\id EPH - Nehan NT [nsn] -Papua New Guinea 2011 (web 2014) \h Epeses \toc1 O bolobolo ke boloin Poul tasir tamat i Epeses \toc2 Epeses \toc3 Epe \mt1 Epeses \mt2 O bolobolo ke boloin Poul tasir tamat i Epeses \imt1 O bolobolo tasir Epeses \ip A tenkanar ninamana toro bolobolo rone te pare, God e marang uamoko toto tar mamang inetelik tang Kristo ter ineteng Heuene uakapa tununin, doha ineteng tar koto mare te Iesu re turung tamatang kauekengua tar mamang inetelik (Epe 1.10). Doh God e marang uatentur tosno tamata katongo mara uangoul taokaha keip tang Kristo, kara uangoul keip toro hiarou. \ip O uakikilangana ro mahar i lolono toro bolobol, Poul ke mene tar bureher mene tena niueldolomo God tosno tamata uakapa tun Kristo tar uangoul toto tokah, kara kotpokos a siokon siounur toto tamata tena kalekinale Iesu, God ke kale tapokis tasir tamat, kare heir tar Iabena Dedeil ter uaporokor nanono tasisina pare, inggon e turung guata tar mamang inetelikir uia tasisina misiana ke ualapagaha pe (Epe 1.14). Toro mahar uatorikina ro bolobol Poul e hire tasir tamatang tagorong mana ra uangoul tokaha keip pe tang Kristo, temaeit gisina paka ueluiae tun, kara uakeluk tena niguata God. \ip Toro bolobolo rone, Poul e uelhire uaranga tar ualasira uakalahara tasir tamata pare, gisina ra uangoul tohaka keip tun tang Kristo, doh ka kotpokos a tang siok. Inggono ke kula pare, no tamata God misiana pah ter tukunun, doh Kristo tero lunon (Epe 4.1-16). Doh no tamata God misiana pono paha um doh Kristo tero uakikilangana ro turunar umon (Epe 2.19-22). Doh no tamata God misiana tar kuah, doh Kristo tena buloutur kuahon (Epe 5.22-32). Toro bolobolo roon, i bang huara uaia tununguaeig tar inete uaia re marang guataig God tosno tamat. \c 1 \s1 Poul e heir tar niuaha tasir tamat \p \v 1 \x * \xo 1.1 \xt Apo 18.19-21; 19.1\x*Inggo Poul, tena nimalara God ku kotpokoso na aposoul Iesu Kristo, inggo ku bolo toro bolobolo rone tosno tamata God i Epeses gera tagorong mana dede keip tun tar kolous, kara uangoul tokaha keip tang Iesu Kristo. \p \v 2 Inggo u lotu tang God tamagigeig, doh Iesu Kristo nagi Tamata Nomaeig tar heir tamiuoum tar hamhamas, doh toro hiarou. \s1 A niuaha uleik e la tur tang Kristo \p \v 3 \x * \xo 1.3 \xt Epe 2.6\x*Inggeig i uatakai tun tang God ge Tamana Iesu Kristo ge nagi Godeig, teeit o nang Kristo peeig, inggono ke guata uaiantiehengua tagigeig tar mamang inete uaialiking Heuen tar poul tar iabeigigeig. \v 4 \x * \xo 1.4 \xt Jon 15.16\x*Gitiempe halana haraha per koto ta touoin, God ke uamatoto keip tanik manasa tagigeig tang Kristo tar kotpokos o nanon, karo dedeil, ahik me puh ra tohotolain tagigeig tena nibangon. Teeit ter enonor nimalauelhir, \v 5 \x * \xo 1.5 \xt Jon 1.12\x*God ke namana uakikilanga keip tanik tang Iesu Kristo e turung ueluarur tagigeig o bung tuna tun. Teeit tar puh ke guatain Iesu Kristo tagigeig. God ke guata pare, teeit a puhon e uauaha tatanon, doh na nimalara katongon. \p \v 6 Mari uatakaieig tena uiniatoro God tar hamhamas menia tar nipoul, geka heirheir pukig tagigeig, teeit tar haua ke guata keipiono tar Tun tagigeig gere moko tun na nimalauelhirion. \v 7 \x * \xo 1.7 \xt Epe 2.7; Kol 1.14\x*Doh teeit ri uangoul tokaha keip pe inggeig tang Kristo, inggono ke bulaua tapokis keipingua tagigeig toro deuatinginar Tun tar kusa luara teregi niguata uasaeig. \v 8 Tar hagarionene inggono ke ualasira tagigeig tena hamhamas a uleikintiehe tun, teeit re naman manate tun peono tagigeig, kare ate uaia tun a hauar uia tagigeig tar mamang binakalik. \p \v 9 \x * \xo 1.9 \xt Roum 16.25\x*God ke hire manasa tagigeig tar tengkanar puh geke mokmoko uaou ke heir peha tang Kristo, a ninamanono ke namana tanikampeono sioununtiehe tun. \v 10 \x * \xo 1.10 \xt Kol 1.16,20\x*Doha tengkana te gine, maeit tar binaka tun, ka uamatotoin, inggon e turung uamoko toto tar mamang inetelik i kukulebang tena nikaueke Kristo, a mamang ineteliking Heuen dohi kot, doh Kristo e turung uangoul ter tamata uleik tar mamang inetelikininanine. \p \v 11 \x * \xo 1.11 \xt Roum 8.28-29\x*God e uoto uakeluk tena nimalar, doh na ninamana katong, kare guata tar mamang inetelik e kotpokos. Sioununtiehe