\id MAT New Alpha - June 11, 2007 \ide UTF-8 \h MATEO \toc3 Mt \toc2 Mateo \toc1 RI UTZ LAJ TZIJ RE RI JESÚS RI XUTZꞌIBꞌAJ RI MATEO \mt RI UTZ LAJ TZIJ RE RI JESÚS RI XUTZꞌIBꞌAJ RI MATEO \imt2 Majibꞌal re \ip Mateo ubꞌiꞌnam we wuj riꞌ rumal cher are ri \w taqoꞌn\w* Mateo xtzꞌibꞌanik. We wuj riꞌ xtzꞌibꞌax pa ri junabꞌ 60 are alaxinaq chi ri Cristo. Ri jun ubꞌiꞌ chi ri Mateo are Leví. We wuj riꞌ xtzꞌibꞌaxik pa ri tinimit Palestina. Kajibꞌ ciento junabꞌ uxoꞌl we wuj riꞌ rukꞌ ri kꞌisbꞌal wuj ri xutzꞌibꞌaj ri Malaquías pa ri ojer wuj. \ip We nabꞌe wuj riꞌ re we kꞌakꞌ Testamento kutzijoj chaqe ri xubꞌan ri Jesús are xkꞌojiꞌk cho ri uwachulew xuqujeꞌ kuqꞌalajisaj chi ri Jesús are nim Taqanel. \ip Pa we wuj riꞌ tzꞌibꞌatal wi ri xkꞌulmataj rukꞌ ri Jesús, ri Cristo, ri tzujtal loq chike ri winaq jacha ri kubꞌij ri ojer wuj. We utz laj taq tzij riꞌ man xaq xwi ta xpe chike ri winaq ri aꞌj \w Israel\w*, jawjeꞌ ri xulkꞌol wi ri Jesús xane xpe chike konojel ri winaq ri e kꞌo cho ri uwachulew. \ip We utz laj taq tzij riꞌ kubꞌij chaqe chi xwi ri \w Cristo\w* Jesús kakwinik kuya qakoltajem we kujkojon che. \ip Pa we wuj riꞌ kꞌo jobꞌ jaljoj taq uwach kꞌutuꞌn ri uyaꞌom ri Dios chaqe. \ip Kachapleꞌtaj bꞌik pa ri qꞌat jobꞌ are waꞌ ri katzijon chirij ri kꞌutuꞌn ri xuya ri Jesús puꞌwiꞌ ri juyubꞌ katoꞌtaj pa ri qꞌat wuqubꞌ. We kꞌutuꞌn riꞌ kuya ubꞌixik chaqe jas jeꞌ kaqabꞌan chukꞌaslebꞌexik ri qakꞌaslemal chiqajujunal xuqujeꞌ chi ronojel ri kꞌo qukꞌ kꞌo pa uqꞌabꞌ ri Dios. Pa ri qꞌat lajuj kutzijoj jas xkibꞌan ri tijoxelabꞌ chutzijoxik ri tzij re kolotajem xuqujeꞌ jas kakibꞌan ri winaq rech kuꞌx re ri Dios. \ip Pa ri qꞌat 13 kubꞌij jas kuya na ri Dios chaqe chiqajujunal. \ip Ri qꞌat 18 kutzijoj ri karaj ri Dios kakibꞌan ri utijoxelabꞌ. \ip Kꞌisbꞌal re kachapleꞌtaj bꞌik pa ri qꞌat 24 katoꞌtaj pa ri qꞌat 28 kutzijoj chaqe ri kꞌisbꞌal taq qꞌij ri xkꞌojiꞌk ri Jesús cho ri uwachulew, xuqujeꞌ kubꞌij jas xbꞌan che are xchapik, are xbꞌan kꞌax che, are xekebꞌax cho ri ripbꞌal xuqujeꞌ kuya ubꞌixik chaqe are xkꞌastaj uwach. \c 1 \s Kibꞌiꞌ ri e ratiꞌt umam ri Jesucristo \p \v 1 Are waꞌ ri kibꞌiꞌ ri e ratiꞌt umam ri Jesús rijaꞌl ri David, rijaꞌl ri Abraham. \p \v 2 Ri Abraham are utat ri Isaac, ri Isaac are utat ri Jacob, ri Jacob are utat ri Judá xuqujeꞌ are kitat ri e rachalal. \v 3 Ri Judá are utat ri Fares xuqujeꞌ ri Zera (are kinan ri Tamar), ri Fares are utat ri Ezrón, ri Ezrón are utat ri Ram. \v 4 Ri Ram are utat ri Aminadab, ri Aminadab are utat ri Naasón, ri Naasón are utat ri Salmón. \v 5 Ri Salmón are utat ri Booz (are unan ri Rahab), ri Booz are utat ri Obed (are unan ri Rut), ri Obed are utat ri Isaí. \v 6 Ri Isaí are utat ri taqanel David, ri David are utat ri Salomón (are unan ri Betsabé, rixoqil kan ri Urías). \p \v 7 Ri Salomón are utat ri Roboám, ri Roboám are utat ri Abdías, ri Abdías are utat ri Asá. \v 8 Ri Asá are utat ri Josafat, ri Josafat are utat ri Jorán, ri Jorán are utat ri Uzías. \v 9 Ri Uzías are utat ri Jotán, ri Jotán are utat ri Acaz, ri Acaz are utat ri Ezequías. \v 10 Ri Ezequías are utat ri Manasés, ri Manasés are utat ri Amón, ri Amón are utat ri Josías. \v 11 Xuqujeꞌ ri Josías are utat ri Jeconías xuqujeꞌ are kitat ri e rachalal che taq riꞌ are xekꞌam bꞌik ri winaq aꞌj Israel pa ri tinimit Babilonia. \p \v 12 Are ikꞌowinaq chi ri qꞌotaj are xetzalij ri winaq aꞌj Israel pa Babilonia, ri Jeconías xutik ri Salatiel, ri Salatiel are utat ri Zorobabel. \v 13 Ri Zorobabel are utat ri Abiud, ri Abiud are utat ri Eliaquín, ri Eliaquín are utat ri Azor. \v 14 Ri Azor are utat ri Sadoc, ri Sadoc are utat ri Aquín, ri Aquín are utat ri Eliud. \v 15 Ri Eliud are utat ri Eleazar, ri Eleazar are utat ri Matán, ri Matán are utat ri Jacob. \v 16 Xuqujeꞌ ri Jacob are utat ri José, rachajil ri María, ri unan ri Jesús, ri kabꞌix Mesías che. \p \v 17 Xaq jeriꞌ e kajlajuj puq winaq atiꞌt mam kitereneꞌlom kibꞌ xchapleꞌtaj loq rukꞌ ri Abraham xultoqꞌol rukꞌ ri David, kꞌa te riꞌ e kajlajuj puq winaq chik atiꞌt mam kitereneꞌlom kibꞌ xchapleꞌtaj loq rukꞌ ri David xopan kꞌa pa ri qꞌij are xekꞌam bꞌik ri winaq aꞌj Israel pa ri tinimit Babilonia, xuqujeꞌ kajlajuj puq winaq atiꞌt mam kitereneꞌloꞌm kibꞌ xchapleꞌtaj loq pa ri qꞌij ri xekꞌam bꞌik pa ri tinimit Babilonia kꞌa pa taq ri qꞌij are xalax ri Cristo. \s Alaxibꞌal rech ri Jesucristo \r (Lucas 2:1-7) \p \v 18 Are waꞌ ri xkꞌulmatajik are xalax ri Jesús, ri Cristo. Ri María unan ri Jesús jubꞌiqꞌ karaj kakꞌuliꞌ rukꞌ ri José, majoꞌq kꞌu kakꞌuliꞌk are xkanaj yawabꞌ winaq rumal ri ukwinem ri \w Tyoxalaj Uxlabꞌixel.\w* \v 19 Ri José ri rachajil ri María, rumal cher sukꞌ ranimaꞌ, man xraj taj xuya ri rixoqil pa ukꞌixibꞌal, xuchomaj kuqꞌat ribꞌ che ri rixoqil, maj jachin che xutzijoj wi. \v 20 Tajin kꞌu kuchomaj ubꞌanik we riꞌ are xukꞌut ribꞌ jun \w ángel\w* rech ri Ajawxel choch pa ri uwaram, xubꞌij che: José, \w rijaꞌl ri David\w*, man kaxiꞌj ta awibꞌ kakꞌam che awixoqil ri María, rumal cher are ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel xtikoꞌnij che. \v 21 Kakꞌojiꞌ kꞌu na jun ral ala, kakoj na Jesús che ubꞌiꞌ, rumal cher areꞌ kakolow na ri utinimit che ri kimak.\f + \fr 1:21 \fr*\ft Jesús kel kubꞌij \ft*\em Kolonel. \em*\f* \p \v 22 Ronojel we jastaq riꞌ xbꞌantajik rech kakꞌulmataj ronojel ri ubꞌim loq ri Ajawxel chuchiꞌ ri qꞌalajisal rech ri utzij, are xubꞌij: \m \v 23 \qt Ri qꞌapoj ali kux na yawabꞌ winaq.\qt* \m \qt Kakꞌojiꞌ na jun ral ala, ri kabꞌix na Emanuel che, ri kel kubꞌij: \qt*\em Are ri Dios kꞌo qukꞌ.\em*\x + \xo 1:23 \xo*\xt Isaías 7:14.\xt*\x* \p \v 24 Are xkꞌastaj ri José che ri uwaram, xunimaj ri xbꞌix che rumal ri ángel, xukꞌam ri María che rixoqil. \v 25 Man xqꞌoyiꞌ ta kꞌu na rukꞌ ri María kꞌa xkꞌojiꞌ na ri nabꞌyal ral, Jesús xukoj che ubꞌiꞌ. \c 2 \s Kasolix ri Jesús kumal ri achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal \p \v 1 Alaxinaq chi ri Jesús pa ri tinimit Belén rech Judea, pa taq ri qꞌij are kataqan ri taqanel \w Herodes.\w* Xoꞌpan pa Jerusalén nikꞌaj achyabꞌ kꞌo ketaꞌmabꞌal, kipetik pa ri relibꞌal qꞌij.\f + \fr 2:1 \fr*\ft We winaq riꞌ iꞌlol taq chꞌumil kibꞌiꞌ, ri jun kibꞌiꞌ chik are aꞌjqꞌijabꞌ. We winaq riꞌ iꞌlol taq chꞌumil xuqujeꞌ kekwinik kakil ri uwo kaj rech jeriꞌ kakibꞌij jas ri kakꞌulmataj pa ri qꞌij junabꞌ ri petinaq.\ft*\f* \p \v 2 Xkitatabꞌelaꞌ xkibꞌij: ¿Jawjeꞌ xalax wi ri kirey ri winaq aꞌj Israel? Xqil ri uchꞌumil rumal riꞌ xujpe chuqꞌijilaꞌxik. \p \v 3 Ri taqanel \w Herodes\w* are xutabꞌej rech we riꞌ, xkꞌaxir ranimaꞌ, xkꞌaxir xuqujeꞌ kanimaꞌ ri winaq rech ri tinimit Jerusalén. \v 4 Xaq jeriꞌ xtaqan che kisikꞌixik konojel ri e kꞌamal taq bꞌe ke ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik, xuta chike jas leꞌaj kalax wi ri Cristo. \p \v 5 Pa ri tinimit Belén rech Judea, xecha che, rumal cher jeriꞌ utzꞌibꞌam loq ri qꞌalajisal utzij ri Dios: \m \v 6 \qt Ri at tinimit Belén, ri at kꞌo pa ri rulew ri Judea, \qt* \m \qt Pune nitzꞌ aqꞌij chikiwach ri e nikꞌaj leꞌaj chik rech ri Judea,\qt* \m \qt Chawe kꞌut kakꞌiy wi na loq jun qꞌatal tzij,\qt* \m \qt Ri kuꞌyuqꞌuj na ri nutinimit Israel.\qt*\x + \xo 2:6 \xo*\xt Miqueas 5:2.\xt*\x* \p \v 7 Kꞌa te riꞌ ri Herodes cheleqꞌal xuꞌsikꞌij ri achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal, xuta chike jampaꞌ xukꞌut ribꞌ ri chꞌumil. \v 8 Kꞌa te riꞌ xuꞌtaq bꞌik pa Belén, xubꞌij chike: Jix chitatabꞌelaꞌ jawjeꞌ xalax wi ri akꞌal. Are kiriqo, jilibꞌij chwe jeriꞌ kineꞌ xuqujeꞌ in chuqꞌijilaꞌxik. \p \v 9 Are xtataj ri xubꞌij ri taqanel chike, xkitaqej ri kibꞌe, kꞌa te xkilo xnabꞌej ri chꞌumil chkiwach, te xeꞌtakꞌal puꞌwiꞌ ri leꞌaj ri kꞌo wi ri akꞌal. \v 10 Are xkil ri chꞌumil, sibꞌalaj xekiꞌkotik. \v 11 Xoꞌk bꞌik pa ri ja, xkil ri akꞌal kꞌo rukꞌ ri unan María, xexukiꞌk xkiqꞌijilaꞌj ri Jesús. Kꞌa te riꞌ xkijaq ri kikꞌolibꞌal, xkisipaj qꞌana pwaq che, uqꞌolal cheꞌ,\f + \fr 2:11 \fr*\ft Ri uqꞌolal cheꞌ are waꞌ ri kaporox pa ri templo, jun sipanik cho ri Dios. \ft*\f* xuqujeꞌ kꞌokꞌ taq kunabꞌal ubꞌiꞌ \w mirra.\w*\f + \fr 2:11 \fr*\ft Ri mirra jun qꞌayes, are kachaqiꞌjarik kakoj che jun kꞌokꞌ laj kok kunabꞌal.\ft*\f* \v 12 Xechꞌabꞌex kꞌu we achyabꞌ riꞌ pa ri kiwaram xbꞌix chike chi man ketzalij ta chi rukꞌ ri Herodes, rumal riꞌ pa jun bꞌe chik xetzalij wi. \s Ri José karawaj ri nitzꞌ Jesús pa Egipto \p \v 13 E bꞌenaq chi ri achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal, are xaq kꞌa teꞌ xukꞌut ribꞌ jun \w ángel\w* rech ri Ajawxel pa uwaram ri José, xubꞌij che: Chatwaꞌjiloq, chakꞌama bꞌik ri akꞌal rachiꞌl ri unan, chatanimaj bꞌik. Jat pa Egipto, chatkanaj kan chilaꞌ kꞌa jampaꞌ na kꞌu kinbꞌij chawe, rumal cher ri Herodes kutzukuj na ri akꞌal rech kukamisaj. \p \v 14 Xaq jeriꞌ kꞌa chaqꞌabꞌ na are xwaꞌjil bꞌi ri José, xeꞌ pa Egipto, xukꞌam bꞌik ri akꞌal rachiꞌl ri unan ri akꞌal. \v 15 Chilaꞌ xkꞌojiꞌ wi kꞌa xkam na ri Herodes. Jeriꞌ xkꞌulmataj ri ubꞌim loq ri Ajawxel chuchiꞌ ri qꞌalajisal rech ri utzij, are xubꞌij: \qt Pa Egipto kꞌo wi ri nukꞌojol are xinsikꞌij apanoq.\qt*\x + \xo 2:15 \xo*\xt Oseas 11:1.\xt*\x* \p \v 16 Are xunabꞌej ri Herodes chi man xnimax ta ri utzij kumal ri achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal, xchꞌuꞌjar che royawal. Xtaqan chikikamisaxik ri akꞌalabꞌ ri majaꞌ katzꞌaqat kakabꞌ kijunabꞌ ri e kꞌo pa ri tinimit Belén xuqujeꞌ pa nikꞌaj taq leꞌaj chik ri e kꞌo apan chikixukut, are xutereneꞌj ri qꞌotaj ri xbꞌix kan che kumal ri achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal. \v 17 Jeriꞌ xkꞌulmataj ri xubꞌij loq ri qꞌalajisal utzij ri Dios Jeremías are xubꞌij: \v 18 \qt Xtataj jun raqoj chiꞌ\qt* \m \qt pa ri tinimit Ramá, \qt* \m \qt oqꞌej xuqujeꞌ nimalaj bꞌis.\qt* \m \qt Are Raquel keroqꞌej ri ral. \qt* \m \qt Man karaj ta kꞌut kakubꞌisax ukꞌuꞌx, \qt* \m \qt rumal cher e maj chi ral.\qt* \x + \xo 2:18 \xo*\xt Jeremías 31:15.\xt*\x* \s Katzalij ri José pa Egipto \p \v 19 Are kaminaq chi ri Herodes, jun ángel rech ri Ajawxel xukꞌut ribꞌ cho ri José pa ri uwaram, are kꞌo na pa Egipto. \v 20 Xubꞌij che: Chatwaꞌjiloq, chakꞌama bꞌik ri akꞌal rachiꞌl ri unan, chattzalij pa Israel. Xekam riꞌ ri winaq ri kakirayij ukamisaxik ri akꞌal. \p \v 21 Xwaꞌjil ri José, xukꞌam bꞌik ri akꞌal rachiꞌl ri rixoqil, xetzalij pa ri tinimit Israel. \v 22 Are xutabꞌej rech chi ri Arquelao are tajin kataqan pa Judea che ukꞌex wach ri utat Herodes, xuxiꞌj ribꞌ xeꞌ je laꞌ. Xya kꞌu unoꞌj rumal ri Dios pa ri uwaram rumal riꞌ xetzalij pa Galilea. \v 23 Xkꞌojiꞌ pa jun leꞌaj ubꞌiꞌ Nazaret, jeriꞌ xkꞌulmataj ri xkibꞌij loq ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios are xkibꞌij: Kabꞌix na Jesús aj Nazaret che. \c 3 \s Ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ kutzijoj ri utzij ri Dios \r (Marcos 1:1-8; Lucas 3:1-9, 15-17; Juan 1:19-28) \p \v 1 Pa taq ri qꞌij riꞌ xopan ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ chutzijoxik ri utzij ri Dios pa taq ri katzꞌinow ulew rech ri tinimit Judea. \v 2 Jewaꞌ xubꞌij: Chikꞌexa ikꞌuꞌx rumal xqet loq ri ajawarem rech ri kaj. \p \v 3 Ri Juan are waꞌ ri achi ri xtzꞌibꞌax loq rij rumal ri qꞌalajisal rech ri utzij ri Dios Isaías, are xubꞌij: \m \qt Uchꞌabꞌal jun winaq ri kasikꞌinik pa ri katzꞌinow ulew, kubꞌij:\qt* \m \qt “Chisukꞌumaj ri ubꞌe ri Ajawxel, sukꞌum chibꞌana che ri ubꞌe.”\qt*\x + \xo 3:3 \xo*\xt Isaías 40:3.\xt*\x* \p \v 4 Ri ratzꞌyaq ri Juan che rismal \w kamey\w* bꞌantal wi. Ujatꞌim ri upam rukꞌ jun tzꞌuꞌm jatꞌibꞌal xuqujeꞌ kuꞌtij sakꞌ xuqujeꞌ juyubꞌil kabꞌ che uwa. \v 5 Ri winaq aꞌj Jerusalén, aꞌj Judea, xuqujeꞌ ri keꞌl je laꞌ pa Jordán xoꞌpan rukꞌ ri Juan. \v 6 Are katzujutaj kibꞌ che ri kimak kabꞌan kan kiqasanaꞌ pa ri nimaꞌ Jordán. \p \v 7 Are xril ri Juan chi xoꞌpan sibꞌalaj e kꞌi \w fariseos\w* xuqujeꞌ e kꞌi \w saduceos\w* pa ri leꞌaj jawjeꞌ ri tajin kubꞌan wi ri qasanaꞌ, xubꞌij chike: Kijaꞌl taq kumatz, ¿jachin xbꞌin chiꞌwe chi kixkwinik kixanimaj choch ri kꞌaxkꞌolal ri kape na pa iwiꞌ? \v 8 Qas utz chixnoꞌjinoq rech qas kaqꞌalajinik chi qas xikꞌex ikꞌuꞌx. \v 9 Man kixkwin ta kꞌut kibꞌij: “Are qatat ri Abraham.” Rumal kinbꞌij chiꞌwe chi ri Dios kakwinik kubꞌano chi kekꞌiy ralkꞌwaꞌl ri Abraham chike we abꞌaj riꞌ. \v 10 Ri ikaj xaq yaꞌtal chik rukꞌ ri ukꞌaꞌmalil ri cheꞌ. Ronojel kꞌu cheꞌ ri man kuya ta uwach kaqasax na, xuqujeꞌ kakꞌyaq na bꞌik pa ri qꞌaqꞌ. \v 11 In kinbꞌan iqasanaꞌ rukꞌ jaꞌ rech kikꞌex ikꞌuꞌx. Kꞌo kꞌu jun ri kape na, sibꞌalaj kꞌo ukwinem chinuwach in, man taqal ta chwe xa ta ne kinwukꞌaj ri uxajabꞌ. Areꞌ kubꞌan na iqasanaꞌ rukꞌ ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel xuqujeꞌ rukꞌ qꞌaqꞌ. \v 12 Kꞌo ri uchaꞌbꞌal puꞌqꞌabꞌ, kuchꞌajchꞌobꞌej na ri rulew. Kuyak na ri tiriko ri kꞌo pa ri ukꞌolibꞌal, are kꞌu ri pajo kuporoj na pa ri qꞌaqꞌ ri maj ukꞌisik. \s Kabꞌan uqasanaꞌ ri Jesús \r (Marcos 1:9-11; Lucas 3:21-22) \p \v 13 Jun qꞌijal ri Jesús xel bꞌik pa Galilea, xeꞌ pa ri nimaꞌ Jordán rech kabꞌan kan uqasanaꞌ rumal ri Juan. \v 14 Ri Juan are xraj xukꞌex ri uchomanik ri Jesús, xubꞌij che: ¿La are kꞌu kaj la in kinbꞌanow ri qasanaꞌ la? In riꞌ ri rajawaxik kabꞌan la nuqasanaꞌ. \p \v 15 Ri Jesús xubꞌij che: Qabꞌana jetaq ri kinbꞌij chawe, rumal kumajo are kaqabꞌan ri karaj ri Dios. \p Ri Juan xunimaj ri xubꞌij ri Jesús che. \v 16 Are xbꞌantaj uqasanaꞌ ri Jesús, xel loq pa ri jaꞌ. Pa ri qꞌotaj riꞌ, xjaqajobꞌ ri kaj, kꞌa te riꞌ xril ri Uxlabꞌixel rech ri Dios xqaj loq puꞌwiꞌ jacha jun palomax. \v 17 Xtataj kꞌu jun chꞌabꞌal rech chilaꞌ chikaj xubꞌij: Are waꞌ ri Loqꞌalaj nuKꞌojol, sibꞌalaj kakiꞌkot wanimaꞌ rumal rech. \c 4 \s Ri Itzel kutaqchiꞌj ri Jesús katzaq pa mak \r (Marcos 1:12-13; Lucas 4:1-13) \p \v 1 Te kꞌu riꞌ ri \w Tyoxalaj Uxlabꞌixel\w* xukꞌam bꞌik ri Jesús pa ri ulew ri katzꞌinowik rech kataqchiꞌxik pa mak rumal ri Itzel. \p \v 2 Ri Jesús are xtoꞌtaj chubꞌanik kawinaq aqꞌabꞌ xuqujeꞌ kawinaq qꞌij re qꞌipoj waꞌim, xunaꞌ numik. \v 3 Xpe kꞌu ri Itzel xqet rukꞌ, xubꞌij che: We qas at uKꞌojol ri Dios, chabꞌij chike we abꞌaj riꞌ kuꞌx kaxlan wa. \p \v 4 Ri Jesús xubꞌij che: Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt Man xaq xwi ta ri kaxlan wa kakꞌasbꞌan ri achi, xane are ri utzij Dios kayoꞌw kꞌaslemal.\qt*\x + \xo 4:4 \xo*\xt Deuteronomio 8:3.\xt*\x* \p \v 5 Kꞌa te riꞌ ri Itzel xukꞌam bꞌik ri Jesús pa ri tinimit Jerusalén, xutakꞌabꞌa kꞌa puꞌwiꞌ ri unimal ri \w Templo\w*, xubꞌij che: \v 6 We qas at uKꞌojol ri Dios, chakꞌyaqa bꞌik awibꞌ ikim. Rumal cher ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt Kuꞌtaq ri rangelibꞌ katkitelej pa kiqꞌabꞌ, rech man katopij ta awaqan rukꞌ abꞌaj.\qt* \x + \xo 4:6 \xo*\xt Salmos 91:11-12.\xt*\x* \p \v 7 Ri Jesús xubꞌij che: Tzꞌibꞌatal xuqujeꞌ: \qt Man kakoj ta kꞌaꞌmabꞌal pa ubꞌe ri awajaw ri aDios.\qt* \x + \xo 4:7 \xo*\xt Deuteronomio 6:16.\xt*\x* \p \v 8 Junmul chik ri Itzel xukꞌam bꞌik ri Jesús puꞌwiꞌ jun nimalaj juyubꞌ, kꞌa te riꞌ xukꞌut choch ronojel ri ajawarem rech ri uwachulew xuqujeꞌ ri ujeꞌlal. \v 9 Kꞌa te riꞌ xubꞌij che: Ronojel we riꞌ kinya chawe we katxukiꞌ chinuwach kinaqꞌijilaꞌj. \p \v 10 Ri Jesús xubꞌij che: Jat Itzel, ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt Chaqꞌijilaꞌj ri Ajawxel ri aDios, xuqujeꞌ xaq xwi areꞌ chapatanij.\qt*\x + \xo 4:10 \xo*\xt Deuteronomio 6:13.\xt*\x* \p \v 11 Xel kꞌu bꞌik ri Itzel rukꞌ ri Jesús, kꞌa te riꞌ xepe kꞌu jujun angelibꞌ chupatanixik. \s Ri Jesús kuchapleꞌj utzijoxik ri utzij ri Dios \p \v 12 Ri Jesús are xutabꞌej re chi ri Juan xkoj pa cheꞌ, xtzalij pa Galilea. \v 13 Xel bꞌik pa Nazaret, xeꞌkꞌol pa ri tinimit Capernaúm, ri kꞌo chuxukut ri cho ri kꞌo pa Zabulón xuqujeꞌ Neftalí. \v 14 Rech kakꞌulmataj ri xubꞌij loq ri qꞌalajisal utzij ri Dios Isaías, are xubꞌij: \m \v 15 \qt Zabulón, Neftalí,\qt* \f + \fr 4:15 \fr*\ft Ri Zabulón xuqujeꞌ ri Neftalí e kebꞌ tinimit ri e kꞌo chuchiꞌ ri cho Galilea. Are waꞌ ri tinimit ri xetukix kumal ri e taqanelabꞌ ri keꞌl pa uxukut kaj, rumal waꞌ kabꞌix chike chi kaminaq ri kanimaꞌ.\ft*\f* \m \qt Bꞌe ri keꞌ pa ri cho, ri kꞌo apanoq cho ri Jordán,\qt* \m \qt Galilea kech ri winaq ri man aꞌj Israel taj.\qt* \m \v 16 \qt Ri winaq ri e kꞌo kanoq pa ri qꞌequꞌmal xkil jun nimalaj tunal.\qt* \m \qt Xtunan jun nimalaj tunal pa kiwiꞌ ri winaq ri e kꞌo kanoq pa ri nimalaj qꞌequꞌmal.\qt*\x + \xo 4:16 \xo*\xt Isaías 9:1-2.\xt*\x* \p \v 17 Che ri qꞌij riꞌ, ri Jesús xuchapleꞌj utzijoxik ri utzij ri Dios, xubꞌij: Chikꞌexa ikꞌuꞌx, rumal xqet loq ri ajawarem rech ri kaj. \s Ri Jesús kuꞌsikꞌij ri e nabꞌe taq utijoxelabꞌ \r (Marcos 1:16-20; Lucas 5:1-11) \p \v 18 Are tajin kabꞌin ri Jesús chuxukut ri plo ri kꞌo pa Galilea, xeꞌril kebꞌ alaxik, tajin kakikꞌyaq ri kꞌat pa ri cho, rumal e chapal taq kar, ri jun are Simón ri kabꞌix Pedro che, ri jun chik are Andrés. \v 19 Ri Jesús xubꞌij chike: Chixanloq, chinitereneꞌj. Kinbꞌan na chiꞌwe chi kiꞌkꞌam la achyabꞌ wukꞌ. \p \v 20 Aninaq xkiya kan ri kikꞌat, xkitereneꞌj ri Jesús. \p \v 21 Are e bꞌininaq chi apanoq jubꞌiqꞌ, xeꞌril chi kebꞌ alaxik. Ri Jacobo rachiꞌl ri Juan e ralkꞌwaꞌl ri Zebedeo e kꞌo pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, tajin kakitꞌis ri kikꞌat, xuꞌsikꞌij apanoq. \v 22 Xkiya kꞌu kan ri kijukubꞌ xuqujeꞌ xkiya kan ri kitat, xkitereneꞌj ri Jesús. \s Ri Jesús kuꞌkunaj ri yawabꞌibꞌ \r (Lucas 6:17-19) \p \v 23 Ri Jesús xbꞌinilobꞌ pa ronojel Galilea, xuya taq kꞌutuꞌn pa taq ri \w Sinagoga,\w* xutzijoj ri utz laj tzij rech ri ajawarem, xuqujeꞌ xuꞌkunaj ronojel uwach yabꞌilal xuqujeꞌ kꞌaxal ri kꞌo winaq. \v 24 Xtukin utzijoxik ri xubꞌano pa ronojel ri tinimit Siria. Ri winaq xeꞌkikꞌam bꞌik rukꞌ, konojel ri yawabꞌibꞌ xuqujeꞌ ri sibꞌalaj kꞌo nimaq taq qꞌoxom chike, ri okinaq itzel taq uxlabꞌal chike, ri kꞌo yabꞌil chike ri kuꞌtontiꞌrisaj, xuqujeꞌ ri kaminaq kityoꞌjal, ri Jesús xuꞌkunaj konojel. \v 25 Sibꞌalaj kꞌi winaq aꞌj Galilea, aꞌj Decápolis,\f + \fr 4:25 \fr*\ft Decápolis kel kubꞌij \ft*\em E laluj tinimit.\em*\f* aꞌj Jerusalén, aꞌj Judea xuqujeꞌ aꞌj pa taq ri tinimit ri kꞌo apanoq cho ri Jordán xkitereneꞌj ri Jesús. \c 5 \s Ri Jesús kutzijoj ri utzij ri Dios puꞌwiꞌ ri juyubꞌ \r (Lucas 6:20-23) \p \v 1 Are xril ri Jesús ri kikꞌiyal ri winaq, xpaqiꞌ cho ri juyubꞌ, kꞌa te riꞌ xtꞌuyiꞌk, xkimulij kꞌu kibꞌ ri utijoxelabꞌ chirij. \v 2 Ri Jesús xuchapleꞌj ubꞌixik we tzij riꞌ: \p \v 3 E tewchiꞌtal ri mebꞌaibꞌ pa kanimaꞌ, rumal cher aꞌreꞌ aꞌjchoqꞌe ri ajawarem rech ri Dios. \p \v 4 E tewchiꞌtal ri koꞌqꞌik rumal cher kakubꞌisax na kikꞌuꞌx. \p \v 5 E tewchiꞌtal ri kakimochꞌ kibꞌ rumal cher kakikꞌamawaꞌj na ri ulew che kechabꞌal. \p \v 6 E tewchiꞌtal ri kenumik, xuqujeꞌ kachaqiꞌj kichiꞌ chubꞌanik ri sukꞌal rumal cher kayaꞌtaj na chike ri urayibꞌal kikꞌuꞌx. \p \v 7 E tewchiꞌtal ri kakitoqꞌobꞌisaj kiwach nikꞌaj winaq chik rumal cher katoqꞌobꞌisax na kiwach aꞌreꞌ. \p \v 8 E tewchiꞌtal ri chꞌajchꞌoj kanimaꞌ rumal cher kakil na uwach ri Dios. \p \v 9 E tewchiꞌtal ri kechakunik chuyaꞌik jaꞌmaril rumal cher kabꞌix na ralkꞌwaꞌl ri Dios chike. \p \v 10 E tewchiꞌtal ri kabꞌan kꞌax chike rumal ubꞌanik ri sukꞌal, rumal cher kech na ri ajawarem rech ri Dios. \p \v 11 Chixkiꞌkotoq are kabꞌix itzel taq jastaq chiꞌwe, xuqujeꞌ kixtzukuxik rech kabꞌan kꞌax chiꞌwe, xuqujeꞌ kabꞌan ronojel uwach bꞌanoj tzij chiꞌwij xa rumal we in. \v 12 Chixkiꞌkotoq, xuqujeꞌ noj ri iwanimaꞌ che kiꞌkotemal, rumal cher kayaꞌtaj na jun nimalaj tojbꞌal iwe pa ri kaj. Jeriꞌ xbꞌan chike ri e qꞌalajisal taq tzij rech ri Dios ri xepe kan chiꞌwach ix nabꞌe. \s Ri atzꞌam xuqujeꞌ ri tunal \r (Marcos 9:50; Lucas 14:34-35) \p \v 13 Ri ix ix atzꞌam rech ri uwachulew. We man katzayin chi ri atzꞌam ¿jas kubꞌan kꞌut rech katzayin chi na? Maj chi kutayij, xane kakꞌyaq bꞌi riꞌ kumal ri winaq, ketzelax uwach xuqujeꞌ katakꞌaleꞌxik. \p \v 14 Ix kixtunan ri uwachulew. Ri tinimit ri kꞌo puꞌwiꞌ ri juyubꞌ man kakwin taj karawaj ribꞌ. \v 15 Xuqujeꞌ man katzij ta jun qꞌaqꞌ tunabꞌal kꞌa te riꞌ kachꞌuq rukꞌ jun kaxon. Xane kaya puꞌwiꞌ jun kꞌolibꞌal jastaq rech kuꞌtunaj konojel ri e kꞌo pa ri ja. \v 16 Xaq jeriꞌ tunan ri itunal chkiwach ri winaq rech kakil ri utz taq chak ri kibꞌano, xuqujeꞌ kakiqꞌijilaꞌj ri Tataxel ri kꞌo pa ri kaj. \s Ri unimaxik ri taqanik \p \v 17 Michomaj chi xinpe che uchupik ri taqanik xuqujeꞌ ri xkibꞌij ri e qꞌalajisal taq tzij rech ri Dios, man je ta riꞌ, xane in petinaq che unimaxik. \v 18 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi are kꞌa kꞌo na ri kaj rachiꞌl ri uwachulew, maj jun tzꞌibꞌ, maj xa ta ne jun tzꞌut rech ri taqanik kasach uwach, ronojel kakꞌulmataj na. \v 19 Xapachin ri man kunimaj ta jun chike we taqanik riꞌ, pune are ri sibꞌalaj nitzꞌ chike xuqujeꞌ kuꞌtaqchiꞌj chi nikꞌaj je kakibꞌano, nitzꞌ kabꞌan na chi rilik pa ri ajawarem rech chilaꞌ chikaj. Xapachin kꞌu ri kunimaj xuqujeꞌ kuꞌtaqchiꞌj chi nikꞌaj chunimaxik ri taqanik, nim na kil pa ri ajawarem rech chilaꞌ chikaj. \v 20 Qas kinbꞌij chiꞌwe chi man kixok taj pa ri ajawarem rech ri kaj we man kikꞌow na ri isukꞌal chikiwach ri e \w fariseos\w* xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik. \s Ri kꞌutuꞌn chirij ri oyawal \r (Lucas 12:57-59) \p \v 21 Ri ix itom chi xbꞌix chike ri qamam ojer: \qt Matkamisanik, \qt* xuqujeꞌ \qt Xapachin ri kakamisanik, kaqꞌat na tzij puꞌwiꞌ.\qt* \v 22 Ri in kꞌut kinbꞌij chiꞌwe, xapachin ri kayojtaj rukꞌ ri rachalal, kaqꞌat na tzij puꞌwiꞌ. Xapachin ri kutzukuj chꞌoꞌj rukꞌ ri rachalal kaqꞌat na tzij puꞌwiꞌ cho ri qꞌatbꞌal tzij. Xuqujeꞌ xapachin ri karetzelaj ri rachachal kaqꞌat na tzij puꞌwiꞌ pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ ri maj ukꞌisik. \v 23 Xaq jeriꞌ, we tajin kaya ri asipanik cho ri tzujbꞌal sipanik kꞌa te riꞌ kanaꞌtaj chawe chi ri awachalal yojtajinaq awukꞌ. \v 24 Chaya kan ri asipanik cho tzujbꞌal sipanik. Jat nabꞌe rukꞌ ri awachalal, jaꞌta toqꞌobꞌ che, kꞌa te riꞌ chattzalij loq chutzujik ri asipanik. \p \v 25 We kꞌo jun akꞌulel ri raj katuꞌtzujuj cho ri qꞌatbꞌal tzij, chattzijon rukꞌ aninaq are bꞌenaq pa ri bꞌe, rech man katujach ta che ri qꞌatal tzij, rumal we xatujach che ri qꞌatal tzij, ri qꞌatal tzij katujach chi che jun ri katkꞌamow bꞌik pa ri cheꞌ. \v 26 Qas tzij kinbꞌij chawe chi man katel ta kꞌu loq chilaꞌ we man katoj kan ri kꞌisbꞌal centaw akꞌas. \s Ri mak ri kakibꞌan ri kꞌulanik taq winaq \p \v 27 Ri ix itom bꞌiꞌtal loq: Mabꞌan mak rukꞌ ri kꞌulanik winaq. \p \v 28 Kinbꞌij in chiꞌwe xapachin ri kukaꞌyej jun ixoq xuqujeꞌ kurayij kamakun rukꞌ, xmakun riꞌ rukꞌ pa ranimaꞌ. \p \v 29 Xaq jeriꞌ, we ri abꞌoqꞌoch ri kꞌo pa awiqiqꞌabꞌ katutaqchiꞌj pa mak, chawesaj, chakꞌyaqa bꞌik. Are katanik katzaq jubꞌiqꞌ che ri atyoꞌjal, cho ri ronojel ri atyoꞌjal kakꞌyaq bꞌik pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ ri maj ukꞌisik. \v 30 We ri aqꞌabꞌ ri wiqiqꞌabꞌ katutaqchiꞌj pa mak, chasakꞌij, chakꞌyaqa bꞌik. Are katanik katzaq jubꞌiqꞌ che ri atyoꞌjal cho ri kakꞌyaq bꞌik ronojel pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ ri maj ukꞌisik. \s Ri jachoj ibꞌ ke ri kꞌulanik taq winaq \r (Mateo 19:9; Marcos 10:11-12; Lucas 16:18) \p \v 31 Bꞌiꞌtal loq: Ri karetzelaj uwach ri rixoqil chuya jun uwuj jawjeꞌ kubꞌij wi chi xkijach kibꞌ. \v 32 Ri in kꞌut kinbꞌij chiꞌwe, ri kujach rixoqil man xa ta rumal chi xriqitaj chi rukꞌ jun achi, tajin kutaqchiꞌj ri rixoqil pa mak, je xuqujeꞌ ri winaq ri kakꞌuliꞌ rukꞌ ri jachtalik, kamakun xuqujeꞌ. \s Ri chꞌekom taq tzij \p \v 33 Xuqujeꞌ itom riꞌ xbꞌix chike ri iwatiꞌt imam ojer: Chabꞌana ri chꞌekom tzij, ri xabꞌij kabꞌano, chabꞌana ri xatzuj ubꞌanik cho ri Dios. \v 34 Ri in kꞌut kinbꞌij chiꞌwe, man kibꞌan ta chꞌekoj tzij cho ri kaj, rumal cher are utꞌuyulibꞌal ri Dios. \v 35 Man kibꞌan ta chꞌekoj tzij cho ri uwachulew, rumal cher are utakꞌalibꞌal ri Dios. Man kibꞌan ta chꞌekom tzij cho ri tinimit Jerusalén, rumal cher are utinimit ri nimalaj Taqanel. \v 36 Xuqujeꞌ man kibꞌan ta chꞌekoj tzij puꞌwiꞌ ri ijolom, rumal cher man kixkwin taj kisaqirisaj o kiqꞌeqꞌarisaj ri iwiꞌ. \v 37 Are kibꞌij “jeꞌ” o “jeriꞌ”, qas je bꞌa riꞌ chibꞌanaꞌ; xuqujeꞌ are kibꞌij “man je ta riꞌ”, je xuqubꞌa riꞌ chibꞌanaꞌ. Rumal tzi che ri itzel kape wi we xaq bꞌanoj tzij kibꞌano. \s We kꞌax kubꞌan jun winaq kꞌax kabꞌan na che \p \v 38 Ri ix itom ri xbꞌixik: \qt We kꞌo jun winaq karesaj jun bꞌoqꞌochaj, kesax xuqujeꞌ na jun ubꞌoqꞌoch ri winaq riꞌ, xuqujeꞌ we kꞌo jun winaq karesaj jun wareaj kesax xuqujeꞌ na jun uware we winaq riꞌ.