\id COL - Nehan NT [nsn] -Papua New Guinea 2011 (web 2014) \h Kolosi \toc1 O bolobol o la tasir tamat tar pang uan i Kolosi \toc2 Kolosi \toc3 Kol \mt1 Kolosi \mt2 O bolobol o la tasir tamat tar pang uan i Kolosi \imt1 O bolobolo tasir Kolosi \ip O bolobolo Kolosi teno bolobolo Poul tasir tamatang tagorong man i Kolosi. Poul halan te la banga uiloh i Kolosi. Bo ke uoto heir dede puk tenas loutusin (Kol 1.3-14). \ip Poul ke uanamana tasir tamatang tagorong mana tar inete uleik tang Iesu. Iesu a God, doh ke touo tar mamang inetelik. Song ke kotpokos a tamata mare mata ueleheir tagigeig. Temaeit ke mata pe Iesu, God e turung uelkarus tagigeig. Geti kale ualekeig tang Iesu tenagi niuangoul, inggeig i turung matakaluana keipingua tang God (Kol 1.15-23). \ip Song ke uatagin Poul tasir tamatang tagorong mana tasir gisiameher tamat (Kol 2). O tamatasina ka malara tasir tamatang tagorong mana tar uakeluk tar ualatutun sioun ger nasir Hibru. Doho tamatasina ra kula pare, o tamatang tagorong mana tun paka uakeluk tar mamang ualatutulik. Poul ahik pah ke uauia tar puhon. Inggono ke bolo pare, a ualatutunin a nas pukur tamat e lain tenas niguat (Kol 2.8). O tamatang tagorong mana paka uakeluk tang Kristo, kara hik pah tar niguat. A niguat a uia nomanape, bo ahik puk pahe poul tagigeig tar uangoul tar niuangoulur uia (Kol 2.23). \ip Poul ke uanamana tasir tamatang tagorong mana hape paka uangoul pe. Gisina paka namana tar ineteng Heven (Kol 3.2), teeit gisin o nang Kristo (Kol 3.3-4). Gisina paka hik pah ra guata tar niguata uasa (Kol 3.5-11). Bo paka malauelhir tasir gisiameher tamat (Kol 3.12-14). Doh gisina paka kalekinale tang God (Kol 3.15-17). \iot I lolono toro bolobolo rone: \io1 A meneng uakalahar 1.1-8 \io1 A mamang inetelik, doh na kelekinale Kristo 1.9–2.19 \io1 A niuangoulur timuh tang Kristo 3.20–4.6 \io1 A uadohinar menemen 4.7-18 \c 1 \s1 Poul e heir tar niuaha tasir tamat \p \v 1 Inggo Poul ku bolo toro bolobolo rone, God ke uamatoto totoguo na aposoul Iesu Kristo. Raeim me Timoti ger uanotougigeig mira heir tar niuaha tamiuoum uakapa tun. \p \v 2 Inggo u heirila toro bolobolo rone tamiuoumur tamatang tagorong man gesir dedeil, karo nang God i Kolosi gerung tagorong mana dede tang Kristo. \p Inggo u lotu tang God tamagigeig mare heir dede tar hamhamas tamiuoum, kare uakotpokoso toro hiarou. \s1 Poul e lotu, kare heir tar uatakai tang God \p \v 3 \x * \xo 1.3 \xt Epe 1.15-16\x*Inggeim mi uoto heir dede tenami lotuoum, karing heir tar uatakai tang God ge tamana Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig. \v 4 Teeit king longoro pe pare, mu tagorong manoum tang Iesu Kristo, doh teremi nimalauelhiroum tosno tamata uakapa tun God. \v 5 \x * \xo 1.5 \xt Epe 1.13; 1Pi 1.4\x*Inggoum kung guata sira pare, teeit inggoum kung bangala i uoum tar niuahang Heuen misiana kung guata uoum pe tar kikilangana kung