\id 2CO - Nehan NT [nsn] -Papua New Guinea 2011 (web 2014) \h 2 Korin \toc1 O uatorikina ro bolobolo ke boloin Poul tasir Korin \toc2 2 Korin \toc3 2Ko \mt1 2 Korin \mt2 O uatorikina ro bolobolo ke boloin Poul tasir Korin \imt1 O uatorikina ro bolobolo tasir Korin \ip O bolobolo rone o moko teil tar timuhur uelhote. Poul ke bolo toro bolobolo rone ko la tasir tamatang tagorong man i Korin, teene o tamatang ualasira gesir bohoboho ra uangoul tenas lotusin. \ip Gisina ka menmene uasa tang Poul. Gisina ra kula pare, inggon e uoto uapalih tena ninaman. Gisina ka guata paar, teene Poul ahik mata la ruh kout i Korin. \ip Gisina ra kula pono tatanono pare, ahik paha aposoul uaia. Poul ahik paha tamatang mene sira tun tasir tang ualasirasisir bohoboh, doh Poul ahik pono pahe uoto hinga mani tagu tasir tamatang tar lotu. \ip Poul ke mene uakalahara tasisina maene ahik pah ke ruh kout tasisin. Inggono ke mene uakalahara pon ae maene ke uelkukuruntiehe tun tasir tamatang tagorong man i Korin. Bo inggono puk ke uaha ka hire tauete pesina tenas niguata uasa tang God. Doh gisina ka mata kaluana tapokis tang Poul. \ip Inggon ahik mena nitampopokoho sira tun tasir tang ualasirasisir bohoboh. Bo teene inggono ke maluan, kara banga tonguar tamata tena nitampopokoho God tatanon. Inggon ahik mata lame tar me mene katongoin. Inggono ke lame tar me hire tasisina tang Iesu, ge God pe ke uapalih tur tasisina tar uelmatan, kara la matakaluan. Song ke dangata tasisina me niheir keip tar niuia e la tasir tamatang tagorong mana gesir tiome i Judia. \ip Tar uadohina tun, inggono ke hirhire hamas tun hape maene ke kopokoso pare, ter aposoul uaia tun. God katongompe ke uamatoto tatanono pare, a aposoul. Doh inggono ke kale tar bureher niduh, teene teke mene tauete peono tono uelhire God. \ip Bo Poul puk ke uaha tar kalekinale tang God pare, teke mene hahaua peono tasisis ka menmene uasa tatanon. \iot I lolono toro bolobolo rone: \io1 A meneng uakalahar 1.1-11 \io1 Poul, kara lotu i Korin 1.12–7.16 \io1 Nas uahungur tamatang tagorong man i Judia 8.1–9.15 \io1 Na meneng uelturut Poul tena nitampopokoh a aposoul pe 10.1–13.10 \io1 A uadohinar menemen 13.11-14 \c 1 \s1 Poul ke heir tena niuaha tang God \p \v 1 Inggo Poul ku bolo toro uelhire rone, raeim me Timoti ger uanotougigeig. God ke malara totoguo na aposoul Iesu Kristo. \p Roono o la tasir tamatar nang God toro buturung lotu tar uan uleik i Korin menia pono tosno tamata God gesir dedeil gera uangoul tar pang uan i Akaia. \p \v 2 Inggo u lotu tang God ge tamagigeig tar heir tar hamhamas, karo hiarouo tamiuoum me Iesu Kristo ge nagi Tamata Nomaneig. \s1 God a tang uamamahoul tasir tamata uakap \p \v 3 \x * \xo 1.3 \xt Roum 15.5\x*Uatakai tang God ger nagigeig a tamana Iesu Kristo ge nagi Tamata Nomaneig. God ge Tamagigeig e uoto ueldolomo tagigeig, kara tang uamamahoul tagigeig uakapa tun. \v 4 Inggon e uoto uamamahoul tagigeig tar mamang niduhulik ri kaleig. Temaeit inggeig pon i matotong uamamahoul tas mais gera kale tar niduh. Inggeig i heir tar siokonor uamamahoul geki kale turin tang God. \v 5 \x * \xo 1.5 \xt Ker 34.19\x*Ter siokono kompe geti kale inggeig me uleikir uelmahing ri kalekinale pe tang Kristo, inggeig i turung kale pono tar uleikir uamamahoul tur tang Kristo. \v 6 Geting kale uelmahingieim auia e uamamahoul, kare uaudeil tamiuoum geta uamamahoulusieim, inggon e la keipin tamiuoum pon, doha puhon e guatangua tamiuoum mung uanguangoul sikor, karung uatut tar binaka rung kale pono tar siokonor uelmahing geking kalesieim. \v 7 Inggeim mi tagorong mana teil uapopokoho tun tamiuoum, teeit inggoum kung kale tar siokonor uelmahing, kara siokonor uamamahoulene ka heirin tamiueim. \p \v 8 \x * \xo 1.8 \xt Apo 19.23; 1Ko 15.32\x*Ro uanotoug inggeim mi malara mung namnamana tapokisioum tar niduh, kara uelmahing geking kalegieim tar binaka king kalekinale tar pang uan i Esia. A niduh king kalegieim a uleikintiehe tun. Ahik me hagaring uasiaua taninin. Inggeim king namana puk manasa mi mat. \v 9 O man, inggeim king uamoko puk manasa tar siokor ninamana pare, mi mat. Bo a puh pukuonene ke pokos, e ualasira tamiueim, maeit ahikieim pah mi pemai katongoisieim, bo inggeim mi pemai to tang God, gere uatua tapokis tasir mat. \v 10 \x * \xo 1.10 \xt 2Ti 4.18\x*Inggono ke uaudeil tur tamiueim tar butur ualasokorontiehe tun. Inggon e turung uaudeil polukumpe tamiueim. Doh inggeim mi tagorong mana teil pare, inggon e turung uaudeil dedempe tamiueim. \v 11 Inggoum mung poul dedempe tar lotu tamiueim, maeit God e turung longoro tar bureher lotu gere laig tamiueim, song re guata uaia tamiueim. Kare mo burehe ra turung heir tar niuaha tang God ke guata uaia pe tamiueim. \s1 Poul ke uapalih tena ninaman \p \v 12 A puhene tering sala keip tunusieim ge remi niate peeim ke hire tauete tun toro mana pare, inggeim king guata uaia tun tasir tamatang gane i koto te tamiuoum tunumpeono king mene uakalahara pe, karing uamana ngohina ke guata pe God. Inggeim ahik pah king guata tar puhene e la tur tar niate uaiang gane i kot, bo e la tur tena nitampopokoho God. \v 13 Ge inggeim pe ahik pah king bolome tamiuoum me inete ge ahikioum pah mung matotong bang paroko ue ahik pah mung naman manate. Doh inggo u tagorong mana teil pare, \v 14 \x * \xo 1.14 \xt 2Ko 5.12; Pil 2.16\x*gete kung naman manate tur pukuoum me sikina tamiueim, inggoum mung me turung naman manate uakapa tun, song rung turung sala tamiueim. Te misiana kompe inggeim mi turung sala pono tamiuoum tar binaka re kotpokoso na marein Iesu nagi Tamata Nomaneig. \p \v 15 Temaeit inggo u ate uaia tun tar puhonene, inggo ku kaleuatoro tar me banga uakikilanga tamiuoum, maeit rung kale uatorikoum tar niuah. \v 16 \x * \xo 1.16 \xt 1Ko 16.5-6\x*Inggo ku malara pare, u la turung pepe kout baka tamiuoum getu la i Masedonia, karu me turung pepe kout polukume getu tapokisime. Song rung turung poul bakoum totoguo tar la i Judia. \p \v 17 Inggo ahik pah ku guata belehu puk, kara hik pono pah ku uakeluk teres ninamanar gisiameher tamatang gane i koto gera uauia boho baka puk. \v 18 Bo toro mana tun God a uauaman, a uelhire geka heirig tamiuoum, ahik pah ka uauia boho baka pukig. \v 19 \x * \xo 1.19 \xt Apo 18.5\x*Ge a tuna God pe ger bulout Iesu Kristo geking mene taueteieim mes Silas, doh Timoti i uantinanina tamiuoum, inggon ahik pah ke uauia boho baka puk ge inggono pe a uauaman. \p \v 20 \x * \xo 1.20 \xt UGO 3.14\x*Ahik me haua geta burehemper ualapagaha ke guataig God, ginin auia uakapa kompe tang Iesu Kristo, doh tang God inggeig i turung kulangua pare, “o mana tun” tar uatakai tang God. \v 21 Bo inggono te God katongompe ke uamoko tamiueim, kare tamiuoum pono tar tur uanono keip tang Iesu Kristo. Inggon teke uamatoto tagigeig, \v 22 \x * \xo 1.22 \xt 2Ko 5.5; Epe 1.13-14\x*mari kotpokoso nanon, kare heir tena Iabena ger Dedeil tagigeig pare, a uaparok e moko uatuka tar haua geke ualapagahaion e lame. \p \v 23 Bo inggo ku kila tang God tar me tur keip totoguo maru hire tun tamiuoum toro man, ae maene ahikio pah ku tapokis i Korin, bo inggo ahik pah ku marang heir poluk me niduh tamiuoum. \v 24 \x * \xo 1.24 \xt 1Pi 5.3\x*Inggeim ahik pah king petutup tamiuoum tar tagorong mana tar haua king hiregieim, bo inggeim king kalekinale keip puk tar niuahar