\id JHN - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h Jon \toc1 Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Jondi youkuk \toc2 Jon \toc3 Jon \mt1 Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Jondi youkuk \imt1 Yodakale Mede \ip Jon adi Jesu’walaŋ Mede Momooŋ youlene tububihila indiŋ yoguk. Jesu adi Bepaŋ’walaŋ Mede hatihatinit. Ala adi mebineŋ tububihila Bepaŋ iŋgoŋ hatiguk. Jesu adi Bepaŋ’walaŋ Maŋiŋ Mede hatiŋila Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ nemenemek hogohogok kunum gineŋ be kwetfoloŋ hakiiŋ tubumintaguk. Iŋgoŋ e’ kwetfoloŋ metam ne’walaŋ namandapŋiye indi kadakaaŋ liwe titindok tinene nibune tuwot mu tuguk, kaŋ kunum gineŋ Bepaŋ eŋ Munabuli hatigukdi meeniŋ indi’walaŋ folonamandap gineŋ mintaaŋ meeniŋ indi’walaŋ baŋamneŋ ipilat tiŋa hatiguk. Pepa i youkuk woŋadi Jesu adi kwetfoloŋme indi’walaŋ Tubulodanik hinek kuyoŋ agaŋ Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ hinek, ala metamdi mede i yokunali Jesu nadisukilitimineeŋ adi yadi hatihati fafaŋeniŋ kahileeŋ kunumdok gigit tineeŋ. Unduŋ nadiŋa youkuk. \ip Kwetfoloŋ metamdi Jesu adi Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ unduŋ nadisukilitidok Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kunumneniŋ kudi wapuhi tuluguk. Kaŋ metam nolidi u kaŋ Jesu nadisukilitimiŋgiŋ eŋ nolidi welekwambuŋ tigiŋ (Fiye 13-17). Tiŋa agaŋ meeniŋ nediyeŋ Jesudok welekwambuŋ tigiŋdi Jesu mede gineŋ kameeŋ utubukada-tauuyeŋ koloŋdabek foloŋ ulukumuŋa wenefulagiŋ. Kaŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋdi tubukaikaune pilali kwetfoloŋ muniniŋ kabe hatiŋila mihiŋiye mintahebi tiyemiŋa nadisukilitihik tubukilitiyemiŋa kunum gineŋ kotigoŋ udaneeŋ loguk. Agaŋ kefifile tam niŋ’walaŋ mede kahat fek [ ] indiniŋ maaneŋ youliŋit hatak (Fiye 8.1-11) u Jon ne youkuk be mu youkuk u mintadakale hinek mu tilak. Wondok adi nadinadime nolidi kougoŋ kiyonadi tiiŋ. \ip Jondi momooŋ hinek yodakaleeŋ niniŋguk uye indiŋ. Bepaŋdi Jesu kwetfoloŋ metam inditok siloŋ tobogoŋ tinimiŋa niŋkulune foguk wondiniŋ folooŋ indiŋ hatak. Jesu adi kunum gineŋ uuŋdok Talik, Jesu adi Mede Biyagoŋ, eŋ Jesu adi Hatihati Fafaŋeniŋ. \ip Jon adi meeniŋ indi kunum gineŋ nemek hebihat tilak wondiniŋ mebi didimeniŋgoŋ nadidakaledok nadiŋa inde’walaŋ titiŋnik gineŋ kamekaaŋ yoyout mede fee youtnimguk. U iŋdiŋ. Ime, belet, hauta, dompa yabudoko, dompa, agaŋ wain kwedei, taŋeniŋ eŋ folooŋ gilenit, unduŋ foloŋ kamekaaŋ kunum diniŋ nemek folooŋ hinek u nadidakale-hinakadok youtnimguk. \iot Jon’walaŋ mede diniŋ yohebet \ili 1.1–18 Wele youyout mede \ili 1.19–51 Jon Imeyout Tububihit eŋ Jesudi mihiŋiye timentimeŋ yehiŋeguk \ili 2.1–12.50 Jesudi metam’walaŋ kwanai tuguk \ili 13.1–19.42 Jelusalem eŋ yokwet magimagi yawooŋ kwanai tuguk \ili 20.1–31 Jesu adi Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kaikaaŋ pilali hatiŋa mihiŋiye mintahebi tiyemiŋguk \ili 21.1–24 Mindaŋ hinek Galili imeŋgwaŋ gagayeŋ mintayemiŋa mede yeniŋguk \ili 21.25 Jon ne Jesu’walaŋ Mede Momooŋ pepa gineŋ youkuk wondok yodakaleeŋ yodapmaguk \c 1 \s1 Jesu adi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede \p \v 1 Maŋiŋ Mede adi agaŋ koomkwaha kwetkunum mu mintalune hatitabuŋa hatiguk. Tiŋa Maŋiŋ Mede adi hatihatiŋiŋ Bepaŋ’walaŋkade halune hatiguk. Eŋ Maŋiŋ Mede negoŋ Bepaŋ hatiguk. \v 2 Adi tububihit gineŋgoŋ Bepaŋ dut hatiŋila \v 3 nemenemek adutgoŋ noŋgoŋ yehitubu-mintagumuk. Nemek noli u adi mokit nemu yehitubu-mintaguk. \v 4 Tiŋa adi yadi hatihati molom doktiŋa metam hogohogok hauta tubumintayemguk. \v 5 Kaŋ hauta adi mambip gineŋ hautaune mambipdi hefuladok moŋ tikaŋ wabiguk. \p \v 6-7 Unduŋ mintaune Bepaŋ adi metamdi medeŋiŋ nadiŋa nadisukiliti tubumintadok yoŋa tipilapilaye-meŋiŋ niŋ wou Jon kameune buŋa metam hauta wondiniŋ gigit yenihautaguk. \v 8 Jon ne adi hauta molom moŋ, adi yadi tobo Hauta wondiniŋ gigit u metam yenihautaguk. \v 9 Hauta woŋ adi folooŋ hinekdi metam hogohogok hautanimilak. Adi yadi kwetfoloŋ mintaguk. \p \v 10 Tiŋa Maŋiŋ Mede negoŋ kwet kunum yehitubu-mintaguk ala adi kwetfoloŋ iŋoŋ hatiguk, iŋgoŋ metamdi mu kadakalegiŋ. \v 11 Eŋ ne yolikwelineŋ uune metamdi mu kahilegiŋ. \v 12 Kaŋ nolidigoŋ kahileeŋ nadisukilitimiŋgiŋ, doktiŋa Bepaŋ’walaŋ wapmihi mintadok yenindapmaguk. \v 13 Unduŋ doktiŋa adi kwetfoloŋ metam’walaŋ wapmihi moŋ, be kwetfoloŋ metam nehi’walaŋ nadinadihik gineŋ mu mintagiŋ, adi yadi Bepaŋ ne’walaŋ kohokudi doktiŋa Bepaŋ negoŋ Behik hatilak. \p \v 14 Maŋiŋ Mede adi mehinek mintaaŋ indi lekiŋgoŋnik gineŋ Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ eŋ mede biyagoŋnit hatiguk. Kaŋ indi Bepaŋ’walaŋ Mihiŋiŋ kubugoŋ hinek yoŋa wougigit eŋ holiholiŋe miŋguk u miŋgoŋ kagumun. \p \v 15 Jondi aditok yoŋa indiŋ yohautaguk, “Nu me yendegoŋ indiŋ yogut, ‘Me mindaŋ bulak adi nu mu mintawe koom hatiguk. Adi nu nalakapmeŋ tilak.’” \p \v 16 Indi adi’walaŋ siloŋ tobogoŋ u dapmandapmaŋnit mokit moŋgokumundi moŋgokam. \v 17 Moses adi Yodoko Mede nimguk kaŋ Jesu Kilisto adi siloŋ tobogoŋ mede biyagoŋ nimguk. \v 18 Bepaŋ adi nebek niŋdi nemu hinek kaguk. Mihiŋiŋ kubugoŋ hinek ne’walaŋ hebeŋ gineŋ hatilakdi gigitŋiŋ tiŋa fooŋ yohautaguk. \s1 Jon Imeyout Tububihitdi ne’niŋ mebi yobihikuk \r (Matiyu 3:1-12; Mak 1:7-8; Luk 3:15-17) \p \v 19 Jelusalem uŋoŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi adi Siloŋyot diniŋ talitimeŋhiye eŋ tubuloda mehiye yeniŋkulune Jon’walaŋ wooŋ ninadigiŋ, “Du nedigoŋ hinek?” \p \v 20 Kaŋ Jon adi mebiŋiŋ kamehebi mu tiŋa miŋgilaŋgoŋ indiŋ yenihautaguk, “Nu Kilisto moŋ.” \p \v 21 Unduŋ yenimbune gigine tiŋa ninadigiŋ, “Kaŋ du neeŋ? Du Ilaija be?” \p Ninadigiŋ kaŋ yeniŋguk, “Nu adi moŋ.” \p Unduŋ yenimbu ninadigiŋ, “Kaŋ du Polofetnik be?”\f + \fr 1:21 \ft Mebi indiŋ doktiŋa Polofetnik yogiŋ. Mosesdi koom Yodoko Mede gineŋ indiŋ yeniŋguk, ‘Bepaŋ Wapumhikdi polofetŋiŋ nu napmeguk undiniŋgoŋ kamehambaak.’\f* \p Yobu “Moŋ” yeniŋguk. \p \v 22 Mede u nadiŋa niŋgiŋ, “Unduŋ ale du datok dediŋ yolaŋ u ninimbune wooŋ me wapuhi niniŋkulune bumun u yeninim.” \p \v 23 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ polofet Aisaiyadi mede indiŋ youkuk u yeniŋguk, \q1 “Me niŋ kwet fiileŋ indiŋ kutilak, ‘Wapum’walaŋ talik didimeŋgoŋ imindok.’ \m Mede unduŋ yoguk u nu iŋakoŋ.” \p \v 24 Unduŋ yenimbune nohiye Falisi heki wanaŋ bugiŋdi indiŋ nintogiŋ, \v 25 “Du Kilisto moŋ, be du Ilaija moŋ, tiŋa du Polofet moŋ, iŋgoŋ deti Imeyout kwanai tilaŋ?” \p \v 26 Unduŋ nimbune Jondibo yoguk, “Nu adi ime hinekdi hogok youyemulat iŋgoŋ me niŋ lekiŋgoŋhik gineŋ mintaaŋ hatilak u hidi mu kakiyondaiŋ. \v 27 Adi yadi mindaŋ bulak, nu aindiniŋdi gulalikŋiŋ tagimimbitdok tuwot moŋ.”\f + \fr 1:27 \ft Gilik mede gineŋ indiŋ youkiŋ, “Nu aindiniŋdi kayoŋnamokopŋiŋ diniŋ tawa kwihikulimindok tuwot moŋ.”\f* \p \v 28 Nemenemek u Jondi Imeyout kwanai hautitugukneŋ Jodan ime fukuniŋ Betani uŋoŋ tigiŋ. \s1 Jesu adi Bepaŋ’walaŋ Dompa Mihiniŋ \p \v 29 Unduŋ tigiŋ ala heleune Jondi yali kaune Jesu kweetniŋgoŋ gwaŋ buguk kaŋ yoguk, “Bepaŋ’walaŋ Dompa Mihiniŋ gu bulak oŋ. Adikuyeŋ kwetfoloŋ metam’walaŋ kadakaniŋhik tumolokulaak. \v 30 Nu me wondegoŋ indiŋ haniŋgut, ‘Me mindaŋ bulak adi nu mu mintagutneŋ hatiguk doktiŋa adi nu nalakapmeŋ tilak.’ \v 31 Nu na koom mu nadidakalemiŋgut iŋgoŋ Isilae metam indi daunik gineŋ mintadakaledok yoŋa Imeyout kwanai tububihikut.” \p \v 32 Unduŋ yoŋa netok indiŋ yeniŋguk, “Nu yali kawene Uŋgoniŋ Munabulidi kunum gineniŋ butigili wele tiŋa fooŋ Jesu foloŋ ikuk. \v 33 Nu na hogok me u tuwot mu nadidakalemimbe tugut iŋgoŋ me naniŋkut tuguk adi indiŋ naniŋguk, me niŋ Imeyout timimbaaŋ kaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi adi foloŋ foune kawaaŋ adi kuyeŋ metam Munabulidi youyembaak. \v 34 Nu adi uŋakoŋ kagut doktiŋa mebiŋiŋ indiŋ hanilat, adi Bepaŋ Mihiŋiŋ.” \s1 Mehekidi tububihila Jesu adi Kilisto u kakiyondaaŋ kelegiŋ \p \v 35 Heleune Jon adi mihiŋiyat lufom dut noŋgoŋ yakiŋ \v 36 ala Jesu buŋa uune kaŋ yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ Dompa Mihiniŋ gu kademek.” \p \v 37 Unduŋ yenimbune nadiŋa meyat u Jesu kelegumuk. \v 38 Kaŋ Jesudi udaneeŋ yabuŋa yeniŋguk, “Hidi maŋgoŋ kaliŋ bamuk?” \p Unduŋ yenimbune yogumuk, “Hinale, du yot daŋ itoulaŋ?” \p \v 39 Unduŋ ninadigumuk kaŋ yeniŋguk, “Buŋa kademek.” Mele agaŋ fofoŋ tibe tulune yeniyanagila ugiŋ. Wooŋ kaŋ uŋgoŋ noŋgoŋ ikiŋ. \p \v 40 Meyat Jon’walaŋ mede nadiŋa kelegumuk adi’walaaniŋ niŋ adi wou Endulu, adi Saimon kwayaŋ. \v 41 Kaŋ adi pilap wooŋ dali tubumintaaŋ niŋguk, “Indi Mesiya agaŋ kamut.” (Mesiya adi Gilik mede gineŋ Kilisto yoyagiŋ.) \p \v 42 Unduŋ niŋa Saimon nagila Jesu’walaŋ ugumuk kaŋ Jesudi Saimon kaŋ niŋguk, “Du adi Jon mihiŋiŋ ala wohoge Saimon iŋgoŋ kobuk adi wohoge Sifas ganilat.” (U Gilik mede gineŋ Pita yoyagiŋ, mede mebi ‘kawade hakat’.) \s1 Jesudi tomboyoula me noli maaŋ yabukahileeŋ kutiyeniŋguk \p \v 43 Unduŋ tiŋa ikiŋ ala heleune Jesudi Galilide wene tiulidokooŋ wooŋ Filip tubumintaaŋ niŋguk, “Du buŋa nehikeleweŋ.” \v 44 (Filip tiŋa Endulu eŋ Pita adi Besaidahi.) \p \v 45 Ala Filipdibo wooŋ Nataniyel tubumintaaŋ niŋguk, “Indi me koom Mosesdi Yodoko Mede gineŋ medeŋiŋ youkuk eŋ polofet hekidi maaŋ aditok mede youkiŋ u agaŋ kamun. Adi Josep mihiŋiŋ Jesu, Nasaletniŋ.” \p \v 46 Nataniyeldi mede u nadiune tuwot mu tubune yoguk, “Nasalet uŋoŋ nemek fofooŋ kedembe mintawek.” \p Unduŋ yobu Filipdi niŋguk, “Unda buune noŋgoŋ wooŋ kadim.” \p \v 47 Unduŋ yoŋa ugumuk, wooŋ Nataniyeldi Jesu hakukneŋ tubudulalune Jesudi kaŋ indiŋ yoguk, “Me yoŋ adi Isilae me folooŋ hinek. Weleŋ maaneŋ kadakaniŋ be yalaŋ nemu hatak.” \p \v 48 Unduŋ yobune Nataniyeldibo ninadiguk, “Du deti nadinamulaŋ?” \p Unduŋ ninadiguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Du Filipdi mu wooŋ kutiganiŋak uŋaniŋ bem yooŋneŋ hatune gabuŋat.” \p \v 49 Unduŋ yoguk kaŋ Nataniyeldibo niŋguk, “Hinale, biyagoŋ hinek, du adi Bepaŋ Mihiŋiŋ, Isilaehi’walaŋ mapme.” \p \v 50 Unduŋ nimbune Jesudibo yoguk, “Du bem yooneŋ gabuŋat yoot wendok-kube tiŋa nadisukilitilaŋ? Kudi kobuk mintaŋak i kuyaniŋ-kabe kaŋaŋ. Iŋgoŋ oŋ, kougoŋ adi kudi wapuhi hinek mintatawaak kaŋ yabaaŋ.” \p \v 51 Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat, hidi kunum dilitombune Bepaŋ’walaŋ aŋeloŋiye Me Kobumuŋ’walaŋkade loŋatfoŋat tubune yabuneŋ.” \c 2 \s1 Jesudi kunumneniŋ kudi saŋiniŋnit timentimeŋ hinek tuguk \p \v 1 Helebufa lufom dapmaune Galili kwet wapum Kana yokwetneŋ metam lufomdi kohokukut tubune hinaŋ wapum tigiŋ.\f + \fr 2:1 \ft Judahi’walaŋ titiŋ indiŋ: Adi metam kobutdi kohokukut tubune mindaŋkade hinaŋ wapum tagiŋ.\f* Nai uŋaniŋ Jesu miŋ \v 2 eŋ Jesu tiŋa mihiŋiye adi maaŋ wooŋ nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok yenimbu ugiŋ. \v 3 Wooŋ nanaŋe nanaŋ hatiŋa wain nadapmagiŋ kaŋ Jesu miŋdi yoguk, “Wain agaŋ dapmalak.” \p \v 4 Unduŋ nimbune Jesudi yoguk, “Du nemenemek titiŋdok mu nanimbeŋ. Nu’walaŋ nai kougoŋ mintawaak.” \p \v 5 Unduŋ nimbune Jesu miŋdi tipilapilaye-metam indiŋ yeniŋguk, “Hidi Jesudi mede hanimbek wondok tuwot keleŋ tineŋ.” \p \v 6 Nai uŋaniŋ yot uŋoŋ kwetkabot kweheyehi 6 boigiŋ, u Judame heki nehi’walaŋ titiŋhik keleeŋ kohoyoutet titiŋdok yoŋa boiune ikagiŋ. Kwetkabot u kuyahi moŋ, wapuhi hinek.\f + \fr 2:6 \ft Kwetkabot kubugoŋ u kalasin palastik 30 be 40 unduŋdi ugoloune tokowek. Bomboŋgi mede gineŋ 75 be 100 lita yoiŋ.