\id MRK \h Markus \toc1 Ramatua Yesus Tutui Malole na tuka Markus susura na \toc2 Markus \toc3 Mrk \mt2 Ramatua Yesus Tutui Malole na \mt2 tuka \mt1 Markus susura na \c 1 \p \v 1 Tutui malole ia. Ia nana, Manetualain Ana Na\f + \fr 1:1 \ft Dedeaꞌ nae ‘Mantualain Ana Na’ neꞌes ana duduiꞌ teaꞌ ruma.\f* tutuin. Nade na Yesus Kristus, fo Manetualain tudu memaꞌ Ana neme uluꞌ mai so. Tutuiꞌ a mulai na leo iaꞌ: \s1 Yohanis Mana Saraniꞌ a buka enoꞌ fee Ramatua Yesus \r (Mateos 3:1-12; Lukas 3:1-18; Yohanis 1:19-28) \p \v 2 Yesus bei ta noi Ria nonoi-tataon fa, te Manetualain nadenu lahenda esa, nade Yohanis. Yohanis muste neu sadia enoꞌ fee Yesus mamai na. Huu fo nai fai a ulu na Manetualain pake mananesimatan, nade baꞌi Yesaya. Ana duiꞌ memaꞌ nae: \q1 “Nenene o! Au adenu Au lahenda ki, fo neu soi enoꞌ fee O.\x + \xo 1:2 \xt Maleaki 3:1\x* \q1 \v 3 Lahenda ria neuꞌ ko neu nai mamanaꞌ fo lahenda taꞌa na, de naloo-nakou, nae: \q2 ‘Basa lahenda ra mahehere ao mara tao matalolole eno-dalaꞌ, fo sipo Ramatuaꞌ a mamai na! \q2 Tao ma enoꞌ a roos a fo sipo-soruꞌ Ana!’ ”\x + \xo 1:3 \xt Yesaya 40:3\x* \p \v 4-6 Lahenda biasa raloon sona rae Yohanis, Mana Saraniꞌ. Ana leo nai mamana lino-nees. Ria papake na tao neme banda unta a bulu na. Ria tali-ee na tao neme banda rouꞌ. Ria nanaa na, lamaꞌ ma fani oe nura. (Yohanis masoda na, sama leoꞌ fai a ulu na baꞌi Elia.)\x + \xo 1:4-6 \xt 2 Maneꞌ ara 1:8\x* \p Tepoꞌ ria, lahenda dodouꞌ reme kota Yerusalem mai, ma propinsi Yudea a isi na katemaꞌ, mai raneta ro Yohanis nai ria mamana na. Ara mai nana nau rita Yohanis ma nau ramanene ria nonori-nafadan. Yohanis nafada si nae, “Emi muste manaku ma foa ela sala mara katemaꞌ, fo ela leoꞌ bea na Manetualain sae-safe heni salaꞌ sira. Basa sona emi muste sarani dei, fo dadi tanda, nae emi malolole mo Manetualain so.” \p Basa de ara manaku sala nara, boe ma ana sarani si nai lee Yarden a. \p \v 7 Ana nafada, nae, “Neuꞌ ko lahenda esa kahereꞌ lena heni au, sakaꞌ mai. Leo mae dadi adaꞌ noi neuꞌ Ria lahenda nadedenun boe oo, au ta araa fa.\f + \fr 1:7 \ft Dudui dedea Yunani tea na nae, “naloe aon fo sefi sopatu na tali na boe oo, au ta araa fa.” Sosoa na nae, Yohanis nana lahenda aanaꞌ, de leo mae ana dadi neuꞌ Ramatua Yesus lahenda nadedenun boe oo, ana ta naraa fa.\f* \v 8 Au bisa sarani emi uniꞌ adaꞌ noi oe, tehuu neuꞌ ko Ria tao lena au, huu fo Ana tao nahenu emi dale mara neniꞌ Manetualain Dula-dale Malalao-malalafu Na.” \s1 Yohanis sarani Ramatua Yesus \r (Mateos 3:13-17; Lukas 3:21-22) \p \v 9 Tepoꞌ ria, Yesus nemeꞌ koro Nasaret nai propinsi Galilea, mai naneta no Yohanis. Boe ma Yohanis sarani Ni nai lee Yarden. \v 10 Faiꞌ fo Yesus kalua nemeꞌ oe daleꞌ mai, kekeneu te, lalai natahuꞌa. Boe ma Manetualain Dula-dale Na onda neuꞌ Ana, sama leoꞌ manupui kalasi. \v 11 Boe ma ramanene Manetualain haraoe Na nemeꞌ lalai mai nae, \q1 “O ia nana Au ana susue ka. \q2 O tao ma Au amahoꞌo laꞌo naroo.”\x + \xo 1:11 \xt Tutui Masososaꞌ 22:2; Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 2:7; Yesaya 42:1; Mateos 3:17; 12:18; Markus 9:7; Lukas 3:22\x* \s1 Nitu ra Malaka na soba Yesus nai mamana lino-nees \r (Mateos 4:1-11; Lukas 4:1-13) \p \v 12 Basa ria boe ma, Manetualain Dula-dale Na hela noo Yesus leo mamana lino-nees a neu. \v 13 Banda fuiꞌ ara rai naa. Yesus leo nai mamanaꞌ ria faiꞌ haa hulu. Nai na, nitu ra malaka na mai soba neuꞌ Yesus ela tuka ni, tehuu ta nalan fa. Basa boe ma, Manetualain eilaꞌo-limalopen reme nusatetu-ikutemaꞌ a mai rafaduli neuꞌ Ana. \s1 Ramatua Yesus leo Galilea neu fo natudu Manetualain eno Na \r (Mateos 4:12-17; Lukas 4:14-15) \p \v 14 Tepoꞌ fo, ara ena Yohanis Mana Saraniꞌ a nai bui daleꞌ, boe ma Yesus leo propinsi Galilea neu, fo nafada Manetualain Tutui Malole Na. \v 15 Ana dedea nae, \q1 “Nenene, o! Besaꞌ ia Manetualain ledo-fain losa so! \q2 Besaꞌ ia basa lahenda ra bubuluꞌ rae, Manetualain homu pareta. \q2 Huu ria na, de emi muste hahae memeꞌ mapuputa mara mai leo, \q3 fo matafali mai tuka Manetualain. \q3 Basa sona, mamahere neuꞌ Ria Tutui Malolen ia, leo.”\x + \xo 1:15 \xt Mateos 3:2\x* \s1 Ramatua Yesus naloo manadolu-manadala ra fo tuka Ni \r (Mateos 4:18-22; Lukas 5:1-11) \p \v 16 Faiꞌ esa boe ma Yesus laꞌo tuka dano Galilea suu na. Ana nita lahenda esa, nade Simon no fadi na, nade Anderias. Dua si dala ikaꞌ. Huu fo sira dua nonoi bale fain ria. \v 17 Yesus naloo si nae, “Ae! Mai fo tuka Au leo! Emi biasa saka ikaꞌ, tehuu besaꞌ ia Au nau tao fee emi dadi manasaka sumaneꞌ.” \v 18 Ramanene leoꞌ na boe ma dua si foa ela dala ria, de reu tuka tutiꞌ Ana. \p \v 19 Basa ria de, Yesus laꞌo naroo seluꞌ baiꞌ, boe ma Ana nita Sabadeus ana nara. Aꞌa na nade Yakobis, ma fadi na nade Yohanis. Dua si rahii pukaꞌ nai ofaꞌ daleꞌ. \v 20 Yesus naloo dua si nae, “Ae! Mai fo tuka Au!” De, dua si foa ela papa na, no lahenda mana noi ra nai ofaꞌ lain. Boe ma reu tuka Ni. \s1 Ramatua Yesus usi heni nitu neme lahenda esa mai nai kota Kapernaum \r (Lukas 4:31-37) \p \v 21 Basa boe ma, Yesus no lahenda kahaaꞌ fo riꞌ tuka Ni a, losa kota Kapernaum. Tepoꞌ fo lahenda Yahudi ra fai huhule-haradoin,\f + \fr 1:21 \ft Lahenda Yahudiꞌ ra fai huhule-haradoin, fai hahae aon, do fai hahae aoꞌ, ara rae ‘Fai Sabat’.\f* boe ma Yesus leo uma mamasoꞌ daleꞌ neu, fo nanori-nafada nai na. \v 22 Ramanene dedea Na, basa lahenda ra roi ramakokoaꞌ a, huu fo Ana nalelaꞌ matetuꞌ nanoriꞌ ria isi na. Ta sama no lahenda Yahudi ra mese agama nara fa.\x + \xo 1:22 \xt Mateos 7:28-29\x* \p \v 23 Faiꞌ ria hapu lahenda esa nitu ra heke ran. Ana tuka leo uma mamasoꞌ dale neu boe, basa de nitu fo nai lahenda ria daleꞌ a nahara nae, \v 24 “Ae! Yesus lahenda Nasaret! O manuu nafaduliꞌ ubeaꞌ moo ami? O mai fo nau tao malutu ami, do? Ami malelaꞌ O. Lahenda fo Manetualain helu feen mai. O ia nana, Manetualain Lahenda Malalao-malalafun, ta nanuu salaꞌ fa!” \p \v 25 Tehuu Yesus nasapaa ni nae, “Maꞌauꞌ bafa ma! Kalua meme lahenda ria mai!” \p \v 26 Nitu a tao na lahenda ria hede-hede mesan. Boe ma ana kalua neme lahenda ria mai, ma kasi namberaina. \v 27 Boe ma, basa lahenda rai uma mamasoꞌ ria daleꞌ, roi ramakokoaꞌ a. Ara bai dea rae, “Ae! Ubea ia, e? Ana pareta nitu ra fo kalua, boe ma tuka Ria hihii-nanaun. Nanori bebeuꞌ ia, do? Tou lasiꞌ a dedea na kahereꞌ, ó!” \p \v 28 Boe ma lahenda ra mulai ratui ao, neme bafaꞌ mai leo bafaꞌ neu, losaꞌ rule-feo nai propinsi Galilea. \s1 Ramatua Yesus puli na Petrus arina na, ma lahenda dodouꞌ \r (Mateos 8:14-17; Lukas 4:38-41) \p \v 29 Tepoꞌ fo ara reme uma mamasoꞌ ria mai, boe ma Yesus leo Simon no Anderias uma na neu. Yakobis no Yohanis sama-sama roo si. \v 30 Simon arina na namahedi ao lumaiꞌ, de napeuꞌ nai koi lain. De, tepoꞌ fo Yesus no ana mana tuka dea nara kodi leo uma ria daleꞌ reu, boe ma lahenda mai rafadan rae, “Inalasiꞌ a namahedi ao lumaiꞌ.” \p \v 31 Yesus neu dama inalasiꞌ a, boe ma tai na lima na, fo bifi nafoan. Boe ma ao lumai na mopoꞌ ana. Basa boe ma, inalasiꞌ a kalua neu nalalau si. \p \v 32 Ledo a sakaꞌ tena boe ma, lahenda ra roo sira lahenda kamahedi nara, ma lahenda nitu heke nara. Ara roo si leo Yesus mai fo hule tutulu-fafaliꞌ. \v 33 Losaꞌ kota esa lahenda nara mai, de tesa rai uma ria matan. \v 34 Lahenda sira hedi nara rupaꞌ ara, tehuu Yesus puli na basa si. Ma usi heni nitu makaresiꞌ dodou-inaꞌ. Tehuu Ana ta fee nitu sira lelaꞌ fo dedea fa, huu fo ara ralelaꞌ Ana. \s1 Ramatua Yesus nafeo nai kota fekeꞌ ara, fo nafada Manetualain Tutui Malole Na \r (Lukas 4:42-44) \p \v 35 Balahaꞌ dulupila na, bei maꞌiuanaꞌ, te Yesus foa de kalua neme uma ria mai so. Ana leo mamana lino-nees esa neu fo hule-haradoi, dedea no Manetualain. \v 36 Tepoꞌ fo Simon asa foa, te ara ta rita Yesus fa, boe ma reu saka Ni. \v 37 Faiꞌ fo ara raneta roo Ni boe ma rae, “Papa, lahenda dodouꞌ saka Papa ka.” \p \v 38 Tehuu Ana sipoꞌ asa nae, “Ria malole a boe. Tehuu malole lenaꞌ ita leo koro fekeꞌ fo raneneaꞌ nai baianaꞌ ia dei. Huu fo Au nau afada si Tutui Malole a boe. Huu fo nana Au nonoi ki ria.” \p \v 39 Basa boe ma, Ana laꞌo nafeo propinsi Galilea a, fo tui-nafada Tutui Malole neme Manetualain mai nai sira uma mamaso nara. Ma Ana usi heni nitu ra remeꞌ lahenda ra mai boe.\x + \xo 1:39 \xt Mateos 4:23; 9:35\x* \s1 Ramatua Yesus puli na lahenda kamahedi kusta esa \r (Mateos 8:1-4; Lukas 5:12-16) \p \v 40 Tepoꞌ ria, hapu lahenda kamahedi kusta esa leo Yesus mai. Boe ma ana sundaꞌ undulaka na, fo hule neuꞌ Yesus nae, “Papa, é! Fali ma au dei! Huu fo au bubuluꞌ, Papa bisa tao mamopo hedi ki ia, ela leoꞌ bea na lahenda bosoꞌ rahiaꞌ au bali. Sadi Papa nau.” \p \v 41 Yesus kasian neuꞌ lahenda ria, boe ma Ana looꞌ lima Na neu, de nafaroe ni, ma nae, “Memaꞌ, Au nau! Naa, o malole leo.” \v 42 Kekeneu te, lahenda ria hedi na mopoꞌ ana. \v 43 Boe ma Yesus nadenu lahenda ria fali neun, tehuu feen nafarerene, \v 44 nae, “Mafarereneꞌ matalolole! O teꞌe ma aom so, tehuu ta bole mafada lahenda esa boeꞌ, e! O muste tuka baꞌi Musa pareta na dei. De, leo malaka agama ra muu, fo ana parisaꞌ o ao-ina ma, ela nita o hedi ma mopon matetuꞌ, do taꞌa! Basa sona, o muste fee tutunu-hohotuꞌ tanda makasi, ela basa lahenda ra bubuluꞌ rae, o teꞌe matetuꞌ so.”\x + \xo 1:44 \xt Malaka Agama ra Atoran 14:1-32\x* \p \v 45 Tehuu lahenda ria nala deaꞌ boe ma ana neu tui nafeo basa mamanaꞌ ara. Boe ma lahenda dodouꞌ saka Yesus fo nau raneta Roon, losaꞌ Ana ta bisa natudu mata-idun nai kota dale fa. De, Ana leo nahaniꞌ mamana lino-nees nai kota a deaꞌ. Tehuu sudi neme mamanaꞌ ain mai, lahenda roi faa-faaꞌ a mai, fo nau raneta roo Ni. \c 2 \s1 Ramatua Yesus puli na lahenda lukuꞌ a \r (Mateos 9:1-8; Lukas 5:17-26) \p \v 1 Basa faiꞌ hida boe ma, Yesus fali seluꞌ leo Kaparnaum neu. Boe ma lahenda rafada nai basa mamanaꞌ ara rae, Ana nai uma so. \v 2 Boe ma lahenda remeꞌ basa mamanaꞌ ain mai. Ara tesa rahenu naa, losa rakasekeꞌ uma daleꞌ. Rakasekeꞌ losa uma a bafa na. Yesus nafada si, Manetualain hihii-nanaun. \p \v 3 Ana bei dea-dea, te lahenda haa rolo reni tou lukuꞌ esa leo Yesus mai. \v 4 Tehuu, no lahenda dodouꞌ, de rina ara ta bisa roo lahenda ria losa Yesus mata Na fa. Boe ma ara ae leo uma lain reu, de ara fate heni uma a puni na, naraa no Yesus laka Na. Ara fate henin boe ma raꞌondan no nea na.\f + \fr 2:4 \ft Lahenda sira nea na taon neme hata matea a nai.\f* \v 5 Yesus nita lahenda sira, Ana bubuluꞌ ara ramahereꞌ matetuꞌ neuꞌ Ana. Boe ma Ana nafada lahenda lukuꞌ ria nae, “Anaꞌ, on! Au fee ampon neuꞌ o sala-siko mara so!” \p \v 6 Tehuu hapu mese agama Yahudi hida ratuuꞌ rai ria. Ara ramanene Yesus nafada nae leoꞌ na, boe ma dale nara rababale. \v 7 Ara bai dea rae, “Lahenda ia naparani dedea nae leoꞌ na! Adaꞌ noi Manetualain riꞌ bisa fee ampon neu lahenda salan. Tehuu lahenda ia dedean ria, tao aon sama leoꞌ Manetualain. Ana namumulu-namamaeꞌ Manetualain ria so!” \p \v 8 Tehuu Yesus bubuluꞌ memaꞌ sira dale nara so. Boe ma Ana nafada nae, “Emi bosoꞌ afi leoꞌ naꞌ! \v 9-10 Muda na riꞌ ubeaꞌ? Kalu Au afada neuꞌ lahenda lukuꞌ ia ae, ‘O sala ma hapu ampon so,’ emi ta bubuluꞌ maneniko dadi leoꞌ na, do taꞌa. Tehuu maneniko Au ae, ‘Foa leo! Hai ma nea ma fo fali leo.’ Kalu ana foa tutiꞌ a, emi besaꞌ ko mita buti mae, Au ia nana, Lahenda Teteaꞌ. Ma Au anuu kuasa ma hak fo fee ampon neuꞌ lahenda salan.” \p Basa ria boe ma Yesus nafada neuꞌ lahenda lukuꞌ ria nae, \v 11 “O nenene, e! Besaꞌ ia o malole a so! De, foa fo hai ma nea ma fali leo.” \p \v 12 Lahenda ria namanene leoꞌ na, boe ma foa tutiꞌ a. Boe ma hai na nea na, de laꞌo deaꞌ neu. Basa lahenda fo rai na, rita no mataꞌ. Roi ramakokoaꞌ a de rae, “Awi! Ita besaꞌ ko parna tita leo iaꞌ, o! Manetualain tebe kahereꞌ naan seli!” \s1 Ramatua Yesus naloo Lewi fo tuka Ni \r (Mateos 9:9-13; Lukas 5:27-32) \p \v 13 Basa ria, boe ma, Yesus fali seluꞌ leo dano Galilea a suu na neu. Lahenda dodouꞌ mai raneta roo Yesus. Boe ma nafada Manetualain hihii-nanaun neuꞌ lahenda sira. \p \v 14 Nai naa, hapu lahenda esa nade Lewi, Alfius ana na. Ana noi-tao nai mamana babae bea a fee mana pareta Roma. Naraa no Yesus laꞌo nesiꞌ na, de nita Lewi. Boe ma nae, “Mai fo tuka Au!” \p Lewi namanene Yesus nae leoꞌ na, boe ma ana foa de neu tuka tutiꞌ Ana. \p \v 15 Basa ria boe ma, Yesus no ana mana tuka dea nara ratuuꞌ raa-rinu nai Lewi uman, sama-sama roo basa Lewi nonoo mana susu bea nara. Hapu lahenda fekeꞌ fo lahenda Yahudi ra rae sira tadaluꞌ, ara raa-rinu roo si. Neme lahenda fo ratuuꞌ raa-rinu a, kadodou na rahiiꞌ ramanene neuꞌ Yesus. \p \v 16 Tepoꞌ ria, hapu mese agama lahenda hida remeꞌ partei Farisi, rita Yesus naa-ninu no lahenda mana susu bea, ma lahenda tadaluꞌ ara. Boe ma ara ratane Yesus ana mana tuka dea nara rae, “Ubeaꞌ taon de emi Mesen ma naa-ninu no mana susu bea ma lahenda tadaluꞌ ara?” \p \v 17 Tehuu Yesus namanene sira natane na, boe ma nataa nae, “Memaꞌ lahenda hediꞌ ara sona saka doter, tehuu lahenda fo ta namahedi fa sona ta parluu fa. Au mai fo afaduli neuꞌ lahenda tadaluꞌ ara. Tehuu ta mai fo afaduli lahenda riꞌ nameda aon nae sira roo-tetuꞌ fa.” \s1 Ramatua Yesus nanori bebeu Na, fekeꞌ neme lahenda Farisi ra nanori na \r (Mateos 9:14-17; Lukas 5:33-39) \p \v 18 Faiꞌ esa, boe ma lahenda reme partei agama Farisi ra puasa. Ara rita Yohanis Mana Saraniꞌ a, ana mana tuka dea nara puasa boe. Tehuu ara ta rita Yesus ana mana tuka dea nara puasa sama leoꞌ sira fa. Basa boe ma sira lahenda nara mai raneta roo Yesus de ratane rae, “Papa. Ami puasa. Yohanis lahenda nara boe puasa. Tehuu, ubeaꞌ taon de Papa ana mana tuka dea mara ta puasa fa?” \p \v 19 Boe ma Yesus nataa nae, “Tebe emi bubuluꞌ so, kalu hapu feta kakabiꞌ, fui ra ta puasa fa, tehuu ara raa-rinu rabete. Maneniko manakabi touꞌ a bei nai naa, sona basa si raa-rinu belaꞌ a. \v 20 Tehuu neuꞌ ko faiꞌ esa nai naa, kalu lahenda roo manakabi touꞌ a laꞌo dei, sona tia-lai nara rameda susa, besaꞌ ko ara puasa.” \p \v 21 Basa boe ma Yesus tamba dedea nasasamaꞌ esa nae, “Lahenda ta tapa rabua tema bebeuꞌ a neuꞌ badu paraaꞌ a fa. Huu fo maneniko safe ni, te tema bebeuꞌ ria uꞌulu fo tao na badu paraaꞌ a sii nambera. \v 22 Leoꞌ na boe, lahenda ta disi tua bebeuꞌ neuꞌ hai paraaꞌ a fa. Huu fo neuꞌ ko haiꞌ ria hea ni, boe ma tuaꞌ a nosi henin. De, tua bebeuꞌ sona disi ni neuꞌ hai bebeuꞌ.”\f + \fr 2:22 \ft Susura Makamoiꞌ dedea Yunani manaduiꞌ nae, “bosoꞌ dou oe anggor bebeuꞌ neuꞌ tas parouꞌ paraaꞌ, fo ela bosoꞌ sii henin.”\f* [Yesus nanori si leoꞌ na nae, Ria nanori bebeu na, bosoꞌ nabuan no lahenda Farisi ra nanori paraa nara.] \s1 Ramatua Yesus ana mana tuka dea nara etu hade gandum laꞌe fai hahae aoꞌ \r (Mateos 12:1-8; Lukas 6:1-5) \p \v 23 Faiꞌ esa, naraa laꞌe lahenda Yahudi ra fai huhule-haradoin, Yesus laꞌo nesiꞌ okaꞌ daleꞌ. Boe ma ana mana tuka dea nara etu ra hade gandum a, fo raa.\x + \xo 2:23 \xt Tui Seluꞌ Laꞌe Neuꞌ Eno Sodaꞌ a 23:25\x* \v 24 Tehuu lahenda Farisi a rita si, boe ma ara rafada Yesus rae, “Ubeaꞌ taon de O ana mana tuka dea mara ralena laka neuꞌ ita atoran agama na? Ara etu hade gandum naraa laꞌe fai hahae aoꞌ! Emi ta bole tao leoꞌ na fa!” \p \v 25-26 Ana nataa nae, “Leoꞌ bea, ó? Emi ta mafarene baꞌi Daud tutui na fa. Tepoꞌ fo, tou lasiꞌ Abiatar dadi neuꞌ malaka agama Yahudi ra Malaka Bauina na. Baꞌi Daud no ana mana tuka dea nara ramalaa mamateꞌ. Boe ma ara masoꞌ leo Manetualain Laa Huhule-haradoin daleꞌ reu, de hai ra roti fo riꞌ malaka agama ra fee basan neuꞌ Manetualain, de raa. Sekonaa te adaꞌ noi malaka agama ra siꞌ bole raa, tehuu lahenda fekeꞌ sona ta bole fa. Baꞌi Daud asa raa, tehuu ta hapu lahenda sale si fa.”\x + \xo 2:25-26 \xt 1 Samuel 21:1-6; Malaka Agama ra Atoran 24:9\x* \p \v 27 Boe ma Yesus nafada tamba bali nae, “Emi bosoꞌ mafarene henin mae, Manetualain tao fai hahae aoꞌ fo dadi ua-naleꞌ ela tulu-fali ita lahenda dae-bafoꞌ a. Tehuu Ana ta adu ita lahenda dae-bafoꞌ a fo tuka adaꞌ noi fai hahae aoꞌ a atoran na. \v 28 De Au, Lahenda Teteaꞌ. Au anuu hak fo ae lahenda bole, do ta bole tao hata-hata esa naraa laꞌe fai hahae aoꞌ.” \c 3 \s1 Ramatua Yesus puli na lahenda hediꞌ laꞌe fai hahae aoꞌ \r (Mateos 12:9-14; Lukas 6:6-11) \p \v 1 Basa ria, boe ma Yesus fali selu leo uma mamasoꞌ a neu. Nai na Ana nita lahenda esa mate liman seri. \v 2 Nai naa boe, hapu lahenda hida rasaka enoꞌ fo sale neuꞌ Yesus. De, ara mamaꞌu Ni, ela ara nau bubulu Ana puli lahenda ria naraa laꞌe fai hahae aoꞌ, do taꞌa. \p \v 3 Boe ma Yesus naloo lahenda fo mate liman seri a nae, “Maiꞌ mata ia fo mapadeiꞌ.” \p \v 4 Boe ma Ana natane neuꞌ lahenda sira nae, “Kalu tuka ita atoran agama na, sona ita bole tao hata ubeaꞌ naraa laꞌe fai hahae aoꞌ? Ita tao malole, do taꞌa? Ita puli lahenda do, taisa lahenda?” Tehuu basa si roi neneeꞌ a. \p \v 5 Boe ma Yesus dale Na susa naan seli, nana huu ara tao daleꞌ noi neuꞌ sira atoran agama na, tehuu ta tao daleꞌ neuꞌ lahenda fo mate liman seri a. Boe ma Ana namanasa, de relu naleleiꞌ asa. Basa de nafada lahenda ria nae, “Looꞌ lima ma mai leo!” Lahenda ria looꞌ lima na, kekeneu te lima na malole na tutiꞌ a. \v 6 Basa de, lahenda Farisi ra foa ela uma mamasoꞌ ria. Ara reu rala haraꞌ roo lahenda reme Herodes lahenda nara partei na, fo saka enoꞌ nau raisa Yesus. \s1 Yesus puli na lahenda dodouꞌ nai dano a suu na \p \v 7-8 Laiꞌ esa de, Yesus no ana mana tuka dea nara leo dano Galilea a suu na reu. Tehuu, no lahenda dodouꞌ ramanene hata fo Ana tao ni so a, huu ria na remeꞌ basa koroꞌ ara mai fo tuka Ni. Ara reme propinsi Galilea, propinsi Yudea, ma propinsi Idumea. Hapu lehenda fekeꞌ ruma boe remeꞌ kota Yerusalem mai, kota Sidon, ma kota Tirus. Ma hapu fekeꞌ boe reme lee Yarden pooꞌ dulu mai. Basa si saka Yesus fo nau raneta roon. \v 9 Huu no lahenda dodouꞌ, losaꞌ Yesus nadenu ana mana tuka dea nara fo sadia saka fee Ni ofaꞌ esa. Ana nau dedea nai ofaꞌ lain, ela basa si ramanene, ma Ana bosoꞌ nahapaꞌ. \v 10 Maꞌulun na, Ana parna puli na lahenda kamahedis dodouꞌ. Huu ria na besaꞌ ia basa lahenda kamahedis ara raseti ao fo nau oi laꞌe Ni.