\qt*\x + \xo 5:38 \xo*\xt Éxodo 21:24; Levítico 24:20; Deuteronomio 19:21.\xt*\x* \v 39 Ri in kinbꞌij chiꞌwe: Man kibꞌan ta chꞌoꞌj rukꞌ ri kubꞌan kꞌax chiꞌwe. We kꞌo jun winaq kixuchꞌay che ri ipalaj ri kꞌo pa iwiqiqꞌabꞌ, chiya chi ri jun ipalaj che. \v 40 We kꞌo jun kumaj kan ri akamiꞌx, chaya xuqujeꞌ kan ri achakeꞌt che. \v 41 We kꞌo jun katutaqchiꞌj che ukꞌamik bꞌik jun eqaꞌn jun kilómetro, chakꞌama bꞌik at kebꞌ.\f + \fr 5:41 \fr*\ft Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit aꞌj Roma keꞌkitaqchiꞌj ri winaq aꞌj Israel chi reqaxik bꞌik ri keqaꞌn. Rumal chi ri winaq aꞌj Israel e kꞌo chuxeꞌ raqan uqꞌabꞌ ri tinimit Roma.\ft*\f* \v 42 Ri winaq ri kuta jastaq chawe, chaya che. Ri kuta uqajanik chawe, man kakꞌekꞌej ta uyaꞌik che. \s Ri loqꞌanik chike ri e kꞌulel \r (Lucas 6:27-28, 32-36) \p \v 43 Itom xuqujeꞌ ri bꞌiꞌtal loq: Chaloqꞌaj ri ajil tzꞌaqat xuqujeꞌ chawetzelaj ri akꞌulel. \v 44 Kinbꞌij kꞌu in chiꞌwe: Chiꞌloqꞌaj ri iꞌkꞌulel xuqujeꞌ chibꞌana chꞌawem pa kiwiꞌ ri kixkitzukuj rech kakibꞌan kꞌax chiꞌwe. \v 45 Rech jeriꞌ qas kixux ralkꞌwaꞌl ri iTat ri kꞌo pa ri kaj. Areꞌ kabꞌanowik chi kel loq le qꞌij pa kiwiꞌ ri itzel taq winaq xuqujeꞌ pa kiwiꞌ ri e utz taq winaq, xuqujeꞌ kubꞌan jabꞌ pa kiwiꞌ ri e sukꞌ taq winaq xuqujeꞌ ri man e sukꞌ taj. \v 46 We xaq xwi kiꞌloqꞌaj ri winaq ri kixloqꞌanik, ¿jas ta kꞌu riꞌ ri tojbꞌal iwe kikꞌamawaꞌj? ¿La man kꞌu jewaꞌ kenoꞌjin xuqujeꞌ le toqꞌil taq alkabal? \v 47 Xuqujeꞌ we xaq xwi kiya rutzil uwach ri iwachalal ¿jas kꞌu riꞌ ri kꞌakꞌ jastaq ri kibꞌano? ¿La man kꞌu jewaꞌ kenoꞌjin ri winaq ri man aꞌj \w Israel\w*, taj? \v 48 Xaq jeriꞌ, qas tzꞌaqat chixnoꞌjinoq jetaq ri iTat ri kꞌo chilaꞌ chikaj, tzꞌaqat kanoꞌjinik. \c 6 \s Chiyaꞌ rech kayaꞌtaj chiꞌwe \p \v 1 Mitzijoj chike nikꞌaj winaq chik are kibꞌan jun utz laj jastaq, rumal cher we kitzijoj, ri iTat ri kꞌo chilaꞌ chikaj man kuya ta tojbꞌal iwe. \v 2 We kꞌo jun chiꞌwe kuꞌtoꞌ ri mebꞌaibꞌ, muchapleꞌj utzijoxik pa taq ri Sinagoga xuqujeꞌ mutzijoj chikiwach ri winaq. Ri kawach taq winaq jewaꞌ kenoꞌjinik, rumal cher kakaj keqꞌijilaꞌx kumal ri winaq. Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi we jeriꞌ kibꞌan ix xkꞌamtaj riꞌ ri tojbꞌal iwe. \v 3 We kꞌo jun chiꞌwe kutoꞌ jun mebꞌaꞌ, mutzijoj chike nikꞌaj winaq chik. \v 4 Xaq jeriꞌ maj jun chike ri winaq ketaꞌman ri tobꞌanik ri xayaꞌo, xwi ri iTat ri kakaꞌy pa ri awal kuya na chiꞌwe ri tojbꞌal rech. \s Ri Jesús kukꞌutu jas kabꞌan che ri chꞌawem \r (Lucas 11:2-4) \p \v 5 Are kibꞌan chꞌawem, man je ta kixnoꞌjinik jetaq ri kawach taq winaq, aꞌreꞌ utz kakinaꞌo kiꞌl kumal ri winaq are kakibꞌan chꞌawem pa taq ri Sinagoga xuqujeꞌ pa taq ri kꞌolibꞌal jawjeꞌ ri kiꞌkꞌow wi e sibꞌalaj kꞌi winaq. Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi xkꞌamtaj ri tojbꞌal ke. \v 6 Ri at kꞌut are kabꞌan chꞌawem, chabꞌana pa atukel wi, chatzꞌapij awibꞌ pa ri awachoch, chabꞌana chꞌawem pa awal rukꞌ ri aTat. We jewaꞌ kabꞌano, ri Dios kuya na chawe ri kata che pa awal. \p \v 7 Are kibꞌan chꞌawem, mibꞌij sibꞌalaj kꞌi tzij, man kiwesaj ta kiwach ri man ketaꞌm ta uwach ri Dios, rumal cher pa kikꞌuꞌx aꞌreꞌ chi xa rumal ri ukꞌiyal ri kitzij ketataj rumal ri Dios. \v 8 Man kiwesaj ta kiwach we winaq riꞌ, rumal cher ri Dios ri qaTat retaꞌm jas ri kajawataj chiꞌwe, pune majaꞌ kita che. \v 9 Ri ix kꞌut are kibꞌan chꞌawem jewaꞌ chibꞌij: \m Qatat ri lal kꞌo pa ri kaj, \m tyoxirisatal ri bꞌiꞌ la. \v 10 Peta ri ajawarem e la, \m are bꞌanoq ri kaj lal cho ri uwachulew \m jetaq ri kabꞌan pa ri kaj. \v 11 Ya la ri qawa ri kajawataj kamik. \v 12 Kuyu la ri etzelal ri kaqabꞌano, \m jacha ri kaqabꞌan uj chikikuyik \m ri kakibꞌan etzelal chaqe. \v 13 Man kaya ta la bꞌe kujtzaq pa ri etzelal, \m man kaya ta la bꞌe kujtzaq pa uqꞌabꞌ ri itzel. \p \v 14 We kikuy ix ri etzelal ri kibꞌanom chi nikꞌaj winaq chiꞌwe, ri iTat ri kꞌo pa ri kaj kixukuy xuqujeꞌ na. \v 15 Are kꞌu we man kiꞌkuy nikꞌaj winaq chik, ri iTat man kukuy ta xuqujeꞌ ri imak ix. \s Ri Jesús kuya kꞌutuꞌn chrij ri qꞌipoj waꞌim \p \v 16 Are kibꞌan qꞌipoj waꞌim makikꞌut ta ri ibꞌis chiꞌpalaj, jacha ri kakibꞌan ri e kawach taq winaq. Ri e winaq riꞌ kakaj keꞌtaꞌmaxik are tajin kakiqꞌip kibꞌ che kiwaꞌim. Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi xwi riꞌ, tojbꞌal ke kakikꞌamawaꞌj. \v 17 Are kibꞌan qꞌipoj waꞌim, chixiya ri iwiꞌ, xuqujeꞌ chichꞌaja ri ipalaj, \v 18 rech man kakichꞌobꞌ ta ri winaq chi tajin kiqꞌip iwibꞌ che iwaꞌim. Xaq xwi ri Dios ri kakaꞌy pa ri awal areꞌ kayoꞌw na ri tojbꞌal iwe. \s Ri qꞌinomal rech chikajil \r (Lucas 12:33-34) \p \v 19 Man kimulij ta qꞌinomal waral cho ri uwachulew. We jastaq riꞌ xaq ketukinik xuqujeꞌ kiꞌxjutirik. Xuqujeꞌ xaq kelaqꞌax kumal ri eleqꞌomabꞌ. \v 20 Are utz na we kimulij iqꞌinomal pa ri kaj, chilaꞌ man katukin ta wi xuqujeꞌ man kixjutir taj, man koꞌk ta xuqujeꞌ eleqꞌomabꞌ chilaꞌ. \v 21 Naꞌtaj chiꞌwe chi jawjeꞌ kꞌo wi ri iqꞌinomal, chilaꞌ kakꞌojiꞌ wi na ri iwanimaꞌ. \r (Lucas 11:34-36) \p \v 22 We are kakaꞌyej xuqujeꞌ kachomaj rij utz taq jastaq, ronojel ri atyoꞌjal nojinaq riꞌ che tunal. \v 23 We are kakaꞌyej xuqujeꞌ kachomaj rij itzel taq jastaq, ronojel ri atyoꞌjal riꞌ nojinaq che qꞌequꞌmal. We kabꞌij tunal che ri qꞌequꞌmal ri at kꞌo wi, at kꞌo riꞌ pa jun nimalaj qꞌequꞌmal. \s Ri pwaq \r (Lucas 16:13; 12:22-31) \p \v 24 Maj jun ajchak kakwinik kachakun kukꞌ e kebꞌ patrón, rumal cher kꞌo jun riꞌ kuloqꞌoqꞌej na cho ri jun chik. Man kixkwin taj kipatanij ri Dios xuqujeꞌ ri qꞌinomal pa junamam. \s Ri kꞌaxkꞌobꞌem kꞌuꞌx \p \v 25 Man xaq xwi ta kichomaj rij jawjeꞌ kape wi ri kitijo, jawjeꞌ kape wi ri kiqumuj, o jawjeꞌ kape wi ri kiwatzꞌyaqibꞌej. ¿La man kꞌu are nim ri kꞌaslemal cho ri tijowik rij, xuqujeꞌ cho ri karatzꞌyaqibꞌej jun? \v 26 Chiꞌwilampe ri e chochiꞌ ri kerapap pa ri kyaqiqꞌ, man keꞌtikoꞌnij taj, xuqujeꞌ man kakiyak ta kitikoꞌn, xuqujeꞌ man kakiyak ta ri ijaꞌ pa ri kikꞌolibꞌal. Ri Dios kꞌut, ri Tataxel ri kꞌo pa ri kaj kuya ronojel ri kajawataj chike. ¿La man kꞌu are nim iqꞌij ix chikiwach le aꞌwaj leꞌ? \v 27 ¿Teꞌq pa ikꞌuꞌx chi rukꞌ ri kakꞌaxkꞌobꞌ iwanimaꞌ kixkꞌasiꞌ chi na jun qꞌij? \v 28 ¿Jas che kakꞌaxir ikꞌuꞌx che ri iwatzꞌyaq? Chiwetaꞌmaj iwe kukꞌ ri kotzꞌiꞌj ri e kꞌo cho ri saq. Man areꞌ taj kebꞌanow ri katzꞌyaq. \v 29 Kinbꞌij kꞌu chiꞌwe, chi ri taqanel Salomón pune xkꞌojiꞌ nimalaj uqꞌinomal man xkwin taj wi je xatzꞌyaqinik jetaq ri e kotzꞌiꞌj. \v 30 We sibꞌalaj jeꞌl kubꞌan ri Dios chike ri e kotzꞌiꞌj ri man naj ta qꞌotaj kekꞌasiꞌk ¿la man kꞌu kꞌo na ri kubꞌan iwukꞌ ix? Qas tzij kinwilo chi majaꞌ kakubꞌiꞌ ikꞌuꞌx chirij ri Dios. \v 31 Man kakꞌaxir ta chi ikꞌuꞌx rumal ri kitijo, xuqujeꞌ rumal ri kiqumuj, xuqujeꞌ rumal ri kiwatzꞌyaqibꞌej. \v 32 Xaq xwi ri winaq ri man ketaꞌm ta uwach ri Dios kakꞌaxir kanimaꞌ che we jastaq riꞌ. Are iTat ix ri kꞌo pa ri kaj, areꞌ retaꞌm jas kajawataj chiꞌwe. \v 33 Chitzukuj nabꞌe ri Ajawarem rech ri Dios, xuqujeꞌ ri usukꞌal, ri areꞌ kꞌut kuya na ronojel ri kajawataj chiꞌwe. \v 34 Xaq jeriꞌ makꞌaxkꞌobꞌ iwanimaꞌ rumal ri kakꞌulmataj chweꞌq. Ka kꞌo na qꞌotaj chuchomaxik jas kibꞌano. Naꞌtaj chiꞌwe chi xaqareꞌ kubꞌan chaqe ri kakꞌulmataj pa jun qꞌij. \c 7 \s Man kiqꞌat ta tzij pa kiwiꞌ nikꞌaj winaq chik \r (Lucas 6:37-38, 41-42) \p \v 1 Miqꞌat tzij pa kiwiꞌ nikꞌaj winaq chik, rech man kuqꞌat ta tzij ri Dios piꞌwiꞌ ix. \v 2 We sibꞌalaj kꞌax kibꞌan chuqꞌatik tzij pa kiwiꞌ nikꞌaj winaq chik, kꞌax xuqujeꞌ kubꞌan na ri Dios chuqꞌatik tzij piꞌwiꞌ ix. Ri Dios je kanoꞌjin na iwukꞌ jetaq ri kixnoꞌjin ix kukꞌ nikꞌaj chik. \v 3 ¿Jas che kabꞌij tzij chike nikꞌaj winaq chik are kakibꞌan etzelal, man kawil ta kꞌu ri itzel taq jastaq ri kabꞌan at? Kakaꞌyej jun laj nitzꞌ mes ri kꞌo puꞌbꞌoqꞌoch ri jun winaq chik, man kawil ta kꞌut chi kꞌo jun uqꞌabꞌ cheꞌ pa ri abꞌoqꞌoch at. \v 4 ¿Jas che kabꞌij che jun winaq chik: “Chaya bꞌe chwe kinwesaj ri jun laj nitzꞌ mes ri kꞌo paꞌbꞌoqꞌoch,” man kanaꞌ ta kꞌut at chi kꞌo jun uqꞌabꞌ cheꞌ pa ri abꞌoqꞌoch? \v 5 ¡Kawach! Nabꞌe chawesaj ri uqꞌabꞌ cheꞌ ri kꞌo pa ri abꞌoqꞌoch at rech qas kawilo are kawesaj ri nitzꞌ mes ri kꞌo puꞌbꞌoqꞌoch ri jun winaq chik. \p \v 6 Man kiya ta chike ri tzꞌiꞌ ri jastaq rech ri Dios, xuqujeꞌ man kiya ta chike ri aq ri jastaq ri paqal rajil rech man xaq taq kakitakꞌaleꞌla xuqujeꞌ rech man ketzalij ta chiꞌwij chi paꞌqꞌik. \s Chitaꞌ, chitzukuj xuqujeꞌ chixchꞌaw apanoq \r (Lucas 11:9-13; 6:31) \p \v 7 Chitaꞌ rech kayaꞌtaj chiꞌwe, chitzukuj rech kiriqo, chixchꞌawoq rech kajaqataj ri uchiꞌ ja chiꞌwach. \v 8 Rumal cher ri winaq ri kuto, kukꞌamawaꞌj, ri kutzukuj, kuriq na, xuqujeꞌ we kachꞌawik, kajaqataj na choch ri uchiꞌ ja. \p \v 9 Maj jun tataxel kuya jun abꞌaj che ri ukꞌojol we kaxlan wa kata che. \v 10 Xuqujeꞌ we jun kar ri kata che, man jun kumatz ta kuyaꞌo. \v 11 Ri ix pune ix itzel taq winaq iwetaꞌm kiya utz laj taq jastaq chike ri iꞌwalkꞌwaꞌl, are ta kꞌu mat kuya utz laj taq jastaq, ri iTat ri kꞌo pa ri kaj chike ri kakita che. \p \v 12 Je chixnoꞌjin kukꞌ ri winaq jetaq ri kiwaj ix kenoꞌjin iwukꞌ. Jeriꞌ kakikꞌut chiqawach ri taqanik xuqujeꞌ ri qꞌalajisal taq utzij ri Dios pa ri Tyoxalaj Wuj. \s Ri nitzꞌ uchiꞌ ja \r (Lucas 13:24) \p \v 13 Chixok pa ri nitzꞌ uchiꞌ ja, rumal cher nim ri uchiꞌ ja xuqujeꞌ nim uwach ri bꞌe ri kakꞌamow bꞌik ri winaq pa ri kꞌaxkꞌolal. E kꞌi kꞌut kebꞌe chilaꞌ. \v 14 Are kꞌax bꞌenam pa ri bꞌe ri kakꞌaman bꞌik pa ri kꞌaslemal, rumal cher kꞌin laj nitzꞌ uwach, xaq aꞌjilatal ri winaq ri koꞌk chilaꞌ. \s Ri uwachinik jun cheꞌ \r (Lucas 6:43-44) \p \v 15 Chichajij iwibꞌ chike ri kakijaluj chi e qꞌalajisal taq utzij ri Dios, rumal cher xaq e bꞌanal taq tzij. Kakibꞌij chi utzij ri Dios kakibꞌij, jer kekaꞌy chij are koꞌpan iwukꞌ, xa kꞌu qas e xibꞌibꞌal wi jetaq ri kayoꞌt, e tijonelabꞌ. \v 16 Iwetaꞌm kiwach waꞌ we winaq riꞌ, rumal cher man kekwin ta chubꞌanik jun utza jastaq, xaq jer e kꞌo kꞌix ri kesokonik. \v 17 Kajunumataj rukꞌ ri cheꞌ. Ronojel utz cheꞌ, utz uwach kuyaꞌo, are kꞌu ri itzel cheꞌ, itzel uwach kuyaꞌo. Maj jun utz cheꞌ ri kuya itzel uwach xuqujeꞌ maj jun itzel cheꞌ ri kuya utz uwach. \v 18 Maj jun utz cheꞌ kuya itzel taq uwach xuqujeꞌ man jun itzel cheꞌ kuya utz taq uwach. \v 19 Ronojel cheꞌ ri man utz ta uwach kuyaꞌo, kaqasaxik xuqujeꞌ kaporoxik. \v 20 Xaq jeriꞌ kiwetaꞌmaj kiwach ri e bꞌanal taq tzij rumal ri etzelal ri kakibꞌano. \s Ri qas utijoxelabꞌ ri Jesús \p \v 21 Man konojel ta ri kakibꞌij chi in Kajaw xuqujeꞌ in kajchoqꞌe koꞌk pa ri ajawarem rech ri Dios. Xaq xwi koꞌk pa ri ajawarem rech ri Dios ri kakinimaj ri utaqanik ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj. \v 22 Are kopan ri qꞌij ri kuqꞌat tzij ri Dios pa kiwiꞌ kojonel ri winaq rech uwachulew, e kꞌi na kakibꞌij chwe: “Ajawxel xuqujeꞌ qajchoqꞌe, xqatzijoj ri tzij la chike nikꞌaj winaq chik, xuqujeꞌ xqesaj ri itzel taq uxlabꞌal je xuqujeꞌ xqabꞌan mayijabꞌal taq jastaq pa ri bꞌiꞌ la.” \v 23 Kinbꞌij na chike: “Chixel chinuwach, itzel taq winaq. Maj we chiꞌwe.” \s Kebꞌ kiwach winaq \r (Lucas 6:47-49; Marcos 1:22) \p \v 24 Ri kutatabꞌej xuqujeꞌ kunimaj ri nukꞌutuꞌn, xuqujeꞌ kuchakubꞌej, xaq junam rukꞌ ri achi ri xuyak rachoch puꞌwiꞌ ri abꞌaj. \v 25 Xqaj ri jabꞌ, xekꞌiy taq ri nimaꞌ, xpe ri kyaqiqꞌ, xupuyij ri ja rukꞌ chuqꞌabꞌ. Man xtzaq ta kꞌu ri ja, rumal kꞌo puꞌwiꞌ ri abꞌaj. \v 26 Xapachin ri kutatabꞌej ri nukꞌutuꞌn, man kubꞌan ta kꞌu ri kinbꞌij. Je ri kꞌo jun achi ri maj retaꞌmabꞌal ri xuyak rachoch puꞌwiꞌ ri sanyobꞌ. \v 27 Xqaj ri jabꞌ, xekꞌiy taq ri nimaꞌ, xpe ri kyaqiqꞌ xupuyij ri ja rukꞌ chuqꞌabꞌ. Xtzaq ri ja, xuqujeꞌ xtukin ronojel. \p \v 28 Are xtoꞌtaj ri Jesús che tzijonem, konojel ri winaq xemayijanik rumal ri ukꞌutuꞌn. \v 29 Rumal cher ri Jesús xuya taqanik rukꞌ chuqꞌabꞌ, man je ta kꞌu riꞌ kakibꞌan ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik. \c 8 \s Ri Jesús kukunaj jun \w chꞌaꞌk\w* achi \r (Marcos 1:40-45; Lucas 5:12-16) \p \v 1 Are xqaj loq ri Jesús puꞌwiꞌ ri juyubꞌ, e kꞌi winaq xeteriꞌ chirij. \v 2 Xaq kꞌa te xqet jun chꞌaꞌk achi rukꞌ, xukiꞌ choch, xubꞌij che: Ajawxel, wetaꞌm chi kakwin la chinukunaxik, ¿la kaj la kinkunaj la? \p \v 3 Ri Jesús xuya ri uqꞌabꞌ puꞌwiꞌ ri achi, kꞌa te riꞌ xubꞌij che: Kawaj, chatutziroq. \p Aninaq xutzir ri achi. \p \v 4 Kꞌa te riꞌ, ri Jesús xubꞌij che: Qas chatatabꞌej we riꞌ, man katzijoj ta chi che jun winaq chik ri xkꞌulmatajik. Xaq xwi jat jawjeꞌ ri kꞌo wi ri \w chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq\w*, chakꞌama bꞌik ri sipanik ri xtaqan ri Moisés chubꞌanik, rech kakil ri e chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq chi xatutzir che ri yabꞌil. \s Ri ukojobꞌal ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit aj Roma \r (Lucas 7:1-10) \p \v 5 Are xok bꞌi ri Jesús pa ri tinimit Capernaúm, jun kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit aj Roma xqet rukꞌ, xuta tobꞌanik che, \v 6 xubꞌij: Ajawxel Jesús, ri patanil we kꞌo cho ja, yawabꞌ, sibꞌalaj kunaꞌ qꞌoxom, man kakwin taj kusalabꞌaj ribꞌ. \p \v 7 Ri Jesús xubꞌij che: Kineꞌek riꞌ, keꞌnkunaj kanoq. \p \v 8 Ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xubꞌij: Ajawxel, man taqal ta chwe kok la pa ri wachoch. Kubꞌano we kabꞌij la jun tzij rech jeriꞌ kakunataj ri patanil we. \v 9 Wetaꞌm in jas jeꞌ ri yoꞌj taqanik xuqujeꞌ ri nimanik. We kinbꞌij che jun ajchꞌoꞌj, “keꞌ pa jun leꞌaj”, keꞌek. We kinsikꞌij xuqujeꞌ apanoq jun chike kapetik. We kintaq jun patanil we chubꞌanik jun jastaq, kubꞌano. \p \v 10 Ri Jesús xmayijanik are xuta ri xubꞌij ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit. Rumal riꞌ xubꞌij chike ri winaq ri e teren chirij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi man nuriqom ta jun winaq waral pa ri tinimit Israel ri qas kꞌo ukojobꞌal jetaq we achi riꞌ. \v 11 Qas chitatabꞌej we kinbꞌij riꞌ: Kepe na winaq pa taq jaljoj taq tinimit kewaꞌ na rukꞌ ri Dios pa ri rajawarem, ketꞌuyiꞌ na\f + \fr 8:11 \fr*\ft Ketꞌuyiꞌ na kewaꞌ rukꞌ ri Abraham kel kubꞌij chi kekꞌojiꞌ na xeꞌ ri utaqanik ri Dios.\ft*\f* kukꞌ ri e kimam ri Abraham, ri Isaac xuqujeꞌ ri Jacob. \v 12 Are kꞌu ri e kꞌo apan nabꞌe pa ri ajawarem rech ri Dios, keꞌsax na bꞌik, kekꞌyaq bꞌik pa ri qꞌequꞌmal. \f + \fr 8:12 \fr*\ft Pa ri qꞌequꞌmal kel kubꞌij chi kekꞌojiꞌ na pa ri kꞌaxkꞌolal xuqujeꞌ pa qꞌoxom.\ft*\f* Chilaꞌ koꞌqꞌ wi na rumal ri kꞌax, xuqujeꞌ kakiqutꞌutꞌej wi na ri kiware. \p \v 13 Kꞌa te riꞌ xubꞌij che ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit: Chattzalij cho awachoch, kꞌulmataj awukꞌ jacha ri xakojo. \p Qas che ri qꞌotaj riꞌ, xutzir ri patanil rech ri achi. \s Ri Jesús kuꞌkunaj e kꞌi winaq \r (Marcos 1:29-31; Lucas 4:38-39) \p \v 14 Ri Jesús xeꞌ cho rachoch ri Pedro, are xrilo chi ri ujiꞌ ixoq ri Pedro yawabꞌ, uriqom jun nimalaj qꞌaqꞌ. \v 15 Ri Jesús xuchap ri uqꞌabꞌ ri ixoq, aninaq xel bꞌik ri qꞌaqꞌ che. Ri ixoq xwaꞌjilik, xuya uwa ri Jesús. \r (Marcos 1:32-34; Lucas 4:40-41) \p \v 16 Are xok aqꞌabꞌ, sibꞌalaj e kꞌi winaq xeꞌkikꞌam bꞌik ri e kꞌo itzel taq uxlabꞌal chike, ri Jesús xeꞌresaj bꞌik ri itzel taq uxlabꞌal xa rukꞌ jun tzij xuqujeꞌ xuꞌkunaj konojel ri e yawabꞌibꞌ ri e kꞌo chilaꞌ. \v 17 Jeriꞌ xkꞌulmataj ri uchiꞌm loq ri Dios, ri utzijom loq pa ri uwuj ri qꞌalajisal utzij Dios Isaías: \qt Areꞌ xkꞌamow bꞌik ri qayabꞌilal, xuqujeꞌ xuqꞌiꞌ ri qakꞌaxal.\qt* \s Ri winaq ri kakaj kakitereneꞌj ri Jesús \r (Lucas 9:57-62) \p \v 18 Ri Jesús xrilo chi sibꞌalaj e kꞌi winaq e mulan chirij. Rumal riꞌ, xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ chi kebꞌe rukꞌ chꞌaqaꞌp che ri cho ri kꞌo pa Galilea. \v 19 Are xoꞌpan je laꞌ, jun ajtij rech ri taqanik xqet rukꞌ ri Jesús, xubꞌij che: Ajtij, kineꞌ ukꞌ la japawjeꞌ keꞌ wi la. \p \v 20 Ri Jesús xubꞌij che: Ri e par kꞌo kijul xuqujeꞌ ri aꞌwaj ri kerapinik kꞌo kisok. In, ri in uKꞌojol ri Achi man kꞌo ta kꞌolibꞌal jawjeꞌ kinuxlan wi. \p \v 21 Kꞌa te riꞌ jun chike ri utijoxelabꞌ xubꞌij che: Ajawxel, ya la bꞌe chwe nabꞌe kinmuq na kan ri nutat, kꞌa te riꞌ kinteriꞌ chij la. \p \v 22 Ri Jesús xubꞌij che: Chaya bꞌe chike ri e kaminaqibꞌ keꞌkimuq ri e kachiꞌl kikaminaqibꞌ, are kꞌu ri at, chinatereneꞌj. \s Ri Jesús kutanabꞌaꞌ ri kyaqiqꞌ puꞌwiꞌ ri plo \r (Marcos 4:35-41; Lucas 8:22-25) \p \v 23 Ri Jesús xaqꞌan bꞌik pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ. \v 24 Are e bꞌenaq chi puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xaq kꞌa teꞌ, xwaꞌjil jun nimalaj kyaqiqꞌ xuchapleꞌj ukojik bꞌik ri jaꞌ pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal. Are kꞌu ri Jesús tajin kawarik. \v 25 Ri utijoxelabꞌ xebꞌe chukꞌasuxik, xkibꞌij che: Ajawxel, tajin kujqaj xeꞌ le jaꞌ, chujtoꞌ la. \p \v 26 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Jas che sibꞌalaj kixiꞌj iwibꞌ? Ix man kuꞌl ta ikꞌuꞌx chirij ri Dios. Xwaꞌjil ri Jesús, xuyaj ri kyaqiqꞌ xuqujeꞌ ri jaꞌ, ronojel kꞌut xjoriꞌk. \v 27 Ri e tijoxelabꞌ xemayijanik, kakibꞌila chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jachin waꞌ we achi riꞌ, ri kyaqiqꞌ xuqujeꞌ ri jaꞌ keniman che? \s E kebꞌ achyabꞌ ri kꞌo itzel uxlabꞌal chike \r (Marcos 5:1-20; Lucas 8:26-39) \p \v 28 Are xopan ri Jesús pa Gadara, ri kꞌo chuchiꞌ ri plo, xeꞌl loq kebꞌ achyabꞌ chuxoꞌl ri muqbꞌal taq kaminaqibꞌ. Sibꞌalaj e xibꞌibꞌal rumal riꞌ maj jun winaq kakwinik kikꞌow pa ri bꞌe riꞌ. Are xeqet ri kebꞌ achyabꞌ rukꞌ ri Jesús, \v 29 ri itzel taq uxlabꞌal xkiraq kichiꞌ xkibꞌij: Jesús, Ralkꞌwaꞌl ri Dios, ¿jas kaj la chaqe, la kaqꞌat kꞌu la tzij pa qawiꞌ kꞌa majoꞌq kuꞌriqa ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij? \p \v 30 E kꞌo kꞌu apanoq sibꞌalaj e kꞌi aq chikinaqaj. \v 31 Ri itzel taq uxlabꞌal xkita toqꞌobꞌ che ri Jesús, xkibꞌij: We kujesaj la bꞌik chike we achyabꞌ riꞌ, ya la bꞌe chaqe kujok chike le aq leꞌ. \p \v 32 Ri Jesús xubꞌij: Chixok chike. \p Ri itzel taq uxlabꞌal xeꞌl bꞌik chike ri achyabꞌ, xoꞌk chike ri aq. Ri aq kexikꞌanik xebꞌek, man xetakꞌiꞌ taj, xetzaq bꞌik pa ri plo, chilaꞌ xejiqꞌ wi. \p \v 33 Ri aꞌjyuqꞌabꞌ ke ri aq xaꞌnimaj bꞌik, xebꞌe pa ri tinimit. Chilaꞌ xkitzijoj wi ronojel ri xkꞌulmataj kukꞌ ri aq xuqujeꞌ kukꞌ ri achyabꞌ ri xeꞌl itzel taq uxlabꞌal chike. \v 34 Konojel ri winaq xeꞌkila ri Jesús, xkita toqꞌobꞌ che rech kel bꞌik pa ri tinimit. \c 9 \s Ri Jesús kukunaj jun achi ri makakwin taj kusalabꞌaj ribꞌ \r (Marcos 2:1-12; Lucas 5:17-26) \p \v 1 Are xtoꞌtaj ri Jesús chubꞌixik we riꞌ, xaqꞌan pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xeꞌ chꞌaqaꞌp che ri kꞌo wi, pa ri tinimit ubꞌiꞌnam Capernaúm, jawjeꞌ ri kel wi. \v 2 Are kꞌo chilaꞌ e nikꞌaj winaq xkikꞌam bꞌik jun achi ri qꞌoyol pa ri uchꞌat, ri man kakwin taj kusalabꞌaj ribꞌ. Ri Jesús are xril ri kikojobꞌal ri winaq xubꞌij che ri achi: Achi, chabꞌana achuqꞌabꞌ. In katinkuy che ronojel ri amak. \p \v 3 E kꞌo kꞌu jujun aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik chilaꞌ, xkichomaj: Jachin jun jeꞌ kunaꞌ we achi riꞌ, we pukꞌuꞌx chi are Dios, awas riꞌ ri kuchomaj. \v 4 Ri Jesús retaꞌm ri tajin kakichomaj, rumal riꞌ xuta chike: ¿Jas che sibꞌalaj itzel kixchoman chwij? \v 5 ¿Jas ri man kꞌax ta ubꞌixik? ¿Xkuyutaj ri amak, o chatwaꞌjiloq chatbꞌinoq? \v 6 Rech kꞌu kiwilo chi in in uKꞌojol ri Achi, kꞌo nukwinem chukuyik makaj choch ri uwachulew, xubꞌij ri Jesús che ri achi ri man kakwin taj kabꞌinik: Chatwaꞌjiloq, chakꞌama bꞌik ri achꞌat, jat cho awachoch. \p \v 7 Xwaꞌjil kꞌu bꞌik ri achi, xeꞌ cho rachoch. \v 8 Are xkil ri winaq ri xkꞌulmatajik, xemayijanik, xkiqꞌijilaꞌj ri Dios rumal cher uyaꞌom ri kwinem riꞌ chike ri e winaq. \s Ri Jesús kusikꞌij ri Mateo \r (Marcos 2:13-17; Lucas 5:27-32) \p \v 9 Are xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ, xril jun achi ubꞌiꞌ Mateo, tꞌuyulik tajin kutoqꞌij alkabal rech ri nim taqanel pa Roma. Xpe ri Jesús xubꞌij che: Chinatereneꞌj. \p Ri Mateo xwaꞌjil bꞌik, xutereneꞌj ri Jesús. \p \v 10 Pa ri qꞌij riꞌ, ri Jesús xuqujeꞌ ri utijoxelabꞌ xubꞌeꞌwoq cho rachoch ri Mateo. E kꞌi toqꞌil taq alkabal xuqujeꞌ aꞌjmakibꞌ xubꞌeꞌwoq kukꞌ. \v 11 Ri \w fariseos\w* are xeꞌkil we winaq riꞌ, xkita chike ri utijoxelabꞌ ri Jesús, xkibꞌij: ¿Jas che kawaꞌ le iwajtij kukꞌ toqꞌil taq alkabal xuqujeꞌ kukꞌ aꞌjmakibꞌ? \p \v 12 Are xuta ri Jesús ri xkibꞌij ri fariseos xubꞌij chike: Man kajawataj taj ajkun chike ri utz kiwach, xane are kajawataj ajkun chike ri e yawabꞌibꞌ. \v 13 Are katanik, jix chitatabꞌelaꞌ jas kel ri xubꞌij ri Dios are xubꞌij we tzij riꞌ: \qt Are kawaj in utz kixnoꞌjin kukꞌ ri winaq, man are ta kawaj kikꞌam la ri isipanik chinuwach.\qt*\x + \xo 9:13 \xo*\xt Oseas 6:6.\xt*\x* Xinpe in chikisikꞌixik ri aꞌjmakibꞌ rech kuꞌx nutijoxelabꞌ, man are ta in petinaq chikisikꞌixik ri sibꞌalaj e utz taq winaq kakinaꞌo. \s Ri Jesús kuya kꞌutuꞌn chirij qꞌipoj waꞌim \p \v 14 Jun qꞌijal, ri utijoxelabꞌ ri Juan xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita che: ¿Jas che ri uj xuqujeꞌ le fariseos kaqabꞌan qꞌipoj waꞌim, man je ta kꞌu laꞌ kakibꞌan le atijoxelabꞌ? \p \v 15 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri winaq ri e sikꞌital pa jun kꞌulanem man kebꞌison taj, rumal cher kꞌo ri jiꞌatz kukꞌ. Kuꞌriqa kꞌu na qꞌij are kakꞌam bꞌik ri jiꞌatz chikiwach. Kꞌa te riꞌ riꞌ kakibꞌan qꞌipoj waꞌim. \r (Marcos 2:18-22; Lucas 5:33-39) \p \v 16 We xtꞌoqopin jun qꞌeꞌl atzꞌyaq, man kakꞌojox taj rukꞌ jun chꞌaqaꞌp kꞌakꞌ atzꞌyaq. Rumal cher are kachꞌaj ri qꞌeꞌl atzꞌyaq, kujikꞌ ribꞌ ri kꞌakꞌ atzꞌyaq kꞌojobꞌal, xuqujeꞌ kutꞌoqopij ronojel ri qꞌeꞌl atzꞌyaq, jeriꞌ kanimataj ri teqꞌ. \v 17 Xuqujeꞌ man kaya ta ri kꞌakꞌ vino pa qꞌeꞌl taq kꞌolibꞌal, rumal cher ri kꞌakꞌ vino kutꞌoqopij riꞌ ri qꞌeꞌl taq kꞌolibꞌal, xaq jeriꞌ katix ri kꞌakꞌ vino, xuqujeꞌ katꞌoqopin ri kꞌolibꞌal. Rumal riꞌ are utz na we kaya ri kꞌakꞌ vino pa ri kꞌakꞌ taq kꞌolibꞌal,\f + \fr 9:17 \fr*\ft Ri vino kaya pa ri alaj taq kꞌolibꞌal bꞌantal che utzꞌuꞌmal awaj. Ri vino we kaya pa kꞌakꞌ kꞌolibꞌal kanimar ri vino, are kꞌu we kaya pa ri qꞌeꞌl kꞌolibꞌal man kanimar taj.