\f* \v 7 Ala Jesudi tipilapilaye-metam yenimbune ime gilaŋa buŋa kwetkabot wapuhi gineŋ utokotaugiŋ. \v 8 Kaŋ yeniŋguk, “Agaŋ ale neeŋ gila wooŋ me hinamuni kadokolak mimbune naaŋ kawek.” \p Unduŋ yenimbune ime wain mintaguk u gila wooŋ mimbune \v 9 naaŋ wain deŋaniŋ buguk u mu nadiguk. Tipilapilaye metam heki adi agaŋ nadigiŋ iŋgoŋ adi mu nadiguk doktiŋa me kohokukut tuguk u kutinimbu buune niŋguk, \v 10 “Me hinamuni tiiŋ adi metam timeŋ wain kobahi yembu naaŋ kabe-nadibubuyeune mindaŋ wain hogohi yemiiŋ kaŋ naiŋ, iŋgoŋ du deti wain fofooŋ i kamehebi hali kobugoŋ ti bulaŋ.” \p \v 11 Jesu adi Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi miŋgoŋ tububihila tubune mintadakaleguk. Kudi i yokwet wapum Kana, Galili kwetneŋ uŋoŋ tuguk. Nai uŋaniŋ saŋiniŋŋiŋ miŋgoŋ mintaune mihiŋiyedi kaŋ nadisukilitimiŋgiŋ. \p \v 12 Unduŋ tiŋa Jesu adi miŋ kwayaŋiye eŋ mihiŋiye dut Kafanaumde wooŋ helebufa noli uŋgoŋ hatigiŋ. \s1 Kigili mede youkudip gineŋ hakuk u folooŋ Jesudi tubumintaguk \r (Matiyu 21:12-13; Mak 11:15-18; Luk 19:45-46) \p \v 13 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ hinamuni\f + \fr 2:13 \ft Hinamuni u bomboŋgi mede gineŋ Pasova yoyagiŋ.\f* titiŋdok nai dulaune Jesu adi maaŋ Jelusalemde loguk. \v 14 Looŋ kaune Siloŋyot diniŋ hamuhe gineŋ metamdi makau, eŋ dompa, eŋ butigili heki boiŋa kibikibi tigiŋ kaŋ metam noli kweetniŋ bugiŋdi muneeŋhik moŋgola falik foloŋ boiŋa tubudidimeeŋ Judahi’walaŋ muneeŋ begiŋ.\f + \fr 2:14 \ft Metam Bepaŋ’walaŋ feknit mokit heki’walaŋ muneeŋ adi kadakaniŋnit yoyagiŋ doktiŋa Siloŋyotneŋ moŋgo fofoŋdok kamehep hatiguk. Unduŋ doktiŋa adi’walaŋ muneeŋ moŋgola buŋa tubudidimeeŋ Judahi’walaŋ muneeŋ beŋa wooŋ Bepaŋdok siloŋ tagiŋ.\f* \v 15 Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesu adi yabuŋa tawa moŋgola bilibet tubune kwadi mintaune woŋgoŋ kale heki widihi yehikeleune fakaŋ fougiŋ. Tiŋa falik heki kwatapene moŋgoloune muneeŋ makwanegiŋ. \v 16 Kaŋ me butigili boiyakiŋ u indiŋ yeniŋguk, “Bomboŋhik moŋgola founeŋ. Batne’walaŋ yoli i kibikibi yot mu titiŋdok.” \p \v 17 Unduŋ yobune mihiŋiye adi Youkudip Mede indiŋ yolak u naditomgiŋ, “Nu yokedok nadiwe uŋgoniŋ tilak doktiŋa uŋgoniŋ undugoŋ hahatdok gigine tilat.” \p \v 18 Jesudi unduŋ tubune Judame heki’walaŋ talitimeŋ hekidibo indiŋ tubu-udaneeŋ niŋgiŋ, “Du unduŋ tilaŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ kudi neeŋ tubune gabuŋa nadine biyagoŋ du kwanai wendegoŋ ganindapmagiŋ unduŋ tibek.” \p \v 19 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ yot i uyakulune nu helebufa lufomkulitniŋ maaneŋ kedem tubupilalaat.” \p \v 20 Yenimbu mede fafaŋeniŋ indiŋ niŋgiŋ, “Wapmuhiniye adi gulet 46 unduŋ kaŋ Siloŋyot i madapmagiŋ iŋgoŋ du melenai lufomkulitniŋ maaneŋ hogok kedembe tubupilalaaŋ yo yolaŋ?” \p \v 21 Jesu adi ne sigiŋ gitnemdok nadiŋa yoguk. \v 22 Ala kougoŋ kumuŋ gineŋ kaikaaŋ pilalu mihiŋiye adi mede u nadidakaleeŋ Youkudip Mede eŋ Jesu ne mede yoguk u nadisukilitigiŋ. \s1 Jesu adi kadapmaŋ molom \p \v 23 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ hinamuni Jelusalem kwetneŋ ha tigiŋ nai uŋaniŋ Jesu adi Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi mebimebi tubune metamdi kaŋ nadisukilitimiŋgiŋ. \v 24 Tiŋa Jesu adi welehik maaneŋ agaŋ yabunadidapmaguk doktiŋa mu nadisukilitiyemguk. \v 25 Nebek niŋdi adi’walaŋ mebihik Jesu ninindok tuwot moŋ. Maŋgoŋde, woŋadi agaŋ ne yabunadidapmaguk. \c 3 \s1 Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ u dediŋ tiŋa kahiledok mede \p \v 1 Falisi heki’walaaniŋ me nohik niŋ hatiluguk wou Nikodimas. Adi Judame heki’walaŋ me talitimeŋ wapum maaŋ hatiluguk. \v 2 Ala heleniŋ timiŋ wooŋ Jesu kaŋ niŋguk, “Hinale, indi mebige agaŋ nadiyam. Nebek niŋdi ne hogok hatiŋa du Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi tilaŋ undiniŋ tuwot mu tibetik, doktiŋa Bepaŋdi hinale gapmeune buguŋ u agaŋ nadiyam.” \p \v 3 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Nu biyagoŋ hinek ganimbe nadiweŋ. Nebek niŋdi mintaminta kobuli mu mintawaak adi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ tuwot mu kahilewaak.” \p \v 4 Yobune Nikodimasdi sukule tiŋa indiŋ yoguk, “Kei! Me agaŋ bedinaditom tiiŋ undihidi dediŋ tiŋa kotigoŋ mehiye welehik maaneŋ fooŋ eyaŋ mintaneŋ?” \p \v 5 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo indiŋ tubu-udanemiŋguk, “Biyagoŋ hinek ganilat. Nebek niŋdi ime eŋ munabuli gineŋ kobuli mu mintawaak adi Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ mu kahilewaak. \v 6 Mede wendiniŋ mebi indiŋ. Kwetfoloŋ me’walaaniŋ mintalak adi yadi meeniŋ. Eŋ Munabuli’walaaniŋ mintalak adi yadi munabuli. \v 7 Nu eyaŋ nabugoŋ kotigoŋ mintaaŋ Hatihati Uŋgoniŋ kahiledok mede ganilat i nadiŋa boho mu tibeŋ. \v 8 Sububadi kaka feditak. Kaŋ du gigilitŋiŋ nadilaŋ, iŋgoŋ deŋandiŋ tububihila bulak be deŋandiŋ wooŋ dapmalak u mu kalaŋ. Metam Munabulidi yehitubu-mintalak adi’walaŋ mebihik undihi kuyoŋ.” \p \v 9 Unduŋ yobune Nikodimasdi indiŋ tubu-udanemiŋguk, “U dediŋ tiŋa unduŋ tibek ou!” \p \v 10 Yobune Jesudi niŋguk, “Du Isilaehi’walaŋ hinale wapum iŋgoŋ deti mu nadidakalelaŋ! \v 11 Biyagoŋ hinek ganilat. Indi nemek kagumun be nadiyam wendiniŋ mede yoyam iŋgoŋ hidi adi nadihaŋinda tiiŋ. \v 12 Hidi nemek kwetfoloŋ diniŋ mede yobene mu nadisukilitiiŋdi dediŋ tiŋa kunum gineŋ nemek hebihat tilak wondok yobene kedem nadisukilitineeŋ? \v 13 Tiŋa nebek niŋdi kunum gineŋ nemu loguk, mokoŋ. Toboniŋ Me Kobumuŋ adi kunum gineniŋ foguk. \p \v 14 “Mosesdi koom kwet fiileŋ uŋoŋ miŋgembet welewele tiŋalooŋ kambiyakuk undugoŋ Me Kobumuŋ adi maaŋ tiŋaloneeŋ. \v 15 Unduŋ tubune nediyeŋ nadisukilitimimbaak adi hatihati dapmandapmaŋnit mokit kahilewaak. \p \v 16 “Bepaŋ adi metam weleŋdi hinek yabukahileguk doktiŋa Mihiŋiŋ kubugoŋ hinek kameu foguk. Adi unduŋ tuguk doktiŋa metam adi nadisukilitimineeŋ hogohogok adi kadaka tiŋa fiit mu tineeŋ, adi tobo hatihati dapmandapmaŋnit mokit kahileneeŋ. \v 17 Unduŋ doktiŋa Bepaŋ adi Mihiŋiŋ kwetfoloŋ iŋoŋ kameu foguk adi metam mede gineŋ yapmeeŋ yehitubu-kadaka titiŋdok mu yoŋa kameu foguk. Adi tobo yehitubu-loda titiŋdok yoŋa kameu foguk. \v 18 Nebek niŋ adi-Mihiŋiŋ nadisukilitimilak aditok adi mede yodapmaŋ nai gineŋ kibikoŋ malabumuŋ hekidok mu nindapmawaak. Eŋ nebek niŋ adi Bepaŋ Mihiŋiŋ mu nadisukilitimimbaak aditok adi kibikoŋdok mede agaŋ yodapmaŋit hatak. Maŋgoŋde, adi yadi Bepaŋ Mihiŋiŋ kubugoŋ hinehinek adi’walaŋ wou mu nadisukilitilak doktiŋa malabumuŋ hekiwaak. \p \v 19 “Kibikoŋ diniŋ mebi adi indiŋ: Bepaŋ’walaŋ hautadi kwetfoloŋ mintaguk iŋgoŋ metam adi titiŋhik hogohi doktiŋa hauta gineŋ uuŋdok lakata tiŋa mambip gineŋ hatidok nadigiŋ. \v 20 Nebek niŋ kadakaniŋ tilak adi hatihatiŋiŋ diniŋ mebi mintadakalewaakneŋ yoŋa hauta kaŋ muntaaŋ tabamiŋ tilak. \v 21 Me nediyeŋ mede biyagoŋ nadiŋa keleeŋ hatibaak adi hauta gineŋ hatibaak. Unduŋ tiŋa titiŋŋiŋdi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede tagimneeŋ hatilak unduŋ mintadakalewaak.” \s1 Jon Imeyout Tububihit dut Jesu’walaŋ mebihik \p \v 22 Unduŋ tiŋa hatiŋa Jesudi mihiŋiye yahaŋeeŋ yokwet biŋa Judiya magimagineŋ ugiŋ, wooŋ adut hatiŋa Imeyout kwanai tigiŋ. \v 23 Adi unduŋ tulune Jon maaŋ undugoŋ Inon, Selimkade uŋoŋ ime fee doktiŋa metam feedi uune Imeyout kwanai tiyemguk. \v 24 (Jon yot fafaŋeniŋneŋ mu kamegiŋneŋ, nai uŋaniŋ kwanai u tuguk.) \p \v 25 Jon mihiŋiye noli adi Judame niŋdut Imeyout tali dediŋ gineŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ namanda foloŋ uŋgoniŋ hatidok wendok siwenegiŋ. \v 26 Siweneeŋ Jon’walaŋ wooŋ yogiŋ, “Hinale, du Jodan ime guŋandiŋ hatibune me niŋ gehitubu-mintaune adi’walaŋ mebi ninindakaleguŋ, adi nai indidegoŋ Imeyout kwanai tubune metam feedi adi’walaŋkade uune Imeyout tiyemulak.” \p \v 27 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jondibo yeniŋguk, “Nebek niŋdi nemenemek ne tuwot mu moŋgotak, Bepaŋdi mimbune kedem moŋgotak. \v 28 Nu koom indiŋ haniŋgut, hidi u agaŋ nadiiŋ. ‘Nu adi Kilisto moŋ, nu adi gigitŋiŋ yohautadok hogok.’ \v 29 Me nediyeŋ tam titiŋdok gigit nimbu hatilak adi tam tubune me neeŋ gebiŋ yalimilak adi nadifo tilak. Nu nadifo undiniŋ agaŋ mintanamulak. \v 30 Adi’walaŋ wougigitdi lowek kaŋ nu’walaŋ fofoŋnit tibek.” \s1 Jon Imeyout Tububihitdi Jesu’walaŋ mebi yodakaleguk \p \v 31 Jondi unduŋ yoŋa indiŋ tomboyoula yeniŋguk, “Me kunum gineniŋ adi yadi loloŋnit hinek tilak kaŋ metam hogohogok adi fofoŋnit tiiŋ. Tiŋa me kwetfoloŋniŋ adi kwetfoloŋ nemenemek mintalak wondok yolak, kaŋ me kunum gineniŋ foguk adi yadi metam hogohogok yalakapmedapmaaŋ loloŋnit hinek tilak.\f + \fr 3:31 \ft ‘Me kunum gineniŋ’ adi Jesu, eŋ ‘me kwetfoloŋniŋ’ adi Jon Imeyout Tububihit.\f* \v 32 Tiŋa adi nemenemek kunum gineŋ kaŋ nadiguk u yolak kaŋ metamdi medeŋiŋ mu nadimiiŋ. \v 33 Kaŋ nebek niŋdi medeŋiŋ nadiŋa nadidahi tilakdi Bepaŋ’walaŋ mede biyagoŋ yoŋa hatilak. \v 34 Bepaŋdi Mihiŋiŋ kameu buguk u Munabuli dapmandapmaŋnit mokit milak doktiŋa Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ uŋakoŋ yolak. \v 35 Tiŋa Beudi Mihiŋiŋdok uŋgoniŋ hinek nadimiŋguk doktiŋa nemenemek hogohogok adi kohoŋ gineŋ mindapmaguk. \v 36 Unduŋ doktiŋa nebek niŋ Mihi nadisukilitimilak adi yadi hatihati dapmadapmaŋnit mokit u agaŋ indidegoŋ kahileeŋ hatilak, eŋ nebek niŋ Mihi medeŋiŋ mu nadiwaak adi yadi hatihati mu kahilewaak, tobo Bepaŋ’walaŋ kwihitadi adut haliwooŋ halaak.” \c 4 \s1 Samaliyaniŋ tamdi Jesu adi wapumŋiŋ u kadakaleguk \p \v 1 Falisi heki adi Jesu’walaŋ kahat indiŋ nadigiŋ. Adi metam fee yahaŋeeŋ Jon kalakapmeeŋ Imeyout kwanai tilak. \v 2 Iŋgoŋ folooŋ hinek adi Jesu ne mu tuluguk, adi mihiŋiyedi youyemagiŋ. \v 3 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi mede u nadiŋa Judiya kwet bikabuŋa Galilide udaneeŋ uguk. \v 4 Unduŋ tiŋa wooŋ Samaliya talik keletawooŋ \v 5 Saika yokwet u Samaliya kwet lekiŋgoŋ hakukneŋ uŋoŋ wosuwaguk. Kwet woŋ adi Jekopdi mihiŋiŋ Josepdok nindapmaguk. \v 6 Ala Jesu adi talik uge uge mele lekiŋgoŋ tubune gweheyeeŋ Jekop’walaŋ Ime Bom gagayeŋ uŋgoŋ ikula tulune \v 7-8 mihiŋiye adi nanaŋe tuwane yokwet maaneŋ ugiŋ. Kaŋ Samaliya tam niŋ adi ime gilene buguk kaŋ Jesudi niŋguk, “Ime neeŋ gitnambu nawit.” \p \v 9 Unduŋ niŋguk kaŋ Samaliya tamdibo niŋguk, “Du Judame kaŋ nu Samaliyaniŋ, iŋgoŋ deti nu ime gikambit yoŋa nanilaŋ?” (Nai uŋaniŋ Judame heki adi Samaliyahi dut not momooŋgoŋ mu tagiŋ.) \p \v 10 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Du Bepaŋ siloŋŋiŋ diniŋ mebi, be me imedok ganilat nu’walaŋ mebine u maaŋ mu nadidakalelaŋ. U nadidakaleluweŋ binek adi dubo naninadiune nubo ime hatihatinit gamuliwit.” \p \v 11 Unduŋ niŋguk kaŋ tamdibo niŋguk, “Wapum, ime bom i fuliŋmamaŋ hinek kaŋ du ime toutge nemoŋ, iŋgoŋ hatihati diniŋ ime mayeŋ gile yolaŋ? \v 12 Ime bom yadi koom Jekop tiŋa mihiŋiye eŋ kale makauŋiye dut nayagiŋ ala inditok nimguk. Ale du Jekop kalakapmeeŋ kedembe ime niŋ tubumintawit yo yolaŋ?” \p \v 13 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Nebek niŋ ime i nawaak adi yadi maŋiŋ kotigoŋ galiwaak, \v 14 eŋ ime nu mimbit adi naaŋ weleŋ maaneŋ ime dawineŋ sila bulak undiniŋ naŋgatnit mokit haliuluwaak. Kaŋ ime wendigoŋ hatihati tubumintamimbaak doktiŋa imedok kotigoŋ mu nadiwaak.” \p \v 15 Unduŋ niŋguk kaŋ tamdibo yoguk, “Wapum, ime u nambu naaŋ kotigoŋ imedok mu nadiluwaat eŋ ime kaliŋ iŋoŋ kotigoŋ mu buluwaat.” \p \v 16 Unduŋ nimbune Jesudibo yoguk, “Wooŋ yohoge niŋa kotigoŋ budemek.” \p \v 17 Nimbune tamdibo yoguk, “Nu yohone moŋ.” \p Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Du yohoge moŋ u biyagoŋ hinek yolaŋ. \v 18 Iŋgoŋ du me yokunathik kohofukuŋ tibiŋtibiŋ tuguŋ, tiŋa me kobuk hatiyamuk adi du’walaŋ yohoge moŋ doktiŋa u biyagoŋ hinek nanilaŋ.” \p \v 19 Unduŋ yobune tamdibo yoguk, “O wapumne, nu kamiŋ gabunadi-dakalelat. Du polofet. \v 20 Ale kedembe nanimbu nadiwit. Koom wapuhiniye adi kweboboe yendok foloŋ bopneeŋ Bepaŋ niutumbadok niniŋgiŋ, iŋgoŋ Judame hidi yadi Jelusalem uŋoŋ bopneeŋ niutumbadok yoiŋ.”