\id 1CO New Alpha - June 11, 2007 \ide UTF-8 \h 1 CORINTIOS \toc3 1Co \toc2 1 Corintios \toc1 RI NABꞌE WUJ RI XUTZꞌIBꞌAJ RI PABLO CHIKE RI KOJONELABꞌ AꞌJ CORINTO \mt RI NABꞌE WUJ RI XUTZꞌIBꞌAJ RI PABLO CHIKE RI KOJONELABꞌ AꞌJ CORINTO \imt2 Majibꞌal re \ip Ri wuj re Hechos kutzijoj jas xubꞌan ri Pablo chukꞌamik bꞌik ri utz laj tzij rech ri Jesús ri Mesías chike ri winaq ri keꞌl pa ri tinimit Macedonia (pa relibꞌal qꞌij rech ri tinimit Grecia) xa kꞌu xanimaj bꞌik xeꞌ je laꞌ pa ri tinimit Acaya (pa uqajibꞌal qꞌij re ri tinimit Grecia) jeriꞌ xubꞌano rumal ri xraj xukol ri ukꞌaslemal. \ip Ri Pablo xuꞌsolij ri tinimit rech Corinto, jun tinimit ri sibꞌalaj qꞌinom xuqujeꞌ jun kꞌolibꞌal ri ukꞌuꞌx ri kabꞌan wi kꞌayij. \ip Sibꞌalaj e kꞌi winaq xekojon chilaꞌ rumal riꞌ xkanaj kanoq ri Pablo jun junabꞌ rukꞌ nikꞌaj kukꞌ chuyaꞌik kꞌutuꞌn. \ip Are xel bꞌik ri Pablo kukꞌ, ri aꞌj Corintios xkitzꞌibꞌaj jun wuj che ri Pablo (jun wuj ri man kꞌo ta chik qukꞌ) xkita sibꞌalaj kꞌi kꞌotoj chiꞌ che. \ip Ri winaq aꞌj Corinto xkikꞌam uqꞌabꞌ ri kinoꞌjibꞌal ri winaq aꞌj Grecia ri kubꞌij chi ronojel ri jastaq ri kaqil uwach man utz taj, jeriꞌ kakaj kakiqꞌat ri uxlabꞌal che ri kityoꞌjal. \ip Rumal riꞌ man qas ta chi utz kakil ubꞌanik jujun jastaq jacha ta ne ri kꞌulanem, waꞌim pa ri kinimaqꞌij ri e bꞌanom taq tyox je xuqujeꞌ ri kꞌastajibꞌal re ri Jesús. \ip Pa ri wuj re nabꞌe Corintios kaqilo chi ri Pablo kutzijoj we jastaq riꞌ xuqujeꞌ kubꞌan kꞌotoj chiꞌ puꞌwiꞌ ri qꞌijilaꞌnem. \ip Ri Pablo kutzꞌibꞌaj chi we uwachulew ri uj kꞌo wi xa tajin kikꞌowik, are kꞌu ri Corintios kuyaꞌo kakiya kibꞌ chupatanixik ri Ajawxel jeriꞌ rumal ri kichak kakibꞌano man tzaqel taj. Ri kꞌastajibꞌal ke ri kaminaqibꞌ ri kape na xuqujeꞌ ri kꞌakꞌ uwachulew ri kape na are kakꞌutuw na chi qas kꞌo xupatanij ri xkibꞌano. Ri kuchilibꞌej ri Pablo kukꞌut chiqawach jas jeꞌ kakꞌulmataj pa ri ajawarem rech jeriꞌ are kaqilij ubꞌanik ri rajawaxik kaqabꞌano che we qꞌij junabꞌ ri kujriqitaj wi. \c 1 \p \v 1 Ri Pablo sikꞌital apanoq rumal ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri Dios, rech kux jun taqoꞌn rech ri Cristo Jesús, rachiꞌl ri alaxik Sóstenes. \v 2 Kintaq we wuj ri chike ri e tyoxirisatal pa Cristo Jesús, e sikꞌital apanoq rech kꞌuꞌx tyoxalaj taq winaq e kachiꞌl ri kakinaꞌtaj ri ubꞌiꞌ ri Dios xuqujeꞌ ri qabꞌiꞌ uj pa ronojel kꞌolibꞌal ri e kꞌo wi: \v 3 Chikꞌamawaꞌj toqꞌobꞌ xuqujeꞌ jaꞌmaril che ri Dios, ri qaTat xuqujeꞌ utat ri Ajawxel Jesucristo. \s Tyoxinik che ri Dios \p \v 4 Ronojel qꞌij kintyoxin che ri Dios rumal iwe, rumal ri utoqꞌobꞌ ri Dios ri xyaꞌtaj chiꞌwe pa Cristo Jesús. \v 5 Rumal cher xikꞌamawaꞌj ronojel uwach qꞌinomal pa Areꞌ pa etaꞌmanik xuqujeꞌ pa tzij, \v 6 jacha ri qꞌalajisanik chirij ri Cristo ri xjeqebꞌax chiꞌwe. \v 7 Jeriꞌ maj jun sipanik kajawataj chiꞌwe are kiwayeꞌj apanoq are kukꞌut ribꞌ ri Ajawxel Jesucristo. \v 8 Areꞌ kabꞌanow chiꞌwe chi ko kixkꞌojiꞌk kꞌa pa ri kꞌisbꞌal qꞌij, rech maj mak kariqitaj chiꞌwe pa ri qꞌij are katzalij loq ri Jesucristo. \v 9 Ri Dios ri kubꞌano ri kubꞌij, areꞌ xixsikꞌin apanoq rech kꞌo iriqoj ibꞌ rukꞌ ri Jesucristo, ri Qajawxel. \s Paꞌin ibꞌ pa ri komontyox \p \v 10 Wachalal, kinta chiꞌwe pa ubꞌiꞌ ri Ajawxel Jesucristo, chi xa jun ichomanik kꞌoloq, kixkꞌoloq pa riqoj ibꞌ xuqujeꞌ man kiya ta bꞌe che ri paꞌin ibꞌ chiꞌxoꞌl, xane xa jun chibꞌanaꞌ, xa jun ichomanik xuqujeꞌ xa jun jastaq ix bꞌanal rech. \v 11 Jeriꞌ rumal xbꞌix chwe kumal e jujun rech ri Cloé chi kꞌo chꞌoꞌj chiꞌxoꞌl loqꞌalaj taq wachalal. \v 12 E kꞌo jujun chiꞌwe kakibꞌij: “In in rech ri Pablo, in in rech ri Apolos, in in rech ri Cefas.” Nikꞌaj chik kakibꞌij: “In in rech ri Cristo.” \v 13 ¿La xa kꞌu paꞌital ri Cristo? ¿La are kꞌu ri Pablo xrip rumal ri imak? ¿La pa ubꞌiꞌ kꞌu ri Pablo xbꞌan wi iqasanaꞌ? \v 14 Kintyoxin che ri Dios, man kꞌo ta jun chiꞌwe xinbꞌan uqasanaꞌ, xaq xwi xinbꞌan uqasanaꞌ ri Crispo rachiꞌl ri Gayo, \v 15 jeriꞌ maj jun kubꞌij chi pa nubꞌiꞌ in xbꞌan wi uqasanaꞌ. \v 16 Xinbꞌan xuqujeꞌ kiqasanaꞌ konojel ri e kꞌo rukꞌ ri Estéfanas; man kanaꞌtaj ta chi chwe we kꞌo chi jun xinbꞌan uqasanaꞌ. \v 17 Rumal cher ri Cristo man xinutaq ta loq chubꞌanik qasanaꞌ, xane chutzijoxik ri utz laj taq tzij, man rukꞌ ta kitzij achyabꞌ ri kꞌax uchꞌobꞌik rech man kutzaq taj ri uchuqꞌabꞌ ri xubꞌan ri Cristo cho ri ripbꞌal. \s Ri Cristo are etaꞌmabꞌal xuqujeꞌ ukwinem ri Dios \p \v 18 Rumal ri utzijoxik ri ukamikal ri Jesús cho ri ripbꞌal xaq konarisabꞌal chike ri kasach kiwach, chaqe uj kꞌut ri kujkoltajik, we tzij riꞌ are ukwinem ri Dios. \v 19 Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: \qt Kintukij na ri ketaꞌmabꞌal ri achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal, xuqujeꞌ kinwetzelaj na ri kinoꞌjibꞌal ri kꞌo ketaꞌm.\qt*\x + \xo 1:19 \xo*\xt Isaías 29:14.\xt*\x* \p \v 20 ¿Jawjeꞌ kꞌo wi ri achi ri kꞌo retaꞌmabꞌal? ¿Jawjeꞌ kꞌo wi ri qas kusolij ri tzꞌibꞌatalik? ¿Jawjeꞌ kꞌo wi ri achi ri qas kubꞌan chꞌoꞌj pa tzij? ¿La man kꞌu xukonarisaj ri Dios ri etaꞌmabꞌal kech ri achyabꞌ rech we uwachulew riꞌ? \v 21 Pa ri retaꞌmabꞌal ri Dios, xubꞌan chike ri winaq aꞌjuwachulew chi man xketaꞌmaj ta uwach rukꞌ ri ketaꞌmabꞌal, xane xuꞌkolo rukꞌ ri tzij ri xkikojo are xtzijox chike. \p \v 22 Ri winaq aꞌj Israel kakita mayijabꞌal taq jastaq xuqujeꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel kakita etaꞌmabꞌal. \v 23 Ri uj kꞌut kaqatzijoj ri Cristo ri xripik. We tzij ri topibꞌal aqanaj chike ri winaq aꞌj Israel, xuqujeꞌ konarisabꞌal kech ri winaq ri man aꞌj Israel taj. \v 24 Chike kꞌu ri e sikꞌital apanoq, ta kꞌu e winaq aꞌj Israel o man aꞌj Israel taj, ri Cristo are ukwinem xuqujeꞌ retaꞌmabꞌal ri Dios. \v 25 Rumal cher ri sibꞌalaj kon che ri Dios are sibꞌalaj kꞌo retaꞌmabꞌal cho ri ketaꞌmabꞌal ri winaq xuqujeꞌ ri sibꞌalaj man kꞌo ta uchuqꞌabꞌ pa Dios are sibꞌalaj kꞌo uchuqꞌabꞌ chikiwach ri achyabꞌ. \v 26 Qachalal, qas chiwila na jas ri qas ix sikꞌital wi apanoq: Man ix kꞌi taj ri kꞌo iwetaꞌmabꞌal jetaq ri kakibꞌij ri winaq, man e kꞌi ta chiꞌwe ri e kalkꞌwaꞌl taq ri taqanelabꞌ. \v 27 Ri Dios kꞌut xuchaꞌ ri man kꞌo ta retaꞌmabꞌal cho ri uwachulew rech kuꞌya pa kikꞌixibꞌal ri achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal, xuqujeꞌ xuchaꞌ ri sibꞌalaj maj uchuqꞌabꞌ cho ri uwachulew rech kuꞌya pa kikꞌixibꞌal ri kꞌo taqanik pa kiqꞌabꞌ. \v 28 Ri Dios xuchaꞌ apanoq ri sibꞌalaj man kꞌo ta kakꞌam che xuqujeꞌ ri etzelatal uwach kumal ri winaq xukꞌamawaꞌj ri man sukꞌ taj xuqujeꞌ xretzelaj ri sukꞌ kunaꞌo. \v 29 Jeriꞌ xubꞌano rech maj jun kubꞌan nimal cho ri Dios. \v 30 Xa Tyox che Areꞌ, ix ix kꞌo pa Cristo Jesús, ri Cristo are qetaꞌmabꞌal, pa juleꞌ taq tzij chik are wa ri xbꞌanow sukꞌ chaqe xuqujeꞌ are xujutyoxirisaj, areꞌ xujtorow loq. \v 31 Rech jetaq ri tzꞌibꞌatalik: \qt We kꞌo jun kunaꞌ nimal, chunaꞌ nimal pa ri Ajawxel Jesús.\qt*\x + \xo 1:31 \xo*\xt Jeremías 9:24.\xt*\x* \c 2 \s Ri Pablo xwi kutzijoj ri utzij ri Cristo \p \v 1 Xaq jeriꞌ wachalal, are xeꞌntzijoj ri uqꞌalajisanik ri Dios chiꞌwe, man xintzijoj ta chiꞌwe rukꞌ taq qꞌajajem tzij xuqujeꞌ man rukꞌ ta tzij ri kꞌax uchꞌobꞌik. \v 2 Man xraj ta na kꞌuꞌx xintzijoj jun jastaq chik chiꞌwe are xinkꞌojiꞌ chiꞌxoꞌl, xane xwi xwaj xinqꞌalajisaj ri Cristo ri xripik. \v 3 Man kꞌo ta nuchuqꞌabꞌ are xinkꞌojiꞌ chiꞌxoꞌl, xinbꞌiribꞌat che xibꞌin ibꞌ xuqujeꞌ mochꞌochꞌem. \v 4 Xuqujeꞌ man xintzijoj ta ri utzij ri Dios chiꞌwe rukꞌ menkꞌetibꞌal taq kitzij achyabꞌ xane rukꞌ ri ukꞌutuꞌn xuqujeꞌ ri ukwinem ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel. \v 5 Jeriꞌ rech ri ikojobꞌal man kajeqiꞌ taj chirij ri ketaꞌmabꞌal ri winaq, xane pa ri ukwinem ri Dios. \s Ri etaꞌmabꞌal ri kape che ri Loqꞌalaj Uxlabꞌixel \m \v 6 Pune jeriꞌ, kujtzijon kꞌu rukꞌ etaꞌmabꞌal kukꞌ ri e ko chik pa Cristo, man rukꞌ ta kꞌu etaꞌmabꞌal kech winaq rech we uwachulew xuqujeꞌ man rukꞌ ta etaꞌmabꞌal kech ri e taqanelabꞌ ri kasach na kiwach. \v 7 Xane kaqakꞌut ri jastaq ri awatal loq rech ri retaꞌmabꞌal ri Dios, jun etaꞌmabꞌal ri awatal loq xuqujeꞌ utzujum loq ri Dios chaqe ojer uloq. \v 8 Man kꞌo ta jun chike ri e taqanelabꞌ rech ri uwachulew xchꞌobꞌowik, rumal cher we ta xkichꞌobꞌo mat xkirip riꞌ ri Ajawxel rech juluwem. \v 9 Xane jacha ri tzꞌibꞌatalik: \m \qt Maj jun ilowinaq, xuqujeꞌ man kꞌo ta jun towinaq,\qt* \m \qt man kꞌo ta jun chomabꞌal chꞌobꞌowinaq ri usukꞌumam apanoq ri Dios chike ri kakiloqꞌaj.\qt*\x + \xo 2:9 \xo*\xt Isaías 64:4.