eimiuoum. Teeit a nitagorong man, teene re uatur uanono tamiuoum. \c 2 \p \v 1 \x * \xo 2.1 \xt 1Ko 4.21\x*Temaeit, getu la tapokisimeo tar me banga tamiuoum, inggo ku namana tanika manasa pare, ahik baka poluk pahu me uaueldolomo tamiuoum. \v 2 Doh gete ku uaueldolomo tamiuoum maingua re turung uaha totoguo? Teoum puk manasampeene ku uaueldolomosio pake turung uauaha totoguo. \v 3 Ter tengkana, maeit ku bolomeo tamiuoum te pare, tar binaka ru lameo tamiuoum, ahik pah ra me uaueldolomo baka polukuio. Inggoum pake turung uauaha totoguo. Doh inggo u tagorong mana teil pare, tar binaka ru uaho, inggoum pono mung uah. \p \v 4 \x * \xo 2.4 \xt Apo 20.31\x*Tar binaka giane ku bolomeo, inggo ku ueldolomontiehe tun, kare pirik tunumper koloug, karu kiring u malara mung ateoum hape ru malahirintiehe tun peo tamiuoum. \s1 Ueldolomo tapokis, karo kale liu tar niguata uasa \p \v 5 Gete me tang sioko ke uaueldolomontiehe tun me tang giameh inggon ahik pah ke guata totoguo, bo inggono ke siokor uaueldolomontiehe tamiuoum uakap. U kula deho pare, inggo ahik pahu malar e parakukuhuion. \v 6 A uelmahing geka heirinir burehe tar tang siok ke matoto manas. \v 7 Bo gine puk daan inggoum pakung kale liu tar niguata uasa, karung uamamahoul tatanon, maeit ahikiono pahe kalentieheinir niueldolom. \v 8 Temaeit inggo u kula uapopokoho tun tamiuoum tar uamoko poluk teremi nimalauelhir tatanon. \p \v 9 Ter tengkana maeit ku bolomeo tamiuoum, inggo u marang uedanga tamiuoum, karu banga, ge pare kung longorompeoum tar mamang inetelik. \v 10 Doh getung kale liuoum me niguata uasa me tamat, inggo u kale liu pono tena niguata uasaon. Doha haua geku kale liuio inggo u guata keip tar hangana Kristo tar poul tamiuoum. \v 11 \x * \xo 2.11 \xt Luk 22.31\x*Inggo ku guata paar maeit, ahik Satan pahe matotong pehuara tur me inete tagigeig. Ge inggeig pe i ate uaia tun tar haua re marang guatagion. \s1 Poul ke namanantiehe tang Taitus \p \v 12 \x * \xo 2.12 \xt Apo 14.27; 1Ko 16.9\x*Binaka ku lao i Troas tar hire tauete tono Uelhire Uaia Kristo, a Tamata Noman ke uatakapuka tun toro pirik totoguo. \v 13 \x * \xo 2.13 \xt Apo 20.1\x*Bo ahik pukumpe pah ku hagouo uaia, teeit inggo ahik pah ku ueltupara tang Taitus ge kalouguo tun. Temaeit ku hiliu pukumpe tasisin, karu la i Masedonia. \p \v 14 Bo a niuaha kompe e la tang God gere uoto uoum keip tamiueim toro binopo tar hangana Kristo. God ke guata maring hire tauete ueltebeireim tar niate geking kaleig tasir gisiamehe tar Tamata Noman misiana tar inete ger muhuiantiehe tun. \v 15 Ge inggeim pe misianar amuhunar adua ke heirin Kristo tang God geke ngung ueltebeir tas mais gera udeil, kare tas mais gera heil. \v 16 \x * \xo 2.16 \xt Luk 2.34; 2Ko 3.5-6\x*Doh tasisit ra heil inggeim misiana tar amuhunar mat inggono teke uakotpokoso toro mat, bo tasisit ra udeil inggeim misianar amuhunar nitua inggono teke uakotpokoso tar nitua. Temaeit, maingua re matotong guata tar kalekinaleon? \v 17 Inggeim ahik pah mi uabulaua tono uelhire God misiana ra guata per gisiameher tamat. Bo tar hangana Kristo puk, inggeim mi hire tauete toro mana tang God. Teeit inggeim mi ate God ke heiriha tamiueim tamiuoum. \c 3 \s1 O tamatang kalekinale tar timuhur uelhote \p \v 1 \x * \xo 3.1 \xt Apo 18.27; 2Ko 5.12\x*Inggeim ahik pah mi uakekene poluk tar uairana katongosieim. Ahik pah mi uahinga me bolobolong uahire e la tamiuoum ue e la tur tamiuoum ngohina tasir gisiameher tamata gera hinga me puhung uahire. \v 2 \x * \xo 3.2 \xt 1Ko 9.2\x*Bo inggoum te misiana pah ter bolobolor namiueim ka bololaig tamiueim mara ateig, kara bangar tamata uakap. \v 3 \x * \xo 3.3 \xt KT 24.12; Jer 31.33; Isk 36.26-27\x*Inggoum mung ualasira tun pare, inggoum teka bololaigir uahire gere la tur tang Kristo ginina pe ter nieininar kalekinaler namiueim. Ginin ahik pah ka bolo keipig me inet, bo ginina ka bolo keipig tar Iabena God ger tua, doh ahik pono pah ka bololaig mo mahar palau, bo ginin ka bololaig tar kolounor tamat. \p \v 4 Inggeim mi mene sira ring tagorong mana tun pe tang God, teeit tar haua ke guatain Kristo. \v 5 Inggo ahik pahu kula pare, inggeim mi matotong guata tar kalekinaleono mes paheimiu. Inggono te God ke guata tamiueim, maeit ring matotong guata tar kalekinalenine ring guataig. \v 6 \x * \xo 3.6 \xt Jer 31.31; Jon 6.63; 1Ko 11.25\x*God ke uamatoto tamiueim o tamatang kalekinale tena timuhur uelhoteon. Inggonor timuhur uelhote ahik pah ka boloin pare, a ualatut, bo inggon a Iaben, ge a haua pe ka boloin a ualatut e keip teil toro mat, bor Iaben e keip teil tar nitua. \s1 Na uinatoror uelhote \p \v 7 \x * \xo 3.7 \xt KT 34.29\x*A ualatut gere keip teil toro mat, ka boloig toro mahar palau. Roono ko la keipiha tena uiniatoro God. Temaeit gisisir Israel ahik pah ka matotong banga dede tar porene Moses, teeit inggono ke ragom tane ponoinir balbalanar uiniator, song ke rourouo uainimpela. \v 8 Ge a puh peon o mana tun, bo a timuhur uelhotene ke me keip pokoso tar Iaben, inggon a i rana uainintiehe na uiniator. \v 9 \x * \xo 3.9 \xt Ual 27.26; Roum 1.17\x*A ualatut e poluk tasir tamata teres niguata uasa, kare keip teil pono tar uiniator, bor timuhur uelhote e uakodkodoho keip tasir tamata tang God, inggono ter i rana uain na uiniator. \v 10 A ualatut ger pensioun a uleik na uiniator, bo e me rouo kompe getura me siokor moko tokaha mer uelhote ger timuh, ge a timuhur uelhote pe a i ranantieher na uiniator. \v 11 Doh gete moko puk na uiniatoror ualatut tar sikinar binak, bo a haua gere turung moko dedengua inggono ter popokoho uainintiehe na uiniator. \p \v 12 Temaeit ri ongolonguaeig ri tagorong mana teil pe tar puhonene. \v 13 \x * \xo 3.13 \xt KT 34.33\x*Inggeig ahik pahi pe sira tang Moses geke taku uaouo tar poren, maeit ahikir tamatang Israel pah ra matotong banga tar porenono re rourouo uain per balbalanar uinator. \v 14 Doh gisin ahik pah ka naman manate. Temaeit ginempela daan tar binaka ra hire tauetesina tar pensiounur ualatut res ninamanasin ahik pahe kalahar. Te Iesu Kristo puk manasa tere matotong kale liu tar inete gere uaouo teres ninamanasin. \v 15 O mana tun, ginempela daana geta hire tauetesina tar uelhire geke boloig Moses, res ninamanasin e ouo harahampe, doh gisin ahikimpe pah ra naman manate. \p \v 16 \x * \xo 3.16 \xt KT 34.34\x*Bo gete uiuirir tamat, kare la tapokisime tar Tamata Noman, a haua geke uaouo tena ninamanono ra turung kale liuin. \v 17 \x * \xo 3.17 \xt Jon 8.36; Roum 8.2\x*Doh ginelae daan, a Tamata Noman, a Iaben, doh tar mamang buturulik gere mokor Iabenon, o tamata ra uangoul teres nimalar. \v 18 Doh inggeig uakapa tunene ge ahik pah ka uataku tanesieig mare turung bala tapokisisieig tar balbalanar uinatoror Tamata Noman, inggeig ra uapalihisieig misianangua tatanon, kare misiana tar balbalana uinatoro gere moko dede gere la tur tatanon, ge inggono per Tamata Noman ter Iaben. \c 4 \s1 Hire tauete toro Uelhire Uaia \p \v 1 Temaeit, tar niueldolomor nang God inggono ke heiringua tamiueim tar kalekinalener uia tun, inggeim ahik pah mi matotong hagouo uasa. \v 2 \x * \xo 4.2 \xt 2Ko 2.17; 1Te 2.5\x*Inggeim king hiliu sioun tar niguata gere kale teil tar nimatal, kara niguata gera guata keipig toro boh. Inggeim ahik pah king marang uelour me tamat, doh ahik pah king marang to pukula mo