tun, tena nimalaron, inggono ke uamatoto tagigeig tar uangoul uanono keip tang Kristo, kari kotpokoso no tamata tunuon. \v 12 A tengkana maene ke guata God pare, mare inggeimener Ju king tagorong mana teil uakikilanga tang Kristo mi guata tasir tamata mara uatakai tang God, teeit na uiniatoron a i rana uainintiehe tun. \p \v 13 Doh gine daan inggoum kung longoro manasa pon toro mana toro Uelhire Uaia tang God ke uelkarus pe tamiuoum. Doh tar binaka kung tagorong manaoum tang Kristo, inggono ke uamatoto sioko tamiuoum, o nan, kare heir tar Iabena Dedeil ter uaparoko geke ualapagahaiono sioun. \v 14 \x * \xo 1.14 \xt 2Ko 1.22\x*Inggeig ki kale manasa tar Iabena Dedeil tero buk geka buk tanein tagigeig, temaene inggeig i ate, i muduhia inggeig i turung kale pono me giniameher mamang inetelikir uia ke ualapagahaig God tar heir tosno tamat. Inggeig i pepe uangoul tar inetenin tar binaka re bulaua tapokis God tagigeig. Gine ter giameher tengkana maene ri uatakaieig tena uiniatoron. \s1 Na lotu Poul tasir Epeses \p \v 15 Ter tengkanonene, maene e uakekene tur tar binaka ku longoro uakekeno teremi nitagorong manoumur popokoho pe tar Tamata Noman, Iesu Kristo, doh teremi nimalauelhiroum tasir tamata uakapar nang God, \v 16 inggo ahik pah ku peng uanua baka tar uaha tang God tamiuoum, ku uoto lotu dedempe tamiuoum, \v 17 \x * \xo 1.17 \xt Kol 1.9\x*karu uoto dangata tang God tamagigeig ger uleik na uiniator ge na God Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo, e heir tamiuoum tar Iabena Dedeil gere uanamang manate, kare uakalahara tamiuoum mai tun God marung ate uaia tunoum tatanon. \v 18 Inggo u lotu pon mare uakalahara God teremi ninamanoum marung banotong bang paroko inggoum tar ineter uia tun geke kila uelhiriono tamiuoum tar kale tar ineteninanine rung tagorong mana teiligioum. Te marung ate uaiaoum tar ineteninanine a i ranantiehe tun geri turung kale uahiuasieigene no tamaton. \p \v 19 \x * \xo 1.19 \xt Kol 1.11\x*Inggo u lotu pono marung uakekene manasoum tar naman manate tena nitampopokohono ger uleikintiehe uain tar mamang inetelik gere kalekinale i lolono tagigeigene ri tagorong man. Ter siokono komper nitampopokohonene, \v 20 \x * \xo 1.20 \xt Ker 110.1; 2Ko 13.4; Kol 2.12\x*ke uatentur tur tang Kristo toro mat, kare uatabila tatanono tar pang mua i Heuen. \p \v 21 \x * \xo 1.21 \xt Kol 1.16; 2.10\x*Doh inggon e uangoul tun i ranahia toro mamang nitampopokoholik tasir iabenesine ue tar nitampopokohon tasir liouana uakapa tun. A hanganon a i rana tar hangasir tamata uleiking daan, doh git ponompela i uoum. \v 22 \x * \xo 1.22 \xt Ker 8.6\x*God ke uamoko tar mamang inetelik i kukulebanga tar kekena Kristo, kare guata tatanon tero lunar mamang inetelik tar sios, kare uangoul sir o lunar sios. \v 23 \x * \xo 1.23 \xt Roum 12.5; Epe 4.10,15; Kol 1.18\x*Doha sios ter tukununon, inggon a uoun tang Kristo gere uangoul teil toro mamang inetelik, doh tar mamang buturulik. \c 2 \s1 A nitua i lolono tang Iesu Kristo \p \v 1 \x * \xo 2.1 \xt Kol 1.21; 2.13\x*Sioun inggoum, kung uoto uangoul sirame tasir tamatasitier mat, teeit kung mahang longoro pe tang God, karung guata tar niguata uasa. \v 2 \x * \xo 2.2 \xt Kol 3.7; Tai 3.3\x*Tar binakon, inggoum kung uakeluk tar mamang niguata uasalikir nanar kot, karung uakeluk tang Satan ger tamata uleiking tasir iabenesine gera uangoul i ran. Inggono ter iabene gere kalekinale i lolono tasir tamata gesir mahang longoro tang God. \v 3 \x * \xo 2.3 \xt Kol 3.6\x*O mana noman, inggeig pono ki siokor uangoul sira uakapa pare, ki uakeluk to pe tar nimalara uasan tar tukunun, doh na ninaman. Inggeig ki uangoul teilingua ponompe tena nimaliana God ter siokono sira puk tasir tamata uakap. \p \v 4-5 \x * \xo 2.4-5 \xt Roum 6.11-13\x*Bo teene kompe tena nimalauelhir God tagigeig a uleik tun ger uoun tar niueldolom, ke uatua keip pe tagigeig tang Kristo gitiempe ki mata baka pe inggeig tar niguata uasa. Tena nimalauelhiron menia tar niueldolom inggeig ka uelkarususieig. \v 6 \x * \xo 2.6 \xt Kol 2.12\x*Doh God ke uatentur keip tapokis tagigeig tang Kristo, kara uatabila tagusieig tang Iesu Kristo tono tabtabil i Heuen. \v 7 Inggono ke guata pare, mare