\id PSA - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \ide UTF-8 \h Kap \toc1 Judahi’walaŋ Kap \toc2 Kap \toc3 Kap \mt1 Judahi’walaŋ Kap \imt1 Yodakale Mede \ip Judahi’walaŋ Kap pepa yoŋ adi Bepaŋ tubudulaaŋ wou nintilooŋ niutumbadok kap pepa. Kap heki yoŋ adi koomkwaha meeniŋ kubugoŋ kubugoŋdi youkiŋ. Ala kap eŋ ninadi heki yoŋ adi Judahidi moŋgola yehikiutat yeŋke Bepaŋ niutumbaaŋ kap toyagiŋ. Unduŋ titauyeeŋke mindaŋkade kap u moŋgola Bepaŋ’walaŋ mede “Yofolok Komi” gineŋ maaŋ boigiŋ. \ip Kayoŋbop diniŋ yoyout heki yoŋ adi mebimebi. Noli yonadi, noli Bepaŋ niutumbadok, noli Bepaŋdi yehitubuduladok, noli Bepaŋdi kwele tiyemdok, noli Bepaŋdi hatihati dapmandapmaŋnit moki yemdok, noli yomhik tumolokuyemdok, noli Bepaŋdi kahaŋ tiyemguk wondok niutumbaaŋ tonadifo tiŋa siloŋ kamedok, noli Bepaŋdi malabumuŋhik kaŋ memikhiye kibikoŋ tiyemdok. Ninadi hogohogok yoŋ adi me kubugoŋdok eŋ Isilae mebop hatigiŋ wanakaŋhik youkiŋ. \ip Noli Bepaŋ ne’walaŋ namanda foloŋ hinehinek yali nadiŋa ninadigiŋ, eŋ noli adi Bepaŋ’walaŋ metam noli’walaŋ nadinadihik gineŋ be sigihik foloŋ dediŋ nadigiŋ u wanaŋ yehikiula ninadigiŋ. \ip Judahi’walaŋ Kap woŋadi Jesudi kwetfoloŋ hatigukneŋ uŋgoŋ tubukaikaaŋ yoluguk. Eŋ Yofolok Kobuli youkiŋ hekidi maaŋ Judahi’walaŋ Kap gineŋ mede kiliki noli moŋgola nehi mede youkiŋ u ulihiŋa youtaugiŋ. Tiŋa undugoŋ kayoŋbop kobuli tububihila mintaguk uŋaniŋ Judahi’walaŋ Kap pepa wondi Bepaŋ lufomkulitniŋdi kubugoŋ wou nintilooŋ niutumba titiŋdok mede be kap uŋakoŋ moŋgola yohautaaŋ youkiŋ. Unduŋ doktiŋa Judahi’walaŋ Kap pepa mebinit yendi metam kwetkwet nadisukilitihinit hatiyam hogohogok indi’walaŋ tinaulibinik diniŋ pepa mebi tilak. \iot Judahi’walaŋ Kap pepa yendiniŋ maaneŋ fiye 150 hakiiŋ. Ala daneune bop indiŋ mintaiŋ. \ili Kap 1-41 \ili Kap 42-72 \ili Kap 73-89 \ili Kap 90-106 \ili Kap 107-150 \c 1 \s1 Me didimeniŋ eŋ me hogoli diniŋ mede \p \v 1 Me nediyeŋdi me kadakahi’walaŋ mede mu tagimnelak tiŋa undugoŋ me kadakaniŋ titiŋ heki’walaŋ talik mu kelelak, be me Bepaŋ nimpekit tiiŋ heki gut ipilat mu tilak adi yadi Bepaŋdi kahaŋ timimbune nadifo hinek tilak. \p \v 2 Me woŋ adi Yahwe’walaŋ Yodoko Medeŋiŋ wendok nadigalika hinek tilak, doktiŋa timiŋ be hadapmo adi uŋgoŋ hati nadituwat tilak. \p \v 3 Me woŋ adi bem niŋ ime gagayeŋ yetigiŋ undiniŋ. Adi naiŋiŋ foloŋgoŋ hinek folooŋ folak, tiŋa undugoŋ hapmuŋ kumuhaŋinda mu tiiŋ. Nemenemek tilak hogohogok u momooŋ hinek mintalak. \p \v 4 Me kadakahi adi undihi moŋ. Mokoŋ hinek. Adi yadi figifigi sububadi fedikutak undihi. \v 5 Unduŋ doktiŋa me kadakahi adi yadi Bepaŋdi nai wapum foloŋ mede nadinadi kwanai tibaak uŋaniŋ tuwot mu saŋindaneeŋ. Tiŋa me kadakaniŋ titiŋ heki adi yadi me didimehi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ mu hatineeŋ. \p \v 6 Yahwe adi me didimehi’walaŋ titiŋhikdok nadiune tuwot tilak. Iŋgoŋ me kadakaniŋ tiiŋ heki adi yadi liwedapmaŋ tineeŋ. \c 2 \s1 Bepaŋdi mapme tubudakaleeŋ netok kahileguk \p \v 1 Maŋgoŋde tiŋa mebop noli adi foko titiŋdok mede yofolok tiiŋ? Dediŋ doktiŋa metam i kadakaniŋ titiŋdok mede yofolokenefit indiŋ tiiŋ? \v 2 Me mapme kwetkwet hatiiŋ hogohogok adi mikdok tiulidoko tubudapmaiŋ. Kaŋ me talitimeŋ heki adi Yahwe ne tiŋa me metamŋiye yabudokodok tubumintaguk u yehitifofoŋdok bop tiŋa talik lohiiŋ. \v 3 Adi indiŋ yoiŋ, “Indi kohonik nemek fafaŋeniŋdi youkilitigumuk i kahibulaginekuyemnim. Indi tawa fafaŋeniŋdi nihi-ibikilitigumuk i fiyakutnim.” \p \v 4 Bepaŋ adi kunum gineŋ ne’walaŋ mapme popŋiŋ foloŋ ila yabugege tiŋa yenimpekit tilak. \v 5 Unduŋ tiŋa yelak e’, weleŋ gouyeune mede saŋiniŋnit hinek yenilak. Eŋ gibitaŋ kwihitaune adi wendoktiŋa munta kisaŋ hinek tiiŋ. \v 6 Tiŋa indiŋ yenilak, “Nu me i nagoŋ me mapme mintadok nindapmagut. Tiŋa nagoŋ Saiyon kweboboene foloŋ hatidok niŋgut.” \p \v 7 Me mapmedi indiŋ yolak, “Nu kamiŋ Yahwedi mede yofafaŋelak u yohautawit. Adi indiŋ yofafaŋelak, ‘Du biyagoŋ hinek na’walaŋ mihine. Nu kamiŋ tububihila du’walaŋ baha tilat. \v 8 Naninadiune mebop noli hogohogok gamdapmawene du kwet wanakaŋ hogohogok u kadokodapmawaaŋ. \v 9 Du kohoge saŋiniŋnit wendi yabudokowaaŋ. Tiŋa metamdi kwet kabot ulitawaune pupuheneeŋ kuyahi kuyahi tiiŋ wendok tuwot tiyembaaŋ.’” \p \v 10 Unduŋ doktiŋa me mapme heki hidi magi kametnadi momooŋgoŋ tiŋa titiŋhik tubudidimeneŋ. Eŋ kwetfoloŋdok talitimeŋ hatiiŋ hidi mede u kanadiŋila hatineŋ. \v 11 Hidi Yahwedok munta timiŋa adi’walaŋ hebeŋ gineŋ hatineŋ. Munta timiŋila nadifo maaŋ tineŋ. \v 12 Hidi mihiŋiŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ hatiŋila siŋgoŋgome tineŋ. Adi yadi kwihita pilap tilak, unduneŋ doktiŋa tiyaugene nadikwihitahambune kumuneeneŋ. \p Me nediyeŋ Bepaŋ nadisukilitimiŋa adi yahehewe timindok yoŋa adi’walaŋkade wooŋ galilak adi yadi Bepaŋdi kahaŋ timimbune nadifo kedem tilak. \c 3 \s1 Dewitdi saŋiniŋ moŋgotdok nadiŋa haniŋ ninadi kwanai tuguk \p \v 1 Yahwe, memikneye fee hinek mintaaŋ nehitubu-kadakaiŋ. \v 2 Tiŋa indiŋ naniiŋ, “Bepaŋ adi tuwot mu gehitubu-lodawek.” \p \v 3 Iŋgoŋ oŋ, medehik wendi folooŋ mu tilak. Yahwe, du kubugoŋdi mik diniŋ kweletalak unduŋ tiŋa yahenamulaŋ. Du kubugoŋdi nehitubu-lodaune yalakapmeŋ tilat. Du kubugoŋdi welemulapne ulatifooŋ nehitubu-lodaune saŋiniŋnit yatat. \p \v 4 Nu Yahwedi nehitubu-lodadok kutiniŋgut. Kaŋ ne’walaŋ kweboboe uŋgoniŋ foloŋ haliŋa kutikutine nadiŋa nehitubu-lodaguk. \p \v 5 Nu adi damo deila agaŋ deikauleeŋ hakut. Iŋgoŋ oŋ, Yahwedi nabudokolak doktiŋa kotigoŋ sukuleeŋ pilali hatilat. \p \v 6 Memik 10 tausen unduŋdi nehi-kelemadidapmaiŋ, iŋgoŋ nu aditok munta mu tibit. \v 7 Yahwe, du beŋ. Bepaŋne, du buŋa nehitubu-lodaweŋ. Du memik tinamiiŋ mahik geŋ foloŋ kisaŋ hinek widihiŋa yehitubu-mekalaŋ, tiŋa me hogohi’walaŋ mahik kitili ugolokuyemulaŋ. \p \v 8 Yahwe, du kubugoŋdi unduŋ tiŋa kotigoŋ ninigitaŋ kaŋ nemek niŋdi nemu nihitubu-kadakalak. Du’walaŋ kahaŋgedi metamgeye foloŋ haliwooŋ halaak. \c 4 \s1 Dewitdi saŋiniŋ moŋgotdok nadiŋa timiŋ ninadi kwanai tuguk \p \v 1 Bepaŋ, du nehitubu-lodaune fafaŋe tilat. Doktiŋa kutiganimbene kutikutine nadiweŋ. Nu koom welemulap kisaŋ tibe nehitubu-lodaguŋ. Du siloŋ tobogoŋ tinamuŋa yonadine nadiweŋ. \p \v 2 Me heki, hidi nai dedigoŋ wotnenegigit yotifo tineeŋ? Nai dedigoŋ nemenemek hogohi wendok nadigalika tineeŋ? Be nai dedigoŋ titiŋ yalayalaŋ keleneeŋ? \p \v 3 Hidi mede i momooŋgoŋ hinek nadineŋ. Me nediyeŋ Yahwe hebeŋ foloŋ hatiiŋ adi yadi netok hinek yabukahilelak. Nu adi helemahelemaŋ kutinimbe kutikutine nadinamulak. \p \v 4 Hidi Bepaŋdok munta tiŋa kadakaniŋ mu taneeŋ. Gulup foloŋ deihaliŋila mede yendok nadituwatuwaleyaneeŋ. \p \v 5 Hidi Yahwedi dumuŋ hemundumunduŋe dedihigoŋ titiŋdok nadilak undihigoŋ hinek heyaneeŋ. Unduŋ tiŋa adi hogok nadisukilitimiyaneeŋ. \p \v 6 Metam feedi indiŋ yoiŋ, “Indi nemenemek fofohi beŋa kedem nadifo tinim. Yahwe, du siloŋ tobogoŋ tiŋa nihitubu-lodaweŋ.” \v 7 Metam undihidi dininahik gineŋ wit gut waindi folooŋ fee mintaune nadifo tiiŋ. Iŋgoŋ nadifo du welene gineŋ tubumintaguŋ wendi adi’walaŋ nadifohik u kalakapme tilak. \p \v 8 Yahwe, du kubugoŋdi nabudokoune momooŋ hatilat. Unduŋ doktiŋa damo deikaule tilatneŋ nai uŋaniŋ nemek niŋdok munta nemu tilat. \c 5 \s1 Dewit adi Bepaŋdi kadokowek yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, koyonedok magi kametnadi tibeŋ. Tiŋa yonadine nadiweŋ. \v 2 Du Mapme tiŋa Bepaŋne, du hogok ganinadilat. Du kutikutine nadinambeŋ. \p \v 3 Yahwe, nu adi haniŋ indigoŋ tuwot ganinadilat. Eŋ helemahelemaŋ mele labune yonadi kwanai gibita tilat, wendi dutok siloŋ tigamulat. Unduŋ tiŋa yonadine tubu-udanenambeŋdok woomulat. \p \v 4 Bepaŋ, du titiŋ hogohidok nadiune utumba mu tilak. Me kadakaniŋ titiŋ heki adi du mu gehitubu-dulaaŋ hatidok. \v 5 Du me fokohinit biyabune namandake foloŋ tuwot mu yatneeŋ. Du me kadakaniŋ tiiŋ heki yabukwihita tilaŋ. \p \v 6 Du adi yalaŋ-me heki yehitubu-liwe tubu-dapmalaŋ. Eŋ me widihi kumuŋ tiiŋ heki be me tikamanda tiiŋ, metam undihi sigilulum tiyemulaŋ. \v 7 Iŋgoŋ welegedi hinek nabukahilelaŋ. Unduŋ doktiŋa yokeneŋ kedem wit. Yoke uŋgoniŋ gineŋ uŋoŋ wooŋ mulelem tigamuŋa wohoge ganiutumbait. \p \v 8 Yahwe, memik heki nehitubu-kadaka tine tiiŋ, ale kayone tubudidimeune du’walaŋ titiŋ fofooŋ uŋak takaliwit. \v 9 Memikneye heki adi yadi mede biyagoŋ-kabe nemu yoiŋ. Adi yadi metam yehitubu-kadakadok hogok hati yoiŋ. Eŋ mahik adi meyotneŋ mekoŋ dobune yatak undihi. Unduŋ doktiŋa metam feedi adi’walaŋ titiŋhik keleneŋ yoŋa mede yogaligalike hati tiiŋ. \v 10 Bepaŋ, mede foloŋ yapmeŋ kibikoŋhik tubu-udaneyemiŋa nehi’walaŋ nadinadi hogohi wendi yehitubu-kadakaweŋ. Adi gabuhaŋinda tiŋa kadakaniŋ fee tiiŋ, unduŋ doktiŋa namandake foloŋ hatiiŋ u yehikelekulune wooŋ kweetniŋ hatineeŋ. \p \v 11 Iŋgoŋ metam nediyeŋ du yahehewe tiyemdok nadiŋa buŋa dukut galiiŋ adi yadi nadifo tineŋ. Welehik gineŋ nadifo pilalune nadifo kap toneŋ. Metam nediyeŋ welehikdi gabukahile hinek tiiŋ adi momooŋgoŋ hinek yabudokolaŋ. Adi kedem gibitaŋ nadifooŋ wohoge ganintiloneŋ. \p \v 12 Yahwe, du metam medege takalihinakaiŋdok kahaŋ momooŋ hinek tiyemilaŋ. Tiŋa du mik diniŋ kweletalak nabugoŋ tiŋa yaheyemilaŋ. Unduŋ tiŋa yabudokoune momooŋ hinek hatiiŋ. \c 6 \s1 Dewit adi malabumuŋ gineŋ hali Bepaŋdi tubulodawek yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, du kwihita tiŋa nu mu nanintobeŋ be welege kadakaune nehitubu-didimewene kaŋ nemek malabumuŋ hinek mu tinambeŋ. \p \v 2 Yahwe, nu saŋiniŋne dapmahinakaune saŋiniŋ lohilat. Doktiŋa du siloŋ tobogoŋ tinamuŋa kotigoŋ saŋiniŋ nambeŋ. \v 3 Nu welemulap kisaŋ hinek tilat. Kaŋ Yahwe, du dediŋ doktiŋa nai kweheyeniŋ hinek binabulaŋ? \v 4 Yahwe, du me siloŋ tobogoŋ titiŋdi kedem buŋa nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagilune mu kumumbit. \v 5 Me kumuŋ tigiŋ heki adi du kotigoŋ mu nadigamiiŋ, tiŋa adi kwet hakiiŋneŋ uŋoŋ adi wohoge mu ganintiloiŋ. \p \v 6 Nu kuti kobulabulayeŋ tigetige saŋiniŋne dapmalak. Timiŋ indigoŋ tuwot makat kotiwene dautilitiliknedi kwet damodeitat u tubu-mendadapmaŋ tilak. Tiŋa undugoŋ makat gibita kotiwene mebi uloloŋne mendadapmaŋ tilak. \v 7 Memikneyedi fee tubune wendoktiŋa makat hakotat. Tiŋa daune bediune nemenemek tuwot mu yabulat. \p \v 8 Me titiŋ hogohi tiiŋ, hidi binabuŋa ut. Yahwe adi makat kotat i agaŋ nadinamulak. \v 9 Nu Yahwedi nehitubu-lodadok kutniŋgut, kaŋ adi kutikutine nadiŋa yonadine agaŋ tubu-udanelak. \v 10 Memikneye adi malabumuŋ wapum hinek tubumintaneeŋ. Tiŋa meka tiŋa moŋ kaŋ muntaaŋ pilap hinek uŋoŋdibek momogiyondaaŋ uhebineeŋ. \c 7 \s1 Me malabumuŋnit’walaŋ yonadiŋiŋ \p \v 1 Yahwe Bepaŋne, nu memikneye doktiŋa du’walaŋkade buŋa hebihatat. Doktiŋa nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagilune me nulukumuŋ tine nehikeleiŋdi mu nehitubu-kadakaneŋ. \v 2 Be dambek niŋ nanagila wooŋ laiondi metam yehisibulaginelak unduŋ nehitubu-kadakaune nediyeŋbo yoŋa nehitubu-lodawek. \v 3 Yahwe Bepaŋne, nu me notne tikamanda timiŋa mede yalaŋ nenobu nimbit, \v 4 be memikne kadakaniŋ nenobu timimbit kaŋ kedem yomne eŋ kadakaniŋne wendok kibikoŋ \v 5 memik heki kedem biyabune buŋa nehikeleeŋ nohoneneŋ. Tiŋa nehitubu-kadakaaŋ foloone gitnem tukulune kwetfoloŋ kedem halek. \p \v 6 Yahwe, du kwihitaaŋ pilali memik tinamiiŋ yehitubu-kadakaweŋ. Bepaŋne, du titiŋ didimeniŋdok nadilaŋ doktiŋa pilali nehitubu-lodaweŋ. \v 7 Du kunum gineŋ mapme kumopopge foloŋ ila metam hogohogok yenimbune buŋa yamaiŋgoŋ gehitubu-dulaaŋ bopneune yabudokoluwaaŋ. \p \v 8 Yahwe, du metam hogohogok’walaŋ titiŋhik kameka tilaŋ. Unduŋ doktiŋa nu titiŋ didimeniŋ hogok tiŋa kadakaniŋ nemu tilat wendok nadiŋa nehitubu-lodaune mede kwanai foloŋ fafaŋeeŋ yali yalakapme tibit. \p \v 9 Bepaŋ, du adi didimeniŋ hinek. Du metam hogohogok’walaŋ nadinadihik eŋ welehik kameka tilaŋ. Unduŋ doktiŋa me kadakahi’walaŋ titiŋ kadakahi u yehitubu-fidapmaŋ tibeŋ. Unduŋ tiŋa me didimehi u kedem yehitubu-lodaune fafaŋe tiŋa yatneeŋ. \p \v 10 Bepaŋ adi kweletalak dabugoŋ tiŋa yahehewe tinamulak. Metam nediyeŋdi adi’walaŋ medeŋiŋ takaliiŋ heki adi yadi yehitubu-loda tilak. \v 11 Bepaŋ adi mede nadinadi kwanai didimeŋgoŋ tilak. Tiŋa helemahelemaŋ me kadakaniŋ titiŋ heki adi yadi yabukwihitaaŋ kibikoŋhik tubu-udaneyemilak. \v 12 Me kadakahidi wele tubutakale mu tubune kaŋ Bepaŋ adi miknoŋŋiŋ iutumba tilak, tiŋa tebeŋiŋ tehiŋa mik titiŋdok tiulidoko tilak. \v 13 Adi tebe kandam maŋiŋ mikit u tiulidokoyem tiŋa hatak. Adi me heki u widihikumuŋdok tebe kaŋguma heki agaŋ tiulidokooŋ woomulak. \p \v 14 Metam nadinadi kadakahi nadisuhebet tubune welehik gineŋ hatak adi folooŋ kadakaniŋ tubumintaiŋ. Adi malabumuŋ titiŋdok tiulidoko tiŋa helemahelemaŋ yalaŋ fee hinek yoiŋ. \v 15 Adi me noli yohonedok kwetfoloŋ koŋ dobiiŋ. Iŋgoŋ nehigoŋ koŋhik gineŋ uŋgoŋ maaŋ foneeŋ. \v 16 Nehi uŋgoŋ malabumuŋ gineŋ foneeŋ, eŋ me nolidok mik-kwadi tiyemdok hatitulune wendigoŋ nehitok udaneyembaak. \p \v 17 Yahwe adi didimeniŋ hinehinek doktiŋa nu adi kap toŋa Yahwe Loloŋnit hinek wou nintilooŋ niutumbalat. \c 8 \s1 Bepaŋ wougigitŋiŋdi metam wohikgigit u yalakapme tilak \p \v 1 Yahwe, du Wapumnik, kwetkwet wohogedi loloŋnit hinek hatak. Wohogegigitdi kunum foloŋ tokidapmaŋ tiŋa hatak. \v 2 Dagoŋ memik heki eŋ me du’walaŋ medegedok sigilulum timiiŋ hekidok talik kamehep fafaŋeniŋ tiyemdok nadilaŋ doktiŋa wapmihi kuyahi maaŋ du wohoge ganintiloloŋdok yenindidimelaŋ. \p \v 3 Nu kunum kameguŋ eŋ muyakip tiŋa bamholiŋa heki boiguŋ ikiiŋ u yabuŋa indiŋ nadilat: \v 4 Me indi dedihigoŋ hinek doktiŋa inditok nadinimilaŋ? Indi maŋgoŋ biyagoŋ doktiŋa du momooŋ hinek nibudokolaŋ. \v 5 Du nihitutumbaaŋ da’walaŋ hebeke foloŋ fofoŋhinit nipmeguŋ. Tiŋa ninintiŋalooŋ wotninikgigit loloŋnit nimguŋ. \v 6 Du nemenemek hogohogok u yehitubu-mintaaŋ yabudokodok ninindapmaguŋ. \v 7 Nemenemek indi’walaŋ hebetnik gineŋ hatiiŋ adi indiŋ: Dompa, makau tiŋa kale hogohogok behepneŋ hatiiŋ \v 8 tiŋa bagi eŋ pisi tiŋa undugoŋ imeŋgwaŋ maaneŋ kaleŋgiŋgiŋ hatiiŋ hogohogok wanakaŋ. \p \v 9 Yahwe, du Wapumnik, kwetkwet wohogedi loloŋnit hinek hatak. \c 9 \s1 Bepaŋ’walaŋ titiŋŋiŋ didimehi wendoktiŋa niutumba titiŋdok \p \v 1 Yahwe, nu welenedi hinek ganiutumbaluwaat. Tiŋa du nemenemek hogohogok momooŋ tuguŋ wondok metam yenihautaluwaat. \v 2 Nu dutok tiŋa kap tonadifo tuluwaat. Nu kap toŋa Bepaŋ loloŋnit wohoge ganintilooŋ ganiutumbaluwaat. \v 3 Memikneye adi du saŋiniŋhik ulatifolaŋ doktiŋa momoŋ wooŋ kumuŋdapmaŋ tiiŋ. \p \v 4 Du me mede nadinadi dabugoŋ kumopop foloŋ ila mede yodapmandapmaŋ kwanai didimeŋgoŋ tilaŋ doktiŋa du titiŋne kamekaaŋ nehitubu-lodaune mede gineŋ fafaŋeeŋ yolat. \v 5 Du me mu nadigamiiŋ tiŋa me hogohi agaŋ mede foloŋ yapmeeŋ yehitubu-kadakadapmaguŋ tiŋa wohiye agaŋ tumolokukuŋ doktiŋa metamdi kotigoŋ-kabe nemu nadiyemneeŋ. \v 6 Memik a yehitubu-kadakaguŋ doktiŋa adi undugoŋ hatiyaneeŋ. Bepaŋ, du memik heki’walaŋ yohik kwehik agaŋ wiyapupuhenekuyemguŋ, doktiŋa adi undugoŋ hatiyaneeŋ. Nebek niŋdi kotigoŋ nemu nadiyembaak. \p \v 7 Yahwe adi Mapme hatigukdi hatilak. Adi kwelineŋ ila mede nadinadi titiŋdok agaŋ yodapmalak. \v 8 Adi metam hogohogok yabudokolak tiŋa Yodoko Medeŋiŋ adi didimehi hogok. Tiŋa titiŋŋiŋ didimeniŋ foloŋ metam hogohogok’walaŋ titiŋhik kamekaaŋ yodapmaŋ tibaak. \p \v 9 Wapum adi yooŋ fafaŋeniŋ. Unduŋ doktiŋa nebek niŋdi memikŋiye dut malabumuŋ tubumintaaŋ kaŋ momoŋ tiŋa adi’walaŋkade uluwaak. Be malabumuŋ mintahambune adi’walaŋkade wooŋ hebi hatiyaneeŋ. \p \v 10 Yahwe, du metam du’walaŋkade biiŋ hekidok sigilulum mu tiyemilaŋ. Unduŋ doktiŋa metamdi nadigamneeneŋ nai uŋaniŋ du nadisukilitigamneeŋ. \p \v 11 Yahwe adi Saiyon yokwet wapumneŋ uŋoŋ Me Mapme loloŋnit itak, doktiŋa kap toŋa wou nintiloneeŋ. Tiŋa kwanai wapum tuguk u metam hogohogok yenihautaune nadineeŋ. \p \v 12 Wapum adi me nohiye widihikumuŋgiŋ diniŋ kadakaniŋhik uŋgoŋ hati nadiyemilak. Adi folofigita nadiiŋ’walaŋ kutikutihik nadidok magi kamehep mu tilak. Adi yadi toboniŋ yehitubu-lodaaŋ me nediyeŋ kadakaniŋ tiyemiiŋ hekidok kibikoŋ tubu-udaneyemilak. \p \v 13 Yahwe, du memik hekidi malabumuŋ eŋ folofigita namiiŋ u kaŋ siloŋ tobogoŋ tinambeŋ. Kaŋ nu agaŋ kumuŋdok muniniŋ tubu-dulalat gineniŋ kotigoŋ nehitubu-lodaaŋ nanagilune kedem hatiluwaat. \p \v 14 Wendoktiŋa du nemenemek tuguŋ wondok kahat tiŋa wohoge ganintiloit. Nu Saiyon yokwet wapum yeme foloŋ yali nadifo tiŋa du kotigoŋ nanagikuŋ wondok yohautawit. \v 15 Metam mu nadigamiiŋ hekidi indi maaŋ fonene ninigitdok yoŋa koŋ niŋ dobugiŋ, iŋgoŋ toboniŋ nehigoŋ fooŋ yadiweiŋ. Tiŋa undugoŋ nihonedok yoŋa begep ibigiŋ iŋgoŋ toboniŋ nehi widihiguk. \p \v 16 Yahwe adi ne’walaŋ titiŋŋiŋ u mede nadinadi kwanai foloŋ miŋgoŋ tubumintalak. Me hogohi adi me noli yehitubu-kadakadok nemek noli tigiŋ, iŋgoŋ tubu-udaneeŋ nehi uŋgoŋ yehitubu-kadakaguk. \p \v 17 Me hogohi eŋ mebop noli Bepaŋ sigilulum timiiŋ heki hogohogok adi wanakaŋ kumuhi hakiiŋneŋ uŋoŋ wanakaŋ udapmaneeŋ. \p \v 18 Helemahelemaŋ Bepaŋ adi me fofoŋhinitdok nadikaule mu tiyemilak. Unduŋ doktiŋa malabumuŋhinit adi yehitubu-lodadok yoŋa hogok woomhafit mu tiiŋ. Adi Bepaŋ nadisukilitimiŋa woomimbune yehitubu-lodalak. \p \v 19 Yahwe, du kwetfoloŋ memetam mu biyabune gabuhaŋindaneŋ. Du pilali me mu nadigamiiŋ u yanagila buŋa mede foloŋ yapmeeŋ titiŋhik kamekaaŋ yodapmaweŋ. \p \v 20 Yahwe, du fafaŋeniŋgoŋ yehiwidihiune hehele tiŋa fiyebulabulap tiŋa nehitok indiŋ nadineeŋ, “Indi kwetfoloŋ me, Yahwe’walaŋ saŋiniŋdok tuwot mooŋ.” Yehitubu-munta tubune metam adi nehitok nadiune fofoŋnit tibek. \c 10 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodawek yoŋa ninadi kwanai tuguk \p \v 1 Yahwe, du maŋgoŋde binabuŋa kweetniŋgoŋ wooŋ yataŋ? Eŋ nai kadakaniŋ gineŋ maŋgoŋde namandake kufulahebi tilaŋ? \v 2 Me hogohi adi foko tiŋa me fofoŋhinit yehitubu-kadakadok yehikeleiŋ. Adi me noli yehitubu-kadakadok nadihebet tigiŋ wondi yakaleeŋ nehi widihiwaak. \p \v 3 Me hogoli adi titiŋŋiŋ hogoli wendok foko tiyaulak. Tiŋa nemenemek fee yabunadigalika tilak. Unduŋ tiŋa Wapum sigilulum timiŋa yosilone timilak. \v 4 Me hogoli adi na nemenemek hogohogok agaŋ nadidapmalat yoŋa Bepaŋdok munta mu tilak. Unduŋ doktiŋa indiŋ yolak, “Kadakaniŋne wendok kibikoŋ tuwot mu tubu-udanenambaak.” \p \v 5 Me hogolidi nemenemek tilak kaŋ momooŋ mintalak. Iŋgoŋ Wapum’walaŋ nadinadiŋiŋ-kabe nemu kaŋ nadilak. Tiŋa adi yadi memikŋiyedok yenimpekit tilak. \v 6 Adi indiŋ nadilak, “Na fafaŋe tiŋa yatat doktiŋa nemek niŋdi tuwot mu nehitifowek. Tiŋa undugoŋ malabumuŋ tuwot mu mintanambaak.” \v 7 Tiŋa helemahelemaŋ me noli yehitubu-kadakadok yosilone tiyemilak. Tiŋa undugoŋ yehitubu-munta titiŋdok mede yalayalaŋ yenilak. Tiŋa kadakaniŋ be malabumuŋ mebimebi tubumintadok pilap hinek yolak. \p \v 8 Me woŋ adi me momohi buune widihi-kumuŋdok nadiŋa yokwet maaneŋ kabup hebihatilak. Tiŋa undugoŋ hebihali me gweheyehi u yehitubu-kadakadok woomyemilak. \v 9 Adi yadi me fiyewakahi buune yohonedok laiondi yoli ginaneŋ woomhatak wendok tuwot hebihali woomyemilak. Ala buŋa begepŋiŋ gineŋ foune widihilak. \p \v 10 Adi me fafaŋeeŋ doktiŋa kabup ila mik hewoom tiŋa me gweheyehi yehitiŋafooŋ widihiŋa widihigagaye tilak. \v 11 Me hogoli wendi indiŋ nadilak, “Bepaŋ adi titiŋnedok nadibedi mu tilak. Adi dawi agaŋ teheguk doktiŋa tuwot mu nabek.” \p \v 12 Ale Yahwe, du beŋ. Bepaŋ, du me u tubu-kadakaweŋ, tiŋa me malabumuŋhinitdok kaule mu tiyembeŋ. \v 13 Me hogolidi du sigilulum tigamuŋa weleŋ gineŋ indiŋ nadigamulak. “Adi kadakaniŋnedok kibikoŋ tuwot mu tubu-udanenambek.” \p \v 14 Iŋgoŋ oŋ, du adi me hogohi diniŋ titiŋhik agaŋ kanadilaŋ. Tiŋa undugoŋ metamdok folofigita be malabumuŋ yemiiŋ u maaŋ agaŋ yabunadilaŋ, tiŋa malabumuŋhik yehitubu-lodadok tiulidokooŋ woom tilaŋ. Eŋ me fiyewakahi tiŋa me gweheyehi nediyeŋ du’walaŋkade biiŋ u yehitubu-lodalaŋ. \v 15 Du me hogohi’walaŋ saŋiniŋhik be titiŋhik hogohi u tubu-liwedapmayembune kotigoŋ nemu tubumintaune kawaaŋ. \p \v 16 Yahwe adi Mapme loloŋnit hatigukdi hatilak. Unduŋ doktiŋa metam nediyeŋ adi mu nadisukilitimiiŋ adi yadi kwelineŋ yehikele-kudapmaŋ tibaak. \p \v 17-18 Yahwe, du metam gweheyehi fofoŋhinit heki’walaŋ yonadihik nadiyemiŋa welehik tubukilitibeŋ. Tiŋa du kondiŋahi eŋ metam malabumuŋhinit’walaŋ kutikutihik nadiyembeŋ. Du yehitubu-lodaune mede gineŋ fafaŋe tineŋ. Kaŋ metam kwetfoloŋ nai muniŋgoŋ-kabe hatineŋdi kadakaniŋ kotigoŋ mu tiyemneeŋ. \c 11 \s1 Nu Bepaŋ nadisukilitimihinaka tilat \p \v 1 Nu Yahwedi yahehewe tinambek yoŋa adi’walaŋkade bulat. Kaŋ du tububuyebe tiŋa bagi niŋdi momoŋ tiŋa ulak wendok tuwot momoŋ kweboboe foloŋ lowit yo nanilaŋ? \p \v 2 Biyagoŋ hinek, me hogohi adi me didimehi yalamdok mambip gineŋ tebe kaŋgumahik sumuyeyekeeŋ tebesithik hamane-dindineeŋ woomyemiiŋ. \v 3 Metam hogohogokdi titiŋ fofohi biyabudapmaune metam didimehi adi dediŋ buyo tineŋ? \p \v 4 Yahwe adi Siloŋyot uŋgoniŋ gineŋ hatak. Adi yadi kunum gineŋ Mapme loloŋnit ilaŋa kwetkwet metam hogohogokdi maŋgoŋ tiiŋ u ila kanadidapmalak. \p \v 5 Yahwe adi me didimehi be me hogohi wanakaŋ yabunadi tilak. Tiŋa metam Yodoko Medeŋiŋ sigilulum timiiŋdok adi weleŋdi yabukwihita hinek tilak. \v 6 Wendoktiŋa tuwahik diniŋ kibikoŋ kudup-mebem ime dabugoŋ kwatneune fooŋ me hogohi u yehidalak. \p \v 7 Yahwe ne adi titiŋ didimeniŋ hogok tilak. Unduŋ doktiŋa metam didimehi adi yabukahile hinek tilak. Ale metam nediyeŋ Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ takalineeŋ adi yadi namanda kaneeŋ. \c 12 \s1 Dewit adi Bepaŋdi tubulodawek yoŋa ninadi tuguk \p \v 1 Nai indinde me fofooŋ nemu hatilak. Tiŋa nai indinde me didimeniŋ maaŋ undugoŋ nemu hatibune kalaŋ. Unduŋ doktiŋa, Yahwe, du nihitubu-lodaweŋ. \v 2 Metam hogohogok nohiyedok yalaŋ yeniiŋ, eŋ tikamanda tiyemiŋa yenihohoket tiyemiiŋ. \v 3 Yahwe, du me mede yohohoke tiyawiiŋ heki’walaŋ mahik kameheyembeŋ. Eŋ me foko tiŋa sigitiŋalo mede yoiŋ heki’walaŋ maaŋ mahik teheyembeŋ. \v 4 Meheki undihidi indiŋ yoiŋ, “Indi nediyeŋ nibudokolak ale? Indi maŋgoŋ yone nadiŋa kaŋ inde nadiyam tuwolit yonim. Nebek niŋdi tuwot mu kamehenimbek.” \p \v 5 Yahwedi indiŋ yolak, “Metamdi me fofoŋhinit yenintifo tiiŋ eŋ malabumuŋhinit adi folofigita nadiŋa kobulabulaye tiiŋ. Wendoktiŋa nu buŋa hatihati kulemaŋdok nadigigine tiŋa woom hatiiŋ u yembit.” \v 6 Yahwe’walaŋ yofafaŋe medeŋiŋ adi biyagoŋ hinek tiŋa medeŋiŋ adi momooŋ hinek silwa kudup gineŋ nai 7 unduŋ heune daaŋ fafau niyaniyaŋ hinek tilak wendok tuwolit. \p \v 7-8 Me hogohi adi kwetkwet yaudapmaŋ tiiŋ. Kaŋ metam hogohogokdi titiŋ hogoli u nadiune titiŋ fofooŋ tubu-dapmalak. Unduŋ doktiŋa Yahwe, du nibiulidokoweŋ. Tiŋa helemahelemaŋ momooŋgoŋ hinek nibudokoune me hogohidi tuwot mu nihitubu-kadakaneeŋ. \c 13 \s1 Dewit adi Bepaŋdi tubulodawek yoŋa ninadi tuguk \p \v 1 Yahwe, nai deniŋ kotigoŋ nadinambaaŋ? Be agaŋ binabudapmaŋ hinek-kube tilaŋ? Be nai dedigoŋ hinek sigilulum tinambaaŋ? \v 2 Nai deniŋ hinek folofigitane dapmawaak? Be helebufa dedigoŋ hinek welemulap nadiwaat? Be nai dedigoŋ hinek binabune memikneyedi nehitifoneeŋ? \p \v 3 O Yahwe, Bepaŋne, nutok nadinamuŋa yonadine nadiweŋ. Tiŋa kotigoŋ nehitubu-kilitiune kumuŋ mu tibit. \v 4 Unduŋ tubune memikneyedi indiŋ tuwot mu yoneŋ, “Agaŋ yalitifooŋ kalakapmemun.” Du mu binabeŋ, toboniŋ nehitubu-lodaune memikneyedi naniŋgege tiŋa nadifo tuwot mu tineŋ. \p \v 5 Du welegedi hinek nabukahilelaŋ u helemahelemaŋ unduŋ hinek nadisukilitilat. Tiŋa du kotigoŋ nanagilaaŋ doktiŋa nu nadifo tilat. \p \v 6 Yahwe negoŋ momooŋ hinek tinamguk doktiŋa nu kap toŋa nadifooŋ wou nintiloit. \c 14 \s1 Bepaŋdi kunum foloŋ hali metam sigilulum timiŋa kadakaniŋ tiiŋ u hayabulak \p \v 1 Me nadinadihinit mokit kaulehi, adi nehi welehik gineŋ indiŋ yoiŋ, “Bepaŋ nemu hatilak.” Me undihi adi me hogohi. Adi yadi titiŋhik madimadikeŋgoŋ tiiŋ. Nebek niŋdi titiŋ momooŋ nemu tilak. \p \v 2 Yahwe adi kunum foloŋ hali diweune foune metam nadinadi fuliŋgoŋhinit ne’walaŋkade nenobu baneŋ, unduŋ yoŋa yabunadi tilak. \v 3 Iŋgoŋ mokoŋ. Metam hogohogok wanakaŋ talik fofooŋ u bikabudapmaŋ tiiŋ. Adi’walaaniŋ kubugoŋ-kabe niŋdi titiŋ didimeniŋ-kabe nemu tilak. Mokoŋ hinek. Adi hogohogok kadakaniŋ gineŋ fodapmaaŋ me kadakahi hogok mintadapmaiŋ. \p \v 4 Yahwedi indiŋ yolak, “Me kadakaniŋ tiiŋ heki yoŋ adi nadinadihinit mokit bidak? Adi yadi metamneye nadibedinit mokit hogok yehitubu-kadakafit tiiŋ. Tiŋa naninadi-kabe nemu tiiŋ.” \p \v 5 Unduŋ doktiŋa Bepaŋdi metam nediyeŋ medeŋiŋ takaliiŋ heki adigut halaak, kaŋ me heki u munta kisaŋ hinek tineeŋ. \p \v 6 Me hogohi, hidi me fofoŋhinitdi nemek kedem tinene nadihebet tiiŋ kaŋ tubufiit tiyemiŋa yehitubu-gweheye tine tiiŋ. Iŋgoŋ oŋ, Yahwedi yabu-ulidoko tilak. \p \v 7 Nu adi indiŋ hinek nadilat. Yahwedi Saiyonniŋ me niŋ kameune buŋa Isilaehi metam kotigoŋ yanagilaak. Bepaŋdi metamŋiye yehitubu-lodaaŋ kotigoŋ yanagilune momooŋ hatineeŋ. Biyagoŋ hinek, Jekop’walaŋ yalakiŋiye adi welemomooŋ nadineeŋ. \c 15 \s1 Bepaŋdi titiŋ indiniŋ titiŋdok nadinimilak \p \v 1 Yahwe, me nediyeŋdi du yokeneŋ kedem hatibek? Be me nediyeŋdi da’walaŋ kweboboege uŋgoniŋ foloŋ Saiyon uŋoŋ looŋ itouwek? \p \v 2 Me nediyeŋdi nemenemek hogohogok gineŋ Bepaŋ’walaŋ nadinadiŋiŋ takalilak, tiŋa helemahelemaŋ titiŋ didimeniŋ tilak, eŋ helemahelemaŋ mede biyagoŋ hogok yolak. Adiyeŋ kedem yokeneŋ hatibek. \p \v 3 Adi me yalaŋ yeniŋa yenintifo mu tilak, eŋ me noliŋiyedok nemek kadakaniŋ mu tiyemilak, tiŋa undugoŋ mede yalaŋ yotuwatuwale mu tiyaulak. \p \v 4 Adi me Bepaŋdi sigilulum tiyemulak u yabuhaŋinda hinek tilak, iŋgoŋ me Yahwe medeŋiŋ tagimneiŋ adi yadi wohiye yenimbelolak. Tiŋa adi nemek malabumuŋ niŋdi ulatifolak iŋgoŋ wendok nadibedi mu tiŋa mede yofafaŋe tuguk undugoŋ hinek tagimneeŋ tilak. \p \v 5 Adi noliŋiye nadiyembune muneeŋ hogok tobogoŋ beiŋ. Ala nai muneeŋ toboniŋ dibek beiŋ undugoŋ tubu-udanemiiŋ kaŋ adi tomboyoula nimaaŋ mimiŋdok mu yenilak. Be me yomhinit mokit mede foloŋ yapmedok muneeŋ foloŋ tuwot mu nihohokeneiŋ. Me nediyeŋ titiŋ undihi tiiŋ heki adi tuwot mu gweheyeneeŋ. \c 16 \s1 Me niŋdi nadisukiliti tiŋa Bepaŋ ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, nu du’walaŋkade hebihale bulat doktiŋa nabudokoweŋ. \p \v 2 Nu Yahwe indiŋ nilat, “Du Wapumne. Nemenemek kedehi hogohogok hatnamiiŋ yoŋ adi du’walaŋ kohoge foloŋ hogok budapmalak.” \p \v 3 Bepaŋ’walaŋ metamŋiye adi momohi hogok, wendoktiŋa nu adigut hatidok nadifo tilat. \v 4 Metam gililikeeŋ bepaŋ yalayalaŋ heki’walaŋkade udapmaiŋ adi yadi malabumuŋ fee mintayembaak. Nu adi adut tomboyoula dumuŋ heheŋ mu tibaat, tiŋa undugoŋ adi’walaŋ bepaŋ yalayalaŋhiye u tuwot mu yeniutumbawaat. \p \v 5 Nu nemenemek noli nimaaŋgoŋ nemu nadiyemilat, Yahwe du hogok hinek gabukahilelat. Tiŋa nemenemekdok baniŋ tilat kaŋ tuwot hinek namulaŋ. Wendoktiŋa hatihatine adi du kohoge foloŋ hatak. \v 6 Biyagoŋ hinek, nu nemenemek hogohogok momohi i moŋgotat u du’walaŋkade bulak. Eŋ yabene momooŋ hinek tilak. \p \v 7 Yahwe kubugoŋdi naninehitubu-didime tilak. Kaŋ timiŋ welene maaneŋ nadinadidi mintaaŋ titiŋ didimeniŋ titiŋdok nanindidimelak. Unduŋ doktiŋa Wapum wou nintiloit. \v 8 Yahwe adi yamaiŋgoŋ hatilak u helemahelemaŋ hati nadilat. Adi yamaiŋgoŋ hatiŋila saŋiniŋ namulak. Unduŋ doktiŋa nemek niŋdi tuwot mu nehitubu-muntawek. \p \v 9 Welene gineŋ adi momooŋ hinek nadilat, kaŋ munabulinedi adi nadifo tilak. Wendoktiŋa nu nemek niŋdok munta mu tilat. \p \v 10 Du welegedi nabukahile hinek tilaŋ, unduŋ doktiŋa du binabune meyotneŋ uŋoŋ tuwot mu halaat. Be du da’walaŋ mehinekge koŋ gineŋ tuwot mu bikabune hali bitakawaak. \p \v 11 Du dagoŋ hatihati diniŋ talik nanindidimelaŋ. Tiŋa du hatilaŋneŋ adi nadifodi tokiŋa hatak. Tiŋa undugoŋ nehitubu-loda tilaŋ doktiŋa welene gineŋ adi nadifodi helemahelemaŋ tokooŋ hatak. \c 17 \s1 Me didimeniŋ’walaŋ yonadi \p \v 1 Yahwe kutibulabulayene nadiweŋ. Nu didimeŋgoŋ hatilatdi nadibedine du’walaŋkade tiŋa bulat. Nu yonadi yalayalaŋ mu tilat, biyagoŋ hinek tilat doktiŋa nadinambeŋ. \v 2 Du titiŋ didimeniŋ u agaŋ nadilaŋ doktiŋa me toboniŋ’walaŋ mede ulatifowit. \v 3-4 Du welene agaŋ kaŋ nadidapmalaŋ. Du agaŋ timiŋ buŋa welene diniŋ mebi kanadidapmaŋ tiŋaŋ, nai uŋaniŋ agaŋ kaŋaŋ, nadinadi hogoli nemu hatnamulak. Nu me nolidi mede kadakahi yoiŋ unduŋ mu yolat. Nu adi medege hogok honefafaŋeeŋ mik-kwadi u sigilulum tiyemilat. \v 5 Tiŋa helemahelemaŋ adi du’walaŋ talik hogok didimeniŋgoŋ kelelat, eŋ kayonedi talik bikabuŋa fai-kabe nemu folak. \p \v 6 Bepaŋ, du yonadine nadiŋa tubu-udanelaŋ. Unduŋ doktiŋa du hogok ganinadilat. Ale du magike kametnadi tiŋa yonadine nadinambeŋ. \v 7 Unduŋ tiŋa welegedi nibukahile hinek tilaŋ u miŋgilaŋgoŋ tubumintanimbeŋ. Tubulodanik Momooŋ, indi memikniye yabu-hebi tiŋa buŋa gehitubu-dula tiŋa hakam. \v 8 Ale da dauge mindipmuŋ kadokolaŋ undugoŋ hinek nabudokoweŋ. Unduŋ tiŋa pupup hekidi wapmihiye papalihikdi yehikufulaiŋ unduŋ nehikufulahebeŋ. \p \v 9 Memik heki agaŋ nulukumuŋdok nadiŋa nehikelemadi tiiŋ. Unduŋ doktiŋa undugoŋ tinambune me hogohidi mu nehitubu-kadakaneŋ. \v 10 Adi me nolidok bulaniŋgoŋ-kabe nemu nadiyemiiŋ. Adi yadi nehitok hogok nadiŋa nehi wohiye yotilo hogok gibitaŋ tiiŋ. \v 11 Adi kayoŋ talikne keletabubuyeŋ agaŋ nehikelemadiiŋ. Nai niŋ mintaune nohoneeŋ nulukumuŋdok woom tiiŋ. \v 12 Adi yadi laion hekidi kale yohonedok woom tiŋa hakiiŋ wondok tuwot hinek hadiweiŋ. Tiŋa undugoŋ laion pamaladi hebihali hadiweiŋ wondok tuwot woomhakiiŋ. \p \v 13 Yahwe, du buŋa memikneye widihiŋa yehimoŋgofoweŋ. Eŋ miknoŋge tiŋa widihiŋa me kadakaniŋ titiŋ heki’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. \v 14 Biyagoŋ, Yahwe, du saŋiniŋgedi nehitubu-lodaweŋ, kaŋ mehinekdi tuwot mu nehitubu-liweneŋ. Me nemenemek kwetfoloŋ iŋoŋ dapmaneeŋdok nadinadi hatiiŋ’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. Du kadakaniŋhikdok kibikoŋ tubu-udaneyemdok agaŋ tiulidokolaŋ. Ale agaŋ da dediŋ tiyemdok nadilaŋ unduŋ tiyembeŋ. Dediŋ tiyembeŋ undugoŋ tomboyoula wapmihiye tiŋa yalakihiye tiyembaaŋ. \p \v 15 Iŋgoŋ nu adi me didimeeŋ doktiŋa kougoŋ adi gabu hinek tibaat. Nu damo deila sukuleeŋ pilali nadiwit, du nukut hatilaŋ unduŋ gabuŋa nadifo hinek tibit. \c 18 \s1 Bepaŋdi Dewit tubulodaune mik gineŋ fafaŋeeŋ yalakapmeguk \p \v 1 Yahwe, du kubugoŋdi saŋiniŋne, wendoktiŋa welenedi gabukahile hinek tilat. \p \v 2 Yahwe adi kadokone, tiŋa adigoŋ gimbahaŋne fafaŋeniŋ. Wapumdi momooŋ hinek nabudokolak, tiŋa adigoŋ hebi-itne kwet tilak kaŋ kedem hatilat. Wapum adi kweletalak wondok tuwolit tiŋa yahehewe tinamulak. Adi kotigoŋ nanagila nabudokodok saŋiniŋ halimilak. \p \v 3 Nu Yahwe ninadiwene adi nehitubu-lodaune memikneyedi tuwot mu nehitubu-kadakaneŋ. Wendoktiŋa adi wou nintiloit. \p \v 4 Kumuŋnedi tawa niŋdi nehi-ibikilitiiŋ wendok tuwot nehitubu-dulalak. Kaŋ memikneyedi mik tinamiiŋ adi imeŋgwaŋdi buŋa nehikufulalak undiniŋ nabugoŋ. \v 5 Muniniŋ agaŋ kumumbit, kaŋ tawa niŋdi nehi-ibikilitiiŋ wendok tuwot tibek. Kaŋ bom adi nehikumuyedok woomhat tilak. \p \v 6 Kaŋ nu welemulap nadiŋa Yahwe kutnimbulabulaye tilat. Nu Wapumne ninadiwene adi kedem nehitubu-lodawek. Adi yadi yolineŋ haliŋa medene diniŋ woliniŋ hogok nadiwek. Kaŋ yonadinedi magi gineŋ mintaune nadiwek. \p \v 7 Wendoktiŋa Wapum adi kwihita tilak. Tiŋa yobune kwet kenim tilak, eŋ kweboboe hapmeneŋ kwet daŋiniŋ hakiiŋ tibitim kisaŋ hinek tiiŋ. \p \v 8 Timei ginaneŋ mupmuk labulak. Kaŋ kudumebem maŋiŋ gineŋ labulak wendi nemek fee yehidalak. \p \v 9 Adi mulukwaŋ liliwenekula foune mulukwaŋ gouyeniŋdi kayoŋ hapmeneŋ kamehep tilak. \p \v 10 Adi aŋelo foloŋ ilune woleeŋ bulak. U adi sububa papali bagi heki’walaŋ undiniŋ, ala Bepaŋ foloniŋ uŋgoŋ ilune nagila pilap hinek woleeŋ bulak. \p \v 11 Adi ne uŋgoŋ yobune mambipdi tumulune hatak. Tiŋa undugoŋ gwi mulukwaŋ mambipnit wendi kelemadidapmaune hatak. \p \v 12 Kaŋ filimpit tiŋa sifo muŋkulap toŋa kwet tubu-hautalak. Eŋ kudup gut gwi munilit munilit wondi mulukwaŋ gouyeniŋ u youbulagineeŋ maaŋ foyamuk. \p \v 13 Yahwe adi kunum foloŋ hali mulukwaŋdi tawaaŋ muŋkulap tolak unduŋ kutifiyelak. Kaŋ metamdi Bepaŋ loloŋnit’walaŋ kutifiyeŋiŋ diniŋ maŋiŋ woliniŋ nadiiŋ. \p \v 14 Tiŋa memik heki filimpitdi tebe wele fiyagila yalambune momopupuheneiŋ. \p \v 15 Yahwe, du me kadakahi yenintolaŋ, woŋ adi sububa fafaŋeniŋ hinek niŋdi buŋa yehifedi-liliwenekutak wondok tuwolit hinek. Kaŋ imeŋgwaŋ kainiŋ hinek kwet hatak u miŋgilaŋgoŋ mintalak, eŋ kwet diniŋ daŋiniŋdi maaŋ undugoŋ mintadakale hinek tilak. \p \v 16 Wapum adi kunum foloŋ hali kohoŋ kihiwalune foune nohonelak. Nu adi me niŋ ime fuliŋ gineŋ fooŋ kumuŋdok tilak undiniŋ. Iŋgoŋ Bepaŋdi kotigoŋ nanagitak. \v 17 Tiŋa adigoŋ me nutok mu nadinamiiŋ eŋ nutok memik kisaŋ hinek tinamiiŋ heki’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagitak. Meheki weŋ’walaŋ saŋiniŋhikdi nu’walaŋ saŋiniŋne kalakapme tilak. \p \v 18 Koom nai hogoli niŋ mintaune mik tinamne nehikelegiŋ, iŋgoŋ oŋ, Yahwedi nabudokoguk. \p \v 19 Adi unduŋ tiŋa nabudokoune memik heki yabuhebi tiŋa momo-ugut. Adi weleŋdi nabukahile hinek tilak doktiŋa kotigoŋ nanagikuk. \p \v 20 Nu titiŋ didimeniŋ takalilat wendok tuwolit Yahwedi momooŋ hinek tinamulak. Tiŋa undugoŋ, nu yom nemu tugut unduŋ doktiŋa Yahwedi kahaŋ momooŋ hinek tinamulak. \v 21 Nu Yahwe’walaŋ Yodoko Medeŋiŋ didimeŋgoŋ kelelat. Nu kudi kadakaniŋ tiŋa Bepaŋne nemu bikabugut. \p \v 22 Nu helemahelemaŋ Yodoko Medeŋiŋ didimehi wondok nadiŋa medeŋiŋdok sigilulum mu timilat. \v 23 Adi agaŋ nadilak, nu nemek nemu tibe kadakaguk. Tiŋa undugoŋ nu kadakaniŋ tibaatneŋ yoŋa fafaŋe tugut. \v 24 Unduŋ doktiŋa Yahwedi titiŋne didimeniŋ wendoktiŋa nadiŋa momooŋ hinek nabudokolak. Maŋgande, adi agaŋ nadinamulak, nu yomnenit mokit. \p \v 25 Bepaŋ, du biyagoŋ hinek medege tagimneeŋ me nediyeŋ du gehikelehinakalak u tubulodalaŋ. Tiŋa undugoŋ me nediyeŋ didimeniŋ hatiŋa yom nemu tilak, adi yadi momooŋ timilaŋ. \v 26 Du metam nediyeŋ welehik momohidok adi momooŋ tiyemilaŋ. Eŋ metam nediyeŋ kadakaniŋ tiiŋ adi yadi memik tiyemilaŋ. \v 27 Metam nediyeŋ nehitok nadiune fofoŋ tilak undihi adi kotigoŋ yanagitaŋ, eŋ metam nediyeŋ nehitok nadiune loloŋ tilak aditok adi toboniŋ nadiyembune fofoŋnit tilak. \p \v 28 Yahwe negoŋ hautane, doktiŋa Bepaŋne negoŋ mambipne liliwenekutnamulak. \v 29 Bepaŋ negoŋ memikneye widihi yehikele titiŋdok saŋiniŋ namulak. Tiŋa undugoŋ saŋiniŋhik tubugweheyeyemdok saŋiniŋ namulak. \p \v 30 Bepaŋ’walaŋ titiŋ adi momooŋ hinek tiŋa didimeniŋ hogok. Wendoktiŋa adi nemek niŋ titiŋdok yofafaŋelak undugoŋ tubune mintalak. \p Metam nediyeŋ memik fiyeŋ doktiŋa momoŋ Yahwe’walaŋkade wiiŋ adi yadi momooŋ hinek yabudokolak. \v 31 Yahwe kubugoŋdi Bepaŋ hinek. Adi kubugoŋdi gimbahaŋnik. \p \v 32 Tiŋa adigoŋ talik yaulatneŋ saŋiniŋ namuŋa nabudokolak. \v 33 Adi nehitubu-lodaaŋ kwet hamham gineŋ yaudok kayone kale moiŋdi yawiiŋ wendok tuwot tubu-kilitiune momooŋ hinek yaulat. Tiŋa kweboboe foloŋ hayauluwene momooŋ hinek nabudokolak. \v 34 Adi mik titiŋdok nanindidimeeŋ tebe miŋ fafaŋeniŋ dediŋ hamaneeŋ tubu-gweheyedok u maaŋ nanimbune tilat. \p \v 35 Wapum, du nabudokooŋ saŋiniŋgedi nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagikuŋ. Du kubugoŋdi nehitubu-lodaune metam namandahik foloŋ me wotnenegigitnit tugut. \p \v 36 Du talikne yali yaudok tubu-hamandanamguŋ doktiŋa kayone yahihili mu bideneguk. Tiŋa undugoŋ mu maaŋ nukuk. \p \v 37 Nu memikneye yehikeleeŋ yohonelat. Tiŋa pilap mu udaneeŋ bulat. Mokoŋ. Nu widihidapmaŋ hinek tiŋa udaneeŋ bulat. \v 38 Unduŋ tiyembene adi kotigoŋ tuwot mu pilakiiŋ, nu widihiliwewene adi wabiŋa kayone foloŋ baigoŋ deihakiiŋ. \p \v 39 Memikneye gut mik titiŋdok dagoŋ saŋiniŋ namulaŋ. Tiŋa dagoŋ nehitubu-lodaune adi mulelem tinamiiŋ. \v 40 Da’walaŋ saŋiniŋge doktiŋa memikneye sigilulum tinamuŋa momoiŋ. Nu memik tinamiiŋ u widihikumuŋ tilat. \p \v 41 Nebek neeŋ yehitubu-lodawek yoŋa kutiiŋ, iŋgoŋ nebek niŋdi nemu yehitubu-lodaiŋ. Kaŋ Yahwe kutiniiŋ, iŋgoŋ adi maaŋ undugoŋ adi’walaŋ kutikutihik mu nadiyemilak. \p \v 42 Nu yehitubu-kadakawene sububadi kwam yehifedikutak dabugoŋ tiiŋ. Tiŋa undugoŋ memik heki talipmeŋ dagik yalilat wendok tuwot yehiyali-moŋgofolat. \p \v 43 Du nehitubu-lodaune me fokohinitdi mu nehitubu-kadakagiŋ. Dagoŋ metam mu nadigamiiŋ heki’walaŋ me mapme napmeguŋ. Kaŋ metam mu nadiyemilat hekidi buŋa kwanai tinamgiŋ. \v 44 Me kweetniŋhi buŋa mulelem tinamiiŋ, tiŋa medene nadiŋa pilap hinek tagimneiŋ. \v 45 Adi saŋiniŋhik lohiŋa hehele kisaŋ tiiŋ, unduŋ tiŋa moŋ kaŋ hebi-it kwethik gimbahaŋ fafaŋeniŋnit u bikabuŋa buŋa nu hebetne foloŋ hatiiŋ. \p \v 46 Yahwe adi hatilak, adigoŋ helemahelemaŋ saŋiniŋ namulak. Wendoktiŋa wou nintilolat. Bepaŋ adi Tubulodane wendoktiŋa wougigitŋiŋ niŋa tilolat. \v 47 Negoŋ nehitubu-lodaaŋ kibibo memik tinamiiŋ yehibefolak. Adi kubugoŋdi metam Bepaŋ mu nadisukilitimiiŋ heki hebetneneŋ yapmelak. \p \v 48 Wapum, dagoŋ nehitubu-lodaune memik hekidi mu nehitubu-kadakaiŋ. Biyagoŋ hinek, Wapum, du dagoŋ nehitubu-lodaune mik gineŋ fafaŋeŋ memikneye yehimoŋgofolat. Du nehitubu-lodaune mikme fafaŋehidi mu nulukumiiŋ. \v 49 O Yahwe, wendoktiŋa nu mebop noli mu nadisukilitigamiiŋ heki lekiŋgoŋhik gineŋ ganintiloit, eŋ kap nadifonit hinek toŋa wohoge yotiloit. \p \v 50 Wapumdi Dewit, nu mapme nehitubu-dakaleguk. Tiŋa helemahelemaŋ nehitubu-lodaune mik gineŋ fafaŋe tilat. Adi nu nabukahile hinek tilak, undugoŋ yalakineye kougoŋ mintaneeŋ maaŋ undugoŋ yabukahile hinek tibaak. \c 19 \s1 Bepaŋ’walaŋ kohoŋ kudi eŋ Yodoko Medeŋiŋ wendi ne’walaŋ saŋiniŋ ninimbihitak \p \v 1 Wapum adi loloŋnit tiŋa saŋiniŋnit u kunumdi yobihitak kaŋ, kaŋ nadiyaam. Eŋ kunum foloŋ nemek boiguk hogohogok wendi kwanai momooŋ tuguk u yobihitak. \p \v 2 Helemahelemaŋ hadapmodi maaŋ netok yobihitak. Kaŋ timiŋdi maaŋ ne’niŋ mebi yobihitak. \p \v 3 Helebufa adi mahiknit mokit doktiŋa mede tuwot mu yodemek. Indi adi’walaŋ mahik mede nemu nadiyam. \v 4 Iŋgoŋ helebufadi metam kwetkwet yenindidimeyamuk. Kaŋ medehikdi kwetkwet udapmalak. \p Kunum foloŋ Bepaŋdi meledok yoholaŋ niŋ mamiŋguk. \v 5 Meledi labu diwelak adi me niŋdi tam kobugoŋ tiŋa yotmaaŋ bikabuŋa welenadifonit fooŋ bulak undiniŋ. Me kiyane tiiŋdi kiyane titiŋdok tiulidoko tiiŋ wondok tuwolit meledi nadifo tiŋa talik halimilak u kelelak. \v 6 Mele adi kunum dikineŋ tububihila labuŋa wooŋ dikineŋ folak. Nemek niŋdi adi’walaŋ kudutŋiŋ gineŋ tuwot mu hebihalek. \p \v 7 Yahwe’walaŋ Yodoko Medeŋiŋ adi didimeniŋ doktiŋa hatihati kobuli nimilak. Yahwe’walaŋ mede woŋ adi nemek indi nadisukiliti titiŋdok uŋakoŋ. Wendigoŋ metam nadinadidok baniŋ tiiŋ nadinadi yemilak. \p \v 8 Yahwe adi mede momohi hinek ninintubu-didimelak. Kaŋ mede wendigoŋ welenadifo tubumintanimilak. Yahwe’walaŋ Yodoko Mede adi waliniŋ doktiŋa wendigoŋ nadinadi momooŋ nimilak. \p \v 9 Me Yahwe gikiŋgoŋ timilak adi yadi titiŋ momooŋ tilak. Kaŋ titiŋ momooŋ woŋ adi dapmandapmaŋnit mokit. Yahwe adi titiŋ dediŋ titiŋdok hogohogok u ninindapmalak, mede woŋ adi biyagoŋ tiŋa didimeniŋ hinek. \p \v 10 Bepaŋ’walaŋ mededi gol kalakapme tilak. Gol momooŋ hinehinek u kalakapmeŋ tilak doktiŋa indi mede u nadigalika hinek tinim. Eŋ Wapum’walaŋ Yodoko Mededi simiŋkupuk diniŋ kobaŋiŋ u kalakapme tilak. \p \v 11 Yodoko Medegedi kwanai-mege nutok nadinadi namuŋa nanindidime tilak. Nu adi Yodoko Medege tagimneeŋ takalilat, wendoktiŋa kibikoŋ ipilatne gineŋ nemenemek momooŋ tinamulaŋ. \p \v 12 Nediyeŋ ne’walaŋ kadakaniŋŋiŋ u kedem nadidapmawek? U tuwot mokoŋ. Unduŋ doktiŋa, Baŋ Bepaŋ, kadakaniŋ tugut hogohogok, nadilat be mu nadilat, u tumolokutnambeŋ, tiŋa nehiyoutelune namandake foloŋ me didimeniŋ hatibit. \v 13 Nu kwanai-mege, doktiŋa momooŋgoŋ nabudokoune foko mu tibit. Du binabune foko diniŋ nadinadidi mu nabudokowek. Unduŋ tubune nu didimeniŋgoŋ hatiŋa kadakaniŋ nadikabeleeŋ nemu tibaat. \p \v 14 Yahwe, nu mede yoyone be titiŋnedi namandake foloŋ didimeŋgoŋ mintadok nadilat. Yahwe, du kubugoŋdi Hebiit Kwetne tiŋa Tubulodane. \c 20 \s1 Me mapme niŋ Bepaŋdi tubulodaune mik gineŋ fafaŋedok ninadiguk \p \v 1 Wapum adi malabumuŋ minta-gamulune kedem gehitubu-lodaluwaak. Jekop’walaŋ Bepaŋdi kedem gabudokoluwaak. \v 2 Adi yoli uŋgoniŋ gineŋ Saiyon uŋoŋ hali kedem gehitubu-kilitiŋa gehitubu-lodawaak. \v 3 Eŋ siloŋ timiluwaaŋ hogohogok u kedem yabukahileluwaak, tiŋa dumuŋ hemundumunduŋe timiluwaaŋ u adi nadiune utumba hinek tuluwaak. \p \v 4 Bepaŋdi du maŋgoŋdok nadilaŋ hogohogok u kedem gambaak. Tiŋa maŋgoŋ kwanai hogohogok titiŋdok nadihebet tuguŋ u kedem gehitubu-lodaune tibaaŋ. \v 5 Du mik gineŋ fafaŋewaaŋ kaŋ indi wendoktiŋa nadifo tiŋa kap walem toŋa Bepaŋnik wou nintiloneem. Ale Yahwedi yonadige hogohogok kedem nadigambaak. \p \v 6 Kobuk agaŋ nadilat. Yahwe negoŋ me mapme napmeguk, tiŋa nehitubu-lodaune mik gineŋ fafaŋelat. Adi yolikweli momooŋ kunum foloŋ uŋoŋ hali yonadine nadilak. Tiŋa undugoŋ adi ne’walaŋ saŋiniŋŋiŋdi nehitubu-lodaune mik gineŋ fafaŋe tilat. \p \v 7 Me nolidi wosi heki foloŋ be mik diniŋ kalis\f + \fr 20:7 \ft “kalis” Mik diniŋ kali wiliŋiŋ lufom hogok, ala meeniŋ uŋgoŋ loyalune wosidi yehimaneune yawagiŋ.