\id HEB New Alpha - June 11, 2007 \ide UTF-8 \h HEBREOS \toc3 Heb \toc2 Hebreos \toc1 RI WUJ RI XTZꞌIBꞌAX CHIKE RI WINAQ HEBREOS \mt RI WUJ RI XTZꞌIBꞌAX CHIKE RI WINAQ HEBREOS \imt2 Majibꞌal re \ip Wuj ri xtaq chike ri winaq aꞌj Israel, man qas ta qꞌalaj jachin xtzꞌibꞌan we wuj riꞌ xuqujeꞌ jachin chike xtaq wi. Pune jeriꞌ we wuj riꞌ kuqꞌalajisaj jas ri tzꞌibꞌatal chupam xuqujeꞌ jas rumal xtzꞌibꞌaxik. \ip Ri kechꞌabꞌex chupam we wuj riꞌ are ri winaq aꞌj Israel ri e kojoninaq che ri Jesús xa kꞌu raj kakiya kanoq ri kikojobꞌal, kejunumataj kukꞌ ri winaq ri e kꞌo pa ri tinimit Italia, ri ajtzꞌibꞌ re we wuj riꞌ kuya kan rutzil kiwach ri aꞌj Italia kukꞌut chiqawach chi alaxik pa Cristo Jesús. \ip Ri karaj we wuj riꞌ kubꞌij are chi ri ukabꞌ chꞌekom tzij kꞌo na ubꞌanik cho ri nabꞌe, ri e sikꞌil taq re we wuj riꞌ ketaqchiꞌxik rech ko kekꞌojiꞌk pa ri kikojobꞌal rech ri kꞌakꞌ jastaq ri xuya ri Jesús chike. \ip We wuj riꞌ kuxol ukꞌutik taq ri jastaq, kuya ukꞌutik ri utzijoxik ri ukꞌaslemal ri tinimit Israel xuqujeꞌ ri qꞌijilaꞌnik ri kabꞌan pa ri Ja Templo Dios je xuqujeꞌ kutzijoj rij ri rajawaxik kabꞌanik. \ip Kꞌo kajibꞌ kꞌutuꞌn ri kutzijoj rij: \im 1. Ri Jesús xuqujeꞌ ri koltajem are sibꞌalaj nim na chikiwach ri angelibꞌ xuqujeꞌ ri koltajem ri xkitzijoj loq ojer. (Ri utaqanik ri Moisés) \im 2. Ri Jesús are ri achi ri xtaq loq chaqe uj (are waꞌ ri xutaq loq ri Dios chubꞌanik xa jun jastaq) xuqujeꞌ kujukꞌam bꞌik pa jun nimalaj uxlanem xuqujeꞌ pa jun jeꞌl laj ulew ri xekꞌam wi bꞌik ri tinimit Israel kumal ri Josué rachiꞌl ri Moisés. \im 3. Ri Jesús are nimalaj kꞌamal kibꞌe ri chꞌawenelabꞌ jeriꞌ kubꞌij ri utaqanik ri Moisés. Rumal kꞌu che ri Dios ubꞌanom ri ubꞌim loq pa ronojel ri qꞌotaj ri ikꞌowinaq rajawaxik chi kujkꞌojiꞌk pa ri tunal rumal uj kaqakꞌutwachij uwach ri Dios rumal are ukꞌaꞌninaq ronojel ri jastaq rukꞌ ri kwinel laj utzij. \im 4. Ri Jesús are xchꞌajtaj ronojel ri makaj rumal, xtꞌuyiꞌk pa ri uwiqiqꞌabꞌ ri Nim ubꞌanik pa ri kaj. Rumal riꞌ xux nim uqꞌij chikiwach ri angelibꞌ xuqujeꞌ ri ubꞌiꞌ kꞌo na chikiwach ri kibꞌiꞌ ri angelibꞌ. \c 1 \s Nim uqꞌij ri Kꞌojolaxel chikiwach ri angelibꞌ \p \v 1 Ojer uloq ri e qꞌalajisal taq tzij xkibꞌij ri utzij ri Dios chike ri e qatat qanan. Kꞌi mul xkitzijoj ri tzij xuqujeꞌ jaljoj xkibꞌan chubꞌixik. \v 2 Kamik kꞌut pa we kꞌisbꞌal qꞌij junabꞌ, ri Dios xujuchꞌabꞌej xa rumal ri Ukꞌojol. Rumal rech ri ukꞌojol xutik ronojel ri jastaq, xuqujeꞌ xubꞌan che ri ukꞌojol xux ajchoqꞌe rech ronojel ri jastaq. \v 3 Ri kꞌojolaxel Dios are utunal ri ujuluwem ri Tataxel Dios, xuqujeꞌ je kapetik jas ri Tataxel, are xuqujeꞌ ri kꞌojolaxel ukꞌaꞌninaq ronojel ri jastaq rukꞌ ri tzij rech ri ukwinem. Ri ukꞌojol ri Dios xkwinik xubꞌano chi ri Dios xukuy ronojel ri qamak, kꞌa te riꞌ xpaqiꞌ chikaj rech xeꞌtꞌuyul pa uwiqiqꞌabꞌ ri tꞌuyul wi ri Dios. \p \v 4 Ri ukꞌojol ri Dios xuxik nim uqꞌij chikiwach ri angelibꞌ, jeriꞌ rumal xya che rumal ri Dios jun bꞌiꞌaj nim cho ri ke aꞌreꞌ. \v 5 Rumal cher ri Dios man xubꞌij taj che jun \w ángel\w*:\x + \xo 1:5 \xo*\xt Salmos 2:7.\xt*\x* \qt At at nukꞌojol, kamik riꞌ kinux aTat.\qt* Xuqujeꞌ man xubꞌij ta che jun ángel: \qt In kinux na uTat xuqujeꞌ Areꞌ kux na nukꞌojol.\qt*\x + \xo 1:5 \xo*\xt 2 Samuel 7:14.\xt*\x* \v 6 Xuqujeꞌ are xutaq loq ri Dios ri ukꞌojol pa we uwachulew riꞌ, xubꞌij: \qt Qꞌijilaꞌx ri ubꞌiꞌ kumal konojel ri angelibꞌ.\qt*\x + \xo 1:6 \xo*\xt Deuteronomio 32:43.\xt*\x* \v 7 Xuqujeꞌ are katzijox kij ri angelibꞌ rumal ri Dios jewaꞌ kabꞌix chike: \qt Kubꞌan rangelibꞌ che ri kyaqiqꞌ xuqujeꞌ kubꞌan patanil taq re che ri kayapaꞌ.\qt*\x + \xo 1:7 \xo*\xt Salmos 104:4.\xt*\x* \v 8 Are katzijon ri Dios chirij ri kꞌojolaxel, kubꞌij: \qt Ri ajawarem la Dios jeqel chibꞌe qꞌij saq, kakoj ri kwinem la chubꞌanik ri sukꞌal. \qt* \v 9 Xloqꞌaj la ri sukꞌal xuqujeꞌ xetzelaj la ri etzelal; rumal riꞌ ri Dios, ri Dios la, xuqꞌij aceite rech kiꞌkotemal pa wiꞌ la, xuya qꞌij la chikiwach ri achiꞌl la.\x + \xo 1:9 \xo*\xt Salmos 45:6-7.\xt*\x* \v 10 Xuqujeꞌ kubꞌij: \m \qt Ajawxel, xtik la loq ri uwachulew pa ri majibꞌal rech ronojel xuqujeꞌ lal xbꞌanow la ri e kaj.\qt* \m \v 11 \qt We jastaq riꞌ kasach na kiwach, are kꞌu ri lal jeqel la chibꞌe qꞌij saq. We jastaq riꞌ kejar na jetaq ri kakibꞌan ri atzꞌyaq.\qt* \m \v 12 \qt Kebꞌus na la jetaq ri kabꞌan che jun manta, xuqujeꞌ kekꞌexen na jetaq ri atzꞌyaqibꞌal; ri lal kꞌut man kakꞌexen ta wi la, xuqujeꞌ ri junabꞌ la maj ukꞌisik.\qt*\x + \xo 1:12 \xo*\xt Salmos 102:25-27.\xt*\x* \p \v 13 Ri Dios man xubꞌij ta che jun ángel: \qt Chattꞌuyul pa ri uwiqiqꞌabꞌ ri nutꞌuyulibꞌal kꞌa pa ri qꞌij ri keꞌnya na ri akꞌulel chuxeꞌ ri utakꞌalibꞌal ri awaqan.\qt*\x + \xo 1:13 \xo*\xt Salmos 110:1.\xt*\x* \v 14 Jeriꞌ rumal ri angelibꞌ uꞌxlabꞌal e patanil rech ri Dios, are ri Dios ketaqow loq ri angelibꞌ chikitoꞌik ri winaq ri kakikꞌamawaꞌj ri kolotajem. \c 2 \s Sibꞌalaj nim ubꞌanik ri koltajem \p \v 1 Rumal kꞌu riꞌ sibꞌalaj rajawaxik kaqakoj retal ri qatatabꞌem, rech jeriꞌ man kujsach ta kanoq. \v 2 Rumal we ri tzij ri xtzijox kumal ri angelibꞌ ko xutayij xuqujeꞌ ri man xeniman taj xqꞌat tzij pa kiwiꞌ jetaq ri qas taqal chike. \v 3 Qas kaqꞌat kꞌu wi na tzij pa qawiꞌ we man nim kaqilo ri koltajem ri katzuj chaqe. Are ri Ajawxel xyoꞌw loq ubꞌixik nabꞌe jas ubꞌanik we koltajem riꞌ, xuqujeꞌ ri xetowik xkibꞌij chaqe chi qas jeriꞌ wi ubꞌanik. \v 4 Ri Dios xuqujeꞌ xukꞌutu ri uqꞌalajisanik rukꞌ mayijabꞌal taq jastaq xuqujeꞌ sibꞌalaj kꞌi kꞌutbꞌal, kꞌi sipanik ri xuyaꞌo rumal ri urayibꞌal kuꞌx ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel. \s Ri Jesucristo xjunamataj kukꞌ ri rachalal \p \v 5 Ri Dios man xubꞌan ta chike ri angelibꞌ chi kabꞌan ke puꞌwiꞌ ri uwachulew ri kape na. \v 6 Jetaq ri xubꞌij loq jun ojer: \m \qt ¿Jas ubꞌanik ri winaq che ri kel kuꞌx la che? ¿Jas ubꞌanik rijaꞌl ri winaq rech jeriꞌ kakoj la pa kuenta? \qt* \m \v 7 \qt Koꞌl uqꞌij xbꞌan la che chikiwach ri angelibꞌ, xya la ri juluwem che xuqujeꞌ xya la uqꞌij. \qt* \m \v 8 \qt Xbꞌan la che chi kabꞌan rech puꞌwiꞌ ronojel ri jastaq. \qt* \p We are ri Dios xbꞌanow che chi kabꞌan rech puꞌwiꞌ ronojel ri jastaq, Are kabꞌan rech puꞌwiꞌ ronojel ri jastaq. Pune kaqilo chi kamik kꞌamajaꞌ na kabꞌan rech puꞌwiꞌ ronojel.\x + \xo 2:8 \xo*\xt Salmos 8:4-6.\xt*\x* \v 9 Pune jeriꞌ, kaqilo chi ri Jesús xbꞌan kꞌol uqꞌij che chikiwach ri angelibꞌ, xya unimal uqꞌij xuqujeꞌ juluwem che rumal xuriq ri kamikal. Xaq jeriꞌ rumal ri utoqꞌobꞌ ri Dios, ri kamikal ri xuriq ri Jesús kꞌo xutayij chaqe qonojel. \p \v 10 Jeriꞌ rumal taqal che ri tikol rech ronojel ri jastaq xuqujeꞌ ri yoꞌwinaq ukꞌaslemal ronojel ri kꞌolik, xubꞌano chi xuriq kꞌax ri bꞌanal rech ri koltajem rech jeriꞌ kuꞌkꞌam na bꞌik e kꞌi pa ri juluwem. \v 11 Jeriꞌ rumal cher ri katyoxirisanik xuqujeꞌ ri keꞌtyoxirisaxik, xa jun aꞌjchoqꞌe; rumal riꞌ ri Jesús man kukꞌixibꞌej taj ubꞌixik rachalal chike. \v 12 Rumal riꞌ xubꞌij: Kintzijoj na ri bꞌiꞌ la chike ri e wachalal; chikixoꞌl konojel ri komontyox la, kinqꞌijilaꞌj na ri bꞌiꞌ la.\x + \xo 2:12 \xo*\xt Salmos 22:22.\xt*\x* \p \v 13 Xuqujeꞌ junmul chik xubꞌij: \qt Kajeqiꞌ na kꞌuꞌx chirij ri Dios\qt*, xuqujeꞌ kutzꞌaqatisaj ubꞌixik: \qt Chi riꞌ in kꞌo wi kukꞌ ri e ralkꞌwaꞌl ri Dios ri xuꞌya chwe.