\f + \fr 4:20 \ft Kweboboe yoguk u wou Gelasim. Ala ime bom kweboboe hapmeneŋ uŋgoŋ hatuguk.\f* \p \v 21 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Biyagoŋ hinek indiŋ ganilat. Nai niŋ baakneŋ uŋoŋ hidi kweboboe yeŋdok be Jelusalem uŋoŋ bopneeŋ Bepaŋ mu niutumbaneeŋ. \v 22 Tiŋa Samaliyahi hidi mu nadidakaleeŋ niutumbaiŋ iŋgoŋ tutumbatutumba u Judahi indi’walaŋ mintaguk doktiŋa indi agaŋ nadidakaleeŋ niutumbayam. \v 23 Nai niŋ agaŋ dulalak uŋoŋ Bepaŋ’walaŋ kayoŋbopŋiye hinek adi Bepaŋ folooŋ hinek nadidakaleeŋ welehikdigoŋ hinek niutumbaneeŋ. Bepaŋ adi metam undihidok nadiyembune utumba tilak. \v 24 Bepaŋ adi Munabuli doktiŋa metam adi Munabuli’walaŋ saŋiniŋ foloŋ biyagoŋ hinek niutumbayaneeŋ.” \p \v 25 Unduŋ yoguk kaŋ Samaliya tamdibo niŋguk, “Nu Kilisto\f + \fr 4:25 \ft Samaliya tam adi Kilisto eŋ Mesiya yoguk.\f* baak u agaŋ nadilat ale adi buŋa nemenemek hogohogok kedem ninindakalewaak.” \p \v 26 Kaŋ Jesudibo niŋguk, “Mede ganilat nu na iŋakoŋ.” \s1 Samaliyahi metam feedi Jesu nadisukilitimiŋgiŋ \p \v 27 Jesu adi Samaliya tam dut unduŋ ha-yolu mihiŋiye adi udaneeŋ buŋa yabuŋa boho tigiŋ. Tiŋa mihiŋiyedi Jesu “Tam u maŋgoŋdok ninadilaŋ,” be “Dediŋ doktiŋa ninadilaŋ,” unduŋ ninadidok nadibedi tiŋa wabi tigiŋ. \p \v 28 Kaŋ tam u imetoutŋiŋ uŋgoŋ kameeŋ kiyaneeŋ yokwet maaneŋ wooŋ metam indiŋ yeniŋguk, \v 29 “Ai! Hidige! Me i nu nemenemek koom tugut be kobuk tilat hogohogok u nanimbihitak doktiŋa Kilisto uŋakoŋ binek, ale buŋa wooŋ kaneŋ.” \v 30 Unduŋ yobune metamdi yokwet bikabuŋa Jesu kane ugiŋ. \p \v 31 Adi unduŋ tulune Jesu adi mihiŋiyedi nanaŋe neeŋ naweŋ yoŋa niŋgiginegiŋ. \p \v 32 Kaŋ yeniŋguk, “Nu nanaŋene niŋ hatnamulak u hidi mu nadiiŋ.” \p \v 33 Unduŋ yeniŋguk kaŋ mihiŋiye adi nehi uŋgoŋ yonadiŋa yogiŋ, “Nanaŋe nebek neeŋ bidak moŋgola buŋa miŋit.” \p \v 34 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi u nadiŋa yeniŋguk, “Me napmeune fogut adi’walaŋ maŋiŋ tagimneeŋ kwanai titawooŋ tubudapmawaat wendi nanaŋene folooŋ. \v 35 Hidi indiŋ yoiŋ: muyakip lufolufom dapmaune nanaŋe folooŋ mintawaak. Iŋgoŋ nu indiŋ hanilat, dinina gineŋ baigoŋ hinek diwekaneŋ. Nanaŋe adi agaŋ kita tiiŋ.\f + \fr 4:35 \ft Dinina adi kwetfoloŋ metam hogohogokdok kamekaaŋ yolak. Eŋ nanaŋe kita tiiŋ woŋ adi metam Jesu nadisukilitimindok tiiŋ wendok kamekaaŋ yolak.\f* \v 36 Me moŋgoboi tilak adi tuwaŋiŋ agaŋ moŋgotak eŋ nanaŋe folooŋ wendi hatihati fafaŋeniŋdok gigit tibaak. Kaŋ me diniyeti tilak be me moŋgoboi tilak adi wanaŋ nadifo tidemeek.\f + \fr 4:36 \ft Me moŋgoboi tilak adi yadi nebek metam yehitubu-lodaune nadisukiliti tiiŋ wendok kamekaaŋ yolak.\f* \v 37 Doktiŋa mede indiŋ yoiŋ u biyagoŋ, me niŋdi diniyeti tubune me niŋdi moŋgoboi tilak. \v 38 Hidi kwanaimiŋ mu tigiŋ iŋgoŋ nolidi kwanaimiŋ tubune mintagukneŋ wooŋ moŋgo bopnedok yoŋa haniŋkutat.” \p \v 39 Kaŋ Samaliya tamdi yolineŋhi indiŋ yeniŋguk, “Nu nemek tugut be tilat u nanimbihidapmaŋak.” \p Unduŋ yobune Samaliyahi feedi Jesu nadisukilitimiŋgiŋ \v 40 doktiŋa uŋgoŋ hatidok niŋgiŋ kaŋ adut melenai lufom hatiguk. \p \v 41 Uŋoŋ hatiŋa gigitmede yenimbune metam noliyeŋ maaŋ nadisukilitimiŋgiŋ, \v 42 tiŋa tam u niŋgiŋ, “Koom du’walaŋ kahatge doktiŋa nadisukilitigumun, iŋgoŋ kobuk adi inde ne maŋiŋ gineŋ hinek mede foune nadihinakayam. Tiŋa adi biyagoŋ hinek kwetkwet hogohogok metam hatiyam indi’walaŋ Tubulodanik.” \s1 Kiap niŋdi Jesu’walaŋ medeŋiŋ nadisukilitiune mihiŋiŋ kedebaguk \p \v 43 Hele lufom dapmaune Jesu Galilide uguk. \v 44 Tiŋa Jesu ne koom indiŋ yoguk, “Polofet ne yolikwelineŋ adi nintiloloŋ mu tiiŋ.” \v 45 Iŋgoŋ Galili wosuwaune metam adi koom Jelusalem uŋoŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok hinamuni nai foloŋ bopneune Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi mebimebi tubu kagiŋ doktiŋa uŋoŋ uune niutumbagiŋ. \p \v 46 Kaŋ Jesu adi kotigoŋ Kanade uguk. Adi koom yokwet uŋoŋ mede yobune imedi wain mintaguk. Ala uŋoŋ uune kiyap niŋ adi mihiŋiŋ niŋ yagit kisaŋ hinek tiŋa Kafanaum uŋoŋ hakuk. \v 47 Ala adi Jesu Judiya kwet agaŋ bikabuŋa Galili kwetneŋ wosuwaguk nadiŋa wooŋ kaŋ indiŋ ninadiguk, “Mihine kumuŋ tibe tilak ale kedembe wooŋ tubukedebaweŋ?” \p \v 48 Unduŋ ninadiguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Hidi adi nadisukiliti tifit tifit mu tiiŋ. Adi nemek kudi folooŋ u dauhikdigoŋ kaŋ medene nadisukilitinamiiŋ.” \p \v 49 Unduŋ yobune kiyapdibo niŋguk, “Wapum, mihine agaŋ kumumbe tilak ale fiit buune udim.” \p \v 50 Unduŋ nimbune Jesudibo yoguk, “Kedem ale weŋ. Mihige agaŋ kedebaŋak.” \p Unduŋ nimbune me u Jesu medeŋiŋ nadisukilitiŋa udaneeŋ uguk. \v 51 Talipmeŋ ulune tipilapilaye mihiŋiye adi mede tiŋa buŋa tubumintaaŋ niŋgiŋ, “Mihige agaŋ kedebaguk.” \p \v 52 Unduŋ nimbune adibo yeninadiguk, “Maŋgoŋ nai foloŋ kedebaguk?” \p Yeninadiguk kaŋ “Kwe 1 kilok tebele kedebaguk,” niŋgiŋ. \v 53 Kaŋ me u Jesudi nai uŋaniŋgoŋ hinek, “Mihige agaŋ kedebaŋak” niŋguk u naditomguk. Tiŋa ne’walaŋ naŋgat dikiŋiye eŋ adut itougiŋ adi wanaŋ Jesu nadisukilitimiŋgiŋ. \v 54 Jesudi Judiya kwetneŋniŋ udaneeŋ Galili buŋa kudi u tubune nai lufom tuguk. \c 5 \s1 Jesudi me niŋ Betesida imeguŋguŋ gagayeŋ tubukedebaguk \p \v 1 Unduŋ tiŋa hatigene Judame heki’walaŋ gulet wapum niŋ dulaune Jesu adi Jelusalemde loguk. \v 2 Uŋoŋ looŋ yeme niŋ wou Dompa Yeme gagayeŋ uŋoŋ imeguŋguŋ niŋ hatuguk wou Betesida. Ala imeguŋguŋ gagayeŋ walanda kohofukuŋ tigiŋ. \v 3 Ala uŋoŋ metam yagithinit feedi deihakagiŋ. Yagit indihi: dauhik sipmakahi, kayohik kumuhi eŋ foloohik gweheyehi. Undihidi ime mede tobune nadiŋa fofoŋdok woom hakagiŋ \v 4 ala Wapum’walaŋ aŋelo niŋdi nai indigoŋ imeŋgwaŋ gineŋ fooŋ ime utoluguk. Utolune nediyeŋ nadiŋa timeŋ foluguk adi yagitŋiŋ kedebaluguk. \p \v 5 Nai uŋaniŋ me niŋ folooŋ kumuŋ tubu hatibune gulet 38 wondok tuwot tuguk. \v 6 Adi uŋgoŋ deihatu Jesudi wooŋ kaŋ yagit u tihatibu gulet unduŋ dapmalak u agaŋ nadiŋa indiŋ ninadiguk, “Du maaŋbe kedebawe nadilaŋ?” \p \v 7 Unduŋ ninadiune me kada yendi niŋguk, “Wapum, nedi mehinetneyeŋ adi ime mede tobu nadiŋa nanagila ime gineŋ nehifulawek? Moŋ doktiŋa na fowit yo nadilat iŋgoŋ nolidi nalakapmeeŋ foiŋ.” \p \v 8 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Pilali gulupge ulaŋa weŋ.” \v 9 Nimbune nai uŋaniŋgoŋ me u kedebaaŋ pilali gulupŋiŋ ulaŋa uguk. \p \v 10 Bepaŋ’walaŋ kudi u Sabat nai foloŋ tuguk kaŋ Judame heki’walaŋ talitimeŋdi me kedeba tuguk u kaŋ niŋgiŋ, “Kamiŋ adi Sabat kaŋ Yodoko Medenikdi kwanai mu titiŋdok yolak iŋgoŋ du deti gulupge ulaŋa bulaŋ?” \p \v 11 Niŋgiŋ kaŋ adibo yoguk, “Me nehitubu-kedeba tiŋakdi gulupne ulaŋa uuŋdok naniŋak doktiŋa ulaŋa bulat.” \p \v 12 Yoguk kaŋ ninadigiŋ, “Me wou neeŋdi ganimbu tilaŋ?” \p \v 13 Ninadigiŋ iŋgoŋ metam fee yalu Jesu adi baŋamhik gineŋ wooŋ uguk doktiŋa nediyeŋ tubukedebaŋak u mu nadiguk. \p \v 14 Unduŋ tiŋa kougoŋ Jesudi me kedeba tuguk u Siloŋyot wawalineŋ kaŋ niŋguk, “Agaŋ kedebaŋaŋ ala tigene malabumuŋ wapum kotigoŋ mintagambaakneŋ doktiŋa kadakaniŋ kotigoŋ mu tuluwaaŋ.” \p \v 15 Unduŋ nimbune me u Jesu nai uŋaniŋ kadakaleeŋ wooŋ Judame heki’walaŋ talitimeŋ indiŋ yeniŋguk, “Me nehitubu-kedebaŋak wou Jesu.” \v 16 Unduŋ yenimbune kwihita tiŋa Jesu Sabat foloŋ tubukedeba kwanai tilak yoŋa mik timine tigiŋ. \p \v 17 Kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Batne adi kwanai tomboyoutnit tilak doktiŋa nu maaŋ undugoŋ tilat.” \p \v 18 Mede u yenimbune Judame heki’walaŋ talitimeŋ adi nadiŋa agaŋ ulukumuŋdok welehik yout tuguk. U Sabat foloŋ kwanai tuguk wondok hogok moŋ, adi Bepaŋ u ne’niŋ beu hinek yoguk wondoktiŋa Judahi’walaŋ talitimeŋ heki adi nadiune Jesu adi Bepaŋ dut wanawanaŋ tamuk yobune ulukumune yogiŋ. \s1 Jesu adi beudi kwanai titiŋdok saŋiniŋ miŋa nindapmaguk \p \v 19 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi indiŋ tubu-udaneeŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Mihi adi ne nadinadiŋiŋ gineŋ nemenemek hogohogok tuwot mu tibek. Baŋdi tubune kaŋ tilak. Adi dediŋ tilak undugoŋ hinek Mihidi maaŋ tilak. \v 20 Tiŋa Baŋ adi weleŋdi hinek Mihiŋiŋ kahilelak doktiŋa nemenemek ne tilak u Mihiŋiŋ nimbune kadapmalak. Tiŋa nemenemek i kaiŋ hogok moŋ. Kougoŋ wapum hinek tubune hidi kaŋ boho tineeŋ. \v 21 Eŋ Baŋdi me kumuŋ gineniŋ yehitubu-pilali hatihati yemulak undugoŋ hinek Mihidi adi be adi tubupilali hatihati mimbe nadiŋa kedem tibetik. \v 22 Be Baŋdi metam kibikoŋdok mede mu yenindapmalak, kwanai u adi Mihi kohoŋ gineŋ kameguk. \v 23 Unduŋ tubune metam adi Baŋ nintiloiŋ undugoŋ Mihi maaŋ nintiloneeŋ. Unduŋ doktiŋa nebek niŋ Baŋdi Mihi kameu buguk u mu nintilolak adi yadi Baŋ maaŋ mu nintilolak. \p \v 24 “Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ: Nebek niŋdi medene nadidahiŋa me napmeune bugut u nadisukilitimilak adi indidegoŋ hatihati fafaŋeŋ u kahilelak. Tiŋa adi kibikoŋdok gigit mu tiŋa kumuŋ sigilulum timiŋa hatihati fafaŋeŋdok gigit tibaak. \v 25 Tiŋa indiŋ maaŋ nadineŋ: Nai niŋ agaŋ dulalak, uŋaniŋ kumuŋhinitdi Bepaŋ Mihiŋiŋ’walaŋ medeŋiŋ nadiŋa nadidahi tineŋ heki adi hatihati kahileneeŋ. \v 26 U Baŋdi hatihati diniŋ mebi tilak undugoŋ Mihidi hatihati diniŋ mebi titiŋdok yo nindapmaguk. \v 27 Adi Me Kobumuŋ hatilak doktiŋa metam’walaŋ mede yodapmaŋdok saŋiniŋ miŋa nindapmaguk. \v 28 Hidi mede u nadiŋa boho mu tineŋ. Nai niŋ mintawaakneŋ me kumuŋ tigiŋ, meyotneŋ hakiiŋ adi Mihi’walaŋ kutikutiŋiŋ u nadiŋa piladapmaneeŋ. \v 29 Me titiŋ kedem tigiŋ adi hatihati kahilenene pilatneeŋ, eŋ kadakaniŋ tigiŋ adi pilalune kadakaniŋhikdok kibikoŋ yenindapmawaak.” \s1 Jesu beudi biyagoŋ kameu foguk u kwanaiŋiŋ gineŋ mintadakaleguk \p \v 30 “Nu na’walaŋ nadinadine gineŋ kwanai i tuwot mu tibit. Me napmeune bugut adi’walaŋ mede keleeŋ mede yodapmandapmaŋ kwanai tilat. Tiŋa undugoŋ na’walaŋ nadinadine mu takalilat. Moŋ. Me napmeune bugut adi’walaŋ nadinadi takalilat doktiŋa kwanai u didimeŋgoŋ hinek tilat. \v 31 Eŋ nu na mebine yodakalewit adi nadiune folooŋnit mokit tibek. \v 32 Unduŋ doktiŋa me niŋdi mebine kedem yodakalelak. Unduŋ yobune nu me weŋ’walaŋ mede nadiwe folooŋnit tilak. \v 33 Hidi Jon ninadigiŋ kaŋ adi mede biyagoŋ hinek hanindakaleguk. \v 34 Nu kwetfoloŋ meeniŋdi mebine hanindakaledok mu nadiŋa yolat. Adi hide hatihati talik gineŋ yaliŋa hatidok yoŋa hanilat. \v 35 Jon adi kamaŋ dabugoŋ hautaguk kaŋ hidi hautaŋiŋ u nai muniniŋ-kabe kagalikaaŋ hatigiŋ. \v 36 Jon adi nutok mede biyagoŋ yoguk. Kaŋ nemek niŋ maaŋ Jon’walaŋ mede kalakapmeeŋ mebine miŋgoŋ hinek yodakalelak. Woŋ adi Baŋdi kwanaiŋiŋ tubudapmandok naniŋkulu fooŋ kwanaiŋiŋ tibe folooŋ mintaune Baŋdi napmeune fogut u miŋgoŋ mintadakalelak. \v 37 Tiŋa me Baŋ napmeu bugut ne maaŋ mebine yobihitak. Hidi adi’walaŋ maŋiŋ medeŋiŋ mu nadiiŋ be namanda maaŋ mu kaiŋ. \v 38 Tiŋa hidi me kameune buguk adi’walaŋ medeŋiŋ nadihaŋinda tiiŋ doktiŋa medeŋiŋ welehik maaneŋ mu hatak. \v 39 Hidi Youkudip