\id REV - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h Yobihit \toc1 Jondi Jesu’walaŋ mede hebiniŋ yobihikuk \toc2 Yobihit \toc3 Ybt \mt1 Jondi Jesu’walaŋ mede hebiniŋ yobihikuk \imt1 Yodakale Mede \ip Kayoŋbop hekidi Jesu Kilisto adi Wapumhik unduŋ nadisukilitigiŋ kaŋ widihi tubukadaka tagiŋ nai uŋaniŋ pepa i youkiŋ. Pepa yendi kayoŋbop nadisukilitihik tubukilitiune malabumuŋ wapuhidi mu yehitubugweheyedok yeniŋkilitiguk. \ip Pepa yendok gineŋ nemek kougoŋ mintawaak wendok yoyout mede fee hakiiŋ. Nai uŋaniŋ kayoŋbop hatigiŋ adi yoyout mede u kedem binek nadidakalegiŋ, iŋoŋ kayoŋbop mu tiŋa kaulehi hatigiŋ heki adi tuwot mu nadidakalegiŋ. Yoyout mede wendiniŋ mebi adi indiŋ. Jesu Kilisto adi Wapum, doktiŋa Bepaŋdi adi kohoŋ foloŋ memik hogohogok yapmeune yehiyalimoŋgofowaak. Eŋ Sadaŋ maaŋ undugoŋ yalitifowaak. Jesu Kilistodi kwanaiŋiŋ tubudapmawaak, kaŋ nai uŋaniŋ metam nediyeŋ fafaŋe tiŋa yali nadisukilitihik mu gweheyewaak, adi yadi tuwahik yembaak. Bepaŋdi nemenemek hogohogok kobuli tubumintadapmawaak, nai uŋaniŋ metam u Bepaŋ gut malabumuŋnit mokit hatineeŋ. \c 1 \s1 Mede Yodakale \p \v 1 Jesu Kilisto’walaŋ mede hebiniŋ yobihikuk woŋ adi nai muniniŋ hinek nemek mintadok yoŋit u tipilapilaye-meŋiye yenindakale titiŋdok Bepaŋdi Jesu nimbihikuk. Kaŋ adibo aŋeloŋiŋ niŋkulune tipilapilaye-meŋiŋ Jon nindidime tuguk. \v 2 Kaŋ nubo Bepaŋ’walaŋ mede eŋ Jesu Kilisto’walaŋ yodakale mede kanadi tugutdi nadikwambundaŋ yobihila youkut. \v 3 Kaŋ kigili mede i kunayembaak nebe, be mede youkudip tiŋit u nadiŋa nadidahiŋa takalineeŋ adi Bepaŋdi kahaŋ tiyembune kulemaŋgoŋ hatineeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, nai agaŋ muniŋgoŋ hinek tilak. \s1 Yokahaŋ dut Youtumba Mede \p \v 4 Nu Jondi Esiya kwetneŋ Jesu’walaŋ Kayoŋbop 7 hatiiŋ hiditok pepa i youhamulat. Hatigukdi hatilak tiŋa kotigoŋ baak, adi’walaaniŋ eŋ munabuli 7 mapme pop namanda foloŋ hatiiŋ adi’walaaniŋ, \v 5 eŋ Jesu Kilisto’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ eŋ kulemadi hidut youdihinit hatuwaak. Biyagoŋ hinek, adigoŋ Bepaŋ’walaŋ mede hogohogok yobune kwambundadapmalak. Tiŋa adigoŋ kumuŋ gineniŋ tububihila kaikaaŋ pilakuk. Tiŋa undugoŋ mapme kwetkwet hatiiŋ’walaŋ Wapumhik eŋ Loloŋnit hatilak. Adi welesiloŋ tinimiŋa naŋgatŋiŋdi kadakaniŋ gineniŋ nihikagiyali \v 6 Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ diniŋ Kayoŋbop nihitubu-mintaaŋ, Beu Bepaŋ diniŋ Siloŋ Hemiŋ diniŋ kwanai-me hatidok niniŋguk. Biyagoŋ kuyoŋ, adi’walaŋ wougigit hautanit eŋ saŋiniŋ wapum hatakdi haliwooŋ halaak fafaŋeniŋ. U biyagoŋ. \p \v 7 Abe nadiiŋ! Adi mulukwaŋ gineŋ baak kaŋ meeniŋ hogohogok dauhikdi kaneeŋ. Eŋ bohomdi yout tigiŋ hekidi maaŋ kaneeŋ. Meeniŋ bop hogohogok kwetkwet hatiiŋ adi aditok tiŋa kobulabulaye tineeŋ. Mede yoŋ adi biyagoŋ hinek. \v 8 “Nu nagoŋ timeŋ hatigutdi mindaŋ hatibaat.” Wapum Bepaŋ, Saŋiniŋ Molomdi unduŋ yolak, adi hatigukdi hatilak. Biyagoŋ hinek, adi yadi nemenemek tububihila tubumintagukdi kaugoŋ kotigoŋ baak. \s1 Jon adi dawi tombune Bepaŋ’walaŋ kudi hebiniŋ kaguk \p \v 9 Nu nohik Jon. Indi Bepaŋ’walaŋ hatihati uŋgoniŋ kahileeŋ noŋgoŋ hatiyam, tiŋa Jesu’walaŋ kayoŋbop doktiŋa mik-kwadi gineŋ folofigita wanaŋ nadiŋila gigine tiŋa hatiyam. Iŋgoŋ oŋ, nu Bepaŋ’walaŋ mede, eŋ Jesu wou yohautagut doktiŋa kwet kambaŋgit Patmos uŋoŋ napmeune itougut.\f + \fr 1:9 \ft Jondi mede yobihit i youkuk adi Patmos agaŋ bikabuŋa kwet wapumneŋ hatiŋa youkuk.\f* \v 10 Ala Wapum’walaŋ naiŋiŋ (Sonda) niŋ foloŋ Uŋgoniŋ Munabulidi saŋiniŋnit hinek fotokinambune ila nadiwene sigine foloŋ hinek aiŋgoŋ mede wapum bai gigilit nabugoŋ mintaune \v 11 mede indiŋ nadigut, “Nemek yabulaŋ u pepa gineŋ youla Kayoŋbop 7 yendok boiyembune uneeŋ. Efeso eŋ Simena eŋ Pegamam eŋ Tayataila eŋ Sadis eŋ Filadelfiya eŋ Leodisiya.” \s1 Jondi Jesu’walaŋ folonamandap kaguk \p \v 12 Kaŋ nu me mede naniŋguk adi kawit yoŋa fambekenegut. Fambekeneeŋ kamaŋ boidok kwehik 7, goldi tigiŋ, yabugut. \v 13 Eŋ kamaŋ boidok kwehik lekiŋgoŋ foloŋ niŋ yalune kagut adi Me Kobumuŋ nabugoŋ. Dahidahiŋiŋ kweheyeniŋ dahiune fooŋ kayoŋ kufuladapmaŋ tuguk. Eŋ siyo foloŋ kiyegelep goldi tigiŋ youkiliguk. \v 14 Mebi eŋ mebi hapmuŋ adi fafau niyaniyaŋ. Eŋ dawiyat adi kudupmebem nabugoŋ. \v 15 Kayoŋyat adi ain kudup gineŋ dafafaŋeŋ diweiŋ nabugoŋ. Eŋ mede yoyoŋiŋ adi ime ham gineŋ bemkula imeham tolak nabugoŋ. \v 16 Kohoŋ didimeniŋdi hinantilamek 7 boi yakuk, eŋ maŋiŋ ginaneŋ miknoŋ mikit hinek niŋ maŋiŋ fukufukuŋ imikimikiyenitdi fonduhuŋa yakuk. Eŋ namanda adi mele fafaŋeniŋ diwelak unduŋ nabugoŋ hautaguk. \s1 Kumuŋa kaikagukdi Jon niwihiguk \p \v 17 Nu folonamandapŋiŋ undiniŋ kaŋ hebeŋ foloŋ maaŋ kumuŋ ti hakiiŋ nabugoŋ dahakut. Dahatuwene kohoŋ didimeniŋdi foloone foloŋ kameŋ indiŋ naniŋguk. “Du munta mu tibeŋ. Timeŋ hatigutdi mindaŋ hatibaat \v 18 tiŋa hatihati molom, na iŋakoŋ. Indiŋ nadiweŋ. Nu kumuŋa kaikagutdi kaipmuŋ hatiluwaat. Niŋ i nadi. Kumuŋ eŋ ham diniŋ talik tehep’walaŋ yeme youdilitom u nu kamehatilat. \v 19 Ale du nemek mintaguk kaŋaŋ, be indidegoŋ mintalak, be mindaŋ mintawaak u wanaŋ youdapmaweŋ. \v 20 Tiŋa kohone didimeniŋneŋkade hinantilamek 7 eŋ kamaŋ boidok kwehik 7 goldi tutumbaŋit wanaŋ yabuŋaŋ wondiniŋ mebi ganimbe nadiweŋ. Hinantilamek 7 uyadi Kayoŋbop 7 adi’walaŋ aŋelo, eŋ kamaŋ boidok kwehik 7 uyadi Kayoŋbop 7.” \c 2 \s1 Efeso Kayoŋbop mede kameyemguk \p \v 1 Me wendi koti tomboyoula Jon indiŋ niŋguk. “Efesohi Kayoŋbop’walaŋ aŋelohikdok mede indiŋ youleŋ. Hinantilamek 7 kohoŋ didimeniŋdi moŋgola kamaŋ boidok kwehik 7 goldi tiŋit lekiŋgoŋhik gineŋ uŋambuŋat tilakdi hiditok indiŋ yolak. \v 2 Nu titiŋhikdok, be kwanaihikdok, be fafaŋehik diniŋ mebi a nadilat. Hidi yadi me kadakahi yabukabeleeŋ biyabu mu tiiŋ. Unduŋ doktiŋa me nolidi inde aposel yoŋa yalaŋ yobune yalaŋ medehik diniŋ mebi tubudakalegiŋ. \v 3 Tiŋa fafaŋe tiŋa hatiŋila nutok tiŋa mik-kwadi gineŋ folofigita nadiŋila nadigweheyenit mokit hatigiŋ. \v 4 Iŋgoŋ oŋ, nu yadi nemek indiŋ doktiŋa hiditok nadiwene yomnit tilak. Hidi timeŋ nutok mohinek nadinamgiŋ iŋgoŋ kobuk indinde wondok tuwolit mu nadinamiiŋ. \v 5 Koom fafaŋe tiŋa hatigiŋ iŋgoŋ nai indide adi gweheyeeŋ fofoŋ tiiŋ. Ale hidi wendok nadisuŋa welehik tubutakaleeŋ titiŋhik koom tigiŋ u kotigoŋ tineeŋ. Unduŋ mu tineeŋ adi nu busuwaaŋ kamaŋhik holomtibaat. Biyagoŋ kuyoŋ, welehik mu tubutakaleneŋ adi unduku tibaat oŋ. \p \v 6 “Iŋgoŋ titiŋhik niŋ tubune utumba tilak uye indiŋ. Nikolas meŋimeŋiyedi nemek tubune yabuŋa nadikadakaiŋ wondok adi nu maaŋ undugoŋ tilat. \v 7 Munabulidi Kayoŋbop mede yenilak uyadi nebek niŋdi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwaak. Unduŋ doktiŋa meeniŋ niŋ adi kwanai fafaŋe tiŋa titawooŋ tubudapmaune Bepaŋ’walaŋ fiye momooŋ\f + \fr 2:7 \ft Bepaŋ’walaŋ fiye momooŋ wou Gilik mede gineŋ adi “Paladais” yoiŋ.\f* gineŋ hatihati bem diniŋ folooŋ mintalak u nanaŋdok kedem nindapmawaat.” \s1 Simena Kayoŋbop mede kameyemguk \p \v 8 Me wendi koti tomboyoula Jon indiŋ niŋguk. “Simenahi Kayoŋbop’walaŋ aŋelohikdok mede indiŋ youleŋ. Timeŋ hatiguk eŋ mindaŋ hatibaak tiŋa kumuŋa kaikagukdi hiditok indiŋ yolak. \v 9 Hidi mik-kwadi tihambune ikulema mu tiŋa fiyewakahi hatiiŋ u a nadilat iŋgoŋ oŋ, kunum gineŋ hidi’walaŋ bomboŋ fee ihamiiŋ. Tiŋa undugoŋ Judame nolidi mede kadakaniŋ haniŋa hanintifoiŋ u maaŋ a nadilat. Ala adi yadi Judame hinek moŋ, adi yadi Sadaŋ’walaŋ metamŋiye. \v 10 Hidi yadi nemek maŋiŋ mikit kotigoŋ mintahambaak wondok munta mu tiyaneeŋ. I nadineŋ, Sadaŋ adi tikamanda tihamdok hidi’walahi me noli yot fafaŋeniŋ gineŋ yapmewaak. Kaŋ hidi’walaŋkade mik-kwadi melenai 10 mintawaak. Iŋgoŋ oŋ, hidi yadi Bepaŋ’walaŋ mede didimeniŋgoŋ kamehatigene kumumbune hatihati fafaŋeniŋ diniŋ kuluŋ tehindilendileŋnitdi mokohambaat. \v 11 Munabulidi Kayoŋbop mede yenilak uyadi nebek niŋdi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwaak. Unduŋ doktiŋa meeniŋ nediyeŋ kwanai fafaŋe tiŋa titawooŋ tubudapmawaak adi yadi kumuŋ fafaŋeniŋdi mu tubukadakawaak.” \s1 Pegamam Kayoŋbop mede kameyemguk \p \v 12 Me wendi koti tomboyoula Jon indiŋ niŋguk. “Pegamamhi Kayoŋbop’walaŋ aŋelohikdok mede indiŋ youleŋ. Miknoŋ maŋiŋ fukufukuŋ mikit kamehatilakdi hiditok indiŋ yolak. \v 13 Hidi yokwet hatiiŋ, wendiniŋ mebi a nadilat. Uŋoŋ adi Sadaŋdi yolikweli tuguk. Kaŋ hidi adigili nutok tiŋa medene didimeniŋgoŋ kame hatiiŋ. Nu’walaŋ mede tiloloŋ mohinek tuluguk, notne momooŋ Antipas, adi yohikwehik Sadaŋdi itoulakneŋ uŋgoŋ hinek-ku ukiŋ, kaŋ hidi nai uŋaniŋgoŋ nu nadisukilitinamuŋa gweheye mu tigiŋ. \v 14 Iŋgoŋ oŋ, nu hiditok nadiwene kabe-tuwot mu tilak. Hidi’walaŋ yohikwehineŋ meeniŋ noli hatiiŋ, adi Balamdi tuguk unduŋ tiiŋ. Balam adi indiŋ tuguk. Balakdi Isilae metam yehitubu-kadakadok nadiŋa Balam nimbune Isilae metam yenihohokeneune nemek welewele boiŋa Bepaŋ yoŋa bepaŋ yalayalaŋ muni heyemagiŋ. Unduŋ tiŋa siloda eŋ kefifile kwanai tiŋa kadakagiŋ. \v 15 Ala hidi’walaŋ yohikwehineŋ meeniŋ noli adi Nikolas meŋimeŋiye’walaŋ titiŋ u keleeŋ tiiŋ. \v 16 Unduŋ doktiŋa hidi welehik tubutakaleneŋ. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, hidi unduŋ mu tineŋ adi nu pilap hinek buŋa meeniŋ undihi mane diniŋ miknoŋ mikitdi widihiwaat. \v 17 Munabulidi Kayoŋbop mede yenilak uyadi nebek niŋdi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwaak. Meeniŋ niŋ titiŋ fofooŋ gigine tiŋa titawooŋ tubudapmawaak adi yadi mana\f + \fr 2:17 \ft Mana adi nanaŋe Bepaŋdi Isilaehi kwet fiileŋ yemtoiguk. Kahat u \xt Kisim Bek 16\ft gineŋ kunali kakaŋdok.\f* hebiniŋ mintoiwaat. Tiŋa niŋ indiŋ, kawade fafau mimbaat. Tiŋa wou kobuli uŋgoŋ youle halune molom ne kubugoŋdi kaŋ nadiwaak.” \s1 Tayataila Kayoŋbop mede kameyemguk \p \v 18 Me wendi koti tomboyoula Jon indiŋ niŋguk. “Tayataila Kayoŋbop’walaŋ aŋelohikdok mede indiŋ youleŋ. Bepaŋ’walaŋ mihi, dawi kudupmebem nabugoŋ, eŋ kayoŋ ain kudup dafafaŋeŋ giminiŋ diweiŋ nabugoŋ, adi hiditok indiŋ yolak. \v 19 Nu titiŋhik diniŋ, be welesiloŋhik, be nadisukilitihik, be kwanaihik diniŋ mebi agaŋ nadilat. Tiŋa folofigita mintahambune gigine tiŋa fafaŋe tiiŋ diniŋ mebihik maaŋ a nadilat. Tiŋa koom gigine tigiŋ iŋgoŋ kobuk adi gigine hinek tiiŋ, u agaŋ nadilat. \v 20 Iŋgoŋ oŋ, indiŋ doktiŋa nu hiditok nadiwene kadakalak. Hidi tam Jesebel kakabeleeŋ bikabune adi “na polofet tam” yoŋa nu’walaŋ metamneye yenihohokeneeŋ mede yeniyehitubu-didimeune bepaŋ yalayalaŋ’walaŋ hinamuni tiŋila siloda kadakaniŋ tiŋa kefifile kwanai tiiŋ. \v 21 Adi yadi weleŋ tubutakaledok nai timiŋgut, iŋgoŋ oŋ, adi weleŋ tubutakaleeŋ siloda tiŋa kefifile kwanaiŋiŋ bibiŋdok mu yolak. \v 22 Nadiiŋbe? Nu wendegoŋ tiŋa yobene yagit fafaŋeniŋ mintamimbune halaak, eŋ adut kefifile tiiŋ adi yadi yagit folofigita kisaŋ mintayembaak. Tam wendi’walaŋ titiŋ hogoli mu wabineeŋ adi unduku tiyembaat oŋ. \v 23 Tiŋa wapmihiŋiyedok yobene yagit fafaŋeniŋ tiŋa kumuneeŋ. Unduŋ tibene yokwetkwet kayoŋbop adi nu adi’walaŋ welehik diniŋ mebi nadidapmalat u nadidakaleneeŋ. Nu meeniŋ wanakaŋ titiŋhikdok kibikoŋ tubu-udanehambaat. \p \v 24 “Tayatailahi meeniŋ noli hidi yalaŋ mede u sigilulum timiiŋ, tiŋa meeniŋ nolidi Sadaŋ’walaŋ mede nadihinakayam yoiŋ, adi mu yehitomboyoukiŋ, hiditok indiŋ yobe nadineŋ. Nu hidi nemek malabumuŋ noli nemu hamulat. \v 25 Unduŋ doktiŋa nemek u be u hahamulak u gitagoŋ boihatilune busuwawaat. \v 26 Meeniŋ niŋ adi fafaŋeŋ nu nadilat u titawooŋ tubudapmawaak, adi yadi nu saŋiniŋ mimbene \v 27 tot fafaŋeŋ maliŋa meeniŋ Judahi’walaŋ feknit mokit kwetkwet hatitawiiŋ hati yehitubu-didimeŋ yabudokowaak. Tiŋa nemek kwet kabot nabugoŋ upupuheneyam unduŋ tiyembaak. Nu batnedi saŋiniŋ namuŋguk unduku aditokbo mimbaat. \v 28 Tiŋa bamholiŋa wapum maaŋ tomboyoula mimbaat. \v 29 Munabulidi Kayoŋbop mede yenilak uyadi nebek niŋdi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwaak.” \c 3 \s1 Sadis Kayoŋbop mede kameyemguk \p \v 1 Me wendi koti tomboyoula Jon indiŋ niŋguk. “Sadishi Kayoŋbop’walaŋ aŋelohikdok mede indiŋ youleŋ. Bepaŋ’walaŋ Munabuli 7 eŋ hinantilamek 7 yabudokolakdi hiditok indiŋ yolak. Nu titiŋhik diniŋ mebi a nadilat, meeniŋdi habune kaipmuŋ hatiiŋ nabugoŋ tilak, iŋgoŋ welehik adi kumiiŋ. \v 2 Unduŋ doktiŋa hidi kaikaaŋ pilali titiŋhik hahamulak u tubufafaŋeune undugoŋ hatuwaak. Nadiiŋbe? Nu Bepaŋ’walaŋ namanda foloŋ titiŋhik kawene tuwot mu tilak. \v 3 Hidi yadi nemek hamuŋit be hanihehitubu-didime tiŋit, u tubukaikaaŋ gitagoŋ moŋgo hatiŋa welehik tubutakaleneeŋ. Mu pilali hatineeŋ adi kubomedi busuwaiŋ nabugoŋ busuwahambaat. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, hidi yadi naine kabe-nemu nadilune busuwahambaat. \v 4 Sadis yopmaŋ uŋoŋ mehimehiye noli hatiiŋ, adi yadi dahidahihik dagik mu tigiŋ. Ala undihi adi kaugoŋ hatigene dahidahi fafau dahiŋa nukut hatineeŋ. Adi yadi unduŋ tiiŋ doktiŋa nadiyembene utumbalak. \v 5 Meeniŋ niŋ adi fafaŋe kwanai titawooŋ tubudapmaune dahidahi fafau mimbene dahiwaak, eŋ wou hatihati fafaŋeniŋ diniŋ pepa gineŋ hatak u mu tumolokulaat. Moŋ. Nu yadi wou Batne’walaŋ namanda foloŋ eŋ aŋeloŋiye namandahik foloŋ yohautawaat. \v 6 Munabulidi Kayoŋbop mede yenilak uyadi nebek niŋdi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwaak.” \s1 Filadelfiya Kayoŋbop mede kameyemguk \p \v 7 Me wendi koti tomboyoula Jon indiŋ niŋguk. “Filadelfiya Kayoŋbop’walaŋ aŋelohikdok mede indiŋ youleŋ. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, hatihati uŋgoniŋ molom eŋ mede biyagoŋ molom, Dewit’walaŋ yeme youdilitom kamehatiŋa talik yeme dilitombune nebek niŋdi tuwot mu tehewek, be youkilitiune nebek niŋdi tuwot mu dilitombek, adi hiditok indiŋ yolak. \v 8 Nu titiŋhik diniŋ mebi a nadilat. I nadineŋ! Nu namandahik foloŋ talik tehep niŋ dilitom hamuŋgut u nebek niŋdi tuwot mu tehekilitihambaak. Hidi’walaŋ saŋiniŋ kuyaniŋ-kabe hatak u agaŋ nadilat, iŋgoŋ oŋ, hidi fiit wotnenegigit gigine tiŋa didimeniŋgoŋ kamehatigiŋ. \v 9 I nadineŋ, Sadaŋ’walaŋ mebop niŋ adi yadi Judame folooŋ hinek moŋ, folooŋnit mokit hatiŋila yalaŋ yo hatiiŋ, ale nu yeniŋkule hidi’walaŋkade wooŋ mulelem tihamuŋa, nu menot tihamgut wendiniŋ mebi nadineeŋ. \v 10 Eŋ hide yadi nutok gweheye mu tiŋa fafaŋe tiŋa woomnamdok haniŋgut, u didimeniŋgoŋ kamehatigiŋ doktiŋa nubo tikamanda nai wapum foloŋ hehitubu-lodawaat. Tikamanda uyadi kwetkwet meeniŋ hatitawiiŋ wanaŋ mintayembaak. \v 11 Nu adi pilap baat, doktiŋa hidi nemek moŋgo hatiiŋ u fafaŋeniŋgoŋ boikilitiŋa hatilune nebek niŋdi kuluŋhik tehindilendileŋnit u mu holomtibaak. \v 12 Meeniŋ niŋ adi fafaŋe kwanai titawooŋ tubudapmawaak adi yadi Bepaŋ ne’walaŋ Siloŋyot diniŋ taka kobumuŋ kambiyale fafaŋeniŋ yalaak. Tiŋa adi foloŋ Bepaŋne’walaŋ wou youlaat, eŋ Bepaŋne’walaŋ yolikweli wou u maaŋ adi foloŋ youlaat. Uyadi Jelusalem yokwet kobuli kuyoŋ, kunumneniŋ Bepaŋne’walaaniŋ fowaak. Tiŋa nu na’walaŋ wotnene kobuli maaŋ adi foloŋ youlaat. \v 13 Munabulidi Kayoŋbop mede yenilak uyadi nebek niŋdi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwaak.” \s1 Leodisiya Kayoŋbop mede kameyemguk \p \v 14 Me wendi koti tomboyoula Jon indiŋ niŋguk. “Leodisiya Kayoŋbop’walaŋ aŋelohikdok mede indiŋ youleŋ. Mede biyagoŋ molom, eŋ yohauta folooŋ, eŋ yofafaŋe tilak adi yadi Bepaŋ’walaaniŋ nemenemek mintaguk wondiniŋ mebi ki hatilakdi dutok indiŋ yolak. \v 15 Nu titiŋhik diniŋ mebi a nadilat. Hidi gweheyeŋgoŋ mu hatiiŋ, tiŋa undugoŋ fafaŋeniŋgoŋ mu hatiiŋ u nadilat. Gweheyeŋgoŋ be fafaŋeniŋgoŋ hatibe nadiŋa unduŋ hatineŋ oŋ! \v 16 Gweheyeŋ eŋ fafaŋeniŋ lekiŋgoŋhik foloŋ gwehe-gweheyeŋgoŋ hatiiŋ doktiŋa mane gineniŋ hehimadikulene foneeŋ. \v 17 Hidi hidetok indiŋ yoiŋ, “Indi duhuduhu fee itnimiiŋ, indi nemek lufomgoŋ mu tiyoukumun. Unduŋ doktiŋa nemek nemu lohineem.” Hidi mebihik tuwot mu nadiiŋ, tiŋa ganiŋginek, fiyewak, hambeep, dauhipmik, eŋ hambiyek hatiiŋ, u mu nadidakaleiŋ. \v 18 Ale hanimbe nadineŋ! Nu’walaŋ gol, kudup gineŋ daaŋ walanda hinek tuguk u tuwaaŋ bomboŋnit tineeŋ, eŋ dahidahi fafau tuwaaŋ dahiune fooŋ mekahik kufulahebaak, tiŋa dauhik diniŋ haguwo tuwaaŋ dauhik youtela diwehautaneeŋ. \v 19 Nu me yabukahile tilat adi yenindidime eŋ udihiŋa yehitubu-didime tilat. Unduŋ doktiŋa hidi yadi gigine tiŋa welehik tubutakaleneŋ. \v 20 I nadineŋ! nu welehik diniŋ yeme sigineŋ yali youtnadilat. Ala nebek niŋ adi medene nadiŋa yeme dilitomnambune adi’walaŋ weleŋ maaneŋ fooŋ adut ipilat tiŋa nanaŋe nademeet. \v 21 Nebek niŋ adi fafaŋe kwanai titawooŋ tubudapmaune nubo nihamanewe mapme pop foloŋ ila metam yabu-ulidoko kwanai noŋgoŋ tidemeet. Na maaŋ undugoŋ fafaŋe kwanai titawooŋ tubudapmawene Batnedi ne’walaŋ mapme pop gineŋ iitdok naninehimaneguk. \v 22 Munabulidi kayoŋbop mede yenilak uyadi nebek niŋdi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwaak.” \c 4 \s1 Jondi Bepaŋ’walaŋ kweli kaguk eŋ tonadifo kap nadiguk \p \v 1 Nu nemek u kanadi tubudapmaaŋ daune diweeŋ kunum gineŋ talik yeme niŋ hamap yalu kagut. Tiŋa mede koom bai gigilit nabugoŋ nadigut wondigoŋ kotigoŋ mintaaŋ indiŋ naniŋguk. “Du iŋoŋ labune kougoŋ hatigene nemek mintawaak u ganindakalewene kaweŋ.” \v 2 Unduŋ yobune uŋaniŋgoŋ Uŋgoniŋ Munabulidi saŋiniŋnit hinek fotokinambune kunum gineŋ mapme pop niŋ ikuk, wendok gineŋ Me niŋ ilu kagut. \v 3 Tiŋa mapme pop gineŋ ikuk adi’walaŋ folonamandap adi hayaŋa nabugoŋ ala giminda walawalaŋeŋ hinek. Eŋ pop bokineŋ adi kwembeke kudidi kelemadiguk, folonamandapŋiŋ kaikaileŋ eŋ walaniŋ hinek. \v 4 Eŋ mapme pop wapum kelemadiŋa mapme pop kuyahi 24-yeŋ ilaugiŋ, kaŋ wendok gineŋ talitimeŋ 24-yeŋ ilaugiŋ. Adi yadi dahidahi fafau hogohogok dahiŋa ikiŋ, eŋ kuluŋhik tehindilendileŋnit goldi tutumbagiŋ u mebihik foloŋ udiyeŋ ikiŋ. \v 5 Kaŋ pop wapum gineniŋ maŋiŋguhut\f + \fr 4:5 \ft Bepaŋ’walaŋ mede saŋiniŋnit wondiniŋ mebi yobihitak.\f* eŋ filimpit tiŋa muŋkulap gibitaŋ toguk! Eŋ pop tehindilendileŋnit hebeŋ foloŋ kudupmebem 7 yadagiŋ. Uyadi Bepaŋ’walaŋ Munabuli 7-di daŋegiŋ. \v 6 Tiŋa undugoŋ pop tehindilendileŋnit namanda foloŋ imeŋgwaŋ galasdi tiŋit nabugoŋ walaniŋ hinek niŋ hakuk. \p Kaŋ pop tehindilendileŋnit hebeŋ foloŋ nemek hatihatihinit 4-yeŋ ikelemadigiŋ, adi yadi hebehineŋkade be sigihineŋkade dauhik hogohogok ikelemadigiŋ. \v 7 Niŋ adi laion nabugoŋ, eŋ niŋ adi makau maaniŋ nabugoŋ, eŋ niŋ adi namanda meeniŋ nabugoŋ, eŋ niŋ adi bagi suwaye wole tilak undiniŋ. \v 8 Nemek hatihatihinit 4 adi hogohogok adi papalihik 6 hogohogok, tiŋa undugoŋ papalihik wahiŋkade be hapmeneŋkade dauhik hadapmaguk. Kaŋ helebufa tuwot, indiŋ kutigiŋ, \p “Wapum Bepaŋ Saŋiniŋ molom adi yadi uŋgoniŋ, uŋgoniŋ, uŋgoniŋ hinek, hatigukdi hatilak eŋ kotigoŋ baak.” \p \v 9 Biyagoŋ kuyoŋ, nemek hatihatihinit 4 adi Hatihati Fafaŋeniŋ Molom, pop tehindilendileŋnit gineŋ itak adi niutumba eŋ tonadifo timiiŋ. \v 10 Adi unduŋ tulune talitimeŋ 24 adi yehitomboyoula Hatihati Fafaŋeniŋ Molom pop tehindilendileŋnit gineŋ itak adi’walaŋ hebeŋ foloŋ duwokeneeŋ nintiŋalooŋ popŋiŋ mebiyeŋ kuluŋhik tehindilendileŋnit udila boiŋa indiŋ yoiŋ, \p \v 11 “Wapumnik Bepaŋ, tinahukut kinonom, eŋ woho wapum eŋ saŋiniŋ uyadi da kahileune tuwot hinek tilak. Biyagoŋ hinek, dagoŋ nemenemek tubuminta-dapmaguŋ eŋ du’walaŋ mede doktiŋa nemenemek mintadapmaguk hatak.” \c 5 \s1 Pepa bilibetnit niŋ nipmekdi galikilitinit \p \v 1 Kaŋ mapme pop gineŋ ikuk adi kohoŋ gineŋ pepa bilibetnit niŋ kame ilune kagut. Pepa woŋ adi sigineŋkade be hebeŋneŋkade wanaŋ kudinit hakuk, tiŋa nipmek 7-di galikilitiŋit. \v 2 Kaŋ aŋelo saŋiniŋnit kagut, adi mede indiŋ kutifiyeeŋ yohautaguk. “Meeniŋ nebek didimeniŋ hinekdi nipmek kibidakula taŋakiyeune tuwot tibek.” \v 3 Unduŋ yobune kunum foloŋ be kwetfoloŋ be kwet falipmeŋ nebek niŋdi pepa nipmekŋiŋ kibidakula kakaŋdok be yokunatdok mu lodaguk. \v 4 Tiŋa nebek niŋdi fifigoŋ nemu hatiŋa pepa u taŋakiyeeŋ yokunakuk doktiŋa bulaniŋgoŋ nadiŋa kisaŋ kokut. \v 5 Unduŋ tibene talitimeŋ heki adi’walaaniŋ niŋdi indiŋ naniŋguk. “Biyagoŋ hinek, makat mu koleŋ, biŋa i nadiweŋ. Juda’walaŋ yalakiŋiye’walaaniŋ laion niŋ mintaguk. Mapme Dewit’walaŋ yalakiŋiŋ niŋdi me mikŋiye yehiyalitifooŋ fafaŋeguk doktiŋa adi pepa nipmek 7-di galikilitigiŋ u kibidakula taŋakiyedok tuwolit tilak.” \s1 Jondi Dompa Mihiniŋ kaguk \p \v 6 Kaŋ nu daune diweŋ mapme pop eŋ nemek hatihatihinit 4 adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ eŋ talitimeŋ hekidi yakelemadi tigiŋneŋ uŋgoŋ Dompa Mihiniŋ niŋ uut tiŋit nabugoŋ yalu kagut. Keleu 7, eŋ dawi maaŋ undugoŋ 7. Dawi 7 uyadi Bepaŋ’walaŋ Munabuli 7, adi yadi kwetkwet yeniŋkuliŋit hatitawiiŋ. \v 7 Kaŋ Dompa Mihiniŋdi wooŋ mapme pop gineŋ ikuk adi’walaŋ kohoŋ didimeniŋ gineŋ pepa bilibetnit hakuk u tiguk. \v 8 Pepa bilibetnit u tibune nemek hatihatihinit 4 eŋ talitimeŋ 24 adi Dompa Mihiniŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ maaŋ fooŋ duwokenegiŋ. Adi hogohogok adi baiwagimhinit, eŋ maliŋ goldi tiŋit u wanaŋ yohoneeŋ dahakiŋ. Maliŋ maaneŋ adi hemundumunduŋe momooŋ diniŋ mupmuk labuguk, uyadi meeniŋ Bepaŋ nadisukilitimiŋgiŋ adi’walaŋ ninadi. \v 9 Unduŋ tiŋa adi kap gitipmuŋ niŋ indiŋ togiŋ. \q1 Dagoŋ pepa tiŋa nipmek kibidakulune tuwot hinek tilak. Du gulune naŋgatgedi kwetkwet meeniŋ folonamandap uŋgoniŋ uŋgoniŋ, eŋ mede waliniŋ uŋgoniŋ uŋgoniŋ yehisidokoune Bepaŋdok gigit tigiŋ. \v 10 Unduŋ tiŋa yeguŋ e’ yehibopneune Bepaŋ’walaŋ yokwet momooŋ diniŋ Kayoŋbop eŋ siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋŋiye mintagiŋ. Ala adi kwetfoloŋ mapme mintaaŋ metam yabu-ulidoko kwanai tineeŋ. \s1 Kunum gineŋ tonadifo wapum mintaguk \p \v 11 Kaŋ nu daune diweŋ aŋelo mohok fee mumuyeŋ hinek yabuŋa mahik gigilit maaŋ nadigut. Adi yadi mapme pop eŋ nemek hatihatihinit 4, eŋ talitimeŋ heki yehikelemadiŋa yakiŋ. Kunakunat indiŋdi yali ugiŋ: 10 tausen mohomohok, eŋ 1 miliyen mohomohok yali ugiŋ. \v 12 Tiŋa gigilit wapum toŋa indiŋ yogiŋ, “Dompa Mihiniŋ uut tiŋit adiyeŋ saŋiniŋ loloŋnit, eŋ nadinadi fuliŋ, eŋ fafaŋe, eŋ wou wapum, eŋ nemenemek kinonom eŋ yopilapilaye, nemenemek momooŋ hogohogok i adi kahileune tuwot hinek tilak.” \p \v 13 Kaŋ kunum gineŋ, be kwetfoloŋ, be kwet falipmeŋ, be imeŋgwaŋ gineŋ nemenemek hatitaugiŋ hogohogok adi indiŋ tobu nadigut. \p “Mapme pop gineŋ itak eŋ Dompa Mihiniŋ adi wanaŋ yopilapilaye, eŋ wohikgigit wapum, eŋ wohikgigit hautanit, eŋ saŋiniŋ loloŋnit hayemilak wondigoŋ fafaŋeniŋ hayemiluwaak.” \p \v 14 Kaŋ nemek hatihatihinit 4 adi yogiŋ, “U biyagoŋ.” Kaŋ talitimeŋ hekidi maaŋ duwokeneeŋ hali niutumbagiŋ. \c 6 \s1 Kale wosi 4 adi’walaŋ mede \p \v 1 Kaŋ nu daune diweeŋ kagut, Dompa Mihiniŋdi pepa nipmek 7-di galikilitigiŋ u kubugoŋ niŋ kibidakukuk. Kibidalune nemek hatihatihinit 4 adi’walaaniŋ niŋdi muŋkulap nabugoŋ kutiŋa yoguk. “Beŋ!” \v 2 Yobu yali kawene kale wosi fafau niŋ labuŋa buguk. Sigiŋ foloŋ me niŋ ikuk adi yadi tebeŋiŋnit, tiŋa mapme diniŋ saŋiniŋ wapum u mimbune mikme mintaaŋ uune nemenemek hogohogok saŋiniŋhinit adi, adi’walaŋ falipmeŋ udapmagiŋ. \p \v 3 Kaŋ Dompa Mihiniŋdi nipmek galikiliti 2 u kibidakulune nemek hatihatinit kunakunat 2-di kutiŋa yoguk, “Beŋ!” \v 4 Yobu yali kawene kale wosi giminiŋ wip hinek busuwaguk. Sigiŋ foloŋ me niŋ ikuk adi yadi kwetfoloŋ kulema kelekulune meeniŋdi kiutubuliwe titiŋdok saŋiniŋ miŋit, tiŋa miknoŋ wapum maaŋ miŋit. \p \v 5 Kaŋ Dompa Mihiniŋdi nipmek galikiliti 3 u kibidakulune nemek hatihatinit kunakunat 3-di indiŋ kutiguk. “Beŋ!” Yobu yali kawene kale wosi gouyeniŋ busuwaguk. Me niŋ sigiŋ foloŋ ikuk adi sigeli (tuwolit kameka) honeeŋ ikuk. \v 6 Kaŋ nu nemek hatihatihinit adi’walaŋ baŋamhik gineŋ meeniŋ mede nabugoŋ indiŋ yobune nadigut. “Pandiŋ bet kuyaniŋ eŋ palawa bet kuyaniŋ tuwaŋiŋ 40 kina, eŋ olif galik be wain ime adi yehitubukadaka mu tiŋa biyabune undugoŋ itneeŋ.” \p \v 7 Kaŋ Dompa Mihiniŋdi nipmek galikiliti kunakunat 4 kibidakulune nemek hatihatinit kunakunat 4-di indiŋ kutibune nadigut. “Beŋ!” \v 8 Yobu yali kawene kale wosi folonamandap kumuhaŋindaŋdi buguk. Me niŋ sigiŋ foloŋ ikuk adi’walaŋ wou adi Kumuŋ. Ham gineŋ itougiŋdi hebeŋ foloŋ hinek keleŋ bugiŋ. Kaŋ kwetfoloŋ yowo lufomkulitniŋ hogok hatune kwet yowo noli wondok yobune, mikdi, eŋ map wapumdi, eŋ yagit kadakaniŋdi, eŋ kale moihi miknitdi, meeniŋ yehitubu-kadakadok saŋiniŋ yemgiŋ. \s1 Meeniŋ Bepaŋ’walaŋ mede doktiŋa udihigiŋ adi’walaŋ welehik yabuguk \p \v 9 Kaŋ Dompa Mihiniŋdi nipmek galikiliti kunakunat 5 kibidakukuk. Unduŋ tubune meeniŋ Bepaŋ’walaŋ mede kamehatiŋa medeŋiŋ yohautaune udihiŋit adi’walaŋ welehik alta falipmeŋ halune yabugut. \v 10 Adi kutifiyeeŋ yogiŋ, \p “Wapumnik, Saŋiniŋ Molom, du Uŋgoniŋ eŋ Biyagoŋ Molom. Du deniŋ kwetfoloŋ meeniŋ hatiiŋ kibikoŋ yembaaŋ, eŋ indi’walaŋ naŋgatnik diniŋ kibikoŋ wobuyembaaŋ?” \p \v 11 Unduŋ yobune dahidahi fafau molomolom yemdapmaaŋ indiŋ yeniŋgiŋ. “Tipilapilaye nohiye undugoŋ widihikumumbune yokunathikdi hidut tomboyoulune tuwot titiŋdok muniniŋ woom hatineeŋ.” \s1 Kibikoŋ nai foloŋ nemek mintawaak wondok mede \p \v 12 Kaŋ nemek niŋ indiŋ kagut. Dompa Mihiniŋ adi nipmek galikiliti kunakunat 6 kibidakulune kenim wapum tuguk. Kaŋ mele adi gouyeŋ kabot sigiŋ dagouyeŋ diwelak undiniŋ tuguk, kaŋ muyakip adi yadi naŋgat undiniŋ tuguk. \v 13 Kaŋ hinantilamek heki adi sububadi kalip kaipmuhi fedigolopmaune maiŋ, unduŋ kunumneniŋ kwetfoloŋ maaŋ fogiŋ. \v 14 Kaŋ kunum adi pepa bilibeneyam unduŋ nabugoŋ bilibetneŋ liweguk. Eŋ kweboboe, eŋ kwet kambaŋgit adi kwehik iit tiiŋ bikabuŋa ugiŋ. \v 15 Nemek unduŋ mintaune kwetkwet mapme, eŋ me bomboŋgi eŋ me talitimeŋ tubune mik tagiŋ, eŋ muneeŋ bomboŋ fehinit, eŋ me saŋiniŋhinit, eŋ meeniŋ loloŋnit, eŋ fofoŋnit wanakaŋ hogohogok kwet be kawade ginaneŋ hebi ila \v 16 kweboboe eŋ ham kutiyeniŋa indiŋ yogiŋ. “Hidi maŋfooŋ nihikufulaŋa nihikamehebiune mapme pop gineŋ itak adi’walaŋ namanda foloŋ mu mintanim. Eŋ Dompa Mihiniŋ’walaŋ kwihita mu kanim. \v 17 Kwihitahik diniŋ nai tilak doktiŋa meeniŋ nediyeŋ kelekufulak?” \c 7 \s1 Meeniŋ demehik foloŋ youkudip tiyemgiŋ \p \v 1 Kaŋ nu daune diweŋ aŋelo 4 yabugut, adi yadi kwet diniŋ tuŋ 4 uŋoŋ yali kwetdiniŋ sububa 4 moŋgoyakiŋ. Kwetfoloŋ, be imeŋgwaŋ foloŋ, be bem foloŋ sububadi mu feditdok unduŋ tigiŋ. \v 2 Kaŋ mele labulabuneŋkade aŋelo niŋ labune kagut. Adi yadi Bepaŋ Hatihati Molom adi’walaaniŋ fek kame hatiguk. Kameŋ hatiŋa aŋelo 4 kwetfoloŋ, eŋ imeŋgwaŋ foloŋ fana titiŋdok yeniŋit adi kutihautaaŋ indiŋ yeniŋguk. \v 3 “Hidi kwetfoloŋbe, be imeŋgwaŋ foloŋ, be bem foloŋ fana pilap mu tineeŋ. Indi timeŋ Bepaŋ’walaŋ metamŋiye demehik foloŋ fek kame yemineem.” \p \v 4 Unduŋ yobune meeniŋ fekhinit’walaŋ kunakunat indiŋ yobune nadigut. “Isilaehi’walaŋ bop gineniŋ 144 tausen fek kameyemiŋit. \v 5 Juda’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen fekhinit, Luben’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, Gat’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, \v 6 Asa’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, Naftali’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, Manase’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, \v 7 Simion’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, Lewi’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, Isaka’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, \v 8 Sebulon’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, Josep’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen, Benjamin’walaŋ bop gineniŋ 12 tausen.” Meeniŋ unduŋdi fekhinit tigiŋ. \s1 Meeniŋ bop fee hinekdi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ yakiŋ \p \v 9 Nemek u kanadi tubudapmaaŋ nimbo kagut. Kawene metam kwetkwet indigoŋ tuwot folonamandaphik mebimebi, mede waliniŋhik mebimebi, bop wapum hinek, meeniŋdi yokunatdok tuwot moŋ, unduŋdi mapme pop eŋ Dompa Mihiniŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ yalune yabugut. Dahidahihik kweheyehi fafau hogohogok. \v 10 Tiŋa kohohik gineŋ wonim hapmuŋ moŋgo yali kutihautaaŋ indiŋ yogiŋ, \q1 “Tutumbanik adi Bepaŋnik, mapme pop gineŋ itak, adi’walaaniŋ eŋ Dompa Mihiniŋ’walaaniŋ.” \p \v 11 Kaŋ aŋelo hogohogok mapme’walaŋ pop eŋ talitimeŋ heki, eŋ nemek hatihatihinit 4 yehikelemadiŋa yakiŋ, adi mapme pop hebeŋ foloŋ maaŋ duwokeneeŋ Bepaŋ niutumbaaŋ indiŋ yogiŋ, \p \v 12 “Biyagoŋ, yonadifo, eŋ wougigit hautanit, eŋ nadinadi fuliŋ, eŋ youtumba, eŋ wou wapum, eŋ saŋiniŋ, eŋ fafaŋe uyadi Bepaŋnik halimilakdi halimiŋa wooŋ halaak fafaŋeniŋ. U biyagoŋ.” \s1 Adi yadi folofigita tiŋa bulaniŋgoŋ nadigiŋ \p \v 13 Kaŋ talitimeŋ heki adi’walaaniŋ niŋdi naninadiŋa yoguk. “Dahidahihik kweheyehi fafau hogohogok u nedi? Tiŋa deŋahi bugiŋ?” \p \v 14 Naninadiune mede indiŋ tubu-udanemiŋgut, “Me wapumne, uyadi da agaŋ nadilaŋ.” \p Kaŋ naniŋguk. “Adi yadi memik hekidi malabumuŋ eŋ folofigita wapum hinek yembune nadi hatige bugiŋ, eŋ dahidahihik Dompa Mihiniŋ’walaŋ naŋgatdi youtewalandagiŋ. \v 15 Unduŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ mapme pop hebeŋ foloŋ hatiŋila helebufa tuwot Siloŋyotŋiŋ gineŋ tipilapilaye timiiŋ. Unduŋ tubune mapme’walaŋ pop gineŋ itakdi yamadi ila yooŋ tiyemilak. \v 16 Kaŋ nanaŋe imedok map kotigoŋ mu tineeŋ. Meledi be nemek nolidi foloohik mu yehidafigitawaak. \v 17 Mapme pop lekiŋgoŋ gineŋ Dompa Mihiniŋ yatak adikuyeŋ yabudokowaak oŋ. Tiŋa hatihati diniŋ ime dawineŋ yanagi uluwaak, eŋ Bepaŋdi yeniwihi tiŋa dautilitilihik hogohogok tumolokuyembaak.” \c 8 \s1 Aŋelo 7 bai yemiŋgiŋ \p \v 1 Kaŋ Dompa Mihiniŋ adi nipmek galikiliti kunakunat 7 kibidakulune kunum gineŋ medemede be waliwali wabidapmaŋ kabup hinek halune haf awa dok tuwot tuguk. \v 2 U dapmaune aŋelo 7 Bepaŋ hebeŋ foloŋ yakiŋ adi yabuluwene nolidi bai 7 yemiŋgiŋ. \v 3 Kaŋ aŋelo niŋdi maliŋ goldi tigiŋ u tiŋa buŋa wooŋ siloŋ hemiŋ alta hebeŋ foloŋ honeeŋ yalune hemundumunduŋe kwam fee ulugolomiŋgiŋ. Ulugolomimbune mapme pop hebeŋ foloŋ dumuŋ hemiŋ alta goldi tutumbagiŋ ikuk wendok foloŋ kameeŋ Jesu nadisukilitimiiŋ heki’walaŋ ninadihik dut tomboyoukuk. \v 4 Unduŋ tulune kohoŋ gineniŋ mupmuk munduŋ momooŋ wondi Jesu nadisukilitimiiŋ heki’walaŋ ninadihik tubulodaune Bepaŋ’walaŋkade loguk. \v 5 Aŋelo adi unduŋ tiŋa dumuŋ hemiŋ alta foloŋ kudup finiŋ moŋgola maliŋŋiŋ dahitokiŋa kwatnekulune foguk. Foune filimpit, eŋ maŋiŋguhut,\f + \fr 8:5 \ft Maŋiŋguhut adi nemek figitaŋ be malabumuŋ nai gineŋ mede u yoyam.\f* eŋ muŋkulap eŋ kenim tuguk. \s1 Aŋelo 4 hekidi bai fedilune kwetfoloŋ nemek mintaguk \p \v 6 Kaŋ aŋelo 7 bai yemiŋit adi bai feditdok tiulidokogiŋ. \v 7 Tiŋa aŋelo kunakunat 1 adi bai fedilune gwi fifiŋgobut, eŋ kudup naŋgatdut miŋobuŋit wondi kwetfoloŋ maguk. Maune kwet faki wapum niŋ kudup daaŋ bem noli eŋ kilihikit hogohogok kudupdi dadapmaguk. \p \v 8 Kaŋ aŋelo kunakunat 2 adibo bai fedikuk. Bai fedilune nemek niŋ kweboboe wapum undiniŋ kudupnit imeŋgwaŋ wapum gineŋ kulune foguk. Kulune foune imeŋgwaŋ faki niŋ naŋgatnit tubudapmaguk. \v 9 Kaŋ kale imeneŋhi fee kumuŋdapmagiŋ, eŋ muwage noli imeŋgwaŋ wapum foloŋ yaugiŋ fee kadakadapmagiŋ. \p \v 10 Kaŋ aŋelo kunakunat 3 adibo bai fedikuk. Bai fedilune bamholiŋa wapum niŋ adi kunum gineniŋ diliteleeŋ kamaŋ undiniŋ daŋeŋa ime dawi be ime miŋ fee gineŋ foguk. \v 11 Bamholiŋa wou Buukaaŋ Hinek. Unduŋ doktiŋa ime fee bukadapmaune meeniŋ ime u naaŋ mumuyeŋgoŋ kumuŋgiŋ. \p \v 12 Kaŋ aŋelo kunakunat 4 adibo bai fedikuk. Bai fedilune mele, muyakip eŋ hinantilamek fee foloŋ haki mintaune hautahik faki gweheye tigiŋ. Unduŋ doktiŋa hadapmo faki-kabe wendok tuwot mele mu diweguk, eŋ timiŋ undugoŋ faki-kabe wendok tuwot muyakip eŋ hinantilamek heki adi mu hautagiŋ. \p \v 13 Kaŋ daune diweŋ bagi suwaye wapum niŋ kagut. Adi yadi wahiŋ foloniŋ hinek hatiŋila indiŋ kutihewodiguk. “Yakeee, yakeee, yakeee, aŋelo lufomkulitniŋ adi’walaŋ bai u fedilune meeniŋ kwetfoloŋ hatiiŋ adi dediŋ tineeŋ ee!” \c 9 \s1 Aŋelo kunakunat 5 adi bai fedilune gihiwak miknit mintagiŋ \p \v 1 Kaŋ aŋelo kunakunat 5 adibo bai fedikuk. Kaŋ nu hinantilamek niŋ kunum gineniŋ diliteleeŋ kwetfoloŋ foune kagut. Adi yadi bom fuliŋmamaŋ diniŋ namokop uditdok yeme youdilitom miŋit. \v 2 Kaŋ bom fuliŋmamaŋ diniŋ namokop udilune mupmuk wapum labuguk, fiye kogi henene daaŋ mupmuk lolak wondok tuwolit labuŋa looŋ melebe, be hamap wapum tehedapmaguk. \v 3 Mupmuk maaneŋ adi gihiwak labuŋa kwetfoloŋ magiŋ. Bepaŋdi saŋiniŋ yembune adi maŋgitalita nabugoŋ metam yehisiune folofigita nadigiŋ. \v 4 Ala adi yadi kwetfoloŋ kilihikit nanaŋe, tite be bem hapmuŋ heki mik mu tiyemdok yoŋit, adi meeniŋ Bepaŋ’walaŋ fek demehik foloŋ mu hakuk adi hogok mik tiyemdok yoŋit. \v 5 Ala yehisiune kumuŋdok moŋ ale, hogok muyakip 5 wendok tuwot yehisifigitadok yoŋit. Folofigita uyadi maŋgitalitadi nindiune nadiyam wondok tuwot. \v 6 Kaŋ nai uŋaniŋ meeniŋ adi kumundok yoneeŋ iŋgoŋ oŋ, tuwot mu kumuneeŋ. Kumuŋdok mohinek nadineeŋ iŋgoŋ kumuŋdi tuwot mu yehitubu-lodawaak. \s1 Gihiwak folonamandaphik diniŋ mede \p \v 7 Gihiwak uyadi kale wosi nabugoŋ, mikme hekidi mikde unene tinahukuyemiiŋ undihi hinek. Mebihik foloŋ kuluŋ goldi tiŋit nabugoŋ ikiŋ, namandahik adi meeniŋ namandap nabugoŋ. \v 8 Dumuniŋhik adi kweheyehi, fafau tam mebihik dumuniŋ kweheyehi nabugoŋ. Eŋ mahik kitili adi laion mahik kitili undihi. \v 9 Siyohik foloŋ kweletalak kapadi tiŋit nabugoŋ hakiŋ. Papalihik diniŋ gigilit adi kalis gigilitŋiŋ nabugoŋ. Kale wosi feedi mik gineŋ kalis fee yehiwodiyeŋ kiyane tubune gigilit toiŋ nabugoŋ hinek. \v 10 Uyahik eŋ mikhik adi maŋgitalita’walaŋ undihi. Ukuyendi meeniŋ yehisifigita hatilu muyakip 5 tibaak. \v 11 Adi’walaŋ mapmehik adi bom fuliŋmamaŋ diniŋ aŋelo wapumdi hatilak. Judame hekidi wou Abadon yogiŋ, eŋ Gilik mede gineŋ adi Apoliyon yogiŋ. Eŋ indi’walaŋ mede gineŋ “fana wapum”. \v 12 Kaŋ bagi suwayedi yakeee nai lufomkulitniŋ kutiguk, ala niŋ agaŋ dapmalak, kaŋ lufom kougoŋ hogok hakamuk. \s1 Aŋelo kunakunat 6 adi bai fedilune mikme bop fee hinek mintagiŋ \p \v 13 Kaŋ aŋelo kunakunat 6 adibo bai fedikuk. Fedilune dumuŋ heheŋ diniŋ alta goldi tiŋit, Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ itak, mimim 4 gineŋ keleunit \v 14 uŋaniŋ mede labuŋa aŋelo kunakunat 6 bai kameyakuk u indiŋ niŋguk. “Aŋelo 4 Yufeletis ime wapum gineŋ yehitehigiŋ hatiiŋ u fiyakuyembeŋ.” \v 15 Kaŋ aŋelo 4 adi gulet, muyakip, melenai wondok foloŋ kwetkwet meeniŋ fee mumuyeŋ udihikumuŋdok woom hatigiŋ, adi-ku fiyakuyemiŋguk oŋ. \v 16 Kaŋ mikmehiye kale wosi sigiŋ foloŋ iitdok kunakunathik 200 miliyen unduŋ yobune nadigut. \v 17 Meeniŋ be kale wosi adi’walaŋ folonamandaphik adi lihine gineŋ dabugoŋ indiŋ kagut. Meeniŋ adi kweletalak giminiŋ wip hinek, eŋ balimnit, eŋ gwagwaŋnit undihi moŋgo hatigiŋ. Eŋ kale wosi heki’walaŋ mebihik adi laion heki mebihik nabugoŋ, mahik gineniŋ adi kudup, eŋ mupmuk, eŋ tebe maŋiŋ kuduphinit (salfa) labugiŋ. \v 18 Kaŋ kumuŋ fotaba lufomkulitniŋ labugiŋ wendi meeniŋ fana kisaŋ tigiŋ (Metam fee mumuyeŋ kumuŋgiŋ). \v 19 Kale wosi heki’walaŋ saŋiniŋ adi mahik gineŋ eŋ uyahik foloŋ hakuk. Uyahik adi miŋgembet nabugoŋ, mebihinit. Wendigoŋ meeniŋ kisaŋ yehitubu-kadakaiŋ. \v 20 Kaŋ meeniŋ noli kumuŋkwane tulune bop niŋ fiit biyabugiŋ adi yadi welehik mu tubutakalegiŋ. Eŋ hatihati be titiŋhikdok nadiune kadaka mu tuguk. Moŋ, adi yadi yabap moihi uŋgoŋ moŋgo hatigiŋ. Eŋ bepaŋ yalayalaŋ welewele goldi, eŋ silwadi, eŋ aindi, eŋ kawadedi, eŋ bemdi tutumbagiŋ u yeniutumbagiŋ. Adi yadi kanadi mu tiiŋ, eŋ uŋat buŋat mu tiiŋ, iŋgoŋ fiit yeniutumba hatigiŋ. \v 21 Tiŋa undugoŋ mik-kwadi, eŋ tubuhi, eŋ kefifile, eŋ kubo, kadakaniŋ undihi u mu wabigiŋ. \c 10 \s1 Aŋelo niŋdi mede yokwambunda hinek tuguk \p \v 1 Kaŋ aŋelo saŋiniŋnit niŋ kunum foloniŋ foune kagut. Adi yadi mulukwaŋdi mumut timiŋgiŋ, eŋ mebi foloŋ kwembeke kudidi gwaiguk, namanda mele undiniŋ, kayoŋyat kudupmebemnit. \v 2 Kohoŋdi pepa kuyaniŋ niŋ agaŋ taŋakiyenit kameyakuk. Kayoŋ didimeniŋdi imeŋgwaŋ wapum foloŋ yaliguk eŋ kayoŋ kapmadidi kwetfoloŋ yaliŋa yakuk. \v 3 Yali wapumgoŋ kutiguk, laiondi mede tolak nabugoŋ hinek kutiguk. Kutibune muŋkulap 7 togiŋ. \v 4 Muŋkulap toŋa mede yobune nadiŋa kudi youlit yoŋa tiluwene kunumneniŋ kutikuti niŋ nu’walaŋkade indiŋ buguk, “Muŋkulap 7-di mede yoŋit u mu youleŋ, hogok namokop tubune halek.” \v 5 Kaŋ aŋelo imeŋgwaŋ wapum foloŋ eŋ kwetfoloŋ yaliŋa yakuk, adi kohoŋ didimeniŋ kunum foloŋkade kohodidim tiŋa mede yokwambundaguk. \v 6 Bepaŋ hatihatiŋiŋ dapmandapmaŋnit mokit adi nemenemek hogohogok yehitubuminta-dapmaguk adi’walaŋ wou foloŋ tebiŋa indiŋ yokwambundaguk, “Nai kotigoŋ nimaaŋ mu hatak. \v 7 Aŋelo kunakunat 7-di baiŋiŋ fedilune mede tobaak, biyagoŋ hinek nai uŋaniŋ Bepaŋ’walaŋ mede hebiniŋ, koom kwanai-meŋiye polofet heki gigit yeniŋguk, wendiniŋ folooŋ hinek mintawaak.” \s1 Aŋelodi Jon pepa mimbu naguk \p \v 8 Kaŋ kunum gineniŋ mede nadigut uŋakoŋ kotigoŋ mintaŋ indiŋ naniŋguk. “Du wooŋ aŋelo imeŋgwaŋ wapum foloŋ eŋ kwetfoloŋ yaliŋa yali pepa taŋakiyenit kameyatak u tibeŋ.” \v 9 Unduŋ yobune nu wooŋ aŋelo pepa honeeŋ yakuk u namdok nimbene indiŋ naniŋguk, “Tiŋa na! Naweŋ kaŋ kabakeneŋ buukaaŋ tibek eŋ mageneŋ adi kobaŋiŋ simiŋkupuk nabugoŋ tibek.” \p \v 10 Unduŋ yoŋa agaŋ pepa nambune nagut. Nawene mane gineŋ simiŋkupuk nabugoŋ kobaguk, ala kumuyewene kabatne gineŋ buka tuguk. \v 11 Kaŋ indiŋ naniŋgiŋ. “Du meeniŋ bop fee hinek, folonamandaphik eŋ mede waliniŋhik mebimebi, tiŋa mapmehiye aditok kigili mede kotigoŋ yobaaŋ.” \c 11 \s1 Jondi Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot kamekadok niŋgiŋ \p \v 1 Kaŋ nuye kusek kameka kudinit niŋ namuŋa indiŋ naniŋguk, “Du pilali Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot, eŋ alta kamekaweŋ, tiŋa wendiniŋ maaneŋ hatiŋila Bepaŋ niutumba tiiŋ u yehikunaleŋ. \v 2 Eŋ Siloŋyot diniŋ wawali adi kameka mu tibeŋ, hogok wabiune halek. Uyadi meeniŋ Bepaŋ’walaŋ fekhinit mokit aditok wabiyemiŋit. Biyagoŋ kuyoŋ, adi muyakip 42 hatiŋila Bepaŋ’walaŋ yokwet uŋgoniŋ u fana tineeŋ. \v 3 Kaŋ nu’walaŋ meyat lufom medene yohautadok yeniŋkulene metam wele tubutakale mu tineeŋ aditok bulaniŋgoŋ wapum nadiŋa fiit melenai 1 tausen 2 handelet 60 hatiŋila meeniŋ kigili mede yenindemeek.” \s1 Meyat lufom’walaŋ mede \p \v 4 Meyat adi yadi bem olif eŋ kamaŋ boidok kweli undihi, tiŋa adi kunumkwet diniŋ Mapme’walaŋ hebeŋ foloŋ yakamuk. \v 5 Nebek niŋdi meyat u memik tiyembaak adi yadi meyat’walaŋ mahik gineniŋ kudupdi labuŋa yehidakumumbaak. Unduŋ doktiŋa nebek niŋdi memik tiyembaak adi yadi unduku tiŋa kumumbaak oŋ. \v 6 Meyat adi yadi gwi talik tehep timindok saŋiniŋ hayemilak. Unduŋ doktiŋa adi yobune gwi mu ula hogok hatune kigili mede yohatidemeek. Tiŋa undugoŋ, yobune imedi naŋgatnit titiŋdok saŋiniŋ hayembaak. Eŋ kwetfoloŋ yagit mebimebi mintaune kumuŋ fotaba titiŋdok yobune wondok tuwot mintaneeŋ. \v 7 Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yohauta hatilune naihik dapmaune kale miknit bom fuliŋmamaŋ hinek gineŋ hatilakdi labuŋa adut mindobuŋa udihikumumbaak. \v 8 Meyat u udihikumumbune meeniŋdi dabahiyat u biyabune yokwet wapum diniŋ wawaliweŋ uŋgoŋ dahatemeek. Yokwet wendok yoyout e’ ‘Sodom’ dut ‘Isip’ yoŋit. Wapumnik yokwet uŋgoŋ koloŋdabek foloŋ ulune kumuŋguk. \v 9 Kaŋ kwetkwet meeniŋ fee folonamandaphik mebimebi, eŋ mede waliniŋhik mebimebi wendi dabahiyat melenai lufomkulitniŋ eŋ faki hogokniŋ wendok tuwot hati yabukuwatneeŋ. Tiŋa nolidi yehiwenefuladok yobune nolidi yenihep tineeŋ. \v 10 Tiŋa polofet yakat adi meeniŋ folofigita kisaŋ yemiŋgumuk doktiŋa kibibo meeniŋ kwetkwet tonadifo tiŋa bomboŋdi siloŋ kibikibi tineeŋ. \p \v 11 Iŋgoŋ oŋ, melenai lufomkulitniŋ eŋ faki hogokniŋ dapmaune Bepaŋ’walaaniŋ hatihati diniŋ munabulidi dabahiyat gineŋ foune kaikaaŋ pilakumuk. Pilalune meeniŋ adi yabuŋa boho tiŋa mamihik teleguk. \v 12 Unduŋ tulune kunum foloniŋ kutikuti wapum niŋ meyat adi’walaŋkade indiŋ foguk. “Hidi iŋoŋ labudemek.” Kaŋ memikhiye adi yali yabulune mulukwaŋ maaneŋ kunum gineŋ logumuk. \v 13 Kaŋ nai uŋaniŋgoŋ kunum gineŋ lolune kenim wapum tuguk. Yokwet wapum gineŋ yot fee (1/10) goloŋ fooŋ yot fana tiŋa meeniŋ 7 tausen widihikumuŋgiŋ. Unduŋ tubune moŋkaaŋ meeniŋ kaipmuŋ hatigiŋdi muntaaŋ Bepaŋ kunumneniŋ wou nintilogiŋ. \p \v 14 Bagi suwayedi Yakeee nai lufomkulitniŋ kutiguk, ala kunakunat lufom diniŋ folooŋ agaŋ mintaguk. Kaŋ yoŋ adi agaŋ kubugoŋdok hogok hatak wadi pilap mintawaak. \s1 Aŋelo kunakunat 7-di bai fedilune nemek mintaguk \p \v 15 Kaŋ aŋelo kunakunat 7 adibo bai fedikuk. Bai fedilune kunum foloŋ baiham kakaŋ togiŋ. Toŋa indiŋ yogiŋ, \q1 “Kwet wapum i wanaŋ hogohogok Bepaŋ Wapumnik eŋ kwanai-meŋiŋ Kilistodi kahiledapmayamuk. Kaŋ adi kubugoŋdi yodoko eŋ yodidime kwanai youdihinit tihatiluwaak fafaŋeniŋ.” \p \v 16 Unduŋ tobune talitimeŋ 24 Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ mapme pophik foloŋ ikiŋdi mulelem tiŋa duwokeneeŋ fooŋ hali Bepaŋ indiŋ yoŋa ninadifo tiŋa niutumbagiŋ, \q1 \v 17 “Wapum Bepaŋ, Saŋiniŋ Molom, hatiguŋdi hatilaŋ, indi du ganinadifo eŋ ganiutumba tiyam. Du saŋiniŋge wapum taŋakieune mintalak, unduŋ tiŋa mapme kwanaige tububihila yodoko eŋ yodidime kwanaige miŋgoŋ tubuhautalaŋ. \v 18 Meeniŋ kwetkwet kwihita tigiŋ doktiŋa dubo kibikoŋ tiyemdok naige tilak. Tiŋa kumuŋhinit’walaŋ mede yodapmaŋdok nai dulalak. Tiŋa undugoŋ tipilapilaye-megeye polofet heki, eŋ meeniŋ du nadisukilitigamgiŋ, eŋ nadigambune loune gikiŋgoŋ tigamiiŋ loloŋnit be fofoŋnit tuwahik fofooŋ hinek yemdok nai tilak. Eŋ kwet be metam kwetfoloŋ iŋoŋ yehitubu-kadakaiŋ heki adi kibibo yehitubu-kadakadok nai tilak.” \p \v 19 Adi unduŋ tulune kunum foloŋ Siloŋyot dilitombune Bepaŋ’walaŋ yofolok diniŋ bogit wapum miŋgoŋ hakuk. Kaŋ nai uŋaniŋgoŋ filimpit, eŋ maŋiŋguhut, eŋ muŋkulap, eŋ kenim, eŋ fifiŋgobut wapum hinek mintaguk. \c 12 \s1 Kunum foloŋ tam niŋ yakuk \p \v 1 Kaŋ kotigoŋ kunum foloŋ kudi niŋ indiŋ mintaguk. Tam niŋ yakuk, adi yadi meledi tinahukulimiŋit, eŋ kayoŋ hapmeneŋ muyakip ikuk. Kaŋ hinantilamek 12 adi mebi foloŋ kuluŋ wele unduŋ ikiŋ. \v 2 Ala adi yadi mihiwelenit, tiŋa wapmihi nagitdok folofigita nadiŋa yakawe kisaŋ toguk. \v 3 Ala tam adi unduŋ hatulune kunum foloŋ kudi niŋ indiŋ mintaguk. Uyadi fowa kakaŋ niŋ mintaguk, folonamandapŋiŋ giminiŋ wip hinek, mebi 7 eŋ keleu 10. Mebi molomolom foloŋ mapme kuluŋ ilaugiŋ. \v 4 Kaŋ uyaŋdi hinantilamek noli (1/3) widihi moŋgo yakulune kwetfoloŋ fogiŋ. Fowa adi unduŋ tikabu, tam wapmihi nagile tulune indiŋ nadiŋa wooŋ kamadi hakuk, “Wapmihi nagilune tikumuye tibit.” \v 5 Tamdi wapmihi nagikuk uyadi mihi. Ala mihi wondigoŋ tot fafaŋeŋ maliŋa hatiŋa meeniŋ kwetkwet yabudokodok niŋit. Unduŋ doktiŋa mihi mintaune nagilooŋ Bepaŋ’walaŋ mapme pop itakneŋ hebeŋ foloŋ kamegiŋ. \v 6 Kaŋ tam adi momoŋ kwet fiileŋ mauguk, ala uŋoŋ Bepaŋdi melenai 1 tausen 2 handelet 60 wendok tuwot nanaŋe ime miŋtoi timineeŋ yoŋa yokwet niŋ tiulidokoguk. \s1 Sadaŋ kunum gineniŋ kelekulu foguk \p \v 7 Kaŋ kunum foloŋ mik wapum mintaguk. Aŋelo wapumhik Maikol eŋ aŋeloŋiye adi fowa ula kelene meyout tigiŋ, kaŋ kibi fukuniŋ fowa eŋ aŋeloŋiye adi maaŋ meyout tigiŋ. \v 8 Iŋgoŋ oŋ, fowa meŋiye adi fafaŋe mu tigiŋ. Adi gweheye tubune kunum gineŋ hatidok kameheyemiŋgiŋ. \v 9 Biyagoŋ hinek kuyoŋ, fowa wapum, miŋgembet komi, yabap moiniŋ heki’walaŋ talitimeŋhik wapum Sadaŋ, kwetkwet meeniŋ wele tubufit tiyemilak u tapmekulune kwetfoloŋ foguk. Ne tapmekula aŋeloŋiye wanaŋ yehitapmekulune fogiŋ. \p \v 10 Unduŋ tiŋa kunum foloŋ kutikuti niŋ indiŋ mintaune nadigut, “Bepaŋnik’walaŋ tubuloda, eŋ saŋiniŋ, eŋ yodakale eŋ yodidime kwanai, eŋ Kilistoŋiŋ’walaŋ saŋiniŋ iŋakoŋ mintadakalelak. Notniye nadisukilitihinit’walaŋ memik, helemahelemaŋ helebufa tuwot Bepaŋ namanda foloŋ mebihik yohauta tiŋa yenintifo tilak, uŋakoŋ hinek tapmetikukiŋ. \v 11 Adi yadi Dompa Mihiniŋ’walaŋ naŋgat foloŋ ulodikilitiŋa Mede Momooŋ muntamuntanit mokit yohautagiŋ doktiŋa fafaŋegiŋ. Unduŋ tiŋila hatihatihik mu kahilegiŋ, adi kumuŋ titiŋdok munta mu tiŋa yodapmagiŋ. \v 12 Unduŋ doktiŋa kunum hogohogok eŋ uŋoŋ itowiiŋdi nadifo tineeŋ. Iŋgoŋ kwet dut imeŋgwaŋ wapum, hidi dediŋ tidemek, oye’! Yadi Kadakaniŋ Molom agaŋ hidi’walaŋkade fohamulak. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, naiŋiŋ agaŋ dapmaŋdok muniniŋ tilak u kaŋ kwihita kisaŋ hinek tilakneŋ ala.” \s1 Fowadi tam memik timiŋguk \p \v 13 Kaŋ fowa adi kelekulune kwetfoloŋ fooŋ tam mihi nagikuk u memik timiŋguk. \v 14 Unduŋ tuluguk kaŋ tam u bagi suwaye papaliyat mimbune woleeŋ momoŋ kwet fiileŋ Bepaŋ ne tiulidokomiŋgukneŋ wooŋ fowadok munta mokit hatidok kameu uguk. Tiŋa uŋgoŋ hatilune kadokooŋ katoilune gulet 3 eŋ fakiniŋ tuguk. \v 15 Adi unduŋ tiŋa momolune fowa adi mindaŋ maŋiŋ gineniŋ ime suwakulune fooŋ ime bedi tuguk uyadi tam uku ulawoti uuŋdok nadiŋa unduŋ tuguk. \v 16 Iŋgoŋ kwetdi tam yahehewe timiŋa, maŋiŋ aŋ tubune fowadi ime suwakukuk hogohogok u uŋgoŋ fodapmaguk. \v 17 Unduŋ tubune fowa adi tamdok nadikwihitaŋ metamŋiye widihiwene uguk. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, Bepaŋ’walaŋ yodoko mede tagimneeŋ Jesu wou yohautaiŋ adi udihidok uguk. \v 18 Wooŋ imeŋgwaŋ wapum diniŋ kiŋ foloŋ fosuwaaŋ yakuk. \c 13 \s1 Imeŋgwaŋ wapumneniŋ kale miknit labuguk \p \v 1 Kaŋ yakaluwene imeŋgwaŋneniŋ kale moiniŋ miknit niŋdi labuguk. Adi yadi mebi 7 eŋ keleu 10, ala keleu indigoŋ tuwot mapme kuluŋ 10 ikiŋ. Mebi foloŋ adi wohiye youkudip tigiŋdi haliugiŋ. Wohiye wendiniŋ mebi adi Bepaŋ nintifo tiŋa nimpekit tigiŋ. \v 2 Kaŋ Kale Moiniŋ miknit kagut adi’walaŋ folonamandapŋiŋ adi mundi moiŋ wapum nabugoŋ, kayoŋ adi kale bea kayoŋ nabugoŋ, eŋ maŋiŋ adi laion maŋiŋ undiniŋ. Kaŋ Fowadi ne’walaŋ fafaŋeŋiŋ, eŋ mapme popŋiŋ, eŋ saŋiniŋ wapum hinek mindapmaguk. \v 3 Kale wondiniŋ mebi niŋ youlukumuŋ tigiŋ diniŋ wedebitnit nabugoŋ kagut. U wedeŋiŋ gilakaune kotigoŋ kedebaguk. Unduŋ doktiŋa meeniŋ kwetkwet kagitegitekeŋ adut hinek hatigiŋ. \v 4 Tiŋa undugoŋ Fowa adi kale u saŋiniŋ miŋguk doktiŋa, meeniŋ kwetkwet Fowa mohinek niutumbagiŋ eŋ kale maaŋ nintiŋalooŋ niutumbaaŋ yogiŋ, “Kale adi dabugoŋ nediyeŋ hatilak. Eŋ nediyeŋ maŋgoŋ timimbaak?” \p \v 5 Tiŋa sigitiŋalo mede eŋ medehaki yodok nindapmaguk. Tiŋa muyakip 42 kwanaiŋiŋ hati titiŋdok nai timiŋguk. \v 6 Unduŋ tiŋa Bepaŋ ne, eŋ yolikweli, eŋ wou wapum, eŋ kunum foloŋ itowiiŋ wanakaŋ hogohogok medehaki yeniŋa kisaŋ yeniŋkadaka hatiluguk. \v 7 Tiŋa Bepaŋ’walaŋ metamŋiye titiŋhik didimehi mik-kwadi tiyemiŋa yehitiŋafo titiŋdok nindapmaŋit. Tiŋa kwetkwet meeniŋ folonamandaphik be mede waliniŋhik mebimebi wanakaŋ me bomboŋgi tiyemdok saŋiniŋ miŋit. \v 8 Kaŋ kwetfoloŋ meeniŋ hogohogokdi, adi niutumbagiŋ. Meeniŋ wohiye Dompa Mihiniŋ’walaŋ hatihati diniŋ pepa gineŋ mu youliŋit adi hogohogok kuyeŋ kale u niutumbaneeŋ. Dompa Mihiniŋ yoŋ adi koomkwaha kwet mu mintagukneŋgoŋ Bepaŋdi ulukumuneeŋ yodapmaguk. \v 9 Maginitdi mede i nadiwek. \p \v 10 “Nebek niŋ adi yot fafaŋeniŋdok gigit tuguk adi yot fafaŋeniŋ gineŋ fowaak. Eŋ nebek niŋ adi miknoŋdi youlukumundok gigit tuguk adi miknoŋdi youlukumundok.” \p Biyagoŋ hinek kuyoŋ, Bepaŋ’walaŋ metam didimehi hidi nai uŋaniŋ nadisukilitihik honefafaŋeeŋ gigine tiŋa hatineeŋ. \s1 Kwet maaneŋniŋ kale niŋ labuguk \p \v 11 Kaŋ kwet maaneŋniŋ kale moiniŋ miknit niŋ labune kagut. Adi yadi dompa mihiniŋ nabugoŋ keleuŋiŋ muniŋgoŋ eŋ tuŋgumuŋ. Iŋgoŋ medeŋiŋ adi fowa nabugoŋ wapum toguk. \v 12 Kaŋ kale moiniŋ miknit wendi kale timeŋ labuguk’walaŋ namanda foloŋ hatiŋila adi’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kwanai tuluguk. Tiŋa metam hogohogok kwetfoloŋ hatigiŋ yeniŋgigineune kale timeŋ wedewai tiŋa gilakaguk adi mulelem timiŋgiŋ. \v 13 Kaŋ adi yadi unduŋ tiŋa kudi wapuhi fee tuguk, tiŋa yobune kwetkwet meeniŋ namandahik foloŋ kunum gineniŋ kudup foguk. \v 14 Biyagoŋ hinek kuyoŋ, adi kudi undiniŋku titiŋdok nadimiŋit doktiŋa kale timeŋ labuguk adi’walaŋ wou foloŋ tiŋila kwetkwet meeniŋ hatiiŋ wele tubufit tiyemguk. Tiŋa undugoŋ yenimbune kale wedewai tiŋa gilakaguk adi’walaŋ welewele tutumbagiŋ. \v 15 U tutumbaaŋ kambiyalune yatune kale moiniŋdi mindaŋ labuguk aditok saŋiniŋ miŋgiŋ doktiŋa munabut fedidahimimbune kaikaaŋ medemede toguk. Unduŋ tiŋa yobune meeniŋ aditok mulelem mu timiŋgiŋ heki yadi udihikumuŋ tigiŋ. \v 16 Tiŋa meeniŋ loloŋnit be fofoŋnit, bomboŋhinit, be hambeep, bomboŋgi be tipilapilaye-me, meeniŋ hogohogok wanaŋ yenimbune kohohik didimeniŋ foloŋ be demehik foloŋ fek kamedapmagiŋ. \v 17 Unduŋ tiŋa kale diniŋ fek mu moŋgo hatigiŋ adi yadi nemek kibikibi titiŋdok be tuwatuwa titiŋdok kamehep tiyemgiŋ. Fek woŋ adi kale’walaŋ wou be wou diniŋ kunakunat. \v 18 Nadinadi fuliŋgoŋ iŋoŋ hatak. Meeniŋ niŋ adi nadinadi nenobu halimiluwek kaŋ kale kunakunatŋiŋ diniŋ mebi tubumintawaak. Kunakunat woŋ adi kwetfoloŋ me niŋ’walaŋ kunakunat. Kunakunat uyadi indiŋ 666. \c 14 \s1 Dompa Mihiniŋ eŋ kayoŋbopŋiye adi Saiyon kweboboe foloŋ yakiŋ \p \v 1 Nu Saiyon kweboboe foloŋ (Bepaŋ’walaŋ kweboboe) koti diweeŋ kawene Dompa Mihiniŋ uŋgoŋ yakuk. Tiŋa meeniŋ kunakunathik 144 tausendi adut wanaŋ yakiŋ. Demehik foloŋ adi ne’walaŋ wou eŋ Beu’walaŋ wou youkiŋ. \v 2 Unduŋ hogok be yo nadineŋ! Kunum foloniŋ gigilit wapum nadigut, uyadi ime hambem kuma gineŋ fooŋ tolak undiniŋ, be muŋkulap wapum tolak undiniŋ. Iŋgoŋ mede gigilit u nadiwene baiwagim nabugoŋ tuguk. Eŋ meeniŋ feedi baiwagim ulune tolak undiniŋ nadigut. \v 3 Adi yadi mapme pop hebeŋ foloŋ eŋ nemek hatihatinit 4, eŋ talitimeŋ heki’walaŋ hebehik foloŋ kap gitipmuŋ niŋ togiŋ. Kap uyadi meeniŋ nolidi tonadidok tuwot mu tuguk. Adi meeniŋ 144 tausen yehidaneeŋ yehituwaaŋ netok yabukahileguk, adi hogokdi nadidok tuwolit tuguk. \v 4 Biyagoŋ kuyoŋ, adi yadi tamwoi dut titiŋ hogoli mu tiŋa welehik walaniŋ hatigiŋ. Adi hinek kuyeŋ Dompa Mihiniŋdi hatilu katuwali kelehatigiŋ. Biyagoŋ hinek, adi yadi kwetfoloŋ metam gineniŋ yehituwaŋit, ala wendigoŋ nanaŋe kwanai kobut gineŋ timentimeŋ kitalak u Bepaŋdok siloŋ tiyam unduŋ nabugoŋ, meeniŋ kwetkwet hatiiŋ uŋaniŋ Bepaŋ eŋ Dompa Mihiniŋdok timentimeŋ yehidaneeŋ yehituwaaŋ yanagikuk. \v 5 Tiŋa adi’walaŋ mahikdi yalaŋ mede nemu yogiŋ, adi yadi yomhinit mokit. \s1 Aŋelo lufomkulitniŋ’walaŋ kutikuti mintaguk \p \v 6 Kaŋ kawene Aŋelo niŋ foloniŋ hamap gineŋ hinek gwaŋ woleeŋ uguk. Adi yadi meeniŋ kwetkwet, folonamandaphik eŋ mede waliniŋhik uŋgoniŋ uŋgoniŋ aditok Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ moŋgoyem hatiguk. \v 7 Adi wapum hinek kutiŋa indiŋ yoguk, “Hidi yadi Bepaŋ nadimimbune loune gikiŋgoŋ timiyaneeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, kibikoŋ wobuwobu naiŋiŋ dulalak. Kwetkunum, imeŋgwaŋ wapum, eŋ ime dawi yehitubu-mintaguk adi wou nintilooŋ niutumba tiyaneeŋ.” \p \v 8 Adi unduŋ kutiŋa ulune aŋelo niŋdibo mindaŋ buŋa indiŋ kutiguk, “Babilon yokwet wapum pupuhenelak. Agaŋ pupuhene hinaka tilak! Biyagoŋ kuyoŋ, yohi wahi uŋahidi meeniŋ kwetkwet siloda kadakaniŋ u wain ime miknit nabugoŋ yemtoiyagiŋ.” \p \v 9 Unduŋ kutiŋa ulune aŋelo kunakunat 3-di buŋa mede wapum yohautaaŋ indiŋ yoguk, “Nebek niŋ adi Kale Moiniŋ ne-be, be weleweleŋiŋ mulelem timimbaak, eŋ demei foloŋ be kohoŋ foloŋ adi’walaŋ fek moŋgo hatibaak adi kibikoŋ malabumuŋ indiŋ mintamimbaak. \v 10 Adi yadi Bepaŋdi kwihitaŋiŋ diniŋ wain ime miknit hinek, ime hinek dut mu miŋobuŋit, u ne’walaŋ kulufe gineŋ ulimimbune naaŋ kudup fafaŋeniŋ kawade hakatdi (salfa) ha-dalakneŋ fooŋ daune folofigita dapmandapmaŋnit mokit nadiwaak. Woŋ adi aŋelo uŋgoniŋ eŋ Dompa Mihiniŋ adi’walaŋ hebehik foloŋ-ku mintawaak oŋ. \v 11 Kaŋ kudupdi meeniŋ undihi yehidahiune wendiniŋ kudup mupmukdi youdihinit loluwaak. Ala meeniŋ Kale Moiniŋ miknit, eŋ weleweleŋiŋ mulelem timiŋgiŋ adi be, be wou diniŋ fek kame hatigiŋ adi wanaŋ folofigitadi mu biyabaak. Unduŋ doktiŋa ikulema mu tiŋa helebufa tuwolit folofigita tomboyoutnit hinek nadi hatiyaneeŋ.” \v 12 Biyagoŋ hinek, nai uŋaniŋgoŋ meeniŋ nadisukilitihinitdi Bepaŋ’walaŋ yodoko mede takaliŋa Jesu’walaŋ Mede Momooŋ u munta mu tiŋa kame hatiiŋ adi saŋiniŋ tubumintaaŋ fafaŋe tiŋa folofigita naditaune malabumuŋ yendi mu yehitubu-gweheyewaak. \s1 Bepaŋ’walaŋ mede kamehatiŋa kumiiŋ adi’walaŋ mede \p \v 13 Kaŋ kunum gineniŋ mede niŋ indiŋ mintaune nadigut, “Du mede i youleŋ. Nai indidegoŋ tububihila, Wapum’walaŋkade ulodiŋa kumuneeŋ adi Bepaŋdi kahaŋ tiyemulak doktiŋa welemomooŋ nadiyaneeŋ.” Uŋgoniŋ Munabulidi indiŋ tomboyoula yoguk, “Biyagoŋ, adi kwanai tiguluguluŋe u dilitele kameŋa ikuleeŋ welemomooŋ nadiiŋ. Ala nehi ulune titiŋ eŋ hatihatihikdi wanaŋ ulak.” \s1 Kwetfoloŋ meeniŋ nadisukilitihinit hatiiŋ yanagitdok nindidimeguk \p \v 14 Nu kotigoŋ wahiŋkade diwewene loune pilap hinek mulukwaŋ fafau niŋ mintaune kagut. Tiŋa mulukwaŋ foloniŋ meeniŋ niŋ ilune kagut. Adi yadi folonamandapŋiŋ adi Me Kobumuŋ nabugoŋ. Mebi foloŋ mapme kuluŋ goldi tutumbagiŋ mokoŋa ikuk eŋ kohoŋdi tahak maŋiŋ mikit hinek kame ikuk. \v 15 U ya-kaluwene Siloŋyotneniŋ aŋelo niŋdi fooŋ me mulukwaŋ foloniŋ ikuk aditok indiŋ kutiniŋguk, “Du tahakgedi moŋgotna boi tibeŋ. Biyagoŋ hinek, kwetfoloŋ kwanai hatak agaŋ tuwot kitaaŋ gilakalak doktiŋa moŋgoboi titiŋdok nai tilak.” \v 16 Unduŋ yobune mulukwaŋ foloŋ ikuk adi tahakŋiŋdi kwetfoloŋ kula uliŋila moŋgotna tuguk. \s1 Kadakaniŋ titiŋ kibikoŋ tiyemdok nindidimeguk \p \v 17 Unduŋ tulune aŋelo niŋdibo kunum gineŋ Siloŋyotneniŋ labuguk. Adi maaŋ undugoŋ tahak maŋiŋ mikit hinek honeeŋ hatiguk. \v 18 Adi bulune noliŋiŋ niŋ siloŋ hemihemiŋ alta ikukneŋkade uŋandiŋ buguk. Adi yadi kudup kadoko hatilakdi noliŋiŋ tahak maŋiŋ mikit honeeŋ hatiguk u indiŋ kutiniŋguk, “Biyagoŋ hinek, du tahakge maŋiŋ mikit kwetkwet waingile agaŋ kitaaŋ gimindaiŋ ale filodokokut!” \v 19 Unduŋ yobune aŋelo noliŋiŋdi tahak kulune wain folooŋ gilenit filopmadidapmaune magiŋ. Kaŋ moŋgola Bepaŋ’walaŋ kwihitaŋiŋ diniŋ ufilifiliye kabot wapum maaneŋ kulune fotelegiŋ. \v 20 Unduŋ tiŋa yokwet diniŋ gimbahaŋ gagayeŋ yalifilifiliyeune naŋgat gibitaŋ labuguk. Labugelabuge imeŋgwaŋ wapum tuguk. Uyadi kale wosi heki geŋhik foloŋ labu wehemilek wondok tuwolit tuguk. Tiŋa kwet kweheyeniŋŋiŋ 3 handelet kilomita wendok tuwot tokiŋa hakuk. \c 15 \s1 Meeniŋ kwetkwet bopneŋ Bepaŋ kap tomiŋgiŋ \p \v 1 Kaŋ kunum foloŋ kudi muntaŋ hinek niŋ kagut. Aŋelo heki 7-di meeniŋ kumuŋ fotabadok nemek mikhinit 7 moŋgo yakiŋ. Nemek u mindaŋ mintaune Bepaŋ’walaŋ kwihita diniŋ folooŋ mintadapmaŋdok yoŋit. \v 2 Tiŋa niŋ indiŋ kagut, uyadi imeŋgwaŋ wapum niŋ galas nabugoŋ kudupmebem dut miŋobuŋit. Ala meeniŋ Kale Moiniŋ’walaŋ mede, eŋ weleweleŋiŋ, eŋ kunakunatŋiŋ u fafaŋe tiŋa kelekufakiŋ, adikuyeŋ imeŋgwaŋ wapum galas nabugoŋ adi’walaŋ gagayeŋ, Bepaŋdi baiwagim yemguk beŋa yalune yabugut. \v 3 Adi Bepaŋ’walaŋ tipilapilaye-meŋiŋ Moses’walaŋ eŋ Dompa Mihiniŋ’walaŋ kap indiŋ yoŋa togiŋ, \p “O Wapum Bepaŋ, Saŋiniŋ Molom, du kwanai loloŋnit eŋ magaligalinit tilaŋ. Meeniŋ mohok kwetkwet hatitawiiŋ adi’walaŋ Mapme Loloŋnit, du’walaŋ talik didimeniŋ eŋ folooŋ hinek. \v 4 Wapum, du nediyeŋ gikiŋgoŋ mu tigambaak? Eŋ nediyeŋ wohoge mu youtumbawaak? Du kubugoŋdi uŋgoniŋ hinek. Du tubudidime kwanai didimeniŋgoŋ tubune mebi dakalelak. Unduŋ doktiŋa meeniŋ mohok du’walaŋkade buŋa mulelem tigamuyaneeŋ.” \s1 Aŋelo 7 maliŋhinit mintagiŋ \p \v 5 Kaŋ nu daune diweŋ kawene kunum foloŋ Siloŋyot yeme dilitomuŋguk. Yot woŋ adi yofolok mede diniŋ yot. \v 6 Dilitombune aŋelo 7 meeniŋ kumuŋ fotabadok nemek mikhinit 7 moŋgola hatigiŋ adi Siloŋyotneniŋ labugiŋ. Adi yadi dahidahi walaniŋ fafau dahiŋa hatigiŋ, eŋ siyohik foloŋ kiyegelep goldi tiŋit wendi youkilitigiŋ. \v 7 Kaŋ nemek hatihatihinit 4 yakiŋ adi’walaaniŋ niŋdi aŋelo 7 maliŋ 7 goldi tutumbaŋit u molomolom yemguk. Maliŋ maaneŋ adi Bepaŋ hatihati fafaŋeniŋ molom diniŋ kwihitadi tokiguk. \v 8 Kaŋ Siloŋyot maaneŋ Bepaŋ hautaŋiŋ diniŋ eŋ saŋiniŋŋiŋ diniŋ mupmukdi labuŋa tokidapmaguk. Kaŋ aŋelo 7 heki’walaŋ meeniŋ kumuŋ fotabadok nemek mikhinit 7 mu tubumintadapmagiŋ doktiŋa nebek niŋdi Siloŋyotneŋ loloŋdok tuwot mu tuguk. \c 16 \s1 Bepaŋ’walaŋ kwihita maliŋ 7 \p \v 1 Kaŋ Siloŋyotneniŋ kutikuti wapum niŋ indiŋ labune nadigut. Uyadi aŋelo 7 indiŋ yeniŋguk. “Hidi