\id MRK - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h Mak \toc1 Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Makdi Youkuk \toc2 Mak \toc3 Mak \mt1 Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Makdi Youkuk \imt1 Yodakale Mede \ip Mak adi Mede Momooŋ youlene nadiŋa baigoŋ nadidakaleeŋ medeŋiŋ diniŋ daŋiniŋ indiŋ kameeŋ youkuk: “Jesu Kilisto Bepaŋ Mihiŋiŋ’walaŋ Mede Momooŋ.” Jesu adi mede hogok mu yoluguk, adi yadi mede yoŋa kunumneniŋ kudi wanaŋ pilap saŋiniŋnit hinek tuluguk. Indiŋ tuluguk. Metam Mede Momooŋ yenindidimeluguk, agoŋ yabap moihi yeninkelekutuguk, agaŋ metam kadakaniŋ titiŋ kadakaniŋhik tumolokutuguk, tiŋa adi kwetfoloŋ me’walaŋ mihi tuguk, kwetfoloŋ metam hogohogok indi kadakaniŋ, kumuŋ eŋ Sadaŋ’walaŋ folok fafaŋeniŋ gineŋ hatigumun u fiyakutnimuŋa ninigila beŋa Bepaŋ netok mebit nipmeguk. Unduŋ doktiŋa indi nai indidegoŋ Jesu nadisukilitimiŋa Bepaŋ ne’walaŋ wapmihiŋiye hinek hatiyam. \ip Mak adi unduŋ tiŋa Jesudi Mede Momooŋ yoluguk wondok adi haŋaniŋgoŋ youkuk, eŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kunumneniŋ kudi tuluguk wondiniŋ mede kahat adi gibita hinek tiŋa youkuk. Unduŋ tiŋa yeguk e’ tububihila Jondi Jesu Imeyout timiŋguk eŋ Sadaŋdi tikamanda timiŋguk agaŋ kwanai tububila Mede Momooŋ yohautaguk eŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kunumneniŋ kudi tuguk kaŋ metam Jesu keleeŋ yaugiŋdi Jesu adi biyagoŋ hinek Bepaŋ mihiŋiŋ kakiyondagiŋ diniŋ kahat youkuk. \ip Iŋgoŋ e’, Jesu memikŋiye adi yadi welekwambuŋ hinek tiŋa mede gineŋ kameeŋ koloŋdabek foloŋ ulukumuŋa wenefulagiŋ, iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kotigoŋ kaikaŋ pilakuk wondiniŋ kahat youkuk. \ip Mak’walaŋ kahat dikineŋ mede fek indiniŋ [ ] gineŋ hatak uyadi Mak negoŋ youkuk be mu youkuk u mintadakale hinek mu tilak. Wondok adi nadinadime nolidi kougoŋ kiyonadi tiiŋ. \iot Mak’walaŋ mede diniŋ yohebet \ili 1:1–1:13 Mede Momooŋ dediŋ tububihikuk \ili 1:14–9:50 Jesudi Galili kwetneŋ kwanaiŋiŋ tububihikuk \ili 10:1–10:52 Galili kwetneŋ tububihila titawooŋ Jelusalem usuwaguk \ili 11:1–15:47 Jelusalem eŋ yokwet magimagi ilaugiŋ gineŋ kwanai tuguk \ili 16:1–16:8 Jesu kumuŋ gineniŋ kaikaŋ pilakuk \ili 16:0–16:20 Wapum adi mintahebi tiŋa hatigene kunum gineŋ loguk \c 1 \s1 Jon Imeyout Tububihit’walaŋ kahat \r (Matiyu 3:1-12; Luk 3:1-9, 15-17; Jon 1:19-28) \p \v 1 Bepaŋ mihiŋiŋ Jesu Kilisto diniŋ Mede Momooŋ \v 2 adi polofet Aisaiyadi koom youkuk undugoŋ hinek tububihila mintaguk. Aisaiyadi indiŋ youkuk, “Nu kwanai-mene kamewe timeŋ wooŋ talik dobui tigambaak. \v 3 Adi kwet fiileŋ indiŋ kutilak: Wapumdok tiulidoko tineŋ tiŋa talik figumotaaŋ iminneŋ.” \p \v 4 Unduŋ youkuk kaŋ biyagoŋ hinek Jondi kwet fiileŋ buŋa Imeyout kwanai tiŋa metam indiŋ yenihautaluguk. “Hidige, kadakaniŋhik sigilulum tiyemiŋa buune Imeyout tihambene Bepaŋdi kadakaniŋhik tumolokuhambek.” \v 5 Unduŋ yoŋa tubu metam fee Judiya maaneŋ eŋ Jelusalem yokwet wapum maaneŋ itawagiŋ adi Jon medeŋiŋ nadine ugiŋ. Wooŋ kadakaniŋhik yofiyalu Jodan ime gineŋ Imeyout tiyemuluguk. \v 6 Tinahukutŋiŋ adi kale kamel\f + \fr 1:6 \ft Kale woŋ adi gawaŋgawaŋ hogok tiŋa sigiŋ foloŋ bomboŋeŋ. Eŋ meeniŋ maaŋ uŋgoŋ looŋ ilu yanagila talik kweetniŋ yawiiŋ.\f* dumuniŋdi tigiŋ, eŋ kiyegelepŋiŋ adi kale gitnemdi tigiŋ wendi gadiŋiŋ foloŋ youkilitiguk. Nanaŋe adi gwatak dut simiŋkupuk naaŋ hatiguk. \v 7 Unduŋ tiŋa itauŋa metam indiŋ yeniluguk, “Me niŋ kougoŋ baak adi loloŋnit, nu nalakapmeŋ tilak. Nu aindiniŋdi tipilapilaye timindok tuwot moŋ. \v 8 Nu adi imedi Imeyout tihamulat, iŋgoŋ adi yadi Uŋgoniŋ Munabulidi youhambaak.” \s1 Jesu Imeyout tuguk kaŋ Sadaŋdi tikamanda timiŋguk \r (Matiyu 3:13-17; 4:1-11; Luk 3:21-22; 4:1-13) \p \v 9 Unduŋ yoŋila Imeyout kwanai hati tulu heleniŋ Jesu Galili kwet wapumneŋ yokwet niŋ Nasalet u biŋa buune Jondi Jodan ime foloŋ Imeyout timiŋguk. \v 10 Imeyout timimbu labuŋa magineŋ yali dadiyeeŋ kaune kunum dilitombu Uŋgoniŋ Munabulidi butigili wele tiŋa fomiŋguk. \v 11 Fooŋ fotokomimbune yali nadilu kunum gineniŋ mede niŋ indiŋ foguk. “Du adi na’walaŋ mihine hinek, welenedi hinek gabukahilelat. Nu nadigambe utumba hinek tilak.” \p \v 12 Nai uŋaniŋgoŋ pilap hinek Uŋgoniŋ Munabulidi nimbune kwet fiileŋ wooŋ helebufa 40 hatiguk, \v 13 kwet u kale moihi, mikhinit hatiyagiŋneŋ uguk. Uŋoŋ wooŋ hatilune Sadaŋdi kadakaniŋ titiŋdok tikamanda timiŋguk. U tubudapmaune aŋelo hekidi buŋa tubulodagiŋ. \s1 Jesu kwanaiŋiŋ tububuhit tiŋila mihiŋiye yanagikuk \r (Matiyu 4:12-22; Luk 4:14-15; 5:1-11) \p \v 14 Jon agaŋ yot fafaŋeniŋneŋ kamegiŋ kaŋ Jesu Galilide wooŋ Mede Momooŋ yoyo tuguk. \v 15 Indiŋ yoguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobulidi agaŋ hehitubu-dulalak doktiŋa kadakaniŋhik sigilulum tiyemiŋa Mede Momooŋ hogok nadisukilitiyaneeŋ.” \v 16 Unduŋ yoŋa Jesu Galili Imeŋgwaŋ magi hogok wooŋ Saimon dut kwayaŋ Endulu yabuguk. Adi adi pisi moŋgomoŋgot yakat doktiŋa imeŋgwaŋ gineŋ umbenhik kukut hati tulu \v 17 Jesudi wooŋ yeniŋguk, “Buŋa nu nehikeledemek kaŋ metam yahaŋedok hanindidimewit.” \p \v 18 Unduŋ yenimbune nai uŋaniŋgoŋ umbenhik uŋgoŋ biyabuŋa Jesu kelegumuk. \v 19 Kabe muniniŋ uyeŋ meyat lufom niŋbo yabuguk, u Sebedi mihiŋiyat, Jems tiŋa kwayaŋ Jon. Adi muwage foloŋ looŋ ila umbenhik ha tutumbagumuk \v 20 kaŋ Jesudi yabuŋa kutiyenimbu behik Sebedi adi tipilapilaye-me heki dut muwage foloŋ uŋgoŋ biyabuŋa adi Jesu kelegumuk. \s1 Jesudi Kafanaum yokwetneŋ kwanai tuguk \r (Luk 4:31-37) \p \v 21 Jesu tiŋa me noli maaŋ adut Kafanaumde ugiŋ. Wooŋ hatiŋa Sabat nai niŋ foloŋ Judahi’walaŋ bopyotneŋ fooŋ Jesudi Bepaŋ’walaŋ mede yenindidime tuguk. \v 22 Adi Yodoko Mede hinale hekidi yoyagiŋ unduŋ mu yoguk. Adi yadi mede molomdi fuluŋgoŋ hinek yoguk doktiŋa metamdi nadiŋa boho tigiŋ. \p \v 23 Mede Momooŋ yayolu me niŋ yabapnit bopyotneŋ uŋgoŋ ikukdi yakawe toŋa indiŋ yoguk. \v 24 “Jesu Nasaletniŋ, du maŋgoŋ tinimbe buŋaŋ? Du nihitubu-kadaka be tibe buŋaŋ? Du Bepaŋ’walaaniŋ me uŋgoniŋ u agaŋ nadigamulat.” \p \v 25 Unduŋ tobune Jesudi yabap indiŋ nintoguk, “Kabup. Mede wabiŋa me u weleŋ maaneŋniŋ labubuŋa weŋ.” \v 26 Unduŋ nimbune yabapdi me u gibita mahamulaŋa yakawe wapum toŋa labubuŋa uguk. \p \v 27 Kaŋ metam adi u kaŋ boho tigiŋ. Tiŋa, maŋgoŋti unduŋ tilak yoŋa nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ. I hinale kwanai nadinadi kobuli bidak tiŋa bu tilak. Me ya yabap heki mede saŋiniŋnit hinek yenimbu medeŋiŋ nadimiiŋ. \v 28 Unduŋ tubune gigitŋiŋdi Galili maaneŋ kwetkwet hautadapmaguk. \s1 Jesudi metam fee yehitubu-kedebaguk \r (Matiyu 8:14-17; Luk 4:38-41) \p \v 29 Jesu tiŋa mihiŋiye adi bopyotneniŋ fakaŋ fooŋ wooŋ Saimon dut Endulu yohineŋ ugiŋ. \v 30 Wosuwaune niŋgiŋ, “Saimon yapmaŋ tam adi folooŋ kudup daune yopmaŋ deihatak.” \v 31 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesudi wooŋ kohoŋ gineŋ honeune kedebaaŋ pilali ikuk. Pilali nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok yoŋa tiulidokoune nagiŋ. \p \v 32 Ala tebele mele fohebidok tulune metam nohiye yagithinit be yabaphinit u yanagila Jesu’walaŋ bugiŋ. \v 33 Metam fee buŋa bopnegiŋ, noli hogok kwanaiŋiŋ kane bugiŋ. Buŋa fakaŋ bopnegiŋ \v 34 kaŋ Jesudi metam yagit mebimebihinit yehitubu-kedebaaŋ noli yabap kadakaniŋhinit u yehikeleyemguk. Unduŋ tubune yabap heki kwanai u Jesudi tilak u agaŋ nadigiŋ doktiŋa yohautaneneŋ yoŋa yenihep tuguk. \s1 Jesu Galili maaneŋ Mede Momooŋ yoyo tuguk \r (Luk 4:42-44) \p \v 35 Heleune haniŋ timiŋ Jesu pilali yokwet wapum bikabuŋa behepneŋ mehinek mokitneŋ wooŋ Bepaŋ ha ninadiguk. \v 36 Haninadilune Saimondi me noliŋiye yanagila lohitaugiŋ. \v 37 Lohitawooŋ kaŋ niŋgiŋ, “Metam golohi tiiŋ.” \p \v 38 Nimbune yeniŋguk. “Yokwet nolinoli gineŋ wooŋ Mede Momooŋ yeniyeniŋ uŋoŋ maaŋ tibit. Nu kwanai wendegoŋ bugut.” \v 39 Unduŋ yoŋa Galili kwetneŋ Judahi’walaŋ bopyot yaliugiŋ indigoŋ tuwot yaudapmaaŋ Mede Momooŋ yohauta tiŋa yabap kadakahi yehikeleyauguk. \s1 Jesudi me niŋ wede hakinit tubukedebaguk \r (Matiyu 8:1-4; Luk 5:12-16) \p \v 40 Unduŋ tiyaulu me niŋ wede hakinit adi Jesu’walaŋ wooŋ mulelem timiŋa tubulodadok yo indiŋ niŋguk. “Da nadilaŋ, nehitubu-lodawe kaŋ kedem nehitubu-kedebaweŋ.” \p \v 41 Unduŋ yobu Jesudi kaŋ bulaniŋgoŋ nadiŋa kohoŋ kihiwali honeeŋ niŋguk, “Kedem nadigamulat ale walandaweŋ.” \v 42 Unduŋ nimbu folooŋ walandaguk, kaŋ \v 43 nihep tiŋa indiŋ niŋguk, “Metam mu yenimbihileŋ. \v 44 Siloŋyot diniŋ talitimeŋ’walaŋ didimeŋgoŋ weŋ kaŋ gabunadiwek. Kaŋ metamdi gabuŋa agaŋ kedebaŋaŋ unduŋ nadineŋdok weŋ, wooŋ koom Mosesdi yoguk unduŋ Bepaŋdok kale dumuŋ hemundumunduŋe timimbeŋ.” \v 45 Unduŋ niŋguk iŋgoŋ me i wooŋ kwanai u mu tuguk. Adi wooŋ kahat yohautaguk kaŋ metam mohokdi Jesu’walaŋ uneeneŋ doktiŋa Jesu adi yokwet wapum maaneŋ mehinek fee gineŋ fofoŋdok moŋ nadiŋa, kwet mehinek mokitneŋ wooŋ halune mehinekdigoŋ toboniŋ wooŋ kayagiŋ. \c 2 \s1 Jesudi me niŋ kayoŋ kumiŋ tubukedebaguk \r (Matiyu 9:1-8; Luk 5:17-26) \p \v 1 Helebufa noli dapmaune Jesu koti Kafanaumde uguk. \v 2 Uune metam feedi kahatŋiŋ nadiŋa buŋa Jesu yolineŋ bopnegiŋ. Yotmaaŋ u tuwot tubune noli talik yeyemeŋ yakiŋ. Kaŋ Jesudi Mede Momooŋ yayenilu \v 3 me lufolufomdi me niŋ kayoŋ kohoŋ kumuhi, talik mu yauluguk bemŋa bugiŋ. \v 4 Bemŋa buŋa Jesu hebeŋ gineŋ kameŋdok baŋam moŋ kaŋ me u koti bemŋa yot foloniŋ logiŋ. Looŋ Jesu yakukneŋ didimeniŋ kitomuŋa me u gulupŋiŋ foloŋ halune kapmau foguk. \v 5 Foune Jesudi nadisukilitihik kanadi bilateŋ niŋguk, “Mihine, kadakaniŋge agaŋ tumolokutat.” \p \v 6 Unduŋ yoguk kaŋ Yodoko Mede hinale heki adi nadinadihik gineŋ indiŋ nadisugiŋ, \v 7 “Me i dediŋ doktiŋa mede unduŋ yolak? Kadakaniŋ bibiŋ adi Bepaŋdi hogok tilak. Ya Bepaŋ’walaŋ kwelikoŋ tilak.” \p \v 8 Unduŋ nadisugiŋ kaŋ Jesudi nadisuhik u agaŋ kaŋ yeniŋguk. “Hidi nadisu undihi maŋgoŋde tiiŋ? \v 9 Me kayoŋ kohoŋ kumuhi i mede loŋgoŋ dediŋ niniŋdok? Kadakaniŋge tumolokutat. Be pilali gulupge moŋgola weŋ. \v 10 Unduŋ doktiŋa, Me Kobumuŋ nu kwetfoloŋ iŋoŋ kadakaniŋ bibiŋdok saŋiniŋne hatnamulak u tibe kaneŋ.” \p Unduŋ yeniŋa me kayoŋ kohoŋ kumuhi u indiŋ niŋguk \v 11 “Nu ganilat. Pilali gulupge moŋgola yokede weŋ.” \v 12 Unduŋ nimbune metam yakaune me u pilali gulupŋiŋ moŋgola yolide uguk, kaŋ metamdi koom nemek indiniŋ nemu kagumun yoŋa Bepaŋ niutumba tigiŋ. \s1 Jesu me kadakahi dut nanaŋe nagiŋ \r (Matiyu 9:9-13; Luk 5:27-32) \p \v 13 Heleniŋ Jesu Galili imeŋgwaŋ magineŋ kotigoŋ uguk kaŋ metam feedi kane bugiŋ. Bune kotigoŋ Mede Momooŋ yeniyeniŋ tuguk. \v 14 Unduŋ tiŋa ime magi tebe hogok wooŋ Alifiya mihiŋiŋ Lewi takis muneeŋ moŋgomoŋgot me adi kwanai yotneŋ itune kaŋ niŋguk. “Nehikeleweŋ.” \p Unduŋ nimbune adi pilali keleguk. \v 15 Unduŋ tiŋa looŋ Lewi yolineŋ nanaŋe ila nalune me takis muneeŋ moŋgomoŋgot fee eŋ metam kadakaniŋ titiŋ noli wanakaŋ buŋa Jesu tiŋa mihiŋiye yehitomboyoula nanaŋe noŋgoŋ ila nagiŋ. Me undihi feedi Jesu takaliyagiŋ doktiŋa buŋa yehitomboyoukiŋ. \v 16 Kaŋ Falisi mebop’walaaniŋ Yodoko Mede hinale heki adi Jesu me kadakahi dut nanaŋe naguk u kaŋ mihiŋiye indiŋ yeninadigiŋ, “Jesu adi detiŋa nanaŋe me indihi dut nalak?” \p \v 17 Unduŋ yonadigiŋ kaŋ Jesudibo medehik u nadiŋa indiŋ yeniŋguk, “Haguwo-me adi metam kedehi mu yehitubu-lodalak. Adi metam yagithinit yehitubu-lodalak. Undugoŋ nu maaŋ me fofohi loloŋhinit yehitubu-lodadok mu bugut. Nu adi me kadakaniŋ titiŋ yehitubu-lodadok bugut.” \s1 Jesu nanaŋe kamehepdok ninadigiŋ \r (Matiyu 9:14-17; Luk 5:33-39) \p \v 18 Jon Imeyout Tububihit mihiŋiye eŋ Falisi heki adi nai niŋ nanaŋe kamehep tiŋa hogok hakiŋ. Kaŋ metam nolidi buŋa Jesu ninadigiŋ. “Jon Imeyout Tububihit mihiŋiye eŋ Falisi heki mihihiye adi nanaŋe kamehep tiŋa halune du’walaŋ mihigeye adi dediŋ doktiŋa nanaŋe kamehep mu tiiŋ?” \p \v 19 Unduŋ ninadiune Jesudibo yeniŋguk. “Me kohokukut titiŋdok adi hinamuni gineŋ uŋgoŋ halu me nanaŋe nanadifodok buneŋ adi nanaŋe kamehep kedem be tineŋ? U tuwot mokoŋ. Me hinamuni molom noŋgoŋ halune nanaŋe kamehep u tuwot mu tine tiŋit. \v 20 Hatigene me wapumhik yolom nagilune kaŋ nai uŋaniŋ nanaŋe kameheŋa map hatineeŋ. \v 21 Nebek niŋdi haule kobuli dobuŋa dahidahi komi foloŋ tuwot mu tibine galiwek. Unduŋ tubune adi haule kobulidi komi hamaneune dahidahi komi u hamaŋgoŋ bulaginewek. \v 22 Be nebek niŋdi wain ime gitipmuŋ tutumbaaŋ kale gitnemdi ime tout tibineyagiŋ uŋolok komi gineŋ tuwot mu ugolowek. Unduŋ tibek adi waindi tout komi tubutawaaŋ kwatnewaakneŋ doktiŋa wain kobuli adi tout kobuli gineŋ hogok ugolodok.” \s1 Sabat diniŋ mede \r (Matiyu 12:1-8; Luk 6:1-5) \p \v 23 Sabat foloŋ Jesu adi mihiŋiye dut wit fiye gineŋ-talik ugiŋ. Uŋila uŋila mihiŋiye adi wit folooŋ wootitiit tigiŋ \v 24 kaŋ Falisi hekidi yabu tuwot mu tubune Jesu indiŋ niŋgiŋ. “Yodoko Medenikdi Sabat foloŋ kwanai mu titiŋdok yolak kaŋ hidi maŋgoŋde unduŋ tiiŋ?” \p \v 25 Unduŋ yobu adibo indiŋ yeniŋguk, “Hidi koom Abiatadi Siloŋyot diniŋ talitimeŋ hatilugukneŋ Dewit tiŋa mikmeŋiyedi map nadiŋa tigiŋ u mube kunali nadiiŋ? \v 26 Dewit adi wooŋ Bepaŋ’walaŋ Siloŋyotneŋ fooŋ Bepaŋdok belet uŋgoniŋ yoŋa kamegiŋ u tiŋa naaŋ mikmeŋiye yembune nagiŋ. Kaŋ Yodoko Medenikdi unduŋ mu titiŋdok yoŋit, adi me talitimeŋdi hogok nanaŋdok yoŋit.” \p \v 27 Unduŋ yeniŋa indiŋ tomboyoula yeniŋguk. “Sabat