Mede gineŋ hatihati fafaŋeniŋ kamehebigiŋ u kahileneem yoŋa hati kunatnadiiŋ, u nu iŋakoŋ. \v 40 Iŋgoŋ hidi yadi nu’walaŋkade buŋa hatihati kahiledok yo hanilat iŋgoŋ fiit mu nadiiŋ. \p \v 41 “Nu adi kwetfoloŋ metamdi naniutumba titiŋdok mu nadilat. \v 42 Tiŋa hidi Bepaŋ welehikdigoŋ hinek mu kahileiŋ u mebihik agaŋ nadilat. \v 43 Nu adi Baŋ’walaŋ maŋiŋ mede tagimneeŋ fogut iŋgoŋ hidi fiit mu nadinamiiŋ. Iŋgoŋ me niŋ ne nadinadiŋiŋde buŋa haniliwek binek adi nadimiyaneŋ. \v 44 Hidi Bepaŋ’walaŋ youtumba mu nadiŋa kwetfoloŋ me dut kiniutumba titiŋdok hogok nadiiŋ, hidi undihidi deti nadisukilitineŋ? \p \v 45 “Tiŋa hidi indiŋ mu nadineŋ. Nu me Baŋ’walaŋ namanda foloŋ mede gineŋ haniŋkadaka tibaat. Nu adi moŋ. Mosesdi tibaak. Hidi adi’walaŋkade ulolokeneyam yoŋa tibitaŋ tiiŋ doktiŋa ne haniŋkadakawaak. \v 46 Adi nutok mede uŋakoŋ youkuk doktiŋa hidi Moses’walaŋ mede biyagoŋ nadisukilitimine tigiŋ binek nu maaŋ nadisukilitinamaneŋ. \v 47 Iŋgoŋ hidi Moses’walaŋ mede mu nadisukilitiiŋdi nu mede yolat u deti nadisukilitineŋ.” \c 6 \s1 Jesudi nanaŋe kale foloŋ Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi tuguk \r (Matiyu 14:13-21; Mak 6:30-44; Luk 9:10-17) \p \v 1 Hatigene heleniŋ Jesu Galili Imeŋgwaŋ (Taibiliya yoyagiŋ) fokolok loguk. \v 2 Kaŋ metam fee hinekdi yagithinit yehitubu-kedebau kayagiŋ doktiŋa keleeŋ ugiŋ. \v 3 Kaŋ Jesu adi mihiŋiye yahaŋeeŋ kweboboe foloŋ looŋ ikiŋ. \v 4 Nai uŋaniŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok hinamuni titiŋdok nai dulaguk. \p \v 5 Kaŋ Jesu adi ila kaune metam fee hinek bulune yabuŋa Filip niŋguk, “Metam i nanaŋe daŋ tuwayemne naneŋ?” \v 6 Jesu adi kougoŋ dediŋ tibek u agaŋ nadiŋa hogok niŋkamanda tuguk. \p \v 7 Unduŋ ninadiguk kaŋ Filipdibo yoguk, “Metam hogohogok i yemtoidok nadiŋa 200 Kina\f + \fr 6:7 \ft Melenai 200 wondok tuwot bomboŋgi kwanai tiŋa muneeŋ moŋgokagiŋ wendok foloŋ kamekaaŋ yoguk.\f* unduŋdi nanaŋe tuwanim iŋgoŋ wendi tuwot mu tibek.” \p \v 8 Unduŋ yobune Jesu mihiŋiŋ niŋ Saimon Pita kwayaŋ, wou Endulu, adibo yoguk, \v 9 “Mihi niŋ adi belet\f + \fr 6:9 \ft Belet woŋadi bali belet. Diksineli gineŋ mebi kunali nadiweŋ.\f* yawe kohofukuŋ (5) eŋ pisi lufomuk moŋgo buŋak, iŋgoŋ metam hogohogok yendi u naaŋ natokineŋdok tuwot moŋ.” \p \v 10 Unduŋ yobune Jesudi yeniŋguk, “Metam yenimbu kilihikit momooŋ foloŋ fo itneŋ.” Unduŋ yenimbu metam hogohogok kilihikit momooŋ haliugukneŋ uŋgoŋ fooŋ ilaugiŋ. Mewoi hogok diniŋ kunakunathik 5 tausen tuguk. \v 11 Foilaugiŋ kaŋ Jesudi belet tiŋa Bepaŋ niutumbaaŋ wobuŋa metam uŋoŋ ilaugiŋ hogohogok yembu nagiŋ kaŋ pisi maaŋ moŋgola undugoŋ tuguk kaŋ metamdi naaŋ tuwot tigiŋ. \v 12 Kaŋ mihiŋiye yeniŋguk, “Nanaŋe diki ila kadaka tineneŋ doktiŋa moŋgo boineŋ.” \v 13 Unduŋ yenimbune belet yawe kohofukuŋ (5) yemguk diniŋ nadikidiki moŋgola bondibondi 12 kadahitokogiŋ. \p \v 14 Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi u tubune kaŋ metamdi yogiŋ, “O, biyagoŋ hinek me yoŋ adi Polofet kwetfoloŋ fofoŋdok yogiŋ iŋakoŋ.” \v 15 Metamdi unduŋ yoŋa honeeŋ mapmehik kambiyatdok yoŋa tigiŋ. Kaŋ Jesudi u yabukiyondaaŋ momoŋ kweboboe foloŋ ne hogok loguk. \s1 Jesudi Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi ime foloŋ tuguk \r (Matiyu 14:22-27; Mak 6:45-52) \p \v 16 Kwet tebele dalune Jesu mihiŋiye adi kotigoŋ ime magineŋ foŋ \v 17 muwagehik foloŋ looŋ ime meŋeŋa Kafanaumde udaneeŋ une tigiŋ. Iŋgoŋ kwet mambip tubune Jesu adi mu foguk doktiŋa nehi hogok ugiŋ. \v 18 Kiŋ gineniŋ tububihila wooŋ ime lekiŋgoŋ u kunakunat fek 6 kilomita wondok tuwot ulune fifiŋgobut kisaŋ tiŋa ime tubugiyondaguk. \v 19 Unduŋ tubune Jesu adi imetabe foloniŋgoŋ yalitabuŋa muwage tubudulalune mihiŋiye adi kaŋ munta tigiŋ. \v 20 Kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Nagoŋ bulat ale munta mu tineŋ!” \v 21 Unduŋ yenimbune adi nadiŋa nagila muwage foloŋ kameu looŋ ilune nai uŋaniŋgoŋ kwet daŋ une ugiŋneŋ wosuwagiŋ. \s1 Metamdi Jesu lohigiŋ \p \v 22 Metam nanaŋe naaŋ uŋgoŋ deikiŋdi heleune pilali indiŋ yogiŋ, “Kwe muwage kubugoŋ hogok yalu kagumun. U mihiŋiyedi Jesu iŋgoŋ bikabuŋa nehi hogok ugiŋ.” \v 23 Unduŋ ha yolu Taibiliyahi noli adi muwagehik foloŋ buŋa heleŋ nanaŋe nagiŋ uŋgoŋ wosuwagiŋ. \v 24 Kaŋ metamdi Jesu tiŋa mihiŋiye uŋoŋ yolohigiŋ moŋ kaŋ Taibiliyahi’walaŋ muwage foloŋ looŋ Kafanaumde wooŋ uŋoŋbo lohigiŋ. \s1 Jesu adi kunumneniŋ nanaŋe \p \v 25 Metam adi wooŋ Jesu ime fokolok tubumintaaŋ niŋgiŋ, “Hinale, du deniŋ buŋaŋ?” \p \v 26 Ninadigiŋ kaŋ yeniŋguk, “Nu mebihik a nadilat. Hidi Bepaŋ’walaŋ kudi tugut wendoktiŋa mu nolohiiŋ. Hidi adi belet naaŋ tuwot tigiŋ wendoktiŋa nolohiiŋ. \v 27 Hidi nanaŋe kwetfoloŋ liwewaak wendok kwanai hogok mu tiyaneeŋ, adi hatihati fafaŋeŋ diniŋ nanaŋedok kwanaiŋiŋ maaŋ tiyaneeŋ. Baŋ Bepaŋdi Me Kobumuŋdok nadimimbune uŋgoniŋ hinek tilak doktiŋa hidi adi’walaŋkade uune hatihati diniŋ nanaŋe kedem hamuluwaak.” \p \v 28 Unduŋ yeniŋguk kaŋ adibo indiŋ ninadigiŋ, “Indi dediŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ kwanai tinim?” \p \v 29 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ adibo yeniŋguk, “Me niŋkulu buguk adi nadisukilitimineŋ. U adi Bepaŋ’walaŋ kwanai hinek uŋakoŋ.” \p \v 30 Yeniŋguk kaŋ niŋgiŋ, “Unda, du nemek Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi neeŋ tubune kaŋ indi kedem nadisukilitigamnim. \v 31 Koom mamani-papaniye adi kwet fiileŋ mana nagiŋ wendoktiŋa Yodoko Mededi indiŋ yolak, ‘Adi nanaŋe kunum gineniŋ yembu nayagiŋ.’” \p \v 32 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanilat, Mosesdi kunum gineniŋ nanaŋe mamahi-papahiyedok mu yemguk. Kunum gineniŋ nanaŋe folooŋ hinek adi Batnedi hamulak. \v 33 Bepaŋ’walaŋ nanaŋe folooŋ hinek adi kunum gineniŋ fooŋ kwetfoloŋ me hatihati tubumintahamulak.” \p \v 34 Unduŋ yeniŋguk kaŋ niŋgiŋ, “Wapum, nanaŋe u helemahelemaŋ nimbu nayaneem.” \p \v 35 Niŋgiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Hatihati diniŋ nanaŋe adi nu. Unduŋ doktiŋa nebek niŋ nu’walaŋkade buluwaak adi yadi map mu tuluwaak, eŋ nebek niŋdi nu nadisukiliti-namuluwaak adi yadi maŋiŋ mu galiwaak. \v 36 Ale i nadineŋ, hidi nu nabiiŋ iŋgoŋ nabukabeleeŋ mu nadisukilitinamiiŋ. \v 37-38 Nu kunum gineniŋ fooŋ na’walaŋ nadinadine mu keleeŋ kwanai i tilat. Baŋ’walaŋ nadinadi kelelat doktiŋa metam nedigoŋ Baŋdi nutok namulak adi nu’walaŋkade buune sigilulum mu tiyemiluwaat. \v 39 Tiŋa Batne’walaŋ nadinadiŋiŋ adi indiŋ: me nedigoŋ nutok namguk adi fitneeneŋ doktiŋa yabudokooŋ yehibopneeŋ hatigene nai wapum gineŋ wanakaŋ hinek yehitubu-pilalaat. \v 40 Unduŋ doktiŋa Batne adi indiŋ nadilak: me nediyeŋ Mihi nadisukilitimiiŋ adi yadi hatihati fafaŋeŋdok gigit tineeŋ. Kaŋ nu nai wapum gineŋ yehitubu-pilalaat.” \p \v 41 Jesu adi “Nu kunumneniŋ nanaŋe fogut” unduŋ yoguk doktiŋa Judame heki adi nadikadakaaŋ toŋgiyonda tiŋa indiŋ yogiŋ, \v 42 “Me yadi a nadimiyam. Adi Josep mihiŋiŋ. Miŋbeu agaŋ nadiyemam iŋgoŋ dediŋ doktiŋa kunum gineniŋ fogut yolak.” \p \v 43 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Hidi mede wendok nadikadaka mu tineŋ. \v 44 Nebek niŋ adi ne’walaŋ nadinadiŋiŋde nu’walaŋkade tuwot mu bek. Adi Baŋdi tubulodaune kedem bek, kaŋ nai wapum gineŋ tubupilalaat. \v 45 Polofet hekidi mede indiŋ youkiŋ, \q1 ‘Bepaŋ ne metam hogohogok u yenindidimewaak.’ \m Unduŋ doktiŋa nebek niŋ Baŋ’walaŋ mede nadiŋa nadidahi tilak adi nu’walaŋkade bulak. \v 46 Nebek niŋdi Batne nemu kaguk. Bepaŋ’walaaniŋ buguk ne hogok kaguk. \p \v 47-48 “Biyagoŋ hinek hanilat. Nu adi hatihati fafaŋeniŋ diniŋ nanaŋe doktiŋa nebek niŋdi nu nadisukilitinambaak adi hatihati fafaŋeniŋ kahilewaak. \v 49 Koom mamani-papaniyedi mana kwet fiileŋ nagiŋ iŋgoŋ fiit kumuŋ tigiŋ, \v 50 eŋ nanaŋe kunum gineniŋ foguk adi naaŋ kumuŋ mu titiŋdok u nu iŋakoŋ. \v 51 Nanaŋe hatihatinit kunum gineniŋ foguk u nu, ala nebek niŋdi nanaŋe u nawaak adi hatitawooŋ hatibaak. Foloonedi nanaŋe folooŋ tilak u metamdi hatihati tubumintadok hambaat.” \p \v 52 Judahi adi mede u nadiŋa kisaŋ hinek kwihitaaŋ yogiŋ, “Me i ne’walaŋ gomŋiŋ deti nimbune nanim yo yolak?” \p \v 53 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ, hidi Me Kobumuŋ’walaŋ gom naŋgat u mu naneeŋ adi hatihatinit mokit hatineeŋ. \v 54 Nebek niŋ nu’walaŋ gomne eŋ naŋgatne naluwaak adi yadi hatihati fafaŋeŋ kahilewaak, kaŋ nu nai wapum gineŋ tubupilalaat. \v 55 Nu’walaŋ gomne adi nanaŋe hinek eŋ naŋgatne adi ime hinek doktiŋa yolat. \v 56 Unduŋ doktiŋa nebek niŋdi nu’walaŋ gomne eŋ naŋgatne nalak adi yadi nukut hatilak kaŋ nu adut hatilat. \v 57 Me Baŋ hatihati molomdi napmeu fogut doktiŋa nu kaipmuŋ hatilat. Undugoŋ hinek nebek niŋdi gomne eŋ naŋgatne nalak adi yadi kaipmuŋ hatiluwaak. \v 58 Nanaŋe kunum gineniŋ foguk diniŋ mebi indiŋ. Koom mamani-papaniye adi mana nagiŋ iŋgoŋ fiit kumuŋ tigiŋ, eŋ nebek niŋdi nanaŋe i nawaak adi hatihati fafaŋeŋ kahilewaak.” \p \v 59 Jesudi Kafanaum uŋoŋ Judahi’walaŋ bopyotneŋ hatiŋa mede i yenindidimeguk. \s1 Jesu ne’niŋ mede adi munabulinit eŋ hatihatinit \p \v 60 Metam keleyau tagiŋ adi’walahi feedi mede i nadiŋa indiŋ yogiŋ, “Mede i nadine malabumuŋ hinek tilak doktiŋa nediyeŋ nadiwek.” \p \v 61 Mede u yolakata tigiŋ kaŋ Jesudi welehik maaneŋ u kaŋ yeniŋguk, “Hidi mede i nadiune welehik maaneŋ tuwot mube tilak? \v 62 Kaŋ Me Kobumuŋ udaneeŋ kunum gineŋ loune hidi kaŋ dediŋ nadineeŋ! \v 63 Siginikdi kwanai tilak adi hatihatinit mokit. Kaŋ Munabulidi kwanai tilak adi hatihati folooŋ tubumintanimilak. Unduŋ doktiŋa mede i hanilat adi Munabulinit eŋ hatihatinit. \v 64 Iŋgoŋ noli hidi nadisukiliti mu tiiŋ.” (Jesu adi nediyeŋ nadisukiliti mu timineeŋ be memik heki’walaŋ kohohik foloŋ kameneeŋ u agaŋ koom yabukiyondaaŋ nadiguk doktiŋa mede u yeniŋguk.) \v 65 “Unduŋ doktiŋa indiŋ haniŋat, me nedigoŋ niŋ Baŋdi mu tubulodaune adi yadi nu’walaŋkade bubuŋdok tuwot moŋ.” \p \v 66 Mede unduŋ yenimbu metam feedi Jesu keleyawagiŋ adi uŋoŋ hatidok lakata tiŋa sigilulum timiŋa ugiŋ. \p \v 67 Kaŋ Jesudi u yabuŋa mihiŋiye 12 yeninadiguk, “Kaŋ hidi maaŋbe binabuŋa une tiiŋ?” \p \v 68 Unduŋ yoguk kaŋ Saimon Pitadi niŋguk, “Wapum, du dagoŋ hatihati diniŋ mede ninilaŋ kaŋ indi du bigabuŋa neeŋ’walaŋkade unim yoŋa nininadilaŋ? \v 69 Tiŋa indi du Bepaŋ’walaŋ me uŋgoniŋ hinek u agaŋ nadiŋa nadisukilitiyam.” \p \v 70 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ tubu-udaneyemguk, “Me 12 hidi nagoŋ habudakaleeŋ hanagikut iŋgoŋ hidi’walaaniŋ niŋ adi yabap kadakaniŋ.” \v 71 Mede u Judas Kaliotniŋ, Saimon mihiŋiŋdok yoguk. Judas adi Jesu ne mihiŋiŋ niŋ uŋakoŋ iŋgoŋ kougoŋ Jesu memik heki kohohik foloŋ kamewaak doktiŋa yoguk. \c 7 \s1 Jesu ne’niŋ kwayaŋiye adi mu nadisukilitimiŋgiŋ \p \v 1 Jesu adi mede unduŋ yobune Judame heki’walaŋ me wapuhi Judiya kwetneŋ utne yogiŋ doktiŋa adi uŋoŋ mu yauŋa Galili kwetneŋ hogok hatiluguk. \v 2 Judahi’walaŋ Yoholaŋ diniŋ hinamuni nai wapum dulaune \v 3 Jesu kwayaŋiyedi nintifo mede indiŋ niŋgiŋ, “Metam fee Judiya kwetneŋ uneŋ doktiŋa du maaŋ fooŋ kudi iŋoŋ tilaŋ u tubune metamgeyedi kaneŋ. \v 4 Me niŋ adi wou miŋgoŋ mintadakaledok nadiŋa kaŋ adi kwanai kabup mu tilak. Du kwanai unduŋ tilaŋ doktiŋa Judiya kwetneŋ wooŋ mintadakaleeŋ tubune gabuneŋbe?” \v 5 Kwayaŋiye adi mu nadisukilitimiŋgiŋ doktiŋa mede unduŋ niŋgiŋ. \p \v 6 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Hidi nai fifit indigoŋ hinamuni titiŋdok une nadiŋa kedem une tiŋit. Iŋgoŋ nu’walaŋ nai mu dulalak. \v 7 Kwetfoloŋ metam adi hidi habukwihita mu tiiŋ eŋ nu adigili titiŋhik be hatihatihik hogoli u yohautalat doktiŋa nabukwihita tiiŋ. \v 8 Kedem ale hidi hinamunide uneŋ, kaŋ nu adi naine hinek mu dulalak doktiŋa hidut mu wit.” \v 9 Unduŋ yeniŋa Galili kwetneŋ uŋgoŋ hatiguk.