\id ROM New Alpha - June 11, 2007 \ide UTF-8 \h ROMANOS \toc3 Ro \toc2 Romanos \toc1 RI WUJ RI XUTZꞌIBꞌAJ RI PABLO CHIKE RI KOJONELABꞌ AꞌJ ROMA \mt RI WUJ RI XUTZꞌIBꞌAJ RI PABLO CHIKE RI KOJONELABꞌ AꞌJ ROMA \imt2 Majibꞌal re \ip Ri Pablo kutzꞌibꞌaj we wuj riꞌ chike ri kojonelabꞌ ri e kꞌo pa ri tinimit Roma, man kꞌo ta jun wuj ri tzꞌibꞌatalik ri kajunumataj rukꞌ. We wuj riꞌ xtzꞌibꞌaxik pa taq ri junabꞌ 56-57 are alaxinaq chi ri Cristo. \ip Pa we wuj riꞌ ri Pablo kuta tobꞌanik chike ri tereneꞌl taq re ri Jesús ri e kꞌo chuxeꞌ ri utaqanik ri César, kubꞌij chike chi rajawaxik katzijox ri utz laj tzij je laꞌ pa ri nima tinimit Roma. \ip Ri Pablo taqoꞌn re ri Jesucristo apanoq chutzijoxik ri terenem chirij ri Jesús. Ri uchomanik ri Dios xqꞌalajisaxik pa ri rijaꞌl ri nim taqanel David, are waꞌ ri Jesús ri Mesías. \ip We tzij riꞌ kukꞌutu chi ri Dios qas xubꞌan wi ri xubꞌij kukꞌ ri utinimit Israel. Ri wuj kutzijoj rij ri xkꞌulmatajik kukꞌ ri tinimit Israel ojer jas xbꞌan chike are xoꞌk che patanijelabꞌ xuqujeꞌ jas xbꞌan che kikolik loq. \ip Ri winaq ri e kꞌo cho ri uwachulew e qꞌattal apanoq rumal che ri xok loq ri makaj xuqujeꞌ ri kamikal kukꞌ, ri taqanik man kakwin ta kꞌut kukꞌam loq kꞌaslemal rumal riꞌ xpe ri Dios xutaq loq ri Jesús rech rumal ri ukamikal xuqujeꞌ ri kꞌastajibꞌal uwach xuꞌlukolo ri winaq aꞌj Israel xuqujeꞌ ri man aꞌj Israel taj, che riꞌ xtiktaj loq jun kꞌakꞌ wok winaq. \ip Ri kojonem che ri Jesús kutukij ri uchuqꞌabꞌ ri itzel xuqujeꞌ kukꞌam loq kiritajem. Ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel kukꞌam ubꞌe ri winaq ri kꞌo kꞌakꞌ ukꞌaslemal, are waꞌ ri kꞌakꞌ tikoꞌn. \ip Pune e kꞌi winaq aꞌj Israel man e kojoninaq ta che ri Jesús, ri xubꞌan ri Jesús xukꞌam loq kꞌaslemal chike konojel ri winaq cho ri uwachulew. \ip Kamik ri Jesús xaq jeꞌ kutzuj ri jun kꞌakꞌ kꞌaslemal, pune jeriꞌ pa ri kꞌisbꞌal qꞌij re utoqꞌobꞌ ri Dios kachꞌeken na puꞌwiꞌ ri qꞌatoj tzij. \ip Ri kꞌisbꞌal re we wuj riꞌ kutzijoj jas jeꞌ rajawaxik kenoꞌjin ri kꞌo jun alik kikꞌaslemal. \c 1 \p \v 1 Ri Pablo patanil re ri Jesucristo, sikꞌital apanoq rech kux jun taqoꞌn, tzijol re ri utz laj taq tzij rech ri Dios. \p \v 2 Ri ubꞌim loq ojer xuqujeꞌ kitzijom loq ri qꞌalajisal taq utzij ri Dios pa ri tyoxalaj taq tzꞌibꞌatalik. \v 3 We utz laj tzij katzijon chrij ri Ukꞌojol ri Dios, Jesucristo \w Rijaꞌl ri David\w* pa ri tyoꞌjal,\f + \fr 1:3 \fr*\ft Pa ri Ojer Tyoxalaj Wuj kubꞌij chi ri Cristo jun rijaꞌl ri nim taqanel David, Ezequiel 34:23, 24; 37:24, 25; Oseas 3:5. Are kubꞌij chi ri Jesús rijaꞌl ri David, xuqujeꞌ kubꞌij chi ri Cristo are Mesías.\ft*\f* \v 4 pa ri Uxlabꞌal ri katyoxirisanik, xqꞌalajisaxik chi are Ukꞌojol ri Dios, jeriꞌ rumal xkꞌastaj chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ. Are waꞌ ri Jesucristo ri Ajawxel. \v 5 Xa rumal rech areꞌ, xuqujeꞌ rumal rech ri ubꞌiꞌ, xyaꞌtaj ri sipanik rech taqoꞌn chaqe rech kujkwinik keꞌqataqchiꞌj konojel ri tinimit ri e kꞌo cho ri uwachulew xa jeriꞌ keniman che ri kojobꞌal. \v 6 Chikixoꞌl taq we tinimit riꞌ, ix kꞌo ix, ri ixusikꞌim apanoq ri Jesucristo. \p \v 7 Kintzꞌibꞌaj we wuj riꞌ chiꞌwe ix, ri sibꞌalaj ixuloqꞌ ri Dios ri ix kꞌo pa ri tinimit Roma, ri ix sikꞌital apanoq rech kixux tyoxalaj taq winaq. Are ri Dios ri qaTat xuqujeꞌ ri Ajawxel Jesucristo, cheyoꞌw toqꞌobꞌ xuqujeꞌ jaꞌmaril chiꞌwe. \s Ri Pablo karaj kuꞌsolij ri tinimit Roma \p \v 8 Nabꞌe, kintyoxin rumal iwe che ri nuDios pa Jesucristo, rumal cher utz kabꞌan chutzijoxik ri ikojobꞌal pa ronojel ri uwachulew. \v 9 Qas karil ri Dios ri kinpatanij rukꞌ ronojel wanimaꞌ, xuqujeꞌ kintzijoj ri utz laj utzij ri uKꞌojol, chi qas kixnaꞌtaj wi chwe ronojel qꞌij. \v 10 Ronojel qꞌij kinta che ri Dios chi we are rayibꞌal ukꞌuꞌx Areꞌ, chuya bꞌe chwe kineꞌ chiꞌsolixik. \v 11 Sibꞌalaj kurayij wanimaꞌ kixeꞌnwilaꞌ rech jeriꞌ kinbꞌij chiꞌwe jas ubꞌanik ri sipanik pa ri Uxlabꞌixel xa jeriꞌ kikꞌamawaꞌj ichuqꞌabꞌ. \v 12 Rech jeriꞌ kaqataqchiꞌla qibꞌ chiqajujunal pa ri xa jun qakojobꞌal. \p \v 13 Wachalal, kawaj kiwetaꞌmaj chi man inkwininaq taj ixnusolim, pune jeriꞌ nurayim isolixik rech keꞌnkꞌama loq we ri iwachinik, jacha ta ne ri ix ikꞌamom loq iwe kukꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj. \v 14 In kꞌo pa kꞌasaj iwukꞌ iwonojel ta kꞌu kꞌo iwetaꞌmabꞌal ta kꞌu maj iwetaꞌmabꞌal, we ix aj Grecia o pune man ix aj Grecia taj.\f + \fr 1:14 \fr*\ft Ri Pablo kutzꞌibꞌaj chike ri griegos xuqujeꞌ ri man e griegos taj ri kel kubꞌij ri winaq ri kꞌo ketaꞌmabꞌal xuqujeꞌ maj ketaꞌmabꞌal.\ft*\f* \v 15 Qas kurayij na kꞌuꞌx kintzijoj ri utz laj tzij chiꞌwe ix ri kixel pa ri tinimit Roma. \s Ri ukwinem ri utz laj taq tzij \p \v 16 Qas tzij man kinkꞌixibꞌej taj uqꞌalajisaxik ri utz laj tzij rumal are ukwinem ri Dios rech jeriꞌ kekolotaj konojel ri kekojonik: nabꞌe na ri winaq aꞌj Israel kꞌa te riꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj. \v 17 Pa ri utz laj tzij kaqꞌalajisax wi chi ri usukꞌal ri Dios kukꞌut ribꞌ rumal kojobꞌal xuqujeꞌ pa kojobꞌal: Jetaq ri kubꞌij ri Tzꞌibꞌatalik ri sukꞌ rumal kojobꞌal kakꞌasiꞌ na. \s Jas che kape royawal ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq \x + \xo 1:18 \xo*\xt Habacuc 2:4.\xt*\x* \p \v 18 Qas tzij wi, ri royawal ri Dios kape chilaꞌ pa ri kaj kukꞌut ribꞌ pa kiwiꞌ konojel ri winaq ri kakiqꞌatej rukꞌ etzelal ri qas tzij. \v 19 Ri rajawaxik ketaꞌmax che ri Dios sibꞌalaj qꞌalaj, jeriꞌ rumal cher tzi are ri Dios xkꞌutuw chikiwach ri winaq. \v 20 Jeriꞌ rumal cher are xtiktaj loq ri uwachulew, ri jastaq ri man kilitaj taj che ri Dios, ri ukwinem ri maj umajitajik loq xuqujeꞌ maj ukꞌisik xuqujeꞌ ri kuxik ri Areꞌ, xilitajik pa ronojel ri xutiko, rech jeriꞌ maj jun kubꞌij chi man retaꞌm taj uwach ri Dios. \v 21 Pune xketaꞌmaj uwach ri Dios, man xkiya taj uqꞌij ri Dios jetaq ri taqal che, xane xesach pa taq ri kichomanik ri maj kutayij, xuqujeꞌ xqꞌeqar ri kanimaꞌ. \v 22 Pune kakibꞌij chi kꞌo ketaꞌmabꞌal xuꞌx kꞌut e kon taq winaq. \v 23 Xkikꞌex ri ujuluwem ri Dios ri man kakam taj, choch ri upalaj ri achi ri kamel, xuqujeꞌ kipalaj taq aꞌwaj ri kerapinik, ri kajibꞌ kichakalibꞌal xuqujeꞌ ri kakijururej kibꞌ cho ri uwachulew. \p \v 24 Rumal riꞌ xejach rumal ri Dios pa taq ri itzel taq kichomabꞌal rech ri kanimaꞌ ri kuꞌkꞌam bꞌik pa ri makunem kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ, jeriꞌ xkitukij ri kityoꞌjal chi kijujunal. \v 25 Xkikꞌex ri qas tzij re ri Dios cho ri bꞌanoj tzij, xeꞌkiqꞌijilaꞌj xuqujeꞌ xeꞌkipatanij ri e jastaq ri xa e tiktalik, man xkiqꞌijilaꞌj taj ri Dios ri xetikowik, areꞌ ri Dios yaꞌtal uqꞌij chibꞌe qꞌij saq. \p \v 26 Rumal ri xkibꞌano, ri Dios xuꞌjach pa ri kꞌixibꞌal ubꞌanik. Ri ixoqibꞌ xkikꞌex ri yaꞌtal ubꞌanik cho ri man yaꞌtal taj ubꞌanik. \v 27 Xuqujeꞌ ri achyabꞌ xkitzaq ubꞌanik ri riqoj ibꞌ rukꞌ ri ixoq, are xkichapleꞌj ubꞌanik mak achyabꞌ kukꞌ kech taq achyabꞌ xkibꞌan ri kꞌixibꞌal ubꞌanik, xuqujeꞌ xkikꞌamawaꞌj pa ke wi ri qꞌatoj tzij ri taqal chike. \p \v 28 Xuqujeꞌ xkichomaj chi man taqal taj kakikoj pa kwenta ri retaꞌmabꞌal ri Dios, rumal riꞌ ri Dios xuꞌjach pa ri tontoꞌil rech jeriꞌ xkibꞌano ri man taqal taj kakibꞌano. \v 29 Xkibꞌan ronojel uwach makaj, jiqꞌjatem, xuqujeꞌ tontoꞌil. Xenoj che tiꞌtatem, kamisanik, kojoj taq chꞌoꞌj, subꞌunik, etzelal, xuqujeꞌ tzijtaꞌlik. \v 30 E bꞌanal taq tzij, uꞌkꞌulel ri Dios, man kakinimaj ta kibꞌ. Kakibꞌan nimal, kakinimarisaj kibꞌ e wokol taq etzelal, man keꞌkinimaj taj ri kitat kinan. \v 31 Maj ketaꞌmabꞌal, man sukꞌ taj ri kakibꞌano, man kꞌo taj kinaꞌoj, man je ta kenoꞌjin winaq. \v 32 Qas iwetaꞌm ri kubꞌij ri sukꞌ laj utaqanik ri Dios, ri jewaꞌ kenoꞌjinik taqal chike kekamik; jeriꞌ rumal man xwi ta jeriꞌ kenoꞌjinik, xane kakibꞌij chike ri jeriꞌ kenoꞌjinik chi utz ri tajin kakibꞌano. \c 2 \s Ri sukꞌalaj uqꞌatoj tzij ri Dios \p \v 1 Rumal riꞌ at, at xapachinaq man kuya taj kabꞌij chi man awetaꞌm taj ri kabꞌano are kaqꞌat tzij pa kiwiꞌ nikꞌaj chik, jeriꞌ rumal are kaqꞌat tzij pa kiwiꞌ nikꞌaj chik, kaqꞌat xuqujeꞌ tzij paꞌwiꞌ at, rumal je katnoꞌjinik jetaq ri kenoꞌjin aꞌreꞌ. \v 2 Kamik qetaꞌm chi ri uqꞌatoj tzij ri Dios qas sukꞌ ubꞌanik pa kiwiꞌ ri kakibꞌan etzelal. \v 3 ¿Teꞌq pa akꞌuꞌx chi katwinik katanimaj cho ri uqꞌatoj tzij ri Dios, at ri kaqꞌat tzij pa kiwiꞌ nikꞌaj chik, kabꞌan xuqu ya awe ri etzelal ri kakibꞌan aꞌreꞌ? \v 4 ¿La man kawilo chi kawetzelaj ri utzilal re ri uqꞌinomal ri Dios, xuqujeꞌ ri rutzil ukꞌuꞌx xuqujeꞌ ri kochꞌonik? ¿La man kachomaj chi are karaj katukꞌam apanoq rech kakꞌex akꞌuꞌx? \v 5 Rumal ri ukowil ri awanimaꞌ ri man karaj taj kukꞌex ribꞌ, xaq xwi kamulij oyawal paꞌwiꞌ pa ri qꞌij are kukꞌut ribꞌ ri sukꞌalaj uqꞌatoj tzij ri Dios. \v 6 Jeriꞌ rumal ri Dios kutoj na chkijujunal ri taqalik kakikꞌamawaꞌj cho ri kichak. \v 7 Ri Dios kuya na jun alik kꞌaslemal chike ri winaq ri are tajin kakibꞌan utz taq chak, kakitzukuj juluwem, kakitzukuj chi nim kiꞌlik, xuqujeꞌ kakitzukuj kꞌaslemal. \v 8 Are kꞌu ri winaq ri kakibꞌan nimal, ri kakilij ubꞌanik ri etzelal, kaqꞌat na tzij pa kiwiꞌ rukꞌ kꞌaxal rumal ri Dios. \v 9 Kape na bꞌis xuqujeꞌ kꞌaxal pa kiwiꞌ ri winaq ri kakibꞌan etzelal, nabꞌe kape pa kiwiꞌ ri winaq aꞌj Israel, kꞌa te riꞌ pa kiwiꞌ ri man aꞌj Israel taj. \v 10 Are kꞌu ri winaq ri kakibꞌan