\id 1PE - Nehan NT [nsn] -Papua New Guinea 2011 (web 2014) \h 1 Pita \toc1 O uakikilangana ro bolobolo ke boloin Pita \toc2 1 Pita \toc3 1Pi \mt1 1 Pita \mt2 O uakikilangana ro bolobolo ke boloin Pita \imt1 O uakikilangana ro bolobolo tang Pita \ip O uakikilangana ro buk Pita o bolobol i lolono toro Baeboul tar timuhur uelhote. A tamata ke bolo tana roon, inggono te Pita. Pita na aposoul Iesu. Pita teke tamatang uoum keip tasir uakikilanganar tamatang tagorong man i Jerusalem. \ip Pita ke bolo toro bolobolo tasir tamtang tagorong man geka kale uelmahing tar niduh uleik. Pita ke mene uatampopokoho tasisina mara uangoul uadedeil dedeis. Res niduhusin e turung kapampe ahik pahi reh. Bo no uelhire God ahik paho kapa tagu. Gisina ra turung uangoul tagu dede tang God i Heven. Doh i Heven, gisin ahik baka poluk pah ra turung kale uelmahing. \ip God ke uamatoto tasisina pare, no tamat (1Pi 2.10) Maeit gisin o tamata giamehesioko tun tatanon. Gisin ahik paho tamatang gane tagu i kot (1Pi 2.11). Gisin o peng heven. \ip Ge Iesu pe ke kale uelmahing tur pono tar bureher inet. Bo inggono puk ahik pah ke mene hahaua ka menmene uasa pein. Ahik pah ke menmene uabureh, inggono ke tagorong mana tang God. \ip Doh tar binaka ke maton, inggono ke kale uelmahing tar niuabatong teregi niguata uasaeig. Doh te pare teke guata peono tagigeig ke kilo pokoso pe tagigeig no tamata God (1Pi 2.21-25). \iot I lolono toro bolobolo rone: \io1 A meneng uakalahar 1.1-2 \io1 A uanamanahuar tena niuelkarus God 1.3-12 \io1 Na nikila God tagigieig mari kotpokos o tamata dedeil 1.13–2.10 \io1 Nas kalekinaler tamatang tagorong mana tar binakang huata tar niduh 2.11–4.19 \io1 Hape re kale uahiua peisir tamatang tagorong man, kara kalekinale 5.1-11 \io1 A uaduadouhinar menemen 5.12-14 \c 1 \s1 Pita e heir tar niuaha tasir tamat \p \v 1 Inggo Pita na aposoul Iesu Kristo, God ke uamatoto totoguo tar kalekinale tosno tamaton geke kedangais gera uangoul ueltebeir toro pang uaninine: i Pontus, i Galesia, i Kapadosia, i Esia kari Bitinia. \v 2 \x * \xo 1.2 \xt Roum 8.29; 2Te 2.13\x*God ge tamagigeig ke kedanga tamiuoum sioun terener nimalar, inggoum kung dedeil tur tena kalekinaler Iabena Dedeil, kung uakeluk pe tang Iesu Kristo, kara uahuhusioum tar deuatinginon. Inggo u lotu tang God mare heir tar hamhamas, karo hiarou o uoun tatading tun tamiuoum. \s1 Ti uatakai keip tang God tar nitagorong maneit rung uangoul keipisioum ger tua \p \v 3 Uatakai tang God ge tamana Iesu Kristo ge nagi Tamata Nomaneig! Tar uleikir niueldolomor nanon, inggono ke heir tagigeig tar timuhur nitua, kara timuhur nitagorong maneit rung uangoul keipisioum ger tua, ke tua tapokis pe Iesu Kristo toro mat. \v 4 \x * \xo 1.4 \xt Kol 1.12\x*Temaeit, inggeig i uanguangoulungua tar inete uaiaonene ra turung heirin tagigeig, ge ahik pahe matotong beng ue e sa tagu ue e la kapa kout. God ke uamoko uangoul taninin i Heuen tamiuoum. \v 5 \x * \xo 1.5 \xt Jon 10.28; 17.11\x*Inggoum ke gomo tane tun God teremi nitagorong manoum tar nitampopokoh e tuka tar uadouhinar binaka gete tur uakalaharar tang uaudeil tagigeig. \v 6 \x * \xo 1.6 \xt Jas 1.2; 1Pi 5.10\x*Tar ineteninanine, inggoum mu uaha tun, bo gine puk daan, inggoum mu uangoul keip tar