\id MAT - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h Matiyu \toc1 Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Matiyudi youkuk \toc2 Matiyu \toc3 Mat \mt1 Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Matiyudi youkuk \imt1 Yodakale Mede \ip Matiyudi Jesu’walaŋ mebi indiŋ yodakaleguk. “Jesu adi Bepaŋdi Tubulodanik mintadok yofolok tubune halibuguk wondiniŋ folooŋ adigoŋ.” Bepaŋdi Jesu Tubulodanik niŋkutdok Youkudip Mede gineŋ yofolok tubune halibuguk adi Judahi eŋ Isilaehidok hogok moŋ. Jesu adi kwetkwet metam hatigiŋ be hatiyam be hatineeŋ, inditok wanakaŋnik. \ip Matiyu adi Jesu’walaŋ mebi didimeniŋgoŋ hinek nadidakalehinakaŋ youhabiyeguk. Uye indiŋ, Jesu mintaguk diniŋ kahat, agoŋ Imeyout tuguk, agaŋ Sadaŋdi tikamanda timiŋguk. Nai uŋaniŋ Jesu adi Galili kwetneŋ kwanaiŋiŋ tububihila tuguk. Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yohautaguk, Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede diniŋ mebi yenindidimeeŋ yagit folofigitahinit yehitubukedebaguk. Eŋ yabap heki maaŋ yeniyehikeleune meniŋ biyabuŋa ugiŋ. Jesu adi unduŋ titauuyeŋ Jelusalem yokwet mebineŋ usuwaaŋ hatilune memikŋiyedi honeeŋ koloŋdabek foloŋ ulune kumuŋguk. Iŋgoŋ kotigoŋ kaikaaŋ pilali muniniŋ kabe hatiŋa kunum foloŋ udaneeŋ loguk. \ip Matiyudi Jesu kwetfoloŋ hatiŋa metam yenindidimeguk diniŋ mede daŋiniŋ 5 boiŋa youkuk. \im Kwet tuwai foloŋ metam Mede Momooŋ yeniŋguk (Fiye 5-7) \im Mihiŋiye kwanai mede yeniŋa mede yeniŋkiliti tuguk (Fiye 10) \im Kunum gineŋ Bepaŋ’walaŋ hatihati uŋgoniŋ hatak wondiniŋ mebi yeniŋguk (Fiye 13) \im Nadinadi moŋgolaŋa ne’walaŋ mihiŋiŋ hinek hatidok (Fiye 18) \im Nai indinde hatiyam eŋ hatigene nai dapmaune Jesu kotigoŋ baak (Fiye 24-25) \iot Matiyu’walaŋ mede diniŋ yohebet \ili 1:1–2:23 Jesu’walaŋ dadaŋiye eŋ mintaminta nai \ili 3:1–12 Jon Imeyout Tububihit’walaŋ kwanai diniŋ kahat \ili 3:13–4:11 Jesu’walaŋ Imeyout eŋ tikamanda mintaguk \ili 4:12–18:35 Galili kwetneŋ kwanai tuguk \ili 19:1–20:34 Galiliniŋ Jelusalem usuwaguk \ili 21:1–27:66 Jelusalem yokwet magimagineŋ kwanai tuguk \ili 28:1–20 Kaikaaŋ pilakuk eŋ mintahebi tuguk \c 1 \s1 Dewit’walaaniŋ tububihila labuŋa Jesu mintaguk diniŋ me wohi hebet \r (Luk 3:23-38) \p \v 1 Yoŋ adi mebop indiŋdi mintatalabubuyeeŋ Jesu Kilistodi Abalaham’walaŋ yalakiŋiŋ Dewit’walaaniŋ gineŋ mintaguk wendiniŋ youhebet. \p \v 2 Abalaham adi Aisak beu. Kaŋ Aisak adi Jekop beu. Kaŋ Jekop adi Juda tiŋa kwayaŋiye’walaŋ behik. \v 3 Kaŋ Juda adi Peles dut Sala’walaŋ behik, eŋ adi mehik Tema. Kaŋ Peles adi Hesolon beu. Kaŋ Hesolon adi Lam beu. \v 4 Kaŋ Lam adi Aminadap beu. Kaŋ Aminadap adi Nason beu. Kaŋ Nason adi Salmon beu. \v 5 Kaŋ Salmon adi Boas beu, eŋ miŋ e Lehap. Kaŋ Boas adi Obet beu, eŋ miŋ e Lut. Kaŋ Obet adi Jesi beu. \v 6 Kaŋ Jesi adi mapme Dewit’walaŋ beu. Kaŋ Dewit adi Solomon beu, miŋ e koom Yulaiya hemiŋguk. \v 7 Kaŋ Solomon adi Liyaboam beu. Kaŋ Liyaboam adi Abaisa beu. Kaŋ Abaisa adi Asa beu. \v 8 Kaŋ Asa adi Yehosafat beu. Kaŋ Yehosafat adi Yolam beu. Kaŋ Yolam adi Usaia beu. \v 9 Kaŋ Usaia adi Yotam beu. Kaŋ Yotam adi Ahas beu. Kaŋ Ahas adi Hesekiya beu. \v 10 Kaŋ Hesekiya adi Manase beu. Kaŋ Manase adi Amon beu. Kaŋ Amon adi Josaiya beu. \v 11 Kaŋ Josaiya adi Yekonaiya hekikwayaŋit adi behik. Nai uŋaniŋ Bepaŋdi Isilaehi metam biyabune Babilonhidi widihiŋa yanagila Babilonde ugiŋ. \p \v 12 Isilaehi adi kadakaniŋ tubune Bepaŋdi biyabune Babilonhi yahaŋeune uŋoŋ wooŋ hatiŋila Yekonaiya adi Siyatiyel beu hatiguk. Kaŋ Siyatiyel adi Selababel beu. \v 13 Kaŋ Selababel adi Abiyut beu. Kaŋ Abiyut adi Eliyakim beu. Kaŋ Eliyakim adi Eso beu. \v 14 Kaŋ Eso adi Sedok beu. Kaŋ Sedok adi Akim beu. Kaŋ Akim adi Eliyut beu. \v 15 Kaŋ Eliyut adi Eliyesa beu. Kaŋ Eliyesa adi Matan beu. Kaŋ Matan adi Jekop beu. \v 16 Kaŋ Jekop adi Josep beu, kaŋ Josep adi Maliya yohoi. Kaŋ Maliyadi Jesu mihi nagikuk, Kilisto niiŋ. \p \v 17 Unduŋ doktiŋa mebop indiŋ mintatalabugiŋ: Abalaham’walaaniŋ tububihila mintatalabubuyeeŋ Dewit mintaguk u kunakunathik 14. Kaŋ Dewit’walaaniŋ tububihila mintatalabubuyeeŋ Isilaehi yahaŋeune Babilon kwetneŋ hatigiŋ u maaŋ kunakunathik 14 iŋgoŋ. Kaŋ nai uŋaniŋ tububihila mintatalabuŋa bubuyeeŋ Kilisto mintaguk u maaŋ undugoŋ kunakunathik 14 gineŋ iŋgoŋ dapmalak. \s1 Jesu Kilisto ŋakŋak mintaguk \r (Luk 2:1-7) \p \v 18 Jesu Kilisto adi talik indiŋ foloŋ mintaguk. Miŋ Maliya adi Josepdok tam gigit yofolokeneune molomolom hatilune Uŋgoniŋ Munabulidi miŋ-ikilitimimbune mihiwele ikuk. \v 19 Kaŋ Josep adi me didimeniŋ hatiguk doktiŋa undiniŋ kanadiŋa indiŋ nadisuguk, “Nu Maliya mu tubumekait, unduŋ doktiŋa yofolok hatak iŋgoŋ fiit kabup bikabit.” \p \v 20 Adi unduŋ hanadisulune Wapum’walaŋ aŋelo niŋdi damo gineŋ mintamiŋa indiŋ niŋguk, “Josep, Dewit’walaŋ yalaki, du tamge Maliya nagitdok nadibedi mu tibeŋ, mihiwele woŋ adi Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ. \v 21 Ala mihi u mintaune wou adi Jesu yobaaŋ, adi kuyendi metamŋiye kadakaniŋ diniŋ folok gineniŋ yehifiyali yanagilaak.” \p \v 22 Nemenemek hogohogok mintaguk u polofet niŋdi Wapum’walaŋ maŋiŋ mede tiŋa indiŋ youkuk, wendok tuwot tagimneeŋ mintaguk, \p \v 23 “I nadineŋ, tamkuya niŋ me dut nemu hatiŋa mihiwele ila mihi niŋ nagilaak kaŋ wou Imanuwel nineeŋ.” (Inde’walaŋ mede foloŋ: Bepaŋdi indut hatilak.) \m \v 24 Kaŋ Josep adi damo gineniŋ pilaliŋa Wapum’walaŋ aŋelodi mede niŋguk u tagimneeŋ welekubugoŋ tiŋa Maliya u ne’walaŋ tamŋiŋ unduŋ nadiune dapmaune nagila yolineŋ loguk. \v 25 Unduŋ tiŋa tamŋiŋ dut nemu hatibune mihi u mintaguk. Kaŋ Josepdi wou Jesu youkuk. \c 2 \s1 Polofet’walaŋ mede hali buguk u folooŋ mintaguk \p \v 1 Helotdi mapme wapum hatiguk nai uŋaniŋ Jesu adi Betelehem yopmaŋ, Judiya kwetneŋ uŋoŋ mintaguk. Kaŋ nai uŋaniŋ nadinadime bamholiŋa yabunadi tagiŋ heki adi mele labulabuneŋkade bugiŋ buŋa Jelusalem uŋoŋ busuwaaŋ indiŋ yonadigiŋ, \v 2 “Judahi’walaŋ mapme niŋ ŋakŋak mintaguk u deŋgoŋ hatak? Indi bamholiŋaŋiŋ kanadiŋa mulelem timiŋa niutumbane bam.” \p \v 3 Unduŋ yobune me mapme Helot tiŋa Jelusalemhi adi u nadiŋa boho tiŋa welemulap maaŋ tigiŋ. \v 4 Unduŋ tiŋa moŋ kaŋ Helotdi Siloŋyot diniŋ talitimeŋ eŋ Yodoko Mede diniŋ henale heki kutiyenimbune buŋa bopneune Kilisto yokwet deŋgoŋ mintadok yogiŋ yoŋa yeninadiguk, kaŋ indiŋ niŋgiŋ, \v 5 “Betelehem yopmaŋ, Judiya kwetneŋ, wendegoŋ polofet niŋdi indiŋ youkuk: \q1 \v 6 ‘Betelehem yokwet, Judiya kwetneŋ, du Judiya kwet diniŋ yokwet mebi fofoŋnit mokoŋ. Du’walaaniŋ kuyeŋ talitimeŋ wapum niŋ mintaaŋ Isilaehi metamneye yabu-ulidokooŋ talitimeŋ tiŋa yanagilaak.’” \s1 Nadinadime kweetniŋhi bugiŋdi Jesu mulelem timiŋa niutumbagiŋ \p \v 7 Mede unduŋ yobune nadiŋa Helotdi nadinadime kweetniŋhi bugiŋ u kabup kutiyenimbune nehi hogok buŋa bopnegiŋ kaŋ bamholiŋa nai deniŋ hinek mintaune kagiŋ wendok yeninadiguk. \v 8 Tiŋa indiŋ yeniŋa yeniŋkulune Betelehemde ugiŋ, “Hidi kedem ale uneŋ, wooŋ ŋakŋak u baigoŋ hinek lohiŋa tubumintaaŋ kaŋ buŋa nanimbune nubo wooŋ undugoŋ mulelem timiŋa niutumbait.” \p \v 9 Me mapmedi unduŋ yenimbune tububihila ugiŋ. Kaŋ bamholiŋa yohikwehineŋ dibek kaŋ tububihila kelegiŋ, wendigoŋ timeŋ tiŋa yanagilune ugiŋ wooŋ yot ŋakŋak hakukneŋ uŋgoŋ kwambundaaŋ ikuk. \v 10 Kaŋ adi bamholiŋa u kaŋ welehik gineŋ nadifo tigiŋ u loloŋnit. \v 11 Unduŋ tiŋa yot maaneŋ looŋ mihi tiŋa miŋ Maliya yabuŋa mulelem timiŋa niutumbagiŋ, tiŋa lihik dihiŋa gol tiŋa wahu munduŋ tuwaŋŋiŋ loloŋnit eŋ haguwo munduŋ momooŋ\f + \fr 2:11 \ft Wou “mel” yoiŋ.”\f* u beŋa siloŋ timiŋgiŋ. \v 12 Kaŋ Bepaŋdi damo gineŋ kotigoŋ Helot kakaŋ mu uneŋ yeniheune wabiŋa talik gitipmuŋ niŋ keletauyeeŋ yohite ugiŋ. \s1 Josep eŋ mihiyamit momoŋ Isipde ugiŋ \p \v 13 Nadinadi me heki adi udaneeŋ ulune timiŋ uŋaniŋgoŋ Wapum’walaŋ aŋelodi damo gineŋ Josep mintamiŋa indiŋ niŋguk, “Pilali mihiyamit yanagila momoŋ Isipde uneŋ. Uŋoŋ wooŋ nutok woom hatineeŋ, ala nu yokwet u biŋa bubuŋdok yobe nadiŋa kedem biŋa buneeŋ. Nadilaŋ be? Helot adi mikmeŋiye yapmeune wooŋ mihi u lohi gigineeŋ tubumintaaŋ ulukumundok yolak.” \p \v 14 Unduŋ yobune Josep adi timiŋ pilali mihiyamit yanagilune momoŋ Isipde ugiŋ, uŋoŋ wooŋ hatilune Helot kumuŋguk. \v 15 Nemek unduŋ mintaune polofet niŋdi Wapum’walaŋ maŋiŋ mede tagimneeŋ mede niŋ indiŋ yoguk u biyagoŋ mintaguk, “Mihine Isip kwetneŋ hatibune kutinimbe buguk.” \s1 Mapme Helotdi yobune eyaŋ me hogohogok widihikumuŋgiŋ \p \v 16 Nadinadi me mele labulabuneŋkade bugiŋ heki adi Helot talamut tiŋa uune adi mebihik kanadiŋa gibita kwihitaguk. Unduŋ tiŋa adibo mikmeŋiye yeniŋkulune wooŋ Betelehem yokwet wapumneŋ be yokwet kuyaniŋ kuyaniŋ yamaŋgoŋ ila ugiŋ indigoŋ wooŋ eyaŋ-me hogohogok gulethik lufom yalune folak u wanakaŋ widihikumuŋdapmagiŋ. Nemek u mintaguk adi mebi indiŋ: Nadinadi me bugiŋ hekidi bamholiŋa nai deniŋ hinek mintaguk u yogiŋ kaŋ nadiguk wendoktiŋa bamholiŋa mintaguk nai u kanadiŋa wapmihi gulethik lufom yalune folak u yobune widihikumuŋgiŋ. \p \v 17 Kaŋ nai uŋaniŋ polofet Jelemaiyadi Wapum’walaŋ maŋiŋ mede tagimneeŋ mede indiŋ yoguk u folooŋ mintaguk: \q1 \v 18 “Lama yokwetneŋ uŋoŋ kutikuti niŋ mintalak, maham gigit. Leseldi mihiŋiye doktiŋa makat koyone tubune tubukulemadok kwanaimiŋ tiiŋ. Mihiŋiye-kabe hogok nemu hakiŋ, kumuŋdapmaŋ tigiŋ doktiŋa unduŋ tilak.” \s1 Josep gut Maliya eŋ Jesu mihi adi kotigoŋ udaneeŋ bugiŋ \p \v 19 Helot kumuŋguk kaŋ Wapum’walaŋ aŋelodi Josep damo gineŋ Isip uŋoŋ mintamiŋa indiŋ niŋguk, \v 20 “Mihi ulukumune yogiŋ heki agaŋ kumuŋit, unduŋ doktiŋa du pilali tiulidokooŋ mihiyamit yanagila kotigoŋ Isilae kwetneŋ uneŋ.” \p \v 21 Unduŋ yobune pilali mihiyamit yanagilune Isilaede ugiŋ. \v 22 Udaneeŋ ugiŋ wooŋ Josep adi mede indiŋ nadiguk: “Akelao adi beu Helot’walaŋ kwelikoŋ tuguk. Judiya kwet diniŋ mapme itak.” Unduŋ nadiŋa uŋoŋ wooŋ hatidok munta kisaŋ tuguk. Unduŋ doktiŋa Bepaŋdi damo gineŋ nindidimeune Galili kwetneŋ uguk. \v 23 Wooŋ yokwet niŋ wou Nasalet uŋoŋ yolikweli tiŋa itouguk. Kaŋ polofet heki’walaŋ mede indiŋ hatak u biyagoŋ mintaguk, “Nasaletniŋ me nineeŋ.” \c 3 \s1 Jon Imeyout Tububihitdi kwanaiŋiŋ tububihikuk \r (Mak 1:1-8; Luk 3:1-9, 15-17; Jon 1:19-28) \p \v 1 Gulet debek agaŋ ulune nai niŋde Jon Imeyout Tububihit adi Judiya kwetneŋ uŋoŋ mintadakaleeŋ kwet fiileŋ uguk. Wooŋ hatiŋa mede indiŋ yohautaluguk, \v 2 “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Uŋgoniŋdi nihitubu-dulalak doktiŋa welehik tubutakaleneŋ.” \p \v 3 Jondegoŋ Bepaŋdi polofet Aisaiya maŋiŋ gineŋ mede indiŋ yoguk, \q1 “Me niŋ kwet fiileŋ indiŋ kutilak: Wapumdok tiulidoko tineŋ, tiŋa talik figumotaaŋ iminneŋ.” \m \v 4 Jon tinahukutŋiŋ adi kale kamel\f + \fr 3:4 \ft Kale woŋ adi wou kamel. Adi gawaŋgawaŋ hogok tiŋa sigiŋ foloŋ bomboŋeŋ. Eŋ metam maaŋ uŋgoŋ looŋ ilu yanagila talik kweetniŋ yawiiŋ.\f* diniŋ dumuniŋdi tigiŋ, eŋ kiyegelepŋiŋ adi kale gitnemdi tigiŋ wendi gadiŋiŋ foloŋ youkilitiluguk. Nanaŋeŋiŋ adi gwatak dut simiŋkupuk naaŋ hatiguk. \v 5 Kaŋ Jelusalem yokwetneŋ be Judiya kwet wapum maaneŋ be Jodan ime magimagi fukuniŋ be fukuniŋ yokwet ila ugiŋ indigoŋ metam mohok tamali kanene utelegiŋ. \v 6 Tiŋa kadakaniŋhik yofiyalu Jodan ime gineŋ Imeyout tiyemguk. \p \v 7 Kaŋ Falisi tiŋa Sadusi heki maaŋ Imeyout tinene bugiŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidige! Miŋgembet miknit diniŋ yalakiŋiye, hidi! Hidi Bepaŋ’walaŋ kwihita mintaune momonim be yo tiiŋ? \v 8 Kadakaniŋhik agaŋ sigilulum tiyemiiŋ habudok kwanaiŋiŋ taneeŋ. \v 9 Tiŋa hidegoŋ Abalaham’walaŋ yalakiŋiye mu yoneŋ. Nu biyagoŋ hinek hanilat. Bepaŋ adi kedem yobune kawade yendi yalakiŋiye mintaneŋ. \v 10 Finaŋgondi bem kiliki momooŋgoŋ mu foiŋ u mebi fiyapmaaŋ kudup gineŋ yakutdok woom hatak. \p \v 11 “Nu adi wele tubutakale tineŋdok ime hogok youhamulat, iŋgoŋ me niŋ mindaŋ bulak adi yadi Uŋgoniŋ Munabuli dut kudupdi youhambaak. Adi loloŋnit, nu nalakapme tilak. Tiŋa nu aindiniŋdi tipilapilaye timindok tuwot moŋ. \v 12 Adi agaŋ yohumuŋnit buŋa nanaŋe yotŋiŋ tutumbawaak. Tiŋa nanaŋe nanaŋdok u daneeŋ yopmaŋ boiwaak eŋ figifigi u yohumuneeŋ wali wooŋ kudup gineŋ heune dawaak.” \s1 Jondi Jesu Imeyout timiŋguk \r (Mak 1:9-11; Luk 3:21-22) \p \v 13 Nai uŋaniŋ Jesu adi Galili kwetneŋniŋ Jodan ime foloŋ wooŋ Jondi Imeyout timiŋdok niŋguk. \v 14 Kaŋ Jon adi nadimalabudaaŋ indiŋ niŋguk, “Nu aindiniŋdi du ime youkambitdok tuwot moŋ. Toboniŋ du youtnambune kedem didimewek.” \p \v 15 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Nadibedi mu tibeŋ! Nu ganilat undugoŋ tibeŋ kaŋ titiŋ didimeŋ keleeŋ tidene polofet heki’walaŋ mededi yolak wendok tuwot mintawek.” \p Unduŋ yobune Jondi welekubugoŋ tiŋa nadimiŋguk. \v 16 Imeyout timindapmaune nai uŋaniŋgoŋ labulabuŋale kalune kunum dilitombune Uŋgoniŋ Munabulidi butigili wele tiŋa fooŋ folooŋ foloŋ ikuk. \v 17 Kaŋ yali nadilune kunum maaneŋniŋ mede indiŋ mintaguk, “I adi na’niŋ mihine hinek, welenedi hinek kahilelat. Nu aditok nadimimbe utumba hinek tilak.” \c 4 \s1 Sadaŋdi Jesu tikamanda timiŋguk \r (Mak 1:12-13; Luk 4:1-13) \p \v 1 Kaŋ Jesu nai uŋaniŋgoŋ Sadaŋdi tikamanda timimbune mebiŋiŋ dakaledok yoŋa Uŋgoniŋ Munabulidi nagilune kwet fiileŋ uguk. \v 2 Jesu adi uŋoŋ wooŋ helebufa 40 nanaŋe kamehep tiŋa map hatiguk, \v 3 doktiŋa map hanadilune me tikamanda molom adi mintamiŋa niŋguk, “Du Bepaŋ mihiŋiŋ biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ kawade i yenimbune nanaŋe yageleneŋ.” \p \v 4 Unduŋ nimbune Jesudi yoguk, “Yodoko Mededi indiŋ yolak, ‘Mehinek adi nanaŋedok hogok mu hatidok. Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ bulak tuwot nadidahiŋa hatidok.’” \p \v 5 Unduŋ yobune kotigoŋ nagila Jelusalem Siloŋyot ki foloŋ logumuk. Looŋ Sadaŋdi niŋguk, \v 6 “Du Bepaŋ mihiŋiŋ biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ iŋaniŋ tatakula kwetfoloŋ foweŋ. Yodoko Mededi indiŋ yolak doktiŋa ganilat, \q1 ‘Bepaŋ adi aŋeloŋiye yapmeune buŋa gehitubu-lodaaŋ gabudokoneŋ.’ \m Tiŋa indiŋ maaŋ yolak, \q1 ‘Adi kohoŋgoŋ gitagoŋ ganagi fooŋ gapmeune kawadedi kayoge-kabe nemu youlek.’” \p \v 7 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Yodoko Mededi indiŋ maaŋ yolak, ‘Du Wapumge Bepaŋ tikamanda mu timimbeŋ.’” \p \v 8 Unduŋ yobune Sadaŋdi kotigoŋ nagila looŋ kweboboe kweheyeniŋ foloŋ yali kwetkwet nemenemek hogohogok hatak u nimbune saŋiniŋhik kaguk, kaŋ niŋguk, \v 9 “Du mulelem tiŋa naniutumbaweŋ kaŋ kedem nemenemek hogohogok u dutok gambit.” \p \v 10 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Sadaŋ, du tabaweŋ! Yodoko Mededi indiŋ yolak, ‘Wapumge Bepaŋ hogok niutumbaaŋ mulelem timiluwaaŋ.’” \p \v 11 Unduŋ nimbune Sadaŋ adi bikabuŋa uguk, kaŋ aŋelo hekidi buŋa tubulodagiŋ. \s1 Jesudi Galili kwetneŋ wooŋ kwanaiŋiŋ tububihikuk \r (Mak 1:14-15; Luk 4:14-15) \p \v 12 Jon agaŋ yot fafaŋeniŋneŋ kameune hatak, gigit unduŋ nadiŋa Jesu adi Galili kwetneŋ uguk. \v 13 Unduŋ tiŋa Nasalet yokwet bikabuŋa wooŋ Kafanaum uŋoŋ itouguk. Yokwet u imeŋgwaŋ gagayeŋ, Sebulon eŋ Naftali kwetneŋ uŋoŋ hakuk. \v 14 Unduŋ tubune polofet Aisaiyadi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede tagimneeŋ indiŋ yoguk u folooŋ mintaguk: \q1 \v 15 “Sebulon eŋ Naftali kwetneŋ, Galili Imeŋgwaŋ gagayeŋ tiŋa Jodan Ime magimagi, eŋ Galilihi noli Judahi’walaŋ feknit mokit uŋoŋ hatiiŋ. \v 16 Mebop u mambip gineŋ hatiiŋ adi hauta wapum kaiŋ. Eŋ mambip gineŋ itowiiŋ adi hautayembaak.” \p \v 17 Nai uŋaniŋ Jesudi tububihila mede indiŋ yohautaguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋdi hehitubu-dulalak doktiŋa kadakaniŋhik sigilulum tiyemaneeŋ.” \s1 Jesudi me lufolufom kutiyenimbune keleeŋ ugiŋ \r (Mak 1:16-20; Luk 5:1-11) \p \v 18 Ala heleniŋ Jesu Galili Ime magi hogok wooŋ me yadalit niŋ yabuguk, Saimon, wou noli Pita, tiŋa kwayaŋ Endulu. Adi me pisi moŋgomoŋgot yakat doktiŋa imeŋgwaŋ gineŋ umbenhik kukut hati tugumuk. Kaŋ wooŋ yehitubu-mintaaŋ yeniŋguk, \v 19 “Buŋa nu nehikeledemek kaŋ metam yahaŋedok hanindidimewit.” \p \v 20 Unduŋ yenimbune nai uŋaniŋgoŋ umbenhik uŋgoŋ biyabuŋa Jesu kelegumuk. \v 21 Kaŋ kabe-muniniŋ uuyeŋ kotigoŋ meyadalit iŋgoŋ nimaaŋ yehitubu-mintaguk, Jems tiŋa kwayaŋ Jon. Adi Sebedi mihiŋiyat, ala behik dut muwagehik foloŋ hali umbenhik hati kaulidokolune yehitubu-mintaguk. \v 22 Tiŋa Jesudi me yadalit u maaŋ kutiyenimbune muwage be behik wanakaŋ uŋgoŋ biyabuŋa Jesu kelegumuk. \s1 Jesu adi Mede Momooŋ yohautaŋila metam fee hinek yehitubu-kedebaguk \r (Luk 6:17-19) \p \v 23 Kaŋ Jesu adi Galili kwetneŋ Judahi’walaŋ bopyot yaliugiŋ indigoŋ tuwot yaudapmaaŋ Hatihati Uŋgoniŋ diniŋ Mede Momooŋ yohauta kwanai tiyauguk. Tiŋa undugoŋ me yagit folofigitahinit yehitubu-kedebaguk. \v 24 Unduŋ tubune gigitŋiŋdi Siliya kwetneŋ hautadapmaune nadiŋa metam yagit folofigitahinit be yabaphinit be me kumuŋkaika tagiŋ be me kayohik kohohik kumuhi yanagila adi’walaŋkade uune yehitubu-kedebaguk. \v 25 Unduŋ tubune Galili kwetneŋhi be yokwet 10 ila ugiŋ\f + \fr 4:25 \ft Gilik mede gineŋ yehikiut tiŋa wou Dekapoli youkiŋ.\f* uŋahi be Jelusalem yokwetneŋhi be Judiya kwetneŋhi be Jodan fukuniŋ be fukuniŋ metam fee hinekdi bopneeŋ Jesu kelegiŋ. \c 5 \s1 Jesudi kweboboe foloŋ mede momooŋ yohautaguk \r (Luk 6:20-23) \p \v 1 Jesudi metam fee hinek yabuŋa kweboboe foloŋ looŋ ilune mihiŋiye buŋa hebeŋneŋ ikiŋ \v 2 kaŋ Mede Momooŋ indiŋ yeniŋa yenindidimeguk. \q1 \v 3 “Me nehitok nadiune welehik gineŋ fiyewakahi tilak adi yadi Bepaŋdi kahaŋ tiyemulak. Hatihati Uŋgoniŋ kunum gineŋ hatak u metam undihidok gigit tilak. Wendoktiŋa aditok adi nadiwene utumba tilak. \q1 \v 4 “Me welehikdi makat kobulabulaye tiiŋ adi yadi Bepaŋdi kahaŋ tiyemiŋa welehik tubukulemawaak. Wendoktiŋa aditok adi nadiwene utumba tilak. \q1 \v 5 “Me nehitok nadiune fofoŋnit tubune Bepaŋ hebeŋ foloŋ kulemaŋgoŋ hatiiŋ, adi Bepaŋdi kahaŋ tiyembune kwet wapum i aditok gigit tilak. Wendoktiŋa aditok adi nadiwene utumba tilak. \q1 \v 6 “Me nediyeŋ Bepaŋ hebeŋ foloŋ metam didimehi mintaaŋ hatidok nanaŋe imedok map tiyam dabugoŋ tiiŋ, adi Bepaŋdi kahaŋ tiyemiŋa tuwot hinek yemtokiwaak. Wendoktiŋa aditok adi nadiwene utumba tilak. \q1 \v 7 “Me nediyeŋ menohiyedok welekulema tiyemiiŋ adi Bepaŋdi kahaŋ tiyemiŋa welekulema tiyembaak. Unduŋ doktiŋa aditok adi nadiwene utumba tilak. \q1 \v 8 “Me welehik walaniŋ adi Bepaŋdi kahaŋ tiyembune Bepaŋ kaneeŋ. Wendoktiŋa aditok adi nadiwene utumba tilak. \q1 \v 9 “Me kulemadok kwanai tiiŋ adi Bepaŋdi kahaŋ tiyemiŋa wapmihiŋiye yenimbaak. Wendoktiŋa aditok adi nadiwene utumba tilak. \q1 \v 10 “Me Bepaŋ’walaŋ nadinadi keleeŋ kwanai tubune me nolidi folofigita yemiiŋ adi Bepaŋdi kahaŋ tiyemiŋa ne’niŋ Hatihatiŋiŋ Uŋgoniŋ u aditok yembaak. Wendoktiŋa aditok adi nadiwene utumba tilak. \p \v 11 “Hidi nu nehikeleune me nolidi mede kadakaniŋ haniŋa fidihiŋa yalaŋ mede hanineeŋ wendok nadibedi mu tineeŋ. Bepaŋdi kahaŋ tihambaak doktiŋa habunadiwene utumba tilak. \v 12 Tiŋa kougoŋ kunum foloŋ nemek tuwaŋiŋ loloŋnit moŋgotneeŋ wendok nadifo tineŋ. Koom Bepaŋ’walaŋ polofet hatigiŋ adi maaŋ undugoŋ tiyemgiŋ.” \s1 Hidi adi feleŋ tiŋa hauta nabugoŋ \r (Mak 9:50; Luk 14:34-35) \p \v 13 “Hidi adi metam diniŋ feleŋ. Iŋgoŋ feleŋdi kadakaaŋ koba mokit tubune nemek nemu tibetiŋaŋ. Unduŋ doktiŋa talipmeŋ kwehekulune metamdi uŋgoŋ yaliŋa woŋambuŋat tinetiŋit. \p \v 14 “Tiŋa undugoŋ hidi adi metam’walaŋ hauta. Yokwet niŋ binek kweboboe foloŋ itak adi hebihat tuwot mu tilak. \v 15 Tiŋa undugoŋ hidi kamaŋ galiŋa kufula mu tiiŋ, tobo galiŋa tiŋa foloniŋgoŋ kameune itak, ila metam yot maaneŋ deipilat tiiŋ u hauta yemilak. \v 16 Wendok tuwot hidi’walaŋ hautadi metam yehitubu-hautaluwaak. Kaŋ adi hidi titiŋhik kedem u kaŋ nadiu utumbaune Behik kunum gineŋ hatilak u niutumbayaneeŋ.” \s1 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede diniŋ medeŋiŋ \p \v 17 “Hidi tiyaugene nu Yodoko Mede tiŋa polofet heki’walaŋ mede yotubufit tibene fogut mu yoyaneeŋ. Nu adi toboniŋ tagimnewene folooŋ mintadok fogut. \v 18 Nu biyagoŋ hinek hanimbit, kunumkwetdi haliulune Yodoko Mededi undugoŋ haliwaak. Tiŋa undugoŋ Yodoko Mede faki-kabe nemu filaak be diki-kabe nemu bikabuneeŋ, mokoŋ. Yodoko Mede adi undugoŋ hali uune nemenemek mintadok yoŋit wendi folooŋ mintadapmawaak. \v 19 Unduŋ doktiŋa nebek niŋdi Yodoko Mede faki-kabe niŋ yotubufila noliŋiye maaŋ undugoŋ titiŋdok yenindidimewaak adi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Uŋgoniŋ gineŋ me wounit mokit hatibaak. Eŋ nebek niŋdi tagimneeŋ noli maaŋ undugoŋ titiŋdok yeniŋgigine tibaak adi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Uŋgoniŋ gineŋ me loloŋnit hatibaak. \v 20 Unduŋ doktiŋa hanimbene nadineŋ. Hidi Yodoko Mede henale eŋ Falisi heki’walaŋ titiŋhik u kalakapme tiŋa titiŋ fofooŋ tineeŋ wendok Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ kahileneeŋ, eŋ unduŋ mu tineeŋ adi Hatihati Uŋgoniŋ tuwot mu kahileneeŋ.” \s1 Jesudi Yodoko Mede 6 wendiniŋ mebi yoguk \r (Luk 12:57-59) \p \v 21 “Hidi mamahi-papahiyedok mede indiŋ yeniŋgiŋ u agaŋ nadiiŋ, ‘Du me widihikumuŋ mu tuluwaaŋ. Nebek niŋdi unduŋ tubune kaŋ nagila mede gineŋ kameŋdok.’ \v 22 Iŋgoŋ oŋ, nu adi indiŋ hanilat, nebek niŋdi me noliŋiŋdok nadikwihita tilak adi mededok gigit. Be me niŋ noliŋiŋ nimpekit be nisuwambat tilak adi talitimeŋ bopdok gigit. Eŋ me niŋdi noliŋiŋdok me kauleŋ nimbaak woŋ adi me u kudupdok gigit. \p \v 23 “Unduŋ doktiŋa du bomboŋ siloŋ titiŋdok u alta foloŋ boidok binek tiŋa me noke dut lekiŋgoŋhik foloŋ nadikadaka hatak, \v 24 u nadiŋa siloŋdok bomboŋ alta tubudulaaŋ boiŋa wooŋ me noke dut mede tubudidimeluwaaŋ. Tubudidimedapmaaŋ buŋa mindaŋkade kedem siloŋdok bomboŋ u alta foloŋ boiluwaaŋ. \p \v 25 “Tiŋa undugoŋ nebek niŋdi mede gineŋ gapmewene ganagila uune hide hogok talipmeŋ uŋila mede yotubudidime tidemeek. Eŋ moŋ adi ganagila me mede yodapmandapmaŋ’walaŋ uune adibo ganindapmaune me kumondulum heki’walaŋ kohohik foloŋ gapmeune kumondulum hekidi ganagila yot fafaŋeniŋneŋ gapmeneeŋ. \v 26 Nu biyagoŋ hinek ganilat, du uŋoŋ hatiŋa hogok mu fooŋ baaŋ, me noke’walaŋ kibikoŋ wobudapmahinakaaŋ kedem fooŋ baaŋ.” \s1 Jesudi Yodoko Mede 7 wendiniŋ mebi yoguk \p \v 27 “Mamahi-papahiyedok mede indiŋ yeniŋgiŋ, ‘Memalam hidi kikabi mu tidemeek.’ \v 28 Nu adi indiŋ hanilat, Me niŋdi tam niŋ kanadigalika tilak adi ne’walaŋ tamŋiŋ agaŋ weleŋdi bikabuŋak yodok. \v 29 Unduŋ doktiŋa dauge didimeniŋdi kadakaniŋ gineŋ ganagilune kaŋ kidila tikukut tiluwaaŋ. Dauge lufomnikoŋ kunilit boihatigene kudupdok gigit tibaaneŋ, doktiŋa dauge fukuniŋ kedem kiditdok. \v 30 Be kohoge didimeŋdi kadakaniŋ tubune kaŋ kohoge u fidokooŋ tukukut tiluwaaŋ. Folooge kunilit boihatigene kudup gineŋ fowaaŋneŋ doktiŋa kohoge fukuniŋ fidoko tukula hatiluwaaŋ.” \s1 Jesudi tam yehikelekut diniŋ mede yoguk \r (Matiyu 19:9; Mak 10:11-12; Luk 16:18) \p \v 31 “Mede komi indiŋ maaŋ hatak, ‘Me nediyeŋ tamŋiŋ bikabe nadiŋa tam u kudi youla miŋa kelekutuwaak.’ \v 32 Iŋgoŋ nu adi indiŋ hanilat, nebek niŋdi tamŋiŋ kefifile nemu tubune hogok kelekufit tibaak, adi yadi tam u malabumuŋ wapum hekimimfit tibaak. Unduŋ tubune hatigene tam u me gitipmuŋ niŋ tibaak woŋ adi tam u hekimalam hatihati diniŋ yodoko u lahula kefifile tilak tibaak. Kaaŋ me niŋ adi tam agaŋ yohoidi kelekut tuguk u nagilaak, me woŋ adi hekimalam hatihati diniŋ yodoko u lahula kefifile tilak tibaak.” \s1 Jesudi Yodoko Mede 9 wendiniŋ mebi yoguk \p \v 33 “Mamahi-papahiye mede niŋ indiŋ yeniŋgiŋ, ‘Du mede yalaŋ yofafaŋedok Bepaŋ dawi foloŋ mu yoluwaaŋ.’ Be ‘du nemek u biyagoŋ nobu tibene yofafaŋeeŋ kaŋ Wapum namanda foloŋ tubune dapmaluwaak.’ \v 34 Iŋgoŋ nu adi indiŋ hanilat, Bepaŋ dawi foloŋ mede yofafaŋe u wabidapmaŋ tineeŋ. Tiŋa undugoŋ kunum gineŋkade kohodidim tiŋa mede yofafaŋe titiŋ u maaŋ wabi iŋgoŋ tineeŋ, maŋgoŋde kunum woŋ adi Bepaŋ’walaŋ kumopopŋiŋ. \v 35 Be kwet honeeŋ mede yofafaŋe maaŋ mu taneeŋ, maŋgoŋde kwet woŋ adi Bepaŋdi kayoŋ uŋgoŋ kameeŋ ikula tilak. Be Jelusalem yokwet wou yoŋa mede yofafaŋe mu taneeŋ, maŋgoŋde woŋ adi Mapme Wapum’walaŋ yokwet. \v 36 Tiŋa undugoŋ kihik foloŋ uŋoŋ kamekaaŋ mede yofafaŋe mu titiŋdok, maŋgoŋde hidi yobune kihik hapmuŋ faufaudi gouyeniŋ tuwot mu mintawek, be gouyeniŋdi fafau tuwot mu mintawek. \v 37 Unduŋ doktiŋa mede biyagoŋ yoŋa kaŋ agaŋ biyagoŋ hogok yoyaneeŋ, eŋ yalaŋ yoŋa kaŋ yalaŋ didimeŋgoŋ yoyaneeŋ. Eŋ mede mindaŋ tomboyoula yoiŋ woŋ adi yalaŋ-me’walaaniŋ bulak.” \s1 Nemek niŋ tihambune kaŋ kibikoŋ mu tubu-udaneyaneeŋ \r (Luk 6:29-30) \p \v 38 “Mede niŋ indiŋ yogiŋ u agaŋ nadigiŋ, ‘Nebek niŋdi dauge yousupmakaune kaŋ kibi maaŋ dawi yousupmaka timiluwaaŋ, be nebek niŋdi mage kitili yougoloune kaŋ kibi maaŋ maŋiŋ kitili yougolomiluwaaŋ.’ \v 39 Iŋgoŋ nu adi indiŋ hanilat, Me nolidi nemek niŋ tihambune kaŋ kibikoŋ mu tubu-udaneyaneeŋ. Unduŋ doktiŋa nebek niŋdi fauge foloŋ ulune kaŋ fambekeneeŋ kotigoŋ fauge fukuniŋ maaŋ mimbune utuwaak. \v 40 Be nebek niŋdi mede gineŋ gapmeeŋ dahidahi wahiniŋ mimiŋdok yobune kaŋ dahidahi noli kainiŋ tuluwaaŋ u maaŋ miluwaaŋ. \v 41 Be nebek niŋdi adut talik muniniŋ uuŋdok ganimbune kaŋ du tomboyoula kabe-kweheyeniŋgoŋ uluwaaŋ. \v 42 Be nebek niŋdi nemek niŋdok ganinadiune kaŋ miluwaaŋ, tiŋa nemek du’walaŋ muniniŋ behatidok yobune kamehep mu timiluwaaŋ.” \s1 Memikhiye welehikdi yabukahile tiyaneeŋ \r (Luk 6:27-28, 32-36) \p \v 43 “Mede niŋ indiŋ yogiŋ u agaŋ nadigiŋ, ‘Me nokeye not tiyemiŋa memikgeye memik tiyemiluwaaŋ.’ \v 44 Iŋgoŋ nu adi indiŋ hanilat. Memikhiye yabukahileeŋ menot tiyemaneeŋ eŋ me kadakaniŋ tihamiiŋ hekidok Bepaŋ ninadiyaneeŋ. \v 45 Unduŋ tiŋa Behik kunum gineŋ hatilak adi’walaŋ wapmihi folooŋ hinek mintaaŋ hatineeŋ. Adi kuyendi yobune meleŋiŋdi me hogohi be fofohidok wanakaŋ labu hautalak, tiŋa undugoŋ yobune me didimehi be me kadakaniŋ titiŋ hekidok gwi utak. \v 46 Hidi metam kibi momooŋ tihamiiŋ aditok hogok kibibo momooŋ nobu tiyemineeŋ adi wendok tuwaŋiŋ deti moŋgotneeŋ? Unduŋ adi me takis moŋgomoŋgot heki adi undugoŋ tiiŋ. \v 47 Be hidi menohiye hogok nobu yeniutumbaiŋ woŋ adi hidi me biyagoŋ mu hatiiŋ. Me Bepaŋ mu nadisukilitimiiŋ adi undugoŋ tiiŋ. \v 48 Unduŋ doktiŋa hidi adi Behik kunum gineŋ didimeniŋ hatilak undugoŋ hidi maaŋ didimeŋ hatiyaneeŋ.” \c 6 \s1 Jesudi titiŋ dediŋ tiŋa metam noli yehitubu-lodadok wendok yeniŋguk \p \v 1 “Hidige! Titiŋ fofooŋhik u metamdi haniutumbadok yoŋa metam dauhineŋ mu taneeŋ. Unduŋ tineeŋ adi Behik kunum gineŋ hatilakdi wendok tuwaŋiŋ nemu hambaak. \v 2 Unduneŋ doktiŋa hidi fiyewakahidok nemek momooŋ tiyemne kaŋ kutihauta tiŋa mu yemaneeŋ. Yalaŋ-me heki adi metamdi yeniutumbaneŋ yoŋa bopyotneŋ eŋ yowawali foloŋ siloŋ kwanai tiiŋ. Wendok indiŋ hanimbe nadineŋ, adi tuwahik agaŋ uŋakoŋ moŋgolu dapmalak. \v 3 Unduŋ doktiŋa du siloŋ tibene kaŋ metamdi mu nadiune da hogok kabup tuluwaaŋ. \v 4 Kaŋ titiŋge fofooŋ wendi kabup hatuwaak. Kaŋ Baha nemek kabup kanadi tilakdi wendok kibikoŋ tuwaŋiŋ gambaak.” \s1 Jesudi ninadi kwanai dediŋ titiŋdok wendok yoguk \r (Luk 11:2-4) \p \v 5 “Hidi ninadi kwanai tinene kaŋ yalaŋ-me hekidi tiiŋ unduŋ mu taneeŋ. Adi yadi metamdi yabune uŋgoniŋ titiŋdok yoŋa bopyotneŋ eŋ yowawali foloŋ ninadi kwanai tiiŋ. Nu biyagoŋ hinek hanilat, metamdi yabunadiune uŋgoniŋ tilak kaŋ tuwaŋiŋ agaŋ uŋakoŋ moŋgolune dapmalak. \v 6 Unduneŋ doktiŋa hidi ninadi tinene kaŋ yohik maaneŋ fooŋ yeme youkilitiŋa Behik kabup hatilak dut yonadi taneeŋ. Kaŋ Behik nemek kabup kanadi tilakdi folooŋ tubumintahamuluwaak.” \p \v 7 “Hidi ninadi tine kaŋ mede folooŋbo kilikibo mu yoyaneeŋ. Unduŋ adi me nadisukilitihinit mokitdi tiiŋ. Adi yadi unduŋ ninene yonadinik nadinimbek yoŋa undugoŋ tiiŋ. \v 8 Unduŋ doktiŋa hidi yadi, adi tiiŋ unduŋ mu taneeŋ. Behik adi mu ninadilune maŋgoŋdok baniŋ tiiŋ u agaŋ kaŋ nadilak. \v 9 Unduŋ doktiŋa hidi yadi indiŋ ninadiyaneeŋ: \q1 Kunum Betnik, du’walaŋ woho uŋgoniŋ hinek u ganintiloloŋ tinene hatuwaak. \v 10 Unduŋ doktiŋa du buŋa welenik tuwot be kwet tuwot Wapumnik tinimbeŋ. Kunum foloŋ du’walaŋ mede tiloloŋ hatak undugoŋ kwetfoloŋ indi’walaŋ maaŋ mintawek. \v 11 Du kamiŋ nanaŋe tuwolitnik nimbeŋ. \v 12 Indi me noli’walaŋ kadakaniŋ dikihik biyemne nibuŋa dubo indi’walaŋ kadakaniŋnik tumolokutnimiluwaaŋ. \v 13 Tikamanda gineŋ mu nipmeweŋ. Adi toboniŋ kadakaniŋ gineniŋ nihikibidaleŋ. Du me mapme folooŋ hinekdi saŋiniŋ eŋ hauta molom hatiguŋdi hatiluwaaŋ fafaŋeniŋ.” \p \v 14 “Hidi me noli’walaŋ yomhik biyembune Behik kunum gineŋ hatilakdi undugoŋ hidi’walaŋ yomhik bihamuluwaak. \v 15 Eŋ hidi me noli’walaŋ yomhik uŋgoŋ kameeŋ hatibune habuŋa Behikdi undugoŋ hidi’walaŋ yomhik uŋgoŋ kamehambune hahamuluwaak.” \s1 Nanaŋe kameheŋa hatidok mede \p \v 16 “Tiŋa hidi nanaŋe kamehep tiŋa kaŋ me nadisukiliti yalayalaŋ tiiŋ heki dabugoŋ bulaniŋgoŋ namandap mu diweyaneeŋ. Adi yadi metam nolidi nanaŋe kamehep tiŋit yabunadineŋ yoŋa undugoŋ diweeŋ yawiiŋ. Indiŋ hanimbe nadineŋ, me undihi adi koti tuwahik nemu beneeŋ. \v 17 Hidi nanaŋe kamehekaaŋ mutam namandap, imehik gomuŋa, silim youla yawaneeŋ. \v 18 Unduŋ tubune metamdi nanaŋe kameheŋa hatiiŋ u tuwot mu habukiyondayaneeŋ. Behik kabup hatilakdi hogok habuŋa nadiluwaak. Tiŋa nemenemek kabup kanadilakdi kedem tuwaŋiŋ hamuluwaak.” \s1 Muneeŋ bomboŋ kwetfoloŋ liwewaak wendok nadigalika mu titiŋdok \r (Luk 12:33-34) \p \v 19 “Hidi kwet diniŋ muneeŋ bomboŋ mu hati tiyoukaneeŋ. Woŋ adi dindilaki hekidi sitomsitom tihamuneeŋ be kubome hekidi kubonehamuneeŋ. \v 20 Unduŋ doktiŋa kunum diniŋ bomboŋ tiyoulaŋa kunum gineŋ boiune ihamuneeŋ. Unduŋ tineeŋ kaŋ bomboŋ kunum gineŋ ihamuneeŋ u dindilaki hekidi sitomsitom mu tineeŋ, be kubome hekidi tuwot mu kubonehamuneeŋ. \v 21 Kaŋ welehik be nadisuhik adi bomboŋhik itneneŋ uŋgoŋ hatuwaak.” \s1 Daunik adi foloonik diniŋ hauta \r (Luk 11:34-36) \p \v 22 “Dauhik adi foloohik diniŋ hauta, ala dauhikdi kedem halune foloohikdi hauta gineŋ hatibetik, \v 23 eŋ dauhikdi sipmakaune foloohik adi mambipnit hatibetik. Eŋ welehik’walaŋ dauhik u sipmakaune mambip kisaŋ tihambune youtidiwe tihatineeŋ.” \s1 Me niŋdi me bomboŋgi lufom’walaŋ kwanai titiŋdok tuwot moŋ \r (Luk 16:13) \p \v 24 “Me niŋ adi bomboŋgi lufomdok kwanai tuwot mu tibek. Adi nolidok nadigalika timiŋa noli nadilakata timimbek, tiŋa noli gut wooŋ galiŋa noli sigilulum timimbetik. Unduŋ doktiŋa hidi Bepaŋ’walaŋ kwanai maaŋ eŋ muneeŋ bomboŋ kwanai maaŋ adi tuwot mu kiulaŋa taneeŋ.” \s1 Welemulap tiŋa nadibedi mu titiŋdok \r (Luk 12:22-31) \p \v 25 “Unduŋ doktiŋa indiŋ hanimbe nadineŋ: Hidi nanaŋe ime nakilitiŋa hatidok be foloohik tinahukut timindok wendok nadibedi mu taneeŋ. Hatihatidi nemek folooŋ tilak, be nanaŋedi nemek folooŋ tilak? Foloohikdi nemek folooŋ tilak, be tinahukuthikdi nemek folooŋ tilak? \v 26 Bagi heki u yabuneŋ, adi nanaŋe diniyeti nemu tiiŋ, eŋ nanaŋe tiyout mu tiiŋ, adi yadi Kunum Betnikdi nanaŋe yemtoi tubune naaŋ hatiiŋ. Hidi yadi undihi moŋ. Hiditok adi nadihambune loloŋnit hinek tubune momooŋ hinek tihamulak. \p \v 27 “Hidi nadibedi tiŋa hatihatihik diki kedembe tomboyoutneŋ? \v 28 Unduŋ doktiŋa hidi tinahukutdok maŋgoŋde nadibedi tiiŋ? Wowoŋ gimiŋ behepneŋ ikiiŋ u yabuneŋ, adi dinina kwanai be tinahukut kaliŋ mu tiiŋ, \v 29 iŋgoŋ adi Mapme Solomon’walaŋ tinahukut fofooŋ hinek tuluguk u kalakapmeŋ hinek tiiŋ. \v 30 Wowoŋ gimiŋ kobuk mintaaŋ haloŋ mele diweune daaŋ sigeneeŋ golopmaŋ tiiŋ adi Bepaŋdi tinahukut fofooŋ unduŋ tiyemulak. Undugoŋ hinek hidi maaŋ momooŋ hinek tihamuluwaak. U kaŋ hidi deti nadisukiliti gilaŋgilaŋ tiiŋ? \v 31 Unduŋ doktiŋa helemahelemaŋ maŋgoŋ nanim be maŋgoŋ tinahukutnim yoŋa welemulap mu taneeŋ. \v 32 Unduŋ adi metam Bepaŋ mu nadisukilitimiiŋdi wondegoŋ nadibedi hinek tiiŋ, iŋgoŋ hidi adi Behikdi nemekdok nadiiŋ u agaŋ nadilak. \v 33 Unduŋ doktiŋa hidi yadi timentimeŋ Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli eŋ adi’walaŋ titiŋ didimeniŋdok gigine tiŋa lohiyaneeŋ kaŋ nemek noli hogohogok woŋ adi kedem hamuluwaak. \v 34 Unduŋ doktiŋa hidi nai haloŋ wendok nadibedi mu taneeŋ, haloŋ diniŋ malabumuŋ woŋ adi nai wendiniŋ nemek. Mele nai indigoŋ malabumuŋhik woŋ adi nai molomolom mintalak.” \c 7 \s1 Hidi me noli’walaŋ titiŋhik kameka mu taneeŋ \r (Luk 6:37-38, 41-42) \p \v 1 “Hidi me noli’walaŋ titiŋhik kanadiŋa yenimpekit mu taneeŋ. Unduŋ tubune Bepaŋdi hide maaŋ undugoŋ tihamuluwaak. \v 2 Bepaŋ adi mebihik nadidapmalak doktiŋa hidi me noli tali dediŋ gineŋ yenimpekit taneeŋ wondok tuwot kibibo Bepaŋdi mede gineŋ hapmeluwaak.” \p \v 3 “Du maŋgoŋde noke dawi gineŋ figifigi kaŋ da’walaŋ dauge gineŋ kwet muŋ wapum fooŋ ihelak u mu kadakalelaŋ? \v 4 Kwet muŋ wapum dauge gineŋ iheune noke indiŋ deti nimbeŋ: ‘Notne, nadiune figifigi dauge gineŋ ihelak u kelepenekulit.’ \v 5 Yalaŋ-me du. Da’walaŋ dauge gineŋ kwet muŋ itak u timeŋ kelepenetukula diwedakaleeŋ kedem noke’walaŋ dawi gineŋ figifigi u kelepenekulimimbeŋ. \p \v 6 “Hidi weleŋdok nemek momohi u kamodok mu yemaneeŋ, be nemek momohi u makayedok mu yakuyemaneeŋ. Adi yadi nemek undihi hogok kayohikdi yehiyaliŋa udaneeŋ hide iŋakoŋ hehisineeŋ.” \s1 Yonadi tiŋa nemek folooŋ bedok \r (Luk 11:9-13; 6:31) \p \v 7-8 Jesudi mede unduŋ yoŋa indiŋ tomboyoula yeniŋguk, “Yonadi tiiŋ adi folooŋ moŋgokiiŋ doktiŋa hidi gigine tiŋa yonadiyaneeŋ. Lohi tiiŋ adi folooŋ tubumintaiŋ doktiŋa gigine tiŋa lohiyaneeŋ. Yeme foloŋ youtnadiiŋ adi yeme dilitomyemulak doktiŋa gigine tiŋa yeme youtnadiyaneeŋ. \p \v 9 “Nebek me wapmihihinit hidi mihihikdi nanaŋedok hanimbune kawade kedembe mineŋ? \v 10 Be pisidok hanimbune miŋgembet kedembe mineŋ? \v 11 Hidi kadakaniŋ titiŋdi wapmihihiye nanaŋe fofohi yemiiŋ iŋgoŋ Kunum Behik adi halakapme-dapmalakdi nemek wendok be wendok ninadi tubune kedem hamuluwaak. \p \v 12 “Unduŋ doktiŋa hidi metam nolidi titiŋ dediniŋ tihamdok nadiiŋ, undugoŋ hinek hidi maaŋ aditok tiyemaneeŋ. Mede yendi Yodoko Mede tiŋa polofet heki’walaŋ mede yehikiudapmaŋ tilak.” \s1 Talik yeme diniŋ mede \r (Luk 13:24) \p \v 13 “Hidi taliyeme gidaneŋ foneeŋ, taliyeme hamaŋ tiŋa talik wapum woŋ adi kudup fafaŋeŋ dalakneŋkade ulak, kaŋ meeniŋ feedi utalik wiiŋ. \v 14 Kaŋ yeme gidaŋ tiŋa talik kuyaniŋ u kwet fofooŋneŋkade ulak, kaŋ meeniŋ lufomgoŋdi utalik wiiŋ.” \s1 Polofet yalayalaŋ heki’walaŋ mede \r (Luk 6:43-44; Luk 13:25-27) \p \v 15 “Polofet yalayalaŋ heki gineŋ ala nadiŋa hatiyaneeŋ. Adi sigihineŋ adi dompa namandap yageleeŋ biiŋ, iŋgoŋ welehik maaneŋ adi kamo moihi. \v 16 Unduŋ doktiŋa hidi hide uŋgoŋ kikadoko momooŋgoŋ hinek tiŋa hatiyaneeŋ. Me undihi adi nehi’walaŋ titiŋhikdi yobihilune kedem yabukiyondayaneeŋ. Hidi bim u ŋaso foloŋ mu yedeyapmaiŋ, be kopi u haut foloŋ mu tomiiŋ.\f + \fr 7:16 \ft Jesudi bem kilik fofooŋ yendok wain eŋ fik yoguk. \f* \v 17 Bem fofohi foloŋ mindipmuŋ fofohi mintaiŋ eŋ bem hogohi foloŋ mindipmuŋ hogohi mintaiŋ. \v 18 Bem fofohi foloŋ mindipmuŋ hogoli tuwot mu mintawetik, be bem hogohi foloŋ mindipmuŋ fofohi tuwot mu mintawetik. \v 19 Unduŋ doktiŋa bem mindipmuŋ momooŋ mu tubumintaiŋ u fiyapmaaŋ kudup kula heiŋ. \v 20 Unduŋ doktiŋa hidi polofet yalayalaŋ u nehi’walaŋ titiŋhik gineŋ uŋgoŋ kedem yabukiyondayaneeŋ. \p \v 21 “Wapumne, wapumne naniiŋ, hidi hogohogok wanakaŋ kunum gineŋ mu udapmaneeŋ. Me nediyeŋ Batne kunum gineŋ hatilak adi’walaŋ maŋiŋ mede tagimnewaak adi hogokdi kunumkwet kahilewaak. \v 22 Metam yehidanedok nai wapum foloŋ metam feedi indiŋ nanineeŋ, ‘Wapumnik! indi du wohoge gineŋ Mede Momooŋ yohautagumun, tiŋa undugoŋ du wohoge gineŋ yabap yeniŋkukumun eŋ du wohoge gineŋ kudi wapuhi wapuhi uŋgoniŋ hinek tugumun!’ \v 23 Iŋgoŋ nai uŋaniŋ indiŋ yenimbaat, ‘Nu hidi mu nadihamulat. Me kadakaniŋ titiŋ heki hidi tabaut!’” \s1 Me nadinadinit eŋ me kauleŋ \r (Mak 1:22; Luk 6:47-49) \p \v 24 “Me nediyeŋ medene i nadiŋa takaliwaak, adi yadi me nadinadinit niŋdi yot kawade foloŋ maguk undiniŋ. \v 25 U maune yatune gwi sububa wapum tiŋa ime gabuŋ tuguk iŋgoŋ mu mandafaiguk, maŋgoŋde adi kawade foloniŋ maguk doktiŋa fafaŋeŋ yakuk. \v 26 Eŋ me nediyeŋ medene i nadikabeleeŋ mu takaliwaak, adi yadi me bubuyeŋ niŋdi yoli ime gagayeŋ kiŋ foloŋ maguk undiniŋ. \v 27 U maune yatune gwi sububa wapum eŋ ime gabuŋ wapum saŋiniŋnit wendi buŋa tubumandafaiune maaŋ golomunumunuŋe tuguk.” \p \v 28 Jesu adi mede unduŋ yodapmaune metam bop wapum ikiŋ adi mede u nadiŋa boho tigiŋ. \v 29 Adi Yodoko Mede henale heki yalakapme hinek tiŋa mede molomdi fuluŋgoŋ hinek yoguk doktiŋa metamdi nadiune uŋgoniŋ hinek tuguk. \c 8 \s1 Jesudi me niŋ wede hakinit tubukedebaguk \r (Mak 1:40-45; Luk 5:12-16) \p \v 1 Jesu kweboboe bikabuŋa foune metam feedi bopneeŋ keletaugiŋ. \v 2 Kaŋ me niŋ wede hakinit adi wooŋ Jesu hebeŋ foloŋ mulelem timiŋa tubulodadok yoŋa indiŋ niŋguk, “Da nadilaŋ, nehitubu-lodawe kaŋ kedem nehitubu-kedebaweŋ.” \p \v 3 Unduŋ yobune Jesudi kaŋ kohoŋ kihiwali honeeŋ niŋguk, “Kedem nadigamulat ale walandaweŋ.” \v 4 Unduŋ nimbune nai uŋaniŋgoŋ folooŋ walandaguk kaŋ indiŋ niheguk, “Metam mu yenimbihileŋ. Siloŋyot diniŋ talitimeŋ’walaŋ didimeŋgoŋ weŋ kaŋ gabunadiwek. Kaŋ metamdi gabuŋa agaŋ kedebaŋaŋ unduŋ gabunadineŋdok weŋ, wooŋ koom Mosesdi yoguk unduŋ Bepaŋdok kale dumuŋ hemundumunduŋe timimbeŋ. Kaŋ nemek mintaŋak u kedem kaŋ nadineŋ.” \s1 Jesudi tipilapilaye-mekuya niŋ yagit gineniŋ tubukedebaguk \r (Luk 7:1-10) \p \v 5 Jesu adi Kafanaum yokwet maaneŋ folune mikme’walaŋ talitimeŋ niŋ adi buŋa Jesu indiŋ ninadiguk, \v 6 “Wapum, tipilapilaye-mene yagit malabumuŋ tiŋa folooŋ sumbandaune waliwali mu tiŋa folofigita kisaŋ hanadilak.” \p \v 7 Unduŋ nimbune Jesudi yoguk, “Nu kedem wooŋ tubukedebait.” \p \v 8 Unduŋ yobune mikme heki’walaŋ talitimeŋdi indiŋ tubu-udaneguk, “Wapum, nu me loloŋnit bale nu yotneneŋ weŋ. Kedem ale iŋgoŋ yali mede hogok yobeŋ kaŋ tipilapilaye-mene kedem kedebawek. \v 9 Nu na maaŋ me wapum diniŋ falipmeŋ hatilatdi mikme uneŋ yenimbe wiiŋ, be buneŋ yenimbe biiŋ, be tipilapilaye-meneye nemek u tineŋ yenimbene tiiŋ doktiŋa ganilat.” \p \v 10 Unduŋ yobune Jesudi mede u nadiŋa boho tiŋa metam keletaugiŋ indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat. Nu Isilaehi hidi’walaaniŋ nadisukiliti indiniŋ nemu kagut. Unduŋ doktiŋa indiŋ hanilat. \v 11 Metam fee kwetkwet mele labulabuneŋkade be mele fofoŋneŋkade buŋa bopneeŋ Abalaham, Aisak eŋ Jekop heki dut Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli gineŋ noŋgoŋ ila hinamuni tineeŋ. \v 12 Kaŋ metam koom netok yoŋa yabukahileguk iŋgoŋ mu nadisukilitimiiŋ adi yadi yeniŋkulune fakaŋ fooŋ mambip gineŋ hatiŋa kobulabulaye tiŋa masiŋkilip toyaneeŋ.” \p \v 13 Unduŋ yenindapmaaŋ mikme diniŋ talitimeŋ u indiŋ niŋguk, “Kedem ale weŋ, nadisukilitigedi nemek mintawek nadiŋaŋ undugoŋ hinek mintagambek.” \p Jesudi unduŋ nilune nai uŋaniŋgoŋ hinek tipilapilaye-meŋiŋ kedebaguk. \s1 Jesudi metam fee yehitubu-kedebaguk \r (Mak 1:29-34; Luk 4:38-41) \p \v 14 Kaŋ Jesu adi Pita yolineŋ looŋ kalune Pita yapmaŋ tam adi yagit tiŋa folooŋ kudup daune deihakuk. \v 15 Undiniŋ kaŋ kohoŋ foloŋ honeune kedebaguk. Tam u kedebaaŋ pilali Jesudok nanaŋe tiulidokomiŋguk. \v 16 Mele fohebilune metam yabaphinit fee yanagila bugiŋ, kaŋ Jesudi mede gineŋ hogok yeniŋkulune yabap heki meeniŋ biyabuŋa fooŋ bu utelegiŋ, eŋ metam noli yagit folofigitahinit u maaŋ yohoneeŋ yehitubu-kedebaguk. \v 17 Unduŋ tubune Polofet Aisaiyadi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede tagimneeŋ indiŋ yoguk u folooŋ mintaguk: “Negoŋ yagit folofigitanik bekudapmaguk.” \s1 Jesu kelekeledok medeŋiŋ \r (Luk 9:57-62) \p \v 18 Metam mohok feedi buŋa Jesu kelemadiune yabuŋa mihiŋiyedi muwage neeŋ tiŋa buune ime fokolok loloŋdok yeniŋguk. \v 19 Kaŋ uuŋdok yatulune Yodoko Mede henale niŋdi Jesu hebeŋ foloŋ wooŋ niŋguk, “Henale, nu du dambedambek waaŋ kaŋ wondok tuwot gehikeleyawaat.” \p \v 20 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Kamo moiŋ heki adi kawade ginaneŋ ikiiŋ eŋ bagi heki adi yohineŋ ikiiŋ, iŋgoŋ Me Kobumuŋ adi hakula titiŋdok kweli nemoŋ.” \p \v 21 Kaŋ mihiŋiye’walaaniŋneŋ niŋdi niŋguk, “Wapum, nadiune timeŋ wooŋ batne wenefulaŋa bit.” \p \v 22 Yobune Jesudi indiŋ niŋguk, “Dabaŋ u biune dabahi noliyedi wenefulaneŋ, du yadi buŋa nu nehikeleweŋ.” \s1 Fifiŋgobutdi Jesu’walaŋ maŋiŋ mede tagimneguk \r (Mak 4:35-41; Luk 8:22-25) \p \v 23 Unduŋ yoŋa muwage foloŋ loune mihiŋiye maaŋ noŋgoŋ looŋ ila ugiŋ. \v 24 Ulune fifiŋgobut wapum tubune ime giyondaaŋ buŋa muwagehik gineŋ foguk. Kaŋ Jesu adi damo hadeikuk. \v 25 Ala mihiŋiyedi Jesu talamsukuleeŋ indiŋ niŋgiŋ, “Wapum, indi agaŋ ime gineŋ wopmabutne tam ale pilap nihitubu-lodaluweŋ!” \p \v 26 Nimbune sukuleeŋ yeniŋguk, “Munta maŋgoŋde tiiŋ. Hidi nadisukilitihik maŋgoŋde gilaŋgilaŋ tilak?” Unduŋ yeniŋa pilali yali sububa dut ime yenintoŋa yeniheune gitagoŋ kulemaaŋ hakumuk. \p \v 27 Kaŋ mihiŋiye adi u kaŋ boho tiŋa indiŋ yogiŋ, “Me i dediniŋgoŋ doktiŋa sububa dut imedi medeŋiŋ nadiyamuk?” \s1 Jesudi meyat lufom’walaŋ yabap yehikelekuyemguk \r (Mak 5:1-20; Luk 8:26-39) \p \v 28 Jesu adi imeŋgwaŋ fukuniŋ Gadalahi’walaŋ kwetneŋ wosuwaguk. Wosuwaune meyat lufom yabaphinit meyotneŋ hakumukdi fooŋ bumiŋgumuk. Meyat u fafaŋe gibita tagumuk doktiŋa metam adi utalik woŋambuŋat mu tagiŋ. \v 29 Ala Jesu kaŋ yakawe toŋa indiŋ niŋgumuk, “Bepaŋ mihiŋiŋ, du maŋgoŋ tinimbe bulaŋ? Nai mu tulune deti folofigita kwanai gehiŋgehiŋ nimbeŋ?” \p \v 30 Kaŋ makaye mohok kweetniŋgoŋ-kabe uŋgoŋ yabudokooŋ heyemagiŋ. \v 31 Ala yabap hekidi Jesu nimbulabulayeeŋ indiŋ ninadigiŋ, “Niniŋkule kaŋ niniŋkulune looŋ makaye welehik maaneŋ fonim.” \p \v 32 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Fooŋ buŋa wiiŋ!” Yenimbune adi meeniŋ gineniŋ fooŋ buŋa looŋ makaye welehik maaneŋ fogiŋ. Kaŋ makaye heki kigoŋkula wooŋ maham gineŋ tatakula ime gineŋ fooŋ ime naaŋ nadilali kumuŋgiŋ. \v 33 Kaŋ me makaye yabudokoyagiŋ hekidibo momoŋ yokwet wapumneŋ looŋ makaye heki’walaŋ kahat eŋ meyat yabaphinit yakat’walaŋ kahat u metam wanakaŋ tiyemdapmagiŋ. \v 34 U tiyembune nadiŋa metam hogohogok wanakaŋ faŋkalap tiŋa Jesu kanene fogiŋ. Fooŋ kaŋ kwehik u bikabuŋa uuŋdok niŋgiŋ. \c 9 \s1 Jesudi me niŋ kayoŋ kohoŋ kumuhi tubukedebaguk \r (Mak 2:1-12; Luk 5:17-26) \p \v 1 Kaŋ Jesu adi kotigoŋ muwage foloŋ looŋ ime meŋeŋa fukuniŋ ne yolikweli wapumneŋ wosuwaguk. \v 2 Wosuwalune me niŋ kayoŋ kohoŋ kumuhi falik foloŋ kameeŋ nagila bugiŋ. Kaŋ Jesudi nadisukilitihik kanadi bilateŋ me kayoŋ kohoŋ kumuhi u indiŋ niŋguk, “Mihine, du munta mu tibeŋ. Kadakaniŋge agaŋ tumolokutat.” \p \v 3 Unduŋ yobune Yodoko Mede henale heki adi nehi uŋgoŋ kiyonadi tiŋa indiŋ yogiŋ, “Me i dediniŋgoŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ kwelikoŋ tilak?” \p \v 4 Kaŋ Jesu adi nadisuhik u agaŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidi nadisu hogohi undihi maŋgoŋde tiiŋ? \v 5 Mede loŋgoŋ dediŋ yodok: Kadakaniŋge tumolokutat, be pilali weŋ? \v 6 Unduŋ yoiŋ doktiŋa Me Kobumuŋ nu kwetfoloŋ iŋoŋ kadakaniŋ bibiŋdok saŋiniŋne hatnamulak u tibe kaneŋ.” Unduŋ yeniŋa me kayoŋ kohoŋ kumuhi u indiŋ niŋguk, “Pilali gulupge moŋgola yokede weŋ.” \p \v 7 Unduŋ nimbune nai uŋaniŋgoŋ pilali gulupŋiŋ moŋgola yolide mauguk. \v 8 Unduŋ tubune metam bop uŋoŋ hakiŋ adi u kaŋ boho tigiŋ, tiŋa Bepaŋdi saŋiniŋ undiniŋ meeniŋ kohoŋ foloŋ kameguk yoŋa Bepaŋ niutumbagiŋ. \s1 Jesudi Matiyu kutiniŋguk \r (Mak 2:13-17; Luk 5:27-32) \p \v 9 Unduŋ tiŋa Jesu adi wooŋ takis muneeŋ moŋgomoŋgot me niŋ wou Matiyu adi kwanai yotneŋ itune kaŋ niŋguk, “Nehikeleweŋ.” \p Unduŋ nimbune Matiyu adi pilali Jesu keleeŋ uguk. \v 10 Unduŋ tiŋa looŋ Matiyu yolineŋ nanaŋe ila nalune me takis muneeŋ moŋgomoŋgot fee eŋ metam kadakaniŋ titiŋ noli wanakaŋ buŋa Jesu tiŋa mihiŋiye yehitomboyoula nanaŋe noŋgoŋ ila nagiŋ. \v 11 Unduŋ tubune Falisi hekidi u kaŋ Jesu mihiŋiye indiŋ yeninadigiŋ, “Henalehik detiŋa me takis muneeŋ moŋgomoŋgot heki tiŋa metam kadakaniŋ titiŋ dut nanaŋe noŋgoŋ naiŋ?” \p \v 12 Unduŋ yonadigiŋ kaŋ Jesudibo medehik u nadiŋa indiŋ yeniŋguk, “Haguwo me adi metam kedehi mu yehitubu-lodalak. Adi metam yagithinit yehitubu-lodalak. \v 13 Hidi uneŋ wooŋ mede indiŋ hatak u mebi baigoŋ hinek kanadi tineŋ, \q1 ‘Bepaŋ adi me nohiyedok welehikdi hinek yabukahileeŋ siloŋ tiyemdok nadilak, eŋ kale hemundumunduŋe timiŋdok adi moŋ nadilak.’ \p “Nu adi me fofohi loloŋnit yehitubu-lodadok mu bugut. Nu adi me kadakaniŋ titiŋ yehitubu-lodawene bugut.” \s1 Nanaŋe kamehekamehe diniŋ medeŋiŋ yogiŋ \r (Mak 2:18-22; Luk 5:33-39) \p \v 14 Kaŋ nai uŋaniŋ Jon Imeyout Tububihit mihiŋiye adi Jesu’walaŋ buŋa mintaaŋ indiŋ ninadigiŋ, “Indi tiŋa Falisi heki indi yadi nanaŋe kameheŋa map hatiyam, kaŋ dediŋ doktiŋa du mihigeye adi nanaŋe kamehep tiŋa hogok-kabe nemu hatiiŋ?” \p \v 15 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ Jesudibo indiŋ yeniŋguk, “Me kohokukut titiŋdok adi hinamuni gineŋ uŋgoŋ hatune me nanaŋe nanadifodok buneŋ adi nanaŋe kamehep kedembe tineŋ? U tuwot moŋ. Hatigene me wapumhik yolom nagilune kedem nanaŋe kameheŋa map hatineeŋ. \p \v 16 “Nebek niŋdi haule kobuli dobuŋa dahidahi komi foloŋ tuwot mu tibinegaliwek. Unduŋ tubune adi haule kobulidi hamaneune dahidahi komi u hamaŋgoŋ bulaginewek. \v 17 Be nebek niŋdi wain ime gitipmuŋ tutumbaaŋ kale gitnemdi ime tout tibineyagiŋ uŋolok komi gineŋ tuwot mu ugolowek. Unduŋ tubune adi waindi tout komi tubutawaaŋ kwatnewaakneŋ doktiŋa wain kobuli adi tout kobuli gineŋ hogok ugolodok.”\f + \fr 9:17 \ft Jesudi wain tout foloŋ kamekaaŋ yoyout mede i yoguk. Indi’walaŋ titiŋ adi indiŋ. Nebek niŋdi kale galiki heeŋ tout tabaŋ gineŋ tuwot mu ugolowek. Unduŋ tubune kale galikidi tout tabaŋ sinintaŋ boukulaneŋ. Unduŋ doktiŋa tout kumiŋ gitipmuŋ gineŋ ugoloune kedem yalek.