\id ROM - Nehan NT [nsn] -Papua New Guinea 2011 (web 2014) \h Roum \toc1 O bolobolo ke boloin Poul tasir tamat i Roum \toc2 Roum \toc3 Roum \mt1 Roum \mt2 O bolobolo ke boloin Poul tasir tamat i Roum \ip O bolobolo tasir Roum o moko teil i lolono tar timuhur uelhote toro Baeboul. \ip O bolobol o nang Poul tasir tamatang tagorong man i Roum. i Roum here ter uleikir uan uleik tar koto uakap. Poul ke bolo toro bolobolo roono toro krismas 57 (I muduhia ke mata baka pe Iesu). Here ke bolono tar binaka ke uangoul i Korin. \ip O buk tasir Roum o ualasira hape re banotong uelkarus tur pe God tagigeig tar uabang manate teregi niguata uasaeig. Doh roon o ualasira pono hape paki uangoul peeig. A giniameher inete uleik ri banotong ate turueig toro bolobolo roono teenine: \io1 O tamata uakapa ka siokor guata tar niguata uasa tang God. \io1 God e uelkarus tasir tamata gera tagorong mana tatanon. \io1 Inggeig ahik pahi banotong uelkarus katongo keipisieig tar inete haua ki guata uaiain. \io1 Na Iabena Dedeil God e poul tagigeig tar guata tar niguatar uia. \io1 God e ualasira hape paki uangoul peeig. \c 1 \s1 Poul ke hire uakalahara tena kalekinaler aposoul pe \p \v 1 \x * \xo 1.1 \xt Apo 9.15\x*Inggo Poul na tamatang kalkalekinale puk Iesu Kristo ka kilaio a aposoul, kara niuamatoto sioko tar mene tauete tono Uelhire Uaia God. \p \v 2 \x * \xo 1.2 \xt Roum 16.25-26\x*God ke ualapagaha to toro Uelhire Uaia rone tasir propet sioun tun i lolono toro buk gero dedeil, \v 3 gero menmene tar tunon Iesu Kristo geke kotpokoso tur toso bunguna Debit ka me uatamata pein, \v 4 doh geke uakalaharainir Iabena Dedeil ter tuna God, kara ualasira uakalahara keip toin tena nitampopokoho uleik God, ka uatentur tapokis tur pein toro mat, Iesu Kristo ge nagi Tamata Nomaneig. \v 5 \x * \xo 1.5 \xt Apo 26.16-18; Gal 2.7-9\x*Inggeig ki kale tur tatanono tar nipoul tar kotpokos o aposoul tar kila tasir bureher tamatar peng gime uan ahik paho Ju tar tagorong mana tang Kristo, kara longor, kara heir tar uiniatoro tar hanganon. \p \v 6 Doh inggoum pono kae teil ponosioum tasisit ka kilais o nang Iesu Kristo. \v 7 \x * \xo 1.7 \xt Aha 6.25-26\x*Tamiuoum uakapeit re malauelhiris God i Roum gera kilais pare, no tamaton. \p A nimalauelhir, doh no hiarouo God ge tamagigeig, doha Tamata Noman Iesu Kristo e la tamiuoum. \s1 Poul e marang banga tosno tamata God i Roum \p \v 8 Uakikilangan, tar hangana Iesu Kristo inggo u heir tar niuah ueleheir tang God tamiuoum uakap, teeit remi nitagorong manoum ka ueliatein tar koto uakap. \v 9 God geru kalkalekinale keip tunuio tar koloug tar uelhire tauete tono uelhirer tunon, e ate a touihar binaka ru heirio tar namana tamiuoum \v 10 \x * \xo 1.10 \xt Apo 19.21; Roum 15.23\x*tenag lotu tar mamang binakalik. U lotu ge pare, kaelain me binakene daan tena nimalara God maru banotong tuparo me lele tar lame tamiuoum. \p \v 11 Inggo ku marang banga tun tamiuoum maru heir tar inete uaia ke heirinir Iabena Dedeil tar uatampopokoho tamiuoum. \v 12 A inetono te pare, inggo u marang lame tamiuoum mari uaueltampopokohesieig teregi nitagorong man. \p \v 13 \x * \xo 1.13 \xt Apo 19.21\x*Ro bung uanotoug, inggo u marang uahire tamiuoum pare, inggo ku gune tar me banga tamiuoum, bo a burehe pukur inete ke uapekout e tukene daan. Inggo u marang me kalekinale i uantinanina tamiuoum tar kale tur me puh uaia misiana ku guata uoum pe i uantinananina tasir gisiameher gime uan. \p \v 14 God ke hire uapopokoho totoguo tar hire tauete toro Uelhire Uaia tasir tamata uakap ge ahik paho Ju toro mamang buturulik. Ge paro tamatasina ra ate toro uelhireng Grik, kara niguatang Grik ue ahik, o tamatang iate ue ahik pah ka la tar sikul. A puhunin ahik pah tere hau. Inggo u pentampopokoho tun puk tar uelhire uakalahara toro Uelhire Uaia tasir tamata uakap. \v 15 Temaeit pono ku malarantiehe tunuo tar me hire tauete toro Uelhire Uaia tamiuoumat i Roum.\fig A uan uleik i Roum|alt="The city of Rome." src="HK00242B.TIF" size="col" ref="ROM 1.15" \fig* \p \v 16 \x * \xo 1.16 \xt Mak 8.38; Apo 13.46; 1Ko 1.18-24\x*Ge inggo pe ahik pahu matala keip tono Uelhire Uaia Iesu Kristo, teeit o uelhire tena nitampopokoho God re uelkarus keipin tasir tamata uakapa gera tagorong man, e uakikilanga keip tasir Ju song o gime uan. \v 17 \x * \xo 1.17 \xt Hab 2.4; Roum 3.21-22\x*Ge i lolono pe toro Uelhire Uaia o hire teil hape re uakotpokoso pe God tasir tamata tar kodkodoho keip tatanon te tar hagaring tagorong manang sioun kompe, uakekene tur tar uakikilanganar binak e la uatuka tar uadouhin. Ngohinar nibolo peono tono uelhire God pare, “O tamatar kodkodoho ra turung uangoul keip tar nitagorong man.” \s1 Na nimaliana God tar niguatar sa \p \v 18 Ge na nimaliana pe God e la turuha i Heuen e ualasira hape re nimaliana pe tar mamang niguata uasa, doha niuangoul uasa geka guataigir tamata ka tur tane keip pe toro mana teres mamang niguata uasalik. \v 19 \x * \xo 1.19 \xt Apo 14.15-17; 17.24-28\x*God ke nimaliana tasisin, teeit a haua ka ateinisina tang God a kalahara katongompe, doh God ke uakalahara tar puhono tasisin. \v 20 \x * \xo 1.20 \xt Job 12.7-9; Ker 19.1\x*Sioununtiehe tun tar binaka ka touoinir kot, o tamata ka bang huara tar kot, doha langit, doha mamang inetelikimpenit ke touoig God. Gisina ka banotong banga uaia tun tena niuiaono ger mahang bang, doh na nitampopokoho ger mahang kap, doh God a i rana uain tar mamang inetelik ke touig. Temaeit gisin ahik pah ra banotong uolih ra tele tang God. \p \v 21 \x * \xo 1.21 \xt Epe 4.17-18\x*Ge gisina pe ka atempe tang God, kara hik dedempe pah ka ueltada sira tatanon a God ue ra uatakai tatanon, kara uakekene tar touo teres ninamana hape re baka pe God. Temaeit res ninamanasina ke kitkitup, kare toboul. \v 22 \x * \xo 1.22 \xt Jer 10.14; 1Ko 1.20\x*Gisina ra uasalais, kara kula katongois pare, o tamatang iate, bo gisina puk o popouluan. \v 23 \x * \xo 1.23 \xt Ual 4.15-19; Ker 106.20\x*Gisina ka turung tar mud tang God ge paka uatakainisina ger Godung tar mamang binakalik, bo ahik ka uatakai kalehe puk tar kaesa a nipuruh sira tasir tamat ue o tetiau ue o inetesisier tua, o soi ue o pale gesir uoto mat. \p \v 24 Temaene God ke uamaluana tasisina tar guata belehu kompela tang hingiar puhur ualamatala re malaraigir tukunus, kara uasuasa tar tukunus, \v 25 teeit gisina ka de mata tagorong mana toro mana tang God, bo ka tagorong mana kalehe puk toro boh. Gisina ka lotu tar inetenitie ke touoig God, kara uangoul i kukulebanga taninin, ahik pah tang God geke touo tar mamang inetelik. Teono pe pake teri uatakaiaeig tar mamang binakalik. O man. \p \v 26 Ter tengkanonene maeit ke uamaluana God tasisina tar guata tar niguata uasantiehe tun, kara ualamatal. O kuaha ka de mata le tasir bulout ger niguatang sioun, kara ueluelkale katongois, \v 27 \x * \xo 1.27 \xt NKP 18.22; 20.13; 1Ko 6.9\x*kara siokonompe toso bulout, ahik pono pah ka malara ra le toso kuah ger niguatang sioun, bo ka malarantiehe tun ra uelueleis, temaeit gisina ra turung kale tar niduh geka uahingaig ra kale. \p \v 28 Doh, gitie ahik pesina pah ka bang paroko tang God, inggono ke uamaluanangua tasisina tar uangoul keip tar ninamana uasa ra banotong namana huaraig, a puh ge ahikisina pah ra banotong guat. \v 29 Gisina ka uoun tar mamang niguata uasalik, a niuangoul uasa, ra pe, tera gono tar bureher inet, ra uelsae, ra geh, ra tung pous tasir gisiameh, ra ueluelkoi, ra boh, ra marang guata uasa tasir gisiameh, karo uoto ngur. \v 30 Kara uasuasa tar hangasir gisiameh, kare tokouasais tang God, kara mahang kul, kara uakaiais, kara uasalais tesir uiantieh, kara namana tar giniamehemper niguatar sa, kara mahang longoro toso tinas. \v 31 Gisin ahik mes ninamana uaia, kara hik pah ra uakeluk tar uelhote, kara hik pah ra ualasira me niguata uaia ue ra ueldolomo tasir gisiameh. \v 32 Gisina ka atempe re kula pe na ualatut God pare, o tamata gera uangoul tar niuangouluninanine ra mat, bo gisin ahik ka guata dedempe tar niguataninanine, kara uatakai meniangua tas mais ka guata tar niguatanin. \c 2 \s1 God e bang kedanga tasir tamata uakap \p \v 1 \x * \xo 2.1 \xt Mat 7.1-2; Jon 8.7\x*Temaeit, inggaene ahik tun me puh maene ro bang kedanga tasir gisiameh, ge tang hingia per puh ro bang kedanga tolaia tasir gisiameh, ingga o uamoko tagu ponolaia. Ter hauon, inggaeit ro uoto bang kedang o uoto guata pono tar hararinin. \v 2 Doh inggeig i ate pare, na nikedanga God re guata pe e guata uapono toro mana tasisit ra uoto guata tar hararinin. \v 3 O namana tang God e turung bang kedang, kare tohotola tasisit ka guata pe tar hararinin, kare bangang duk totomua ko guata pono pe tar hararinin? \v 4 \x * \xo 2.4 \xt Epe 1.7; 2Pi 3.15\x*Ahik paho bang paroko ke hamhamas peono totomua? Ue ahik paho namana uaduh tar puhono? Ahik paho banga tar niguata uaiaene ke guataiono ke heir pe totomua tar binaka tar uiuiria tenang niguata uasa, kara hik pah ke uolong heir me niduh totomua? Na niguata uaiaono ter tengkana tar uoum keip totomua maro uiuiria. \p \v 5 Bo teeit torongo tuktukara, doh rongo mahang uiuir tenang niguata uasa, ingga misianangua pah ko uamoko toto tar niduh uleik re laig totoum tar marein re kotpokoso na nimaliana God, doh na nikedanga ger kodkodoh. \v 6 \x * \xo 2.6 \xt Ker 62.12; NU 24.12; Mat 16.27; 2Ko 5.10\x*Ge God pe e turung heir hahaua tasir tamata uakap e lampein tar haua ka guatain. \v 7 Tasisit ra tur uanon, kara guata dede tar niguata uaia, inggon e turung heir tar niuangoulung tar mamang binakalik, teeit ra sir pe tar kale tar uiniator, kara ueltad, kara niuangoul gere moko dede tar mamang binakalik. \v 8 \x * \xo 2.8 \xt 2Te 1.8\x*Bo inggono puk e turung nimalianantiehe tun, kare turung heir tar niduh uleik tun tasisitir kipal geka de toro man, kara uakeluk tar niguata uasa. \v 9 A niduh, kara uelmahing uleik e turung kotpokoso tasir tamata geka guata tar niguata uasa, e uakekene keip tasir Ju song o gime uan. \v 10 Bo tasisit ka guata tar niguata uaia ra turung heiris tar uiniator, a ueltad, karo hiarou, uakekene keip tasir Ju song o gime uan. \v 11 Ge God pe e bang kedanga tasir tamata uakapa tar siokonor hagar.