\xt*\x* \p \v 10 Chanim kꞌut, ri Dios xukꞌut waꞌ we riꞌ chiqawach rumal ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel, rumal cher ri Uxlabꞌixel kusolij rij ronojel pune are ri kꞌo pa ranimaꞌ ri Dios. \p \v 11 Qas tzij wi, rumal ¿jachin etaꞌmaninaq ri uchomanik ri winaq we man are ri ruxlabꞌal ri kꞌo pa areꞌ? Man kꞌo ta jun etaꞌmaninaq ri uchomanik ri Dios xane xaq xwi ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel. \v 12 Uj man are ta qakꞌamawaꞌm ri uxlabꞌal rech ri uwachulew, xane are ri Uxlabꞌixel ri petinaq che ri Dios, rech jeriꞌ kaqachomaj ri xuya chaqe pa ri utoqꞌobꞌ. \v 13 Are waꞌ ri kaqatzijoj rij, man kaqabꞌij ta kꞌut rukꞌ tzij kech achyabꞌ ri kꞌax uchomaxik, xane kaqaya ukꞌutik rukꞌ utzij ri Uxlabꞌixel, xaq jeriꞌ kaqabꞌij ri qas tzij rech ri Uxlabꞌixel pa utzijobꞌal ri Uxlabꞌixel. \p \v 14 Ri winaq ri man kꞌo ta ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel pa ranimaꞌ man kukꞌamawaꞌj ta ri kape che ri Dios, rumal ri xaq tontiꞌrisabꞌal waꞌ we jastaq riꞌ cho areꞌ. Man kakwin ta kꞌu chuchꞌobꞌik rij, rumal cher we jastaq riꞌ xaq xwi kachꞌobꞌ rij pa ri Uxlabꞌixel. \v 15 Ri winaq kꞌut ri kꞌo pa ri Uxlabꞌixel kakwinik kuqꞌat tzij puꞌwiꞌ ronojel ri jastaq, areꞌ kꞌut maj jun kaqꞌatow tzij puꞌwiꞌ. \v 16 Jeriꞌ rumal: \qt ¿Jachin xetaꞌman ri kꞌo pa ri uchomabꞌal ri Dios? ¿Jachin chiꞌwe kayoꞌw unoꞌjibꞌal?\qt*\x + \xo 2:16 \xo*\xt Isaías 64:4.\xt*\x* Are kꞌu ri uj kꞌo ri uchomabꞌal ri Cristo qukꞌ. \c 3 \s Ri paꞌin ibꞌ pa taq ri komontyox \p \v 1 Qachalal, ri in man xinkwin taj xintzijon iwukꞌ qas ko chik pa ri uxlabꞌixel xane jer ix kꞌo tyoꞌjal taq winaq jer xinbꞌan akꞌalabꞌ chichꞌabꞌexik pa Cristo. \v 2 Man xinkꞌut ta chiꞌwach jastaq ri kꞌax uchꞌobꞌik, xane are xinkꞌut ri man kꞌax taj uchꞌobꞌik, rumal cher je ri ix kꞌo nitzꞌ taq akꞌalabꞌ man kixkwin ta na kitij ko taq jastaq xaq xwi leche. \v 3 Kꞌamajaꞌ ix ko. Kꞌa xaq jeꞌ kꞌo taq oyawal chiꞌwe xuqujeꞌ kachkatik majaꞌ ix ko. ¿La man je tajin kixnoꞌjinik jetaq ri kenoꞌjin ri winaq ajuwachulew? \v 4 Are kubꞌij jun chiꞌwe: In are nutereneꞌm ri Pablo, jun chik kubꞌij are nutereneꞌm ri Apolos. \p ¿La man kꞌu jewaꞌ kenoꞌjin ri man ketaꞌm ta uwach ri Dios? \p \v 5 ¿Jachin kꞌu riꞌ ri Apolos? ¿Jachin xuqujeꞌ riꞌ ri Pablo? Man kꞌo ta chi jun keqeleꞌn, waꞌ aꞌreꞌ e patanijelabꞌ, xwi xkibꞌano ri kipatan ri xuya ri Ajawxel, kumal ke xixkojon ix. \v 6 In xintikow ri ijaꞌ, ri Apolos xujaꞌj, ri Dios kꞌut are xkꞌiyisan ri tikoꞌn. \v 7 Xaq jeriꞌ man are ta kꞌo uqꞌij ri xtikow ri ijaꞌ xuqujeꞌ man are ta ri xjaꞌnik, xane are nim uqꞌij ri Dios rumal cher are kakꞌiyisan ri ijaꞌ. \v 8 Ri ajtikolobꞌ xuqujeꞌ ri kajaꞌn ri tikoꞌn xaq junam kiqꞌij, are kꞌu ri tojbꞌal ke are jacha ri unimal ri chak ri xkibꞌano. \v 9 Qas tzij wi, uj uj tobꞌanelabꞌ, uj patanil rech ri Dios. Ri ix kꞌut ix junam rukꞌ ri ulew ri kutik wi ri Dios ri ijaꞌ. Ix ix rachoch ri Dios. \v 10 Pa ri utoqꞌobꞌ ri Dios xubꞌan chwe chi in kinilowik jas kabꞌan chuyakik ri ja, xinkoj ri utakꞌalibꞌal ri ja, jun chi kꞌut kayakowik. Rajawaxik kꞌut chi qas utz kubꞌan jun chuyakik ri ja. \v 11 Man kꞌo ta chi kꞌu jun kakwinik kukoj jun takꞌalibꞌal chik ri man are ta Jesucristo. \v 12 We kꞌo ne jun kuwok jun jastaq puꞌwiꞌ we takꞌalibꞌal riꞌ, pune rukꞌ qꞌana pwaq, saq pwaq o wine jeꞌlik taq abꞌaj, o xuqujeꞌ rukꞌ ne cheꞌ, pajo o chaqiꞌj taq uxaq cheꞌ, \v 13 kaqꞌalajin kꞌu na jas riꞌ ri uchak, rumal cher pa ri qꞌij rech qꞌatoj tzij kaqꞌalajisax na. Ri qꞌaqꞌ kaqꞌalajisan na, xuqujeꞌ kukꞌut na ri ujeꞌlal ri kichak chkijujunal. \v 14 We ri chak ri xubꞌan ri winaq man kasach ta uwach, kayaꞌtaj na riꞌ utojbꞌalil. \v 15 We kꞌu kakꞌat ri uchak pa ri qꞌaqꞌ, riꞌ xa xtzaqmajik. Pune kakolotaj riꞌ ri winaq jetaq ri kubꞌan jun are kikꞌow pa ri qꞌaqꞌ. \p \v 16 ¿La man iwetaꞌm chi ix, ix utemplo ri Dios, xuqujeꞌ ri Uxlabꞌixel rech ri Dios kꞌo pa iwanimaꞌ? \v 17 We kꞌo jun kubꞌan kꞌax che ri utemplo ri Dios, kabꞌan na kꞌax che areꞌ rumal ri Dios, rumal cher sibꞌalaj tyox riꞌ ri utemplo ri Dios, xuqujeꞌ ix riꞌ ri ix utemplo ri Dios. \p \v 18 Maj bꞌa jun kusubꞌ ribꞌ chiꞌwe. We kꞌo jun kunaꞌo chi kꞌo retaꞌmabꞌal rech uwachulew, chubꞌana chi maj retaꞌmabꞌal rech jeriꞌ kukꞌamawaꞌj na etaꞌmabꞌal. \v 19 Rumal cher ri etaꞌmabꞌal rech uwachulew, xaq konarisabꞌal cho ri Dios. Jetaq kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik: \qt Ri Dios kuꞌchap ri kꞌo ketaꞌmabꞌal kuꞌqasaj pa ri tontoꞌil.\qt* \x + \xo 3:19 \xo*\xt Job 5:13.\xt*\x* \v 20 Xuqujeꞌ kubꞌij: \qt Ri Ajawxel retaꞌm chi man kꞌo ta kutayij ri kichomabꞌal ri achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal.\qt*\x + \xo 3:20 \xo*\xt Salmos 94:11.\xt*\x* \v 21 Xaq jeriꞌ maj bꞌa jun kunaꞌ nimal kumal ke ri achyabꞌ, jeriꞌ rumal cher ronojel ri jastaq ri kꞌolik, iwech. \v 22 Pune are ri Pablo o ri Apolos, o ri Pedro, o pune xuqujeꞌ are ronojel ri tiktalik, ri kaqilo xuqujeꞌ ri man kaqil taj, ri kꞌaslemal, o ri kamikal, ri qꞌij kamik o are ne ri kape na, ronojel iwech ix. \v 23 Ix, ix rech ri Cristo, ri Cristo rech ri Dios. \c 4 \s Ri kichak ri e taqoꞌn rech ri Cristo \p \v 1 Xaq jeriꞌ chichꞌobꞌo bꞌa chi uj patanil rech ri Cristo, xuqujeꞌ uj kujilowik jas kabꞌan chukojik ri jastaq rech ri Dios ri man etaꞌmatal ta loq nabꞌe. \v 2 Rajawaxik chi ri e chajil taq rech ri ujastaq ri Dios kikꞌutuꞌ chi qas e kꞌulibꞌal kuꞌx. \v 3 Ri in kꞌut man kakꞌaxir ta wanimaꞌ we kiqꞌat tzij pa nuwiꞌ o xapachin ne chike ri e qꞌatal taj tzij rech ri uwachulew kaqꞌatow tzij pa nuwiꞌ. Qas tzij man ne kinqꞌat ta tzij pa nuwiꞌ in. \v 4 Pune man in ajmak taj kinnaꞌo, man are ta riꞌ kakꞌutuwik chi maj numak, are ri Ajawxel kaqꞌatow na tzij pa nuwiꞌ. \v 5 Xaq jeriꞌ, miqꞌat tzij puꞌwiꞌ jachinaq peta na ri Ajawxel, areꞌ kaqꞌalajisan na cho ri tunal ri katunanik ri awatalik pa ri qꞌequꞌmal xuqujeꞌ kukꞌut na jastaq ri kꞌo pa taq ri animaꞌaj. Jeriꞌ kayaꞌtaj na che jun ri kataqiꞌ che, rumal ri Dios. \p \v 6 Qachalal, ronojel we kinbꞌij chiꞌwe nuchakubꞌem in, xuqujeꞌ je ubꞌanom ri Apolos jeriꞌ kujkwinik kixqatoꞌo, rech kiwetaꞌmaj chi man kibꞌan ta chi jun jastaq we man are ri tzꞌibꞌatalik. Rech maj jun kunaꞌ nimal cho jun chik. \v 7 ¿Jachin kabꞌin chawe chi man katjunumataj ta kukꞌ nikꞌaj chik? ¿Jas kꞌo awukꞌ ri man xa ta xakꞌamawaꞌj chi che jun? We xa xakꞌamawaꞌj, ¿jas kꞌu che kabꞌano chi jer ta ne man xa ta xya chawe? \p \v 8 Xyaꞌtaj chiꞌwe ronojel ri karaj ri iwanimaꞌ, xixqꞌinomarik, xixux taqanelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq, man uj iwachiꞌl ta kꞌu uj. Kꞌo ta bꞌa ne wi qas ix taqanelabꞌ pa kiwiꞌ nikꞌaj chik rech jeriꞌ kujtaqan iwukꞌ. \v 9 Ri kinchꞌobꞌ in chirij we jastaq riꞌ are chi ri Dios xubꞌan chaqe uj ri uj taqoꞌn kujkanaj kan pa ri kꞌisbꞌal kꞌolibꞌal, jetaq ri kabꞌan chike ri kekamisaxik. Xujkoj che kꞌutbꞌal chikiwach ronojel ri jastaq ri e tiktalik, chikiwach ri angelibꞌ xuqujeꞌ chikiwach ri achyabꞌ. \v 10 Xa rumal rech ri Cristo ri uj maj qetaꞌmabꞌal. Ri ix kꞌut kꞌo iwetaꞌmabꞌal pa Cristo. Uj riꞌ ri man kꞌo ta qachuqꞌabꞌ. Ri ix kixloqꞌaxik are kꞌu ri uj ketzelax qawach. \v 11 Kamik kaqanaꞌ numik, chaqij chiꞌ, maj qatzꞌyaq, kabꞌan kꞌax chaqe, man kꞌo ta qachoch jawjeꞌ kujkꞌojiꞌ wi. \v 12 Rukꞌ we qaqꞌabꞌ kaqakamisaj qibꞌ che chak, uj keꞌqatewechiꞌj ri winaq pune kꞌax taq tzij kakibꞌij chaqe, kaqakochꞌo pune kujtzukuxik rech kabꞌan kꞌax chaqe. \v 13 Utz kaqabꞌan chi kichꞌabꞌexik ri winaq pune kakibꞌan bꞌanoj tzij chaqij xuqujeꞌ kakibꞌij pa taq we qꞌij kamik riꞌ chi uj ri kujchꞌulujin ri uwachulew, man kꞌo ta qapatan. \p \v 14 Makintzꞌibꞌaj ta we riꞌ chiꞌwe rech kixinya pa ikꞌixibꞌal, xane rech kixinpixibꞌaj apanoq jer ta ne ix kꞌo loqꞌalaj taq walkꞌwaꞌl. \v 15 Pune e kꞌo sibꞌalaj e kꞌi mil winaq ri kakibꞌij ri usukꞌumal ri Cristo chiꞌwe, wetaꞌm chi man e kꞌi taj iꞌtat e kꞌolik, jeriꞌ rumal in in itat pa Cristo Jesús rumal cher in xintzijon ri Cristo chiꞌwe. \v 16 Rumal riꞌ kixinbꞌochiꞌj rech kiwesaj uwach ri tajin kinbꞌano. \p \v 17 Rumal waꞌ xintaq bꞌik ri Timoteo iwukꞌ, loqꞌalaj nukꞌojol pa ri Ajawxel Jesús, rech jeriꞌ kunaꞌtaj chiꞌwe jas jeꞌ ri kinnoꞌjin in pa Cristo, are waꞌ rajawaxik kaya ukꞌutik pa taq ri komontyox. \v 18 Kamik kꞌut e kꞌo jujun chiꞌwe ri kakibꞌan nimal, pa kikꞌuꞌx riꞌ chi man kixeꞌnsolij taj. \v 19 Qas tzij wiꞌ we karaj ri Dios, kixeꞌnsolij na, keꞌqil kꞌu na riꞌ ri winaq, man xaq xwi ta jas kakibꞌano are ketzijonik xane janipa unimal ri kikwinem kꞌolik, jas che ri kakibꞌan nimal. \v 20 Jeriꞌ, rumal ri rajawarem ri Dios man are ta kakꞌutuwik janipa tzij kubꞌij jun xane janipa ukwinem kꞌolik. \v 21 ¿Jas kꞌu kiwaj? ¿La are kꞌu kiwaj kinkꞌam bꞌik cheꞌyabꞌal o are kiwaj kinkꞌam bꞌik loqꞌanik xuqujeꞌ jun uxlabꞌal ri kajororik? \c 5 \s Chiwesaj bꞌik iwukꞌ ri alaxik ri xaq kubꞌan mak kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ \p \v 1 Xtataj kumal konojel chi kꞌo makaj kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ taq ixoqibꞌ ri kabꞌan chiꞌxoꞌl, man ne katataj ta we jastaq riꞌ chikixoꞌl ri man e kojonelabꞌ taj, kꞌo jun chiꞌwe ri xumaj ri rixoqil ri utat xubꞌan rixoqil areꞌ che. \v 2 Nimal kꞌut kibꞌan qaj rukꞌ we jastaq riꞌ, ¿la man are qas kataqiꞌ riꞌ, kꞌax kinaꞌo rumal ri xkꞌulmatajik xuqujeꞌ xiwesaj ta bꞌik chiꞌxoꞌl ri jewaꞌ xnoꞌjinik? \v 3 Ri in kꞌut, pune man in kꞌo iwukꞌ pa winaqil, kꞌo ri wanimaꞌ iwukꞌ, xuqujeꞌ xqꞌat taj tzij wumal puꞌwiꞌ ri xubꞌan mak, je ta ne qas in kꞌo iwukꞌ. \v 4 Are kimulij iwibꞌ pa ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel Jesús, xuqujeꞌ ri ukwinem, ri wanimaꞌ xuqujeꞌ in kakꞌojiꞌ na iwukꞌ. \v 5 Ri achi ri jewaꞌ xubꞌano, chijacha pa uqꞌabꞌ ri Itzel rech kakꞌis puꞌwiꞌ ri utyoꞌjal rech jeriꞌ kakolotaj na ri ranimaꞌ pa ri qꞌij rech ri Ajawxel. \p \v 6 Man utz ta riꞌ we kibꞌan nimal. ¿La man kiwilo chi jubꞌiqꞌ chꞌam kuchꞌamirisaj ronojel ri qꞌor?