longoro uakekene pe toro mana toro Uelhire Uaia. \v 6 Doh tero Uelhire Uaia kompe roono rone geko lame tamiuoum, ko haiala ueltebeir toro mamang buturulik uakapa tunane i kot. Toro mamang uanilik o tamata ka kotpokos o tamatang tagorong man, kara pilese tar niuangoul re uauaha tang God. Te misiana kompe ko guata pe roon i uantinanina tamiuoum, e uakekene tur tar binaka kung longoro uakekenoum toro uelhire, karung naman manate toro man tena hamhamasa God. \p \v 7 \x * \xo 1.7 \xt Kol 4.12; Plm 23\x*Inggoum kung iate tur tar inetenin tang Epapras ger kuhur uanotoumiueim tun tar kalekinale, ger tang kalekinale uaia tun tang Kristo tar tur keip tamiueim. \v 8 Doh inggono teke hire pono tamiueim teremi nimalauelhiroum geke heirinir Iabena Dedeil. \p \v 9 \x * \xo 1.9 \xt Epe 1.16-17\x*Inggono ter tengkana maeit e uakekekene tur pe tar marein king longoro uakikilangeim tamiuoum, inggeim ahik pah king uakenua tar heir tenami lotuoum, doh tar dangata tang God tar poul tamiuoum marung iate tar haua re malaragion. Teeit God e turung heir terener niate, doh na ninaman. \v 10 Doh inggeim king lotu pon marung uakelukoum tena nimalaron, karung uauaha tatanono tar mamang hagarilik, doh mare uanaman manateono tamiuoum marung guata uaia dede tar mamang hagarir uia, kara hagaring poul tasir gisiameh, doh marung hua keip dedeoum tena niate uaia God. \p \v 11-12 \x * \xo 1.11-12 \xt Epe 1.11,18-19; 3.16\x*Raeim mira lotu pono mare uatampopokoho dede God tamiuoum, e uatampopokoho keip tamiuoum tena nitampopokoho uleik tun. Marung tur uapopokohoum, karung uatut uaia tun tar mamang niduh, karung uanguangoul hamas, karung heiring uaha tar uatakai tang Tamagigeig geke uadelauana tamiuoum marung kale tar mamang inetelik geke uamatotogion a nas no tamata gera uangoul i Heuen. \s1 Iesu Kristo a tamata uleikintiehe tar mamang inetelik \p \v 13 \x * \xo 1.13 \xt Luk 22.53; Epe 2.2\x*Doh God teke uelkarus liu tur tagigeig tena nitoiar kitup, kare keip ualeka tagigeig tena nitoiar tun ger kuhur tunon. \v 14 \x * \xo 1.14 \xt Epe 1.7\x*Tar tunonene, Inggono ke bulaua tapokis keip tagigeig toro deuatinginon, tar kuse luara teregi niguata uasaeig. \p \v 15 \x * \xo 1.15 \xt Jon 1.18; 2Ko 4.4\x*Ahik me tamata ke banga tang God, bo tar binaka puk ke me tamatar tunon, inggono ke ualasira tagigeig tang God, hape re baka pe, ge inggono pe te misiana kompe tatanono re baka pe. Inggono ter tuna God ger uoum, kare ter i rana uain tar mamang inetelik ke touoig God. \v 16 Ge God pe ke touo keip tatanono tar mamang inetelik, a ineteng Heuen dohi kot, a inete gera bang huaraig, kara inete ge ahik pah ra bang huaraig, o toia, o nitoia uakap, o inete tampopokoho uakap ue o tamata tampopokoho uakapa tun. Ge God pe ke uamatoto tatanono tar touo tar mamang inetelik doha mamang inetelik a nanon. \v 17 \x * \xo 1.17 \xt Jon 1.1; 8.58\x*Inggono e uangoulung sioun i uoumuhia