba ulita ama guda, Chube Jesucristo gbuni gwadeni. Chube gerua degaba unsuialin gerule Jesu be boi ene giti, chada e gerule: \q1 “Kwian u dodanga ke gbu gerere, ke gbaite ama mliunga, ama gerudu ke e me no dale, agwa ke e ama mliunga, ke e ma no ke na ulitage.” \m Chube gerua degaba unsuialin gerule ene Jesu giti, boidu ene chada e gerule kare, Jesu no Jesu kweri agwa ba ulita me ama gau dage no kweri, ba ama gau kwian ngwale kare, ba ama guda kruge, agwa Chube ama jaba gbuni gwadeni. \v 12 Chube Jesu kagu kwian ulita alin, Jesu giti alin allabi kwian ñage tien gitiru ji chugege age me no gdale, ni kwian na gdaite nga dba ai giti ñage kwian jwen siere ji chugege age me no gdale kwian gbe no trate Chube gwa giti —Pedro gerudu ene kwian israelita chugagwalla ulita ole. \p \v 13 Kwian israelita chugagwalla ulita gwagedu Pedrodi Juandi gerule no Jesu giti me ta kennga ole ama ngeru gerule trate ama ulita kle mo litaba gwa giti. Kwian e ulita chegu tañachuge tanre Pedrodi Juandi, ama boke me geru jwanba mineade ama ñage gerule no trate kwian geru jwanba tanre kare. E giti chku uñale kwian israelita chugagwalla ulitage Pedro kaire Juan geru jwannga Jesuge chagedu diali ule Jesu ole Jesu kledu nga dba ai giti gire. \v 14 Kwian seragda kwebanga Pedro nu dodaba Jesu kiralla giti kledu eni ule Pedro ole Juan ole, kwian israelita chugagwalla ulita gwagedu onbre edi ulia ama jo chkeni noni, malen kwian israelita chugagwalla me ñadu gerule Pedro dollale Juan dollale. \v 15 Kwian israelita chugagwalla ulita mo ta gbu Pedro, Juan kage siere sugeti ama ulita kle mo litaba ngwadige manade goga. Gire ama ulita chegu geru trage modi mo ten Pedrodi Juandi, \v 16 ama ulita geru tragu modi: \p —¿Che be age mine Pedro ole Juan ole? Uñale kwian ulitage una Jerusalénge ama kwian dodadu Jesu kiralla giti. Che me ñage gerule kwian una Jerusalénmu ole Pedro, Juan me kwian seragda kwebanga dodadu ulia, che me ñage gerule ene kwian ole. \v 17 Agwa che me takalin Pedro kwian dodadu giti chke nate uñale kwian na darege, kwian ulitage che me takalin kwian enege geru chke uñale, ma no che ka boi ama ole ama kwajige. Ale ama oña tke skage, ene chui aige gwangerugu ama be kwachie gerule dare daba na ole Jesu giti —ama ulita mo teun ene modi. \p \v 18 Gire kwian israelita chugagwalla ulita Pedro, Juan kadu naskuni ama ulita kledu mo litaba ngwadi gire ka bo Pedro ole Juan ole: \p —Cha gerule ba ole, cha ulita me takalin ba gerule kwian ole Jesu giti ni kwian tke tangle dare Jesu gerua giti. Ba chage gerule dare kwian ole Jesu giti, cha be ba tke skage Jesu gerua kete kwiange giti gdale. \p \v 19 Agwa Pedro, Juan gerudu kwian israelita chugagwalla ole: \p —Ba ulita tañachugadale no no mine ma no Chube gwa giti, ¿ma no cha ba ulita gadale dage age ba ulita takalin kare o ma no cha Chube gadale dage age Chube takalin kare? \v 20 Cha me ñage chege kamne me gerule sidri Jesu agedu no giti, cha me ñage age ene. Mo gwagwa giti cha gwagedu amadi age no ulita kaire mo ologe cha ama keruchugu gerule no ulita, e giti cha me ñage chege kamne, cha geru e ulita tragadale kwian na ole. \p \v 21 Pedro kaire Juan gerudu kwian israelita chugagwalla ulita ole ene gire chugagwalla ulita skochiu Pedrodi Juandi, gerudu: \p —Cha be ba tke skage. \p Kwian israelita chugagwalla ulita gerudu ene agwa ama me ñadu Pedro, Juan tke skage, me chku boale age mine Pedro ole ni Juan ole, kwian israelita chugagwalla ulita Pedro, Juan chugu ngwadi gbale. Kwian na ulita kledu gerule no Chube agedu giti Pedro giti Juan giti, malen kwian israelita chugagwalla me ñadu Pedro, Juan tke skage kwian israelita chugagwalla tadukalin kare age. \v 22 Pedro, Juan kwian seragda kwebanga dodadu Jesucristo kiralla giti, kwian ege chura ma ngle cuarentage chkeba, malen kwian tanre gerudu no Chube giti noare Chube onbre e dodadu. \s1 Kwian Jesu gerua ganga ulita kira kade Chubege \s1 chage gwangerugu Chube kiralla giti gerule \s1 kwian na ole Jesu giti \p \v 23 Kwian israelita chugagwalla ulita Pedro, Juan chugu ngwadi gbale, gire Pedro, Juan jo mo lite ule daba na Jesu gerua ganga ole, Pedro, Juan geru tragu daba e ulita ole kwian israelita chugagwalla gerudu giti ulita ama ka bo Pedro ole Juan ole me gerule Jesu giti dare kwian na ole. \v 24 Daba Jesu gerua ganga ulita Pedro, Juan keruchugu gerule kwian israelita chugagwalla ulita agedu mine ama ole giti gire kwian Jesu gerua ganga ulita gerudu ule modi Chube ole ene: “Cha Chugagwalla Chube, ba nga dodadu ulita nga ngaña dodadu nga dba dodadu ba cha ulita dodadu ba ble jigu kaire lle ulita na kle nga ulitage ba dodadu. \v 25 David lle boanga ba alin unsuialin Chube, ama cha ulita enusulian, ba mo Oña gbu David tale. Ba Oña kirallaske cha enusulian David gerudu ba Kirolla be boi giti ulita nga dba ai giti, David gerudu: \q1 ‘¿Mineade kwian nga ulitamu skochie Chubedi? \q1 ¿Mineade kwian ta agekalin mo chugale ngwale Chube dollale? \q1 \v 26 Kwian chugagwalla una kaire kairege nga dba ai giti mo lite ule age me no Chube dollale kaire age Cristo dollale, Chube Cristo gau kagadale nga dba ai giti.’ \m Chube, ba David ta gbu chada dege ene unsuialin gire kle boi ene ulia nege tangle. \p \v 27 Cha gerule ba ole Chube, Herodes ule Poncio-Pilato ole mo litu una ai Jerusalénge kwian israelita ole kaire kwian me israelita ole. Jesu lle boanga no trate ba alin Chube, agwa kwian e ulita mo litu Jesu dollale agedu me no Jesu ole. Ba Jesu gau gbu kwian Chugagwalla kweri, Jesu amaña Cristo, ba ama kagu nga dba ai giti. \v 28 Unsuialin ba mo ta gbu age no kwian ulita alin Jesu giti, unsuialin mo kiralla giti ba mo ta gbu Jesu kage nga dba ai giti boi tanre daga ngwale kwian ama dollale kote. Kwian agedu ulita Jesu dollale ba mo ta gbu unsuialin be boi kare ulita, bage uñadu kwian be age Jesu ole kwian tadukalin kare age. \v 29 Cha Chugagwalla Chube, cha gerule ba ole nege, ba cha keruchuge, nege kwian kle chage age dare cha ulita Jesu gerua dbanga oña boi Jesu gerua dbe giti gdale. Cha ulita Jesu gerua dbanga kwiange cha kle mo chudaboi kade bage, ba cha ulita chudaboi, ba cha kira gbe geru Jesu giti kete kwiange ba kiralla giti ene cha me ta kennga geru kete kwian ulitage. \v 30 Kaire ba kira kete chage kwian oga dodade ba kiralla giti, ba cha ulita gbe age no kwianske lle daga ngwale tanre no dodade ba Kirolla no trate Jesu kiralla giti kwian ngle gwa giti. Ene nobi Chube.” \v 31 Kwian Jesu gerua ganga gerudubi ene Chube ole, gire nga ama ulita kle mo litaba ngwadi nga e jwliendu ulita gire kwian ulita kle mo litaba Chube Oña kiralla gau, ama ulita ta chegu kiraske gire ama me mo ta gbu kennga Chube gerua Jesu giti dbe kwian ulitage. \s1 Kwian Jesu gerua ganga ulita daba ulita chudaboi \s1 bitalla ulla gbaitre alin kare \p \v 32 Kwian Jesu gerua ganga ulia ngle ama ulita tañachugu salengwli kaire sugedu amage ama ulita kwian gdaitre alin kare Jesu gerua giti. Ni ama gdaite mo ta gbu kibale, agwa ama ulita tañachugu lle amanu kaire daba nanu, lle ulita ama ulita alin salengwli. \v 33 Kwian Jesu gerua ketanga ulita chagedu mo ta gbe dare gerule ulita kira giti kwian ole Jesu chkuni gwade giti. Kwian bai geru Jesu giti gau ulia Chube agedu no tanre ama ulita alin. \v 34-35 Kwian Jesu gerua ganga ulitaske ama ulita mo ta gbu mo chudaboi, ene ama ulita lle molen toigda, bai dbi molen u molen gweale chbadu igi ketu kwian Jesu gerua ketangage girabatadale daba ulita Jesu gerua gaba ole bai me lle molen, girabatu mo kaire kaire. \v 36 Leví oindalla gdaite kada José agedu no daba alin bai me lle molen lle ketu kwian Jesu gerua ketangage girabate daba e ole. José medunga ngadrega bleske kada Chiprege, kwian Jesu gerua ketanga ulita José e ka na gbu ama ka jun Bernabé, ka e gerule “ama daba ta gbanga suga no”. Bernabé diali daba me lle molen chudabo, \v 37 Bernabé dbi molen ama dbi e chbadu, ama dbi igia ketu kwian Jesu gerua ketangage daba na me lle molen chudaboagda. \c 5 \s1 Ananías Safira ole mo ta gbe age me no \s1 Chube Oña dollale \p \v 1 Kwian gdaite kada Ananías ule mo muiralla kada Safira ole dbi chbadu igia gau ketadale kwian Jesu gerua ketangage daba na chudaboagda. \v 2 Ananías mo muiralla ole mo ta gbu age salengwli. Ananías igi gau dbi ñanale igia gweale Ananías gau mau alin gire Ananías jo gballa igi dbi ñanalla kete kwian Jesu gerua ketangage. Ananías igi ketu gire Ananías gerudu: \p —Igi ai ulita cha dbi chbadu ñanalla. \p \v 3 Chku uñale Pedroge Chube Oña giti Ananías kle sole ama me kle gerule ulia, ama igi gweale gau mau alin, gire Pedro gerudu Ananías ole: \p —¿Mineade ba mo ta chugu ngwadi age dolla Satanás takalin kare sole Chube Oña dollale? Igi jo ketaba bage dbi ñanale gweale ba gau mau alin, ba tañachugu ba agedu skwlenre Chube gwage. \v 4 Dbi banu ba chbadu, dbi ñanalla e banu. Agwa ba takalin ba igi kete mangire batre, gweale chege bage, ene no. Ba me dbi ñanalla ulita ketadale chage, agwa ba me gerudu ulia cha ole igi e ulita ba me chiu dbe, ¿mineade ba gerudu cha ole ba kle igi ulita kete chage? Ba me sodu daba ole alin allabi agwa ba sodu Chube ole. Ba gerudu ba dbi ñanalla ulita ketu chage, me ene ulia. \p \v 5 Ananías Pedro keruchugu gerule ene gire blike Ananías jaba alin jo chke dba, ama jokeda sugeti ngwale. Kwian ulita kle Pedro ole Pedro keruchuge gerule Ananías ole, kwian e ulita gwagedu Ananíadi boi ene gire kwian ulita kwachiu Ananías boidu giti. Ene sugedu kwian ulitage me ñage sole Chube ole. \v 6 Kwian gweale biale kle ne ngwadi ama Ananías jaba bliuda jo jaba dbe ogale keugage. \p \v 7 Hora gdamai jo tangle Ananías jokedage gire Ananías muiralla jo chke Pedro kle ngwadi Ananías tane giti. Muingage me uñadu boidu mine ama ñengula Ananías ole. \v 8 Pedro gerudu Safira ole: \p —Cha geru kade bage, ¿Ananías igi ketu kwa e batre chage, e dbi ñanalla ulita? \p Safira jaindunga: \p —Ima, e dbi ñanalla ulita. \p \v 9 Pedro gerudu Safira ole: \p —¿Mineade ba gdabonate mo ta gbu age salengwli mo chuge Chube Oña dollale? Kwian biale jo ba ñengula jaba tke dbige keugage ama ulita chiuni e, nege ama be ba jaba dbe kaire tkale dbige keugage ule ba ñengula jaba ole. \p \v 10 Pedro gerudu ene Safira ole gire Safira jokeda blike, ama jaba jo chke dba Pedro sera ngena. Kwian onbre biale ulita bai kaire jo Ananías jaba oge ama chkuni Pedro kle ngwadi, gwagedu Safira jabadi, gire kwian biale e ulita jo Safira jaba dbe tkale dbige keugage ule ama ñengulalla ole keuga amañage. \v 11 Safira kaire Ananías boidu ene, geru e chku uñale kwian Jesu gerua ganga ulitage kaire kwian na ulitage chku uñale boidu Safira ole kaire Ananías ole giti, kwian ulita kwachiu tanre. \s1 Kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke \s1 lle daga ngwale no tanre dodade Chube kiralla giti \p \v 12 Kwian Jesu gerua ketanga ulita lle daga ngwale no tanre dodadu Chube kiralla giti kwian ulita gwa giti. Kwian Jesu gerua ganga ulita diali mo litu ole Jesu geruadi u skada kada Salomónge u gerungwa Chube olege. \v 13 Kwian na ulita me Jesu gerua gaba mo ta gbu kwian Jesu gerua ganga ulita gai dage, agwa boidu Ananías, Safira ole gdale kwian e kwachiu mo lite ule kwian Jesu gerua ganga ole. \v 14 Agwa chui kaire kairege kwian na ngle onbrenu muirenu Jesu gerua gau ulia gire kwian jo chke ma ngle Jesu geruadi. \v 15 Geru chku uñale kwian tanrege kwian Jesu gerua ketanga ulita kle lle daga ngwale no tanre dodade Chube kiralla giti, malen kwian tanre daba oga du ankwage baini Pedro be joge tangle ngwadi. Kwian jo chke daba oga dbe jon kagdage ene Pedro be joge tangle Pedro oñalla chui chrage be joge chke amadige, e giti kwian oga be joge chkeni no. \v 16 Una ulita kle chege kodi una Jerusalénge kwian una ege tanre chiu kwian oga tanre dbe Pedro ngwadi una Jerusalénge, kaire kwian jwligebanga dule Pedro ngwadi, kwian oga kaire kwian jwligebanga Pedro kwian ene ulita dodadu. \s1 Kwian me Jesu gerua gaba mo tke dole kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke ole \p \v 17 Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla gdaite ma kweri chugagwalla na ulitage, kaire kwian saduceo mneitella kle ule chugagwalla kweri e ole, ama ulita ule ta me chegu no ama ta skochiu tanre Jesu gerua ketanga ulitadi age giti. \v 18 Ama ulita kwian na gweale ama skatemanalla gau kagu kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke kle ngwadi ama ulita dbe tkale skage. Kwian e agedu chugagwalla ama kagu age kare, ama kwian Jesu gerua ketanga ulita gau tku skage kwian agenga me no ulita tkakle skage ngwadi. \v 19 Kwian Jesu gerua ketanga ulita kledu skage gire lle boanga Chube alin nga ngaña giti gdaite chku ngajrege kwian skage ugakalla degenga. Ama kwian Jesu gerua ketanga ulita junnga skage, ama gerudu kwian Jesu gerua ketanga ole: \p \v 20 —Ba jogedale u gerungwa Chube olege, ba mo gbe kwian gwa giti. Ba geru Jesu giti tragadale kwian ulita ole kle mo litaba u gerungwa Chube olege. Ba geru Jesu giti tragadale no kwian ulita ole, ba geru ketadale kwiange Jesu giti ba gerudale kwian ole Jesu giti kwian chege no Chube gwa giti. \p \v 21 Kwian Jesu gerua ketanga agedu lle boanga Chube alin gerudu kare. Nagbietege ngabebitabi kwian Jesu gerua ketanga ulita jo u gerungwa Chube olege, jo chke u ege gwa gire ama kwian tku tangle Jesu gerua giti. \p Kaire chui e amañage ngabebitabi kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri kle ule kwian saduceo mneite ole, ama ulita kwian israelita chugagwalla juma ulita kadu mo lite ule ama ole kaire, gire ama ulita mo ta gbu biale ka boi mno nabitaite kwian Jesu gerua ketanga ulita ole, chugagwalla ulita tañachugu Jesu gerua ketanga ulita kle kaire skage. Gire chugagwalla ulita guardia u gerungwa Chube ole mananga mneite kagu gerule kwian skage mananga ole kwian skage mananga chiedale Jesu gerua ketanga ulita dbe chugagwalla ulita kle mo litabale ngwadi. \v 22 Guardia e ulita jo chke llani kwian skage kle ngwadi agwa kwian Jesu gerua ketanga me skwendu guardiage. Guardia ulita chiuni geru kete ama chugagwallage, \v 23 ama gerudu chugagwalla ole: \p —Kwian Jesu gerua ketanga ulita kigedu. Cha jo chke llani, kwian Jesu gerua ketanga me kle skage. Kwian skage ugakalla kle jegaba, kwian skage mananga kledu ugakage kwian skage manade ngajrege ulita. Cha jo chke llani gire kwian skage mananga ska ugakalla degunga, jo gwa kwian Jesu gerua ketanga ulita jwen cha alin, agwa ni kwian Jesu gerua ketanga gdaite skwendu, me uñale chage boidu mine. \p \v 24 Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri kaire guardia u gerungwa Chube ole mananga ulita chugagwalla kaire kwian gerunga Chube ole daba alin ulita, kwian e ulita guardia keruchugu gerule ene gire ama ulita gerudu modige: \p —¿Che agedale mine kwian Jesu gerua ketanga ole gire ama mi chage dare age ulita ama kle age kare? \p \v 25 Chugagwalla ulita kle gerule ene modi ulita gire kwian gdaite chku ama ulita kle mo litaba ngwadi kwian Jesu gerua ketanga chadalla kete chugagwalla mneite ulitage, kwian e gerudu: \p —Ba ulita kwian Jesu gerua ketanga ulita tku skage ama kle nege u gerungwa Chube olege kwian tke tangle Jesu giti nakwaite. \p \v 26 Kwian chugagwalla ulita geru e keruchugu gire guardia u gerungwa Chube ole mananga ulita chugagwalla jo ule guardia na tanre ole kwian Jesu gerua ketanga jwen u gerungwa Chube olege. Guardia chugagwalla ule guardia ulita ole kwian Jesu gerua ketanga ulita gau du taingwli chugagwalla ulita kledu ngwadi, guardia kendunga kwian ngleadi malen ama me kira batu kwian Jesu gerua ketanga ole. Ama kira bate gire kwian ulita be guardia skie ke giti Jesu gerua ketanga kbiale. \v 27 Guardia chugagwalla ule guardia ulita ole jo chke kwian Jesu gerua ketanga dbe chugagwalla mneite ulita kle ngwadi gwa giti. Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri gerudu kwian Jesu gerua ketanga ulita ole: \p \v 28 —Cha ulita gerudu ba ole ba kle geru dbe kwiange Jesu giti ba e chugadale ngwadi, ba me kwian tke tangle dare Jesu gerua giti. ¿Nege ba kledu llema boi u gerungwa Chube olege? ¿Cha keru me kle suge bage ade ba kle chage geru Jesu giti dbe gwangerugu? Ba kwian tanre tku tangle una ulita Jerusalénge Jesu giti, ma giti dare ba kle cha gbakalin jiske ba kle gerule cha ulita Jesu guda. \p \v 29 Pedro ule kwian Jesu gerua ketanga na ulita ole jaindunga: \p —Cha ulita kle Jesu gerua dbe, ma no cha alin cha Chube gai dage age Chube takalin kare, agwa cha me ñage age ba takalin kare cha age, cha Jesu gerua tragadale daba na ole. \v 30 Ba ulita Jesu guda kruge, Chube che enusulian unsuialinnu ama Jesu e amaña gbuni gwade. \v 31 Chube Jesu duni nga ngaña giti, Chube Jesu gbu mo ngena ko taingwli giti, Chube Jesu gbu kwian ulita Chugagwallale, Chube Jesu gbu kwian Jesu gerua gaba jwanngale siere ji chugege agedu me no gdale. Kwian israelita ulita mo ta blitadale Chube ole, ulita Jesu gerua gadale, ene Jesu ama ulita jwen siere ji chugege agedu me no gdale, ene kwian agedu me no ulita Chube talla mlienga. \v 32 Ulita Jesu boidu mine uñale cha ulitage kaire Chube Oñage uñale Jesu boidu mine, Chube mo Oña kete kwian ulitage bai mo ta gbe Chube gai dage age Chube takalin kare —Pedro gerudu ene kwian chugagwalla ulita ole. \p \v 33 Chugagwalla ulita Pedro keruchugu gerule ene gire ama ulita skochiu tanre Pedrodi kaire kwian na Jesu gerua ketangadi, tadu kwian Jesu gerua ketanga ulita gwakalinda. \v 34 Chugagwalla e ulitaske kwian gdaite kledu, kwian fariseo e kada Gamaliel, ama daba tkanga tangle Moisés chadalla giti, kwian na ulita ama gai dage. Gamaliel chku gdate ama gerudu chugagwalla na ulita ole ma no kwian Jesu gerua ketanga kage siere sugeti ama ulita kle ngwadige, kwian Jesu gerua ketanga ulita kagle siere Gamaliel gerudu kare, \v 35 gire Gamaliel gerudu chugagwalla na ulita ole: \p —Ba cha bitalla ulita israelita, che agedale ta giti kwian Jesu gerua ketanga ai ole. \v 36 Che tachkedale boidu mine kwian kadakle Teudas ole chuia gweale jo tanglege. Teudas gerudu mau giti no trate ama mo gbu kweri kwian chugagwale dabaske. Kwian ngle cuatrocientos chagedu Teudas nate kwian ama gerua gau ulia ama gerudu kare. Agwa Teudas guleda, gire kwian ulita chagenga Teudas nate Teudas gerua gai ama ulita chegu gballa, gire ama ulita jo kige gdaite gdaite Teudas dolla ngeru. Kwian Teudas gerua chugu ngwadi, geru ulita Teudanu bidu. \v 37 Ma bdagli kwian ulita mo ka gbe chada giti chuiage, chui ege kwian na kada Judas mo gbu kwian chugagwale, Judas kwian nga Galileamu. Chui ege Judas kwian ngle gau mau alin kwian ama gerua gadale ama gerule kare. Judas guleda kaire Teudas kare, gire kwian Judas gerua ganga chegu gballa, ama ulita kaire kigedu gdaite gdaite, Judas gerua bidu. \v 38 Cha gerule ba ulita ole, ma no ba Jesu gerua ketanga chuge ngwadi, ba me agedale me no ama ole ama kle geru dbe giti. Geru e kwian ngwale gerua alin allabi, me sbali geru e be jogenga. \v 39 Agwa geru e ulia Chube gerua, ba ulita mi ñage kwian kage siere geru ege. Kwian Jesu gerua ketanga e ulia Chubenu, ngwale ba kira bate ama dollale. Ba kira bate ama ole, ba be kle kira bate Chube ole. \p \v 40 Chugagwalla ulita Gamaliel keruchugu gerule ene, ama Gamaliel kerua gbu gdadi. Gire kwian chugagwalla ulita Jesu gerua ketanga ulita kaduni ama kle ngwadi gire chugagwalla kwian Jesu gerua ketanga ulita kwabatangu obere giska giti chugagwalla ulita gerudu nakwaite kwian Jesu gerua ketanga ole: \p —Cha gerule ba ulita ole, ba me ñage gerule dare Jesu giti. \p Chugagwalla ulita ka bo ene kwian Jesu gerua ketanga ole gire kwian Jesu gerua ketanga ulita skajunlenga, ama kagleni. \v 41 Kwian Jesu gerua ketanga ulita jo siere chugagwalla ulitage, kwian Jesu gerua ketangadi nga chiu suga no ama ulitadi, ama ulita gerudu modi: \p —Che alin noare Chube che ulita gbu boidale daga ngwale ene Jesu gerua giti. Chubege uñale che mi Jesu gerua mlienga mo tale, che mo ta gbe suga no diali geru Jesu giti dbe, che ulita mi ka chite gerule Jesu giti. \p \v 42 Kwian Jesu gerua ketanga ulita diali chui gdale daba tku tangle Jesu giti ulita, diali gerudu: “Jesu amaña Cristo, Chube ama kagu che Chugagwallale.” E giti kwian Jesu gerua ketanga kwian na tanre tku tangle u gerungwa Chube olege kaire ama ulita jo geru e dbe kwiange u kaire kairege. \c 6 \s1 Kwian gdaguke gbakle lle girabate kwian \s1 Jesu gerua ketanga ulita tanege \p \v 1 E suiale gwangerugu kwian tanre Chube gerua Jesu giti gau ulia gire kwian Jesu gerua ganga chku ma ngle. Kwian israelita gerunga kwira griego gerudu me no kwian israelita gerunga kwira hebreodi kwian gerunga hebreo me kle muinga gerunga griego chegeba oli ñengulage chudaboi no muinga gerunga hebreo chudaboakle kare chui gdale no igi giti kaire lle na tanre giti. \v 2 Kledu boi ene kwian Jesu gerua gangaske malen kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke mo litu ule kwian na Jesu gerua ganga ulita ole, kwian Jesu gerua ketanga gerudu: \p —Me no cha gdataboko giti gdaboke ulita Chube gerua Jesu giti kete kwiange chuge ngwadi gire chege lle na boi, lle girabate alin daba Chubenu ole. \v 3 Malen noare ba daba Chubenu ulita daba na gweale kle baske ba gadale gdaguke, kwian bai gakle dage, kwian ta ole kaire kwian bai Chube Oña kle ama ta gbe age Chube takalin kare, kwian ene kare ba gadale gdaguke. Cha Jesu gerua ketanga ulita daba ene kote cha lle girabate jige, ama be lle girabate ba daba Chubenu ulita ole, ama be ba daba Chubenu chudaboi lle ulita giti toigda. \v 4 Ene cha ulita gdataboko giti gdaboke be mo ta gbe kwian tke tangle geru Jesu gitige alin allabi, kaire cha ulita be mo ta gbe gerule Chube ole lle ulita giti kaire ba ulita giti diali ngerugu. \p \v 5 Kwian Jesu gerua ketanga gerudu ene gire kwian ulita Chubenu kledu mo litabale mo ta gbu salengwli kwian Jesu gerua ketanga gerudu kare, kwian Chubenu onbre Chubenu ai kare gau gdaguke: Esteban (ama mo ta gbe diali no Chube ole, diali Chube Oña kle ama gbe age Chube takalin kare), Felipe, Prócoro, Nicanor, Timón, Parmenas, Nicolás (ama una Antioquíamu, ama me kwian israelita agwa ama mo blitu age kwian israelita suia kare, ama kwian israelita suia gau mo alin). \v 6 Kwian kle mo litaba ulita daba gdaguke e gau du kaitadale kwian Jesu gerua ketangage. Gire kwian Jesu gerua ketanga ko gbu daba gdaguke e chuga giti gerudu Chube ole ama ulita giti: “Chube, nege gwangerugu ba onbre ai ulita gdaguke gbe daba chudaboangale ba kiralla giti lle girabatangale daba me lle molen ole. Ba ama kira gbe age ulita ba takalin kare Chube. Ene nobi.” \p \v 7 Chube gerua Jesu giti chagedu dare kwian ngleske, kwian ngle Jesu gerua gau ulia una Jerusalénge. Kaire kwian israelita gerunga Chube ole daba alin ngle mo ta gbu ulia Chube ole Jesu gerua gai ulia. \s1 Kwian israelita chugagwalla ulita kaire kwian na tanre skochie Estebandi Esteban kle gerule Jesu giti gdale \p \v 8 Chube agedu no Esteban alin, Chube kiralla giti Esteban lle daga ngwale no tanre dodadu kwian ulita gwa giti. \v 9 E suiale kwian gweale mo ta gbu kira bate kwian Jesu gerua ganga ulita ole. Kwian israelita tanre lle boanga mo chugagwalla alin kwian skage kare, chugagwalla nu ama skajwanbanga ama ulita kle mo lite u mo litangwa Chube gerua jwanngwage, kwian e ulita kira batu Esteban ole Jesu gerua gdale. Kwian skajwanbanga e ulita ule kwian gweale una Cirenemu kaire kwian gweale una Alejandríamu kwian na gweale nga kweri Ciliciamu kaire kwian nga na kweri Asiamu, kwian e ulita kledu gerule ta skochie tanre Esteban ole Esteban kle gerule giti. \v 10 Kwian e ulita ta skochiu tanre Estebandi Esteban kle gerule giti agwa Chube Oña Esteban gbu gerule tanre trate ta ole kwian ulita gwa giti, malen ama me ñadu age Esteban ole ama takalin kare Esteban tke skage. \v 11 Kwian e me kirachku Estebandi tke skage, malen ama ulita daba na gau igi kete daba ege, ene daba e igi gau ñage geru jinade Estebandi, gerule Esteban nu geruba daba e ologe me no Moisés chadalla dollale kaire Chube dollale. \v 12 Geru jinadre ngwale ene Estebandi giti, kwian ulita mo ta gbu skochie Estebandi, kwian tañachugu Esteban gerudu ene ulia Moisés chadalla dollale kaire Chube dollale. Gire kwian israelita chugagwalla juma kaire kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti, kwian e ulita Esteban tku mo kaskwada Esteban gau Esteban du kwian israelita chugagwalla kweri ulita gwa giti Esteban gbale jiske. \v 13 Kaire ma giti dare kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti kaire kwian israelita chugagwalla juma kwian na gau gerule ngwale Esteban dollale, kwian e gerudu: \p —Onbre e kada Esteban kle gerule me no diali u gerungwa Chube ole dollale kaire Moisés chadalla dollale. \p \v 14 Kwian gerunga ngwale e gerudu dare Esteban dollale: \p —Cha Esteban keruchugu gerule Jesu una Nazaremu giti Jesu be u gerungwa Chube ole skiendba kaire Jesu be Moisés nu Chube gerua degaba unsuialin blite, ene che me agedale geru e kle gerule kare. \p \v 15 Kwian israelita chugagwalla ulita kaire kwian na ngle kledu toiba dba kwian gerunga ngwale keruchuge gerule Estebandi, gire kwian e ulita gwagedu Estebandi Esteban gwa chegu chrachietranga lle boanga Chube alin nga ngaña giti gwa kare. \c 7 \s1 Esteban gerule mo giti kwian israelita \s1 chugagwalla kweri ulita ole \p \v 1 Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri geru kadu Estebange: \p —¿Ulia ba gerudu kwian ba gbanga jiske kle gerule kare? \p \v 2 Gire Esteban gerudu: \p —Cha me gerudu u gerungwa Chube ole dollale ni Chube dollale ama kle gerule kare. Nege ba cha bitalla ulita ole cha be gerule Chube agedu mine che enusulian unsuialin ole. Che Chubea no kweri, ama chku gerule che enusulian oña Abraham ole Abraham kledu nga Mesopotamiage gire. Abraham bebi joge toi una kada Haránge, \v 3 gire Chube gerudu ama ole: “Nga ba kle ngwadi aini ba chuge ngwadi ba mo bitalla chuge ngwadi, ba jogedale nga nage, cha be nga kaite bage toingwa.” \p \v 4 ’Abraham agedu Chube gerudu kare. Ama jo siere nga Caldeage nga e chege nga Mesopotamiage, gire Abraham jo ule ñenua ole toi una kada Haránge. Una Haránge Abraham ñenua jokeda gire Chube jon kaitu Abrahamge Abraham chagedu nga ai ngnagu, Abraham chku aini nga aige, nege che ama oindalla ulita kle toi nga aige. \v 5 Chube nga ai kaitu Abrahamge toingwa Abraham bebi kirogwa molen gire, Chube nga ai kaitu ene Abrahamge agwa Abraham me chegu toi jwire nga aige. Abraham toidu sugeti nga aige gire Chube Abraham kagu joge toi nga nage, agwa Chube gerudu Chube be nga ai kete Abraham oindallage toingwa. \v 6 Chube gerudu dare Abraham ole Abraham oindalla giti: “Ba oindalla be toi nga nage me ba jwiage, ba oindalla be chege lle boangale kwian na alin ngwale kwian skage kare, kwian na me ba bitalla be age me no ba oindalla ole ama takalin kare chura ngle cuatrocientos.” \v 7 Kaire Chube gerudu Abraham ole: “Kwian nga emu be ba oindalla ulita kage lle boi mno be ama gbe boi tanre daga ngwale, cha be ji gbe kwian e alin ama agedu me no ba oindalla ole gdale. Cha be ba oindalla jwen siere kwian me noge gire ba oindalla be chie nga aige be gerule no cha giti aini be mo lite cha geruadi.” Chube gerudu ene Abraham ole Abraham oindalla giti. \p \v 8 Esteban gerudu dare kwian israelita chugagwalla ole Abraham giti: \p —Kaire Chube gerudu Abraham ole: “Ba agedale cha gerule kare.” Gire Chube Abraham gbu mo kwara tkangenga sidri, ene chke uñale kwian na ulitage ama kwian Chubenu. Malen Abraham kirolla Isaac kledu bebitra, chui gbapa chkeba kirolla solige, Abraham mo kirolla kwara tkunga sidri. Isaac jo juma Isaac agedu kaire mo kirolla Jacob ole. Jacob jo juma Jacob agedu kaire mo kirolla gdataboko giti gdaboke ulita ole, Jacob kirolla e gdataboko giti gdaboke ama ulita kwian israelita mne gdataboko giti gdaboke chugagwalla unsuialin. \p \v 9 ’Jacob kirolla ulita gdataboko giti gdaboke e ulita che enusulian unsuialin. Jacob ma no mo kirolla José ole kirolla na ulita olege, e giti José daballa ulita semadu José ole. Malen José daballa ulita José chbadu kwiange kwian e José du nga Egiptoge, kwian José chbadu kwian nga Egiptomuge, José daballa agedu ene José ole, agwa Chube kledu José ole José manade, \v 10 Chube José jun siere boi ulita daga ngwalege. Chube ta ngle ketu Josége kaire Chube José chudabo, ene kwian nga Egiptomu chugagwalla kada Faraón mo ta du no José ole, sugedu Faraónge José kwian no ta molen tanre malen Faraón José gbu lle boi mo tanege Faraón kare daba chugagwalla kweri nga Egiptoge u kweri Faraón kle lle boi ngwadige. \p \v 11 ’E suiale bli chuge kweri chuia chku, kwian ngle boidu daga ngwale bli chuge suiale nga ulita kweri Egiptoge, kaire nga Canaánge che enusulian unsuialin me chegu bligda molen gutadale. \v 12 Jacobge chku uñale nga kweri Egiptoge trigo gweale kle gigadale gire Jacob mo kirolla gdataboko kagu nga Egiptoge trigo gige gutadale. \v 13 Chui jo sbali trigo e ulita bidegu gire Jacob mo kirolla kagu nga Egiptoge nabitaite trigo na gige, gire José mo kaitu daballa ulitage, ene José daballa ulita chku José uñe José ama ulita daballanu, kaire Faraónge chku uñale José kwian mine bitalla. \v 14 José mo kaitu nate ene daballage gire José gerudu daballa ole ñenua giti bitalla ulita giti, José gerudu: “Ba chie che bitalla ulita dbe aini nga Egiptoge.” Ama bitalla ulita ngle kwian setenta y cinco. \v 15-16 José giti Jacob ule Jacob kirolla ole Jacob bdadalla ulita ole jo toi nga Egiptoge. Eni che enusulian unsuialin e ulita chegu toi nga Egiptoge, Jacob jokeda nga ege. Sbali Jacob kirolla Jacob bdadalla ulita toidu nga ege kaire ama ulita jokeda eni, ama ulita jaba duleni naskuni mo jwiage nga Siquemge, nga Siquemge ama jaba ulita ogle keugage, keuga e Abraham gigabale sbali igi ngle giti kwian kada Hamor kirollage. \p \v 17 Esteban gerudu dare kwian ole Chube agedu giti kwian israelita enusulian unsuialin ole, Esteban gerudu: \p —Chura tanre jo tangle gire chura ngle cuatrocientos chegu kodi be boi Chube gerudu kare Abraham ole. Kwian israelita Jacob oindalla jrienduda ngle ngle nga Egiptoge. \v 18 E suiale chugagwalla na chegu kwian nga Egiptomu chugagwalla, chugagwalla e me José uñu me uñadu amage José agedu no giti kwian nga Egiptomu alin. \v 19 Chugagwalla e agedu me no me no che bitalla unsuialin ulita ole, chugagwalla gerudu che bitalla ole che bitalla kirogwa onbre bebitra amanu ulita chugadale ngwadi jogeda. \v 20 E suiale Moisés medunga bebitra kote, Chube no kirogwa soli e ole kirogwa medu no Chube gwage. Kirogwa ñenua ule chebia ole kirogwa soli manadu skwlenre dai gdamai mo ullage, me ama chugu ngwadi jogeda chugagwalla gerudu kare. \v 21 Chebia ñenua me ñadu kirogwa manade dare skwlenre gwa malen chebia ule ñenua ole lle ski kare dodadu no kejre, ski e tadi ama kirogwa soli gbu gire tku chiga giti chugu ngwadi chigage. Chugagwalla Faraón jian tendu ski edi, ama ski jwanngu kedagu gire kirogwa soli skwendu ski tadi. Faraón jian kirogwa soli e du mo ullage, ama kirogwa soli e manadu no no mo kirolla kare. \v 22 Moisés tigedu, jo kweritra, Moisés jo tkaba tangle lle ulita giti kwian Egiptomu kle geru jwen kare. Geru jun ene, jo juma ama gerudu no ta ole kaire ama agedu no ta ole, kwian ulita ama keruchugu, kwian ama keru gau dage. Moisés tigedu sugekare bitalla israelita ulitage. \v 23 Moisés medunga churalla