niduh, karung hagouo uasa tar mamang hagarilik tar sisikinalikir binak. \p \v 7 \x * \xo 1.7 \xt NU 17.3; Sek 13.9; Mal 3.3; Jas 1.3\x*Ginin ke pokos, maeit remi nitagorong manoum a mana tun, a i ranantiehe uain tar goul gere moko puk tar sikina geta uedanga toig toro hue ge para goul noman. Bo remi nitagorong manoum a i ranantiehe uain tar goul, ra uedanga ponoig mare moko uanon. Song rung turung kaleoum tar uatakai, kara uiniator, kara niueltada tar binaka re tur uakalahara Iesu Kristo. \p \v 8 \x * \xo 1.8 \xt Jon 20.29; 2Ko 5.7\x*O man, inggoum ahik pah kung banga tatanon, karung malauelhirimpe tatanon. Gitiempe ahik peoum pah mu matotong banga tatanonene daan, bo inggoum kung tagorong mana dedempe. Temaeit inggoum kung uahauahantiehe tun, a uleikintiehe remi niuah. \v 9 Teeit inggoum mu turung kale tar haua kung uamoko tunin teremi nitagorong mana mare uaudeil dede God tamiuoum. \p \v 10 \x * \xo 1.10 \xt Mat 13.16-17\x*Sioun o propet ka me menmene uoum teil tar puhonene ka uaudeil peisioum, kare tar hamhamas, kara niueldolomo gere turung lame tamiuoum. Gisina ka sirsir, kara heheke uaia tun, \v 11 \x * \xo 1.11 \xt Ker 22; Ais 53; Luk 24.26-27\x*mara ueltupara tun tang hingiar binaka re hire uamototo tunur Iabena Dedeil tasisina tar binaka re kale uelmahing Kristo, kare tar uiniatoro uleik gere uakeluk teil. \p \v 12 A Iabena Dedeil ke uakalahara tasir propet, maeit ahikisina pah ra poul katongo pukis, bo ra poul pono tamiuoum tar binaka ra hire tar haua kung longoro me giamehene daan tosno tamatang ualualatue God, ka hire tauete pe tamiuoum toro Uelhire Uaia ro la tur tar Iabena Dedeil geke la turuha i Heuen. Doho anggelou ra marang ate pono tar inetenin. \s1 Uangoul uadedeil \p \v 13 Temaeit inggoum mu kaleuatoro tanik teremi ninamana tar haua rung pilesig, kaueke uakodkodoho katongosioum. Karung uamoko tun teremi nitagorong maneit rung uangoul keipin tar niguata uaia ra turung heirin tamiuoum binaka re tur uakalahara Iesu Kristo. \v 14 \x * \xo 1.14 \xt Roum 12.2; Epe 2.3; 4.17-18\x*Longor, karung ueltada tun tang God, doh ahik pah mu uakeluk teremi nimalara uasan tar tukunumiu misiana kung uakeluk peme sioun tar binaka halana tung ate tang Iesu. \v 15 God ger dedeil, inggono teke kila tamiuoum, temaeit guata keip tar haua rung guataig tar dedeilir hagar. \v 16 \x * \xo 1.16 \xt Mat 5.48\x*Ge a puh pe a nibolo pare, “Uadedeilia ge inggo pe a dedeil.”\f + \fr 1.16 \ft Bolobolong Kalekinaler Pater 19.2; 20.7\f* \p \v 17 \x * \xo 1.17 \xt Roum 2.11; UGO 2.23\x*Inggoum mu kila tang God pare, Tamamiu, binaka rung lotu tatanon, inggono teke kedanga tasir tamata uakapa tun, e lampein tang hingiar hagar ke guatain, temaeit heir tar mamang binakalik rung uangoul pe tar sisikinalikir binakane i kot tar ueltada tang God. \v 18 Ge inggoum pe mu ate, God ke bulaua tapokis tur tamiuoum tar niguataniner tabo tengkana gekung kale uahiua turig toso bubungumiu sioun. Inggon ahik pah ke bulaua keip me inetenine re matotong sa misiana tar mani ue me goul, doh silva. \v 19 \x * \xo 1.19 \xt Apo 20.28; Hib 9.12-14\x*Inggono ke bulaua keip tagigeig tar deuatingina Kristo, ginin ter i ranantieh uain. Inggon ter sipsip ahik me ineter sa ue me maharana taboig tatanon. \v 20 \x * \xo 1.20 \xt Epe 1.4; 2Ti 1.9-10\x*Inggono ka uamatotoing sioun tar binaka halanar koto te pokos, bo ka uatur uakalahara kompein tar uadouhinar mareninine mare poul tamiuoum. \p \v 21 \x * \xo 1.21 \xt Jon 14.6; Roum 5.1-2\x*Inggoum kung tagorong mana tang God, teeit tang Iesu ke uatua tapokis tur pe God tatanono toro mat, kare heir tatanono tar uleikir uiniator, temaeit inggoum mu tagorong mana tang God, karung tagorong mana teil tar haua ke me ualapagahagion. \p \v 22 \x * \xo 1.22 \xt Jon 13.34; Roum 12.10\x*Inggoum kung uadelauana katongo manasasioum kung uakeluk pe toro man, temaeit a uelmalauelireitir emiuoum toso uanotoumiu a mana tun. Mu uelmalauelhir keip tunusioum i lolono tar koloumiu. \v 23 Ge inggoum pe kung kale tar timuhur nitua, ahik pah kung kale tur tar inete ger mat, bo inggoum kung kale tur tar timuhur nituaono tang God gere uangoul dede, kare tono uelhireono gero moko dede. \v 24 A puhung uelhire ka boloing sioun pare, \b \q1 “O tamata uakapa tun misianar garas, \q2 doha nimataia tasisina misianar kalanguh. \q1 O garas o makmakor, \q2 kara kalanguh e sab. \q1 \v 25 Bo no uelhire God o moko dede sira kompela.” \rq Aisaia 40.6-8\rq* \b \m Roono te rone ka hire tauetein tamiuoum. \c 2 \s1 Iesu tero palau gero tua \p \v 1 \x * \xo 2.1 \xt Epe 4.22; Jas 1.21\x*Mu uadelauana katongo bakasioum tar inetenine: a mamang niguata uasalikininer sa, o bohoboh, guata kokop tar inet, boho tola tar tang giameh, ueldud, karo ueluelsigalalik. \v 2 Mu uangoul sira tasir keketikisiner nihing poh ra marang huh totouaha kompe tar huh, te misiana tamiuoum ge pakung marang kale totouaha tar mamang inete uaia gere la tur tar Iabena Dedeil marung turung huang tagal, kara uaudeilisioum, \v 3 \x * \xo 2.3 \xt Ker 34.8\x*misiana ka bolo peinir puhono sioun tono uelhire God pare, “Inggoum song kung ueltupara katongo tun hape re uia per Tamata Noman.” \p \v 4 Mu la uahuhutume tar Tamata Noman, inggono misiana ro palaua gero tua geke kedangain God pare, o uia tun, bosir tamata ka ueluelde tatanon. \p \v 5 \x * \xo 2.5 \xt Epe 2.21-22; UGO 1.6\x*Inggoum misiana ponor palaua ger tua geka tuha keipig tena umar Iabena Dedeil. Ter buturuono mu kalekinaleoum pare, o patere dedeil tar guata tar uahung ger nanar Iabena Dedeil gere malauelhirin God teeit tang Iesu Kristo. \v 6 \x * \xo 2.6 \xt Epe 2.20\x*Ge o uelhire pe geka boloin sioun o hire teil pare, \b \q1 “Inggo ku uatoko toro palaua geku kedangaio, \q2 gero i ranar bulauan, o uatabil tar gon i Saion, \q1 doh mai re tagorong mana tun tatanon \q2 ahik pahe matoto ra uamatalain.” \rq Aisaia 28.16\rq* \b \m \v 7 Inggoumene rung tagorong man, o palaua roon o i ranantiehe uain tun. Bo tasisine ahik pah ra tagorong man, \b \q1 “Te misian toro palaua geka baka liuinir tang tuh, \q2 bo roono puk tero i ranantiehe tun.” \rq Ker 118.22\rq* \b \p \v 8 Doho giamehe pono ro uelhire ka bolo ponoin pare, \b \q1 “O palaua ko ueltuka tasir tamat, \q2 roon teko guat, maeit ka pungasin.” \rq Aisaia 8.14\rq* \b \m Gisis ka pung teka tagorong boho toro Uelhire Uaia, teeit God katongompe ke malar. \p \v 9 \x * \xo 2.9 \xt Ual 7.6; 14.2; Ais 9.2; Apo 26.18; Epe 5.8\x*Bo inggoum tesir tamata ka kedanga manasasioum, inggoum te misiana pah terung pepe teil toro matina tasir patere gesir toia, a pang uan a dedeil, kare no tamata God, karung mene uakalahara tar niguataniner uiar nanon, ge inggono pe ke kila tauete tur tamiuoum tar kitup, karung lame tar luh ger uiantiehe tun a nanon. \b \q1 \v 10 “Sioun inggoum, ahik pah no tamata God, \q2 inggoum ahik pah kung kale tar niueldolomor nang God, \q1 bo gine daan, inggoum kung kale tena niueldolomon.” \rq Hosea 1.6,9; 2.23\rq* \s1 Uangoul sir tasir tamatang kalekinaler nang God \p \v 11 \x * \xo 2.11 \xt Gal 5.17,24\x*Ro bung uanotoug, inggo gine ru kula uapopokoho tun tamiuoum, uangoul sira misiana tasir pokos, karo luluaharane i kot, ahik pa mu tanganasioum tar nimalara ger sa gere la tur teres nimalarar tamat gere uoto uelkoi keip tar iabeimiuoum. \v 12 \x * \xo 2.12 \xt Mat 5.16\x*Uangoul keip uaia dede tasir tamata gera tele tang God, maeit geta marang boho tolasina tamiuoum me niguataniner sa, ahik pah ra matoto geta banga tar niguataniner uiar namiuoum, kara uatakai puk manasa tang God tar binaka re me banga tapokis tagigeig. \s1 Uangoul i kukulebang tasir tamata uleik \p \v 13 \x * \xo 2.13 \xt Tai 3.1\x*Heir katongoia tar Tamata Noman tar mamang hagariliking uoum keip, kara haua gera uatenturig i uantinanina tasir tamat, hingiamper tang uoum keip geta toiaoneitir i ranantiehe tun na nikauek, \v 14 ue tang mai geke uamatotoinir toia tar heir me uabang manate tang mais geka guata uasa, kare uauaha tas mais ka guata uaia. \v 15 \x * \xo 2.15 \xt 1Pi 3.16\x*God e malara tamiuoum tar guata uaia marung uauangoul bukbukoum tenas nimener tuktukar ger tabo tengkan. \v 16 Uangoul keip tar niuaha misiana tar tamata gere uangoul tena nimalara katong, ahik pah mu uahang rana puk, karung me guata kokopo keip tenami niguata ger sa, bo mu uangoul sira kompe no tamatang kalekinale God. \p \v 17 \x * \xo 2.17 \xt Roum 12.10\x*Ualasir tenami uleikir ueltada tasir mamang tamatalik, malauelhir toso uanotoumiu gera tagorong mana tang Kristo, ueltada tang God, karung ueltada tar toia. \s1 Uakeluk tena niguata Iesu \p \v 18 \x * \xo 2.18 \xt Epe 6.5\x*Inggoumur karabus, uangoul i kukulebang, karung ueltada tenami tang kauek, ahik pah tas mais gera guata uaia ue ra hamhamas tamiuoum, bo tas mais ponompe ra guata uasantiehe tun tamiuoum. \v 19 Ge God pe e turung guata uaia tamiuoum, ahik pe pah kung guata uasa, teeit kung uakeluk pe tena nimalaron, karung huata tar niduhunin, karung kale uelmahing. \v 20 \x * \xo 2.20 \xt 1Pi 3.14,17\x*A hauangua ra turung kaleinisina geta guata uasa, kara halhaluhis, kare mahingis tar puhung barah? Bo getung kale uelmahingoum tar puhung barah tar niguataniner uia, God e turung guata uaia tun tamiuoum. \p \v 21 \x * \xo 2.21 \xt Mat 16.24; Jon 13.15\x*Tar ineteninanine, God ke kila tamiuoum, teeit Kristo ke kale uelmahing tamiuoum mara bangbanga toin na niguata Iesu rung uakeluk sira tun peoum tatanon. \v 22 \x * \xo 2.22 \xt Ais 53.9\x*“Inggon ahik pah ke guata tagu me niguata uasa, doh ahik pah ka longoro taguin mo boho ko tauete tur tar uauan.” \p \v 23 \x * \xo 2.23 \xt Ais 53.7; 1Pi 3.9\x*Doh tar binaka ka uelsigala no uelmatanono tatanon, inggon ahik pah ke uelsigala hahaua tagu tasisina tar binaka ke kale uelmahingon, inggon ahik