gitila i uoum, inggon e ualasira hape re uleik tun pe na nimalauelhir menia tar niueldolom ke guata uaia pe tagigeig tang Kristo. \p \v 8 Ge tena nimalauelhir pe God menia tar niueldolom, inggoum ka uelkarus keipisioum tar nitagorong man. Inggon ahik paha inete kung guata katongosioum. Ahik, inggono ke heirheir pukin God tamiuoum, \v 9 \x * \xo 2.9 \xt 1Ko 1.29-31; 2Ti 1.9\x*ahik paha bulauanar kalekinale kung tuhagioum, temaene ahik me tamata re uasalain. \v 10 \x * \xo 2.10 \xt Tai 2.14\x*Ge tang Iesu Kristo pe, God ke guata tagigeig ki kotpokos o timuhur tamat, tar tuha tar kalekinale uaia geke kaleuatoro tanikagiono tagigeig tar guat. \s1 Kristo ke uakapa tar niguatang uelmatan, kara torikir pang tamata kura kotpokos a tang siok \p \v 11 Temaeit inggoum mu namana uanonoumeit, kung kotpokoso tur pe tasir gime uan gera kilais, “o tabung pok,” tera kila per Ju gera kila katongois pare, “o nipok.” Gisina ra kula pare, teeit o nipoko pe, bo a puh pukuonener pok ra uoto guata pukinir tamat, dohe uapalih puk tasir tamat i kalaharahia. \v 12 \x * \xo 2.12 \xt Roum 9.4; Kol 1.21\x*Mu namana uanon, inggoum kung uangoul uairehe tang Kristo, kara aha liu turusioum tasir Israel, doh inggoum o gime uan tar uelhote geke guata keipin God tasir Israel, kara hik me inete uaia kung tagorong mana uatuhain, doh God tabo teilin tenami niuangouloumane tar kot. \v 13 \x * \xo 2.13 \xt Kol 1.20\x*Bo gine puk daana tang Iesu Kristo, inggoumene kung uangoul uairehe baka sioun, ka ueliu uahuhut keip manasasioum toro deuatingina Kristo. \p \v 14 \x * \xo 2.14 \xt 1Ko 12.13\x*Ge Kristo katongo pe te nogio hiaroueig, ke uakotpokoso pe toro uelhiarou i uantinanina tamiueimir Ju, doh tamiuoumur gime uan, ke kale toto pe tagigeig pare, i kotpokos a tang siok. Inggono ke dura uahiua keip tar pantuing uelsae geke uatur pakaha tagigeig, \v 15 \x * \xo 2.15 \xt Kol 2.14\x*tar tukunun, inggono ke uakapa keipingua tenas ualatutur Ju geke aha liu tasir gime uan. A tengkana maene ke guatono pare, mare uakotpokoso tar torikir toto tamat ura kotpokos a tang siok tang Kristo, kare uakotpokosongua toro hiarou. \v 16 \x * \xo 2.16 \xt Sek 9.10; Kol 1.20,22\x*Doh tar siokon siounur tukununonene, Kristo ke uauiliodout tapokis tar toking toto tamata tang God ke mata pe tar korose, kare uamatengua tar niguatang uelsae geke moko sioun. \v 17 \x * \xo 2.17 \xt Ais 57.19\x*Kristo ke me uelhire tauete toro Uelhire Uaia ro nana ro hiarouo tamiuoumur gime uan gekung uairehe tatanon, doho hiarouo tamiueimir Ju gering uahuhut tang God. \v 18 Ge i lolono pe tatanon, inggeimir Ju, doh inggoumur tamatang gime uan i siokor banotong la tang God Tamagigeig tar siokon siounur Iabena Dedeil. \s1 Inggeig uakapar tamatang tagorong man teno uma tun God \p \v 19 \x * \xo 2.19 \xt Epe 3.6\x*Temaene inggoum ahik baka poluk paho tamatasitier pokos ue o tamatang gime uan. Ahik! Inggoum o matinar nang God menia keip tasir tamata uakapasitir nang God, doh mu uangoul o matmatame tena umon, \v 20 \x * \xo 2.20 \xt 1Ko 3.11\x*karung kotpokos a maharanar um ger nituha uapon a tagir tasir aposoul, doho propet, doh Iesu Kristo katkatongo tero uakikilangana ro tagir. \v 21 \x * \xo 2.21 \xt 1Ko 3.16\x*Teono tere kusa uanono tokaha tar udeilinar um, kare uahua tatanon e kotpokos a uma dedeilir nanar Tamata Noman. \v 22 \x * \xo 2.22 \xt 1Pi 2.5\x*Doh tang Kristo, inggoum pono ka tuha tokahalasioum marung la kotpokoso tar butur, re uangoulur Iabena God. \c 3 \s1 Na kalekinale Poul tasir gime uan ahik paho Ju \p \v 1 \x * \xo 3.1 \xt Pil 1.7,13\x*Temaeit inggo, Poul, u lotu tang God tamiuoum. Inggo u uangoul tar uih teeit tar kalekinale ke heirin Iesu Kristo totoguo tar guata tar uelhire tauete toro Uelhire Uaia tamiuoumur gime uan. \v 2 \x * \xo 3.2 \xt Kol 1.25\x*Inggoum kung longoro manasa ke heir pe God totoguo tar kalekinale uleikene tar uelhire tauete tena nimalauelhir God tamiuoum. \v 3 \x * \xo 3.3 \xt Epe 1.9-10; Kol 1.26\x*Ter puhonene ku uahire baka uoumo i lolono toro bolobolo rone, God katongompe ke uakalahar tar puhener ouiouo totoguo. \v 4 Gitie getung timanoum, inggoum mu turung bang paroko hape ru naman manate peo toro uelhire uaouo ro nang