\ft*\f* jeriꞌ man katꞌoqopin ta ri kꞌolibꞌal xuqujeꞌ man katix ta ri vino. \s Kakꞌastajisax jun laj ali, xuqujeꞌ kakunax jun ixoq ri uriqom yabꞌil \r (Marcos 5:21-43; Lucas 8:40-56) \p \v 18 Tajin katzijon ri Jesús, are xopan jun kꞌamal kibꞌe ri winaq aꞌj Israel, xukiꞌ choch kꞌa te riꞌ xubꞌij che: Xkam ri numiꞌal, we kꞌu keꞌya ri qꞌabꞌ la puꞌwiꞌ, kakꞌastaj na riꞌ. \p \v 19 Xwaꞌjil ri Jesús, xeꞌ rukꞌ ri achi, e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ. \v 20 Are e bꞌenaq pa ri bꞌe, xiꞌkꞌow bꞌik jawjeꞌ ri kꞌo wi jun ixoq yawabꞌ kabꞌlajuj junabꞌ. Ri yabꞌil riꞌ kubꞌano chi ri ixoq kutzaq ri ukikꞌel. Are xril ri ixoq chi tajin kiꞌkꞌow bꞌik ri Jesús, \v 21 xuchomaj: we ta kꞌo bꞌanom wiꞌ nuchapom apanoq ri umanta ri Jesús, rukꞌ riꞌ kinutzirik. Xqet kꞌut chirij ri Jesús, xuchap ri umanta. \v 22 Ri Jesús xtzalqꞌomijik xukaꞌyej ri ixoq, xubꞌij che: Man kakꞌaxir ta chi awanimaꞌ, are ri akuꞌlibꞌal kuꞌx chirij ri Dios, xatkunanik. \p Qas che ri qꞌotaj riꞌ xkunataj ri ixoq. \p \v 23 Ri Jesús xutaqej ri ubꞌe, xopan cho rachoch ri kꞌamal kibꞌe ri winaq aꞌj Israel. Are xopanik, xeꞌril ri ajqꞌojomabꞌ tajin kakibꞌan ri qꞌojom rech muqbꞌal, xuqujeꞌ sibꞌalaj e kꞌi winaq kakiraqaqej kichiꞌ koꞌqꞌik. \v 24 Ri Jesús xubꞌij chike: Chixel bꞌik waral. Ri ali man kaminaq taj, xaq kawarik. \p Konojel kꞌu ri winaq ri e kꞌo chilaꞌ xetzeꞌn che ri Jesús. \v 25 Ri Jesús xeꞌresaj bꞌik ri winaq pa ri ja, te kꞌu riꞌ xok bꞌik. Xuchap ri ali che ri uqꞌabꞌ. Ri ali xwaꞌjilik. \v 26 Konojel ri winaq ri keꞌl pa ri tinimit xketaꞌmaj ri xkꞌulmatajik. \s Ri Jesús kuꞌkunaj e kebꞌ moyabꞌ \p \v 27 Are xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ xepe kebꞌ moyabꞌ. Xkitereneꞌj xkichapleꞌj uraqik kichiꞌ xkibꞌij: ¡Jesús, Ralkꞌwaꞌl ri David, toqꞌobꞌisaj la qawach! \p \v 28 Ri e moyabꞌ xkitereneꞌj bꞌik ri Jesús xok pa ri ja. Are e kꞌo chi pa ri ja, ri Jesús xuta chike: ¿La kikojo chi kinkwinik kixinkunaj? Ri e moyabꞌ xkibꞌij: Jeꞌ, Ajawxel, kaqakojo. \p \v 29 Ri Jesús xuchap ri kibꞌoqꞌoch kꞌa te riꞌ xubꞌij: Kꞌulmataj iwukꞌ ri kikojo. \p \v 30 Aninaq xekwinik xekaꞌy chi junmul. Ri Jesús xubꞌij chike: Man kitzijoj ta chi chike nikꞌaj ri xkꞌulmatajik. \p \v 31 Ri achyabꞌ are xeꞌl loq xkitzijoj ri xubꞌan ri Jesús chike konojel ri winaq pa ri tinimit. \s Ri Jesús kukunaj jun mem achi \p \v 32 Are tajin keꞌl bꞌik ri achyabꞌ pa ri ja, e nikꞌaj winaq xkikꞌam loq rukꞌ ri Jesús jun achi ri man kakwin taj kachꞌawik rumal cher kꞌo jun itzel uxlabꞌal che. \v 33 Ri Jesús xresaj bꞌik ri itzel uxlabꞌal ri kꞌo che ri achi, are xesataj bꞌik ri itzel uxlabꞌal che, ri achi xchꞌawik. Ri winaq ri e kꞌo chilaꞌ xemayijanik, xkibꞌij: Man ilom ta wi pa Israel jun kꞌulmatajem jetaq we riꞌ. \p \v 34 Ri fariseos xkibꞌij: We Jesús karesaj itzel taq uxlabꞌal, rumal cher yaꞌtal kwinem che rumal ri kꞌamal kibꞌe ri itzel taq uxlabꞌal. \s Ri Jesús kel ukꞌuꞌx chike ri winaq \p \v 35 Ri Jesús xikꞌow pa taq ri nimaꞌq xuqujeꞌ nitzꞌ taq tinimit. Xuya kꞌutuꞌn pa taq ri Sinagoga, xutzijoj ri utz laj taq tzij rech ri ajawarem rech ri Dios, xuꞌkunaj ri winaq ri kꞌo kꞌaxal xuqujeꞌ yabꞌilal chike. \v 36 Are xril ri kikꞌyal ri winaq ri e teren chirij, xutoqꞌobꞌisaj kiwach, rumal xrilo chi sibꞌalaj e sachinaq pa ri kichomanik xuqujeꞌ maj jachin ketoꞌwik, jacha ta ne ri chij ri maj kajyuqꞌ. \v 37 Ri Jesús xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Sibꞌalaj e kꞌi ri kajawataj chike koꞌk pa ri ajawarem rech ri Dios, man e kꞌi ta kꞌut tijoxelabꞌ ketzijon ri utz laj taq tzij chike we winaq riꞌ. \v 38 Rumal riꞌ, chita che ri Dios, ri ajchoqꞌe ri chak chuꞌtaqa loq nikꞌaj ajchakibꞌ chik pa ri uchak. \c 10 \s Ri e kabꞌlajuj tijoxelabꞌ \r (Marcos 3:13-19; Lucas 6:12-16) \p \v 1 Ri Jesús xuꞌmulij ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ. Xuya kwinem chike chi resaxik itzel taq uxlabꞌal xuqujeꞌ chukunaxik ronojel uwach yabꞌilal. \p \v 2 Are waꞌ ri kibꞌiꞌ ri e kabꞌlajuj tijoxelabꞌ, ri xbꞌix \w taqoꞌn\w* chike rumal ri Jesús: Simón ri xubꞌinaꞌj Pedro, ri rachalal ubꞌiꞌ Andrés; ri Jacobo xuqujeꞌ ri rachalal Juan, e ralkꞌwaꞌl ri Zebedeo; \v 3 ri Felipe, ri Bartolomé, ri Tomás, ri Mateo ri toqꞌil alkabal, ri Jacobo ukꞌojol ri Alfeo, ri Tadeo, \v 4 ri Simón ri kachiꞌl ri Cananeos,\f + \fr 10:4 \fr*\ft Cananeos kibꞌiꞌ ri jun wokaj winaq kikꞌulel ri nim taqanel pa ri tinimit Roma, are kakaj kakiqꞌat kibꞌ, keꞌl xeꞌ ri taqanik ri kꞌo pa kiwiꞌ.\ft*\f* xuqujeꞌ ri Judas Iscariote ri xkꞌayin ri Jesús. \s Ri Jesús kuꞌtaq bꞌik ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ \r (Marcos 6:7-13; Lucas 9:1-6) \p \v 5 Ri Jesús xuꞌtaq bꞌik ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ, xubꞌij chike: Man kixeꞌ taj pa ri tinimit jawjeꞌ ri e kꞌo wi ri winaq ri man aꞌj Israel taj. Xuqujeꞌ man kixeꞌ taj pa taq ri tinimit rech Samaria. \v 6 Xane jix kukꞌ taq ri winaq ri aꞌj Israel rumal jer e kꞌo ri tinimit ri kejunumataj kukꞌ ri chij ri e sachinaq. \v 7 Are chixeꞌek chitzijoj we tzij riꞌ: Xqebꞌ loq ri ajawarem rech ri Dios. \v 8 Chiꞌkunaj ri e yawabꞌibꞌ. Chiꞌkꞌastajisaj kaminaqibꞌ. Chiꞌkunaj ri e chꞌaꞌkibꞌ, chiꞌwesaj ri itzel taq uxlabꞌal ri e kꞌo chike ri winaq. Maj pwaq kitoqꞌij rumal ubꞌanik taq we jastaq riꞌ, rumal cher maj pwaq xuta ri Dios are xuya ri ukwinem chiꞌwe. \p \v 9 Mikꞌam bꞌik qꞌana pwaq xuqujeꞌ saqa pwaq pa ri ximbꞌal ipam. \v 10 Xuqujeꞌ mikꞌam bꞌik ijastaq rech pa bꞌe, mikꞌam bꞌik ichꞌamiꞌy, mikꞌam bꞌik jukꞌulaj ixajabꞌ chik, xuqujeꞌ mikꞌam bꞌik jun wok iwatzꞌyaq chik. Rumal cher yaꞌtalik katzuq ri ajchak. \p \v 11 Are kixopan pa ri tinimit o pa ri leꞌaj, chitzukuj jachinaq ri kuya kuꞌlibꞌal kꞌuꞌx chiꞌwe, chixkꞌol rukꞌ pa ri rachoch, kꞌa kixel na bꞌik pa ri leꞌaj. \v 12 Are kixok bꞌik pa ri ja, chiya rutzil kiwach ri e kꞌo chilaꞌ, chitzuju jaꞌmaril chike ri e kꞌo pa ri ja kꞌolibꞌal. \v 13 We kataqiꞌk kakikꞌamawaꞌj jaꞌmaril ri winaq ri e kꞌo pa ri ja, kayaꞌtaj na riꞌ chike. We kꞌu man kataqiꞌk chike, man kakikꞌamawaꞌj ta riꞌ. \v 14 We man kixkꞌamawaꞌx pa jun ja o jun tinimit xuqujeꞌ man kakaj ta ri winaq kixkitatabꞌej, chitota kan ri ulew ri kꞌo che ri iwaqan, kꞌutbꞌal rech chi man xixkꞌamawaꞌx taj. Kꞌa te riꞌ chixel bꞌik chilaꞌ. \v 15 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi pa ri qꞌij ri kabꞌan ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij, kꞌo na ri kꞌax ri kakiriq ri tinimit riꞌ, ri jeriꞌ kenoꞌjinik, choch ri xkiriq ri e tinimit Sodoma xuqujeꞌ ri Gomorra. \s Ri jastaq ri xibꞌibꞌal ri kepe na \p \v 16 ¡Qas xibꞌibꞌal wi ubꞌanik ri chak ri kixintaq bꞌik chubꞌanik! Je ta ne ri keꞌntaq bꞌik chij chikixoꞌl ri e kayoꞌt. Rumal riꞌ chikojo ri iwetaꞌmabꞌal, xuqujeꞌ qas chichomaj na rij ri jastaq jeꞌ jas ri kubꞌan ri kumatz, xuqujeꞌ rajawaxik kimochꞌ iwibꞌ jetaq ri kubꞌan ri palomax. \v 17 Chichajij iwibꞌ rumal cher kixjach na chkiwach ri e qꞌatal taq tzij, xuqujeꞌ kixchꞌay na pa taq ri Sinagoga. \v 18 Xuqujeꞌ kixkꞌam na bꞌik chikiwach ri e nimaq taq taqanelabꞌ xuqujeꞌ kixchꞌaw na chikiwach ri winaq ri man aꞌj Israel taj, xa rumal cher ix nutijoxelabꞌ. \v 19 Are kixjach cho ri qꞌatbꞌal tzij, man kakꞌaxir taj iwanimaꞌ chuchomaxik ri kibꞌij, xuqujeꞌ jas kibꞌan che ubꞌixik, rumal cher are ri Dios kabꞌin na chiꞌwe pa ri qꞌotaj, ri rajawaxik kibꞌij. \v 20 Man ix taj riꞌ ri kixchꞌawik, are ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel kachꞌaw na chiꞌwe. \p \v 21 Ri aꞌlaxik pa kachoch kakijach taq na kibꞌ pa kamikal. Ri e tat nan keꞌkijach na pa kamikal ri e kalkꞌwaꞌl, xuqujeꞌ ri alkꞌwaꞌlaxelabꞌ keꞌkichꞌey na ri kitat kinan xuqujeꞌ keꞌkikamisaj na. \v 22 Konojel ri winaq rech uwachulew kixketzelaj na rumal cher ix nutijoxelabꞌ. We kꞌu qas kajeqiꞌ ikꞌuꞌx chwij kꞌa pa ri kꞌisbꞌal rech ri qꞌotaj, kixin kol na. \v 23 Are kixkoqataj ri winaq rech jun tinimit rech kixkimamisaj, jix chi apanoq pa jun tinimit chik. Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, in, ri in uKꞌojol ri Achi, kintzalij na loq rukꞌ ronojel ri ukwinem ri Dios, are majaꞌ kakꞌis chusolixik ronojel ri tinimit rech Israel iwumal. \p \v 24 Man are taj ri tijoxel nim uqꞌij choch ri rajtij, man are taj ri ajchak nim uqꞌij choch ri upatrón. \v 25 Ri tijoxel xaq xwi kakwinik kux junam rukꞌ ri rajtij, xuqujeꞌ ri ajchak kux na junam rukꞌ ri upatrón. We kakibꞌij ri winaq chi in ri in Itzel, ¿jas ta kꞌu mat kabꞌix na chiꞌwe ix? \s Noꞌjibꞌal \r (Lucas 12:2-9) \p \v 26 Man kixiꞌj ta iwibꞌ choch jun winaq chik, rumal cher ronojel ri awatalik, kilitaj na uwach, xuqujeꞌ ronojel ri xaq pa awal bꞌiꞌtal wi, ketaꞌmataj na. \v 27 We kinbꞌij jun jastaq chiꞌwe pa ri qꞌequꞌm, chibꞌij ix cho ri utunal ri qꞌij, we kinbꞌij jun jastaq chiꞌwe pa awal, chitzijoj ix chike konojel ri winaq rech ri uwachulew. \v 28 Man kixiꞌj ta iwibꞌ chikiwach ri winaq ri kakikamisaj ri ityoꞌjal, are chixiꞌj iwibꞌ choch ri kꞌo ukwinem chukꞌisik tzij piꞌwiꞌ pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ. \p \v 29 Man sibꞌalaj ta paqal kajil ri e kebꞌ chochiꞌ, maj kꞌu jun kakam chike, we man are ri iTat kayoꞌw bꞌe che. \v 30 Ri Dios retaꞌm janipa iwiꞌ ix kꞌo pa ijolom. \v 31 Rumal riꞌ man kixiꞌj ta iwibꞌ, rumal cher ix paqal iwajil chikiwach ri e chochiꞌ. \s Rajawaxik katzijox ri Jesús \r (Lucas 12:8-9) \p \v 32 We kibꞌij chike nikꞌaj winaq chik chi ix ix nutijoxelabꞌ, kinbꞌij xuqujeꞌ na in che ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj chi qas tzij wi. \v 33 We kꞌu kibꞌij chike ri winaq chi man ixtereneꞌl taq we taj, kinbꞌij xuqujeꞌ na in che ri nuTat chi qas man ixtereneꞌl taq we taj. \s Ri Jesús kutzijoj chike ri utijoxelabꞌ ri kape na \r (Lucas 12:51-53; 14:26-27) \p \v 34 Michomaj chi in petinaq chuyaꞌik jaꞌmaril choch we uwachulew riꞌ. Man jaꞌmaril ta ri nukꞌamom loq xane chꞌoꞌj xuqujeꞌ kꞌaxal. \v 35 In petinaq chukojik \qt Chꞌoꞌj chikixoꞌl ri alkꞌwaꞌlaxel xuqujeꞌ ri utat, xuqujeꞌ chꞌoꞌj chikixoꞌl ri ali xuqujeꞌ ri unan, ri alibꞌatz rukꞌ ri ralibꞌ ixoq.\qt* \v 36 \qt Ri ikꞌulel pa ri iwachoch na kel wi. \qt*\x + \xo 10:36 \xo*\xt Miqueas 7:6.\xt*\x* \v 37 Ri are nim karil ri utat o ri unan chinuwach in, o are ne nim karil ri ukꞌojol xuqujeꞌ ri umiꞌal chinuwach in, man kataqiꞌ ta ri kixux we in. \v 38 Ri man kareqaj ta ri ucheꞌ ripbꞌal xuqujeꞌ kinutereneꞌj man kataqiꞌ che kux we in. \v 39 Ri xaq xwi kakꞌaxir ranimaꞌ che ri ukꞌaslemal, katzaqmaj na riꞌ. Are kꞌu we kuya ri ukꞌaslemal rumal we in, qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, chi kachꞌeken na. \s Ri tojbꞌal \r (Marcos 9:41) \p \v 40 Ri winaq ri kixukꞌamawaꞌj, kinukꞌamawaꞌj xuqujeꞌ in. Ri winaq ri kinukꞌamawaꞌj in, kukꞌamawaꞌj xuqujeꞌ ri Dios, are xintaqow loq. \v 41 Ri Dios kuya na tojbꞌal chike ri winaq ri kakikꞌamawaꞌj jun qꞌalajisal utzij ri Dios cho ri kachoch, rumal chi ri qꞌalajisal tzij, utzij ri Dios kubꞌij. Ri tojbꞌal junam riꞌ rukꞌ ri kuya ri Dios chike ri e qꞌalajisal taq tzij. \v 42 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, man kasachan ta che ri Dios kutoj ukꞌaxel juqubꞌ joron, ri kasipax chike ri e tereneꞌl taq re, pune man nim taj kakaꞌyik.\f + \fr 10:42 \fr*\ft Je laꞌ Israel sibꞌalaj qꞌaqꞌ xuqujeꞌ sibꞌalaj chaqiꞌj ri ulew, rumal riꞌ we sibꞌalaj jun nimalaj tewchibꞌal we kasipax juqubꞌ ja che ri winaq ri kikꞌow bꞌik pa ri tinimit. \ft*\f* \c 11 \s Ri Jesús rachiꞌl ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ \r (Lucas 7:18-35) \p \v 1 Are xtoꞌtaj ri Jesús chubꞌixik we jastaq riꞌ chike ri kabꞌlajuj utijoxelabꞌ, xeꞌ pa taq nikꞌaj tinimit chik chutzijoxik xuqujeꞌ chukꞌutik ri utz laj tzij. \p \v 2 Ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ, are xutabꞌej ronojel ri tajin kubꞌan ri Jesús, xuꞌtaq bꞌik e jujun utijoxelabꞌ rech keꞌkita che ri Jesús: \v 3 ¿La lal riꞌ ri \w Mesías\w* ri xubꞌij kan ri Dios chaqe chi kutaq na loq, o kaqayeꞌj na jun chik? \p \v 4 Ri Jesús xubꞌij: Chixtzalijoq, chitzijoj che ri Juan ronojel ri tajin kito xuqujeꞌ kiwilo. \v 5 Ri moyabꞌ kekaꞌyik, ri chꞌokeꞌr kebꞌinik, kuꞌtzir ri e chꞌaꞌkibꞌ, xuqujeꞌ ri tꞌoꞌyabꞌ kakita chik, kekꞌastaj ri kaminaqibꞌ xuqujeꞌ katzijox ri utz laj tzij rech kolotajem chike ri e mebꞌaibꞌ. \x + \xo 11:5 \xo*\xt Isaías 35:4-6.\xt*\x* \v 6 Utz re ri winaq ri man kutopij ta raqan rumal we. \p \v 7 Are xebꞌe ri utijoxelabꞌ ri Juan, ri Jesús xuchapleꞌj utzijoxik rij ri Juan chike ri winaq, xubꞌij: ¿Jas uwach achi xiꞌwila, are xixeꞌ pa ri ulew ri katzꞌinowik? ¿La xiꞌwila jun achi ri kumejejej ribꞌ jetaq ri kubꞌan ri patzꞌan ri kamejejex rumal ri kyaqiqꞌ? \v 8 ¿La xiꞌwila jun achi ri ukojom atzꞌyaq ri sibꞌalaj paqal rajil? Naꞌtaj chiꞌwe chi ri winaq ri paqal taq kaꞌtzyaqinik, pa taq ri nimaꞌq taq tꞌuyulibꞌal kech ri taqanelabꞌ xuqujeꞌ pa taq ri kitꞌuyulibꞌal ri e taqanelabꞌ e tꞌuyul wi. \v 9 ¿Jachin kꞌu xiꞌwila? ¿La xiꞌwila jun qꞌalajisal utzij ri Dios? Jeꞌ jeriꞌ, ri Juan sibꞌalaj nim na uqꞌij choch jun qꞌalajisal utzij ri Dios. \v 10 Are waꞌ ri \w taqoꞌn\w*, ri ubꞌim loq ri Dios pa ri utzij, are xubꞌij: \qt Kintaq na bꞌik ri nutaqoꞌn, kanabꞌej chawach, rech kusukꞌumaj apanoq ri abꞌe.\qt*\x + \xo 11:10 \xo*\xt Isaías 40:3.\xt*\x* \v 11 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe majaꞌ kalax jun achi ri sibꞌalaj nim na uqꞌij choch ri Juan ri bꞌanal qasanaꞌ. Pa ri rajawarem kꞌu ri Dios, ri winaq ri sibꞌalaj nitzꞌ uqꞌij are nim na uqꞌij cho ri Juan. \p \v 12 Pa ri qꞌij ri xuchapleꞌj loq Juan Bꞌanal qasanaꞌ utzijoxik ri utzij ri Dios ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ, kꞌa pa taq we qꞌij riꞌ, tajin kanimar ri ajawarem rech ri Dios, pune e kꞌo uꞌkꞌulel. Xaq xwi ri e winaq ri kakibꞌan kichuqꞌabꞌ xuqujeꞌ kuchap kikꞌuꞌx, xaq xwi waꞌ koꞌk pa ri ajawarem rech ri Dios. \v 13 Ri Dios xutzijoj loq pa ri utzij ri kakꞌulmataj na are kape ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ. \v 14 We kikojo o man kikoj taj, ri Dios are xubꞌij chi kutaq loq ri qꞌalajisal utzij ri Dios, Elías, are xutzijoj loq rij ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ. \v 15 Ri kꞌo uxikin chutatabꞌexik, qas chutatabꞌej. \p \v 16 Ix winaq ri ix kꞌo kamik, jer ix kꞌo ri akꞌalabꞌ ri kixtꞌuyiꞌ pa taq ri kꞌayibꞌal kixetzꞌanik, xuqujeꞌ kiraq ichiꞌ kibꞌij chike nikꞌaj akꞌalabꞌ chik: \v 17 Xqoqꞌisaj ri chirimiꞌy rech ri kꞌulanem, man xixxojow taj xuqujeꞌ xqabꞌixoj bꞌisobꞌal taq bꞌix, rech kamikal man xixoqꞌ taj. \v 18 Rumal riꞌ ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ are man xwaꞌ taj, xibꞌij che chi xa kꞌo jun itzel uxlabꞌal che. \v 19 Kꞌa te riꞌ xinpe in, ri in uKꞌojol ri Achi, kinwaꞌik xuqujeꞌ kinqumun iwukꞌ, kibꞌij chi xaq kinpaqꞌ nupam, in jun qꞌabꞌarel, xuqujeꞌ are e wech chꞌabꞌem ri itzel taq winaq ri man keniman taj che ri Dios. Xa kꞌu naꞌtaj chiꞌwe chi ri etaꞌmabꞌal rech ri Dios kilitajik rumal ri kabꞌanik. \s Ri winaq ri man kekojon taj \r (Lucas 10:13-15) \p \v 20 Ri Jesús xyojtaj kukꞌ ri winaq ri keꞌl pa taq ri tinimit ri xubꞌan wi sibꞌalaj kꞌi mayijabꞌal taq jastaq, rumal cher ri winaq man xkikꞌex ta wi ri kinoꞌjibꞌal xuqujeꞌ man kakaj taj kakinimaj ri Dios, rumal ri xubꞌij chike: \v 21 ¡Winaq rech ri tinimit Corazín, qas kiriq wi na ri kꞌax! ¡Je xuqujeꞌ ix winaq ri kixel pa ri tinimit Betsaida! We ta xbꞌan ri mayijabꞌal taq jastaq ri xbꞌan chiꞌxoꞌl ix je laꞌ pa taq ri tinimit Tiro xuqujeꞌ Sidón, najtir ta riꞌ xkikꞌex kikꞌuꞌx ri e winaq ri keꞌl chilaꞌ. Xkikoj ta koxtar taq katzꞌyaq riꞌ, xuqujeꞌ xkiya ta chaj riꞌ pa taq kijolom chukꞌutik chi kakikꞌex kikꞌuꞌx. \v 22 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij ri kape na pa iwiꞌ, nim na choch ri kape pa kiwiꞌ we winaq riꞌ. \v 23 Ri ix winaq ri kixel pa ri tinimit Capernaúm, ¿teꞌq pa ikꞌuꞌx chi ix kꞌo chik pa ri kaj? Kinbꞌij kꞌu chiꞌwe chi kixkꞌyaq na bꞌik qas pa ri ukꞌuꞌx ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ. We ta xbꞌan ri mayijabꞌal taq jastaq ri xbꞌan iwukꞌ ix, kukꞌ ri winaq ri xekꞌojiꞌ pa ri tinimit Sodoma, xkikꞌex ta kibꞌ riꞌ ri winaq riꞌ, xuqujeꞌ kꞌa kꞌo ta na ri tinimit riꞌ kamik. \v 24 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij ri kape na piꞌwiꞌ, nim na choch ri qꞌatoj tzij ri xpe pa kiwiꞌ aꞌreꞌ. \s Ri Jesús kuqꞌijilaꞌj ri Dios \r (Lucas 10:21-22) \p \v 25 Pa ri qꞌotaj riꞌ, ri Jesús xubꞌij che ri Dios: Tataxel, ri kabꞌan e la puꞌwiꞌ ri kaj xuqujeꞌ puꞌwiꞌ ri uwachulew, tyox che la rumal cher man xkꞌut ta la we jastaq riꞌ chikiwach ri achyabꞌ ri sibꞌalaj kꞌo ketaꞌmabꞌal, xane are xkꞌut la chikiwach ri winaq ri jer e kꞌo akꞌalabꞌ. \v 26 Jeriꞌ xbꞌan la rumal, cher jeriꞌ xqaj choch la. \p \v 27 Ri Jesús xubꞌij chike ri winaq ri e kꞌo chilaꞌ: Ri nuTat uyaꞌom chwe ronojel ri jastaq rumal cher xaq xwi areꞌ retaꞌm nuwach. Maj chi jun qas etaꞌmaninaq uwach ri nuTat, xaq xwi ri in. Rumal laꞌ kintzijoj ri nuTat chike nikꞌaj winaq chik, rech kaketaꞌmaj uwach. \v 28 Chixpeta wukꞌ ri ix ri ronojel qꞌij kixbꞌisonik xuqujeꞌ kakꞌaxir iwanimaꞌ rech kinbꞌan chiꞌwe kixuxlanik. \v 29 Chinimaj ri nutaqanik, xuqujeꞌ chiwetaꞌmaj iwe wukꞌ, rumal cher in kinjororik xuqujeꞌ qas kinmochꞌ wanimaꞌ. Wukꞌ in utz kixuxlanik. \v 30 Man kꞌax taj ri kintaqan in chubꞌanik, xuqujeꞌ man al taj ri eqaꞌn ri kixintaq bꞌik chukꞌamik. \c 12 \s Ri Jesús katzijon chirij ri qꞌij re uxlanem \r (Marcos 2:23-28; Lucas 6:1-5) \p \v 1 Pa jun qꞌij rech uxlanem, ri Jesús rachiꞌl ri utijoxelabꞌ tajin kebꞌin pa jun ulew jawjeꞌ ri tiktal wi tiriko. Ri tijoxelabꞌ xenumik, rumal riꞌ xkichapleꞌj utzukuxik ri ujolom tiriko xuqujeꞌ xkichapleꞌj utijik. \v 2 Ri \w fariseos\w* are xkilo chi ri tijoxelabꞌ tajin kakitzukuj ri ujolom ri tiriko, xkibꞌij che ri Jesús: Chawilampe ri tajin kakibꞌan ri atijoxelabꞌ, ri taqanik kubꞌij chi man yaꞌtal taj kabꞌan le jastaq leꞌ pa ri qꞌij rech uxlanem.\f + \fr 12:2 \fr*\ft Are kachꞌup ri ujolom ri tiriko xuqujeꞌ kesax kan ri tiriko che ri pajo kajunumataj rukꞌ ri qꞌatoj, ri taqanik kꞌut kubꞌij chi man kuya taj kabꞌan chak pa ri qꞌij re uxlanem, jetaq ri kubꞌij pa Éxodo 20:8-11.\ft*\f* \p \v 3 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Man isikꞌim ta kꞌu ri kubꞌij ri utzij ri Dios, jawjeꞌ kubꞌij wi ri xubꞌan ri David xuqujeꞌ ri e rachiꞌl are xenumik? \v 4 Xoꞌk bꞌik pa ri rachoch ri Dios, xkitij ri kaxlan wa ri tyoxirisatalik. Man yaꞌtal ta che ri David xuqujeꞌ ri e rachiꞌl kakitij we kaxlan wa riꞌ, xane xwi yaꞌtal chike ri e chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq.\f + \fr 12:4 \fr*\ft We riꞌ kariqitaj pa 1 Samuel 21:1-6.\ft*\f* \v 5 ¿Man isikꞌim ta kꞌut ri wuj rech taqanik rech ri Moisés, man iwetaꞌm ta kꞌut chi ri e chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq ri kechakun pa ri Templo kekwinik kechakun pa ri qꞌij rech uxlanem, xuqujeꞌ maj jun winaq kakwinik kamolow kimak? \v 6 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi waral kꞌo wi jun ri nim uqꞌij cho ri Templo. \v 7 Man kichꞌobꞌ ta riꞌ ri xubꞌij ri Dios are xubꞌij: \qt Man kawaj taj kiꞌtzuj aꞌwaj chinuwach, are kawaj kiꞌloqꞌaj ri winaq, xuqujeꞌ kiꞌtoꞌo.\qt* \v 8 Rumal kꞌu cher in ri in uKꞌojol ri Achi, in kabꞌan we puꞌwiꞌ ri qꞌij rech uxlanem, in kinbꞌinik jas ri yaꞌtalik kabꞌanik xuqujeꞌ jas ri man yaꞌtal taj. \s Ri Jesús kukunaj jun achi pa ri qꞌij rech uxlanem \r (Marcos 3:1-6; Lucas 6:6-11) \p \v 9 Ri Jesús xok bꞌik pa ri Sinagoga rech ri leꞌaj. \v 10 Chilaꞌ kꞌo wi jun achi ri man kakwin taj kusalabꞌaj jun uqꞌabꞌ. Ri fariseos rumal cher kakaj kakimol umak ri Jesús xkibꞌij: ¿La kuya bꞌe ri taqanik kakunax jun winaq pa ri qꞌij rech uxlanem? \p \v 11 Ri Jesús xubꞌij: We kꞌo jun chiꞌwe katzaq bꞌik jun uchij pa jun jul pa jun qꞌij rech uxlanem, ¿la keꞌresaj loq chilaꞌ? Jas mat keꞌresaj wi. \v 12 Jun winaq kꞌut are nim uqꞌij choch jun chij. Rumal laꞌ yaꞌtalik kabꞌan ri utzilal pa ri qꞌij rech uxlanem. \p \v 13 Kꞌa te riꞌ, ri Jesús xubꞌij che ri achi ri man kakwin taj kusalabꞌaj ri uqꞌabꞌ: Chayuqu ri aqꞌabꞌ. \p Ri achi xuyuq ri uqꞌabꞌ, aninaq xutzirik, je xkanajik jetaq ri jun uqꞌabꞌ chik ri utz. \v 14 Ri fariseos xeꞌl bꞌik pa ri Sinagoga, xkichapleꞌj uchomaxik jas kakibꞌan chukamisaxik ri Jesús. \s Ri Jesús are patanil rech ri Dios \p \v 15 Ri Jesús kꞌut retaꞌm ri tajin kakichomaj ri fariseos, rumal riꞌ xeꞌl bꞌik chilaꞌ, e kꞌi winaq xeteriꞌ bꞌik chirij. Ri Jesús xuꞌkunaj konojel ri e yawabꞌibꞌ. \v 16 Xuchilibꞌej chike ri winaq chi man kakitzijoj taj jachin ri areꞌ. \m \v 17 \qt Jeriꞌ xkꞌulmatajik ri tzꞌibꞌatal pa ri utzij ri Dios ri xubꞌij loq ri qꞌalajisal tzij rech ri Dios, Isaías, are xubꞌij:\qt* \m \v 18 \qt Chiwilampeꞌ, ri patanil we ri xinchaꞌo.\qt* \m \qt Sibꞌalaj nuloqꞌ, xuqujeꞌ kunojisaj ri wanimaꞌ che kiꞌkotemal. \qt* \m \qt In kinya na ri uxlabꞌixel we che,\qt* \m \qt Areꞌ katzijon na ri nusukꞌal chikixoꞌl konojel ri winaq pa ronojel tinimit. \qt* \m \v 19 \qt Man kutij ta chuqꞌabꞌ pa tzij rukꞌ jachinaq,\qt* \m \qt Xuqujeꞌ man kuraq ta uchiꞌ.\qt* \m \qt Maj jun katow ri uchꞌabꞌal pa taq ri bꞌe.\qt* \m \v 20 \qt Man kubꞌan ta kꞌax chike ri kiriqom kꞌax,\qt* \m \qt Xuqujeꞌ man kuꞌkamisaj ta ri xa jubꞌiqꞌ kakaj kekamik,\qt* \m \qt Xane kuya kichuqꞌabꞌ ri maj kichuqꞌabꞌ,\qt* \m \qt Xuqujeꞌ kubꞌan na chi are kachꞌeken che ri sukꞌal. \qt* \m \v 21 \qt Konojel ri winaq ri e kꞌo cho ri uwachulew kakubꞌiꞌ na kikꞌuꞌx chirij.\qt* \x + \xo 12:21 \xo*\xt Isaías 42:1-4.\xt*\x* \s Ri Jesús xuqujeꞌ ri kꞌamal kibꞌe ri itzel taq uxlabꞌal \r (Marcos 3:19-30; Lucas 11:14-23; 12:10) \p \v 22 E nikꞌaj winaq xkikꞌam bꞌik jun achi rukꞌ ri Jesús rech kakunax loq. Ri achi moy xuqujeꞌ man kachꞌaw taj rumal cher kꞌo jun itzel uxlabꞌal che. Ri achi xkunax loq rumal ri Jesús, xkwinik xchꞌawik xuqujeꞌ xkaꞌyik. \v 23 Xemayijan ri winaq rumal ri xubꞌan ri Jesús, xuqujeꞌ kakitatabꞌela chibꞌil taq kibꞌ: ¿La are waꞌ ri Jesús ri \w Mesías\w*, ri Ralkꞌwaꞌl ri David, ri xutzuj kanoq ri Dios chi kape chqakolik? \p \v 24 E kꞌo jujun chike ri fariseos are xkita ri xkibꞌij ri winaq, xkibꞌij: Ri Jesús keꞌresaj ri itzel taq uxlabꞌal chike ri winaq, rumal cher are ri Beelzebú ri kinimaꞌqil ri itzel taq uxlabꞌal kayoꞌw kwinem che. \p \v 25 Ri Jesús retaꞌm ri tajin kakibꞌij, rumal riꞌ xubꞌij chike: We kechꞌoꞌjin jun tinimit kukꞌ ri e kiwinaqil, katukin riꞌ ri tinimit. We kechꞌoꞌjin jun laj tinimit kukꞌ ri kiwinaqil, katukin riꞌ ri laj tinimit. We kechꞌoꞌjin jun ja winaq kukꞌ taq ri e kachalal, xaq aꞌreꞌ ri kakitukij kibꞌ. \v 26 We kachꞌoꞌjin ri Itzel rukꞌ ri Itzel, xaq rukꞌ areꞌ riꞌ kachꞌoꞌjin wi, katukin kꞌu na riꞌ ri rajawarem. \v 27 Kibꞌij ix chi keꞌnwesaj ri itzel taq uxlabꞌal rumal cher are ri Itzel kayoꞌw ri kwinem chwe. We ta qas tzij riꞌ ¿jachin kayoꞌw ri kwinem chike ri iꞌtijoxelabꞌ ix rech kakesaj ri itzel taq uxlabꞌal? We kibꞌij chwe chi are ri Dios kayoꞌw ri kwinem chike, qas kaqꞌalajin na chi ix, ix sachinaq. \v 28 We keꞌnwesaj in ri itzel taq uxlabꞌal rukꞌ ri ukwinem ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel, rukꞌ riꞌ kinkꞌutu chi ri ajawarem rech ri Dios kꞌo chi waral. \p \v 29 We kꞌo jun achi karaj kareleqꞌaj ri kꞌo pa rachoch jun achi ri sibꞌalaj kꞌo uchuqꞌabꞌ, nabꞌe riꞌ kujatꞌij na kan ri achi ri kꞌo uchuqꞌabꞌ. Kꞌa te riꞌ kakwin riꞌ kareleqꞌaj bꞌik ronojel ri jastaq. \p \v 30 Ri man wachiꞌl taj, nukꞌulel riꞌ. Ri man kinutoꞌ taj chi kikꞌamik loq e winaq wukꞌ rech kinkitereneꞌj, xa tajin kuꞌtukij bꞌi riꞌ ri winaq. \p \v 31 Rumal laꞌ kinbꞌij chiꞌwe chi kakuyutaj na ronojel uwach makaj, xuqujeꞌ xapakux yoqꞌoj ri kabꞌanik, are kꞌu ri winaq ri kaketzelaj uwach ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel man kakuyutaj ta wi. \v 32 Xapachin ri kubꞌij kꞌax taq tzij chwe in, ri in uKꞌojol ri Achi, kakuyutaj na umak, are kꞌu ri karetzelaj ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel, man kakuyutaj ta wi umak choch ri uwachulew, xuqujeꞌ man kakuyutaj taj pa ri kꞌaslemal ri kape na. \s Ri utz uwach cheꞌ xuqujeꞌ ri itzel uwach cheꞌ \r (Lucas 6:43-45) \p \v 33 Jun utz cheꞌ utz taq uwach kuyaꞌo. Jun itzel cheꞌ itzel taq uwach kuyaꞌo. We kajawaxik ketaꞌmaxik we utz ri cheꞌ o man utz taj, xaq xwi rajawaxik kil ri uwach. Je xuqujeꞌ kakꞌulmataj kukꞌ ri winaq. We rajawaxik ketaꞌmax kiwach we e utz o man e utz taj, xaq xwi rajawaxik kil ri jastaq ri kakibꞌano. \v 34 Kijaꞌl taq kumatz, ¿jamo riꞌ kibꞌij utz taq jastaq we ix itzel taq winaq? Jun utz winaq, utz taq jastaq riꞌ kubꞌij, jun itzel winaq itzel taq jastaq riꞌ kubꞌij. \v 35 Ri utz laj winaq, are karesaj loq ri utzilal ri uyakom pa ranimaꞌ, are kꞌu ri itzel winaq, are karesaj loq ri etzelal ri kꞌo pa ranimaꞌ. \v 36 Qas kinbꞌij chiꞌwe, pa ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij ri kabꞌan na, iwonojel kibꞌij na jas rumal xibꞌij kꞌax taq tzij chubꞌanik kꞌax chike nikꞌaj winaq chik. \v 37 Ri Dios kuqꞌat na tzij pa iwiꞌ chi ijujunal rumal ri tzij ri xibꞌij. We xibꞌij utz taq tzij kixkolotaj na, we are xibꞌij itzel taq jastaq, kaqꞌat na tzij pa iwiꞌ. \s Jun kꞌulmatajem sibꞌalaj mayijabꞌal \r (Marcos 8:12; Lucas 11:29-32) \p \v 38 E kꞌo jujun fariseos xuqujeꞌ aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xkibꞌij che ri Jesús: Ajtij, kaqaj kabꞌan la jun jastaq ri kakꞌutuwik chi are ri Dios taqowinaq la loq. \p \v 39 Ri Jesús xubꞌij chike: Ix sibꞌalaj ix itzel taq winaq, man kakubꞌiꞌ ta ikꞌuꞌx chirij ri Dios, are kiwaj kinkꞌut jun mayijabꞌal jastaq chiꞌwach. Ri jastaq ri kinkꞌut chiꞌwach are ri xkꞌulmataj rukꞌ ri qꞌalajisal utzij ri Dios Jonás. \v 40 Jacha ri Jonás xkꞌojiꞌ oxibꞌ qꞌij xuqujeꞌ oxibꞌ aqꞌabꞌ chupam ri nimalaj kar, je xuqujeꞌ ri in ri uKꞌojol ri Achi kinkꞌojiꞌ na oxibꞌ qꞌij xuqujeꞌ oxibꞌ aqꞌabꞌ xeꞌ ri ulew. \x + \xo 12:40 \xo*\xt Jonás 1:17.