\f* \s1 Nadisukilitihik doktiŋa Jesudi yehitubu-lodaguk \r (Mak 5:21-43; Luk 8:40-56) \p \v 18 Jesu adi mede u yayenilu bopyot diniŋ kaulidoko me niŋdi buŋa hebeŋ foloŋ mulelem timiŋa ninadiguk, “Waabine kobugoŋ kumulak, ale buune nukut wooŋ kohoge folooŋ foloŋ kameweŋ kaŋ kaikaaŋ pilalek.” \p \v 19 Unduŋ ninadiune Jesu pilali noŋgoŋ uune mihiŋiye maaŋ pilali noŋgoŋ ugiŋ. \v 20 Ulune tam niŋ muyakip yagit tomboyoutnit ti hatibune gulet 12 tuguk, adi Jesu sigineŋ wooŋ dahidahiŋiŋ diki wehemikuk. \v 21 Tiŋa weleŋ maaneŋ indiŋ nadiguk, “Dahidahiŋiŋ hogok wehemitat yendi kedem nehitubu-kedebawek.” \p \v 22 Unduŋ nadilune Jesudi udaneeŋ kaŋ niŋguk, “Waabine, du munta mu tibeŋ, nadisukilitigedi gehitubu-kedebalak.” \p Unduŋ nimbune nai uŋaniŋgoŋ hinek kedebaguk. \v 23 Kaŋ Jesu adi wooŋ bopyot diniŋ kaulidoko me yolineŋ looŋ yabulune metam makat ila kokiŋ, kaŋ yeniŋguk, \v 24 “Hidi hogohogok fooŋ bu udapmaneŋ. Waabi i kumuŋ mu tiŋak, adi yadi damo deitak.” \p Unduŋ yobune adi kagege tigiŋ. \v 25 Kaŋ yenimbune fooŋ udapmaune dabaŋ hakukneŋ fooŋ waabi u kohoŋ foloŋ honeune kaikaaŋ pilakuk. \v 26 Unduŋ tubune gigit wendi kwetkwet hautadapmaguk. \s1 Jesudi me dauhik sipmakahiyat tiŋa me yabapnit yehitutumbaguk \p \v 27 Jesu adi kwet u bikabuŋa ulune meyat lufom dauhik sipmakahiyat adi Jesu indiŋ kutiniŋa keletaugumuk, “Dewit’walaŋ yalaki, inditok bulaniŋgoŋ nadiweŋ.” \p \v 28 Kaŋ Jesu adi wooŋ yopmaŋ loguk kaŋ meyat u hebeŋ gineŋ ugumuk, uune yeninadiguk, “Hidi nu kedem hehitutumbait unduŋ hinek-kube nadisukilitiyamuk?” \p Unduŋ yeniŋguk kaŋ niŋgumuk, “Eeŋ, undugoŋ hinek nadiyamut.” \p \v 29 Unduŋ yobune Jesudi meyat dauhik foloŋ wehemila yeniŋguk, “Nadisukilitihik diniŋ folooŋ undugoŋ mintahambek.” \p \v 30 Unduŋ yenimbune nai uŋaniŋgoŋ dauhik tombune diwedakalegumuk. Kaŋ Jesudi metam noli mu yenimbihitemek yoŋa moŋ hinek yeniheguk. \v 31 Iŋgoŋ oŋ, adi u nadikabeleeŋ wooŋ gigit u yohautaune kisaŋ hautaguk. \p \v 32 Meyat ulune me niŋ yabapdi tububuyeune mede mu yoluguk u nagila Jesu hakukneŋ bugiŋ. \v 33 Kaŋ Jesudi yabap u kelekulimimbune fooŋ uune me u mede yoguk. Kaŋ metam bop wapumdi u kaŋ boho tiŋa indiŋ yogiŋ, “Indi Isilae kwetneŋ nemek indiniŋ koom nemu mintaune kagumun.” \p \v 34 Kaŋ Falisi hekidi Jesudok indiŋ niŋgiŋ, “Me i yabap heki’walaŋ wapumhikdi tubulodaune yabap yeniŋkuyaulak.” \s1 Jesu adi metamdok bulaniŋgoŋ nadiyemguk \p \v 35 Jesu adi unduŋ tiŋila yokwet wapuhineŋ be yokwet kuyahineŋ wanakaŋ yaudapmaguk. Eŋ Judahi’walaŋ bopyot indigoŋ tuwot fodapmaaŋ Bepaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Kobuli diniŋ Mede Momooŋ yeniŋa uguk, eŋ metam yagit folofigitahinit maaŋ yehitubu-kedebayauguk. \v 36 Tiŋa metam bop wapum yabuguk adi nadinadihik giyondahi. Nedi’walaŋ deŋandiŋ wooŋ kedebadok, u maaŋ mu nadigiŋ. Dompa uŋamo kadoko mokitdi tiiŋ undihi, u yabuŋa welebulaniŋgoŋ nadiyemguk. \v 37 Tiŋa mihiŋiye indiŋ yeniŋguk. “Nanaŋe bedok fee kitaiŋ, iŋgoŋ nanaŋe bebedok kwanai-medi lufomgoŋ tilak. \v 38 Unduŋ doktiŋa hidi dinina molom ninadiune kwanai-me noli maaŋ yehitubu-mintaune kwanaiŋiŋ gineŋ uneeŋ.” \c 10 \s1 Aposel 12 heki’walaŋ wohiye \r (Mak 3:13-19; Luk 6:12-16) \p \v 1 Jesudi mihiŋiye 12 yenimbu buune yabap yehikelekutdok be wede haki tiŋa yagit folofigitahinit yehitubu-kedebadok saŋiniŋ yemguk. \v 2 Aposel 12’walaŋ wohiye adi indiŋ: Timeŋ Saimon, wou noli Pita, tiŋa kwayaŋ Endulu, eŋ Jems Sebedi mihiŋiŋ eŋ kwayaŋ Jon. \v 3 Tiŋa Filip eŋ Batolomi, tiŋa Tomas eŋ Matiyu takis muneeŋ moŋgomoŋgot tuluguk, eŋ Jems Alifiya mihiŋiŋ eŋ Tadiyas. \v 4 Tiŋa Saimon Selot eŋ Judas Kaliotniŋ, adi hatigene Jesu bolik timiŋguk. \s1 Jesudi Aposel 12 heki u kwanai-mede yeniŋguk \r (Mak 6:7-13; Luk 9:1-6) \p \v 5 Aposel 12 u indiŋ yeniŋa yeniŋkukuk, “Hidi me Bepaŋ’walaŋ feknit mokit’walaŋ kwetneŋ mu uneŋ, eŋ Samaliyahi’walaŋ yokwet ila wiiŋneŋ uŋoŋ mu yauneŋ. \v 6 Hidi adi Isilaehi dompa noli moile tiŋa hatiiŋ adi’walaŋkade hogok kwanaineneŋ. \v 7 Uŋoŋ yauŋila gigitmede indiŋ yenihautayauneeŋ, ‘Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Uŋgoniŋdi hehitubu-dulalak.’ \v 8 Unduŋ yeniŋila me yagit folofigitahinit yehitubu-kedebaneeŋ. Dabahi yehitubu-pilatneeŋ, eŋ wede hakihinit yehitubu-walandaneeŋ, eŋ yabap yeniŋkelekut tineeŋ. \p “Kwanai u titiŋdok saŋiniŋ adi tuwaŋit mokit, hogok hamulat doktiŋa u hogok tiyauneeŋ, hehituwa adi mu tineeŋ. \v 9 Tiŋa unene muneeŋ be \v 10 lihik be dahidahi lufom be kayoŋnamokop be kuyaŋ adi mu moŋgotneeŋ. Mokoŋ hinek. Kwanai me heki adi kwanai tiiŋ doktiŋa yabudokooŋ yemtoi titiŋdok. \p \v 11 “Yokwet daŋ wosuwayaneeŋ indigoŋ tuwot timeŋ metam uŋahi mebihikdok yonadi taneeŋ. Me nedi’walaŋ mebi momooŋ nadiŋa kaŋ adigut itouŋa kameeŋ waneeŋ. \v 12 Yot maaneŋ fooŋ indiŋ yeniyaneeŋ, ‘Kulema hidut halek.’ \v 13 Kaŋ me yot molohiyedi momooŋ binek tihambune kaŋ yokahaŋ tiyemiŋa waneeŋ. Eŋ yot molohiyedi momooŋ mu tihambune kaŋ yokahaŋ mede u yolom beŋa yawaneeŋ. \v 14 Tiŋa yokwet niŋ gineŋ uune metam mu haniutumbaaŋ medehik mu nadiŋa tubune kaŋ yokwet u biŋa kayohik foloŋ figifigi uŋgoŋ ulumamaŋeu foune yawaneeŋ. \v 15 Indiŋ nadineŋ! Bepaŋ’walaŋ nai wapum mintawaakneŋ Bepaŋdi mede yodapmaune yokwet uŋahidok malabumuŋ wapumgoŋ mintayembaak eŋ Sodom dut Gomola’walaŋ malabumuŋhikdi loŋgoŋ tibaak.” \s1 Jesudi mihiŋiye malabumuŋ mebimebi mintayembaak wendok kigili mede yeniŋguk \p \v 16 “I nadineŋ. Dompa heki kamo moiŋ gineŋ wiiŋ unduŋ dabugoŋ haniŋkutat ala nadinadiŋale uneŋ. Unduŋ doktiŋa hidi miŋgembet nabugoŋ gitagoŋ hatineeŋ, tiŋa undugoŋ butigili wele kulemaŋgoŋ didimeniŋ hatineeŋ. \v 17 Nadinadiŋila yauneeŋ, me noli hanagila mede gineŋ hapmeneeŋ, eŋ bopyotneŋ hanagila fooŋ hehiwihitnadineeŋ. \p \v 18 “U, hogok mu tihamuneeŋ, hidi nu’walaŋ mihineye hatineeŋ doktiŋa hanagila me mapme loloŋhinit be me wapuhi’walaŋ uune adi namandahik foloŋ yali mede kwanai tineeŋ. Unduŋ tihambune hidi uŋgoŋ fafaŋeŋ yali adi namandahik foloŋ be me Judahi’walaŋ feknit mokit namandahik foloŋ Mede Momooŋ yohautaneeŋ. \p \v 19 “Be hanagila me mapme wapuhi’walaŋ uune mede dediŋ yonim yoŋa nadibedi mu taneeŋ. Nai uŋaniŋgoŋ Uŋgoniŋ Munabulidi mede dediŋ yodok u welehik maaneŋ kameeŋ hehitubu-lodaune yoneeŋ. \v 20 Kaŋ mede yoneeŋ wendi hide yoiŋ mu tibaak, adi Behik’walaŋ Munabuli welehik maaneŋ hatak adi’walaŋ mede unduŋ tibaak. \p \v 21 “Kaŋ me noli nehi’walaŋ kwayahiye be dahiye bolik tiyembune widihikumuneeŋ, be behiyedi wapmihiye bolik tiyembune widihikumuneeŋ be wapmihidi mehim-behiye’walaŋ mede wobuŋa bolik tiyembune widihikumuneeŋ. \p \v 22 “Tiŋa metam hogohogok nutok tiŋa hidi habukwihita tineeŋ. Iŋgoŋ nebek niŋ adi fafaŋe tiŋa hatibune dapmandapmaŋdok naiŋiŋ tibaak adi yadi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Kobuli kahilewaak. \v 23 Tiŋa undugoŋ indiŋ nadineŋ, yokwet niŋ gineŋ binek uune fidihihehikele tubune kaŋ yokwet u bikabu tiŋa yawaneeŋ. Tiŋa indiŋ maaŋ nadineŋ, hidi kwanaihik Isilae maaneŋ yokwet hali ulakneŋ uŋoŋ mu tubudapmalune Me Kobumuŋ adi koti baak. \p \v 24 “Pepayot wapmihi niŋdi henaleŋiŋ kalakapme mu tilak. Be tipilapilaye-me adi wapumŋiŋ kalakapme mu tilak. \v 25 Unduŋ doktiŋa wapmihidi kwanai tiŋa uuyeŋ nadinadiŋiŋdi henaledok tuwolit tubumintaune tuwot tibek. Be tipilapilaye-medi bomboŋgiŋiŋdok tuwolit tubune u maaŋ kedem. Yot molom nintubukadakaaŋ Sadaŋ\f + \fr 10:25 \ft Wou noli u Belisibu, adi Sadaŋ kuyoŋ.\f* niiŋ doktiŋa wapmihiŋiye maaŋ nemek kisaŋgoŋ tiyemneeŋ.” \s1 Meeniŋdi Bepaŋ kubugoŋdok hogok gikiŋgoŋ timindok \r (Luk 12:2-7) \p \v 26 “Hidi meeniŋdok munta mu taneeŋ, nemek tumut gineŋ hatak u naininde miŋgoŋ mintadakalewaak, eŋ nemek kabup yonadiiŋ u naininde miŋgoŋ nadidapmaneeŋ. \v 27 Unduŋ doktiŋa nemek niŋ nu hidetok hogok hanilat woŋ adi miŋgoŋ yohautayaneeŋ, be mede hamahamap foloŋ hanilat woŋ adi yowawali foloŋ yali yohautayaneeŋ. \p \v 28 “Hidi nebek sigihik gitnem hogok ulukumuŋa munabulihik ulukumuŋdok saŋiniŋ lohilak aditok munta mu taneeŋ. Hidi munta timindok adi Bepaŋ uŋak. Adi yadi sigihik be munabulihik wanakaŋ yenindapmaune kudup gineŋ fofoŋdok saŋiniŋ halimilak. \p \v 29 “Bagi nandip-kabe lufom u muneeŋ giminiŋdi kedem tuwawetiŋ. Iŋgoŋ Behikdi nadiune kubugoŋ-kabe nemu kumuŋa malak. \v 30 Be meeniŋ hidi’walaŋ kihik hapmuŋ yokunat dedigoŋ u agaŋ nadidapmalak doktiŋa munta mu taneeŋ. \v 31 Hidi adi bagi nandip-kabe u yalakapme tiiŋ.” \s1 Nu Jesu’walaŋ kayoŋbop gineŋ hatilat yodok meka adi mu titiŋdok \r (Luk 12:8-9) \p \v 32 “Nebek niŋdi metam namandahik foloŋ nu wotnene miŋgoŋ yohautaune kaŋ kibi maaŋ nubo kunum gineŋ Me Baŋ namanda foloŋ adi’walaŋ wou miŋgoŋ yohautawaat. \v 33 Eŋ nebek niŋdi metam namandahik foloŋ nu wotnene yokamehebi tubune kaŋ nu maaŋ undugoŋ kunum gineŋ Me Baŋ namanda foloŋ me u mu nadimilat yobaat.” \s1 Metam adi Jesu welehikdi kahilehinaka hinek titiŋdok \r (Luk 12:51-53; 14:26-27) \p \v 34 “Tiŋa nu kwetfoloŋ iŋoŋ kulema tubumintadok fogut unduŋ mu yoŋa nadiyaneeŋ. Nu yadi mik tubumintaaŋ metam yehiulitawawene fogut. \v 35 Unduŋ doktiŋa me yabet adi kikakwihita tidemeek, eŋ waabi yamit adi maaŋ kikakwihita tidemeek, eŋ yanabuŋit adi maaŋ kikakwihita tidemeek. \v 36 Eŋ me niŋ adi ne’walaŋ wapmihi-tamdigoŋ mik timineeŋ. \p \v 37 “Nebek niŋ weleŋ wapum mimbeudok kameeŋ nutok weleŋdi hinek mu nabukahilewaak adi yadi nutok gigit mu tibaak. Be nebek niŋ weleŋ wapum wapmihiŋiyedok kameeŋ nutok weleŋdi hinek mu nabukahilewaak adi undugoŋ nutok gigit mu tibaak. \v 38 Be nebek niŋ koloŋdabekŋiŋ mu bemŋa nehikelewaak adi maaŋ undugoŋ nutok gigit moŋ. \v 39 Nebek niŋdi hatihatiŋiŋ netok kahilewaak adi fiit timimbaak. Eŋ nebek niŋdi nutok nadiŋa kwanaine tihatibaak adi Hatihati Kobuli tubumintawaak.” \s1 Kilisto’walaŋ metamŋiye yehitubu-lodawaak adi yadi tuwaŋiŋ bewaak \r (Mak 9:41) \p \v 40 “Nebek niŋdi yolineŋ hanihamaneune loneeŋ, adi nutok tinamiiŋ tibaak. Be nutok tinamneeŋ u Me napmeune fogutdok timiiŋ unduŋ tibaak. \v 41 Kaŋ nebek niŋdi polofet u polofet hatilak yoŋa yolineŋ nihamaneune lowaak adi tuwaŋiŋ polofet’walaŋ wendok tuwolit moŋgolaak. Be nebek niŋdi me niŋ me didimeŋ hatilak doktiŋa nihamaneune yolineŋ lowaak adi tuwaŋiŋ me didimeniŋ’walaŋ wendok tuwolit moŋgolaak. \v 42 Tiŋa indiŋ nadineŋ. Nebek niŋdi fofoŋnit niŋ nu’niŋ mihine yoŋa ime subumuŋ hogok gilimimbune nawaak, adi yadi biyagoŋ hinek tuwaŋiŋ bewaak.” \c 11 \s1 Jon Imeyout Tububihitdi mede kameune mihiŋiyedi tiŋa Jesu’walaŋ ugiŋ \r (Luk 7:18-35) \p \v 1 Jesu adi mihiŋiye 12 mede unduŋ yenindidimedapmaaŋ yokwet noli Galili kwetneŋ ila ugiŋ uŋoŋ yenindidime kwanai tiŋa Mede Momooŋ yoyo tibene uguk. \v 2 Kaŋ Jon adi yot fafaŋeniŋneŋ hali Jesudi kwanai tubune gigitŋiŋ nadiŋa mihiŋiye yeniŋkulune ugiŋ. \v 3 Wooŋ indiŋ ninadigiŋ, “Du Jondi me niŋ bubuŋdok yoguk u du-kube? Be nolidok woomuneem?” \p \v 4 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Hidi udaneeŋ uneŋ. Wooŋ nemenemek mintaune kanadi tiiŋ u Jon nimbune nadiwek. \v 5 Me dauhik sipmakahidi diwetom tiiŋ, kayohik kadakahidi talik yawiiŋ, wede hakihinitdi walandaiŋ, be magihik kaulehidi mede nadiiŋ, eŋ kumuhidi koti kaikaiŋ, agaŋ fiyewakahidi Mede Momooŋ nadiiŋ. \v 6 Me nediyeŋ nu’walaŋ titiŋne kaŋ nadikadaka mu tilak adi Bepaŋdi kaune utumba tilak.” \p \v 7 Jon mihiŋiye udaneeŋ ulune Jesudi metam Jondok indiŋ yeniŋguk, “Hidi kwet fiileŋ ugiŋ u maŋgoŋ kanene ugiŋ? Hidi baniŋgip sububadi fedilu uŋambuŋat tilak ube kane ugiŋ? \v 8 Be me tinahukut kinonom tilak undiniŋbe kane ugiŋ? Me tinahukut unduhi tinahukukiiŋ adi me mapme yohineŋ hogok hatiiŋ. \v 9 Be polofet niŋ kane ugiŋ? Indiŋ hanimbe nadineŋ. Hidi me wooŋ kagiŋ adi yadi polofet noli yalakapme tilak, tiŋa adi yadi me uŋgoniŋ hinek. \v 10 Aditegoŋ Yokudip Mededi indiŋ yolak, \q1 ‘Nu kwanai-mene kamewene timeŋ wooŋ talik dobui tigambaak.’” \p \v 11 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Indiŋ hanilat. Metam hogohogok kwetfoloŋ mintagiŋ nebek niŋdi Jon Imeyout Tububihit mu kalakapmelak, iŋgoŋ nebek niŋ Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Kobuli gineŋ fofoŋnit-kabe hatilakdi Jon kalakapmeeŋ loloŋnit tilak. \v 12 Jon Imeyout Tububihitdi tububihila kwanai tuguk nai uŋaniŋ Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli diniŋ Mede Momooŋ u saŋiniŋnit tububihila mintagukdi mintati bulak. Kaŋ me nediyeŋ gigine kwanai tiiŋ hekidi Hatihati u kahileiŋ. \v 13 Polofet heki tiŋa Moses adi wanakaŋ kigili mede youkudip foloŋ eŋ yohauta gineŋ titabubuyeeŋ Jon’walaŋ nai gineŋ tubudapmagiŋ. \v 14 Unduŋ doktiŋa hidi mede i nadine kaŋ kedem nadineŋ. Ilaija bubuŋdok yogiŋ u Jon buguk uŋakoŋ. \v 15 Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.” \p \v 16 “Metam kobuhi i maŋgoŋdok tuwolit kamekaaŋ yenimbit? Adi yadi wapmihidok tuwolit. Wapmihi adi yowawaliweŋ bopneeŋ haliŋa nohiyedok indiŋ yeniiŋ, \v 17 ‘Indi kap momooŋ togumun iŋgoŋ nadifo mu tigiŋ, be kap bulaniŋgoŋ togumun iŋgoŋ makat mu kokiŋ!’ \v 18 Jon Imeyout Tububihit adi buŋa nanaŋe kamehep tiŋa ime fafaŋeniŋ maaŋ mu naguk kaŋ ‘Me yabapnit’ niŋgiŋ. \v 19 Kaŋ Me Kobumuŋ adi buŋa nanaŋe ime naune kaŋ indiŋ yoiŋ, ‘Me i nanaŋe molo tiŋa ime fafaŋeniŋ nanaŋ tilak doktiŋa adi yadi me takis muneeŋ moŋgomoŋgot eŋ me kadakahi’walaŋ nohik.’ \p “Metam kobuhidi unduŋ yoiŋ iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋ nadisuhebet adi negoŋ folooŋnit tubune mebiŋiŋ mintadakalelak.” \s1 Jesudi Galilihi metam mute mede yeniŋguk \r (Luk 10:13-15) \p \v 20 Jesu adi yokwet indigoŋ yauŋa kunumneniŋ kudi tiyauguk iŋgoŋ metamdi kudi u yabuŋa welehik mu tubutakalegiŋ, doktiŋa nai uŋaniŋ kisaŋ yabutoŋa indiŋ yeniŋguk. \v 21 “Hidige! Kolasinhi tiŋa Besaidahi, hidi’walaŋ uŋoŋ kudi tugut u Saidon dut Taiya uŋoŋ binek tibe tugut adi metam uŋahidi kobulabulaye tiŋa kadakaniŋhik sigilulum tiyemne tigiŋ. \v 22 Unduŋ doktiŋa kougoŋ nai wapum mintawaakneŋ hidi’walaŋ malabumuŋdi adi’walaŋ kalakapme tibaak. \p \v 23 “Tiŋa Kafanaumhi, hidi hidetok nadiune loloŋ tilak, iŋgoŋ oŋ, hidi yadi hamdok gigit. Hidi’walaŋ kwetneŋ iŋoŋ kudi mintaguk u Sodom kwetneŋ uŋoŋ mintawe tuguk binek yokwet u mu kadakawe tuguk. Nai indidegoŋ momooŋ hatuwek. \v 24 Unduŋ doktiŋa indiŋ nadineŋ, kougoŋ nai wapum mintawaakneŋ hidi’walaŋ malabumuŋ mintawaak adi Sodomhi’walaŋ kalakapmeeŋ mintahambaak.” \s1 Jesudi ne’walaŋkade wooŋ kulema tubumintadok kutininilak \r (Luk 10:21-22) \p \v 25 Nai uŋaniŋ Jesudi mede indiŋ yoguk, “O Me Baŋ, kunumkwet diniŋ Wapum, du nemenemek i me nadinadihinit be nadidakalehinit’walaŋkade kamehebi tuguŋ. Tiŋa me nadinadihikdok nadiune wapmihidok tuwolit tilak aditok adi miŋgoŋ taŋakiyeyembu kaiŋ. \v 26 O Me Baŋ, da unduŋ mintadok yokwambundaaŋ nadifo tuguŋ wondok tuwot mintalak doktiŋa nadifo tiŋa ganiutumbalat. \p \v 27 “Nu Batnedi nemenemek agaŋ namdapmaguk tiŋa adi kubugoŋdi nadinamulak. Nebek noli nemoŋ. Kaŋ nebek niŋdi Me Baŋ mu nadimilak, Mihidi hogok nadimilak. Tiŋa meeniŋ Mihidi yehidanelak adi-hogok yenindakaleune nadidakaleiŋ. \p \v 28 “Me malabumuŋ tinatagibemŋa nadimalabudaaŋ gweheye tiiŋ, hidi nu’walaŋkade buune hehitubu-lodaaŋ kulema hambit. \v 29 Nu adi me kulemaŋ eŋ welene maaŋ kulemaŋ ale nu’walaŋ kwanai tiŋa mebine nadidakaleune welehik kulemawek. \v 30 Nu’walaŋ isene u kulemaŋ eŋ nemek beemdok hamulat uyadi loŋgoŋ.” \c 12 \s1 Sabat gulet diniŋ mede \r (Mak 2:23-28; Luk 6:1-5) \p \v 1 Tiŋa mindaŋkade Sabat foloŋ Jesu adi mihiŋiye dut wit fiye gineŋ talik ugiŋ. Uŋila mihiŋiye adi map nadiŋa wit folooŋ wootitiila kaipmuŋ nagiŋ. \v 2 Kaŋ Falisi hekidi yabuŋa nadiune tuwot mu tubune Jesu indiŋ niŋgiŋ, “Yodoko Medenikdi Sabat foloŋ kwanai mu titiŋdok yolak kaŋ mihigeye adi maŋgoŋde unduŋ tiiŋ?” \p \v 3 Unduŋ yobu Jesudibo yeniŋguk, “Hidi Dewit tiŋa meŋiyedi map nadiŋa tigiŋ u mube kunali nadiiŋ? \v 4 Dewit adi wooŋ Bepaŋ’walaŋ Siloŋyotneŋ fooŋ Bepaŋdok belet uŋgoniŋ yoŋa kamegiŋ u tiŋa naaŋ meŋiye yembune nagiŋ. Kaŋ Yodoko Medenikdi unduŋ mu titiŋdok yoŋit, adi Siloŋyot diniŋ talitimeŋdi hogok nanaŋdok yoŋit. \p \v 5 “Be Siloŋyot diniŋ talitimeŋ heki’walaŋ Yodoko Mede hatak u mube kunatnadiiŋ? Talitimeŋ heki Sabat foloŋ kwanai mu titiŋdok yoŋit adi u lahula Siloŋyotneŋ kwanai tubune wendi yom mu tilak. \p \v 6 “Nu indiŋ hanimbene nadineŋ. Me niŋ namandahik foloŋ yatak adiyeŋ Siloŋyot kalakapmelak. \v 7 Bepaŋ’walaŋ Youkudip Mede gineŋ mede niŋ indiŋ yolak, ‘Bepaŋ adi kale hemundumunduŋe timindok adi moŋ nadilak, adi yadi me noli siloŋ tiyemdok nadilak.’ Hidi mede u nadiyaneŋ binemek adi me yomhinit mokit yeniŋtofit mu taneŋ. \v 8 Me Kobumuŋ adi Sabat maaŋ kadokolak.” \s1 Sabat gulet nai foloŋ Jesudi me niŋ kohoŋ hogoli tutumbaguk \r (Mak 3:1-6; Luk 6:6-11) \p \v 9 Unduŋ yodapmaaŋ nai uŋaniŋgoŋ wooŋ Judahi’walaŋ bopyotneŋ foguk \v 10 kaŋ me niŋ kohoŋ kumuŋ tuguk adi uŋgoŋ ikuk. Kaŋ mehekidi Jesu mede gineŋ deti kamenim yoŋa indiŋ niŋkamandagiŋ, “Yodoko Medenikdi dediŋ yolak. Sabat foloŋ meeniŋ kedem be yehitubu-kedebadok, be dediŋ?” \p \v 11 Kaŋ Jesudibo indiŋ tubu-udaneyemguk, “Hidi’walaaniŋ nebek niŋ dompaŋiŋ Sabat foloŋ koŋ gineŋ binek fowek, kaŋ Sabat foloŋ doktiŋa kedembe bikabune uŋgoŋ halek? \v 12 Dompadi nemek folooŋ mu tilak, meeniŋ adi nemek uŋgoniŋ hinek, unduŋ doktiŋa Yodoko Mededi Sabat foloŋ me yehitubu-loda kedem titiŋdok yolak.” \p \v 13 Unduŋ yoŋa me kohoŋ kumuŋ u niŋguk, “Kohoge kihiwaleŋ.” Nimbune kohoŋ kihiwali utumbahinakaune fukuniŋ dabugoŋ tuguk. \v 14 Unduŋ tubune Falisi heki adi u kaŋ wooŋ Jesu uutdok yohebet tigiŋ. \s1 Polofetdi Jesudok kigili mede yoguk u agaŋ folooŋ mintaguk \p \v 15 Kaŋ Jesu adi mede u nadiŋa yokwet u bikabuŋa kwet niŋkade uguk. Kaŋ metam feedi keletaune yagithinit yehitubu-kedebaguk. \v 16 Tiŋa Jesudi kwanai u tuguk, u metam noli mebiŋiŋ mu yenindok yoŋa yenihep tuguk. \v 17 Kaŋ Bepaŋdi polofet Aisaiya maŋiŋ gineŋ mede indiŋ yoguk u folooŋ mintaguk, \q1 \v 18 “I na’walaŋ tipilapilaye-me, adi nagoŋ tubudakalegut. Adi kanadigalika tilat, tiŋa welenedi hinek kahile tilat. Unduŋ doktiŋa Uŋgoniŋ Munabuline ugolomimbene metam fekhinit mokit titiŋ didimeniŋdok Mede Momooŋ yenihautawaak. \v 19 Adi tosiwe tiŋa kutifiye mu tibaak, be mede yowawaliweŋ miŋgoŋ mu yohautawaak. \v 20 Adi yadi yat koliknit filodokokut mu tibaak. Be kudupdelet datumutumule tilak u bikabune mu kumumbaak. Adi unduŋ titaulune titiŋ didimeniŋdi fafaŋedapmawaak. \v 21 Kaŋ metam fekhinit mokit hogohogok, adi wou gineŋ welehikdi nadisukilitiŋa nemek kedem mintayembaak wendok nadisuŋa gigine tiŋa woomiyaneeŋ.” \s1 Jesu Sadaŋ gut kwanai tilak niŋgiŋ \r (Mak 3:20-30; Luk 11:14-23; 12:10) \p \v 22 Nai uŋaniŋ me niŋ yabapdi tubukadakaune dawi sipmaka tuguk, tiŋa undugoŋ mede maaŋ mu yoluguk u nagila Jesu’walaŋ ugiŋ. Uune Jesudi tubukedebaune mede yoŋa dau diwe tuguk. \v 23 Kaŋ mebop kakaŋ yakiŋ adi u kaŋ boho tiŋa yogiŋ, “Dewit mihiŋiŋ iŋakoŋ bidak?” \p \v 24 Unduŋ yogiŋ kaŋ Falisi hekidibo u nadiŋa yeniŋgiŋ, “Yalaŋ mu yoneŋ ale wabiut. Me i yabap heki’walaŋ wapumhik Belisibudi tubulodaune yabap yeniŋkuyaulak.” \p \v 25 Iŋgoŋ Jesu adi nadinadihik u kanadiŋa indiŋ yeniŋguk, “Kwet wapum niŋ adi utawaaŋ bop molomolom tiŋa mindobuneŋ kaŋ kwet u pilap kadakawek. Be hekinolit niŋ adi daneeŋ molomolom hatiŋa mindobu tubune lekiŋgoŋhik foloŋ utawa utawa hali kadakawek. \v 26 Sadaŋ’walaŋ mebopdi utawaaŋ bop lufom tiŋa mindobu tubune adi’walaŋ kwanai deti saŋiniŋnit halek? \p \v 27 “Hidi nu Sadaŋdi saŋiniŋ nambune yabap yehikelelat yoiŋ, ale nu undugoŋ nobu tilit kaŋ me hide’walahi adi maŋgoŋ saŋiniŋdi yehitubu-lodaune yabap yehikeleiŋ? Hidi yalaŋ yoiŋ doktiŋa hide’walaŋ me nohiyedi mebihik tubudakaleiŋ. \v 28 Nu adi Bepaŋ’walaŋ Munabulidi nobu nehitubu-lodaune yabap heki yehikelelit kaŋ hidi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Kobulidi agaŋ hehitubu-dulalak u agaŋ mintadakalelak. \p \v 29 “Nebek niŋ me fafaŋeniŋ’walaŋ yoli ubulagineeŋ bomboŋ kubo tibe nadiŋa timeŋ me u tawa tiŋa ibikilitiune halune yoli kedem ubulaginewek. \v 30 Nebek niŋ menot mu tinamulak adi mik tinamulak, be nebek niŋdi mu nehitubu-lodaaŋ kwanaine kadokolak adi metamneye yehitubu-pupuhene tilak. \v 31 Tiŋa indiŋ hanilat. Nebek niŋdi kadakaniŋ tibaak, be me noli niŋkadaka tibaak, adi Bepaŋdi kadakaniŋŋiŋ kedem bimimbaak. Iŋgoŋ nebek niŋdi Uŋgoniŋ Munabuli niŋkadaka tibaak adi kadakaniŋŋiŋ mu bimimbaak. \v 32 Tiŋa nebek niŋdi Me Kobumuŋ niŋkadaka tibaak adi kadakaniŋŋiŋ kedem tumolokulimimbaak. Iŋgoŋ nebek niŋdi Uŋgoniŋ Munabuli niŋkadaka tibaak adi kadakaniŋŋiŋ hogok kameune haliwooŋ halaak fafaŋeniŋ.” \s1 Bem hogohi adi folooŋ maaŋ hogohi iŋgoŋ mintaiŋ \r (Luk 6:43-45) \p \v 33 Jesudi tomboyoula indiŋ yoguk, “Bem niŋdok miminiŋ yokaaŋ mindipmuŋdok maaŋ momooŋ yoyaneeŋ. Be bem niŋdok moiniŋ yokaaŋ mindipmuŋdok maaŋ hogoli yoyaneeŋ. Bem diniŋ mebi kilikidi tubudakalelak. \v 34 Hidi adi miŋgembet diniŋ yalaki doktiŋa mede momooŋ detiŋa yoneŋ? Welehik maaneŋ dediniŋ hatak wendok tuwot mahikdi yobihitak. \v 35 Me momooŋ adi weleŋ gineŋ nemek momooŋ hatak u miŋgoŋ yobihitak, eŋ me hogoli adi weleŋ maaneŋ nemek hogoli hatak u miŋgoŋ yobihiletik. \p \v 36 “Indiŋ hanimbe nadineŋ. Mede hogohi u mu nadidakaleeŋ hogok yofit tiiŋ wendok kibikoŋ kougoŋ nai wapum foloŋ Bepaŋdi hanindapmawaak. \v 37 Medege yolaŋ wendigoŋ mebige yobihilune ganagitdok, be medege yolaŋ wendigoŋ mebige yobihilune bigabudok.” \s1 Me nolidi Jesu kunumneniŋ kudi tubune kakaŋdok ninadigiŋ \r (Mak 8:12; Luk 11:29-32) \p \v 38 Unduŋ yenimbu Yodoko Mede henale noli tiŋa Falisi hekidibo indiŋ niŋgiŋ, “Henale, du Bepaŋ’walaaniŋ biyagoŋ nobu foweŋ kaŋ kudi neeŋ tubune saŋiniŋge kanim.” \p \v 39 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Metam kobuhi hidi kadakaniŋ titiŋdigoŋ kunum gineniŋ kudi titiŋdok naniiŋ. Iŋgoŋ kudi gitipmuŋ nemoŋ. Kudi adi koom polofet Jona’walaŋ mintaguk undugoŋ mintaune kaneeŋ. \v 40 Koom Jonadi helebufa lufomkulitniŋ pisi wapum weleŋ maaneŋ hakuk undugoŋ Me Kobumuŋ adi maaŋ koŋ maaneŋ helebufa lufomkulitniŋ halaak. \v 41 Nai wapum mintaune mede nadinadi halaakneŋ Niniwehidi mintaaŋ hidi’walaŋ mebihik yobihilune tuwaŋiŋ beneeŋ. Maŋgoŋde, adi koom Jonadi Bepaŋ’walaŋ mede yohautaune metam adi u nadiŋa welehik tubutakalegiŋ. Iŋgoŋ Me niŋ hebehik foloŋ yatak adi Jona kalakapme tilak. \p \v 42 “Tiŋa Sebahi’walaŋ Tam Wapme loloŋnit adi yolikweli biŋa pilali Mapme Solomondi mede nadisu-fuliŋgoŋ tiŋa yoguk u nadiwene uguk. Ale indiŋ hanimbe nadineŋ. Kobuk hebehik foloŋ yatak adi Solomon kalakapme tilak doktiŋa Bepaŋ’walaŋ nai wapum foloŋ Sebahi’walaŋ Tam Wapme adi pilali metam kobuhi hidi’walaŋ mebihik yobihilune kadakaniŋhik diniŋ kibikoŋ beneeŋ.” \s1 Munabuli hogolidi kotigoŋ udaneguk \r (Luk 11:24-26) \p \v 43 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Yabap adi me niŋ weleŋ gineniŋ labuŋa wooŋ kwet ime moŋ gineŋ, kwet fiileŋ hakule titiŋdok kwet lohitaulak. \v 44 Lohitawooŋ moŋ lohikaaŋ indiŋ yobetik, ‘Kotigoŋ wooŋ yotneneŋ fowit.’ Unduŋ yoŋa udaneeŋ wooŋ kalune yot u molomnit mokit yohumuŋ tiŋa tutumbaaŋ biŋit \v 45 unduŋ kaŋ kotigoŋ wooŋ yabap kadakahi hinek 7 yanagila buŋa uŋgoŋ noŋgoŋ fooŋ itounetiŋit. Unduŋ tubune me u koom yabap kubugoŋdi fomimbu hatiguk undiniŋ u wabiŋa agaŋ kisaŋ hinek kadakawetik. Undugoŋ hinek, metam kobuhi kadakaniŋ titiŋ hidi’walaŋ mintawaak.” \s1 Jesu miŋ kwayaŋiye \r (Mak 3:31-35; Luk 8:19-21) \p \v 46 Jesu adi mede unduŋ hayenilune miŋ kwayaŋiye adi mede ninene bugiŋ, buŋa fakaŋ yakiŋ. \v 47 Kaŋ me niŋdi niŋguk, “Maŋge kwayageye mede ganine fakaŋ woomgamiiŋ.” \p \v 48 Unduŋ yobune Jesudibo indiŋ niŋguk, “Maane kwayaneye nedigoŋ?” \v 49 Unduŋ yoŋa mihiŋiye yakiŋneŋkade kohodidim youla indiŋ yoguk, “Nu maane kwayaneye adi iŋak. \v 50 Metam nediyeŋ Batne kunum gineŋ hatilak’walaŋ maŋiŋ mede nadiŋa takaliiŋ adi yadi nu’walaŋ maaneye, kwayaneye eŋ witneye.” \c 13 \s1 Jesudi yoyout diniyeti gineŋ kamekaaŋ yoguk \r (Mak 4:1-12; Luk 8:4-10) \p \v 1 Mele nai wendegoŋ Jesu adi yopmaniŋ fooŋ buŋa wooŋ imeŋgwaŋ magineŋ ikuk. \v 2 Kaŋ metam feedi wooŋ bopneune yabuŋa muwage niŋ foloŋ looŋ ikuk. Kaŋ metam bop wapum adi kiŋ foloŋ bopneeŋ yakiŋ. \v 3 Kaŋ yoyout mede foloŋ mede mebimebi fee yeniŋguk. \p Tububihila indiŋ yoguk, “I nadineŋ, me dinina molo niŋ adi nemek yeuli yetibe moŋgola uguk. \v 4 Moŋgo wooŋ sayoli kilik kukam unduŋ kukuk. Kulune noli talipmeŋ magiŋ kaŋ bagi hekidi kunatnagiŋ. \v 5 Noli kwet kawadenit foloŋ maaŋ kwet wahiŋgoŋ doktiŋa pilap kadogiŋ. \v 6 Iŋgoŋ kokoi fuluŋgoŋ mu fogiŋ doktiŋa mele diweeŋ kawade dafafaŋeune kumuŋ tigiŋ. \v 7 Kaŋ noli haŋginep maaneŋ maaŋ labugiŋ iŋgoŋ haŋginepdi hefulagiŋ. \v 8 Noli kwet galikit foloŋ magiŋ adi kedem labuŋa folooŋ fee duhugiŋ. Tiŋa kwedei niŋ diniŋ folooŋ 100, kwedei niŋ diniŋ 60, kwedei niŋ diniŋ 30. Unduŋ mintagiŋ. \p \v 9 “Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.” \s1 Jesu adi maŋgoŋ mebi doktiŋa yoyout gineŋ Mede Momooŋ yoluguk wendok yodakaleguk \r (Mak 4:10-12; Luk 8:9-10) \p \v 10 Mede unduŋ yobune Jesu ne’niŋ mihiŋiyedi hebeŋ gineŋ buŋa indiŋ ninadigiŋ, “Du maŋgoŋde mede yoyout hogok tiŋa yenilaŋ?” \p \v 11 Kaŋ Jesudibo indiŋ yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Kobuli diniŋ mede hebiniŋ hatak u Bepaŋdi agaŋ hanimbihitak, eŋ me noli adi mokoŋ. \v 12 Iŋgoŋ nebek niŋ adi nemek miŋgiŋ u boiŋa hatibune kaŋ tomboyoulimimbune duhuduhunit tibaak, eŋ nebek niŋ adi nemek miŋgiŋ u mu kame hatibune kaŋ lomtubune hogok hatiluwaak. \p \v 13 “Nu indiŋ nadiŋa yoyout mede hogok yenilat. Adi kanim yo kaiŋ iŋgoŋ tuwot mu kadakaleiŋ, eŋ nadinim yoŋa nadiiŋ iŋgoŋ tuwot mu nadidakaleiŋ. \v 14 Kaŋ Aisaiyadi mede indiŋ yoguk u folooŋ mintalak: \q1 ‘Magihikdi nadinadi hogok u nadineeŋ, eŋ welehikdi hinek nadidakale adi mu tineeŋ. Dauhikdi diwediwe u diweneeŋ, iŋgoŋ kadakale adi tuwot mu tineeŋ. \v 15 Metam yoŋ adi welehik kwambumuŋ eŋ magihik adi agaŋ youkaulegiŋ, eŋ dauhik agaŋ tubusupmakagiŋ. Unduŋ doktiŋa dauhikdi nemek tuwot mu kadakaleiŋ, eŋ magihikdi mede tuwot mu nadidakaleiŋ, eŋ welehikdi nemek nemu nadidakale-hinakaiŋ. Unduŋ doktiŋa welehik mu tubutakaleune nu detiŋa yehitubu-kedebawit.’ \p \v 16 “Bepaŋdi habunadiune utumba tilak doktiŋa hehitubu-lodaune dauhikdi kadakaleiŋ eŋ magihikdi nadidakaleiŋ. \v 17 Nu biyagoŋ hanilat. Koom woŋ, polofet heki tiŋa metam didimehi adi nemek hidi kobuk kaiŋ i kanim yoŋa gigine tigiŋ iŋgoŋ mu kagiŋ. Tiŋa nemek hidi kobuk nadiiŋ u nadinim yoŋa gigine tigiŋ iŋgoŋ mu nadigiŋ.” \s1 Jesudi yoyout diniyeti gineŋ kamekaaŋ yoguk wendiniŋ mebi yenimbihikuk \r (Mak 4:13-20; Luk 8:11-15) \p \v 18 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Dinina molo diniŋ yoyout mede yoŋat wendiniŋ mebi indiŋ. \v 19 Me nediyeŋ Mede Momooŋ nadilak iŋgoŋ weleŋ gineŋ mu kamehatilak, adi yadi me kadakaniŋdi buŋa weleŋ gineŋ mede yeuli u kuboneeŋ beŋa ulak. Me woŋ adi yeuli moŋgola wooŋ kulune talipmeŋ magiŋ kaŋ bagi hekidi nagiŋ wendok tuwolit. \v 20 Kaŋ kiliki kawade foloŋ magiŋ woŋ adi me nediyeŋ Mede Momooŋ kedem nadigalikaaŋ kamehatilak \v 21 iŋgoŋ kokoi fuluŋgoŋ hinek mu foguk doktiŋa Mede Momooŋ foloŋ yayat diniŋ mede be mik-kwadi mintaune munta tiŋa Mede Momooŋ sigilulum timilak. \v 22 Kaŋ haŋginep gineŋ magiŋ woŋ adi me nediyeŋ Mede Momooŋ nadinadi u kedem tilak iŋgoŋ nadinadiŋiŋ wapum adi nemek kwetfoloŋ iŋoŋ liwewaak wendok hatak. Tiŋa me muneeŋ bomboŋnit mintadok nadilak doktiŋa nadinadiŋiŋ wendigoŋ Mede Momooŋ diniŋ galikitŋiŋ u ulatifoune nadiune folooŋ mokit tilak. \v 23 Kaŋ me nediyeŋ kwet galikit gineŋ magiŋ undiniŋ hatiiŋ adi yadi Mede Momooŋ welehik gineŋ hinek nadidahiŋa folooŋ tubumintaiŋ. Adi yadi kitili niŋ foloŋ 100, niŋ foloŋ 60, niŋ foloŋ 30, unduŋ mintataulak.” \s1 Jesu adi yoyout nanaŋe mimihi dut nanaŋe moihidok yoguk \p \v 24 Jesudi yoyout mede kotigoŋ nimaaŋ indiŋ tomboyoula yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi me niŋdi dininaŋiŋ gineŋ nanaŋe mimihi diniyetilak wendok tuwot kamekaaŋ yobit. \v 25 Adi nanaŋe youli mimihi yetiguk ala bufaune metam hogohogok damo deihatune memikŋiŋdi buŋa nanaŋe youli moihi u mimihi baŋamneŋ uŋgoŋ yetititauguk. \v 26 Kaŋ nanaŋe mimihi u labuŋa wapuhi tiŋa folooŋ titiŋdok titaulune youli moihi yetiguk u maaŋ agaŋ labuŋa mintadakalegiŋ. \v 27 Kaŋ kwanai-meŋiyedi u kaŋ buŋa indiŋ ninadigiŋ, ‘Bomboŋgi, du fiyege gineŋ nanaŋe mimihi hogok yetiguŋ, iŋgoŋ nanaŋe moihi u deŋandiŋ buŋa yakiiŋ?’ \p \v 28 “Unduŋ ninadiune adibo yoguk, ‘Woŋ adi nebek memiknedi yetiguk.’ \p “Unduŋ yobune adibo kotigoŋ indiŋ ninadigiŋ, ‘Unda kedembe wooŋ tamali moŋgoyakutnim?’ \p \v 29 “Unduŋ yogiŋ kaŋ bomboŋgihikdi indiŋ yeniŋguk, ‘Nanaŋe moihi tamakam yoŋa mimihi tamatneneŋ doktiŋa biyabune uŋgoŋ yatneŋ. \v 30 Ala kougoŋ folooŋ mintaune yabudidimeeŋ nanaŋe moŋgotnadok nai foloŋ me nanaŋe moŋgomoŋgot heki yenimbene wooŋ moihi u tamali ibidokooŋ beyakulune kudup gineŋ daneeŋ. Kaŋ mimihi nanaŋdok u moŋgola buŋa yopmaŋ bopneneeŋ.’” \s1 Jesudi yoyout mastat kilik gut belet tububedi haguwo foloŋ kamekaaŋ yoguk \r (Mak 4:30-32; Luk 13:18-21) \p \v 31 Unduŋ yoŋa yoyout mede nimaaŋ indiŋ tomboyoula yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli adi mastat kilik\f + \fr 13:31 \ft Mastat diniŋ mebi kanadiwe nadiŋa pepa yendiniŋ dikiineŋ Diksineli gineŋ uŋoŋ kaweŋ.\f* undiniŋ. Ala me niŋdi tiŋa wooŋ fiyeŋiŋ gineŋ yetilak. \v 32 Kiliki woŋ adi kuyaniŋ kabe, kiliki noli yetiyam wendok tuwolit moŋ. Iŋgoŋ mindaŋ mastatdi looŋ wapum tiŋa nemenemek noli yetiyam u yalakapme tiŋa yalune bagi heki adi buŋa taŋeniŋ foloŋ uŋgoŋ deipilat tiiŋ.” \p \v 33 Koti tomboyoula yoyout mede nimaaŋ indiŋ yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli adi tam niŋdi belet tububedidok haguwo u palawa dut miŋobuŋa bikabune hali bedi tilak undiniŋ.” \s1 Jesu adi yoyout gineŋ hogok mede yohautaluguk \r (Mak 4:33-34) \p \v 34 Jesu adi metam mede didimeŋgoŋ be miŋgilaŋgoŋ hogok mu yeniluguk. Adi yoyout mede foloŋ kameeŋ yeniluguk. \v 35 Unduŋ tubune polofetdi indiŋ yoguk u folooŋ mintaguk, \q1 “Mane gineŋ adi yoyout mede hogok mintaune yobaat. Mede hebiniŋ kwet tububihila mintagukneniŋ halilabu hatak u yohautawaat.” \s1 Jesudi yoyout nanaŋe mimihi eŋ moihi wendiniŋ mebi yeniŋguk \p \v 36 Jesu adi unduŋ yodapmaaŋ metam yapmeune ulune yolineŋ loguk. Kaŋ mihiŋiye adi looŋ indiŋ ninadigiŋ, “Du dinina gineŋ nanaŋe mimihi yetibune nanaŋe moihi maaŋ labugiŋ, yoyout mede unduŋ yoŋaŋ wendiniŋ mebi kedembe ninimbeŋ?” \p \v 37 Unduŋ ninadiune yeniŋguk, “Me nanaŋe momohi yetilak woŋ adi Me Kobumuŋ. \v 38 Eŋ dinina woŋ adi kwet wapum hali ulak wanakaŋ. Kaŋ nanaŋe youli mimihi woŋ adi metam kunumdok gigit hatiiŋ. Eŋ nanaŋe youli moihi woŋ adi me hogoli’walaŋ metamŋiye. \v 39 Mikme nanaŋe moihi yetiguk woŋ adi Sadaŋ. Eŋ moŋgotnadok nai woŋ adi nai wapum, kaŋ kwanai-me adi aŋelo heki. \v 40 Nanaŋe moihi tamali ibidokooŋ bekulune kudup gineŋ daneeŋ u nai wapum foloŋ mintawaak. \v 41 Nai uŋaniŋ Me Kobumuŋdi aŋeloŋiye yeniŋkulune kwetkwet wooŋ nemenemek metam yalamut tubune kadakaniŋ tiiŋ be metam kadakaniŋ titiŋ heki u wanakaŋ hogohogok yanagi bopneeŋ \v 42 kudup wapum gineŋ beyakulune foneeŋ. Uŋoŋ fooŋ folofigita nadiŋa mahik sikilitiŋa makat kobulabulaye tineeŋ. \v 43 Kaŋ metam didimehi adi yadi Behik’walaŋ kwet kulemaŋ gineŋ wooŋ meledi diwehautalak nabugoŋ diwehautayaneeŋ. \p “Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.” \s1 Jesudi yoyout muneeŋ bogit eŋ fukut gineŋ kamekaaŋ yoguk \p \v 44 Unduŋ yoŋa indiŋ tomboyoula yoguk, “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi muneeŋ bogit niŋ dinina gineŋ wenefulagiŋ undiniŋ. Kaŋ me niŋdi u katubumintaaŋ nadifo tiŋa kotigoŋ uŋgoŋ kufulaŋa wooŋ nemenemekŋiŋ hogohogok tuwadok boiune tuwaune muneeŋ u beŋa wooŋ dinina u tuwaguk. \p \v 45 “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi me niŋdi fukut tuwawene kiyauguk undiniŋ. \v 46 Ala wooŋ fukut momooŋ hinek niŋ tubumintaaŋ wooŋ nemenemekŋiŋ hogohogok tuwadok boiune tuwaune muneeŋ beŋa wooŋ fukut u tuwaguk.” \s1 Jesudi yoyout umben gineŋ kamekaaŋ yoguk \p \v 47 Unduŋ yoŋa indiŋ tomboyoula yoguk, “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi umben ime gineŋ kameune halune ime diniŋ kale uŋgoniŋ uŋgoniŋ bufolak undiniŋ. \v 48 Ala umben u ime diniŋ kale mebimebidi fotokoune tiŋa wooŋ giineŋ wenekula kale nanaŋdok heki u beŋa kabot wapum gineŋ kadahigiŋ. Eŋ kale mu nanaŋdok heki u beyakulune ime gineŋ fogiŋ. \v 49 Kwet i dapmawaakneŋ nemek unduku mintawaak oŋ. Aŋelo hekidi kwetkwet udapmaaŋ metam nadisukilitihinit lekiŋgoŋhik gineŋ metam hogohi hogohogok u yanagila \v 50 kudumebem wapum gineŋ yakulune foneeŋ. Uŋoŋ fooŋ folofigita nadiŋa mahik sikilitiŋa masiŋkilip tiŋa kobulabulaye tihatiyaneeŋ.” \p \v 51 Unduŋ yodapmaaŋ yeninadiguk, “Hidi u hanilat hogohogok u abe nadidakaleiŋ?” \p Unduŋ yeninadiune yogiŋ, “Eeŋ, agaŋ nadidakaleyam.” \p \v 52 Unduŋ yobune yeniŋguk, “Yodoko Mede henale niŋdi Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ diniŋ mebi nadidakalelak, adi yadi me yot molom dabugoŋ. Yot molom adi metamdi kaneŋ yoŋa tinaulibi yotŋiŋ maaneŋ fooŋ bomboŋ komi be kobuli moŋgo fooŋ boilak undiniŋ.” \s1 Nasalethidi Jesu sigilulum timiŋgiŋ \r (Mak 6:1-6; Luk 4:16-30) \p \v 53 Jesu adi yoyout mede unduŋ yodapmaaŋ kwet u bikabuŋa yolikwelide uguk. \v 54 Uŋoŋ wooŋ Judahi’walaŋ bopyotneŋ fooŋ Mede Momooŋ yenindidimeune metam adi u nadiŋa boho tiŋa indiŋ yogiŋ. “Nadinadi wapum tiŋa kudi titiŋ uŋgoniŋ hinek i daŋ beŋak? \v 55 Indi me i agaŋ nadimiyam, adi yadi kamunda mihiŋiŋ eŋ miŋ adi Maliya, kaŋ kwayaŋiye wohiye adi Jems, Josep, Saimon eŋ Juda. \v 56 Tiŋa wiwiye indegut noŋgoŋ hatiyam. Iŋgoŋ adi nemenemek hogohogok i daŋ beguk?” \v 57 Unduŋ yoŋa kahaŋinda tiŋa nadilakata timiŋgiŋ. \p Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Polofet adi metam kwet niŋkadehi kahaŋinda mu tiiŋ iŋgoŋ yolikwelineŋ meŋimeŋiye nehi adi kahaŋinda tiiŋ.” \p \v 58 Metam uŋahi adi mu nadisukilitimiŋgiŋ doktiŋa adi’walaŋ uŋoŋ kudi fee mu tuguk. \c 14 \s1 Helot adi Jesu gigitŋiŋ nadiŋa nadififile tuguk \r (Mak 6:14-29; Luk 9:7-9) \p \v 1 Nai uŋaniŋ Galilihi’walaŋ me mapme Helot adi Jesu’walaŋ gigitŋiŋ nadiguk. \v 2 U nadiŋa talitimeŋ noliŋiye indiŋ yeniŋguk, “Woŋ adi Jon Imeyout Tububihit. Adi kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilakuk doktiŋa kudi saŋiniŋnit hinek tilak.” \p \v 3-4 Mede u hogok yofit mu tuguk. Adi koom dali Filip’walaŋ tamŋiŋ Helodiya lom nagikuk. Kaŋ Jondi niŋguk, “Du tam u nagikuŋ woŋ adi yom tuguŋ.” Unduŋ hogok nilu nilu Helotdi kwihitaaŋ mikmeŋiye yenimbune wooŋ Jon nagila buŋa tawa fafaŋeniŋdi ibidokooŋ yot fafaŋeniŋneŋ kamegiŋ. \v 5 Kaŋ Helotdi Jon ulukumuŋdok nadisuguk, iŋgoŋ metamdi polofet niyagiŋ dokti metamdok muntaaŋ wabiguk. \v 6 Ala Helot’walaŋ mintaminta nai foloŋ metam buŋa bopneeŋ itune Helodiya waabiŋiŋ adi buŋa namandahik foloŋ kap momooŋ hinek miyeune Helotdi kanadiune utumbaune indiŋ niŋguk, \v 7 “Nu Bepaŋ dawineŋ biyagoŋ hinek yofafaŋelat, du nemek niŋdok nadiŋa nanimbune kedem gambit.” \p \v 8 Kaŋ miŋdi nadinadi miŋa niŋgigineune buŋa indiŋ yoguk, “Jon Imeyout Tububihit’walaŋ mebi maliŋ foloŋ kobuk yuku kameeŋ tibu namuliweŋ!” \p \v 9 Unduŋ yobune bulaniŋgoŋ wapum nadiŋa welemulap tuguk, iŋgoŋ moŋ deti nimbek, agaŋ Bepaŋ be metam namandahik foloŋ mede yofafaŋe tuguk doktiŋa fiit nadimiŋguk. \v 10 Tiŋa yobune mikmeŋiyedi wooŋ Jon yot fafaŋeniŋneŋ hakuk u kodi udokooŋ \v 11 mebi maliŋ foloŋ kameeŋ tiŋa bu waabi u miŋgiŋ. Kaŋ adibo tiŋa wooŋ miŋdok mimbune kaŋ nadihakale tuguk. \v 12 Kaŋ Jon mihiŋiyedi wooŋ sigiŋ gitnem u bemŋa wooŋ wenefulagiŋ. Unduŋ tiŋa wooŋ Jesu mede kahat timiŋgiŋ. \s1 Jesudi metam 5 tausen nanaŋe eŋ kale yemtoi tuguk \r (Mak 6:30-44; Luk 9:10-17; Jon 6:1-14) \p \v 13 Jesu adi Jon’walaŋ mede kahat unduŋ nadiŋa kwet u bikabuŋa muwage niŋ foloŋ looŋ imeŋgwaŋ fokolok losuwaaŋ kwet fiileŋ nehogok hatibe uguk. Kaŋ metam adi u nadiŋa yohikwehik biyabuŋa imeŋgwaŋ gaga tabe keleeŋ wooŋ wosuwagiŋ. \v 14 Kaŋ muwage gineniŋ tatakula fooŋ metam bop wapum u yabuŋa weleŋ goloune bulaniŋgoŋ nadiyemiŋa metam yagithinit u yehitubu-kedebaguk. \v 15 Unduŋ hati tulune mele udaneune tebeledaguk, kaŋ mihiŋiyedi wooŋ niŋgiŋ, “I kwet fiileŋ hatnene agaŋ tebele tilak, ale metam yeniŋkulune yokwet gineŋ wooŋ nanaŋe tuwanaŋ tineŋ.” \p \v 16 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Maŋgoŋde uneŋ yoŋa yeniŋkukiiŋ? Hidi hide nemek nanaŋdok neeŋ yembu naneŋ.” \p \v 17 Unduŋ yenimbune yogiŋ, “Indi adi belet yawe kohofukuŋ eŋ pisi lufom hogok boihakam.” \p \v 18 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Unda u moŋgola nu’walaŋ iŋgoŋ buneŋ.” \v 19 Unduŋ yoŋa metam yenimbune kilihikit momooŋ foloŋ fooŋ ilaugiŋ. Kaŋ belet yawe kohofukuŋ eŋ pisi lufomuk u moŋgola dadiyeeŋ kunum foloŋ diweeŋ Bepaŋ niutumbaaŋ metam daneyemdok yoŋa wobuŋa mihiŋiye yembune daneeŋ metam yemtaune nagiŋ. \v 20 Kaŋ metam hogohogok naaŋ tuwot tubune mihiŋiyedi nadikidiki u bondibondi 12 kadahitokogiŋ. \v 21 Me kale nanaŋe u nagiŋ adi yokunathik 5 tausen, eŋ tamwoi tiŋa wapmihi adi mu yehikunakiŋ. \s1 Jesu imeŋgwaŋ tabe yalitauguk \r (Mak 6:45-52; Jon 6:16-21) \p \v 22 Unduŋ tiŋa nai uŋaniŋgoŋ Jesudi mihiŋiye yeniŋkulune nehi hogok imeŋgwaŋ fukuniŋ lone muwage foloŋ looŋ timeŋ ila ugiŋ. \v 23 Kaŋ adi metam yeniŋkulune udapmaune nehogok tuwai foloŋ looŋ Bepaŋ ninadi hatuguk. Unduŋ hati tulune bufaune nehogok uŋgoŋ hatiguk. \v 24 Kaŋ nai uŋaniŋ muwage adi imeŋgwaŋ lekiŋgoŋ hinek uguk. Kaŋ fifiŋgobutdi adi ugiŋneŋkade fedila buŋa ime tubugiyondaaŋ muwagehik u tiloŋafoŋat kisaŋ tiyemguk. \p \v 25 Unduŋ tubune ila ulune helehelede Jesu adi ime tabe foloniŋgoŋ yalitawooŋ yehitubu-dulaguk. \v 26 Kaŋ mihiŋiye adi u kaŋ munta kisaŋ tiŋa saŋiniŋhik gweheyeune yogiŋ, “Ya momolokdi bulak.” Yoŋa yakawe kisaŋ togiŋ. \p \v 27 Yakawe totigiŋ kaŋ Jesudi yeniŋkulemaaŋ yeniŋguk, “Fafaŋe tiŋa itneŋ. Nagoŋ bulat ale munta mu tineŋ.” \p \v 28 Unduŋ yobune Pitadi yoguk, “Wapum, biyagoŋ hinek dagoŋ nobu buluweŋ kaŋ yobune ime tabe foloniŋgoŋ yalitawooŋ gabit.” \p \v 29 Unduŋ yobune Jesudi yoguk, “Kedem ale beŋ.” \p Unduŋ yobune Pita adi muwage gineniŋ fooŋ imeŋgwaŋ tabe Jesu yakukneŋkade uguk. \v 30 Kedem uguk iŋgoŋ sububa wapum fedila ime tubugiyondaune u kaŋ muntaaŋ ime maaneŋ fowe tiŋa moŋ kaŋ katiŋa yoguk, “Wapum, nehitubu-lodaluweŋ!” \p \v 31 Unduŋ katibune Jesudi pilap hinek wooŋ kohoŋ foloŋ honeeŋ niŋguk, “Nadisukilitige gilaŋgilaŋ, du maŋgoŋde welelufom tilaŋ?” \v 32 Unduŋ niŋa muwage foloŋ logumuk kaŋ sububa wapum buguk u wabiŋa kulemaguk. \p \v 33 Unduŋ tubune Jesu mihiŋiye noli muwage foloŋ ikiŋ adi Jesu hebeŋ foloŋ mulelem timiŋa nintilooŋ indiŋ niŋgiŋ, “Du biyagoŋ hinek Bepaŋ mihiŋiŋ.” \s1 Jesudi Genesalet kwetneŋ metam yagithinit fee yehitubu-kedebaguk \r (Mak 6:53-56) \p \v 34 Unduŋ tiŋa imeŋgwaŋ u meŋeŋa ime fokolok Genesalet kwetneŋ kiŋ foloŋ losuwagiŋ, \v 35 kaŋ metam adi Jesu kakiyondaaŋ mede kameu yokwet magimagi ila ugiŋ indigoŋ tuwot udapmaune metam yagithinit yahaŋeeŋ bugiŋ. \v 36 Buŋa Jesu dahidahiŋiŋ diki hogok honeeŋ kedebadok ninadigiŋ. Kaŋ metam nediyeŋ dahidahiŋiŋ diki honegiŋ adi kedeba-utumba tigiŋ. \c 15 \s1 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mededi mamaŋ-papaŋ’walaŋ mede kalakapme tilak \r (Mak 7:1-13) \p \v 1 Nai uŋaniŋ Falisi tiŋa Yodoko Mede henale Jelusalemhi noli adi Jesu’walaŋ buŋa indiŋ ninadigiŋ, \v 2 “Dediŋ doktiŋa mihigeye adi wapuhiniye’walaŋ titiŋhik diniŋ yodoko u lahukiiŋ? Tiŋa nanaŋe nanaŋdok kohohik mu youtewalandaaŋ hogok naiŋ.” \p \v 3 Unduŋ ninadiune Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Kaŋ hidi maŋgoŋde hide’walaŋ mahik mede tagimneeŋ Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede lahukiiŋ? \v 4 Bepaŋ’walaŋ mede indiŋ hatak, ‘Du maŋge baha’walaŋ mahik mede tagimneluwaaŋ.’ Tiŋa noli maaŋ indiŋ, ‘Nebek niŋdi mimbeu medehaki yenimbune kaŋ ulukumuŋ titiŋdok.’ \v 5 Unduŋ hatak iŋgoŋ hidi adi indiŋ yoiŋ, ‘Nebek niŋdi miŋ be beu indiŋ nimbetik: Nemek du gamuŋa gehiulihidok u agaŋ Bepaŋdok siloŋ timilat, \v 6 adi unduŋ kedem yoŋa mimbeu mu yehitubu-lodaluwaak.’ Hidi unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yotubufit tiiŋ. \v 7 Yalaŋ-me hidi! Koom polofet Aisaiyadi hiditok-ku mede biyagoŋ hinek indiŋ yoguk, \q1 \v 8 ‘Mebop heki yeŋ-adi mahikdi hogok naniutumbaaŋ welehikdi mu nabukahileiŋ. \v 9 Tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yoŋa kwetfoloŋ me’walaŋ mede keleŋila nu naniutumbaiŋ wondi folooŋnit mokit tilak.’” \s1 Nemek noli manik gineŋ labiiŋdi kadakaniŋ tilak \r (Mak 7:14-23) \p \v 10 Unduŋ tiŋa Jesudi metambop wapum noli maaŋ kutiyenimbune buŋa bopneune indiŋ yeniŋguk, “Nu mede i hanimbene nadiŋa nadidakale hinek tineŋ. \v 11 Nemek mahik gineŋ folak wendi kadakaniŋ mu tilak, nemek toboniŋ mahik gineŋkade labulak wendi kadakaniŋ tilak.” \p \v 12 Unduŋ yoguk kaŋ mihiŋiyedi wooŋ niŋgiŋ, “Falisi heki adi du mede yoŋaŋ u nadiŋa nadikadaka tigamŋit, u maaŋbe nadilaŋ?” \p \v 13 Unduŋ yobune yeniŋguk, “Bem hogohogok batne kunum foloŋ hatilakdi mu yetiguk u tamali beŋa yakut titiŋdok. \v 14 Hidi me undihidok nadibedi mu tineŋ, adi dauhik sipmakahi doktiŋa dausipmik heki’walaŋ talitimeŋhiye. Me niŋ dawi sipmakaŋ adi noliŋiŋ niŋ dawi sipmakaŋ tuwot mu nagila talik nindidimeeŋ udemek. Unduŋ tiŋa wooŋ adi ham gineŋ noŋgoŋ mademek.” \p \v 15 Kaŋ Pitadi indiŋ niŋguk, “Yoyout mede niniŋaŋ wendiniŋ mebi maaŋ ninimbune nadinim.” \p \v 16 Yobune Jesudi yoguk, “Kei! Be hidi maaŋ undugoŋ nadisuhinit mokit hatiiŋ! \v 17 Mede i deti mu nadidakaleiŋ? Mahikdi nemek naune maaneŋ foune kabahikdi daneune taliineŋ fooŋ dapmaaŋ ulak. \v 18 Eŋ nemek welehik maaneŋniŋ mahik gineŋ labulak wendi kadakaniŋ tilak. \v 19 Kadakaniŋ indihi: Nadisu hogohi, mehinek widihikumuŋ, hekimalam kikabi, metam kefifile, siloda, kubo, yalaŋ mede, mede hogohi yoŋa Bepaŋ nimpekit titiŋ. \v 20 Nemenemek wendi hehitubu-kadakalak. Eŋ kohohik mu youtela nanaŋe benaiŋ wendi mu hehitubu-kadakalak.” \s1 Kanahan tam niŋdi Jesu nadisukiliti hinek timiŋguk \r (Mak 7:24-30) \p \v 21 Kaŋ Jesu adi kwet u bikabuŋa kwet wapum Taiya dut Saidon yokwet ikumukneŋ uguk. \v 22 Uŋoŋ wooŋ hatilune me Kanahanhi Judahi’walaŋ feknit mokit hatiyagiŋneniŋ tam niŋdi buŋa kutnimbulabulayeeŋ yoguk, “Wapum, du Dewit’walaŋ yalakidi nutok tiŋa bulaniŋgoŋ nadiweŋ. Nu waabine yabapdi fomiŋa helemahelemaŋ kisaŋ hinek tubukadakalak.” \p \v 23 Unduŋ yobune Jesudi u nadiŋa mede toboniŋ nemu tubu-udanemiŋguk. Unduŋ tubune mihiŋiyedibo niŋgiŋ, “Tam siginineŋ i katiŋa nihikelelak i niŋkulune wek.” \p \v 24 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ yeniŋguk, “Nu adi Isilaehi dompa fiit tigiŋ hekidok hogok napmeune bugut.” \p \v 25 Unduŋ yolune tam u buŋa hebeŋ gineŋ mulelem timiŋa ninadiguk, “Wapum, du fiit nehitubu-lodaweŋ.” \p \v 26 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ niŋguk, “Wapmihi’walaŋ nanaŋe yolom beŋa kamo yehitoine tuwot mu tibek.” \p \v 27 Unduŋ yobune mede toboniŋ indiŋ tubu-udanemiŋguk, “Wapum, u biyagoŋ yolaŋ, iŋgoŋ kamo heki adi molohiyedi falikhik foloŋ nanaŋe natubumaŋ tubune munamunam uŋakoŋ fiit naiŋ.” \p \v 28 Unduŋ yobune niŋguk, “O tam, nadisukilitige wapum hinek! Ale nemek mintagamdok nadi yolaŋ undugoŋ hinek mintagambek.” Unduŋ yolune nai uŋaniŋgoŋ waabiŋiŋ kedebaguk. \s1 Jesudi metam fee hinek yehitubu-kedebaguk \p \v 29 Kaŋ Jesu adi kwet u bikabuŋa kotigoŋ udaneeŋ buŋa Galili imeŋgwaŋneŋ busuwaguk. Busuwaaŋ looŋ tuwai foloŋ itune metam bop wapumdi adi’walaŋkade bumiŋgiŋ. \v 30 Adi me kayohik hogohi eŋ me kohohik gweheyehi tiŋa bubuyehi eŋ metam yagit folofigitahinit eŋ dauhik sipmakahi yanagila buŋa Jesu hebeŋ foloŋ bopneune yehitubu-kedebadapmaguk. \p \v 31 Kaŋ bubuyehidi mede yogiŋ eŋ kayohik kadakahidi talik yaugiŋ eŋ kohohik gweheyehidi fafaŋegiŋ eŋ dauhik sipmakahidi diwedakale tigiŋ. Kaŋ metam adi u yabuŋa boho tiŋa Isilaehi’walaŋ Bepaŋ niutumbagiŋ. \s1 Jesudi metam 4 tausen nanaŋe eŋ kale yemtoi tuguk \r (Mak 8:1-10) \p \v 32 Jesudi mihiŋiye yehibopneeŋ yeniŋguk, “Metam i nukut buŋa hatibune helebufa lufomkulitniŋ tilak, kaŋ nanaŋehik agaŋ dapmaune map tubu yabuŋa bulaniŋgoŋ nadiyemilat. Nu hogok hinek yeniŋkulene wooŋ talipmeŋ nanaŋedok map tiŋa daukukut tineeneŋ yoŋa nadibedi tilat.” \p \v 33 Unduŋ yeniŋguk kaŋ mihiŋiyedi indiŋ yogiŋ, “Kwet fileŋ indineŋ nanaŋe deŋgoŋ tubumintaaŋ metam bop wapum indiniŋ yemnene natoki tineŋ?” \p \v 34 Unduŋ nimbune adibo yeninadiguk, “Hide’walaŋ belet dedigoŋ boihakiiŋ?” \p Kaŋ adibo yogiŋ, “7 hogok tiŋa pisi-kabe lufomgoŋ.” \p \v 35 U nadiŋa metam yenimbune kwetfoloŋ fooŋ ila ugiŋ. \v 36 Kaŋ adi belet 7 tiŋa pisi u moŋgola Bepaŋ niutumbaaŋ wobuŋa mihiŋiye yembune adibo beŋa metam yembune nagiŋ. \v 37 Metam hogohogok wanakaŋ naaŋ tuwot tigiŋ. Kaŋ nanaŋe nadikidiki tigiŋ u Jesu mihiŋiyedi beŋa bondibondi 7 kadahitokogiŋ. \v 38 Nanaŋe u nagiŋ me yokunathik 4 tausen, eŋ tam tiŋa wapmihi adi mu yehikunakiŋ. \v 39 Unduŋ tiŋa metam yeniŋkulune uune Jesu adi mihiŋiye dut muwage gineŋ looŋ wooŋ Magadan kwetneŋ ugiŋ. \c 16 \s1 Jesu talamut tiŋa kunumneniŋ kudi titiŋdok ninadigiŋ \r (Mak 8:11-13; Luk 12:54-56) \p \v 1 Kaŋ Falisi tiŋa Sadusi heki adi Jesu’walaŋ buŋa talamula indiŋ yogiŋ, “Du Bepaŋ’walaaniŋ biyagoŋ nobu foweŋ kaŋ kudi neeŋ tubune saŋiniŋge kanim.” \p \v 2 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidi tebele mele fohebiwene tiŋila giminiŋ diwelak kaŋ yoiŋ, ‘Haloŋ meleyaŋ yalek.’ \v 3 Be haniŋ fooŋ kaune kunum gouyeŋ kwet mambimambip hatubune yoiŋ, ‘Gwi ulek.’ Hidi kunum foloŋ nai dediniŋ helewek be helelak u kedem kakiyondaaŋ yoiŋ, iŋgoŋ nai yendok mebi mu kanadiiŋ? \v 4 Metam kobuhi hidi kadakaniŋ titiŋdigoŋ kunum gineniŋ kudi tibe kakaŋdok naniiŋ. Iŋgoŋ kudi gitipmuŋ nemoŋ. Kudi adi koom Jona’walaŋ mintaguk undugoŋ mintaune kaneeŋ.” Jesu adi unduŋ yeniŋa biyabuŋa uguk. \s1 Falisi eŋ Sadusi heki fiyeŋ doktiŋa Jesudi mihiŋiye mute mede yeniŋguk \r (Mak 8:14-21) \p \v 5 Mihiŋiye adi belet nemu moŋgola Jesu dut ime fokolok losuwaaŋ kougoŋ naditomgiŋ. Kaŋ Jesudi indiŋ yeniŋguk, \v 6 “Hidi Falisi tiŋa Sadusi heki’walaŋ belet tububedidok haguwo gineŋ ala nadinadiŋale hatiyaneeŋ.” \p \v 7 Unduŋ yenimbu nehi uŋgoŋ kiyonadi tiŋa indiŋ yogiŋ, “Indi belet nemu moŋgo bumun doktiŋa unduŋ ninilak.” \p \v 8 Kaŋ Jesudi maŋgoŋdok kiyonadigiŋ u agaŋ nadiŋa yeniŋguk, “Nadisukilitihik kuyaniŋ-kabe hidi! Hidi maŋgoŋde belet kauleeŋ biyabuŋa buŋit wendok yonadiiŋ? \v 9 Mede i mube nadidakaleiŋ? Nu kudi tugut u agaŋ kaulebe tiiŋ? Nu belet 5-di me 5 tausen yemtoi tibe naaŋ tuwot tubune nadikidiki bondibondi dedigoŋ yehitubu-tokogiŋ? \v 10 Nu belet yawe 7-di me 4 tausen yemtoi tibe naaŋ tuwot tubune nadikidiki bondibondi dedigoŋ yehitubu-tokogiŋ? \v 11 Nu adi beletdok mu haniŋat, kaŋ hidi detiŋa mu nadidakaleŋit? Nu adi Falisi tiŋa Sadusi heki’walaŋ belet tububedidok haguwo gineŋ ala nadinadiŋale hatidok wendok hanilat.” \p \v 12 Unduŋ yenimbu mihiŋiye adi kougoŋ naditomuŋa yogiŋ, “O, adi yadi belet tububedidok haguwo wendok mu yoŋak, adi Falisi tiŋa Sadusi heki diniŋ mede yoyo tiŋa titiŋhik wendok nadiŋa yoŋak.” \s1 Pitadi Jesu’walaŋ mebiŋiŋ miŋgoŋ yodakaleguk \r (Mak 8:27-30; Luk 9:18-21) \p \v 13 Jesu tiŋa mihiŋiye adi Sisaliya Filipai yokwet u tubudulaŋila mihiŋiye indiŋ yeninadiguk, “Metamdi Me Kobumuŋ, nutok dediŋ naniiŋ?” \p \v 14 Kaŋ adibo niŋgiŋ, “Nolidi Jon Imeyout Tububihit yoiŋ eŋ nolidi Ilaija yoiŋ, eŋ nolidi Jelemaiya yoiŋ, kaŋ nolidi polofet niŋ unduŋ yoiŋ.” \p \v 15 Unduŋ yobune nehibo yeninadiguk, “Kaŋ hidi hide nutok dediŋ naniiŋ?” \p \v 16 Unduŋ yeninadiune Pitadi yoguk, “Du adi Kilisto, Bepaŋ Hatihatinit’walaŋ Mihiŋiŋ.” \p \v 17 Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Saimon Jon mihiŋiŋ, Bepaŋdi gabunadiune utumba tilak, nadinadi yoŋ adi kwetfoloŋ me’walaniŋ mu tiŋa yolaŋ, yoŋ adi kunum batnedi ganindakaleguk. \v 18 Unduŋ doktiŋa ganimbe nadiweŋ. Du wohoge Pita,\f + \fr 16:18 \ft Pita wou adi mebinit. Mebi adi kawade hakat.\f* doktiŋa nu kawade hakat wondok foloŋ kayoŋbopneye yapmewene kumuŋ fafaŋeŋ diniŋ saŋiniŋdi mu yehitubu-kadakawaak. \v 19 Tiŋa undugoŋ nu Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ diniŋ yeme youdilitom hogohogok u gambit, doktiŋa du kwetfoloŋ iŋoŋ yokamehep kwanai tuluwaaŋ u kunum foloŋ maaŋ undugoŋ hinek mintaluwaak, be kwetfoloŋ iŋoŋ yodapmandapmaŋ kwanai tuluwaaŋ kaŋ kunum foloŋ maaŋ undugoŋ hinek mintaluwaak.” \p \v 20 Unduŋ tiŋa mihiŋiye u adi Kilisto hatilak u nebek nemu yenimbihilune nadidok yoŋa yeniŋkamehep tuguk. \s1 Jesudi kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaakdok yeniŋguk \r (Mak 8:31–9:1; Luk 9:22-27) \p \v 21 Nai uŋaniŋ tububihila mihiŋiye nemek mintamimbaak wendok indiŋ yenimbihikuk. Jelusalem uŋoŋ uune Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapum heki eŋ Yodoko Mede henale heki tiŋa Judahi’walaŋ me wapuhi noli adi medeŋiŋ mu nadiŋa folofigita wapum miŋa ulukumuneeŋ, iŋgoŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaak. \p \v 22 Kaŋ Pitadi Jesu ne hogok nagila wooŋ indiŋ niheguk, “Wapum, Bepaŋdi gehitubu-lodaune nemek undiniŋ mu hinek mintagambaak.” \p \v 23 Unduŋ nimbune udaneeŋ niŋguk, “Sadaŋ, du tabaweŋ! Du talik kamehep tinamulaŋ. Du mede yolaŋ woŋ adi Bepaŋ’walaŋ mede moŋ, woŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ hogok.” \s1 Jesu takaliyaudok mede \p \v 24 Unduŋ yoŋa Jesudi tomboyoula mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Nebek niŋdi nu nehikelewene nadiŋa ne’walaŋ weleŋ diniŋ be sigiŋ diniŋ nadinadi wabidapmaaŋ helemahelemaŋ koloŋdabekŋiŋ bemŋa nu nehikeleluwaak. \v 25 Nebek niŋdi hatihatiŋiŋ netok kahilewaak, adi hatihatiŋiŋ filimimbaak. Eŋ nebek niŋdi nutok tiŋa hatihatiŋiŋ bikabaak, adi hatihati tubumintawaak. \v 26 Me niŋ adi Bepaŋ sigilulum timiŋa kwetfoloŋ diniŋ bomboŋdok nadigalika kisaŋ tubune munabuliŋiŋ kumumbune undiniŋgoŋ kotigoŋ deti tubumintawaak? \v 27 Nadiiŋ be! Me Kobumuŋ adi Beu’walaŋ hauta wapumnit tiŋa aŋeloŋiye dut wanakaŋ buneeŋ. Nai uŋaniŋgoŋ titiŋhik diniŋ tuwolit indigoŋ kibikoŋ tubu-udaneyembaak. \v 28 Nu biyagoŋ hinek hanilat. Metam i ikiiŋ noli adi kumuŋ mu tiŋa hogok hatilune Me Kobumuŋ adi mapme loloŋnit miŋgilaŋgoŋ mintaune kaneeŋ.” \c 17 \s1 Jesu folonamandap uŋgoniŋ tuguk \r (Mak 9:2-13; Luk 9:28-36) \p \v 1 Jesu adi melenai 6 hatiŋa Pita, Jems agaŋ kwayaŋ Jon adi hogok yanagila kweboboe kweheyeniŋ niŋ foloŋ logiŋ. \v 2 Looŋ hali kalune Jesu namanda uŋgoniŋ tuguk. Tiŋa namanda adi meledi diwehautalak wendok tuwot hautaguk, tiŋa tinahukutŋiŋ adi hauta nabugoŋ fafau niyaniyaŋ hinek diweguk. \v 3 Unduŋ tubune yakalune nai uŋaniŋgoŋ Moses tiŋa Ilaijadi maaŋ uŋgoŋ mintaaŋ Jesu dut mede yonadi ya tigiŋ. \p \v 4 Kaŋ Pitadi Jesu indiŋ niŋguk, “Wapum, kedem hinek indi maaŋ iŋgoŋ hakam. Ale nadiune yoholaŋ lufomkulitniŋ mawit, noli dutok, noli Mosesdok eŋ noli Ilaijadok.” \p \v 5 Unduŋ yayolune nai uŋaniŋgoŋ mulukwaŋ fafau niyaniyaŋ hinek niŋdi fooŋ yehitumukuk. Kaŋ mulukwaŋ gineŋ mede niŋ indiŋ mintaune nadigiŋ, “Yadi na’walaŋ Mihine hinek, welenedi kahilelat. Tiŋa aditok nadiwe utumba tilak. Ale hidi adi’walaŋ medeŋiŋ nadimiyaneeŋ.” \p \v 6 Mihiŋiye adi mede u nadiŋa muntaaŋ maaŋ fooŋ namandahik kwetfoloŋ tubuwopmobula hehele ha-tigiŋ. \v 7 Kaŋ Jesudi yamaiŋgoŋ buŋa yohoneeŋ yeniŋguk, “Hehele wabiŋa pilatneŋ.” \v 8 Unduŋ yenimbune pilali dadiyeeŋ nebek noli uŋoŋ nemu kagiŋ. Jesu ne hogok yalune kagiŋ. \p \v 9 Unduŋ tiŋa kweboboe bikabuŋa foŋila Jesudi indiŋ yeniheŋa yeniŋguk, “Hidi nemek uŋgoniŋ hinek kaŋit i nebek nemu nimbihila hatibune Me Kobumuŋ adi kumuŋ gineniŋ kotigoŋ kaikaaŋ pilalaak.” \p \v 10 Unduŋ yenimbune mihiŋiyedibo ninadigiŋ, “Maŋgoŋde Yodoko Mede henale hekidi Ilaija timeŋ baak yoiŋ?” \p \v 11 Yonadiune yeniŋguk, “Ilaija adi biyagoŋ timeŋ buŋa nemenemek tiulidokowaak. \v 12 Iŋgoŋ indiŋ hanimbe nadineŋ. Ilaija adi agaŋ buŋa hatiguk iŋgoŋ metamdi mu kadakaleŋa nemek nehi nadinadi hogok takaliŋa kaka timiŋgiŋ. Undugoŋ hinek Me Kobumuŋ maaŋ timineeŋ.” \v 13 Kaŋ mihiŋiyedi Jon Imeyout Tububihitdok yolak unduŋ nadigiŋ. \s1 Jesudi mihi niŋ yabapnit tubulodaguk \r (Mak 9:14-29; Luk 9:37-43) \p \v 14 Kweboboe bikabuŋa metam bop wapum hakiŋneŋ fosuwaune me niŋdi buŋa Jesu hebeŋ gineŋ mulelem timiŋa yoguk, \v 15 “Wapum, du mihinedok bulaniŋgoŋ nadiweŋ. Adi helemahelemaŋ kumuŋkaika kisaŋ tiŋa kudup foloŋ eŋ ime gineŋ maaŋ folak. \v 16 Unduŋ doktiŋa mihigeye’walaŋ nagila bene tubukedebanim yo tiŋit iŋgoŋ mu tubukedebaŋit.” \p \v 17 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yenintoguk, “Gweheye bilakenehi hidi, detiŋa nadisukilitihik kuyaniŋ-kabe! Nai dedigoŋ hidut hatiŋa hanimbe nadisukilitineeŋ? Mihi u nagila iŋgoŋ but!” \p \v 18 Unduŋ yenimbune nagila bugiŋ kaŋ Jesudi yabap hogoli u niŋkulune mihi u bikabuŋa labuŋa uguk, kaŋ nai uŋaniŋgoŋ mihi u utumbaguk. \p \v 19 Kaŋ mihiŋiye adi nehi hogok hinek wooŋ Jesu indiŋ ninadigiŋ, “Indi dediŋ doktiŋa yabap hogoli u niŋkelekutdok kwanaimiŋ tumun?” \p \v 20 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidi nadisukilitihik gilaŋgilaŋ. Nu biyagoŋ hinek hanilat. Nadisukilitihik-kabe mastat kilik\f + \fr 17:20 \ft Mastat diniŋ mebi kanadiwe nadiŋa pepa yendiniŋ dikiineŋ Diksineli gineŋ uŋoŋ kaweŋ.\f* undiniŋ halune kweboboe i kedem nineŋ, ‘Du kwet i tabaaŋ wooŋ gwaŋ yat.’ Unduŋ nimbune kedem wek. Hidi nemek niŋ titiŋdok tuwot mu tubumalabudaneŋ. \v 21 Yabap undihi yehikelekutdok talik noli nemoŋ. Talik kubugoŋ adi nanaŋe kameheŋa ninadi kwanai tiŋa kedem yehikelekutdok.” \s1 Jesudi kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaakdok kotigoŋ yobune lufom tuguk \r (Mak 9:30-32; Luk 9:43-45) \p \v 22 Hatigene Galili kwetneŋ uŋoŋ Jesu mihiŋiye buŋa bopnegiŋ kaŋ indiŋ yeniŋguk, “Me Kobumuŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ kohohik foloŋ kameune \v 23 ulukumuneeŋ kaŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ pilalaak.” Unduŋ yobune mihiŋiye adi welebulaniŋgoŋ tigiŋ. \s1 Jesu Siloŋyot diniŋ takis maaŋbe kamelak yoŋa yonadi tigiŋ \p \v 24 Hatigene Jesu tiŋa mihiŋiye kotigoŋ udaneeŋ Kafanaum yokwetneŋ bulune me Siloŋyot diniŋ takis muneeŋ moŋgomoŋgot tagiŋ hekidi buŋa Pita indiŋ ninadigiŋ, “Du henalege Siloŋyotdok takis muneeŋ maaŋbe kamelak?” \p \v 25 Kaŋ Pitadibo yeniŋguk, “Eeŋ, uŋgoŋ kamelak.” \p Unduŋ yeniŋa Pita yot maaneŋ fooŋ mede nemu nilune Jesudigoŋ tububihila niŋguk, “Saimon, du dediŋ nadilaŋ? Kwetfoloŋ diniŋ mapme heki adi takis muneeŋ nedi’walaŋ moŋgokiiŋ? Nehi’walaŋ mehimehiye’walaŋ be metam niŋkadehi’walaŋ?” \p \v 26 Unduŋ ninadiguk kaŋ Pitadi niŋguk, “Niŋkadehi’walaŋ.” \p Kaŋ Jesudibo niŋguk, “U biyagoŋ yolaŋ, doktiŋa nehi mehimehiye adi takis muneeŋ mu kukiiŋ. \v 27 Iŋgoŋ tiyaugene inditok tiŋa nadikadakanimneeneŋ doktiŋa du weŋ wooŋ imeŋgwaŋ magineŋ yali tawa kupmakupma tibeŋ, tiŋa pisi timeŋ hamaneweŋ u tiŋa maŋiŋ taŋakiyeeŋ maaneŋ muneeŋ niŋ halek kaŋ uŋakoŋ tiŋa wooŋ inditok takis kameweŋ.” \c 18 \s1 Indetok nadine foune wapmihidok tuwolit hatiyaneem \r (Mak 9:33-37; Luk 9:46-48) \p \v 1 Nai uŋaniŋ Jesu mihiŋiye adi Jesu’walaŋ wooŋ indiŋ ninadigiŋ: “Nediyeŋ Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli gineŋ me loloŋnit hinek hatilak?” \p \v 2 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi wapmihi-kabe niŋ nimbune buguk kaŋ nagila lekiŋgoŋhik foloŋ kameune yalune yeniŋguk, \v 3 “Nu biyagoŋ hinek hanilat. Hidi hidetok nadiune foune wapmihi-kabedok tuwolit mu tiŋa hatineeŋ adi Bepaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Uŋgoniŋ gineŋ uŋoŋ mu foneeŋ. \v 4 Eŋ nebek niŋdi mihi-kabe yendok tuwolit tiŋa netok nadiune fofoŋnit tubune noliye’walaŋ hebehik gineŋ hatibaak adiyeŋ kunum foloŋ Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ hatakneŋ uŋoŋ me loloŋnit hatibaak. \v 5 Tiŋa nebek niŋdi nutok nadiŋa wapmihi-kabe indiniŋ momooŋ timiluwaak adi nu tinamuluwaak.” \s1 Metam nediyeŋ timeŋ tiŋa kadakaniŋ tiiŋ aditok bulaniŋgoŋ nadiyemdok \r (Mak 9:42-48; Luk 17:1-2) \p \v 6 “Nebek niŋdi wapmihi kuyahi-kabe nu nadisukilitinamiiŋ u yehitubu-gweheyeune kadakaniŋ tineeŋ me uyadi kawade bigim, malabumuŋdi kodi foloŋ tehikapmaaŋ imeŋgwaŋ gineŋ tapmetukulune fooŋ ime silotnaaŋ kumuŋ tubune adi tuwot tibek. \v 7 Yakaiŋ! Metam wanakaŋ hogohogok kadakaniŋ mebimebi mintayemulak. Iŋgoŋ me nediyeŋ kadakaniŋ titiŋdok weleyouyout tiyemulak adi moniŋ. Adi yadi kibikoŋ dediniŋgoŋ hinek timineeŋ! \p \v 8 “Unduŋ doktiŋa kohogedi be kayogedi kadakaniŋ tubune kaŋ u udokokut tuluwaaŋ, unduŋ tiŋa kohotuŋgum be kayotuŋgum hatigene Hatihati Kobuli kedem kahilewaaŋ. Eŋ unduŋ mu tiŋa kayoge kohoge lufomnikoŋ kunilit boi hatibaaŋ adi kwet kadakaniŋ gineŋ fooŋ kudupdok gigit tibaaŋ. \v 9 Be daugedi kadakaniŋ tubune kaŋ fukuniŋ kidikut tuluwaaŋ, unduŋ tiŋa dausipmik hatigene Hatihati Kobuli kedem kahilewaaŋ. Eŋ unduŋ mu tiŋa dauge lufomnikoŋ kedehi diwe hatibaaŋ adi kwet kadakaniŋ gineŋ fooŋ kudupdok gigit tibaaŋ.” \s1 Wapmihi kuyahi momooŋgoŋ tiyemdok \r (Luk 15:3-7) \p \v 10 “Hidi wapmihineye kuyahi-kabe i momooŋ tiyemaneeŋ, tiŋa nadiyembune fofoŋhinit mu tuluwaak. Nu wendok indiŋ hanimbe nadineŋ: Aŋelohiye kunum foloŋ hatiiŋ adi wapmihineye kuyahi-kabe yendok Batne kunum gineŋ hatilak adi namanda foloŋ helemahelemaŋ mintamiiŋ. \v 11 [Me Kobumuŋ adi me fiit tigiŋ yolohiŋa yehitubu-mintaaŋ yanagile buguk.] \p \v 12 “Kaŋ hidi dediŋ nadiiŋ? Me niŋ dompaŋiŋ 100 ala kubugoŋ niŋ filune bikabu be tibek? Be dompaŋiŋ 99 u uŋgoŋ biyabuŋa kubugoŋ niŋ fiilek ube lohiyawek? Nu biyagoŋ hinek hanimbit, adi u lohiŋa lohihinakawek. \v 13 Tiŋa lohiyaugeyauge tubumintaaŋ nagila 99 wendok nadifo niŋ mebit tiyembek, iŋgoŋ kubugoŋ fikukneniŋ kaŋ nagilek aditok adi gibitaŋ nadifowek. \v 14 Undugoŋ hinek Behik kunum gineŋ hatilakdi maaŋ wapmihiŋiye’walaaniŋ lekiŋgoŋhik foloŋ kubugoŋ-kabe nemu fitdok nadilak.” \s1 Metam yehitubu-didime kwanai eŋ ninadi kwanai kitubuloda foloŋ titiŋdok \r (Luk 17:3) \p \v 15 “Me noke niŋdi binek kadakaniŋ tigambune du wooŋ kaŋ hide hogok hinek hali nintubudidimeluwaaŋ. Unduŋ tubune adi medege nobu nadiŋa kulemaune kaŋ kedem nadimimbune dapmaune menot tigamuluwaak. \v 16 Eŋ medege mu nadiune kaŋ me kubugoŋ be lufomuk unduŋ yanagilune wooŋ noŋgoŋ mebiŋiŋ kanadiŋa nintubudidime taneeŋ. \v 17 Uŋoŋ maaŋ medehik mu nobu nadiune kaŋ kayoŋbop heki’walaŋ kohohik foloŋ kameyaneeŋ. Kaŋ kayoŋbop’walaŋ mede maaŋ mu nadiune nadimimbune me u nadisukilitinit mokit, me takis moŋgomoŋgot tiiŋ heki wendok tuwolit tuluwaak. \p \v 18 “Indiŋ hanimbe nadineŋ: Hidi kwetfoloŋ iŋoŋ yokamehep kwanai tubune kunum gineŋ maaŋ undugoŋ hinek mintaluwaak, be kwetfoloŋ iŋoŋ yodapmandapmaŋ kwanai tubune kunum gineŋ maaŋ undugoŋ hinek mintaluwaak. \v 19 Tiŋa nimaaŋ indiŋ tomboyoula yobe nadineŋ: Hidi’walaaniŋ nebek lufomdi nemek niŋdok welekubugoŋ tiŋa ninadiune Batne kunum gineŋ hatilakdi kedem nadiyemiluwaak. \v 20 Eŋ me lufomuk be lufomkulitniŋdi nutok tiŋa bopneune nu adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ hatiluwaat.” \s1 Yom bibiŋ diniŋ mede \p \v 21 Jesudi mede unduŋ yobune Pitadibo Jesu’walaŋ buŋa niŋguk. “Wapum, nu me notne niŋdi kadakaniŋ tinambune yomŋiŋ u nai dedigoŋ bimiluwaat? Nai 7 unduŋ bimimbene tuwot be tibek?” \p \v 22 Ninadiune Jesudibo niŋguk, “7 hogok adi moŋ, adi 70 bop 7 wendok tuwot bimiluwaaŋ. \v 23 Unduŋ doktiŋa, Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi yendok tuwot kamekaaŋ hanimbit. \p “Me mapme niŋdi tipilapilayeŋiye muneeŋ kibikoŋ tubu-udanemindok kutiyenimbune bugiŋ. \v 24 Kaŋ me niŋ nagila bugiŋ adi muneeŋ kibikoŋ tubu-udanedok halimiŋguk adi kunakunatŋiŋ 20 miliyen kina. \v 25 Kaŋ adi muneeŋ wapum u tubu-udanemindok baniŋ tubune me mapme wendi me weŋ ne tiŋa wapmihiŋiŋ tam be yoli tiŋa nemenemekŋiŋ hogohogok u me niŋdi yehituwadapmaune muneeŋ kibikoŋ uŋaniŋ bedok yoguk. \p \v 26 “Unduŋ yobune tipilapilaye-me adi mapme hebeŋ gineŋ mulelem tiŋa hali indiŋ nimbulabulayeguk, ‘Me bomboŋgine, du binabune kedembe muneeŋ u baigoŋbaigoŋ wobuŋa uuyeŋ wobudapmawaat.’ \v 27 Unduŋ nimbulabulayeune mapme u weleŋ goloune fiit nadimiŋa me u kibikoŋŋiŋ bimiŋa bikabune fo uguk. \p \v 28 “Unduŋ timimbune yopmaŋneniŋ fooŋ buŋa wooŋ tipilapilaye-me noliŋiŋ niŋ tubumintaaŋ kodi foloŋ gibitaŋ bem kahila niŋguk, ‘Muneeŋne mu tubu-udanenamulaŋ!’ Me u koom adi’walaŋ 10 kinaŋiŋ miŋguk iŋgoŋ toboniŋ mu tubu-udanemiŋguk doktiŋa unduŋ timiŋguk. \p \v 29 “Unduŋ nimbune me noliŋiŋ hebeŋ gineŋ mulelem timiŋa indiŋ nimbulabulayeguk, ‘Notne, du binabune nu’walaŋ kibikoŋ hatak u baigoŋ wobugambit.’ \p \v 30 “Unduŋ nimbulabulayeguk iŋgoŋ me u medeŋiŋ mu nadimiŋa yobune indiŋ niŋa nagi wooŋ yot fafaŋeniŋneŋ dahigiŋ. ‘Kibikoŋge wobudapmaaŋ kedem fooŋ baaŋ.’ \p \v 31 “Kaŋ tipilapilaye nolidi nemek mintaguk u kaŋ nadiune welehik gineŋ tuwot mu tubune wooŋ mapme mede kahat timiŋgiŋ. \v 32 Kaŋ adi u nadiŋa tipilapilaye-me u kotigoŋ kutinimbune buune niŋguk, ‘Du tipilapilaye-me hogoli, du nanimbulabulayeŋaŋ kaŋ nadibulagitaaŋ kibikoŋ wobunamdok wapum u bigamuŋat. \v 33 Kaŋ du maŋgoŋde nokedok bulaniŋgoŋ mu nadimiŋa bikabuŋaŋ?’ \p \v 34 “Unduŋ yoŋa weleŋ gouyeune kumondulum heki’walaŋ kohohik foloŋ kameeŋ yeniŋguk, ‘Kisaŋ utubufigitaaŋ kwanaimiŋ mimbune hatitalooŋ kibikoŋŋiŋ wobudapmaune kaŋ bikabuneeŋ.’ \p \v 35 “Hidi nohiyedok kadakaniŋ bibiŋ welehikdi hinek mu tubune kaŋ Batne kunum gineŋ hatilakdi undugoŋ kadakaniŋhik mu bihamuluwaak.” \c 19 \s1 Kikabi diniŋ mede \r (Mak 10:1-12; Luk 16:18) \p \v 1 Jesu adi mede unduŋ yodapmaaŋ Galili kwet bikabuŋa Judiya kwetneŋ, Jodan ime fukuniŋ guŋandiŋ loguk. \v 2 Loune metambop wapum hinekdi kelegiŋ. Kaŋ kwet uŋoŋ hatiŋila metam yagithinit yehitubu-kedebaguk. \v 3 Kaŋ Falisi noli adi tikamanda timine buŋa indiŋ ninadigiŋ, “Yodoko Medenikdi me niŋ adi ne nadinadiŋiŋde tamŋiŋ kelekutdok kedembe yolak be dediŋ? U ninimbu nadinim.” \p \v 4 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidi Yodoko Mede indiŋ hatak u mube kunali nadiiŋ? Bepaŋ adi nemenemek yehitubu-mintaŋila me tiŋa tam maaŋ yehitubu-mintaguk. \v 5 Yehitubu-mintaaŋ indiŋ yoguk, ‘Wendoktiŋa me niŋ adi mimbeu biyabuŋa tamŋiŋ’walaŋkade wooŋ galiŋa adi welehik be sigihikdi kubugoŋ mintaaŋ hatidemeek.’ \v 6 Unduŋ doktiŋa adi molomolom moŋ, adi agaŋ kubugoŋ mintaaŋ hatiyamuk. Bepaŋdi yehikiukuk doktiŋa meeniŋdi tuwot mu yehidanedok.” \p \v 7 Unduŋ yeniŋguk kaŋ adibo yogiŋ, “Kaŋ maŋgoŋde Mosesdi tam bikabudok nadiŋa mede pepa foloŋ youla miŋa niŋkelekutdok yoguk?” \p \v 8 Unduŋ yonadigiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Hidi welehik fafaŋehi tiŋa mede nadinadi mu tiiŋ doktiŋa Mosesdi mebihik u nadihamuŋa yoguk. Koom tububihit gineŋ adi talik unduŋ nemu hakuk. \v 9 Unduŋ doktiŋa indiŋ hanimbe nadineŋ. Nebek niŋdi tamŋiŋ hogok bikabufit tiŋa tam gitipmuŋ nagilaak adi yofolokhik fafaŋeŋ u ulopmadiwaak doktiŋa kefifile diniŋ malabumuŋ hekiwaak. Be tamdi kefifile tubune yohoidi bikabaak uyadi tam diniŋ yom tibaak.” \p \v 10 Unduŋ yobu mihiŋiyedibo niŋgiŋ, “Memalam kedem titiŋdok iŋgoŋ titiŋ undiniŋ maaŋ hatakneŋ doktiŋa tam mu tiŋa hogok kedem hatidok.” \p \v 11 Yobune Jesudi yeniŋguk, “Mede yoŋ adi wanakaŋ hogohogokdok mu tilak. Bepaŋdi wendok saŋiniŋ yemguk adi hogokdi nadidahi tineŋ. \v 12 Me noli adi ulihaka mu titiŋdok fiyewakahi undihigoŋ mintaiŋ, eŋ noli adi meeniŋdi yehitubu-fiyewakaiŋ, kaŋ noli adi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ hatak wendok nadiŋa tam mu tiŋa hatiiŋ. Me nediyeŋ wendok saŋiniŋ halimilakdi mede i nadidahi tibek.” \s1 Jesudi wapmihi kuyahi yehikahaŋneguk \r (Mak 10:13-16; Luk 18:15-17) \p \v 13 Metam noli adi wapmihiye Jesudi kohoŋ kihik foloŋ kameeŋ ninadi tibek yoŋa yanagila bugiŋ. Kaŋ mihiŋiyedi yenihep tigiŋ, \v 14 kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Wapmihi biyabune nu’walaŋkade buneŋ. Kamehep mu tiyemineŋ. Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Uŋgoniŋ hatak uyadi wapmihi undihidegoŋ.” \p \v 15 Unduŋ yoŋa kohoŋ kihik foloŋ kameguk. Unduŋ tiŋa kwet u bikabuŋa kwet niŋ uguk. \s1 Mekuya muneeŋ bomboŋnitdi Jesu gut mede yonadi tuguk \r (Mak 10:17-31; Luk 18:18-30) \p \v 16 Kaŋ mekuya niŋdi buŋa Jesu indiŋ ninadiguk. “Henale, nu titiŋ momooŋ dediŋ tiŋa hatihati dapmandapmaŋnit mokit u kahilewaat?” \p \v 17 Yobune indiŋ niŋguk, “Du maŋgoŋde nemek momooŋdok naninadilaŋ? Momooŋ diniŋ molom adi kubugoŋ hatilak. Ale du hatihati dapmandapmaŋnit mokit kahilewe nadiŋa kaŋ Yodoko Mede hogok keleluwaaŋ.” \p \v 18 Kaŋ me wendibo yoguk, “Yodoko Mede dendok yolaŋ?” \p Unduŋ ninadiune Jesudi yoguk, “Du me widihikumuŋ mu tuluwaaŋ, hekimalam hidi kefifile mu tiyaneeŋ, du kubo mu tuluwaaŋ, du menolidok yalaŋ mu yeniluwaaŋ, \v 19 du maaŋge baha’walaŋ mede tiloloŋ tuluwaaŋ tiŋa datok nadilaŋ undugoŋ nokedok nadimiluwaaŋ.” \p \v 20 Unduŋ yobune me wendi indiŋ niŋguk, “U hogohogok u agaŋ keleeŋ titabulat, kaŋ nemek noli nimaaŋgoŋ neeŋbe hatak?” \p \v 21 Unduŋ yonadiguk kaŋ Jesudi niŋguk, “Du me didimeniŋ hinek mintadok nadiŋa kaŋ weŋ, wooŋ bomboŋge tuwadok boiune tuwaune muneeŋ u fiyewakahidok yembeŋ. Unduŋ tibeŋ kaŋ nemenemek momohi kunum gineŋ uŋgoŋ boigambu itneeŋ. Ale unduŋ tiŋa buŋa nu nehikeleweŋ.” \p \v 22 Unduŋ nimbune me u muneeŋ bomboŋ wapum hinek halimiŋguk doktiŋa mede u nadiŋa welemulap tiŋa uguk. \p \v 23 Me u uune Jesudi mihiŋiye indiŋ yeniŋguk. “Biyagoŋ hinek hanimbit. Me muneeŋ bomboŋhinitdi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ u kahiledok kwanaimiŋ tiiŋ. \v 24 Nemek wendegoŋ kotigoŋ indiŋ hanimbit. Kale kameldi\f + \fr 19:24 \ft Kamel adi kale wapum, makau dabugoŋ.\f* buŋi ginaneŋ fofoŋdok kwanaimiŋ mu tibek, iŋgoŋ me muneeŋ bomboŋhinit adi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ kahiledok u kwanaimiŋ wapumgoŋ hinek tineeŋ.” \p \v 25 Kaŋ mihiŋiye adi mede u nadiŋa boho kisaŋ tiŋa nadigiyondaaŋ yogiŋ, “Kaŋ nediyeŋ kahilewaak?” \p \v 26 Unduŋ yobune Jesudi yabuhohoŋe tiŋa yoguk, “U meeniŋdi titiŋdok tuwot moŋ, iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋkade adi nemek ube u titiŋdok adi kwanaimiŋ mu tilak.” \s1 Nemenemek biyabudapmaaŋ Jesu keleneeŋdi kibikoŋ wapumgoŋ hinek beneeŋ \p \v 27 Unduŋ yeniŋguk kaŋ Pitadibo indiŋ yoguk, “I kaweŋ, indi nemenemek hogohogok biyabudapmaaŋ du gehikeleyam, kaŋ hatigene wendok kibikoŋ maŋgoŋ beneem?” \p \v 28 Unduŋ yonadiune Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanimbit, hatigene nemenemek kaikaaŋ kobuli mintaminta naiŋiŋ foloŋ Me Kobumuŋ adi iitŋiŋ kwet tehindilendilenenit eŋ filimpipitnit foloŋ ilune nu nehikeleeŋ yaugiŋ heki hidi maaŋ mapme’walaŋ kumopop 12 foloŋ uŋoŋ ila Isilaehi metam bop 12 hatiiŋ hogohogok u yabudokoneeŋ. \p \v 29 “Tiŋa nediyeŋ nutok tiŋa yoli be dali kwayaŋiye, be wiwiye, be mimbeu be wapmihi-tam be dininaŋiŋ biŋa baak, adi kibikoŋ tuwaŋiŋ wapum loloŋnit hinek bewaak, tiŋa wahiŋkade hatihati dapmandapmaŋnit mokit kahilewaak. \v 30 Iŋgoŋ nai indide timeŋ tiŋa loloŋhinit hatiiŋ feedi kougoŋ fofoŋhinit hatineeŋ, kaŋ fofoŋhinit hatiiŋ feedi kougoŋ loloŋhinit hatineeŋ.” \c 20 \s1 Jesudi yoyout tipilapilaye-me wain fiye gineŋ kwanai tigiŋ foloŋ kamekaaŋ yoguk \p \v 1 “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi me kwanai molom niŋdi wain kwanaiŋiŋdok kwanai-me yolohiwene haniŋ timiŋ fooŋ uguk wendok tuwot. \v 2 Wooŋ me noli yehitubu-mintaaŋ yanagila mele kubugoŋ wendok kwanai tubune tuwaŋiŋ 50 toya 50 toya yemdok u yenimbihilune nadiune tuwot tubune kwanai kwetneŋ yeniŋkulune ugiŋ. \v 3 Kaŋ 9 kilok tulune kotigoŋ wooŋ me noli yowawaliweŋ hogok hatifit tubune yabuŋa yeniŋguk, \v 4 ‘Nu wain fiyene gineŋ kwanai uŋgoŋ hatak, ale wooŋ kwanaineune habuŋa tuwaŋiŋ tuwolit kedem hambit.’ \p \v 5 “Unduŋ yenimbune nadiŋa wain fiyeŋiŋ gineŋ ugiŋ. Kaŋ 12 kilok tiŋa 3 kilok foloŋ me noli maaŋ yehitubu-mintaaŋ yeniŋkulune ugiŋ. \v 6 Kaŋ 5 kilok tulune wooŋ me noli hogok hatiliweliweŋ tulune yehitubu-mintaaŋ yeniŋguk, ‘Hidi dediŋ doktiŋa mele nai wapum i hogok hinek hatibune wooŋ tebeledalak?’ \p \v 7 “Yenimbu yogiŋ, ‘Indi nebek niŋdi kwanai nemu nimŋak doktiŋa hogok hakam.’ \p \v 8 “Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋkula yoguk, ‘Wain fiyene gineŋ kwanai uŋgoŋ hatak ale wooŋ kwanaineneŋ.’ Me kwanai molom unduŋ hatitulune wooŋ tebele hinek tuguk, kaŋ me yabudoko me u indiŋ niŋguk, ‘Me kwanai-me heki kutiyenimbu buune yehituwaweŋ, timeŋ tububihila me mindaŋ buŋit yehituwatauyeŋ me timeŋ buŋit heki mindaŋ hinek yehituwaweŋ.’ \p \v 9 “Unduŋ niŋguk doktiŋa tububihila me mindaŋ bugiŋ yenimbu buune melenai u kwanainegiŋ wendok 50 toya 50 toya yehituwatauguk. \v 10 Kaŋ me timentimeŋ bugiŋ heki adi tuwaŋiŋ adi beiŋ u kabek yalakapmeeŋ nimbek binek yoŋa nadigiŋ, iŋgoŋ kadoko medi me noli begiŋ wendok tuwot hinek 50 toya 50 toya yemguk. \v 11 Kaŋ u kaune tuwot mu tubune wooŋ kwanai molom indiŋ niŋgiŋ, \v 12 ‘Me mindaŋ buŋit heki yoŋ adi kwanai wapum mu tiŋit. Kaŋ indi adi haniŋ timiŋ uŋoŋdibek tububihila kwanainemundi kwanaine hatnene mele foloonik foloŋ uŋgoŋ daaŋ foŋak, kaŋ dediŋ doktiŋa tuwaŋiŋ me mindaŋ buŋit heki yemiŋaŋ wendok tuwolit hinek nimilaŋ?’ \p \v 13 “Unduŋ yobune kwanai molomdi adi’walaaniŋ me niŋ indiŋ niŋguk, ‘Me notne, nu mu gehitubu-kadakalat. Nu melenai kubugoŋ yendok tuwaŋiŋ ganimbihile nadiune tuwot tiŋak kaŋ buŋa kwanaineŋaŋ. Ale muneeŋge beŋa wabiŋa u. \v 14 Nu adi me mindaŋ buŋit tiŋa du hiditok tuwahik adi wanakaŋ undihi yakiŋgoŋ hamdok nadiwe utumbaŋak. \v 15 I na’walaŋ nemek doktiŋa nemek u be u tibit yoŋa tuwot mu tibit be? Be siloŋ tiyemiŋat wendoktiŋa yabunadikadaka be tilaŋ?’ \p \v 16 “Undugoŋ hinek mindaŋdi timeŋ tineeŋ kaŋ timeŋdi mindaŋ tineeŋ.” \s1 Jesudi kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaakdok kotigoŋ yobune lufomkulitniŋ tuguk \r (Mak 10:32-34; Luk 18:31-34) \p \v 17 Jesu adi Jelusalemde loŋila mihiŋiye yanagi wooŋ nehi hogok yehibopneeŋ yeniŋguk \v 18 “Nadiiŋbe, ya agaŋ Jelusalemde loyam. Uŋoŋ Me Kobumuŋ bolik timimbune me Siloŋyot diniŋ talitimeŋ, tiŋa Yodoko Mede henale heki’walaŋ kohohik foloŋ lowaak. Loune kumuŋdok nindapmaaŋ \v 19 Loma me heki’walaŋ kohohik foloŋ kameune adi nimpekit tiŋa kiyegelepdi utubukadakaaŋ koloŋdabek foloŋ ukambiyalune yali kumumbaak. Kaŋ helebufa lufomkulitniŋ hali kotigoŋ kaikaaŋ pilalaak.” \s1 Jems dut Jondi me loloŋhinit titiŋdok yogumuk \r (Mak 10:35-45) \p \v 20 Nai uŋaniŋ Sebedi mihiŋiyat adi mehikdi yanagila Jesu’walaŋ wooŋ mulelem tiŋa nemek niŋdok ninadiguk. \v 21 Kaŋ Jesudibo tubu-udaneeŋ ninadiguk, “Du maŋgoŋdok nadilaŋ?” \p Unduŋ ninadiune adibo yoguk, “Du nai indidegoŋ yokilitibeŋ ala kougoŋ Mapme Wapum mintadakalewaaŋ nai uŋaniŋ mihineyat yanagila niŋ kohoge didimeniŋneŋkade eŋ niŋ kohoge kapmadineŋkade yapmeune itemeek.” \p \v 22 Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Hidi nemek u mebi mu nadidakaleeŋ hogok yofit tiiŋ.” Unduŋ yoŋa meyat indiŋ yeninadiguk, “Hidi nu ime buukaaŋ nawaat u kedembe nademeek?” \p Kaŋ adi yogumuk “Eeŋ, indi kedem nademeet.” \p \v 23 Unduŋ yobu Jesudi yeniŋguk, “Nu ime buukaaŋ nawaat u biyagoŋ nademeek, iŋgoŋ hidi’walaaniŋ nediyeŋ nu kohone didimeniŋneŋkade eŋ kohone kapmadineŋkade iitdok u nu tuwot mu hanindapmawit. Woŋ adi Bepaŋ ne meeniŋ yabukahileeŋ gigit uyemguk adi kahileneeŋ.” \p \v 24 Kaŋ me nohiye 10 adi mede u nadiŋa meyatdok nadikadaka tiyemgiŋ. \v 25 Kaŋ Jesudi yenimbune buŋa bopneune indiŋ yeniŋguk, “Me nadisukilitihinit mokitdi mapme ila metam nadiyembu foune tipilapilaye kwanai titiŋdok yeniŋgigine tiiŋ. Kaŋ me loloŋhinit adi me fofoŋhinit yehimoŋgofooŋ me bomboŋgi tiiŋ, hidi a nadiiŋ. \v 26 Iŋgoŋ hidi adi unduŋ mu tineeŋ. Hidi’walaaniŋ nediyeŋ loloŋnit tibe nadiŋa kaŋ noli hogohogok hidi’walaŋ lekiŋgoŋhik foloŋ me fofoŋnit hatiŋa tipilapilaye kwanai tuluwaak. \v 27 Eŋ niŋdi talitimeŋ tibe nadiŋa kaŋ noliŋiye’walaŋ tipilapilaye-me hatiluwaak. \v 28 Me Kobumuŋ adi maaŋ undugoŋ, kwetfoloŋ iŋoŋ tipilapilaye timindok mu foguk, adi tobo metamdok tipilapilaye tiyemiŋa hatihatiŋiŋdi yehituwawene foguk.” \s1 Jesudi me dausipmik lufomuk dauhik tubutomguk \r (Mak 10:46-52; Luk 18:35-43) \p \v 29 Jesu tiŋa mihiŋiye adi Jeliko bikabuŋa ulune metambop wapumdi yehikelegiŋ. \v 30 Kaŋ meyat dauhik sipmakahiyat adi tali gagayeŋ ila nadiune yogiŋ, Jesu buŋa ulak. Yobune gibitaŋ indiŋ kutigumuk, “Wapum, du Dewit’walaŋ yalakidi inditok bulaniŋgoŋ nadiweŋ.” \p \v 31 Kaŋ metamdi kabup itemek yoŋa yenihep tigiŋ. Iŋgoŋ adi toboniŋ gigine tiŋa wapumgoŋ hinek kutiŋa indiŋ yogumuk, “Wapum, du Dewit’walaŋ yalakidi inditok bulaniŋgoŋ nadiweŋ.” \p \v 32 Kaŋ Jesu adi talipmeŋ uŋgoŋ yali yenimbu buune yeninadiguk, “Hidi maŋgoŋ tihambit yoŋa kutinaniyamuk.” \p \v 33 Unduŋ yeninadiune indiŋ niŋgumuk, “Wapum, nihitubu-lodaune diwedakale tidim yoŋa kutiganiyamut.” \p \v 34 Unduŋ yobune Jesudi yabuŋa bulaniŋgoŋ nadiyemiŋa dauhik foloŋ yeheune nai uŋaniŋgoŋ dauhik diwetomgumuk. Unduŋ tiŋa Jesu keletaugumuk. \c 21 \s1 Jesu adi doŋki foloŋ ila Jelusalem yokwet maaneŋ foguk \r (Mak 11:1-11; Luk 19:28-40; Jon 12:12-19) \p \v 1 Jesu tiŋa metambop wapum ugiŋ wooŋ Jelusalem tubudulagiŋ. Tiŋa Oliwa Tuwai gagayeŋ uŋoŋ yokwet niŋ hakuk wou Betefage. Uŋoŋ wosuwaaŋ Jesudi mihiŋiye’walaaniŋ meyat lufom yeniŋkula indiŋ yeniŋguk, \v 2 “Hidi udemek wooŋ yokwet niŋ halekneŋ doŋki miŋmihiniŋ niŋ yehitehiŋit yalune yabuŋa uŋakoŋ yehifiyaliŋa yahaŋeeŋ budemek. \v 3 Hidi unduŋ tidemek kaŋ nebek neeŋ haninadiune kaŋ indiŋ nindemek ‘Wapumdi yendok yolak.’ Unduŋ yobune bihambune yanagila budemek.” \p \v 4 Nemek uyadi hogok mu mintaguk. Polofetdi koom mede niŋ indiŋ yoguk wendiniŋ folooŋ mintaguk. \q1 \v 5 “Saiyonhi metam indiŋ yenineŋ, Mapmehik buhamulak u kaneŋ. Adi weleŋ kulemaŋdi doŋki foloŋ ila bulak. Doŋki mihiniŋ kobulidi hekiŋa bulak.” \p \v 6 Kaŋ meyat adi Jesu’walaŋ maŋiŋ mede tagimneeŋ \v 7 doŋki miŋmihiniŋ yanagila buune dahidahi wahiniŋ kwihiŋa beŋa doŋki sigiŋ foloŋ iune Jesu looŋ ikuk. \v 8 Kaŋ metam fee hinekdi dahidahi wahiniŋ kwihiŋa beŋa tali foloŋ gulup itaugiŋ, kaŋ nolidi wowoŋgimiŋ eŋ bem hapmuŋ heki beŋa kula ugiŋ. \v 9 Kaŋ metambop wapum timeŋ mindaŋ tiŋa indiŋ yoŋa kakaligiŋ, “Dewit yalakiŋiŋ nintilonim! Me i Wapum wou gineŋ bulak, Bepaŋdi kahaŋ timimbek! Bepaŋ kunum gineŋ nintilonim!” \p \v 10 Kaŋ Jelusalem yokwet maaneŋ foune metam uŋahi hogohogok boho tiŋa yogiŋ, “Me i nediyeŋ buune indiŋ toiŋ?” \p \v 11 Unduŋ yobune metam adut bugiŋdi yeniŋgiŋ, yoŋ adi Polofet Jesu, Galili maaneŋ yokwet wapum Nasaletniŋ bulak.” \s1 Jesudi meeniŋ Siloŋyotneŋ kibikibi kwanai tigiŋ u widihi yehikeleguk \r (Mak 11:15-19; Luk 19:45-48; Jon 2:13-22) \p \v 12 Unduŋ tiŋa Siloŋyot diniŋ hamuhe gineŋ muneeŋ bomboŋ kibikibi hatigiŋ u Jesudi fooŋ yehikele-pupuheneeŋ muneeŋ falik eŋ butigili tuwadok boiŋa ikiŋ u kumopophik udakuyemiŋa yeniŋguk, \v 13 “Youkudip gineŋ Bepaŋ’walaŋ mede indiŋ hatak, ‘Nu yotne u yadi ninadi yot unduŋ yoneeŋ.’ Iŋgoŋ hidi unduŋ tubune kubome heki’walaŋ hebihathik kwet dabugoŋ tilak!” \p \v 14 Tiŋa uŋgoŋ hatune me dauhik sipmakahi eŋ kayohik hogohi adi’walaŋkade uune yehitubu-kedebaguk. \v 15 Unduŋ tubune Siloŋyot diniŋ talitimeŋ tiŋa Yodoko Mede henale heki adi kudi momooŋ tuguk u kagiŋ, agaŋ wapmihidi Siloŋyotneŋ niutumbaaŋ indiŋ togiŋ u maaŋ nadigiŋ, “Nintilonim. Dewit’walaŋ yalakidi bunimilak.” \p \v 16 Adi wendowendok tihake nadigouyeeŋ Jesu indiŋ niŋgiŋ, “Du ganiutumbaaŋ mede debek yoiŋ u maaŋbe nadilaŋ?” \p Kaŋ Jesudi yoguk, “Agaŋ nadilat. Kaŋ hidi Yodoko Mede gineŋ indiŋ hatak u mu binek kunakiŋ. \q1 ‘Bepaŋdi wapmihi-kabe tiŋa eyaŋ nom naiŋ adi’walaŋ welehik tubulodaune mahik gineŋ dutok youtumba mintalak.’” \p \v 17 Unduŋ yoŋa biyabuŋa Jelusalem yokwetneŋniŋ fooŋ buŋa wooŋ Betani yokwetneŋ loguk. Kaŋ bufaune uŋgoŋ deikuk. \s1 Jesudi bem fik niheune sigeneeŋ kumuŋguk \r (Mak 11:12-14, 20-26) \p \v 18 Ala haniŋ kotigoŋ Jelusalemde uŋila map nadiguk. \v 19 Tiŋa talipmeŋ uŋoŋ bem fik\f + \fr 21:19 \ft Bem fik adi Judahi’walaŋ bem gimiŋ.\f* niŋ yakuk kaŋ mebineŋ wooŋ folooŋ nenobu yoŋa diweguk e moŋ, adi hapmuŋ hogok. Unduŋ kaŋ bem u indiŋ niŋguk, “Du foloŋ kotigoŋ kiliki nemu mintaneeŋ, mokoŋ hinek ganihelat.” \p Kaŋ nai uŋaniŋgoŋ bem fik u sigeneeŋ foguk. \p \v 20 Kaŋ mihiŋiyedi bem fik u kaŋ boho tiŋa yogiŋ, “Bem fik i detiŋa pilap hinek sigeneeŋ folak?” \p \v 21 Kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanimbit. Hidi welelufom mu tiŋa nadisukiliti hinek tiŋa hatineeŋ woŋ, kudi bem fik foloŋ mintaŋak undiniŋ hogok mu tineeŋ, hidi kweboboe gu maaŋ indiŋ nineeŋ. ‘Du kweke u bikabuŋa tatakula imeŋgwaŋ gineŋ fo!’ Unduŋ nimbune mahik kedem tagimnewaak. \v 22 Tiŋa undugoŋ nadisukilitihinit hinek hatiŋa nemek niŋdok ninadiune kedem mintahamuluwaak.” \s1 Talitimeŋ wapuhi eŋ Jesu adi yonadi tiŋa mede kiyokiyo tigiŋ \r (Mak 11:27-33; Luk 20:1-8) \p \v 23 Unduŋ tiŋa wooŋ Siloŋyot diniŋ hamuhe gineŋ fooŋ Mede Momooŋ yeniyeniŋ ha-tulune Judahi’walaŋ me wapuhi eŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi adi wooŋ indiŋ ninadigiŋ, “Du nediyeŋdi kwanai i titiŋdok saŋiniŋ gamuŋa ganindapmaune tilaŋ?” \p \v 24 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ Jesudibo indiŋ tubu-udaneyemguk. “Nu mede-kabe kubugoŋ hinek haninadiwit, kaŋ u tubu-udaneune habuŋa nubo nediyeŋdi kwanai i titiŋdok saŋiniŋ namuŋa nanindapmaune maŋiŋ mede tagimneeŋ kwanai i tilat wendok hanimbit. \v 25 Jon Imeyout kwanai tuguk u neeŋdi nindapmaguk. Bepaŋdi be, be kwetfoloŋ medi nindapmagiŋ?” \p Unduŋ yeninadiune adi mede toboniŋ dediŋ tubu-udanenim yoŋa nehi uŋgoŋ kiyonadi tigiŋ: “Indi Bepaŋ yonim adi indiŋ ninimbek, ‘Kaŋ hidi maŋgoŋde medeŋiŋ mu nadisukilitigiŋ?’ \v 26 Tiŋa undugoŋ metam hogohogokdi Jondok polofet niiŋ doktiŋa kwetfoloŋ me yonene adi dediŋ tinimneneŋ.” \v 27 Unduŋ yonadibediŋa moŋ kaŋ “Mu nadiyam” niŋgiŋ. \p Kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Hidi mu yobihikiiŋ doktiŋa nu undugoŋ neeŋ nanindapmaune kwanai i tilat u maaŋ mu hanimbit.” \s1 Jesudi wele tubutakale diniŋ mede me hekibet foloŋ kamekaaŋ yoguk \p \v 28 “Ale hidi dediŋ nadiiŋ? Me niŋ adi mihiŋiyat lufom hatigumuk. Ala timeŋ wooŋ tuwoŋiŋ indiŋ niŋguk, ‘Du kamiŋ wooŋ wain fiye gineŋ kwanai tibeŋ.’ \p \v 29 “Kaŋ yoguk, ‘Na mu wit.’ Iŋgoŋ fiit mindaŋ nadikulemaaŋ wooŋ kwanaineguk. \p \v 30 “Kaŋ mindaŋ behikdi kwanai-mede uŋakoŋ kuyaniŋŋiŋbo niŋguk. Kaŋ adi ‘Kedem tibit’ youtumba-kamandaaŋ wabi tiŋa hakuk. \p \v 31 “Agaŋ hidi dediŋ kanadiiŋ. Mihi dendi beu’walaŋ maŋiŋ mede tagimneguk?” \p Kaŋ adibo yogiŋ, “Me biyeniŋŋiŋdi.” \p Kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat, me takis moŋgomoŋgot heki tiŋa talitam heki adi halakapmeeŋ Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ kahileiŋ. \v 32 Maŋgoŋde, Jon Imeyout Tububihit adi hidi’walaŋ iŋoŋ buŋa talik momooŋ hanintubudidimeguk, iŋgoŋ hidi u kaŋ sigilulum timiŋgiŋ. Kaŋ me takis moŋgomoŋgot heki tiŋa talitam hekidi u kanadisukilitiŋa kelegiŋ. Iŋgoŋ unduŋ tubune hidi mindaŋ u yabuŋa hidetok bulaniŋgoŋ nadiŋa medeŋiŋ-kabe nemu nadimiŋgiŋ.” \s1 Jesudi yoyout wain fiye kadoko me hogohi foloŋ kamekaaŋ yoguk \r (Mak 12:1-12; Luk 20:9-19) \p \v 33 “Nu yoyout mede niŋ yobe nadineŋ. Kwet molom niŋ adi wain fiye tiŋa gimbahaŋ ibikelemadi tuguk. Unduŋ tiŋa wain folooŋ yalifilifiliyedok bom niŋ dobuŋa maliŋ tutumbaguk. Unduŋ tiŋa me looŋ yali fook titiŋdok falik ibiguk. Unduŋ tubudapmaaŋ wain fiyeŋiŋ me noli yenimbu kadokoune ne niŋkade uguk. \v 34 Ala agaŋ folooŋ moŋgomoŋgotdok nai tubune aditok nenobu boineŋ yoŋa kwanai-meŋiye yeniŋkulune ugiŋ. \v 35 Kaŋ me wain fiye kadoko tigiŋ heki adi kwanai-meŋiye u yehiŋa me noli beem ula silonekulune uguk, eŋ noli ula ulukumuŋ tigiŋ, kaŋ noli kawadedi beem ukiŋ. \v 36 Kaŋ fiye molom adi u nadiŋa gigineeŋ me koom yapmeguk wendok tuwot moŋ, kabe-feegoŋ yapmeune ugiŋ. \p “Kaŋ adi maaŋ yehiŋa beŋa me noli koom tiyemgiŋ undugoŋ tiyemgiŋ. \v 37 Kaŋ mindaŋ ne’niŋ mihiŋiŋ hinek indiŋ nadiŋa kameune uguk. ‘Na’niŋ mihine hinek wosuwawek kaŋ momooŋ timineŋ.’ \p \v 38 “Iŋgoŋ oŋ, me fiye kadokome heki adi u kaŋ indiŋ yonadigiŋ. ‘Adi kuyendi hatigene wain fiye i kahilewaak! Unduŋ doktiŋa ulukumuŋa wain fiye i indetok kahilenim.’ \p \v 39 “Unduŋ yoŋa nagila gimbahaŋ fatnak kameeŋ ulukumuŋgiŋ.” \p \v 40 Jesu adi unduŋ yenindapmaaŋ indiŋ yeninadiguk, “Me fiye molom adi buŋa fiye kadokome heki u dediŋ tiyembaak?” \p \v 41 Unduŋ yoguk kaŋ yogiŋ, “Nemek kadakaniŋ hinek tigiŋ doktiŋa kibi maaŋ undugoŋ tiyembaak. Tiŋa fiyeŋiŋ gineŋ kadokome momohi yapmewaak kaŋ folooŋ mintaune tomuŋa daneeŋ faki netok miyaneeŋ.” \p \v 42 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi tomboyoula indiŋ yeniŋguk. “Hidi Youkudip gineŋ mede indiŋ hatak u mube kunali nadiiŋ? \q1 ‘Yot mamaŋme hekidi taka fofooŋ niŋ moŋ yo tukukiŋ, iŋgoŋ taka u mindaŋkade taka kobumuŋ mintaguk. Wapumdi kudi u tubune kanene uŋgoniŋ hinek tilak.’ \p \v 43 “Unduŋ doktiŋa hanimbene nadineŋ. Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ u holom moŋgola me gitipmuŋdok yembune adi folooŋ yehitubu-mintaneeŋ. \v 44 Me nediyeŋ taka kobumuŋ wendok foloŋ maaŋ ulaak adi umunumunuke tibaak. Eŋ taka kobumuŋ wendi me niŋ folooŋ foloŋ maaŋ utubukadakaaŋ ufilifiliye hinek tibaak.” \p \v 45 Yoyout mede unduŋ yobune Siloŋyot diniŋ talitimeŋ tiŋa Falisi heki adi u nadikiyondaaŋ yogiŋ. “Ya inditok-ku yolak oŋ.” \p \v 46 Unduŋ yoŋa honeeŋ uutdok nadisugiŋ iŋgoŋ oŋ, metamdi Jesu polofet niyagiŋ doktiŋa aditok muntaaŋ wabigiŋ. \c 22 \s1 Jesudi yoyout hekimalam kobut diniŋ hinamuni foloŋ kamekaaŋ yoguk \r (Luk 14:15-24) \p \v 1 Jesu adi tomboyoula yoyout mede niŋ indiŋ yoguk, \v 2 “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi mapme niŋdi indiŋ tuguk wendok tuwot. Mapme wendi mihiŋiŋdok tam miŋa hinamuni titiŋdok kale nanaŋe tiulidokoguk. \v 3 Tiulidokodapmaaŋ kwanai-meŋiye yeniŋkulune me medenai koom kameyemguk u yahaŋene ugiŋ. Wooŋ yeniŋgiŋ iŋgoŋ moŋ yoŋa wabi hakiŋ, \v 4 kaŋ kwanai-meŋiye noli kotigoŋ yeniŋkula indiŋ yeniŋguk, ‘Hidi uneŋ wooŋ me nai tiyemgut heki u yenineŋ. Nu nemenemek agaŋ tiulidokoŋat tiŋa kale makaune kakahi u yenimbene dobuheŋit, tiŋa nemenemek agaŋ tiulidokoŋit, doktiŋa buune memetam u yehikiulaŋa nanadifo tinim.’ \p \v 5 “Unduŋ yobune wooŋ yeniŋgiŋ iŋgoŋ adi u nadilakataaŋ me niŋ dinina kwanaiŋiŋde mauguk, kaŋ me noli adi muneeŋŋiŋ kwanai tibene mauguk, \v 6 kaŋ noliyeŋ medenai tiŋa ugiŋ heki u yohoneeŋ widihiŋa, widihikumuŋ tigiŋ. \v 7 Kaŋ me mapme adi u nadiŋa weleŋ gouyeune mikmeŋiye yeniŋkulune wooŋ me mik tigiŋ heki u widihikumuŋa yohikwehik wanakaŋ kula hedapmaŋ tiyemgiŋ. \p \v 8 “Kaŋ me mapmedi kwanai-meŋiye nolibo kutiyeniŋa yeniŋguk, ‘Muni agaŋ tiulidokoŋat, iŋgoŋ me nai tiyemgut adi kudi kadakaniŋ tubune kawe tuwot mu tilak. Unduŋ doktiŋa adi mu buneŋ, \v 9 ale hidi wooŋ yokwet wapuhi diniŋ tali giyoki haliulak tuwot wooŋ meeniŋ neeŋ yehitubu-mintaaŋ yahaŋeune budapmaŋ tineŋ.’ \p \v 10 “Kaŋ kwanai-meŋiye adi tali giyoki haliuguk indigoŋ tuwot wooŋ me fofohi be hogohi u hogok kaka yanagilune buŋa bopyot u fotokiŋa ikiŋ. \p \v 11 “Kaŋ mapmedi fooŋ me nalum bugiŋ heki u yabuŋa uguk, uuyeŋ me niŋ hinamuni diniŋ tinahukut mu tiŋa bu ikuk kaŋ niŋguk, \v 12 ‘Du detiŋa tinahukut hogoli tiŋa labu itaŋ?’ \p \v 13 “Unduŋ ninadiune me u mede toboniŋ mu tubu-udaneeŋ hogok ikuk. Kaŋ Mapmedi kwanai-meŋiye indiŋ yeniŋguk, ‘Hidi me i kayoŋ kohoŋ tawadi ibikilitiŋa tobo tukulune mambip gineŋ uŋoŋ fooŋ koyoneeŋ masiŋkilip hatitoluwaak.’ \v 14 Nadiiŋ be? Bepaŋ adi meeniŋ fee yeniyehimanelak iŋgoŋ lufomgoŋ yabukahilelak.” \s1 Jesu talamut tiŋa Sisadok takis kameiŋ wendok ninadigiŋ \r (Mak 12:13-17; Luk 20:20-26) \p \v 15 Jesudi unduŋ yenimbune Falisi heki adi wooŋ bopneeŋ mede tali dediŋ foloŋ kameeŋ niŋkamandane debek yobu kanim yoŋa mede tiulidokogiŋ. \v 16 Unduŋ tiŋa mihihiye tiŋa Helot’walaaniŋ me noli adi yeniŋkulune wooŋ indiŋ yogiŋ, “Henale, indi du’walaŋ mebige agaŋ nadiyam. Du yalaŋ mu yolaŋ. Du mede biyagoŋ hogok yolaŋ. Be Bepaŋ’walaŋ mede u me loloŋnit be fofoŋnit indi wanakaŋ didimeŋgoŋ hinek ninindakaleeŋ ninilaŋ. Tiŋa me loloŋnitdok nadibedi mu tiŋa yolaŋ \v 17 doktiŋa ninimbeŋ. Lomahi’walaŋ mapme Sisadok takis kameyam u du nadiune kedem be tilak be moŋ?” \p \v 18 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ adi nadinadihik hogoli u agaŋ kanadiŋa yeniŋguk, “Yalaŋ-me heki hidi! Maŋgoŋde naniŋkamanda tiiŋ? \v 19 Hidi muneeŋ takisdok kameiŋ u nambu kawit.” \p Unduŋ yeniŋguk kaŋ adi muneeŋ niŋ tiŋa miŋgiŋ. \v 20 Mimbune kaŋ yeninadiguk, “Welewele tiŋa kudi i nedi’walaŋ?” \p \v 21 Yeninadiune yogiŋ, “Sisa’walaŋ.” \p Unduŋ yobune yeniŋguk, “Nemek Sisa’walaŋ u Sisadok miyaneeŋ, eŋ Bepaŋ’walaŋ u Bepaŋdok miyaneeŋ.” \p \v 22 Unduŋ yenimbune adi u nadiŋa boho tiŋa wabiŋa ugiŋ. \s1 Sadusi me hekidi meeniŋ kumuŋa koti pilatneeŋdok Jesu ninadigiŋ \r (Mak 12:18-27; Luk 20:27-40) \p \v 23 Melenai wendegoŋ Sadusi hekidibo Jesu ninadine bugiŋ. Me heki u metam kumuŋa koti mu pilatneeŋ yoyagiŋ ala buŋa niŋgiŋ, \v 24 “Henale, Mosesdi Yodoko Mede niŋ indiŋ youtnimguk, ‘Me niŋ adi tam tiŋa wapmihi nemu yehitubu-mintaaŋ kumumbune kaŋ me wendiniŋ kwayaŋdibo tam kahat uŋakoŋ nagila wapmihi me kumuŋ tugukdok yehitubu-mintaluwaak.’ \v 25 Heleniŋ indi’walaŋ lekiŋgoŋnik foloŋ hekidalit 7 hatigiŋ, ala Tuwodi tam niŋ nagikuk. Nagila wapmihi nemu yehitubu-mintaaŋ kumuŋguk, kaŋ Monedibo tam uŋakoŋ nagikuk. \v 26 Adi maaŋ undugoŋ wapmihi nemu tubumintaaŋ kumuŋguk, kaŋ Gikdibo tam uŋakoŋ nagikuk. Unduŋ hogok titawooŋ kwayahik dikineŋdi nagila kumumbune \v 27 tam u maaŋ hogok hatiŋa wooŋ kumuŋguk. \v 28 Me hekidalit 7 adi tam kubugoŋ uŋakoŋ nagikiŋ ala kougoŋ nai wapum foloŋ pilatneeneŋ tam u neditok tibaak?” \p \v 29 Unduŋ ninadiune Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Hidi Yodoko Mede be Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ mu kanadidakaleeŋ mede yogiyondafit tiiŋ. \v 30 Indiŋ nadineŋ. Pilapilat nai foloŋ pilali metamdi hekimalam koti mu tineeŋ. Adi kunum foloŋ aŋelo hatiiŋ undihi mintaaŋ hogok hatineeŋ. \v 31 Tiŋa hidi kumuŋa pilapilatdok maaŋ yoiŋ doktiŋa indiŋ hanimbe. Bepaŋdi mede indiŋ haniŋguk u hidi kunatnadi mube tiiŋ? \p \v 32 “‘Nu Abalaham eŋ Aisak tiŋa Jekop heki’walaŋ Bepaŋ.’ Adi yadi kumuhi’walaŋ Bepaŋ moŋ. Adi yadi kaipmuhi’walaŋ Bepaŋ.” \p \v 33 Jesudi mede unduŋ yobune metambop wapumdi medeŋiŋ u nadiune uŋgoniŋ hinek tuguk. \s1 Jesu talamula Yodoko Mede dendi wapum loloŋnit hinek tilak ninadigiŋ \r (Mak 12:28-34) \p \v 34 Jesudi mede i yobune Sadusi heki adi mede yodok talii lohigiŋ, kaŋ Falisi hekidi u nadiŋa bopneeŋ \v 35 me nohik niŋ Yodoko Mede nadidapmaŋ hinek tuluguk ala adi nimbune Jesu’walaŋ nadinadi kameka kameka tibe indiŋ ninadiguk, \v 36 “Henale, Yodoko Mede deŋdi wapum be loloŋnit hinek?” \p \v 37 Unduŋ ninadiune Jesudi indiŋ niŋguk, “‘Du Wapum Bepaŋge welegedi be munabuligedi be nadinadigedi aditok hogok mindapmaluwaaŋ.’ \v 38 Yodoko Mede yendi loloŋnit hinek tiŋa timeŋ tilak. \v 39 Tiŋa noliŋiŋ nimaaŋ hatak, u maaŋ undiniŋgoŋ. Woŋ adi indiŋ, ‘Du datok nadilaŋ undugoŋ hinek metam nolidok nadiyemiluwaaŋ.’ \v 40 Yodoko Mede lufom yeŋdi Moses tiŋa polofet heki’walaŋ mede yehikiudapmalak.” \s1 Jesu ne’walaŋ mebi yoneŋdok Falisi heki yeninadiguk \r (Mak 12:35-37; Luk 20:41-44) \p \v 41 Falisi me heki uŋgoŋ bopneeŋ hatune Jesudi indiŋ yeninadiguk, \v 42 “Hidi Kilisto nedi’walaŋ yalaki niiŋ?” \p Kaŋ adibo niŋgiŋ, “Dewit’walaŋ yalakiŋiŋ.” \p \v 43 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yeninadiguk, “Kaŋ dediŋ doktiŋa Dewit adi Munabulidi nimbune Kilistodok ‘Wapumne’ niŋguk? Tiŋa indiŋ yoguk. \q1 \v 44 ‘Wapumdi nu’walaŋ Wapumne indiŋ niŋguk, “Du kohone didimeniŋneŋkade itune memikgeye kayoge falipmeŋ yapmewaat.”’ \m \v 45 Dewit adi ‘Wapumne’ niŋguk, iŋgoŋ dediŋ tiŋa Kilisto adi Dewit yalakiŋiŋ tilak?” \p \v 46 Unduŋ yeninadiune adi’walaaniŋ nebek niŋdi mede toboniŋ nemu tubu-udanemiŋguk. \p Unduŋ tiŋa mindaŋkade kotigoŋ ninadidok munta tiŋa wabigiŋ. \c 23 \s1 Talitimeŋdi sigitiŋalo tiŋa siyo uut mu titiŋdok \r (Mak 12:38-39; Luk 11:43, 46; 20:45-46) \p \v 1 Kaŋ nai uŋaniŋgoŋ Jesudi metam noli tiŋa mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, \v 2 “Moses’walaŋ kwelikoŋ Yodoko Mede henale eŋ Falisi hekidi tiŋa hatiiŋ. \v 3 Unduŋ doktiŋa mede hanindidimeeŋ hanindakale tubune adi’walaŋ medehik tagimneeŋ hatiyaneeŋ. Iŋgoŋ adi’walaŋ titiŋhik adi mu yehikeleeŋ taneeŋ. Indiŋ doktiŋa, nemek titiŋdok kedem hanindidimeiŋ iŋgoŋ nehi adi u mu takaliŋa tiiŋ. \v 4 Adi yadi nemek malabumuŋ tiulidokooŋ hiditok tagihamuŋa nehi adi hogohik hatiiŋ. \v 5 Adi nemenemek tiiŋ woŋ adi metamdi yabudok hogok tiiŋ. Tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede kiliki hinek bogit-kabe u wapuhi tiŋa moŋgola demehik foloŋ eŋ kohohik foloŋ ibidokoiŋ, tiŋa Bepaŋ ninadi diniŋ tinahukut kweheyehi kinonom tiŋa sigitiŋalo tiiŋ.”\f + \fr 23:5 \ft Judahi Yodoko Mede indiŋ keleeŋ tagiŋ. Bepaŋ’walaŋ mede kiliki pepa foloŋ youlaŋa bogit kuyaniŋ gineŋ dahiŋa demehik foloŋ be kohohik kapmadi foloŋ ibidokooŋ yonadi kwanai tagiŋ. Iŋgoŋ Falisi heki adi bogit kuyahi-kabe mu tagiŋ. Adi metam nibuŋa niniutumbaneeŋ yoŋa bogit wapuhi tagiŋ. \xt Kisim Bek 13:9, 16\ft tiŋa \xt Lo 6:8\ft uŋoŋ kedem kunatnadineeŋ.\f* \p \v 6 “Tiŋa hinamuni nai foloŋ be Judahi’walaŋ bopyotneŋ adi me wohiyenit’walaŋ pop foloŋ iitdok nadiiŋ. \v 7 Tiŋa metamdi yowawali foloŋ yeniutumbaaŋ gikiŋgoŋ tiyemdok nadiiŋ, tiŋa undugoŋ wohiye henale yenimbu nadidok yoŋa magi kametnadi hati tiiŋ. \p \v 8 “Hidi henale hanindok mu yoyaneeŋ, hidi’walaŋ Henalehik adi kubugoŋ hogok hatilak, eŋ hidi hogohogok hidi yadi me hekinolit. \v 9 Tiŋa undugoŋ, nebek kwetfoloŋ me iŋoŋ tiyaugene behik mu niyaneeŋ, hidi’walaŋ Behik kubugoŋ adi kunum gineŋ hatilak u hogok. \v 10 Tiŋa talitimeŋ haniŋdok undugoŋ mu yoyaneeŋ, talitimeŋhik kubugoŋ hogok adi Kilisto. \v 11 Nebek niŋdi hidi’walaŋ talitimeŋ loloŋnit hatibaakdi hidi’walaŋ tipilapilaye kwanai tibaak. \v 12 Nebek niŋ netok nadiune loloŋ tibaak adi toboniŋ nadimimbune fofoŋnit titiŋdok. Eŋ nebek niŋ netok nadiune fofoŋnit tubune nadimimbune loloŋnit tiluwaak.” \s1 Jesudi Falisi heki mute mede yeniŋguk \r (Mak 12:40; Luk 11:39-42, 44, 52; 20:47) \p \v 13 “Hidige! Yodoko Mede henale tiŋa Falisi, hida yalaŋ-me heki hidi! Metam adi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ hatak u kahilene tulune talik kamehep hati tiyemiiŋ. Hide adi mu foiŋ, ala adi fone tulune hati-kameheyemiiŋ. \p [ \v 14 “Hidige! Yodoko Mede henale tiŋa Falisi, hida yalaŋ-me! Hidi yadi tam kahat heki ninadi kwanai kweheyehi tiŋa welehik tubugweheyeeŋ yohik eŋ bomboŋhik yolom moŋgokiiŋ. Wendok kibikoŋ malabumuŋ hinek beneeŋ.] \p \v 15 “Hidige! Yodoko Mede henale tiŋa Falisi, hida yalaŋ-me! Hidi adi metam yehitubu-mintaaŋ yanagilune hide’walaŋ kayoŋbop gineŋ tomboyoutdok imeŋgwaŋ tabe be kwet tabe kwetkwet fodapmaiŋ. Unduŋ tiŋa me kubugoŋ-kabe niŋ tubumintaaŋ niŋgigineune weleŋ tubutakaleeŋ kudupdok gigit hatiiŋ hide hehitomboyoutak. Unduŋ tiiŋ kaŋ adi halakapmeeŋ kadakaniŋ wapum hinek tilak. \p \v 16 “Hidige! Me talitimeŋ dauhik sipmakahi! Hidi indiŋ yoiŋ: ‘Nebek niŋdi Siloŋyot wou foloŋ mede yofafaŋe tilak wendi folooŋnit mokit tilak, iŋgoŋ Siloŋyot maaneŋ muneeŋ boiune hatak wondok foloŋ mede yofafaŋe tilak wendi folooŋnit tilak.’ \v 17 Hidige! me welehik fafaŋeŋ tiŋa nadinadihinit mokit. Siloŋyotdi uŋgoniŋ tilak doktiŋa muneeŋ maaneŋ hatakdi maaŋ uŋgoniŋ tilak. Unduŋ doktiŋa muneeŋdi uŋgoniŋ tilak, iŋgoŋ Siloŋyotdi uŋgoniŋ hinek tilak. \p \v 18 “Tiŋa noli indiŋ yoiŋ. Nebek niŋdi alta foloŋ mede yofafaŋe tilak u folooŋnit mokit tilak, iŋgoŋ siloŋ alta foloŋ boiŋit wendok foloŋ yofafaŋelak wendi folooŋnit tilak. \v 19 Dauhik sipmakahi hidi! Altadi uŋgoniŋ tilak doktiŋa siloŋ alta foloŋ kameiŋ wendi maaŋ uŋgoniŋ tilak. Unduŋ doktiŋa siloŋ alta foloŋ kameiŋ adi uŋgoniŋ, iŋgoŋ alta adi uŋgoniŋ hinek tilak. \p \v 20 “Unduŋ doktiŋa nebek niŋdi alta wou foloŋ mede yofafaŋe tuluwaak adi alta tiŋa siloŋ foloniŋ boiyaneeŋ u maaŋ tihiluwaak. \v 21 Be nediyeŋ Siloŋyot wou foloŋ yofafaŋeune kaŋ Siloŋyot tiŋa Me uŋoŋ hatilak Bepaŋ adi wanaŋ tihiluwaak. \v 22 Be nediyeŋ kunumneŋkade kohodidim tiŋa mede yofafaŋeluwaak adi Bepaŋ’walaŋ iit kwetŋiŋ tiŋa pop molom Bepaŋ ne wanaŋ tihiluwaak. \p \v 23 “Hidige! Yodoko Mede henale tiŋa Falisi, hida yalaŋ-me! Hidi adi nemenemek-kabe diniyetiiŋ\f + \fr 23:23 \ft Jesu adi nemek u wou maaŋ yoguk. Adi kumin eŋ del eŋ min. Adi yadi kiliki kabe-kuyahi Judahidi nanaŋehik foloŋ kula nayagiŋ. Adi mehe dabugoŋ.