\id TIT - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h Taitus \toc1 Poldi Taitusdok pepa youlimiŋguk \toc2 Taitus \toc3 Tai \mt1 Poldi Taitusdok pepa youlimiŋguk \imt1 Yodakale Mede \ip Taitus adi Judahi’walaŋ feknit mokitneniŋ ala adi Kilisto Jesu’walaŋ gawaŋbop tomboyoukuk. Tiŋa Pol tubulodaaŋ Wapum’walaŋ Mede Momooŋ noŋgoŋ yohauta yaugumuk. Ala mindaŋkade Taitus adi Kilit uŋoŋ hati kwanai tuguk doktiŋa Poldi Taitus pepa i youlimiŋa gawaŋbop undihi maaneŋ talitimeŋ kwanai dediŋ titiŋdok wendok nindakaleguk. Tiŋa undugoŋ gawaŋbop wendok maaneŋ metam gawadahi, eŋ metam kuya eŋ metam tipilapilaye kwanai tuwaŋit mokit hati-tagiŋ doktiŋa Wapum’walaŋ Mede Momooŋ u tuwolithik gineŋ tiulidokooŋ yenihautaluwaakdok youlimiŋguk. Mindaŋ adi Taitusdi gawaŋbopŋiye yenindokoune tosiwe be mik-kwadi wabiŋa menot tiŋa welekubugoŋ gineŋ hatiyaneeŋdok youlimiŋguk. \c 1 \s1 Yodakale eŋ yokahaŋ mede \p \v 1 Nu Pol, nu Bepaŋ’walaŋ tipilapilaye-meŋiŋ, eŋ Jesu Kilisto’walaŋ Aposelŋiŋ. Nu yadi negoŋ nehitubu-dakaleeŋ metam netok gigit yoŋa yabukahileguk heki’walaŋ nadisukilitihik tubukilitiyemdok, eŋ mede biyagoŋ hinek u nadidakaleeŋ Bepaŋ’walaŋ titiŋŋiŋ hogok takaliyaneeŋdok yoŋa nanindapmaaŋ naniŋkukuk. \v 2 Nu yehitubu-lodawene nadisukiliti fafaŋeŋ tiŋa Bepaŋdi hatihati dapmandapmaŋnit mokit yembaak wendok woomhatiyaneeŋ yoŋa fafaŋe kwanai tilat. Bepaŋ yalaŋ mu yolak adi koomkwaha nemek nemu tububihila kameŋila hatihati u agaŋ nimdok yofafaŋeguk. \v 3 Tiŋa mindaŋ ne nai nadigukneŋ tuwot medeŋiŋ u yohautaune Bepaŋ Tubulodanikdi nu yotubuhautawit yoŋa nanindapmaguk. \v 4 Taitus, pepa yoŋ adi dutok youkamulat. Du adi mihine hinek, tiŋa undugoŋ nadisukilitige adi indi’walaŋdok tuwolit hinek. Baŋ Bepaŋ eŋ Tubulodanik Kilisto Jesu adi’walaŋ siloŋ tobogoŋ eŋ kulemadi dugut haliwooŋ halaak. \s1 Gawaŋbop kadokome diniŋ mede \p \v 5 Kwanai dikidiki mu didimehinakaguk u tubudidimedok, tiŋa koom ganiŋgut unduŋ yokwet wapuhineŋ kayoŋbop haliwiiŋ indigoŋ tuwot me talitimeŋ yapmetawaaŋ, unduŋ yoŋa Kilit kwet kambaŋgit\f + \fr 1:5 \ft Kilit kwet kambaŋgit u kwet welewele pepa hapmuŋ 268 foloŋ kaweŋ.