\xt*\x* \v 41 Pa ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij, ri winaq ri xekꞌojiꞌ pa ri tinimit Nínive kewaꞌjil na, kakibꞌij na tzij chiꞌwe rech kaqꞌat na tzij pa iwiꞌ, rumal ri Dios. Ri winaq riꞌ xkikꞌex ri kikꞌaslemal are xkita ri tzij ri xutzijoj ri Jonás chike. Ri ix kꞌut pune kita ri nutzij, man kikꞌex ta kꞌu iwibꞌ, pune in nim nuqꞌij cho ri Jonás. \v 42 Xuqujeꞌ ri nimalaj taqanel ixoq ri xkꞌojiꞌ chuxukut ulew kawaꞌjil na pa ri qꞌij rech qꞌatoj tzij, kubꞌij na tzij chiꞌwe. Areꞌ sibꞌalaj naj xpe wi chutatabꞌexik ri etaꞌmabꞌal ri xukꞌut ri Salomón. Ri ix kꞌut man kitatabꞌej ta ri nukꞌutuꞌn pune in nim nuqꞌij cho ri Salomón. \s Katzalij loq ri itzel uxlabꞌal \r (Lucas 11:24-26) \p \v 43 Are kel bꞌik jun itzel uxlabꞌal che jun winaq, keꞌ pa taq ri kꞌolibꞌal jawjeꞌ e maj wi ja, kutzukuj jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ kuxlan wi. \v 44 Are man kuriq ta jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ kuxlan wi, kubꞌij: Kintzalij na pa ri najtir wachoch, kine kꞌol chi na junmul chilaꞌ. \p Are kopanik, ri kꞌolibꞌal maj kꞌo chupam, chꞌajchꞌoj xuqujeꞌ sukꞌumatalik. \v 45 Keꞌ chi junmul kubꞌuꞌtzukuj chi e wuqubꞌ uxlabꞌal chik, konojel ri e wuqubꞌ koꞌk che we winaq riꞌ rumal riꞌ sibꞌalaj nim ri kꞌax kuriq ri winaq riꞌ cho ri xuriq kan nabꞌe are xa jun ri itzel uxlabꞌal kꞌo che. Jeriꞌ kakꞌulmataj na iwukꞌ ix rumal cher sibꞌalaj ix itzel taq winaq. \s Ri unan ri Jesús xuqujeꞌ ri e rachalal \r (Marcos 3:31-35; Lucas 8:19-21) \p \v 46 Tajin katzijon na ri Jesús kukꞌ ri winaq, are xopan ri unan xuqujeꞌ ri e rachalal chilaꞌ jawjeꞌ ri kꞌo wiꞌ, are kakaj ketzijon rukꞌ, xkayeꞌj apanoq cho ri ja, \v 47 kꞌo kꞌu jun xubꞌij che ri Jesús: Ri anan xuqujeꞌ ri aꞌwachalal e kꞌo cho ja, kakaj ketzijon awukꞌ. \p \v 48 Ri Jesús xuta chike: ¿Jachin riꞌ ri qas nunan xuqujeꞌ ri qas e wachalal? \p \v 49 Ri Jesús xuꞌkꞌut konojel ri utijoxelabꞌ kꞌa te riꞌ xubꞌij chike: Aꞌreꞌ waꞌ ri e nunan xuqujeꞌ e wachalal. \v 50 Xapachin ri kunimaj ri utaqanik ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj, are riꞌ nunan xuqujeꞌ wanabꞌ xuqujeꞌ wachalal. \c 13 \s Ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chirij ri ijaꞌ \r (Marcos 4:1-9; Lucas 8:4-8) \p \v 1 Che ri qꞌij riꞌ, xel bꞌik ri Jesús pa ri ja ri kꞌo wi, xeꞌ chuchiꞌ ri plo, xtꞌuyiꞌk chilaꞌ chuyaꞌik kꞌutuꞌn. \v 2 Rumal kꞌu cher sibꞌalaj e kꞌi ri winaq, rumal riꞌ xaqꞌan pa ri jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xtꞌuyiꞌ chilaꞌ chuyaꞌik ri kꞌutuꞌn. Konojel ri winaq xekꞌojiꞌ chuchiꞌ ri jaꞌ. \v 3 Ri Jesús xukꞌut sibꞌalaj kꞌi jastaq rukꞌ taq kꞌambꞌejabꞌal noꞌj jetaq we riꞌ: Kꞌo jun ajchak, xeꞌ pa tikoꞌnijik. \v 4 Are tajin katikoꞌnijik, nikꞌaj ijaꞌ xqaj pa ri bꞌe, xepe nikꞌaj chochiꞌ, xkitij bꞌik. \v 5 Nikꞌaj ijaꞌ chik xqaj pa jun ulew jawjeꞌ kꞌo wi abꞌaj. Aninaq xkꞌiy loq ri tiriko, rumal cher man nim taj qajinaq ri ulew. \v 6 Ri tikoꞌn naj taj xuqꞌiꞌo rumal cher maj ukꞌaꞌmalil, are xel loq ri qꞌij, xchaqiꞌjarik. \v 7 Ri nikꞌaj taq ijaꞌ chik xqaj chikixoꞌl ri kꞌix. Are xekꞌiy loq ri kꞌix, xkijiqꞌisaj kan ri tikoꞌn man xkiya ta bꞌe che xkꞌiyik. \v 8 E kꞌo chi nikꞌaj ijaꞌ ri xeqaj pa ri utz laj ulew, we ijaꞌ riꞌ xewachinik, kꞌo xkiya jun ciento, kꞌo xkiya oxkꞌal, kꞌo xkiya juwinaq lajuj kiwach. \v 9 We qas kꞌo ixikin, chitatabꞌej ri kabꞌix chiꞌwe. \s Ri Jesús kuya kꞌutuꞌn rukꞌ kꞌambꞌejabꞌal noꞌj \r (Marcos 4:1-9; Lucas 8:4-8) \p \v 10 Ri tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita che: ¿Jas che kakoj la kꞌambꞌejabꞌal noꞌj are kaya la kꞌutuꞌn? \p \v 11 Ri Jesús xubꞌij: Ri ix yaꞌtalik kiwetaꞌmaj ri awatalik pa ri ajawarem rech ri Dios, man je ta kꞌu ri nikꞌaj winaq chik. \v 12 Ri winaq ri ketaꞌm jas ubꞌanik ri jastaq pa ri ajawarem rech ri Dios, yaꞌtal chike kanimar ri ketaꞌmabꞌal. Are kꞌu ri man ketaꞌm taj jas ubꞌanik ri jastaq pa ri ajawarem rech ri Dios, ri Dios kubꞌan na chi kasachan chike ri nitzꞌ jastaq ri ketaꞌm. \v 13 Ri in kinya kꞌutuꞌn chike ri winaq rukꞌ kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, rech pune kekaꞌyik, man kakil taj, pune kakito, man kakichꞌobꞌ ta ri kabꞌix chike. \v 14 Jeriꞌ kakꞌulmataj kukꞌ ri xubꞌij loq ri Dios chuchiꞌ ri qꞌalajisal tzij Isaías: \m \qt We winaq riꞌ, pune kakito, man kakichꞌobꞌ taj,\qt* \m \qt Pune kekaꞌyik, man kakil ta wi.\qt* \m \v 15 \qt Rumal cher we tinimit riꞌ xkowir ri kanimaꞌ, \qt* \m \qt xuqujeꞌ man kechoman taj kitzꞌapim ri kibꞌoqꞌoch rech man kakil taj,\qt* \m \qt xuqujeꞌ kitzꞌapim ri kixikin rech man kakita taj, \qt* \m \qt we ta kakikꞌex kikꞌuꞌx kakichꞌobꞌ riꞌ ri nutzij,\qt* \m \qt xuqujeꞌ kakikꞌex riꞌ ri kikꞌaslemal,\qt* \m \qt ri in xuqujeꞌ keꞌnkunaj na.\qt* \x + \xo 13:15 \xo*\xt Isaías 6:9, 10.\xt*\x* \p \v 16 Are kꞌu ri ix, sibꞌalaj utz iwe, rumal cher kiwilo xuqujeꞌ kita ri nutzij. \v 17 Sibꞌalaj e kꞌi winaq xuqujeꞌ e qꞌalajisal taq utzij ri Dios xkaj xkil ri tajin kiwil ix xuqujeꞌ xkita ri kita ix, man xekwin ta kꞌut. \s Ri Jesús kubꞌij jas kel ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj rech ri ijaꞌ \r (Marcos 4:13-20; Lucas 8:11-15) \p \v 18 Chanim chitatabꞌej, kinbꞌij chiꞌwe ri kel kubꞌij ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj rech ri ajtikolobꞌ. \v 19 E kꞌo jujun winaq ri kakitatabꞌej ri utzij ri Dios, man kakichꞌobꞌ ta kꞌut jas kel kubꞌij, rumal riꞌ kape ri itzel kubꞌano chi kasachan chike. Are waꞌ ri kel kubꞌij ri ijaꞌ ri xtzaq pa ri bꞌe. \v 20 Ri ijaꞌ ri xtzaq chikixoꞌl ri abꞌaj are kel kubꞌij ri kakitatabꞌej ri tzij rech ri ajawarem rech ri Dios, xuqujeꞌ aninaq kakikꞌamawaꞌj rukꞌ kiꞌkotem. \v 21 Rumal chi maj kikꞌaꞌmal, naj taj kakiqꞌiꞌo. Are kakiriq kꞌax, o kabꞌan ne kꞌax chike rumal keniman che ri Dios, kasachan ri tzij chike. \v 22 Kꞌa te riꞌ e kꞌo ri ijaꞌ ri xetzaq chikixoꞌl ri kꞌix. We ijaꞌ riꞌ kel kubꞌij ri e winaq ri kakitatabꞌej ri tzij, man kakiya ta kꞌu bꞌe kakꞌexkꞌobꞌ ri kikꞌaslemal xaq xwi kakichomaj rij ri kajawataj chike, xuqujeꞌ jas kakibꞌano rech kuꞌx qꞌinomabꞌ, rumal riꞌ man kekwin taj kewachinik. \v 23 Kꞌisbꞌal rech, ri ijaꞌ ri xetzaq pa ri utz ulew, are waꞌ ri winaq ri kakitatabꞌej ri tzij xuqujeꞌ kakichꞌobꞌo. Are waꞌ ri winaq ri kakikꞌex kikꞌaslemal xuqujeꞌ kakibꞌan ri utzilal. Jer e kꞌo ri ijaꞌ ri xewachinik xkiya jun ciento, xkiya oxkꞌal, xuqujeꞌ xkiya juwinaq lajuj ijaꞌ. \s Ri itzel qꞌayes rachiꞌl ri tiriko \p \v 24 Ri Jesús xutzijoj chi we jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj riꞌ: Pa ri ajawarem rech ri Dios je kakꞌulmataj na jetaq ri xkꞌulmataj rukꞌ jun winaq ri xutik jeꞌl laj ijaꞌ rech tiriko pa ri rulew. \v 25 Che ri chaqꞌabꞌ riꞌ konojel ri winaq tajin kewarik, are xopan ri kꞌulel, xuꞌtikaꞌ kanoq ri jun itzel qꞌayes chuxoꞌl ri tiriko, kꞌa te riꞌ xel bꞌik chilaꞌ. \v 26 Ri tiriko are xkꞌiy loq, xkꞌiy xuqujeꞌ loq ri itzel qꞌayes. \v 27 Ri aꞌjchakibꞌ xebꞌe rukꞌ ri ajchoqꞌe ri ulew, xkibꞌij che: Ajawxel, ¿la man utz taq ijaꞌ rech tiriko xtik lal? ¿Jas kꞌu che xkꞌiy loq itzel qꞌayes chuxoꞌl? \p \v 28 Ri ajchoqꞌe ri ulew xubꞌij chike: Are waꞌ ri xubꞌan ri kꞌulel. \p Ri ajchakibꞌ xkibꞌij: ¿La kaj la keꞌqabꞌoqo kanoq ri itzel qꞌayes? \p \v 29 Ri ajchoqꞌe xubꞌij chike: Man kawaj taj, ri tiriko xuqujeꞌ ri itzel qꞌayes xaq raj junam kekaꞌyik, rukꞌ ta ne jubꞌiqꞌ are kibꞌoq kan ri tiriko. \v 30 Are katan riꞌ, chiya bꞌe kekꞌiy loq kikobꞌchal. Are kuriq ri qꞌotaj rech yakoj, kꞌa che riꞌ keqilo jachin chike ri itzel qꞌayes xuqujeꞌ jachin chike ri tiriko. Keꞌntaq na bꞌik ajchakibꞌ riꞌ rech nabꞌe kakibꞌoq ri itzel qꞌayes, kakimulij, kꞌa te riꞌ kakiporoj. Xuqujeꞌ kakikꞌam bꞌik ri tiriko, keꞌkiya kanoq pa ri nukꞌolibꞌal. \s Ri uwach ri moxtansia \r (Marcos 4:30-32; Lucas 13:18-19) \p \v 31 Ri Jesús xutzijoj chi jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xubꞌij: Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri jun achi ri xutik jun ijaꞌ rech moxtansia pa ri rulew. \v 32 Pune ri ijaꞌ rech moxtansia sibꞌalaj nitzꞌ chikiwach ronojel uwach ijaꞌ, are kakꞌiy loq, sibꞌalaj nim chikiwach konojel ri e qꞌayes ri e tiktalik. Kux na jetaq jun cheꞌ jawjeꞌ kakibꞌan wi ri kisok ri chochiꞌ. \s Ri chꞌam \p \v 33 Ri Jesús xukoj chi jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xubꞌij: Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri kꞌaj. Ri ixoq are kuya nitzꞌ chꞌam rukꞌ ri kꞌaj, kasipoj ri kꞌaj rumal ri nitzꞌ chꞌam ri kaya rukꞌ. \s Kakꞌulmataj rukꞌ ri Jesús ri xbꞌix loq rumal jun qꞌalajisal utzij ri Dios \r (Marcos 4:33-34) \p \v 34 Ri Jesús xuya kꞌutuꞌn chike ri winaq rukꞌ kꞌambꞌejabꞌal taq noꞌj, xuqujeꞌ xujunamaj taq ri jastaq rukꞌ nikꞌaj chik. \v 35 Jeriꞌ xkꞌulmataj ri xubꞌij loq ri Dios chuchiꞌ ri qꞌalajisal rech ri utzij are xubꞌij: Keꞌnchꞌabꞌej na we winaq riꞌ rukꞌ kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xuqujeꞌ kinbꞌij na jas kel ri jastaq ri xaq xwi ri Dios etaꞌmaninaq are xutik loq ri uwachulew. \s Ri Jesús kuya uchꞌobꞌik ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chirij ri itzel qꞌayes \x + \xo 13:36 \xo*\xt Salmos 78:2.\xt*\x* \p \v 36 Ri Jesús xtzalij cho ri ja, xuꞌya kan ri winaq chilaꞌ, ri tijoxelabꞌ xeꞌkibꞌij che: Bꞌij la chaqe jas kel kubꞌij ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chirij ri itzel qꞌayes ri xtik pa ri ulew. \p \v 37 Ri Jesús xubꞌij: Ri uKꞌojol ri Achi are riꞌ ri katikow ri utz ijaꞌ. \v 38 Ri ulew are ri uwachulew, ri utz laj ijaꞌ rech tiriko, aꞌreꞌ ri winaq ri kakinimaj ri taqanik rech ri ajawarem rech ri Dios. Ri ijaꞌ rech ri itzel qꞌayes aꞌreꞌ ri winaq ri kakinimaj ri Itzel. \v 39 Ri Itzel are xtikow loq ri etzelal cho ri uwachulew. Ri qꞌotaj rech yakoj are ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij, ri ajchakibꞌ ri keyakow ri tikoꞌn aꞌreꞌ ri rangelibꞌ. \v 40 Are kabꞌoq ri itzel qꞌayes xuqujeꞌ kaporoxik are kel kubꞌij ri qꞌatoj tzij ri kubꞌan na ri Dios pa kiwiꞌ konojel ri winaq. \v 41 In ri in uKꞌojol ri Achi, keꞌntaq na bꞌik ri e wangelibꞌ rech keꞌkesaj na bꞌik pa ri ajawarem we konojel ri kakibꞌan etzelal xuqujeꞌ ri keꞌkitaqchiꞌj nikꞌaj winaq chik chubꞌanik mak. \v 42 We winaq riꞌ kekꞌyaq na bꞌik kumal ri angelibꞌ pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ, chilaꞌ kakixiꞌj kꞌu na kibꞌ, koꞌq na, xuqujeꞌ kakiqutꞌutꞌej na kiware. \v 43 Are kꞌu ri winaq ri keniman che ri Dios, kechuplin na pa ri ajawarem rech ri Tataxel jacha ri kubꞌan ri qꞌij are kachuplinik. We qas kꞌo ixikin chutatabꞌexik, qas chitatabꞌej. \s Ri qꞌinomal ri awatalik \p \v 44 Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri qꞌinomal ri muqtal kan pa jun ulew, are kariqitaj rumal jun winaq, ri winaq karawaj chi kan junmul. Kꞌa te riꞌ kakiꞌkotik keꞌ chukꞌayixik ronojel ri rulew rech kakwinik kuloqꞌ kan ri ulew rech kakanaj kan rukꞌ ri qꞌinomal ri kꞌo pa we ulew riꞌ. \s Ri \w Perla\w* \p \v 45 Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri jun ajkꞌay ri kuloqꞌ ri abꞌaj ri paqal rajil. \v 46 Are kuriq jun abꞌaj ri paqal rajil, kukꞌayij kan ronojel ri kꞌo rukꞌ rech kuloqꞌ ri paqal rajil. \s Ri kꞌat chapbꞌal kar \p \v 47 Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri jun kꞌat chapbꞌal kar. Ri e chapal taq kar kakikꞌyaq bꞌik ri kꞌat pa ri cho, keꞌkimol ronojel uwach kar. \v 48 Are kanoj ri kꞌat, kakesaj la chuchiꞌ ri jaꞌ, ketꞌuyiꞌ chuqꞌatik ri utz taq kar xuqujeꞌ ri itzel taq kar. Ri utz taq kar keꞌkiyak pa jun chakach, ri itzel taq kar keꞌkikꞌyaq bꞌik. \v 49 Jeriꞌ kakꞌulmatajik are kopan ri kꞌisbꞌal qꞌij rech ri uwachulew: Ri angelibꞌ keꞌkiqꞌat na ri utz taq winaq chike ri itzel taq winaq. \v 50 Ri itzel taq winaq kekꞌyaq na bꞌik pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ, chilaꞌ kakixiꞌj wi na kibꞌ, rumal riꞌ koqꞌ na xuqujeꞌ kakiqutꞌutꞌej na ri kiware. \s Kꞌakꞌ xuqujeꞌ qꞌeꞌl taq jastaq \p \v 51 Ri Jesús xuta chike ri utijoxelabꞌ: ¿La kichꞌobꞌ ix ronojel we kꞌutuꞌn riꞌ? \p Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Jeꞌ, kaqachꞌobꞌo. \p \v 52 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri ajtij rech ri taqanik ri kux utijoxel ri rawajarem ri Dios, je kꞌo ri winaq ajchoqꞌe jun ja ri keꞌ jawjeꞌ ri kuyak wi ri ujastaq, chilaꞌ karesaj wi loq kꞌakꞌ xuqujeꞌ qꞌeꞌl taq jastaq. \s Ri Jesús keꞌ pa ri tinimit Nazaret \r (Marcos 6:1-6; Lucas 4:16-30) \p \v 53 Are xtoꞌtaj ri Jesús chuyaꞌik ri kꞌutuꞌn rukꞌ ri kꞌambꞌejabꞌal taq noꞌj, xel bꞌik chilaꞌ. \v 54 Xopan pa ri utinimit, xuchapleꞌj uyaꞌik kꞌutuꞌn pa ri Sinagoga. Ri winaq xemayijanik, e kꞌo kꞌu jujun chike xkibꞌij: ¿Jawjeꞌ xretaꞌmaj wi we achi riꞌ ronojel we jastaq riꞌ? \p E nikꞌaj winaq chik xkibꞌij: \v 55 Are waꞌ ri Jesús, ukꞌojol ri José ri qolol cheꞌ, are unan ri María, are e rachalal ri Jacobo, ri José, ri Simón xuqujeꞌ ri Judas. \v 56 Ri e ranabꞌ e kꞌo na waral ¿jas che laꞌ retaꞌm sibꞌalaj kꞌi jastaq, xuqujeꞌ kakwinik kubꞌan mayijabꞌal taq jastaq? \p \v 57 Maj kꞌu jun chike ri winaq ri keꞌl chilaꞌ xraj xukꞌamawaꞌj ri ukꞌutuꞌn ri Jesús. Rumal riꞌ, ri Jesús xubꞌij: Jun qꞌalajisal utzij ri Dios kanimax pa ronojel taq ri tinimit, xwi pa ri utinimit xuqujeꞌ pa ri rachoch man kanimax ta wi. \p \v 58 E kꞌi winaq man xekojon ta che, rumal riꞌ man kꞌi taj mayijabꞌal taq jastaq xubꞌan pa ri leꞌaj riꞌ. \c 14 \s Ri ukamikal ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ \r (Marcos 6:14-29; Lucas 9:7-9) \p \v 1 Pa taq ri qꞌij riꞌ, ri Herodes are taqanel pa Galilea. Are xretaꞌmaj ri kakitzijoj ri winaq che ri Jesús \v 2 xubꞌij chike ri e patanil rech: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, ri Jesús are Juan Bꞌanal qasanaꞌ, xa xkꞌastaj loq. Rumal riꞌ kakwinik kubꞌan mayijabꞌal taq jastaq. \p \v 3 Ri Herodes are xkojow ri Juan pa cheꞌ rumal cher xyojtajik rumal cher xbꞌix che: Man utz taj ri xabꞌano, xaweleqꞌaj ri Herodías rixoqil ri awachalal, Felipe, xatkꞌuliꞌ rukꞌ. \v 4 Ri Juan kꞌi mul xubꞌij che: Man kuya ta bꞌe ri taqanik chawe kakꞌam ri Herodías che awixoqil. \p \v 5 Ri Herodes are xraj kukamisaj ri Juan, man xkwin ta kꞌut rumal cher kuxiꞌj ribꞌ chikiwach ri winaq, rumal cher ri winaq ketaꞌm chi ri Juan jun qꞌalajisal utzij ri Dios. \v 6 Are xtzaꞌqat chik jun ujunabꞌ ri Herodes, xubꞌan jun nimaqꞌij, ri ral ali ri Herodías xojow chikiwach konojel ri winaq ri e sikꞌitalik. \v 7 Sibꞌalaj xqaj choch ri Herodes ri xojowem ri xubꞌan ri ali, rumal riꞌ xubꞌij che ri ali chi kuya che xapakux ri karaj. \v 8 Ri Herodías ri unan ri ali are xutabꞌej re we riꞌ, xukoj ukꞌuꞌx ri ral rech kuta che ri Herodes chi kaya loq pa jun palaꞌt ri ujolom ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ. \p \v 9 Sibꞌalaj xbꞌison ri Herodes are xuta ri xbꞌix che, xa kꞌu rumal cher xutzuj che ri ali, xapakux ri kata che. Man xraj ta ukꞌuꞌx mat xtakꞌiꞌ pa ri utzij chikiwach ri e winaq ri e sikꞌital pa ri nimaqꞌij. Xaq jeriꞌ maj chi xkwinik xubꞌano, xuꞌtaq ri e patanil rech chuyaꞌik ri xutoqꞌij ri ali. \v 10 Ri e patanil rech ri Herodes xebꞌe pa ri cheꞌ, xeꞌkikutij loq ri ujolom ri Juan. \v 11 Xkiya pa jun palaꞌt, xeꞌkiya che ri ali. Ri ali xuꞌya che ri unan. \p \v 12 Ri utijoxelabꞌ ri Juan xeꞌkikꞌama loq ri utyoꞌjal ri kajtij Juan, xeꞌkimuqu kanoq. Kꞌa te riꞌ, xeꞌkitzijoj che ri Jesús ri xkꞌulmatajik. \s Ri Jesús kuꞌtzuq jobꞌ mil winaq \r (Marcos 6:30-44; Lucas 9:10-17; Juan 6:1-14) \p \v 13 Are xuta ri Jesús ri xbꞌan che ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ, xaqꞌan bꞌik pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xeꞌ pa jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ ri utz kakꞌojiꞌ wi utukel. Ri winaq ri keꞌl pa taq ri tinimit are xketaꞌmaj jawjeꞌ keꞌ wi ri Jesús, xkitereneꞌj bꞌik chikaqan. \v 14 Are xqaj ri Jesús pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal, xeꞌril sibꞌalaj e kꞌi winaq. Xel ukꞌuꞌx chike xuꞌkunaj konojel ri e yawabꞌibꞌ. \v 15 Are xuchapleꞌj uqajem ri qꞌij, ri e tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús xkibꞌij che: Waꞌ we kꞌolibꞌal riꞌ naj kꞌo wi che ri tinimit, xuqujeꞌ tajin kaqaj le qꞌij. Bꞌij la chike ri winaq chebꞌoꞌj pa taq ri tinimit, jeꞌkiloqꞌo kiwa. \p \v 16 Ri Jesús xubꞌij chike: Man rajawaxik ta laꞌ kebꞌek. Chiꞌtzuqu ix. \p \v 17 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij che: Xaq xwi kꞌo jobꞌ kaxlan wa qukꞌ xuqujeꞌ kebꞌ kar. \p \v 18 Ri Jesús xubꞌij chike: Chikꞌama loq waral. \p \v 19 Are xeꞌtaqtaj ri winaq rech ketꞌuyiꞌ cho ri saq, ri Jesús xukꞌam ri jobꞌ kaxlan wa rachiꞌl ri kebꞌ kar, xkaꞌy chikaj, xtyoxin che ri Dios, kꞌa te riꞌ xupirij ri kaxlan wa xuya chike ri utijoxelabꞌ, rech kakijach chike ri winaq. \v 20 Konojel ri winaq xewaꞌik, sibꞌalaj xenojik, ri tijoxelabꞌ xkimulij ronojel ri chꞌaqaꞌp ri xkanajik, chi ronojel xkiriq na kabꞌlajuj chakach. \v 21 Karaj e jobꞌ mil achyabꞌ ri xewaꞌik, man xaꞌjilax ta ri ixoqibꞌ rachiꞌl ri akꞌalabꞌ. \s Kabꞌin ri Jesús puꞌwiꞌ ri jaꞌ \r (Marcos 6:45-52; Juan 6:16-21) \p \v 22 Kꞌa te riꞌ ri Jesús xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Chixaqꞌan pa le jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ le jaꞌ, jix chꞌaqaꞌp che le cho. In kinkanaj na kanoq waral Keꞌnchꞌabꞌej na kan le winaq, kꞌa te kixeꞌn riqaꞌ. \v 23 Are xebꞌe konojel ri winaq, ri Jesús xpaqiꞌ utukel puꞌwiꞌ jun laj juyubꞌ, xubꞌan chꞌawem. Tajin kubꞌan chꞌawem are xok ri aqꞌabꞌ. \v 24 Are kꞌu ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ naj chi kꞌo wi apanoq, kapuyiloꞌx rukꞌ chuqꞌabꞌ rumal ri kyaqiqꞌ xuqujeꞌ rumal ri jaꞌ. \v 25 Kꞌa chaqꞌabꞌ na are xuchapleꞌj bꞌinem ri Jesús puꞌwiꞌ ri jaꞌ xqebꞌ chuxukut ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ. \v 26 Are xkil ri tijoxelabꞌ chi tajin kabꞌin puꞌwiꞌ ri jaꞌ, man xkichꞌobꞌ taj chi are Jesús, sibꞌalaj xkixiꞌj kibꞌ, xkiraq kichiꞌ xkibꞌij: ¡Jun subꞌunel! \p \v 27 Ri Jesús aninaq xubꞌij chike: In waꞌ, kꞌol ichuqꞌabꞌ. Man kixiꞌj ta iwibꞌ. \p \v 28 Ri Pedro xubꞌij che: Ajawxel, we qas lal, bꞌana la chwe chi kinbꞌin xuqujeꞌ in puꞌwiꞌ le ja, rech kineꞌ apanoq jawjeꞌ le kꞌo wi la. \p \v 29 Ri Jesús xubꞌij che: Chatan loq. \p Aninaq xqaj ri Pedro pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xbꞌin puꞌwiꞌ ri jaꞌ xeꞌ rukꞌ ri Jesús. \v 30 Are xunaꞌ ri uchuqꞌabꞌ ri kyaqiqꞌ, xuxiꞌj ribꞌ. Xuchapleꞌj qajem xeꞌ ri jaꞌ, xubꞌij: ¡Wajaw, chintoꞌ la! \p \v 31 Ri Jesús xuchap apanoq ri Pedro, xubꞌij che: Pedro man qas ta kuꞌl akꞌuꞌx chwij, ¿jas che xubꞌan kebꞌ akꞌuꞌx? \p \v 32 Are xepaqiꞌ kikobꞌchal pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xtaniꞌ ri kyaqiqꞌ. \v 33 Konojel ri e kꞌo pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal, xexukiꞌ choch ri Jesús xkibꞌij che: Qas tzij wi, lal, lal Ralkꞌwaꞌl ri Dios. \s Ri Jesús kuꞌkunaj ri yawabꞌibꞌ pa ri tinimit Genesaret \r (Marcos 6:53-56) \p \v 34 Are xeqꞌax chꞌaqaꞌp che ri cho, xoꞌpan pa ri tinimit Genesaret. \v 35 Ri winaq ri keꞌl pa ri tinimit are xkil uwach ri Jesús, xkitzijoj chike konojel ri winaq. Ri winaq xeꞌkikꞌam bꞌik ri e kiyawabꞌibꞌ jawjeꞌ ri kꞌo wi ri Jesús. \v 36 Xkita toqꞌobꞌ che ri Jesús, rech kakichap ri uchiꞌ ri umanta. Ri e yawabꞌibꞌ ri xkichap ri uchiꞌ ri umanta ri Jesús, xuꞌtzirik. \c 15 \s Ri kikꞌutuꞌn ri e kimam ri winaq aꞌj Israel \r (Marcos 7:1-23) \p \v 1 E kꞌo kꞌu jujun chike ri fariseos xuqujeꞌ jujun aꞌjtijabꞌ rech ri Taqanik, ri e petinaq pa Jerusalén, xkita che ri Jesús: \v 2 ¿Jas che ri atijoxelabꞌ man kakinimaj taj ri naqꞌatajibꞌal ri kibꞌanom kan ri e qamam ojer? ¿Jas che man kakichꞌaj taj ri kiqꞌabꞌ are kewaꞌik? \p \v 3 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Jas che man kinimaj ta ix ri utaqanik ri Dios rumal unimaxik ri inaqꞌatajibꞌal? \v 4 Ri Dios xubꞌij: \qt Nim chaꞌwila ri atat rachiꞌl ri anan, \qt*\x + \xo 15:4 \xo*\xt Éxodo 20:12; Deuteronomio 5:16.\xt*\x* xuqujeꞌ \qt ri karetzelaj uwach ri utat rachiꞌl ri unan, taqal che kakamisaxik\qt*. Ri Dios xuqujeꞌ xubꞌij: \qt xapachin ri man nim ta keril ri utat unan yaꞌtal che kakamisaxik. \qt*\x + \xo 15:4 \xo*\xt Éxodo 21:17; Levítico 20:9.\xt*\x*\x + \xo 15:4 \xo*\xt Éxodo 21:17; Levítico 20:9.\xt*\x* \v 5 Ri ix kꞌut kibꞌij chi jun alkꞌwaꞌlaxel utz we kubꞌij che ri utat xuqujeꞌ ri unan: Man kinkwin taj kintobꞌan ukꞌ alaq, rumal cher xintzuj uyaꞌik che ri Dios ronojel ri nujastaq rachiꞌl ri nurajil. \v 6 We jeriꞌ kubꞌan ri alkꞌwaꞌlaxel, man tajin ta kunimaj riꞌ ri utat. Ri ix man tajin ta kichꞌobꞌ ri utaqanik ri Dios, rumal are tajin kinimaj ri inaqꞌatajibꞌal. \v 7 Kawach taq winaq, kꞌo rumal xutzijoj loq iwij ri Isaías are xubꞌij: \m \v 8 \qt We winaq ri keꞌl pa we tinimit riꞌ, kakibꞌij chi kinkinimaj,\qt* \m \qt qas tzij kꞌut kinbꞌij xa ta ne junmul kakichomaj wij.\qt* \m \v 9 \qt Maj kutayij kiniqꞌijilaꞌj, rumal cher ri ikꞌutuꞌn xaq ke achyabꞌ.\qt*\x + \xo 15:9 \xo*\xt Isaías 29:13.