cuarenta chku Moisége gire Moisés mo ta gbu joge basale bitalla kwian israelitadi, kwian israelita oindalla e ulita Moisés bitalla. \v 24 Moisés jo chke mo bitallaske gire gwagedu kwian nga Egiptomu gdaite kle age me no kle kira bate kwian israelita gdaite ole. Moisés gwagedu kwian kle kira batedi gire Moisés jo ama gitigu daba israelita chudaboi. Moisés kwian Egiptomu guda mo bitalla israelita gdale. \v 25 Age ene giti Moisés tañachugu ama bitalla israelita be tachke Moisés giti Chube Moisés kagu kwian israelita ulita jwen siere kwian Egiptomuge. Agwa ama bitalla ulita israelita me tachku Moisés agedu giti me sugedu bitallage Moisés kledu age no ama ulita alin. \v 26 Nagbietege Moisés jo chage mo bitalla israelitaske gire kwian israelita gdaboke skwendu Moisége kira bate modi. Moisés gwagedu kwian israelita boke kle kira bate, Moisés jo ama gitigu, Moisés tadukalin daba boke gbe siere taingwli dabage, Moisés me takalin ama kira bate dare modi, malen Moisés gerudu kira batanga boke ole: “Ba cha keruchuge, ba kle kira bate mo daballa ole, ¿mineade ba kle mo bate ongoru ongoru? Me no mo bate mo bitallanu ole.” \v 27 Moisés gerudu ene gire ama kle mo bate modi gdaite Moisés mliunga gwasieru jondoi, ama gerudu Moisége: “¿Chema ba gbu cha chugagwallale gerule cha boke ole chema jiske chema me jiske? \v 28 ¿Ba kle tañachuge ba ñage cha gweda ba kwian Egiptomu guda beigliga kare?” \v 29 Kwian kle mo bate modi gdaite gerudu ene Moisés ole, Moisés ama keruchugu, Moisés kendunga, ama tañachugu ni kwian gdaitege chku uñale ama agedu giti kwian nga Egiptomu ole, malen Moisés kigedu Moisés jo nga kada Madiánge. Nga Madiánge Moisés toidu ne ngwadi kwian me ama bitallaske. Eni Moisés mo jun, Moisés muingalla kirogwa onbre manadu boke. \p \v 30 Esteban gerudu dare Moisés giti kwian israelita chugagwalla ulita ole: \p —Moisés chegu toi nga Madiánge chura cuarenta. Chura e ulita jo tangle gire chui gbaite Moisés jo chage nga gballage kwian me kle toi ngwadi kodi jwichuga Sinaíge. Eni Moisés gwagedu gli bugdudi kuge agwa gli e me su kuge jita kote, gli chegu no jitaske, lle boanga Chube alin nga ngaña giti gdaite medu jita gwadeririske. \v 31 Moisés chegu tañachuge tanre gwage jita gwaderiridige gire Moisés jo ma kodi tienda no jitadige. Moisés Chube kerua keruchugu gerule Moisés ole: \v 32 “Cha ba enusulian unsuialin Abraham Chubea kaire Isaac Chubea kaire Jacob Chubea, ai cha amaña.” Chube gerudu ene Moisés ole gire Moisés jo jirenga trate jegwale chru ole, Moisés me tadu gwagekalin dare jita gwaderiridige. \v 33 Gire Chube gerudu Moisés ole: “Zapato jwennga mo serage, ba cha gai dage. Ba kle nga aige cha kle ngwadi, nga no trate, cha ba Chubea no trate kle aini nga aige.” \v 34 Chube gerudu dare Moisés ole: “Moisés, cha gwage kwian chanudi kle nga Egiptoge, ama ulita kle boi daga ngwale kwian nga Egiptomu kote. Ama kle sui jwennga chadi ama kagakle lle mno boi chui gdale, ama ulita ta jogekalin siere kwian ege. Diali cha ama keruchuge ene, malen cha chku aini nga dba ai giti ama jwen siere boi daga ngwalege. Cha gerule ba ole, ba cha keruchuge no Moisés, cha be ba kage nga Egiptoge kwian chanu ulita jwen siere kwian nga Egiptomuge.” Chube gerudu ulita ene Moisés ole. \p \v 35 ’Moisés amaña ole kwian israelita kira batanga ka boabale ene: “¿Chema ba gbu cha chugagwallale gerule cha boke ole chema jiske chema me jiske?” Kwian kira batanga boke e me tadu mo chugakalin ngwadi mo gbe siere taingwli Moisége gire Moisés kigedu. Gire Chube Moisés amaña gau, kaguni naskuni kwian israelita chugagwale kwian israelita ulita jwanngale siere kwian nga Egiptomuge. Jita gwaderiri gli bugduske Moisés gwagedu lle boanga Chube alindige, lle boanga e amaña jo Moisés chudaboi kwian israelita jwen siere nga Egiptoge. \v 36 Nga Egiptoge Moisés lle daga ngwale no tanre dodadu Chube kiralla giti kwian ulita gwa giti, ene Moisés kwian israelita ulita jun siere nga Egiptoge, kwian israelita e che enusulian unsuialin. Moisés kwian israelita ulita du siere nga Egiptoge, jo chke ble kada Mar Rojoge, eni Moisés lle daga ngwale no na dodadu Chube kiralla giti ene kwian israelita ulita jo tangle no ble ege. Kaire kwian israelita ulita chagedu nga gballage kwian me kle toi ngwadi chura cuarenta, kaire ne ngwadi Moisés lle daga ngwale no tanre dodadu Chube kiralla giti. \v 37 Chube Moisés ta gbu gerule kwian israelita ulita ole, Moisés gerudu: “Ba bitalla giti Chube be kwian na gdaite gbe baske geru Chubenu kete ba bitalla ulitage cha kle geru Chubenu kete ba ulitage kare.” \v 38 Moisés amaña kledu kwian israelita ulita ole nga gballage gire lle boanga Chube alin nga ngaña giti geru ketu Moisége jwichuga Sinaíge. Geru e Moisés ketu che enusulian unsuialin ulitage, Chube gerudu Moisés ole gire Moisés geru e degu kwian ulita toidale mine Chube gwa giti, ene geru e amaña chegu kaire che ulita alin nege tangle. \p \v 39 ’Che enusulian unsuialin ulita me Moisés gau dage no mo chugagwallale, ama ulita tañachugu ma no jogeni naskuni nga Egiptoge. \v 40 Chube kledu gerule Moisés ole jwichuga Sinaí giti, gire kwian israelita ulita gerudu Moisés dollale Moisés daballa Aarón ole: “Me uñale cha ulitage nege Moisés boidu mine, ama kle baini, ama che ulita jun siere nga Egiptoge agwa nege ama kle che ulita chuge ngwadi gballa aini. Malen cha ulita takalin ba lle oña dodade chubere cha ulita alin cha chudaboangale cha jonlla dbangale naskuni nga Egiptoge.” \v 41 Kwian gerudu ene Aarón ole gire Aarón agedu kwian gerudu kare ama ole. Aarón lle oña dodadu chbi ñenua soli kare, gire kwian ulita bda guda chbi soli oña gwangnagu salengwli ama agedu ngeru Chube alin kare. Gire kwian ulita chbi soli oña chuia olladu, lle oña e kwian dodadu agali mo kodi ama tañachuge lle oña e no be ama ulita chudaboi, ama lle oña e gau dage mo chubeale. \v 42 Kwian ulita lle oña ngwale e gau mo chubeale malen Chube ulia chegu sugekare kwian ege, Chube kwian chugu ngwadi age kwian takalin kare, gire kwian ulita beu nga ngaña giti gau kaire chubere. Kwian Chube gerua ketanga dabage kada Amós Chube gerua degu kwian ta chegu sugekare Chubege giti, chada e gerule ene: \q1 “Chube gerudu: ‘Ba kwian israelita ulita, ba ulita kledu chage nga gballage chura cuarenta, ba ulita me agedu cha gerudu kare. \q1 Ba kledu nga gballage ba me bda guda cha alin cha tadukalin kare, ba ulita me tañachugu cha giti. \q1 \v 43 Agwa ba ulita tale ba agedu ba tadukalin kare. \q1 Ba lle oña ngwale kada Moloc gau chubere, ba u soli dodadu Moloc alin, ba chagedu u e dbe ba chubea Moloc ole llagli. \q1 Kaire ba beu gbaite kada Refán gau mo chubeale, ba Refán oña dodadu, ba chagedu oña e dbe kaire. \q1 Kaire lle oña na tanre ba ulita dodadu mo kodi ba gau mo chubeale ba gerudu no ama giti. \q1 Malen e gdale cha be ba ulita kage bate nga me ba jwiage ma bate nga Babiloniage, kwian nga namu be ba tke skage nga ege.’ ” \m Chube Amós gbu chada dege ene unsuialin che enusulian unsuialin ulita giti. \p \v 44 Esteban gerudu dare kwian ole Chube agedu giti kwian israelita enusulian unsuialin ole, Esteban gerudu: \p —Che enusulian oña unsuialin tangle bda kwara ulla dodadu nga gballage Chube gerudu kare. Chube u oña kaitu Moisége kare kaire Moisés bda kwara ulla dodangu. Che enusulian oña unsuialin tangle diali chagedu bda kwara ulla e ole u e gerungwa Chube ole. \v 45 Che enusulian ngeru ulita jokeda kaire enusulian chugagwalla Moisés jokeda gire che enusulian na chegu bda kwara ulla mauñale. E suiale Josué chegu Moisés tanege kwian israelita chugagwallale. Josué chiu ule kwian israelita ulita ole nga ai Canaánge gire chiu bda kwara ulla gerungwa Chube ole dbe mo ole llagli. Chube kirallaske Josué ule kwian israelita ulita ole kwian nga Canaánmu kagu jondoi ulita, gire dbi chegu che enusulian unsuialin ulita alin toingwa. Ege gwangerugu kwian chegu gerule Chube ole bda kwara ulla gerungwa Chube olege, u e jagedu ene ñadu chugagwalla rey David suiage tangle. \v 46 Chube no David ole Chube agedu no David alin. David tadu u jagere dodakalin Chube alin Chube amaña Jacob Chubea kaire Jacob oindalla Chubea. \v 47 Chube me David chugu ngwadi u jagere dodade agwa David kirolla kada Salomón u dodadu Chube alin. \v 48 Chube kweri nga ngaña giti me kle toi u kwian kle dodadege, u ege Chube me kle toi. Chube kwian Chube gerua ketanga kada Isaías gbu chada dege unsuialin e giti, chada e gerule: \q1 \v 49 “Che chugagwalla Chube gerudu ene: ‘Nga ngaña giti cha toingwalla dba kare, nga dba giti e cha sera gbangwa kare. \q1 ¿Ba be u dodade mine cha alin? \q1 ¿Ba be u gbe baini cha alin cha be toige? \q1 ¿Baini ba be nga gai undegangwa cha alin? \q1 Cha me kle toi gwa kwian kle u dodadege. \q1 \v 50 Cha agali lle ulita dodadu nga ulita dodadu cha toingwalla, cha me kle toi uge kwian kle toi kare.’ ” \m Isaías chada degu ene unsuialin tangle Chube giti. \p \v 51 Esteban gerudu dare kwian israelita chugagwalla ulita ole: \p —Ba ulita diali agekalin ba takalin kare. Ba me kle age Chube alin Chube gerule kare, ba kle age salengwli kwian me israelita me Chubenu kle age kare. Ba me olo gbakalin Chube gerua keruchuge. Ba kle mo ta gbe sugekare Chubege, ba ulita tañachuge ba kle Chube gai ulia agwa ba me kle Chube gai ulia Chube takalin kare. Diali ba kle mo ta gbe Chube Oña dollale salengwli che ulita enusulian oña unsuialin tangle mo chuga gbu mno kare, ama me mo ta gbu age Chube gerudu kare. \v 52 Che enusulian unsuialin agedu me no daga ngwale kwian ulita Chube gerua ketanga ole. Kwian Chube gerua ketanga gerudu che enusulian unsuialin ole: “Kwian gdaite no trate be chie bdagli”, gerudu ene unsuialin che enusulian ole. Nege kwian gdaite chku jo geruba unsuialin kare, gire ba ulita ama tku mo gdeage, ba ulita ama guda. \v 53 Unsuialin lle boanga Chube alin nga ngaña giti Chube gerua ketu Moisége che enusulian ulita alin kaire che enusulian oindalla ulita alin. Che enusulian ulita me geru e gau dage kaire nege ba ulita me Chube gakalin dage ni ba kle Chube gerua degaba unsuialin gai dage Chube geru gbu kare Moisés giti. Ba kle gerule me no chadi, ba kle gerule cha gerudu Moisés chadalla dollale, ba kle gerule ene chadi agwa ba amaña me kle Moisés chadalla gai dage —Esteban gerudubi ene ulita kwian israelita chugagwalla ulita ole. \s1 Esteban guleda Jesu gerua gdale \p \v 54 Kwian israelita chugagwalla ulita Esteban keruchugu gerule ene gire kwian israelita chugagwalla ulita skochiu jabale tanre Estebandi. \v 55 Agwa Esteban ole Chube Oña kledu, Chube Oña kirallaske Esteban gwagedu nga ngaña giti, tendu Chube chralladi gire Jesu kledu jagebanga gdate Chube chrallaske Chube ko taingwli giti. \v 56 Esteban gwagedu Jesudi ene gire Esteban gerudu kwian ulita ole: \p —¡Gwagede nga ngaña giti! Cha ten nga ngañadi nga kle degabanga. ¡Gwagede Chube Kirolladi! Ama chku nga dba ai giti kwian kare amaña kle nga ngaña giti Chube ngena Chube ko taingwli giti. \p \v 57 Esteban gerudu ene gire kwian ulita ko gatu mo olo giti ama me tadu Esteban keruchugakalin dare. Kaire kwian ulita ngautu kweri, kwian Esteban dollale jo ulita Esteban ngnagu Esteban gau. \v 58 Kwian Esteban du siere unage gwadaleda, jo ama dbe nga kwian me kle toi ngwadige. Ne ngwadi Esteban dolla geru ulita jinanga ngwale Esteban dollale ama ñometra ngañaru amanu junnga modi ketu kwian kada Sauloge manadale, gire Esteban dolla ulita Esteban skiu ke giti. \v 59 Esteban dolla kledu Esteban skie ke giti, gire Esteban gerudu Jesu ole: “Cha Chugagwalla Jesu, nege nege cha be jogeda cha mo oña jige ba kote, ba cha oña gai ngwange no nga ngaña giti.” \v 60 Esteban dolla me chegu ta chuge Estebandi skie ke giti, gire Esteban toidu dba jongnagwa giti, Esteban gerudu kweri Jesu ole: “Cha Chugagwalla Jesu, kwian kle age me no cha ole ai ba gwa giti, cha takalin ama kle age giti ba me tallade, ba me ama gbe jiske cha gdale.” Esteban gerudu ene Jesu ole gire Esteban jokeda. \c 8 \p \v 1-2 Saulo kledu ule gwage Esteban dolladi Esteban gweda, Saulo alin no kwian Esteban guda. Kwian gweale bai Chube gai dage bai no Chube ole, kwian ene Esteban jaba ogo kaire kwian tanre talla chegu dage olire Esteban nate. \s1 Saulo chage kwian Jesu gerua ganga gai \s1 tkale skage Jesu gerua giti \p Esteban guleda chuia gwangerugu kwian me Jesu gerua ganga agedu tanre me no kwian Jesu gerua ganga dollale Jesu gerua giti una Jerusalénge, malen kwian ulita Jesu gerua ganga kigedu dolla ngeru, gweale jo toi una tanrege nga Judeage, na jo toi una tanrege nga Samariage, kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke, ama alin chegu una Jerusalénge. \v 3 Saulo chagedu kwian Chubenu Jesu gerua ganga ulita nate gadale, ama jo u kaire kairege kwian Chubenu muirenu onbrenu gai lugeda tkadale skage. \s1 Geru Jesu giti joge chke gwangea una Samariage \p \v 4 Kwian Jesu gerua ganga ulita una Jerusalénge kigedu jo nga nage, ama Jesu gerua ketu kwiange nga baini kaire ama jo chke ngwadi chagedu geru Jesu giti trage kwian ole. \v 5 Felipe kigedu gire ama mo ta gbu joge una Samariage, ama jo chke una ege ama gerudu kwian una emu ole Cristo giti, \v 6 kaire una Samariage Felipe lle daga ngwale no tanre dodadu Chube kiralla giti. Kwian una Samariamu gwagedu Felipedi age ene kaire ama Felipe keruchugu gerule Cristo giti gire ama ulita mo ta gbu Felipe gerua Cristo giti gbe gdadi. \v 7 Felipe lle daga ngwale no ai kare dodadu una ege: Kwian tanre jwligebanga dolla kote Felipe kwian ene dodadu, Felipe gerudu dolla ole Jesu kalla giti gire dolla jo siere kwiange ngwanenga sugekare kwiange. Kaire kwian tanre oga skliebadba trate jegwale kaire kwian seragda kwebanga, Felipe kwian e ulita dodadu Chube kiralla giti. \v 8 Felipe kwian tanre oga dodadu ene Chube kiralla giti gire e giti kwian ulita una Samariamu nga du suga no no Chube giti gerudu no Chube giti. \p \v 9 Kwian gdaite kledu una Samariage kada Simón ama ta me no gbaboke molen, ama agedu tanre dolla Satanás kiralla giti kwian ulita gwa giti, kwian ulita una ege mo anblitangu Simónge. Simón mo gbu kwian agenga kweri kiraske kwian na ulita gwa giti. \v 10 Kwian una emu ulita kirogwanu kwian jumanu ulita olo gbu no Simónge Simón gerule giti kaire Simón age ama gwa giti, ama ulita e gbu gdadi, kwian gerudu Simón giti: \p —Kwian e agenga no Chube kirallaske. \p \v 11 Kwian ulita Simón gau dage kwian kweri ulia kare, dolla kiralla giti Simón kwian anblitu tanre chura ngle. \v 12 Felipe geru no ulita Jesucristo giti tragu kwian ole, Felipe geru ketu kwiange kwian bai mo ta gbe Jesucristo gai ulia mo Chugagwallale kwian ene chege Chubenu. Kwian tanre Felipe keruchugu geru ene Jesucristo giti trage, kwian geru Jesucristo giti gau ulia gire ama ulita kwian muirenu kwian onbrenu mo ñeangu chiske Jesu kalla giti, ene chke uñale kwian nage kwian e Jesucristo gau ulia. \v 13 Simón amaña kwian ulita anblitanga ama kaire Jesucristo gerua gau ulia, gire ama mo ñeangu chiske Jesucristo kalla giti. Gire Simón chagedu Felipe gatedi, Simón gwa giti Felipe lle daga ngwale no tanre dodadu Chube kiralla giti, Simón ta me jo sugano Felipedi age ene Chube kiralla giti. \p \v 14 Kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke chegu una Jerusalénge amage chku uñale kwian una Samariamu tanre geru Jesu giti gau ulia. Gire kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke daba gdaboke gau kagu una Samariage, Pedro kaire Juan jo una Samariage kwian Jesu gerua gaba ta gbe kiraske Jesu giti. \v 15-17 Kwian tanre una Samariage Jesu gerua gaba ulia agwa Chube Oña bebi joge chke kwian e ulita tale. Ama geru Jesu giti gau kaire mo ñeangu chiske Chugagwalla Jesu kalla giti, gire Pedro kaire Juan kagle daba Chubenu una Samariamu chudaboi. Pedro, Juan jo chke kwian Jesu gerua gangaske una Samariage gire ama boke ko gbu kwian e chuga giti gdaite gdaite ulita, gerudu Chube ole kwian e giti: “Chube, daba ai ulita Jesu gerua gaba ulia, ba mo Oña kete amage gdaite gdaite ama ulita kira gbangale.” Pedro, Juan gerudu ene Chube ole gire Chube Oña chku kwian Jesu gerua gaba e ulita tale. \p \v 18-19 Simón gwagedu Pedrodi Juandi age ene gire chku uñale Simónge Chube Oña chku kwian Jesu gerua gaba ulita tale, Simón gerudu Pedro ole Juan ole: \p —Kira ba kle age giti ba e chbade chage cha igi kete bage kira e ñanale, cha kira gai ene cha ko gbe kwian giti ba kle age kare ene Chube Oña ñage chke kaire kwian tale cha giti. \p \v 20 Pedro gerudu Simón ole: \p —Ba ule ba igia ole, joga nga dbigu giti nga ji chugangwage sugekare Chubege. Ba kle tañachuge Chube kiralla gige igire giti, cha gerule ba ole ba me kle tañachuge no, ba talla kle sugekare Chubege. Chube mo kiralla kete kwian bai kairege ama takalin mo kiralla kete, e che me ñage gige igire. \v 21 Ba me ñage e gige ba kle tañachuge kare, igi giti ba me ñage kira gai lle boi Chube alin. Ba ta me trate Chube ole. \v 22-23 Ba ta me no ba kle tañachuge kare ba mlienga nege blike, ba mo ta blite Chube ole ba gerule blike Chube ole mo chudaboi, ene Chube be ba tañachugu age me no talla mlienga, ene ba chege no Chube gwage. Chke uñale chage age me no tanre talla kle ba tale, ba ta agekalin cha kle age kare, agwa ba me ñage malen ba kle tañachuge me no chadi, ene ba me ñage tañachuge no ni ba be ñage age no Chube alin, Chube ji gbe kweri ta ene gdale. \p \v 24 Simón geru e keruchugu gire gerudu mo giti: \p —Cha takalin ba boke gerule cha giti Chube ole, cha me ta boikalin ba gerudu kare cha ole —Simón gerudu ene Pedro ole Juan ole. \p \v 25 Pedro kaire Juan gerudu kwian una Samariamu ulita ole: \p —Chube kle age no cha alin, ama kle kira kete chage ene cha ñage age Chube takalin kare ba ulita alin. \p Pedro, Juan gerudu tanre ene kare kwian una Samariamu ole, kaire ama Chube gerua Jesu giti ketu ulita kwian una emuge. Gire Pedro kaire Juan joni una Jerusalén ngnagu, ama chagedu gerule no Jesu giti kwian ole una tanrege nga kweri Samariage. \s1 Felipe geru trennga Jesu giti jonkare \s1 kwian gdaite nga Etiopíamuge \p \v 26 Boidu ene ulita una Samariage gire lle boanga Chube alin nga ngaña giti gdaite gerudu Felipe ole: “Mo gbe biale, joga jon una Jerusalénge kle joge una Gazage jegwale. Jon e joge nga gballaske tangle.” \v 27 Felipe lle boanga Chube alin nga ngaña giti kerua keruchugu gire Felipe mo gbu biale, ama jo jon jegwale lle boanga Chube alin gerudu kare. Jon e jegwale Felipe tendu kwian gdaite nga Etiopíamu ngwange. Kwian onbre e lle boanga gobierno nga Etiopíage alin, ama kwian igi oganga muinga kada Candace alin, muinga e kwian chugagwalla nga Etiopíamu. Kwian onbre e jogeba una Jerusalénge gerule no Chube giti kwian israelita ulita kle age kare. \v 28 Kwian onbre e kle jogeni nga ama jwia ngnaguge lle carrole lugaba jadige giti, ama kledu toiba dba lle carrole tadi Chube gerua degaba batenga, kwian Chube gerua ketanga kada Isaías nu geru e degaba unsuialin. \v 29 Gire Chube Oña gerudu Felipe ole: “Joga kodi lle carrole edi.” \v 30 Felipe jo jrite jo chke lle carroledige gire Felipe kwian nga Etiopíamu keruchugu Chube gerua Isaías nu degaba batenga, Felipe geru kadu kwian ege: \p —¿Ba kle chada e batenga, geru e suge bage? \p \v 31 Kwian nga Etiopíamu jaindunga: \p —¿Chada ai be suge mine chage kwian me geru trennga chage chada ai giti? Bai cha ole, ale ule lle carrolege. \p \v 32 Kwian nga Etiopíamu kle Chube gerua degaba unsuialin batenga, chada e gerule: \q1 “Ama dule nga kwian gwangwage bda cordero dbakle bda gwangwage kare. \q1 Ama chegu kamne kwian ama gwangada ngeru, ama me nga talladu mo giti ama chegu ngwedi bda oveja soli chege ngwedi kare kwian ama boligda gite gire. \q1 \v 33 Kwian ama gau kwian ngwale kare agedu tanre me no ama ole ama ibu gbagda. \q1 Ama no trate agwa kwian ama dollale ama gbu jiske kwian agenga me no kare. \q1 Ni kwian gdaite ñage gerule ama olia giti, ama olia me, bdagli ama guleda gballa.” \p \v 34 Chube gerua degaba unsuialin gerule ene, geru e giti kwian nga Etiopíamu geru kadu Felipege: \p —Gerule cha ole, ¿Isaías chada ai jigu degaba kle gerule mau giti o kle gerule daba na giti? \p \v 35 Kwian nga Etiopíamu kle chada batenga chada e gerule Jesu giti. Chada e giti Felipe geru treunnga no trate kwian Etiopíamu ole, Felipe geru Jesu giti ketu amage. \v 36 Bdagli ama jo tangle nga gwealege chi kledu jonkare gire kwian nga Etiopíamu gerudu Felipe ole: \p —Aini chi kle cha alin mo ñeangwa chiske. ¿Ba ña cha ñe chiske aini Jesu kalla giti? \p \v 37 Gire Felipe gerudu: \p —Ba Jesucristo gerua gai ulia mo tale, gire cha ñage ba ñe chiske. \p Kwian nga Etiopíamu jaindunga: \p —Cha Jesucristo gerua gai ulia, chage suge trate ama Chube Kirolla. Cha takalin ba cha ñe chiske ama kalla giti. \p \v 38 Lle carrole kle chage ama gwaru jonkare gire ama lle carrole gbangu jage gdate. Felipe kaire kwian nga Etiopíamu chiu dbige, jo chi kle ngwadi ngnagu gire Felipe kwian nga Etiopíamu ñeu chiske gau ngaña chigage Jesu kalla giti. \v 39 Ama gdabonate chiu kedagu gire Chube Oña Felipe du nga nage, kwian nga Etiopíamu me gwagedu Felipedi dare, Felipe me medu ama gwage. Agwa kwian nga Etiopíamu jo dare jonkare ta suga no ole Jesu giti. \v 40 Chube Oña Felipe du una kada Azotoge, gire Felipe chagedu una kaire kairege jonkare geru Jesu giti kete kwiange, ene gire ama ñadu una Cesareage. \c 9 \s1 Jesu Saulo ta blite Jesu gerua gai ulia \p \v 1-2 E suiale gire Saulo me chegu ta chuge kwian Jesu gerua gaba oña gbe gwaleda geru Jesu giti gdale, Saulo mo ta gbu chage kwian Jesu gerua gaba nate gadale diali. Chui gbaite Saulo mo ta gbu joge una Damascoge, malen ama jo kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri ngwadi chada kade chugagwallage jogedale una Damascoge, ene ama joge chke una Damascoge gire ama ñage chada e kaite kwian u mo litangwa Chube gerua jwanngwa chugagwallage, chada e gerule Saulo ñage kwian Jesu gerua ganga kwian muire onbre gai nate dbadale tkale skage Jesu gerua giti una Jerusalénge. \v 3 Saulo kle chage jonkare una Damasco ngnagu, Saulo jo kodi una Damascoge gire jonke jichra chra chiu nga ngaña giti chratigunga blike Saulodi tangle. \v 4 Jichra chralla kote Saulo jo chke dba gire Saulo geru keruchugu gerule: \p —Saulo, Saulo, ¿mineade ba kle age cha dollale cha gbe boi tanre daga ngwale? \p \v 5 Saulo jaindunga: \p —¿Ba chema kle gerule cha ole? \p Saulo geru keruchugu gerule kwaite: \p —Cha Jesu, cha amaña nate ba kle chage age cha dollale cha gbe boi tanre daga ngwale. \v 6 Cha gerule ba ole, chkede gdate, chagede gwangerugu una Damasco ngnagu, una ege geru ketabe bage ba agedale giti ulita chui aige gwangerugu. \p \v 7 Kwian kledu chage Saulo ole ule gwagedu Saulodi boi ene ama gwa giti ama kwachiu tanre Saulo giti. Ama geru keruchugu gerule Saulo ole, agwa ama me gwagedu kwiandige, ama geru alin keruchugu gerule Saulo ole. \v 8 Saulo chku gdate, ama gwagwa jraunnga agwa me ñadu ten. Kwian kle chage Saulo ole Saulo gau koge Saulo du una Damascoge. \v 9 Saulo jo chke una Damascoge, chui gbamai Saulo me ñadu ten ni Saulo blidu ni chi jau. \p \v 10 Una Damascoge kwian Jesu gerua gaba gdaite kada Ananías kle toi, Jesu chku gerule Ananíage gbire, Jesu ama ka jun: \p —¡Ananías! \p Ananías jaindunga: \p —¿Llema cha Chugagwalla? \p \v 11 Jesu gerudu Ananías ole: \p —Mo gbe biale, joga chage jon kada Tainkwlige jegwale, eni kwian kada Judas ulla kle, ba geru kade Judage kwian una Tarsomu giti kadakle Saulo, Saulo kle Judas ngwadi gerule Chube ole. \v 12 Saulo gbi chugu ba jo chke ama ngwadi ba ko gbu ama chuga giti, ene ama ñadu tenni naskuni. Saulo gbi chugu ene ba ole, Sauloge uñale ba kada Ananías. \p \v 13 Ananías Jesu keruchugu gerule ene, gire Ananías gerudu: \p —Cha Chugagwalla, kwian tanre gerudu cha ole Saulo giti, ama kwian me no, ama agedu me no kwian ba gerua gaba ole una Jerusalénge. \v 14 Nege ama kle chage aini kwian banu gai nate. Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwallage ama chada kadu, chada e gerule ama ñage kwian ba gerua gaba gai nate dbale skadige. \p \v 15 Jesu gerudu Ananías ole: \p —Joga, ba kle gerule kare ama giti e ulia, agwa nege cha ama gau mau alin kagadale cha gerua dbe kwian tanrege, ama be cha gerua kete kwian israelitage kwian me israelitage kaire ama be cha gerua kete kwian nga ulitamu chugagwallage, cha be ama kage cha gerua trage kwian ene ole. \v 16 Cha gerua dbe gdale ama be boi tanre daga ngwale kwian cha gerua dollale kote. \p \v 17 Jesu gerudu ene Ananías ole, gire Ananías mo ta gbu joge Judas ullage Saulo kle ngwadi. Ananías jo chke gwa Saulo kle ngwadi gire Ananías ko gbu Saulo chuga giti, Ananías gerudu: \p —Daba Saulo, Chugagwalla Jesu medu bage jon ba chiu kare giti, Jesu amaña cha kagu aini ba chudaboi, ene cha giti Jesu be ba gwagwa gbeni naskuni kaire Jesu be Chube Oña kete bage, ene ba be chege ama kirallaske geru Jesu giti dbangale. \p \v 18 Ananías gerudu ene Saulo ole gire sugeti Saulo gwagwa kea kwara jwatunga gwagwage gire Saulo ñadu ten naskuni. Saulo chku gdate, ama jo chi ngwadi, eni Ananías ama ñeu chiske gau ngaña chigage Jesu kalla giti. \v 19 Gire Saulo joni gudegu, blidu, ama kira chkuni naskuni. \p Saulo mo ta gbu chege toi chui gweale ule kwian Jesu gerua gaba ole una Damascoge, \v 20 eni Saulo chagedu gerule no Jesu giti u mo litangwa Chube gerua jwanngwa ulitage una Damascoge, Saulo gerudu kwian israelita ulita ole Jesu giti Jesu ulia Chube Kirolla. \v 21 Kwian israelita ulita bai Saulo keruchugu gerule Jesu giti chegu tañachuge tanre Saulo kle gerule no Jesu gitidi, kwian e ulita gerudu modi Saulo giti: \p —¿Saulo e me onbre amaña chagedu kwian Jesu gerua ganga gai nate una Jerusalénge dbale skadige? ¿Onbre e me amaña chiu aini una Damascoge kwian Jesu gerua gaba gai nate ketadale kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwallage tkale skage? —kwian israelita ulita gerudu ene modi Saulo giti. \p \v 22 Agwa Saulo gerudu Jesu giti dare ma no kira ole diali, ama gerudu no trate Jesu e amaña Chube gerudu sbali be kage kwian alin kwian jwanngale siere, e Jesu amaña. Kwian israelita ulita kle toi una Damascoge Saulo keruchugu gerule ene Jesu giti, sugedu ama ulitage Saulo kle gerule ulia, malen ama ulita chegu kamne me ñadu gerule dare. \p \v 23 Saulo Jesu uñu chuia jo tangle sbali gire kwian israelita ulita me Jesu gerua gaba mo ta gbu Saulo gweda Jesu gerua trage gdale. \v 24 Agwa Sauloge chku uñale kwian ta ama gwakalinda, kwian kle ama manade ngwange una ugakallage nga ju nga jere, ama manakle ngwange gwadaleda. \v 25 Kwian Jesu gerua ganga gweale Saulo chudabo, ama Saulo gbu ski kweri toli gire ama Saulo tku dbige skige ngajrege una gerea gití dbige kwian me kle Saulo manade ngwadi. Ene Saulo tiendu gitiru kwian tadu Saulo gwakalindage una Damascoge, joni una Jerusalénge. \s1 Saulo joge chkeni una Jerusalénge \p \v 26 Saulo jo chkeni una Jerusalénge, gire diali Saulo tadu mo litakalin kwian Jesu gerua gaba ole, agwa kwian ulita kendunga mo lite Saulo ole. Uñale kwian e ulitage Saulo kwian agenga me no kwian Jesu gerua gaba dollale, ama ulita tañachugu Saulo me nu Jesu gerua gaba ulia, malen kwian kendunga Saulodi. \v 27 Kwian Jesu gerua ganga ulita tañachugu ene Saulodi agwa ama gdaite kada Bernabé Saulo chudabo, ama Saulo du kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke kledu ngwadi. Bernabé gerudu Saulo giti kwian Jesu gerua ketanga ole, Bernabé gerudu: \p —Saulo jo chage jonkare una Damasco ngnagu, gire Chugagwalla Jesu medu Sauloge, gerudu Saulo ole jonke, Jesu Saulo ta blitu, Saulo jo chke una Damascoge gire eni Saulo geru Jesu giti ketu kwiange trate no ulita kira giti. \p Bernabé gerudu ene Saulo giti kwian Jesu gerua ketanga ulita ole. \v 28 Bernabé gerudu giti kwian ulita Jesu gerua gaba una Jerusalénge me kwachiu dare Saulodi, ama ulita Saulo gau ngwange no ama daballale Jesu giti, gire Saulo chegu una Jerusalénge toi ule kwian Jesu gerua ganga ole, ama chagedu geru Jesu giti trage trate no kira giti kwian tanre ole una ege. \v 29 Saulo geru Jesu giti tragu kwian israelita gerunga griego ole, kwian e mo ka dodaduda Jesu gerua giti Saulo ole, Saulo gerudu no Jesu giti, agwa kwian israelita gerunga griego gerudu me no Jesudi Jesu dollale, kwian e mo ta gbu ule Saulo gweda Jesu gerua gdale. \v 30 Kwian Jesu gerua ganga ulitage chku uñale kwian ta Saulo gwakalinda, gire ama ulita Saulo du una Cesareage, una ege Saulo kagle duge una Tarsoge Saulo jwiage. \p \v 31 Gire chui sbali kwian Jesu gerua dollale me chagedu dare kwian Jesu gerua ganga nate tkale skage Jesu gerua gdale, kwian Jesu gerua ganga ulita nga Judeage nga Galileage nga Samariage chegu toi no me boi daga ngwale Jesu gerua gdale. Chube Oña kwian Jesu gerua ganga ulita chudabo tanre, ene kwian kira gau toi ma no Jesu takalin kare, kaire kwian mo ta gbu Jesu gai dage ma no ulia mo Chugagwallale. Diali kwian na dare Jesu gerua gau ulia, gire ama ulita mo litu ule kaire daba na ulita ole Jesu geruadi. \s1 Pedro Eneas dodade Jesu kiralla giti \p \v 32 E suiale Pedro kledu chage basale kwian Jesu gerua gabadi nga gweale Judeage gire Pedro jo tienda kwian nu Jesu gerua gaba kle toi una Lidagedi. \v 33 Una Lidage onbre gdaite kada Eneas skwendu Pedroge oga, onbre e kledu oga chura gdapa ama me ñage chage, ama kle ankwa giti chui gdale, ama skliebadba trate jegwale ama me ñage chage. \v 34 Pedro gerudu onbre e ole: \p —Eneas, Jesucristo kiralla giti cha ba dodade. ¡Chkede gdate, gbengwa blinga, chagede! \p Pedro gerudu ene Eneas ole gire Eneas chku bduge blike chku gdate, ama jo chkeni no ulita trate Jesucristo kiralla giti. \v 35 E chku uñale kwian ulitage kle toi una Lidage kaire kwian kle toi nga kada Sarónge, kwian e ulita gwagedu Eneadi chage no trate, kwian ulitage sugedu Pedro ama dodadu Jesucristo kiralla giti, gire kwian ulita nga e ulitage Jesu gerua gau ulia. \s1 Pedro muinga kada Dorcas jaba gbeni gwade \p \v 36 E suiale una Jopege muinga gdaite Jesu gerua gaba kada Tabita kledu toi, muinga amaña kwira griegole kada Dorcas. Muinga e diali tañachugu age no daba na alin daba na bai me lle molen chudaboi no diali. \v 37 Chui gbaite gire Dorcas ogadu Dorcas jokeda. Kwian Dorcas jaba gligu gire Dorcas jaba gbu uge ngaña gbengwage ama suiale kle age kare. \v 38 Una Jope chege kodi una Lidage, una Lidage Pedro kledu. Chku uñale kwian Jesu gerua gabage toinga una Jopege Pedro kledu una Lidage, gire kwian boke una Jopenu kagle joge gerule Pedro ole una Lidage: “Ba kadákle una Jopege ba joge blike, me manade.” Kwian boke e jo chke Pedro ngwadi gerudu ene Pedro ole, \v 39 gire Pedro jo kwian boke ole una Jopege. Pedro jo chke gwa Pedro dule uge ngaña Dorcas jaba kle gbaba ngwadi. Muinga tanre chegeba oli ñengulallage kledu eni olire Dorcas jabadi. Dorcas kledu gwade gire Dorcas nu ñometra jegaba tanre daba chudaboagda, muinga chegeba oli ñengulallage ñometra gweale e Dorcas nu jegaba ama alin kaitu Pedroge olire tanre Dorcas nate. \v 40 Pedro kwian ulita kle Dorcas jabadi tangle kagu jondoi gire Pedro jongnagwa skutu dba Pedro gerudu Chube ole Dorcas jaba gbeni gwade giti. Pedro gerudubi Chube ole Dorcas jaba giti gire Pedro gwagedu Dorcas jabadi, Pedro gerudu: \p —Tabita, ¡chkede bduge! \p Pedro gerudu ene gire Dorcas jaba chkuni gwade naskuni ama gwagwa jraunnga, ama gwagedu Pedrodi gire ama chku bduge. \v 