\fig God e kedanga keip tasir tamata tar ualatut|alt="God judges the people." src="St_jud_d.tif" size="col" ref="ROM 2.11" \fig* \p \v 12 Ge God pe e turung mamantouo tasir gime uan ge ahik menas ualatut ger nang God, doh ra guata tar niguata uasa, gitiempe ahik pesina menas ualatut ger nang God. Kare turung kedanga tasir Ju geta guata tar niguata uasa gitiempe nas ualatut pesin ger nang God. \v 13 Ge ahik peono paha ineteng longoro puk tar ualatut re uakodkodoho tar tamata tang God. Bo gisis puk ka longor, kara uakeluk tera turung uakalaharais o tamatar kodkodoho tar matana God. \v 14 \x * \xo 2.14 \xt Apo 10.35\x*O mana noman geta uakeluk per tamatang gime uan teres ninamana katongo, kara guata tar niguata uaia, gitiempe ahik pesina menas ualatut ger nang God, gisin ra uoto ualasirampe pare, ra ate, ge i lolono pe teres ninamanasin e uahirempe tar hauar uia, kara hauar sa. \v 15 Temaene nas niguatasin e ualasira tena ualatut God a nibolo uahiuala tasisin, doh res ninamana uaiasin e uahirempe tasisin, hape ra guata pe, dohe hire pono tasisina tar ineter uia ue a ineter sa. \v 16 A puhuninanine e turung kotpokoso to tar marein re turung bang kedanga keip God tang Iesu Kristo tenas niuangoulur tamata uakap geka guata uaouoig. Tero hire teil pe ro uelhire rone ku meneio. \s1 O Ju ra namana tar ualatut e matotong poul tasisin \p \v 17 Inggo nag puhung mene tamiuoumur Juene rung uahinga to tar ualatut e poul tamiuoum. Karung uairanasioum re aha to pelasioum tang God. \v 18 O mana noman, inggoum mung ate a haua re malahirigion, karung iate tar hauar uia, kara hauar sa, teeit ka ualasira pesioum tena ualatuton. \v 19 Inggoum kung ate tunusioum pare, mung matotong uoum keip tasir kut, doh inggoum a luh tasisit tar kitup. \v 20 \x * \xo 2.20 \xt 2Ti 3.5\x*Karung namana pare, mung matotong ualatut tasisit ahik mes niate, karung ualasira tasir keketik tar niguatar nang God. Teeit inggoum a namiuir ualatut, temaeit mung namanangua pare, mung iate tar mamang inetelik, kara mamang inetelik rung menegioum a man. \p \v 21 \x * \xo 2.21 \xt Mat 23.3-4\x*O mana tun, inggoum mung ualasira tasir gisiameher tamat, bo maeit ahikioum pah mung ualasira katongosioum? Inggoum mung hire tasir tamat, “O sa ro uenau.” Bo inggoum ahik pah mung uenau? \v 22 Karung hire “O sa ro ur.” Bo inggoum ahik pah mung guata tar puhon? Karung kula pare, “Dehen tung lotu tasir god bohoboh.” Bo inggoum ae maene ahik pah mung ueltada tar ineter dedeil? \v 23 Inggoum mung uakai tunusioum rung ate pe tena ualatut God, bo inggoum puk ahik tun pah mung ueltada tang God, rung katego pe tar ualatut. \v 24 \x * \xo 2.24 \xt Ais 52.5\x*Temaeit pe no uelhire God o kula pare tar puhon, “Teoum ter tengkana maene ro kula no uelhire God pare, ‘Ka mene uasainir hangana God i uantinanina tasir gime uan.’” \s1 A niguatang poko tar tukunun \p \v 25 Nas niguatar Ju tar poko tar tukunun e uia to puk geta uakelukigir ualatut. Bo getung katego inggoum tar ualatut, inggoum mung uangoul sira tasir tamatasitier tabung pok, gitiemper nipoko peoum. \v 26 \x * \xo 2.26 \xt Gal 5.6\x*Doh geta uakelukur gime uan tena ualatut God, God e turung banga keip tasisina tar siokonor hagar tasir Ju gesir nipok. \v 27 Temaeit o gime uan gera uakeluk tar ualatut, karo nitabung pok ra turung uakouh tamiuoumur Ju, teeit a nibolo uahiua pe nami ualatut, karo nipok, bo inggoum puk o tamatang katego tar ualatut. \p \v 28 Ge a tamata pe ahik paha Ju teeit a nipoho tur pe toro matina tasir Ju ue teeit ka poko pein. \v 29 \x * \xo 2.29 \xt Ual 30.6; Kol 2.11\x*Ahik, a Ju tun te giner kodkodoho na niuangoul tar matana God. Doha niguatang pok ahik pahe lain tar poko tar tukunun, bo a uapalihinar niuangoul i lolono tar koloun gere uakotpokosoin na Iabena Dedeil God tar tamat ahik pah tar ualatut. Kara hikir tamata pah ra uatakai tatanon, bo God puk tere uatakai tatanon. \c 3 \s1 God a uauaman \p \v 1 Ia re uia tolar tamata geta peng Ju? Ue ia re uia tolar puhonener poko tar tukunun? \v 2 A bureher hagarir uia. Uakikilangan no uelhire God o niheir uamatotoha tasir Ju. \p \v 3 Hape ge paka tagorong bohor gisiameher Ju tono uelhire God? A puhon e uamaluana tang God tar katego tena ualapagah? \v 4 \x * \xo 3.4 \xt Ker 51.4\x*Ahik nomanampe! O tamata uakapa tun ra uoto boh, bo God me pahener uauaman. Misiana ro kula teil pe ro uelhire gero nibolo pare, “Inggon e turung uakodkodoho toin tar haua re menein, kare turung pehuara geta tohotolain tar uelhehek.” \p \v 5 Bo gete uakalahara nagi niguata uasaeig re uamana pe God, hapengua ri kula peeig? A saono tang God tar nimalian, kare heir me niduh tagigeig? A puhung dangataninanine e la tur puk tena ninamanar tamat. \v 6 Ahik noman! Ge paka hik God paha guata uelmatout, hapengua re bang kedanga peono tar koto uakap? \v 7 Me tamat e banotong kula pare, “Gete rogo bohoboho ko uakalahara tono uauamana God, karo uauleik tena uiniatoron, ae maene ra heirio tar niduh a tamatang guata pe tar niguata uasa?” \v 8 Gete ko uakeluka tar ninamanon, auiangua ponompe tar kula pare, “Geti guata pukulaeig tar niguata uasa ter uiantieh.” O tamata gera kula tar puhung kulononinanine ra turung uakouhis. Bo o gisiamehe puk ra uelsigal, kara tohotola pare, ter puhono ru ualasiraio. \s1 Ahik me tang siokor tamatar kodkodoh \p \v 9 \x * \xo 3.9 \xt Roum 1.18–2.24; 3.23\x*Hapenguaon? Inggeimir Ju tesir tamata uaiantiehe? Ahik nomanampe! Geking ualasira manasa pe inggeim tasir tamata uakapa pare, o Ju ue o gime uan ra siokor uangoulumpe i kukulebanga tena nitampopokohor niguata uasa. \v 10 Misiana ro kula pe ro uelhire gero nibolo pare, \b \q1 “Ahik me tamatar kodkodoh, \q2 ahik tun me tatang siokolik! \q1 \v 11 Ahik me tamatar naman manate \q2 ue e sir tang God. \q1 \v 12 O tamata uakapa ka siokor turung tar mud tang God, \q2 kara siokor guata tar niguata uasa, \q1 ahik me tang sioko ke guata uaia, \q2 ahik tun me tatang siokolik.” \rq Ker 14.1-3; 53.1-3\rq* \q1 \v 13 “Nas menesin a sa tun kenar benge nar keu, \q2 kara uauasisin a bohoboh.” \q1 “A baranganar soi ke sosoro tur tar bilisisin.” \rq Ker 5.9; 140.3\rq* \q2 \v 14 “A uauasisina ke uoun tar soul, \q2 kara mamangusul tar tang giameh.” \rq Ker 10.7\rq* \q1 \v 15 “Gisin o karkarianalik tar tung pous, \q2 \v 16 Ia ra lasina ra mamantouo tenas niuangoulur gisiameh, \q1 \v 17 kara tele tar niguatang uelhiarou.” \rq Aisaia 59.7\rq* \q2 \v 18 “Ahik tun me nisokoro tang God kaeig tasisin.” \rq Ker 36.1\rq* \b \p \v 19 I ranahia tar mamang inetelikinin, inggeig ki banga manasa pare, a ualatut e lain tas mais ka heiris, ge a tengkana pe maeit ka heiriono mara uakelukusin, kara hik pah ra heir menas puh ka guata uasa pe, doh tar keipila tar koto uakapa tena uelheheke God. \v 20 \x * \xo 3.20 \xt Ker 143.2; Roum 7.7; Gal 2.16\x*Ge ahik pe me tamata ra banotong uakodkodoho tolain tar matana God ke uakeluk pe tar haua re kulainir ualatut. Ge gitie pe geti ate uaia uaineig tena ualatut God, e la kalahara uainintiehengua ponor puhono tagigeig pare, ahik pe pahi uakeluk tananin. \s1 Hape ri kotpokoso peeig pare, o tamata kodkodoho tar matana God \p \v 21 Bo gine puk daan, God ke ualasira tar giamehe siokor hagar tar kodkodoho tola tatanon, ahik pah tar uakelukunar ualatut, bo tar hagar ko hire teilin ro bolobolo sioununtieh tang Moses mesir propet tar ualapagah. \v 22 \x * \xo 3.22 \xt Gal 2.16\x*Inggeig ka uakodkodoho keipisieig tang God tar binaka ri tagorong mana tang Iesu Kristo tar kale liu teregi niguata uasaeig. Doh inggeig uakapa ra siokor uelkarus turusieig tar siokonor hagarion, hingiamper tamata ue a haua ke kalekinalein, ge o tamata uakapa pe o siokono tar matana God. \p \v 23 Ge o tamata uakapa pe ka siokor guata tar niguata uasa, ahik me tang sioko ke kale tar uiniatoror nang God. \v 24 \x * \xo 3.24 \xt Roum 5.1\x*Doh gitie daan tena hamhamas God geke heirheir pukin inggeig ki kotpokos o kodkodoh. Inggono ke guata keip tar puhono tang Iesu Kristo geke luaka liu teregi niguata uasaeig. \v 25 God ke heir tatanon a uahung, maeit toro deuatinginon, inggon e turung kotpokos ter tamatang kuse luar teres niguata uasar tamata ra tagorong mana pe tatanon. Inggono ke guata pare, tar ualasira hape ke guata uelmatout pe. God ke guata uauelmatout tun, kara kodkodohonor binak ahik pe pah ke heir me niduh tasisit ka guata tar niguat uasa sioun. \v 26 Doh inggono ke uauelmatout tun, kare guata uakodkodoho tun tar binakalanine binaka ke uatur uakalahara tasir tamatang guata tar niguata uasa tar kotpokos o kodkodoho tar matanon, teeit ra tagorong mana pesin tang Iesu. \p \v 27 Temaeit mai re matotong uasalain? Ahik baka poluk me tamat, a puhonene ke kapa uakapangua. Kara hik pah ke kapa to tar hagaring uakeluk tar ualatut, bo ke kapa to tar hagaring tagorong man. \v 28 Teeit ki kula manasa pe inggeig pare, ki kodkodoho to kompe tar matana God tar hagaring tagorong man, kara hik pah tar hagaring uakeluk tar ualatut. \p \v 29 \x * \xo 3.29 \xt Roum 10.12\x*Inggoum mung namana pare, God nas God pukur Ju? Ahikiono pah nas God tagur gime uan? Ahik! Inggono nas God ponor gime uan! \v 30 \x * \xo 3.30 \xt Ual 6.4; Gal 3.20\x*A tang siokon sioun pukur God, kara siokon sioun pukur leleng haiala tatanon. Inggon e uakodkodoho tola tasir tamata tatan tar siokon siounumper hagar, tar hagaring tagorong man. Gitiempe geto Jusin ue o gime uan. \v 31 \x * \xo 3.31 \xt Mat 5.17\x*Geti uainete uleikeig tar nitagorong man, a ualatut e iinetelikingua? Ahik tun! A nitagorong man e guata tagigeig tar kotpokoso sira re malauehir per ualatut. \c 4 \s1 Na nitagorong mana Abraham \p \v 1 Hapengua ri kula pe inggeig tar puhpuh ke ueltuparameig Abraham tamagigeig gere kulkula teil tar puhung dangatene pare, a tamata ra uelkarus toin i lolono tar nitagorong man? \v 2 Geto mana roono ke guata Abraham tar niguata uaia, doh ter niguatonene ke guata tatanon a tamata kodkodoh, auia inggono pake uairana tar hangan. Bo tar matana puk God, inggon ahik pah ke kodkodoho to tar hagarion. \v 3 \x * \xo 4.3 \xt Uak 15.6; Gal 3.6\x*Ge no bolobolo God pe gero dedeil o kula pare. “Abraham ke tagorong mana tang God, temaeit God ke kila tatanon a tamata kodkodoh.” \p \v 4 A tamata gere tuha tar kalekinale, kara bulauain, gitier bulauanon ahik pah ra kulain a ineteng uauah, ahik, bo a ineteng heir hahaua puk ka tuha peinir kalekinale. \v 5 Bor tamata ra kilain a tamata kodkodoh, teeit tena nitagorong man, kara hik pah tar kalekinale uaia ke tuhain, bo e tagorong mana tang God, teeit re ate pe pare God tere banotong uamoko tasir tamata uasa ra kodkodoho keip tatanon. Ter nitagorong manonene, maeit re kila God tatanon a tamata kodkodoh. \p \v 6 Debit ger toia teke mene tar puhene ke hire sir pe tena niuahar tamata geke kilain God a kodkodoho tar matanon, gitiempe ahik peono pah ke uakeluk uaia tena ualatut God. \b \q1 \v 7 “O tamata geka kuse luaraig nas niguata uasa \q2 kara malabobourig, \q2 gisina tera banotong uah. \q1 \v 8 A tamata ge ahikir Tamata Nomana pahe toho tagu tola tatanono tena niguata uasa \q2 inggono tere banotong uah.” \rq Ker 32.1-2\rq* \p \v 9 A niuahonene a nas pukusisir nipoko ue a nas ponosisir tabung pok? Inggeig ki kula pare, “Abraham ke tagorong mana tang God, temaeit God ke kila tatanon a tamatar kodkodoh”. \v 10 Mangiha ke kotpokosor puhonene? I muduhiaono ka poko baka peiono ue i uoumuhia? Ahik dehono pahi muduhia bo i uoumuhia! \p \v 11 \x * \xo 4.11 \xt Uak 17.10-11\x*Doh Abraham ka pokoin, a hagaring uaanasa tatanono ke tagorong mana pe tar binaka halana haraha ta pokoin. Temaeit inggono ter tamasir tamata uakap a gera tagorong man, bo ahik puk paho nipoko mare kila pono God tagigeig o tamata kodkodoho pon. \v 12 Doh inggon a tamas ponositir nipok, ahik paho nipoko puk bo ka uelhir sira tar nitagorong mana geke uakelukin Abraham i uoumuhia tar binaka halan ta pokoin. \s1 Na ualapagah God ra kale keipin tar nitagorong man \p \v 13 \x * \xo 4.13 \xt Uak 17.4-6; 22.17-18; Gal 3.29\x*Inggon ahik pah tar hagaring uakeluk tar ualatut ke kale to Abraham meso bunguna tar ualapagah a tar kale tar koto uakap. Ahik! Abraham ke tagorong mana tang God, kare kilangua God tatanon a tamata kodkodoh. \v 14 \x * \xo 4.14 \xt Gal 3.18\x*Gete gisit puk ka uakeluk tar ualatut ra kale tar mamang inetelik ke ualapagahaig God, a niguatang tagorong mana ra uaiinetelik pukunguain, doh na ualapagaha God a tabo tengkanangua. \v 15 \x * \xo 4.15 \xt Roum 3.20; 5.13\x*Ge a ualatut pe, e heir hagar tena nimaliana God, bo iar butur ahik me ualatut, ahikingua pono me katego tar ualatut. \p \v 16 \x * \xo 4.16 \xt Gal 3.7\x*A mamang inetelik e haono to tar nitagorong mana tang God, teeit tena nimalauelhirono menia tena niueldolomo tagigeig, maeit a ualapagaha ra turung kale nomananguain ro bunguna uakapa Abraham, ahik pah gisit puk nas ualatut, bo gisis uakapa pono ka tagorong mana sira tun tang Abraham ge tamagigeig. \v 17 \x * \xo 4.17 \xt Uak 17.5\x*O mana tun temaeit ro kula teil no bolobolo God gero dedeil pare, “Inggo ku guata totomua a tamasir burehe ro uan.” A puhono ke kotpokos, teeit Abraham ke tagorong mana tang God gere uoto heir tar nitua tasisit ka mat, kare uelhire tar inetelanit i uoum ahik pah ke mokome sioun. \p \v 18 \x * \xo 4.18 \xt Uak 15.5\x*Abraham e tele hape re turung guata pe God tar ualapagaha ke guatain, bo ke tagorong mana teil tun puk tar inetenin e turung kotpokos. Maeit ke kotpokoson a tamasir burehe ro uan. A siokono ro hire teil pe no uelhire God pare, “O bungumua ra turung burehentiehe sira tun tasir pitopit.” \v 19 \x * \xo 4.19 \xt Uak 17.17\x*Abraham ahik pah ke punga sikoro baka na nitagorong man, gitiempe no hangaulur hangaul manasa pe no krismas, doh ke mahohontiehe tun manasa pon, doh Sara ke pipigogolik tun manasa pon, kara bouh tur sioun. \p \v 20 Bo ahik pukumpe Abraham pah ke tagorong boho sikor na nitagorong manono ke popokoho uain kaleh, doh tar puhonene, ke heiringuaono tar uinatoro tang God. \v 21 Inggono ke tagorong manantiehe tun pare, God e banotong guata tar hauar inete ke ualapagahain. \v 22 \x * \xo 4.22 \xt Uak 15.6\x*Doh teeit tena nitagorong manon, God ke kilangua tatanon a tamatar kodkodoh. \p \v 23 A puhene, “Ka kilain a tamatar kodkodoh.” Ahik pah ka boloin tatanono puk, \v 24 bo tagigeig pon. Inggeig ki tagorong mana tang God geke uatentur tapokis tang Iesu nagi Tamata Nomaneig, inggon e turung namana to teregi nitagorong maneig, kare kila tagigeig o tamata kodkodoh. \v 25 \x * \xo 4.25 \xt Ais 53.4-5\x*Inggono ka tung pousin, teeit teregi niguata uasaeig, kara uatentur tapokisin mare kila tagigeig o tamatar kodkodoh.