pah ke perere ue e pehahaua tasisin, bo ke uamoko kompe tena nitagorong mana tang God ger kodkodoho tun na nikedang. \v 24 \x * \xo 2.24 \xt Ais 53.5-6; Roum 6.11\x*Inggono me pahene ke huata teregi niguata uasaeig tar tukunun tar korose, maeit geti mat inggeig teregi niguata uasa, inggeig i uangoul uakokodoh, ge toro deuatingina peono teko uauia tagigeig. \v 25 \x * \xo 2.25 \xt Isk 34.5-6; Mat 9.36; Jon 10.14; Hib 13.20-21\x*Ge inggoum pe misiana tasir sipsip geka hilhiliu ueltebeir, bo gine daan inggoum kung tapokisime tang Kristo ger tang kaueke sipsip tere kaueke uaia tun tamiuoum.\fig A tang kaueke sipsip mesno sipsip|alt="The shepherd and his sheep" src="BK00004B.TIF" size="col" ref="1PE 2.25" \fig* \c 3 \s1 Hape ura ueltada katongo peis ramatang bulout \p \v 1 \x * \xo 3.1 \xt Epe 5.22\x*Tar siokonor hagar inggoumur kuaha le mu guata sira pon, karung kale uahiua katongosioum tosnomio bulout, doh getung leoum mo bulout ge ahik pah ra tagorong mana tang Iesu, inggoum mu guata uakeluk kompe tar haua ra malaraisisin, maeit ra banga tosina tar nipileser namiuoumur kuah, kara turung tagorong manangua toro Uelhire Uaia, ahik pah mu petutup tasisina tar kale tang roon. \v 2 Gisin e turung uiuir katongois geta banga to tar nipileser namiuoum a delauana tun, kara niueltadar namiuoum. \p \v 3 \x * \xo 3.3 \xt 1Ti 2.9\x*Ahik pah mu uamatmate hamas pukusioum tar inete, kara niguatanine: uir tar ulun, mindal, a kabon ger pang hain ger i ranar bulauan, kara gomono ger i ranar bulauan, ahik pah mu uamataia puk i morenehia. \v 4 Bo inggoum pakung uamatmate hamas i lolono tatamiu tar ineteniner mahang kap: uanguangoul sikor, kara niguatar hamhamas ter nimataiaonene re malarantiehe tunin God. \v 5 Ter hagarionene, ra uoto uakelukinir kuahang sioun gesir dedeil gera uamoko tun teres nitagorong mana tang God, ra ueltada pe, kara uakeluk tun tar nimalara gera kulain nosio bulout ter hagariono re uamatmata hamas tasisin. \v 6 \x * \xo 3.6 \xt Uak 18.12\x*Misiana tang Sara ke longoro pe tang Abraham, kare ueltada tatanon, kare kila tatanono na mamahoholik. Doh inggoum teso bung tunon getung guata uakeluk sira tunoum tar niguataniner kodkodoh, inggoum ahik pah mu matotong sokoro me inete gere ualakanuh. \p \v 7 \x * \xo 3.7 \xt Epe 5.25\x*Doh ngohina tamiuoum ro bulout pakung hamhamasa pono tosnomio kuah, karung ueltada tasisin, ter hauon gisina ahik mes nitampopokoho maura siokor uakotopokoso raoum ramatang bulout tar nitua gere heirin God, maeit ahik pono me inete re uapekout tenami lotuoum. \s1 Kale uelmahing tar niguata ger uia \p \v 8 Nag uadouhinar menmeno tamiuoum uakapa tun teenine: mu ueluahesioum, ueldolomesioum, uelmalauelhiresioum, kale uahiua katongosioum, kara hamhamasa nami niuangoul. \v 9 Ahik pah mu pehahaua tapokis tar niguataniner sa, ra guataig tamiuoum tar hagar uasa, ahik pah mu uelsigala tapokis geta uelsigalasioum, inggoum mu heir tapokis kalehe puk tar niguatar uia, geter puh tun peon, maeit ke kila God tamiuoum mare heirono tamiuoum tar niguata uaia. \v 10 Ge o uelhire pe geka boloin sioun o hire teil pare, \b \q1 “Mai gere marang uangoul keip tar niuaha tena nitua, kare banga tar binaka uaia, \q2 inggon ahik pahe mene tar meneniner sa, \q2 kara hik