tun tar mamang inetelik, doh inggono ter tengkanar mamang inetelik, maeit re moko tena butur. \p \v 18 \x * \xo 1.18 \xt Apo 26.23; Epe 1.22-23; UGO 1.5\x*Inggono pe ter uakikilanganar tamata ke tua tapokis tur toro mat, temaeit inggono tero lunar toto tamat gera tagorong mana tatanon mare hahaua liu i ranahia tar mamang inetelik. \v 19 \x * \xo 1.19 \xt Kol 2.9\x*Ge God katongo pe ke malauelhir tar tun e siokono sira tun tatanon. \v 20 \x * \xo 1.20 \xt Epe 1.10\x*Doh God ke malauelhir e uakotpokoso keip toro hiarou toro deuatingina Kristo tar korose i uantinanina tatan, doh tar mamang inetelik, a ineteng tar kot doha ineteng Heuen. \p \v 21 \x * \xo 1.21 \xt Roum 5.10; Epe 2.12\x*Sioun inggoum kung uangoul uairehe tun tang God, doh remi ninamanoum ke guata tamiuoum kung kotpokosongua no uelmatan God, teene inggoum kung uoto guata dede tar niguatar sa. \v 22 \x * \xo 1.22 \xt Roum 5.10; Epe 5.27\x*Bo daana puk, God ke uakotpokoso manasa toro hiarou i uantinanina tatan, doh tamiuoum ke guata pe tar tukununa Kristo ke mata tar korose. God ke guata pare, maeit getung la turoum i uoum tang God tar binakang kedang, inggon e turung banga tamiuoum pare, o delauan ahik me niguata uasa, kara hik me tamata re tohotola tamiuoum me inet. \v 23 Bo pakung kusa uanono kompe tar nitagorong man, rung tagorong mana teil pe toro Uelhire Uaia gekung longoroin. Ahik pah mu uamaluana uakeluk pukusioum. Inggo Poul ku kotpokos na tamatang kalekinale ro Uelhire Uaia roon, doh ku uelhire tauete tasir tamata uakapa tunane tar kot. \s1 Poul ke poul tasir Kolosi \p \v 24 Gine daan inggo u uaha tar huata ueleheir tar niduh tar poul tamiuoum. Doh inggo u marang poul tosno tamata Kristo ge a tukununa peono ter toto tamat. A uelmahing ku huataigio halan te kap. Doha uelmahing ru huatagio tar tukunug katong u marang uakuakapa hihir tun tena uelmahing Kristo ke kale uelmahing pe tar tukunun tosno tamat. \v 25 \x * \xo 1.25 \xt Epe 3.2,7-8\x*God katongompe ke uamatoto totoguo, karu kotpokos a tamatang kalekinale tosno tamaton. Doh inggo nag kalekinale tar uelhire tauete tun tar mamang uelhirelikir nang God. \v 26 \x * \xo 1.26 \xt Roum 16.25-26; Epe 3.5,9\x*Inggono ke heiriha totoguo tar me ualasira ter enonor ninaman geke ouiouome sioun tun tar binaka halanar koto te kotpokos. Bo gine puk daana ke uakalahara toono tosno tamat gesir dedeil. \v 27 God e uaha tar hire tosno tamata pare, a inet a uleikir bulauana menia tena nitampopokoho Kristo e la pono tamiuoum. Doha inete geke ouiouome, Inggono te Iesu Kristo e uangoul teil tamiuoum. Doh mu turung uangoul tagunguampe tatanon tena uiniator i Heuen. \p \v 28 Temaeit ia ring laeim, mi uelhire tauete tatanono, karing ualasira keip tasir tamata uakapa tar mamang niate uaialik maring banotong uatur tasir tamata uakap a mahmahoho res nitagorong man tar matana Kristo. \v 29 \x * \xo 1.29 \xt Epe 3.7,20; Pil 