\f* u faki ulitawaaŋ Bepaŋdok kedem miiŋ, iŋgoŋ toboniŋ Yodoko Mede wapuhi hinek indiŋ biyabiiŋ kaŋ tuwot mu tilak: Mede didimeniŋgoŋ yodapmandapmaŋ, eŋ nadikulemaaŋ kadakaniŋ bibiŋ, eŋ mede yofafaŋegiŋ u didimeniŋgoŋ kelekele. Yodoko Mede yoŋ adi biyabu mu titiŋdok. Tiŋa Yodoko Mede noli dibek feŋ yehikeleiŋ u maaŋ kedem yehikeleeŋ titiŋdok, iŋgoŋ niŋ takaliŋa tiŋa niŋ mu bibiŋdok. \p \v 24 “Talitimeŋ dauhik sipmakahi hidi! Hide adi bubugaim nanaŋehik maliŋ gineŋ fowaakneŋ yoŋa kedem yehikeleiŋ, iŋgoŋ kamel adi ime dut wanaŋ silotnaiŋ. \p \v 25 “Hidige! Yodoko Mede henale tiŋa Falisi, yalaŋ-me heki hidi! Hide adi maliŋ be ime utnaŋdok tout u sigihineŋ hogok youtewalandaiŋ, kaŋ maaneŋkade adi kadakaniŋ titiŋhikdi fotokooŋ hatak. \v 26 Falisi dauhik sipmakahi, timeŋ maliŋ be ime tout maaneŋ geŋgeŋ hatak u youtelune walandaune kedem mindaŋ sigineŋ maaŋ youtelune walandaluwaak. \p \v 27 “Hidige! Yodoko Mede henale tiŋa Falisi, yalaŋ-me hidi! Hidi yadi me kumuhi’walaŋ kwet sithik dabugoŋ. Meeniŋ sithik foloŋ adi wowoŋgimiŋ yetiutumba tiiŋ, iŋgoŋ koŋ maaneŋ adi me kitik tiŋa nemenemek bitakahidi tokooŋ hatak. \v 28 Hidi adi undihi kuyoŋ, sigihikdi hogok metam namandahik foloŋ me didimehi yageleiŋ. Eŋ welehik maaneŋ adi kadakaniŋ tiŋa yalaŋdi kiliŋa hatak. \p \v 29 “Hidige! Yodoko Mede henale tiŋa Falisi, yalaŋ-me hidi! Polofet heki’walaŋ sithik kaututumeiŋ eŋ me nadisukilitihinit me didimehi koom kumuŋgiŋ heki’walaŋ sithik kilali yohumune utumbaiŋ. \v 30 Unduŋ tiŋa indiŋ yoiŋ, ‘Dadaniye, papaniye hatigiŋneŋ binek hatine tugumun adi yehitubu-lodaaŋ polofet heki mu widihikumune tugumun.’ \v 31 Hidi adi unduŋ yoŋa metam polofet widihikumuyagiŋ heki’walaŋ yalakihiye miŋgilaŋgoŋ hinek mintadakaleiŋ. \v 32 Dadahiye, papahiye adi yom kiwahiŋ titalabugiŋ, doktiŋa hidibo uŋakoŋ yehitomboyoula tubune dapmawaak. \p \v 33 “Miŋgembet miŋmihiniŋ, hidi yomhidok kibikoŋ kudup gineŋ fofoŋdok nai tibaakneŋ deŋandiŋ wooŋ hebihatneeŋ? \v 34 Nadiiŋ be. Nagoŋ kougoŋ polofet eŋ me nadinadihinit tiŋa Mede Momooŋ yotubudidime henale heki yapmehambe buneeŋ. Kaŋ hidi noli widihikumuŋ tineeŋ eŋ noli koloŋdabek foloŋ widihiyambiyatneeŋ eŋ noli hide bopyothik gineŋ yehiwidihikadakaneeŋ, tiŋa kwetkwet adi yauneeŋ wendok tuwot yehikelegigineeŋ yauŋa widihi yehikele tineeŋ. \v 35 Unduŋ tineeŋ doktiŋa me didimehi komihi’walaŋ naŋgathik uŋgoniŋ kwatnegiŋdok malabumuŋ u kibikoŋ hidi foloŋ lowaak. Koomkwaha Abel ulukumuŋgiŋ nai uŋaniŋ tububihila me didimehi widihikumuŋ-talabuŋa Balakiya mihiŋiŋ Sakaliya Siloŋyot maaneŋ alta gagayeŋ ulukumuŋgiŋ. \v 36 Biyagoŋ hinek hanilat. Yom hogohogok u titalabugiŋ wendiniŋ kibikoŋ metam kobuhi i hatiiŋ hidi hekineeŋ.” \s1 Jesudi Jelusalemhidok nadiyembune kedem mu tuguk \r (Luk 13:34-35) \p \v 37 “Jelusalemhi kadayo! Hidi Bepaŋdi polofet fee hiditok yeniŋkukuk kaŋ widihikumuŋgiŋ. Kaŋ nu nai fee hinek pupupdi mihiniŋŋiye yehikwalanelak unduŋ kohonedi metamneye yehikwalane tibe nadigut iŋgoŋ hidi kamehep tinamgiŋ. \v 38 Unduŋ doktiŋa i kaneŋ. Bepaŋ agaŋ bihabulak. Yohikwehik u uyapupuheneune kwet hogok halaak. \v 39 Biyagoŋ hinek hanilat. Hidi mu nabuŋa hatigene kougoŋ indiŋ yoŋa kotigoŋ nabuneeŋ, ‘Me i Wapum wou gineŋ bulak adi Bepaŋdi kahaŋ timimbek!’” \c 24 \s1 Jesu busuwadok nai dulalune kudi mebimebi mintaneeŋ \r (Mak 13:1-8; Luk 21:5-11; 17:22-24) \p \v 1 Jesu adi Siloŋyot gineniŋ fooŋ buŋa uune mihiŋiyedi wooŋ Siloŋyot makudikudile tigiŋ u nimbune yabuguk. U yabuŋa mede toboniŋ indiŋ tubu-udaneyemguk, \v 2 “Nu biyagoŋ hinek hanilat, nemenemek i yabuŋa yoiŋ yoŋ, memik hekidi Siloŋyot ubulagineeŋ youpupuhene-kudapmaune molomolom mapupuheneeŋ ila uneeŋ.” \p \v 3 Unduŋ yeniŋa looŋ Oliwa Tuwai foloŋ ilune mihiŋiye nehi hogok buŋa indiŋ ninadigiŋ, “Nemek yoŋaŋ u nai deniŋ hinek mintawaak? Tiŋa undugoŋ da busuwabusuwage nai dulalune be kwet i liwedok nai dulalune kudi dediŋ mintawaak?” \p \v 4 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Tikamanda tihamuŋa nadinadihik tubugiyondaneeneŋ ala nadinadiŋila hatiyaneeŋ. \v 5 Metam feedi buŋa nu wotnene foloŋ yokamanda indiŋ tineeŋ, ‘Kilisto na iŋakoŋ.’ Unduŋ yoŋa metam fee yehitubu-giyondaneeŋ. \v 6 Hidi mik wapum mintaune gigilitŋiŋ nadineeŋ, be mik kwet niŋkade gwaŋ mintawe tubune gigitŋiŋ hogok nadiŋa munta tiŋa heheleeŋ nadibediŋa nai agaŋ dulalak mu yoneeŋ. Nemenemek undihi mintaneeŋ iŋgoŋ nai wapum adi pilap mu mintawaak. \v 7 Kwetkwet metam bop wapum be bop kuyaniŋ adi nehi uŋgoŋ kibikibi mindobuneeŋ. Kaŋ yokwet noli gineŋ map wapum mintawaak, eŋ kwetkwet kenim titawaak. \v 8 Nemek hogohogok u mintawaak, kaŋ nai wapum diniŋ folofigita adi nai uŋaniŋ tububihila tamwoidi wapmihi yanagitne nadiiŋ undiniŋ mintawaak.” \s1 Nai wapum dulaune malabumuŋ fee mintawaak \r (Mak 13:9-13; Luk 21:12-19) \p \v 9 “Kaŋ nai uŋaniŋ hidi hanagila folofigita hamuŋa fidihikumuneeŋ. Tiŋa kwetkwet nutok tiŋa habukwihitaneeŋ. \v 10 Tiŋa nai uŋaniŋ metam feedi nadisukilitihik gweheyeune nohiye yabukwihitaaŋ bolik tiyemiŋa memik heki kohohik foloŋ yapmeneeŋ. \v 11 Tiŋa undugoŋ polofet yalayalaŋdi buŋa metam nadisuhik tubugiyondaneeŋ. \v 12 Kaŋ kadakaniŋdi ulihakaune metam feedi welekubugoŋ hatihati bikabuneeŋ. \p \v 13 “Iŋgoŋ nebek niŋ adi fafaŋe tiŋa hatibaak adi Bepaŋdi tubulodaune Hatihati Kobuli kahilewaak. \v 14 Kaŋ Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ diniŋ gigitŋiŋ yohautaune kwetkwet udapmaune metam hogohogok nadidapmaneeŋ, kaŋ nai uŋaniŋ dapmandapmaŋ nai mintawaak.” \s1 Nemek kadakaniŋ hinek mintawaak \r (Mak 13:14-23; Luk 21:20-24) \p \v 15 “Polofet Daniyeldi mede yoguk u gitagoŋ hinek ila kunatnadiyaneeŋ. Medeŋiŋ wendi fafaŋewaak kaŋ nemek kadakaniŋ hinehinek wendi Siloŋyotneŋ yalune kaneeŋ. \v 16 U mintaune kaŋ me Judiya kwetneŋ hatineeŋ heki hidi momoŋ tuwai foloŋ loneeŋ. \v 17 Be me niŋ yot foloniŋ halaak adi kotigoŋ yot maaneŋ bomboŋŋiŋ kaliŋ mu fowaak. \v 18 Be me niŋ kade gineŋ hatibaak adi yopmande tinahukutŋiŋ kaliŋ mu waak. \v 19 Hidige! Nai uŋaniŋ, tam mihiwelehinit eŋ tam eyaŋhinit adi kada, dediŋ tineeŋ. \v 20 Hidi nemek undiniŋ gwi nai foloŋ be Sabat nai foloŋ mu mintahamdok nadikaaŋ Bepaŋ ninadineeŋ. \v 21 Koom kwet tububihit tiŋa mintagukneŋ nemek malabumuŋ mintagiŋ iŋgoŋ yendi yalakapmeŋ tiŋa mintaune mindaŋ kotigoŋ undiniŋ nemu mintawaak. \p \v 22 “Nemek malabumuŋ u nai kweheyeniŋgoŋ mintadok iŋgoŋ oŋ, Wapumdi metamŋiye koom netok gigit yehidaneguk aditok nadiŋa nai-kabe ulatifowaak. Nai mu ulatifowe tuguk binek wa nebek nemu uluwek, kumuŋdapmaŋ taneŋ.” \s1 Mede yotubufit me fee mintaneeŋ \p \v 23 “Nai uŋaniŋ nebek niŋdi ‘Kilisto iŋoŋ hatak,’ be ‘Kilisto gwaŋ hatak,’ hanimbune medeŋiŋ mu nadimineeŋ hinek. \v 24 Nai uŋaniŋ Kilisto yalayalaŋ eŋ polofet yalayalaŋ fee mintaaŋ kudi wapuhi saŋiniŋnit tiŋa metam nadinadihik tubugiyondaneeŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋdi metam netok gigit yoŋa yabukahileguk u nadisuhik tubugiyondadok kwanai tineeŋ, iŋgoŋ adi nadisuhik tubugiyondadok saŋiniŋ mu hatak doktiŋa kwanaimiŋ tineeŋ. \v 25 Nu agaŋ timeŋgoŋ hanimbihitat doktiŋa hatigene mintaune kaŋ nadigiyonda mu tineeŋ. \v 26 Unduŋ doktiŋa metamdi Jesu kwet fiileŋ gwaŋ kayam hanimbune kaŋ uŋoŋ mu waneeŋ, be yotmaaŋ gwendok kamun yobune kaŋ u maaŋ medehik mu nadiyaneeŋ. \v 27 Hidi filimpit tilak u agaŋ kaŋ nadiiŋ. Adi mele labulabuneŋkade tububihilune hautaŋiŋdi wooŋ mele fofoŋneŋkade dapmalak. Wendok tuwolit hinek Me Kobumuŋ busuwa-busuwa naiŋiŋ foloŋ mintawaak. \v 28 Dabaŋ daŋ hali bitakaiŋ uŋoŋ kalaŋkatak hekidi bopneiŋ.” \s1 Jesu buswawaak diniŋ mede \r (Mak 13:24-31; Luk 21:25-33; 17:26-30, 34-36) \p \v 29 “Nemenemek malabumuŋ hogohogok u mintadapmawaak, kaŋ uŋaniŋ meledibo mambip tibaak eŋ muyakip maaŋ hauta mu tibaak, kaŋ bamholiŋa heki kunum gineniŋ kwehik biŋa diliteleeŋ maneeŋ. Kaŋ kunum mahamulune nemenemek hogohogok waliwali tiŋa igiyonda tineeŋ. \v 30 Unduŋ tulune Me Kobumuŋ’walaŋ kudi kunum foloŋ mintawaak, kaŋ kwetkwet metam hogohogok adi u kaŋ makat kobulabulaye tulune Me Kobumuŋ adi kunum mulukwaŋ foloŋ hauta holiholiŋe tiŋa saŋiniŋ wapumnit busuwaune kaneeŋ. \v 31 Tiŋa aŋeloŋiye yeniŋkulune bai gigilitnit kwet tububihila hali wooŋ daŋ hadapmalak wendok tuwot tuŋtuŋ fodapmaaŋ metamŋiye yabukahileeŋ yehidaneguk hogohogok u yehibopneneeŋ.” \s1 Nai diniŋ mede \r (Mak 13:28-37; Luk 21:29-33; 17:26-30) \p \v 32 “Bem fik u kaŋ nadineŋ, hapmuŋ madapmaune hapmuŋ gitipmuŋ duhulak kaŋ meleyaŋ nai yoyam. \v 33 Undugoŋ hinek nemek u mintaune kaŋ agaŋ nihitubu-dulaaŋ yeme foloŋ yatak nadineeŋ. \v 34 Biyagoŋ hinek hanilat. Metam kumuŋdapmaŋ mu tulune nemenemek i mintawaak. \v 35 Kunum kwet adi liwedemeek iŋgoŋ nu’walaŋ medene adi tuwot mu liwewaak. \p \v 36 “Tiŋa nebek niŋdi helebufa nai be melenai deniŋ hinek nemek i mintawaak u mu nadilak. Aŋelo heki kunum gineŋ hatiiŋ adi maaŋ mu nadiiŋ. Eŋ Bepaŋ mihiŋiŋdi maaŋ undugoŋ mu nadilak. Bepaŋ ne hogok nadilak. \v 37 Nowa’walaŋ nai foloŋ metamdi nemek tigiŋ, undugoŋ hinek Me Kobumuŋ busuwadok naiŋiŋ dulalune mintawaak. \v 38 Adi ime gabuŋ be ime bedi mu tulune kale nanaŋe nanadifo tigiŋ. Tam kibikibi tiŋa hekimalam tigiŋ. \v 39 Adi nai mu nadiŋa unduŋ hati tulune Nowa muwage gineŋ loguk. Kaŋ nai uŋaniŋ ime gabuŋ wapum tiŋa ime dombuŋgolooŋ metam yehikufulaguk. Me Kobumuŋ busuwawaakneŋ undugoŋ hinek mintawaak. \v 40 Me lufom dinina gineŋ hatilune me kubugoŋ hogok nagila noli bikabudok. \v 41 Eŋ tamyat lufom adi henaŋ noŋgoŋ ila tulune kubugoŋ hogok nagila niŋ bikabudok. \v 42 Wapumhikdi nai deniŋ hinek baak u hidi mu nadiiŋ doktiŋa nadinadiŋila woom tiŋa hatiyaneeŋ. \p \v 43 “Tiŋa indiŋ maaŋ nadineŋ. Me niŋ adi kubome hekidi yoli ubulaginedok nai agaŋ binek nadilakneŋ damo tuwot mu deiletiŋak. Hogok damo kaipmuŋ halune me kubome hekidi yoli tuwot mu ubulagineeŋ fonetiŋit. \v 44 Wendok tuwot, hidi maaŋ undugoŋ welehik tiulidokooŋ hatiyaneeŋ. Me Kobumuŋ adi naininde hidi mu nadiŋa hogok hatifit tulune tobogoŋ busuwawaak. Unduŋ doktiŋa hidi tiulidokoŋila hatiyaneeŋ.” \s1 Nadibubuye mu tiŋa hatidok \r (Luk 12:41-48) \p \v 45 “Me nadinadinit, me momooŋ adi bomboŋgidi me talitimeŋ kameune tipilapilaye-me noli nanaŋehik nai foloŋgoŋ daneyemuluwaak. \v 46 Unduŋ ti hatulune bomboŋgidi busuwaaŋ kaŋ aditok nadifo tibaak. \v 47 Nu biyagoŋ hinek hanilat. Adi talitimeŋ loloŋnit kameeŋ nemenemekŋiŋ noli maaŋ yabudokodok nindapmawaak. \p \v 48 “Be me u kadokome hogoli hatiŋa indiŋ yobek: ‘Me bomboŋgine adi pilap mu baak ale.’ \v 49 Unduŋ yoŋa tipilapilaye-metam noli widihiŋa nanaŋe naaŋ ime fafaŋeŋ maaŋ naaŋ tibubuye hatibaak. \v 50 Unduŋ tiŋa me bomboŋgiŋiŋ tiyaugene bek u nadinadinit mokit hogok bubuyeŋgoŋ hatilune \v 51 bomboŋgi busuwawaak. Busuwaaŋ talitimeŋ u utubufigitaaŋ kisaŋ wihitnadiŋa tukulune fooŋ yalaŋ-me heki dut hali kobulabulayeeŋ maŋiŋ sikilitiŋa masiŋkilip ha-tobaak.” \c 25 \s1 Nai wapum diniŋ mede Jesudi yoyout tamkuya 10 foloŋ kamekaaŋ yoguk \p \v 1 “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi waabihem 10-di tigiŋ wendok tuwot kamekaaŋ yobit. Wabihem 10 adi bomboŋgi talipmeŋ buguk tubumintane kamaŋhik moŋgola ugiŋ. \v 2 Wabihem 5 adi nadinadihinit mokit eŋ waabihem 5 adi nadinadihinit. \v 3 Wabihem nadinadihinit mokit adi kamaŋhik kitili hogok kedem beŋa ugiŋ, iŋgoŋ imehik adi nemu ugolooŋ moŋgo ugiŋ. \v 4 Kaŋ waabihem nadinadihinit adi kamaŋhik begiŋ agaŋ imehik maaŋ ugolooŋ moŋgola ugiŋ. \v 5 Wooŋ woomge woomge nai kweheyeniŋ hinek moŋ woom kaŋ gweheyeeŋ wabi damo deihakiŋ. \v 6 Kaŋ timiŋ lekiŋgoŋ hinek kutikuti niŋ indiŋ buguk, ‘Me bomboŋgi agaŋ bulak ale pilali wooŋ kaneŋ!’ \p \v 7 “Kaŋ tamwoi adi pilali kamaŋhik yabu utumba tigiŋ. \v 8 Tiŋa waabihem nadinadihinit mokit adi nadinadihinit indiŋ yeninadigiŋ, ‘Indi kamaŋnik agaŋ kumunimne tiiŋ ale ime neeŋ ugolonimneŋ.’ \p \v 9 “Unduŋ yobu waabihem nadinadihinitdibo yeniŋgiŋ, ‘Indi wanakaŋ ime yendi tuwot mu tinimbek, ale hidi wooŋ kibikibiyotneŋ kamaŋhikdok ime tuwaneŋ.’ \p \v 10 “Kaŋ adi uŋoŋ ha-ulune me bomboŋgi adi busuwaaŋ waabihem 5 tiulidokooŋ hautahinit yakiŋ u yabuyahaŋeeŋ wooŋ yot maaneŋ fogiŋ. Fooŋ taliyeme tehekilitiŋa hinamuni u nanadifo hatigiŋ. \v 11 Unduŋ ha-tulune waabihem nadinadihinit mokit adi udaneeŋ busuwaaŋ indiŋ kutigiŋ, ‘Wapum, kedembe taliyeme dilitomnimbeŋ.’ \p \v 12 “Unduŋ kutiniŋgiŋ kaŋ indiŋ tubu-udaneyemguk, ‘Nu biyagoŋ hinek hanilat. Nu hidi mu nadihamulat.’ \p \v 13 “Hidi Wapum baak diniŋ kadehati nai be melenai mu nadiiŋ. Unduŋ doktiŋa tiulidoko tiŋa woom hatiyaneeŋ.” \s1 Jesudi yoyout tipilapilaye-me muneeŋ yawe begiŋ foloŋ kamekaaŋ yoguk \r (Luk 19:11-27) \p \v 14 “Hatigene kougoŋ me bomboŋgi niŋdi tuguk wendok tuwolit hinek mintawaak. Me bomboŋgi niŋ adi kwet kweetniŋ wene tipilapilaye-meŋiye kutiyenimbu buune muneeŋŋiŋ yabudokomindok yoŋa daneyemguk. \v 15 Me niŋ muneeŋ 5 tausen miŋguk eŋ me noli muneeŋ 2 tausen miŋguk agaŋ me nolidok e muneeŋ 1 tausen miŋguk. Muneeŋ u yemguk woŋ adi kwanaihik diniŋ saŋiniŋ dedigoŋ hayemulak wendok tuwolithik nadiŋa yemguk. Muneeŋ yemdapmaaŋ biyabuŋa mauguk. \p \v 16 “Unduŋ tiŋa uguk, kaŋ me muneeŋ 5 tausen beguk adi fafaŋeŋ muneeŋ u kwanai miŋguk. Kaŋ fafaŋeŋiŋ diniŋ folooŋ muneeŋ 5 tausen nimaaŋ yehitubu-mintaguk. \v 17 Kaŋ me noliŋiŋ muneeŋ 2 tausen miŋguk adi maaŋ undugoŋ fafaŋeŋ muneeŋ 2 tausen nimaaŋ yehitubu-mintaguk. \v 18 Iŋgoŋ me muneeŋ 1 tausen tuguk adi yadi bomboŋgiŋiŋ’walaŋ muneeŋ u tiŋa wooŋ kwet weneeŋ maaneŋ kameeŋ kufulahebi tuguk. \p \v 19 “Kaŋ bomboŋgi adi wooŋ nai kweheyeniŋ hatigene kotigoŋ udaneeŋ buguk. Busuwaaŋ tipilapilaye-meŋiye muneeŋ yemiŋa uguk wendok yeninadiwene yehibopneguk. \v 20 Kaŋ me muneeŋ 5 tausen beguk adi buŋa indiŋ yoguk, ‘Me bomboŋgi, du muneeŋ 5 tausen namguŋ kaŋ kwanai miŋgut diniŋ tomboyoula 5 tausen nimaaŋ tubumintagut.’ \p \v 21 “Unduŋ yobune bomboŋgiŋiŋdi indiŋ niŋguk, ‘Du tipilapilaye-me momooŋ tiŋa mede nadinadigenit, tiŋa undugoŋ kwanai fiit iŋgoŋ momooŋ hinek tilaŋ doktiŋa kamiŋ kwanai folooŋ diniŋ kadokome hinek gapmewit. Ale buŋa bomboŋgige’walaŋ nadifo kwetneŋ hatibeŋ.’ \p \v 22 “Unduŋ tubune me muneeŋ 2 tausen begukdibo buŋa yoguk, ‘Me bomboŋgi, du muneeŋ 2 tausen namguŋ kaŋ kwanai miŋgut diniŋ tomboyoula 2 tausen nimaaŋ tubumintaguk.’ \p \v 23 “Unduŋ yobune bomboŋgiŋiŋdi indiŋ niŋguk, ‘Du tipilapilaye-me momooŋ tiŋa mede nadinadigenit, tiŋa undugoŋ kwanai fiit iŋgoŋ momooŋ hinek tilaŋ doktiŋa kamiŋ kwanai folooŋ diniŋ kadokome hinek gapmewit. Ale buŋa bomboŋgige’walaŋ nadifo kwetneŋ hatibeŋ.’ \p \v 24 “Kaŋ agaŋ me muneeŋ 1 tausen tugukdibo buŋa yoguk, ‘Me bomboŋgi, nu adi du’walaŋ mebige agaŋ nadilat. Du adi me koŋgolondaŋ, tiŋa kwanai mu tiŋa me nolidi kwanaineeŋ tubumintaune bedok hati yolaŋ. Tiŋa undugoŋ, me noli’walaŋ dinina gineŋ moŋgotna kaka tilaŋ. \v 25 Unduneŋ doktiŋa nu munta tiŋa kwet weneeŋ maaneŋ kufulahebe hatak ala tubu-udanegamulat.’ \p \v 26 “Unduŋ yobune bomboŋgiŋiŋdi mede toboniŋ indiŋ tubu-udanemiŋguk. ‘Du tipilapilaye-me hogoli tiŋa hatiliweliweŋ tilaŋ. Nu kwanai mu tiŋa me nolidi tubune folooŋ hogok moŋgotdok yolat, tiŋa undugoŋ me noli’walaŋ dinina gineŋ moŋgotna kaka tilat, \v 27 nu’walaŋ mebine undiniŋ u agaŋ nadiŋa maŋgoŋde muneeŋne u me nolidok mu yembune kwanaineeŋ noli maaŋ yehitubu-mintaaŋ boinamulune buŋa moŋgoletit?’ \p \v 28 “Unduŋ yoŋa tipilapilaye-me noli indiŋ yeniŋguk, ‘Adi unduŋ tiŋak doktiŋa muneeŋ 1 tausen u lomtiŋa me muneeŋ 10 tausen boihatilakdok mimbut. \v 29 Nebek niŋ adi nemek miŋgiŋ u boiŋa hatibune kaŋ tomboyoulimimbune feegoŋ tibaak. Eŋ nebek niŋ nemek miŋgiŋ u mu kame hatibune kaŋ lomtubune hogok hatiluwaak. \v 30 Eŋ tipilapilaye mihi hatiliweliweŋ tilak woŋ adi mambip gineŋ silone tukulune fooŋ uŋoŋ hali kobulabulayeeŋ maŋiŋ sikilitiŋa masiŋkilip hati toluwaak.’” \s1 Jesudi titiŋnikdok tuwolit nibunadiŋa nihidanewaak \p \v 31 “Hatigene Me Kobumuŋ adi aŋeloŋiye dut Mapme Wapum kunum namandap filimpipitnit mintadakaleeŋ mapme’walaŋ kumopop tehindilendileŋnit foloŋ ila baak. \v 32 Unduŋ tiŋa metam kwetkwet yehimanedapmaune buŋa hebeŋ gineŋ bopnedapmaneeŋ. \v 33 Kaŋ kadokome niŋdi dompa eŋ meme yehidanelak wendok tuwot yehidaneeŋ dompa kohoŋ didimeniŋneŋkade yehibopnewaak eŋ meme heki adi kohoŋ kapmadineŋkade yehibopnewaak. \p \v 34 “Unduŋ tiŋa Mapme Wapum loloŋnit kohoŋ didimeniŋneŋkade yatneeŋ indiŋ yenimbaak. ‘Batnedi kahaŋ tihamguk, hidi buŋa wooŋ Bepaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ kahileut. U koom kunum kwet tububihila kameeŋ tiulidokohamguk. \v 35 Hidi nemek indiŋ tinamgiŋ doktiŋa. Map tibe nanaŋe namgiŋ. Mane galiune ime namgiŋ. Nu me nalum bene yohineŋ henapme ikiŋ. \v 36 Dahidahidok baniŋ tibe nehitubu-lodaaŋ dahidahi namgiŋ. Yagit tiŋa halene nabudokogiŋ. Yot fafaŋeniŋneŋ halene wooŋ nabugiŋ.’ \p \v 37 “Unduŋ yobune metam didimehidi indiŋ yoneeŋ, ‘Wapum, du nanaŋe map daŋ tuguŋ kaŋ nanaŋe hegamgumun? Be ime map kwet deŋgoŋ tuguŋ kaŋ ime gamgumun? \v 38 Be me nalum buune yotnineŋ daŋ hegapme ikumun? Be dahidahidok baniŋ daŋ tuguŋ kaŋ dahidahi gamgumun? \v 39 Tiŋa undugoŋ yagit gineŋ be yot fafaŋeniŋneŋ nai deniŋ halune wooŋ gabugumun?’ \p \v 40 “Unduŋ yobune Wapumdi indiŋ yenimbaak, ‘Nu biyagoŋ hinek hanilat. Notneye fofoŋhinitdok welesiloŋ kwanai-kabe niŋ tiyemgiŋ uŋakoŋ nutok tinamgiŋ tilak.’ \p \v 41 “Unduŋ yoŋa yakaleeŋ kohoŋ kapmadineŋkade yatneeŋbo indiŋ yenimbaak, ‘Haki tihamŋit hidi tabaut! Hidi adi wooŋ Batnedi Sadaŋ tiŋa aŋeloŋiyedok kudup heyemguk kumukumuŋnit mokit yadalakneŋ uŋoŋ foneŋ. Hidi indiŋ tigiŋ doktiŋa: \v 42 Nu nanaŋe map tibene nanaŋe nemu namgiŋ. Eŋ mane galiune ime nemu namgiŋ. \v 43 Be me nalum bene yohineŋ mu henapme ikiŋ. Eŋ dahidahidok baniŋ tibene nemu namgiŋ. Be yagit gineŋ be yot fafaŋeniŋneŋ hatiluwene mu wooŋ nabugiŋ.’ \p \v 44 “Unduŋ yenimbune kohoŋ kapmadineŋkade yatneeŋ hekidibo indiŋ yoneeŋ. ‘Wapum, du kwet deŋandiŋ hinek nanaŋe ime map tuguŋ kaŋ mu gehitubu-lodagumun, eŋ kwet daŋ yotnineŋ mu hegapme ikumun be dahidahidok baniŋ tuguŋ kaŋ mu gamgumun? Tiŋa undugoŋ kwet daŋgoŋ yagit gineŋ be yot fafaŋeniŋneŋ halune mu wooŋ gabugumun?’ \p \v 45 “Unduŋ yobune indiŋ yenimbaak, ‘Nu biyagoŋ hinek hanilat. Notneye fofoŋhinitdok welesiloŋdok-kabe nemek nemu tiyemgiŋ uŋakoŋ nu nemu tinamgiŋ tilak.’ \p \v 46 “Unduŋ doktiŋa adi wooŋ hatihati hogoli, folofigitanit dapmaŋ mu tibaak gineŋ foneeŋ. Kaŋ metam didimehi adi wooŋ Hatihati Momooŋ dapmandapmaŋnit mokit kahileneeŋ.” \c 26 \s1 Talitimeŋ heki Jesu honeeŋ uutdok talik lohigiŋ \r (Mak 14:1-2; Luk 22:1-2; Jon 11:45-53) \p \v 1 Jesu adi mede hogohogok u yodapmaaŋ mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, \v 2 “Nadiiŋ be? Bufaaŋ helewek kaŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ hinamuni\f + \fr 26:2 \ft Mede i Bagi Mede gineŋ “Pasova” youkiŋ.\f* nai nihitubu-dulawek. Kaŋ nai uŋaniŋ Me Kobumuŋ adi memik kohohik foloŋ kameune koloŋdabek foloŋ utneeŋ.” \p \v 3 Nai uŋaniŋ me Siloŋyot diniŋ talitimeŋ heki eŋ Judahi’walaŋ me wapuhi adi Siloŋyot diniŋ me Talitimeŋ Wapum Kaifa adi’walaŋ bop yotŋiŋneŋ looŋ bopneeŋ \v 4 Jesu dediŋ tiŋa kabup nehi-hogok honeeŋ uutdok yoŋa talii lohigiŋ. \v 5 Tiŋa indiŋ yogiŋ, “Hinamuni nai foloŋ adi mu tinim. Undineŋ adi tiyaugene metamdi mik tubupilatneeneŋ.” \s1 Tam niŋdi Jesu ki foloŋ haguwo ime munduŋ momooŋnitdi yougomguk \r (Mak 14:3-9; Jon 12:1-8) \p \v 6 Kaŋ Jesu adi Betani uŋoŋ Saimon koom wede haki tuguk adi yolineŋ nanaŋe hanalune, \v 7 tam niŋ adi fooŋ ime munduŋ momooŋ hinek toutŋiŋ kawadedi tigiŋ u tiŋa wooŋ Jesu mebi foloŋ yougomguk. Ime munduŋ momooŋ u tuwaŋiŋ adi loloŋnit hinek doktiŋa \v 8 mihiŋiye adi u kaŋ nadiune tuwot mu tubune indiŋ yogiŋ, “Nemek tuwaŋiŋ loloŋnit hinek i maŋgoŋde hogok tububi tilak? \v 9 Nemek woŋ adi tuwadok kameune tuwaune muneeŋ wapum beŋa metam fiyewakahidok yemnim oŋ.” \p \v 10 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi u nadiŋa indiŋ yeniŋguk, “Hidi maŋgoŋde tam i malabumuŋ miiŋ? Adi titiŋ momooŋ tinambune kawe utumba tilak. \v 11 Me fiyewakahi adi helemahelemaŋ hidut iŋgoŋ hatiyaneeŋ, eŋ nu adi hidut yagigi mu hatibaat. \v 12 Nu agaŋ denimbek kumumbene nehiweneneeŋ wendok nehitiulidokolak. \v 13 Nu biyagoŋ hinek hanilat. Kwetkwet daŋgoŋ wooŋ Mede Momooŋ yohautatauneeŋ uŋoŋ tam yendi nemek momooŋ tinamuŋak wendok maaŋ yohautaneeŋ.” \s1 Judasdi Jesu talitimeŋ kohohik foloŋ kameŋdok wooŋ mintayemiŋa muneeŋ beguk \r (Mak 14:10-11; Luk 22:3-6) \p \v 14 Kaŋ Jesu mihiŋiye 12’walaaniŋ me kubugoŋ niŋ wou Judas adi Kaliot yokwetneŋniŋ. Adi Siloŋyot diniŋ talitimeŋ heki’walaŋ wooŋ mintaaŋ \v 15 indiŋ yeninadiguk, “Nu Jesu hidi kohohik foloŋ nobu kamewene maŋgoŋ namneŋ?” Unduŋ yeninadiune nai uŋaniŋgoŋ muneeŋ silwa 30 kunali miŋgiŋ kaŋ beguk. \v 16 Beŋa nai momooŋ niŋ mintaune kaŋ Jesu kohohik foloŋ kameŋdok yoŋa woom hatiguk. \s1 Jesudi mihiŋiye dut nanaŋe noŋgoŋ nagiŋ \r (Mak 14:12-21; Luk 22:7-14, 21-23; Jon 13:21-30) \p \v 17 Belet haguwonit mokit, sipakaŋ diniŋ hinamuni titiŋdok nai tubune Jesu mihiŋiye adi wooŋ Jesu indiŋ ninadigiŋ, “Indi kamiŋ kwet deŋgoŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok\f + \fr 26:17 \ft Mede i Bagi Mede gineŋ “Pasova” youkiŋ.\f* hinamuni tiulidokogamnim?” \p \v 18 Unduŋ yobune yeniŋguk, “Hidi wooŋ yokwet maaneŋ fooŋ me uŋamo woŋ, adi-ku indiŋ nineŋ, ‘Henaledi indiŋ yolak, Naine agaŋ dulalak doktiŋa mihineye dut du yokeneŋ wooŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk wendok muni nanim yolat.’” \p \v 19 Unduŋ yenimbune mihiŋiye adi Jesudi mede yeniŋguk uŋakoŋ takaliŋa Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok nanaŋe tiulidokogiŋ. \v 20 Ala bufalune Jesudi mihiŋiye 12 yanagilune looŋ yot maaneŋ fooŋ nanaŋe falik ikelemadiŋa Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok muniŋiŋ u nagiŋ. \v 21 Naŋila Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat. Hidi’walaaniŋ me niŋdi memik heki kohohik foloŋ napmewek.” \p \v 22 Unduŋ yobune mihiŋiye adi welemulap tiŋa ila molomolom indiŋ ninadigiŋ, “Wapum, nu nobu?” \p \v 23 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ yeniŋguk, “Me nediyeŋ beletŋiŋ nukut maliŋ gineŋ wanaŋ kupmamut me adi kuyendi memik kohohik foloŋ napmewek. \v 24 Me Kobumuŋ adi Yodoko Mededi yolak wendok tuwot kumuŋ gineŋ waak. Iŋgoŋ me nagila memik kohohik foloŋ kamewek adi yadi malabumuŋ wapum hekiwaak. Me kada, maŋgoŋ tibe mintaguk.” \p \v 25 Unduŋ yobune Judas bolik timindok nadiŋa ikuk adibo ninadiguk, “Henale, nu nobu?” \p Ninadiune Jesudibo niŋguk, “Du da yolaŋ uŋakoŋ.” \s1 Jesudi mihiŋiye dumuŋ yemguk \r (Mak 14:22-26; Luk 22:15-20; 1 Kolin 11:23-25) \p \v 26 Nanaŋe hanaŋila Jesudi belet niŋ tiŋa Bepaŋ niutumbaaŋ wobuŋa mihiŋiye indiŋ yeniŋa yemguk, “Tiŋa naneŋ. I na’walaŋ foloone.” \v 27 U yemiŋa ime toutbo tiŋa Bepaŋ niutumbaaŋ indiŋ yeniŋa yemguk, “Hidi hogohogok wanakaŋ nadapmaneŋ. \v 28 I na’walaŋ naŋgatne, u yofolok kobuli titiŋdok kwatnelat. Wendi metam fe’walaŋ kadakaniŋhik hogohogok youtekuyembaak. \v 29 Tiŋa indiŋ hanimbe nadineŋ. Nu wain kwetfoloŋ iŋoŋ kotigoŋ nemu naaŋ hatigene kougoŋ wain gitipmuŋ Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ gineŋ ilaŋa hidut wanaŋ naneem.” \p \v 30 Unduŋ yodapmaune kap niŋ todapmaaŋ fooŋ buŋa wooŋ Oliwa Tuwai foloŋ logiŋ. \s1 Jesudi timiŋ wendok welemulap nadiŋa mihiŋiye mede yeniŋkiliti titauguk \r (Mak 14:27-31; Luk 22:31-34; Jon 13:36-38) \p \v 31 Looŋ Jesudi mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Youkudip Mededi indiŋ yolak, ‘Nu dompa kadokome ulukumumbene dompa heki adi u kaŋ momoŋ kwetkwet udapmaneeŋ.’ Unduŋ yolak doktiŋa kamiŋ mambip yendok hidi nadisukilitihik fiyalune binabuŋa momodapmaneŋ. \v 32 Unduŋ tineŋ iŋgoŋ nu kotigoŋ kaikaaŋ pilaliŋa Galilide timeŋ waat.” \p \v 33 Unduŋ yobune Pitadibo indiŋ niŋguk, “Mekuyahi noli bigabuŋa momoneŋ, iŋgoŋ nu adi tuwot mu bigabit hinek.” \p \v 34 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesudibo Pita niŋguk, “Biyagoŋ hinek ganimbe nadiweŋ. Du kamiŋ timiŋ yendok pupupdi mu kutilune du nu mu nadinamulaŋ nai lufomkulitniŋ yobeŋ.” \p \v 35 Kaŋ Pitadi yoguk, “Da gula nu maaŋ nulukumuŋdok yoneŋ, iŋgoŋ nu mu nadigamulat mu yobit. Mokoŋ hinek!” \p Kaŋ Jesu mihiŋiye nolidi maaŋ tubulodaaŋ undugoŋ yogiŋ. \s1 Oliwa Tuwai foloŋ looŋ ninadi kwanai tine ugiŋ \r (Mak 14:32-42; Luk 22:39-46) \p \v 36 Unduŋ yoŋa ugiŋ wooŋ kwet niŋ wou Getsemani uŋoŋ wosuwaaŋ Jesudi mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi iŋgoŋ hatune nu gwaŋ wooŋ Bepaŋ ninadiwit.” \p \v 37 Unduŋ yeniŋa Pita tiŋa Sebedi mihiŋiyat Jems dut Jon hogok yanagila ugiŋ. Wooŋ welemulap wapum hinek nadiŋa nadimalabudaaŋ \v 38 mewoi u indiŋ yeniŋguk, “Welemulap kisaŋ hinek nadiŋa kumundegoŋ nadilat ale iŋgoŋ hali nehiulihilune Bepaŋ ninadiwit.” \p \v 39 Unduŋ yeniŋa kabe-muniniŋ uuyeŋ kwetfoloŋ maaŋ fooŋ namanda kwetfoloŋ tubuwopmobula indiŋ ninadiguk, “O me Baŋ, malabumuŋ i kedem beyakutdok nadilaŋ kaŋ kedem liliwenekutnambeŋ. Iŋgoŋ nu yolat doktiŋa moŋ, da nadilaŋ unduŋ tibeŋ.” \p \v 40 Unduŋ ninadiŋa kotigoŋ udaneeŋ buŋa mihiŋiye lufomkulitniŋ damo hadeitu yabuŋa Pita indiŋ niŋguk, “Hidi nehiulihiŋa damo kaipmuŋ-kabe nemu be itneŋ ale damo hogok tiiŋ? \v 41 Tigene tikamanda gineŋ gweheyeeŋ maneeneŋ doktiŋa hogok-kabe niŋ haliŋa ninadi kwanai tineŋ. Welehik adi loda tilak iŋgoŋ foloohikdi malabuda tilak.” \p \v 42 Unduŋ yeniŋa kotigoŋ wooŋ indiŋ ninadiguk, “O me Baŋ, nemek malabumuŋ i nolomtidok nadiune tuwot mu tubune kaŋ fiit kedem nadidapmawe du’walaŋ mededi fafaŋewek.” \p \v 43 Unduŋ ninadiŋa kotigoŋ udaneeŋ buŋa mihiŋiye damo deihakagiŋ buŋa yabuguk, adi dauhik malabuda tubune damo hogok deihakiŋ. \v 44 Tiŋa biyabuŋa udaneeŋ wooŋ ninadi koom tuguk uŋakoŋ tuguk. Unduŋ tiŋa woŋambuŋat tiŋa ninadi kwanai tubune nai lufomkulitniŋ tuguk. \p \v 45 Ninadidapmaaŋ wooŋ mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi damo dahakulema kwanai kougoŋ be ha-tiiŋ? Nai agaŋ bulak! Me Kobumuŋ adi agaŋ bolik titiŋ medi kadakaniŋ titiŋ heki’walaŋ kohohik foloŋ kamelak. \v 46 Mu pilalune wam, me nanagila memik kohohik foloŋ napmewek agaŋ nihitubu-dulalak i kaiŋ!” \s1 Judasdi Jesu memik kohohik foloŋ kameguk \r (Mak 14:43-50; Luk 22:47-53; Jon 18:1-11) \p \v 47 Jesu adi mede hayenilu mihiŋiye 12’walaaniŋ me niŋ wou Judas tiŋa mebop wapum adi Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ eŋ me wapuhidi yeniŋkulune mik diniŋ bomboŋ wanaŋ moŋgola Jesu heki hakiŋneŋ bugiŋ. \v 48 Koom Judasdi me Jesu honedok bugiŋ indiŋ yenindakaleguk, “Nu me looŋ honeeŋ siŋgoŋgome tibit kaŋ uŋakoŋ honeneŋ.” \p \v 49 Unduŋ yeniŋa uŋaniŋgoŋ Jesu heki hakiŋneŋ busuwaaŋ looŋ Jesu indiŋ niŋa siŋgoŋgomeguk, “Henale, timiŋ kedem.” \p \v 50 Kaŋ Jesudi indiŋ niŋguk, “Notne, du nemek tibe buŋaŋ u pilap tibeŋ.” \p Unduŋ yayolune me heki wendi labuŋa Jesu honefafaŋe tigiŋ. \v 51 Kaŋ me Jesu dut hakiŋ adi’walaaniŋ me niŋ miknoŋŋiŋ tamali tiŋa Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapum’walaŋ tipilapilaye-meŋiŋ magi filodiguk. \v 52 Unduŋ tubune Jesudi mihiŋiŋ mik tuguk u indiŋ niŋguk, “Miknoŋge kotigoŋ kwelineŋ dahiune fowek. Nebek niŋ miknoŋdi mik tubune kaŋ kibi maaŋ miknoŋdi ulukumundok. \v 53 Du mube nadilaŋ? Nu Batne nimbene aŋelo bop wapum, memik bop 12 wendok tuwot yalakapmelak u yapmeune fooŋ kedem mube nehitubu-lodaneŋ yoŋa unduŋ tilaŋ? \v 54 Unduŋ tibit adi nutok Youkudip Mede gineŋ kigili mede hatak u folooŋ deti mintawek?” \p \v 55 Unduŋ yoŋa mebop nagitne bugiŋ heki u indiŋ yeniŋguk, “Hidi nu mikbe tubupilale tilat doktiŋa miknoŋ eŋ tebe bohom beŋa nohonene buŋit? Nu helemahelemaŋ Siloŋyotneŋ metam Mede Momooŋ yenindidime hati tilat, kaŋ nai uŋaniŋ maŋgoŋde mu nohoneiŋ? \v 56 Iŋgoŋ yoŋ adi Youkudip Mede polofet hekidi youkiŋ wendi folooŋ mintadok tiiŋ.” \p Kaŋ mihiŋiye hogohogok wanakaŋ Jesu bikabuŋa momodapmaŋ tigiŋ. \s1 Jesu mede gineŋ kameŋdok nagila Kaifa yolineŋ logiŋ \r (Mak 14:53-65; Luk 22:54-55, 63-71; Jon 18:12-14, 19-24) \p \v 57 Kaŋ mikme heki adi Jesu nagila Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum Kaifa yolineŋ ugiŋ. Me Yodoko Mede henale eŋ Judahi’walaŋ me wapuhi adi agaŋ koom buŋa Kaifa yolineŋ bopneeŋ hakiŋ. \v 58 Unduŋ tubune Pita adi gikiŋgoŋ yali yayabukuwali uguk. Wosuwaaŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum yoli hamuheneŋ fooŋ Jesu dediŋ timineŋ u kawit yoŋa mikme heki ikiŋneŋ uŋgoŋ noŋgoŋ ikiŋ. \v 59 Kaŋ me Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Judahi’walaŋ kansol heki adi mede yalaŋ neeŋ yotubumintaune Jesu uutdok yoŋa mede nadinadi kwanai tigiŋ. \v 60 Kaŋ metam feedi mede yalaŋ fee habeyeeŋ labu niyagiŋ, iŋgoŋ medehik wendi Jesu ulukumundok tuwot mu tuluguk. \p \v 61 Unduŋ hatulune meyat lufomdi looŋ yali indiŋ yogumuk. “Me i indiŋ yoguk, ‘Nu Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot u uyakula melenai lufomkulitniŋ gineŋ gitipmuŋ kedem mawaat.’ Unduŋ yobune nadigumut.” \p \v 62 Unduŋ yobune Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapumdi pilali yali Jesu indiŋ ninadiguk, “Mede ganiiŋ u biyagoŋ be dediŋ? Deti mede nemu tubu-udaneyemulaŋ?” \v 63 Unduŋ ninadiguk kaŋ Jesu adi mede map yakuk. Kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapumdi kotigoŋ indiŋ niŋguk, “Bepaŋ Hatihatinit namanda foloŋ ganinadiwe biyagoŋ hinek, didimeŋgoŋ yobeŋ. Du biyagoŋ hinek-kube Kilisto, Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ?” \p \v 64 Unduŋ ninadiune Jesudi indiŋ yoguk, “Eeŋ, yolaŋ uŋakoŋ. Tiŋa hanimbe nadineŋ. Me Kobumuŋ adi kougoŋ Bepaŋ Saŋiniŋ Molom kohoŋ didimeniŋneŋkade ila kunum mulukwaŋ gineŋ buune kaneeŋ.” \p \v 65 Unduŋ yobune Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum adi kisaŋ nadikadakaaŋ ne’walaŋ tinahukutŋiŋ tububulagineeŋ yoguk, “Adi Bepaŋ nintifo tilak u hide-ku agaŋ nadiŋit doktiŋa kotigoŋ aditok mede mu yodok. \v 66 A hidi dediŋ nadiiŋ?” \p Kaŋ adibo indiŋ yogiŋ, “Kadakaniŋ tiŋak doktiŋa kumundok gigit tilak.” \p \v 67 Unduŋ yoŋa me nolidi namanda foloŋ maluluk suwambakiŋ eŋ nolidi kohohik wobuŋa youkiŋ. Kaŋ nolidi kohohik tububateyeeŋ namandaneŋkade ulaŋa utapmakaliŋa \v 68 niŋgiŋ, “Kilisto, du polofet biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ nebek gutak u kedem ninimbu nadinim?” \s1 Pitadi Jesu mu nadimilat yoguk \r (Mak 14:66-72; Luk 22:56-62; Jon 18:15-18, 25-27) \p \v 69 Unduŋ tulune Pita adi hamuheneŋ fakaŋ uŋgoŋ hakuk. Hatune tipilapilaye tamkuya niŋdi wooŋ niŋguk, “Du maaŋ Jesu Galiliniŋ dut uŋgoŋ hatilaŋ.” \p \v 70 Unduŋ nimbune adi me u ikiŋ namandahik foloŋ yokamehebi tiŋa yoguk, “Du nemek mede yolaŋ u nu mu nadilat.” \p \v 71 Unduŋ yoŋa taliyeme foloŋ fooŋ wene tulune tipilapilaye tamkuya niŋdibo kaŋ metam indiŋ yeniŋguk, “Me yoŋ adi Jesu Nasaletniŋ dut hatilak.” \p \v 72 Unduŋ yenimbune Pitadi Bepaŋ namanda foloŋ yofafaŋeeŋ koti yokamehebiŋa indiŋ yoguk, “Nu me u mu nadimilat.” \p \v 73 Kabe-muniniŋ yali me nolidibo Pita yakukneŋ uŋgoŋ wooŋ yali niŋgiŋ, “Medege kiyoŋdi ninindakalelak. Niŋ du iŋakoŋ.” \p \v 74 Unduŋ nimbune kotigoŋ Bepaŋ namanda foloŋ mede yofafaŋe tiŋa mede muyoyo yoŋa yeniŋguk, “Nu me u yoiŋ u biyaku mu nadimilat.” \p Unduŋ yolune nai uŋaniŋgoŋ pupup kutiguk. \v 75 Kaŋ Jesudi mede indiŋ niŋguk u naditomguk. “Pupupdi mu kutilune du nu mu nadinamulaŋ nai lufomkulitniŋ yobeŋ,” niŋguk u naditomuŋa fakaŋ fowooŋ makat gibita kokuk. \c 27 \s1 Jesu nagila Pailat’walaŋ ugiŋ \r (Mak 15:1; Luk 23:1-2; Jon 18:28-32) \p \v 1 Helehautaune Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ me wapuhi hogohogok wanaŋ bopneeŋ Jesu folofigita miŋa ulukumuŋdok mede yodapmagiŋ. \v 2 Unduŋ yodapmaune Jesu kohoŋ ibikilitiŋa nagila wooŋ Lomahi’walaŋ me wapum Pailat kohoŋ foloŋ kamegiŋ. \s1 Judas siyoŋ fooŋ kumuŋguk \p \v 3 Jesu kumundok nindapmaune Judas bolik timiŋguk adi maŋgoŋ tibe unduŋ tiŋat yoŋa bulaniŋgoŋ nadiŋa muneeŋ silwa 30 moŋgokuk u kotigoŋ beŋa wooŋ Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ eŋ me wapuhi heki yemguk. \v 4 Tiŋa indiŋ yeniŋguk, “Nu yom tiŋa me didimeniŋ u bolik timiŋa memik kohohik foloŋ kameŋat kaŋ kumuŋdok nindapmaiŋ.” \p Kaŋ adibo niŋgiŋ, “Indi maŋgoŋde buŋa ninilaŋ. U da’walaŋ nemek.” \p \v 5 Unduŋ niŋa muneeŋ u mu begiŋ kaŋ Judas adi muneeŋ u beŋa wooŋ Siloŋyot maaneŋ beyakulune foyagiŋ kaŋ wooŋ siyoŋ fooŋ wodiguk. \p \v 6 Kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ eŋ me wapuhi adi muneeŋ u wooŋ ugamali moŋgo bopneeŋ indiŋ yogiŋ, “Muneeŋ yoŋ adi me naŋgatnit, unduŋ doktiŋa woŋ adi siloŋdok mu kamenim.” \p \v 7 Unduŋ tiŋa muneeŋ wendi maŋgoŋ tinim yoŋa kiyonadi tigiŋ, tihake me niŋ kwet kabot tutumbaluguk’walaŋ kwet me yokwet kweetniŋhidi buŋa uŋoŋ hatiŋa kumumbu yehiwenedok tuwagiŋ. \v 8 Kaŋ kwet u wou Naŋgat Kwet yogiŋ fafaŋeniŋ hatak. \v 9 Kaŋ Polofet Jelemaiya’walaŋ mede folooŋnit tuguk. Mede indiŋ yoguk: \q1 “Isilaehi medi muneeŋ silwa 30 wendok tuwot me u tuwadok yogiŋ, \v 10 muneeŋ meeniŋ tuwaŋiŋ sidokoguk wendi me kwetkabot tuluguk’walaŋ kwet u tuwagiŋ. Wapumdi naniŋguk wendok tuwot tigiŋ.” \s1 Pailatdi Jesu ninadi tuguk \r (Mak 15:2-5; Luk 23:3-5; Jon 18:33-38) \p \v 11 Jesu nagila wooŋ Pailat namanda foloŋ kameune yakuk. Kaŋ Pailatdi indiŋ ninadiguk, “Judahi’walaŋ me mapme du-ku be?” \p Kaŋ Jesudibo niŋguk, “Yolaŋ uŋakoŋ.” \p \v 12 Kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ me wapuhidi mede gineŋ kameeŋ mede mebimebi niŋgiŋ iŋgoŋ Jesudi toboniŋ-kabe nemu tubu-udaneyemguk. \v 13 Kaŋ Pailatdi ninadiguk, “Du’walaŋ mede malabuhi mintaiŋ kaŋ du deti toboniŋ nemu tubu-udanelaŋ?” \p \v 14 Kaŋ Jesudi Pailat’walaŋ medeŋiŋ-kabe undugoŋ nemu tubu-udanemimbune adi boho kisaŋ tuguk. \s1 Pailatdi Jesu koloŋdabek foloŋ ukambiyatdok yodapmaguk \r (Mak 15:6-15; Luk 23:13-25; Jon 18:38–19:16) \p \v 15 Gulet indigoŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ nai foloŋ Judahidi me yot fafaŋeniŋneŋ hakagiŋ me niŋ wou yoyagiŋ kaŋ Pailatdi nadidapmaaŋ niŋkulune fooŋ uluguk. \v 16 Ala nai uŋaniŋ me mik molo hinek wou Balabas adiyeŋ yot fafaŋeniŋneŋ hakuk. \v 17 Unduŋ doktiŋa metam hogohogok buŋa bopnegiŋ kaŋ Pailatdi yeninadiguk, “Nedigoŋ niŋkule fooŋ wek nadiiŋ? Balabasbe, be Jesu wou noli Kilisto yoiŋ adi?” \p \v 18 Pailatdi Judahi me wapuhi’walaŋ nadigalikahik agaŋ kaŋ nadiguk. Adi metam feedi Jesu kelegiŋ u yabuŋa Jesudok nadiune tuwot mu tuguk wendoktiŋa Pailat’walaŋ nagi ugiŋ. Pailat adi u agaŋ nadikabeleeŋ yeninadi unduŋ tuguk. \p \v 19 Unduŋ tiŋa Pailat adi mede yodapmandapmaŋ kumopop foloŋ itune tamŋiŋdi mede indiŋ kamemimbune uguk, “Du me didimeniŋ wendi’walaŋ medeŋiŋ-kabe nemu tihikaweŋ. Nu kamiŋ aditegoŋ lihineŋat tiŋa welefigita kisaŋ hanadimilat.” \p \v 20 Kaŋ Judahi’walaŋ me wapuhi eŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi adi metam yeniŋgigine tiŋa indiŋ yoneŋ yeniŋgiŋ, “Balabas bikabune wek kaŋ Jesu uut titiŋdok.” \p \v 21 Kaŋ Pailatdi kotigoŋ yeninadiguk, “Meyat lufom ye’walaaniŋ nedigoŋ bikabe wek nadiiŋ?” \p Kaŋ adi yogiŋ, “Balabas.” \p \v 22 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Kaŋ Jesu, wou noli Kilisto niiŋ, adi dediŋ timimbit?” \p Unduŋ yeninadiune adi kikasop tiŋa yogiŋ, “Koloŋdabek foloŋ kumumbek!” \p \v 23 Kaŋ Pailatdi kotigoŋ indiŋ yeninadiguk, “Maŋgoŋ yom hinek tiŋak?” \p Unduŋ yeninadiune gibitaŋ kakaliŋa yogiŋ, “Koloŋdabek foloŋ kumumbek!” \p \v 24 Unduŋ tubune Pailatdi yeniŋkulemait yoŋa tuguk iŋgoŋ tuwot moŋ, toboniŋ mik tubupilatdok undiniŋ totubune moŋ kaŋ ime gilimimbune dauhik foloŋgoŋ uŋgoŋ kohoŋ youtela yeniŋguk, “Me didimeniŋ i utneŋ kaŋ yom nu mu nohonewek. U nemek hidetok gigit bihamulat.” \p \v 25 Unduŋ yenimbune yogiŋ, “Adi’walaŋ kumuŋŋiŋ diniŋ kibikoŋ malabumuŋ u inde tiŋa wapmihiniye inde foloŋ lowaak.” \p \v 26 Unduŋ yogiŋ kaŋ Balabas bikabune uguk, kaŋ yodapmaune Jesu kiyegelep dendemnitdi utubukadakaaŋ koloŋdabek foloŋ utne nagi ugiŋ. \s1 Mikme hekidi Jesu ula nimpekit tigiŋ \r (Mak 15:16-20; Jon 19:2-3) \p \v 27 Unduŋ tiŋa Pailat mikmeŋiyedi nagila fooŋ wooŋ gapman’walaŋ gimbahaŋ gineŋ yowawaliweŋ ugiŋ. Uŋoŋ uune mikme hogohogok buŋa bopnegiŋ. \v 28 Bopneeŋ kelemadiŋa Jesu ne’walaŋ tinahukutŋiŋ u kwihikulimiŋa mapme diniŋ tinahukut giminiŋ tinahukulimiŋgiŋ. \v 29 Eŋ mundendemdi gwaikelemadiŋa mapme kuluŋ welewele tiŋa mebi foloŋ mokomiŋgiŋ. Tiŋa kuyaŋ niŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade mimbune honeeŋ yakuk. Kaŋ hebeŋ gineŋ wooŋ mulelem timiŋa nimpekit tiŋa indiŋ niŋgiŋ, “O Judame heki’walaŋ Mapme! Ganintiloyam!” \p \v 30 Unduŋ niŋa suwambali kuyaŋ mimbune honeyakuk u lomtiŋa wendigoŋ ki foloŋ ukiŋ. \v 31 Nemenemek u timindapmaaŋ tinahukut giminiŋ u kotigoŋ kwihikulimiŋa ne’walaŋ dahidahidi tinahukulimiŋa koloŋdabek foloŋ utne nagi ugiŋ. \s1 Jesu koloŋdabek foloŋ ukambiyakiŋ \r (Mak 15:21-32; Luk 23:26-43; Jon 19:17-27) \p \v 32 Nagila uŋila talipmeŋ me niŋ tubumintagiŋ, wou Saimon, adi Sailini yokwetneŋniŋ. Ala mikme hekidi niŋgigineune Jesu tubulodaaŋ koloŋdabekŋiŋ bemguk. \v 33 Bembune wooŋ kwet wou niŋ Golgata uŋoŋ wosuwagiŋ. (Kwet wou u mebi inde’walaŋ mede foloŋ me mebi kitili). \v 34 Wosuwaaŋ wain ime haguwo buukaaŋ dut miŋobugiŋ u nawek yo miŋgiŋ iŋgoŋ buukaaŋ nakaaŋ wabi tuguk. \p \v 35 Kaŋ wabiŋa koloŋdabek foloŋ ukambiyakiŋ. Ukambiyalune yatu mikme hekidi kat kula dahidahiŋiŋ nehitok daneeŋ moŋgokiŋ. \v 36 Unduŋ tiŋa uŋgoŋ kamadi hakiŋ. \v 37 Eŋ koloŋdabek ki foloŋ mebiŋiŋ indiŋ youla ukiŋ. “Yoŋ adi Jesu, Judahi’walaŋ Mapme.” \p \v 38 Tiŋa undugoŋ kubome lufom maaŋ koloŋdabek foloŋ widihiyambiyakiŋ, noli kohoŋ didimeniŋneŋkade eŋ noli kohoŋ kapmadineŋkade. \v 39 Kaŋ metam kalakapmeeŋ woŋambuŋat tiŋa Jesu kaŋ mebiguguŋ tiŋa indiŋ niŋfokoyagiŋ, \v 40 “Da dibek ale Siloŋyot uyakula helebufa lufomkulitniŋ maaneŋ kotigoŋ makufulawe yoguŋ detiŋa da folooge mu tubulodalaŋ! Be du Bepaŋ’walaŋ mihi biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ koloŋdabek debek mu bikabuŋa folaŋ!” \p \v 41 Kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Yodoko Mede henale tiŋa me wapuhi noli, adi maaŋ mede niŋfoko tiŋa indiŋ yogiŋ, \v 42 “Metam noli kedem yehitubu-lodayauguk iŋgoŋ ne folooŋ i debek ti mu tubulodalak oŋ. Adi Isilaehi indi’walaŋ Mapme biyagoŋ nobu hatiliwek kaŋ koloŋdabek gineniŋ fooŋ buune adi’walaŋkade hogok udapmanim. \v 43 Tiŋa undugoŋ ‘na Bepaŋ mihiŋiŋ’ yoŋa nadisukilitiŋiŋ Bepaŋ’walaŋkade nobu kameune hatiwek kaŋ Bepaŋdi aditok nadimiŋa kedem tubulodaluwek.” \v 44 Me kadakahiyat Jesu dut widihiyambiyakiŋ adi maaŋ undugoŋ Jesu niŋfoko ya tugumuk. \s1 Jesu kumuŋguk \r (Mak 15:33-41; Luk 23:44-49; Jon 19:28-30) \p \v 45 Unduŋ hatimilune mele lekiŋgoŋ tuguk, kaŋ kwet wanakaŋ mambip tubudapmaaŋ halune wooŋ 3 kilok tuguk. \v 46 3 kilok tulune Jesudi gibita kutifiyeeŋ indiŋ yoguk, “Eloi, Eloi, lama sabatani.” U indi’walaŋ mede foloŋ indiŋ, “Bepaŋne, Bepaŋne, maŋgoŋde binabulaŋ?” \p \v 47 Kaŋ metam uŋoŋ yakiŋ heki adi u nadiŋa nolidi indiŋ yogiŋ, “Ilaija kutinilak.” \v 48 Kaŋ me niŋ adi u nadiŋa kiyaneeŋ wooŋ imeŋgwaŋ yage wou “spans”\f + \fr 27:48 \ft “Spans” woŋ adi imeŋgwaŋ maaneŋ yage ikiiŋ diniŋ wou. Ala yage u mateles dabugoŋ kulakulayehi doktiŋa ime gineŋ fulaune ime yage wendok gineŋ sininta tilak.\f* u tiŋa wain ime buukaaŋ gineŋ kupmaune sinintaune tiŋa kusek diki foloŋ ibikilitiŋa tiŋa looŋ Jesudi dundupnawek yoŋa mami foloŋ kameguk. \v 49 Kaŋ me nolidi kamehemiŋa indiŋ yogiŋ, “Du wabiune Ilaijadi biyagoŋ nobu buŋa tubulodau foune kanim ale.” \p \v 50 Unduŋ yayolune Jesu yakawe wapum toŋa kumuŋguk. \v 51 Kumumbune Siloŋyot maaneŋ haule bulubuluyeŋ kakaŋ wodihep tuluguk u wahiŋ dikineŋ tububihila lekiŋgoŋ hinek tawatafooŋ dikineŋ tawadapmaguk. Kaŋ kenim wapum tiŋa kwet mahamulune kawade wapuhi tawa tigiŋ. \v 52 Tiŋa undugoŋ meyotneŋ koŋ mami dilitomtaune metam didimehi nadisukilitihinit koom kumumbu yehiwenegiŋ heki adi kaikaaŋ hakiŋ. \v 53 Ala Jesu ne kaikaaŋ pilali talitimeŋ tiyembune koŋ u biyabuŋa pilali Jesu dut Jelusalem uŋoŋ loune meeniŋ feedi yabugiŋ. \p \v 54 Kaŋ mikme heki tiŋa talitimeŋhik Jesu kamadi yakiŋ heki adi kenim eŋ nemenemek noli hogohogok u mintaune kaŋ muntaaŋ yogiŋ, “Biyagoŋ hinek, me ya Bepaŋ mihiŋiŋ.” \p \v 55 Jesu ukiŋ uŋaniŋ tamwoi fee adi kabe-kweetniŋgoŋ gwaŋ yali nemenemek mintaguk u kagiŋ. Tam heki woŋ adi Jesudi Galili be Judiya kwetneŋ yaulune keleyauŋa tubulodayagiŋ. \v 56 Adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ tamwoi indiŋdi yakiŋ: Maliya Madala yokwetneŋniŋ, eŋ Maliya Jems dut Josep mehik, tiŋa Sebedi mihiŋiyat diniŋ mehik. \s1 Jesu sigiŋ gitnem koŋ gineŋ kamegiŋ \r (Mak 15:42-47; Luk 23:50-56; Jon 19:38-42) \p \v 57 Alimatiya yokwetneŋniŋ me niŋ muneeŋ bomboŋnit wou Josep, adi maaŋ Jesu keleyauŋa Mede Momooŋ nadinadi tuluguk. Ala tebeledalune \v 58 adi wooŋ Pailat Jesu sigiŋ gitnemdok ninadiune Pailatdi mede yodapmaune mikmeŋiyedi sigiŋ gitnem miŋgiŋ. \v 59 Kaŋ Josepdi haule fafau kobulidi tiŋa yauneeŋ bemŋa uguk. \v 60 Wooŋ netok yoŋa kawade gineŋ koŋ wamu-utumbaune hakukneŋ uŋgoŋ wooŋ kameguk. Kameeŋ fooŋ buŋa kawade wapum niŋ siloneune wooŋ koŋ mami teheŋa yatuguk kaŋ mauguk. \v 61 Maliya Madalaniŋ eŋ Maliya noli adi yamaiŋgoŋ uŋgoŋ ila kagumuk. \s1 Mikme hekidi Jesu’walaŋ koŋ mami kadokogiŋ \p \v 62 Heleune Sonda-kwanai haniŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Falisi me heki adi wanakaŋ buŋa bopneeŋ Pailat’walaŋ ugiŋ. Wooŋ niŋgiŋ, \v 63 “Me wapum, indi mede niŋ naditomuŋa bam u ganinim. Me yalaŋ-me u kaipmuŋ hatiŋila indiŋ yoguk, ‘Kumuŋa melenai lufomkulitniŋ tubune kotigoŋ kaikaaŋ pilalaat.’ \p \v 64 “Unduŋ yogukneŋ ala tiyaugene mihiŋiyedi wooŋ sigiŋ gitnem tiŋa wooŋ kamehebiŋa yalaŋ e, agaŋ pilalak yoneeneŋ. Unduŋ doktiŋa mikme yenimbune wooŋ koŋ mami gineŋ uŋgoŋ fafaŋeŋgoŋ kadoko halune melenai lufomkulitniŋ u dapmawaak. Maŋgoŋde, yalaŋ timeniŋ agaŋ hatakneŋ tiyaugene mindaŋ ibo yokamandaneeŋ kaŋ yalaŋ mededi wapum tibaakneŋ, wendoktiŋa nadibediŋa buŋa ganiyam.” \p \v 65 Unduŋ yogiŋ kaŋ Pailatdi yeniŋguk, “Kedem ale mikme i hamulat i yahaŋe wooŋ hidi hide dedidediŋ tiŋa tubukilitine nadiiŋ wendok tuwot tiŋa koŋ mami momooŋgoŋ hinek uhekilitineŋ.” \p \v 66 Unduŋ yenimbune mikme heki yanagila wooŋ koŋ mami tubukilitiŋa nebek niŋdi hogok dilitomfit tibaakneŋ yoŋa fek yeme foloŋ kameeŋ mikme heki uŋgoŋ kamadi hakiŋ. \c 28 \s1 Jesu kotigoŋ kaikaaŋ pilakuk \r (Mak 16:1-8; Luk 24:1-12; Jon 20:1-10) \p \v 1 Sabat nai dapmaune Sonda foloŋ haniŋ timiŋ helehelede Maliya Madalaniŋ eŋ Maliya noli adi Jesu kamegiŋ u kade ugumuk. \v 2 Talipmeŋ ulune kenim gibitaŋ tubune Wapum’walaŋ aŋelo niŋdi kunum gineniŋ fooŋ kawade wapum bom mami foloŋ uhekilitigiŋ u siloneune magineŋ uune kawade foloŋ uŋgoŋ looŋ ikuk. \v 3 Folonamanda yoŋ adi meledi diwe holiholiŋelak dabugoŋ eŋ tinahukutŋiŋ adi fafau niyaniyaŋ hinek. \v 4 Kaŋ mikme koŋ mami kadokooŋ yakiŋ heki adi undiniŋ kaŋ tiguluguluyeeŋ duwaŋ maaŋ nadibubuye tiŋa dabaŋ wele haliugiŋ. \p \v 5 Kaŋ tamyat wosuwaune aŋelodi indiŋ yeniŋguk, “Hidi munta mu tidemek, na agaŋ nadilat. Hidi Jesu koloŋdabek foloŋ ukiŋ u kakaŋdok bamuk. \v 6 Iŋgoŋ adi iŋoŋ mu hatak. Adi koom haniŋguk undugoŋ tiŋa agaŋ pilalak. Ale hidi buŋa kwelikoŋ hogok i kademek. \v 7 Tiŋa pilap hinek wooŋ mihiŋiye indiŋ yenindemek, ‘Jesu agaŋ kaikaaŋ pilalak, tiŋa Galilide timeŋ ulak, ala hidi uŋoŋ wooŋ kaneeŋ.’ Mede agaŋ uŋakoŋ hogok hanilat.” \p \v 8 Unduŋ yenimbu tamyat i udaneeŋ munta maaŋ eŋ nadifo maaŋ tiŋa mihiŋiye gigitmede u yeninde kiyane hogok ugumuk. \v 9 Ulune Jesudi uŋaniŋgoŋ mintayemiŋa yeniŋguk, “Nadifo tidemek.” \p Unduŋ yenimbune adi hebeŋ gineŋ maaŋ hali kayoŋ honeeŋ niutumbagumuk. \v 10 Kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Hidi munta mu tidemek. Wooŋ notneye yenimbune Galili gwaŋ wooŋ nabuneeŋ.” \s1 Mikme heki’walaŋ kahat \p \v 11 Tamyat ulune mikme koŋ mami kadokogiŋ heki adi’walaaniŋ me nolidi kiyaneeŋ wooŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi nemek mintaguk hogohogok wendok kahat tiyemgiŋ. \v 12 Unduŋ tubune Siloŋyot diniŋ talitimeŋ hekidibo Judahi me wapuhi noli hogohogok wanakaŋ yenimbu buŋa bopneeŋ mede yonadi tiŋa mikme heki muneeŋ wapumdi yehituwagiŋ. \v 13 Tiŋa indiŋ yodok yeniŋgiŋ, “‘Timiŋ damo dahakaulene mihiŋiyedi buŋa sigiŋ gitnem kuboneeŋ bemŋa uŋit.’ \v 14 Mede u gapman wapumdi nadiŋa dediŋ tihambekneŋ yoŋa munta mu tineŋ, inde kedem tubukulemanim ale.” \p \v 15 Unduŋ yenimbune mikme heki adi muneeŋ moŋgola mede yeniŋgiŋ wendok tuwot takaliŋa tigiŋ. Unduŋ tubune yalaŋ mede wendi Judahi’walaŋ hautadapmaaŋ hakukdi indidegoŋ hatak. \s1 Jesudi mihiŋiye kweboboe foloŋ mintayemiŋa kwanai-mede yeniŋguk \r (Mak 16:14-18; Luk 24:36-49; Jon 20:19-23) \p \v 16 Kaŋ mihiŋiye 11 adi Jesu ne koom Galili kwetneŋ tuwai niŋ foloŋ loloŋdok yeniŋgukneŋ uŋoŋ logiŋ. \v 17 Looŋ Jesu uŋgoŋ kahila moŋ kaŋ maaŋ hali mulelem timiŋa niutumbagiŋ. Iŋgoŋ noli kabeyeŋ welelufom tigiŋ. \p \v 18 Kaŋ Jesudi yehitubu-dulaaŋ yali indiŋ yeniŋguk, “Bepaŋdi saŋiniŋ hogohogok kunum diniŋ be kwet diniŋ u nutok namdapmaguk. \v 19 Unduŋ doktiŋa hidi kwetkwet indigoŋ tuwot udapmaaŋ metam hogohogok Mede Momooŋ yenindapmaune nadiŋa nu’walaŋ kayoŋbopneye mintadapmaneeŋ, tiŋa Baŋ, Mihi eŋ Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ wou gineŋ yehitomboyoula Imeyout tiyemneeŋ. \v 20 Eŋ mede hogohogok hanindidimegut u yenindidimeune takalidapmaneeŋ. Tiŋa indiŋ hanimbe nadineŋ. Nu helemahelemaŋ hidut hatitawene kwet diniŋ nai dapmawaak.”