\qt*\x + \xo 2:13 \xo*\xt Isaías 8:17, 18.\xt*\x* \p \v 14 Rumal kꞌu che ri xaq e tyoꞌj xuqujeꞌ e bꞌaq e wokowinaq, rumal riꞌ xujunamaj ribꞌ ri Jesús kukꞌ rech rumal ri ukamikal xuchekꞌ ri Itzel rumal chi are ri Itzel kabꞌan kan rech nabꞌe puꞌwiꞌ ri kamikal, \v 15 rech jeriꞌ kekiritaj na konojel ri xa rumal ri xibꞌin ibꞌ cho ri kamikal e kꞌo kanoq chuxeꞌ ri jatꞌibꞌal. \v 16 Rumal cher ri Jesús man xpe taj chikitoꞌik ri angelibꞌ xane xpe chikitoꞌik ri e rijaꞌl ri Abraham. \v 17 Rumal riꞌ tzi choqꞌaqꞌ wi chi kajunumataj kukꞌ ri e rachalal, rech jeriꞌ kux ri nimalaj sukꞌ xuqujeꞌ toqꞌobꞌisal wach chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq rech jeriꞌ kuchup ronojel ri makaj rech ri tinimit. \v 18 Ri Jesús are xuriq kꞌax xtaqchiꞌx chubꞌanik mak, rumal kꞌu riꞌ kamik rukꞌ ri ukwinem kakwinik kuꞌtoꞌ konojel ri ketaqchiꞌx chubꞌanik mak. \c 3 \s Ri Jesús are nim uqꞌij cho ri Moisés \p \v 1 Xaq jeriꞌ qachalal, ix ri ix tyoxirisatal chik xuqujeꞌ kꞌo iwe che ri sikꞌinik rech chilaꞌ chikaj, chiwilaꞌ ri Jesús, areꞌ are qꞌalajisal tzij xuqujeꞌ kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, are kꞌamowinaq qabꞌe pa ri qakojobꞌal. \v 2 Ri Cristo Jesús sibꞌalaj sukꞌ, rumal cher xubꞌano ri xbꞌix che, jetaq ri Moisés xnimanik che ri xbꞌix che rumal ri Dios kubꞌano. \v 3 Qas tzij wi, ri Jesús nim na uqꞌij cho ri Moisés, jacha ta ne ri yakal rech ri jun ja, are nim uqꞌij cho ri ja. \v 4 Jeriꞌ rumal cher ronojel ja kꞌo jun yakal rech, are kꞌu ri tikowinaq ronojel ri jastaq are ri Dios. \v 5 Ri Moisés qas xunimaj wi ri Dios che ronojel ri xtaq wi, rech jeriꞌ kakoj na che jun kꞌutbꞌal rumal ri kakꞌulmataj na. \v 6 Are kꞌu ri Cristo, ukꞌojol ri Dios are kabꞌan rech puꞌwiꞌ ri ja, uj riꞌ ri ja riꞌ, rech jeriꞌ kajeqiꞌk xuqujeꞌ kakubꞌiꞌ qakꞌuꞌx chirij ri kubꞌan chaqe kaqanaꞌ nimal. \s Ri nimanik \p \v 7 Rumal riꞌ jetaq ri kubꞌij ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel: \m \qt We kita ri uchꞌabꞌal, \qt* \m \v 8 \qt mikowirisaj ri iwanimaꞌ jetaq ri xkꞌulmatajik are man xeniman taj ri nikꞌaj winaq aꞌj Israel, pa ri ulew ri katzꞌinowik. \qt* \m \v 9 \qt Ri itat inan xinkikꞌululaj xuqujeꞌ are xkaj xinbꞌan jastaq chikiwach pune kawinaq junabꞌ xkil ri nuchak. \qt* \m \v 10 \qt Rumal riꞌ xinyojtajik kukꞌ ri winaq riꞌ, xinbꞌij:\qt* “Man qas ta jeqel ri kanimaꞌ chwij xuqujeꞌ xketzelaj ri xinbꞌij chike.” \m \v 11 \qt Rumal riꞌ xinbꞌij rukꞌ woyawal chi man koꞌk ta wi pa ri wuxlanem.\qt*\x + \xo 3:11 \xo*\xt Salmos 95:7-11.\xt*\x* \p \v 12 Qachalal, chichajij iwibꞌ, rech man kꞌo ta jun chiꞌwe kanoj ri ranimaꞌ che mak xuqujeꞌ xaq kakabꞌalaj ukꞌuꞌx rech man kel ta kanoq chirij ri kꞌaslik Dios. \v 13 Xane rumal che ri kꞌo na ri qꞌotaj chitaqchiꞌla iwibꞌ ronojel qꞌij rech man kꞌo ta jun chiꞌwe kakowir kanoq rumal ri subꞌunik ri kubꞌan ri makaj. \v 14 Xyaꞌtaj kꞌu ri qechabꞌal junam rukꞌ ri Cristo, rech jeriꞌ kakubꞌiꞌ na qakꞌuꞌx chirij Areꞌ kꞌa pa ri kꞌisbꞌal rech jacha ri xqamajij loq. \p \v 15 Jetaq ri xbꞌiꞌtaj chiꞌwe: \m \qt We kitatabꞌej ri uchꞌabꞌal kamik, makikowirisaj ta ri iwanimaꞌ\qt* \m \qt jetaq ri xkꞌulmatajik are man xeniman taj ri nikꞌaj winaq aꞌj Israel.\qt*\x + \xo 3:15 \xo*\xt Salmos 95:7, 8.\xt*\x* \v 16 Kamik kꞌut ¿jachin kꞌu riꞌ ri winaq ri xkito kꞌa te riꞌ man xeniman taj? ¿La man kꞌu are ri nikꞌaj winaq aꞌj Israel ri xeꞌl loq je laꞌ pa Egipto ri xkꞌam kꞌibꞌe rumal ri Moisés? \v 17 ¿Jachin kꞌu kukꞌ riꞌ ri xyojtaj wi ri Dios kawinaq junabꞌ? ¿La man kꞌu kukꞌ ri winaq ri xemakunik, ri xekam pa ri ulew ri katzꞌinowik? \v 18 ¿La man kꞌu chike we winaq riꞌ xbꞌix wi chi koꞌk pa ri uxlanem, xa kꞌu man xeniman taj? \v 19 Kaqilo chi man xekwin taj xoꞌkik pa ri uxlanem pa ri tinimit Canaán rumal cher man xkikoj ta ri xbꞌix chike. \c 4 \p \v 1 Rumal kꞌu riꞌ, qas qila na ri kaqabꞌano, rumal cher pune yaꞌtal na bꞌe chaqe kujok pa ri uxlanem, kꞌo bꞌa jun mat koꞌk kanoq. \v 2 Rumal cher chaqe uj xtzijox wi ri utz laj tzij ri xtzijox chike aꞌreꞌ, pune jeriꞌ man kꞌo ta xutayij ri tzij chike ri xkitatabꞌej, rumal cher man xkikoj ta ri xbꞌix chike. \v 3 Are kꞌu ri uj ri xujkojonik che ri utz laj tzij, xujokik pa ri uxlanem, are kꞌu ri man xkikoj taj ri xbꞌix chike xubꞌij:\x + \xo 4:3 \xo*\xt Salmos 95:11.\xt*\x* \qt Xaq jeriꞌ rukꞌ woyawal xinbꞌij chi man koꞌk ta wi pa ri wuxlanem.\qt* Jewaꞌ xubꞌij ri Dios rumal xnaꞌtaj che are xtoꞌtajik chubꞌanik ri uchak are xutik ronojel ri uwachulew. \v 4 Jeriꞌ rumal cher ri Tzꞌibꞌatalik katzijon chirij ri wuq qꞌij kubꞌij: \qt Pa ri wuq qꞌij xuxlan ri Dios che ronojel ri uchak.\qt*\x + \xo 4:4 \xo*\xt Génesis 2:2.\xt*\x* \v 5 Xuqujeꞌ junmul chik pa ri tzꞌibꞌatalik riꞌ kubꞌij: \qt Man kekwin taj koꞌk pa ri wuxlanem.\qt*\x + \xo 4:5 \xo*\xt Salmos 95:11.\xt*\x* \v 6 Pune jeriꞌ e kꞌo na jujun ri majaꞌ koꞌk pa ri uxlanem, are waꞌ ri xetow nabꞌe ri utz laj tzij, xa kꞌu rumal man xeniman taj rumal riꞌ man xoꞌk taj pa ri uxlanem. \v 7 Rumal riꞌ kuya chi na jun qꞌij, are ri qꞌij kamik, jeriꞌ, rumal kꞌu riꞌ are ikꞌowinaq chik sibꞌalaj kꞌi junabꞌ, ri David xubꞌij: \qt We kita ri uchꞌabꞌal ri Dios kamik, makibꞌan ta bꞌa ko che ri iwanimaꞌ.\qt*\x + \xo 4:7 \xo*\xt Salmos 95:7, 8.\xt*\x* \v 8 Ri Josué we ta xuya ri uxlanem chike, mat xtzijon ri Dios riꞌ chirij jun qꞌijal chik. \v 9 Rumal riꞌ kꞌa kꞌo na jun uxlanem chike ri utinimit ri Dios. \v 10 Xapachin kꞌu ri kok pa ri uxlanem, kuxlan riꞌ che ri uchak, jetaq ri xubꞌan ri Dios, xuxlanik are xtoꞌtaj che ri uchak. \v 11 Qakojo bꞌa qachuqꞌabꞌ rech kujok pa ri uxlanem riꞌ, rech jeriꞌ man kꞌo ta jun are kuꞌtereneꞌj ri man xeniman taj. \p \v 12 Qas tzij wi ri utzij ri Dios kꞌaslik xuqujeꞌ kꞌo ukwinem, kꞌo na cho ri chꞌichꞌ ri kebꞌ upuꞌchiꞌ are kasakꞌinik. Kok bꞌik kꞌa pa ri ukꞌuꞌx ri animaꞌaj, ri uxlabꞌal xuqujeꞌ kꞌa chupam ri ubꞌaqil ri winaq, xuqujeꞌ kuqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri chomabꞌal xuqujeꞌ ri urayinik ri animaꞌaj. \v 13 Man kꞌo ta jun jastaq che ri tiktalik kakwinik karawaj ribꞌ cho ri Dios. Ronojel ri jastaq qꞌalaj cho ri kilow ronojel, cho areꞌ kaqaya wi na kwenta che ronojel. \s Ri Jesús are kinimal ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios \p \v 14 Rumal bꞌa che ri yaꞌtal chaqe jun kinimal ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios ri xok bꞌik pa ri kaj, ri Jesús ukꞌojol ri Dios, chujjeqel bꞌa pa ri qakojobꞌal. \v 15 Rumal cher man kꞌo ta jun chꞌawenel cho ri Dios pa qawiꞌ ri mat karilo xuqujeꞌ kuchomaj chi kujtaqchiꞌx pa mak, rumal cher jeriꞌ xbꞌan che Areꞌ xwi che ri Areꞌ maj wi mak xubꞌano. \v 16 Xaq jeriꞌ chujqebꞌ bꞌa rukꞌ ri Dios rukꞌ kꞌulibꞌal kꞌuꞌx are kꞌo qarajawaxik rech jeriꞌ kaqakꞌamawaꞌj ri utoqꞌobꞌ rech kujutoꞌo pa ri qꞌotaj ri qas kajawataj chaqe. \c 5 \p \v 1 Konojel kꞌu ri kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, chikixoꞌl ri achyabꞌ kechaꞌ wi rech jeriꞌ kakitzuj sipanik cho ri Dios rumal ri makaj. \v 2 Rech jeriꞌ ri Dios kutoqꞌobꞌisaj kiwach ri man kꞌo ta ketaꞌmabꞌal xuqujeꞌ ri e sachinaq kanoq, rumal kuchomaj chi ri winaq e junam rukꞌ areꞌ man kꞌo ta kichuqꞌabꞌ. \v 3 Rumal riꞌ, rajawaxik wi chi ri chꞌawenel cho ri Dios kutzuj sipanik cho ri Dios rumal ri umak xuqujeꞌ rumal ri kimak ri tinimit. \p \v 4 Man kꞌo ta jun chike ri achyabꞌ ri xaq pa rech wi kukꞌam ri patanijik rech kux chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, xane are ri Dios kachꞌabꞌen apanoq jetaq ri xkꞌulmatajik rukꞌ ri Aarón. \v 5 Je xuqujeꞌ ri Cristo man xaq ta pa rech wi xubꞌan chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, xane are ri Dios xraj chi jeriꞌ kakꞌulmatajik, are ri Dios xbꞌin che: \qt At, at nukꞌojol kamik xinux atat\qt*\x + \xo 5:5 \xo*\xt Salmos 2:7.