4.13\x*Temaeit ru pentampopokoho tunuo, u kalekinale uapopokoho keip tun tar nitampopokoho ke heirigiono totoguo. \c 2 \p \v 1 Ge inggo pe u malara mu ateoum hape ku pentampopokoho tun peo tar poul tamiuoum doh tasisit i Laodisia, doh tasisit halana ta banga totoguo. \v 2-3 \x * \xo 2.2-3 \xt 1Ko 1.24,30\x*A tengkana maeit ru guato pare, te mare uatampopokohor puhono tamiuoum uakapa tar nitagorong man, doh mare siokono tokaha remi nimalauelhiroum. Doh marung kale tunoum tar mamang inetelik re kotpokoso tar binaka rung naman manate tunoum tono uelhire God gero ouiou, inggono te Kristo gere moko uaouor mamang niate uaialik mer ninamana uaia. \p \v 4 \x * \xo 2.4 \xt Roum 16.18\x*Inggo u hire tamiuoum tar puhonene mara hik me tamata re banotong uelour tamiuoum tar uakeluk tenas niualasirasina gera longoro siraig paha man. \v 5 \x * \xo 2.5 \xt 1Ko 5.3\x*O mana noman, inggo taboio tamiuoum, bo toro mana tun inggo tar iabeig e uangoul tagu tamiuoum, teene ru namana dede pe tamiuoum, karu uahantieh, teeit ru me longoro pe hape rung uangoul uiliodout peoum, doh hape re popokoho pe remi nitagorong manoum tang Kristo. \s1 Mu uangoul sira no tamata God, kara hik pah mu uakeluk tar niualasir ger giniamehe siok \p \v 6 Temaeit git kung kale manasa peoum tang Iesu Kristo tenami Tamata Nomanoum, mu uangoul keip dedengua tatanon, \v 7 \x * \xo 2.7 \xt Epe 3.17\x*mu tur uapopokoho keip tang Kristo, karung uangoul tokaha keip dede tatanon, doh remi nitagorong manoum e popokoho dede misiana ka ualasira pesioum, karung uatakai dede tang God. \p \v 8 Mu tagin, ahik tun pah mu uamaluana me tamat e uelour tamiuoum tar uakeluk tenas niualasirasina ger tabo tengkan, kara hik pahe tengkana keip mo man. A niualasiranin a ninamana kompe a niheir uain tur tasir gisiameher tamat, doh ra ualasira tasir tamata tar uakeluk tar ualatoh gere menmene tar ineteng tar kot, kara hik paha nang Kristo. \v 9 \x * \xo 2.9 \xt Jon 1.14,16\x*Ge a tukununa pe Kristo a siokono sira tun tang God. \v 10 \x * \xo 2.10 \xt Epe 1.21-22\x*Doh inggoum mu uangoul tokaha keip tang Iesu Kristo, temaeit inggoum ahik pah mu katupa me inete tar iabeimiu. Ge inggono pe ter i ranantiehe tasir mamang inetelikir tampopokoh, doho tamata uleik uakap. \p \v 11 \x * \xo 2.11 \xt Roum 2.29\x*Tang Iesu Kristo, inggoum pono ka pokoigir kapokoumiu ka kaleliu peigir niguata uasang tar tukunun, bo ahik puk paho nipoko sira tagu ka poko per tamata tar limas tenas niguatar Ju. \v 12 \x * \xo 2.12 \xt Roum 6.4\x*Tar binaka ka uahuhusioum, inggoum ka keu keipisioum tang Kristo, doh tar uahuhuon inggoum ka uatua keipinguasioum tatanono tar timuhur niuangoul, teeit rung tagorong mana teil pe tena nitampopokoho uleik God geke uatua tapokis tur tang Kristo toro mat. \p \v 13 \x * \xo 2.13 \xt Epe 2.1,4-5\x*Sioun inggoum kung uangoul sira tasir tamata geka mata manasa teeit teremi niguata