adi mehinek yehitubu-lodadok kameguk, eŋ mehinekdi Sabat tubulodadok mu kameguk. \v 28 Unduŋ doktiŋa Me Kobumuŋ adi Sabat maaŋ kadokolak.” \c 3 \s1 Jesudi Sabat foloŋ me niŋ tubukedebaguk \r (Matiyu 12:9-14; Luk 6:6-11) \p \v 1 Nai ninde Jesu kotigoŋ Judahi’walaŋ bopyotneŋ foguk, kaŋ me niŋ kohoŋ kumuŋ tuguk adi maaŋ uŋgoŋ ikuk. \v 2 Kaŋ me noli adi Jesudi me u Sabat foloŋ nobu tubukedebau kaŋ mede gineŋ kameŋdok yoŋa yamaŋgoŋ ila kakuwakiŋ. \v 3 Kaŋ Jesudi me kohoŋ kumiŋ u niŋguk, “Pilali iŋgoŋ labeŋ.” \v 4 Niŋa metam yeniŋguk, “Yodoko Medenikdi Sabat foloŋ dediŋ titiŋdok yolak? Meeniŋ yehitubu-lodadok be yehitubu-kadakadok yolak. Be meeniŋ hatihatihik tomboyouyemdok be yehitubu-kadakayemdok?” Unduŋ yenimbu metam adi mede mu yoŋa hogok ikiŋ, \v 5 kaŋ Jesu adi yabuŋa kwihita tuguk. Tiŋa undugoŋ welekwambuŋ tigiŋ doktiŋa welemulap tuguk. Unduŋ tiŋa me kohoŋ kumiŋ u niŋguk, “Kohoge kihiwaleŋ.” Unduŋ nimbune kohoŋ kihiwalune utumbahinakaguk. \v 6 Kaŋ Falisi heki adi Helot’walaŋ mebop dut wooŋ bopneŋ Jesu uutdok yoŋa yohebet tigiŋ. \s1 Metam Galili Imeŋgwaŋ gagayeŋ bopnegiŋ \r (Luk 6:17-19) \p \v 7 Jesu mihiŋiye dut Galili Ime luhineŋ ugiŋ kaŋ metam feedi yehikelegiŋ. Metam u yadi Galili, Judiya, \v 8 Jelusalem, Idumia, Jodan ime fokolok mele labulabuneŋkade, agaŋ Taiya dut Saidonkade bugiŋ. Metam uŋahi adi Jesudi kwanai tuluguk diniŋ gigitŋiŋ u nadiŋa bugiŋ. \v 9-10 Kaŋ mehinek fee yehitubu-kedebaguk kaŋ noli yagithinit adi buŋa wehemila kedebadok yoŋa kwanaimiŋ tigiŋ. Unduŋ tiŋa bu tubukapepene tineneŋ yoŋa mihiŋiye yenimbune muwage tiulidokomiŋgiŋ. \v 11 Unduŋ tubune yabaphinit adi buŋa hebeŋ foloŋ uŋgoŋ maaŋ hali indiŋ niyagiŋ, “Du Bepaŋ mihiŋiŋ.” \v 12 Unduŋ niyagiŋ kaŋ Jesu adi yabap heki fafaŋeŋgoŋ yeniheŋa adi nedigoŋ hinek u mu yobihitdok moŋ yeniheluguk. \s1 Jesudi mihiŋiye 12 yabukahileeŋ yanagikuk \r (Matiyu 10:1-4; Luk 6:12-16) \p \v 13-14 Jesu kweboboe foloŋ looŋ me ne yabunadiguk u kutiyenimbu ugiŋ kaŋ me 12 hogok negut hatidok yabukahileeŋ yanagila wohik Aposel yeniŋguk. Eŋ Mede Momooŋ yoyo tiyaudok yeniŋa \v 15 yabap yehikeledok saŋiniŋ maaŋ yemguk. \v 16 Me yanagikuk u wohiye indiŋ: Saimon (Jesudi wou Pita niŋguk), \v 17 Sebedi mihiŋiyat Jems dut Jon (Jesudi wohik Boanes yeniŋguk, mebi muŋkulap me), \v 18 Endulu, Filip, Batolomi, Matiyu, Tomas, Jems Alifiya mihiŋiŋ, agaŋ Tadiyas, Saimon Selot, \v 19 agaŋ Judas Kaliotniŋ (adi hatigene Jesu bolik timiŋguk). \s1 Jesudok welelufom tigiŋ \r (Matiyu 12:22-32; Luk 11:14-23; 12:10) \p \v 20 Unduŋ tiŋa Jesu yopmande uune metam feedi kotigoŋ buŋa bopnegiŋ. Unduŋ doktiŋa Jesu adi mihiŋiye dut nanaŋe nanaŋdok baŋam nemu mintamiŋguk. \v 21 Unduŋ tubune meŋimeŋiyedi u nadiŋa nadibubuye tilak yoŋa nagitne bugiŋ. \p \v 22 Kaŋ Yodoko Mede hinale Jelusalemhi bugiŋ adi indiŋ yogiŋ, “Yabap heki’walaŋ wapumhik Belisibudi tubulodaune yabap yeniŋkuyaulak.” \p \v 23 Unduŋ yobune Jesudi kutiyenimbu buŋa bopneune yoyout mede indiŋ yeniŋguk, “Sadaŋ adi Sadaŋ deti kelekulek. \v 24 Kwet wapum niŋdi utawaaŋ bop molomolom tiŋa mindobune kwet u kadaka tibek. \v 25 Be me hekinolit niŋ adi daneeŋ molomolom hatiŋa mindobu tubune lekiŋgoŋhik foloŋ utawautawa halune kadakawetik. \v 26 Unduŋ doktiŋa Sadaŋ adi undugoŋ, utawaaŋ bop lufom tiŋa mindobu tubune adi maaŋ kwanaiŋiŋ kadakalak. \p \v 27 “Nebek niŋ me fafaŋeniŋ’walaŋ yoli ubulagineeŋ bomboŋ kubo timimbe nadiŋa timeŋ yot molom u tawa tiŋa ibikilitiune halune yoli kedem ubulaginewek. \v 28 Indiŋ hanindakalewe nadineŋ, metam hidi kadakaniŋhik be mede kadakaniŋ yoiŋ u Bepaŋdi kedem bihambaak, \v 29 iŋgoŋ nebek niŋ mede kadakaniŋ Uŋgoniŋ Munabulidok nimbaak adi yadi kadakaniŋŋiŋ mu dapmawaak. Adi kadakaniŋ fafaŋeŋ hinek tibaak doktiŋa kadakaniŋŋiŋ u hali wooŋ halaak.” \p \v 30 Metamdi yabapnit yaulak niŋgiŋ doktiŋa unduŋ yeniŋguk. \s1 Jesu miŋ kwayaŋiye \r (Matiyu 12:46-50; Luk 8:19-21) \p \v 31 Unduŋ tiŋa hatu Jesu miŋ kwayaŋiye wosuwaaŋ fakaŋ yali, fakaŋ fofoŋdok mede kamemimbune loguk. \v 32 Kaŋ metamdi niŋgiŋ, “Maŋge kwayageye mede ganine fakaŋ woomgamiiŋ.” \v 33-34 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ metam adut ikiŋ yabuŋa indiŋ yeniŋguk. “Mane kwayaneye nedigoŋ? I kaiŋbe? Hidi i ikiiŋ, hidikuyeŋ nu’walaŋ maneye, kwayaneye eŋ witneye. \v 35 Metam nediyeŋ Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede nadiŋa takaliiŋ adi yadi nu’walaŋ maneye, kwayaneye eŋ witneye tiiŋ.” \c 4 \s1 Jesudi yoyout diniyeti gineŋ kamekaaŋ yoguk \r (Matiyu 13:1-9; Luk 8:4-8) \p \v 1 Jesu kotigoŋ imeŋgwaŋ gagayeŋ wooŋ Mede Momooŋ yeniyeniŋ tuguk, kaŋ metam feedi wooŋ bopnegiŋ kaŋ muwage foloŋ looŋ ila \v 2 yoyout mede foloŋ mede fee yeniŋguk. \v 3 Niŋ e indiŋ, “I nadineŋ, me dinina molo niŋ adi nemek yeuli yetibe moŋgola uguk. \v 4 Moŋgo wooŋ sayoli kilik kukam unduŋ kukuk. Kulune noli talipmeŋ magiŋ kaŋ bagi hekidi kunatnagiŋ. \v 5 Noli kwet kawadenit foloŋ maaŋ kwet wahiŋgoŋ doktiŋa pilap kadogiŋ. \v 6 Iŋgoŋ kokoihik fuluŋgoŋ mu fogiŋ doktiŋa mele diweeŋ kawade dafafaŋeune kumuŋ tigiŋ. \v 7 Kaŋ noli haŋginep maaneŋ maaŋ labugiŋ iŋgoŋ haŋginepdi hefulaune folooŋ mu tigiŋ. \v 8 Noli kwet galikit foloŋ magiŋ adi kedem labuŋa folohik fee duhugiŋ. Tiŋa kwedei niŋ diniŋ folooŋ 30, noli diniŋ 60 eŋ noli diniŋ 100. Unduŋ mintagiŋ.” \v 9 U yenindapmaaŋ indiŋ yeniŋguk, “Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.” \s1 Dediŋ doktiŋa yoyout gineŋ hogok mede yohautalak yoŋa ninadigiŋ \r (Matiyu 13:10-17; Luk 8:9-10) \p \v 10 Jesu nehogok halune, me noli adi mihiŋiye tuwelupdut noŋgoŋ wooŋ ila yoyout mededok ninadi tigiŋ kaŋ indiŋ yeniŋguk, \v 11 “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Kobuli diniŋ mede hebiniŋ hatak u Bepaŋdi agaŋ hanimbihitak. Kaŋ me noli fakaŋkade hatiiŋ adi yoyout mede foloŋ kamekaaŋ yenilat, ala \q1 \v 12 ‘Adi kanim yo kaiŋ iŋgoŋ tuwot mu kadakaleiŋ, eŋ nadinim yo nadiiŋ iŋgoŋ tuwot mu nadidakaleiŋ. Tiŋa kadakaniŋhik sigilulum tiyembune Bepaŋdi tumolokuyembaakneŋ.’” \s1 Jesudi yoyout diniyeti gineŋ kamekaaŋ yoguk diniŋ mebi \r (Matiyu 13:18-23; Luk 8:11-15) \p \v 13 Tiŋa indiŋ yeniŋguk, “Yoyout i mu nadidakaleeŋ yoyout noli dediŋ tiŋa nadidakaleneŋ? \v 14-15 Mebi adi indiŋ. Metam noli adi kiliki talipmeŋ maune bagidi bu nagiŋ unduŋ tiiŋ. Me Mede Momooŋ yoyo tilak adi mede yobu nadiiŋ iŋgoŋ pilap hinek Sadaŋdi buŋa mede momooŋ u yolom moŋgotak. \v 16 Metam noli niŋ adi kiliki kwet kawade foloŋ kukuk undihi. Mede nadiŋa nadigalika hinek tiiŋ \v 17 iŋgoŋ welehik maaneŋ hinek mu moŋgokiiŋ doktiŋa Mede Momooŋ diniŋ mik-kwadi buune pilap hinek maiŋ. \v 18 Metam noli adi kiliki haŋginep gineŋ kukuk undihi. Mede nadiiŋ \v 19 iŋgoŋ oŋ, hatihati kwetfoloŋ diniŋ nadibedi wapum hinek tiiŋ. Welehik wapum muneeŋ bomboŋdok yatak wondi Mede Momooŋ nadiiŋ u kelekulu adi hogok hatifit tiiŋ. \v 20 Kaŋ noli adi kiliki kwet fofooŋneŋ kukuk undihi. Adi yadi mede nadiŋa boihatiŋa folooŋ fee yehitubu-mintaiŋ, nolidi 30, nolidi 60 eŋ nolidi 100.” \s1 Hauta galiŋa kufula mu titiŋdok \r (Luk 8:16-18) \p \v 21 Kotigoŋ tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Hidi, kamaŋ galiŋa kufula mu tiiŋ. Moŋ hinek. Tobo galiŋa foloniŋ miŋgoŋ kameune ila hautalak. \v 22 Nemek kabup hebi hatak u hakene nainiŋde miŋgoŋ mintawaak. Nemek tumut gineŋ hatak u hakene nainiŋde fiyataŋakiyekulune miŋgoŋ mintawaak. \v 23 Nebek niŋ nadidakalewene kaŋ magi kametnadi baigoŋ tibek. \v 24 Mede i nadiiŋ u gitagoŋ hinek nadihinakaneŋ. Hidi metam nolidok tuwolit dediniŋgoŋ yemaneeŋ kaŋ Bepaŋ adi u kaŋ kabe-kalakapmeeŋ wapumgoŋ hamuluwaak. \v 25 Biyagoŋ hinek, nebek niŋ adi nemek miŋgiŋ u behatibukaŋ tomboyoulimimbaak, eŋ nebek niŋ adi nemek miŋgiŋ u mu behatibukaŋ lomtubune hogok hatiluwaak.” \s1 Mede Momooŋ mehinek welehik maaneŋ kwanai tilak \p \v 26 Unduŋ yeniŋa kotigoŋ Bepaŋ’walaŋ hatihati kobut dediniŋgoŋ u yoyout mede foloŋ indiŋ yeniŋguk, “Me niŋ adi haŋgom kilik kwetfoloŋ kamelak. \v 27 Kameeŋ hatibu helebufa debek uune haŋgom kilik adi tawaaŋ labiiŋ. \v 28-29 Unduŋ tubu me i debekti labiiŋ u mu nadiŋa hatilu looŋ folooŋ tiiŋ. Timeŋ boki labusuwaune, mebi mintaaŋ ilune mindaŋ kitili mintaaŋ looŋ folooŋ tiŋa gilakaune nanaŋdok nai tilak kaŋ wooŋ datak.” \s1 Hatihati kobulidok kigili mede \r (Matiyu 13:31-32; Luk 13:18-19) \p \v 30 Unduŋ yeniŋa indiŋ yeninadiguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli u dediniŋ yonim? Yoyout maŋgoŋ foloŋ kamekaaŋ yonene dakalewek?” \v 31 Unduŋ yoŋa indiŋ yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli adi mastat kilik\f + \fr 4:31 \ft Mastat adi pepa yendiniŋ Diksineli gineŋ uŋoŋ kaweŋ.\f* dabugoŋ. \v 32 Kiliki woŋ adi kuyahi-kabe hinek, kiliki noli yetiyam wendok tuwolit moŋ. Iŋgoŋ mindaŋ mastatdi looŋ wapum tiŋa nemenemek noli yetiyam u yalakapme tiŋa yalune bagi heki adi buŋa taŋeniŋ foloŋ uŋgoŋ deipilat tiiŋ.” \v 33 Metamdi nadidakaleneŋ yoŋa Jesudi yoyout mede fee hinek yeniŋguk. \v 34 Adi mede didimeŋgoŋ be miŋgilaŋgoŋ nemu yeniluguk. Adi yoyout mede foloŋ hogok kameeŋ yeniluguk doktiŋa mihiŋiye adi nehogok hatugukneŋ wooŋ kaune mebi yenindakaleluguk. \s1 Fifiŋgobut dut imedi Jesu’walaŋ medeŋiŋ nadigumuk \r (Matiyu 8:23-27; Luk 8:22-25) \p \v 35 Nai wondok foloŋgoŋ mele folune Jesudi mihiŋiye ime fokolok uuŋdok yeniŋguk \v 36 kaŋ metam bop wapum u biyabuŋa muwage Jesudi looŋ yali Mede Momooŋ yeniŋgukneŋ uŋgoŋ looŋ noŋgoŋ ugiŋ. Jesu ne agaŋ koom looŋ ikuk doktiŋa mihiŋiye hogok looŋ ilune noŋgoŋ ugiŋ. Muwage noli maaŋ noŋgoŋ ugiŋ \v 37 kaŋ fifiŋgobut wapum tiŋa ime giyondaaŋ buŋa muwagehik gineŋ fotokiwe tuguk. \v 38 Kaŋ Jesu adi mebi uloloŋ kameeŋ mindaŋ gwaŋ gitagoŋ damo deihakuk. Tubune mihiŋiye adi munta tiŋa wooŋ talamsukuleeŋ niŋgiŋ, “Hinale, indi agaŋ ime gineŋ wopmabutne tam kaŋ du inditok nadibedi mube tiŋa gitagoŋ deihataŋ?” \p \v 39 Unduŋ nimbune Jesudi pilali yali sububa nihep tiŋa ime indiŋ niŋguk, “Ime, du kulemaŋ fohat.” Unduŋ yenimbune fifiŋgobut wabiune ime maaŋ kulemaaŋ fohakuk, \v 40 kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Munta maŋgoŋde tiiŋ? Hidi nadisukilitihik moŋ be?” \v 41 Unduŋ yeniŋguk kaŋ munta kisaŋ tiŋa yogiŋ, “Me i dediniŋ doktiŋa sububa dut imedi medeŋiŋ nadiyamuk.” Unduŋ yo nehi uŋgoŋ kisaŋ yonadigiŋ. \c 5 \s1 Yabap heki makaye welehik gineŋ fogiŋ \r (Matiyu 8:28-34; Luk 8:26-39) \p \v 1 Unduŋ tiŋa Galili Imeŋgwaŋ fokolok, Gelasa kwetneŋ wosuwagiŋ. \v 2 Wosuwaaŋ tatakula foune me niŋ yabapnit meyotneŋ itoulugukdi kawe buguk. \v 3 Me u nebek niŋdi tawa fafaŋeŋdi (sen) tehiwekdok tuwot moŋ. \v 4 Tawa fafaŋeŋdi tehiyagiŋ iŋgoŋ tubudoko tuluguk eŋ yot fafaŋeniŋneŋ kameyagiŋ iŋgoŋ ubulagineeŋ labu yauluguk. \v 5 Helebufa indigoŋ meyotneŋ eŋ tuwai foloŋ yauŋa yakawe toŋa folooŋ kawadedi dobudobu tuluguk. \v 6 Adi kweetniŋgoŋ-kabe yali Jesu kaŋ kiyane buŋa mulelem timiŋguk \v 7-8 kaŋ Jesudi yabap niŋkulune yakawe kadakaniŋ toŋa tubune me wondi Jesu niŋguk, “Jesu, Bepaŋ Loloŋnit Mihiŋiŋ, du maŋgoŋ tinambe bulaŋ? Nu Bepaŋ namanda foloŋ ganilat, folofigita kisaŋgoŋ mu nambeŋ.” \p \v 9 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudi niŋguk “Du wohoge neeŋ” nimbune yoguk “Indi yabap feegoŋ doktiŋa wotniniye Me Mohok”. \p \v 10 Unduŋ yobune Jesudi yehikeleune kwet niŋkade uuŋdok moŋ niŋgiŋ, \v 11 adi makaye mohok kweboboe hapmeneŋ yamaŋgoŋ uŋgoŋ yabudokoyagiŋ ala yeniŋkulu uŋoŋ loloŋdok mede kwanai tigiŋ. \v 12 Indiŋ nimbulabulayeeŋ ninadigiŋ, “Kedembe ninimbune looŋ makaye heki welehik maaneŋ fonim?” \p \v 13 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ yeniŋkulune mehinek gineniŋ fobuŋa wooŋ makaye heki welehik maaneŋ fogiŋ. Foune makaye uŋoŋ hakiŋ hogohogok yokunathik 2 tausen u kiyaneeŋ wooŋ maham gineŋ tatakula ime gineŋ fooŋ ime naaŋ nadilali kumuŋgiŋ. \p \v 14 Unduŋ tubune me makaye yabudoko tiŋa ikagiŋ adi kiyaneeŋ yokwet wapumneŋ eŋ diniyeti tiŋa ikagiŋ indigoŋ wooŋ gigit yohautaune \v 15 metam Jesu hakukneŋ wooŋ kalune me yabapnit hatiluguk agaŋ tinahukut tiŋa nadinadiŋiŋ dakaleune ikuk u kaŋ munta tigiŋ. \v 16 Me neeŋ kakaŋ tigiŋdi me noli mu kagiŋ kahat tiyemgiŋ \v 17 kaŋ nadiŋa Jesudi kwet u biŋa uuŋdok niŋgiŋ. \p \v 18 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ muwage foloŋ looŋ we tubune me yabapnit hatiluguk adi Jesu dut noŋgoŋ uuŋdok yo ninadiguk \v 19 iŋgoŋ Jesu adi moŋ yoŋa indiŋ niŋguk, “Yokede wooŋ magemageye Wapumdi kudi uŋgoniŋ hinek tigamuŋak wendok kahat yenimbu nadineŋ.” \v 20 Unduŋ nimbune me u udaneeŋ wooŋ Jesudi nemek timiŋguk u metam Dekapoli yokwetneŋ hatigiŋ yenimbu nadiŋa boho tigiŋ. \s1 Tam niŋ muyakip yagitnit dut Jailas waabiŋiŋ’walaŋ kahat \r (Matiyu 9:18-26; Luk 8:40-56) \p \v 21 Jesu kotigoŋ udaneeŋ imeŋgwaŋ fokolok looŋ kiŋ foloŋ yakuk kaŋ metam fee buŋa bopnegiŋ, \v 22 kaŋ Judahi’walaŋ bopyothik diniŋ me wapum niŋ hatiluguk wou Jailas adi buŋa Jesu kayoŋ foloŋ maaŋ hali \v 23 baigoŋ hinek indiŋ ninadiguk. “Waabine yagit tiŋa kumumbe tilak ale du kedembe buŋa kohoge folooŋ foloŋ kameune kedebaaŋ hatibek?” \p \v 24 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesu adut uune metam fee noŋgoŋ yehikeletaugiŋ. \v 25 Kaŋ adi baŋamhik gineŋ tam niŋ muyakip yagit tomboyoutnit tiŋa hatibune gulet 12 tuguk. \v 26 Adi haguwo-me hekidi tubukedebanim yo tagiŋ iŋgoŋ moŋ tikaŋ biune folofigita