utzilal, kayaꞌtaj na kiqiꞌj, kanimarisax na, xuqujeꞌ kayaꞌtaj na jaꞌmaril chike, nabꞌe na ri winaq aꞌj Israel, kꞌa te riꞌ ri man aꞌj Israel taj. \p \v 11 Jeriꞌ, rumal chi ri Dios junam keril konojel ri winaq. \v 12 Kojonel ri e makuninaq ri man ketaꞌm taj uwach ri taqanik, kasach na kiwach man chuxeꞌ taj ri taqanik; are kꞌu ri ketaꞌm ri taqanik, kꞌa te riꞌ xemakunik kaqꞌat na tzij pa kiwiꞌ jetaq ri kubꞌij ri taqanik. \v 13 Je kꞌu riꞌ rumal che ri Dios man are ta kubꞌij sukꞌ chike ri xaq xwi kakitatabꞌej ri kubꞌij ri taqanik xane are e sukꞌ ri kakibꞌan ri kubꞌij ri taqanik. \v 14 Jeriꞌ rumal cher ri winaq ri man aꞌj Israel taj ri maj ri taqanik ri tzꞌibꞌatalik kukꞌ, kakibꞌan ri kubꞌij ri taqanik, pune maj kitaqanik, areꞌ e taqanik chibꞌil kibꞌ. \v 15 Rukꞌ waꞌ riꞌ kakikꞌutu chi pa kanimaꞌ tzꞌibꞌatal wi ri kutoqꞌij ri taqanik, xuqujeꞌ ri kichomabꞌal kuqꞌalajisaj chi jeriꞌ, rumal kꞌo jujun mul ri kichomabꞌal kuꞌtzujuj xuqujeꞌ jujun mul chik kuꞌtoꞌo. \v 16 Jeriꞌ kakꞌulmataj na pa ri qꞌij are kuqꞌat na tzij ri Dios pa Jesucristo, pa kiwiꞌ ri jastaq ri xaq chaꞌwal ubꞌanom ri winaq, jeriꞌ kubꞌij ri utz laj tzij. \s Ri winaq aꞌj Israel xuqujeꞌ ri taqanik \p \v 17 Ri at kꞌut ri kabꞌij chi at aj Israel, chi are ri taqanik kattoꞌwik xuqujeꞌ kanimarisaj awibꞌ rumal cher kꞌo ariqoj ibꞌ rukꞌ ri Dios, \v 18 awetaꞌm ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri Dios xuqujeꞌ kachꞌobꞌo jachike ri qas utz ubꞌanik jeriꞌ rumal cher at pixibꞌatal rukꞌ ri taqanik, \v 19 kabꞌij chi awetaꞌm, chi at kꞌamal bꞌe kech ri e moyabꞌ xuqujeꞌ at kitunal ri e kꞌo pa ri qꞌequꞌmal. \v 20 Kabꞌij chi at yoꞌl kꞌutuꞌn chikiwach ri maj ketaꞌm, ajtij kech akꞌalabꞌ, awetaꞌm pa ri taqanik ri etaꞌmabꞌal xuqujeꞌ ri qas tzij. \v 21 At ri kaya kꞌutuꞌn chike nikꞌaj chik ¿jas che man kaya ta kꞌutuꞌn chibꞌil awibꞌ? Kabꞌij chi man utz taj kabꞌan elaqꞌ ¿jas kꞌu che katelaqꞌik? \v 22 At ri kabꞌij chi man utz taj kuꞌtzukuj kebꞌ rachajil ri ixoq o kebꞌ rixoqil ri achi, ¿kꞌa te riꞌ je kabꞌan at? At ri kaꞌwetzelaj ri e bꞌanom taq dios ri keqꞌijilaꞌxik, ¿kꞌa te riꞌ katelaqꞌ loq pa taq ri templos ri keqꞌijilaꞌx wi? \p \v 23 At ri kabꞌan nimal rumal cher awetaꞌm ri taqanik, ¿kꞌa te riꞌ kaya pa ukꞌixibꞌal ri Dios rumal man kanimaj taj ri taqanik? \v 24 Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt Iwumal iwe kabꞌix awas taq tzij che ri Dios kumal ri winaq ri man aꞌj Israel taj.\qt* \x + \xo 2:24 \xo*\xt Isaías 52:5; Ezequiel 36:22.\xt*\x* \p \v 25 Ri circuncisión kꞌo kutayij we are kawilij unimaxik ri taqanik, are kꞌu we man kanimaj, at junam kukꞌ ri man kojtal ta ketal. \v 26 We ri winaq ri man aꞌj Israel taj kakibꞌan ri kubꞌij ri taqanik, ¿la man kꞌu kabꞌix riꞌ chike chi okisatal xuqujeꞌ ketal aꞌreꞌ rumal ri kakibꞌano? \v 27 Ri man sakꞌital taj, kunimaj kꞌu ri taqanik, kuqꞌat na tzij paꞌwiꞌ at, jeriꞌ rumal kꞌo ri taqanik tzꞌibꞌatalik awukꞌ xuqujeꞌ okisatal awetal, kꞌa te riꞌ kaqꞌipij qaj ri taqanik. \v 28 Man are ta ri kilitajik kabꞌanow che jun chi aj Israel, xuqujeꞌ man are ta ri kukoj retal jun pa ri utyoꞌjal. \v 29 Pa ranimaꞌ kunaꞌ wi jun we aj Israel, ri etal rech ri animaꞌaj, are ri Uxlabꞌixel kabꞌanowik, man are taj ri taqanik ri tzꞌibꞌatalik bꞌanowinaq. Ri winaq aj Israel ri jeriꞌ kanoꞌjinik, kaya na uqꞌij rumal ri Dios man kumal taj ri winaq. \c 3 \p \v 1 We jeriꞌ, ¿jas kꞌu kuchꞌek jun we aj Israel? O ¿jas kutayij ri etal? \v 2 Nim kuchꞌek jun, jeriꞌ rumal cher nabꞌe xyaꞌtaj ri utzij ri Dios chike ri winaq aꞌj Israel. \v 3 Jas kꞌu kakꞌulmataj riꞌ we jun chike we winaq riꞌ maj ukojobꞌal ¿la kakwin kꞌu riꞌ ri man kakojon taj kꞌuꞌx kubꞌan che ri Dios chi man kubꞌan ta chik ri ubꞌim loq? \v 4 ¡Man jeꞌ ta riꞌ! Ri Dios tzi kubꞌan wi ri ubꞌim loq pune bꞌanal tzij ri achi. Jetaq kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik: \qt Kabꞌantaj na sukꞌ chawe rukꞌ ri kabꞌij, xuqujeꞌ katchꞌeken na are kaqꞌat tzij pa awiꞌ.\qt* \p \v 5 We ri qetzelal kukꞌutu chi sukꞌ ri usukꞌal ri Dios, ¿jas kꞌu kaqabꞌij? ¿Xa man sukꞌ taj ri Dios rumal riꞌ kutix loq ri royawal pa qawiꞌ? (Je tajin kinchꞌaw winaq). \v 6 ¡Man jeꞌ ta riꞌ! We ta jeriꞌ ¿jas kꞌu kubꞌan ri Dios chuqꞌatik tzij pa kiwiꞌ ri winaq ri e kꞌo cho ri uwachulew? \p \v 7 Wine kꞌo jun kubꞌij: we are ri nubꞌanoj tzij kaqꞌalajisan ri qas tzij re ri Dios xuqujeꞌ kanimarisan ri ujuluwem, ¿jas che kaqꞌat tzij pa nuwiꞌ kabꞌix chwe chi in ajmak? \v 8 ¿Jas kꞌu che makaqabꞌij qabꞌana ri etzelal rech jeriꞌ kape ri utzilal? E kꞌi kakibꞌan bꞌanoj tzij chaqij, kakibꞌij chi jeriꞌ tajin kaqakꞌutu. Qas kataqiꞌ kꞌu na kape ri kꞌaxal pa kiwiꞌ we winaq riꞌ. \s Maj xa ta ne jun sukꞌ laj winaq \p \v 9 ¿Jas kꞌu kaqabꞌij che we riꞌ? ¿La uj kꞌut uj aꞌj Israel uj jeꞌl chkiwach konojel? ¡Man jeꞌ ta riꞌ! Xqakꞌutu chi ri winaq aꞌj Israel xuqujeꞌ ri man aꞌj Israel taj e kꞌo chuxeꞌ ri makaj. \v 10 Ri Tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \m \qt Man kꞌo taj jun sukꞌ laj winaq, xa ta ne jun. \qt* \m \v 11 \qt Man kꞌo ta jun retaꞌm ubꞌanik ri sukꞌal, maj kꞌo ta jun ri kajawan ri riqoj ibꞌ rukꞌ ri Dios. \qt* \m \v 12 \qt Konojel xel kanoq pa ri bꞌe, konojel xuꞌxik winaq ri maj kakitayij, man kꞌo ta jun ri are karilij ubꞌanik ri utzilal; maj, xa ta ne jun.\qt* \x + \xo 3:12 \xo*\xt Salmos 14:1-3; Salmos 53:1-3; Eclesiastés 7:20.\xt*\x* \m \v 13 \qt Ri uqul ri winaq jaqalik je ri kꞌo jun muqbꞌal kaminaq, ri raqꞌ kukoj chubꞌanik bꞌanoj tzij. Ri uchiꞌ jeriꞌ kꞌo utyoꞌbꞌal kumatz.\qt*\x + \xo 3:13 \xo*\xt Salmos 140:3.\xt*\x* \m \v 14 \qt Nojinaq ri uchiꞌ che etzelal xuqujeꞌ yojtajinaqil. \qt*\x + \xo 3:14 \xo*\xt Salmos 10:7.\xt*\x* \m \v 15 \qt Kaxikꞌan ri raqan keꞌ chubꞌanik ri kamisanik.\qt* \m \v 16 \qt Kutukij kan ronojel ri kꞌo pa ri ubꞌe xuqujeꞌ kubꞌan etzelal.\qt* \m \v 17 \qt Man ketaꞌm taj uwach ri bꞌe rech jaꞌmaril.\qt* \x + \xo 3:17 \xo*\xt Isaías 59:7, 8.\xt*\x* \m \v 18 \qt Man kumochꞌ taj ribꞌ cho ri Dios. \qt* \x + \xo 3:18 \xo*\xt Salmos 36:1.\xt*\x* \p \v 19 Kamik kꞌut qetaꞌm chi ronojel ri kubꞌij ri taqanik, kubꞌij chike konojel ri e kꞌo chuxeꞌ ri taqanik, rech jeriꞌ maj jun kachꞌawik xuqujeꞌ konojel ri winaq aꞌjuwachulew kekanaj chuxeꞌ ri uqꞌatoj tzij ri Dios. \v 20 Jeriꞌ rumal maj jun kabꞌantaj sukꞌ che cho ri Dios rumal ubꞌanik ri chak ri kubꞌij ri taqanik, xane qetaꞌm chi are ri taqanik kakꞌutuw chiqawach chi uj aꞌjmakibꞌ. \s Ri sukꞌal kakꞌamawaꞌx rumal ri kojobꞌal \p \v 21 Kamik kꞌut xukꞌut ribꞌ ri usukꞌal ri Dios, ri xpetik man rumal taj re ri taqanik, are waꞌ ri xkiqꞌalajisaj loq ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios xuqujeꞌ ri taqanik. \v 22 We usukꞌal ri Dios riꞌ xpetik chike konojel ri kekojon che ri Jesucristo. Jeriꞌ rumal cher xaq e junam ri winaq ri aꞌj Israel kukꞌ ri man aꞌj Israel taj. Jeriꞌ rumal ri Dios man xaq ta kꞌyaqal ri keꞌraj. \v 23 Xa kꞌu rumal cher konojel xemakunik rumal riꞌ maj ke che ri ujuluwem ri Dios. \v 24 Pa ri utoqꞌobꞌ kꞌu ri Dios xubꞌan sukꞌ chiꞌwe man rukꞌ ta pwaq, xane xixutoro pa Cristo Jesús. \v 25 Ri Dios xutzuj ri Jesucristo che sipanik chuchupik ronojel ri qamak, are waꞌ ri kaqakꞌamawaꞌj rukꞌ ri qakojobꞌal rumal ri ukikꞌel, rech jeriꞌ kukꞌut chiqawach ri usukꞌal rumal cher najtir chi kanoq ri Dios pa ri rutzilal xsachan kan che ri ojer taq makaj. \v 26 Kamik kꞌut, ri Dios utzujum ri Jesucristo rech jeriꞌ kukꞌut ri usukꞌal. Rech jeriꞌ kilitajik chi sukꞌ ri Dios xuqujeꞌ are kabꞌanow sukꞌ chike ri kekojon che ri Jesús. \p \v 27 ¿Jawjeꞌ kꞌu kꞌo wi ri nimal? Maj chik ¿jas rumal? ¿La xa rumal ri taqanik? Man je ta riꞌ, xa rumal ri kojobꞌal. \v 28 Kꞌisbꞌal rech kaqabꞌij chi ri achi kux sukꞌ man rumal ta ri chak ri kuta ri taqanik xane rumal ri kojobꞌal. \p \v 29 Ri Dios, ¿la xaq xwi kꞌu kiDios ri winaq aꞌj Israel? ¿La man kꞌu kiDios xuqujeꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj? Jeꞌ, jeriꞌ ri Dios kiDios xuqujeꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj. \v 30 Xa jun Dios kꞌolik. Are kabꞌanow sukꞌ rumal ri kojobꞌal chike ri e kojtal ketal xuqujeꞌ ri man kojtal ta ketal. \v 31 ¿La kel kꞌu kubꞌij chi kaqachup ri taqanik rukꞌ ri kojobꞌal? Man je ta riꞌ, xane rukꞌ wa kaqabꞌij chi qas sukꞌ wi ri taqanik. \c 4 \s Ri Abraham xux sukꞌ rumal ri kojobꞌal \p \v 1 ¿Jas kꞌu kaqabꞌij che ri xkꞌulmataj rukꞌ ri Abraham ri qatiꞌt qamam? \v 2 We ta xbꞌan sukꞌ che rumal ri utz taq chak ri xubꞌano, xunaꞌ ta nimal riꞌ pune man kakwin taj kubꞌan nimal cho ri Dios. \v 3 ¿Jas kꞌu kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik? Ri Abraham xukoj ri xubꞌij ri Dios che, rumal riꞌ xbꞌix che chi sukꞌ achi. \x + \xo 4:3 \xo*\xt Génesis 15:6.\xt*\x* \v 4 Kamik kꞌut we kꞌo jun kachakunik, ri tojbꞌal rech man xa ta kasipaxik, xane xa katoj bꞌik ri kꞌasaj che. \v 5 Are kꞌu ri man kachakun taj, xane xaq xwi kakojon che ri kabꞌanow sukꞌ che ri itzel winaq, are kil ri ukojobꞌal rech jeriꞌ kabꞌan sukꞌ che. \v 6 Ri David xuqujeꞌ xubꞌij chi utz rech ri achi ri kabꞌantaj sukꞌ che rumal ri Dios, man rumal taj ri uchak. \v 7 Jewaꞌ xubꞌij: \qt Utz ke ri kekuyutaj che ri etzelal ri kibꞌanom xuqujeꞌ kachꞌuqtaj ri kimak.\qt* \v 8 \qt Utz rech ri achi ri man are ta kil ri umak rumal ri Dios.\qt* \x + \xo 4:8 \xo*\xt Salmos 32:1, 2.\xt*\x* \p \v 9 ¿La xaq xwi kꞌu yaꞌtal we riꞌ chike ri okisatal ketal? ¿La man kꞌu yaꞌtal xuqujeꞌ chike ri man e kojtal ta ketal? Xbꞌiꞌtaj qumal chi ri Abraham xbꞌix sukꞌ che rumal ri ukojobꞌal. \v 10 ¿Jas kꞌu rumal xbꞌantaj sukꞌ che? ¿La bꞌantajinaq chi kꞌu sukꞌ che are xokisax retal o are majaꞌ kokisax ri retal? Bꞌantal chi sukꞌ are majaꞌ kakoj retal. \v 11 Xuqujeꞌ are majaꞌ kakoj retal, xukꞌamawaꞌj ri etal jetaq jun etal rech ri sukꞌal ri xkꞌamawaꞌx pa ri kojobꞌal. Jeriꞌ ri Abraham kitat kojonel ri kekojonik, pune man kojtal ketal, rech xa rumal ri kikojobꞌal kabꞌan sukꞌ chike. \v 12 Xuqujeꞌ kitat konojel ri winaq ri man xwi ta xkoj ketal xane kitereneꞌm ri unoꞌjibꞌal ri qatat Abraham, areꞌ xkojonik are majaꞌ kakoj retal. \p \v 13 Jeriꞌ rumal cher ri Dios man xubꞌij ta chike ri Abraham xuqujeꞌ ri e rijaꞌl chi kakechabꞌej na ronojel ri uwachulew rumal ri taqanik, xane kakechabꞌej na rumal ri kojobꞌal. \v 14 Rumal kꞌu cher we ta are eꞌchanel ri e kꞌo chuxeꞌ ri taqanik, maj bꞌa kutayij riꞌ ri kojobꞌal xuqujeꞌ maj kutayij ri bꞌiꞌtal loq. \v 15 Ri taqanik xaq xwi rukꞌaꞌm loq qꞌatoj tzij, jawjeꞌ maj wi taqanik maj xuqujeꞌ makaj. \p \v 16 Rumal riꞌ, xa rumal ri kojobꞌal xuqujeꞌ ri toqꞌobꞌ, kape ri bꞌiꞌtal loq rech jeriꞌ kajeqiꞌ chike konojel ri e rijaꞌl, man xaq xwi taj chike ri e kꞌo chuxeꞌ ri taqanik xane xuqujeꞌ chike ri kꞌo kikojobꞌal jetaq ri rech ri Abraham, are kitat konojel ri kekojonik. \v 17 Jetaq kubꞌij ri Tyoxalaj Wuj: \qt Nubꞌim chawe chi katux na kitat sibꞌalaj e kꞌi tinimit winaq, xaq jeriꞌ ri Abraham xkojonik che ri Dios ri kuya kikꞌaslemal ri kaminaqibꞌ xuqujeꞌ kubꞌij chi ri jastaq ri majaꞌ kilitaj uwach, kꞌo chik.\qt*\x + \xo 4:17 \xo*\xt Génesis 17:5.\xt*\x* \p \v 18 Ri Abraham xukojo xuqujeꞌ xrayeꞌj rech jeriꞌ xux na kitat sibꞌalaj e kꞌi winaq. Jetaq ri xbꞌix che: \qt Sibꞌalaj e kꞌi na ri awijaꞌl.\qt* \v 19 Man xchuquchubꞌ taj chukojik ri xbꞌix che pune riꞌj chik, kaminaq chik ri utyoꞌjal, jeriꞌ rumal jun ciento chik ujunabꞌ, xuqujeꞌ ri Sara man kakwin ta chik kekꞌojiꞌ ral. \v 20 Man xkabꞌalaj ta ukꞌuꞌx chukojik ri ubꞌim loq ri Dios che, xane sibꞌalaj xjeqiꞌ pa ri ukojobꞌal, xuqujeꞌ xuya uqꞌij ri Dios. \v 21 Sibꞌalaj xjeqiꞌ ukꞌuꞌx chi ri Dios sibꞌalaj kwinel chubꞌanik ri ubꞌim loq. \v 22 Rumal riꞌ xbꞌix che chi jun sukꞌ achi rumal ri ukojobꞌal. \p \v 23 Man xwi ta kꞌu xtzꞌibꞌaxik chi xkoj pa kwenta ri ukojobꞌal ri Abraham, rech karil ri Abraham. \v 24 Xane xuqujeꞌ xtzꞌibꞌaxik rech kaqil uj. Ri Dios karil na ri qakojobꞌal rech jeriꞌ kubꞌan sukꞌ chaqe, rumal ri kaqakojo chi ri Dios are xwaꞌjilisan ri Jesús ri Ajawxel chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ. \v 25 Ri Jesús xjach pa kamikal rumal ri qamak xuqujeꞌ xkꞌastaj uwach chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ chubꞌanik sukꞌ chaqe. \c 5 \s Jaꞌmaril xuqujeꞌ kiꞌkotemal pa Cristo \p \v 1 Rumal riꞌ xbꞌantaj sukꞌ chaqe rumal ri qakojobꞌal, uj kꞌo chi pa jaꞌmaril rukꞌ ri Dios xa rumal rech ri Ajawxel Jesucristo. \v 2 Xa rumal rech areꞌ, xuqujeꞌ rumal ri kojobꞌal kꞌo qe che ri toqꞌobꞌ, jawjeꞌ ri uj sukꞌ wi. Xaq jeriꞌ kujkiꞌkotik qayeꞌm ri ujuluwem ri Dios. \v 3 Man xwi ta waꞌ, xane kaqanaꞌ xuqujeꞌ nimaꞌq pa taq ri kꞌaxkꞌolal ri kaqariqo, qetaꞌm chi ri kaxkꞌolal kubꞌan chaqe chi kujjeqiꞌk. \v 4 Ri kꞌaxkꞌolal kusukꞌumaj ri noꞌjibꞌal, ri sukꞌalaj noꞌjibꞌal, kujeqebꞌa qakꞌuꞌx chirij ri Dios. \v 5 Man kel ta qakꞌixibꞌal we jeqel qakꞌuꞌx chirij ri Dios, jeriꞌ rumal cher Areꞌ xutixixej loq ri uloqꞌanik pa ri qanimaꞌ rumal ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel ri xuya chaqe. \p \v 6 Jeriꞌ rumal che taq riꞌ are man kujkwin ta chukolik qibꞌ, ri Cristo xkamik kumal kech ri itzel taq winaq, qas pa ri qꞌij ri yaꞌtalik. \v 7 Kꞌax uriqik jun winaq ri karaj kakam rumal jun sukꞌ laj winaq, pune kꞌo jun riꞌ ri karaj kakam rumal rech. \v 8 Ri Dios xukꞌut ri uloqꞌanik chiqawach, jeriꞌ rumal ri are uj aꞌjmakibꞌ na, ri Cristo xkam rumal qe. \v 9 Xbꞌantaj sukꞌ chaqe rumal ri ukikꞌel, xuqujeꞌ kujkoltaj na che ri nimalaj uqꞌatoj tzij ri kape na. \v 10 Are taq uj ukꞌulel kan ri Dios, xujutzir rukꞌ, rumal ri ukamikal ri Ukꞌojol, rumal kꞌu che ri uj utzirinaq chi rukꞌ ri Dios, kujkoltaj na rumal ri ukꞌaslemal ri Ukꞌojol. \v 11 Man xwi ta waꞌ, xane kujkiꞌkot xuqujeꞌ pa Dios rumal ri Ajawxel Jesucristo, tyox che areꞌ xujrutzirisaj. \s Ri Adán xuqujeꞌ ri Cristo \p \v 12 Xa rumal rech jun achi xok loq ri mak cho ri uwachulew, xuqujeꞌ xa rumal ri makaj xpe ri kamikal. Xuqujeꞌ xkichapleꞌj kamem ri winaq rumal cher konojel xemakunik. \v 13 Are taq majaꞌ kayaꞌtaj ri taqanik, kꞌo chi wi ri makaj pa ri uwachulew. Ri makaj man katzijox taj we ta mat kꞌo ri taqanik. \v 14 Pune jeriꞌ, ri kamikal xchapleꞌtaj loq rukꞌ ri Adán xultoqꞌol rukꞌ ri Moisés, xuqujeꞌ xpe pa kiwiꞌ ri winaq ri pune man xemakunik jetaq ri xubꞌan ri Adán. Ri Adán are xretwechij loq uwach ri jun ri kape na. \p \v 15 Ri umak ri Adán man kajunumataj taj rukꞌ ri utoqꞌobꞌ ri Dios. We kꞌu rumal ri umak jun achi xekam sibꞌalaj kꞌi winaq, are ta kꞌu mat nim ri sipanik ri xpe xa rumal ri utoqꞌobꞌ jun, ri Jesucristo, ri xuya chike konojel ri winaq. \v 16 Xuqujeꞌ man kajunumataj taj ri usipanik ri Dios rukꞌ ri kꞌax ri xukꞌam loq ri umak ri Adán. Ri qꞌatoj tzij ri kakꞌaman bꞌik pa ri kꞌaxkꞌolal are waꞌ ri xuya kanoq ri makaj, are kꞌu ri usipanik ri Dios xpetik rumal ri ukꞌiyal ri makaj rech jeriꞌ xuluya sukꞌal. \v 17 We rumal ri umak jun achi xpe ri kamikal, are kꞌu mat sibꞌalaj e kꞌi na kekꞌojiꞌ pa ri kꞌaslemal ri xpetik xa rumal rech ri jun, ri Jesucristo ri kekꞌamawaꞌn ri kꞌaslemal are ri winaq ri kakikꞌamawaꞌj ri sipanik xuqujeꞌ ri sukꞌal. \p \v 18 Je kꞌu riꞌ, xa jun makaj xkꞌamow loq ri kꞌaxkꞌolal pa kiwiꞌ konojel ri winaq, je xuqujeꞌ xa jun jastaq rech sukꞌal xbꞌanow ri sukꞌal ri kuya kikꞌaslemal konojel. \v 19 Jeriꞌ xa rumal cher man xniman taj jun achi, e kꞌi xbꞌantaj aꞌjmakibꞌ chike, je xuqujeꞌ xa rumal ri unimanik jun kabꞌantaj sukꞌ chike e kꞌi. \p \v 20 Ri taqanik xyaꞌtajik rech jeriꞌ kanimar ri makaj. Are xnimar ri makaj, sibꞌalaj xnimar ri toqꞌobꞌ. \v 21 Jeriꞌ rech jetaq ri xubꞌan ri makaj xukꞌam loq kamikal, ri toqꞌobꞌ xuqujeꞌ xjeqiꞌk rech xukꞌam loq sukꞌal rech jun alik kꞌaslemal rumal ri Ajawxel Jesucristo. \c 6 \s Ri e kꞌo pa Cristo, man kuya ta chik kemakunik \p \v 1 ¿Jas kꞌu kaqabꞌij? ¿La are kꞌu kaqilij ubꞌanik ri mak rech katixix ri toqꞌobꞌ kapetik? \v 2 ¡Man je ta riꞌ! Ri uj, ri uj kaminaq chik chubꞌanik ri mak, ¿la kujkwin kꞌu ri xaq jeꞌ kujkꞌojiꞌk chupam? \v 3 ¿La man kꞌu iwetaꞌm chi qonojel ri xbꞌan qaqasanaꞌ rech kujkꞌojiꞌk rukꞌ ri Cristo Jesús, xbꞌan qaqasanaꞌ pa ri ukamikal? \p \v 4 Rumal ri qasanaꞌ xubꞌan chaqe chi xujmuqiꞌ rukꞌ ri Cristo pa ri ukamikal, rech jeriꞌ jetaq ri xubꞌan ri Cristo xkꞌastaj rukꞌ ri ukwinem ri Tataxel, xuqujeꞌ uj kaqataqej na jun kꞌakꞌ kꞌaslemal. \p \v 5 Qas tzij, we xa jun qabꞌanik rukꞌ ri Cristo are xujkamik, xa jun xuqujeꞌ riꞌ qabꞌanik rukꞌ are kakꞌastaj qawach. \v 6 Qetaꞌm chi ri ojer qakꞌaslemal xrip rukꞌ ri Cristo, rech jeriꞌ ri qatyoꞌjal rech mak xtukitajik, man uj patanil ta chi kꞌu rech ri mak. \v 7 Rumal cher ri winaq ri kaminaq chik maj chi ukwinem ri mak puꞌwiꞌ. \v 8 We kꞌu kujkam rukꞌ ri Cristo, kaqakojo chi kujkꞌasiꞌk xuqujeꞌ na rukꞌ Areꞌ. \v 9 Qetaꞌm chi ri Cristo xkꞌastaj chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ, jeriꞌ man kakam ta chik junmul. Rumal cher ri kamikal maj chi ukwinem puꞌwiꞌ Areꞌ. \v 10 Xa junmul, rukꞌ ri ukamikal xuchup ronojel ri mak, xuqujeꞌ xkꞌasiꞌk chibꞌe qꞌij saq rech kuya uqꞌij ri Dios. \v 11 Ix xuqujeꞌ, chiwilaꞌ chi ix kaminaqibꞌ chik jeriꞌ man kuya ta chik kixmakunik, xane ix kꞌaslik rech kiya uqꞌij ri Dios pa Cristo Jesús. \p \v 12 Xaq jeriꞌ man kiya ta bꞌe che ri makaj kabꞌan rech puꞌwiꞌ ri ityoꞌjal rech man kinimaj ta chik ri itzel taq urayinik. \v 13 Man kitzuj ta ri ityoꞌjal che ri makaj rech kubꞌan ri man sukꞌ taj, xane chitzuju iwibꞌ che ri Dios, je ta ne ri kꞌa te xixel loq pa ri kamikal xixpe pa ri kꞌaslemal, chijacha ri ityoꞌjal rech kux rech sukꞌal. \v 14 Jeriꞌ, man kakwin taj ri makaj kubꞌan rech piꞌwiꞌ, rumal cher man ix kꞌo ta chik chuxeꞌ ri taqanik xane ix kꞌo chik pa ri toqꞌobꞌ. \s Ix patanil rech ri sukꞌal \p \v 15 ¿Jas kꞌu kaqabꞌij? ¿La kujmakun kꞌut rumal ri man uj kꞌo ta chik chuxeꞌ ri taqanik, xane uj kꞌo chik pa ri toqꞌobꞌ? Man je ta riꞌ. \v 16 ¿La man iwetaꞌm chi we kijach iwibꞌ che jachinaq rech kinimaj, ix patanil rech ri winaq ri kinimaj, we kꞌu are ri makaj rech kamikal o are ne ri nimanik rech sukꞌal? \v 17 Xa tyox che ri Dios rumal pune ojer ix patanil kan rech ri makaj, chanim inimam chik ri kꞌutuꞌn ri xyaꞌtaj chiꞌwe. \v 18 Xixesataj loq pa uqꞌabꞌ ri makaj, kamik ix patanil chi rech ri sukꞌal. \v 19 In kintzijon iwukꞌ pa kitzij winaq rumal wetaꞌm chi xaq xwi waꞌ kixkwinik kichomaj. Nabꞌe kanoq kitzuj ri ityoꞌjal chupatanixik ri chꞌulujil, ri kixukꞌam bꞌik pa ri etzelal, kamik kꞌut chitzuju ri ityoꞌjal chupatanixik ri sukꞌal ri kakꞌaman bꞌik pa ri Tyoxalaj kꞌaslemal. \p \v 20 Ojer are ix patanil kan rech ri makaj, maj rech ri sukꞌal chiꞌwe. \v 21 ¿Jas kꞌu ri xikꞌamawaꞌj kan nabꞌe che ri xibꞌano? Are xikꞌamawaꞌj ri jastaq ri kixkꞌix chik che kamik, we jastaq riꞌ kakꞌaman bꞌik pa kamikal. \v 22 Kamik kꞌut man