\xt*\x* \v 6 Xuqujeꞌ pa ri Tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt At, at chꞌawenel wi cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq jetaq ri xuxik ri Melquisedec.\qt*\x + \xo 5:6 \xo*\xt Salmos 110:4.\xt*\x* \v 7 Ri Cristo are xkꞌojiꞌk cho ri uwachulew xubꞌan chꞌawem rukꞌ mochꞌochꞌem xuqujeꞌ rukꞌ oqꞌej, xuta che ri Dios chi kakol che ri kamikal, xtataj kꞌu ri uchꞌawem rumal cher xubꞌano rukꞌ mochꞌochꞌem. \v 8 Pune ukꞌojol ri Dios, xretaꞌmaj ri nimanik rumal ri kꞌaxkꞌolal. \v 9 Are xtoꞌtaj ri Cristo chubꞌanik ronojel ri karaj ri Dios, xuxik kolonel rech jeriꞌ xuya kikoltajem konojel ri kenimanik. \v 10 Rumal riꞌ ri Dios xubꞌan che ri Cristo chi xuxik kinimal chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq jetaq ri xuxik ri Melquisedec. \s Qetaꞌmaj uwach ri Dios \p \v 11 Sibꞌalaj kꞌo na kaqabꞌij chirij we jastaq riꞌ, kꞌax kꞌu ubꞌixik chiꞌwe rumal cher kꞌax kibꞌan chuchꞌobꞌik. \v 12 Rajawaxik ya waꞌ we ta ix aꞌjtijabꞌ chik, xa kꞌu rajawaxik kixtijox chi na junmul rech kakꞌut na chiꞌwach ri qas tzij rech ri Dios ri man kꞌax ta uchꞌobꞌik. Pa juleꞌ taq tzij chik, ix xaq jeꞌ leche na kitijo, man kixkwin ta na kitij ko taj jastaq. \v 13 Ri xaq xwi leche kutijo, man qas ta retaꞌm riꞌ ri kubꞌij ri tzij rech sukꞌal, jer kꞌo jun laj nitzꞌ akꞌal ri kꞌa katuꞌn na. \v 14 Are kꞌu ri ko taq jastaq tijowik rij, xaq xwi ri winaq ri e nimaꞌq chik ketijowik, are waꞌ ri winaq ri kekwinik kakichꞌobꞌ ri utz xuqujeꞌ ri man utz taj, jeriꞌ rumal cher naqꞌatal chike kakichꞌobꞌ rij ri jastaq. \c 6 \p \v 1 Rumal kꞌu riꞌ, man xwi ta bꞌa kaqilij ri nabꞌe taq kꞌutuꞌn ri xya chaqe chirij ri Cristo xane joꞌ chiqawach. Man are ta chi bꞌa kaqatzalij ubꞌixik ri nabꞌe taq jastaq jetaq ri chꞌekoj koltajem rukꞌ ri chak ri xaq kamikal kukꞌam loq, ri kojonik chirij ri Dios, \v 2 ri ucholajil chirij ri qasanaꞌ, ri yaꞌoj qꞌabꞌaj pa kiwiꞌ ri winaq, ri kꞌastajibꞌal kiwach ri kaminaqibꞌ xuqujeꞌ ri qꞌatoj tzij ri man kꞌo ta ukꞌisik. \v 3 Ronojel waꞌ kaqabꞌano we kuya bꞌe ri Dios chaqe. \p \v 4 Rumal cher makuya ta chik chi ri winaq ri xetunax kanoq rumal ri sipanik rech chilaꞌ chikaj xuqujeꞌ xyaꞌtaj kech ri Uxlabꞌixel, \v 5 xuqujeꞌ utz xkita ri utz laj utzij ri Dios xuqujeꞌ utz xkita ri kwinem ri kape na. \v 6 Xetzaq chi kꞌu junmul, man kuya ta kꞌut kabꞌan chi kꞌakꞌ chike junmul rumal man kuya taj karip chi junmul ri Ukꞌojol ri Dios xa rumal ke aꞌreꞌ. \v 7 Rumal cher jetaq ta ne ri ulew, kubꞌiqꞌ ri jabꞌ ri kaqaj choch, kꞌa te riꞌ kuya uwach ri utz xuqujeꞌ jeꞌl taq tikoꞌn kech ri ketikowik, kukꞌamawaꞌj ri utewechiꞌbꞌal ri Dios. \v 8 Are kꞌu ri ulew ri xaq kꞌix kakꞌiy choch, man kꞌo ta kutayij, xane xaq rayeꞌm ketzelaxik xuqujeꞌ rayeꞌm kaporoxik. \p \v 9 Are kꞌu ri ix loqꞌalaj taq wachalal, pune jeriꞌ kaqabꞌij chiꞌwe, uchapom qakꞌuꞌx chi man ixtanalinaq taj che ri ikojonem, we riꞌ sibꞌalaj utz kubꞌan chiꞌwe rech jeriꞌ kixkolotajik. \v 10 Rumal cher ri Dios sukꞌ, man kasachan ta ri ichak rech loqꞌanik ri ibꞌanom xuqujeꞌ ri kibꞌan na chikitoꞌik ri e tyoxalaj taq winaq. \v 11 Kurayij qanimaꞌ chi xaq jeꞌ kiwilij ubꞌanik ri chak kꞌa pa ri kꞌisbꞌal qꞌij, rech jeriꞌ kikꞌamawaꞌj ri utojbꞌalil. \v 12 Man kixux ta saqꞌoribꞌ, xane chiwesaj kiwach ri rumal ri kikojobꞌal xuqujeꞌ rukꞌ ayeꞌnik kakikꞌamawaꞌj ri bꞌiꞌtal loq chike. \p \v 13 Rumal cher are taq xubꞌij loq ri Dios che ri Abraham, in katintewechiꞌj na. Rumal kꞌu che ri man kꞌo ta jun rukꞌ kubꞌan wi ri chꞌekom tzij, xubꞌan ri chꞌekom tzij rukꞌ areꞌ pa utukel. \v 14 Ri Dios xubꞌij che ri Abraham: \qt Qas tzij katintewechiꞌj na xuqujeꞌ keꞌnkꞌiyarisaj na ri awijaꞌl.\qt*\x + \xo 6:14 \xo*\xt Génesis 22:17.\xt*\x* \v 15 Ri Abraham xrayeꞌj rukꞌ kuꞌlibꞌal kuꞌx ri xbꞌix loq che. \v 16 Qas tzij wi ri achyabꞌ kakibꞌan chꞌekom tzij choch jun winaq ri nim reqeleꞌn chikiwach, are kabꞌiꞌtaj jun jastaq kumal, makekwin taj kakitzalij kibꞌ che ri xkibꞌij. \v 17 Rumal riꞌ ri Dios rumal chi karaj kukꞌut chikiwach ri eꞌchanel chi ri bꞌiꞌtal loq man kꞌo ta jun kakꞌexowik, rumal riꞌ xubꞌan ri chꞌekom tzij. \v 18 Jeriꞌ xubꞌano rech rumal ri bꞌiꞌtal loq xuqujeꞌ ri chꞌekom tzij, are waꞌ kebꞌ jastaq ri man kakꞌexetaj ta wi, rumal cher ri Dios man kubꞌan ta bꞌanoj tzij. Waꞌ we riꞌ kuya ukuꞌlibꞌal qakꞌuꞌx rumal cher are kaqaj chi ri Dios kujuchajij, xuqujeꞌ qas kuꞌl wi qakꞌuꞌx chi kuya na chaqe ri ubꞌim loq. \v 19 Waꞌ we riꞌ qas kubꞌan chaqe chi qas kakubꞌiꞌ qakꞌuꞌx jacha ta ne ri jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ ko xekelik rumal cher ko xeketal rumal ri chꞌichꞌ ri qajinaq pa ri jaꞌ, jewaꞌ ri kꞌulibꞌal kuꞌx ri kok bꞌik chirij ri tasbꞌal ri kꞌo pa ri Ja Qꞌijilaꞌbꞌal Dios.\f + \fr 6:19 \fr*\ft Ri jukubꞌ je ri kꞌo jun nimalaj ja ri keꞌ puꞌwiꞌ ri jaꞌ.\ft*\f* \v 20 Chilaꞌ xok wi bꞌik ri Jesús rumal qe, are waꞌ ri xbꞌan bꞌik kinimal ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq che, jetaq ri xux ri Melquisedec. \c 7 \s Ri Jesús rachiꞌl ri Melquisedec \p \v 1 Ri Melquisedec are jun nim taqanel rech ri tinimit Salem xuqujeꞌ \w chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq\w* rech ri nimalaj Dios, xpe chukꞌulaxik xuqujeꞌ chutewechiꞌj ri Abraham are xechꞌektaj kanoq ri e taqanelabꞌ rumal \v 2 ri Abraham xuya ri lajujil rech ronojel ri xuꞌchꞌeka loq pa ri chꞌoꞌj che ri Melquisedec. \x + \xo 7:2 \xo*\xt Génesis 14:17-20.\xt*\x*Ri ubꞌiꞌ ri Melquisedec kel kubꞌij taqanel rech sukꞌal xuqujeꞌ taqanel rech ri tinimit Salem, ri kel kubꞌij taqanel rech jaꞌmaril. \v 3 Man kꞌo jun etaꞌmaninaq jawjeꞌ xepe wi ri utat unan, man e kꞌo ta ratiꞌt uꞌmam, xuqujeꞌ man etaꞌmatal jampaꞌ xchapleꞌtaj loq ri ukꞌaslemal xuqujeꞌ jampaꞌ kakꞌisik, jun chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, kajunumataj rukꞌ ri uKꞌojol ri Dios, ri kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq. \p \v 4 Qas chiwilampeꞌ chi ri Melquisedec sibꞌalaj nim uqꞌij, rumal riꞌ ri Abraham xuya ri lajuj re ronojel ri xuꞌchꞌeka loq pa ri chꞌoꞌj che. \v 5 Qas tzij wi, ri e rijaꞌl ri Leví ri kakikꞌamawaꞌj uqꞌabꞌ ri ubꞌanik ri chꞌawem cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, ri taqanik kubꞌij chi taqal chike kakikꞌamawaꞌj ri lajuj re ri kichꞌekoj ri tinimit, pa juleꞌ taq tzij chik pune we winaq riꞌ alaxik kukꞌ ri nikꞌaj chik e rijaꞌl xuqujeꞌ ri Abraham. \v 6 Ri Melquisedec kꞌut, rumal che ri man rijaꞌl ta ri Leví, xukꞌamawaꞌj ri lajuj re ri xuꞌchꞌeka loq ri Abraham pa ri chꞌoꞌj kꞌa te riꞌ xutewechiꞌj ubꞌiꞌ ri Dios rumal chi areꞌ ubꞌim loq we jastaq riꞌ che. \v 7 Qas tzij wi qetaꞌm chi ri winaq ri kayoꞌw tewechibꞌal are nim cho ri kakꞌamawaꞌnik ri tewechibꞌal. \v 8 Ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios ri kekꞌamawaꞌnik ri lajuj re ri kichꞌekoj