nomio boho tono uelhire God. Inggeim king hire tun toro man i uoum tar matana God, doh maisir uauaman ra ate pon. \p \v 3 Doh ge teka kokop tanein ro Uelhire Uaia rone king hire taueteisieim, roono ka uamoko uaouo kompein tas mais geka heil. \v 4 \x * \xo 4.4 \xt Epe 2.2; Kol 1.15; Hib 1.3\x*Satan ger god bohobohong gane i kot ke uakut teres ninamanar tamata ge ahik pah ra tagorong mana tagu, maeit ahikisina pah ra matotong bang huara tagu tar luh ger nana ro Uelhire Uaia gere la turur balbalana na uiniatoro Kristo, ge inggono pe tera banga toinir porene tar porene God. \p \v 5 A haua gering hire taueteisieim, ahik pah king menmene katongosieim, bo inggeim king hirhire tauete teil tang Iesu Kristo ger Tamata Noman. Inggeim mi uoto hire taueteisieim tamiuoum pare, inggeim teking kalekinale tamiuoum tar hangana Iesu. \v 6 \x * \xo 4.6 \xt Uak 1.3; Ais 9.2; 2Ko 3.18\x*Ge God pe ke kula pare, “Uahue tar luh gere bala uamarmarein tar kitup.” Doh inggono ke guata tar luh mare bala uamarmarein tar kolougigeig mare heir tar luhung naman manate gere la tur tena balbalana na uinatoro God gere bala tur tar porene Kristo. \p \v 7 \x * \xo 4.7 \xt 2Ko 5.1\x*Bo inggeim ngohina pah mi kale teil tar luh ger balantiehe tun gere moko teil i lolono tar nouh gere ualasira tar mamang nitampopokoholik ger uia uainintiehe tun gere la tur tang God ahik pahe la tur tamiueim. \v 8 \x * \xo 4.8 \xt 2Ko 1.8; 7.5\x*Inggeim king kale uelmahing tun tar mamang hagarilik, bo ahik pukumpe pah king uelueltageih ueltebeir ue king uaruara naman ahik pah king uamaluan. \v 9 Inggeim ka guatguata uasasieim, bo God puk ahik pah ke hiliu tamiueim. Ka uauelmahingintiehe tunusieim, bo ahik puk pah king santiehe tun. \v 10 \x * \xo 4.10 \xt 1Ko 15.31\x*A mamang buturulik king uiloho pe inggeim, king kale uelmahing dedempe tar tukunumiu misiana tang Iesu tar binaka ke mat, maeit na nitua Iesu ra turung banga toin tar tukunumiueim. \p \v 11 \x * \xo 4.11 \xt Roum 8.36\x*Ge inggeig peene tera heir dedempesieig toro mata ri kalekinale pe tang Iesu, maeit re turung pokoso uakalahara tunur nitua ger nang Iesu tar tukunugigeig gininer mat ri uangoul keipig. \v 12 Temaeit inggeim mi uangoul uahuhut tun toro mata marung ueltuparoum tar nitua gere moko dede. \p \v 13 \x * \xo 4.13 \xt Ker 116.10\x*Ge a puh pe geka bolo uahiuain tono uelhire God sioun, ka boloin pare, “Inggo ku tagorong mana, temaeit ku men.” Doh tar siokonor nitagorong manene. Inggeim mi mene teeit king tagorong mana pe. \v 14 \x * \xo 4.14 \xt 1Ko 6.14\x*Inggeim mi ate tar God geke uatua tapokis tur tenagi Tamata Nomaneig Iesu toro mat, kare turung uatua tapokis pono tamiueim misiana tang Iesu, kare keip tamiueim menia tamiuoum i uoum tena butur. \v 15 A mamang inetelikinine ka guataig e laig tamiuoum, temaeit a hamhamas ger nang God e la tasir bureher tamata mara heiringuaig me burehentieher niuaha tena uiniator God. \s1 Uangoul keip tar nitagorong man \p \v 16 \x * \xo 4.16 \xt Epe 3.16\x*Temaeit inggeim ahik pah mi matotong hagou uasa gitiempe ke saba manasa per tukunumiueim, bo a iabeimiueim e timuh kompela tar mamang mareinilik. \v 17 \x * \xo 4.17 \xt Roum 8.17-18\x*A siksikir niduhunine ahik pahe moko uabarah, bo e poul tapokis puk tamiueim tar kale tar uinatoro ger i ranantiehe tun gere moko dede, inggon a uleik uain tar niduhuninanine ring kalegieim. \v 18 \x * \xo 4.18 \xt Kol 1.16\x*Ge inggeim pe ahik pah mi uakeis uanono tar inete gering bang huarainene daan, bo inggeim mi uakeis uanono tar hauar inete ge ahik pah mi matotong bang huarain, ge a inete pe gera bang huarainene daan e moko puk tar sikinar binak, bor inete ge ahik pah ra matotong bang huarain e moko dedengua. \c 5 \p \v 1 \x * \xo 5.1 \xt 2Ko 4.7\x*Ge inggeig pe i ate, a tukunugigeigene ri uangoul keipinene daan, misiana tar taluh ra turung mamantouoin. Bo inggeig tenagi um e la tur tang God i Heuen gere toko dedengua. Ahik pah ke tuha taguin me tamat. \v 2 \x * \xo 5.2 \xt Roum 8.23\x*Bo gine puk daan, inggeig ki haha manasa tar tukununonene ri uangoul keipinene daan. I malara puk manasa ra uamoko manasalainir tukununang Heuenane tagigeig. \v 3 Inggeig i malara pon i uangoul keip tar timuhur tukunun ahik pah tar iabene ger tabo tukunun. \v 4 Inggeig i talingoro kompe tar taluh tar sikinar binak, kari huata tar niduh, kari haha manasa ri talingoro pe tar taluhonene. Bo inggeig i malarantiehe tun tar talingoro tar umang Heuen, maeit a haua gere moko puk tar sikin e turung gomo taneinir nitua gere moko dedengua. \v 5 God me pahene ke kaleuatoro tar puhonene tagigeig. Kare heir uoum tagigeig tena Iabena Dedeil a uaparok tar haua re turung guatagion i uoumuhia. \p \v 6 \x * \xo 5.6 \xt Hib 11.13-16\x*Temaeit inggeig i tagorong mana dedempesieig, kari ate uaia tun pare, gine ri uangoul keip haraha pe inggeig tar tukununang gane i kot inggeig i uairehe harahampe tar Tamata Noman. \v 7 Temaeit inggeig i uangoul keip dedempe tar nitagorong man ahik pah tar haua ri bang huarainene daan. \v 8 \x * \xo 5.8 \xt Pil 1.23\x*Inggo u kula pare, inggeig song ki tagorong mana tun, kari marang hiliuingua tar tukunugigene ri uangoul keipin, kari la uangoul tokaha keip tar Tamata Noman. \v 9 \x * \xo 5.9 \xt Kol 1.10; 1Te 4.1\x*Temaeit inggeig i uamoko uapopokoho tun manasampe teregi ninaman tar puhonene mari uauaheig tatanon. Ginempe ri uangoul keip haraha pe inggeig tar tukununang gane i kot ue ki hiliu manasa tar tukununonene. \v 10 \x * \xo 5.10 \xt Roum 12.14\x*Ge Iesu pe tere turung kedang tagigeig uakapa tun. Inggeig kahakaha ra turung kedanga turusieig hape ki uangoul peane i kot, ge para uia ue a sa. \s1 Matakaluana tang God \p \v 11 Inggeim mi ate tar haua ring sokoro uelhirin tar Tamata Noman. Temaeit inggeim king poul tun tasir tamata mara lame tang God. God e ate, inggeim mi uakeluk kompe tena nimalaron, doh inggo u tagorong mana teil inggoum mung ate uaia tun pon. \v 12 Inggeim ahik pah mi uasala katongosieim tamiuoum. Bo inggeim king heir tar binaka tamiuoum, maeit rung uasaloum tamiueim tas mais gera sala puk tar haua ra bangain ahik pah ra sala tar haua re moko tar kolous. \v 13 Doh geto popouluaneim auia e lain tang God, bo geta kodkodoho remi ninamaneim auia e heir me nipoul uaia tamiuoum. \v 14 Ge na nimalauelhir pe Kristo, teene ke kaueke tamiueim, teeit inggeim king tagorong mana tun pare, Kristo ke mata ueleheir tagigeig uakapa tun, doh inggeig ki siokor mata pon. \v 15 \x * \xo 5.15 \xt Roum 14.7-8\x*Kristo ke mata ueleheir tagigeig uakapa tun, temaeit mais geka kale tar timuhur nitua ger nanon, gisin ahik manasa pah ra uangoul teres nimalara katong, gisina ra uaha keip manasa tang Kristo geke mata ueleheir tasisin, kara uatua tapokis turin toro mat. \p \v 16 Temaeit uakekenene daan, inggeim ahik baka poluk pah mi kedang me tang siokor tamatane i kot hape re baka pe. Bo sioun inggeim king guata tang Iesu Kristo tar puhonene, bo gine puk daan inggeim ahik manasa pah mi guata baka poluk tar puhono tatanon. \v 17 \x * \xo 5.17 \xt Roum 8.1; Gal 6.15\x*Ge mai pe re uangoul tokaha keip tang Iesu Kristo, inggono ra uatimuhin. A pensiounur niguat, kara niuangoul ke hiliu, kare palihimer niuangoul. \p \v 18 \x * \xo 5.18 \xt Roum 5.10\x*Ginina uakapa tununine e la tur tang God. Doh tena kalekinale Kristo God ke