\f* heki foloŋ saŋiniŋhik uŋoŋ beiŋ. Iŋgoŋ indi adi Yahwe Bepaŋnik’walaŋ saŋiniŋŋiŋ foloŋ hogok wooŋ ulodikilitiyam. \p \v 8 Metam hogohogok adi gweheyeeŋ kadakadapmaneeŋ. Iŋgoŋ indi adi toboniŋ fafaŋe tiŋa pilali yatneem. \p \v 9 Yahwe, du nihitubu-lodaune indi fafaŋe tineem. Wapum, du Mapmenik. Ale nihitubu-lodadok kutiganiyane nadiŋila nihitubu-lodaluwaaŋ. \c 21 \s1 Bepaŋdi mapme Dewit tubulodaguk doktiŋa Bepaŋ wou nintilolak \p \v 1 Yahwe, me mapme adi du saŋiniŋ milaŋ doktiŋa nadifo tilak. Adi du tubulodaune mik gineŋ fafaŋelak wendoktiŋa nadifo gibitaŋ tilak. \v 2 Adi weleŋdi maŋgoŋdok nadiguk u agaŋ miŋguŋ. Du unduŋ tiŋa yeguŋ e’, yonadiŋiŋ nadilakata tiŋa mu wabiguŋ. \p \v 3 Tiŋa du adi’walaŋkade buŋa kahaŋ momooŋ hinek timiŋguŋ. Unduŋ timiŋa mapme kuluŋ golnit u mokomiŋguŋ. \v 4 Tiŋa hatihati mimiŋdok ganinadiune miŋguŋ. Kaŋ du hatihatiŋiŋ tomboyoulimimbune nai wahaniŋ tuguk. \v 5 Du tubulodaguŋ kaŋ wougigitnit tilak. Eŋ wou loloŋnit tiŋa saŋiniŋ u dagoŋ miŋguŋ. \v 6 Eŋ kahaŋgedi adigut haliwooŋ halaak. Tiŋa du adigut hatiŋa weleŋ gineŋ nadifo tubumintaguŋ. \p \v 7 Yahwe, Wapum Loloŋnit hinek, me mapmedi du nadisukilitigamulak. Du adi welegedi hinek me mapme kahilelaŋ, wendoktiŋa adi fafaŋe tiŋa yalaak. \v 8 Du adi memikgeye hogohogok wanaŋ yohonefafaŋewaaŋ. Unduŋ tiŋa me nediyeŋ adi gabukwihita tiiŋ u yanagila yot fafaŋeniŋneŋ yapmewaaŋ. \p \v 9 Du dagoŋ miŋgilaŋgoŋ mintadakaleeŋ kudup fafaŋeniŋdi yehidaliwelak unduŋ yehidaliwewaaŋ. Biyagoŋ hinek, Yahwe’walaŋ kwihitaŋiŋdi yehitubukadakaaŋ kudup dabugoŋ yehidadapmawaak. \v 10 Du wapmihihiye hogohogok wanakaŋ widihikumundapmaŋ tibaaŋ. Kaŋ wapmihihiye-kabe kwetfoloŋ iŋoŋ hogok nemu hatineeŋ. \p \v 11 Adi kadakaniŋ tigamdok yonadi tiŋa mede yohebet tineeŋ iŋgoŋ yohebethikdi folooŋ mokit tibaak. \v 12 Du tebe kandamdi didimeniŋgoŋ yemhihiŋe tubune kasukuleeŋ udaneeŋ momoneeŋ. \p \v 13 Yahwe, du saŋiniŋge uŋgoniŋ hinek wendok nadiŋa ganintiloyam! Tiŋa undugoŋ du titiŋgedi uŋgoniŋ hinek doktiŋa kap toŋa ganintiloyam. \c 22 \s1 Me malabumuŋnit’walaŋ kutibulabulaye eŋ Bepaŋ niutumba diniŋ kap \p \v 1 Bepaŋne, Bepaŋne, du maŋgoŋde binabulaŋ? Be maŋgandok tiŋa mu nehitubu-lodalaŋ? Be maŋgoŋdok tiŋa kutibulabulayene mu nadilaŋ? \p \v 2 Bepaŋ, nu hadapmo kutiganilat, iŋgoŋ du mu nadinamulaŋ. Tiŋa undugoŋ timiŋ adi hakulenit mokit hakutiganilat. \v 3 Iŋgoŋ du adi titiŋ momooŋ eŋ didimeniŋ diniŋ Bepaŋ. Du mapme uŋgoniŋ ilune Isilaehidi ganintiloiŋ. \p \v 4 Koom mamani-papaniye adi du nadisukilitigamgiŋ. Adi nadisukilitigamgiŋ doktiŋa yehitubu-lodaune memik heki yehitifogiŋ. \v 5 Adi nadisukilitigamuŋa welemulap mu tigiŋ. Eŋ du ganinadigiŋ kaŋ memik heki’walaŋ kohohik gineniŋ yanagikuŋ. \p \v 6 Iŋgoŋ nu adi meeniŋ dabugoŋ mooŋ, nu adi miŋgembem nabugoŋ. Metamdi nabuhaŋindaaŋ nanintifooŋ sigilulum tinamiiŋ. \v 7 Metam hogohogok nu nabuŋa adi nanimpekit tiiŋ, eŋ mabelap tiŋa mebiguguŋ tinamiiŋ. \v 8 Adi indiŋ yoiŋ, “Du Yahwe nadisukilitimilaŋ. Iŋgoŋ dediŋdok tiŋa adi kotigoŋ mu gehitubu-lodaaŋ ganagitak?” \p \v 9 Bepaŋ, dagoŋ maŋ’walaŋ weleŋ gineniŋ momooŋ hinek nabudokoune mintagut. Tiŋa eyaŋ-kabe gineŋ maaŋ nabudokoguŋ. \v 10 Nu tububihila maŋdi nanagikuk, nai uŋaniŋ du foloŋ ulodiŋa hatigut. Du adi maŋdi nanagikuk nai uŋaniŋ tububihila Bepaŋne hatiguŋdi hatilaŋ. \p \v 11 I agaŋ malabumuŋ tububihila mintanamulak doktiŋa du mu binabeŋ. Nu nehitubu-lodadok nebek noli nemoŋ. \v 12 Memikneye adi makau maahi nabugoŋ nehikelemadiiŋ. Adi yadi makau maahi fafaŋehi mikhinit Basan kwetneŋhi nabugoŋ. \v 13 Adi yadi laiondi maŋiŋ dilitomuŋa kale nanaŋdok mahaŋ tolak, wondok tuwot nehitubu-kadaka tinene woomhat tiiŋ. \p \v 14 Saŋiniŋne adi ime kwetfoloŋ kweheune fooŋ liwelak, wondok tuwot dambek udapmalak. Kaŋ kitiline tomboyout tiŋa haliwiiŋ hogohogok u diliteledapmaŋ tiiŋ. Kaŋ welene maaneŋ nemenemek dambek liwedapmaune saŋiniŋ eŋ nadinadi lohilat. \v 15 Tiŋa mane silidaune mebelemne looŋ mane hapmeneŋ galiŋa hatak. Kaŋ du binabune kumumbe tilat. \p \v 16 Me kadakahi adi kamo hekidi kale moiŋ yehikelemadiiŋ nabugoŋ nehikelemadiiŋ. Tiŋa kayone kohone youtom tiiŋ. \v 17 Kitiline hogohogok miŋgilaŋgoŋ mintadapmalak. Kaŋ meheki woŋ adi malabumuŋ u minta-nambune nabuŋa nadifo tiiŋ. \v 18 Adi tinahukutne daneeŋ moŋgokiiŋ, tiŋa undugoŋ nediyeŋ fafaŋeeŋ dahidahine wahiniŋ tibek yoŋa kat kukiiŋ. \p \v 19 Yahwe, du binabuŋa wooŋ kweetniŋ mu haleŋ. Tubulodane Momooŋ, kamiŋ maaŋ pilap buŋa nehitubu-lodaweŋ. \v 20 Du kotigoŋ nanagilune adi tuwot mu nulukumuneŋ. Du nehitubu-lodaune kamo nabugoŋ heki wendi mu nulukumuneŋ, kaŋ kaipmuŋ hatiluwaat. \v 21 Laiondi kale moihi yehisiŋa nalak wondok tuwolit nehinane tiiŋ. Tiŋa undugoŋ adi yadi makau moihi nabugoŋ unduŋ haliŋa keleuhikdi nedene tiiŋ. Unduŋ doktiŋa du adi kohohik gineniŋ kotigoŋ nehikibidaleŋ. \p \v 22 Du unduŋ tibeŋ kaŋ nu metamneye du kwanai saŋiniŋnit tuguŋ u yenihautait. Adi ganiutumbadok bopneune nu adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ wooŋ wohoge yotiloluwaat. \v 23 Nu indiŋ yobit. “Bepaŋ’walaŋ metamŋiye, hidi wou nintiloneŋ. Jekop’walaŋ me yalakiŋiye, hidi Yahwe wou nintiloneŋ. Biyagoŋ, Isilaehi, hidi gikiŋgoŋ timiŋa niutumbaneŋ. \v 24 Adi me fiyewakahi sigilulum mu tiyemilak. Be malabumuŋ tiŋa folofigitahikdok nadiune nemek haŋindaaŋ mu tilak. Adi biyabuŋa kweetniŋ mu hatilak, wendoktiŋa ninadiiŋ kaŋ yonadihik u nadiyemulak.” \p \v 25 Youtumbadok bop wapum mintaluwaakneŋ du maŋgoŋ tuguŋ wendok yohautaaŋ wohoge ganintiloluwaat. Tiŋa siloŋ koom titiŋdok yofafaŋegut u metam gikiŋgoŋ tiiŋ heki namandahik foloŋ tibit. \p \v 26 Metam fiyewakahi adi yadi nanaŋe natoki tineŋ. Kaŋ Yahwe’walaŋ metamŋiye adi wou nintiloneŋ. Kaŋ Bepaŋdi kahaŋ tiyembune nadifo foloŋ hatiŋa wooŋ hatiyaneeŋ. \p \v 27-28 Kwetfoloŋ metam hogohogok Bepaŋ doktiŋa adi’walaŋkade buneeŋ. Yahwedi mapme ilaŋa metam hogohogok yabudokolak, unduŋ doktiŋa adi hogok niutumbaneeŋ. \v 29 Kwetkwet me fokohinit adi hinamuni tiŋa mulelem timiŋa niutumbaneeŋ. Kwetfoloŋ metam hogohogok kumuŋ tigiŋ be kaipmuŋ hatiŋa kougoŋ kumuneeŋ, adi wanakaŋ mulelem tiŋa Bepaŋ niutumbaneeŋ. \v 30 Metam kougoŋ mintaneeŋ heki adi Bepaŋ’walaŋ kwanai tineeŋ. Adi metam kougoŋ mintaneeŋ Bepaŋ’walaŋ kahat tiyembune nadineeŋ. \v 31 Metam u mu mintagiŋ, ala kougoŋ mintaune indiŋ yenineeŋ, “Bepaŋdi metamŋiye kotigoŋ yanagikuk.” \c 23 \s1 Wapum adi kadoko momooŋ \p \v 1 Yahwedi dompa kadoko me nabugoŋ nabudokolak, unduŋ doktiŋa nemek niŋdok baniŋ tuwot mu tibit. \v 2 Negoŋ nadinambune kilihikit momooŋ foloŋ fooŋ dahakulemalat. Kaŋ nanagilune ime kuyahineŋ wooŋ ime naaŋ hakule tilat. \v 3 Adi wougigitŋiŋ doktiŋa saŋiniŋ gitipmuŋ namulak. Tiŋa nanagilune talik momooŋ takalilat. \p \v 4 Bepaŋ, nu kwet hogolineŋ be mambip gineŋ yauŋa du nukut hatilaŋ u agaŋ nadilat doktiŋa munta mutibit. Be undugoŋ tuwot mu kadakawit. Maŋgande, nu gabene du dompa kadoko hekidi kuyaŋ mali yawiiŋ u hone yataŋ. Wendoktiŋa welene kulema tilak. \p \v 5 Du nanaŋe momooŋ hinek u memikneye heki’walaŋ namandahik foloŋ miŋgilaŋgoŋ tiulidokonambune nabiiŋ. Tiŋa nalum me loloŋnit wendok tuwot katinanimbune buŋa dakat ilene momooŋ hinek nabudokolaŋ. \p \v 6 Yahwe, nu kaipmuŋ hatiluwene du helemahelemaŋ welegedi hinek nabukahile hinek tiŋa momooŋ hinek nabudokoluwaaŋ. Unduŋ tubune nu helemahelemaŋ du yokeneŋ uŋgoŋ hatiluwaat. \c 24 \s1 Bepaŋ adi mapme loloŋnit \p \v 1 Kwet tiŋa adi foloŋ nemenemek hatak hogohogok u Yahwe’walaŋ hogok. Eŋ yokwet hali ulak tiŋa metam hogohogok u maaŋ adi’walaŋ hogok. \v 2 Adi ime kaiŋ halune kwet wahiŋ tutumbaguk. Tiŋa kwet daŋiniŋ hakilitiŋiŋ ime lekiŋgoŋ kameguk. \p \v 3 Unduŋ doktiŋa me nediyeŋdi Yahwe’walaŋ kweboboe foloŋ kedem lowek? Be me nediyeŋdi yoli uŋgoniŋ gineŋ kedem fowek? \v 4 Me nediyeŋ titiŋŋiŋ be nadinadiŋiŋdi momohi eŋ me nediyeŋ bepaŋ yalayalaŋ mu yeniutumbalak, tiŋa undugoŋ me nediyeŋ yalaŋ medeŋiŋdi fafaŋedok kohodidim mu tilak. Me undiniŋ adi hogokdi kedem Bepaŋ kweboboeŋiŋ foloŋ lowaak eŋ yoli uŋgoniŋ gineŋ fowaak. \p \v 5 Yahwedi me undihidok adi kahaŋ tiyembaak. Tiŋa kotigoŋ yanagila me didimehi yenimbaak. \v 6 Metam undihidi Bepaŋ’walaŋkade wiiŋ, adi Jekop’walaŋ Bepaŋ tubudulaŋila yamaiŋgoŋ hatiiŋ. \p \v 7 Yeme heki, hidi dilitombut. Yeme komihi hinek, hidi dilitomhamanda tineŋ, kaŋ Mapme Loloŋnit adi kedem labek. \v 8 Mapme Loloŋnit u nedigoŋ? Woŋ adi Yahwe kuyoŋ. Adi yadi Saŋiniŋ Molom, doktiŋa mik gineŋ fafaŋe tilak. \p \v 9 Yeme heki, hidi dilitombut. Yeme komihi hinek, hidi dilitomhamanda tineŋ, kaŋ Mapme Loloŋnit adi kedem labek. \v 10 Mapme hauta holiholiŋenit u nedigoŋ? Woŋ adi Yahwe, kunumnehi mikme heki’walaŋ wapum, adi kuyoŋ. Adi kubugoŋdi Mapme hauta holiholiŋinit. \c 25 \s1 Dewit adi Bepaŋdi nintubudidimeeŋ kadokodok yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, nu yonadine kamewene du’walaŋkade ulak. \v 2 Du kubugoŋdi Bepaŋne. Nu du kubugoŋ hogok nadisukilitigamulat, unduŋ doktiŋa nehitubu-lodaweŋ. Tiyaugene nu hogok nadisukilitifit tiŋa meka tubumintawaatneŋ, doktiŋa du memikneye mu biyabune nehitiŋafooŋ nadifoneŋ. \p \v 3 Du me nadisukiliti tigamiiŋ heki biyabune hogok nadisukilitifit mu tiiŋ. Mokoŋ. Eŋ me foko tiŋa bolik tinamiiŋ adi yadi kedem nehi titiŋ hogohi tiiŋ u yabunadiŋa meka tineŋ. \p \v 4 Yahwe, du titiŋge momohi u nanindidimeweŋ, kaŋ nu titiŋge u didimeŋgoŋ takaliwit. \v 5 Tiŋa titiŋ didimeniŋ dediŋ takaliŋa hatidok nadilaŋ u nanindidimeweŋ. O Bepaŋne, du kubugoŋdi kotigoŋ nanagitaŋ, doktiŋa helemahelemaŋ du nehitubu-lodadok yoŋa woomhatilat. \p \v 6 Yahwe, du siloŋ tobogoŋ tuguŋdi tilaŋ, eŋ welegedi hinek metamgeye yabukahileguŋdi yabukahilelaŋ. \v 7 Unduŋ doktiŋa Bepaŋ, nu mekuya hatiŋa kadakaniŋ tugut be nemek mu nadidakaleeŋ yogut be tibe kadakaguk, yomne hogohogok u tumolokutnambeŋ. Yahwe, du momooŋ hinek, doktiŋa welegedi nabukahile hinek tiŋa welesiloŋ tobogoŋ tinambeŋ. \p \v 8 Yahwe adi didimeeŋ tiŋa momooŋ. Unduŋ doktiŋa metam kadakaniŋ tiiŋ heki u yanagila ne’walaŋ talik didimeniŋ yenindidimelak. \v 9 Kaŋ metam nediyeŋ nehitok nadiune foune adi hebeŋ gineŋ hatiŋa titiŋ didimeniŋ takaliiŋ, adi maaŋ undugoŋ talikŋiŋ didimeniŋ foloŋ yanagitak. \p \v 10 Yahwe adi undumbo undumbo mu nadilak, adi yadi metam nediyeŋ yofolok medeŋiŋ u nadiŋa kamehatiiŋ eŋ Yodoko Medeŋiŋ takaliŋa hatiiŋ adi yadi weleŋdi hinek yabukahilelak. \p \v 11 Yahwe, du wohoge loloŋnit doktiŋa yofolok medege takaliŋa kadakaniŋne tumolokutnambeŋ. Du adi Bepaŋ undiniŋ doktiŋa yom noli hogohogok u maaŋ tumolokut-namdapmaweŋ. \p \v 12 Metam nediyeŋ Yahwe gikiŋgoŋ timiŋa hatiiŋ, adi yadi Bepaŋdi talik didimeniŋ u yenindidimeune takalineeŋ. \v 13 Metam undihi adi momooŋ hinek hatineeŋ, kaŋ yalakihiyedi maaŋ undugoŋ kwetfoloŋ iŋoŋ momooŋ hinek hatineeŋ. \v 14 Metam nediyeŋ Yahwe gikiŋgoŋ timiŋa niutumbaiŋ adi hogok Yahwedi not momooŋ tiyemiŋa yofolok medeŋiŋ yenintubu-kaika tilak. \p \v 15 Nu helemahelemaŋ Yahwedi nehitubu-lodawek yoŋa aditok dau diwe tilat. Kaŋ adi kubugoŋdi nemek nehitubu-kadaka tine tiiŋ gineniŋ nanagitak. \v 16 Ale Bepaŋ, nu na hogok haliŋa saŋiniŋ lohilat, doktiŋa du kotigoŋ buŋa siloŋ tobogoŋ tinambeŋ. \v 17 Tiŋa welemulap tilat hogohogok u liliwene-kutnambune welene kulemawek. Tiŋa undugoŋ nehitubu-lodaune malabumuŋdi mu nehitifowek. \v 18 Nu folofigita eŋ malabumuŋ gineŋ hatat u kaŋ nadiŋa kadakaniŋne hogohogok tumolokutnambeŋ. \p \v 19 Du memikneye yabeŋ. Adi fee mumuyeŋ hinek tiŋa nabukwihita kisaŋ tiiŋ. \v 20 Unduneŋ doktiŋa kotigoŋ nanagila momooŋgoŋ nabudokoweŋ. Kaŋ memikneyedi mu nehitifooŋ nehitubu-mekaneŋ. Du kubugoŋdi nabudokolaŋ doktiŋa du’walaŋkade bulat. \v 21 Nu du nadisukilitigamulat doktiŋa titiŋ didimeniŋ eŋ momooŋ tilat u yabunadiŋa nabudokoluwaaŋ. \p \v 22 O Bepaŋ, du metamgeye, Isilaehi hogohogok wanakaŋ yanagileŋ, kaŋ malabumuŋdi mu yehitifowek. \c 26 \s1 Me didimeniŋ’walaŋ yonadi \p \v 1 Yahwe, nu du hogok nadisukilitigamulat tiŋa titiŋ didimeniŋ tiŋat wondoktiŋa nu mede gineŋ yale me didimeniŋ nanimbeŋ. \v 2-3 Yahwe, du welegedi nabukahile hinek tilaŋ doktiŋa helemahelemaŋ nehitubu-lodaune mede biyagoŋ takalilat. Unduŋ doktiŋa du titiŋne hogohogok u kanadidapmaŋ tibeŋ. Tiŋa welene eŋ nadinadine diniŋ mebi kameka tiŋa nadiweŋ. \p \v 4 Nu adi me hogohi dut mu yaulat eŋ me yalaŋ yoiŋ heki dut maaŋ undugoŋ mu yaulat. \v 5 Nu adi me kadakaniŋ tiiŋ u yabukwihita tilat. Unduŋ tiŋa me kadakahi adi yabuŋa sigilulum tiyemiŋa yaulat. \v 6 Nu kadakaniŋnenit mokit nabunadiweŋdok kohone youtela altage kelemadiŋa ganiutumbalat. \v 7 Nu unduŋ tiŋa ganiutumbadok kap niŋ gibitaŋ tolat, eŋ du titiŋ momohi tuguŋ u yohautalat. \p \v 8 Yahwe, nu adi welenedi du yoke u kahilehinaka tilat, uŋoŋ adi saŋiniŋge uŋgoniŋdi hatak. \v 9 Du me kadakaniŋ tiiŋ heki dut mu nehitomboyouleŋ. Tiŋa me mik-kwadi tiŋa nohiye widikumiiŋ heki gut mu nehitubu-kadakaweŋ. \v 10 Me heki woŋ adi kadakaniŋ helemahelemaŋ tiiŋ. Adi me noli muneeŋ foloŋ yenihohoket tubune metam noli kadakaniŋ tiyemiiŋ. \v 11 Iŋgoŋ nu adi titiŋ didimeniŋ tilat. Unduŋ doktiŋa siloŋ tobogoŋ tiŋa kotigoŋ nanagileŋ. \v 12 Unduŋ tinambune nemek niŋdi tuwot mu nehitubu-kadakawek, mooŋ. Fafaŋe tiŋa yatat. Yahwe, metam youtumbadok bopneune nu adi lekiŋgoŋhik gineŋ wohoge ganintiloit. \c 27 \s1 Dewitdi Bepaŋ ninadiŋila niutumba tuguk \p \v 1 Yahwe adi hautane, tiŋa nehitubu-loda maaŋ adigoŋ tilak. Wendoktiŋa neditokbo yoŋa muntawit? Yahwedi hati nabudokolak, unduŋ doktiŋa nu nemek niŋdok munta tuwot mu tibit. \v 2 Me kadakahi adi nehitubu-kadakadok nehikeleeŋ nehitubu-dulayaneeŋ iŋgoŋ nemek niŋ foloŋ yalitigiyam tiŋa mayaneeŋ. \v 3 Be mikme bop wapumdi buŋa nehikelemadiyaneeŋ iŋgoŋ nu wendok munta mu tuluwaat. Memik heki mik titiŋdok bunambune nu momoŋ tuwot mu tuluwaat, Bepaŋ hogok nadisukilitimiŋa fafaŋe tiŋa yatuwaat. \p \v 4 Nu nemek kubugoŋ niŋ undugoŋ hinek titiŋdok nadiŋa Yahwe ninadigut adi indiŋ! Nu kaipmuŋ hatitalowaat indigoŋ tuwot Yahwe yolineŋ hatiluwaat. Adi momooŋ hinek doktiŋa kaŋ nadiwene utumba hinek tilak. Ale ninadiwene talik momooŋ nanindidimewek. \v 5 Nemek malabumuŋ mintanambe tubune nai uŋaniŋ nanagila yolineŋ nehikamehebiluwaak. Tiŋa taliyeme momooŋ hinek tehekwambundaluwaak. Unduŋ tubune adi’walaŋ saŋiniŋ gineŋ hatiluwaat. \v 6 Tiŋa memik heki nehikelemadi taneeŋ u widihidapmaaŋ yehimoŋgofoluwaat. Unduŋ tiŋa kakaliŋa nadifooŋ yolineŋ dumuŋ hemiluwaat. Eŋ walem kap toŋa wou nintiloluwaat. \p \v 7 Yahwe, nu kutiganimbe nadiŋa siloŋ tobogoŋ tiŋa kutibulabulayene u tubu-udaneluwaaŋ. \v 8 Yahwe, dagoŋ indiŋ yoguŋ, “Nolohiŋa nabuneeŋ.” Unduŋ dokti walanedi indiŋ yolak, “Biyagoŋ hinek, Wapum, du’walaŋ namandake kakaŋdok hinek lohiwit.” \v 9 Ale du sigilulum mu tinambeŋ. \p Bepaŋ, dugoŋ nehitubu-lodalaŋ. Kaŋ nu adi kwanai-mege, unduŋ doktiŋa kwihita tinamuŋa nehikelekut mu tibeŋ. Du nai fee hinek nehitubu-lodalaŋ, unduŋ doktiŋa mu binabeŋ. Tiŋa undugoŋ nu binabuŋa momoŋ mu tiŋa weŋ. \v 10 Maŋ baŋ adi sigilulum tinamdemeek, iŋgoŋ fiit Yahwedi nabudokoluwaak. \p \v 11 Yahwe, nu maŋgoŋ titiŋdok nadinamulaŋ u kedem nanindidimeweŋ. Nu memikne fee hatiiŋ, unduneŋ doktiŋa talik didimeniŋ gineŋ kedem nanagileŋ. \v 12 Du binabune memik hekidi mu nohoneneŋ. Adi yadi mede yalaŋ naniŋa nehikeleyawiiŋ. Unduŋ tiŋa nehitubu-kadakadok mede miŋgoŋ yoiŋ. \p \v 13 Biyagoŋ hinek, nu indiŋ nadisukilitilat. Kougoŋ kwetfoloŋ iŋgoŋ Yahwedi metamŋiye momooŋ tiyembaak u daunedi kawaat. \v 14 Du nadisukiliti tiŋa woom yatune Yahwedi buŋa gehitubu-lodawaak. Du welemulap mu tibeŋ, du Yahwe hogok nadisukilitimiŋa woom yaleŋ. \c 28 \s1 Dewit adi Bepaŋdi tubulodadok yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, du kubugoŋdi nehitubu-lodalaŋ, unduŋ doktiŋa kutiganilat. Ale du kutibulabulayene nadiweŋ. Magike kauleŋ nabugoŋ mu tibeŋ. Eŋ du yonadine mu nadiweŋ woŋ adi nu me kumuŋa ugiŋ meyotneŋ hakiiŋ wendok tuwolit tibit. \p \v 2 Nu nehitubu-lodadok yoŋa kutiganimbene du kutibulabulayene nadiweŋ. Nu kohone du yoke uŋgoniŋneŋkade kwehene-moŋgolooŋ ganinadilat. \v 3 Unduŋ doktiŋa me hogohi tiŋa me kadakaniŋ tiiŋ heki dut mu nehikelekulaaŋ. Tiŋa undugoŋ me mahik foloŋ mede momomomooŋ yoiŋ, iŋgoŋ welehik maaneŋ nadinadi hogohidi fotokooŋ hatak undihi dut mu nehitomboyoulaaŋ. \p \v 4 Meheki i kadakaniŋ dediŋ tigiŋ wondok tuwolit da nadilaŋ wondok tuwot gibitaŋ tubu-udaneyembeŋ. Kadakaniŋ dibek tigiŋ undugoŋ malabumuŋ wondok tuwot yembeŋ. \v 5 Adi Yahwe’walaŋ kwanaiŋiŋ wapum eŋ nemenemek hogohogok tuguk u mu nadiiŋ. Unduŋ doktiŋa yehitubu-kadakaaŋ yehitubu-fidapmaŋ tibaaŋ. \p \v 6 Nu Yahwe kutnimbulabulaye tibene agaŋ nadinamuŋak doktiŋa adi wou nintilowit. \v 7 Bepaŋ ne kubugoŋdi nabudokooŋ yahehewe tinamulak. Wendoktiŋa nu adi hogok nadisukilitimilat. Tiŋa undugoŋ, Yahwedi hogok nehitubu-lodalak wendoktiŋa nu nadifo timilat. Tiŋa welemomooŋ nadimiŋa kap toŋa wou nintilowit. \v 8 Yahwe adi metamŋiye’walaŋ saŋiniŋhik. Eŋ me mapmeŋiŋ maaŋ undugoŋ kadoko tiŋila tubulodalak. \p \v 9 Bepaŋ, du metamgeye yehitubu-lodaweŋ. Tiŋa metam datok yoŋa yabukahileguŋ u kahaŋ tiyembeŋ. Unduŋ tiŋa dagoŋ kadoko mehik hatiŋa helemahelemaŋ momooŋgoŋ yabudokoluwaaŋ. \c 29 \s1 Gwi muŋkulap eŋ sububa gineŋ Bepaŋ’walaŋ mede woliniŋ mintalak \p \v 1 Kunum foloŋ aŋelo heki, hidi Yahwe wou nintiloneŋ. Yahwe’walaŋ wougigitŋiŋ eŋ saŋiniŋŋiŋdok gikiŋgoŋ tineŋ. \v 2 Yahwe wougigitŋiŋ nintiloneŋ, tiŋa uŋgoniŋ haliŋa adi hogok niutumbaneŋ. \p \v 3 Yahwe’walaŋ medeŋiŋ woliniŋdi imeŋgwaŋ wapum foloŋ uune nadidapmaŋ tiiŋ. Yahwe adi wougigitnit doktiŋa muŋkulap tolak wendok tuwot kutifiyelak. Kaŋ medeŋiŋdi imeŋgwaŋ wapum foloŋ uune metam feedi nadiiŋ. \v 4 Yahwedi kuti tilak adi saŋiniŋnit. Metam hogohogok adi Yahwedi kuti tilak u nadiune beweniŋgoŋ tilak. \p \v 5 Yahwe’walaŋ kutikutidi bem sida heki u yehi-ulitawalak. Bem sida kakahi woŋ adi Lebanonhi. \v 6 Tiŋa undugoŋ medeŋiŋ wendi Lebanonhi’walaŋ kweboboe u yehimahamulune makau mihiniŋ heki nabugoŋ tatakut-tatakut tiiŋ. Kaŋ kweboboe Hemon adi maaŋ undugoŋ makau maaniŋ pamala nabugoŋ tatakutak. \v 7 Yahwe’walaŋ kutikuti wendi mulukwaŋ gineŋ filimfitak. \v 8 Eŋ kutikutiŋiŋdi Kedes kwet fiileŋ u timahamutak. \p \v 9 Yahwedi kutifiyeune kale moiŋ mihiniŋ biyeiŋ. Eŋ kutikutiŋiŋ wendi bem baaniŋ yehibideneune hapmuŋ bulonelak. Kaŋ Bepaŋ’walaŋ yolineŋ wanakaŋ hogohogokdi indiŋ kutiiŋ. “Yahwe adi wougigitnit.” \p \v 10 Yahwe adi mapme hatiŋa imeŋgwaŋ wapum u kadokolak. Adi yadi mapme dapmandapmaŋnit mokit hatilak. \v 11 Yahwe adi metamŋiyedok saŋiniŋ yemilak. Tiŋa kahaŋ tiyemilak kaŋ welekulema tubumintaiŋ. \c 30 \s1 Dewitdi Bepaŋ ninadiŋila niutumba tuguk \p \v 1 Yahwe, du kotigoŋ nanagilune memik hekidi mu nehitiŋafooŋ nadifogiŋ dokti wohoge yotilowit. \v 2 Yahwe, du Bepaŋne, nu nehitubu-lodadok ganinadiwene agaŋ kedem nehitubu-kedebaguŋ. \p \v 3 Yahwe, nu agaŋ kumuŋ tibe tugut iŋgoŋ kotigoŋ nehitubu-pilakuŋ. Nu me kumuhi yohikwehineŋ fofoŋdok tubudulagut, iŋgoŋ kotigoŋ hatihati namguŋ. \p \v 4 Unduŋ doktiŋa Yahwe’walaŋ metam hogohogok, hidi welemomooŋ nadimiŋa kap toŋa wou uŋgoniŋ nintiloneŋ. \v 5 Adi kwihita-kabe nai muniniŋ hogok tilak. Adi inditok nadinimilak doktiŋa helemahelemaŋ kwetfoloŋ iŋoŋ hatiyane momooŋ tinimilak. Timiŋ nai muniŋgoŋ hogok dauge meeniŋ kedem foluwaak, iŋgoŋ haniŋ pilap hinek nadifo kotigoŋ tubumintaluwaaŋ. \p \v 6 Nu koom momooŋ hinek hatiŋa indiŋ yogut, “Nemek niŋdi tuwot mu nehitifowaak.” \v 7 Yahwe, du yot fafaŋeniŋ niŋ kweboboe foloŋ yatak nabugoŋ nehitubu-kilitiune yakut. Iŋgoŋ du sigilulum tinamuŋa wooŋ hakuŋ nai uŋaniŋ muntadi kisaŋ hinek nehitifoguk. \p \v 8 Unduŋ doktiŋa, Yahwe, nu kutiganilat. Tiŋa nehitubu-lodaweŋ yoŋa fafaŋeeŋ ganinadilat. \v 9 Nu nobu kumumbene maŋgoŋ momooŋ kedem mintawek? Be kumuŋa meyotneŋ wene wendi nebek kedem be tubulodawek? Me kumuŋ tigiŋ hekidi kedembe ganiutumbaneeŋ? Adi du helemahelemaŋ momooŋ tiyemilaŋ u kedem be yohautaneeŋ? U tuwot mooŋ. \p \v 10 Yahwe, siloŋ tobogoŋ tiŋa nadinambeŋ. Yahwe, unduŋ tiŋa nehitubu-lodaweŋ. \v 11 Du welemulapne liliwenekulaŋa nehitubu-lodaune kap miyeeŋ tonadifo tugut. Koom adi meeniŋ kumumbune kobulabulaye tiyamdok tuwolit tugut. Iŋgoŋ du bulaniŋgoŋne u tubufambekeneune welenedi nadifo tubumintaguk. \v 12 Wendoktiŋa nu mane tuwot mu tehewit. Nu adi kap toŋa wohoge ganintiloit. Yahwe, du Bepaŋne, wendoktiŋa nu helemahelemaŋ welemomooŋ nadigamuŋa ganiutumbaluwaat. \c 31 \s1 Dewit adi Bepaŋdi tubulodaune nadisukilitimiŋguk wendok yoguk \p \v 1 Yahwe, nabudokoweŋ yoŋa du’walaŋkade bulat. Unduŋ doktiŋa binabune memik hekidi mu nehitifooŋ nehitubu-mekaneŋ. Du didimeniŋ, doktiŋa kotigoŋ nanagileŋdok ganinadilat! \p \v 2 Du nadinamuŋa pilap hinek nanagileŋ. Du adi hebi-it kwetne, kawade mage dabugoŋ. Unduŋ doktiŋa yahehewe tinamuŋa kotigoŋ nanagileŋ. \p \v 3 Biyagoŋ hinek, du kubugoŋdi hebi-it kwetne tiŋa yahehewene. Da koom medege yofafaŋeguŋ undugoŋ tiŋa nabudokooŋ talikom tiŋa nanagileŋ. \v 4 Da kubugoŋdi nu’walaŋ saŋiniŋ. Unduŋ doktiŋa nabudokoweŋ, kaŋ memik hekidi nohonedok begep ibinamgiŋ wendi mu nulek. \p \v 5 Nu munabuline kohoge gineŋ kamelat. Yahwe, mede biyagoŋ diniŋ Bepaŋ, du malabumuŋ gineniŋ kotigoŋ nanagikuŋ. \p \v 6 Nu adi du hogok nadisukilitigamuŋa me bepaŋ yalayalaŋ yeniutumbaiŋ heki yabukwihita tilat. \v 7 Du welegedi hinek nabukahileeŋ malabumuŋ mintanamgiŋ hogohogok u yabunadiŋa nehitubu-lodaguŋ. Unduŋ doktiŋa nu welemomooŋ nadiŋa nadifo tilat. \v 8 Du memik heki mu biyabune nohonegiŋ. Du nehitubu-lodaune momooŋ hinek hatilat. \p \v 9 Yahwe, nu malabumuŋ gineŋ hatat ale du siloŋ tobogoŋ tinambeŋ. Nu makat kokekoke daune agaŋ bedi tilak. Tiŋa undugoŋ foloone maaŋ agaŋ gweheyedapmaŋ tilak. \v 10 Na’walaŋ welemulapnedi nehitifohinaka hinek tilak. Nu makat gibitaŋ kotat doktiŋa hatihatine dapmaŋdok tilak. Tiŋa malabumuŋnedi wapum hinek, unduŋ doktiŋa saŋiniŋne fodapmaŋ tilak. Kaŋ kitiline hogohogok gweheye tiiŋ. \p \v 11 Memikneye adi nanimpekit tiiŋ, eŋ manemaneye adi medehaki naniiŋ, kaŋ notneye adi nutok munta kisaŋ tiiŋ. Nu talipmeŋ buluwene metam adi nabuŋa momoŋ tiiŋ. \v 12 Meeniŋ agaŋ kumiiŋ kaŋ kaule tiyemam unduŋ, metamdi nu nadikaule tinamiiŋ. Tiŋa undugoŋ nu adi kwet kabotdi tawaune beyakukiiŋ wendok tuwolit. \v 13 Nu nadiwene memik feedi mede hamahamap yoiŋ, adi nehitubu-munta titiŋdok unduŋ tiiŋ. Adi kadakaniŋ tinamuŋa nulukumuŋ titiŋdok wendok bopneeŋ mede yodobu tiiŋ. \p \v 14 Iŋgoŋ Yahwe, nu adi du hogok nadisukilitigamulat, tiŋa du Bepaŋne ganilat. \v 15 Helemahelemaŋ du kohoge foloŋ hatilat. Ale tiyaugene me mik tinamuŋa nehikeleiŋ hekidi nehitubu-kadakaneeneŋ ale du kotigoŋ nanagileŋ. \v 16 Nu da’walaŋ kwanai-mege doktiŋa siloŋ tobogoŋ tinamuŋa kotigoŋ nanagila nabunadifo tibeŋ. \p \v 17 Yahwe, du nehitubu-lodaweŋ yoŋa kutiganilat. Du memik heki biyabune fafaŋe mu tineŋ. Adi yadi toboniŋ kadaka tineŋ. Adi yadi kedem kumuŋa kumuhi’walaŋ yohikwehineŋ uneŋ, uŋoŋ wooŋ mahik teheŋa hatneŋ. \v 18 Me yalaŋ-me heki adi foko tiŋa me didimehi yenimpekit tiŋa medehaki yeniiŋ. Unduŋ doktiŋa du yehitubu-kadakaune mahik galihep hinek tibek. \p \v 19 Du adi kwanai momooŋ hinek tiŋa me nediyeŋ gikiŋgoŋ tigamiiŋ heki u yehitubu-lodalaŋ. Tiŋa me yehitubu-lodadok yoŋa du’walaŋkade biiŋ adi momooŋ hinek yabudokolaŋ. Kaŋ metam hogohogokdi du momooŋ tiyemulaŋ u agaŋ kaŋ nadigamiiŋ. \v 20 Du metam u da hataŋneŋ yamaiŋgoŋ uŋgoŋ yapme-hebilaŋ kaŋ me widihi-kumuŋdok yohebet tiiŋ heki adi tuwot mu widihiiŋ. Unduŋ tiŋa da hebeke gineŋ yapme-hebilaŋ kaŋ me hogohi’walaŋ medehakidi mu yehitiŋafolak. \p \v 21 Yahwe wou nintiloloŋdok! Adi weleŋdi hinek nabukahilelak. Doktiŋa memik hekidi nehikelemadiŋa nehitubu-kadaka tine tiiŋ iŋgoŋ adi’walaŋ saŋiniŋŋiŋdi nehitubu-kilitiune kedem hatilat. \p \v 22 Wapum, nu koom agaŋ binek nehikelekulaŋ yoŋa munta tiŋa du gehitubu-dulaaŋ yamaiŋgoŋ mu bugut. Iŋgoŋ du kutibulabulayene nadinamuŋa nehitubu-lodaguŋ. \p \v 23 Yahwe’walaŋ memetam, hidi welehikdi hinek Yahwe kahileyaneeŋ. Metam nediyeŋ adi keleiŋ adi yadi momooŋ hinek yabudokolak. Iŋgoŋ metam nediyeŋ foko tiiŋ aditok adi tuwaŋiŋ kibikoŋ yemilak. \v 24 Metam Yahwe nadisukilitimiiŋ, hidi fafaŋe tiŋa yalune welehikdi mu gweheyeeŋ helemahelemaŋ saŋiniŋnit hatuwaak. \c 32 \s1 Me niŋ kadakaniŋŋiŋ Bepaŋ nimbihilune tumolokulimiŋguk \p \v 1 Bepaŋdi me niŋ’walaŋ yomŋiŋ bimiŋa kadakaniŋŋiŋ tumolokulimimbune adi yadi biyagoŋ hinek Bepaŋ’walaŋ kahaŋ kahileeŋ nadifo tilak. \v 2 Tiŋa Yahwedi indiŋ yodapmalak, me yoŋ adi yomnit mokit, tiŋa undugoŋ titiŋ yalaŋ mu takaliŋa tilak. Unduŋ yobune me u wendoktiŋa Bepaŋ’walaŋ kahaŋ moŋgola nadifo kedem tibek. \p \v 3 Nu kadakaniŋne mu yobihikut nai uŋaniŋ timiŋ be hadapmo adi makat koyone hogok tulugut. Wendoktiŋa foloone gweheyedapmaŋ tuguk. \v 4 Timiŋ be hadapmo adi kohoge malabumuŋdi kisaŋ hinek nehikamedihiguŋ. Unduŋ tubune welene diniŋ gibibem silida hinek tuguk. Uyadi mele fafaŋeniŋ yagigi diweune nemenemek dasilidadapmalak wendok tuwot. \p \v 5 Kaŋ nu kadakaniŋne ganimbihikut, tiŋa titiŋ hogohine u mu boihebigut. Nu adi toboniŋ kadakaniŋne hogohogok Yahwe nimbihikut. Nu yobihidapmawene du kadakaniŋne diniŋ yom tumolokutnamguŋ. \p \v 6 Unduŋ doktiŋa metam nediyeŋ du gehikeleiŋ, adi yadi malabumuŋ mintayembune du ganinadiyaneeŋ. Kaŋ ime bediŋa gabuŋ wapum tibaakdi adi mu yehiwehemilaak. \p \v 7 Da kubugoŋdi hebiit kwetne, tiŋa undugoŋ nabudokoune malabumuŋdi mu nehitifowek. Da kubugoŋdi malabumuŋ gineŋ kotigoŋ nanagitaŋ, wendoktiŋa kap gibitaŋ tolat. \p \v 8 Wapumdi indiŋ yolak, “Nu mohinek gehititiŋeneeŋ talik deŋak takalidok u ganindidimewit. Unduŋ tiŋa malabumuŋ gineŋ gabu-ulidokowit. \v 9 Du doŋki tiŋa wosi dabugoŋ mu tibeŋ. Adi nadinadihinit mokit. Unduŋ doktiŋa ain niŋ tawa fafaŋehi wendi mahik gineŋ kameeŋ tawa yehimaneune talik deŋandiŋ uuŋdok u yenindidimelak. Eŋ unduŋ mu tiyembune woŋ adi du’walaŋ nadinadige tuwot mu takalidemeek.” \p \v 10 Me hogohidok adi malabumuŋ fee kedem mintayembek. Iŋgoŋ metam nediyeŋ Yahwe nadisukilitimiiŋ adi yadi siloŋ tobogoŋ tiyemiŋa momooŋ hinek yabudokowek. \v 11 Metam didimehi, hidi Yahwedi nemek momooŋ tihamguk wendok welemomooŋ nadiŋa nadifo tineŋ. Metam hogohogok Bepaŋ namanda foloŋ didimeniŋ hatiiŋ, hidi nadifo tiŋa baham toneŋ. \c 33 \s1 Bepaŋ wou nintilooŋ niutumba diniŋ kap \p \v 1 Metam didimehi, hidi Yahwedi nemenemek hogohogok tuguk wendok nadifo tineŋ. Metam Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ didimeniŋgoŋ takaliiŋdi wou nintiloune utumba hinek tilak. \v 2 Kulele ulune mede momooŋ tobune Yahwe wou niutumbaneŋ. Gita tawaŋiŋ 10 u ulune aditok mede momooŋ tomimbek. \v 3 Kap kobuli hinek tomineŋ, tiŋa gita ulune mede momooŋ hinek toneŋ, kaŋ nadifo diniŋ kakali maaŋ tineŋ. \p \v 4 Yahwe’walaŋ mede adi biyagoŋ hogohogok. Adi yadi titiŋ didimeniŋ titiŋdok yofafaŋeguk hogohogok u tubune folooŋnit tubu-dapmalak. \v 5 Bepaŋ adi titiŋ didimehi hogohogok eŋ yodapmaŋ didimehidok hogok yabunadifo tilak. Eŋ Yahwe’walaŋ siloŋ tobogoŋdi kwetkwet hakilidapmalak. \p \v 6 Yahwedi yobune kunum heki mintagiŋ, tiŋa mele muyakip eŋ bamholiŋa u adi’walaŋ maŋiŋ mede-de mintagiŋ. \v 7 Adi me niŋdi ime kabot gineŋ gilune fotokolak wondok tuwot imeŋgwaŋ hogohogok beŋa kwet kubugoŋ gineŋ bopneguk, eŋ imeŋgwaŋ fuliŋmamaŋ u henaulibi yotneŋ boihebiguk. \v 8 Kwetkwet metam hogohogok Yahwe kaŋ hehele tiŋa gikiŋgoŋ timineŋ. \v 9 Maŋgande, adigoŋ mede hogok yobune kwet i mintaguk. Tiŋa undugoŋ mede saŋiniŋnit hinek yobune nemenemek mintadapmagiŋ. \p \v 10 Yahwedi mebop noli’walaŋ nadihebethik u dobu-uyali tubufit tiyemilak. Tiŋa adi nemek niŋ titiŋdok mede yofolok tiiŋ u talik teheyembune tuwot mu tiiŋ. \v 11 Iŋgoŋ oŋ, Yahwe’walaŋ yohebetŋiŋ adi dapmandapmaŋnit mokit haliwooŋ halaak. Weleŋ gineŋ nadihebet hatak u meeniŋ bop indigoŋ kwetkwet hatitawiiŋ’walaŋ gineŋ folooŋ tubumintalak. \v 12 Metam adi Yahwedi Bepaŋhik hatilak, adi Bepaŋ’walaŋ kahaŋ kahileiŋ doktiŋa nadifo kedem tineŋ. Biyagoŋ hinek, metam agaŋ netok gigit yoŋa yabukahileguk adi nadifo kedem tineŋ. \p \v 13 Yahwe adi kunum foloŋ hali diweune foune metam kwetfoloŋhi hogohogok yabudapmalak. \v 14 Adi me mapme iit kwelineŋ ilaŋa diweune foune kwetfoloŋ metam yabudapmaŋ tilak. \v 15 Negoŋ metamdok nadinadi tubumintayemilak, tiŋa titiŋ dediŋ tiiŋ hogohogok u agaŋ yabunadidapmalak. \p \v 16 Me mapme niŋ adi mikmeŋiye fee hatiiŋ iŋgoŋ tuwot mu tubulodaneŋ, be mikme niŋ adi saŋiniŋŋiŋ wapum wendi tuwot mu tubulodahinakawek. \v 17 Mik wosi heki adi mikme yehitubu-lodaune mik gineŋ fafaŋe tuwot mu tineŋ. Wosi fafaŋeniŋdi mikme mik gineŋ gweheyeiŋ kotigoŋ tuwot mu yahaŋewek. \p \v 18 Iŋgoŋ indiŋ nadineŋ, metam nediyeŋdi Yahwedok gikiŋgoŋ timiiŋ, tiŋa welehikdi kahile hinek tiiŋ, adi yadi Yahwedi yabudokolune namanda foloŋ hatiiŋ. \v 19 Unduŋ doktiŋa yabudokoune tuwot mu kumiiŋ. Eŋ fiye kadaka nai gineŋ nanaŋedok baniŋ tiiŋ kaŋ yabudokoune kaipmuŋ hatiiŋ. \p \v 20 Unduŋ doktiŋa indi Yahwedi nihitubu-lodadok woomam. Adi kubugoŋdi kweletalaknik tiŋa nihitubu-loda tilak. \v 21 Indi adi wou uŋgoniŋ u nadisukilitiyam, unduŋ doktiŋa aditok nadifo timiyam. \p \v 22 O Yahwe, indi du nihitubu-lodaweŋ yoŋa dutok nadikunakunale hati-tiyam, ale siloŋ tobogoŋgedi indigut haliwooŋ hatuwaak. \c 34 \s1 Bepaŋdi Dewit momooŋ timiŋguk doktiŋa Bepaŋ wou nintiloguk \s1 (Kap yoŋ adi Dewitdi youkuk. Nai uŋaniŋ adi Mapme Abimelekdok munta tiŋa me kauleŋ welewele tubune niŋkulu uguk.) \p \v 1 Nu Yahwe helemahelemaŋ niutumbaluwaat, kaŋ ninadifonedi mane gineŋ tomboyoutnit hatuwaak. \v 2 Nu Yahwedi nehitubu-lodaguk wendok nadiŋa wou nintilowit, kaŋ metam fofoŋhinit malabumuŋ gineŋ hatiiŋ, adi u nadiŋa welemomooŋ nadineŋ. \v 3 Nukut Yahwe wougigitŋiŋ yotubuhautanim, tiŋa indi wanakaŋ wou nintiloloye tinim. \p \v 4 Nu Yahwedi nehitubu-lodawek yoŋa ninadigut, kaŋ yonadine nadinamguk. Unduŋ tiŋa welene gineŋ munta hakuk u liliwenekutnamguk. \v 5 Metam Wapum nadisukilitimiiŋ, adi yadi nadifo tiŋa nadisukilitihik wondok meka mu tineŋ. \v 6 Nu kada, Yahwe ninadiwene yonadine nadiŋa, malabumuŋ gineniŋ nehikibidakuk. \v 7 Biyagoŋ kuyoŋ, metam Yahwe’walaŋ hebeŋ gineŋ hatiŋa gikiŋgoŋ timiiŋ heki adi yadi aŋeloŋiyedi adigut yamaiŋgoŋ yehikelemadi tiŋa yabu-ulidoko tiiŋ. \p \v 8 Yahwe adi momooŋ hinek, unduŋ doktiŋa hidi hide kanadi tiŋale Wapum adi momooŋ u kedem nadidakaleneŋ. Me nediyeŋ adi hebeŋ gineŋ wooŋ hebihatilak adi Bepaŋdi kahaŋ timimbu nadifo kedem tibek. \p \v 9 Yahwe’walaŋ metamŋiye, didimehi eŋ nadisukilitihinit, hidi Wapum hebeŋ gineŋ hatiŋa gikiŋgoŋ timiyaneeŋ. Metam adi’walaŋ hebeŋ gineŋ hatiiŋ heki adi nemek niŋdok baniŋ nemu tiiŋ. \v 10 Laion pamala adigili kale nanaŋedok map tiŋa gweheye tiiŋ. Eŋ metam nediyeŋ Yahwe kutnilohi tiiŋ heki adi nemek momohidok baniŋ mu tiiŋ. \p \v 11 O wapmihiwoi, hidi buŋa magi kametnadi tubune Yahwe hebeŋ gineŋ gikiŋgoŋ timiŋa hatihati wendok hanindidime tibit. \v 12 Me nediyeŋdi hatihati kweheyeniŋgoŋ hatidok nadisulak, be melenai feegoŋ hatitaloŋila nemenemek nanadifo tihatidok nadilak? \v 13 Ala du unduŋ hatidok nadikaaŋ, medehaki mu yoluwaaŋ eŋ mede yalaŋ maaŋ mu yoluwaaŋ. \v 14 Du titiŋ hogohi u sigilulum tiyemiŋa titiŋ fofohi u hogok keleeŋ tuluwaaŋ. Du adi metam nolidut welekubugoŋ tiŋa titiŋ fofooŋ uŋakoŋ hogok fafaŋe tiŋa takaliluwaaŋ. \p \v 15 Yahwe adi metam didimehi’walaŋkade dau diwe tilak, unduŋ tiŋa yonadihik nadiyemilak. \v 16 Iŋgoŋ Yahwe adi metam kadakaniŋ titiŋ hekidok sigilulum tiyemilak. Unduŋ tubune kumumbu metamdi nadikaule tiyemdok unduŋ tiyemilak. \p \v 17 Metam didimehi adi Yahwe ninadi tiiŋ kaŋ yonadihik nadiyemilak. Unduŋ tiŋa malabumuŋhik gineniŋ yehitubu-lodaaŋ yanagitak. \v 18 Yahwe adi metam welemulaphinit yehitubu-dulaaŋ yamaiŋgoŋ uŋgoŋ hatilak, tiŋa adi yadi metam nadikunakunalehik gweheye tilak undihi u yehitubu-lodalak. \p \v 19 Me didimeniŋ’walaŋkade malabumuŋ mebimebi mintamilak, iŋgoŋ Yahwedi tubulodaune malabumuŋdi mu tubugweheyeiŋ. \v 20 Wapum adi kunilit wanakaŋ hinek kadokolak, kaŋ kitiliŋiŋ-kabe nemu gololak. \v 21 Nemek kadakaniŋ mebimebidi me hogohi widihi-kumuneeŋ, kaŋ me nediyeŋdi me didimehidok mik tiyemilak adi yadi Wapumdi kibikoŋ malabumuŋ hinek timimbaak. \v 22 Yahwe adi kwanai-meŋiye kumuŋ gineniŋ kotigoŋ yanagitak kaŋ kaipmuŋ hatiiŋ, ale metam nediyeŋdi adigoŋ yabudokoune hatiiŋ unduŋ nadisukilitiiŋ heki adi yadi tuwot mu yehitubu-kadakawaak, mokoŋ hinek. \c 35 \s1 Dewit adi Bepaŋdi tubulodawek yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, me nutok kwihita tinamiiŋ u yeninto tibeŋ, tiŋa me nediyeŋ mik tinamiiŋ u mik tiyembeŋ. \v 2 Mik diniŋ bomboŋ eŋ kweletalakge u moŋgola buŋa nehitubu-lodaweŋ. \v 3 Bohom tiŋa miknoŋge beŋa me nehikele tiiŋ u yahep tiyembeŋ. Nu gehitubu-lodaaŋ ganagilit unduŋ kedem nanimbune nadiwit. \v 4 Meheki nulukumuŋ tine tiiŋ u mik gineŋ yehitubu-malabudaune meka tineŋ. Adi nehitubu-kadakadok mede yofolok tiiŋ, doktiŋa du yehikeleeŋ yehitubu-giyonda hinek tibeŋ. \p \v 5 Yahwe, sububadi bem hapmuŋ kumuhi fedila beyakutak wendok tuwot aŋelogedi me hogohi u yehikelehapene bekulek. \v 6 Aŋelogedi yehikeleune mambip gineŋ wooŋ yalisulukeneeŋ maaŋ widihiwaak. \v 7 Nu nemek nemu tiyemgut, iŋgoŋ adi nu nehitubu-kadakadok yoŋa siyoŋ tehinamuŋa woom hakiiŋ. Tiŋa undugoŋ nu maaŋ fofoŋdok yoŋa koŋ niŋ dobugiŋ. \v 8 Iŋgoŋ mu naditumbaaŋ hatune da nadiune malabumuŋ u nehi foloŋ lowek. Siyoŋ nutok tehinamgiŋ u nadiune toboniŋ nehi uŋgoŋ foneŋ, eŋ koŋ dobunamgiŋ u nadiyembune nehi uŋgoŋ maaŋ foneŋ. \p \v 9 Yahwe adi unduŋ tubune nu nadifo timimbit. Tiŋa nehitubu-lodaaŋ nanagilune wendoktiŋa welemomooŋ hinek nadimimbit. \v 10 Unduŋ tiŋa nu Yahwe welenedigoŋ hinek niutumbaaŋ indiŋ yobit, “Nebek niŋ du indiniŋ nemoŋ. Du me gweheyehi momooŋ hinek yehitubu-lodalaŋ. Kaŋ me fafaŋeŋgoŋ tiiŋ hekidi tuwot mu yehitubu-kadakaiŋ. Eŋ me fafaŋehi adi nemenemekhik tuwot mu yolom moŋgokiŋ.” \p \v 11 Nu nemek kadakaniŋ nemu tugut iŋgoŋ yalaŋ-me hekidi hogok naniŋfit tiiŋ. \v 12 Nu kibi titiŋ momooŋ tiyemilat, iŋgoŋ kibi adi titiŋ hogoli tinamiiŋ. Unduŋ doktiŋa welemulap nadilat. \v 13 Iŋgoŋ oŋ, adi yagit tigiŋ kaŋ nu bulaniŋgoŋ nadiŋa tinahukut bulaniŋgoŋ diniŋ tinahukukut. Eŋ nanaŋe kameheŋa hali malabumuŋ tubumintagut. Unduŋ tiŋa duwokeneeŋ hali ninadi kwanai hatugut. \v 14 Ninadi indiŋ adi notne be datnedok tiŋa tibit adi kedem. Tiŋa talik ulat adi me niŋdi miŋ kumumbune bulaniŋgoŋ nadiŋa makat kotak wondok tuwot nu bulaniŋgoŋ nadiŋa makat hakotugut. \p \v 15 Iŋgoŋ nu’walaŋkade malabumuŋ mintaguk, kaŋ nai uŋaniŋ adi yadi nadifo tiŋa bopnegiŋ. Bopneeŋ nutok mede yofilifilim tinamgiŋ. Me noli mu nadiyemilat adi yadi mede kadakahi tomboyoutnit hogok naniŋfit tigiŋ. \v 16 Adi mede yopekit kisaŋ hinek tiŋa malabumuŋ namgiŋ. Tiŋa welehikdi mu nabukahileeŋ mahik sikiliti tiŋa kwihitaŋgoŋ nabugiŋ. \p \v 17 Wapum, du maŋgoŋde biyabune hatiiŋ? Du kotigoŋ nanagilune adi tuwot mu nehitubu-kadakaneŋ. Adi yadi laiondok tuwolit tiŋa nulukumuŋdok tiiŋ doktiŋa adi’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nehikagiyaleŋ. \v 18 Du unduŋ tubune nu metambop wapum lekiŋgoŋhik gineŋ ganiutumbawaat. Biyagoŋ hinek-ku metambop wapum lekiŋgoŋhik gineŋ wohoge ganintilowaat. \p \v 19 Me noli mik hogok tinamfit tiiŋ, doktiŋa tiyaugene biyabune nehitifooŋ nalakapmeŋdok nadifo tineeneŋ ala. Adi hogok nabukwihitafit tiiŋ, unduŋ doktiŋa biyabune nu’walaŋ malabumuŋ wondok nadifo mu tineŋ. \v 20 Adi menot tiŋa hatidok mede-kabe nemu yoiŋ. Adi yadi toboniŋ meeniŋ yokwet gineŋ momooŋ itowiiŋ u yehitubu-kadakadok mede hogok yoiŋ. Tiŋa undugoŋ, adi yadi me momohi yalaŋ yeniŋkamandaaŋ yehitubu-kadakadok wondok bop tihatiiŋ. \v 21 Adi kutifiyeeŋ mede naniŋfit indiŋ tiiŋ, “Biyagoŋ hinek, du titiŋ kadakahi tubune gabugumun.” \p \v 22 Yahwe, du meheki u agaŋ yabuŋa nadilaŋ, doktiŋa mage mu teheŋa haleŋ. Wapum, du binabuŋa wooŋ kweetniŋgoŋ mu haleŋ. \v 23 Du Bepaŋ, tiŋa Wapumne. Du pilali buŋa nehitubu-lodaweŋ. Pilali yali medene fafaŋewekdok ulihiŋa yohautaweŋ. \v 24 Yahwe, du adi Bepaŋne, du adi titiŋ didimeniŋ hogok tilaŋ. Du nehitubu-lodaune memikneyedi nu titiŋ didimeniŋ takalilat unduŋ u nadineŋ. Tiŋa biyabune nu malabumuŋ gineŋ hatat wondok nabuŋa nadifo adi mu tineŋ. \v 25 Du biyabune nehi uŋgoŋ indiŋ adi mu yoneŋ, “Kedem hinek nemek titiŋdok yogumun u agaŋ tiyam.” Tiŋa undugoŋ, biyabune indiŋ adi mu yoneŋ, “Indi agaŋ tubukadakayam.” \v 26 Adi malabumuŋ mintanamulak wendok nadifo tiiŋ, doktiŋa du yehitubu-mekaaŋ yehitubu-giyonda tibeŋ. Adi yadi nutok nadiune fofoŋnit titiŋdok nadiŋa nehi wohiye yobeloiŋ, unduŋ doktiŋa yehitubu-mekaŋ wohiye yehimoŋgofoweŋ. \p \v 27 Iŋgoŋ meeniŋ nediyeŋdi nu me didimeniŋ unduŋ nanimbeŋ nadiiŋ, adi yadi kedem nadifo tiŋa kakaliŋa welemomooŋ foloŋ hatineŋ. Tiŋa helemahelemaŋ indiŋ kedem yoyaneeŋ, “Yahwe adi loloŋnit hinek, doktiŋa kwanai-meŋiŋdi momooŋ hinek hatidok nadimilak.” \v 28 Unduŋ doktiŋa nu titiŋge didimeniŋ wendok yohautawit, tiŋa wohoge helemahelemaŋ timiŋ eŋ hadapmo ganintiloluwaat. \c 36 \s1 Meeniŋ’walaŋ titiŋ hogohi \p \v 1 Kadakaniŋdi me hogoli weleŋ maaneŋ nihohoket tilak. Me undiniŋdi Bepaŋdok munta-kabe nemu tilak. Mokoŋ hinek. Adi yadi Bepaŋ agaŋ sigilulum hinek timilak. \v 2 Adi ne uŋgoŋ indiŋ nadilak, “Na me loloŋnit doktiŋa Bepaŋ adi kadakaniŋ tugut u tuwot mu yehitubu-mintawaak, tiŋa mede gineŋ tuwot mu napmewaak.” \v 3 Helemahelemaŋ me weŋ maŋiŋ foloŋ adi mede kadakahi tiŋa mede yalaŋ hogokdi labulak. Unduŋ doktiŋa kotigoŋ titiŋ fofooŋ titiŋdok nadinadi-kabe nemu halimilak. \v 4 Timiŋ damo deitdok gulupŋiŋ foloŋ deihali adi kadakaniŋ maŋgoŋ titiŋdok wendok nadihebet hati tilak. Adi talik hogoli hogok kelelak, unduŋ doktiŋa titiŋ hogoli sigilulum tuwot mu timilak. \s1 Bepaŋ’walaŋ titiŋ momohi \p \v 5 Yahwe, du’walaŋ welesiloŋge adi loloŋnit hinek. Kameka titiŋdok tuwot mooŋ. Fekŋiŋdi looŋ kunum foloŋ dapmalak. Eŋ mede yofafaŋeguŋ u biyagoŋ hinek keleŋ tilaŋ, u maaŋ undugoŋ loloŋnit hinek, looŋ mulukwaŋ hatakneŋ uŋgoŋ dapmalak. \v 6 Eŋ titiŋ didimeniŋge maaŋ undugoŋ kweboboe nabugoŋ loloŋnit hinek. Du mede nadinadi kwanaige tilaŋ adi imeŋgwaŋ fuliŋmamaŋ wondok tuwolit, indi nadidakaledok tuwot mooŋ. Yahwe, du kubugoŋdi kale hogohogok eŋ meeniŋ yabudokoune hatiiŋ. \p \v 7 Bepaŋ, welegedi nibukahile hinek tilaŋ, woŋ adi nemek uŋgoniŋ hinek. Indi wendok hogok nadiyam. Metam hogohogok adi pupup mihiniŋdi wooŋ meehik papaliŋiŋ gineŋ hebihakiiŋ wondok tuwot du’walaŋkade wooŋ hebihakiiŋ. \v 8 Du yokeneŋ adi nanaŋe mohok fe, doktiŋa metamdi nanaŋedok baniŋ mu tiiŋ. Duhuduhu momooŋ wendi ime nabugoŋ wodiune metamdi gitnaŋ tiiŋ. \v 9 Du nemenemek hogohogok’walaŋ hatihati diniŋ mebi. Tiŋa undugoŋ hauta diniŋ mebi u maaŋ dugoŋ, unduŋ doktiŋa dugoŋ hauta nimilaŋ kaŋ indi kedem hatiyam. \p \v 10 Helemahelemaŋ metam nediyeŋ du nadigamiiŋ adi welesiloŋ tiyemiŋa yabukahile hinek tuluwaaŋ. Tiŋa me didimehi yehitubu-lodaune adi momooŋ hatiyaneeŋ. \v 11 Du me fokohinit biyabune mu nehikeleneeŋ. Tiŋa undugoŋ, biyabune mu nehikelekutneeŋ. \v 12 U yabuneŋ. Me hogohi adi yehibekulu kwetfoloŋ maaŋ fogiŋ. Adi kotigoŋ mu pilatneeŋ. \c 37 \s1 Bepaŋdi me fofohidok momooŋ tiyemiŋa me kadakahi adi yehitubu-kadaka tibaak \p \v 1 Du me kadakahidi titiŋ dediŋ tiiŋ wendok nadibedi mu tibeŋ. Du me kadakaniŋ tiiŋ heki’walaŋ nemenemekhik doktiŋa hogok nadikadakafit mu tiluwaaŋ. \v 2 Nai muniniŋ-kabe hinek me hogohi adi kilihikitdi sigeneiŋ unduŋ, eŋ bem hapmuŋdi kumuŋa makwaneiŋ wendok tuwot kadakaneeŋ. \p \v 3 Du Yahwe hogok nadisukilitimiŋa titiŋ didimeniŋ hogok tibeŋ. Du unduŋ tiŋa helemahelemaŋ kwakeneŋ uŋoŋ kulemaŋgoŋ hatiŋa titiŋ didimeniŋ momooŋgoŋ keleeŋ tuluwaaŋ. \v 4 Du Yahwedok nadifo timimbune adibo welege gineŋ maŋgoŋdok hinek nadiluwaaŋ u kedem gamuluwaak. \p \v 5 Du hatihatige Yahwe kohoŋ foloŋ kameweŋ. Unduŋ tiŋa nadisukiliti hinek timimbune adi kedem gehitubu-lodawek. \v 6 Tiŋa titiŋge momooŋ u meledi hautalak unduŋ miŋgilaŋgoŋ tubuhautawaak. Tiŋa undugoŋ titiŋge momooŋ u mele lekiŋgoŋ folooŋ hinek hautalak wendok tuwolit metam namandahik foloŋ tubudakale-hinakaune kaneeŋ. \p \v 7 Du Yahwe hebeŋ foloŋ wo tubu-dulaaŋ kulemaŋgoŋ hatiŋa woomimbune adi kedem gehitubu-lodawek. Du me titiŋhik dediŋ tiŋa bomboŋ fee moŋgokiiŋ u yabuŋa nadigalika mu tibeŋ. Be me titiŋ hogohidok nadihebet tiŋa tubune mintaiŋ wendok nadibedi mu tibeŋ. \v 8 Du kwihita mu tiluwaaŋ, tiŋa welege bikabune kudup mu daluwaak. Titiŋ hogohi wendi gehimaneune kadakaniŋ tibaaneŋ ala, nemek hogohi undihidok welege yout adi mu tuluwaak. \p \v 9 Me hogohi adi yadi yehililiwene-kudapmaŋ tibaak. Eŋ metam nadisukiliti tiŋa Yahwedi yehitubu-lodadok woomiiŋ adi yadi kwehik kahileeŋ momooŋ hinek hatineeŋ. \v 10 Nai mu kweheyelune me hogohi adi liwe-dapmaŋ tineeŋ. Adi yabudok yohikwehineŋ diwewaaŋ iŋgoŋ nemu yabaaŋ. \v 11 Kaŋ metam nehi’walaŋ wohikgigitdok nadiune fofoŋnit tubune fofoŋnit hatineeŋ adi yadi Bepaŋdi kwet hogohogok u aditok yembaak. Kaŋ adi uŋoŋ kulema tubumintaaŋ iutumbaaŋ duhuduhunit hatiŋa nadifo tineeŋ. \p \v 12 Me hogoli adi me fofooŋ u tubukadaka titiŋdok nadilak. Unduŋ doktiŋa kaŋ kwihikwihileŋgoŋ nadilak. \v 13 Iŋgoŋ Wapum adi nai niŋ mintawaakneŋ uŋaniŋ me hogohi adi fidapmaŋ tineeŋ u agaŋ nadilak. Unduŋ doktiŋa Wapum adi yabuŋa gege tilak. \v 14 Me hogohi adi miknoŋhik wodibe labiiŋ, eŋ tebehithik yehimanekiŋgineeŋ me fiyewakahi be me fofoŋhinit u yalamkumune tiiŋ. Tiŋa undugoŋ metam titiŋ didimeniŋ tiiŋ u widihi-kumuŋ titiŋdok tiiŋ. \v 15 Iŋgoŋ oŋ, miknoŋhikdi udaneeŋ nehi’walaŋ kabahik uŋakoŋ youtombaak, eŋ tebehik hogohogok uligolodapmaŋ tineeŋ. \p \v 16 Me didimeniŋ hatilak’walaŋ bomboŋŋiŋ lufomgoŋ-kabe ilimiiŋ wondi me hogohi’walaŋ bomboŋhik mohok fee u yalakapme-dapmaŋ tilak. \v 17 Maŋgande, Yahwedi me hogohi’walaŋ saŋiniŋhik yolom-bedapmaŋ tibaak. Eŋ me didimehi hogok adi kedem yabudokooŋ yehi-ulihiwaak. \v 18 Metam welehik walaniŋ hinek adi yadi Yahwedi momooŋ hinek yabudokolak. Tiŋa kwet aditok yemilak woŋ adi aditok haliwooŋ halaak. \v 19 Nai kadakaniŋ gineŋ adi yadi malabumuŋ mu tubumintaneeŋ. Be fiye kadaka tiŋa map wapum mintawaak iŋgoŋ adi nanaŋedok baniŋ mu tineeŋ. \v 20 Iŋgoŋ me kadakahi adi kadaka-dapmaŋ tineeŋ. Eŋ Yahwe mik timiiŋ heki adi yadi wowoŋgimiŋdi mintaaŋ kotigoŋ kumuŋgolopmalak unduŋ tineeŋ, be mupmukdi nai muniniŋ-kabe looŋ liwelak unduŋ liweneeŋ. \v 21 Me kadakaniŋ adi nemek niŋ belak u kibikoŋ nemu tubu-udanelak. Iŋgoŋ me fofooŋ adi siloŋ momooŋ tiŋa metam nolidok nemek fee yemilak. \v 22 Metam Wapumdi yeniŋkahaŋ tilak adi yadi kwehineŋ momooŋ hinek hatineeŋ. Iŋgoŋ metam haki tiyemilak adi yadi yehikelekut tubune uneeŋ. \p \v 23 Yahwedi metam deŋandiŋ uuŋdok u yenindidimeeŋ yahaŋelak. Adi me niŋ’walaŋ titiŋŋiŋ kaŋ nadiune utumba binek tilak, woŋ adi didimeniŋ hatidok saŋiniŋ milak. \v 24 Me u maaŋ utak iŋgoŋ kadakadapmaŋ hinek mu tilak. Yahwedi kohoŋ foloŋ honeeŋ tubulodaaŋ hamaneune kotigoŋ pilali yatak. \p \v 25 Nu mekuyane gineŋ hatitalabubuyeŋ agaŋ gawada tilat, nai uŋaniŋ Bepaŋdi me didimeniŋ sigilulum nemu timimbune kagut. Be undugoŋ, me didimeniŋ’walaŋ wapmihiŋiyedi map tiŋa nanaŋedok nayo nemu tubune yabugut. \v 26 Helemahelemaŋ me didimeniŋ adi metam nolidok siloŋ tobogoŋ tiyemiŋa nemenemek fee yemilak. Kaŋ wapmihiŋiye yabuŋa nadiune u kahaŋ momooŋ niŋ tilak. \p \v 27 Unduŋ doktiŋa notne, du titiŋ kadakahi hogohogok u sigilulum tiyemiŋa titiŋ fofohi u hogok tiluwaaŋ. Unduŋ tiŋa kwetfoloŋ iŋoŋ hatiŋa wooŋ hatibaaŋ. \v 28 Bepaŋ adi titiŋ didimeniŋdok hogok nadilak. Adi yadi metamŋiye tuwot mu biyabune fitneeŋ. Yahwe adi helemahelemaŋ metam didimeniŋ hatiiŋ u hogok yabudokolak. Iŋgoŋ me hogohi’walaŋ wapmihihiye adi kadakadapmaŋ hinek tineeŋ. \p \v 29 Metam didimehi adi Bepaŋdi kwet yemguk u kahileneeŋ, tiŋa uŋgoŋ hatiŋa wooŋ hatineeŋ. \v 30 Me didimeniŋ adi nadinadiŋiŋ momooŋ doktiŋa mede kedehi hogok yolak. Tiŋa undugoŋ, titiŋ didimehidok hogok yolak. \v 31 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mededi weleŋ gineŋ hatak, unduŋ doktiŋa Bepaŋ takaliŋa Yodoko Mede u mu bikabulak. \p \v 32 Me hogoli adi kabup hebi-hali me didimeniŋ u dediŋ tiŋa ulukumumbit yoŋa hakakuwat tilak. \v 33 Iŋgoŋ Yahwedi me didimeniŋ u tuwot mu bikabune me hogolidi ulukumumbek. Be me hogolidi me didimeniŋ u mede gineŋ kamewek, iŋgoŋ Wapumdi me hogoli u nadimimbune mede gineŋ tuwot mu fafaŋewek. \p \v 34 Du Yahwe nadisukilitimiŋa adi’walaŋ titiŋ takaliweŋ. Unduŋ tibeŋ kaŋ nadigamuŋa kwet gamuŋa me loloŋnit gapmeune kahilewaaŋ. Unduŋ tiŋa yabune me kadakahi yehililiwene-kulaak. \p \v 35 Nu me kadakaniŋ kawene saŋiniŋŋiŋdi loloŋnit, Lebanon kwetneŋ uŋoŋ kweledi lohinakaaŋ bem noli yalakapme tiŋa yatak, wondok tuwolit tiŋa metam yalakapme-dapmaŋ hinek tuguk. \v 36 Kuŋgoŋ oŋ, kougoŋ mindaŋkade uŋandiŋ yauŋa kawene adiye kotigoŋ uŋoŋ mu hatilak. Kaŋ nobu kait yoŋa diweyaulat iŋgoŋ mu kalat. \p \v 37 Du me didimeniŋ kaweŋ, tiŋa me momooŋdi nemek kadakaniŋ nemu tuguk u kaŋ nadiweŋ. Me unduhi adi metam noli dut kulemaŋgoŋ hatiiŋ. Adi’walaŋ yalakiŋiye adi undugoŋ hatiŋa wooŋ hatiyaneeŋ. \v 38 Iŋgoŋ me kadakaniŋ tiiŋ heki yadi Wapumdi yehitubu-kadakadapmaŋ tilak. Eŋ yalakihiye adi liwedapmaŋ tineeŋ. \p \v 39 Yahwe negoŋ me didimehi u yehitubu-lodaaŋ kotigoŋ yahaŋelak. Malabumuŋ mintalak kaŋ negoŋ yabu-ulidokolak. \v 40 Yahwedi yehitubu-lodawek yoŋa adi’walaŋkade wiiŋ. Unduŋ doktiŋa adi yehitubu-lodaaŋ me hogohi kohohik gineniŋ kotigoŋ yehikagiyatak, kaŋ momooŋ hatiiŋ. \c 38 \s1 Dewitdi malabumuŋ gineŋ hali ninadi tuguk \p \v 1 Yahwe, du kwihita tiŋila mu nanintobeŋ. Du welege kudup daune nemek malabumuŋ mu tinambeŋ. \v 2 Du tebegedi fiyagila nalamuŋaŋ, eŋ kohogedi nula tukulune maaŋ foŋat. \p \v 3 Du kwihita tinamulaŋ, doktiŋa nu folofigita wapum gineŋ hatat. Kadakaniŋne doktiŋa yagit malabumuŋ hinek tilat. \v 4 Yomnedi foloone foloŋ looŋ nehikufula tilak. Kaŋ yom wendi bomboŋ moŋgole malabudaiŋ wendok tuwot hinek nehitubu-malabudalak. \p \v 5 Wede foloone foloŋ ikiiŋ adi bitaka tiŋa tabut tiiŋ. Na titiŋ hogoli hinek tugut doktiŋa u mintanamulak. \v 6 Welemulap wapum hinek nadiŋa agaŋ kadaka tilat. Doktiŋa helemahelemaŋ bulaniŋgoŋ nadiŋa makat hati-kotat. \p \v 7 Foloone foloŋ adi kudup daaŋ nibune nadiyam undiniŋ kudup dadapmaune, yagit malabumuŋ hinek tilat. \v 8 Nu nemek niŋdi nehinalitifooŋ napme-hatak wendok tuwot gweheyedapmaaŋ fooŋ hatat. Tiŋa welene gineŋ moŋ hinek nadiŋa koyone ha-tilat. \p \v 9 Wapum, welenedi maŋgoŋdok hinek nadilat u agaŋ nadilaŋ, eŋ koyone tilat u miŋgoŋ nadilaŋ. \v 10 Siyotne goŋgomeŋdi pitpit tubune saŋiniŋne agaŋ dapmahinaka tilak. Eŋ yagit tibe namandatne haŋinda tilak. \p \v 11 Notneye eŋ manemaneye, adi yadi wedene doktiŋa nu hatatneŋ yamaiŋgoŋ uŋoŋ bubuŋdok adi moŋ nadiiŋ. Kaŋ na’walaŋ naŋgat dikineye hinekdi maaŋ undugoŋ nu hatatneŋ uŋoŋ mu biiŋ. \v 12 Me nulukumuŋ titiŋdok nadiiŋ adi yadi nohonedok yoŋa begep ibitehinamuŋa hakiiŋ. Eŋ me nehitubu-figita titiŋdok tiiŋ heki nehigoŋ nehitubu-kadaka titiŋdok yoiŋ. \p \v 13 Iŋgoŋ, nu adi magitne kauleeŋ dabugoŋ magi kametnadi mu tugut, eŋ me bubuyeŋ dabugoŋ mede mu yogut. \v 14 Nu adi me niŋ, mede tuwot mu nadiwek wendok tuwot. Unduŋ doktiŋa nu mede toboniŋ mu tubu-udaneyemgut. \p \v 15 Iŋgoŋ nu adi Yahwe dutok hogok woomgamuŋa nadisugamulat. Wapum, du Bepaŋne, unduŋ doktiŋa du dagoŋ medene tubu-udanenambeŋ. \v 16 Yonadi indiŋ tilat, “Du memikneye biyabune yofitet tinamuŋa nadifo mu tineŋ. Be malabumuŋ mintanambune nabuŋa biyabune foko tiŋa nadifo mu taneeŋ.” \p \v 17 Maŋgoŋde, ya agaŋ mandifaidok naine muniniŋ tulune folofigita helemahelemaŋ nadilat. \v 18 Nu yomne ganimbihila kadakaniŋ tugut wendoktiŋa bulaniŋgoŋ nadilat. \p \v 19 Memikneye hogohogok adi yadi kedehi tiŋa fafaŋehi. Tiŋa me feedi memik hogok tinamfit tiiŋ. \v 20 Nu titiŋ momooŋ tiyemilat iŋgoŋ oŋ, kibi toboniŋ adi titiŋ hogoli tinamiiŋ. Nu titiŋ momooŋ keleeŋ tilat, kaŋ adi wendoktiŋa nadiŋa memik tinamiiŋ. \p \v 21 Yahwe, du mu binabeŋ. Bepaŋne, du binabuŋa wooŋ kweetniŋ mu haleŋ. \v 22 Yahwe, du kubugoŋdi nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagitaŋ. Du pilap hinek nehitubu-lodaweŋ. \c 39 \s1 Me niŋ malabumuŋnit’walaŋ mede \p \v 1 Nu indiŋ yogut, nu titiŋne tuluwaat hogohogok u nadiŋila tiluwaat. Tiyaugene medene yoyo gineŋ kadakaniŋ tibaatneŋ ala. Me hogohidi nu hatuwaatneŋ yamaiŋgoŋ uŋoŋ hatune yabuŋa nu mane teheŋa mede mu yoluwaat. \p \v 2 Iŋgoŋ oŋ, nu mane teheŋa mede mu yogut, unduŋ tiŋa nemek momooŋ niŋ yodok iŋgoŋ mu yogut kaŋ welenedi kisaŋ hinek malabudaguk. \v 3 Unduŋ tiŋa welemulap nadigut. Tiŋa undugoŋ, wendok uŋgoŋ hanadiliwene welene kisaŋ hinek figitaguk. Unduŋ tiŋa nu indiŋ yogut, \v 4 “Yahwe, kaipmuŋ hatidok guletne dedigoŋ hakiiŋ? Eŋ nai deniŋ hinek kumumbaat? U nanimbune hatihatine muniŋgoŋ-kabe u kedem nadidakalewit.” \p \v 5 Nu’walaŋ hatihatine muniŋgoŋgoŋ hinek kamenamguŋ. Du dauge foloŋ nu’walaŋ naine woŋ adi nemek fiit nabugoŋ. Meeniŋ hogohogok hatihatinik adi me niŋdi maŋiŋ gineŋ munabut tubune mundi labuŋa pilap liwelak wendok tuwolit. \v 6 Meeniŋ hogohogok hatihatinik adi bem woliniŋŋiŋdi kwetfoloŋ yooŋ tubumintaaŋ pilap liwelak wondok tuwolit. Adi bomboŋ fee moŋgotdok nadiŋa kwanaimiŋ tiiŋ. Iŋgoŋ kwanaimiŋ u hogok tifit tiiŋ. Meeniŋdi bomboŋ fee hinek moŋgola bopneiŋ, iŋgoŋ nediyeŋdi moŋgolaak u mu nadiiŋ. \p \v 7 Iŋgoŋ oŋ, Wapum, nu i maŋgoŋdok woombit? Nu du kubugoŋ nadisugamuŋa du nehitubu-lodaweŋ yoŋa woomgamulat. \v 8 Du nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagila kadakaniŋne hogohogok u tumolokutnambeŋ. Tiŋa me kaulehi nadiyembune nanimpekit mu tineŋ. \v 9 Du da nemek u tinamuŋaŋ, unduŋ doktiŋa nu mede mu yoŋa mane tehep tiŋa halit. \p \v 10 Du malabumuŋ nambune muniniŋ agaŋ kumumbe tugut. Unduŋ doktiŋa kotigoŋ mu nehitubu-kadakaweŋ. \v 11 Du me niŋ nintoŋa yelaŋ e’ kadakaniŋŋiŋdok kibikoŋ tubu-udanemilaŋ. Unduŋ tiŋa dindilakidi haule sitomsitom tubune kadaka tilak unduŋ, adi nemenemek nadigalika tilak hogohogok u liliwenekulimindapmaŋ tilaŋ. Biyagoŋ hinek meeniŋ hogohogok hatihatinik adi mundidi manik gineŋ labuŋa pilap liwelak wendok tuwolit. \p \v 12 Yahwe, yonadine nadiweŋ. Kutinadinedok magi kametnadi momooŋgoŋ tibeŋ. Nu du’walaŋkade kutinadi tibene magike tehep mu tibeŋ. Da-ku agaŋ nadilaŋ oŋ, nu adi dukut kwetfoloŋ iŋoŋ nai muniniŋ-kabe hinek hatilat. Nu adi mamane-papaneye nabugoŋ. Adi yadi kwetfoloŋ iŋoŋ nai muniŋgoŋgoŋ-kabe hatigiŋ. \v 13 Du malabumuŋ kotigoŋ mu nambeŋ. Binabune kotigoŋ welemomooŋ nadiwit. Unduŋ tiŋa mindaŋkade kedem kumuŋa kwet i bikabudapmawaat. \c 40 \s1 Bepaŋ niutumbaaŋ ninadifo titiŋdok kap \p \v 1 Nu Yahwedi nehitubu-lodawek yoŋa kulemaŋgoŋ hali woomgut, kaŋ adi magi kametnadi tiŋa yonadine nadinamguk. \v 2 Adi nehitubu-lodaaŋ koŋ fuliŋmamaŋ kadaka hinehinek titiŋdok gineniŋ nehimaneune labugut. Tiŋa undugoŋ kwet dagidagik gineŋ fooŋ kwambundaaŋ yakut gineniŋ nehitamati kawade foloŋ napmeguk, kaŋ kotigoŋ yalikiliti-hinakaaŋ yaulat. \v 3 Adi Bepaŋnik nintilooŋ niutumbadok kap kobuli niŋ mane foloŋ kameguk. U meeniŋ feedi nadiŋa gikiŋgoŋ tineeŋ, unduŋ tiŋa moŋ kaŋ Yahwe hogok