\f + \fr 7:9 \ft Metam nolidi mede yendok kiliki niŋ indiŋ binek yonadiiŋ: Jesu adi kougoŋ Jelusalem gwaŋ ne Kilisto yobihilune ulukumuneeŋ wendok nadiŋa mede u yoguk.\f* \s1 Judame talitimeŋ heki adi Jesudi mede yoguk u nadiŋa boho tigiŋ \p \v 10 Unduŋ yenimbu adi timeŋ ugiŋ kaŋ adi mindaŋ kabukabup uguk. \v 11 Kaŋ hinamuni nai tubune Judame heki’walaŋ me wapuhi adi Jesu lohiŋa yogiŋ, “Me u maaŋbe buŋak?” \p \v 12 Unduŋ yobune metam feedi lekiŋgoŋhik gineŋ aditok mede kiyonadi tigiŋ, tiŋa nolidi yogiŋ, “Adi yadi me momooŋ,” eŋ nolidi yogiŋ, “Moŋ, adi yadi metam nadinadihik tubugiyonda tilak.” \v 13 Unduŋ yohakene adi’walaaniŋ nebek niŋdi Judahi talitimeŋ heki namandahik gineŋ Jesudok mede yodok munta tiŋa wabi tigiŋ. \p \v 14 Jesu adi kabukabup hatitawooŋ hinamuni nai lekiŋgoŋ tulune Siloŋyot walanda foloŋ looŋ metam yenindidimeguk. \v 15 Kaŋ Judame talitimeŋ heki adi kaŋ boho tiŋa yogiŋ, “Me i indut nadinadi yotneŋ nemu foguk iŋgoŋ deti buŋa Bepaŋ’walaŋ mede mebi hinek utawaŋ yolak.” \p \v 16 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Nu mede yohauta tilat u na’walaŋ kwanai mu tilat. Me napmeune bugut adi’walaŋ kwanai tilat. \v 17 Nebek niŋdi Bepaŋ’walaŋ mede nadilak adi mede yolat u Bepaŋ’walaaniŋ be na’walaaniŋ mintalak u kedem nadidakalewek. \v 18 Nebek niŋ ne’walaŋ nadinadi gineŋ be ne’walaŋ saŋiniŋ gineŋ kwanai tilak adi ne’walaŋ wougigit mintawekdok tilak. Eŋ niŋ adi kwanai molomdok youtumba mintadok kwanai tilak adi me didimeniŋ. Mede biyagoŋ hogok yolak. \v 19 Moses adi Yodoko Mede haniŋguk iŋgoŋ hidi’walaaniŋ niŋdi nemu kelelak. Kaŋ hidi maŋgoŋde nulukumune tiiŋ?” \p \v 20 Unduŋ yoguk kaŋ metamdibo yogiŋ, “Nediyeŋ gulukumumbe tilak? Yabapdi be fogambu mede unduŋ yobubuyelaŋ.” \p \v 21 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Nu Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi Sabat foloŋ tibe kaŋ yonadibedi tiiŋ.\f + \fr 7:21 \ft Mede folooŋ u \xt Jon 5:8-10\ft gineŋ hatak.\f* \v 22 Hidi mihihiye’walaŋ sigihik gitnem diki foloŋ fek tiyemiiŋ u adi Mosesdi mu tububihikuk. U adi koom Bepaŋdi Abalaham heki yenimbune tububihila tigiŋ. Iŋgoŋ hidi Mosesdi nimiŋak yoŋa Sabat foloŋ maaŋ tiiŋ. \v 23 Unduŋ doktiŋa hidi Moses’walaŋ Yodoko Mede lahulu folooŋnit mokit tibaakneŋ yoŋa Sabat foloŋ mihihiye’walaŋ sigihik gineŋ fek tiiŋ iŋgoŋ Sabat foloŋ me niŋ tubukedebagut kaŋ maŋgoŋde kwihita tinamiiŋ? \v 24 Hidi mede yone kaŋ dauhikdi hogok mu kaŋ yoyaneeŋ. Mede mebi nadidakale hinek tiŋa yoyaneeŋ.” \s1 Metamdi Jesudok welelufom timiŋgiŋ \p \v 25 Jelusalemhi metam nolidi Jesu kaŋ yogiŋ, “Me wapuhiniyedi me uutdok yo tiiŋ iŋakoŋ binek? \v 26 Iŋgoŋ deti adi metam bop wapum gineŋ mede miŋgoŋ yali yolak kaŋ me talitimeŋ heki kamehep mu timiiŋ. Be adi Kilisto bidak yoŋa bikabiiŋ? \v 27 Unduŋ iŋgoŋ u maaŋ moŋ. Kilisto baak kaŋ mebiŋiŋ be yolikweli u mu nadidakaleneem, iŋgoŋ me yoŋ adi mintamintaŋiŋ kwet agaŋ nadiyam.” \p \v 28 Siloŋyot walanda foloŋ yaliŋa metam yayenindidimelune nadiŋa mede hamahamap unduŋ yonadigiŋ, kaŋ Jesudi yabunadiŋa indiŋ kutifiyeeŋ yeniŋguk, “Ai! Hidi na be, be mintaminta kwetne u agaŋ nadinamiiŋ. Iŋgoŋ nu adi na nadinadinede mu fogut. Mede biyagoŋ Molom adi napmeu fogut, iŋgoŋ hidi adi mu nadimiiŋ. \v 29 Nu yadi adi’walaaniŋ, tiŋa ne napmeune bugut doktiŋa nu agaŋ nadimilat.” \p \v 30 Unduŋ yenimbune honeeŋ ulukumuŋdok nadigiŋ iŋgoŋ naiŋiŋ mu dulaguk doktiŋa kohohik malabudaune bikabugiŋ. \v 31 Iŋgoŋ metam fee adi nai uŋaniŋ nadisukilitimiŋa yogiŋ, “Kilisto baak adi me yendi Bepaŋ’walaŋ kudi tilak u kalakapmeŋ tibaak bidak? Moŋ. Adi nemenemek hogohogok agaŋ tubudapmalak.” \s1 Judahi adi Jesudi mede yobune mu nadidakalegiŋ \p \v 32 Falisi heki adi metamdi Jesudok mede hamahamap yogiŋ u nadiŋa me Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi yeniŋa wanaŋ mikme yapmeune Jesu nagitne ugiŋ. \v 33 Kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Nu hidut iŋoŋ muniniŋ-kabe hatiŋa me napmeune bugut’walaŋ udaneeŋ waat. \v 34 Kaŋ hidi nu waatneŋ uŋoŋ tuwot mu uneeŋ doktiŋa nolohineeŋ iŋgoŋ mu nehitubu-mintaneeŋ.” \p \v 35 Unduŋ yeniŋguk kaŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “Daŋgoŋ uune indi mu kaneem doktiŋa unduŋ yolak. Notniye noli Gilik kwetneŋ itowiiŋ wooŋ yenindidimewe bidak yolak. \v 36 Adi indiŋ yolak, ‘Indi lohineem iŋgoŋ tuwot mu tubumintaneem be adi waakneŋ indi tuwot mu uneem.’ U mebi dediŋdok yolak?” \s1 Metam feedi Jesu adi polofet eŋ Kilisto u agaŋ kadakalegiŋ \p \v 37 Hinamuni nai wapum dapmandapmande\f + \fr 7:37 \ft Yoholaŋ diniŋ hinamuni adi melenai 7 wondok tuwot tagiŋ. Ala melenai 8 wondok foloŋ nemek wapum hinek tiŋa kudupdelet hedapmaŋ tagiŋ.\f* metam fee bopneune Jesudi pilali yali mede gibitaŋ indiŋ yohautaguk, “Nebek niŋdi imedok nadikaaŋ nu’walaŋkade buŋa ime nawek. \v 38 Adi nu nadisukilitinambek kaŋ Youkudip Mede yolak undugoŋ hinek ime naŋgat mu tilak u weleŋ maaneŋ mintamimbune hatiluwaak.” \p \v 39 Jesu adi Uŋgoniŋ Munabulidok nadiŋa mede u yeniŋguk. Nai uŋaniŋ Jesu kunum hautaŋiŋ gineŋ mu udaneeŋ loguk, doktiŋa metam nadisukilitimiŋgiŋ adi Uŋgoniŋ Munabulidi mu fotokoyemguk. \p \v 40 Metam noli adi mede u nadiŋa Jesudok indiŋ yogiŋ, “Biyagoŋ, adi polofetnik wapum.” \v 41 Eŋ nolidi yogiŋ “adi Kilisto kuyoŋ.” Kuŋgoŋ nolidi yogiŋ “dediŋ tiŋa Kilisto adi Galili kwetneŋ mintawe tiŋak. \v 42 Youkudip Mededi indiŋ yolak. Kilisto adi Dewit’walaŋ yolikwelineŋ Betelehem uŋoŋ mintawaak eŋ adi’walaŋ naŋgat dikiŋiye gineŋ mintawaak.” \v 43 Metam adi Jesudok unduŋ yoŋa nehi uŋgoŋ daneeŋ bop lufom tigiŋ. \v 44 Tiŋa nolidi honeeŋ nagi wooŋ yot fafaŋeniŋneŋ kameŋdok yo nadigiŋ iŋgoŋ nebek niŋdi nemu lodaaŋ honeguk. \p \v 45 Unduŋ tigiŋ kaŋ mikme hekidi udaneeŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Falisi heki’walaŋ uune adi indiŋ yeninadigiŋ, “Hidi maŋgoŋde mu nagila biiŋ?” \p \v 46 Yeninadiune mikme heki adi indiŋ yeniŋgiŋ, “Adi mede yolak u kwetfoloŋ me niŋeŋ yobekdok tuwot moŋ.” \p \v 47 Yobune Falisi me heki adi indiŋ yeniŋtogiŋ, “Be hidi maaŋ wele tubufit tihamuŋak? \v 48 Me wapuhi be Falisi heki indi’walahi nebek adut neeŋbe wooŋ galiŋak? \v 49 Moŋ. Wa me hogohi Yodoko Mede mu nadidakaleiŋ adi hogok. Adi kuyeŋ hamdok gigit tineeŋ oŋ.” \p \v 50 Kaŋ me adi’walaaniŋ niŋ wou Nikodimas adi koom Jesu timiŋ wooŋ kaguk adi indiŋ yeniŋguk, \v 51 “Unda, hidi yoneŋ. Me niŋ adi mebiŋiŋ be kadakaniŋŋiŋ nemu kaŋ nadiŋa mede gineŋ hogok kamefit titiŋdok u Yodoko Mede gineŋ neeŋbe youkiŋ?” \p \v 52 Kaŋ noliŋiyedi yogiŋ, “Unda, du maaŋ Galiliniŋ binek? Youkudip Mede u baigoŋ kunali kaweŋ. Galili kwetneŋniŋ polofet nemu mintawaak.” \s1 Talitimeŋ hekidi Jesu Yodoko Mede gineŋ talamukiŋ \p [ \v 53 Unduŋ tiŋa metam mowoŋa yohite ugiŋ. \c 8 \nb \v 1 kaŋ Jesu adi Oliwa Tuwai foloŋ loguk. \v 2 Ala heleune haniŋ kotigoŋ Siloŋyot walanda foloŋ wooŋ foune metamdi kisaŋ hinek buŋa adi yakukneŋ bopneune foila kotigoŋ Bepaŋ’walaŋ mede yenindidimeguk. \v 3 Bepaŋ’walaŋ mede ila yolune Yodoko Mede hinale tiŋa Falisi heki adi tam niŋ yohoinitdi kefifile tuguk u nagila buŋa metam namandahik gineŋ kameune yakuk.\f + \fr 8:3 \ft Mede yendi Judahi’walaŋ mede gineŋ mebi lufom tilak. Noli agaŋ youliŋit hatak uŋakoŋ. Kaŋ noli adi indiŋ, tamkuyadi me tamŋiŋnit dut hatififile tuguk.\f* \p \v 4 Kameu yalune Jesu niŋgiŋ, “Tam i kefifile tiŋak kaŋ nagila bam. \v 5 Tiŋa Yodoko Medenik gineŋ Mosesdi tam undihi adi kawadedi widihikumuŋ titiŋdok yoguk. Ale du dediŋ nadilaŋ?” \p \v 6 Unduŋ ninadiune Jesudi dediŋ ya yobubuyeune mede gineŋ kameŋdok yoŋa niŋkamanda tigiŋ, iŋgoŋ Jesu adi duwokeneeŋ kohoŋdi kudi kwet gineŋ ha-youkuk. \v 7 Kaŋ uŋgoŋ yali nilu nilu Jesudibo pilali yeniŋguk, “Nebek hidi’walaaniŋ niŋdi kadakaniŋ-kabe nemu tuguk nadiŋa kaŋ kawade timeŋ kedem kula ulune tubulodaaŋ utneŋ.” \p \v 8 Unduŋ yeniŋa kotigoŋ duwokeneeŋ kohoŋdi kwet gineŋ kudi ila youkuk. \v 9 Kaŋ mede u nadiŋa gawadahidi timeŋ tiŋa uune metam kubugoŋ kubugoŋ diliteleeŋ wooŋ udapmagiŋ. Kaŋ tam u Jesu’walaŋ hebeŋ gineŋ ne hogok yalune \v 10 Jesudi pilali kaŋ ninadiguk, “Tam, metam i daŋ wiiŋ? Nebek niŋdi du mede gineŋ gapmeŋdok nemu be hatak?” \p \v 11 Kaŋ tamdibo niŋguk, “O Wapum, nemu hatak.” \p Nimbu yoguk, “Nu maaŋ kibikoŋdok mede mu ganimbit ale kedem weŋ. Wooŋ hatiŋa kadakaniŋ kotigoŋ mu tuluwaaŋ.” ] \s1 Jesu ne adi kwetfoloŋ metam’walaŋ hauta \p \v 12 Unduŋ tiŋa metam bu bopneune Jesudi mede kotigoŋ tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Nu adi kwetfoloŋ memetam’walaŋ hauta, doktiŋa nebek niŋdi nu nehikelewaak adi hatihati diniŋ hauta kahileeŋ mambip gineŋ mu hatiluwaak.” \p \v 13 Unduŋ yoguk kaŋ Falisi hekidibo niŋgiŋ, “I du dagoŋ mebige yodakalelaŋ doktiŋa medege u nadine folooŋnit mokit tilak.” \p \v 14 Yogiŋ kaŋ Jesudi yoguk, “Nu deŋandiniŋ bugut be deŋandiŋ waat u agaŋ nadilat, doktiŋa na mebine yodakalewe folooŋnit mokit mu tilak. Iŋgoŋ hidi adi nu deŋandiniŋ bugut be deŋandiŋ waat u mu nadiiŋ. \v 15 Tiŋa hidi yadi meeniŋ diniŋ mebihik me nadinadi talik foloŋ wahiŋgoŋ yoiŋ, iŋgoŋ nu adi unduŋ mu tilat. \v 16 Nu adi Baŋ napmeune bugut adi nehitubu-lodaune kwanai tilat doktiŋa nu titiŋhik be hatihatihik diniŋ mebi yodakalewe u biyagoŋ yolat tilak. \v 17 Hidi’walaŋ Yodoko Mede gineŋ mede indiŋ youkiŋ doktiŋa yolat, ‘Me lufomdi mede niŋdok kikasop tubune folooŋnit tibetik.’ \v 18 Nu na’walaŋ mebine yodakalelat kaŋ Baŋ napmeune bugut adi maaŋ mebine yodakalelak.” \p \v 19 Unduŋ yeniŋguk kaŋ ninadigiŋ, “Kaŋ baha de?” \p Nimbune yeniŋguk, “Hidi na be, be Batne indi mu nadinimiiŋ. Iŋgoŋ nu nadinamaneŋ binek adi Batne maaŋ kedem nadimiyaneŋ.” \p \v 20 Jesudi Siloŋyot maaneŋ muneeŋ boiboi maliŋ ikiŋneŋ uŋoŋ yali mede u yenindidimeguk. Kaŋ honeeŋ uutdok nai mu dulaguk doktiŋa nebek niŋdi nemu honegiŋ. \s1 Jesu adi kunumneniŋ foguk yobune metam feedi nadisukilitimiŋgiŋ \p \v 21 Mede unduŋ yeniŋa kotigoŋ indiŋ yeniŋguk, “Nu hapmeeŋ waat kaŋ hidi nolohi tineeŋ, iŋgoŋ kadakaniŋhinit hati kumuneeŋ doktiŋa nu waatneŋ tuwot mu uneeŋ.” \p \v 22 Unduŋ yeniŋguk kaŋ Judahidi indiŋ yogiŋ, “Adi dediŋ nadiŋa mede unduŋ yolak? Ne sigiŋ bidak kule yolak.” \p \v 23 Yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Hidi adi kwetfoloŋ iŋahi eŋ nu adi kunumneniŋ fogut. Eŋ hidi kwetfoloŋhi eŋ nu adi kwetfoloŋniŋ moŋ. \v 24 Unduŋ doktiŋa indiŋ hanilat, hidi kadakaniŋhinit hati kumuneeŋ. Nu na iŋakoŋ mebine hanimbe mu nadisukilitiiŋ doktiŋa kadakaniŋhik uŋgoŋ hahambu kumuneeŋ kuyoŋ.” \p \v 25 Unduŋ yeniŋguk kaŋ niŋgiŋ, “Kaŋ du nedigoŋ?” \p Ninadiune yeniŋguk, “Agaŋ koom tububihit gineŋ haniŋgut. \v 26 Tiŋa nu adi hidi’walaŋ titiŋhik diniŋ mede yodapmaŋdok u tuwot boi hatat. Me napmeune bugut adi yadi mede biyagoŋ hinek yolak kaŋ nu maŋiŋ gineŋ nadiŋa kwetfoloŋ iŋoŋ yohautalat.” \p \v 27 Adi mede u Beudok yenimbune mu nadidakalegiŋ. \v 28 Unduŋ doktiŋa Jesudi tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Nu na nadinadine gineŋ kwanai i mu tilat. Baŋdi naniŋdidimeguk uŋakoŋ keleeŋ yolat. Doktiŋa hidi Me Kobumuŋ tiŋa looŋ tebiŋa nai uŋaniŋ mebine nadidakaleneeŋ be mede yolat u maaŋ nadidakaleneeŋ. \v 29 Me napmeu bugut adi nukut hatilak. Adi nemek tugut be tilat u kaune