ix kꞌo ta chik pa uqꞌabꞌ ri makaj, ix patanil chi rech ri Dios, xuqujeꞌ kikꞌamawaꞌj iwe ri tyoxalaj kꞌaslemal ri kixukꞌam bꞌik pa jun alik kꞌaslemal. \v 23 Jeriꞌ rumal cher ri tojbꞌal rech ri mak are ri kamikal, ri usipanik kꞌu ri Dios are ri jun alik kꞌaslemal pa Cristo Jesús, ri Ajawxel. \c 7 \s Ri kꞌulanem jun kꞌutbꞌal chrij ri kꞌaslemal rukꞌ ri Cristo \p \v 1 Qachalal, tajin kixinchꞌabꞌej ix ri iwetaꞌm ri utaqanik ri Moisés. ¿La man iwetaꞌm chi jun winaq kꞌo chuxeꞌ ri taqanik are kꞌaslik? \v 2 Kinkoj jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chiꞌwach. Ri kꞌulanik ixoq are kꞌaslik nukꞌtal rukꞌ ri rachajil rumal ri taqanik, we kꞌu kakam ri rachajil, ri ixoq kel kanoq chuxeꞌ ri taqanik ri e nukꞌuwinaq rukꞌ ri rachajil. \v 3 Rumal riꞌ, ri ixoq we kakꞌuliꞌ rukꞌ chi jun achi are kꞌas na ri rachajil, kux ajmak rumal kuꞌx e kebꞌ rachajil. Are kꞌu we kakam ri rachajil, ri ixoq kel kan chuxeꞌ ri taqanik, xuqujeꞌ man kamakun taj we kakꞌuliꞌ chi ne rukꞌ jun achi. \p \v 4 Je xuqujeꞌ ri ix wachalal, xixkamik pa ri taqanik pa ri utyoꞌjal ri Cristo ri xripik, rech jeriꞌ kixux rech ri xkꞌastajisax chkixoꞌl ri kaminaqibꞌ. Rech jeriꞌ kꞌo kaqatayij che ri Dios. \v 5 Nabꞌe, are ri najtir qakꞌaslemal kabꞌan kan rech pa qawiꞌ, ri itzel taq rayinik ri xukꞌasuj ri taqanik rech jeriꞌ ri qatyoꞌjal, xux rech kamikal. \v 6 Kamik kꞌut man uj kꞌo ta chi chuxeꞌ ri taqanik, jeriꞌ rumal cher xujkam pa ri taqanik, xa jeriꞌ kujpatanij pa ri kꞌakꞌ ajawarem rech ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel, man chuxeꞌ taj ri taqanik. \s Ri chꞌoꞌj rukꞌ ri makaj \p \v 7 ¿Jas kꞌu ri kaqabꞌij? ¿La are kꞌu mak ri taqanik? Man are taj. Xwi kaqabꞌij chi we ta mat rumal ri taqanik mat xinwil ri numak, mat xinwetaꞌmaj jas riꞌ ri urayixik chi jun jastaq chik ri man rech ta jun, we ta mat kubꞌij ri taqanik: “Marayij ri man awech taj.”\x + \xo 7:7 \xo*\xt Éxodo 20:17; Deuteronomio 5:21.\xt*\x* \v 8 Ri mak kꞌut xnimatajik rumal ri taqanik, xukꞌasuj pa ri wanimaꞌ ronojel uwach itzel taq rayinik. Jeriꞌ, rumal chi we ta mat kꞌo ri taqanik, mat xukꞌut ribꞌ riꞌ ri mak. \v 9 Ojer kanoq man in kꞌo taj chuxeꞌ ri taqanik. Are xpe ri taqanik, xyaꞌtaj ukꞌaslemal ri makaj, ri in kꞌut xinkamik. \v 10 Xinwilo chi ri taqanik ri chinuwach in kuya nukꞌaslemal, xuya kamikal chwe. \v 11 Ri makaj rumal ri taqanik xinumenkꞌetij, rumal riꞌ xinukamisaj. \p \v 12 Kꞌisbꞌal rech kaqabꞌij chi ri taqanik sibꞌalaj Tyox, sukꞌ xuqujeꞌ utz. \v 13 ¿La are kꞌu xux utzilal chinuwach in ri kamikal? Man je ta riꞌ, xane are ri makaj rech kukꞌut ribꞌ chi are mak, xinukamisaj rukꞌ ri utzilal, rech rumal ri taqanik ri makaj xux itzel. \p \v 14 Qetaꞌm chi ri Taqanik rech ri uxlabꞌal, are kꞌu in xa in tyoꞌj, in kꞌayital pa uqꞌabꞌ ri mak. \v 15 Rumal riꞌ man kinchꞌobꞌ taj ri kinbꞌano. Man kinbꞌan taj ri kawaj kinbꞌano, ri kinwetzelaj ubꞌanik, are kinbꞌano. \v 16 We are kinbꞌan ri man kawaj taj kinbꞌano, tajin kinbꞌij riꞌ chi utz ri taqanik. \v 17 Xaq jeriꞌ man in ta chik kinbꞌanow ri jastaq riꞌ, xane are ri makaj ri kꞌo chwe. \v 18 Xuqujeꞌ wetaꞌm chi man kꞌo ta ri utzilal pa ri nutyoꞌjal, pune kawaj kinbꞌan ri utzilal, man kinkwin taj chubꞌanik. \v 19 Rumal riꞌ man kinbꞌan taj ri utzilal ri kawaj kinbꞌano, xane are kinbꞌan ri etzelal ri man kawaj taj kinbꞌano. \v 20 We kꞌu are kawaj kinbꞌan ri man kawaj taj kinbꞌano, man in ta chi riꞌ tajin kinbꞌanowik, xane are ri etzelal ri kꞌo pa wanimaꞌ. \p \v 21 Xaq jeriꞌ are kawaj kinbꞌan ri utzilal, kinwil ri taqanik ri kubꞌij chi ri etzelal pa wanimaꞌ in kꞌo wi xuqujeꞌ are tajin kinwilij ubꞌanik. \v 22 Pa ri ukꞌuꞌx ri wanimaꞌ kinkiꞌkotebꞌej ri utaqanik ri Dios. \v 23 Kinwil kꞌut chi pa ri nutyoꞌjal kꞌo chi jun taqanik, are taqanik rech ri makaj. We taqanik riꞌ kakitij chuqꞌabꞌ rukꞌ ri taqanik rech ri nuchomabꞌal, in utzꞌapim. \p \v 24 ¡Kꞌax we! ¿Jachin kakwinik kintoꞌw chech waꞌ we tyoꞌjal rech kamikal? \v 25 Xa kꞌu kintyoxin che ri Dios, ri xinukiro pa Jesucristo ri Ajawxel. In rukꞌ ri nuchomabꞌal kinpatanij ri utaqanik ri Dios, are kꞌu ri nutyoꞌjal are kupatanij ri taqanik rech ri mak. \c 8 \s Ri kꞌaslemal pa ri Uxlabꞌixel \p \v 1 Kamik kꞌut, maj chi kꞌaxkꞌolal kayeꞌm ri e kꞌo pa Cristo Jesús. \v 2 Jeriꞌ, rumal xa rumal rech Areꞌ ri taqanik rech ri Uxlabꞌixel rech kꞌaslemal xinukiro chuxeꞌ raqan ri taqanik rech mak xuqujeꞌ rech kamikal. \v 3 Qas tzij, ri taqanik man xkwin taj xujukiro rumal cher ri mak xresaj ri ukwinem. Rumal riꞌ ri Dios xutaq loq ri Ukꞌojol, xubꞌan ajmak che rech kutzuj ribꞌ xa rumal rech ri mak. Jeriꞌ ri Dios xuqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri makaj pa utyoꞌjal ri Jesús. \v 4 Rech kakꞌulmataj ri kuta ri taqanik chaqe uj, ri man uj kꞌo ta chuxeꞌ ri mak, xane uj kꞌo pa ri Uxlabꞌixel. \p \v 5 Ri e rech ri tyoꞌjal xaq are kakilij ubꞌanik ri jastaq rech ri tyoꞌjal, are kꞌu ri e rech ri Uxlabꞌixel xaq are kakilij uchomaxik ri jastaq rech ri Uxlabꞌixel. \v 6 Ri bꞌanoj makaj kukꞌam loq kamikal, are kꞌu ri bꞌanoj jastaq rech ri Uxlabꞌixel kukꞌam loq kꞌaslemal xuqujeꞌ jaꞌmaril. \v 7 Ri urayinik ri makaj kꞌulel rukꞌ ri Dios, jeriꞌ rumal man kaniman taj che ri Dios, pune karaj kanimanik. \v 8 Ri winaq ri are kakilij ubꞌanik ri karaj ri tyoꞌjal, man keqaj taj cho ri Dios. \p \v 9 Ri ix kꞌut man are ta kibꞌan ri karaj ri tyoꞌjal, xane are kibꞌan ri karaj ri Uxlabꞌixel, we qas are ne ri Uxlabꞌixel rech ri Dios kꞌo pa iwanimaꞌ. We kꞌo jun man kꞌo taj ri Uxlabꞌixel rech ri Cristo pa ranimaꞌ, riꞌ man rech taj ri Cristo. \v 10 We kꞌu are ri Cristo kꞌo pa iwanimaꞌ, kaminaq chi riꞌ ri ityoꞌjal rumal rech ri makaj, are kꞌu ri uxlabꞌal kꞌaslik rumal ri sukꞌal. \v 11 Xuqujeꞌ we are ri Uxlabꞌal ri xkꞌastajisan ri Jesús chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ kꞌo pa iwanimaꞌ, areꞌ kayoꞌw na ikꞌaslemal rumal ri Uxlabꞌixel, ri kꞌo chiꞌwe. \p \v 12 Xaq jeriꞌ qachalal, uj ajkꞌasibꞌ, man rukꞌ taj ri tyoꞌjal rech are kaqabꞌan ri karaj ri tyoꞌjal. \v 13 Rumal kꞌu we are kibꞌan ri karaj ri tyoꞌjal, kixkam riꞌ, are kꞌu we are kiya bꞌe kakam ri uchak ri ityoꞌjal, kixkꞌasiꞌ na riꞌ. \p \v 14 Konojel ri kꞌamtal kibꞌe rumal ri Dios e ralkꞌwaꞌl ri Dios. \v 15 Man xikꞌamawaꞌj ta kꞌut jun uxlabꞌal ri kubꞌan chiꞌwe kixux patanil rech ri xibꞌin ibꞌ, xane ri Uxlabꞌixel ri xixkꞌamawaꞌn che ralkꞌwaꞌl, kuya bꞌe chiꞌwe kibꞌij iTat che ri Dios. \v 16 Are ri Uxlabꞌixel kayoꞌw ubꞌixik che ri quxlabꞌal chi uj ralkꞌwaꞌl ri Dios. \v 17 We kꞌu uj ralkꞌwaꞌl ri Dios, uj echaꞌnel. Uj echaꞌnel rukꞌ ri Dios xuqujeꞌ kꞌo qech che ri echabꞌal rech ri Cristo, we kamik kaqarik kꞌax rukꞌ, kayaꞌtaj xuqujeꞌ na qe ri ujuluwem. \p \v 18 Qas tzij kinbꞌij chi ri kꞌax ri kariqitaj cho ri uwachulew man kajunumataj ta rukꞌ ri ujuluwem ri Dios ri kukꞌut na ribꞌ chiqawach. \v 19 Jeriꞌ rumal ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ronojel ri xutik ri Dios, are chi kakikꞌut na kibꞌ konojel. \v 20 Jeriꞌ, rumal chi ronojel ri tiktalik xqꞌat tzij puꞌwiꞌ man kꞌo ta chi kupatanij, man xaq ta kꞌu pa rech wi, xane are xbꞌan rech ri Dios. Kꞌo kꞌu na kuꞌlibꞌal kuꞌx chaqe. \v 21 Jeriꞌ rumal ronojel ri utikom ri Dios kesataj na chuxeꞌ ri etzelal, rech jeriꞌ kakiritaj na xuqujeꞌ kayaꞌtaj na pa ri kijuluwem ri e ralkꞌwaꞌl ri Dios. \v 22 Qetaꞌm chi ronojel ri tiktalik koqꞌik jetaq ri kubꞌan jun ixoq are kakꞌojiꞌ ral. \v 23 Man xaq xwi ta ri tiktalik, xane je xuqujeꞌ uj ri xnabꞌejisax uyaꞌik chaqe ri ujeꞌlal ri Uxlabꞌixel, ri uj xuqujeꞌ kujoqꞌ pa qanimaꞌ qayeꞌm chi kujkꞌamawaꞌx che alkꞌwaꞌlaxelabꞌ xuqujeꞌ kujesax bꞌik pa ri qatyoꞌjal. \v 24 Rumal cher pa ri kuꞌlibꞌal kuꞌx riꞌ, xujkolotajik. Are kꞌu ri kuꞌlibꞌal kuꞌx ri kilitaj uwach, man kuꞌlibꞌal kuꞌx ta riꞌ. Rumal cher ¿jachin ta kꞌu riꞌ ri karayeꞌj jun jastaq ri kꞌo chi rukꞌ? \v 25 We kꞌu kaqayeꞌj ri man kaqil ta uwach, chujjeqel chirayeꞌxik. \p \v 26 Je xuqujeꞌ are maj qachuqꞌabꞌ ri Uxlabꞌixel kujutoꞌo. Man qetaꞌm taj qas ri choqꞌaqꞌ kaqato, ri Uxlabꞌixel kꞌut kachꞌaw pa qawiꞌ rukꞌ oqꞌej ri man kujkwin taj kaqabꞌij rukꞌ tzij. \v 27 Ri Dios kꞌut ri kunikꞌoj ri animaꞌaj retaꞌm jas ri karaj ri Uxlabꞌixel, jeriꞌ rumal are ri Uxlabꞌixel kachꞌaw pa kiwiꞌ konojel ri e kojonelabꞌ, jetaq ri karaj ri Dios. \s Ri winaq ri e kꞌo na chikiwach ri chꞌekenelabꞌ \p \v 28 Qetaꞌm chi ri kakiloqꞌaj ri Dios, ronojel ri kakꞌulmatajik kukꞌam bꞌik pa ri utzilal, jeriꞌ kakꞌulmataj kukꞌ ri e sikꞌital apanoq rumal ri Dios rech are kakibꞌan ri karaj Areꞌ. \v 29 Ri xretaꞌmaj kiwach ri Dios ojer, xuꞌchaꞌo rech je kuꞌxik jetaq ri Ukꞌojol, rech jeriꞌ Areꞌ kux nabꞌyal chikiwach konojel ri alaxik. \v 30 Ri xuꞌcha ri Dios ojer xuꞌsikꞌij. Ri xuꞌsikꞌij xubꞌan sukꞌ chike. Ri xubꞌan sukꞌ chike xuya kiqꞌij. \p \v 31 ¿Jas kꞌu kaqabꞌij waꞌ che we riꞌ? We are ri Dios kꞌo qukꞌ ¿jachin ta kꞌu riꞌ kakwinik kubꞌan kꞌax chaqe? \v 32 Ri man xutoqꞌobꞌisaj taj uwach ri Ukꞌojol, xane xujach pa kamikal xa rumal qe, ¿jas ta kꞌu che ri mat kuya chaqe ronojel ri jastaq junam rukꞌ Areꞌ? \v 33 ¿Jachin ta kꞌu ri kamolow kimak ri winaq ri uchaꞌom ri Dios? Maj jun, rumal cher are ri Dios kabꞌanow sukꞌ chike ri winaq. \v 34 ¿Jachin ta kꞌu riꞌ ri kaqꞌatow tzij puꞌwiꞌ jun? Man kꞌo ta jun, rumal cher are ri Cristo xkamik, xuqujeꞌ xkꞌastaj uwach, chanim tꞌuyul chik pa uwiqiqꞌabꞌ ri Dios, kachꞌaw pa qawiꞌ qonojel. \v 35 Man kꞌo ta jun jastaq kujtasow che ri uloqꞌanik ri Cristo, man kakwin taj ri kꞌaxkꞌolal, ri bꞌis, ri kꞌax kabꞌan che jun, ri numik, ri maj ratzꞌyaq jun, ri xibꞌibꞌal utatajik, o ri kamisanik. \v 36 Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: “Xa rumal ech la kujkꞌam bꞌik pa kamikal; je kabꞌan chiqajilaxik jetaq ri kabꞌan chike ri chij ri kekamisaxik.” \x + \xo 8:36 \xo*\xt Salmos 44:22.