nadisukilitimineeŋ. \p \v 4 Me nediyeŋ Yahwe nadisukilitimilak adi Bepaŋdi kahaŋ timilak doktiŋa nadifo tilak. Tiŋa me undiniŋ adi me sigitiŋalo tiiŋ heki mu yehikelelak, eŋ bepaŋ yalayalaŋ mu yeniutumbalak. \v 5 Yahwe Bepaŋne, du kwanai momohi fee hinek tiŋa nihitubu-lodaguŋ tiŋa inditok nadihebet momohi fee hinek tiulidokonimilaŋ. Wendi’walaŋ kunakunatŋiŋdi loloŋnit hinek. Meeniŋ niŋ dutok tuwolit kamekaaŋ yodok tuwot mokoŋ. Nu u yodakaleeŋ yohautaaŋ kahatŋiŋ yodapmaitdok tuwot mokoŋ. \p \v 6 Dumuŋ mebimebi gamdok be hegamdok adi moŋ nadilaŋ. Tiŋa kale kunilit dumuŋ heheŋ eŋ kadakaniŋ bibiŋdok siloŋ titiŋ wendok adi undugoŋ moŋ nadilaŋ. Iŋgoŋ magitnedi mede nadinadidok adi kedem kameeŋ tubutomguŋ. \v 7 Unduŋ doktiŋa indiŋ yolat, “Nu agaŋ bulat. Du’walaŋ pepa bilibetnit gineŋ nutok mede indiŋ youkiŋ, \v 8 ‘Bepaŋne, nu du’walaŋ nadinadige hinek takalidok nadilat, eŋ Yodoko Medegedi welene maaneŋ hatuwaak.’” \p \v 9 Yahwe, nu metamgeye bophik gineŋ du titiŋge didimeniŋ tiŋa kotigoŋ ninigikuŋ wondok mede momooŋ u yohautagut. Wapum, du agaŋ nadilaŋ. Nu mane tehep mu tiŋa helemahelemaŋ yohautaluwaat. \v 10 Du tutumba kwanai tuguŋ diniŋ mede u welene gineŋ kamehebi mu tiŋa hatat. Du mede yofafaŋeguŋ hogohogok u didimeŋgoŋ hinek keleeŋ kotigoŋ ninigitaŋ u agaŋ yohautagut. Eŋ du metam hogohogok welegedi yabukahile tiŋa titiŋ biyagoŋ hogok takalilaŋ, u maaŋ metam youtumba tinene buŋa bopneiŋneŋ kamehebi mu tilat. Mokoŋ. U maaŋ yohautalat. \p \v 11 Yahwe, du helemahelemaŋ welegedi nabukahile hinek tilaŋ, u agaŋ nadilat. Unduŋ doktiŋa welekulemage u mu kahileweŋ. Du welegedi nehikahileeŋ medege biyagoŋ hogok takalilaŋ, titiŋ unduŋ tiŋa helemahelemaŋ nabudokolaŋ \p \v 12 Malabumuŋ fee mintanamiiŋ u nu yokunalitdok tuwot mokoŋ. Titiŋ hogohi tugut wendi agaŋ nehikufula hinek tubune dau diwediwe momooŋgoŋ mu tilat. Kadakaniŋne fee hinek wendi kine hapmuŋ’walaŋ yokunatŋiŋ u kalakapme-dapmaŋ tilak. Unduŋ tubune saŋiniŋ lohilat. \p \v 13 Yahwe, du kotigoŋ kedem nanagileŋ. Wapum, du pilap buŋa nehitubu-lodaweŋ. \v 14 Me nolidi nulukumuŋ tine tiiŋ. Ale du yehimoŋgo-foune nadigiyondaaŋ meka tineŋ. Me noli adi nu’walaŋ malabuhinedok nadifo tiiŋ. Ale du yehikele-kulune kotigoŋ uneŋ, kaŋ nadiyembune wohiyehinit mokit fofoŋhinit mintaneŋ. \v 15 Meheki i nanimpekit tiiŋ, doktiŋa yehitubu-meka hinek tibeŋ, kaŋ adi nehi’walaŋ titiŋhik u kaŋ boho tineŋ. \p \v 16 Iŋgoŋ metam du’walaŋkade wiiŋ heki adi yadi welemomooŋ kedem nadiŋa dutok nadifo tineŋ. Metam hogohogok da kotigoŋ yahaŋeguŋ kaŋ adi kwanaige tuguŋ u kaŋ nadigalika tiiŋ, adi yadi helemahelemaŋ indiŋ kedem yoyaneeŋ, “Yahwe adi loloŋnit hinek.” \p \v 17 Bepaŋ, nu adi gweheyeŋ, tiŋa nu na nemek niŋ tibitdok tuwot mokoŋ. Iŋgoŋ oŋ, du nutok kaule mu tuguŋ. Unduŋ doktiŋa pilap hinek nu’walaŋkade iŋgoŋ beŋ. Bepaŋne, da kubugoŋdi nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagitaŋ. Unduŋ doktiŋa du nai tubukweheye adi mu tibeŋ, pilap hinek nehitubu-lodaweŋ. \c 41 \s1 Me yagitnit niŋdi Wapum ninadiguk \p \v 1 Me nediyeŋ me fofoŋhinitdok nadiyemiŋa yehitubu-lodalak, adi yadi kibibo adi’walaŋkade malabumuŋ mintamimbune Yahwedi kedem tubulodawaak. Unduŋ doktiŋa adi Bepaŋ’walaŋ kahaŋ kahileeŋ nadifo kedem tilak. \v 2 Adi yadi Bepaŋdi kadokooŋ hatihatiŋiŋ tubukilitimimbune hatiluwaak. Unduŋ tiŋa kahaŋ timimbune kwelineŋ momooŋ hatibaak. Kaŋ Yahwedi memikŋiye tuwot mu biyabune tubukadakaneeŋ. \v 3 Me u yagit mintamiluwaak kaŋ Yahwedi kedem kadokoluwaak, tiŋa yagit gineniŋ tubukedebaaŋ kotigoŋ tubulodaune saŋiniŋnit tuluwaak. \p \v 4 Kaŋ nu indiŋ yolat, “Yahwe, nu dauge gineŋ kadakaniŋ tugut. Iŋgoŋ du fiit siloŋ tobogoŋ tinamuŋa nehitubu-kedebaweŋ.” \v 5 Iŋgoŋ memikneyedi nutok tiŋa welehik kadakaune indiŋ yoiŋ, “Detiŋa pilap kumumbune aditok nadikaule timiyanim aŋ.” \v 6 Me noli buŋa nabuŋa mede hogok naniŋfit tiiŋ. Unduŋ tiŋa yagit hogoli dediŋ tilat u nadiŋa fowooŋ yagitne diniŋ kahat u tiŋa yotuwatuwale tiyawiiŋ. \v 7 Me nu nabukwihita tiiŋ heki adi yadi nutok mede nehi uŋgoŋ mede hamahamap foloŋ yonadiiŋ. \v 8 Adi indiŋ yoiŋ, “Nemek hogolidi agaŋ honeguk, doktiŋa kotigoŋ tuwot mu pilalaak. Adi kumuŋ tibaak.” \v 9 Nu notne niŋ, adi na’walaŋ notne momooŋ hinehinek, adi na-gut nanaŋe noŋgoŋ nayamut. Iŋgoŋ adi maaŋ kayoŋ kwehene-tilooŋ nalidok tilak. \p \v 10 Yahwe, du siloŋ tobogoŋ tinamuŋa nehitubu-kedebaweŋ kaŋ nubo memikneye kibibo titiŋ dediŋ tigiŋ u tubu-udaneyembit. \v 11 Memik hekidi mu nehitubu-kadakaneŋ, woŋ adi biyagoŋ hinek du nabukahile tilaŋ, unduŋ nadiwit. \v 12 Nu didimeŋgoŋ hatibe nabuguŋ, wendoktiŋa nabudokolaŋ. Unduŋ tiŋa nanagilune wooŋ hebeke gineŋ uŋgoŋ hatiŋa wooŋ hatibaat fafaŋeniŋ. \p \v 13 Indi Isilaehi’walaŋ Bepaŋ, Yahwe wou nintilonim! Kaŋ tomboyoula undugoŋ tubune haliwooŋ halaak dapmandapmaŋnit mokit! U biyagoŋ! \c 42 \s1 Me niŋdi yoli-kweli bikabuŋa kweetniŋ wooŋ hatiŋa yonadi tuguk \p \v 1 Kale moihi adi imedok nadiŋa kiyaneeŋ ime-kabe wodiiŋneŋ uŋoŋ wiiŋ. Bepaŋ, wondok tuwot nu maaŋ du gehitubu-dulaaŋ hatidok hinek nadilat. \v 2 Bepaŋ, du adi Bepaŋ hatihatinit, unduŋ doktiŋa nu adi me mahik galiune imedok nadiiŋ unduŋ welenedi hinek gabukahile tilat. Bepaŋ, nai deniŋ hinek du’walaŋkade wooŋ ganiutumbawaat? \p \v 3 Helemahelemaŋ meeniŋdi indiŋ naniiŋ, “Bepaŋge daŋ hatak?” Wendoktiŋa nu helemahelemaŋ makat hogok kotat. Kaŋ timiŋ be hadapmo adi daune meeniŋdi nanaŋene tilak. \v 4 Nai momooŋ koom hatiyagumun u nadisuŋa welebulaniŋgoŋ nadilat. Nu koom metam fe-gut hatiŋa talikom tiyemiŋa yahaŋewene Bepaŋ’walaŋ yolineŋ wagiŋ. Uŋoŋ wooŋ tonadifooŋ Bepaŋ niutumbadok kap heki toyagumun. Nai uŋaniŋ adi indi hogohogok wanakaŋ bopneeŋ niutumbayagumun. \p \v 5 Maŋgande tiŋa helemahelemaŋ welemulap tilat? Maŋgande tiŋa welenedi kulemaŋgoŋ mu hatak? Nu Bepaŋ hogok nadisukilitimiŋa woomimbene adi kedem nehitubu-lodawek. Adi Bepaŋne, doktiŋa adigoŋ nehitubu-lodalak. Wendoktiŋa nu wou kotigoŋ niutumbawit. \p \v 6 Welebulaniŋgoŋdi kisaŋ hinek nehitiŋafolak, doktiŋa Baŋ, Bepaŋ, nu kotigoŋ du nadigamulat. Nu Jodankade eŋ Hemon kweboboeneŋ tiŋa Misa kweboboeneŋ, uŋoŋ hali kotigoŋ nadigamulat. \v 7 Ime kawade hambeŋ gineŋ beemkulune imeŋgwaŋdi imeŋgwaŋ niŋ kutnilak. Hidige! Ime giyonda wapum tilak undugoŋ malabumuŋdi nehikufulalak! \v 8 Iŋgoŋ oŋ, hadapmo Yahwedi welesiloŋ tinamulak u miŋgilaŋgoŋ kalat. Doktiŋa timiŋ niutumbaaŋ kap tomimbit, tiŋa Bepaŋ hatihati namulak ninadi tibit. \p \v 9 Bepaŋ adi saŋiniŋ namulak, doktiŋa nu indiŋ nilat, “Du maŋgande nadikaule tinamulaŋ? Eŋ maŋgande binabune memik hekidi nehitiŋafoune nu welemulap tilat?” \p \v 10 Helemahelemaŋ memik hekidi medehaki indiŋ naniiŋ, “Bepaŋge daŋ hatak?” Mede yoŋ adi bohom nabugoŋ foloone foloŋ youlune kumuŋdok nadilat. \p \v 11 Maŋgande tiŋa helemahelemaŋ welemulap tilat? Maŋgande tiŋa welenedi kulemaŋgoŋ mu hatak? Nu Bepaŋ hogok nadisukilitimiŋa woomimbene adi kedem nehitubu-lodawek. Adi Bepaŋne, doktiŋa adigoŋ nehitubu-lodalak. Wendoktiŋa adi wou kotigoŋ nintiloit. \c 43 \s1 Me niŋ yolikweli bikabuŋa wooŋ kweetniŋ hali Bepaŋ ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, me sigilulum tigamiiŋ heki adi nehitifofoŋdok mede gineŋ napmeiŋ. Du nehitubu-lodaaŋ medehik hogohi u dobuliliwenekuyembune nu titiŋ didimeniŋ tilat u kaŋ nadineŋ. Adi yadi yalaŋ-me heki tiŋa titiŋhik adi didimehi mooŋ. Ale du nehitubu-lodaaŋ adi’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nehikagiyaleŋ. \v 2 Du kubugoŋdi nu’walaŋ Bepaŋne, unduŋ doktiŋa me hogohi yabu-momoŋ tiŋa du’walaŋkade wooŋ hebihatat. Kaŋ du maŋgoŋde nadikaule tinamulaŋ? Tiŋa undugoŋ, dediŋ doktiŋa memikneyedi nehitifooŋ welemulap kisaŋ hinek namiiŋ? \p \v 3 Dagoŋ hinek medege biyagoŋ tiŋa nadinadige kameune buŋa talik nanindidimewek, kaŋ nu Saiyon, da’walaŋ kweboboege foloŋ didimeŋgoŋ wooŋ du yot hatilaŋneŋ uŋgoŋ wit. \v 4 Nu nehitubu-lodalaŋ kaŋ nu welemomooŋ nadiŋa nadifo tilat, unduŋ doktiŋa nu Bepaŋ du’walaŋ altage gineŋ wit. Du Bepaŋne, unduŋ doktiŋa nu gita ula kap toŋa du wohoge hogok ganintiloit. \p \v 5 Dediŋ doktiŋa helemahelemaŋ welemulap hogok tilat? Dediŋ doktiŋa welene yout tilak? Nu Bepaŋ nadisumiŋa woomimbene adi kedem nehitubu-lodawek. Adi yadi Bepaŋne, wendoktiŋa negoŋ nehitubu-lodalak. Unduŋ doktiŋa nu wou kotigoŋ nintiloit. \c 44 \s1 Isilaehi Bepaŋdi yehitubu-lodaaŋ yabu-ulidokodok yoŋa ninadigiŋ \p \v 1 Bepaŋ, du koomkwaha mamani-papaniye hatigiŋ nai uŋaniŋ nemenemek saŋiniŋnit hinek titauguŋ wendiniŋ kahat tinimgiŋ u kobuk inde nadihinakayam. \v 2 Du dagoŋ metam noli kwehineŋgoŋ hatigiŋ u yehikeledapmaguŋ, tiŋa mamani-papaniyedok kwet yemguŋ kaŋ adi uŋgoŋ hati-fafaŋegiŋ. Du metam noli yehitubu-kadakaguŋ, iŋgoŋ mamani-papaniye adi momooŋ hinek tiyembune metam fee mumuyeŋ ulihakagiŋ. \v 3 Mamani-papaniyedi kwet u kahilegiŋ, u nehi mik tigiŋ doktiŋa mokoŋ, be mik gineŋ fafaŋeeŋ memikhiye widihi yehikelegiŋ u nehi’walaŋ saŋiniŋhik gineŋ mokoŋ. Da yabukahile hinek tuguŋ, unduŋ doktiŋa adigut haliŋa hautayemguŋ. Eŋ da’walaŋ saŋiniŋgedi yehitubu-lodaune mik gineŋ fafaŋegiŋ. \p \v 4 Du Mapme tiŋa Bepaŋne. Dagoŋ yolaŋ kaŋ Jekop’walaŋ metamŋiyedi mik gineŋ fafaŋe tiŋa memikhiye widihi yehikeleiŋ. \v 5 Da’walaŋ saŋiniŋge foloŋ memik heki u yehikelekukam. Tiŋa undugoŋ, du indigut hatilaŋ kaŋ indi memik tinimiiŋ heki u yehikeleyam. \v 6 Nu tebene bomboŋ itnamiiŋ, iŋgoŋ wondi mik gineŋ tuwot mu nehitubu-lodaneŋ, unduŋ nadisulat. Miknoŋne hatnamulak, iŋgoŋ wondi maaŋ undugoŋ mik gineŋ tuwot mu nehitubu-lodawek. \v 7 Da kubugoŋdi nihitubu-lodaune memikniyedi tuwot mu nihibefogiŋ. Unduŋ tiŋa meheki neeŋdi indi nibuŋa kwihitaŋgoŋ nadinimiiŋ heki u mik tiyemiŋa yehitubu-meka tuguŋ. \v 8 Bepaŋ, indi helemahelemaŋ wohoge ganintiloyam. Tiŋa undugoŋ helemahelemaŋ welemomooŋ nadigamuŋa ganiutumba taneem. \p \v 9 Iŋgoŋ nai indinde dediŋ doktiŋa sigilulum tiŋa binibulaŋ? Unduŋ tiŋa mikmeniye dut kotigoŋ mikde mu ulaŋ. \v 10 Du unduŋ tubune indi memikniye u yabuŋa momone adi nemenemenik u nehitok moŋgokiiŋ. \v 11 Du binibune dompa widihikumuŋ titiŋdok nabugoŋ tiyam. Tiŋa nihikelekulune kwetnik bikabuŋa metam noli’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋgineŋ wooŋ hatitawam. \v 12 Du metamgeye tipilapilaye kwanai tuwaŋit mokit titiŋdok nadiŋa muneeŋ fofoŋnit-kabe hinek yobune metambop nolidi nihituwaaŋ ninigikiŋ. Kaŋ du muneeŋ wapum mu moŋgotaŋ. \v 13 Du unduŋ tinimguŋ kaŋ metam yamaiŋgoŋ hatiiŋdi ninimpekit tiiŋ. Kaŋ metam nolidi maaŋ nibugege tiŋa mede mekahi niniiŋ. \v 14 Du metam wele youyout tiyembune indi wotninik foloŋ mede mekahi yoiŋ. Tiŋa indi’walaŋkade nemek mintalak wendok gibitaŋ gegeiŋ. \v 15-16 Meeniŋdi nanimpekit tiŋa mede kadakahi naniiŋ, eŋ nu memik heki yabulat kaŋ titiŋ kadakahi tubu-udanenamiiŋ. Unduŋ doktiŋa nu helemahelemaŋ nadiwe tuwot mu tubune meka tilat. \p \v 17 Nemenemek u mintanimilak iŋgoŋ oŋ, Bepaŋ, indi dutok nadikaule mu tigamam, be indigut mede yofolok tuguŋ u kelekut mu tiyam. \v 18 Indi du sigilulum mu tigamgumun, be du’walaŋ talikge u mu bikabugumun. \v 19 Iŋgoŋ du kale moihi’walaŋ kwehineŋ nihitubu-kadakalaŋ. Tiŋa mambip gouyeniŋ hinek wendi nihitumutaŋ. \p \v 20 Bepaŋnik, indi du nadikaule binek tigamuŋa, bepaŋ yalayalaŋ heki yeninadiyanim adi du agaŋ nadiliweŋ. \v 21 Du me indi’walaŋ nadinadi hogohogok welenik maaneŋ hebihadapmalak u agaŋ miŋgoŋ nadidapmalaŋ. \v 22 Indi du’walaŋ metam hatiyam doktiŋa nibukwihita tiŋa helemahelemaŋ nindihikumuŋ tiiŋ. Adi nibiiŋ kaŋ indi adi dompa widihikumuŋdok nabugoŋ undihi diweyaam. \p \v 23 Wapum, pilat! Du damo maŋgoŋde deihataŋ? Pilataŋ! Du helemahelemaŋ sigilulum mu tinimiluwaaŋ. \v 24 Du maŋgoŋde namandake kufulahebi tiŋa wooŋ kweetniŋ hataŋ? Indi folofigita nadiyam be malabumuŋ hekiyam wendok adi nadikaule mu tibeŋ. \v 25 Indi kwetfoloŋ maaŋ fooŋ me dabahi nabugoŋ dahakam. \v 26 Bepaŋ, du welesiloŋge doktiŋa pilali buŋa nihitubu-lodaaŋ kotigoŋ ninigileŋ. \c 45 \s1 Me mapmedi tam tubune kap toiŋ \p \v 1 Mede momohi nadinadine gineŋ hakiiŋ. U kap foloŋ tubumintaaŋ me mapmedok youlimimbit. Mabelemne adi me kudi momohi youkiiŋ heki’walaŋ kundifiŋ (pen) nabugoŋ. \v 2 Du adi me momooŋ, nebek niŋ du indiniŋ nemoŋ. Mage foloŋ adi kulema mede hogok mintalak. Bepaŋdi kahaŋ momooŋ tigamgukdi tigamulak. \p \v 3 Du me mapme saŋiniŋgenit hinek. Eŋ tinahukutge adi beweniŋgoŋ hinek, tiŋa wohogegigitdi loloŋnit hatak. Ale miknoŋge tiŋa mik titiŋdok tiulidoko tibeŋ. \v 4 Du adi mapme uŋgoniŋ hinek, eŋ wohogegigitnit. Du helemahelemaŋ mede biyagoŋ eŋ titiŋ didimeniŋ yehi-ulihiluwaaŋ. Du adi mik fafaŋe tiŋa tubune me kadakahi adi dutok munta kisaŋ hinek tiiŋ. \v 5 Bohomge adi maŋiŋhinit wendi memik heki kisaŋ yedetomulak. Du me noli mik fafaŋe tiŋa widihiune adi wabiŋa du’walaŋ hebeke foloŋ hatiiŋ. \p \v 6 Bepaŋdi du mapme hatidok ganindapmaguk doktiŋa saŋiniŋge haliwooŋ halaak. Du metamgeye titiŋ didimeniŋ foloŋ hogok yabudokolaŋ. \v 7 Du adi titiŋ didimeniŋdok adi nadiune utumba tilak, eŋ titiŋ hogohidok adi nadikwihita tilaŋ. Unduŋ doktiŋa Bepaŋ, da’walaŋ Bepaŋgedi mapme wapum hatidok ganindapmaaŋ nadifo diniŋ wahu munduŋdi gedegomguk wendi mapme nokeye yedegomgiŋ u yalakapme tilak. \v 8 Dahidahige adi haguwo munduŋ momohi mel\f + \fr 45:8 \ft mel, alo tiŋa kasiya—Haguwo ime munduŋhinit diniŋ wohiye.\f*, alo tiŋa kasiya’walaŋ munduŋhikdi hogok kutak. Me mapme’walaŋ yoli adi tehindilendilene uŋgoniŋ uŋgoniŋ kale (elefan) maŋiŋdi tutumbagiŋ wendi tinahukulimiŋgiŋ, tiŋa du nadifo titiŋdok baiwagim tokudikudile tigambune nadifo tilaŋ. \p \v 9 Kaŋ me mapme heki’walaŋ wabihiye adi tam wohiyenit gut du yokeneŋ hakiiŋ. Kaŋ tam wapme adi kohoge didimeniŋneŋkade yatak. Adi yadi kwet wapum Ofili uŋoŋ gol tutumbagiŋ u tinahukula yatak. \p \v 10 Tamkuya me mapme hemindok tilaŋ, du nu’walaŋ medene hogok baigoŋ nadihinakaweŋ. Du metamgeye tiŋa da’walaŋ magemageye hinek u kauleyem tibeŋ. \v 11 Mapme adi folonamandapge momooŋ doktiŋa gabuŋa nadigalika tibek. Adi yadi me wapumge, unduŋ doktiŋa adi’walaŋ medeŋiŋ tagimneluwaaŋ. \v 12 Taiyahi metam adi siloŋ moŋgokamuŋa buneeŋ. Kaŋ me bomboŋ mohokhinitdi menot tigamunene bomboŋ mowodi buneŋ. \p \v 13 Me mapme tamŋiŋ adi folonamandap momooŋ hogok, wendi ne’walaŋ yotmaaŋ gineŋ hatilak. Tiŋa tinahukutŋiŋ adi tawa golnit wendi tibinegiŋ u tinahukutak. \v 14 Dahidahiŋiŋ woŋ adi kudikudinit. Tamkuya u agaŋ nagila me mapme’walaŋ wiiŋ. Kaŋ tamkuya noliŋiye adi maaŋ keletawiiŋ. \v 15 Adi welemomooŋ nadiŋa nadifooŋ me mapme yoli wapumneŋ foiŋ. \p \v 16 Me mapme, du mihigeye fee mintaaŋ papageye diniŋ kayoŋkoŋ yabukahileneeŋ. Du saŋiniŋ yemiŋa yenindapmaune adi kwetkwet metam hogohogok yabudokoneeŋ. \v 17 Nu wohoge yohautawene metam hogohogok kougoŋ mintaŋ hatineeŋ adi helemahelemaŋ du nadigamuneeŋ. Kaŋ wendoktiŋa metam hogohogok adi du wohoge ganintiloneeŋ. \c 46 \s1 Bepaŋ kubugoŋdi hebiitnik kwet hatilak \p \v 1 Bepaŋ adi hebiitnik kwet tiŋa adigoŋ helemahelemaŋ saŋiniŋ nimilak. Adi malabumuŋ mintanimbune nihitubu-lodadok nadiŋa nihitubu-dulaaŋ yamaiŋgoŋ hatilak. \v 2 Unduŋ doktiŋa indi nemek niŋdok munta mu tiyaneem. Kenim tiŋa kwet kedem tawawek, be kweboboe kedem golooŋ maaŋ imeŋgwaŋ lekiŋgoŋ foneŋ. \v 3 Kaŋ imedi undugoŋ kedem muhila gigilit toŋa faik labek, eŋ imeŋgwaŋdi undugoŋ kedem muhila wooŋ kweboboe youlune waliwali tibek. Indi nemek undihi mintaune wendoktiŋa munta mu titiŋdok. \p \v 4 Bepaŋ yolikweli uŋgoniŋ gineŋ ime wapum niŋ hatak wondiniŋ ime dawi fee labuŋa woditaune Wapum Loloŋnit wahiŋ hatilak adi’walaŋ yolikwelineŋ nadifo mintalak. \v 5 Bepaŋ adi yokwet maaneŋ uŋoŋ hatilak, doktiŋa yokwet u tuwot mu kadakawaak. Bepaŋdi helehelede tubulodawaak. \v 6 Kwetkwet metam hogohogok adi pilali mindobu tiŋa mapmehiye bunit kadakadapmaiŋ. Kaŋ Bepaŋdi gibita kutifiyeune kwet-ku wabiŋa ime nabugoŋ yagelelak. \v 7 Yahwe, Saŋiniŋ Molom adi indigut hatilak. Eŋ Jekop’walaŋ Bepaŋŋiŋ adi indi’walaŋ hebiitnik kwet. \p \v 8 Pilap buneŋ! Buŋa Yahwedi kwanai tuguk i yabuneŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, hidi buŋa nemenemek kwetfoloŋ saŋiniŋnit tilak u yabuneŋ. \v 9 Adi kwetkwet mik hatak u tubukulemalak. Unduŋ tubune wooŋ kwet dikineŋ dapmalak. Tiŋa tebe miŋ wobugolokut tiŋa bohom yaligololak. Eŋ kweletalak kudup kulaheune daiŋ. \v 10 Adi indiŋ yolak, “Hidi mik wabiŋa indiŋ nadiut! Bepaŋ folooŋ hinek hatilat u nadidakaleneŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, kwetkwet adi nu kubugoŋdi loloŋnit hatilat, kaŋ metam hogohogok adi nu’walaŋ hebetne gineŋ hatidapmaiŋ.” \v 11 Yahwe, Saŋiniŋ Molom adi indigut hatilak. Eŋ Jekop’walaŋ Bepaŋŋiŋ adi indi’walaŋ hebiit kwetnik. \c 47 \s1 Bepaŋ adi meeniŋ kwetkwet hatiiŋ’walaŋ mapme \p \v 1 Metam hogohogok, hidi nadifo tiŋa kohopapa utneŋ! Hidi nadifo tiŋa kap wapum toŋa Bepaŋ nintiloneŋ. \v 2 Indi Yahwe Loloŋnitdok munta tiŋa gikiŋgoŋ timinim. Adi Mapme Loloŋnitdi metam hogohogok kwetfoloŋ hatiiŋ u yabudokolak. \v 3 Adi metam noli hogohogok yanagibefodapmaaŋ indi’walaŋ hebetnineŋ yapmeune indi yabudokoyam. \v 4 Bepaŋ negoŋ inditok yoŋa kwet i kahileeŋ inditok gigit yodapmaaŋ nimguk. Bepaŋdi Jekop’walaŋ yalakiŋiye inditok welesiloŋ tinimguk, doktiŋa indi kwetnik yendok nadifo tiyaneem. \p \v 5 Bepaŋ kunum foloŋ loguk. Yahwedi loguk nai uŋaniŋ memetam adi nadifo tiŋa kakaliŋa bai maaŋ fedikiŋ. \v 6 Indi Bepaŋ nintilooŋ kap tominim, indi mapmenik nintilooŋ kap tominim. \v 7 Bepaŋdi mapme ilaŋa kwet wapum i hatak i kaulidokolak. Wendoktiŋa indi kap toŋa nintilonim. \v 8 Bepaŋ adi mapme ilaŋa metambop hogohogok yabudokolak. Tiŋa undugoŋ Bepaŋ adi mapme kumopopŋiŋ foloŋ ilune tuwot tilak. \v 9 Metambop hatiiŋ’walaŋ talitimeŋ heki adi metam Abalaham’walaŋ Bepaŋ keleiŋ heki dut bopneiŋ. Mikme heki’walaŋ saŋiniŋhik u Bepaŋ’walaŋ kohoŋ gineŋ hatak. Adi yadi mapme loloŋnit. \c 48 \s1 Saiyon u Bepaŋ’walaŋ yokwet wapum uŋgoniŋ \p \v 1 Yahwe adi wougigitnit. Unduŋ doktiŋa indi Bepaŋ’walaŋ kweboboe uŋgoniŋ foloŋ lonim, looŋ wooŋ adi’walaŋ yolikweli wapumneŋ fooŋ wou niŋatilonene foloniŋ hinek looŋ halek. \v 2 Bepaŋ’walaŋ kweboboe woŋ adi momooŋ hinek, tiŋa kweheyeniŋ gwaŋ lohinakaaŋ yatak. Metam hogohogok kwetfoloŋ hatiiŋ adi yadi kweboboe Saiyondok nadigalika tiiŋ. Kaŋ kweboboe u yadi mapme loloŋnit’walaŋ yot mebi. \v 3 Bepaŋdi yokwet wapum maaneŋ uŋoŋ hali metam mik nai gineŋ yehitubu-lodalak, unduŋ doktiŋa metamdi adigut galiŋa momooŋ hinek hatiiŋ. \p \v 4 Koom mapme hekidi Saiyon mik timine wanakaŋ buŋa bopneeŋ yokwet wapum u tubudulagiŋ. \v 5 Iŋgoŋ yokwet wapum u kaŋ boho tigiŋ. Unduŋ tiŋa muntaaŋ momoŋ ugiŋ. \v 6 Adi hehele gibitaŋ tigiŋ, unduŋ tiŋa tamwoidi wapmihi yahaŋenene folofigita nadiiŋ unduŋ folofigita kisaŋ hinek nadigiŋ. \v 7 Bepaŋdi nadiune sububa wapum mele labulabuneŋkade fedila buŋa yokwet wapum Tasishi’walaŋ muwage heki yehitubu-kadaka tilak. \v 8 Indi koom Bepaŋdi nemek noli tuguk wondiniŋ kahat nadigumun, kaŋ kobuk i kotigoŋ undugoŋ tubune kayam. Indi Yahwe’walaŋ yokwet wapum gineŋ hakam. Bepaŋnik adi saŋiniŋ hogohogok diniŋ Bepaŋ, doktiŋa nemek u tubune kayam. Bepaŋ adi yokwetŋiŋ wapum u tubufafaŋeune haliwooŋ halaak. \p \v 9 Bepaŋ, indi adi du’walaŋ Siloŋyotge maaneŋ haliŋa du helemahelemaŋ welegedi dapmadapmaŋnit mokit nibukahilelaŋ u hanadi-tuwatuwaleyam. \v 10 Kwetkwet metam hogohogok adi wohoge ganintiloiŋ. Metam hogohogok kwetkwet hatitawiiŋ adi yadi wohogegigit doktiŋa nadifo tiiŋ. Du adi metam hogohogok titiŋ didimeniŋ gineŋ hogok yabudokolaŋ. \v 11 Wendoktiŋa metam hogohogok Saiyon kweboboe foloŋ hatiiŋ adi nadifo kedem tineŋ. Du metam hogohogok titiŋhik didimeŋgoŋ hinek yabunadiŋa mede yodapmalaŋ. Unduŋ doktiŋa Judahi’walaŋ yokwet wapuhi ila wiiŋneŋ metam hatiiŋ hogohogok adi nadifo kedem tineŋ. \p \v 12 Hidi Saiyon kweboboe foloŋ yauneŋ, yauŋa yokwet wapum wondiniŋ gimbahaŋ fafaŋeniŋ u kelemadiŋa gimbahaŋ ki foloŋ mik fok yot fafaŋehi tigiŋ u kunatneŋ. \v 13 Hidi Saiyon’walaŋ gimbahaŋŋiŋ kawadedi tutumbagiŋ u momooŋgoŋ kaŋ nadineŋ, tiŋa yoli fafaŋehi u maaŋ yabunadineŋ. Ala meeniŋ kougoŋ mintaneeŋ u kedem yenimbune nadineeŋ. \v 14 Indiŋ kedem yenineeŋ, “Bepaŋ nibudoko tilak yoŋ adi Bepaŋnik dapmandapmaŋnit mokit hatilak. Adi helemahelemaŋ talitimeŋ tinimiŋa talik ninindidimeluwaak.” \c 49 \s1 Me muneeŋ bomboŋdok hogok nadilak adi yadi nadinadinit mokit \p \v 1 Metam hogohogok, hidi i nadineŋ. Metam hogohogok kwetfoloŋ hatiiŋ, hidi magi kametnadi baigoŋ hinek tiŋa medene nadineŋ. \v 2 Me wohiyehinit tiŋa me wohiyehinit mokit, be me muneeŋ bomboŋhinit tiŋa me fiyewakahi, hidi mede i momooŋgoŋ hinek nadineŋ. \v 3 Nadinadi fuliŋgoŋ hamdok mede momooŋ hanimbit. \v 4 Nu timeŋ yoyout mede yobit. Unduŋ tiŋa gita ule mede tobune yoyout mede diniŋ mebi hanimbit. \p \v 5-6 Meeniŋdi indiŋ nadiiŋ, muneeŋ bomboŋdi saŋiniŋ nimbek, unduŋ nadiŋa bomboŋhik mohok wendok mede yohautaiŋ. Meheki wendi nehitubu-kadakanene tiiŋ, iŋgoŋ nu me heki wendok munta tuwot mu tibit. \v 7 Indi a nadiyam, nebek niŋ nene uŋgoŋ muneeŋdi tuwot mu tuwawek. Be hatihatiŋiŋ tuwawe nadiŋa Bepaŋdok muneeŋ tuwot mu mimbek. Mokoŋ hinek. \v 8-9 Maŋgande, me kotigoŋ yehituwaaŋ yahaŋeyahaŋe diniŋ tuwaŋiŋ adi loloŋnit hinek. Meeniŋdi Bepaŋ tuwaune nadiyembune kumuŋ mu tiŋa kaipmuŋ hatiŋa wooŋ hatidok, talik u nemu hatak. \p \v 10 Indi i kanim, me nadinadihinit adi maaŋ kumiiŋ, eŋ me nadinadihinit mokit tiŋa me bubuyehi adi maaŋ undugoŋ kumiiŋ. Meheki woŋ adi muneeŋ bomboŋhik biyabudapmaaŋ uune me nolidi beneeŋ. \v 11 Koom adi meheki u kwehiknit, iŋgoŋ nai indinde adi meyotdi yohikwehik fafaŋeniŋ tubune hatiŋa wooŋ hatineeŋ. \v 12 Wotninikgigitdi kumuliwe titiŋdok tuwot mu kamehemimbaak. Indi adi kale hekidi kumuliweiŋ undugoŋ kumuliweneem. \p \v 13 Nemek undiniŋ adi me nehitok hogok nadiiŋ be nemenemekhik iyemiiŋ foloŋ ulodikilitiŋa hatiiŋ heki’walaŋkade mintayembaak. Me undihi adi nadinadihinit mokit. Me nemenemek moŋgokiiŋ heki adi yadi nadifo hogok tifit tiiŋ, adi maaŋ undugoŋ kumuneeŋ. \v 14 Bepaŋdi me heki u dompa hekidi kumiiŋ, unduŋ kumuŋa me agaŋ kumuŋa ugiŋ heki’walaŋ yohikwehineŋ uuŋdok yodapmaguk. Kaŋ Kumuŋdi yabudoko me dabugoŋ yabudokowaak. Yohik momohi biyabuneeŋ, nai uŋaniŋ foloohik bitaka tibaak, kaŋ me kumuhi yohikwehineŋ hatneeŋ, kaŋ me didimehidi nemek u mintayemguk u kaŋ nadiŋa fafaŋe tineeŋ. \v 15 Iŋgoŋ Bepaŋdi kotigoŋ nanagilune me kumuhi’walaŋ yokwet diniŋ saŋiniŋdi tuwot mu nohonekiliti halaak. \p \v 16 Nebek niŋdi muneeŋ bomboŋ mohoknit tiŋa, yoli wapum maaŋ nemenemekŋiŋ momomomooŋ yehitubumintaaŋ tubune, du wendoktiŋa nadibedi mu tuluwaaŋ. \v 17 Da-ku a nadilaŋ, adi kougoŋ kumumbaak nai uŋaniŋ nemek-kabe nemu tiŋa waak! \v 18 Kaipmuŋ hatiŋila nai uŋaniŋ nemenemek wendok nadifo tuluguk. Adi kwanai fafaŋeŋ tiŋa nemenemek fee moŋgolune mehekidi indiŋ niyagiŋ, “Me woŋ adi me momooŋ.” \v 19 Iŋgoŋ oŋ, adi yadi kumuŋa mamaŋ-papaŋ heki dut mele hautaŋiŋ mu kaiŋneŋ uŋoŋ hatineeŋ. \v 20 Wotninikgigitdi kumuŋ titiŋdok tuwot mu kamehenimbaak. Indi adi kale hekidi kumiiŋ undugoŋ kumuneem. \c 50 \s1 Talik didimeniŋ gineŋ Bepaŋ niutumbadok \p \v 1 Bepaŋ adi saŋiniŋ molom, adigoŋ Yahwe, doktiŋa indiŋ yoŋa kwet wapum i hatakneŋ metam hatiiŋ hogohogok, mele labulabuneŋkade tububihila wooŋ mele fofoŋ tilakneŋkade kutiyehimanelak. \v 2 Bepaŋ adi Saiyon uŋoŋ yokwet momooŋ tiŋa uŋgoniŋ hinek gineŋ uŋoŋ hatilak. Kaŋ hautaŋiŋdi miŋgilaŋgoŋ mintalak. \p \v 3 Bepaŋnik adi agaŋ bulak, iŋgoŋ adi kabup mu bulak. Mokoŋ. Adi yadi kudup nemenemek dadapmaŋ titiŋdok wendi talikom timilak, eŋ fifiŋgobutdi tumulune bulak. \v 4 Adi metamŋiye’walaŋ titiŋhik diniŋ mebi didimeŋgoŋ kanadi tilak u sigiyakadi tidemeek yoŋa kunum gut kwet kutiyenilak. \v 5 Bepaŋdi indiŋ yolak, “Metamneye hidi nutok dumuŋ hemundumunduŋe tinamuŋa nukut kifolok tugumun. Hidi buŋa nukut bopneneŋ.” \p \v 6 Kunumdi indiŋ yohautalak, “Bepaŋ adi didimeniŋ hinek, tiŋa ne kubugoŋdi mede nadinadi kwanai tilak.” \p \v 7 Bepaŋdi indiŋ yolak, “Metamneye, hidi indiŋ nadineŋ. Isilaehi hidi mede foloŋ hapmewit, nu kubugoŋdi Bepaŋ hinek tiŋa undugoŋ hidi’walaŋ Bepaŋhik. \v 8 Nu adi hidi dumuŋ heiŋ be kale kudup foloŋ hemundumunduŋe tiiŋ wendoktiŋa mu hanintolat. \v 9 Nu adi hidi’walaŋ gimbahaŋhik gineŋ makau maaniŋ be meme maaniŋ mu yanagitdok nadilat. \v 10 Kale moihi behepneŋ hatiiŋ be makau kweboboe hogohogok foloŋ hatiiŋ adi yadi na’walaŋ hogohogok. \v 11 Eŋ bagi moihi be kale tiŋa kaleŋgiŋgiŋ yupaneŋ hatiiŋ hogohogok u maaŋ na’walaŋ hogok. \p \v 12 “Kwet wapum yendok foloŋ nemenemek hakiiŋ hogohogok woŋ adi na’walaŋ hogok. Unduŋ doktiŋa nu map nadiŋa hidi tuwot mu haninadiwit. \v 13 Nu makau gomŋiŋ maaŋbe nalat? Be meme naŋgatŋiŋ maaŋbe silotnalat? U mokoŋ. \v 14 Hidi naniutumba tineŋ, kaŋ wendi siloŋ tinamiiŋ tibek. Tiŋa nemek siloŋ titiŋdok yofafaŋegiŋ hogohogok u Bepaŋ loloŋnit nutok hogok siloŋ tinamneŋ. \v 15 Hidi unduŋ tineŋ, ala malabumuŋ mintahambune kaŋ nu kedem kutinaniyaneeŋ. Kaŋ nu kedem hehitubu-lodaluwaat, kaŋ hidi nu wotnene nanintiloneeŋ.” \p \v 16 Iŋgoŋ Bepaŋdi me kadakahidok adi indiŋ yenilak, “Hidi dediŋ doktiŋa nu’walaŋ Yodoko Medene u folooŋbo yooŋ kilikibo yooŋ tiiŋ? Tiŋa undugoŋ, dediŋ doktiŋa folofolokne diniŋ mede hogok yofit tiiŋ. \v 17 Hidi adi nu hehitubu-didimedok moŋ yoŋa helemahelemaŋ mane mede ukiiŋ. \v 18 Hidi adi kubome heki yabuŋa adigut menot momooŋ tiiŋ. Tiŋa metam kikabi tiiŋ hekidut yauŋa kefifile tiyawiiŋ. \v 19 Hidi adi helemahelemaŋ medehaki tiŋa mede yalaŋ yoiŋ. \v 20 Tiŋa hidi dahiye be kwayahiye yenimunumunuŋe tiŋa yalaŋ yoŋa yeniŋkadaka tiiŋ. \v 21 Hidi unduŋ tiiŋ kaŋ nu mede nemu yolat, doktiŋa nu adi hide nabugoŋ unduŋ yoŋa nadiiŋ. Iŋgoŋ mokoŋ hinek. Nu adi kamiŋ namandahik foloŋgoŋ hanintoŋa hanindidimelat. \p \v 22 “Metam sigilulum tinamiiŋ, hidi mede i nadihinaka hinek tineŋ. Hidi undiniŋ hogok hati tineeŋ adi hehitubu-kadaka tibaat, kaŋ nebek niŋdi kotigoŋ tuwot mu hanagilaak. \v 23 Me nediyeŋ naniutumba tilak adi yadi siloŋ tinamulak, tiŋa wotnene nanintilolak. Ale nu adi metam nediyeŋ medene tagimneiŋ heki adi hogok kotigoŋ yanagilaat.” \c 51 \s1 Me niŋ Bepaŋdi kadakaniŋŋiŋ tumolokulimindok ninadilak \p \v 1 Bepaŋ, du welegedi hinek nabukahilelaŋ, unduŋ doktiŋa siloŋ tobogoŋ tinambeŋ. Du’walaŋ siloŋ tobogoŋ adi wapum hinek hakamulak, wendoktiŋa kadakaniŋne hogohogok wanakaŋ tumolokutnambeŋ. \p \v 2 Tiŋa nehiyoutewalandaune titiŋ hogohidi nu foloŋ mu hakaneeŋ. Kadakaniŋ u beyakutnambune waliniŋ mintait. \p \v 3 Nu kadakaniŋnedok kaule mu tilat. Nu maŋgoŋ kadakaniŋ tugut u uŋgoŋ hatinadilat. \p \v 4 Dauge foloŋ kadakaniŋ tugut, u du dauge foloŋgoŋ tugut, tiŋa welege tubukadakagut. Unduŋ doktiŋa du titiŋ didimeniŋ tiŋa mede gineŋ napmeeŋ kadakaniŋnedok kibikoŋ tubu-udanenamulaŋ. \p \v 5 Du agaŋ nadilaŋ, maŋ weleŋ gineŋ tububihila kadakaniŋnit mintagut. Tiŋa maŋdi nanagikuk u kadakaniŋ bumbut nanagikuk. \p \v 6 Nu welenedi hinek du gehikeledok nadinamulaŋ. Unduŋ doktiŋa nadinadige momooŋ fuliŋ u nanindidimeweŋ. \p \v 7 Du kadakaniŋne tumolokulune waliniŋ mintait. Nehiyoutelune haule fafau youtetne diweiŋ u kalakapme tiŋa waliniŋ hinek mintawit. \p \v 8 Nehitubu-lodaune kotigoŋ welenadifo tubumintait. Biyagoŋ hinek kadakaniŋnedok kibikoŋ agaŋ nehitifofoŋ hinek tiŋa tubu-udanenamuŋaŋ. Kaŋ yoŋ adi agaŋ kotigoŋ welenadifo tibe nadilat. \p \v 9 Unduŋ doktiŋa du kadakaniŋne hogohogok tumolokutnambeŋ, tiŋa kadakaniŋne u kotigoŋ mu yabeŋ. \p \v 10 Bepaŋ, du welene gitipmuŋ waliniŋ tutumbaweŋ. Tiŋa titiŋ momooŋ diniŋ munabut u nehitubu-kaikaune du hogok gehikelewit. \p \v 11 Du hebeke gineniŋ mu nehikelekuleŋ, tiŋa Munabulige uŋgoniŋ mu nolomtibeŋ. \p \v 12 Du koom kadakaniŋ gineniŋ nehikibidali nanagikuŋ kaŋ nadifo tugut, nadifo u kotigoŋ tubukaikanambeŋ. Eŋ medege takalidok weleyouyout tinambeŋ. Tiŋa nehitubu-kilitibune undugoŋ tiluwaat. \p \v 13 Unduŋ tiŋale metam kadakaniŋ tiiŋ heki u du’walaŋ titiŋ momooŋ u yeniŋtitiŋenewe kaneeŋ. U kaŋ kotigoŋ udaneeŋ du’walaŋkade buneeŋ. \p \v 14 Bepaŋ, du kubugoŋdi kotigoŋ nanagitaŋ, wendoktiŋa siloŋ tobogoŋ tinamuŋa mu nulukumumbeŋ. Unduŋ tibeŋ kaŋ nu titiŋ didimeniŋ tilaŋ wendok yohautaaŋ kap fee tobit. \p \v 15 Wapum, du mamne taŋakiyeune manedi didimeŋgoŋ yohautaaŋ wohoge ganintiloit. \p \v 16 Du kale moŋgola buŋa dumuŋ hemundumunduŋe tigamdok u moŋ nadilaŋ. Nu kale ula kudup foloŋ hewene dadapmaŋ tibek iŋgoŋ du wendok maaŋ nadifo mu tilaŋ. \p \v 17 Unduŋ doktiŋa Bepaŋ, nu natok nadiwene fofoŋnit tubune du’walaŋ hebeke foloŋ welemulap tilat. Wondi siloŋ tigamulat. Nu agaŋ nadilat, du adi me nediyeŋ kadakaniŋŋiŋdok tiŋa malabumuŋ nadiŋa netok nadiune fofoŋnit tilak, aditok adi sigilulum mu timilaŋ. \p \v 18 O Bepaŋ, da nadilaŋ unduŋ tiŋa Saiyonhi metamdok titiŋ momooŋ tiyembeŋ. Tiŋa Jelusalem diniŋ gimbahaŋ u kotigoŋ tutumbayembeŋ. \p \v 19 Kaŋ du nai uŋaniŋ siloŋ didimehi eŋ momohi tigamneem wendok nadiune utumba tibaak. Indi kale kudupdi dadapmandok u maaŋ hegamneem. Eŋ makau maaniŋ u altage foloŋ dumuŋ hemundumunduŋe tigamneem. \c 52 \s1 Me titiŋ kadakahidok nadifo tilak adi yadi nadinadinit mokit \p \v 1 Me saŋiniŋnit, du datok nadiune loune Bepaŋ’walaŋ metamŋiyedok titiŋ kadakaniŋ tiyemguŋ wendok-kube mede wapum toŋa ya-nadifolaŋ? Adi yadi Bepaŋdi helemahelemaŋ siloŋ tobogoŋ tiyemiŋa yabudokolak. \p \v 2 Du adi yalaŋ-me, medege adi tahak mikit hinekdi me niŋ dobulaŋ nabugoŋ. Helemahelemaŋ adi metam noli yehitubu-kadakadok hogok nadilaŋ. \p \v 3 Du adi titiŋ momooŋdok mu nadiŋa titiŋ hogolidok hogok nadilaŋ. Tiŋa undugoŋ mede biyagoŋ yodok mu nadiŋa mede yalaŋ yodok hogok nadilaŋ. \p \v 4 Du adi yalaŋ-me hinek, unduŋ doktiŋa me yehitubu-kadaka titiŋdok mede hogok yodok nadilaŋ. \p \v 5 Unduŋ doktiŋa Bepaŋdi gehitubu-kadakadapmaŋ tibaak. Tiŋa iit hatihatige gineniŋ gehitamabeemkulune waaŋ. Unduŋ tiŋa gehitubu-liwedapmaune du kwetfoloŋ kotigoŋ tuwot mu hatibaaŋ. \p \v 6 Me didimehidi du’walaŋkade nemek u mintaune kaŋ munta tineeŋ. Tiŋa gabugegeeŋ indiŋ yoneeŋ, \p \v 7 “I kaneŋ, me i Bepaŋdi tubulodaaŋ saŋiniŋ mu mimiŋdok nadiguk. Adi yadi nadisuŋiŋ fafaŋeniŋ adi muneeŋ bomboŋ gineŋ hakuk, tiŋa titiŋ hogolidi tubulodaune kedem hatidok unduŋ nadiguk.” \p \v 8 Iŋgoŋ nu adi undiniŋ mooŋ. Nu yadi bem olif nabugoŋ Bepaŋ yolineŋ yali duhuduhunit tilat. Nu Bepaŋdi helemahelemaŋ weleŋdi hinek nabukahile tilak u agaŋ nadisukilitilat. \p \v 9 Bepaŋ, du helemahelemaŋ nehitubu-lodalaŋ doktiŋa nu du ganiutumbaluwaat, dapmadapmaŋnit mokit. Tiŋa metamgeye namandahik foloŋ wohoge ganintilooŋ indiŋ yobit, “Bepaŋ adi titiŋ momooŋ hinek tilak.” \c 53 \s1 Bepaŋdi kunum foloŋ hali metam sigilulum timiŋa kadakaniŋ tiiŋ u hayabulak \p \v 1 Me nadinadihinit mokit kaulehi, adi nehi welehik gineŋ indiŋ yoiŋ, “Bepaŋ nemu hatilak.” Me undihi adi me hogohi. Adi yadi titiŋhik kadakahi madimadikeŋgoŋ tiiŋ. Nebek niŋdi titiŋ momooŋ nemu tilak. \p \v 2 Bepaŋ adi kunum foloŋ hali diweune foune metam nadinadi fuliŋgoŋhinitdi adi’walaŋ mebiŋiŋ nadidok gigine nenobu taneŋ, unduŋ yoŋa yabunadi tilak. \p \v 3 Iŋgoŋ mokoŋ. Metam hogohogok wanakaŋ talik fofooŋ u bikabudapmaŋ tiiŋ. Adi’walaaniŋ kubugoŋ-kabe niŋdi titiŋ didimeniŋ-kabe nemu tilak. Mokoŋ hinek. Adi hogohogok kadakaniŋ gineŋ fodapmaaŋ me kadakahi hogok mintadapmaiŋ. \p \v 4 Bepaŋdi indiŋ yolak, “Me kadakaniŋ tiiŋ heki yoŋ adi nadinadihinit mokit bidak? Adi yadi metamneye nadibedinit mokit hogok yehitubu-kadakafit tiiŋ. Tiŋa naninadi-kabe nemu tiiŋ.” \p \v 5 Unduŋ doktiŋa Bepaŋdi memik tiyemiŋa yehikelekulaak. Unduŋ tubu adi hehele tiŋa munta kisaŋ hinek tineeŋ. Bepaŋdi widihipupuheneune nebek niŋdi tuwot mu yehiwenefulaneeŋ. \p \v 6 Nu adi indiŋ hinek nadilat. Bepaŋdi Saiyonneniŋ me niŋ kameune buŋa Isilaehi metam kotigoŋ yanagilaak. Bepaŋdi metamŋiye yehitubu-lodaaŋ kotigoŋ yanagilune momooŋ hatineeŋ. Biyagoŋ hinek, Jekop’walaŋ yalakiŋiye adi welemomooŋ nadineeŋ. \c 54 \s1 Bepaŋ ne kubugoŋdi momooŋ hinek nehitubu-lodalak \p \v 1 Bepaŋ, da’walaŋ saŋiniŋge gineŋ me hogohi’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagit hinek tibeŋ! Da’walaŋ saŋiniŋge loloŋnit wendi nehitubu-lodaaŋ nu’walaŋ mede u didimeŋgoŋ yodapmaune folofoloknit mokit halit. \p \v 2 Bepaŋ, du yonadine nadiweŋ, tiŋa magi kametnadi tiŋa medene nadiweŋ. \p \v 3 Me gifoko heki agaŋ busuwaaŋ nunutdok tiiŋ. Meheki woŋ adi metam noli yehitubu-kadakafit tiiŋdi nu nulukumune tiiŋ. Meheki wendi Bepaŋdok nadiune adi nemek fiit nabugoŋ tilak. \p \v 4 Iŋgoŋ nu adi Bepaŋ negoŋ nehitubu-lodalak. Biyagoŋ hinek, Wapum negoŋ nabudokoune kedem hatilat. \p \v 5 Bepaŋdi memikneyedok malabumuŋ kedem yembek. Adi kudi kadakaniŋ tinamgiŋ, kudi undigoŋ hinek Bepaŋdi kibibo nehitok tubu-udaneeŋ tiyembek. Bepaŋ, du mu binabulaŋ, du da memik heki u kedem yehitubu-liweweŋ. \p \v 6 Yahwe, nu adi siloŋ tigamdok nadigalika hinek tilat. Du adi momooŋ hinek, doktiŋa nu ganiutumba hinek tilat. \p \v 7 Da nehitubu-lodaguŋ kaŋ malabumuŋ hogohogok mintanamgiŋ wondi mu nehitifogiŋ. Kaŋ du memikneye yehitubu-kadakaguŋ u kagut. \c 55 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodawek yoŋa Bepaŋ ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, du yonadine u nadi hinek tibeŋ! Katibulabulaye tibene sigilulum mu tinambeŋ. \p \v 2 Nadibedinedi nehitubu-kadaka tibene tilak, doktiŋa du yonadine momooŋgoŋ nadiŋa medene tubu-udaneweŋ. \p \v 3 Memik heki adi nehitubu-kadaka titiŋdok mede fafaŋeŋgoŋ toiŋ. Me kadakahi wendi nehitifofoŋ tiiŋ doktiŋa welemulap kisaŋ hinek nadilat. Adi malabumuŋ gibitaŋ namiiŋ, tiŋa kwihikwihileŋgoŋ tiŋila memik kisaŋgoŋ hinek tinamiiŋ. \p \v 4 Kaŋ nu aditok munta kisaŋ hinek tiyemiŋa, kumuŋ tibitneŋ yoŋa hehele tilat. Kaŋ wendi welene tubumalabuda hinek tilak. \p \v 5 Unduŋ tiŋa munta kisaŋ tibene foloone heheledapmaŋ tilak. Kaŋ muntadi nehitifohinaka tilak. \p \v 6 Kaŋ nu indiŋ yolat, “Nu adi butigili hekidi papalihinit hatiiŋ, deti undugoŋ tilit yoŋa nadilat. Unduŋ tiŋa woleeŋ wooŋ kwet niŋ tubumintaaŋ uŋgoŋ ila hali hakule titiŋdok nadilat. \p \v 7 Nu adi kweetniŋ hinek woleeŋ wooŋ kwet fiileŋ uŋgoŋ hatibaat. \p \v 8 Nu pilap hinek woleeŋ wooŋ hebihatdok kwet neeŋ tubumintait, tiŋa fifiŋgobut dut gwi muŋkulap’walaŋ naihik foloŋ kedem kabup hebihatibaat.” \p \v 9 Meeniŋ yokwet wapum maaneŋ mik kaka tiyaune yabulat. Unduŋ doktiŋa, Wapum, du medehik kedem tubugiyondaaŋ yehitubu-liwedapmaŋ tibeŋ. \p \v 10 Hadapmo be timiŋ adi looŋ yokwet wapum wendiniŋ gimbahaŋ foloniŋ hati yawiiŋ. Eŋ yokwet wapumneŋ uŋoŋ metamdi yom eŋ malabumuŋ fee tiiŋ. \p \v 11 Yokwet wapum maaneŋ uŋoŋ me nolidi pilali metam yehitubu-kadakaaŋ nemenemek noli maaŋ yehitubu-kadakatawiiŋ. Tiŋa talik gagayeŋ be bopkwetneŋ meeniŋ noli yeniyehimoŋgofoiŋ, unduŋ tiŋa nemenemekhik kuboneyemdok tikamanda maaŋ tiyemiiŋ. \p \v 12 Memik niŋdi binek nanimpekit tibetik uyadi welemulap nadiŋila fiit hatibetit. Eŋ memik niŋdi naniŋfoko tiŋa gigine tubune kaŋ woŋ adi momoŋ tiŋa wooŋ niŋkade hebihatiluwaat. \p \v 13 Iŋgoŋ yoŋ adi me notne momooŋ, tiŋa me notne na’walaŋ hinehinekdigoŋ kudi i tilak. \p \v 14 Koom adi noŋgoŋ yauŋa mede yonadi wanakaŋ momooŋ hinek tagumut, tiŋa undugoŋ metam noli dut Bepaŋ yolineŋ noŋgoŋ wagumun. \p \v 15 Memikneye adi titiŋ kadakahidi welehik gineŋ eŋ yohik maaneŋ kilidapmaŋ tilak. Unduŋ doktiŋa adi yadi pilap kumuneŋdok nadilat. Kaipmuŋ hatiiŋneŋ nai indidegoŋ yeniŋkulune me kumuhi’walaŋ yohikwehineŋ fogidibaneŋ. \p \v 16 Iŋgoŋ nu adi Yahwedi nehitubu-lodawek yoŋa ninadilat, doktiŋa negoŋ nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagilek. \p \v 17 Nu malabumuŋnedok koyone haniŋ-timiŋ, mele lekiŋgoŋ eŋ bufali tibene Bepaŋ’walaŋkade ulak. Kaŋ adi yonadine u nadilak. \p \v 18 Mik wapum gineŋ wene memik feedi mik tinamiiŋ, iŋgoŋ Bepaŋdi nabudokooŋ kotigoŋ nanagila bulak. \p \v 19 Koomkwaha Bepaŋ adi Mapme hatiguk, eŋ kobuk maaŋ adigoŋ Mapme hatilak. Wendoktiŋa negoŋ yonadine nadinamuŋa memik heki mik gineŋ fafaŋe tiŋa widihidapmaŋ tibaak. Adi Bepaŋ gikiŋgoŋ mu timiiŋ doktiŋa nemek niŋdi nemu yaheheweyemiŋa yehitubu-lodawaak. \p \v 20 Me notne adi koom me noliŋiye dut mede yofolok tigiŋ u bikabuŋa noliŋiye mik tiyemulak. \p \v 21 Maŋiŋ foloŋ adi mede kobaŋ hinek yolak, iŋgoŋ oŋ, weleŋ gineŋ adi memik tinamulak. Medeŋiŋdi welekulema tubumintalak nabugoŋ, iŋgoŋ mede u yadi miknoŋ maŋiŋnit hinek doktiŋa nihidobu tilak. \p \v 22 Malabumuŋ hogohogok hekilaŋ u Yahwe kohoŋ foloŋ boiweŋ, kaŋ adi hekiŋa saŋiniŋ kedem gambaak. Adi me didimehi biyabune nemek niŋdi tuwot mu yehitubu-kadakawaak. \p \v 23 Iŋgoŋ Bepaŋ, du adi me widihikumuŋ tiiŋ eŋ yalaŋ-me heki, adi yadi yehikelekut tubune meyot gineŋ fooŋ liwe tineeŋ. Naihik mu dapmalune kumuneeŋ. Iŋgoŋ nu adi du hogok nadisukilitigambaat. \c 56 \s1 Me niŋdi Bepaŋ nadisukilitimiŋa memik hekidok munta mu tuguk \p \v 1 O Bepaŋ, du siloŋ tobogoŋ tinambeŋ. Meheki adi nehikeleeŋ nukut mik tiiŋ, eŋ helemahelemaŋ memik heki adi kadakaniŋ tinamiiŋ. \p \v 2 Memik heki adi haniŋ tububihila wooŋ tebele dapmalak u nukut mik tiiŋ. Meeniŋ feedi nu mik tinamiiŋ. \p \v 3 Bepaŋ, Saŋiniŋ Molom, nu nemek niŋdok munta tilatneŋ, nai uŋaniŋ adi du hogok nadisukilitigamulat. \p \v 4 Nu Bepaŋ nadisukilitimiŋa adi’walaŋ medeŋiŋ yofolok tuguk wendok nadilat. Unduŋ doktiŋa nu adi Bepaŋ wou nintilolat. Nu adi Bepaŋ nadisukilitimilat, doktiŋa nemek niŋdok munta tuwot mu tilat. Ale meeniŋdi maŋgoŋ tinamneŋ? Tuwot mokoŋ. \p \v 5 Nemenemek nu tibe tilat woŋ adi memikneyedi tubukadaka hogok tiiŋ. Helemahelemaŋ adi nu nehitubu-kadakadok talik lohiiŋ. \p \v 6 Meheki woŋ adi wanakaŋ wooŋ bopneeŋ hebi-hakiiŋ. Adi nulukumuŋ tinene nadiiŋ doktiŋa talik deŋandiŋ yaulat u baigoŋ ha-nabukuwat tiiŋ. \p \v 7 Bepaŋ, adi titiŋhik kadakaniŋ tiiŋ doktiŋa du kibibo kisaŋ widihikadakaweŋ. Tiŋa metambop wondok kwihita tiyemiŋa widihiliwe tibeŋ. \p \v 8 Nu malabumuŋ hekiŋa moŋ hinek nadiŋa makat ha-kotat, u da-ku agaŋ nadilaŋ. Kaŋ du wendok uŋgoŋ nadiŋila pepage gineŋ agaŋ youlune foguk. \p \v 9 Bepaŋ, nu du agaŋ nadigamulat. Du nu nehitubu-lodawene nadilaŋ, doktiŋa nu ganinadiwaat, nai uŋaniŋ memik heki yehikeleune momoŋ uneeŋ. \p \v 10 Nu Yahwe nadisukilitimiŋa medeŋiŋ yofolok tuguk wendok nadilat. Wondoktiŋa wou nintilolat. Biyagoŋ hinek, nu medeŋiŋ yofafaŋe tuguk wendok nadiŋa wou nintilolat. \p \v 11 Nu Yahwe nadisukilitimilat doktiŋa nemek niŋdok munta tuwot mu tibit. Ale meeniŋdi maŋgoŋ tinamneŋ? Tuwot mokoŋ. \p \v 12-13 Bepaŋ, nu koom nemek titiŋdok gigit yogut u folooŋ agaŋ tibit. Du kotigoŋ nanagikuŋ kaŋ nu mu kumuŋgut. Dagoŋ nehitubu-lodaguŋ kaŋ nu yali tiŋgawaŋgawaŋe tiŋa mu maaŋ nukuk. Wendoktiŋa Bepaŋ, nu adi helemahelemaŋ dukut hatilat. Tiŋa undugoŋ, du’walaŋ hatihati fafaŋeniŋ diniŋ hauta gineŋ hatiluwaat. Unduŋ doktiŋa ganiutumba hinek tiŋa youtumbane diniŋ fek u dumuŋ hegambaat. \c 57 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodawek yoŋa ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, du siloŋ tobogoŋ tinambeŋ. Du siloŋ tobogoŋ tinambeŋ, kaŋ nu wooŋ dugut uŋgoŋ hebihatiluwaat. Pupup mihiniŋdi meehik’walaŋ papaliŋiŋ gineŋ fooŋ kabup hebihakiiŋ unduŋ, nu dukut adi momooŋ hinek hatilat. Nu adi undugoŋ hatitawene nemek nehitubu-kadakadok tilak u dapmandok nadilat. \p \v 2 Nu adi Bepaŋ loloŋnit hinehinekdi nehitubu-lodawek yoŋa kutinilat. Kaŋ nu maŋgoŋdok baniŋ tilat hogohogok u tuwot hinek namulak. \p \v 3 Adi kunum foloŋ hali yonadine nadiŋa nehitubu-lodaaŋ nanagilek. Adi me nehitubu-kadaka titiŋdok welehik kudup daune tiiŋ u yenintoŋa yenihep tibek. Bepaŋ adi helemahelemaŋ weleŋdi nibukahile titiŋdok yofafaŋeguk wondok kaule mu tilak. Mokoŋ hinek. \p \v 4 Nu adi me laion nabugoŋ, meeniŋ yehinanaŋdok woom tiŋa hakiiŋ heki’walaŋ lekiŋgoŋhik foloŋ deihatat. Mahik adi mokop tiŋa bohom fimikimikiyenit hinek dabugoŋ undihi. Eŋ mebelemhik adi miknoŋ maŋiŋ imikimikiyenit hinek nabugoŋ undihi. \p \v 5 Bepaŋ, nu adi metamdi wohoge ganintiloune kunum kalakapmeeŋ lohinakaaŋ halekdok nadilat. Kwetkwet wanakaŋ da’walaŋ saŋiniŋge u miŋgilaŋgoŋ hinek tubudakalehinakaweŋ, kaŋ metam hogohogok wanakaŋdi wohogegigit u kedem nadineŋ. \p \v 6 Memikneye adi nohonedok yoŋa begep ibiŋa tehiune hatak. Unduŋ doktiŋa malabumuŋ wapumdi nehitifo-hinakalak. Nu maaŋ fowit yoŋa talitne foloŋ koŋ niŋ dobugiŋ. Iŋgoŋ nu uŋoŋ mu maaŋ fogut, adi toboniŋ nehigoŋ koŋ wendok gineŋ maaŋ fogiŋ. \p \v 7 Bepaŋ, nu welene gineŋ du nadisukiliti hinek tigamulat. Biyagoŋ hinek, nu du hogok nadisukiliti-gamulat. Unduŋ doktiŋa kap toŋa wohoge ganintiloit. \p \v 8 Nu damo wabi tiŋa pilalit. Tiŋa gita eŋ kulele heki uŋak ulit. Helemiŋ dobulune ulene mede toneŋ. \p \v 9 Wapum, nu metambop noli’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ ganiutumbawit. Nu metam hatitawiiŋ indigoŋ tuwot yaudapmaaŋ wohoge ganintiloit. \p \v 10 Du welegedi nibukahile hinek tilaŋ. Indi titiŋ momooŋge u kameka tinim yoŋa kamekanim adi fekŋiŋdi logeloge kunum foloŋ gwaŋ dapmawek. Du mede yofafaŋeguŋ hogohogok u helemahelemaŋ takalilaŋ. Indi du helemahelemaŋ nemek momooŋ tinimilaŋ u kunakayanim binemek woŋ adi looŋ mulukwaŋ ikiiŋneŋ uŋgoŋ youkaliwek. \p \v 11 Bepaŋ, nu adi metamdi wohoge ganintiloune kunum kalakapmeeŋ lohinakaaŋ halekdok nadilat. Kwetkwet wanakaŋ da’walaŋ saŋiniŋge u miŋgilaŋgoŋ hinek tubudakalehinakaweŋ, kaŋ metam hogohogok wanakaŋdi wohogegigit u kedem nadineŋ. \c 58 \s1 Bepaŋdi me kadakahi malabumuŋ yembek yoŋa me niŋdi ninadiguk \p \v 1 Me talitimeŋ wapuhi, hidi mede yodapmaŋ kwanai tiŋila mede didimeŋgoŋ be yoiŋ? Hidi meheki’walaŋ medehik kameka didimeniŋgoŋ-kube tiiŋ? \p \v 2 Unduŋ mu tiiŋ, hidi’walaŋ nadinadihik adi kadakaniŋ titiŋdok gineŋ hogok udapmalak. Hidi adi unduŋ tiŋale metam kwetkwet hatitawiiŋ yehitubu-kadakatawiiŋ. \p \v 3 Me kadakahi adi hatihatihik wanakaŋ hogohogok talik fai gineŋ udapmaiŋ. Adi yadi yalaŋ mede kuyahi-kabe minta tigiŋneniŋ tububihila yotalabubuyeŋ agaŋ gawada tiiŋ. \p \v 4 Medehik adi miŋgembet heki’walaŋ upmuŋ hogoli undihi. Adi yadi miŋgembet mimimnit bubuyeŋ niŋdi mede mu nadilak undihi, magihik youkaule tiŋa hakiiŋ. \p \v 5 Adi magihik youkaule tiiŋ doktiŋa me noli’walaŋ yokulema mede tuwot mu nadiiŋ. \p \v 6 Bepaŋ, du me kadakahi u yehitubu-kadaka hinek tibeŋ. Yahwe, adi yadi laion miknit hinek undihi, unduŋ doktiŋa mahik kitili mikit u ugolokuyemiŋa tamakudapmaŋ tiyembeŋ. \p \v 7 Adi yadi imedi wodiŋa wooŋ kwet gineŋ liweŋila naŋgatak, undugoŋ hinek liweneŋ. Meeniŋdi kilihikit yaliune sigeneeŋ kumiiŋ, undugoŋ hinek yehiyaliweŋ. \p \v 8 Adi yadi gikambotdi kwetfoloŋ kumuŋa bitakaiŋ wendok tuwot kadakaneŋ. Eŋ eyaŋdi miŋ weleŋ gineŋ kumumbune dabaŋ nagitak, kaŋ hauta mu kalak undugoŋ hinek kumuneŋ. \p \v 9 Me niŋdi bem-kabe kuyaniŋ niŋ pilap hinek fidokolak undugoŋ hinek Bepaŋdi pilap hinek yehitubu-kadakalak. Adi kaipmuŋ hatilune Bepaŋdi yabukwihitaaŋ gilem nabugoŋ yehibeyakulune wiiŋ. \p \v 10 Me kadakaniŋ titiŋ heki adi Bepaŋdi kadakaniŋhikdok kibikoŋ tubu-udaneyembune metam didimehidi u yabuŋa nadifo tineeŋ. Me didimehi adi kayohik me kadakahi’walaŋ naŋgathik gineŋ youtetneeŋ. \p \v 11 Kaŋ meeniŋ nolidi indiŋ yoneeŋ, “Bepaŋdi me didimehidok tuwaŋiŋ momooŋ hinek yemilak. Biyagoŋ hinek, Bepaŋ adi hatilak, doktiŋa metam hogohogok wanakaŋ titiŋhikdok mede nadinadi kwanai tiŋila kameka tilak.” \c 59 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodaaŋ yahehewe timindok ninadiguk \p \v 1 Bepaŋne, du me mikneye kohohik gineniŋ kotigoŋ nehikibidali nanagit hinek tibeŋ. Du nabu-ulidokoweŋ kaŋ adi mu nehitubu-kadakaneŋ. \p \v 2 Du me kadakahi kohohik gineniŋ nehikibidaleŋ, unduŋ tiŋa me heki menaŋgat nanaŋ tiiŋ heki’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. \p \v 3 U yabeŋ, adi yadi nu nulukumundok kabup woomhakiiŋ. Me kadakahi uyadi me mik molo heki, adi yadi nukut mik titiŋdok bopneiŋ. Yahwe, nu kadakaniŋ nemu tiyemilat. \v 4 Yodoko Medege u kahaŋinda mu tilat. Tiŋa undugoŋ, nu nemek nemu tibene kadakaguk. Iŋgoŋ adi yadi nukut mik titiŋdok pilap hinek wooŋ woomnamiiŋ. \p \v 5 Yahwe, Saŋiniŋ Molom, pilap hinek buŋa nehitubu-lodaweŋ. Isilaehi’walaŋ Bepaŋ, du meheki i yabeŋ. Du pilap buŋa metambop hogohogok i malabumuŋ yembeŋ, du aditok bulaniŋgoŋ adi mu nadiyembeŋ. Du metambop titiŋ momooŋ titiŋdok yokamandaaŋ wooŋ titiŋ hogohi titiŋdok nadiiŋ, adi hekidok adi kibikoŋhik tubu-udane hinek tiyembeŋ. \p \v 6 Adi timiŋ kotigoŋ udaneeŋ buŋa yokwet wapum diniŋ gimbahaŋ kelemadiŋa kamo hekidi tombulumbulume tiiŋ unduŋ toyawiiŋ. \p \v 7 U nadiweŋ. Medehik adi hogoli hinehinek, miknoŋ niŋ maŋiŋnit nabugoŋ. Iŋgoŋ nehi adi indiŋ yoiŋ, “Nebek nemu nadinimilak ale.” \p \v 8 Iŋgoŋ Yahwe, du adi yabugege tilaŋ, tiŋa metambop hogohogok u yenimpekit tilaŋ. \p \v 9 Da kubugoŋdi saŋiniŋ namuŋa nabudokolaŋ. Bepaŋ, nu memik heki yabu-momoŋ tiŋa du’walaŋkade bulat, du kubugoŋdi hebihat kwetne tilaŋ. \p \v 10 Bepaŋ adi nabukahile hinek tilak, doktiŋa adi negoŋ buŋa nehitubu-lodawek. Adi nu binabune hogok yakawene negoŋ memikneye yehibefooŋ yalakapmewaak. \p \v 11 Bepaŋ, metamneye adi nemek i maŋgoŋde tiŋa mintalak u kaule tineeneŋ, doktiŋa memikneye u mu widihikumumbeŋ. Wapum, du adi indi’walaŋ yahehewenik, ale da’walaŋ saŋiniŋgedi memik heki yehikelekula yehitubu-kadakaweŋ. \p \v 12 Helemahelemaŋ, adi yadi kadakaniŋ titiŋdok hogok yoiŋ. Ale biyabune nehi’walaŋ fokohik doktiŋa malabumuŋ hekineŋ. Adi yadi helemahelemaŋ yalaŋ mede yoiŋ, tiŋa du wohoge foloŋ medehaki yoiŋ. \p \v 13 Du wondoktiŋa nadikadakayemiŋa widihikumumbeŋ. Me kadakahi u yehitubu-liwedapmaŋ hinek tibeŋ. Du unduŋ tibeŋ kaŋ metam hogohogokdi indiŋ nadineŋ: Du Bepaŋ, Isilaehi’walaŋ Mapme hatilaŋ eŋ kwetkwet diniŋ Mapme. \p \v 14 Adi timiŋ kotigoŋ udaneeŋ buŋa yokwet wapum diniŋ gimbahaŋ kelemadiŋa kamo hekidi tombulumbulume tiiŋ unduŋ toyawiiŋ. \v 15 Nanaŋedok nadiŋa woŋambuŋat tiiŋ, ala welehik mu tokilak kaŋ uŋgoŋ hali mede wapum toiŋ. \p \v 16 Iŋgoŋ nu adi saŋiniŋge wapum wendok yobihila kap gineŋ tobit. Nu koom malabumuŋ mebimebi mintanambune dagoŋ yahehewe tinamuŋa nabudokoguŋ. Wendok nadiŋa nu helemahelemaŋ haniŋ timiŋ kap wapum toluwaat. \p \v 17 Bepaŋ, da kubugoŋdi saŋiniŋne, wendoktiŋa nu kap toŋa wohoge ganintiloit. Bepaŋ, du