\x + \xo 3:10 \xt Markus 4:1; Lukas 5:1-3\x* \v 11 Tepoꞌ fo lahenda nitu hekeꞌ ara rita Ni, tutiꞌ a ara tuꞌu reu, losaꞌ mata-idu nara laꞌe dae a nai Yesus matan. Basa boe ma ara kasi rae, “O ia nana Manetualain Anan.” \p \v 12 Ana horo si nae, “Emi bosoꞌ mafada lahenda mae, Au ia nana bea.” \s1 Yesus here na lahenda sanahulu dua dadi reuꞌ ana mana tuka dean \r (Mateos 10:1-4; Lukas 6:12-16) \p \v 13 Basa de Yesus ae leo leteꞌ esa lain neu. Ana naloo na lahenda hida fo laꞌe dale Na. Boe ma ara leo mata Na mai. \v 14 Tutiꞌ a Ana tudu na lahenda sanahulu dua. Ana nafada neuꞌ asa, “Au here a emi ela tuka mahere Au, dadi meuꞌ Au lahenda nadedenu ki. Au boe nau adenu emi fo meu tui-mafada Manetualain Tutui Malole Na neuꞌ basa lahenda ra. \v 15 Ma Au nau fee emi kuasa, ela emi usi heni nitu ra reme lahenda ra mai.” \p \v 16-19 Lahenda kasanahulu dua ara nade nara si ia: \q2 Simon (fo riꞌ Yesus feen nadeꞌ Petrus), \q2 Yakobis, \q2 Yohanis, (Yakobis no fadin Yohanis, dua si nana Sabadeos ana nara. Yesus fee si nade ‘Boanerges’, sosoa na ‘sama leoꞌ tatas’.)\f + \fr 3:16-19 \ft a: Dudui dedea Yunani a manaduiꞌ nae, ‘tatas ana na’, ma ria sosoa na, ‘leleo-lalaꞌon sama leoꞌ tatas a’. Lahenda malelaꞌ hida dale nara rae Yakobis no Yohanis dua si hara nara beraꞌ a sama leoꞌ tatas a, do, ara rahiiꞌ rasapaa sama leoꞌ tatas a.\f* \q2 Anderias, \q2 Filipus, \q2 Bartolomeos, \q2 Mateos, \q2 Tomas, \q2 Yakobis (Alpius ana na), \q2 Tadius, \q2 Simon (fo tuka partei Selot),\f + \fr 3:16-19 \ft b: Partei Selot ia saka enoꞌ fo ela poꞌi-tata reme mana pareta Roma. Ara foi partai ia nade ‘Patriot’ boe.\f* \q2 ma Yudas Iskariot, (ria riꞌ neuꞌ ko seꞌo heni Yesus Kristus). \s1 Mese Agama ra sale Ramatua Yesus rae, nitu ra malaka nara riꞌ fee Ni kuasa so \r (Mateos 12:22-32; Lukas 11:14-23; 12:10) \p \v 20 Basa ria boe ma, Yesus no ana mana tuka dea nara onda faliꞌ reme leteꞌ lain mai. Boe ma ara masoꞌ leo uma daleꞌ reu. Tehuu lahenda dodouꞌ mai eo raa Ni, losaꞌ Yesus asa ta hapu lelaꞌ fo raa-rinu soꞌ. \v 21 Lahenda ra rita leoꞌ na boe ma rae, “Soba mete neuꞌ Yesus dei. Ana nafarene henin de ta nafaduli ao-ina na.” Huu no kileoboboki nara ramanene lahenda dedea rae leoꞌ na, de ara nau mai roo faliꞌ Ana. \p \v 22 Tepoꞌ ria mese agama ra reme Yerusalem mai, de rafada lahenda fo rai naa rae, “We! Emi bosoꞌ tuka Yesus ria. Huu fo Ana bisa usi heni nitu leoꞌ na, nana huu Ana hapu kuasa neme nitu ra malaka na mai, fo riꞌ lehenda biasa raloon rae, Baalsebul.”\x + \xo 3:22 \xt Mateos 9:34; 10:25\x* \p \v 23 Yesus namanene leoꞌ na, boe ma Ana naloo na basa si, de nae, “Ta laꞌe fa. Tao leoꞌ bea de nitu ra malaka na bisa usi seluꞌ ria ao-ina na! \v 24 Maneniko nai nusaꞌ esa daleꞌ, ana raun ara ranala ao seluꞌ, sona tao leoꞌ bea fo nusaꞌ ria bei bisa nanenete! \v 25 Ma kalu uma isiꞌ ara rarau ao esa no esa, sona tao leoꞌ bea fo ara bei bisa ranenete! \v 26 Leoꞌ na boe maneniko nitu ra esa musu no esa, tantu ara rabika-rabati. Kalu leoꞌ na sona ara ralulutuꞌ. \p \v 27 Maneniko lahenda nau mai ofe neni hata nai lahenda baraꞌai esa uman, ana muste heke naisaꞌ lahenda ria dei. Besaꞌ ko ana bisa ofe neni lahenda ria hata-heton.\f + \fr 3:27 \ft No ria na, Yesus nafada nae, Ria baraꞌai na lena neme nitu ra malaka na, fo ara biasa raloon sona rae ‘Baalsebul’.\f* \p \v 28 De, Au afada memaꞌ emi: Manetualain sadia sae-safe heni lahenda salan. Ma kalu lahenda dedea tadaluꞌ laꞌe lahenda fekeꞌ, Manetualain bei sadia fee ampon neuꞌ ana. \v 29 Tehuu maneniko hapu lahenda raparani dedea tadalu laꞌe Manetualain Dula-dale Malalao-malalafu Na, sona losa dae-bafoꞌ a noe boe oo, Manetualain ta fee ni ampon fa.”\x + \xo 3:29 \xt Lukas 12:10\x* \p \v 30 Yesus nae leoꞌ na, nana huu ara rae, “Lahenda ria nitu ra heke ran so!” \s1 Lahenda fo tuka Manetualain hihii-nanaun, sira nana tebe-tebe Ramatua Yesus kileobobokin \r (Mateos 12:46-50; Lukas 8:19-21) \p \v 31 Basa boe ma, Yesus mama na, no fadi nara, leo uma ria reu, fo nau raneta roo Ni. Nai na ara rapadei rahani uma deaꞌ de radenu lahenda reu raloo Ni. \v 32 Tepoꞌ ria Yesus natuuꞌ dedea no lahenda dodouꞌ. Boe ma lahenda mai rafada rae, “Papa, é! Mama ma no fadi mara rai deaꞌ. Ara nau raneta roo Papa.” \p \v 33 Tehuu Yesus nataa nae, “Au mama ka ma toronoo matetu kara siꞌ, bea?” \p \v 34 Basa de Ana mete leo lahenda fo ratuuꞌ eo raa Ni a. Boe ma Ana dedea nae, “Emi basa ia, nana Au mama ka ma Au toronoo matetu kara. \v 35 Huu fo bea riꞌ tuka Manetualain hihii-nanaun, sona sira nana tebe-tebe Au kileoboboki kara.” \c 4 \s1 Ramatua Yesus fee nasasamaꞌ laꞌeneuꞌ bini-kee nai dae rupaꞌ ara \r (Mateos 13:1-9; Lukas 8:4-8) \p \v 1 Laiꞌ esa de, Yesus leo dano Galilea a neu seluꞌ. Boe ma lahenda dodouꞌ mai eo raa Ni. Basa boe ma Ana ae leo ofa mananafuꞌ esa nai naa lain neu, de natuuꞌ fo nanori-nafada. Basa lahenda manai madaꞌ lain ramanene neuꞌ Ana.\x + \xo 4:1 \xt Lukas 5:1-3\x* \v 2 Boe ma Ana nanori si pake dedea nasasamaꞌ dodouꞌ nae, \p \v 3 “Emi nenene matalole, o! Hapu lehenda esa neu kari bini-kee nai oka-tine na. \v 4 Tepoꞌ fo ana kari bini-kee ra hapu ruma tuda rai enoꞌ a. Manupuiꞌ ara mai de seseu rabasa bini-kee sira. \v 5 Tehuu hapu bini-kee ruma tuda rai dae batu. Bini-kee sira ranupu lalaiꞌ. Tehuu, no dae a niis a, \v 6 de tepoꞌ fo ledo a nahaa, boe ma nupu nara mamale de ramatuu henis. Huu fo oka nara ta losa dae daleꞌ fa. \p \v 7 Hapu bini-kee ruma tuda rai dae matemaꞌ. Boe ma matemaꞌ ara amu raisa nupuꞌ sira losaꞌ ta bisa raboa fa. \v 8 Tehuu hapu bini-kee ruma tuda nai dae isiꞌ. Bini-kee sira ranupu, basa de rambau-ina losaꞌ raboa. Ruma reni faliꞌ buna-boaꞌ laiꞌ telu hulu, ruma laiꞌ nee hulu, ma ruma losa laiꞌ natun esa. \p \v 9 De, emi bea manuu ridooꞌ, sona, nenene matalolole, o!” \s1 Ubeaꞌ taon de Ramatua Yesus pake dedea nasasamaꞌ \r (Mateos 13:10-17; Lukas 8:9-10) \p \v 10 Basa de, faiꞌ fo Yesus mesaꞌ ana, ana mana tuka dea kasanahulu duan sira, ma lahenda fekeꞌ hida fo riꞌ ramanene Yesus nanori-nafadan sira so a, ara mai raneta roo Ni. Ara hule fo Ana nafada dedea nasasamaꞌ ria sosoa na. \v 11 Boe ma Yesus nataa nae, “Huu fo emi nau bubulu matetuꞌ Manetualain pareta na, huu ria na de Au afada memaꞌ dedea nasasamaꞌ ria sosoa na. Tehuu maneniko lahenda fekeꞌ, sona Au anori si pake dedea nasasama. \v 12 Lahenda fekeꞌ sira sama leoꞌ Manetualain mana nesimata na duiꞌ memaꞌ so nae, \q1 ‘Ara rita so, tehuu ta nau bubuluꞌ fa. \q2 Ara ramanene so, tehuu ta nau ralelaꞌ fa. \q1 Nemeꞌ na fo ela ara bosoꞌ ramahere neuꞌ Manetualain, \q2 fo ta parluu Ana fee ampon neuꞌ asa bali.’ ”\x + \xo 4:12 \xt Yesaya 6:9-10\x* \s1 Ramatua Yesus nafada dedea nasasamaꞌ bini-kee ria sosoa na \r (Mateos 13:18-23; Lukas 8:11-15) \p \v 13 Basa boe ma, Yesus nafada si dedea nasasamaꞌ ria sosoa na nae, “Ae! Kalu emi bei ta mala dedea nasasamaꞌ ria sosoa na, sona tao leoꞌ bea fo emi bisa mala dedea nasasama fekeꞌ ara sosoa na? \v 14 De ria sosoa na leo iaꞌ: lahenda manakari bini-kee ria, nana sama leoꞌ lahenda fo tui-beka Manetualain Dedea-nafadan. \v 15 Ma bini-kee fo tuda rai enoꞌ a losaꞌ manupuiꞌ ara raa henis, sama leoꞌ lahenda fo namanene Manetualain Dedea-nafadan. Tehuu ta doo bea boeꞌ, te nitu ra malaka na mai de hai neni Dedea-nafada a nemeꞌ lahenda ria dale na mai. \v 16 Bini-kee fo tuda rai dae batu, sama leoꞌ lahenda fo namanene, ma sipoꞌ Dedea-nafadaꞌ ria no namahoꞌo. \v 17 Tehuu Dedea-nafadaꞌ ria ta naoka fa. Huu ria na, ta namanoso nai lahenda ria dale na. Faiꞌ fo lahenda fekeꞌ a tao nasususaꞌ ana, huu no ana sipoꞌ Dedea-nafadaꞌ ria, ana tuꞌu heni tutiꞌ ana. \v 18 Ma bini-kee fo tuda rai matemaꞌ a talada, sama leoꞌ lahenda fo namanene Dedea-nafadaꞌ ria so. \v 19 Tehuu ana nasapute no nafaduli rupaꞌ ara ela bisa nasoda rela-saꞌa a. Boe ma basa nafaduliꞌ sira, seti heni Dedea-nafadaꞌ ria neme dale na mai, losaꞌ ta hapu buna-boaꞌ fa. \v 20 Tehuu bini-kee fo tuda nai dae isiꞌ a, sama leoꞌ lahenda fo namanene natalolole Dedea-nafadaꞌ ria, ma tuka Manetualain hihii-nanaun. Basa de ana tao hata malole, sama leoꞌ bini-kee mabuna-maboa ria. Hapu ruma rabuna-raboa laiꞌ telu hulu, ruma laiꞌ nee hulu, ma ruma laiꞌ natun esa.” \s1 Bosoꞌ tatana etu dedede anaꞌ neniꞌ lapaneu \r (Lukas 8:16-18) \p \v 21 Yesus dedea naroo nemeꞌ ofaꞌ ria lain mai. Ana fee tamba seluꞌ dedea nasasamaꞌ esa bali nae, “Leoꞌ bea! Emi parna do taꞌa, mita lahenda pake dedede anaꞌ a, basa nana tatana etu ni nai lapaneu daleꞌ! Do, tao ni neuꞌ roaꞌ a fiki dale na? Taꞌa hete? Kalo tao leo naꞌ, sona ta nahaa soꞌ. Lahenda muste tao dededeꞌ ria neuꞌ mamana madema ela nahaa.\x + \xo 4:21 \xt Mateos 5:15; Lukas 11:33\x* \v 22 De, hata fo besaꞌ ia nananafuniꞌ boe, neuꞌ ko nananitaꞌ. Ma hata fo besaꞌ ia lahenda ta ralelaꞌ ana, neuꞌ ko nananalelaꞌ.\x + \xo 4:22 \xt Mateos 10:26; Lukas 12:2\x* \v 23 De, bea nanuu ridooꞌ, sona nenene natalolole. \p \v 24 Naa, afi matalolole! Kalu emi uku-sudi lahenda fekeꞌ a nonoi-tataon, sona lahenda uku emi leoꞌ na boe. Manetualain boe uku emi leoꞌ na. Tehuu Ria uuku na bera lena bali.\x + \xo 4:24 \xt Mateos 7:2; Lukas 6:38\x* \p \v 25 Maneniko lahenda nau saka matetuꞌ Manetualain hihii-nanaun, sona ana tamba malelaꞌ. Tehuu maneniko lehenda ta tao daleꞌ neuꞌ Manetualain hihii-nanaun, sona ana boe-boe pakanaa.”\x + \xo 4:25 \xt Mateos 13:12; 25:29; Lukas 19:26\x* \s1 Ramatua Yesus fee nasasamaꞌlaꞌeneuꞌ bini-kee manamori aoꞌ a \p \v 26 Basa boe ma Yesus dedea tamba bali nae, “Manetualain nusa Na tamba bauinaꞌ sama leoꞌ bini-kee fo lahenda kari ni nai oka-tine. \v 27 Leo mae lahenda ria fali fo suku-foa, ta nafarene bini-kee sira soꞌ. Tehuu bini-kee sira ranupu ma rambau-ina raroo. \v 28 Huu fo bini-kee sira mori ao nara rai dae a, mulai rarana, rabuna, losaꞌ raisi. \v 29 Maneniko hade a namatasa, sona manuu okaꞌ a noi mai oruꞌ a. Manetualain nusa Na leoꞌ na boe. Basa sira nana, Manetualain riꞌ nonoi-tataon.”\x + \xo 4:29 \xt Yoel 3:13\x* \s1 Ramatua Yesus nasasamaꞌ laꞌeneuꞌ aidekeꞌ fo aanaꞌ a naan seli \r (Mateos 13:31-32, 34; Lukas 13:18-19) \p \v 30 Basa ria boe ma, Yesus dedea naroo nae, “Au tamba seluꞌ nasasamaꞌ esa bali, leo iaꞌ: emi bisa mararaaꞌ Manetualain lahenda nara. Ara mulai reme baianaꞌ a mai, tehuu doo-doo boe ma, ara tamba dodouꞌ. \v 31 Ria sama leoꞌ aidekeꞌ fo aanaꞌ a naan seli. \v 32 Tehuu kalu ita sele aidekeꞌ ria, sona ana mori mai te dadi neuꞌ ai-huu bauinaꞌ. Boe ma manupuiꞌ ara mai saka ailaoꞌ de rarunu reuꞌ na.” \p \v 33 Ria nana Yesus eno nanori na neuꞌ asa tuka sira duduꞌa-aꞌafin. \v 34 Kalu nanori lahenda ra, sona Ana biasa pake dedea nasasamaꞌ. Tehuu maneniko Ana nanori ana mana tuka dea nara, sona nafada dedea nasasamaꞌ ria sosoa na katemaꞌ. \s1 Ramatua Yesus tao na ruli a namate \r (Mateos 8:23-27; Lukas 8:22-25) \p \v 35 Ledo leodaen ria, Yesus bei nai ofaꞌ lain. Boe ma Ana nadenu ana mana tuka dea nara nae, “Hela laa fo ita leo seriꞌ teu.” \p \v 36 Basa de, ara saꞌe ofaꞌ sama-sama roo Yesus. Boe ma ara laꞌo ela lahenda kadodouianaꞌ sira reuꞌ na. Tehuu hapu ruma saꞌe tuka ofa fekeꞌ. \v 37-38 Faiꞌ ria, Yesus fua laka Na neuꞌ ainulu a de suku namanee nai ofa buiꞌ. Ta doo bea boeꞌ te ruli a mai. Nafa ra totoꞌo de, oe a nala Yesus asa ofan daleꞌ, losaꞌ kura baiꞌ henun. De ana mana tuka dea ra bii mamateꞌ. Boe ma ara mai fafae Yesus rae, “Papa! Foa dei! Ita sakaꞌ bolo riaꞌ so. Tehuu Papa ta taoꞌ daleꞌ neuꞌ ami fa!” \p \v 39 Yesus namanene leoꞌ na, boe ma Ana foa, de nasaꞌai ani a nae, “Tena leoꞌ!” Basa boe ma ana pareta dano ria nae, “Mamate leo!” Ani ria namate tutiꞌ a, ma tasiꞌ a boe tena tutiꞌ a. \v 40 Basa boe ma Yesus nasaꞌai ana mana tuka dea nara nae, “Ubeaꞌ taon de emi basa biiꞌ leoꞌ na? Emi ta mamahere Au fa, do?” \p \v 41 Basa si biiꞌ ma roi ramakokoaꞌ a, boe ma ara bei dea rae, “Ria nana bea, e? Losaꞌ ani a no nafa ra boe ramanene neuꞌ Ana, o!” \c 5 \s1 Ramatua Yesus puli na lahenda esa nitu dodouꞌ hekeꞌ ran \r (Mateos 8:28-34; Lukas 8:26-39) \p \v 1 Basa boe ma, Yesus no ana mana tuka dea nara losa dano Galilea a seriꞌ, rai mamanaꞌ esa nade Gerasa. \v 2-6 Nai na hapu touꞌ esa nitu ra heke raan losa namulun. Ana leo nai rates ara. Hatu leledon leiꞌ-lei nafeo basa leteꞌ manai naa ra, ana poiraoꞌ, ma kasi-kasi mesan. Ma tututu na ao-ina na, hinaꞌ-hinaꞌ mesan neniꞌ batu. Tehuu baraꞌai na seli. Ta hapu lahenda bisa heke ran fa, leo mae reniꞌ rante besi boe ta ralan fa. Lahenda ra heke lima-ein kose-kose reniꞌ rante besi, tehuu rui naꞌetu rante besi ria, ma helu na tepa besi a neme ei na mai. Baraꞌai na seli losaꞌ ta hapu lahenda esa bisa ena ralan boeꞌ. \p Yesus asa onda reme ofa lain mai de molo ei nara nai madaꞌ lain, boe ma lahenda kamulus ria teo nita si reme doo a mai so. Basa de ana kalua neme rates sira, mai, de nalai leo Yesus neu, boe ma sundaꞌ undu laka na neu Yesus mata Na. \v 7-8 Yesus nita lahenda ria mata-idun leo naꞌ, boe ma nae, “We! Nitu makaresiꞌ! O kalua memeꞌ lahenda ia mai leo!” \p Boe ma, lahenda ria kasi namberaina nae, “He! O nau tao au leo beaꞌ! Au bubuluꞌ O ia, nana tebe Yesus, Manetualain Manakuasa a Anan. Au hule fo O bosoꞌ ese-rumu au, o!” \p \v 9 Boe ma Yesus natane ni nae, “O nade bea?” \p Lahenda ria nataa nae, “Au nade \it Legion\it*, huu fo ami ia nana dodouꞌ naan seli, nonooꞌ leo soldadu batalyon dodouꞌ.” \p \v 10 Nitu ra pake lahenda ria fo hule Yesus bosoꞌ nadenu si kalua remeꞌ nusaꞌ ria mai. \p \v 11 Ta dooꞌ a neme naꞌ mai hapu lahenda hida ranea bafi roka esa. Bafi sira bate rifun dua nuun. Ara totofi saka nanaaꞌ nai leteꞌ a suuꞌ na. \v 12 Boe ma nitu sira hule Yesus rae, “Madenu ami fo masoꞌ leo bafi sira daleꞌ meu.” \p \v 13 Yesus namanene leoꞌ na, boe ma nataa. Boe ma nitu sira kalua reme lahenda ria mai de leo bafi ra daleꞌ reu. Bafi rifu kaduaꞌ sira ralai ratotofaꞌ onda tuka leteꞌ a suu na leo dano daleꞌ reu, boe ma ara bolo de mate laesaꞌ asa. \p \v 14 Lahenda manea bafi ra rita leoꞌ na, boe ma ara bii mamateꞌ. Basa de ara ralai reu rafada basa lahenda rai koro maneneaꞌ sira. Boe ma lahenda dodouꞌ kalua mai fo nau reu rita hata manadadi ubeaꞌ ria. \v 15 Ara mai raneta roo Yesus, ara rita lahenda nitu hekeꞌ ria natuuꞌ nai na boe. Duduꞌa-aꞌafin malole a so, ma ana pake bua-loas so. Lahenda sira rita leoꞌ na, boe ma basa si bii, nana huu ara bubuluꞌ bea riꞌ bisa usi heni nitu dodouꞌ remeꞌ lahenda ria mai, sona memaꞌ ria lahenda kahereꞌ. \v 16 Boe ma basa si rafafada aoꞌ rae, ara rita mataꞌ lahenda kamulus ria malole na aon so, ma bafi sira bolo de mate basa si so. \v 17 Boe ma lahenda koro isiꞌ ara mai hule Yesus fo foa ela sira mamana na. \p \v 18 Tepoꞌ fo Yesus sakaꞌ ae leo ofaꞌ lain neu, boe ma bisinaꞌ a lahenda nitu hekeꞌ a mai hule neuꞌ Ana fo ria nau tuka boe. \p \v 19 Tehuu Yesus ta nau fa. Ana nafada nae, “Malole lenaꞌ o fali fo mafada katemaꞌ kileoboboki mara, hata fo Manetualain tao ni soa neuꞌ o so a. Ma mafada mae Manetualain sue na o seliꞌ.” \p \v 20 Basa boe ma, lahenda ria fali de neu nafeo basa nusaꞌ esa ma kota sanahulu fo riꞌ biasa rae, ‘Dekapolis’. Ana tui hata fo Yesus tao ni soa neuꞌ ana. Basa lahenda fo ramanene tutui ni ria, ara heran mamateꞌ rae, “Memaꞌ tebe, o!” \s1 Ramatua Yesus fee Yairus ana na nasoda seluꞌ. Ma ina kamahedi inaꞌ ta pake hahaeꞌ fa ana oi laꞌe Yesus badu Na \r (Mateos 9:18-26; Lukas 8:40-56) \p \v 21 Basa boe ma Yesus asa saꞌe ofaꞌ fali leo dano a seriꞌ reu. Faiꞌ fo ara onda reme ofaꞌ lain mai, lahenda dodou-inaꞌ mai eo raa Ni. \v 22 Nai na boe hapu lahenda esa nade Yairus. Ria nana malaka uma mamasoꞌ nai kota ria. Ana bei nita Yesus, boe ma ana sundaꞌ undu laka na neu mata Na \v 23 de ana hule nae, “Papa, é! Au anafeto ana ka besaꞌ ko teu ni sanahulu dua, namahedi noi mamaten. Papa tulu-fali fo mai puli maan dei.”\f + \fr 5:23 \ft Sasura Makamoiꞌ dedea Yunani manaduiꞌ nae, “Papa tulu-fali fo fo mai fua lima ma neuꞌ ana, ela leoꞌ bea na teꞌe na aon, boe ma nasoda.” Nai naa, “hule fua lima na” sosoa na nae, “puli maan dei”. Anafeto anaꞌ ria teu na, dedea Yunani manaduiꞌ nai lalane ka 42.\f* \p \v 24 Boe ma Yesus tuka leo Yairus uma na neu. \p Tehuu ara mulai laꞌo, lahenda dodouꞌ tuka Ni, losaꞌ ara raseti ao neme po ii ma po ona Na mai. \p \v 25 Nai lahenda kadodouꞌ ina sira talada, hapu inaꞌ esa namahedi ina na ta teꞌe matetuꞌ fa teuꞌ sanahulu dua so. \v 26 Ana nabasa doi-talin ma hata-heton fo bae doter ara. Tehuu ta hapu esa bisa puli nan boeꞌ, hedi ni ria foe naroo. \v 27-29 Inaꞌ ria namanene dodouꞌ laꞌeneuꞌ Yesus so. De, ana naseseti nai lahenda kadodouꞌ sira talada, fo nau naneneaꞌ nesiꞌ Yesus dea Na. Ana afi nai dale na nae, “Sadi au oi laꞌe badu Na boe oo, au muste teꞌe a ao ka.” \p Faiꞌ fo ana oi laꞌe Yesus badu Na, boe ma kekeneu te hedi na teꞌe tutiꞌ a. Ana nameda naan malole a matetuꞌ so. \v 30 Naraa no besaꞌria boe, Yesus nameda nan hapu baraꞌai kalua neme ao Na daleꞌ mai. Boe ma Ana lipe dea Na de mete lahenda kadodouꞌ sira. Basa de Ana natane nae, “Emi bea riꞌ oi laꞌe Au badu ka, é?” \p \v 31 Ana mana tuka dea nara rataa rae, “Papa ka mete aom leo. Lehenda desi-desi basa ia raseseti ao na. Papa matane mae, ‘Bea riꞌ oi laꞌe Au badu ka?’ ” \p \v 32 Tehuu Yesus mete naleleiꞌ, fo nau bubuluꞌ bea riꞌ bisi naꞌ a oi laꞌe Ni. \v 33 Inaꞌ ria namanene Yesus natane nae leoꞌ na, boe ma ana bii mamateꞌ. Basa de ana sunda undu laka na neuꞌ Yesus mata Na de manaku basa-basan nae, “Papa! Au riꞌ oi laꞌe Papa badu ma.” \p \v 34 Yesus nataa ni nae, “Huu no mama mamahere tebe-tebe neuꞌ Au, de mama teꞌe ma aom so. Besaꞌ ia, mama fali no namahoꞌo leo.” \p \v 35 Yesus bei dea-dea nae leoꞌ na, te hapu lahenda esa neme Yairus uma na mai, de nafada nae, “Kasian, anafeto anaꞌ a maten so. De bosoꞌ tao masosota Papa Mesen, fo bosoꞌ neu bali.” \p \v 36 Tehuu Yesus ta tao daleꞌ neu lahenda ria dedea na fa. De, Ana nafada Yairus nae, “Bosoꞌ o bii, e! Mamahere neuꞌ Manetualain.” \v 37 Boe ma Yesus laꞌo ela ana mana tuka dea feke nara. Tehuu no Petrus, Yakobis no fadin Yohanis, fo laꞌo raroo. \v 38 Faiꞌ fo ara losa Yairus uma na, ara rita lahenda dodouꞌ rapue raan seliꞌ, ma ramanene ruma boreu. \v 39 Yesus kodi uma daleꞌ neu. Boe ma Ana natane si nae, “Ubeaꞌ taon de emi mapue ma boreu leoꞌ ia? Anaꞌ ia ta maten fa. Ana adaꞌ noi suku ria!” \p \v 40 Ara ramanene Yesus dedea nae leoꞌ na, boe ma basa si hiꞌa ma ramumulu Ni. \p Basa de Ana nadenu basa si deaꞌ reu. Boe ma Ana naloo na anaꞌ ria ina-ama nara, ma ana mana tuka dean telu, de basa si masoꞌ leo kama daleꞌ reu. \v 41 Yesus tai na anaꞌ ria lima na, basa boe ma Ana pake sira dedea Aram a, de dedea neuꞌ anaꞌ a nae, \it “Talita kum!”