wooŋ maliŋ 7 kwatneune Bepaŋ’walaŋ kwihitadi kwetfoloŋ fowek.” \v 2 Kaŋ aŋelo kunakunat 1-di wooŋ maliŋ gineniŋ nemek kwatneune kwetfoloŋ foguk. Foune meeniŋ Kale Moiniŋ’walaŋ wou kamehatigiŋ eŋ weleweleŋiŋ mulelem timiŋgiŋ adi wede mebimebi kadakahi hinekdi foloohik foloŋ mintayemgiŋ. \p \v 3 Kaŋ aŋelo kunakunat 2-dibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune imeŋgwaŋ wapum gineŋ foguk. Foune imeŋgwaŋdi naŋgat eŋ meniŋgitnit nabugoŋ tuguk. Unduŋ tubune imeŋgwaŋ wapum gineŋ nemenemek hatihatihinit kumuŋdapmagiŋ. \p \v 4 Kaŋ aŋelo kunakunat 3 adibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune ime dawi eŋ ime miŋ gineŋ foune naŋgat tubudapmaguk. \v 5 Unduŋ tubune aŋelo ime kadoko kameŋitdi indiŋ yobu nadigut, \p “Didimeniŋ eŋ Uŋgoniŋ Molom, hatiguŋdi hatilaŋ. Kibi toboniŋ yodapmaŋ medege didimeniŋgoŋ yolaŋ. \v 6 Adi yadi kayoŋbopgeye eŋ polofetgeye’walaŋ naŋgat tubukadakagiŋ doktiŋa kibibo naŋgat iŋgoŋ yemtoiune naiŋ. Unduŋ tiyembune tuwot hinek tilak.” \p \v 7 Kaŋ altadi mede indiŋ yobu nadigut, “U biyagoŋ. Wapum Bepaŋ, Saŋiniŋ Molom, kibi toboniŋ yodapmaŋ medege adi biyagoŋ eŋ didimeniŋ hinek.” \p \v 8 Kaŋ aŋelo kunakunat 4-dibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune mele gineŋ foguk. Uŋoŋ foune mele diniŋ kudup gibitaŋ daaŋ meeniŋ kisaŋ yehidaguk. \v 9 Meeniŋ adi mele kudutŋiŋdi yehidaune, Bepaŋdi yobune nemek miknit unduŋ mintaguk adi’walaŋ wou niŋkadakagiŋ. Tiŋa welehik mu tubutakaleeŋ Bepaŋ mu nintilogiŋ. \p \v 10 Kaŋ aŋelo kunakunat 5-dibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek Kale Moiniŋ’walaŋ mapme popŋiŋ gineŋ kwatneune foguk. Kwatneune foune yolikweli mambip tubudapmaguk. Unduŋ tubune meeniŋ adi folofigita fuliŋgoŋ hinek nadiŋa mahik sikiliti tigiŋ. \v 11 Untiŋila folofigita eŋ wedehik doktiŋa Bepaŋ kunumneniŋ nimpekit tiŋa nisuwambat tigiŋ. Unduŋ tiŋa welehik mu tubutakaleŋ, titiŋ be hatihatihik kadakaniŋ u mu wabigiŋ. \p \v 12 Kaŋ aŋelo kunakunat 6 adibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune Yufeletis ime wapum gineŋ foguk. Foune ime naŋgakuk. Uyadi talik mintaune mapme mele labulabuneŋkadehidi bubuŋdok unduŋ tuguk. \v 13 Kaŋ nu yali yabuluwene fowa’walaŋ maŋiŋ gineniŋ eŋ Kale Moiniŋ maŋiŋ gineniŋ, eŋ polofet yalayalaŋ maŋiŋ gineniŋ yabap moihi lufomkulitniŋ, hawom nabugoŋ labugiŋ. \v 14 Adi yadi yabap folooŋ. Kudi wapum titiŋdok saŋiniŋ hayemilak. Adikuyeŋ mapme kwetkwet hatiiŋ yenihohokeneune Bepaŋ Saŋiniŋ Molom’walaŋ nai wapum foloŋ mik titiŋdok meyout tiŋa buŋa mindobu tineeŋ. \v 15 “Indiŋ hinek nadineŋ! Nu yadi kubome nabugoŋ kaka busuwawaat. Ale tiyaugene nebek niŋ adi hambiyek tiŋa mekawaakneŋ, ala nadiŋale hauleŋiŋ tinahukutdok tiulidokooŋ hatiluwaak. Unduŋ tibaak adi Bepaŋdi nadifo tiŋa kahaŋ timimbaak.” \p \v 16 Toboniŋ indiŋ, yabap moiniŋ heki adi kwet niŋ wou Judahi’walaŋ mede foloŋ Amagedon yogiŋ uŋgoŋ mapme yehibopnedapmagiŋ. \p \v 17 Unduŋ tulune aŋelo kunakunat 7 adibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek hamap foloŋ kwatneune foguk. Kaŋ Siloŋyotneŋ mapme pop ikukneŋkade mede niŋ indiŋ foguk, “Agaŋ tuwot tilak.” \v 18 Unduŋ yolune filimpit, eŋ muŋkulap, eŋ maŋiŋguhut, eŋ kenim wapum hinek tuguk. Meeniŋ koomkwaha hatitalabugiŋneŋ undiniŋ nemu tuguk. \v 19 Unduŋ tubune yokwet wapum tawaaŋ lufomkulitniŋ tuguk. Eŋ meeniŋ kwetkwet hatiiŋ adi’walaŋ yokwet wapuhi pupuhenedapmaguk. Eŋ Babilon yokwet mebi’walaŋ molohiye adi yadi Bepaŋ ne titiŋhik yabunadiŋa nadikwihitayemiŋa wain ime fafaŋeniŋ miknit yemiŋguk. \v 20 Tiŋa nai uŋaniŋgoŋ kwet kambaŋgit eŋ kweboboe wanaŋ liwedapmagiŋ. \v 21 Eŋ kunum gineniŋ gwi wapum ukuk, gwi foloŋ adi sububa tiŋa kawade bigim nabugoŋ mintaŋ,\f + \fr 16:21 \ft Malabumuŋhik adi 45 kilo.\f* meeniŋ udihiune folofigita nadiŋa Bepaŋ nimpekit tiŋa nisuwambat tigiŋ. Gwi sifo wapum hinek ula fana kisaŋ tiyemguk. \c 17 \s1 Tam niŋ kale giminiŋ foloŋ ikuk \p \v 1 Kaŋ aŋelo 7 maliŋ 7 beyaugiŋ adi’walaaniŋ niŋdi nu’walaŋkade buŋa indiŋ naniŋguk. “Kefifile tam hogoli hinek wounit ime wapuhi foloŋ itoulak adi kibikoŋ mintamimbaak u ganimbe kaweŋ. \v 2 Yakalaŋ! mapme kwetkwet hatiiŋ adi yadi adut kefifile tigiŋ, eŋ meeniŋ kwetkwet hatiiŋ adi adi’walaaniŋ siloda diniŋ wain ime naaŋ nadibubuye tigiŋ.” \v 3 Unduŋ nanimbune Uŋgoniŋ Munabulidi saŋiniŋnit hinek fotokinamuŋa kwet fiileŋ nanagila uguk. Kaŋ uŋoŋ tam niŋ kagut, adi kale moiniŋ niŋ giminiŋ foloŋ ikuk. Kale folooŋ foloŋ wou fee youkudip tigiŋdi tokiŋa hakiŋ. Wou wendiniŋ mebi adi Bepaŋ nintifo tiŋa nimpekit tigiŋ. Kale wondiniŋ mebi 7 eŋ keleu 10. \v 4 Kaŋ tam weŋ adi dahidahi giminiŋ eŋ timbitimbit kudi-di dahiŋa hatiguk, eŋ tinahukutŋiŋ adi gol, eŋ kawade kudinit eŋ komkom filimpitpitnit tuwaŋiŋ loloŋnit, undihidi tinahukula hatiguk. Tiŋa kohoŋdi maliŋ niŋ goldi tutumbagiŋ honeeŋ yakuk wondiniŋ maaneŋ adi siloda kadakaniŋ diniŋ nemek dagidagiyeŋ, munduŋ kadakaniŋ, undiniŋdi fotokiguk. \v 5 Demei foloŋ wou hebiniŋ indiŋ youkiŋ hakuk, “Babilon yot mebi wapum, siloda tiŋa kefifile titiŋ diniŋ miŋ na iŋakoŋ. Wendigoŋ kwet tubumadimadike tilak.” \v 6 Unduŋ tiŋa tam adi metam nadisukilitinit eŋ Jesu wou yohautagiŋ adi’walaŋ naŋgat nage nage nadibubuye tubune kagut. U kaŋ boho kisaŋ tugut. \s1 Kale mebi 7 wondiniŋ mede \p \v 7 Kaŋ aŋelodibo indiŋ yoŋa naninadiguk, “Maŋgoŋde boho kisaŋ tilaŋ? Nu tam yeŋ’walaŋ mebi ganimbe nadiweŋ. Eŋ kale mebiŋiŋ 7 eŋ keleu 10nitdi hekilak adi’walaŋ mebi hebiniŋ ganindakalewe nadiweŋ. \v 8 Du kale moiniŋ kaŋaŋ uyadi koomkwaha hatiguk, nai indidegoŋ mu hatilak, kaugoŋ adigili koŋ fuliŋmamaŋ gineniŋ labuŋa kumuliwe kwetneŋ fowaak. Kaŋ koomkwaha hatiguk, nai indide mu hatilak, hatigene udaneeŋ baak u meeniŋ kwetfoloŋ hatiiŋdi kaŋ yobedibediye tineeŋ. Wohiye kwet tububihila mintaguk nai uŋaniŋgoŋ hatihati fafaŋeniŋ diniŋ pepa foloŋ mu youliŋit, meeniŋ adikuyeŋ unduŋ tineeŋ. \p \v 9 “Yoŋ adi nadisu-fuliŋgoŋ tiŋa mebi nadidok tilak. Mebi 7 adi kweboboe 7, tamdi wihila itak ukuyoŋ. \v 10 Kaŋ kweboboe 7 wondi mapme 7. Ala mapme 5 agaŋ mintaŋ hatibune dapmaguk. Niŋ kobuk hatilak, eŋ kubugoŋ niŋ kougoŋ hatige mintawaak. Adi yadi mintaŋ nai muniniŋ-kabe hatidok niŋit. \v 11 Kale koomkwaha hatiguk, nai indinde mu hatilak, adi mapme 7 haŋgalaŋ yatuwat tiiŋ adi’walaŋ nohik, ala adut tomboyoulune kunakunat 8 tibaak. Tiŋa kumuliwe kwetneŋ fowaak.” \s1 Kale keleu 10 wendiniŋ mede \p \v 12 “Kale keleu 10 yabuŋaŋ adi maaŋ mapme 10 kougoŋ mintaaŋ kwanai tineeŋ, iŋgoŋ adi yadi kwanaihik tububihila kale moiniŋdut nai muniniŋ-kabe tineeŋ. \v 13 Adi nadisuhik kiulune kubugoŋ tubune saŋiniŋhik eŋ wohikgigit kale moiniŋdok miŋa tipilapilaye kwanai gigine tiŋa tineeŋ. \v 14 Unduŋ tiŋa Dompa Mihiniŋdut mindobu tineeŋ. Iŋgoŋ Dompa Mihiniŋdi mapme heki’walaŋ Mapme Wapum eŋ loloŋnit heki’walaŋ Loloŋnit doktiŋa adi fafaŋe tiŋa widihiwaak. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, metam adut wooŋ mik tineeŋ adi yadi Dompa Mihiniŋdi yabukahileeŋ yahaŋeguk doktiŋa mede didimeniŋgoŋ nadikilitiŋa kelegiŋ.” \s1 Tam’walaŋ mede \p \v 15 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ naniŋguk, “Kefifile tam adi ime wapuhi wendok foloŋ ilune kaŋaŋ, ime uyadi meeniŋ bop mohok, folonamandap eŋ mede waliniŋ mebimebi hatitawiiŋ. \v 16 Tiŋa keleu 10 yabuŋaŋ, adibe, be kale adi wanaŋ kefifile tam kakwihitaŋ utubukadaka-hinakaŋ dahidahi bomboŋŋiŋ lom moŋgodapmaaŋ, gomŋiŋ naaŋ kitili eŋ gitnem kudup gineŋ heneeŋ. \v 17 Tiŋa u hogok mu tineeŋ, Bepaŋdi welehik tubulodaune adi medeŋiŋ takaliŋa welekubugoŋ tubudapmaaŋ kale tipilapilaye timineeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, unduŋ timiŋa hatilune Bepaŋ’walaŋ mede folooŋnit tubudapmawaak. \v 18 Tiŋa tam kaŋaŋ woŋ adi yokwet wapum. Ala adi’walaŋ mapmedi kwetkwet diniŋ mapme hogohogok yabudokoune tipilapilaye timindok saŋiniŋ halimilak.” \c 18 \s1 Babilon yokwet wiyapupuhenedok mede \p \v 1 Aŋelodi unduŋ yodapmaune nu aŋelo niŋ kunum gineniŋ foune kagut. Adi yadi loloŋnit hinek tiŋa hautaŋiŋdi kwet tubuhautadapmaguk. \v 2 Adi wapum hinek kutiŋa indiŋ yoguk, \p “Babilon yokwet mebi wiyapupuhenelak! Wiyadapmaŋ hinek tilak. Adi yabap kadakahi heki’walaŋ yohikwehik tilak. Yotmuluŋ uyadi gintaluŋ eŋ bagi nemek madimadikehi naiŋdi itowiiŋ. \v 3 Meeniŋ kwetkwet buŋa kefifileŋiŋ diniŋ wain ime fafaŋeniŋ nayagiŋ. Mapme kwetkwet buŋa adut kefifile tiyagiŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, Babilonhidi titiŋ kadakaniŋ mekanit mokit kisaŋ tigiŋ doktiŋa kwetkwet bomboŋgi me wapuhi buŋa bomboŋ tuwadok boiyembune tuwaune muneeŋ bomboŋ loloŋnit tubumintagiŋ. Unduŋ doktiŋa wiyapupuhenelak.” \s1 Yot mebi uyadi Bepaŋ’walaŋ mede doktiŋa ula heheŋdok \p \v 4 Kaŋ kunum gineniŋ kutikuti indiŋ foune nadigut. “Manemaneye, hidi yokwet u bikabuŋa momoneŋ. Uŋoŋ hatiŋa adi’walaŋ kadakaniŋŋiŋ tubulodaneeneŋ. Tiŋa undugoŋ nemek miknitdi hidi-foloŋ lowaakneŋ doktiŋa hanilat. \v 5 Yokwet wendi kadakaniŋ kainiŋ bebeli tiŋa lolu lolu kunum wehemit tilak. Unduŋ doktiŋa Bepaŋ adi yomŋiŋ u kaŋ nadidapmaaŋ yolak. \v 6 Unduŋ doktiŋa kibi dediŋ tihamguk wendok tuwolit timineeŋ, tiŋila kibi tiŋalooŋ kiulaŋa wapumgoŋ timineeŋ. Kibikoŋ adi ne’walaŋ maliŋ gineŋ uŋgoŋ tiŋaloloyeŋ mineeŋ. \v 7 Sigitiŋalo tiŋa kap miyemiye tiŋa tonadifo tihatiluguk wendok tuwolit utubufigitaneeŋ. Unduŋ tiŋa welebulaniŋ kisaŋ tubumintamineeŋ. Adi netok nadiune loloŋnit tubune indiŋ yolak. Na yadi tam loloŋnit, nu tam kahat moŋ, nu yadi nadifo foloŋ hogok hatiluwaat. \v 8 Unduŋ yolak doktiŋa melenai kubugoŋ foloŋ hogok adi’walaŋkade nemek miknit mintamimbaak: kumuŋ, kobulabulaye, eŋ map wapum. Unduŋ tiŋa kudup gineŋ daliwewaak. Biyagoŋ kuyoŋ, Wapum Bepaŋ adi Saŋiniŋ Molomdi yomŋiŋ undugoŋ wobumindapmalak.” \s1 Kwetkwet me bomboŋgi eŋ adut menot momooŋ tigiŋdi kobulabulaye timineeŋ \p \v 9 Unduŋ yoŋa indiŋ tomboyoula yoguk. “Kaŋ kwetkwet mapme buŋa adut kefifile tigiŋ eŋ hinamuni tiŋa kap miyemiye tiyagiŋ, adi yadi kudup mupmukŋiŋ loune kaŋ bulaniŋgoŋ wapum nadiŋa kobulabulaye tineeŋ. \v 10 Tiŋa kwatnaŋgoŋ yali nemek mulapmuŋ mintamimbaak u kaŋ munta kisaŋ tineeŋ. Tiŋa indiŋ yoneeŋ, ‘Yakeee! Yakeee! yot mebi! Babilon, du yokwet fafaŋeniŋ iŋgoŋ oŋ, titiŋ kadakaniŋge diniŋ kibikoŋ nai muniŋgoŋ-kabe gineŋ iŋgoŋ pilap hinek busuwagamulak!’ \p \v 11 “Eŋ yokwetkwet me bomboŋgi heki adut menot tigiŋdi indiŋ yoneeŋ, ‘Nediyeŋ bomboŋnik tuwaneeŋ?’ Unduŋ yoŋa kobulabulaye tineeŋ. \v 12 Bomboŋ kibikibi tigiŋ u nemek iŋolok, gol eŋ silwa, eŋ fukut tuwaŋiŋ loloŋnit, eŋ haule kudikudihinit hogohogok, fafau eŋ giminiŋ, yaŋamuhi eŋ bulubuluyehi, eŋ bem munduŋhinitdi nemek tutumbagiŋ, eŋ elefan keleuhikdi nemek tutumbagiŋ, eŋ bem momohi tuwahik loloŋnit hinekdi, eŋ aindi, eŋ kapadi, eŋ kawade kudikudihinitdi nemenemek tutumbaŋit. Bomboŋ undihi tuwadok boiune tuwagiŋ. \v 13 Tiŋa bomboŋ noli indihi: sinamon gitnem, eŋ subat galik, eŋ hemundumunduŋe kwam momooŋ, eŋ haguwo munduŋ momooŋ\f + \fr 18:13 \ft Wou “mel” yoiŋ.”