Kristo. \v 5 Sioun a puhon a tabung uakalahara tasir tamatang tar uakikilanganar binak, bo gine puk daan, a Iabena Dedeil ke ualasira uakalahara to tosno tamata God geke uamatotois o aposoul, doho propet. \v 6 \x * \xo 3.6 \xt Epe 2.13,16-19\x*Doh gine ter puhung uelhire geke ouiou, inggoumur gime uan mu turung kale pono tar mamang inetelik ke ualapagahaig God tamiueimir Ju tang Iesu Kristo, karung kotpokoso sira pare, a tang siok doha siokor tukununa keip tamiueimir Ju toro Uelhire Uaia. \v 7 \x * \xo 3.7 \xt Kol 1.25\x*Tar nipoulur nang God ger hamhamas geke heirheir pukin totoguo doh na nitampopokoh uleik, God ke uamatoto totoguo na tamatang kalekinale tar la uelhire tauete toro Uelhire Uaia. \p \v 8 \x * \xo 3.8 \xt 1Ko 15.9-10\x*O mana noman, inggo ter uadouhinar tamata tosno tamata uakapa God, bo a kalekinale uleik pukuonene ka heirin totoguo tar uelhire tauete tasir tamatang gime uan tar mamang inete uaialikir nang Kristo. A inetenin a uleik uain, ahikieigir tamata pahi banotong naman manate. \v 9 Inggo ka uamatotoio tar uakalahara tasir tamata uakapa hape re kalekinale pe God tena ninaman. God geke touo tar mamang inetelik, kare totouaouome tar ninamanon toro kikilangan. \p \v 10 Na ninamanono ter kalekinale ke tuhaiono tena sios, inggon e turung ualasira tasir mamang iaben, doho liouana tampopokohosis i rana pare, na ninamana God auia uain tar mamang hagarilik. \v 11 Sioununtieh tun tar binaka halana God te touo tar kot, inggono ke kaleuatoro manasame tar ninamanon, doh gine daan inggono ke guata to manasa tananin tena kalekinale Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig. \p \v 12 \x * \xo 3.12 \xt Jon 14.6; Roum 5.2\x*Teeit, tang Kristo, doh tar nitagorong mana tatanon, temaeit a takapukanguampe tagigeig tar la tang God menia keip tar niongol, kara hik pahi sokor. \v 13 Temaeit ru dangatangua inggo tamiuoum, ahik tun pah mung namnamana uaburburehe tar niduh ru huatagio, ahik, inggoum pakung uah, karung tampopokoh, teeit a puhon e turung poul tamiuoum. \s1 Na lotu Poul tasir Epeses \p \v 14 Temaene tar binaka ru namana inggo tar inete uleikionene ke guatain God, inggo u hatup, karu lotu tang tamoug, \v 15 geke touo tasir mamang matina uakapa tun i Heuene dohi kot. \v 16 Inggo u lotu tang God mare heiriono tena uiniatoro uleik ger uoun tar bureher inet, tar uatampopokoho keip tun i lolono tamiuoum tena Iabena Dedeil. \v 17 \x * \xo 3.17 \xt Jon 14.23; Kol 1.23; 2.7\x*Inggo u lotu tang God mare uangoul tun Kristo i lolono tamiuoum rung tagorong mana pe tatanon, doh marung tur uanonoum tena nimalauelhir God, \v 18 marung banotong naman manate menia keip tosno tamata uakapa God, hape re uleik pe na nimalauelhir Kristo, doh hape re barah pe, doh hape re i rana pe, doh hape re uailolono pe \v 19 na nimalauelhiron gere matoto leue tagigeig tar naman manate, doh inggo u lotu marung kale uahiua tunoum tar mamang niguatalikir nang God. \p \v 20-21 Doh tang God gere banotong guat, kare heir uaburehentiehe tun tar mamang inetelik ri dangatagieig ue ri namanaig tena nitampopokohon gere kalekinale i uantinanina tagigeig, a uatakai e la tur tar sios e la tang God, doh tang Iesu Kristo tar mamang binakalik. O man. \c 4 \s1 Inggeigir tamatang tagorong man ter tukununa Kristo \p \v 1 \x * \xo 4.1 \xt Kol 1.10\x*Temaene, inggo Poul u uangoul tar karabus, teene ru uoto guata pe tena kalekinaler Tamata Noman. Inggo u kula uapopokoho tamiuoum tar uangoul keip tar niuangoulur kodkodoho tar nikilene kung kalein. \v 2 \x * \xo 4.2 \xt Kol 3.12-13\x*Mu kale uahiuasioum tasir gisiameh, karung hamhamas tasisin. Inggoum ahik pah mu nimaliana ualahur tar binaka ra guata uasasina tamiuoum, bo mu uelmalauelhiresioum, karung huata bolongur tar niduh ra heirig tatamiu. \v 3 \x * \xo 4.3 \xt Kol 3.14-15\x*Pentampopokoho tar kaueke uanono tar puhene ke kale toto per Iabena Dedeil tamiuoum toro hiarouo misiana paho uoho gero rokoso tokaha tamiuoum. \p \v 4 Doh inggeig a siokon sioun pukur tukunun, kara siokor Iaben ter siokono sira kompe ka kila pesioum tar siokor uiniatoreit i uoum. \v 5 A tang sioko pukur Tamata Noman, kara siokor nitagorong man, kara siokor uahuhu \v 6 \x * \xo 4.6 \xt 1Ko 12.6\x*kara tang siokon siounur God Tamagigeig uakap gere i rana tagigeig uakap, dohe kalekinale i uantinanina tagigeig uakap, dohe uangoul i lolono tagigeig uakap. \v 7 \x * \xo 4.7 \xt Roum 12.3,6\x*Bo tagigeig uakapa pukur tang siok tang siok, a inete uaia a niheir pakaha manasa ke uamatoto pe Kristo. \v 8 \x * \xo 4.8 \xt Ker 68.18\x*Temaene re kular puh tono buk God gero dedeil pare, \b \q1 “Tar binaka ke la kai taro inggon i ran, \q2 inggono ke uoum keip tasir karabus ka la tagu tatanon, \q2 kare heir tosno tamata tar inete uaia.”