adi nabukahile hinek tilaŋ, tiŋa undugoŋ, hebihatnedok kwet adi da kubugoŋ hinek. \c 60 \s1 Me niŋ Bepaŋdi kotigoŋ yanagitdok yoŋa ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, du nibukwihita tiŋa binibuguŋ kaŋ mik gineŋ fafaŋe mu tugumun. Iŋgoŋ kamiŋ kotigoŋ buŋa nihitubu-lodaweŋ. \p \v 2 Du kwetnik i tiŋa mahamut tuguŋ. Unduŋ tiŋa kwet agaŋ tubutawaguŋ kaŋ ginaŋ yatak. Kaŋ kobuk kwet i agaŋ kadakadapmawe tilak, unduŋ doktiŋa kotigoŋ tutumbaweŋ. \p \v 3 Metamgeye inditok malabumuŋ fee hinek nimguŋ. Woŋ adi da wain ime nimbune naaŋ nadibubuye tugumun nabugoŋ. \p \v 4 Du fek niŋ kwehene-tiloweŋ, kaŋ me du’walaŋ hebekeneŋ hatiiŋdi u kaŋ memikhiye yabu-momoŋ buŋa uŋoŋ busuwaaŋ kulemaŋgoŋ hatneeŋ. \p \v 5 Du nibukahile hinek tilaŋ, doktiŋa yonadinik u nadinimiŋa da’walaŋ saŋiniŋge loloŋnit wendi kotigoŋ ninigileŋ, kaŋ indi kulemaŋgoŋ kedem hatinim. \p \v 6 Bepaŋ adi yolineŋ hali indiŋ yolak, “Nu mik gineŋ agaŋ fafaŋeeŋ yalakapmegut, doktiŋa Sekemhi’walaŋ kwet eŋ Sukomhi’walaŋ kwet gutuŋ u metamneyedok daneyemtawit. \p \v 7 “Gileat dut Manase adi natok. Eŋ Ifeleim adi mik mebimokopne fafaŋeniŋ. Kaŋ Juda adi mapme kuyaŋne. \p \v 8 “Iŋgoŋ Moaphi tiŋa Idomhi adi tipilapilaye kwanai tinamneeŋ. Tiŋa Filistiahi dut mik tiŋa yalakapmegut doktiŋa nadifooŋ kakali tilat.” \p \v 9 Bepaŋ, yokwet wapum gimbahaŋ fafaŋeniŋnit gineŋ uŋoŋ nediyeŋdi nanagila wek? Be Idomde nediyeŋdi nanagila wek? \p \v 10 Bepaŋ, du agaŋ sigilulum be tinimguŋ? Du mikmeniye kotigoŋ tuwot mube yehitubu-lodaweŋ? \p \v 11 Meeniŋdi nihitubu-lodaneŋ iŋgoŋ wondi nemek nemu tibek. Wendoktiŋa dagoŋ kedem nihitubu-lodaune memikniye dut mik tinim. \p \v 12 Bepaŋdi nihitubu-lodawek woŋ, indi mik gineŋ fafaŋe tiŋa widihidapmanim. Bepaŋ negoŋ memikniye u kedem yehiyalifilidawek. \c 61 \s1 Me niŋ Bepaŋdi yahehewe timiŋa kaulidokodok ninadi tuguk \p \v 1 Bepaŋ, kutikutine du’walaŋkade ulak u nadiweŋ. Magike baigoŋ kametnadiŋa yonadine nadiweŋ. \p \v 2 Nu yotne-kwetne bikabuŋa wooŋ kweetniŋ hali welemulap kisaŋ hinek nadilat. Unduŋ doktiŋa du nehitubu-lodaweŋ yoŋa kutiganilat. Du nanagila kwet niŋ hebihat titiŋdokneŋ weŋ, kaŋ memik hekidi tuwot mu nehitubu-kadakaneŋ. \p \v 3 Du dagoŋ momooŋ hinek nabu-ulidokolaŋ, tiŋa undugoŋ du dagoŋ yahehewene fafaŋeniŋ. Unduŋ doktiŋa memik hekidi tuwot mu nehitubukadakaneŋ. \p \v 4 Nadinambune du yokeneŋ uŋgoŋ hatiŋa wooŋ hatibaat. Tiŋa undugoŋ pupup mihiniŋdi miŋ papaliŋiŋ gineŋ fooŋ hebihatak undugoŋ, du gehitubu-dulaaŋ hebeke gineŋ kulemaŋgoŋ hatidok nadilat. \p \v 5 Bepaŋ, nemenemek hogohogokdok yofolok tiŋa ganiŋgut u da-ku agaŋ nadiguŋ. Du metam wohoge ganintiloiŋdok yemulaŋ undugoŋ nemenemek nutok u agaŋ namguŋ. \p \v 6 Du mapme’walaŋ hatihatiŋiŋ tomboyoulune gulet fee hatiŋa wooŋ hatibaak. \p \v 7 Bepaŋ, du nadimimbune namandake foloŋ mapme dapmandapmaŋnit mokit hatiluwaak. Du kanadigalika tiŋa helemahelemaŋ momooŋ hinek kadokoluwaaŋ. \p \v 8 Du unduŋ tubune nu helemahelemaŋ yofolok koom dukut tugut u yehikeleluwaat, unduŋ tiŋa helemahelemaŋ wohoge ganintilooŋ kap toluwaat. \c 62 \s1 Bepaŋ ne kubugoŋ hinekdi nibudokolak \p \v 1 Nu adi Bepaŋ kubugoŋ nadisukilitimilat, tiŋa adi nehitubu-lodadok woomilat. \p \v 2 Adi kubugoŋdi nabudokooŋ nehitubu-lodalak. Tiŋa undugoŋ adi kubugoŋdi yahehewene fafaŋeniŋ. Unduŋ doktiŋa nu mik gineŋ tuwot mu gweheyewit. Mokoŋ hinek. \p \v 3 Hidi mik tinamuŋa nehitubu-kadakadok tiiŋ woŋ adi wabi hinek tineeŋ. Be hidi gimbahaŋ niŋdi dokobulaginelak unduŋ nehitubu-kadakadok-kube tiiŋ? \p \v 4 Nu adi wotnegigitnit, iŋgoŋ hidi adi wotnegigit u tubukadaka tiiŋ. Eŋ yalaŋ mededok adi nadiune utumba tilak. Eŋ Bepaŋdi kahaŋ tinamdok mede momooŋ yoiŋ, iŋgoŋ welehik maaneŋ adi indiŋ nadiiŋ, “Bepaŋdi tubukadaka tibek nadiyam.” \p \v 5 Nu adi Bepaŋ kubugoŋ nadisukilitimilat, tiŋa adi nehitubu-lodadok nadikunakunale tiŋa woomilat. \p \v 6 Adi kubugoŋdi nabudokooŋ nehitubu-lodalak. Tiŋa undugoŋ adi kubugoŋdi gimbahaŋ fafaŋeniŋne. Unduŋ doktiŋa nu mik gineŋ tuwot mu gweheyewit. Mokoŋ hinek. \p \v 7 Bepaŋ ne kubugoŋdi kotigoŋ nanagila wotnegigit namulak. Adi yadi nabudoko fafaŋeniŋ hinek tilak. Bepaŋ adi gimbahaŋne fafaŋeniŋ doktiŋa memik hekidi tuwot mu nehitubu-kadakaneŋ. \p \v 8 Bepaŋ kubugoŋdi hebihat kwetnik, unduŋ doktiŋa metamneye hidi helemahelemaŋ adi hogok nadisukilitimiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa malabumuŋhik be nadinadihik u adi hogok nimbihikaneeŋ. \p \v 9 Kwetfoloŋ me adi yadi maguhuguhut wondok tuwolit. Me wohiyehinit be wohiyehinit mokit adi wanakaŋ undugoŋ nemek fiit nabugoŋ. Indi adi’walaŋ malabumuŋhikdok kameka tinim woŋ, adi yadi loŋgoŋ hinek. Adi’walaŋ malabumuŋhikdi maguhuguhut diniŋ malabumuŋ gut kameka tubune tuwolit mu tibek. \p \v 10 Hidi indiŋ mu nadineŋ, “Mik titiŋ eŋ bomboŋ kubo titiŋ wooŋ adi titiŋ momooŋ, doktiŋa wendigoŋ nihitubu-lodaune me muneeŋ bomboŋhinit tinim.” Hidi muneeŋ bomboŋhikdi fee tubune wondi saŋiniŋnik tilak unduŋ yoŋa mu nadiyaneeŋ. \p \v 11 Nai fee nadiwene Bepaŋdi indiŋ yolak, “Nu Bepaŋ, nu saŋiniŋne wapum hinek. \v 12 Tiŋa helemahelemaŋ welenedi metam hogohogok yabukahilelat.” \p Wapum, du adi metam hogohogok indi titiŋnik dediŋ tiyam wendok tuwolit tuwaŋiŋ nimulaŋ. \c 63 \s1 Me niŋ weleŋ gineŋ Bepaŋdi adigut hinek hatidok nadiŋa ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, du nu’walaŋ Bepaŋne. Nu du gabudok gigine kwanai tilat. Me niŋdi kwet siliŋ ime mokitneŋ hali maŋiŋ galiune imedok nadilak wendok tuwot, munabulinedi dukut hatidok hinek nadilak. Eŋ foloonedi maaŋ undugoŋ nadilak. \p \v 2 Nu adi yoke uŋgoniŋ gineŋ uŋoŋ gabit, kaŋ du da’walaŋ saŋiniŋge loloŋnit tiŋa ipilatge gineŋ filimpipitnit u nanimbune kawit. \p \v 3 Kwetfoloŋ iŋoŋ hatihati hatak u momooŋ, iŋgoŋ du’walaŋ welesiloŋge wendi kalakapmeeŋ timeŋ hinek tilak. Wondoktiŋa wohoge ganintiloit. \p \v 4 Nu ganiutumbaaŋ wohoge ganintilooŋ hatigene kumumbaat. Tiŋa kohone kwehene-belooŋ ganinadi tibit. \p \v 5 Meeniŋdi nanaŋe kobahi tuwot hinek natokiŋa hakiiŋ wendok tuwot, munabuline adi kedem hinek hatak. Kaŋ manedi nadifo kap toŋa wohoge ganintilolat. \p \v 6 Gulupne foloŋ deihali dutok hogok ha-nadilat. Eŋ timiŋ u maaŋ dutok hogok ha-nadiluwene helemiŋ dobulak. \p \v 7 Dagoŋ helemahelemaŋ nehitubu-lodaluguŋ doktiŋa unduŋ tilat. Nu pupup mihiniŋdi miŋ papaliŋiŋ gineŋ hebihatak unduŋ, yamaiŋgoŋ gehitubu-dulaaŋ hali nadifo kap ha-tolat. \p \v 8 Munabulinedi du gehikahileeŋ gehifolokenelak. Eŋ kohoge didimeniŋdi nehiulihilak. \p \v 9 Kaŋ me nulukumuŋdok tiiŋ heki adi yadi me kumuhi yohikwehineŋ uneeŋ. \p \v 10 Adi mik gineŋ kumuneeŋ, kaŋ kamo moihidi foloohik dabaŋ u naneeŋ. \p \v 11 Iŋgoŋ mapme nu adi Bepaŋ dutok nadifo tibaat. Meeniŋ du gehikeledok da woho foloŋ yofolok tigiŋ heki adi yadi nadifo hinek tineŋ. Iŋgoŋ me yalaŋ-me heki’walaŋ mahik adi tehep tiyembeŋ. \c 64 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodaaŋ kaulidokodok ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, nu malabumuŋne wapum hinek, unduŋ doktiŋa du yonadine kedem nadinambeŋ. Nu memik hekidok munta tilat, ale du nehitubu-lodaweŋ kaŋ adi tuwot mu nulukumuneŋ. \p \v 2 Me kadakahi adi nu nehitubu-kadakadok talik lohiiŋ, tiŋa nu nunutdok bop tiiŋ. Unduŋ doktiŋa napmehebiŋa nabudokoune adi nemek kadakaniŋ nemu tinamneŋ. \p \v 3 Meeniŋ’walaŋ medehik adi imikimikiyeune miknoŋ nabugoŋ nehidobu tilak. Medehakihik adi me niŋdi tebe kandam tebehit foloŋ youhiŋa hamanedindineune meeniŋ ha-kahohoŋelak wendok tuwolit hinek. \p \v 4 Adi hebihali me momohidok tebe kandam ha-fiyagiyemiiŋ. Adi munta mu tiiŋ, doktiŋa pilap hinek fiyagikiiŋ. \p \v 5 Adi titiŋ hogohi u titiŋdok nehi uŋgoŋ kitubukiliti tiiŋ. Adi begep kwet deŋandiŋ ibiŋa me noli yohonedok wendok yonadi tiiŋ. Tiŋa adi indiŋ nadiiŋ, “Nebek nemu nibek ale.” \p \v 6 Adi titiŋ kadakahi tinene mede yofolok tiŋa indiŋ yoiŋ, “Indi titiŋ kadakaniŋ niŋ titiŋdok talik agaŋ tubumintamun. Nebek me niŋdi nemek u tine tam u tuwot mu tubumintawek.” \p Kwetfoloŋ me indi meeniŋ nadinadihik be welehik gineŋ tuwot mu kadapmanim. \v 7 Iŋgoŋ Bepaŋ adi tebe kandamŋiŋdi yalambune pilap hinek kumuŋa liwe tineeŋ. \p \v 8 Me niŋ tubukadakadok mede tiulidokogiŋ wondoktiŋa kibibo Bepaŋdi tubu-udaneyembune nehi’walaŋ mede yohebethik wondigoŋ yehitubukadakalak. Kaŋ metamdi yabugegeeŋ mebiguguŋ tiyemiiŋ. \p \v 9 Bepaŋdi unduŋ tubu-udaneyembune metam hogohogok adi Bepaŋdok munta timineeŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋdi nemek u tuguk wendok mede yonadi tineeŋ, tiŋa helemahelemaŋ wendok uŋgoŋ hati nadiyaneeŋ. \p \v 10 Metam didimehi hogohogok adi Yahwedok nadifo tiyaneeŋ, tiŋa nemek hogoli u kaŋ momoŋ wooŋ adi’walaŋkade hebihakaneeŋ. Tiŋa metam didimehi hogohogok adi yadi Wapum wou nintiloyaneeŋ. \c 65 \s1 Bepaŋdi nemenemek tuguk eŋ tilak wendok niutumba kap \p \v 1 Bepaŋ, indi Saiyon uŋoŋ wooŋ wohoge yotilonene utumba tilak. Kaŋ nemenemek hogohogok titiŋdok yofafaŋegumun u folooŋ tinene utumba hinek tilak. \p \v 2 Du indi’walaŋ yonadinik nadinimilaŋ, unduŋ doktiŋa metam hogohogok indi du’walaŋkade unim. \p \v 3 Indi kadakaniŋnikdok nadiŋa unduŋ tinim. Yomnikdi nihibefohinaka hinek tilak iŋgoŋ oŋ, du kadakaniŋnik tumolokutnimilaŋ u agaŋ nadiyam. \p \v 4 Meeniŋ dagoŋ yehitubu-dakaleŋila yahaŋeune yokeneŋ wiiŋ, adi yadi nadifo kedem tineŋ. Yokeneŋ uŋoŋ adi nemek fofohi fee hakiiŋ. Unduŋ doktiŋa indi youtumba yotge gimbahaŋ maaneŋ uŋoŋ haliŋa welemomooŋ hinek nadiyam. \p \v 5 Bepaŋ, da kubugoŋdi yonadinik nadiŋa kotigoŋ ninigitaŋ kaŋ indi momooŋ hakam. Du kotigoŋ ninigitdok kwanai tuguŋ u nemek folooŋ hinek. Kaŋ metam kweetniŋ kwet wapum haliulak indigoŋ eŋ luhi gagayeŋ haliwiiŋ indigoŋ tuwot du kubugoŋ nadisukilitigamiiŋ. \p \v 6 Da’walaŋ saŋiniŋgedi kweboboe i nadiune mintaaŋ waaniŋ kwehik foloŋ uŋgoŋ yaliwiiŋ. Du saŋiniŋge adi loloŋnit hinek. \p \v 7 Da kubugoŋdi nadiune imeŋgwaŋ wapum giyondaaŋ muhila mede tolak u kulemaaŋ fooŋ hatak, eŋ metamdi mede foloŋ kisiwe tiŋa kinintifo tiiŋ u tubukulemalaŋ. \p \v 8 Kwetkwet memetam adi du nemenemek tilaŋ u kaŋ nadiune uŋgoniŋ hinek tubune munta tiiŋ. Kaŋ mele labulabuneŋkade wooŋ mele fohebilakneŋkade adi nemenemek tuguŋ hogohogok u nadiŋa kakali nadifonit tiiŋ. \p \v 9 Du kwet momooŋ hinek kadokolaŋ, wondiniŋ folooŋ gwi nadiune maaŋ kwet tubukulemalak. Kaŋ kwetdi galikit tubumintaune nanaŋe duhuduhu kedem mintalak. Bepaŋ, du ime boiguŋ u naŋgat mu tiiŋ. Wondigoŋ tubune nanaŋe fee mintaune meeniŋdi moŋgo-henaŋ tiiŋ. Kwanai u dagoŋ tuguŋ. \p \v 10 Dagoŋ nadiune diniyeti kwetneŋ gwi wapum malak, kaŋ imedi kwet maaneŋ hatak. Hali kwet tubukulemaune nanaŋe momooŋ hinek labiiŋ. \p \v 11 Du momooŋ hinek tinimiŋa nanaŋe fee hinek tubumintanimilaŋ. Du kwet daŋgoŋ ulaŋneŋ uŋoŋ maaŋ nanaŋe mohok momohi fee mintaiŋ. \p \v 12 Kwet gutuŋ kabekabe kilihikitnit u makau eŋ dompa hekidi kiliŋa haliwiiŋ. Kaŋ tuwai kabekabe adi nadifo tiiŋ. \p \v 13 Dompa bop wapumdi kwet kilihikitnit haliulak indigoŋ tuwot kilidapmaŋ tiŋa haliwiiŋ. Kaŋ kwet kubali, gutuŋ kabekabe haliwiiŋ hogohogok tuwot pandiŋ eŋ haŋgomdi labu kilidapmaŋ tiŋa hatak. Kaŋ nemenemek hogohogok adi kakaliŋa nadifo kap toiŋ. \c 66 \s1 Bepaŋdi nemek tuguk eŋ tilak wendiniŋ niutumba kap \p \v 1 Kwetfoloŋ metam hogohogok, hidi Bepaŋ nintilooŋ kakaliŋa nadifo tineŋ. \p \v 2 Wougigitŋiŋ nintiloune foloniŋgoŋ hinek gwaŋ looŋ halek, kaŋ kap toŋa wougigitŋiŋ yotubuhautaneŋ. \p \v 3 Indi Bepaŋ indiŋ ninim, “Du nemenemek tilaŋ hogohogok woŋ adi uŋgoniŋ hinehinek. Eŋ saŋiniŋge adi loloŋnit hinek, doktiŋa memikgeye adi dutok munta kisaŋ hinek tiŋa namandake foloŋ mulelem tigamiiŋ. \p \v 4 “Kwetfoloŋ memetam hogohogok adi du ganiutumbaiŋ. Tiŋa kap tonadifo tigamuŋa kakaliŋa wohogigit yotilooŋ kap toiŋ.” \p \v 5 Hidi buŋa Bepaŋdi nemek tuguk i kaneŋ. Adi metam’walaŋ lekiŋgoŋhik foloŋ nemenemek uŋgoniŋ hinek tuguk. \p \v 6 Adi imeŋgwaŋ u yobune kwet siliŋ mintaguk, kaŋ mamahi-papahiye adi kwet wendok foloŋ yalitauyeŋ ime wapum u meŋeŋa fokolok logiŋ. Unduŋ doktiŋa aditok welenadifo nadiminim. \p \v 7 Adi saŋiniŋŋiŋ wapum hinek, eŋ mapme dapmandapmaŋnit mokit hatilak. Tiŋa undugoŋ, metamdi maŋgoŋ kabekabe tiiŋ hogohogok u wanakaŋ hinek yabunadidapmalak. Unduneŋ ala, tiyaugene nebek niŋdi Bepaŋ nimpekit be niŋkadaka mu taneeŋ. \p \v 8 Metambop wanakaŋ hogohogok hidi Bepaŋnik niutumbaneŋ, kaŋ youtumbahik diniŋ gigilitŋiŋdi mintaune nadineŋ. \p \v 9 Adigoŋ nibudokoune kaipmuŋ hatiyam, eŋ nihitubu-lodalak kaŋ mu kadakayam. \p \v 10 O Bepaŋ, du silwa kudup gineŋ heune dagweheyeeŋ datilitiliyelak kaŋ geŋgeŋŋiŋ makwaneune silwa hogokdi walandaaŋ fafau hinek mintalak, wendok tuwot hinek indi nihimahamuka mahamuka tuguŋ. \p \v 11 Du begepge gineŋ nihoneeŋ malabumuŋ wapum foloonik foloŋ kameguŋ. \p \v 12 Du binibune memik hekidi nihiyali-befohinaka tigiŋ. Kaŋ indi kudup eŋ imegabuŋ gineŋ hatigumun, iŋgoŋ fiit kotigoŋ ninigila labuŋa yokwet fofooŋ gineŋ nipmeguŋ. \p \v 13 Nu dumuŋ kunilit dadapmaŋ titiŋdok beŋa du yokeneŋ wooŋ siloŋ tigambit, siloŋ u titiŋdok agaŋ koom yofafaŋegut uŋakoŋ tigambit. \p \v 14 Koom malabumuŋ maaneŋ hatiŋila nemek niŋ gamdok yogut uŋakoŋ gambit. \p \v 15 Nu kale galikihinit kawade-bubu foloŋ heeŋ siloŋ tigambit. Eŋ dompa maahi hegambit, kaŋ siloŋ wendiniŋ munduŋ momooŋ nadiweŋ. Eŋ makau maaniŋ tiŋa meme u beŋa siloŋ tigambit. \p \v 16 Metam hogohogok Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ hatiiŋ, hidi buŋa nu’walaŋ mede nadineŋ. Kaŋ nu Bepaŋdi nemenemek hogohogok tiŋa nehitubu-lodaguk wendok hanimbit. \p \v 17 Nu koom nehitubu-lodawek yoŋa gibitaŋ kutiniŋgut. Unduŋ doktiŋa nu kap toŋa wou nintiloloŋdok tiulidoko tugut. \p \v 18 Iŋgoŋ welenedi titiŋ hogohi wendok nadigalikaaŋ yabukahileeŋ boihatibit adi Wapumdi ninadine tuwot mu nadinambek. \p \v 19 Iŋgoŋ Bepaŋ adi agaŋ magi kametnadi tuguk. Biyagoŋ hinek, yonadine agaŋ nadinamguk. \p \v 20 Nu Bepaŋ niutumbalat. Adi yonadine nadiŋa sigilulum mu tinamulak. Tiŋa undugoŋ, nutok siloŋ tobogoŋ tinamulak u mu kameheguk. \c 67 \s1 Bepaŋ niutumbaaŋ kap todok \p \v 1 Bepaŋ, du siloŋ tobogoŋ tiŋa kahaŋ tinimbeŋ. Du diweune foune nibuŋa momooŋ tinimbeŋ. \p \v 2 Unduŋ tubune metam hogohogok adi titiŋge u kaŋ nadiŋa du kubugoŋdi kotigoŋ kedem yanagilaaŋ unduŋ u kedem nadineŋ. \p \v 3 Bepaŋ, nu adi metam hogohogokdi dutok nadifo tiŋa wohoge ganintiloneŋdok nadilat. Biyagoŋ, kwetkwet hatitawiiŋ hogohogok wanakaŋ hinek ganiutumbaneŋ. \p \v 4 Du titiŋ didimeniŋ tiŋa mede yodapmaŋ kwanai tilaŋ, tiŋa undugoŋ da kubugoŋdi metam yabu-ulidokoune talik momooŋ takaliiŋ. Wendoktiŋa metam hogohogok adi welemomooŋ nadiŋa kap toŋa nadifo kedem tineŋ. \p \v 5 Bepaŋ, nu adi metam hogohogokdi dutok nadifo tiŋa wohoge ganintiloneŋdok nadilat. Biyagoŋ, kwetkwet hatitawiiŋ hogohogok wanakaŋ hinek ganiutumbaneŋ. \p \v 6 Bepaŋ adi indi’walaŋ Bepaŋnik, unduŋ doktiŋa kahaŋ tinimguk. Kaŋ kwetnineŋ duhuduhu momooŋ mintanimilak. \p \v 7 Biyagoŋ hinek, Bepaŋdi nihikahaŋnegukdi nihikahaŋnelak, wendoktiŋa metam kwetkwet hatiiŋ hogohogokdi aditok gikiŋgoŋ timiyaneeŋ. \c 68 \s1 Bepaŋdi Isilaehi yehitubu-lodaguk kaŋ nadifo tigiŋ \p \v 1 Bepaŋ adi pilap kedem bek, buŋa memikŋiye yehililiwenekulek. Meeniŋ Bepaŋdok mik timiiŋ adi yadi Bepaŋ kaŋ momoŋ tineŋ. \p \v 2 Sububadi mupmuk fedikulune udapmalak, wendok tuwot Bepaŋdi memikŋiye yehililiwenekulek. Kale hinambaŋ kudup foloŋ henene datilitiliyeŋ imeŋiŋ boukula daliwelak wendok tuwot, metam hogohi adi Bepaŋ namanda foloŋ kadakaaŋ foneeŋ. \p \v 3 Iŋgoŋ me didimehi adi nadifo tiŋa Bepaŋ dawineŋ welemomooŋ nadineeŋ. Tiŋa nadifo loloŋnit hinek tineeŋ. \p \v 4 Indi Bepaŋ wou nintiloloŋdok kap tonim. Adi yadi mulukwaŋ foloŋ looŋ ila yaulak. Talikŋiŋ tubudidimemineŋ. Adi’walaŋ wou adi Yahwe. Indi adi’walaŋ namanda foloŋ nadifo tiŋa kakali tinim. \p \v 5 Bepaŋ adi ipilatŋiŋ gineŋ hali wapmihi kondiŋahi yabudokolak. Tiŋa undugoŋ tam kahat heki yehitubu-lodalak. \p \v 6 Eŋ me be tam nohik mokit nehi hogok hinek hatiiŋdok yot yemilak, kaŋ adi kulemaŋgoŋ hatiiŋ. Eŋ me yot fafaŋeniŋneŋ hakiiŋ u yehitubu-lodaune fooŋ wooŋ yohikwehineŋ kedem hatiiŋ. Iŋgoŋ me gifoko heki adi wooŋ kwet hogoli simintaneŋ hatiyaneeŋ. \p \v 7 Bepaŋ, du koom metamgeye talitimeŋ tiŋa yanagilune kwet fiileŋ wanaŋ ugiŋ. \p \v 8 Bepaŋ, nai uŋaniŋ du buguŋ doktiŋa kwet tibitim tubune gwi wapum ukuk. Biyagoŋ hinek, Isilaehi’walaŋ Bepaŋ, du agaŋ buguŋ doktiŋa Sainai kweboboe adi tibitim tuguk. \p \v 9 Bepaŋ, du gwi sifoge dilitombune ulaŋa kwet himintaŋ u tubukulemaguk. Eŋ da’walaŋ magemageye gweheye hinek tulune yehitubuhaikaguŋ. \p \v 10 Kaŋ memetamgeye adi kwet uŋoŋ yokwet tiŋa ikiŋ. Du me fiyewakahidok momooŋ tiyemiŋa nanaŋe tiŋa nemek noli yemguŋ. \p \v 11 Wapumdi metamŋiyedok welemomooŋ mede yeniŋguk, kaŋ tamwoi feedi mede u wooŋ yohautagiŋ. \p \v 12 Mede u indiŋ, “Mapme heki tiŋa mikmehiye adi wanakaŋ hogohogok agaŋ momodapmaaŋ uŋit.” Kaŋ tamwoi yokwet gineŋ uŋoŋ hakiŋ, adiyeŋ adi mewoidi mik gineŋ bomboŋ begiŋ u danegiŋ. \p \v 13 Tamwoi adi silwa tiŋa gol u beŋa tinahukula bagi momooŋ hinek niŋ folooŋ adi silwa kudiŋiŋdi diweiŋ undiniŋ, eŋ papaliŋiŋ adi gol kudiŋiŋdi diweiŋ undihi, momohi hogok diweeŋ yakiŋ. Iŋgoŋ dediŋ doktiŋa me noli adi dompa heki’walaŋ gimbahaŋhik gineŋ uŋgoŋ haliŋa mik gineŋ mu yehitubu-lodagiŋ? \p \v 14 Bepaŋ saŋiniŋ molomdi Salimon kweboboe foloŋ mapme heki yehikelekulune momopupuhenegiŋ kaŋ yabune gwi munilit munilit maguk. \p \v 15 Basan kweboboe adi kweboboe wapum hinek, doktiŋa tuwaiŋiŋ fee hinek haliwiiŋ. \p \v 16 Kweboboe tuwaige fee haliwiiŋ, du maŋgande Bepaŋ ne iitdok yoŋa kweboboe kahileguk u kaŋ nadihaŋinda tilaŋ? Yahwe adi helemahelemaŋ kweboboe wendok foloŋ hatiluwaak. \p \v 17 Wapum adi Sainai kweboboe bikabuŋa buŋa yoli uŋgoniŋ gineŋ hatak. Adi mikmeŋiye mik diniŋ kali fafaŋehi tausen fee hinek dut buŋa hakiiŋ. \p \v 18 Bepaŋdi metam hogohogok yot fafaŋeniŋneŋ hakiiŋ u yahaŋedapmaaŋ kweboboe kweheyeniŋ hinek foloŋ gwaŋ loiŋ. Me gifoko heki mik timiŋgiŋ adi maaŋ siloŋ timiiŋ. Yahwe Bepaŋ adi kweboboe wendok foloŋ uŋgoŋ hatibaak. \p \v 19 Indi Wapum wou nintilonim. Melenai indigoŋ tuwot indi’walaŋ malabumuŋnik hekilak. Bepaŋ ne kubugoŋdi nihitubu-lodaaŋ kotigoŋ ninigitak. \p \v 20 Inde’walaŋ Bepaŋnik negoŋ nihitubu-lodalak kaŋ kedem hinek hatiyam. Tiŋa Yahwe, Wapumnik, negoŋ nihitubu-lodalak kaŋ kumuŋ mu tiyam. \p \v 21 Bepaŋdi memikŋiye kihik ulitawa tibaak. Eŋ nediyeŋ gigine tiŋa kadakaniŋ uŋgoŋ hatibaak adi Bepaŋdi demei kitili utawa tibaak. \p \v 22 Wapum, adi indiŋ yolak, “Nu memikhiye Basan uŋoŋ hakiiŋ u kotigoŋ yahaŋewene buneŋ. Adi imeŋgwaŋ kainiŋ hinek gineŋ duwaŋ hakiiŋ iŋgoŋ fiit kotigoŋ yanagilene buneŋ. \p \v 23 “Kaŋ hidi memikhiye u kisaŋ yehitubu-kadakaaŋ kedem welemomooŋ nadineŋ. Kaŋ hide’walaŋ kamohiyedi memik heki’walaŋ naŋgathik u himbitnakut tineŋ.” \p \v 24 Bepaŋ, mapmene, metam hogohogok adi gabune mik gineŋ fafaŋe tiŋa widihidapmaaŋ nadifo titabulaŋ. Tiŋa metam wanakaŋ hinekdi gabune da yoke uŋgoniŋ gineŋ folaŋ. \p \v 25 Me kap toiŋ heki adi koom uune, me gita ulune mede todok heki adi mindaŋ buune tamkuyahi tambalin ukiiŋ heki adi lekiŋgoŋ yali wiiŋ. \p \v 26 Kap indiŋ toiŋ, “Bepaŋ’walaŋ metam indi agaŋ buŋa bopneyam, ale Bepaŋ wou nintilonim. Isilae’walaŋ yalakiŋiye indi Yahwe wou nintilonim.” \p \v 27 Benjamin’walaŋ mebop-kabe adi koom wiiŋ. Kaŋ Judahi’walaŋ talitimeŋhiye tiŋa Judahi memetam adi Benjamin heki yehikeletawiiŋ. Kaŋ Sebulon tiŋa Naftalihi’walaŋ talitimeŋhiye adi mindaŋ biiŋ. \p \v 28 Bepaŋ, du saŋiniŋge miŋgoŋ tubudakaleune kanim. Du koom saŋiniŋ wendigoŋ nihitubu-lodaguŋ. \p \v 29 Mapme heki adi siloŋ tigamdok bomboŋ moŋgola yokeneŋ Jelusalem uŋoŋ wiiŋ. \p \v 30 Du Isip kale moiniŋ nabugoŋ dagik gineŋ fo-hatak u kedem nintobeŋ. Du metambop noli makau maahi wele tiiŋ be makau pamala wele tiiŋ u maaŋ yenintobeŋ. Yenintoŋa halu-haluu dutok mulelem tigamuŋa silwahik u dutok gamneŋ. Du metam mik tubupilatdok gigine kwanai tiiŋ heki u yehikelekulune momo-pupuheneneŋ. \p \v 31 Isiphi’walaŋ mapmedi kwanai-meŋiye wapuhi yapmeune Jelusalemde wooŋ du’walaŋ medege nadineeŋ. Kaŋ Itiopiahi adi kohohik kwehene-belooŋ ganinadi tineeŋ. \p \v 32 Metambop noli, hidi maaŋ Bepaŋdok kap tomineŋ, unduŋ tiŋa wou nintiloneŋ. \p \v 33 Adi yadi kunum gineŋ uŋgoŋ hatilak. Kunum woŋ adi koomkwaha tububihila hakukdi hatak. U nadineŋ, Bepaŋ adi saŋiniŋnit hinek kutilak. \p \v 34 Metam hogohogok hidi Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋŋiŋ wapum hinek wendok yobihitneŋ. Adi yadi Isilaehi’walaŋ mapme. Indi yadi saŋiniŋŋiŋ wapum u kunum gineŋ uŋoŋ kayam. \p \v 35 Isilaehi’walaŋ Bepaŋ adi yoli uŋgoniŋ gineŋ hatak wendoktiŋa indi yadi Bepaŋdok munta timinim. Adi yadi metamŋiyedok saŋiniŋ wapum hinek yemilak. Bepaŋ wou nintilonim. \c 69 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodawek yoŋa kutnimbulabulaye tuguk \p \v 1 O Bepaŋ! ime agaŋ labuŋa koditne foloŋ hinek itak ale nehitubu-lodaweŋ. \p \v 2 Nu ime dagik wapum gineŋ folat. Uŋoŋ kwet fafaŋeniŋ niŋ yalikilitiŋa yalitdok nemoŋ. Tiŋa ime fuliŋmamaŋ gineŋ foliwene imegabuŋdi buŋa nehikufulawe tilak. \p \v 3 Nu kutige kutige koditne hahakaleune agaŋ gweheye tilat. Tiŋa Bepaŋdi nehitubu-lodawek yoŋa daune diwege diwege daukukut tilat. \p \v 4 Memik hogok tinamfit tiiŋ heki’walaŋ kunakunathikdi mebine dumuniŋ kalakapmedapmaŋ tilak. Memikneye adi yalaŋ mede hogok naniŋfit tiŋa nulukumuŋ titiŋdok fafaŋe kwanai tiiŋ. Tiŋa undugoŋ, nu adi’walaŋ nemek nemu kubonegut iŋgoŋ yalaŋ yoŋa naniŋgigineune na’walaŋ bomboŋne yemilat. \p \v 5 Bepaŋ, du agaŋ nadinamulaŋ, nu me didimeniŋ mooŋ. Kadakaniŋne du namandake foloŋ hebihat mu tilak. \p \v 6 O Yahwe, Saŋiniŋ Molom, metam dutok woomuŋa nadikunakunale tiiŋ adi nutok tiŋa meka tineeneŋ ala nehitubu-lodaweŋ. Isilaehi indi’walaŋ Bepaŋ, metam du ganiutumbaiŋ hekidi nu’walaŋ malabumuŋ doktiŋa adi meka mu tineeŋ. \p \v 7 Nu du gehikelelat, unduŋ doktiŋa meeniŋdi nanimpekit tiŋa nehitubu-meka tiiŋ. \p \v 8 Datneyedi nabiiŋ kaŋ nu adi me gitipmuŋ nabugoŋ tilat, eŋ na’walaŋ naŋgat dikineyedi nabiiŋ kaŋ nu adi me niŋkadeniŋ unduŋ tilat. \p \v 9 Nu du’walaŋ yokedok tiŋa welene kudup daaŋ dahihinek tilak. Kaŋ du ganiŋkadakaaŋ medehaki ganiiŋ u buŋa nu foloŋ lolak. \p \v 10 Nu dauge foloŋ natok nadiwe fofoŋnit tubune nanaŋe kamehep tilat. Iŋgoŋ oŋ, metamdi naniŋkadakaaŋ medehaki naniiŋ. \p \v 11 Nu bulaniŋgoŋ diniŋ bomboŋ tinahukutat kaŋ metamdi medehaki naniŋa nanimpekit tiiŋ. \p \v 12 Meeniŋ wawalineŋ bop tiŋa nu naniwoliwolike tiiŋ. Kaŋ me ime fafaŋeniŋ naaŋ nadibubuye tiiŋ heki adi nutok kap hogohi tonamiiŋ. \p \v 13 Iŋgoŋ oŋ, Yahwe, nu adi du ganinadilat. Ala nai niŋ, Bepaŋ da kameguŋneŋ, uŋaniŋ yonadine tubu-udanenambaaŋ. Maŋgande, welegedi hinek nabukahilelaŋ doktiŋa kotigoŋ nanagitdok yofafaŋe tuguŋ, u yalaŋ mooŋ, u biyagoŋ hinek. \p \v 14 Du ime dagidagik gineniŋ kotigoŋ nanagilune nu uŋoŋ mu wopmabula fiilit. Da nabudokoune memik hekidi mu nehitubu-kadakaneŋ, be ime fuliŋgoŋ wondi tuwot mu nehikumuyewek. \p \v 15 Du binabune imegabuŋdi mu nula-nehihamanti wek, be binabune ime fuliŋgoŋ wendok gineŋ fiile meyotneniŋ koŋdi mu nehikumuyewek. \p \v 16 Yahwe, du helemahelemaŋ welegedi hinek nabukahilelaŋ, woŋ adi momooŋ hinek, doktiŋa yonadine tubu-udanenambeŋ. Tiŋa undugoŋ, siloŋ tobogoŋ tinamulaŋ unduŋ doktiŋa kedem buŋa nehitubu-lodaweŋ. \p \v 17 Nu kwanai-mege, unduŋ doktiŋa du namandake kufulahebi mu tibeŋ. Nu adi malabumuŋne wapum, unduŋ doktiŋa yonadine pilap hinek tubu-udanenambeŋ. \p \v 18 Du yamaiŋgoŋ buŋa kotigoŋ nanagileŋ. Memikneye kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. \p \v 19 Du me nutok medehaki naniiŋ u agaŋ yabunadilaŋ. Tiŋa undugoŋ memikneye nehitubumekaaŋ nadinambune fofoŋnit tilat u maaŋ agaŋ yabunadilaŋ. \p \v 20 Mede kadakahi wondi nadinadine tubukadakalak tiŋa welemulap kisaŋ hinek namulak. Kaŋ wondoktiŋa saŋiniŋne dapmaune saŋiniŋ lohilat. Meeniŋ nolidi nutok bulaniŋgoŋ neeŋbe nadinamneŋ yoŋa nadigut, iŋgoŋ nebek niŋdi nutok bulaniŋgoŋ nemu nadiguk. Be meeniŋ nolidi mede momohi neeŋbe nanimbune welekulema tubumintait yoŋa nadigut, iŋgoŋ u maaŋ moŋ iŋgoŋ. \p \v 21 Nanaŋe map tilat kaŋ haguwo upmuŋnit namiiŋ. Eŋ mane galiune ime buukaaŋ namiiŋ. \p \v 22 Unduŋ doktiŋa hinamunidok bopneune kaŋ begepdi kale utak wendok tuwot, be koŋ niŋ gineŋ maaŋ foiŋ wendok tuwot nadifo nai u tubutakaleune nai kadakaniŋ mintayemdok nadilat. \p \v 23 Dauhik tubusububaune dau diwe koti tuwot mu taneeŋ. Eŋ sigihik wobugenimbaune koloŋ didimeniŋ tuwot mu yakaneeŋ. \p \v 24 Kwihitage u adi foloŋ kwaneweŋ, eŋ welege kudup dalak wendi adi foloŋ looŋ yehitubu-liwe tibek. \p \v 25 Yokwet adi hatiiŋ u meeniŋ mokit hamap kedem halaak, eŋ yohineŋ uŋoŋ meeniŋ kaipmuŋ nemu halaak hinek. \p \v 26 Du me koom kadakaniŋhik doktiŋa widihitubu-didime tuguŋ u me kadakahi woŋdibo widihitubu-figita tiiŋ. Eŋ kumundegoŋ widihiguŋ u kotigoŋ me kadakahidibo yeniŋfoko tubune folofigita nadiiŋ. \p \v 27 Unduŋ doktiŋa du adi’walaŋ kadakaniŋhik u nadikaule adi mu tiyembeŋ. Tiŋa biyabune da’walaŋ metamgeye hatihati dapmandapmaŋnit mokit hatiiŋ adi’walaŋ baŋamhik gineŋ adi mu hinek foneeŋ. \p \v 28 Tiŋa wohiye hatihati fafaŋeniŋ diniŋ pepa foloŋ hatak u tumolokut tiyembeŋ. Unduŋ tiŋa adi’walaŋ wohiye u metam didimehi’walaŋ wohiye gut mu kameweŋ. \p \v 29 Iŋgoŋ nu adi folofigita eŋ welemulap gineŋ hatat. Ale Bepaŋ, du kotigoŋ nanagila nehitubu-lodaweŋ. \p \v 30 Nu kap toŋa Bepaŋ wou nintilowit, tiŋa welemomooŋ nadimiŋa niutumbaaŋ wougigitŋiŋ yotubuhautawit. \p \v 31 Biyagoŋ hinek, nu makau folooŋnit Yahwedok hemundumunduŋe timimbene nadinambune utumba tilak, iŋgoŋ kap toŋa niutumbaaŋ wougigitŋiŋ yohauta tibe u kaune utumba hinehinek tilak. \p \v 32 Memetam malabumuŋ nadiiŋ adi u kaŋ nadifo tineŋ. Kaŋ metam Bepaŋ niutumbaiŋ heki adi saŋiniŋ koti kedem moŋgotneeŋ. \p \v 33 Yahwe adi metam nemenemekdok baniŋ tiiŋ heki’walaŋ yonadihik nadiyemilak, tiŋa undugoŋ metamŋiye folofolok fafaŋeniŋ gineŋ hakiiŋdok nadikaule mu tiyemilak. \p \v 34 Kunumkwet eŋ imeŋgwaŋ tiŋa pisi be nemenemek maaneŋ hatiiŋ hogohogok, hidi wanakaŋ Bepaŋ wou nintiloneŋ. \p \v 35 Maŋgande, Bepaŋ adi Saiyonhi metam hogohogok memik kohohik gineniŋ kotigoŋ yanagilaak, tiŋa Judahi’walaŋ yokwet wapuhi kotigoŋ yehitubu-pilalaak. Unduŋ tubune Bepaŋ’walaŋ metam hogohogok adi yokwet wapuhi gineŋ uŋoŋ kulemaŋgoŋ hatiŋa kwet u yabukahile-dapmaneeŋ. \p \v 36 Bepaŋ tipilapilayeŋiye’walaŋ yalakihiyedi kwet u kahileneeŋ, eŋ metam Bepaŋdok nadigalika tiiŋ heki adi kwet uŋakoŋ kahileeŋ hatiyaneeŋ. \c 70 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodawek yoŋa ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, du kotigoŋ kedem nanagileŋ. Yahwe, du pilap buŋa nehitubu-lodaweŋ. \p \v 2 Me nolidi nulukumuŋ tine tiiŋ. Ale du yehimoŋgofoune nadigiyondaaŋ meka tineŋ. Me noli adi nu’walaŋ malabumuŋnedok nadifo tiiŋ. Ale du yehikelekulune kotigoŋ uneŋ, kaŋ nadiyembune wohiyehinit mokit fofoŋhinit mintaneŋ. \p \v 3 Meheki i nanimpekit tiiŋ, doktiŋa yehitubu-meka hinek tibeŋ, kaŋ adi nehi’walaŋ titiŋhik u kaŋ boho tineeŋ. \p \v 4 Iŋgoŋ metam du’walaŋkade wiiŋ heki adi yadi welemomooŋ kedem nadiŋa dutok nadifo tineŋ. Metam hogohogok da kotigoŋ yahaŋeguŋ, kaŋ adi kwanaige tuguŋ u kaŋ nadigalika tiiŋ, adi yadi helemahelemaŋ indiŋ yoyaneeŋ, “Bepaŋ adi loloŋnit hinek.” \p \v 5 Bepaŋ, nu adi gweheyeŋ tiŋa nu na nemek niŋ tibitdok tuwot mokoŋ. Unduŋ doktiŋa pilap hinek nu’walaŋkade iŋgoŋ beŋ. Yahwe, da kubugoŋdi nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagitaŋ. Unduŋ doktiŋa du woomhat mu tibeŋ, adi pilap hinek nehitubu-lodaweŋ. \c 71 \s1 Me gawadaŋ niŋ’walaŋ yonadi \p \v 1 Yahwe, du nabudokoweŋ yoŋa du’walaŋkade bulat. Unduŋ doktiŋa memik heki biyabune mu nehitubu-mekaneeŋ. \p \v 2 Du adi didimeniŋ hinek, unduŋ doktiŋa memik heki’walaŋ kohohik gineniŋ nanagileŋ. Eŋ yonadine nadiŋa kotigoŋ nanagileŋ. \p \v 3 Du adi gimbahaŋ fafaŋeniŋ nabugoŋ, eŋ yot fafaŋeniŋ nabugoŋ maaŋ. Nu uŋoŋ fooŋ halene nabudokoweŋ, maŋgande, da kubugoŋdi hebihat kwetne tiŋa yahehewene. \p \v 4 Bepaŋne, du me hogohi’walaŋ kohohik gineniŋ nanagileŋ. Adi yadi wombuŋolohi tiŋa titiŋhik kadakaniŋ hinek. \p \v 5 Yahwe, nu adi du hogok nadisukilitigamulat. Me kuyane gineŋ tububihila nadikunakunale-gamgutdi nadikunakunalegamulat. \p \v 6 Maŋdi nanagikuk nai uŋaniŋ tububihila nabudokoguŋdi nabudoko-tabubuyeeŋ kobuk i busuwalaŋ. Kaŋ nu adi du’walaŋ kohoge foloŋ hogok hatitabulat. Unduŋ doktiŋa nu wohoge helemahelemaŋ ganintiloluwaat. \p \v 7 Metam feedi nu’walaŋ hatihatine gineŋ nemek mintagiŋ u kanadi tigiŋ, tiŋa du kubugoŋdi fafaŋeniŋ hinek nabudokolaŋ u nadidakalegiŋ. \p \v 8 Helemahelemaŋ ganintilooŋ wohogegigit yohautaaŋ ganiutumbalat. \p \v 9 Nu kobuk agaŋ gawada tiŋa saŋiniŋne maaŋ agaŋ folak, unduneŋ ale du tiyaugene sigilulum tiŋa mu binabuluwaaŋ. \p \v 10 Memik heki adi nulukumuŋdok yoŋa bopneeŋ mede yodobu tiiŋ. \p \v 11 Adi indiŋ yoiŋ, “Bepaŋ agaŋ bikabuŋak, kaŋ adi tubulodadok nebek nemu hatak doktiŋa kedem keleeŋ honenim.” \p \v 12 Unduneŋ doktiŋa Bepaŋ du binabuŋa kweetniŋ mu haleŋ. Bepaŋne, du pilap hinek buŋa nehitubu-lodaweŋ. \p \v 13 Meheki nehikele tiiŋ heki u yehimoŋgofooŋ yehitubu-kadaka tibeŋ. Tiŋa undugoŋ nehitubu-kadaka tine tiiŋ heki u yehitubu-giyondaaŋ yehitubu-mekahinaka tibeŋ. \p \v 14 Iŋgoŋ nu adi helemahelemaŋ du hogok nadisukilitigamuŋa nehitubu-lodaweŋ yoŋa woom hatilat. Unduŋ doktiŋa nu adi wohoge ganintilohinaka tibit. \p \v 15 Nu du titiŋ didimeniŋ tuguŋ u metam yenihautawit. Nu adi du nemek tuguŋ hogohogok wendiniŋ mebi mu nadidakalehinakalat, iŋgoŋ fiit helemahelemaŋ adi kotigoŋ nanagikuŋ wendok yeniluwaat. \p \v 16 Yahwe Bepaŋ, nu du’walaŋ saŋiniŋge wendok nadiŋa wohoge ganintilowit. Tiŋa mede indiŋ yohautawit, “Wapum hogokdi didimeniŋ.” \p \v 17 Bepaŋ, nu kuyanineŋ tububihila nanindidimeguŋdi nanindidimelaŋ, kaŋ nu adi du nemek momohi-momohi tuguŋ wendok uŋgoŋ hati yohautalat. \p \v 18 Kaŋ kobuk ya agaŋ kine hapmuŋ gwahakat tilak, iŋgoŋ Bepaŋ, du mu binabeŋ. Du nukut hatibune nu metam mindaŋ mintaneeŋ heki u du’walaŋ saŋiniŋgedok yenihautawe nadineeŋ. \p \v 19 Bepaŋ, titiŋge didimeniŋ adi kwetkwet tuwot kilidapmaaŋ hatak, tiŋa undugoŋ meeniŋ namandahik foloŋ miŋgilaŋgoŋ hatak. Du kwanai wapum hinek tuguŋ. Nebek niŋdi Bepaŋ dutok tuwolit nemoŋ hinek. Du kubugoŋdi yalakapmedapmaŋ tilaŋ. \p \v 20 Du malabumuŋ mebimebi tubumintanamguŋ. Iŋgoŋ kotigoŋ nehitubu-kilitibaaŋ u agaŋ nadilat. Woŋ adi meyotneŋ halene kotigoŋ nanagitaŋ wondok tuwolit tibaak. \p \v 21 Unduŋ tiŋa wotnegigit tubuhautawaaŋ, eŋ kotigoŋ welekulema tubumintanambaaŋ. \p \v 22 Nu gita ulaŋa wohoge ganintilowaat. Bepaŋne, du adi mu binabulaŋ eŋ medege adi biyagoŋ hogok, unduŋ doktiŋa nu wohoge ganintiloit. Isilaehi’walaŋ Bepaŋ, du adi titiŋ momooŋ eŋ titiŋ didimeniŋ hogok tilaŋ. Wendoktiŋa nu gita ulaŋa kap toŋa wohoge ganintiloit. \p \v 23 Nu gita ulene mede momooŋ tobune nadifo tiŋa kakali tibit. Du kotigoŋ nanagikuŋ doktiŋa nu kap manedi hogok mu togambit. Mokoŋ. Nu adi welene eŋ nadinadine bunit togambit. \p \v 24 Du me nehitubu-kadaka tine tigiŋ heki u yehimoŋgofooŋ yehitubu-meka tuguŋ. Unduŋ doktiŋa nu helemahelemaŋ metam du’walaŋ titiŋge didimeniŋ wendok yeniluwaat. \c 72 \s1 Me niŋ Bepaŋdi me mapme tubulodadok yoŋa ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, du me mapme titiŋ didimeniŋge u momooŋgoŋ nindidimeweŋ. Kaŋ adi mede nadinadi kwanai didimeŋgoŋ tuluwaak. Du adi mede nadinadi kwanai didimeŋgoŋ hinek tilaŋ, wendok tuwot me mapme i maaŋ tubulodaune mede nadinadi kwanai didimeŋgoŋ hinek tuluwaak. \p \v 2 Unduŋ tiŋa metamgeye be metam fiyewakahi titiŋ didimeniŋ tiŋa yabudokoluwaak. \p \v 3 Du yadi kwanaihik tineeneŋ nemenemek momohi tubumintayembaaŋ. Tiŋa metam yehitubu-lodaune adi titiŋ didimeniŋ keleeŋ taneeŋ. \p \v 4 Me mapmedi me fiyewakahi’walaŋ malabumuŋhik u kedem tubudidimeluwaak, be me nemenemekdok baniŋ tiiŋ u kedem yehitubu-lodaluwaak. Tiŋa undugoŋ me noli yehitubu-kadakadok tiiŋ me undihi u maaŋ yehimoŋgofoluwaak. \p \v 5 Mele muyakipdi hautalune metamgeyedi wendok tuwot ganiutumbayaneeŋ. Unduŋ hati titaulune nai dapmawaak. \p \v 6 Du me mapme tubulodaune me momooŋ mintawaak, kaŋ titiŋŋiŋdi gwi maune dinina gineŋ nanaŋe momooŋ labiiŋ undiniŋ tibaak. \p \v 7 Adi’walaŋ naiŋiŋ gineŋ metam adi titiŋ didimeniŋ hogok keleeŋ hatineeŋ. Eŋ muyakip hadiwe tulune nemenemek momohi u kedem mintawaak. \p \v 8 Adi me mapme hatiŋa imeŋgwaŋ yamaiŋgoŋ haliwooŋ kweetniŋ hadapmalakneŋ metam hogohogok u wanakaŋ yabudokowaak. Eŋ adi’walaŋ kwetŋiŋ diniŋ fek adi Yufeletis ime foloŋ tububihilune wooŋ kwetkwet udapmawaak. \p \v 9 Metam kwet simintaneŋ hatiiŋ adi mapme wendok mulelem timineeŋ. Kaŋ memikŋiye adi kwetfoloŋ maaŋ kwam naneeŋ. \p \v 10 Kaŋ Spein diniŋ me mapme tiŋa imeŋgwaŋ gineŋ kwet kambaŋgit ila wiiŋ diniŋ me mapme heki adi siloŋ timineeŋ. Eŋ Alabiyahi’walaŋ me mapme tiŋa Itiopiahi’walaŋ me mapme adi takis aditok moŋgola buneeŋ. \p \v 11 Me mapme hogohogok aditok mulelem timineeŋ. Kaŋ metam hogohogokdi adi’walaŋ kwanai tineeŋ. \p \v 12 Adi me fiyewakahidi yehitubu-lodadok kutiniiŋ kaŋ yehitubu-lodalak. Be metam nemenemekdok baniŋ tiiŋ, kaŋ nebek niŋdi nemu yehitubu-lodaiŋ u negoŋ yehitubu-lodalak. \p \v 13 Adi metam saŋiniŋhinit mokit fiyewakahi hatiiŋdok bulaniŋgoŋ nadiyemilak. Tiŋa metam nemenemekdok lohilohi tiiŋ heki aditok hatihati tubumintayemilak. \p \v 14 Kaŋ memik heki adi yalaŋ yoŋa kisaŋ hinek yehitubu-kadakaaŋ yehimoŋgofofoŋdok tiiŋ iŋgoŋ kotigoŋ yahaŋelak. Biyagoŋ hinek, Bepaŋdi me fiyewakahi weleŋdi hinek yabukahilelak, tiŋa adi’walaŋ kumuŋhik woŋ adi nadiune nemek haŋaniŋgoŋ mu tilak. \p \v 15 Me mapme adi nai kweheyeniŋ kedem hatibaak, kaŋ Alabiyahidi gol kedem mineeŋ. Eŋ Bepaŋdi momooŋ timindok metamdi ninadi kwanai tineeŋ, kaŋ Bepaŋdi helemahelemaŋ momooŋ timiluwaak. \p \v 16 Pandiŋ tiŋa nanaŋe noli Lebanon uŋoŋ duhuduhu mintalak undugoŋ hinek metam’walaŋ dininahik gineŋ mintawek. Kaŋ yokwet wapumneŋ metam mohok kilihikitdi kwetkwet mintalak wendok tuwot mintaneŋ. \p \v 17 Kaŋ metamdi mapme wou tuwot mu kauleneeŋ, adi meledi labu diweluwaak indigoŋ tuwot me mapme wou nintiloyaneeŋ. Kaŋ metam hogohogokdi Bepaŋ ninadiune me mapmedok momooŋ timilak unduŋ tiŋa yehikahaŋneeŋ momooŋ tiyembek. \p \v 18 Yahwe’walaŋ wou nintilonim, Isilaehi’walaŋ Bepaŋ. Ne kubugoŋdi nemenemek uŋgoniŋ hogohogok u tilak. \p \v 19 Wou momooŋ u dapmandapmaŋnit mokit nintiloloŋdok. Biyagoŋ hinek, wougigitŋiŋdi kwetkwet kedem udapmawek. U biyagoŋ. \p \v 20 Jesi mihiŋiŋ Dewit’walaŋ ninadiŋiŋ agaŋ iŋgoŋ budapmalak. \c 73 \s1 Bepaŋdi me kadakahidok malabumuŋ yembaak \p \v 1 Bepaŋ adi Isilaehidok momooŋ tiyemilak, eŋ metam welehik geŋgeŋnit mokit, walahi hinekdok maaŋ undugoŋ momooŋ tiyemilak. \p \v 2 Iŋgoŋ muniniŋ nu agaŋ kadakaniŋ gineŋ mawene tiŋat. Nu adi kayone yalisulukeneeŋ maaŋ nule tiŋak wendok tuwot nadisukilitine bikabe tiŋat. \p \v 3 Nu me fokohinit’walaŋ bomboŋhik u yabunadigalika tiŋat, tiŋa me hogohi’walaŋ hatihatihik fofooŋ wendoktiŋa unduŋ tiŋat. \p \v 4 Adi yadi foloohik gineŋ folofigita nemu nadiiŋ. Adi yadi me fafaŋehi, tiŋa foloohik adi kedehi hogok. \p \v 5 Adi yadi nemek niŋdok lohilohi be malabumuŋ mebimebi nemu mintayemiiŋ. Meeniŋ noli malabumuŋ mebimebi mintayemiiŋ, iŋgoŋ adi yadi nemek undihi nemu mintayemiiŋ. \p \v 6 Unduŋ doktiŋa adi nehitok nadiune loloŋ tilak u metamdi miŋgoŋ kakaŋdok nadifo tiiŋ. Unduŋ tiŋa me noli hogok widihifit tiŋa yehitubu-kadakaiŋ. \p \v 7 Welehik eŋ nadinadihik gineŋ adi kadakaniŋ mebimebi titiŋdok nadigalika tiiŋ u ha-tubumintaiŋ. \p \v 8 Adi yadi meeniŋ noli yenimpekit tiŋa aditok adi titiŋ kadakaniŋ tiyemdok yoiŋ. Adi yadi foko hinek tiŋa metam noli yehitubu-kadakadok talik lohiiŋ. \p \v 9 Bepaŋ kunum gineŋ hatilak aditok medehaki niiŋ. Unduŋ tiŋa nehi wohiye yotilooŋ metam kwetfoloŋ hatiiŋdi adi’walaŋ nadinadi takalineŋ yoŋa yeniŋgigine tiiŋ. \p \v 10 Kaŋ Bepaŋ’walaŋ metamdi me gifoko heki’walaŋ medehik nadigalikaaŋ adi’walaŋ medehik uŋak nadisukilitiiŋ. \p \v 11 Me kadakahi wendi indiŋ yoiŋ, “Bepaŋ adi nemek indi tam i tuwot mu nadiwek. Bepaŋ loloŋnit hinek adi indi’walaŋ titiŋnik tubumintadok talik nemu halimilak.” \p \v 12 Me kadakahi adi indihi. Adi nemenemehik tuwot, iŋgoŋ kotigoŋ tomboyoula nemenemek noli maaŋ ha moŋgokiiŋ. \p \v 13 Nu adi nadinadiŋila hatibene welenedi kadakaniŋnit mokit momooŋ hatak. Unduŋ tiŋa kadakaniŋ nemu tugut. U tugut u nemek folooŋ mokit hogok tifit be tugut? \p \v 14 Kaŋ maŋgande, Bepaŋ, du folofigita helebufa namulaŋ, tiŋa haniŋ hogohogok malabumuŋ namulaŋ. \p \v 15 Nu me nolidi mede yoiŋ undugoŋ binek yolit woŋ adi metamgeye walanedi yabukahile mu tilit. \p \v 16 Nu nadibedi tiŋa nemek wendiniŋ mebi tubumintait yoŋa tilat. Iŋgoŋ kwanaimiŋ hinek tilat. \p \v 17 Bepaŋ, nu tikatika tiŋa uge uge yoke uŋgoniŋ gineŋ folat. Tiŋa du yoke uŋgoniŋ maaneŋ uŋoŋ haliŋa nadinadine dakaleune me kadakahidok maŋgoŋ hinek mintayembaak u agaŋ nadilat. \p \v 18 Dagoŋ nadiyembune adi talik sulukeneŋ gineŋ yawiiŋ. Eŋ dagoŋ tilaŋ kaŋ adi kisaŋ hinek maaŋ widihikadakalak. \p \v 19 Adi pilap hinek kadakaiŋ, doktiŋa adi’walaŋ kumuŋhik wendi hogoli hinek tilak. \p \v 20 Wapum, adi yadi me niŋdi timiŋ lihine tilak ala haniŋ lihine u dambek fiila ulak undihi. Ala du pilalune adi lihine dabugoŋ liwe tineeŋ. \p \v 21 Nai uŋaniŋ nadinadine pilalune welene adi agaŋ moŋ hinek nadiŋat. \p \v 22 Unduŋ tiŋa nadinadine tehedapmaune, nu du’walaŋ titiŋge u mu nadidakalelat. Tiŋa namandake foloŋ titiŋne tilat u yadi kale moiŋ nadinadinit mokitdok tuwolit tilat. \p \v 23 Iŋgoŋ nu helemahelemaŋ dukut hatilat kaŋ du kohone didimeniŋ foloŋ honelaŋ. \p \v 24 Du adi talik didimeŋgoŋ yaudok mede momooŋ nanilaŋ, ala kougoŋ nanagilune dukut kunum gineŋ hatidemeet. \p \v 25 Kunum foloŋ nebek noli nimaaŋgoŋ be hatiŋa nabudokolak? Nebek noli nemoŋ, da kubugoŋ hogok. Unduŋ doktiŋa Bepaŋ, nu adi gabuŋa nadigalika tilat. Nu dutok hinek nadilat unduŋ e nemenemek kwetfoloŋ diniŋ yendok unduŋ hinek mu nadilat. \p \v 26 Foloone be nadinadinedi saŋiniŋ mokit tubune kaŋ, Bepaŋ du da kubugoŋdi saŋiniŋne tibeŋ. Unduŋ tiŋa du nukut hatibune nu helemahelemaŋ tuwot hinek tiŋa hatiluwaat. \p \v 27 Biyagoŋ hinek, metam du sigilulum tigamiiŋ heki adi liwedapmaŋ hinek tineeŋ. Kaŋ meeniŋ koom du gehikelegiŋ, iŋgoŋ kobuk agaŋ bigabugiŋ, adi heki adi yehitubu-kadaka tibaaŋ. \p \v 28 Iŋgoŋ nu adi gehitubu-dula hinek tiŋa yamaiŋgoŋ hatat, u adi momooŋ hinek. Yahwe Bepaŋ, nu wooŋ hebihat titiŋdok kwetne adi da kubugoŋ. Kaŋ nu du nemenemek hogohogok tuguŋ u yohautawit. \c 74 \s1 Bepaŋdi Isilaehi yehitubu-lodawek yoŋa me niŋdi ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, du maŋgoŋde sigilulum tinimilaŋ? Metam dompageye inditok kwihita helemahelemaŋ-kube tiluwaaŋ? \p \v 2 Du metamgeye inditok kotigoŋ nadinimbeŋ. Du koomkwaha indi da’walaŋ metamgeye hinek yoŋa nibukahileguŋ. Dagoŋ nihituwaguŋ kaŋ indi du’walaŋ mebop mintaaŋ hatiyam. Du koom Saiyon kweboboe foloŋ indi gut hatiguŋ u kotigoŋ nadisuweŋ. \p \v 3 Memikniyedi Siloŋyotneŋ nemenemek hogohogok u yehitubu-kadakadapmaŋ tigiŋ. Ale du buŋa nemek i kadakaaŋ haliulak i kaweŋ. \p \v 4 Memikgeye adi du yoke uŋgoniŋ u kahileeŋ hali gibitaŋ kakaliŋa nemek kaka tigiŋ. Adi du’walaŋ nemenemek u bekula wendok kibikoŋ nemek nehi’walaŋ fekhikhinit uŋak boigiŋ. \p \v 5 Adi me behepneŋ wooŋ kudup ulitawa tiiŋ nabugoŋ, du yoke uŋgoniŋ’walaŋ bem heki u finaŋgondi fitubukadaka taugiŋ. \p \v 6 Palaŋ kudikudihinit fiŋa ulaugiŋ u memik hekidi finaŋgon eŋ kwadi wapuhidi beŋa ubulaginetaugiŋ. \p \v 7 Adi yoke uŋgoniŋ u kudup kulahegiŋ. Adi titiŋ hogoli hinek tiŋa kwet momooŋ da hatidok kahileguŋ u tubukadakagiŋ. \p \v 8 Adi yadi nihibefofoŋ hinek titiŋdok nadigiŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ bopyot hogohogok indi’walaŋ kwetnineŋ yali ugiŋ hogohogok u wanaŋ kulahedapmaŋ titaugiŋ. \p \v 9 Da titiŋge uŋgoniŋ diniŋ fek nimguŋ hogohogok uyadi agaŋ beyakudapmagiŋ. Kaŋ kobuk polofet nemu hatinimilak. Tiŋa indi’walaaniŋ nebek niŋdi malabumuŋ i nai deniŋ hinek dapmawaak u maaŋ mu nadilak. \p \v 10 Bepaŋ, nai dedigoŋ hinek memikniye adi ninimpekit tihatineeŋ? Adi helemahelemaŋ du wohoge yotifooŋ ganiŋkadaka kube tiyaneeŋ? \p \v 11 Maŋgoŋde tiŋa du indi nihitubu-lodadok mu nadilaŋ? Du maŋgoŋde nibukabeleŋ saŋiniŋge kahilelaŋ? \p \v 12 Iŋgoŋ Bepaŋ, du koomkwaha tububihila mapmenik hatiguŋdi kobuk maaŋ undugoŋ hatinimilaŋ. Tiŋa nai fee hinek mik gineŋ nihitubu-lodaune mu nihitubu-kadakagiŋ. \p \v 13 Da’walaŋ saŋiniŋge gineŋ imeŋgwaŋ wapum u ulopmadiune imedi dombuŋgolooŋ fukufukuŋ looŋ yakumuk. Unduŋ tiŋa Isiphi imeŋgwaŋ diniŋ pisi wapuhi nabugoŋ bugiŋ u yehitubu-kadakadapmaguŋ. \p \v 14 Unduŋ tiŋa yeguŋ e’, Isiphi’walaŋ talitimeŋhik u fowa mebi nabugoŋ ulitawaguŋ, unduŋ tiŋa folooŋ u kale kwet fiileŋ kiŋ hogok foloŋ itougiŋdok yembune nagiŋ. \p \v 15 Dagoŋ nadiguŋ kaŋ ime kuyahi kwetfoloŋ sila labuŋa woditaugiŋ. Eŋ dagoŋ nadiune ime wapuhi hahali u naŋgat tigiŋ. \p \v 16 Dagoŋ yoguŋ kaŋ hauta tiŋa mambip mintagumuk, eŋ mele dut muyakip foloniŋ iitdok nadiyemguŋ indigoŋ tuwot ikamuk. \p \v 17 Tiŋa kwetkwet haliulak indigoŋ fekhik tuwotuwot hinek kamekwambundaguŋ kaŋ hatak. Unduŋ tiŋa gulet indigoŋ tuwot gwi nai eŋ mele nai kameguŋ. \p \v 18 Yahwe, du kaule mu tibeŋ. Memikgeye adi ganimpekit hati tiiŋ. Adi yadi me bubuyehi nadinadihinit mokit nabugoŋ, doktiŋa dutok adi nadigambune nemek fiit nabugoŋ tilak. \p \v 19 Metamgeye adi saŋiniŋhinit mokit. Unduneŋ doktiŋa du tiyaugene mu binibiluwaaŋ, du unduŋ nobu tibeŋ adi memik heki yendi nihitubu-kadaka hinek-ku tineŋ oŋ. Memik heki adi metamgeye indi kisaŋ hinek nihitubu-kadakaiŋ. Unduŋ doktiŋa fiit du inditok nadikaule adi mu tibeŋ. \p \v 20 Indi’walaŋ kwetnineŋ adi meeniŋdi mik hogok kaka tiŋa wooŋ hebihatiiŋ. Unduŋ doktiŋa du koom indi gut yofolok tuguŋ u kotigoŋ nadisuweŋ. \p \v 21 Du me kadakahi u biyabune meeniŋ noli yehiyali-moŋgofohinaka hinek adi mu tineŋ. Du me fiyewakahi nemenemekdok baniŋ tiiŋ u yehitubu-lodaweŋ, kaŋ adi wohoge kedem ganintiloneŋ. \p \v 22 Bepaŋ, dubo pilaleŋ ale, pilali memik heki u yabeŋ. Me fokohinit u helemahelemaŋ ganimpekit tiiŋ ale dubo u nadisuweŋ! \p \v 23 Memikgeye adi yadi mede wapum toŋgiyondaaŋ medehaki ganiiŋ. Adi yadi helemahelemaŋ kutifiyeyat hogok ya-tiiŋ. Ale Bepaŋ, du yadi titiŋhik wendok kaule adi mu tibeŋ. \c 75 \s1 Bepaŋ ne kubugoŋdi metam’walaŋ mede yodapmandapmaŋ kwanai didimeniŋgoŋ tilak \p \v 1 Bepaŋ, indi welemomooŋ nadigamuŋa helemahelemaŋ ganiutumbayam. Unduŋ tiŋa indi wohogegigit u yohautayam, tiŋa nemenemek momooŋ tuguŋ wendok maaŋ kahat tiyam. \p \v 2 Bepaŋ adi indiŋ yolak, “Nu mede nadinadi kwanai titiŋdok nai u agaŋ yodapmawene hatak. Kaŋ nu mede nadinadi kwanai tibaat woŋ adi fai nemu tibaat, didimeniŋgoŋ hinek tibaat. \p \v 3 “Kwet tiŋa metam wendok foloŋ hatiiŋ, adi yadi kedem yehimahamulak. Iŋgoŋ kwet kainiŋ hinek haulolooŋ tilak woŋ adi na honeeŋ halene fafaŋe tiŋa halaak. \p \v 4 “Nu me gifoko heki indiŋ yeniŋgut, ‘Hidi foko mu tineŋ.’ Eŋ me kadakahidok indiŋ yeniŋgut, ‘Hidi hide’walaŋ wohiyedok nadiune loloŋnit mu tibek. \v 5 Hidi hide’walaŋ saŋiniŋhikdok nadifo mu tineŋ. Tiŋa undugoŋ, hidi mede wapum toŋa nanimpekit adi mu tineŋ.’” \p \v 6 Metam’walaŋ titiŋhik kameka titiŋdok kwanai woŋ adi mele labulakneŋkade be mele fohebilakneŋkade, be kwet fiileŋ mu mintalak. \v 7 Bepaŋ ne hogokdi titiŋnik kameka tilak. Adi negoŋ me noli nadiyembune fofoŋnit tiiŋ, eŋ me nolidok nadiyembune loloŋnit tiiŋ. \p \v 8 Wapum adi kohoŋ foloŋ ime gitnaŋ tout niŋ honeeŋ itak. Uŋoŋ kwihitaŋiŋ diniŋ wain ime fafaŋeniŋ hinekdi tokiŋa itak. U kweheune me kadakahi hogohogok adi u silotnaaŋ silotnadapmaŋ hinek tiiŋ. Wondok tuwolit hinek metam kadakahi adi yadi Bepaŋdi mede nadinadi kwanai tibaakneŋ uŋoŋ wooŋ tuwot mu saŋindaneeŋ, mokoŋ hinek. \p \v 9 Iŋgoŋ nu adi helemahelemaŋ Jekop’walaŋ Bepaŋ u miŋgilaŋgoŋ yotubuhautaluwaat. Unduŋ tiŋa wou nintilooŋ kap mohok tomiluwaat. \p \v 10 Bepaŋdi me kadakahi’walaŋ saŋiniŋhik u yolom-moŋgolaak, eŋ me didimehidok adi toboniŋ saŋiniŋ wapum hinek yembaak. \c 76 \s1 Bepaŋ adi mik gineŋ fafaŋe tuguk \p \v 1 Judahi adi Bepaŋ nadimihinaka tiiŋ. Kaŋ Isilaehi adi wougigitŋiŋ u yotiloiŋ. \p \v 2 Yoli adi Jelusalem uŋoŋ yatak. Kaŋ ne yadi Saiyon kweboboe foloŋ uŋoŋ itoulak. \p \v 3 Adi kwet uŋoŋ memik heki’walaŋ tebe kaŋguma, kweletalak eŋ miknoŋhik wobugolokuyemilak. Bepaŋdi mik bomboŋhik hogohogok u agaŋ yehitubu-kadakadapmaguk. \p \v 4 Bepaŋ, du yadi wohogegigitnit, tiŋa mapme loloŋnit hinek. Du kweboboe wapuhi waaniŋ uŋgoŋ yakiiŋ u yalakapme tilaŋ. \p \v 5 Mikmehiye fafaŋehi’walaŋ nemenemehik momohi u agaŋ yolombegiŋ. Kaŋ mikme heki u agaŋ kumuŋgiŋ, doktiŋa mik bomboŋ moŋgoyemdok me nemoŋ. \p \v 6 Jekop’walaŋ Bepaŋ, du agaŋ gibitaŋ yenintoguŋ, kaŋ wosi tiŋa me wosi foloŋ ikiŋ adi wanakaŋ kwetfoloŋ maaŋ kumuŋa haliugiŋ. \p \v 7 Iŋgoŋ Bepaŋ, meeniŋ fee adi dutok munta tiiŋ, ale du aditok kwihita binek tubune, me nediyeŋdi yoŋa du namandake foloŋ yalek? \p \v 8-9 Du kunum foloŋ hali metam hogohogok mede gineŋ yapmeguŋ. Tiŋa medehik yodapmaŋdok pilali yakuŋ. Tiŋa metam me nolidi kadakaniŋ tiyemgiŋ u yehitubu-lodaguŋ. Unduŋ tubune kwetfoloŋ metam hogohogok adi munta tiŋa mede mokit kabup hinek haliugiŋ. \p \v 10 Me hekidi kwihita tiiŋ, iŋgoŋ wendiniŋ folooŋ metam nolidi wohoge ganintiloneŋ. Kaŋ metam mik gineŋ mu kadakaneeŋ heki adi du gehitubu-dulaaŋ mulelem tigamuŋa ganiutumbaneeŋ. \p \v 11 Du Yahwe Bepaŋge maŋgoŋ mimiŋdok yofafaŋeguŋ u mimbeŋ. Metam hogohogok adi siloŋhik beŋa wooŋ aditok siloŋ timineŋ. Adi yadi Saŋiniŋ Molom doktiŋa nemenemek kwetfoloŋ hatiiŋ hidi aditok gikiŋgoŋ timiŋa munta timineŋ. \p \v 12 Adi yadi mapme foko tiiŋ heki u yehimoŋgofofoŋ tilak. Tiŋa mapme kwetfoloŋhi kisaŋ hinek yehitubu-muntalak. \c 77 \s1 Me niŋdi malabumuŋ gineŋ hali Bepaŋ kutinilak \p \v 1 Nu Bepaŋdi nadinambek yoŋa gibitaŋ kutifiyelat. Kaŋ adi kutibulabulayene u nadilak. \p \v 2 Malabumuŋ mintanamulak nai uŋaniŋ nu Wapum ninadilat. Helemahelemaŋ timiŋ kohone belooŋ ninadi kwanai tilat iŋgoŋ welekulema mu tubumintalat. \p \v 3 Nu Bepaŋdok nadihatiŋa welebulaniŋgoŋ tubumintalat. Tiŋa uŋgoŋ tomboyoula nadihatiŋa agaŋ gweheye tilat. \p \v 4 Bepaŋdi kaipmuŋ napme halune damo mu deitat. Unduŋ tiŋa nadibedi tiŋa mede yodok kwanaimiŋ tilat. \p \v 5 Nu nai momohi koom hatiyagumun wendok hanadilat. Tiŋa undugoŋ gulet agaŋ dapmaaŋ ugiŋ wendok maaŋ hanadisulat. \p \v 6 Timiŋ adi nadinadi kwanai fuliŋgoŋ hinek tilat. Nadinadi kwanai tomboyoula tiŋa wooŋ moŋ kaŋ na uŋgoŋ indiŋ yonadilat, \v 7 “Wapum adi agaŋ sigilulum binek tinamguk? Tiŋa kotigoŋ mu binek nabukahilewaak? \p \v 8 Weleŋdi hinek nibukahileguk u agaŋ binek biguk? Tiŋa mede yofafaŋeŋiŋ u maaŋ agaŋ binek bikabune foguk? \p \v 9 Bepaŋ adi kwihita binek tinimiŋa siloŋ tobogoŋ mu tinimilak? Be kwihitaŋiŋ wendi siloŋ tobogoŋ u kamehelak?” \p \v 10 Nu unduŋ nadiŋa indiŋ yolat. “Bepaŋ loloŋnit adi kotigoŋ mu nehitubu-lodalak. Wendoktiŋa nu welemulap tilat.” \p \v 11 Yahwe, nu kotigoŋ kwanaige wapum wondok nadisulat. Biyagoŋ, nu du koom kudi wapuhi wapuhi tuguŋ wendok nadiwit. \p \v 12 Nemenemek hogohogok tuguŋ wondok nadiwit. Tiŋa kwanai saŋiniŋhinit tuguŋ u maaŋ nadiwit. \p \v 13 Bepaŋ, du titiŋge adi uŋgoniŋ tiŋa didimeniŋ hogok. Bepaŋ yalayalaŋ niŋdi dukut noŋgonoŋgoŋ nemu tilak Mokoŋ hinek. Du kubugoŋdi yalakapmedapmaŋ tilaŋ. \p \v 14 Bepaŋ, du kubugoŋdi kunum diniŋ kudi saŋiniŋnit tilaŋ. Eŋ koom metam hogohogok saŋiniŋge tubumintaune kagiŋ. \p \v 15 Tiŋa undugoŋ da’walaŋ saŋiniŋgedi metamgeye kotigoŋ yanagikuŋ. Adi yadi Jekop tiŋa Josep’walaŋ yalakihiye. \p \v 16 Bepaŋ, koom ime heki du gabuŋa munta tigiŋ, kaŋ imeŋgwaŋ wapuhi fuliŋmamaŋ adi hehele tiŋa tibitim tigiŋ. \p \v 17 Mulukwaŋdi gwi wapum tubumintaune maguk kaŋ muŋkulap toŋa filimpit tubune hautaŋiŋdi kwetkwet udapmaguk. \p \v 18 Dagoŋ nadiune muŋkulapdi fifiŋgobut gut kiulaŋa toguk. Kaŋ filimpit tubune hautaŋiŋdi kwetkwet udapmaguk, unduŋ tubune kwet adi tiŋati mahamulune tibitim tuguk! \p \v 19 Talikge adi imeŋgwaŋ lekiŋgoŋ foloŋ uŋgoŋ hakuk. Kaŋ du uŋgoŋ yauguŋ. Iŋgoŋ kayoŋ yaliyauguŋ kayoŋkayoŋ nemu kagumun. \p \v 20 Du adi dompa kadoko dabugoŋ hinek talitimeŋ tiŋa metamgeye yanagikuŋ. Tiŋa Moses dut Alon kwanai uŋakoŋ yembune talitimeŋ tiŋa yabudokooŋ yanagikumuk. \c 78 \s1 Bepaŋ tiŋa metamŋiye diniŋ mede kahat \p \v 1 Metamneye, hidi medene yodakalelat u momooŋgoŋ hinek nadineŋ. Hidi nu mede yobe tilat wendok magi kametnadi fofooŋgoŋ tineŋ. \p \v 2 Nu adi yoyout mede yobit, eŋ nemenemek komi kabup hebihalibulak wendok maaŋ kahat tihambit. \p \v 3 Koom mamani-papaniyedi nemek wondok agaŋ ninimbune magi kametnadi tiŋa nadigumun. \p \v 4 Indi wapmihiniye mu yeniŋa mede u yalihefula adi mu tineem. Adi toboniŋ yalakiniye tomboyoula mintaneeŋ u Yahwe’walaŋ saŋiniŋŋiŋ wapum eŋ kwanai saŋiniŋnit tuguk eŋ kunumneniŋ kudi tuguk u mede kahat tiyemne nadineeŋ. \p \v 5 Bepaŋdi Isilaehi metamdok Yodoko Medeŋiŋ yemguk. Tiŋa Jekop yalakiŋiyedi takalidok yoŋa mede yeniŋguk. Adi koom mamaŋ-papaŋ heki indiŋ yeniŋguk, “Hidi wapmihihiye nu’walaŋ Yodoko Medene i momooŋgoŋ hinek yenindidimeyaneeŋ.” \p \v 6 Unduŋ tineeŋ doktiŋa wapmihi-bop mindaŋ mintaneeŋ adi maaŋ nadineeŋ, ala adibo yakaleeŋ wapmihihiye yenineeŋ. \p \v 7 Unduŋ tineeŋ doktiŋa adi maaŋ Bepaŋ nadisukilitimineeŋ, tiŋa adi nemenemek hogohogok tuguk u nadikaule tuwot mu tineeŋ. Unduŋ tiŋa adi’walaŋ Yodoko Medeŋiŋ hogohogok u kedem yehikeleneeŋ. \p \v 8 Tiyaugene mamahi-papahiyedok tuwolit mintaneeneŋ ala. Mamaŋ-papaŋ heki adi foko tiŋa Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ kahaŋinda tigiŋ, unduŋ tiŋa Bepaŋ nadisukilitimiŋ hinek mu tigiŋ, eŋ medeŋiŋ maaŋ undugoŋ helemahelemaŋ hinek mu takaliyagiŋ. \p \v 9 Koom Ifeleimhi adi tebe bohom tiŋa tiulidokogiŋ. Iŋgoŋ mik pilalune toboniŋ momoŋ tiŋa ugiŋ. \p \v 10 Adi yadi Bepaŋ dut yofolok tigiŋ u mu takaligiŋ, tiŋa undugoŋ Yodoko Medeŋiŋ takalidok adi nadilakata tigiŋ. \p \v 11 Adi yadi Bepaŋdi nemenemek tuguk be kunumneniŋ kudi dauhik foloŋgoŋ tubune yabugiŋ u agaŋ kaule tigiŋ. \p \v 12 Isip kwetneŋ kwet gutuŋ niŋ wou Soan, uŋoŋ Bepaŋdi kunumneniŋ kudi niŋ tubune mamani-papaniye adi dauhikdi hinek kagiŋ. \p \v 13 Bepaŋdi imeŋgwaŋ ulitawaune fukufukuŋ looŋ yalune Isilaehi metam yanagilune lekiŋgoŋ uŋgoŋ bugiŋ. \p \v 14 Hadapmo adi mulukwaŋ gineŋ hali talitimeŋ tiyemguk, eŋ timiŋ adi kudup hautaŋiŋ gineŋ hali talitimeŋ tiyemguk. \p \v 15 Adi kwet fiileŋ uŋoŋ kawade heki upupuheneune ime kwet kainiŋneniŋ sila labuŋa woditaune nagiŋ. \p \v 16 Adi yobune ime kawade gineniŋ labuŋa ime wapuhi behepneŋ wodiŋa wiiŋ nabugoŋ wodiŋa uguk. \p \v 17 Iŋgoŋ adi yadi Bepaŋ loloŋnitdok kadakaniŋ hati timiyagiŋ. Adi kwet fiileŋ uŋoŋ hatiŋila foko hati-timiyagiŋ. \p \v 18 Adi Bepaŋ tikamanda timindok nadiŋa unduŋ tagiŋ. Adi nanaŋe dediniŋdok hinek nadiyagiŋ uŋak yembek yoŋa gibitaŋ kutiniyagiŋ. \p \v 19 Adi Bepaŋ nimpekit tiŋa indiŋ yoyagiŋ, “Kwet fiileŋ iŋoŋ Bepaŋdi nanaŋe mohok tuwot hinek kedembe nimbek? \p \v 20 Koom kawade foloŋ ulune ime wapum u biyagoŋ wodiguk. Iŋgoŋ nanaŋe tiŋa kale u kedem-kube nimbek?” \p \v 21 Unduŋ yoŋa tobune Yahwe adi medehik u nadiŋa kwihita tuguk. Doktiŋa kudup kameune Isilaehi’walaŋ foguk. Tiŋa kwihita kisaŋ hinek tiyemguk. \p \v 22 Adi mu nadisukilitimiŋgiŋ, tiŋa undugoŋ adi yehitubu-lodaune momooŋ hatidok nadiŋa tuguk wendok maaŋ mu nadisukilitigiŋ, doktiŋa unduŋ tiyemguk. \p \v 23 Iŋgoŋ fiit yobune kunum dilitomguk. \p \v 24 Kaŋ yobune mana kwetfoloŋ maaŋ foune moŋgola nagiŋ. Adi kunumneniŋ nanaŋe yembune nagiŋ. \p \v 25 Unduŋ doktiŋa adi aŋelo heki’walaŋ nanaŋe nagiŋ. Bepaŋdi nanaŋe tuwot hinek yembune natoki tigiŋ. \p \v 26 Kaŋ mindaŋ mele labulabuneŋkade yobune sububa wapum fedikuk, eŋ ne’walaŋ saŋiniŋŋiŋ gineŋgoŋ yobune sububa saut-kade maaŋ fedikuk. \p \v 27 Kaŋ negoŋ yobune bagi mohok fee mumuyeŋ kwamdok tuwolit, eŋ kiŋ luhineŋ ikiiŋdok tuwolit wendi adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ maaŋ fotelegiŋ. \p \v 28 Bepaŋ ne nadiune bagi hekidi maaŋ fooŋ metamdi yot maaŋ ila ugiŋ lekiŋgoŋhik gineŋ fogiŋ, eŋ seli-yot haliugiŋ u kelemadidapmaŋ tiŋa hakiŋ. \p \v 29 Kaŋ metamdi u beŋa henaŋ tuwot hinek nadigiŋ. Bepaŋdi nemek yemdok nadiŋa kutiniŋgiŋ u uŋakoŋ yemguk. \p \v 30 Kaŋ uŋakoŋ hati-nagiŋ. Iŋgoŋ mu nadapmalune, \v 31 nai uŋaniŋgoŋ Bepaŋdi kwihita tiyemiŋa me fafaŋehi u widihikumuŋ tuguk, Isilaehi’walaŋ mekuya momohi. \p \v 32 Bepaŋ adi kunumneniŋ kudi fee tuguk, iŋgoŋ metamdi yabuhaŋindaaŋ tomboyoula kadakaniŋ fee tiŋila Bepaŋ mu nadisukilitimiŋgiŋ. \p \v 33 Wendoktiŋa Bepaŋdi meeniŋ mahik foloŋ munabut tubune sububadi labuŋa pilap hinek fitak wondok tuwolit pilap hinek yehitubu-liwe tuguk. Adi pilap hinek yehitubu-kadakaune kumuŋ tigiŋ. \p \v 34 Bepaŋdi noli widihi-kumuŋguk, kaŋ nai uŋaniŋ me noli welehik tubutakaleeŋ adi’walaŋkade buŋa ninadi kwanai gibitaŋ tigiŋ. \p \v 35 Nai uŋaniŋ Bepaŋdi yahehewe tiyemiŋa momooŋ hinek yabudokolak eŋ Bepaŋ loloŋnit hinek adi momooŋ yehitubu-lodalak u kotigoŋ naditomgiŋ. \p \v 36 Iŋgoŋ u yalaŋ timiŋa niŋkamanda tigiŋ. \p \v 37 Unduŋ tiŋa adi’walaŋ medeŋiŋ mu takaligiŋ, eŋ adigut yofolok tigiŋ u bikabugiŋ. \p \v 38 Iŋgoŋ Bepaŋ adi metamŋiyedok siloŋ tobogoŋ tiyemiŋa kadakaniŋhik tumolokula mu yehitubu-kadakaguk. Nai fee hinek kwihitaŋiŋ u fiit honekilitiŋa hali nadikwihita mu tiyemiluguk. \p \v 39 Aditok indiŋ nadiyemiluguk, adi yadi nemek fafaŋehi mokoŋ, adi yadi meeniŋ, tiŋa undugoŋ adi yadi sububadi fedila buŋa dapmaaŋ ulak undihi. \p \v 40 Nai fee hinek kwet fiileŋ uŋoŋ Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ nadihaŋinda timiŋgiŋ. Unduŋ timimbune adi nai fee hinek welemulap nadiluguk. \p \v 41 Adi Bepaŋ tikamanda timindok nadiŋa nemek tagiŋ uŋakoŋ tiyakaleeŋ kotigoŋ tagiŋ. Unduŋ tiŋa Isilaehi’walaŋ Bepaŋ Uŋgoniŋ weleŋ tubukadakayagiŋ. \p \v 42 Adi Bepaŋ saŋiniŋŋiŋ loloŋnit, tiŋa memik heki’walaŋ kohohik gineniŋ yehitubu-lodaaŋ kotigoŋ yanagikuk u mu naditomgiŋ. \p \v 43 Isip kwetneŋ kwet gutuŋ niŋ wou Soan, uŋoŋ kunumneniŋ kudi fee tuguk. \p \v 44 Bepaŋdi ime nadiune naŋgat yageleune Isiphi adi ime tuwot mu nagiŋ. \p \v 45 Tiŋa bubugaim eŋ hawom mohok fee nadiune adi’walaŋkade ugiŋ. Wooŋ bubugaimdi yehisigiŋ eŋ hawom hekidi yohikkwehik tubukadakagiŋ. \p \v 46 Eŋ Bepaŋdi kaleŋgiŋgiŋ tiŋa gwatak yeniŋkulune buŋa dininahik gineŋ nemenemek labugiŋ u nadapmaŋ tigiŋ. \p \v 47 Tiŋa undugoŋ negoŋ nadiune gwi ais nabugoŋ wondi maaŋ wain tawahik u yehitubu-kadakagiŋ, eŋ nadiune aisdi bem gimiŋ fik u yehitubu-kadaka tuguk. \p \v 48 Tiŋa nadiune gwi ais nabugoŋ maaŋ makauhik u widihikumuŋdapmaŋ tuguk, eŋ filimpitdi dompahiye widihikumuŋ-dapmaguk. \p \v 49 Adi kwihita kisaŋgoŋ hinek tiyemiŋa gibitaŋ yehitubu-kadakaguk. Unduŋ tiŋa aŋelo fafaŋehi yapmeune wooŋ yehitubu-kadakagiŋ kaŋ adi malabumuŋ wapum nadigiŋ. \p \v 50 Adi kwihita tiyemiŋa mu biyabuguk. Mokoŋ. Adi toboniŋ nadiune yagit wapumdi yohoneune kumuŋ fotaba tigiŋ. \p \v 51 Eŋ Isiphi’walaŋ tuwo biyeniŋ hogohogok u widihikumuŋdapmaŋ tuguk. \p \v 52 Unduŋ tiŋa dompa kadoko me nabugoŋ talitimeŋ tiŋa metamŋiye yanagikuk. Tiŋa kwet fiileŋ uŋoŋ talik yenindidimeeŋ yahaŋeguk. \p \v 53 Adi momooŋ hinek tiŋa yahaŋeguk, doktiŋa adi munta mu tigiŋ. Iŋgoŋ memikhiye adi imeŋgwaŋdi yehikumuyeguk. \p \v 54 Adi yahaŋeune ne’walaŋ kweli uŋgoniŋ gineŋ bugiŋ, kweboboe woŋ adi ne’walaŋ saŋiniŋŋiŋ gineŋ fafaŋeeŋ kahileguk. \p \v 55 Adi metamŋiye bugiŋ kaŋ metam noli uŋoŋ hatigiŋ u yehikelekukuk. Unduŋ tiŋa kwet u Isilaehi mebopdok daneyemtauguk. Unduŋ tiŋa yohik hogohogok u metamŋiyedok yembune yohikwehineŋ kulemaŋgoŋ itougiŋ. \p \v 56 Iŋgoŋ Isilaehi adi Bepaŋ Saŋiniŋ Molom u tikamanda timiŋa foko timiŋgiŋ. Unduŋ tiŋa Yodoko Medeŋiŋ u mu takaligiŋ. \p \v 57 Adi yadi mamahi-papahiyedi koom tigiŋ wendok tuwot foko tiŋa medeŋiŋdok nadilakata tigiŋ. Adi yadi tebemiŋ gembugolohi nabugoŋ tigiŋ. \p \v 58 Adi bepaŋ yalayalaŋ heki’walaŋ welewele eŋ altahik tutumbaune Bepaŋ adi wendoktiŋa kwihita tuguk. \p \v 59 Bepaŋ adi titiŋhik u kaŋ kwihita kisaŋ hinek tiyemguk, unduŋ doktiŋa Isilaehi adi sigilulum tiyemiŋa biyabudapmaŋ tuguk. \p \v 60 Unduŋ tiŋa Sailo uŋoŋ Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot selidi magiŋ u bikabu tuguk. Yot wendok foloŋ adi metam’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ hatiguk. \p \v 61 Unduŋ tiŋa memik heki biyabune buŋa yofolok bogit u tiŋa ugiŋ. Bogit wendok gineŋ adi ne’walaŋ saŋiniŋŋiŋ tiŋa namanda diniŋ hauta wapum u kayagiŋ. \p \v 62 Adi metamŋiye yabukwihita tiŋa biyabune memikhiyedi buŋa widihi-kumuŋgiŋ. \p \v 63 Mekuya adi mik gineŋ kumuŋdapmagiŋ, doktiŋa tamkuyadi yohohiye titiŋdok me nemu hatigiŋ. \p \v 64 Memik hekidi Siloŋyot diniŋ talitimeŋ heki u miknoŋdi widihi-kumuŋgiŋ, kaŋ tamhiye adi yohohiyedok bulaniŋgoŋ nadigiŋ iŋgoŋ e, makat mu kokiŋ. \p \v 65 Kaŋ Wapum adi me niŋdi damo gineniŋ pilatak nabugoŋ pilakuk, eŋ me fafaŋeeŋ niŋdi wain ime fee naaŋ kakali yaulak wendok tuwot tuguk. \p \v 66 Adi memik heki gut mindobuŋa kotigoŋ yehikeleune ugiŋ. Unduŋ tiŋa yehikalakapme hinek tubune adi mekadapmaaŋ mik kotigoŋ mu tigiŋ. \p \v 67 Tiŋa adi yadi Josep’walaŋ yalakiŋiyedok moŋ nadiyemiŋa yeniŋkelekut tuguk. Tiŋa undugoŋ Ifeleim’walaŋ yalakiŋiye maaŋ adi yabukahile mu tuguk. \p \v 68 Adi yadi tobo Juda’walaŋ yalakiŋiye tiŋa Saiyon kweboboe, ne weleŋdi kahile tilak, adi netok gigit yofafaŋeguk. \p \v 69 Adi yoli uŋgoniŋ kweboboe wendok foloŋ maguk, tiŋa yoli u tubufafaŋeune kunumdi fafaŋeniŋ hatak eŋ kwet i kamekwambundaguk kaŋ hatak wondok tuwot fafaŋeeŋ yatak. \p \v 70 Bepaŋdi tipilapilaye-meŋiŋ Dewit adi dompa hati yabudokolune nagila metamŋiye yabudokodok yoŋa kahileguk. \p \v 71 Unduŋ tiŋa Isilaehi’walaŋ mapme kameguk, kaŋ Bepaŋ metamŋiye yabudoko kwanai tuluguk. \p \v 72 Dewit adi kwanaiŋiŋdok hogok nadinadi tiŋa momooŋ hinek yabudokoluguk. Unduŋ tiŋa talitimeŋ momooŋ hatiguk. \c 79 \s1 Isilaehi adi Bepaŋdi yehitubu-lodawek yoŋa ninadigiŋ \p \v 1 Bepaŋ, me nadisukilitihinit mokit adi agaŋ indi’walaŋ kwetnineŋ iŋoŋ bugiŋ, buŋa metamgeye inditok mik tinimiiŋ. Adi datok yoŋa yoke uŋgoniŋ maguŋ u tubukadaka tigiŋ, kaŋ yoke uŋgoniŋ u geŋgeŋnit tilak. Unduŋ tiŋa Jelusalem adi tubukadaka hinek tigiŋ. \p \v 2 Adi metamgeye eŋ kwanai-megeye widihikumuŋgiŋ, kaŋ bagi kalaŋkatak tiŋa kale moihidi foloohik dabaŋ u nagiŋ. \p \v 3 Memik hekidi metamgeye widihi-kumumbune naŋgathikdi kwatneeŋ Jelusalem maaneŋ ime nabugoŋ wodiŋa uguk. Kaŋ uŋoŋ foloohik dabaŋ beŋa wooŋ yehiwenefuladok nebek nemu hatigiŋ. \p \v 4 Metam-bop indi itowamneŋ yamaiŋgoŋ itowiiŋ heki adi nibugegeeŋ ninimpekit tiŋa mede kadakahi niniiŋ. \p \v 5 Yahwe, du inditok kwihitanimiŋa nai kweheyeniŋ undugoŋ be hatibaaŋ? Kwihitagedi kudup dalak unduŋ daaŋ kumuŋ mu tibaak be? \p \v 6 Du adi toboniŋ metambop du’walaŋkade wooŋ mulelem mu tigamuŋa ganiutumbaaŋ sigilulum tigamiiŋ, metam undihidok adidili kwihita tiyembeŋ. \p \v 7 Metambop adi kuyeŋ metamgeye indi nindihikumuŋgiŋ, tiŋa kwetnik nimguŋ u tubukadaka hinek tigiŋ. \p \v 8 Du tiyaugene mamani-papaniyedi koom kadakaniŋ tigiŋ wondok kibikoŋ nobuniŋ malabumuŋ i tubu-udanenimuliweŋ. Indi saŋiniŋnik agaŋ fofoye tilak, unduŋ doktiŋa du fiit siloŋ tobogoŋ tinimiŋa saŋiniŋ pilap nimbeŋ. \p \v 9 O Bepaŋ, du da kubugoŋdi nihitubu-lodaaŋ kotigoŋ hati ninigitaŋ. Ale wohogegigitdok nadiŋa nihitubu-lodaweŋ. Kotigoŋ ninigila kadakaniŋnik hogohogok u wanakaŋ tumolokutnimbeŋ, kaŋ indi wohoge ganintilonim. \p \v 10 Dediŋ doktiŋa mebop nolidi indiŋ nininadiiŋ, “Bepaŋhik deŋgoŋ hatak?” Adi kwanai-megeye widihikumuŋgiŋ, unduŋ doktiŋa dubo kibibo naŋgathik diniŋ tuwaŋiŋ metambop noli u yehitubu-kadakaune gabunimdok woomam. \p \v 11 Du me yot fafaŋeniŋneŋ hakiiŋ’walaŋ makat koyonehik u nadiyembeŋ. Unduŋ tiŋa memik hekidi me agaŋ kumuŋ titiŋdok yenindapmagiŋ u saŋiniŋge uŋgoniŋdi yehitubu-lodaaŋ kotigoŋ yanagileŋ. \p \v 12 Memik heki woŋ adi medehaki ganiŋgiŋ. Unduŋ doktiŋa Wapum, dubo kibibo titiŋhik kadakaniŋ wendok kibikoŋ nai 7 wondok tuwot tubu-udaneyembeŋ. \p \v 13 Du unduŋ tibeŋ kaŋ metamgeye hogohogok, da’walaŋ dompageye nabugoŋ hatiyam, indi helemahelemaŋ welemomooŋ nadiŋa ganiutumbayaneem. Kaŋ yalakiniyedibo tomboyoula wohoge yotiloune dapmandapmaŋnit mokit haliwooŋ halaak. \c 80 \s1 Isilaehi adi Bepaŋdi kotigoŋ yehitubu-lodaaŋ yanagitdok ninadigiŋ \p \v 1-2 O Isilaehi’walaŋ Kadoko, du talitimeŋ tinimiŋa dompa bopgeye ninigitaŋ, du kutikutinik nadinimbeŋ. Mapme kumopop foloŋ aŋelo heki yalakapmeeŋ looŋ itaŋ, du Ifeleim eŋ Benjamin tiŋa Manase mebop indi miŋgilaŋgoŋ mintanimiŋa saŋiniŋge tubumintaune kanim. Unduŋ tiŋa kotigoŋ nihitubu-lodaaŋ ninigilune memikniyedi mu nihitubu-kadakaneŋ. \p \v 3 Bepaŋ, kotigoŋ ninigilune du’walaŋkade unim. Tiyaugene kadakaneemneŋ doktiŋa siloŋ tobogoŋ tiŋa nihitubu-lodaweŋ. \p \v 4 Yahwe, Saŋiniŋ Molom, du maŋgande metamgeye nai kweheyeniŋ hinek kwihitanimiŋa yonadinik mu nadinimilaŋ? \p \v 5 Unduŋ tinimbune indi makunum gibitaŋ tiyam, kaŋ daunik meeniŋdi nanaŋe maliŋ toki tilak. \p \v 6 Du mebop noli magimagi itowiiŋ biyabulaŋ kaŋ buŋa nindihiŋa kwetnik nilombeiŋ. Tiŋa memikniyedi ninimpekit tiŋa niniŋgege tiiŋ. \p \v 7 Saŋiniŋ Molom, du kotigoŋ ninigilune du’walaŋkade unim. Tiyaugene kadakaneemneŋ doktiŋa siloŋ tobogoŋ tiŋa nihitubu-lodaweŋ. \p \v 8 Du koom Isip kwetneŋ wain youli kobuli niŋ dabugoŋ unduŋ ninigila buŋa metambop kwet iŋoŋ hatitaugiŋ hogohogok u yehikeleeŋ adi’walaŋ kwehikoŋ gineŋ indi ninigila wain wele unduŋ yetiguŋ. \p \v 9 Du kwet tutumbanimguŋ, kaŋ indi’walaŋ kokoinikdi kwet gineŋ fohinakaŋ kwetkwet udapmaguk. \p \v 10 Kaŋ taŋeniŋnikdi kweboboe yehikufuladapmaaŋ bem wapuhi sida u maaŋ yehikufulagiŋ. \p \v 11 Eŋ taŋeniŋnikdi kohoŋkohoŋ tiŋa tomboyoulune Meditelenien imeŋgwaŋ wapumneŋ eŋ Yufeletis imeneŋ uŋoŋ wooŋ hadapmaguk. \p \v 12 Iŋgoŋ du dediŋ doktiŋa gimbahaŋnik ubulaginekukuŋ? Da unduŋ tuguŋ doktiŋa nai indinde metamdi talipmeŋ yauŋila wain folooŋ kubo tiiŋ. \p \v 13 Eŋ makaye moiŋ maaniŋdi buŋa yehitilifagihiune maaŋ kwetfoloŋ ikiiŋ kaŋ kale moihi nolidi buŋa naiŋ. \p \v 14 Bepaŋ, Saŋiniŋ Molom, du kotigoŋ inditok nadinimbeŋ. Du kunum foloŋ haliŋa diweune foune nibilaŋ, indi adi waingeye dabugoŋ hakam. Unduŋ doktiŋa buŋa nihitubu-lodaweŋ. \p \v 15 Du da buŋa wain youli kobuli yetiguŋ lolak i tubulodaaŋ saŋiniŋ mimbeŋ. \p \v 16 Memikniyedi nihifidokooŋ kudup gineŋ nihikulahegiŋ. Unduŋ doktiŋa nadikwihitayemiŋa yehitubu-kadaka tibeŋ. \p \v 17 Iŋgoŋ indi adi datok yoŋa nibukahileguŋ, tiŋa undugoŋ nihitubu-ulihakaune bop wapum mintane saŋiniŋ nimguŋ. Wendoktiŋa nihitubu-lodaaŋ nibudokoweŋ. \p \v 18 Unduŋ tinimbune indi du kotigoŋ mu bigabuneem. Du nihitubu-lodaune hatiŋila yonadinik kamene du’walaŋkade uune wohoge ganintilooŋ hatiyaneem. \p \v 19 Yahwe, Saŋiniŋ Molom, du kotigoŋ ninigilune du’walaŋkade unim. Tiyaugene kadakaneemneŋ doktiŋa siloŋ tobogoŋ tiŋa nihitubu-lodaweŋ. \c 81 \s1 Hinamuni wapum titiŋ diniŋ kap \p \v 1 Bepaŋ adi saŋiniŋnik doktiŋa nadifooŋ baham tominim. Jekop’walaŋ Bepaŋŋiŋdok kap tomiŋa wou nintiloloŋ titiŋdok. \p \v 2 Kap tububihila toŋila tambalin utneŋ, eŋ gita kulele maaŋ ulune mede momooŋ toneŋ. \p \v 3 Bepaŋ’walaŋ hinamuni titiŋ diniŋ muyakip gitipmuŋ tububihila labulakneŋ be muyakip u kumundok beemlabu tilakneŋ, hinamuni tububihitne timeŋ adi bai feditdok. \p \v 4 Yodoko Mede woŋ adi Isilaehi indi’walaŋ. Jekop’walaŋ Bepaŋŋiŋdi Yodoko Mede u nimguk. \p \v 5 Koom Bepaŋdi Isiphi mik tiyemguk, nai uŋaniŋ Isilaehi inditok Yodoko Mede u nimguk. Nu me niŋ’walaŋ maŋiŋ mede nadilat, iŋgoŋ u nebek’walaŋ maŋiŋ mede hinek u mu nadikiyondalat. \p \v 6 Adi indiŋ yolak, “Nu nemek hogohogok malabuhi kaluwaŋhik foloŋ hakiiŋ u agaŋ dilitelekuhamulat. Unduŋ tihambene hidi kwanai diniŋ bondibondi biyabune kwetfoloŋ foiŋ. \p \v 7 “Hidi malabumuŋ gineŋ hali kutinaniŋgiŋ, kaŋ nu hehitubu-lodaaŋ kotigoŋ hanagikut. Nu kwetne hebiniŋ gwi muŋkulap gineŋ haliŋa yonadihik nadiŋa tubu-udanehamgut. Hidi koom Meliba-kwet ime wodiŋa ugiŋneŋ uŋoŋ hatibune nadisukilitihik kanadidok tihamgut. \p \v 8 “Metamneye, nu munte mede hanimbit. Isilaehi, hidi adi nu’walaŋ medene nadi hinek tineŋdok nadilat. \p \v 9 “Hidi adi metambop noli’walaŋ bepaŋhik u mu yeniutumbayaneeŋ. Tiŋa undugoŋ bepaŋ yalayalaŋdok mulelem timiŋa mu niutumbayaneeŋ. Hidi adi nu hogok mulelem tinamuŋa naniutumbayaneeŋ. \p \v 10 “Nu kubugoŋ hogokdi Bepaŋhik tiŋa Yahwe. Nu nagoŋ Isipniŋ hanagilene bugiŋ. Hidi mahik dilitombune nanaŋe hamtoki tibit. \p \v 11 “Iŋgoŋ metamneye adi medene nadidok lakata tigiŋ. Biyagoŋ hinek, Isilaehi adi medene takalidok lakata tigiŋ. \p \v 12 “Wendoktiŋa biyabene nehi’walaŋ welekwambuŋhik uŋakoŋ takaliŋa nemenemek nehi nadinadi gwaŋ titaugiŋ. \p \v 13 “Nu adi metamneyedi nu’walaŋ medene nadi hinek tineŋdok nadilat. Tiŋa indiŋ maaŋ nadilat, Isilaehi adi nu’walaŋ nadinadine helemahelemaŋ takaliyaneeŋ. \p \v 14 “Adi unduŋ tubune yabuŋa, nubo pilap hinek memikhiye yehimoŋgofowit, tiŋa memikhiye gut mindobuŋa widihidapmaŋ hinek tibit. \p \v 15 “Metam nu nabukwihita tiiŋ heki adi yadi munta kisaŋ hinek tiŋa mulelem tinamneeŋ. Kaŋ helemahelemaŋ kibikoŋhidok malabumuŋ yemiluwaat. \p \v 16 “Iŋgoŋ hidi adi nanaŋe momooŋ hinek hamdok tilat, tiŋa simiŋkupuk behepneniŋ hambene naaŋ welehik toki hinek tibek.” \c 82 \s1 Bepaŋ adi Mapme Loloŋnit hinek \p \v 1 Kunum foloŋ bop wapum gineŋ Bepaŋ adi loloŋnit hinek tilak. Tiŋa bepaŋ yalayalaŋ heki adi bop tubune Bepaŋdi nadinadiŋiŋ yohautaaŋ yodapmalak. \p \v 2 Adi indiŋ yolak, “Hidi adi mede nadinadi kwanai didimeŋgoŋ mu tiŋa mede mu yotubudidimeiŋ. Hidi detiŋa me kadakahi yehiulihi tiŋa yayem tiiŋ? \p \v 3 “Hidi adi me fiyewakahi tiŋa wapmihi kondiŋahi u yehitubu-lodayaneeŋ. Tiŋa meeniŋ malabumuŋ gineŋ hali iutumba mu tiiŋ, aditok adi titiŋ didimeniŋ hogok tiyemaneeŋ. \p \v 4 “Metam iutumba mu tiŋa nemenemekdok baniŋ tiiŋ, adi yadi me kadakahi heki’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ yahaŋeyaneeŋ. \p \v 5 “Hidi adi nadinadihinit mokit, tiŋa hidi adi kaulehi hinek. Hidi hide mambip gineŋ hati yawiiŋ, doktiŋa metam kwetkwet adi titiŋ didimeniŋ mu takaliŋa bikabune fodapmalak.” \p \v 6 Unduŋ doktiŋa nu adi indiŋ yolat, “Hidi adi bepaŋ. Hidi adi Bepaŋ loloŋnit’walaŋ wapmihiŋiye. \p \v 7 “Iŋgoŋ hidi adi kwetfoloŋ medi kumuiŋ undugoŋ kumuneeŋ. Eŋ hatihatihik adi mapme wapmihiŋiye’walaŋ hatihatihikdi dapmalak undugoŋ dapmawaak.” \p \v 8 Bepaŋ, du adi bubuŋ hinek tiŋa metam hogohogok kwetfoloŋ iŋoŋ hatiiŋ u yabudokoweŋ. Metam hogohogok wanakaŋ u da’walaŋ hogok. \c 83 \s1 Me niŋ Bepaŋdi Isilaehi’walaŋ memikhiye u yehitubu-liwe titiŋdok ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, du mage teheŋa kabup mu haleŋ. Tiŋa kulemaŋgoŋ hogok hafit adi mu tibeŋ. Bepaŋ, du kabup gitagoŋ adi mu haleŋ! \p \v 2 Memikgeye mik tubupilakiiŋ gu yabeŋ. Me du gabukahile mu tiiŋ heki adi foko tigamiiŋ. \p \v 3 Adi kabup hebihali metamgeye yehitubu-kadakadok mede yofolok ha-tiiŋ. Du metamgeye yabukahileeŋ momooŋ yabudokolaŋ iŋgoŋ memik heki adi kabup bopneeŋ yehitubu-kadakadok yofafaŋe tiiŋ. \p \v 4 Tiŋa indiŋ yoiŋ, “Unim ale, indi wooŋ Isilaehi yehitubu-liwedapmahinaka tinim, kaŋ metamdi Isilaehi kotigoŋ mu nadiyemiŋa kauleyem tineeŋ.” \p \v 5 Adi mik tigamdok welekubugoŋ tiŋa tiiŋ. Tiŋa adi wanakaŋ bopneeŋ indi nihibefofoŋdok tiiŋ. \p \v 6-7 Mebop indiŋdi kwanai u tine tiiŋ, Idomhi, Ismaelhi eŋ Moaphi, Hakilihi eŋ Gebalhi, Amonhi eŋ Amelekhi, Filistiahi tiŋa Taiyahi. Adi wanakaŋ bopneeŋ mik tinimiiŋ. \p \v 8 Eŋ Asiliyahidi maaŋ adigut wooŋ kiukiiŋ. Mebop fafaŋehi woŋ adi Lot’walaŋ yalakiŋiye\f + \fr 83:8 \ft Lot’walaŋ yalakiŋiye adi Moaphi gut Amonhi. Kwet welewele gineŋ kaweŋ.\f* yehitubu-lodaiŋ. \p \v 9 Du koom Kison ime wapumneŋ uŋoŋ Midianhi mik tiyemiŋa talitimeŋhiyat Sisela gut Yabin, aditok kudi tiyemguŋ, undugoŋ hinek aditokbo tiyembeŋ. \p \v 10 Nai uŋaniŋ Endol yokwet wapumneŋ uŋoŋ yehitubu-kadakaguŋ kaŋ foloohik kwetfoloŋ gwaŋ hali wooŋ bitakagiŋ. \p \v 11 Du koom Olep tiŋa Siyep uŋoŋ tiyemguŋ wendok tuwolit hinek memikhiye diniŋ talitimeŋhiyedok tiyembeŋ. Eŋ Seba tiŋa Salmuna uŋoŋ tuguŋ undugoŋ hinek me talitimeŋhiye u yehimoŋgofofoŋ tibeŋ. \p \v 12 Me heki u indiŋ yogiŋ, “Indi Bepaŋ’walaŋ kwet metamŋiyedok yemguk u kahilene indetok kwetnik tibek.” \p \v 13 Bepaŋne, du me heki u kwam nabugoŋ beŋa yakulune udapmaneŋ. Be sububadi bem hapmuŋ kumuhi feedi beŋa kutak nabugoŋ beŋa yakulune uneŋ. \p \v 14 Kudupdi ipaŋ dalak, kaŋ kweboboe ipaŋnit adi gibitaŋ dawetik. \p \v 15 Wondok tuwot hinek du nadiweŋ kaŋ gwi wapum maaŋ mebop u yehikeleune momoŋ uneŋ. Tiŋa undugoŋ, nadiweŋ kaŋ fifiŋgobutdi adi’walaŋkade fedila uune munta tineŋ. \p \v 16 Yahwe, du yehimoŋgofohinaka tibeŋ, kaŋ adi mekahinakaaŋ wabiŋa du gehikeledok nadineeŋ. \p \v 17 Yehibefooŋ widihidapmaune adi helemahelemaŋ munta hogok taneeŋ. Unduŋ tiŋa yehitubu-mekaune mekanit hatigene kumuŋ tineeŋ. \p \v 18 Du unduŋ tibeŋ kaŋ adi indiŋ u kedem naditomneŋ, du kubugoŋ hogokdi Yahwe eŋ Bepaŋ Loloŋnit hinek, tiŋa da kubugoŋdi kwetkwet hogohogok u kadokolaŋ. \c 84 \s1 Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ yolidok nadigalika hinek tuguk \p \v 1 Yahwe, Saŋiniŋ Molom, du’walaŋ Siloŋyot adi momooŋ hinek. \p \v 2 Nu adi munabulinedi du’walaŋ yot wawalige gineŋ uŋgoŋ hatidok nadilak. Doktiŋa welene eŋ folonedi kap toŋa Yahwe hatihatinit dutok nadifo tilat. \p \v 3 Yahwe, Saŋiniŋ Molom, du adi mapme tiŋa Bepaŋne. Gwendilikdi yolikweli tubumintalak eŋ bubukiyapdi ulihaka tibene biyagoŋ hinek du’walaŋ alta tubudulaaŋ yot suneŋ yoli malak. \p \v 4 Metam du’walaŋ Siloŋyotneŋ hatiiŋ heki adi momooŋ tiyembune welemomooŋ nadiiŋ, tiŋa helemahelemaŋ kap toŋa wohoge ganintiloiŋ. \p \v 5 Metam nediyeŋ du’walaŋkade ulodikilitiŋa Saiyon kweboboe foloŋ loloŋdok hinek nadigalika tiiŋ, du adi momooŋ tiyembune helemahelemaŋ nadifo kedem taneeŋ. \p \v 6 Adi kwet gutuŋ siliŋ eŋ kubali hali ulakneŋ uŋoŋ wiiŋ, kaŋ kwet uŋoŋ adi ime dawi mohok fee mintatawiiŋ. Ala haniŋ gwi ulune imeguŋguŋ mintaaŋ ilawiiŋ. \p \v 7 Meeniŋ uŋoŋ uŋila saŋiniŋ tomboyoutnit beiŋ. Adi Saiyon wosuwaaŋ Bepaŋ Loloŋnit, bepaŋ yalayalaŋ yalakapmedapmaŋ tilak, adi’walaŋ namanda foloŋ mintaneeŋ. \p \v 8 Yahwe, Saŋiniŋ Molom, du yonadine nadinambeŋ. Jekop’walaŋ Bepaŋ, du magike kametnadi tibeŋ. \p \v 9 Mapmenik u kaneŋ. Adi yadi mik nai foloŋ kweletalakdi mikme heki yahehewe tiyemilak wondok tuwolit adi yahehewe tinimiŋa momooŋ hinek nibudokolak. Wapum, du dagoŋ mapme hatidok nindapmaguŋ, ale dagoŋ momooŋ timimbeŋ. \p \v 10 Nu yokeneŋ melenai kubugoŋ unduŋ binek halene, wendi melenai hogohogok noli 1 tausen u yalakapmedapmaŋ hinek tilak. Nu adi Bepaŋne’walaŋ yoli yeme foloŋ yayatdok nadilat. Eŋ me hogohi yohineŋ hahatdok adi lakata tilat. \p \v 11 Yahwe adi yahehewenik tiŋa undugoŋ adi yadi hautanik. Adi nihikahaŋneeŋ momooŋ tinimiŋa ninimbeloloŋ tilak. Titiŋ didimeniŋ tiiŋ adi titiŋ momooŋ tiyemdok lakata mu tilak. \p \v 12 Yahwe, Saŋiniŋ Molom, metam du nadisukilitigamiiŋ adi momooŋ tiyembune helemahelemaŋ nadifo tiiŋ. \c 85 \s1 Me niŋ Bepaŋdi metambopŋiye yabudokodok yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, du kwekeneŋ kotigoŋ welekulema tubumintaguŋ. Tiŋa Isilaehi indi kotigoŋ momooŋ hinek nihitubu-lodalaŋ. \p \v 2 Du metamgeye indi’walaŋ kadakaniŋnik tumolokutnimiŋa kadakaniŋ tugumun wendiniŋ yomnik binimilaŋ. \p \v 3 Koom adi kwihita tinimguŋ, iŋgoŋ kobuk nai indide adi kotigoŋ kwihita mu tilaŋ. Biyagoŋ, koom adi inditok tiŋa welege kudup daguk, iŋgoŋ kobuk nai indide adi mooŋ. \p \v 4 Bepaŋ Tubulodanik, du kotigoŋ ninigilune du’walaŋkade bunim. Kaŋ du fiit inditok nadikwihita mu tinimbeŋ. \p \v 5 Inditok kwihita helemahelemaŋ tinimiluwaaŋ be dediŋ? Tiŋa undugoŋ, kwihitage mu dapmawaak be? \p \v 6 Du hatihatinik kotigoŋ tubukilitibeŋ, kaŋ metamgeye indi nadifo tiŋa wohoge ganintilonim. \p \v 7 Yahwe, du helemahelemaŋ welegedi nibukahile tilaŋ u miŋgilaŋgoŋ tubumintaune kanene kotigoŋ ninigileŋ. \p \v 8 Nu Yahwe Bepaŋdi mede yolak u magi kametnadi tilat. Adi indiŋ nadinimilak. Indi titiŋ kaulehi koom tugumuneŋkade mu unene nibuŋa adi kedem welekulema tubumintanimbek yolak. \p \v 9 Biyagoŋ hinek, metam nediyeŋ niutumbaaŋ adi’walaŋ nadinadi takaliiŋ adi kotigoŋ yahaŋedok agaŋ tiulidoko tiŋa woom hatak. Ala kotigoŋ ninigilaak kaŋ ne’walaŋ hauta holiholiŋedi kwetnineŋ haliwooŋ halaak. \p \v 10 Kaŋ nai uŋaniŋ Bepaŋdi nibukahile hinek tibaak kaŋ indi adi’walaŋ mede helemahelemaŋ baigoŋ hinek nadiŋa tiloloŋ tiyaneem. Unduŋ tiŋa didimeŋgoŋ hatiŋa welekulema tubumintaaŋ iit fofooŋ tineem. \p \v 11 Kwetfoloŋ metam indi titiŋ momooŋ tubupilatneem, kaŋ Bepaŋ kunum gineniŋdi nadinimbune didimehi tineem. \p \v 12 Yahwedi nihitubu-lodaune iit momooŋ tineem, tiŋa nemenemek hogohogok tineem u momooŋ mintaneeŋ. Kaŋ kwetnineŋ maaŋ undugoŋ nanaŋe duhuduhu mintawaak. \p \v 13 Wapumdi nadiune metam adi titiŋ didimeniŋ takalineeŋ, woŋ adi ne baakdok talik tiulidoko timineeŋ. \c 86 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodadok yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, nu na nemek niŋ tibitdok saŋiniŋne nemu hatak. Unduŋ doktiŋa du yonadine nadiŋa nehitubu-lodaweŋ. \p \v 2 Nu du’walaŋ kwanai-megedi dukut kadiŋa hatidok nadilat. Unduŋ doktiŋa du kotigoŋ nehitubu-lodaaŋ nanagilune kumuŋ tuwot mu tibit. \p \v 3 Du dagoŋ nu’walaŋ Bepaŋne. Unduŋ doktiŋa du fiit siloŋ tobogoŋ tinambeŋ. Nu adi melenai indigoŋ tuwot hadapmo be timiŋ u du hogok ganinadilat. \p \v 4 Wapum, nu hatihatine du’walaŋ kohoge foloŋ kamelat, unduŋ doktiŋa du kwanai-mege nu welene gineŋ nadifo tubumintaweŋ. \p \v 5 Wapum, du momooŋ hinek tiŋa kadakaniŋnik tumolokutnimilaŋ. Tiŋa metam du ganinadiiŋ heki adi yadi welegedi hinek yabukahile tilaŋ. \p \v 6 Yahwe, du yonadinedok magi kametnadi momooŋgoŋ tibeŋ. Nehitubu-lodaweŋ yoŋa kutiganilat, ale du kutikutine u nadiweŋ. \p \v 7 Nu kutiganimbene du nehitubu-loda tilaŋ, wendoktiŋa malabumuŋ mintanamulak kaŋ du hogok ganinadilat. \p \v 8 Wapum, bepaŋ nebek niŋ du indiniŋ nemoŋ, da kubugoŋdi yalakapmedapmaŋ tilaŋ. Tiŋa undugoŋ, nebek me niŋdi du kwanai tilaŋ wendok tuwot tibekdok nemoŋ. \p \v 9 Metambop hogohogok da yehitubu-mintaguŋ adi wooŋ mulelem tigamneeŋ, unduŋ tiŋa wohoge ganintiloneeŋ. \p \v 10 Maŋgande, da kubugoŋdi saŋiniŋge loloŋnit. Tiŋa undugoŋ da kubugoŋdi nemek momohi momohi mebimebi tilaŋ. Da kubugoŋdi Bepaŋ folooŋ hinek. \p \v 11 Yahwe, du nu titiŋ dediŋ hinek tibit nadilaŋ u momooŋgoŋ hinek naninehi-titiŋeneune, u kaŋ nu helemahelemaŋ du’walaŋ nadinadige hogok takaliluwaat. Nanindidimeune nu du kubugoŋ hogok nadigamuluwaat, tiŋa du’walaŋ kwanaige helemahelemaŋ tuluwaat. \p \v 12 Bepaŋ Wapumne, nu welenedi ganiutumba loloŋnit hinek tilat, tiŋa wohogegigit helemahelemaŋ ganintiloluwaat. \p \v 13 Du helemahelemaŋ welegedi nabukahile hinek tilaŋ. Du kumuŋ gineniŋ nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagikuŋ, kaŋ nu me kumuhi’walaŋ yohikwehineŋ mu ugut. \p \v 14 Bepaŋ, me fokohinit adi buŋa nukut mik tine tiiŋ. Me kadakahi eŋ koŋgolondahi adi toboniŋ bopneeŋ nulukumundok tiiŋ. Adi yadi du’walaŋ medege mu nadiiŋ. \p \v 15 Iŋgoŋ Wapum, bulaniŋgoŋ eŋ siloŋ tobogoŋdi du’walaŋkade tokiŋa hatak, kaŋ du kwihita pilap mu tilaŋ. Du nibukahile hinek tilaŋ, unduŋ doktiŋa medege yoyakaleeŋ undubo yooŋ undubo yooŋ mu tilaŋ. \p \v 16 Kotigoŋ udaneeŋ nu’walaŋkade buŋa bulaniŋgoŋ nadinambeŋ. Nu adi maanedi koom tuguk unduŋ du’walaŋ kwanai tilat, unduŋ doktiŋa nehitubu-kilitiŋa kotigoŋ nanagileŋ. \p \v 17 Yahwe, du welegedi nabukahile hinek tilaŋ u fek niŋ tubune kawit. Kaŋ me mik tinamiiŋ heki adi da nehitubu-lodaaŋ naniŋkulemalaŋ u kedem kaŋ nadineŋ. Tiŋa adi nehi’walaŋ titiŋhik u kanadiŋa meka tineŋ. \c 87 \s1 Jelusalemdok nadifo tigiŋ \p \v 1 Bepaŋ adi kweboboe uŋgoniŋ foloŋ yokwet wapum tutumbaguk. \p \v 2 Yahwe adi Isilae kwetneŋ yokwet noli ila ugiŋ u yabukahile tuguk, iŋgoŋ Jelusalem adi kanadigalika hinek tuguk. \p \v 3 Bepaŋ yolikweli wapum diniŋ metam, hidi indiŋ nadineŋ. Bepaŋ adi nemek loloŋnit eŋ momomomooŋ tihamulak wondok metam feedi youtumba tiiŋ. \p \v 4 Bepaŋdi indiŋ yolak, “Metambop nediyeŋ medene takaliiŋ u yehikunali, Isiphi gut Babilonhi maaŋ yehikunalit. Tiŋa undugoŋ, Filistiahi tiŋa Taiyahi eŋ Itiopiahi adi maaŋ undugoŋ Jelusalemhi yenimbit. \p \v 5 “Nu Jelusalemdok adi indiŋ yobit, ‘Woŋ adi metam hogohogok’walaŋ yohikwehik.’ Bepaŋ Loloŋnit na Jelusalem tubufafaŋewene fafaŋeniŋ undugoŋ halaak.” \p \v 6 Yahwe adi metambop noli’walaŋ wohiye youlaak, tiŋa yehikiula Jelusalemhi metam dut noŋgoŋ yehikunalaak. \p \v 7 Kaŋ metam Jelusalem uŋoŋ hatineeŋdi kap toŋa nadifo tiŋa miyeneeŋ. Tiŋa indiŋ yoneeŋ, “Jelusalem, nemenemek momohi u du’walaŋkade hadapmalak.” \c 88 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodawek yoŋa kutinilak \p \v 1 Yahwe Bepaŋ, du nehitubu-lodalaŋ eŋ kotigoŋ nanagitaŋ. Hadapmo nehitubu-lodaweŋ yoŋa kutiganilat, tiŋa undugoŋ timiŋ maaŋ ganinadi tilat. \p \v 2 Yonadine nadiweŋ, tiŋa nehitubu-lodadok kutiganilat u nadinambeŋ. \p \v 3 Malabumuŋ fee hinek mintanambune wendogoŋ tiŋa muniniŋ agaŋ kumundok tilat. \p \v 4 Nu me nolidi kumuŋ tine tiiŋ wendok tuwot, saŋiniŋne hogohogok agaŋ dapmahinaka tilak. \p \v 5 Nu binabune me kumuhi dut hatat. Nu adi me nolidi me niŋ ulukumuŋa tukulune meyotneŋ hatak undiniŋ. Nu adi me agaŋ nadikaule tiyemiŋa kotigoŋ tuwot mu yehitubu-lodalaŋ nabugoŋ. \p \v 6 Du agaŋ nehitukulune koŋ fuliŋmamaŋ gineŋ folat, tiŋa kwet mambipnit hinek gineŋ duwaŋ hatat. \p \v 7 Kwihitagedi imeŋgwaŋ wapum nabugoŋ nehikufula tiŋa nehitifohinaka tilak. \p \v 8 Dagoŋ tubune notneye adi sigilulum tinamgiŋ. Dagoŋ tilaŋ kaŋ nu kadakadapmaŋ hinek tibene nabuŋa munta kisaŋ hinek tiiŋ. Wendi kamehenamulak doktiŋa tuwot mu momoŋ wit. \p \v 9 Nu malabumuŋ hekiŋa daune kadakaune dau diwediwe momooŋgoŋ mu tilat. Unduŋ tiŋa helemahelemaŋ, Yahwe, du nehitubu-lodaweŋ yoŋa kohone kwehene-belooŋ yonadi kwanai tilat. \p \v 10 Du meeniŋ agaŋ kumuŋ tiiŋ u yehitubu-lodadok kunumneniŋ kudi maaŋbe tilaŋ? Meeniŋ kumuhi adi pilali ganiutumba maaŋbe tiiŋ? \p \v 11 Meeniŋ agaŋ meyotneŋ koŋ gineŋ deihakiiŋdi du adi welegedi yabukahile hinek tilaŋ wendok maaŋbe yohautaiŋ? Be meeniŋ kadaka titiŋdok kwetneŋ hakiiŋdi momooŋ tiyemguŋdok maaŋbe yohautaiŋ? \p \v 12 Meeniŋ meyotneŋ hakiiŋ adi kunumneniŋ kudi tilaŋ u maaŋbe kaiŋ? Kaŋ meeniŋ kadakadok kwetneŋ hakiiŋ adi du’walaŋ titiŋge momooŋ u maaŋbe kaiŋ? \p \v 13 Yahwe, nu du nehitubu-lodaweŋ yoŋa kutiganilat. Helemahelemaŋ haniŋ hogohogok du ganinadilat. \p \v 14 Kaŋ Yahwe, du maŋgande sigilulum tinamulaŋ? Tiŋa undugoŋ, maŋgande namandake kufulahebi tiŋa wooŋ hataŋ? \p \v 15 Me kuyane gineniŋ tububihila labuŋa kobuk i hatilat, woŋ adi folofigita hogok nadige nadige agaŋ kumuŋ tibe nadilat. Du malabumuŋ kisaŋ hinek nambune wendi kitiline agaŋ tubugweheye tilak. \p \v 16 Kwihitage wapum hinek wondi nehikufula tilak. Du kisaŋgoŋ hinek nulaŋa nehitubu-kadakadapmaŋ tilaŋ. \p \v 17 Du hadapmo be timiŋ adi unduŋ hogok tinamulaŋ. Kaŋ ime gabuŋ tiŋa kwetkwet hefula tilak unduŋ malabumuŋ hogohogokdi nehikelemadi tiiŋ. \p \v 18 Du unduŋ tubune me notneye momohi adi binabu tiiŋ. Kaŋ mambip gineŋ hogok hatilat. \c 89 \s1 Yahwe titiŋ didimeniŋ hogok tilak adi yadi kunumkwet diniŋ Molom \p \v 1 Yahwe, nu helemahelemaŋ welegedi nibukahile hinek tilaŋ wondok kap toluwaat. Tiŋa undugoŋ medege didimeŋgoŋ hinek takaliŋa faki-kabe nemu bikabulaŋ wondok maaŋ dapmandapmaŋnit mokit yohautawene metam ulihakaŋ hatitauneeŋ indigoŋ tuwot hali wooŋ halaak. \p \v 2 Nu agaŋ nadilat, du welegedi nibukahilelaŋ u waaniŋ hali wooŋ halaak. Medege didimeniŋ u bikabu-kabe nemu tubune kunumdi waaniŋ uŋgoŋ fafaŋeŋ hatak wondok tuwot hatak. \p \v 3 Du indiŋ yoguŋ, “Nu me niŋ agaŋ tubudakaleeŋ adigut mede yofolok tugumut. Nu kwanai-mene Dewitdok mede yofafaŋe tiŋa indiŋ niŋgut, \v 4 ‘Me mapme kwanai adi du’walaŋ yalakigeye ulihakaŋ hatitaloneeŋ adi hogokdi hatiyaneeŋdok ganilat.’” \p \v 5 Yahwe, aŋelo kunum foloŋ hatiiŋ adi du kudi tuguŋ wendok youtumbaaŋ wohoge yotiloiŋ. Tiŋa undugoŋ du mede yofafaŋeguŋ hogohogok u didimeŋgoŋ hinek takalilaŋ doktiŋa bophik gineŋ ganintiloiŋ. \v 6 Yahwe, kunum foloŋ nebek niŋ dutok tuwolit nemoŋ. Eŋ aŋelo niŋdi dutok tuwolit nemoŋ. \p \v 7 Aŋelo talitimeŋ heki adi Bepaŋ du gikiŋgoŋ tigamiiŋ. Eŋ aŋelo mohok noli du gehikelemadi tiiŋ adi dutok nadiune beweniŋgoŋ tubune gikiŋgoŋ tigamiiŋ. \v 8 Yahwe, Saŋiniŋ Molom, nebek niŋ du saŋiniŋge loloŋnit undiniŋ nemoŋ. Du helemahelemaŋ medege didimeŋgoŋ takalilaŋ, tiŋa undubu yoŋ undubu yoŋ adi mu tilaŋ. \p \v 9 Du imeŋgwaŋ saŋiniŋnit kadokolaŋ. Eŋ ime giyondaaŋ pilatak kaŋ tubukulemaune kulemaŋ hatak. \v 10 Du Isip’walaŋ\f + \fr 89:10 \ft Hibulu mede gineŋ Lehap youkiŋ, adi Isiphidok nadiŋa youkiŋ.\f* saŋiniŋ wapum u ubulagineeŋ tubukadakadapmaŋ tuguŋ. Unduŋ tiŋa saŋiniŋge wapum wendi memikgeye yehimoŋgofooŋ yehikelepupuheneguŋ. \p \v 11 Kunum gut kwet adi da’walaŋ hogok. Du kwet kameeŋ nemenemek wendok foloŋ hadapmaiŋ u maaŋ boiguŋ. \v 12 Kwet wahiŋkade be kumaŋkade u dagoŋ yehitubu-mintaguŋ. Kweboboe Tabo gut Hemon adi nadifo tiŋa kap toŋa wohoge youtumbayamuk. \p \v 13 Wapum, du’walaŋ saŋiniŋge adi wapum hinek, eŋ saŋiniŋge u yadi loloŋnit hinek. \v 14 Du mapme ila titiŋ didimeniŋ gineŋ metam yabudokolaŋ. Tiŋa mede nadiŋa yodapmaŋ kwanai didimeŋgoŋ hogok tilaŋ. Tiŋa undugoŋ, metam hogohogok yabukahile tiŋa medege didimeŋgoŋ takaliŋa undubo yooŋ undubo yooŋ mu tilaŋ. \p \v 15 Metam kap toŋa ganiutumba tiiŋ, tiŋa hebeke foloŋ hatibune titiŋge fofooŋ hinekdi hauta nabugoŋ yehitubu-hautalak, adi yadi nadifo kedem tineŋ. \p \v 16 Adi yadi du titiŋ momooŋ tiyemguŋ wendok nadiŋa melenai indigoŋ tuwot, hadapmo be timiŋ adi nadifo tiŋa wohoge yotiloloŋ tiiŋ. \p \v 17 Du kubugoŋdi indi’walaŋ saŋiniŋnik loloŋnit. Wondoktiŋa siloŋ tobogoŋ tiŋa nihitubu-lodaune mik gineŋ fafaŋe tiyam. \p \v 18 Yahwe, du dagoŋ me nibudokodok tubudakaleguŋ. Du adi Isilaehi indi’walaŋ Bepaŋ, tiŋa titiŋ momooŋ eŋ titiŋ didimeniŋ hogohogok diniŋ Bepaŋ maaŋ. Dagoŋ Isilaehi inditok mapme nimguŋ. \s1 Yahwe adi Dewit eŋ yalakiŋiye yabudokodok yofafaŋeguk \p \v 19 Koomkwaha polofetgeye damo gineŋ mintayemiŋa indiŋ yeniŋguŋ, “Me fafaŋeniŋ niŋ ki foloŋ mapme’walaŋ mebi mokop tehindilendileŋnit mokomiŋgut, metamneye’walaaniŋ niŋ tubudakaleŋa me loloŋnit kambiyakut. \p \v 20 Biyagoŋ kuyoŋ, nu tipilapilaye-mene Dewit tubumintagut. Unduŋ tiŋa yegut e ime wahu munduŋnit uŋgoniŋdi mapme iitdok yougomgut. \p \v 21 Kohonedi helemahelemaŋ honefafaŋeeŋ nagila hatiŋa kadokoluwaak. Kohone folooŋdi saŋiniŋ miluwaak. \p \v 22 Memik niŋdi adi talamulaŋa mu ulatifowaak. Eŋ me kadakaniŋ titiŋ niŋdi fafaŋeeŋ tuwot mu tiŋa fowaak. \p \v 23 Memikŋiye hebeŋ foloŋ widihidadagiyewaat. Eŋ adi kakwihitaneeŋ adi yadi yehiwenemadit tibaat. \p \v 24 Nu’walaŋ welesiloŋ eŋ siloŋ tobogoŋ adut hatuwaak. Eŋ nu’walaŋ wotnene foloŋ saŋiniŋ moŋgola yatuwaak. \p \v 25 Nu tubulodawene kweli kadokowaak adi Meditelenien imeŋgwaŋneniŋ tububihila wooŋ ime wapum Yufeletis uŋgoŋ wosuwawaak. \p \v 26 Kaŋ adi kutinaniŋa indiŋ yoluwaak, ‘Du Batne eŋ Bepaŋne. Dagoŋ helemahelemaŋ nabudokooŋ nehitubu-lodalaŋ.’ \p \v 27 Kaŋ nu adi mihine biyeniŋ nindapmaaŋ kwetfoloŋ mapme heki’walaŋ loloŋnit kamewaat. \p \v 28 Siloŋ tobogoŋnedi tubukilitiŋa nagila hatiluwaat. Eŋ yofoloknedi fafaŋeniŋ halimiluwaak. \p \v 29 Nu yalakiŋiye yehitubu-ulihakawene yeuli dapmandapmaŋnit mokit hatuwaak. Tiŋa nu mapme kweli tubukilitiwene kunumdi hatak wondok tuwot ituwaak. \p \v 30 “Yalakiŋiye adi yadi Yodoko Medene wabiŋa mede yenindidime tilat u mu nobu takalineeŋ \v 31 tiŋa undugoŋ medene yofafaŋe tilat ulatifofoŋ nobu tineŋ \v 32 adi yadi tahi kwadidi yehitubu-didimewaat. Eŋ kadakaniŋhikdok tiŋa yehitubu-figitawaat. \p \v 33 Eŋ ne adi siloŋ tobogoŋne mu lomtibaat. Be siloŋne folooŋ u mu tubufilimimbaat. \p \v 34 Nu yofolokne mu fiyakulaat, eŋ manedi mede yofafaŋe tugut u mu wiyakulaat. \p \v 35 Nu na’walaŋ uŋgoniŋ hatihatine foloŋ kame ulodiŋa nai kubugoŋ yofafaŋe tugut wondi hahat fafaŋeniŋ. Nu Dewit yalaŋ nemu nimbaat. \p \v 36 Adi’walaŋ yalakiŋiye adi liwe mu tineeŋ. Eŋ mapme kwanaiŋiŋ adi namandatne foloŋ mele itak wondok tuwolit haliwooŋ halaak. \p \v 37 Muyakip kameŋit itak aditok tuwot itouluwaak. Kunum halaak tuwot iwamatawaak.” \s1 Yobulabulaye Kap \p \v 38 Yofolok unduŋ tuguŋ iŋgoŋ yoŋ adi agaŋ wabiŋa mapme tubumintaguŋ u nadikwihita timilaŋ. Ime wahu munduŋnit youlimiŋguŋ aditok tiŋa kwihitadi walage fotoki tilak. \p \v 39 Tipilapilaye mege dut yofolok tugumuk u wiyakutaŋ. Tinahukutŋiŋ tehindilendileŋnit u tikulimimbune maaŋ kwam tuguk. \p \v 40 Du kawade gimbahaŋŋiŋ wiyakulimiŋguŋ. Yoli kweli fafaŋeniŋ wiyapupuheneguŋ. \p \v 41 Metam yaudapmaŋ tiiŋ hogohogok adi bomboŋŋiŋ kubo timiiŋ. Noliŋiye yamaŋgoŋ itowiiŋdi gikiŋgoŋ mu timiŋa nimpekit tiiŋ. \p \v 42 Memikŋiye nadiyembune fafaŋeŋ yalitifooŋ tonadifo tigiŋ. \p \v 43 Yakee, miknoŋŋiŋ mimim tubugenimbamiŋguŋ, unduŋ timiŋa yeguŋ e mik maaneŋ mu tubulodaguŋ. \p \v 44 Mapme saŋiniŋŋiŋ lomtiguŋ. Kumopopŋiŋ tehindilendileŋnit tapmetikukuŋ kaŋ kwetfoloŋ maaŋ hatak. \p \v 45 Nadifo foloŋ hatihati naiŋiŋ tubumuniŋgoŋ timiŋa folomeka eŋ bulaniŋgoŋ kamemiŋguŋ. \p \v 46 O Yahwe, du hebi hatige hatige nai deniŋ mintawaaŋ? Kwihitage diniŋ kudupmebem u deniŋ kumuŋa kulemawaak? \p \v 47 O Wapum, hatihatinik diniŋ nai muniniŋ hatak u mu nadilaŋ be? Meeniŋ hogohogok kumuŋ tiyam wondok nadisuweŋ. \p \v 48 Nediyeŋ hatitalogeloge kumuŋ kalakapmewaak? Eŋ nedi’walaŋ hatihatidi kumuŋ yokwet diniŋ saŋiniŋ ulatiŋafooŋ hatibaak. \p \v 49 Yahwe, du nai indidegoŋ mu nibukahilelaŋ be? Du koomkwaha Dewit nukut mede yofolok biyagoŋ tinamguŋ wondiniŋ folooŋ de? \p \v 50 O Wapum, tipilapilayege nanimpekit tiiŋ u maaŋbe nadilaŋ? Metam mu nadisukilitigamiiŋ adi nanimpekit tiŋa nanisilone tiiŋ. \p \v 51 O Yahwe, mede wondegoŋ nehitubu-meka tiiŋ. Unduŋ tiŋa ime wahu munduŋnit nedegomguŋ nu talik hati yauluwene folomeka tinamiiŋ. \p \v 52 Yahwe, helemahelemaŋ hati niutumbadok. U biyagoŋ hinek. \c 90 \s1 Metam adi gweheyehi iŋgoŋ Bepaŋ adi saŋiniŋnit \p \v 1 Wapum, du yadi yotnik dabugoŋ hinek. Mamani-papaniye adi du foloŋ hatigiŋ, kaŋ kobuk indi maaŋ du foloŋgoŋ iŋgoŋ hatiyam. \p \v 2 Bepaŋ dapmandapmaŋnit mokit, du koomkwaha hatiguŋdi tomboyoula kougoŋ hatiŋa wooŋ hatibaaŋ. Kweboboe hogohogok mu mintagiŋ, eŋ nemenemek kwetfoloŋ iŋoŋ ikiiŋ hogohogok u mu yehitubu-mintaŋila du da koomkwaha uŋgoŋ hatiguŋ. \p \v 3 Du dagoŋ tilaŋ kaŋ metam adi kumuŋa kotigoŋ kwet yageleiŋ. Kaŋ du indiŋ yolaŋ, “Metam kwetfoloŋ hatiiŋ, hidi adi kumuŋa kotigoŋ kwet yageleneeŋ.” \p \v 4 Du’walaŋ nadinadi gineŋ gulet 1 tausen woŋ adi nadilaŋ kaŋ melenai kubugoŋ wondok tuwolit tilak. Tiŋa wendi melenai kwegoŋ-kabe pilap hinek wooŋ dapmaguk unduŋ nabugoŋ tilak. Tiŋa undugoŋ, woŋ adi mikme hekidi timiŋ mik-fok nai muniniŋ-kabe ya-tiiŋ wendok tuwot. \p \v 5 Du ime gabuŋ tiŋa meeniŋ widihi-beŋa uune kumiiŋ, wendok tuwot metam yehililiwenekutaŋ. Adi yadi lihine nabugoŋ nai muniniŋ-kabe hinek hatiiŋ. Tiŋa undugoŋ adi yadi kilihikit kobuligoŋ haniŋ labusuwaaŋ yatak, \v 6 yali wapum tiŋa wowoŋnit tilak. Iŋgoŋ tebele kotigoŋ kumuŋa sigenelak wondok tuwolit. \p \v 7 Du inditok kwihita tinimilaŋ, unduŋ doktiŋa indi nihitubu-kadaka tilaŋ. Du inditok tiŋa welege kudup dalak, unduŋ doktiŋa indi munta kisaŋ hinek tam. \p \v 8 Du indi’walaŋ titiŋ kadakaniŋnik hogohogok u agaŋ yabudapmalaŋ. Eŋ kadakaniŋ kabup tam hogohogok u agaŋ beŋa miŋgilaŋgoŋ boiŋa yabudapmalaŋ. \p \v 9 Du’walaŋ kwihitagedi indi’walaŋ kwetfoloŋ hatihatinik diniŋ nai u dobunimilak. Indi nai kubugoŋ hinek munabula fedikut tiyam, wendok tuwolit, biyagoŋ hinek nainikdi pilap hinek dapmalak. \p \v 10 Indi hatiyam kaŋ wooŋ guletnik 70 uŋgoŋ dapmalak. Eŋ saŋiniŋnit hatiŋa adi kedem hatine wooŋ guletnik 80 dapmalak. Gulet u hatitabam hogohogok woŋ adi kwanaimiŋ tiŋa malabumuŋ tubumintayam. Ala gulet wendi pilap dapmaiŋ kaŋ indi maaŋ agaŋ nai uŋaniŋgoŋ wam. \p \v 11 Du’walaŋ kwihitage diniŋ saŋiniŋ u me nediyeŋdi kamekaaŋ nadilak? Be metamdi du’walaŋ kwihitage doktiŋa munta kisaŋ tiiŋ u me nediyeŋdi nadilak? \p \v 12 Du didimeŋgoŋ nihititiŋeneune kwetfoloŋ iŋoŋ nai kweheyeniŋ mu hatineem u didimeŋgoŋ nadidakalenim. Unduŋ tiŋa indi nadidakalenit kedem hatiyaneem. \p \v 13 Yahwe, welege kudup undugoŋ be ha-daluwaak? Du kwanai-megeye inditok bulaniŋgoŋ nadinimbeŋ. \p \v 14 Du helemahelemaŋ welegedi hinek nibukahile tilaŋ, doktiŋa wendi haniŋ hogohogok indigoŋ tuwot welenik kedem tubukilitiluwaak. Wendoktiŋa indi kaipmuŋ hatiyaneem tuwot nadifo tiŋa welemomooŋ nadiyaneem. \p \v 15 Timentimeŋ malabumuŋ nimguŋ. Iŋgoŋ kobuk adi koom malabumuŋ nimtabuguŋ wendok kibikoŋ nihitubu-lodaune indibo nadifo tinim. Gulet fee hinek hogoli hatigumun, doktiŋa gulet hogohi u dibek hatigumun wendok tuwot hinek nadifo tubuminta-nimbeŋ. \p \v 16 Du kwanai-megeye inditok da’walaŋ kwanaige saŋiniŋnit u kedem tubune kanim. Du kwanaige saŋiniŋnit momohimomohi u yalakiniyedok kedem tubune kaneeŋ. \p \v 17 Yahwe, du Bepaŋnik, indi siloŋ tobogoŋ tinimiŋa momooŋ tinimbeŋdok nadiyaam. Kaŋ indi nemenemek hogohogok tinene momooŋ mintawek. Biyagoŋ hinek, indi nemenemek tiyam hogohogok u du kedem tubufafaŋeweŋ kaŋ momooŋ halaak. \c 91 \s1 Bepaŋ ne kubugoŋ hogokdi habudokolak \p \v 1 Me nediyeŋ Bepaŋ Loloŋnitdi kadokodok nadiŋa adi’walaŋkade uune Bepaŋ Saŋiniŋ Molomdi kadokoune hatilak, adi Yahwedok indiŋ nimbek, \p \v 2 “Dagoŋ yahehewe tinamuŋa momooŋ hinek nabudokolaŋ, tiŋa da kubugoŋdi Bepaŋne hatilaŋ. Unduŋ doktiŋa du kubugoŋ nadisukilitigamulat.” \p \v 3 Biyagoŋ hinek, Bepaŋdi gehitubu-lodaune nemek gehitubu-kadakadok kabup hebihakiiŋ wendi tuwot mu gehitubu-kadakaneeŋ. Tiŋa undugoŋ, gabu-ulidokoune yagit hogohi fafaŋehi hinek tuwot mu mintagamneeŋ. \p \v 4 Adi pupup tamuniŋdi wapmihiŋiye papalidi yehikufulalak wondok tuwolit hinek gehikufulaluwaak. Du Wapum’walaŋ papaliŋiŋ gineŋ hebihalune momooŋ hinek gabudokoluwaak. Adi gabudokodok yalaŋ mu yolak, unduŋ doktiŋa du me kweletalak gut galiŋa yakiiŋ wendok tuwot Wapum’walaŋkade wooŋ galiluwaaŋ. \p \v 5 Du timiŋ nemek mikhinitdok munta mu tiluwaaŋ. Be hadapmo nemek maŋiŋ miknit niŋdi pilap hinek mintaaŋ gehitubu-kadakawaakneŋ yoŋa munta mu tiluwaaŋ. \p \v 6 Du yagit kadakaniŋdi timiŋ mintagambaakneŋ yoŋa munta mu tiluwaaŋ. Be hadapmo munabuli hogolidi pilap hinek mintagamuŋa gehitubu-kadakawaakneŋ yoŋa munta mu tuluwaaŋ. \p \v 7 Me 1 tausendi du halaaŋneŋ yamaiŋgoŋ uŋgoŋ binek kumuneeŋ, be me 10 tausendi kohoge didimeniŋneŋkade binek kumuneeŋ, iŋgoŋ nemek miknit hogoli wendi mu gehitubu-kadakaluwaak. \p \v 8 Da daugedi hinek yabune Bepaŋdi me kadakaniŋ titiŋ hekidok kibikoŋhik tubu-udaneyembaak. \p \v 9 Du nemek kadakahi gineŋ doktiŋa Yahwe’walaŋkade uune Bepaŋ loloŋnit hinek adi hogokdi gabudokolak, \v 10 wendoktiŋa nemek hogolidi du foloŋ tuwot mu mintagamuluwaak. Eŋ yagit hogolidi du yokeneŋ mu mintaluwaak. \p \v 11 Wapumdi aŋelo hekidok kwanai-mede yembune daŋgoŋdaŋgoŋ waaŋ u adi kedem gabudokoyaneeŋ. \v 12 Tiŋa kawadedi kayoge youlaakneŋ doktiŋa adi kohohikdi gehitiloneeŋ. \p \v 13 Kaŋ du adi laion eŋ miŋgembet miknit eŋ laion pamala tiŋa miŋgembet wapuhi hinek u yehiyaliwaaŋ. \p \v 14 Bepaŋdi indiŋ yolak, “Metam nediyeŋ welehikdi hinek nabukahileiŋ adi yadi kotigoŋ yanagilaat. Tiŋa metam nediyeŋ nu hogok hinek nadinamiiŋ adi yadi momooŋ hinek yabudokoluwaat. \v 15 Adi naninadiune yonadihik nadiyemiluwaat. Eŋ malabumuŋ mintayemiluwaakneŋ nu adigut hatiluwaat. Unduŋ tiŋa kotigoŋ yanagila wohikgigit momooŋ yemiluwaat. \v 16 Tiŋa wendok tuwahik adi hatihatihik tomboyouyemiluwaat. Unduŋ tiŋa kotigoŋ yanagilene nakat noŋgoŋ hatiyaneem.” \c 92 \s1 Bepaŋ wou nintiloloŋdok kap \p \v 1 Yahwe, du Bepaŋ Loloŋnit hinek, welemomooŋ nadigamuŋa ganiutumba tibene wendi utumba hinek tibek. Tiŋa undugoŋ kap toŋa wohoge ganintiloit. \p \v 2 Tiŋa