\f* luhineŋ uŋgoŋ gapmegut. \v 6 Me, metam namandahik foloŋ yomnit mokit hatiiŋ, eŋ tamhik kubugoŋ hogok, eŋ wapmihihiye adi Kilisto nadisukilitimiiŋ, tiŋa adi metam namandahik foloŋ kadakaniŋ mu tiiŋ eŋ foko tiŋa mehim-behiye’walaŋ mede wobu mu tiiŋ, me undihi yabuŋa yapmewaaŋ. \p \v 7 Du a nadilaŋ, me kayoŋbop kadoko tilak adi yadi Bepaŋ’walaŋ kwanai tilak. Unduŋ doktiŋa metamdi kaune me didimeŋ eŋ yomnit mokit tuluwaak. Tiŋa undugoŋ adi wougigitnit yoŋa metam kaka mu yabudokoluwaak, eŋ kwihita pilap mu tuluwaak, eŋ ime fafaŋeniŋ naaŋ nadibubuye mu tuluwaak, tiŋa undugoŋ metam kaka widihifit mu tuluwaak, eŋ muneeŋ bomboŋ fee moŋgotdok mu nadiluwaak. Mokoŋ. \v 8 Adi yadi metam yohineŋ buune momooŋ tiyemuluwaak. Eŋ adi yadi titiŋ momohi hogok yabukahileeŋ nadinadi momohi u hogok takaliluwaak. Adi yadi titiŋ didimehi hogok takaliŋa Bepaŋ’walaŋ titiŋ hogohogok u tuluwaak. Tiŋa ne’walaŋ hatihatiŋiŋ u momooŋgoŋ kadokoluwaak. \v 9 Tiŋa undugoŋ adi mede biyagoŋ hinek dibek nintubudidimegiŋ u hogok honefafaŋeeŋ hatiluwaak. Ala wendoktiŋa metam mede biyagoŋ hinek hogohogok u kedem yenindidimeune nadisukilitineeŋ, kaŋ wendi welehik youlune mede u kedem takalineeŋ. Tiŋa undugoŋ me Mede Momooŋ dobu-uyat tiiŋ heki u mede fafaŋeŋgoŋ yenimbune yomhik u kedem kaŋ nadidakaleneeŋ. \s1 Metam feedi noli’walaŋ nadisukiliti tubukadakagiŋ \p \v 10 Uŋoŋ adi metam feedi mede kelekelehinit eŋ mede hogohi folooŋhinit mokit yoyo tiiŋ eŋ tikamandahinitdi hatiiŋ. Judahi me undihi feedi kayoŋbop maaneŋ uŋgoŋ hatiiŋ. \v 11 Me heki woŋ adi titiŋ kadakahi tiŋila metam’walaŋ muneeŋ bomboŋhik moŋgotdok tiiŋ, unduŋ tiŋale titiŋ hogohi undihi mu titiŋdok u yenindidimeiŋ. Talik unduŋ gineŋ metam fee eŋ memalam eŋ wapmihihiye bop niŋ hatiiŋ adi’walaŋ nadisukilitihik tubukadakayemiiŋ. Wendoktiŋa du yenihep tubune adi mede undihi mu yoyaneeŋ. \p \v 12 Koom Kilitniŋ nadinadime niŋdi indiŋ yoguk, “Metam Kilithi adi yalaŋ-metam. Adi yadi kale moiŋ nabugoŋ me hogohi hinek. Adi yadi nanaŋe gibitaŋ natokiŋa gweheye bilintelet tihatidok hogok nadiiŋ.” \v 13 Mede yoŋ adi biyagoŋ hinek. Unduŋ doktiŋa titiŋhik tubudidimeeŋ Bepaŋ nadisukiliti hinek timineeŋdok du mede fafaŋeniŋgoŋ yeniluwaaŋ. \v 14 Kaŋ adi Judahi’walaŋ molodagi eŋ kahat komihi wendok magi kametnadi mu taneeŋ, tiŋa undugoŋ me mede biyagoŋ hinek sigilulum timiiŋ heki’walaŋ yodoko medehik u mu keleyaneeŋ. \p \v 15 Welehik walaniŋ hatiiŋ adi yadi nemenemek hogohogokdok nadiune geŋgeŋhinit mokit tilak. Eŋ kadakaniŋdi welehik tubugeŋgeŋ tubune nadisukilitihinit mokit tigiŋ hatiiŋ, adi yadi nadinadihik eŋ welehik wanakaŋ geŋgeŋhinit tubudapmagiŋ doktiŋa nemek niŋdok nadiune walaniŋ nemu tilak. \v 16 Adi mahikdi Bepaŋ agaŋ nadimiyam, unduŋ yoiŋ. Iŋgoŋ oŋ, titiŋhikdi Bepaŋ agaŋ sigilulum timiŋgiŋ unduŋ yobihitak. Adi yadi me