\fig Inggeig i tagorong mana tang Iesu Kristo|alt="We believe in Jesus Christ." src="St_rec_d.tif" size="col" ref="ROM 4.25" \fig* \c 5 \s1 O hiarouo kara niuah \p \v 1 Gine ka uakodkodoho to manasa pesieig tar nitagorong man tar matana God, temaeit o moko keipingua ro hiarou tagigieg menia tang God tang Iesu Kristo ge nagi Tamata Nomaneig. \v 2 Teeit teregi nitagorong maneig, temaeit Kristo ke keip tagigeig tar butur ri kale tar nimalauelhir menia keip tar nipoul gine ri uangoulieig. Kari uahauaha ri tagorong mana teil pe tena uiniatoro God. \v 3 \x * \xo 5.3 \xt Jas 1.2-3; 1Pi 1.5-7\x*Ahik pah tar puh pukuon, bo i uahauaha pono teregi niduh ri ate teil pe pare, a niduh auia tagigeig e poul tagigeig tar kale tar niate hape ri huata bolongur pe tananin. \p \v 4 Gete ki huata bolongureig tar niduh e uakotpokosonguar puhono pare, God e uaha tagigeig, teeit ri tur uapopokoho pe tar niduh re kotpokoso tagigeig, doh inggeig i tagorong mana teil tang God tar poul, kare uelkarus tagigeig. \v 5 A nitagorong mana ri uangoul keipisieig ahik pahe uahagouo uasa tagigeig, teeit God ke uakalahara tun manasa tena nimalauelhir tagigeig tar Iabena Dedeil geke heirin. \p \v 6 Teeit tar binaka tun ka uamatotoin, binak ahikieig meigi nitampopokoho tar poul katongosieig. Kristo ke mata ueleheir tagigeigir tamatang guata tar niguata uasa. \v 7 Ge ahik pe mo bureher tamata ra marang mata ueleheir tar tamata ger kodkodoh, bo ge paka tamata uaiantiehe tun pukuon, song here kaein me tamata re mata ueleheir tatanon. \v 8 \x * \xo 5.8 \xt Jon 3.16; 1Jo 4.10\x*Bo God ke marang ualasira uakalahara puk terener nimalauelhir tagigeig tar puhonene tar binaka ki guateig tar niguata uasa, Kristo ke mata ueleheir tagigeig. \p \v 9 \x * \xo 5.9 \xt Roum 1.18; 2.5; Epe 2.3-5\x*Gitie ka uakodkodoho keip manasa pesieig toro deuatingina Iesu, inggon e turung uelkarus turungua ponompe tagigeig tena nimaliana God. \v 10 Ge tar binaka pe ri uelmatan haraheig tatanon, inggeig ka ueliu tapokisisieig tang God tono mater tunon. Doh gine daan inggeig ki kotpokos o bung kaluanon, temaeit inggeig ki banotong ate uaia tunungua pare, tena nitua Iesu inggeig ra turung uelkarus turusieig tena nimaliana God. \v 11 Ahik pah tar puh pukene, bo i uahauahantiehe tun pono tang God tang Iesu Kristo tenagi Tamata Nomaneig geke uakotpokoso tagigeig o bung kaluana God! \s1 Adam ke uakotpokoso toro mat bo Iesu ke uakotpokoso tar nitua \p \v 12 \x * \xo 5.12 \xt Uak 3.6; Roum 6.23\x*Temaeit a niguata uasa ke kotpokoso tur tar tang siokon siounur tamat, nu Adam, doh na niguata uasaono ke uakotpokoso toro mat. Temaeit ko la uakapangua ro mata tasir tamata uakap, teeit ka siokor guata pesina tar niguata uasa. \v 13 \x * \xo 5.13 \xt Roum 4.15\x*Tar binaka halanar ualatut ta heirig, a niguata uasa e moko manasampeane tar kot. Bo tar butur puk ahik me ualatut, God ahik pahe uakouh me tamat. \v 14 Bo tena binaka Adam e tuka tena binaka Moses, o tamata uakapa ka mat, teeit Adam ke katego tena ualatoho God, gitiempe ahik pesina pah ka guata uasa sira tang Adam. Adam misiana paha niparoko tar tang sioko gere turung lame.\f + \fr 5.14 \ft Pare, na niguat Adam ke la guata uasa tasir tamata uakap, bo i muduhia na niguata Iesu ke la guata uaia tasir tamata uakap\f* \v 15 Bo rasina puk ahik paha toking siokon. Teeit a inete uaia ke heirheir pukin God ahik paha siokono keip tar puhung siokon siounur niguata uasa ke guatain Adam. O mana noman, o bureher tamata ka mat, teeit ke guata uasa per tang siok, bo na nimalauelhir puk God a i rana uain. Temaeit a inete uaia ke heirheir pukin God e la tasir bureher tamat tena niguata uaiar tang siok, nu Iesu Kristo. \v 16 Inggo u hire uapoul poluk tar haua ke kotpokos, bo tar giamehe pukur hagar. A inete uaia ke heirin God ahik paha siokono tar niguata ke guatain Adam. Ge tar puhung siokon sioun per niguata uasa ke guatain Adam ke guata tang God e ualakouh tasir tamata uakap, bo inggeig puk nagi inete uaia a niheirheir puk ke uahue pe God e kila tagigeig o kodkodoh, gitiempe ki kouh peig tar bureher niguata uasa. \v 17 Tena niguata uasa pukur tang siokor tamatonene Adam, ke guata tagigeig ki uangoul i kukulebanga tena nitampopokoho ro mat, bo tasisit puk geka kale tena nimalauelhir God menia tar nipoul, doh na inete uaia ger kodkodoh, ra turung uangoulung uah ka touahiu peinir niguata uasa, doho mat tar tang siokor tamat Iesu Kristo. \p \v 18 \x * \xo 5.18 \xt 1Ko 15.22\x*Temaeit, tena niguata uasansioun pukur tang siokor tamatonene Adam, God ke uakouhungua tagigeigir tamata uakap, te misiana kompe tena niguata kodkodohor tang siokor tamat Kristo, God ke kila tasir tamata gera tagorong mana tang Kristo o tamata kodkodoh, kare heir tar timuhur nitua tasisin. \v 19 \x * \xo 5.19 \xt Ais 53.11\x*Te misiana kompe tono mahang longoror tang siok, nu Adam, maene o burehe ka kotpokos o tamatang guata tar niguata uasa. Temaeit puk pono tono longlongoror tang siok, nu Kristo, o burehe ra turung uakodkodohonguais. \p \v 20 A ualatut ka heirig mare bureher niguata uasa. Bo ia puk re mokor burehentiehe niguata uasa, na nimalauelhir God e la burehentiehe uain. \v 21 \x * \xo 5.21 \xt Roum 6.23\x*Sioun o tamata uakap ke uoum keipis na nitampopokohor niguata uasa, kare uamata tasisin, bo gine puk daan, na hamhamasa God ke uoum keip kaleh, maeit ke uatur keip tagigeig tang God pare, o kodkodoh, kare uoum keip tagigeig tar niuangoulung tar mamang binakalik tang Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig. \c 6 \s1 Na nitampopokoho ro mat ka uatakoutin \p \v 1 Pake hape ri kulangua pe inggeig? Paki guata ualataunumpela tar niguata uasa mare heir uaburehe God tena nimalauelhir keip tena nipoul? \v 2 Ahik dehon! Inggeig ki mata tar niguata uasa, hape maeit ri la uangoul keip baka polukueig tar puhuon? \v 3 \x * \xo 6.3 \xt Gal 3.27\x*Ue ahik pah mung iate pare, inggeig uakapene ka uahuhu tagusieig tang Iesu Kristo, ka uahuhu tagusieig tono maton? Te misiana kompe ki mata tagu pe inggeig tatanono tar korose. \v 4 \x * \xo 6.4 \xt Kol 2.12\x*Temaeit tar uahuhu, inggeig ka keu tagusieig tatanon, kari uangoul teil tono maton, maeit misiana ka uatentur tapokis keip pein Iesu Kristo toro mat tar balbalana na nitampopokoho tamagigeig, inggeig i banotongua pon i uangoul tar timuhur niuangoul. \s1 Inggeig i turung tua tagu tang Iesu Kristo \p \v 5 Gitie ki uangoul tagu pe inggeig pare, tono maton, inggeig i turung uiliodout keipingua pono tatanono ke tua tapokis pe. \v 6 \x * \xo 6.6 \xt Gal 5.24\x*Ahik pahi malabobour tenagi niuangoul ger pensioun ka uakuse keipeig tang Kristo tar korose, maeit a tukunugigeigininer uoun tar niguata uasa ahik baka poluk mena nitampopokoho tar kale uahiua tagigeig mara hikieig pahi uangoul baka poluk o tamatang kalkalekinale puk tar niguata uasa. \v 7 Ge a tamata pe geke mat ka luaka liu tur manasain tena nikaueker niguata uasa. \v 8 Gitie ki mata keip pe inggeig tang Kristo, inggeig i tagorong mana pare, i turung uiliodout keip tatanono tena timuhur niuangoul. \v 9 Inggeig i ate pare, Kristo ke tentur tapokis tur toro mat, kara hik pahe turung mata uapoul poluk. O mat ahik baka poluk mena nitampopokoho tar kale uahiua tatanon. \v 10 O mata ke mateion, ke mata uasiokon siounumpe tar siokor binaka tar niguata uasa, bo daana puk a niuangoul re uangouluion, e uangoul tar balbalana na nitampopokoho God. \v 11 \x * \xo 6.11 \xt 2Ko 5.15; Gal 2.19\x*Temaeit inggoum mung banga katongonguasioum pare, kung mata tar niguata uasa, karung banotong tua to tang God tang Iesu Kristo. \p \v 12 \x * \xo 6.12 \xt Uak 4.7\x*Temaeit ahikioum pah mung uamaluana tar niguata uasa e uoum keip tenami niuangouloum, karung longoro tar nimalara uasang tar tukunun. \v 13 \x * \xo 6.13 \xt Roum 12.1\x*Ahik pah mung uamaluana tar maharanar tukunumiu a ineteng guata keip tar niguata uasa, bo mung heirisioum tang God misiana tasisitie ka kale tapokis turis toro mat, kara tua. Karung heir tar maharanar tukunumiu tang God pare, a ineteng guata keip tar ineter kodkodoh. \v 14 \x * \xo 6.14 \xt 1Jo 3.6\x*Ahik pah mung uamaluana tar niguata uasa nami tamatang uoum keipioum marung longoro inggoum tar haua re malaragion, ge inggoum pe ahik pah mung uangoul i kukulebanga tar ualatut, bo i kukulebanga tena nimalauelhir God, doh na niueldolom. \s1 Inggeig tesir tamatang kalkalekinale puk tar niguatar kodkodoh \p \v 15 Hape ri kulangua pe inggeig? I guata tar niguata uasa, teeit ahik pe pahi uangoul i kukulebanga tar ualatut, bo i kukulebanga tena nimalauelhir God, doh na niueldolom? Ahik dehon! \v 16 \x * \xo 6.16 \xt Jon 8.34; 2Pi 2.19\x*O mana tun, inggoum mung iate pare, tar binaka rung tanganasioum tar longoro me tamat, inggoum no tamatang kalkalekinale pukur tamatene kung longoroin, gitiempe geta niguata uasaon gere uakotpokoso toro mat ue o longlongoro gero uakotpokoso tamiuoum o kodkodoho tola tang God. \v 17 Bo a uatakai puk e la tang God, teeit sioun, gitiempe kung uangoul sira peoum o tamatang kalkalekinale puk tar niguata uasa, bo gine daan inggoum kung malarantiehe tun karung uakeluk uelhir tun puk tena niualasira Kristo ka heirig tamiuoum. \v 18 Inggoum ka luaka liu tur manasasioum tar niguata uasa, karung kotpokos o tamatang kalkalekinale puk tar niguatar kodkodoh. \p \v 19 Inggo u uamisiana tola tena niuangoulur tamata pare, tar tamatang kalkalekinale puk, doh na tamata uleik, teeit a parakukuh peono tamiuoum tar naman manate tar ineter nang God. Ter siokono sira kompe kung uoto heir peoum tar maharanar tukunumiu e kotpokos a tamatang kalkalekinale puk tar tamatang uoum keip uasa, karung guata toro ur, doha mamang niguata uasalik, karung la kotpokosongua o tamata uasantiehe tun. Temaeit gine daan inggoum mung heir sira manasa tar maharanar tukunumiu e kotpokos o tamatang kalkalekinale puk tar tamata uleik ger uia mare uakotpokosono tamiuoum tar pilese tar niuangoulur kodkodoho marung kotpokosoum o dedeil. \p \v 20 Tar binaka kung kalkalekinale pukuoum tar niguata uasa, inggoum ka luaka liu turusioum tena nikaueker kodkodoh. \v 21 Tar binakon, a hauanguar bulauana kung kale turugioum tar inete rung matala keipig daan? A inetenin e uakotpokoso puk toro mat. \v 22 Bo gine puk daan, ka luaka liu manasa pesioum tar niguata uasa, karung kotpokos o tamatang kalkalekinale puk tang God, a bulauana rung kalegioum e poul tamiuoum tar uangoul tar niuangoulur dedeil, kare uakotpokoso tar niuangoulung tar mamang binakalik. \v 23 \x * \xo 6.23 \xt Roum 5.12,15\x*Ge a bulauana per niguata uasa tero mat, bo na inete uaia God geke heirheir pukin ter niuangoulung tar mamang binakalik tang Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig. \c 7 \s1 Inggeig ahik baka poluk pahi uangoul teil tena nikaueker ualatut \p \v 1 Ro bung uanotoug, inggo u menmene tasisit ra ate tar ualatut, Inggoum mung ate pare, a ualatut e la kaueke uatuka puk tar tamat e tuka gete mat. \v 2 Misiana