ri winaq, e winaq ri xa kekamik, are kꞌu ri Melquisedec kꞌaslik, rumal cher ri Tzꞌibꞌatalik man kubꞌij taj chi ri Melquisedec xkamik. \v 9 Kuyaꞌo kaqabꞌij chi ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios kamik, ri e rijaꞌl ri Leví, xkiya xuqujeꞌ ri lajuj re ri kichꞌekoj che ri Melquisedec, rumal cher are ri Abraham xtojow pa kibꞌiꞌ aꞌreꞌ. \v 10 Rumal cher konojel ri e rijaꞌl ri Leví e rijaꞌl ri Abraham. Pune kꞌamajaꞌ kekꞌojiꞌk are xuriq ri Abraham ri Melquisedec, e kꞌo wi loq che ri Abraham. \p \v 11 Are ri Dios xyoꞌwik ri taqanik chike ri tinimit Israel. We taqanik riꞌ xbꞌanik rumal cher xchomax rij chi ri e rijaꞌl ri Leví keꞌkitoꞌ ri winaq rech kuꞌx sukꞌ. Xa kꞌu rumal cher man xekwin taj ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xkibꞌan waꞌ we riꞌ, tzi choqꞌaqꞌ wi chi xpe jun kꞌakꞌ chꞌawenel cho ri Dios: jun chꞌawenel cho ri Dios ri man rijaꞌl taj ri Aarón xane rijaꞌl ri Melquisedec. \v 12 Rumal cher we kakꞌexetaj ri chꞌawenel cho ri Dios, kakꞌexetaj xuqujeꞌ ri taqanik. \v 13 Qas tzij, are Jesús we katzijox rij chi riꞌ, Areꞌ upetik chike jupuq winaq chik ri man patanijinaq taj cho ri tzujbꞌal. \v 14 Tzi qꞌalaj chi ri Ajawxel chike ri jupuq winaq Judá upetik wi, ri taqanik kubꞌij chi man kuya taj kape jun chꞌawenel cho ri Dios chike we winaq riꞌ. \p \v 15 Sibꞌalaj man kꞌax taj uchomaxik we kaqakoj pa kwenta chi we chꞌawenel cho ri Dios ri tajin kaqatzijoj rij, kajunumataj rukꞌ ri Melquisedec. \v 16 Man kajunumataj ta kꞌut kukꞌ nikꞌaj chꞌawenelabꞌ chik, rumal cher man xchaꞌ taj rumal chi kape chike jupuq kꞌyaqalik winaq, xane xchaꞌik rumal cher kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq. \v 17 Kaqꞌalajisax kꞌut pa ri Tzꞌibꞌatalik are kubꞌij: \qt At at chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq chibꞌe qꞌij saq, jetaq ri Melquisedec.\qt*\x + \xo 7:17 \xo*\xt Salmos 110:4.\xt*\x* \v 18 Xaq jeriꞌ ri utaqanik ri Moisés xqꞌatiꞌk rumal cher man kꞌo ta xutayij. \v 19 Rumal cher ri taqanik, man xkwin taj xubꞌan sukꞌ chike ri winaq. Rumal kꞌu riꞌ xokisax chi loq jun kuꞌlibꞌal kuꞌx ri kakwinik kujuqebꞌisaj rukꞌ ri Dios. \p \v 20 Ri Dios xubꞌan jun chꞌekom tzij kukꞌ chi kuya wi na jun kichꞌawenel cho ri Dios man jetaq ta ri e kꞌo kanoq nabꞌe. Ri nikꞌaj e chꞌawenelabꞌ ri e kꞌo kanoq nabꞌe are xoꞌkik man xbꞌan ta chꞌekom tzij kukꞌ. \v 21 Are xok ri Cristo che \w chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq\w*, ri Dios xubꞌan jun chꞌekom tzij rukꞌ Areꞌ, rumal cher pa ri Tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt Ri Ajawxel xubꞌan jun chꞌekom tzij man kakꞌexen ta wi ri uchomanik: “At at chꞌawenel wi chibꞌe qꞌij saq, jetaq ri Melquisedec.”\qt*\x + \xo 7:21 \xo*\xt Salmos 110:4.\xt*\x* \v 22 Rumal riꞌ are ri Jesús yoꞌwinaq kuꞌlibꞌal qakꞌuꞌx chi kꞌo jun jeꞌl chꞌekom tzij ri uyoꞌm ri Dios chaqe. \v 23 Sibꞌalaj e kꞌi chꞌawenelabꞌ xaq kakikꞌex kibꞌ chubꞌanik ri kipatan rumal chi kekamik. \v 24 Ri Jesús rumal che ri maj ukamik, are wa chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq, ri kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq. \v 25 Rumal kꞌu riꞌ ri Jesús kakwinik kuꞌkol konojel ri keqebꞌ rukꞌ ri Dios jeriꞌ rumal cher ri Areꞌ kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq chubꞌanik chꞌawem pa kiwiꞌ konojel ri winaq amaqꞌel. \p \v 26 Rumal cher ri Jesús are kinimal chꞌawenelabꞌ ri kajawataj chaqe. Rumal cher ri Jesús man kꞌo taj umak, man kꞌo ta chꞌulujil che Areꞌ, xuqujeꞌ man kachiꞌl ta aꞌjmakibꞌ xane yaꞌtal nim uqꞌij cho ri kaj. \v 27 Man kajunumataj ta kukꞌ ri nikꞌaj e kinimaꞌqil taq chꞌawenelabꞌ chik. Ri Jesús man kutzuj ta sipanik qꞌij chi qꞌij rumal ri umak, kꞌa te riꞌ rumal kimak ri tinimit, xane Areꞌ xutzuj jun sipanik xa junmul chibꞌe qꞌij saq, are ri ukꞌaslemal. \v 28 Qas tzij wi, ri taqanik kuꞌchaꞌ achyabꞌ ri xaq kebꞌaqꞌoꞌtik rech kuꞌxik e kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, are kꞌu ri chꞌekom tzij ri xbꞌanik are yaꞌom chik ri taqanik are xuchaꞌo ri Kꞌojolaxel rech kok che kinimaꞌqil chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq, are wa ri bꞌantal sukꞌ che, chibꞌe qꞌij saq. \c 8 \s Ri kinimal chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq rech ri kꞌakꞌ chꞌekom tzij \p \v 1 Kamik kꞌut ri qas ukꞌuꞌx ri tajin kaqabꞌij loq are chi kꞌo chik qukꞌ ri kinimal ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, are waꞌ ri xtꞌuyiꞌk pa uwiqiqꞌabꞌ ri utꞌuyulibꞌal ri Dios. \v 2 Are waꞌ ri kinimal chꞌawenelabꞌ ri kapatanijik pa ri Tyoxalaj kꞌolibꞌal, are wa ri qas tzij Tabernáculo ri utz kukꞌaꞌxik ri man achi taj yakowinaq. \v 3 Rumal cher kojonel ri e kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, yaꞌtal bꞌe chike kakitzuj sipanik, tzi choqꞌaqꞌ wi chi kꞌo kutzuj che sipanik. \v 4 We ta kꞌo ri Jesús cho ri uwachulew, mat bꞌa chꞌawenel riꞌ cho ri Dios jeriꞌ rumal e kꞌo chi chꞌawenelabꞌ cho ri Dios ri kakitzuj ri sipanik jetaq ri kubꞌij ri utaqanik ri Moisés. \v 5 We chꞌawenelabꞌ cho ri Dios ri kepatanijik pa ri Tyoxalaj kꞌolibꞌal xaq esal uwach ri kape na, jacha ri xubꞌij loq ri Moisés are jubꞌiqꞌ karaj kuyak ri qꞌijilaꞌbꞌal Dios ri utz kukꞌaꞌx kumal achyabꞌ, ri Dios xubꞌij che ri Moisés: \qt Qas naꞌtaj chawe je kabꞌan che jetaq ri xinkꞌut chawach puꞌwiꞌ le juyubꞌ.\qt*\f + \fr 8:5b \fr*\ft Ri nimalaj juyubꞌ riꞌ are ri kabꞌix “juyubꞌ Sinaí” che.\ft*\f* \v 6 Are kꞌu ri chak ri xuya ri Dios che ri Jesucristo rumal Areꞌ kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, sibꞌalaj kꞌo na chikiwach nikꞌaj chik, rumal rech areꞌ kꞌo jun chꞌekom tzij ri jeꞌl na cho ronojel rumal cher pa Dios yaꞌtal chaqe jun jeꞌl laj chiꞌnik. \p \v 7 Qas tzij wi, we ta ri nabꞌe chꞌekom tzij tzꞌaqat, mat xya chi riꞌ jun ukabꞌ chꞌekom tzij. \v 8 Are kꞌu ri Dios, are xrilo chi man kaniman ta ri tinimit jetaq ri karaj Areꞌ xubꞌij: \m \qt Kape na ri qꞌij are kinbꞌan na jun kꞌakꞌ chꞌekom tzij rukꞌ ri tinimit Israel xuqujeꞌ rukꞌ ri tinimit Judá. \qt* \m \v 9 \qt Man kajunumataj taj rukꞌ ri chꞌekom tzij ri xinbꞌan kukꞌ ri itat inan ojer, are xeꞌnwesaj loq pa Egipto xeꞌntzuyej loq, rumal kꞌu che ri man xejeqiꞌ taj pa ri chꞌekom tzij, man xel ta chi na kꞌuꞌx chike. \qt* \m \v 10 \qt Rumal kꞌu riꞌ kinbꞌan chi na jun chꞌekom tzij kukꞌ ri tinimit Israel: “Kinya na ri nutaqanik pa ri kichomabꞌal xuqujeꞌ kintzꞌibꞌaj na pa ri kanimaꞌ. In kinux na kiDios xuqujeꞌ aꞌreꞌ kuꞌx na e nutinimit.” \qt* \m \v 11 \qt Pa ri qꞌij riꞌ man choqꞌaqꞌ ta chik chi jun kuya kꞌutuꞌn che ri ukꞌulja xuqujeꞌ man kꞌo ta jun ri kubꞌij che ri rachalal: “Chawetaꞌmaj uwach ri Ajawxel, rumal cher konojel kaketaꞌmaj na nuwach kachapleꞌtaj la rukꞌ ri nitzꞌ akꞌal kꞌa rukꞌ ri nim winaq. \qt* \v 12 \qt Kinkuy na ri ketzelal xuqujeꞌ man kanaꞌtaj ta chi wi chwe ri kimak”.\qt*\x + \xo 8:12 \xo*\xt Jeremías 31:31-34.