guata toro hiarouo tagigeig, doh tatanono katong. God ke heir tar kalekinale tagigeig tar uahiarouo tasir tamata uakap. \v 19 \x * \xo 5.19 \xt Roum 3.23-25\x*God ke heir tamiueim tar meneng uelhiarou uaia tun tasir tamatang gane i koto pare, tur tang Kristo. God e uelhiarou keip tasir tamatang gane i kot ahik pah ke namana teres niguata uasasin geka guataig. \p \v 20 Temaeit inggeim tering tur keip manasa tang Kristo, ge God pe e uoto heir tunume tar popokohor mene tamiueim, inggeim mi mene uapopokoho tamiuoum ngohina pah te Kristo re menmene tun tamiuoum, “Mu uelhiarou keip tang God.” \v 21 \x * \xo 5.21 \xt Hib 4.15\x*Kristo ahik mena niguata uasa tagu. Bo God puk ke guata tatanono pare, e siokor huata teregi niguata uasaeig. Maeit tar niuangoul tokahene tagigeig mes Kristo inggeig, song ri uangoul uakodkodoho keip tun tang God. \c 6 \p \v 1 Inggeim mi siokor kalekinale keip tokaha tang God, temaeit ring kula uapopokoho tuneim tamiuoum pare, ahik tun pah mung ueluelde puk tar nipoulur nang God ger hamhamas. \v 2 Ge Inggono pe ke kula pare, \b \q1 “Tar binaka tun geka uamatotoin, inggo u longoro tamiuoum, \q2 kare tar mareining uaudeil, inggo u poul tamiuoum.” \rq Aisaia 49.8\rq* \m Ualongoro uaia tun! Gine daan ter binaka geka uamatoto tunin tar kale tena hamhamas God. Doh gine daan ter marein geka uamatoto tunin tar uaudeil tamiuoum. \s1 A niduh ke lame tang Poul \p \v 3 Inggeim ahik tun pah mi malara me tang sioko tamiuoum ra tur tanein tenami kalekinaleeim. Maeit ahik me tang siok ra tupara toin mo boho tamiuoum tenami kalekinaleim. \v 4 Bo tar mamang hagarilik puk inggeim king ualasira uakalahara tun pare, no tamatang kalekinale God tar huata tar mamang niduhulik; king kale uelmahing, king hagouong ubau, king toboul hape ring guata pe. \v 5 \x * \xo 6.5 \xt 2Ko 11.23-27\x*Inggeim ka halhaluhusieim, kara bakalasieim tar karabus. O tamata ka nimaliana tamiueim, ahik pah king tur uaha tar kalekinale, ahik pah king hohou, karing gog. \v 6 \x * \xo 6.6 \xt 1Ti 4.12\x*Inggeim no tamatang kalekinale God, king uangoul keip kompeme tar inetenine; a delauana tunur niuangoul, remi ninaman, king uanguangoul sikor, karo hamhamas. King ualasira keip taninina tar Iabena Dedeil, kare tar uelmalauelhir ger man, \v 7 kare tar mener namiueim ger man, kare tar nitampopokohor nang God. A niguataninaniner kodkodohor namiueim, ngohinar ineteng uiliatung e kauek, kare uiliatung keip tamiueim tar mamang hagarilik gere lang mamantouo tamiueim. \p \v 8 O man, a giniameher binak o tamata ra ueltada tamiueim, doha giniameher binaka gisin ahik pah ra ueltad, a giniameher binaka gisina ra uairana tamiueim, doha giniameher binaka gisina ra uaikoto tamiueim, doha giniameher binaka gisina ra kula tamiueim o bohoboh, bo inggeim o uauaman. \v 9 \x * \xo 6.9 \xt 2Ko 4.10\x*Inggeim ra ate uaia tunusieim, bo inggeim puk misiana pah ra telesieim, king tapokis tur toro mat, doh gine harahampe ring uangoul ka halhaluhusieim ahik pah king mat. \v 10 Inggeim king ueldolom, bo inggeim puk gine ring uaha dedempe, inggeim o tiome, bo inggeim puk king guata tasir tamata ka kale tar bureher inet. Inggeim ahik tun menami inet, bo toro mana tun inggeim nami bureher mamang inetelik. \p \v 11 Inggoumur Korin, inggeim king mene luaka tun tar uelhire geking meneig tamiuoum, karing uamoko tun tar nimalauelhir tamiuoum tar koloumiu. \v 12 Inggeim ahik pah teking uoho tane tar nimalauelhir tamiuoum, bo inggono inggoum katongo tekung uoho tane tar nimalauelhir tamiueim. \v 13 \x * \xo 6.13 \xt 1Ko 4.14\x*Doh inggo gine ru meneng ualatut sira manasa tamiuoum paho bung tug tun. Ter puh teene ru marang meneio tamiuoum. Uamoko tun teremi nimalauelhir tamiueim tar koloumiu. \s1 Tagin tasir tamat gera tagorong boho tang God \p \v 14 \x * \xo 6.14 \xt Epe 5.11\x*Ahik pah mung ueldokout keip tasir tamata ge ahik pah ra tagorong mana tang Iesu Kristo. Hapengua ura uangoul tokaha per niguata uaia mer niguata ger sa? Hapengua re uangoul tokaha keip per luh tar kitup? \v 15 Hapengua re la ueluia peis Kristo me Satan? Doh hapengua ra uangoul tokaha per tamatang tagorong mana mesir tamata gera tagorong boho tang Kristo? \v 16 \x * \xo 6.16 \xt NKP 26.12; 1Ko 3.16\x*Hingianguar uelhote re turung mok i uantinanina tena umang lotu God menia tasir godo bohoboh? Ge inggeig peene ri tagorong mana tang Kristo ter umang lotu ger nang God ger tua, ge God pe ke kula pare, \b \q1 “Inggo u turung uangoul tokaha keip tasisin, \q2 doh inggo tenas turung God manasasin, doh gisina tosnogo turung tamato.” \rq Isikel 37.27 \rq* \q1 \v 17 \x * \xo 6.17 \xt UGO 18.4\x*“Temaeit hiliu tasisin, karung ueltageih. \q2 Teke kula per Tamata Noman, \q1 Ahik pah mung tuhtuha me inete ger sa, maru kilauatoro tamiuoum. \rq Aisaia 51.1; Isikel 20.34\rq* \q1 \v 18 \x * \xo 6.18 \xt Jer 31.9\x*Inggoum a turung tamamiu totoguo, \q2 doh inggoum, o turung bung tuguo. \q2 Teke kula per Tamata Nomana ger i ranantiehe tun.” \rq 2 Samuel 7.14; Jeramaia 31.9\rq* \c 7 \p \v 1 Ro bung kaloug, inggeig ki kale tur tar ualapagahanine tang God, temaeit inggeig i uadelauana katongo tar tukunugig, kara iabeigig mare dedeil tun tar mamang niguatalikininer sa, kari kalekinale tokaha kompe mari dedeil uakapa tun, ge inggeig pe i sokoro tang God. \s1 Poul ke uah \p \v 2 Uamoko tun tar nimalauelhir tar koloumiu tamiueim, inggeim ahik pah mi sa me tamat. Ahik pah king uasuasa keip me tamata me niguata uasa, ahik me tang sioko tamiuoum king uelourieim. \v 3 Inggo ahik pah ku uakouh tamiuoum ku mene pe tar puhonene, ge inggo pe ku hire baka uoum tamiuoum pare, remi nimalauelhireim tamiuoum e moko tun tar koloumiueim maring uangoul tokaha dedempela tamiuoum i la mata keip. \v 4 Inggo u tagorong mana teil tun tamiuoum, karu uasala tun tamiuoum. Inggoum kung uauaha tun totoguo. Ginempe ku kale peo tar mamang niduhulik, bo inggo puk u uangoul keip dede tar uleikir niuah. \p \v 5 \x * \xo 7.5 \xt 2Ko 2.13\x*Tar binaka king la pokoseim tar pang uan i Masedonia, inggeim ahik pah king uangoul uaha bak. A niduh pe ke moko uiloho tamiueim a uelperere tar mamang buturulik, king uangoul keip tar nisokor. \v 6 Bo God gere uoto uaongolo tas mais gera sokoro teke uaongolo tamiueim tar binaka ke me pokoso Taitus. \v 7 Ahik pah ter nipokoso pukener nang Taitus ke me uaongolo tamiueim, bo inggono ter uaongolo pono gekung heirioum tatanon. Inggono ke me hire tamiueim rung marang banga tun peoum totoguo, kare hape kung ueldolomontiehe tun peoum, karung tur keip tun tar uelturut tar puhonene ka guatain totoguo. Doh inggoene daan u uahantiehe tun. \p \v 8 \x * \xo 7.8 \xt 2Ko 2.4\x*Doh gete ku uaueldolomo tamiuoum toro uelhire geku heirilain, inggo ahik pah ku uapalih tagu, ge inggo pe u ate a puhonene ke uauelmahing tamiuoum, bo e la pukin tar sikinar binak. \v 9 Ginempe daan inggo u uaha dedempe. Inggo ahik pahu uah, teeit ku uaueldolomo pe tamiuoum, bo inggo u uaha teeit remi niueldolomoum ke uapalih tenami niguatoum, karung turung tar mud tar niguatar sa. Ter niueldolomonina re malaraig God tasir tamata ra kale, maeit ahikieim pah mi uabir tamiuoum. \p \v 10 \x * \xo 7.10 \xt Mat 27.3-5; Hib 12.16-17\x*Ge na niueldolomo pe God e poul tagigeig mari uapaliheig tar kolougig, kare nagi niguataniner sa. Inggeig i uaha tun tar niueldolomonene. Bo