pare, a ualatut e kula pare, gete ler kuah, inggon e uangoul keip tena bulout e tuka gete maton, bo gete mata puk na buloutuon, inggono ka kale liu manasain tena ualatut ro le. \v 3 Doh tar binaka re tua haraha na buloutuon, kare le polukuono me tang giameher bulout, inggono ke guatangua toro ur. Bo gete mata puk na buloutuon song ka luaka liuiono tar ualatut, kara hik pahe guata toro ur tar binaka re le poluk. \p \v 4 \x * \xo 7.4 \xt Roum 6.2,11\x*Temaeit ro bung uanotoug, inggoum kung mata pono tena nitampopokohor ualatut tar binaka kung mata tagu tang Kristo tar korose, doh gine daan inggoum mung uiliodout keip tar tamata geke tua tapokis tur toro mat marung banotong uakotpokosoum me kukuanana uaia ter niguata uaianinar nang God. \v 5 Sioun tar binaka ki uangouleig i kukulebanga tar nimalara uasang tar tukunugig, a ualatut ke uatentur tar nimalara uasaninanine gere uakotpokoso tar nimalara uasang tar tukunun gere keip pokoso toro mat. \v 6 \x * \xo 7.6 \xt Roum 6.4; 8.2\x*Bo gine puk daan, inggeig ka luaka liu tur manasasieig tar ualatut ki mata keip pe tang Kristo, doh ahik baka poluk pah ra uoho uanonosieig i lolono tena nitampopopkohor ualatut. Gine daan inggeig i kalekinale tun tang God, kara hik pahi uakeluk tar ualatut, bo tar uakeluk tar timuhur hagarir nanar Iabena Dedeil. \s1 Na ualatut God ke ualasira tagigeig a hauar niguata uasa \p \v 7 \x * \xo 7.7 \xt KT 20.17; Ual 5.21\x*Temaeit hape ri kulangua pe inggeig? A ualatut a sa? Ahik dehon! A ualatut ahik paha niguata uasa, bor ualatut teke ualasira totoguo tenag niguata uasa tar haua ku guata uasain. Ge paka hikir ualatut pahe kula pare, “Ingga ahik paho gehe tena ineter tang giameh.” Inggo paka hik pahu ate tenag niguata uasanine tar geh ue tar nimalara uasanine re ouiouane i lolono totoug. \v 8 Bo ter ualatutonene ke uatentur tar niguata uasa, kare uakotpokoso tar bureher kahakahar geh totoguo. Ge paka hik me ualatut, a niguata uasa paka hik mena nitampopokoh. \p \v 9 Sioun inggo ku uangoul uaia tar binaka ru tele tar haua re uahingaigir ualatut, bo tar binaka puk ku me ateo tananin, song ke me kaleior nimalara uasang tar tukunug tar gehe tenas ineter gisiameher tamat, temaeit rogo mahang longoro tena ualatut God ko aha liuingua totoguo tang God. \v 10 Ku tupara tun tar ualatutunitie pake tere ueliu totoguo tar leleng tar nitua, bo ke ueliu puk totoguo toro mat. \v 11 \x * \xo 7.11 \xt Uak 3.13\x*Ge a niguata uasa pe ke uelour keip tar ualatut totoguo, kare uiliatung pous puk totoguo. \v 12 \x * \xo 7.12 \xt 1Ti 1.8\x*Temaeit a ualatut a dedeil, doha ualatoh a dedeil, kara kodkodoh, kara uia. \p \v 13 Doh hapenguaon? Ter ualatut ger uia ke aha liu totoguo tang God? Ahik dehon! Bor ualatut ke guata mara bang parokoinir niguata uasa pare, a sa tun. A niguata uasa ke aha liu tur totoguo tang God tena ualatut ger uia, teeit ku mahang longoro peo tananin. Temaeit ki ate uaia tur tunungua inggeig tar ualatut pare, a santiehe tun. \p \v 14 Inggeig i ate pare, na Iabena Dedeil God teke heir tar ualatutunin, bo inggo a tamata puk pon ahik paha dedeil, ka uabulauaio a tamatang kalkalekinale puk tar niguata uasa. \v 15 \x * \xo 7.15 \xt Gal 5.17\x*Inggo ahik uadeilimpe pahu naman manate katongoio. Ge u marang guata tun pe tar ineter kodkodoh, bo ahik puk pahu guat. U guata kalehe puk tar inetenitie ahik pahu marang guataig, a inete ru degio. \v 16 Doh getu guata inggo tar inet ahik pah ku marang guatain inggo misianangua pah ku uauia tar ualatut. \v 17 Bo ahik puk pah inggo ru guata tar puhon, inggono ter niguata uasaene i lolono totoguo re guata totoguo tar guata tar niguata uasaninanine. \p \v 18 Inggo u ate ahik me inete uaia kaeig totoug i lolono tar tukunug. Hingiamper hagar ru marang kauiuirio, ahik nomanampe pahu matotong guata katongoio tar guata tar niguatar kodkodoh. U malar, bo ahik puk pahu matot. \v 19 Getu marang guato tar inete uaia, ahikimpe pahu guat. Doh getu uedango ahik pahu guata tar niguata uasa, u guata belehu kompela. \v 20 Bo getu guata inggo tar haua ru dein matu guat, inggon ahik pah teo tun ru guata tar puhon, bo e guatainir nimalara uasang tar tukunuguonine re moko totoguo. \p \v 21 Temaeit ku tuparangua inggo tar puhon a man. Misiana getu marang guata inggo tar ineter uia, a nimalara uasang tar tukunuguonine e toto uoum tar kotpokos, kare guata totoguo tar guata tar niguata uasa. \v 22 Ge i lolono pe totoguo u malauelhir tun tena ualatut God. \v 23 \x * \xo 7.23 \xt Gal 5.17; 1Pi 2.11\x*Bo a giamehe pukur nitampopokoho gine re kalekinale i lolono totoguo, dohe uiliatung keip tereg ninamano. A nitampopokohon e uoumuoum teil tar uiliatung, kare guata totoguo a tamatang kalkalekinale puk tar nimalara uasang tar tukunug i lolono totoug. \v 24 Kuano, a sa nag niuangoul, karu uaueldolomolikio. Mai re turung luaka liu tur totoguo tenag niuangoul uasa mara hik God pahe aha liu totoguo tatan? \v 25 \x * \xo 7.25 \xt 1Ko 15.57\x*Uatakai tang God a tengkana te Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig tere turung luaka liu totoguo! \p Temaeitingua totoguo katong, doh tereg ninamana uakap u kalkalekinale pukungua tena ualatut God, bo i lolono tar nimalara uasang tar tukunuguo, inggo a tamatang kalkalekinale puk tena nitampopokohor niguata uasa. \c 8 \s1 A niuangoul tar Iabena Dedeil \p \v 1 Temaene tar puh ku mene manasaio, ahik baka poluk me puh ra uakouhin tasisit ra uangoul tokaha keip tang Iesu Kristo. \v 2 Ge tang Kristo pe na nitampopokohor Iaben geke heir tagigeig tar timuhur nitua, ke luaka liu tur pe tagigeig tena nitampopokohor niguata uasa doho mat. \v 3 Ge a haua pe ke matoto leuein na ualatut Moses tar guat, teeit a maluana per tukunugigeigener uoun tar niguata uasa, God ke matotong guat. Inggono ke heiriha tar tuna katongo tar me kotpokos a tamata sira tagigeigener uoto guata tar niguata uasa, bo inggono puk a nimalara uasang tar tukunun ahik pah ke matotong uoum keip tatanon. God ke heiriha tatanono tar me kale uelmahing teregi niguata uasaeig. Temaeitingua ke tohotola, kare heir uelmahing tatanono misiana pah teke guata tar niguata uasa. \v 4 \x * \xo 8.4 \xt Gal 5.16,25\x*Maeit a hauar ineter kodkodoho re uahingaigir ualatut ra banotong tupara toig tagigeigene ahik pahi uangoul teil tar niuangoulung sioun, bo tena niuangoulur Iaben. \p \v 5 Ge gisis pe ra uakeluk tar nimalara uasang tar tukunun, ra uamoko teres ninamana tar haua re malaraigir tukunus. Bo gisis puk ra uakeluk tena nimalarar Iabena Dedeil, ra uamoko teres ninamana tar haua re malarainir Iabena Dedeil. \v 6 Gisis re moko res ninamana tar inete re malaraigir tukunus e uoum keip res ninamana tatas ra haiala toro mat. Bo gisis ra uamoko teres ninaman tar Iabena Dedeil, ra uoum keipis tar nitua, karo hiarou. \v 7 Ge gisis pe ra uamoko teres ninamana tar inete re malaraigir tukunus ra uelmatan tang God. Ge ginina pe ahik tun pahe uakeluk tena ualatut God, ahik tunumpe. \v 8 Gisis re uoum keipisir nimalara uasang tar tukunun, ahik tunumpe pah ra banotong uauaha tang God. \p \v 9 \x * \xo 8.9 \xt 1Ko 3.16; 12.3\x*Bo inggoum puk ahik tagu pahe uoum keipir nimalara uasang tar tukunun, inggoum e uoum keip teilir Iabena Dedeil, ge pake uangoul teil tamiuoum. Doh gete me tamata tabo teilin na Iabena Kristo, inggon ahik paha nang Kristo. \v 10 \x * \xo 8.10 \xt Gal 2.20\x*Bo gete uangoul teil Kristo tamiuoum, a iabeimiuoum e tua, teeit God ke kula tamiuoum o kodkodoh, gitiempe gete turung mater tukunumiuoum tar niguata uasa. \v 11 Gete kare uangoul teilir Iabeneit ke uatentur tapokis tang Iesu tamiuoum, git ke uatentur tapokis tur tang Iesu toro mat, e turung heir pono me nitua tar tukunumiuoumunit re turung mat tar Iabenait re uangoul teil tamiuoum. \p \v 12 Temaene ro bung uanotoug, a kalekinaleon a nagigeig tar uangoul uakeluk sira re malauelhir pe na Iabena God, kara hik pah tena nimalara uasar tukunun. \v 13 \x * \xo 8.13 \xt Gal 6.8; Kol 3.5\x*Ge gitie pe getung uangouloum tar nimalara uasang tar tukunun, inggoum mung turung mat, bo getung uakenua keipoum tena nipoulur Iabena Dedeil tar uakeluk tar niguata uasa, kung guata keipig tar tukunumiu, inggoum mung tua. \v 14 Teeit gisis pe re uoum keipis na Iabena God o bung tuna God. \p \v 15 \x * \xo 8.15 \xt Mak 14.36; 2Ti 1.7\x* \x * \xo 8.15 \xt Gal 4.5-7; UGO 21.7\x*Ge a Iabena Dedeil pe geke heirin God tamiuoum, ahik pah ke guata tamiuoum o tamatang kalkalekinale puk, kare uasokoro tamiuoum, bo ke ueluarur tamiuoum o bung tuna tun God. Doh tena nitampopokohor Iaben temaeitingua ri kiring taroeig tang God pare “Tamoug! Kuhur tamoug.” \v 16 \x * \xo 8.16 \xt 2Ko 1.22\x*Na Iabena Dedeil God e ueltumana keip tar iabegigeig tar hire toro mana pare, inggeig o bung tuna tun God. \v 17 Doh gitie o bung tuna God peeig, inggeig tesir tamatang kale uahiuangua tene inete uaia God, uakikilangan, inggeig no tamatang kale uahiua God, dohi siokor kale uahiua tokahanguampe mes Kristo geti huata uelkout tena niduhon mari la uangoul tagu tena uinatoron. \s1 A uinatoro uleik e turung kotpokos \p \v 18 Inggo u ate teil tar niduhung daan, ahik paha inete uleik tagigeig tar huatala tar banga keip tar uiniatoreit ra turung ualasirain tagigeig. \v 19 A mamang inetelik ke touoig God e uahuahing, kare malarantiehe tun tar bang, kare tagorong mana teil tun tar mareineit i uoum re turung ualasira God mais tun ro bung tun. \v 20 \x * \xo 8.20 \xt Uak 3.17-19\x*Ge a mamang inetelik pe ke touoig God ke binirig, dohe turung mat, kare beng. Ahik pah tena nimalara katong, bo tena nimalara God geke tengkana tananin, maeit ke guata pare, a mamang inetelik ke touoigion e tagorong mana teil pare, \v 21 e turung luaka turig tena binir God. Song re heir tananina tar siokonor uiniatoror nas ro bung tuna God, kara uangoul o niluaka liu ahik pah ra turung mat, kara beng. \p \v 22 Ge a mamang inetelik pe ke touoig God ke homalame tar uelmahing misianar uelmahingina ro poh e me tukene daan. \v 23 \x * \xo 8.23 \xt 2Ko 5.2-4\x*Ahikiono paha inete pukunine ke touoig God ke hagouo uelmahing, bo inggeig ponene geki kale tena Iabena God ter uakikilanganar ineter uia ke heiriono tagigeig ki hagouo uelmahingane i lolon, ri uanguangoul pe tar binaka re hire tauete God tagigeig pare, o bung tun, kare uatimuh tar tukunugigeig misiana ke ualapagaha pe. \v 24 Ge tar binaka pe ke uelkarus God tagigeig, inggeig ki tagorong mana teil tang God e turung guata tar ineteninanine tagigeig. Teeit inggeig i ate pare, gete ke kale manasa me tamata tar haua ke uanguangoulin, ahik baka poluk pahe uanguangoul tar inetonene. \v 25 Bo geti tagorong mana teileig tar haua halan ti kalein, inggeig i uanguangoul hamas, kari iate tun pare, a ineton e turung kotpokosompe. \p \v 26 Ter siokono komper hagar, a Iabena Dedeil e poul pono tagigeig, teeit inggeig o maluan, kari tele paka haua tun ri lotu uatuhin, bo ter Iabena Dedeilonene re dangata tutup ueleheir keip tagigeig tang God tar nikiring, kara nihagouonitie ahik pah ra matotong ualasira taueteig. \v 27 \x * \xo 8.27 \xt Ker 139.1\x*Doh God gere banga hihir tun tar kolougigeig e ate tena ninamanar Iabena Dedeil, teeit a Iabena Dedeil e dangata tutup ueleheir tosno tamata God, dohe uakeluk to tun tena nimalaron. \v 28 \x * \xo 8.28 \xt Epe 1.11\x*Doh inggeig i ate pare, tar mamang inetelik God e uakotpokoso tananin auia tasir tamata gera malauelhir tatanon geka uamatotois pare, o nanon, teeit gisin o to tengkana tatanon. \v 29 \x * \xo 8.29 \xt Kol 1.18; Hib 1.6\x*Ge gisit pe re atensiounis God ra turung tagorong man, inggono ke uamatoto tanik tasisina ra turung misiana sira tar tunon. Tar hagarion ter tunono tere uamunangua toso bung tahinasisir burehe toso bung tuna tun God. \v 30 Temaeit gisis ke kila uamatotois God, inggono ke kila tasisin, doh tasisinasis ke kila sioun, inggono ke uakodkodoho tola tasir tamata tatan, kare uelpakaha keip tasisina tena uiniator. \s1 