\f + \fr 5:6 \fr*\ft Ri chꞌam ri kaya rukꞌ ri kaxlan wa jun kꞌutbꞌal re ri mak chikiwach ri winaq aꞌj Israel.\ft*\f* \v 7 Chiwesaj bꞌik ri chꞌam ri man utz ta chik, rech jeriꞌ kixux kꞌakꞌ qꞌor, \w kaxlan wa ri maj chꞌam rukꞌ\w* qas jetaq ri kixuxik. Jeriꞌ rumal cher ri Cristo are xuxik ri chij rech ri Pascua ri xkamisaxik rukꞌ kꞌaxal rumal qe. \v 8 Xaq jeriꞌ qanaꞌtaj bꞌa ri Pascua man rukꞌ ta ri chꞌam ri man utz ta chik, are waꞌ ri mak xuqujeꞌ ri itzel taq jastaq xane rukꞌ chꞌajchꞌoj laj animaꞌaj xuqujeꞌ pa qas tzij.\f + \fr 5:8 \fr*\ft Pa ri nimaqꞌij Pascua, ri aꞌj Israel man kakiya ta chꞌam rukꞌ ri kikaxlan wa xuqujeꞌ man yaꞌtal ta bꞌe chike kakiyak chꞌam pa ri rachoch. \ft*\f* Pa ri nimaqꞌij Pascua, ri aꞌj Israel man kakiya ta chꞌam rukꞌ ri kaxlan wa. Man kaya ta bꞌe che jun aj Israel kuya chꞌam rukꞌ ri ukaxlan wa. \p \v 9 Nutzꞌibꞌam chiꞌwe pa ri nuwuj chi man kixkꞌojiꞌ ta kukꞌ ri xaq kakibꞌan mak kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ taq ixoqibꞌ. \v 10 Man are ta kinbꞌij chi kixel chikixoꞌl ri winaq ri aꞌjmakibꞌ ri e kꞌo cho we uwachulew riꞌ, ri sibꞌalaj kejiqꞌjatik, ri kakeleqꞌaj pwaq, xuqujeꞌ ri kakiqꞌijilaꞌj e bꞌanom taq tyox. We ta are riꞌ kinbꞌij, riꞌ rajawaxik kixel bꞌik cho ri uwachulew. \v 11 Pa we wuj riꞌ kintzꞌibꞌaj chiꞌwe chi man kuya taj kixkꞌojiꞌ kukꞌ we winaq ri kakibꞌij chi e kojonelabꞌ kꞌa te riꞌ kakibꞌan taq mak kukꞌ achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ, keꞌkiqꞌijilaꞌj e bꞌanom taq tyox, e bꞌanal taq tzij, e qꞌabꞌarelabꞌ xuqujeꞌ kakeleqꞌaj pwaq chike nikꞌaj chik, mixwaꞌ kukꞌ we winaq riꞌ. \v 12 Jewaꞌ kinbꞌij rumal cher ¿la kuya kꞌu riꞌ kinqꞌat tzij pa kiwiꞌ ri man e kojonelabꞌ taj? ¿La man kꞌu ix riꞌ ri kuyaꞌo kiqꞌat tzij pa kiwiꞌ ri e kꞌo chiꞌxoꞌl? \v 13 Jeriꞌ rumal are ri Dios kaqꞌatow na tzij pa kiwiꞌ ri man e kojonelabꞌ taj. Chiwesaj bꞌa bꞌik ri itzel chiꞌxoꞌl.\x + \xo 5:13 \xo*\xt Deuteronomio 17:7; 19:19; 22:21, 24; 24:7.\xt*\x* \c 6 \s Chꞌoꞌj chikixoꞌl ri kojonelabꞌ \p \v 1 We kꞌo jun chiꞌwe kꞌo uchꞌoꞌj rukꞌ jun chik, ¿jas che katzujun chikiwach qꞌatal tzij ri man e kojonelabꞌ taj, man are ta katzijon kukꞌ ri kojonelabꞌ? \v 2 ¿La man kꞌu iwetaꞌm chi are ri kojonelabꞌ keqꞌatow na tzij pa kiwiꞌ ri winaq aꞌjuwachulew? ¿Jas kꞌu che man kixkwin taj kiqꞌat tzij puꞌwiꞌ we nitzꞌ jastaq riꞌ? \v 3 ¿La man kꞌu iwetaꞌm chi uj kujqꞌatow na tzij pa kiwiꞌ ri angelibꞌ? ¿Are ta kꞌu mat kaqaqꞌat tzij puꞌwiꞌ we jastaq rech we kꞌaslemal riꞌ? \v 4 Xaq jeriꞌ we kꞌo ichꞌoꞌj puꞌwiꞌ we nitzꞌ taq jastaq riꞌ. ¿Jas kꞌu che are kiꞌkoj chuqꞌatik tzij piꞌwiꞌ ri man e kꞌo ta iwukꞌ pa ri komontyox? \v 5 Kinbꞌij we riꞌ chiꞌwe rech kixkꞌixik. ¿La man kꞌu kꞌo jun chiꞌwe ri sibꞌalaj kꞌo retaꞌmabꞌal chuqꞌatik tzij puꞌwiꞌ jun chꞌoꞌj chikixoꞌl ri e kojonelabꞌ? \v 6 Man je ta kꞌu ri tajin kibꞌano, xane jun alaxik kuꞌtzujuj jun alaxik chik cho ri qꞌatbꞌal tzij, kakibꞌan kꞌu we riꞌ chikiwach ri man e kojonelabꞌ taj. \p \v 7 Qas tzij wi sibꞌalaj jun nimalaj mak chi kꞌo chꞌoꞌj chiꞌxoꞌl. ¿La man kꞌu are utz we kiqꞌiꞌ jubꞌiqꞌ ri kꞌax ri kabꞌan chiꞌwe? ¿La man kꞌu are katanik we man jeꞌ kenoꞌjin iwukꞌ ri winaq? \p \v 8 Man je ta kꞌu ri tajin kibꞌano, ix tajin kixbꞌanow ri kꞌaxal xuqujeꞌ itzel tajin kixnoꞌjinik kukꞌ ri e kojonelabꞌ. \p \v 9 ¿La man kꞌu iwetaꞌm chi ri itzel taq winaq man kok taj pa ri ajawarem rech ri Dios? Misubꞌ iwibꞌ, ri kemakun kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ, xuqujeꞌ ri keꞌkiqꞌijilaꞌj ri e bꞌanom taq tyox, ri e kakabꞌ kachajil, kakabꞌ kixoqil, ri achyabꞌ ri keqꞌoyik kukꞌ nikꞌaj achyabꞌ chik, xuqujeꞌ ri achyabꞌ ri kakibꞌan mak kukꞌ e kech achyabꞌ \v 10 ri eleqꞌomabꞌ, ri kejiqꞌjatik, ri e qꞌabꞌarelabꞌ, ri e bꞌanal taq tzij, xuqujeꞌ ri kakesaj pwaq chike ri winaq, man kakechabꞌej ta ri ajawarem rech ri Dios. \v 11 Je kꞌu waꞌ kenoꞌjin jujun chiꞌwe ojer. Kamik kꞌut xixchꞌajtajik, xixtyoxirisatajik, pa ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel Jesucristo xuqujeꞌ rumal ri Ruxlabꞌixel ri Dios. \s Ri makaj kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ taq ixoqibꞌ \p \v 12 Yaꞌtal bꞌe chwe kinbꞌan ronojel ri jastaq ri kawaj, man ronojel ta kꞌut kinukꞌam bꞌik pa ri utzilal. Yaꞌtal bꞌe chwe kinbꞌan ronojel ri jastaq, man kinya ta kꞌu bꞌe are kabꞌan rech we jastaq riꞌ pa nuwiꞌ. \v 13 Ri jastaq tijowik rij chiqapam keꞌ wi, xuqujeꞌ ri qapam kꞌolibꞌal rech ri jastaq tijowik rij, ukobꞌchal kꞌu waꞌ kakꞌis na tzij puꞌwiꞌ rumal ri Dios. Are kꞌu ri utyoꞌjal ri winaq man rech ta mak kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ taq ixoqibꞌ, xane rech ri Ajawxel, xuqujeꞌ ri Ajawxel are ajchoqꞌe ri utyoꞌjal ri winaq. \v 14 Ri Dios rukꞌ ri ukwinem xukꞌastajisaj ri Ajawxel Jesús, xuqujeꞌ kujukꞌastajisaj na uj. \p \v 15 ¿La man iwetaꞌm chi ri ityoꞌjal, utyoꞌjal ri Cristo? ¿La kinkꞌam kꞌu apanoq ri utyoꞌjal ri Cristo rech kinya rukꞌ jun ixoq ri sibꞌalaj kamakun kukꞌ e kꞌi achyabꞌ? Man je ta riꞌ. \v 16 ¿La man kꞌu iwetaꞌm chi ri kamakun rukꞌ jun ixoq ajmak kukꞌ sibꞌalaj e kꞌi achyabꞌ, kubꞌan xa jun tyoꞌj rukꞌ? Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: Ri kakinukꞌ kibꞌ kuꞌx xa e jun.\x + \xo 6:16 \xo*\xt Génesis 2:24.\xt*\x* \v 17 Are kꞌu ri kunukꞌ ribꞌ rukꞌ ri Ajawxel, kuꞌx xa jun uxlabꞌal rukꞌ. \p \v 18 Chixanimaj choch ri makaj kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ taq ixoqibꞌ, xapaskux mak ri kubꞌan ri winaq man kakanaj taj pa ri utyoꞌjal, are kꞌu ri kubꞌan mak kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ, kamakun rukꞌ ri utyoꞌjal. \v 19 ¿La man kꞌu iwetaꞌm chi ri ityoꞌjal are utemplo ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel? Ri Uxlabꞌixel kꞌo pa iwanimaꞌ rumal cher xuya ri Dios chiꞌwe. Man ix taj ix ajchoqꞌe iwibꞌ. \v 20 Jeriꞌ rumal paqalik xixloqꞌ wi, rumal riꞌ chiqꞌijilaꞌj ri Dios rukꞌ taq ri ityoꞌjal xuqujeꞌ pa ri iwanimaꞌ, rumal cher ix rech ri Dios. \c 7 \s Pixabꞌ chike ri kꞌulanik taq winaq \p \v 1 Chanim kꞌut are kintzijoj rij ri jastaq ri xitzꞌibꞌaj loq chwe. Qas utz we ri achi man kaqꞌoyiꞌ ta rukꞌ jun ixoq. \v 2 Xa kꞌu rumal ri makaj ri kakibꞌan achyabꞌ kukꞌ taq ixoqibꞌ xuqujeꞌ ri ixoqibꞌ kukꞌ taq achyabꞌ, are utz we ri achi kutzukuj rixoqil xuqujeꞌ ri ixoq kutzukuj rachajil. \v 3 Rajawaxik kꞌut ri achi kubꞌan rukꞌ ri rixoqil ri rajawaxik ubꞌanik, xuqujeꞌ ri ixoq kubꞌan rukꞌ ri rachajil ri rajawaxik ubꞌanik. \v 4 Man are ta ri ixoq kabꞌan rech puꞌwiꞌ ri utyoꞌjal, xane are ri rachajil. Man are ta xuqujeꞌ ri achajilom kabꞌan rech puꞌwiꞌ ri utyoꞌjal xane are ri rixoqil. \v 5 Mixuꞌyaj bꞌa iwibꞌ chibꞌil iwibꞌ. Xane xwi chiqꞌata iwibꞌ we amaqꞌel kibꞌan chꞌawem xuqujeꞌ junam xichomaj. Mibꞌey iwibꞌ churiqik chi iwibꞌ junmul, rech man kixutaqchiꞌj ta ri itzel pa mak rumal chi man kixkwin taj kiqꞌil iwibꞌ. \p \v 6 Xaq xwi kinbꞌij ri utz ubꞌanik, man tajin ta kinya jun taqanik chiꞌwe. \v 7 Qas tzij wi, sibꞌalaj kurayij na kꞌuꞌx we ta je ibꞌanik jetaq ri nubꞌanik in. Jaljoj kꞌu wi ri sipanik ri uyaꞌom ri Dios chaqe. Jun wi ri sipanik yaꞌtal che jun, jun chi wi yaꞌtal che ri jun chik. \p \v 8 Kinbꞌij chike ri kꞌamajaꞌ kekꞌuliꞌk xuqujeꞌ chike ri e malkaꞌnibꞌ, utz riꞌ we man kekꞌuliꞌ taj jetaq ri nubꞌanik in. \v 9 We kꞌu man kakiqꞌiꞌo chekꞌulanoq, are katanik we kekꞌuliꞌk cho ri kekꞌat na rumal ri kirayinik. \p \v 10 Kinya we taqanik riꞌ chike ri e kꞌulanik winaq (jeꞌ man in taj are ri Ajawxel) ri ixoq mutas ribꞌ che ri rachajil. \v 11 We kꞌu kujach ri rachajil, makꞌuliꞌ chi bꞌa junmul, xane tzalij rukꞌ ri rachajil. Xuqujeꞌ ri achi mujach ri rixoqil. \p \v 12 Chike ri nikꞌaj chik kinbꞌij (man utaqanik ta ri Ajawxel waꞌ we riꞌ): we kꞌo ne jun alaxik kuriq jun rixoqil man kojonel taj, karaj kꞌu ri ixoq kakꞌojiꞌ rukꞌ, mujacho. \v 13 We kꞌu are ri rachajil ri ixoq man kojonel taj, karaj kꞌu ri achi kakꞌojiꞌ rukꞌ, mujach ri ixoq ri rachajil. \v 14 Rumal cher ri achajilom ri man kojonel taj xtyoxirisataj riꞌ rumal ri uriqoj ibꞌ rukꞌ ri rixoqil, je xuqujeꞌ ri ixoqilom ri man kojonel taj xtyoxirisataj riꞌ rumal ri uriqoj ibꞌ rukꞌ ri rachajil. We ta mat jeriꞌ e chꞌuluj bꞌa riꞌ ri akꞌalabꞌ kekꞌojiꞌk, man e chꞌuluj ta kꞌut xane e tyoxirisatal chik. \v 15 Pune jeriꞌ, we ri ukꞌulaj jun ri man kojonel taj karaj kꞌut kujach ribꞌ che ri ukꞌulaj kojonel, miqꞌatej. We jewaꞌ kakꞌulmatajik, ri kojonel man kakanaj ta kanoq chuxeꞌ eqaꞌn. Rumal cher ri Dios xujusikꞌij apanoq rech kujkꞌojiꞌk pa jaꞌmaril. \v 16 ¿Jas awetaꞌm at ixoq wine awumal awe kakolotaj na ri awachajil? O ¿jas awetaꞌm at achi wine rumal awe kakolotaj na ri awixoqil? \p \v 17 Chiꞌjujunal bꞌa chibꞌana ri ixusikꞌim wi apanoq ri Dios xuqujeꞌ ri ixutaqom chubꞌanik, kintaqanik rech jewaꞌ kabꞌan pa ronojel ri komontyox. \v 18 Jacha ta ne ri winaq ri xkojonik xuqujeꞌ kojtal retal, man yaꞌtal ta chik katzalix ri sakꞌital che, je xuqujeꞌ ri man kojtal ta retal are xkojonik, man kakoj ta chi retal rumal cher xkojonik. \v 19 Maj kutayij we sakꞌital jun o man sakꞌital taj. Are kꞌo kutayij we kanimaxik ri utaqanik ri Dios. \v 20 Chixkꞌol bꞌa ijujunal jawjeꞌ ri ix kꞌo wi are xixusikꞌij apanoq ri Dios. \v 21 We at ajchak rech jun chik xuqujeꞌ are kabꞌan rech pa awiꞌ man kakꞌaxir taj awanimaꞌ. We kꞌu katkwinik katel pa uqꞌabꞌ ri kabꞌan rech pa awiꞌ, jeꞌlik riꞌ. \v 22 Rumal cher ri ajchak are xsikꞌix apanoq rumal ri Ajawxel, xkiritaj riꞌ rumal ri Ajawxel, je xuqujeꞌ ri xsikꞌix apanoq man ajchak taj, xux riꞌ rajchak ri Cristo. \v 23 Paqal xloqꞌbꞌex iwe. Xaq jeriꞌ man kixtzalij ta chik che rajchak japachinaq. \v 24 Qachalal, chiꞌjujunal chixkꞌoloq jetaq ri ibꞌanik are xixsikꞌix apanoq rumal ri Dios. \p \v 25 Are kꞌu ri majaꞌ kekꞌuliꞌk, man kꞌo ta jun taqanik rech ri Ajawxel ri yaꞌtal chwe rech kinbꞌij chike, kinbꞌij kꞌu ri kinchomaj in, jer ta ne in kꞌo jun ri xyaꞌtaj wi ri utoqꞌobꞌ ri Dios rech in kuꞌlibꞌal kuꞌx. \v 26 In kinchomaj chi utz we ri winaq je kakanaj kanoq jetaq ri ubꞌanik chanim, jeriꞌ rumal cher kꞌax ri qꞌotaj ri uj kꞌo kamik. \v 27 ¿We at kꞌulanik? Man karayij taj kajach ri akꞌulaj. ¿We man at kꞌulanik? Matzukuj awixoqil. \v 28 Man katmakun taj we katkꞌuliꞌk. We kꞌu kꞌo jun akꞌal ali kakꞌuliꞌk, man kamakun ta xuqujeꞌ. Pune jeriꞌ, ri winaq ri kekꞌuliꞌk sibꞌalaj kꞌi kꞌax kakiriq na pa ri kityoꞌjal, are kꞌu ri man kawaj ta in kiriqo. \p \v 29 Wachalal, ri kawaj kinbꞌij are: xa jubꞌiqꞌ chi ri qꞌotaj ri kakanaj chaqe. Ri e kꞌo kixoqil kibꞌanaꞌ chi jer ta ne e maj kixoqil. \v 30 Ri koꞌqꞌik kibꞌanaꞌ chi jer man koqꞌ taj. Ri kekiꞌkotik kibꞌanaꞌ chi man kekiꞌkot taj. Ri kakiloqꞌ jun jas ke kibꞌanaꞌ chi je ri man xkechabꞌej taj. \v 31 Ri kakikiꞌkotebꞌej ubꞌanik ri jastaq rech we uwachulew riꞌ, kibꞌana chi je ri man kakikiꞌkotebꞌej taj ubꞌanik. Jeriꞌ rumal cher we uwachulew riꞌ xuqujeꞌ ri kꞌo choch kasach na uwach. \p \v 32 Kurayij wanimaꞌ in chi man kakꞌaxir taj iwanimaꞌ che taq ri jastaq. Ri akꞌal taq alabꞌom ri man e kꞌulan taj, are kakꞌaxir kikꞌuꞌx che ri jastaq rech ri Ajawxel rech keqaj choch. \v 33 Are kꞌu ri kꞌulanik winaq are kakꞌaxir ranimaꞌ che ri jastaq rech ri uwachulew xuqujeꞌ rech kaqaj choch ri rixoqil. \v 34 Jaljoj ri kakaj. Ri ixoq ri man kꞌulan taj xuqujeꞌ ri akꞌal ali ri man kꞌulan taj, kakꞌaxir ranimaꞌ chuchꞌojchꞌobꞌexik ri tyoꞌjal xuqujeꞌ ri ranimaꞌ rech kaqaj cho ri Ajawxel. Are kꞌu ri kꞌulanik ixoq are kakꞌaxir ranimaꞌ che ri jastaq rech ri uwachulew xuqujeꞌ chubꞌanik ri kaqaj choch ri rachajil. \p \v 35 Kinbꞌij we jastaq riꞌ chiꞌwe rech utz kixelik, man xa ta kixinqꞌatej, xane are kawaj utz ri ikꞌaslemal choch ri Ajawxel. \p \v 36 We kꞌo ne jun man je ta tajin kubꞌan chi rilik ri ali ri ubꞌim kꞌulanem che xuqujeꞌ we ri ali utz chik kakꞌuliꞌk, rumal riꞌ kunaꞌ ri ala chi utz chik kekꞌuliꞌk, chekꞌulanoq. Man kemakun taj we kekꞌuliꞌk. \v 37 Are kꞌu ri kunaꞌo chi man karaj taj kakꞌuliꞌk xuqujeꞌ kakwinik kabꞌan rech puꞌwiꞌ ri utyoꞌjal, utz riꞌ ri kanoꞌjinik we xuchomaj chi man kakꞌuliꞌ ta rukꞌ ri ali ri ubꞌim kꞌulanem che. \v 38 Je kꞌu riꞌ, utz riꞌ ri kubꞌan jun winaq we kakꞌuliꞌk rukꞌ ri ali ri ubꞌim kꞌulanem, xa kꞌu are sibꞌalaj utz na kubꞌano we man kakꞌuliꞌ rukꞌ. \p \v 39 Ri ixoq nukꞌul rukꞌ ri rachajil are kꞌaslik. We kꞌu kakam ri achajilom, kasolotaj kanoq ri ixoq rech kakꞌuliꞌ chi rukꞌ xapachin ri karaj areꞌ, xwi ta ne wi we pa ri Ajawxel kekꞌuliꞌ wi. \v 40 Kinchomaj in chi ri ixoq sibꞌalaj kakiꞌkot na we man kakꞌuliꞌ chik. Kinkojo chi kꞌo ri Uxlabꞌixel rech ri Dios chwe chubꞌixik we jastaq riꞌ. \c 8 \s Ri jastaq ri tzujtal chikiwach ri e bꞌanom taq tyox \p \v 1 Are kꞌu ri jastaq ri tzujtal chikiwach ri e bꞌanom taq tyox. Qonojel qetaꞌm jas ubꞌantajik we riꞌ. Ri etaꞌmabꞌal kuya nimal, are kꞌu ri loqꞌanik kubꞌan che jun chi kakꞌiyik. \v 2 We kꞌu kꞌo jun ri kunaꞌo chi retaꞌm chik ronojel, kꞌamajaꞌ retaꞌm riꞌ ri rajawaxik karetaꞌmaj. \v 3 Ri winaq ri kuloqꞌaj ri Dios etaꞌmatal uwach rumal ri Dios. \p \v 4 Are kꞌu we kujtzijon puꞌwiꞌ ri utijik jastaq ri tzujtal chikiwach ri e bꞌanom taq tyox, qetaꞌm chi ri bꞌanom tyox maj kuxik, xuqujeꞌ qetaꞌm chi xa jun ri Dios kꞌolik. \v 5 Pune ri e bꞌanom taq tyox kabꞌix dios chike cho ri uwachulew xuqujeꞌ pa ri kaj (qas ne tzij wi e kꞌo e kꞌi dios xuqujeꞌ ajawxelabꞌ). \v 6 Qetaꞌm uj chi maj chi jun Dios kꞌolik, xaq xwi ri Tataxel puꞌwiꞌ ronojel ri jastaq xuqujeꞌ uj kꞌaslik chuyaꞌik uqꞌij, man kꞌo ta chik jun Ajawxel, xaq xwi Jesucristo, ri yoꞌwinaq ukꞌaslemal ronojel ri kꞌolik xuqujeꞌ xa rumal rech uj kꞌaslik. \p \v 7 Man konojel ta kꞌut kꞌo ketaꞌmabꞌal puꞌwiꞌ we jastaq riꞌ. E kꞌo jujun kꞌamaninaq chike kakiya kiqꞌij ri e bꞌanom taq tyox, kakitij ri jastaq ri ketaꞌm chi tzujtal chikiwach ri e bꞌanom taq tyox, jeriꞌ ri kichomabꞌal kachꞌulujirik rumal man kꞌo taj kichuqꞌabꞌ. \v 8 Man are ta ri kaqatijo kabꞌanow chaqe chi kujqaj cho ri Dios xuqujeꞌ man are ta ri jastaq ri kaqatijo kabꞌanow sibꞌalaj utz chaqe, man are ta xuqujeꞌ kabꞌanow itzel chaqe we man kaqatijo. \v 9 Pune jeriꞌ, chichajij iwibꞌ rech man kixux ta topibꞌal aqanaj chike nikꞌaj chik rumal ri jaljoj taq ichomanik. \v 10 Jeriꞌ rumal cher we at kꞌo nim awetaꞌmabꞌal cho jun chik katwaꞌ kꞌu pa ri templo rech jun bꞌanom tyox, katril kꞌu jun ri man kꞌo ta uchuqꞌabꞌ pa ri ukojobꞌal, ¿La man kꞌu katzurutaj urayinik riꞌ rech kutij ri jastaq ri tzujtal chikiwach ri e bꞌanom tyox? \v 11 Ri alaxik kꞌut ri man kꞌo ta uchuqꞌabꞌ pa ri ukojobꞌal, ri rumal rech xkam ri Cristo, kel riꞌ pa ri ukojobꞌal rumal ri awetaꞌmabꞌal at. \v 12 Are kitaqchiꞌj chi nikꞌaj chubꞌanik jun jastaq ri ketaꞌm aꞌreꞌ chi mak ubꞌanik, che ri Cristo tajin kixmakun wi. \v 13 Rumal riꞌ, we are ri kintijo kabꞌanow che ri wachalal katzaq pa mak, man kintij ta chi riꞌ ri tiꞌj, rech jeriꞌ man kamakun ta rumal we. \c 9 \s Ri yaꞌtal chike ri uꞌtaqoꞌn ri Dios kakibꞌano \p \v 1 ¿La man kꞌu yaꞌtal chwe in kinbꞌano ri kawaj? ¿La man kꞌu wilom in ri Ajawxel Jesús? ¿La man kꞌu wumal we in xixkojon che ri Cristo? \v 2 Pune e kꞌo man kakikoj taj chi inutaqoꞌn ri Dios. Ri ix kꞌut kikojo. Jeriꞌ rumal ri ix, ix retal chi qas inutaqoꞌn pa ri Ajawxel. \p \v 3 Ri tobꞌal wibꞌ chikiwach ri kinkiyoqꞌo are we riꞌ: \v 4 ¿La man kꞌu yaꞌtal chaqe uj kujwaꞌik xuqujeꞌ kujqumunik? \v 5 ¿La man kꞌu yaꞌtal chaqe kaqakꞌam bꞌik ri qixoqil qukꞌ jetaq ri kakibꞌan ri Pedro, ri e rachalal ri Jesús, xuqujeꞌ ri nikꞌaj taqoꞌn chik? \v 6 ¿La xaq xwi kꞌu ri Bernabé rachiꞌl ri in, man yaꞌtal ta chaqe kujchakunik? \v 7 ¿La kꞌo kꞌu jun ajchꞌoꞌj chajil tinimit are katojow ronojel ri kajawataj che? ¿La kꞌo kꞌu jun ajchak riꞌ ri kutik uvas ri mat kutij rech ri uvas? ¿La kꞌo kꞌu jun ajyuqꞌ riꞌ ri kuꞌchajij ri wakax man kutij ta kꞌu rech ri leche ri kuyitzꞌo? \v 8 Michomaj chi xaq pa we wi kinbꞌij we jastaq riꞌ. ¿La man kꞌu jewaꞌ kubꞌij ri taqanik? \v 9 Kubꞌij pa ri utaqanik ri Moisés: \qt Makoj chim chutzaꞌm ri wakax ri kayaqꞌow ri tiriko\qt*\x + \xo 9:9 \xo*\xt Deuteronomio 25:4.\xt*\x*. ¿La qas kꞌu are ri wakax riꞌ ri kakꞌaxir ranimaꞌ ri Dios chike \v 10 o xa rumal qe uj kubꞌij? Qas tzij wi, xa rumal qe uj kubꞌij, rumal chi ri ajchak are kuchapleꞌj uchakuxik ri ulew rech kabꞌan ri tikoꞌn xuqujeꞌ ri bꞌiqol rech ri uwach kuchapleꞌj chak, kakibꞌano we chak riꞌ kuꞌl kikꞌuꞌx chi kakiriq ke ri uwach ri tikoꞌn. \v 11 We qatikom ijaꞌ rech ri uxlabꞌal pa taq iwanimaꞌ ¿la sibꞌalaj nim kꞌu ri kel wi chiꞌwe we kiya tobꞌanik chaqe ri kajawataj chaqe uj rech kujkꞌasiꞌk? \v 12 We kakikꞌam ke nikꞌaj iwukꞌ, ¿la man kꞌu taqal chaqe uj kaqakꞌam xuqujeꞌ qe? Pune jeriꞌ xqaqꞌiꞌo man xqatoqꞌij taj ri yaꞌtal chaqe, xqaqꞌiꞌo rech man kujux taj topibꞌal aqanaj pa ri utz laj taq tzij rech ri Cristo. \v 13 ¿La man iwetaꞌm chi ri kepatanij pa ri Templo xuqujeꞌ ri kakilij patanijem cho ri tzujbꞌal, chilaꞌ kakikꞌam wi ke ri tijowik rij? \v 14 Ri Ajawxel xtaqanik rech ri kakitzijoj ri utz laj tzij kikꞌamawaꞌj ri tojbꞌal ke chilaꞌ. \v 15 Man nukꞌamom ta kꞌu we che ri yaꞌtal bꞌe chwe, xuqujeꞌ matajin ta kintzꞌibꞌaj we riꞌ chuchꞌaik chiꞌwe. Are katanik kinkamik cho ri kinqꞌatex che ri qas kawaj kinbꞌano. \p \v 16 Pune jeriꞌ, kintzijoj ri utz laj taq tzij, man rukꞌ ta nimal, rumal cher are waꞌ ri yaꞌtalik kinbꞌano. ¡Kꞌax we, we man kintzijoj ri utz laj taq tzij! \v 17 Qas tzij wi we kinbꞌan rukꞌ ronojel wanimaꞌ, kayaꞌtaj na tojbꞌal we, we kꞌu kinbꞌano rumal xa kintaqchiꞌx chubꞌanik, xaq xwi tajin kinbꞌan riꞌ ri xintaq che. \v 18 ¿Jas kꞌu tojbꞌal we kinriqo? Xaq xwi kintzijoj ri utz laj taq tzij, man kinta ta pwaq are kintzijoj ri utz laj tzij, rech man kinbꞌan taj ri yaꞌtal bꞌe chwe kinbꞌano. \p \v 19 Pune maj nukꞌas xa ta ne rukꞌ jun, xinux kꞌu ajchak kech, rech jeriꞌ sibꞌalaj e kꞌi keꞌnchꞌeko. \v 20 Xinux aj Israel chikixoꞌl ri winaq aꞌj Israel, rech jeriꞌ xeꞌnchꞌeko. Are xinkꞌojiꞌ kukꞌ ri e kꞌo chuxeꞌ ri taqanik rech ri Moisés je xinnoꞌjin kukꞌ (pune man in kꞌo in chuxeꞌ ri taqanik) rech jeriꞌ xeꞌnchꞌeko. \v 21 Chikixoꞌl ri man e kꞌo ta chuxeꞌ ri taqanik, xinnoꞌjinik jetaq ri man kꞌo ta chuxeꞌ ri taqanik, (pune man in qꞌatal ta che ri utaqanik ri Dios, xane qas uchapom na kꞌuꞌx rukꞌ ri utaqanik ri Cristo) rech jeriꞌ keꞌnchꞌek ri man e kꞌo taj chuxeꞌ ri taqanik. \v 22 Xinbꞌano chi maj nuchuqꞌabꞌ are xinkꞌojiꞌ kukꞌ ri maj kichuqꞌabꞌ rech jeriꞌ xeꞌnchꞌek ri maj kichuqꞌabꞌ. Xinbꞌan ronojel uwach rech jeriꞌ xeꞌnchꞌeko pune xa e jujun