undugoŋ hatinadiluguk. Tiŋa undugoŋ muneeŋŋiŋ maaŋ agaŋ yemdapmaguk. Unduŋ tiŋa kedebadok dabugoŋ iŋgoŋ tububedi tiŋa hatiguk. \v 27-28 Tam u Jesu kahatŋiŋ nadiluguk doktiŋa buune metam feedi keletabugiŋ, kaŋ adi Jesu sigiŋ foloŋ metam baŋamhik gineŋ uŋgoŋ buŋa indiŋ nadiguk, “Tinahukutŋiŋ hogok wehemila kedem kedebawit.” Unduŋ nadiŋa buŋa Jesu tinahukutŋiŋ wehemikuk, \v 29 kaŋ nai uŋaniŋgoŋ weleŋ maaneŋ adi agaŋ kedebalat unduŋ nadiguk. \v 30 Unduŋ tuguk kaŋ Jesu adi saŋiniŋŋiŋ fofoye-tobune uŋgoŋ udaneeŋ yali yeniŋguk, “Nu tinahukutne neeŋdi wehemilak.” \v 31 Yeninadiguk kaŋ mihiŋiyedibo indiŋ niŋgiŋ, “Metam fee gehikeleeŋ yamaŋgoŋ biiŋ kaŋ maŋgoŋde yonadi undiniŋ tilaŋ?” \v 32 Unduŋ niŋgiŋ iŋgoŋ Jesu adi gigineeŋ tinahukutŋiŋ neeŋ buŋa wehemikuk u kawe diweguk. \v 33 Diwelu tam u nemek mintamiŋguk u kadakaleeŋ munta tiŋa heheleeŋ buŋa Jesu kayoŋ foloŋ maaŋ hali kahatŋiŋ timiŋguk \v 34 kaŋ Jesudi indiŋ niŋguk, “Waabine, nadisukilitigedi gehitubu-kedebalak ale kulemaŋgoŋ wooŋ kedem hatiluwaaŋ.” \p \v 35 Jesu adi unduŋ yayolune me niŋ adi Jailas yolineŋkade mede tiŋa buguk, buŋa Jailas indiŋ niŋguk, “Waabige agaŋ kumulak ale hinale nimbu mu wek.” \p \v 36 Unduŋ yoguk kaŋ Jesu adi mede wondok nadibedi mu tiŋa indiŋ niŋguk, “Du munta mu tibeŋ. Nadisukiliti hogok tibeŋ.” \v 37 Unduŋ niŋa metam noli adut uuŋdok kamehep tiyemiŋa Pita agaŋ Jems dut kwayaŋ Jon hogok yanagila ugiŋ. \p \v 38 Jailas yolineŋ wooŋ kalune toŋgiyonda wapum tiŋa makat koyone tigiŋ. \v 39 U kanadiŋa yot maaneŋ fooŋ metam indiŋ yeniŋguk, “Togiyonda wapum i maŋgoŋde tiiŋ? Waabi i kumuŋ mu tiŋak, adi damo deihatak.” \v 40 Unduŋ yobune adi kagege tigiŋ, kaŋ yeniŋkulu fakaŋde foudapmagiŋ kaŋ waabi miŋbeu agaŋ Jesu ne tiŋa mihiŋiye lufomkulitniŋ yanagila waabi u kumuŋa hakukneŋ fogiŋ. \v 41 Fooŋ kohoŋ foloŋ honeeŋ niŋguk, “Talita kum,” mebi adi “Waabi, nu pilaleŋ ganilat.” \v 42-43 Unduŋ nimbune pilali uŋambuŋat tuguk kaŋ metamdi nadiune uŋgoniŋ hinek tuguk. Kaŋ Jesudi mu wooŋ yobihitdok yo kamehep fafaŋeniŋ hinek tuguk, tiŋa nanaŋe neeŋ mimbu nawek yeniŋguk. Waabi u guletŋiŋ tuwelup gineŋ Jesudi kudi u tuguk. \c 6 \s1 Jesu meŋimeŋiyedi kahaŋinda tigiŋ \r (Matiyu 13:53-58; Luk 4:16-30) \p \v 1 Jesu mihiŋiye dut kwet u biŋa Jesu ne yolikwelineŋ Nasaletde ugiŋ. \v 2-3 Wooŋ Sabat foloŋ bopyotneŋ fooŋ Mede Momooŋ yenindidimeguk kaŋ metam adi u nadiŋa boho tiŋa indiŋ yogiŋ, “Me ya kamunda, eŋ Maliya mihiŋiŋ. Adi Jems, Josep, Juda, agaŋ Saimon heki dahik. Tiŋa wiwiye indegut noŋgoŋ hatiyam. Iŋgoŋ nadinadi indiniŋ i daŋ hinek tiŋa buguk buŋa kudi uŋgoniŋ tilak.” Unduŋ yoŋa kahaŋinda tiŋa nadilakata timiŋgiŋ. \v 4 Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Polofet adi kwetkwet kahaŋinda mu tiiŋ, iŋgoŋ yolikwelineŋ meŋimeŋiye adi kahaŋinda tiiŋ.” \v 5 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ adi kudi uŋoŋ mu titiŋdok iŋgoŋ fiit kohoŋ metam lufom-kabe yagithinit foloŋ kameune kedebagiŋ. \v 6 Kaŋ metam uŋahi adi mu nadisukilitimiŋgiŋ doktiŋa adi u yabuŋa welemulap tuguk. \s1 Jesudi mihiŋiye 12 yeniŋkulu kwanai tine ugiŋ \r (Matiyu 10:5-15; Luk 9:1-6) \p Unduŋ tiŋa Jesu uŋoŋ yokwet hakiŋ indigoŋ wooŋ Mede Momooŋ yeniyauŋa \v 7 mihiŋiye 12 yehibopneeŋ lufom lufom yeniŋkulu kwanai titiŋdok une tubune yabap yehikelekutdok saŋiniŋ maaŋ yemiŋa indiŋ yeniŋguk. \v 8 “Nemek noli mu moŋgo uneŋ, kuyaŋhik hogok kedem moŋgotneŋ, eŋ lik, nanaŋe, muneeŋ adi mu moŋgo uneŋ. \v 9 Kayoŋ namokophik kadahineŋ, dahidahi noli mu moŋgotneŋ.” \v 10 Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Uune nebek niŋdi haniutumbaaŋ hanagila yolineŋ hapmeluwaakneŋ uŋgoŋ itawooŋ kwanai tubudapmaaŋ yokwet u biŋa yawaneeŋ. \v 11 Eŋ yokwet wapum niŋ gineŋ uune metam mu haniutumbaaŋ medehik mu nadiŋa tubune kaŋ yokwet u biŋa kayohik foloŋ figifigi uŋgoŋ ulumamaŋeu foune yawaneeŋ. Metam mebihik nadidakaledok nadiŋa mute uŋakoŋ tiyembune kayaneeŋ.” \p \v 12 Unduŋ yenimbune wooŋ metam kadakaniŋhik sigilulum tiyemdok yeniyaugiŋ \v 13 eŋ yabap maaŋ yehikeleeŋ metam yagithinit ime munduŋ momooŋdi hafiyeyembune kedebayagiŋ. \s1 Jon Imeyout Tububihit kumuŋŋiŋ diniŋ kahat \r (Matiyu 14:1-12; Luk 9:7-9) \p \v 14 Jesu adi kwanai tiyaune wougigitŋiŋ kwetkwet nadidapmagiŋ kaŋ me mapme Helot adi maaŋ nadiguk. Metam nolidi indiŋ yoyagiŋ, “Jon Imeyout Tububihitdi kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilakuk doktiŋa kudi saŋiniŋnit tilak.” \v 15 Eŋ nolidi Ilaija niŋgiŋ, kaŋ noliyeŋ polofet koom hatiyagiŋ undiniŋ niŋgiŋ. \v 16 Kaŋ Helotdi nadiŋa indiŋ yoguk, me ya Jon Imeyout Tububihit kodi agaŋ udokogut iŋgoŋ kotigoŋ kaikaaŋ pilakuk. \p \v 17 Helot adi koom dali Filip’walaŋ tamŋiŋ lom nagikuk \v 18 kaŋ Jondi niŋguk, “Du tam u nagikuŋ woŋ adi yom tuguŋ.” Unduŋ hogok nilu nilu Helotdi kwihitaaŋ mikmeŋiye yenimbune wooŋ Jon nagila buŋa tawa fafaŋeniŋdi ibidokooŋ yot fafaŋeniŋneŋ kamegiŋ. \v 19 Kaŋ Helot tamŋiŋ Helodiya adi weleŋ kudup daune Jon ulukumuŋdok nadiguk iŋgoŋ Helot doktiŋa nadibedi tuguk. \v 20 Jon adi me uŋgoniŋ, me momooŋ doktiŋa Helot adi munta tiŋa kadokoluguk. Helot adi Jon medeŋiŋ mohinek nadiluguk. Nadiŋa nadififile tuluguk iŋgoŋ fiit nadiluguk. \p \v 21 Ala heleniŋ Helot’walaŋ mintaminta nai foloŋ Helodiyadi Jon tubukumundok naiŋiŋ mintaguk. Ala hinaŋ wapum tiŋa gapman’walaŋ me talitimeŋ heki, mikme’walaŋ me talitimeŋ heki, agaŋ Galili kwet wapum diniŋ me talitimeŋ heki nanaŋe yembune ila nalune \v 22 Helodiya waabiŋiŋ adi Helot hekidi kaŋ nadigalikadok yo buŋa kap miyeguk. Unduŋ tubune Helotdi niŋguk, “Nu Bepaŋ dawineŋ biyagoŋ hinek yofafaŋelat, du nemek niŋdok nadiŋa nanimbune kedem gambit. \v 23 Be mapme iitne fakidok nanimbeŋ kaŋ kedem gambit.” \p \v 24 Unduŋ nimbune waabihem u wooŋ miŋ ninadiguk kaŋ miŋdi niŋguk, “Jon Imeyout Tububihit mebidok yobeŋ.” \p \v 25 Unduŋ nimbune waabi u kotigoŋ udaneeŋ pilap hinek wooŋ me wapum niŋguk, “Jon Imeyout Tububihit’walaŋ mebi maliŋ foloŋ kobuk yuku kameŋ tiŋa bu namuliweŋ!” \p \v 26 Unduŋ yobune bulaniŋgoŋ wapum nadiŋa welemulap tuguk iŋgoŋ moŋ deti nimbek, agaŋ Bepaŋ be metam namandahik foloŋ mede yofafaŋe tuguk doktiŋa fiit nadimiŋguk. \v 27 Tiŋa mikme yenimbune yot fafaŋeniŋneŋ wooŋ Jon kodi udokooŋ \v 28 mebi maliŋ foloŋ kameeŋ tiŋa bu Helodiya waabiŋiŋ miŋgiŋ kaŋ adibo tiŋa wooŋ miŋ mimbune kaŋ nadihakale tuguk. \v 29 Unduŋ tigiŋ kaŋ Jon mihiŋiyedi nadiŋa wooŋ dabaaŋŋiŋ u bemŋa wooŋ wenefulagiŋ. \s1 Jesudi me 5 tausen nanaŋe yemguk \r (Matiyu 14:13-21; Luk 9:10-17; Jon 6:1-14) \p \v 30 Aposel heki udaneeŋ buŋa Jesu kaŋ nemenemek tigiŋ be Mede Momooŋ yenindidimegiŋ hogohogok u kahat timiŋgiŋ. \v 31 Tiŋa adi hakiŋneŋ uŋoŋ metam fee hinek Jesudi yehitubu-lodadok woŋambuŋat tigiŋ kaŋ Jesu tiŋa mihiŋiye adi nanaŋehik nanaŋdok nai nemu mintayemguk doktiŋa indiŋ yeniŋguk, “Kwet dambek niŋ inde hogok wooŋ kaŋ hakule tinim.” \p \v 32 Unduŋ yeniŋa muwage niŋ foloŋ looŋ imeŋgwaŋ fokolok looŋ kwet fiileŋ ne hogok hatibe uguk, \v 33 kaŋ metam feedi yabukiyondaaŋ adi imeŋgwaŋ gaga tabe hogok pilap wooŋ Jesu tiŋa mihiŋiyedi wosuwadok kwetneŋ u timeŋ wooŋ kahile hakiŋ. \v 34 Kaŋ Jesu adi muwage gineniŋ tatakula fooŋ metam mohok yabuguk, kaŋ dompa uŋamo kadoko mokitdi tiiŋ unduŋ tigiŋ. U yabuŋa welebulaniŋgoŋ nadiyemiŋa Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yenindidimeguk. \p \v 35 Kwet tebeledaune mihiŋiye wooŋ niŋgiŋ, \v 36 “I kwet fiileŋ hatnene agaŋ tebele tilak, ale metam yeniŋkulune wooŋ yokwet yamaŋgoŋ hakiŋneŋ nanaŋehik tuwanaŋ tiŋa itneŋ.” \p \v 37 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Hidi hide nemek nanaŋdok neeŋ yembu naneŋ.” \p Unduŋ yenimbune kotigoŋ niŋgiŋ. “Metam i hogohogok nanaŋe yemdok u indi 2 handelet kina kutnim nadilaŋ.” \p \v 38 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Belet debek moŋgo buŋit wooŋ kaneŋ.” \p Unduŋ yenimbune wo kaŋ niŋgiŋ, “Belet yawe kohofukuŋ eŋ pisi lufomuk.” \p \v 39 Nimbune yeniŋguk, “Metam yehidaneune bop kabekabe tiŋa kilihikit momooŋ foloŋ fo ilauneŋ.” \v 40 Unduŋ yobu metam yehidaneune bop noli 100 noli 50 unduŋ tiŋa ilaugiŋ \v 41 kaŋ Jesudi belet yawe kohofukuŋ eŋ pisi lufomuk u moŋgola dadiyeeŋ kunum foloŋ diweeŋ Bepaŋ niutumbaaŋ metam daneyemdok yoŋa belet wobuŋa mihiŋiye yembune daneeŋ yemtaugiŋ. Agaŋ pisi maaŋ undugoŋ wobuŋa daneyemguk. \v 42 Kaŋ metam hogohogok naaŋ tuwot tubune \v 43 mihiŋiyedi nadikidiki u bondibondi 12 kadahitokogiŋ. \v 44 Me’walaŋ hogok kunakunathik 5 tausen. \s1 Jesudi imeŋgwaŋ foloŋ uguk \r (Matiyu 14:22-27; Jon 6:16-21) \p \v 45 Unduŋ tiŋa nai uŋaniŋgoŋ Jesudi mihiŋiye yeniŋkulune nehi hogok muwage foloŋ looŋ Besaidade timeŋ ugiŋ. \v 46 Kaŋ ne metam yeniŋkulune udapmaune ne hogok tuwai foloŋ looŋ Bepaŋ ninadi hatuguk. \v 47 Ala bufalune Jesu adi ne hogok hatu mihiŋiye adi agaŋ muwage foloŋ ime lekiŋgoŋ ugiŋ. \v 48 Ulune fifiŋgobutdi adi ugiŋneŋkade fedila buŋa yehisiloneune mihiŋiye uuŋdok kwanaimiŋ titaugiŋ. Unduŋ tiŋa ila ulune helehelede Jesu adi ime tabe foloniŋgoŋ yalitabuguk. Buŋa yabuŋa yalakapmewe tuguk \v 49 kaŋ mihiŋiye adi kaŋ momolok kaiŋ yoŋa munta tiŋa yakawe totigiŋ. \v 50 Kaŋ yeniŋguk, “Fafaŋe tiŋa itneŋ. Nagoŋ bulat ale munta mu tineŋ.” \v 51 Unduŋ yeniŋa muwage foloŋ loune sububa wapum buguk wabiune mihiŋiye adi boho tiŋa nadiu uŋgoniŋ hinek tuguk. \v 52 Koom metam 5 tausen nanaŋe yemguk u kaŋ saŋiniŋŋiŋ uŋaniŋ mu kadakalegiŋ iŋgoŋ kobuk kaŋ naditomgiŋ. \s1 Jesudi Genesalet uŋoŋ tubukedeba-kedeba kwanai tuguk \r (Matiyu 14:34-36) \p \v 53 Ime fokolok looŋ muwage u tiŋa wooŋ Genesalet imeŋgwaŋ magineŋ tehiŋa ugiŋ, \v 54 kaŋ metam adi Jesu pilap hinek kakiyondaŋ \v 55 yokwet indigoŋ tuwot kiyane yauŋa metam yagithinit falik foloŋ yapmeeŋ kwilooŋ kwet uŋoŋ be uŋoŋ hatugukneŋ uŋgoŋ yanagi usuwayagiŋ. \v 56 Jesudi yokwet gineŋ be yot wapumneŋ be dambedambek uluguk hogok metam fofohidi yagithinit yanagila wawaliweŋ buŋa dahidahiŋiŋ diki honeeŋ kedebadok ninadigiŋ. Kaŋ metam nediyeŋ dahidahiŋiŋ diki honegiŋ adi kedeba-utumba tigiŋ. \c 7 \s1 Jesudi titiŋhik komidok mede yeniŋguk \r (Matiyu 15:1-9) \p \v 1-5 Falisi heki eŋ Yodoko Mede hinale Jelusalemhi bugiŋ adi kiula buŋa Jesu kagiŋ. Tiŋa ila mihiŋiyedi nanaŋe nagiŋ yabuŋa indiŋ niŋgiŋ, “Dediŋ doktiŋa mihigeye adi wapuhiniye’walaŋ titiŋhik diniŋ yodoko u lahula nanaŋe nanaŋdok kohohik mu youtela hogok naiŋ.” Juda me heki adi mamahi-papahiyedi koom tagiŋ uŋakoŋ keleŋ tagiŋ doktiŋa unduŋ niŋgiŋ. Nanaŋe nanene kohohik adi koom youtekagiŋ unduŋ youtela nayagiŋ, be nanaŋe me nolidi yetiŋa moŋgo buune tuwayagiŋ adi hogok mu hinayagiŋ, timeŋ youtet tiŋa hinayagiŋ, be kabot, maliŋ, ime gitnaŋdok tout, mutehik adi youtetdok talii kamegiŋ undugoŋ hinek keleeŋ youtela moŋgo hatiyagiŋ. \p \v 6 Unduŋ doktiŋa ninadigiŋ kaŋ indiŋ yeniŋguk, “Koom polofet Aisaiyadi yalaŋ-me hiditok-ku mede biyagoŋ hinek indiŋ yoguk. ‘Mebop yeŋ adi mahikdi hogok naniutumbaaŋ welehikdi mu nabukahileiŋ. \v 7 Bepaŋ’walaŋ mede yoŋa kwetfoloŋ me’walaŋ mede keleŋila nu naniutumbaiŋ wondi folooŋnit mokit tilak.’ \v 8 Bepaŋ’walaŋ mede agaŋ bikabuŋa kwetfoloŋ me’walaŋ mede hogok tagimneeŋ hatiiŋ hidi.” \p \v 9 Unduŋ yeniŋa kotigoŋ tomboyoula indiŋ yeniŋguk. “Hidi Bepaŋ’walaŋ mede bikabuŋa hide’walaŋ nadinadihik hogok keleeŋ indiŋ tiiŋ. \v 10 Mosesdi ‘Du maaŋge baha’walaŋ mede tiloloŋ titiŋdok’ yoguk, eŋ ‘Nebek niŋdi mimbeu medehaki yenimbune kaŋ ulukumuŋ titiŋdok’ yoguk. \v 11 Iŋgoŋ hidi indiŋ yoiŋ. ‘Nebek niŋdi miŋ be beu indiŋ nimbetik: Nemek du gamuŋa gehiulihidok u agaŋ Bepaŋdok siloŋ timilat, \v 12 adi unduŋ kedem yoŋa mimbeu mu yehitubu-lodaluwaak.’ \v 13 Hidi unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yotubufit tiiŋ. Eŋ Bepaŋ’walaŋ mede fee undugoŋ ulamoŋgofoiŋ.” \s1 Nemek fakaŋniŋdi me welehik mu tubukadakalak \r (Matiyu 15:10-20) \p \v 14 Unduŋ yeniŋa metam kotigoŋ kutiyenimbu buŋa bopneune yeniŋguk, “Mede i hanimbene nadiŋa nadidakale hinek tineŋ. \v 15-16 Nemek fakaŋniŋdi meeniŋ maaneŋ folak wendi kadakaniŋ mu tilak, moŋ hinek. Me maaneŋ hali fakaŋ labulak wondi biyagoŋ kadakaniŋ tilak.”\f + \fr 7:15-16 \ft Nadinadi me nolidi indiŋ yoiŋ. Mede diki indiŋ, “Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.”