uasaoum, karung uangoul uakeluk tar nimalara uasang tar tukunun, bo God puk ke uatua keip tamiuoum tang Kristo. Inggono ke siokor kuse luara tun teregi niguata uasaeig. \v 14 \x * \xo 2.14 \xt Epe 2.14-16; 1Pi 2.24\x*Inggono ke dura liu tar haua ka bololain, doha haua ka tohotolain tagigeig, kare uakapa keip tongua tananin ke tina to pela tena korose Iesu. \v 15 Doh tar koroseon, Kristo ke kale liu tenas nitampopokohor iaben, doho inete gesir tampopokoh. Kare uatur uakalahara tasisin, kare uoum keip sira tasisina tasir karabus ke pehuara pe toro mat. \p \v 16 \x * \xo 2.16 \xt Roum 14.1-13\x*Temaene ahikioum pah mu uamaluana me tamat e bang kedanga tar haua rung inumugioum ue rung einig ue tar marein uleik ue tar mareining lotu tar timuhur bialok ue tar Mareining Pepe Uah. \v 17 \x * \xo 2.17 \xt Hib 8.5\x*A inetenin misiana kompe paha abiabener inete re turung kotpokos i muduhia, bor tengkana tun te Kristo. \v 18 Ahik pah mu uamaluana mo tamata ra uelour tamiuoum tar kale tar inete tang Kristo, ge gisina pe ra uaha ra boho pe pare, ke kale uahiuais, kara lotu tasir anggelou, kara kula pare, ka banga tar niborian, bo gisit puk re uairana katongois tar ineteniner tabo tengkan. \p \v 19 \x * \xo 2.19 \xt Epe 2.21; 4.16\x*Doh gisin ahik pah ra kusa uanono tang Kristo ger tamatang uoum keip tagigeig. I kukulebanga tena nikaueke Kristo a tukununa uakapon e moko tokaha keip tar ueltumanan, kare hua sira re malauelhir pe God hape pake hua peon. \s1 Inggoum kung mata keip tang Kristo \p \v 20-21 \x * \xo 2.20-21 \xt Gal 4.3,9; 1Ti 4.3\x*Gitie kung mata keip peoum tang Kristo, gere mene tar ualatoho gere menmene teil tar ineteng tar kot, aeono maene rung uangoul sira harahoum pare, o peng gane i kot? Ae maene rung uakeluk harahoum tar ualatut sira pare, ahik pah mu tuhtuha tar inetene ue ahik pah mu ein tar inetene ue ahik pah mu kale tar inetene? \v 22 \x * \xo 2.22 \xt Mat 15.9\x*Ge a mamang inetelik pe ninananine e la tur tar inete ger tabo tengkan geta uakuakelukig, gininaniner ualatut doha niualsir e la tur puk tasir tamat. \v 23 O mana noman a ualatutunin ra banga siraig pare, e turung uatampopokoho tagigeig tar uangoul uaia tun, kari lotu uapopokoh, kari kale uahiuasieig, kare uauelmahing tar tukunugigeig, temaene o gisiameher tamata ra namana tar ualatutunin e uakeluk tar ninaman, kara niate uaia, bo a ualatut pukunin ahik tun pahe banotong poul tagigeig tar kale uahiua tar nimalara uasang tar tukunun. \c 3 \s1 A ualatut tar uangoul uadedeil \p \v 1 \x * \xo 3.1 \xt Mak 12.36; 16.19; Epe 1.20\x*Gitie ke uatua keip pe God tamiuoum tang Kristo, karung uangoul teil tar timuhur niuangoul, temaeit inggoum mu uamoko manasa teremi nimalara tar ineteng Heuen tar butur re tabila Kristo tar pang mua tang God. \v 2 \x * \xo 3.2 \xt Mat 6.33\x*Karung namana dede tun tar mamang ineteliking Heuen, ahik pah tar ineteng gane i kot. \v 