\xt*\x* \m \v 13 Ri Dios are xubꞌij kꞌakꞌ che we chꞌekom tzij riꞌ, xubꞌij chi man kꞌo ta chi kutayij ri jun ri xikꞌow kanoq rumal qꞌeꞌl chik xuqujeꞌ jubꞌiqꞌ karaj kasach uwach. \c 9 \s Ri ojer taq sipanik \p \v 1 Pa ri nabꞌe chꞌekom tzij ri Dios xuya ri ucholajil ri jastaq rech jeriꞌ kabꞌan ri qꞌijilaꞌnik che, are waꞌ ri ucholajil ri qꞌijilaꞌnik cho ri uwachulew. \v 2 Rumal cher pa ri nabꞌe kꞌolibꞌal rech ri Tabernáculo, ri ubꞌiꞌnam tyoxalaj kꞌolibꞌal yaꞌtal wi ri kꞌolibꞌal kantela, ri mexa xuqujeꞌ ri kaxlan wa ri tzujtal choch ri Dios. \v 3 Chirij ri ukabꞌ tasbꞌal upam ri Tabernáculo ri utz kukꞌaꞌxik ri ubꞌiꞌnam sibꞌalaj tyoxalaj kꞌolibꞌal, \v 4 chilaꞌ kꞌo wi ri tzujbꞌal ri bꞌantal che qꞌana pwaq, xuqujeꞌ chilaꞌ kꞌo wi ri \w kaxa rech ri chꞌekom tzij\w* ri chꞌuqtal che qꞌana pwaq. Pa ri kaxa kꞌo wi ri jun xaruꞌ bꞌantal che qꞌana pwaq ri yaꞌtal \w maná\w* chupam, xuqujeꞌ ri uchꞌamiꞌy ri Aarón ri xtuxik, rachiꞌl ri lajuj taqanik ri tzꞌibꞌatalik cho ri kebꞌ tzꞌalam abꞌaj. \v 5 Puꞌwiꞌ ri kaxa e kꞌo kebꞌ angelibꞌ kibꞌiꞌnam e querubin rech ri juluwem rukꞌ ri kinanochꞌal kichꞌuqum ri chꞌuqbꞌal uwiꞌ ri \w arca\w*. Man kuya ta kꞌut kujtzijon chirij chanim puꞌwiꞌ we riꞌ chanim. \p \v 6 Jeriꞌ ubꞌanik we jastaq riꞌ pa ri tyoxalaj kꞌolibꞌal. Qꞌij chi qꞌij koꞌk bꞌik ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa we kꞌolibꞌal riꞌ rech keꞌkiqꞌijilaꞌj ri Dios. \v 7 Pa ri sibꞌalaj tyoxalaj kꞌolibꞌal kꞌut xwi kokik ri kinimal ri chꞌawenelabꞌ, we riꞌ xaq junmul pa jun junabꞌ kakꞌulmatajik. Ri chꞌawenel are kok bꞌik pa ri sibꞌalaj tyoxalaj kꞌolibꞌal kukꞌam bꞌik kikꞌ rech kuta kuybꞌal umak areꞌ xuqujeꞌ kuꞌta kuybꞌal kimak ri winaq ri kemakunik man rukꞌ ta kichomabꞌal. \v 8 Rukꞌ we riꞌ, ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel kuya uchꞌobꞌik chi are kꞌa kꞌo na we Tabernáculo riꞌ, man xaq ta xapachin kok pa ri sibꞌalaj Tyoxalaj kꞌolibꞌal. \v 9 Ronojel we riꞌ xbꞌanik rech jeriꞌ xkꞌut chiqawach chi ri sipanik xuqujeꞌ ri tzujuꞌnijik ri katzujik man kꞌo ta ukwinem chubꞌanik sukꞌ che ri kichomabꞌal ri kakibꞌan ri qꞌijilaꞌnik riꞌ. \v 10 Waꞌ we riꞌ xaq e jastaq tijowik rij, jastaq qumuxik rij, jastaq ri kabꞌanik rech kachꞌajchꞌojir ri winaq, we jastaq riꞌ xeya loq kꞌa pa ri qꞌij are xkꞌexen ronojel. \p \v 11 Are kꞌu xul ri Cristo, ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ pa ri Tabernáculo ri man kiqꞌabꞌ ta achyabꞌ bꞌanowinaq, xuqujeꞌ man rech ta we uwachulew riꞌ, \v 12 xok bꞌik xa junmul pa ri sibꞌalaj tyoxalaj kꞌolibꞌal, man xok ta bꞌik chutzujik kikikꞌel ri amaꞌ taq kꞌisikꞌ xane are xuꞌtzuju ri ukikꞌel Areꞌ, rech jeriꞌ xujukol che ri makaj. \v 13 Ri kikikꞌel amaꞌ taq kꞌisikꞌ xuqujeꞌ amaꞌ taq wakax, xuqujeꞌ ri uchajil ri kꞌojol taq wakax ri kachikox pa kiwiꞌ ri winaq ri man e chꞌajchꞌoj taj kuꞌtyoxirisaj jeriꞌ kechꞌajchꞌojirik. \v 14 We jeriꞌ, la mat kꞌu kꞌo na ri ukikꞌel ri Cristo, ri man kꞌo ta xa ta ne nitzꞌ chꞌuluj che ri xtzuj cho ri Dios, are waꞌ kuchꞌajchꞌobꞌej na ri qachomabꞌal che ri itzel taq chak ri xaq kakꞌaman bꞌik pa ri kamikal, rech jeriꞌ kaqapatanij na ri kꞌaslik Dios. \p \v 15 Rumal riꞌ, rumal ri Cristo xqakꞌam uqꞌabꞌ jun kꞌakꞌ chꞌekom tzij che ri Dios. Rech jeriꞌ ri e sikꞌital apanoq kakikꞌamawaꞌj ri echabꞌal ri man kasach ta uwach, jeriꞌ rumal cher ri Jesús xkamik chikikirik konojel ri winaq che ri mak ri xkibꞌan kanoq chuxeꞌ ri ojer chꞌekom tzij. \v 16 Pa we kꞌakꞌ chꞌekom tzij riꞌ sibꞌalaj choqꞌaqꞌ kilik chi ri xyoꞌw kan ri wuj rech echabꞌal, kaminaq chik. \v 17 Rumal cher ri wuj rech echabꞌal xaq xwiꞌ kꞌo kutayij we kakam ri yoꞌwinaq kanoq, man kuya taj kachakun ri wuj we xaq jeꞌ kꞌaslik ri ajchoqꞌe. \v 18 Jeriꞌ rumal are xbꞌan ri nabꞌe chꞌekom tzij, sibꞌalaj kꞌi aꞌwaj xekamisaxik. \v 19 Are xbꞌiꞌtaj ronojel ri taqanik rech ri Moisés chike ri tinimit, ri Moisés xukꞌam ri kikikꞌel ri kꞌisikꞌ xuqujeꞌ wakax rachiꞌl jaꞌ, kyaq lana, xuqujeꞌ jun uqꞌabꞌ ri qꞌayes ubꞌiꞌnam hisopo, xuchikoj chirij ri wuj rech ri taqanik xuqujeꞌ chikij ri tinimit. \v 20 Jewaꞌ xubꞌij: \qt Are waꞌ ri kikꞌ rech chꞌekom tzij ri xutaq loq ri Dios chiꞌwe.\qt*\x + \xo 9:20 \xo*\xt Éxodo 24:8.\xt*\x* \v 21 Xuqujeꞌ xuchikoj ri kikꞌ puꞌwiꞌ ri Tabernáculo, xuqujeꞌ puꞌwiꞌ ronojel ri jastaq ri kakoj che ri qꞌijilaꞌnem. \v 22 Ri taqanik kubꞌij chi rukꞌ kikꞌ kachꞌajchꞌobꞌex ronojel, jeriꞌ rumal we man katixtobꞌ kikꞌ man kakuyutaj ta ri makaj. \p \v 23 Rumal riꞌ sibꞌalaj choqꞌaqꞌ xekamisax ri aꞌwaj rech jeriꞌ kachꞌajchꞌobꞌex ronojel ri kꞌo pa ri Tabernáculo, are wa jun esal uwach ri kaj. Pa ri kaj kajawatajik chi katzuj sipanik ri kꞌo na chikiwach ri aꞌwaj. \v 24 Jeriꞌ rumal ri Cristo man xok taj pa ri kꞌolibꞌal qꞌijilaꞌbꞌal Dios ri xaq achyabꞌ e bꞌanowinaq, ri xaq esal uwach ri qꞌijilaꞌbꞌal Dios, xane xok bꞌik pa ri kaj xuꞌta che ri Dios chi kujukuyu. \v 25 Xuqujeꞌ man xok ta bꞌik pa ri kaj chutzujik ribꞌ sibꞌalaj kꞌi mul jetaq ri kubꞌan ri chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq rech uwachulew kok bꞌik pa ri sibꞌalaj tyoxalaj kꞌolibꞌal chutzujik kikikꞌel aꞌwaj. \v 26 We ta jeriꞌ xubꞌan ri Cristo, sibꞌalaj kꞌi mul ta bꞌa ri xkamik xuchapleꞌj ta loq kamik riꞌ are xtiktaj loq ri uwachulew. Man je ta kꞌu riꞌ xubꞌano pa ri kꞌisbꞌal rech taq ri qꞌij xa junmul xukꞌut ribꞌ chibꞌe qꞌij saq rech jeriꞌ xukꞌis puꞌwiꞌ ri mak rukꞌ ri tzujuꞌnijik ri xubꞌano. \v 27 Jetaq ri bꞌiꞌtal loq, qonojel uj winaq xa junmul kujkamik, kꞌa te riꞌ kape na ri qꞌatoj tzij. \v 28 Je xuqujeꞌ ri Cristo xa junmul xutzuj ribꞌ rech jeriꞌ karesaj ri kimak e kꞌi, kꞌa te riꞌ katzalij chi na loq man xa ta kulkam chi junmul rumal ri qamak xane kapetik chuyaꞌik koltajem chike ri kayeꞌm ri upetibꞌal. \c 10 \p \v 1 Ri taqanik rech ri Moisés xaq uqꞌequꞌmal ri jastaq ri kape na, man qas ta areꞌ. Rumal riꞌ, ri taqanik man kakwin taj kubꞌan sukꞌ chike ri winaq ri chi junabꞌ kakitzuj ri sipanik ke ri kaminaq taq aꞌwaj. \v 2 We ta qas xkwinik ri taqanik chi resaxik ri makaj chibꞌe qꞌij saq, mat bꞌa aꞌjmakibꞌ riꞌ kakinaꞌo xuqujeꞌ xetaniꞌ ta bꞌa riꞌ chutzujik ri sipanik kech kaminaq taq aꞌwaj cho ri Dios. \v 3 Man jeꞌ ta kꞌu riꞌ kakꞌulmatajik. We tzujuꞌnijik ri kabꞌanik junabꞌ chi junabꞌ xaq naꞌtabꞌal rech ri makaj \v 4 Rumal cher ri kikikꞌel ri e wakax xuqujeꞌ ri e kꞌisikꞌ man kakwin taj kuchup ri makaj. \p \v 5 Rumal riꞌ, are xpe ri Cristo cho ri uwachulew xubꞌij: \m \qt Man kaqaj ta choch la ri sipanik xuqujeꞌ ri tzujuꞌnijik kech kaminaq taj aꞌwaj, rumal riꞌ xya la nutyoꞌjal. \qt* \m \v 6 \qt Ri sipanik kech awaj ri keporoxik, xuqujeꞌ ri aꞌwaj ri ketzujik rech kakuyutaj kimak ri winaq man xqaj ta cho la. \qt* \m \v 7 \qt Rumal ri xinbꞌij: Riꞌ in kꞌolik chubꞌanik ri kurayij ri animaꞌ la jetaq ri kubꞌij pa ri wuj ri tzꞌibꞌatalik.\qt*\x + \xo 10:7 \xo*\xt Salmos 40:6-8.\xt*\x* \m \v 8 Nabꞌe xubꞌij: \qt Tzujuꞌnijik xuqujeꞌ sipanik, e porom taq aꞌwaj xuqujeꞌ kikꞌ chupbꞌal rech ri makaj man xqaj ta choch la.\qt* (We jastaq riꞌ xetzujik jetaq ri kubꞌij ri taqanik.) \v 9 Kꞌa te riꞌ xubꞌij: \qt In kꞌolik riꞌ, in petinaq chubꞌanik ri urayibꞌal kuꞌx la.\qt* Chesaj la ri nabꞌe chꞌekom tzij rech kajeqebꞌa la ri ukabꞌ. \v 10 Pa ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri Dios xbꞌantaj sukꞌ chaqe pa ri utyoꞌjal ri Cristo ri xa junmul xtzuj cho ri Dios chibꞌe qꞌij saq. \p \v 11 Qas tzij wi ronojel chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq kubꞌan ri qꞌijilaꞌnem qꞌij chi qꞌij kutzuj ri sipanik kech taq aꞌwaj ri man kakwin ta wi karesaj ri makaj. \v 12 Are kꞌu ri Jesucristo are xtzujtaj ri xa jun sipanik choch ri makaj ri xjeqiꞌk chibꞌe qꞌij saq, xtꞌuyiꞌk pa uwiqiqꞌabꞌ ri Dios. \v 13 Xaq rayeꞌm chi keya ri ukꞌulel chuxeꞌ ri raqan rech kabꞌan chike chi kakimochꞌ kibꞌ. \v 14 Jeriꞌ rumal xa rukꞌ jun sipanik xubꞌan sukꞌ chike ri utyoxirisam chik. \v 15 Ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel xuqujeꞌ kutzijoj rij are kubꞌij: \m \v 16 \qt Are wa ri chꞌekom tzij ri kinbꞌan na kukꞌ are kikꞌow we qꞌotaj riꞌ, kacha ri Ajawxel. Kinya na ri nutaqanik pa kanimaꞌ xuqujeꞌ kintzꞌibꞌaj na pa ri kichomabꞌal.