\it* (Sosoa na nae, “Anafeto anaꞌ! Foa leo!”) \p \v 42-43 Kekeneu te, anafeto anaꞌ ria foa de mulai lalaꞌo. Boe ma Yesus nadenu anaꞌ a mama na nae, “Fee ni naa leo!” \p Basa lahenda fo rita hata mandadiꞌ ria, boe ma roi ramakokoaꞌ a. Tehuu Yesus horo si nae, “Emi bosoꞌ mafada lahenda esa boe mae, Au fee ni nasoda seluꞌ so!” \c 6 \s1 Lahenda Nasaret ara ta sipoꞌ Ramatua Yesus fa \r (Mateos 13:53-58; Lukas 4:16-30) \p \v 1 Basa boe ma, Yesus no ana mana tuka dea nara fali leo Yesus koro na nai Nasaret. \v 2 Naraa no lahenda Yahudi ra fai huhule-haradoin, Yesus masoꞌ leo uma mamasoꞌ daleꞌ neu de nanori-nafada. Faiꞌ ria lahenda dodou reu hule-haradoi. Ara ramanene Yesus nanori-nafadan, boe ma ara roi leleuꞌ laka nara, de rae, “Lahenda ia malela na seli! Ria boe nanuu kuasa! Tao leoꞌ bea de Ana bisa leoꞌ na? \v 3 Sekonaa te Ria adaꞌ noi tukan ai. Ita talelaꞌ Ria mama na riꞌ Maria; ma fadi nara siꞌ Yakobis, Yoses, Yudas no Simon. Ana nanuu fadiꞌ anafetoꞌ hida boe. Ita basa leo nai koro esa, na!” Huu ria na, de eteꞌ ao nara losa ara ta nau ramanene Ni soꞌ. \p \v 4 Boe ma Yesus nafada nae, “Memaꞌ tebe! Lahenda rahiiꞌ fee hada-horomata neuꞌ Manetualain mananesimatan neme mamana fekeꞌ mai, lena neme nai koro-tadun.”\x + \xo 6:4 \xt Yohanis 4:44\x* \p \v 5-6a Tehuu lahenda sira dale nara mepe na seli, losaꞌ ara ta nau ramahere neuꞌ Yesus soꞌ. Huu ria na Ana heran, boe ma ta natudu kuasa Na nai na soꞌ. Ana puli na adaꞌ noi lahenda kamahedis esa-dua. \s1 Ramatua Yesus nadenu ana mana tuka dean sanahulu dua \r (Mateos 10:5-15; Lukas 9:1-6) \p \v 6b Basa boe ma, Yesus laꞌo nafeo basa koro maneneaꞌ sira fo nanori lahenda ra Manetualain hihii-nanaun. \v 7 Ana naloo na ana mana tuka dea kasanahulu dua nara, fo nadenu si laꞌo dua-dua, reu tui Manetualain Tutui Malole Na. Yesus fee si kuasa ela ara usi nitu. \v 8-9 Ana pareta si nae, “Emi bosoꞌ meni hata dodouꞌ nai enoꞌ. Boso meni tua-lepa, doiꞌ ma saku. Meni teteꞌe ma pake tabeis, ma badu bai esaꞌ. \v 10 Maneniko hapu lahenda sipoꞌ emi nai sira uma nara, sona emi muste leo mahaniꞌ naa, losaꞌ fai fo emi laꞌo. \v 11 Tehuu maneniko losa mamanaꞌ esa, boe ma lahenda manai naa ra ta sipoꞌ, ma ta nau ramanene neuꞌ emi fa, sona laꞌo ela mamanaꞌ ria. Basa sona mafada si mae, ‘Emi ta nau mamanene fa. De, ela leoꞌ bea na emi lepa ao mara natataaꞌ a!’ ”\f + \fr 6:11 \ft Nai Susura Makamoiꞌ dedea Yunani a daleꞌ manaduiꞌ nae, “sasapu heni afu a neme ei nara mai”. Topoꞌ ria nai naa, lahenda biasa sasapu heni afu fo nai ei nara fo dadi tanda nae, lahenda fo ta nau namanene, sona lepa aon natataa nara. Meten nai Lukas 10:4-11; Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 13:51.\f* \p \v 12 Basa boe ma, ara reu tui Tutui Malole ria. Ara rae basa lahenda ra muste hahae reme sala-siko nara mai, fo ratafali mai tuka Manetualain hihii-nanaun. \v 13 Ara usi heni nitu ra boe. Ara tao mina neuꞌ lahenda kamahedis ara laka nara, fo hule-haradoi fee si. Boe ma ara teꞌe tutiꞌ a.\x + \xo 6:13 \xt Yakobis 5:14\x* \s1 Ara raisa Yohanis Mana Saraniꞌ a \r (Mateos 14:1-12; Lukas 9:7-9) \p \v 14 Tepoꞌ ria, lahenda nai basa mamana ara ralelaꞌ Yesus so. Tutuiꞌ laꞌeneuꞌ Ria kuasa Na boe, mane Herodes a namanenen so. Hapu lahenda rae, “Yohanis Mana Saraniꞌ a, nana nasoda seluꞌ nai Yesus ao-ina Na! Huu ria na, de Ana bisa tao tanda heran dodouꞌ.” \p \v 15 Tehuu lahenda ruma rae, “Taꞌa! Ia nana Elia fo riꞌ nasoda seluꞌ nai Ria ao-ina na.” Lahenda ruma bali rae, “Fo, Manetualain mana nesimata feke nara reme fai a ulun mai.”\x + \xo 6:15 \xt Mateos 16:14; Markus 8:28; Lukas 9:19\x* \p \v 16 Tehuu tepoꞌ fo mane Herodes a namanene ara dedea Yesus leoꞌ na, boe ma ana nataa nae, “Ria nana tantu Yohanis Mana Saraniꞌ fo faiꞌ naa raa au adenu tete heni laka na. Besaꞌ ia ana nasoda seluꞌ bali, o!” \p \v 17-18 Mane Herodes a nadenu leoꞌ na, nana huu ana nala dedea bauinaꞌ no Yohanis. Tutui na leoꞌ ia: mane Herodes a sao na fadin Filipus saoina na, nade Herodias. Sekonaa te Filipus no Herodias beita ramaetuꞌ fa. Huu ria na de Yohanis nasaꞌai ni kokosen nae, “Papa Mane ta bole sao seluꞌ fadi ma sao na fa. Huu fo ria nanadadi nalena lakaꞌ neuꞌ ita hada Yahudi na!” Tehuu Herodes sao na inaꞌ ria. Basa boe ma, ana nadenu lahenda reu hopu ra Yohanis fo enan neuꞌ bui daleꞌ.\x + \xo 6:17-18 \xt Lukas 3:19-20\x* \p \v 19 Huu no Yohanis nasaꞌai kokosen leoꞌ na, boe ma rina Herodias napeda daleꞌ fo nau naisa ni. Tehuu beita hapu lelaꞌ fa, huu fo Herodes ena ni nai bui daleꞌ. \v 20 Boe ma ana nadenu soldadu ra fo ranea ratalolole ni. \p Memaꞌ Herodes lelee Yohanis. Ana bubuluꞌ nae, Yohanis nana, Manetualain riꞌ feen mai. Ma ria nana lahenda malole. Memaꞌ Herodes nahiiꞌ namanene Yohanis dedea-nafadan. Tehuu laiesa-laiesa nai ria, dale na ta nahiiꞌ namanene Yohanis dedea-nafadan fa. \p \v 21 Basa ria, boe ma mama Herodias hapu lelaꞌ fo balas ria dale hedi na. Faiꞌ ria ara tao Mane Herodes a fai boboki na. Ara raloo lahenda bauinaꞌ ara mai raa fai bobokiꞌ. Manamai sira nana, mana pareta, soldadu ra malaka na, ma lasi hadas Galilea ra. \v 22 Feta losa talada boe, mama Herodias anafeto ana na neu roke. Roroke na malole na seli, losaꞌ tao na Herodes no fui nara ramahoꞌo. Boe ma Herodes naloo nan, de natane ni nae, “O nau hule au sudi hata ubeaꞌ a, sona mafada! Neuꞌ ko au fee. \v 23 Leo mae o hule au nusa pareta ka seri boe oo, au fee. Au soo-supa uniꞌ Manetualain nade na.” \p \v 24 Boe ma anafeto anaꞌ ria neu natane mama na nae, “Mama! Au hule papa ka hata malole ubeaꞌ?” \p Boe ma mama na nataa nae, “Naa! Mu fo hule Yohanis laka na.” \p \v 25 Basa boe ma, anafeto anaꞌ a neu nafada Maneꞌ a nae, “Papa! Au hule fo muni fee au Yohanis laka na, tao ni neuꞌ dulang esa dale. Besaꞌ ia boe!” \p \v 26 Herodes namanene na ria, boe ma mopo tutiꞌ aafi na. Tehuu ana ta bisa hela faliꞌ sosoo-susupan ria soꞌ, huu fo lahenda ra ramanene basa so. \v 27 Basa boe ma, ana pareta malaka soldado esa fo neu tete na Yohanis laka na neme bui daleꞌ mai. \v 28 Boe ma ara tete ra Yohanis laka na, taon neuꞌ dulang esa daleꞌ, de feen leo anafeto anaꞌ a neu. Ana sipo na dulang ria, boe ma oꞌo nenin leo mama na neu. \v 29 Yohanis ana mana tuka dea nara ramanene rae, reni Yohanis laka na so, boe ma ara mai oꞌo ra popora na, fo reu ratoin. \p Yohanis mamate na, tutui na teꞌe adaꞌ na. \s1 Ramatua Yesus nahao lahenda rifun lima lenaꞌ \r (Mateos 14:13-21; Lukas 9:10-17; Yohanis 6:1-14) \p \v 30 Faiꞌ esa boe ma, ana mana tuka dea fo Yesus nadenu si a, basa si fali de rabua seluꞌ roo Ni. Ara tui basa-basan fo sira taon, ma hata fo sira ranori-rafadan neuꞌ lahenda ra so a. \v 31 Tehuu tepoꞌ ria, lahenda dodou-inaꞌ reu-mai fo saka Yesus, losaꞌ no ana mana tuka dea nara ta hapu lelaꞌ fo raa-rinu fa. Boe ma Yesus nafada ana mana tuka dea nara nae, “Mai ita teu saka mamana lino-nees fo hahae baiꞌ dei.” \p \v 32 De, basa si ae leo ofaꞌ lain reu fo saka mamana lino-nees dooꞌ a neme koroꞌ a mai. \v 33 Tehuu lahenda kadodouinaꞌ sira rita Yesus asa ofa na tuka-tuka dano ria suu na. Basa boe ma, ara kalua ela koroꞌ a de laꞌo tuka madaꞌ lain, ara losa raꞌuluꞌ Yesus asa. \v 34 Tepoꞌ fo Yesus onda neme ofaꞌ lain mai, te Ana nita lahenda dodouꞌ rahani Ni so. Boe ma Ana kasian neuꞌ asa, nana huu sira basa ta buluꞌ rae tao leo beaꞌ, sama leoꞌ bibi-lopo a ta nanuu manafoo fa. Boe ma Ana nanori-nafada si Manetualain hihii-nanaun,\x + \xo 6:34 \xt Susura Dudui Nadeꞌ a 27:17; 1 Maneꞌ ara 22:17; 2 Israel no Yahuda Tutui na 18:16; Yeskial 34:5; Sakaria 10:2; Mateos 9:36\x* \v 35-36 nemeꞌ ledo hanan ria mai losa ledo leo daeꞌ. Boe ma ana mana tuka dea nara rafada Ni rae, “Papa! Malole lenaꞌ Papa madenu basa lahenda ia ra reu asa nanaaꞌ nai koroꞌ maneneaꞌ manai ia ra. Huu fo ledo leo daeꞌ ia so, ma ta hapu nanaaꞌ nai ia fa.” \p \v 37 Tehuu Yesus nataa nae, “Boso! Emi riꞌ mahao lahenda ia ra.” \p Tehuu ara ratane ratafaliꞌ Yesus rae, “Kalu ami mahao lahenda kakabainaꞌ ia ra, sona ami muste kalua doiꞌ dodouꞌ! Samaleoꞌ tukan esa kadi na teuꞌ esa!\f + \fr 6:37 \ft Susura Makamoi dedea Yunani teaꞌ a manaduiꞌ nae, “doi fulaꞌ \ft \+it denari\+it* natun dua”. Fai a ulu naa, \+it denari\+it* esa sona sama leoꞌ tukan esa kadi na faiꞌ esa.\f* Ami hapu tao doi kakabainaꞌ sira leo bea?” \p \v 38 Boe ma Yesus nataa nae, “Emi meu matatane dei, bate bea nanuu tua-lepa!” \p Ara reu ratatane fali boe ma, rafada rae, “Hapu roti lima, ma ikaꞌ boaꞌ dua.” \p \v 39 Basa de, Yesus nadenu basa lahenda sira ratuuꞌ rabubua ao nara reu nau lain. \p \v 40 Boe ma ara ratuuꞌ rabubua ao nara. Hapu bubuaꞌ ruma lahenda natun esa, ma ruma lima hulu. \p \v 41 Basa de, Yesus hai na roti kalimaꞌ, ma ika kadua sira. Boe ma Ana nakanaro leo lalai neu fo hule makasi neuꞌ Manetualain. Basa ria, de Ana tetebi roti sira, boe ma loo leo ana mana tuka dea nara reu, fo babati fee basa lahenda sira. Ika kaduaꞌ sira boe babati si. \v 42 Basa lahenda kadodouinaꞌ sira raa losaꞌ rabete. \v 43 Raa basa boe ma, ana mana tuka dea ra rabubuaꞌ ra nanaa lenaꞌ ara, henu lapaneu sanahulu dua. \p \v 44 Sira nana bate lahenda rifun lima. Mananaa besaꞌ ko noi tou nara. Beita rekeꞌ ina ara ro ana nara fa. \s1 Ramatua Yesus laꞌo nai oe lain \r (Mateos 14:22-33; Yohanis 6:16-21) \p \v 45 Basa ria boe ma, Yesus nadenu ana mana tuka dea nara saꞌe ra ofaꞌ a fo raꞌuluꞌ leo koro Betsaida a reu nai dano ria seriꞌ. Tehuu Ana bei nahaniꞌ na, ela nadenu faliꞌ lahenda kadodouinaꞌ sira. \v 46 Basa si fali, boe ma Ana ae leo leteꞌ esa lain neu, fo hule-haradoi. \p \v 47-50 Sakaꞌ hatuꞌ boe ma, Yesus onda faliꞌ. Ana nita ana mana tuka dea nara ofa na losa nai dano a talada so. Tehuu ara sefe sota raan seli, nana huu ani a neme mata mai. Dulu pila boe ma, Yesus neu tuka si. Tehuu Ana laꞌo tuka oe lain. Ana sakaꞌ seli ofaꞌ ria, boe ma ana mana tuka dea nara ritan, de ara kekes ara. Boe ma ratatane aoꞌ rae, “Ae! Hata ubeaꞌ ia? Nitu, do ubeꞌ ia?” \p Tehuu Yesus dedea noo si tutiꞌ a nae, “We! Emi bosoꞌ biiꞌ, o! Te Au ia!” \p \v 51 Yesus ae ofaꞌ lain neu, boe ma ani a namate tutiꞌ a. Ana mana tuka dea nara roi ramakokoaꞌ a. \v 52 Ara besaꞌ ko rita Yesus pake kuasa Na de nahao lahenda rifun lima lenaꞌ. Tehuu ara beita ralelaꞌ matetuꞌ Ria kuasa Na, nana huu dale nara tea-mepeꞌ a. \s1 Lahenda kamahedis manai Genesaret ara sama-sama leo Ramatua Yesus reu \r (Mateos 14:34-36) \p \v 53 Tepoꞌ fo ara losa dano a seriꞌ, boe ma ara nafu rai kota Genasaret a namo sesee na. \v 54 Ara onda remeꞌ ofaꞌ lain mai, lahenda dodouꞌ rita si so. Boe ma ara bobouꞌ rae, “We! Yesus mai so!” \v 55-56 Ara ralai reu rafafada aoꞌ esa no esa, boe ma lahenda ra rolo reni lahenda kamahedis ara mai. \p Eꞌetu dedea na, sadi ramanene rae, hapu Yesus nai mamanaꞌ esa, sona ara rolo reni lahenda kamahedis ara, fo rapeuꞌ asa reuꞌ moo loaꞌ a. Ara afi rae, “Sadi lahenda kamahedis sara oi laꞌe Yesus badu peda Na, tantu ara teꞌe.” Oi laꞌe leoꞌ na boe oo, ara teꞌe tutiꞌ a. \c 7 \s1 Lahenda a atoran na boso kati heni Manetualain pareta na \r (Mateos 15:1-9) \p \v 1 Lahenda Farisi bubuaꞌ esa, ma mese agama hida reme Yerusalem mai fo raneta ro Yesus. \v 2-5 Lahenda Farisi ra hopu rahere sira hada Yahudi nara. Nasasamaꞌ leoꞌ maneniko lahenda sakaꞌ raa-rinu, sona ara muste safe lima nara tuka sira hada na hihii-nanaun. Leoꞌ na boe, kalu fali remeꞌ pasar a mai, ara muste radiu oe dei. Losaꞌ sira rou-raaꞌ manai dapu a, leo-leoꞌ ureꞌ, bikaꞌ, galaas, cerek, muste safe katemaꞌ asa tuka hadas a hihii-nanaun, besaꞌ ko bole raa-rinu reniꞌ. \p Maneniko hapu lahenda Yahudi fekeꞌ fo ta tuka hadas ria, sona lahenda Farisi ra ramanasa. \p Huu ria na de, faiꞌ fo rita Yesus ana mana tuka dea nara raa-rinu, ta safe lima nara tuka hadas a hihii-nanaun. Boe ma, ara mai de sale Yesus rae, “Ubeaꞌ taon de o ana mana tuka dea mara raa-rinu, tehuu ta safe raꞌuluꞌ lima nara fa? Ria nana ara ralena laka ita hada na neme bei-baꞌi a mai so!” \p \v 6-7 Tehuu Yesus nataa nae, “Emi ia nana tebe lahenda fo dedea fekeꞌ, tao fekeꞌ! Neme uluꞌ mai, baꞌi Yesaya duiꞌ na Manetualain dedea na so nae, \q1 ‘Lahenda ia ra io-oa neuꞌ Au, \q2 adaꞌ noi bafadoo peda nara, tehuu ta no dale nara fa. \q1 Ara tao leoꞌ na boe oo, sosoa-raraaꞌ taꞌa. \q2 Ara ta tao daleꞌ neuꞌ Au hihii-nanau Ka, \q3 tehuu ara tuka adaꞌ noi lahenda dae-bafoꞌ a hihii-nanaun.’ \p Emi sama leoꞌ ria boe. \v 8-9 Emi foa ela Manetualain pareta na, fo nau tuka lahenda dae-bafoꞌ a hada na. Emi memaꞌ tao leo naꞌ sona malela mara seli!\x + \xo 7:8-9 \xt Yesaya 29:13\x* \p \v 10 Fai ulu na baꞌi Musa nafada Manetualain pareta Na so nae, ‘Fee hadaꞌ neuꞌ ina-ama mara.’ Ma nafada seluꞌ bali nae, ‘Kalu lahenda esa doꞌi ina-ama nara, sona muste huku mateꞌ ana.’\x + \xo 7:10 \xt Kalua reme Masir 20:12; 21:17; Malaka Agama ra Atoran 20:9; Tui Seluꞌ Laꞌe Neuꞌ Eno Sodaꞌ a 5:16\x* \v 11-12 Manetualain nanori nae leoꞌ na, tehuu emi manori fekeꞌ. Emi mae, ‘Kalu lahenda helu nau fee hata esa neuꞌ Manetualain, sona leo mae ina-ama mara doidoso mamateꞌ boe, tehuu ta bole pake hata sira fo tulu-fali si, huu fo emi helu basa nau fee Manetualain.’ \v 13 Huu ria na bisi naaꞌ a Au afada, emi tuꞌu heni Manetualain hihii-nanaun so, fo katin neniꞌ atoran bebeuꞌ. Hapu atoran dodouꞌ emi kati si leo naꞌ so.” \s1 Dedea tadaluꞌ fo kalua nemeꞌ lahenda dale na mai \r (Mateos 15:10-20) \p \v 14 Basa boe ma, Yesus naloo na lahenda fekeꞌ manai naa ra de nae, “Pasaꞌ ridooꞌ mara dei, ela emi bubuluꞌ. \v 15 Hata fo masoꞌ leo teiꞌ a dale neu, ria ta tao nakekeo-nakakanu lahenda fa. Tehuu hata fo kalua deaꞌ mai, ria riꞌ tao makekeo-makakanuꞌ. \v 16 [Naa bea manuu ridooꞌ, sona namanene natalolole!]”\f + \fr 7:16 \ft Dudui dedea Yunani tea maꞌulu na, ta duiꞌ lalane ka 16.\f* \p \v 17 Basa boe ma, Yesus no ana mana tuka dea nara laꞌo ela lahenda sira, de kodi leo uma esa daleꞌ reu. Boe ma ana manatukadea nara ratane dedea nasasamaꞌ ria sosoa na. \v 18-19 Yesus nataa nae, “Emi ta bubuluꞌ fa, do? Ria sosoa na leo iaꞌ: hata fo lahenda raa-rinun, nana malole a. Tehuu hata fo kalua mai, sona ta malole a fa. Hata fo ita taa-tinun, masoꞌ leo ita tei na daleꞌ neu, tehuu basa nate kalua mai bali. (Ramatua Yesus dale na nae, lahenda bole naa-ninu sudi laꞌe ubeaꞌ a, ta horo fa.) \p \v 20 Tehuu hata fo kalua neme lahenda dale na mai, ria tao makekeo-makakanuꞌ losaꞌ Manetualain nahiaꞌ ana, ma ta nau nabua noo ni fa. \v 21 Huu fo dedea tadaluꞌ dodouꞌ kalua neme lahenda dale na mai. Samaleoꞌ: duduꞌa-aꞌafi tadaluꞌ, hohoke, naꞌo, kanisaꞌ, \v 22 tendetuu, sosoa-piao, tadaluꞌ, mapuputaꞌ, tuka hihii-nanau aopaaꞌ, naꞌmutiꞌ, dedea natuda lahenda, koaoꞌ, manori taꞌ, laka batuꞌ. \p \v 23 Basa tadalu leo naꞌ a, kalua remeꞌ lahenda dale na mai. Ria riꞌ tao nalutu ni. Manetualain boe oo nahiaꞌ ana.” \s1 Ramatua Yesus tulu-fali inaꞌ esa fo ta lahenda Yahudi fa \r (Mateos 15:21-28) \p \v 24 Basa boe ma, Yesus foa ela mamanaꞌ ria, fo leo kota esa neu nade Tirus. Losa na boe ma, ara kodi leo uma esa daleꞌ reu, huu fo Yesus ta nau hapu lahenda bubuluꞌ Ana nai na. Tehuu ta nafuni nala ao Na fa. \p \v 25-26 Naina hapu inaꞌ esa, fo ta lahenda Yahudi fa. Boki ni nai nusa Fenesia, nai propinsi Siria. Tepoꞌ fo ana namanene Yesus mai, boe ma neu hule Yesus fo usi heni nitu nemeꞌ anafeto na mai. \p \v 27 Tehuu Yesus tuꞌu dedeaꞌ nae, “Ana ara muste raa raꞌuluꞌ dei, besaꞌ ko tuꞌu nanaa lenaꞌ sira fee busa a.” [Ma nai dale na nananafuniꞌ, Yesus muste tulu-fali naꞌuluꞌ Ria lahenda Yahudi nara dei, besaꞌ ko lahenda fekeꞌ a.] \p \v 28 Tehuu inaꞌ ria balas nae, “Tebe leoꞌ na, Papa! Tehuu busa fo nai mei a fiki dale na. Ria boe naa nemeꞌ nanaaꞌ fo tuda nemeꞌ anaꞌ a bika na mai.” [Sosoa na nae, faiꞌ fo ana ara raa a, nana busa ra hapu boe. Leo mae Yesus tulu-fali Ria lahenda nara, Ana muste tulu-fali lahenda fekeꞌ a boe.] \p \v 29 Yesus namanene leoꞌ na, boe ma nafada nae, “Awi! Mama Ka dedea laꞌe ria so! De mama ka fali leo, huu fo nitu ria kalua neme anafeto ma mai so.” \p \v 30 Boe ma inaꞌ ria fali neun. Losa uma te ana na suku namanee. Nitu ria memaꞌ kalua so. \s1 Ramatua Yesus puli na lahenda pakeꞌ-pakanaaꞌ esa \p \v 31 Basa ria, boe ma Yesus asa foa ela kota Tirus, ara laꞌo tuka tasi a suu na raroo kota Sidon. Reme naaꞌ mai, ara laꞌo raroo losa dano Galilea. Basa boe ma ara leo nusaꞌ esa no kota sanahulu, fo riꞌ rae, ‘Dekapolis’. \v 32 Nai naa, hapu lahenda esa pakeꞌ ma pakanaa ni. Nonoo nara roon leo Yesus neu. Ara hule fo Yesus fua lima Na neuꞌ ria laka na, fo puli nan. \v 33 Boe ma Yesus foa ela lahenda kadodouinaꞌ sira, de neu noo noi lahenda ria. Yesus duku lima Na leo lahenda ria ridoon dua si daleꞌ neu. Basa de Ana tao ape neu lima uꞌu Na, boe ma nafaroe lahenda ria maa na. \v 34 Yesus nakanaro leo lalai neu, Ana hela hahae Na, boe ma pareta nae, “Efata!” (Sosoa na nae, “Matahuꞌa leo!”) \p \v 35 Yesus nae leoꞌ na, boe ma lahenda ria ridoo na namanene tutiꞌ a. Lahenda ria maa bara-aꞌain na bala-nau tutiꞌ a, losaꞌ ana mulai dedea maloleinaꞌ. \p \v 36 Basa boe ma, dua si fali leo lahenda kadodouinaꞌ sira reu. Yesus horo si nae, “Nenene, o! Emi bosoꞌ tui lahenda mae, Au puli a lahenda ia so.” Leo mae Yesus horo si boe oo, tehuu ara ratui aoꞌ nai basa mamanaꞌ ara. \v 37 Lahenda fo ramanene tutuiꞌ ria, ara heran mamateꞌ. Boe ma ara beidea rae, “Lahenda ia, kahereꞌ naan seli! Tao na basa hihii-nanauꞌ a dadi malole. Lahenda pakeꞌ ara ramanene. Ma lahenda pakanaaꞌ ara bisa dedea.” \c 8 \s1 Ramatua Yesus nahao lahenda rifun haa \r (Mateos 15:32-39) \p \v 1-3 Laiꞌ esa de, hapu lahenda dodou-inaꞌ mai rabua ao nara fo ramanene neuꞌ Yesus. Ara tuka Ni losa faiꞌ telu so, huu ria na de ara ta ranuu nanaaꞌ soꞌ. Boe ma Yesus naloo na ana mana tuka dea nara, de nae, “Au kasian neuꞌ lahenda kadoduinaꞌ ia ra. Ruma reme dooꞌ a mai, ma nate ara rabua rai ia faiꞌ telu ian so, losaꞌ ta ranuu nanaa-nininuꞌ soꞌ. Malole lenaꞌ ara bosoꞌ fali no tei rorouꞌ. Boso losa ara saparao nai eno taladaꞌ.” \p \v 4 Yesus ana mana tuka dea nara rataa rae, “Papa! Mamana ia dooꞌ a neme koro a mai. De leo mae leoꞌ bea oo, ita ta bisa tahao lahenda kakabainaꞌ ia ra fa.” \p \v 5 Yesus natane si nae, “Emi manuu roti hida nai naa?” \p Ara rataa rae, “Papa. Ami peda adaꞌ noi roti hituꞌ a!” \p \v 6 Basa boe ma Yesus nadenu lahenda sira basa si fo ratuuꞌ reuꞌ daeꞌ. Boe ma Ana hai na roti kahitu sira, de hule makasi neuꞌ Manetualain. Boe ma Ana tetebi matan roti sira de fee si leo ana mana tuka dea nara reu. Boe ma ara reu babati fee basa lahenda sira. \v 7 Ara hapu ika boaꞌ hida boe. Basa de Yesus hule seluꞌ makasi neuꞌ Manetualain soa neuꞌ ikaꞌ sira. Tutiꞌ a Ana nadenu ana mana tuka dea nara, fo ara babati fee lahenda sira bali. \v 8-9 Basa si bate lahenda rifun haa siran. Ara raa losaꞌ rabete. Raa basa boe ma, ana mana tuka dea ra reu rabubua ra nanaa lenaꞌ ara, henu lapaneu hitu. Basa ria, boe ma Yesus nadenu basa si fali. \v 10 Tepoꞌ fo ara fali, boe ma Yesus no ana mana tuka dea nara ae ofaꞌ lain reu, fo leo mamana esa reu, nade Dalmanuta. \s1 Lahenda Farisi ra nau ratuda Ramatua Yesus \r (Mateos 16:1-4) \p \v 11 Faiꞌ fo Yesus no ana mana tuka dea nara losa Dalmanuta, boe ma hapu lahenda partei Farisi hida mai raneta roo Ni. Ara ratatane ao roo Ni fo nau rahii-hiiꞌ Ana. Ara hule Ni rae, “Papa! Matudu tanda heran fo dadi buti nae, Tebe O hapu kuasa nemeꞌ Manetualain mai.”\x + \xo 8:11 \xt Mateos 12:38; Lukas 11:16\x* \p \v 12 Yesus hela hahae Na nae, “Maneniko Au amanene emi dedea leo naꞌ, sona Au asaledale! Ubeaꞌ taon de emi hule tanda heran? Bosoꞌ tao leoꞌ na! Memaꞌ hapu tanda, tehuu Au ta tao fee emi fa.”\x + \xo 8:12 \xt Mateos 12:39; Lukas 11:29\x* \p \v 13 Basa boe ma, Yesus foa ela si de no ana mana tuka dea nara ae seluꞌ ofaꞌ lain reu. Boe ma ara leo dano a seriꞌ reu. \s1 Ramatua Yesus nanori nae, besa-besa mo lahenda Farisi ra duduku-papau nara \r (Mateos 16:5-12) \p \v 14 Faiꞌ fo Yesus asa losa dano a talada, besaꞌ ko ana mana tuka dea nara rafarene rae ta reni tua-lepa fa. Ara reni adaꞌ noi roti baloꞌ esa. \v 15 Yesus namanene si dedea laꞌeneuꞌ roti, boe ma nae, “Emi muste besa-besa! Fo ela emi bosoꞌ laꞌe mane Herodes a no lahenda Farisi ra duduku-papau tadaluꞌ nara. Sira duduku-papau nara sama leoꞌ ralu teteiꞌ fo lahenda ame rabuan no uuꞌ ela roti a aifuu.”\x + \xo 8:15 \xt Lukas 12:1\x* \p \v 16 Ramanene Ni dedea nae leoꞌ na, boe ma ana mana tuka dea nara roi ramakokoaꞌ a. Boe ma ara beidea rae, “Papa dedea ubeaꞌ ria? Bate Ana dedea nae leoꞌ na, nana huu ita ta teni roti fa na.” \p \v 17 Tehuu Yesus bubuluꞌ sira duduꞌa-aafi nara. De Ana dedea nae, “Ubeaꞌ taon de emi dedea adaꞌ noi roti a? Emi ta mala Au dale hihii Ka fa, do? Emi dodole mara memaꞌ ta tandeꞌ a fa! \v 18 Emi mita no mataꞌ so, tehuu ta bubuluꞌ ria sosoa na fa! Samaleoꞌ ta mita fa. Emi mamanene ao mara boe, tehuu ta bubuluꞌ hata-hata esa boeꞌ. Samaleoꞌ emi ta mamanene fa. Emi mafarene heni\x + \xo 8:18 \xt Yeremia 5:21; Yeskial 12:2; Markus 4:12\x* \v 19 roti kalima ara fo riꞌ Au tetebi si de fee lahenda rifun lima raa a, do? Faiꞌ na emi mabubua ma roti lenaꞌ ara lapaneu hida?” \p Ara rataa rae, “Lapaneu sanahulu dua, Papa!” \p \v 20 Yesus natane seluꞌ nae, “Emi bei mafareneꞌ faiꞌ na Au tetebi roti balo ka hituꞌ ara fo fee lahenda rifun haa raa a, do? Emi mabubuaꞌ ma lena nara lapaneu hida?” \p Ara rataa rae, “Hitu, Papa!” \p \v 21 Boe ma Yesus nae, “Memaꞌ tebe! Emi mita no mataꞌ so, tehuu ubeaꞌ taon de emi beita bubuluꞌ Au kuasa Ka neme beaꞌ mai fa?” \s1 Ramatua Yesus puli na lahenda pokeꞌ a nai Betsaida \p \v 22 Basa ria, boe ma Yesus asa losa rai koroꞌ Betsaida. Nai na lahenda ra hela roo lahenda pokeꞌ esa leo Yesus neu. Ara hule Yesus fo oi laꞌe lahenda pokeꞌ ria, ela nita dae. \v 23 Yesus hela na lahenda ria lima na, de noon leo koroꞌ a deaꞌ neu. Boe ma Ana mudi ape neuꞌ lahenda ria mata na, basa de nafaroe ni. Ana natane nae, “Leoꞌ bea? O bisa mita dae so, do?” \p \v 24 Lahenda ria botiꞌ laka na fo memete ii-onaꞌ, boe ma nataa nae, “Ee! Au ita lahenda ra lalaꞌo. Tehuu nonooꞌ leo ai huuꞌ ara lalaꞌo.” \p \v 25 Boe ma Yesus tao seluꞌ lima Na neuꞌ lahenda ria mata na. Boe ma ana memete soba seluꞌ bali, te mata na teꞌe matetuꞌ so. Besaꞌ ia ana nita dae no matetuꞌ so. \v 26 Yesus nadenu lahenda ria fali, basa de nafarereneꞌ feen nae, “O fali leo, tehuu tuka eno fekeꞌ. Bosoꞌ fali seluꞌ leo Betsaida mu bali.” \s1 Petrus nafada nae, Yesus nana Kristus riꞌ Lahenda fo Manetualain tudu memaꞌ ana neme uluꞌ mai so a \r (Mateos 16:13-20; Lukas 9:18-21) \p \v 27 Basa ria, boe ma Yesus asa laꞌo rafeo koroꞌ manai Kaisarea Filipi. Nai eno taladaꞌ Yesus natane si nae, “Kalu tuka lahenda ra tutui na, ara rae Au ia nana, bea?” \p \v 28 Ara rataa rae, “Ruma rae ‘Yohanis Mana Saraniꞌ a’. Ruma rae ‘Baꞌi Elia’, Manetualain mananesi mata maꞌulu na. Hapu fekeꞌ ara rae Papa ia nana, Manetualain mananesi mata maꞌulu fekeꞌ nara esa ian.”\x + \xo 8:28 \xt Markus 6:14-15; Lukas 9:7-8\x* \p \v 29 Boe ma Yesus natane seluꞌ nae, “Tehuu, emi sona mae Au ia nana, bea?” \p Petrus nataa nae, “Papa ka nana Kristus! Fo Manetualain tudu memaꞌ ana neme uluꞌ mai so.”\x + \xo 8:29 \xt Yohanis 6:68-69\x* \p \v 30 Tehuu Yesus horo si nae, “Bosoꞌ mafada lahenda esa boeꞌ, e!” \s1 Ramatua Yesus nafada memaꞌ Ria doidoso Na ma mamate Na \r (Mateos 16:21-28; Lukas 9:22-27) \p \v 31 Basa ria, boe ma Yesus mulai nafada ana mana tuka dea nara nae, “Au ia, Lahenda Teteaꞌ. Neuꞌ ko Au hapu doidosoꞌ dodouꞌ, nana huu lasi hadas ara, malaka agama Yahudi ra malaka nara, ma mese agama ra, ara ta sipoꞌ Au fa. Neuꞌ ko raisa Au, tehuu naraa no fai binesaꞌ na, te Au asoda seluꞌ.” \p \v 32 Yesus nafada ledo-ledo leoꞌ na, boe ma Petrus hela non leo mamana fekeꞌ neu de nasaꞌain nae, “Papa! Bosoꞌ dedea leo naꞌ. Au ta ataaꞌ sira lima-ei nara dai Papa ka fa.” \p \v 33 Petrus dedea ria, tehuu ta tuka Manetualain hihii-nanaun fa. Boe ma Yesus lipe aon fo mete ana mana tuka dea feke nara. Basa de Ana nasaꞌai Petrus no hara beraꞌ nae, “Hee! Nitu ra malaka nara dedean ria! Maheoꞌ meme iaꞌ mai! O afi adaꞌ noi dae-bafoꞌ a hihii-nanaun, te ta Manetualain hihii-nanaun fa.” \p \v 34 Boe ma Yesus naloo na lahenda fekeꞌ ara fo mai rabua ro ana mana tuka dea nara. Ana nanori si nae, “Bea nau tuka Au, sona ana muste tuka nahere Au fai-faiꞌ! Ana muste nafarene heni ria hihii-nanaun mesan, fo tuka noi Manetualain hihii-nanaun. Leo mae lahenda nau raisa ni, ana muste tuka nahere, sama leoꞌ lahenda lepa na ai kake na fo neu mate.\x + \xo 8:34 \xt Mateos 10:38; Lukas 9:23; 14:27\x* \v 35 Lahenda fo pasaꞌ mamate na, nana huu ana tuka Au, ria hapu soda-moleꞌ manabasa taꞌa losaꞌ doo na neu. Tehuu lahenda fo nafarene ada noi ria ao-ina heheli na, sona neuꞌ ko ta hapu soda-moleꞌ manabasa taꞌa fa.\x + \xo 8:35 \xt Mateos 10:39; Lukas 17:33; Yohanis 12:25\x* \v 36 Nenene, e! Kalu o hapu katemaꞌ dae-bafoꞌ a oe-isin, tehuu Manetualain tipa heni o, sona onto ubeaꞌ? \v 37 Leo mae o lepa muni katemaꞌ dae-bafoꞌ a oe-isin, tehuu o ta bisa seluꞌ sira reu sumane ma fa! \p \v 38 Mafarereneꞌ, é! Besaꞌ ia lahenda nai dae-bafoꞌ ia tadalu nara rupaꞌ ara. Ara ta tao daleꞌ fo tuka neuꞌ Manetualain. De, bea maeꞌ tuka Au, do maeꞌ homu Au nanori-nafada Ki, Au boe maeꞌ manaku ria nade na nai Manetualain matan. Huu fo Au ia, Lahenda Teteaꞌ, neuꞌ ko Au fali seluꞌ eme nusatetu-ikutemaꞌ a mai. Ma Manetualain eilaꞌo-limalopen reme nusatetu-ikutemaꞌ a mai, ara tuka roo Au. Ami onda meme nusatetu-ikutemaꞌ a mai no Amaꞌ a kuasa kahere na, besaꞌ ko lahenda bubuluꞌ rae Au ia nana, bea. \c 9 \p \v 1 Emi bosoꞌ mafarene heni Au dedea Ki ia. Hapu lahenda neme emi basa ia mai, ana beita mate fa, tehuu neuꞌ ko nita Manetualain homu pareta no kuasa bau-ina Na.” \s1 Ramatua Yesus dadi fekeꞌ, ma papake nara rahaa nai leteꞌ lain \r (Mateos 17:1-13; Lukas 9:28-36) \p \v 2 Basa faiꞌ nee boe ma, Yesus hule Petrus, Yakobis ma Yohanis, fo ara sama-sama ae leo lete madema esa lain reu, nai na lahenda taꞌa. Ara losa lain boe ma, rita Yesus dadi feke so. \v 3 Ma kakao-papaken fula makarela so. Nai dae-bafoꞌ ia, ta hapu hata esa fula naa lena heni Ria papake nara mai boeꞌ. \v 4 Kekeneu te, rita Yesus dedea no baꞌi Elia ma baꞌi Musa. \p \v 5-6 Petrus asa bii mamateꞌ. Boe ma Petrus noi namakokoaꞌ a so, losaꞌ ana dedea nafararaꞌu. Basa boe ma, ana nafada Yesus nae, “Papa! Nai ia malole na seli! De, malole lena ami mafoa ma laaꞌ telu. Esa fee Papa Ka, esa fee baꞌi Musa, ma esa bali fee baꞌi Elia.” \p \v 7 Basa boe ma, oaꞌ a onda mai de napoti naa si. Boe ma ramanene haraoeꞌ esa neme oaꞌ ria daleꞌ mai nae, “Nenene, o! Yesus ia nana Au Ana susue Ka. Emi basa mamanene matalolole Ni!”\x + \xo 9:7 \xt Mateos 3:17; Markus 1:11; Lukas 3:22\x*\x + \xo 9:7 \xt 2 Petrus 1:17-18\x* \p \v 8 Petrus asa ramanene haraoeꞌ ria, boe ma ara memete raleleiꞌ, tehuu kekeneu te ara ta rita lahenda fekeꞌ soꞌ. Adaꞌ noi Yesus mesaꞌ ana. \p \v 9 Basa ria boe ma, Yesus no ana mana tuka dea nara onda faliꞌ reme leteꞌ lain mai. Yesus helu ela si nae, “Hata fo bisinaꞌ a mita ni a, emi bosoꞌ mafada lahenda esa boe. Au ia, Lahenda Teteaꞌ, Au muste mate dei. Basa te maneniko Au asoda seluꞌ, besaꞌ ko emi bole mafada lahenda.” \p \v 10 Ara homu rahere Yesus hehelun ria, de ara ta tui lahenda fa. Tehuu telu si mulai ratatane aoꞌ rae, “Ria sosoa na leo beaꞌ nae, Ria nau ‘nasoda seluꞌ neme mamate Na mai.’ Leo beaꞌ ria, e?” \p \v 11 Boe ma ara ratane Ni rae, “Mese agama ra rae, ‘Baꞌi Elia muste mai dei, besaꞌ ko Kristus mai.’ Tehuu tuka Papa ka, sona leo beaꞌ?”\x + \xo 9:11 \xt Maleaki 4:5; Mateos 11:14\x* \p \v 12 Yesus nataa nae, “Memaꞌ tebe! Baꞌi Elia muste mai dei, fo soi enoꞌ fee Kristus, Lahenda fo Manetualain tudu memaꞌ neme uluꞌ mai so. Tehuu ubeaꞌ taon? Emi beita bubuluꞌ hata fo ara duiꞌ ana nai Manetualain Susura Makamoi Na laꞌeneuꞌ Lahenda Teteaꞌ a, do? Huu fo ara duiꞌ memaꞌ rae, neuꞌ ko Ana mai, sona lahenda tao rasususaꞌ Ana losaꞌ ara nau raisan. \v 13 Tehuu emi muste pasa matalolole ridoo mara! Memaꞌ baꞌi Elia nana mai so. Tehuu lahenda tao rasususaꞌ ana tuka sira hihii-nanaun. Ria boe naraa no hata fo baꞌi ra duiꞌ memaꞌ neme uluꞌ mai so a.” \s1 Ramatua Yesus puli na anaꞌ fo nitu makaresiꞌ ara heke ran \r (Mateos 17:14-21; Lukas 9:37-43) \p \v 14 Tepo fo, Yesus no ana mana tuka dea katelun sira, raneta seluꞌ ro nono feke nara, ara rita lahenda dodouꞌ rabua rai na. Lahenda kadodouꞌ sira mai fo rita Yesus ana mana tuka dea feke nara ralelena aoꞌ ro mese agama ra. \v 15 Lahenda kadodouꞌ sira rita Yesus boe ma, ara kekes ara, huu fo raendobuko Yesus bei nai leteꞌ lain. Basa boe ma ara ralai reu raneta roo Ni. \p \v 16 Boe ma Yesus natane si nae, “Emi malelena aoꞌ ubeaꞌ nai ia?” \p \v 17 Lahenda esa mai de nae, “Papa, nenene dei! Au o anatou ana ka mai, fo Papa puli man dei. Pakanaa ni, ta bisa dedea fa, huu fo nitu a heke nan. \v 18 Maneniko nitu a masoꞌ, sona lokopiro ni neuꞌ dae a. Basa nana anaꞌ ria bafa na nafufude, ma heku nisi na. Boe ma ao-ina na baraꞌaain sama leoꞌ ai a. Au hule Papa ana mana tuka dea mara so, fo usi nitu ria, tehuu ta bisa fa.” \p \v 19 Yesus namanene leoꞌ na, boe ma nasapaa si nae, “Hee! Emi talalu so! Au anori emi kose-kose, tehuu emi ta bubuluꞌ matalole. Ma emi ta mamahere matetuꞌ neuꞌ Au. Au muste sabar neuꞌ emi losa fai hidaꞌ? Moo anaꞌ ria leo iaꞌ mai!” \v 20 Boe ma ara oꞌo roo anaꞌ ria leo Yesus mata Na neu. Tehuu nitu ria nita Yesus, boe ma ana lokopiro anaꞌ a neuꞌ dae a losaꞌ nalololiꞌ ana, ma bafa na nafufude. \p \v 21 Yesus natane anaꞌ ria papa na nae, “O ana ma hapu hedis ia, riꞌ fai hidaꞌ a?” \p Boe ma papa na nataa nae, “Nemeꞌ aanan ria mai so. \v 22 Nitu ria nau namate anaꞌ a riꞌ dooꞌ a so. Ana natuda au ana ka kose-kose leo aipilaꞌ daleꞌ neu, ma nabolo ni nai oe daleꞌ. Papa tulu-fali dei! Kalu bisa, Papa kasian neuꞌ ami fo, puli ma ana ia dei.” \p \v 23 Yesus nataa nae, “Ubeaꞌ taon de o mae ‘kalu bisa’? Tebe Au bisa tao basa-basan, sadi lahenda ramahere dei.” \p \v 24 Boe ma, toulasiꞌ a nataa ma hii-hiiꞌ dolaꞌ nae, “Papa! Tebe au amahere. Tehuu tulu-fali, fo au namahere ka boe-boe natea bali.” \p \v 25 Tepo ria Yesus nita lahenda dodouꞌ mulai mai tesa rai na. Boe ma Ana pareta nitu a nae, “He, nitu makaresiꞌ! O kalua ela ana ia leo, ela namanene, ma dedea. O bosoꞌ boe masoꞌ seluꞌ leo ria daleꞌ mu bali.” \p \v 26 Nitu ria namanene Yesus dedea nae leoꞌ na, boe ma ana kasi nambeberaina. Ana tao na anaꞌ ria bara neu ma hede, besaꞌ ko nalai elan. Boe ma anaꞌ ria hela naroroo aon sama leoꞌ mate ni so. Losaꞌ lahenda fo rai na ara beidea rae, “Naa! Mate ni so!” \p \v 27 Tehuu Yesus tai na anaꞌ ria lima na de hela nafoan. Boe ma ana foa tutiꞌ a. \p \v 28 Basa de Yesus no ana mana tuka dea nara laꞌo ela mamana ria, de kodi leo uma esa dale reu. Nai na ara ratane mataꞌ Yesus rae, “Papa! Ubeaꞌ taon de bisinaaꞌ a ami ta bisa usi mala nitu ria fa?” \p \v 29 Boe ma Yesus nafada nae, “Nenene matalolole! Nitu ra nana tebe tadaluꞌ a. De, kalu emi ta hule tutulu-fafaliꞌ neme Manetualain mai fa, sona emi ta usi mala nitu rupa leo naꞌ a fa.” \s1 Ramatua Yesus nafada seluꞌ mamate Na \r (Mateos 17:22-23; Lukas 9:43-45) \p \v 30 Basa boe ma, Yesus no ana mana tuka dea nara foa ela mamanaꞌ ria, de leo propinsi Galilea reu. Tepoꞌ ria, Yesus ta nau lahenda bubuluꞌ rae Ria nai naa, \v 31 huu fo Ana nau nanori-nafada adaꞌ noi ana mana tuka dea nara mesaꞌ asa. Ana nafada si nae, “Ta dooꞌ a soꞌ te ara nau seꞌo heni Au leo lahenda feke ara u. Basa nate raisa Au, Lahenda Teteaꞌ ia. Tebe Au mate, tehuu nai fai binesa na te, Au asoda seluꞌ.” \p \v 32 Yesus nafada nae leoꞌ na, tehuu ana mana tuka dea nara roi ramakokoaꞌ a. Ara ta raparani ratane Yesus ria sosoa na nae leoꞌ bea. \s1 Ramatua Yesus ana mana tuka dea nara ralelena aoꞌ rae, bea riꞌ bau lena \r (Mateos 18:1-5; Lukas 9:46-48) \p \v 33 Basa boe ma, Yesus no ana mana tuka dea nara laꞌo losa kota Kapernaum. Faiꞌ fo ara kodi leo uma daleꞌ reu, boe ma Yesus natane ana mana tuka dea nara nae, “Bisinaaꞌ a emi malelena aoꞌ ubeaꞌ nai eno taladaꞌ ria?” \p \v 34 Tehuu ta hapu esa naparani nataa boeꞌ, huu fo nai eno taladaꞌ ara ra sisipoꞌ bafaꞌ rae, neme sira basa mai nana bea riꞌ bau lena.\x + \xo 9:34 \xt Lukas 22:24\x* \p \v 35 Basa boe ma, Yesus natuuꞌ de nanori si nae, “Bea riꞌ nau dadi lahenda bauinaꞌ, sona ria masoda na tebe-tebe muste dadi sama leoꞌ lahenda aanaꞌ fo nalalau basa lahenda ra.”\x + \xo 9:35 \xt Mateos 20:26-27; 23:11; Markus 10:43-44; Lukas 22:26\x* \p \v 36 Boe ma, Yesus oꞌo na ana aanaꞌ esa nai na, de fali seluꞌ leo sira talada neu. Boe ma Ana dedea nae, \v 37 “Bea riꞌ tuka Au fo nalalau lahenda aanaꞌ a sama leoꞌ anaꞌ ia, sona sosoa na nae, ana nalalau neuꞌ Au. Ma ria boe nalalau neuꞌ Au Ama ka, fo riꞌ nadenu Au leo dae-bafoꞌ ia mai.”\x + \xo 9:37 \xt Mateos 10:40; Lukas 10:16; Yohanis 13:20\x* \s1 Bea riꞌ dadi neuꞌ ita lahendan \r (Lukas 9:49-50) \p \v 38 Basa boe ma, Yesus ana mana tuka dean Yohanis, kolaaꞌ Yesus nae, “Papa! Laiꞌ esa de, ami mita lahenda esa pake Papa ka nade Na, de usi nitu. Tehuu ami horo ni, huu fo ita lahendan ta ria fa.” \p \v 39 Tehuu Yesus nataa nae, “Hee! Emi bosoꞌ horo lahenda ria. Huu fo bea pake Au nade Ka de tao tanda heran, neuꞌ ko ana ta dedea nalutu Au nade Ka fa. \v 40 Kalu ana ta soaꞌ ita fa, sosoa na nae ria boe ita lahendan.\x + \xo 9:40 \xt Mateos 12:30; Lukas 11:23\x* \v 41 Mafarerene matalolole, o! Kalu hapu lahenda bubuluꞌ nae emi tuka neuꞌ Kristus, basa boe ma ana tulu-fali neuꞌ emi, tantu Manetualain ta nafarene heni ria sosota na fa. Leo mae ana fee adaꞌ noi oe masufuꞌ galaas esa boe oo, Manetualain ta nafarene heni ni fa.”\x + \xo 9:41 \xt Mateos 10:42\x* \s1 Bosoꞌ mamiminaꞌ moo sala-sikoꞌ! \r (Mateos 18:6-9; Lukas 17:1-2) \p \v 42 Basa boe ma, Yesus nafada seluꞌ asa nae, “Kalu hapu lahenda tao ana aanaꞌ esa laꞌo tuka eno masoda tadaluꞌ a, losaꞌ anaꞌ ria ta namahere neuꞌ Au fa, sona nataneneu, o! Malole lenaꞌ fee lahenda ria, hai na batu kabaꞌuina esa,\f + \fr 9:42 \ft Susura Makamoiꞌ dedea Yunani manaduiꞌ nae, ‘batu papale’ fo ara pake ni ela pale reni hade gandum.\f* heken neuꞌ bolii na fo tuꞌun leo tasiꞌ a talada neu. \p \v 43 Kalu o tao salaꞌ pake lima ma, sona tete heni limaꞌ ria. Huu fo malole lenaꞌ o masoꞌ nusatetu-ikutemaꞌ a adaꞌ noi limaꞌ seriꞌ a, lena heni ara tuꞌu o leo naraka a daleꞌ mu muni limam dua si.”\x + \xo 9:43 \xt Mateos 5:30\x* \v 44 [Naraka nana mamana doidoso. Aipila na ta maten fa, ma uleꞌ fo rai na boe ta hahae tao maboo puruꞌ a.]\f + \fr 9:44 \ft Dudui dedea Yunani tea maꞌulu na, ta duiꞌ lalane ka 44.\f* \v 45 Kalu o tao salaꞌ pake ei ma, sona tete heni eiꞌ ria. Huu fo malole lenaꞌ o masoꞌ nusatetu-ikutemaꞌ a muni noi ei mi seriꞌ a, lena heni o muni eim dua si tehuu ara tuꞌu o leo naraka daleꞌ mu. \v 46 [Naraka nana mamanaꞌ doidoso. Aipila na ta maten fa. Ma uleꞌ fo rai na boe ta hahae tao maboo puruꞌ a.]\f + \fr 9:46 \ft Dudui dedea Yunani tea maꞌulu na, ta duiꞌ lalane ka 46.\f* \v 47 Kalu o tao salaꞌ pake mata ma, sona edo henin. Malole lenaꞌ o masoꞌ nusatetu-ikutemaꞌ a muni noi mataꞌ esaꞌ a, lena heni o muni matam dua si, tehuu ara tuꞌu o leo naraka daleꞌ mu.\x + \xo 9:47 \xt Mateos 5:29\x* \q1 \v 48 ‘Naraka nana, mamana doidoso. \q2 Aipila na ta maten fa. \q2 Ma uleꞌ fo rai na boe ta hahae tao maboo puruꞌ a.’