\xt*\x* \p \v 10 Ri Jesús xuꞌsikꞌij ri winaq xubꞌij chike: Qas chita na, xuqujeꞌ utz chibꞌana che uchꞌobꞌik ri kinbꞌij chiꞌwe: \v 11 Man are ta ri rikil ri kitijo kabꞌanow chꞌuluj chiꞌwe cho ri Dios, xane are kabꞌanow chꞌuluj chiꞌwe ri tzukun taq chꞌoꞌj rukꞌ taq tzij, xuqujeꞌ ri itzel taq tzij ri kibꞌij. \p \v 12 Ri tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús, xkibꞌij che: Man utz taj xkita le fariseos ri xbꞌij la. \p \v 13 Ri Jesús xubꞌij: Ronojel qꞌayes ri man are ta ri nuTat tikowinaq kabꞌoq na bꞌik ri kꞌa te riꞌ kakꞌyaq na bꞌik. \v 14 Chiꞌya chilaꞌ rumal cher jer e kꞌo ri moy ri kakikꞌam kibꞌe nikꞌaj moyabꞌ chik, we jun moy kukꞌam ubꞌe jun moy chik, kikobꞌchal riꞌ ketzaq bꞌik pa jun jul. \p \v 15 Ri Pedro xuta che ri Jesús: Bꞌij la chaqe jas ubꞌanik ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj ri xtzijoj la are xbꞌij la ri jastaq ri kubꞌan chꞌuluj chaqe cho ri Dios. \p \v 16 Ri Jesús xubꞌij che: ¿Man kichꞌobꞌ ta xuqujeꞌ ix? \v 17 Ronojel ri kaqatijo xuqujeꞌ ri kaqaqumuj keꞌ chiqapam, kꞌa te riꞌ keꞌqachuluj kanoq. \v 18 Are kꞌu ri kape pa qanimaꞌ kel loq pa qachiꞌ are riꞌ kuchꞌulujij ri winaq. \v 19 Pa ri animaꞌaj kape wi ri itzel taq chomanik, ri kamisanik, ri tzukun kakabꞌ ixoqibꞌ, xuqujeꞌ kakabꞌ achyabꞌ, ri mak kukꞌ taq ixoqibꞌ xuqujeꞌ mak kukꞌ taq achyabꞌ, bꞌanoj taq tzij chikij nikꞌaj winaq chik, ri elaqꞌ, ri itzel taq noꞌjibꞌal chikiwach ri winaq. \v 20 Man are ta kabꞌanow chꞌuluj che jun winaq we man kuchꞌaj uqꞌabꞌ, are kabꞌanow chꞌuluj che ri winaq ri itzel taq jastaq. \s Ri ukojobꞌal jun ixoq ri man aj Israel taj \r (Marcos 7:24-30) \p \v 21 Are xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ, xeꞌ pa ri tinimit Tiro xuqujeꞌ Sidón. \v 22 Kꞌo jun ixoq chilaꞌ kachiꞌl ri kabꞌix kananeos chike kumal ri winaq aꞌj Israel, xuraq uchiꞌ xqebꞌ rukꞌ ri Jesús, xubꞌij che: Ajawxel, lal riꞌ ri Ralkꞌwaꞌl ri David, toqꞌobꞌisaj la nuwach, chintoꞌ la. Kꞌo jun itzel uxlabꞌal che ri wal ali, sibꞌalaj kubꞌan kꞌax che. \p \v 23 Ri Jesús xa ta ne jun tzij xubꞌij che. Ri e tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús xkibꞌij che: Bꞌij la che le ixoq chi man kujutereneꞌj taj xuqujeꞌ chuxlanoq. \p \v 24 Ri Jesús xubꞌij: Ri Dios xinutaq loq xaq xwi chikitoꞌik ri winaq ri aꞌj Israel, rumal jer e kꞌo chij ri e sachinaq kanoq. \p \v 25 Ri ixoq xqet rukꞌ ri Jesús, xukiꞌ choch, xubꞌij che: Ajawxel, chintoꞌ la. \p \v 26 Ri Jesús xubꞌij che: Man utz taj kaqaya ri kiwa ri alkꞌwaꞌlaxelabꞌ chike ri tzꞌiꞌ.\f + \fr 15:26 \fr*\ft Ri Jesús xtaq loq kukꞌ ri winaq aꞌj Israel, ri uꞌwinaq ri Dios. Ri winaq ri aꞌj Sirofenicia, ri winaq aꞌj Canaán, man aꞌj Israel taj. Ri aꞌj Israel kakibꞌij tzꞌiꞌ chike ri man aꞌj Israel taj, rumal riꞌ jeriꞌ xubꞌan ri Jesús chuchꞌabꞌexik we ixoq ri, pune cho ri Dios e junam konojel ri winaq.\ft*\f* \p \v 27 Ri ixoq xubꞌij che: Qas tzij wi, Ajawxel. Pune jeriꞌ, ri tzꞌiꞌ kakitij ri uxeꞌr taq kiwa ri e kajaw ri katzaq chuxeꞌ ri mexa. \p \v 28 Ri Jesús xubꞌij che ri ixoq: Ixoq, at qas kuꞌl wi akꞌuꞌx chirij ri Dios. Kabꞌantaj na awukꞌ ri xata chwe. Qas che ri qꞌotaj riꞌ xutzir ri ral ri ixoq. \s Ri Jesús kuꞌkunaj e kꞌi yawabꞌibꞌ \p \v 29 Ri Jesús xel bꞌik chilaꞌ, xeꞌ chuchiꞌ ri cho Galilea. Xpaqiꞌ puꞌwiꞌ jun juyubꞌ, kꞌa te riꞌ xtꞌuyiꞌk. \v 30 Sibꞌalaj e kꞌi winaq xeꞌkikꞌam bꞌik e yawabꞌibꞌ rukꞌ ri Jesús. Chikixoꞌl ri yawabꞌibꞌ e kꞌo chꞌokeꞌr, moyabꞌ, maj kiqꞌabꞌ, e memabꞌ. Ri Jesús xuꞌkunaj konojel. \v 31 Ri winaq sibꞌalaj xemayijanik are xeꞌkil ri yawabꞌibꞌ ri xuꞌtzirik, ri memabꞌ xkichapleꞌj chꞌawem, ri e chꞌokeꞌr xkichapleꞌj bꞌinem, xuqujeꞌ ri e moyabꞌ xkichapleꞌj kaꞌyem. Ri winaq xkichapleꞌj uqꞌijilaꞌxik ri kiDios ri aꞌj Israel. \s Ri Jesús kuꞌtzuq kajibꞌ mil winaq \r (Marcos 8:1-10) \p \v 32 Ri Jesús xuꞌsikꞌij ri utijoxelabꞌ, xubꞌij chike: Kintoqꞌobꞌisaj kiwach konojel we winaq riꞌ. Xeꞌ oxibꞌ qꞌij e kꞌo wukꞌ, man kꞌo ta kiwa kitijom. Man kawaj ta kꞌut ketzalij cho kachoch we man kewaꞌ bꞌik, rukꞌ jubꞌiqꞌ kekam che numik pa ri bꞌe. \p \v 33 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij che: Naj uj kꞌo wi che ri tinimit, ¿jawjeꞌ keꞌ qa man wi loq kiwa konojel we winaq riꞌ? \p \v 34 Ri Jesús xuta chike: ¿Janipa kaxlan wa kꞌo iwukꞌ? \p Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Wuqubꞌ kaxlan wa, rachiꞌl kebꞌ oxibꞌ alaj taq kar. \p \v 35 Ri Jesús xuꞌtaq ri winaq che tꞌuyulem pa ri ulew. \v 36 Kꞌa te riꞌ xukꞌam ri wuqubꞌ kaxlan wa xuqujeꞌ ri kar, xutyoxij che ri Dios. Kꞌa te riꞌ xupirij ri kaxlan wa xuqujeꞌ ri kar, xuya chike ri utijoxelabꞌ, rech kakijach chike ri winaq. \v 37 Konojel ri winaq xewaꞌik, xuqujeꞌ xenojik. Are xkimol ri chꞌaqaꞌp ri xkanajik, xkiriq na, wuqubꞌ chakach. \v 38 E kajibꞌ mil achyabꞌ ri xewaꞌik, man xaꞌjilax ta ri ixoqibꞌ xuqujeꞌ ri akꞌalabꞌ. \v 39 Kꞌa te riꞌ ri Jesús xuꞌchꞌabꞌej kan ri winaq, xpaqiꞌ pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xeꞌ pa ri tinimit Magadán. \c 16 \s Kakita jun mayijabꞌal kꞌutbꞌal che ri Jesús \r (Marcos 8:11-13; Lucas 12:54-56) \p \v 1 Ri fariseos xuqujeꞌ ri \w saduceos\w* xeqet rukꞌ ri Jesús, are xkaj xubꞌij jun jastaq ri man je ta ubꞌanik, xkita che chi kubꞌan jun kꞌutbꞌal rech chikaj. \v 2 Ri Jesús xubꞌij chike: Are kok aqꞌabꞌ ri ix kibꞌij chi jeꞌl ri qꞌotaj ri kape na, rumal cher kyaqarinaq le kaj. \v 3 Xuqujeꞌ aqꞌabꞌil are kiwilo chi kyaq xuqujeꞌ qꞌeqmuj le uwach le kaj kibꞌij chi kubꞌan na jabꞌ, rumal cher kaxibꞌin le ubꞌanik le uwo kaj. Ix iwetaꞌm kichꞌobꞌ rij ri kukꞌut ri kaj, man iwetaꞌm ta kꞌut ri kakꞌulmataj pa taq ri qꞌotaj ri kape na. \v 4 Ri itzel xuqujeꞌ kawach taq winaq are kakaj jun mayijabꞌal kꞌutbꞌal, man kayaꞌtaj ta chi kꞌu jun kꞌutbꞌal chike, xaq xwi jun jacha ri rech ri Jonás. Are xbꞌiꞌtaj we tzij riꞌ rumal ri Jesús, xel bꞌik chilaꞌ. \s Ri kilevadura ri fariseos xuqujeꞌ ri saduceos \r (Marcos 8:14-21) \p \v 5 Are xebꞌe puꞌwiꞌ ri plo rech keqꞌax chꞌaqaꞌp, man xnaꞌtaj ta bꞌik ukꞌamik ri kaxlan wa chike ri tijoxelabꞌ. \v 6 Ri Jesús xubꞌij chike: Chichajij iwibꞌ che ri levadura ke ri fariseos xuqujeꞌ ke ri Saduceos. \p \v 7 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij chibꞌil taq kibꞌ: Jeriꞌ laꞌ kubꞌij le Jesús rumal man xnaꞌtaj ta loq ukꞌamik ri kaxlan wa chaqe. \p \v 8 Are xretaꞌmaj ri Jesús ri kakibꞌij, xubꞌij chike: ¿Jas che kibꞌij chi maj kaxlan wa iwukꞌ? \v 9 ¿Man kichꞌobꞌ ta kꞌut? ¿Man kanaꞌtaj ta kꞌu chiꞌwe ri jobꞌ kaxlan wa ri xqaya chike ri jobꞌ mil winaq, janipa chakach chꞌaqaꞌp ximulij? \v 10 Xuqujeꞌ ¿la man kanaꞌtaj ri wuqubꞌ kaxlan wa ri xuꞌtzuq kajibꞌ mil winaq, janipa chakach chꞌaqaꞌp ximulij? \v 11 ¿Jas che man kichꞌobꞌ taj chi man are ta tajin kintzijoj rij ri kaxlan wa, xane are tajin kintzijoj rij ri kilevadura ri fariseos xuqujeꞌ ri saduceos? \p \v 12 Kꞌa te riꞌ xkichꞌobꞌo chi man are ta tajin kubꞌij chike chi rajawaxik kakichajij kibꞌ che ri levadura ri kꞌo pa ri kaxlan wa, xane are ri kikꞌutuꞌn ri fariseos xuqujeꞌ ri saduceos. \s Ri Pedro kuqꞌalajisaj chi ri Jesús are ri Cristo \r (Marcos 8:27-30; Lucas 9:18-21) \p \v 13 Are xopan ri Jesús pa ri tinimit Cesarea rech Filipo, xuta chike ri utijoxelabꞌ: ¿Jachin ri in kakibꞌij ri winaq? Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij che: \p \v 14 E jujun kakibꞌij chi lal lal Juan ri bꞌanal qasanaꞌ, e jujun chik kakibꞌij lal lal Elías, e nikꞌaj chik kakibꞌij chi lal lal Jeremías o wine jun chike ri qꞌalajisal taq tzij. \p \v 15 Ri Jesús xubꞌij: E kꞌu ri ix, ¿in jachin ri in kibꞌij ix? \p \v 16 Ri Simón xubꞌij: Lal lal Cristo, Ralkꞌwaꞌl ri kꞌaslik Dios. \p \v 17 Ri Jesús xubꞌij: Utz awe, Simón, ralkꞌwaꞌl ri Jonás, rumal man jun winaq taj xkꞌutuw chawach, xane are ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj. \v 18 Ri in kinbꞌij chawe chi ri at, at Pedro. Puꞌwiꞌ kꞌu we nimalaj abꞌaj riꞌ kinyak wi na ri nukomontyox, ri uchiꞌ ja rech ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ man kachꞌeken ta che. \v 19 Kinya na chawe ri lawe rech ri ajawarem rech ri kaj. Ronojel ri kajatꞌij choch ri uwachulew, kajatꞌix na pa ri kaj, ronojel ri kakir choch ri uwachulew, kakiritaj na pa ri kaj. \p \v 20 Kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ chi man kakibꞌij ta chi che jun winaq chik chi ri Jesús areꞌ Cristo. \s Ri Jesús kutzijoj ri ukamikal \r (Marcos 8:31; Lucas 9:22-27) \p \v 21 Che ri qꞌij riꞌ, ri Jesús xuchapleꞌj utzijoxik chike ri utijoxelabꞌ chi keꞌ na pa ri tinimit Jerusalén, xuqujeꞌ kabꞌan na kꞌax che kumal ri kꞌamal taq kibꞌe ri winaq aꞌj Israel, ri kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik, xuqujeꞌ choqꞌaqꞌ kakamisax na, churox qꞌij kꞌut kakꞌastaj na uwach. \v 22 Ri Pedro xukꞌam bꞌik ri Jesús utukel, xuchapleꞌj uyajik xubꞌij che: ¡Ajawxel, man kuya taj jewaꞌ kakꞌulmatajik! ¡Waꞌ we riꞌ man kakꞌulmataj ta wi! \p \v 23 Ri Jesús xtzolqꞌomijik, xubꞌij che ri Pedro: ¡Chatel bꞌik wukꞌ Itzel! Xaq at qꞌatel we, man are ta achomanik at ri jastaq rech ri Dios, xane kichomanik achyabꞌ kꞌo awukꞌ. \p \v 24 Kꞌa te riꞌ xubꞌij ri Jesús chike ri utijoxelabꞌ we kꞌo jun karaj kuxik nutijoxel, choqꞌaqꞌ, kukꞌekꞌej ribꞌ chibꞌil ribꞌ, karukꞌaꞌj ri cheꞌ rech ripbꞌal, xuqujeꞌ kateriꞌ chwij. \v 25 Jeriꞌ, rumal ri winaq ri karaj kukol ri ukꞌaslemal, kutzaq na riꞌ, are kꞌu ri kutzaq ri ukꞌaslemal xa rumal we, kuriq na riꞌ. \v 26 ¿Jas kutayij che jun winaq kuchꞌek ronojel ri uwachulew, we kutzaq ri ukꞌaslemal? O ¿jas kakwin jun winaq kuya che ukꞌaxel ri ukꞌaslemal? \v 27 In ri uKꞌojol ri Achi, kinpe na rukꞌ ri nujuluwem xuqujeꞌ ri e wangelibꞌ, kuluya na tojbꞌal ke pa kijujunal, jas na kꞌu ri kataqiꞌ chike. \v 28 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, e kꞌo jujun chike ri e kꞌo waral, man kekam ta na, kakil na kopan ri uKꞌojol ri Achi pa ri rajawarem. \c 17 \s Kakꞌexetaj ri ukaꞌyebꞌal ri Jesús \r (Marcos 9:2-13; Lucas 9:28-36) \p \v 1 Are ikꞌowinaq chi waqibꞌ qꞌij, ri Jesús xusikꞌij bꞌik ri Pedro, ri Jacobo, ri Juan, ri rachalal ri Jacobo, xepaqiꞌ bꞌik puꞌwiꞌ ri jun nimalaj juyubꞌ. \v 2 Chilaꞌ xkꞌexkꞌobꞌ wi ri ukaꞌyebꞌal chikiwach ri utijoxelabꞌ, ri upalaj xrepqꞌunik jacha ri qꞌij, ri ratzꞌyaq xrepqꞌunik jacha ri tunal. \v 3 Kꞌa te riꞌ xkikꞌut kibꞌ ri Moisés rachiꞌl ri Elías, tajin ketzijon rukꞌ ri Jesús. \v 4 Ri Pedro xubꞌij che ri Jesús: Ajawxel, utz we kujkanaj kanoq waral. We kaj la kinbꞌan oxibꞌ alaj taq ja, jun e la, jun rech le Moisés xuqujeꞌ jun rech le Elías. \p \v 5 Tajin katzijon na ri Pedro, are xaq kꞌa teꞌ xpe jun nimalaj sutzꞌ xuꞌchꞌuq konojel, kꞌa te riꞌ xpe jun chꞌabꞌal pa ri sutzꞌ kubꞌij: Are waꞌ ri loqꞌalaj nukꞌojol, sibꞌalaj kakiꞌkot wanimaꞌ rumal rech. Chinimaj ri kubꞌij areꞌ. \p \v 6 Are xkita ri tijoxelabꞌ ri xbꞌixik, sibꞌalaj xkixiꞌj kibꞌ, xexukiꞌk xkiya ri kipalaj pa ri ulew. \v 7 Ri Jesús xqebꞌ kukꞌ, xuꞌchapo, kꞌa te riꞌ xubꞌij chike: Man kixiꞌj ta iwibꞌ, chixwaꞌjiloq. \p \v 8 Are xekaꞌyilobꞌik, maj chi jun xkil uwach, xwi ri Jesús. \p \v 9 Tajin keqaj loq puꞌwiꞌ ri juyubꞌ are xubꞌij ri Jesús chike: Man kitzijoj ta chi che jun winaq ri xiwilo, kꞌa chinkꞌastaj na, in ri uKꞌojol ri Achi, kꞌa te riꞌ utz kitzijoj. \p \v 10 Ri tijoxelabꞌ xkita che ri Jesús: ¿Jas che kakibꞌij ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik chi nabꞌe na kape na ri Elías? \p \v 11 Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij, ri Elías kape chusukꞌumaxik ronojel ri jastaq. \v 12 Kinbꞌij kꞌu chiꞌwe chi ri Elías xpe kanoq, man xkichꞌobꞌ ta uwach, xane xkibꞌan che ri xraj kikꞌuꞌx. Je xuqujeꞌ kakibꞌan na chwe in ri in uKꞌojol ri Achi. Kakibꞌan na kꞌax chwe. \p \v 13 Kꞌa te riꞌ xkichꞌobꞌ ri tijoxelabꞌ chi are tajin kutzijoj rij ri Juan Bꞌanal qasanaꞌ. \s Ri Jesús kukunaj jun ala ri kꞌo jun itzel uxlabꞌal che \r (Marcos 9:14-29; Lucas 9:37-43) \p \v 14 Are xoꞌpan kukꞌ ri winaq, xqebꞌ jun achi rukꞌ ri Jesús, xukiꞌk choch xubꞌij che: \v 15 Ajawxel, toqꞌobꞌisaj la uwach le nukꞌojol. Kabꞌan kꞌax che, kꞌi mul katzaq pa qꞌaqꞌ xuqujeꞌ pa jaꞌ. \v 16 Xinkꞌam loq chikiwach le tijoxelabꞌ la, man xekwin taj xkikunaj. \p \v 17 Ri Jesús xubꞌij: ¡Ri ix, ix itzel taq winaq, maj ikojobꞌal! ¿La ronojel mul in kꞌo iwukꞌ qaj iwukꞌ? ¿La ronojel mul kinkochꞌ ri kibꞌano? Kꞌa te riꞌ xubꞌij: Chikꞌama loq ri ala. \p \v 18 Ri Jesús xresaj bꞌik ri itzel uxlabꞌal ri kꞌo che ri ala, qas che ri qꞌotaj riꞌ ri ala xkunatajik. \p \v 19 Kꞌa te riꞌ ri tijoxelabꞌ xaq kitukel xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita che: ¿Jas che man xujkwin ta uj xqesaj bꞌik ri itzel uxlabꞌal? \p \v 20 Ri Jesús xubꞌij chike: Rumal cher xa nitzꞌ ri ikojobꞌal. Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, we ta kꞌo ikojobꞌal jetaq ri ijaꞌ rech ri moxtansia, kixkwin riꞌ kibꞌij che we juyubꞌ riꞌ: “¡Chatel bꞌik waral, jat je laꞌ!” Keꞌ riꞌ jawjeꞌ ri kitaq wi bꞌik. Maj jun jastaq riꞌ ri mat kixkwin chubꞌanik. \v 21 /We itzel uxlabꞌal riꞌ man kel ta bꞌik we man kibꞌan chꞌawem xuqujeꞌ we man kibꞌan qꞌipoj waꞌim./ \r (Marcos 9:30-32; Lucas 9:43-45) \p \v 22 Are kimulim kibꞌ pa Galilea, ri Jesús xubꞌij chike: In ri uKꞌojol ri Achi, kinjach na pa kiqꞌabꞌ ri achyabꞌ. \v 23 Kinkamisax na, churox qꞌij kꞌut kinkꞌastajik. Are xkita ri tijoxelabꞌ ri xbꞌix chike, sibꞌalaj xebꞌisonik. \s Ri alkabal rech ri Templo \p \v 24 Are xopan ri Jesús pa ri tinimit Capernaúm, ri e toqꞌil taq alkabal rech ri Templo xeqet rukꞌ ri Pedro, xkita che: ¿La kutoj kꞌu le iwajtij alkabal rech le Templo? \p \v 25 Jeꞌ, kutojo, xubꞌij ri Pedro. \p Are xok bꞌik ri Pedro pa ri ja, ri Jesús xnabꞌej chutayik che: Simón, ¿jas kabꞌij at? Ri e nimaꞌq taq taqanelabꞌ ¿jachin chike kakitoqꞌij wi ri alkabal, chike ri e kalkꞌwaꞌl o chike konojel ri winaq? \p \v 26 Chike konojel ri winaq, xcha ri Pedro. \p Ri Jesús xubꞌij che: Kawilo ri e kalkꞌwaꞌl man kakitoj taj. \v 27 Man kawaj ta kꞌut kinkoj chꞌoꞌj chikixoꞌl we winaq riꞌ. Jat pa le plo, chakꞌyaqa ri chapbꞌal kar. Ri nabꞌe kar ri kachapo, kꞌo jun pwaq pa uchiꞌ. Chawesaj ri pwaq, rukꞌ riꞌ chatojo ri alkabal we in xuqujeꞌ awe at. \c 18 \s Ri sibꞌalaj nim uqꞌij pa ri ajawarem rech ri Dios \r (Marcos 9:33-37; Lucas 9:46-48) \p \v 1 Qas pa ri qꞌotaj riꞌ, ri tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita che: ¿Jachin ri qas sibꞌalaj nim uqꞌij pa ri ajawarem rech ri kaj? \p \v 2 Ri Jesús xusikꞌij jun akꞌal, xuya chikixoꞌl. \v 3 Kꞌa te riꞌ xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, we man kikꞌex iwibꞌ, rech je kixux akꞌalabꞌ, man kixkwin taj kixok pa ri ajawarem rech ri kaj. \v 4 Jeriꞌ, ri kumochꞌ ribꞌ jacha we kubꞌan we akꞌal riꞌ, sibꞌalaj nim na uqꞌij pa ri ajawarem rech ri kaj. \v 5 Xuqujeꞌ ri kukꞌamawaꞌj jun akꞌal pa ri nubꞌiꞌ, in riꞌ kinukꞌamawaꞌj. \r (Marcos 9:42-48; Lucas 17:1-2) \p \v 6 We kꞌo jun kuꞌtaqchiꞌj pa mak we alaj taq nitzꞌ ri e kojoninaq chwe. Are katan riꞌ we kaxekebꞌax bꞌik jun abꞌaj rech keꞌbꞌal chuqul, kꞌa te riꞌ kakꞌyaq bꞌik kꞌa pa ri ukꞌuꞌx ri cho. \v 7 ¡Kꞌax ke ri winaq ri keꞌkitaqchiꞌj nikꞌaj winaq chik pa mak! Rajawaxik kꞌu wi chi kakꞌulmataj na we riꞌ, xa kꞌu kꞌax rech ri winaq ri kuꞌtaqchiꞌj chi nikꞌaj pa mak. \p \v 8 We are ri aqꞌabꞌ o ri awaqan kabꞌanow chawe katmakunik, chakutij, kꞌa te riꞌ chakꞌyaqa bꞌik. Are katanik katok pa ri jun alik kꞌaslemal, maj jun aqꞌabꞌ o maj jun awaqan cho ri rukꞌ ukobꞌchal aqꞌabꞌ xuqujeꞌ rukꞌ ukobꞌchal ri awaqan katkꞌyaq bꞌik pa ri qꞌaqꞌ ri maj ukꞌisik. \v 9 We are ri abꞌoqꞌoch kabꞌanow chawe katmakunik, chawesaj, chakꞌyaqa bꞌik. Are katanik xa rukꞌ jun abꞌoqꞌoch katok pa ri jun alik kꞌaslemal cho ri rukꞌ ukobꞌchal ri abꞌoqꞌoch katkꞌyaq bꞌik pa ri qꞌaqꞌ. \s Kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chrij ri chij ri xsachik \r (Lucas 15:3-7) \p \v 10 Qas chiwila na, miwetzelaj jun chike we alaj taq e nitzꞌ riꞌ. Rumal qas kinbꞌij chiꞌwe chi ri ki\w ángel\w*, amaqꞌel ketzijon rukꞌ ri nuTat ri kꞌo chilaꞌ chikaj. \v 11 /Ri uKꞌojol ri Achi xpetik che kikolik ri e sachinaq kanoq./ \p \v 12 ¿Jas kichomaj ix chrij ri achi, ri kasach kan jun chike ri jun ciento uchij? ¿La man kꞌu kuꞌya kan ri junmuchꞌ bꞌelej lajuj pa ri juyubꞌ rech keꞌ chutzukuxik ri uchij ri xsach kanoq? \v 13 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, sibꞌalaj kꞌo na ri ukiꞌkotemal ri ajyuqꞌ are kuriq ri jun uchij, cho ri e junmuchꞌ bꞌelej lajuj chij ri man xesach taj. \v 14 Je xuqujeꞌ ri iTat ri kꞌo pa ri kaj, man karaj taj katzaq jun chike we alaj taq nitzꞌ riꞌ. \s Ri kuyunik \r (Lucas 17:3) \p \v 15 We kꞌo jun awachalal pa Cristo, kubꞌan jun kꞌax chawe, jat rukꞌ atukel, chabꞌij che ri xubꞌan chawe. We kutatabꞌej ri kabꞌij che xatchꞌeken riꞌ che. \v 16 We man kutatabꞌej ri awachalal ri kabꞌij che, jat chi junmul rukꞌ, chaꞌkꞌama bꞌik kebꞌ o oxibꞌ winaq awukꞌ, rech kakilo jas kibꞌan chusukꞌumaxik ri xkꞌulmatajik.\x + \xo 18:16 \xo*\xt Deuteronomio 19:15.\xt*\x* \v 17 We man kuta wi ri kabꞌix che, chabꞌij chike ri \w komontyox\w*, we man kuta wi tzij, chabꞌana che chi jer kꞌo jun winaq ri man kojonel taj o jun itzel winaq. \p \v 18 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe ronojel ri man kaya ta bꞌe che cho ri uwachulew, man kaya ta bꞌe che chilaꞌ chikaj, xuqujeꞌ ronojel ri kaya bꞌe che cho ri uwachulew, kaya na bꞌe che pa ri kaj. \p \v 19 Xuqujeꞌ kinbꞌij chiꞌwe we e kꞌo kebꞌ chiꞌwe kakijunamaj kikꞌuꞌx chutayik jun jastaq, kayaꞌtaj na chike rumal ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj. \v 20 Jeriꞌ rumal cher jawjeꞌ ri kakimulij wi kibꞌ kebꞌ oꞌxibꞌ winaq pa ri nubꞌiꞌ, kinkꞌojiꞌ riꞌ chikixoꞌl. \p \v 21 Ri Pedro xqebꞌ chuxukut ri Jesús xubꞌij che: ¿Awaj janipa mul rajawaxik kikuy umak ri wachalal ri kubꞌan kꞌax chwe? ¿La xaqareꞌ wuqubꞌ mul? \p \v 22 Ri Jesús xubꞌij: Man tajin ta kinbꞌij chawe chi xa wuqubꞌ mul xane wuqubꞌ mul oxkꞌal lajuj.\f + \fr 18:22 \fr*\ft Ri ajilabꞌal 7 chikiwach ri aꞌj Israel kukꞌutwachij jun jastaq ri tzꞌaqat, rumal riꞌ ri Jesús are kubꞌij 7 mul 70. Man kꞌo ta jun kakwinik karajilaj janipa mul kasach jun rukꞌ jun chik xuqujeꞌ janipa mul rajawaxik kakuyunik.\ft*\f* \p \v 23 Rumal riꞌ, ri ajawarem rech ri kaj kajunumataj rukꞌ ri jun taqanel ri xuta chike ri rajchakibꞌ chi kakijach ri kwenta rech ri pwaq ri kikꞌas rukꞌ. \v 24 Are xuchapleꞌj kitoqꞌixik, xopan ri jun rajchak ri ukꞌas lajuj mil qꞌana pwaq rukꞌ.\f + \fr 18:24 \fr*\ft Ri Jesús xubꞌij “10,000 talentos.” Jun talento kꞌo na choch jun lajuj mil pwaq re kamik.\ft*\f* \v 25 Maj urajil chutojik ri ukꞌas, rumal riꞌ ri patrón xtaqan chukꞌayixik ri achi, ri rixoqil, xuqujeꞌ ri ralkꞌwaꞌl, xuqujeꞌ ronojel ri ujastaq ri kꞌolik rech katojtaj ri kꞌasaj.\f + \fr 18:25 \fr*\ft Pa taq ri qꞌij, ri jun winaq ri kꞌo ukꞌas ri man kakwin taj kutojo kukꞌayij bꞌi ribꞌ rech jeriꞌ katojtaj ri ukꞌas.\ft*\f* \v 26 Ri ajchak xukiꞌk choch ri upatrón xuta toqꞌobꞌ che xubꞌij: Toqꞌobꞌisaj la nuwach, kintoj na che la ronojel ri nukꞌas. \p \v 27 Ri patrón xutoqꞌobꞌisaj uwach ri rajchak, xubꞌij che chi maj chi ukꞌas, kꞌa te riꞌ xutzoqopij bꞌik. \v 28 Are xel bꞌik ri ajchak rukꞌ ri patrón, xuriq jun chike ri rachiꞌl ri ukꞌas jun ciento saq pwaq rukꞌ, xuchap che ri uqul are xraj xujitzꞌaj, kꞌa te riꞌ xubꞌij che: Chatojo ri akꞌas wukꞌ.\f + \fr 18:28 \fr*\ft Ri Jesús xubꞌij 100 denario, che ri qꞌotaj riꞌ jun denario tojbꞌal re jun uqꞌij jun ajchak.\ft*\f* \v 29 Ri rech ajchak xukiꞌk choch, xuta toqꞌobꞌ che xubꞌij: Chatoqꞌobꞌisaj nuwach, kintoj na chawe ronojel ri nukꞌas. \v 30 Ri achi man xutoqꞌobꞌisaj ta uwach ri rech ajchak, xyojtajik kꞌa te riꞌ xuꞌkojo kan pa cheꞌ, kꞌa chutojo na ri ukꞌas. \v 31 Are xkil konojel ri ajchakibꞌ ri xkꞌulmatajik, sibꞌalaj xebꞌisonik, kꞌa te riꞌ xeꞌkitzijoj che ri kipatrón ri xkꞌulmatajik. \v 32 Ri patrón xusikꞌij ri ajchak ri je xubꞌan we riꞌ, xubꞌij che: “¡At Itzel laj ajchak! Xinkuy ri akꞌas, rumal xata toqꞌobꞌ chwe. \v 33 ¿La man kꞌu xatoqꞌobꞌisaj uwach ri awachiꞌl jacha ri xinbꞌan in chawe?” \v 34 Ri patrón xyojtajik, kꞌa te riꞌ xujach bꞌik ri achi chike ri ajchakibꞌ pa ri cheꞌ, rech kabꞌan kꞌax che kꞌa chutojo na ronojel ri ukꞌas. \p \v 35 Ri Jesús xubꞌij: Jeriꞌ kubꞌan na ri nuTat ri kꞌo chilaꞌ chikaj chiꞌwe, we man kiꞌkuy ri iwachalal rukꞌ ronojel ikꞌuꞌx. \c 19 \s Ri winaq ri kakijach kikꞌulaj \r (Marcos 10:1-12; Lucas 16:18) \p \v 1 Are xtoꞌtaj ri Jesús chubꞌixik ronojel we jastaq riꞌ, xel bꞌik pa ri Galilea, xeꞌ pa jun tinimit rech Judea, chꞌaqaꞌp che ri Jordán. \v 2 Sibꞌalaj e kꞌi winaq xeteriꞌ chirij, xuꞌkunaj konojel ri e yawabꞌibꞌ ri e kꞌo chilaꞌ. \p \v 3 E jujun fariseos xeqet rukꞌ ri Jesús are kakaj kakikoj jun kꞌaꞌmabꞌal che, xkita che: ¿La yaꞌtal che jun achi kujach ri rixoqil rumal xapakux jastaq ri xkꞌulmatajik? \p \v 4 Ri Jesús xubꞌij: ¿La man isikꞌim ri tzꞌibꞌatalik, pa ri majibꞌal re ronojel, ri Tikol kaj xuqujeꞌ ulew, xutik ri achi xuqujeꞌ ri ixoq?\x + \xo 19:4 \xo*\xt Génesis 1:27.\xt*\x* \v 5 Xuqujeꞌ xubꞌij: Rumal waꞌ ri achi kuꞌtzaq kan ri utat unan, keꞌ rukꞌ ri rixoqil rech kuꞌx xa jun winaq.\x + \xo 19:5 \xo*\xt Génesis 2:24.\xt*\x* \v 6 Xaq jeriꞌ man e kebꞌ ta chik, xane xa e jun chik. Rumal cher ri xunukꞌ ri Dios, man kakwin ta ri achi kuꞌjacho. \p \v 7 Ri fariseos xkibꞌij che: ¿Jas kꞌu che ri Moisés pa ri taqanik ri xuya kanoq kubꞌij chi ri achi kakwinik kujach ribꞌ che ri rixoqil we kuya ri wuj che jawjeꞌ kubꞌij wi chi kakijach kibꞌ?\x + \xo 19:7 \xo*\xt Deuteronomio 24:1.\xt*\x* \p \v 8 Ri Jesús xubꞌij: Ri Moisés xuya bꞌe chiꞌwe kiꞌjach ri iwixoqilal rumal cher sibꞌalaj abꞌaj ri iwanimaꞌ, man je ta kꞌu riꞌ ubꞌanik pa ri majibꞌal loq rech ronojel. \v 9 Kinbꞌij chiꞌwe, we kꞌo jun kujach ri rixoqil, man xa ta rumal xmakun chik rukꞌ jun achi, kꞌa te riꞌ kakꞌuliꞌ rukꞌ jun ixoq chik, kamakunik, rumal e kebꞌ chi riꞌ ri rixoqil. \p \v 10 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: We jeriꞌ kakꞌulmataj chikixoꞌl ri achi rachiꞌl ri rixoqil, are katan riꞌ man kakꞌuliꞌ ta jun. \p \v 11 Ri Jesús xubꞌij: Man konojel taj kakikꞌamawaꞌj we jastaq riꞌ xane xwi ri winaq ri yaꞌtal chike kakikꞌamawaꞌj. \v 12 Jeriꞌ rumal cher e kꞌo winaq eunuco, kech wi pa ri kikꞌojiꞌkal, e kꞌo chi nikꞌaj xa xbꞌan eunuco chike kumal ri achyabꞌ, e kꞌo chi nikꞌaj \w eunuco\w* rumal cher aꞌreꞌ xkichaꞌ ri ajawarem rech chilaꞌ chikaj. Ri karaj kukꞌamawaꞌj we riꞌ chukꞌamawaꞌj. \s Ri Jesús kuꞌtewechiꞌj ri akꞌalabꞌ \r (Marcos 10:13-16; Lucas 18:15-17) \p \v 13 Ri winaq xeꞌkikꞌam bꞌik akꞌalabꞌ rukꞌ ri Jesús rech kuya ri uqꞌabꞌ xuqujeꞌ kubꞌan chꞌawem pa kiwiꞌ. Ri tijoxelabꞌ kꞌut xkichapleꞌj kiyajik ri e kꞌamowinaq bꞌik ri akꞌalabꞌ. \v 14 Ri Jesús xubꞌij chike: Chiya bꞌe chike ri akꞌalabꞌ kepe wukꞌ, man kiꞌqꞌatej taj, rumal cher ri winaq ri je kenoꞌjin akꞌalabꞌ are ri ajawarem rech ri kaj. \p \v 15 Are xtoꞌtaj chuyaꞌik ri uqꞌabꞌ pa kiwiꞌ ri akꞌalabꞌ xel bꞌik chilaꞌ. \s Ri qꞌinom ala \r (Marcos 10:17-31; Lucas 18:18-30) \p \v 16 Kꞌa te riꞌ jun achi xqebꞌ rukꞌ ri Jesús xubꞌij che: Ajtij, ¿jas ri utzilal ri rajawaxik kinbꞌano rech kinok pa ri jun alik kꞌaslemal? \p \v 17 Ri Jesús xubꞌij che: ¿Jas che kata chwe jas riꞌ ri utzilal? Xa jun riꞌ ri utz. Chanimaj ri taqanik, we kawaj katok pa ri jun alik kꞌaslemal. \p \v 18 Ri achi xuta che ri Jesús: ¿Jachin chike taq riꞌ ri taqanik ri kabꞌij la? \p Ri Jesús xubꞌij che: Man katkamisan taj, man kekꞌojiꞌ ta kebꞌ awixoqil, man katelaqꞌ taj, man kabꞌan ta bꞌanoj tzij chirij jun winaq chik. \v 19 \x + \xo 19:19 \xo*\xt Éxodo 20:12-16; Deuteronomio 5:16-20.\xt*\x* Nim chaꞌwila ri atat anan, xuqujeꞌ chaloqꞌaj ri ajil tzꞌaqat jacha ri kabꞌan chuloqꞌaxik awibꞌ at.\x + \xo 19:19 \xo*\xt Levítico 19:18.