\f*, eŋ wahu munduŋ momooŋ, eŋ wain ime, gip, ŋaso, eŋ subat, mantam, tiŋa dompa, makau, wosi, kalis, eŋ meeniŋ tipilapilaye tuwaŋit mokit titiŋdok maaŋgoŋ tuwadok yapmeune tuwagiŋ. \p \v 14 “Kaŋ yoŋ adi bomboŋge mohok yabukwekweŋe hatiguŋ u agaŋ dapmahinakaguk. Tiŋa ime wodisilaŋsilaŋge silidaguk, eŋ tinahukut kinonomge fikuk, dediŋ tiŋa kotigoŋ mintagambaak. \p \v 15 “Kaŋ noliŋiye nemek undihidi kibikibi tiŋa muneeŋ bomboŋ wapumnit tigiŋ adi kwatnaŋgoŋ yali nemek malabumuŋ folofigitanit mintamimbaak u kaŋ muntaaŋ kobulabulaye tiŋa indiŋ kutinineeŋ, \v 16 ‘Yakeee, yakeee, yot mebi! Du dahidahige kudikudinitdi dahidondopneguŋ, eŋ tinahukut mebimebi tuwahik loloŋnit wendiniŋ maaneŋ itouluguŋ! \v 17 Yadi bomboŋ mohokge nai muniŋgoŋ-kabe fana kaka tiŋit.’ \p “Tiŋa undugoŋ muwage molohiye, eŋ me muwage foloŋ kwanai tiŋila imeŋgwaŋ wapum foloŋ uŋat buŋat tiiŋ, eŋ metam muwage foloŋ yawagiŋ, adi maaŋ kweetniŋ yali \v 18 kudup mupmukŋiŋ loune kaŋ makat koyone tiŋa indiŋ yoneeŋ, ‘Bulaniŋgoŋ, yokwet wapum indiniŋgoŋ noli diŋgoŋ itak?’ \v 19 Unduŋ yoŋa kwam gomuŋa kobulabulaye eŋ yomalabuda tiŋa indiŋ yoneeŋ, ‘Yakeee, yakeee, yot mebi! du kwanai tuguŋ doktiŋa muwage molohiye muneeŋ bomboŋnit tigiŋ. Kaŋ yoŋ adi gehiŋgehiŋ hinek yokwet kwampupu mintalak.’ \p \v 20 “Kunumnehi eŋ Bepaŋ’walaŋ metam, aposel eŋ polofet heki, hidi yadi welemomooŋ nadiŋa nadifo tineeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, yot mebi wendi hiditok yom tihamguk wondok kibikoŋ Bepaŋdi tubudapmalak.” \s1 Yokwet mebi u kwet bilebile eŋ kwampupu hogok hahatdok yoguk \p \v 21 Mede unduŋ mintaune aŋelo saŋiniŋnit niŋdi kawade bigim wapum tubupilali imeŋgwaŋ wapum gineŋ kulune foguk. Foune indiŋ yoguk, \p “Babilon yokwet mebi undigoŋ waaniŋ kuhebidok, kaŋ liwedapmaŋ tibaak. \v 22 Kaŋ baiwagim toto, gita uut bop adi’walaŋ mahik gigilit u du’walaaniŋ kotigoŋ mu mintawaak eŋ kohohikdi nemenemek momooŋ tutumbaiŋ u du’walaŋkade wabidapmaŋ tibaak. Kaŋ uŋoŋ kwanai titotitonit mokit kwet bilebile halaak. \v 23 Du’walaŋkade kamaŋ kotigoŋ mu dahautawaak, eŋ metam hekimalam kobut tiŋa mede yogege undugoŋ mu mintawaak. Du’walaŋ me bomboŋhinitdi kwetkwet me wohik wapumnit hatitaugiŋ eŋ du’walaŋ tubuhidi meeniŋ kwetkwet welehik tubufikuk, \v 24 tiŋa polofet eŋ meeniŋ nadisukilitihinit eŋ kwetkwet meeniŋ udihiŋit adi’walaŋ naŋgat diniŋ yom u du’walaŋkade hatak doktiŋa unduŋ tigamdok.” \c 19 \s1 Kunum foloŋ tonadifo mintaguk \p \v 1 Aŋelodi mede unduŋ yodapmaune nu kunum gineŋ meeniŋ bop wapumdi mede haam toiŋ undiniŋ nadigut. Kaŋ adi wanakaŋ hogohogok indiŋ togiŋ. \p “Haleluya, Wapumnik niutumbanim! Tutumbanik eŋ wougigit hautanit eŋ saŋiniŋ wapum uyadi Bepaŋnik’walaŋkade hatak. \v 2 Adigoŋ yomdok kibikoŋ tubu-udaneyembune folooŋ tilak eŋ tuwot hinek tilak. Kefifile tam loloŋnit adi kwetkwet meeniŋ siloda talikŋiŋ yenindidimeeŋ yehitubu-kadakaguk adi’walaŋ yomŋiŋdok kibikoŋ timiŋguk. Unduŋ tiŋa Bepaŋdi metamŋiye’walaŋ naŋgat diniŋ yom diki hakuk u tubudapmaguk.” \p \v 3 Unduŋ yoŋa kotigoŋ gigineeŋ togiŋ, \p “Haleluya, yot mebi kudupdi daune adi’walaŋ kudigedi helemahelemaŋ youdihinit lowaak.” \p \v 4 Kaŋ Bepaŋ adi ne’walaŋ mapme pop foloŋ ilune talitimeŋ 24 eŋ nemek hatihatihinit 4 adi fooŋ duwokeneeŋ hali indiŋ yoŋa niutumbagiŋ, \p “U Biyagoŋ! Haleluya! Wapumnik niutumbanim!” \p \v 5 Unduŋ tulune mede niŋ mapme pop ikukneŋkade indiŋ buguk, \p “Bepaŋ’walaŋ tipilapilaye-meŋiye, hidi wanaŋ niutumbaneŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, loloŋnit be fofoŋnit, gikiŋgoŋ timiiŋ hogohogok hidi unduŋ tineŋ.” \s1 Dompa Mihiniŋ’walaŋ gulet momooŋ \p \v 6 Kaŋ nu tonadifo gigilit wapum koti nadigut. Uyadi imeham hambem kuma foloŋ fooŋ tolak nabugoŋ, eŋ muŋkulap nabugoŋ nadiwe kutikuti indiŋ mintaguk: \p “Haleluya, Wapumnik niutumbanim! Wapum Bepaŋnik, Saŋiniŋ Molom, adi yodidime eŋ tubudidime kwanaiŋiŋ miŋgoŋ tububihitak. \v 7 Unduŋ doktiŋa indi welemomooŋ nadiŋa niutumbanim. Dompa Mihiniŋ’walaŋ nadifo nai tilak eŋ aditok gigit hatiiŋdi tiulidoko agaŋ tiŋit. \v 8 Adi yadi dahidahi fafau, walaniŋ hinek eŋ holiholiŋeŋ tinahukula hatidok nadiyemiŋit.” \p (Wapum’walaŋ metamŋiye, ne nadisukilitimiŋa titiŋ didimeniŋ tigiŋ, wendigoŋ dahidahihik tilak.) \p \v 9 Kaŋ aŋelodi mede niŋ indiŋ naniŋguk, “Du indiŋ youleŋ. ‘Dompa Mihiniŋ’walaŋ kohokukut diniŋ tonadifo nai foloŋ hinamuni gineŋ nanaŋe nanaŋdok yeniyehimaneŋit, adi yadi Bepaŋdi kahaŋ tiyembune welemomooŋ nadiiŋ.’” Unduŋ yoŋa yoguk, “Biyagoŋ kuyoŋ, mede ganilat yoŋ adi Bepaŋ’walaŋ mede folooŋ hinek.” \p \v 10 Unduŋ nanimbune nu mulelem timiŋa niutumbawit yo tugut kaŋ moŋ naniŋa yoguk, “Unduŋ mu tibeŋ! Nu yadi tipilapilaye noke. Eŋ nokeye munta mu tiŋa Jesu’walaŋ medeŋiŋ nadisukilitiŋa kamehatiiŋ, adi’walaŋ nohik. Du yadi Bepaŋ ne hogok niutumbaweŋ! Jesu’walaŋ mede nadisukilitiŋa kamehatiiŋ uyadi Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ kigili mede.” \s1 Jondi Jesu eŋ mikmeŋiye yabuguk \p \v 11 Kunum dilitombune nu diweeŋ kawene wosi fafau niŋ yadiweguk. Kaŋ sigiŋ foloŋ ikuk adi’walaŋ wou adi “Mede biyagoŋ molom.” Eŋ wou noli adi, “Mede nadiguk tuwolit gweheye mu tiŋa tilodapmaguk.” Adi yadi kibikoŋ wobuwobu eŋ mik adi didimeniŋgoŋ hinek tubune tuwot tilak. \v 12 Dawiyat adi kudupmebem undihi, mebi foloŋ mapme kuluŋ fee ikiŋ. Tiŋa wou youkudip tiŋit uyadi ne kubugoŋ kunali nadilak. \v 13 Dahidahiŋiŋ kweheyeniŋ ala naŋgat gineŋ fulaŋit, tiŋa adi’walaŋ wou adi “Bepaŋ’walaŋ Maŋiŋ Mede” yoŋit. \v 14 Adi ulune kunumnehi mikme mohomohok adi wosihiye fafau foloŋ ila mindaŋ keleeŋ utelegiŋ. Dahidahihik adi fafau eŋ walahi hinek. \v 15 Maŋiŋ ginaneŋ adi miknoŋ mikit niŋ labuguk, wendigoŋ meeniŋ hogohogok kwetkwet widihiŋa yehitubu-didimewaak. Unduŋ tiŋa tot fafaŋeŋ maliŋa hatiŋa yabudokowaak. Unduŋ tiŋila Bepaŋ, Saŋiniŋ Molomdi’walaŋ kwihita miŋgoŋ tubumintaaŋ kibi toboniŋbo yodapmaŋ kwanai tibaak. \v 16 Dahidahiŋiŋ lekiŋgoŋ foloŋ eŋ baaŋ foloŋ wou indiŋ youkiŋ hatak, “Mapme heki’walaŋ Mapme Wapum, eŋ loloŋnit heki’walaŋ Loloŋnit.” \s1 Jesu’walaŋ maŋiŋ gineniŋ mededi memikŋiye widihidapmawaak \p \v 17 Kaŋ nu daune diweŋ aŋelo niŋ mele foloŋ yalune kagut. Adi uŋgoŋ yali bagi hogohogok hamap gineŋ wole hatigiŋ wapum hinek kutiyeniŋa yoguk, “Bepaŋ’walaŋ hinamuni wapum mintalak doktiŋa buŋa bopnedapmaneŋ. \v 18 Tiŋa mapme heki’walaŋ foloohik gom, eŋ mikdok talitimeŋ tiiŋ heki’walaŋ foloohik gom, eŋ me fafaŋehi’walaŋ foloohik gom, eŋ wosi, eŋ mikmehiye’walaŋ foloohik gom, tiŋa meeniŋ hogohogok, me bomboŋgi eŋ tipilapilaye, eŋ loloŋnit, eŋ fofoŋnit, adi’walaŋ foloohik gom nadapmaneŋ.” \p \v 19 Kaŋ nu Kale Moiniŋ adi kwetkwet diniŋ mapme hogohogok, eŋ mikmehiye bopnedapmaune yabugut. Adi yadi me wosi fafau foloŋ ikuk, ne eŋ mikmeŋiye widihine bugiŋ. \v 20 Iŋgoŋ oŋ, Kale Moiniŋ eŋ adi’walaŋ polofet yalayalaŋ adi gweheye tugumuk. Polofet yalayalaŋ adigoŋ Kale Moiniŋ’walaŋ namanda foloŋ kudi mebimebi tiŋila meeniŋ Kale Moiniŋ’walaŋ wou kamehatigiŋ, eŋ weleweleŋiŋ mulelem timiŋgiŋ u wele tubufit tiyemguk. Kaŋ Kale Moiniŋ eŋ polofet yalayalaŋ adi kaipmuŋ kayohik kohohik yehi-ibidokooŋ yobo moŋgo yakulune kalasindi imeŋgwaŋ nabugoŋ kudup hadalakneŋ\f + \fr 19:20 \ft Mede wondok adi Gilik mede gineŋ “Salfa kawade hakatdi imeŋgwaŋ tiŋa kudup fafaŋeniŋ dalak” youkiŋ. Mede “Salfa” diniŋ mebi adi Diksineli pepa yendiniŋ fawineŋ uŋoŋ kedem kaweŋ.\f* uŋgoŋ fogumuk. \v 21 Noli hogohogok adi yadi wosi fafau foloŋ ikuk adi’walaŋ maŋiŋ ginaneŋ miknoŋ mikitdi labuŋa widihidapmaguk. Kaŋ bagi hekidi buŋa foloohik gom natoki hinek tigiŋ. \c 20 \s1 Sadaŋ yot fafaŋeniŋ gineŋ kameneeŋ \p \v 1 Tiŋa kawe kunum gineniŋ aŋelo niŋ foguk. Adi yadi bom fuliŋmamaŋ diniŋ yeme youdilitom eŋ tawa fafaŋeniŋ (sen) kakaaŋ niŋ honeeŋ ti buguk. \v 2 Tiŋa biyagoŋ kuyoŋ, Fowa, miŋgembet komi, kadakaniŋ molom, wou Sadaŋ yoyam, adi honekufale tawa fafaŋeniŋdi ibikilitiŋa gulet 1 tausen ibikilitinit hahatdok niŋdapmaŋ \v 3 bom fuliŋmamaŋ gineŋ tobo tukulune foguk. Foune talik tehemiŋa tubukilitihinakaaŋ nipmek fafaŋeniŋdi galiheguk. Unduŋ timimbune meeniŋ hogohogok weletubufit kotigoŋ mu tiyemiŋa hatilune gulet 1 tausen dapmaŋdok niŋgiŋ. U dapmaune tawa fafaŋeniŋ fiyakulimimbune labuŋa nai muniniŋ-kabe hatibaak. \s1 Meeniŋ nadisukilitihinit adi timeŋ pilatneeŋ \p \v 4 Tiŋa kawe mapme pop ituwat tubune mehinek mede yodapmaŋ titiŋdok saŋiniŋ yemuŋit adi pop wendok foloŋ ikiŋ. Ala adi Jesu medeŋiŋ yohautaŋila Bepaŋ’walaŋ mede munta mu tiŋa hautaŋgoŋ kameŋ hatibune kodihik ulopmadigiŋ adi’walaŋ welehik yabugut. Tiŋa Kale Moiniŋ nebe, be weleweleŋiŋ mulelem mu timiŋgiŋ, eŋ wou demehik foloŋ be kohohik foloŋ mu youkiŋ, adi’walaŋ welehik maaŋ yabugut. Meeniŋ uyadi foloohik maaŋ kaikaune yabugut. Kaŋ adi Kilisto dut mapme kwanai tiŋa metam yabu-ulidoko kwanai tihatilune gulet 1 tausen dapmaguk. \v 5 Eŋ kumuhi noli hogohogok adi mu kaikagiŋ adi yadi gulet 1 tausen dapmaŋdok woom hakiŋ. Kaŋ pilapilat u kagut adi pilapilat kunakunat 1. \v 6 Ala pilapilat kunakunat 1 foloŋ youdihiiŋ adi yadi Bepaŋdi kahaŋ tiyembune welenadifo foloŋ uŋgoniŋ hatiiŋ. Meeniŋ undihi yadi kumuŋ kunakunat 2-di yehitubu-silomut tibaak. Adi yadi Bepaŋ eŋ Kilisto’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ tiŋa hatineeŋ. Unduŋ tiŋa adut mapme mintaaŋ metam yabu-ulidoko kwanai hati tulune gulet 1 tausen dapmawaak. \s1 Sadaŋ adi yot fafaŋeniŋ biŋa labuŋa meeniŋ wele tubufit kotigoŋ tiyembaak \p \v 7 Ala gulet 1 tausen dapmaune Sadaŋ adi tawa fafaŋeniŋ u fiyakulimimbune yot fafaŋeniŋ gineniŋ kotigoŋ labaak. \v 8 Labuŋa kwetkwet fukuŋ be fukuŋ, wahiŋkade be kumaŋkade meeniŋ hatitawiiŋ welehik tubufilaak. Gok diniŋ bop eŋ Magok diniŋ bop yenintubulodaaŋ yeniŋgigineune mikdok meyout tiŋa buneeŋ. Meeniŋ buneeŋ adi’walaŋ kunakunat adi imeŋgwaŋ wapum gagayeŋ kiŋ itak wondok tuwolit, tuwot mu kunadapmandok. \v 9 Kaŋ adi kwatnaŋgoŋ buge buge busuwaaŋ kwet gutuŋ wapumneŋ uŋgoŋ looŋ meeniŋ nadisukilitihinit kweleyouhep tiyemgiŋ. Kweleyouhep tiyemiŋa Bepaŋdi yokwet momooŋ kahileguk (Jelusalem) u maaŋ kelemadigiŋ. Unduŋ tulu kudup kunumneniŋ fooŋ yehidakumuŋ-dapmaŋ tuguk. \v 10 Eŋ Sadaŋ wele tubufit tiyem hatilak ne yadi kalasindi imeŋgwaŋ nabugoŋ kudup ha-dalakneŋ\f + \fr 20:10 \ft Mede wondok adi Gilik mede gineŋ “Salfa kawade hakatdi imeŋgwaŋ tiŋa kudup fafaŋeniŋ dalak” youkiŋ. Mede “Salfa” diniŋ mebi adi Diksineli pepa yendiniŋ fawineŋ uŋoŋ kedem kaweŋ.