\xt*\x* \v 37 Pune jewaꞌ kakꞌulmatajik, xa tzi uj chꞌekenelabꞌ wi na chikiwach ri e chꞌekenelabꞌ rumal rech ri xujloqꞌanik. \v 38 Qas uchapom na kꞌuꞌx chi man are taj ri kamikal, ri kꞌaslemal, man are taj ri angelibꞌ xuqujeꞌ man are taj ri itzel taq uxlabꞌal, man are taj ri jastaq ri kꞌo kamik, man are taj ri kape na, xuqujeꞌ man are taj ri e chuqꞌabꞌ. \v 39 Man are taj ri sibꞌalaj nim elinaq chikaj, xuqujeꞌ man are taj ri sibꞌalaj qajinaq pa ri ulew, xa ta ne jun chike ri jastaq ri e tiktalik kakwinik kujutas che ri uloqꞌanik ri Dios pa Cristo Jesús ri Ajawxel. \c 9 \s Ri winaq ri xuꞌchaꞌ ri Dios \p \v 1 Qas tzij ri tajin kinbꞌij pa Cristo, ri nuchomabꞌal kuya ubꞌixik chwe pa ri Uxlabꞌixel. \v 2 Kꞌo jun nimalaj bꞌis pa wanimaꞌ xuqujeꞌ kꞌo jun qꞌoxom pa ri wanimaꞌ ri man tanalinaq taj. \v 3 Qas kurayij ri wanimaꞌ we ta in ketzelax nuwach xuqujeꞌ kinqꞌatiꞌ che ri Cristo, rech rukꞌ riꞌ are kekꞌamawaꞌx apanoq ri e wachalal rech ri nutinimit. \v 4 We winaq aꞌj Israel, are waꞌ ri qas e sikꞌital apanoq rech kuꞌx alkꞌwaꞌlaxelabꞌ, rech kekꞌojiꞌ pa ri kꞌakꞌ chomanik, pa ri qꞌijilaꞌnem, are waꞌ ri bꞌiꞌtal loq ojer. \v 5 E kijaꞌl konojel ri oꞌjer taq winaq aꞌj Israel ri xaꞌlax cho ri uwachulew, chike aꞌreꞌ xpe wi ri Cristo, are Dios pa kiwiꞌ ronojel ri jastaq. Qꞌijilaꞌtal ri ubꞌiꞌ chibꞌe qꞌij saq. Jeriꞌ. \p \v 6 Man kaqabꞌij ta kꞌut chi ri utzij ri Dios man xubꞌan taj ri uchak. Rumal ri rumal man konojel taj ri winaq ri e kꞌo kukꞌ ri aꞌj Israel e kijaꞌl aꞌj Israel. \v 7 Man rukꞌ ta xuqu cher e rijaꞌl ri Abraham, e ralkꞌwaꞌl ri Abraham, xane: \qt Konojel ri awijaꞌl kajeqiꞌ na rumal ri Isaac.\qt*\x + \xo 9:7 \xo*\xt Génesis 21:12.\xt*\x* \v 8 Kel kubꞌij chi man konojel ta ri e ralkꞌwaꞌl ri Abraham e ralkꞌwaꞌl ri Dios, xwi e ralkꞌwaꞌl ri Dios ri xkikꞌamawaꞌj ri xubꞌij loq ri Dios. \v 9 Jewaꞌ kubꞌij ri xubꞌij loq ri Dios: \qt Kinpe na pa jun junabꞌ, che riꞌ ri Sara kakꞌojiꞌ na jun ral ala.\qt*\x + \xo 9:9 \xo*\xt Génesis 18:10, 14.\xt*\x* \p \v 10 Man xaq xwi ta waꞌ xubꞌij xane xubꞌij xuqujeꞌ chi ri e ral ri Rebeca e ralkꞌwaꞌl xa jun achi, are ri qamam Isaac. \v 11 Are majaꞌ kaꞌlax ri e yoꞌx, are qas kꞌamajaꞌ na kakichomaj ubꞌanik ri utzilal o ri etzelal, rech jeriꞌ kajeqiꞌ ri uchomanik loq ri Dios, \v 12 man rumal taj ri kichak, xane rumal ri usikꞌinik ri Dios, xbꞌix che ri Rebeca: Ri nabꞌyal kupatanij na ri uchaqꞌ.\x + \xo 9:12 \xo*\xt Génesis 25:23.\xt*\x* \v 13 Xuqujeꞌ tzꞌibꞌatalik: \qt Xinloqꞌaj ri Jacob, xinwetzelaj ri Esaú.\qt* \x + \xo 9:13 \xo*\xt Malaquías 1:2, 3.\xt*\x* \p \v 14 ¿Jas kꞌu ri kaqabꞌij? ¿La xa kꞌu man sukꞌ taj ri Dios? Man je ta riꞌ. \v 15 Ri Dios xubꞌij che ri Moisés: \qt Kintoqꞌobꞌisaj uwach ri kawaj in kintoqꞌobꞌisaj uwach, xuqujeꞌ kel na kꞌuꞌx che ri kawaj in kel na kꞌuꞌx che.\qt*\x + \xo 9:15 \xo*\xt Éxodo 33:19.\xt*\x* \v 16 Xaq jeriꞌ ri chaꞌnik ri kabꞌanik man are ta kabꞌanow ri uchuqꞌabꞌ ri winaq, xane are ri utoqꞌobꞌ ri Dios. \v 17 Jeriꞌ rumal ri Tzꞌibꞌatalik kubꞌij che ri Faraón: “Xatinyak apanoq rech katinkoj chukꞌutik ri nukwinem, rech jeriꞌ katzijox na pa ri nubꞌiꞌ pa ronojel ri uwachulew.”\x + \xo 9:17 \xo*\xt Éxodo 9:16.\xt*\x* \v 18 Xaq jeriꞌ ri Dios kutoqꞌobꞌisaj uwach ri karaj kutoqꞌobꞌisaj uwach, xuqujeꞌ kukowirisaj ranimaꞌ xapachin karaj je kubꞌan che. \p \v 19 Wine kabꞌij chwe: ¿Jas kꞌu che kubꞌan aꞌjmakibꞌ chaqe? ¿Jachin kakwinik kukꞌopij ribꞌ cho ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri Dios? \v 20 Ri in kinbꞌij chawe: ¿At jachin at che ri kata che ri Dios jas che jeriꞌ kubꞌano? ¿La kubꞌij kꞌu ri tꞌuꞌy che ri bꞌanal rech? “¿Jas che jewaꞌ xabꞌan che nubꞌanik?”\x + \xo 9:20 \xo*\xt Isaías 29:16.\xt*\x* \v 21 ¿La mat kꞌu kakwin ri bꞌanal bꞌoꞌj kubꞌan jun janipa xaruꞌ, nikꞌaj kukoj che chꞌuluj taq jastaq nikꞌaj chik kukoj che utz taq jastaq? \p \v 22 ¿Jas kꞌu kaqabꞌij waꞌ che we riꞌ, ri Dios pune xraj xukꞌut ri royawal xuqujeꞌ xraj xukꞌut ri ukwinem, xuqꞌiqꞌitej man xuqꞌat taj tzij pa kiwiꞌ ri yaꞌtal chike kakꞌis tzij pa kiwiꞌ? \v 23 Rech jeriꞌ kukꞌut ri uqꞌinomal ri ujuluwem chikiwach ri uꞌchaꞌom apanoq rech kaya uqꞌij kumal. \v 24 Uj waꞌ ri xujusikꞌij apanoq, man xwi ta xuꞌchaꞌ ri aꞌj Israel xane xuꞌchaꞌ xuqujeꞌ ri man aꞌj Israel taj. \v 25 Jeriꞌ kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik pa ri wuj rech Oseas: \m \qt Kinbꞌij na nutinimit chike ri man e nutinimit taj, xuqujeꞌ ri man loqꞌatal ta nabꞌe, kinloqꞌaj na.\qt*\x + \xo 9:25 \xo*\xt Oseas 2:23.\xt*\x* \m \v 26 Xuqujeꞌ pa ri kꞌolibꞌal ri xbꞌix wi chike: \m \qt Ri ix man ix nutinimit taj, \qt*\x + \xo 9:26 \xo*\xt Oseas 1:10.\xt*\x* \m \qt chilaꞌ kabꞌix wi na chike\qt* \m \qt chi e ralkꞌwaꞌl ri kꞌaslik Dios. \qt* \x + \xo 9:26 \xo*\xt Isaías 10:22, 23.\xt*\x* \m \v 27 Ri Isaías, xubꞌij: \qt Pune e kꞌi ri ralkꞌwaꞌl ri Israel jetaq ri sanyobꞌ ri kꞌo chuchiꞌ ri plo, xaq e kebꞌ oxibꞌ kekolotajik.\qt* \m \v 28 Jeriꞌ rumal ri Dios aninaq kubꞌan na ri kꞌisbꞌal uqꞌatoj tzij puꞌwiꞌ ri uwachulew. \v 29 Jeriꞌ ubꞌim loq ri Isaías: \m \qt We ta mat xuya kan qijaꞌl ri Nimalaj Ajawxel, kujjunumataj riꞌ rukꞌ ri e tinimit Sodoma rachiꞌl Gomorra man xkikoj taj ri xbꞌix chike rumal ri Dios.\qt*\x + \xo 9:29 \xo*\xt Isaías 1:9.\xt*\x* \s Ri winaq aꞌj Israel kekojon taj \p \v 30 ¿Jas kꞌu ri kaqabꞌij waꞌ che we riꞌ? Ri winaq ri man aꞌj Israel taj, ri man tajin ta kakitzukuj ri sukꞌal. Xkiriq ri sukꞌal, ri sukꞌal ri kakꞌamawaꞌxik pa ri kojobꞌal. \v 31 Ri winaq aꞌj Israel are xkitereneꞌj ri sukꞌal pa ri taqanik, man xkiriq taj. \v 32 ¿Jas che? Rumal ri xkitereneꞌj ri taqanik man rukꞌ taj kojobꞌal, xane rukꞌ ri kichak, xkitopij kibꞌ che ri abꞌaj ri topibꞌal aqanaj. \v 33 Jetaq ri kubꞌij ri Tzꞌibꞌatalik: \m \qt Kinya na waral pa Sión, jun abꞌaj topibꞌal aqanaj, rech jeriꞌ katzaq jun. Are kꞌu ri kakojon che ri Cristo, man kel taj ukꞌixibꞌal.\qt*\x + \xo 9:33 \xo*\xt Isaías 8:14; 28:16.\xt*\x* \c 10 \p \v 1 \w Qachalal\w*, ri kurayij ri wanimaꞌ xuqujeꞌ ri nuchꞌawem cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq aꞌj Israel are chi kekolotajik. \v 2 Qas tzij kinqꞌalajisaj chiꞌwach chi ri winaq aꞌj Israel qas kakaj wi kakipatanij ri Dios xa kꞌu man rukꞌ etaꞌmabꞌal kakibꞌano. \v 3 Man xketaꞌmaj ta uwach ri usukꞌal ri Dios, are xkaj xkibꞌan ri kisukꞌal aꞌreꞌ, man xkimochꞌ ta kibꞌ pa ri usukꞌal ri Dios. \v 4 Ri taqanik are xraj xukꞌut ri Cristo, rech jeriꞌ kabꞌantaj sukꞌ che ri kakojon che Areꞌ. \p \v 5 Ri Moisés xutzꞌibꞌaj ri sukꞌal ri kuya ri taqanik xubꞌij: \qt Ri achi ri are karilij ubꞌanik we jastaq riꞌ, kakꞌasiꞌk rumal re.\qt*\x + \xo 10:5 \xo*\xt Levítico 18:5.\xt*\x* \v 6 Are kꞌu ri sukꞌal ri kakꞌamawaꞌx xa rumal ri kojobꞌal kubꞌij: \qt Man kabꞌij ta pa ri awanimaꞌ, ¿jachin kapaqiꞌ pa ri kaj?\qt*\x + \xo 10:6 \xo*\xt Deuteronomio 30:12.\xt*\x* We jewaꞌ kabꞌij are kawaj riꞌ kaqasaj loq ri Cristo choch ri uwachulew. \v 7 Mabꞌij xuqujeꞌ: \qt ¿Jachin riꞌ ri kaqaj bꞌik pa ri ukꞌuꞌx ri ulew? \qt*\x + \xo 10:7 \xo*\xt Deuteronomio 30:13.\xt*\x*(Rech kuꞌkꞌastajisaj loq ri Cristo chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ.) \v 8 ¿Jas kꞌu kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik? \qt Chanaqaj kꞌo wi ri tzij; kꞌo pa ri achiꞌ xuqujeꞌ pa ri awanimaꞌ. Are waꞌ ri tzij rech kojobꞌal ri kaqatzijoj.\qt*\x + \xo 10:8 \xo*\xt Deuteronomio 30:14.\xt*\x* \v 9 We che ri achiꞌ kabꞌij chi ri Jesús are Awajaw xuqujeꞌ kakoj pa awanimaꞌ chi are ri Dios xkꞌastajisan chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ, katkolotajik. \v 10 Rumal cher pa ranimaꞌ jun kukoj wi rech kabꞌantaj sukꞌ che, xuqujeꞌ rukꞌ ri uchiꞌ kuqꞌalajisaj rech kakolotajik. \p \v 11 Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt Xapachin ri kakojonik che areꞌ man kel taj ukꞌixibꞌal.\qt*\x + \xo 10:11 \xo*\xt Isaías 28:16.\xt*\x* \v 12 Man e jaljoj ta wi ri winaq aꞌj Israel kukꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj. Jeriꞌ rumal ri Ajawxel, Ajawxel kech konojel xuqujeꞌ kuya nimalaj tewechibꞌal pa kiwiꞌ konojel ri kakinaꞌtaj ri ubꞌiꞌ. \v 13 \qt Jeꞌ rumal xapachin ri kunaꞌtaj ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel, kakolotaj na.\qt*\x + \xo 10:13 \xo*\xt Joel 2:32.\xt*\x* \v 14 ¿La kekwin kꞌut kakinaꞌtaj ubꞌiꞌ ri man e kojoninaq ta che ri ubꞌiꞌ? ¿La kekojon kꞌu riꞌ che ri man kitom ta wi? ¿La kakita kꞌu riꞌ we man kꞌo jun katzijon chike? \v 15 ¿La kꞌo kꞌu jun riꞌ keꞌ chutzijoxik we man nabꞌe kataq bꞌik? Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt Sibꞌalaj jeꞌl ukꞌamawaꞌxik ri qꞌalajisal rech jaꞌmaril, ri rukꞌaꞌm loq utz laj tzij.\qt*\x + \xo 10:15 \xo*\xt Isaías 52:7.\xt*\x* \p \v 16 Pune jeriꞌ man konojel taj ri winaq aꞌj Israel xkikꞌamawaꞌj ri utz laj taq tzij. Ri Isaías kubꞌij: \qt ¿Ajawxel, jachin xkojon che ri tzij ri xqatzijoj?\qt*\x + \xo 10:16 \xo*\xt Isaías 53:1.