a niueldolomo ge ahik pahe uapalih tagu teres niguata uasar tamat e keip teil toro mat. \v 11 Banga tar hauanine ke uakotpokosoigir niueldolomor nang God tamiuoum; ke guata uaiantiehe tun tamiuoum, ke guata marung ate uaiaoum pare, ahik pe pah kung guata uasa, karung marang uelturut katongo pukusioum, kare uanimaliana tamiuoum, kung sokor, kare sirisioum totoguo, karung tur keip tun tar uelturut tar puhonene ka guatain totoguo, karung namanantiehe tun tar heir me uabang manate tang mai ke pesiau. Karung ualasira uaia tun ahik pe pah kung kouh me puh tar ineteninane. \p \v 12 Inggo ku bolo toro uelhire geku heirilain tamiuoum, ahik pah ku bolo tang roon, teeit ka guata per tamata tar niguata uasa ue tang mai geke kale uelmahing, bo inggo ku bolo toro uelhire roon, maeit rung ualasira tooum tar matana God hape rung malarantiehe tun pe tamiueim. \v 13 Ter mamang inetelikinin teke uaongolo tamiueim. \p Doh tar tumana tar puhonene king uaongol katongo pesieim, inggeim king uahantiehe tunungua tar binaka king banga tang Taitus re uaha pe. Inggoum uakapa tun kung uahagou uaia tunungua tatanon. \v 14 Inggo ku uasala tun tamiuoum tang Taitus, doh inggoum ahik pah kung uamatala totoguo, bo ter puh kompeene, a mamang inetelik geking hiregieim tamiuoum a man, maeit a haua geking uasala keipigieim tamiuoum tang Taitus ke pokoso nomana tun. \v 15 Doh gine daan na nimalauelhirono tamiuoum a popokoho tun tar binaka re namana huarono kung longoro tun peoum tatanon, karung heir tar uleik tunur ueltad, karung me tororo tun tatanon. \v 16 Inggo u uahantiehe tun, teeit inggo u pemai to puk manasampe tamiuoum. \c 8 \s1 Rosio liliaheirir tamatang tagorong mana tang Iesu Kristo \p \v 1 \x * \xo 8.1 \xt Roum 15.26; 2Ko 9.1-2\x*Ro uanotoumiueim, inggeim mi malara tamiuoum mung ate tar nipoulur nang God ger hamhamas tun geke heirin tasir tamatang toro buturung lotu tar pang uan i Masedonia. \v 2 Gisina ka kale nomana tar uleikir niduh, kara uelmahing. Gisina ka katupa tun tar mamang inetelik, bo ahik puk pah ka namana tar puhunin ra uangoul keip kompe tar niuaha tar mamang binakalik, kara uahauahantiehe keip tun torosio liliaheir tenas inete tang mai re katup. \v 3 Inggo gine ru hire tauete tun tamiuoum toro man, gisina ra uoto heir uaburehe tunumpe e siauain tar haua geka uamatotoin. Ahik me tamata ke kula ueleheir tasisina tar guata tar puhon, gisina katongompe ka naman. \v 4 Gisina ra petutup dedempe tamiueim maring uauia tasisina tar poul tasir tamatang Jerusalem gera tagorong mana tang Kristo. \v 5 Doh gisin ahik pah ka uakeluk hape king namana pe inggeim, teeit gisina ra heir uakikilanga katongo dedempeis tar Tamata Noman, song tamiueim tang hingiar hagar re hirein God tasisin. \p \v 6 Temaeit inggeim king mene uapopokoho tun tang Taitus geke uakekene tar kalekinaleono toro liliaheir e la tapokisila tamiuoumur Korin tar la kale toto uadouh baka tar mani gekung uelbakeigioum. \v 7 \x * \xo 8.7 \xt 1Ko 16.1-2\x*Inggoum mung uoumuoum teil tun tar mamang inetelik; tar nitagorong man, tar men, kare popokoho tun remi ninamana tar poul tasir gisiameh, kara nimalauelhirir eimiuoum tamiueim. Ter siokono pon inggo u marang banga tun toromio liliaheiroum tar niguatang tar uelmalauelhir e uoumuoum teil pon. \p \v 8 Inggo ahik pah ku ualatoho tamiuoum tar guatangua tar puhon, bo inggo ku mene tar puhono tar ualasira tamiuoum pare, o gisiameher tamata ra malauelhirintiehe tun pono tar poul mara bangasioum ge para, manamper uelmalauelhirir namiuoum. \v 9 \x * \xo 8.9 \xt Mat 8.20; Pil 2.6-7\x*Ge inggoum pe mung ate tena niguata nagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo a hamhamas tun. Inggon e matoto teil uakapa tun tar mamang inetelik, bo inggono puk ke uatiome katongoin tar poul tamiuoum. Inggono ke uatiomein marung matoto teil tunoum tar mamang inetelik. \p \v 10 Gine te hape ku namana peo rung guata peoum. Toro krismas giaat ko la uoum, inggoum tesir uakikilanganar tamata kung guata tar puhonene tar poul. Inggoum kung malara katongo tar guata tar kalekinaleon. \v 11 Doh gine daan inggoum pakung uakapa baka tar kalekinale gekung uakekenein mare uelmatout keip tun nami niguatoum tar haua rung marang guatain. \v 12 \x * \xo 8.12 \xt Mak 12.43-44\x*Gete kung uamoko tunuoum teremi nimalara tar marang heir tar inet, ginina ra kaleig, ge ginina pe ra banga toig tar haua ro matoto teil tunugia, ahik pah tar inete gero katupagia. \p \v 13 Inggeim ahik pah mi malara pare, mung heiroum, karung kale me niduh, kare mo gisiamehe tera kale me nipoul. Bo inggeim mi malara pare, a puhono pake ualo uelmatout uaia tun. \v 14 Misianene daan inggoum nami bureh. Heir tar haua gera malaraigisin, maeit me binaka gere la burehe kaleheisisin, gisina ra turung heir kalehe tar haua rung malaragioum. Song re turung uelmatout uaia tunon. \v 15 \x * \xo 8.15 \xt KT 16.18\x*Ge a puh pe geka boloin tono uelhire God sioun o hire teil pare, “Mais geka kale toto tenas bureher inet ahik me pagopag, doh mais geka kale tar papagalik ka uelmatout uaia tun.” \s1 Taitus meso uanoton ka ualatueis tar la i Korin \p \v 16 Inggo u heir tun tar uleikir niuaha tang God ke heir pe tang Taitus tar siokonor nimalarene re moko totoguo tamiuoum. \v 17 Taitus ke uah, kare uauia tar nidangatar namiueim, teeit inggon e mokong sioun pono na nimalara tar lame tamiuoum. \p \v 18 Inggeim king ualatue keipime tang Taitus tar tang giameher uanotougigeig. Inggono ra ueltada uaia tuninir bureher tamatang tagorong mana re uoto la hahaia pe tar hire tauete tono uelhire God tasisin. \v 19 Inggono teka uamatoto ponompeinir bureher tamatang tagorong mana uakapa tun tar la tagu tamiueim tar keip tar uahungene ra uelbakein re la i Jerusalem. A kalekinaleonene ring guataieim e heir tar uleik tunur uinatoro tar Tamata Noman, kare ualasira pare, inggeim mi marang poul noman. \v 20 Inggeim king malara mare siauasieim tar menemene ring kaueke teil pe tar bureher mani. \v 21 Temaeit king uedanga tun tar lih me leler kodkodoho tar matanar Tamata Noman mara uaha ponor tamat. \p \v 22 Temaeit, inggeim king ualatue tagume tasisina tar tang giameher uanotougigeig, inggono ka uedanga to manasain tar mamang hararilik. Inggon a tamatang poul uaia tun, doh inggono tere turung poul uaiantiehe tun, teeit inggon e tagorong mana teil tun tamiuoum. \v 23 Taitus, inggono te uanotouguo e kalekinale tagu totoguo tar poul tamiuoum. Doh gisisir gisiameher uanotougigeig, gisina tera keip teil tar mener nasir tamatang tagorong mana tar uinatoro tang Kristo. \v 24 \x * \xo 8.24 \xt 2Ko 7.13-14\x*Temaeit ualasira tun tasisina toro mana teremiuir nimalauelhir. Karung ualasira pono tasisin, ae maene ring uasala keipeim tamiuoum, maeit ra bangar tamatang tagorong mana uakapa tun. \c 9 \s1 Poul toso uanotougig \p \v 1 \x * \xo 9.1 \xt 2Ko 8.1-7\x*Inggo ahik baka poluk pahu uahinga tar bolola tamiuoum tar uahire tar uahung gere la tosno tamata God i Jerusalem. \v 2 Ge inggo pe u ate tar haua re moko tun teremi nimalaroum tar poul tasir gisiameh, doh inggo ku uasala tunumpe tar puhono tamiuoum tasir Masedonia, karu hire tasisina pare, inggoumener tamatang Akaia rung tagorong mana tang Iesu Kristo kung kaleuatoro tanik manasa uoum toro krismas geko la uoum tar haua rung turung heirig. Doh tar nipiles, kara nitagalar