helemahelemaŋ haniŋ-haniŋ welegedi hinek nabukahilelaŋ u yohautaluwaat, eŋ helemahelemaŋ timiŋ indigoŋ tuwot yofafaŋe tuguŋ indigoŋ didimeniŋ hinek keleeŋ nabudokolaŋ wendok yohautaluwaat. \p \v 3 Nu gita eŋ kulele ulene mede momooŋ tobune wohoge ganintiloit. \p \v 4 Nu du kwanai saŋiniŋnit tuguŋ wendok nadiŋa welemomooŋ nadilat, tiŋa nadifooŋ kap tolat. \p \v 5 Yahwe, du kwanai tilaŋ adi kaŋ nadiwe uŋgoniŋ hinek tilak. Eŋ nadinadige adi fuliŋmamaŋ hinek. \v 6 Me nadinadihinit mokit tiŋa me bubuyehi adi yadi nemek i tuwot mu nadidakaleneŋ. \p \v 7 Metam hogohi adi kilihikitdi momooŋ labiiŋ undihi kedem mintaneeŋ, kaŋ metam kadakaniŋ tiiŋ heki adi metam bomboŋhinit tiŋa iutumba kedem tineeŋ, iŋgoŋ oŋ, du yehitubu-liwedapmaŋ tibaaŋ. \p \v 8 Maŋgande, Yahwe, du kubugoŋdi mapme loloŋnit hatilaŋdi hatibaaŋ dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 9 Indi agaŋ nadiyaam, me nediyeŋ du mik tigamiiŋ adi yadi kumuŋ tineeŋ, eŋ me kadakaniŋ titiŋ heki adi yadi yehiyalimoŋgofofoŋ tibaaŋ. \p \v 10 Du saŋiniŋ wapum hinek namguŋ woŋ adi makau maahi moihi’walaŋ saŋiniŋhik wondok tuwolit. Tiŋa undugoŋ du momooŋ hinek tinamulaŋ doktiŋa nu nadifo tilat. \p \v 11 Nu memikneye yehitubu-kadakaguŋ u daunedi agaŋ kagut, eŋ me hogohi’walaŋ makat koyonehik u agaŋ magitnedi nadigut. \p \v 12 Metam didimehi adi bem kalipdi folooŋ momohi hinek foiŋ wendok tuwolit hinek mintaneeŋ, tiŋa Lebanonhi’walaŋ bem sidadi wapuhi tiiŋ wondok tuwot tineeŋ. \p \v 13 Kaŋ adi yadi bem agaŋ Yahwe’walaŋ yolineŋ yetigiŋ yakiiŋ unduŋ tilak. Adi yadi Bepaŋnik’walaŋ yolineŋ momooŋ hinek loiŋ. \p \v 14 Adi agaŋ sigida tiiŋ iŋgoŋ oŋ, folooŋ adi tomboyoula minta hogok tiiŋ. Tiŋa undugoŋ kumuŋ mu tiiŋ, adi fafaŋe tiŋa yakiiŋ. Kaŋ hapmuŋhikdi maaŋ undugoŋ kaipmuŋ hakiiŋ. \p \v 15 Titiŋ unduŋ foloŋ Yahwe ne adi didimeniŋ hinek u yobihilune kaiŋ. Adi fafaŋe tiŋa nabudokolak, tiŋa adi yadi yomŋiŋnit mokit. Mokoŋ hinek. \c 93 \s1 Bepaŋ Saŋiniŋ Molom adi kubugoŋdi mapme wapum \p \v 1 Yahwe adi tinahukut beweniŋgoŋ tiŋa Mapme saŋiniŋnit itak. Adi kwet i koom dibek tububihila mintaaŋ hakuk uŋakoŋ tubu-fafaŋeune hatak. \p \v 2 Yahwe, du nemenemek hogohogok mu mintagiŋneŋ dibek hatiguŋ undiniŋgoŋ hatiguŋdi hatilaŋ, tiŋa undugoŋ Mapme dapmandapmaŋnit mokit hatilaŋ. \p \v 3 O Yahwe, imeŋgwaŋ fuliŋmamaŋ adi gibitaŋ muhila mede toiŋ. Adi muhila mede wapum hinek toiŋ. \p \v 4 Iŋgoŋ Yahwe, du kunum foloŋ ilaŋa saŋiniŋge wapum wendi nemenemek hogohogok u yabudokolaŋ. Tiŋa du’walaŋ saŋiniŋge wapum wendi imeŋgwaŋ giyondaaŋ muhila mede tolak u kalakapme tilak. Ime giyondaaŋ muhila labuŋa luhineŋ kulaŋa mede wapum tolak. Iŋgoŋ imeŋgwaŋ wapum weŋ’walaŋ saŋiniŋdi Wapum’walaŋ saŋiniŋ wendok tuwot mooŋ. \p \v 5 Eŋ du’walaŋ Yodoko Medege adi hakukdi hatak fafaŋeniŋ. Yahwe, biyagoŋ hinek, du’walaŋ yoke adi uŋgoniŋ hakukdi hatak, eŋ haliwooŋ halaak, dapmandapmaŋnit mokit. \c 94 \s1 Bepaŋdi metam hogohi yehimoŋgo-fooŋ metam didimehi hogok yehitubu-lodalak \p \v 1 Yahwe, du Bepaŋ doktiŋa metam kadakaniŋhinitdok kibikoŋ malabumuŋ didimeniŋgoŋ yembeŋ. Unduŋ tiŋa kwihitage u tubumintaune kaneŋ. \p \v 2 Agaŋ mu pilataŋ! Kwet diniŋ mede yodapmandapmaŋ, du pilali me foko tiiŋ hekidok kibikoŋ titiŋhik wendok tuwolit tubu-udaneyembeŋ. \p \v 3 Me kadakahidi titiŋhikdok nadifo nai dedigoŋ hinek tineŋ? Yahwe, nai dedigoŋ hinek hayemilak? \p \v 4 Nai dedigoŋ hinek hayembune me hogohi adi kadakaniŋ tigiŋ wendok foko tiŋa nadifo tineeŋ? \p \v 5 Yahwe, adi yadi metamgeye yehimoŋgofooŋ malabumuŋ wapum hinek yemiiŋ. \p \v 6 Adi yadi tam kahat eŋ wapmihi kondiŋahi eŋ metam niŋkadehi indi’walaŋ kwetnineŋ iŋoŋ hatiiŋ u widihi kumuŋ tiiŋ. \p \v 7 Unduŋ tiŋila indiŋ yoiŋ, “Yahwe adi tuwot mu nibilak. Eŋ Isilaehi’walaŋ Bepaŋ adi nemek i tiyam wendok nadibedi mu tilak.” \p \v 8 Metamneye, hidi detiŋa kudi kauleŋ unduŋ tiiŋ? Bubuyehi hidi, nai deniŋ nadinadihinit tineeŋ? \p \v 9 Bepaŋdi magitnik tutumbaguk, unduŋ doktiŋa adi tuwot mube nadiwek? Tiŋa undugoŋ, Bepaŋdi daunik tutumbaguk, unduŋ doktiŋa adi tuwot mube diwetomuŋa kawek? \p \v 10 Adi metambop yenindokodokoyelak, unduŋ doktiŋa yehitubu-didime tuwot mube tibek? Tiŋa undugoŋ, adi yadi metam hogohogok’walaŋ henalehik, unduŋ doktiŋa adi nadinadinit mokit be? \p \v 11 Yahwe adi metam hogohogok’walaŋ nadinadihik u agaŋ nadidapmalak. Unduŋ doktiŋa nadinadihik u kudige nabugoŋ liwelak, u agaŋ nadilak. \p \v 12 Yahwe, du me niŋ nindokodokoyeŋ Yodoko Medege nintubudidime tubune me u Bepaŋ’walaŋ kahaŋ kaŋ nadifo kedem tibek. \p \v 13 Du indiŋ doktiŋa unduŋ tilaŋ: adi malabumuŋ mu minta-mimbune kulemaŋgoŋ hatikulema tilune me kadakahi adi koŋ gineŋ foneeŋ. \p \v 14 Maŋgande, Yahwe adi metamŋiye tuwot mu biyabek. Biyagoŋ hinek, adi metamŋiye netok gigit tigiŋ adi sigilulum tuwot mu tiyembek. \p \v 15 Kaŋ mindaŋkade mede nadinadi me mede kwanai tineeneŋ mede agaŋ didimeŋgoŋ hogok yodapmaneeŋ. Kaŋ metam didimehi adi u kaune tuwot hinek tibaak. \p \v 16 Nediyendi nehitubu-lodaaŋ me kadakahi yehimoŋgofoguk? Eŋ nediyeŋdi nehitubu-lodaaŋ me yom tiiŋ u yehikelekukuk? \p \v 17 Yahwedi mu binek nehitubu-lodawe tuguk binek adi agaŋ pilap hinek meyotneŋ gwaŋ dahatit. \p \v 18 Nu indiŋ nadigut, “Kayone agaŋ sulukeneto tilak, ala agaŋ maaŋ nutuwek.” Iŋgoŋ oŋ, Yahwe, du nutok bulaniŋgoŋ hinek nadinamuŋa nohoneune nu kadakaniŋ gineŋ mu maaŋ nutak. \p \v 19 Tiŋa undugoŋ, nu welemulap nadiŋa nemenemekdok nadinadi fee tilat, kaŋ dagoŋ welene tubukulemaaŋ nadifo tubuminta-namulaŋ. \p \v 20 Du adi talitimeŋ kadakahi dut mu kwanainelaŋ. Meheki woŋ adi yodoko mede indiŋ kameiŋ, metam adi kadakaniŋ kedem titiŋdok. \p \v 21 Adi yadi me momooŋ tubukadakadok bopneeŋ yofolok tiiŋ, tiŋa undugoŋ, me yom nemu tiiŋ iŋgoŋ widihikumuŋ titiŋdok nadiŋa mede gineŋ hogok yapmefit tiiŋ. \p \v 22 Iŋgoŋ Yahwedi fafaŋe hinek tiŋa nehitubu-lodalak. Bepaŋnedi momooŋ hinek nabudokolak. \p \v 23 Adi titiŋ kadakahi fee hinek tigiŋ, unduŋ doktiŋa kibibo yomhidok toboniŋ tubu-udaneyembek. Adi kadakaniŋhik u nadisuŋa widihi-kumuŋ tibek. Yahwe Bepaŋnikdi yehitubu-kadakadapmaŋ tibek. \c 95 \s1 Bepaŋ niutumba diniŋ kap \p \v 1 Hidi but! buune kap toŋa Yahwe wou nintilonim. Indi Bepaŋ saŋiniŋŋiŋ loloŋnitdi yahehewe tinimiŋa kotigoŋ ninigitak, wendoktiŋa kap toŋa nadifo tinim. \p \v 2 Indi yamaiŋgoŋ wotubudulaaŋ niutumba timinim, tiŋa nadifooŋ nintiloloŋdok kap heki neeŋ tominim. \p \v 3 Maŋgande, Yahwe adi Bepaŋ Saŋiniŋnit, tiŋa undugoŋ adi yadi Mapme Saŋiniŋnit eŋ bepaŋ yalayalaŋ hogohogok yalakapmedapmaŋ tiŋa looŋ hatak. \p \v 4 Kawade mage ginaŋ fogefoge daŋgoŋ dapmalakneŋ, eŋ kweboboedi logeloge daŋgoŋ dapmalakneŋ, kwet hogohogok u Bepaŋdi yabudokodapmalak. \p \v 5 Kwet gut imeŋgwaŋ u negoŋ yehitubu-mintaguk, unduŋ doktiŋa negoŋ yabudokolak. \p \v 6 Hidi but! buune duwokineeŋ niutumbanim. Yahwe negoŋ nihitutumbaguk. Unduŋ doktiŋa wooŋ mulelem timinim. \p \v 7 Adi negoŋ Bepaŋnik. Adi negoŋ metamŋiye dompa nabugoŋ nibudokolak, tiŋa nanaŋe nimtei tilak. Unduŋ doktiŋa kamiŋ hidi adi’walaŋ maŋiŋ mede nadiŋa takalineŋ. \p \v 8 Wapumdi indiŋ yolak, “Hidi koom mamahi-papahiyedi Meliba tiŋa Masa\f + \fr 95:8 \ft Meliba diniŋ mede mebi “siwe”. Tiŋa Masa diniŋ mede mebi “talamut”.\f*kwet fiileŋ uŋoŋ tigiŋ unduŋ, welekwambuŋ mu taneeŋ. \p \v 9 “Adi kudi saŋiniŋnit tugut u kakabeleŋila kwet fiileŋ uŋoŋ hali nalamut tigiŋ. \p \v 10 “Nu gulet 40 wendok tuwot metam bop u yabuŋa nadiwene madimadikeŋgoŋ tuguk. Wendogoŋ tiŋa indiŋ yogut, ‘Welehikdi nu mu nehikeleiŋ. Helemahelemaŋ adi nu talik yenindidimelat u mu takaliiŋ.’ \p \v 11 “Unduŋ doktiŋa kisaŋ hinek nadikadakayemiŋa mede yofafaŋe indiŋ tugut, ‘Biyagoŋ hinek, nu hatikule kwet hamdok yofafaŋegutneŋ uŋoŋ tuwot mu usuwaneeŋ hinek.’” \c 96 \s1 Bepaŋ kubugoŋdi mapme loloŋnit ilaŋa metam hogohogok yabudokolak \p \v 1 Hidi Yahwedok kap kobuli tomineŋ. Metam hogohogok kwetfoloŋ hatiiŋ hidi Yahwedok kap tomineŋ. \p \v 2 Yahwedi kotigoŋ ninigikuk. Unduŋ doktiŋa kap toŋa wou nintiloneŋ! Indi melenai tuwot indigoŋ wendok nadiŋa metam yenihautayaneem. \p \v 3 Hidi metam hogohogok wougigitŋiŋ yenihautaneŋ. Kwanai wapuhi momohi tuguk u metam hogohogok yenimbihitneŋ. \p \v 4 Yahwe adi wougigitnit. Unduŋ doktiŋa wou niŋatilone foloniŋgoŋ halek. Indi aditok hogok gikiŋgoŋ timiyaneem. Eŋ bepaŋ yalayalaŋ hekidok adi gikiŋgoŋ mu tiyemdok. \p \v 5 Bepaŋ yalayalaŋ metam noli’walaŋ woŋ adi bepaŋ biyagoŋ mooŋ. Yahwe ne kunum tiŋa nemenemek uŋoŋ hakiiŋ u yehitubu-mintaguk. \p \v 6 Yahwe adi wougigitnit tiŋa Mapme loloŋnit itak. Tiŋa adi yoli uŋgoniŋ hinek gineŋ uŋoŋ nemenemek hakiiŋdi adi’walaŋ saŋiniŋŋiŋ eŋ tinahukutŋiŋ beweniŋgoŋ u wendi yobihikiiŋ. \p \v 7 Metam kwetkwet hatiiŋ, hidi hogohogok saŋiniŋŋiŋ eŋ wougigitŋiŋ nintiloneŋ. \p \v 8 Hidi Yahwe wougigitŋiŋ nintiloneŋ. Tiŋa siloŋ timindok nemek neeŋ moŋgola Siloŋyotneŋ foneŋ. \p \v 9 Metam hogohogok kwetkwet hatiiŋ, hidi Yahwedok heheleeŋ Wapum Uŋgoniŋ, hauta holiholiŋenit hatilak, niutumbayaneeŋ. \p \v 10 Hidi metam hogohogok indiŋ yenineŋ, “Yahwe adi Mapme loloŋnit! Adigoŋ kwet tubufafaŋeune waliwali mu tiŋa hatak. Adi kougoŋ titiŋ didimeniŋ tiŋa metam hogohogok medehik nadiŋa yodapmawaak.” \p \v 11 Kunum kwet, hidi nadifo tidemek. Imeŋgwaŋ wapum tiŋa nemenemek imeŋgwaŋ maaneŋ hakiiŋ, hidi ime giyondaaŋ muhilaŋa mede tobune baham toneŋ. \p \v 12-13 Dinina tiŋa nemenemek dinina gineŋ uŋoŋ hakiiŋ hogohogok hidi nadifo tineŋ. Yahwe adi buŋa kwet wapum i kadokowaak doktiŋa bem heki behepneŋ yakiiŋ adi nadifo tiŋa kap toneeŋ. Yahwe adi metam hogohogok titiŋ didimeniŋ tiŋa yabudokowaak. Eŋ mede biyagoŋ hogok yoŋa mede nadinadi kwanai tibaak. \c 97 \s1 Bepaŋ kubugoŋdi mapme loloŋnit ilaŋa kwet wapum i kadokolak \p \v 1 Yahwe adi Mapme itak! Wendoktiŋa kwet du nadifo tibeŋ! Eŋ kwet kambaŋgit imeŋgwaŋ lekiŋgoŋ haliwiiŋ hidi maaŋ welemomooŋ nadineŋ. \p \v 2 Adi yadi mulukwaŋ gut mambipdi tumulune haliŋa titiŋ didimeniŋ tiŋa metam yehitubu-didimeeŋ ha yabudokolak. \p \v 3 Kudupdi talitimeŋ timiŋa memikŋiye yehidalak. \p \v 4 Wapum’walaŋ hautadi filimpit tiŋa kwetkwet tubuhautaune kwetdi u kaŋ hehele tilak. \p \v 5 Yahwe adi kwet hogohogok diniŋ Wapum. Unduŋ doktiŋa adi buune kweboboe heki adi bitakaaŋ fooŋ dagidagik tiiŋ. \p \v 6 Eŋ kunumdi adi’walaŋ titiŋŋiŋ didimeniŋ u yobihitak. Kaŋ metam hogohogokdi Wapum loloŋnit’walaŋ hautaŋiŋ filimpipitnit u kaiŋ. \p \v 7 Metam bepaŋ yalayalaŋ yeniutumbaaŋ wohiye yenimbeloiŋ adi yadi yehitubu-meka tilak. Kaŋ bepaŋ yalayalaŋ heki adi Yahwedok mulelem timiiŋ. \p \v 8 Saiyonhi metam hogohogok eŋ Juda yokwet wapuhi, adi Yahwe du mede nadinadi kwanai tilaŋdok nadifo tiiŋ. \p \v 9 Yahwe, du Bepaŋ Saŋiniŋ Molom. Du kubugoŋdi kwetkwet kadokolaŋ. Du wohogegigitnit, tiŋa undugoŋ bepaŋ yalayalaŋ heki yalakapmedapmaŋ tilaŋ. \p \v 10 Yahwe adi weleŋdi hinek metam nediyeŋ kadakaniŋ yabukwihita tiiŋ u yabukahile tilak. Adi yadi metamŋiye didimehi momooŋ hinek yabudokooŋ me hogohi’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ yanagitak. \p \v 11 Bepaŋ adi metam didimehidok hauta yemilak. Kaŋ welehik maaneŋ nadifo mintalak. \p \v 12 Metam didimehi, hidi Yahwedi nemenemek tuguk wendok nadiŋa nadifo tineŋ. Bepaŋ adi momooŋ hinek eŋ titiŋ didimeniŋ hogok tilak. Unduŋ doktiŋa wondok welemomooŋ nadimiŋa niutumbaneŋ. \c 98 \s1 Bepaŋ adi mik gineŋ fafaŋeeŋ ninigikuk doktiŋa wou nintilonim \p \v 1 Yahwe adi nemenemek momohi tuguk. Unduŋ doktiŋa indi kap kobuli tominim. Adi saŋiniŋŋiŋ eŋ titiŋŋiŋ uŋgoniŋ wendoogoŋ tiŋa mik gineŋ fafaŋeeguk. \p \v 2 Yahwe adi mik gineŋ fafaŋeeguk wendok agaŋ yohautaguk. Ala Isilaehi metam yahaŋegukneŋ nai uŋaniŋ saŋiniŋŋiŋ tubumintaune metambop nolidi kagiŋ. \p \v 3 Adi mede yofolok tuguk wendoktiŋa helemahelemaŋ Isilaehi yabukahileeŋ bulaniŋgoŋ nadiyemiŋa mu biyabuguk. Kwetkwet metam hogohogok Bepaŋnikdi mikgineŋ fafaŋeeŋ kotigoŋ ninigikuk u agaŋ kaŋ nadidapmaiŋ. \p \v 4 Unduŋ doktiŋa metam hogohogok hidi kap tonadifo Yahwedok timineŋ. Welenadifo kap toŋa Yahwe wou nintiloneŋ. \p \v 5 Gita ulaŋa kap toŋa Yahwe wou nintiloneŋ. Gita ulune medeŋiŋ momooŋ hinek tobek. \p \v 6 Yahwe adi Mapme, doktiŋa bai eŋ manaŋ fedila nadifooŋ baham toneŋ. \p \v 7 Eŋ imeŋgwaŋ tiŋa nemenemek imeŋgwaŋ gineŋ hatiiŋ, hidi gibitaŋ kakalineŋ. Kaŋ kwet tiŋa metam eŋ nemenemek hogohogok kwetfoloŋ hatiiŋ, hidi kap toneŋ. \p \v 8 Ime wapum, ime miiŋ, hidi kohopapa utneŋ. Kaŋ kweboboe heki, hidi Yahwe namanda foloŋ kap toŋa nadifo tineŋ. \p \v 9 Maŋgande, adi buŋa kwetkwet kadoko-dapmawaak. Tiŋa Mapme loloŋnit ila titiŋ didimeniŋ helemahelemaŋ tiŋa metam hogohogok yabudokoluwaak. \c 99 \s1 Bepaŋ adi Mapme Uŋgoniŋ Loloŋnit hinek \p \v 1 Yahwe adi Mapme itak, doktiŋa metambop noli adi hehele tiiŋ. Adi yadi mapme kumopopŋiŋ foloŋ aŋelo heki yalakapmeeŋ looŋ itak, kaŋ kwet wapum i tibitim tilak. \p \v 2 Yahwe adi Saiyon uŋoŋ saŋiniŋnit hatilak, tiŋa mebop hogohogok wanakaŋ yabudokolak. \p \v 3 Metam hogohogokdi nadimimbune adi kubugoŋdi mapme loloŋnit tiŋa wougigitnit tilak. Kaŋ wougigitŋiŋ u nintiloneŋ. Adi yadi uŋgoniŋ. \p \v 4 Mapme fafaŋeniŋ, du adi titiŋ didimeniŋdok hogok nadilaŋ. Du Isilaehi metam inditok titiŋ didimeniŋ tiŋa momooŋ nimguŋ kaŋ takaliyam. Tiŋa undugoŋ da nemenemek yofafaŋeguŋ u takaliŋa titiŋ didimeniŋ hogok tiŋa nibiulidokolaŋ. \p \v 5 Hidi Yahwe Bepaŋnik, adi’walaŋ wou hogok nintiloneŋ. Hidi yamaiŋgoŋ wooŋ niutumbaneŋ. Adi yadi titiŋ momooŋ tiŋa didimeniŋ diniŋ Bepaŋ. Adi yadi uŋgoniŋ. \p \v 6 Moses dut Alon adi Yahwe’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ hatigumuk. Eŋ Samuel adi maaŋ mebop Bepaŋ ninadiyagiŋ’walaŋ nohik. Kaŋ adi ninadihik wanaŋ nadiyemdapmaaŋ yehitubu-lodaluguk. \p \v 7 Adi mulukwaŋ wapum gineŋ haliŋa mede yeniŋguk. Kaŋ adi Yodoko Mede Bepaŋdi yemguk u takaligiŋ. \p \v 8 O Yahwe Bepaŋnik, du yonadihik nadiŋa kibibo yeniŋguŋ. Du yom bibiŋ Bepaŋ hatilaŋ, iŋgoŋ oŋ kadakaniŋhikdok kibikoŋ yeniŋguŋ. \p \v 9 Yahwe Bepaŋnik wou nintilonim, tiŋa kweboboeŋiŋ uŋgoniŋ foloŋ uŋoŋ hali niutumbanim. Yahwe Bepaŋnik adi uŋgoniŋ. \c 100 \s1 Yahwe wou nintiloloŋdok kap \p \v 1 Metam hogohogok kwetkwet hatiiŋ, hidi Yahwedok nadifo tiŋa kap toneŋ. \p \v 2 Hidi Yahwe welemomooŋ nadimiŋa niutumbaneŋ. Eŋ yamaiŋgoŋ wo-tubudulaaŋ nadifo kap tomineŋ. \p \v 3 Hidi indiŋ yohautaneŋ. Yahwe kubugoŋdi Bepaŋ hinek. Adigoŋ nihitubu-mintaguk, unduŋ doktiŋa indi adi netok gigit hatiyam. Memetamŋiye indi adi dompaŋiye dabugoŋ. \p \v 4 Indi adi’walaŋ Siloŋyotneŋ fofoŋdok niutumba tiŋa fonim. Eŋ yoli maaneŋ fooŋ wou nintilonim. Unduŋ tiŋa niutumbaaŋ wougigitŋiŋ nintilo tinim. \p \v 5 Maŋgande, Yahwe adi titiŋ momooŋ hogok tilak. Tiŋa helemahelemaŋ weleŋdi hinek nibukahilelak. Adi yadi helemahelemaŋ medeŋiŋ yofafaŋeguk u baigoŋ didimeniŋgoŋ hinek takalilak. \c 101 \s1 Mapme’walaŋ gigitŋiŋ mede \p \v 1 Yahwe, du siloŋ tobogoŋ tinimilaŋ tiŋa titiŋ didimeniŋ hogok keleeŋ mede yodapmalaŋ wendok kap tobit.\f + \fr 101:1 \ft Siloŋ tobogoŋ eŋ titiŋ didimeniŋ u mapme’walaŋ be Bepaŋ’walaŋ u Hibulu mede gineŋ mu mintadakalehinakalak.\f* Tiŋa undugoŋ, Wapum, nu dutok hogok nadiŋa kap tobit. \v 2 Nu adi titiŋ didimeniŋ hogok takaliwit. Kaŋ Wapum, du deniŋ hinek buŋa nehitubu-lodawaaŋ? \p Nu adi yotneneŋ titiŋ didimeniŋ hogok tiluwaat. \v 3 Nu titiŋ kadakahi be nemenemek madimadikehi adi mu yabudok nadilat. Nu adi me Bepaŋ sigilulum timiiŋ heki’walaŋ titiŋhikdok adi nadiwene tuwot moŋ hinek tilak. Nu adi adigut tuwot mu yauluwaat. \v 4 Nu adi yalaŋ talik mu takaliluwaat, unduŋ tiŋa titiŋ kadakahidok adi mu nadiluwaat. \p \v 5 Nu adi me nediyeŋ meeniŋ nolidok kabup yeniwoliwolike tiyemilak u tubukadaka hinek tiluwaat. Unduŋ tiŋa me gifoko heki adi tuwot mu biyabene hatiyaneeŋ. \p \v 6 Nu adi me Bepaŋ hogok baigoŋ takaliiŋ yabukahilewene adi hogokdi nu yotneneŋ nakat hatiyaneem. Tiŋa me titiŋ didimeniŋ hogok tiiŋ heki adi hogokdi nu’walaŋ kwanai taneeŋ. \p \v 7 Me yalaŋ mede yoiŋ heki adi yadi nu yotne wapumneŋ uŋoŋ mu hatiyaneeŋ. Tiŋa undugoŋ, me yalaŋ talik foloŋ yokamehebi tiiŋ heki adi yadi nukut tuwot mu hatidok. Mokoŋ hinek. \p \v 8 Helemahelemaŋ me kadakahi indi’walaŋ kwetnineŋ iŋoŋ adi yehitubu-kadaka hogok tiluwaat. Nu adi me titiŋ kadakaniŋ tiiŋ heki u yehikelekulene adi Yahwe’walaŋ yokwetŋiŋ wapumneŋ iŋoŋ mu hatineeŋ. \c 102 \s1 Me niŋdi malabumuŋ gineŋ haliŋa Bepaŋdi tubulodadok ninadiguk \p \v 1 Yahwe, yonadine nadinambeŋ. Nehitubu-lodaweŋdok kutibulabulayene du’walaŋ kamewe ulak, doktiŋa fiit nadinambeŋ. \v 2 Malabumuŋdi mintanambune kaaŋ, du nai uŋaniŋ kibidaaŋ binabu mu tuluwaaŋ. Fit yonadine nadinamuluwaaŋ. Kutibulabulayene kamewe du’walaŋkade uune kaŋ pilap hinek nehitubu-lodaluwaaŋ. \p \v 3 Hatihatine adi kudigedi muniniŋ looŋ liwe tilak wondok tuwolit. Eŋ foloone adi kudut hinek, kudupdi daaŋ nibune nadiyam wondok tuwolit. \v 4 Welene adi kilihikit fidokone sigeneŋ kumiiŋ wondok tuwolit. nehinalitifolak. Wendoktiŋa nanaŋe nanaŋdok mu nadilat. \v 5 Nu folofigita nadiŋa gibitaŋ yonelat. Kaŋ foloone adi agaŋ kigita hinek tilak. \p \v 6 Nu adi kalaŋkatak niŋdi kwet fiileŋ hatilak wondok tuwolit na hogok hatat. Eŋ yokwet niŋ tubukadakaiŋ kaŋ kwetbelebele hogok halune bagi muŋgoŋdi ila diwelak wondok tuwolit hatat. \v 7 Be gulupne foloŋ hatat, iŋgoŋ damo deikuli mu tiŋa hogok hadiwelat. Nu na hogok bagi niŋdi yot ki foloŋ ila diwelak nabugoŋ bulaniŋgoŋ hatat. \v 8 Kaŋ hadapmo be timiŋ adi memikneye adi naniŋkadaka tiiŋ. Tiŋa nanimpekit tiŋa yeiŋ adi wotnene yoŋa haki tinamiiŋ. \p \v 9-10 Du nutok kwihita wapumgoŋ hinek tinamulaŋ, kaŋ nu kudufuluŋdi nanaŋene tilak.\f + \fr 102:9-10 \ft Kudufuluŋ mu naguk. Be dawi meeniŋ biyagoŋ hinek mu naguk. Adi bulaniŋgoŋ wapum nadiŋa yobihikuk.\f* Eŋ dautilitiliknedi imene tout gineŋ foune ime gut wanaŋ silotnalat. Du nemek geŋgeŋhinit gilem gineŋ beyakukam wele nehitikukuŋ. \v 11 Hatihatine adi tebele daune meledi saŋiniŋnit mokit gweheyeŋ diweeŋ fohebilak wondok tuwolit. Tiŋa undugoŋ nu adi kilihikit kumuŋ sigene tiiŋ undiniŋ. \p \v 12 Iŋgoŋ Yahwe, du adi Mapme dapmandapmaŋnit mokit hatilaŋ. Unduŋ doktiŋa metam hogohogok mindaŋ tomboyoula mintati uneeŋ adi yadi du nadidapma-gamuneeŋ. \v 13 I agaŋ du’walaŋ nai tilak, doktiŋa Saiyon yokwetdok welege goloune siloŋ tobogoŋ tiŋa tubulodaweŋ. Welebulaniŋgoŋ nadimiŋa tubulodadok nai agaŋ iŋakoŋ mintalak. \v 14 Saiyon yokwet u agaŋ tubukadakagiŋ, iŋgoŋ kwanai-megeye adi yadi welehikdi hinek kahileiŋ. Tiŋa undugoŋ, yokwet u tubukadakaaŋ wiyapupuhene-hinaka tigiŋ, iŋgoŋ adi yadi welehikdi aditok golohinakalak. \p \v 15 Metam hogohogok adi Yahwedok munta tiŋa adi’walaŋ hebeŋ foloŋ hadapmaneeŋ. Kaŋ kwetfoloŋ me mapme hogohogok adi’walaŋ saŋiniŋŋiŋ doktiŋa munta tineeŋ. \v 16 Kougoŋ Yahwedi Saiyon yokwet kotigoŋ tubupilalaak, nai uŋaniŋ saŋiniŋŋiŋ tubumintaune kaneeŋ. \v 17 Tiŋa metamŋiye koom sigilulum tiyemguk adi’walaŋ yonadihik nadiyembaak. Tiŋa yonadihik tineeŋ u kotigoŋ sigilulum mu tiyembaak. \p \v 18 Ale indi nemenemek hogohogok Yahwedi tuguk u pepa foloŋ youdapmane halaak, ala kougoŋ yalakiniyedi kahat u kedem nadiŋa wou nintiloneeŋ. \v 19 Indi kudiye indiŋ youtnim, \p “Yahwe adi yoli-kweli uŋgoniŋ gineŋ hali kwediwe tubune foguk. Adi kunum gineŋ hali kwediwe tubune kwetfoloŋ foguk. \v 20 Kaŋ me yot fafaŋeniŋneŋ yapmefit tubune hali malabumuŋhikdok kutibulabulaye tigiŋ u nadiguk. Eŋ me kumuŋdok yenindapmagiŋ heki u yehitubu-lodaaŋ yanagikuk.” \p \v 21 Unduŋ doktiŋa Jelusalem uŋoŋ metamdi Yahwe wou yohautaaŋ Saiyon kweboboe foloŋ niutumba tineeŋ. \v 22 Kwanai woŋ adi metam hogohogok tiŋa me mapmehiye wanakaŋ buŋa bopneeŋ Yahwe niutumbaneeŋneŋ uŋoŋ tineeŋ. \p \v 23 Nu hatihatine diniŋ nai kougoŋ hatilune Yahwedi saŋiniŋne ulatifooŋ nehitubu-gweheyeguk. Unduŋ tinamguk doktiŋa nu nai kweheyeniŋ tuwot mu hatibaat. \v 24 Unduŋ nadiŋa Bepaŋ indiŋ ninadigut, “Bepaŋne, du hatiguŋdi hatilaŋ. Eŋ nu adi gawada mu tugut, nu adi mekuya kougoŋ hatilat. Unduŋ doktiŋa hatihatine pilap mu nolomtibeŋ. \p \v 25 “Du koomkwaha kwet i tubumintaguŋ kaŋ hakukdi hatak. Tiŋa kohogedi kunum tiŋa nemenemek uŋoŋ ikiiŋ u yehitutumbaguŋ. \v 26 Kwet gut kunum adi liwedemeek, iŋgoŋ da yadi hatibaaŋ. Adi yadi hauledi buba tiŋa kadakaiŋ unduŋ tidemeek. Tubune du beyakulune liwe tidemeek. \p \v 27 “Iŋgoŋ du yadi heleŋde undiniŋbo undiniŋbo mu yagitaŋ. Du yadi dibek hatiguŋ undiniŋgoŋ hinek hatilaŋ. Eŋ du’walaŋ hatihatigedi dapmandapmaŋnit mokit. \v 28 Wendoktiŋa du wapmihiniye yabudokoune kedem hatineeŋ. Eŋ tomboyoula yalakihiye kougoŋ mintaneeŋ u maaŋ yabudokoune helemahelemaŋ dakat wanakaŋ hinek hatiyaneeŋ.” \c 103 \s1 Bepaŋ adi weleŋdi hinek nibukahilelak \p \v 1 Welenedi Yahwe niutumbawit. Foloone hogohogokdi Yahwe wou uŋgoniŋ u nintilowit. \p \v 2 Welenedi Yahwe wou nintiloit, tiŋa nemenemek momooŋ tinamguk u kaule mu tibit. \p \v 3 Adi kadakaniŋne hogohogok tumolokutnamuŋa yagit folofigitane hogohogok liliwenekutnamulak. \p \v 4 Kumuŋdok tilat gineniŋ Wapumdi kotigoŋ nanagitak. Tiŋa weleŋ wapumdi nutok kameeŋ siloŋ tobogoŋ tinamulak. \p \v 5 Kwetfoloŋ hatilat indigoŋ tuwot Wapumdi nemenemek momohi tuwot hinek namtoko tilak. Unduŋ tubune nu kotigoŋ mekuya yageleeŋ kalaŋkatakdok tuwolit tiŋa saŋiniŋnit hatilat. \p \v 6 Metam gweheyehi nadiyembune fofoŋnit tubune malabumuŋ yemfit tiiŋ adi Yahwedi kwanai didimeniŋ tiŋa yehitubu-lodalak. Tiŋa kotigoŋ yehitubu-kaikaune kedem hatiiŋ. \p \v 7 Adi nemenemek titiŋdok hogohogok u timeŋ Moses nimbune nadiguk. Kaŋ mindaŋ Isilaehidi kwanai saŋiniŋnit tuguk u kagiŋ. \p \v 8 Yahwe adi inditok bulaniŋgoŋ kisaŋ hinek nadiŋa helemahelemaŋ siloŋ tobogoŋ tinimilak. Adi yadi kwihita pilap mu tilak, adi yadi toboniŋ weleŋdi nibukahile tilak. \v 9 Adi nibukwihitafit mu tilak. Eŋ kwihita siyogigi mu tilak. \p \v 10 Indi adi kadakaniŋnik diniŋ tuwaŋiŋ nimdok molomolom hinek iŋgoŋ oŋ, mu nimilak. Tiŋa undugoŋ indi kadakaniŋ fee tugumun kaŋ kibikoŋ malabumuŋ wapum tubu-udanenimdok iŋgoŋ oŋ, adi unduŋ mu tilak. \p \v 11 Metam nediyeŋ aditok gikiŋgoŋ timiiŋ, adi yadi kunumdi kwet bikabuŋa foloniŋ hinek gwaŋ hatak wondok tuwot weleŋdi yabukahile hinek tilak. \p \v 12 Kwet mele labulabu tilak be kwet mele fohebi tilak, adi yamaiŋgoŋ kikakika mu ti hakamuk. Mokoŋ. Adi kweetniŋ, molomolom hakamuk. Wondok tuwot hinek Bepaŋdi kadakaniŋnik tumolokulune kweetniŋ hinek gwaŋ wooŋ hatak. \p \v 13 Me niŋdi wapmihiŋiŋdok momooŋ timilak, undugoŋ hinek Yahwedi metam nediyeŋ aditok gikiŋgoŋ timiiŋdok undugoŋ momooŋ tiyemilak. \v 14 Adi kwetdi moŋgola nihitutumbaguk doktiŋa agaŋ nadinimilak indi adi kwam hogok. \p \v 15 Metam indi’walaŋ hatihatinik adi, kilihikit nabugoŋ. Doktiŋa wowoŋgimiŋ hekidi sigeneeŋ golopmaiŋ wondok tuwot indi maaŋ nai muniniŋ-kabe hatiŋa pilap kumuyam. \v 16 Sububadi wowoŋgimiŋ fedilune waliwali tiŋa makwaneiŋ kaŋ meeniŋdi kotigoŋ mu yabiiŋ. \p \v 17 Iŋgoŋ oŋ, Yahwe adi metam nediyeŋ aditok gikiŋgoŋ timiiŋ, adi hekidok helemahelemaŋ siloŋ tobogoŋ tiyemilak. Tiŋa yalakihiye mindaŋ mintaiŋ adi maaŋ momooŋ tiyemilak. \v 18 Eŋ nediyeŋdi Wapum’walaŋ yofolok eŋ Yodoko Medeŋiŋ tagimneeŋ keleiŋ adi yadi siloŋ tobogoŋ tiyemilak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 19 Yahwe adi kunum gineŋ mapme iit kwetŋiŋ foloŋ itak. Eŋ ne kubugoŋdi nemenemek hogohogok diniŋ mapme tilak. \p \v 20 Yahwe’walaŋ aŋelo hogohogok saŋiniŋhik loloŋnit hinek, hidi adi medeŋiŋdok magi kametnadi tiiŋ, tiŋa maŋiŋ mede takaliiŋ. Unduŋ doktiŋa hidi Wapum wou nintiloneŋ. \p \v 21 Yahwe’walaŋ kwanai-meŋiye, hidi kunum gineŋ haliŋa adi’walaŋ nadinadiŋiŋ takaliiŋ, hidi Yahwe wou nintiloneŋ. \p \v 22 Nemenemek hogohogok Yahwedi hehitubu-mintaguk kwetkwet haliwiiŋ kaŋ negoŋ hidi’walaŋ mapme itak, hidi Yahwe wou nintiloneŋ. Kaŋ nu welenedi undugoŋ niutumbawit. \c 104 \s1 Bepaŋdi nemenemek hogohogok yehitubu-mintaguk doktiŋa wou nintilonim \p \v 1 Welenedi Yahwe niutumbawit! Yahwe, du Bepaŋne, du adi loloŋnit hinek. Tiŋa du adi Mapme loloŋnit hinek eŋ wohogigitnit. \p \v 2 Du adi hautadi folooge mukufuladapmaaŋ hataŋ. Tiŋa kunum adi haule yehitubu-bateyeyam nabugoŋ tububateyeune hatak. \p \v 3 Tiŋa yoke adi mulukwaŋ yalakapmeeŋ foloniŋ gimiŋgimiŋ hinek gwaŋ maguŋ. Eŋ mulukwaŋdi kalisge kali wilihinit wosidi yehimaneiŋ undiniŋ nabugoŋ tilak. Kaŋ sububadi ganagila yaulak. \p \v 4 Du sububa niŋkulune medege tiŋa yaulak. Kaŋ filimpit tiŋa hauta tilak woŋ adi kwanai-mege. \p \v 5 Du kwet i kwelineŋ dibek kameguŋ undugoŋ fafaŋeŋ hatak, adi kweli bikabu-kabe nemu tilak. Mokoŋ hinek. \p \v 6 Du imeŋgwaŋ wapum kameune kwet kufulaguk, kaŋ imedi kweboboe yehikufulaguk. \p \v 7 Iŋgoŋ mindaŋ ime nintobune naŋgali foguk. Tiŋa undugoŋ gibitaŋ kutifiyeune imeŋgwaŋdi nadihakene momoŋ uguk. \p \v 8 Imeŋgwaŋ wapum adi kweboboe bikabuŋa kwet gutuneŋ foguk. Da imeŋgwaŋdi daŋ halaak nadiguŋ wondok tuwot undugoŋ hatak. \p \v 9 Da fek kamemiŋguŋ. Kaŋ imeŋgwaŋ wapum u fek mu lahutak. Wendoktiŋa imeŋgwaŋdi kwet i kotigoŋ mu kufulalak. \p \v 10 Dagoŋ nadilaŋ kaŋ kweboboe yaliwiiŋ lekiŋgoŋhik foloŋ kubali gineŋ ime sikiiŋ, sila labuŋa wodiŋa wooŋ kwet gutuneŋ wiiŋ. \p \v 11 Kale moihi adi ime uŋakoŋ naiŋ, eŋ doŋki heki adi maaŋ ime uŋakoŋ naiŋ, kaŋ mahik kotigoŋ mu galilak. \p \v 12 Eŋ bagi hekidi maaŋ yohik bem ime gagayeŋ yakiiŋ wendok foloŋgoŋ maiŋ, tiŋa bem taŋeniŋ foloŋ ila medehik toiŋ. \p \v 13 Du kunum gineŋ hali gwi kameune fooŋ kweboboe foloŋ malak, kaŋ du’walaŋ kahaŋgedi kwet wapum i tokidapmalak. \p \v 14 Dagoŋ nadilaŋ kaŋ kilihikit labiiŋ kaŋ makau hekidi naiŋ, eŋ nemenemek metam indi diniyetiyam u maaŋ nadilaŋ kaŋ looŋ folooŋ mintaiŋ kaŋ behenaŋ tiyam. \v 15 Eŋ wain tutumbaaŋ naaŋ nadifo tiyam, tiŋa bem olif meniŋŋiŋ galikit u namandatnik foloŋ hafiyeeŋ waliniŋ diweyaam. Eŋ nanaŋe nakilitiŋa saŋiniŋhinit tiyam. \p \v 16 Gwi maune bem Lebanon uŋoŋ yakiiŋ adi kokoihikdi ime kedem hinek hamaneiŋ. Bem sida heki adi Yahwe ne’walaŋ hinek, u koom negoŋ yetiguk. \v 17 Bagi heki adi bem sida foloŋ yohik uŋgoŋ maiŋ. Eŋ kowaŋ heki adi kwele foloŋ yohik maiŋ. \v 18 Kaŋ meme moihi adi kweboboe foloŋ hatiiŋ, eŋ daumeŋ heki adi kawade mage ginaneŋ hebihakiiŋ. \p \v 19 Du muyakip kameguŋ kaŋ adi gulet indigoŋ tuwot muyakip nai yobihitak, eŋ mele adi nai deniŋ tebeledaune fohebidok u agaŋ nadilak. \v 20 Dagoŋ nadiguŋ kaŋ mambip mintaguk, unduŋ doktiŋa mambip tilak kaŋ kale moihi hogohogok adi tali yawiiŋ. \p \v 21 Kaŋ laion pamala adi kale du yemilaŋ u yehisiŋa nanaŋdok mahaŋ gibita toŋa yawiiŋ. \v 22 Ala mele labulak kaŋ kotigoŋ momoŋ wooŋ kawade mage gineŋ foiŋ. \v 23 Kaŋ metamdibo pilali wooŋ kwanaihik tihatibune wooŋ bufalak. \p \v 24 Yahwe, du yadi nemenemek fee hinek tutumbaguŋ. Du adi nadinadige loloŋnit hinek doktiŋa nemenemek hogohogok i tutumbaguŋ. Kaŋ nemenemek hogohogok kwetfoloŋ iŋoŋ kilidapmaaŋ hatak u da yobune mintadapmaguk. \p \v 25 Imeŋgwaŋ adi wapum kakaŋ hinek, kaŋ pisi wapuhi eŋ kuyahi tiŋa nemek noli maaneŋ hakiiŋ, u indi kunadapmanimdok tuwot mokoŋ. \v 26 Kaŋ muwage wapuhi adi imeŋgwaŋtabe uŋgoŋ woŋambuŋat tiiŋ, eŋ pisi wapuhi yapmeguŋ adi maaŋ ime gineŋ yauŋila tatakut tatakut tiyawiiŋ. \p \v 27 Nemenemek hogohogok adi map tiŋa du nanaŋe nai foloŋgoŋ yembeŋ yoŋa woom hatiiŋ. \v 28 Kaŋ dagoŋ nanaŋe yemilaŋ kaŋ natoki tiiŋ. \v 29 Ala du sigilulum tiyemilaŋ kaŋ adi munta tiiŋ, eŋ munabuthik yolom tilaŋ kaŋ adi kumuŋa kotigoŋ kwet yageleiŋ. \v 30 Dagoŋ munabut fedidahiyembune adi kaipmuŋ hatiiŋ. Tiŋa undugoŋ dagoŋ nadilaŋ kaŋ nemenemek gitipmuhi kwetfoloŋ iŋoŋ mintaaŋ labiiŋ. \p \v 31 Yahwe’walaŋ wougigitŋiŋ adi dapmandapmaŋnit mokit hatuwaak. Eŋ Yahwe ne adi nemenemek hogohogok tutumbaguk wendok nadifo tibek. \v 32 Adi kwet kaune kwet adi tibitim tilak, eŋ kohoŋdi kweboboe wehemilune kweboboe foloŋ mupmuk labulak. \p \v 33 Nu kaipmuŋ hatiŋa Yahwedok kap fee tomiluwaat. Nu mu kumuŋa kaipmuŋ hatiŋila Bepaŋne wou nintilooŋ kap heki tomiŋa hatigene kumumbene dapmawaak. \v 34 Negoŋ nadifo tubumintanamulak, unduŋ doktiŋa nu’walaŋ nadituwatuwale i kedem nadiŋa nadigalika tibek. \p \v 35 Yahwe, du metam kadakaniŋ titiŋ heki hogohogok u kedem yehitubu-kadakaweŋ. Nu adi me hogohi u liwehinaka tineŋdok nadilat. \p Welenedi Yahwe niutumbawit! \p Yahwe niutumbaneŋ! \c 105 \s1 Bepaŋ tiŋa metamŋiye’walaŋ kap \p \v 1 Yahwe welemomooŋ nadimiŋa niutumbaneŋ, tiŋa wougigitŋiŋ yotubuhautaneŋ. Tiŋa undugoŋ kwanai wapuhi uŋgoniŋ hinek tuguk wendok kwetkwet metam hogohogok yenihautaneŋ. \p \v 2 Kap tomiŋa wou nintiloneŋ, tiŋa nemenemek hogohogok uŋgoniŋ tuguk u yohautaneŋ. \p \v 3 Indi Wapumdok gigit hatiyam, unduŋ doktiŋa aditok nadifo tinim. Eŋ metam nediyeŋ Yahwe hebeŋ foloŋ wotubudulaaŋ hati niutumbaiŋ, adi nadifo kedem tineŋ. \p \v 4 Yahwe’walaŋkade unene nihitubu-lodawek. Kaŋ hebeŋ foloŋ wotubudulaaŋ uŋgoŋ hatiyaneem, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 5-6 Hidi Wapum’walaŋ kwanai-meŋiŋ Abalaham’walaŋ yalakiŋiye, eŋ me Bepaŋdi me kahileguk Jekop, adi’walaŋ yalakiŋiye, hidi kudi wapuhi uŋgoniŋ hinek eŋ kunum diniŋ kudi tuguk u kotigoŋ nadisuneŋ. Tiŋa undugoŋ me kadakahidok tuwahik kibikoŋ kadakaniŋ hinek yemguk u maaŋ nadisuneŋ. \p \v 7 Yahwe adi Bepaŋnik. Adi’walaŋ yodapmandapmaŋ medeŋiŋ adi metam hogohogok kwetkwet hatiyam inditok wanakaŋnik. \p \v 8 Yofolok tuguk u tubukilitiune haliwooŋ halaak, kaŋ medeŋiŋ yofafaŋe tuguk u metam bop wapum kougoŋ mintaneeŋ wendok tuwot haliwooŋ halaak. \p \v 9 Yofolok i koom Abalaham dut tuguk, ala Aisakdok adi mede yofafaŋe tuguk. \p \v 10 Yahwedi yofolok i Isilaehi gut tuguk, kaŋ yofolok i dapmandapmaŋnit mokit hatak. Yofolok i Jekop metamŋiye gut tubukaikaguk, ala yofolok yoŋ adi mu dapmawaak. \p \v 11 Adi Jekop indiŋ niŋguk, “Kanahan kwet u gambe da tiŋa metamgeye hiditok gigit tibaak.” \p \v 12 Koom Bepaŋ’walaŋ metam adi lufom-kabe hinek hatigiŋ. Unduŋ doktiŋa Kanahan kwetneŋ uŋoŋ adi metam buŋambu unduŋ hatigiŋ. \v 13 Adi kwet dambek kubugoŋ mu ikagiŋ, adi yadi kwet uŋaŋbo it, uŋaŋbo it tiyawagiŋ. Adi unduŋ tiyauŋila me mapme niŋ’walaŋ kwet gineŋ uŋaŋbo ila kotigoŋ pilali wooŋ mapme niŋ’walaŋ kwet gineŋ uŋaŋbo it unduŋ tiyawagiŋ. \p \v 14 Iŋgoŋ Wapumdi mebop noli biyabune mu yehitubu-kadakayagiŋ. Tiŋa undugoŋ mapme hekidi kadakaniŋ mu tiyemdok yeniŋkamehep tiyemguk. \v 15 Unduŋ tiŋa indiŋ yeniŋguk, “Kwanaine tinamdok metamneye yehidaneeŋ yabukahilegut u hidi mu yehitubu-kadakaneŋ. Be polofetneye u maaŋ undugoŋ mu yehitubu-kadakaneŋ.” \p \v 16 Yahwedi nadiune kwehineŋ fiye kadaka wapum mintaguk, kaŋ nanaŋe map tigiŋ. \v 17 Iŋgoŋ adi Josep kameune talikom tiyemiŋa Isip kwetneŋ uguk. Adi Josep tuwadok yogiŋ kaŋ me nolidi tuwaaŋ nagiwooŋ tipilapilaye-me tuwaŋit mokit kameune hati kwanaineyemguk. \v 18 Kaŋ yot fafaŋeniŋneŋ kamegiŋ. \p \v 19 Undugoŋ halune wooŋ kougoŋ maŋgoŋ mintawaak yoguk u folooŋ mintaguk. Kaŋ Yahwe’walaŋ mededi Josep’walaŋ medeŋiŋ biyagoŋ hinek tubudakaleguk. \v 20 Kaŋ Isiphi’walaŋ me mapmedi me niŋ niŋkulune wooŋ Josep yot fafaŋenineŋ niŋkulune fouguk. \v 21 Kaŋ me mapmedi Josep gapmanŋiŋ diniŋ talitimeŋ kameguk. Unduŋ kameguk doktiŋa Josep adi Isiphi’walaŋ kadokome wapum hatiguk. \p \v 22 Adi me mapme’walaŋ kwanai-meŋiye me loloŋhinit u timeŋ tiŋa yabudokoluguk tiŋa undugoŋ mebop mapmedok nadinadi miyagiŋ yeniyehitubu-didime titiŋdok saŋiniŋ halimiŋguk. \v 23 Kaŋ mindaŋkade Jekop adi wooŋ Isip kwetneŋ uŋoŋ buŋambu itouguk. \v 24 Kaŋ mindaŋ Yahwedi metamŋiye yehikahaŋneune wapmihihiye fee hinek minta-ulihakagiŋ. Tiŋa yehitubu-lodaune adi’walaŋ saŋiniŋhikdi memikhiye’walaŋ kalakapmeguk. \v 25 Adi negoŋ nadiune Isiphidi metamŋiye mik tiyemgiŋ, tiŋa Isiphidi kudi kadakahi mu titiŋ u tiyemgiŋ. \p \v 26 Mindaŋ Wapumdi kwanai-meŋiŋ Moses tiŋa Alon kwanai-meŋiŋ yehikahileeŋ yehitubu-dakaleguk, adi yapmeune Isipde ugumuk. \v 27 Kaŋ adi Bepaŋ’walaŋ mebi kakaŋ kwanai eŋ Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi uŋgoniŋ hinek Isip uŋoŋ tugumuk. \p \v 28 Bepaŋdi nadiune kwehineŋ mambip wapum mintaguk, iŋgoŋ Isiphi adi medeŋiŋ mu nadigiŋ. \v 29 Adi yobune imehik hogohogok naŋgatnit tubudapmagiŋ, kaŋ ime diniŋ kale hogohogok kumuŋdapmagiŋ. \v 30 Eŋ hawom mohok fee mumuyeŋ mintaaŋ me mapme yoli wapum be yohikwehik u kilidapmaŋ tugiŋ. \p \v 31 Bepaŋdi yobune bubugaim gut muntilikdi fee mumuyeŋ hinek mintaaŋ kwetkwet eŋ yokwet gineŋ tuwot kilidapmagiŋ. \v 32 Adi kwehineŋ uŋoŋ filimpit tubune gwi mindip\f + \fr 105:32 \ft Gwi mindip adi mulukwaŋdi sububa hinek tiŋa munilit mintaŋ malabudaŋ gwi dabugoŋ malak. U Iŋgilis mede gineŋ “heil” (hail) yoiŋ.\f* maguk. \v 33 Wondi bem kilik, wain eŋ fik yehitubu-kadakaguk, eŋ bem noli maaŋ yehidakumuŋtaugiŋ. \p \v 34 Adi mede hogok yobune gwatak mohok fee mumuyeŋ mintagiŋ, kunakunathik loloŋnit hinek me niŋdi kunatdok tuwot mooŋ. \v 35 Kaŋ adi kwet uŋoŋ diniŋ nemenemek hapmuŋhinit hogohogok u nadapmagiŋ, eŋ dininahik gineŋ yuwoi-yuwoi be nanaŋe hogohogok u maaŋ nadapmagiŋ. \v 36 Tiŋa Bepaŋdi Isiphi’walaŋ mihi tuwo hogohogok u widihikumun-dapmaguk. \p \v 37 Kaŋ mindaŋ Isilaehi yanagilune Isip bikabuŋa ugiŋ. Adi Isiphi’walaŋ fukuthik gol be silwadi momooŋ hinek tutumbayagiŋ u moŋgodapmaaŋ ugiŋ, tiŋa undugoŋ adi’walaaniŋ nebek niŋdi nemu kadakaguk. Adi yadi wanakaŋ kunilit hinek kedem hadapmagiŋ. \v 38 Isiphi adi Isilaehidok munta kisaŋ tiyemgiŋ, unduŋ doktiŋa mawagiŋ kaŋ yabuŋa nadifo tigiŋ. \p \v 39 Bepaŋdi yobune mulukwaŋ niŋ foloniŋ yobune mintaaŋ hali metamŋiye yooŋ tiyemguk, eŋ timiŋ adi yobune kudupmebem niŋ daŋeŋa hautayemguk. \v 40 Nanaŋedok ninadigiŋ kaŋ bagi gwediwik boiyembu buune widihi henagiŋ, eŋ kunum nanaŋe mana kahaŋnit kwatneyembu natoki tigiŋ. \v 41 Adi nadiune kawade wapum tawaune ime sila labuguk, tiŋa kwatneeŋ kwet fiileŋ kiŋ tabe ime behepneŋ wodiiŋ wendok tuwolit wodiŋa uguk. \v 42 Adi koom kwanai-meŋiŋ Abalahamdok mede yofafaŋe tuguk u kaule mu tiŋila uŋgoŋ hati nadilak. \v 43 Unduŋ doktiŋa metamŋiye yanagilune ugiŋ. \p Memetam woŋ adi agaŋ netok gigit yehidaneeŋ yabukahileguk, metam wondi kakali tiŋa nadifooŋ maugiŋ. \v 44 Kwet metambop noli’walaŋ u aditok yemguk, tiŋa nadiyembune wooŋ metambop noli’walaŋ dininahik u nehitok yabukahilegiŋ. \v 45 Isilaehidi adi’walaŋ maŋiŋ mede be Yodoko Medeŋiŋ wanakaŋ hinek tagimneneŋdok unduŋ tiyemguk. \p Yahwe niutumbaneŋ! \c 106 \s1 Bepaŋ adi metamŋiyedok momooŋ tiyemilak \p \v 1 Yahwe niutumbaneŋ! Adi helemahelemaŋ titiŋ momooŋ tilak, eŋ weleŋdi hinek dapmandapmaŋnit mokit nibukahilelak. Unduŋ doktiŋa indi adi welemomooŋ nadimiŋa niutumbanim. \v 2 Adi nemek wapuhi wapuhi tuguk wendok me nediyeŋdibo yoŋa kahat tibek? Tiŋa undugoŋ, me nediyeŋdi kedem adi’walaŋ titiŋŋiŋ momooŋ hinek wendok tuwolit wou nintilowek? \v 3 Me nediyeŋdi adi’walaŋ medeŋiŋ takaliŋa titiŋ didimeniŋ helemahelemaŋ tiiŋ, adi yadi Bepaŋdi kahaŋ tiyembune nadifo kedem tiyaneeŋ. \p \v 4 Yahwe, du metamgeye yehitubu-lodawaaŋneŋ nai uŋaniŋ nu maaŋ nadinambaaŋ. Ala adi yehitubu-lodaaŋ kotigoŋ yanagiliŋila, nu maaŋ kotigoŋ nanagilaaŋ. \v 5 Nu adi metamgeyedi bomboŋ duhuduhunit iutumbaune adigut nadifo titiŋdok nadilat. Indi du’walaŋ metamgeye hatiyam doktiŋa nadifo tiŋa ganiutumbayaneem. \p \v 6 Indi koom mamani-papaniyedi tigiŋ unduŋ, kadakaniŋ agaŋ tumun. Indi titiŋ kadakaniŋ mebimebi tumun. \v 7 Isip uŋoŋ mamani-papaniye adi du kwanai wapuhi tuguŋ u mu nadidakalegiŋ. Du nai fee hinek yehitubu-lodaguŋ, doktiŋa du adi yabukahile hinek tilaŋ u agaŋ nadigiŋ. Iŋgoŋ oŋ, wendok agaŋ kaule tigiŋ, tiŋa Imeŋgwaŋ Giminiŋneŋ uŋoŋ wosuwaaŋ Bepaŋ Saŋiniŋ Molom, du foko tigamgiŋ. \p \v 8 Iŋgoŋ Wapum adi saŋiniŋŋiŋ loloŋnit u tubune kaneŋ nadiguk, doktiŋa adi gigitmede agaŋ koom yeniŋguk u takaliŋa yehitubu-lodaaŋ kotigoŋ yanagilune kadaka mu tigiŋ. \v 9 Adi Imeŋgwaŋ Giminiŋ u mede gibitaŋgoŋ hinek nimbune imeŋgwaŋ u naŋgakuk, kaŋ metam yahaŋeune kwet siliŋ tabe uŋgoŋ wooŋ imeŋgwaŋ fokolok logiŋ. \v 10 Adi me mik tiyemgiŋ heki’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ yahaŋeguk. Adigoŋ yehitubu-lodaune memik hekidi mu yehitubu-kadakagiŋ. \v 11 Iŋgoŋ imeŋgwaŋdi memik heki u yehikufula-dapmaŋ tuguk. Kaŋ nebek-kabe niŋdi kaipmuŋ nemu hakuk. \v 12 Wapum adi unduŋ tubune metamŋiye adi gigitmedeŋiŋ yeniŋguk u nadisukilitigiŋ, tiŋa kap toŋa niutumbagiŋ. \p \v 13 Iŋgoŋ pilap hinek Wapumdi nemek tuguk u agaŋ kaule tigiŋ. Unduŋ tiŋa timeŋ Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋdok woom mu tagiŋ, adi nehi’walaŋ nadinadi takaliyagiŋ. \v 14 Ala kwet fiileŋ uŋoŋ welehikdi nanaŋe fofohidok nadigalika tiŋa Bepaŋ talamut tigiŋ. \v 15 Adi Bepaŋ nemek wendok niŋgiŋ kaŋ yemguk, tiŋa undugoŋ nadiune yagit wapum maaŋ mintayemguk. \p \v 16 Adi kwet fiileŋ uŋgoŋ hatiŋila me nolidi Moses dut Alon, Yahwe ne’walaŋ kwanai-meŋiyat’walaŋ kwanaihik u kaŋ nadigalika tigiŋ. \v 17 Unduŋ doktiŋa kwet tawaune Datan dut Abilam tiŋa mebophiye adi kwet tawagukneŋ uŋgoŋ fodapmaune kwetdi yehikumuyeguk. \v 18 Kaŋ kudupmebemdi fooŋ me nediyeŋ adi yehikelegiŋ metam hogohi u yehidakumuŋguk. \p \v 19 Adi Holep kweboboe foloŋ uŋoŋ hali goldi makau tutumbagiŋ, tiŋa bepaŋ yalayalaŋ u wotubudulaaŋ mulelem timiŋa niutumbagiŋ. \v 20 Adi yadi makau kilihikit nanaŋ tiiŋ heki’walaŋ welewele tutumbaaŋ mulelem timiŋa niutumbagiŋ. Titiŋ unduŋ tiŋa Bepaŋ wougigitŋiŋ ulatifogiŋ. \p \v 21 Bepaŋ adi Isip uŋoŋ kwanai saŋiniŋnit hinek tuguk, tiŋa Isilaehi Isiphi’walaŋ kohohik gineniŋ yehitubu-lodaaŋ kotigoŋ yahaŋeguk. Iŋgoŋ Isilaehi adi nadikaule timiŋgiŋ. \v 22 Bepaŋ adi kwanai wapuhi-wapuhi loloŋnit hinek Isip uŋoŋ tuguk, eŋ Imeŋgwaŋ Giminiŋneŋ uŋoŋ nemek beweniŋgoŋ hinek tubune metamdi u kaŋ boho tigiŋ. \v 23 Iŋgoŋ kaule timiŋgiŋ doktiŋa Bepaŋdi metamŋiye yehitubu-kadaka titiŋdok yoguk. Iŋgoŋ Bepaŋ ne me niŋ kahileeŋ kwanai-meŋiŋ nindapmaguk, Moses adi Bepaŋ namanda foloŋ yali Isilaehi yehitubu-lodaaŋ Bepaŋ weleŋ kudup daguk u tubukulemaguk, kaŋ mu yehitubu-kadakaguk. \p \v 24 Adi Bepaŋdi gigitmede yeniŋguk u mu nadisukilitigiŋ doktiŋa kwet momooŋ u welehikdi kahile hinek mu tigiŋ. \v 25 Adi seli yothik gineŋ hali Yahwedok nadimimbune tuwot mu tuguk, kaŋ adi’walaŋ medeŋiŋ mu nadimiŋgiŋ. \v 26 Kaŋ Bepaŋdi mede yofafaŋe hinek tiŋa yoguk. Metam u kwet fiileŋ uŋoŋ kumuŋdapmaneeŋ. \v 27 Eŋ yalakihiye kougoŋ mintaneeŋ heki adi yehikelekulune wooŋ metambop noli’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ hatineeŋ, tiŋa kwet niŋkade uŋoŋ kumuneeŋ. \p \v 28 Mindaŋkade Peo yokwetneŋ uŋoŋ bepaŋ yalayalaŋ Bal aditok gigit titiŋdok yoŋa mulelem timiŋa niutumbagiŋ. Unduŋ tiŋa bepaŋ hatihatinit mokitdok dumuŋ hemiŋgiŋ u nagiŋ. \v 29 Unduŋ tigiŋ kaŋ Bepaŋdi kwihitaaŋ kibibo nadiune yagit hogoli wapum hinekdi adi’walaŋkade mintayemguk. \v 30 Iŋgoŋ Finiasdi pilali me yom tigiŋ heki u yomhidok kibikoŋ malabumuŋ tubu-udaneyemguk kaŋ yagit hogoli u biyabuguk. \v 31 Kaŋ wendoktiŋa hali buune kobuk indi hatiyam, indi adi’walaŋ titiŋŋiŋ didimeniŋ u nadisuyam, kaŋ kougoŋ-kougoŋ metam hogohogokdi naditomboyoula tiŋa uneeŋ. \p \v 32 Isilaehi adi Meliba imeneŋ uŋoŋ hali Bepaŋ weleŋ tubukadakaune kwihita tuguk, kaŋ metam’walaŋ yomhik doktiŋa Mosesdi nemek tubukadakaguk. \v 33 Metamdi Moses weleŋ tubukadakaune kwihitaaŋ mede hogok kaka yofit tuguk. \p \v 34 Adi Yahwedi mebop kwehiwahi nadisukilitihinit mokit u widihikumuŋ-dapmaŋdok yeniŋguk, unduŋ mu tigiŋ. \v 35 Isilaehi adi toboniŋ metambop Bepaŋ mu niutumbayagiŋ hekidut hekimalam tiŋa adi’walaŋ titiŋhik hogohi u takaligiŋ. \v 36 Unduŋ tiŋa bepaŋ yalayalaŋ mulelem tiyemiŋa yeniutumbagiŋ, kaŋ wondoktiŋa Bepaŋdi yehitubu-kadaka tuguk. \p \v 37 Adi yadi nehi’walaŋ mihihiye eŋ wabihiye u widihiŋa bepaŋ yalayalaŋdok dumuŋ heyemgiŋ. \v 38 Adi nehi’walaŋ mihihiye eŋ waabihiye widihikumuŋgiŋ. Wapmihi adi nemek yom nemu tigiŋ, iŋgoŋ hogok widihikumuŋa Kanahanhi’walaŋ bepaŋ yalayalaŋdok siloŋ timiŋgiŋ. Kaŋ naŋgathikdi kwet u tubukadakaune Bepaŋ namanda foloŋ geŋgeŋnit tuguk. \v 39 Unduŋ tiŋila nehi maaŋ Bepaŋ namanda foloŋ geŋgeŋhinit mintagiŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ sigilulum timiŋa adi’walaŋ yofolok mu takaligiŋ. \p \v 40 Kaŋ Yahwe adi wendoktiŋa kwihita tiŋa metamŋiye yabune madimadikeŋgoŋ hinek tuguk. \v 41 Unduŋ doktiŋa biyabune metambop nolidi yabudokogiŋ. Unduŋ tubune memik heki’walaŋ kohohik gineŋ hatigiŋ. \v 42 Kaŋ memik hekidi malabumuŋ fee hinek yemgiŋ. Unduŋ tiŋa adi’walaŋ saŋiniŋhikdi yabudokoune malabumuŋnit hatigiŋ. \v 43 Nai fee hinek Yahwedi metamŋiye yehitubu-lodaguk, iŋgoŋ adi yadi nehi’walaŋ nadinadi keleeŋ foko tiŋa Wapum’walaŋ medeŋiŋ kelehapenekula kadakaniŋ fee tigiŋ doktiŋa widihiŋa yehitifohinaka tuguk. \p \v 44 Iŋgoŋ adi Yahwe ninadiyagiŋ kaŋ adi yonadihik u nadiyemiluguk, tiŋa adi momooŋgoŋ hinek mu hatibune yabuŋa bulaniŋgoŋ nadiyemiluguk. \v 45 Welesiloŋ tiyemiŋa kotigoŋ adut yofolok tuguk u nadisuluguk. Unduŋ tiŋa moŋ kaŋ wabiŋa nadinadiŋiŋ kotigoŋ fambekeneliguk. \v 46 Kaŋ adibo memik Isilaehi kwanaimiŋ gineŋ yapmeeŋ yabudokoyagiŋ heki’walaŋ nadinadihik tubufambekeneune Isilaehidok bulaniŋgoŋ nadiyemgiŋ. \p \v 47 Yahwe Bepaŋnik, du metambop noli’walaŋ kohohik gineniŋ nihikibidali kotigoŋ ninigileŋ. Unduŋ tiŋa ninigilune kotigoŋ inde’walaŋ kwetnineŋ unim. Unduŋ tubune indi du Bepaŋ titiŋ momooŋ eŋ didimeniŋ hogok tilaŋ, du nadigamnim. Unduŋ tiŋa nadifo foloŋ ganiutumbaaŋ wohoge uŋgoniŋ u yotilonim. \v 48 Yahwe niutumba titiŋdok. Isilaehi’walaŋ Bepaŋ kobuk nai indidegoŋ nintiloloŋdok eŋ tomboyoula nintiloune haliwooŋ halaak, dapmandapmaŋnit mokit! Kaŋ metam hogohogok wanakaŋ indiŋ yoneŋ, “U biyagoŋ!” Yahwe niutumba titiŋdok! \c 107 \s1 Bepaŋ’walaŋ titiŋŋiŋ adi momooŋ hinek doktiŋa niutumbanim \p \v 1 Yahwe adi momooŋ hinek doktiŋa welemomooŋ nadimiŋa niutumbanim. Adi weleŋdi hinek dapmandapmaŋnit mokit nibukahilegukdi nibukahilelak. \v 2 Yahwedi memik heki’walaŋ kohohik gineniŋ hehikibidali hanagikuk. Wendoktiŋa metam hogohogok indi wanakaŋ Wapum wou nintilonim. \v 3 Adi Judahi niŋkade wooŋ hatigiŋ, mele labulabuneŋkade eŋ mele fofoŋneŋkade be kwet wahiŋkade eŋ kwet kumaŋkade, hidi wanaŋ hanagikuk. \p \v 4 Kaŋ noliyeŋ kwet fiileŋ yokwet wapum wooŋ kahileeŋ iitdok talik lohigiŋ, \v 5 tiŋa undugoŋ nanaŋe eŋ ime map tiŋa agaŋ kadakanim yoŋa nadibedi tigiŋ, \v 6 adi malabumuŋ gineŋ unduŋ hatiŋila Yahwe kutnimbulabulayeune ne kubugoŋdi nadiyemiŋa momooŋ hinek yehitubu-lodaguk. \v 7 Tiŋa adigoŋ talik yenindidimeeŋ yanagila wooŋ yokwet wapum niŋ gineŋ yapmeune itowiiŋ. \p \v 8 Wapum adi weleŋdi hinek yabukahilegukdi yabukahilelak doktiŋa titiŋ momooŋ hinek tiŋa helemahelemaŋ yehitubu-lodalak. Unduŋ doktiŋa adi Yahwe kedem welemomooŋ nadimiŋa niutumbayaneŋ. \v 9 Metam ime map tiiŋ adi ime tuwot hinek yembune nahaikaiŋ, eŋ metam nanaŋe map tiiŋ adi nanaŋe tuwot hinek yembune natoki tiiŋ. \p \v 10-11 Kaŋ metam noli adi Bepaŋ, Saŋiniŋ Molom loloŋnit, sigilulum timiŋa medeŋiŋ mu takaligiŋ wendoktiŋa yot fafaŋeniŋ mambip wapumnit gineŋ tawa fafaŋeniŋdi yehitehiune halune malabumuŋ yemgiŋ. \v 12 Adi folofigita kwanai gibitaŋ tiŋa gweheyeeŋ maaŋ kwetfoloŋ gwaŋ halune me yehitubu-lodadok nebek nemoŋ. \v 13 Adi malabumuŋ gineŋ unduŋ hatiŋila Yahwe kutnimbulabulayeune ne kubugoŋdi nadiyemiŋa momooŋ hinek yehitubu-lodaguk. \v 14 Wapum ne kubugoŋdi unduŋ tiyemiŋa tawa fafaŋeniŋ u dobukuyemguk, tiŋa yot fafaŋeniŋ mambip wapumnit gineniŋ yanagikuk. \p \v 15 Wapum adi weleŋdi hinek yabukahilegukdi yabukahilelak doktiŋa titiŋ momooŋ hinek tiŋa helemahelemaŋ yehitubu-lodalak. Unduŋ doktiŋa adi Yahwe kedem welemomooŋ nadimiŋa niutumbayaneŋ. \v 16 Tiŋa undugoŋ yot fafaŋeniŋ diniŋ yeme fafaŋehi, momohi hinek tutumbagiŋ u ubulaginekutak, eŋ yeme sumuhep aindi tiiŋ u wobugolokutak. \p \v 17 Metam noli kadakaniŋ tigiŋ doktiŋa yagit tubumintagiŋ. Eŋ titiŋ hogohi wendogoŋ tiŋa malabumuŋ mintayemguk. \v 18 Kaŋ nanaŋe tuwot mu naaŋ agaŋ kumuŋdok muniniŋ tigiŋ. \v 19 Adi malabumuŋ gineŋ unduŋ hatiŋila Yahwe kutnimbulabulayeune ne kubugoŋdi nadiyemiŋa momooŋ hinek yehitubu-lodaguk. \v 20 Unduŋ tiŋa medeŋiŋ kameune wooŋ yehitubu-kedebaguk. Tiŋa kumuŋdok tigiŋ gineniŋ kotigoŋ yehitutumbaaŋ yanagikuk. \p \v 21 Wapum adi weleŋdi hinek yabukahilegukdi yabukahilelak doktiŋa titiŋ momooŋ hinek tiŋa helemahelemaŋ yehitubu-lodalak. Unduŋ doktiŋa adi Yahwe kedem welemomooŋ nadimiŋa niutumbayaneeŋ. \v 22 Tiŋa undugoŋ dumuŋ hemiŋa niutumbayaneeŋ. Tiŋa kap toŋa metam hogohogok Wapumdi titiŋ momooŋ tiyemguk u yohautayaneeŋ. \p \v 23 Me noli muneeŋhik kwanai muwage wapuhi foloŋ yauŋa tagiŋ. Adi metam’walaŋ bomboŋhik beŋa boiyemyawagiŋ. \v 24 Adi Yahwedi kudi wapuhi fee tubune kagiŋ. Kudi u uŋgoniŋ hinek imeŋgwaŋ foloŋ tubune kagiŋ. \v 25 Wapumdi yobune sububa saŋiniŋnit hinek wendi ime fedigiyondaaŋ beŋa foloniŋgoŋ kula uguk. \v 26 Unduŋ tiŋa muwage heki u imedi yanagi beŋa foloniŋgoŋ looŋ kotigoŋ biyabune fowooŋ ime maaneŋ duwaŋ fohebidegoŋ tagiŋ. Unduŋ tubune me muwage foloŋ yawagiŋ adi yadi saŋiniŋhik fodapmaune agaŋ dapmanim hogok nadiŋa ikagiŋ. \v 27 Me heki u muwage deti yehitubu-didimeneŋ. Nehinile me ime fafaŋehi naaŋ tububuye yawiiŋ unduŋ madabubuyeŋ tiyaugiŋ. \v 28 Adi malabumuŋ gineŋ unduŋ hatiŋila Yahwe kutnimbulabulayeune ne kubugoŋdi nadiyemiŋa momooŋ hinek yehitubu-lodaguk. \v 29 Wapumdi yobune sububa wabiune ime giyondaguk u kulemaaŋ fooŋ hakuk. \v 30 Kaŋ me heki u imeŋgwaŋ kulemaaŋ fohalune kaŋ nadifo tigiŋ. Unduŋ tiŋa Wapumdi yanagilune wooŋ yokwet daŋ une ugiŋneŋ wosuwagiŋ. \p \v 31 Wapum adi weleŋdi hinek yabukahilegukdi yabukahilelak doktiŋa titiŋ momooŋ hinek tiŋa helemahelemaŋ yehitubu-lodalak. Unduŋ doktiŋa adi Yahwe kedem welemomooŋ nadimiŋa niutumbayaneeŋ. \v 32 Bepaŋ’walaŋ metamŋiyedut bopneyaneeneŋ wougigit yohautayaneeŋ. Be talitimeŋ hekidut bopneyaneeneŋ undugoŋ, adi lekiŋgoŋhik foloŋ wou nintiloyaneeŋ. \p \v 33 Wapum adi ime wapuhi yehitubu-naŋgadapmaŋ tuguk, kaŋ ime kuyahi kwet gineŋ labiiŋ u maaŋ naŋgadapmaŋ tigiŋ kaŋ kwet silidadapmaguk. \v 34 Metamdi kadakaniŋ tubune Wapumdi wendok kibikoŋ kwet galikit u yobune dawaŋ daguk kaŋ kwet uŋoŋ nemek nemu labiiŋ. \v 35 Wapum adi kwet simintaneŋ yobune ime fee wodigiŋ unduŋ tubune kwet simintaaŋ u wabiŋa imenit tuguk. \v 36 Unduŋ tiŋa metam nanaŋedok map tigiŋ u yahaŋeune yohikwehik uŋgoŋ tiŋa itougiŋ. \v 