\x + \xo 9:48 \xt Yesaya 66:24\x* \p \v 49 Tebe, Au nanori-nafada ka beraꞌ a. De, bea nau tuka Au, sona ana muste nanenete fo tuka nahere, sama leoꞌ lahenda mamasi paaꞌ fo nunuu ni neuꞌ aipilaꞌ a, fo ela leoꞌ bea na paaꞌ ria nanenete dooꞌ a. \p \v 50 Masiꞌ a, nana malole a. Ita pake ni fo tao na nanaa-nininuꞌ malada a. Tehuu kalu masiꞌ a dadi mamin sona sosoa-raraan ubeaꞌ? Tapa henin leo. Emi boe muste dadi sama leoꞌ masiꞌ a, fo ela emi moo basa lahenda ra masue-malai ao. \p Naa! Emi hahae nalelena aoꞌ a mae, bea bauinaꞌ a, ma bea aanaꞌ a!”\x + \xo 9:50 \xt Mateos 5:13; Lukas 14:34-35\x* \c 10 \s1 Lahenda Farisi ra saka enoꞌ fo rahii-hiiꞌ Ramatua Yesus ma laꞌeneuꞌ sasaoꞌ-namaetuꞌ a \r (Mateos 19:1-12; Lukas 16:18) \p \v 1 Basa boe ma, Yesus asa leo propinsi Yudea a reu ma mamana fekeꞌ nai lee Yarden pooꞌ duluꞌ. Lahenda remeꞌ basa mamanaꞌ ara mai eo raa Ni. Yesus nanori-nafada si, sama leoꞌ bale-bale. \p \v 2 Hapu lahenda Farisi hida mai fo nau rahii-hiiꞌ Yesus. Ara ratane rae, “Tuka ita atoran agama na, kalu touꞌ a sao so, ana bole namaetuꞌ no saoina na, do taꞌa?” \p \v 3 Yesus nataa nae, “Mafareneꞌ dei! Atoran ina-touꞌ fo baꞌi Musa feen neuꞌ ita a nae, leoꞌ bea?” \p \v 4 Ara rataa rae, “Baꞌi Musa atoran na nae, lahenda bole namaetuꞌ, sadi fee saoina na susura namaetuꞌ dei.”\x + \xo 10:4 \xt Tui Seluꞌ Laꞌe Neuꞌ Eno Sodaꞌ a 24:1-4; Mateos 5:31\x* \p \v 5 Yesus balas nae, “Ae! Nenene, e! Huu no emi laka batu mara, de rina baꞌi Musa duiꞌ nae leoꞌ na. \v 6 Emi bosoꞌ mafarene heni tutui masososaꞌ ria, tepo fo Manetualain adu na lalai ma dae-bafoꞌ a! Hapu manaduiꞌ nae, \q1 ‘Manetualain adu na lahenda, touꞌ ma inaꞌ.\x + \xo 10:6 \xt Tutui Masososaꞌ 1:27; 5:2\x* \q2 \v 7 Huu ria na de touꞌ a foa ela ina-ama nara, \q3 fo neu nasoda daleꞌ esa no saoina na, \q3 \v 8 huu fo sira dua dadi esaꞌ so!’\x + \xo 10:8 \xt Tutui Masososaꞌ 2:24\x* \p \v 9 Maneniko Manetualain riꞌ tao sira dua dadi esaꞌ, sona lahenda bosoꞌ fee si ramaetuꞌ bali!” \p \v 10 Basa ria, boe ma Yesus no ana mana tuka dea nara mesaꞌ asa kodi leo uma esa daleꞌ reu. Nai naa ara ratane Yesus nanori-nafada bisinaa na. \p \v 11 Yesus nataa nae, “Bea namaetuꞌ no saoina na, basa boe ma sao seluꞌ bali, sona ana hohoke ria so. \v 12 Ina ara boe leo naꞌ. Kalu ana namaetuꞌ no saotou na, basa boe ma sao seluꞌ bali, sona hohoke ria boe!”\x + \xo 10:12 \xt Mateos 5:32; 1 Korintus 7:10-11\x* \s1 Ramatua Yesus nafada fee ana ara ua-naleꞌ \r (Mateos 19:13-15; Lukas 18:15-17) \p \v 13 Faiꞌ esa boe ma, hapu lahenda roo ana aana nara leo Yesus reu, fo hule Ni fua lima Na ela fee si ua-naleꞌ. Tehuu Yesus ana mana tuka dea nara rasaꞌai lahenda sira. \p \v 14 Yesus nita leoꞌ na, boe ma Ana namanasa no ana mana tuka dea nara, naeꞌ, “Nemeꞌ na ela anaꞌ sira leo Au mai! Bosoꞌ horo si! Huu fo lahenda leoꞌ na a, riꞌ Manetualain lahendan sira. \v 15 Emi mafarene matalolole! Bea nau mai toko-nakanaro neuꞌ Manetualain, ara muste rahii ra Ni seliꞌ sama leoꞌ ana aanaꞌ ara rahiiꞌ ra ina-ama nara seli. Kalu ta leoꞌ na fa, sona ta naraa dadi Manetualain lahendan.”\x + \xo 10:15 \xt Mateos 18:3\x* \v 16 Basa boe ma, Yesus holu na anaꞌ sira, de fua lima Na neuꞌ sira esa-esa, fo fee si ua-naleꞌ. \s1 Lahenda kamasuꞌi a saka enoꞌ fo nasoda naroo noo Manetualain \r (Mateos 19:16-30; Lukas 18:18-30) \p \v 17 Tepoꞌ fo Yesus asa sakaꞌ laꞌo, boe ma lahenda kamasuꞌi esa nalai mai fo naneta noo Ni. Ana sundaꞌ undulaka na nai Yesus matan, basa boe ma natane nae, “Papa Mesen manuu hada-hormata! Au nau atane baiꞌ. Leo iaꞌ, Papa. Au muste tao leo beaꞌ, ela au bubuluꞌ matetuꞌ ae, au masoꞌ nusatetu-ikutemaꞌ a, fo asoda sama-sama oo Manetualain?” \p \v 18 Yesus nataa nae, “Ubeaꞌ taon de o mafada Au mae, ‘manuu hada-horomata’? Ta hapu lahenda esa nanuu hada-hormata, noi Manetualain mesaꞌ Ana. \v 19 O bubuluꞌ, Manetualain pareta Na neme uluꞌ mai nae, \q2 ‘Bosoꞌ maisa lahenda; \q2 Bosoꞌ hohoke; \q2 Bosoꞌ mamanaꞌo; \q2 Bosoꞌ sakasii pepekoꞌ; \q2 Bosoꞌ tipu-dai lahenda fo hai ma hata-heto nara; \q2 Fee hada-horomata neuꞌ o ina-ama mara.’ ”\x + \xo 10:19 \xt Kalua reme Masir 20:12-16; Tui Seluꞌ Laꞌe Neuꞌ Eno Sodaꞌ a 5:16-20\x* \p \v 20 Lahenda ria nataa nae, “Tebe, Papa Mesen! Mulai neme muri ana ka mai, au tuka katemaꞌ pareta sira so.” \p \v 21 Yesus kasian neuꞌ lahenda ria. Boe ma Ana nae, “Tebe! Tehuu bei hata esa bali. Besaꞌ ia o fali fo seꞌo heni katemaꞌ hata-heto mara. Doi nara, o mu babati fee lahenda manatoꞌa-manataaꞌ ara. Basa sona mai fo tuka Au leo. Neuꞌ ko Manetualain balas fee o hata fekeꞌ nai nusatetu-ikutemaꞌ a.” \p \v 22 Lahenda ria namanene Yesus dedea nae leoꞌ na, boe ma dale na nalulutuꞌ. Basa de ana fali no dale susa, huu fo namasuꞌi naan seli. \p \v 23 Boe ma Yesus mete neu-mai, ma dedea no ana mana tuka dea nara nae, “Nenene, e! Susa laesaꞌ lahenda kamasuꞌi a masoꞌ nusatetu-ikutemaꞌ a!” \p \v 24 Ana mana tuka dea nara Ramanene Ni dedea nae leoꞌ na, boe ma roi ramakokoaꞌ a. Tehuu Yesus nafada seluꞌ bali nae, “Nenene matalolole! Susa laꞌesa nau dadi Manetualain lahendan! Bosoꞌ afi mae ria nana mudaꞌ. \v 25 Lahenda kamasuꞌi a masoꞌ nusatetu-ikutemaꞌ a, fo dadi Manetualain lahendan, ria susa na sama leoꞌ banda onta bauinaꞌ esa fali leo oka na neu, kodi tuka rarau a bolo na.” \p \v 26 Yesus dedean ria, tao na lahenda sira tamba ramakoa. Boe ma ratatane aoꞌ rae, “Kalu memaꞌ tebe leoꞌ na, sona bea rina hapu sodaꞌ a?” \p \v 27 Yesus mete esa-esa no si, boe ma Ana nae, “Soaneuꞌ lahenda sona taꞌa. Tehuu boso mafarene henin: soaneuꞌ Manetualain sona, basan bisa dadi!” \p \v 28 Boe ma Petrus dedea nae, “Papa. Ami foa ela ami hata-heto mara katemaꞌ so, fo tuka Papa ka. Tehuu ami hapu ubeaꞌ?” \p \v 29-30 Yesus nae, “Au nau afada emi ae leoꞌ ia: lahenda fo tuka Au, ma foa ela ina-aman, aꞌa-fadin, ana nara, oka-tinen, nonoi-tataon, ma uma na oe-isin katemaꞌ fo neu nafada lahenda rai basa mamanaꞌ ara Manetualain Tutui Malole Na, neuꞌ ko ana sipo faliꞌ laiꞌ natun esa. Basa hata fo ana foa ela si so a, neuꞌ ko sipo fali no lenaꞌ. Ma neuꞌ ko ana hapu eese-rurumuꞌ nana huu tuka Au. Tehuu maneniko dae-bafoꞌ ia noe, ana nasoda naroo noo Manetualain. Ria titifa-babae na ri naꞌ! \v 31 Mafarereneꞌ, e! Lahenda fo tao aon bauinaꞌ a, tuka Manetualain aafi Na, neuꞌ ko ana dadi neuꞌ lahenda fo aanaꞌ a naan seli. Tehuu lahenda fo tao aon aanaꞌ a, tuka Manetualain aafi Na, ria riꞌ neuꞌ ko dadi lahenda bauinaꞌ.”\x + \xo 10:31 \xt Mateos 20:16; Lukas 13:30\x* \s1 Ramatua Yesus nafada mamate Na ia nana kalaiꞌ telu na so \r (Mateos 20:17-19; Lukas 18:31-34) \p \v 32 Tepoꞌ ria, Yesus asa leo Yerusalem reu. Yesus laꞌo nesiꞌ uluꞌ. Ana mana tuka dea kasanahulu dua nara ro lahenda fekeꞌ ara tuka Ni. Ara rafarene hata fo maꞌulu na Ana nafadan nae, lahenda nau raisa Ni nai Yerusalem. Huu ria na ara roi ramakokoaꞌ a, ma bii. Yesus namanene leoꞌ na, boe ma naloo na noi ana mana tuka dea nara mesaꞌ asa, de nafada si seluꞌ hata fo lahenda nau taon soaneuꞌ Ana nai Yerusalem. \v 33 Ana dedea nae, “Emi nenene, e! Besaꞌ ia ita sakaꞌ leo Yerusalem teu. Au ia, Lahenda Teteaꞌ. Tehuu nai na ara seꞌo heni Au leo malaka agama Yahudi ra malaka nara, ma mese agama ra. Basa nate ara huku ramate Au. Boe ma ara tuluꞌ Au leo lahenda fekeꞌ fo ta ralelaꞌ neuꞌ Manetualain fa. \v 34 Basa te ara dedea ramumulu-ramamaeꞌ Au. Ara mudi radiu Au ape. Ara fepa-liꞌu rasosopuꞌ Au ao-ina ka. Basa dei besaꞌ ko ara raisa Au. Memaꞌ Au mate tebe. Tehuu fai binesa na, te Au asoda seluꞌ.” \s1 Yakobis no Yohanis hule fo dadi lahenda bauinaꞌ \r (Mateos 20:20-28) \p \v 35 Basa boe ma, Yakobis no Yohanis, fo riꞌ Sabadeus ana nara, ara leo Yesus mai. Ara hule Ni rae, “Papa Mesen! Ami parluu baiꞌ.” \p \v 36 Yesus natane si nae, “Emi parluu ubeaꞌ?” \p \v 37 Ara rataa rae, “Leo iaꞌ, Papa. Maneniko, Papa ka natuuꞌ homu pareta, sona ami hule fo Papa natutuuꞌ ami, esa nai boboa ona Ma, esa nai boboa ii Ma, ela ami homu pareta boe.” \p \v 38 Yesus nataa nae, “Emi dua ta bubuluꞌ hata fo emi hule ni a. Au ia nana neuꞌ ko hapu doidoso dodouꞌ. De, leoꞌ bea? Bate mae emi boe mabeꞌi lepa doidoso ria sama-sama moo Au losa mate, do?”\x + \xo 10:38 \xt Lukas 12:50\x* \p \v 39 Ara rataa rae, “Ami bisa, Papa!” \p Yesus nafada si bali nae, “Tebe, emi boe neuꞌ ko mabeꞌi lepa doidoso sama leoꞌ Au. \v 40 Tehuu bea fo riꞌ neuꞌ ko natuuꞌ nai Au boboa ii-ona Ka, Au ta aetuꞌ ria fa. Ria nana Manetualain hak na fo naetuꞌ memaꞌ, bea ra siꞌ ratuuꞌ rai mamanaꞌ ria.” \p \v 41 Tepoꞌ fo ana mana tuka dea fekeꞌ ara ramanene Yakobis no Yohanis huhulen ria, boe ma ramanasa. \v 42 Basa de, Yesus naloo na basa si, boe ma Ana nae, “Leo iaꞌ! Emi bubulu so, hete? Lahenda bau-ina mana homu pareta ra biasa ese-rumu ana raun nara, losaꞌ ara ta rababale fa. Ma malaka remeꞌ lahenda nusaꞌ fo ta ralelaꞌ Manetualain fa, ara pareta ralalenaꞌ, losaꞌ ana raun nara ta bisa botiꞌ laka nara. \v 43 Tehuu emi ta bole tao leo naꞌ fa! Naa, neme emi bea mai nau dadi lahenda bauinaꞌ, sona ana muste dadi sama leoꞌ ana uma daleꞌ a fo nalalau lahenda fekeꞌ.\x + \xo 10:43 \xt Lukas 22:25-26\x* \v 44 Ma lahenda fo nau dadi malaka, sona ana muste tao aon sama leoꞌ ata a.\x + \xo 10:44 \xt Mateos 23:11; Markus 9:35; Lukas 22:26\x* \v 45 Huu fo Au ia, Lahenda Teteaꞌ, Au ta mai fo lahenda ralalau Au fa. Tehuu Au mai fo alalau lahenda dodouꞌ. Au mai fo fee katemaꞌ masoda Ka, ela soi-tefaꞌ a lahenda dodouꞌ reme sala-siko nara mai.” \s1 Ramatua Yesus puli na lahenda pokeꞌ esa \r (Mateos 20:29-34; Lukas 18:35-43) \p \v 46 Yesus no ana mana tuka dea nara, ma lahenda dodou-inaꞌ ara losa rai kota Yeriko. Tepoꞌ fo ara sakaꞌ laꞌo raroo, hapu lahenda pokeꞌ esa natuuꞌ nai enoꞌ a suu na, soa nalamemeiꞌ a. Ria nade Bartimeos, papa Timeos ana na. \v 47 Ana namanene nae, lahenda fo nesiꞌ na a, nana Yesus neme Nasaret mai, boe ma naloo namberaina nae, “Yesus! Daud tititi-nonosin, e! Ami mahani Papa Ka dooꞌ a so. Kasian neuꞌ au dei!” \p \v 48 Ramanene ni naloo leoꞌ na, boe ma ara rasaꞌain rae, “We! Neneeꞌ!” \p Tehuu ana boe-boe naloo namberaina nae, “Yesus! Daud tititi-nonosin, e! Kasian neuꞌ au dei!” \p \v 49 Basa de Yesus nateꞌe. Boe ma Ana nae, “Emi moo ni leo iaꞌ mai!” \p Boe ma ara reu de rafada ni rae, “O neneeꞌ leo! Papa Mesen naloo o. Mai leo!” \p \v 50 Bartimeos namanene leoꞌ na, boe ma tapa heni lafa na, ana nalale de foa napadei, fo neu naneta no Yesus. \p \v 51 Yesus natane ni nae, “O mahiiꞌ ubeaꞌ?” \p Lahenda ria nataa nae, “Papa, e! Au hule fo bisa ita dae!” \p \v 52 Yesus nafada ni bali, “Huu no o mamahere mae, Au bisa puli a o, de besaꞌ ia boe teꞌe ma aom! Mu leo.” \p Boe ma Bartimeos mata na nita dae tutiꞌ a. Basa de, ana neu tuka noo Yesus. \c 11 \s1 Ramatua Yesus asa leo Yerusalem reu, ma lahenda dodouꞌ io-oa neuꞌ Ana, sama leoꞌ lahenda bauinaꞌ a \r (Mateos 21:1-11; Lukas 19:28-40; Yohanis 12:12-19) \p \v 1 Faiꞌ fo ara raneneaꞌ ro kota Yerusalem so, ara losa rai koroꞌ dua, Betfage no Betania, nai lete Saitun a suu na.\f + \fr 11:1 \ft Ara fee leteꞌ ria nade ‘Saitun’, nana huu nai na hapu oka ai-huu saitun dodouꞌ, fo ara hee ra mina na nemeꞌ ai huuꞌ ria boa na mai. Lete Saitun naa neme kota Yerusalem mai ee kilo esa.\f* Neme naꞌ mai Yesus asa bei rahani seluꞌ baiꞌ. Basa boe ma Ana nadenu ana mana tuka dean dua fo reu raꞌuluꞌ. \v 2 Ana helu si nae, “Emi dua maꞌulu koroꞌ ele. Maneniko losa na, neuꞌ ko emi mita keledai anaꞌ esa manahekeꞌ nai na. Lahenda bei ta parna saꞌe soba ni fa. Emi meu sefi maan fo hela menin leo iaꞌ mai. \v 3 Tehuu maneniko lahenda ratane emi rae, ‘Ubeaꞌ taon de emi sefi meni keledai ria?’ Sona emi mataa mae, ‘Ami Ramatua ma nau pake ni. Maneniko pake basa, sona neuꞌ ko ami meni faliꞌ tutiꞌ ana.’ \p \v 4 Basa de, lahenda kaduaꞌ sira reu, boe ma ara rita keledai anaꞌ ria manaheke nai uma esa mata na nai enoꞌ a suu na. Boe ma ara sefi renin. \v 5 Tehuu lahenda fo rapadeiꞌ rai na a ratane rae, “Ae! Ubeaꞌ taon de emi sefi meni lahenda keledai na?” \p \v 6 Boe ma rataa rae, “Ami Ramatua ma nau pake ni. Kalu pake basa sona, neuꞌ ko ami meni faliꞌ tutiꞌ ana.” Boe ma lahenda sira roi rataaꞌ a fo hela reni keledai ria. \v 7 Ara hela renin leo Yesus neu. Basa de ara bela lafa nara reuꞌ keledai ria kotiꞌai na lain, boe ma Yesus saꞌe. \p \v 8 Tepoꞌ fo ara sakaꞌ masoꞌ leo kota daleꞌ reu, boe ma lahenda dodouꞌ hai ra lafa, lafa ana nasaa nara, de bela si reuꞌ enoꞌ a. Ruma reu beta ai-doo palam\f + \fr 11:8 \ft Markus dudui tea na nae ‘ranaꞌ nara’. Tehuu ita bubuluꞌ nemeꞌ Yohanis 12:13 nae, sira nana ai-doo palam.\f* nai eno suuꞌ sira fo bela neuꞌ enoꞌ lain. No ria na, ara tao tanda nae, ara sipoꞌ Ramatua Yesus no hada-horomata. Samaleoꞌ ara biasa sipoꞌ lahenda bauinaꞌ ara. \v 9 Hapu lahenda ruma laꞌo raꞌuluꞌ nai Yesus mata Na, ma ruma resiꞌ deaꞌ. Ara mulai heꞌi-heꞌi mesan rae, \q1 “\it Hosana!\it* Ita io-oa neuꞌ Manetualain!\f + \fr 11:9 \ft Sira dedea Aram na nae, \ft \+it ‘Hosana’\+it*. Sosoa-raraa fai uluꞌ a nae, ‘ana fee soda-moleꞌ’. Tehuu nai Ramatua Yesus tepo na, ara biasa pake dedeaꞌ ria fo io-oa neuꞌ Manetualain.\f* \q2 Manetualain fee ua-naleꞌ neuꞌ lahenda fo mai, pake nade Na, \q3 huu fo Manetualain nadenu Ni!\x + \xo 11:9 \xt Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 118:26\x* \q1 \v 10 Hosana! Ita io-oa neuꞌ Manetualain! \q2 Huu fo Manetualain nau nafoa faliꞌ Mane Daud a pareta na! \q1 Hosana! Ita io-oa neuꞌ Manetualain! \q2 Huu fo Manetualain natuuꞌ pareta memaꞌ, nai lalai fo madema naan seli!” \p \v 11 Losa kota daleꞌ, boe ma Yesus asa masoꞌ leo Manetualain Uma Mamaso Na mata na reu. Yesus rerelu naleleiꞌ bai naꞌ ke. Tehuu, no ledo-fai taꞌa so, boe ma ara fali seluꞌ Betania reu. \s1 Ramatua Yesus pareta ai huuꞌ esa fo ana ta bisa naboa soꞌ \r (Mateos 21:18-19) \p \v 12 Balahaꞌ balahaa ana na, ara kalua reme Betania mai fo fali seluꞌ leo kota Yerusalem reu. Tehuu nai eno taladaꞌ, Yesus namalaaꞌ so. \v 13 Ana nita ai huuꞌ esa nai enoꞌ a suu na. Lahenda biasa raa boa na.\f + \fr 11:13 \ft Dedea Indonesia a nae, ‘ai kaꞌ’ neme dedea Yunani sona \ft \+it sukei\+it*. Tehuu Susura Makanoiꞌ a natudu ai huuꞌ esa nai na lahenda biasa raa boa na. Nai Indonesia poꞌ dulu, lahenda ta sele ma ta raa ai huuꞌ kaaꞌ a boa na fa. De ‘ai kaꞌ’ nai Susura Makamoiꞌ a, ta sama leoꞌ ita ai kan fo nai ia.\f* De, Yesus naneneaꞌ leo ai huuꞌ ria neu, fo nau mete nanenin hapu boaꞌ do taꞌa. Tehuu Ana losa ai huuꞌ ria, ta nita hata-hata esa boeꞌ. Huu fo bei ta losa ai huuꞌ ria fai naboa na fa. Besaꞌ ko mulai nadoo beuꞌ. \v 14 Boe ma Yesus dedea fee ai huuꞌ ria nae, “Huu no o ta fee Au boa ma fa, de mulai nemeꞌ besaꞌ ia mai, o ta bisa fee boa ma neuꞌ lahenda fekeꞌ fa!” \p Ria ana mana tuka dea nara ramanene Ni dedea nambera nae leoꞌ na. \s1 Ramatua Yesus masoꞌ leo Uma Mamasoꞌ Ina a neu. Boe ma Ana fate heni pasar fo nai na \r (Mateos 21:12-17; Lukas 19:45-48; Yohanis 2:13-22) \p \v 15 Basa boe ma, ara laꞌo raroo, losa Yerusalem, boe ma Yesus masoꞌ leo Manetualain Uma Mamaso Ina na neu. Nai Uma Mamasoꞌ ria mata na, lahenda pedaꞌ pasar fo ara raseꞌo manupui kalasi fo riꞌ lahenda paken tao neuꞌ tutunu-hohotu huhule-haradoiꞌ. Yesus nita leoꞌ na, boe ma Ana neu usi heni si. Ana rua nabuu mei fo riꞌ ara pake si fo tukar doi neuꞌ lain, ma fae naleka baku fo ara pake si ela raseꞌo manupuiꞌ ara. \v 16 Ana horo basa lahenda ra ta bole reni sira hata nara fo laꞌo tepa resiꞌ uma ria mata na. \v 17 Boe ma Ana nanori-nafada si nae, “Emi bubuluꞌ memaꞌ hata fo Manetualain mana nesimata nara duiꞌ ran so rae, ‘Au afoa Uma Ki ia, ela lahenda remeꞌ basa nusaꞌ a mai hule-haradoi nai ia.’ Tehuu emi tao ma Uma ia dadiꞌ parampok ara mamana nabua na!”\x + \xo 11:17 \xt Yesaya 56:7; Yeremia 7:11\x* \p \v 18 Malaka agama Yahudi a malaka nara ro mese agama ra ramanene Yesus tao leo naꞌ so, boe ma ara eteꞌ ao nara roo Ni. Basa boe ma, ara mulai saka enoꞌ fo nau raisa Ni. Tehuu ara lele, nana huu lahenda dodouꞌ rahiiꞌ Ria nanori-nafada Na. \p \v 19 Ledo a sakaꞌ tena, boe ma Yesus asa kalua reme kota Yerusalem mai, de ara fali reu suku nai koro Betania. \s1 Kalu ita tamahere tebe-tebe neuꞌ Manetualain, neuꞌ ko Ana fee hata fo ita hule a \r (Mateos 21:20-22) \p \v 20-21 Balahaꞌ balahaa ana na, boe ma ara fali seluꞌ Yerusalem reu. Nai eno taladaꞌ, ara laꞌo resiꞌ ai huuꞌ fo useleꞌ a Yesus dedea fee ni a. Ria ana mana tuka dea nara heran, nana huu ai huuꞌ ria mate ni so, namatuu losaꞌ oka nara. Boe ma Petrus nafarene Yesus dedea usele na. De ana nafada nae, “Papa! Soba mete! Aihuuꞌ fo riꞌ useleꞌ a Papa feen kutuk a, mate ni so.” \p \v 22 Boe ma Yesus nataa, naeꞌ, “Memaꞌ tebe! Sadi emi mamahere neuꞌ Manetualain. \v 23 Kalu emi mamahere tebe-tebe, emi bisa madenu leteꞌ esa fo nanasoꞌu leo tasi a neu. Boe ma Manetualain narali leteꞌ ria, sadi boso emi mamahere dale poo seseriꞌ! Emi muste mamahere tebe-tebe neuꞌ Manetualain.\x + \xo 11:23 \xt Mateos 17:20; 1 Korintus 13:2\x* \v 24 Naa! Bosoꞌ mafarene henin, o! Sadi emi mamahere tebe-tebe mae, Manetualain nabeꞌi fee hata fo emi hule, tantu Ana fee emi. \v 25 Tehuu kalu emi ruma hule-haradoi, sekonaa te bei namanasa no lahenda fekeꞌ, sona ana muste malole no lahenda ria dei. Besaꞌ ko emi Amam nai nusatetu-ikutemaꞌ a sae-safe heni sala-siko mara. \v 26 [Kalu neme emi mai mapeda daleꞌ, ma ta nau fee ampon neuꞌ lahenda, tantu emi Amam nai nusatetu-ikutemaꞌ a boe ta nau nafarene heni emi sala mara fa.”]\f + \fr 11:26 \ft Dudui dedea Yunani tea maꞌulu na, ta duiꞌ lalane ka 26.\f* \x + \xo 11:26 \xt Mateos 6:14-15\x* \s1 Ara ratatane aoꞌ Yesus hak Na \r (Mateos 21:23-27; Lukas 20:1-8) \p \v 27 Basa boe ma, ara laꞌo raroo. Losa rai Yerusalem, ara masoꞌ seluꞌ leo Manetualain Uma Mamaso Ina Na reu. Ara losa uma a mata na, boe ma malaka agama Yahudi a malaka nara, mese agama ra, lasi hadas Yahudi ra mai, \v 28 fo ara ratatane aoꞌ ro Yesus rae, “Bea nadenu o usele a mai taohiro-taohariꞌ nai ia? Bea riꞌ fee o hak?” \p \v 29 Tehuu Yesus bubuluꞌ ara saka enoꞌ fo nau ratuda Ni. Basa de Ana nataa natafaliꞌ nae, “Au boe nau atane neuꞌ emi boe. Emi mataa Au dei, besaꞌ ko Au ataa neuꞌ emi. \v 30 Au nau atane leo iaꞌ: emi basa malelaꞌ Yohanis Mana Saraniꞌ a, hetu? Naa, bea riꞌ nadenu ni fo sarani lahenda? Manetualain do, lahenda dae-bafoꞌ a?” \p \v 31 Basa boe ma ara doo-doo reu-mai, ma ara dedea raoꞌ rae, “Ae! Laꞌe seluꞌ ita so! Kalu ita tataa tae, ‘Manetualain riꞌ nadenu’, neuꞌ ko Ana nataa natafaliꞌ nae, ‘Kalu leoꞌ na, sona ubeaꞌ taon de emi ta mamahere neuꞌ Yohanis fa!’ \v 32 Tehuu ita boe ta bisa tataa tae, ‘Lahenda dae-bafoꞌ a riꞌ nadenu.’ Huu fo neuꞌ ko basa lahenda ra ramanasa. Huu fo ara ramahere rae, Yohanis nana, Manetualain mananesimatan!” \p \v 33 Basa boe ma, ara rataa rae, “Ami ta malan fa!” \p Boe ma Yesus nataa natafali asa nae, “Kalu leoꞌ na sona, Au boe ta nau afada, ae bea riꞌ nadenu Au fa!” \c 12 \s1 Ramatua Yesus tui Dedea nasasamaꞌ laꞌeneuꞌ lahenda mana noi oka anggor \r (Mateos 21:33-46; Lukas 20:9-19) \p \v 1 Basa ria, boe ma Yesus dedea seluꞌ no malaka agama Yahudi ria malaka nara, mese agama ra ma lasi hadas lahenda Yahudi ra. Ana pake dedea nasasamaꞌ nae, “Hapu lahenda esa tao okaꞌ fo sele ai anggor nai ria daen bibiaꞌ esa. Ana heu kofeoꞌ nan. Ma ana tao bak ela nau natanee anggor boaꞌ a oe na. Boe ma ana tao na uma naneaꞌ madema esa. Basa de ana seba okaꞌ ria fee lahenda fekeꞌ roi, fo ara rabatiꞌ buna-boaꞌ. Tutiꞌ a lahenda ria leo nusa dea a neu.\x + \xo 12:1 \xt Yesaya 5:1-2\x* \p \v 2 Losa fai eꞌetu anggor boaꞌ a, boe ma manuu daeꞌ a nadenu ana uma dalen esa leo lahenda mana noi ra neu, fo hule ria nuu babati na. \v 3 Tehuu anaꞌ ria bei losa, boe ma lahenda mana noi ra homu raan, de popoꞌo ni. Basa boe ma, radenu faliꞌ ana noo lima rou na. \p \v 4 Basa de manuu daeꞌ a fee seluꞌ ana uma dalen esa neu bali. Tehuu lahenda mana noi ra fepa rahea laka na. Basa de ramamaeꞌ ana, ma puu henin. \v 5 Basa de, manuu daeꞌ a nadenu seluꞌ ana uma dale fekeꞌ esa neu bali. Tehuu ara raisa ni. Leo mae ara tao leoꞌ bea oo, manuu daeꞌ ria fee ana uma dale nara reu raroo. Tehuu mana noi sira popoꞌo ruma, ma raisa ruma. \v 6 Besaꞌ ia bei ela adaꞌ noi lahenda esa a so. Riꞌ manuu daeꞌ a ana mane ise susue na. Huu no ta hapu eno fekeꞌ soꞌ, boe ma ana nadenu anaꞌ ria neu. Ana afi nae, ‘Kalu au fee anaꞌ ria neu, tantu ara sipoꞌ raan no malole, ma ramanene neuꞌ ana.’ \p \v 7 De, ana nadenu ana na neu. Tehuu lahenda mana noi ra rita anaꞌ ria mai, boe ma ara dedea raoꞌ nara rae, ‘Ae! Emi mete dei! Toulasiꞌ a adenu ana boki na mai so. Kalu toulasiꞌ a mate ni, sona anaꞌ ia riꞌ sipoꞌ katemaꞌ hata posakaꞌ ara. Mai taisa anaꞌ ria, fo ela leoꞌ bea na ita riꞌ soa ria posaka nara!’ \v 8 Boe ma ara homu ra anaꞌ ria, de raisa ni. Tutiꞌ a ara tuꞌu popora na, leo okaꞌ a deaꞌ neu. Tutui nasasamaꞌ ria teꞌe adaꞌ ia!” \p \v 9 Basa boe ma, Yesus natane neuꞌ lahenda bauinaꞌ sira nae, “Tuka emi dudua-aꞌafi mara, sona manuu daeꞌ a tao mana noi sira leoꞌ bea? Tuka Au, sona tantu ana mai fo naisa laꞌesa mana noi sira. Basa ria, baema ana seba okaꞌ anggor ria, leo lahenda fekeꞌ a neu. \p \v 10 Ita basa lees neme Manetualain Susura Makamoi Na mai so nae, \q1 ‘Hapu batu esa tukan ara tuꞌu henin so, \q2 Tehuu besaꞌ ia batu ria dadi neuꞌ sloof fo natende dii bukuꞌ a neu. \q1 \v 11 Manetualain riꞌ here na batu ria, boe ma natende matalololen. \q2 Huu ria na de ita tita ni malole na seliꞌ!’ ”\x + \xo 12:11 \xt Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 118:22-23\x* \p \v 12 Lahenda bauinaꞌ sira bubuluꞌ tutiꞌ a rae, Yesus tui dedea nasasamaꞌ ria nana laꞌe seluꞌ sira. Ara sama leoꞌ bisinaaꞌ a mana noi okaꞌ anggor sira. Basa boe ma, ara mulai saka enoꞌ fo nau hopu raa Ni. Tehuu ara lele lahenda kadodouinaꞌ, fo ara rahiiꞌ ramanene Yesus nanori-nafada Na. De ara foa ela mesaꞌ Ana. \s1 Lahenda nau rahii-hiiꞌ Ramatua Yesus laꞌeneuꞌ babae bea a \r (Mateos 22:15-22; Lukas 20:20-26) \p \v 13 Basa ria, boe ma lahenda Yahudi ra lahenda bau-ina nara radenu lahenda Farisi hida, ro lahenda reme Herodes partei na mai, reu ratatane aoꞌ roo Yesus, fo nau rahii-hiiꞌ Ana. \v 14 Ara mai, boe ma ratatane aoꞌ roo Ni rae, “Papa Mesen! Ami basa bubuluꞌ Papa dale ma roos a, ma ta mapuputaꞌ fa. Papa mete noi lahenda dalen. Papa boe mafada ledo-ledo Manetualain hihii-nanaun, nana huu Papa ta mete mataꞌ fa. Naa! Besaꞌ ia, ami nau matane hata esa. Tuka ita atoran agama Yahudi na, sona ita muste bae bea fee mana pareta Roma a mane bau-ina na,\f + \fr 12:14 \ft Lahenda Roma ra Mane Bauina na raloon sona rae ‘Keser’.\f* do taꞌa?” \p \v 15 Tehuu Yesus bubuluꞌ sira nau eediꞌ ralaꞌ Ana, ela Ana dedea soaꞌ mana pareta Roma a. Boe ma Yesus nataa nambera nae, “Ubeaꞌ taon de emi nau mahii-hii Au neniꞌ natatane ia! Soba matudu fee Au doi fulaꞌ esa fo ita anenin dei!” \p \v 16 Basa de, ara loo fee Ni doi fulaꞌ esa. Boe ma Yesus hai na doiꞌ ria de parisaꞌ ana. Basa de Ana natane si nae, “Potoreet ia, nana bea mata-idun? Ma bea nade na ia?” \p Basa boe ma, ara rataa rae, “Ria nana mana pareta Roma a Mane Bauina na!” \p \v 17 Boe ma Yesus nae, “Naa! Kalu leoꞌ na, sona emi meu fee leo mana pareta hata fo mana pareta hak na. Ma fee leo Manetualain hata fo Manetualain hak Na!” \p Ramanene Ni nataa nae leoꞌ na, boe ma basa si roi ramakokoaꞌ a, nana huu Ana nafada teaꞌ. Huu ria na, de ara ta bisa rahii-hiiꞌ rala Ni fa. \s1 Laꞌe neuꞌ lahenda mana mate ara rasoda seluꞌ; ma lahenda sao nai nusatetu-ikutemaꞌ a, do taꞌa? \r (Mateos 22:23-33; Lukas 20:27-40) \p \v 18 Hapu partei agama fekeꞌ, fo lahenda rae, partei Saduki. Ara ranori rae, lahenda mana mateꞌ ara ta rasoda seluꞌ soꞌ. Laiꞌ esa de, lahenda Saduki hida mai boe fo nau rahii-hiiꞌ Yesus.\x + \xo 12:18 \xt Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 23:8\x* \v 19 Ara dedea ro Yesus rae, “Papa Mesen! Baꞌi Musa duiꞌ fee ita, hadas ia nae: kalu saotouꞌ esa mate ela saoina na, tehuu anaꞌ taꞌa, sona touꞌ ria fadi na muste sao na ina falu ria, ela boki fee aꞌa mana maten ria anaꞌ.\x + \xo 12:19 \xt Tui Seluꞌ Laꞌe Neuꞌ Eno Sodaꞌ a 25:5\x* \v 20 Tebe baꞌi Musa nanori nae leoꞌ na. Tehuu ami nau matane leo iaꞌ: hapu touꞌ hitu toranooꞌ ara. Uluꞌ a sao naꞌuluꞌ, basa boe ma mate ni, tehuu anaꞌ taꞌa. \v 21 Boe ma fadi mana tuka ria a, sao na seluꞌ ina falu ria. Ta doo bea boeꞌ te mate ni, ma ta hapu anaꞌ fa. Leoꞌ na boe fadi katelu a, ana sao na ina falu ria, tehuu mate ni, ma anaꞌ taꞌa boe. \v 22 Leo-leoꞌ na losa fadi muri anaꞌ a boe mate ni. Basa de, ina falu ria boe maten. \p \v 23 Naa! Besaꞌ ia ami nau matane leo iaꞌ: Ina ria parna sao touꞌ hitu. Tehuu maneniko dae-bafoꞌ a noe fo Manetualain fee lahenda mana mateꞌ ara rasoda seluꞌ, neuꞌ ko nemeꞌ tou kahitu ara mai, inaꞌ ria dadi neuꞌ sira bea saoinan?” \p \v 24 Basa boe ma, Yesus nataa nae, “Kalu emi matane leo naꞌ, sona sosoa na nae, emi bei ta bubuluꞌ matetuꞌ Manetualain Susura Makamoi Na isi na fa. Ma emi boe bei ta bubuluꞌ matetuꞌ Manetualain kuasa Na fa. De, emi sala ria so! \p \v 25 Nenene, e! Leo ia: nai nusatetu-ikutemaꞌ a sasao-aanaꞌ taꞌa. Basa lahenda mana mateꞌ fo Manetualain fee si rasoda seluꞌ a, ta hapu esa sao so boeꞌ. Leoꞌ na boe Manetualain ei-laꞌo-limalope nara rai nusatetu-ikutemaꞌ a ta sao fa. \v 26 Au boe afada laꞌeneuꞌ lahenda mana mateꞌ ara rasoda seluꞌ, do taꞌa. Baꞌi Musa duiꞌ laꞌeneuꞌ ai-huu anaꞌ fo aipilaꞌ a naa ni tehuu ta putu ni fa. Emi mafarene tutuiꞌ ria, do taꞌa? Tepoꞌ fo ai a pila nai ai-huu ria, Manetualain nafada Musa nae, ‘Au ia nana, o bei-baꞌi mara Manetualain na. Riꞌ baꞌi Abraham, baꞌi Isak, ma baꞌi Yakob. Sira basa doꞌo-tabe raroo neuꞌ Au losaꞌ besaꞌ ia.’\x + \xo 12:26 \xt Kalua reme Masir 3:6\x* \v 27 Naa! Ita bubuluꞌ tae, bei-baꞌi sira mate si dooꞌ a so. Tehuu, no Manetualain nae Ria bei dadi neuꞌ sira Ramatua na, huu ria na de ita bubuluꞌ tae, ara rasoda seluꞌ so. Tebe lahenda masodaꞌ a riꞌ doꞌo-tabe neu Manetualain, te ta lahenda mana mateꞌ a fa, hete? De, maneniko emi homu mahere nanori-nafadaꞌ fo riꞌ nae, lahenda mana mateꞌ ara ta rasoda seluꞌ fa, memaꞌ emi sala ria so!” \s1 Sue-lai neuꞌ Manetualain ma sue-lai neuꞌ lahenda dae-bafoꞌ a \r (Mateos 22:34-40; Lukas 10:25-28) \p \v 28 Tepoꞌ ria, mese agama esa tuka fo nenene Yesus natuuꞌ dedea no lahenda reme partei Saduki. Mese agama ria afi nae, Yesus nataa sira natatane na no malole. Basa boe ma, ana natane neuꞌ Yesus nae, “Papa! Au nau atane ae leoꞌ ia: ita hada na atoran na, ma agama a pareta na dodouꞌ nan seliꞌ. Neme basa pareta fo remeꞌ baꞌi Musa mai nana, bea riꞌ lena heni?” \p \v 29 Yesus nataa nae, “Pareta fo lena heni, nai Manetualain Susura Makamoi na, nae leoꞌ ia: \q1 ‘Basa lahenda manai Israel! Nenene matalolole! \q1 Manetualain nana, memaꞌ ita Ramatua na, \q2 ma ita Malaka na! \q3 Ta hapu fekeꞌ soꞌ, adaꞌ noi Ria mesaꞌ ana! \q1 \v 30 De, emi muste sue-lai neuꞌ Ana, lena neme basa-basan mai. \q2 Huu ria na, de emi muste mahiiꞌ Ana lao naroo, \q2 bubuluꞌ neuꞌ Ana, \q2 ma moi-tao mela-maku fo tuka Ria hihii-nanaun.’\x + \xo 12:30 \xt Tui Seluꞌ Laꞌe Neuꞌ Eno Sodaꞌ a 6:4-5\x* \p \v 31 Ma pareta kadua a nae leoꞌ ia: \q1 ‘Emi muste sue-lai lahenda fekeꞌ ara, sama leoꞌ o sue-lai neuꞌ ao-ina heheli ma.’ \p Pareta kadua ia ra riꞌ lena heni. Ta hapu pareta fekeꞌ fo lena heni neme pareta kaduaꞌ ia ra mai soꞌ!”\x + \xo 12:31 \xt Malaka Agama ra Atoran 19:18\x* \p \v 32 Basa boe ma, mese agama ria nafada seluꞌ neuꞌ Yesus nae, “Memaꞌ! Papa mafada ria nana, tebe. Manetualain nanadadi neuꞌ ita Malaka na, ma ta hapu Ramatua fekeꞌ soꞌ.\x + \xo 12:32 \xt Tui Seluꞌ Laꞌe Neuꞌ Eno Sodaꞌ a 4:35\x* \v 33 Ita muste sue neuꞌ Ana lena heni basa-basan, losaꞌ ita tahiiꞌ tan seli too Ni, bubuluꞌ neuꞌ Ana, ma toi-tao mela-maku fo tuka Ria hii-nanaun. Ma ita boe muste sue lahenda fekeꞌ a, sama leoꞌ sue ita ao-ina heheli ara. Ria sona Manetualain sue ita lena neme kalu ita tuka adaꞌ noi atoran agama a. Ria malole lena neme ita fee banda tutunu-hohotuꞌ do, fee Ni hata fekeꞌ.”\x + \xo 12:33 \xt Hosea 6:6\x* \p \v 34 Namanene ana nataa nae leoꞌ na, boe ma Yesus afi nae, mese agama ria bubuluꞌ no malole so. Boe ma, Yesus nae, “Hisadei na o dadi muꞌ Manetualain lahendan so.” \p Basa ria boe ma, ta hapu lahenda fekeꞌ naparani natatane aoꞌ no Yesus soꞌ, huu fo ara ta ralan fa.\x + \xo 12:34 \xt Lukas 10:25-28\x* \s1 Kristus nana, memaꞌ mane Daud a tititi-nonosin, ma Ria boe mane Daud *a Ramatua na \r (Mateos 22:41-46; Lukas 20:41-44) \p \v 35 Basa ria, boe ma Yesus bei nanori lahenda ra nai Manetualain Uma Mamaso Ina Na. Boe ma Ana natane si nae, “Tuka emi dale dodoo mara sona, leo beaꞌ? Mese agama ra ranori laꞌeneuꞌ Kristus, fo riꞌ Manetualain tudu memaꞌ Ana neme fai a ulu na mai. Tuka sira, Ria nanadadi adaꞌ noi neuꞌ mane Daud a tititi-nonosin. Tehuu Ria ta tebe leoꞌ na fa. \v 36 Nana huu maꞌulu na Manetualain Dula-dale Malalao-malalafu Na pake Mane Daud a so, de duiꞌ nae, \q1 ‘Manetualain nafada neuꞌ au ramatua ka nae, \q2 “Mai fo matuuꞌ nai mamanaꞌ hada-horomata a nai Au boboa ona Ka. \q3 Neuꞌ ko Au tao a musunoo mara, raloe-radae ao nara neuꞌ o.’ ”\x + \xo 12:36 \xt Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 110:1\x* \p \v 37a Neme ria mai ita bubuluꞌ tae, mane Daud a naloo neuꞌ Kristus boe nae, ‘Ramatuaꞌ’. Sosoa na nae, maneniko lahenda rae Kristus nana, adaꞌ noi mane Daud a tititi-nonosin, ria beita namadai fa. Nana huu Ria boe dadi neuꞌ mane Daud a Ramatua na.” \s1 Ramatua Yesus nae besa-besa mo mese agama napuputa nara \r (Mateos 23:1-36; Lukas 20:45-47) \p \v 37b Yesus bisinaaꞌ a dedea nae leoꞌ na, boe ma lahenda dodouꞌ rahiiꞌ ramanene Ni. \v 38 Basa boe ma, Ana nafada seluꞌ asa nae, “Emi muste besa-besa mo mese agama ra. Ara rahiiꞌ lalaꞌo, pake badu manaru fo roroso rarooꞌ a, reu raneta roo lahenda dodouꞌ ela lahenda rita si na rae, ‘Ae! Sira nana lahenda bauinaꞌ, o! \v 39 Maneniko ara masoꞌ leo uma mamasoꞌ daleꞌ reu, do reu raa feta, sona ara saka mamana natuuꞌ maloleinaꞌ, ela lahenda dodouꞌ rita si. \v 40 Tehuu besa-besa, o! Huu fo sira boe rapuputaꞌ ina falu ra, fo ralea ra uma nara. Tehuu nai lahenda dodouꞌ matan, sona rapoti etu sira salan ria, rapadei hule-haradoi doo na seliꞌ. Ara nau lahenda rae sira dale nara makamoiꞌ a. Tehuu neuꞌ ko Manetualain fee si huhuku maberaina.” \s1 Ina falu kasian na tuꞌu doiꞌ kolete bauinaꞌ a naan seli \r (Lukas 21:1-4) \p \v 41 Basa ria, boe ma Yesus neu natuuꞌ nasare na peti derma fo nai Manetualain Uma Mamaso Ina Na. Ana nita lahenda ra mai rakodi doi kolete nara leo peti ria daleꞌ neu. Ana nita lahenda kamasuꞌi ara mai tuꞌu doiꞌ dodouꞌ nai na boe. \v 42 Basa de, hapu ina falu kasian esa boe tuka mai hule-haradoi. Ana nakodi doi sen dua leo peti kolete daleꞌ neu. Doiꞌ ria beli na baianaꞌ naan seli. \p \v 43 Basa boe ma, Yesus kape ana mana tuka dea nara ma nafada nae, “Emi mete matalolole ina falu kasian ria. Ana nakodi doiꞌ noi sen duaꞌ a, tehuu ana fee lena nemeꞌ basa lahenda sira mai. \v 44 Basa lahenda fekeꞌ sira rakodi doi kolete neme sira doi lena nara mai. Tehuu ina falu ia, sona fee heni katemaꞌ doi nara leo Manetualain neu.” \c 13 \s1 Ramatua Yesus nafada memaꞌ Uma Mamaso Ina a hehea heni na \r (Mateos 24:1-2; Lukas 21:5-6) \p \v 1 Basa ria, boe ma Yesus no ana mana tuka dea nara foa ela Uma Mamaso Ina a. Faiꞌ fo ara kalua, boe ma ana mana tuka dea Ni esa tudu leo Uma Mamasoꞌ Ria neu, boe ma nae, “Papa, e! Soba mete maneni ia dei! Uma ia malole inaꞌ! Ara ratutuleꞌ batu bauinaꞌ ara malole na seli!” \p \v 2 Tehuu Yesus nataa nae, “Tebe, Uma ia malole a! Tehuu ta dooꞌ a soꞌ, te rarerefaꞌ heni katemaꞌ batu ia ra.” \s1 Tanda neme dae-bafoꞌ a nonoe na \r (Mateos 24:3-14; Lukas 21:7-19) \p \v 3 Basa boe ma, Yesus asa leo lete Saitun a reu, ratuuꞌ rai mamanaꞌ fo nasare leo Uma Mamaso Ina a neu. Basa boe ma, ana mana tuka dea Ni haa mesaꞌ asa mai dedea raoꞌ roo Ni. Siꞌ Petrus, Yakobis, Yohanis ma Anderias. \v 4 Ara ratane, raeꞌ, “Papa! Soba Papa mafada seluꞌ bisinaꞌ a dedea ma. Tepo-tadaꞌ bea rina ledo-fai sira mai? Ma tanda nara leo beaꞌ?” \p \v 5 Basa boe ma Yesus nataa, naeꞌ, “Sadi emi manea matalolole, ó! Fo ela emi bosoꞌ nanatipu-nanadaiꞌ. \v 6 Huu fo neuꞌ ko hapu lahenda rupa ara mai fapa ara nara rae, ‘Au ia Kristus, riꞌ lahenda fo Manetualain helu memaꞌ neme fai a ulun na mai so a’. Basa te ara tipu-dai ra lahenda dodouꞌ. \v 7 Maneniko emi mita lahenda ratati ao, do emi mamanene fifoꞌ rae, natati aoꞌ a nai basa mamanaꞌ ara, sona emi bosoꞌ bii. Huu fo rupaꞌ leo naꞌ ara dadi raꞌulu dei, tehuu dae-bafoꞌ a nonoe na beita losa fa. \v 8 Neuꞌ ko leo esa natati soaꞌ leo fekeꞌ. Nusaꞌ esa natati soaꞌ nusa fekeꞌ. Dae a natakeko nai basa mamanaꞌ ara. Fai laa-roes inaꞌ a! Basa ia ra dadi tanda, sama leoꞌ inaꞌ fo besaꞌ ko mulai nameda hedi bobokiꞌ. \p \v 9 De emi muste manea matalolole, e! Huu fo neuꞌ ko ara mai hopu ra emi fo hela ro emi leo mamana naꞌetu dedea agama a meu. Ma ara popoꞌo emi nai uma mamasoꞌ ara daleꞌ. Boe ma heke ro emi leo mana homu kuasa ra meu nana huu emi tuka Au. Tehuu ria dadi salaak fo emi mafada si laꞌeneuꞌ Au. \v 10 Huu fo Manetualain lahenda nara muste reu tui-beka raꞌuluꞌ Au Tutui Malole Ka neuꞌ basa leo nai dae-bafoꞌ ia, besaꞌ ko dae-bafoꞌ a nonoe na losa. \v 11 Mafarereneꞌ, ó! Kalu ara heke ro emi leo mamana naꞌetu dedeaꞌ a meu, emi bosoꞌ biiꞌ mae, ‘Neuꞌ ko au dedea ae leoꞌ bea? Do au ataa ae, leoꞌ bea?’ Maneniko ledo-fai na losa leoꞌ na, emi dedea tuka hata fo Manetualain Dula-dale Malalao-malalafu Na nafada emi a.\x + \xo 13:11 \xt Mateos 10:17-20; Lukas 12:11-12\x* \p \v 12 Nai uma esa daleꞌ, kalu hapu lahenda namahere neuꞌ Au, neuꞌ ko toranoo boki na boe saka enoꞌ fo naisa ni. Maneniko ana a namahere, neuꞌ ko papa boki na riꞌ naisa ni. Ma kalu hapu ina-ama a ramahere neuꞌ Au, neuꞌ ko ana nara raisa si. \v 13 De, neuꞌ ko lahenda eteꞌ ao nara ro emi, nana huu emi mamahere neuꞌ Au. Tehuu bea riꞌ nanenete losaꞌ babasa na, tantu Manetualain fee ni soda-moleꞌ a.”\x + \xo 13:13 \xt Mateos 10:22\x* \s2 Manea matalolole, huu fo dae-bafoꞌ a nonoe na sakaꞌ naneneaꞌ so! \r (Mateos 24:15-28; Lukas 21:20-24) \p \v 14 Yesus dedea naroo, naeꞌ, “Lahenda bauꞌmeruina esa neuꞌ ko mai. Ana kodi neu napadeiꞌ nai mamana luliꞌ nai Manetualain Uma Mamaso Ina Na, fo ta naraa soaneuꞌ ana fa, losaꞌ tao nakekeo mamanaꞌ ria. Huu ria na, de Manetualain nasadea laꞌo ela mamanaꞌ ria. Maneniko emi mita leoꞌ na, sona besa-besa, ó! (Bea fo riꞌ lees nita ia, boe muste besa-besa!) Ria dadi tanda nae, fai susa a losa nai lelesu bafaꞌ a so. Maneniko lahenda fo rai propinsi Yudea rita leoꞌ na, sona ara ralai leo leteꞌ lain reu.\x + \xo 13:14 \xt Daniel 9:27; 11:31; 12:11\x* \v 15 Ma muste ralai inaꞌ a, fo ela leoꞌ bea na ara bosoꞌ soe. Maneniko bea kalua ela uma a, sona bosoꞌ fali neu hai hata nai uma baliꞌ. \v 16 Boe ma lahenda fo nai oka-tine, bosoꞌ fali fo neu hai lafa hanas a bali. Tehuu nalai naroo leo!\x + \xo 13:16 \xt Lukas 17:31\x* \v 17 Kasian naan seli a, nana neuꞌ ina kairus ara, ro inaꞌ fo bei anutu ana boki beuꞌ. Huu fo ara ta bisa ralai inaꞌ a fa. \v 18 De, malole lenaꞌ emi hule-haradoi fo ela hata tadaluꞌ ria boso dadi naraa laꞌe fai uda. \v 19 Huu fo fai uda sona susa mamateꞌ! Mulai nemeꞌ Manetualain adu na dae-bafoꞌ a losaꞌ besaꞌ ia, lahenda beita parna rita susa bauinaꞌ rupa leo naꞌ a. Ma neuꞌ ko lahenda boe ta rita seluꞌ susa rupa leo naꞌ a soꞌ.\x + \xo 13:19 \xt Daniel 12:1; Daebafo Rupa-lole Bebeuꞌ a 7:14\x* \v 20 Kalu Manetualain ta tao eꞌetu fai ria fa, neuꞌ ko ta hapu lahenda esa nanenete nai soda na boeꞌ. Tehuu, no Manetualain sue-lai neuꞌ lahendan fo Ana here naa si so a, huu ria na de Ana tao eꞌetu fai susa sira. \p \v 21 Maneniko faiꞌ ria losa, emi mamanene lahenda ra rae, ‘Mete dei! Kristus nai ia!’ Ma lahenda fekeꞌ ara rae, ‘Kristus nai ele!’ Tehuu emi bosoꞌ mamanene, e! \v 22 Huu fo neuꞌ ko hapu lahenda kalua mai fo fapa ara na nae, ‘Au ia, nana Kristus!’ Fekeꞌ ara rae, ‘Au ia, nana Manetualain mananesimatan.’ Neuꞌ ko ara tao tanda heran rupaꞌ ara pake nitu a kuasa na, fo rapuputaꞌ lahenda. Ara soba-soba fo Manetualain lahenda nara nanatipu-nanadaiꞌ boe! \v 23 Tehuu emi muste manea matalolole, e! Fai-fai susa sira beita losa fa, tehuu Au afarereneꞌ memaꞌ fee emi so, ó!” \s2 Lahenda Teteaꞌ a mamai Na \r (Mateos 24:29-31; Lukas 21:25-28) \p \v 24 Basa boe ma, Yesus tuti seluꞌ bali fo nafada ana mana tuka dea nara, naeꞌ, “Maneniko basa fai-fai susa sira so, \q1 ‘Neuꞌ ko ledo a dadi maꞌiu, \q2 bulaꞌ a boe ta nahaa soꞌ.