namiuoum tar puhonene ke uiuir tun tasir bureher tamata kara guatangua pon. \v 3 Bo inggo ku ualatue pukume toso uanotougigeig tar me ate uaia tun, ge pare kung kaleuatoro tanik nomanoum, ge inggo pe ku hire manasa tasisina pare, inggoum kung uelbake tanik manasa ku me uahire peo tamiuoum. Doh inggo u de mata saluhur puhonene geta kulaio a bohoboho ku uasala pe tamiuoum kung guata pe paar. \v 4 Maeit geta la tagume mo tamatang Masedonia totoguo, karing me banga pare, inggoum ahik pah kung kaleuatoro tanik, inggeim ahik pah mi mene baka poluk me puh, inggeim mi matala keip puk manas tamiuoum, ge inggeim pe king tagorong mana teil tun tamiuoum. \v 5 Temaeit, inggo ku namana sira pare, auiantiehe tun tar kula uapopokoho toso uanotougigeig tar me banga baka uoum tamiuoum, kara me kaleuatoro tanik tar mamang inetelik tar uahungener namiuoum, kung ualapagahain tar heir. Maeit a uahungonene tere moko tanik manasampe tar binaka ru pokosomeo e ualasira pare, inggoum mung marang heir, ahik pah ka hinga tutupisioum. \s1 Ualasira toromio liliaheir \p \v 6 \x * \xo 9.6 \xt NU 11.24-25\x*Namana dede tar puhene! A tamata geke lebe tar papagalikir uatun e turung kale tar papagalikir kukuanan. Bo mai gere lebe me bureh, inggon e turung ueuere uabureh. \v 7 Inggoum kahakah mung heir katongo tun tar haua rung marang heirin. Ahik pah mung heir tar haua rung dein tar heir ue ka hinga tutupin, maeit puk kung heir. Ge God pe e malara tar tamata gere heir keip tun tar niuah. \v 8 God e matot e heir uaburehentiehe tar haua rung malaragioum, song rung turung matoto teil dedeoum tar mamang inetelik rung malaraig, kare tototonguasioum, karung bulungua me giniamehe tasir gisiameh. \b \p \v 9 Ge a puh pe ka boloin tono uelhire God sioun pare, \q1 “Inggono ke heir ueltebeir tono liliaheir tasir tiome toro mamang pang uanilik uakapa tunane i kot. \q2 A niguatonener nanonor kodkodoh e la dedengua.” \rq Ker 112.9\rq* \m \v 10 \x * \xo 9.10 \xt Ais 55.10\x*Ge God pe tere heir tar uatuna tar tamatang leb menia toro bereiting ein, inggon tere turung heir pono tamiuoum tar uatuna gerung malaraig, kare uatungara taninin, kare ueuer uaburehentiehe tur tenami niguatoum ger kodkodoho. \p \v 11 \x * \xo 9.11 \xt 2Ko 1.11; 4.15\x*God e turung guata uaia tamiuoum, marung matoto teil tun tar mamang inetelik, maeit rung turung liliaheiroum tar mamang haualik gera guluhig. Doh toromio liliaheiroum tar inetenine kung heirig tamiueim gere la tas mais ra katupa tar inet, ra heiringuasina tar niuaha tang God. \v 12 A puhonene kung guataioum ahik pah kung bul uelhir puk tosno tamata God tar haua ka katupain, bo a puhonene ke uoun titidiaka pono tar heir tar bureher niuaha re la tang God. \v 13 Teeit tar puhonene kung guluhuioum mes paheimiu o tamata ra turung uatakai tang God toromio liliaheiroum. Ge romio liliaheir peoum tasisin, kare tasir gisiamehe tero hire uakalahar tun pare, inggoum mung longoro tun tono Uelhire Uaia Iesu Kristo. \v 14 Gisina ra turung lotu keip tun tar nimalara tar namana tamiuoum, teeit tar uleik tunur hamhamasonener nang God ke ualasirain tamiuoum. \p \v 15 A niuaha e la tang God tono liliaheir ke heirheir puk pe tar inete uaiaonener uiantiehe tun. \c 10 \s1 Poul ke tur keip tun tena kalekinale \p \v 1 \x * \xo 10.1 \xt 1Ko 2.3\x*Inggo Poul, u dangata uapopokoh tun tamiuoum tar hangana Kristo ger hamhamas tun na niguata tar hire toro mana totoguo pare, o gisiamehe tamiuoum ra kula totoguo pare, u ongolo puk tar bolome tamiuoum, bo tar me pokoso katongo tun inggo u sokor. \v 2 \x * \xo 10.2 \xt 1Ko 4.21\x*Inggo u hire uapopokoho tun tamiuoum pare, tar binaka ru me pokoso, inggon ahik pahe turung binaka uaia. Inggo u me uaongolo tunumpeio tas mais gera namana pare, i uakeluk toeig tena nimalarar tukununang gane i kot. \v 3 O mana tun inggeig o peng gane i kot, bo ahik puk pahi uiliatung misiana ra uoto uelkoi per tamat. \v 4 \x * \xo 10.4 \xt Epe 6.13-17\x*Ge nagi ineteng uiliatung pe inggeig a giamehe sioko tun, ahik pah misiana taninine ra uoto uelkoi keipig gane i kot, bo nagi ineteng uiliatung keipeig e la keip tena nitampopokoho God tar mamantou tenas butur popokoho tunusis ge nas uelmatan God. \v 5 Inggeig i mamantouo torosio kakaialikisina gero uakeip kai katongo tasisin ge ahik pahe la tur tena ninamana God, kari siokor reih toto teres ninamanasina mara uanua kout, kara uakeluk puk manasa tang Kristo. \v 6 Tar binaka rung longoroum, karung uakeluk uaia tun tang Kristo, song ring uinatoro tanikeim tar me poluk tenas niguatar mahang longor. \p \v 7 Inggoum mung bangbanga kompe i morenehia tar inet. Gete me tamata ke ate uaia tunin e uangoul tokaha keip tang Kristo, inggono pake bang paroko kompe pare, inggeim tering uangoul tokaha keip pono tang Kristo. \v 8 \x * \xo 10.8 \xt 2Ko 13.10\x*Ge a Tamata Nomana pe ke heir totoguo maru kalekinale tar kaueke tamiuoum, karu uatampopokoho teremi nitagorong manoum, bo ahik puk pahu marang uahiuo teremi nitagorong manoum, ku uasala katongo peio tar sikin ru tur teil pe tar kalekinaleon. Gitiempe getu uasalantieheio ahik me inete ru matala keipin. \v 9 Inggo u de matu guata sira pare, u uasokoro tamiuoum, ku bolo peme tar uelhirenine. \v 10 Ge o gisiamehe pe tamiuoum ka kula pare, ahik me namana tang Poul, ge inggono pe ke mene tun tar popokohor uelhire ke bolo peme tagigeig, bo tar binaka re uangoul taguono tagigeig, inggon a maluan, doh na menon a tabo tengkan. \v 11 Temaeit o tamatasina paka namana huara kompe pare, a haua geking menegieim tamiuoum king bolo peme, inggeim mi me turung ualasira uakalahara tar nipileser namiu geting me pokoso tun tamiuoum. \p \v 12 Inggeim ahik pah misiana tasir tamata gera marang petut sira puk tamiueim mara ualasira tasir tamat. Inggeim ahik pah mi malara ra banga aha keip tolasieim tasisin. Ge gisina pe ra malara kompe ra uairan, kara banga aha katongois. Gisin ahik tun mes niate. \p \v 13 \x * \xo 10.13 \xt Roum 12.3\x*Bo inggeim ahik pah mi uasala katongosieim tar inete ge taboin tamiueim. Bo inggeim mi uasalasieim tar kalekinaleene ke uamatotoin God tamiueim e la tuka tamiuoum pon. \v 14 Inggeim ahik pah king lalantiehe tar uasala katongosieim tege pakene ahikieim pah king me pokoso baka uoum tamiuoum. Inggeim pe tesir uakikilangana tun tar me pokoso keip tono uelhire Iesu Kristo tamiuoum. \v 15 Inggeim ahik pah mi uoto uasalasieim tar kalekinale geka guatainir gisiamehe siok. Bo inggeim mi tagorong mana teil teremi nitagorong manaoum e ululeik uain dedempe, kare nami kalekinale inggeim tamiuoum e turung uleikintiehe uainingua pon. \v 16 Maeit ring la turung hire tauete pono inggeim tono Uelhire Uaia Iesu Kristo tar pang uaneit re uahuhut tamiuoum ge halana me tamata te la tagu. Ge inggeim pe ahik pah mi marang uasala katongoisieim tar kalekinale geka guata uouminir gisiameher tamata tar giameher uan. \b \p \v 17 \x * \xo 10.17 \xt 1Ko 1.31\x*Ge no uelhire pe God geka boloin sioun, o hire teil pare, \q1 “Mai gere uasalain, \q2 e uasalain tar haua ke guatainir Tamata Noman.” \rq Jeramaia 9.24\rq* \m \v 18 \x * \xo 10.18 \xt 1Ko 4.4\x*Ge ahik peono pah ter tamat re uasala katongoin, ra bang parokoin, bo inggon ter tamata gere uasalainir Tamata Noman. \c 11 \s1 Poul doho aposoul gesir bohoboh \p \v 1 Inggo u uahantiehe tun mung marang uahue