3 Ge inggoum pe kung mata keip tang Kristo, kare touaouo keip God tar nituaene tamiuoum tang Kristo. \v 4 A nitua tunur namiuoum te Kristo, doh gete kotpokosohaon, inggoum mu turung siokor kotpokosongua pon, karung siokor kale tokaha tena uiniatoron. \s1 A niuangoulur pensioun, kara timuhur niuangoul \p \v 5 \x * \xo 3.5 \xt Roum 6.6,11; Epe 4.19; 5.3-6\x*Temaeit mu uakapa liu manasoum tar niguata uasang tar tukunumiu misiana tar niguatang ur ue a niguatang popotoro tar guata tar niguata uasa, kara nimalara uasa, kara niguatang siokor gono tar mamang inetelik, ge a puh peono te ngohina kompe tar tamata gere lotu tar god bohoboh. \v 6 Temaeit tar puhuninanine na nimaliana God e turung pono tasisit ra mahang longoro tatanon. \v 7 Sioun inggoum kung uangoul sira pono pare, karung uoto guata pono tar niguatanin. \p \v 8 \x * \xo 3.8 \xt Epe 4.25-29; 5.4\x*Bo gine puk daan inggoum mu uakuakapa liu hihir manasa tar niguatanine, a niguatang nimalian ue a niguatang uelmamangusul ue a niguatang bal uasa tar tang giameh, kara hik pah mu uelsigal ue mu soul. \v 9 \x * \xo 3.9 \xt Epe 4.22,25\x*Ahik pah mu ueluelbohesioum gekung uakapa liu manasa peoum tar niuangoulung sioun menia tar niguata uasa. \v 10 \x * \xo 3.10 \xt Epe 4.24\x*Karung uangoul tar timuhur niuangoul ger niuatimuh keip tena niate God marung iate uainoum tang Kristo geke touo tar niuangoul timuhene tamiuoum. \v 11 \x * \xo 3.11 \xt Gal 3.28\x*Temaeit ke uatimuh pe God tamiuoum, ahik baka poluk mo kahakahar tamat, o Ju ue o gime uan, o nipoko ue o tabung pok, o tamatang iate ue o tamat ahik mes niate, o karabus ue o tamat gera uangoul teresir nimalar. Bor tengkana tun te Kristo, doh inggon e uangoul teil i lolono tamiuoum uakap. \p \v 12 \x * \xo 3.12 \xt 1Pi 2.9\x*Temaeit ke uamatoto manasa pe God tamiuoum, mu uangoul sira manasa pare, no tamatono gesir dedeil. Doh inggon e malauelhirintiehe tun tamiuoum, temaene mu kaleoum tar niguatanine, a niguatang ueldoloum, a niguatang toror, a niguatang kale uahiu, kara niguatang hamhamas kara uanguangoul sikor. \v 13 \x * \xo 3.13 \xt Epe 4.2,32\x*Mu ueluelpepe hamasesioum. Doh gete me tamat e tohotola me inete tamiuoum, mu kuse luara tar niguata uasa ka guataig tatamiu misiana ke kuse luara per Tamata Nomana teremi niguata uasaoum. \v 14 \x * \xo 3.14 \xt Roum 13.8-10\x*Dohi ranahia tar mamang inetelik ter inete uleik tun ter uelmalauelhir gere kale toto tokaha tamiuoum, kare uauiliodout tamiuoum. \p \v 15 \x * \xo 3.15 \xt 1Ko 12.27; Epe 4.4; Pil 4.7\x*Karung uamaluana toro hiarouo gero la tur tang Kristo o uoum keip tar koloumiuoum, ge gitie pe rung uangoul teil peoum i lolono tar siokor tukunun, inggoum ra siokor kila totosioum tar uangoul toro hiarou, karung uauaha dede tatanon. \p \v 16 \x * \xo 3.16 \xt Epe 5.19\x*Uamaluana tono uelhire Kristo o moko tun tamiuoum tar mamang binakalik maro uoum keip roono