\f* \p \v 17 Unduŋ yeniŋa yot maaneŋ foune mihiŋiyedi mede u mebi yodakaleune nadidok yo niŋgiŋ \v 18 kaŋ yeniŋguk, “Hidi adi me noli dabugoŋ, nadinadihinit mokit. Mede deti mu nadidakaleiŋ? Nemek fakaŋniŋdi me maaneŋ fooŋ \v 19 weleŋ mu tubukadakalak. Adi kaba gineŋ ila fooŋ dapmaaŋ kumobom gineŋ folak doktiŋa wondi kadakaniŋ mu tilak.” Unduŋ yenindakaleeŋ yoguk, “Nanaŋe hogohogok adi nanaŋdok hogohogok.” \p \v 20 Tiŋa tomboyoula indiŋ yoguk, “Nemek me welehik maaneŋ hali labulak wendi kadakaniŋ tilak. \v 21 Kaŋ welehik maaneŋ kadakaniŋ indihidi labiiŋ: Nadisu kadakahi, kefifile titiŋ, kubo titiŋ, mehinek widihikumuŋ titiŋ, \v 22 nehi wapumgoŋ moŋgotdok titiŋ. Eŋ nemek kadakahi noli, me niŋ bomboŋ fofohi tinahukulune me nolidi nu tibit dabugoŋ adi tilak yo kakwihita tiiŋ, be sigitiŋalo tiiŋ, be me yeniwoliwolike tiiŋ, be me yalaŋ yeniiŋ. \v 23 Nadinadi undihidi me maaneŋ labuŋa mehinek yehitubu-kadakalak.” \s1 Tam niŋdi Jesu nimbulabulaye tuguk \r (Matiyu 15:21-28) \p \v 24 Unduŋ yeniŋa Jesu Taiya yokwet wapumneŋ uguk. Wooŋ kabup hebihale yot maaneŋ foguk iŋgoŋ dediŋ tiŋa kabup hale tuguk. Metam nadidapmaŋ timiyagiŋ \v 25 doktiŋa tam niŋ waabiŋiŋ yabapnit adi pilap hinek buŋa Jesu kayoŋ foloŋ maaŋ hali nimbulabulaye tuguk. \v 26 Tam u Gilikniŋ, ala yolikweli Fonisiya. Adi waabiŋiŋ Jesudi yabap kelemimbek yo buŋa niŋguk. \v 27 Kaŋ Jesudi indiŋ niŋguk, “Wapmihi’walaŋ nanaŋe yolom moŋgola kamo yemtoine tuwot mu tibek, doktiŋa timeŋ adi wapmihi nehi naaŋ tuwot tubune.” \p \v 28 Unduŋ yobune mede toboniŋ indiŋ tubu-udanemiŋguk, “Wapum, unduŋ iŋgoŋ oŋ, kamo heki adi wapmihi’walaŋ nanaŋe munamunam bahiŋ gineŋ maune uŋgoŋ naiŋ.” \p \v 29 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ niŋguk, “Medege unduŋ tubu-udanelaŋ doktiŋa kedem yokede wooŋ waabige kedebaaŋ hatak kaweŋ.” \v 30 Unduŋ niŋa niŋkulune wooŋ waabiŋiŋ agaŋ kedebaaŋ halune wo kaguk. \s1 Jesudi me kauleŋ tubukedebaguk \p \v 31 Unduŋ tiŋa kwet u bikabuŋa Saidon kwetneŋ yokwet wapuhi 10 yalakapmeeŋ wooŋ Galili Imeŋgwaŋneŋ wosuwaguk. \v 32 Uŋgoŋ wosuwaguk kaŋ metamdi me niŋ magi kauleŋ mede mu yoluguk nagila buŋa Jesudi kohoŋ me folooŋ foloŋ kameune kedebawek yo niŋgiŋ. \v 33 Kaŋ mehinek fee hakiŋ doktiŋa Jesu adi me u nagila nehi hogok wooŋ kohoŋ yalaki sumulune me magi ginaneŋ foguk, kaŋ maluluk ne kohoŋ foloŋ suwambali me kauleŋ mebelemŋiŋ wehemikuk, \v 34 tiŋa kunum foloŋ diweu loune munabut tiŋa indiŋ yoguk, “Efata.” (Indi’walaŋ mede foloŋ adi “tombek”). \p \v 35 Unduŋ yobune me u magi tombune mede kedem nadiguk, eŋ mebelem maaŋ lodaune mede kedem yoguk. \v 36 Unduŋ tiŋa metam mu yobihitneŋ yeniŋguk, iŋgoŋ adi gigine tiŋa gibita yoyaugiŋ. \v 37 Yobune metamdi mede u nadiŋa nadiune beweniŋgoŋ hinek tubune indiŋ niŋgiŋ, “Nemenemek momooŋ hinek tiŋa me mede mu nadiiŋ be yoiŋ yehitubu-kedebaune mede yoiŋ eŋ nadiiŋ.” \c 8 \s1 Jesudi metam 4 tausen nanaŋe yemguk \r (Matiyu 15:32-39) \p \v 1 Nai mu kweheyelune uŋaniŋgoŋ metam bop wapumdi kotigoŋ buŋa bopnegiŋ. Iŋgoŋ nanaŋehik moŋ, doktiŋa Jesudi mihiŋiye yehibopneeŋ yeniŋguk, \v 2 “Metam i nukut buŋa hatibune helebufa lufomkulitniŋ tilak, kaŋ nanaŋehik agaŋ dapmaune map tubu yabuŋa bulaniŋgoŋ nadiyemilat. \v 3 Metam noli kweetniŋ hinek bugiŋ doktiŋa map tiŋa agaŋ gweheye tiiŋ i yeniŋkulene uneŋ wooŋ noli talipmeŋ dauhik kulune maneeneŋ.” \p \v 4 Unduŋ yeniŋguk kaŋ mihiŋiyedibo indiŋ yogiŋ, “Kwet fiileŋ indineŋ nanaŋe deŋgoŋ yehitubu-mintaaŋ metam bop wapum i yemne natoki tineŋ?” \p \v 5 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeninadiguk, “Kaŋ hide’walaŋ belet dedigoŋ boihakiiŋ?” \p Yobune adibo yogiŋ, “7 hogok.” \p \v 6 Unduŋ nadiŋa metam yenimbune kwetfoloŋ fooŋ ila ugiŋ. Kaŋ belet 7 u moŋgo Bepaŋ niutumbaaŋ wobuŋa mihiŋiye yembune adibo metamdok yemtaugiŋ. \v 7 Unduŋ tiŋa pisi kuyahi lufom-kabe u moŋgola Bepaŋ niutumbaaŋ mihiŋiye yembune u maaŋ moŋgola metam dane-yembune nagiŋ. \v 8-9 Metam 4 tausen-di nanaŋe u naaŋ tuwot tigiŋ kaŋ nanaŋe nadikidiki tigiŋ u Jesu mihiŋiyedi moŋgola bondibondi 7 kadahitokogiŋ. Unduŋ tiŋa metam yeniŋkulu uune \v 10 Jesu adi mihiŋiyedut muwage gineŋ looŋ Dalimanuta kwetneŋ ugiŋ. \s1 Falisi hekidi Jesu kudi titiŋdok niŋgiŋ \r (Matiyu 16:1-4) \p \v 11 Wooŋ hatune Falisi heki adi Jesu hakukneŋ buŋa deti honeeŋ nagitnim yoŋa siweneeŋ indiŋ niŋgiŋ, “Du Bepaŋ’walaaniŋ biyagoŋ hinek nobu foweŋ kaŋ kudi niŋ tubune saŋiniŋge kanim.” \p \v 12 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesu adi munabut wapum tiŋa yeniŋguk, “Metam kobuhi hidi maŋgoŋde kudi tibe kakaŋdok naniiŋ? Nu biyagoŋ hinek hanilat, nu kunum gineniŋ kudi tifit tibit kaŋ hidi mu nadisukilitineŋ doktiŋa mu tibit.” \v 13 Unduŋ yeniŋa mihiŋiyedut muwage foloŋ looŋ ime fokolok logiŋ. \s1 Jesudi Falisi heki gineŋ yo mihiŋiye yeniŋkiliti tuguk \r (Matiyu 16:5-12) \p \v 14 Mihiŋiye adi belet moŋgotdok kaule tiŋa kubugoŋ hogok tiŋa ugiŋ \v 15 kaŋ Jesudi fafaŋeŋgoŋ hinek indiŋ yeniŋguk, “Hidi Falisi eŋ Helot heki’walaŋ belet tububedidok haguwo gineŋ ala nadinadiŋale hatiyaneeŋ.”\f + \fr 8:15 \ft Mede u mebi indiŋ: Falisi eŋ Helot heki’walaŋ titiŋhik adi belet tububedidok haguwo undiniŋ. Unduŋ doktiŋa hidi adi’walaŋ titiŋhik faki-kabe niŋ tineeŋ adi u-kabe wondigoŋ titiŋhik fofooŋ u kedem tubukadakawaak.\f* \p \v 16 Unduŋ yenimbu nehi uŋgoŋ kiyonadi tiŋa indiŋ yogiŋ, “Indi belet nemu moŋgo bumun doktiŋa unduŋ ninilak.” \p \v 17 Kaŋ Jesudi maŋgoŋdok yonadigiŋ u agaŋ nadiŋa yeniŋguk, “Hidi maŋgoŋde belet kauleeŋ biyabuŋa buŋit wendok yonadiiŋ? Mede mu nadiiŋbe, be mu nadidakaleiŋ? Hidi nadinadihinit mokit be? \v 18 Dauhik sipmakahi be? Be magihik kaulehi, mu naditomiiŋ be? \v 19 Koom metam 5 tausendok belet kohofukuŋ wobugut kaŋ naaŋ tuwot tubune nadikidiki bondibondi dediŋ kadahitokogiŋ?” \p Yeninadiune “12” niŋgiŋ. \p \v 20 “Kaŋ belet yawe 7 wobuŋa metam 4 tausen yembe naaŋ tuwot tigiŋ kaŋ nanaŋe nadikidiki bondibondi dediŋ kadahitokogiŋ?” \p Yeninadiune “7” niŋgiŋ. \p \v 21 Kaŋ yeniŋguk, “U agaŋ kagiŋ iŋgoŋ deti mu nadidakaleiŋ?” \s1 Jesudi me dausipmik niŋ tubukedebaguk \p \v 22 Jesu adi mihiŋiye dut wooŋ Besaida usuwaune metam nolidi me niŋ dawi sipmakaŋ nagi buŋa Jesudi tubutombek yo niŋgiŋ. \v 23 Kaŋ Jesudi me u kohoŋ foloŋ honeeŋ hamaneeŋ nagila nehi hogok yokwet magineŋ wooŋ maluluk dawi foloŋ suwambali kohoŋ dawi foloŋ kameeŋ ninadiguk, “Nemek kedembe yabulaŋ?” \p \v 24 Unduŋ nimbune me u diweeŋ yoguk, “Eeŋ, metam yabulat iŋgoŋ yabe bem dabugoŋ yawiiŋ.” \v 25 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudi kotigoŋ kohoŋ me u dawi foloŋ kameguk kaŋ diwedakaleeŋ nemenemek kedem yabuguk. \v 26 Kaŋ wooŋ yokwet maaneŋ mu fowek niheŋa niŋkulune yolide uguk. \s1 Pitadi Jesu’walaŋ mebi yodakaleguk \r (Matiyu 16:13-20; Luk 9:18-21) \p \v 27 Jesu adi mihiŋiye dut Galili bikabuŋa Sisaliya Filipaide ugiŋ. Talipmeŋ wooŋ mihiŋiye indiŋ yeninadiguk, “Metamdi nutok dediŋ hinek naniiŋ?” \p \v 28 Kaŋ adibo niŋgiŋ, “Nolidi Jon Imeyout Tububihit yoiŋ eŋ nolidi Ilaija yoiŋ, eŋ nolidi Jelemaiya yoiŋ, kaŋ nolidi polofet niŋ unduŋ yoiŋ.” \p \v 29 Unduŋ yobune nehibo yeninadiguk, “Kaŋ hidi hide nutok dediŋ naniiŋ?” \p Unduŋ yeninadiune Pitadi niŋguk, “Du adi Kilisto.” \p \v 30 Unduŋ nimbu yeniŋguk, “Nebek noli mu yenimbihitneeŋ. Moŋ hinek hanilat.” \s1 Jesudi kumuŋŋiŋdok yoguk \r (Matiyu 16:21-28; Luk 9:22-27) \p \v 31 Unduŋ yeniŋa kumuŋŋiŋdok indiŋ tububihila yeniŋguk, “Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapum heki eŋ Yodoko Mede hinale heki tiŋa Judahi’walaŋ me wapuhi noli adi Me Kobumuŋ medeŋiŋ mu nadiŋa folofigita wapum miŋa ulukumuneeŋ, iŋgoŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaak.” \p \v 32 Mede u yenindakaleune nadiŋa Pitadi Jesu ne hogok nagila wooŋ “Mede undiniŋ u mu yodok” yo kwihikwihileŋgoŋ nihep tuguk. \p \v 33 Kaŋ Jesu adi udaneeŋ mihiŋiye yabuŋa Pitadi mede yoguk u nadiune tuwot mu tubune niŋguk, “Sadaŋ, du tabaweŋ! Du mede yolaŋ woŋ adi Bepaŋ’walaŋ mede moŋ. Woŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ hogok.” \p \v 34 Unduŋ yoŋa mihiŋiye eŋ metam yenimbu buŋa bopneune yeniŋguk, “Nebek niŋdi nu nehikelewe nadiŋa ne’walaŋ weleŋ diniŋ be sigiŋ diniŋ nadinadi wabidapmaaŋ helemahelemaŋ koloŋdabekŋiŋ bemŋa nu nehikeleluwaak. \v 35 Kobuk nebek niŋdi hatihatiŋiŋ netok kahilewaak adi fiit timimbaak. Be nebek niŋdi nutok be Mede Momooŋdok tiŋa hatihatiŋiŋ bikabaak adi hatihati folooŋ kahilewaak. \v 36 Nebek niŋ adi kwetfoloŋ nemek fiila liwe tibaak wendok nadigalikaaŋ gigine hinek tihatilune hatihatiŋiŋ fiilune undiniŋgoŋ hinek kotigoŋ deŋaniŋ kaŋ tibaak? \v 37 Be weleŋ filaak wendok kibikoŋ maŋgoŋ kame hatibune tuwot hinek tibaak? Me niŋ kwetfoloŋ diniŋ bomboŋdok nadigalika tiŋa weleŋ kuyaniŋdok mu nadiŋa, be Bepaŋ sigilulum timimbaak adi hatihati folooŋ hinek deti kahilewaak? Moŋ hinehinek. \v 38 Eŋ nebek niŋ kobuk nai kadakaniŋ yendok, na be medene sigilulum tinimiŋa kwetfoloŋdok nadinadi hogok tibaak adi nubo udaneeŋ aŋelo uŋgoniŋ hekidut Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋŋiŋ foloŋ buneemneŋ me be tam u kibimaaŋ sigilulum timimbaat.” \c 9 \s1 Jesu namanda uŋgoniŋ tuguk \r (Matiyu 17:1-13; Luk 9:28-36) \p \v 1 Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanilat. Metam i ikiiŋ noli adi kumuŋ mu tiŋa hogok hatilune Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli saŋiniŋnit mintadakaleune kaneeŋ.” \p \v 2 Jesu adi melenai 6 hatiŋa Pita, Jems agaŋ Jon yanagila kweboboe kweheyeniŋ niŋ foloŋ looŋ nehi hogok hakiŋ. Hali kalune Jesu namanda uŋgoniŋ tubune \v 3 tinahukutŋiŋ adi fafau niyaniyaŋ hinek mintadapmagiŋ. Nebek niŋ kwetfoloŋ iŋoŋ nemek niŋ youtelu undiniŋ mintawekdok tuwot moŋ. \p \v 4 Unduŋ mintaune yakalune Moses dut Ilaija adi mintaaŋ Jesu dut mede yonadi ya tigiŋ. \v 5 Kaŋ Pitadi Jesu indiŋ niŋguk, “Hinale, kedem hinek indi maaŋ iŋgoŋ hakam, ale yoholaŋ lufomkulitniŋ manim, noli dutok, noli Mosesdok agaŋ noli Ilaijadok.” \v 6 Pita adi yabuŋa munta tiŋa mede mu nadidakaleeŋ hogok yofit tuguk. \p \v 7 Unduŋ tiŋa yatune mulukwaŋdi buŋa yehitumulune yali nadilune mulukwaŋ gineŋ mede niŋ indiŋ mintaune nadigiŋ, “Yadi na’walaŋ Mihine hinek, welenedi kahilelat. Ale hidi adi’walaŋ medeŋiŋ nadimiyaneeŋ.” \v 8 Unduŋ yobu udaneeŋ nebek noli uŋoŋ nemu kagiŋ, Jesu ne hogok yalune kagiŋ. \p \v 9 Unduŋ tiŋa kweboboe bikabuŋa foŋila foŋila Jesudi indiŋ yeniheŋa yeniŋguk, “Hidi nemek uŋgoniŋ hinek kaŋit i nebek nemu nimbihila hatibune Me Kobumuŋ adi kumuŋ gineniŋ kotigoŋ kaikaaŋ pilalaak.” \p \v 10 Unduŋ yenimbu medeŋiŋ tagimneeŋ nehi hogok uŋgoŋ yonadiŋa yogiŋ, “Kumuŋ gineniŋ pilalaak u mebi dediŋ hinek?” \v 11 Unduŋ yoŋa Jesu ninadigiŋ, “Maŋgoŋde Yodoko Mede hinale hekidi Ilaija adi timeŋ baak yoiŋ?” \p \v 12 Yonadiune yeniŋguk, “Ilaija adi biyagoŋ timeŋ buŋa nemenemek tiulidokowaak. Iŋgoŋ Yodoko Mededi indiŋ maaŋ yolak, Me Kobumuŋ adi medeŋiŋ mu nadiŋa, folofigita kisaŋ hinek mineeŋ. \v 13 Iŋgoŋ indiŋ hanimbe nadineŋ. Ilaija adi agaŋ buguk iŋgoŋ Yodoko Mededi yolak unduŋ, metamdi nemek nehi nadinadi hogok takaliŋa kaka timiŋgiŋ.” \s1 Jesu mihiŋiyedi yabap kelekutdok kwanaimiŋ tigiŋ \r (Matiyu 17:14-21; Luk 9:37-43) \p \v 14 Jesu tiŋa mihiŋiye adi fosuwaaŋ bulune metam feedi buŋa bopneeŋ yali yabulune Yodoko Mede hinale heki adi Jesu mihiŋiye noli dut siwe yatigiŋ. \v 15 Siwe tulune Jesu tiŋa mihiŋiye fosuwaune metam Jesu kaŋ sukuleeŋ kiyane wooŋ kagiŋ. \v 16 Kaŋ Jesudi mihiŋiye yeniŋguk, “Hidi adut siwe maŋgoŋde tiiŋ?” \p \v 17 Unduŋ yeninadiguk kaŋ me niŋdi niŋguk, “Hinale, nu mihine yabapnit mede mu yolak doktiŋa nagi bulat. \v 18 Yabap fomilakneŋ nai uŋaniŋ kwetfoloŋ maŋ, maŋiŋ faik tiŋa, maŋiŋ sikilitiŋa, folooŋ kohondakut tilak. Unduŋ doktiŋa mihigeyedi yabap kelekutneŋ yeniŋat kaŋ niŋkelekuliŋit iŋgoŋ mu labu bu-uŋak.” \p \v 19 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yenintoguk, “Hidige, detiŋa nadisukilitihik kuyaniŋ kabe! Nai dedigoŋ hidut hatiŋa hanimbe nadisukilitineeŋ? Mihi u nagila iŋgoŋ but!” \p \v 20 Yenimbu mihi u nagi wooŋ Jesu miŋgiŋ. Nagi wo mimbune yabapdi Jesu kaŋ mihi u tukulune maaŋ kwetfoloŋ hali kumuŋgweheye tiŋa maŋiŋ faik tiŋa tuguk, \p \v 21 Kaŋ Jesudi beu ninadiguk, “Nai deniŋ hinek i tububihila tuguk?” \p Ninadiguk kaŋ beudi yoguk, “Koom kuyanineŋ tugukdi titabulak. \v 22 Yabapdi nai fee hinek nagila tubukumuŋbe ime gineŋ be kudup gineŋ kulabulak. Du saŋiniŋge tuwot hakamulak nadikaŋ fiit inditok bulaniŋgoŋ nadiŋa nihitubu-lodaweŋ.” \p \v 23 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesudi niŋguk, “Maŋgoŋde saŋiniŋnedok naninadilaŋ? Me nadisukilitihinit adi nemenemek nehi kedem tineŋ.” \p \v 24 Nimbune yoguk, “Nadisukiliti tilat iŋgoŋ wapum moŋ doktiŋa nehitubu-lodaune wapumgoŋ bediwek.” \p \v 25 Unduŋ yayolu metam buŋa yehitumut tigiŋ, doktiŋa Jesudi yabap hogoli indiŋ niŋguk, “Yabap kauleŋ, mede mu yolaŋ, du mihi i weleŋ maaneŋniŋ labuŋa wooŋ kotigoŋ mu bu fomimbaaŋ. Moŋ hinek ganilat.” \p \v 26 Unduŋ nimbu yabap adi yakawe toŋa mihi u tukulune maaŋ kumuŋgweheye tiŋa halune labu bu uguk. Kaŋ mihi u kwetfoloŋ maaŋ dabaŋ wele hakuk, kaŋ metam adi agaŋ kumuŋa hatak yogiŋ. \v 27 Iŋgoŋ Jesudi kohoŋ foloŋ honeeŋ tubupilalu koloŋ yakuk. \p \v 28 Unduŋ tiŋa Jesu adi yot maaneŋ foguk, fooŋ nehi hogok hali mihiŋiyedi indiŋ ninadigiŋ, “Indi dediŋ doktiŋa yabap hogoli u niŋkelekutdok kwanaimiŋ tumun?” \p \v 29 Niŋgiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Yabap undihi yehikelekutdok talik noli nemoŋ. Talik kubugoŋ adi indiŋ: [Nanaŋe kameheŋa]\f + \fr 9:29 \ft Nanaŋe kamehep diniŋ mede u Gilik pepa noli gineŋ mu youkiŋ doktiŋa gimbahaŋ gineŋ youkumun.