\f + \fr 4.8 \ft Bolobolong Ker 68.18\f* \b \m \v 9 \x * \xo 4.9 \xt Jon 3.13\x*A puhene “Ke la kai,” e ualasira tagigeig pare, Kristo ahik pah ke la kai puk. Ahik! Uakikilangan inggono ke la uahiuahane i kot. \v 10 Ter tang siokon siounumpeonene ke la uahiuaha, doh teono kompeonene ke la kai, kare ir anahiangua tar mamang inetelik i ran mare ualasira tena nitampopokoho uleik tar mamang inetelik. \p \v 11 \x * \xo 4.11 \xt 1Ko 12.28\x*Inggono te geke heir tar inete uaia tasir tamat. Tasir gisiameh, inggono ke heir tar kalekinale tar kotpokoso pare, o aposoul, o propet, o tamatang keip ualatuman toro Uelhire Uaia, o tamatang kaueke tasir tamatang tagorong man, doho tang ualasir, \v 12 tar kaleuatoro tasir toto tamatang tagorong manar nang God tar tuha tar kalekinale tar uatampopokoho tasir toto tamatang tagorong man mare huakair tukununa Kristo, \v 13 \x * \xo 4.13 \xt Kol 1.28\x*e tuka geti la uatukeig tar uiliodout tokah tar nitagorong man, doh teregi niate inggeig tar Tuna God, kari namanang mahoh i kotpokos o udeil sira tang Kristo tar ninaman, kara siokonor niguatar nanon. \p \v 14 Temaeit inggeig ahik paho keketik baka poluk gere puahpuaha ueltapokiseis toro butuan, dohe uu ueltapokiseis tar mamang rom misiana tar niualasir ger nasir tamatasis ra marang uelour tagigeig tenas boh gera tutig. \v 15 \x * \xo 4.15 \xt Kol 1.18; 2.19\x*Bo paki uelhire keip puk toro man, doha nimalauelhir mari kotpokoso sirangua tang Kristo tar mamang inetelik teono pe tero lunar sios. \v 16 Tena nikauekon, a tukununa uakap e ueltuman tokaha keip uaia tun. Gitie re kalekinale kahakaha per mahmaharan ter nanar kalekinale, ginin e poul tar giniameher maharan tar hua, maeit re tagalar udeilinar tukunun, kare uoun tar nimalauelhir. \s1 A niuangoulur pensioun kara niuangoulur timuh \p \v 17 \x * \xo 4.17 \xt Roum 1.21; 1Pi 1.14\x*Tar hanganar Tamata Noman, inggo u kula uapopokoho pare, ahik tun pah mu uangoul sira baka poluk tenas niuangoulur tamata gera tele tang God, kara tukar res ninaman, \v 18 doho mahang naman manate, kara hik pah ra ate me inet, teeit ra de pesin tar longoro tang God. Temaene nas niuangoulusin e uairehe tununguampe tang God. \v 19 Gisin ahik mes nihagouong matal, kara uahue katongois tar guata pukom pela tar haua re malauelhirigir nimalara uasan tar tukunun, kara guata tar mamang niguatang ura ueltebeir, kara hik pah ra banotong uakenua tar niguata uasanin. \p \v 20 Bo ahik pukuono pah te pagiare ka ualasira pesioum tang Kristo. \v 21 O mana tun, teeit inggoum ka ualasira manasasioum tena niuangoulon, karung ate tar niualasir ger man e la tur tang Kristo. \v 22 \x * \xo 4.22 \xt Roum 8.13; Kol 3.9\x*Inggoum ka ualasirasioum tar kaleliu tenami niuangoulur pensioun geke mamantouoigir nimalara uasan tar tukunun geke uelour tamiuoum. \v 23 \x * \xo 4.23 \xt Roum 12.2\x*Inggoum ka ualasirasioum tar Iabena Dedeil tere uapalih tar iabeimiuoum marung uakekenoum tar namana me timuhur hagar, \v 24 \x * \xo 4.24 \xt Uak 1.26; Kol 3.10\x*karung hiku tar timuhur niuangoul ger nitouo sira tang God tar niuangoulur man, kara kodkodoh, kara dedeil. \b \q1 \v 25 \x * \xo 4.25 \xt Sek 8.16; Kol 3.8-9\x*Temaene inggoum uakapa mu luara tar boh, karung “ueluelmene keip pukusioum toro man,”\f + \fr 4.25 \ft Bolobolo Sekaraia 8.16\f* \q2 ge inggeig pe i siokor uangoul teil tar siokon siounur tukunun. \q1 \v 26 \x * \xo 4.26 \xt Ker 4.4; Jas 1.19-20\x*“Getung nimalianoum, kaueke uanonosioum getung guata tar niguata uasa,”\f + \fr 4.26 \ft Bolobolong Ker 4.4\f* \q2 ahik pah mu uamaluan tar pisar e hu keip teremi nimalianoum, \q1 \v 27 kara hik pah mu heir mena hagar