\xt*\x* \p \v 20 Ri ala xubꞌij: Ronojel waꞌ we riꞌ nubꞌanom. ¿Jas chi jun kajawataj na? \p \v 21 Ri Jesús xubꞌij che: We kawaj qas at tzꞌaqat, jat jaꞌkꞌayij kanoq ronojel ri kꞌo awukꞌ, kꞌa te riꞌ chaya ri pwaq chike ri e mebꞌaibꞌ, kayaꞌtaj kꞌu na aqꞌinomal pa ri kaj. Kꞌa te riꞌ chatan loq, chinatereneꞌj. \p \v 22 Are xuta ri ala ri xbꞌix che, kabꞌisonik xeꞌek, rumal sibꞌalaj nim uqꞌinomal ri kꞌolik. \p \v 23 Ri Jesús xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ, qas tzij kinbꞌij chiꞌwe sibꞌalaj kꞌax rokem jun qꞌinom pa ri ajawarem rech ri kaj. \v 24 Are man kꞌax taj rokem jun \w kamey\w*pa ri ujolom ri bꞌaq cho ri rokik ri qꞌinom pa ri ajawarem rech ri Dios. \p \v 25 Ri tijoxelabꞌ xemayijanik are xkita ri xbꞌix chike, xkibꞌij: We jeriꞌ ¿jachin kꞌu riꞌ ri kakwinik kukol ribꞌ? \p \v 26 Ri Jesús ko xuꞌkaꞌyej kꞌa te riꞌ xubꞌij chike: Ri Dios kakwinik kubꞌano ri man kakwin ta ri achi chubꞌanik. \p \v 27 Ri Pedro xubꞌij che ri Jesús: Chilampe la, uj qatzaqom kanoq ronojel rumal tereneꞌxik la. ¿Jas kꞌu kaqachꞌek uj rukꞌ we riꞌ? \p \v 28 Ri Jesús xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwech are kabꞌan kꞌakꞌ che ri jastaq, are kintꞌuyiꞌ na In ri in uKꞌojol ri Achi pa ri tꞌuyulibꞌal ri kajuluwik, kixtꞌuyiꞌ xuqujeꞌ na ix pa ri kabꞌlajuj tꞌuyulibꞌal, rech kiqꞌat tzij pa kiwiꞌ ri e kabꞌlajuj wok winaq aꞌj Israel. \v 29 Ri winaq ri xa rumal we, xutzaq kan rachoch, e rachalal, e ranabꞌ, utat unan, e ralkꞌwaꞌl xuqujeꞌ rulew, kukꞌamawaꞌj na ciento mul ukꞌaxelal xuqujeꞌ ri jun alik kꞌaslemal. \v 30 E kꞌi chike ri e nabꞌe, kuꞌx na e kꞌisbꞌal, xuqujeꞌ e kꞌi chike ri e kꞌisbꞌal kuꞌx na e nabꞌe. \c 20 \s Ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chikij ri tikol taq uvas \p \v 1 Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj xuqujeꞌ rukꞌ ri jun patrón ri sibꞌalaj aqꞌabꞌ xwaꞌjil bꞌik, xeꞌ chikitzukuxik rajchakibꞌ rech keꞌchakun rukꞌ. \v 2 Are xuꞌriq jujun ajchakibꞌ, xuꞌtaq bꞌik pa ri uchak, xubꞌij chike chikutoj jun denario ri kiqꞌij. \v 3 Pa ri bꞌelejebꞌ qꞌotaj rech ri qꞌij ri patrón xeꞌ chi junmul chikitzukuxik ri ajchakibꞌ, are xeꞌril chi nikꞌaj winaq ri maj kakichakuj. \v 4 Xubꞌij chike: “Jix xuqujeꞌ ix, jix e chakun pa ri wulew. Kintoj na ri qas xaqareꞌ chiꞌwe.” \p \v 5 Jaꞌe, xechaꞌ. Xebꞌe pa ri chak. Ri patrón xel bꞌik pa ri nikꞌaj qꞌij, xuqujeꞌ pa ri nikꞌaj bꞌenaq qꞌij, xubꞌutzukuj chi na nikꞌaj ajchakibꞌ, je xubꞌij chike jetaq ri xubꞌij chike ri nikꞌaj winaq, aqꞌabꞌil. \v 6 Pa ri uroꞌ qꞌotaj rech ri bꞌenaq qꞌij xel chi na bꞌik ri patrón, xuꞌriq chi na nikꞌaj winaq ri maj kichak, xuta chike: “¿Jas che xaq ix kꞌo waral maj kichakuj?” \v 7 Ri winaq xkibꞌij che: “Maj jachin tzujuwinaq qachak.” Ri patrón xubꞌij chike: “Jix xuqujeꞌ ix, jix e chakun pa ri wulew.” \v 8 Are xqaj ri qꞌij, ri ajchoqꞌe ri ulew xubꞌij che ri yakol urajil: “Chaꞌsikꞌij ri ajchakibꞌ, chatojo bꞌik ri kiqꞌij, are nabꞌe kaꞌtoj ri kꞌisbꞌal xuꞌlik, kꞌa te riꞌ kaꞌtoj ri nabꞌe xuꞌlik.” \v 9 Xoꞌpan ri ajchakibꞌ ri xeꞌmok pa ri uroꞌ rech ri bꞌenaq qꞌij, xya bꞌik ri kirajil rech ri jun qꞌij kichak. \v 10 Are xoꞌpan ri winaq ri xemok nabꞌe pa ri chak, pa kikꞌuꞌx chi nim kirajil kaya chikiwach ri nikꞌaj chik. Xaq kꞌu junam ri xya chike, xa rech jun qꞌij chak. \v 11 Are xkꞌamtaj ri tojbꞌal ke xkichapleꞌj utzijoxik rij ri Patrón. \v 12 Xkibꞌij: “We ajchakibꞌ ri xetoj la nabꞌe, xa jun hora xechakunik, junam xbꞌan la chikitojik qukꞌ, uj naj xujchakunik xqakochꞌ ri chak xuqujeꞌ ri qꞌij.” \v 13 Ri patrón xubꞌij che jun chike ri ajchakibꞌ: “Ala maj kꞌaxal tajin kinbꞌan chawe ¿Man xakꞌam ta kꞌut uqꞌabꞌ ri tojbꞌal awe xintzuju are xatinmoko? \v 14 Jat, chakꞌama bꞌik ri tojbꞌal awe, kawaj kintoj chi na ri kꞌisbꞌal ajchak, jetaq ri xinbꞌan che atojik at. \v 15 ¿Man kꞌu yaꞌtal chwe kinbꞌan rukꞌ ri nurajil jacha ri kawaj in? ¿O xa kꞌax chawe chi sibꞌalaj in utz winaq?” \v 16 Jeriꞌ, ri e nabꞌe kuꞌx na kꞌisbꞌal, xuqujeꞌ ri e kꞌisbꞌal kuꞌx na e nabꞌe. \s Ri Jesús junmul chik kutzijoj ri ukamikal \r (Marcos 10:32-34; Lucas 18:31-34) \p \v 17 Are xpaqiꞌ ri Jesús pa Jerusalén, xuꞌkaꞌm bꞌik ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ, xubꞌij chike: \v 18 Chanim kujeꞌ pa ri tinimit Jerusalén, chilaꞌ ri in ri uKꞌojol ri Achi kinjach na pa kiqꞌabꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe kech ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik. Aꞌreꞌ kakiqꞌat na tzij pa nuwiꞌ xuqujeꞌ kinkikamisaj na. \v 19 Xuqujeꞌ kinkijach na pa kiqꞌabꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj rech kakitzꞌeꞌj na nuwach, kinkirapuj na, xuqujeꞌ kinkirip na. Churox qꞌij kꞌut kinkꞌastaj na. \s Ri kinan ri nikꞌaj tijoxelabꞌ kuta jun toqꞌobꞌ che ri Jesús \r (Marcos 10:35-45) \p \v 20 Ri unan ri Jacobo xuqujeꞌ ri Juan e rachiꞌl ri ral xqebꞌ rukꞌ ri Jesús, xukiꞌ choch, kꞌa te riꞌ xuta jun toqꞌobꞌ che. \v 21 Ri Jesús xuta che: ¿Jas kawaj? \p Ri chuchuꞌ xubꞌij: Taqan la chi pa ri ajawarem la jun chike we wal riꞌ katꞌuyiꞌ pa ri wiqiqꞌabꞌ la, ri jun chik katꞌuyiꞌ pa ri mox la. \p \v 22 Ri Jesús xubꞌij che: Man iwetaꞌm ta ri tajin kitoqꞌij. ¿La kixkwin ix kiwikꞌowisaj ri kꞌaxkꞌolal ri kakꞌulmataj na wukꞌ in? Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Kujkwinik. \p \v 23 Ri Jesús xubꞌij chike: Qas kixkwin wi riꞌ kiriq ri kꞌax ri kinriq in, man in ta kꞌut kabꞌan we kinya itꞌuyulibꞌal pa ri nuwiqiqꞌabꞌ xuqujeꞌ pa ri numox. Are ri nuTat riꞌ etaꞌmaninaq e jachinaq. \p \v 24 Are xkita ri lajuj tijoxelabꞌ ri xkibꞌan ri e kebꞌ kachiꞌl xeyojtaj kukꞌ. \v 25 Ri Jesús xuꞌsikꞌij xubꞌij chike: Ix iwetaꞌm ri e qꞌatal taq tzij pa taq ri tinimit kakibꞌan kꞌax chike ri winaq xuqujeꞌ ri e kipatanijelabꞌ, rukꞌ che ri kꞌo kikwinem. \v 26 Man yaꞌtal ta kꞌut jewaꞌ kakꞌulmataj iwukꞌ ix. Xane ri karaj kux nim uqꞌij chiꞌxoꞌl ix rajawaxik kux patanil iwe. \v 27 Xuqujeꞌ xapachin ri karaj kux nabꞌe chiꞌwe ix, rajawaxik kux kajchak konojel. \v 28 Jeꞌ jetaq ri uKꞌojol ri Achi man xpe taj rech kapatanixik, xane xpe chikipatanixik xuqujeꞌ chuyaꞌik ri ukꞌaslemal kumal ke e kꞌi winaq. \s Kekunax kebꞌ moyabꞌ \r (Marcos 10:46-52; Lucas 18:35-43) \p \v 29 Are xel bꞌik ri Jesús pa ri tinimit Jericó e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ, sibꞌalaj kꞌi winaq e teren bꞌik chirij. \v 30 E kꞌo kꞌu kebꞌ achyabꞌ e tꞌuyul chuchiꞌ ri bꞌe, are xkito chi tajin kikꞌow bꞌik ri Jesús chilaꞌ xkiraq kichiꞌ, xkibꞌij: Ajawxel, ralkꞌwaꞌl ri David, toqꞌobꞌisaj la qawach. \p \v 31 Ri winaq xeꞌkiyajo rech kuꞌxlanik, man xkita ta kꞌut ri xbꞌix chike xane rukꞌ chuqꞌabꞌ xkiraq kichiꞌ xkibꞌij: Ajawxel, Ralkꞌwaꞌl ri David, toqꞌobꞌisaj la qawach. \p \v 32 Xtakꞌiꞌ ri Jesús, xuꞌsikꞌij, xuta chike: ¿Jas kiwaj kinbꞌan chiꞌwe? \p \v 33 Ri moyabꞌ xkibꞌij: Ajawxel, kaqaj kujkaꞌyik. \p \v 34 Ri Jesús xutoqꞌobꞌisaj kiwach, xuchap ri kibꞌoqꞌoch, aninaq xekwinik xekaꞌyik, kꞌa te riꞌ xkitereneꞌj ri Jesús. \c 21 \s Kok ri Jesús pa ri tinimit Jerusalén \r (Marcos 11:1-11; Lucas 18:28-40; Juan 12:12-19) \p \v 1 Are xenaqajin che ri tinimit Jerusalén, xoꞌpan pa ri leꞌaj Betfagé puꞌwiꞌ ri juyubꞌ Olivos, ri Jesús xuꞌtaq bꞌik e kebꞌ utijoxelabꞌ, \v 2 xubꞌij bꞌik chike: Jix pa ri alaj tinimit ri kꞌo apanoq chiꞌwach, chilaꞌ kiꞌriqa wi jun atiꞌt bꞌur xuqujeꞌ jun laj bꞌur, e jatꞌitalik, chikira loq chiꞌkꞌama loq. \v 3 We kꞌo ne jachin kꞌo kubꞌij chiꞌwe, chibꞌij che xa kajawataj che ri Ajawxel, kꞌa te kutzalij chiꞌwe. \p \v 4 Jeꞌ riꞌ rech kakꞌulmataj ri xubꞌij loq ri qꞌalajisal utzij Dios are xubꞌij: \m \v 5 \qt Chibꞌij chike ri winaq aꞌj Jerusalén: \qt* \m \qt Chiwilampeꞌ, ri ataqanel petinaq, sibꞌalaj utz ranimaꞌ\qt* \m \qt Kejeninaq chirij jun laj bꞌur, ral jun awaj ri kubꞌan eqaꞌn.\qt* \x + \xo 21:5 \xo*\xt Zacarías 9:9.\xt*\x* \p \v 6 Xebꞌe ri tijoxelabꞌ je xkibꞌano jetaq ri xubꞌij ri Jesús chike. \v 7 Xeꞌkikꞌama loq ri atiꞌt bꞌur xuqujeꞌ ri alaj bꞌur, xkilikꞌ ri kimanta chirij, kꞌa te riꞌ xtꞌuyiꞌ ri Jesús chirij. \v 8 Sibꞌalaj e kꞌi winaq xkilikꞌ ri kimanta pa ri bꞌe, e kꞌo chi nikꞌaj xkitzukuj uqꞌabꞌ taq cheꞌ xkiya pa ri bꞌe.\f + \fr 21:8 \fr*\ft Ri winaq ojer kakiya ri uqꞌabꞌ taq cheꞌ pa ri bꞌe, rachiꞌl ri manta rech jeriꞌ kakikꞌutu chi kekiꞌkotik kayeꞌm apanoq che ri nim taqanel ri petinaq.\ft*\f* \v 9 Ri winaq ri e nabꞌe cho ri Jesús xuqujeꞌ ri e teren chirij, xkiraq kichiꞌ xkibꞌij: Juluwem che ri Ralkꞌwaꞌl ri David. \qt Tewchiꞌtal ri petinaq pa ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel.\qt*\x + \xo 21:9 \xo*\xt Salmos 118:26.\xt*\x* Bꞌana la toqꞌobꞌ, chujkolo la nimalaj Dios. \p \v 10 Are xok bꞌi ri Jesús pa Jerusalén, salabꞌataj ri kanimaꞌ konojel ri winaq, kakitatabꞌela chibꞌil taq kibꞌ ¿jachin waꞌ we achi riꞌ? \p \v 11 E kꞌo winaq xkibꞌij: Are waꞌ ri Jesús, ri qꞌalajisal utzij ri Dios ri kel pa ri tinimit Nazaret rech Galilea. \s Ri Jesús keꞌresaj loq ri aꞌjkꞌayibꞌ pa ri Templo \r (Marcos 11:15-19; Lucas 19:45-48; Juan 2:13-22) \p \v 12 Ri Jesús xok bꞌik pa ri Templo, xeꞌresaj loq konojel ri winaq ri tajin kakikꞌayij xuqujeꞌ tajin kakiloqꞌ aꞌwaj rech ri sipanik. Xuwolqotij bꞌik ri kimexa ri kꞌexol taq pwaq, xuqujeꞌ ri tajin keꞌkikꞌayij palomax.\f + \fr 21:12 \fr*\ft Ri aꞌwaj ri kekꞌayix pa ri templo are waꞌ ri ketzuj cho ri Dios. Ri pwaq ri kakꞌex pa ri templo are waꞌ ri pwaq ri xwi pa ri templo kariqitaj wi. E kꞌi man xtzꞌaqatisax ta ri kirajil rumal man sukꞌ ta kenoꞌjin ri e kꞌexol taq re.\ft*\f* \v 13 Kꞌa te riꞌ xubꞌij chike: Tzꞌibꞌatalik chi ri wachoch \qt Ja rech bꞌanbꞌal chꞌawem,\qt*\x + \xo 21:13 \xo*\xt Isaías 56:7.\xt*\x* ri ix kꞌut tajin kibꞌan kijul eleqꞌomabꞌ che. \p \v 14 Xepe kꞌu moyabꞌ xuqujeꞌ chꞌokeꞌr taq winaq, xeqet rukꞌ ri Jesús pa ri Templo, ri Jesús kꞌut xuꞌkunaj. \v 15 Ri e kꞌamal taq bꞌe ke ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik are xkil ri mayijabꞌal taq jastaq ri xubꞌan ri Jesús xuqujeꞌ are xeꞌkita ri akꞌalabꞌ ri e kꞌo pa ri Templo kakiraq kichiꞌ kakibꞌij “juluwem che ri Ralkꞌwaꞌl ri David”, sibꞌalaj xyakataj koyawal. \v 16 Xkibꞌij che ri Jesús: ¿La kata ri tajin kakibꞌij? \p Ri Jesús xubꞌij chike: Qas kinta wi, ¿man isikꞌim ta kꞌu ri tzꞌibꞌatalik kibꞌij: \qt Chi kichiꞌ ri alaj taq nitzꞌ taq akꞌalabꞌ xuqujeꞌ ri ketuꞌn na, yaꞌtal wi ri jeꞌl laj bꞌixonem?\qt* \x + \xo 21:16 \xo*\xt Salmos 8:2.\xt*\x* \p \v 17 Kꞌa te riꞌ xel bꞌik ri Jesús pa ri tinimit, xeꞌkꞌol kanoq jun aqꞌabꞌ pa ri tinimit Betania. \s Ri Jesús kuchaqiꞌjarisaj jun higuera \r (Marcos 11:12-14, 20-26) \p \v 18 Sibꞌalaj aqꞌabꞌil are tzalijem loq rech ri Jesús pa ri tinimit, xnumik. \v 19 Are xril jun higuera ri kꞌo chuchiꞌ ri bꞌe, xqebꞌ rukꞌ, xraj xutzukuj jun uwach, xa ta ne kꞌu ne jun xuriqo. Xubꞌij che ri cheꞌ: Xa ta ne junmul chik katwachinik. \p Tzi che riꞌ ri higuera xchaqiꞌjarik. \v 20 Ri tijoxelabꞌ xemayijanik are xkil ri xkꞌulmatajik. \p ¿Jas che laꞌ aninaq xchaqiꞌjar ri higuera? xechaꞌ. \p \v 21 Ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, we qas kꞌo ikojobꞌal, man kakabꞌalaj ta ikꞌuꞌx, man xwi ta kixkwinik laꞌ kibꞌano jetaq le xinbꞌan in che le higuera, xane kixkwinik kibꞌij che le juyubꞌ leꞌ, chatel bꞌik chilaꞌ jat pa le cho, jeriꞌ kꞌut kakꞌulmataj na. \v 22 We qas kikojonik, kikꞌamawaꞌj na ronojel ri kita pa ri ichꞌawem. \s Ri winaq kakita che ri Jesús jawjeꞌ kape wi ri ukwinem \r (Marcos 11:27-33; Lucas 20:1-8) \p \v 23 Ri Jesús xok bꞌik pa ri Templo, are tajin kuya ri kꞌutuꞌn, xeqet rukꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe kech ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, e kachiꞌl ri e kꞌamal taq bꞌe rech ri tinimit xkita che: ¿Jas kwinem kakoj chubꞌanik we riꞌ? ¿Jachin xyoꞌw we kwinem riꞌ chawe? \p \v 24 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri in xuqujeꞌ kinta jun kꞌotbꞌal chiꞌ chiꞌwe, we kibꞌij ri kinta chiꞌwe, kinbꞌij chiꞌwe jachin yoꞌwinaq kwinem chwe kinbꞌan we jastaq riꞌ. \v 25 Ri kwinem ri xya che ri Juan rech kubꞌan qasanaꞌ ¿jawjeꞌ upetik wi, chikaj o choch ri uwachulew? \p Ri achyabꞌ xkichapleꞌj utzijoxik rij, xkibꞌij: We kaqabꞌij chi chikaj upetik wi, kubꞌij laꞌ chaqe ¿jas kꞌu che man xikoj taj? \v 26 We kaqabꞌij chi choch uwachulew xpe wi, kaqaxiꞌj qibꞌ chikiwach le winaq pa le tinimit, rumal aꞌreꞌ kikojom chi ri Juan are jun qꞌalajisal utzij ri Dios. Jeriꞌ xeꞌkibꞌij che ri Jesús. \p \v 27 Man qetaꞌm taj. Ri Jesús xubꞌij chike: In xuqujeꞌ man kinbꞌij taj chiꞌwe jawjeꞌ kape wi ri kwinem ri kinkoj chubꞌanik we kinbꞌano. \s Kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chikij ri kebꞌ alkꞌwaꞌlaxelabꞌ \p \v 28 Ri Jesús xubꞌij: Jas kichꞌobꞌ chirij we ri: Kꞌo jun achi e kꞌo kebꞌ ralkꞌwaꞌl. Xubꞌij che ri nabꞌe: “Nukꞌojol, jateꞌ chakun pa ri wulew kamik.” \v 29 Ri ala xubꞌij: “Man kawaj taj.” \p Kꞌa te riꞌ xukꞌex ukꞌuꞌx, xeꞌ pa ri chak. \v 30 Kꞌa te riꞌ ri tataxel xubꞌij chik che ri jun ukꞌojol jacha ri xubꞌij che ri jun, ri ala xubꞌij: “Jeꞌ tat, kineꞌek.” Man xeꞌ ta kꞌut. \p \v 31 ¿Jachin chike ri kebꞌ alabꞌom xubꞌan ri karaj ri utat kubꞌano? \p Ri nabꞌe, xecha ri winaq. \p Ri Jesús xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe ri e toqꞌil taq alkabal xuqujeꞌ ri ixoqibꞌ ri sibꞌalaj e kꞌi kachajil, e nabꞌejinaq chiꞌwach che ri kokem pa ri ajawarem rech ri Dios. \v 32 Jeriꞌ, rumal ri Juan xtaq loq iwukꞌ chukꞌutik ri ubꞌeal ri sukꞌal man xikoj ta kꞌut xuqujeꞌ man xikꞌex ta ikꞌuꞌx. Are kꞌu ri e toqꞌil taq alkabal xuqujeꞌ ri ixoqibꞌ ri sibꞌalaj e kꞌi kachajil xekojon che ri xubꞌij, pune xiwil ix waꞌ we ri, man xikꞌex ta wi ikꞌuꞌx. \s Kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chikij ri itzel taq ajchakibꞌ \r (Marcos 12:1-12; Lucas 20:9-19) \p \v 33 Chitatabꞌej chi we jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj riꞌ: Kꞌo jun achi, ajchoqꞌe jun ulew, xutik nikꞌaj uvas. Xutzꞌapij, xukꞌot jun nimalaj jul, xuyak jun nimalaj ja jawjeꞌ kekꞌojiꞌ wi chajil taq rech ri tikoꞌn, xuya kanoq pa qajik chike nikꞌaj winaq, kꞌa te riꞌ xeꞌ chubꞌanik jun utaqkil pa jun tinimit chik. \v 34 Are xopan ri qꞌij rech yakoj, ri ajchoqꞌe ri ulew xuꞌtaq bꞌik ri e rajchakibꞌ chukꞌamik ri uchꞌekoj. \v 35 Ri ajchakibꞌ xeꞌkichap ri e patanijelabꞌ. Xkichꞌay ri jun, xkikamisaj ri jun chik, ri urox xkibꞌan che abꞌaj. \v 36 Kꞌa te riꞌ xuꞌtaq chi bꞌik sibꞌalaj e kꞌi patanijelabꞌ, choch ri xuꞌtaq bꞌik nabꞌe mul. Ri ajchakibꞌ xkibꞌan xuqujeꞌ kꞌax chike. \p \v 37 Kꞌisbꞌal rech, xutaq bꞌik ri ukꞌojol, xuchomaj: Kakinimaj waꞌ we nukꞌojol xchaꞌ. \v 38 Ri ajchakibꞌ are xkil ri alkꞌwaꞌlaxel, xkibꞌij chibꞌil taq kibꞌ: “Are waꞌ ri kechꞌabꞌen kan ri ulew. Qakamisaj rech kaqechabꞌej kan uj ri ulew.” \v 39 Jeriꞌ xkichapo, xkesaj bꞌik pa ri ulew, kꞌa te riꞌ xkikamisaj. \p \v 40 Ri Jesús xuta chike ri winaq: ¿Jas kibꞌij ix kubꞌan na chike ri ajchakibꞌ riꞌ? \p \v 41 Ri winaq xkibꞌij: Kuꞌkamisaj na ri ajchakibꞌ, xuqujeꞌ kuya na kan ri rulew chike nikꞌaj ajchakibꞌ chik rech jeriꞌ kaya rech ri uwach ri ulew are kuriq ri qꞌij rech yakoj. \p \v 42 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La man isikꞌim ri tzꞌibꞌatalik ri kubꞌij: \qt Ri abꞌaj ri xketzelaj uwach ri ajchakibꞌ xuxik ri abꞌaj ri qas kꞌo kutayij. Waꞌ we riꞌ are uchak ri Ajawxel ri kubꞌan chaqe kujmayijanik\qt*?\x + \xo 21:42 \xo*\xt Salmos 118:22, 23.\xt*\x* \v 43 Rumal riꞌ kinbꞌij chiꞌwe chi ri ajawarem kamaj na chiꞌwe, kaya na chike jun tinimit chik ri qas kawachinik. \v 44 Ri katzaq puꞌwiꞌ ri abꞌaj, katukin na, are kꞌu we are ri abꞌaj katzaq puꞌwiꞌ ri winaq kasach na uwach ri winaq. \p \v 45 Are xkita ri e kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xuqujeꞌ ri fariseos ronojel ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj ri xubꞌij ri Jesús, xkichꞌobꞌo chi aꞌreꞌ kebꞌixik. \v 46 Xkichapleꞌj kꞌu utzukuxik jas kakibꞌan chubꞌanik kꞌax che ri Jesús, kakixiꞌj kꞌu kibꞌ chikiwach ri e winaq rumal ketaꞌm chi ri Jesús are jun qꞌalajisal utzij ri Dios. \c 22 \s Kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chirij ri kꞌulanem \p \v 1 Junmul chik ri Jesús xuchapleꞌj tzijonem kukꞌ ri winaq xukoj kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xubꞌij: \v 2 Ri ajawarem rech ri kaj kajunumataj rukꞌ ri jun taqanel ri xubꞌan jun nimaqꞌij rumal ri kꞌulanem rech ri ukꞌojol. \v 3 Xuꞌtaq bꞌik ri e patanil taq rech chikisikꞌixik ri winaq ri e sikꞌital pa ri nimaqꞌij, we winaq riꞌ man xkaj taj xebꞌek pa ri nimaqꞌij. \v 4 Kꞌa te riꞌ xuꞌtaq chi bꞌik nikꞌaj e rajchakibꞌ xubꞌij chike: Chibꞌij chike ri e qasikꞌim chi xutzir le wa. Xinkamisaj ri e nuwakax, ronojel xutzirik. Chixpetoq pa we nimaqꞌij riꞌ. \v 5 Ri winaq man xkilij ta ri sikꞌinik ri xya chike xane ri jun xeꞌ pa ri uchak pa ri rulew, ri jun chik xeꞌ pa ri ukꞌay. \v 6 Ri nikꞌaj chik xeꞌkichap ri ajchakibꞌ, xkibꞌan kꞌax chike kꞌa te riꞌ xeꞌkikamisaj. \v 7 Ri taqanel xyakataj royawal. Xuꞌtaq bꞌik ri e rajchꞌoꞌjabꞌ chikikamisaxik ri e kamisanelabꞌ xuqujeꞌ chuporoxik ri kitinimit. \v 8 Kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri e rajchakibꞌ: “Xutzir ri wa rech nimaqꞌij, are kꞌu ri xeꞌnsikꞌij man taqal ta chike xeꞌnsikꞌij. \v 9 Jix pa taq ri uchꞌuꞌk ri bꞌe, jibꞌisikꞌij loq ri winaq ri kiꞌriqo.” \v 10 Jeriꞌ xebꞌe ri patanijelabꞌ pa taq ri bꞌe xebꞌe chikimulixik konojel ri winaq ri xeꞌkiriqo, e kꞌo utz taq winaq chike xuqujeꞌ e kꞌo itzel taq winaq, xaq jeriꞌ xnoj ri ja pa ri nimaqꞌij rech kꞌulanem. \p \v 11 Are xok bꞌik ri nim taqanel chikilik ri e sikꞌital pa ri nimaqꞌij, xril jun achi ri man ukojom taj ri atzꞌyaq rech nimaqꞌij rech kꞌulanem.\f + \fr 22:11\fr*\ft Pa taq ri qꞌij junabꞌ are xkꞌulmataj we jastaq riꞌ, ri e sikꞌital pa jun nimaqꞌij kaya jun taq katzꞌyaq rumal ri e sikꞌininaq.\ft*\f* \v 12 Xubꞌij che: “Ala, ¿jas che xatok la at waral man akojom taj awatzꞌyaq rech ri nimaqꞌij rech kꞌulanem?” Ri achi xaq xuta ri xbꞌix che. \v 13 Ri nim taqanel xubꞌij chike ri e patanil re: “Chijatꞌij le uqꞌabꞌ xuqujeꞌ le raqan, chiwesaj bꞌik, chikꞌyaqa bꞌik pa ri qꞌequꞌmal, chilaꞌ kꞌo wi na oqꞌej xuqujeꞌ qutꞌutꞌem ware.” \v 14 Jeriꞌ rumal sibꞌalaj e kꞌi e sikꞌitalik, xa kꞌu xaq e jujun e chaꞌtalik. \s Ri alkabal ri katoj che ri César ri taqanel pa Roma \r (Marcos 12:13-17; Lucas 20:20-26) \p \v 15 Xebꞌe kꞌu ri fariseos, xkitzukuj jas kibꞌan che ukojik jun kꞌaꞌmabꞌal che ri Jesús rukꞌ ri kubꞌij chike. \v 16 Xeꞌkitaq bꞌik e jujun kitijoxelabꞌ e kachiꞌl ri herodianos,\f + \fr 22:16 \fr*\ft Ri winaq ri kitoꞌom ri Herodes xuqujeꞌ ri e ralkꞌwaꞌl are kakaj ketaqan pa kiwiꞌ ri winaq aꞌj Israel, are kꞌu ri kiwinaq ri e fariseos man kakaj taj.\ft*\f* xeꞌkibꞌij che ri Jesús: Ajtij, qetaꞌm chi lal jun achi tzꞌaqat, xuqujeꞌ saq kabꞌan la chukꞌutik ri ubꞌe ri Dios man are ta kabꞌan la ri kakibꞌij ri winaq, rumal cher man are ta kil la ri kekaꞌy ri winaq. \v 17 Bꞌij bꞌa la chaqe: ¿La taqalik kaqatoj ri alkabal che ri César ri taqanel pa Roma o man taqal taj? \p \v 18 Ri Jesús retaꞌm ri itzel taq kichomanik rumal riꞌ xubꞌij chike: Kawach taq winaq, ¿jas che kiwaj kikoj kꞌaꞌmabꞌal pa ri nubꞌe? \v 19 Chikꞌutumpe jun pwaq tojbꞌal rech ri alkabal. \p Ri winaq xkikꞌut jun pwaq choch. \v 20 Ri Jesús xuta chike: ¿Jachin ajchoqꞌe we palajaj xuqujeꞌ we tzꞌibꞌ riꞌ? \p \v 21 Ri winaq xkibꞌij: Rech ri César. Ri Jesús xubꞌij chike: Chiya che ri César ri rech ri César, xuqujeꞌ chiya che ri Dios ri rech ri Dios. \p \v 22 Are xkita ri xbꞌix chike: Sibꞌalaj xemayijanik, xkitzaq kanoq ri Jesús, xebꞌek. \s Maj kꞌulanem pa ri kꞌastajibꞌal wach \r (Marcos 12:18-27; Lucas 20:27-40) \p \v 23 Che ri qꞌij riꞌ ri Saduceos, ri kakibꞌij chi maj kꞌastajibꞌal wach, xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita jun kꞌotbꞌal chiꞌ che, xkibꞌij: \v 24 Ajtij, ri Moisés xukꞌut kanoq chiqawach, we kꞌo jun achi kakꞌuliꞌk, kꞌa te riꞌ kakamik maj kꞌu kan e ralkꞌwaꞌl rukꞌ ri rixoqil, ri rachalal ri achi ri xkamik kakꞌuliꞌk kan rukꞌ ri rixoqil ri rachalal, rech kekꞌojiꞌ rijaꞌl ri rachalal.\x + \xo 22:24 \xo*\xt Deuteronomio 25:5.\xt*\x* \v 25 Chiqaxoꞌl uj xekꞌojiꞌ e wuqubꞌ alaxik. Ri nabꞌyal xkꞌuliꞌk, kꞌa te riꞌ xkamik, maj e ralkꞌwaꞌl xekanaj kanoq rukꞌ ri rixoqil, rumal riꞌ xkꞌuliꞌ kanoq ri rachalal rukꞌ ri rixoqil. \v 26 Jeꞌ xkꞌulmataj rukꞌ ri ukabꞌ, ri urox, kꞌa xtoꞌtaj rukꞌ ri wuqubꞌ alaxik. Konojel xekꞌuliꞌ rukꞌ ri ixoq, xekam kꞌu bꞌik maj jun xuya kanoq ralkꞌwaꞌl rukꞌ ri ixoq. \v 27 Kꞌisbꞌal rech xkam bꞌik ri ixoq. \v 28 Are kuriq ri qꞌij rech kꞌastajibꞌal wach ¿jachin chike we wuqubꞌ achyabꞌ riꞌ rachajil we ixoq, rumal cher konojel xekꞌuliꞌ rukꞌ? \p \v 29 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri ix ix sachinaq rumal man iwetaꞌm taj ri tzꞌibꞌatalik xuqujeꞌ ri ukwinem ri Dios. \v 30 Pa ri kꞌastajibꞌal wach man kekꞌuliꞌ taj chi ri winaq, xuqujeꞌ man keya ta xuqujeꞌ pa kꞌulanem, xane jer kuꞌx angelibꞌ ri e kꞌo pa ri kaj. \v 31 Are kꞌu ri kꞌastajibꞌal wach ke ri kaminaqibꞌ, ¿la man isikꞌim ri xubꞌij ri Dios chiꞌwe ojer? \v 32 \qt In riꞌ, ri in uDios ri Abraham, ri Isaac, xuqujeꞌ ri Jacob.\qt*\x + \xo 22:32 \xo*\xt Éxodo 3:6.\xt*\x* Ri Dios man kiDios taj kaminaqibꞌ xane kiDios e kꞌaslik taq winaq. \p \v 33 Are xkita ri winaq ri xubꞌij ri Jesús, xemayijanik che ri ukꞌutuꞌn. \s Ri Jesús kutzijoj ri taqanik ri nim uqꞌij \r (Marcos 12:28-34) \p \v 34 Ri fariseos are xkita ri xubꞌij ri Jesús chike ri e saduceos, xkimulij kibꞌ rech kakikoj chi jun kꞌaꞌmabꞌal che ri Jesús. \v 35 Jun chike ri fariseos ri qas retaꞌm ri taqanik xubꞌan jun kꞌotbꞌal chiꞌ che ri Jesús, rech kukoj jun kꞌaꞌmabꞌal che xubꞌij: \v 36 Ajtij, ¿pa ri utaqanik ri Moisés, jachin chike ri taqanik ri sibꞌalaj nim uqꞌij? \p \v 37 Ri Jesús xubꞌij che: \qt Chaloqꞌaj ri Ajawxel ri aDios rukꞌ ronojel awanimaꞌ, rukꞌ ronojel akꞌuꞌx, xuqujeꞌ rukꞌ ronojel achomanik.\qt*\x + \xo 22:37 \xo*\xt Deuteronomio 6:5.\xt*\x* \v 38 Are waꞌ ri nabꞌe taqanik xuqujeꞌ nim uqꞌij chikiwach ronojel ri nikꞌaj chik. \v 39 Ri ukabꞌ taqanik xaq raj junam rukꞌ we nabꞌe: \qt Chaloqꞌaj ri ajil tzꞌaqat, jacha ri kabꞌan chuloqꞌaxik awibꞌ at.\qt*\x + \xo 22:39 \xo*\xt Levítico 19:18.\xt*\x* \v 40 Pa ukobꞌchal we taqanik riꞌ kꞌo wi ronojel ri kubꞌij ri taqanik xuqujeꞌ ronojel ri kitzijom loq ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios. \s ¿Jachin utat ri Cristo? \r (Marcos 12:35-37; Lucas 20:41-44) \p \v 41 Ri fariseos kimulim kibꞌ are xuta ri Jesús chike: \v 42 ¿Jas kichomaj ix chirij ri Cristo? ¿Ralkꞌwaꞌl jachinaq? \p Ri fariseos xkibꞌij che: Ralkꞌwaꞌl ri David. \p \v 43 ¿Jas kꞌu che ri David nojinaq che ri Uxlabꞌixel xubꞌij Ajawxel che? Are xubꞌij: \p \v 44 \qt Xubꞌij ri Ajawxel che ri wajaw: chattꞌuyul pa ri nuwiqiqꞌabꞌ kꞌa keꞌnya na konojel ri akꞌulel pa awaqan.\qt*\x + \xo 22:44 \xo*\xt Salmos 110:1.\xt*\x* \v 45 Ri David we kubꞌij “wajaw” che ri \w Mesías\w* ¿jas ta kꞌu che riꞌ ukꞌojol? \p \v 46 Xa ta ne jun xkwinik xutzalij uwach ri xubꞌij ri Jesús, xa ta ne jun tzij xkibꞌij che, tzi che ri qꞌij riꞌ maj chi jun karaj kubꞌan kꞌotbꞌal chiꞌ che ri Jesús. \c 23 \s Ri Jesús kutzijoj kij ri fariseos xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik \r (Marcos 12:38-40; Lucas 11:37-54; 20:45-47) \p \v 1 Are xbꞌantaj we riꞌ, ri Jesús xubꞌij chike ri winaq xuqujeꞌ ri utijoxelabꞌ: \v 2 Rajawaxik chi ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ ri fariseos kakiya uchꞌobꞌik chiꞌwe jas kubꞌij ri taqanik rech ri Moisés. \v 3 Rajawaxik kinimaj xuqujeꞌ kibꞌano ronojel ri kakibꞌij chiꞌwe. Are makibꞌan taj ri kakibꞌan aꞌreꞌ, rumal man kakibꞌan taj ri kakitzijoj. \v 4 Kakiya nimaꞌq taq eqaꞌn cho kachaq nikꞌaj chik, man kakaj ta kꞌu aꞌreꞌ kakisalabꞌaj rukꞌ jun uwiꞌ kiqꞌabꞌ. \v 5 Are kakaj kekaꞌyex kumal ri winaq, rumal cher kakikoj ri nimaꞌq taq filacterias xuqujeꞌ kakiwiqiqej ri katzꞌyaq.\f + \fr 23:5 \fr*\ft Kꞌo alaj taq nitzꞌ kaxa bꞌantal che tzꞌuꞌm ubꞌiꞌnam filacteria. Pa taq riꞌ ri alaj taq kaxa riꞌ kꞌo jujun paj tzij rech ri utaqanik ri Moisés. We alaj taq kaxa riꞌ kajatꞌix chikipalaj ri fariseos o che ri kimox qꞌabꞌ jeriꞌ kakikꞌutu chi tajin kakichomaj rij ri utzij ri Dios xuqujeꞌ kakixim alaj taq chixchiꞌy che ri atzꞌyaq ri kajatꞌin ri kijolom kaqaj loq chikipalaj rech jeriꞌ kakikꞌutu chi qas e tyoxalaj taq winaq.