\qt*\x + \xo 10:16 \xo*\xt Jeremías 31:33.\xt*\x* \m \v 17 Xuqujeꞌ xubꞌij: \qt Man kanaꞌtaj ta chi wi chwe ri ketzelal xuqujeꞌ ri kimak.\qt*\x + \xo 10:17 \xo*\xt Jeremías 31:34.\xt*\x* \v 18 Jeriꞌ rumal cher we xkuyutaj ri makaj man kꞌo ta kutayij sipanik kech aꞌwaj katzujik cho ri makaj. \s Rajawaxik chi kujqaj cho ri Dios \p \v 19 Xaq jeriꞌ qachalal, rumal ri ukikꞌel ri Cristo yaꞌtal bꞌe chaqe kujokik pa ri sibꞌalaj Tyox kꞌolibꞌal. \v 20 Rumal cher are xkam ri Jesús, xujaq kanoq ri bꞌe are xuraqij ri tasbꞌal ri kujuqꞌatej. Kamik kꞌut ri Jesús kꞌaslik, xa rumal rech kujkwinik kujqebꞌ rukꞌ ri Dios pa jun kꞌakꞌ bꞌe. \v 21 Rumal kꞌu che ri kꞌo jun nimalaj qakꞌamal bꞌe ri nabꞌe chikiwach konojel ri uꞌwinaq ri Dios, \v 22 chujqebꞌ bꞌa rukꞌ ri Dios rukꞌ jun chꞌajchꞌoj laj animaꞌaj xuqujeꞌ qas ko kujkꞌojiꞌk rukꞌ kojobꞌal, man rukꞌ ta chꞌulujil ri kꞌo pa taq ri qachomabꞌal xuqujeꞌ qachꞌajom ri qatyoꞌjal rukꞌ chꞌajchꞌoj jaꞌ. \v 23 Ko chujkꞌoloq, jeqel qakꞌuꞌx chirij ri Dios rumal cher qas kubꞌan wi na ri ubꞌim loq chaqe. \v 24 Chel qakꞌuꞌx chiqajujunal rech jeriꞌ kujkwinik kaqaloqꞌaj qibꞌ xuqujeꞌ kaqabꞌan ri utz laj taq chak. \v 25 Mujtaniꞌk che ri bꞌenam pa taq ri mulim ibꞌ jetaq ri kakibꞌan e jujun, xane qataqchiꞌj qibꞌ chqajujunal, qas are qilij ubꞌanik jeriꞌ rumal ri qꞌij are katzalij loq ri Ajawxel xqebꞌ loq. \p \v 26 We xetaꞌmataj ri qas tzij qumal kꞌa te riꞌ xaq jeꞌ kujmakunik, man kꞌo ta chi jun sipanik ri kakwinik kujukuyu. \v 27 Xane xaq xwi qayeꞌm ri kꞌaxkꞌolal rech ri qꞌaqꞌ ri kuꞌporoj na ri uꞌkꞌulel ri Dios. \v 28 Ojer, xapachin ri kilitajik kumal e kebꞌ winaq chi man kunimaj taj ri utaqanik ri Moisés, man katoqꞌobꞌisax ta uwach, xane kakamisaxik. \v 29 La are kꞌu mat kaqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri winaq ri karetzelaj uwach ri ukꞌojol ri Dios, ri kubꞌij chi man kꞌo ta kutayij ri ukamikal, ri jewaꞌ kenoꞌjinik kaketzelaj ri Uxlabꞌal rech ri utoqꞌobꞌ ri Dios. \v 30 Qetaꞌm uwach ri Dios, ri xubꞌij:\x + \xo 10:30 \xo*\xt Deuteronomio 32:35.\xt*\x* \m \qt In kintojow na ukꞌaxelal chike, in kinqꞌatow na tzij pa kiwiꞌ.\qt* \m Xuqujeꞌ xubꞌij: \qt Ri Dios kuqꞌat na tzij pa kiwiꞌ ri utinimit.\qt* \x + \xo 10:30 \xo*\xt Deuteronomio 32:36; Salmos 135:14.\xt*\x* \m \v 31 ¡Sibꞌalaj kꞌax, we kaqꞌat tzij puꞌwiꞌ jun winaq rumal ri kꞌaslik Dios! \p \v 32 Chenaꞌtaj chiꞌwe ri kꞌaxkꞌolal ri xixikꞌow wi, are kꞌa te wi xixkojon che ri utz laj tzij. \v 33 Jujun mul xbꞌix itzel taq tzij chiꞌwe chikiwach sibꞌalaj e kꞌi winaq, kꞌo chi jujun mul xikubꞌisaj kikꞌuꞌx ri jewaꞌ xbꞌan chike. \v 34 Xuqujeꞌ xel ikꞌuꞌx chike ri e tzꞌapil pa taq cheꞌ, are xmaj ri iwechabꞌal pune kꞌax xiriqo, xixkiꞌkotik, rumal cher iwetaꞌm chi kꞌo jun jeꞌl laq iwechabꞌal ri man kasach ta uwach. \v 35 Mixtaniꞌk chujeqebꞌaxik ikꞌuꞌx chirij ri Dios rech jeriꞌ kikꞌamawaꞌj na jun nimalaj tojbꞌal iwe. \v 36 Ko chixkꞌoloq rech are xbꞌantaj ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri Dios iwumal kikꞌamawaꞌj ri ubꞌim loq chiꞌwe: \m \v 37 \qt Rumal cher man naj ta chik karaj, ri petik rij, kape na, man kabꞌeyetaj taj loq. \qt* \m \v 38 \qt Are kꞌu ri sukꞌ winaq kakꞌasiꞌ na rumal ri kojobꞌal, we kꞌu katzalij kanoq chirij makaqaj ta riꞌ chinuwach.\qt*\x + \xo 10:38 \xo*\xt Habacuc 2:3, 4.\xt*\x* \m \v 39 Ri uj kꞌut, man uj kachiꞌl taj ri ketzalij kanoq, ri kasach kiwach, xane uj kachiꞌl ri kꞌo kikojobꞌal chuchajixik ri kikꞌaslemal. \c 11 \s Ri jastaq ri xbꞌanik rukꞌ kojobꞌal \p \v 1 Ri kojonik are chi qas tzij kaqayeꞌj xuqujeꞌ kakubꞌiꞌ qakꞌuꞌx chi kaqakꞌamawaꞌj na ri man kaqil ta uwach. \v 2 Jeriꞌ rumal che ri rumal ri kojobꞌal ri Dios xuꞌkꞌamawaꞌj ri qatat qanan ojer. \p \v 3 Xuqujeꞌ rumal ri kojobꞌal kaqachꞌobꞌo chi rumal ri utzij ri Dios xtikitaj ronojel ri jastaq ri kaqil uwach xuqujeꞌ ri man kaqil ta uwach jeriꞌ ri kaqil uwach xbꞌanik rumal ri man kaqil ta uwach. \p \v 4 Rumal ri kojobꞌal ri Abel xutzuj jun sipanik ri sibꞌalaj xqaj cho ri Dios man kajunumataj ta rukꞌ ri rech ri Caín, rumal riꞌ xqꞌalajisaxik chi jun sukꞌalaj winaq, rumal cher ri Dios xukꞌam ri usipanik. Xuqujeꞌ pune kaminaq chik ri Abel kꞌo kaqetaꞌmaj chirij ri ukuꞌlibꞌal ukꞌuꞌx chirij ri Dios.\x + \xo 11:4 \xo*\xt Génesis 4:4.\xt*\x* \p \v 5 Rumal ri kojobꞌal ri Enoc xesax bꞌik pa we uwachulew riꞌ rech jeriꞌ man xkam taj, are majaꞌ kakꞌam bꞌik xnimanik xuqujeꞌ xqaj cho ri Dios man xriqitaj ta chi kꞌu wi, rumal cher are ri Dios xkꞌamow bꞌik.\x + \xo 11:5 \xo*\xt Génesis 5:22, 24.\xt*\x* \v 6 Qas tzij wi, we man kꞌo qakojobꞌal man kujqaj ta wi cho ri Dios, jeriꞌ rumal ri kaqet rukꞌ ri Dios choqꞌaqꞌ wi kukojo chi kꞌo ri Dios xuqujeꞌ Areꞌ katewchiꞌnik ri kajeqiꞌ ukꞌuꞌx chirij. \p \v 7 Rumal ri kojobꞌal xbꞌix loq che ri Noé ri kakꞌulmataj na, rukꞌ mochꞌoj ibꞌ xuyako ri arca rech jeriꞌ xuꞌkol ri e kꞌo pa ri rachoch.\x + \xo 11:7 \xo*\xt Génesis 6; 9.\xt*\x* Rukꞌ ri kojobꞌal xuqꞌat tzij pa kiwiꞌ ri winaq ajuwachulew xuqujeꞌ xuxik echaꞌnel rech ri sukꞌal ri kakꞌamawaꞌxik rumal ri kojobꞌal. \p \v 8 Ri Abraham rumal chi kꞌo ukojobꞌal xnimanik xel bꞌik pa ri kꞌolibꞌal ri kꞌo wi, xeꞌ pa ri kꞌolibꞌal ri xukꞌamawaꞌj na che rechabꞌal, xeꞌek, pune man retaꞌm taj jawjeꞌ ri keꞌ wi. \v 9 Rumal che ri kꞌo ukojobꞌal, xkꞌojiꞌk pa ri tinimit jacha kubꞌan jun ikꞌowel pa ri ulew ri xtzuj che, xuqujeꞌ xkꞌojiꞌk pa taq ri ja ri xaq che atzꞌyaq xuqujeꞌ cheꞌ bꞌantal wi, e rachiꞌl ri Isaac xuqujeꞌ ri Jacob are waꞌ e rachiꞌl chi rechabꞌexik ri tzujtal loq. \v 10 Jeriꞌ, rumal cher ri Abraham rayeꞌm ri tinimit ri uyakom ri Dios, ri qas ko xuqujeꞌ utz bꞌantal chuyakik. \p \v 11 Rumal ri kojobꞌal, ri Dios xuya uchuqꞌabꞌ ri Sara rech kakꞌojiꞌ ral pune man kakwinik kekꞌojiꞌ ral, \x + \xo 11:11 \xo*\xt Génesis 21:1, 2.\xt*\x* rumal cher ri Sara xkubꞌiꞌ ukꞌuꞌx chi ri Dios kubꞌano ri ubꞌim loq. \v 12 Rumal riꞌ ri Abraham are jubꞌiqꞌ karaj kakamik xekꞌojiꞌ sibꞌalaj e kꞌi rijaꞌl kejunumataj rukꞌ ri chꞌumil ri e kꞌo cho ri kaj xuqujeꞌ ri sanyobꞌ ri kꞌo chuchiꞌ ri plo, man kꞌo ta jun kakwinik kaꞌjilanik. \p \v 13 Konojel we winaq ri xeꞌqatzijoj xekꞌam bꞌik man xkikꞌamawaꞌj ta ri jastaq ri xtzuj chike, xane xwi xkil apanoq chi petinaq xuqujeꞌ xkibꞌij chi xaq iꞌkꞌowel xuqujeꞌ man e rech taj ri uwachulew. \v 14 Ri winaq ri jewaꞌ kakibꞌij, qas kakikꞌutu chi qas man ajuwachulew taj, xane tajin kakitzukuj na jun kitinimit. \v 15 We winaq riꞌ man are ta tajin kakichomaj rij ri tinimit ri xeꞌl wi loq, we ta jeriꞌ, xetzalij ta bꞌa kan riꞌ je laꞌ. \v 16 Xane are kakirayij jun kitinimit ri kꞌo na cho ronojel, are waꞌ ri kꞌo pa ri kaj. Rumal riꞌ ri Dios man xukꞌixibꞌej taj chi we winaq riꞌ xkibꞌij kiDios che, xane xuyak jun tinimit ri xaq ke aꞌreꞌ. \p \v 17 Rumal ri kojobꞌal, ri Abraham xunimaj ri Dios are xtaqchiꞌx chutzujik, ri Isaac ri xa jun ukꞌojol, che sipanik. \v 18 Pune xubꞌij ri Dios che chi kekꞌojiꞌ na sibꞌalaj e kꞌi rijaꞌl rumal rech ri Isaac. \v 19 Ri Abraham retaꞌm chi ri Dios kꞌo ukwinem chikikꞌastajisaxik ri kaminaqibꞌ, jeriꞌ xaq esal uwach chi ri Isaac xkꞌastajik chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ.\x + \xo 11:19 \xo*\xt Génesis 22:1-16.\xt*\x* \p \v 20 Rumal ri kojobꞌal ri Isaac xuꞌtewechiꞌj ri uꞌkꞌojol ri Jacob rachiꞌl ri Esaú, xril apanoq ri kakꞌulmatajik pa ri qꞌij ri petinaq.\x + \xo 11:20 \xo*\xt Génesis 27:1-28; 7.\xt*\x* \v 21 Rumal ri kojobꞌal ri Jacob are jubꞌiqꞌ karaj kakamik, xuꞌtewechiꞌj chi kijujunal ri e ralkꞌwaꞌl ri José, kꞌa te riꞌ xuqꞌijilaꞌj ri Dios xuqꞌaleꞌj ri utzaꞌm ri uchꞌamiꞌy.\x + \xo 11:21 \xo*\xt Génesis 47:31.\xt*\x* \v 22 Ri José rumal ri kojobꞌal are jubꞌiqꞌ karaj kakamik, xutzijoj chi keꞌl na loq ri winaq aꞌj Israel je laꞌ pa ri tinimit Egipto, xuqujeꞌ xubꞌij kanoq chike chi kakikꞌam bꞌik ri ubꞌaqil are kebꞌek.\x + \xo 11:22 \xo*\xt Génesis 47:31.\xt*\x* \p \v 23 Rumal ri kojobꞌal ri Moisés are xkꞌojiꞌk xawaxik oxibꞌ ikꞌ kumal ri utat unan, rumal cher xkilo chi ri kꞌin laj akꞌal sibꞌalaj jeꞌl kakaꞌyik, man xkixiꞌj ta kibꞌ cho ri utaqanik ri nim taqanel.\x + \xo 11:23 \xo*\xt Éxodo 1:16; 2:10.\xt*\x* \v 24 Rumal ri kojobꞌal, ri Moisés are achi chik, man xraj taj xukꞌamawaꞌj uqꞌabꞌ chi ral ri umiꞌal ri faraón. \v 25 Ri Moisés man xraj taj xukꞌamawaꞌj ri yaꞌtal che jetaq jun winaq ri aꞌj Egipto, rumal cher we jastaq riꞌ makaj cho ri Dios, xane are xukochꞌo xbꞌan kꞌax che rukꞌ ri utinimit ri Dios. \v 26 Man xraj taj xukꞌamawaꞌj ri qꞌinomal rech Egipto, are xuchomaj chi are katanik kuriq kꞌax jetaq ri kꞌax ri kuriq na ri Cristo, jeriꞌ rumal cher retaꞌm chi are ri Dios kayoꞌw na ri utojbꞌalil che. \v 27 Rumal ri kojobꞌal, ri Moisés xel bꞌik pa ri tinimit Egipto, man xuxiꞌj ta ribꞌ che ri royawal ri nim taqanel, ko xkꞌojiꞌk pa ri uchomanik, are xukaꞌyej ri Dios ri man kilitaj ta uwach.\x + \xo 11:27 \xo*\xt Éxodo 21:11-22.\xt*\x* \p \v 28 Rumal ri kojobꞌal xrikꞌowisaj ri nimaqꞌij rech \w Pascua\w*, xuqujeꞌ xtaqanik chi ri aꞌj Israel kakichikoj kikꞌ chuchiꞌ taq ri kachoch rech jeriꞌ ri \w ángel\w* rech ri kamikal man xuꞌkamisaj ta ri e nabꞌyal taq kal ri aꞌj Israel.\x + \xo 11:28 \xo*\xt Éxodo 11:1; 12:51.\xt*\x* \v 29 Rumal ri kojobꞌal, ri winaq aꞌj Israel kiqꞌaxaj ri kyaq plo jetaq ta ne chi xebꞌinik choch ri chaqiꞌj uwachulew, ri winaq aꞌj Egipto, are xkaj xeqꞌax pa ri plo, xejiqꞌ kanoq.\x + \xo 11:29 \xo*\xt Éxodo 13:17; 14:31.\xt*\x* \p \v 30 Rumal ri kojobꞌal xetzaq ri tapya ri usutim rij ri tinimit Jericó, are xesutin wuqubꞌ mul ri aꞌj Israel chirij.\x + \xo 11:30 \xo*\xt Josué 6:1-21.\xt*\x* \v 31 Rumal ri kojobꞌal, ri ixoq ubꞌiꞌ Rahab, ri kukꞌayij ribꞌ kamakun kukꞌ taq achyabꞌ, man xkam taj kukꞌ ri winaq ri man xeniman taj, rumal cher utz xubꞌan che kikꞌamawaꞌxik ri xetaq bꞌik chi rilik ri tinimit Jericó.\x + \xo 11:31 \xo*\xt Josué 2:1-24; 6:22, 23.\xt*\x* \p \v 32 ¿Jas chi kꞌu ri kinbꞌij na? Xa man kuya ta chi ri qꞌotaj chutzijoxik kij ri Gedeón, Barac, Sansón, Jefté, David, Samuel, xuqujeꞌ ri e qꞌalajisal taq tzij. \v 33 We winaq riꞌ rukꞌ ri kikojobꞌal xechꞌeken chike ri tinimit, xkiqꞌat tzij pa kiwiꞌ, xuqujeꞌ xkikꞌamawaꞌj ri bꞌiꞌtal loq chike, xkitzꞌapij upakichiꞌ ri e koj, \v 34 Xkichup nimaq taq qꞌaqꞌ. Ri winaq man xekwin taj che kikamisaxik rukꞌ sakꞌibꞌal, pa ri chꞌoꞌj xkikꞌutu chi qas kꞌo kichuqꞌabꞌ, ri ajchꞌoꞌjabꞌ e kikꞌulel xaꞌnimaj bꞌik chikiwach. \v 35 Ri ixoqibꞌ rumal che ri xkubꞌiꞌ kikꞌuꞌx chirij ri Dios, xekꞌastaj na ri e kikaminaqibꞌ. E kꞌo chi jujun ri xechꞌayik xekamisaxik man xkaj taj chi xetzoqopix kanoq jeriꞌ rumal cher ketaꞌm chi sibꞌalaj jeꞌl ri kꞌaslemal ri kakiriq na are kekꞌastajik. \v 36 E nikꞌaj chik xkiriq yoqꞌik, xkiriq chꞌayik, xejatꞌix rukꞌ taq chꞌichꞌ jatꞌibꞌal kꞌa te riꞌ xetzꞌapix pa cheꞌ. \v 37 Xebꞌan che abꞌaj, xesyerixik, xeꞌsax pa kebꞌ. Xaꞌnimajik xebꞌek naj naqaj, kikojom utzꞌuꞌmal chij xuqujeꞌ utzꞌuꞌmal kꞌisikꞌ che katzꞌyaq, xkiriq ri mebꞌail, xkiriq ri bꞌis, kꞌax xbꞌan chike. \v 38 Ri winaq ri aꞌjuwachulew man xtaqiꞌ ta chike xekꞌojiꞌ we utz taq winaq riꞌ kukꞌ, rumal riꞌ we winaq riꞌ man kꞌyaqal taj xekꞌojiꞌ wi, xane xekꞌojiꞌ pa taq ri ulew ri katzꞌinowik, pa taq ri juyubꞌ, xuqujeꞌ pa taq ri jul. \v 39 Konojel we winaq riꞌ, pune utz xenoꞌjinik xuqujeꞌ xkiꞌkotik ri Dios kukꞌ, man kꞌo ta jun chike xukꞌamawaꞌj ri bꞌiꞌtal loq. \v 40 Jeriꞌ xkꞌulmatajik, rumal kꞌo apanoq jun jeꞌl laj uchomanik ri Dios chaqe uj, rech jeriꞌ kaqakꞌamawaꞌj ri bꞌiꞌtal loq chaqe. Ri Dios xwi kubꞌan na sukꞌ chike riꞌ ri winaq riꞌ, we xbꞌantaj sukꞌ chaqe uj. \c 12 \s Ri kꞌaxkꞌolal xuqujeꞌ ri qakuꞌlibꞌal kuꞌx chirij ri Dios \p \v 1 Rumal kꞌu che ri sutital qij kumal sibꞌalaj kꞌi winaq ri tajin kujilow loq, qaya bꞌa kanoq ri raꞌlal ri makaj ri xaq kujuqꞌatej, xane are qilij ri bꞌinem ri kꞌo chiqawach. \v 2 Are qila ri Jesús rumal cher chirij areꞌ kuꞌl wi qakꞌuꞌx rumal areꞌ xmajin loq ri qakojobꞌal xuqujeꞌ are katzꞌaqatisan na. Are ri Jesús xqꞌiꞌowik ri kꞌixibꞌal are xkamik cho ri ripbꞌal rumal cher retaꞌm chi kakiꞌkot na are kikꞌow chupam ri kꞌaxkꞌolal. Chanim kꞌut tꞌuyul pa uwiqiqꞌabꞌ ri utꞌuyulibꞌal ri Dios pa ri kaj. \p \v 3 Chixchoman chirij ri xnoꞌjinik ri Jesús. Sibꞌalaj e kꞌi winaq xeꞌtzelan uwach xuqujeꞌ xkibꞌan kꞌax che, man xtzalij ta kꞌu kan chirij. Rumal riꞌ man kuya taj kixqꞌiꞌtaj chubꞌanik ri tajin kibꞌano. \v 4 Kꞌamajaꞌ ya kixkamisaxik pa ri chꞌoꞌj ri kibꞌan rukꞌ ri mak. \v 5 La xsachan kꞌu chiꞌwe ri utzij ri Dios ri bꞌiꞌtal loq chuyaꞌik ichuqꞌabꞌ jeriꞌ rumal cher ix ralkꞌwaꞌl ri Dios. Ri tzij ri xbꞌix loq chiꞌwe kubꞌij: \m \qt Nukꞌojol, man kawetzelaj taj ri pixabꞌ ri kuya ri Ajawxel chawe, xuqujeꞌ man katchuquchubꞌ taj are katuyajo. \qt* \m \v 6 \qt Rumal cher ri Dios kusukꞌumaj ri kuloqꞌaj xuqujeꞌ kurapuj ri kukꞌamawaꞌj che ralkꞌwaꞌl.\qt*\x + \xo 12:6 \xo*\xt Proverbios 3:11, 12.\xt*\x* \v 7 Ri Dios kixukꞌamawaꞌj che ralkꞌwaꞌl we kikochꞌo ri uyojonik ri Dios, rumal cher man kꞌo ta jun tataxel riꞌ ri mat kuꞌyaj ri ralkꞌwaꞌl. \v 8 We man kixuyaj ri Dios jetaq ri kubꞌan chike ri e ralkꞌwaꞌl, man qas ta bꞌa ix ralkꞌwaꞌl ri Dios riꞌ. \v 9 Ojer, are uj akꞌalabꞌ na, ri e qatat qanan rech ri uwachulew xeꞌqanimaj pune xujkiyajo. La are ta kꞌu mat kaqanimaj ri Dios, ri qatat ri kꞌo pa ri kaj, rumal we kaqanimaj ri kubꞌij kaqarik na jun alik kꞌaslemal. \v 10 Qas tzij ri qatat qanan ojer xujkiyajo xuqujeꞌ xujkipixibꞌaj jun janipa qꞌij jetaq ri xkaj, ri Dios kꞌut kujupixabꞌaj rumal karaj kujuxik tyoxalaj taq winaq jacha ri areꞌ sibꞌalaj tyox. \v 11 Qas tzij man kꞌo ta jun pixabꞌ ri qas kaqaj pa ranimaꞌ jun, xane sibꞌalaj kꞌax kanoꞌwik, pune jeriꞌ are kakꞌamawaꞌtajik kuya jaꞌmaril, sukꞌal chike ri xekꞌamawaꞌnik. \p \v 12 Rumal bꞌa riꞌ, pune qꞌiꞌtajinaq chi ri iqꞌabꞌ xuqujeꞌ ri iwaqan, chikꞌamawaꞌj ichuqꞌabꞌ. \v 13 Chixbꞌinoq pa ri sukꞌ bꞌe, rech ri man kakwin taj kabꞌinik, kutzirik xuqujeꞌ kuchapleꞌj bꞌinem.\x + \xo 12:13 \xo*\xt Proverbios 4:26.