\xt*\x* \v 17 Xaq jeriꞌ ri kojobꞌal kakꞌiyik we katatabꞌex ri utzij ri Dios ronojel qꞌij. \p \v 18 Kinbꞌij kꞌut: ¿La man kꞌu xkito? Jas man xkita wi. \qt Ri uchꞌabꞌal xtataj pa ronojel ri uwachulew, xopan pa ri kꞌisbꞌal taq rech ri uwachulew.\qt*\x + \xo 10:18 \xo*\xt Salmos 19:4.\xt*\x* \v 19 Kinbꞌij xuqujeꞌ ¿la man kꞌu xkichꞌobꞌ waꞌ we riꞌ ri winaq aꞌj Israel? Qas nabꞌe ri Moisés kubꞌij: \qt Qas kinbꞌan na chi kꞌax kinaꞌ chike ri winaq ri man aꞌj Israel taj; qas kayakataj na iwoyawal kumal ke.\qt*\x + \xo 10:19 \xo*\xt Deuteronomio 32:21.\xt*\x* \v 20 Kꞌa te riꞌ ri Isaías kubꞌij: \qt Xinya bꞌe xinkiriq ri winaq ri man tajin taj kinkitzukuj. Xinkꞌut wibꞌ chikiwach ri man kakitatabꞌela la taj in jachin ri in.\qt*\x + \xo 10:20 \xo*\xt Isaías 65:1.\xt*\x* \p \v 21 Kubꞌij kꞌu che ri Israel: \qt Ronojel qꞌij xinlikꞌ apanoq ri nuqꞌabꞌ chukꞌamawaꞌxik ri tinimit ri man kaniman ta wi, xaq xinakꞌululaꞌj.\qt*\x + \xo 10:21 \xo*\xt Isaías 65:2.\xt*\x* \c 11 \s Ri winaq aꞌj Israel ri xekolotajik \p \v 1 Rumal kꞌu wa kinta chiꞌwe: ¿La xa kꞌu xretzelaj ri Dios ri utinimit? Man je ta riꞌ. In in aj Israel, in rijaꞌl ri Abraham, uj petinaq chike ri winaq ri e ralkꞌwaꞌl ri Benjamín. \v 2 Ri Dios man xretzelaj taj ri utinimit ri uchaꞌom loq ojer. ¿La man kꞌu iwetaꞌm ri kubꞌij ri Tzꞌibꞌatalik che ri Elías? Ri Elías xuꞌtzujuj ri winaq aꞌj Israel che ri Dios. \v 3 \qt Wajaw, ri winaq xeꞌkikamisaj kojonel ri e qꞌalajisal taq tzij la, xuqujeꞌ xeꞌkitukij ronojel ri tyoxalaj taq kꞌolibꞌal tzujbꞌal sipanik choch la. Xaq xwi ri in xinkꞌasiꞌ kanoq, are kꞌu kakaj kinkikamisaj.\qt*\x + \xo 11:3 \xo*\xt 1 Reyes 19:10, 14.\xt*\x* \v 4 ¿Jas kꞌu xbꞌix che rumal ri Dios? Xbꞌix che: \qt E Nuqꞌatom wuqubꞌ mil achyabꞌ ri man e xukulinaq ta wi choch ri Baal.\qt*\f + \fr 11:4 \fr*\ft We kꞌulmatajik riꞌ kariqitaj pa 1 Reyes 19:1-18. Baal ubꞌiꞌ ri kidios ri winaq ri keꞌl chikixukut ri aꞌj Israel.\ft*\f* \x + \xo 11:4 \xo*\xt 1 Reyes 19:18.\xt*\x* \v 5 Xaq jeriꞌ pa taq we qꞌij riꞌ xaq jeꞌ e koltal kanoq e jujun winaq ri e chaꞌtalik xa rumal ri utoqꞌobꞌ ri Dios. \v 6 We rumal ri utoqꞌobꞌ ri Dios xechaꞌik, man xechaꞌ ta riꞌ rumal ta ri kichak, we rumal ri kichak xechaꞌik, man toqꞌobꞌ ta bꞌa riꞌ. \p \v 7 ¿Jas kꞌu kaqabꞌij? Man konojel taj ri tinimit Israel xkiriq ri qas karaj ri kanimaꞌ, areꞌ kꞌu ri xechaꞌ rumal ri Dios, qas xkiriq wi ri xraj ri kanimaꞌ, are kꞌu ri nikꞌaj chik, xkowirisax ri kanimaꞌ. \v 8 Jetaq ri kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik: \m \qt Ri Dios xukowirisaj ri kanimaꞌ,\qt* \m \qt xubꞌan chike chi pune kꞌo kibꞌoqꞌoch man kekaꞌy taj, \qt* \m \qt xuqujeꞌ pune kꞌo kixikin, maj kitanabꞌal, \qt* \m \qt jeriꞌ kꞌulmatajinaq kukꞌ kꞌa pa taq we qꞌij kamik riꞌ.\qt*\x + \xo 11:8 \xo*\xt Deuteronomio 29:4.\xt*\x* \p \v 9 Ri David kubꞌij: \m \qt Chuxoq ri kinimaqꞌij jun kꞌaꞌmabꞌal pa kibꞌe, xuqujeꞌ jun kꞌat rech ketzaq chupam, jeriꞌ kaqꞌat na tzij pa kiwiꞌ che utojbꞌalil ri kakibꞌano. \qt* \m \v 10 \qt Chemoyiroq rech man kekaꞌy ta chik xuqujeꞌ kotokobꞌ ri uwo kachaq rech man kuꞌtzir ta wi.\qt*\x + \xo 11:10 \xo*\xt Salmos 69:22-23.\xt*\x* \s Ri uqꞌabꞌ ri cheꞌ ri xnakꞌ koq che ri kꞌaslik cheꞌ \p \v 11 Chanim kꞌut kinta chiꞌwe: ¿La xa kꞌu xkitopij kaqan rech man xekwin ta chik xewaꞌjilik? Man je ta riꞌ, xane xa rumal ri kimak xpe ri kolotajem chike ri winaq ri man aꞌj Israel taj, rech jeriꞌ qas kakinaꞌ na kꞌax pa kanimaꞌ chike ri nikꞌaj winaq chik. \v 12 We are ri kimak ri tinimit Israel xqꞌinomarisan ri uwachulew, we are ri kitzaqem xbꞌanow qꞌinomabꞌ chike ri winaq ri man aꞌj Israel taj, are ta kꞌu mat sibꞌalaj nim na qꞌinomal kakiya na aꞌreꞌ ketzaratzobꞌ loq. \p \v 13 Iwukꞌ ix kintzijon wi ri man ix aꞌj Israel taj. Jeriꞌ rumal cher in taqoꞌn chi kech ri winaq ri man aꞌj Israel taj, rumal riꞌ kinya uqꞌij ri nuchak. \v 14 Wine rukꞌ we kinbꞌij riꞌ kinkwinik kinkoj kꞌax pa kanimaꞌ ri e nuwinaqil, wine rukꞌ jubꞌiqꞌ kekolotaj na jujun chike. \v 15 Jeriꞌ rumal we xukꞌam la utzirem chike ri winaq man aꞌj Israel taj are xetzelax kiwach ri aꞌj Israel, ¿la man kꞌu kayaꞌtaj na kikꞌaslemal we kekꞌamawaꞌx chi na junmul pune e kꞌo chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ? \v 16 We sibꞌalaj tyox ri nabꞌe taq jastaq ri katzuj cho ri Dios, tyoxirisatal xuqujeꞌ bꞌa riꞌ ri qꞌor ri kakanaj kanoq, we tyoxirisatal ri ukꞌaꞌmal ri cheꞌ, tyoxirisatal xuqujeꞌ bꞌa riꞌ ri uqꞌabꞌ ri cheꞌ. \p \v 17 We kꞌo jujun uqꞌabꞌ ri cheꞌ ri xesakꞌix bꞌik, ri at kꞌut, ri at juyubꞌil cheꞌ xaq xatnakꞌ ku che chikixoꞌl ri uqꞌabꞌ ri jeꞌl taq cheꞌ. Kakꞌamawaꞌj chi kꞌu awe ri uwaꞌl ri cheꞌ ri kape che ri ucheꞌal ri olivo.\f + \fr 11:17 \fr*\ft Ri winaq aꞌj Israel kejunumax rukꞌ ri ucheꞌal ri olivo.\ft*\f* \v 18 Pune jeriꞌ, manaꞌ nimal chikiwach ri qas uqꞌabꞌ ri cheꞌ, naꞌtaj chawe chi man at taj katyoꞌw uchuqꞌabꞌ ri ukꞌaꞌmal ri cheꞌ xane are ri ukꞌaꞌmal ri cheꞌ kayoꞌw achuqꞌabꞌ at. \p \v 19 Wine kabꞌij: Xsakꞌix bꞌik nikꞌaj uqꞌabꞌ we cheꞌ riꞌ rumal riꞌ xinnakꞌ kan in. \v 20 Pune qas tzij aꞌreꞌ xesakꞌix bꞌik rumal maj kikojobꞌal, at kꞌut rumal ri kojobꞌal ko at kꞌolik. Man kanaꞌ ta bꞌa nimal, xane chaxiꞌj awibꞌ. \v 21 Ri Dios we man xutoqꞌobꞌisaj kiwach ri qas uqꞌabꞌ taq ri cheꞌ, man kutoqꞌobꞌisaj ta xuqujeꞌ riꞌ awach at ri xaq at nakꞌtal koq. \v 22 Rumal riꞌ chawila ri rutzilal xuqujeꞌ ri uqꞌatoj tzij ri Dios, ri uqꞌatoj tzij kukꞌ konojel ri xetzaqik, xuqujeꞌ ri rutzilal ri kukꞌut chawe at, we man katkꞌojiꞌ pa ri rutzilal ri Dios, katsakꞌix xuqujeꞌ na bꞌi riꞌ. \v 23 Ri winaq aꞌj Israel we kakikoj ri kubꞌij ri Dios, kenakꞌ kꞌu na koq riꞌ, jeriꞌ rumal ri Dios kꞌo ukwinem rech kuꞌnakꞌ chi na koq junmul. \v 24 Jeriꞌ rumal we at xatsakꞌix bꞌik che jun juyubꞌil cheꞌ, awetaꞌm riꞌ chi at juyubꞌil are xatkꞌojiꞌk, xa xatnakꞌ koq che ri ucheꞌal ri olivo. Are ta kꞌu mat aninaq riꞌ kanakꞌiꞌ chi koq junmul ri uqꞌabꞌ ri cheꞌ ri qas ucheꞌal ri olivo. \s Kakolotaj na ri winaq aꞌj Israel \p \v 25 Wachalal, kawaj kichomaj jas qas ubꞌantajik we jastaq riꞌ, rech jeriꞌ man kinaꞌ taj nimal. Nikꞌaj chike ri winaq aꞌj Israel xkowirisax ri kanimaꞌ, kakowirisax kꞌu na, kꞌa cheꞌkojon na konojel ri winaq ri man aꞌj Israel taj. \v 26 Kꞌa te riꞌ konojel ri winaq aꞌj Israel kekolotaj na, jetaq kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik: \m \qt Pa Sión kape wi na ri Kolonel, Areꞌ kesan na bꞌik ri mak kech ri rijaꞌl ri Jacob. \qt* \m \v 27 \qt Are waꞌ ri chomanik ri kinbꞌan na kukꞌ aꞌreꞌ we xinkuy ri kimak.\qt*\x + \xo 11:27 \xo*\xt Isaías 59:20, 21; 27:9.\xt*\x* \p \v 28 Ri winaq aꞌj Israel kikꞌulel ri Dios xa rumal ri utz laj tzij, rech utz kubꞌan chiꞌwe ix. We kꞌu are kaqilo jachin nabꞌe xchaꞌ rumal ri Dios, kaqilo chi aꞌreꞌ e loqꞌ kumal kech ri kitat kinan. \v 29 Jeriꞌ rumal man kakꞌexen ta wi ri usipanik ri Dios xuqujeꞌ ri usikꞌinik. \v 30 Jacha ri ix, man kixniman ta che ri Dios ojer, kamik kꞌut xyaꞌtaj ri toqꞌobꞌ chiꞌwe rumal man xeniman taj aꞌreꞌ. \v 31 Are kꞌu ri man xeniman taj, rech kayaꞌtaj ri toqꞌobꞌ chiꞌwe ix, kayaꞌtaj na ri toqꞌobꞌ chike. \v 32 Jeriꞌ rumal ri Dios xubꞌan chike chi man keniman taj, rech jeriꞌ kutoqꞌobꞌisaj na kiwach kojonel. \s Qꞌijilaꞌnem che ri Dios \p \v 33 ¡Sibꞌalaj nim ri uqꞌinomal ri retaꞌmabꞌal ri Dios, maj jun kachꞌobꞌowik! ¡Maj jun kakwinik karetaꞌmaj ri uqꞌatoj tzij, xuqujeꞌ man kabꞌan ta rajilaxik ri ubꞌe! \v 34 Jeriꞌ rumal \qt ¿Jachin xchꞌobꞌow ri kꞌo pa ri uchomanik ri Dios? O ¿jachin xyoꞌw unoꞌj?\qt* \v 35 \qt ¿Jachin on xyoꞌw uqajanik ri Dios, kꞌa te riꞌ xtoj che?\qt*\x + \xo 11:35 \xo*\xt Isaías 40:13; Jeremías 23:18.\xt*\x* \v 36 Rumal ri che Areꞌ, rumal Areꞌ, xuqujeꞌ e rech Areꞌ ronojel ri jastaq, che Areꞌ yaꞌtal wi juluwem, chibꞌe qꞌij saq. Jeriꞌ. \c 12 \s Kꞌaslik taq sipanik \p \v 1 Xaq jeriꞌ wachalal, qas kinta chiꞌwe pa ri utoqꞌobꞌ ri Dios chi kitzuj ri ityoꞌjal, jetaq jun kꞌaslik sipanik chuqꞌijilaꞌxik ri Dios pa chꞌajchꞌojil, rumal cher are waꞌ ri qꞌijilaꞌnem ri kaqaj cho ri Dios. \v 2 Man kiwesaj ta kiwach ri kakibꞌan ri winaq aꞌjuwachulew, xane chikꞌexa ri kixchomanik, rech kichomaj jas ri uchomanik ri Dios ri qas sukꞌ xuqujeꞌ tzꞌaqat. \p \v 3 Rumal ri toqꞌobꞌ ri yaꞌtal chwe, kinbꞌij chiꞌwe: Maj bꞌa jun kunaꞌ nimal chiꞌwe cho ri qas taqal che, xane qas chuchomaj na jun jachin ri areꞌ rukꞌ sukꞌal, jetaq ri unimal ri ukojobꞌal ri yaꞌtalik rumal ri Dios. \v 4 Jacha ta ne ri utyoꞌjal jun winaq sibꞌalaj kꞌi jastaq kꞌo che, man konojel ta kꞌut xa jun uwach chak kakibꞌano, xane jaljoj taq ri kakichakuj. \v 5 Xaq jeriꞌ uj pune uj sibꞌalaj kꞌi, xa jun qaꞌnik pa Cristo, ronojel ri ujwokol wiꞌ rachiꞌl ribꞌ ronojel. \p \v 6 Jaljoj taq ri sipanik ri yaꞌtal chaqe rumal ri toqꞌobꞌ. We yaꞌtal che jun ri sipanik rech qꞌalajisanik rech ri Uxlabꞌixel, chukojo bꞌa rukꞌ ri unimal ri kojobꞌal ri yaꞌtal che. \v 7 We are ri sipanik rech patanijik yaꞌtal che jun, patanijoq, we are ri rech kꞌutuꞌn chuya ri kꞌutuꞌn. \v 8 We are yaꞌtal chaqe ri sipanik chikitaqchiꞌxik nikꞌaj chik, jeriꞌ qabꞌanaꞌ. We are yaꞌtal ri sipanik chaqe chikitoꞌik ri kꞌo kirajawaxik, chujtobꞌanoq. We are xuqujeꞌ ri kꞌamoj bꞌe ke nikꞌaj chik, utz bꞌana che ukꞌamik kibꞌe, xuqujeꞌ bꞌanoq rukꞌ kiꞌkotemal. \s Loqꞌanik \p \v 9 Man xaq ta kijaluj uloqꞌaxik iwibꞌ, chiwetzelaj ri etzelal, are chitereneꞌj ubꞌanik ri utzilal. \v 10 Chiloqꞌaj iwibꞌ chiꞌjujunal, nim chiwila ibꞌ, nim chiwila iwibꞌ chibꞌil taq iwibꞌ. \p \v 11 Ri jastaq ri rajawaxik sakꞌajil chubꞌanik, chibꞌana rukꞌ sakꞌajil, man rukꞌ taj saqꞌoril, chipatanij ri Ajawxel rukꞌ ichuqꞌabꞌ. \p \v 12 Chixkiꞌkot pa ri ukuꞌlibꞌal ikꞌuꞌx chirij ri Dios, chikochꞌo ri kꞌax ri kiriqo, amaqꞌel chibꞌana chꞌawem. \p \v 13 Chiꞌtoꞌ ri iwachalal, chiꞌkꞌamawaꞌj cho taq iwachoch are kixkisolij. \p \v 14 Chiꞌtewechiꞌj ri kakibꞌan kꞌax chiꞌwe; chiꞌtewechiꞌj, man xa ta kiꞌwetzelaj. \p \v 15 Chixkiꞌkot kukꞌ ri keꞌkiꞌkotik, chixoqꞌ kukꞌ ri koꞌqꞌik. \p \v 16 Xa jun chibꞌana che ri ichomabꞌal. Minaꞌ nimal, xane nim chiꞌwila ri kakimochꞌ kibꞌ. Mibꞌij chi xaq xwi ri ix kꞌo iwetaꞌm. \p \v 17 Mitoj ukꞌaxel ri etzelal ri kabꞌan chiꞌwe, are chibꞌana ri utzilal chikiwach ri winaq. \v 18 We kixkwinik, chixkꞌol pa jaꞌmaril kukꞌ konojel ri winaq. \v 19 Wachalal, man kitoj ta ukꞌaxel ri etzelal ri kabꞌan chiꞌwe, ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt In kintojow na ukꞌaxel ri kꞌax ri kakibꞌano.