chike konojel. \v 23 Kibꞌano ronojel we riꞌ xa rumal rech ri utz laj taq tzij, rech jeriꞌ kꞌo we che ri uwachinik. \p \v 24 ¿La man iwetaꞌm chi are kabꞌan jun xikꞌanem, konojel ri xikꞌanelabꞌ kakitij chuqꞌabꞌ, pune jeriꞌ xa jun kachꞌekow ri tojbꞌal? Xaq jeriꞌ chixxikꞌanoq rech kayaꞌtaj na chiꞌwe ri tojbꞌal. \v 25 Konojel ri koꞌk pa jun tijoj anim, kakitijoj kibꞌ rukꞌ sukꞌal. We winaq riꞌ kakibꞌan we jastaq riꞌ rech kakichꞌek ri tojbꞌal ke ri kasach uwach, ri uj kꞌut kaqatijoj qibꞌ rech kaqachꞌek jun tojbꞌal qe ri man kasach ta uwach. \v 26 Xaq jeriꞌ, ri in man kinxikꞌan taj jetaq ri winaq ri man ketaꞌm taj jawjeꞌ kꞌopan wi; xuqujeꞌ man kinbꞌan ta chꞌoꞌj jetaq ri xaq kyaqiqꞌ kuchꞌayo. \v 27 Xane kinchꞌey wibꞌ xuqujeꞌ in kabꞌan we puꞌwiꞌ ri nutyoꞌjal, jeriꞌ rumal pune xintzijoj ri utzij ri Dios chike nikꞌaj chik, makawaj taj in kinel kanoq. \c 10 \s Ri chilabꞌ ri kabꞌan chike ri winaq aꞌj Israel \p \v 1 Wachalal, man kawaj taj chi kasachan chiꞌwe chi xkꞌojiꞌ jun sutzꞌ pa kiwiꞌ ri e qatat qanan ojer xuqujeꞌ konojel xiꞌkꞌow pa ri plo. \v 2 Konojel xbꞌan kiqasanaꞌ pa ri sutzꞌ xuqujeꞌ pa ri plo jeriꞌ xuꞌx rachiꞌl ri Moisés. \v 3 Konojel xa junam wa rech ri uxlabꞌal xkitijo. \v 4 Xuqujeꞌ junam xkiqumuj ri jaꞌ rech ri uxlabꞌal, jeriꞌ rumal xequmun che ri abꞌaj rech ri uxlabꞌal ri teren chikij, we abꞌaj riꞌ are Cristo. \v 5 Pune jeriꞌ e sibꞌalaj kꞌi chike we winaq riꞌ, man xeqaj ta cho ri Dios, xaq jeriꞌ xekam kanoq pa ri ulew ri katzꞌinowik. \p \v 6 Ronojel we riꞌ xkꞌulmatajik rech xuya kanoq jun kꞌutuꞌn chiqawach, rech jeriꞌ man kaqarayij ta ri itzel taq jastaq, jetaq ri xkibꞌan aꞌreꞌ. \v 7 Miqꞌijilaꞌj e bꞌanom taq tyox jetaq ri xkibꞌan jujun chike aꞌreꞌ, jetaq ri kubꞌij ri Tzꞌibꞌatalik: \qt Xetꞌuyiꞌk ri winaq, xewaꞌik, xequmunik xuqujeꞌ xkijach kibꞌ chubꞌanik ri etzelal.\qt*\x + \xo 10:7 \xo*\xt Éxodo 32:6.\xt*\x* \v 8 Maqabꞌan mak kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ jetaq ri xkibꞌan e jujun, rumal riꞌ xekam juwinaq oxibꞌ mil winaq pa jun qꞌij.\x + \xo 10:8 \xo*\xt Números 25:1-9.\xt*\x* \v 9 Xuqujeꞌ man are ta kaqilij ubꞌanik ri mak rukꞌ che ri Cristo man kuqꞌat ta tzij pa qawiꞌ, jetaq xkibꞌan e jujun rumal riꞌ xekamik rumal ri xetiꞌik kumal ri kumatz.\x + \xo 10:9 \xo*\xt Números 21:6.\xt*\x* \v 10 Xuqujeꞌ mibꞌij tzij che ri Dios xaq pa iwanimaꞌ, jetaq xkibꞌan e jujun, rumal riꞌ xekamisax rumal ri \w ángel\w* rech ri kamikal.\x + \xo 10:10 \xo*\xt Números 14:1-29; 26:63-65.\xt*\x* \p \v 11 Xkꞌulmataj ronojel we jastaq riꞌ rech kux jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xuqujeꞌ xtzꞌibꞌaxik rech kujupixabꞌaj rumal cher uj kꞌo chik pa taq ri kꞌisbꞌal taq qꞌij. \v 12 Rumal kꞌu riꞌ we kꞌo jun kunaꞌo chi ko kꞌolik, matzaqik. \v 13 Ri ix man iriqom taj jun taqchiꞌnem pa mak ri mat rech winaq. Ri Dios kꞌut ri jeqel pa ri utzij, man kuya ta bꞌe kixtaqchiꞌx pa jun makaj ri man kꞌo ta ichuqꞌabꞌ chiretzelaxik. \s Ri nimaqꞌij ri kabꞌan chikiwach ri e bꞌanom taq tyox man junam ta rukꞌ ri waꞌim ri kabꞌan rukꞌ ri Ajawxel \p \v 14 Xaq jeriꞌ loqꞌalaj taq wachalal, miꞌqꞌijilaꞌj bꞌanom taq tyox. \v 15 Tajin kintzijon kukꞌ winaq ri kꞌo ketaꞌmabꞌal jeriꞌ chichꞌobꞌo rij we kinbꞌij chiꞌwe. \v 16 Ri qumubꞌal rech tewechibꞌal ri kujtyoxin che, ¿la man kꞌu kel kubꞌij waꞌ chi kꞌo qariqoj ibꞌ rukꞌ ri ukikꞌel ri Cristo? Ri kaxlan wa ri kaqapirij ¿la man kꞌu kel kubꞌij waꞌ chi kaqabꞌan riqoj ibꞌ rukꞌ ri utyoꞌjal ri Cristo? \v 17 Xa jun kaxlan wa kaqatij qonojel; je xuqujeꞌ pune uj sibꞌalaj kꞌi, xa jun tyoꞌjal qaꞌnik. \p \v 18 Chiꞌwilampe ri winaq aꞌj Israel: ¿La man kakibꞌan riqoj ibꞌ rukꞌ ri tzujbꞌal are kakitij ke ri katzuj chilaꞌ? \v 19 ¿Jas kawaj kinbꞌij rukꞌ we riꞌ? ¿La are kꞌu tajin kinbꞌij chi ri sipanik ri kakibꞌan ri winaq man aꞌj Israel taj nim ubꞌanik, o la are kꞌu tajin kinbꞌij chi nim kiqꞌij ri e bꞌanom taq tyox? \v 20 Man je ta riꞌ, xane are kakitzuj ri sipanik, matajin ta kakitzuj cho ri Dios xane chikiwach ri itzel taq uxlabꞌal, man kawaj ta kꞌut kibꞌan riqoj ibꞌ kukꞌ ri itzel taq uxlabꞌal. \v 21 Man kuya taj kixqumun pa ri uqumubꞌal ri Ajawxel kꞌa te riꞌ kixqumun pa ri kiqumubꞌal ri itzel taq uxlabꞌal. Man kuya taj kixwaꞌ puꞌwiꞌ ri umexa ri Ajawxel, kꞌa te riꞌ kixwaꞌ puꞌwiꞌ ri kimexa ri itzel taq uxlabꞌal. \v 22 ¿La are kꞌu utz riꞌ we kaqayak royawal ri Ajawxel? ¿La uj kꞌut nim qachuqꞌabꞌ choch Areꞌ? \s Ri rajawaxik kubꞌan ri kojonel \p \v 23 Utz kubꞌan jun ronojel ri karaj, man ronojel ta kꞌut kꞌo kachꞌek che. Utz kubꞌan jun ronojel ri karaj, man ronojel ta kꞌut kukꞌam loq utzilal. \v 24 Man kꞌo ta bꞌa jun kutzukuj utzilal xaq chibꞌil ribꞌ xane chutzukuj ri utzilal ke nikꞌaj chik. \p \v 25 Chitijaꞌ ronojel ri kakꞌayix pa ri kꞌayibꞌal tiꞌj, makitatabꞌe la taj jawjeꞌ petinaq wi, rech makichomaj ta rij. \v 26 Jeriꞌ rumal cher are ri Ajawxel ajchoqꞌe ri uwachulew xuqujeꞌ ronojel ri kꞌo choch.\x + \xo 10:26 \xo*\xt Salmos 24:1.\xt*\x* \p \v 27 We kꞌo ne jun man kojonel taj kixusikꞌij kiꞌtija iwa rukꞌ, kikꞌamawaꞌj kꞌu uqꞌabꞌ ri sikꞌinik, chitijaꞌ ronojel ri kaya chiꞌwe, makitatabꞌe la taj jawjeꞌ xpe wi. \v 28 We kꞌu kꞌo jun kubꞌij chiꞌwe, “We jastaq riꞌ tzujtal chikiwach bꞌanom taq tyox” man kitij taj rumal rech ri xbꞌin chiꞌwe man rumal ta ri xichomaj ix. \v 29 Are tajin kinbꞌij ri kuchomaj chi jun chiꞌwij, man are ta kinbꞌij in ri kichomaj ix. Jeriꞌ rumal cher ¿jas ta kꞌu che ri kaqꞌat tzij pa nuwiꞌ rumal jun chik, rumal ri yaꞌtal bꞌe chwe kinbꞌano? \v 30 We rukꞌ tyoxinik kintij ri wa ri kaya chwe, ¿la kaqꞌat kꞌu tzij pa nuwiꞌ we kintij ri jastaq ri nutyoxim che ri Dios? \v 31 Kꞌisbꞌal rech, we kꞌu kitijo o kiqumuj o kibꞌan xapaskux jun jastaq, chibꞌana chuyaꞌik uqꞌij ri Dios. \v 32 Mixux topibꞌal aqanaj chike ri aꞌj Israel, xuqujeꞌ ri man aꞌj Israel taj o xapachin chike ri ukomontyox ri Dios. \v 33 Je chixnoꞌjinoq jetaq ri kinnoꞌjin in, kawaj utz kinnoꞌjin kukꞌ kojonel. Man are ta kintzukuj ri kawaj in, xane are ri kakaj chi nikꞌaj, rech jeriꞌ kekolotajik. \c 11 \p \v 1 Je chixnoꞌjinoq jetaq ri kinnoꞌjin in, jeriꞌ rumal in are kinwesaj uwach ri Cristo. \s Rajawaxik utz kujnoꞌjinik pa ri qꞌijilaꞌnem pa ri komontyox \p \v 2 Sibꞌalaj kinya iqꞌij rumal kinnaꞌtaj chiꞌwe xuqujeꞌ iyakom piꞌwanimaꞌ ri kꞌutuꞌn ri xinya chiꞌwe. \v 3 Kawaj kꞌut qas kichꞌobꞌo chi ri Cristo are ujolom ri achi, ri achi are ujolom ri ixoq, xuqujeꞌ ri Dios are ujolom ri Cristo. \v 4 Ri achi ri kuchꞌuq ri ujolom are kubꞌan chꞌawem o are kuqꞌalajisaj jun tzij ri kaya che rumal ri Dios, kuya pa ukꞌixibꞌal ri ujolom. \v 5 Are kꞌu ri ixoq ri man uchꞌuqum ta ri ujolom are kubꞌan chꞌawem o kuqꞌalajisaj jun tzij ri kaya che rumal ri Dios je ta ne xa toꞌl riꞌ ri ujolom, rumal usakꞌim ronojel ri uwiꞌ. \v 6 We man kuchꞌuq ri ujolom ri ixoq, chusakꞌij bꞌa ri uwiꞌ. We kꞌu kꞌixibꞌal che ri ixoq kusakꞌij ri uwiꞌ o kubꞌan tol che ri ujolom, chuchꞌuqu bꞌa.\f + \fr 11:6 \fr*\ft Pa taq ri qꞌij are xtzꞌibꞌax ri Kꞌakꞌ Tyoxalaj Wuj, ri ixoqibꞌ ri e kojonelabꞌ kakichꞌuq ri kijolom rukꞌ jun laj nitzꞌ atzꞌyaq. We man kakikoj ri atzꞌyaq riꞌ pa kijolom, man utz ta ri tajin kenoꞌjin pa ri kikojobꞌal.\ft*\f* \v 7 Man yaꞌtal ta che ri achi kuchꞌuq ri ujolom, rumal cher are ukꞌutwachil ri ujuluwem ri Dios, ri ixoq kꞌut are ujuluwem ri achi. \v 8 Rumal cher ri achi man che ta ri ixoq xesax wi, xane are ri ixoq xesax che ri achi. \v 9 Xuqujeꞌ man rumal ta rech ri ixoq xtik ri achi, xane are xtik ri ixoq rumal rech ri achi. \v 10 Rumal we riꞌ xuqujeꞌ kumal ke ri angelibꞌ, rajawaxik ri ixoq are kabꞌan rech puꞌwiꞌ ri ujolom. \v 11 Pune jeriꞌ, pa ri Ajawxel, ri ixoq man kakwin taj kakꞌojiꞌk we maj ri achi, xuqujeꞌ ri achi man kakwin taj kakꞌojiꞌk we maj ri ixoq. \v 12 Rumal cher jacha ri ixoq, che ri achi petinaq wi, je xuqujeꞌ ri achi che ri ixoq kalax wi. Ronojel kꞌut che ri Dios kape wi. \p \v 13 Chiqꞌata tzij ix puꞌwiꞌ we riꞌ: ¿La taqal kꞌu che ri ixoq kubꞌan chꞌawem cho ri Dios we man uchꞌuqum ri ujolom? \v 14 ¿La man kꞌu ukꞌutum ri kꞌaslemal chiꞌwach chi kꞌixibꞌal we kunimaꞌqirisaj ri uwiꞌ ri achi, \v 15 are kꞌu ri ixoq are nim uqꞌij we nimaꞌq ri uwiꞌ? Jeriꞌ rumal cher ri uwiꞌ ri ixoq jer kꞌo chꞌuqbꞌal ujolom. \v 16 We kꞌo jun kukoj uchuqꞌabꞌ katzijon chirij we jastaq riꞌ, naꞌtaj che chi ri uj xuqujeꞌ ri ukomontyox ri Dios man kꞌo ta chi jun qanaqꞌatajisabꞌal cho we riꞌ. \s Ri waꞌim ri kabꞌan rukꞌ ri Ajawxel \p \v 17 Kintzꞌibꞌaj we riꞌ chiꞌwe man chuyaꞌik ta iqꞌij, rumal cher pa ri iriqoj iwibꞌ man are ta nim ri utzilal kibꞌano xane are nim ri etzelal. \v 18 Ri nabꞌe xbꞌix chwe are chi are kiriq iwibꞌ ix komontyox, kꞌo paꞌin ibꞌ chiꞌxoꞌl, ri in kꞌut kinkoj jubꞌiqꞌ ri xbꞌix chwe. \v 19 Qas tzij wi, rajawaxik chi kꞌo chꞌoꞌj chiꞌxoꞌl rech qas keqꞌalajinik jachin ri qas e tereneꞌl rech ri Cristo. \v 20 Are kimulij iwibꞌ, man are ta tajin kimulij iwibꞌ chubꞌanik ri waꞌim rech ri Ajawxel. \v 21 Rumal cher pa jujunal chiꞌwe kixnabꞌej chutijik ri irekeqꞌij ri iwukꞌaꞌm bꞌik, e kꞌo kꞌu jujun kakinaꞌ wiꞌjal, nikꞌaj chik keqꞌabꞌarik. \v 22 ¿La xa kꞌu maj iwachoch jawjeꞌ kixwaꞌ wi? ¿O xa kiwetzelaj ri ukomontyox ri Dios xuqujeꞌ kiꞌya pa kikꞌixibꞌal ri maj kirekeqꞌij kukꞌam bꞌik? ¿La kinya kꞌu iqꞌij rumal we riꞌ? Man kinya taj. \s Ri taqalik kaqabꞌano are kaqabꞌan ri waꞌim rukꞌ ri Ajawxel \r (Mateo 26:26-29; Marcos 14:22-25; Lucas 22:12-20) \p \v 23 In xinkꞌamawaꞌj che ri Ajawxel ri xinbꞌij chiꞌwe: Ri Ajawxel Jesús che ri chaqꞌabꞌ ri xjach pa kamikal, xukꞌam ri kaxlan wa, \v 24 are xtyoxitaj rumal che ri Dios, xupirij. Kꞌa te riꞌ xubꞌij: We kaxlan wa riꞌ are nutyoꞌjal ri kinjach na rumal iwe; jewaꞌ chibꞌana che naꞌtabꞌal we. \v 25 Xuqujeꞌ are xtijtaj ri rekeqꞌij, xukꞌam ri qumubꞌal kꞌa te riꞌ xubꞌij: We vino riꞌ are waꞌ ri kꞌakꞌ chꞌekom tzij pa ri nukikꞌel,\f + \fr 11:25 \fr*\ft Are kakiqꞌalajisaj chi tzij ri tajin kakibꞌij, kakitix ri ukikꞌel jun awaj.