mede kelekelehinit doktiŋa adi nemek titiŋ kedem niŋ tineeŋdok tuwot moŋ. Titiŋhik adi madimadikeŋgoŋ. \c 2 \s1 Metam kilitihi adi titiŋ didimehi titiŋdok yeniŋguk \p \v 1 Du yadi Bepaŋ’walaŋ mede hogohogokdi titiŋ dedihi keledok yolak u metam yenindidimeune nadiyaneeŋ. \v 2 Du me agaŋ kiliti tiiŋ heki u ime fafaŋeŋ naaŋ nadibubuye mu titiŋdok yenimbaaŋ. Adi yadi titiŋ dediŋ taneeŋ u didimeŋgoŋ hinek nadiŋa nadinadi momohi hogok takaliŋa tiyaneeŋ. Adi yadi Bepaŋ’walaŋ mede biyagoŋ hinek u momooŋgoŋ hinek nadisukilitiyaneeŋ, tiŋa undugoŋ metam noli welehikdi yabukahile tiyaneeŋ, eŋ malabumuŋ gineŋ fafaŋeŋ yali malabumuŋ beemdok u maaŋ nadiyaneeŋ. \p \v 3 Tiŋa undugoŋ, du tam kiliti tiiŋ heki maaŋ Bepaŋdi hatihati didimeniŋ hatidok nadilak u undugoŋ yenimbune hatiyaneeŋ. Tiŋa adi metam noli yenimpekit mu tiyaneeŋ. Eŋ adi wain imedi nadinadihik mu kadokoluwaak. Adi yadi metam nolidi titiŋ momohi titiŋdok yenindidimeyaneeŋ. \v 4 Unduŋ tubune tam kuya yohohiyehinitdi yohohiye tiŋa wapmihihiye yabukahile hinek titiŋdok titiŋ u nadidakale tineeŋ. \v 5 Eŋ nadinadihik momooŋgoŋ hinek kadokooŋ Bepaŋ dawineŋ walaniŋ hinek hatineeŋ. Tiŋa undugoŋ yohik momooŋgoŋ kaututumedok titiŋ u nadineeŋ, eŋ yohohiye tiŋa wapmihihiye titiŋ fofooŋ tiyemdok, eŋ yohohiye’walaŋ hebehik gineŋ hatidok u nadineeŋ. Adi titiŋ unduŋ nobu tineeŋ adi metam nolidi Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ u tuwot mu yotubukadakaneeŋ. \s1 Taitusdi mekuya hekidok talitimeŋ momooŋ tiyembekdok niŋguk \p \v 6 Mekuyahi maaŋ undugoŋ yenindakaleune adi maaŋ undugoŋ titiŋhik momooŋgoŋ kaulidokoyaneeŋ. \v 7 Nemenemek hogohogok tuluwaaŋneŋ, uŋoŋ da maaŋ titiŋ momohi hogok tuluwaaŋ. Unduŋ tubune metamdi da’walaŋ titiŋge uŋakoŋ yabuŋa yehikeleyaneeŋ. Du metam yenindidime kwanai tiŋale mede folooŋnit yenilaŋ nadikaŋ baigoŋ hinek yenintitiŋeneluwaaŋ. \v 8 Du mede didimeniŋ hogok yenimbaaŋ woŋ, metamdi malabumuŋ uŋoŋ nemu tubumintaneeŋ. Kaŋ memikniye adi maaŋ medehaki tuwot mu nininetiŋit. Mokoŋ. Adi yadi toboniŋ nehi’walaŋ nadinadihik kadakahidok meka tineeŋ. \s1 Tipilapilaye me adi mede tiloloŋhinit hatidok yoguk \p \v 9 Du tipilapilaye-me heki yenimbune bomboŋgihiye gikiŋgoŋ tiyemiŋa hebehik gineŋ hatiyaneeŋ, tiŋa bomboŋgihiyedi kwanai kaune utumba titiŋdok taneeŋ. Adi yadi me bomboŋgihiye mede toboniŋ mu tubu-udaneyemaneeŋ. \v 10 Unduŋ tiŋa bomboŋgihiye’walaŋ bomboŋ kubo mu moŋgokaneeŋ. Mokoŋ. Adi yadi bomboŋgihiye’walaŋ medehik momooŋgoŋ hinek takaliune me bomboŋgihiyedi titiŋhik wendok nadifo tiyemaneeŋ. Unduŋ tiŋa nemenemek hogohogok taneeŋ u tipilapilaye-me hekidi metam yehitubu-lodaune Bepaŋ Tubulodanik’walaŋ medeŋiŋ yohautayam u wougigitnit tibaak. \s1 Bepaŋdi siloŋ tobogoŋ tinimiŋa ninindidimelak \p \v 11 Indi a nadiyam. Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ u miŋgilaŋgoŋ agaŋ mintaguk. Kaŋ wendigoŋ metam hogohogok kotigoŋ kedem yanagitak. \v 12 Bepaŋdi siloŋ tobogoŋ tinimiŋa indi adi’walaŋ titiŋŋiŋ takaliŋa kwetfoloŋ metam lekiŋgoŋhik gineŋ nadididime tiŋale didimeŋgoŋ hatidok ninintitiŋenelak. Tiŋa undugoŋ kwetfoloŋ diniŋ nadigalika moŋgola Bepaŋ sigilulum mu timindok maaŋ nininihitubu-didimelak. \v 13 Untubu Jesu Kilisto’walaŋ nai wondok baigoŋ nadikunakunaleeŋ woom-hatiyam. Biyagoŋ kuyoŋ, adi Tubulodanik eŋ Bepaŋ Wapumnikdi saŋiniŋnit eŋ hautanit miŋgilaŋgoŋ mintadakaleeŋ kahaŋ tinimbune kaneem yoŋa nadifo tiŋa woom-hatiyam. \p \v 14 Kilisto adi metam kotigoŋ ninigila kadakaniŋnik hogohogok tumolokutnimdok nadiŋa ne’walaŋ hatihatiŋiŋ bikabuguk. Eŋ indi walandaaŋ ne’walaŋ metamŋiye hatiŋa titiŋ momohi hogohogok u fafaŋe tiŋa titiŋdok yoŋa unduŋ tuguk. \p \v 15 Du helemahelemaŋ metam mede i yeniluwaaŋ. Tiŋa mede u takalidok yenimpilapilaye tuluwaaŋ. Du adi me mede kelekele tiiŋ heki adi titiŋhik tubudidimedok mede saŋiniŋnit hinek yeniluwaaŋ. Eŋ du biyabune nebek niŋdi du’walaŋ medege u nadiune fofoŋnit adi mu tibaak. \c 3 \s1 Bepaŋdi titiŋ momooŋ tiŋa kadakaniŋ gineniŋ ninigikuk \p \v 1 Du adi’walaŋ nadinadihik tubukaikaune mapme be gapman, eŋ me loloŋhinit gikiŋgoŋ tiyemiŋa medehik tagimneyaneeŋ. Unduŋ tiŋa kwanai momohi mebimebi hakiiŋ u lodaaŋ taneeŋ. \v 2 Unduŋ tiŋa metam noli yenimpekit mu tiyaneeŋ, be tosiwe maaŋ mu taneeŋ. Helemahelemaŋ adi kulemaŋgoŋ hatiŋa metam wanaŋ titiŋ momohi hogok tiyemaneeŋ. \v 3 Da-ku agaŋ nadilaŋ, indi maaŋ koom nadinadinikdi didimeŋ mu halune mede wobu tagumun. Sadaŋdi niniŋkamanda tubune indi Bepaŋ’walaŋ talii mu kelegumun. Woŋ adi siloda mebimebi diniŋ tipilapilaye-meŋiŋ eŋ foloonik diniŋ nadigalika gineŋ hatiyagumun. Tiŋa undugoŋ indi koom me noli’walaŋ nemenemek u yabusilodaaŋ kikakwihita tagumun. Unduŋ tiŋa me nolidi memik tinimbune indi maaŋ undugoŋ kibibo memik tiyemagumun. \v 4 Iŋgoŋ Bepaŋ Tubulodanik adi nibukahile hinek tiŋa siloŋ tobogoŋ tinimiŋa titiŋ momooŋ hinek tinimilak. Titiŋŋiŋ u miŋgilaŋgoŋ mintadakaleguk \v 5 nai uŋaniŋ adi kotigoŋ ninigikuk. Adi inde’walaŋ titiŋnik didimeniŋ doktiŋa mu ninigikuk. Mokoŋ. Adi ne’niŋ welebulaniŋgoŋŋiŋ doktiŋa kotigoŋ ninigikuk. Adi nihiyoutela nihitubu-kaikaune kobuli mintagumun, kaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi hatihati kobuli nimguk. \p \v 6 Jesu Kilisto Tubuloda menik’walaŋ kwanaiŋiŋ diniŋ folooŋ Bepaŋdi Uŋgoniŋ Munabuli gibitaŋ kwatnenimilak. \v 7 Kilistodi siloŋ tobogoŋ tinimbune Bepaŋ namanda foloŋ indi metam didimehi mintayam. Indi hatihati dapmandapmaŋnit mokit u kahiledok Bepaŋdi nibukahileeŋ unduŋ tilak. Hatihati u indi dibek nadikunakunaleeŋ woomhatiyam uŋakoŋ. \v 8 Mede i biyagoŋ hinek. Unduŋ doktiŋa du nemenemek wendok saŋiniŋnit hinek yohautaweŋdok nadilat. Unduŋ tubune metam Bepaŋ nadisukilitimiiŋ heki adi titiŋ fofooŋ u gigine tiŋa taneeŋ. Titiŋ undihi u momooŋ hinek, doktiŋa metam wanakaŋ yehitubu-lodalak. \v 9 Unduŋ tiŋa me tokwihita eŋ tosiwe tiiŋ eŋ papahiye eŋ dadahiye wohiye kunalu labulak eŋ Moses’walaŋ Yodoko Mede gineŋ mede hakiiŋ diniŋ mede mebidok siwe tihatiiŋ, du me undihi’walaŋ mede kaulehi wendok magi kametnadi mu tiluwaaŋ. Indi a nadiyam, mede hogohi hogohi undihidi titiŋ momohi takalidokneŋkade nemu nihitubu-lodaiŋ. \v 10 Me niŋ kayoŋbop ulitawadok titiŋ tubune kaŋ du me u nadinadiŋiŋ tubudidimedok mede niluwaaŋ. Du nai kubugoŋ be nai lufomuk wendok tuwot unduŋ tiŋa kaluwaaŋ, adi mede mu nadiune kaŋ bikabudapmaaŋ sigilulum timiluwaaŋ. \v 11 Da-ku a nadilaŋ, me undihi adi talik fofooŋ bikabuŋa kadakaniŋ titiŋme mintalak. Kaŋ ne’walaŋ kadakaniŋŋiŋ wendigoŋ mede gineŋ kambiyatak. \s1 Yodapmaŋ eŋ yokahaŋ \p \v 12 Nu Atemas be Tikikus niŋkulene du’walaŋ uŋoŋ busuwaune kaŋ pilap buŋa Nikopoli yokwetneŋ uŋoŋ nehitubu-mintawaaŋ. Nu gwi sububa nai gineŋ yokwet uŋoŋ hatidok nadilat. \v 13 Metam’walaŋ yodoko mede diniŋ nadinadime Senas eŋ Apolo adi momooŋgoŋ hinek yabudokowaaŋ. Du nemenemek tali uuŋdok moŋgo udemeek u yehitubu-lodaaŋ yembaaŋ. Unduŋ tibaaŋ kaŋ talik udemeekneŋ uŋoŋ nemek niŋdok baniŋ nemu tidemeek. \p \v 14 Indi’walaŋ metam adi kwanai momooŋ titiŋdok lodaloda tiŋa nadineeŋ. Unduŋ tiŋa metam nemenemekdok baniŋ tiiŋ u yehitubu-lodadok. Tigene kayoŋbop heki adi hogok hatiŋa Bepaŋ’walaŋ titiŋŋiŋ mu takaliŋa tineeneŋ. \p \v 15 Metam hogohogok nukut hatiiŋ adi youtumba mede kamegamiiŋ. Ale dubo indi’walaŋ youtumba medenik i metam Jesu nadisukilitimiŋa indi nibukahile tiiŋ adi hekidok yenimbeŋ. Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋdi hidut wanaŋ halaak.