41 Pedro Dorcas gau koge Dorcas chudabo chke gdate. Gire Pedro muinga oli ñengulallage kaire kwian na ulita Jesu gerua ganga kledu ne ngwadi, Pedro kwian e ulita kaduni, Pedro Dorcas kaitu ama ulitage Dorcas kleni gwadeni. \v 42 Pedro Dorcas jaba gbuni gwade ene gire e chku uñale kwian una Jopemu ulitage, e giti kwian tanre una ege mo ta gbu Jesu gerua gai ulia. \v 43 Pedro chegu chui ngle una Jopege Jesu gerua trage kwian ole, Pedro toidu kwian kada Simón ullage Simón bda kwara dodanga. \c 10 \s1 Cornelio Pedro kade mo ullage \s1 Chube gerua trennga amage \p \v 1 Una Cesareage kwian gdaite kadakle Cornelio kle toi, ama guardia donga nga Italiamu chugagwalla. \v 2 Cornelio diali mo ta gbu chage trate no Chube gwa giti Chube gai dage, ama ule mo muiralla ole mo olia ulita ole Chube gau dage, ama igi ketu ngle kwian israelitage bai me lle molen chudaboi kaire ama diali mo ta gbu no gerule Chube ole. \p \v 3 Chui gbaite ngabi chui jo chege nga bonga dbige gire lle boanga Chube alin nga ngaña giti gdaite medu Cornelioge gbire, Cornelio gwagedu mo gwagwa giti lle boanga Chube alin chie Cornelio gitigu Cornelio kle ngwadi, lle boanga Chube alin Cornelio ka jun ka giti: \p —¡Cornelio! \p \v 4 Cornelio chegu gwage lle boanga Chube alindige ta kennga tanre ole gire Cornelio jaindunga: \p —¿Llema giti ba ta gerukalin cha ole? \p Lle boanga Chube alin gerudu Cornelio ole: \p —Cha geru kete bage, diali ba kle gerule Chube ole tanre mo chudaboi kade amage, Chube ba keruchugu. Kaire uñale Chubege ba kle daba me lle molen chudaboi tanre, malen nege Chube be ba chudaboi. \v 5 Cha gerule ba ole, ba kwian gweale kage una Jopege gerule Simón amaña kada Pedro ole ama chiedale aini ba ngwadi. \v 6 Pedro kle kwian na kada Simón ullage Simón bda kwara dodanga kle toi kodi ble kagdage. \p \v 7 Lle boanga Chube alin gerudu ene ulita Cornelio ole gbire gire lle boanga joni. Gire Cornelio kwian lle boanga boke ama alin kadu kaire guardia donga gdaite Chube gai dage kadu kagadale Pedro ngwadi. \v 8 Cornelio lle boanga Chube alin gerua tragu kwian e gdamai ulita ole gire Cornelio kwian e kagu Pedro nate una Jopege. \p \v 9 Nagbietege chui bduke Cornelio kwian kagu kwian e kle chage jonkare kodi una Jope ngnagu. Gire Pedro kledu ngwadi Pedro jo ngaña u giti nga ngwalege gerule Chube ole. \v 10-11 Pedro bli ole gire kwian gweale na kledu bli jinade Pedro alin. Pedro kledu manade ngaña u giti, gire lle medu ama gwage gbire, ama gwagedu nga ngaña giti nga tigedunga, ñometra glitale kweri lugaba jamaka kare chiu gwadbiguda nga dba ai giti. \v 12 Lle jamaka kare tadi lle ko gdabaga giti kaire lle chage dba kde kwara giti kaire lle ji giti tanre kledu, lle e ulita chku dba lle jamaka kare tadi Pedro kle ngwadi. Pedro gwagedu bda ulita chke dba lle jamaka karege ni lle gdaite e no gutadale kwian israelita alin, \v 13 gire Pedro geru keruchugu gerule Pedro ole: \p —¡Pedro! ¡Chkede gdate! Ba bda e gweda, ba bda dodade, ba bda gute. \p \v 14 Pedro gerudu: \p —¡Me dale! Ni cha bda e kare gutaba bitaite, bda e me gutadale cha alin, cha israelita gwage bda e ulita sugaska, cha bitalla israelita me kle bda e kare gute, Moisés nu Chube gerua degaba unsuialin kle gerule me ñage bda ene gute, bda e me no. \p \v 15 Pedro geru keruchugu nabitaite gerule: \p —Chube bda e ulita gbu trate ba alin gutadale, Chube gwage bda e me sugaska ba ñage bda e gute. \p \v 16 Gerudre ene Pedro ole bitamai gire lle jamaka kare duleni naskuni nga ngaña giti. \v 17 Pedro chegu tañachuge tanre mo tale: “¿Mineade lle e medu chage?” Pedro kledu tañachuge ene ama gwagedudige giti gire Cornelio nu kwian kagaba kwian e kledu chage geru kade u Simónnu giti Simón kle toi baini. \v 18 Kwian kledu chage Pedro jinade nate jo chke Pedro kle ngwadi geru kadu Pedro giti kweri: \p —¿Aini kwian gweale kada Simón amaña kada Pedro kle u aige? \p \v 19 Pedro kledu ngaña u giti tañachuge gwagedu lledige giti, gire Chube Oña gerudu Pedro ole: “Ba cha keruchuge, onbre gdamai kle chage ba jinade nate. \v 20 Ba mo gbe biale, joga dbigu, ba jogedale kwian kle chage ba jinade nate ole, ba me mo ta dbe chkenga joge ama ole. Cha Cornelio ta gbu kwian gdamai e kage ba jwen, nege ba jogedale Cornelio ngwadi kwian e ole.” \p \v 21 Pedro jo dbigu uge jo dba gire tendu onbre gdamai kledu ama jinade natedi, Pedro gerudu: \p —Cha amaña ba kle chage jinade nate. ¿Mineade ba chiu aini cha jinade nate? \p \v 22 Kwian gdamai jaindunga Pedro kalen: \p —Cha chugagwalla Cornelio cha kagu, ama guardia donga chugagwalla, ama kwian no chage trate Chube gwa giti kaire ama gerule no Chube giti. Kwian israelita ulita kle toi una Cesareage ama gai dage, kwian e ulita no ama ole. Lle boanga Chube alin nga ngaña giti chku gerule ama ole: “Ba kwian kage Pedro jwen dbadale aini ba kle ngwadi, ba Pedro keruchuge ulita no trate Pedro be gerule giti ba ole.” Lle boanga Chube alin gerudu ene Cornelio ole gire cha chugagwalla Cornelio cha kagu ba jwen, nege che joge ule Cornelio ngwadi. \p \v 23 Kwian gdamai gerudu ene Pedro ole gire Pedro ama kadu gudegu, kwian gdamai gbedu Pedro kledu ngwadi Simón ullage. Gire nagbietege nga chku ju Pedro jo ule ama gdamai ole, kaire kwian na nu Jesu gerua gaba gweale toinga una Jopege jo ule Pedro gatedi. \v 24 Chui ege Pedro me ñadu gude Cornelio ngwadi, ama gbedu jonke. Chui nagbietege Pedro jo chke ule kwian kle chage modi ole una Cesareage, Cornelio kledu manade ule skatemanalla tanre ole bitalla tanre ole ama nu kadaba Pedro manade ngwange. \v 25 Pedro jo chke Cornelio ngwadi Cornelio ama gau ngwange no, Cornelio toidu jongnagwa giti Pedro ngnagu Pedro gai dage. \v 26 Agwa Pedro Cornelio gau koge Pedro gerudu Cornelio ole: \p —¡Chkede gdate! Ba me cha gai ngwange ene, cha kwian onbre salengwli ba kare. \p \v 27 Cornelio chku gdate, Pedro jo chage gwagudeguda Cornelio ole Pedro jo chke gwa gire kwian tanre skwendu Pedroge mo litaba Pedro ngwange. \v 28 Pedro gerudu kwian ulita ole: \p —Ba ulitage uñale cha bitalla kwian israelita me ñage chege ule geru trage kwian me israelita ba kare ole. Cha bitalla kle gerule kwian israelita me ñage joge gwa kwian me israelita ullage. Kwian me israelita sugaskare kwian israelita gwage, agwa Chube cha ta gbu cha me ñage kwian me israelita gai kwian sugaska kare. \v 29 Chube cha ta gbu ene malen geru jo chke cha kote ba takalin cha chie aini ba kwian me israelita ngwadi, cha chiu blike ba nate aini me tañachuge gweale me no ba giti. Nege cha kle aini cha takalin ba gerule cha ole, ¿mineade ba kwian kagu cha jwen chie aini? \p \v 30 Cornelio jaindunga: \p —Cha ba kadu chie Chube gerua trage cha ole. Gbi bagaliga ngabi chui jo chege nege nga bonga dbige kare gire cha kledu aini gwa, cha chui e gau me blire chuia, cha kledu gerule alin Chube ole chui ege. Gire ngabi lle boanga Chube alin nga ngaña giti gdaite me chiu gda uñale, cha gwagedu amadi cha gwangnagu ama mo ngama tkaba ñometra gwadetrangaske. \v 31 Lle boanga Chube alin nga ngaña giti e gerudu cha ole: “Cornelio, diali ba kle gerule Chube ole tanre no chudaboi kade amage, Chube ba keruchugu. Kaire uñale Chubege ba kle daba me lle molen chudaboi tanre, malen nege Chube be ba chudaboi. \v 32 Ba kwian gweale kage una Jopege gerule Simón amaña kada Pedro ole ama chiedale aini ba ngwadi. Pedro kle kwian na kada Simón ullage Simón bda kwara dodanga kle toi kodi ble kagdage.” \v 33 Lle boanga Chube alin gerudu ene cha ole ba giti malen cha kwian kagu blike ba nate ba jwen. Noare ba chiu blike aini. Nege che kle aini Chube gwa giti, cha ulita kle biale ba keruchuge gerule Chube giti Chube ba kagu aini gerule mine cha alin ulita. \p \v 34 Cornelio gerudu ene ulita Pedro ole gire Pedro gerudu: \p —Nege suge chage trate ulia Chube alin kwian me mo kaire kaire, Chube takalin kwian nga ulitage ama gai ulia, Chube alin kwian chudalla ulita salengwli. \v 35 Kwian ulita nga bai kairemu kle Chube gai dage kle age no Chube takalin kare, kwian ene no Chube gwa giti, Chube age no kwian ene ulita alin, Chube me tallade ama chudalla mine. \v 36 Kwian israelita ole Chube gerudu Jesucristo giti Chube be Jesucristo kage nga dba ai giti kwian alin, Jesucristo kwian ulita Chugagwalla, Jesucristo giti alin kwian ñage mo ta gbeni suga no Chube ole. \v 37 Ba ulitage uñale trate boidu giti kwian israelita ulitaske nga Judeage. Gwangea nga Galileage Juan-Bautista kledu gerule kwian ole kwian mo ta blitadale Chube ole joge siere age me noge gire mo ñeange chiske Juan-Bautistage. \v 38 Uñale bage e suiale Jesu una Nazaremu mo chugu ngwadi Juan-Bautistage mo ñeange chiske gire Chube kira ketu Jesuge age ulita kwianske Chube Oña kirallaske. Gire chui ege gwangerugu Jesu chagedu age no ulita kwian oga dodade jingme ulitage kaire kwian jwligebanga dolla Satanás kote dodade. Chube kle Jesu ole diali malen Jesu ñadu age no ene ulita kwian alin. \p \v 39 Pedro gerudu dare kwian ole: \p —Cha ulita chagedu Jesu ole uñale chage ulita Jesu lle tanre no bo ulita cha gwa giti nga kweri Judeage kaire una Jerusalénge, gire bdagli kwian israelita ulita Jesu dollale agedu me no Jesu ole Jesu guda kruge. \v 40 Agwa Chube Jesu gbuni gwade mongikege, ama chkuni gwade gire ama mo kaitu cha ulitage cha ulita kledu chage ama ole gwagedu amadi gwadeni. \v 41 Ama me mo kaitu kwian ulitage, ama mo kaitu cha ulita chagedu ama olege. Boidu ene Chube agali cha ulita gbu biale chage Jesu ole ene cháge chege tragale uñale Jesu agedu ulita giti. Ama meduni gwadeni cha ulitage gire cha ulita blidu ule ama ole cha ulita chi jau ule ama ole. \v 42 Jesu cha ulita kagu geru ama giti kete kwian nga ulitage, ama gerudu cha ulita ole cha gerudale ene: “Chube Jesu gbu kwian ulita Chugagwallale, chui bdaglige Jesu be gerule kwian gwade giti kwian jogebada giti chema agedu no chema agedu me no.” Jesu cha ulita gbu geru e trage kwian nga ulitage ole. \p \v 43 ’Cha gerule ba ole, kwian Chube gerua ketanga dabage unsuialin Chube ama ulita ta gbu chada dege Jesu giti, chada e gerule kwian bai kaire Jesu gai ulia, Jesu giti Chube be kwian ene agedu me no ulita talla mlienga —Pedro geru tragu ene ulita Jesu giti kwian ulita kledu mo litaba ole Cornelio ullage. \s1 Chube Oña chke kwian me israelita tale \p \v 44 Pedro kle geru trage Jesu giti ene, kwian kle Pedro keruchuge gire Chube Oña chku kwian ulita tale. \v 45-46 Kwian israelita nu Jesu gerua gaba gweale chieba Pedro ole una Jopege, ama kwian me israelita keruchugu gerule kwira nale me jwanba gerule no Chube giti gire chku uñale kwian israelita ege Chube Oña chku kwian me israelita tale, kwian israelita e chegu tañachuge tanre e giti, ama tañachugu mo tale: “¿Mineade Chube Oña chku kwian me israelita tale?” \v 47 Gire Pedro gerudu: \p —Kwian me israelita ai ulita tale Chube Oña chku salengwli Chube Oña chku che israelita tale kare, malen ¿chema ñage gerule kwian e me ñage mo ñeange chiske Jesucristo kalla giti? \p \v 48 Pedro kwian ulita kledu Cornelio ullage ñeangu chiske Jesucristo kalla giti, gire kwian ulita ule Cornelio ole gerudu Pedro ole: \p —Cha takalin ba chegeda cha ole chuiete dare. \p Gire Pedro cheguda chui na dare Cornelio ngwadi. \c 11 \s1 Pedro geru kete kwian Chubenu israelitage \s1 kwian me israelita Jesu gerua gau giti \p \v 1 Kwian Jesu gerua ketanga ulita kaire kwian ulita nu Jesu gerua gaba kledu nga Judeage, geru chku kwian israelita e ulita kote kwian me israelita Chube gerua Jesu giti gau kaire. \v 2 Pedro joni una Jerusalénge, kwian israelita Jesu gerua gaba gweale gerudu Pedrodi: \p —Pedro kwian israelita, ¿mineade ama jo kwian me israelitaske? \p \v 3 Geru kadre Pedroge: \p —¿Mineade ba jo basale kwian me israelita ngwadi blire ama ole? \p \v 4 Pedro gerudu kwian ole boidu ulita giti gwangea ama bebi joge kwian me israelitaske gire, kaire boidu ulita giti Pedro kledu kwian me israelitaske gire, Pedro gerudu: \p \v 5 —Cha kledu una Jopege, cha kledu gerule Chube ole gire lle medu chage. Cha gwagedu ñometra glitale kweri lugaba jamaka karedi, ñometra e chiu nga ngaña giti chku nga dba ai giti cha kle ngwadi. \v 6 Cha tiunda no chiga lle jamaka kare tadi, cha tañachugu mo tale: “¿Llema kle chiga lle jamaka kare tadi?” Cha tiunda no chiga cha gwagedu lle ko gdabaga gitidi lle ji gitidi lle chage dba kde kwara gitidi. \v 7 Gire cha geru keruchugu gerule cha ole: “¡Pedro! ¡Chkede gdate! Ba bda gweda, ba bda dodade, ba bda gute.” \v 8 Cha gerudu: “¡Me dale! Ni cha bda e kare gutaba bitaite, bda e me gutadale cha alin, cha israelita gwage bda e ulita sugaska, cha bitalla israelita me kle bda e kare gute, Moisés nu Chube gerua degaba unsuialin kle gerule bda e me no gutadale.” \v 9 Gire cha geru keruchugu nabitaite gerule: “Chube bda e ulita gbu trate ba alin gutadale, Chube gwage bda e me sugaska ba ñage bda e gute.” \v 10 Gerudre ene cha ole bitamai gire lle jamaka kare duleni naskuni nga ngaña giti. \p \v 11 ’Boidu ene ulita cha ole gire sugeti onbre gdamai kagaba una Cesareage nu chieba cha nate chku u cha kledu ngwadige. \v 12 Gire Chube Oña cha ta gbu cha jogedale ama ole me mo ta dbe chkenga. Daba ai gdadereke una Jopemu Jesu gerua gaba jo ule cha ole. Cha ulita jo chke una Cesareage, cha jo chke gwa kwian gdaite cha kadaba ullage una Cesareage. \v 13 Gire onbre e geru ketu chage ama kledu gwa mo ullage gire ama gwagedu lle boanga Chube alin nga ngaña gitidige. Lle boanga Chube alin chku amadige gerule ama ole: “Ba kwian gweale kage una Jopege gerule Simón amaña kada Pedro ole ama chiedale aini ba ngwadi. \v 14 Gire Pedro be gerule ba ulita ole ba ulita agedale mine gire ba tien gitiru ji chugege age me no gdale ba kaire kwian mangire batre kle toi gwa ba ole.” Lle boanga Chube alin gerudu ene ama ole cha giti. \v 15 Cha jo ama ngwadi, cha gerudu Jesu giti ama ole kaire kwian ulita kle toi gwa ama ngwadi ole gire Chube Oña chku ama ulita tale salengwli Chube Oña chku ngeru che israelita ulita tale Pentecostés chuiage kare. \v 16 Chube Oña chku kwian me israelita tale gire cha tachku Chugagwalla Jesu gerudu kare: “Ulia Juan-Bautista kwian ñeu chiske gau ngaña chigage, ama agedu ene alin allabi kwian alin, agwa ama me ñadu kwian ta blite age Chube takalin kare, chui me sbali gire Chube be mo Oña gbe ba ulita tale ba kira gbagda age Chube takalin kare.” Cha tachku Jesu gerudu ene giti. \v 17 Chube mo Oña gbu kwian me israelita e ulita tale salengwli Chube mo Oña gbu che israelita tale kare che che Chugagwalla Jesucristo gau ulia mo tale chuiage. Cha me ñage mo gbe ma kweri Chubege gerule Chube ole: “Ba me ñage mo Oña gbe kwian me israelita tale.” Cha me ñage gerule ene Chube ole, Chube ñage age ama takalin kare. \p \v 18 Pedro gerudu ene kwian israelita Jesu gerua gaba una Jerusalénge ole, kwian e ulita Chubenu Pedro keruchugu gerule ene, gire ama ulita chegu kamne. Sugedu kwian israelita e ulitage ulia Chube kle age no kwian me israelitaske, gire ama ulita gerudu no Chube giti: \p —Ade kwian me israelita Chube ama kaire ta gbu Jesu gai ulia, ene Jesu giti kwian me israelita bai Jesu gai ulia tien gitiru ji chugege agedu me no gdale, ene bdagli ama kaire be toi diali Chube ole chui tangle, Chube no no ulia —kwian israelita Chubenu una Jerusalénge gerudu no ene Chube giti. \s1 Kwian ngle Jesu gerua gai una Antioquíage \p \v 19 Esteban guleda chuiage gwangerugu kwian Jesu gerua dollale kwian Jesu gerua gaba jritu nate Jesu gerua gdale. E suiale kwian ulita Jesu gerua gaba kigedu bate nga kaire kairege, gweale jo kige nga Feniciage, gweale jo kige ngadrega bleske kada Chiprege, gweale jo kige una Antioquíage. Nga ulitage baini kaire kwian Jesu gerua gaba jo chke ama gerudu kwian israelita ole alin allabi Jesu giti. Agwa kwian me israelitage kwian Jesu gerua gaba me Jesu gerua ketu. \v 20 Agwa kwian gweale Jesu gerua gaba chiu nga Chiprege chiu una Cirenege jo chke una Antioquíage, una ege Jesu gerua ganga e geru no no Chugagwalla Jesu giti ketu kwian me israelitage. \v 21 Kwian Jesu gerua gaba Jesu gerua ketu kwian nage Chube kiralla giti gire kwian tanre mo ta blitu Chube ole, ama agedu me no ngeru tañachugu me no ngeru chugu ngwadi ulita gire ama mo ta gbu Jesu gai mo Chugagwallale. \p \v 22 Kwian Jesu gerua ganga una Jerusalénmuge chku uñale kwian tanre me israelita una Antioquíage kle Jesu gerua gai ulia gire Bernabé kagle tienda kwian Jesu gerua gabadige una Antioquíage. \v 23 Bernabé jo chke llani kwian una Antioquíamu nu Jesu gerua gabadige, gire Bernabé gwagedu Chube ageba no tanre ulia kwian una Antioquíamu alin, e giti Bernabédi nga chegu suga noare kwian Jesu gerua gaba giti. Bernabé kwian Jesu gerua gaba una ege ta gbu, Bernabé gerudu: \p —Ba mo ta gbe ulia Jesuge chage no diali gwangerugu Jesu geruadi. \p \v 24 Bernabé onbre no, ama mo ta gbaba diali Jesu gai ulia, ama diali kle age ulita Chube Oña kiralla giti, Bernabé giti kwian ngle Jesu gerua keruchugu Jesu gerua gau ulia. \p \v 25 Bernabé daba ulita Jesu gerua gaba una Antioquíage kira gbu Jesu geruadi gire Bernabé jo una na kada Tarsoge Saulo jwen dbadale una Antioquíage. \v 26 Bernabé jo chke una Tarsoge, Saulo skwendu amage gire Bernabé Saulo du una Antioquíage. Una Antioquíage Saulo kaire Bernabé chegu chura gdaite, una ege ama diali mo litu daba ulita Jesu gerua gaba ole, ama kwian ngle tku tangle Jesu gerua giti. Una Antioquíage kwian Jesu gerua ganga ka chegu gwangea “kwian Cristonu”. \p \v 27 E suiale kwian gweale Chube gerua ketanga dabage una Jerusalénmu jo una Antioquíage, \v 28 kwian Chube gerua ketanga e gdaite kada Agabo, ama jo chke kwian Jesu gerua gaba una Antioquíamuske ama mo gbu gdate kwian gwa giti gire Chube Oña ama ta gbu geru kete kwiange, ama gerudu: \p —Bli kweri be chke nga ulitage, kwian ulita be bli chuge. \p Boidu ene ulia Agabo gerudu kare chugagwalla kweri emperador nga Romage kada Claudio suiale. \v 29 Bli e kweri suiale gire kwian Jesu gerua gaba nga kweri Judeage me chegu bligda molen, malen kwian Jesu gerua ganga una Antioquíage mo ta gbu igi lite ole kage daba Chubenu nga Judeage chudaboagda, gdaite gdaite igi ketu ama ñage kare. \v 30 Kwian Jesu gerua gaba una Antioquíage igi gau ene daba alin gire Bernabé gale Saulo gale igi dbe igi kete kwian Jesu gerua ganga chugagwalla nga Judeage girabatadale daba Chubenu ulita ole daba chudaboagda. \c 12 \s1 Chugagwalla rey Herodes Pedro tkange skage gwadaleda Jesu gerua gdale agwa Chube Pedro jwen siere skage \p \v 1 E suiale kwian israelita chugagwalla rey kada Herodes ama mo ta gbu kwian na kage age daga ngwale kwian Jesu gerua ganga gweale ole. \v 2 Herodes kwian gbu Santiago chuga tkenga sbadi giti, Santiago Juan daballa. \v 3 Herodege sugedu kwian israelitadi nga suga noare Santiago kwian Jesu gerua ganga jokeda giti, gire Herodes Pedro gangu kaire tkale skage gwaleda. E boidu pan me dodadre levadura ole gute chuiage. \v 4 E suiale kwian israelita suiage kwian me ñadu Pedro gweda, malen kwian Pedro gau alin gire Herodes Pedro tkangu skage. Herodes tañachugu Pedro kaite kwian israelita ulitage Pascua chuia tane giti gwadaleda. Herodes guardia kwian skage mananga mne gdabaga gbu Pedro manade skage, guardia gdabaga kle mne e ulita gdaite gdaitege. \v 5 Pedro tkere skage, guardia kwian skage mananga Pedro manade no ene Pedro me kige. Pedro kle skage gire kwian nu Jesu gerua gaba ulia me chegu ta chuge gerule Chube ole Pedro kle skage giti, kwian ulita kledu gerule Chube ole ene: “Chube, noare ba Pedro chudaboi ba ama jwen siere skage.” \p \v 6 Herodes be Pedro gwangeda chuiage, chui ege ngeru ngajrege Pedro kledu gbe guardia kwian skage mananga kaskwada, Pedro ko gdaboke lugaba giska hierrole giti ko gdaite lugaba guardia gdaitege ko gdaite lugaba guardia gdaite nage. Guardia na kle kwian skage ugakalla manade goga ngnagu kledu ta giti ugaka manade, ene kwian skage me ñage kige. \v 7 Pedro kledu skage gbe gire lle boanga Chube alin nga ngaña giti gdaite me chiu gda uñale gire ama chku blike Pedro kle ngwadi. Ama chralla gwadetranga tigunga ulita kwian ulita skage kle ngwadi, gire lle boanga Chube alin Pedro chugudi bonga tangle Pedro gaú gdate. Pedro chiu tachke gire lle boanga Chube alin gerudu Pedro ole: “¡Chkede gdate blike!” Lle boanga Chube alin gerudu ene Pedro ole gire blike giska hierrole tigunga Pedro koge, guardia boke kle Pedro manade chegu gbe jabale. \v 8 Lle boanga Chube alin nga ngaña giti gerudu Pedro ole: “Ñometra tke modige, zapato tke mo serage.” Pedro agedu ulita lle boanga Chube alin gerudu kare gire lle boanga Chube alin gerudu dare Pedro ole: “Ñometra mo gitiru mo bliske, chagede cha nate.” \v 9 Pedro chagedu lle boanga Chube alin nate, me uñadu Pedroge lle boanga Chube alin kle age ulia Pedro alin o me agwa Pedro mo ta gbu chage ama nate, Pedroge sugedu ama kle gbi chuge. \v 10 Lle boanga Chube alin jo tangle Pedro ole guardia kwian skage mananga ugaka ngeruge, jo tangle guardia kwian skage mananga ugaka daba bongage, lle boanga Chube alin jo chke Pedro ole ugaka bdaglige. Gire ugaka bdaglige hierro ugakalla gda kweri jegaba kejre, ugaka e tigunga gballa gire ama jo tangle ugaka ege. Lle boanga Chube alin chagedu Pedro ngeru jon jwliteda bitaitege tangle gire lle boanga Chube alin Pedro chugu ngwadi gballa, lle boanga jo siere blikare. \v 11 Gire Pedroge sugedu me kle gbi chuge dale, Pedro gerudu mo ole gballa: “Nege suge chage ulia trate Chube lle boanga kagu cha jwen siere skage Herodes ngeru kaire kwian israelita ulita tadu agekalin me no cha ole ngeru, ege Chube cha jun siere.” \p \v 12 Sugedu Pedroge lle boanga Chube alin nga ngaña giti Pedro jun siere skage, gire Pedro jo Juan-Marcos chebia kada María ngwadi, eni kwian ngle kledu mo litaba ule gerule Chube ole Pedro kledu skage giti. \v 13 Pedro jo chke ugakage ugaka dagunga, Pedro ngautu gire muinga biale kada Rode lle boanga Juan-Marcos chebia alin jo jrite ugakage tienda kwiandi kwian gai ngwange. \v 14 Rode kwian kle ugakage keruchugu ama me olo jonga Pedro keruage, chku uñale Rodege e Pedro amaña gire nga suga no ole Rode me tachku ugaka degenga, ama joni jrite blike gerule kwian kle mo litaba gwa ole, ama gerudu: \p —Pedro kle goga ngaute chege, Pedro chiekalin gudegu. \p \v 15 Kwian kle mo litaba gwa gerudu Rode ole: \p —Nga jwlitenga ba chuga giti, ¿chema gerudu Pedro kle ngaute goga chege? \p Rode mo ta gbu ulia gerule nabitaite kwian kle gwa ole: \p —Ulia Pedro kle goga, cha me kle sole ba ole, e Pedro amaña. \p Kwian kle gwa ulita gerudu: \p —E me Pedro, ba kle choachienga Pedro oñadi, Pedro kle skage. \p \v 16 Gire Pedro me chegu ta chuge ngaute ugakage goga, kwian kle gwa ugaka degunga gire Pedro jo chke gwa, kwian gwagedu Pedrodi kwian ulita kendunga kwian tañachugu me Pedro. \v 17 Pedro chku gwa gire kwian ulita me chegu kamne Pedro ngwange, Pedro ko ñachugu kwian kle gwa ulita ole gire kwian ulita chegu ama kerua manade kamne. Pedro geru tragu kwian ulita kle gwa ole Pedro kledu skage giti, Chube lle boanga kagu Pedro jwen skage Pedro kledu ngwadi. Pedro gerudu dare kwian kle gwa ole: \p —Cha kledu skage gire lle boanga Chube alin nga ngaña giti cha jun siere skage, cha takalin geru e ba trage Santiago ole kaire kwian na ulita Jesu gerua gaba ole. \p Pedro gerudu ene ulita gire Pedro jo nga nage. \v 18 Nga chku ju Pedro me kle skage guardia kwian skage mananga Pedro gbu ngwadi, me uñadu guardia ege Pedro boidu mine, gire guardia ulita chegu skochie tanre mau ole Pedro kigedu giti, me uñadu ama ulitage Pedro me jo gda uñale. \v 19 Boidu ene ulita guardia kwian skage mananga ole ngabebitabi bebi chke uñale Herodege. Herodes lle boanga ama alin kagu Pedro jwen skage kaitadale kwiange gwaleda. Kwian lle boanga Herodes alin jo chke Pedro nate skage, Pedro me kle skage. E chku uñale Herodege gire Herodes skochiu guardia kwian skage mananga ole guardia kwian skage mananga jiske ama ulita Pedro kagunga, gire Herodes guardia kwian skage mananga kledu Pedro manade ulita gwanguda. \p Boidu ulita ene tane giti gire Herodes jo siere nga Judeage jo toi una Cesareage. \s1 Herodes mo gutange gwade gwitage \s1 mo gbe ma kweri Chubege gdale \p \v 20 Kwian una Tiroge una Sidónge Herodes gbu skochie geru gweale giti agedu me no Herodes ole malen Herodes skochiu tanre kwian una Tiromudi una Sidónmudi. Kwian una Tiromuge una Sidónmuge sugedu Herodes mi bligda kage chbadale dare una Tiroge una Sidónge gire kwian ulita una emu mi ñage blire. Herodes bebi age Herodes takalin kare me bligda chbade suiage kwian una Tiromuge una Sidónmuge gire kwian una boke emu ulita mo litu ole mne gdaite jo geru trage Herodes ole me bligda chbade giti. Kwian mneite me gerudu Herodes ole agali agwa gerudu kwian kada Blasto kwian Herodes kamanalla ole, Blasto giti kwian mneite ñadu chui kade geru tragangwa Herodes ole. Mneitella geru tragakalin Herodes ole me bligda jonlla skutenga kwian una Tiromuge una Sidónmuge ngeru. Kwian ulita una Tiromu una Sidónmu kle bligda gute, bligda e kle chie Herodes jwiage alin. \v 21 Herodes chui gbu geru trage kwian una Tiromu ole kwian una Sidónmu ole, chui e chku geru tragadale gire Herodes mo ngama tku no no ñometra gwadetrangaske geru tragadale kwian ole. Ama toidu dba toingwa no giti u kweri kwian kle mo lite geru trage chugagwalla ole ngwadi gire Herodes gerudu lle tanre giti kwian ngle ulita ole. \v 22 Kwian ngle me chugagwalla gdaite keruchugaba gerule e kare gire ulita gerudu Herodes giti: “Ama me kwian ngwale, ama chube.” \v 23 Gire sugeti ngwale lle boanga Chube alin nga ngaña giti Herodes gbu oga jabale mo gbe kweri gdale, Herodes mo gbu kweri kwian gwage me tañachugu Chube giti Chube gbe ma kweri amage, malen gwita ama gutu gwade gire ama jokeda gwi kote. \p \v 24 Boidu ene ulita Herodes ole gire sugekare ege Jesu gerua kledu joge chke kwian nglege nga ulitage kwian tanre Jesu gerua gau ulia mo ta gbu chage Jesu geruadi. \s1 Bernabé kaire Saulo gale Jesu gerua dbe nga nage \p \v 25 Bernabé ule Saulo ole jogeba una Jerusalénge igi jige kwian Chubenu chugagwallage kwian Chubenu ulita alin chudaboagda bli suiale, Bernabé kaire Saulo ule Juan-Marcos ole kledu una Jerusalénge, gire ama ulita jo siere una Jerusalénge jo chke naskuni una Antioquíageni. \c 13 \p \v 1 Kwian Jesu gerua ganga una Antioquíamu ulitaske kwian Chube gerua ketanga dabage kle kaire kwian daba tkanga tangle Jesu geruage kle. Kwian Chube gerua ketanga kaire daba tkanga tangle Jesu geruage ama ulita kada ai kare: Bernabé, Simón (kaire ama ka junlen Kwian Jere), Lucio (ama kwian una Cirenemu), Manaén (ama Herodes tigemanalla manadre ule chugagwalla Herodes ole), Saulo. \p \v 2 Chui gbaite kwian gdatiga e ulita chui gau mo lite ule gerule Chube ole, ama me blidu chui ege, ama kledu gerule Chube ole gire Chube Oña gerudu ai kare: “Bernabé kaire Saulo gai gbe sugekare mo kaire lle boi Chube alin Chube takalin kare Chube ama boke gau Jesu gerua dbangale nga nage.” \v 3 Kwian gdatiga gerudubi chui ege Chube ole gire kwian gdamai ko gbu Bernabé chuga giti Saulo chuga giti, gerudu: \p —Ba mo ta gbe no Jesu gerua dbe nga nage, Chube ba chudaboi geru dbe no. \p Kwian gdamai gbi kadu bdagli Bernabége Sauloge gire kwian gdamai ama boke kagu nga nage. \s1 Kwian Jesu gerua dbanga joge nga Chiprege \s1 Jesu gerua dbe \p \v 4-5 Chube Oña Bernabé kaire Saulo ta gbu joge una Seleuciage, kaire Juan-Marcos jo ule ama chudaboi. Eni Bernabé kaire Saulo Juan-Marcos ole du kweri gau jo ngadrega bleske kada Chipre ngnagu. Bernabé kaire Saulo kaire Juan-Marcos jo chke du tkakle ngwadi keda una kada Salamina kle chege nga Chiprege. Gire Bernabé kaire Saulo Juan-Marcos ole jo u mo litangwa Chube gerua jwanngage, eni ama geru Jesu giti tragu kwian ole. Juan-Marcos Bernabé chudabo kaire Saulo chudabo kwian ta gbe Jesu geruage. \p \v 6 Ama gdamainate chagedu nga Chiprege batre ulita Chube gerua Jesu giti dbe jo chke una kada Pafoge. Nga ege onbre gdaite israelita ta me no gbaboke molen skwendu, ama agenga che dolla Satanás kiralla giti, mau kwirale ama kada Barjesús. Barjesús songa tanre ngwale ama gerule kwian ole ama Chube gerua ketanga agwa ama kwian anblitanga tanre. \v 7 Barjesús agenga dolla kiralla giti kledu lle boi chugagwalla gobernador nga Chipremu kada Sergio-Paulo alin. Chugagwalla e ta molen tanre, chugagwalla e Bernabé jwanngu nate Saulo jwanngu nate, chugagwalla e tadu Chube gerua Jesu giti keruchugakalin. \v 8 Saulo kaire Bernabé jo chke chugagwalla ngwadi, Saulo, Bernabé geru Jesu giti ketu chugagwallage gire Barjesús amaña griego kwirale kada Elimas amage sugedu chugagwalla be Jesu gerua gai Saulo kaire Bernabé giti gire Barjesús gerudu chugagwalla ole: \p —Saulo kle chage geru ole geru e me ulia. \p Barjesús gerudu tanre ene chugagwalla ole Saulo kaire Bernabé gwa giti geru e me ulia. Ama gerudu ene, ama me takalin chugagwalla geru Jesu giti gai ulia. \v 9 Saulo amaña kada Pablo chegu gwage tanre alin Barjesúdige, gire Pablo gerudu Chube Oña kirallaske Barjesús ole: \p \v 10 —Ba me no, ba kwian songa ngwale kwian anblitanga geru me uliadi, ba salengwli che dolla Satanás kare, ba geru ulia ulita dollale. ¿Mineade geru ulia Jesu giti ba kle gai geru ngwalere? \v 11 Ba gerule me no geru ulia dollale gdale Chube be ji gbe ba alin, Chube be ba gwagwa gbe jogenga ba kle gerule me no geru ulia dollale gdale. Aige gwangerugu chui ngle ba be chege gwagwa jogebanga, ni ba be ñage ten nga chra mi meñe ba gwage. \p Saulo gerudu ene Barjesús ole gire blike Barjesús gwagwa jonga, Barjesús chegu nga jere dbiguske me ñadu ten. Barjesús kwian gweale jinadu mo dbe koge ama ullage, ama gwagwa jonga ulita ni ama ten sidri. \v 12 Chugagwalla gwagedu Barjesús agenga dolla Satanás kiralla giti boidu ene chugagwalla gwa giti, gire chugagwalla chegu tañachuge tanre Jesu gerua giti, chugagwalla mo ta gbu Jesu gerua gai ulia. \s1 Pablo kaire Bernabé joge una Antioquíage \s1 nga Pisidiage Chube gerua Jesu giti dbe \p \v 13 Una Pafoge Pablo ule chagemanalla ole du gau jo una Perge ngnagu nga kweri Panfiliage, jo chke una Pergege gire eni Juan-Marcos jo siere Pabloge kaire Bernabége joni naskuni una Jerusalénge. \v 14 Gire Pablo, Bernabé jo siere una Pergege ama chagedu seradi una Antioquía ngnagu, una e chege nga kweri Pisidiage. Pablo, Bernabé jo chke una Antioquíage, una ege kwian israelita undege chuia chku, chui ege Pablo, Bernabé jo u mo litangwa Chube gerua jwanngwage, Pablo, Bernabé jo chke gwa u ege toidu dba. \v 15 Kwian gweale Moisés chadalla batunga kaire kwian Chube gerua ketanga chadalla batunga, chada batrengabi gire kwian u mo litangwa chugagwalla gerudu Pablo ole Bernabé ole: \p —Cha bitalla, ba ta gerukalin kwian ulita kle mo litaba aini ole ama kira gbagda Chube geruadi, ba gerule. \p \v 16 Pablo chku gdate ko ñachugu kwian ulita kle mo litaba ole gbe kamne, gire Pablo gerudu kwian ulita ole: \p —Ba cha bitalla kwian israelita ulita kaire ba kwian na me israelita ulita bai kle mo ta gbe Chube gai dage, ba ulita cha keruchuge, cha be gerule ba ulita ole cha israelita enusulian unsuialin giti, ene chke uñale bage Chube agedu mine ama ulita alin. \v 17 Chube cha ulita israelita enusulian unsuialin gau mau alin gbu jriennga ngle nga Egiptoge. Ama ulita kledu toi nga me ama jwiage Egiptoge. Bdagli Chube mo kiralla giti cha bitalla israelita unsuialin ulita jun siere nga Egiptoge. \v 18 Kwian israelita ngle ulita kledu nga gballage kledu age tanre me no Chube dollale chura ngle cuarenta, chura e ulita Chube kwian e ulita manadu no, Chube me kwian chugu ngwadi gballa. \v 19 Chube cha israelita enusulian unsuialin kira gbu kwian chudalla namu gdaguke gweda ulita nga Canaánge, ene nga Canaán chegu cha israelita enusulian unsuialin kote. \v 20 Cha israelita enusulian unsuialin jogeba nga Egiptoge gire jogeba siere nga Egiptoge, chagebanga nga gballage gire ñaduni naskuni mo jwiage nga Canaánge, chura ulita ama jóge chiuni naskuni ama jwiage chura ngle cuatrocientos cincuenta. \p Pablo gerudu dare kwian ole: \p —Cha israelita enusulian unsuialin ulita jo chkeni nga Canaánge gire Chube kwian tanre gau daba chugagwallale cha enusulian unsuialin ulita jwen siere ama dolla ulitage chura nglege, boidu ene chku kwian Chube gerua ketanga kada Samuel kledu toi chuiage tangle. \v 21 Cha israelita enusulian unsuialin mo chugagwalla kadu Chubege mo chudaboale, enusulian takalin mo bitalla gdaite chege ama ulita kagangale. Gire Chube agedu enusulian tadukalin kare, Chube Saúl gbu cha israelita enusulian unsuialin chugagwallale chura cuarenta kwian ulita kagangale, Saúl Cis kirolla ama Benjamín oindalla. \v 22 Ngeru Chube kledu Saúl kira gbe kwian chugagwallale, bdagli Chube me ama kira gbu dare, Saúl me agedu Chube gerudu kare malen Chube ama chugu ngwadi. Gire Chube David gbu Saúl tanege kwian chugagwallale, Chube gerudu: “Chage uñale David kwian no, ama Isaí kirolla. Cha gwage Daviddi no ulita, ama ta kle biale age ulita cha takalin kare.” Chube gerudu ene David giti. \v 23 David amaña oindallaske Jesu medunga. Chube Jesu kagu kwian israelita ulita jwanngale siere ji chugege agedu me no gdale, Chube gerudu kare unsuialin David ole kaire Chube agedu. \v 24 Jesu bebi mo meage kwiange gire Juan-Bautista kledu gerule cha ulita israelita ole Chube giti, Juan-Bautista gerudu: “Ba ulita mo ta blitadale Chube ole joge siere ba kle age me noge, kaire ba chiedale chage cha ba ñeale chiske, ba age ene ulita gire ene ba ña mo ta gbe ulia Chube ole.” \v 25 Juan-Bautista lle boi ulita Chube alin chuia chegu kodi gire Juan-Bautista gerudu kwian ulita ole: “Ba ulita kle tañachuge cha kwian gdaite be chie ba ulita jwanngale siere, agwa cha me ama, kwian gdaite e be chie cha nate ama ma no ma kweri ulita chage, cha me ñanaske ama chudaboangale ni ama zapatolla jwennga ama serage.” Juan-Bautista gerudu ene Jesu giti. \p \v 26 Pablo gerudu dare kwian ole: \p —Ba cha bitalla ulita enusulian Abraham oindalla kaire ba ulita kwian me israelita bai kle mo ta gbe Chube gai dage, cha gerule ba ulita ole, geru ai Jesu giti che ulita alin che jwangda siere ji chugege agedu me no gdale. \v 27 Kwian Chube gerua ketanga chada degu unsuialin Jesu giti, Jesu toidu nga dba ai giti suiale kwian chada e degaba Jesu giti batunga. Kwian toinga una Jerusalénge ule mo chugagwalla ulita ole diali mo litu u mo litangwa Chube gerua jwanngwage, ama chada e batunga diali undege chuiage, kwian ulita geru e keruchugu, agwa ulia ama ulitage geru e me sugedu. Ama chada batunga alin allabi, me uñadu amage chada e kle gerule Jesu giti. Malen Jesu chku amaske ama me Jesu uñu gire ama mo ta gbu Jesu gweda. Boidu ene ulita chada degaba unsuialin gerule kare. \v 28 Kwiange Jesu age me no me skwendu agwa kwian mo ta gbu gerule Pilato ole Pilato kwian kagadale Jesu gweda. \v 29 Chube gerua degaba unsuialin gerule Jesu giti kwian be age me no ene Jesu ole, boidu ulita chada degaba gerule kare. Kwian Jesu guda kruge gire ama jaba junlen dbige kruge, jaba jo tkaba keugage, \v 30 agwa Chube ama gbuni gwadeni. \v 31 Gire bigwa kwian bai Jesu gatudi jonkare nga Galileage joge una Jerusalénge Jesu bebi jogeda gire, kwian e ulitage Jesu medu gwadeni chui tanrege chui cuarenta gire Jesu joni nga ngaña giti. Nege kwian e ulita kle geru Jesu giti kete kwian na ulitage. \p \v 32-33 Pablo gerudu dare kwian ulita ole: \p —Cha kle chage modi cha geru no Jesu giti ulita ketakalin ba ulitage, ene chke uñale ba ulitage Chube gerudu cha israelita enusulian unsuialin ole Chube be age no ama alin kaire ama oindalla alin. Nege Chube agedu cha enusulian oindalla ulita alin cha amaña alin Chube gerudu kare, Chube Jesu gbuni gwade naskuni Chube gerua degaba unsuialin kada Salmos gerule kare, chada Salmo gdabokedale gerule: \q1 “Chube gerudu: ‘Nege cha ba kaite nate kwian ulitage cha Kirollale, ene chke uñale kwiange ulia ba cha Kirolla cha ba Ñenua.’ ” \m Chube gerua degaba unsuialin gerule ene Jesu giti. \v 34 Chube gerudu unsuialin tangle cha israelita chugagwalla ole Chube mi Jesu jaba chuge ngwadi tugeda, agwa Chube be ama gbeni gwade. Isaías Chube gerua degu unsuialin gerule Chube be age ene ulia, chada e gerule: \q1 “Chube gerudu: ‘Cha be age ulia no trate ulita cha gerudu kare David ole.’ ” \m \v 35 David chada degu unsuialin David gerudu kare Chube ole Jesu giti, chada e gerule: \q1 “Ba mi lle boanga no trate ba alin jaba chuge ngwadi tugeda.” \m David chada degu ene unsuialin Jesu giti. \v 36 Nege cha gerule ba ulita ole, cha takalin geru suge ba ulitage. David chada degu, ¿chada e kle gerule chema giti? Me kle gerule David giti agwa Jesu giti David chada degu. David lle bo no ulita ama kledu toi gwade gire diali Chube ama ta gbu age Chube takalin kare. Bdagli ama jokeda, ama jaba jo tkaba keugage ama bitalla ulita jaba ogakle ngwadi, ama jaba tugeduda ulita. \v 37 Agwa Chube jaba gbuni gwade jaba e me tugeduda dale, e Jesu. E giti chada degaba unsuialin kle gerule. \v 38-39 Ba ulitage chkedale uñale trate Jesu giti alin allabi Chube kwian age me no talla mlienga. Kwian agenga me no ulita bai kaire Jesu gerua gai ulia Chube be kwian ene agedu me no talla mlienga ene kwian be chege trate Chube gwa giti. Age Moisés chadalla alin gerule kare, e giti Chube me kwian age me no ulita talla mlienga dale, kwian ene me chege no trate Chube gwa giti. \p \v 40 ’Ba ulita kledale ta giti, ba tañachugadale no, ene ba me boi kwian Chube gerua ketanga chada degu unsuialin kare, chada e gerule: \q1 \v 41 “Cha Chube, sugedale ba ulitage ba kle cha ibade ba me kle cha gai ulia. \q1 Ba chuga giti nga chkedale suge ba tañachugadale, ba me cha gau ulia malen ba be jogeda ba ulita be chege sugekare chage. \q1 Ba toi suiale cha be age tanre mo kiralla giti, agwa e giti ba mi cha gai ulia. \q1 Kwian gweale cha trage ba ole, ni ba be cha gai ulia cha traganga giti.” \m Chube gerua degaba unsuialin gerule ene kwian me Jesu gai ulia giti, ba me ta boikalin chada degaba gerule kare, ba mo ta gbadale Jesu gerua gai ulia. \p \v 42 Pablo kwian ulita tku tangle ene Chube geruage, Pablo, Bernabé kledu joge siere u mo litangwage, gire kwian ulita gerudu Pablo ole: \p —Ba chie kwaite undege chuia nage cha ulita tke tangle dare geru Jesu gitige. \p Pablo gerudu: \p —Ima, ba cha manade ngwange, cha be chieni. \p \v 43 Pablo kaire Bernabé jo chage gire kwian israelita tanre chagedu ama nate kaire kwian me israelita sui jwanba israelitage chagedu Pablo nate Bernabé nate. Kwian chagedu ama nate kwian e ulita kle Jesu gerua gai biale gire Pablo, Bernabé ama kira gbu Jesu geruadi gerudu no ama ulita ole: \p —Mo ta gbadale chage diali no ngerugu ba ta sugedu ba Chube gerua Jesu giti gau gwangea kare, Chube agedu no ba alin ba me talla mlienga. \p \v 44 Undege chuia na chku gire Pablo, Bernabé joni u mo litangwage kwian tke tangle kwaite, kwian nglea unaske mo litu Pablodi Pablo keruchuge gerule Jesu gerua giti. \v 45 Agwa kwian israelita tanre me Jesu gerua gaba kle mo lite u ege gwagedu kwian na tanre kle mo lite ule, ama semadu tanre kwian giti Pablo ole gire kwian israelita e gerudu me no Pablodi kaire ka bo Pablo ole me no. \v 46 Gire Pablo kaire Bernabé me mo ta gbu kennga kwian israelita me Jesu gabadige, ama gerudu: \p —Chube cha ulita ta gbu geru amanu Jesu giti kete ngeru ba ulita kwian israelitage, agwa ba ulita israelita me jaindu geru ai gai ngwange, geru e gai ulia giti ba ñage toi chui tangle Chube ole agwa ba tañachugu geru e ngwale ba me geru e gau ulia, malen cha ulita kle Chube gerua Jesu giti kete kwian me israelitage. \v 47 Chube gerua degaba unsuialin gerule kwian ama gerua dbanga alin, chada e gerule: \q1 “Cha ba gbu jichra kare kwian toinga nga ulitage alin ene chke uñale amage ulita cha Chube. \q1 Ba cha gerua dbadale kwian nga dba ai giti ulitage, kwian cha gai ulia cha kwian ene jwen siere ji chugege age me no gdale.” \m Chube gerua degaba unsuialin gerule ene malen cha geru Jesu giti dbadale kwian me israelitage kaire agwe —Pablo gerudu ene kwian ole. \p \v 48 Kwian me israelita ulita Pablo keruchugu gerule no ama ulita giti, Pablo be geru kete ama ulitage, nga chegu suga no ama ulitadi Pablo gerudu giti. Gire kwian ulita me israelita gerudu: “Chube gerua Jesu giti geru e no che alin ulita.” Gire kwian me israelita ulita Chube gerua Jesu giti gau ulia bai ulita Chube nu ama ta gbaba Chube gai ulia toigda chui tangle Chube ole. \v 49 Kwian me israelita Jesu gerua gau ulia, gire ama giti Jesu gerua chagedu kwian kle toi nga ege ulitaske. \v 50 Agwa kwian israelita chugagwalla ulita gerudu Pablo dollale Bernabé dollale muinga gweale ole muinga e ulita gerule ama kle Chube gai dage. Kaire kwian israelita chugagwalla ulita gerudu Pablo dollale Bernabé dollale onbre ulita daba chugagwalla una ege ole. Kwian ulita toi una ege kle onbre e muinga e gai dage. Kwian israelita chugagwalla ulita gerudu ene muinga e ole onbre e ole gire kaire kwian e ulita gerudu me no Pablodi Bernabédi kwian na ulita ole, ama geru jinadu Pablo dollale Bernabé dollale ama bonate gbadale boi daga ngwale me no. Kwian nga ege Pablo, Bernabé jritu nate kagu siere nga ege. \v 51 Kwian agedu me no ene Pablo dollale Bernabé dollale gire Pablo, Bernabé dbi mnuña batunga mo serage kwian dollale, ene sugedale kwian nga ege ama jiske me su Chube gerua Jesu giti gai ngwange gdale. Gire Pablo, Bernabé jo una Iconioge. \v 52 Kwian ulita una Antioquíamu bai nu Chube gerua Jesu giti gaba ama ulitadi ta sugedu nga suga no no ole, ama ulita chegu toi Chube Oña kirallaske. \c 14 \s1 Pablo, Bernabé geru Jesu giti dbe una Iconioge \p \v 1 Pablo, Bernabé jo chke una Iconioge gire ama bonate jo gwa u mo litangwa Chube gerua jwanngwage, eni Pablo, Bernabé Chube gerua Jesu giti ketu kwiange ama kle age kare diali. Chube kirallaske Pablo, Bernabé gerudu no Jesu giti kwian ole, kwian kledu mo litabage geru e sugedu gire kwian tanre israelita kaire me israelita Jesu gerua gau ulia. \v 2 Kwian israelita me Jesu gerua gaba ulia geru jinadu kwian me israelita me Jesu gerua gaba ole kwian Jesu gerua gaba dollale. Kaire kwian israelita me Jesu gerua gaba ulia kwian me israelita me geru gaba ta gbu tañachuge me no kwian Jesu gerua gabadi. \v 3 Malen Pablo tañachugu ma no chegeda ngmadi una ege chui ngle kwian Chubenu tke tangle. Pablo, Bernabé mo ta gbu chage ma kiraske Chube ole ene ama me ta kennga gerule Jesu gerua giti kwian una emu ole. Chube ama kira gbu lle daga ngwale no tanre dodade Chube kiralla giti kwian gwa giti. Age no ene kwian alin giti chku uñale kwiange ulia Chube no kwian ole Pablo, Bernabé kle gerule kare. \v 4 Kwian ulita una Iconioge mo tku dole modi, kwian ngle mne gdaite mo litu kwian israelita me Jesu gerua gaba ole, kwian ngle na Chube gerua Jesu giti gaba mo litu Pablo ole Bernabé ole. \v 5 Kwian una Iconiomu chugagwalla ulita ule kwian israelita kwian me israelita ulita ole bai me Jesu gerua gaba ulia, kwian e ulita mo ta gbu age me no salengwli ule Pablo dollale Bernabé dollale, ama ulita mo ta gbu Pablo, Bernabé skie ke giti. \v 6-7 Agwa Pabloge kaire Bernabége chku uñale kwian kle mo ten amadi gire Pablo, Bernabé kigedu jo una Listrage una Derbege, una Listra kaire una Derbe kle chege nga kweri Licaoniage. Pablo, Bernabé chagedu nga Licaoniage ulita geru Jesu giti kete kwiange. \s1 Kwian mo ta gbe Pablo skie ke giti una Listrage \p \v 8-9 Una Listrage onbre gdaite me ñage chage ama medunga soli bebitra seragda kwebanga, onbre e kledu toiba dba Pabloge kodi Pablo keruchuge gerule Jesu giti. Pablo chegu gwage tanre amadi, Pabloge sugedu onbre e tale onbre Jesu gerua gai ulia suge trate Jesu ñage ama seragda dodade. \v 10 Gire Pablo gerudu kweri onbre seragda kwebanga ole: \p —¡Chkede gdate mo sera giti! \p Gire blike onbre e skwendu bdugu chku gdate, ama chagedu mo seragda giti. \v 11 Kwian ulita gwagedu Pablodi kwian sera kwebanga dodade ene, gire kwian ulita ngautu gerudu mo kwirale nga suga no ole Pablo giti Bernabé giti. Agwa Pabloge Bernabége geru e me sugedu, kwian ulita gerudu Pablo giti Bernabé giti mo kwirale: \p —E che chubea boke chiu nga ngaña giti kwian kare, nege che chubea kle cheske. \p \v 12 Kwian una ege chubea gdaite kada Zeus, kwian Bernabé ka jun chube Zeus. Kwian e chubea na gdaite kada Hermes chube e gerunga chube na ulita alin, Pablo gerule tanre chube e kare, malen kwian Pablo ka jun chube Hermes. \v 13 U gerungwa chube Zeus ole u e chege una ugakallage, ne ngwadi kwian una ege diali kle gerule ngwale chube Zeus ollade, u ege kwian gerunga chube Zeus ole kwian alin chiu chbi boke dbe chiu glijra dbe Pablo, Bernabé kledu ngwadi ama boke ollade ama chubea kare. Kwian gerunga chube Zeus ole ule kwian na ulita ole tadu gerukalin no Pablo giti Bernabé giti, ama tadu chbi gwakalinda kete Pabloge Bernabége kle age mo chubea alin kare. \v 14 Kwian kledu tañachuge age ulita ene agwa Pabloge Bernabége chku uñale kwian ulita kle tañachuge me no kle Pablo, Bernabé gai mo chubea Zeus kare Hermes kare, Pablo, Bernabé ta olidu kwian kle age giti, malen ama bonate ñometra modige gagunga ama jo kwianske ngaute: \p \v 15 —¿Mineade ba ulita kle cha boke gai mo chubeale? E me no age ene, cha boke kwian ba ulita kare, cha me Chube, cha kwian. Cha boke chiu aini geru ulia Jesu giti dbe bage, geru e giti ñage suge bage lle e ngwale ba kle gai mo chubeale ulita ba chugadale ngwadi. Ba ulita mo ta blitadale Chube ulia gdaitre alin ole, ama gwade, ama nga ngaña dodadu nga dba dodadu ble dodadu lle ulita nga ulitage ama dodadu, ba ama alin gadale ulia mo Chubeale. \v 16 Unsuialin Chube kwian chudalla ulita chugu ngwadi chage age ulita kwian tadukalin kare, kwian chagedu sugekare Chubege age me no kwian takalin kare. \v 17 Agwa lle kwian gbagda toi ulita Chube me junnga kwian ngeru, Chube mo ta gbu no diali age no kwian ulita alin, ene suge kwiange ama Chube ulia. Kaire Chube kle age nege che ulita alin no diali, ene chkedale uñale che ulitage Chube kle age no che alin che Chube e ulia gadale dage. Ama kle noi kage che alin kle chude ulita gbe tige gbachie no che alin ene che ñage blire no che ulita toi nga suga no ole bligda ole. \p \v 18 Pablo gerudu ene ulita kwian ole Chube giti agwa kwian ulitage me chegu no, ama me takalin chbi chuge ngwadi gwade, ama tañachugu ma no chbi gweda ketadale Pabloge Bernabége kaire Pablo, Bernabé ollade gai dage mo chubeale. Kwian me tadukalin e chuge ngwadi agwa bdagli ama me agedu ama tadu agekalin kare. \p \v 19 Pablo kledu gerule kwian una Listramu ole Chube giti gire kwian israelita chiu una Antioquíage nga Pisidiage chiu una Iconioge, kwian e ulita jo chke Pablo nate Bernabé nate una Listrage gire kwian israelita e kwian una Listramu ta blitu me no Pablodi Bernabédi. Una ege kwian tanre mo ta blitu Pablo dollale Bernabé dollale, ama ulita sko ole Pablo skiu ke giti, Pablo jaba alin jo chke dba kwian tañachugu Pablo jokeda, gire ama kira batu Pablo jabage mlialenga sugekare una kagda giti. \v 20 Kwian ulita nu Jesu gerua gaba ulia una ege mo litu Pablo jabadi tangle gire kwian e ulita gwa giti Pablo chku bduge ama chku gdate gire joni nabitaite unaske. Nagbietege ama jo ule Bernabé ole una Derbege. \s1 Pablo, Bernabé joge chkeni una Antioquíage nga Siriage \p \v 21 Pablo, Bernabé geru no Jesu giti ketu kwian una Derbege, una ege kwian tanre Jesu gerua gau ulia gire Pablo jo naskuni dare Bernabé ole una Listrage una Iconioge una Antioquíage nga Pisidiage. \v 22 Una e ulita gdamaige kwian tanre geru Jesu giti gaba, Pablo, Bernabé kwian e ulita kira gbu Jesu geruadi, gerudu kwian e ulita ole: \p —Ba mo ta gbadale chage diali tañachuge Jesu geruage, me ama talla mlienga. Che ulita Chubenu boidale daga ngwale nga dba ai giti kwian me Chube uñe kote, gire ene bdagli che be joge Chube kle ngwadi toi diali chui tangle Chube ole. \p \v 23 Una kaire kairege Pablo kaire Bernabé gerudu ene kwian Jesu gerua gaba ole kwian kira gbagda, kaire una e kaire kairege ama kwian gweale gau gbu daba ulita Jesu gerua gaba chugagwallale daba chudaboale Jesu gerua giti, gire Pablo, Bernabé chui gau bage bligdage gerudale tanre Chube ole kwian e ulita giti, Pablo, Bernabé gerudu: “Chube, ba kwian ai ulita manade no ba ama ta gbe lle boi no ba alin daba na chudaboi no ba gerua giti diali, ba me ama chuge ngwadi joge siere ba geruage.” Pablo, Bernabé gerudu ene Chube ole kwian giti gire ama kwian e ulita jigu Chube kote jo una nage daba una ege kira gbagda Jesu geruadi. \p \v 24 Pablo, Bernabé chagedu kwian ulita Jesu gerua gaba ulia chudaboi ene una Listrage una Iconioge una Antioquíage, gire ama joni naskuni nga kweri Pisidiage tangle jo chkeni nga kweri Panfiliage. \v 25 Una Perge kle chege nga Panfiliage una ege Pablo, Bernabé geru Jesu giti ketu nabitaite kwian toinga una Pergege gire ama jo una Ataliage ble kagdage du gadale. \v 26 Una Ataliage ama du gau joni una Antioquíage nga Siriage ngnaguni, una ege Chube nu ama boke gaba Chube gerua no Jesu giti dbe kwian una ulitage. Ama lle e bo ulita Chube ama gbu lle boi kare. \v 27 Ama jo chkeni una Antioquíage, una ege Pablo, Bernabé mo litu kwian Jesu gerua gaba ulita ole. Pablo, Bernabé geru tragu daba Jesu gerua gaba ulita ole Chube agedu giti ama boke alin ulita, ama gerudu daba ole: \p —Chube kwian tanre me israelita ta gbu biale Chube gerua Jesu giti keruchuge cha bonate giti kaire kwian e tanre geru Jesu giti gau ulia —Pablo, Bernabé gerudu ene kwian ole. \p \v 28 Gire Pablo, Bernabé chegu una ege kwian Chubenu ole chui sbali. \c 15 \s1 Daba Chubenu israelita chugagwalla una Jerusalénmu mo lite daba ole geru trage kwian me israelita giti \p \v 1 Pablo, Bernabé kledu una Antioquíage kwian Jesu gerua ganga chudaboi Jesu geruadi gire chui ege kwian gweale israelita Jesu gerua ganga nga kweri Judeage jo chke una Antioquíage Pablo, Bernabé kledu ngwadi. Kwian israelita e daba na nu Jesu gerua gaba tku tangle, ama gerudu: \p —Ba me mo ta gbe mo kwara tkangenga sidri kwian israelita ulita kle age kare Moisés chadalla gerule kare, ba me ñage tien gitiru ji chugege agedu me no gdale. \p \v 2 Pablo, Bernabé ka bo mno kwian kle daba tke tangle geru e giti ole, Pablo gerudu: \p —Ba me kle gerule ulia kwian ole mo kwara tkangenga giti, age ene giti che me ña tien gitiru ji chugege, agwa Jesu gai mo tale alin e giti che tien gitiru ji chugege. \p Gire kwian me Pablo kerua gau dage Pablo kle gerule kare Jesu giti. Bdagli kwian ulita Jesu gerua gaba una Antioquíage Pablo, Bernabé gau kagale una Jerusalénge geru mo kwara tkangenga giti trage no kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke ole kaire kwian Chubenu chugagwalla ulita una Jerusalénge ole. Kwian ulita Jesu gerua gaba una Antioquíage Pablo, Bernabé kagu una Jerusalénge, ama kwian na Chubenu una Antioquíamu kagu ule Pablo ole Bernabé ole ama gatedi. \p \v 3 Pablo kaire Bernabé kaire kwian ama gatangadi ulita jo chage una Jerusalén ngnagu, ama ulita jo tangle nga Feniciage nga Samariage. Nga ege ulita Pablo, Bernabé geru tragu kwian Jesu gerua ganga nga ege ole, Pablo gerudu: \p —Nga ulita cha chagedu ngwadi geru Jesu giti trage, kwian me israelita geru ulita ngeru ngwale chugu ngwadi gire ama geru Jesu giti ulia gau, ama mo ta blitu ulita Chube ole. \p Kwian Chubenu nga Feniciage nga Samariage Pablo keruchugu gerule no kwian me israelita Jesu gerua gau ulia giti, gire nga chegu suga noare ama ulitadi. \p \v 4 Pablo, Bernabé kaire kwian ama gatangadi ulita jo chke una Jerusalénge, gire kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke kaire kwian Chubenu chugagwalla ulita kaire kwian na ulita Jesu gerua gaba, kwian e ulita Pablo kaire Bernabé gau ngwange no kaire kwian Pablo, Bernabé gatangadi ulita gau ngwange no. Gire Pablo, Bernabé geru tragu daba Chubenu una Jerusalénmu ole Chube agedu giti ama alin ulita, Pablo kaire Bernabé gerudu: \p —Cha chagedu Jesu gerua trage kwian me israelita tanreske, gire cha giti Chube kwian me israelita tanre ta gbu Jesu gerua gai ulia. \p \v 5 Kwian fariseo gweale nu Jesu gerua gaba kledu Pablo keruchuge gerule no kwian me israelita kle Jesu gerua alin gai ulia giti, Pablo me kle gerule mo kwara tkangenga giti malen kwian fariseo gerudu: \p —No kaire kwian me israelita ulita Jesu gerua gaba mo kwara tkangenga, ene kwian me israelita be age diali Moisés chadalla gerule kare, kwian Jesu gerua gai me ña e mlienga. Gerudale kwian me israelita ole ama Jesu gerua gai kaire ama agedale ulita Moisés chadalla gerule kare. \p \v 6 Kwian fariseo e gerudu ene gire kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke mo litu kwian Jesu gerua gaba chugagwalla ulita ole geru trage mo kwara tkangenga giti, ama gerudu modi: \p —¿Che kwian me israelita tkadale tangle age Moisés chadalla gerule kare o me? \p \v 7 Kwian israelita ta daba na me israelita gbakalin mo kwara tkangenga kwian israelita kle age kare, e giti kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke kaire kwian Jesu gerua gaba chugagwalla ulita geru tragu tanre. Gire Pedro chku gdate, Pedro gerudu kwian kle mo litaba mangire batre ole ene: \p —Cha daballa Jesu giti, uñale ba ulitage sbali Chube cha gau ba ulitaske cha kagu Chube gerua Jesu giti trage kwian me israelita ole. Ene kwian ulita me israelita Jesu gerua gai ulia gire ama ñage tien gitiru ji chugege agedu me no gdale Jesu giti. \v 8 Chube kwian ulita talla uñe malen kwian me israelita ama gerua gau ulia gire Chube mo Oña gbu ama tale salengwli ama mo Oña gbu che tale kare. Ene chke uñale kwian ulitage Chube no kwian me israelita ole kaire agwe. \v 9 Che chudalla israelita kaire kwian na chudalla me israelita, Chube gwage che ulita salengwli. Kwian me israelita Jesu gerua gau ulia gire Chube ama ta blitu Chube che ta blitu kare. \v 10 ¿Mineade ba mo ta gbakalin ma kweri Chubege? Jesu giti Chube agedu ulita kwian alin, kwian me israelita Jesu alin gadale ulia, ene ama chege no trate Chube gwa giti. Me no che kwian israelita gerule kwian me israelitage ama che suia ulita jwandale mo alin ene ama chege no trate Chube gwa giti. Che kaire che enusulian unsuialin me ñadu age ulita Moisés chadalla gerule kare, malen che me ñage daba na me israelita gbe age che takalin ama agedale kare Moisés chadalla gerule kare. \v 11 Me ene. Chege sugedale che Jesu alin gai ulia, ama giti che tien gitiru ji chugege, che me tañachugadale daba me israelita lle na gweale boadale, ene ama tien gitiru ji chugege, me dale. Chugagwalla Jesu lle ulita ulita no dodadu che alin kaire kwian na chudalla me israelita alin. Che kwian israelita kaire kwian na chudalla me israelita Jesu giti alin allabi che ulita chege trate Chube gwa giti. \p \v 12 Pablo gerudu ene kwian kle mo litaba ole, gire kwian ulita chegu tañachuge kamne, ama ulita chegu Pablo, Bernabé keruchuge gerule dare Chube agedu giti kwian me israelitaske, Chube kiralla giti Pablo kaire Bernabé lle daga ngwale no tanre dodadu kwian me israelita tanre gwa giti. \v 13 Pablo, Bernabé geru e ulita tragu kwian kle mo litaba ole, gire Santiago gerudu: \p —Cha daballa Chubenu, ba cha keruchuge. \v 14 Simón-Pedro geru tragu che ole Chube agedu no no gwangea kwian me israelitaske, kwian me israelita chudallaske Chube kwian gweale gau mo alin. \v 15 Kle boi ulita Chube gerudu kare unsuialin be boi giti, kwian Chube gerua ketanga dabage kada Amós Chube gerua degu kwian me israelita be Jesu gerua gai ulia giti, chada e gerule: \q1 \v 16 “Chube gerudu: ‘Cha David chudalla chugu ngwadi gire ama oindalla me chegu kwian chugagwallale dare, ama chegu u skianbada kare. \q1 Agwa gire chui be chke gire cha be age no nakwaiteni David chudalla alin kwian kle u skianbada gbeni no naskuni kare. \q1 David oindallaske cha be kwian gdaite gbe kwian ulita Chugagwallale David kare gire kwian David chudalla be cha gai dage ama cha gau dage David toidu suiale kare. \q1 \v 17 Chugagwalla e giti kwian me David chudalla nga ulitage be cha uñe, cha kwian ene gau mau alin, cha be ama ta gbe no cha ole, ama be cha gai ulia gire ama ulita be chege kwian chanu.’ \v 18 Chube gerudu ene ulita. \q1 Unsuialin uñadu ulita Chubege bdagli giti kle boi nege tangle giti e ulita uñadu Chubege ama be age ene kwian alin.” \m Chube gerua degaba unsuialin gerule ene. \p \v 19 Santiago gerudu dare: \p —Uñale chage Chube gwage kwian ulita salengwli malen che me ñage kwian me israelita bai kle Jesu gerua gai ulia ta gbe age ulita che suia kare ene ama Chubenu, me ene. Ama Jesu gadale ulia, ene ama Chubenu ulia, ama me agedale che suia kare, ama alin mno age che suia kare, suia e me amanu. \v 20 Che geru kagadale chada giti kwian me israelita ulita Jesu gerua gaba alin, che gerudale ama ole lle gweale ai kare che kwian israelita suia giti, che chada degale ene: “Kwian gweale me Chubenu kle lle oña dodaba mo kodi gai mo chubeale gire kle samla e kaite lle oña ege, ba me samla e gige, ba me gute. Kaire ba me samla gute be ole llagli, ba me samla be jai. Kaire ba ulita onbrenu muirenu mo ta gbadale me mo chuge ke giti.” Che chada dege ene kare kwian me israelita Chubenu ulita alin. \v 21 Lle e giti Moisés chada degu unsuialin, geru e bataklenga u mo litangwa Chube gerua jwanngwage chui gdale kwian israelita undege chuiage, che kaire che bitalla israelita ulita una kaire kaire ulitage kle geru e keruchuge diali kle geru e gai dage, malen che kwian me israelita ta gbadale geru e alin giti ene ama ñage chege ule kwian israelita ole diali mo lite geru Jesu gitidi. \p \v 22 Santiago gerudu ene ulita gire kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke kaire kwian Chubenu chugagwalla ulita ule kwian ulita nu Jesu gerua gaba ulia ole, kwian e ulita mo ta gbu salengwli daba gweale moske gai kagadale una Antioquíage ule Pablo ole Bernabé ole. Judas gale kagadale, Judas amaña kada Barsabás, kaire Silas amaña kada Silvano gale kagadale, daba Chubenu ulita onbre e boke gai dage mo chugagwallale. \v 23 Kwian Jesu gerua ketanga kaire kwian Chubenu chugagwalla ulita una Jerusalénge chada degu kagale Silas ole Judas ole kwian me israelita Chubenu ulita alin, ama chada degu ene: \p “Cha ulita aini una Jerusalénge Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke kaire kwian Chubenu chugagwalla ulita, cha ulita ba daballa Jesu giti gbi kage ba ulita cha daballa me israelita alin kle toi una Antioquíage kaire nga Siriage kaire nga Ciliciage. \v 24 Aini cha ulitage geru chku cha kote kwian gweale Jesu gerua gaba aini una Jerusalénmu jo skwlenre mo ta giti geru gweale dbe llani kete bage ba ulita ta gbe tañachuge nganake geru gweale giti. Ama gerudu ba ole ba ulita onbre mo kwara tkangenga kwian israelita kare, ene ba tien gitiru ji chugege agedu me no gdale, agwa me age ene me ñage tien gitiru. Gerudre ba ole ba agedale ulita Moisés chadalla gerule kare. \v 25 E me ene, malen sugedu cha ulitage ma no cha daba gweale aini kage chada ai ole ba alin ba ulita ta gbagda. Cha kle daba boke kage ule che daballa Pablo ole Bernabé ole, cha ulita aini no no Pablo ole Bernabé ole cha ama gai dage. \v 26 Ba ulita tachkedale Pablo, Bernabé mo chugu ngwadi boi daga ngwale ba ulita giti kwian me no kote che Chugagwalla Jesu gerua dbe ba ulitage gdale. \v 27 Daba boke ai Judas kaire Silas cha kle kage ba ngwadi daba boke ai be geru ai amaña kle degaba chada ai giti trage ka giti ba ulita ole agali. \v 28 Chube Oña cha ulita ta gbu, sugedu cha ulitage cha me ñage gerule ba kwian me israelita ole ba ulita agedale ulita Moisés chadalla degaba unsuialin kwian israelita alin gerule kare. Ba kwian me israelita me agedale ulita Moisés chadalla ulita kle gerule kare kwian israelita alin mo kwara tkangenga giti, agwa ba mo ta gbadale age ai kare: \v 29 Kwian gweale me Chubenu kle lle oña dodaba mo kodi gai mo chubeale gire kle samla kaite lle oña ege, ba me samla e gige, ba me gute. Kaire ba me samla gute be ole llagli, kaire ba me samla be jai. Kaire ba ulita onbrenu muirenu mo ta gbadale me mo chuge ke giti. Lle ulita ai giti cha kle gerule ba ole, ba ulita mo ta gbadale chege sugekare age ai karege me mo chuge ngwadi age ene, ene ba ñage chege no ule cha kwian israelita Chubenu ole diali mo lite geru Jesu gitidi. Cha gerule ene ulita ba ole chada ai giti, ba chege no llani chage no Chube ole. Che kle meni.” \p \v 30 Chada jo degaba ulita ene gire Pablo kaire Bernabé kaire Judas kaire Silas gbi kadu bdagli daba Chubenu una Jerusalénge, ama ulita jo una Antioquía ngnagu chada dbe. Ama jo chke una Antioquíage kwian Jesu gerua gaba ulita kadu mo lite gire chada ketu kwian Jesu gerua ganga chugagwallage. \v 31 Kwian Jesu gerua ganga ulita chada batunga, ama ulitadi nga chegu suga no chada degaba giti. \v 32 Judas kaire Silas diali Chube kle ama ta gbe Chube gerua kete kwiange, Judas, Silas daba Chubenu ulita ta gbu suga no kaire ama boke daba kira gbu Jesu geruadi, ama boke chegu eni kwian ulita Jesu gerua ganga chudaboi no geruge. \v 33 Chui gweale jo tangle gire Judas kaire Silas tadu jogekalinni una Jerusalénge, kwian Jesu gerua ganga una Antioquíamu gbi kadu bdagli Judage Silage, ulita gerudu: \p —Ba jogeni no Chube gwa giti. \p Daba Chubenu ulita gerudu ene Judas ole Silas ole gire Judas alin joni gballa una Jerusalénge, \v 34 agwa bdagli Silage sugedu ma no chegeda una Antioquíage kwian tke tangle dare geruge. \v 35 Kaire Pablo, Bernabé cheguda una Antioquíage, ama gdamainate chegu daba Chubenu tke tangle Jesu geruage kaire ama Jesu gerua ketu kwian nage. Kwian Chubenu tanre una Antioquíamu mo ta gbu ule Pablo ole Bernabé ole daba Chubenu tke tangle kaire Jesu gerua kete kwian nage dare. \s1 Pablo joge sugekare Bernabége \p \v 36 Chui gweale jo tangle gire Pablo gerudu Bernabé ole: \p —Ale tienda daba Chubenudi nabitaite una nga ulitage baini che chagedu ngwadi Jesu gerua kete, ama Jesu gerua gau ulia, che joge ama chada jwen ama kle chage mine Jesu geruadi nege. \p \v 37 Pablo gerudu ene Bernabé ole gire Bernabé alin nobi agwa Bernabé tadu Juan-Marcos dbe ule. \v 38 Agwa Pablo alin me no Juan-Marcos joge ule, ngeru Juan-Marcos jo ule gire ama Pablo kaire Bernabé chugu ngwadi gballa nga Panfiliage, me chagedu ama ole ule gatedi dare Jesu gerua dbe kwiange, \v 39 malen Pablo me ta jogekalin Juan-Marcos dbe ule nakwaite, Bernabé kira batu Pablo ole Juan-Marcos gdale, Bernabé tadu Juan-Marcos dbe ule, Pablo gerudu me no Juan-Marcos dbe ule. Ama gdabonate me tañachugu salengwli Juan-Marcos giti, malen bdagli Bernabé jo sugekare Pablo jo sugekare. Bernabé jo Juan-Marcos ole blege, ama boke du gau jo ngadrega bleske kada Chiprege. \v 40 Gire Pablo Silas gau mo kaire ama boke jo sugekare, kwian Jesu gerua gaba