tar mamang inetelik rung guatagioum ue rung namanaig, gitie rung uelualasira pesioum tang Kristo, mu ueluatampopokohesioum tar uakeluk tang roon, karung guata uakodkodoho tun. Karung kere keip toro bukung kereker, doha kerekereng lotu, doha kerekere ger nanar Iabena Dedeil, karung heir tar uatakai tatanon. \v 17 \x * \xo 3.17 \xt 1Ko 10.31; Epe 5.20\x*Doh tar mamang inetelik rung guatagioum ue rung meneig, mu guata keip tar hangana Iesu ger Tamata Noman, karung heir tar uatakai tang God tamagigeig tang Iesu Kristo. \s1 A ualatut e lain tar binaka ra uakekeneinir timuhur niuangoul \p \v 18 \x * \xo 3.18 \xt Epe 5.22\x*Inggoumur kuaha le mu uangoul tar nikaueken tes nomio bulout geter puh peonor uia tasir tamatar nanar Tamata Noman. \p \v 19 \x * \xo 3.19 \xt Epe 5.25\x*Doh inggoumur bulout le mu malauelhir tosnomio kuah, karung uanguangoul keip sikoro tasisin, ahik pah mu ueluelnimalianesioum. \p \v 20 \x * \xo 3.20 \xt Epe 6.1\x*Inggoumur keketik mu longoro tenas uelhire ro bung tamamiu doho tinamiu ge a puh peon a kodkodoho tar matanar Tamata Noman. \p \v 21 \x * \xo 3.21 \xt Epe 6.4\x*Inggoumur tamasir keketik, ahik pah mu ualualahua ue mu louara tasir keketik gete tokouasaisisin, kara malioh, kara dengua mata guata tar puhur uia. \p \v 22 \x * \xo 3.22 \xt Epe 6.5-8\x*Inggoumur tamatang kalkalekinale puk mu uangoul tar nikaueken tes nomio tamata uleik, karung longoro tasisina tar mamang inetelik ra meneig tamiuoum, uedanga tar uauaha dede tasisina tar mamang binakalik, ahik pah tar binaka puk ra uakeisisina tamiuoum, karung longoro keip tar niueltada tasisin, kara nisokoro tar Tamata Noman. \v 23 Kalekinale keip tar niuaha tar binaka rung tuha tar kalekinale misiana pah mu kalekinale tar Tamata Noman, ahik pah na kalekinaler tamat. \v 24 Namana uanon, a Tamata Noman e turung heir hahaua pono tar haua ke kaleuatoroig tosno tamat, ge Kristo pe ter Tamata Nomana rung kalekinaleioum. \v 25 \x * \xo 3.25 \xt Roum 2.11\x*Bo getung guataoum me ineter sa, inggoum ra turung pehahauasioum tar haua kung guata uasain. Ge God pe e banga kedanga tasir tamata uakapa tar siokonor hagar, ahik me tang sioko re bantong uasiau. \c 4 \p \v 1 \x * \xo 4.1 \xt Epe 6.9\x*Inggoumur tamata uleik mu kaueke tosnomio tamatang kalekinale, karung kaueke uauelmatout keip tasisina tar siokonor hagar, ge inggoum pe mu ate pare, nami tamata uleik ponenah i Heuen. \s1 A ualatut \p \v 2 \x * \xo 4.2 \xt Epe 6.18; Pil 4.6\x*Mu gulet karung lotu keip dede teremi nitagorong man, karung banga uaia dede gete pokoso me puh, karung heir dede tar uatakai tang God, \v 3 \x * \xo 4.3 \xt Roum 15.30; Epe 6.19\x*karung heir pono menami lotueim mare uakalahara God tar lele tamiueim tar hire tauet, doh maring ueliu taueteeim toro uelhire rone tang Kristo geko ouiouo bakame sioun te roono pe, temaene ku uangoulo tar uih. \v 4 Mu lotu maru uelhire uakalahara sira