momooŋ tilak doktiŋa mu binabulak.” \p \v 30 Unduŋ yobune metam feedi mede u nadiŋa nadisukilitimiŋgiŋ. \s1 Mede biyagoŋ u nadidakaleeŋ foloknit mokit hatidok \p \v 31 Kaŋ Jesudi Judahi metam nadisukilitimiŋgiŋ u indiŋ yeniŋguk, “Hidi mede hanilat i keleeŋ hatineeŋ adi nu’walaŋ wapmihineye hinek tineeŋ. \v 32 Tiŋa nu’walaŋ mede biyagoŋ u nadidakaleune wendi folok gineniŋ hehifiyalune geyamnit mokit hatineeŋ.” \p \v 33 Unduŋ yenimbune niŋgiŋ, “Indi tipilapilaye kwanai tuwaŋit mokit nemu tugumun. Indi Abalaham me wapum’walaŋ yalakiŋiye, kaŋ du dediŋ doktiŋa folok gineniŋ nihifiyale yolaŋ?” \p \v 34 Yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Metam hogohogok kadakaniŋ tiiŋ adi yadi kadakaniŋ diniŋ tipilapilaye kwanai tiiŋ. \v 35 Tiŋa tipilapilaye-me adi me wapumŋiŋ’walaŋ yolineŋ tomboyoutnit mu hatibetik. Eŋ mihiŋiŋ hinek adi beu’walaŋ yolineŋ helemahelemaŋ hatilak. \v 36 Unduŋ doktiŋa Mihi adi folok gineniŋ hehifiyalune biyagoŋ hinek folok gineŋ mu hatineeŋ. \p \v 37 “Hidi Abalaham’walaŋ yalaki u agaŋ nadilat iŋgoŋ medene mu nadiiŋ doktiŋa nulukumune yoiŋ. \v 38 Nu Batne’walaŋ nemek kanadigut uŋakoŋ yolat kaŋ hidi adi behikdi haniŋguk uŋakoŋ tiiŋ.” \p \v 39 Unduŋ yeniŋguk kaŋ niŋgiŋ, “Indi adi Abalaham’walaŋ wapmihiŋiye.” \p Yobune indiŋ yenintoguk, “Hidi Abalaham’walaŋ wapmihiŋiye yoiŋ iŋgoŋ dediŋ doktiŋa adi’walaŋ titiŋ u mu keleiŋ. \v 40 Adi Bepaŋ’walaŋ kwanai-me nemu ulukumuŋguk. Iŋgoŋ nu adi Bepaŋ’walaŋ mede biyagoŋ hinek nadigut u hanilat, kaŋ hidi nulukumune yoiŋ. \v 41 Hidi adi behikdi tilak uŋakoŋ keleiŋ.” \p Yeniŋguk kaŋ yogiŋ, “Indi betnik mokit hogok mintafit mu tugumun. Indi Betnik adi Bepaŋ kubugoŋ.” \p \v 42 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Nu na nadinadinede mu fogut. Bepaŋdi napmeu fogut doktiŋa hidi Behik Bepaŋ u biyagoŋ binek nadiyaneŋ adi nu not tinamaneŋ. \v 43 Hidi dediŋ tiŋa hatibune medenedi welehik maaneŋ mu folak? Nu mede yolatneŋ magihik momooŋgoŋ mu kameeŋ nadiiŋ doktiŋa uŋakoŋ ya yoiŋ. \p \v 44 “Hidi adi Sadaŋ’walaŋ wapmihi doktiŋa behik’walaŋ nadinadi hogoli keleiŋ. Adi koomkwaha metam yehitubu-kadaka titabugukdi titabulak. Eŋ mede biyagoŋ u sigilulum timiŋguk doktiŋa weleŋ maaneŋ mede biyagoŋ nemu hatak. Adi yalaŋ molom doktiŋa yalaŋ mede yoyo wendi nanaŋe imeŋiŋ tilak. \v 45 Wendoktiŋa mede biyagoŋ hanilat u hidi medene mu nadisukilitinamiiŋ. \v 46 Hidi’walaaniŋ niŋdi kedembe nu kadakaniŋ tugut u nanimbek? U tuwot moŋ, kaŋ dediŋ doktiŋa mede biyagoŋ u hanilat kaŋ medene mu nadisukilitinamiiŋ? \v 47 Niŋ adi Bepaŋdok gigit hatilakdi medeŋiŋ nadilak. Hidi adi’walahi moŋ doktiŋa medeŋiŋ mu nadimiiŋ.” \s1 Abalaham mu mintagukneŋ Jesu adi koomkwaha hatiguk \p \v 48 Mede unduŋ yobu Judahidi indiŋ tubu-udaneeŋ niŋgiŋ, “Mumbe yo kagumun! Du adi Samaliyaniŋ me yabapnit!” \p \v 49 Kaŋ Jesudibo yoguk, “Nu yabapdi welene gineŋ mu hatak. Nu adi Batne niŋa tiloloŋ tilat kaŋ hidi nanintifo tiiŋ. \v 50 Nu na wotnene tiloloŋdok mu yolat. Nu wotnene yohautadok kwanai u me niŋ’walaŋ kaŋ adi mede yodapmaune folooŋnit hinek tilak. \v 51 Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Nebek niŋdi nu’walaŋ mede kame hatilak adi kumuŋ mu tibaak.” \p \v 52 Unduŋ yobu Judahidi pilap hinek indiŋ niŋgiŋ, “Biyagoŋ hinek, da yabapgenit yoyam. Abalaham adi kumuŋ tuguk, eŋ polofet heki adi maaŋ kumuŋgiŋ, iŋgoŋ du nebek niŋdi medege kame hatilak adi kumuŋ mu tibaak yolaŋ. \v 53 Betnik Abalaham eŋ polofet heki adi loloŋhinit hinek iŋgoŋ kumuŋgiŋ. Kaŋ du dediŋ doktiŋa sigige kisaŋ hinek tilolaŋ?” \p \v 54 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesudibo indiŋ yeniŋguk, “Nu na sigine tilowene adi tuwot mu tibek. Batne hatilak, hidi Bepaŋhik yoiŋ, adikuyeŋ nanintilolak. \v 55 Hidi adi mu nadidakalemiiŋ iŋgoŋ nu adi agaŋ nadidakalemiŋa medeŋiŋ kame hatilat doktiŋa adi mu nadimilat yobit adi yalaŋ yoŋa hidi nabugoŋ tibit. \v 56 Tiŋa behik Abalaham adi nu’walaŋ mintaminta nai dulaune kakaŋdok nadifo wapum tiŋa hatiguk. Ala agaŋ folooŋ mintaune kaŋ nadifo tuguk.” \p \v 57 Unduŋ yoguk kaŋ Judame hekidi niŋgiŋ, “Du guletge 50 mu tuguk iŋgoŋ Abalaham deti kaguŋ yo yolaŋ.” \p \v 58 Ninadigiŋ kaŋ yoguk, “Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Abalaham adi mu mintaaŋ hatigukneŋ nu koom hatigutdi hatilat.” \p \v 59 Unduŋ yobune kawade moŋgola utnim yo tubune Jesu Siloŋyotneniŋ wodimaaŋ fouguk. \c 9 \s1 Me dausipmik niŋ’walaŋ kahat \p \v 1 Jesu adi unduŋ tiŋa talipmeŋ wooŋ me niŋ miŋ weleŋ maaneŋ dawi sipmakaŋ mintaguk u kaguk. \v 2 Kaŋ mihiŋiyedi ninadigiŋ, “Hinale, me i kadakaniŋ ne’walaŋdi be, be miŋbeu’walaŋdi tuguk kaŋ dawi sipmakaŋ mintaguk?” \p \v 3 Ninadigiŋ kaŋ adibo yeniŋguk, “U adi nebek niŋ’walaŋ kadakaniŋ doktiŋa mu mintaguk, hogok Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ u me dawi sipmakaŋ’walaŋ hatihatiŋiŋ gineŋ miŋgilaŋgoŋ mintadakaledok yoŋa unduŋ mintaguk. \v 4 Indi hadapmogoŋ me napmeu bugut’walaŋ kwanai tiyaneem. Tigene mambip tubune nebek niŋdi kwanai tuwot mu tibaakneŋ.\f + \fr 9:4 \ft Metam nolidi mede yendok kiliki niŋ indiŋ nadiiŋ: Hadapmogoŋ kwanai tiyaneem adi metam hogohogok kaipmuŋ hatiyam wendok kamekaaŋ yolak. Eŋ mambip tubune Bepaŋ’walaŋ kwanai tuwot mu titiŋdok adi metam hogohogok indi kumuŋa nemenemek tuwot mu titiŋdok wondok kamekaaŋ yolak.\f* \v 5 Nu kwetfoloŋ hatiliwene hautanedi metam kwetkwet hautahamulak.” \p \v 6 Unduŋ yoŋa maluluk kwetfoloŋ suwaaŋ miŋobune dagik tuguk kaŋ uŋakoŋ moŋgola me dausipmik dawi foloŋ hafiyeeŋ indiŋ niŋguk, \v 7 “Wooŋ Siloam imeŋgwaŋ gineŋ namandake youteleŋ.” Siloam u inde’walaŋ mede gineŋ “Niŋkut” yoyam. \p Kaŋ me u wooŋ namanda youtela daudiwediwe tuguk. \v 8 Unduŋ tiŋa udaneeŋ buune metam noliŋiye be nadimiŋ tagiŋ adi u kaŋ yogiŋ, “Me i faŋgoŋfaŋgoŋ kweliŋgoŋ ilaŋa nanaŋedok nayo tilak, u bidak?” \p \v 9 Yoŋa nolidi indiŋ yogiŋ, “Wa negoŋ.” Yogiŋ kaŋ nolidi yogiŋ, “Moŋ, me u adi nabugoŋ diwelak.” \p Kaŋ me weŋ nebo yoguk, “Nu nagoŋ.” \p \v 10 Unduŋ yobune ninadigiŋ, “Kaŋ dediŋ tiŋa du dauge tomuŋak?” \p \v 11 Ninadigiŋ kaŋ adibo yeniŋguk, “Me wou Jesu yoiŋ adi dagik youmiŋobuŋa moŋgola daune foloŋ hafiyeeŋ naniŋkulune wooŋ Siloam imeŋgwaŋ gineŋ namandatne youtelat. Kaŋ nai uŋaniŋgoŋ daune tomuŋak.” \p \v 12 Yeniŋguk kaŋ adibo ninadigiŋ, “Kaŋ me u daŋ hatak?” \p Ninadigiŋ kaŋ “Mu nadilat,” yeniŋguk. \s1 Falisi hekidi me daudiwediwe tuguk diniŋ mebi nadidok kwanai tigiŋ \p \v 13 Unduŋ tiŋa me dawi tombu diwediwe tuguk u nagila Falisi heki’walaŋ ugiŋ. \v 14 Jesudi me u Sabat foloŋ dawi tubutomiŋguk \v 15 doktiŋa Falisi hekidi indiŋ ninadigiŋ, “Du dediŋ tiŋa dauge tombu diwelaŋ?” \p \v 16 Ninadiune yeniŋguk, “Adi dagik moŋgola daune foloŋ hafiyeŋak kaŋ namandatne youtela daudiwediwe tilat.” \p Unduŋ yeniŋguk kaŋ Falisi nolidi yogiŋ, “Me u Yodoko Mede lahula Sabat foloŋ kwanai tilak doktiŋa adi Bepaŋ’walaaniŋ moŋ.” \p Kaŋ nolidi indiŋ yogiŋ, “Me kadakaniŋ titiŋdi kwanai undiniŋ u tuwot mu tibek.” Unduŋ yoŋa nehi uŋgoŋ siwe tigiŋ. \p \v 17 Tiŋa me u kotigoŋ indiŋ ninadigiŋ, “Du me u dauge tubutomuŋak aditok dediŋ nadilaŋ?” \p Ninadigiŋ kaŋ adibo yoguk, “Adi yadi polofet.” \p \v 18 Unduŋ yenimbune Judame talitimeŋ heki adi medeŋiŋ yalaŋ binek yolak yoŋa miŋbeu yenimbune buune indiŋ yeninadigiŋ, \v 19 “I hidi’walaŋ mihihik dausipmakaŋ mintaguk iŋakoŋ be? Kaŋ adi deti daudiwediwe tilak?” \p \v 20 Unduŋ yeninadigiŋ kaŋ miŋbeudibo yogumuk, “Me i indi mihinik dawi sipmakaŋ mintaguk u agaŋ nadiyamut, \v 21 iŋgoŋ dediŋ tiŋa daudiwediwe tilak be neeŋdi tubukedebaŋak u indi mu nadiyamut. Adi agaŋ bedinaditomulak ale ne kedem ninadi kaneŋ.” \p \v 22-23 Judame heki’walaŋ me wapuhidi yofafaŋe indiŋ tigiŋ, “Nebek niŋdi Jesudok Kilisto yobaak adi kayoŋbop gineniŋ yeniŋkelekutdok.” Unduŋ yogiŋ doktiŋa miŋbeu adi munta tiŋa ne niŋkakaŋdok yogumuk. \p \v 24 Unduŋ yogumuk kaŋ me dawi sipmakaŋ mintaguk u kotigoŋ kutinimbu buune niŋgiŋ, “Bepaŋ dawi gineŋ mede biyagoŋ yobeŋ. Indi me i kadakaniŋ titiŋ u agaŋ nadiyam kaŋ du dediŋ nadilaŋ?” \p \v 25 Niŋgiŋ kaŋ adibo yoguk, “Nu me u kadakaniŋ titiŋ be dediŋ u mu nadilat iŋgoŋ nu adi daune sipmakaŋ hatigutdi daudiwediwe tilat u adi agaŋ nadihinakalat.” \p \v 26 Yeniŋguk kaŋ kotigoŋ niŋgigineeŋ indiŋ ninadigiŋ, “Me u maŋgoŋ tiŋa gehitubu-kedebaŋak be dediŋ tigamuŋak kaŋ daudiwediwe tilaŋ?” \p \v 27 Niŋgiŋ kaŋ yeniŋguk, “Nu mede agaŋ haniŋat iŋgoŋ deti nadikabeleeŋ kotigoŋ hanimbit yoŋa naninadiiŋ? Be hidi maaŋ adi’walaŋ mihiŋiye mintane nadiiŋ? Be hidi maaŋ adi’walaŋ mihiŋiye mintane nadiiŋ?” \p \v 28 Unduŋ yenimbu adibo medehaki gibitaŋ niŋa indiŋ nintogiŋ, “Du yadi adi mihiŋiŋ kuyoŋ, eŋ indi adi Moses’walaŋ mihiŋiye. \v 29 Bepaŋ ne Mosesdok mede niŋguk u agaŋ nadiyam iŋgoŋ me i deŋandiŋ mintaaŋ buguk u indi mu nadiyam.” \p \v 30 Niŋgiŋ kaŋ me wondibo yeniŋguk, “Me daune tubutomuŋak adi deŋandiŋ mintaaŋ buguk u mu nadiiŋ doktiŋa nu nadihambe uŋgoniŋ hinek tilak. \v 31 Indi a nadiyam. Bepaŋ adi me kadakaniŋ titiŋ mu yehitubu-lodalak. Me nediyeŋ gikiŋgoŋ timiŋa maŋiŋ tagimneiŋ adi hogok yehitubu-lodalak. \v 32 Kunum kwet tububihit tugukneŋ nebek niŋdi me dausipmik mintaguk undiniŋ nemu tubukedebaguk nadiyam. \v 33 Unduŋ doktiŋa me i Bepaŋ’walaŋkade mu fowe tuguk binek adi kwanai indiniŋ tuwot mu tuluwek.” \p \v 34 Unduŋ yenimbu niŋgiŋ, “Du danile kadakaniŋ gimiŋgimiŋ uŋoŋ dibek mintaguŋdi indi-kube ninindidimewe tilaŋ?” Unduŋ niŋa silone tukukiŋ. \s1 Me daudiwediwe tugukdi Jesu nadisukilitimiŋguk \p \v 35 Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesudi kahat u nadiŋa me daudiwediwe tuguk u tubumintaaŋ indiŋ ninadiguk, “Du Me Kobumuŋ nadisukilitimilaŋbe, be moŋ?” \p \v 36 Ninadiune yoguk, “Wapum, me u neeŋ ale, nanimbune kaŋ kedem nadisukilitimimbit.” \p \v 37 Yobune Jesudi indiŋ niŋguk, “Me u agaŋ kalaŋ eŋ dukut mede yonadi tamut nu iŋakoŋ.” \p \v 38 Yobune adibo niŋguk, “Wapum, nu agaŋ nadisukilitigamulat.” Yoŋa Jesu kayoŋ foloŋ mulelem timiŋa niutumbaguk. \p \v 39 Unduŋ tuguk kaŋ Jesudi metam indiŋ yeniŋguk, “Nu kwetfoloŋ iŋoŋ me mebihik tubudakalewe fogut doktiŋa me dausipmik heki adi daudiwediwe tineeŋ, kaŋ me dauhik kedehi adi dauhik sipmakahi tineeŋ.”\f + \fr 9:39 \ft eeŋ 9:41 Mede kiliki indiŋ: Me nadisukiliti timiiŋ adi welehik diniŋ dawi u tubutomyemulak.