ulita gerudu Chube ole Pablo giti Silas giti: “Chube, ba daba boke ai manade no baini kaire ngwadi ama be joge ba gerua trage.” Gire ama boke jo. \v 41 Ama chagedu nga ulita Siriage nga ulita Ciliciage kwian Jesu gerua gaba ta gbe chage ma no kiraske Jesu geruadi. \c 16 \s1 Timoteo joge Pablo, Silas gatedi \p \v 1 Gire Pablo, Silas jo dare jo chke una Derbege kwian Jesu gerua gaba ta gbe ma no Jesu geruadi una Derbege, gire jo tangle jo chke una Listrage kwian Jesu gerua gaba una ege ta gbe ma no chage Jesu geruadi dare. Ama boke jo chke una Listrage gire kwian gdaite Jesu gerua gaba kada Timoteo skwendu Pabloge. Timoteo chebia muinga israelita Jesu gerua gaba, ama ñenua kwian griego me Jesu gerua gaba. \v 2 Kwian Jesu gerua gaba una Listrage una Iconioge ulita gerudu no Timoteo giti, ama ulita kle Timoteo gai dage. \v 3 Pablo tadu Timoteo dbakalin ule mo gatedi. Pablo bebi Timoteo dbe, ngeru Pablo gerudu Timoteo ole: \p —Ba mo kwara tkangenga kwian onbre israelita kle age kare, ene che joge ule Jesu gerua dbe. Ene kwian israelita mi tañachuge me no badi, ama ulita be ba gai dage nga ulita baini kaire che be joge ngwadige kwian israelita kle toi ngwadi. \p Uñale kwian israelita ulitage Timoteo ñenua griego, kwian onbre griego me mo kwara tkangenga, malen Pablo Timoteo gbu mo kwara tkangenga ene kwian israelita mi tañachuge me no Timoteodi. \v 4 Pablo, Silas, Timoteo jo, ama gdamai chagedu una kaire kairege gerule kwian Jesu gerua gaba ulita ole chada jo degaba giti una Jerusalénge, Pablo gerudu chada e giti kwian ole: \p —Kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke ule kwian Chubenu chugagwalla ulita ole una Jerusalénge chada kagu ba ulita me israelita alin, ba mo ta gbadale age ulita chada e gerule kare. \p \v 5 Kwian Jesu gerua gaba nga tanrege mo ta gbu ma no dare Jesu gai ulia kaire geru kete daba nage, chui gdale kwian na tanre me israelita me Jesu uñe Jesu gerua gau ulia, ene kwian Jesu gerua ganga chku ma ngle mo ta gbe Jesu geruadi. Boidu ene nga ulita kaire kairege. \s1 Pablo gbi chuge onbre gdaite nga Macedoniamu ole \p \v 6 Pablo, Silas, Timoteo kwian mainate tadu jogekalin nga Asiage Jesu gerua kete kwian nga emuge, agwa Chube Oña ama ta gbu ma no me joge nga ege. Ama jo tangle nga kaskwada nga Frigiage nga Galaciage, \v 7 jo nga Misia ngnagu, jo chke kodi nga Misiage, gire eni ama ulita tañachugu joge nga Bitiniage, agwa Chube Oña ama ta gbu me joge nga ege. \v 8 Jo tangle dare nga Misiage ama jo chke ble kagdage du lugakleda ngwadi una kada Troage. \v 9 Eni Pablo, Silas, Timoteo chegu gbe una Troage, ngajrege Pablo gbi chugu onbre gdaite nga Macedoniamu ole. Pablo gwagedu gbire onbredi onbre mo gbu gdate gerule Pablo ole: “Pablo, bai aini nga Macedoniage cha ulita chudaboi.” \v 10 Pablo gbi chugu ene gire cha ulita ko batu biale joge nga Macedoniage. Chube kle gbi gbe Pablo gwage Chube takalin cha ulita geru Jesu giti ketadale kwian nga Macedoniage. Cha chada ai deganga kledu una Troage jo ule Pablo gatedi. \s1 Muinga kada Lidia ule bitalla ulita ole \s1 Jesu gerua gai Pablo giti una Filipoge \p \v 11 Una Troage cha ulita du gau cha jo duge tainkwli una Troage joge ngadrega bleske Samotraciage. Ngajrege cha chegu nga Samotraciage, nagbietege cha ulita jo dare duge cha jo chke una kada Neápolige. \v 12 Una Neápolige cha ulita jo dare cha jo chke una Filipoge nga Macedoniage, una e kweri kwian nga Romamu una dodaba eni toingwa, cha ulita chegu chui gwealege una ege. \v 13 Kwian israelita undege chuiage cha ulita jo chage una Filipos gwagda giti cha jo chke chi kweriadi. Chi e kagdage cha ulita tañachugu eni kwian israelita kle mo lite diali gerule Chube ole. Kwian skwendu chi kagdage ulia cha ulita tañachugu kare. Eni cha ulita toidu dba gire Pablo geru Jesu giti tragu muinga kledu mo litaba eni ole. \v 14 Pablo geru Jesu giti tragu muinga ole muinga ulita kledu mo litaba Pablo keruchuge, muinga gdaite kada Lidia, Lidia una Tiatiramu kle toi una Filipoge ama ñometra glitale no no chra lénrennga chbadanga. Lidia mo ta gbaba no Chube ole Chube gai dage, muinga e Pablo keruchugu gerule Jesu giti gire Chube ama ta gbu geru Jesu giti keruchuge no no, ama geru Jesu giti gau ulia. \v 15 Kaire Lidia bitalla ulita Jesu gerua gau ulia, gire Lidia mo ñeangu chiske Jesu kalla giti ule mo bitalla ulita ole. Lidia gerudu cha ulita ole: \p —Bage suge trate cha ulita Jesu gerua gau ulia mo tale, cha takalin ba chie cha ole chege cha ngwadi. \p Lidia mo ta gbu cha ulita gai ngwange mo ullage gire cha ulita cheguda ama ullage. \s1 Pablo, Silas tkere skage una Filipoge \p \v 16 Chui nage cha ulita joni nabitaite kwian israelita kle mo lite gerule Chube ole ngwadi chi kweria kagdage una Filipoge. Cha jo chage nga e ngnagu gire jonke muinga jwligebanga tendu cha ulita ngwange, diali dolla kle muinga e ta gbe gerule kwian na ole be boi giti, ulita chadalla kete kwian bai geru kade amage be boi giti, e giti muinga kle igi tanre gai kle kete mo mauñage. \v 17 Muinga e chagedu cha ulita nate ngaute cha giti kwian na ole, ama gerudu: \p —Onbre ai ulita Chube kweri kiraske gerua dbanga, ama kle chage geru Jesu giti dbe ba ulitage ene ba tien gitiru ji chugege age me no gdale. \p \v 18 Muinga e agedu tanre ene chui tangle ngaute cha ulita nate, Pablo skwatigu ama keruchuge ngaute tanre, Pablo me takalin ama ngaute dare, malen Pablo jwlituda mo nate gwagedu muinga jwligebanga dolla kotedi, Pablo gerudu dolla kle muinga ta gbe ole: \p —¡Jesucristo kalla giti cha gerule ba ole, joga siere muinga ege me chage dare ama ole ama gbe age ba takalin kare! \p Pablo gerudu ene gire blike dolla jo siere muingage. \v 19 Muinga e kledu diali igi kete mo mauñage, dolla jo siere muinga ege gire muinga mauñage sugedu muinga me ñage igi jwen dare ama alin, gire mauña e skochiu Pablodi muinga kle igi gai ama alin gdale, muinga mauña Pablo gau Silas gau du kwian chugagwalla ngwadi kwian ulita gwa giti. \v 20 Pablo, Silas gbere kwian gerunga daba giti jiske o me jiske gwa giti, kwian Pablo, Silas dbanga gerudu: \p —Kwian israelita ai kle kwian ulita gbe kira bate modi geru ama kle chage ole giti. \v 21 Ama boke kle che bitalla ulita tke tangle nganake geru kle degaba che alinge. Che kwian Romamu malen che me ñage ama gerua gai ni che agedale ama kle gerule kare. \p \v 22 Muinga mauña gerudu ene kwian ulita gwa giti gire kwian ulita mo ta gbu me no Pablo dollale Silas dollale. Kwian gerunga daba giti jiske o me jiske ama kwian na gbu ñometra jwennga Pablodi Siladi Pablo, Silas batale taglale glita giti. \v 23 Pablo, Silas batre tanre jegwale glita giti gire Pablo, Silas tkere skage, kwian gerunga daba giti jiske o me jiske gerudu kwian skage mananga ole: \p —Ba kwian skage boke ai manade no no, cha me takalin ama kigeni. \p \v 24 Kwian skage mananga agedu kwian gerunga daba giti jiske o me jiske gerudu kare. Kwian skage mananga Pablo, Silas gbu ska bdaglige ugdoge, kwian skage mananga Pablo, Silas sera gbu glidregaske ene kwian skage mananga tañachugu Pablo, Silas mi ñage kige. \p \v 25 Pablo, Silas jo tkaba skage chuiage nga jere bduke gire Pablo, Silas kledu gerule Chube ole kaire kledu mo gate Chube giti nga suga no ole, kwian skage na ulita kledu Pablo, Silas keruchuge gerule Chube ole kaire mo gate. \v 26 Bonate kledu mo gate ene gire blike nga kwian kle skage ngwadi jwliendu mno, kwian skage ulla dbia dba onskagunga erutu, gire ugaka ulita tigunga kaire kwian skage ulita lugabada ska tigunga. \v 27 Kwian skage mananga kledu gbe, nga jwliendu gire ama chiu tachke gwagedu kwian skage ugakalla kledu ka ngwale, ama tañachugu kwian skage ulita kigedu gire ama sbadi jun mo gwagda agali, uñale kwian skage manangage ama gwabeda kwian skage kigedu gdale. \v 28 Gire Pabloge chku uñale kwian skage mananga be mo gweda, Pablo ngautu amadi, Pablo gerudu: \p —Ba me mo gweda, cha ulita kle aini ngmadi. \p \v 29 Pablo gerudu ene gire kwian skage mananga ngautu daba nage daba chie jichra dbe, jichra giti kwian skage mananga jo jrite Pablo kle ngwadi, ta kennga ole ama jirenga trate jegwale jo chke Pablodi jongnagwa skutu dba Pablo, Silas gwangnagu ama gadale dage. \v 30 Gire kwian skage mananga Pablo, Silas du goga kwian skage mananga geru kadu ama bonatege: \p —Cha ba gai dage, cha gerule ba ole, ¿cha agedale mine gire cha tien gitiru ji chugege cha agedu me no ulita gdale? \p \v 31 Pablo, Silas gerudu kwian skage mananga ole: \p —Ba mo ta gbadale Chugagwalla Jesu gai ulia ene ba kaire ba bitalla be tien gitiru ji chugege ba agedu me no gdale. \p \v 32 Pablo, Silas geru Jesu giti ketu amage kaire ama bitalla ulita kle toi gwa ama olege, \v 33 gire blike Pablo kwian skage mananga kaire ama bitalla ulita ñeu chiske Jesu kalla giti. Chui amañage ngajrege kwian skage mananga e amaña Pablo, Silas sola gligu chidi gdege gbu solage. \v 34 Kwian e amaña Pablo, Silas du mo ullage, ama Pablo, Silas ullu bligdadi. Ama ulita Jesu gerua gau ulia malen ama ulitadi nga suga no no Jesu giti. \p \v 35 Nga chku ju ngabebitabi kwian gerunga daba giti jiske o me jiske guardia donga gweale kagu gerule kwian skage mananga ole kwian skage mananga Pablo skajwennga Silas skajwennga kage. \v 36 Kwian skage mananga gerudu Pablo ole: \p —Kwian gerunga daba giti jiske o me jiske geru kagu cha alin cha ba boke skajwennga kage siere, nege ba ñage joge siere aini ta no giti —kwian skage mananga gerudu ene Pablo, Silas ole. \p \v 37 Agwa Pablo me tadu jogekalin kwian skage mananga gerudu kare ama ole, malen Pablo gerudu guardia donga kagaba ole: \p —Cha boke kwian nga Romamu me jo geru kadaba chage taingwli ngeru cha jo kwabatabage glita giti kwian ulita gwa giti, cha bonate tkere skage uñale kwian ulitage, ¿mineade nege ba ta cha skajwankalinnga skwlenre kwian ulitage? Ma no ba me cha skajwennga gballa, kwian bai guardia donga kagu cha tke skage aini ama agali chiedale cha skajwennga. \p \v 38 Pablo, Silas me mo chugu ngwadi mo skajwennga guardia dongage, Pablo gerudu ulita guardia donga ole, guardia donga joni Pablo gerudu kare trage kwian gerunga daba giti jiske o me jiske ole. Kwian gerunga daba giti jiske o me jiske geru e keruchugu gire kwachiu tanre, chku uñale amage guardia donga giti Pablo, Silas kwian nga Romamu, malen ama kwachiu, uñadu amage ama me ñage kwian nga Romamu tke skage ngeru ama geru kade ama agedu mine gitige. \v 39 Kwian gerunga daba giti jiske o me jiske jo Pablo, Silas kle skage ngwadi, ama gerudu Pablo ole Silas ole: \p —Cha agedu me no ba ole, cha agedu giti ba e talla mlienga. \p Kwian Pablo, Silas kagu tkale skage ama Pablo, Silas skajunnga, kwian e gerudu ama boke ole: \p —Ma no ba joge siere una aige. \p \v 40 Pablo, Silas skajunlenga gire ama bonate jo muinga kada Lidia kle toi ngwadi, jo chke Lidia ngwadi kwian tanre nu Jesu gerua gaba kledu mo litaba, Pablo, Silas kwian e ulita nu Jesu gerua gaba ta gbu chage gwangerugu Jesu geruadi gire Pablo, Silas jo siere una Filipoge. \c 17 \s1 Kwian ulita una Tesalónicamu ta gbe skochie \s1 Pablodi Siladi Jesu gerua dbe una ege gdale \p \v 1 Pablo, Silas jo tangle una Anfipolige una Apoloniage jo chke una Tesalónicage, una ege u kwian israelita mo litangwa Chube gerua jwanngwa kle. \v 2-3 U ege Pablo jo mo lite ama diali kle age kare kwian israelita undege chuiage, semana gdamai undege chuia kaire kairege Pablo jo u ege mo lite geru trage kwian ulita kle mo litaba ole, Pablo gerudu tanre kwian ole Chube gerua degaba unsuialin giti. Pablo geru treunnga Chube gerua degaba kle gerule Cristo jogedaleda gire Cristo jaba chkedaleni gwade, Pablo gerudu: \p —Cristo e amaña Jesu, cha kle ama gerua kete ba ulitage. \p \v 4 Kwian israelita gweale Jesu gerua gau ulia Pablo giti mo litu Pablo ole Silas ole, kaire kwian griego tanre bai ngeru mo ta gbaba Chube gai dage, kwian griego ene geru Jesu giti gau ulia Pablo gerudu kare, kaire muinga tanre bai kwian kle gai dage, muinga ene tanre geru Jesu giti gau kaire. \v 5 Kwian israelita me Jesu gerua gaba ulia Pablo gerudu kare kwian israelita ene semale tanre ta skochiu tanre kwian toinga una amañage tanre Jesu gerua gau ulia giti. Kwian israelita me Jesu gerua ganga ama kwian na me no chagenga ngwale gbu geru jinade Pablo dollale Silas dollale una gira jegwale kwian ulita ole ene kwian una ege ulita chege skochie Pablodi Siladi. Kwian mo litu ole mne gdaite jo kwian kada Jasón kle toi ngwadi Pablo, Silas gadale gdabonate ketadale kwian ulitage agedale daga ngwale ole. \v 6-7 Kwian mne gdaite ege Pablo, Silas me skwendu Jasón ngwadi, gire kwian mne e Jasón gau Pablo, Silas giti tangle kira batuge dbadale ule kwian na gweale Jesu gerua gaba ole, kwian mneite e Jasón du ule kwian na ole chugagwalla una ege gwa giti, gerudu kweri chugagwalla ole: \p —Kwian ai kle chage Pablo nate ama kle age Pablo, Silas kle gerule kare. Pablo, Silas kle kwian una ai ulitage ta gbe kira bate, Jasón nu ama gaba ngwange mo ullage. Kwian ai ulita kle age chugagwalla kweri emperador nga Romage gerua dollale, ama ulita kle gerule Chugagwalla ma kweri che chugagwalla emperadorge kle, Chugagwalla e kada Jesu, geru Jesu giti ama kle chage dbe ulita kwianske kwian gbe kira bate modi geru giti. \p \v 8 Kwian chugagwalla una ege ulita kaire kwian na tanre geru e keruchugu, ulita chegu tañachuge tanre ta skochie ole. \v 9 Gire kwian chugagwalla ulita igi kadu Jasónge kaire daba na Chubenuge ama ulita skajwangdanga, Jasón kaire daba na igi ketu mo giti gire ama ulita jo skajwanbanga. \s1 Kwian tanre una Bereamu Jesu gerua gai ulia \p \v 10 Chui amaña ngajrege kwian ulita Jesu gerua gaba una Tesalónicamu Pablo, Silas kagu kige blike dolla ngeru una Bereage. Pablo, Silas jo chke una Bereage gire jo u kwian israelita mo litangwa Chube gerua jwanngwage. \v 11 U ege Pablo geru Jesu giti ketu kwian israelita una Bereamuge, kwian una Bereamu geru Jesu giti keruchugu ma no ta no giti kwian una Tesalónicamuge. Kwian ngle israelita una Bereamu geru Jesu giti gau ngwange no. Kwian israelita una ege Chube gerua degaba unsuialin batunga Chube gerua jun chui gdale, ene suge kwian israelita ege ulia Pablo kle gerule kare kle gerule Chube gerua degaba kare o me. Chku uñale amage Pablo kle gerule geru ulia. \v 12 Ene kwian israelita una Bereage tanre geru Jesu giti gau ulia kaire kwian me israelita onbrenu muirenu tanre Jesu gerua gau ulia, kwian ulita toinga una Bereage muinga e ulita gai dage muinga e kle toi no ama ulita gwa giti. \v 13 Geru chku uñale kwian israelita una Tesalónicamuge Pablo kle geru Jesu giti kete kwian una Bereamuge kwian tanre kle geru e gai kle mo ta gbe chage geru e ole, gire kwian israelita mneite una Tesalónicamu jo una Bereage Pablo nate geru jinade me no kwian ulita una Bereamu ta gbale skochie Pablo dollale. \v 14 Malen kwian Jesu gerua gaba una Bereamu Pablo kagu blike ble kagdage du gadale, agwa Silas kaire Timoteo cheguda ngmadi una Bereage. \v 15 Kwian Jesu gerua gaba una Bereamu gweale jo ule Pablo gatedi duge una Bereage joge una Atenage. Pablo gatangadi chiuni una Bereageni Pablo gerua dbe Silas alin Timoteo alin Silas, Timoteo jogedale blike Pablo nate ten Pablo ngwange una Atenage. \s1 Pablo geru ulia kete kwian una Atenamuge \p \v 16 Pablo kledu Silas, Timoteo manade ngwange una Atenage gire Pablo chagedu unaske Pablo gwagedu lle oña ngwale tanredi, Pablo ta skochiunga gwage una ulitage lle oña ngwale tanredi kwian nu dodaba mo kodi gai chubere. \v 17 Pablo gwagedu lle oña tanre kwian kle gai chuberedige malen Pablo jo u mo litangwa Chube gerua jwanngwage geru ulia tragadale kwian israelita ole kaire kwian me israelita kle mo ta gbe Chube gai dage ole. Pablo gerudu tanre Jesu giti chui gdale kwian ole u mo litangwage kaire nga baini kaire kwian kle mo litaba geru trage ngwadi. \v 18 Kwian e ulita ole Pablo kle gerule tanre Jesu giti kaire kle gerule tanre Jesu chkuni gwade giti. Kwian epicúreo gerua jwannga gweale kaire kwian estóico gerua jwannga gweale, kwian e ulita Pablo keruchugu gerule tanre ene Jesu giti malen ama mo ta gbu geru trage Pablo ole, ama gweale gerudu Pablo giti: \p —Kwian e kle gerule tanre ngwale, ¿ama kle gerule llema giti? \p Gweale na gerudu: \p —Cha tañachuge ama gerunga chube nga namu giti cheske —kwian gerudu ene Pablo giti. \p \v 19 Kwian epicúreo kaire kwian estóico ulita diali kle mo lite geru trage tanre modi nga kada Areópagoge, nga ege kwian e ulita Pablo du Pablo jo chke nga ege gire kwian geru kadu Pabloge: \p —Ba kle chage kwian tke tangle geru jagerege, cha takalin ba geru e trage cha ole cha ulitage chke gda uñale. \v 20 Ba kle kwian tke tangle geru e cha me keruchugaba giti, cha me geru e uñe. Geru ba kle kwian tke tangle giti cha uñakalin, ¿llema giti ba kle kwian tke tangle? —kwian geru kadu ene Pabloge. \p \v 21 Kwian ulita una Atenamu kaire kwian nga namu kle toi una Atenage kwian e ulita diali kle mo ta gbe geru na jagere keruchuge alin lle ulita giti gire bigwa kle geru e trage modi tanre geru keruchugu giti. Malen ama ulita ta Pablo keruchugakalin Pablo kle gerule giti ulita. \p \v 22 Kwian geru kadu Pabloge ama kle llema gerua kete, gire Pablo chku gdate kwian ulita kle mo litaba eni gwa giti nga Areópagoge, Pablo gerudu kwian e ulita ole: \p —Ba ulita kwian una Atenamu, cha gerule ba ole, ba cha keruchuge, ba ulita gerule ba kwian Chubenu, agwa una aige cha kle gwage lle oña tanredi dodaba mo kodige ba kle gai chubere ba kle gai dage. \v 23 Cha chagedu una Atenas ulitage, cha gwagedu tanre una ai ulitage lle oña ngle dodaba mo kodi ba kle gai chubere ba ulita kle mo lite ngwadi. Nga gdaitege ba nu nga dodaba lle oña gdaite gbangwa, lle oña e ba kle gai chubere agwa ama kalla me chke uñale nate, malen lle oña e giti ba nu chada degaba gerule: “Chube na kle, che me ama uñe.” Ba me Chube uñe agwa ba diali kle mo lite gerule lle oña dodaba mo kodi ole, agwa lle oña e me Chube ulia. Suge bage Chube na kle agwa Chube e kalla me uñale bage, Chube e giti cha kle gerule kwian ole cha kle kwian tke tangle ama giti. \v 24 Chube cha kle gerule giti Chube e nga ulita dodadu Chube lle ulita gbu nga ulitage ama nga ngaña ulita mauña nga dba ai ulita mauña, Chube e me toi gwa kwian u dodabage mo kodi. \v 25 Kaire Chube e me takalin mo chudaboangage, ama ñage age gballa ulita, Chube e che gbu toi gwade, ama kle lle ulita kete chege toigda, ama kle che ulita manade no. \p \v 26 Pablo gerudu dare: \p —Chube kwian onbre gdaite dodadu, onbre e gdaitre alin giti Chube kwian chudalla ulita gbu jrienda nga ulitage, kaire Chube kwian gbu toi nga ulitage. Chube chura gbu kwian alin toi nga dba ai giti Chube takalin kare, kaire Chube kwian ulita chudalla ta gbu toi nga bai kairege Chube takalin kare. \v 27 Chube agedu ene ulita kwian ulita alin, ene sugedale kwiange kwian chudalla ulita ñage Chube jinade nate mo tale tañachuge ama giti, ene kwian bai mo ta gbe Chube jinade nate, kwian enege Chube skwen ene kwian ñage Chube uñe. Cha gerule ulia ba ole, Chube me kle bate ni che gdaitege ama kle che ole, Chube takalin che ulita ama uñe. \v 28 Nege cha gerule ba ulita ole, ba bitalla gweale kwian chada deganga mauña gerudu: “Chube giti che ulita kle toi gwade che ulita kle chage che kle lle ulita boi.” Kwian chada deganga mauña na gerudu: “Che ulita Chube olia.” Kwian chada deganga mauña gerudu ene. \v 29 Ene kaire suge chege Chube che ulita dodadu che ama olia, gire ene che me ñage tañachuge lle oña ngwale gai chubere, oro dodaba lle oña ngwalere gai chubere, igi dodaba lle oña ngwalere gai chubere, ke dodaba lle oña ngwalere gai chubere, kwian lle oña e ulita dodade mo kodi kwian tañachuge e Chube gire kle lle oña e gai mo chubeale, agwa e me Chube ulia kwian lle oña dodanga kle tañachuge kare. \v 30 Unsuialin kwian tanre agedu me no Chube dollale lle oña dodaba mo kodi gai chubere, kwian agedu ene giti Chube me talladu Chube kwian chugu ngwadi age, e suiale me uñadu kwiange Chube mine. Agwa nege kwian ulita alin nga ulitage Chube gerule kwian ulita mo ta blitadale Chube ulia ole, kwian ulita mo ta gbadale joge siere ama kle age me no ulitage Chube ulia gai mo Chubeale. \v 31 Chube chui gbu gerungwa trate kwian ulita giti kwian bai jiske kwian bai me jiske Chube gwa giti, Chube Jesu gbu gerule ene kwian ulita giti Chube Jesu kagu nga dba ai giti, Jesu jokeda, Chube mo kiralla giti Jesu jaba gbuni gwade kwian ulita gwa giti. E giti sugedale trate kwian ulitage ulia Chube be Jesu gbe gerule kwian ulita ole bdagli bai jiske bai me jiske. \p \v 32 Pablo gerudu ene ulita kwian kle mo litaba nga Areópagoge ole, kwian e ulita Pablo keruchugu gerule jaba chkeni gwade giti, kwian gweale Pablo gidadu Pablo kledu gerule giti, kwian na gweale gerudu Pablo ole: \p —Chui nale cha ulita ta ba keruchugakalin gerule dare jaba chkeni gwade giti agwa nege cha me ba keruchugakalin dare ba kle gerule kare giti. \p \v 33 Kwian gerudu ene Pablo ole gire Pablo jo siere nga ege. \v 34 Kwian gweale Jesu gerua keruchugu Pablo giti kwian mo ta gbu chage Pablo nate Jesu gerua jwen Pabloge, kwian ene ulita Jesu gerua gau ulia Pablo kle gerule kare. Kwian e ulitaske onbre gdaite kada Dionisio ama kwian kweri diali mo lite nga Areópagoge, onbre e Jesu gerua gau ulia. Muinga gdaite kada Damaris Jesu gerua gau ulia kaire kwian na mo ta gbu geru Jesu giti gai ulia Pablo gerudu kare ama ole. \c 18 \s1 Pablo geru Jesu giti dbe kwian una Corintoge \p \v 1 Boidu ene una Atenage, gire Pablo jo siere una ege, Pablo jo una Corintoge. \v 2 Una Corintoge Pablo tendu kwian onbre israelita ngwange biale, onbre e kada Aquila ama muira kada Priscila amaña kada Prisca, una ege Pablo ama bonate uñu. Aquila nga Pontomu, ama ule mo muira Priscila ole chieba nga kweri Italiage ama chkeba sugeti una Corintoge Pablo ngeru gire Pablo jo chke. Nga Italiage ama bonate jo siere, chugagwalla kweri emperador kada Claudio nga Italiamu geru gbu kwian israelita ulita alin kwian israelita jogedale siere una Romage Aquila, Priscila kledu toi ngwadi, malen Aquila, Priscila jo toi una Corintoge. \p Una Corintoge chui gwealege Pablo jo basale Aquila kle toi ngwadi. Pablo, Aquila lle amaña boanga salengwli, \v 3 Pablo bda boligda ulla dodanga kaire Aquila kaire Priscila bda boligda ulla dodanga. Malen Pablo chegu toi Aquila ole bda boligda ulla dodade ule. \v 4 Chui gdale undege chuiage diali Pablo jo u kwian israelita mo litangwa Chube gerua jwanngwage, eni Pablo gerudu kwian ole kwian israelita kwian me israelita ta gbe suge geru ulita Jesu gitige. \p \v 5 Nga Macedoniage Silas, Timoteo chiu, chku una Corintoge Pablo kle ngwadi. Chui ege gwangerugu Pablo mo ta gbu geru Jesu giti alin dbe kwiange kaire gerule kwian israelita ole Jesu amaña Cristo, Pablo lle boi ngeru kare chugu ngwadi. \v 6 Kwian israelita gweale una Corintomu mo gbu Pablo dollale ama ka bo tanre me no Pablo ole, ama me geru Jesu giti gau ulia Pablo gerudu kare. E gdale Pablo mo ñometralla skiunnga kote kwian israelita ulita dollale, Pablo gerudu kwian israelita ulita e dollale, Pablo gerudu: \p —Ba ulita chege jiske agali me Jesu gerua gai ulia gdale, e giti ba be jogenga sugekare Chubege diali. Cha geru Jesu giti ketu bage, ba me geru e gau ulia, e giti cha me jiske Chube gwa giti agwa ba chege jiske ba me geru e gau ulia gdale. Chui aige gwangerugu cha me Jesu gerua kete bage dare cha be joge Jesu gerua kete kwian me israelitage. \p \v 7 Pablo gerudu ene gire Pablo jo siere u kwian israelita mo litangwa Chube gerua jwanngwage. Pablo jo onbre kada Ticio-Justo ullage, onbre e no Chube ole ama kle Chube gai dage. Onbre e kle toi ngmadi u kwian israelita mo litangwa ngena, Ticio-Justo kle toi ngwadi kwian tanre mo litu Pablodi Jesu gerua keruchuge. \v 8 Kwian onbre na kada Crispo, ama u kwian israelita mo litangwa mananga, onbre e ule ama olia ulita ole Jesu gerua gau ulia kaire kwian na tanre una Corintomu Pablo keruchugu gerule Jesu giti Ticio-Justo ullage. Kwian ulita bai Jesu gerua gau ulia ama ulita mo ñeangu chiske Jesu kalla giti. \p \v 9 Bitaite ngajrege Jesu gerudu gbire Pablo ole: \p —Ba me kennga geru dbe kwiange, ba mo ta gbadale chage diali geru cha giti kete kwiange, ba me ka chite cha gerua giti. \v 10 Cha kle ba ole diali ba manade, ene una aige kwian be mo ta gbakalin age gweale me no ba ole me ñage age, ba mo ta gbale gerule kwian ole no cha giti, una aige kwian tanre be cha gerua gai ulia. \p \v 11 Jesu gerudu ene gbire Pablo ole gire Pablo chegu eni una Corintoge nga Acayage chura gdaite giti dai gdadereke kwian tke tangle geru Jesu gitige kwian una Corintomuske. \p \v 12 Kwian nga Acayamu chugagwalla gobernador kada Galión suiale kwian israelita ngle mo litu ole Pablo dollale, kwian e Pablo du chugagwalla Galión ngwadi Pablo gbale jiske chugagwallage kle geru dbe giti gdale. \v 13 Kwian ulita Pablo dbanga gerudu chugagwalla Galión ole: \p —Onbre ai kle chage kwian ulita ta gbe chage Chube nate Chube gai dage ama me gerule salengwli Moisés chadalla degaba cha kwian israelita ulita alin kle gerule kare. \p \v 14 Pablo biri gerule gire Galión gerudu ngeru kwian israelita ulita ole: \p —Pablo skwe bo o ama daba guda, ene cha ba kwian israelita ulita chuge ngwadi gerule ama dollale ama gbe jiske, agwa cha me tallade e giti ba kle gerule giti. Chage suge ama me agedu me no, cha me ba keruchugakalin gerule ngwale Pablo giti. \v 15 Ba kle gerule Pablo kle kwian tke tangle geru na giti me ba enusulian suia kare ni ba ulita gerua gerule kare, e alin giti cha me ñage ama gbe jiske. Ba ta agekalin ama ole ba ama gbakalin jiske, ba age ama ole agali ba takalin kare, cha mi mo chuge ngwadi age Pablo ole ba ulita takalin kare. \p \v 16 Galión gerudu ene kwian israelita ulita ole gire Galión kwian israelita ulita kagu siere u ama kledu geru trage ngwadige. \v 17 Gire kwian ulita onbre kada Sóstenes gau batu kwian ulita gwa giti ngmadi Galión kle gerule kwian giti ngwadi. Kwian ulita Sóstenes batu ene Galión gwa giti, agwa Galión me talladu me ka bo Sóstenes gdale, Sóstenes ama kwian ulita lle boanga u israelita mo litangwage chugagwalla. \s1 Pablo jogeni naskuni una Antioquíage \p \v 18 Pablo chegu toi una Corintoge chui na ngle kwian Chubenu ole, bdagli Pablo jo siere una Corintoge Pablo gbi jigu kwian Chubenu ulitage, daba Chubenu kada Aquila kaire Aquila muira kada Priscila jo chage ule Pablo ole una Cencreage du gadale jogedaleni nga kweri Siriage. Pablo, Aquila, Priscila kle biale una Cencreage du gadale joge nga Siria ngnagu gire ngeru Pablo mo chuga itu ulita dba nate. Mo chuga itu ene e gerule Pablo lle bo ulita Chube alin una Corintoge ama mo ta gbu age kare Chube alin. \v 19 Pablo agedu ene una Cencreage gire Pablo jo duge ule Aquila ole Priscila ole jo chke una Efesoge. Una ege Pablo jo sugekare Priscilage Aquilage jo gballa u kwian israelita mo litangwa Chube gerua jwanngwage, u ege Pablo gerudu tanre Jesu giti kwian israelita kle mo litaba ole. \v 20 Kwian israelita tanre kledu mo litaba u ege, ama Pablo keruchugu gerule Jesu giti gire ama ulita tadukalin Pablo chege ama ole chui na darege ama tke tangle, agwa Pablo me tadu chegekalin una ege. \v 21 Pablo gbi jigu ama ulitage bdagli, Pablo gerudu: “Chube takalin, cha be chieni chui gwealege aini ba ulita chada jwen nabitaite.” Pablo gerudu ene ulita kwian israelita ole gire Pablo du na gau una Efesoge jogedale una Cesareage. \v 22 Pablo jo chke una Cesareage gire ama jo una Jerusalénge gbi kade kwian Chubenu ulitage toinga una ege, gire jo dare una Antioquía ngnagu. \v 23 Pablo jo chke una Antioquíage, eni Pablo chegu chui gwealege gire ama jo chage nga Galaciage nga Frigiage kwian Chubenu ulita una kaire kairege ta gbe nabitaite chage ma no dare Jesu geruadi. \s1 Apolos geru Jesu giti kete kwian una Efesomuge kaire \s1 kwian nga Acayamuge \p \v 24 E suiale kwian israelita gdaite kada Apolos ama una Alejandríamu chku una Efesoge gerule Jesu giti kwian ole. Apolos Chube gerua degaba unsuialin uñe trate, Apolos gerunga trate no kwian ole Chube gerua giti. \v 25 Ama geru jwanba Chube gerua degaba unsuialinge chage trate Chube ole giti. Ama kwian tku tangle trate ta suga no ole Chube gerua degaba unsuialin gerule Jesu gitige. Uñadu Apologe Juan-Bautista gerudu Jesu giti Juan-Bautista kwian ñeu chiske Chube gwa giti, agwa geru dare Jesu giti amage me uñadu, Jesu boidu giti nga dba ai giti me uñadu amage kaire me uñadu amage Chube mo Oña kagaba kwian alin kwian kira gbanga. \v 26 U kwian israelita mo litangwa Chube gerua jwanngwa una Efesoge, u ege kwian ngle kledu mo litaba gire Apolos jo chke u ege, ama geru gweale uñu Chube giti tragu kwian ulita gwa giti. Priscila kaire Aquila ama boke Apolos keruchugu gerule Chube giti kwian ole, Aquilage Priscilage sugedu Apolos me geru Jesu giti ulita uñe trate. Apolos gerudubi kwian ole Chube giti gire Aquila ule Priscila ole Apolos du sugekare geru ketale Apologe ma no trate Jesu giti. \v 27 Boidu ene ulita gire Apolos tadu jogekalin nga Acayage Jesu gerua dbe, kwian Chubenu una Efesomuge skwendu noare Apolos kle tañachuge joge nga Acayage. Apolos bebi joge gire kwian Chubenu ulita una Efesomu chada degu ama giti kwian Chubenu nga Acayage alin ene chada e giti chkedale uñale kwian Chubenu nga Acayamuge Apolos Jesu gerua dbanga ulia, ene kwian nga Acayamu be Apolos gai ngwange no. Apolos jo, jo chke nga Acayage. Chube agedu no no kwian nga ege alin Chube kwian e ta gbu Jesu gerua gai ulia, Apolos kwian e ulita chudabo ta gbe no no dare Jesu geruadi. \v 28 Kwian ulita gwa giti Apolos gerudu tanre kwian israelita gweale ole kwian e me kle tañachuge trate no Jesu giti, Apolos tadu kwian israelita e ta gbe suge trate Jesu giti, Apolos Chube gerua degaba unsuialin Jesu giti batunga kwian israelita ulita alin, gire ama geru e treunnga no trate kwiange ene ñage suge kwiange Jesu amaña Cristo Chube gerudu giti sbali Chube be Cristo kage kwian israelita alin. Apolos gerudu ene kwian ole gire kwian israelita bai me kle tañachuge no Jesu giti chegu kamne me su gerule dare. \c 19 \s1 Pablo geru Jesu giti trage kwian una Efesomu ole \p \v 1 Apolos kledu una Corintoge nga Acayage gire Pablo chiu nga Frigiage chagedu gliske bate una Efeso ngnagu, chku una Efesoge. Eni kwian tanre Jesu gerua gaba skwendu Pabloge. \v 2 Pablo geru kadu kwian Jesu gerua gabage: \p —¿Ba ulita Jesu gerua gau gire Chube Oña chku ba tale? \p Kwian Jesu gerua gaba ulita jaindunga: \p —Me dale, cha ulita me geru keruchugaba gerule Chube Oña giti. \p \v 3 Pablo geru kadu kwiange: \p —Ba Jesu gerua gau gire ¿ba ulita mo ñeangu chiske chema kalla giti? \p Gire ama ulita jaindunga: \p —Cha jo ñeaba chiske Juan-Bautista agedu kare. \p \v 4 Pablo gerudu ama ulita ole: \p —Kwian mo ta blitu Chube ole Juan-Bautista gerudu kare Juan-Bautista kwian ene ñeu chiske Chube gwa giti, agwa kaire Juan-Bautista gerudu kwian na be chie Juan-Bautista nate kwian ama gadale ulia, Juan-Bautista gerudu ene kledu gerule Jesu giti. \p \v 5 Kwian ulita Pablo keruchugu gerule ene Jesu giti gire ama ulita mo ñeangu chiske Chugagwalla Jesu kalla giti. \v 6 Pablo ko gbu kwian e ulita chuga giti gdaite gdaite, Pablo gerudu Chube ole ama ulita giti gire Chube Oña chku kwian e ulita tale, kwian e ulita gerudu kwira nale me jwanba gire Chube ama ulita ta gbu Chube