\x + \xo 13:24 \xt Yesaya 13:10; Yeskial 32:7; Yoel 2:10, 31; 3:15; Daebafo Rupa-lole Bebeuꞌ a 6:12\x* \q1 \v 25 Ruuꞌ ara ramomonu ao remeꞌ lalai mai, \q2 ma kuasa fo rai lalaiꞌ ara taohiro-taohari.’\x + \xo 13:25 \xt Yesaya 34:4; Yoel 2:10; Daebafo Rupa-lole Bebeuꞌ a 6:13\x* \p \v 26 Basa ria nana, besaꞌ ko basa lahenda rita Au, Lahenda Teteaꞌ ia. Neuꞌ ko Au onda emeꞌ lalai mai. Ma basa lahenda ra rita Au kuasa Ka, ma Au kahere kara katemaꞌ!\x + \xo 13:26 \xt Daniel 7:13; Daebafo Rupa-lole Bebeuꞌ a 1:7\x* \v 27 Basa te Au pareta Manetualain eilaꞌo-limalopen rai nusatetu-ikutemaꞌ a, fo reu rabubua ra basa lahenda fo Au here a si remeꞌ dae-bafoꞌ a bukun haa si mai, nemeꞌ dulu losa muri; ma neme ii losa ona.” \s1 Fai-fai susa a dadi tanda neuꞌ Yesus mamai Na \r (Mateos 24:32-35; Lukas 21:29-33) \p \v 28 Yesus tuti naroo dedea na nae, “Au hai nasasamaꞌ neme ai huuꞌ a mai. Maneniko doo nara mulai mofa, ria tanda na nae, fai fanduꞌ a naneneaꞌ mamaiꞌ a so. \v 29 Leoꞌ na boe, maneniko emi mita fai-fai susa a mai, sama leoꞌ bisinaꞌ a Au afada a, ria nanadadi tanda nae, Au mamai Ka naneneaꞌ so. \v 30 Besaꞌ ia, nenene matalolole! Neme basa lahenda fo rasoda rai besaꞌ ia, neuꞌ ko ruma beita mate fa, te fai-fai susa sira mai so. \v 31 Leo mae lalai no dae-bafoꞌ ia sapu-lalo, tehuu Au dedea Ki ia nanenete losa doo-doo na neu.” \s1 Ramatua Yesus ledo-fai mamai Na namanininoꞌ \r (Mateos 24:36-44) \p \v 32 Yesus dedea tamba nae, “Ta hapu lahenda esa bubuluꞌ faiꞌ bea ma liꞌu hida fo Au atafali seluꞌ mai. Manetualain eilaꞌo-limalope nara rai nusatetu-ikutemaꞌ a boe, ta bubuluꞌ fa. Au boe ta bubuluꞌ fa. Adaꞌ noi Au Papa Ka riꞌ bubuluꞌ.\x + \xo 13:32 \xt Mateos 24:36\x* \v 33 Huu ria na, emi muste manea matalolole, nana huu emi ta bubuluꞌ ria ledo-fain fa. \p \v 34 Ta dooꞌ a soꞌ te Au foa ela emi, tehuu neuꞌ ko Au atafali seluꞌ mai. Samaleoꞌ manuu umaꞌ fo laꞌo ela uma na de leo mamanaꞌ dooꞌ a neu. Ana nadenu ana uma dale nara fo rafaduli ratalolole uma ria. Ma ana bati fee si esaꞌ ko nooꞌ ria nonoi-tataon. Ana pareta manea lelesu bafaꞌ a fo ranea ratalolole, losaꞌ ana fali main.\x + \xo 13:34 \xt Lukas 12:36-38\x* \v 35 Emi boe muste manea hatu-leledon, huu fo emi ta bubuluꞌ manuu umaꞌ a fai hidaꞌ fali main. Fali ledo leo dae na do, hatu na do, ledo hanan do, balahaa anan. Emi ta bubuluꞌ fai hidaꞌ fa. \v 36 Bosoꞌ losa kekeneu te ana mai, boe ma hapu na emi suku mamanee. \p \v 37 De, hata fo Au afadan neuꞌ emi ia, Au boe afada basa lahenda fekeꞌ ara aeꞌ, ‘Emi muste manea matalolole fo sipoꞌ Au mamai Ka.’ ” \p [Yesus dedea no ana mana tuka dea nara nai lete Saitun lain a, teꞌe adaꞌ ria.] \c 14 \s1 Lahenda bauinaꞌ ara saka enoꞌ fo nau hopu ramanininoꞌ Ramatua Yesus \r (Mateos 26:1-5; Lukas 22:1-2; Yohanis 11:45-53) \p \v 1-2 Basa ria, boe ma malaka agama Yahudi ra malaka nara roo mese agama ra, rasaka enoꞌ fo hopu ramanininoꞌ Yesus. Huu fo ara nau raisa Ni. Tehuu ara dodoo-tatai eno na rae, “Mahani dei! Ita bosoꞌ talale hopu Ni, nana huu fai malole a naneneaꞌ so. Bosoꞌ losa neuꞌ ko lahenda kadodouinaꞌ sira rafarau ra ita fo tao nahuu-nalenaꞌ.” \p Ara dedea rae leoꞌ na, huu fo bei faiꞌ dua bali, te lahenda Yahudi ra fai malole na, fo riꞌ, rae ‘Fai Paska’ ma ‘Feta Roti Ta Pake Ralu Teteiꞌ fa.’ Ma fai malole ria, nana ara rafarene fai a ulu na, tepoꞌ fo bei-baꞌi nara kalua reme dae Masir a mai a.\x + \xo 14:1-2 \xt Kalua reme Masir 12:1-27\x* \s1 Inaꞌ fo poꞌa mina maboomeni mabeli neuꞌ Ramatua Yesus \r (Mateos 26:6-13; Yohanis 12:1-8) \p \v 3 Nai koro Betania, hapu lahenda esa, nade Simon. Maꞌulun na lahenda rahiaꞌ ana, nana huu hapu hedi kusta. Tehuu besaꞌ ia ao-ina na makamoiꞌ a so. \p Tepoꞌ fo, fai malole ria beita mai fa, Yesus asa reu raa-rinu nai Simon uma na. Faiꞌ fo ara raa-rinu, te inaꞌ esa mai naneta no Yesus. Ana homu neni boto fo taon nemeꞌ batu a mai. Isi na mina maboomeniꞌ teaꞌ mabeli a.\f + \fr 14:3 \ft Mina mabomeniꞌ ria beli na, sama leoꞌ lahenda kadi na teuꞌ esa. Susura Makamoi dedea Yunani a nae, mina ria beli na \ft \+it denari\+it* natun telu, Boe ma mina a nade \+it nardos\+it*, fo maꞌulu na lahenda taon neme ai oka maboomeniꞌ a mai. Susura Makamoi dedea Indonesia nae ‘narwastu’. Ma boto ria ara taon neme batu fo lahenda bisa paa ralan. Boto ria boe beliꞌ mesan. Susura Makamoi dedea Yunani nae, ara tao boto ria neme batu a nade \+it alabastros\+it*. Susura Makamoi dedea Indonesia nae batu ria nade ‘batu pualam’. Metem nai Lukas 7:37-38.\f* Basa de, inaꞌ a beru natepa boto ria tatana na. Boe ma ana poꞌa mina ria, feen titi bai-bai neuꞌ Yesus laka Na, fo dadi tanda nae, ana fee hada-horomata neuꞌ Yesus. \p \v 4 Tehuu lahenda fekeꞌ hida fo raa-rinu rai naa boe. Ara rita inaꞌ ria tao leo naꞌ, boe ma ara ramanasa, de ara dedeaꞌ koaoꞌ rae, “Ae! Ina ubeaꞌ ia, fo neu tuꞌu heni hihiiꞌ mina maboomeni mabeli beraꞌ ia! \v 5 Malole lenaꞌ ana seꞌo mina ria! Fo neu babati doi kadodouinaꞌ sira fee lahenda hata taaꞌ ara! Huu fo mina maboomeniꞌ ria, beli na sama leoꞌ lahenda kadi na teuꞌ esa.” Boe ma ara rasaꞌai ni. \p \v 6 Tehuu Yesus nataa si nae, “Emi bosoꞌ tao masususaꞌ inaꞌ ia! Nemeꞌ na! Au amahoꞌo, nana huu ana poꞌa mina mabomeniꞌ ia neuꞌ Au ao-ina Ka. \v 7 Lahenda kasian ara roo emi kose-kose. De, emi bisa tulu-fali sira nai fai bea a. Tehuu Au sona, ta dooꞌ a fa, te Au ta sama-sama oo emi soꞌ.\x + \xo 14:7 \xt Tui Seluꞌ Laꞌe Neuꞌ Eno Sodaꞌ a 15:11\x* \v 8 Au soda Ka ta dooꞌ a soꞌ. Ma bisinaꞌ a inaꞌ ia poꞌa mina a, nana ana sadia naꞌulu Au ao-ina Ka, sama leoꞌ ria kari na laꞌesa rampe neuꞌ Au popora Ka. \v 9 Mafarereneꞌ matalolole, o! Sudi nai mamanaꞌ bea oo, Manetualain Tutui Malole Na tui-bekan rule-feo dae-bafoꞌ ia, tantu ara tui inaꞌ ia malole na boe. Fo ela basa lahenda rafareneꞌ neu ana.” \s1 Yudas nalaharaꞌ no malaka agama ra fo nau seꞌo heni Ramatua Yesus \r (Mateos 26:14-16; Lukas 22:3-6) \p \v 10 Basa boe ma, neme Yesus ana mana tuka dea kasanahulu dua nara esa mai, nade Yudas Iskariot. Ana kalua neu saka malaka agama Yahudi ra malaka nara, fo nau seꞌo heni Yesus fee si. Losa si boe ma, nafada ria dale hihii na. \v 11 Faiꞌ fo malaka ra ramanene Yudas dedea nae leoꞌ na, boe ma ramahoꞌo raan seli. Boe ma ara helu rae, “Kalu o nau seꞌo Yesus fee ami, tantu ami bae.” Yudas kalua, boe ma ana mulai saka enoꞌ fo nau fee heni Yesus neuꞌ asa. \s1 Ramatua Yesus naa feta Paska no ana mana tuka dea nara \r (Mateos 26:17-25; Lukas 22:7-14, 21-23; Yohanis 13:21-30) \p \v 12 Faiꞌ ria laꞌe fai masososaꞌ neme lahenda Yahudi ra fai malole na mai. De, nai faiꞌ ria, ara biasa tunu roti ta pake ralu teteiꞌ, ma hala bibi-lopo boe. Basa boe ma, Yesus ana mana tuka dea nara mai ratane Ni rae, “Papa! Faiꞌ ia, ita fai malole Paska na. De, Papa nau ami meuꞌ bea sadia mamana feta Paska?” \p \v 13 Boe ma Yesus nadenu ana mana tuka dean dua nae, “Emi meu maꞌulu kota daleꞌ. Nai na neuꞌ ko emi maneta mo touꞌ esa, nasaa neni oe neuꞌ kusi anaꞌ esa. Emi meu tuka ni. \v 14 Maneniko ana kodi leo uma bea daleꞌ neu, sona tuka leo naꞌ meu. Basa sona mafada manuu umaꞌ a mae, ‘Papa! Ami Mesen ma hule mamanaꞌ esa, fo Ana nau pake ni ela tao feta Paska no ana mana tuka dea nara.’ \v 15 Neuꞌ ko lahenda ria natudu fee emi kama maloaina esa nai uma a huhurun lain. Ana sadia na kama ria namadai so. De, adaꞌ noi emi dua meuꞌ na fo sadia nanaaꞌ.” \p \v 16 Basa boe ma, dua si leo kota daleꞌ reu. Nai na dua si raneta roo basa-basan fo Yesus nafada so a. Boe ma ara sadia basa-basan, ela Yesus asa raa feta Paska reuꞌ na. Basa boe ma dua si reu raloo Yesus asa. \p \v 17 Ledo a mulai tena so, boe ma Yesus no ana mana tuka dean sanahulu dua si leo naꞌ reu. \v 18 Boe ma ara ratuuꞌ raa-rinu sama-sama. Faiꞌ fo ara raa, boe ma Yesus dedea nae, “Emi nenene, e! Hapu lalenda esa neme emi mai, neuꞌ ko ana seꞌo Au leo lahenda fekeꞌ ara u.”\x + \xo 14:18 \xt Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 41:10\x* \p \v 19 Ramanene leoꞌ na, boe ma dale nara ta tama soꞌ. Tutiꞌ a sira esa-esa natane Yesus nae, “Lahenda fo Papa mafada a, ta au fa, hete?” \p \v 20 Yesus nataa nae, “Lahenda fo naboro roti na leo mako ia daleꞌ neu sama-sama no Au, ria riꞌ neuꞌ ko naseꞌo heni Au leo lahenda fekeꞌ ara u. \v 21 Mafarereneꞌ, é! Au, Lahenda Teteaꞌ, muste mate sama leoꞌ manaduiꞌ nai Manetualain Susura Makamoi Na daleꞌ so. Tehuu besa-besa! Lahenda fo nau seꞌo heni Au a, neuꞌ ko lepa na soe a! Malole lenaꞌ kalu mama na ta boki nan fa!” \s2 Ramatua Yesus nafada nae, roti ria no anggor oeꞌ ia dadi tanda nafarereneꞌ neuꞌ Ana \r (Mateos 26:26-30; Lukas 22:14-20; 1 Korintus 11:23-25) \p \v 22 Tepoꞌ fo ara bei raa, boe ma Yesus hai na roti baloꞌ esa, de hule makasi neuꞌ Manetualain. Basa boe ma Ana tetebi roti ria, de loo fee ana mana tuka dea nara, Ana nae, “Roti ia, nana Au ao-ina Ka. Hai man fo mia leo.” \p \v 23 Basa ria, boe ma Ana hai na galaas fo anggor oeꞌ nai daleꞌ. Boe ma Ana hule makasi neuꞌ Manetualain. Basa de Ana loo galaas ria leo ana mana tuka dea nara neu fo rinu. \v 24 Boe ma Ana nae, “Anggor ia, nana Au daa Ka. Neuꞌ ko ana faa fo fee lahenda dodouꞌ sodaꞌ a. Daa ia dadi buti fo fee nafarereneꞌ nae, hata fo Manetualain helu a, memaꞌ besaꞌ ia dadi so. Naa, hai maan fo minu leo.\x + \xo 14:24 \xt Kalua reme Masir 24:8; Yeremia 31:31-34\x* \p \v 25 Nenene matalolole dei! Mulai nemeꞌ hatun ia mai, Au ta inu anggor oe soꞌ. Losaꞌ Au atuuꞌ pareta sama-sama oo Papa Ka nai nusatetu-ikutemaꞌ a, besaꞌ ko Au inu bali.” \p \v 26 Basa boe ma, ara soda sosodaꞌ esa, io-oa neuꞌ Manetualain. Tutiꞌ a hatun ria boe ara kalua de leo lete Saitun a reu. \s1 Ramatua Yesus nafada naꞌulu nae Petrus neu ko nalena Ni \r (Mateos 26:31-35; Lukas 22:31-34; Yohanis 13:36-38) \p \v 27 Tepoꞌ fo ara laꞌo-laꞌo a, Yesus nafada memaꞌ asa nae, “Neuꞌ ko selubaiꞌ hatun ia, emi basa malai ela Au. Ria sama leoꞌ manaduiꞌ memaꞌ nai Susura Makamoiꞌ daleꞌ nae, \q1 ‘Neuꞌ ko Manetualain naisa manafoo a, \q2 de, bibi-lopo nara ralai tapasara.’\x + \xo 14:27 \xt Sakaria 13:7\x* \q2 \v 28 Tebe Au mate. Tehuu maneniko Au asoda seluꞌ, Au auluꞌ emi leo propinsi Galilea u.”\x + \xo 14:28 \xt Mateos 28:16\x* \p \v 29 Basa boe ma, Petrus nadedea laka nae, “Papa! Leo mae lahenda fekeꞌ ara basa si ralai ela Papa, tehuu au sona taꞌa.” \p \v 30 Yesus nataa nae, “Petrus! Mafarerene, é! Hatun ia, manuꞌ ara beita kokoꞌoa kalaiꞌ dua na, te o mafada laiꞌ telu so mae, ta malelaꞌ Au fa.” \p \v 31 Tehuu Petrus nataa no hara bera nae, “Taꞌa, Papa! Kalu Papa Ka mate, au boe mate sama-sama. Tehuu au ta alai ela Papa ka fa, ma ta alena Papa boeꞌ.” \p Yesus ana mana tuka dea feke nara boe rae leoꞌ na. \s1 Ramatua Yesus hule-haradoi nai oka Getsemani \r (Mateos 26:36-46; Lukas 22:39-46) \p \v 32 Basa ria, boe ma Yesus asa losa mamanaꞌ esa nai lete Saitun, nade ‘Getsemani’. Yesus nafada ana mana tuka dea nara nae, “Emi mahani ia, e! Au nau uuꞌ hule-haradoi nai ele.” \p \v 33 Boe ma Yesus naloo no Petrus, Yakobis ma Yohanis, fo laꞌo sama-sama roo Ni. Mulai neme naꞌ mai, boe ma dale Na susa ma ta tama fa. \v 34 Ana nafada si nae, “Au dale Ka susa naan seli. Au ameda an nonooꞌ nae Au sakaꞌ mate! Emi matuuꞌ manea nai ia dei!” \p \v 35-36 Basa de Ana lali nala dooꞌ a seluꞌ baiꞌ, boe ma Ana sundaꞌ undulaka Na, neuꞌ dae a fo hule-haradoi nae, “Papa manasue-manalai! Kalu Papa mataa, sona Au bosoꞌ lepa doidoso rupa leo iaꞌ a losa mate. Au bubuluꞌ memaꞌ so ae, ta hapu hata esa fo Papa ta bisa tao ni fa. De, kalu bole sona, Papa tuꞌu madoo doidoso ia nemeꞌ Au mai. Tehuu bosoꞌ tuka Au hihii-nanau Ka; ela leoꞌ bea na tuka noi Papa Ka hihii-nanaum.” \p \v 37 Basa boe ma, Ana fali leo ana mana tuka dea kateluꞌ sira neu, tehuu ara suku ramanee. Boe ma Ana fafae nafoa si, de nafada neuꞌ Petrus nae, “Peꞌu!\f + \fr 14:37 \ft Dudui dedea Yunani dui nae ‘Simon’ nai ia. Simon nana, Petrus nade feke na.\f* O suku, do! Au uꞌ ria adaꞌ noi hate mataꞌ boe, tehuu emi ta manea baiꞌ boeꞌ! \v 38 Madidilaꞌ mata mara dei. Basa sona foa fo manea mo Au! Emi dale mara sona rahiiꞌ tao malole, te noi emi aopaa mara ta baraꞌai a fa. De, malole lenaꞌ hule-haradoi, ela maneniko hapu sosobaꞌ boe oo, ta naseki emi fa.” \p \v 39 Basa boe ma Yesus neu hule seluꞌ laꞌesa bali. Ana hule seluꞌ neuꞌ Manetualain, bosoꞌ foa ela Ni fo lepa doidoso ria. \v 40 Basa de Ana fali main leo ana mana tuka dea kateluꞌ sira. Tehuu ara suku seluꞌ bali, huu fo mata nara rambera. Ana fafae nafoa seluꞌ asa, tehuu ara ta bubuluꞌ rataa Ni rae leoꞌ bea soꞌ. \p \v 41 Boe ma, Yesus neu hule-haradoi seluꞌ kalaiꞌ telu na. Basa boe ma Ana fali de fafae nafoa si. Ana nae, “Emi bei suku bali, do? Dai so! Foa leo! Lahenda fo nau seꞌo heni Au Lahenda Teteaꞌ ia a, naneneaꞌ so. Besaꞌ ia ara nau hopu ra Au, fo fee Au leo lahenda tadalu ara lima dale nara uu. \v 42 Foa leo! Madilaꞌ mata mara fo soba mete leo eleꞌ meu! Lahenda fo nau seꞌo heni Au a, mai so. Mai fo ita teu soruꞌ asa!” \s1 Ara hopu ra Ramatua Yesus \r (Mateos 26:47-56; Lukas 22:47-53; Yohanis 18:3-12) \p \v 43 Yesus bai dea-dea te Yudas noo lahenda dodou-inaꞌ mai so. Ara mai reni tafaꞌ, ai tutukuꞌ, fo nau hopu Yesus. Ara tao leo naꞌ tuka pareta neme malaka Yahudi ra mai. Sira nana siꞌ malaka agama ra malaka nara, mese agama ra, ma lasi hadas ara. \v 44 Yudas nalaisiꞌ mema asa so nae, “Emi mete matalolole! Au deꞌi bea, sona hopu maa Ni leo! Huu fo Ria riꞌ, lahenda fo emi saka ni a.” \p \v 45 Tepoꞌ fo Yudas asa losa na, boe ma ana nasare nasuu tinoꞌ Yesus. Basa de ana nateꞌa nae, “Papa Mesen!” Boe ma Yudas holu nan ma deꞌi Ni. \v 46 Tutiꞌ a lahenda kadodouinaꞌ sira tuturuu mata reu, de hopu ra Yesus. \p \v 47 Tehuu Yesus lahendan esa lesu na fela lakatuku ana na, de seru naꞌetu lahenda esa ridoo na. Lahenda mananeni hinaꞌ ria, nana malaka agama Yahudi a malaka bau-ina na ana uma dalen. \v 48 Yesus dedea no lahenda fo ara mai hopu Ni a nae, “Leoꞌ bea? Emi mae Au ia nana lahenda tadaluꞌ, do? De, emi meni tafaꞌ ma aitutukuꞌ fo mai hopu Au? \v 49 Tuka-tuka faiꞌ Au anori-afada emi nai Manetualain Uma Mamaso Ina Na daleꞌ, tehuu ta hapu lahenda esa hopu na Au boeꞌ. Mai hopu ma Au leo! Huu fo ia nana manaduiꞌ memaꞌ neme uluꞌ mai so nai Manetualain Susura Makamoi Na daleꞌ.”\x + \xo 14:49 \xt Lukas 19:47; 21:37\x* \p \v 50 Yesus ana mana tuka dea nara bii mamateꞌ. Boe ma ara ralai foa elan mesaꞌ Ana. \p \v 51 Nai na boe, hapu anatou muri anaꞌ esa, tutukaꞌ Yesus dea na. Ana naluse lafatende bibia anaꞌ esa. Lahenda sira nau homu ran boe. \v 52 Tehuu ara rano ra noi lafatende na. Basa de ana nalai poꞌiraoꞌ neu ni, huu fo ana bii mamateꞌ. \s1 Ara roo Ramatua Yesus leo mamana naꞌetu dedea agama a neu \r (Mateos 26:57-68; Lukas 22:54-55, 63-71; Yohanis 18:13-14, 19-24) \p \v 53 Basa ria boe ma, ara hela roo Yesus leo malaka agama Yahudi a malaka bau-ina na uma na neu. Nai naa, lahenda bauinaꞌ ara tesa so. Siꞌ malaka agama ra malaka nara, mese agama ra, ma lasi hadas ara. \v 54 Tepoꞌ fo hopu roo Yesus, Petrus boe tuka nafufuniꞌ nesi buiꞌ, losa nai malaka agama Yaudi a malaka bau-ina na uma na. Ana masoꞌ leo uma a mata na neu, de natuuꞌ namaneru ai sama-sama no lahenda manea fo rai na. \v 55 Nai uma ria daleꞌ, malaka agama ra malaka nara dedea rao nara roo lahenda fo ratuuꞌ rai mamana naꞌetu dedea agama. Sira basa saka buti fo nau fee Yesus salaꞌ a, nana huu ara nau huku raisa Ni. Tehuu ara ta hapu buti esa boeꞌ. \v 56 Boe ma raloo ra sakasii dodouꞌ fo nau ratuda Yesus. Tehuu sira dedean ria, esa ta naraa no esa boeꞌ. \p \v 57 Hapu sakasii hida foa rapadeiꞌ de tui rapuputaꞌ rae, \v 58 “Ami mamanene lahenda ia dedea nae, ‘Neuꞌ ko Au fate abuu Uma Mamaso Ina fo riꞌ rafoan pake lahenda dae-bafoꞌ a lima na. Basa faiꞌ telu bali, neuꞌ ko Au afoa faliꞌ Uma ria, tehuu ta pake lahenda dae-bafoꞌ a lima na fa.’ ”\x + \xo 14:58 \xt Yohanis 2:19\x* \v 59 Tehuu sira dedean ria, esa ta naraa no esa boeꞌ. \p \v 60 Boe ma Malaka Bauinaꞌ a foa napadeiꞌ nai lahenda mana ee dedea ara matan, ma natane Yesus nae, “Ubeaꞌ taon de O ta mahahara baiꞌ boeꞌ? O ta sipoꞌ lahenda ia ra kolaa nara esa boe?” \p \v 61 Yesus ta dedea baiꞌ boeꞌ. Basa de malaka agama Yahudi a malaka bau-ina na natane seluꞌ Ana nae, “Soba O mafada dei! Tetebes ara O ia, nana Kristus, Manetualain Anan fo helu memaꞌ neme uluꞌ mai a, do?” \p \v 62 Yesus nataa nae, “Memaꞌ tebe. Ria nana, riꞌ Au ia. Neuꞌ ko emi basa mita Au, Lahenda Teteaꞌ ia, atuuꞌ nai nusateta-ikutemaꞌ a nai Manetualain boboa ona Na. Ria kuasa Na kahereꞌ naan seli! Neuꞌ ko Au o Ni homu belaꞌ pareta a! Basa ria nate, neuꞌ ko Au onda emeꞌ nusatetu-ikutemaꞌ a mai, nai oaꞌ a.”\x + \xo 14:62 \xt Daniel 7:13\x* \p \v 63 Ramanene Yesus dedea nae leoꞌ na, boe ma malaka agama Yahudi a malaka bau-ina na namanasa mamateꞌ, losaꞌ sii nalutu badu manaruina na. Basa boe ma ana naloo namberaina, nafada lahenda fo ratuuꞌ rai mamana naꞌetu dedea ria nae, “Ita ta parluu manasakasii soꞌ? \v 64 Emi mamanene mataꞌ, Ria riꞌ nafada aon, hete? Ana soꞌu aon dadi neuꞌ Manetualain Ana Na. Dedea namamuluꞌ bauinaꞌ ia! Tuka atoran agama a, kalu hapu lahenda tao aon sama leoꞌ Manetualain, lahenda ria muste maten! De, besaꞌ ia emi nau maꞌetuꞌ mae, ubea?” \p Boe ma basa si raetuꞌ rae, “Lahenda ia memaꞌ sala! De, ana muste hapu huhuku mamates a!”