Satan tar lekame. \b \p \v 28 A tamata ger ueuenau, e uakenua manasa tar uenau, bo e kalekinale keip manasa tar limana katongo tar tuha tar kalekinale mare heiriono tena inete tasisit ra malara me nipoul. \p \v 29 \x * \xo 4.29 \xt Kol 4.6\x*Ahik pah mu mene keip tar meneniner matasa ue mu soul, bo mu mene kompe tar meneniner uia, karung meneng poul tasir tamat mare banotong poul nami menoum tasisit ra longor, kare uahua teres nitagorong manasin. \v 30 \x * \xo 4.30 \xt Ais 63.10; Epe 1.13-14; 1Te 5.19\x*Kara hik pah mu uaueldolomo tena Iabena Dedeil God, ge inggono pe teke uamatoto tamiuoum o nan, dohe me turung bulaua tapokis uakapa tun tamiuoum tar uadouhinar marein. \p \v 31 \x * \xo 4.31 \xt Kol 3.8\x*Kale liu manasa tar niguatang mamangusul, kara nimalian, kara louar, kara uiliatung, kara mener boh tar marang mamantouo puk tar tang giameh, kara mamang niguata uasalikinitie re mamantou tar tamat. \v 32 \x * \xo 4.32 \xt Mat 6.14; 18.22-35; Kol 3.12-13\x*Bo mu uelguate uaia pukumpesioum, karung ueldolomesioum, karung uelkuse luara teremi niguata uasa misiana tang God ke kusa luara pe teremi niguata uasaoum tang Kristo. \c 5 \s1 Uangoul tar luh \p \v 1 \x * \xo 5.1 \xt Mat 5.48\x*Gitie o bung tuna God peoum gere malauelhirintiehe tunis, mu uedanganga tar uangoul sira tatanon. \v 2 \x * \xo 5.2 \xt KT 29.18; Hib 10.10\x*Karung uakeluk tar niguatang malauelhir misiana ke malauelhirintiehe tun pe Kristo tagigeig, kare heir katongoin tar poul tagigeig misiana tar uahungeitier muhuia re la uauaha tang God. \p \v 3 Bo i uantinanina puk tamiuoum, paka hik tun me sikir niguatang ura ueltebeir ue me niguatanitier ualamatal ue mu pe mu gono tar bureher inet. Ahik pah mu uamaluana me puh sira pare, ra tohotolain tamiuoum, ge inggoum pe no tamata God gesir dedeil. \v 4 Inggoum ahik pah mu ueluatata tar ueluatataniner sa ue mu mene tenas mener popouluan ue mu uelualeng tar ualengeniner sa. A niguatanin ahik tun paha uia tagigeig tar guat. Ahik, bo pakung heir puk tar niuaha tang God ke poul pe tamiuoum. \v 5 \x * \xo 5.5 \xt 1Ko 6.9-10; Kol 3.5\x*Ge inggoum pe mu ate, o tamatasitier uoto ur ue ahik paho delauan ue ra pe ra gono tar bureher inet, ahik pah ra banotong lekala tar kale uahiua tar inete uaia tena Nitoia Kristo me God. \v 6 \x * \xo 5.6 \xt Roum 1.18; Kol 2.4,8\x*Ahik pah mu uamaluana mo tamata ra uelour keip tamiuoum tar namana pare, a niguata uasaninanine a iinetilik puk, ge na nimaliana uleik pe God e pono tasisit ra mahang longoro tatanon. \v 7 Temaene ahikioum pah mu matakaluana keip tasir hai tamata sira gera guata tar hagarinin. \p \v 8 \x * \xo 5.8 \xt Jon 12.36; Epe 2.13; Kol 1.13; 1Pi 2.9\x*Ge sioun pe nami niuangouloum ke uoun tun tar kitup, bo daan, inggoum kung uoun manasa tar luh e la tur tar Tamata Noman, temaene nami nipilesoum pake ualasira tun. \v 9 Ge a luh peeit re moko teil tamiuoum e uakotpokoso puk tar hauar uia, doha hauar kodkodoh, kara ineter man. \p \v 10 Uedanganga sira tar haua re uauaha tar Tamata Noman. \v 11 Ahik pah mu matakaluana keip tasir tamata gera uoto guata tar niguatang tar kitup. A niguatanin a tabo tengkan. Bo mu hire luaka puk tasir tamata pare, a sa per niguatanin. \v 12 Ge a ualamatala per mene tar niguata ra guata uaouoinir tamat gesir mahang longor. \v 13 \x * \xo 5.13 \xt Jon 3.20-21\x*Bo tar binaka puk re bala uakalaharar luh tananin, a luh e uakalahara tunungua hape re matasa pelanin. \v 14 \x * \xo 5.14 \xt Ais 26.19; Roum 13.11\x*Ge ia pe re balahiar luh e ualasira tauete tar mamang inetelik. Temaene re kular puh pare, \b \q1 “Inggar tamata ro hohou, o gulet, \q2 o tentur tur tar keu \q2 mare heir Kristo totomua tar luh.” \b \p \v 15 \x * \xo 5.15 \xt Kol 4.5\x*Temaene kaueke uaia tun hape rung uangoul pe, ahik pah mu uangoul sira tasir popouluan, bo mu uangoul sira tasir naman manate, \v 16 karung guata uaia dede tar mamang inetelik tar binakalanine, ahik pah mu ueluelour tar binaka geke uoun per mareninin tar niguata uasa. \v 17 Temaeit ahikioum pah mu guatang tuktukar, bo mu naman manate tena nimalarar Tamata Noman. \p \v 18 \x * \xo 5.18 \xt Luk 21.34\x*Ahik pah mu sipak tar bino gere uapopouluana, kare uaroke puk tamiuoum. Bo