\ft*\f* are kiqumuj we vino riꞌ chibꞌana che naꞌtabꞌal we. \v 26 Jeriꞌ, ronojel mul are kitij we kaxlan wa riꞌ xuqujeꞌ kiqumuj iwe we vino, tajin kinaꞌtaj ri ukamikal ri Ajawxel kꞌa jampaꞌ katzalij loq. \p \v 27 Xaq jeriꞌ xapachin ri kutij rech we kaxlan wa riꞌ xuqujeꞌ we vino kunaꞌ kꞌut chi man taqal ta che, tajin kamakun cho ri utyoꞌjal ri Cristo xuqujeꞌ cho ri ukikꞌel ri Ajawxel. \v 28 Xaq jeriꞌ are kꞌa majoꞌq kitij ri kaxlan wa xuqujeꞌ kiqumuj ri vino, qas chinaꞌ na jas kixriqitajik. \v 29 Rumal cher ri kuqumuj ri vino xuqujeꞌ kutij rech ri kaxlan wa man uchomam ta rij ri kariqitajik, kꞌaxkꞌolal tajin kutijo. \v 30 Rumal riꞌ sibꞌalaj e kꞌi chike ri e kꞌo chiꞌxoꞌl man kꞌo ta kichuqꞌabꞌ xuqujeꞌ e yawabꞌibꞌ, e kꞌi xuqujeꞌ e kaminaq. \v 31 We ta kaqachomaj rij ri kujriqitajik, makaqꞌat ta tzij riꞌ pa qawiꞌ. \v 32 We kꞌu are ri Dios kaqꞌatow tzij pa qawiꞌ, kujuyajo rech man kaqꞌat ta tzij pa qawiꞌ kukꞌ ri winaq aꞌjuwachulew. \p \v 33 Xaq jeriꞌ wachalal, are kiriq iwibꞌ che ri waꞌim, chiwayeꞌj iwibꞌ. \v 34 We kꞌo ne jun kanumik, woꞌq bꞌik cho rachoch, rech man kaqꞌat ta tzij puꞌwiꞌ ri iriqoj ibꞌ. Ri nikꞌaj jastaq chik kꞌa te keꞌnsukꞌumaj are kixeꞌnsolij. \c 12 \s Ri usipanik ri Uxlabꞌixel \p \v 1 Wachalal, sibꞌalaj kawaj chi qas kichꞌobꞌ rij jas ubꞌanik ri ukwinem ri Uxlabꞌixel. \p \v 2 Iwetaꞌm chi nabꞌe kanoq xaq kiya iwibꞌ kixchararex bꞌik chubꞌanik ri jastaq chikiwach ri e bꞌanom taq tyox. \v 3 Rumal riꞌ kinbꞌij chiꞌwe chi man kꞌo ta jun ri kubꞌij chi tajin katzijon pa ri Uxlabꞌixel, kubꞌij itzel taq tzij o karetzelaj uwach ri Jesús. Xuqujeꞌ maj jun kakwinik kubꞌij “ri Jesús are wAjaw,” we man kꞌo ri Tyox laj Uxlabꞌixel che. \p \v 4 Qilampeꞌ, sibꞌalaj kꞌi uwach ri ukwinem ri Uxlabꞌixel kꞌolik, are kꞌu ri Uxlabꞌixel xa jun. \v 5 Sibꞌalaj kꞌi uwach patanijik kꞌolik, ri Ajawxel kꞌut xa jun. \v 6 Sibꞌalaj kꞌi uwach ri chak kꞌolik, xa kꞌu jun Dios ri kabꞌanow ronojel we jastaq riꞌ. \v 7 Chi kijujunal yaꞌtal jun sipanik rech ri Uxlabꞌixel chike, rech jeriꞌ keꞌkitoꞌ nikꞌaj chik. \v 8 Ri Dios xuya chike jujun pa ri Uxlabꞌal tzij rech noꞌj, chike nikꞌaj chik tzij rech etaꞌmabꞌal, \v 9 chike nikꞌaj chik, xubꞌan chike kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx chirij ri kubꞌij ri Dios pa ri Uxlabꞌixel; nikꞌaj chik xyaꞌtaj chike ri sipanik rech keꞌkikunaj yawabꞌibꞌ; \v 10 nikꞌaj chik, kwinem chubꞌanik mayijabꞌal taq jastaq; nikꞌaj chik kakiqꞌalajisaj ri xubꞌij ri Dios chike; e nikꞌaj chik kakichꞌobꞌ rij jastaq uwach ri uꞌxlabꞌal; nikꞌaj chik ketzijon pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik, chike nikꞌaj chik xyaꞌtaj chike xux e qꞌaxel taq tzij. \v 11 Xa jun Uxlabꞌal kabꞌanow ronojel we riꞌ, Areꞌ kajachow chike konojel jas na kꞌu ri kataqiꞌk chike karilo. \s Ri jun tyoꞌjal sibꞌalaj kꞌi wokol wi \p \v 12 Qas tzij wi, pune ri tyoꞌjal xa jun, sibꞌalaj kꞌi wokol wi, pune sibꞌalaj kꞌi wokol wiꞌ, xa jun tyoꞌjal kaꞌnik. Je kꞌu riꞌ kakꞌulmataj rukꞌ ri Cristo. \v 13 Qonojel xbꞌan qaqasanaꞌ xa pa jun Uxlabꞌal rech jeriꞌ xa jun tyoꞌj kujuxik, pune uj aꞌj Israel o man uj aꞌj Israel taj, we uj kiritajinaq chik o uj ajchak rech jun chik, xuqujeꞌ xya chaqe xujqumun che xa jun Uxlabꞌal. \p \v 14 Ri utyoꞌjal jun winaq man xa ta jun jastaq wokol wi, xane sibꞌalaj kꞌi wokowinaq. \v 15 We ta kubꞌij ri aqanaj: In man inqꞌabꞌaj taj rumal riꞌ man in rech ta ri utyoꞌjal ri winaq, man kel ta kubꞌij riꞌ chi xel bꞌik che ri utyoꞌjal ri winaq. \v 16 Xuqujeꞌ we ta kubꞌij ri xikinaj: “Man in bꞌoqꞌochaj ta in, rumal riꞌ man in rech ta ri utyoꞌjal ri winaq.” Man rumal ta riꞌ xel bꞌik che ri utyoꞌjal ri winaq. \v 17 We ta ronojel ri utyoꞌjal jun winaq xa jun bꞌoqꞌochaj, ¿jas kꞌu kakꞌulmataj riꞌ rukꞌ ri xikinaj? We ta ronojel ri utyoꞌjal ri winaq xa jun xikinaj, ¿jas kꞌu kakꞌulmataj riꞌ rukꞌ ri usiqobꞌal? \v 18 Qas tzij, ri Dios xuwok ri utyoꞌjal ri winaq jetaq ri xraj xubꞌan che. \v 19 We ta xa jun uwach xukoj pa ri utyoꞌjal ri winaq, ¿jas kakꞌulmataj riꞌ? \v 20 Qas tzij wi, sibꞌalaj kꞌi wokol wi ri utyoꞌjal ri winaq, ri utyoꞌjal kꞌu ri winaq xa jun ubꞌanik. \p \v 21 Man kakwin ta ri bꞌoqꞌochaj kubꞌij che ri qꞌabꞌaj: Man katajawataj ta chwe. \p Xuqujeꞌ man kakwin ta ri jolomaj kubꞌij che ri aqanaj: Man katajawataj ta chwe. \p \v 22 Xane ri utzꞌaqat ri tyoꞌjal ri man qas ta kꞌo kupatanij kabꞌantajik, are qas kꞌo kutayij, \v 23 are kꞌu ri utzꞌaqatil ri qatyoꞌjal ri man qas ta kꞌo uqꞌij chiqawach, sibꞌalaj nim kaqilo, rumal riꞌ sibꞌalaj keꞌqawokokej. Xuqujeꞌ sibꞌalaj utz kabꞌan chikilik ri utzꞌaqatil ri tyoꞌjal ri man qas ta jeꞌ kebꞌantajik, \v 24 Are kꞌu ri sibꞌalaj jeꞌl kebꞌantajik man rajawaxik taj sibꞌalaj kewiqiqexik. Jeriꞌ ubꞌanom ri Dios chike ri utzꞌaqatil ri qatyoꞌjal, uyaꞌom nim kiqꞌij ri sibꞌalaj man nim ta kiqꞌij. \v 25 Rech jeriꞌ man kꞌo ta paꞌin ibꞌ pa ri ityoꞌjal xane konojel ri utzꞌaqat ri ityoꞌjal kakꞌaxir kikꞌuꞌx chike ri nikꞌaj chik. \v 26 We kuriq kꞌax, jun chike ri utzꞌaqat ri tyoꞌjal, kakinaꞌ kꞌax riꞌ ri nikꞌaj chik rukꞌ; we jun chike kaya uqꞌij, konojel ri utzꞌaqat ri tyoꞌjal kekiꞌkot rukꞌ. \p \v 27 Ri ix kꞌut ix utyoꞌjal ri Cristo, ijujunal chiꞌwe ix utzꞌaqat ri tyoꞌjal riꞌ. \v 28 Ri Dios xuꞌkoj pa ri komontyox: nabꞌe ri e taqoꞌn, ukabꞌ e kꞌo ri e qꞌalajisal taq tzij, churox e kꞌo ri aꞌjtijabꞌ, kꞌa te riꞌ e kꞌo ri kakibꞌan mayijabꞌal taq jastaq, kꞌa te riꞌ e kꞌo ri yaꞌtal ri sipanik chike keꞌkikunaj yawabꞌibꞌ, xuqujeꞌ e kꞌo ri keꞌkitoꞌ nikꞌaj chik, xuqujeꞌ ri kakichajij jas kabꞌan chukojik ri jastaq, xuqujeꞌ ri ketzijon pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik. \v 29 ¿La man konojel e taqoꞌn? ¿La man konojel e qꞌalajisal taq tzij? ¿La konojel kꞌut aꞌjtijabꞌ? ¿La konojel kꞌut kakibꞌan mayijabꞌal taq jastaq? \v 30 ¿La konojel kꞌut yaꞌtal ri sipanik chike chikikunaxik yawabꞌibꞌ? ¿La konojel kꞌut ketzijon pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik? ¿La konojel kꞌut e qꞌaxal taq tzij? \v 31 Ri ix kꞌut chirayij ri qas sibꞌalaj utz chike ri sipanik. Chanim kꞌut kinkꞌut chiꞌwach ri jun jeꞌl laj bꞌe. \c 13 \s Ri loqꞌanik \p \v 1 We ta kinkwinik kintzijon pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik, xuqujeꞌ pa tzijobꞌal rech chikajil, man kinloqꞌan ta kꞌut, kinjunumataj riꞌ rukꞌ ri chꞌichꞌ ri kaxojlinik o jetaq jun palatiꞌy ri kaqꞌojomaxik. \v 2 We ta yaꞌtal chwe ri sipanik rech qꞌalajisan tzij rech ri Dios, xuqujeꞌ we ta wetaꞌm ronojel uwach etaꞌmanik, xuqujeꞌ we ta kꞌo nukojobꞌal ri kakwinik kusalabꞌaj taq juyubꞌ, maj kꞌu loqꞌanik pa wanimaꞌ, maj kinux riꞌ. \v 3 We kinjach chike ri mebꞌaibꞌ ronojel ri kꞌo wukꞌ, xuqujeꞌ kinjach ri nutyoꞌjal rech kakꞌatisax pa ri qꞌaqꞌ, maj kꞌu loqꞌanik pa ri wanimaꞌ, maj kinchꞌek riꞌ che ri kinbꞌano. \p \v 4 Ri loqꞌanik man kaqꞌiꞌtaj ta che ayeꞌnik, kasipanik, ri loqꞌanik man kꞌax ta kunaꞌ che jun chik, man kubꞌananej ta rukꞌ ri ujastaq ri kꞌolik, xuqujeꞌ man nimal taj kunaꞌo. \v 5 Man kubꞌij ta kꞌax taq tzij, man xaq xwi ta karilij ribꞌ areꞌ, man aninaq taj kayojtajik, xuqujeꞌ man kuyak ta kꞌax pa ranimaꞌ. \v 6 Ri loqꞌanik man kakiꞌkot taj pa ri etzelal, xane kakiꞌkot pa ri qas tzij. \v 7 Ronojel kukuyu, ronojel kukojo, ronojel karayeꞌj, ronojel kuqꞌiꞌo. \p \v 8 Ri loqꞌanik man kasach ta uwach. Are kꞌu ri qꞌalajisan tzij kataniꞌ na, ri tzijonem pa juleꞌ ta tzijobꞌal chik kasach na uwach, xuqujeꞌ ri sipanik rech etaꞌmanik, kasach na uwach. \v 9 Rumal cher xaq jubꞌiqꞌ qetaꞌm xuqujeꞌ xaq jubꞌiqꞌ kaqaqꞌalajisaj. \v 10 Are kꞌu we xpe ri qas sukꞌ ubꞌanik, kasach na uwach ri man sukꞌ taj ubꞌanik. \p \v 11 Are in akꞌal na, jer xintzijon akꞌal, jer xinchoman akꞌal, xinqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri jastaq jetaq jun akꞌal. Are kꞌu xinux achi, xintzaq kanoq ronojel ri kubꞌan jun akꞌal. \v 12 Chanim kꞌut man qas ta kaqil uwach ri Dios, xaq je kaqilo jacha ta ne are kaqil ri qapalaj pa jun kaꞌyebꞌal; kape kꞌu na ri qꞌij are kaqil qibꞌ rukꞌ ri Dios. Chanim kꞌut wetaꞌm ri man qas ta tzꞌaqat ubꞌanik, kape kꞌu na ri qꞌij are kinwetaꞌmaj na jas ri xbꞌan chi retaꞌmaxik nuwach in. \v 13 Kamik kꞌut xaq xwi kekanaj kanoq we oxibꞌ jastaq riꞌ: ri kojobꞌal, ri kuꞌlibꞌal kuꞌx xuqujeꞌ ri loqꞌanik. Ri loqꞌanik are sibꞌalaj nim chike kojonel. \c 14 \s Ri chꞌawem pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik xuqujeꞌ ri qꞌalajisan tzij \p \v 1 Chikojo ichuqꞌabꞌ chutereneꞌxik ri loqꞌanik. Xuqujeꞌ chirayij ri