\xt*\x* \p \v 14 Chixkꞌoloq pa jaꞌmaril kukꞌ konojel ri winaq xuqujeꞌ chinimaj ri Dios rumal cher we man kixnimanik man kiꞌwila ta uwach riꞌ ri Dios. \v 15 Qas chiwilaꞌ chi man kꞌo ta jun mat kuriq ri utoqꞌobꞌ ri Dios, xuqujeꞌ chi man kꞌo ta jun kakꞌiy kachkatem pa ranimaꞌ jeriꞌ man kubꞌan ta kꞌax chike nikꞌaj chik. \v 16 Xuqujeꞌ man kꞌo ta bꞌa jun kubꞌan mak kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ ixoqibꞌ xuqujeꞌ maretzelaj uwach ri Dios jetaq ri xubꞌan ri Esaú, xukꞌayij ri tewechibꞌal re ri unabꞌyaꞌlil cho jun laq urikil. \v 17 Xuqujeꞌ iwetaꞌm chi ri Esaú xraj chi na xukꞌamawaꞌj we tewechibꞌal riꞌ, man xkꞌamawaꞌx ta chik: Man xya ta chibꞌe che xukꞌex ukꞌuꞌx pune xoqꞌik chutayik ri tewechibꞌal.\x + \xo 12:17 \xo*\xt Génesis 25:27-34.\xt*\x* \p \v 18 Ri ix man xixqebꞌ ta chi rilik xuqujeꞌ chuchapik ri juyubꞌ \w Sinaí\w* chupam ri juyubꞌ riꞌ kꞌo qꞌaqꞌ kajininik, qꞌequꞌmal, qꞌeqmuj, xuqujeꞌ kaqulja. \v 19 Xuqujeꞌ xkita ri roqꞌibꞌal ri ukꞌaꞌ, ri uchꞌabꞌal ri Dios, are xuya ri taqanik. Ri xetowik we chꞌabꞌal riꞌ pa ri juyubꞌ Sinaí, xkibꞌochiꞌj rech katanik ri chꞌabꞌal riꞌ. \v 20 Rumal riꞌ man kꞌo ta jun kaqꞌiꞌow unimaxik ri tajin kabꞌix chike, ri winaq o awaj ri kapaqiꞌ cho ri juyubꞌ che abꞌaj kakamisaxik o kateqꞌ che tzꞌijtzꞌik chꞌichꞌ.\x + \xo 12:20 \xo*\xt Éxodo 19:12, 13.\xt*\x* \v 21 Sibꞌalaj xibꞌibꞌal we jun kꞌutbꞌal riꞌ, rumal riꞌ xubꞌij ri Moisés: Tajin kinbꞌiribꞌat che xibꞌin ibꞌ.\x + \xo 12:21 \xo*\xt Deuteronomio 9:19.\xt*\x* \p \v 22 Ri ix kꞌut xixqebꞌ chuxukut ri juyubꞌ \w Sión\w* xuqujeꞌ chuxukut ri utinimit ri Dios, ri kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq. Ri tinimit riꞌ are Jerusalén ri kꞌo pa ri kaj, chilaꞌ e kꞌo wi sibꞌalaj e kꞌi mil angelibꞌ ri kakiqꞌijilaꞌj ri Dios. \v 23 Chilaꞌ e kꞌo wi konojel ri xuꞌkꞌamawaꞌj ri Dios che ralkꞌwaꞌl xuqujeꞌ xuya bꞌe chike kekꞌojiꞌk pa ri kaj, ix kixqebꞌ rukꞌ ri Dios ri kuqꞌat na tzij puꞌwiꞌ ri winaq cho ri uwachulew. Chilaꞌ rukꞌ ri Dios e kꞌo wi ri uxlabꞌal kech ri e sukꞌ taq winaq ri xbꞌan sukꞌ chike rumal ri Dios. \v 24 Ix xixqebꞌ rukꞌ ri Jesús, naꞌtaj chiꞌwe chi xa rumal ri Areꞌ ri Dios xubꞌan jun kꞌakꞌ chꞌekom tzij iwukꞌ ix. Tyox che ri ukikꞌel ri Jesús ri xtixtobꞌik are xkamik xeꞌkuyutaj ri qamak. Rumal kꞌu riꞌ, ri Jesús are nim uqꞌij cho ri Abel, rumal cher ri ukikꞌel ri Abel man kakuyun taj xane are karaj kabꞌan qꞌatoj tzij. \p \v 25 Chiwila bꞌa iwibꞌ, miwetzelaj ri uchꞌabꞌal ri Dios rumal cher we man xtoqꞌobꞌisax kiwach ri winaq aꞌj Israel ri e kꞌo cho ri uwachulew, la are ta kꞌu katoqꞌobꞌisax qawach uj we man kaqato ri chꞌabꞌal upetik pa ri kaj ri kujupixabꞌaj. \v 26 Ojer, ri chꞌabꞌal riꞌ xubirirej ri uwachulew, xubꞌij xuqujeꞌ loq: \qt Kinbꞌirirej chi na junmul man xwi ta ri uwachulew, xane ri kaj rachiꞌl ri uwachulew.\qt*\x + \xo 12:26 \xo*\xt Hageo 2:6.\xt*\x* \v 27 Are kubꞌij ri tzij junmul chi na, tajin kubꞌij chi karesaj na bꞌik ri jastaq ri tiktalik, rech jeriꞌ xwi kekanaj kanoq ri jastaq ri man utz taj kesalabꞌaxik. Rech jeriꞌ kaqaqꞌijilaꞌj ri Dios jetaq ri kaqaj cho areꞌ, rukꞌ mochꞌochꞌem ibꞌ. \v 28 Tyox che ri Dios, ri ajawarem ri kuya ri Dios chaqe man kasalabꞌataj taj. Rumal riꞌ rajawaxik kaqaqꞌijilaꞌj ri Dios rukꞌ loqꞌanik xuqujeꞌ kaqaya ri qꞌijilaꞌnik che ri kaqaj choch. \v 29 Jeriꞌ, rumal cher ri qaDios are qꞌaqꞌ ri kajaꞌrisanik. \c 13 \s Kꞌisbꞌal taq pixabꞌ \p \v 1 Chiloqꞌaj iwibꞌ chiꞌjujunal, jetaq ri qas iwachalal iwibꞌ. \v 2 Masachan chiꞌwe kikꞌamawaꞌxik ri winaq cho ri iwachoch, rumal chi e kꞌi winaq xeꞌkikꞌamawaꞌj winaq cho ri kachoch man ketaꞌm taj chi angelibꞌ ri xeꞌkikꞌamawaꞌj. \p \v 3 Chenaꞌtaj chiꞌwe ri e tzꞌapital pa cheꞌ, jetaq ta ne chi ix tzꞌapital junam kukꞌ, xuqujeꞌ chenaꞌtaj chiꞌwe ri kabꞌan kꞌax chike, jetaq ta ne chi ix tajin kixriqow ri kꞌax. \p \v 4 Rajawaxik nim kiwil ri kꞌulanem xuqujeꞌ nim chiwila ri achi ri xa jun rixoqil xuqujeꞌ ri ixoq xa jun rachajil, rumal cher ri Dios kuqꞌat na tzij pa kiwiꞌ ri e kakabꞌ kachajil, ri e kakabꞌ kixoqil xuqujeꞌ ri kakibꞌan taq mak kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ taq ixoqibꞌ. \p \v 5 Man kakꞌaxir ta ri iwanimaꞌ chuloqꞌaxik ri pwaq, xuqujeꞌ kuꞌl ikꞌuꞌx rukꞌ ri kꞌo iwukꞌ, rumal cher ri Dios ubꞌim loq: \qt Man katinya ta kanoq atukel xuqujeꞌ man katintzaq ta kanoq.\qt*\x + \xo 13:5 \xo*\xt Deuteronomio 31:6.\xt*\x* \v 6 Xaq jeriꞌ rukꞌ kuꞌlibꞌal kuꞌx kujkwinik kaqabꞌij: \qt Are ri Ajawxel kintoꞌwik; man kinxiꞌj ta wibꞌ, man kꞌo ta jun kakwinik kubꞌan kꞌax chwe.\qt*\x + \xo 13:6 \xo*\xt Salmos 118:6, 7.\xt*\x* \p \v 7 Chenaꞌtaj chiꞌwe ri e kꞌamal taq ibꞌe, rumal aꞌreꞌ xetzijon ri utzij ri Dios chiꞌwe, chiwila ri kinoꞌjibꞌal xuqujeꞌ chiwesaj uwach ri kikojobꞌal. \p \v 8 Ri Jesucristo man kakꞌexen ta wi, Areꞌ kanoq iwir, Areꞌ kamik xuqujeꞌ Areꞌ amaqꞌel. \v 9 Xaq mitereneꞌj juleꞌ taq kꞌutuꞌn chik ri man are ta ukꞌutuꞌn ri Cristo. Are utz chi ri animaꞌaj kukꞌam uchuqꞌabꞌ che ri toqꞌobꞌ, man che ta ri tijowik rij ri kubꞌij ri naqꞌatajibꞌal ri man kꞌo taj kutayij chike ri ketijowik. \p \v 10 Ri uj yaꞌtal jun tzujbꞌal sipanik chaqe jawjeꞌ man kekwin ta wi kewaꞌ ri ajchakibꞌ ri kechakun pa ri Tabernáculo. \v 11 Jeriꞌ rumal cher ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios kukoj bꞌik ri kikikꞌel ri aꞌwaj pa ri Tyoxalaj kꞌolibꞌal rech jeriꞌ kakuyutaj ri makaj, ri kityoꞌjal kꞌu ri kaminaq taq aꞌwaj kaporoxik chrij ri tinimit. \v 12 Rumal riꞌ, ri Jesús rumal utyoxirisaxik ri tinimit rukꞌ ri ukikꞌel, xkamisaxik chirij ri tinimit. \v 13 Chujel bꞌa bꞌik uj xuqujeꞌ rukꞌ ri Jesús, qakꞌama qe ri kꞌixibꞌal ri xuriqo are xekebꞌax cho ri ripbꞌal. \v 14 Rumal cher man kꞌo ta jun qatinimit waral cho ri uwachulew, xane are qayeꞌm ri tinimit ri kape na. \v 15 Xaq jeriꞌ qatzuju che ri Dios pa ri ubꞌiꞌ ri Jesús, sipanik rech qꞌijilaꞌnem, are waꞌ ri qꞌijilaꞌnik ri kaqaya rukꞌ ri qachiꞌ ri kuqꞌalajisaj ri ubꞌiꞌ. \v 16 Masachan ubꞌanik ri utzilal chiꞌwe xuqujeꞌ chiya keꞌ nikꞌaj chik ri jastaq iwe, rumal cher are waꞌ ri kaqaj cho ri Dios. \p \v 17 Chiꞌnimaj ri e kꞌamal taq ibꞌe, xuqujeꞌ chimochꞌo iwibꞌ chikiwach, jeriꞌ rumal cher aꞌreꞌ kixchajinik, je ta ne chi aꞌreꞌ kejachow na kwenta cho ri Dios che ri kakꞌulmataj iwukꞌ ix. \p \v 18 Chibꞌana chꞌawem pa qawiꞌ, rumal cher qetaꞌm uj chi man kꞌo ta jun etzelal pa ri qachomabꞌal xuqujeꞌ kaqaj kaqabꞌan ronojel uwach utzilal kukꞌ konojel. \v 19 Qas kinchilibꞌej chiꞌwe, chibꞌana chꞌawem pa nuwiꞌ rech jeriꞌ kixeꞌnsolij aninaq. \s Kꞌisbꞌal rutzil wach \p \v 20 Are bꞌa ri Dios rech jaꞌmaril ri xukꞌastajisaj ri nimalaj Ajyuqꞌ kech ri chij, chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ rumal ri kikꞌ rech ri chꞌekom tzij, ri man kasach taj uwach. \v 21 Areꞌ chuya chiꞌwe ri kwinem chubꞌanik ronojel ri utz taq jastaq, rech jeriꞌ kibꞌan ri urayibꞌal ukꞌuꞌx. Xuqujeꞌ rumal bꞌa ri Jesucristo, ri Dios chubꞌana pa qanimaꞌ uj ri kaqaj cho areꞌ. Che are yoꞌq wi ri juluwem chibꞌe qꞌij saq. Jeriꞌ. \p \v 22 Qachalal, kixinbꞌochiꞌj chukꞌamawaꞌxik ri tzij rech pixabꞌ, jeriꞌ rumal man kꞌi ta ri xintzꞌibꞌaj bꞌik chiꞌwe. \v 23 Kawaj kiwetaꞌmaj chi ri alaxik Timoteo xtzoqopitajik, we kul wukꞌ kinkꞌam bꞌik rech junam kujopan chiꞌsolixik. \p \v 24 Chiya rutzil kiwach konojel ri e kꞌamal taq ibꞌe xuqujeꞌ konojel ri e tyoxalaj taq kojonelabꞌ. Kakitaq xuqujeꞌ rutzil iwach ri e kꞌo pa ri tinimit Italia. \p \v 25 Are ri utoqꞌobꞌ ri Dios kakanaj kanoq iwukꞌ.