\f* ninadi kwanai tiŋa kedem yehikelekutdok.” \s1 Jesu kumuŋŋiŋdok kotigoŋ yeniŋguk \r (Matiyu 17:22-23; Luk 9:43-45) \p \v 30 Jesu mihiŋiye dut kwet u bikabuŋa wooŋ Galili kwet lekiŋgoŋneŋ uŋoŋ ugiŋ. Uŋoŋ wooŋ hatibune nebek niŋdi uŋoŋ hatak u mu nadineŋ yoŋa tuguk. \v 31 Unduŋ tiŋa nehi hogok hatiŋila mihiŋiye yeniyehitubu-didime kwanai tiŋa indiŋ yeniluguk. “Me Kobumuŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ kohohik foloŋ kameune ulukumuneeŋ kaŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ pilalaak.” \v 32 Adi unduŋ yenimbune mede wendiniŋ mebi mu nadidakalegiŋ doktiŋa mede wendok ninadinim yo nadigiŋ iŋgoŋ munta tiŋa wabigiŋ. \s1 Talitimeŋ titiŋdok mede \r (Matiyu 18:1-5; Luk 9:46-48) \p \v 33 Kafanaum wosuwaaŋ yot maaneŋ fooŋ Jesudi mihiŋiye indiŋ yeninadiguk, “Talipmeŋ buŋa maŋgoŋdok yonadiŋit?” \v 34 Unduŋ yeninadiguk kaŋ mihiŋiye adi talipmeŋ buŋila neeŋdi lekiŋgoŋhik gineŋ loloŋnit hinek tilak yoŋa yonaditabugiŋ doktiŋa meka tiŋa kabup ikiŋ. \v 35 Kaŋ Jesu adi kwetfoloŋ foilaŋa yenimbu buŋa bopneeŋ ilune yeniŋguk, “Nebek niŋdi talitimeŋ tibe nadiŋa netok nadiune fofoŋnit tubune me noli tipilapilaye tiyemuluwaak.” \p \v 36 Unduŋ yeniŋa wapmihi-kabe niŋ nagila lekiŋgoŋhik foloŋ kameu yalune toboŋa yeniŋguk, \v 37 “Nebek niŋdi nutok tiŋa wapmihi indiniŋ momooŋ timiluwaak adi nu maaŋ momooŋ tinamuluwaak, eŋ nebek niŋdi nu momooŋ tinamuluwaak adi nu hogok mu tinamuluwaak, me napmeune fogut adi maaŋ timiluwaak.” \s1 Nebek niŋ mik mu tinimilak adi yadi indi’walaŋ notnik \r (Matiyu 10:42; Luk 9:49-50) \p \v 38 Jondi Jesu indiŋ niŋguk, “Hinale, indi me niŋ du wohoge gineŋ yoŋa yabap yehikeleune kamun, iŋgoŋ adi indut tomboyoula du wanaŋ mu gehekeleyaulak doktiŋa moŋ nihemun.” \p \v 39 Unduŋ yobune Jesudibo indiŋ niŋguk, “Moŋ, u nihep mu titiŋdok. Nebek niŋdi nu wotnene yoŋa kudi tibaak adi naniŋkadaka mu tibaak. \v 40 Nebek niŋ mik mu tinimilak adi yadi indi’walaŋ notnik. \v 41 Biyagoŋ hinek hanilat. Nebek niŋ nu’walahi hiditok ‘Wapum’walaŋ kwanai-metam’ yoŋa ime-kabe hogok gihambaak siloŋ undiniŋ woŋadi tuwaŋit mokit mu halaak.” \s1 Kadakaniŋ mu titiŋdok diniŋ mede \r (Matiyu 18:6-9; Luk 17:1-2) \p \v 42 “Nebek niŋdi wapmihi kuyahi-kabe nadisukilitinamiiŋ u yehitubu-gweheyeune kadakaniŋ tineeŋ adi me u kawade bigim malabumuŋdi kodi foloŋ tehikapmaaŋ imeŋgwaŋ gineŋ tapmetukulune fooŋ kumuŋ tubune tuwot tibek. \v 43-44 Unduŋ doktiŋa kohogedi kadakaniŋ tubune kaŋ kohoge u udokokut tiluwaaŋ. Unduŋ tiŋa Hatihati Kobuli gineŋ kohoge fukuŋgoŋ hogok kedem waaŋ. Eŋ unduŋ mu tiŋa kohoge lufomnikoŋ hatibaaŋ adi kwet kadakaniŋ kudup kumuŋkumuŋnit mokit ha-dalakneŋ uŋoŋ fowaaŋ.\f + \fr 9:43-44 \ft eeŋ 9:46 Nadinadi me nolidi mede diki nimaaŋ yowo yendok mu tomboyoula youkiŋ kaŋ hatak nadiiŋ adi indiŋ. “Uŋoŋ foune binemdi hehisineeŋ u kumuŋ mu tineeŋ be kudup fafaŋeŋ hehidawaak u kumuŋ mu tineeŋ.” Yowo 48 gineŋ kedem kaweŋ.\f* \v 45-46 Be kayogedi kadakaniŋ tubune kaŋ kayoge u udokokut tiluwaaŋ. Unduŋ tiŋa Hatihati Kobuli gineŋ kayoge fukuŋgoŋ hogok kedem waaŋ. Eŋ kayoge lufomnikoŋ hatibaaŋ adi kwet kadakaniŋ gineŋ fooŋ kudupdok gigit tibaaŋ. \v 47 Be daugedi kadakaniŋ gineŋ ganagilune kaŋ kubugoŋniŋ kidila tukukut tiluwaaŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ kedem wo kawaaŋ. Eŋ dauge lufomnikoŋ hatibaaŋ adi kwet kadakaniŋ gineŋ fooŋ kudupdok gigit tibaaŋ. \v 48 Uŋoŋ foune binem hehisineeŋ u kumuŋ mu tineeŋ, be kudup fafaŋeŋ hehidawaak u kumuŋ mu tibaak. \v 49 Me hogohogok kudupdi feleŋ wele mintayembaak. \v 50 Feleŋ adi kobaŋ iŋgoŋ kobaŋiŋ dapmaune kotigoŋ koba mu tilak. Wendok tuwot hidi maaŋ feleŋ kobaŋ dabugoŋ mintaaŋ menot momooŋ tiŋa kulemaŋgoŋ hatiyaneeŋ.” \c 10 \s1 Kikabi diniŋ mede \r (Matiyu 19:1-12; Luk 16:18) \p \v 1 Unduŋ tiŋa Jesu adi kwet u biŋa Jodan ime meŋeŋa Judiya kwetneŋ loguk. Loune metam fee mumuyeŋgoŋ bugiŋ kaŋ feŋ tuluguk unduŋ Mede Momooŋ yeniŋguk. \v 2 Kaŋ Falisi noli adi buŋa detiŋa honeeŋ uutdok yo indiŋ ninadigiŋ, “Yodoko Medenikdi tam kedembe kelekutdok yolak be dediŋ? U ninimbu nadinim.” \p \v 3 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ Jesudibo yeninadiguk, “Mosesdi Yodoko Mede dediŋ haniŋguk?” \p \v 4 Yeniŋguk kaŋ yogiŋ, “Moses adi tam bibiŋdok yofafaŋe mede pepa foloŋ youlaŋa tam kedem bikabudok niniŋguk.” \p \v 5 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidi welehik fafaŋehi tiŋa mede nadinadi mu tiiŋ doktiŋa Mosesdi Yodoko Mede u youkuk. \v 6 Bepaŋ adi nemenemek yehitubu-mintaŋila me tiŋa tam wanaŋ yehitubu-mintaguk. \v 7 Unduŋ doktiŋa me niŋ adi mimbeu biyabuŋa tamŋiŋ’walaŋkade wooŋ galiŋa adi welehik be sigihikdi kubugoŋ mintaaŋ hatidemeek. \v 8 Unduŋ doktiŋa adi molomolom mu tamuk. Adi agaŋ kubugoŋ mintaaŋ hatiyamuk. \v 9 Bepaŋdi yehikiukuk doktiŋa meeniŋdi tuwot mu yehidanedok.” \p \v 10 Unduŋ yeniŋa yopmaŋ wooŋ mihiŋiyedibo mede wondok ninadigiŋ \v 11 kaŋ yeniŋguk, “Me niŋ adi tamŋiŋ kelekula tam gitipmuŋ nagilaak adi yofolokhik fafaŋeŋ u ulopmadiwaak doktiŋa kefifile diniŋ malabumuŋ hekiwaak. \v 12 Kaŋ tamdi yohoi kelekula me gitipmuŋ nagilaak adi maaŋ undugoŋ kefifile diniŋ malabumuŋ hekiwaak.” \s1 Jesudi wapmihi kahaŋ tiyemguk \r (Matiyu 19:13-15; Luk 18:15-17) \p \v 13 Metam noli adi wapmihihiye Jesudi kohoŋ kihik foloŋ kamewek yoŋa yanagila bugiŋ, kaŋ Jesu mihiŋiye adi yenihep tigiŋ. \v 14 Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesudi u kaune tuwot mu tubune mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Wapmihi biyabune nu’walaŋkade buneŋ. Kamehep mu tiyemineŋ. Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Uŋgoniŋ hatak u yadi wapmihi undihidegoŋ. \v 15 Biyagoŋ hinek hanilat. Nebek niŋ adi wapmihi-kabe dabugoŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ mu kahilewaak adi yadi uŋoŋ mu fowaak.” \v 16 Unduŋ yoŋa yehibopneeŋ noli yehitobo tiŋa kohoŋ mebihik foloŋ kameeŋ kahaŋ tiyemguk. \s1 Me bomboŋnit niŋdi Jesu kelewe yoguk \r (Matiyu 19:16-30; Luk 18:18-30) \p \v 17 Jesu kotigoŋ we tubune me niŋdi kiyane labuŋa mulelem timiŋa indiŋ ninadiguk “Hinale momooŋ, nu maŋgoŋ tiŋa hatihati dapmandapmaŋnit mokit kahilewaat?” \p \v 18 Unduŋ ninadiune Jesudibo indiŋ niŋguk, “Maŋgoŋde nu momooŋ nanilaŋ? Nebek niŋdi momooŋ nemu hatilak, Bepaŋdi hogok hatilak. \v 19 Yodoko Mede i agaŋ nadilaŋ. Du me widihikumuŋ mu tuluwaaŋ, hekimalam hidi kefifile mu taneeŋ, du kubo mu tuluwaaŋ, du menolidok yalaŋ mu yeniluwaaŋ, du maaŋge baha’walaŋ mede tiloloŋ tuluwaaŋ.” \p \v 20 Unduŋ yobune me wendibo niŋguk, “Hinale, nu koom kuyanineŋgoŋ Yodoko Mede u hogohogok agaŋ tagimneeŋ tugutdi titabulat.” \p \v 21 Unduŋ nimbune Jesudi kaŋ aditok nadimiŋa niŋguk, “Nemek kubugoŋ nimaaŋ titiŋdok hatak woŋ adi indiŋ. Bomboŋge hogohogok tuwadok boiune tuwaune muneeŋ u metam fiyewakahidok yembeŋ. Unduŋ tibeŋ kaŋ nemenemek momohi kunum gineŋ uŋgoŋ boigambu itneeŋ. Ale unduŋ tiŋa buŋa nu nehikeleweŋ.” \v 22 Unduŋ nimbune me u muneeŋ bomboŋ wapum hinek halimiŋguk doktiŋa mede u nadiŋa welemulap tiŋa uguk. \p \v 23 Me u uune Jesudi udaneeŋ mihiŋiye indiŋ yeniŋguk “Me muneeŋ bomboŋhinitdi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ u kahiledok kwanaimiŋ tiiŋ.” \v 24 Mihiŋiye adi u nadiŋa boho tigiŋ, kaŋ tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Wapmihineye, Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ kahiledok adi kwanaimiŋnit. \v 25 Kale kamel\f + \fr 10:25 \ft Kamel adi kale wapum, makau dabugoŋ.\f* adi buŋi ginaneŋ fofoŋdok kwanaimiŋ tuwot mu tibek, iŋgoŋ me muneeŋ bomboŋhinit adi Hatihati Uŋgoniŋ kahiledok kwanaimiŋ wapumgoŋ hinek tineeŋ.” \p \v 26 Mihiŋiye adi mede u nadiŋa boho kisaŋ tiŋa neŋdi kedem kahilewaak yoŋa nehi uŋgoŋ kiyonadi tigiŋ. \v 27 Kaŋ Jesudi yabuhohoŋe tiŋa yeniŋguk, “U meeniŋdi titiŋdok tuwot moŋ, iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋkade adi nemek u be u titiŋdok adi kwanaimiŋ mu tilak.” \p \v 28 Unduŋ yeniŋgguk kaŋ Pitadibo indiŋ yoguk, “I kaweŋ, indi nemenemek hogohogok biyabudapmaaŋ du gehikeleyam.” \p \v 29 Unduŋ nimbune yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanimbit. Nebek niŋ adi nutok be Mede Momooŋ doktiŋa yoli, be dali-kwayaŋiye, be miŋbeu, be wapmihi-tam, be dininaŋiŋ biyabuŋa baak \v 30 adi yot, be dali-kwayaŋ, be wiwiye, be miŋbeu, be wapmihi-tam, be dininaŋiŋdok baniŋ mu tuluwaak. Bepaŋdi fee hinek miluwaak. Eŋ Mede Momooŋ doktiŋa kwadi kaneeŋ adi kougoŋ hatihati dapmandapmaŋnit mokit kahileneeŋ. \v 31 Iŋgoŋ nai indinde loloŋhinit hatiiŋ feedi kougoŋ fofoŋhinit hatineeŋ. Kaŋ fofoŋhinit hatiiŋ feedi kougoŋ loloŋhinit hatineeŋ.” \s1 Jesu kumuŋŋiŋdok yenimbu nai lufomkulitniŋ tuguk \r (Matiyu 20:17-19; Luk 18:31-34) \p \v 32 Jesu adi mihiŋiye dut Jelusalemde lone logiŋ. Ne timeŋ uune mihiŋiye adi boho tiŋa mindaŋ keletalogiŋ. Kaŋ metam adi munta tiŋa mindaŋ yehikelegiŋ. Kaŋ Jesudi kotigoŋ mihiŋiye nehi hogok yanagi wooŋ nemek mintawaak wondok indiŋ yeniŋguk. \v 33 “Nadiiŋ be, ya agaŋ Jelusalemde loyam. Uŋoŋ Me Kobumuŋ bolik timimbune me Siloŋyot diniŋ talitimeŋ tiŋa Yodoko Mede hinale heki’walaŋ kohohik foloŋ lowaak. Loune kumuŋdok nindapmaaŋ Loma me heki’walaŋ kohohik foloŋ kameneeŋ, \v 34 kaŋ nimpekit tiŋa maluluk suwambali kiyegelepdi utubukadakaaŋ ulukumuneeŋ. Kaŋ helebufa lufomkulitniŋ hali kotigoŋ kaikaaŋ pilalaak.” \s1 Jems dut Jondi me loloŋhinit titiŋdok yogumuk \r (Matiyu 20:20-28) \p \v 35 Unduŋ yeniŋguk kaŋ Sebedi mihiŋiyat, Jems dut Jon adi wooŋ indiŋ niŋgumuk, “Hinale, indi nemek niŋ tinimdok nadiyamut.” \p \v 36 Unduŋ niŋgumuk kaŋ Jesudibo yeninadiguk, “Maŋgoŋ tihamdok nadiŋa yonadiyamuk.” \p \v 37 Kaŋ yogumuk, “Hatihati kobuli hauta wapumnit gineŋ looŋ popge uŋgoniŋ foloŋ ila indi ninigila noli kohoge didimeniŋneŋkade eŋ noli kohoge kapmadineŋkade nipmeune itemeet.” \p \v 38 Unduŋ niŋgumuk kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Hidi nemek u mebi mu nadidakaleeŋ hogok yofit tamuk. Hidi nu ime buukaaŋ nawaat u kedembe nademeek? Tiŋa Imeyout tinamneeŋ u hidi maaŋ kedembe youhamneeŋ?” \p \v 39 Kaŋ adibo yogumuk, “Eeŋ, indi kedem tidemeet.” \p Unduŋ yobu Jesudi yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek, nu ime buukaaŋ nawaatneŋ u hidi kedem nademeek, tiŋa Imeyout tinamneeŋ u hidi maaŋ youhamneeŋ, \v 40 iŋgoŋ hidi’walaaniŋ nediyeŋ nu kohone didimeniŋneŋkade eŋ kohone kapmadineŋkade iitdok u nu tuwot mu hanindapmawit. Woŋ adi Bepaŋ ne meeniŋ yabukahileeŋ gigit uyemguk adi hogok kahileneeŋ.” \p \v 41 Kaŋ mihiŋiye noli adi mede u nadiŋa meyatdok nadikadaka tiyemgiŋ \v 42 kaŋ Jesudi yenimbune buŋa bopneune indiŋ yeniŋguk, “Me nadisukilitihinit mokitdi mapme ila metam nadiyembu foune tipilapilaye kwanai titiŋdok yeniŋgigine tiiŋ. Kaŋ me loloŋhinit adi me fofoŋhinit yehitiŋafooŋ me bomboŋgi tiiŋ, hidi a nadiiŋ. \v 43 Iŋgoŋ hidi adi unduŋ mu tiyaneeŋ. Hidi’walaaniŋ nediyeŋ loloŋnit tibe nadiŋa kaŋ noli hogohogok hidi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ me fofoŋnit hatiŋa tipilapilaye kwanai tuluwaak. \v 44 Eŋ niŋdi talitimeŋ tibe nadiŋa kaŋ noliŋiye’walaŋ tipilapilaye-me hatiluwaak. \v 45 Unduŋ doktiŋa Me Kobumuŋ adi kwetfoloŋ iŋoŋ tipilapilaye timindok mu foguk, adi tobo metamdok tipilapilaye tiyemiŋa hatihatiŋiŋdi yehituwawe foguk.” \s1 Jesudi Batimaio dausipmik tubukedebaguk \r (Matiyu 20:29-34; Luk 18:35-43) \p \v 46 Jesu tiŋa mihiŋiye adi wooŋ Jeliko yokwetneŋ wosuwagiŋ. Ala Jesu adi mihiŋiye gut yokwet u bikabuŋa ulune metam bop wapumdi noŋgoŋ ugiŋ. Kaŋ Timaiyo mihiŋiŋ Batimaio adi dawi sipmakaŋ doktiŋa buŋa talipmeŋ ila nayo tuluguk. \v 47 Adi Jesu Nasaletniŋ bulak u nadiŋa indiŋ kutiguk, “Jesu, Dewit’walaŋ yalaki, nutok bulaniŋgoŋ nadiweŋ.” \p \v 48 Unduŋ kutiguk kaŋ metam nolidi nintoŋa kabup iitdok nihep tigiŋ. Iŋgoŋ adi tobo gigine tiŋa wapumgoŋ hinek kutiguk, “Dewit’walaŋ yalaki, nutok bulaniŋgoŋ nadiweŋ.” \p \v 49 Unduŋ kutiguk kaŋ Jesu uŋgoŋ yali metam yeniŋguk, “Nimbune iŋgoŋ bek.” \p Yeniŋguk kaŋ me dausipmik u indiŋ kutiniŋgiŋ, “Jesu ‘beŋ’ ganilak ale nadifo tiŋa pilali beŋ.” \v 50 Unduŋ kutinimbune dahidahiŋiŋ uŋgoŋ kwihikameeŋ pilali tatakula buguk. \p \v 51 Bune Jesudi ninadiguk, “Nu maŋgoŋ tigambit yoŋa kutinanilaŋ?” \p Unduŋ ninadiguk kaŋ me dausipmikdibo niŋguk, “Hinale, nu dau diwediwe tibe nadilat.” \p \v 52 Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Nadisukilitigedi gehitubu-kedebalak ale weŋ.” Unduŋ nilune nai uŋaniŋgoŋ dawi tombune diwedakaleeŋ Jesu keletauguk. \c 11 \s1 Jesudi doŋki foloŋ Jelusalem yokwet maaneŋ foguk \r (Matiyu 21:1-11; Luk 19:28-40; Jon 12:12-19) \p \v 1 Jesu eŋ mihiŋiye adi Jelusalem tubudulaŋila Oliwa Tuwai foloŋ Betefage dut Betani yokwet ikamukneŋ wosuwagiŋ. Uŋoŋ wosuwaaŋ Jesudi mihiŋiyat lufom mede indiŋ yeniŋa yeniŋkulu timeŋ ugumuk. \v 2 “Yokwet gu hatakneŋ uŋgoŋ wooŋ doŋki mihiniŋ niŋ tehiŋit yalek kademek. Adi foloŋ nebek nemu lo ila yaugiŋ u fiyali nagi iŋgoŋ budemek. \v 3 Kaŋ nebek niŋdi u maŋgoŋde tamuk haninadiune kaŋ indiŋ nindemek, ‘Wapumdi yolak doktiŋa nagiwooŋ kotigoŋ nagi budim.’” \p \v 4 Unduŋ yenimbune wooŋ yokwet maaneŋ fooŋ doŋki mihiniŋ talik uŋambuŋat tiiŋneŋ talik gagayeŋ yot yeyemeŋ tehigiŋ, u lokaŋ \v 5 yafiyatu me noli yamaŋgoŋ yakiŋ adi yabuŋa yeninadigiŋ, “Maŋgoŋde fiyakamuk?” \v 6 Unduŋ yonadigiŋ kaŋ adi Jesudi mede yoguk undugoŋ hinek yenimbu nadiyemgiŋ. \p \v 7 Kaŋ fiyali nagila wooŋ Jesu eŋ mihiŋiye noli hakiŋneŋ wosuwaaŋ dahidahi wahiniŋhik kwihiŋa moŋgola doŋki sigiŋ foloŋ iune Jesu looŋ ikuk. \v 8 Metam noliyeŋ dahidahi wahiniŋhik kwihiŋa moŋgola talik foloŋ gulup itaugiŋ, noliyeŋ bem taŋeniŋ hapmuŋhinit fidoko moŋgo talipmeŋ boituwat tigiŋ. \p \v 9 Kaŋ metam bop wapumdi timeŋ mindaŋ tiŋa indiŋ kutiŋa kakaligiŋ, “Nintilonim! Me i Wapum wou gineŋ bulak, Bepaŋdi kahaŋ timimbek! \v 10 Betnik Dewit’walaŋ Hatihati Kobuli bulak i Bepaŋdi kahaŋ timimbek! Bepaŋ kunum gineŋ nintilonim!” \v 11 Unduŋ toŋa wooŋ Jelusalem wosuwaaŋ Jesu Siloŋyotneŋ fooŋ nemenemek uŋoŋ yabudapmau bufaguk kaŋ fowooŋ mihiŋiye dut Betanide ugiŋ. \s1 Bem fik adi Jesu maŋiŋ mede keleeŋ kumuŋguk \r (Matiyu 21:18-19) \p \v 12 Heleune haniŋ Betani bikabuŋa uŋila talipmeŋ Jesu map nadiguk. \v 13 Ala kweetniŋ yali bem fik niŋ hapmuŋ kaŋ nadiŋa folooŋnit be yo uguk, yamaŋgoŋ wooŋ kaguk iŋgoŋ naiŋiŋ moŋ doktiŋa hapmuŋ hogok yabuguk. \v 14 Undiniŋ kaŋ Jesudi indiŋ niŋguk, “Nebek niŋdi du’walaaniŋ nanaŋe kotigoŋ nemu nawaak.” Unduŋ nimbune mihiŋiyedi mede u nadigiŋ. \s1 Jesudi Siloŋyot gineŋ figifigi mu titiŋdok yoguk \r (Matiyu 21:12-17; Luk 19:45-48; Jon 2:13-22) \p \v 15 Jelusalem wosuwaaŋ, Jesu Siloŋyot diniŋ hamuhe gineŋ fooŋ muneeŋ bomboŋ kibikibi hatigiŋ u yehikelepupuheneeŋ muneeŋ falik eŋ butigili tuwadok boiŋa ikiŋ kumopophik udakuyemguk. \v 16 Unduŋ tiyemiŋa metam Siloŋyotneŋ uŋoŋ bomboŋ moŋgo uuŋdok kamehep tiyemguk. \p \v 17 Unduŋ tiŋa yeniŋguk, “Youkudip gineŋ Bepaŋ’walaŋ mede indiŋ hatak, ‘Nu yotne u yadi metam kwetkwet hatiiŋ heki’walaŋ ninadi yot unduŋ yoneeŋ.’ Iŋgoŋ hidi unduŋ tubune kubome heki’walaŋ hebihathik kwet dabugoŋ tilak!” \p \v 18 Unduŋ tubune metam adi Jesu medeŋiŋ nadiune uŋgoniŋ hinek tuguk, doktiŋa Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Yodoko Mede hinale hekidi Jesu kaŋ munta tiŋa dediŋ hinek tiŋa ulukumunim yoŋa kiyonadi tigiŋ. \v 19 Unduŋ doktiŋa tebeledalune Jesu adi mihiŋiyedut yokwet wapum u bikabuŋa ugiŋ. \s1 Nadisukiliti folooŋ tiŋa Bepaŋ ninadidok \r (Matiyu 21:20-22) \p \v 20 Haniŋ timiŋ pilali ugiŋ. Talipmeŋ wooŋ bem fik sigeneeŋ kumuŋa yakuk. \v 21 Kaŋ Pita adi Jesudi mede yoguk u naditomuŋa niŋguk, “Hinale, i kalaŋ, du bem i niheguŋ kaŋ agaŋ sigeneeŋ yatak.” \p \v 22 Unduŋ niŋguk kaŋ adibo yeniŋguk, \v 23 “Nu biyagoŋ hinek hanimbit. Hidi welelufom mu tiŋa Bepaŋ nadisukiliti-mihinakaŋ kweboboe i kweli bikabuŋa tatakula imeŋgwaŋ gineŋ fofoŋdok nimbune kedem tibek. \v 24 Unduŋ doktiŋa indiŋ hanimbit. Hidi Bepaŋ nemek niŋdok ninadiŋa kaŋ agaŋ nimbek hinek u nadisukilitiŋa niyaneeŋ wondok hamuluwaak. \v 25 Ale ninadi tine kaŋ me noli’walaŋ kadakaniŋ bimiŋa Behik kunum gineŋ ninadiune hidi’walaŋ kadakaniŋhik kedem bihamuluwaak. \v 26 [Eŋ hidi me noli’walaŋ kadakaniŋhik mu biyembune Behik kunumneniŋ adi maaŋ undugoŋ hidi’walaŋ kadakaniŋhik mu bihamuluwaak.]” \s1 Jesu’walaŋ saŋiniŋdok ninadigiŋ \r (Matiyu 21:23-27; Luk 20:1-8) \p \v 27 Jelusalemde kotigoŋ udaneeŋ ugiŋ. Wooŋ Jesu Siloŋyot diniŋ hamuhe gineŋ foune Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi, eŋ Yodoko Mede hinale eŋ me wapuhi adi wooŋ indiŋ ninadigiŋ, \v 28 “Du nediyeŋdi kwanai i titiŋdok saŋiniŋ gamuŋa ganindapmaune tilaŋ?” \p \v 29 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Nubo mede-kabe kubugoŋ hinek haninadiwit, kaŋ u tubu-udaneune habuŋa nubo nediyeŋdi kwanai i titiŋdok saŋiniŋ namuŋa nanindapmaune maŋiŋ mede tagimneeŋ kwanai i tilat wendok hanimbit. \v 30 Jon Imeyout kwanai tuguk u neeŋdi nindapmaguk. Bepaŋdi be kwetfoloŋ medi nindapmagiŋ?” \p \v 31 Unduŋ yeninadiune adi mede toboniŋ dediŋ tubu-udanenim yoŋa nehi uŋgoŋ kiyonadi tigiŋ. “Indi Bepaŋ yonim adi indiŋ ninimbek, ‘Kaŋ hidi maŋgoŋde medeŋiŋ mu nadisukilitigiŋ?’ \v 32 Tiŋa undugoŋ metam hogohogokdi Jondok polofet niiŋ doktiŋa kwetfoloŋ me yonene adi dediŋ tinimneneŋ.” \v 33 Unduŋ yonadibediŋa moŋ kaŋ “Mu nadiyam” niŋgiŋ. \p Kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Hidi mu yobihikiiŋ doktiŋa nu undugoŋ neeŋ nanindapmaune kwanai i tilat u nu maaŋ mu hanimbit.” \c 12 \s1 Me niŋ wain fiye diniyetiŋa kwet niŋ uguk \r (Matiyu 21:33-46; Luk 20:9-19) \p \v 1 Unduŋ yeniŋa yoyout mede indiŋ yeniŋguk, “Me niŋ adi wain fiye tiŋa gimbahaŋ ibikelemadi tuguk. Unduŋ tiŋa wain folooŋ yalifilifiliyedok bom niŋ dobuŋa maliŋ tutumbaguk. Unduŋ tiŋa me looŋ yali fook titiŋdok falik ibiguk. Unduŋ tubudapmaaŋ wain fiyeŋiŋ me noli yenimbu kadokoune ne niŋkade uguk. \v 2 Ala hatige hatige wain agaŋ folooŋ moŋgotdok nai tuguk kaŋ aditok nenobu boineŋ yoŋa tipilapilayeŋiŋ niŋ niŋkulune buguk. \v 3 Kaŋ me wain fiye kadoko tigiŋ hekidi wihitnadiŋa hogok kameune udaneeŋ uguk. \v 4 Kaŋ kotigoŋ niŋbo nimbune buguk, u maaŋ honeeŋ mebi foloŋ ulaŋa nemek mekaŋmekaŋ timiŋgiŋ. \v 5 Unduŋ tigiŋ kaŋ niŋbo nimbune buguk u ulukumuŋ tigiŋ. Kaŋ mindaŋ me noli yenimbu bugiŋ u noli widihiŋa noli widihikumuŋ tigiŋ. \v 6 Kaŋ mindaŋ hinek ne mihiŋiŋ weleŋdi kahileguk u kameu buune medeŋiŋ kedem nadiŋa nemek momooŋ timineŋ yoŋa nimbune buguk. \v 7 Iŋgoŋ me wain fiye kadoko tigiŋ heki adi kaŋ yogiŋ, ‘Adi kuyendi hatigene wain fiye i kahilewaak oŋ! Unduŋ doktiŋa ulukumuŋa wain fiye i indetok kahileneem.’ \v 8 Unduŋ yoŋa me u ulukumuŋa gimbahaŋ magineŋ tukukiŋ.” \p \v 9 Unduŋ yenindapmaaŋ indiŋ yeninadiguk, “Unduŋ tubune wain fiye molom adi dediŋ tibek? Wabiŋa ne buŋa me wain fiye kadoko tiiŋ u widihikumuŋa wain fiye u me nolidok yembek. \v 10 Youkudip Mede i mube kunali kaiŋ? \q1 ‘Yot mamaŋ me hekidi taka fofooŋ niŋ moŋ yo tukukiŋ iŋgoŋ taka u mindaŋkade taka kobumuŋ mintaguk. \v 11 Wapumdi kudi u tuguk u kanene uŋgoniŋ hinek tilak.’” \p \v 12 Yoyout u Judahi me talitimeŋ heki aditok yenilak u agaŋ nadikiyondaaŋ Jesu honeeŋ uutdok nadigiŋ iŋgoŋ metam doktiŋa nadibedi tiŋa bikabuŋa ugiŋ. \s1 Jesu muneeŋdok ninadi tigiŋ \r (Matiyu 22:15-22; Luk 20:19-26) \p \v 13 Judahi me wapuhidi Falisi noli eŋ Helot’walaŋ me noliŋiye yeniŋkulu wooŋ Jesu tikamanda timimbune nemek neeŋ yokadakaune honeeŋ mede gineŋ kameŋdok yoŋa yeniŋkulune ugiŋ. \v 14 Jesu hakukneŋ wooŋ niŋgiŋ, “Hinale, indi du’walaŋ mebige agaŋ nadiyam, du mede biyagoŋ hogok yolaŋ. Tiŋa undugoŋ, du nebek niŋdok munta mu tilaŋ, me loloŋnit be fofoŋnit wanakaŋ mede didimeniŋgoŋ ninilaŋ. Eŋ mede biyagoŋ gineŋ hogok metam Bepaŋ’walaŋ titiŋŋiŋ momooŋ ninindidimelaŋ. Unduŋ doktiŋa ninimbu nadinim. Indi Lomahi’walaŋ mapme Sisadok takis kameyam u du nadiune kedem be tilak be moŋ? \v 15 Muneeŋ u kedem kameyaneem be moŋ?” \p Unduŋ yobune Jesu adi yalaŋhik diniŋ mebi u agaŋ kanadiŋa indiŋ yeniŋguk, “Hidi maŋgoŋde naniŋkamanda tiiŋ? Muneeŋ neeŋ tiŋa bu nambune kawit.” \v 16 Unduŋ yenimbu muneeŋ niŋ tiŋa bu miŋgiŋ kaŋ yeniŋguk, “Welewele tiŋa kudi i nedi’walaŋ?” \p Kaŋ yogiŋ, “Sisa’walaŋ.” \p \v 17 Kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Nemek Sisa’walaŋ u Sisadok miyaneeŋ, eŋ Bepaŋ’walaŋ u Bepaŋdok miyaneeŋ.” Unduŋ yenimbu adi nadiŋa boho tigiŋ. \s1 Kumuŋa pilapilatdok Jesu ninadigiŋ \r (Matiyu 22:23-33; Luk 20:27-40) \p \v 18 Adi ulune Sadusi hekidibo Jesu ninadine bugiŋ. Me heki u metam kumuŋa koti mu pilatneeŋ yoyagiŋ ala buŋa niŋgiŋ, \v 19 “Hinale, Mosesdi Yodoko Mede indiŋ youtnimguk, ‘Me niŋ adi tam tiŋa wapmihi nemu yehitubu-mintaaŋ kumumbune kaŋ me wendiniŋ kwayaŋdibo tam kahat uŋakoŋ nagila wapmihi me kumuŋ tugukdok yehitubu-mintamiluwaak.’ \p \v 20 “Indi’walahi hekidalit 7 hatigiŋ ala Tuwodi tam niŋ nagikuk. Nagila wapmihi nemu yehitubu-mintaaŋ kumuŋguk. \v 21 Kaŋ Monedibo tam kahat uŋakoŋ nagikuk, iŋgoŋ wapmihi nemu mintaune kumuŋguk. Kaŋ Gikdibo tam uŋakoŋ nagila undugoŋ tuguk. \v 22 Unduŋ hogok titawooŋ kwayahik dikineŋdi nagila kumumbune tam u maaŋ hogok hatiŋa kumuŋguk. \v 23 Me hekidalit 7 adi tam kubugoŋ uŋakoŋ nagikiŋ ala kougoŋ nai wapum foloŋ pilatneeneŋ tam u neditok tibaak?” \p \v 24 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Hidi Yodoko Mede be Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ mu kanadidakaleeŋ mede yogiyondafit tiiŋ. \v 25 Indiŋ nadineŋ, kougoŋ nai wapum foloŋ pilali metamdi hekimalam mu tineeŋ. Adi kunum foloŋ aŋelo hatiiŋ undihi mintaaŋ hogok hatineeŋ. \p \v 26 “Tiŋa hidi kumuŋa pilapilatdok maaŋ yoiŋ doktiŋa indiŋ hanimbe nadineŋ. Moses’walaŋ pepa gineŋ kahat niŋ bem daguk wondiniŋ hatak u hidi mu binek kunali nadidakaleiŋ. Uŋoŋ indiŋ youkiŋ, ‘Bepaŋdi Moses indiŋ niŋguk, “Nu Abalaham eŋ Aisak tiŋa Jekop heki’walaŋ Bepaŋ.”’ \v 27 Adi yadi kumuhi’walaŋ Bepaŋ moŋ. Adi yadi kaipmuhi’walaŋ Bepaŋ. Unduŋ doktiŋa hidi mede yotubugiyonda kisaŋ hinek tiiŋ.” \s1 Jesu Yodoko Mede wapum be loloŋnitdok ninadigiŋ \r (Matiyu 22:34-40) \p \v 28 Unduŋ yenimbune Yodoko Mede hinale niŋ adi Jesudi Sadusi heki mede momooŋ hinek tubu-udaneyemguk kaŋ nadiŋa adibo buŋa indiŋ ninadiguk, “Yodoko Mede deŋdi noli yalakapmeeŋ timeŋ hinek tilak.” \p \v 29 Unduŋ ninadiguk kaŋ Jesudi niŋguk, “Yodoko Mede timentimeŋ hinek adi yendi tilak: ‘Isilaehi, hidi nadineŋ. Wapum ne kubugoŋ adi Bepaŋnik. \v 30 Unduŋ doktiŋa du Wapum Bepaŋge welege be munabulige be nadinadige be saŋiniŋgedi aditok hogok mindapmaluwaaŋ.’ \v 31 ‘Eŋ datok nadilaŋ undugoŋ hinek metam nolidok nadiyemuluwaaŋ.’ Yodoko Mede lufom yendi wapuhi be loloŋnit hinek tamuk.” \p \v 32 Unduŋ nimbu Yodoko Mede hinaledi yoguk, “Kedem hinek, hinale, du yolaŋ u biyagoŋ. Wapum ne kubugoŋ adi biyagoŋ Bepaŋnik, adi undiniŋ nimaaŋgoŋ nemu hatilak. \v 33 Unduŋ doktiŋa metam adi welehik be nadinadihik be saŋiniŋhik u aditok hogok mindapmayaneeŋ, tiŋa nehitok nadiiŋ undugoŋ metam nolidok nadiyemaneeŋ, Yodoko Mede lufom yendi yom bibiŋdok hemundumunduŋe mebimebi u yalakapmeyamuk.” \p \v 34 Jesudi medeŋiŋ nadiune utumbau niŋguk, “Du Bepaŋ’walaŋ hatihati kobut agaŋ tubudula hinek tilaŋ.” Mede u yodapmaune munta tiŋa kotigoŋ nebek niŋdi yonadi nemu tigiŋ. \s1 Jesudi Kilistodok yeninadiguk \r (Matiyu 22:41-46; Luk 20:41-44) \p \v 35 Jesu Siloŋyotneŋ Mede Momooŋ yeniŋa yonadi niŋ indiŋ tuguk, “Yodoko Mede hinale heki adi maŋgoŋde indiŋ yoiŋ, Kilisto adi Dewit’walaŋ yalakiŋiŋ? \v 36 Uŋgoniŋ Munabulidi Dewit indiŋ nimbune yoguk, ‘Wapumdi nu’walaŋ Wapumne indiŋ niŋguk, Du kohone didimeniŋneŋkade itune memikgeye kayoge falipmeŋ yapmewaat.’ \v 37 Dewit adi ‘Wapumne’ niŋguk kaŋ dediŋ tiŋa Kilisto adi Dewit yalakiŋiŋ tilak?” \s1 Yodoko Mede hinale hekidok yoguk \r (Matiyu 23:1-36; Luk 11:37-54; 20:45-47) \p Unduŋ yobu metam nadifo foloŋ ila nadigiŋ. \v 38 Mede yeniŋa indiŋ yeniŋguk, “Yodoko Mede hinale heki hatiiŋneŋ doktiŋa nadinadiŋila hatiyaneeŋ. Adi yadi tinahukut kweheyehi tiŋa yowawaliweŋ uune metamdi momooŋ tiyemiŋa yeniutumba titiŋdok nadiiŋ, \v 39 tiŋa hinamuni nai gineŋ be bopyotneŋ me wohiyenit’walaŋ pop foloŋ iitdok nadiiŋ. \v 40 Adi tam kahat heki yohineŋ wooŋ yalaŋ yeniŋa kubo tiyemiiŋdigoŋ metam dauhik gineŋ Bepaŋ niutumba nai kweheyeniŋ hati tiiŋ. Me heki undihi adi hatigene kougoŋ kibikoŋ malabumuŋ hekineeŋ.” \s1 Tam kahat niŋ muneeŋŋiŋ Siloŋyotneŋ boidapmaguk \r (Luk 21:1-4) \p \v 41 Jesu Siloŋyotneŋ fooŋ siloŋ boiboi tagiŋneŋ gagayeŋ ila yabune metam buŋa muneeŋ boigiŋ. Me muneeŋhinit adi buŋa wapumgoŋ-kabe boigiŋ \v 42 kaŋ tam kahat fiyewakaŋ niŋ adi buŋa muneeŋ gimihi lufom hogok boiguk. \v 43-44 U kaŋ mihiŋiye yenimbune buŋa bopneune yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanilat, metam hogohogok noli muneeŋhik boiŋit iŋgoŋ dumuŋhikdok uŋgoŋ hayembune boiŋit. Kaŋ tam kahat fiyewakaŋ adi u-kabe boihatilak u agaŋ boidapmaŋak doktiŋa adi boiŋak wendi noli boiŋit yalakapmeŋ tiŋa wapumgoŋ hinek boiŋak.” \c 13 \s1 Jesudi kawadeyot fofohidok yoguk \r (Matiyu 24:1-2; Luk 21:5-6) \p \v 1 Jesu Siloŋyot biŋa folune mihiŋiŋ niŋdi niŋguk, “Hinale, kawade yot fofohi hinek gu yabeŋ.” \p \v 2 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Kawade yot fofohi u yabulaŋ u memik hekidi ubulagineeŋ youpupuhene-kudapmaune molomolom mapupuheneeŋ ila-uneeŋ.” \s1 Nai wapum diniŋ mede \r (Matiyu 24:3-14; Luk 17:22-24; 21:7-19) \p \v 3 Jesu Oliwa Tuwai foloŋ itune Pita, Jems, Jon agaŋ Endulu nehi hogok lokaaŋ ninadigiŋ, \v 4 “Nemek u nai deniŋ hinek mintawaak, ninimbune nadinim, eŋ nai dulalune timeŋ maŋgoŋ mintawaak?” \p \v 5 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Tikamanda tihamuŋa nadinadihik tubugiyondaneeneŋ ala nadinadiŋila hatiyaneeŋ. \v 6 Metam feedi buŋa nu wotnene foloŋ yokamanda indiŋ tineeŋ, ‘Nu na iŋakoŋ.’ Unduŋ yoŋa metam fee yehitubu-giyondaneeŋ. \v 7 Hidi mik wapum mintaune gigilitŋiŋ nadineeŋ, be mik kwet niŋkade gwaŋ mintawe tubune gigitŋiŋ hogok nadiŋa munta tiŋa heheleeŋ nadibediŋa nai agaŋ dulalak mu yoneeŋ. Nemenemek undihi mintaneeŋ iŋgoŋ nai wapum adi pilap mu mintawaak. \p \v 8 “Kwetkwet mik mintaune kwet wapuhi be kwet kuyahi adi nehi uŋgoŋ kibikibi mindobuneeŋ. Kaŋ yokwet noli gineŋ map wapum mintawaak, eŋ kwetkwet kenim titawaak. Nemek hogohogok u mintawaak, kaŋ nai wapum diniŋ folofigita adi nai uŋaniŋ tububihila tamwoidi wapmihi yanagitne nadiiŋ undiniŋ mintawaak. \v 9 Hidi hide nadinadiŋila hatineeŋ. Nutok tiŋa Mede Momooŋ yoneeŋ kaŋ hanagila mede gineŋ hapmeneeŋ, eŋ bopyotneŋ hanagila fooŋ hehiwihitnadineeŋ, eŋ me mapme loloŋhinit be me wapuhi heki’walaŋ namandahik gineŋ looŋ yali Mede Momooŋ yohautaneeŋ. \v 10 Timeŋ Mede Momooŋnedi kwetkwet hautadapmaune nai wapum mintawaak. \v 11 Gigitne yoyauneeŋ kaŋ hanagila mede gineŋ uneeŋ kaŋ mede dediŋ yodok wendok nadibedi mu taneeŋ. Mede yodok nai tubune Uŋgoniŋ Munabulidi hanimbune yoyaneeŋ. \p \v 12 “Me noli nehi’walaŋ kwayahiye be dahiye bolik tiyembune widihikumuneeŋ, be behiyedi wapmihihiye bolik tiyembune widihikumuneeŋ be wapmihidi mehim-behiye’walaŋ mede wobuŋa bolik tiyembune widihikumuneeŋ. \v 13 Tiŋa metam hogohogok nutok tiŋa hidi habukwihita tineeŋ. Iŋgoŋ nemek unduŋ mintalune nebek niŋ fafaŋe tiŋa hatibaak adi Bepaŋdi tubulodaune Hatihati Kobuli kahilewaak.” \s1 Nai kadakaniŋ hinek \r (Matiyu 24:15-28; Luk 21:20-24) \p \v 14 (Nebek i kunataŋ, du kunali nadidakale hinek tibeŋ.) “Nemek kadakaniŋ hinehinek wendi kwet mu yayatdok gineŋ yalune kaŋ metam Judiya kwetneŋ hatineeŋ hidi momoŋ tuwai foloŋ loneeŋ. \v 15 Be me niŋ yot foloniŋ halaak adi fooŋ tinahukutŋiŋ kaliŋ yot maaneŋ mu fowaak, \v 16 be me niŋ kade gineŋ hatibaak adi yopmande tinahukutŋiŋ kaliŋ mu waak. \v 17 Hidige! Nai uŋaniŋ, tam mihiwelehinit eŋ tam eyaŋhinit adi kada, dediŋ tineeŋ. \v 18 Nemek u kadakaniŋ hinek mintawaak doktiŋa hidi Bepaŋ ninadiune u gwi nai gineŋ hinek mu mintawaak. \v 19 Koom tububihila Bepaŋdi kwet kunum yehitubu-mintagukneŋ nemek malabumuŋ mintagiŋ iŋgoŋ yendi yalakapmeŋ tiŋa mintaune mindaŋ kotigoŋ undiniŋ nemu mintawaak. \v 20 Nemek malabumuŋ u nai kweheyeniŋgoŋ mintadok iŋgoŋ oŋ, Wapumdi metamŋiye koom netok gigit yehidaneguk aditok nadiŋa nai-kabe ulatifoguk. Nai mu ulatifowe tuguk binek wa nebek nemu hatiluwek, kumuŋdapmaŋ taneŋ. \p \v 21 “Nai uŋaniŋ nebek niŋdi ‘Kilisto iŋoŋ hatak,’ be ‘Kilisto gwaŋ hatak,’ hanimbune medeŋiŋ mu nadimineeŋ hinek. \v 22 Nai uŋaniŋ Kilisto yalayalaŋ eŋ polofet yalayalaŋ fee mintaaŋ kudi wapuhi saŋiniŋhinit titauneeŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋdi metam netok gigit yoŋa yabukahileguk u nadisuhik tubugiyondadok kwanai tineeŋ, iŋgoŋ adi nadisuhik tubugiyondadok saŋiniŋ mu hatak doktiŋa kwanaimiŋ tineeŋ. \v 23 Nemek mintawaak hogohogok u agaŋ hanimbihitat. Unduŋ doktiŋa nadinadiŋila hatiyaneeŋ.” \s1 Me Kobumuŋ busuwawaak naiŋiŋ \r (Matiyu 24:29-31; Luk 21:25-28) \p \v 24 “Nemek malabumuŋ u mintaune yagigi mu hatiŋila meledibo mambip tibaak eŋ muyakip maaŋ hauta mu tibaak, \v 25 kaŋ bamholiŋa heki kunum gineniŋ kwehik biŋa diliteleeŋ maneeŋ. Kaŋ kunum mahamulune nemenemek hogohogok waliwali tiŋa igiyonda tineeŋ. \v 26 Unduŋ tineeŋ kaŋ nai uŋaniŋ Me Kobumuŋ adi mulukwaŋ foloŋ hauta holiholiŋe tiŋa saŋiniŋ wapumnit busuwaune kaneeŋ. \v 27 Busuwaaŋ aŋeloŋiye yeniŋkulune kwet tububihila hali wooŋ daŋ hadapmalak wendok tuwot tuŋtuŋ fodapmaaŋ metamŋiye yabukahileeŋ yehidaneguk hogohogok u yehibopneneeŋ.” \s1 Jesudi kone foloŋ yoyout tuguk \r (Matiyu 24:32-35; Luk 21:29-33) \p \v 28 “Bem kone u kaŋ nadineŋ. Hapmuŋ madapmaune hapmuŋ gitipmuŋ duhulak kaŋ meleyaŋ nai yoyam. \v 29 Undugoŋ hinek nemek u mintaune kaŋ agaŋ nihitubu-dulaaŋ yeme foloŋ yatak nadiyaneeŋ. \v 30 Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Metam kumuŋdapmaŋ mu tulune nemenemek i mintawaak. \v 31 Kwetkunum adi liwe tidemeek iŋgoŋ nu’walaŋ medene adi tuwot mu liwewaak.” \s1 Nebek niŋdi helebufa nai be mele nai mu nadilak \r (Matiyu 24:36-44) \p \v 32 “Tiŋa nebek niŋdi helebufa nai be mele nai deniŋ hinek nemek i mintawaak u mu nadilak. Aŋelo heki kunum gineŋ hatiiŋ adi maaŋ mu nadiiŋ. Eŋ Bepaŋ mihiŋiŋdi maaŋ undugoŋ mu nadilak. Bepaŋ ne hogok nadilak. \v 33 Unduŋ doktiŋa nadinadiŋila hatiyaneeŋ, nai hinek mu nadiiŋ doktiŋa damodamo mu taneeŋ, hautakut tiŋa hatiyaneeŋ. \p \v 34 “Nemek u mintawaak adi indiniŋ. Me niŋdi yoli bikabuŋa dambek wene tipilapilayeŋiye kwanai molomolom daneyemiŋa me yeme kadoko tilak adi yeme momooŋgoŋ kadokowek niŋa yaulak undiniŋ. \v 35 Yot molom adi deniŋ hinek baak. Tebele bek, be timiŋ lekiŋgoŋ bek, be helehelede, be haniŋ bek, u hidi mu nadiiŋ doktiŋa nadiŋila woom tiŋa hatiyaneeŋ. \v 36 Tigene pilap nobu busuwaaŋ habune damo deihatneneŋ ala. \v 37 Unduŋ doktiŋa hidi be metam noli wanakaŋ indiŋ hanilat, busuwabusuwa naiŋiŋdok woom tiŋa kaipmuŋ hatiyaneŋ.” \c 14 \s1 Jesu uutdok talii lohigiŋ \r (Matiyu 26:1-5; Luk 22:1-2; Jon 11:45-53) \p \v 1 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok eŋ belet haguwonit mokit, sipakaŋ wondok hinaŋ titiŋdok helebufa lufomuk hatune, me Siloŋyot diniŋ talitimeŋ eŋ Yodoko Mede hinale heki adi Jesu dediŋ tiŋa nehi hogok kabup honeeŋ nagi wooŋ utnim yoŋa talii lohigiŋ. \v 2 Tiŋa indiŋ yogiŋ, “Hinamuni nai foloŋ adi mu tinim. Undineŋ adi tiyaugene metamdi mik tubupilatneeneŋ.” \s1 Tam niŋdi Jesu haguwo ime munduŋ momooŋdi yougomguk \r (Matiyu 26:6-13; Jon 12:1-8) \p \v 3 Jesu adi Betani uŋoŋ Saimon koom wede haki tuguk adi yolineŋ nanaŋe hanalune, tam niŋ adi fooŋ ime munduŋ momooŋ hinek wou “nat” yoiŋ, toutŋiŋ kawadedi tigiŋ eŋ tuwaŋiŋ adi loloŋnit hinek, u tiŋa buŋa tout maŋiŋ ugolooŋ ime u Jesu mebi foloŋ yougomguk. \v 4 Kaŋ metamdi kaŋ nadikadaka tiŋa nehi uŋgoŋ indiŋ yogiŋ. “Maŋgoŋde ime munduŋ momooŋ hinek i tububi tilak? \v 5 Ime u 1 tausen\f + \fr 14:5 \ft Koom behepneŋ mede gineŋ 30 kina youkiŋ eŋ Bagi Mede gineŋ 300 kina youkiŋ. Kaŋ Numaŋgoŋ mede gineŋ 1 tausen kina youkumun u mebi indiŋ doktiŋa molomolom youkam. Koom gulet kubugoŋ maaneŋ muneeŋ kwanai tiŋa muneeŋ beyagiŋ u tuwaŋiŋ fofoŋnit. Iŋgoŋ kobuk nai indinde gulet kubugoŋ maaneŋ muneeŋ kwanai tiŋa muneeŋ beiŋ adi loloŋnit. Unduŋ doktiŋa kunakunat molomolom youkumun. \f* kinadok tuwaune muneeŋ fiyewakahi yemdok iŋgoŋ unduŋ tilak” yoŋa ninto kisaŋ hinek tigiŋ. \p \v 6 Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Bikabune tibek. Hidi maŋgoŋde tam i malabumuŋ miiŋ? Adi titiŋ momooŋ tinambune kawe utumba tilak. \v 7 Me fiyewakahi adi helemahelemaŋ hidut iŋgoŋ hatiyaneeŋ, ale nai noli foloŋ yehitubu-lodane kaŋ kedem yehitubu-lodayaneeŋ. Nu adi hidut yagigi mu hatibaat \v 8 doktiŋa adi nemek tinamdegoŋ tiŋak. Adi ime munduŋnitdi nedegomuŋak u denimbek nehiweneneeŋdok timeŋ nehitiulidokolak. \v 9 Nu biyagoŋ hinek hanilat. Kwetkwet daŋgoŋ wooŋ Mede Momooŋ yohautatauneeŋ uŋoŋ tam yendi nemek momooŋ tinamuŋak wendok maaŋ yohautaneeŋ.” \s1 Judadi Jesu memik kohohik foloŋ kameŋdok yoguk \r (Matiyu 26:14-16; Luk 22:3-6) \p \v 10 Unduŋ tubune Judas Kaliotniŋ, Jesu mihiŋiŋ niŋ adi noliŋiye biyabuŋa Jesu talitimeŋ heki kohohik foloŋ kameŋdok yoŋa talitimeŋ heki yabe uguk. \v 11 Wosuwaaŋ mede u yenimbune talitimeŋ heki adi nadifo wapum hinek tigiŋ. Tiŋa muneeŋ mimiŋdok yofolokenegiŋ u nimbune nadiŋa Judas adi tali dediŋ foloŋ Jesu kohohik foloŋ kameŋdok yoŋa woom hatiguk. \s1 Jesu mihiŋiye dut nanaŋe noŋgoŋ nagiŋ \r (Matiyu 26:17-25; Luk 22:7-14, 21-23; Jon 13:21-30) \p \v 12 Belet haguwonit mokit, sipakaŋ diniŋ hinamuni titiŋdok eŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk wondok hinamuni nai tubune dompa widihigiŋ nai uŋaniŋ Jesu mihiŋiyedi indiŋ ninadigiŋ, “Indi kamiŋ kwet deŋgoŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok hinamuni tiulidokogamnim?” \p \v 13 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesu adi meyat lufom mede indiŋ yeniŋa yeniŋkukuk. “Yokwet wapumneŋ wosuwaune me niŋ ime kabotnit buŋa hehitubu-mintawek. Kaŋ me uŋakoŋ keletauyeeŋ \v 14 yopmaŋ foune noŋgoŋ fooŋ yot molom u indiŋ nindemek. ‘Hinaledi indiŋ ganilak, Mihineye indi Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ nanaŋe nanimdok yotmaaŋ deŋak?’ \v 15 Unduŋ nindemek kaŋ adi yotmaaŋ wapum foloniŋ, kumopop eŋ falik ila nanaŋe nanaŋdok agaŋ koom tiyeyekegiŋ u hanimbune nanaŋe uŋgoŋ tiulidokodemek.” \v 16 Unduŋ yenimbu meyat u me nohiye noli Jesudut uŋgoŋ biyabuŋa yokwet wapumneŋ wooŋ nemenemek Jesudi yeniŋguk undugoŋ hinek tubumintaaŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk wondok nanaŋe tiulidokogumuk. \p \v 17 Ala bufalune Jesu adi mihiŋiye 12 dut \v 18 buŋa nanaŋe falik ikelemadiŋa nanaŋe naŋila indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat. Hidi’walaaniŋ me niŋdi memik heki kohohik foloŋ napmewek, me u nanaŋe nukut noŋgoŋ nayamut.” \p \v 19 Unduŋ yenimbune mihiŋiye adi welemulap tiŋa ila molomolom indiŋ ninadigiŋ, “Nu nobu?” \p \v 20 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Kwanai u me tuwelup hidi’walaaniŋ me niŋdi tibek, me u beletŋiŋ nukut maliŋ gineŋ wanaŋ kupmayamut. \v 21 Me Kobumuŋ adi Youkudip Mededi yolak wendok tuwot kumuŋ gineŋ waak. Iŋgoŋ me nagila memik kohohik foloŋ kamewek adi yadi malabumuŋ wapum hekiwaak. Me kada, maŋgoŋ tibe mintaguk.” \s1 Jesudi mihiŋiye dumuŋ yemguk \r (Matiyu 26:26-29; Luk 22:15-20; 1 Kolin 11:23-26) \p \v 22 Nanaŋe hanaŋila Jesudi belet niŋ tiŋa Bepaŋ niutumbaaŋ wobuŋa mihiŋiye indiŋ yeniŋa yemguk, “Tiŋa naneŋ. I na’walaŋ foloone.” \v 23 U yemiŋa ime toutbo tiŋa Bepaŋ niutumbaaŋ kameu uune mihiŋiye hogohogok uŋgoŋ nagiŋ. \v 24 Kaŋ yeniŋguk, “I na’walaŋ naŋgatne, u yofolok kobuli tiŋa metam feedok kwatnelat. \v 25 Tiŋa indiŋ hanimbe nadineŋ. Nu wain kwetfoloŋ iŋoŋ kotigoŋ nemu naaŋ hatigene kougoŋ wain gitipmuŋ Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ gineŋ ilaŋa nawaat.” \v 26 Unduŋ yodapmaune kap niŋ todapmaaŋ fooŋ buŋa wooŋ Oliwa Tuwai foloŋ logiŋ. \s1 Pitadi Jesu mu bikabaak yo yogigine tuguk \r (Matiyu 26:31-35; Luk 22:31-34; Jon 13:36-38) \p \v 27 Uŋoŋ looŋ Jesudi mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Youkudip Mededi indiŋ yolak, ‘Nu dompa kadokome ulukumumbene dompa heki adi u kaŋ momoŋ kwetkwet udapmaneeŋ.’ Unduŋ yolak doktiŋa hidi nadisukilitihik fiyalune binabuŋa momodapmaneŋ. \v 28 Unduŋ tineŋ iŋgoŋ nu kotigoŋ kaikaaŋ pilaliŋa Galilide timeŋ waat.” \p \v 29 Unduŋ yenimbune Pitadibo medeŋiŋ indiŋ tubu-udanemiŋguk, “Mihigeye noli bigabuŋa momoneŋ iŋgoŋ nu tuwot mu bigabit hinek.” \p \v 30 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesudibo Pita niŋguk, “Biyagoŋ hinek ganimbe nadiweŋ. Kamiŋ timiŋ yendok pupup nai lufom mu kutibune du nu mu nadinamulaŋ nai lufomkulitniŋ yobeŋ.” \p \v 31 Unduŋ nimbune Pita adi gigine tiŋa medeŋiŋ kotigoŋ fafaŋeŋgoŋ indiŋ tubu-udanemiŋguk, “Da gula nu maaŋ nulukumuŋdok yoneŋ, iŋgoŋ nu mu nadigamulat mu yobit. Moŋ hinek!” \p Kaŋ Jesu mihiŋiye nolidi maaŋ tubulodaaŋ undugoŋ yogiŋ. \s1 Jesudi Getsemani uŋoŋ Bepaŋ ninadi kwanai tuguk \r (Matiyu 26:36-46; Luk 22:39-46) \p \v 32 Unduŋ yoŋa ugiŋ wooŋ kwet niŋ wou Getsemani uŋoŋ wosuwaaŋ Jesudi mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi iŋgoŋ hatune nu Bepaŋ ninadiwit.” \v 33 Unduŋ yeniŋa adi Pita, Jems eŋ Jon hogok yanagila ugiŋ. Wooŋ welemulap wapum hinek nadiŋa nadimalabudaŋ \v 34 mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Welemulap kisaŋ hinek nadiŋa kumundegoŋ nadilat ale iŋgoŋ hali nehiulihilune Bepaŋ ninadiwit.” \p \v 35 Unduŋ yeniŋa kabe-muniniŋ uyeeŋ kwetfoloŋ maaŋ hali folofigita mu nadidok kedem nobu yo Bepaŋ indiŋ ninadiguk, \v 36 “O me Baŋ, nemenemek du’walaŋkade adi kedem doktiŋa folofigita i nolomtibeŋ. Iŋgoŋ nu yolat wendoktiŋa moŋ, da nadilaŋ unduŋ tibeŋ.” \p \v 37 Unduŋ ninadiŋa kotigoŋ udaneeŋ buŋa mihiŋiye lufomkulitniŋ damo hadeitu yabuŋa Pita indiŋ niŋguk, “Saimon, du nehiulihiŋa damo kaipmuŋ-kabe nemube ileŋ ale damo hogok tilaŋ?” \v 38 Pita unduŋ niŋa yeniŋguk, “Tigene tikamanda gineŋ gweheyeeŋ maneeneŋ doktiŋa hogok-kabe niŋ haliŋa ninadi kwanai tineŋ. Welehik adi loda tilak iŋgoŋ foloohikdi malabuda tilak.” \p \v 39 Unduŋ yeniŋa kotigoŋ wooŋ Bepaŋ koom ninadiguk undugoŋ ninadiguk. \v 40 Ninadiŋa kotigoŋ udaneeŋ buŋa mihiŋiye damo deihakagiŋ buŋa yabuguk, adi dauhik malabuda tubune damo hogok deihakiŋ eŋ Jesu mede debek niniŋdok mu nadigiŋ. \v 41-42 Buŋa yabuŋa kotigoŋ wooŋ udaneeŋ bugukneŋ buŋa yabuŋa yeniŋguk, “Hidi damo dahakulema kwanai kougoŋ be ha tiiŋ? Agaŋ tuwot deikiŋ, nai agaŋ bulak ale pilalu unim. Me Kobumuŋ adi agaŋ bolik titiŋ medi kadakaniŋ titiŋ heki’walaŋ kohohik foloŋ kamelak.” \s1 Judadi memik yanagila uguk \r (Matiyu 26:47-56; Luk 22:47-53; Jon 18:2-11) \p \v 43 Jesu adi mede hayenilu mihiŋiye 12’walaaniŋ me niŋ wou Judas tiŋa mebop wapum adi Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ eŋ me wapuhi tiŋa Yodoko Mede hinale heki yeniŋkulune mik diniŋ bomboŋ wanaŋ moŋgola Jesu tiŋa mihiŋiye hakiŋneŋ bugiŋ. \v 44 Buŋa Jesu memik kohohik foloŋ kameŋdok Judasdi noliŋiye indiŋ yeniŋguk, “Nu me looŋ honeeŋ siŋgoŋgome tibit kaŋ uŋakoŋ honeeŋ kadoko fafaŋeniŋ hinek tiŋila nagi uneŋ.” \v 45 Unduŋ yeniŋa uŋaniŋgoŋ Jesu tiŋa mihiŋiye hakiŋneŋ busuwaaŋ looŋ Jesu indiŋ niŋa siŋgoŋgomeguk, “Hinale.” \v 46 Kaŋ me heki wendi Jesu honefafaŋe tigiŋ. \v 47 Kaŋ mihiŋiye nebek niŋ yamaŋgoŋ yakiŋdi miknoŋ tamali tiŋa Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapum’walaŋ tipilapilaye-meŋiŋ magi filodiguk. \p \v 48 Kaŋ Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Hidi nu mikbe tubupilale tilat doktiŋa miknoŋ eŋ tebe bohom tiŋa nohonene buŋit? \v 49 Nu helemahelemaŋ hidigut Siloŋyotneŋ metam Mede Momooŋ yenindidime hati tilat, kaŋ nai uŋaniŋ maŋgoŋde mu nohoneiŋ? U Youkudip Mededi biyagoŋ mintadok tiiŋ.” \p \v 50 Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesu mihiŋiye hogohogok adi Jesu bikabuŋa momodapmaŋ tigiŋ. \v 51 Kaŋ mekuya niŋ tinahukut fafau tuguk adi mindaŋ yehikeletauguk. Yehikeletaune adi maaŋ honenim yo tigiŋ \v 52 iŋgoŋ momoune tinahukutŋiŋ hogok honeune uŋgoŋ kwihiboiŋa hambiyek momoguk. \s1 Jesu adi me wapuhi eŋ talitimeŋ heki namandahik foloŋ yakuk \r (Matiyu 26:57-68; Luk 22:54-55, 63-71; Jon 18:12-14, 19-24) \p \v 53 Unduŋ tiŋa Jesu nagila Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum’walaŋ yolineŋ ugiŋ. Me talitimeŋ eŋ me wapuhi eŋ Yodoko Mede hinale adi koom buŋa uŋgoŋ noŋgoŋ bopneeŋ hakiŋ. \v 54 Unduŋ tubune Pita adi gikiŋgoŋ yali yabukuwali uguk. Wosuwaaŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum yoli hamuheneŋ fooŋ Jesu dediŋ timineŋ u kawit yoŋa mikme hekidut kuduhokom ila tuguk. \p \v 55 