mu uauoun pukusioum tar Iabena Dedeil. \v 19 \x * \xo 5.19 \xt Kol 3.16\x*Tar binaka rung uelueluatatoum, kale tar uelhire re moko teil toro Bukung Kereker ue tar kerekereng lotu ue tar kerekere geke heirigir Iabena Dedeil. Mu guata, karung kere keip tar kerekere tar koloumiu tar Tamata Noman. \v 20 \x * \xo 5.20 \xt Kol 3.17\x*Doh tar mamang binakalik inggoum mu uauaha uaia dede tang God tamagigeig tar mamang inetelik tar hangana nagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo. \s1 O kuahar le mesnosio bulout \p \v 21 \x * \xo 5.21 \xt 1Pi 5.5\x*Mu ueltadesioum ge inggoum pe mu ueltada tang Kristo. \v 22 \x * \xo 5.22 \xt Kol 3.18; 1Pi 3.1\x*Inggoumur kuahasisir le, mu ueltada tosnomio bulout misiana rung ueltada pe tar Tamata Noman. \v 23 \x * \xo 5.23 \xt 1Ko 11.3; Epe 1.22\x*Ter hauon, a bulout ter tamatang kaueke tena kuah te misiana puk tang Kristo tero luna per toto tamatang tagorong man ger tukununon. Doh Kristo ter tamatang uelkarus tatanon. \v 24 Temaeit inggoumur kuahar le, mu uangoul i kukulebanga tar nikaueke tosnomio bulout tar mamang inetelik te misiana kompe ra uangoul per toto tamatang tagorong man i kukulebanga tar nikaueke nang Kristo. \p \v 25 \x * \xo 5.25 \xt Kol 3.19; 1Pi 3.7\x*Doh tamiuoumur bulout le, mu malauelhirintiehe tun tosnomio kuah misiana tang Kristo re malauelhirintiehe tun pe tosno tamatang tagorong man, kare heir katongo tar tukununa tasir toto tamatang tagotong man \v 26 \x * \xo 5.26 \xt Tai 3.5\x*kare uadedeil tatanon, ke uahuhu keip pe tar kodom, doh tono uelhire. \v 27 \x * \xo 5.27 \xt 2Ko 11.2; Kol 1.22\x*Inggono ke guata pare, tar uaturula tar sios tatan mare kotpokosono pare, a mataia tun, ahik me tokotoko ue me mamakit ueltebeir, bo a delauana tun, kara hik me ineter sa tatan. \v 28 Ter siokono sir kompe tar hagarionene, o bulout paka malauelhir tosnosio kuah misiana ra malauelhir katongo pe tar tukunus. A bulout gere malauelhir tena kuah, e malauelhir katongoin. \v 29 Ge ahik pe me tamata re de tar tukunun, bo e malauelhir, kare guata uaia, kare kaueke tatanon misiana tang Kristo re guata uaia pe, kare kaueke tar sios ter tukununon, \v 30 ge inggeig pe a maharanar tukununon. \p \v 31 \x * \xo 5.31 \xt Uak 2.24; Mat 19.5\x*Ter tengkanonene ro hire teilin no uelhire God pare, “Temaeit re hiliuir bulout tang tamana doh tinan, kare la uangoul tokaha keip tena kuah doh rasin ura la uangoul sira pare, a tang siok.”\f + \fr 5.31 \ft Bolobolong Uakeken 2.24\f* \v 32 \x * \xo 5.32 \xt UGO 19.7\x*A puhung uelhire uaouoninanine a uleik tun, bo inggo u mene ualasira tola tang Kristo mesir tamatang tagorong man. \v 33 Bor puhung uelhireon, e lain tamiuoumur bulout kahakah tar malauelhirintiehe tun tosnomio kuah ngohina rung malauelhir katongo pesioum. Doho kuaha uakap paka ueltada tosnosio bulout. \c 6 \s1 A uelhire ke meneig poul tasir keketik doho tinanan \p \v 1 \x * \xo 6.1 \xt Kol 3.20\x*Inggoumur keketik, mu longoro tenas uelhire ro tamamiu doho tinamiu geter puh peonor kodkodoho tena nimalauelhirir Tamata Noman. \v 2 \x * \xo 6.2 \xt Ual 5.16\x*Ueltada tang tamoum, doh tinoum geter ualatut peono gere moko teilir ualapagah. \v 3 A ualapagahon e kula pare, “Geto longora tar toking tinoum, nang niuangoula e uia, karo turung uangoul uabarahanguaane tar kot.”\f + \fr 6.3 \ft Bolobolong Kale Tapokis 20.12; Bolobolong Ualatut 5.16\f* \p \v 4 \x * \xo 6.4 \xt Ker 78.4; NU 22.6; Kol 3.21\x*Doh inggoumur tamasir keketik, ahik pah mu ualualahua toso bung tumiu, karung uanimaliana tasisin. Ahik, mu ualasir, karung ualatut uaia keip tasisina tar niguatar kodkodoho re malaraigir Tamata Noman. \s1 O tamatang kalkalekinale puk mesnosio tamatang kauek \p \v 5 \x * \xo 6.5 \xt Kol 3.22-23; Tai 2.9-10; 1Pi 2.18\x*Doh tamiuoumur tamatang kalkalekinale puk, mu longoro tosnomio tamata uleik. Karung longoro keip tasisina tar niueltad, kara nisokor, karung kalekinale keip tun toro man misiana rung longoro pe tang Kristo. \v 6 Ahik pah mu longoro puk tasisina tar binaka re mokor matas tamiuoum tar uauaha teres nimalarasin, bo mu longoro sira dede puk pare, o tamatang kalkalekinale puk pe tang Kristo, karung uakeluk tena nimalara God teeit rung