\x + \xo 14:64 \xt Malaka Agama ra Atoran 24:16\x* \p \v 65 Boe ma lahenda hida mata reu, de mudi radiu Yesus ape. Ara poti etu mata Na, ma fepa-liꞌu Ni. Basa de ara rafada Ni rae, “Kalu O nana Manetualain mananesimatan, sona soba maneuꞌ. Bea riꞌ fepa-liꞌu O ia?” Basa boe ma ara pareta lahenda fo ranea Uma Mamaso Ina a, fo mai hela roo Yesus. Ara roo Ni laꞌo, boe ma ara fepa ramiminaꞌ Ana. \s1 Petrus nalena Ramatua Yesus laꞌi telu \r (Mateos 26:69-75; Lukas 22:56-62; Yohanis 18:15-18, 25-27) \p \v 66-67 Faiꞌ ria, Petrus bei natuuꞌ nai uma a matan. Basa boe ma, malaka agama Yahudi a malaka bau-ina na, ana ina uma dalen esa mai, nita ni namaneru ai. Ana bebesa natalolole Petrus mata-idun, basa boe ma ana dedea nae, “Bisinaaꞌ a, o boe tuka mo Yesus, lahenda Nasaret ria, hete?” \p \v 68 Tehuu Petrus nataa nae, “Taꞌa! Ubeaꞌ taon de o matane mae leoꞌ na? Au ta alelaꞌ Ana fa.” Basa boe ma, Petrus deaꞌ neu, de napadeiꞌ nai kota bafaꞌ a. [Naraa no ria boe ma, manuꞌ a kokoꞌoa.] \p \v 69 Basa boe ma, ana uma daleꞌ ria nita seluꞌ Petrus bali. Boe ma ana nafada lahenda fo rai na nae, “Touꞌ ia nana esa neme lahenda sira mai boe.” \p \v 70 Boe ma Petrus nadedea laka nae, “O bate mamulu? Au ta alelaꞌ lahenda ria fa!” \p Ta doo bea boeꞌ te, lahenda fekeꞌ esa nai na nafada neuꞌ Petrus nae, “Ae! O bei masararali bali mae, o ta sama-sama moo lahenda sira fa! Ae! Emi basa lahenda Galilea, hete?” \p \v 71 Tehuu Petrus nalena bali nae, “Ae! Au soo-supa au ta alelaꞌ lahenda Ria fa!” \p \v 72 Naraa no ana dedea nae leoꞌ na, boe ma manuꞌ a kokoꞌoa kadua na. Boe ma Petrus nafarene Yesus dedea bisinaa Na nae, “Manu ara beita kokoꞌoa laiꞌ dua, te o malena Au laꞌi telu so.” \p Petrus nafarene na leoꞌ na, boe ma ana dola nasaꞌeedu. \c 15 \s1 Ara roo Ramatua Yesus neu nasare gubernor Pilatus a \r (Mateos 27:1-2, 11-14; Lukas 23:1-5; Yohanis 18:28-38) \p \v 1 Bei balahaa anaꞌ te, basa lahenda fo rai mamana naꞌetu dedeaꞌ ria, rala hara na fo nau raisa Yesus. Basa boe ma, ara heke roo Ni neu nasare gubernor Pilatus a. \v 2 Ara losa, boe ma gubernor Pilatus a natane Yesus nae, “Leoꞌ bea? Tebe O ia nana lahenda Yahudi ra Mane na, do?” \p Yesus nataa nae, “Tebe. Papa gubernor dedea laꞌe ria!” \p \v 3 Basa boe ma, malaka agama Yahudi ra malaka nara dedea ro gubernor a rae, “Lahenda ia tao salaꞌ ta baianaꞌ a soꞌ!” Boe ma ara tui esa-esa ro Yesus sala nara. \p \v 4 Basa boe ma, gubernor a natane seluꞌ Yesus nae, “O ta mamanene sira dedea nara fa? Ara fee O salaꞌ ta baianaꞌ a soꞌ. Soba O sefi sira dedea nara dei!” \p \v 5 Tehuu Yesus ta nataa hata-hata esa boeꞌ, losaꞌ gubernor ria heran. \s2 Gubernor Pilatus naꞌetuꞌ fo huku ramate Ramatua Yesus \r (Mateos 27:15-26; Lukas 23:13-25; Yohanis 18:39—19:16) \p \v 6 Tuka-tuka teuꞌ nana, maneniko lahenda Yahudi ra tao feta Paska, sona lahenda kadodouinaꞌ ara biasa here ra lahenda manahukuꞌ esa, fo gubernor a poꞌi nan nemeꞌ bui daleꞌ mai. \v 7 Tepoꞌ ria, lahenda manahukuꞌ esa, nade Barabas. Maꞌulu na, hopu raa ni no nonoo nara, nana huu ana nalena laka neuꞌ mana pareta Roma, ma naisa lahenda boe. \v 8 Huu no feta Paska a naneneaꞌ so, boe ma lahenda kadodouinaꞌ sira leo gubernor Pilatus mai, fo bobouꞌ rae, “Papa gubernor! Fai Paska a mai so. Kalu bisa, sona Papa gubernor poꞌi lahenda manahukuꞌ esa sama leoꞌ bale-bale a!” \p \v 9 Boe ma gubernor a nataa nae, “Naa! Au nau poꞌi bea? Leoꞌ bea sona au poꞌi Yesus, fo lahenda Yahudi ra Mane na? Emi mataa, do?” \v 10 Gubernor a dedea nae leoꞌ na, sekonaa te ana bubuluꞌ malaka agama Yahudi ra malaka nara, roo Yesus leo mata na mai nana huu eteꞌao nara raan seli ro Yesus. \p \v 11 Tehuu malaka agama sira duduku-papauꞌ lahenda kadodouinaꞌ ara, fo basa si hule gubernor a, raeꞌ, “Ami ta mahiiꞌ Ana fa! Ami mahiiꞌ poꞌi Barabas!” \p \v 12 Basa boe ma, gubernor a natane seluꞌ, naeꞌ, “Kalu leoꞌ na sona au tao Yesus leoꞌ bea, fo riꞌ raloo Ni, sona rae ‘Maneꞌ lahenda Yahudi?” \p \v 13 Boe ma basa si rahara belaꞌ a, raeꞌ, “Maꞌisan leo! Paku Ni neuꞌ ai kakeꞌ a!” \p \v 14 Basa boe ma, gubernor a natane, naeꞌ, “Te Ana nasalaꞌ ubeaꞌ? Au parisaꞌ Ana so, tehuu ta hapu Ni sala hata esa boe!” \p Tehuu basa si rahara rambera ina rae, “Maisa Ni leo! Paku Ni neuꞌ ai kakeꞌ a leo!” \p \v 15 Huu no gubernor a nau tao naloloa lahenda kadodouinaꞌ sira dale nara, de ana poꞌi Barabas, tuka lahenda sira hihii-nanaun. Basa boe ma, ana pareta lahenda manea ra fepa-liꞌu Yesus reniꞌ hataꞌ esa sama leoꞌ hai ikoꞌ a.\f + \fr 15:15 \ft Soldadu Roma ra pake campuk tao ni neme paa uaꞌ a mai. Boe ma heke paa dui matande, do tima matande neuꞌ tali a peda nara. Kalu fepa rasarerei pake hataꞌ ria sona, huꞌa heni lahenda rou na.\f* Fepa-liꞌu basan, boe ma soldadu ra roo Yesus, fo nau reu paku raisa Ni nai ai kakeꞌ a. \s1 Soldadu ra fepa-liꞌu ramiminaꞌ Ramatua Yesus \r (Mateos 27:27-31; Yohanis 19:2-3) \p \v 16 Basa ria, boe ma soldadu ra hela roo Yesus leo sira kintal maloa na neu.\f + \fr 15:16 \ft Soldadu ra mamanan ria, ara hule tuka dedea Latin sona rae, \ft \+it praetorium\+it*. Soldadu ra mamanan ria nai uma mana pareta ria boe.\f* Nai na raloo ra sira nonoo nara batalyon esa. \v 17 Boe ma ara olu fee Yesus badu pila barakeoꞌ manaru esa, sama leoꞌ biasa maneꞌ ara pake a. Basa boe ma, hai ra ai makouꞌ a rana nara, de ralanen tao silaka. Boe ma ara poroꞌ silaka makouꞌ ria neuꞌ Yesus laka Na, ma ara doꞌo-tabe ramimina Ana, sama leoꞌ ara sakaꞌ soꞌu mane bebeuꞌ, de feen pake silaka mana pareta. \p \v 18 Boe ma basa si fee hada-horomata ramiminaꞌ neuꞌ Yesus ma rae, “Tabeꞌ, maneꞌ lahenda Yahudi!” \v 19 Boe ma ara sundaꞌ fufudiꞌ undulaka nara nai Yesus matan, fo tao uni sira doꞌo-tabe Ni. Basa nana, ara mudi rasarerei ape neuꞌ mata-idu Ni. Ma ara pake ai, fo fepa reiꞌ-rei Roon. \v 20 Ara ramiminaꞌ basa Ni, boe ma ara olu heni badu manaru ria. De fee Ni pake seluꞌ papake nara. Basa boe ma, ara roo Ni kalua kota Yerusalem a, fo reu pakun ma londan nai ai kakeꞌ a, losaꞌ maten. \s1 Ara paku Ramatua Yesus nai ai kakeꞌ a \r (Mateos 27:32-44; Lukas 23:26-43; Yohanis 19:17-27) \p \v 21 Faiꞌ fo kalua reme kota Yerusalem mai, ara raneta ro lahenda esa nai eno taladaꞌ, besaꞌ ko nemeꞌ kota Kirene mai. Nade Simon. Ria nana Aleksander no Rufus papa na. Ana besaꞌ ko nae leo Yerusalem neu, tehuu soldadu ra homu raan, de raseti ni nasaa Yesus ai kake Na.\x + \xo 15:21 \xt Roma 16:13\x* \v 22 Ara roo Yesus losa mamana esa, nade Golgota. (Sosoa na nae, ‘Mamana laka duiꞌ’.) \v 23 Nai naa, ara nau fee Yesus ninu anggor maꞌeis, epoꞌ ana no ai-doo, fo ela leo bea na Ana nanenete hedi. Tehuu Yesus ta nau ninu fa. \v 24-25 Basa boe ma, ara paku ralelekaꞌ Yesus neuꞌ ai kakeꞌ a. Boe ma ara rapadeiꞌ ai kakeꞌ ria, nana bate liꞌu sio balahaa na. Boe ma soldadu ra hela lot, fo ela nau bubuluꞌ bea riꞌ hapu Yesus papake nara.\x + \xo 15:24-25 \xt Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 22:19\x* \v 26 Basa de ara duiꞌ nai papaꞌ esa, fo paku ni nai Yesus laka na lain nae, \qc \it “Ia nana, Maneꞌ lahenda Yahudi”\it* \p Ara pake enoꞌ ria fo ela huku Yesus. \v 27 Nai ria boe, ara paku ramate lahenda parampok dua. Esa nai Yesus boboa ona Na, ma esa nai boboa ii Na. \v 28 [No ria na ara tuka hata fo manaduiꞌ memaꞌ nai Manetualain Susura Makamoi Na nae, “Ara tao raan sama leoꞌ parampok.”]\f + \fr 15:28 \ft Nai dudui dedea Yunani lasiꞌ a, ta hapu lalane 28 ia fa.\f* \x + \xo 15:28 \xt Yesaya 53:12\x* \p \v 29 Basa lahenda fo laꞌo resiꞌ naa, rita Yesus nanalondaꞌ nai ai kakeꞌ a. Ara leleuꞌ laka nara, ma dedea ramumulu-ramamaeꞌ Yesus rae, “Awe! O mae bisa rua mabuu Manetualain Uma Mamaso Ina Na, basa nate noi faiꞌ teluꞌ a, te mafoa mafaliꞌ ana, hete?\x + \xo 15:29 \xt Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 22:8; 109:25; Markus 14:58; Yohanis 2:19\x* \v 30 Soba O onda memeꞌ ai kakeꞌ ria mai, fo poꞌi ma aom leo. Kalu leoꞌ na sona besaꞌ ko ami mamahere mae, O ia nana Manetualain Ana Na.” \p \v 31 Malaka agama Yahudi a malaka nara boe ramumulu-ramamaeꞌ Yesus, ma beidea rae, “Ana tao na lahenda fekeꞌ a sodaꞌ so, tehuu ta bisa fee sodaꞌ neuꞌ ao-ina Na fa. \v 32 Hule aon nae, Ria nana ‘Kristus’, Lahenda fo Manetualain helu memaꞌ neme uluꞌ mai so. Lahenda fekeꞌ ara rae, Ria nana lahenda Israꞌel Mane Na. Kalu tetebe sara leoꞌ na, sona ela leoꞌ bea na onda nemeꞌ ai kakeꞌ a mai, fo ita tita dei. Leoꞌ na sona besaꞌ ko ita bisa tamahere Ni.” \p Lahenda kaduaꞌ fo londa bela asa roo Yesus nai ai kakeꞌ a, ara ramumulu-ramamaeꞌ Yesus boe. \s1 Ramatua Yesus maten \r (Mateos 27:45-56; Lukas 23:44-49; Yohanis 19:28-30) \p \v 33 Basa ria, boe ma maꞌiuinaꞌ a napoti na mamanaꞌ ria nemeꞌ ledo namatetun a mai, losaꞌ liꞌu telu leodae na. \v 34 Naraa no liꞌu telu leodae na, boe ma Yesus naloo nambera pake dedea Aram nae, \it “Eloi! Eloi! Lama sabaktani?”\it* (Sosoa na nae, “Au Ramatua Ka! Au Manetualain Ka! Ubeaꞌ taon de O masadea Au leoꞌ ia?”)\x + \xo 15:34 \xt Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 22:2\x* \p \v 35 Lahenda hida raneneaꞌ rai na, ramanene Yesus hara Na. Boe ma rae, “Ae! Emi nenene dei. Ana naloo Elia, Manetualain mana nesimata faiulun ria.” \v 36 Basa boe ma, lahenda esa nalai-nalai mesan neu hai na lopu, de naboron neuꞌ anggor maꞌeis daleꞌ. Ana pau teteꞌe a peda na neuꞌ lopu ria, boe ma looꞌ ana neuꞌ Yesus bafa Na, fo ela nasamumusi. Basa de, lahenda baidea, raeꞌ, “Tahani fo tita tasudin! Bea bubuluꞌ bate Elia mai fo naꞌonda Ni nemeꞌ ai kakeꞌ ria mai.”\x + \xo 15:36 \xt Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 69:22\x* \p \v 37 Basa de Yesus naloo seluꞌ bali, boe ma mate Ni. \p \v 38 Nai Uma Mamaso Ina daleꞌ, hapu tema maloaina esa manapepeleꞌ fo ela babaa Manetualain Kama Malalao-malalafu Na. Naraa no Yesus etu hahae Na, boe ma temaꞌ ria sii batin neuꞌ dua, nemeꞌ lain losa daeꞌ.\x + \xo 15:38 \xt Kalua reme Masir 26:31-33\x* \p \v 39 Nai Golgota, hapu soldadu ra malaka manean esa napadeiꞌ naneneaꞌ nai Yesus ai kake Na. Ana nita Yesus mamate Na, boe ma kekes ara. Basa de nae, “Awi! Lahenda ia nana, tebe-tebe Manetualain Ana Na, o!” \p \v 40-41 Ma hapu inaꞌ hida rita Yesus mamate Na, ara rai dooꞌ a. Sira nana, maꞌulun na ralalau Yesus asa nai Galilea. Siꞌ Salome, Maria nemeꞌ nusa Magdala, ma Maria esa bali (riꞌ Yakobis muriꞌ a no Yoses\f + \fr 15:40-41 \ft Dudui Yunani ruma rae ‘Yoses mama na’, fekeꞌ baliꞌ sona rae ‘Yosef mama na’.\f* mama na), ma ina fekeꞌ fo tuka roo Yesus sama-sama leo Yerusalem mai.\x + \xo 15:40-41 \xt Lukas 8:2-3\x* \s1 Ara ratoi Ramatua Yesus \r (Mateos 27:57-61; Lukas 23:50-56; Yohanis 19:38-42) \p \v 42-43 Basa ria, boe ma lahenda esa saka eno, fo nau naꞌonda na Yesus popora Na neme ai kake ria mai. Lahenda ria nade Yusuf, nemeꞌ kota Arimatea a mai. Ma ria boe ei-limaꞌ neme mana ee dedea agama Yahudi a. Dale na malole a. Ana nahani Manetualain pareta na mamain. \p Yesus mamate na laꞌe soda limaꞌ. Balahaa nate naraa no lahenda Yahudi ra fai huhule-haradoin. Huu ria na, de soda lima na Yusuf nau naꞌonda naꞌuluꞌ Yesus popora Na. Basa boe ma, ana napararani dale na, de neu hule Yesus popora Na nai gubernor Pilatus a. \v 44 Faiꞌ fo Gubernor a namanene Yusuf hule nae leoꞌ na, boe ma ana heran. Basa de nae, “Awi! Te lahenda ria maten lai-lai a? Au ae bate ta leo naꞌ fa, o!” \p Boe ma ana nadenu lahenda reu raloo malaka soldadu ria, de natane ni nae, “Leoꞌ bea? Yesus, maten so, do beiꞌ?” \p \v 45 Malaka soldadu ria nataa nae, “Memaꞌ mate Ni riꞌ bisinaaꞌ a so, papa.” Gubernor a namanene leoꞌ na, boe ma ana fee Yusuf lelaꞌ fo neu naꞌonda na Yesus popora Na. \p \v 46 Boe ma Yusuf neu asa temaꞌ manaruina mabeli a. Tutiꞌ a ana leo Golgota neu. Boe ma naꞌonda na Yesus popora Na nemeꞌ ai kakeꞌ a mai. Ana popoti natalolole poporaꞌ ria neniꞌ tema bebeuꞌ. Tepoꞌ ria, ara besaꞌ ko paa basa bolo mamates esa nai lete batu a. Ara oꞌo reni Yesus popora Na de ratoin neuꞌ boloꞌ ria daleꞌ. Boe ma ara loli ra batu bebela kabaꞌuina esa, de ena ratalololen neu boloꞌ ria bafa na. Boe ma, Yusuf asa fali. \p \v 47 Faiꞌ ria Maria neme Magdala no Maria (fo Yoses mama na), boe ara tuka losa na. Dua si rita ma rafarereneꞌ ratalolole mamanaꞌ fo riꞌ ara tao Yesus popora Na neu a. \c 16 \s1 Ramatua Yesus nasoda seluꞌ! \r (Mateos 28:1-8; Lukas 24:1-12; Yohanis 20:1-10) \p \v 1 Balahaaꞌ, soda nee na, fo lahenda Yahudi ra fai huhule-haradoin. Ledo a tena so, boe ma Maria nemeꞌ nusa Magdala, Maria fekeꞌ (fo riꞌ Yakobis mama na), ma Salome, reu asa mina maboomeniꞌ, fo ela balahaa nana reu pisi neuꞌ Yesus popora Na, tuka lahenda Yahudi ra hada na. \v 2 Mamaso na, bei balahaa anaꞌ, te telu si leo rates ria reu so. \v 3-4 Ara beidea rai eno taladaꞌ raeꞌ, “Ae! Mai te bea riꞌ tulu-fali ita fo eso heni batu kabaꞌuina ria nemeꞌ rates a bafa na mai? Ita telu boe tantu ta bolen fa, te batu ria bauꞌbasa na.” \p Tehuu ara losa na, te rita batu a nanaesoꞌ so. \v 5 Basa boe ma ara masoꞌ raroo leo rates daleꞌ reu. Tehuu ara kekesara, nana huu rita lahenda murianaꞌ esa natuuꞌ nai sira boboa ona na, pake papake fula makadilaꞌ. \v 6 Boe ma lahenda murianaꞌ ria nafada si nae, “We! Emi bosoꞌ bii! Au bubuluꞌ emi mai fo nau saka Yesus, neme Nasaret, fo riꞌ ara londa ramaten nai ai kakeꞌ a. Ana ta nai ia so, te Ana nasoda seluꞌ so. Mai fo mita mataꞌ, mamanaꞌ fo ara rapeuꞌ Yesus popora Na, rouꞌ so. \v 7 Naa, emi fali lai-lai leo! Meu mafada Petrus asa, maeꞌ, Yesus nasoda seluꞌ so. Ana laꞌo naꞌuluꞌ leo Galilea neu so. Neuꞌ ko ara raneta roo Yesus nai na, sama leoꞌ maꞌulu na Ana nafada si a. Naa, emi fali leo!”\x + \xo 16:7 \xt Mateos 26:32; Markus 14:28\x* \p \v 8 Tepoꞌ fo inaꞌ ara rita mamanaꞌ ria rouꞌ, boe ma ara kekes ara. Tutiꞌ a ara ralai deaꞌ mai. Basa boe ma ara ralale de fali reu si. Ara ta tutui esa nai enoꞌ boeꞌ, nana huu ara bii mamateꞌ. \s1 [Ramatua Yesus naneta no Maria neme Magdala \r (Mateos 28:9-10; Yohanis 20:11-18) \p \v 9 Mamaso na balahaan ria, Yesus neu natudu naꞌuluꞌ mata-idun neuꞌ Maria neme Magdala, fo maꞌulu na parna Yesus usi heni nitu hitu reme ao-ina na mai.\f + \fr 16:9 \ft Dudui dedea Yunani lasiꞌ a ma malole ina na basan nai lalane kafalu na. Markus tutui na tutuꞌ ana neniꞌ enoꞌ dua. Esa soo na naruꞌ a (Markus 16:9-20), ma esa eꞌetuꞌ a (Markus 16:9-10). Tuka lahenda malelaꞌ ara, fo rina bubuluꞌ ratalolole Markus tutuin ia, dudui mateꞌe ao kaduaꞌ ia ara duiꞌ asa resiꞌ deaꞌ. Kaduaꞌ sira tui belaꞌ a Yesus foa faliꞌ neme mamate Na mai, ma lahenda ramahere neu Yesus.\f* \v 10 Ana nita basa Yesus boe ma, tutiꞌ a ana fali neu nafada basa lahenda fo riꞌ maꞌulun ria tuka Yesus a. Ara bei rabubua ao nara no dale susa, ma luu nara tuda nana huu rafarene Yesus mamate Na. \v 11 Basa boe ma, Maria nafada si nae, “Ubeaꞌ taon de emi bei susa bali? Bosoꞌ boe susa, huu fo Yesus nasoda seluꞌ so! Bisinaaꞌ a, besaꞌ ko au aneta oo Ni!” \p Tehuu basa si rataa rae, “Ae! O fufudiꞌ ria!” \s1 Ramatua Yesus natudu mata-idun neuꞌ lahenda dua bali \r (Lukas 24:13-35) \p \v 12 Basa boe ma, Yesus ana mana tuka dean dua lalaꞌo leo koroꞌ esa reu. Losa eno taladaꞌ, boe ma Yesus natudu mata-idun neuꞌ dua si. Tehuu Ana dadi fekeꞌ. Tehuu ta doo bea boeꞌ, te ara ralelaꞌ Ana. \v 13 Basa boe ma, dua si fali reu rafada nonoo nara rae, “Ae! Emi nenene dei! Bisinaaꞌ a, besaꞌ ko ami maneta mo Yesus nai enoꞌ!” \p Tehuu nonoo nara basa si rataa rae, “Ae! Emi bosoꞌ dedea fufudiꞌ leo naꞌ, ó!” \s1 Ramatua Yesus natudu mata-idun neuꞌ basa ana mana tuka dea nara \r (Mateos 28:16-20; Lukas 24:36-49; Yohanis 20:19-23; Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:6-8) \p \v 14 Basa boe ma, Yesus naneta no ana mana tuka dea kasanahulu esa nara, faiꞌ fo ara raa-rinu. Ana nasaꞌai si nae, “Ae! Emi laka batu mara seli! Lahenda rafada emi rae, ara rita mataꞌ Au so, tehuu emi ta nau mamahere fa! Emi mae, sira basa fufudiꞌ! Naa! Besaꞌ ia Au mai mata ki riaꞌ so. Au mate tebe, tehuu besaꞌ ia Au asoda seluꞌ so! Naa, emi mete ao mara leo. \p \v 15 De, besaꞌ ia emi muste laꞌo rule-feo basa dae-bafoꞌ ia bukun haa si, fo meu mafada lahenda ra Au Tutui Malole Ki ia.\x + \xo 16:15 \xt Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:8\x* \v 16 Lahenda fo namahere neuꞌ Au, ma ana sarani, neuꞌ ko Manetualain fee ni soda-moleꞌ a, fo ana leo naroo noo Manetualain nai nusatetu-ikutemaꞌ a. Tehuu lahenda fo ta namahere fa, neuꞌ ko ana hapu huhuku-lalakeꞌ, ma Manetualain tipa henin fo leo nahaniꞌ deaꞌ. \v 17 Ma lahenda fo ramahere neuꞌ Au, neuꞌ ko ara tao tanda heran rupaꞌ ara, ela basa lahenda bubuluꞌ rae, sira kuasan ria, tebe nemeꞌ Manetualain mai. Leo-leoꞌ, neuꞌ ko ara bisa usi nitu pake Au nade Ka. Neuꞌ ko Manetualain tao naa si, bisa dedea pake dedea fekeꞌ fo ara ta ralelaꞌ ana fa. \v 18 Ma, kalu ara hopu meke manuu rasoꞌ, do ara rinu roi raso, ara ta hapu soe fa. Boe ma kalu ara fua lima nara neuꞌ lahenda kamahedis ara, neuꞌ ko lahenda sira teꞌe ra ao nara.” \s1 Ramatua Yesus nanasoꞌu leo nusatetu-ikutemaꞌ a neu \r (Lukas 24:50-53; Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:9-11) \p \v 19 Yesus bei dea-dea no ana mana tuka dea nara, boe ma Manetualain soꞌu naꞌaeꞌ Yesus leo nusatetu-ikutemaꞌ a neu. Nai naa, Ana dadi neuꞌ Manetualain lima ona na, huu fo dua si pareta belaꞌ a.\x + \xo 16:19 \xt Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:9-11\x* \p \v 20 Basa boe ma, ana mana tuka dea nara tuka Ria pareta na. Ara leo basa mamanaꞌ ara reu fo rafada basa lahenda ra Yesus Tutui Malole Na. Manetualain fee si kuasa, fo ara tao katemaꞌ tanda heran fo Yesus nafada si so a. Boe ma lahenda dodou-inaꞌ ramahere neuꞌ Yesus, huu fo ara bubuluꞌ so rae, Tutui Malole ria nana tebe leoꞌ na.] \s1 [MARKUS DUIꞌ NATEꞌE TUTUI NA, TUKA DUDUI FAI ULU FEKEꞌ A \p \vp 9\vp* Tepoꞌ fo inaꞌ kateluꞌ sira losa Petrus asa, boe ma rafada nai basa-basan laꞌeneuꞌ tou murianaꞌ fo riꞌ bisinaaꞌ a dedea nai rates a.\f + \fr 16:20 \ft Dudui dedea Yunani lasiꞌ a ma malole ina na basan nai lalane kafalu na. Markus tutui na tutuꞌ ana neniꞌ enoꞌ dua. Esa soo na naruꞌ a (Markus 16:9-20), ma esa eꞌetuꞌ a (Markus 16:9-10). Tuka lahenda malelaꞌ ara, fo rina bubuluꞌ ratalolole Markus tutuin ia, dudui mateꞌe ao kaduaꞌ ia ara duiꞌ asa resiꞌ deaꞌ. Kaduaꞌ sira tui belaꞌ a Yesus foa faliꞌ neme mamate Na mai, ma lahenda ramahere neu Yesus.\f* \vp 10\vp* Basa boe ma Yesus pareta matan ana mana tuka dea nara, fo ara reu tui-beka Ria Tutui Malolen ia nai basa mamanaꞌ ara, losa dae-bafoꞌ a bukun haas. Tutui Malole ia natudu enoꞌ fo Manetualain fee lahenda soda-moleꞌ neme sala-siko nara mai, fo ela rasoda raroo roo Ni. \p Tutui Malole ia, memaꞌ tebe. Huu ria na de ana nanenete naroo, losa doo-doo na neu.]