Kaŋ me Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Judahi’walaŋ kansol heki adi mede neeŋ yotubumintaune Jesu uutdok yoŋa mede nadinadi kwanai tigiŋ, iŋgoŋ nemek nemu tubumintagiŋ. \v 56 Metam feedi mede yalaŋ fee habeyeeŋ labu niyagiŋ, iŋgoŋ kahathikdi molomolom mintaguk. \p \v 57 Unduŋ tiŋa me noli Jesudi yoguk yo yalaŋ niŋ indiŋ yogiŋ, \v 58 “Indi nadine me i indiŋ yoguk, Nu Siloŋyot medi magiŋ i kedem uyakulaŋa melenai lufomkulitniŋ gineŋ kotigoŋ tubupilalaat, iŋgoŋ u kohonedi mu mawaat.” \p \v 59 Kahat unduŋ tigiŋ iŋgoŋ me feedi yogiyoŋgiyone tigiŋ doktiŋa kahathik u folooŋnit mokit tuguk. \v 60 Kaŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapumdi pilali namandahik foloŋ yali Jesu indiŋ ninadiguk, “Mede ganiiŋ u biyagoŋ be dediŋ? Deti dubo mede nemu tubu-udaneyemulaŋ?” \p \v 61 Unduŋ ninadiguk kaŋ Jesu adi mede mu yoŋa hogok yakuk. Kaŋ kotigoŋ indiŋ ninadiguk, “Du Kilisto Bepaŋ mihiŋiŋ be?” \p \v 62 Unduŋ ninadiguk kaŋ Jesudi “Eeŋ, nu iŋakoŋ,” yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Me Kobumuŋ adi kougoŋ Bepaŋ Saŋiniŋ Molom kohoŋ didimeniŋneŋkade ila kunum mulukwaŋ gineŋ buune kaneeŋ.” \p \v 63 Unduŋ yobune Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum adi kisaŋ nadikadakaaŋ ne’walaŋ tinahukutŋiŋ tububulagineeŋ yoguk, \v 64 “Adi Bepaŋ nintifo tilak u hide-ku agaŋ nadiiŋ doktiŋa kotigoŋ aditok mede mu yodok. Ale hidi dediŋ nadiiŋ?” \p Kaŋ adibo yogiŋ, “Kadakaniŋ tiŋak doktiŋa kumundok gigit tilak.” \v 65 Unduŋ nindapmaaŋ me nolidi maluluk suwambali dawi haule tiŋa ibiheŋa kohohik wobuŋa youla niŋgiŋ, “Du polofet biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ mebige tubudakaleweŋ.” Unduŋ tubune mikme hekidi nagila wooŋ fawi foloŋ udohokotikukiŋ. \s1 Pitadi Jesu medeŋiŋ naditomguk \r (Matiyu 26:69-75; Luk 22:56-62; Jon 18:15-18, 25-27) \p \v 66 Adi unduŋ tulune Pita adi hamuheneŋ fakaŋ yali kudup hekobu yatuguk kaŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum’walaŋ tipilapilaye waabi niŋdi buŋa kaŋ niŋguk, \v 67 “Du maaŋ Jesu Nasaletniŋ dut uŋgoŋ hatilaŋ.” \p Nimbune Pitadi yokamehebi tiŋa yoguk, \v 68 “Du nemek mede yolaŋ u nu mu nadilat.” Yoŋa uune pupup kutiguk. \p \v 69 Kaŋ tipilapilaye waabidigoŋ kotigoŋ kaŋ me noŋgoŋ yakiŋ u yeniŋguk, “Jesu dut hatiiŋ me niŋ iŋakoŋ.” \p \v 70 Unduŋ yenimbune Pitadibo kotigoŋ “Nu mu nadimilat,” yoguk. \p Kaŋ kabe-muniniŋ yali me noŋgoŋ yakiŋdibo niŋgiŋ, “Du maaŋ Galiliniŋ doktiŋa du adi’walaaniŋ iŋgoŋ binek.” \p \v 71 Unduŋ nimbune kotigoŋ Bepaŋ namanda foloŋ mede yofafaŋe tiŋa mede muyoyo yoŋa yeniŋguk, “Nu me u yoiŋ u biyaku mu nadimilat.” \p \v 72 Unduŋ yoŋa yanadilu nai uŋaniŋgoŋ pupup kotigoŋ kutiguk. Kaŋ Pita adi Jesudi mede indiŋ niŋguk u naditomguk, “Pupupdi nai lufom mu kutilune du mu nadinamulaŋ nai lufomkulitniŋ yobeŋ.” Mede u naditomuŋa welebulaniŋgoŋ hinek nadiŋa makat kisaŋ kokuk. \c 15 \s1 Jesu Pailat namanda foloŋ yakuk \r (Matiyu 27:1-2, 11-14; Luk 23:1-5; Jon 18:28-38) \p \v 1 Helehautaune Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ wapuhi eŋ me wapuhi noli eŋ Yodoko Mede hinale eŋ Judahi’walaŋ kansol heki wanaŋ bopneeŋ Jesu uutdok yodapmagiŋ. Tiŋa kohoŋ ibikilitiŋa nagila wooŋ Pailat kohoŋ foloŋ kamegiŋ \v 2 kaŋ Pailatdi indiŋ ninadiguk, “Judahi’walaŋ me mapme du-ku be?” \p Kaŋ Jesudibo niŋguk, “Yolaŋ uŋakoŋ.” \p \v 3 Unduŋ yobune Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi adi nemek kadakaniŋ tuguk yo niŋgiŋ \v 4 kaŋ Pailatdi kotigoŋ ninadiguk, “Nemek kadakaniŋ fee tuguŋ ganiiŋ kaŋ maŋgoŋde mede nemu tubu-udaneyemulaŋ?” \p \v 5 Unduŋ niŋguk iŋgoŋ Jesu adi mede-kabe nemu tubu-udanemimbune Pailat adi boho kisaŋ tuguk. \s1 Jesu kumuŋdok nindapmagiŋ \r (Matiyu 27:15-31; Luk 23:13-25; Jon 18:39–19:16) \p \v 6 Gulet indigoŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ nai foloŋ Judahidi me yot fafaŋeniŋneŋ hakagiŋ me niŋ wou yoyagiŋ kaŋ Pailatdi nadidapmaaŋ niŋkulune fooŋ uluguk. \v 7 Ala nai uŋaniŋ me niŋ wou Balabas adi me noli dut gapman mik timiŋa me niŋ ulukumuŋgiŋ kaŋ yanagila yot fafaŋeniŋneŋ yapmegiŋ. \v 8 Ala metam buŋa bopneeŋ feŋ tagiŋ unduŋ, Pailatdi nebek neeŋ yot fafaŋeniŋneŋniŋ niŋkulune fobubuŋdok nine bu bopnegiŋ. \p \v 9-10 Kaŋ Pailatdi Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi’walaŋ nadigalikahik agaŋ kaŋ nadiguk. Adi metam feedi Jesu kelegiŋ u yabuŋa Jesudok nadiune tuwot mu tuguk wendoktiŋa Pailat’walaŋ nagi ugiŋ. Pailat adi u agaŋ nadikabeleeŋ metamdi dediŋ yoneŋ yo indiŋ yeninadiguk, “Hidi nu Judahi’walaŋ mapme i niŋkule fooŋ wek be nadiiŋ?” \p \v 11 Unduŋ yeninadiguk kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi adi Jesudok kibikoŋ Balabas niŋkulu fowek yoneŋ yoŋa metam yeniŋgigine tigiŋ. \v 12 Unduŋ yogiŋ kaŋ Pailatdi kotigoŋ yeniŋguk, “Kaŋ Jesu, Judahi’walaŋ me mapme niiŋ, adi dediŋ timimbit?” \p \v 13 Unduŋ yeninadiguk kaŋ metam hogohogok adi kutiŋa yogiŋ, “Koloŋdabek foloŋ kumumbek!” \p \v 14 Kaŋ Pailatdi kotigoŋ yeninadiguk, “Maŋgoŋ yom hinek tiŋak doktiŋa?” \p Unduŋ yeninadiune gibitaŋ kutifiyeeŋ yogiŋ, “Koloŋdabek foloŋ kumumbek!” \p \v 15 Unduŋ yogiŋ kaŋ Pailat adi metam yehitubu-kulemadok yoŋa Balabas bikabune uguk, kaŋ yodapmaune Jesu kiyegelep dendemnitdi utubukadakaaŋ koloŋdabek foloŋ utne nagi ugiŋ. \s1 Jesu kudi mu titiŋ timiŋgiŋ \r (Matiyu 27:27-31; Jon 19:2-3) \p \v 16 Unduŋ tubune memik hekidi nagila fooŋ wooŋ gapman’walaŋ gimbahaŋ gineŋ yowawaliweŋ ugiŋ. Uŋoŋ uune mikme hogohogok buŋa bopnegiŋ. \v 17 Bopneeŋ mapme diniŋ tinahukut giminiŋ tinahukulimiŋgiŋ. Eŋ mundendemdi gwaikelemadiŋa mapme kuluŋ welewele tiŋa mebi foloŋ mokomiŋgiŋ. \v 18 Unduŋ timiŋa kahaŋinda tiŋa indiŋ niŋgiŋ, “O Judame heki’walaŋ Mapme! Ganintiloyam!” \v 19 Unduŋ niŋa kuyaŋdi ki foloŋ ukiŋ, ula maluluk suwambali mulelem tikamaŋkamaŋe timiŋgiŋ. \v 20 Nemenemek u timindapmaaŋ tinahukut giminiŋ u kwihikulimiŋa ne’walaŋ dahidahidi kotigoŋ tinahukulimiŋa koloŋdabek foloŋ utne nagi ugiŋ. \s1 Jesu koloŋ dabek foloŋ ukiŋ \r (Matiyu 27:32-44; Luk 23:26-43; Jon 19:17-27) \p \v 21 Talipmeŋ wooŋ me niŋ wou Saimon, Sailini yokwetneŋniŋ, Alesanda dut Lufus behik, adi yokwet wapumneŋ fowe buguk, kaŋ mikme hekidi niŋgigineune Jesu tubulodaaŋ koloŋdabekŋiŋ bemguk. \v 22 Bembune Jesu nagila kwet wou niŋ Golgata uŋoŋ wosuwagiŋ. (Kwet wou u mebi inde’walaŋ mede foloŋ me mebi kitili.) \v 23 Uŋoŋ wooŋ wain ime haguwo\f + \fr 15:23 \ft Wou “mel” yoiŋ.”\f* gut miŋobuŋa nawek yo miŋgiŋ iŋgoŋ adi mu naguk, \v 24 kaŋ koloŋdabek foloŋ ukiŋ. Ula mindaŋ dahidahiŋiŋ u titiŋdok yoŋa kat kukiŋ. \v 25 Nain kilok haniŋ koloŋdabek foloŋ ulaŋa \v 26 kudi indiŋ youla koloŋdabek ki foloŋ ukambiyakiŋ, “Judahi’walaŋ Mapme.” \p \v 27 Kubome lufom maaŋ koloŋdabek foloŋ widihiyambiyakiŋ, noli kohoŋ didimeniŋneŋkade eŋ noli kohoŋ kapmadineŋkade. \v 28 Unduŋ tigiŋ kaŋ koom Youkudip mede gineŋ kadakaniŋ titiŋ dut kumumbaak youkiŋ undugoŋ folooŋ mintaguk. \p \v 29 Kaŋ metam kalakapmeeŋ woŋambuŋat tiŋa Jesu kaŋ mebiguguŋ tiŋa indiŋ niŋfokogiŋ, “Da dibek ale Siloŋyot uyakula helebufa lufomkulitniŋ maaneŋ kotigoŋ makufulawe yoguŋ, \v 30 kamiŋ koloŋdabek foloŋ debek fobu gabune! Detiŋa da folooge mu tubulodalaŋ!” \p \v 31 Kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Yodoko Mede hinale heki adi maaŋ nehi uŋgoŋ indiŋ yoŋa niŋfoko tigiŋ, “Metam noli kedem yehitubu-lodayauguk iŋgoŋ ne folooŋ i debek ti mu tubulodalak oŋ. \v 32 Du Kilisto, Isilaehi indi’walaŋ mapme biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ koloŋdabek foloŋneniŋ debek foune gabuŋa nadisukilitigamnim.” Meyat lufom fukufukuŋ widihiyambiyakiŋ adi maaŋ undugoŋ Jesu niŋfoko tugumuk. \s1 Jesu kumuŋguk \r (Matiyu 27:45-56; Luk 23:44-49; Jon 19:28-30) \p \v 33 Unduŋ hatimilune mele lekiŋgoŋ tuguk, kaŋ kwet wanakaŋ mambip tubudapmaaŋ halune wooŋ 3 kilok tuguk. \v 34 Kaŋ gibita kutifiyeeŋ indiŋ yoguk, “Eloi, Eloi, lama sabatani.” U indi’walaŋ mede foloŋ indiŋ, “Bepaŋne, Bepaŋne, maŋgoŋde binabulaŋ?” \p \v 35 Metam uŋoŋ yakiŋ adi mede u nadiŋa nolidi indiŋ yogiŋ, “Kei! Adi Ilaija bidak kutinilak.” \v 36 Unduŋ yoŋa me niŋ kiyaneeŋ wooŋ imeŋgwaŋ yage wou “spans”\f + \fr 15:36 \ft “Spans” woŋ adi imeŋgwaŋ maaneŋ yage ikiiŋ diniŋ wou. Ala yage u mateles dabugoŋ kulakulayehi doktiŋa ime gineŋ fulaune ime yage wendok gineŋ sininta tilak.\f* u tiŋa wain ime buukaaŋ gineŋ kupmaune sinintaune tiŋa kusek diki foloŋ ibikilitiŋa Jesudi dundupnawek yoŋa mami foloŋ kameeŋ me noliŋiye indiŋ yeniŋguk, “Agaŋ wabinene Ilaijadi biyagoŋ nobu buŋa tubulodau foune kanim ale.” \p \v 37 Unduŋ yayolu nai uŋaniŋgoŋ Jesu yakawe wapum toŋa kumuŋguk. \v 38 Kumumbune Siloŋyot maaneŋ haule bulubuluyeŋ kakaŋ wodihep tuluguk u wahiŋ dikineŋ tububihila lekiŋgoŋ hinek tawatafooŋ dikineŋ tawadapmaguk. \p \v 39 Kaŋ mikme heki’walaŋ talitimeŋhik koloŋdabek hebeŋ foloŋ yakuk adi Jesu kumuŋŋiŋ u kanadiŋa yoguk, “Biyagoŋ hinek, me i adi Bepaŋ mihiŋiŋ hinek.” \p \v 40 Kaŋ tamwoi noli-kabe kweetniŋgoŋ yali nemenemek mintaguk u kagiŋ. Maliya Madala yokwetneŋniŋ eŋ Salome eŋ Maliya Jems kuyaniŋ dut Josep mehik adi tamwoi u bopne yakiŋ adut noŋgoŋ yakiŋ. \v 41 Tamwoi adi Jesudi Galili kwet yaugukneŋ uŋoŋ noŋgoŋ yauŋila tubulodayaugiŋ, eŋ tamwoi noli u yakiŋ adi maaŋ Jesu dut Jelusalemde noŋgoŋ buŋa hatigiŋ hekidi yakiŋ. \s1 Jesu bom gineŋ kamegiŋ \r (Matiyu 27:57-61; Luk 23:50-56; Jon 19:38-42) \p \v 42-43 Kwet tebele-daune Josep Alimatiyaniŋ adi Judahi’walaŋ kansol diniŋ me wapum niŋ ala hatihati kobut deniŋ mintaune kakaŋdok wendok nadiŋa woom hatiluguk. Ala Sabat gulet haloŋ itnim yoŋa tiulidoko tulune me i Jesu folooŋ dabaaŋ tiŋa wooŋ bom gineŋ kamewene munta mu tiŋa fafaŋe tiŋa Pailat’walaŋ looŋ ninadiguk. \v 44 Kaŋ Pailat adi Jesu agaŋ kumuŋguk u mu nadi hakuk ala Josepdi looŋ nimbune nadiŋa sukule tiŋa mikme heki’walaŋ me wapum niŋ kutinimbu buguk, buune Jesu abe kumuŋak be moŋ yoŋa ninadiune \v 45 kahat timimbu nadiguk. Nadiŋa Josep Jesu folooŋ dabaaŋ kedem tiŋa wek \v 46 nimbune Josepdi wooŋ haule fafau niŋ tuwaaŋ tiŋa wooŋ Jesu folooŋ dabaaŋ koloŋdabek foloŋ yakuk u kibidali tiŋafoguk, fooŋ hauledi tumula tiŋa wooŋ bom kawade maaneŋ wamukiŋ gineŋ kameguk. Kameeŋ kawade niŋ dekeleune buŋa bom mami tehep tuguk. \v 47 Maliya Madalaniŋ dut Maliya Josep yakat mehik adi maaŋ uŋgoŋ yayabulune Jesu folooŋ dabaaŋ kamegiŋ. \c 16 \s1 Jesu pilakuk \r (Matiyu 28:1-10; Luk 24:1-12; Jon 20:1-10) \p \v 1 Sabat nai dapmaune Maliya Madalaniŋ eŋ Salome eŋ Maliya Jems miŋ adi Jesu folooŋ dabaaŋ yougomdok yoŋa haguwo munduŋhinit momohi noli tuwagiŋ. \v 2 Ala Sonda haniŋ mele labulabude Jesu bomŋiŋ gineŋ ugiŋ. \v 3-4 Talipmeŋ wooŋ kawade malabumuŋ bom mami tehegiŋ u nediyeŋdi siloneyembek yoŋa nehi uŋgoŋ yonadibedi titaugiŋ. Unduŋ yotawooŋ kalune kawade u wapum kakaaŋ hinek iŋgoŋ agaŋ siloneune hamap yakuk. \p \v 5 Undiniŋ kaŋ tamwoi adi wodapmaaŋ bom mamineŋ wo kalune mekuya niŋ didimeniŋneŋkade tinahukut fafau tiŋa ikuk, tamwoi adi u kaŋ sukule tigiŋ \v 6 kaŋ indiŋ yeniŋguk, “Hidi munta mu tineŋ. Hidi Jesu Nasaletniŋ koloŋdabek foloŋ ukiŋ u lohiiŋ u agaŋ nadilat. Adi agaŋ pilalak, kwelikoŋ hogok i kaneŋ.” \v 7 Unduŋ yeniŋa yoguk, “Mede i tiŋa wooŋ mihiŋiye yenineŋ, tiŋa Pita maaŋ nineŋ. Jesu agaŋ Galilide timeŋ ulak, ale hidi koom haniŋguk unduŋ uŋoŋ wooŋ kaneeŋ.” \p \v 8 Unduŋ yenimbu tamwoi adi boho tiŋa hehele tigiŋ, tiŋa kiyane hogok ugiŋ. Tiŋa munta maaŋ tigiŋ doktiŋa nebek nemu wooŋ yeniŋgiŋ. \s1 Jesudi Maliya Madalaniŋ mintamiŋguk \r (Jon 20:11-18) \p \v 9 Jesu kumuŋ gineniŋ pilali Sonda haniŋ timeŋ Maliya Madalaniŋ mintamiŋguk. Tam u koom yabap 7 yehikelemiŋguk. \v 10 Kaŋ adibo wooŋ mihiŋiye makat hakokiŋ u yeniŋguk, \v 11 “Jesu agaŋ kaikaaŋ pilalak kaŋ agaŋ kaŋ bulat.” Unduŋ yeniŋguk kaŋ mihiŋiye adi medeŋiŋ u mu nadisukilitigiŋ. \s1 Jesudi mihiŋiyat lufom mintayemguk \r (Luk 24:13-35) \p \v 12 Jesu adi Maliya Madalaniŋ mintamiŋa kotigoŋ mihiŋiyat lufomuk Jelusalem biŋa yokwet niŋ udene ulu namandap niŋ gineŋ mintayemguk. \v 13 Unduŋ tubune wabiŋa udaneeŋ buŋa mihiŋiye noli yeniŋgumuk, iŋgoŋ adi medehik u nadiune yalaŋ tuguk. \s1 Jesudi mihiŋiye 11 mintayemguk \r (Matiyu 28:16-20; Luk 24:36-53; Jon 20:19-23) \p \v 14 Mindaŋ hinek mihiŋiye wanakaŋ nanaŋe hanalu mintayemguk. Tiŋa kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilali metam mintayembune kaŋ buŋa yeniŋgiŋ iŋgoŋ welehik tehekilitiŋa medehik mu nadisukilitigiŋ wendoktiŋa mede fafaŋeŋgoŋ yenintoguk. \v 15 Tiŋa indiŋ yeniŋguk, “Hidi kwetkwet wooŋ metam hogohogok Mede Momooŋ yenihautaneeŋ. \v 16 Nebek niŋdi nadisukiliti tiŋa Imeyout tibaak adi Bepaŋdi tubulodawaak. Eŋ nadisukiliti mu tibaak adi Bepaŋdi kwet kadakaniŋ gineŋ uuŋdok nindapmawaak. \v 17 Nadisukilitihinit adi Bepaŋdi saŋiniŋ yembune nu wotnene yoŋa yabap yehikeleneeŋ, eŋ mede gitipmuhi yoneeŋ, \v 18 eŋ miŋgembet yohoneyaneeŋ be ime upmuŋnit nayaneeŋ iŋgoŋ mu yehitubu-kadakaluwaak, eŋ kohohik me yagithinit foloohik foloŋ kameune kedebayaneeŋ.” \p \v 19 Wapum Jesu adi mede unduŋ yeniŋa kunum gineŋ loguk. Looŋ Bepaŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade itak. \v 20 Unduŋ yeniŋa loune mihiŋiye adi kwetkwet wooŋ Mede Momooŋ yohautagiŋ, kaŋ Wapum ne adut kwanai noŋgoŋ tigiŋ. Unduŋ tiŋa medehikdi biyagoŋ mintadok yoŋa kudi titiŋdok saŋiniŋ yemguk.