usipanik ri Uxlabꞌal, che ronojel ri sipanik chirayij ri qꞌalajisan tzij. \v 2 Rumal cher ri katzijon pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik ri man re winaq taj, man kukꞌ ta ri winaq katzijon wi, xane rukꞌ ri Dios. Qas tzij man kꞌo ta jun kachꞌobꞌow ri kubꞌij, rumal cher awatal ri kubꞌij pa ri Uxlabꞌixel. \v 3 Are kꞌu ri kuqꞌalajisaj ri tzij ri kaya che rumal ri Dios, are kuchꞌabꞌej ri winaq jeriꞌ kuꞌtoꞌo, kuꞌtaqchiꞌj xuqujeꞌ kukubꞌisaj kikꞌuꞌx. \v 4 Ri kachꞌaw pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik, kuwok ribꞌ chibꞌil ribꞌ. Are kꞌu ri kuqꞌalajisaj ri tzij ri kaya che rumal ri Dios are kuꞌwok ri winaq pa ri komontyox. \p \v 5 Kawaj in we ta iwonojel kixchꞌaw pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik, xa kꞌu kurayij nukꞌux we ta ix qꞌalajisal taq tzij. Ri qꞌalajisal tzij nim uqꞌij choch ri kachꞌaw pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik, xwi na kꞌu riꞌ we kakwin chuqꞌaxaxik ri tzij ri kubꞌij rech jeriꞌ ri komontyox kukꞌamawaꞌj tobꞌanik. \v 6 Wachalal we ta kineꞌ chanim chiꞌsolixik kꞌa te riꞌ kixinchꞌabꞌej pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik, ¿la kꞌo kutayij riꞌ chiꞌwe? Are ne katan riꞌ we kinbꞌij jun kꞌutbꞌal chiꞌwach, o jun etaꞌmanik, jun qꞌalajisan tzij o jun kꞌutuꞌn. \p \v 7 Qilampeꞌ, ri e qꞌojom jacha ri chirimiꞌy xuqujeꞌ kaxeꞌt ri kojtal kꞌam che jacha ri chirimiꞌy xuqujeꞌ ri qꞌojom ri bꞌantal che kꞌam, ¿jas kabꞌan riꞌ chi retaꞌmaxik jachin chike ri qꞌojom tajin kaqꞌojomaxik we ta mat junam kechꞌawik? \v 8 Ri suꞌ we man qas ta qꞌalaj ri uchꞌabꞌal, ¿la aninaq kakimulij kibꞌ riꞌ ri winaq rech kebꞌe pa chꞌoꞌj? \v 9 Jeriꞌ kꞌut kakꞌulmataj iwukꞌ. We man kꞌyaqal ri kibꞌij, ¿la kachꞌobꞌotaj kꞌu riꞌ ri kibꞌij? Je ta ne tajin kixtzijon riꞌ rukꞌ ri kyaqiqꞌ. \v 10 Sibꞌalaj kꞌi tzijobꞌal kꞌo cho ri uwachulew, e kꞌo kꞌu winaq ri kechꞌobꞌowik. \v 11 We kꞌu man kinchꞌobꞌ in ri kabꞌix chwe, la xa kꞌu in riꞌ naj kinpe wi, o are ri katzijon wukꞌ naj kape wi. \v 12 Je xuqujeꞌ bꞌa ix ri sibꞌalaj kirayij ri sipanik rech ri Uxlabꞌixel, chixpatanij bꞌa chupam ri sipanik ri yaꞌtal chiꞌwe rech kiꞌtoꞌ ri komontyox. \p \v 13 Rumal riꞌ, ri winaq ri kachꞌaw pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik chuta pa ri uchꞌawem ri sipanik rech qꞌaxan tzij, rech jeriꞌ kakwinik kuqꞌaxaj pa kitzijobꞌal winaq ri kubꞌij pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik. \v 14 Rumal cher we kinbꞌan chꞌawem pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik, ri wanimaꞌ xuqujeꞌ kubꞌan chꞌawem, are kꞌu ri nuchomabꞌal man kꞌo ta kuchꞌeko. \v 15 ¿Jas kꞌu ri rajawaxik kinbꞌano? Rajawaxik kinbꞌan chꞌawem rukꞌ ri wanimaꞌ, xuqujeꞌ rukꞌ ri nuchomabꞌal; kinbꞌixon rukꞌ ri wanimaꞌ, xuqujeꞌ rukꞌ ri nuchomabꞌal. \v 16 Rumal cher we xaq pa awanimaꞌ kaqꞌijilaꞌj wi ri Dios ¿la kakwin kꞌu riꞌ kubꞌij jun winaq, ri man tijotal ta chuchꞌobꞌik we jastaq riꞌ, je laꞌ leꞌ, we man kuchꞌobꞌ ri kabꞌij? \v 17 Pune sibꞌalaj utz riꞌ ri atyoxinem at che ri Dios, maj kꞌu kutayij riꞌ che jun chik. \v 18 Kintyoxinik che ri Dios rumal kinikꞌow chiꞌwach iwonojel che tzijonem pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik. \v 19 Pa ri komontyox kꞌut are katanik we kinkoj jobꞌ tzij ri kachꞌobꞌotajik xuqujeꞌ katobꞌan chikipixibꞌaxik ri nikꞌaj chik, cho we kinkoj lajuj mil tzij pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik. \p \v 20 Wachalal, man je ta kixchoman akꞌalabꞌ. Je chixchoman akꞌalabꞌ chuchꞌobꞌik ri mak, pa ri ichomabꞌal kꞌut jer chixchoman riꞌjabꞌ taq winaq. \v 21 Pa ri taqanik tzꞌibꞌatalik: \qt Keꞌnchꞌabꞌej na we tinimit riꞌ chi kichiꞌ e nikꞌaj winaq chik xuqujeꞌ pa juleꞌ taq tzijobꞌal chik, rumal riꞌ man kinkitata wi. Jeriꞌ kubꞌij ri Ajawxel.\qt*\x + \xo 14:21 \xo*\xt Isaías 28:11, 12; Deuteronomio 28:49.\xt*\x* \v 22 Xaq jeriꞌ ri chꞌawem pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik, man jun etal taj chike ri e kojonelabꞌ, xane jun etal chike ri man e kojonelabꞌ taj. Are kꞌu ri qꞌalajisan utzij ri Dios, man jun etal taj chike ri man e kojonelabꞌ taj xane kech ri kojonelabꞌ. \v 23 Xaq jeriꞌ, we konojel ri komontyox kakimulij kibꞌ xuqujeꞌ ketzijon pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik, koꞌk kꞌu bꞌi nikꞌaj ri man kakichꞌobꞌ ta ri chꞌabꞌal riꞌ o man kakikoj taj, ¿la man kꞌu kakibꞌij riꞌ chi xa ix kon? \v 24 We kꞌu kꞌo jun ri man kukoj taj o kok ne bꞌik jun ri man kuchꞌobꞌ taj are konojel tajin kakiqꞌalajisaj tzij, riꞌ kamayijanik xuqujeꞌ kuchꞌobꞌ riꞌ chi ajmak kumal ke konojel ri e kꞌo chilaꞌ. \v 25 Kaqꞌalajisax kꞌu na ronojel ri rawam pa ranimaꞌ. Kaxukꞌiꞌk kꞌu na, kuqꞌijilaꞌj ri Dios, kubꞌij: Qas tzij wi ri Dios kꞌo iwukꞌ. \s Ri riqoj ibꞌ pa ri komontyox \p \v 26 Qachalal, ¿jas kꞌu kaqabꞌij che we riꞌ? Are kimulij iwibꞌ kuyaꞌo we chi ijujunal kꞌo jujun ibꞌix, jujun ikꞌutuꞌn, kꞌo jastaq ri kukꞌut ri Dios chiꞌwach, kixtzijon pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik, xuqujeꞌ kibꞌan qꞌaxan taq tzij. Rajawaxik chi ronojel we riꞌ kabꞌanik rech jeriꞌ katoꞌik ri komontyox. \v 27 We kabꞌan chꞌawem pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik, chechꞌaw kebꞌ o oxibꞌ pa jujunal, xuqujeꞌ qꞌaxax ri kitzij rumal jun chik. \v 28 We man kꞌo jun qꞌaxal tzij pa ri komontyox, mechꞌaw bꞌa pa juleꞌ taq chꞌabꞌal chik, xane xwi kichꞌabꞌej kibꞌ xuqujeꞌ kichꞌabꞌej ri Dios. \v 29 Ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios, chechꞌaw kebꞌ oxibꞌ chike, ri nikꞌaj chik kichꞌobꞌo rij pa noꞌjimal ri xbꞌixik. \v 30 We kꞌo jun tꞌuyulik kakꞌut kꞌu jun jastaq choch rumal ri Dios, ri winaq ri tajin kachꞌawik chuya bꞌe che ri jun chik kachꞌawik. \v 31 Jeriꞌ konojel chi kijujunal kakiqꞌalajisaj ri tzij ri xubꞌij ri Dios chike, rech jeriꞌ konojel kakikꞌamawaꞌj pixabꞌ xuqujeꞌ kꞌaslemal. \v 32 Ri e qꞌalajisal taq tzij are kabꞌan ke puꞌwiꞌ ri sipanik rech qꞌalajisan tzij. \v 33 Rumal cher ri Dios man kubꞌan ta jun jastaq ri man kꞌo ta pa ucholajil, rumal cher ri Dios are Dios rech jaꞌmaril. Jetaq ri naqꞌatajibꞌal pa taq ri kikomontyox ri e kojonelabꞌ, \v 34 man yaꞌtal ta chike ri ixoqibꞌ kechꞌawik pa ri riqoj ibꞌ pa ri komontyox. Xane kimochꞌo kibꞌ jetaq ri kubꞌij ri taqanik. \v 35 Ri ixoqibꞌ we kakaj kaketaꞌmaj jun jastaq, kita chike ri e kachajilal cho kachoch, rumal cher man utz taj kabꞌantajik kachꞌaw jun ixoq pa ri komontyox. \p \v 36 ¿La iwukꞌ kꞌu ix xkꞌiy wi loq ri utzij ri Dios? ¿La xaq xwi kꞌu ix xixkꞌamawaꞌn ri tzij? \v 37 We kꞌo jun kunaꞌo chi qꞌalajisal tzij o kꞌo ri Uxlabꞌixel che, chuchꞌobꞌo chi we tajin kintzꞌibꞌaj chiꞌwe, utaqanik ri Dios. \v 38 Are kꞌu ri man karaj taj kuchꞌobꞌ we riꞌ muchꞌobꞌ wi. \p \v 39 Xaq jeriꞌ wachalal, chirayij ri sipanik rech qꞌalajisan tzij, xuqujeꞌ man kiqꞌatej taj ukojik ri juleꞌ taq chꞌabꞌal chik. \v 40 Utz chibꞌana che ronojel ri jastaq xuqujeꞌ pa ucholajil. \c 15 \s Ri Cristo xkꞌastaj chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ \p \v 1 Wachalal, kawaj kinnaꞌtaj chiꞌwe ri utz laj taq tzij ri xintzijoj chiꞌwe, xuqujeꞌ xikꞌamawaꞌj, ri ix kꞌo chupam kamik. \v 2 Rumal we tzij riꞌ xixkolotajik we qas ix jeqel chupam. We kꞌu man ix jeqel chupam, maj rumal ri xixkojonik. \p \v 3 Rumal cher nabꞌe na xintzijoj chiꞌwe ri xinkꞌamawaꞌj in: Ri Cristo xkꞌam rumal ri qamak jetaq ri kubꞌij ri Tzꞌibꞌatalik, \v 4 xmuqiꞌk, xuqujeꞌ xkꞌastaj churox qꞌij jetaq ri kubꞌij ri Tzꞌibꞌatalik. \v 5 Xukꞌut kꞌu ribꞌ cho ri Cefas, xuqujeꞌ chikiwach ri e kabꞌlajuj tijoxelabꞌ. \v 6 Kꞌa te riꞌ xukꞌut ribꞌ chikiwach sibꞌalaj e kꞌi cho ri jobꞌ ciento alaxik, e kꞌi chike we winaq riꞌ e kꞌas na kamik, pune e kꞌo jujun chike ri e kaminaq chik. \v 7 Kꞌa te riꞌ xukꞌut ribꞌ cho ri Jacobo, xuqujeꞌ chikiwach konojel ri e taqoꞌn. \p \v 8 Kꞌisbꞌal rech, xukꞌut ribꞌ chinuwach in, jer xinux ri akꞌal ri xkꞌojiꞌk man xtzꞌaqat ta ri uqꞌijal. \v 9 Qas tzij kinqꞌalajisaj chi in riꞌ ri sibꞌalaj man kꞌo ta nuqꞌij chike ri e taqoꞌn, man ne taqal taj kabꞌix taqoꞌn chwe, rumal cher xinbꞌan kꞌax che ri ukomontyox ri Dios. \v 10 Xa rumal ri utoqꞌobꞌ ri Dios je kinuxik jetaq ri kinuxik, ri toqꞌobꞌ ri xya chwe qas kꞌo xutayij. In sibꞌalaj in chakuninaq chikiwach konojel, pune man in taj, xane are ri utoqꞌobꞌ ri Dios ri kꞌo wukꞌ. \v 11 We kꞌu in o aꞌreꞌ ne, are waꞌ ri kaqatzijoj xuqujeꞌ are waꞌ ri ikojom ix. \s Kekꞌastaj na ri kaminaqibꞌ \p \v 12 Qilampeꞌ, we kaqatzijoj chi ri Cristo xkꞌastaj chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ ¿jas kꞌu che kakibꞌij jujun chiꞌwe chi maj kꞌastajibꞌal wach? \v 13 We man kꞌo kꞌastajisabꞌal wach, man xkꞌastaj ta bꞌa riꞌ ri Cristo chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ. \v 14 We man xkꞌastaj ri Cristo, man kꞌo ta bꞌa kutayij riꞌ ri tzij ri kaqatzijoj, xuqujeꞌ man kꞌo ta kutayij riꞌ ri ikojobꞌal. \v 15 Uj bꞌanal taq tzij bꞌa riꞌ rumal ri xqaqꞌalajisaj chi ri Dios xukꞌastajisaj ri Cristo, pune man tzij, we kaqabꞌij kekꞌastaj taj ri e kaminaqibꞌ. \v 16 We man kekꞌastaj ri kaminaqibꞌ, man xkꞌastaj ta bꞌa riꞌ ri Cristo. \v 17 Xuqujeꞌ we man xkꞌastajik ri Cristo, man kꞌo ta bꞌa kutayij riꞌ ri ikojobꞌal xuqujeꞌ ix kꞌo bꞌa na riꞌ pa ri imak. \v 18 Xsach bꞌa kiwach riꞌ ri e kꞌo pa Cristo are xekam bꞌik. \v 19 We xaq xwi chirij ri Cristo kuꞌl wi qakꞌuꞌx pa we kꞌaslemal riꞌ, sibꞌalaj kꞌax qe riꞌ chkiwach konojel ri winaq. \p \v 20 Qetaꞌm kꞌut chi ri Cristo xkꞌastaj chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ, nabꞌe kꞌastajel kukꞌut chiqawach chi kekꞌastaj na konojel ri xekamik. \v 21 Qas tzij ri kamikal xa rumal rech jun achi xpetik, xuqujeꞌ xa rumal rech jun achi xpe ri kꞌastajibꞌal ke konojel ri e kaminaqibꞌ. \v 22 Xa rumal ri Adán konojel xekamik xuqujeꞌ xa rumal ri Cristo konojel kekꞌastaj na. \v 23 Konojel kꞌut kekꞌastaj na pa ucholajil, nabꞌe xkꞌastaj ri Cristo, kꞌa te riꞌ kekꞌastaj na ri e rech Cristo are katzalij loq. \v 24 Kape kꞌu na ri kꞌisbꞌal rech ri uwachulew, ri Cristo kachꞌeken na pa kiwiꞌ ri kabꞌan ke xuqujeꞌ ronojel chuqꞌabꞌ, ronojel kwinem kꞌa te riꞌ kujach na ri ajawarem che ri Tataxel Dios. \v 25 Are kechꞌektaj konojel ri uꞌkꞌulel xuqujeꞌ ketakꞌaleꞌtaj rumal, kataqan na pa kiwiꞌ konojel. \v 26 Ri kꞌisbꞌal kꞌulel ri katukix na are ri kamikal. \v 27 Rumal cher ri Dios xuya chuxeꞌ raqan uqꞌabꞌ ri Jesús ronojel ri jastaq, ri Dios man kajilabꞌ taj chuxoꞌl ronojel we jastaq riꞌ, rumal cher are ri Dios xbꞌan rech, rech ronojel ri jastaq kakanaj chuxeꞌ raqan ri Cristo.