peoum totoguo tar mene baka me sikina tamiuoum tar meneniner tuktukar. Bo inggoum kung uahue manas. \v 2 \x * \xo 11.2 \xt Epe 5.26-27\x*Bang! Inggo u gehe tun tamiuoum, doha nigehonene a nang God. Inggo u ualapagaha tamiuoum mung le tar tang siokor bulout, inggono te Kristo, maeit ru la turung ueliuo tatanono tamiuoum misiana tasir kuaha komodia gesir dedeil uaia tun. \v 3 \x * \xo 11.3 \xt Uak 3.4,13\x*Bo inggo u kanuh teil puk gete lilio remi ninamanoum ger kodkodoho tun, kara siokon sioun remi nitagorong mana tang Kristo getung la pe siroum tang Eba ke uelour pe Satan ge inggono pe e atentiehe tunumpe tar uelour. \v 4 \x * \xo 11.4 \xt Gal 1.8-9\x*Gete me tamat re me pokoso tamiuoum, kare me hire tauete me giamehe siokor Iesu tang geking hire taueteisieim tamiuoum ue me giamehe siokor Iabena tang gekung kaleioum ue mo giamehe sioko ro Uelhire Uaia tang geka malarain, mung uaha kompe tar longoro tasisin. \p \v 5 \x * \xo 11.5 \xt 1Ko 15.10; 2Ko 12.11\x*Bo inggo puk ahik pahu namana sira ter i kot uain tasisitir “aposoulur i ranantieh.” \v 6 \x * \xo 11.6 \xt 1Ko 2.1,13\x*Gete ahikio paha tang men, bo inggo puk regu niate. Inggeim king uakalahara uaia tun tar puhonene tamiuoum tar mamang hararilik. \p \v 7 \x * \xo 11.7 \xt 1Ko 9.18\x*Hau! Te inggo ku guata uasa, ku uaikoto katongo peio, karu uairana tamiuoum ku hire tauete pe tono uelhire God ge ahik me bulauan? \v 8 \x * \xo 11.8 \xt 2Ko 12.13; Pil 4.15-16\x*Inggo ku reih tur tar mani tasir gisiameher toto tamatang tagorong mana toro ginamehe ro buturung lotu maru poul tamiuoum. \v 9 Binaka ku uangoul keipio tamiuoum, karu katupa tar inet, Inggo ahik pah ku heir me niduh me tamat, ge o uanotouguo pe geka lih turume i Masedonia teka me heir tar haua ku katupagio, doh inggo u turung agout uaia tun getu heir me niduh tamiuoum, karu turung guata uakeluk sira dedenguampe. \v 10 Inggo u uamana tun, gine ru kale teil tun peo tono uelhire Kristo gero man, ahik tun me tamata ge me peng Akaia re matotong tur tane totoguo ru uasala katongo peio ahik pe me bulauoug. \v 11 Hau! Teeit ahik peo pahu malauelhir tamiuoum? God e ate, inggo u malauelhirintiehe tun tamiuoum. \p \v 12 Doh inggo u guata dedempe tar hauene ru guatain maru tur tane tasir tamata gera uasalais, kara kula pare, ra kalekinale sira pono ring kalekinale pe inggeim. \v 13 Gisinar tamatasin tesir aposoul gesir bohoboh ra kalekinale keip kompe toro boh, kara boho tolais pare, no aposoul Kristo. \v 14 Inggeig ahik pahi turung lutar tar puhonene gete me uapalih katongoin Satan mare banga sira tar anggelou ger nanar luh. \v 15 Temaeit a puhonene ahik paha timuh tagigeig. Doh no tamatang kalekinaleono Satan ra matotong petut sira pono ra kalekinale tar haua ger kodkodoh. Bo tar uadouhina pukur binak, gisina ra turung kale tar uleikir uabang manate tar haua ka guata uasain. \s1 Poul ke uasalain ke kale uelmahing pe \p \v 16 Inggo gine ru hire uapoul poluk tamiuoum, ahik me tamata re kula totoguo a tuktukar, bo getung namana siroum paar, auia banga sirampe totoguo tar tuktukar, maeit ru uasala uain baka polukio. \v 17 Doh gine ru uasala katongo peio, inggo ahik pahu mene sira re mene per Tamata Noman, bo inggo u mene sira tar tuktukar. \v 18 Doh gine ra sala keip tun per bureher tamata tenas niuangoulung gane i kot, inggo u sala pon. \p \v 19 Inggoum o tamatang ate uaia uakapa tun, mung uaha kompe tar uanguangoul sikoro keip tasir tuktukar. \v 20 Ge inggoum pe mung malara kompe tar reihime tang mai geke uoto ualatoho tamiuoum ue gere me uakarabus tamiuoum ue ke uelour tamiuoum ue gere petutup katongo pukumein ue tang gere posposara tar lumiuoum. \v 21 \x * \xo 11.21 \xt Pil 3.5\x*Inggo u matala keip tun tar hire tamiuoum pare, inggeim o soksokoro tar guata tar inetenina tamiuoum. \p Bo gete me tamata re ongol, kare uasala katongoin, inggo song ru ongolo pon, karu uasalaio. Inggo ku mene sira tar puhonene tasir tuktukar. \v 22 Gisina tesir Hibru? Inggono teo pon! Gisina tesir Israel? Inggono teo pon! Gisina teso bubunguna Abraham? Inggono teo pon! \v 23 \x * \xo 11.23 \xt Apo 16.23\x*Gisina no tamatang kalekinale Iesu Kristo? (Inggo u meneng tuktukara kompe ku mene pe tar puhonene.) Inggo auia uainintiehe tun tasisin, teeit inggo ku kalekinalentiehe uaia uain tasisin, kara kalkale uapoulio tar karabus, kara kalkalopis uapouluio, ku tapokis tur toro mata tar bureher binak. \v 24 \x * \xo 11.24 \xt Ual 25.3\x*A tolima tunur binaka ka kalkalopis per Ju totoguo u uoto kale tar touono hangaul, kara lusior (39) kalopis tar siokor binak. \v 25 \x * \xo 11.25 \xt Apo 14.19; 16.22\x*A touonor binaka ka halhaluh keipio tar sineir, kara siokor binaka ka bakbak guturuio tar palau, kara touonor binak, ka la uamokoio tar parau ke horo tar lolou, ku uangoul tar siokor boung, kara siokor marein i laur. \v 26 \x * \xo 11.26 \xt Apo 9.23; 14.5\x*A bureher binaka ku sabala uairehe peo, karu kale tar bureher niduh tur tar mamang hararilikinine; toro kodom gere ualo tur tar siusan, tasir ueuenau, tasir tamatang tenag pang uan katong, tasir gime uan, toro uan uleik, toro pang uan, toro butur padenen, i laur, kare toso uanotougigeig gesir bohoboh. \p \v 27 Inggo ke parakukuh tunumpeio, karu kalekinale kompela ahik pah ku hohouo uaia tar bureher binak, ku gog, karu kamadak, a bureher binak inggo ahik meg niein, karu malahong, karu palapal. \v 28 Doh tar puhung giamehe tanininanine, inggo e duh teil tunumpeio tar mamang binakalik tar namana tasir tamatang tagorong mana toro mamang buturulik. \v 29 Inggo u maluana tunumpe gete me tang sioko re maluan, karu mahiaua tunungua gete me tang sioko ka uoum keipin tar guata tar niguata uasa. \p \v 30 Getu marang uasalaio, inggo u turung sala tar inete gere ualasira torogo maluano. \p \v 31 God ge tamanar Tamata Noman Iesu Kristo gera uatakai dedein tar mamang binakalik e ate pare, inggo ahik pahu boh. \v 32 \x * \xo 11.32 \xt Apo 9.23-25\x*I Damaskus, a tamatang uoum keip gere kalekinale i kukulebanga tena nikaueke Aretas ger toia ke babata uiloho tar uan uleikono mare kusa tane totoguo. \v 33 Bo inggo puk ka uahiua tauete keipio tar tolah, ka uahiuahiaio tena masolor rom tar padoronar uan uleikon, temaeit puk ku udeilo. \c 12 \s1 Na borboriana Poul, kara uelmahing ke kaleig \p \v 1 Inggo u sala dedempe geta hik me inete ru kalein. Inggo u mene tauete dedempe tar borborian, kara uelhire ger ouoou geke heirigir Tamata Noman. \v 2 Doh toro hangaul, karo toueit ro krismas geke karuh manas a tang siokor tamatang tagorong mana tang Iesu Kristo ka kale kaiain i ran tar uatouononor Heuen. \v 3 Inggo u ate tar tamaton, bo u tele uamatoto puk, ge pare ke la kai keipimpeono tar tukununa tun ue ke la pukur iaben, God e ate. \v 4 Inggono ka keip kaiain i Paradiso, ke longoro tar inete ger ouoou, ahik me tamata ra matotong uahuein tar hire tauete tar ineton. \v 5 Inggo u turung sala keip tar tamata sira paar, bo ahik puk pahu uasala katongoio u uasala kompeio tar binaka ru maluan. \v 6 Doh gete ku marang uasalaio ahik pahu guata siraio tasir tuktukar, ge inggo pe u turung hire tun toro man. Bo ahik puk pahu uasala katongoio, doh ahik pono pahu malara ra kular tamata totoguo auiantiehe uain tun nag niguata geta hik bakasina pah ra kale tar haua ku guatagio, karu hiregio tasisin. \p \v 7 \x * \xo 