\ft*\f* \v 6 Kekam xuqujeꞌ che ri kꞌolibꞌal ri nim uqꞌij xuqujeꞌ ri nabꞌe taq tem pa taq ri Sinagoga. \v 7 Are kakaj kaya rutzil kiwach pa taq ri kꞌayibꞌal, utz kakito kabꞌix ajtij, chike. \p \v 8 Man kiya ta kꞌu bꞌe kabꞌix ajtij chiꞌwe ix, rumal xa jun iwajtij kꞌolik, iwonojel iwachalal iwibꞌ. \v 9 Xuqujeꞌ mibꞌij itat che jun winaq chik ajuwachulew, rumal xa jun iTat ix kꞌolik, are ri kꞌo pa ri kaj. \v 10 Miya bꞌe xuqujeꞌ kabꞌix ajtij chiꞌwe, rumal xa jun iwajtij kꞌolik, are ri Cristo. \v 11 Ri sibꞌalaj nim uqꞌij chiꞌxoꞌl ix, kux na patanijel ke nikꞌaj chik. \v 12 Jeriꞌ rumal cher ri kunimarisaj ribꞌ, kanitzꞌarisax na, are kꞌu ri kunitzꞌarisaj ribꞌ, kanimarisax na uqꞌij. \p \v 13 ¡Kꞌax iwe aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ fariseos, ix kawach! Kitzꞌapij ri kaj chikiwach nikꞌaj winaq chik, man kixok ta ix, xuqujeꞌ man kiya ta bꞌe chike ri kakaj koꞌkik. \p \v 14 /¡Kꞌax iwe fariseos xuqujeꞌ aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik! Kimaj ri kachoch ri malkaꞌnibꞌ, xuqujeꞌ kijaluj chi kibꞌan chꞌawem cho ri Dios, kibꞌan tuqutaq taq ichꞌawem rech kixkil ri winaq. Rumal kꞌu waꞌ kꞌax na kabꞌan chuqꞌatik tzij pa iwiꞌ./ \p \v 15 ¡Kꞌax iwe aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik, xuqujeꞌ ri ix fariseos, ix kawach! Kiqꞌaxaj tinimit xuqujeꞌ cho chuchꞌekik jun tereneꞌl iwe, are kixkwin chuchꞌekik ri tereneꞌl iwe riꞌ, tajin kibꞌan che chi kux kebꞌ mul chiꞌwech ix taqal che keꞌ pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ. \p \v 16 ¡Kꞌax iwe moy taq kꞌamal bꞌe! We kꞌo jun kunaꞌtaj jun jastaq pa ri ubꞌiꞌ ri \w Templo\w*, maj kel riꞌ che, we kꞌu kunaꞌtaj jun jastaq pa ri ubꞌiꞌ ri qꞌana pwaq ri kꞌo pa ri Templo, kajatꞌitaj kan riꞌ rukꞌ ri utzij. \v 17 ¡Moy taq winaq, maj iwetaꞌmabꞌal! ¿Jachin nim uqꞌij, la are ri qꞌana pwaq, o are ri Templo ri kutyoxirisaj ri qꞌana pwaq? \v 18 Ix xuqujeꞌ kibꞌij: “We kꞌo jun winaq kubꞌij jun jastaq pa ubꞌiꞌ ri tzujbꞌal sipanik, maj kel riꞌ, we kꞌu kꞌo jun kubꞌij jun jastaq pa ubꞌiꞌ ri sipanik ri kuya choch ri tzujbꞌal sipanik, kajatꞌitaj na riꞌ rukꞌ ri utzij.” \v 19 ¡Ix moy! ¿Jachin nim uqꞌij, ri sipanik o are ri tzujbꞌal sipanik ri katyoxirisan ri sipanik? \v 20 Jeriꞌ xapachin ri kubꞌij jun jastaq pa ri ubꞌiꞌ ri tzujbꞌal sipanik, man xaq xwi ta kubꞌij pa ubꞌiꞌ ri tzujbꞌal, xane pa ubꞌiꞌ ronojel ri kꞌo puꞌwiꞌ ri tzujbꞌal sipanik. \v 21 Ri winaq ri kubꞌij jun jastaq pa ri ubꞌiꞌ ri Templo, man xaq xwi ta kubꞌij pa ri ubꞌiꞌ ri Templo, xane tajin kubꞌij pa ubꞌiꞌ ri Dios, rumal cher are ri Dios kꞌo pa ri Templo. \v 22 Ri kubꞌij jun jastaq pa ubꞌiꞌ ri kaj, tajin kubꞌij pa ubꞌiꞌ ri utꞌuyulibꞌal ri Dios, xuqujeꞌ pa ri ubꞌiꞌ ri Dios rumal cher Areꞌ tꞌuyul chilaꞌ. \p \v 23 ¡Kꞌax iwe ix aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ fariseos, ix kawach! Kiya ri ulajujil ri menta, ri anis, xuqujeꞌ ri comino. Itzaqom kꞌu kanoq ri taqanik ri nim uqꞌij jetaq ri sukꞌal, ri bꞌanoj toqꞌobꞌ, ri utzilal. Choqꞌaqꞌ wi ubꞌanik waꞌ we nikꞌaj riꞌ jacha we nikꞌaj chik riꞌ. \v 24 Moy taq kꞌamal taq bꞌe. Kichaꞌ na ri nitzꞌ us, kibꞌiqꞌ kꞌu bꞌik ri \w kamey.\w* \p \v 25 ¡Kꞌax iwe ix aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ fariseos, ix kawach! Kichꞌajchꞌobꞌej ri rij ri qumubꞌal xuqujeꞌ ri ipalaꞌt, are kꞌu ri upam nojinaq che elaqꞌ xuqujeꞌ etzelal. \v 26 Moy laj fariseo, nabꞌe chachꞌajchꞌobꞌej ri upam ri aqumubꞌal xuqujeꞌ ri apalaꞌt, jeriꞌ kachꞌajchꞌojir riꞌ ri upam xuqujeꞌ ri rij. \p \v 27 ¡Kꞌax iwe ix aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ fariseos, ix kawach! Jer ix kꞌo muqbꞌal taq kaminaqibꞌ, saq iwij. Jeꞌl kakaꞌy ri iwij, ri ipam nojinaq che qꞌayinaq taq kibꞌaqil kaminaqibꞌ. \v 28 Ix sukꞌ kixkaꞌy chiꞌwij, pa iwanimaꞌ ixnojinaq che kawachil xuqujeꞌ etzelal. \p \v 29 ¡Kꞌax iwe ix aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ fariseos, ix kawach! Kiyak tzꞌaq naꞌtabꞌal ke ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios, xuqujeꞌ kiwiqiqej ri tzꞌibꞌatal wi ri kibꞌiꞌ ri e sukꞌ taq winaq. \v 30 Xuqujeꞌ kibꞌij we ta uj kꞌo uj che ri qꞌij ri xekꞌojiꞌ ri e qatat qanan, riꞌ man uj jun ta chikikamisaxik ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios. \v 31 Ix kachiꞌl kꞌut ri winaq riꞌ rumal kibꞌij chi ix kijaꞌl ri winaq ri xekamisan ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios. \v 32 ¡Xa junmul chitzꞌaqatisaj ri xkibꞌan ri itat inan ojer! \p \v 33 ¡Ix kumatz, ix kalkꞌwaꞌl taq kumatz! ¿Jachin katoꞌw iwiꞌ rech man kixeꞌ taj pa ri qꞌaqꞌ? \v 34 Rumal riꞌ keꞌntaq na loq qꞌalajisal taq utzij ri Dios, achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal xuqujeꞌ aꞌjtijabꞌ. E kꞌo kiꞌkamisaj na chike e nikꞌaj chik kiꞌrip na, e nikꞌaj chik kerapux na pa taq ri \w Sinagoga\w*, xuqujeꞌ koꞌqotax na pa taq ri tinimit. \v 35 Jeriꞌ ix kixux na aꞌjmakibꞌ rumal cher kikamisaxik winaq ri maj kimak, waꞌ xchapleꞌtaj loq rukꞌ ri ukamikal ri Abel, xtoqꞌiꞌ rukꞌ ri ukamikal ri Zacarías ukꞌojol ri Berequías, ri xikamisaj pa ri Templo chuxoꞌl ri Tyoxalaj kꞌolibꞌal xuqujeꞌ ri tzujbꞌal rech ri tzujbꞌal sipanik.\f + \fr 23:35 \fr*\ft Ri nabꞌe achi ri xkamisaxik ubꞌiꞌnam Abel, are ri rachalal xkamisanik. We kꞌulmatajik riꞌ tzꞌibꞌatal pa ri wuj re \ft*\xt Génesis 4:1-8. \xt*\ft Are kꞌu ri xkꞌulmataj rukꞌ ri Zacarías, tzꞌibꞌatal pa 2 Crónicas 24:21. Are waꞌ ri kꞌisbꞌal winaq ri xkamisaxik ri katzijox rij pa ri Ojer Tyoxalaj Wuj. \ft*\f* \v 36 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi ix kixtojow na ri kꞌaxal ri xkibꞌan kanoq ri itat inan. \r (Lucas 13:34-35) \p \v 37 ¡Winaq aꞌj Jerusalén, winaq aꞌj Jerusalén, ix ri kiꞌkamisaj ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios, xuqujeꞌ kibꞌan che abꞌaj ri winaq ri ketaq loq iwukꞌ! Sibꞌalaj kꞌi mul xwaj xeꞌnmulij riꞌ iwalkꞌwaꞌl jetaq kubꞌan jun atiꞌt akꞌ are kuꞌmulij ri ral pa ri uxikꞌ, man xawaj ta kꞌut. \v 38 Rumal riꞌ maj jun winaq kakanaj na kanoq pa ri iwachoch.\f + \fr 23:38 \fr*\ft Are kubꞌij, “ri awachoch waral” are tajin kubꞌij ri tinimit Jerusalén.\ft*\f* \v 39 Xuqujeꞌ kinbꞌij chiꞌwe chi man kiwil ta chi na nuwach kꞌa kuriq na ri qꞌij are kibꞌij: \qt Tewchiꞌtal ubꞌiꞌ ri petinaq pa ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel.\qt*\x + \xo 23:39 \xo*\xt Salmos 118:26.\xt*\x* \c 24 \s Ri kakꞌulmatajik are kape ri kꞌisbꞌal taq qꞌij \r (Marcos 13:1-2; Lucas 21:5-6) \p \v 1 Ri Jesús xel loq pa ri Templo, are tajin kabꞌinik, ri utijoxelabꞌ xeqet rukꞌ xkikꞌut choch ronojel ri ja ri wokowinaq ri Templo. \v 2 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La kiwil ronojel we riꞌ? Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, maj jun abꞌaj kakanaj kanoq puꞌwiꞌ jun chik, jeriꞌ rumal cher ronojel katukix na. \r (Marcos 13:3-23; Lucas 21:7-24; 17:22-24) \p \v 3 Are xeꞌ ri qꞌij, ri Jesús xtꞌuyiꞌ puꞌwiꞌ ri juyubꞌ Olivos, ri utijoxelabꞌ xoꞌpan rukꞌ xaq pa utukel xkita che: ¿Jampaꞌ kakꞌulmataj we riꞌ xuqujeꞌ jas retal ri petibꞌal la, xuqujeꞌ jas retal ri kꞌisbꞌal rech ri uwachulew? \p \v 4 Ri Jesús xubꞌij chike: Chichajij iwibꞌ rech maj jachin kixsubꞌuwik. \v 5 E kꞌi kepe na kakikoj ri nubꞌiꞌ kakibꞌij chi aꞌreꞌ e Cristo,\f + \fr 24:5 \fr*\ft Ri Mesías kabꞌix che pa tzijobꞌal hebreo, \+w Cristo\+w* kabꞌix che pa tzijobꞌal griego.\ft*\f* sibꞌalaj e kꞌi winaq keꞌkisubꞌ na. \v 6 Ri ix kita na ri chꞌoꞌj ri kabꞌanik xuqujeꞌ ri chꞌoꞌj ri kachomax ubꞌanik, man kixiꞌj ta kꞌu iwibꞌ, rumal cher choqꞌaqꞌ wi chi kakꞌulmataj we riꞌ, xa kꞌu man are ta waꞌ ri kꞌisbꞌal rech ri uwachulew. \v 7 Kachꞌoꞌjin na jun tinimit rukꞌ jun tinimit chik, xuqujeꞌ jun wokaj tinimit rukꞌ jun wokaj tinimit chik. Kape na kabꞌraqan xuqujeꞌ numik pa ronojel ri uwachulew. \v 8 Are waꞌ ri majibꞌal rech ri qꞌoxom. \p \v 9 Kixkijach na rech kabꞌan kꞌax chiꞌwe, xuqujeꞌ rech kixkamisaxik, konojel ri kaketzelaj na iwach ri tinimit, xa rumal we in. \v 10 Pa taq ri qꞌij riꞌ e kꞌi kakitzaq na kanoq ri kojonik, e kꞌo chi nikꞌaj keꞌkikꞌayij na ri e kachiꞌl, xuqujeꞌ kaketzelaj na kiwach. \v 11 E kꞌi kakijaluj na chi e qꞌalajisal taq utzij ri Dios, kekwin kꞌu na keꞌkiqꞌol nikꞌaj winaq chik. \v 12 Sibꞌalaj nim ri etzelal kabꞌan na rumal riꞌ e kꞌi na man keloqꞌan ta chik. \v 13 Are kꞌu ri ko kakꞌojiꞌk, kakolotaj na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij. \v 14 Katzijox na we utz laj taq tzij riꞌ pa taq ronojel ri tinimit rech ri uwachulew, kꞌa te riꞌ kape ri kꞌisbꞌal rech ri uwachulew. \p \v 15 Xaq jeriꞌ are kiwil ri xaꞌwibꞌal taq jastaq ri kakꞌulmataj pa ri Tyoxalaj kꞌolibꞌal, ri xutzijoj loq ri qꞌalajisal utzij ri Dios, Daniel, are xubꞌij: (Ri kusikꞌij ri uwach ri wuj chuchꞌobꞌo rij we riꞌ).\x + \xo 24:15 \xo*\xt Daniel 9:27; 11:31; 12:11.\xt*\x* \v 16 Ri winaq ri keꞌl pa ri tinimit Judea chaꞌnimaj bꞌik chebꞌoꞌj pa taq ri juyubꞌ. \v 17 Ri kꞌo pa ri ja ri kꞌo puꞌwiꞌ ri rachoch, maqaj chi na bꞌi chukꞌamik jun jastaq pa ri rachoch. \v 18 Ri tajin kachakun cho ri saq, matzalij chukꞌamik ri ratzꞌyaq. \v 19 Cher ri qꞌij riꞌ sibꞌalaj kꞌax kakiriq na riꞌ yawabꞌ taq ixoqibꞌ xuqujeꞌ ri keꞌkitubꞌisaj kal. \v 20 Chibꞌana chꞌawem rech ri iwelik bꞌik waral man kakꞌulmataj taj pa taq ri qꞌalaj, xuqujeꞌ man paqꞌij taj rech uxlanem. \v 21 Jeriꞌ rumal cher kape na jun nimalaj kꞌaxkꞌolal ri man kꞌulmatajinaq ta wi pa ri uchapleꞌtajibꞌal ri uwachulew, xuqujeꞌ man kꞌulmatajinaq ta wi pa taq we qꞌij kamik, maj chi jun kꞌulmatajik kajunumataj rukꞌ ri kape na. \v 22 Maj jun winaq riꞌ kakꞌasiꞌk che riꞌ we ta mat kakꞌopix ri qꞌij riꞌ, xa kꞌu kumal ke ri e chaꞌtalik kakꞌopix na. \p \v 23 We kꞌo jun kubꞌij chiꞌwe: “Chiwilampeꞌ, chi riꞌ kꞌo wi ri Cristo,” o “je laꞌ kꞌo wi,” man kikoj taj re. \v 24 Jeriꞌ rumal kepe na e kꞌi kakijaluj chi aꞌreꞌ e Cristo xuqujeꞌ kakijaluj chi aꞌreꞌ e qꞌalajisal taq utzij ri Dios, kakibꞌan na nimaꞌq taq etal xuqujeꞌ mayijabꞌal taq jastaq rech keꞌkisubꞌ ri winaq pune are ri e chaꞌtalik. \v 25 Qas chichꞌobꞌoꞌ chi nubꞌim chik we jastaq riꞌ chiꞌwe, pune majaꞌ kakꞌulmatajik. \v 26 Rumal riꞌ, we kabꞌix chiꞌwe: “Chiwilampeꞌ, kꞌo pa ri leꞌaj jawjeꞌ ri maj wi ja,” o wine kabꞌix chiꞌwe “chiwilampeꞌ, kꞌo pa we jun ja riꞌ.” Man kiꞌwila taj xuqujeꞌ man kikoj taj. \v 27 Jeriꞌ rumal jetaq ri kubꞌan ri kayapaꞌ ri karepqꞌun chirelibꞌal qꞌij kaqaj pa ri uqajibꞌal qꞌij, jeriꞌ kubꞌan na ri upetibꞌal, ri uKꞌojol ri Achi. \v 28 Jawjeꞌ kꞌo wi ri kaminaq chilaꞌ kerapap wi na ri kꞌuch, are waꞌ kakꞌutuwik chi are kꞌisbꞌal rech ri uwachulew. \r (Marcos 13:24-37; Lucas 21:25-33; 17:26-30, 34-36) \p \v 29 Are kikꞌow ri nimalaj kꞌaxkꞌolal, kachup na ri qꞌij, man kakaꞌy ta chi ri ikꞌ, ketzaq na loq ri chꞌumil xuqujeꞌ kachup na ronojel ri kꞌo cho ri kaj. \x + \xo 24:29 \xo*\xt Isaías 13:10; 34:4.\xt*\x* \v 30 Ri retal ri uKꞌojol ri Achi kaqꞌalajin na cho ri kaj, kakꞌaxir kꞌu na kanimaꞌ konojel ri winaq ri e kꞌo cho ri uwachulew. Kakil na ri uKꞌojol ri Achi kape rukꞌ kwinem xuqujeꞌ juluwem pa ri sutzꞌ ri kꞌo cho ri kaj. \v 31 Kuꞌtaq kꞌu na bꞌik ri rangelibꞌ pa ronojel ri uwachulew rech rukꞌ ri roqꞌibꞌal ri suꞌ keꞌkimulij na konojel ri e chaꞌtalik pa ronojel ri uwachulew. \p \v 32 Chikꞌama jun inoꞌj chirij ri kubꞌan ri higuera: Are karexar ri uqꞌabꞌ xuqujeꞌ kakꞌiy la ri uxaq, iwetaꞌm chi xqebꞌ loq ri qꞌalaj. \f + \fr 24:32 \fr*\ft Pa kaxlaꞌn tzij ri tzij verano are ri saqꞌij man kajunumataj ta kꞌu rukꞌ ri kitzijobꞌal ri aꞌj Israel rumal chi ri verano are ri qꞌalaj. \ft*\f* \v 33 Je xuqujeꞌ are kiwil we jastaq riꞌ, chiwetaꞌmaj chi naqajin loq ri upetibꞌal ri ajawarem rech ri Dios. \v 34 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi majaꞌ kixkamik are, kakꞌulmataj ronojel we jastaq riꞌ. \v 35 Kasach na uwach ri kaj xuqujeꞌ ri uwachulew, are kꞌu ri nutzij man kasach ta wi uwach. \p \v 36 Are kꞌu ri qꞌij xuqujeꞌ ri qꞌotaj, maj jun etaꞌmaninaq man ne ketaꞌm taj ri angelibꞌ xuqujeꞌ ri uKꞌojol ri Achi, xane xwi ri Tataxel etaꞌmaninaq we jastaq riꞌ. \p \v 37 Ri upetibꞌal ri uKꞌojol ri Achi kajunumataj rukꞌ ri xkꞌulmataj rukꞌ ri Noé. \v 38 Rumal cher are majaꞌ kuriq ri qꞌij rech ri nimalaj jabꞌ ri winaq kewaꞌik, kequmunik, kekꞌuliꞌ xuqujeꞌ kakiya kibꞌ pa taq kꞌulanem kꞌa xopan na ri qꞌij are xok ri pa ri \w arca\w*.\f + \fr 24:38 \fr*\ft Ri arca jun nimalaj jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ ri xubꞌan ri Noé rech jeriꞌ kuꞌkol ri rixoqil, ri ralkꞌwaꞌl xuqujeꞌ ri aꞌwaj cho ri jun nimalaj jabꞌ ri xpe ojer. Kaqil we kꞌulmatajik riꞌ pa Génesis 6:13-22.\ft*\f* \v 39 Man xketaꞌmaj ta wi ri kakꞌulmatajik kꞌa xopan na ri qꞌij ri xqaj ri nimalaj jabꞌ xukꞌam bꞌik konojel ri winaq. Jeriꞌ kakꞌulmataj na pa ri upetibꞌal ri uKꞌojol ri Achi. \v 40 Kechakun na kebꞌ achyabꞌ cho ri saq, ri jun kakꞌam na bꞌik, ri jun katzaq na kanoq. \v 41 E kebꞌ ixoqibꞌ kekeꞌn na junam, ri jun kakꞌam na bꞌik, ri jun chik katzaq na kanoq. \p \v 42 Rumal bꞌa riꞌ, chisukꞌumaj iwibꞌ, rumal man iwetaꞌm taj jampaꞌ ri upetibꞌal ri Ajawxel. \v 43 Chichomaj we riꞌ: We ri ajchoqꞌe ri ja retaꞌm jas qꞌotaj kok ri elaqꞌom pa ri ja, kakꞌaskꞌat riꞌ rech man kuya ta bꞌe che ri elaqꞌom kok pa ri ja. \v 44 Rumal riꞌ rajawaxik kikowij, rumal cher ri uKꞌojol ri Achi kapetik are man iwayeꞌm ta apanoq. \r (Lucas 12:41-48) \p \v 45 Ri ajchak ri sukꞌ ranimaꞌ, kꞌo retaꞌmabꞌal, are waꞌ ri yaꞌtal kan bꞌe che karil ronojel ri jastaq xuqujeꞌ kuya kiwa ri ajchakibꞌ pa ri qꞌotaj rech waꞌim. \v 46 Utz rech we kulriqitaj rumal ri rajaw tajin kubꞌan apanoq ri uchak. \v 47 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi ri patrón kukoj na ri patanijel riꞌ che chajil rech ronojel ri ujastaq. \v 48 Jas kakꞌulmataj riꞌ we ri ajchak kubꞌij pa ranimaꞌ: “Kabꞌeyetaj riꞌ ri wajaw,” \v 49 kꞌa te riꞌ kuchapleꞌj kichꞌayik ri e rachiꞌl xuqujeꞌ kuchapleꞌj waꞌim xuqujeꞌ qꞌabꞌarik kukꞌ ri qꞌabꞌarelabꞌ. \v 50 Pa ri qꞌij ri man uchomam ta apanoq, pa ri qꞌotaj ri man uchomam ta apanoq, katzalij loq ri rajaw. \v 51 Ri patrón kubꞌan na kꞌax che ri ajchak xuqujeꞌ kuqꞌat na tzij puꞌwiꞌ kukꞌ e kawach taq winaq. Chilaꞌ kꞌo wi na oqꞌej xuqujeꞌ qutꞌutꞌem ware. \c 25 \s Kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chikij ri lajuj alitomabꞌ \p \v 1 Ri ajawarem rech ri kaj kajunumataj kukꞌ ri e lajuj alitomabꞌ ri man e kꞌulan taj, xkikꞌam bꞌik ri kilampara, xebꞌe chukꞌulaxik ri jiꞌatz.\f + \fr 25:1 \fr*\ft Ri naqꞌatajibꞌal re ri jiꞌatz are chi keꞌ cho rachoch ri alibꞌatz, kꞌa te riꞌ kepe cho rachoch ri achi. Ri e kech chꞌabꞌeꞌn kakayeꞌj rech jeriꞌ kebꞌe junam pa ri nimaqꞌij.\ft*\f* \v 2 E jobꞌ chike ri alitomabꞌ maj ketaꞌmabꞌal, ri e jobꞌ chik kꞌo ketaꞌmabꞌal. \v 3 Ri alitomabꞌ ri maj ketaꞌmabꞌal xkikꞌam bꞌik ri kilampara, man nim ta kꞌut ri kaceite xkikꞌam bꞌik. \v 4 Xuqujeꞌ ri alitomabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal xkikꞌam bꞌik ri kilampara rachiꞌl ri kaceite. \v 5 Ri jiꞌatz xbꞌeyetaj bꞌik rumal riꞌ xewar konojel ri alitomabꞌ. \v 6 Nikꞌaj aqꞌabꞌ xtataj jun chꞌabꞌal kubꞌij: “¡Xpe le jiꞌatz, chixel loq chukꞌamawaꞌxik!” \v 7 Jeriꞌ konojel ri alitomabꞌ xekꞌastajik, xoꞌk chusukꞌumaxik ri kilamparas. \v 8 Ri alitomabꞌ ri maj ketaꞌmabꞌal xkibꞌij chike ri alitomabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal: “Chiya jubꞌiqꞌ qe ri iwaceite rech man kechup ta ri qalámparas.” \v 9 Ri alitomabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal xkibꞌij: “Man kaqaya taj, we kaqaya iwe man kubꞌan ta chilaꞌ chaqe uj, are utz we kiꞌloqꞌo iwe pa ri kꞌayibꞌal aceite.” \v 10 Are e bꞌenaq chuloqꞌik ri aceite, xopan ri jiꞌatz. Ri alitomabꞌ ri kayeꞌm apanoq xok rukꞌ pa ri nimaqꞌij rech kꞌulanem, kꞌa te riꞌ xtzꞌapiꞌk ri uchiꞌ ja. \v 11 Kꞌa te riꞌ xuqujeꞌ ri nikꞌaj alitomabꞌ chik, xkibꞌij: “¡Ajawxel, Ajawxel, jaqa la ri uchiꞌ ja chiqawach!” \v 12 Ri Ajawxel xubꞌij: “Man kinjaq taj, man wetaꞌm taj iwach.” \p \v 13 Rumal riꞌ chixkꞌasloq rumal man iwetaꞌm taj ri qꞌotaj xuqujeꞌ ri qꞌij are jewaꞌ kakꞌulmatajik. \s Kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chirij ri qꞌana pwaq \r (Lucas 19:11-27) \p \v 14 Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ jun achi, are xeꞌ pa ri utaqkil xuꞌsikꞌij ri e patanil rech xuchilibꞌej kanoq ri urajil chike. \p \v 15 Che ri jun xuya jobꞌ mil qꞌana pwaq, che ri jun chik xuya kebꞌ mil, che ri jun chik xuya jun mil,\f + \fr 25:15 \fr*\ft Ri Jesús xubꞌij: “jobꞌ talento, kebꞌ talento, jun talento.” Ri jun talento kꞌo na cho jun mil pwaq rech we qꞌij kamik.\ft*\f* jaljoj xubꞌan chuyaꞌik ri pwaq chike rumal cher are xrilo ri ketaꞌmabꞌal chuchajixik, kꞌa te riꞌ xeꞌ pa ri utaqkil. \v 16 Ri patanijel ri xukꞌamawaꞌj jobꞌ mil xchakun rukꞌ ri pwaq, xuchꞌek chi jun jobꞌ mil chirij. \v 17 Je xuqujeꞌ ri xukꞌamawaꞌj kebꞌ mil xuchꞌek chik jun kebꞌ mil chik chirij. \v 18 Are kꞌu ri achi ri xukꞌamawaꞌj jun mil xukꞌot jun jul pa ri ulew, kꞌa te riꞌ xrawaj kanoq ri urajil ri rajaw. \p \v 19 Are xikꞌow sibꞌalaj kꞌi qꞌij, ri patrón xtzalij loq, xuta ri kwenta chike ri e patanijel taq rech. \v 20 Ri patanijel ri xukꞌamawaꞌj jobꞌ mil pwaq, xukꞌam chi bꞌik ri jun mil ri xuchꞌeko, xubꞌij che ri patrón, Ajawxel lal xya la kanoq jobꞌ mil pwaq chwe, chilampe la xinchꞌek chi lajuj mil chirij le xya la kanoq chwe. \v 21 Ri upatrón xubꞌij che: Utz ri xabꞌano, utz laj ajchak, sukꞌ ri awanimaꞌ. Utz xabꞌano rukꞌ ri nitzꞌ ri xinya chawe rumal riꞌ kibꞌan chawe chi kachajij na nima taq jastaq. Chatan loq chatkiꞌkotoq rukꞌ ri awajaw. \v 22 Xopan xuqujeꞌ ri achi ri xukꞌamawaꞌj kebꞌ mil pwaq xubꞌij che ri patrón. Ajawxel lal xya la kanoq kebꞌ mil pwaq chwe, chilampe la xinchꞌek chi kebꞌ mil pwaq chirij le xya la kanoq chwe. \v 23 Ri patrón xubꞌij che: “Utz ri xabꞌano, utz laj ajchak, sukꞌ awanimaꞌ, utz xabꞌano rukꞌ ri nitzꞌ ri xinya chawe, kinbꞌan na chi kabꞌan awe puꞌwiꞌ nim jastaq. Chatan loq, chatkiꞌkot pa ri kiꞌkotemal rech ri awajaw.” \v 24 Kꞌa te riꞌ xopan ri achi ri xukꞌamawaꞌj mil pwaq. Xubꞌij: “Ajawxel, in wetaꞌm chi sibꞌalaj ko ri animaꞌ la, are kaj la kabꞌan la yakoj cho ri ulew jawjeꞌ ri man xtikoꞌnij ta wi la, xuqujeꞌ are kaj la kakꞌamawaꞌj la uwach ri tikoꞌn jawjeꞌ ri man xtikoꞌnij ta wi la. \v 25 Rumal riꞌ xinxiꞌj wibꞌ, xinmuq ri rajil la pa ri ulew. Riꞌ xinkꞌam loq, are waꞌ ri rajil la.” \v 26 Ri upatrón xubꞌij che: “At jun itzel ajchak, at saqꞌor. Xaq jeriꞌ awetaꞌm chi kinyakoꞌnijik jawjeꞌ ri man xintikoꞌnij ta wi, xuqujeꞌ kikꞌamawaꞌj we ri uwach ri tikoꞌn jawjeꞌ ri man xintikoꞌnij ta wi. \v 27 Are utz we ta xaya ri nurajil jawjeꞌ kayak wi ri pwaq rech kuchꞌek ral, rech are xintzalij loq xaya ta apanoq ri chꞌekoj chwe.” \v 28 Ri patrón xubꞌij chike ri nikꞌaj ajchakibꞌ chik: “Chimaja ri jun mil pwaq che, chiya che ri kꞌo lajuj mil rukꞌ. \v 29 Jeriꞌ, rumal cher ri nim kꞌo rukꞌ kayaꞌtaj na nim che, rech sibꞌalaj nim kakꞌojiꞌ na rukꞌ. Are kꞌu ri maj kꞌo rukꞌ kamaj na che ri kꞌisbꞌal jastaq ri kꞌo rukꞌ. \v 30 We itzel ajchak riꞌ, chiwesaj bꞌik, chikꞌyaqa bꞌik pa ri qꞌequꞌmal, jawjeꞌ kꞌo wi na oqꞌej xuqujeꞌ qutꞌutꞌem ware.” \s Ri chij xuqujeꞌ ri kꞌisikꞌ \p \v 31 Ri uKꞌojol ri Achi are kape pa ri ujuluwem, rachiꞌl ri angelibꞌ, katꞌuyiꞌ na pa ri utem ri kajuluwik. \v 32 Konojel ri winaq rech ri uwachulew kakimulij na kibꞌ choch, ri uKꞌojol ri Achi kuꞌqꞌat na nikꞌaj chike ri nikꞌaj chik, jacha ri kubꞌan ri jun ajyuqꞌ kuꞌqꞌat ri chij chike ri e kꞌisikꞌ. \v 33 Kuꞌya na ri chij pa ri uwiqiqꞌabꞌ xuqujeꞌ ri kꞌisikꞌ pa ri umox. \v 34 Ri Taqanel kubꞌij na chike ri e kꞌo pa ri uwiqiqꞌabꞌ: “Chixpetoq, ri ix ri ixutewechiꞌm ri nuTat, chikꞌamawaꞌj ri iwechabꞌal, are waꞌ ri ajawarem ri chiꞌtal loq chiꞌwe are majaꞌ katiktaj loq ri uwachulew. \v 35 Jeriꞌ rumal are xinnumik, xiya nuwa, are xchaqiꞌj nuchiꞌ, xiya nujoron, are xinwaꞌkatik xiya kanoq nukꞌolibꞌal jawjeꞌ kinkanaj wi. \v 36 Are xajawataj watzꞌyaq, xiya watzꞌyaq, are xinyawajik, xinichajij, are xintzꞌapiꞌk pa cheꞌ xinisolij.” \v 37 Ri sukꞌ taq winaq kakibꞌij na: “Ajawxel, ¿jampaꞌ xqaya wa la are xnum la? ¿Jampaꞌ xqaya joron la are xchaqiꞌj chiꞌ la? \v 38 ¿Jampaꞌ xqaya kꞌolibꞌal la are xwaꞌkat la o jampaꞌ xqaya atzꞌyaq la are xajawataj che la? \v 39 ¿Jampaꞌ xqasolij la are lal yawabꞌ o are xtzꞌapiꞌk la pa cheꞌ?” \v 40 Ri Taqanel kubꞌij na chike: “Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, ronojel ri xibꞌano chike ri e wachalal pune are ri kꞌin laj nitzꞌ, chwe in xibꞌan wi.” \p \v 41 Kꞌa te riꞌ kubꞌij na chike ri e kꞌo pa ri umox: “Chixel wukꞌ itzel taq winaq, jix pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ ri maj ukꞌisik, are riꞌ ukꞌolibꞌal ri Itzel xuqujeꞌ ri uꞌtaqoꞌn. \v 42 Jeriꞌ rumal cher man xiya ta nuwa are xinnumik, man xiya ta nujoron are xchaqiꞌj nuchiꞌ. \v 43 Are xinwaꞌkatik man xiya ta nukꞌolibꞌal jawjeꞌ kinkanaj wi, man xiya ta watzꞌyaq are xajawataj chwe, are xinyawajik xuqujeꞌ xintzꞌapiꞌk pa che man xinisolij taj.” \v 44 Ri winaq riꞌ kakibꞌij na che: “Ajawxel, ¿jampaꞌ man xqatoꞌta la are xnum la, jampaꞌ xchaqiꞌj chiꞌ la, jampaꞌ xwaꞌkat la, jampaꞌ xajawataj atzꞌyaq la, jampaꞌ xyawaj la o xtzꞌapiꞌ la pa cheꞌ?” \v 45 Ri Ajawxel kubꞌij na: “Qas tzij kinbꞌij ronojel ri man xibꞌan taj kukꞌ ri e wachalal pune aꞌreꞌ alaj taq e nitzꞌ, chwe in riꞌ xibꞌan wi. \v 46 Ri itzel taq winaq kebꞌe na pa ri jun alik kꞌaxkꞌolal are kꞌu ri sukꞌ taq winaq kebꞌe na pa ri jun alik kꞌaslemal.” \c 26 \s Ri winaq kakichomaj ukamisaxik ri Jesús \r (Marcos 14:1-2; Lucas 22:1-2; Juan 11:45-53) \p \v 1 Are xtoꞌtaj ri Jesús chubꞌixik ronojel we jastaq riꞌ, xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: \v 2 Iwetaꞌm chi xa kebꞌ qꞌij chik karaj kuriq ri nimaqꞌij \w Pascua\w*, che ri qꞌij riꞌ ri uKꞌojol ri Achi kajach na pa kiqꞌabꞌ ri achyabꞌ rech karipik. \p \v 3 Are kꞌu ri e kꞌamal taq bꞌe kech ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik, xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe pa ri tinimit xkimulij kibꞌ cho rachoch ri Caifás, kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios. \v 4 Xkitzukuj jas jeꞌ kakibꞌan chuchapik ri Jesús rech jeriꞌ kakikamisaj. \v 5 Man kakaj ta kꞌut kakibꞌan ri kꞌax riꞌ pa ri nimaqꞌij rumal cher xkichomaj, xkibꞌij: Kakimulij kibꞌ laꞌ le winaq chaqij. \s Jun ixoq kutix kꞌokꞌ kunabꞌal chirij ri Jesús pa ri tinimit Betania \r (Marcos 14:1-2; Lucas 22:1-2; Juan 11:45-53) \p \v 6 Are kꞌo ri Jesús pa ri tinimit Betania, cho rachoch ri Simón, ri \w chꞌaꞌk\w* achi. \v 7 Xqebꞌ jun ixoq rukꞌ rukꞌaꞌm jun kꞌolibꞌal bꞌantal che alabastro nojinaq che kꞌokꞌalaj kunabꞌal paqal rajil. Xutix kꞌu puꞌ jolom ri Jesús are tꞌuyul puꞌwiꞌ ri mexa. \v 8 Are xkil ri tijoxelabꞌ ri xkꞌulmatajik, xeyojtajik. Xkibꞌij: ¿Jas che xaq xtix we kunabꞌal riꞌ? \v 9 Jas che man xkꞌayix ta we kunabꞌal riꞌ rech jeriꞌ kachꞌek nimalaj pwaq chirij kaya chike ri e mebꞌaibꞌ. \p \v 10 Ri Jesús retaꞌm ri xkibꞌij: rumal riꞌ xubꞌij chike: ¿Jas che kibꞌij tzij che we ixoq riꞌ? Jun utz laj chak ri xubꞌan wukꞌ in. \v 11 Ri e mebꞌa e kꞌo wi laꞌ chiꞌxoꞌl, man je ta kꞌu in. \v 12 We kunabꞌal riꞌ xutix chwij naꞌtabꞌal rech chi kinmuqiꞌ na. \v 13 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi pa ronojel ri uwachulew jawjeꞌ katzijox wi na ri utz laj taq tzij, katzijox xuqujeꞌ na ri xubꞌan we ixoq riꞌ. \s Ri Judas kuchomaj ukꞌayixik ri Jesús \r (Marcos 14:10-11; Lucas 22:3-6) \p \v 14 Ri Judas Iscariote, jun chike ri kabꞌlajuj tijoxelabꞌ, xeꞌ kukꞌ ri e kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq. \v 15 Ri Judas xubꞌij chike: ¿Janipa kiya chwe, we kinjach ri Jesús chiꞌwe? \p Ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq xkibꞌij che: Kaqaya juwinaq laluj saq pwaq chawe. \v 16 Che ri qꞌij riꞌ, ri Judas xuchapleꞌj utzukuxik ri qꞌotaj rech kujach ri Jesús chike. \s Waꞌim rech bꞌenaq qꞌij rukꞌ ri Ajawxel \r (Marcos 14:12-25; Lucas 22:7-23; Juan 13:21-30; 1 Corintios 11:23-26) \p \v 17 Pa ri nabꞌe qꞌij rech ri nimaqꞌij are katij ri \w kaxlan wa ri maj chꞌam rukꞌ\w* ri tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús xkibꞌij che: ¿Jawjeꞌ kaj wi la kaqabꞌan wi ri waꞌim rech Pascua? \p \v 18 Ri Jesús xubꞌij chike: Jix pa ri tinimit cho rachoch ri jun achi chibꞌij che chi ri ajtij kubꞌij: “Naj ta chik in kꞌo waral. Kawaj kꞌut kinwikꞌowisaj ri nimaqꞌij rech pascua waral kukꞌ ri nutijoxelabꞌ.” \p \v 19 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌano jetaq ri xubꞌij ri Jesús chike, xkibꞌan apanoq ri wa rech ri nimaqꞌij Pascua. \p \v 20 Are xok aqꞌabꞌ, ri Jesús xtꞌuyiꞌk kukꞌ ri kabꞌlajuj utijoxelabꞌ puꞌwiꞌ ri mexa. \v 21 Are tajin kewaꞌik xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, jun chiꞌwe kinukꞌayij na. \p \v 22 Ri tijoxelabꞌ xebꞌisonik are xkita ri xbꞌix chike, xkichapleꞌj utatabꞌeloꞌxik che ri Jesús: ¿Teꞌq in riꞌ Ajawxel? \p \v 23 Ri Jesús xubꞌij: Are kinkꞌayin na ri winaq ri kukꞌam uwa wukꞌ pa ri palaꞌt. \v 24 Qas tzij, ri ralkꞌwaꞌl riꞌ achi kakam na jetaq ri tzꞌibꞌatalik, kꞌax kꞌu rech ri winaq ri kakꞌayinik. Are katanik we ta mat xalaxik. \p \v 25 Ri Judas ri kꞌayinel xubꞌij che ri Jesús: Ajtij, ¿teꞌq in riꞌ? \p Ri Jesús xubꞌij che: At xatbꞌinik. \p \v 26 Are tajin kewaꞌik, ri Jesús xukꞌam ri kaxlan wa, xutewechiꞌj kꞌa te riꞌ xupaꞌij, xuya chike ri utijoxelabꞌ xubꞌij: Chikꞌamawaꞌj, chitijaꞌ, are waꞌ ri nutyoꞌjal. \p \v 27 Kꞌa te riꞌ xukꞌam ri qumubꞌal, xutyoxij che ri Dios kꞌa te riꞌ xutzuj chike xubꞌij: Chixqumunoq iwonojel. \v 28 Are waꞌ ri nukikꞌel rech ri kꞌakꞌ chꞌekom tzij, ri katixtobꞌ na che kikuyik kimak sibꞌalaj e kꞌi winaq. \v 29 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi man kinqumuj ta chi na we vino riꞌ kachapleꞌtaj bꞌik kamik kꞌa te kinqumuj chi riꞌ ri kꞌakꞌ vino pa ri ajawarem rech ri nuTat. \r (Marcos 14:26-31; Lucas 22:31-34; Juan 13:36-38) \p \v 30 Are xetoꞌtaj chubꞌixoxik jun Salmo, xebꞌek puꞌwiꞌ\f + \fr 26:30 \fr*\ft Ri bꞌix ri xkibꞌixoj pa ri Pascua wine are ri kubꞌij pa \ft*\xt Salmos 115:1-118:29.