\x + \xo 15:27 \xo*\xt Salmos 8:6.\xt*\x* \v 28 Are xyaꞌtaj ronojel ri jastaq chuxeꞌ raqan ri Kꞌojolaxel, ri Kꞌojolaxel kumochꞌ na ribꞌ chuxeꞌ raqan ri xyoꞌw che ronojel ri jastaq, rech jeriꞌ kakꞌojiꞌ ri Dios pa kanimaꞌ konojel ri winaq. \p \v 29 We man kꞌo kꞌastajisabꞌal wach ¿jas kakichꞌek ri kakibꞌan kiqasanaꞌ kumal ke ri kaminaqibꞌ? We man kekꞌastaj ri kaminaqibꞌ ¿jas che kakibꞌan kiqasanaꞌ we winaq riꞌ? \p \v 30 Ri uj kꞌut ¿jas che kaqaya qibꞌ pa kꞌax ronojel mul? \v 31 Wachalal, qas tzij kinnaꞌ nimal iwumal iwe pa Cristo Jesús ri Ajawxel, pune wetaꞌm chi ronojel qꞌij tajin kinkamik. \v 32 ¿Jas kꞌu xinchꞌek riꞌ we xa rumal ri nutyoꞌjal xinchꞌoꞌjin pa ri tinimit Éfeso kukꞌ ri winaq ri jer e kꞌo juyubꞌil taq aꞌwaj? We man kekꞌastaj ri kaminaqibꞌ, chujwoꞌq, chujqumunoq, xa chweꞌq kujkamik.\x + \xo 15:32 \xo*\xt Isaías 22:13.\xt*\x* \p \v 33 Misubꞌ iwibꞌ: Ri itzel taq tzijonem kutukij ri utz taq noꞌjibꞌal. \v 34 Chixtzalij pa ri utz inoꞌjibꞌal, jetaq ri qas kataqiꞌk chiꞌwe, xuqujeꞌ man kixmakun ta chik. Qas tzij wi qas e kꞌo wi jujun chiꞌwe man ketaꞌm ta uwach ri Dios. Kinbꞌij waꞌ chiꞌwe rech kixkꞌixik. \s Kekꞌastaj na ri kaminaqibꞌ \p \v 35 Wine kꞌo jun kuto: ¿Jas kakibꞌan ri kaminaqibꞌ ketzalij pa ri kꞌaslemal? ¿Jas ubꞌantajik ri kityoꞌjal are kekꞌastajik? \v 36 Maj awetaꞌmabꞌal, ri tikoꞌn man kakꞌasiꞌ taj we man nabꞌe kakamik. \v 37 Jun ijaꞌ rech tiriko o xapaskux ijaꞌ riꞌ ri tajin katiko are kꞌu ri kakꞌiy loq jaljoj cho ri katiko. \v 38 Are ri Dios kabꞌanow che ri tikoꞌn jas jeꞌ ri karaj areꞌ. Chkijujunal ri ijaꞌ kubꞌan chike je kekaꞌyik jetaq ri karaj Areꞌ. \v 39 Man konojel taj ri tyoꞌjal e junam; kꞌo tyoꞌjal rech winaq, kꞌo ke aꞌwaj ri kebꞌinik cho ri ulew, kꞌo ke ri aꞌwaj ri kerapinik xuqujeꞌ kꞌo kityoꞌjal ri e kar. \v 40 Je xuqujeꞌ e kꞌo kityoꞌjal ri e kꞌo chikaj, xuqujeꞌ ri e kꞌo cho ri uwachulew. Xa kꞌu jun ubꞌanik ri kijeꞌlal ri e kꞌo chikaj, ri kityoꞌjal ri ajuwachulew man kajunumataj ta kukꞌ ri ke ri e kꞌo chikaj. \v 41 Jun chike are ri ujuluwem ri qꞌij, ri jun chik are ri ujeꞌlal ri ikꞌ xuqujeꞌ ri rech ri chꞌumil. Chi kijujunal ri chꞌumil kꞌo utunal. \v 42 Je xuqujeꞌ kakꞌulmataj rukꞌ ri kꞌastajibꞌal wach kech ri e kaminaqibꞌ. We man qas jeꞌl ubꞌanik are katikik, kakꞌastaj na pa jeꞌlal. \v 43 Ri katikik pa qꞌayinaqil kakꞌastaj na pa jeꞌlal. Ri tikoꞌnijik ri kabꞌan rukꞌ bꞌaqꞌoꞌtem, kakꞌastaj na rukꞌ kwinem. \v 44 Katik jun tyoꞌjal rech winaq, kakꞌastaj kꞌu na jun tyoꞌjal rech uxlabꞌal. We kꞌu kꞌo jun tyoꞌjal rech winaq, kꞌo xuqujeꞌ na jun tyoꞌjal rech ri uxlabꞌal. \p \v 45 Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: Ri nabꞌe achi Adán, xuxik jun kꞌaslik achi, are kꞌu ri kꞌisbꞌal Adán, are kꞌaslik uxlabꞌixel.\x + \xo 15:45 \xo*\xt Génesis 2:7.\xt*\x* \v 46 Man are ta nabꞌe xpe ri rech ri uxlabꞌal, xane are nabꞌe xpe ri rech uwachulew, kꞌa te riꞌ xpe ri rech ri uxlabꞌal. \v 47 Ri nabꞌe achi che ri ulew xbꞌan wi, ri ukabꞌ achi, are Ajawxel rech ri kaj. \v 48 Ri winaq ajuwachulew junam rukꞌ ri winaq ri ajuwachulew, are kꞌu ri ajchikajil junam rukꞌ ri winaq ri ajchikajil. \v 49 Kamik uj junam rukꞌ ri winaq rech uwachulew, jun qꞌij kꞌu na kujjunumataj xuqujeꞌ na rukꞌ ri winaq rech chilaꞌ chikaj. \p \v 50 Wachalal, kinqꞌalajisaj chiꞌwach chi ri qatyoꞌjal rech uwachulew, man kakwin taj karechabꞌej ri ajawarem rech ri Dios, xuqujeꞌ ri qꞌayinaqil man kakwin taj karechabꞌej ri man kaqꞌay taj. \v 51 Qas chiwilampeꞌ ri jastaq ri awatal loq kinkꞌut chiꞌwach: Man qonojel taj kujkamik, qonojel kꞌut kujkꞌexkꞌobꞌ na, \v 52 aninaq, jetaq are kujaqo xuqujeꞌ kutzꞌapij ubꞌoqꞌoch jun winaq, kachꞌawisax na ri kꞌisbꞌal sikꞌinik rech ri suꞌ. Rumal kachꞌawisax kꞌu na ri suꞌ, kꞌa te riꞌ ri e kaminaqibꞌ kekꞌastaj na rukꞌ jun tyoꞌjal ri man qꞌayinaq taj, xuqujeꞌ ri uj ri uj kꞌaslik na, kujkꞌexkꞌobꞌ bꞌik. \v 53 Rumal riꞌ rajawaxik chi ri kaqꞌayik man kaqꞌay taj, xuqujeꞌ ri kamel rij kux na winaq ri man kakam ta chik. \v 54 Are kakꞌextaj ri tyoꞌjal ri kasach uwach cho ri jun kꞌaslemal chik ri man kasach ta uwach, xuqujeꞌ ri tyoꞌjal ri kamel rij cho ri tyoꞌjal ri man kakam taj, kakꞌulmataj na ri tzꞌibꞌatalik ri kubꞌij: \m \qt Ri kamikal xchꞌek rumal ri kwinem.\qt* \x + \xo 15:54 \xo*\xt Isaías 25:8.\xt*\x* \m \v 55 \qt ¿Kamikal, jawjeꞌ xeꞌ wi ri achꞌekoj? ¿Kamikal jawjeꞌ kꞌo wi ri akwinem chubꞌanik kꞌax chaqe?\qt*\x + \xo 15:55 \xo*\xt Oseas 13:14.\xt*\x* \p \v 56 Ri kꞌax rech ri kamikal are ri makaj, ri ukwinem ri makaj are ri taqanik. \v 57 Xa kꞌu tyox che ri Dios ri kubꞌan chaqe uj chꞌekenelabꞌ rumal rech ri Jesucristo ri Ajawxel. \p \v 58 Xaq jeriꞌ, loqꞌalaj taq wachalal, ko chixkꞌoloq, miya iwibꞌ pa salabꞌaxik, chixkꞌiyoq pa ri uchak ri Ajawxel, iwetaꞌm chi ronojel ri kibꞌano pa ri Ajawxel, kꞌo utojbꞌalil. \c 16 \s Tobꞌanik chike ri utinimit ri Dios \p \v 1 We kimulij pwaq pa ri komontyox, je chibꞌana chumulixik jetaq ri xinbꞌij pa ri komontyox pa ri tinimit Galacia. \v 2 Pa ri nabꞌe qꞌij rech ri wuq qꞌij, chiqꞌata jun tobꞌanik che ri xichꞌeko, chiyakaꞌ rech man kꞌa te ta kimulij pwaq are kinopan iwukꞌ. \v 3 Are kinopanik, kinya bꞌik wuj chike ri winaq ri ichaꞌom apanoq rech kakikꞌam bꞌik we sipanik imulim kꞌa te riꞌ keꞌntaq bꞌik pa Jerusalén. \v 4 We kumaj chiꞌwe, wine kineꞌ xuqujeꞌ in kukꞌ. \s Ri uchilabꞌ ri Pablo \p \v 5 Nabꞌe kinikꞌow bꞌik pa ri tinimit Macedonia, kꞌa te riꞌ kixenꞌwi la kanoq. \v 6 Wine kinkanaj kanoq iwukꞌ jun janipa qꞌij kinwikꞌowisaj bꞌik ri qꞌalaj, rech jeriꞌ kinitoꞌ bꞌik kintaqej ri nubꞌe jawjeꞌ ri rajawaxik kineꞌ wi.\f + \fr 16:6 \fr*\ft We jupaj tzij riꞌ kutzijoj rij qꞌalaj, are waꞌ ri qꞌotaj are kaqaj jabꞌ xuqujeꞌ tew, kajunumataj rukꞌ ri qꞌalaj jewaꞌ pa Guatemala.\ft*\f* \v 7 Che ri qꞌij riꞌ man kawaj taj xaq kinikꞌow bꞌik iwukꞌ, xane kawaj kinkanaj jun janipa qꞌij, we kuya bꞌe ri Dios chwe. \v 8 Kinkanaj na kanoq pa ri tinimit Éfeso, kꞌa kuꞌriqa na ri nimaqꞌij rech \w Pentecostés\w*. \v 9 Rumal cher kinwilo chi sibꞌalaj utz kintzijoj kanoq ri utzij ri Dios chilaꞌ, pune sibꞌalaj e kꞌi man kakaj taj. \p \v 10 We kopan iwukꞌ ri Timoteo, utz chibꞌana chi rilik, rumal cher areꞌ je kachakunik jetaq kinchakun in pa ri Ajawxel. \v 11 Maj bꞌa jun ketzelan uwach. Chitoꞌ rech kutaqej ri ubꞌinem pa jaꞌmaril rech jeriꞌ kakwinik kinuꞌriqa, jeriꞌ rumal cher wayeꞌm apanoq waral kukꞌ ri alaxik. \p \v 12 Xinta kanoq jun toqꞌobꞌ che ri alaxik Apolos rech kuꞌkꞌam bꞌik nikꞌaj alaxik chik keꞌ chiꞌsolixik. Man kakwin ta kꞌut keꞌek, kꞌa te kixuꞌsolij we chkwinik. \s Kꞌisbꞌal taq noꞌj \p \v 13 Chixkꞌasloq, ko chixkꞌoloq pa ri ikojobꞌal. Chikojo ichuqꞌabꞌ qas chibꞌana achyabꞌ chibꞌil iwibꞌ. \v 14 Ronojel ri kibꞌano, chibꞌana rukꞌ loqꞌanik. \p \v 15 Iwetaꞌm chi ri Estéfanas xuqujeꞌ ri e kꞌo rukꞌ pa ri rachoch are e nabꞌe taq kojonelabꞌ pa ri tinimit Acaya xuqujeꞌ are tajin kakilij kipatanixik ri e kojonelabꞌ. \v 16 Kawaj kꞌut wachalal chi kiꞌnimaj xuqujeꞌ kiꞌtoꞌo pa ronojel ri kajawataj chike pa we kꞌax laj chak ri kakibꞌano. \v 17 Kinkiꞌkotik rumal xul wukꞌ ri Estéfanas, ri Fortunato xuqujeꞌ ri Acaico, rumal cher aꞌreꞌ xeyoꞌwik ronojel ri man xixkwin ta ix chuyaꞌik chwe. \v 18 Areꞌ xeyoꞌw uchuqꞌabꞌ ri wanimaꞌ xuqujeꞌ xkiya uchuqꞌabꞌ ri iwanimaꞌ ix. Taqal chike we winaq riꞌ nim kiꞌwilo. \p \v 19 Ri komontyox rech Asia kakitaq rutzil iwach. Ri Aquila rachiꞌl ri Priscila kakitaq rutzil iwach pa ri ubꞌiꞌ Ajawxel, xuqujeꞌ kakitaq rutzil iwach ri komontyox ri kakimulij kibꞌ cho kachoch aꞌreꞌ. \v 20 Konojel ri alaxik kakitaq rutzil iwach. Chiya rutzil iwach rukꞌ jun Tyoxalaj tzꞌumanik. \p \v 21 In, in Pablo, kintaq bꞌik we rutzil iwach riꞌ rukꞌ ri nutzꞌibꞌ. \p \v 22 We kꞌo jun man kuloqꞌaj ta ri Ajawxel, chetzelataj uwach. Peta la Ajawxel. \p \v 23 Are ri utoqꞌobꞌ ri Ajawxel Jesús kakanaj iwukꞌ. \v 24 Kixinloqꞌaj iwonojel pa ri ubꞌiꞌ ri Cristo Jesús. Jeriꞌ.