12.7 \xt Job 2.6\x*Bo inggo ka tur taneio matu uasalantieheio tar ineteniner uleikintiehe ger ouoou geka ualasiraig totoguo. Ka heirio tar uleikintiehe tunumper uelmahing tar tukunug. Na anggelou Satan ke me heir tar uelmahingonene totoguo. \v 8 A touono tunur binaka ku dangata uapopokoho tun peo, karu petutup tun tar Tamata Noman tar uauia tapokis totoguo. \v 9 \x * \xo 12.9 \xt Pil 4.11-13\x*Bo inggono puk ke hire totoguo pare, “A hamhamasar nouguo tere matotong poul manasa totomua, ge a barangana per nitampopokoho ger nouguo a uelpipih tun tar binaka ro malmaluana.” Temaeit inggo u sala tunungua, karu uaha ra kula peio a maluan, maeit na nitampopokoho Kristo e me moko totoguo. \v 10 Inggo u uaha tun ra guata peio tar mamang hararilikinin; u malmaluan, ra uelsigalaio, u kale tar uleikir niduh, u kale tar uleikir uelmahing e parakukuhuio tar bureher inete ru kalekinale pe tar hangana Iesu Kristo. Bo u uaha kompe, teeit tar binaka ru maluano, inggo song ru tampopokoh. \s1 Poul e namanantiehe tun tasir Korin \p \v 11 \x * \xo 12.11 \xt 2Ko 11.5\x*Inggoum kung guata totoguo, maeit ku pe sira tasir tuktukar. Inggoum pake turung uasala totoguo, ge inggo pe ahik paha i koto tasir aposoul gesir i ranantiehe tun, ginempe ahik peo paha to hangoug tagu. \v 12 \x * \xo 12.12 \xt Roum 15.19\x*A mamang hararilik gere uatur uakalahara tasir aposoul nomana tun te ginine; a uaparok, a inete timuh re pokos, kara hagaring touo tar inet. Ginina ka guatguata hamas, uamakaha uapoul to tunig tar matamiuoum. \v 13 \x * \xo 12.13 \xt 2Ko 11.9\x*Inggo ku guata uaia uainintiehe tun tamiuoum toro giniameher ro buturung lotu. Ahik pah ku heir tagu me niduh tamiuoum misiana ku heir pe toro giniameher ro buturung lotu. Inggo u ueldolomo tun mung kale liu tar niguata uasaonener eiguo tamiuoum. \p \v 14 Gine daan inggo u kaleuator, ter uatouonono manasar binakono ru lameo tamiuoum. Doh inggo ahik pahu malar u me heir poluk me niduh tamiuoum. Inggo ahik pahu lang kale menami inetoum, bo inggo u marang kale tamiuoum ngohina pare, o bung tug, ge o keketik pe ahik pah ra matotong patoho me inete ra heirin toso tinas, bosir tinana tera poul tasir keketik. \v 15 Temaeit inggo u uaha tun tar heir tenag mamang inetelik tar poul tamiuoum. Karu heir katongo ponoio tamiuoum, gitiempe ahik peoum pah mung malauelhir totoguo, inggo u malauelhir dedempe tamiuoum. \p \v 16 A puhon a kalahara tun, inggo ahik pah ku heir me niduh tamiuoum, bo o gisiamehe puk tamiuoum ra namana sira pare, ku lang uelour keipio tamiuoum toro boh. \v 17 Hau! Inggo ku uelour keip tamiuoum tasir tamata geku ualatuemeis tamiuoum? \v 18 \x * \xo 12.18 \xt 2Ko 8.6,16-18\x*Inggo ku mene uapopokoho tun tang Taitus tar la tamiuoum, karu heir tar uanotougigeig ke la tagu tatanono ue Taitus ke uelour tamiuoum? Raeim kira guata keip kompe tar siokonor ninamana tar mamang inetelik, kara siokor lel. \p \v 19 Inggoum here mung namana pare, mi marang uelturut katongo pukusieim tamiuoum tar binakalaene daan bidouh? Ro bung kaloug tar matana God e ate inggeim king guata kompe tar mamang inetelikinine gere uatampopokoho tamiuoum ring uangoul tokaha keip pe tang Kristo. \v 20 Inggo u sokoro teil tun getu me banga pare, inggoum a giamehe sioko tunur niuangoul tar nimalara ke me moko tereg ninamano. Doh inggoum mung turung bangangua pono totoguo, a giamehe sioko pono tar nimalara ke moko teremi ninamanoum. Inggo u sokoro teil tun gete pokosor puhunine tamiuoum: a uelperer, a ueluelgehe, a ueluelkoi, a uelsae, uelsigala tasir gisiameh, a ueluelngure, o salasalalik, karo bilinggala ueltebeir. \v 21 \x * \xo 12.21 \xt 2Ko 13.2\x*Inggo u sokoro teil tun getu la uagiamehe polukume tamiuoum ter hauon a God ger nouguo e turung uamatala to tunumpe totoguo i uoum tar matamiuoum. Inggo u turung ueldolomo tun tas mais ka uangoul uasa. Inggo u ueldolom, teeit gisin ahik pah ke uiuir taguis teres niguata uasa, ahik pah ka uapalih tagu torosio uraur, kare tar ineteniner ualamatala ka guataig. \c 13 \s1 A uadouhinar uatagin \p \v 1 \x * \xo 13.1 \xt Mat 18.16; 1Ti 5.19\x*Gine daan ter uatouonono manasar binaka ru me pokoso peo tamiuoum, namana uanono tun! No uelhire God o kula pare, “A mamang inetelik gerung marang uatauetegioum tasir manai ahik pah na ninamana pukur tang siokor tamat, bor puhono pake me tang torik ue me tang touonor tamata ra uelhote.”\f + \fr 13.1 \ft Bolobolong Ualatut 17.6; 19.15\f* \v 2 Inggo ku uatagin manasa tas mais geka guata uasa, kare tasir gisiamehe ponompe tar inetenin tar binaka giane ku me pokoso tamiuoum tar uatorikinar binak, doh inggo gine ru hire uapoul poluk tamiuoum tabo peio, maeit getu la uagiamehe polukumeo, ahik manasa pahu me heir binaka tasisin. \p \v 3 Inggoum mung marang banga tun mo mana pare, Kristo e menmene totoguo. Kristo ahik paha maluana re kalekinale pe i uantinanina tamiuoum, inggon a uelpipih tunur barangana na nitampopokoho re uangoul keip pe tamiuoum. \v 4 \x * \xo 13.4 \xt Pil 2.7-8\x*O man, inggon a maluana nomana ka tung pous pein, kara uakusein tar korose, bo gine puk daan, inggon e uangoul keip tar barangana na nitampopokoho God, doh inggeim tesir maluana pon, bo mi uangoul tokaha keip puk tatanon, maeit ring tagala keip tena nitampopokoho God. \p \v 5 \x * \xo 13.5 \xt 1Ko 11.28\x*Bang banga hamas katongosioum, uedanga katongosioum, karung banga ge parung uangoul keipimpeoum tar nitagorong man. Inggoum ahik pah mung ate re uangoul tokaha teil pe Iesu Kristo tamiuoum? Bo gete taboinir nitagorong mana tamiuoum e baka sirono pare, inggoum, ahik pah kung kale uahiua taninin. \v 6 Bo inggo puk, u tagorong mana teil pare, inggoum mung turung banga tamiueim pare, king pehuar, karing siokor kale uahiua uakapa tun tar nitagorong manon. \p \v 7 Bo mi lotu kompe tang God, maeit ahikioum pah mung guata me niguataniner sa. Inggeim ahik pah mi marang ualasira pare, teeit ka siokor bang paroko tun pesieim, bo inggeim mi marang ualasira tamiuoum marung guatoum tar ineter kodkodoh. Gitiempe ge teka namana sirar tamata pare, inggeim ahik pah ka bang parokosieim. \v 8 Ge inggeim pe ahik pah mi matotong guata tar inete gete na uelmatanono tar inete ger man. \v 9 Inggeim mi uaha dedempe tar binaka mi maluan, bo inggoum o tampopokoh. Ge inggeim pe mi lotu tamiuoum marung udeil uaia dede rung uangoul pe. \p \v 10 \x * \xo 13.10 \xt 2Ko 10.8\x*Inggo ku bolo pukume tar uelhirenina tabo peio tamiuoum, maeit getu me pokoso tamiuoum, inggo ahik pahu me turung heir me uleikir uabang manate tamiuoum tar kalekinaleene ke heirinir Tamata Nomana totoguo tar kaueke tamiuoum, ge inggono pe ke heir totoguo tar kalekinaleono mare uairana tamiuoum ahik pah ra touahiuasioum. \s1 A uadouhinar uelhireng uah \p \v 11 Gon! Ro uanotoug. Auia manas! Mu uangoul uaia dedempe marung udeiloum, karung guata tun tar haua ku hiregio tamiuoum tar guat. Ueluiaesioum, karung uangoul keip toro hiarou mare turung uangoul tokaha keip Godong tar uelmalauelhir, doha uelhiarou tamiuoum. \p \v 12 Mu uelbuaka keip tar niuaha ger dedeil tun toso uanotoumiu. \p \v 13 No tamata God uakapa tun gesir dedeil ka heir pono tenas niuaha tamiuoum. \p Na hamhamas nagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo, doh na uelmalauelhir God, kara niuangoul tokaha ger nanar Iabena Dedeil e moko tamiuoum.