malarantiehe tun pe tar guata tena nimalaron. \v 7 Kalekinale keip tar niuaha tar binaka rung tuha tar kalekinale misiana pah mu kalekinale tar Tamata Noman, ahik pah na kalekinaler tamatang gane i kot. \v 8 \x * \xo 6.8 \xt 2Ko 5.10; Kol 3.24-25\x*Namana uanon, a Tamata Noman e turung heir hahaua pono tasir tamata uakapa tar mamang inete haualikir uia ra guataig, hingiamper tamat, a tamatang kalkalekinale puk ue ahik paha tamatang kalkalekinale puk. \p \v 9 \x * \xo 6.9 \xt Roum 2.11; Kol 4.1\x*Doh inggoumur tamata uleik, mu guata uaia tosnomio tamatang kalkalekinale puk tar siokonor hagar. Ahik pah mu uasokoro tasisin, ge inggoum pe mu ate pare, Inggonenah I heven tenas tamata uleikisin, doha namiuoum pon ginah i Heuen tere uoto bang kedanga tenas niguatar mamang tamat tar siokonor hagar. \s1 Poul e hire hape ra tur tane pein Satan \p \v 10 A uadouhin, inggo u marang uakapa keip tenag uelhire pare, mu tur uapopokoho tar Tamata Noman, doh tena nitampopokoho uleikion. \v 11 \x * \xo 6.11 \xt Roum 13.12; 2Ko 10.4\x*Mu kale tar mamang ineteng uiliatungulik geke heirig God marung banotong tur uapopokohoum, karung uasiaua tar mamang niguatang uelour ue a boho gere uoto guata uaouoig Satan. \v 12 \x * \xo 6.12 \xt 1Pi 5.8-9\x*Ge inggeig pe ahik pahi uiliatung keip tasir tamat. Ahik, Inggeig i uiliatung keip tasir iabenesiner tampopokoh, doh tena nitoia Satan, doha mamang nitampopokohon tar kotener kitup, dohi uiliatung keip tasir mamang iabene uasalikisit ra uangoul i ran. \p \v 13 Temaene mu hikuoum tar mamang \fig A hikhikung uiliatung|alt="The clothes of fighting." src="HK00193B.TIF" size="col" ref="EPH 6.13" \fig*hikhikung uiliatung geke heirig God marung tanesioum gete kotpokosor binaka uasa, doh tar binaka re kapar uelkoi, inggoum mu tur uanon dedempe. \v 14 \x * \xo 6.14 \xt Ais 11.5; 59.17; 1Te 5.8\x*Temaeit, mu tur uanonoum, karung kaleuatoro keipisioum toro man misiana toro let ge kung rokos tane keipioum, karung loho tar niguatar kodkodoh, misiana pah nomio hikhiku kapaoum, o ragom tane tar uaruaroumiuoum. \v 15 \x * \xo 6.15 \xt Roum 10.15\x*Mu kaleuatoro keipisioum toro hiarouo gero la tur toro Uelhire Uaia misiana paha su tar kekemiuoum. \v 16 Doh tar mamang binakalik, tur uanono keip tar nitagorong man, teono ter uatara rung banotong lomoho keipioum tar mamang karkinilik ger niuana keip toro hue gere uamatotoig Satan tamiuoum. \v 17 \x * \xo 6.17 \xt Hib 4.12\x*Mu namanaehe ke uelkarus pe God tamiuoum, doha ninamanono pake moko sira pare, nomio taku kapaoum kung takuin. Doh mu kalkale teil tono uelhire God misiana toro baenat geke heirinir Iabena Dedeil. \v 18 \x * \xo 6.18 \xt Luk 18.1; Kol 4.2; 1Te 5.17\x*Karung lotu keip dede tar Iabena Dedeil tar mamang binakalik tar mamang lotu, doha nidangat. Doh tar binaka rung lotuoum uakeis dede ahik pah mu marapula kout. Karung heir dede menas lotu no tamata uakapa God. \p \v 19 \x * \xo 6.19 \xt Kol 4.3-4; 2Te 3.1\x*Mu poul pono totoguo tar lotu mare hingiar binaka ru uakekeno tar men, God e heir totoguo tar uiar mene ru meneig, karu banotong ongolo tar uelhire tauete toro Uelhire Uaia. O Uelhire Uaia roon te geko ouo bak, bo gine puk daan ko moko uakalahara roon. \v 20 \x * \xo 6.20 \xt 2Ko 5.20; Plm 9\x*Ge tero Uelhire Uaia pe roono ru tur keipio, temaene inggo u uangoul tar karabus. Temaeit mu heiroum menag lotuo maru uelhire tauete keipio tar niongol doh hape tun paku guata pe. \s1 Na uadouhinar mene Poul \p \v 21 \x * \xo 6.21 \xt Apo 20.4; Kol 4.7-8; 2Ti 4.12\x*Tikikus a uanotougigeig tun, doh inggono na tamatang kalekinale uaia tunur Tamata Noman, inggon e turung uahire tamiuoum tar mamang inetelik marung ate ponoum hape ru uangoul peo, doha haua manasa ru guatain, \v 22 ter tengkanono maeit ru heirimeo tatanono tamiuoum marung ateoum hape ring uangoul pe inggeim, doh mare uatampopokohono tamiuoum. \p \v 23 No hiarouo God, doh na nimalauelhir Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig menia keip tar nitagorong man e la tamiuoumur uanotoug. \p \v 24 Na hamhamas God e moko tasir tamata uakapa gera malauelhir tenagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo, a nimalauelhir ge ahik pahe banotong kap.