Ahik uadeil me inete re banotong tur tane tena nimalauelhir God tagigeig \p \v 31 \x * \xo 8.31 \xt Ker 118.6\x*Me haua baka poluk ri banotong kulalasieig tar ineteninanine? Gitie re poul pe God tagigeig, kaein me tamata re banotong tur tane tang God tar poul tagigeig? \v 32 O mana noman, God ahik pah ke ut tar tun tar me kale uelmahing, bo ke heir tatanono tagigeig. Doh gete pagiaron, inggon e turung heirheir pukungua pono tar mamang inetelik tagigeig. \p \v 33 \x * \xo 8.33 \xt Ais 50.8-9\x*Mai re banotong tohotola tasir tamata geke uamatotois God? Ahik me tamat, ge God pe ke kuse luara manasa tenas niguata uasa no tamat. \v 34 Bo maiono re turung uakouh tagigeig? Iesu Kristo? Ge inggono pe teke mata uelhir tagigeig, kare tua tapokis poluk, dohe tabila tar butur re mokor uleikir ueltad i uahuhut tang God, kare dangata tutup ueleheir taro tagigeig tang God tar poul tagigeig. \p \v 35 Hingiar puh re banotong pakaha liu tur tagigeig tena nimalauelhir Kristo? A niduh gera heirigir tamata tagigeig? Ue gete parakukur niuangoul ue geta guata uasa mo tamata tagigeig o tamatang tagorong mana pe? Ue gete ualor gog, karo palapal, karo tabotana tun tar mamang inetelik? Ue geti uangoul tar niuangoulur ualakanuh ue a ualasokor? Ue geta uiliatung pousieig? \v 36 Misiana re kula teil per puh pare, tono uelhire God, \b \q1 “Teeit nongo tamata pea tamiueim, \q2 O mat o ueltupar a ualataunungua tamiueim, \q1 inggeim ra banga siranguasieim tasir sipsipisitier \q2 nikaleuatoro tanik tar tung pous.” \rq Ker 44.22\rq* \b \p \v 37 A mamang inetelikininanine e pokoso noman, bo inggeig puk i turung pehuar, teeit Kristo, gere malauelhir tagigeig, gine manasa re poul tagigeig. \p \v 38-39 Ge inggo pe u ate tun pare, ahik uadeil me inete re matotong pakaha liu tur tagigeig tena nimalauelhir God tar haua ke guatain Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig tagigeig, o mat ue a nitua, o anggelou ue o liouana uasa, a inete re pokosene daan ue e pokosolaeit i uoum ue me inete tampopokoh, ue me ineteng ran ue tar laur ger tungun ue me inete baka poluk ke touoin God. \c 9 \s1 Poul e ueldolomo tasir Israel ahik pe pah ra tagorong mana tang Iesu \p \v 1 Inggo u mene toro man, inggo e matoto teilio tang Kristo, kara hik pahu boh. Reg ninamanonine re uoum keip teiligir Iabena Dedeil e uahire tar haua ku hiregio a man. \v 2 Inggo reg niueldolomo uleik tun dohe uelmahing dedeinir koloug, \v 3 \x * \xo 9.3 \xt KT 32.32\x*tosnogo tamat, o tahigulik tar poul tasisin. Inggo u maha ge pakene inggo katongono re birio tang God tenas buturusin, kare aha liu tur totoguo tang Kristo. \v 4 \x * \xo 9.4 \xt KT 4.22; NKP 1–10; Ker 147.19; Roum 15.8; Hib 9.5\x*God ke uamatoto tun tasisisir Israel o bung tuna tun, kare ualasira tena uinatoro tasisin, ke uelhote keip tasisin, kare heir tasisina tena ualatut. Doh gisina teka ualasira tunis tar niguatang lotu, doh ka kale tar inete ke ualapagahaig God, \v 5 Doh gisina teso bungus tun ro bung tubugigeig nu Abraham, Aisak, doh Jekop, doh Kristo ke tamata pe tere la tur tasisinar Ju. Inggono tenas Godor mamang inetelik, ra uatakaiain tar mamang binakalik! O man. \p \v 6 Inggo ahik pahu kula pare, no uelhire God ko boh, doh ahik pah ko uakeluk tar ualapagah. Ge ahik per Israel uakapa pah no tamata uakapa God. \v 7 \x * \xo 9.7 \xt Uak 21.12\x*Ahik pah teeit o bunguna pe Abrahamasin, maeit ra siokor kilaisisin o bung tuna Abraham. Bo o gisiamehe tun puk tasisina teke bangais God o bung tuna Abraham. No uelhire God o kula pare, “Teso bunguna Aisakansioun kompe teru turung ahasio pare, o bungumua.” \v 8 \x * \xo 9.8 \xt Gal 4.23\x*Pare dehon, God ahik pahe aha toso bunguna uakapa Abraham gera la tur tar tukununono pare, o bung tun. Bo e banga tasir keketikin tar ualapagah gere ahais pare, o bung tuna Abraham. \v 9 \x * \xo 9.9 \xt Uak 18.14\x*Ge na ualapagah pe God e kula pare, “Tar binaka tun ka uamatotoin, inggo u turung tapokisime, doh Sara e turung poho tar keketik bulout.” \p \v 10 Ahik pah tar puh pukuon, ge a toking tuna pe Rebeka kura uatamana pono tar tang siok Aisak, a tamagigeig. \v 11-12 \x * \xo 9.11-12 \xt Uak 25.23\x*Bo mare to tengkana tun na nikedang God tar tang siokor keketik bulout geke tar kiloin a nan, God ke hire tang tinas rasina pare, “A uoum e turung kalekinale tar uakeluk.” Inggono ke kula tar puhene tar binaka halana rasina ta pohois, doh halan tura guata me inete uaia ue me inete uasa. God ke guata pare, tar ualasira to hape ke kedanga pe tar tang siokor keketik ke namanain, kara hik pah tar haua kura guatain rasin. \v 13 \x * \xo 9.13 \xt Mal 1.2-3\x*Misiana ro kula pe no buk God gero dedeil pare, “Inggo u malauelhir tang Jekop, bo Iso u deio.” \p \v 14 I kulangua inggeig tang God ahik paha kodkodoh? Ahik dehon! \v 15 Ge inggono pe ke kula pare tang Moses, \b \q1 “Inggo u turung ueldolomo tang mai ru ueldolomoin, \q2 karu guata uaia tang mai ru marang guata uaiain.” \rq Kale Tapokis 33.19\rq* \m \v 16 \x * \xo 9.16 \xt Epe 2.8\x*Ahik per puhono pahe haono to tena nimalarar tamat ue na nitampopokohor tamat, bo tena niueldolomo God. \p \v 17 \x * \xo 9.17 \xt KT 9.16\x*Ge no buk God pe gero dedeil o hire teil pare tang Pero, “Inggo teku uatoia totomua tar kaueke tasir tamat, doha tengkana teene, maru ualasira to inggo teregu nitampopokoho totomua, doh mara ueliateinir hangouguo tar koto uakap.” \v 18 Temaeit God e ueldolomo tang mai re marang ueldolomoin, kare uamahang uiuir tang mai re marang uamahang uiuirin. \s1 Na nimaliana God doh na niueldolom \p \v 19 Bo me kalamiuoum puk e turung kula pare, “Gete pagiaron, hapengua mare tupara God me niguata uasa tar tamat? Mai re banot e tur tane tena nimalara God.” \p \v 20 \x * \xo 9.20 \xt Ais 29.16; 45.9\x*Kaloug, bo ingga te mai maro banotong perere tang God? E banotong kular inetener nituha tar tamatang tuha pare, “Ae maene ko tuha ingga totoguo pare?” \v 21 \x * \xo 9.21 \xt Jer 18.6\x*A tamatang tuha tar nouh e banotong kale me kot, doh tena nimalara katongon inggon e banotong tuha me torikir nouh, a siok a matmata hamas tun e lain tar kalekinale uaia, doha giameh e lain tar kalekinale ueltebeir. Ue ahikir puhonene paha kodkodoh? \v 22 Doha mana nomanar puh ke guatain God, ke marang ualasira pe tena nimalian, kare marang uaate tena nitampopokoh. Bo inggono puk ke hamhamas tun, kare uatut tena nimaliana tasisit geka uanimaliana tatanon gesir nikaleuatoro tar mamantou. \v 23 Doh ke marang uakalahara pono tena uinatoro uleik geka ding tauetein tagigeigene ka ueldolomosieig, inggeigene ke kaleuatorosiona tar kale tena uiniatoron. \v 24 Ge inggeig peene ke kila sioun, ahik paho peng Ju puk bo o gime uan pon. \p \v 25 Misiana ke kula peono tang Hosea ger propet, \b \q1 “Inggo u turung kila tasisit ahik pah nogo tamato pare, \q2 nogo tamat, \q1 karu turung kula pare, u malauelhir tasisit \q2 ahik pah ku malauelhiris sioun.” \rq Hosea 2.23\rq* \m \v 26 Doh, \q1 “E turung pokoso tonguar puhono tar butur tun ka kula toisisina pare, \q2 ‘Inggoum ahik pah nogo tamato,’ ra turung kilasioum, ‘O bung tuna God ger tua.’” \rq Hosea 1.10\rq* \b \m \v 27 Bo tasir tamatang Israel puk, Aisaia ger propet ke kula ualeik tar puhene tasisin, \b \q1 “O mana noman, o tamatang Israel o burehentiehe sira tar iononiko i teh, \q2 bo o papagalik puk ra turung uelkarusis. \q1 \v 28 Ge a Tamata Nomana pe e turung mamantouo tasir tamatang tar koto uakapa misiana ke kula pe, e uakapa tun hape re malara pe, \q2 kare guata ualahur tun.” \rq Aisaia 10.22-23\rq* \m \v 29 Misiana ke kula uoum pe Aisaia pare. \b \q1 “Ge pakene ahikir Tamata Nomana ger Tampopokoh \q2 pah ke hiliu baka mo gisiamehe tamiueim, \q1 inggeim paka binbinopo hihir tununguampesieim \q2 misiana tasir Sodom doho Gomora.” \rq Aisaia 1.9\rq* \s1 O Israel ka tagorong boh \p \v 30 Hape ri kulangua pe inggeig? O gime uan pe ahik pah ka pentampopokoho tar kotpokos o kodkodoh, bo ka kale puk tar puhon, o kodkodoho tar nitagorong man, \v 31 bosir Israel teka pentampopokoho tun tar uakeluk tar ualatut tar kotpokos o kodkodoh, bo ahik puk pah ka pehuar. \v 32 \x * \xo 9.32 \xt Ais 8.14\x*Ae maeit ahikisina pah ka matot? Teeit gisina ahik pah ka haono to tar nitagorong man, bo ka haono to tar haua ra guataig. Teeit gisina ka pentampopokoho puk tar uakeluk tar ualatut, ahik pah tar nitagorong man, bo ka tagorong mana puk tar inete uaia ka marang guataig. Temaeit gisina ke tukais toro “palaua ueltuk.” \v 33 \x * \xo 9.33 \xt 1Pi 2.6\x*Misiana ro kula teil pe no uelhire God pare, \b \q1 “Bang, inggo ku uamoko toro palau i Saion gero ueltuka tasir tamat, \q2 karo uapunga tasisin. \q1 Doh mai re tagorong mana tatanon \q2 ahik pah ra turung uamatalain.” \rq Aisaia 28.16\rq* \c 10 \p \v 1 Ro bung uanotoug, reg nimalaro, doh nag lotuo tang God e la tasir Israel, te mare uelkarus God tasisin. \v 2 Ge inggo pe u iate tun, karu mene tauete tar haua ku bangain tasisin, gisina ka pentampopokoho tun tar uauaha tang God, bo res ninamana pukusin ahik pahe tengkana keip tar ninamanar kodkodoh. \v 3 Gisina pe ahik pah ka bang paroko tena niguata God re uakodkodoho to pela tatan tasir tamat, bo ra marang guata katongois pare, hape ra kotpokoso pe o tamata kodkodoh. Doh ka de mata uakeluk sir tena hagar God. \v 4 Ge Kristo pe ke uatuka keip manasa tar ualatut, maeit o tamata uakapa gera tagorong mana ra uakodkodoho tolais tang God. \s1 God e uelkarus tasir tamata uakap gera tagorong mana tang Iesu Kristo ter Tamata Noman \p \v 5 \x * \xo 10.5 \xt NKP 18.5\x*Ge Moses pe ke bolo uahiua hape re kodkodoho to pelar tamata tang God re uakeluk pe tar ualatut. “Mai re uakeluk tena ualatohor ualatut, inggon e turung tua.” \v 6 \x * \xo 10.6 \xt Ual 30.12-14\x*Bor inete tun ro kula teilin no buk God gero dedeil tar kodkodoho tola tang God tar nitagorong man e kula pare, “Ahik paho kula pare, ‘Mai re turung la kai taro i Heuen tar keip uahiuaha tang Kristo, \v 7 ue mai re turung lako tar uaneko i kot? Tar uatentur tapokis tur tang Kristo toro mat.’” \v 8 A haua re kula teiliono te pare, “No uelhire God o uahuhut totomua, o moko tar bilimua, doh tar koloum.” \s1 O uelhire rone tero uelhirenar nitagorong man gering uelhire tauete teilieim \p \v 9 Geto hire luaka ingga tang Iesu ter Tamata Noman, karo tagorong mana tang God ke uatentur tapokis tur tatanono toro mat, ingga ra turung uelkarusia. \v 10 Ge tar nitagorong mana per eigigeig tera turung uakodkodoho tonguasieig tang God, teeit ki uelhire luaka pe inggeig, temaeit ka uelkarususieig. \v 11 \x * \xo 10.11 \xt Ais 28.16\x*No uelhire God o kula pare, “Mai re tagorong mana tatanon ahik pah ra turung uamatalain.” \v 12 \x * \xo 10.12 \xt Apo 15.9\x*Ge ahik pe me inete re uagiamehe sioko tasir Ju doho gime uan. Iesu Kristo ger Tamata Noman ter tang sioko komper tamata uleik tagigeig uakap, kare guata uaia uakapa tun tasisit ra kila tatanon. \v 13 \x * \xo 10.13 \xt Jol 2.32\x*No uelhire God o kula pare, “Ge o tamata uakapa pe gera kila tar hanganar Tamata Noman tera turung uelkarusis.” \p \v 14 Bo hapengua puk ra kila pesina tar tamata ge ahik pah ka tagorong manain? Doh hape mara tagorong manasina tar tamata ge ahik pah ka longlongoro koutin? Doh hape mara longorosin geta hik me tamata ke la hire tasisin? \v 15 \x * \xo 10.15 \xt Ais 52.7\x*Doh hape ra hire tauete pein ro Uelhire Uaia geta hik me tamata ka ualatuein tar la keip toro uelhire? Misianar nibolo uahiua peono tono bolobolo God gero dedeil pare, “A mataia tunumper kekeisisit ka keipime toro Uelhire Uaia.” \p \v 16 \x * \xo 10.16 \xt Ais 53.1\x*Bo ahik pukuono paho tamata uakapa tun ka uahue tar kale toro Uelhire Uaia. Ge Aisaia pe ke kula pare, “Tamata Noman, mai ke kale, kare tagorong mana tonomio uelhireeim?” \v 17 Temaeit a nitagorong man e la tur tar longoro toro uelhire, doho uelhire ra longoro toin geta uelhire tauetein no uelhire Kristo. \v 18 \x * \xo 10.18 \xt