pahe ueluatata tar boh. \q1 \v 11 Inggono pake turung tar mud tar niguataniner sa, \q2 kare uakeluk kompe tar niguata uaia. \q1 Inggono pake uatampopokoho tar guata tar uahiarouo tasir tamat. \q1 \v 12 Ge God pe e kaueke tun tas mais gesir kodkodoh, \q2 kare longoro tenas lotusin, \q1 bor Tamata Noman e turung tur tane tas mais \q2 gera guata tar niguataniner sa.” \rq Ker 34.12-16\rq* \p \v 13 Mai re turung tung tamiuoum getung malarantiehe tunoum tar niguata ger uia? \v 14 \x * \xo 3.14 \xt Ais 8.12-13; Mat 5.10; 1Pi 2.20; 4.14\x*Bo, getung kale uelmahingoum tar niguataniner kodkodoh, inggoum mu uah, ge God pe e guata uaia tamiuoum, ahik pah mu sokoro tasisin, karung namanantiehe tun. \v 15 Bo i lolono tar koloumiuoum uamoko tang Kristo pare, ter Tamata Noman. Kaleuatoro tanik dede tar hire uakalahara tas mais gera dangata tamiuoum tar tengkanar nitagorong maneit rung uangoul keipisioum. Bo inggoum mu mene keip kompe tasisina tar hamhamas, kara niueltad. \p \v 16 \x * \xo 3.16 \xt 1Pi 2.12\x*Kale uanono tun tar ninamana ger kodkodoho tun rung heir pe tar uelhire tasisin, maeit mais gera marang mene uasa tamiuoum, auia tun pe nami niguata rung uakeluk pe tang Kristo, ka ra turung matala keip inguarina tonoso boh. \v 17 Auiantiehe tun gete na nimalarampe God tar kale uelmahing tar niguataniner uia ue tar kale uelmahing tar niguataniner sa? \p \v 18 Ge Iesu Kristo pe ke mata uasiokon sioun teres niguata uasar tamatang gane i kot. Ter tang siokor kodkodoh ke mata ueleheir tasir tamata ge ahik paho kodkodoh mare keip tasisina tang God. Inggono Kristo ka tung pousinir tukunun, kare uatua tapokisir Iabena Dedeil tatanon. \p \v 19 Doh inggon teke la hire tasir iabeisir mat, gera uangoul tar karabus, \v 20 \x * \xo 3.20 \xt Uak 6–7\x*geka mahang longoro sioun tar binaka ke heir binaka pe God tasisin mara uiuir tenas niguataniner sa. Tar binaka pe ke tuha Noa tar parau, o papagalik pukur tamata ka panete tar parauion, a tualang sioun kura udeil tar laur. \v 21 Doha laurunin tere uahire teilinguaene daana tar uahuhuene ri uoto kaleieig tar binakang babtais, ginina teke uaudeil tamiuoum ahikiono pahe kale liu tar muskurum tar tukununar tamat, bo inggono ter ualapagah ri guataieig tang God mari tagorong mana dede tena nitua tapokis Iesu Kristo. \p \v 22 Kristo ke la i Heuen, kare tabila tar pang makoso tang God, o anggelou uakapa tun, kara nikaueke uakapa tun, doha nitampopokoh e siokor moko tena nikaueke Kristo. \c 4 \s1 Uangoul sira no tamata God \p \v 1 \x * \xo 4.1 \xt Roum 6.2,7\x*Temaeit ke kale uelmahing Kristo tar tukunun, inggoum mu uinatoro tanik pono tar siokonor hagarono gete lame tamiuoum. Ge mai pe re kale uelmahing tar tukunun, inggon e kapa manasa na niguataniner sa. \v 2 Temaeit, a nituaene rung uangoul keipioum tar kot, ahikir nimalara gere uauaha puk tar tukununa pahe uasuasa tamiuoum, bo inggoum mu uangoul sira re nimalara pe God. \v 3 \x * \xo 4.3 \xt Epe 2.2-3\x*Ge inggoum pe kung uangoul keipime sioun tar niguata ra malaraisir tamata gera tele tang God geka uangoul keip toro uraur, o gehegehelik, uoto sipaka keip tar ninamana uasa, kara guata keip tar niein uelik tar inetenine, uasipaka tasir tamat, ura ueltebeir, kara guata uasantiehe tun tar