\xt*\f* ri juyubꞌ Olivos. \v 31 Ri Jesús xubꞌij chike: Iwonojel kinitzaq na kanoq, jeriꞌ rumal tzꞌibꞌatalik: \qt Kinbꞌan na kꞌax che ri ajyuqꞌ, ri chij kaꞌnimaj na bꞌik.\qt*\x + \xo 26:31 \xo*\xt Zacarías 13:7.\xt*\x* \v 32 Are kinkꞌastajik, kinnabꞌej na chiꞌwech kineꞌ je laꞌ pa Galilea. \p \v 33 Ri Pedro xubꞌij: Pune konojel kakitzaq la kanoq, in man je ta ri kinbꞌano. \p \v 34 Ri Jesús xubꞌij che: Qas tzij kinbꞌij chawe, chaqꞌabꞌ kamik oxmul abꞌim chi man awetaꞌm ta nuwach are koqꞌ ri amaꞌ akꞌ. \p \v 35 Ri Pedro xubꞌij che ri Jesús: Pune choqꞌaqꞌ kinkam ukꞌ la, man kinbꞌij ta kꞌu wi chi mat wetaꞌm wach la. Konojel ri tijoxelabꞌ je xuqujeꞌ xkibꞌij. \s Ri Jesús kubꞌan chꞌawem pa Getsemaní \r (Marcos 14:32-42; Lucas 22:39-46) \p \v 36 Kꞌa te riꞌ xeꞌ ri Jesús, xukꞌam bꞌik ri utijoxelabꞌ, xeꞌ pa jun leꞌaj ubꞌiꞌnam Getsemaní, xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Chixtꞌuyul kanoq waral keꞌnbꞌana na chꞌawem je laꞌ apanoq. \p \v 37 Xuꞌsikꞌij bꞌik ri Pedro rachiꞌl ri e kebꞌ ukꞌojol ri Zebedeo, kꞌa te riꞌ xuchapleꞌj bꞌisonem xuqujeꞌ xkꞌaxir ranimaꞌ. \v 38 Ri Jesús xubꞌij chike: Sibꞌalaj kaqꞌoxow ri wanimaꞌ jer kinnaꞌo chi kinkamik, chixkanaj kanoq waral, chixkꞌasloq wukꞌ. \p \v 39 Xbꞌin chi na apanoq jubꞌiqꞌ, kꞌa te riꞌ xukiꞌk, xuya ri upalaj pa ri ulew, xubꞌan chꞌawem xubꞌij: Tat, kꞌo ta bꞌa ne wi, mat kinriq we kꞌax riꞌ, man in ta kꞌut kabꞌan we, xane are bꞌanoq ri kaj lal. \p \v 40 Are xtzalij loq jawjeꞌ e kꞌo wi kan ri utijoxelabꞌ tajin kewarik are xuluꞌriqaꞌ. Xubꞌij che ri Pedro: ¿Man xixkwin taj xixkꞌasiꞌk jun hora wukꞌ? \v 41 Chixkꞌasloq rech man kixtaqchiꞌx taj pa mak. Ri uxlabꞌal qas tzij kꞌolik xa kꞌu are ri tyoꞌjal man kꞌo taj uchuqꞌabꞌ. \p \v 42 Ri Jesús xtzalij chik junmul chubꞌanik chꞌawem, xubꞌij: Tat, we rajawaxik wi kinkamik, bꞌanoq ri kaj la. \p \v 43 Are xtzalij loq, junmul chik xuluꞌriqa ri utijoxelabꞌ tajin kewarik, rumal cher sibꞌalaj kꞌax kiwaram. \v 44 Xuꞌya kanoq kitukel, xtzalij chubꞌanik chꞌawem churox mul, pa ri uchꞌawem je xubꞌij jetaq ri xubꞌij nabꞌe. \v 45 Xtzalij chi loq junmul kukꞌ ri utijoxelabꞌ xubꞌij chike: Kꞌa tajin kixwarik, xuqujeꞌ kixuxlan ix. Chiwilampeꞌ, xopan ri qꞌotaj, ri uKꞌojol ri Achi kajach na pa kiqꞌabꞌ ri aꞌjmakibꞌ. \v 46 Chixwaꞌjiloq, ¡joꞌ! ¡Xul le kꞌayil we! \s Kachap ri Jesús \r (Marcos 14:43-50; Lucas 22:47-53; Juan 18:2-11) \p \v 47 Tajin katzijon na ri Jesús are xopan ri Judas, jun chike ri e kabꞌlajuj tijoxelabꞌ. E rachiꞌl bꞌik sibꞌalaj e kꞌi winaq, ri e taqtal bꞌik kumal ri e kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe rech ri tinimit, kukꞌaꞌm taq bꞌik sakꞌibꞌal xuqujeꞌ cheꞌ. \v 48 Ri Judas ubꞌim chike ri winaq: Ri achi ri kintzꞌumaj are riꞌ, chichapa bꞌik. \p \v 49 Xqebꞌ kꞌu ri Judas rukꞌ ri Jesús, xuya rutzil uwach, xutzꞌumaj kꞌa te riꞌ xubꞌij: ¡Ajtij! \p Kꞌa te riꞌ xutzꞌumaj.\f + \fr 26:49 \fr*\ft Chakolo awibꞌ. Jun rutzil wach kajunumataj rukꞌ are kabꞌix: “xokaqꞌabꞌ.”\ft*\f* \v 50 Ri Jesús xubꞌij che: Ala, ¿jas rumal at petinaq? \p Kꞌa te riꞌ konojel ri winaq xeqet rukꞌ ri Jesús, xkichapo. \p \v 51 Are jeriꞌ xkꞌulmatajik, jun chike ri utijoxelabꞌ ri Jesús xukꞌam jun sakꞌibꞌal, xusakꞌij ri uxikin ri jun patanijel rech ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios. \v 52 Ri Jesús xubꞌij che: Chayaka ri asakꞌibꞌal, rumal cher riꞌ rukꞌ sakꞌibꞌal kakamisanik rukꞌ sakꞌibꞌal kakamisax na. \v 53 ¿Xa kꞌu pa akꞌuꞌx chi man kinkwin taj kinta tobꞌanik che ri nuTat, aninaq riꞌ kuya e kabꞌlajuj wokaj angelibꞌ chinutoꞌik? \v 54 We kꞌu jeriꞌ kibꞌano, man kakꞌulmataj ta riꞌ ri tzꞌibꞌatalik ri kubꞌij chi jeriꞌ kakꞌulmataj na. \p \v 55 Kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri winaq: ¿La xa kꞌu in jun elaqꞌom rech rumal riꞌ kixpe chwij rukꞌ taq sakꞌibꞌal xuqujeꞌ cheꞌ? Ronojel qꞌij xintꞌuyiꞌk pa ri Templo xinya kꞌutuꞌn, man xinichap ta kꞌut. \v 56 Xkꞌulmataj kꞌu ronojel we jastaq riꞌ rech jeriꞌ kakꞌulmataj ronojel ri xkitzꞌibꞌaj loq ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios. \p Are kꞌu ri tijoxelabꞌ xaꞌnimaj bꞌik konojel, xkitzaq kanoq ri Jesús. \s Ri Jesús kopan chikiwach ri e kꞌamal taq bꞌe rech ri tinimit \r (Marcos 14:53-65; Lucas 22:54-55, 63-71; Juan 18:12-14, 19-24) \p \v 57 Ri winaq xkikꞌam bꞌik ri Jesús choch ri Caifás kꞌamal kibꞌe ri chꞌawenelabꞌ, chilaꞌ kimulim wi kibꞌ konojel ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe. \v 58 Are kꞌu ri Pedro naj kꞌo wi apanoq che ri Jesús utereneꞌm bꞌik, xok bꞌik cho rachoch ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios. Are xok bꞌik, xtꞌuyiꞌk kukꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajinelabꞌ rech karilo jas ri kakꞌulmatajik. \p \v 59 Ri e kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe rech ri tinimit xkitzukuj jun bꞌanoj tzij ri kuqꞌalajisaj chi ri Jesús ajmak rech jeriꞌ kakikamisaj. \v 60 Man xkiriq ta kꞌut umak, pune sibꞌalaj e kꞌi winaq xoꞌpanik xkibꞌan ri bꞌanoj tzij chirij. Kꞌisbꞌal rech xoꞌpan e kebꞌ, \v 61 we kebꞌ achyabꞌ ri xkibꞌij: We achi riꞌ xubꞌij: “Ri in kinkwinik kintukij ri Templo rech ri Dios, kꞌa te riꞌ pa oxibꞌ qꞌij kinyak ukꞌaxel.” \p \v 62 Ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, xtakꞌiꞌk xuta che ri Jesús: ¿La maj jas kabꞌij at? ¿Jas kel kubꞌij we jastaq we kakichaꞌ we winaq riꞌ chawe? \p \v 63 Ri Jesús xa ta ne jun tzij xubꞌij. Ri kinimaꞌqil ri kꞌamal taq bꞌe xubꞌij: Pa ri ubꞌiꞌ ri kꞌaslik Dios kinta chawe: Chabꞌij chaqe we at ri at Cristo, uKꞌojol ri Dios. \p \v 64 Ri Jesús xubꞌij: Are laꞌ le xabꞌij. Chanim kinbꞌij chiꞌwe iwonojel, kachapleꞌtaj bꞌik chanim, kiwil na ri uKꞌojol ri Achi tꞌuyul pa ri uwiqiqꞌabꞌ ri kakwin chubꞌanik ronojel ri jastaq, xuqujeꞌ kape na pa ri sutzꞌ ri kꞌo pa ri kaj. \p \v 65 Ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xutꞌoqopij ri ratzꞌyaq,\f + \fr 26:65 \fr*\ft Kakitꞌoqopij ri katzꞌyaq chukꞌutik chi itzel xkita ri xbꞌixik o are ne ri tajin kabꞌanik. Xkibꞌij we riꞌ rumal xkito chi awas taq tzij ri xbꞌixik. \ft*\f* xubꞌij: We achi riꞌ xubꞌij ri awas ubꞌixik cho ri Dios, man kaꞌjawataj ta chik e nikꞌaj qꞌalajisanelabꞌ chik. Qas ix xixtow rukꞌ ixikin ri xubꞌij. \v 66 ¿Jas kichomaj kaqabꞌan che we achi riꞌ? \p Areꞌ xkibꞌij: Taqal che kakamik. \p \v 67 E kꞌo jujun xkichubꞌaj ri upalaj ri Jesús kꞌa te riꞌ xkichꞌey rukꞌ tꞌoyom qꞌabꞌ. E nikꞌaj chik xkichꞌey chupalaj. \v 68 Kꞌa te riꞌ xkibꞌij che: Cristo, chariqampeꞌ jachin xatchꞌayowik. \s Ri Pedro kubꞌij chi man retaꞌm ta uwach ri Jesús \r (Marcos 14:66-72; Lucas 22:56-62; Juan 18:15-18, 25-27) \p \v 69 Are kꞌu ri Pedro tꞌuyul apanoq cho ri ja. Jun aj ikꞌ xqebꞌ rukꞌ, xubꞌij che: At xuqujeꞌ at rachiꞌl ri Jesús aj Galilea. \p \v 70 Ri Pedro chikiwach konojel xubꞌij: Man wetaꞌm taj jas ri tajin kabꞌij. \p \v 71 Kꞌa te riꞌ xeꞌ chuchiꞌ ri uchiꞌ jaꞌ, xqebꞌ chi jun aj ikꞌ rukꞌ xubꞌij chike ri winaq ri e kꞌo chilaꞌ. We achi riꞌ rachiꞌl ri Jesús aj Nazaret. \p \v 72 Ri Pedro junmul chik xubꞌij: Man wetaꞌm ta wi uwach le achi leꞌ. \p \v 73 Man naj taj ikꞌowinaq are xeqet ri winaq ri e kꞌo chilaꞌ rukꞌ ri Pedro, xkibꞌij che: At at kachiꞌl, qꞌalaj le katzijonik. \p \v 74 Ri Pedro xuchapleꞌj ubꞌixik kꞌaxal chibꞌil ribꞌ xubꞌij: Qas karilomaj ri Dios, man wetaꞌm ta uwach le achi leꞌ. Qas pa ri qꞌotaj riꞌ xoqꞌ ri amaꞌ akꞌ. \v 75 Xnaꞌtaj kꞌu che ri Pedro ri xubꞌij ri Jesús che: Qas tzij kinbꞌij chawe, chaqꞌabꞌ kamik oxmul abꞌim chi man awetaꞌm ta nuwach are koqꞌ ri amaꞌ akꞌ. \p Ri Pedro xel bꞌik chilaꞌ xoqꞌik rukꞌ nimalaj bꞌis. \c 27 \s Kujitzꞌaj ribꞌ ri Judas \r (Marcos 15:1; Lucas 23:1-2; Juan 18:28-32) \p \v 1 Ri e kꞌamal taq kibꞌe ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe rech ri tinimit sibꞌalaj aqꞌabꞌil xkichomaj ukamisaxik ri Jesús. \v 2 Xkiyut bꞌik, xkikꞌam bꞌik, xekijacha choch ri Pilato ri taqanel. \p \v 3 Are xril ri Judas ri xjachow ri Jesús, chi xqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri Jesús rech kakamisaxik, xkꞌaxir ranimaꞌ rumal ri xubꞌano, xeꞌek xuꞌtzalij kanoq ri juwinaq laluj saq pwaq chike ri e kꞌamal taq kibꞌe ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe rech ri tinimit. \v 4 Ri Judas xubꞌij: Xinmakunik, xinjach ri jun winaq ri maj umak. \p Ri achyabꞌ xkibꞌij che: Maj qe uj laꞌ che. At laꞌ at etaꞌmaninaq. \p \v 5 Ri Judas kꞌut xukꞌyaq kanoq ri pwaq pa ri Templo kꞌa te riꞌ xel bꞌik, xuꞌjitzꞌaj ribꞌ. \p \v 6 Ri e kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ xkisikꞌ ri pwaq xkibꞌij: Ri taqanik man kuya ta bꞌe chaqe kaqayak we pwaq riꞌ pa ri kꞌolibꞌal rech pa ri Templo, rumal cher we pwaq riꞌ tojbꞌal rech kikꞌ. \p \v 7 Xaq jeriꞌ xkichomaj uloqꞌik jun ulew ubꞌiꞌ ukꞌolibꞌal ri bꞌanal bꞌoꞌj rukꞌ ri pwaq riꞌ, rech keꞌkimuq ri winaq ri man aꞌj pa ri tinimit taj. \v 8 Rumal riꞌ ri ulew ubꞌiꞌnam kꞌa pa taq ri qꞌij kamik \em Kikꞌ ulew\em*. \v 9 Jeriꞌ xkꞌulmajik ri xubꞌij loq ri qꞌalajisal utzij ri Dios, Jeremías: Xkikꞌamawaꞌj ri winaq juwinaq lajuj saq pwaq jetaq ri xkichomaj loq ri winaq aꞌj Israel. \v 10 Rukꞌ riꞌ xkiloqꞌ ri ulew rech ri bꞌanal bꞌoꞌj, jewaꞌ xubꞌij ri Ajawxel chwe. \s Ri Jesús kopan choch ri Pilato \r (Marcos 15:2-5; Lucas 23:3-5; Juan 18:33-38) \p \v 11 Are xopan ri Jesús choch ri Pilato, xuta che: ¿La at riꞌ ri at nim taqanel kech ri winaq aꞌj Israel? \p Ri Jesús xubꞌij che: Are laꞌ le xabꞌij. \p \v 12 Xa ta ne jun tzij xubꞌij ri Jesús are xtzujux kumal ri e kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ choch ri Dios e kachiꞌl ri e kꞌamal taq bꞌe rech ri tinimit. \v 13 Ri Pilato xubꞌij che: ¿La man kata ri tajin kakibꞌij chawe? \p \v 14 Ri Jesús xa ta ne jun tzij xubꞌij, xuqujeꞌ man xutzalij ta uwach ri xbꞌix che. Rumal riꞌ sibꞌalaj xmayijanik ri qꞌatal tzij. \r (Marcos 15:6-20; Lucas 23:13-25; Juan 18:38; 19:16) \p \v 15 Pa ri nimaqꞌij, naqꞌatal che ri Pilato kutzoqopij jun winaq ri tzꞌapital pa cheꞌ, xapachin ri kakita ri winaq. \v 16 Kꞌo kꞌu jun achi sibꞌalaj etaꞌmatal uwach ubꞌiꞌ Barrabás, tzꞌapital pa che. \v 17 Ri Pilato xuta chike wi winaq: ¿Jachin kiwaj kintzoqopij, la are ri Jesús, ri kabꞌix Cristo che o are ri Barrabás? \p \v 18 Ri Pilato retaꞌm chi ri e kꞌamal taq bꞌe rumal koyawal xkijach ri Jesús. \p \v 19 Are tꞌuyul ri Pilato pa ri utem rech qꞌatbꞌal tzij, ri rixoqil xutaq ubꞌixik che: Maj jas kabꞌan che ri sukꞌ achi riꞌ, rumal rech xinriq kꞌax pa ri nuwaram. \p \v 20 Ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ choch ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq e kachiꞌl ri e kꞌamal ta bꞌe kech ri tinimit xeꞌkimenkꞌetij ri winaq rech are kakita katzoqopix ri Barrabás. Are kꞌu ri Jesús kamisaxoq. \v 21 Ri Pilato xuta chike ri winaq: ¿Jachin chike we kebꞌ achyabꞌ riꞌ kiwaj kintzoqopij? \p Ri winaq xkibꞌij: Are ri Barrabás. \p \v 22 Ri Pilato xubꞌij: ¿Jas kꞌu kinbꞌan che le Jesús, ri kabꞌix Cristo che? \p Konojel ri winaq xkibꞌij: ¡Ripoq! \p \v 23 Ri Pilato xubꞌij: ¿Jas rumal? ¿Jas kꞌax ubꞌanom? \p Konojel ri winaq rukꞌ chuqꞌabꞌ xkibꞌij: ¡Ripoq! \p \v 24 Are xril ri Pilato chi maj kubꞌij kikꞌuꞌx ri winaq chutzoqopixik ri Jesús, xane xa tajin kechꞌuꞌjarik, xtaqanik rech kakꞌam loq ujaꞌ, xuchꞌaj kꞌu uqꞌabꞌ chikiwach konojel ri winaq, kꞌa te riꞌ xubꞌij: Man numak ta in we kakam we achi riꞌ, imak ix laꞌ.\f + \fr 27:24 \fr*\ft Ri Pilato are xuchꞌaj uqꞌabꞌ, xukꞌutu chi tajin karesaj ribꞌ chupam ri chomanik ri xbꞌanik chirij ri Jesús. Rukꞌ we riꞌ ri Pilato xukꞌutu chi man ajmak ta che ri xbꞌanik.\ft*\f* \p \v 25 Ri winaq xkibꞌij: Uj, xuqujeꞌ ri e qijaꞌl uj aꞌjmakibꞌ che ri ukamikal we achi riꞌ. \p \v 26 Ri Pilato xutzoqopij ri Barrabás xuqujeꞌ xtaqan chuchꞌayik ri Jesús, kꞌa te riꞌ xujach bꞌik chike ri winaq rech karipik. \p \v 27 Ri e rajchꞌoꞌjabꞌ ri Pilato xkikꞌam bꞌik ri Jesús cho ri nimalaj ja qꞌatbꞌal tzij kꞌa te riꞌ xkimulij kibꞌ chirij. \v 28 Xkesaj ri ratzꞌyaq kꞌa te riꞌ xkikoj jun moraꞌt manta chirij. \v 29 Xkikem jun kꞌix korona, xkikoj pa ujolom, kꞌa te riꞌ xkiya jun aj pa ri uqꞌabꞌ, xkichapleꞌj uyoqꞌik, xexukiꞌk choch xkibꞌij: Nim aqꞌij taqanel kech ri winaq ri aꞌj Israel.\f + \fr 27:29 \fr*\ft Ri moraꞌt atzꞌyaq xwi ri nim taqanelabꞌ kekojowik, xuqujeꞌ xwi ri taqanelabꞌ kekojow ri korona. Ri winaq ri je katzꞌyaqin we riꞌ kukꞌutu chi kꞌo ukwinem. Ronojel we ri xbꞌanik rech ketzelax uwach ri Jesús xuqujeꞌ rech kayak tzeꞌ chirij. \ft*\f* \p \v 30 Xkichubꞌaj ri upalaj, kꞌa te riꞌ xkichꞌey pa ujolom rukꞌ ri aj. \v 31 Are xetoꞌtaj chuyakik kitzeꞌ che ri Jesús, xkesaj ri manta chrij, xkitzalij ri ratzꞌyaq chirij, kꞌa te riꞌ xkikꞌam bꞌik pa ripik. \s Karip ri Jesús \r (Marcos 15:21-32; Lucas 23:26-43; Juan 19:17-27) \p \v 32 Are e bꞌenaq pa ri bꞌe, xkiriq jun achi ubꞌiꞌ Simón, aj Cirene, xkikoj kichuqꞌabꞌ xkibꞌij che chi kukꞌam bꞌik ri ripbꞌal. \p \v 33 Kꞌa te riꞌ xoꞌpan pa ri jun leꞌaj ubꞌiꞌ Gólgota (ri kel kubꞌij \em Kꞌolibꞌal rech ri bꞌaqilaj\em*). \v 34 Chilaꞌ xkiya wi vino rachiꞌl hiel che ri Jesús. Ri Jesús are xunaꞌ jubꞌiqꞌ, man xraj taj xuqumuj.\f + \fr 27:34 \fr*\ft Xya we kꞌa riꞌ chike ri winaq ri kexekebꞌax cho ri ripbꞌal rech jeriꞌ man qas ta kakinaꞌ ri kꞌax. \ft*\f* \p \v 35 Kꞌa te riꞌ xkiripo xuqujeꞌ xoꞌk pa etzꞌanem rech kakilo jachin kachꞌekow bꞌik ri ratzꞌyaq.\x + \xo 27:35 \xo*\xt Salmos 22:18.\xt*\x* \p \v 36 Xuqujeꞌ xetꞌuyiꞌk chuchajixik. \v 37 Pa uwiꞌ ri ujolom ri Jesús xkitzꞌibꞌaj jas ri xumakuj, ri kubꞌij: ARE WAꞌ RI JESÚS, RI NIM TAQANEL PA KIWIꞌ RI WINAQ AꞌJ ISRAEL. \p \v 38 Pa uxukut ri Jesús xeꞌkirip xuqujeꞌ e kebꞌ eleqꞌomabꞌ, jun pa ri umox, jun pa ri uwiqiqꞌabꞌ. \v 39 Ri winaq ri kiꞌkꞌow bꞌik chilaꞌ, kakisutusa ri kijolom, kakiyoqꞌ kanoq, kakibꞌij: \v 40 At, ri katukij ri Templo kꞌa te riꞌ pa oxibꞌ qꞌij kayak ukꞌaxel, chakolo awibꞌ, we qas at ri at uKꞌojol ri Dios, chatqaj loq cho le ripbꞌal. \p \v 41 Xkitzeꞌj xuqujeꞌ uwach ri Jesús ri kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq e kachiꞌl ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik, xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe ke ri tinimit. \v 42 Xkibꞌij: Man kakwin taj kukol ribꞌ pune xuꞌkol chi nikꞌaj, kubꞌij kꞌut chi are nimalaj taqanel pa Israel. Qaj loq cho le ripbꞌal rech kujkojon che. \v 43 We qas kuꞌl ukꞌuꞌx chirij ri Dios, Toꞌq bꞌa rumal ri Dios, we qas kaloqꞌaxik. ¿La man kꞌu xubꞌij: In in uKꞌojol ri Dios? \p \v 44 Ri eleqꞌomabꞌ xuqujeꞌ ri xerip chuxukut ri Jesús kakibꞌij apanoq itzel taq tzij che. \s Ri ukamikal ri Jesús \r (Marcos 15:33-41; Lucas 23:44-49; Juan 19:28-30) \p \v 45 Pa ri nikꞌaj qꞌij xqꞌequꞌmataj ronojel ri uwachulew kꞌa te xtaniꞌk pa ri urox hora bꞌenaq qꞌij. \v 46 Teqꞌ qas pa ri urox hora rech bꞌenaq qꞌij, ri Jesús xuraq uchiꞌ rukꞌ chuqꞌabꞌ xubꞌij: Eli, Eli ¿lama sabactani? Ri kel kubꞌij \em NuDios, nuDios, ¿jas che xintzaq la kanoq nutukel?\em* \p \v 47 E jujun chike ri e kꞌo chilaꞌ xkibꞌij: Xa tajin kusikꞌij apanoq ri Elías. \p \v 48 Aninaq jun chike ri winaq xuꞌtzukuj loq jun qꞌux, xumubꞌa pa vinagre kꞌa te riꞌ xuxekebꞌaꞌ che jun aj, xuya apanoq pa uchiꞌ ri Jesús. \v 49 E nikꞌaj chik xkibꞌij: Chiwayeꞌj na, qilampeꞌ we qas kape ri Elías chutoꞌik. \p \v 50 Junmul chik ri Jesús xuraq uchiꞌ rukꞌ chuqꞌabꞌ, kꞌa te riꞌ xkamik. \v 51 Qas pa ri qꞌotaj riꞌ, ri tasbꞌal pa ri Tyoxalaj kꞌolibꞌal ri kꞌo pa ri Templo xraqin pa kebꞌ, xuchapleꞌj loq puꞌwiꞌ xulkꞌis chuxeꞌ. Kꞌa te riꞌ xubꞌan jun nimalaj kabꞌraqan, ri aꞌbꞌaj xepaqꞌinik. \v 52 Xejaqataj loq ri muqbꞌal taq kaminaqibꞌ, e kꞌi e ralkꞌwaꞌl ri Dios ri e kaminaq, xekꞌastajik. \v 53 Xeꞌl loq pa taq ri muqbꞌal are kꞌastajinaq chi ri Jesús, xoꞌk bꞌik pa Jerusalén ri utinimit ri Dios, e kꞌi winaq xiꞌlowik. \p \v 54 Are xkil ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ xuqujeꞌ konojel ri e chajininaq ri Jesús, ri kabꞌraqan xuqujeꞌ ronojel ri xkꞌulmatajik, sibꞌalaj xkixiꞌj kibꞌ, xkibꞌij: Qas tzij wi, we achi riꞌ qas uKꞌojol ri Dios wi. \p \v 55 Ri ixoqibꞌ ri xkitereneꞌj loq ri Jesús are xel loq pa Galilea, naj e kꞌo wi kekaꞌy apanoq. \v 56 Chkixoꞌl ri ixoqibꞌ riꞌ e kꞌo ri María Magdalena, ri María ri unan ri Jacobo rachiꞌl ri José, xuqujeꞌ ri kinan ri e ralkꞌwaꞌl ri Zebedeo. \s Kamuq ri Jesús \r (Marcos 15:42-47; Lucas 23:50-56; Juan 19:38-42) \p \v 57 Okem kubꞌan ri aqꞌabꞌ, xpe jun qꞌinom achi, ubꞌiꞌ José, kel pa ri tinimit Arimatea, xubꞌan na utijoxel ri Jesús. \v 58 Xopan rukꞌ ri Pilato, xuꞌta ri utyoꞌjal ri Jesús, ri Pilato xtaqanik kaya loq che. \v 59 Ri José xubꞌolqꞌotij ri utyoꞌjal ri Jesús pa jun saq atzꞌyaq. \v 60 Xuya kanoq pa jun kꞌakꞌ muqbꞌal ri kꞌottal pa jun abꞌaj ri kꞌo pa ri rulew. Xuwolqotij jun nimalaj abꞌaj xutzꞌapibꞌej kanoq ri uchiꞌ ri jul. Kꞌa te riꞌ xel bꞌik chilaꞌ. \v 61 Choch ri muqbꞌal e tꞌuyul apanoq ri María Magdalena xuqujeꞌ ri jun María chik. \s Ri ajchꞌoꞌjabꞌ ri e chajil taq rech ri muqbꞌal \p \v 62 Jun qꞌij ikꞌowinaq ri sukꞌumam qꞌij rech uxlanem, ri e kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq e kachiꞌl ri fariseos, xoꞌpan rukꞌ ri Pilato. \v 63 Xkibꞌij che: Ajawxel, kanaꞌtaj chaqe are kꞌas na ri jun achi ri bꞌanal tzij xubꞌij: “Kinkꞌastaj na pa oxibꞌ qꞌij.” \v 64 Rumal ri, taqan la katzꞌapix ri uchiꞌ ri jul, tzꞌaqat na oxibꞌ qꞌij, rech man kepe ta ri utijoxelabꞌ kulkeleqꞌaj ri utyoꞌjal kꞌa te riꞌ kakibꞌij na chike ri winaq chi xa xkꞌastajik. Ri bꞌanoj tzij riꞌ sibꞌalaj nim na cho ri nabꞌe. \p \v 65 Ri Pilato xubꞌij chike: Chikꞌama bꞌik jun wok ajchꞌoꞌjabꞌ rech kakichajij ri uchiꞌ ri jul. \p \v 66 Jeriꞌ xebꞌek, xeꞌkikojo kanoq jun abꞌaj chutzꞌapixik ri jul, xkikoj kanoq retal, xuqujeꞌ xeꞌkiya kanoq ri e chajil taq rech. \c 28 \s Ri kꞌastajibꞌal uwach ri Jesús \r (Marcos 16:1-8; Lucas 24:1-12; Juan 20:1-10) \p \v 1 Ikꞌowinaq chi ri qꞌij rech uxlanem, qas pa ri usaqiribꞌal ri nabꞌe qꞌij rech ri wuqubꞌ qꞌij, ri María Magdalena rachiꞌl ri jun María chik xebꞌek chi rilik ri muqbꞌal. \v 2 Xaq kꞌa teꞌ xubꞌan jun nimalaj kabꞌraqan, jeriꞌ rumal cher jun \w ángel\w* rech pa ri kaj xqaj loq, xqebꞌ chuxukut ri muqbꞌal, xresaj ri abꞌaj kꞌa te riꞌ xutꞌuyulej. \v 3 Ri ángel sibꞌalaj karepqꞌunik jetaq ri kayapaꞌ, sibꞌalaj saq ri ratzꞌyaq jetaq ri saq tew. \v 4 Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajinelabꞌ sibꞌalaj xkixiꞌj kibꞌ, xkichapleꞌj bꞌiribꞌatem, kekam che ri kixibꞌin ibꞌ. \v 5 Ri ángel xubꞌij chike ri ixoqibꞌ: Man kixiꞌj ta iwibꞌ, wetaꞌm chi are kitzukuj ri Jesús ri xripik. \v 6 Man kꞌo taj waral, xkꞌastaj uwach, jacha ri xubꞌij chiꞌwe. Chixanloq chiwilaꞌ jawjeꞌ ri xmuqiꞌ wi. \v 7 Kꞌa te riꞌ jix aninaq, jiꞌbꞌij chike ri utijoxelabꞌ: “Xkꞌastaj ri Jesús chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ, kanabꞌej na chiꞌwach je laꞌ pa Galilea. Iwetaꞌm chik, je laꞌ kiwil wi na uwach.” \p \v 8 Ri ixoqibꞌ aninaq xeꞌl bꞌik rukꞌ ri muqbꞌal, kixiꞌm kibꞌ xuqujeꞌ kekiꞌkotik, kexikꞌanik xeꞌkibꞌij chike ri tijoxelabꞌ. \v 9 Xaq kꞌa te xkikꞌulaj ri Jesús pa ri bꞌe, xuya rutzil kiwach. Ri ixoqibꞌ xeqet rukꞌ xkimatzej ri raqan xuqujeꞌ xkiqꞌijilaꞌj. \v 10 Ri Jesús xubꞌij chike: Man kixiꞌj ta iwibꞌ, jiꞌbꞌij chike ri e wachalal chebꞌoꞌj je laꞌ pa Galilea, je laꞌ kakil wi na nuwach. \s Ri xkibꞌij ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajinelabꞌ \p \v 11 E bꞌenaq ri ixoqibꞌ pa ri bꞌe, are jujun chike ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajinelabꞌ xoꞌk bꞌik pa ri tinimit, xeꞌkitzijoj chike ri e kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq ronojel ri xkꞌulmatajik. \v 12 Are xetoꞌtaj che ri kichomanik ri e kꞌamal taq bꞌe rech ri tinimit xuqujeꞌ ri e kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, xkiya nimalaj pwaq chike ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajinelabꞌ. \v 13 Kꞌa te riꞌ xkibꞌij chike: Chibꞌij: are ri utijoxelabꞌ ri Jesús xulkeleqꞌaj ri utyoꞌjal ri Jesús are tajin kujwarik. \v 14 Man kixiꞌj taj iwibꞌ we kuta ri qꞌatal tzij we riꞌ, uj kujchꞌaw piꞌwiꞌ. \p \v 15 Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajinelabꞌ xkikꞌam ri pwaq xuqujeꞌ je xkibꞌij jetaq ri xbꞌix chike. Are waꞌ ri xaq jeꞌ katzijox chkixoꞌl ri winaq aꞌj Israel pa taq we qꞌij kamik riꞌ. \s Ri Jesús kuya kanoq kitaqkil ri tijoxelabꞌ \r (Marcos 16:14-18; Lucas 24:36-49; Juan 20:19-23; Hechos 1:6-8) \p \v 16 Ri e julajuj tijoxelabꞌ xebꞌe pa Galilea, puꞌwiꞌ ri juyubꞌ ri xubꞌij ri Jesús chike. \v 17 Are xkil ri Jesús, xkiqꞌijilaꞌj, e kꞌo kꞌu jujun chike man xkikoj taj chi are Jesús. \v 18 Ri Jesús xqet kukꞌ, xubꞌij: Ronojel chuqꞌabꞌ yaꞌtal chwe pa ri kaj xuqujeꞌ choch ri uwachulew. \v 19 Rumal riꞌ jix chitzijoj ri utz laj tzij chike konojel ri winaq rech ri uwachulew, chibꞌana kiqasanaꞌ pa ri ubꞌiꞌ ri Tataxel, Kꞌojolaxel xuqujeꞌ ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel. \v 20 Chiꞌtijoj chunimaxik ronojel ri ixnutaqom chubꞌanik, qas tzij kinbꞌij chiꞌwe kinkꞌojiꞌ na iwukꞌ ronojel qꞌij, kꞌa pa ri kꞌisbꞌalil rech ri uwachulew.