Ker 19.4\x*Bo inggo puk u dangat, “Ahikisina pah ka longor?” O mana tun, gisina ka longor ge no bolobolo pe God gero dedeil o kula pare, \b \q1 “A alialinginar uauasisina ke la tauete tar koto uakap, \q2 doh nas uelhiresina ke haiala uatuka tar surunar kot.” \rq Ker 19.4\rq* \m \v 19 Inggo u dangata poluk, “Ahikir tamatang Israel pah ka naman manate?” Uakikilangan Moses ke kula pare, \b \q1 “Inggo u turung guata tamiuoum mung gehe tasir gime uan \q2 gerung namanasioum o tatamatalik puk, o man, \q1 inggo u turung uanimaliana tamiuoum tasir gime uan \q2 gerung namanasioum o tuktukar,” \rq Ualatut 32.21\rq* \b \m \v 20 Aisaia ke kula uapopokoho tun pare, \b \q1 “Inggo ka tuparaisisit \q2 ahik pah ka sir totoguo, \q1 inggo ku uakalahara katongoio tasisit \q2 ahik pah ka kila totoguo.” \rq Aisaia 65.1\rq* \b \m \v 21 Bo tasir Israel, inggono ke kula pare, \b \q1 “Tar udeil per marein ku hue tauete inggo tar toking limoug \q2 maru kilauatoro tasir tamatar mahang longor, karo mahang kul.” \rq Aisaia 65.2\rq* \c 11 \s1 Na niueldolomo God tasir Israel \p \v 1 \x * \xo 11.1 \xt 1Sa 12.22; Ker 94.14; Pil 3.5\x*Temaeit u dangatanguao pare, ke de manasa God tosno tamata? Ahik dehon! Ge inggo katongo pe ter peng Israel toso bunguna Abraham, doh tar toto tamatar nang Benjamin. \p \v 2 God ahik pah ke de tosno tamata geke uamatoto tanikais. Ahik paho namana huara ro kula teil pe no uelhire God pare, tang Elaija tar binaka ke menmene tang God tasir Israel? Inggono ke kula pare, \v 3 \x * \xo 11.3 \xt 1To 19.10,14\x*“Tamata Noman nongo propetia ka uiliatung pousis, doh nongo olta ka mamantouoin teo puk manasampe teene, ru uangoul, doh inggo ra marang uiliatung pous ponoio.” \p \v 4 \x * \xo 11.4 \xt 1To 19.18\x*Doh hape ke kula pe God tatanon? \p “Ingga ahik pah me pahem ro uangoul, inggo ku kale liu baka tasir gisiameher tamat, a mouitir taosein ge ahik pah ka hatup uahiua tagu tang Baal ger god bohoboh.” \p \v 5 Temaeit gine daana pon o pagangua puk ka uamatotois tena hamhamas God. \v 6 \x * \xo 11.6 \xt Gal 3.18\x*Inggono ke namana tasisin, kare uamatoto to tena hamhamas, ahik pah ke namana to tar kalekinale ka tuhainisin. Ge pakene ke namana to inggono tar kalekinale ka tuhaigisin, na hamhamasono paka hik paha man. \p \v 7 Doh hapenguaon? O tamatang Israel ahik pah ka peng tupara baka tar haua ka sirsirin. Ter toto tamatalik puk manasampeoneit ke uamatotois God teka tupar, bosir bureheis ka uatukarais. \v 8 Misiana ro kula pe no uelhire God pare, \b \q1 “God ke uahohouon duk tasisin. \q1 Doh tar binakampemenine, inggono ke uakut tar matasisina mara hik pah ra bang, \q2 kare uakamelong tasisina mara hik pah ra longor huar.” \rq Ualatut 29.4; Aisaia 29.10\rq* \b \m \v 9 Debit ke mene tar siokonor inete tar binaka ke kula pare, \b \q1 “Uiuir toroso nieinisin o kotpokos a hangang biana toro lol \q2 mara pungasin, kara heiris tar niduh ka uahingaig. \q1 \v 10 Uakut tar matasisin! Kara hik paho uamaluana ra bangasin. \q2 Karo uakokolo keip tasisina teres niduh tar mamang binakalik.” \rq Ker 69.22-23\rq* \b \p \v 11 \x * \xo 11.11 \xt Apo 13.46\x*U dangatangua polukuo pare, e de dede manasa God tosno tamata? Ahik dehon! Gitie ka guata pesina tar niguata uasa, a niguatang uelkarus ke langua tasir gime uan tar guata tasir Ju mara gehe tasisin, kara malarangua pake tera uelkarusis. \v 12 Bo ge teka pouluntiehe tolaisir tamatang gime uan uakapa tenas niguata uasar Israel ka punga pe, a koto uakapa ra turung guata uaia tununguais geta siokor uiliodout tapokisimer Ju uakap. \p \v 13 Inggo u menmene tamiuoumur gime uan. Gitier aposoul peo ke ualatue peha God totoguo tamiuoumur tamatang gime uan, inggo u hire tasir tamata pare, inggon a kalekinale uleik tun ka heirin totoguo. \v 14 Inggo heru banotong guata tosnogo tamata katong ra geh maru banotong uelkarus mo gisiamehe tasisin. \v 15 Teeit tar binaka ke turung tar mud God tasir Ju, doha tengkana te gine, inggono ke keip uahuhut tunungua me tasir gime tamatang tar koto uakap tar tapokis, kara matakaluana tatanon. Hapengua re turung baka per binakon? Gete malar e turung misianangua tasir tamatasitie ka tua tapokis tur toro mat. \v 16 Geto dedeil ro mahar uakikilangana ro mahar bereit ka heirin tang God pare, a uahung, o udeilina ro bereit o dedeilingua ponompe, doh geto dedeil ro uana ro douk ra heirin tang God, a ranan a dedeilingua ponompe. \p \v 17 \x * \xo 11.17 \xt Epe 2.11-19\x*Doh ge teka katego liuig me giniameher ranana ro oliv, doh inggar peng gime uan, a ranana ro oliv roke, ka uahua tumana keipia toro oliv ahik paho roke, inggoumur gime uan misianangua toro oliv roke, bo gine daan inggoum kung uelpakaha keip tar inete ke ualapagahaig God tasir Israel. \v 18 Temaeit inggoum ahik pah mung uakaiasioum ka uatur palih pesioum tar ranan ger nikatego liu. Geto guata ingga, namnamana hamas tunungua tar puhene, “O uana ro douk ahik pah tero tur i rana tar ranan, bor ranan e tur uapon i rana toro uana ro douk.”\fig O douk ra kilain o oliv|alt="The olive tree." src="LB00087B.TIF" size="col" ref="ROM 11.18" \fig* \p \v 19 Ingga hero kulangua pare, “A rananin ka katego liuig tar heir menag hagario.” \v 20 O mana noman, bo ginina puk ka katego liuig, teeit ka tagorong boho pe, bo ingga o tur keip tar nitagorong man. Dehen to uairanaia, bo pako sokor. \v 21 Ge pakene ahik God pah ke uatur uoum tar ranana tun, paka hik ponompe pahe uatur pono totomua. \p \v 22 \x * \xo 11.22 \xt Jon 15.2,4\x*Inggoum mung namnamana hamas tena niguata uaia God, doh na nimaliana tasisit ka de tatanon, bo e guata uaia puk tamiuoumur gime uan, bo inggoum puk mung uaha dede tena niguata uaiaon. Geta hikioum pah mung tagorong mana dede tatanon, inggon e turung katego liu pono tamiuoum. \v 23 Doh geta tagorong mana tapokisir Ju gisina ra turung uahua tumana tapokisilais, ge God pe e banotong uahua tapokis polukula tasisin. \p \v 24 Gete malara God e kale tur tamiuoum ngohinar ranan, kare uahua tumanala totomua toro douk uaia, a malagir tununguampe tang God tar uatur tapokisila toro douk tosno tamata geke katego liu bakais. \s1 Na niueldolomo God a nasir tamata uakap \p \v 25 Ro bung uanotoug, inggo u malara mung ateoum toro mana tang God mara hikoum pah mung uairana katongosioum, karung kula pare, God e malauelhirintiehe uain tamiueim tasir Ju. O mana noman, God ke uatukar tasir gisiameher Ju. Bo a puh pukuono e lain e tuka tar binaka rung lameoumur gime uan tang Kristo, inggoumeit rung malar. \p \v 26 Tar hagarionene, o Israel uakapa tun ra turung uelkarusis, misianar nibolo uahiua peono tono uelhire God pare, \b \q1 “A tamatang uelkarus e turung la tur i Saion. \q2 Inggon e turung uapalih tasir bureher tamatar nang Jekop tar uakenua tenas niguata uasa. \q1 \v 27 Doh gine tenag uelhote keipio tasisin a \q2 tar binaka ru kale liu tenas niguata uasasin.” \rq Jeramaia 31.33-34\rq* \p \v 28 Misiana ro kula teil pe ro Uelhire Uaia, gisin o uelmatan ter eimuar nibang, bo ke uamatoto pe God tasisin, temaene inggon e poul tamiuoumur gime uan, bo inggon e malauelhir haraha tasisinar Ju, teeit tar haua ke ualapagahaiono toso bung tubusisin. \v 29 Ge a inete uaia pe ke heirig God, doh na ualapagah a mahang uapalih. \v 30 Te misiana kompe kung mahang longoro peoumur gime uan tang God sioun, doh daana kung kale manasoum tar niueldolom ter tengkana rosio mahang longorosin. \v 31 Temaeit gisinar Ju ka mahang longoro manasa ponene daan, doh ra turung kale tagungua pono tar niueldolom, teeit ke ueldolomo peono tamiuoumur gime uan. \v 32 Ge God pe ke uataongo tasir tamata uakapa tun, teeit torosio mahang longorosin mare ueldolomono tasisina uakapa tun. \p \v 33 \x * \xo 11.33 \xt Ais 55.8-9\x*Na nimalauelhir God a uleik menia keip tena niueldolom! Inggon a naman manate tun tar haua ke guataig. Inggeig ahik pahi banotong naman manate tar inete ke guatagion, na nimalauelhirion e matoto leue tagigeig tar naman manate, doh inggeig i matoto leue tar naman manate hape re guata peon. \v 34 \x * \xo 11.34 \xt Ais 40.13; 1Ko 2.16\x*“Mai re iate tena ninamanar Tamata Noman ue mai ke ualasira tatanon?” \v 35 \x * \xo 11.35 \xt Job 41.11\x*“Ue mai ke heir uakikilanga tatanono me inet mare heir hahauon?” \v 36 \x * \xo 11.36 \xt 1Ko 8.6\x*Ge a mamang inetelik pe ke touogion, doha mamang inetelik ke kotpokoso tur tatanon, doha nanon, a uatakai e la tang God tar mamang binakalik. O mana tun. \c 12 \s1 Inggeig i heir tar tukunugig a uahung tang God \p \v 1 \x * \xo 12.1 \xt Roum 6.11,13; 1Pi 2.5\x*Temaene ru mene uapopokoho inggo tamiuoum ro bung uanotoug i lolono tena nimalauelhir God menia keip tena niueldolomo tar heir tar tukunumiu a uahungener tua, kara dedeil, dohe uauaha tang God tar uangoulung kalekinale tang God ter lotu tunuonene pakung heirigioum pare, a uahung. \v 2 Kara hik baka poluk pah mung uakeluk tar niguatang gane tar kot, bo mung uamaluana tena Iabena Dedeil God e uapalih teremi ninamanoum marung pilesoum me timuhur niuangoul. Tar hagarion, inggoum mung turung iate tar haua re malaraig God tamiuoum tar guat, a ineter uia, kara inete re uauaha tatanon. \s1 Hape paka uangoul per tamatang tagorong man \p \v 3 \x * \xo 12.3 \xt 1Ko 12.11; Epe 4.7; Pil 2.3\x*Ge tar nimalauelhir pe menia keip tar nipoul geke uamatoto keipin God totoguo a aposoul, inggo u hire tamiuoum uakapar tang siok tang sioko pare, ahik paho namanaia a i rana uain, bo o namanaia tar ninamanar kodkodoh, karo kedanga katongo tolaia hape re baka per nitagorong mana ke heirig God totomua. \v 4 \x * \xo 12.4 \xt 1Ko 12.12,27\x*Teeit inggeig a bureher mahmaharana tar tukunugig, doha mahmaharanin a kahakaha na kalekinale. \v 5 Ter siokono komper hagar, giner burehe peeig, inggeig a siokon siounur tukununa keip tang Kristo dohi siokor tumana keipisieig pare, a kahakahar maharana tar siokor tukunun. \p \v 6 \x * \xo 12.6 \xt 1Ko 12.4-11; 1Pi 4.10-11\x*Doh inggeig a kahakahar niate uaia ke heirig God tena nimalauelhir menia keip tena nipoul. Gete ka heiria tar niate tar uelhire tauete sira tasir propet, uelhire tauete keip tar nitagorong man. Ge God pe e mene keip totomua. \v 7 Gete ka heiria tar niate uaia tar kalekinale i kukulebanga tasir gisiameh, kalekinale uaia tasisin. Gete ka heiria tar niate uaia tar ualualasir, kalkalekinale hamas uaia tununguampe binaka ro ualasir. \v 8 Gete ka heiria tar niate uaia tar mene uapopokoho tasir gisiameh, kale nomana tar kalekinaleon, karo guatang palakat. Doh ge teka heiria tar niate uaia tar pakaha tenang inet, heir keip tar niuah. Gete ka heiria tar niate uaia, a tamatang uoum keip tasir gisiameh, kalekinale uapopokoho tar uoum keip uaia tasir tamat. Gete ka heiria tar niate uaia tar uamamahoul tasisit ra ueldolom, guata keip dede tar niuah. \p \v 9 Ahik paho pepe boh o malauelhir tasir gisiameh, malauelhir nomana tasisin. Mu de tar niguata uasa, bo mung kale uanono tun puk tar niguatar uia. \v 10 \x * \xo 12.10 \xt 1Pi 1.22\x*Mu uelmalauelhir tunusioum misiana paho matmatatahinalik tun, karung ueltadesioum. \v 11 Ahik pah mung marapula kout, uakeluk dede kompe tar Iabena Dedeil, karung kalekinale tar Tamata Noman. \p \v 12 \x * \xo 12.12 \xt 1Te 5.16-18\x*Mu uah, teeit rung pepe uangoul hamas pe tar haua re turung guatain God tamiuoum, karung uanguangoul sikoro tar binaka re pokosor niduh tamiuoum, karung lotu dede. \v 13 \x * \xo 12.13 \xt Hib 13.2\x*Geta katup no tamata God me inet, inggoum mung poul tar heir tasisina me ineter namiu. Karung tororo keip tasir pokoso me niein, doh me buturung hohou. \p \v 14 \x * \xo 12.14 \xt Mat 5.44; 1Ko 4.12\x*Dangata tang God tar guata uaia tasisit ra guata uasa tamiuoum, dangata tatanono tar guata uaia, kara hik pahe guata uasa tasisin. \v 15 Mu uaha tagu tasisit ra uah, karung kiring tagu tasisit ra kiring. \v 16 \x * \xo 12.16 \xt NU 3.7\x*Mu kale tar ninamanang namana tasir tamata uakap. Ahik pah mung uairana katongosioum tesir