\f* uŋgoŋ tobo tikulune foguk. Kale Moiniŋ eŋ polofet yalayalaŋ adi wanaŋ uŋgoŋ hatigumuk. Ala adut tomboyoula helebufa tuwot folofigita dapmandapmaŋnit mokit, youdihinit kisaŋ hinek hati-nadiyaneeŋ. \s1 Kougoŋ mindaŋ pilali kibikoŋ moŋgotdok \p \v 11 Nu mapme pop wapum fafau niŋ kagut. Wendok foloŋ ikuk adi’walaŋ namanda foloŋ kwet kunum liwegumuk. \v 12 Kaŋ kumuŋ tigiŋ, loloŋnit be fofoŋnit adi wanakaŋ hogohogok mapme pop hebeŋ foloŋ yalune yabugut. Adi uŋgoŋ yalune pepa mohok taŋakiyegiŋ. Tiŋa niŋ taŋakiyegiŋ adi hatihati fafaŋeniŋ diniŋ pepa. Kaŋ kumuhi adi yadi kaipmuŋ hatiŋila titiŋhik tigiŋ wendiniŋ mede, pepa gineŋ youliŋit u kaŋila medehik yodapmagiŋ. \v 13 Kaŋ nai uŋaniŋgoŋ imeŋgwaŋ wapumdi adi’walaŋ maaneŋ meeniŋ kumuŋ tigiŋ uŋoŋ hakiŋ u yehitubu-udaneguk, eŋ kumuŋdi undugoŋ meeniŋ kumuhi yehitubu-udaneguk, eŋ hamdi undugoŋ meeniŋ kumuhi yehitubu-udaneguk. Unduŋ tubune kumuhi hogohogok adi hatihatihik diniŋ mebi yeniŋtawaŋ kibikoŋ mede yenindapmaŋit. \v 14-15 Unduŋ tiŋa kumuŋ dut kumuhi’walaŋ kwet (ham yoyam) adi imeŋgwaŋ kudup ha-dalakneŋ moŋgo yakulune fogumuk. Kaŋ metam hatihati fafaŋeniŋ diniŋ pepa gineŋ wohiye moŋ yolohigiŋ heki adi imeŋgwaŋ kudup ha-dalakneŋ moŋgo yakulune fogiŋ. Wendi kumuŋ kunakunat 2 tilak. \c 21 \s1 Kwetkunum kobuli mintawaak \p \v 1 Yoŋ adi kunum kobuli eŋ kwet kobuli yabugut wondiniŋ mede. Ala indiŋ, kunum komi eŋ kwet komi adi yadi liwe tugumuk. Eŋ imeŋgwaŋ wapum adi maaŋ liwe tuguk. \v 2 Kaŋ yokwet uŋgoniŋ, Jelusalem kobuli kuyoŋ, kunum gineniŋ Bepaŋ’walaaniŋ foune kagut. Wabihem niŋ me dut yehikiutdok tinahukut tiyemiiŋ unduŋ mohinek tutumbaaŋ tinahukulimiŋgiŋ kagut. \v 3 Kaŋ mapme pop gineŋkade kutikuti wapum niŋ indiŋ buune nadigut, “Biyagoŋ hinek kuyoŋ, u kalaŋ be. Bepaŋ’walaŋ yolikweli agaŋ metam dut hatak. Ne lekiŋgoŋhik gineŋ itoune metamdi adi’walaŋ metamŋiye tiŋa itouneeŋ. Bepaŋ ne adut hatiŋila \v 4 dautilitilikhik tumolokudapmawaak. Kumuŋ be bulaniŋgoŋ be weyakawe be yagit folofigita uŋoŋ mu mintawaak. Biyagoŋ kuyoŋ, nemek komi hogohogok agaŋ uŋaniŋ dapmawaak.” \p \v 5 Kaŋ mapme pop foloŋ ikukdi indiŋ naniŋguk, “Nadilaŋbe, nu nemek hogohogok kobuli tubumintalat.” Unduŋ yoŋa yoguk, “Mede yoŋ adi biyagoŋ eŋ folooŋ hinek ale youleŋ.” \p \v 6 Tiŋa adi indiŋ naniŋguk. “Agaŋ tubudapmaŋit. Nu yadi timeŋ hatigut eŋ mindaŋ hatibaat, tububihit eŋ tubudapmaŋ. Nebek niŋ adi imedok maŋiŋ galiwaak adi nu hatihati fafaŋeniŋ diniŋ ime dawineŋ gila tuwaŋit mokit hogok mintoiwaat. \v 7 Nebek niŋ adi fafaŋe titawooŋ tubudapmawaak adi yadi nemek i kahilewaak, kaŋ na Bepaŋŋiŋ hatibe adi mihine hatibaak. \v 8 Iŋgoŋ oŋ, munta kelewodiiŋ eŋ nadisukiliti mu tiiŋ, eŋ kadakaniŋ kaka tiiŋ eŋ mik ulap, eŋ meeniŋ kefifile mebimebi tiiŋ, eŋ meeniŋ upmuŋ eŋ tubuhi moŋgo hatiiŋ, eŋ kwet yabaweŋ nadisukilitiŋa bepaŋ yalayalaŋ moŋgo hatiiŋ, eŋ yalaŋ mede mebimebi moŋgo hatiiŋ, meeniŋ undihi hogohogok’walaŋ yokwet adi kalasindi imeŋgwaŋ nabugoŋ kudup ha-dalakneŋ\f + \fr 21:8 \ft Mede wondok adi Gilik mede gineŋ “Salfa kawade hakatdi imeŋgwaŋ tiŋa kudup fafaŋeniŋ dalak” youkiŋ. Mede “Salfa” diniŋ mebi adi Diksineli pepa yendiniŋ fawineŋ uŋoŋ kedem kaweŋ.\f* uŋoŋ hatidok yodapmagut. Uyadi kumuŋ kunakunat 2-kuyoŋ.” \s1 Jelusalem kobuli kunumneniŋ fowaak \p \v 9 Aŋelo 7 maliŋhik indigoŋ tuwot nemek miknit fotokiune moŋgo yakiŋ, adi’walaaniŋ niŋdi nu’walaŋkade buŋa indiŋ naniŋguk. “Buune Dompa Mihiniŋ’walaŋ tamgigit ganimbe kaweŋ.” \v 10 Unduŋ nanimbune Uŋgoniŋ Munabulidi saŋiniŋnit hinek fotokinamuŋa nanagila kweboboe wapum kweheyeniŋ niŋ foloŋ looŋ yokwet uŋgoniŋ Jelusalem u kunum gineniŋ Bepaŋ’walaaniŋ, foune nanimbu kagut. \v 11 Bepaŋ’walaŋ hauta holiholiŋeŋ wondi yokwet u hauta miŋguk. Yokwet wendiniŋ hauta adi kawade Saspa, tuwaŋiŋ wapum, walaniŋ hinek tiŋa filimpitpit tuguk. \v 12 Tiŋa gimbahaŋ adi kawadedi foloniŋgoŋ hinek ibikelemadigiŋ. Gimbahaŋ wendiniŋ talifofoŋ adi 12, tiŋa talifofoŋ indigoŋ aŋelo kubugoŋ kubugoŋ foloniŋ ila uune kunakunathik 12 tuguk. Eŋ talifofoŋ indigoŋ tuwot Isilae metam bophik 12 adi’walaŋ wohik youliŋit haliulak. \v 13 Mele labulakneŋkade talifofoŋ 3, eŋ fukuniŋ kwet kumaŋkade talifofoŋ 3, eŋ fukuniŋ kwet wahiŋkade talifofoŋ 3, eŋ fukuniŋ mele folakneŋkade talifofoŋ 3. \v 14 Gimbahaŋ wendiniŋ kawade daŋiniŋ hakiliti adi 12. Kaŋ kawade daŋiniŋ hakiliti 12 foloŋ lekiŋgoŋ Dompa Mihiniŋ’walaŋ aposel 12 adi’walaŋ wohiye youliŋit. \s1 Aŋelo niŋdi Jelusalem kobuli tuwolitŋiŋ kamekaguk \p \v 15 Kaŋ aŋelo mede naniŋguk adi kameka diniŋ kusek niŋ goldi tutumbagiŋ honeeŋ yakuk. Wendi yokwet eŋ talifofoŋ eŋ gimbahaŋŋiŋ kamekaguk. \v 16 Yokwet wendiniŋ tuneŋŋiŋ 4, koloŋŋiŋ be dabekŋiŋ tuwolit kubugoŋ. Kaŋ aŋelodi yokwet u kelemadiŋa kusek kamekaŋiŋdi kamekaune 2,200 kilomita tuguk. Kaŋ koloŋŋiŋ eŋ dabekŋiŋ eŋ kweheyeniŋ u tuwolit kubugoŋ hogohogok tubudapmaguk. \v 17 Kaŋ gimbahaŋ bateyeŋŋiŋdok tuwolit kamekaune 70 mita tuguk. Meeniŋdi kameka beŋa hatiyam undiniŋgoŋ aŋelodi honeeŋ hatiŋa yokwet kamekaguk. \p \v 18 Gimbahaŋ uyadi kawade Saspa, walaniŋ hinek, filimpitpitnit wendi tigiŋ, eŋ yot heki adi gol, galas walahi diwetom tiyam undiniŋdi tigiŋ. \v 19 Gimbahaŋ wondiniŋ daŋiniŋ hakiliti adi kawade mebimebi tuwahik loloŋnit, adi’walaŋ wohik eŋ famahik hebet indiŋ halifolak. Daŋiniŋ kunakunat 1 Saspa uyadi giminiŋ.\f + \fr 21:19 \ft Kawade wohiye hogok iŋgoŋ youkiŋ eŋ famahik be namandahik yohebet Diksineli gineŋ yabeŋ. Adi pepa hapmuŋ “Kawade momooŋ tuwaŋiŋ loloŋit hinek” uŋoŋ hakiiŋ.\f* Daŋiniŋ kunakunat 2 Sapaiya uyadi balimnit. Daŋiniŋ kunakunat 3 adi Agate. Daŋiniŋ kunakunat 4 adi Emelat. \v 20 Daŋiniŋ kunakunat 5 Oniks uyadi fama mebimebinit. Daŋiniŋ kunakunat 6 Kanelien uyadi giminiŋ. Daŋiniŋ kunakunat 7 Kilisolait uyadi gwagwaŋnit. Daŋiniŋ kunakunat 8 Belil uyadi balimnit. Daŋiniŋ kunakunat 9 Topats uyadi gwagwaŋnit. Daŋiniŋ kunakunat 10 Kilisopaluse uyadi kaikaileŋ. Daŋiniŋ kunakunat 11 Sasinti uyadi balimnit iŋgoŋ haŋindaŋ. Daŋiniŋ kunakunat 12 Ametis uyadi timbitimbit. Kawade undihidi gimbahaŋ daŋiniŋ hakiliti boiŋa ibikelemadigiŋ. \p \v 21 Talifofoŋ 12 uyadi fukut\f + \fr 21:21 \ft Fukut adi nemek kuyaniŋ-kabe doktiŋa mede i nadiŋa undiniŋ-kabe mu yoŋa nadidok. Yoŋ adi nemek undiniŋdi wapum kakaaŋ hinek. Ala wendi Bepaŋ’walaŋ yokwet diniŋ talik yeme tiŋit. Fukut u deŋgoŋ moŋgokiiŋ? Uyadi imeŋgwaŋ maaneŋ fooŋ kale wou kalamsel yoiŋ u moŋgo labuŋa kufulahik taŋakiyeeŋ u yabuŋa moŋgokiiŋ.\f* tuwahik loloŋnit 12 wendi boigiŋ. Talifofoŋ niŋ fukut molomgoŋ, talifofoŋ niŋ fukut molomgoŋ unduŋ hogohogok yambiyakiŋ. Yot talik adi gol waliniŋ hinekdi kamegiŋ, galas gineŋ diwedapmaŋ tine ulak undiniŋ. \p \v 22 Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot adi yokwetneŋ uŋoŋ mu ilune kagut. Wapum Bepaŋ, Saŋiniŋ Molomdi Siloŋyot tiyemilak eŋ Dompa Mihiniŋdi maaŋ tiyemilak. \v 23 Tiŋa yokwet uyadi muyakipbe, be meledi hauta mu yemilak. Bepaŋne’walaŋ hauta holiholiŋedi hautayemilak eŋ Dompa Mihiniŋdi hautaŋiŋ tilak. \v 24 Meeniŋ mohok yokwetkwet hatitauneeŋ adi yokwet wendigoŋ hautayembaak. Kaŋ kwetkwet mapme hatiiŋ adi yadi bomboŋhik kedehi u moŋgola yokwet uŋoŋ udapmaneeŋ. \v 25 Yokwet uyadi mu bufawaak. Hadapmo hogok halaak doktiŋa gimbahaŋ wondiniŋ talifofoŋ adi hamap hogok yatneeŋ. \v 26 Eŋ meeniŋ hogohogok adi’walaŋ bomboŋ tuwaŋiŋ loloŋnit, nemek momohi, eŋ kobahi u yokwet uŋoŋ moŋgo udapmaneeŋ. \v 27 Eŋ nemek geŋgeŋnit adi uŋoŋ mu hinek fowaak. Be meeniŋ niŋ adi nemek mekaniŋgoŋ eŋ madimadikeŋgoŋ tibaak be yalaŋ niŋ kame hatibaak adi maaŋ yokwet uŋoŋ mu yalikawaak. Wohiye Dompa Mihiniŋ’walaŋ hatihati diniŋ pepa gineŋ youliŋit adi hogokdi yokwet u kahileneeŋ. \c 22 \s1 Bepaŋ’walaŋ hatihati ime eŋ hatihati bem \p \v 1 Aŋelodi ime wapum hatihatinit u titiŋenenambune kagut, woŋ adi waliniŋ hinek galas gineŋ diwedapmaŋ tiyam undiniŋ. Uyadi Bepaŋ eŋ Dompa Mihiniŋ adi’walaŋ mapme pop mebineniŋ bulak. \v 2 Labuŋa yokwet wapum lekiŋgoŋ tali haliulak-tabe ulak. Kaŋ hatihati bem adi ime gagayeŋ fukufukuŋ yaliwiiŋ. Bem wondiniŋ folooŋ adi muyakip 12 indigoŋ tuwot mintaaŋ gimindaiŋ. Eŋ meeniŋ kwetkwet hatiiŋ adi bem wendiniŋ hapmuŋ naaŋ kedebaneeŋ. \v 3 Yokwet uŋoŋ adi nemek Bepaŋdi yobune hakinit tigiŋ hogohogok adi uŋoŋ mu hatneeŋ. Bepaŋ eŋ Dompa Mihiniŋ’walaŋ mapme pop uŋgoŋ hinek itune metamŋiye adi tipilapilaye kwanai hati timineeŋ. \v 4 Tiŋa undugoŋ adi’walaŋ folonamandapŋiŋ kaŋila hatineeŋ, eŋ adi’walaŋ wou demehik foloŋ mintaaŋ halaak. \v 5 Yokwet uyadi bufa mu tibaak. Unduŋ doktiŋa kamaŋ be meledi diwehautadok mu yoneeŋ, Wapum Bepaŋ ne hautayembaak. Kaŋ adi mapme tiŋa metam yabu-ulidoko kwanai helemahelemaŋ hati-tineeŋ fafaŋeniŋ. \s1 Mede hogohogok i folooŋ mintadok nai dulalak \p \v 6 Kaŋ aŋelodi indiŋ naniŋguk “Mede yoŋ adi folooŋnit eŋ biyagoŋ. Wapum Bepaŋdi polofet heki Uŋgoniŋ Munabuli dahiyembune welehik tubutakalelak adi aŋeloŋiŋ niŋkulune tipilapilaye-meŋiye hidi nai muniniŋ-kabe hatitalolune nemek mintadok yoŋit u hanindidimeguk.” \p \v 7 Jesudi yoguk, “Nadilaŋ be, nu agaŋ pilap bene tilat. Ala nebek niŋ adi pepa yendiniŋ maaneŋ kigili mede youliŋit, u didimeniŋgoŋ kame hatilak adi yadi Bepaŋdi kahaŋ timimbune nadifo eŋ welemomooŋ nadiluwaak.” \p \v 8 Nu Jon, nukuyeŋ nemek i kanadi tubudapmagut. Kanadi tubudapmaaŋ aŋelo nemenemek nanimbihidapmaguk adi’walaŋ hebeŋ foloŋ fooŋ duwokeneeŋ niutumbawit yo tugut kaŋ naniŋguk, \v 9 “Unduŋ mu tibeŋ! Nu yadi tipilapilaye-me noke, eŋ polofet nokeye’walaŋ nohik, eŋ pepa yendiniŋ mede gitagoŋ boihatineeŋ adi’walaŋ nohik. Du yadi Bepaŋ hogok nadimiŋa niutumbaweŋ.” \v 10 Unduŋ yoŋa indiŋ naniŋguk, “Du pepa yendiniŋ kigili mede wobukufula tiŋa tubukiliti mu tibeŋ. Biyagoŋ hinek, mede yeŋdi folooŋnit titiŋdok nai agaŋ muniniŋ hinek tilak. \v 11 Unduŋ doktiŋa neeŋ kadakaniŋ tihatilak adi kadakaniŋ undugoŋ hati-tuluwaak, eŋ weleŋ geŋgeŋnit adi undugoŋ weleŋ geŋgeŋnit hatiluwaak. Eŋ titiŋ didimeniŋ tiiŋ adi yadi tomboyoula titiŋ didimeniŋ taneeŋ. Eŋ nebek niŋ adi Bepaŋdi youtewalandaguk unduŋ nadiŋa walaniŋ hatilak kaŋ walaniŋgoŋ hatiluwaak.” \s1 Jesu ne Jon mede niŋguk \p \v 12 Nadilaŋ be, nu agaŋ pilap hinek bene tilat. Kibi toboniŋnit buŋa meeniŋ hogohogok hatihati eŋ titiŋhik diniŋ kibikoŋ tuwolit didimeniŋgoŋ hinek yodapmawaat. \v 13 Nu yadi timeŋ hatigut eŋ mindaŋ hatibaat, mebi eŋ boki, tububihit eŋ tubudapmaŋ. \v 14 Dahidahihik youtewalandaiŋ adi Bepaŋdi kahaŋ tiyemulak doktiŋa nadiwe utumbalak. Biyagoŋ hinek, adi yenimbe hatihati bem diniŋ folooŋ naneeŋ tiŋa gimbahaŋ wendiniŋ talifofoŋ gineŋ wooŋ yokwet maaneŋ foneeŋ. \v 15 Gimbahaŋ magineŋ fakaŋkade adi indihidi hatineeŋ: kamo heki, upmuŋ sitnaŋ eŋ tubuhi boihatiiŋ eŋ meeniŋ kefifile tiiŋ, eŋ me udihikumuŋ tiiŋ, eŋ kwet yabaweŋ nadisukilitiŋa welewele tutumbaaŋ bepaŋ yalayalaŋ moŋgo hatiiŋ eŋ yalaŋdok nadiune folooŋ tilak. \s1 Jesu ne yoguk, “Dewit’walaŋ yalaki na iŋakoŋ” \p \v 16 “Jesu, nagoŋ aŋelone niŋkulene adibo kayoŋbopneye hidi na’walaŋ mede hanihautaguk. Biyagoŋ hinek, nu yadi mundiniŋ kobuli Mapme Dewit’walaŋ yalaki gineniŋ mintagut tiŋa undugoŋ naŋgat dikiŋiŋ hinek, tiŋa nu yadi helehele diniŋ bamholiŋa hautaŋ hinek.” \p \v 17 Munabuli eŋ Jesu’walaŋ tam gigitdi indiŋ yoyamuk. “Du beŋ!” Ala nebek niŋ adi mede i nadiŋa undugoŋ yobaak, “Du beŋ!” Nebek niŋ adi imedok maŋiŋ galiune kedem baak. Eŋ nebek niŋ adi wendok nadikaaŋ buŋa hatihati fafaŋeniŋ diniŋ ime tuwaŋit mokit nawaak. \s1 Jondi Jesu’walaŋ yobihit mede yendok mute mede yoguk \p \v 18 Pepa yendiniŋ maaneŋ kigili mede youtat i kunatnadi tineeŋ, hidi mute mede hanimbe nadineŋ. U indiŋ hinek kuyoŋ. Nebek niŋ adi ne’walaŋ nadinadi niŋ tubumintaaŋ buŋa tomboyoulaak meeniŋ uyadi Bepaŋdibo nemek miknit mintadok pepa yendok gineŋ youle hatak u tomboyoulimimbaak. \v 19 Eŋ nebek niŋ adi kigili mede yendiniŋ diki tubufilaak adi yadi Bepaŋdibo hatihati bem diniŋ mede eŋ yokwet uŋgoniŋ diniŋ mede aditok gigit yoŋit iŋoŋ hatak u lom moŋgolune nemu halimimbaak. \s1 Mede yokahaŋ \p \v 20 Mede i yobihiliŋit u kasop tilakdi indiŋ yolak. “U Biyagoŋ, nu pilap hinek bene tilat.” \p U Biyagoŋ, Wapum Jesu, du bubuŋ hinek tibeŋ. \p \v 21 Wapum Jesu’walaŋ siloŋ tobogoŋdi metam hogohogok, hidut haliwooŋ halaak.