lotu tasir god bohoboh. \p \v 4 Doh gine daan, gisina ra turung lutara ke uiuir peisioum ahik pe pah mu uakeluk tar niguataniner roke gere moko teilir niguata uasar nasisin, song ra menmene uasanguasina tamiuoum. \v 5 \x * \xo 4.5 \xt Apo 10.42\x*Bo gisina puk ra me turung hire uakalahara katongois tang God gere tabila uangoul puk manasa tar kedang tasir tua, doho mat. \v 6 Ge inggono pe ter tengkan, maeit ka hire tauete ponoin, ro Uelhire Uaia tasir tamat geka mata uoum, maeit gisina ra turung kedangais, ra kedang uamatotois tenas niuangoulane i kot. Maeit gisina tar iabeis pake turung uangoul keip tar nimalarar nang God. \p \v 7 \x * \xo 4.7 \xt Roum 13.11-12\x*A uadouhinar marein ke uahuhut manasain, temaeit mu uatakapuka teremi ninaman, karung uakodkodoho bakasioum, song rung lotu. \v 8 \x * \xo 4.8 \xt 1Pi 1.22\x*Doh ter puh re kokop tane tar mamang inetelik uakapa tun teene, uelmalauelhiresioum, teeit a uelmalauelhir e kokop tane tar bureher niguata uasa. \p \v 9 \x * \xo 4.9 \xt Hib 13.2\x*Mu uelkila uatorosioum, karung ueluahesioum, ahik me mamangusul. \v 10 \x * \xo 4.10 \xt Roum 12.6-8\x*Ge inggeig kahakaha pe o tang kaueke uaia tun tar inete uaia ke heirig God tagigeig mari poul keip tar niuia tasir gisiameh. \v 11 Gete me tansioko re mene tauete me inet, inggon e guatampe geke kale tur peono tar uelhire tang God, doh gete me tang sioko re poul, inggono pake guata keip tar nitampopokoho ke heirin God tatanon, maeit tar mamang inetelik, God ra uatakaiain tur tang Iesu Kristo. Doh tang Iesu Kristo, a uiniator, kara nitampopokoh, e la dedengua tar mamang binakalik. O mana tun. \s1 Kale uelmahing ro tagorong mana pe tang Iesu Kristo \p \v 12 Ro uanotoug, ahik pah mu turung lutara tar uedanga gete la keipime tar uelmahing uleik tun misiana paha timuhur inete re pokoso tamiuoum, \v 13 \x * \xo 4.13 \xt Apo 5.41; Jas 1.2; 1Pi 1.6-7\x*bo mu uaha kompe, ge inggoum pe ke kale keip ponosioum tar uelmahing geke kalein Kristo, maeit inggoum mu turung uahantiehe tun gete pokoso uakalahara tunur uinatoror nanon. \p \v 14 \x * \xo 4.14 \xt 1Pi 2.20\x*Gete ka uelsigalasioum, teeit tang Kristo, inggoum mu kalengua tar niguata uaia, ge na uinatoro pe na Iabena Dedeil God e me uangoul dede tamiuoum. \v 15 Ahik pah mu kale uelmahing tar tung pous tamata ue toro uenau ue tang hingiar hagar gere katego tar ualatut ue tar keipkeip uelhire, \v 16 bo gete kung kale uelmahingoum tar hangana Iesu Kristo, inggoum ahik pah mu matal, mu uatakai kompe tang God. \p \v 17 Doh gine daana ter binakang kedanga manas, e uakekene tur tosno tamata God, doh gete uakekene keipono tagigeig hopengua tas mais ge ahik pah ka ueltada tono Uelhire Uaia God? \p \v 18 Ge o uelhire pe geka boloin sioun, o hire teil pare, \b \q1 “A parakukuh tun tar uaudeil tar tamata ger kodkodoh. \q2 Doh hopengua tas mais ahik pah ra tagorong mana tang God, \q2 kare tasir tamata uasa?” \rq Nitabila Uaia 11.31\rq* \m \v 19 Temaeit mais gera kale uelmahing tar nimalarar nang God, gisina paka uamoko katongois tang God ger uauaman geke touo tar koto uakapa tun, kare guata uaia dedempela. \c 5 \s1 O mahohong tar lotu doho bulout kalan \p \v 1 Inggo u kula uapopokoho tun tamiuoumur mahohong tar lotu, ku banga tun tena