i rana tasir gisiameh, bo mung kale uahiuasioum, karung matakaluana keip tasir tiome. Ahik pah mung namanasioum tesir uiantiehe tasir gisiameh. \p \v 17 Ahik pah mung pehahaua tar niguata uasa ka guataig tatamiu. Mu tagin tun, binaka rung guata tar ineter kodkodoho tar matasir manai. \p \v 18 Geta uiaon, peng tampopokoho tar uangoul keip toro hiarouo tasir tamata uakap. \p \v 19 Ro bung uanotoug, ahik pah mung pehahaua tasir gisiameh ge teka guata uasasin tamiuoum, bo mung heir me hagar tena nimaliana God, ge a nibolo peono tono uelhire God pare, \b \q1 “A pehahaua nar niguata uasa nag kalekinaleo, \q2 Inggo katongo uoumumpe ru turung pehahaua tenas niguata uasasin, \q2 karu mamantouo tasisin.” \rq Ualatut 32.35\rq* \q2 Teke kula per Tamata Noman. \b \m \v 20 \x * \xo 12.20 \xt Mat 5.44\x*Bo inggoum mung guata pare, \b \q1 “Gete gogo nang uelmatana ingga, ualaein tatanon, \q2 gete kamadakon, uainum tatanon, \q2 ge gitie pe geto guata ingga pare, ingga o turung uamatala \q2 mata tununguampe tatanon tar haua ke guatain totomua.” \rq Nitabila Uaia 25.21-22\rq* \b \p \v 21 Ahik pah mung uamaluana tar niguata uasa e reih uahiua tamiuoum, bo mung kale uahiua keip tar niguata uasa tar niguatar uia. \c 13 \s1 O tamatang tagorong man paka longoro tosnosio tamatang uoum keip \p \v 1 \x * \xo 13.1 \xt NU 8.15; Tai 3.1\x*Inggoum pakung siokor longoro tun tasir tamatang uoum keip tar gavaman, ge God pe me pahene ke heir tar nitampopokoho tar tamat, kare uatur tasir tamatasina toro hagarinin. \v 2 Temaeit, mai re perer, kare de mata uakeluk tasir tamatang uoum keip, inggono ke perer, kare de mata uakeluk tar haua ke uamokoig God. Gisis ra guata pare, ra uaheir katongois tar poluk. \v 3 \x * \xo 13.3 \xt 1Pi 2.13-14\x*Ge o tamatang uoum keip pe ahik pah ra uasokoro tasir tamata gera guata tar kalekinale uaia, bo tasisitir tamata uasa. Temaeit geto malara ingga ahik paho sokor, uakelukungua tar ualatut mara uauahaia. \v 4 Ge gisina pe no tamatang kalekinale God tar mene uapopokoho tasir tamata tar uangoul tar niuangoulur uia, kara kodkodoh. Bo geto pesiaua me inet, song a to tengkanono totomua tar sokor, ge gisina pe ka heiris tar nitampopokoho tar kalekinale tar pehahaua tasir tamatang katego tar ualatut. Gisina no tamatang kalekinale God ra guata keip ueleheir tena nimaliana God tasir tamata ra guata uasa. \v 5 Temaene, inggoum uakapa tun mung longor, karung ueltada tasir tamatang uoum keip, ahik pah teeit ra turung pehahaua pesin tamiuoum gete kung guata tar niguata uasa ue kung mahang longoro tasisin, bo teeit rung iate katongo pono peoum pare, a puhono ter kodkodoho tamiuoum tar guat. \p \v 6 \x * \xo 13.6 \xt Mat 22.21\x*Ter tengkana pononene maeit rung heirioum tar bulauanar takis, ge o tamatang uoum keip pe no tamatang kalekinale God, ra heir tenas binaka tar kalekinale tar uoum keip tar gavaman. \v 7 Heir tapokis tasir tamata tar haua kung kale puk bakain, karung heir tar mani nar takis tas mais ra hing tananin, karung heir pono tar mani nar giniamehenar takis tas mais nas kalekinale tar hing, karung heir tar ueltada tas mais paka ueltadais, karung uatakai tas mais paka uatakais. \s1 A hauar kalekinale ro guatagia \p \v 8 \x * \xo 13.8 \xt Mat 22.39-40; Jas 2.8\x*Ahik pah mung uamaluana tar inete kung kale puk bakaig e mok a tabung uamat, bo ter siokon siounumper ineter nikale puk baka te tamiuoum tar uelmalauelhiresioum, ge mai pe re malauelhir tang uanoton, inggono ke uakeluk tar ualatut. \v 9 \x * \xo 13.9 \xt KT 20.13-15,17; Ual 5.17-19,21\x*Ge a ualatut penine, “Ahik paho uiliatung pous, ahik paho uenau, ahik paho gehe tenas ineter gisiameh.” Doh hingia ponomper ualatut e tumana keip tar siokor ualatutonene. “Malauelhir tang uanotoum misiana ro malauelhir katongo peia.” \v 10 \x * \xo 13.10 \xt 1Ko 13.4-7\x*Geto malauelhiria toso uanotoum, ingga ahikinguampe paho matotong guata uasa tasisin. Temaeit mai re malauehir tasir gisiameh inggono ke uakeluk uakapa tena ualatut God. \p \v 11 \x * \xo 13.11 \xt Epe 5.14; 1Te 5.6-7\x*Karung guata tar puhene, inggoum mung ate hape re katupa per binak, a binak e ualo ualahur. Mu gulet, ge na binaka per Tamata Nomana tar tapokisime ke uahuhutuntiehe uain tar binaka ki tagorong mana uakekeneig. \v 12 \x * \xo 13.12 \xt 1Jo 2.8\x*A boung ke uahuhutung kapa manas, temaeit i baka liu manaseig tar niguatang tar kitup, kari kale tar niguatar kodkodoh. \v 13 \x * \xo 13.13 \xt Luk 21.34; Epe 5.18\x*Ti pilese sira tasir tamatasitie ra uangoul tar marein. Ahik pahi ura ueltebeir, kari inum tar inum popokoh e tuka gete uilohor lugig, kari la ueltebeiringua tar guata tang hingiar puh ra uoto guatainir tamatang sipak ue i guata keip tar tukunugig me niguata uasanitier ualamatal, kara hik pahi uelkoi ue i gehe tasir gisiameh. \v 14 \x * \xo 13.14 \xt Epe 5.11\x*Bo i pilese uakeluk sira tena nipilese Iesu Kristo mara hikieig pahi uauaha tar nimalara uasang tar tukunugig. \c 14 \s1 Ahik paho bang kedanga tar tang giameher tamat \p \v 1 \x * \xo 14.1 \xt Roum 15.7\x*Tar tamatetie ahik paha popokoho na nitagorong man, inggoum mung uahue tar kale tatanon, kara hik pah mung uelperere keip tatanono tar haua re namanaion ter uia ue a sa. \v 2 \x * \xo 14.2 \xt Uak 9.3-4\x*Misiana pare, gete tagorong mana me tamata pare, auiar ein ueltebeir tar niein, bo a tang giamehe pukur tamatang tagorong mana na torikir ninamana tar inete ke kulaig God ra einig. \v 3 \x * \xo 14.3 \xt Kol 2.16\x*A tamatener ein ueltebeir ahik pahe bangang uelsigal tar tamatene ahik paha ein ueltebeir. Ge God pe ke uahue manasa tar kale tatanon. \v 4 \x * \xo 14.4 \xt Mat 7.1; Jas 4.11-12\x*Ingga te mai maro kedanga tena tamatang kalekinaler tang giameher tamat? Na tamata uleikiono tere banotong hire tatanono ge pare, ke guata uaiaono tena kalekinale ue ahik. Doh gitila i uoum, a tamata uleik e turung hire tena tamatang kalekinale pare, inggono ke guata uaia tena kalekinale gitiempe gete ke ein pukuono tar giniameher niein ue ahik. Ge a Tamata Nomana pe a tampopokoho tar poul tatanono tar kalekinale dede tang God. \p \v 5 \x * \xo 14.5 \xt Gal 4.10-11\x*Ter siokono komper hagar, o gisiameher tamata ra namana me siokor marein a dedeil uain tar giameher marein, doho gisiamehe ra namana tar marein uakapa paha siokono kompe. Bo inggoum pukur tang siok tang siok mung namnamana hamas tun, karung ualongoro tar haua re hireig remi ninamana uaiaoum tamiuoum tar guat. \v 6 Mair tamata re namana tar siokor marein pare, a marein uleik tar lotu tang God, inggon e lotu tar mareinon tar uatakai tar Tamata Noman. Ter siokono kompe gete me kalamiuoum e namana pare, auiar mamang nieinilik menia pono tar mahar singsingin, inggon e ein tananin tar uatakai tar Tamata Noman. Teeit ka heir pesina tar uatakai tang God song ka ein. \p Doh gete me kalamiuoum e naman a sar ein tar mahar singsingin, doha kahakahar niein, inggono ke malara tanik manasampe pare, mare uatakai tar hanganar Tamata Noman, kare uauaha tang God ke heir pe tar niein. \v 7 Ge inggeig pe ri tua pe ahik pahi uauaha katongosieig, misiana ponompe geti mateig ahik pahi mata tereigigir nimalar. \v 8 \x * \xo 14.8 \xt Gal 2.20\x*Gine ri tua pelaeig, auia tagigeig tar uatakai tar Tamata Noman tenagi niuangoul, doh geti mateig, auia tagigeig tar uatakai tar Tamata Noman tar binaka ri mat. Temaeit gete hape i mateig ue i tua, inggeig nagi tamata uleik tar Tamata Noman. \v 9 Ter tengkana teene Kristo ke mat, kare tua tapokis tur tasisit ka mat, maeit inggono nas Tamata Nomana tokahanguamper mata doho tua. \p \v 10 \x * \xo 14.10 \xt 2Ko 5.10\x*Bo ingga ae maene ro bang kedanga uasa tang uanotoum? Ue ae maene ro banga uahiua ingga tang uanotoum? Namana uanon, inggeigir tang siok tang siok i turung tur kahakah i uoumuhia tono tabtabilang uelhehek God. \v 11 \x * \xo 14.11 \xt Pil 2.10-11\x*Ge no uelhire God pe o kula pare, \b \q1 “Inggo u hire tun tamiuoum, gine teo per God ger tua teke kula per Tamata Noman, \q2 ‘o tamata uakapa tun ra turung hatup uahiua totoguo, \q2 doho tamata uakapa tun ra turung hire luaka pare, Inggo a God.’” \rq Aisaia 45.23\rq* \b \m \v 12 Song ri turung heir uakapa tununguampe inggeigir tang siok tang siok tar haua ki guatain tang God. Inggeig ahik pahi guata toso uanotougig ra pung, kara guata tar niguata uasa \v 13 Temaeit inggeig i uakenua manasa tar ueluelkedangasieig, bo i namana uiuir pare, ahik pahi ualor, kari uapunga tar tang giamehe tar niguata uasa. \p \v 14 \x * \xo 14.14 \xt Apo 10.15; Tai 1.15\x*Inggo u mene sira tar tamateitier tohangana tar Tamata Noman Iesu. Inggo u iate tun pare, ahik uadeil me niein re uasa tagigeig tena nibanga God ki ein pe tananin. Bo gete me tamata re tagorong man me inete pare, a sa, song ter saono tatanon. \v 15 \x * \xo 14.15 \xt 1Ko 8.11-13\x*Gete hagouo uasa uanotoumua totomua, teeit tar haua ro einia, ingga ahikingua pah ko pilese sir o malauelhir tang uanotoum. Ahik paho mamantouo keip tang uanotoum tar haua ko einin, ge Kristo pe ke mata tatanon. \v 16 Ahik pah mung uamaluana tar haua rung bangaig pare, auia ra meneig a sa. \p \v 17 Ge na Nitoia pe God ahik paha ineteng banga to tar haua ri einigieig ue ri inumig, bo i uangoul keip tar niuangoulur kodkodoh, karo hiarou, kara niuah geke heirinir Iabena Dedeil tagigeig, \v 18 teeit a tamata gere kalekinale tar hagarionene God e uaha tun tatanon, doho tamata ra ueltada tatanon. \v 19 \x * \xo 14.19 \xt Roum 12.18; 15.2\x*Temaene i kale manaseig tar inete re uakotpokoso toro hiarou, doh tar uelmene uatampopokohosieig. \p \v 20 \x * \xo 14.20 \xt 1Ko 8.13\x*Ahik pah mung mamantouo tena kalekinale God tar haua rung einin. A niein uakapa tun a delauan, bo a sa puk tar tamata tar ein me inete ueltebeir gere guata tar tang giameh e pung. \v 21 Auiantiehe totomua tar toub tar singsingin ue o toub tar inum tar bino ue tar guata me puh gere uapung tang uanotoum. \v 22 Temaeit a haua ro tagorong managia, uamoko tereng ninamana tar inetenin, a ineteng tamiraoum me God. Ge me tamat e guata me inete re atein a kodkodoh, doh na ninamana uaiaon ahik pahe tohotola tatanon, doh inggon ahik pahe matal, inggon e turung uah. \v 23 Bor tamata ger torik na ninaman, ra tohotolain ke guata tar niguata uasa, teeit tar binaka re ein toubuon, inggon ahik pah ke tagorong mana tun, inggon ke guata uasa, teeit a mamang inetelik ge ahik pahe la tur tar nitagorong man e kotpokos a niguata uasa. \c 15 \s1 Uauaha tasir gisiameh, kara hik paho uauaha katongoia \p \v 1 Inggeigener tampopokoho uoum paki poul tar huata uelkout teres niduhusitir maluana harah. Ahik pahi uauaha katongosieig. \v 2 \x * \xo 15.2 \xt 1Ko 10.24,33\x*Bo paki siokor uauaha puk toso uanotougig tar guata tar inete tar poul tasisina mara guatasina tar niguatar kodkodoh, kare popokoho res nitagorong man. \v 3 \x * \xo 15.3 \xt Ker 69.9\x*Ge Kristo pe ahik pah ke uauaha katongoin misiana ro kula pe no uelhire God pare, “A uelsigal geka uelhire uasa tolaig totomua, ke pono totoguo.” \v 4 \x * \xo 15.4 \xt 2Ti 3.16\x*Ge a mamang inetelik pe tono uelhire God ka boloig sioun, ka boloig tar ualasira tagigeig tar tagorong mana teil dohe uatampopokoho tar iabeigigeig ri pepe uangoul hamas pe tena ualapagaha God. \p \v 5 Inggo u lotu tang God gere uoto heir tar hamhamas, kara nitampopokoh tar heir tamiuoum tar siokonor ninaman e la tur tang Iesu Kristo. \v 6 Maeit rung turung uatakai keipinguaoum tar siokon siounur ninaman, kara siokor tengkana tang God ge tamana nagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo. \p \v 7 \x * \xo 15.7 \xt Roum 14.1\x*Doh gine daan, inggoum pakung uah, karung ueluahesioum misiana ke uahue pe Kristo tar kale tamiuoum mara heirinir uatakai tang God. \v 8 \x * \xo 15.8 \xt Mat 15.24\x*Ge inggo pe gine ru hire tamiuoum, Kristo ke me kotpokos a tamatang poul tasir Ju maro mana no uelhire God tar ualasira tar ualapagah geka guatain tasir propet. \v 9 \x * \xo 15.9 \xt Apo 3.25\x*Doho gime uan ra matotong uatakai tang God ke heir pe tena niueldolom. Misiana ro kula teil pe no uelhire God pare, \b \q1 “Temaeit inggo u turung uatakai tur totomua i uantinanina tasir gime uan, \q2 inggo u turung ker tar kerekereng uatakai tar hangoumua.” \rq Ker 18.49\rq* \b \m \v 10 Doh no uelhire God o kula poluk pare, \b \q1 “Inggoumur gime uan mung uaha mesir Ju no tamaton.” \rq Ualatut 32.43\rq* \m \v 11 Karo kula poluk pare, \q1 “Inggoumur gime uan mung uatakai tar Tamata Noman, \q2 doho tamata uakapa ra uatakai tatanon.” \rq Ker 117.1\rq* \b \m \v 12 \x * \xo 15.12 \xt UGO 5.5\x*Doh Aisaia ke kula poluk pare, \b \q1 “A bubunguna Jesi e turung kotpokos, \q2 a tamata gere turung uoum keip toro mamang uanilik, \q2 o gime uan ra turung tagorong mana teil tatanon.” \rq Aisaia 11.10\rq* \b \p \v 13 God tere turung guata tamiuoum tar tagorong mana teil pare, inggoum mung turung kale tar haua ke ualapagahaion, temaeit inggo u dangata tatanono tar uauaha tun tamiuoum, kare heir toro hiarou, gitie rung haono to pe tatanono tar poul tamiuoum. Inggo u lotu tatanon, maeit tena nitampopokohor Iabena God e uatampopokoho tamiuoum tar bangala i uoum tar binaka re turung guata God tar ineteninanit tamiuoum. \s1 Poul e ueluatata hape ke uelhire tauete pe toro Uelhire Uaia tasir tamatang toro burehe ro uan \p \v 14 Ro bung uanotoug, inggo katong u iate tun pare, inggoum kung uoun tar niuia, karung iate tar mamang inetelik re malaraig God, karung banotong uelualasiresioum. \v 15 Toro bolobolo rone, inggo ku bolo keip tar uelhireniner popokoha tar giniameher puhpuhung mene ku mene uoumig tamiuoum. Inggo ku mene uapopokoh, teeit tar nimalauelhir menia keip tar nipoul ke heirin God totoguo, \v 16 \x * \xo 15.16 \xt Roum 1.5; 11.13\x*tar kotpokoso na tamatang kalekinale Iesu Kristo tar kalekinale tasir gime uan. Inggo u kalekinale sira tasir pater tar uelhire tauete toro Uelhire Uaia gero la tur tang God mara kotpokosor tamatang gime uan pare, a uahungunitie re uauaha tang God tar kale, doh ke guatasiono pare, o nana tun ke heir peha tar Iabena Dedeil tar me uangoul tasisin. \v 17 Temaeit inggo u banotong uaha keip tar kalekinale ru guataig tang God, teeit tar ueliahe re matoto teil peio tang Iesu Kristo. \v 18 Inggo ahik pahu mene me inete sioko tar kalekinale ke uamatotoin Kristo totoguo tar guata tar uoum keip tasir gime uan tar longoro tang God, teeit tar haua ku mene manasagio, doh tar haua ku guataig. \v 19 Inggo ku guata keip tananin tena nitampopokohor nitou menia tar uaparoko geke heirinir Iabena Dedeil totoguo. Temaeit ku la uiloho tur peo i Jerusalem ku la uatuk i Ilirikum, inggo ku uatuatuka hihir tunungua ku uelhire tauete pe toro Uelhire Uaia tang Kristo. \p \v 20 \x * \xo 15.20 \xt 2Ko 10.15-16\x*A puh ku uoto marang guata tunuio te tar uelhire tauete toro Uelhire Uaia toro uan ge ahik pah ka longoro tagu tang Kristo, inggo u kalekinale pare, mara hik pahu uakapa keip tar kalekinale ke uakekeneinir tamata sioko misiana tar tamata gere tuha uapono tar uma tar tagir ke uamokoigir tamata siok. \p \v 21 Misiana ro kula teil pe no uelhire God pare, \b \q1 “O tamata ge ahik pah ka longoro kout tagu tatanon ra turung iate \q2 doh gisis ahik pah ka longoro me uelhire tatanon, ra turung naman manate.” \rq Aisaia 52.15\rq* \m \v 22 \x * \xo 15.22 \xt Roum 1.13\x*A tengkana maene ku otoungo, teeit ku uelhire tauete baka pe toro uananin. \s1 Poul e namana tanik tena nila i Roum \p \v 23 Bo gine puk daan, inggo ku kalekinale uiloho uakapa manasa toro uananine, doh teeit ku marang bangantiehe tun peo tamiuoum tar bureher krismas. \v 24 Inggo ku namana tar banga baka tamiuoum tar binaka ru la i Spein. Tar binaka ru lalao, inggo u turung banga kout baka tamiuoum, karu uaha tar uangoul keip baka tamiuoum me sikin, doh inggo u uahingo tamiuoum tar heir totoguo me nipoul tar la uainila i Spein. \p \v 25 \x * \xo 15.25 \xt 1Ko 16.1-4\x*Bo gine puk daan, inggo u la baka uoum i Jerusalem tar heir tar mani tar poul tasir tamatang tagorong man gesir tiomeala. \v 26 \x * \xo 15.26 \xt Apo 24.17; 1Ko 16.1; 2Ko 8.1; 9.2,12\x*Ge o tamatang tagorong mana pe i Masedonia, doho tamatang tagorong manang Akaia ka heiring uaha tun ka uelbake pe tenas manir tiome tosno tamata God i Jerusalem. \v 27 \x * \xo 15.27 \xt 1Ko 9.11\x*Gisina ka uaha tun tar guata pare, o mana tun gisina nas kalekinale tar poul tasir tamatang tagorong manang Ju. Misianangua pah ka kale tur puk baka tasisin. Ge gitie pe ge teka kale tokahar gime uan tenas inete uaiar Ju geke ualapagahaig God, gisina nas kalekinalenguampe tar poul tasir tamatang tagorong manang Ju tar uelpakaha keip tenas mani tasisin. \v 28 I muduhia getu uakapa bako tar kalekinaleene, doh ku heir uaia manasa tenas manisin, karu turung langua i Spein, song ru la bangala tamiuoum. \v 29 \x * \xo 15.29 \xt Roum 1.11\x*Inggo u ate tun pare, getu me pokosomeo tamiuoum, u me pokoso keip tun tar niguata uaia e la tur tang Kristo. \p \v 30 \x * \xo 15.30 \xt 2Ko 1.11; Kol 4.3; 2Te 3.1\x*Doh gine daan, inggo u dangata uapopokoho tamiuoum tar hanganar Tamata Noman Iesu Kristo, mung kalekinale tokaha tenag kalekinaleo, karung lotu tang God. Inggoum mung guata paar, teeit tena nimalauelhirir Iabena Dedeil. \v 31 Dangata tatanono tar kaueke totoguo tasir Jusila i Judia ra uangoul uiloh i Jerusalem gera ueluelde toro uelhire tang Kristo. Mu dangata pono tatanono tar guata tasir tamatang tagorong man i Jerusalem tar uaha uangoul tar nipoul ru lang heirigio tasisin. \v 32 Maeit gete pagiarono re malara pe God, inggo u me banotong pokos i Roum, karu uaha tun tar banga tamiuoum, doh maru kale inggo me timuhur nitampopokoho tar binaka ru uangoul tagu tamiuoum. \p \v 33 Inggo u lotu tang God gere uoto heir tagigeig toro hiarou tar uangoul tagu tamiuoum uakap. O mana tun. \c 16 \s1 Poul e heir tar niuah tasir bureher tamat \p \v 1 Inggo u marang uahire baka tamiuoum tang tatahigulikio Pibi a tamatang kalekinale tar sios i Senkria. \v 2 Inggo u dangata tamiuoum tar tororo tun tatanon, karung ueltada tar binaka re pokosomeono tamiuoum, mung tororo sira kompe tatanono paha uanotomiu rung uangoul teil pe tar Tamata Noman. Mu kaueke keip tatanono ra uoto kaueke peis no tamata God, karung heir tatanono me nipoul gera malara turig tamiuoum ge inggono pe ke poul uauleik tun tasir bureher tamata menia pono totoguo. \p \v 3 \x * \xo 16.3 \xt Apo 18.2\x*Mu heir pono tenag niuaha inggo tas Prisila mena bulout Akuila. Rasina kura uoto kalekinale tagu totoguo tena kalekinale Iesu Kristo. \p \v 4 O mana tun, a siokor binaka rasina kura bakais totoguo tar uaudeil totoguo. Ahikiono pah inggo puk ru heir tar niuah, bo noso sios uakapa ponor gime uan ra heir pono tenas niuah. \v 5 Mu heir pono tenag niuaha inggo tar sios gere uoto uiliodout tenasira uma rasin. \p Heir tenag niuah inggo tang kuhur kaloug Epenetus ger uakikilanganar tamata tar hikume tosno tamata Kristo tar pang uan i Esia. \v 6 Mu heir tenag niuah inggo tang Maria geke kalekinale ueleheir tamiuoum. \v 7 Mu heir tenag niuaha inggo tas Andronikus me Junias a toking tahigulikio, doh gekura uangoul tagu totoguo tar uih. Rasin a toking tohangas tasir aposoul, doh gera ueltadantiehe tunisir tamatang tagorong man. O mana tun, rasin te kura kotpokoso uakikilang na toking uakuakeluk Iesu Kristo totoguo. \v 8 Mu heir tenag niuaha inggo tang Ampilatus geru malauelhirintiehe tunuio i lolono tar niguatar nang Kristo. \v 9 Mu heir tenag niuaha inggo tang Urbanus, inggono nagi tamatang kalekinale tokaheig tena kalekinale Iesu Kristo, doh tang kuhur kalouguo Stakis. \p \v 10 Mu heir tenag niuaha inggo tang Apeles, inggon a tohangana tun tar uakeluk tang Kristo, karung heir pono tenag niuaha inggo tasisis ra uangoul tena uma Aristobulus. \v 11 Mu heir tenag niuaha inggo tang Herodion a tahigulikio. \p Heir tenag niuaha inggo tasisis ra uangoul tena uma Narsisus gera tagorong mana teil tar Tamata Noman. \v 12 Mu heir tenag niuaha inggo tar toking kuaha rasine, Tripina me Triposa. Rasina kura kalekinalentiehe tun tar tuha tena kalekinaler Tamata Noman. Inggo u heir ponola tenag niuaha tang Persis ger kuhur kalouguo, inggono ter tang sioko pono ke kalekinalentiehe tar Tamata Noman. \v 13 \x * \xo 16.13 \xt Mak 15.21\x*Mu heir tenag niuaha inggo tang Rupus, inggon a tamatang uakeluk uaia tun tar Tamata Noman, inggo u heir pono tenag niuah a tang tinanon geke uoto guata uaia sira tun totoguo paha tuna tun. \p \v 14 Inggo u heir ponola tenag niuaha tas Asinkritus, doh Pegon, doh Hermes, doh Patrobas, doh Hermas, doh tasir tamatang tagorong mana gera uiliodout keip tasisina tar lotu tang God. \v 15 Mu heir tenag niuaha inggo tas Pilologus me Julia, doh tang Nereius me tatahinalik, doh tang Olimpas, doh tosno tamata uakapa God gera uoto uangoul tagu tasisin. \v 16 \x * \xo 16.16 \xt 1Ko 16.20; 1Pi 5.14\x*Tar binaka rung uiliodoutoum, inggoum mung uaha keip tun toso uanotoumiu tar niuaha, doh tar koloumiu. O sios uakapa tunusine ra uakeluk teil tang Kristo ra heirila tenas niuaha tamiuoum. \s1 A uadouhinar menemen \p \v 17 \x * \xo 16.17 \xt Mat 7.15; Tai 3.10\x*Ro bung uanotoug, inggo u mene uapopokoho tamiuoum tar tagin tasir tamatasis ra uaueltageih tamiuoum mesir gisiameh. Nas niualasirasin e guata puk tamiuoum tar tur uiuir liu tang Kristo, doh nas uelhiresin ahik pahe siokono keip tar niualasir kung kalegioum. Ahik tun pah mung longlongoro tasisin. \v 18 \x * \xo 16.18 \xt Pil 3.19; 2Pi 2.3\x*Ge o hai tamata pesin ahik pah ra kalekinale tenagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo. Bor ninamana tun ra kalekinale keipinisin tera malara kompe ra uauaha katongois. Gisin o tang menmene uahihiana tun tenas mene tar uelour teres ninamanar tamatasine ahik pah ra ate pare, o hai tamatang ualualasirasin o bohoboh. \v 19 \x * \xo 16.19 \xt Roum 1.8; 1Ko 14.20\x*O bureher tamata ka longoro ueluatata toromio longlongoroum toro Uelhire Uaia ter tengkanonene, maeit inggo u uaha tamiuoum. Inggo u uahingo tamiuoum tar naman manate tar hauar uia, karung uareing liu tar ineter sa. \v 20 \x * \xo 16.20 \xt Uak 3.15\x*Sisikinalik, God gere uoto heir tar nitabila uaia, doho hiarouo tagigeig e turung uamaluana tamiuoum tar ueih tane tang Satan i kukulebanga tar kekemiu. Na hamhamas Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig e uangoul tagu tamiuoum. \s1 O gisiameher tamata ka heirila tenas niuah i Roum \p \v 21 \x * \xo 16.21 \xt Apo 16.1-2; 19.22; 20.4\x*Timoti gere kalekinale tang Kristo, dohe kalekinale keip totoguo ke heir tena niuaha tamiuoum, doh Lusius pon, doh Jeson, doh Sosipater, doho uanotouguo pono gesir Ju. \p \v 22 Inggo Tertius ter tamatang bolo toro bolobolo rone u heir ponola tenag niuah a tamiuoum. \p \v 23 \x * \xo 16.23 \xt Apo 19.22; 1Ko 1.14\x*Gaius geke kaueke uaia tun totoguo, doh geka uoto uiliodoutinir sios na um, ke heirila tenas niuah. Erastus ger tamatang kaueke tena manir uan, doh Kuartus ger uanotougigeig ura heir ponola tenasira niuah. \p \v 24 Na hamhamas Iesu Kristo nagi tamata Nomaneig menia keip tena nipoul e moko tagu tamiuoum. \s1 A lotung uatakai tang God \p \v 25 \x * \xo 16.25 \xt Roum 1.5; Epe 1.9; 3.5,9; Kol 1.26\x*Ti uatakai tar hagana God, inggono tere banotong poul tamiuoum, kare uatampopokoho tamiuoum tar uakeluk tang Kristo. Ter puhonene ru uoto heirio tasir tamata tar binaka ru uelhire tauete toro Uelhire Uaia tang Iesu Kristo. Sioun God ke touaouo toro Uelhire Uaia rone tar puhung barah, bo gine puk daan, inggono ke uakalahara to tang roon, \v 26 i lolono tenas bolobolor propet, ka bolo keip pe tena ualatoho God mara siokor tagorong manar gime uan toro mamang buturulik, kara longoro tatanon. \v 27 Inggeig i uatakai tang God ger naman manate me pahen, temaeit tena nipoul Iesu Kristo inggeig i uatakai manasa tar hangana God tar mamang binakalik. O mana tun.