\qt*\x + \xo 12:19 \xo*\xt Deuteronomio 32:35.\xt*\x* \v 20 Xaq jeriꞌ: \qt We kanum ri akꞌulel, chatzuquꞌ, we kachaqiꞌj uchiꞌ, chaya ujaꞌ. We jeriꞌ kabꞌano ri winaq ri itzel kanoꞌjin chawe kakꞌix na.\qt* \x + \xo 12:20 \xo*\xt Proverbios 25:21-22.\xt*\x* \v 21 Man kaya ta bꞌe che ri etzelal kok pa awanimaꞌ, xane chachꞌeka ri etzelal rukꞌ ri utzilal. \c 13 \s Cheꞌqanimaj ri qꞌatal taq tzij \p \v 1 Rajawaxik chi konojel ri winaq keꞌkinimaj konojel ri qꞌatal taq tzij, rumal cher man kꞌo ta taqanik pa uqꞌabꞌ ri winaq we man are ri Dios ajawaninaq, ri taqanik xuqujeꞌ ri qꞌatal taq tzij are ri Dios kojowinaq. \v 2 Xaq jeriꞌ, xapachin ri man kunimaj taj ri qꞌatal tzij, man tajin ta kunimaj riꞌ ri qꞌatal tzij ri ukojom ri Dios. Ri man keniman taj kaqꞌat na tzij riꞌ pa kiwiꞌ. \v 3 Jeriꞌ rumal ri taqanelabꞌ xuqujeꞌ ri e qꞌatal taq tzij man e kꞌo taj chikixibꞌixik ri winaq ri kakibꞌan utzilal, xane rech kakixiꞌj kibꞌ ri kakibꞌan etzelal. ¿Kawaj man kaxiꞌj ta awibꞌ choch ri qꞌatal tzij? Are chabꞌana ri utzilal rech kayaꞌtaj na aqꞌij. \v 4 Ri qꞌatal tzij kupatanij ri Dios rukꞌ ri kubꞌano rech jeriꞌ utz katel at. We kꞌu kabꞌan ri etzelal, chaxiꞌj awibꞌ. Ri qꞌatal tzij man xaq ta rukꞌaꞌm bꞌik ri chꞌeyebꞌal chi jeriꞌ, xane kupatanij ri Dios rech kuqꞌat tzij pa kiwiꞌ ri kakibꞌan kꞌax xuqujeꞌ ri itzel kenoꞌjinik. \v 5 Xaq jeriꞌ choqꞌaqꞌ keꞌnimax ri e qꞌatal taq tzij man xwi taj rech man kakiqꞌat ta tzij, xane xuqujeꞌ rech qas kaqachomaj ri kaqabꞌano. \v 6 Rumal riꞌ kitoj ri alkabal, jeriꞌ rumal cher ri qꞌatal taq tzij e patanil rech ri Dios, are kakilij ubꞌanik ri qꞌatoj tzij. \p \v 7 Chitojo ri ikꞌas ri kꞌo kukꞌ ri winaq. We ikꞌas ri alkabal, chitojo. We are ne ri kuchuj, chiyaꞌ. Nim chiwila ri nim rajawaxik kiꞌlik, xuqujeꞌ chiya uqꞌij ri choqꞌaqꞌ kaya uqꞌij. \v 8 We kꞌo ikꞌas, chitojoꞌ, xaq xwi ix ajkꞌasibꞌ chuloqꞌaxik taq iwibꞌ. Xapachin ri kuloqꞌaj ri rajil utzꞌaqat tajin kubꞌan ri kubꞌij ri taqanik. \v 9 Ri taqanik kubꞌij: Man katzukuj ta chi jun awixoqil o jun awachajil, man katkamisan taj, man katelaqꞌ taj, xuqujeꞌ man karayij ta ri jastaq ri man awech taj.\x + \xo 13:9 \xo*\xt Éxodo 20:13-15, 17; Deuteronomio 5:17-19, 21.\xt*\x* We taqanik riꞌ kamulix xa pa jun chomabꞌal ri kubꞌij: Chaloqꞌaj ri awajil atzꞌaqat jetaq ri kabꞌan chuloqꞌaxik awibꞌ at.\x + \xo 13:9 \xo*\xt Levítico 19:18.\xt*\x* \v 10 Ri loqꞌanik man kubꞌan ta kꞌax che ri kꞌulja. Xaq jeriꞌ ri winaq ri kaloqꞌanik tajin kubꞌan riꞌ ri kubꞌij ri taqanik. \p \v 11 Chixok il chubꞌanik ronojel we jastaq riꞌ, iwetaꞌm jas ubꞌanik ri qꞌotaj ri uj kꞌolik. Chixkꞌastaj che ri waram, rumal cher ri qakoltajem sibꞌalaj naqaj chik kꞌo wi loq cho are taq xujkojonik. \v 12 Naj chik okinaq ri aqꞌabꞌ, xqeteqobꞌ loq ri qꞌij. Rumal bꞌa riꞌ qatzaqa bꞌa kanoq ri chak rech ri qꞌequꞌmal, are qakojo ri cheꞌyabꞌal rech ri tunal ri katunanik. \v 13 Xaq jeriꞌ utz chujnoꞌjinoq are qabꞌana ri utzilal ri kaqabꞌano are tzijil ri qꞌij pa qawiꞌ, man are ta kaqilij upaqꞌik ri qapam, man are ta kaqilij qꞌabꞌarik, man are ta kaqabꞌan ri etzelal kukꞌ taq ixoqibꞌ o kukꞌ taq achyabꞌ, xuqujeꞌ man are ta kaqilij ukojik chꞌoꞌj xuqujeꞌ kꞌaxal chikixoꞌl taq ri winaq. \v 14 Are chiwatzꞌyaqibꞌej ri Ajawxel Jesucristo, man are taj kiwilij ubꞌanik ri makaj ri karaj ri ityoꞌjal. \c 14 \s Ri winaq ri kꞌo kichuqꞌabꞌ xuqujeꞌ ri man kꞌo taj kichuqꞌabꞌ \p \v 1 Chikꞌamawaꞌj ri man kꞌo taj uchuqꞌabꞌ pa ri ukojobꞌal, rech jeriꞌ man kibꞌan taj tijoj chuqꞌabꞌ rukꞌ pa tzij. \v 2 E kꞌo jujun kakibꞌij chi ri kikojobꞌal kuya bꞌe chike kakitij ronojel uwach jastaq, e kꞌo chi kꞌu nikꞌaj ri maj kichuqꞌabꞌ pa ri kikojobꞌal, xaq xwi ichaj kakitijo. \v 3 Ri kutij ronojel uwach jastaq, makuya taj karetzelaj ri xaq jujun jastaq kutijo, je xuqujeꞌ ri xaq kꞌyaqal taq jastaq kutijo, makuya taj kuqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri kutij ronojel uwach jastaq, rumal cher ri Dios kuꞌkꞌamawaꞌj kikobꞌchal. \v 4 ¿At jachin at che ri kaqꞌat tzij puꞌwiꞌ jun rajchak chi jun? We ko kꞌolik o wine katzaqik, are ri Rajaw riꞌ kilowik. Tzi ko kꞌu wi kakꞌojiꞌ na rumal cher ri Ajawxel kꞌo uchuqꞌabꞌ chi rukꞌaꞌxik. \p \v 5 Kꞌo winaq ri sibꞌalaj nim karil jun qꞌij cho jun chik, kꞌo chi jun xaq junam karil ronojel ri qꞌij. Rajawaxik kꞌut ko kakꞌojiꞌ jun pa ri uchomabꞌal. \v 6 Ri winaq ri sibꞌalaj nim karil jun qꞌij cho ri nikꞌaj chik, kuya uqꞌij ri Ajawxel rukꞌ ri uchomanik. Ri kutij ronojel uwach jastaq, kutijo chuqꞌijilaꞌxik ri Ajawxel, xuqujeꞌ kukꞌutu chi katyoxin che ri Dios. Je xuqujeꞌ ri man kutij taj ronojel uwach jastaq, jeriꞌ kubꞌano chuqꞌijilaꞌxik ri Dios. \p \v 7 Jeriꞌ rumal cher man kꞌo ta jun chaqe xaq pa rech wi kꞌaslik xuqujeꞌ man kꞌo ta jun xaq pa rech wi kakamik. \v 8 We kujkꞌasiꞌk, kujkꞌasiꞌk chuyaꞌik uqꞌij ri Dios rukꞌ ri kaqabꞌano, we kujkamik, kujkamik chuyaꞌik uqꞌij ri Dios. Xaq jeriꞌ we uj kꞌaslik o uj kaminaq, uj rech ri Ajawxel. \v 9 Rumal kꞌu waꞌ xkam ri Cristo xuqujeꞌ xkꞌastaj uwach, rech jeriꞌ kux Ajawxel ri uj ri uj kꞌaslik xuqujeꞌ ke ri e kaminaq chik. \m \v 10 Ri at kꞌut, ¿jas che kaqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri awachalal? O ¿jas che kawetzelaj? Qonojel kujopan na cho ri uqꞌatbꞌal tzij ri Cristo. \v 11 Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt “In in Kꞌaslik,” kacha ri Ajawxel, “chinuwach in kexukiꞌ wi na konojel ri winaq, xuqujeꞌ konojel kakiqꞌalajisaj na ri ubꞌiꞌ ri Dios.” \qt* \x + \xo 14:11 \xo*\xt Isaías 49:18; 45:23.\xt*\x* \v 12 Xaq jeriꞌ chiqajujunal kaqabꞌij na cho ri Dios ri qabꞌanom. \p \v 13 Xaq jeriꞌ chujtanal chuqꞌatik tzij pa taq qawiꞌ chiqajujunal. Are utz we man kaqakoj topibꞌal aqanaj chike ri alaxik. \v 14 Ri in qas jeqel na kꞌuꞌx chirij ri Ajawxel Jesús, chi man kꞌo ta jun jastaq ri awas utijik pa rech wi. We kꞌu ne kꞌo jun kuchomaj chi awas utijik jun jastaq xaq xwi awas riꞌ che ri winaq ri jeriꞌ kachomanik. \v 15 We kꞌu rumal ri jastaq tijowik rij kayojtaj ri awachalal, man tajin ta katnoꞌjin riꞌ rukꞌ loqꞌanik. Man kabꞌan ta kꞌax che ri awachalal rumal rech ri tijowik rij, jeriꞌ rumal cher ri Cristo xkam rumal re ri awachalal. \v 16 Pa jun tzij chik, miya bꞌe chi itzel kabꞌan chutzijoxik ri utzilal ri kibꞌano. \v 17 Rumal kꞌu cher pa ri ajawarem rech ri Dios, man are taj sibꞌalaj choqꞌaqꞌ ri katijik xuqujeꞌ ri kaqumuxik, xane are sibꞌalaj choqꞌaqꞌ ubꞌanik ri sukꞌal, jaꞌmaril, kiꞌkotemal pa ri Uxlabꞌixel. \v 18 Ri winaq ri jewaꞌ kubꞌan chupatanixik ri Cristo, kaqaj cho ri Dios xuqujeꞌ kabꞌix na che kumal ri achyabꞌ chi utz ri tajin kubꞌano. \p \v 19 Xaq jeriꞌ are qabꞌana ri jastaq ri katobꞌan chukꞌamik loq jaꞌmaril xuqujeꞌ ri kubꞌan utz chike nikꞌaj chik. \v 20 Mabꞌan kꞌax che ri uchak ri Dios rumal rech ri jastaq tijowik rij. Ronojel ri jastaq ri tijowik rij chꞌajchꞌoj, kꞌax kꞌu riꞌ we ketzaq pa mak nikꞌaj chik xa rumal ri jastaq ri kutij jun. \v 21 Sibꞌalaj utz riꞌ we man katij tiꞌj, o vino, xuqujeꞌ xapaskux jastaq ri xaq topibꞌal aqanaj che ri alaxik, jeriꞌ rech man itzel taj kunaꞌo rech man kel ta kanoq pa ri ukojobꞌal. \v 22 We kꞌo akojobꞌal, chakojoꞌ rech katqaj cho ri Dios. Utz rech ri man kuqꞌat ta tzij puꞌwiꞌ chibꞌil ribꞌ rukꞌ ri uchomabꞌal. \v 23 Are kꞌu ri xaq kebꞌ ukꞌuꞌx kutij ri jastaq, kaqꞌat na tzij puꞌwiꞌ, rumal cher man tajin ta kutij ri jastaq rukꞌ ukojobꞌal, ronojel ri jastaq ri man rukꞌ taj kojobꞌal katijik, makaj riꞌ. \c 15 \s Ri kꞌo kichuqꞌabꞌ cheꞌkitoꞌ ri maj kichuqꞌabꞌ \p \v 1 Ri uj ri kꞌo qachuqꞌabꞌ pa ri qakojobꞌal cheꞌqatoꞌ ri maj kichuqꞌabꞌ, man are ta kaqabꞌan ri kaqaj chiqawach uj. \v 2 Chqajujunal qabꞌanaꞌ ri kaqaj chikiwach ri qajil qatzꞌaqat xa jeriꞌ kekꞌiy pa Cristo. \v 3 Rumal cher ri Cristo, pune are Cristo, man are ta xubꞌan ri xqaj choch areꞌ, xane are xubꞌano ri kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik: \qt Ri itzel taq tzij ri xkibꞌij ri winaq, chwe in xqaj wi.\qt* \x + \xo 15:3 \xo*\xt Salmos 69:9.