gerua kete kwian nage. \v 7 Kwian e ulita onbre gdataboko giti gdaboke. \p \v 8 Dai gdamai Pablo chegu una Efesoge diali Pablo kledu joge u kwian israelita mo litangwa Chube gerua jwanngwage una Efesoge, eni Pablo me kwachiu ni sidri Chube gerua Jesu giti trage kwian ole. Ama gerudu kwian ole kwian ulita mo ta gbadale geru Jesu giti gai ulia, ene Jesu giti kwian chege Chubenu. \v 9 Kwian tanre geru e keruchugu, ama gweale mo chuga gbu mno me tadu geru Jesu giti gai ulia, kwian ulita gwa giti kwian e gerudu me no geru jagere Jesu gitidi, gire Pablo jo siere eni kwian ulita gerudu me no Jesu gerua dollalege. Boidu ene gire kwian Jesu gerua ganga Pabloge u na gau mo litangwa Pablo ole Jesu geruadi, kwian e ulita mo litu kwian kada Tirano ngwadi. Eni diali chui gdale Pablo kwian Chubenu tku tangle Jesu giti. \v 10 Pablo chegu chura gdaboke ngmadi una ege kwian ta gbe Jesu geruadi, ene geru Jesu giti chageduda kwianske kle toi nga kweri Asiage ulita, kwian israelita kaire kwian me israelita ulita toinga nga Asiage geru Chugagwalla Jesu giti keruchugu. \p \v 11 Una Efesoge Chube Pablo gbu age tanre Chube kirallaske kwian gwa giti, Pablo lle daga ngwale no tanre dodadu Chube kiralla giti. \v 12 Ñomedrega Pablo ko chugabadi ñomedrega nu oinbanga Pabloge kwian du kwian ogadi, ene kwian oga ñomedrega e chugedi gire oga joge chkeni noni, jingme joge siere kwian ogage kaire dolla joge siere kwian jwligebangage. \p \v 13 Kwian israelita gweale mo gbu dolla kage siere kwian oga jwligebangage una gira jegwale, kwian israelita e tadu Jesu kiralla gai dolla kagagda siere Pablo kle age kare agwa kwian e me Jesu gau ulia, kwian israelita e gerudu dolla ole: \p —Pablo kle gerule Jesu giti, Jesu amaña kiralla giti cha gerule ba ole dolla, ¡joga siere kwiange! \p \v 14 Kwian israelita gerunga Chube ole daba alin chugagwalla kweri kada Esceva ama kirolla gdaguke kledu chage age ene dolla kage siere kwiange. \v 15 Bitaite Esceva kirolla ulita kledu dolla kage siere kwiange gire dolla gerudu ama ole: \p —Cha Jesu uñe trate, cha Pablo uñe trate kaire, ¿agwa ba ulita chema cha kagadale siere? \p \v 16 Dolla kwian jwligebanga gbu gerule ene gire dolla kwian jwligebanga gbu mo kira chuge Esceva kirolla gdaguke ole, dolla kwian jwligebanga kira gbu tanre, kwian jwligebanga kirachku Esceva kirolla ulitadi. Dolla kwian jwligebanga gbu Esceva kirolla bate age daga ngwale ole, kwian jwligebanga ñometra ulita junnga Esceva kirolla gdagukedi, ama ulita lentigu tanre kwian jwligebanga kote. Esceva kirolla ulita kigedu taglale kwian jwligebanga ngeru, jo siere kwian jwligebanga kle toi ullage. Boidu ene ulita Esceva kirolla gdaguke ole. \v 17 Kwian ulita kle toi una Efesoge kwian israelita kaire kwian me israelita, ama ulitage geru chku uñale boidu Esceva kirolla ole giti, gire kwian e ulita chegu kwachie tanre. E giti kwian tanre una emu Jesu gau dage ma no, sugedu ama ulitage ulia Jesu kira molen. \v 18 Gire kwian ngle mo ta gbu Jesu gerua gai ulia, kwian e ulita gerudu kwian na tanre gwa giti ama agedu ulita me no ngeru giti, ama ulita gerudu ama mo ta blitu joge siere agedu me no ulita ngeruge. \v 19 Kaire kwian ngle ta gbaboke me no ageba tanre kwian ole me no dolla kiralla giti ama Jesu gerua gau ulia, ama ulita chiu chada ngle dbe gugadale kwian gwa giti, chada e giti kwian kle geru jwen age me no kwian na ole che dolla Satanás kiralla giti, chada e mauña chada gugu kwian ulita kle mo litaba gwa giti, chada ulita jo gugaba ñanaske tanre igi cincuenta mil. \v 20 Kwian e ulita ta gbaboke me no, Chube Oña kwian e ulita ta gbu age ene Jesu gai kwian ngle gwa giti gire e giti kwian na ngle mo ta blitu Chugagwalla Jesu gerua gai ulia. \p \v 21 Boidu ene ulita una Efesoge Pablo kledu geru Jesu giti dbe una ege gire, gire Pablo mo ta gbu joge kwian Chubenu chada jwen nga Macedoniage nga Acayage ene joge dare joge chke una Jerusalénge. Pablo gerudu kwian ole ama be joge chke una Jerusalénge gire ama jogedale kaire una Romage. \v 22 Pablo mo chudaboanga boke kagu ngeru nga Macedoniage, e Timoteo kaire Erasto, Pablo ama boke kagu. Pablo agali chegu ngmadi una Efesoge nga Asiage chui na darege. \s1 Kwian una Efesomu kira bate lle oña ngwale \s1 kada Artemisa gdale \p \v 23 E suiale una Efesoge kwian tanre kledu mo ta blite Jesu gerua gai ulia Pablo giti, e giti kwian ulita una emu bai me no Jesu gerua ole skochiu tanre. \v 24 Kwian onbre kada Demetrio ama alin me no geru Jesu giti kle chage kwianske una Efesoge, malen Demetrio kwian gbu kira bate geru Jesu giti dollale. Demetrio kwian igi dodanga lle oña ngwalere, Demetrio kle igi dodade u solire, u soli e tadi igi dodaba muinga oñale kle, kwian una Efesomu alin lle oña e chube muire kada Artemisa. Kwian kle lle boi ulita ule Demetrio ole ama kle igi tanre gai lle oña e kare dodade ñanale. \v 25 Demetrio ule kwian lle oña dodanga ama chudaboangalla ole kaire kwian na kle lle amaña kare boi una ege ole, kwian e ulita mo litu ule mneitre alin Demetrio ole, Demetrio gerudu kwian e ole: \p —Ba ulita lle oña dodanga ole cha gerule, uñale ba ulitage che ulita kle igi gai no ngle lle oña dodade giti. Lle oña ñana giti che kle toi, e no che alin. \v 26 Agwa Pablo kle gerule nganake, ba ulitage uñale Pablo kle gerule kwian ole che kle lle boi dollale, ba ulita gwagedu amadi ba ulita ama keruchugu gerule kwian ole che kle lle boi giti dollale, ama kle chage gerule kwian ulita ole che kle lle oña dodade mo kodi lle oña e me Chube ulia. Ama kle gerule tanre kwian ole ene, kwian tanre kle mo ta blite Pablo kle gerule kare. E me una ai Efesoge alin allabi Pablo kle age, kaire kwian nga ulita Asiage kle geru gai ulia Pablo kle gerule kare. \v 27 Pablo kle gerule kare kwian ole, e tirare tirare che ulita lle oña dodanga alin. Kwian be mo ta gbe geru na gai, kwian tanre ene mi lle oña gige dare che ulita kle lle oña dodadege ene che mi igi molen tanre che kle igi gai kare. Kaire u chube muire kweri kada Artemisanu kwian mi mo lite dare u ege kwian ulita be u e chuge ngwadi kwian mi mo ta gbe gerule no Artemisa ole, chube muire kweri e giti kwian mi gerule no dare. Nege kwian ulita nga Asiamuge kaire kwian nga na ulitage kle chube muire e gai dage kwian ulita kle gerule no Artemisa giti, agwa kwian ulita be Pablo gerua gai, kwian ene mi chube muire Artemisa gai dage dare mo chubeale. \p \v 28 Kwian lle oña dodanga ulita Demetrio keruchugu gerule ene gire kwian ulita mo ta gbu salengwli skochiu tanre Artemisa gdale, kwian ulita ngautu kweri no Artemisa giti, ulita gerudu: \p —¡Artemisa kwian una Efesomu chubea kweri, kwian ulita chube Artemisa alin gadale mo chubeale me chube na gai mo chubeale! \p \v 29 Kwian ulita una Efesoge skochiu kira batu Artemisa giti, kwian tanre me tachku gda uñale mo ta gbe chube bai ole tra no chube bai gai mo chubeale. Kwian ngle kledu mo ta gbe chage una gira jegwale kira bate, onbre boke Pablo chagemanalla skwendu kwian nglege, onbre boke e nga Macedoniamu kada Gayo kaire Aristarco. Kwian ngle Pablo chagemanalla boke e gau kira batuge dba jondoi jo dbe kwian ulita kle mo lite ngwadige geru trage, nga ege Pablo chagemanalla dule kwian ngleaske agedale dagale ole Artemisa gdale. \v 30 Pablo chagemanalla gale ene sugekare Pabloge, gire Pablo tadu jogekalin chagemanalla nate gerule kwian kle mo litaba chagemanalladi ole. Agwa kwian Jesu gerua gaba me Pablo chugu ngwadi joge kwian kle mo litaba kira bate ngwadiske. \v 31 Kwian nga Asiamu chugagwalla gweale Pablo uñe ama Pablo skatemanalla ama geru kagu ketadale Pabloge Pablo me ñage joge kwian ngle kle kira bate ngwadi, kwian ngle ñage age me no Pablo ole, ma no Pablo chege sugekare kwian kle kira batege, Pablo me jo. \v 32 Gire kwian nglea kledu mo litaba ngwadi gweale ngautu gerudu nganake ulita me gerudu salengwli. Kwian gweale kle skochie tanre Pablodi kwian israelita ulitadi lle oña gdale, agwa kwian ngleage ni uñale mineade ama ulita kle mo litaba eni kira bate. \v 33 Kwian israelita ulita bai kledu eni ama onbre israelita gdaite kada Alejandro gau gerudale kwian ulita kle skochie ole kwian israelita giti kwian anblite kwian me skochie dare kwian israelitadi. Kwian gweale gerudu Alejandro ole Alejandro ta gbe kle boi ulita kwianske giti, gire Alejandro mo ko ñachugu kwian ulita kle skochie mo litaba ole chegedale kamne ene Alejandro ñage gerule kwian israelita ulita giti kwian israelita me jiske. \v 34 Agwa chku uñale kwian ulitage Alejandro kwian israelita kaire, malen kwian skochieba mo ta gbu skochie ma kweri Alejandrodi kwian me Alejandro chugu ngwadi gerule. Kwian kle skochieba ulita chegu hora gdaboke ngaute dare: \p —¡Artemisa kwian una Efesomu chubea kweri, kwian ulita chube Artemisa alin gadale mo chubeale me chube na gai mo chubeale! \p \v 35 Kwian una Efesomu chugagwalla gweale ama kwian ulita gbu ka chite gire ama gerudu kwian ole: \p —Ba kwian una Efesomu, cha gerule ba ole, che chubea Artemisa chiu nga ngaña giti, nga ulitage uñale kwiange kwian una aimu u chube muire kweri Artemisanu mananga kaire Artemisa oña mananga. \v 36 Ni kwian gdaite ñage gerule e me ulia Artemisa oña me chiu nga ngaña giti, uñale kwian ulitage chube e oña chiu nga ngaña giti. Ma no ba ulita ka chite chege kamne. Ba ulita me ñage age ngeru blike ba takalin kare, ngeru ba tañachugadale trate ba be age giti. \v 37 Kwian ai boke ba ulita chiu dbe aini me agedu sidri me no Artemisa dollale ama me jiske ama me lle gweale Artemisa ullage skwea bo kaire ama me gerudu me no che chubea muiredi. \v 38 Demetrio geru gweale molen kwian na dollale kaire kwian lle oña dodanga Demetrio ole geru gweale molen kwian na dollale, Demetrioge kaire kwian lle boanga ama olege suge kwian gweale kle age me no ama dollale, ama jogedale chugagwalla ngwadi. Eni kwian gerunga daba giti bai jiske bai me jiske kle biale kwian ulita keruchuge, Demetrio jogedale gerule kwian e ole kwian bai agedu me no Demetrio dollale giti kwian ene gbale jiske. \v 39 Ba ulita geru gweale na molen daba dollale ba geru e ketadale chugagwalla ulitage ene be chke uñale chugagwallage daba agedu ba dollale giti, ene chugagwalla ñage age gweale ba alin. \v 40 Ba ulita kle age aini nege e tirare che ulita alin. Che Chugagwalla emperador una Romamu be che gbe jiske che kle age giti. Chugagwalla geru kade chege che kle age giti ¿che gerule mine mo giti ama ole? Che ulita me ñage gerule mo giti, ama ñage ka boi che ole che ulita aini kira batakalin ngwale, ama ñage che gbe jiske che kle age giti. \p \v 41 Chugagwalla e gerudu ene ulita gire gbi jigu kwiange, ama kwian ulita kagu siere ne ngwadi, gire kwian jo mo kaire kaire ulita mo ngwadi. \c 20 \s1 Pablo jogeni naskuni nga Macedoniage nga Greciage daba Chubenu chada jwen nabitaite \p \v 1 Kwian una Efesomu kira batu ene jo tangle gire Pablo mo litu bdagli kwian Jesu gerua gaba una emu ole geru gweale kete ama ulitage ama kira gbagda Jesu geruadi. Gire Pablo gbi jigu bdagli kwian e ulitage, Pablo jo siere una Efesoge jo nga Macedonia ngnagu. \v 2 Pablo jo chke nga Macedoniage gire ama chagedu nga ulita Macedoniage kwian Chubenu chada jwen kwian Chubenu ulita ta gbe chage gwangerugu Jesu geruadi, gire ama jo nga Greciage. \v 3 Eni nga ege Pablo chegu dai gdamai. Pablo be du gai jogedale nga Siriage gire Pablo kote geru chku kwian israelita mo ta gbaba biale age me no Pablo dollale, kle Pablo jege ngwange Pablo be du gai ngwadi. Malen Pablo me jo duge ama mo ta gbu joge tangle naskuni seradi una Filipoge nga Macedoniage. \v 4 Kwian gdaguke Chubenu Pablo gatudi, ama ulita kada ene: Sópater (ama Pirro kirolla una Bereamu), Aristarco (ama una Tesalónicamu), Segundo (ama kaire una Tesalónicamu), Gayo (ama una Derbemu), Timoteo, Tíquico (ama nga Asiamu), Trófimo (ama kaire nga Asiamu). \v 5 Cha chada ai deganga kledu una Filipoge nga kweri Macedoniage, cha kledu eni gire daba e Pablo gatangadi ulita Pablo jigu una Filipoge cha ole, gire daba e ulita jo cha ngeru cha manade ngwange llani una Troage. \v 6 Pan me levadura ole gute chuia ollade chui e jo tangle gire cha boke du gau una Filipoge jogedale una Troas ngnagu. Cha chagedu chui tigake duge Pablo ole gire cha ñadu daba jo cha ngeru kledu cha manade ngwadi una Troage, eni cha ulita chegu una Troage chui guke. \s1 Pablo geru trage tanre Jesu giti \s1 kwian Chubenu una Troage ole \p \v 7 Undege chuiage ngabi cha ulita mo litu daba Chubenu ole pan gutadale ule tachkegda Jesu jokeda giti. Pablo Jesu gerua tragu daba Jesu gerua gaba ulita kle mo litaba ole. Ngajrege amaña nagbietege Pablo jogedale ngabebitabi malen ngajrege bduke Pablo chegu Jesu gerua trage kwian ole. \v 8-9 Cha ulita kledu mo litaba nga gwealege ngaña u jira bitamaige tangle, ngaña cha ulita kle mo litaba ngwadi jichra tanre kle gwadegaba. Kirogwa biale gdaite kada Eutico kle toiba dba nga uga gwagegdage Pablo keruchuge. Pablo geru tragu tanre gire kirogwa biale e skwatigu geru keruchuge ama gbigachiu tanre ama chegu gbe jabale jabale gire ama jwatunga gbeske ngaña u jira bitamaige tangle jo chke dba dbi giti, kirogwa jaba alin junlen nate. \v 10 Gire Pablo chiu dbigu uge, chku dba Pablo ñedu kaboge kirogwa jaba giti Pablo ko bliu kirogwa jabadi, gire kirogwa jaba chkuni gwade. Pablo gerudu kwian kledu mo litaba ole: \p —Ba ulita me kwachie, ama jaba chkuni gwade, ama kle no. \p \v 11 Gire Pablo joni ngaña uge ama kledu mo litaba ngwadi daba Chubenu ole, Pablo jo chkeni ngaña gire ama pan skutunga pan girabatu daba ulita ole daba ulita pan gutu tachkegda Jesu jokeda giti. Pablo geru tragu dare, Pablo nga tku ju modige Jesu gerua trage gire ngabebitabi Pablo jo una Mileto ngnagu. \v 12 Kirogwa biale jokeda chkuni gwade ama bitalla ama duni gudegu no, kirogwa me boidu, e giti kwian tanredi nga chegu suga no. \s1 Pablo joge una Miletoge \p \v 13 Pablo mo ta gbu joge seradi una Troage una Aso ngnagu, gire cha ulita Pablo gatangadi jo duge una Aso ngnagu Pablo jwanle una Asoge. \v 14 Una Asoge cha ulita jo chke ten Pablo ngwange gire ama du gau, cha ulita jo ule duge una Mitilenege. \v 15 Una Mitilenege cha ulita jo tangle dare, nagbietege cha jo tangle ngadrega bleske kada Quíoge, chui nagbietege cha jo chke du lugakleda ngwadi ngadrega bleske kada Samoge. Cha chagedu duge chui na gbaite dare gire cha jo chke una Miletoge. \v 16 Cha ulita jo jon giti tangle jon tainkwli kare Pablo ole. Pablo me tadu chegekalin chui tanre jonkare nga Asiage malen cha ulita me jo una Efesoge ama joge una ege ama mi ña joge blike dare ama chegedale geru trage tanre kwian Chubenu ole, ene ama me ña blike una Jerusalénge. Ama takalin joge chke blike una Jerusalénge ngeru Pentecostés chuiage. \p \v 17 Cha ulita kledu una Miletoge Pablo ole gire Pablo kwian gweale kagu geru jige kwian Chubenu chugagwalla ulita una Efesomuge Pablo geru tragadale ama ole. \v 18 Kwian Chubenu chugagwalla una Efesomu ulita chku Pablo ngwadi gire Pablo geru tragu ama ulita ole: \p —Uñale ba ulitage cha kledu ba ulitaske geru Jesu giti dbe kwian ulita nga Asiamuge agwa gwangea cha chku ba ngwadi una Efesoge ba ulita gwagedu chadi cha toidu mine ba ulita gwa giti. \v 19 Cha kledu ba ulitaske gire chui gdale cha kledu lle boi che Chugagwalla Jesu alin ama gerua dbe ba ulitaske, diali cha tañachugu ba ulita giti age no diali ba ulita alin. Una ba kle toi ngwadi kwian israelita tanre me no Jesu gerua ole, ama ulita agedu me no diali cha dollale Jesu gerua gdale ene cha me ñadu Jesu gerua kete kwiange cha tadukalin kare, e giti cha olidu tanre cha kledu baske gire. \v 20 Agwa cha me ta chugu geru Jesu giti kete ba ulitage, geru e no ba alin ba ta gbagda toi no Chube takalin kare, geru e giti cha ba tku tangle kwian ulita gwa giti kaire cha ba tku tangle ba ullage mo kaire kaire. \v 21 Kwian israelita ole kaire kwian me israelita ole cha gerudu kwian ulita mo ta blitadale Chube ole kwian che Chugagwalla Jesu gadale ulia. \v 22 Nege Chube Oña kle cha ta gbe jogeni una Jerusalénge agwa me uñale chage be boi mine cha ole una ege. \v 23 Suge chage una ulitage cha kle joge ngwadi Chube Oña kle cha ta gbe suge baini kaire cha be joge ngwadi cha gbabe skage kaire cha gbabe boi daga ngwale tanre. \v 24 Chube lle ketu boale chage nga dba ai giti ama gerua dbe kwian ulitage, malen cha chage ta suga no no ole Chube gerua Jesu giti trage kwian ole nga ulitage, Chube no kwian ole geru amanu kwian ulitage chkedale uñale. Cha toi gwade o cha jogeda e giti cha me tallade, agwa cha Chube gerua ketakalin kwian ulitage, Chube gerua Jesu giti chkedale uñale kwian ulitage. \p \v 25 Pablo gerudu dare kwian Chubenu chugagwalla una Efesomu ole: \p —Nege cha gerule ba ulita ole, ba mi gwageni chadi dare nga dba ai giti. Cha chagedu ba ulitaske ba tke tangle Jesu geruage, geru e giti sugedu bage ba chagedale mine Chube takalin kare. \v 26 Cha ba tku tangle no ene geruge malen suge trate chage cha me jiske Chube gerua giti ni ba gdaitege. \v 27 Cha geru Jesu giti tragu ba ulita ole, ene geru e giti suge bage Chube takalin kare ulita ba alin. \v 28 Ba agali kwian Chubenu chugagwalla ulita chagedale ta giti, kaire ba kwian Chubenu na ulita manadale no ta giti. Chube Oña ba gau ba gbu kwian Chubenu manade, malen ba mo ta gbadale kwian Chubenu ulita manade no Chube gerua Jesu gitidi. Jesu jokeda giti kwian Jesu gau ulia kwian ene ulita Chubenu ba manadale no Chube geruadi. \v 29 Cha mi chege dare baske cha be joge siere, gire uñale chage trate kwian me no be chie be takalin kwian Chubenu dbe jon na giti ta blite nganake, ama be age me no kwian Chubenu ole salengwli gude ngaske kle age me no bda soli ole kare. \v 30 Kaire ba kwian Chubenu ulitaske kwian gweale me geru uñe trate be mo gbe daba Chubenu tke tangle geru me uliage, ene kwian Chubenu be chage kwian daba tkanga tangle geru me uliage nate. \v 31 Ba kledale ta giti diali daba Chubenu giti. Ba tachkedale cha giti chura gdamai cha kledu toi baske Jesu gerua dbe ta giti ba ulita Chubenu manade ta giti, nga ju nga jere diali cha mo ta gbu ba ulita gdaite gdaite chudaboi Jesu geruadi, cha olidu tanre ba ulita giti, cha no no ba ole. \p \v 32 Pablo gerudu dare kwian ole: \p —Nege cha gerule bdagli ba ulita ole, cha ba jige Chube kote Chube ba manade no ama geruadi, ene ba me joge siere ama geruage. Ba ulita mo ta gbadale kiraske chage Chube geruadi diali gwangerugu, gire bdagli Chube be age no ba ulita alin ama gerudu kare ba be toi diali Chube ole ule kwian ulita nu Chube gerua Jesu giti gaba ole. \v 33 Cha kledu toi baske cha me lle kadu bage mo alin mo managda ni cha igi kadu ni cha ñometra kadu ba gwealege mo alin geru dbe ñanale. \v 34 Cha me daba gweale ko manadudi agwa ba ulitage uñale cha lle bo agali mo kodi ene cha igi gau mo alin kaire daba kledu cha ole alin toigda. \v 35 Cha kledu toi ba ulitaske gire diali cha ba tku tangle lle boi ene mo kodi ma no, ene ba ñage kwian na chudaboi bai kaire me lle molen. Che tachkedale che Chugagwalla Jesu gerudu giti, ama gerudu: “Daba na ba chudaboi nga suga no badi e giti, agwa ba daba na chudaboi, ene nga suga ma no badi daba ba chudaboi gitige.” Jesu gerudu ene ama kledu toi nga dba ai giti gire. \p \v 36 Pablo gerudu ene ulita gire Pablo jongnagwa skutu dba kwian Chubenu ulita ole gerudu Chube ole daba giti: “Chube, ba kwian ai ulita lle boanga ba alin manade no chui gdale.” \v 37 Pablo gerudubi Chube ole, gire kwian Chubenu una Efesomu chugagwalla ulita olidu tanre Pablo giti Pablo be joge bate amage, ama ulita ko bliu Pablodi Pablo sobadu gbi kete bdagli Pabloge. \v 38 Kwian e ulita chegu ta olire tanre Pablo nate, Pablo gerudu Pablo be joge Pablo mi chieni dare, e giti kwian ulita ta olidu Pablo nate. Gire ama ulita jo Pablo gatedi Pablo be du gai ngwadi jogedale. \c 21 \s1 Pablo joge una Jerusalénge \p \v 1 Pablo kaire cha ulita Pablo gatangadi gbi kadu bdagli daba e ulitage gire cha ulita jo, cha ulita chagedu Pablo ole duge ngadrega bleske kada Cosge ngadrega ege cha jo chke. Nagbietege cha jo ngadrega bleske kada Rodage ngadrega ege cha jo tangle cha jo una Pátara ngnagu, cha jo chke una Pátarage. \v 2 Una ege du gdaite joge una Feniciage nga Siriage skwendu cha ulitage, du ege cha ulita jo. \v 3 Cha kledu chage duge gire cha gwagedu ngadrega bleske kada Chipredi, cha jo tangle duge Chipre chegu ko jole giti. Cha chagedu dare duge cha jo chke una Tiroge nga Siriage, eni du jo teru jigadale una Tiroge du tkere kedagu teru ole. Gire cha ulita chiu dbige duge cha chegu eni una Tiroge. \v 4 Eni kwian tanre geru Jesu giti gaba skwendu cha ulitage, cha ulita chegu chui guke kwian e ulita ole. Kwian Jesu gerua gaba e Chube Oña nu ama ta gbaba Pablo ta gbe chke kwian Pablo dollale giti, kwian gweale una Jerusalénge kle mo ta gbaba biale age me no Pablo ole. Daba Jesu gerua gaba e ulita Pablo ta gbu Chube Oña kirallaske ene: \p —Ba me ñage joge una Jerusalénge, kwian tanre ba dollale kle ba ngwange. \p \v 5 Pablo me geru e talladu gerudre ama ole giti, malen chui guke jo tangle gire cha ulita jo siere una Tiroge, kwian Chubenu ulita muirenu onbrenu kirogwanu cha ulita gatudi joge ble kagda giti, eni ble kagda giti cha ulita ule daba Chubenu ole jongnagwa skutu dba gerule Chube ole. \v 6 Gire cha ulita gbi jigu bdagli daba Chubenu ulitage gire cha jo du tadi. Daba Chubenu ulita joni naskuni gudegu. \p \v 7 Cha ulita chagedu dare duge una Tiro joge una Tolemaidage. Cha ulita jo chke una Tolemaidage, eni cha ulita tendu daba Chubenu ngwange, cha ulita chegu daba Chubenu una Tolemaidamu ole chui gbaite. \v 8 Nagbietege cha ulita jo dare, cha jo chke una Cesareage, gire cha jo onbre kada Felipe ngwadi Felipe Chube gerua Jesu giti traganga, ngeru una Jerusalénge Felipe gale kwian na gdadereke ole kwian Jesu gerua ketanga ulita chudaboale, Felipe e ngwadi cha ulita chegu. \v 9 Felipe jian gdabaga molen kle gballa, Felipe jian gdabaga e Chube gerua ketanga dabage. \v 10 Cha ulita kledu eni chui ngle Felipe ngwadi gire kwian chiu nga Judeage jo chke Pablo kle ngwadi Felipe ullage, ama Chube gerua ketanga kada Agabo. \v 11 Agabo jo chke cha ulita kle ngwadi gire ama ñometra skalla mo lugagda bonga tangle Pablonu gau, ama giti mo sera lugu mo ko lugu, ama gerudu: \p —Chube Oña gerudu cha ole kwian be age Pablo ole giti una Jerusalénge, kwian israelita be ñometra skalla ai mauña luge ene cha mo lugu kare gire kwian be ama kete ene lugaba kwian me israelitage boadale daga ngwale —Agabo gerudu ene kwian be age Pablo ole giti una Jerusalénge. \p \v 12 Cha kle chage modi Pablo ole Agabo keruchugu kaire kwian Chubenu una Cesareamu Agabo keruchugu ene, gire cha ulita kaire daba una Cesareamu ulita gerudu Pablo ole: \p —Ma no me joge una Jerusalénge, cha ulita ta olire tanre ba giti. \p \v 13 Pablo gerudu cha ulita ole: \p —¿Mineade ba ulita kle mo ta dbe olire cha giti? ¿Ba ta cha ta gbakalin olire kaire? Cha me kle tañachuge e giti, cha kle mo ta gbe biale me kennga kwian cha ko lugedi, kaire me ko luge giti alin cha mo ta gbe me kennga agwa kaire cha mo ta gbe biale mo gwangeda kwian una Jerusalénge Jesu gerua dbe giti, e giti cha me tallade —Pablo gerudu ene cha ulita ole. \p \v 14 Pablo me cha ulita kerua gbu gdadi, cha ulita ama chugu ngwadi ama kle mo ta gbe kare joge, cha gerudu Pablo ole: \p —Cha ba jige Chube kote, Chubege uñale Chube takalin mine ba alin. \p \v 15 Cha gerudu ene ulita Pablo ole gire cha ulita mo gbu biale joge ule Pablo ole una Jerusalénge. \v 16 Kwian Chubenu gweale una Cesareamu jo ule cha ole Pablo gatedi. Pablo ole cha ulita jo chke una Jerusalénge gire kwian Chubenu una Cesareamu cha ulita du onbre gdaite nga Chipremu kada Mnasón ullage. Mnasón kwian Jesu gerua gaba sbali ama Chubenu, Mnasón tadu u ketakalin cha ulitage gbengwa. \s1 Kwian Chubenu chugagwalla ulita una Jerusalénge \s1 geru trage Pablo ole \p \v 17 Daba Jesu gerua gaba una Jerusalénge cha ulita gau ngwange nga suga no ole. \v 18 Nagbietege Pablo cha ulita ole ule jo Santiago ngwadi, Santiago ngwadi kwian Chubenu chugagwalla ulita kledu. \v 19 Cha ulita jo chke, cha ulita gbi kadu ama ulitage gire Pablo geru tragu ulita trate Chube agedu no no ama giti kwian me israelitaske, Chube agedu no kwian me israelita e ulita alin. \v 20 Kwian Chubenu chugagwalla ulita Pablo keruchugu gerule Chube agedu no ama giti kwianske, gire kwian Chubenu chugagwalla ulita gerudu no Chube giti. Kwian Chubenu chugagwalla gdaite gerudu Pablo ole: \p —Cha daballa Jesu giti, uñale bage agali kwian israelita ngle geru Jesu giti gau ulia, ama ulita Jesu gerua gaba agwa kaire ama kle gerule no age kaire Moisés chadalla kle gerule kare. \v 21 Kwian israelita aini una Jerusalénge nu Jesu gerua gaba, amage geru chku uñale ba kle kwian israelita kle toi chudalla naske ba kle tke tangle me Moisés gerua gbe gdadi, kaire ba kle gerule ama ole kwian israelita me mo kirolla kwara tkadalenga ni age sidri kwian israelita suia kle age kare. Una aige kwian israelita Chubenuge suge ba kle chage kwian israelita Chubenu nga nage tke tangle ene. \v 22 Nege ba kle aini ¿che be age mine? Be chke uñale kwian israelita Chubenu ainige ba kle aini una Jerusalénge. Che agedale gweale no ene kwian israelita aini me tañachuge ba kle age Moisés chadalla dollale ama kle geru keruchuge kare. \v 23 Cha tañachuge ma no ba age ene: Aini daba Jesu gerua gabaske daba gdabaga chui gbu lle boi Chube alin, chui e chku daba ege. \v 24 Cha tañachuge no ba joge ule daba e ole u gerungwa Chube olege gire kwian gerunga Chube ole daba alin be chi drennga ba giti, ene be suge kwian israelita ulitage ba kle chege trate Chube gwa giti kwian israelita kle age kare kle tañachuge kare. Daba gdabaga mo chuga itadale kaire bda gigadale ketadale gwaleda Chube gwa giti, ba igi ketale chuga ite ñanale bda ñanale daba giti. Ba age ene gire kwian israelita Chubenu aini ulita be gwage badi be suge ama ulitage ba me kle Moisés chadalla mlienga geru chku ama ulita kote gerule kare ba giti, be suge amage ba kle Moisés chadalla gai dage kaire. \v 25 Agwa kwian me israelita nu Jesu gerua gaba ama ulita alin cha chada kagu ama ta gbadale ama me agedale ulita Moisés chadalla gerule kare, agwa ama mo ta gbadale age ai kare: Kwian gweale me Chubenu kle lle oña dodaba mo kodi gai mo chubeale, gire kle samla kaite lle oña ege, kwian Chubenu me israelita me ñage samla e gige, ama me ñage gute. Kaire ama me ñage samla gute be ole llagli, ama me ñage samla be jai. Kaire ama ulita onbrenu muirenu mo ta gbadale me mo chuge ke giti. Cha chada degu ene cha kagu kwian me israelita alin —kwian Chubenu chugagwalla gerudu ene Pablo ole. \s1 U gerungwa Chube olege kwian israelita \s1 me Chubenu Pablo gai dbale skadi \p \v 26 Nagbietege Pablo agedu ulita kwian Chubenu chugagwalla gerudu ama ole kare, Pablo daba gdabaga du jo chke goga u gerungwa Chube olege gire ama ulita mo ta gbu age kwian israelita kle age kare mo gbale trate Chube gwa giti. Ama agedu ene ulita gire Pablo jo gwa u gerungwa Chube olege geru kete kwian bda gwangadage, Pablo gerudu: \p —Chui guke be chke gire cha ulita be chie bda dbe mo kaire kaire jige bage, ba bda e gweda Chube gwa giti, gire ene daba gdabaga ai gerudu kare Chube ole lle boi Chube alin chuia bidege —Pablo gerudu ene kwian bda gwangada ole. \p \v 27 Chui chegu gbaitre alin chkedale taneke chui guke Pablo joni u gerungwa Chube olege, gire kwian israelita gweale nga Asiamu gwagedu Pablodi u gerungwa Chube olege gwa. Kwian israelita e kwian ngle ulita gbu ta skochie Pablo dollale, kwian israelita nga Asiamu Pablo gau, \v 28 ama ngautu: \p —¡Cha bitalla israelita, cha chudaboi onbre ai gai! Onbre ai kle chage nga ulitage kwian tke tangle geru nganakege, ama kle gerule che suia dollale ama kle gerule Moisés chadalla dollale ama kle gerule u gerungwa Chube ole dollale. Kaire ama me agedu no ama kwian gdaite me israelita du gwa u gerungwa Chube olege ene u chegu sugaska Chube gwa giti, ama me kle u ai gai dage, u aige kwian israelita alin ñage joge gwa gerule Chube ole. \p \v 29 Kwian israelita nga Asiamu gerudu ngwale ene Pablo dollale kwian ole, ngeru kwian israelita gweale gwageba Pablodi chage unaske kwian me israelita una Efesomu kada Trófimo ole. Kwian israelita e tañachugu Pablo Trófimo du u gerungwa Chube olege chui gweale, malen gerudu ene Pablo dollale, agwa ni uñadu amage kle gerule ulia o me, Pablo me agedu kwian kle tañachuge kare. \v 30 Kwian una Jerusalénge ngle skochiu Pablodi kwian ulita chku mo lite Pablodi kwian Pablo gau kira batuge dba jondoi du goga sugekare u gerungwa Chube olege gire u gerungwa Chube ole ugakalla jegleda blike Pablo nate ene Pablo me ñage joge dare gwa. \v 31 Kwian ulita kle kira bate Pablo ole mo ta gbu biale Pablo gweda, kwian tanre una Jerusalénge ta skochie tanre Pablo giti, malen kwian ulita kledu chage kira bate. Geru e ulita chku uñale guardia donga chugagwalla kweri una Romamuge. \v 32 Guardia donga chugagwalla kweri guardia donga ngle litu ole, guardia donga chugagwalla kweri jo donga e ulita dbe ule jrite blike kwian kle kira bate ngwadi. Kwian israelita bai kle kira bate Pablo ole kle Pablo bate ama ulita gwagedu guardia donga chugagwalladi chie donga na ngle ole gire ama me Pablo batu dare. \v 33 Guardia donga chugagwalla jo chke Pablodi ama donga na gbu Pablo ko luge giska hierrole boke giti dbale skadi, gire guardia donga chugagwalla geru kadu kwian ulitage: \p —¿Onbre ai chema? ¿Ama agedu mine? \p \v 34 Gire kwian gweale gerudu kweri Pablo dollale, kwian na gerudu kweri Pablo dollale nganake. Kwian ulita me gerudu salengwli, guardia donga chugagwallage me chku boale kwian tanre ngauteske, guardia donga chugagwallage me sugedu kwian kle kira bate Pablo ole llema gdale. Guardia donga chugagwalla me ñadu age kwian ngle ngauteske, malen ama Pablo dbangu dongage donga ulita kle toi ngwadi. \v 35 Donga ulita jo chke Pablo ole donga kle toi ngwadi ugakallage, donga Pablo du gudegu kwligage blike kwian skochie Pablodi ngeru. \v 36 Kwian ngle ulita chagedu Pablo nate ngaute: \p —¡Pablo guda! \p \v 37 Donga be Pablo tke gwa donga kle toi ngwadi gire Pablo geru kadu guardia donga chugagwallage: \p —¿Cha ñage gerule sidri ba ole? \p Sugedu guardia donga chugagwallage Pablo kle gerule ama ole kwian griego kwirale gire guardia donga chugagwalla jaindunga: \p —¿Ba kle ñage gerule kwian griego kwirale? \v 38 Cha kle tañachuge ba kwian nga Egiptomu, amaña kira batu chui gwealege sbali gobierno dollale gire jo nga gballage kwian kira batanga ngle cuatrocientos ole. ¿Me ba amaña? \p \v 39 Pablo gerudu guardia donga chugagwalla ole: \p —Cha me kwian nga Egiptomu, cha kwian israelita. Cha medunga una Tarsoge nga Ciliciage, una e kweri kwian tanre kle toi una ege. Cha takalin ba cha chuge ngwadi gerule kwian kle chie cha nate ole. \p \v 40 Guardia donga chugagwalla gerudu: \p —Ba ñage gerule kwian kle ba jrite nate ole. \p Pablo chku gdate ugakage Pablo ko ñachugu kwian ulitage chegedale kamne. Kwian ulita chegu kamne gire Pablo gerudu mo kwirale kwian israelita kle gerule kare. \c 22 \p \v 1 Pablo gerudu: \m —Ba cha bitalla ulita, cha gerule ba ole mo giti, ba ulita cha keruchuge no, cha me jiske ba ulita kle tañachuge kare, cha me agedu che kwian israelita suia dollale. \p \v 2 Kwian ulita Pablo keruchugu gerule kwian israelita