\f* \p \v 40 Unduŋ yobu Falisi noli uŋoŋ yakiŋ adi mede u nadiŋa indiŋ niŋgiŋ, “Indi daunik sipmakahi moŋ!” \p \v 41 Yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Hidi dausipmik hatiyaneŋ binek kadakaniŋ mu taneŋ, iŋgoŋ hidi dauhik kedem yoiŋ doktiŋa hidi kadakaniŋhinit.” \c 10 \s1 Dompa kadokome fofooŋ \p \v 1 Tiŋa Jesudi mede noli indiŋ yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ, me dompa heki’walaŋ yeme gineŋ didimeniŋgoŋ mu fooŋ gimbahaŋ muloloŋ looŋ folak adi yadi kubome. \v 2 Eŋ me yeme gineŋ didimeŋgoŋ folak adi yadi dompa yabudoko me. \v 3 Ala me yeme kadokolak adi talik dilitomimbune fooŋ dompaŋiye wohiye kutiyenimbune maŋiŋ mede nadikiyondaaŋ keleeŋ fowiiŋ. \v 4 Maŋiŋ mede agaŋ nadikiyondaiŋ doktiŋa kutiyeniŋa koom uune mindaŋ keleiŋ. \v 5 Dompa heki adi me gitipmuŋ’walaŋ maŋiŋ mede mu nadikiyondaiŋ doktiŋa mede yenimbune momoŋ tinetiŋit.” \v 6 Jesu adi yoyout mede unduŋ yenimbune mu nadidakalegiŋ. \s1 Jesu ne adi dompa kadokome momooŋ \p \v 7 Mede u mu nadidakalegiŋ doktiŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Nu adi dompa heki’walaŋ yeme, \v 8 doktiŋa nu mu mintawe timeŋ mintaaŋ hatigiŋ adi yadi kubo tiŋa fana tigiŋ. Unduŋ tigiŋ doktiŋa dompa hekidi medehik mu nadigiŋ. \v 9 Tiŋa nu adi yeme doktiŋa nebek niŋdi nu’walaŋkade bulak adi kadaka mu tibaak. Adi yadi uŋambuŋat tiŋa nanaŋe duhuduhu momooŋ tubumintalak. \v 10 Kubome adi dompa kuboneeŋ yehitubu-kadakaaŋ widihikumuŋdok hogok yaulak. Iŋgoŋ nu adi dompa heki adi kulemaŋgoŋ hatibune hatihati fafaŋeniŋ tubumintayemdok yoŋa fogut. \p \v 11 “Nu adi dompa kadokome momooŋ. Dompa kadokome momooŋ adi indiniŋ: Adi hatihatiŋiŋ netok mu kahileeŋ dompa hekidok hogok nadilak. \v 12 Tipilapilaye me adi dompa molom moŋ. Unduŋ doktiŋa adi kamo moihi buune yabuŋa ne folooŋdok nadiŋa dompa heki biyabuŋa momoune kamo moihidi fooŋ dompa yehitubu-pupuheneeŋ noli yehisikumuŋa naiŋ. \v 13 Tipilapilaye me adi muneeŋdok hogok nadilak doktiŋa dompadok nadibedi mu tiŋa momoŋ tilak. \v 14-15 Baŋdi nu nadinamulak kaŋ nu Baŋ nadimilat undugoŋ dompaneyedi nu nadinamiiŋ kaŋ nu maaŋ adi nadiyemulat. Nu dompa kadokome momooŋ doktiŋa hatihatine aditok yemulat. \v 16 Tiŋa nu’walaŋ dompa noli gimbahaŋ gineŋ iŋgoŋ mu hatiiŋ u maaŋ yahaŋewe buŋa bopneeŋ medene nadineeŋ. Kaŋ dompadi bop kubugoŋ minta hatibune yabudoko me kubugoŋdi yabudokoluwaak. \p \v 17 “Nu hatihatine biŋa kotigoŋ kahilewaat doktiŋa Me Baŋ adi weleŋdi hinek nabukahile tilak. \v 18 Nebek niŋdi hatihatine u mu nolomtibaak, unduŋ titiŋdok u na nadiŋa tibaat. Hatihatine bibiŋdok be hatihatine tomboyoula hatidok wendok saŋiniŋ hatnamulak. Me Baŋdi unduŋ titiŋdok nanindapmaguk.” \p \v 19 Jesudi mede unduŋ yobune Judahi metam nehi uŋgoŋ siwe tigiŋ. \v 20 Tiŋa metam feedi indiŋ yogiŋ, “Me ya yabapdi fomimbune nadibubuye tiŋa mede undiniŋ yolak ale hidi dediŋ doktiŋa medeŋiŋ nadiiŋ?” \p \v 21 Unduŋ yogiŋ kaŋ metam nolidi indiŋ yogiŋ, “Me yabapnitdi mede indiniŋ kedembe yobek? Tiŋa undugoŋ me yabapnitdi dauhik sipmakahi deti yehitubu-tombek yo yoiŋ?” \s1 Judahidi Jesu mik timiŋgiŋ \p \v 22 Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot kameheune yakuk u kotigoŋ dilitomuŋa kahaŋ tigiŋ diniŋ gulet tuguk.\f + \fr 10:22 \ft Koom mapme kadakaniŋ niŋ hatiguk wou Antaiokas. Adi Judahi’walaŋ Siloŋyot tubukadaka tuguk. Unduŋ tubune Judame heki Siloŋyot kamehep tubu hogok yatuguk. Ala youtewalandaaŋ kotigoŋ dilitomuŋa kahaŋ tigiŋ.\f* \v 23 Nai uŋaniŋ sububa nai tubune Jesu adi Siloŋyot gagayeŋ Solomon’walaŋ walanda yoyagiŋneŋ uŋoŋ uŋambuŋat tubune \v 24 Judame hekidi kelemadi yaliŋa niŋgiŋ, “Du dediŋ doktiŋa mebige kamehebiune welelufom kisaŋ hinek tam. Biyagoŋ hinek, du Kilisto nobu kaŋ didimeŋgoŋ-ku niniliŋ.” \p \v 25 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Nu mede agaŋ koom haniŋgut iŋgoŋ hidi nu mu nadisukilitinamiiŋ. Nu kudi tilat woŋ adi Batne’walaŋ saŋiniŋ foloŋ tibe mebine uŋoŋ mintadakalelak \v 26 iŋgoŋ hidi nu’walaŋ dompa mu hatiiŋ doktiŋa mu nadisukilitinamiiŋ. \v 27 Nu’walaŋ dompaneye adi agaŋ nadiyemulat kaŋ adi maaŋ nu’walaŋ medene nadiŋa nehikeleiŋ \v 28 doktiŋa nu hatihati fafaŋeniŋ yembe kumuliwe mu tineeŋ, moŋ hinek. Tiŋa undugoŋ nebek niŋdi kohone gineniŋ tuwot mu nolommoŋgolaak. \v 29 Baŋ adi nemenemek hogohogok yalakapme-dapmaŋ tilakdi metam u namguk doktiŋa nebek niŋdi Batne’walaŋ kohoŋ gineniŋ tuwot mu kibidali moŋgolaak. \v 30 Eŋ nu tiŋa Baŋ indi kubugoŋ.” \p \v 31 Unduŋ yenimbune Judahi metamdi kotigoŋ kawade moŋgola kula utne tigiŋ kaŋ yeniŋguk, \v 32 “Nu Batnedi nehitubu-lodaune kudi mebimebi momooŋ hogok tibe kaiŋ. Iŋgoŋ hidi kudi deŋak kau kadakaune kawadedi nutne tiiŋ?” \p \v 33 Yenimbune yogiŋ, “Indi nemenemek momooŋ tilaŋ wondoktiŋa mu gutnetam. Du kwetfoloŋ medigoŋ Bepaŋ nintifo tiŋa da Bepaŋ yolaŋ wondoktiŋa gutnetam.” \p \v 34 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Hidi hide’walaŋ Youkudip Mede gineŋ Bepaŋdi indiŋ yoguk kaŋ youkiŋ, \q1 ‘Indiŋ hanilat, “Hidi maaŋ bepaŋ.”’ \m \v 35 Youkudip Mede gineŋ mede hatak u tuwot mu tubufitdok, kaŋ koom Bepaŋdi medeŋiŋ Judahidok yemiŋa nai uŋaniŋgoŋ ‘Hidi maaŋ bepaŋ’ yeniŋguk. \v 36 Unduŋ doktiŋa nu adi Baŋdi nehitubu-dakaleeŋ naniŋkulune kwetfoloŋ iŋoŋ fogut doktiŋa Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ yolat kaŋ hidi dediŋ doktiŋa Bepaŋ nintifo tilat naniiŋ? \v 37 Nu kwanai tilat u kaune Batnedi kwanai namguk nabugoŋ tilat kaŋ hidi kedem nadisukilitinamneŋ. Eŋ moŋ nobu kaŋ, moŋ. \v 38 Be kaune Batnedi tilak nabugoŋ tilat kaŋ medenedok hogok moŋ, adi kudi tilat be kwanai tilat u kadakaleeŋ Baŋdi nukut hatilak be nu Baŋdut hatilat u nadidakaleneŋ.” \p \v 39 Unduŋ yobune kotigoŋ honeeŋ utnim yo tigiŋ kaŋ uŋgoŋ wodimaaŋ uguk. \p \v 40 Jesu adi unduŋ tiŋa momoŋ wooŋ Jodan ime fokolok, Jondi koom Imeyout kwanai hati tugukneŋ uŋgoŋ wooŋ itouguk. \v 41 Kaŋ metam feedi wooŋ kaŋ yogiŋ, “Jon Imeyoutme adi kudi nemu tuguk iŋgoŋ me yendok medeŋiŋ yoguk adi folooŋ mintalak.” \v 42 Unduŋ yoŋa metam fee kwet uŋoŋ ugiŋ adi nadisukilitimiŋgiŋ. \c 11 \s1 Lasalus kumuŋguk \p \v 1 Heleniŋ Betani yokwet uŋoŋ me niŋ wou Lasalus adi yagit wapum tiŋa hakuk. Adi wiwiyat lufom Mata dut Maliya. \v 2 Maliya adi koom ime munduŋ momooŋnitdi Jesu kayoŋ yougomuŋa ki hapmuŋdi tubusilidamiŋguk. \v 3 Lasalus adi yagit wapum tiŋa hakuk doktiŋa wiwiyatdi Jesudok mede indiŋ kamegumuk, “Wapum, noke yagit tiŋa hatak.” \p \v 4 Mede unduŋ kamemimbune Jesu adi nadiŋa yoguk, “Yagit i mintalak adi kumuŋ folooŋ titiŋdok mokoŋ. Woŋadi Bepaŋ mihiŋiŋ’walaŋ mebi mintadakaleune metamdi kudi u kaŋ Bepaŋ nintiloneeŋdok mintalak.” \p \v 5 Jesu adi weleŋdi Lasalus hekiwit yabukahile hinek tuluguk \v 6 iŋgoŋ yagit diniŋ medenai u nadiŋa pilap mu uguk. Adi helebufa lufom uŋgoŋ hatiguk. \v 7 Hatiŋa mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Kotigoŋ Judiya kwetneŋ unim.” \p \v 8 Unduŋ yenimbu mihiŋiyedi niŋgiŋ, “Hinale, sisa-kabe iŋgoŋ metam uŋahidi kawade moŋgola gutne tigiŋ kaŋ dediŋ doktiŋa kotigoŋ uŋoŋ uuŋdok yo yolaŋ?” \p \v 9 Niŋgiŋ kaŋ adibo yeniŋguk, “Hele kubugoŋ maaneŋ nai wapum hatak doktiŋa me niŋ adi hauta gineŋ hati yaulune nemek niŋdi tuwot mu youletik. Adi hauta gineŋ nemek kedem kadakalewetik. \v 10 Eŋ nebek niŋ adi timiŋ hautanit mokit uŋa kedem mauletik.” \v 11 Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Notnik Lasalus adi damo deitak iŋgoŋ nu wooŋ talamsukulewit.” \p \v 12 Yeniŋguk kaŋ mihiŋiye adi indiŋ yogiŋ, “Wapum, damo deitak u agaŋ kedem pilalek ale.” \v 13 Jesu adi kumuŋ tuguk wondok damo deitak yeniŋguk kaŋ mihiŋiye adi damo biyagoŋ binek deitak yo nadigiŋ. \p \v 14 Unduŋ doktiŋa Jesudi miŋgoŋ indiŋ yenindakaleguk, “Lasalus adi agaŋ kumuŋguk, \v 15 kaŋ nu uŋoŋ mu we kumuŋguk doktiŋa hiditok nadifo tilat. U hidi nadisukiliti folooŋ tineŋdok mintaŋak ale wooŋ kanim.” \p \v 16 Unduŋ yoguk kaŋ Tomas (wou niŋ Katap)\f + \fr 11:16 \ft Nehi’walaŋ mede “Didimo” yoyagiŋ. U mebi katap.\f* adi mewoi noli indiŋ yeniŋguk, “Fiit! Indi wanaŋ wooŋ adut noŋgoŋ kumunim.” \s1 Kumuŋ gineniŋ pilapilat eŋ hatihati u Jesu negoŋ \p \v 17 Lasalus agaŋ weneŋ hatibune helebufa lufolufom dapmaune Jesudi Betani wosuwaguk. \v 18 Betani yokwet adi Jelusalem yamaiŋgoŋ \v 19 doktiŋa Judahi metam feedi wooŋ Mata yadeleŋŋit yehitubu-kilitiŋila hakiŋ. \v 20 Kaŋ Matadi Jesu talipmeŋ bulak yobu nadiŋa Maliya yopmaŋ uŋgoŋ bikabuŋa Jesu kawe uguk. \v 21 Wooŋ Jesu kaŋ niŋguk, “Wapum, du iŋgoŋ hale tuguŋ binek adi witne tuwot mu kumumbe tuguk. \v 22 Tiŋa nai indidegoŋ du agaŋ nadigamulat, doktiŋa du nemek niŋdok Bepaŋ ninadiwe tiŋaŋ kaŋ kedem gambetik.” \p \v 23 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Wife kotigoŋ kaikaaŋ pilali hatibaak.” \p \v 24 Niŋguk kaŋ Matadibo yoguk, “Kougoŋ nai wapum foloŋ pilalaak u agaŋ nadilat.” \p \v 25 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Pilapilat tiŋa hatihati u nagoŋ. Ale nebek niŋdi nu nadisukilitinamuŋa kumumbaak adi kumuŋ kabeleeŋ hatibaak, \v 26 eŋ nebek niŋdi kaipmuŋ hatiŋila nadisukilitinambaak adi kumuŋ mu tibaak. Du medene i nadisukilitilaŋ be dediŋ?” \p \v 27 Niŋguk kaŋ Matadibo yoguk, “Eeŋ, Wapum, nu welenedigoŋ hinek du Kilisto, Bepaŋ Mihiŋiŋ kwetfoloŋ iŋoŋ foguŋ u agaŋ nadisukilitilat.” \s1 Lasalus doktiŋa Jesu maaŋ makat kokuk \p \v 28 Mata adi unduŋ yoŋa kotigoŋ yopmande wooŋ Maliya kutinimbu buune mede hamahamap gineŋ indiŋ niŋguk, “Hinale buŋa hali wooŋ kaweŋ ganilak.” \v 29 Unduŋ nimbune Maliya adi mede u nadiŋa pilap hinek kawene uguk. \p \v 30 Jesu adi yokwet maaneŋ mu fooŋ Matadut mede yonadi tugumukneŋ uŋgoŋ yali mede kameguk. \v 31 Kaŋ Maliya adi pilap hinek pilali uune Judahi metam adigut yehitubu-kilitiŋa hakiŋ adi u kaŋ wiwi sitŋiŋ gineŋ binek wooŋ makat kole ulak yo kelegiŋ. \p \v 32 Kaŋ Maliya adi pilap hinek wooŋ Jesu hakukneŋ wosuwaaŋ kayoŋ foloŋ maaŋ haliŋa niŋguk, “Wapum, du iŋgoŋ hale tuguŋ binek adi witne tuwot mu kumumbe tuguk.” \p \v 33 Unduŋ niŋa kolune Juda metam noŋgoŋ ugiŋ adi maaŋ tubulodaaŋ kokiŋ, kolune Jesudi u yabuŋa weleŋ goloune dau gabugabuŋ tiŋa yeniŋguk, \v 34 “Lasalus daŋ wenegiŋ?” \p Yeniŋguk kaŋ niŋgiŋ, “Wapum, buŋa kaweŋ.” \p Niŋa nagila ugiŋ, uŋale uŋale \v 35 Jesu maaŋ makat kokuk. \v 36 Kaŋ metamdi kaŋ yogiŋ, “U kaiŋ. Lasalusdok mohinek hati nadimilak.” \p \v 37 Yogiŋ kaŋ metam nolidi yogiŋ, “Me dawi sipmakaŋ tubutomiŋgukdi deti noliŋiŋ mu tubukedebaune kumuŋguk?” \s1 Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ kutinimbu kaikaaŋ pilakuk \p \v 38 Jesu adi weleŋ kotigoŋ goloune wooŋ sitŋiŋ gagayeŋ yakuk. Dabaŋ adi kawade ginaneŋ kameeŋ kawade niŋdi tehegiŋ. \v 39 Ala Jesudi yeniŋguk, “Kawade i dakaleneŋ.” \p Yenimbune Matadi yoguk, “Wapum, kameeŋ hatinene helebufa lufolufom agaŋ dapmalak, kaŋ agaŋ munduŋ kutak.” \p \v 40 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Nu koom agaŋ ganiŋat. Du nadisukiliti tiŋa Wapum’walaŋ saŋiniŋ kaweŋ ganiŋat u mube nadilaŋ?” \p \v 41 Unduŋ nimbu wabiŋa metamdi wooŋ kawade dakaleune Jesu kunum gineŋ diweeŋ indiŋ niutumbaguk, “Me Baŋ, du yonadine nadilaŋ doktiŋa ganiutumbalat. \v 42 Tiŋa du yonadine helemahelemaŋ nadinamulaŋ u agaŋ nadilat iŋgoŋ metam i yakiiŋ adi du napmeune bugut u nadisukilitineŋdok nadiŋa yolat.” \p \v 43 Unduŋ yoŋa indiŋ kutiguk, “Lasalus, pilali beŋ!” \v 44 Unduŋ kutibune Lasalus adi kayoŋ kohoŋ be namanda hauledi ulobuŋa kamegiŋ unduŋ bumbut fooŋ yalune Jesudi kaŋ yeniŋguk, “Kwihikulimineŋ!” \s1 Talitimeŋ hekidi Jesu uutdok yohebet tigiŋ \r (Matiyu 26:1-5; Mak 14:1-2; Luk 22:1-2) \p \v 45 Judahi metam Maliya kane bugiŋ adi Jesudi Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi u tubune kaŋ feedi nadisukilitimiŋgiŋ. \v 46 Kaŋ metam noli adi udaneeŋ wooŋ Jesudi kudi tuguk u Falisi heki yenimbihikiŋ. \p \v 47 Yenimbihilune Falisi heki eŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi adi u nadiŋa me wapuhi wanakaŋ yehihamaneu buŋa bophik yotneŋ bopneeŋ yogiŋ, “Indi me u dediŋ timinim? Kudi mebimebi tilak u kaneŋ. \v 48 Indi me u kakabeleeŋ hatine unduŋ hogok tibaak kaŋ metam feedi nadisukilitimiŋa adi’walaŋkade wooŋ galineeŋ, kaŋ woŋ adi Lomahidi indi nindihiŋa Siloŋyotnik nilomtiŋa metamniye maaŋ yanagitneeneŋ.”\f + \fr 11:48 \ft Metam feedi Jesu mapmehik kambiyatdok nadigiŋ. Eŋ Falisi hekidi indiŋ nadigiŋ: Metam unduŋ nobu tineeŋ adi Lomahidi kwihitaaŋ Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot be metam be kwet u yehitubu-kadakadapmaneeŋ.