37 Tiŋa nanaŋehik eŋ wainhik diniyeti tubune folooŋ fee mintaune moŋgotnagiŋ. \v 38 Wapum adi metamŋiye yehikahaŋneune wapmihi fee minta ulihaka tigiŋ, eŋ makauhik maaŋ undugoŋ minta-ulihaka tigiŋ. \p \v 39 Eŋ memikhiyedi mik gineŋ folofigita yemiŋa yehitiŋafooŋ yehitubu-mekagiŋ. \v 40 Unduŋ tubune Wapumdi kibibo memikhiye yahaŋeeŋ kwet fiileŋ yapmeune talik lohi hatigiŋ. \v 41 Kaŋ me fiyewakahi hogohi hatigiŋ adi yadi toboniŋ momooŋ hinek yehitubu-lodaguk. Kaŋ wapmihihiyedi dompa bop wendok tuwot minta-ulihakagiŋ. \v 42 Metam didimehidi u kaŋ nadifo tiiŋ. Eŋ metam hogohi adi u kaŋ mede-kabe nemu yoiŋ. Mahik galiune hogok kabup hatiiŋ. \v 43 Metam nadinadi fuliŋhinit hidi nemenemek hogohogok u nadihinakaneŋ. Tiŋa Yahwe adi weleŋdi hinek nibukahilegukdi nibukahilelak u nadinadiŋila hatineeŋ. \c 108 \s1 Me niŋ Bepaŋdi metamŋiye yehitubu-lodawek yoŋa ninadiguk \p \v 1 Bepaŋ, nu welene gineŋ du nadisukiliti hinek tigamulat. Biyagoŋ hinek nu du hogok nadisukiliti-gamulat. Unduŋ doktiŋa kap toŋa wohoge ganintiloit. Nu welene tubukaikaaŋ Yahwe niutumbawit. \v 2 Tiŋa gita eŋ kulele heki uŋak ulit. Helemiŋ dobulune ule mede toneŋ. \p \v 3 Yahwe, nu metambop noli’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ ganiutumbawit. Nu metam hatitawiiŋ indigoŋ tuwot yaudapmaaŋ wohoge ganintiloit. \v 4 Du welegedi fafaŋeniŋgoŋ hinek nibukahilelaŋ. Indi titiŋ momooŋge u kameka tinim yoŋa kamekanim adi fekŋiŋdi logeloge kunum foloŋ gwaŋ dapmawek. Du helemahelemaŋ mede yofafaŋeluguŋ u didimeŋgoŋ takaliŋa momooŋ tinimilaŋ u kunakanim binemek fekŋiŋdi looŋ mulukwaŋ ikiiŋneŋ uŋgoŋ dapmaluwek. \p \v 5 Bepaŋ, nu adi metamdi wohoge ganintiloune foloniŋgoŋ hinek gwaŋ hahatdok nadilat. Kwetkwet wanakaŋ da’walaŋ saŋiniŋge u miŋgilaŋgoŋ hinek tubudakale-hinakaweŋ, kaŋ metam hogohogok wanakaŋdi wohogegigit u kedem nadineŋ. \v 6 Du nibukahile hinek tilaŋ, doktiŋa yonadinik u nadinimiŋa da’walaŋ saŋiniŋge loloŋnit wendi kotigoŋ ninigileŋ, kaŋ indi kulemaŋgoŋ kedem hatinim. \p \v 7 Bepaŋ adi Siloŋyotneŋ hali indiŋ yolak, “Nu mik gineŋ agaŋ fafaŋe hinek tugut, doktiŋa Sekemhi’walaŋ kwet eŋ Sukomhi’walaŋ kwet gutuŋ u metamneyedok daneyemtawit. \v 8 Gileat dut Manase adi natok. Eŋ Ifeleim adi mik mebimokopne fafaŋeniŋ undiniŋ. Kaŋ Juda adi mapme kuyaŋne undiniŋ. \v 9 Iŋgoŋ Moaphi tiŋa Idomhi adi tipilapilaye kwanai tinamneeŋ. Tiŋa Filistiahi dut mik fafaŋe tiŋa widihidapmagut doktiŋa nadifooŋ kakali tilat.” \p \v 10 Bepaŋ, yokwet wapum gimbahaŋ fafaŋeniŋnit gineŋ uŋoŋ nediyeŋdi nanagila wek? Be Idomde nediyeŋdi nanagila wek? \v 11 Bepaŋ, du agaŋ sigilulum be tinimguŋ? Du mikmeniye kotigoŋ tuwot mube yehitubu-lodaweŋ? \v 12 Meeniŋdi nihitubu-lodaneŋ iŋgoŋ wondi nemek nemu tibek. Wendoktiŋa dagoŋ kedem nihitubu-lodaune memikniye dut mik tinim. \p \v 13 Bepaŋdi nihitubu-lodawek woŋ, mik gineŋ fafaŋe hinek tinim. Bepaŋ negoŋ memikniye u yehimoŋgo-fowek. \c 109 \s1 Me malabumuŋnit’walaŋ kutikutiŋiŋ \p \v 1 Bepaŋ, nu du hogok ganintilolat. Unduŋ doktiŋa fiit yonadine nadiweŋ. \v 2 Maŋgande, me hogohi tiŋa yalaŋ-me heki adi memik tinamuŋa naniwoliwolike tiiŋ. \v 3 Adi mede kadakaniŋ hinek mebinit mokit hogok naniŋfit tiiŋ. \v 4 Nu adi meheki u yabukahile hinek tiŋa yehitubu-lodadok yonadi kwanai tilat, iŋgoŋ adi yadi mik tinamiiŋ. \v 5 Nu titiŋ momooŋ tiyemilat, iŋgoŋ adi kibi toboniŋ titiŋ hogoli tinamiiŋ. Nu adi meheki u yabukahile hinek tilat, iŋgoŋ adi yadi nabukwihita tiiŋ. \p \v 6 Me kadakaniŋ niŋ nindapmaune memikne’walaŋ mede nadinadi kwanai tiŋa medeŋiŋ kameka tibek. Kaŋ ne’walaŋ memikŋiŋ niŋdi mede gineŋ kedem kamewek. \v 7 Me mede nadinadi kwanai tibek adi me u yomŋiŋ kedem tubumintamiŋa kameune yot fafaŋeniŋneŋ fowek. Tiŋa undugoŋ, ninadi kwanai tibek u me mede nadinadi medi nadiune u maaŋ kadakaniŋ unduŋ tibek. \v 8 Nu adi me u pilap hinek kumumbune \v 9 wapmihiŋiye adi behik mokit eŋ tamŋiŋdi yohoi mokit unduŋ hatineŋdok nadilat. \v 10 Eŋ wapmihiŋiye adi yaufit tiŋa nayo kwanai tiyaneeŋ. Kaŋ me niŋdi yot hogoli gineŋ itouneeŋ iŋgoŋ fiit yehikelekulune fooŋ uneeŋ. \p \v 11 Memik u me nolidi nemek miŋgiŋ kaŋ toboniŋ mu nobu tubu-udaneyembek, kaŋ meheki adi kedem buŋa kweli be nemek noli u maaŋ kedem moŋgotneŋdok nadilat. Kaŋ metam yokwet niŋkadehidi nemenemek hogohogok adi tuwadok nadiŋa kwanai tuguk u kedem moŋgodapmaneŋ. \v 12 Nebek niŋdi me wendok momooŋ adi mu timimbek nadilat. Be nebek niŋdi wapmihi behiknit mokit yoŋa bulaniŋgoŋ adi mu nadiyembek. \v 13 Nu adi wapmihiŋiye adi kumuŋ tineŋdok nadilat, kaŋ metam mindaŋ mintaneeŋdi me wendi’walaŋ wou kotigoŋ mu nadineeŋ. \p \v 14 Nu adi Yahwedi me weŋ’walaŋ mamaŋ-papaŋyedi koom kadakaniŋ tigiŋ u nadisuwekdok nadilat. Unduŋ tiŋa me weŋ miŋ’walaŋ kadakaniŋŋiŋ u mu tumolokulimimbek. \v 15 Yahwe adi kadakaniŋhikdok helemahelemaŋ nadisuluwaak, kaŋ metamdi adi’walaŋ metambopŋiyedok nadikauledapmaŋ tiyemneeŋ. \p \v 16 Me woŋ adi metam nolidok momooŋ nemu tiyemguk. Adi yadi me fiyewakahi eŋ me nemenemekdok baniŋ tagiŋ eŋ me welemulap nadiyagiŋ, adi heki adi memik tiyemiŋa widihikumuŋ tiluguk. \v 17 Koom adi me nolidi kadaka titiŋdok medehaki yeniluguk. Iŋgoŋ oŋ, kobuk adi toboniŋ negoŋ kadakawek. Adi Bepaŋdi metam noli momooŋ tiyemdok mu ninadiluguk. Unduŋ doktiŋa adi maaŋ Bepaŋ’walaŋ kahaŋŋiŋ u tuwot mu kahilewek. \v 18 Helemahelemaŋ adi meeniŋ nolidi kadaka kedem titiŋdok yenisilone tuluguk, doktiŋa medeŋiŋ wendi netok tinahukutŋiŋ unduŋ timilak. Mede wendi ime nabugoŋ folooŋ maaneŋ sinintawek, eŋ kitiliŋiŋ gineŋ buhumeŋ nabugoŋ sinintaneŋ. \v 19 Tiŋa undugoŋ, medeŋiŋ wendi dahidahi nabugoŋ tinahukulimimbek, tiŋa kiyegelep nabugoŋ gadiŋiŋ foloŋ youkilitiluwaak. \p \v 20 Memikneyedi mede kadakaniŋ hinek u naniiŋ. Unduŋ doktiŋa, Yahwe, du talik unduŋ foloŋ kibikoŋ malabumuŋ kedem yembeŋ. \v 21 Iŋgoŋ Bepaŋ Wapumne, du adi gigitmede agaŋ koom yoguŋ undugoŋ tiŋa nehitubu-lodaweŋdok nadilat. Du adi momooŋ tiŋa helemahelemaŋ nabukahilelaŋ, unduŋ doktiŋa nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagileŋ. \v 22 Nu adi me fofoŋnit tiŋa fiyewakaŋ, nebek niŋdi not tinamuŋa nehitubu-lodadok moŋ, doktiŋa welene gineŋ nadiwene tuwot mu tilak. \p \v 23 Nu adi tebele meledi fohebilune wolinikdi liwe tilak undugoŋ hinek hatihatinedi liwedok tilak. Tiŋa undugoŋ nu adi gwatak niŋ sububadi fedikulune ulak undiniŋ. \v 24 Nu nanaŋe mu naaŋ kamehep tiŋa halene, muune adi saŋiniŋnit mokit tiiŋ. Unduŋ tiŋa kigita tibene kitiline hogohogok adi gweheyedapmaŋ tiiŋ. \v 25 Kaŋ metamdi nabuŋa nanimpekit tiiŋ, tiŋa mebiguguŋ tiŋa nabugege tiiŋ. \p \v 26 Yahwe Bepaŋne, du adi helemahelemaŋ nabukahile hinek tilaŋ. Unduŋ doktiŋa nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagileŋ. \v 27 Unduŋ tiŋa du dagoŋ nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagitaŋ u miŋgilaŋgoŋ tubudakaleune memikneyedi u kaŋ nadidakaleneŋ. \v 28 Adi Bepaŋdi nehitubu-kadakawek u kedem yoneŋ, iŋgoŋ oŋ, du adi toboniŋ momooŋ tinambeŋ. Du me kadakaniŋ tinamiiŋ heki u yehimoŋgofoweŋ, kaŋ kwanai-mege nu welemomooŋ nadiwitdok nadilat. \v 29 Nu adi memikneyedi meka hinek tineŋdok nadilat. Adi mekadapmaŋ unduŋ tubune metamdi kedem yabuneŋ. \p \v 30 Iŋgoŋ nu adi mede wapum toŋa Yahwe niutumbait. Eŋ metamdi mulelem tiŋa niutumbadok bopnelune nu adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ wou nintilowit. \v 31 Maŋgande, adi yadi me fiyewakahi yehitubu-lodaaŋ yabudokolak. Unduŋ doktiŋa metamdi mede gineŋ yapmeeŋ kumuŋ titiŋdok tuwot mu yenineeŋ. \c 110 \s1 Wapum gut Me Mapme tubumintaguk adi’walaŋ kap \p \v 1 Yahwedi nu’walaŋ wapumne indiŋ niŋguk, “Du kohone didimeniŋneŋkade itune memikgeye kayoge falipmeŋ yapmewaat.” \p \v 2 Yahwe adi Saiyon uŋoŋ hali nadigambune yokwet fee yabudokowaaŋ. Tiŋa indiŋ yolak. “Memikgeye maaŋ yabudokoweŋ.” \p \v 3 Du memikgeye gut mik titiŋdok uune metamgeye adi maaŋ nadifo tiŋa dukut noŋgoŋ wooŋ gehitubu-lodayaneeŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ kweboboe foloŋ loneŋ. Timiŋ indigoŋ tuwot kilihikit adi bamholiŋa mitnekdi tubuhaikaune saŋiniŋ gitipmuŋ belak, wondok tuwot du maaŋ undugoŋ helemahelemaŋ saŋiniŋ gitipmuŋ beluwaaŋ. \p \v 4 Yahwe adi dutok mede yofafaŋe indiŋ tuguk, “Du adi Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum\f + \fr 110:4 \ft Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapumdi gulet kubugoŋ gineŋ nai kubugoŋ hogok Siloŋyot diniŋ Yotmaaŋ Uŋgoniŋ Hinehinek gineŋ fooŋ metam’walaŋ yom dapmandok dumuŋ heeŋ ninadi tuluguk.\f* Melikisedek adi nabugoŋ dapmandapmaŋnit mokit hatiluwaaŋ.” Wapum adi undubo yooŋ undubo yooŋ mu tilak, unduŋ doktiŋa medeŋiŋ yolak undugoŋ biyagoŋ tibaak. \p \v 5 Wapum adi dukut yali gehitubu-kilitilak. Ala adi weleŋ gouye tilakneŋ nai uŋaniŋ me mapme heki gut mindobuŋa yehiwidihiŋa widihidapmaŋ tilak. \v 6 Adi metam nadisukilitihinit mokit heki’walaŋ yomhidok kibikoŋ tubu-udaneyembaak, tiŋa mik kwetneŋ uŋoŋ meeniŋ fee widihikumumbaak. Adi kwetkwet me mapme heki yehimoŋgofowaak. \p \v 7 Unduŋ tibaak kaŋ du wooŋ ime talik gagayeŋ wodilak u naaŋ saŋiniŋ tiŋa mik gineŋ fafaŋe tibaaŋ. \c 111 \s1 Indi Bepaŋ niutumbanim \p \v 1 Yahwe niutumbanim! Nu welenedi metamŋiye lekiŋgoŋhik foloŋ welemomooŋ nadimiŋa wou niutumbait. \p \v 2 Yahwe adi kwanai momooŋ hinek tilak, kaŋ metam nediyeŋ Wapum’walaŋ kwanaiŋiŋ kanadiune momooŋ hinek tilak, adi yadi kwanaiŋiŋ u kaŋ nadidakale hinek titiŋdok nadiiŋ. \p \v 3 Nemenemek hogohogok tilak wendi wougigit tubuhautalak, kaŋ wendoktiŋa metamdi gikiŋgoŋ timiiŋ. Eŋ titiŋŋiŋ didimeniŋ woŋ adi dapmandapmaŋnit mokit haliwooŋ halaak. \p \v 4 Yahwe adi metamŋiye nadinadihik tubukaikaune adi kwanai momooŋ uŋgoniŋ hinek tuguk u tuwot mu kauleneeŋ. Wapum adi helemahelemaŋ momooŋ tinimiŋa siloŋ tobogoŋ tinimilak. \p \v 5 Metam nediyeŋ aditok gikiŋgoŋ timiiŋ, metam undihidok adi nanaŋe yemilak. Eŋ metamŋiye gut yofolok tuguk u mu bikabulak. \p \v 6 Tiŋa undugoŋ, metambop noli’walaŋ kwet u metamŋiyedok yemilak, kwanai unduŋ foloŋ saŋiniŋŋiŋ tubumintaune kaiŋ. \p \v 7 Adi’walaŋ titiŋ adi didimeniŋ tiŋa mede yofafaŋe tuguk hogohogok u didimeniŋgoŋ takalidapmalak. Indi wendoktiŋa kedem nadisukilitiŋa Yodoko Medeŋiŋ hogohogok u takaliyaneem. \p \v 8 Bepaŋ adi titiŋ biyagoŋ eŋ didimeniŋ tiŋale Yodoko Medeŋiŋ u yoguk, uyadi dapmandapmaŋnit mokit haliwooŋ halaak. \p \v 9 Adi memetamŋiye kadakaniŋ gineniŋ yehifiyakula adut yofolok niŋ tuguk, woŋ adi dapmandapmaŋnit mokit hakukdi hatak. Wapum adi uŋgoniŋ tiŋa saŋiniŋŋiŋ maaŋ uŋgoniŋ. \p \v 10 Me niŋdi nadinadi me mintawe nadiŋa kaŋ Yahwe gikiŋgoŋ timiluwaak. Maŋgande, adi yadi metam nediyeŋ adi’walaŋ medeŋiŋ nadiŋa takaliiŋ aditok hogok nadinadi momohi yemilak. Unduŋ doktiŋa indi niutumba dapmandapmaŋnit mokit taneem. \c 112 \s1 Metam momohi adi nadifo foloŋ hatiŋa wooŋ hatineeŋ \p \v 1 Yahwe niutumbaneŋ! \p Me nediyeŋ Wapum gikiŋgoŋ timiŋa Yodoko Medeŋiŋdok nadifo tiŋa yehikelelak, adi yadi Bepaŋdi kahaŋ timimbune nadifo kedem tibek. \v 2 Adi’walaŋ wapmihiŋiye adi metam’walaŋ lekiŋgoŋhik foloŋ me saŋihi eŋ wohiyenit hatineeŋ, kaŋ Bepaŋdi me weŋ’walaŋ yalakiŋiye kahaŋ tiyembaak. \v 3 Wapmihiŋiye adi muneeŋ bomboŋ duhuduhunit hatineeŋ, eŋ titiŋ momooŋŋiŋdi dapmandapmaŋnit mokit haliwooŋ halaak. \v 4 Mambip hatak, iŋgoŋ hautadi hautaaŋ me momohi yehitubu-lodalak. Me momooŋ adi metam nolidok siloŋ tobogoŋ eŋ welekulema tiyemiŋa didimeniŋ hatilak. \p \v 5 Me siloniŋ niŋ adi metam siloŋ tobogoŋ tiyemilak tiŋa kwanaiŋiŋ didimeniŋgoŋ hinek tilak, adi yadi Bepaŋdi kahaŋ timimbune nadifo kedem tibek. \v 6 Me momooŋ adi nemek niŋ gineŋ tuwot mu gweheyeeŋ malak, kaŋ metamdi me undiniŋ u nadikaule mu timiiŋ. \v 7 Adi malabumuŋ niŋ mintalak kaŋ wondi’walaŋ gigitŋiŋ nadiŋa munta mu tilak. Adi yadi Yahwe hogok fafaŋeniŋ hinek nadisukilitimilak. \v 8 Adi nemenemekdok nadibedi be munta mu tilak. Eŋ memik heki mik gineŋ gweheye tineeŋ u agaŋ nadiŋale hatilak. \v 9 Adi yadi me fiyewakahidok bomboŋ fee yemilak. Eŋ titiŋŋiŋ fofooŋ adi dapmandapmaŋnit mokit hatak. Unduŋ doktiŋa yokwet maaneŋ wougigitŋiŋdi looŋ halune wondoktiŋa wou nintiloneeŋ. \v 10 Me kadakahi adi u kaŋ nadikadaka tiiŋ. Adi me momooŋ wendok nadikwihita timiŋa mindaŋ toboniŋ nehigoŋ dambek fila udapmaiŋ. Unduŋ tiŋa nemek fofooŋ kahiledok woomiiŋ u mu kahileneeŋ. \c 113 \s1 Bepaŋdi metam momooŋ tiyemguk doktiŋa nadifo tigiŋ \p \v 1 Yahwe niutumbaneŋ! Yahwe’walaŋ kwanai-meŋiye, hidi wou nintiloneŋ! \p \v 2 Indi hogohogok wanakaŋ wou nintilonene dapmandapmaŋnit mokit haliwooŋ halaak. \p \v 3 Mele tububihila labuŋa wooŋ fohebilakneŋkade metam hogohogok indi Yahwe wou nintilonim. \p \v 4 Yahwe adi metambop indigoŋ tuwot yabudokolak, kaŋ wougigitdi kunum foloŋ nemenemek yalakapmedapmaŋ tilak. \p \v 5 Nebek niŋdi Yahwe Bepaŋnikdok tuwolit nemoŋ. Adi yadi lohinakaaŋ hatilak. \p \v 6 Adi diweune foune kunumkwet wanakaŋ yabulak. \p \v 7 Adi me fiyewakahi yehitubu-lodaune hatihatihik utumba tilak. Tiŋa undugoŋ me nemenemekdok baniŋ tiiŋ u gilem kwetneŋniŋ yahaŋeeŋ yehitubu-lodalak undiniŋ. \p \v 8 Unduŋ tiŋa yanagila metamŋiye’walaŋ talitimeŋ heki gut yehitomboyoutak. \p \v 9 Tiŋa undugoŋ tamwoi wapmihi mu yanagikiiŋ u yehitubu-lodaune wapmihi fee yahaŋeiŋ. Unduŋ tiŋa tamwoi adi nadifo tiiŋ. \p Yahwe niutumbanim! \c 114 \s1 Bepaŋdi Isilaehi yehitubu-lodaune Isip kwet bikabuŋa ugiŋ diniŋ kap \p \v 1 Koom Isilaehi adi Isip bikabuŋa ugiŋ. Jekop’walaŋ yalakiŋiye adi metambop noli’walaŋ yokwet u bikabuŋa ugiŋ. \v 2 Unduŋ tiŋa nai uŋaniŋ Judahi adi Wapum’walaŋ metamŋiye uŋgoniŋ hatigiŋ, eŋ Isilaehi yabukahileeŋ yabudokodok yofafaŋeguk. \p \v 3 Imeŋgwaŋ Giminiŋ adi u kaŋ momoŋ tiŋa uguk, eŋ Jodan ime adi woditau mu tiŋa hogok kwambunda tiŋa hakuk. \v 4 Kaŋ kweboboe wapuhi-wapuhi adi sukuleeŋ meme nabugoŋ tatakut-tatakut tigiŋ, kaŋ tuwai kabekabe heki adi muntaaŋ dompa mihiniŋ nabugoŋ tatakuyau tigiŋ. \p \v 5 Imeŋgwaŋ, maŋgoŋ mintagambune momoŋ tiŋa uguŋ? Jodan ime, dediŋ doktiŋa mu woditauguŋ? \v 6 Kweboboe heki, hidi dediŋ doktiŋa sukuleeŋ meme nabugoŋ tatakut tatakut tigiŋ? Tuwai kabekabe, hidi dediŋ doktiŋa muntaaŋ dompa mihiniŋ nabugoŋ tatakuyaugiŋ? \p \v 7 Kwet, du kamiŋ Wapum buune hehele tibeŋ. Jekop’walaŋ Bepaŋ agaŋ buŋa gehitubu-dulalak ale hehele tibeŋ. \v 8 Adigoŋ yobune kawade gineŋ ime dawi mintalak, eŋ kweboboe diniŋ kawade gineŋ ime wapum wodilak. \c 115 \s1 Bepaŋ hatihatinit hogokdi Bepaŋ biyagoŋ \p \v 1 Yahwe, du helemahelemaŋ yofolok tuguŋ u didimeniŋgoŋ takaliŋa nibukahile hinek tiŋa binibu mu tilaŋ. Wendoktiŋa indi adi du wohoge hogok ganintilonim. Eŋ inde’walaŋ wotninik adi mu yotilonim. \p \v 2 Dediŋ doktiŋa metambop nolidi indiŋ nininadiiŋ, “Bepaŋhik daŋgoŋ hatak?” \v 3 Bepaŋnik kunum foloŋ hatilak. Adi yadi nemek niŋ titiŋdok nadilak woŋ adi undugoŋ hinek tilak. \p \v 4 Metambop noli adi bepaŋ yalayalaŋhik adi gol tiŋa silwadi tutumbagiŋ. Woŋ adi me kohohikdi hogok tutumbagiŋ. \p \v 5 Bepaŋ yalayalaŋ adi mahiknit, iŋgoŋ adi mede tuwot mu yoiŋ. Tiŋa undugoŋ, dauhiknit iŋgoŋ dau diwe tuwot mu tiiŋ. \v 6 Adi magihiknit, iŋgoŋ mede tuwot mu nadiiŋ. Tiŋa undugoŋ, adi yadi timehiknit, iŋgoŋ munduŋ tuwot mu suŋgutnadiiŋ. \v 7 Adi kohohiknit, iŋgoŋ nemek tuwot mu yohoneiŋ. Eŋ kayohiknit, iŋgoŋ talik tuwot mu yawiiŋ. Tiŋa adi yadi kodihik gineŋ mede folooŋ nemu labuŋa mintaiŋ. \v 8 Me nediyeŋdi bepaŋ yalayalaŋ u yehitutumbagiŋ, adi tiŋa metam nediyeŋdi bepaŋ yalayalaŋ u nadisukilitiyemiiŋ, adi yadi nehi maaŋ undugoŋ bepaŋ yalayalaŋ hekidok tuwolit mintaneŋ. \p \v 9 Isilaehi metam, hidi adi Yahwedi hehitubu-lodaaŋ habudokolak. Unduŋ doktiŋa adi nadisukilitimineeŋ. \v 10 Yahwe ne kubugoŋdi hehitubu-lodaaŋ habudokolak, unduŋ doktiŋa Alon’walaŋ metam bop, hidi adi Yahwe’walaŋkade wooŋ ulodineŋ. \v 11 Yahwe ne kubugoŋdi hehitubu-lodaaŋ habudokolak, unduŋ doktiŋa metam nediyeŋ aditok gikiŋgoŋ timiiŋ, hidi yadi adi foloŋ wooŋ ulodineŋ. \p \v 12 Yahwe adi helemahelemaŋ inditok nadilak, unduŋ doktiŋa kahaŋ tinimiluwaak. Tiŋa undugoŋ, Isilaehi eŋ Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ heki, adi maaŋ undugoŋ yehikahaŋneluwaak. \v 13 Metam hogohogok nediyeŋdi Yahwedok gikiŋgoŋ timiiŋ, wohiyehinit be wohiyehinit mokit wanakaŋ yehikahaŋneluwaak. \p \v 14 Nu adi Yahwedi hidi tiŋa yalakihiye kougoŋ mintaneeŋ, hiditok wapmihi fee hamuluwaakdok nadilat. \v 15 Yahwedi kunum dut kwet yehitubu-mintaguk, adigoŋ kedem hehikahaŋnewek. \v 16 Kunum adi Yahwe Bepaŋne yolikweli hogok, eŋ kwet adi kedem metam inditok nimguk. \v 17 Metam kumuŋ tiiŋ heki adi yohikwehineŋ wiiŋ, unduŋ doktiŋa adi yadi Yahwe wou mu nintiloiŋ. \v 18 Iŋgoŋ metam kaipmuŋ hatiyam indi adi Wapum nai indidegoŋ tububihila niutumbane haliwooŋ halaak, dapmandapmaŋnit mokit. Yahwe wou nintiloloŋ titiŋdok! \c 116 \s1 Bepaŋdi me niŋ kumuŋ gineniŋ kotigoŋ nagikuk doktiŋa Bepaŋ niutumbalak \p \v 1 Yahwe adi kutikutine nadinamulak, unduŋ doktiŋa welenedi kahile hinek tilat. Biyagoŋ hinek, adi yonadine nadinamulak. \v 2 Adi kutikutine hogohogok u nadidapmalak. Unduŋ doktiŋa nu kaipmuŋ hatibaat indigoŋ tuwot adi ninadiluwaat. \p \v 3 Kumuŋdi tawa nabugoŋ nehi-ibiguk. Nu adi me kumuhidi hakiiŋ kwet u nadisuŋa munta kisaŋ tugut, tiŋa nadibedi kisaŋ hinek tugut. \v 4 Unduŋ tiŋa moŋ kaŋ Yahwe indiŋ kutiniŋgut, “Yahwe, nu tiyaugene kumumbaatneŋ ale kotigoŋ nanagileŋ.” \p \v 5 Yahwe adi siloŋ tobogoŋ tiŋa momooŋ hinek tinimilak. Bepaŋnik adi inditok welebulaniŋgoŋ nadinimilak. \v 6 Yahwe adi me nediyeŋ nehi’niŋ hatihatihik tubulodadok kwanaimiŋ tiiŋ u yehitubu-lodalak. Tiŋa koom nehitubu-kadaka tine tigiŋ kaŋ adigoŋ nanagikuk. \v 7 Yahwedi momooŋ hinek tinamguk doktiŋa nai indide welekulema tubumintalat. \p \v 8 Yahwe, du munabuline kumuŋ gineniŋ kibidakuŋ Unduŋ tiŋa dagoŋ daune tilitilikne tubusilidaaŋ nabudokoune mu gweheyeeŋ magut. \v 9 Wendoktiŋa nu kwetfoloŋ hatibaat indigoŋ tuwot Yahwe gut hatibaat. \p \v 10 Malabumuŋ wapum hinekdi nehitiŋafohinakaguk, iŋgoŋ fiit Yahwe nadisukilitimiŋa ninadigut. \v 11 Tiŋa muntaaŋ indiŋ yogut, “Metam hogohogok adi yalaŋ-metam.” \p \v 12 Yahwe adi momooŋ hinek tinamguk. Ale nu wendok kibikoŋ maŋgoŋ timimbit? \v 13 Nu wain tout niŋ siloŋ titiŋdok tiŋa wit wendi Bepaŋdi kotigoŋ nanagikuk wendok fek tibek. Unduŋ tiŋa Yahwedi kotigoŋ nanagikuk wendoktiŋa niutumbait. \v 14 Metamŋiye buŋa bopneune nu adi’walaŋ namandahik foloŋ maŋgoŋ mimiŋdok yofolokenegut u mimbaat. \p \v 15 Yahwe’walaŋ metam nadisukilitinit adi ne’walaŋ namanda foloŋ nemek loloŋnit hinek, unduŋ doktiŋa adi’walaaniŋ kubugoŋ niŋdi kumumbune wendok nadiune haŋaniŋgoŋ mu tilak. \v 16 Yahwe, nu kwanai-mege, nu adi du’walaŋ kwanai koom maŋdi tiluguk unduŋ tilat. Du kubugoŋdi tawa nehi-ibikilitiguk u fiyatnamguŋ. \p \v 17 Nu welemomooŋ nadigamuŋa siloŋdok dumuŋ momooŋ hegambit, tiŋa yonadinedi dutok siloŋ tigambit. \v 18 Agaŋ koom yofafaŋegut, doktiŋa kamiŋ adi agaŋ nemek titiŋdok ganiŋgut u metamgeye namandahik foloŋ tibit. \v 19 Yahwe, nu siloŋ i du yoke maaneŋ Jelusalem uŋoŋ tibit. \p Indi Yahwe niutumbanim! \c 117 \s1 Metam hogohogok wanakaŋ Wapum niutumbaneŋ \p \v 1 Kwetkwet metam hogohogok hidi Yahwe niutumbaneŋ. Metam hogohogok wanakaŋ noŋgoŋ nintiloneŋ. \p \v 2 Adi yadi weleŋdi nibukahile tuguk u fafaŋeniŋ hatak. Tiŋa adi yadi medeŋiŋ didimeŋgoŋ hinek takaliŋa mu binibilak, dapmandapmaŋnit mokit. Unduŋ doktiŋa Yahwe niutumbanim! \c 118 \s1 Wapumdi yehitubu-lodaguk doktiŋa ninadihik gineŋ niutumbaiŋ \p \v 1 Yahwe adi momooŋ tinimilak doktiŋa welemomooŋ nadimiŋa niutumbanim, adi helemahelemaŋ weleŋdi hinek nibukahilelak. \v 2 Isilaehi indi indiŋ yonim, “Adi helemahelemaŋ weleŋdi hinek nibukahilelak.” \p \v 3 Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ heki adi maaŋ undugoŋ yoneŋ, “Adi helemahelemaŋ weleŋdi hinek nibukahilelak.” \p \v 4 Eŋ metam nediyeŋ Yahwedok gikiŋgoŋ timiiŋ heki, adi maaŋ undugoŋ yoneŋ, “Adi helemahelemaŋ weleŋdi hinek nibukahilelak.” \p \v 5 Nu malabumuŋ mintanambune Yahwe ninadiwene adi yonadine nadiŋa malabumuŋne u nolomtuguk. \v 6 Yahwedi nukut hatilak, wendoktiŋa nu munta mu tilat. Nebek niŋdi nemek niŋ tinambekdok tuwot mokoŋ. \p \v 7 Yahwedi nehitubu-lodalak, doktiŋa negoŋ memikneye yehiyali-befoune yabit. \v 8 Nemek niŋ momooŋ adi indiŋ, indi mehinek foloŋ mu ulodidok, adi Yahwe hogok nadisukilitimindok. \v 9 Tiŋa undugoŋ, indi me mapme be talitimeŋ heki foloŋ mu ulodidok, adi Yahwe hogok nadisukilitimindok. \p \v 10 Memik feedi nehikelemadigiŋ, iŋgoŋ oŋ, nu Yahwe’walaŋ saŋiniŋŋiŋ foloŋ yehitubu-liwegut. \v 11 Adi kwetkwet nehikelemadi tiŋa hakiŋ iŋgoŋ oŋ, Yahwe’walaŋ saŋiniŋŋiŋ foloŋ yehitubu-liwe tugut. \v 12 Adi muŋgohomuk heki dabugoŋ buŋa nehikelemadigiŋ iŋgoŋ oŋ, Yahwe’walaŋ saŋiniŋŋiŋ foloŋ yehitubu-liwedapmaŋ tugut. Kaŋ ipaŋdi daaŋ pilap kumulak wondok tuwot pilap kumuŋdapmagiŋ. \p \v 13 Adi nukut mindobu tiŋa agaŋ nehitifofoŋdok hinek tigiŋ iŋgoŋ oŋ, Yahwedi nehitubu-lodaguk. \v 14 Yahwe negoŋ saŋiniŋne eŋ youtumbane. Tiŋa negoŋ nehitubu-lodaguk. \p \v 15 Bepaŋ’walaŋ metamdi mik gineŋ fafaŋe tiŋa memikhiye yehitiŋafooŋ baham toiŋ. Tiŋa indiŋ kutiiŋ, u nadiweŋ. “Yahwe’walaŋ saŋiniŋŋiŋdi hogok nemek u tilak. \v 16 Adi’walaŋ saŋiniŋŋiŋ wapumdi nihitubu-lodaune mik gineŋ fafaŋeeŋ widihidapmayam.” \p \v 17 Nu adi kumuŋ mu tibaat, mokoŋ. Nu adi toboniŋ kaipmuŋ hatiŋa Yahwedi nemenemek tuguk u kahat yohautawaat. \v 18 Yahwe adi nehitubu-didimewene malabumuŋ kisaŋ hinek namguk, iŋgoŋ mu binabune kumuŋgut. \p \v 19 Yahwe’walaŋ Siloŋyot diniŋ yeme dilitombune fooŋ wou niutumbawit. \v 20 Yoŋ adi Yahwe’walaŋ yeme, ale metam didimehi hogokdi kedem foneŋ. \v 21 Yahwe, du yonadine nadiŋa nehitubu-lodaune kedem hatilat, doktiŋa ganiutumbalat. \p \v 22 Yot mamaŋ me hekidi taka fofooŋ niŋ moŋ yoŋa tukukiŋ, iŋgoŋ mindaŋkade taka kobumuŋ mintaguk. \v 23 Yahwe negoŋ kudi uŋgoniŋ u tubune mintaune kanene momooŋ hinek tilak. \p \v 24 Yahwe adi melenai momooŋ nimilak, doktiŋa indi welemomooŋ nadiŋa nadifo tinim. \v 25 Yahwe, du kotigoŋ ninigileŋ yoŋa ganinadiyam. Ale du nihitubu-lodaune nemenemek hogohogok tinene momooŋ mintawek. \p \v 26 Me i Yahwe wou gineŋ bulak, Bepaŋdi kahaŋ timimbek! Indi Yahwe Siloŋyotŋiŋ gineŋ kahaŋ tihamam. \v 27 Yahwe ne kubugoŋ Bepaŋ hinek. Tiŋa adigoŋ momooŋ hinek nibudokoguk. Unduŋ doktiŋa bem taŋeniŋ wobu beŋa wooŋ alta kelemadineŋ. \p \v 28 Du Bepaŋne, doktiŋa welemomooŋ nadigamuŋa ganiutumbalat. Du Bepaŋne, doktiŋa wohoge ganintiloit. \v 29 Yahwe adi momooŋ hinek tinimilak unduŋ doktiŋa welemomooŋ nadimiŋa niutumbaneŋ. Adi weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \c 119 \s1 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede adi momooŋ hinek \p \v 1 Me nediyeŋ yomhinit mokit didimehi hatiŋa Yahwe’walaŋ Yodoko Mede takaliiŋ, adi yadi Bepaŋdi yehikahaŋneune nadifo kedem tineŋ. \p \v 2 Me nediyeŋ Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ takalihinakaiŋ heki adi yadi Bepaŋdi yehikahaŋneune nadifo kedem tineŋ. Adi nadinadihik kunilitdi Bepaŋ’walaŋ kwanai titiŋdok nadiiŋ. \v 3 Biyagoŋ hinek, adi yadi yom mu tiiŋ, adi yadi Bepaŋ’walaŋ titiŋ hogok takaliiŋ. \p \v 4 Du Yodoko Medege hogohogok u nimguŋ, tiŋa didimeŋgoŋ hinek yehikeledok niniŋguŋ. \v 5 Nu adi du’walaŋ medege helemahelemaŋ fafaŋeŋ takalidok nadilat. \v 6 Ale nu du’walaŋ Yodoko Medege hogohogok takaliwaat, wendoktiŋa meka tuwot mu tibaat. \p \v 7 Nu du’walaŋ titiŋge didimeniŋ wendok nadinadi kwanai tiŋa welenedi didimeniŋ halune nai uŋaniŋ kedem wohoge ganintilowaat. \p \v 8 Nu du’walaŋ Yodoko Medege hogohogok u yehikeledok nadilat, unduŋ doktiŋa du mu binabeŋ. \s1 Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede takaliguk \p \v 9 Dediŋ tiŋa mekuya adi hatihatiŋiŋdi walaniŋ hinek tibek? Adi yadi du’walaŋ medege takaliŋa kedem momooŋ hatibek. \p \v 10 Nu welene kunilit hinekdi du’walaŋ kwanai titiŋdok nadilat, unduŋ doktiŋa nehitubu-lodaune Yodoko Medege mu biyabit. \p \v 11 Nu du’walaŋ medege u welene eŋ nadinadine gineŋ kamewene hatak. Unduŋ doktiŋa dutok kadakaniŋ tuwot mu tigambit. \p \v 12 Yahwe, nu wohoge ganintilolat, ale du Yodoko Medege hogohogok didimehi u nanindidimeweŋ. \v 13 Nu metam hogohogok Yodoko Mede da niniŋguŋ u yenihautalat. \p \v 14 Nu adi du’walaŋ medegedok nadifo tiŋa takalilat. Iŋgoŋ muneeŋ bomboŋdok adi nadifo unduŋ hinek mu tilat. \p \v 15 Nu adi du maŋgoŋ titiŋdok nadilaŋ u baigoŋ hinek nadilat, tiŋa du mede talii nimguŋ u kameka tilat. \p \v 16 Nu adi Yodoko Medegedok nadiwene utumba hinek tilak. Doktiŋa mede u kaule tuwot mu tibaat. \s1 Me niŋ Bepaŋ’walaŋ Yodoko Medeŋiŋdi welenadifo tubumintamiŋguk \p \v 17 Kwanai mege nu momooŋ hinek tinambeŋdok nadilat. Unduŋ tubune nu kaipmuŋ hatiŋa medege kedem takaliwit. \p \v 18 Du nadinadine tubutombune mede momohi momohi Yodoko Mede gineŋ hali wiiŋ u kedem nadihinakait. \p \v 19 Nu kwetfoloŋ iŋoŋ buŋambu hogok hatilat, unduneŋ doktiŋa da’walaŋ Yodoko Medege kamehebi mu tinambeŋ. \p \v 20 Helemahelemaŋ welenedi du’walaŋ titiŋ didimeniŋ titiŋdok map tilak. \p \v 21 Du adi me sigitiŋalo tiiŋ heki eŋ me Yodoko Medege sigilulum timiŋa nehi’walaŋ nadinadi keleiŋ, adi yadi yenintoŋa yomhidok kibikoŋ yemilaŋ. \v 22 Nu du’walaŋ Yodoko Medege kelelat doktiŋa adi nanimpekit tiŋa medehaki naniiŋ. Ale du biyabune mede undihi mu nanineŋdok nadilat. \p \v 23 Talitimeŋ heki adi bopneeŋ nulukumuŋdok talik lohiiŋ. Iŋgoŋ nu adi kwanai-mege hatilat, unduŋ doktiŋa fiit helemahelemaŋ du’walaŋ Yodoko Medege didimeniŋ wendok hogok nadiluwaat. \p \v 24 Du nanintubu-didime tilaŋ wendi welemomooŋ tubumintanamulak, kaŋ medegedi nanindidime tilak. \s1 Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede fafaŋe tiŋa takaliguk \p \v 25 Nehinalitifooŋ kwam foloŋ napmeune hatat. Unduŋ doktiŋa da koom yofafaŋeguŋ undugoŋ tiŋa nehitubu-pilaliŋa saŋiniŋ nambeŋ. \p \v 26 Nu titiŋne hogohogok u agaŋ yobihidapmagut. Kaŋ du mede toboniŋ agaŋ tubu-udanenamguŋ. Tiŋa da’niŋ talikge nanindidimeweŋ. \v 27 Da’niŋ Yodoko Medege u takalidok nanindidimeweŋ, kaŋ nu du’walaŋ medege momohi momohi u nadikaule mu tiŋa uŋgoŋ hati nadikuwat tuluwaat. \p \v 28 Welemulap nadiŋa gweheye hinek tilat, doktiŋa da yofafaŋeguŋ unduŋ tiŋa nehitubu-fafaŋeweŋ. \v 29 Tiŋa dagoŋ nabudokoune du’walaŋ talikge u mu bikabaat. Adi toboniŋ titiŋ momooŋ tiŋa Yodoko Medege nanindidimeluwaaŋ. \p \v 30 Nu du didimeniŋgoŋ gehikeledok mede yokiliti tugut. Tiŋa helemahelemaŋ Yodoko Medegedok nadilat. \p \v 31 Yahwe, nu adi mede da naniŋguŋ uŋakoŋ honekilitiŋa takalilat. Du binabune nemek niŋdi mu nehitubu-mekawaak. \p \v 32 Du nadinadine tububedilaŋ doktiŋa medegedi yodakalelak undugoŋ, pilap hinek takalidok nadilat. \s1 Me niŋ Bepaŋdi Yodoko Medeŋiŋ nindidimedok ninadiguk \p \v 33 Yahwe, du Yodoko Medege momooŋgoŋ nanindidimeune nu helemahelemaŋ takaliluwaat. \v 34 Yodoko Medege diniŋ mebi miŋgilaŋgoŋ tubumintaune kaŋ tagimneeŋ takaliwit. Tiŋa welenedi hinek kahilehinakawit. \p \v 35 Nu adi Yodoko Mededi nadifo tubuminta-namulak. Unduŋ doktiŋa nanindidimeeŋ nanagilune Yodoko Medege diniŋ talik kelewit. \p \v 36 Du weleyouyout tinambune du’walaŋ medege takalidok nadigalika tibit. Tiyaugene welenedi nemenemek hogohogokdok nadigalika tibaakneŋ. \v 37 Ale nehitubu-lodaune nemenemek hogohi u sigilulum tiyembit. Kaŋ du momooŋ tinamdok yofafaŋeguŋ undugoŋ tinambeŋ. \p \v 38 Du me nediyeŋ gikiŋgoŋ tigamiiŋ hekidok mede yofafaŋe tiyemilaŋ. Unduŋ doktiŋa medege yofafaŋe u tagimneeŋ kwanai-mege nu maaŋ undugoŋ tinambeŋ. \v 39 Du mede didimeŋgoŋ hinek yodapmalaŋ, doktiŋa Yodoko Mede lahula meka tibaatneŋ ale nehitubu-lodaweŋ. \v 40 Du adi titiŋge didimeniŋ hinek doktiŋa hatihati namulaŋ. Wendoktiŋa Yodoko Medege hogohogok u takalidok nadilat. \s1 Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ Yodoko Medeŋiŋ nadisukilitiguk \p \v 41 Yahwe, welegedi nabukahile hinek tilaŋ u miŋgilaŋgoŋ tubumintaune kawit, tiŋa medege yofafaŋe tuguŋ undugoŋ tiŋa kotigoŋ nanagileŋ. \v 42 Nu medege nadisukiliti hinek tilat, doktiŋa nehitubu-lodaune me medehaki naniiŋ hekidok mede toboniŋbo tubu-udaneyembit. \p \v 43 Nu medege didimeŋ wondok nadikunakunale tilat, unduŋ doktiŋa wendi nehitubu-kilitibune helemahelemaŋ du’walaŋ medege biyagoŋ hogok yohautaluwaat. \p \v 44 Tiŋa Yodoko Medege helemahelemaŋ takaliluwaat. \p \v 45 Nu medege u takalidok nadilat, unduŋ doktiŋa titiŋ hogohidi mu nehitehinapme hatneŋ. \p \v 46 Nu du’walaŋ medege u me mapme heki yenimbit. Nu u tibit wendoktiŋa meka tuwot mu tibit. \v 47 Nu Yodoko Mede heki yendok nadigalika tilat, wendoktiŋa Yodoko Medege u yehikeledok adi welemomooŋ nadilat. \v 48 Nu adi Yodoko Medegedok adi nadiwene momooŋ hinek tubune welene wapumdi wendok nadilat. Eŋ medege adi nadikaule mu tiŋa helemahelemaŋ uŋgoŋ hati nadikuwatuwaat. \s1 Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mededok nadiune biyagoŋ tubune nadisukilitiguk \p \v 49 Du koom kwanai-mege nutok yofafaŋe tuguŋ, kaŋ yofafaŋege wendi nehitubu-lodaune nadikunakunale hati tilat. Wendoktiŋa du mede yofafaŋege u kotigoŋ nadikaikaweŋ. \v 50 Tiŋa undugoŋ malabumuŋ mintanamulakneŋ yofafaŋe medege wendi welekulema tubumintanamulak, tiŋa hatihati namulak. \p \v 51 Me sigitiŋalo tiiŋ hekidi mede yopekit hogohi tinamiiŋ, iŋgoŋ nu wendoktiŋa Yodoko Medege mu bikabulat. \v 52 Yahwe, nu mede koom yodapmaguŋ hogohogok wendok nadilat, kaŋ wendi naniŋkulemaŋ saŋiniŋ namulak. \v 53 Nu yabene me hogohidi Yodoko Medege u lahulune wendoktiŋa kwihita tilat. \p \v 54 Nu yotne kwetne bikabuŋa kweetniŋ haliŋa Yodoko Medege u kap foloŋ tubutakaleeŋ tolat. \v 55 Yahwe, nu timiŋ du nadisugamuŋa Yodoko Medege takalilat. \v 56 Nu helemahelemaŋ Yodoko Medege takaliwene wendi welemomooŋ tubumintanamulak. \s1 Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede takalidok mede yofafaŋe tuguk \p \v 57 Yahwe, kwetfoloŋ nemek hogohogok kedem daneeŋ moŋgola yabukahileneeŋ. Nu adi du hogok gabukahileluwaat. Wendoktiŋa mede yofafaŋe indiŋ tilat, nu adi medege hogohogok u yehikeleluwaat. \v 58 Du siloŋ tobogoŋ tinamdok yofafaŋeguŋ u tinambeŋ yoŋa welenedi hinek ganinadilat. \p \v 59 Nu na’walaŋ hatihatine u kanadiŋa biŋa du’walaŋ mede talii u takalidok yofafaŋelat. \p \v 60 Nu woom mu tiŋa pilap hinek du’walaŋ Yodoko Medege takalilat. \p \v 61 Me hogohidi nanagila nehi’walaŋ titiŋhik hogohi gineŋ uuŋdok kweleyouhep tinamiiŋ, iŋgoŋ nu adi Yodoko Medegedok nadikaule mu tilat. \p \v 62 Nu timiŋ lekiŋgoŋ sukuleeŋ pilali du mede nadinadi kwanaige didimeniŋgoŋ tilaŋ wendok nadiŋa wohoge ganintilolat. \v 63 Nu adi mebop nediyeŋdi dutok gikiŋgoŋ tiiŋ eŋ du’walaŋ Yodoko Medege takaliiŋ adut hatilat. \v 64 Yahwe, du welege hinekdi kwetfoloŋ metam hogohogok yabukahilelaŋ. Unduŋ doktiŋa Yodoko Medege hogohogok u naninehi-titiŋeneweŋ. \s1 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede adi indi nihitubu-lodadok momooŋ \p \v 65 Yahwe, du yofafaŋe medege tagimnehinakaaŋ kwanai-mege nutok titiŋ momooŋ hinek tinamguŋ. \v 66 Nu Yodoko Medegedok nadisukiliti hinek tilat. Unduŋ doktiŋa nadinadi fuliŋgoŋ u nambeŋ eŋ kwanai momooŋ titiŋdok nadinadi maaŋ nambeŋ. \p \v 67 Du yomnedok kibikoŋ mu tubu-udanenamulune nu talikge bikabuŋa talik hogoli kelelugut. Iŋgoŋ kobuk adi du’walaŋ medege takalilat. \v 68 Du adi momooŋ, unduŋ doktiŋa momooŋ hinek tinamulaŋ. Wendoktiŋa Yodoko Medege momooŋgoŋ hinek naninehitubu-didimeweŋ. \p \v 69 Me sigitiŋalo tiiŋ hekidi naniwoliwolike tiŋa mede yalaŋ fee hinek naniiŋ. Iŋgoŋ nu adi nemek niŋdok nemu nadilat. Mokoŋ. Nu adi Yodoko Medege u hogok takalilat. \v 70 Me heki woŋ adi nadinadihik kedehi nemoŋ. Iŋgoŋ nu adi Yodoko Medegedi welemomooŋ tubumintanamulak. \p \v 71 Kedem hinek malabumuŋ namguŋ, kaŋ wendigoŋ Yodoko Mede hogohogok u nanindidimeguk. \p \v 72 Muneeŋ wapum adi kedem, iŋgoŋ wendok nadiwe fofoye tilak. Eŋ mage mededok adi nadiwene folooŋ hinek eŋ loloŋnit tilak. \s1 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede adi didimeniŋ hogok \p \v 73 Dagoŋ nehitutumbaguŋ, tiŋa momooŋ hinek nabudokolaŋ. Unduŋ doktiŋa nadinadine tubutombune du’walaŋ Yodoko Medege hogohogok u kedem kunatnadiwit. \p \v 74 Nu du’walaŋ yofafaŋe medege u nadisukiliti tilat, unduŋ doktiŋa metam dutok gikiŋgoŋ tigamiiŋ heki adi nabuŋa nadifo tineŋ. \p \v 75 Yahwe, nu yodapmandapmaŋ medege didimeniŋ hogohogok u agaŋ nadilat. Du yadi nu’walaŋ titiŋne tubudidimedok hinek nadilaŋ, doktiŋa malabumuŋ namulaŋ. \v 76 Du kwanai-mege nu helemahelemaŋ welegedi hinek nabukahileeŋ welene tubukilitidok yofafaŋeguŋ, ale kamiŋ undugoŋ tibeŋ. \v 77 Nu Yodoko Medegedok adi nadigalika hinek tilat, ale welekulema tinambune hatihati kedem kahilewit. \p \v 78 Me sigitiŋalo tiiŋ heki adi yalaŋ naniŋkamandaaŋ mede foloŋ napmeiŋ. Ale du titiŋhik wendoktiŋa yehitubu-meka tibeŋ. Iŋgoŋ nu adi helemahelemaŋ Yodoko Medege hogohogok wendok nadiluwaat. \p \v 79 Me nediyeŋdi dutok gikiŋgoŋ tigamiiŋ eŋ me nediyeŋ du’walaŋ Yodoko Medege nadiiŋ, adi hogokdi kedem nu’walaŋkade buneŋ. \v 80 Nehitubu-lodaune du’walaŋ Yodoko Medege hogohogok u takalihinaka tibit. Unduŋ tiŋa titiŋnedok meka tuwot mu tibit. \s1 Me niŋ Bepaŋdi kotigoŋ nagitdok yoŋa ninadiguk \p \v 81 Nu kotigoŋ nanagileŋ yoŋa woomge woomge agaŋ gweheyehinaka tilat. Iŋgoŋ medege adi nadisukiliti tilat. \v 82 Nu mede yofafaŋe tuguŋ u folooŋ deniŋ hinek mintawaak yoŋa ha-diwege diwege daune agaŋ gweheye tilak. Kaŋ indiŋ yolat, “Nai deniŋ hinek welene tubu-kulemawaak?” \v 83 Nu adi haule agaŋ buba tubune beyakula nadikaule tiiŋ nabugoŋ agaŋ kadaka hinek tilat. Iŋgoŋ nu adi Yodoko Medege hogohogok u kaule mu tilat. \p \v 84 Nai dedigoŋ hinek woombaat? Eŋ nai deniŋ hinek me kadakaniŋ tinamiiŋ u yehitubu-kadakawaaŋ? \v 85 Me sigitiŋalo tiiŋ heki adi yadi Yodoko Medege mu takaliiŋ. Adi yadi nu nohonedok yoŋa nemek titiŋ kabukabup tiiŋ. \p \v 86 Du’walaŋ Yodoko Medege hogohogok adi biyagoŋ, doktiŋa indi nadisukilitiyam, iŋgoŋ me kadakaniŋ tinamiiŋ hekidigoŋ yalaŋ naniiŋ. Unduŋ doktiŋa nehitubu-lodaweŋ. \p \v 87 Muniniŋ agaŋ nulukumune-tiŋit, iŋgoŋ nu Yodoko Medege bikabu mu tilat. \v 88 Du welegedi hinek helemahelemaŋ nabukahilelaŋ, unduŋ doktiŋa momooŋgoŋ nabudokoweŋ. Unduŋ tinambune nu Yodoko Medege hogohogok u kedem takaliwit. \s1 Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede nadisukilitiguk \p \v 89 Yahwe, medege adi dapmandapmaŋnit mokit haliwooŋ halaak. Kunum gineŋ adi fafaŋeniŋ hatak. \v 90 Du medege yofafaŋe tuguŋ u helemahelemaŋ didimeŋgoŋ hinek takalilaŋ undugoŋ hinek takaliune dapmandapmaŋnit mokit haliwooŋ halaak. Eŋ kwet wapum kameguŋ i kweli-kabe nemu bikabuŋa hakuk, undugoŋ fafaŋeniŋ hatak. \v 91 Nemenemek hogohogok woŋ adi da yoguŋ wendok tuwot hali buŋa hakiiŋ. Tiŋa nemenemek hogohogok woŋ adi da’walaŋ kwanai tiiŋ. \p \v 92 Yodoko Medegedok nadigalika mu tibe tugut binek, du dagoŋ nehitubu-kadakaune agaŋ kumumbe tugut. \v 93 Nu Yodoko Medege mu biyabit, maŋgande, uŋakoŋ yehikelelat doktiŋa nehitubu-lodaune kaipmuŋ hatilat. \v 94 Nu adi da’walaŋgoŋ, unduŋ doktiŋa kotigoŋ nanagileŋ. Nu adi helemahelemaŋ medege takalidok nadilat. \p \v 95 Me hogohi adi nulukumuŋ titiŋdok woomnam tiiŋ. Iŋgoŋ nu adi Yodoko Medegedok nadikaule mu tiŋa uŋgoŋ hati nadikuwat tilat. \v 96 Nu agaŋ nadilat, nemenemek momohi adi dapmandapmaŋnit. Iŋgoŋ da’walaŋ Yodoko Mede adi kamekadok tuwot mooŋ. Adi yadi dapmandapmaŋnit mokit. \s1 Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ Yodoko Medeŋiŋdok nadikaule mu tilak \p \v 97 Nu welenedi hinek Yodoko Medege kahile tilat. Kaŋ timiŋ be hadapmo adi wendok hogok hati nadikuwatat. \v 98 Yodoko Medegedi helemahelemaŋ nukut hatak, doktiŋa nehitubu-lodaune me nadinadinit mintaaŋ memikneye yalakapmeŋ tilat. \v 99 Tiŋa nu helemahelemaŋ medege biyagoŋ wendok hati nadikuwatat, unduŋ doktiŋa nu nadinadi momohi hinek belat. Unduŋ tiŋa henaleneye yalakapmedapmaŋ tilat. \v 100 Tiŋa undugoŋ nu adi Yodoko Medege didimeniŋ u takalilat, wendoktiŋa nu’walaŋ nadinadidi me talitimeŋ gawadahi’walaŋ nadinadihik yalakapme tilak. \p \v 101 Nu adi du’walaŋ medege hogok takalidok nadilat, wendoktiŋa titiŋ hogohi u yabuŋa momoŋ tilat. \v 102 Du dagoŋ medege hogohogok u nanindidimeguŋ, wendoktiŋa mede u mu bikabulat. \p \v 103 Nu simiŋkupuk nawene koditne gineŋ koba tilak, iŋgoŋ oŋ, du’walaŋ medege wendi koba u kalakapme hinek tilak. \p \v 104 Yodoko Medegedi nadinadi momooŋ hinek namulak, kaŋ wendoktiŋa titiŋ hogohidok adi nadikwihita tilat. \s1 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede adi hautadok tuwolit \p \v 105 Du medege adi kamaŋdok tuwolit, wendoktiŋa hautaaŋ nabudokoune talik kadakaleeŋ yaulat. \v 106 Nu du’walaŋ medege didimehi hogohogok u yehikeledok yofafaŋe hinek agaŋ tugut. Unduŋ doktiŋa wabi adi mu tiŋa dibek yogut hinek undugoŋ tibaat. \p \v 107 Yahwe, i nadiweŋ. Folofigita wapum hinekdi kisaŋ nehitiŋafolak. Ale du medege yofafaŋeguŋ undugoŋ tiŋa nehitubu-lodaune kaipmuŋ hatibit. \v 108 Yahwe, nu ganinadi foloŋ uŋgoŋ ganiutumba tilat. Ale du youtumbane u nadinambeŋ, tiŋa medege momooŋgoŋ hinek naninehitubu-didimeweŋ. \v 109 Nu helemahelemaŋ hatihatinedi dapmandok tubudula tilak. Iŋgoŋ Yodoko Medegedok adi kaule mu tilat. \p \v 110 Me hogohi adi nohonedok begep ibinamiiŋ, iŋgoŋ nu adi medege bikabu mu tilat. \v 111 Yodoko Mede u siloŋ tinambune nutok hinek hatnamuluwaak. Medege wendi welenadifo tubumintanamulak. \v 112 Nu Yodoko Medege hogohogok u yehikeleluwaat yogut, doktiŋa undugoŋ tiŋa hatitauyeeŋ kumumbene dapmawaak. \s1 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mededi nihitubu-lodaune momooŋ hatiyam \p \v 113 Nu adi du gehikelekamanda tiiŋ me undihidok adi nadikwihita tiyemulat. Iŋgoŋ du’walaŋ Yodoko Medegedok adi welenedi kahile hinek tilat. \v 114 Du kubugoŋdi nabu-ulidokoŋila yahehewe tinamulaŋ. Kaŋ nu adi du mede yofafaŋe tuguŋ wendok hati nadikunakunalelat. \v 115 Metam kadakaniŋhinit, hidi binabuneŋ. Nu adi Bepaŋne’walaŋ Yodoko Mede hogok takalidok nadilat. \p \v 116 Du nehitubu-kilitibune kaipmuŋ hatibaat, medege yofafaŋe unduŋ tuguŋ, doktiŋa nu yofafaŋege u nadisukilitilat. Ale du saŋiniŋ u nambeŋ, kaŋ nu’walaŋ nadikunakunalenedi folooŋ mokit mu tibek. \v 117 Kohone foloŋ honeune nu kedem hatibit. Tiŋa helemahelemaŋ du’walaŋ medegedok magi kametnadi tiŋa takaliwit. \p \v 118 Du adi metam hogohogok Yodoko Medege bikabu tiiŋ hekidok adi sigilulum tiyemilaŋ. Adi’walaŋ nadihebethik yalayalaŋ u folooŋnit mokit tilak. \v 119 Du metam kadakahidok adi nadiyembune gilem nabugoŋ tilak, unduneŋ doktiŋa nu adi yodakale medegedok nadigalika tilat. \v 120 Nu dutok tiŋa muntaaŋ foloone hehele tilak. Tiŋa undugoŋ, mede yodapmandapmaŋgedok maaŋ nadiŋa munta tilat. \s1 Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede takalilak \p \v 121 Nu adi titiŋ momooŋ eŋ didimeniŋ tugut. Ale du binabune memik hekidi kadakaniŋ mu tinamneŋ. \v 122 Du kwanai-mege yakadi timiŋa tubulodadok mede yofafaŋe tibeŋ. Tiŋa me sigitiŋalo tiiŋ heki u biyabune malabumuŋ mu namuneŋ. \p \v 123 Nu nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagitdok yofafaŋeguŋ, wendoktiŋa woomge woomge agaŋ lakata tilat. \v 124 Du welegedi hinek nabukahileeŋ da’walaŋ yodakale medege hinek uŋak nanindidimeweŋ. \p \v 125 Nu da’walaŋ kwanai-mege, unduŋ doktiŋa nadinadi fuliŋgoŋ nambune nu du’walaŋ medege kedem nadiwit. \p \v 126 Metam adi du’walaŋ Yodoko Medege lahut tiiŋ. Unduŋ doktiŋa, Yahwe, da nadilaŋ unduŋ tiyembeŋ. \v 127 Nu adi welenedi hinek Yodoko Medege kahile tilat. Nu adi muneeŋ (gol) momooŋ tiŋa loloŋnit wendok adi kedem nadilat, iŋgoŋ du’walaŋ medege wendok adi momooŋ hinek nadilat. \v 128 Unduŋ doktiŋa nu adi du’walaŋ medege hogohogok u takalilat. Eŋ talik hogohidok adi sigilulum tiyemilat. \s1 Me niŋ Bepaŋ’walaŋ Yodoko Medeŋiŋ takalidok nadilak \p \v 129 Medege adi momooŋ hinek, wendoktiŋa wanakaŋ hogohogok welenedi hinek yabukahileeŋ yehikelelat. \v 130 Du medege yodakaleune hautaaŋ metam hauta tubumintayemulak. Tiŋa mede wendi me nadinadi mokit nadinadi fuliŋgoŋ milak. \v 131 Yodoko Medege takalidok welene yout tubune koloŋgoŋ yatilat. \p \v 132 Du buŋa metam welehikdi gabukahile hinek tiiŋ aditok tiyemilaŋ undugoŋ nu maaŋ siloŋ tobogoŋ tinambeŋ. \v 133 Du koom yofafaŋeguŋ undugoŋ tiŋa nabudokoune nu kadakaniŋ mu tibit. Tiŋa du kadakaniŋ u mu bikabune nehitiŋfooŋ nehitubu-kadakawek. \p \v 134 Du kotigoŋ nanagilune me nanintifo tiiŋ heki adi mu nehitubu-kadakaneŋ. Kaŋ nu du’walaŋ medege kedem takaliwit. \p \v 135 Nehitubu-dulaaŋ yamaiŋgoŋ hatiŋa Yodoko Medege hogohogok u nanindidimeeŋ nehikahaŋneweŋ. \v 136 Metamdi du’walaŋ Yodoko Medege mu takaliiŋ, wendoktiŋa makat gibitaŋ kolene dautilitiliknedi ime nabugoŋ dokomalak. \s1 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede adi didimeniŋ hogok \p \v 137 Yahwe, du adi didimeniŋ hinek. Kaŋ Yodoko Medegedi maaŋ undugoŋ didimeniŋ hinek. \v 138 Yodoko Mede nimilaŋ hogohogok woŋ adi didimehi tiŋa momohi hogok. \v 139 Memikneye adi du’walaŋ medegedok-kabe nemu nadiiŋ. Unduŋ doktiŋa welene kudup dalak. \v 140 Yofafaŋe medege biyagoŋ hinek, u agaŋ kaŋ nadigut. Unduŋ doktiŋa kwanai-mege nu adi yofafaŋe medegedok adi nadiŋa nadigalika tilat. \v 141 Nu adi me fiit doktiŋa metamdi nanimpekit tiiŋ. Iŋgoŋ nu Yodoko Medege mu bikabulat. \p \v 142 Titiŋ didimeniŋge adi dapmandapmaŋnit mokit hakukdi hatak, kaŋ Yodoko Medege adi biyagoŋ hinek. \v 143 Malabumuŋ fee mintanamiiŋ, iŋgoŋ nu adi Yodoko Medegedok nadifo tilat. \v 144 Medege adi didimeniŋ, dapmandapmaŋnit mokit. Doktiŋa nehitubu-lodaune u nadidakaleeŋ kaipmuŋ kedem hatibaat. \s1 Me niŋ Bepaŋdi kotigoŋ nagitdok yoŋa ninadiguk \p \v 145 Yahwe, nu welenedi hinek du ganinadilat, ale du yonadine tubu-udaneweŋ, kaŋ nu du’walaŋ medege hogohogok u takaliwit. \p \v 146 Nu kutiganilat, doktiŋa du kotigoŋ nanagileŋ, kaŋ du’walaŋ Yodoko Medege heki u kedem yehikelewit. \v 147 Nu helehauta mu tulune nehitubu-lodaweŋdok nadiŋa ganinadiŋat. Tiŋa undugoŋ, nu adi yofafaŋe medegedok adi nadikunakunale hati tilat. \p \v 148 Nu timiŋ damo mu deitat. Nu adi helemahelemaŋ medege wendok hogok hati nadikuwatat. \v 149 Yahwe, du helemahelemaŋ welegedi nabukahile hinek tilaŋ doktiŋa yonadine nadinamulaŋ. Ale titiŋ didimeniŋ keleeŋ mede yodapmalaŋ undugoŋ tiŋa nehitubu-lodaune kaipmuŋ hatibit. \p \v 150 Me nadinadihik hogohi nu nehitubu-kadakadok tiiŋ heki adi yamaiŋgoŋ biiŋ. Adi yadi du’walaŋ Yodoko Medege mu takaliiŋ. \v 151 Iŋgoŋ Yahwe, du adi nehitubu-dula tiŋa yamaiŋgoŋ hatilaŋ, eŋ Yodoko Medegedi adi biyagoŋ hogohogok. \v 152 Koomkwaha uŋoŋdibek du’walaŋ medege i nadigut. Eŋ medege adi da nadiguŋ wendok tuwot dapmandapmaŋnit mokit hatak. \s1 Me niŋ Bepaŋdi kotigoŋ nagitdok yoŋa ninadiguk \p \v 153 Nu du’walaŋ Yodoko Medegedok nadikaule mu tilat. Unduŋ doktiŋa du malabumuŋne i kaŋ liliwenekutnamuŋa kotigoŋ nanagileŋ. \v 154 Du mede yofafaŋe tuguŋ undugoŋ tiŋa nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagila hatihati nambeŋ. \p \v 155 Me hogohi adi yadi du’walaŋ Yodoko Medege didimeniŋ mu keleiŋ, unduŋ doktiŋa du me hogohi u kotigoŋ mu yehitubu-lodaaŋ yabudokoluwaaŋ. \p \v 156 Yahwe, du’walaŋ siloŋ tobogoŋge adi wapum hinek. Unduŋ doktiŋa du kotigoŋ nanagitdok yoguŋ, ale dibek yoguŋ unduŋ tibeŋ nadilat. \v 157 Metam feedi titiŋ hogohi tinamuŋa memik tinamiiŋ, iŋgoŋ nu adi medege biyagoŋ hinek u mu bikabulat. \p \v 158 Nu adi metam du’walaŋ medege mu takaliŋa nadisuhik uŋoŋ mu kameiŋ doktiŋa yabuŋa kwihita tilat. \p \v 159 Du nu nabeŋ. Nu adi du’walaŋ medegedok nadigalika hinek tilat. Kaŋ du adi welegedi nabukahile hinek tilaŋ, unduŋ doktiŋa kotigoŋ nanagileŋ. \v 160 Yodoko Medege diniŋ mebi adi mede biyagoŋ hogohogok. Wendoktiŋa Yodoko Medege didimehi woŋ adi dapmandapmaŋnit mokit haliwooŋ hatneeŋ. \s1 Me niŋ Bepaŋ’walaŋ Yodoko Medeŋiŋ takalidok weleŋ yout tuguk \p \v 161 Talitimeŋ wapuhi adi nemek mebinit mokit kadakaniŋ hogok tinamfit tiiŋ. Iŋgoŋ nu adi du’walaŋ medege wendok muntaaŋ gikiŋgoŋ timilat. \p \v 162 Nu yofafaŋe medegedok nadifo loloŋnit hinek tilat, woŋ adi me niŋ muneeŋ bomboŋ mohok tubumintaaŋ nadifo tilak wondok tuwolit. \p \v 163 Nu adi mede yalaŋdok nadikwihita tiŋa welene kadaka tilak. Nu adi welenedi Yodoko Medegedok hogok nadilat. \p \v 164 Du mede nadinadi kwanai tilaŋneŋ mede didimehi hogok yolaŋ, wendoktiŋa nu melenai kubugoŋ indigoŋ tuwot nai 7 ganiutumbalat. \v 165 Metam du’walaŋ Yodoko Medegedok nadigalika hinek tiiŋ, adi yadi kedem hatiiŋ. Doktiŋa nemek niŋdi yehitifowekdok tuwot moŋ. \p \v 166 Yahwe, nu da titiŋ dediŋ tibit naniŋguŋ undugoŋ tiŋale kotigoŋ nanagitdok wendok woom tilat. \v 167 Nu welenedi hinek Yodoko Medegedok nadilat, unduŋ doktiŋa Yodoko Medege hogohogok u yehikelelat. \v 168 Nu dediŋ hatilat u agaŋ da nabunadidapmalaŋ. Unduŋ doktiŋa Yodoko Medege hogohogok be yodakale medege hogohogok u yehikeledapmaŋ tilat. \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodawek yoŋa ninadiguk \p \v 169 Yahwe, nehitubu-lodadok kutiganilat ale nadinambeŋ. Tiŋa koom nadinadi fofooŋ namdok yoguŋ u nambeŋ. \v 170 Eŋ yonadinedok magi kametnadi tibeŋ, tiŋa koom kotigoŋ nanagitdok mede yofafaŋe tuguŋ undugoŋ tibeŋ. \p \v 171 Du Yodoko Medege hogohogok momooŋ hinek nanindidimelaŋ, doktiŋa nu wohoge helemahelemaŋ ganintiloluwaat. \v 172 Yodoko Medege hogohogok adi didimehi, unduŋ doktiŋa nu Yodoko Mededok kap tobit. \v 173 Nu adi du’walaŋ Yodoko Medege takalilat, unduŋ doktiŋa du adi helemahelemaŋ nu nehitubu-lodadok tiulidoko tiŋa woomuluwaaŋ. \p \v 174 Yahwe, du kotigoŋ nanagileŋ yoŋa welenedi du’walaŋkade kobulabulaye tilak. Kaŋ Yodoko Medegedi nadifo tubumintanamulak. \v 175 Du hatihati nambeŋ, kaŋ nu wohoge ganintilowit. Tiŋa undugoŋ medegedi nehitubu-lodawekdok nadilat. \v 176 Nu dompadi fiit tiiŋ wondok tuwolit, talik fofooŋ u agaŋ bikabugut. Unduŋ doktiŋa du buŋa kwanai-mege nu nolohiŋa nabeŋ. Nu adi Yodoko Medegedok nadikaule mu tilat. \c 120 \s1 Me niŋdi malabumuŋ gineŋ hali Bepaŋ ninadiune tubulodaguk \p \v 1 Nu malabumuŋ gineŋ hali Yahwe ninadiwene adi yonadine agaŋ nadiguk. \p \v 2 Indiŋ ninadigut, “Yahwe, yalaŋ-me heki adi yalaŋ naniŋa naniwoliwolike tineeneŋ ale nehitubu-lodaweŋ.” \p \v 3 