tuno hape ra uelhire tauete pein roon. \p \v 5 \x * \xo 4.5 \xt Epe 5.15-16\x*Mu uakeluk tar ninamana uaia tar binaka rung uangoul keip tasir tamatasitie ahik pah ra tagorong man, karung guata dede tar niguatar kodkodoh tar mamang inetelik. \v 6 \x * \xo 4.6 \xt Epe 4.29; 1Pi 3.15\x*Tar binaka rung ueluatatoum, uelhire keip tar meneniner uia, karung meneng poul tasir tamat mare banotong poul nami menoum tasisit ra longor marung ate uaia tununguaoum hape rung hire tapokis pe tar tengkanar puhung dangata gera dangataisir tamata uakap. \s1 Na uadouhinar mene Poul \p \v 7 \x * \xo 4.7 \xt Epe 6.21\x*Tikikus a uanotougigeig tun doh na tamatang kalekinale uaia tunur Tamata Noman, inggon e turung uahire tamiuoum tar mamang inetelik marung iateoum hape ru uangoul peo. \v 8 \x * \xo 4.8 \xt Epe 6.22\x*Temaeit ru heirimeo tatanono tamiuoum mare la uatampopokohono tamiuoum, kare uaate tamiuoum hape ring uangoul peeim. \v 9 \x * \xo 4.9 \xt Plm 10-12\x*Inggo u heir ponola tang Onesimus inggon a uanotougigeig tun, kara peng tenami uanoum, rasin ura turung hire tar hauar mamang inetelik ke kotpokosane. \p \v 10 \x * \xo 4.10 \xt Apo 12.12; 13.13; 15.37-39; 2Ti 4.11\x*Aristarkus gere uangoul tagu totoguo tar uih ke heir pono tena niuah, Doh Mak ge na turaka Banabas e heir pono tena niuah. Gete la kotpokosolaon inggoum mu uaha uangoul, karung tororo tatanon misiana ku uahire manasa uoum pelao. \v 11 Josua gera kila ponoin tang Justus, ke heir ponola tena niuah tesir tang touonor Jusinasine gera tagorong man ka kalekinale keip totoguo tena Nitoia God. Doh nas nipoulusina ke uauaha uaia tun totoguo. \p \v 12 \x * \xo 4.12 \xt Kol 1.7; Plm 23-24\x*Epapras ger peng tenami uanoum inggono na tamatang kalekinale pono Iesu Kristo, ke heir ponola tena niuaha tamiuoum. Inggon e uoto lotu tar dangata tang God tar uatampopokoho tamiuoum tar tur uapopokoho dede misiana tasir tamatang tagorong manasitie ka kale manasa uoum, kara iate uaia tun tar nimalarar mahmahoh ger nang God. \v 13 Inggo u hire tun tamiuoum toro man tena kalekinaleon auia tun tamiuoum, doh tasir tamatang Laodisia dohi Herapolis. \v 14 Luk a uanotoumiueim doh nami doktaeim me Demas ura heirila tenasira niuaha tamiuoum. \p \v 15 Heir tenami niuaheim tasir tamatang tagorong man i Laodisia, doh tang Nimpa, doh tar toto tamatang tagorong man gera uoto uangoul toto tena umon. \v 16 Getung timana uakapoum toro bolobolo rone, karung uelpalihe keip toro bolobolo geku heirilaio tasir Laodisia marung timana kalehoum. \p \v 17 \x * \xo 4.17 \xt Plm 2\x*Karung hire tang Akipus pare, “Kaueke uaia, karo uakapa tar kalekinale ka heirin totomua pare, na tamatang kalekinaler Tamata Noman.” \p \v 18 \x * \xo 4.18 \xt 1Ko 16.21\x*Inggo Poul ku bolo katongola tar heir tar uauaha tamiuoum. \sig Poul\sig* \p Mu namana huara totoguo ru uangoul pe tar uih. \p Na hamhamasa God e uangoul tagu tamiuoum.