kwirale gire kwian ulita Pablo keruchugu ma no kamne, Pablo gerudu dare: \p \v 3 —Cha kwian israelita, cha medunga una Tarsoge nga Ciliciage, cha tigedu una ai Jerusalénge, cha geru jun geru mauña kweri kada Gamalielge, Gamaliel cha tku tangle trate Moisés nu Chube gerua degaba che enusulian unsuialin alin giti. Diali cha mo ta gbu lle boi ma no Chube alin, cha tañachugu cha agedu salengwli ba ulita kle age kle tañachuge nege kare. \v 4 Ngeru cha chagedu kwian Jesu gerua ganga nate, cha kwian e ulita gbu boi tanre daga ngwale Jesu gerua gdale, cha ama gweale guda, cha ama gweale tku skage, cha agedu ene kwian Jesu gerua ganga onbrenu muirenu ole. \v 5 Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla kaire kwian israelita chugagwalla juma, ama ulitage uñadu cha kledu age giti e suiale kaire ama chada ketu chage daba israelita una Damascomu alin, chada e giti cha ñage kwian Jesu gerua ganga gai nate una Damascoge. Cha jo llani kwian Jesu gerua ganga nate gadale dbale chie aini boale daga ngwale una Jerusalénge. \p \v 6 ’Cha kledu chage jonkare una Damasco ngnagu, chegu kodi jogedale chke una ege gire chui tainkwli bduke jichra chra gwadetranga chiu nga ngaña giti chratigunga blike chadi tangle. \v 7 Jichra chralla kote cha jo chke dba, gire cha geru keruchugu gerule cha ole: “Saulo, Saulo, ¿mineade ba kle age cha dollale cha gbe boi tanre daga ngwale?” \v 8 Cha geru keruchugu ene gire cha geru kadu: “¿Ba chema kle gerule cha ole?” Gire cha geru keruchugu gerule kwaite: “Cha Jesu una Nazaremu, cha amaña nate ba kle chage age cha dollale cha gbe boi tanre daga ngwale.” \v 9 Kwian chagedu cha ole jonkare una Damasco ngnagu gwagedu chadi boi ene, ama gwagedu jichra chradi, ama geru keruchugu agwa geru me sugedu amage. \v 10 Cha geru kadu: “¿Ba takalin cha age mine cha Chugagwalla?” Gire Jesu gerudu cha ole: “Chkede gdate, chagede gwangerugu una Damasco ngnagu, una ege geru ketabe bage ba agedale giti ulita chui aige gwangerugu.” \v 11 Jichra chra gwadetranga kote cha gwagwa jonga cha me ñadu ten. Daba kle chage ule cha ole jonkare ama ulita cha du koge una Damascoge. \p \v 12 ’Una Damascoge onbre gdaite kada Ananías kle toi, ama mo ta gbanga chage trate Chube gwa giti kaire ama chada Moisés nu degaba ganga dage. Kwian israelita na ulita kle toi una Damascoge kle gerule no Ananías giti Ananías kwian no. \v 13 Ananías chiu cha kle ngwadi tienda chadi, chku cha kle ngwadi ama gerudu cha ole: “Daba Saulo, ba gwagwa chege no naskuni tendale.” Ama gerudu ene cha ole gire blike cha gwagwa jo chkeni cha ñadu ten Ananíadi. \v 14 Ananías gerudu dare cha ole: “Chube che enusulian unsuialinnu ama ba gau, ama takalin ba ama uñe, kaire ama takalin chke uñale trate bage ba chagedale mine ama takalin kare, nege ama ba gbu gwage Jesudi, Jesu no trate ulita, ba ama keruchugu gerule agali ba ole nege. \v 15 Boidu ba ole jonke nege, ba gwagedu Jesudi ba Jesu keruchugu e ba be trage kwian nga ulitage ole, ba be chege gerungale kwian ulita ole Jesu giti. \v 16 Nege gwangerugu ba me manadale dare agwa ba mo gbadale biale geru Jesu giti dbe, chkede gdate, ba gerudale che Chugagwalla Jesu ole ba agedu me no giti ene Chube be ba jwen siere ji chugege ba agedu me no gdale, ba mo ñeange chiske Jesu kalla giti.” Ananías gerudu ene cha ole gire cha agedu ama gerudu kare. \p \v 17 ’Cha kledu una Damascoge gire cha joni una Jerusalénge, cha jo chkeni una Jerusalénge cha jo u gerungwa Chube olege, cha kledu eni gerule Chube ole gire Chube gbi gbu cha gwage. \v 18 Cha gwagedu Chugagwalla Jesudi ama gerudu cha ole: “Ba mo gbe biale blike, joga siere blike una Jerusalénge. Kwian aini una Jerusalénge ba keruchuge gerule ama ole cha giti ama mi ba kerua gbe gdadi cha gerua giti.” \v 19 Gire cha gerudu Jesu ole: “Cha Chugagwalla, kwian ulita ainige uñale cha chagedu kwian ba gerua gaba nate ulita, cha jo u tanre kwian israelita mo litangwa Chube geru jwanngwage kwian ba gerua gaba gai tkale skage kaire cha kwian ba gerua gaba batangu. \v 20 Kaire ba gerua traganga kada Esteban guleda ba gerua gdale, chui ege cha agali kledu gwage amadi, cha alin nobi kwian ama gweda, kwian kledu Esteban gweda cha kledu kwian Esteban gwangada ñometralla manade.” \v 21 Cha gerudu ene cha Chugagwalla Jesu ole, cha tañachugu ama be cha chuge ngwadi ama gerua trage kwian e amaña ole, agwa ama gerudu cha ole: “Ba me ñage chege geru chanu dbe kwian ainiske, ba gerule cha giti aini, kwian mi ba keruchuge. Ba mo gbe biale jogedale nga nage, cha be ba kage cha gerua dbe kwian chudalla nga na bateske.” Jesu gerudu ene cha ole. \p \v 22 Pablo gerudu mo giti ene kwian ulita ole, kwian chegu kamne sugeti Pablo keruchuge gerule ene, agwa Pablo gerudu Chube ama kagu geru Jesu giti dbe kwian chudalla naske gire kwian ulita skochiu Pablodi joge geru dbe kwian me israelitaske gdale, kwian ngautu kweri Pablo dollale, ama gerudu: \p —Onbre e me ñage chege toi gwade, ma no ama gweda. \p \v 23 Kwian ulita kledu ngaute ene Pablo dollale, sko ole kwian ulita ñometra modi mliunga kote kaire sko ole kwian dbi mnuña mliunga ngaña kote. \v 24 Guardia donga chugagwalla gwagedu kwian tanre kle skochie chie Pablo nate, gire guardia donga chugagwalla donga kagu Pablo dbe gudegu kwabatale ene Pablo gerule mo giti mineade kwian ngle kle ngaute ama dollale. Kle boi ulita Pablo ole me sugedu guardia donga chugagwallage. \v 25 Donga jo gwa Pablo ole donga Pablo ko lugu Pablo gbale biale kwabatale gire Pablo geru kadu guardia daba chugagwalla gdaite kle enige: \p —¿Chema gerudu ba ole ba ñage kwian una Romamu bate ngeru me ama dbe kwian gerunga daba giti jiske o me jiske gwa giti? Cha kwian una Romamu. \p \v 26 Guardia daba chugagwalla Pablo keruchugu gerule ene Pablo kwian una Romamu gire guardia daba chugagwalla jo blike gerule guardia donga chugagwalla kweri ole, ama gerudu: \p —¿Ba be age mine onbre e ole? Nege nege chku uñale chage onbre e kwian una Romamu, che me ñage age ama ole che ta agekalin kare. \p \v 27 Guardia donga chugagwalla kweri jo Pablodi, geru kadu Pabloge: \p —Pablo, ¿ulia ba kwian una Romamu? \p Pablo jaindunga: \p —Ima, cha kwian una Romamu. \p \v 28 Gire guardia donga chugagwalla kweri gerudu Pablo ole: \p —Cha igi ketu ngle kwian una Romamu chugagwalla emperadorge gire cha chegu kwian una Romamu. ¿Ba agedu mine gire ba chegu kwian una Romamu? \p Pablo jaindunga: \p —Cha me igi ketu, cha medunga solibi kwian una Romamu. \p \v 29 Donga be Pablo kwabatege chku uñale Pablo kwian una Romamu gire donga e jo siere Pabloge me Pablo kwabatu, guardia donga chugagwalla kwerige chku uñale kaire Pablo kwian una Romamu gire guardia donga chugagwalla kwachiu mo giti ama Pablo ko lugangu giska hierrole giti gdale. \s1 Guardia donga chugagwalla kweri Pablo gbe gerule \s1 mo giti kwian israelita chugagwalla ulita gwa giti \p \v 30 Guardia donga chugagwalla kweri geru uñakalin trate Pablo giti mineade kwian israelita kle kira bate Pablo ole, malen nagbietege guardia donga chugagwalla kweri Pablo skajunnga gire guardia donga chugagwalla kweri kwian gerunga Chube ole chugagwalla ulita kagu mo lite ule kwian israelita chugagwalla na ulita ole. Kwian e ulita kledu mo litaba gire guardia donga chugagwalla kweri Pablo du kwian e ulita gwa giti. \c 23 \p \v 1 Pablo dbajo chke kwian israelita chugagwalla ulita ngwadi, Pablo gwagedu kwian israelita chugagwalla ulita kle mo litabadi, gire Pablo gerudu: \p —Ba ulita cha bitalla, cha gerule ba ulita ole, cha Jesu uñuge gwaingnagu cha toidu ta trate ta ngwedi ole Chube gwa giti, kle kaire nege cha tale cha me suge jiske moge. \p \v 2 Pablo gerudu ene gire kwian gerunga Chube ole daba alin ma kweri kada Ananías skochiu tanre Pablodi. Kwian gweale kle kodi Pabloge Ananías kwian e gbu Pablo bate káge Pablo gerudu giti. \p \v 3 Pablo gerudu Ananías ole: \p —Ba kle age me no me no cha ole, e gdale Chube be ji gbe tirare ba giti. Ba ta me no, ba me kle age ba kle gerule kare no Chube giti. Ba kle toiba dba eni gerule cha giti cha jiske, ba gerule ba kle age Moisés chadalla gerule kare, e ulia ¿mineade ba cha batangu? Ba agedu ene e age Moisés chadalla dollale. \p \v 4 Kwian ngle kledu eni ama geru kadu Pabloge: \p —¿Ba me kwachie gerule mno me no kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri ole? \p \v 5 Pablo gerudu: \p —Ba cha bitalla, chage me uñadu ama kle gerule cha ole ama kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri, me no gerule chugagwallage ene. Chube gerua degaba gerule: \q1 “Kwian me ñage gerule me no chugagwalla dollale.” \p \v 6 Pabloge chku uñale kwian israelita chugagwalla ulita kle mo litaba me chugagwalla mne gdaitre alin kle. Chugagwalla mne gdaite kada kwian saduceo, chugagwalla mne gdaite kada kwian fariseo. Mne gdaboke e kledu mo litaba ule, kwian israelita chugagwalla mne boke ole Pablo gerudu kweri: \p —Cha bitalla ulita, cha takalin chke uñale bage cha kwian fariseo cha enusulian ulita kare, malen bage uñale cha kle geru kwian jaba chkeni gwade giti gai ulia, e giti ba ulita kle cha gbe jiske. \p \v 7 Pablo gerudu ene kwian ole, gire kwian fariseo skochiu kwian saduceodi, kwian saduceo skochiu kwian fariseodi, gire kwian saduceo mo litu mne mo kaire kwian fariseo mo litu mne mo kaire. \v 8 Kwian saduceo gerule kwian jogebada mi chkeni gwade chui bdaglige, kwian saduceo alin lle boanga Chube alin nga ngaña giti me, che dolla me. Agwa kwian fariseoge suge kwian jogebada be chkeni gwade chui bdaglige, lle boanga Chube alin nga ngaña giti kle, che dolla kle. \v 9 Geru e ulita giti kwian saduceo kwian fariseo ulita kle skochie kira bate kle ngaute kweri, gire kwian ngleaske kwian gweale daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ama kwian fariseo mnella, kwian e ulita chku gdate gerudu kwian na ulita gwa giti Pablo giti: \p —Onbre ai me jiske me agedu me no ni sidri. Che ñage tañachuge ulia lle boanga Chube alin nga ngaña giti chku amadi jonke. \p \v 10 Kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti e ulita gerudu ene Pablo giti, gire kwian kira batu ma kweri modi dare, guardia donga chugagwalla kweri gwagedu kwian ulita kira bate ene, gire guardia donga chugagwalla kwachiu tanre Pablo giti kwian ulita ñage Pablo gweda. Guardia donga chugagwalla donga gweale kadu Pablo jwen siere kwian ngleaske Pablo dbale naskuni gwa donga ulita kle toi ngwadi. \p \v 11 Chui amañage ngajrege Chugagwalla Jesu medu Pabloge, Jesu gerudu Pablo ole: \p —Pablo, ba me ta dbadale kwachie. Cha medu bage jonke ba e tragu kwian aini una Jerusalénmu ole, ene kaire ba gerudale cha medu bage giti llani una Romage kwian una Romamu ole —Jesu gerudu ene Pablo ole. \s1 Kwian mo ten Pablodi Pablo gweda \p \v 12-13 Nagbietege kwian israelita cuarenta mo litu ule mo ta gbu salengwli Pablo gweda, gerudu modi: \p —Chube gwa giti che mo ta gbe ule Pablo gweda, chui aige gwangerugu che mi blire ni chi jai, che be Pablo gweda gire che be blireni che be chi jaini. \p Kwian israelita ulita cuarenta mo litu gerudu modi ene ama kle mo ta gbe biale age Pablo ole. \v 14 Kwian e ulita jo kwian israelita chugagwalla ulita ngwadi gerule chugagwalla ole, gerudu: \p —Cha ulita cuarenta mo ta gbu salengwli Pablo gweda. Ngeru cha Pablo gwedage cha mi blire sidri cha mi chi jai. Cha be ko toi Pabloge gwaleda, cha be Pablo gweda gire cha be blireni cha be chi jaini. \v 15 Nege cha takalin ba ulita kwian israelita chugagwalla Pablo kade guardia donga chugagwalla kwerige dbale chie aini suialin ba ulita gwa giti. Ba gerudale guardia donga chugagwalla kweri ole ba ulita be geru kade ma no trate ta gude Pabloge kle boi giti Pablo ole. Pablo dbabe chie gire cha ulita be kle biale Pablo jege ngwange jonke gwaleda ngeru ama chke aini ba ngwadige. \p \v 16 Kwian israelita cuarenta mo teun Pablodi gwaleda chku uñale Pablo teallage, Pablo tealla tañachugu gerule blike Pablo ole kwian kle mo ten Pablodi, Pablo tealla jo Pablo kle ngwadi donga ullage Pablo ta gbe. \v 17 Pablo tealla geru ketu trate Pabloge kwian kle mo ta gbe age Pablo dollale giti, gire Pablo guardia daba chugagwalla gdaite kadu mo gitigu, Pablo gerudu ama ole: \p —Ba cha tealla ai dbe ba chugagwalla ngwadi, ama ta gerukalin lle gweale giti ba chugagwalla ole. \p \v 18 Guardia daba chugagwalla Pablo tealla du guardia donga chugagwalla kweri ngwadi, gerudu chugagwalla e ole: \p —Pablo kle skage cha kadu mo gitigu geru kete chage, ama gerudu cha ole cha chiedale ama tealla ai dbe ba ngwadi, ama tealla gerukalin ba ole lle gweale giti. \p \v 19 Guardia donga chugagwalla kweri Pablo tealla gau koge du sugekare gire guardia donga chugagwalla kweri geru kadu Pablo teallage: \p —¿Ba ta gerukalin mine cha ole? \p \v 20 Pablo tealla gerudu guardia donga chugagwalla kweri ole: \p —Kwian israelita gweale mo teun modi ama be mo chugagwalla gbe cha jrulla Pablo kade bage, kwian israelita chugagwalla e ulita be kwian gweale kage aini geru jige bage kwian israelita chugagwalla takalin suialin ba Pablo kagadale ama ulita ngwadi, ba anblitagda kwian israelita chugagwalla gerua dbanga be gerule ba ole kwian israelita chugagwalla geru kadakalin ma no trate ta gude Pabloge kle boi giti Pablo ole. \v 21 Agwa ba me kwian israelita chugagwalla gerua dbanga kerua gai ulia, ama be gerule kare ba ole be geru kade ma no Pabloge, e me ulia, Pablo kadabe bage gwaleda, kwian cuarenta be kle Pablo jege ngwange jonke skwlenre. Kwian mo teun modi Pablo gweda ama ulita gerudu: “Chube gwa giti che mo ta gbe ule Pablo gweda, chui aige gwangerugu che mi blire ni chi jai, che be Pablo gweda gire che be blireni che be chi jaini.” Kwian ulita kle mo teanba biale ulita ama kle ba kerua manade ba be Pablo kage kwian israelita chugagwalla ngwadi o me. \p \v 22 Pablo tealla gerudu ene ulita guardia donga chugagwalla kweri ole kwian mo teun Pablodi be age Pablo ole giti, gire guardia donga chugagwalla kweri gerudu: \p —Joga, ba me gerule ni sidri kwian gweale ole ba cha ta gbu kwian be age Pablo ole giti. \s1 Guardia donga chugagwalla kweri Pablo kage \s1 kwian chugagwalla Félix ngwadi una Cesareage \p \v 23 Guardia donga chugagwalla kweri guardia daba chugagwalla boke kadu gerudu ama ole: \p —Ba donga ngle gbadale biale joge Pablo gatedi joge una Cesarea ngnagu nege nga jere bonga, ba donga doscientos gbadale biale joge seradi, ba donga setenta gbadale biale joge ja giti, ba donga doscientos gbadale biale joge lanza dbe dogda, \v 24 kaire ba ja gbe biale Pablo alin chagegda. Ba gerule donga e ulita be joge Pablo gatedi ole ama Pablo manadale no no jonkare, ama Pablo ketadale no chugagwalla gobernador kada Félige una Cesareage. \p \v 25 Guardia donga chugagwalla kweri gerudu ene guardia daba chugagwalla boke e ole gire guardia donga chugagwalla kweri chada degu kagadale ama chugagwalla kweri Félix alin, ama chada degu ai kare: \p \v 26 “Cha guardia donga chugagwalla kweri kada Claudio-Lisias cha chada ai dege ba alin Félix, ba kwian chugagwalla kweri. ¿Che kle mine Félix? \v 27 Cha kle onbre ai kage ba ngwadi, kwian israelita ama gau tku skage, kwian israelita biri onbre ai gweda, gire chage chku uñale onbre ai kwian una Romamu malen cha jo donga chanu ole onbre ai jwen siere kwian israelitage, cha ama du donga kle toi ngwadi manadale. \v 28 Cha tadukalin chke uñale chage mineade kwian israelita kle onbre ai gbe jiske, malen cha onbre ai du kwian israelita chugagwalla ulita ngwadi ene chke uñale chage kwian kle ama gbe jiske llema giti. \v 29 Chku uñale chage kwian israelita alin onbre ai kle age me no kwian israelita enusulian unsuialin gerua dollale, e giti kwian israelita kle onbre ai gbe jiske. Che kwian una Romamu alin kwian israelita kle kira bate lle ngwale giti onbre ai ole, onbre ai me agedu me no che kwian una Romamu gerua dollale, che alin me no onbre ai gweda onbre ai tke skage. \v 30 Agwa chku uñale chage kwian israelita ulita kle mo ta gbe onbre ai gweda, malen cha onbre ai kagu ba ngwadi blike, cha gerudu kwian ama dollale ole ma no joge gerule onbre ai dollale onbre ai gbe jiske ba gwa giti ama ulita takalin kare. Cha chada ai degu ulita ba alin. Che kle meni.” \p \v 31 Guardia donga chugagwalla kweri chada degu ene kagadale chugagwalla Félix alin. Guardia donga ulita agedu guardia donga chugagwalla kweri gerudu kare, donga ulita jo Pablo dbe ngajrege una Cesarea ngnagu, jo chke una Antípatrige gbedu una ege. \v 32 Gire nagbietege donga bai jo seradi una Antípatrige ama ulita chiuni naskuni donga kle toi ngwadi una Jerusalénge. Donga bai jo ja giti ama ulita jo gwangerugu Pablo ole una Cesarea ngnagu. \p \v 33 Donga ulita jo chke una Cesareage jo kwian nga Judeamu chugagwalla kweri kada Félix ngwadi, gire donga chada ketu kaire Pablo ketu chugagwalla Félige. \v 34 Chugagwalla Félix guardia donga chugagwalla kweri chadalla batunga ulita, gire Félix geru kadu Pabloge: \p —¿Pablo, ba kwian nga bainimu? \p Pablo jaindunga: \p —Cha kwian nga Ciliciamu. \p \v 35 Félige chku uñale Pablo nga Ciliciamu, gire ama gerudu Pablo ole: \p —Cha kwian nga Ciliciamu chugagwalla kaire agwe, cha ñage gerule ba giti ba jiske o ba me jiske. Kwian ulita ba gbanga jiske be chke aini, cha be ama keruchuge kaire cha be ba keruchuge gerule kle boi mine ulita giti. \p Chugagwalla Félix gerudu ene Pablo ole gire ama Pablo ketangu kwian skage manangage manadale no chugagwalla oña Herodes toidu ngwadi ullage ene Pablo mi kige. \c 24 \p \v 1 Pablo dbajo chke una Cesareage chui tigake gire kwian Pablo dollale gweale jo chke Pablo nate, kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri kada Ananías kaire kwian israelita chugagwalla juma gweale kaire kwian gerunga daba giti kada Tértulo, kwian e ulita Pablo dollale jo chke una Cesareage Pablo nate. Kwian mneite e jo chugagwalla Félix ngwadi gerule Félix ole Pablo gbale jiske chugagwalla Félige. \v 2 Kwian mneite e kledu chugagwalla Félix ngwadi gire Félix Pablo dbangu kwian mneite Pablo dollale gwa giti. Pablo dbachku gire Tértulo gerudu chugagwalla Félix ole Pablo gbe jiske chugagwalla Félige, Tértulo gerudu Félix ole: \p —Cha ba gai kweri mo chugagwallale, ba kwian chugagwalla no no, malen kwian ulita kle toi no modi me kle kira bate, ba lle tanre no dodadu kwian alin nga aige, ba giti kwian kle toi no. \v 3 Ba kwian nga ai ulitage chudabo tanre, ulia ba cha chugagwalla no no, cha ba gai dage no ba agedu giti kwian ulita alin. \v 4 Cha mi gerule dare e giti tanre ba ole agwa cha ta geru tragakalin sidri ba ole lle na giti, cha takalin ba mo ta gbe cha keruchuge sugeti. Cha be gerule ba ole onbre ai giti ama kle age mine cha ulitaske. \v 5 Onbre ai kle chage kwian israelita tanre ta gbe chage age nganake kle chage kwian israelita na ta blite chage nganake, ene kwian israelita ulita nga ulitage kle kira bate tanre modi. Onbre ai kle kwian israelita nga ulitage tke tangle geru ngwale giti, gerukle ama kwian Jesu una Nazaremu gerua dbanga ulita chugagwalla. \v 6 Kaire ama tadukalin kwian me israelita dbe u gerungwa Chube olege, e giti cha ulita ama gau tkale skage ji gbe ama alin, cha tadu ama gbakalin ji chuge Moisés chadalla degaba unsuialin gerule kare. \v 7 Agwa guardia donga chugagwalla kweri kada Claudio-Lisias ama jo donga tanre ole Pablo jwennga cha ulita kote, ama Pablo du ama ngwadi cha ngeru. Claudio-Lisias gerudu cha ulita Pablo gbanga jiske ole cha ulita chiedale ba ngwadi Pablo gbe jiske ba gwa giti. \v 8 Nege cha kle aini, ene ba agali ñage geru kade Pabloge mineade cha ama gbakalin jiske, ene ama be gerule ba ole, gire bage be chke uñale cha kle ama gbe jiske ulia llema giti. \p \v 9 Kwian israelita ulita kledu Félix ngwadi Tértulo ka chudaboi gerule salengwli Pablo giti Tértulo gerudu kare. \v 10 Gire chugagwalla Félix gerudu Pablo ole: \p —Ba gerule cha ole mineade kwian ai ulita kle kira bate ba ole. \p Gire Pablo gerudu chugagwalla Félix ole: \p —Noare cha ñage gerule ba ole mo giti aini ba gwa giti. Uñale chage me nege alin ba kwian nga aimu chugagwalla agwa chura ngle ba kwian nga aimu chugagwalla. \v 11 Nege chui gbataboko giti gbaboke chku chage gire cha jo chke una Jerusalénge gerule no Chube giti, ba agali ñage geru kade kwiange ba takalin kare ene chke uñale bage cha kle gerule ulia o me. \v 12 Chui ege kwian israelita ai ulita cha gbanga jiske me gwagedu chadi ka boi ni kira bate kwian gdaite ole u gerungwa Chube olege, kaire cha me su kira bate kwian una Jerusalénmu ole u kwian israelita mo litangwa Chube gerua jwanngwage, cha me su kira bate kwian ole geru giti ni nga gdaitege una Jerusalénge. \v 13 Kwian mneite kle gerule ba ole cha giti cha gbe jiske ama ulita me ñage cha gbe jiske ama takalin kare, ama me gwagedu chadi age ama kle gerule kare, ama kle geru jinade ngwale. \v 14 Agwa cha gerule ulia mo giti agali cha kle age Chube takalin kare, Chube e cha kwian israelita enusulian unsuialin Chubea. Chube gerua Moisés nu degaba cha kle geru e ulita gai dage, kaire kwian Chube gerua ketanga Chube gerua degu unsuialin cha kle geru e gai dage. Kaire cha kle Chube gerua jagere Jesu giti gai ulia mo ta gbe chage geru jagere e ole, kwian e cha gbanga jiske kle geru e gai geru ngwalere. \v 15 Chage uñale trate Chube be kwian jaba gbeni gwade salengwli kwian e ulita kle tañachuge kare, Chube be kwian no kwian me no gbeni gwadeni. \v 16 Malen cha diali mo ta gbakalin age trate no Chube ole kaire kwian ole. \p \v 17 ’Chura gwealege cha kledu chage nga nage me cha jwiage gire cha joni una Jerusalénge igi dbe, igi e cha bitalla Chubenu kagu kwian israelita Jesu gerua gaba me lle molen alin, cha kledu una ege gire cha joni u gerungwa Chube olege bda kete gwaleda Chube gwa giti. \v 18-19 Ngeru cha mo chugu ngwadi chi dreanngenga mo giti mo gbe trate Chube gwa giti ule daba gdabaga ole kwian israelita kle age kare chegedale trate Chube gwa giti. Cha agedu ene ulita gire cha kledu chui gbe bda ketangwa gwaleda Chube gwa giti daba gdabaga alin u gerungwa Chube olege, chui ege kwian ngle me kledu u ege ni cha kledu kira bate kwian ole, cha kledu age ulita ta no ole gire kwian israelita gweale nga Asiamu chku gwagedu chadi age ene u gerungwa Chube olege. Kwian e ulita kledale aini nege cha gbale jiske, amage suge ulia cha jiske gire ama agali gerudale cha giti ba ole. Kwian e ulita gwagedu chadi age ene, agwa ama me kle aini cha gbe jiske bage agali, kwian na kle aini cha gbe jiske, ama ulita kle aini me ñage gerule ulia cha giti ba ole. \v 20 Kwian mneite ai kle cha gbe jiske ba geru kade amage, ama gwa giti cha kledu kwian israelita chugagwalla ulita ngwadi una Jerusalénge, ama ñage gerule ba ole suge amage cha skwendu jiske llema giti me no kwian israelita chugagwalla ulita ngwadi, cha me agedu me no eni. \v 21 Ama ñage cha gbe jiske geru gbaitre alin cha gerudu giti, cha kledu amaske kwian israelita chugagwalla ulita gwa giti gire cha gerudu: “Chui bdaglige kwian jaba be chkeni gwade, e gai ulia gdale nege ba ulita kle cha gbe jiske.” Geru e giti alin allabi ama ñage cha gbe jiske, cha me jiske lle na giti —Pablo gerudu ene ulita chugagwalla Félix ole. \p \v 22 Chugagwalla Félix Pablo keruchugu gerule ene, Félix me mo ta gbu age agwa ama geru e jigu chui na alin, ama gerudu: \p —Cha be Claudio-Lisias manade ngwange, ama be chke aini ama be geru kete ma trate chage ba ulita giti gire cha be age, agwa nege cha me ñage. \p Uñadu trate Félige kwian Jesu gerua gaba kle Jesu gerua dbe mine, amage sugedu kwian me Jesu gerua gai kle kira bate Pablo ole Pablo kle kwian tke tangle Jesu gerua giti gdale. \v 23 Félix guardia daba chugagwalla kagu Pablo manade ama kle kwian skage manade kare me Pablo chuge ngwadi jogeni siere agwa ñage Pablo chuge ngwadi manade gbale ene Pablo ñage age ama takalin kare. Kaire kwian na Pablo skatemanalla ñage chie Pablo ngwadi Pablo chudaboi lle dbe Pablo alin toigda. \p \v 24 Chui gweale jo tangle gire Félix jo mo muira kada Drusila ole guardia daba chugagwalla kle Pablo manade ngwadi, Drusila muinga israelita, ama bonate jo chke Pablo kle skage ngwadi, gire Félix gerudu Pablo mananga ole: \p —Ba chie Pablo dbe cháge cha ta gerukalin ama ole. \p Pablo dbachku Félidi gire Pablo geru tragu Félix ole Jesucristo gerua gai ulia giti. \v 25 Kaire Pablo geru ketu Félige Chube takalin kwian toi no trate Chube gwa giti Chube takalin kare, kwian me mo chugadale ngwadi age me no Chube dollale. Kaire Pablo geru ketu Félige ji chuge chuia giti, chui ege Chube be ji gbe tirare kwian ulita giti bai agedu me no ama dollale me mo ta gbu Jesucristo gerua gai ulia. Félix Pablo keruchugu gerule ene ulita gire Félix kwachiu tanre, ama me tadu geru keruchugakalin dare gire ama gerudu Pablo ole: \p —Cha ba keruchugu nobi, agwa ba me gerule dare. Chui nale cha ba kade geru trage cha ole nakwaite cha be kle ngwale gire ba ñage gerule cha ole. \p \v 26 Félix agedu Félix gerudu kare, Félix Pablo kadu bitangle agwa ama me geru keruchugakalin ulia. Félix Pablo kadu bitangle geru tragadale, Félix tadukalin Pablo igi kete Félige ene Félix Pablo skajwennga. \v 27 Chura gdaboke Félix kledu age ene Pablo ole agwa Pablo me su igi kete. Félix me tadu agekalin Pablo ole kwian israelita tadukalin kare, malen ama kledu Pablo manange skage sbali. Gire bdagli Félix me chegu kwian nga Judeamu chugagwallale dare, kwian na kada Porcio-Festo chegu kwian nga Judeamu chugagwallale Félix tanege. Félix tañachugu ma no Pablo chuge ngwadi skage me su Pablo skajwennga, ama tadu chegekalin no kwian israelita ole malen Félix Pablo jigu skage, ene chugagwalla ama tanege ñage age Pablo ole. \c 25 \s1 Pablo gerule chugagwalla Porcio-Festo ole \s1 kwian Pablo dollale gwa giti \p \v 1 Festo chiu una Romage chku una Cesareage nga Judeage chege kwian nga Judeamu chugagwallale Félix tanege. Chui maikege Festo kledu una Cesareage gire ama jo una Jerusalénge tienda kwian israelita chugagwalla ulitadi. \v 2 Festo jo chke una Jerusalénge, gire kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita kaire kwian israelita chugagwalla na ulita chku Festo kledu ngwadi Pablo gbe jiske Festoge. \v 3 Kwian israelita chugagwalla ulita gerudu Festo ole: \p —Cha takalin ba Pablo dbangeni aini una Jerusalénge. \p Ama ulita gerudu ene ama ulita takalin kwian chieni Pablo dbeni jon Jerusalén ngnagu giti ene ama ñage Pablo jege ngwange jonke Pablo gweda. \v 4 Kwian israelita chugagwalla ulita gerudu ene Festo ole gire Festo gerudu ama ulita ole: \p —Pablo kle skage una Cesareage, cha agali kle tañachuge jogeni llani blike. \v 5 Malen ma no ba kwian israelita chugagwalla aini gweale joge cha ole una Cesareage. Che mo litadale llani geru trage Pablo giti, bage suge ama jiske ulia, ba ñage gerule ama gwa giti ama gbe jiske chage llani. \p \v 6 Festo gerudu ene kwian israelita chugagwalla ulita ole gire ama chegu ngmadi chui na gbataboko una Jerusalénge. Chui gbataboko jo tangle gire Festo joni una Cesareage, Festo jo chke una Cesareage, gire nagbietege Festo jo nga gerungwa bdagli kwian jiske kwian me jiske giti ngwadi, Festo toidu dba gire ama Pablo jwanngu dbangu ama ngeru kwian ulita gwa giti. \v 7 Pablo jwanjo Pablo dbachku Festo ngeru kwian ulita gwa giti gire kwian israelita chugagwalla Pablo dollale nu chieba una Jerusalénge ama kle ne ngwadi, kwian e ulita mo litu Pabloge kodi Pablo gbe jiske, ama ulita gerudu tanre me no Pablo dollale, agwa geru e ulita ngwale malen kwian Pablo dollale me ñadu Pablo gbe jiske ulia kwian gerudu kare giti. \v 8 Gire Pablo gerudu mo giti mo kaire kwian ulita gwa giti Festo ole: \p —Cha me agedu me no ni sidri Moisés chadalla degaba unsuialin kwian israelita alin dollale, cha me su age me no u gerungwa Chube ole dollale, cha me su age me no chugagwalla kweri emperador una Romamu dollale. \p \v 9 Pablo gerudu ene gire Festo takalin chege no kwian israelita ole, kwian israelita takalin Pablogeni una Jerusalénge malen Festo geru kadu Pabloge: \p —¿Ba ta jogekalinni una Jerusalénge? Llani kwian be ba gbe jiske chage, cha be gerule ba giti bdagli llani ba jiske o me jiske. \p \v 10 Pablo jaindunga Festo kalen: \p —Cha kle aini ba ngwadige ba kwian una Romamu gerunga bdagli kwian jiske o me jiske, ¿lledale cha jogeni una Jerusalénge? Ba gerudale aini cha ole cha jiske o cha me jiske kwian kle gerule kare. Uñale bage trate cha me su age ni sidri me no kwian israelita dollale. ¿Mineade ba kle geru kade chage cha ta jogekalinni? Aini ba gerudale bdagli cha giti, agwa cha me gerudale ba ole. \v 11 Suge chage ulia ulia cha agedu me no kwian israelita dollale, cha me ñage ka boi mo gdale, ene kwian ta cha gwakalinda ñage cha gweda cha jiske gdale. Agwa ulia ulia cha me skwen jiske kwian kle gerule kare cha dollale, gire chugagwalla me ñage cha kete kwian kle gerule cha dollalege gwaleda. Agwa cha gerule ba ole, kwian cha dollale me kle gerule ulia cha giti cha jiske, malen ba cha kagadale una Romage chugagwalla kweri emperador una Romamu ngwadi ene ama gerudale bdagli cha giti cha jiske o cha me jiske. \p \v 12 Pablo gerudu ene chugagwalla Festo ole gire Festo jo gerule sugekare Festo chudaboanga ulita ole Pablo ta jogekalin una Romage giti, chudaboanga gerudu Festo ole: \p —Ama ta jogekalin, ba ama kagadale chugagwalla kweri ngwadi. \p Chudaboanga gerudu ene Festo ole gire Festo chiuni Pablo kle ngwadi Festo gerudu Pablo ole: \p —Ba takalin chugagwalla kweri una Romamu gerule agali ba ole ba jiske o ba me jiske, ba takalin ene, cha be ba kage llani una Romage ama ngwadi. \s1 Festo geru trage chugagwalla rey Agripa ole Pablo giti \p \v 13 Chui gweale jo tangle gire chugagwalla rey nga namu kada Agripa chku mo muiralla kada Berenice ole basale Festodi una Cesareage. \v 14 Agripa Berenice ole chegu eni una Cesareage Festo ngwadi chui ngle gire Festo geru tragu Agripa ole Pablo giti: \p —Aini onbre gdaite kle skage, chugagwalla Félix ama jigu skage gire cha chegu kwian nga aimu chugagwallale Félix tanege. \v 15 Bitaite cha jo una Jerusalénge, cha jo chke llani gire kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita kaire kwian israelita chugagwalla juma ulita Pablo gbu jiske chage, ama ulita gerudu cha ole cha Pablo gwangeda, kwian ulita gerudu Pablo nu ageba me no. \v 16 Ama ulita gerudu ene cha ole gire cha gerudu ama ole kwian una Romamu me kle kwian jiske gweda sugekare kwian daba gbanga jiskege, agwa ngeru kwian daba gbanga jiske gerudale mo gwale daba jiske ole kaire kwian jiske gerudale mo giti gbanga jiske ole, ene uñale kwian jiske ulia o me jiske. Cha gerudu ene ama ole che una Romamu suia giti, \v 17 gire chku uñale amage kwian una Romamu suia giti malen ama chiu aini una Cesareage cha ngwadi Pablo gbale jiske agali chage. Nagbietege cha jo nga gerungwa bdagli kwian jiske o me jiske giti ngwadi cha toidu dba toingwa giti gire cha Pablo dbangu cha ngeru kwian ulita gwa giti. \v 18 Kwian ulita Pablo gbanga jiske gerudu cha ole Pablo giti Pablo gbale jiske chage, ama gerudu ulita Pablo dollale. Cha tañachugu ama be gerule Pablo kwian gweale gwabada o lle na tanre me no tirare dodadu, agwa kwian Pablo gbanga jiske me Pablo gbu jiske lle me no e kare giti cha tañachugu kare. \v 19 Kwian israelita e Pablo gbu jiske mo suia giti gdale, kaire kwian israelita Pablo gbu jiske Jesu gerua gdale. Pablo kle gerule Jesu jokeda kle gerule Jesu amaña