Yalaŋ-me heki, hidi Bepaŋdi dediŋ hinek tihambaak? Tiŋa undugoŋ yalaŋhikdok kibikoŋ dediŋ hinek tihambaak? \p \v 4 Kibikoŋ adi mikme heki’walaŋ tebe kaŋguma maŋiŋnit wondi halambaak, eŋ kudupdelet mimihi hinek dadaŋhinit weŋ hehiyouhewaak! \p \v 5 Mesek kwetneŋ be Kedahi’walaŋ baŋamhik gineŋ kaulehi gut hatiiŋ, undugoŋ hinek hidi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ iŋoŋ maaŋ kedemgoŋ hinek mu itoulat. \p \v 6 Metam kulema mu hahatdok yoiŋ adut itawene nai kweheyeniŋ hinek tilak. \p \v 7 Nu adi kulemaŋgoŋ hatidok yolat, kaŋ adi yadi toboniŋ mik titiŋdok hogok nadiiŋ. \c 121 \s1 Wapum ne kubugoŋdi momooŋ hinek hati nibudokolak \p \v 1 Nu me nehitubu-lodadok deŋandiŋ bek? Unduŋ nadiŋale kweboboe gineŋgineŋ uŋgoŋ ha-diwelat. \v 2 Yahwe, kunum kwet yobune mintagumuk adi hogokdi nehitubu-lodalak. \p \v 3 Me gabudoko tilak adi damo nemu deitak, unduŋ doktiŋa bigabune nemek niŋdi tuwot mu gehitubu-gweheyewek. \v 4 I nadiweŋ, adi damo deimbakap be damo-kabe nemu deitak. Mokoŋ hinek. Adi yadi Isilaehi yabudokolak. \p \v 5 Yahwedi gabu-ulidoko tilak. Eŋ yahehewe tigamuŋa dukut noŋgoŋ yamaiŋgoŋ uŋgoŋ hatilak. \v 6 Hadapmo meledi tuwot mu gehidawaak, eŋ timiŋ muyakipdi tuwot mu gehitubu-kadakawaak. \p \v 7 Yahwedi gabu-ulidokoune nemek hogohidi tuwot mu gehitubu-kadakaneeŋ. Eŋ negoŋ mohinek hati gabudokoluwaak. \v 8 Du yoke bikabuŋa dambek uluwaaŋ, be kotigoŋ buluwaaŋ, u Yahwedi helemahelemaŋ hati gabudokoluwaak, dapmandapmaŋnit mokit. \c 122 \s1 Jelusalemdok youtumba kap \p \v 1 “Buune Yahwe yolineŋ unim,” unduŋ nanimbune welemomooŋ hinek nadigut. \v 2 Kaŋ ya agaŋ busuwamun, Jelusalem gimbahaŋ maaneŋ yakam. \p \v 3 Jelusalem yokwet wapum u nemenemek kotigoŋ beŋa tomboyoulune momooŋ hogok diweŋ yatak. \v 4 Koom dediŋ titiŋdok yofafaŋeeŋ yeniŋguk, wendok tuwot Isilaehi mebop adi iŋgoŋ buŋa Yahwe welemomooŋ nadimiŋa niutumbaiŋ. \v 5 Kaŋ Isilaehi’walaŋ mapmedi iitdok kweli adi uŋoŋ hatak. Kaŋ uŋoŋ ila metam’walaŋ medehik nadiŋa yotubudidime kwanai tilak. \p \v 6 Kulemadi Jelusalem yokwetneŋ hahatdok Bepaŋ ninadineŋ. Indiŋ ninadidok, “Nebek niŋ Jelusalem kaŋ weleŋdi nadigalika tibaak, adi yadi kulema momooŋ tubumintawaak. \v 7 Metam hogohogok Jelusalem gimbahaŋ maaneŋ itawiiŋ aditok kulema eŋ iit momooŋ mintayembek.” \p \v 8 Nu manemaneye tiŋa notneyedok nadiyemiŋa Jelusalem indiŋ nilat, “Kulemadi dukut halek.” \v 9 Nu Yahwe Bepaŋnik’walaŋ Siloŋyotŋiŋdok nadilat. Unduŋ doktiŋa ninadiwene Jelusalemhi, hidi momooŋ hinek minta ulihaka tiyaneeŋ. \c 123 \s1 Me niŋ Bepaŋdi siloŋ tobogoŋ tiyembek yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, du kunum gineŋ mapme pop foloŋ mapme itaŋ, doktiŋa nu diwewene du’walaŋkade lolak. \v 2 Tipilapilaye me adi me wapumŋiŋ’walaŋ nadinadi gineŋ hatilak, kaŋ tipilapilaye tamkuya adi maaŋ undugoŋ tam wapumŋiŋ’walaŋ nadinadi gineŋ hatilak. Kaŋ indi maaŋ undugoŋ Yahwe Bepaŋnik, du’walaŋkade hogok diwenene loune hatiyanene da welesiloŋ tinimbaaŋ. \p \v 3 Metam adi inditok nadinimbune nemek fiit nabugoŋ hogohi tiyam. Unduŋ doktiŋa Yahwe, du welesiloŋ tinimbeŋ. \v 4 Nai kweheyeniŋ hinek me muneeŋ bomboŋhinitdi inditok nadinimbune fofoŋnit tubune ninimpekit tiiŋ. Kaŋ me gifoko heki adi nibulakata tiŋa kwihikwihileŋgoŋ hogok tiiŋ. \c 124 \s1 Bepaŋdi metamŋiye momooŋ hinek yehitubu-lodaguk \p \v 1 Isilaehi, hidi yonadi i tubu-udaneneŋ. Yahwedi mu nihitubu-lodawe tuguk binek dediŋ tanim? \p \v 2-3 Biyagoŋ hinek-ku, koom metamdi nibukwihitaŋ mik tinimgiŋ, iŋgoŋ oŋ, Yahwedi nihitubu-lodaguk. \p Mu nihitubu-lodawe tuguk binek adi memik hekidi nibukwihitaŋ nihitubu-kadakane tigiŋ. \p \v 4 Indi yadi ime gabuŋdi tilak wondok tuwolit memik hekidi nihibeŋa nihitubu-kadakane tigiŋ. \p \v 5 Eŋ ime gabuŋ saŋiniŋnitdi nemenemek youhefulalak unduŋ nabugoŋ tinimne tigiŋ. \p \v 6 Iŋgoŋ oŋ, Yahwedi memik heki mu biyabune nihitubu-kadakagiŋ, doktiŋa welemomooŋ nadimiŋa Yahwe niutumbanim. \p \v 7 Me niŋdi bagidok begep ibimilak, kaŋ buŋa ukahilam tiŋa woleeŋ ulak, wendok tuwolit hinek indi begep siyoŋŋiŋdi mu nihiyoukilitiŋa nipme hatak. Mokoŋ, begekak kufiyagila yalune indi agaŋ biyabuŋa momoŋ wam. \p \v 8 Yahwedi yobune kunum kwet mintagumuk, negoŋ nihitubu-lodalak. \c 125 \s1 Bepaŋdi metamŋiye momooŋ hinek yabu-ulidokolak \p \v 1 Metam Yahwe nadisukilitimiiŋ, adi yadi Saiyon kweboboe undihi. Kweboboe woŋ adi waliwali-kabe nemu tiŋa yakukneŋ uŋgoŋ fafaŋeŋ yatak. \p \v 2 Kweboboe hekidi Jelusalem kelemadiŋa yali wiiŋ, undugoŋ hinek Yahwedi metamŋiye dapmandapmaŋnit mokit yehikelemadiŋa yabudokoluwaak. \p \v 3 Bepaŋ metamŋiye’walaŋ kwet u helemahelemaŋ me hogohidi mu kadokoyaneeŋ. Adi unduŋ nobu tubune woŋ adi Bepaŋ’walaŋ metamŋiye maaŋ titiŋ hogohi tineeŋ. \p \v 4 O Yahwe, metam du’walaŋ Yodoko Medege takaliiŋ, metam momohi u yehikahaŋneweŋ. \v 5 Metam hogohi, kadakaniŋhik diniŋ kibikoŋ tubu-udaneyemiŋale metam du’walaŋ titiŋge mu takaliiŋ adi maaŋ undugoŋ malabumuŋ yembaaŋ. \p Eŋ Isilae kayoŋbop, hidi’walaŋkade kulema haliwooŋ halaak! \c 126 \s1 Bepaŋdi Isilaehi yehitubu-lodaaŋ yanagilune kotigoŋ Jelusalemde bugiŋ. \p \v 1 Yahwedi kotigoŋ ninigila Jelusalem-de buune lihine tiŋa yalaŋ binek yoŋa nadiyam wendok tuwot nadigumun. \p \v 2 Indi wendoktiŋa gibita gegeeŋ kap tonadifo tugumun. Kaŋ metam Bepaŋ mu nadimiŋgiŋdi indiŋ yogiŋ, “Yahwe adi kwanai wapum hinek tiŋa Isilaehi yehitubu-lodaguk.” \p \v 3 Biyagoŋ hinek, Yahwe adi kwanai wapum hinek tiŋa nihitubu-lodaguk. Unduŋ doktiŋa welemomooŋ hinek nadiyam. \p \v 4 Yahwe, du kotigoŋ nihitubu-lodaaŋ ninigileŋ. Woŋ adi imedi naŋgalune yuwa hogok hakiiŋ, ala gwi ulune imedi yuwa gineŋ dombuŋgolooŋ hali wiiŋ wendok tuwot. \p \v 5 Metam makat kola diniyeti tiiŋdi kougoŋ nanaŋe kitaune nadifo tiŋa kap tonadifo tiŋila moŋgotnaneeŋ. \p \v 6 Biyagoŋ hinek, metam diniyetidok nanaŋe youli moŋgola makat kola wiiŋ. Iŋgoŋ mindaŋkade adi nanaŋe kita tineeŋ u moŋgola nadifo kap toŋa buneeŋ. \c 127 \s1 Bepaŋdi siloŋ momooŋ tiyemguk kaŋ niutumbagiŋ \p \v 1 Yahwedi yot mu nobu maune, yot mamaŋme heki adi kwanai hogok tifit tineŋ. Be Yahwedi yokwet wapum niŋ mu kadokoune, yokwet wapum kadoko me heki adi hogok kadoko tifit tineeŋ. \p \v 2 Muneeŋ gut nanaŋe doktiŋa haniŋ timiŋ pilali tububihila kwanaimiŋ tane tane wooŋ bufa tilak. Indi tiyaugene kwanaimiŋ hogok tifit tineemneŋ ala. Bepaŋ adi metam weleŋdi yabukahilelak hekidok hatikule yemilak. \p \v 3 Yahwe adi momooŋ hinek tinimiŋa siloŋ niŋ tinimilak, u yadi wapmihi. Tiŋa undugoŋ, woŋ adi Bepaŋ’walaaniŋ kahaŋ momooŋ buune moŋgokam. \p \v 4 Me naŋgat kaipmuŋ adi mihiŋiye hogok, woŋ adi mikme niŋ’walaŋ kohoŋ gineŋ tebe gumeŋ mohok yohoneeŋ yatak wondok tuwolit hinek. \p \v 5 Me mihiŋiye fee adi yadi nadifo kedem tibek. Maŋgande, adi memikŋiŋ gut mede gineŋ yali mede tubune mihiŋiyedi tubulodaune mede gineŋ mu gweheyeeŋ fafaŋe tibaak. \c 128 \s1 Bepaŋ adi metam nediyeŋ medeŋiŋ tagimneiŋ aditok momooŋ tiyemilak \p \v 1 Metam nediyendi Yahwedok gikiŋgoŋ timiŋa adi’walaŋ nadinadiŋiŋ takalilaŋ, du yadi Bepaŋdi gehikahaŋnelak doktiŋa nadifo kedem tibeŋ. \p \v 2 Tiŋa undugoŋ, kwanaige diniŋ folooŋ tuwolit mintaune baniŋ mu tuluwaaŋ. Unduŋ tiŋa nemenemek hogohogok tibaaŋ u momooŋ hogok mintaune nadifo tibaaŋ. \p \v 3 Kaŋ tamge adi bem olif kobaŋdi folooŋ folak wendok tuwot wapmihi fee yehitubu-mintawaak. Kaŋ wapmihi feedi bem gimiŋ kwetfoloŋ maaŋ kadoŋa labiiŋ wondok tuwolit yoke kuduhuluŋ u kelemadiŋa itneeŋ. \p \v 4 Me nediyeŋ Yahwe gikiŋgoŋ timiŋa medeŋiŋ takalilak, adi yadi biyaku talik unduŋ foloŋ kahaŋ timilak. \p \v 5 Yahwedi Saiyon uŋoŋ kedem kahaŋ tigambek. Du kwetfoloŋ iŋoŋ hatibaaŋ indigoŋ tuwot, hatiŋila kawaaŋ, nemenemek Jelusalem uŋoŋ momooŋ hogok mintawaak. \p \v 6 Du adi unduŋ tiŋa nai kweheyeniŋ hatiŋa dadageye yabaaŋ. \p Eŋ Isilae kayoŋbop, hidi’walaŋkade kulema haliwooŋ halaak. \c 129 \s1 Bepaŋdi Isilaehi’walaŋ memikhiye u yehitubu-kadakawek yoŋa ninadigiŋ \p \v 1 Isilae, du naŋgat-kaipmuŋ gineniŋ hatitalabuŋa kobuk i hatilaŋ kaŋ memikgeyedi dediŋ hinek gehitubu-kadakatalabiiŋ, wendok kahat tinimbeŋ. \p \v 2 Kaŋ du indiŋ yolaŋ, “Nu tububihila naŋgat kaipmuŋ hatitalabuŋa kobuk i hatilat, kaŋ memikneyedi nehitubu-kadakatalabugiŋ iŋgoŋ tuwot mu nalakapmegiŋ. \v 3 Tahidi kisaŋ hinek nehinuhitnadiune sigine gitnem dokodoko tiŋa kulune wededi tahi kwelikoŋdok tuwolit kweheyehi mintaaŋ haliwiiŋ. \p \v 4 Iŋgoŋ Yahwe adi didimeniŋ molom, doktiŋa me hogohi’walaŋ kohohik gineniŋ nehitubu-lodaaŋ kotigoŋ nanagitak. Kaŋ nu kotigoŋ tipilapilaye-me tuwaŋit mokit mu hatilat.” \p \v 5 Nu adi indiŋ nadilat. Me Saiyondok mik timiiŋ heki u yehitiŋafooŋ widihi yehikelene kotigoŋ yohikwehineŋ uneŋ. \v 6 Adi yadi kilihikit yot nonou foloŋ kadoŋa labiiŋ ala mu tamakutune nehi kumuŋgweheyeeŋ foiŋ, undihi hatineeŋ. \v 7 Kilihikit kumuŋgweheyeiŋ u nebek me niŋdi nemu ibidokooŋ moŋgola ulak. Mokoŋ. \v 8 Eŋ metam nediyeŋ adi hakiiŋneŋ uŋoŋ wooŋ yalakapme kaŋ “Yahwedi momooŋ tihambek,” be “Yahwe’walaŋ wou gineŋ kahaŋ tihamam,” unduŋ mu yeniyaneeŋ. \c 130 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodadok yoŋa ninadi tuguk \p \v 1 Yahwe, nu welemulap tiŋa kutiganilat. \v 2 Ale Yahwe du kutibulabulayene nadiweŋ. Tiŋa nehitubu-lodadok kutikuti bulak u nadiweŋ. \p \v 3 Du kadakaniŋnik nobu kunalune me nediyeŋdi du’walaŋ mede gineŋ kedem fafaŋeŋ yalek? \v 4 Iŋgoŋ du adi kadakaniŋnik tumolokut tinimilaŋ, wendoktiŋa indi adi dutok gikiŋgoŋ tigamaneem. \p \v 5 Nu adi Yahwedi nehitubu-lodadok hinek nadiŋa woomulat. Tiŋa medeŋiŋ nadikunakunale hinek tilat. \v 6 Nu adi Wapumdok woomilat, tiŋa adigoŋ hinek nehitubu-lodadok nadilat. Kaŋ wondi me heki timiŋ mik fok hatiŋa hele pilap tiliwek yoŋa nadiiŋ u kalakapme tilak. \p \v 7 Isilaehi, indi adi Yahwedi nihitubu-lodadok nadikunakunale hinek tinim. Maŋgande, helemahelemaŋ weleŋdi nibukahile hinek tilak. Tiŋa undugoŋ indi kadaka titiŋdok mu nadinimilak doktiŋa helemahelemaŋ nihitubu-lodalak. \v 8 Adi memetamŋiye Isilaehi indi kotigoŋ ninigilaak. Tiŋa kadakaniŋnik tumolokutnimbaak. \c 131 \s1 Me niŋdi nadisukiliti tiŋa netok nadiune foune Bepaŋ ninadiguk \p \v 1 Yahwe, nu foko tiŋale natok nadiwene loloŋ tuluguk, u agaŋ wabidapmagut. Tiŋa undugoŋ, nemek wapuhidok be nemek noli nadidakale mu tilat wondok nadigigine adi mu tilat. \p \v 2 Nu welenedi kulemaune momooŋ hinek hatat. Eyaŋdi miŋ kohoŋ foloŋ deihatak, wondok tuwolit hatat. Kaŋ walanedi maaŋ kulemaŋgoŋ hatak. \p \v 3 Isilaehi metam, hidi Yahwedok nadikunakunale timiiŋ u undugoŋ nadimiŋa hatiyaneeŋ, dapmandapmaŋnit mokit. \c 132 \s1 Bepaŋ’walaŋ yoli doktiŋa nadifo tigiŋ \p \v 1 Yahwe, du Dewit ne be malabumuŋ hogohogok nadiguk u adi nadikaule mu timimbaaŋ. \v 2 Isilaehi’walaŋ Bepaŋ saŋiniŋnit, du Dewitdi dukut mede yofolok tuguk u nadisuweŋ. \p \v 3 Adi indiŋ yoguk, “Nu yotne maaneŋ adi mu fowit, eŋ falikne foloŋ adi mu deilit. \v 4 Nu adi hakule tiŋa damo mu deilit. \v 5 Timeŋ adi Isilaehi’walaŋ Bepaŋ saŋiniŋnitdok yoli niŋ mamimbene uŋoŋ hatibuneke mindaŋ kaŋ kedem hakule tibaat.” \p \v 6 Indi Betelehem gwaŋ hali nadigumun. Yahwe’walaŋ yofolok bogit agaŋ Yalihi’walaŋ kwetneŋ busuwalak. Kaŋ Yalihi’walaŋ kwetneŋ wooŋ folooŋ kagumun. \v 7 Tiŋa indiŋ yoyam, “Yahwe yolineŋ unim ale, wooŋ mapme iit kwelineŋ wotubudulaaŋ hebeŋ foloŋ mulelem timinim.” \p \v 8 Yahwe, da tiŋa yofolok bogit, hidi buŋa Siloŋyot gineŋ iŋoŋ hatemek. Yofolok bogit woŋ adi du’walaŋ saŋiniŋge diniŋ fek. \v 9 Siloŋyot diniŋ talitimeŋ heki yehitubu-lodaune helemahelemaŋ titiŋ didimeniŋ hogok taneeŋ. Kaŋ wondi tinahukuthik momooŋ tiyembek. Kaŋ metamgeye adi nadifo tiŋa kakalineŋ. \p \v 10 Yahwe, du kwanai-mege Dewitdok nadiweŋ, da mapme tubudakaleguŋ doktiŋa sigilulum mu timimbeŋ. \v 11 Yahwe, du koom Dewitdok gigitmede biyagoŋ hinek niŋguŋ. U kotigoŋ mede yoyakale adi mu tilaŋ. Indiŋ niŋguŋ, “Nu du’walaŋ mihigeye’walaaniŋ niŋ mapme tubumintawaat. \v 12 Tiŋa noli indiŋ, mihigeye hogohogokdi yofolokne takaliŋa Yodoko Mede yemgut u maaŋ takalineeŋ, wendok kedem mihigeye’walaŋ yalakihiyedi hogok kougoŋkougoŋ bunit mapme mintatauneeŋ.” \p \v 13 Yahwedi Saiyon yokwet kakaŋ u agaŋ netok kahileguk. Tiŋa uŋgoŋ hatidok yoguk. \v 14 Tiŋa undugoŋ indiŋ yolak, “Yokwet u agaŋ na mapme mintaaŋ uŋoŋ hatidok kahilegut. Yokwet wapumneŋ uŋoŋ helemahelemaŋ hatiluwaat, dapmandapmaŋnit mokit. \v 15 Nu Saiyondok nemenemek tuwot hinek mimbene metamdi nemek niŋdok baniŋ tuwot mu tineeŋ. Tiŋa metam hambeep hatiiŋ hekidok nanaŋe yemtoki tibaat. \v 16 Nu Siloŋyot diniŋ talitimeŋ heki na’walaŋ hatihati fafaŋeniŋdi tinahukuyemuluwaat. Kaŋ Saiyonhidi kap toŋa nadifooŋ baham kakaliyaneeŋ. \v 17 Nu Dewit’walaaniŋ yalaki niŋ nagila yokwet u kaulidokodok mapme loloŋnit hinek kambiyalaat. Kaŋ adi’walaŋ mebop u na yabu-ulidokowene kwanai wendok gweheye mu tineeŋ. \v 18 Memikŋiye adi toboniŋ yehitubu-meka tibaat. Eŋ metam ne yabudoko tibaak adi yadi momooŋ hinek mintaaŋ saŋiniŋnit hatineeŋ.” \c 133 \s1 Me hekinolitdi welekubugoŋ hatibune nadifo mintalak \p \v 1 Bepaŋ’walaŋ metamdi ipilathik gineŋ welekubugoŋ tiŋa me hekinolit hatihati wondi nemek momooŋ hinek. Unduŋ tiŋa welekulema foloŋ kedem hatiyaneeŋ. \p \v 2 Titiŋ undiniŋ adi olif mindip diniŋ galiki momooŋdi Alon mebi foloŋ yougomiŋgiŋ kaŋ siyabiŋiŋ gineŋ fowooŋ tinahukutŋiŋ kweheyeniŋ tabe foguk wondok tuwolit hinek. \p \v 3 Welekubugoŋ diniŋ titiŋ adi bamholiŋa mitnekdi Hemon kweboboe foloŋ maaŋ wooŋ Saiyon kweboboe heki foloŋ malak wondok tuwot. \p Yahwedi kwet wondegoŋ yofafaŋeeŋ kahaŋneguk, tiŋa hatihati dapmandapmaŋnit mokit yemguk. \c 134 \s1 Timiŋ Bepaŋ niutumbadok kap \p \v 1 Yahwe’walaŋ kwanai-meŋiye hogohogok adi’walaŋ Siloŋyot gineŋ timiŋ kwanaineiŋ heki, hidi buŋa Yahwe niutumbaneŋ. \p \v 2 Siloŋyot gineŋ kohohik kwehene-belooŋ ninadiŋa wou nintiloneŋ. \p \v 3 Yahwe, kunum kwet yehitubu-mintaguk, Saiyon uŋoŋ hatilak, adi kedem hehikahaŋnewek. \c 135 \s1 Wapum hatihatinit niutumbadok kap \p \v 1 Yahwe niutumbaneŋ! Wapum wou nintiloneŋ. Yahwe’walaŋ kwanai-meŋiye hogohogok, hidi niutumbaneŋ. \v 2 Hidi Yahwe Bepaŋnik’walaŋ Siloŋyot maaneŋ be wawaliweŋ yakiiŋ. \p \v 3 Adi momooŋ hinek tinimilak doktiŋa wou niŋatiloneŋ. Tiŋa undugoŋ, siloŋ tobogoŋ hinek tinimilak doktiŋa youtumba kap mohok toŋa wou niŋatilonim. \v 4 Yahwedi Jekop adi netok hinek kahileguk. Unduŋ doktiŋa Isilaehi adi Bepaŋ ne’walaŋ metamŋiye hinek. \p \v 5 Yahwe adi wougigitnit, bepaŋ yalayalaŋ yalakapmedapmaŋ hinek tiŋa lohinakaaŋ hatak, u agaŋ nadilat. \v 6 Yahwe adi kunum foloŋ be kwetfoloŋ be imeŋgwaŋ gineŋ be imeŋgwaŋ kainiŋ hinek gineŋ nemek niŋ tibit yoŋa u kedem tibetik. \v 7 Adigoŋ nadiune gwi uutdok mulukwaŋ kwetkwet buŋa bopnelak, kaŋ filimfila muŋkulap toŋa gwi malak. Eŋ sububa maaŋ tinaulibiŋiŋ gineniŋ fiya yakulune kwetkwet udapmalak. \p \v 8 Isip uŋoŋ Isiphi’walaŋ mihi tuwo hogohogok eŋ kale maaniŋ biyehi u wanakaŋ widihikumuŋguk. \v 9 Isip uŋoŋ Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi mebimebi tiŋa mapme eŋ kwanai-meŋiye malabumuŋ yemguk. \p \v 10 Wapum adi yokwet wapuhi fee yehitubu-kadakaaŋ mapme fafaŋehi widihikumuŋguk. \v 11 Amohi’walaŋ mapme Sihon ulukumuŋguk, eŋ Basanhi’walaŋ mapme Ok tiŋa Kanahan kwetneŋ uŋoŋ mapme hatitaugiŋ hogohogok u wanakaŋ negoŋ widihikumuŋdapmaguk. \v 12 Unduŋ tiŋa mapme kumuŋ tigiŋ heki’walaŋ kwet hogohogok u metamŋiye Isilaehidok yemguk. \p \v 13 Yahwe, metam hogohogokdi du Bepaŋ u helemahelemaŋ nadigamaneeŋ. Kaŋ metam hogohogok mindaŋ mintaneeŋ heki adi maaŋ undugoŋ nadiyaneeŋ. \v 14 Yahwe adi metamŋiye’walaŋ medehik ulihiŋila kwanai-meŋiyedok bulaniŋgoŋ nadiyembaak. \p \v 15 Metambop noli adi silwa tiŋa gol-di bepaŋ yalayalaŋ tutumbaiŋ. Bepaŋ yalayalaŋ u metam nehi kohohikdi yehitutumbaiŋ. \v 16 Bepaŋ yalayalaŋ heki u mahikhinit, iŋgoŋ mede tuwot mu yoiŋ. Tiŋa undugoŋ dauhikhinit iŋgoŋ oŋ, dau diwediwe mu tiiŋ. \v 17 Eŋ magihikhinit iŋgoŋ mede nemu nadiiŋ, tiŋa undugoŋ munabut maaŋ mu tiiŋ. \v 18 Me bepaŋ yalayalaŋ yehitutumbaaŋ nadisukilitiyemiiŋ, adi yadi nehi maaŋ undihigoŋ hinek mintadok nadilat. \p \v 19 Isilaehi metam hogohogok, hidi Yahwe wou nintiloneŋ. Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ, hidi wou nintiloneŋ. \v 20 Lewi’walaŋ mebop, hidi Yahwe wou nintiloneŋ. Metam Yahwedok gikiŋgoŋ timiiŋ, hidi maaŋ wou nintiloneŋ. \v 21 Metam Saiyon uŋoŋ itowiiŋ, hidi Yahwe wou nintiloneŋ. Adi yadi Jelusalem uŋgoŋ hatilak. \p Yahwe niutumbaneŋ. \c 136 \s1 Bepaŋ niutumba titiŋdok kap \p \v 1 Yahwe adi momooŋ hinek tinimilak doktiŋa indi Wapum welemomooŋ nadimiŋa niutumbanim. Adi weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 2 Indi Yahwe welemomooŋ nadimiŋa niutumbanim. Adi kubugoŋdi bepaŋ yalayalaŋ yalakapmedapmaŋ tilak. Eŋ adi weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 3 Indi Yahwe welemomooŋ nadimiŋa niutumbanim. Adi kubugoŋdi wapuhi’walaŋ Wapum hatilak. Eŋ adi weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 4 Ne kubugoŋdi kunum saŋiniŋ diniŋ kudi wapuhi wapuhi tilak. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 5 Ne’walaŋ nadinadiŋiŋ fuliŋgoŋ gineŋ kunum tiŋa nemenemek uŋoŋ hakiiŋ u boiguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 6 Ne kubugoŋdi kwet wahiŋ kameeŋ ime kaiŋ boiguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 7 Adigoŋ mele muyakip boiguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 8 Adigoŋ nadiune meledi hadapmo kadokolak. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 9 Adigoŋ nadiune muyakip tiŋa bamholiŋadi timiŋ kadokoiŋ. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 10 Adigoŋ Isiphi’walaŋ mihihiye tuwo hogohogok widihikumuŋdapmaguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 11 Negoŋ Isilaehi yanagilune Isip bikabuŋa bugiŋ. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 12 Ne’walaŋ saŋiniŋŋiŋ gineŋ yanagilune bugiŋ. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 13 Negoŋ nadiune Imeŋgwaŋ Giminiŋ u tawaaŋ fukuŋ fukuŋ ugumuk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 14 Negoŋ talitimeŋ tiŋa metamŋiye yanagilune kwet siliŋ foloŋ ugiŋ. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 15 Adigoŋ nadiune Isiphi’walaŋ me mapme tiŋa mikmeŋiye ime nadilaaŋ kumuŋgiŋ. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 16 Adigoŋ metamŋiye timeŋ tiyembune kwet fiileŋ simintaneŋ ugiŋ. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 17 Negoŋ me mapme saŋiniŋhinit widihi yehikeleguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 18 Tiŋa adigoŋ me mapme wohikgigitnit u widihikumuŋguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 19 Adigoŋ Sihon, Amohi’walaŋ me mapme ulukumuŋguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 20 Tiŋa undugoŋ Ok, Basanhi’walaŋ me mapme ulukumuŋguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 21 Unduŋ tiŋa me mapme heki’walaŋ kwehik u metamŋiyedok siloŋ tiyemguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 22 Adi kwet u Isilaehi metamŋiye ne niutumbaiŋ aditok yemguk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 23 Adi memikniyedi nihitiŋafo tubune adi nadikaule mu tinimilak. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 24 Tiŋa memik heki’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ ninigikuk. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 25 Adigoŋ nemenemek hatihatihinit hogohogok nanaŋe yemtoi tilak. Eŋ weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \p \v 26 Unduŋ doktiŋa indi kunumneniŋ Bepaŋ welemomooŋ nadimiŋa niutumbanim. Adi yadi weleŋdi hinek nibukahilelak, dapmandapmaŋnit mokit. \c 137 \s1 Isilaehidi Babilon kwetneŋ hatiŋa yohikwehikdok nadiŋa makunum tigiŋ \p \v 1 Indi Babilon kwetneŋ ime woditawiiŋ ime gaga-gaga itouŋa Saiyondok nadiŋa makunum tugumun. \v 2 Tiŋa gita hekinik bem taŋeniŋ kufoloŋgoŋ hakiiŋneŋ uŋgoŋ yehitebinene wodigiŋ. \v 3 Kaŋ memik tinimiŋa ninigilune kwanaimiŋ kwetneŋ bugumun hekidi indiŋ niniŋgiŋ, “Indi welemomooŋ nadinimdok kap toneŋ, eŋ Saiyon diniŋ kap niŋ toneŋ.” \p \v 4 Yokwet noli’walaŋ gineŋ iŋoŋ dediŋ tiŋa Yahwe’walaŋ kap tonim? U tuwot mokoŋ. \v 5 Nu Jelusalem, dutok kaule nobuniŋ tigamuŋa kaaŋ, gita adi kotigoŋ tuwot mu ulit. \v 6 Jelusalem, nu du nemek niŋdok nadiwene loloŋnit hinek tilak unduŋ e, dutok mu nadigamuŋa, be nadikaule tigamuŋa, koditne kwambundaune kap kotigoŋ tuwot mu tobit. \p \v 7 Yahwe, du Idomhidi mik tinimiŋa kudi dediŋ hinek tiŋa Jelusalem kahilegiŋ u kotigoŋ nadisuweŋ. Medehik indiŋ yogiŋ u maaŋ nadisuweŋ, “Jelusalemhi’walaŋ yot hogohogok ubulagineeŋ yehitubu-kadakadapmaŋ titiŋdok.” \p \v 8 Babilon, du adi gehitubu-kadaka hinek titiŋdok. Du kibi dediŋ tinimguŋ, wondok tuwot me kibikoŋ tubu-udanegamdok adi yadi nadifo tibaak. \v 9 Me wendi wapmihigeye kuyahi-kabe u yahaŋe beŋa kawade foloŋ yehi-ugagayewaak. \c 138 \s1 Me niŋdi Bepaŋ niutumbaguk \p \v 1 Yahwe, nu welenedi hinek ganiutumbalat. Tiŋa bepaŋ yalayalaŋ heki’walaŋ dauhik foloŋ kap toŋa du wohoge ganintilolat. \p \v 2 Du mede yofafaŋeguŋ hogohogok u didimeniŋgoŋ keleeŋ welegedi hinek nibukahileeŋ nibudokolaŋ. Tiŋa wohoge be medege yotiloune nemenemek hogohogok yalakapmedapmaune kagumun. Unduŋ doktiŋa nu yoke uŋgoniŋneŋkade diwewene uune mulelem tiŋa wohoge ganintilolat. \p \v 3 Nu du’walaŋkade kutinadiwe du kutinadine u agaŋ nadiŋa tubu-udanenamguŋ, tiŋa da’walaŋ saŋiniŋgedi nehitubu-kilitiune saŋiniŋnit tugut. \p \v 4 Kwet wapum i hatak foloŋ me mapme hogohogok hatiiŋ adi mede yofafaŋege u agaŋ nadigiŋ, wendoktiŋa wohoge ganintiloneŋ. \v 5 Tiŋa undugoŋ, du wohogegigit adi loloŋnit doktiŋa du maŋgoŋ tuguŋ u yobihila kap toneŋ. \p \v 6 Yahwe, du lohinakaaŋ loloŋnit hinek hatilaŋ, iŋgoŋ fiit metam nehitok nadiune fofoŋ tilak aditok uŋgoŋ nadiyemilaŋ. Eŋ me sigitiŋalo tiŋa nehitok nadiune loloŋ tilak heki adi du gabuhebi tineŋdok tuwot moŋ. \p \v 7 Malabumuŋ fee mintanamulakneŋ nai uŋaniŋ du nabudokoune nu kedem hatilat. Tiŋa memik hekidi kwihita tinamiiŋ, iŋgoŋ du yahehewe tinamuŋa mik tiyemilaŋ. Unduŋ tiŋa da’walaŋ saŋiniŋge foloŋ kotigoŋ nanagitaŋ. \v 8 Yahwe, du nemek titiŋdok yofafaŋeguŋ woŋ adi undugoŋ hinek tibaaŋ. Tiŋa welegedi hinek nabukahile tilaŋ, dapmandapmaŋnit mokit, ale kwanaige tububihila tuguŋ u tubune dapmawaak. \c 139 \s1 Bepaŋ adi kwetkwet tuwot hatikilidapmaaŋ nibuŋa nihitubu-lodalak \p \v 1 Yahwe, du welene agaŋ kakolodiŋa nabunadidapmalaŋ. \v 2 Nemenemek hogohogok tilat u du agaŋ nadidapmalaŋ. Tiŋa undugoŋ kweetniŋ hataŋ iŋgoŋ oŋ, nadinadine hogohogok wanakaŋ hinek kaŋ nadihinakalaŋ. \p \v 3 Hadapmo kwanai tilat eŋ timiŋ damo deitat u du agaŋ nabulaŋ. Tiŋa titiŋne hogohogok u agaŋ kaŋ nadidapmalaŋ. \v 4 Maŋgoŋ mede yobe nadilat u du agaŋ koom nadilaŋneŋ yolat. \v 5 Du da’walaŋ saŋiniŋgedi nehitubu-lodaaŋ, fukuŋ be fukuŋ hatikili tiŋa nabu-ulidokolaŋ. \v 6 Du nadinamdapmahinaka tilaŋ. Tiŋa du’walaŋ nadinadige momooŋ hinek wendi nalakapmeeŋ lohinaka hinek tilak. \p \v 7 Deŋandiŋbo yoŋa wooŋ Munabulige bikabit? Be du gabuhebiŋa momoŋ wooŋ daŋgoŋ hebihalit? \v 8 Nu kunum foloŋ binek looŋ hatibit, u du maaŋ uŋgoŋ hatilaŋ. Be nu wooŋ me dabahi’walaŋ yohikwehineŋ hatibit, u du maaŋ uŋgoŋ hatilaŋ. \v 9 Be woleeŋ kwet kweetniŋ mele labulakneŋkade wit, be wooŋ kwet kweetniŋ mele folakneŋkade hatibit, \v 10 iŋgoŋ du uŋgoŋ hatiŋila nehitubu-lodaaŋ talitimeŋ tiŋa nanagitaŋ. \p \v 11 Be mambip indiŋ nimbit, “Mambip, du nehitumuhebeŋ,” eŋ “Hauta, nehikelemadiŋa hautalaŋ, du mambip tibeŋ,” \v 12 iŋgoŋ oŋ, du’walaŋkade adi mambip u kalaŋ kaŋ mambip mu tilak, eŋ timiŋ adi hadapmo nabugoŋ hautaaŋ hatak. Du’walaŋkade mambip dut hauta adi namandap molomolom mu tamuk. \p \v 13 Foloone dikidiki hali ulak hogohogok u da kubugoŋdi tutumbaguŋ. Unduŋ tiŋa maane’walaŋ weleŋ maaneŋ yehikiulune mintagut. \v 14 Nu gikiŋgoŋ tigamuŋa nadigambene uŋgoniŋ hinek tilak, doktiŋa welemomooŋ nadigamuŋa wohoge ganintilolat. Nemenemek hogohogok tilaŋ u yadi momooŋ tiŋa uŋgoniŋ hinek. Wendok adi welene gineŋ hinek duŋgoŋ nadiŋa nadihinaka hinek tilat. \p \v 15 Maane’walaŋ weleŋ maaneŋ kabup hebihali baigoŋ baigoŋ ha-mintagut, kaŋ nai uŋaniŋ du uŋgoŋ ha-nabulune kitiline mintaaŋ tomboyoukiŋ. \v 16 Maanedi mu nanagitune du agaŋ koom nabunadiguŋ. Tiŋa undugoŋ kwetfoloŋ iŋoŋ mu mintaluwene melenai dedigoŋ hinek kwetfoloŋ iŋoŋ hatibaat u agaŋ koom pepage gineŋ youkuŋ. \p \v 17 Bepaŋ, nu du’walaŋ nadinadige u tuwot mu nadidakalewit. Nadinadige adi wapum hinek, nu nadidakalewitdok talik nemu hatnamulak. \v 18 Du nemenemek nadilaŋ u kunalene wondi’walaŋ kunakunatdi kiŋ luhineŋ ikiiŋ’walaŋ kunakunathik u kalakapme tibek. Nu damo gineniŋ sukuleeŋ pilali dukut noŋgoŋ hatilat. \p \v 19 Bepaŋ, nu indiŋ nadilat, me kadakahi adi widihikumuŋ tibeŋ. Kaŋ me koŋgolondahi adi kedem binabuŋa uneŋ. \v 20 Me heki woŋ adi medehaki ganiiŋ. Tiŋa undugoŋ mede hogohi mebimebi yoŋa wohoge tubukadakaiŋ. \v 21 Yahwe, metam mik tigamiiŋ adi yadi kibi nubo mik tiyemulat. Tiŋa me nadihaŋinda tigamuŋa foko tiiŋ heki adi yabuŋa nadikadaka tilat. \v 22 Biyagoŋ hinek-ku, nu metam undihi adi welenedi yabukwihita tilat. Metam undihi adi yabene memikneye unduŋ tiiŋ. \p \v 23 Bepaŋ, welene gineŋ diwedapmaaŋ nadinadine dediŋ hinek hakiiŋ u kanadi tibeŋ. Nadinadine hogohogok kakolodiŋa nadidapmaweŋ. \v 24 Tiyaugene mede yalaŋdi nadinadine gineŋ hatneeneŋ doktiŋa momooŋgoŋ hinek nabukolodiweŋ. Unduŋ tiŋa nanagilune hatihati momooŋ dapmandapmaŋnit mokit diniŋ talik uŋak takaliwit. \c 140 \s1 Me niŋ Bepaŋdi momooŋgoŋ kadokodok yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, du nehitubu-lodaweŋ kaŋ me hogohidi mu nehitubu-kadakaneŋ. Eŋ momooŋgoŋ nabudokoune me koŋgolondahidi memik mu tinamneŋ. \v 2 Helemahelemaŋ adi yadi titiŋ hogohi titiŋdok hogok nadiiŋ. Unduŋ tiŋa metam lekiŋgoŋhik gineŋ mik-kwadi tubumintaiŋ. \v 3 Medehik yoiŋ adi kudupnit hinek, miŋgembet miknit maŋiŋ nabugoŋ, eŋ me yeniŋkadaka titiŋdok mede adi miŋgembet mimimnit’walaŋ upmuŋ maŋiŋ gineŋ hatak unduŋ hayemilak. \p \v 4 Yahwe, du momooŋgoŋ hinek nabudokoune me hogohi’walaŋ saŋiniŋhikdi mu nehitifowek. Tiŋa undugoŋ nabu-ulidokoune me koŋgolondahidi nehitubu-kadakadok yoiŋ iŋgoŋ nemek nemu tinamneŋ. \v 5 Me gifoko heki adi siyoŋ folokene kamenamuŋa fook ha-tiiŋ. Tawa u fafaŋeniŋ hinek, ala nu wooŋ siyoŋ gineŋ kale hekidi foyakiiŋ unduŋ foyalit yoŋa talitne foloŋ tehiŋa hakiiŋ. \p \v 6 Nu Yahwe indiŋ nilat, “Du Bepaŋne. Yahwe, nehitubu-lodaweŋ yoŋa kutiganilat.” \v 7 Yahwe, Bepaŋne eŋ nu’walaŋ yahehewe fafaŋeniŋ, koom memikniye gut mik tugumunneŋ dagoŋ momooŋ hinek nabudokoguŋ. \p \v 8 Yahwe, me hogohidi nemek bedok nadiiŋ, u aditok mu yembeŋ. Adi nemek kadakaniŋ titiŋdok mede yofolok tiiŋ, u mu biyabune tineŋ. \v 9 Memikneye biyabune mik gineŋ mu nehitifoneŋ. Nu nehitubu-liwedok mede kwihitaŋgoŋ yoiŋ, ale nutok nemek tinamdok yoiŋ u tubu-udaneyembune nehitok wek. \v 10 Kedem be kudup sigihi hinek dadaŋhinit u biyabune maaŋ foloohik foloŋ foneŋ. Unduŋ tiŋa yehisilone bekulune koŋ fuliŋ gineŋ fooŋ kotigoŋ tuwot mu labuneeŋ. \p \v 11 Metam nolidi me noli mede gineŋ hogok yapmefit tiiŋ. Metam undihi u biyabune mede foloŋ fafaŋe tuwot mu taneeŋ. Tiŋa nemek kadakaniŋ hinekdi me koŋgolondahidok mintayemiŋa yehitubu-liwedapmaŋ hinek titiŋdok nadilat. \p \v 12 Meeniŋ nolidi metam hambeep hatiiŋ be metam nemenemekdok baniŋ tiiŋ u momooŋgoŋ mu tiyemiiŋ, kaŋ Yahwe du da mede gineŋ yehi-ulihiŋa yehitubu-lodalaŋ u agaŋ nadilat. \v 13 Biyagoŋ hinek, metam didimehi adi du’walaŋ wohoge ganintilooŋ helemahelemaŋ dukut hebeke foloŋ hatiyaneeŋ. \c 141 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodadok yoŋa ninadi kwanai timiŋ tuguk \p \v 1 Yahwe, du pilap hinek nehitubu-lodaweŋ yoŋa du ganinadilat. Nu du kutiganilat, unduŋ doktiŋa du yonadine u nadinambeŋ. \v 2 Kaŋ yonadi tilat wondi mupmuk munduŋ momooŋ unduŋ du’walaŋkade lowek, eŋ kohone kwehene-beŋalooŋ ninadilat wondi wahu munduŋ unduŋ tibek.\f + \fr 141:2 \ft Siloŋyotneŋ haniŋ tebele hogohogok wahu munduŋ Bepaŋdok hemundumunduŋe timiyagiŋ.\f* \p \v 3 Yahwe, du mane momooŋgoŋ kadokoweŋ, tiŋa medene yoyodok u maaŋ kakuwaleŋ. \v 4 Du walane bikabune kadakaniŋ titiŋdok koloŋ adi mu yalek. Tiyaugene me hogohi dut bopneeŋ nemek kadakahi noli tibaatneŋ doktiŋa du mu binabeŋ. Tiŋa undugoŋ, bepaŋ yalayalaŋ yeniutumba diniŋ hinamunihik gineŋ waatneŋ doktiŋa mu binabeŋ. \p \v 5 Nu adi me titiŋ hogohi tiiŋ wendok Bepaŋdi kibikoŋ tubu-udaneyembek yoŋa helemahelemaŋ ninadilat. Unduŋ doktiŋa me undihidi nanintiloune medehik mu nadiwit. Iŋgoŋ me didimeniŋdi welesiloŋ tinamuŋa nanintoŋa nehitubu-didimewek, woŋ adi kedem. \v 6 Me nolidi me hogohi u yanagila yehitubu-kadakaiŋ, kaŋ nai uŋaniŋ indiŋ u nadidakaleiŋ, Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ adi biyagoŋ hinehinek. \v 7 Kaŋ meheki weŋ’walaŋ kitilihik adi me niŋdi kudup golotneŋ utawahipihipik-kabe tiŋa kupupuheneune hakiiŋ wondok tuwolit beŋa mekoŋ mamineŋ kupupuheneune hali uneeŋ. \p \v 8 Yahwe Bepaŋne, du mu binabune kumumbit. Nu du’walaŋkade diwewene uune hati nadisukilitigamulat, unduŋ doktiŋa momooŋgoŋ hinek nabudokoweŋ. \p \v 9 Da nehikwalaneune me hogohidi begep ibinamiiŋ wendi mu nulek. \v 10 Me hogohi u nadiyembune nehi begep ibiiŋ wendigoŋ yehiwidihiwek. Iŋgoŋ nu adi nemek niŋdi mu nehitubu-kadakaune kedem hatibit. \c 142 \s1 Dewit adi kawade mage gineŋ hali Bepaŋdi tubulodadok yoŋa ninadiguk \p \v 1 Nu Yahwedi nehitubu-lodawek yoŋa gibita kutinilat. Eŋ nehitubu-lodawek yoŋa gigine tiŋa ninadilat. \p \v 2 Nu welemulap nadilat be malabumuŋ mintanamulak hogohogok u nimbihitat. \p \v 3 Welenedi gweheyehinaka tilak, nai uŋaniŋ Wapum du dediŋ tibit u agaŋ nadidapmalaŋ. Nu talitne giyoki foloŋ nohonedok yoŋa begep uŋgoŋ ibinamiiŋ. \p \v 4 Nu diwewene woŋambuŋat tilak, kaŋ nebek niŋdi nehitubu-lodawekdok nemu kalat. Eŋ nebek niŋdi yahehewe tinambekdok nemu kalat. Be nebek niŋdi nabudoko nemu tilak. \p \v 5 Yahwe, da kubugoŋdi nehitubu-lodaweŋ yoŋa kutiganilat. Du kubugoŋdi yahehewene. Unduŋ doktiŋa metam nolidi kwetfoloŋ nemek hogohogok kedem daneeŋ moŋgola yabukahileneeŋ. Iŋgoŋ nu adi kaipmuŋ hatibaat tuwot, du hogok gabukahileluwaat. \p \v 6 Welenedi malabuda hinek tilak doktiŋa nehitubu-lodaweŋ yoŋa kutiganilat. Me kadakaniŋ tinamiiŋ heki adi fafaŋe hinek tiiŋ, kaŋ nu me heki u fafaŋeeŋ yalakapmedok tuwot mokoŋ. Unduŋ doktiŋa du kubugoŋdi kedem adi’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. \p \v 7 Du titiŋ momooŋ hinek tiŋa malabumuŋ gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ, wendoktiŋa metamgeyedi bop taneeneŋ wohoge ganintiloluwaat. \c 143 \s1 Me niŋ Bepaŋdi tubulodawek yoŋa ninadiguk \p \v 1 Yahwe, du yonadine nadinambeŋ. Magi kametnadi tiŋa kobulabulayene nadiweŋ. Du titiŋ didimeniŋ hogohogok tilaŋ, tiŋa mede yofafaŋeguŋ hogohogok didimeniŋgoŋ kelelaŋ, doktiŋa yonadine nadiweŋ. \p \v 2 Kwanai mege nu mede foloŋ napmeeŋ mu nabukolodiweŋ. Maŋgande, nebek niŋdi du dauge foloŋ yomnit mokit me didimeŋ nemu hatilak. \p \v 3 Memiknedi nehikeleeŋ agaŋ nehitiŋafohinaka hinek tuguk. Tiŋa mambip gineŋ napmeeŋ nehifolokeneguk, kaŋ me agaŋ koom kumuŋgiŋ nabugoŋ hatat. \v 4 Unduŋ doktiŋa munta kisaŋ tibene munabuline gweheye tilak. \p \v 5 Nu nemek koom mintagiŋ wendok hanadilat. Tiŋa undugoŋ du nemek hogohogok tuguŋ be kwanaige momohi tuguŋ u maaŋ hati nadituwatuwale tilat. \v 6 Nu ganinadi tiliwene welene adi meledi kwet dahimintaune tawa-piŋpaŋ tilak wondok tuwolit dutok nadilak. \p \v 7 Yahwe, nu nadisukilitine agaŋ gilaŋgilaŋ tilak doktiŋa yonadine nadiweŋ. Tiyaugene kumuŋa wooŋ me kumuhi’walaŋ yohikwehineŋ waatneŋ, doktiŋa du namandake kufulahebi mu tibeŋ. \p \v 8 Nu du nadisukilitigamulat, unduŋ doktiŋa nehitubu-lodaune nu helemahelemaŋ helehelede welegedi nabukahile hinek tilaŋ u nadisuluwaat. \p Nu adi du hogok ganinadilat, unduŋ doktiŋa talik nanindidimeune kaŋ keleit. \p \v 9 Yahwe, du nabudokoweŋ yoŋa du’walaŋkade bulat. Ale du memikneye kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. \p \v 10 Du Bepaŋne doktiŋa nu du’walaŋ nadinadi takalidok nehititiŋeneweŋ. Tiŋa munabulige momooŋ u kameune buŋa talik momooŋ foloŋ nanagilek. \p \v 11 Yahwe, du mede yofafaŋe dibek tuguŋ undugoŋ tiŋa hatihatine kotigoŋ kaulidokoweŋ. Da’walaŋ kedem doktiŋa malabumuŋ gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. \p \v 12 Nu du’walaŋ kwanai-mege doktiŋa welegedi hinek nabukahilelaŋ. Unduŋ doktiŋa du memik be me nehitubu-kadaka tiiŋ heki u yehiwidihikumuŋ tilaŋ. \c 144 \s1 Bepaŋdi mapme Dewit tubulodaune mik gineŋ fafaŋe tuguk doktiŋa Bepaŋ niutumbalak \p \v 1 Yahwedi yahehewe tinamulak doktiŋa niutumbalat. Tiŋa negoŋ mik titiŋdok naninehititiŋenelak, eŋ mik wapum gineŋ mik titiŋdok maaŋ nehitiulidokolak. \v 2 Adi negoŋ nabu-ulidokooŋ yahehewe tinamulak, eŋ adi negoŋ kotigoŋ nanagitak tiŋa adi negoŋ hebi-itne kwet. Nu adi nadisukilitimilat doktiŋa nadinambune momooŋ hatilat. Kaŋ metam noli hogohogok adi yapmeune buŋa nu’walaŋ hebetne foloŋ hatiiŋ. \p \v 3 Yahwe, metam indi dedihigoŋ hinek doktiŋa inditok nadinimilaŋ. Indi adi nemek fiit nabugoŋ ale maŋgande inditok nadibedi tilaŋ? \v 4 Metamdi munabut nai kubugoŋ tinene maguhuguhut labu bu-ulak, indi adi wondok tuwolit. Eŋ hatihatinik adi melenai kubugoŋ gineŋ wolinikdi mintaaŋ uyeŋ fiitak, wondok tuwolit muniŋgoŋgoŋ-kabe hinek. \p \v 5 Yahwe, du kunum dilitomuŋa foweŋ, fooŋ kweboboe heki foloŋ kohoge kameune mupmuk labuneŋ. \v 6 Filimpit nadimimbune hautaŋiŋdi memik heki yehitubu-pupuheneune momoŋ uneŋ. Eŋ tebe kandamge fiyagiyembune momoŋ uneŋ. \v 7 Kohoge kihiwalune foune ime fuliŋmamaŋ gineniŋ nehimaneune ime u bikabuŋa labit. Unduŋ tiŋa me niŋkadehi’walaŋ saŋiniŋhik gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. \v 8 Meheki ya biyagoŋ mu yoiŋ, yalaŋ yoŋa Bepaŋ dawineŋ kohodidim tiiŋ. \p \v 9 Bepaŋ, nu kamiŋ kap kobuli tobit, tiŋa gita ulaŋa kap togambit. \v 10 Du mapme heki mik gineŋ yehitubu-lodalaŋ kaŋ fafaŋe tiiŋ, unduŋ tiŋa kwanai-mege, Dewit, nu kotigoŋ nanagitaŋ. \v 11 Memik kadakaniŋ hinek tinamiiŋ heki’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. Tiŋa undugoŋ, me niŋkadehi’walaŋ kohohik gineniŋ kotigoŋ nanagileŋ. Adi biyagoŋ mu yoiŋ, adi yalaŋ yoŋa Bepaŋ dawineŋ kohodidim tiiŋ \p \v 12 Bem hekidi saŋiniŋhinit loiŋ, wondok tuwolit mihiniyedi maaŋ mekuyahik gineŋ undugoŋ hinek mintadok nadiyam. Kaŋ waabiniye adi mapme’walaŋ yoli wapum diniŋ taka welewele momooŋdi tinafukulimiiŋ wondok tuwolit hinek mintadok nadiyam. \v 13 Dininanik gineŋ nanaŋe duhuduhudi kedem mintaune hinaulibinik yot gineŋ maaŋ undugoŋ nanaŋedi toki titiŋdok nadiyam. Kaŋ dompa heki adi maaŋ undugoŋ mihiniŋ fee mumuyeŋ biyeneeŋ. \v 14 Eŋ makau heki maaŋ undugoŋ mihiniŋ fee mintaneeŋ, kaŋ adi’walaaniŋ niŋdi hogoli mintaaŋ kumuŋ-kabe nemu tibaak. Kaŋ indi’walaŋ taliknik gineŋ uŋoŋ me be tam niŋdi malabumuŋ be folofigita doktiŋa koyone adi mu titiŋdok. \v 15 Metambop nediyeŋ nemenemek momooŋ unduŋ mintayemiiŋ adi yadi nadifo kedem tineeŋ. Eŋ metam nediyeŋ Yahwe adi Bepaŋhik unduŋ nadimiiŋ adi maaŋ undugoŋ nadifo kedem tiyaneeŋ. \c 145 \s1 Bepaŋ wou nintiloloŋ titiŋdok kap \p \v 1 Bepaŋ eŋ Mapmene, nu wohogegigit yohautawit, eŋ welemomooŋ nadigamuŋa ganiutumba adi dapmandapmaŋnit mokit tuluwaat. \v 2 Nu helemahelemaŋ welemomooŋ nadigamuŋa ganiutumba tuluwaat, tiŋa undugoŋ wohoge adi dapmandapmaŋnit mokit ganintilowene haliwooŋ halaak. \v 3 Yahwe adi wougigitnit doktiŋa wou nintilonene foloniŋgoŋ hatuwaak. Adi’walaŋ wougigitŋiŋ loloŋnit u indi nadidakale hinek tinimdok tuwot mokoŋ. \p \v 4 Bepaŋ, du nemenemek tuguŋ wendok metam kobuk hatiiŋdi metambop kougoŋ mintaneeŋ u yenihautaune wohoge ganintiloneeŋ. Tiŋa kwanai wapuhi tuguŋ wendok kahat tineeŋ. \v 5 Metamdi da’walaŋ wohogegigit tiŋa saŋiniŋge uŋgoniŋ wendok yoyaneeŋ, kaŋ na adi kwanai momohi momohi tuguŋ wendok nadikaule mu tiŋa uŋgoŋ hati nadikuwatat. \p \v 6 Metam adi du kwanai saŋiniŋnit tuguŋ wendok kahat tiyaneeŋ, kaŋ nu adi du’walaŋ wohogegigit u yohautaluwaat. \v 7 Adi titiŋge momohi wendok kahat yoyaneeŋ eŋ titiŋge didimeniŋ wendok kap toyaneeŋ. \v 8 Yahwe adi kwihita pilap mu tilak, kulemadi weleŋ gineŋ tokooŋ hatak. Unduŋ doktiŋa fiit nadikulemaaŋ siloŋ tobogoŋ tinimilak. \v 9 Adi metam hogohogokdok momooŋ tiyemilak, tiŋa nemenemek boiguk hogohogok aditok nadikulema tiyemilak. \p \v 10 Yahwe, nemenemek hogohogok yehitubu-mintaguŋ adi wohoge ganintiloneŋ, kaŋ memetamgeye adi welemomooŋ nadigamuŋa ganiutumba tineŋ. \p \v 11 Du’walaŋ hatihati fafaŋeniŋ diniŋ wougigit hautanit wendok yoneŋ eŋ saŋiniŋgedi loloŋnit hinek wendok kahat tineŋ. \v 12 Unduŋ tubune metam hogohogokdi du kwanai wapuhi tuguŋ u kedem nadineŋ, eŋ dagoŋ Mapme wohogegigitnit hatilaŋ u maaŋ nadineŋ. \v 13 Dagoŋ Mapme hatiŋa metam hogohogok u helemahelemaŋ yabudokoluwaaŋ. \p Yahwe adi gigitmede yofafaŋeguk u didimeŋgoŋ hinek yehikelelak, unduŋ tiŋa kubugoŋ-kabe nemu bikabulak. Adi yadi nemenemek tilak hogohogok wendi siloŋ tobogoŋ tubumintalak. \v 14 Adi yadi memetam malabumuŋhinit u yehitubu-lodalak, eŋ metam gweheye tiŋa fofoŋhinit tiiŋ heki u yehitubu-lodalak. \v 15 Nemenemek hatihatihinit hogohogok adi dau diwediwe tubune Wapum nanaŋe yemilak’walaŋkade hogok ulak, kaŋ nai foloŋgoŋ negoŋ nanaŋe yemilak. \v 16 Adi nemenemek tuwot hinek yemtoi tubune nemek niŋdok baniŋ mu tiiŋ. \p \v 17 Yahwe adi titiŋ didimeniŋ takalilak, tiŋa nemenemek hogohogok tilak u nadikulema foloŋ tilak. \v 18 Metam nediyeŋ welehikdi hinek kahileeŋ kutiniiŋ, adi yadi yehitubu-dula tiŋa adut yamaiŋgoŋ uŋgoŋ hatilak. \v 19 Metam nediyeŋ aditok gikiŋgoŋ timiiŋ, adi yadi nemek niŋdok baniŋ tiiŋ kaŋ momooŋ hinek yehitubu-lodalak. Tiŋa kobulabulayehik nadiŋa kotigoŋ yahaŋelak. \v 20 Metam nediyeŋ welehikdi adi kahilehinaka tiiŋ adi yadi momooŋ hinek yabudokolak. Iŋgoŋ oŋ, metam titiŋ hogohi tiiŋ heki adi yehitubu-kadaka tibaak. \p \v 21 Nu helemahelemaŋ Yahwe niutumbaluwaat. Kaŋ nemenemek hogohogok hehitubu-mintaguk, hidi maaŋ undugoŋ helemahelemaŋ wou uŋgoniŋ u dapmandapmaŋnit mokit nintiloyaneeŋ. \c 146 \s1 Mapme wapum Bepaŋ kubugoŋ nadisukilitimindok \p \v 1 Yahwe niutumbait! Nu welenedi hinek Yahwe niutumbait! \v 2 Kwet foloŋ iŋoŋ hatitalowaat indigoŋ tuwot niutumbaluwaat. Tiŋa kap toŋa Bepaŋne wou nintilooŋ hatitauyeeŋ kumumbaat. \p \v 3 Du mapme heki be kwetfoloŋ me mu nadisukiliti-yemiluwaaŋ. Adi tuwot mu gehitubu-lodaaŋ ganagitneeŋ. \v 4 Adi kumuŋa agaŋ kotigoŋ kwet yageleiŋ. Kaŋ nai uŋaniŋ nemenemek hogohogok titiŋdok yogiŋ u tuwot mu tineeŋ. \p \v 5 Nebek niŋ Jekop’walaŋ Bepaŋdi tubulodalak, adi welemomooŋ nadiŋa nadifo tibaak. Me wondi Yahwe Bepaŋŋiŋ nadikunakunale tilak doktiŋa adi’walaŋ kahaŋ kahilelak. \v 6 Bepaŋdi kunum kwet eŋ imeŋgwaŋ tiŋa nemenemek hogohogok uŋoŋ hadapmaiŋ u yehitubu-mintaguk. Tiŋa undugoŋ Bepaŋ adi gigitŋiŋ mede hogohogok u helemahelemaŋ takalilak. \v 7 Metam memikhiye’walaŋ yalaŋhik doktiŋa malabumuŋnit hatiiŋ adi yadi Bepaŋdi titiŋ didimeniŋ tiŋa yehitubu-lodalak. Tiŋa metam nanaŋe map tiiŋ u nanaŋe yemtoi tilak. \p Yahwedi metam kwanai fafaŋeniŋ tuwaŋit mokit hati tigiŋneniŋ kotigoŋ yahaŋelak. \v 8 Unduŋ tiŋa me dauhik sipmakahi u yehitubu-lodaune dau diwediwe tiiŋ, eŋ metam malabumuŋ gineŋ hakiiŋ u malabumuŋhik liliwenekuyemilak. Yahwe adi metamŋiye didimehi u yabukahile hinek tilak. \v 9 Adi metam niŋkadehi indi’walaŋ kwetnineŋ iŋoŋ hatiiŋ u maaŋgoŋ yehitubu-lodalak. Tiŋa undugoŋ tam kahat, eŋ wapmihi kondiŋahi u maaŋgoŋ yehitubu-lodalak. Iŋgoŋ me kadakahidi maŋgoŋ niŋ tinim yoŋa tiiŋ woŋ adi toboniŋ yehitubu-giyonda tilak. \p \v 10 Yahwe adi mapme dapmandapmaŋnit mokit hatibaak. Saiyonhi memetam, hidi’walaŋ Bepaŋhik adi mapme dapmandapmaŋnit mokit hatibaak. \p Yahwe niutumbaneŋ! \c 147 \s1 Bepaŋ Saŋiniŋ Molom niutumbagiŋ \p \v 1 Yahwe niutumbanim! Maŋgande, adi yadi Bepaŋnik doktiŋa kap toŋa wou nintilonim. Adi’walaŋ wougigit yotilo u yadi titiŋ didimeniŋ eŋ momooŋ wendoktiŋa undugoŋ timinim. \v 2 Yahwe adi Jelusalem kotigoŋ tubupilalune yatak. Kaŋ metam yanagilune wooŋ kwanai fafaŋeniŋ tuwaŋit mokit hati tigiŋneniŋ kotigoŋ yanagilune biiŋ. \v 3 Adi unduŋ tiŋa metam nediyeŋ welemulap tiŋa nadimalabuda tiiŋ heki u yehitubu-lodalak. Eŋ wedehik u ibi-utumba tiyemilak. \p \v 4 Adi bamholiŋa dedigoŋ itneeŋ u komtegoŋ nadihabiyeŋ boiguk, tiŋa wohiye molomolom yenilak. \v 5 Wapumnik adi wougigitnit tiŋa saŋiniŋŋiŋ loloŋnit. Indi adi’walaŋ nadinadiŋiŋ kameka tuwot mu tinim. \v 6 Adi yadi me nediyeŋ nehitok nadiune fofoŋnit tiiŋ u nadiyembune loloŋ tilak, eŋ metam hogohi adi toboniŋ kwet dut yehiyalifagihi tilak. \p \v 7 Yahwedok kap tomiŋa niutumbanim, gita utnene Bepaŋdok mede momooŋ tomineŋ. \v 8 Adigoŋ nadiune kunum foloŋ mulukwaŋ mintalak, tiŋa adigoŋ nadiune gwi kwetfoloŋ maaŋ kilihikit tuwai kabekabe foloŋ ilawiiŋ u yehitubu-haikalak. \v 9 Tiŋa undugoŋ kale heki hogohogokdok nanaŋe yemilak, eŋ kalaŋkatak mihiniŋdi mede toiŋ kaŋ aditok maaŋ undugoŋ nanaŋe yemilak. \p \v 10 Wapum adi wosi fafaŋehi eŋ mikme fafaŋehi aditok nadifo mu tilak. Mokoŋ. \v 11 Wapumdi metam nediyeŋ netok gikiŋgoŋ timiiŋ, adi yabunadifo tilak. Biyagoŋ hinek, nediyeŋ Yahwe’walaŋ siloŋ tobogoŋ dapmandapmaŋnit mokit wendok nadikunakunale tiiŋ, aditok adi nadifo tiyemilak. \p \v 12 O Jelusalem, Yahwe niutumbaweŋ! O Saiyon, Bepaŋge niutumbaweŋ! \v 13 Adigoŋ gimbahaŋ diniŋ yeme wapuhi u tubufafaŋelak, tiŋa metamgeye yehikahaŋnelak. \v 14 Tiŋa undugoŋ adigoŋ kwehik kadokooŋ fiyehik gineŋ nanaŋe duhuduhu tubumintahambune natoki tiiŋ. \p \v 15 Adi mede niŋ binek yolak, u pilap hinek kwetfoloŋ fooŋ mintalak. \v 16 Adi gwi munilit munilit (snow)\f + \fr 147:16 \ft Gwi munilit munilit (snow) woŋ adi Bepaŋdi yobune mulukwaŋ sububa hinek tiŋa fafaŋeŋ kapok dabugoŋ mintaaŋ kwetfoloŋ malak.\f* u yeniŋkulune maaŋ fooŋ kwet kufuladapmaŋ tilak. \v 17 Eŋ gwi mindip (ais)\f + \fr 147:17 \ft Gwi mindip woŋ adi Bepaŋdi yobune gwi subumuŋ hinek tiŋa fafaŋeŋ kawade mindip dabugoŋ tiŋa kwetfoloŋ malak.\f* woŋ adi kawade kuyahikuyahi wendok tuwot maaŋ kwet tubusububadapmaŋ tilak, kaŋ nebek niŋdi subumuŋ u kelekufali fafaŋeŋ yalekdok tuwot moŋ. \v 18 Kaŋ mindaŋ kotigoŋ yolak kaŋ gwi mindip (ais) maaŋ fooŋ kwet kufulaŋa hatak u ime yagelelak. Kaŋ negoŋ yobune sububa fedilune ime wodilak. \p \v 19 Adi metamŋiyedok mede yenilak. Yenindakale mede tiŋa Yodoko Mede u Isilaehidok yenilak. \v 20 Adi metam nolidok unduŋ mu tiyemilak. Kaŋ adi’walaŋ Yodoko Medeŋiŋ mu nadiiŋ. Unduŋ doktiŋa indi Yahwe niutumbanim! \c 148 \s1 Nemenemek hogohogok kunum foloŋ be kwetfoloŋ hakiiŋ adi wanakaŋ Bepaŋ niutumbaiŋ \p \v 1 Yahwe niutumbaneŋ! Nemenemek wahiŋ kunum foloŋ hakiiŋ, hidi Yahwe niutumbaneŋ! \v 2 Aŋelo heki hogohogok, hidi niutumbaneŋ! Kunum foloŋ mikme hatiiŋ hogohogok, hidi niutumbaneŋ! \p \v 3 Mele dut muyakip, hidi niutumbademek! Kaŋ hinantilamek heki, hidi maaŋ niutumbaneŋ! \v 4 Kunum foloniŋ gimiŋgimiŋ lohinakaaŋ hataŋ, du niutumbaweŋ! Ime kunum gineŋ hataŋ, du niutumbaweŋ! \p \v 5 Nemek hogohogok i negoŋ yobune mintagiŋ, unduŋ doktiŋa Yahwe niutumbaneŋ! \v 6 Adi kwehik dibek yeniŋa-uguk indigoŋ tuwot hakiiŋ, unduŋ doktiŋa mede wobu tuwot mu tineŋ. \p \v 7-8 Kwetfoloŋhi, hidi Yahwe niutumbaneŋ! Imeŋgwaŋ fuliŋmamaŋ gineŋ pisi wapuhi eŋ nemenemek maaneŋ uŋoŋ hatiiŋ tiŋa mulukwaŋ gineŋ filim fitak eŋ gwi mindip maiŋ be mulukwaŋ tiŋa fifiŋgobut, Wapum’walaŋ maŋiŋ mede tagimneiŋ, hidi niutumbaneŋ! \p \v 9-10 Kweboboe wapuhi tiŋa tuwai kuyahi, bem gimiŋ mimihi tiŋa bem hoŋneŋ yakiiŋ, kale mimihi eŋ kale moihi, kale heki welehikdi kwetfoloŋ umeumet tiŋa hatiiŋ eŋ bagi heki, hidi Yahwe niutumbaneŋ! \p \v 11-12 Mapme heki tiŋa metam hogohogok, gapman heki tiŋa talitimeŋ noli wanakaŋ hogohogok, eŋ mekuyahi tiŋa tamkuyahi, eŋ gawadahi tiŋa wapmihi, hidi hogohogok wanakaŋ Yahwe niutumbaneŋ! \p \v 13 Biyagoŋ hinek, wanakaŋ hogohogok Yahwe niutumbaneŋ! Adi’walaŋ wougigitŋiŋdi metam hogohogok wohohikgigit u yalakapmedapmaŋ tilak. Wougigit loloŋnit wondi kunum kwet yalakapmedapmaŋ tilak. \v 14 Adi kayoŋbopŋiye wohohikgigit yenintilooŋ tubufafaŋeguk. Unduŋ doktiŋa Isilaehi, weleŋdi hinek yabukahilelak, adi niutumbaiŋ. \p Yahwe niutumbaneŋ! \c 149 \s1 Wapumdok nadifo tiŋa kap todok \p \v 1 Yahwe niutumbaneŋ! Kap kobuli tomineŋ. Metam nediyeŋ helemahelemaŋ adi keleiŋ, hidi niutumbadok bopneŋila niutumbaaŋ kap toyaneeŋ. \p \v 2 Isilaehi metam, hidi Bepaŋdi hapmeguk wendok welemomooŋ nadineŋ. Saiyonhi metam, hidi mapmehidok nadifo tineŋ. \p \v 3 Kap miyeeŋ wou niutumbaneŋ. Wagim eŋ tambalin tiŋa gita ulaŋa wou nintiloneŋ. \p \v 4 Yahwe adi weleŋdi hinek metamŋiye yabukahileeŋ yabunadifo tilak. Unduŋ doktiŋa metam nediyeŋ nehitok nadiune fofoŋ tilak, adi yadi wohiye yenintiloune fafaŋe hinek tiiŋ. \p \v 5 Bepaŋ’walaŋ metamŋiye adi agaŋ fafaŋe hinek tiiŋ wendoktiŋa nadifo tiiŋ. Unduŋ doktiŋa hinamuni tiŋa nadifo kap toyaneeŋ. \p \v 6 Adi miknoŋ maŋiŋ mikit hinek kedem beŋa kakaliŋa Bepaŋdok nadifo tineŋ. \v 7 Unduŋ tiŋa metambop noli gut kedem mindobuŋa kisaŋ yehitubu-kadakaaŋ yehimoŋgofoneŋ. \v 8 Unduŋ tiŋa memikhiye’walaŋ mapme heki eŋ talitimeŋhiye u tawa fafaŋehi wendi yehifolokenekilitineŋ. \p \v 9 Bepaŋdi yoguk undugoŋ tiŋa mebop hatitawiiŋ u kadakaniŋhikdok kibikoŋ kwanaimiŋ yemneeŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ metamŋiyedi kedem fafaŋe tineeŋ. \p Yahwe niutumbanim! \c 150 \s1 Yahwe niutumba titiŋdok \p \v 1 Yahwe niutumbanim! Bepaŋ Siloŋyotneŋ niutumbanim! Kunum gineŋ saŋiniŋŋiŋ wapum hatak, indi wendoktiŋa nadifooŋ nintilonim! \p \v 2 Adi kwanai wapuhi wapuhi tuguk, wendoktiŋa indi niutumbanim! Adi loloŋnit eŋ wougigitŋiŋdi lohinakaaŋ hatak. \p \v 3 Bai wapuhi fedila niutumbaneŋ, eŋ gita heki ulune mede momooŋ tobune niutumbaneŋ. \p \v 4 Tambalin ula kap miyeeŋ niutumbaneŋ, eŋ gita utneŋ eŋ bai feditneŋ, tiŋa wou nintiloneŋ. \p \v 5 Muwage\f + \fr 150:5 \ft Muwage woŋadi kap wagim diniŋ nohik. Uŋolok adi Yabimhidi fiŋa youkiŋ. (Galamut)\f* youlune gigilit tobune Yahwe niutumbaneŋ. Muwage u gibitaŋ youlune mede wapum tobune niutumbaneŋ. \p \v 6 Nemenemek hatihatihinit hogohogok, hidi Yahwe niutumbaneŋ! \p Yahwe niutumbaneŋ!