uelmahing Kristo, kare turung kale keip ponoio tena uinatorono gete pokoso uakalahar. \p \v 2 \x * \xo 5.2 \xt Jon 21.15-17; Apo 20.28\x*Tur sira pare, o tang kaueke tosno sipsip God ra uangoul i kukulebanga tar nikaueker namiuoum. Ahik pah mu guata puk, rung kale teil pe tar kalekinaleon, bo inggoum mu kalekinale keip tun tar koloumiu a delauan, kare tar nimalara re malara pe God. Ahik pah mu marang kale mani to puk tar kalekinaleon, bo inggoum mu uamoko tun teremi ninamana tenami kalekinale tar poul tasir tamat. \v 3 \x * \xo 5.3 \xt 2Ko 1.24; Pil 3.17; Tai 2.7\x*Ahik pah mu uairanasioum tas mais rung kauekeis, bo inggoum mu ualasira mara banga tosina tamiuoum. \v 4 Doh gete pokoso Iesu Kristo ger tang kaueke sipsip, inggoum mu turung kale toro keuarang tar uiniator gero mahang sa. \p \v 5 \x * \xo 5.5 \xt Epe 5.21; Jas 4.6\x*A siokono ponompe tamiuoumur kalan, uanguangoul sikor, karung kale uahiua katongosioum, karung guata uakeluk kompe tar haua ra malarain nomio mahohong tar lotu. Inggoum tokah mu gomosioum toro gomonong tar hamhamas rung kalekinale tokaha pe, teeit \b \q1 “God e de toro kakaialik, \q2 bo e guat auia kompe tas mais \q2 gera kale uahiua katongois.” \rq Nitabila Uaia 3.34\rq* \m \v 6 \x * \xo 5.6 \xt Mat 23.12; Luk 14.11; Jas 4.10\x*Kale uahiua katongosioum i kukulebanga tar limana God ger i ranantiehe tun mare turung kale kaiono tamiuoum gete matotoinir binak. \v 7 \x * \xo 5.7 \xt Mat 6.25-30\x*Uamoko tereng mamang niduhulik tang God, ge inggono pe tere kaueke tamiuoum. \p \v 8 \x * \xo 5.8 \xt 1Te 5.6\x*Tagin! Karung uakaueke katongosioum, kare takapukar matamiu, ge nami uelmatan peoum Satan, gine re bue uiloho misiana tar laion\f + \fr 5.8 \ft Laion ger kusi uleikintehe tun a ualasokoro tasir tamat ngohina tasir bakue ra ualasokoro tasir tamat.\f* ger roke, e marang konomo uadeil mena tamat.\fig A laion|alt="A lion" src="HK00046B.TIF" size="col" ref="1PE 5.8" \fig* \v 9 \x * \xo 5.9 \xt Epe 6.11-13; Jas 4.7\x*Tur tane tatanon, karung tur uanono keip puk tar nitagorong man. Ge inggoum pe mu ate, o uanotoumiuoum gera tagorong mana tang Iesu Kristo ra uangoul tar mamang buturulik i koto uakapa tun, ra kale pono tar siokonor uelmahing. \p \v 10 Doh Godong tar nimalauelhir menia tar hamhamas ke kila uahiku tamiuoum tena uinator gere moko dede tang Iesu Kristo rung kale uelmahing peoum tar sikinar binak, inggono katongo re turung uaudeil, kare uatampopokoh, kare uatur uanono tamiuoum, karung uangoul uaia dede. \v 11 God e uoum keip tar nitampopohoho uakapa tun tar mamang binakalik. O Mana tun. \s1 A uadouhinar uelhireng uah \p \v 12 \x * \xo 5.12 \xt Apo 12.2,25; 13.13; 15.22,37-40\x*Sailas teke poul totoguo, maeit ku bolo toro uelhire rone tamiuoum, inggo u namana tun tatanon, a uanotouguo tun ger uauaman. Inggo ku bolome tar uaongolo tamiuoum, karu hire tauete uakalahara pare, a uelmalahironene a mana tun e la tur tang God. Tur uanono keip tun tatanon. \p \v 13 \x * \xo 5.13 \xt Apo 12.2; 2Ti 4.11\x*O uanotoumiuoum gera uangoul i Babilon geke uamatoto ponois God, ka heir tenas niuaha tamiuoum, doh Mak pon ger tuguo. \v 14 Mu ueluahe katongosioum, karung nguh keip tar uelmalalhir. \p Inggoum o nang Kristo, o hiarouo o la tamiuoum uakapa tun.