kle gwadeni, e giti alin kwian kle Pablo gbe jiske. \v 20 Me uñadu chage cha agedale mine Pablo gbakle jiske giti, malen cha geru kadu Pabloge ama ta jogekalinni una Jerusalénge, cha gerudu ama ole llani cha be gerule bdagli ama giti ama jiske o me jiske ama gbakle jiske giti. \v 21 Agwa Pablo me tadu jogekalinni una Jerusalénge, ama tadu jogekalin kwian chugagwalla ma kweri una Romamu ngwadi una Romage, ene chugagwalla una Romamu gerudale ama giti ama jiske o me jiske. Malen cha ama chugu ngwadi aini skage, chui gweale cha ama kagakalin gire cha be ama kage chugagwalla kweri una Romamu ngwadi. \p \v 22 Festo geru tragu ene Agripa ole Pablo giti gire Agripa gerudu Festo ole: \p —Cha ta onbre e keruchugakalin ama kle gerule mine tra no. \p Festo gerudu Agripa ole: \p —Ba ama keruchugakalin, suialin cha be ama kade gire ba be ama keruchuge agali. \p \v 23 Nagbietege Agripa mo muiralla Berenice ole mo ngama tkaba no mo dodaba no no jo chke nga chugagwalla kle kwian keruchuge ngwadi, kaire guardia donga chugagwalla ulita kaire kwian na daba chugagwalla una Cesareage kwian e ulita jo chke ne ngwadi, gire Festo Pablo dbangu kwian ulita kle mo litaba ngwadi. \v 24 Festo gerudu kwian ulita kle mo litaba ole: \p —Chugagwalla Agripa kaire kwian na daba chugagwalla una aige kaire kwian na ulita una aige kle mo litaba nege aini ule, cha gerule ba ulita ole, ba ulita cha keruchuge. Nege cha onbre ai gbe ba ulita gwa giti, kwian ulita israelita gerudu cha ole onbre ai jiske tanre. Cha jo una Jerusalénge gire kwian e ulita Pablo gbu jiske chage kaire kwian amaña chiu aini una Cesareage gerudu geru amaña giti Pablo dollale. Ama me ka chite gerule cha ole Pablo giti, ama gerule Pablo gwaleda. \v 25 Agwa chage suge Pablo me jiske, cha me ama ketakalin gwaleda. Pablo tale agali ta jogekalin chugagwalla kweri una Romamu ngwadi, ene chugagwalla kweri gerule ama giti ama jiske o me jiske. Ama takalin ene, cha kle tañachuge ama kage una Romage. \v 26 Agwa chage me uñale trate cha chada dege mine chugagwalla kweri una Romamu alin Pablo giti, cha me ña ama kage ene me chada kage ule. Nege cha ama gbe ba gwa giti chugagwalla Agripa, ba ña geru kade Pabloge kwian ulita kle mo litaba aini gwa giti, Pablo be gerule ba ole ene suge bage ama jiske mine, gire ba ñage gerule cha ole gire cha ñage chada dege chugagwalla kweri una Romamu alin Pablo jiske giti. \v 27 Cha alin me no kwian skage kage chugagwalla ngwadi gballa chada me joge kwian skage ole ule gerule kwian skage giti ama jiske mine ulia llema giti. \c 26 \s1 Pablo geru trage chugagwalla Agripa ole Festo gwa giti kaire kwian na ulita kle eni gwa giti \p \v 1 Festo gerudu ene ulita Agripa ole Pablo giti gire Agripa gerudu Pablo ole: \p —Ba ñage gerule cha ole mo giti kle boi mine ba ole. \p Pablo gbi kadu Agripage ngeru gire Pablo gerudu Agripa ole: \p \v 2 —Ba Agripa kwian chugagwalla no no, chadi nga suga noare cha ñage gerule mo giti cha gbakle jiske giti nege aini ba gwa giti. Kwian israelita cha gbu jiske, ama gerudu cha giti cha jiske tanre. \v 3 Kaire nga suga noare chadi ba giti ba kwian israelita suia ulita uñe, uñale bage llema giti kwian israelita kle kira bate modi malen cha takalin ba mo ta dbe no cha keruchuge. \p \v 4 ’Cha toidu cha bitalla kwian israelitaske cha jwia una Tarsoge, kaire cha toidu cha bitalla kwian israelitaske una Jerusalénge, cha kledu tige gwangerudba cha llema bo amaske ulita uñale amage. \v 5 Kwian israelita ulita ñage gerule cha toidu kwian fariseo suiale agwa me gerukalin. Uñale amage kwian fariseo kle age ulita Moisés chadalla degaba unsuialin gerule kare ma no trate kwian israelita na ulitage, cha toidu geru eske, cha kwian fariseo. \v 6 Chube gerudu cha enusulian unsuialin ole Chube be age no kwian alin ama be kwian jaba gbeni gwade. Cha kle mo ta gbe geru e gai ulia Chube gerudu kare, e giti ama ulita kle cha gbe jiske nege. \v 7 Cha bitalla kwian israelita mne gdataboko giti gdaboke ulita takalin Chube ama gbeni gwade chui bdaglige malen ama ulita Chube gai dage gerule no Chube giti kle mo ta gbe lle boi Chube alin diali. Cha gerule ba ole chugagwalla Agripa, Chube gerudu unsuialin Chube be jaba gbeni gwade, geru e cha kle gai ulia, geru e giti cha bitalla kle cha gbe jiske. \p \v 8 Pablo gerudu ene Agripa ole gire Pablo gerudu kwian ulita kle mo litaba ole kaire: \p —¿Mineade ba ulita me geru gai ulia Chube kwian jaba gbeni gwade giti? ¿Ba ulita tañachuge Chube me ñage kwian jaba gbeni gwade chui bdaglige? Ba me geru e gai ulia, malen ba kle cha gbe jiske geru e giti. \p \v 9 Pablo geru tragu dare Agripa ole: \p —Ngeru cha tañachugu lle tanre dodade Jesu una Nazaremu gerua dollale, cha mo ta gbu kwian ulita Jesu una Nazaremu gerua gaba ulia gbe boi tanre daga ngwale. \v 10 Cha agedu cha mo ta gbu age kare kwian Jesu gerua ganga ole una Jerusalénge. Cha mo ta gbu age kwian Jesu gerua ganga dollale, gire kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita chada gweale ketu chage, ene cha ñadu age kwian Jesu gerua ganga dollale. Kwian tanre Jesu gerua gaba cha ama tku skage Jesu gerua gai gdale, Jesu gerua ganga tanre guleda cha gwa giti, cha alin e no kwian ene gweda. \v 11 Cha kwian tanre Jesu gerua gaba gbu ji chuge skage Jesu gerua gai gdale, ene cha tañachugu ama be mo ta blite me geru Jesu giti gai ulia, cha chagedu age ene ulita u tanre kwian israelita mo litangwage chage kwian Jesu gerua ganga nate. Cha skochiu tanre kwian ulita kle Jesu gerua gai ole, cha chagedu kwian kle Jesu gerua gai ulia nate una Jerusalénge kaire nga na me cha jwiage. \p \v 12 ’Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita cha kagu una Damasco ngnagu, kwian Jesu gerua ganga gai nate talla ole cha jo. \v 13 Cha gerule ba ole chugagwalla Agripa, cha jo chage jonkare una Damasco ngnagu, chui tainkwli bduke cha gwagedu jichra chra chie nga ngaña gitidi, jichra chra e gwadenga ma no chui chrage. Jichra chra chku dba chadi ule cha chagemanalladi tangle. \v 14 Cha ulita jo chke dba jichra chra kote gire cha geru keruchugu gerule cha ole mo kwira hebreole: “Saulo, Saulo, ¿mineade ba kle age cha dollale cha gbe boi tanre daga ngwale? Ba kle age me no cha dollale ba kle age kaire mo dollale naskuni bda kai dage dbe ska giti kare.” \v 15 Cha geru keruchugu ene gire cha geru kadu: “¿Ba chema kle gerule cha ole?” Gire cha geru keruchugu gerule kwaite: “Cha Jesu una Nazaremu, cha amaña nate ba kle chage age cha dollale cha gbe boi tanre daga ngwale. \v 16 Chkede gdate mo gbe biale, nege cha kle meñe bage agali ene suge bage cha chema, nege cha ba gbe lle boi cha alin cha gerua dbe kwian tanreske, ba be gerule cha giti kwian na ole ba kle cha keruchuge nege giti, kaire cha be meñe bage dare e ba tragadale kwian ole kaire. \v 17 Cha be ba manade no kwian israelita be ba dollaleske kaire kwian me israelita be ba dollaleske, ene ama me ñage age ba ole blike ama takalin kare, cha kle ba kage ama ulitaske cha gerua trage ama ole. \v 18 Kwian e ulita me Chube uñe kle chage nga jereske kare, ba ama ulita ta gbadale cha geruage ene amage suge cha mine ene ama mi chage nga jereske kare. Cha gerua giti ama ñage Chube uñe ñage chage no Chube takalin kare kwian chage no jichra giti kare, ene kwian mi chage dare dolla Satanás kle kwian ta gbe age kare. Kwian cha gerua gai ulia, ene ama agedu me no ulita Chube talla mlienga, kwian ene Chubenu, Chube be age no ama alin Chube kle age no kwian ulita bai cha gerua gai ulia alin.” Jesu gerudu ene cha ole jonke joge una Damasco ngnagu. \p \v 19 ’Chugagwalla Agripa, cha gerule ba ole ulia Jesu gerudu ene cha ole, cha ama gau dage, cha agedu ama gerudu kare cha ole. \v 20 Cha jo ngeru Jesu gerua dbe kwian toinga una Damascoge gire cha jo geru dbe kwian toinga una Jerusalénge kaire cha jo nga nage chage ulita nga kweri Judeage geru dbe kaire cha geru e Jesu giti du ulita kwian me israelitage. Cha kwian e ulita ta gbu suge ama mo ta blitadale Chube ole joge siere ama kle age me noge, ama mo ta gbadale age trate Chube takalin kare kwian gwa giti ene suge kwian nage ulia Jesu ama ta blitu. \v 21 Cha gerudu ene giti kwian israelita cha gau u gerungwa Chube olege tkale skage kaire, ama tadu cha gwakalinda cha gerudu Jesu giti gdale. \v 22 Kwian israelita kle age ene cha ole Jesu gerua dbe gdale agwa Chube kiralla giti cha mo ta gbu chage diali Jesu gerua dbe kaire cha kle chage gerule dare Jesu giti kwian ulita ole kwian chugagwallaske kaire kwian na ngwaleske. Kwian Chube gerua ketanga gerudu unsuialin kare kaire Moisés gerudu unsuialin kare cha me kle gerule sugekare ama geruduge Chube be age giti. \v 23 Chube kwian e ulita unsuialin ta gbu chada dege gerule Cristo be chie ama jogedaleda, Cristo be jogeda gire mongikege Chube be ama jaba gbeni gwade ngeru kwian jabage ulita. Cristo jaba chkeni gwade giti kwian israelitage kaire kwian me israelitage be suge trate Chube be kwian gbeni gwade kaire chui bdaglige. \p \v 24 Pablo kle geru trage ene Agripa ole mo giti gire Festo gerudu kweri Pablo ole: \p —Pablo, ba geru jun tanre, tañachuge geru e alin giti ba gerule kwian jwligebanga kare, me uñale bage ba kle gerule llema giti. \p \v 25 Pablo gerudu Festo ole: \p —Cha ba gai dage Festo, ba kwian chugagwalla, cha me kwian jwligebanga geru jwen tanre giti ba kle tañachuge kare, agwa cha kle gerule trate no, cha me kle gerule kwian jwligebanga kare. \v 26 Chugagwalla Agripa kle aini uñale amage cha kle gerule giti e ulia, malen cha me kwachie geru trage ama ole ulita chada kle degaba unsuialin giti, uñale chage trate boidu ulita Jesu ole uñale amage, boidu Jesu ole me boidu sugekare kwian ulitage, boidu ulita Jesu ole kwian ulita gwa giti. \p \v 27 Pablo gerudu ene Festo ole gire gerudu dare Agripa ole: \p —Ba Agripa kwian chugagwalla kweri, cha geru kade bage, kwian Chube gerua ketanga Chube gerua degu unsuialin, ¿ba geru e gai ulia? Uñale chage ba kle geru e gai ulia. \p \v 28 Agripa gerudu Pablo ole: \p —Chege bedre cha alin ba cha ta gbu Jesu gerua gai ulia. \p \v 29 Pablo gerudu Agripa ole: \p —Noare, nga suga no chadi ba keruchuge gerule ene, ba Jesu gerua gai ulia nege nege o ba manade sbali Jesu gai ulia, e giti cha me tallade agwa cha takalin chui chke gire ba mo ta gbe geru Jesu giti gai ulia mo tale, me ba alin allabi agwa kaire kwian ulita kle aini cha keruchuge, cha takalin ba ulita mo ta gbe geru Jesu giti gai ulia cha kare, agwa cha takalin ba ulita me jogedale skage cha kare Jesu gerua giti. \p \v 30-31 Pablo gerudu ene ulita gire chugagwalla Agripa ule mo muiralla Berenice ole kaire chugagwalla Festo kaire kwian na kledu mo litaba eni, kwian e ulita chku gdate jo geru trage sugekare modi Pablo giti, ama gerudu modi: \p —Onbre e me ageba sidri me no, cha me ñage ama kage gwaleda kaire ni ama kledale skage. \p \v 32 Agripa gerudu Festo ole: \p —Ama agali gerudu che ole ama takalin che ama kage chugagwalla kweri una Romamu ngwadi ene chugagwalla e gerudale bdagli ama jiske o me jiske, malen che ama kagadale. Ama takalin che ama kage una Romage, agwa ama me gerudu che ole ene, che ñage ama skajwennga aini —Agripa gerudu ene Festo ole. \c 27 \s1 Festo guardia donga kage Pablo dbe \s1 kwian skage na ole una Romage \p \v 1 Festo chui gbu Pablo kage una Romage nga Italiage, gire Festo Pablo kaire kwian skage na ketu guardia daba chugagwalla kada Julioge dbadale una Romage, Julio guardia donga lle boanga kwian chugagwalla kweri una Romamu alin mneite chugagwalla. Cha chada ai deganga jo ule Pablo ole. \v 2 Cha ulita du kweri gau una Cesareage, du e nu chieba una Adramitioge, du e kle biale jogeni nga Asiage du ulita kle joge chke ngwadi una kaire kairege tangle. Daba kada Aristarco una Tesalónicamu nga Macedoniage kledu kaire cha ulita ole joge ule, cha ulita jo du giti. \p \v 3 Nagbietege cha ulita jo chke una Sidónge, eni Julio agedu no Pablo alin, ama Pablo chugu ngwadi basale kwian ama skatemanalladi, skatemanalla Pablo gau ngwange no Pablo ko gatu bligda giti. \v 4 Cha ulita jo tangle una Sidónge gire mleuda kweri kledu du ngwange malen du dbanga jo du dbe ko taingwli giti mleuda kweri me batre ngadrega bleske kada Chipredi tangle. \v 5 Cha ulita chagedu bate duge jo nga Ciliciage nga Panfiliage kodi tangle, cha ulita jo chke una Mirage nga Liciage. Cha ulita chegu una ege, du jo tangle dare. \v 6 Una Mirage guardia daba chugagwalla Julio du na jinadu jogengwa una Romage, du nu chieba una Alejandríage skwendu Julioge, du e be joge una Romage nga Italiage. Julio gerudu cha ulita ole: “Che be joge du aige.” Cha ulita du e gau joge dare una Roma ngnagu. \v 7 Chui ngle cha ulita kledu chage duge eruda taleda blega giti, mleuda kweri kledu du jonllage malen mnoare kwian du dbanga alin du dbe blike, cha ulita chagedu ene gire cha ulita jo una Gnidoge kodi tangle. Du dbanga me tadu jogekalin du dbe nga nage tangle agwa mleuda ngeru nga bliu giti diali gire jo ngadrega bleske kada Salmónge kodi tangle jo ngadrega kweri bleske kada Cretage. \v 8 Du dbanga jo du dbe kodi ble kagda jegwale nga Cretage, du dbanga jo du dbe ene mleuda ngeru gire bdagli du ñadu una kada Buenos-Puertoge, una e chege kodi una Laseage. \p \v 9 Mleuda tirare kote cha ulita me ñadu chage blike blega giti duge, cha jo chke una Buenos-Puertoge e suiale noi kle chke dba mleuda giti suia, chui e suiale tirare chage blega giti duge, malen Pablo kwian ta gbu e giti, Pablo gerudu kwian ole: \p \v 10 —Che ulita kle chage du aige ole cha gerule, chage suge che chage dare nga tiraske che mi chage no. Nga tiraske du ñage skloge kaire teru ulita chenu ñage jogenga ulita bleske kaire che ulita ñage jogenga bleske, chage suge ene, ma no che chege manade aini che kle ngwadi, nga boi bedre gire che ñage joge ngerugu. \p \v 11 Pablo gerudu ene agwa du kaganga kaire du dbanga gerudu: \p —Ma no che joge dare, che me ñage chegeda aini. \p Guardia daba chugagwalla Julio me Pablo gerua gbu gdadi, ama du kaganga kaire du dbanga gerua gbu gdadi. \v 12 Cha ulita kledu ngwadi du kle chke ngwadi una Buenos-Puertoge, nga e chege mleuda kweri gwangegudba, me no chege nga ege noi boi tira suiale, malen kwian ulita tañachugu ma no joge siere nga ege ta jogekalin chke una Fenicege du kle joge chke ngwadi ngadrega amaña Cretage. Una Fenicege mleuda kweri me kle joge chke dba noiske tirare chui joge nate ngnagu, eni ama ulita ta chegekalin nga tira suia tke tangle eni. \s1 Du jogenga blega giti kwian ole llagli nga tiraske \p \v 13 Kwian du dbanga tañachugu ñage joge dare, amage sugedu mleuda me chke dba kiraske me kle chie mno, cha ulita jo siere una Buenos-Puertoge, du dbanga jo du dbe kodi ngadrega bleske kada Cretage kagda jegwale una Fenice ngnagu. \v 14 Du jo suge blega giti gire mleuda kweri chiu ngadrega bleskege. \v 15 Mleuda kledu du dbe gwangaseguda jondoi du joge ngwadige. Du dbanga me ñadu du gateda du dbanga du chugu ngwadi mleuda du dbe. \v 16 Mleuda jo du dbe cha ulita ole llagli, du jo ngadrega soli bleske kada Caudage nate ngnagu tangle, eni mleuda me kle tiennga kiraske. Du soli jogengwa kedagu kledu lugaba du kweridi cha ulita mo kira chugu tanre du soli ole jwen bdugu gbale ngaña du kwerige. \v 17 Cha ulita du soli jun bdugu, gire du dbanga lle boanga gbu du kweri luge jegwale giska giti ene du me skiendba ulita. Du dbanga kendunga du giti ama me takalin du joge sklie ubaudaske nga ble arale batre nga kada Sirtege. Glibita kle duge kwian lugu giska giti mliu chiske giskalla lugu du kagdage ene glibitage mleuda me ñage du dbe blike Sirte ngnagu mleuda du du eruda taleda. \p \v 18 Nagbietege mleuda kweri kledu chke dba mno gire kwian lle boanga duge ulita mo ta gbu teru ama kle chage dbe duge mlienga bleske ene ama tañachugu du be chege kwangi du mi skiendba. \v 19 Maikege kwian lle boanga duge lle du dodagda mliunga bleske, ene ama tañachugu du chege ma kwangi. \v 20 Chui tanre jo tangle nga ju nga jere, cha ulitage chui me medu ngajudi, beu me medu ngajrege, ene me uñadu cha ulitage mleuda kle cha dbe bai ngnagu noi boi tanre kweri mleuda giti. Nga eneske cha ulita kledu chage duge cha ulita tañachugu cha mi tien keda, ulita kle chage duge tañachugu be jogenga bleske mleuda kote noi kote. \p \v 21 Kwian ulita kle chage duge me blidu chui tanrege kwachieske gire Pablo gerudu kwian ulita ole: \p —Cha gerule ba ulita ole, ma no ba cha kerua gau dage, llani nodale ngadrega Cretage che cheguda llani, ene che me nga ai tira chuge, ene che me lle mliadalenga ngwale. \v 22 Agwa ba me cha kerua talladu, cha gerule ulia ba ole, ba me ta dbe kwachie, ba mo ta klie nga tira ngeru. Kwian ulita kle chage du aige ni gdaite be jogenga noiske chi kote. Agwa du mi chege no, du be skiendba ulita bleske nga tira kote. \v 23 Cha Chubenu cha Chube gerua Jesu giti dbanga, ngajrege Chube lle boanga ama alin nga ngaña giti kagu gerule cha ole. Lle boanga chku chadi, \v 24 gerudu cha ole: “Pablo, ba me mo ta dbale kwachie nga tira ngeru. Ba jogedale chke kwian chugagwalla kweri emperador una Romamu gwa giti. Kwian ulita kle chage ule ba ole du aige, ba giti Chube mi kwian gdaite chuge ngwadi jogenga.” Lle boanga Chube alin gerudu ene cha ole ngajrege. \v 25 Malen cha gerule ba ulita ole kle chage du aige, ba ulita mo ta klie me kwachie. Cha Chube gai dage, uñale chage trate ulia ulita be boi che ole duge lle boanga Chube alin nga ngaña giti gerudu kare cha ole. \v 26 Du mi chege no agwa che ulita tiendale keda ngadrega bleske gwealege —Pablo gerudu ene kwian ulita ole. \p \v 27 Chui gbataboko giti gbabaga jo tangle chage blega giti mleuda kweriske nga tiraske cha ulita kledu chage ble kada Adriáticoge. Ngajrege nga jere bduke lle boanga duge ama ulitage chku uñale du kle joge kodi dbi ngnagu. \v 28 Kwian lle boanga duge ble ñachugu giska giti dba ble jere mangire, ble jo ñachugaba ble nganá veinte ga giti joge dba uba giti. Du jo ma ngeru dare, lle boanga duge ble ñachugu nabitaite, ble ma arale nganá quince ga giti joge dba uba giti. \v 29 Kwian lle boanga duge kwachiu du giti, ama tañachugu du be joge jwate kechugage gire lle boanga duge hierrogda gaba kada ancla lugu gdabaga mliu chiske du nate ngnagu ene du mi chage dare mi joge jwate kege. Kwian ulita gerudu mo chubea ole nga gbe ju blike cha ulita alin ene cha ñage ten ma no. \v 30 Kwian lle boanga duge ulita tadu kigekalin du soli giti du kweri chuge ngwadi blega giti. Ama ulita mo gbu du soli jwen dbige du kwerige skwlenre, ama me takalin kwian na tendi ama mo gbu age lle ancla mlie chiske du ngeru ene mi chke nate uñale, tañachugu ene. \v 31 Agwa Pabloge chku uñale kwian lle boanga duge be kige du soli giti, guardia daba chugagwalla Julio ole kaire donga ulita ole Pablo gerudu: \p —Kwian lle boanga duge be joge kige ulita, gire kwian ulita be chege aini duge mi tien keda be jogenga ulita, lle boanga ulita me ñage du chuge ngwadi. \p \v 32 Pablo gerudu ene gire guardia donga me tadukalin kwian lle boanga duge ni gdaite kige, guardia donga du soli skalla tkunga du kwerige du soli chugu ngwadi joge blega giti gballa, ene kwian lle boanga duge me ñadu kige. \p \v 33 Nga ju ngwange Pablo gerudu kwian ulita ole: \p —Ma no ba ulita lle gweale gute mo kira gagda. Chui gbataboko giti gbabaga jo tangle, chui e ulitage ba kledu tañachuge ulita be boi giti, e giti alin ba kledu tañachuge ba me blidu, nege ba ulita blidale. \v 34 Cha takalin ba ulita lle gweale gute, ene ba be kira gai. Ba toikalin ba blidale, ba me mo gweda ngwale bli ole, ba ulita mi jogeda chi kote ni gdaite. \p \v 35 Pablo gerudu ene kwian ulita kle duge ole gire Pablo pan gau kote gerudu Chube ole: “Chube, noare ba bligda ai ketu gutadale cha ulita alin.” Pablo gerudu ene ulita Chube ole gire Pablo pan skutunga, pan gutu. \v 36 Pablo kwian ulita ta gbu suga no ole gire kwian ulita blidu. \v 37-38 Kwian ulita blidu takalin kare unchku ulita gire kwian trigo ulita mliunga bleske ene du chege kwangi chagedale blike. Cha ulita ngle kledu chage duge kwian doscientos setenta y seis. \s1 Du sklie ble kagda ngnagu ubaudaske \p \v 39 Nga chku ju nga chra bebitabi kwian lle boanga duge nga gbu gdadi gire amage me sugedu kle nga bainige agwa tendu ble dregadi kagda ble ngwedi ngnagu, du dbanga mo ta gbu joge ble drega e ngnagu. \v 40 Gire lle boanga duge ancla ulita skatkunga chugu ngwadi bleske, gire du dbanga du dbagda ko degunga jogedale. Ñometra du dbagda mleske gale ngaña jondoi glita giti du chuga giti, gire mleuda du du ble drega ngnagu. \v 41 Du jo chke kodi ble drega kagda ngnagu du ngwange ubauda jwichugale kledu chiske, du jo chke sklie ubauda jwichugaleske. Du chuga ngeru chegu sklieba ubauda jwichugaleske, du me ñadu joge gwangeruda ni gwanaskuda gire du nate ble chitedu kiraske du sklogedu bitage bitage. \p \v 42 Gire guardia donga ulita tadu kwian skage ulita gweda ene guardia donga tañachugu kwian skage ni gdaite ñage joge obe tien keda gire kige. \v 43 Agwa guardia daba chugagwalla Julio me takalin donga Pablo gweda, malen Julio me donga ulita chugu ngwadi kwian kle chage skadi gdaite gweda, ama gerudu donga ulita ole: \p —Ba me ñage kwian kle chage skadi gdaite gweda. \p Julio gerudu ene donga ulita ole gire gerudu kwian na ulita ole: \p —Kwian ulita bai kaire ñage obe ñage joge ngeru obe tiendale keda ble kagda giti. \v 44 Kwian bai me ñage obe ñage joge obe glidrega giti du drega giti, ene ulita ñage joge chke no keda. \p Kwian ulita agedu guardia daba chugagwalla Julio gerudu kare ene kwian ulita tiendu keda ble kagda giti, ni kwian gdaite jonga chi kote. \c 28 \s1 Pablo tien keda kwian ulita ole \s1 ngadrega bleske kada Maltage \p \v 1 Cha ulita kledu keda dbi giti gwade, gire chku uñale cha ulitage ngadrega e kada Malta, \v 2 kwian toinga nga ege cha ulita gau ngwange no. Noi boi suiale nga skeke tanre, kwian nga emu jita kweri teun gire kwian nga emu cha ulita kadu jita ngwachuge. \v 3 Pablo jo ji ulen kle litabadba jwen ko gbaite mliale jige, ama ji du ji gbu dba kodi jita kle teanbage, ama kledu ji e mlie jige gire ji eske jorisi skochiu jita ngwage, Pablo lentigu koge jorisi ege. \v 4 Kwian nga emu tanre gwagedu Pablodi lentige jorisige, jorisi chegu jwlieba Pablo koge gire kwian gerudu modi: \p —Chage suge onbre e ageba me no me no, ama nu daba gweale gwabada. Ama tiun gitiru nga tirage blega giti ama me su jogeda nga tira kote malen che chubea kle ji gbe nga aige ama agedu me no giti, che chubea me takalin ama chege toi gwade. \p \v 5 Kwian kledu gerule ene modi gire Pablo ko mliunga jita ngnagu, jorisi jwatunga jorisi jo jige, Pablo chegu no me boidu. \v 6 Kwian ulita gwagedu Pablodi lentige kwian ulita chegu manade gwage Pablodi, kwian ulita tañachugu Pablo be lute be jogeda blike, uñadu kwiange jorisi kwian gbe jogeda blike jorisi e muña tirare. Kwian kledu gwage manade tanre, Pablo lentigu me boidu Pablo chegu no gire kwian mo ta blitu tañachuge nganake Pablodi. Ama ulita kle gwage Pablodi gerudu modi: “Pablo chube malen me boidu.” Kwian nga emu tañachugu ene Pablodi. \p \v 7 Pablo lentigu ngwadige kodi kwian chugagwalla nga emu kada Publio kle toi ngwadi, Publio cha ulita du mo ullage ama cha ulita gau ngwange no, cha chegu chui gbamai ama ngwadi, ama cha ulita chudabo tanre. \v 8 Chui ege Publio ñenua kledu oga jabale nganagda kote kaire tige tangle kote. Pablo jo Publio ñenua oga kle ngwadi, Pablo gerudu Chube ole Publio ñenua oga giti, Pablo ko gbu oga giti gire Publio ñenua jo chke noni. \v 9 Publio ñenua jo chkeni no giti geru chageduda kwianske, kwian na ulitage chku uñale Pablo kwian oga dodanga, gire kwian oga ulita nga ege chiu Pablo ngwadi mo dodange. Kwian oga ulita chku Pablo ngwadi, Pablo kwian oga e ulita dodadu. \p \v 10-11 Dai gdamai cha ulita chegu nga e Maltage, chui dai gdamaige ulita kwian nga ege cha chudabo lle ulita giti toigda. Dai gdamai e jo tangle gire cha ulita mo gbu biale joge dare una Roma ngnagu, kwian nga ege lle tanre ketu cha ulitage dbale. \s1 Pablo joge chke una Romage \p Du nu chieba una Alejandríage kledu manade eni nga tira tke tangle nga ege. Kwian una Alejandríamu lle oña boke dodaba mo kodi gau mo chubeale, lle oña ngwale e kada Cástor kaire Pólux gbaba du chuga giti. Du ege cha ulita jo una Siracusa ngnagu. \v 12 Du jo chke una Siracusage, eni cha ulita chegu chui gbamai manade duge. \v 13 Una Siracusage du jo dare ble kagda jegwale, du jo chke una Regíoge. Nagbietege mleuda kledu tiennga una Puteoli ngnagu du joge kare, chui ege mleuda eske du dbanga du du dare una Puteoli ngnagu, kaire na nagbietege du jo chke una Puteolige. \v 14 Una Puteolige daba Jesu gerua gaba gweale kledu, daba e cha ulita gau ngwange no, daba Jesu gerua gaba gerudu cha ulita ole cha chegedaleda nga ege daba e ole chui guke. Cha ulita cheguda ama ole cha ulita chui guke tku tangle gire cha ulita jo dare seradi una Roma ngnagu. \p \v 15 Daba Jesu gerua gaba una Romamuge chku uñale cha ulita be joge chke, gire daba Jesu gerua gaba tanre una Romage chiu ten cha ulita ngwange jonkare. Daba gweale tendu cha ulita ngwange ngeru una Foro-de-Apioge, daba gweale na tendu cha ulita ngwange una Tres-Tabernage. Pablo gwagedu daba Jesu gerua gaba ulita una Romamudi ten ama ngwange jonkare gire nga chegu suga no Pablodi daba Jesu gerua gaba giti ten Pablo ngwange. Pablo gerudu Chube ole daba e ulita giti, Pabloge sugedu ama me kle gballa. \v 16 Cha ulita jo chke una Romage gire guardia daba chugagwalla Julio kwian skage ulita ketu chugagwalla una Romamuge. Chugagwalla una Romamu Pablo gbu toi sugekare mo kaire kwian skage na ulitage, chugagwalla una Romamu donga gdaite gbu Pablo manade. \s1 Pablo geru Jesu giti kete kwian una Romamuge \p \v 17 Pablo jo chke una Romage chui maike chku gire Pablo kwian israelita chugagwalla ulita una Romamu kadu geru tragadale. Kwian israelita chugagwalla e ulita mo litu Pablodi, gire Pablo gerudu ama ulita ole: \p —Cha bitalla ulita israelita, cha me agedu sidri me no che bitalla na kle toi nga nage ni gdaite dollale, ni che enusulian suia dollale cha agedu me no. Cha kledu una Jerusalénge gire che bitalla israelita chugagwalla ulita cha gau cha ketu kwian una Romamu kwian nga Judeamu chugagwallage. Kwian israelita chugagwalla ulita gerudu chugagwalla e ole cha jiske tanre. \v 18 Gire chugagwalla e geru kadu tanre chage kwian israelita chugagwalla ulita kle gerule giti ama ole. Cha geru tragu tanre kwian una Romamu kwian nga Judeamu chugagwalla ole gire sugedu chugagwallage cha me jiske kwian israelita chugagwalla kle gerule kare, ama tadu cha skajwankalinnga cha me jogedaleda kwian israelita chugagwalla ulita takalin kare. \v 19 Kwian una Romamu kwian nga Judeamu chugagwalla tadu cha skajwankalinnga agwa kwian israelita chugagwalla ulita kira batu chugagwalla e ole me ña cha skajwennga. Kwian israelita chugagwalla ulita tadukalin kwian una Romamu kwian nga Judeamu chugagwalla cha kete amage gwaleda, gire cha gerudu mo giti ma no cha jogedale chugagwalla kweri emperador una Romamu ngwadi ene ama gerudale bdagli cha giti cha jiske o cha me jiske. Cha tadu chiekalin una Romage gerule mo giti, cha me mo ta gbu chie aini gerule me no mo bitalla israelita ulitadi cha ta gerukalin no trate ulita kle boi giti cha ole. \v 20 Nege cha kle aini malen cha ba ulita daba israelita aini una Romage chugagwalla kadu, ene cha ñage ba uñe kaire geru trage ba ole kle boi cha ole giti. Unsuialin Chube gerudu be kwian jwanngale siere kage kwian israelita alin, ama chku, jokeda, ama jaba chkuni gwade, e giti cha kledu gerule gire kwian israelita chugagwalla ulita cha gbu jiske geru e gdale. \p \v 21 Pablo gerudu ene gire kwian israelita chugagwalla una Romamu ulita gerudu Pablo ole: \p —Aini me uñale cha ulitage ba giti, ni che bitalla israelita nga Judeage chada degu cha alin ba giti. Daba gweale chiu llani nga Judeage, ni gdaite su gerule sidri me no cha ole ba giti. Cha ulitage me uñale kle boi ba ole giti. \v 22 Agwa cha kle mo litaba nege aini ba ole cha ta ba keruchugakalin ba kle tañachuge mine geru Jesu gitidi, uñale cha ainige nga ulitage kwian kle gerule geru jagere Jesu giti dollale. \p \v 23 Gire Pablo ule kwian israelita chugagwalla una Romamu ulita ole chui gbu geru tragangwa geru jagere giti, chui chku kwian tanre litedu Pablodi Pablo kledu ngwadi. Pablo kledu geru trage ngmadi ngabebitabi nga jeredu kaire kwian ole, Pablo gerudu Jesu gerua gai ulia giti alin allabi kwian chege Chubenu. Pablo takalin kwian ulita geru Jesu giti gai ulia malen ama Moisés chadalla degaba unsuialin Jesu giti tragu kaire ama kwian Chube gerua ketanga chadalla degaba unsuialin Jesu giti tragu chke gda uñale kwian kle mo litabage. \v 24 Kwian gweale geru Jesu giti gau ulia Pablo gerudu kare, kwian gweale na me geru Jesu giti gau Pablo gerudu kare. \v 25 Kwian kle mo litaba gweale geru gau ulia gweale na me geru gau ulia gire ulita kle mo litaba me mo ta gbu tañachuge salengwli. Kwian me geru gau mo gbu joge siere Pabloge ta skole ole gire Pablo gerudu kwian kle joge siere ole: \p —Chube Oña kwian Chube gerua ketanga kada Isaías ta gbu gerule trate che enusulian unsuialin ole. Che enusulian unsuialin mo chuga gbu mno kaire nege ba kle age salengwli che enusulian unsuialin agedu kare. Unsuialin Chube Oña Isaías ta gbu Chube gerua dege, chada e gerule: \q1 \v 26 “Joga gerule kwian israelita ulita ole Chube kle gerule ene: ‘Cha gerua tragabe bage, ba be cha gerua keruchuge agwa cha gerua mi suge bage. \q1 Lle tanre no dodabe ba gwa giti, ba be gwagedi agwa mi suge bage chema kiralla giti lle dodakle. \q1 \v 27 Ba kwian israelita ulita mo ta gbu mnoare, ba me takalin cha gerua gbe gdadi. \q1 Ba kle mo olo jege cha gerua ngeru, ene geru me suge bage. \q1 Mo gwagwa giti ba kle ten lle no dodakledi, agwa me gbakalin gdadi mo tale. \q1 Ba kle mo ta gbe ene ulita malen ba me ñage mo ta blite cha ole. \q1 Cha ta ba chudaboakalin mo ta blite chage cha ole agwa ba me takalin mo ta gbe siere ba kle age me no gitige.’ ” \m Isaías Chube gerua degu ene unsuialin kwian israelita alin. \p \v 28 Gire Pablo gerudu dare: \p —Ba me geru Jesu giti keruchugakalin, ba me geru Jesu giti gakalin, ba me takalin geru Jesu gitige, malen chkedale uñale ba ulitage nege gwangerugu Chube be geru Jesu giti dbange kwian me israelitage, kwian me israelita be geru e gai ulia, gire Chube be ama ta gbe siere age me no gitige. \p \v 29 Pablo gerudu ene kwian israelita ulita kle mo litaba ole, gire kwian israelita kle joge siere Pabloge ulita jo ka boi modi gwasieruda Pablo ole Pablo gerudu giti. \p \v 30 Gire Pablo chegu dare una Romage chura gdaboke ulita igi kete u giti toingwa. Kwian tanre jo Pablo ngwadi geru trage ama ole, kwian ulita jo chke Pablo ngwadi Pablo kwian e ulita gau ngwange ta no ole. \v 31 Diali kwian ngle mo litu geru nate Pablodi, Pablo gerudu no no kwian ulita ole Jesucristo gerua gai ulia giti, Jesucristo giti alin allabi kwian chege Chubenu, Pablo kwian ta gbu Jesucristo gai ulia, kaire Pablo kwian tku tangle geru ulita Chugagwalla Jesucristo gitige ene chke uñale kwiange ama mo ta gbadale toi no trate Chube takalin kare. Pablo me kwachiu gerule ene Jesucristo giti kwian ulita ole, ni kwian gdaite Pablo chugudi age geru Jesucristo giti dollale, kwian ulita Pablo gau dage Jesu gerua trage giti kwian ole.