\xt*\x* \v 4 Rumal cher ri jastaq ri xtzꞌibꞌax loq ojer, xtzꞌibꞌaxik rech kujetaꞌman chirij, rech rumal ri ayeꞌnik xuqujeꞌ ri kuꞌlibꞌal kuꞌx ri kuya ri Tzꞌibꞌatalik, are kaqilij ri ayeꞌnik. \v 5 Ri Dios kꞌut ri kuya qakꞌaslemal xuqujeꞌ kubꞌan chaqe chi kujjeqiꞌk chuya xa jun inaꞌoj jetaq ri karaj ri Cristo Jesús. \v 6 Rech pa junamal, xa jun kibꞌan che ri ichꞌabꞌal, kiqꞌijilaꞌj ri Dios, Tataxel rech ri Ajawxel Jesucristo. \s Ri utz laj tzij ri katzijox chike ri winaq ri man aꞌj Israel taj \p \v 7 Rumal kꞌu riꞌ, chikꞌamawaꞌj iwibꞌ chiꞌjujunal, jetaq ri xubꞌan ri Cristo xujukꞌamawaꞌj rech kaqaya juluwem che ri Dios. \v 8 Rumal riꞌ kinbꞌij chiꞌwe chi ri Cristo xpe chikipatanixik ri winaq aꞌj Israel rech jeriꞌ kukꞌut ri qas tzij rech ri Dios, rech kukꞌyaqabꞌa ri utzujum loq ri Dios chike ri qatat qanan. \v 9 Rech jeriꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj kakiqꞌijilaꞌj ri Dios rumal ri utoqꞌobꞌ, jetaq ri tzꞌibꞌatalik: “Rumal riꞌ kinqꞌalajisaj na ri bꞌiꞌ la chike ri winaq ri man aꞌj Israel taj, xuqujeꞌ kinbꞌixon na che ri bꞌiꞌ la.”\x + \xo 15:9 \xo*\xt Salmos 69:9.\xt*\x* \v 10 Xuqujeꞌ kubꞌij: “Ri ix ri man ix aꞌj Israel taj, chixkiꞌkot kukꞌ ri winaq aꞌj Israel.”\x + \xo 15:10 \xo*\xt Deuteronomio 32:43.\xt*\x* \v 11 Xuqujeꞌ kubꞌij: \qt Chiqꞌijilaꞌj ri Ajawxel iwonojel ri ix ri man ix aj Israel taj, xuqujeꞌ iwonojel ix ri ix kꞌo pa taq ri tinimit.\qt*\x + \xo 15:11 \xo*\xt Salmos 117:1.\xt*\x* \v 12 Ri Isaías xuqujeꞌ kubꞌij: \m \qt Katux na loq ri ukꞌaꞌmal ri Isaí,\qt* \m \qt are riꞌ kawaꞌjil na chuqꞌatik tzij pa kiwiꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj.\qt* \m \qt Ri winaq aꞌj Israel kakubꞌiꞌ na kikꞌuꞌx chirij.\qt*\x + \xo 15:12 \xo*\xt Isaías 11:10.\xt*\x* \p \v 13 Are bꞌa ri Dios ri kuya kuꞌlibꞌal kꞌuꞌx chixunojisaj che kiꞌkotemal xuqujeꞌ jaꞌmaril iwonojel ri ixkojoninaq che Areꞌ, rech jeriꞌ kapulin ri kuꞌlibꞌal kuꞌx chiꞌwe rumal ri ukwinem ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel. \p \v 14 Qas tzij wachalal, wetaꞌm chi ix sibꞌalaj ixnojinaq che utzilal, xuqujeꞌ qas kꞌo iwetaꞌmabꞌal rumal riꞌ kixkwinik kiya inoꞌj chibꞌil taq iwibꞌ. \v 15 Pune jeriꞌ xintzꞌibꞌaj we riꞌ chunaꞌtaxik chiꞌwe pa ri utoqꞌobꞌ ri Dios ri yaꞌtal chwe, \v 16 rech xinux patanijel rech ri Cristo Jesús kukꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj. Are nupatan utzijoxik ri utz laj taq tzij rech ri Dios, rech jeriꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj kuꞌxik jun tyoxalaj sipanik ri kaqaj cho ri Dios. \p \v 17 Xaq jeriꞌ utz kinnaꞌ nimal rumal ri patanijik ri kinbꞌano che ri Dios, pa Cristo Jesús. \v 18 Man kintzijoj ta chi jun jastaq we man are ri xubꞌan ri Cristo pa nukꞌaslemal rech jeriꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj koꞌpan chi retaꞌmaxik ri nimanik che ri Dios. We jastaq riꞌ nubꞌanom rukꞌ tzij xuqujeꞌ rukꞌ chak. \v 19 Rukꞌ sibꞌalaj nimaq taq kꞌutuꞌn, xuqujeꞌ mayijabꞌal taq jastaq rukꞌ ri ukwinem ri Uxlabꞌixel rech ri Dios. Xaq jeriꞌ, xintzijoj loq ri utz laj utzij ri Cristo xchapleꞌtaj loq pa Jerusalén xinopan kꞌa pa taq ronojel ri tinimit rech Iliria. \v 20 Qas tzij wi, are rajawam na kꞌuꞌx kintzijoj ri utz laj taq tzij pa taq ri tinimit jawjeꞌ man etaꞌmatal ta wi uwach ri Cristo, rech jeriꞌ man kinwok taj jun jastaq, jawjeꞌ ri wokol chi wi jun. \v 21 Xane rech jacha kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik: “Ri winaq ri man xtzijox ta wi chike ri tzij, kakil na uwach, xuqujeꞌ ri man xkita ta wi ri ubꞌiꞌ, kakichꞌobꞌ na ri utzij.”\x + \xo 15:21 \xo*\xt Isaías 52:15.\xt*\x* \s Keꞌ ri Pablo pa ri tinimit Roma \p \v 22 Rumal we tajin kinbꞌano, man inkwininaq taj ixnusolim. \v 23 Chanim kꞌut rumal maj chi jawjeꞌ kinchakun wi waral, xuqujeꞌ sibꞌalaj urayim na kꞌuꞌx kixeꞌnsolij. \v 24 Nuchomam kixinsolij kanoq we xineꞌ je laꞌ pa ri España. Kinwayeꞌj chi are kixsolitaj kanoq xuqujeꞌ are kikꞌowisataj ri qakiꞌkotem iwukꞌ, kinitoꞌ bꞌik rech kintaqej ri nubꞌe. \v 25 Chanim kꞌut kineꞌ pa ri tinimit Jerusalén keꞌnya tobꞌanik chike ri alaxik. \v 26 Rumal cher ri qachalal aꞌj Macedonia, xuqujeꞌ ri aꞌj Acaya xkimulij jun tobꞌanik chike ri alaxik ri e mebꞌaibꞌ ri e kꞌo chikixoꞌl ri e tyoxalaj taq alaxik ri e kꞌo pa Jerusalén. \v 27 Xkichomaj chi taqalik jewaꞌ kakibꞌano, xuqujeꞌ ketaꞌm chi ajkꞌasibꞌ kukꞌ we alaxik riꞌ. Rumal kꞌu cher we winaq man aꞌj Israel taj xkikꞌam ke ri sipanik rech ri uxlabꞌal, yaꞌtal xuqujeꞌ chi aꞌreꞌ kakiya ri jastaq ri kajawataj chike ri aꞌj Israel. \v 28 Are kintoꞌtaj kan chubꞌanik we riꞌ, xuqujeꞌ are kayaꞌtaj kan ri sipanik chike, kinikꞌow bꞌik iwukꞌ kꞌa te riꞌ kineꞌ je laꞌ España. \v 29 Wetaꞌm chi we kinopan iwukꞌ, kinkꞌam bꞌik sibꞌalaj nim tewechibꞌal rech ri utz laj utzij ri Cristo. \p \v 30 Kinta kꞌu chiꞌwe wachalal, pa ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel Jesucristo xuqujeꞌ pa ri uloqꞌanik ri Uxlabꞌixel, chibꞌana chꞌawem cho ri Dios pa nuwiꞌ. \v 31 Rech man kinqaj ta pa kiqꞌabꞌ ri e bꞌanal taq kꞌax ri e kꞌo pa Judea, xuqujeꞌ rech kakꞌamawaꞌx ri tobꞌanik rech patanijik ri nukꞌamom bꞌik chike ri e Tyoxalaj taq winaq ri e kꞌo pa Jerusalén. \v 32 Rech jeriꞌ rumal ri urayibꞌal ri Dios, kinopan iwukꞌ rukꞌ kiꞌkotemal xuqujeꞌ kinuxlan iwukꞌ jun janipa qꞌij. \v 33 Are ri Dios rech jaꞌmaril kakanaj kanoq iwukꞌ. Jeriꞌ. \c 16 \s Ri Pablo kutaq rutzil kiwach ri e tobꞌanelabꞌ \p \v 1 Kinchilibꞌej chiꞌwe ri alaxik Febe, are jun \w patanijel\w* pa ri \w komontyox\w* pa ri tinimit Cencrea. \v 2 Chikꞌamawaꞌj jetaq ri kataqiꞌ che pa ri Ajawxel, rumal cher areꞌ jun qachalal pa ri qakojobꞌal. Chiya ronojel ri kajawataj che, rumal ri aꞌreꞌ uꞌtoꞌom sibꞌalaj e kꞌi winaq, in jun in chike. \p \v 3 Chiya rutzil uwach ri Priscila rachiꞌl ri Aquila, are waꞌ ri e tobꞌaninaq wukꞌ pa Cristo Jesús. \v 4 Aꞌreꞌ xkiya ri kikꞌaslemal rumal we; man xwi ta kintyoxin chike areꞌ xane kintyoxij xuqujeꞌ chike konojel ri komontyox ri man aꞌj Israel taj. \v 5 Chiya rutzil kiwach konojel ri alaxik ri kakimulij kibꞌ cho kachoch aꞌreꞌ. Chiya rutzil uwach ri alaxik Epeneto, are waꞌ ri nabꞌe kojonel pa jun leꞌaj re Asia. \v 6 Chiya rutzil uwach ri María, sibꞌalaj nim ri chak ubꞌanom iwukꞌ. \v 7 Chiya rutzil kiwach ri Andrónico rachiꞌl ri Junias, sibꞌalaj e loqꞌ chikixoꞌl ri e taqoꞌn rech ri Dios, e wachiꞌl xujkꞌojiꞌ pa cheꞌ xuqujeꞌ are nabꞌe taq kojonelabꞌ chinuwach in. \p \v 8 Chiya rutzil uwach ri Amplias, jun loqꞌalaj wachalal pa ri Ajawxel Jesús. \v 9 Chiya rutzil uwach ri Urbano, jun qachiꞌl pa ri chak pa Cristo Jesús, xuqujeꞌ ri loqꞌalaj alaxik Estaquis. \v 10 Chiya rutzil uwach ri Apeles utz noꞌjininaq pa Cristo Jesús. Chiya rutzil kiwach ri e kꞌo rukꞌ ri Aristóbulo. \v 11 Chiya rutzil uwach ri nuwinaqil Herodión. Xuqujeꞌ chiya rutzil kiwach ri e kꞌo rukꞌ ri Narciso, we winaq riꞌ e kojonelabꞌ che ri Ajawxel. \v 12 Chiya rutzil kiwach ri Trifena rachiꞌl ri Trifosa, sibꞌalaj tajin kakikoj kichuqꞌabꞌ chubꞌanik ri uchak ri Ajawxel. Chiya rutzil uwach ri loqꞌalaj Pérsida, sibꞌalaj nim ri chak ubꞌanom pa ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel Jesús. \v 13 Chiya rutzil uwach ri Rufo, jun utz laj kojonel, xuqujeꞌ chiya rutzil uwach ri unan, rumal jer elinaq nunan xuqujeꞌ in. \v 14 Chiya rutzil uwach ri Asíncrito, ri Flegonte, ri Hermes, ri Patrobas, ri Hermas xuqujeꞌ ri alaxik ri e kꞌo kukꞌ. \v 15 Chiya rutzil uwach ri Filólogo, ri Julia, ri Nereo rachiꞌl ri ranabꞌ, xuqujeꞌ ri Olimpas, xuqujeꞌ konojel ri e tyoxalaj taq winaq ri e kꞌo kukꞌ. \p \v 16 Chiya rutzil iwach rukꞌ jun Tyoxalaj tzꞌumanik. Kakitaq xuqujeꞌ rutzil iwach konojel ri komontyox rech ri Cristo.\f + \fr 16:16 \fr*\ft Naqꞌatal chike ri winaq che riꞌ kakitzꞌumaj kibꞌ chikipalaj rech jeriꞌ kakikꞌut ri kiloqꞌanik.\ft*\f* \p \v 17 Wachalal, kixinbꞌochiꞌj kiqꞌat iwibꞌ chike ri e kojol taq chꞌoꞌj ri keꞌkipaꞌij ri komontyox xuqujeꞌ xaq kikꞌulel ri kꞌutuꞌn ri xya chiꞌwe. Chiqꞌata iwibꞌ chike. \v 18 We winaq riꞌ man are taj tajin kakipatanij ri Ajawxel Jesús, xane are kakipatanij ri kirayinik. Jewaꞌ kakibꞌano rukꞌ taj tzij ri xaq e qꞌolobꞌal keꞌkimenkꞌetij ri man kꞌo ta ketaꞌm. \v 19 Pune ix tajin kixnimanik. Sibꞌalaj etaꞌmatal ri inoꞌjibꞌal, kuya sibꞌalaj nim kiꞌkotemal chwe, kawaj kꞌut kikoj ri iwetaꞌmabꞌal chubꞌanik ri utzilal, xuqujeꞌ man kawaj taj kiwetaꞌmaj ubꞌanik ri etzelal. \v 20 Are kꞌu ri Dios ri kuya jaꞌmaril, kutakꞌaleꞌj na ri Itzel pa jun janipa qꞌotaj. Are ri utoqꞌobꞌ ri Ajawxel Jesucristo kakanaj kanoq iwukꞌ. \p \v 21 Kutaq rutzil iwach ri wachiꞌl ajchak, Timoteo, xuqujeꞌ ri e nuwinaqil Lucio, ri Jasón, rachiꞌl ri Sosípater. \p \v 22 In in Tercio, in xintzꞌibꞌan we wuj riꞌ, kintaq xuqujeꞌ rutzil iwach pa ri Ajawxel. \p \v 23 Kutaq xuqujeꞌ rutzil iwach ri Gayo, areꞌ xinukꞌamawaꞌj cho ri rachoch xuqujeꞌ xukꞌamawaꞌj konojel ri komontyox rech we tinimit riꞌ. Xuqujeꞌ kakitaq rutzil iwach ri Erasto, are waꞌ ri yakal pwaq pa ri tinimit, xuqujeꞌ ri alaxik Cuarto. \p \v 24 Ri utoqꞌobꞌ ri Dios kakanaj iwukꞌ iwonojel. Jeriꞌ. \s Qꞌijilaꞌnem che ri Dios \p \v 25 Ri kakwinik kujeqebꞌa ikꞌuꞌx pa ri utz laj tzij, pa ri utzij ri Jesucristo ri xintzijoj chiꞌwe, jacha ri kuqꞌalajisaj ri awatal loq ojer, pa ri majibꞌal loq re ri qꞌotaj. \v 26 Are kꞌu waꞌ xqꞌalajisax kamik, pa ri tzꞌibꞌatalik kumal ri qꞌalajisal taq tzij, jacha ri xubꞌij loq ri Dios ri maj usachik, xyaꞌtaj kꞌu ukꞌutik chikiwach konojel ri winaq, rech jeriꞌ keniman che ri kojobꞌal. \p \v 27 ¡Che ri Dios ri xa jun, ri retaꞌm ronojel, yaꞌtal wi juluwem pa Jesucristo chibꞌe qꞌij saq! Jeriꞌ.