\f* \p \v 49 Me bop u tiŋa hakiŋneniŋ, me niŋ wou Kaifa. Nai uŋaniŋ adi Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum hatiluguk. Ala adi me noliŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi kaulehi be? \v 50 Be hidi mu nadidakaleiŋ? Metam hogohogok kadaka tineemneŋ doktiŋa me kubugoŋ niŋdi metamdok kibikoŋ tiŋa kumumbaak wendi indi maaŋ nihitubu-lodawaak.” \p \v 51 Kaifa adi nai uŋaniŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum hatiguk doktiŋa mede u ne nadinadiŋiŋde mu yoguk. Adi kigili mede biyagoŋ hinek yoguk. U mebi indiŋ: Jesu adi biyagoŋ hinek Judahi metamdok kumumbaak. Tiŋa undugoŋ aditok hogok mu kumumbaak. \v 52 Adi kwetkwet Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye hatiiŋ u yehibopneune bop kubugoŋ titiŋdok kumumbaak. \p \v 53 Nai uŋaniŋgoŋ talitimeŋ hekidi Jesu uutdok yohebet tigiŋ. \v 54 Unduŋ doktiŋa Jesu adi Judahi dauhik gineŋ miŋgilaŋgoŋ mu hatiguk. Adi mihiŋiye yahaŋeeŋ momoŋ wooŋ kwet fiileŋ yokwet niŋ wou Efeleim uŋoŋ hatigiŋ. \p \v 55 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ hinamuni nai dulaune metam yokwet kuyaniŋ kuyaniŋ maaŋ Bepaŋ niutumba titiŋdok tiulidoko tine Jelusalemde ugiŋ. \v 56 Tiŋa Siloŋyotneŋ uŋoŋ Jesu lohiŋa nehi indiŋ yonadigiŋ, “Hidi dediŋ nadiiŋ? Adi hinamunide bek be dediŋ?” \p \v 57 Tiŋa talitimeŋ eŋ Falisi heki adi mede yofafaŋe tiŋa indiŋ yogiŋ, “Nebek niŋdi Jesu dambek halune kaŋ buŋa ninimbihilune wooŋ nagitnim.” \c 12 \s1 Maliyadi Jesu kumumbune weneneeŋdok tiulidokoguk \r (Matiyu 26:6-13; Mak 14:3-9) \p \v 1 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok hinamuni titiŋdok helebufa 6 hogok hatune Jesu Betanide uguk. Jesudi yokwet uŋoŋ Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk. \v 2 Ala Jesudi uŋoŋ uune metam nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok tiulidokogiŋ u Matadi kidiyembu Lasalus maaŋ noŋgoŋ ila nagiŋ. \v 3 Ila nalune Maliyadi ime munduŋ momooŋ hinek, tuwaŋiŋ loloŋnit\f + \fr 12:3 \ft Ime munduŋ momooŋ u wou “nat” yoyagiŋ. Maliyadi ime kap lufomuk wondok tuwot tiŋa wooŋ kudi u tuguk. Bomboŋgi mede gineŋ haf lita yoiŋ.\f* u tiŋa wooŋ Jesu kayoŋ foloŋ yougomuŋa ki hapmuŋdi tubusilidamiŋguk. Unduŋ tubune yotmaaŋ hahat tigiŋ u munduŋ momooŋdi kiliŋa hakuk. \p \v 4 Kaŋ Jesu mihiŋiye adi’walaaniŋ niŋ wou Judas Kaliotniŋ, me ukuyeŋ Jesu memik kohohik foloŋ kamewaak adi indiŋ yoguk, \v 5 “Ime munduŋ momooŋ i 1 tausen kinadi tuwaune muneeŋ u moŋgolaŋa metam fiyewakahi yemdok i deti tububi tilak?” \v 6 Mede u metam fiyewakahidok mu nadiŋa yoguk, adi nehi’walaŋ muneeŋ u kadokooŋ kabup moŋgotuguk wendoktiŋa muneeŋ u netok moŋgole nadiŋa yoguk. \p \v 7 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Bikabune tibek, adi yadi ime munduŋ momooŋ u nu foloone gomnamdegoŋ yo kamehatilak u kumuŋ tibene nehiweneneeŋ wendok nehitiulidokolak. \v 8 Me fiyewakahi adi helemahelemaŋ hidut iŋgoŋ hatiyaneeŋ, eŋ nu adi hidigut yagigi mu hatibaat.” \s1 Talitimeŋ heki adi Lasalus maaŋ ulukumuŋdok yohebet tigiŋ \p \v 9 Judame fee adi Jesu Betani uŋoŋ hatak nadiŋa ugiŋ. U Jesu kakaŋdok hogok mu nadiŋa ugiŋ, adi Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk u maaŋ kane nadiŋa ugiŋ. \v 10-11 Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk kaŋ Judahi metam feedi Jesu nadisukilitimiŋa Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi biyabugiŋ doktiŋa talitimeŋ hekidi bopneeŋ Lasalus maaŋ ulukumuŋdok yoŋa yohebet tigiŋ. \s1 Jesu Jelusalemde uune nintilogiŋ \r (Matiyu 21:1-11; Mak 11:1-11; Luk 19:28-40) \p \v 12 Heleune metam bop wapumdi Jelusalem uŋoŋ hinamuni tine bugiŋ adi mede indiŋ nadigiŋ, Jesu agaŋ talipmeŋ bulak. \v 13 Mede u nadiŋa kudihahak wobu moŋgola indiŋ kakaliŋa Jesu kane ugiŋ, \q1 “Nintilonim! \q1 Me i Wapum wou gineŋ bulak, \q1 Bepaŋdi kahaŋ timimbek! \q1 Adi Isilaehi’walaŋ mapme!” \p \v 14 Unduŋ kutiŋa tubune Jesu adi doŋki mihiniŋ niŋ tubumintaaŋ uŋgoŋ looŋ ila uguk, u kigili mededi indiŋ yolak wondok tuwot tuguk, \q1 \v 15 “Saiyonhi metam, hidi munta mu tineŋ! Mapmehik doŋki mihiniŋ foloŋ ila bulak.” \p \v 16 Unduŋ tubune Jesu mihiŋiye adi nemek u kaŋ mu nadidakalegiŋ ala kougoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilali kunum hautanit mintadakaleune mihiŋiyedi nadidakalegiŋ. Youkudip Mede gineŋ Jesudok mede youkiŋ undugoŋ timiŋgiŋ u nadidakalegiŋ. \p \v 17 Metam Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilalu kagiŋ adi buŋa kudi mintaguk u yohautagiŋ. \v 18 Yohautaune metam feedi kudi tuguk u nadiŋa wooŋ talipmeŋ tubumintagiŋ. \v 19 Kaŋ Falisi heki adi u kaŋ nadiu tuwot mu tubune nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “U kaneŋ, indi kwanainik folooŋnit mokit tilak kaŋ metam hogohogok adi Jesu keleiŋ.” \s1 Gilikme nolidi Jesu kakaŋdok yonadigiŋ \p \v 20 Gilikme kubugoŋkubugoŋ adi Judahi metam’walaŋ hinamuni nai gineŋ Bepaŋ niutumbane Jelusalemde ugiŋ adi’walaŋ baŋamhik gineŋ uŋgoŋ noŋgoŋ hatiŋa Bepaŋ niutumbagiŋ. \v 21 Tiŋa Filip adi Galiliniŋ eŋ yolikweli Besaida ala adi’walaŋ wooŋ mintamiŋa niŋgiŋ, “Me wapum, indi Jesu kane nadiyam.” \p \v 22 Niŋgiŋ kaŋ Filipdi wooŋ Endulu niŋa wooŋ Jesu kane yogiŋ u niŋgumuk. \v 23 Wooŋ niŋgumuk kaŋ adibo yoguk, “Me Kobumuŋ adi kudiŋiŋ uŋgoniŋ hinek mintadakaledok nai agaŋ tilak. \v 24 Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ, haŋgom yopmaŋ hakiiŋ adi folooŋ fee mu tiiŋ. Ala kiliki kubugoŋ niŋ tiŋa wooŋ kwet gineŋ kameune kubugoŋ wendigoŋ kumumbu yeuli kadoŋa looŋ folooŋ fee mintawetik. \v 25 Unduŋ doktiŋa nebek niŋ adi ne’walaŋ hatihatiŋiŋdok nadinadi wapum tilak adi hatihatiŋiŋ fiit tibaak. Eŋ nebek niŋdi kwet yendiniŋ nemenemekdok nadiune wapum mu tilak adi hatihati fafaŋeniŋ kahilewaak. \v 26 Nebek niŋ adi nu’walaŋ kwanai-me mintawene kaŋ nu nehikelewaak. Tiŋa nu hatibaatneŋ uŋgoŋ kwanai-mene maaŋ noŋgoŋ hatidemeet. Kaŋ Batnedi nintilowaak.” \s1 Bepaŋ wougigitŋiŋ Jesudi tubuhautaguk \p \v 27 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “I welene agaŋ pitpit tubune hehele nadilat ale dediŋ tibit? Me Baŋ, nai kadakaniŋ i nolomtibeŋ, u kedem nimbit iŋgoŋ u tuwot moŋ. Nu wondegoŋ bugutneŋ u deti unduŋ nimbit? \v 28 Unduŋ doktiŋa Me Baŋ du yobeŋ kaŋ wohogegigit miŋgilaŋgoŋ mintadakalewek.” \p Unduŋ yobune kunum gineniŋ mede niŋ indiŋ foguk, “Nu wotnenegigit tubuhautagutdi kotigoŋ tubuhautawit.” \p \v 29 Unduŋ yobune metam uŋoŋ yakiŋ adi mede u nadiŋa nolidi “muŋkulap” yogiŋ, kaŋ noliyeŋ “Aŋelodi mede niŋak,” yogiŋ. \p \v 30 Kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Mede u nutok tiŋa mu yolak, adi hiditok tiŋa yolak. \v 31 Tiŋa metam yehidanedok nai agaŋ dulalak eŋ kwet yendiniŋ mapme u udakapmaŋdok. \v 32 Nu nehitiloneeŋ nai uŋaniŋ metam hogohogok yanagile nu’walaŋkade buneeŋ.” \v 33 U kumuŋ dediŋ tibaak wondok nadiŋa yoyout mede unduŋ yoguk. \p \v 34 Unduŋ yobune metamdibo niŋgiŋ, “Indi Youkudip Medenikdi Kilisto adi kumuŋ mu tibaak yolak, kaŋ du dediŋ doktiŋa Me Kobumuŋ tiloneeŋ yolaŋ? Me Kobumuŋ u neeŋ doktiŋa unduŋ yolaŋ?” \p \v 35 Kaŋ Jesudi mede indiŋ tubu-udaneyemguk. “Hauta adi lekiŋgoŋhik gineŋ nai muniŋgoŋ-kabe hautawaak. Tiyauge mambipdi hehikufulawaakneŋ doktiŋa hauta hahambune hatiyaneeŋ. Niŋ adi mambip gineŋ yauŋa talik tuwot mu kadakaleeŋ yaufit tibetik. \v 36 Unduŋ doktiŋa hauta hidut iŋgoŋ hatilakneŋgoŋ nadisukilitimineŋ. Unduŋ tiŋa hidi hauta wendiniŋ metam tineŋ.” \p Jesu adi mede unduŋ yeniŋa wooŋ hebi hatiguk. \s1 Judahi feedi Jesu mu nadisukilitimiŋgiŋ \p \v 37 Kaŋ metam adi Jesudi kudi mebimebi tuguk u dauhikdi agaŋ kagiŋ iŋgoŋ mu nadisukilitimiŋgiŋ. \v 38 U polofet Aisaiyadi mede indiŋ youkuk u folooŋ mintadok yoŋa unduŋ tigiŋ. Adi indiŋ youkuk, \q1 “Wapum, indi medege yogumun u metam lufom kabedi nadisukilitiiŋ. Eŋ du’walaŋ saŋiniŋge u maaŋ metam lufom kabedi kaŋ nadidakaleiŋ.” \p \v 39 Unduŋ doktiŋa metamdi Jesu tuwot mu nadisukilitimineeŋ u Aisaiya’walaŋ mede niŋ hatak uŋakoŋ takaliŋa tigiŋ. Adi indiŋ youkuk, \q1 \v 40 “Bepaŋdi dauhik yehitubu-sipmakaaŋ nadinadihik be welehik teheyemguk, tigene dauhikdi nemenemek kanadidakaleneeneŋ be naditomuneeneŋ. Unduŋ tiŋa welehik tubutakaleune yehitubu-kedebawaatneŋ.” \p \v 41 Aisaiya adi Jesu’walaŋ saŋiniŋ eŋ wougigit u koom agaŋ kaguk doktiŋa mede unduŋ yoguk.\f + \fr 12:41 \ft Polofet Aisaiya adi koomkwaha hatiŋa kwanai tuguk. Kaŋ Bepaŋdi Kilisto’walaŋ wougigit be saŋiniŋ u nimbu kaguk.\f* \p \v 42 Kaŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi noli Jesu nadisukilitimiŋgiŋ, iŋgoŋ yobihilune Falisi hekidi Judahi’walaŋ Bopyothik hogohogok gineŋ, maaneŋ fofoŋdok kamehep tiyemneeneŋ yoŋa mu yobihikiŋ. \v 43 Tiŋa undugoŋ Bepaŋ dawi gineŋ wohiye loloŋnit titiŋdok nadigiŋ iŋgoŋ metam yabuŋa nadiune fofoŋnit tibaakneŋ yoŋa nadibedi tiŋa nadisukilitihik kamehebi tigiŋ. \s1 Jesu gut beu adi kubugoŋ \p \v 44 Jesudi mede wapum indiŋ yoguk, “Nebek niŋ nu nadisukilitinamulak adi nu hogok mu nadisukilitinamulak, me napmeu fogut adi maaŋ nadisukilitimilak. \v 45 Eŋ neeŋdi nu nabulak adi me napmeu fogut u maaŋ kalak. \v 46 Nu hautadi kwetfoloŋ fogut doktiŋa metam nu nadisukilitinamneeŋ adi mambip gineŋ mu hatineeŋ. \v 47 Nebek niŋdi medene nadiŋa mu keleeŋ hatibaak, adi yadi medeŋiŋ mu yodapmawaat, tiŋa nu mede yodapmandapmaŋdok mu fogut, nu adi metam yehitubu-lodawe fogut. \v 48 Nebek niŋ adi nu sigilulum tinamuŋa medene mu keleeŋ hatibaak adi yadi nebek niŋdi medeŋiŋ mu yodapmawaak. Mede yolat yendigoŋ nai wapum foloŋ udanemimbaak. \v 49 Nu mede u na nadinadinede mu yolat, Me Baŋ napmeune fogutdi unduŋ yobeŋ yolak kaŋ wondok tuwot yolat. \v 50 Tiŋa nu agaŋ nadilat, adi’walaŋ maŋiŋ mededi hatihati fafaŋeniŋ tubumintalak, doktiŋa mede yolat u Baŋdi naniŋdidimelak wondok tuwot yolat.” \c 13 \s1 Jesudi mihiŋiye’walaŋ kayohik youteyemguk \p \v 1 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk wendiniŋ hinamuni titiŋdok nai dulaune Jesu adi netok indiŋ nadiguk. Nu kwet i biŋa Baŋ’walaŋkade udaneŋ lowaatdok naine maaŋ agaŋ dulalak. Unduŋ nadiŋa weleŋdi hinek metamŋiye yabukahileeŋ uŋgoniŋ hinek nadiyemtauyeeŋ kumuŋguk. \p \v 2 Timiŋ Jesu adi mihiŋiye dut nanaŋe ila nalune me kadakaniŋ adi Jesu bolik timiŋdok nadinadi u Saimon mihiŋiŋ Judas Kaliotniŋ, adi’walaŋ weleŋ gineŋ agaŋ kameguk. \v 3 Kaŋ Jesu adi Beudi saŋiniŋ hogohogok miŋguk u agaŋ nadiguk, eŋ adi Bepaŋ’walaŋkade buguk ala kotigoŋ Bepaŋ’walaŋkade waak u maaŋ agaŋ nadiguk. \v 4 Unduŋ nadiŋa pilali dahidahi wahiniŋ u kwihikameeŋ kwaliukut tiŋa gadiŋiŋ gineŋ ibidokooŋ \v 5 ime tiŋa maliŋ foloŋ ugolooŋ mihiŋiye kayohik youtela kwaliukut gadiŋiŋ gineŋ ibidokoguk woŋgoŋ tiŋa kayohik ukuyemguk. \p \v 6 Unduŋ titabuŋa Saimon Pita’walaŋ busuwaguk kaŋ Saimon Pitadi niŋguk, “Wapum, du nu aindiniŋ kayone youtetnambeŋdok tuwot moŋ.” \p \v 7 Unduŋ nimbune Jesudibo niŋguk, “Du nemek tilat i indidegoŋ mu nadidakalelaŋ, ala kougoŋ nadidakalewaaŋ.” \p \v 8 Nimbune Pitadibo yoguk, “Moŋ, du nu’walaŋ kayone mu youteleeŋ hinek yolat.” \p Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Nu kayoge mu youtelit adi du welegedi nukut tomboyoutnit mu hatibaaŋ.” \p \v 9 Unduŋ yobune Saimon Pitadibo yoguk, “Wapum, unduŋ yokaaŋ kayone hogok mu youteleŋ, kohone kine maaŋ youtetnambeŋ.” \p \v 10 Yobune Jesudibo indiŋ niŋguk, “Nebek niŋ adi ime agaŋ gomdapmaaŋ mindaŋ kayoŋ hogok youtelune folooŋ hogohogok wanaŋ walandadapmalak. Doktiŋa hidi wanaŋ agaŋ walandadapmagiŋ. Iŋgoŋ hidi hogohogok walandadapmaŋ mu tigiŋ.” \v 11 (Jesu adi me neeŋdi memik kohohik foloŋ kamewaak u agaŋ nadiguk doktiŋa mede u yoguk.) \p \v 12 Jesu adi mihiŋiye’walaŋ kayohik youtedapmaaŋ dahidahiŋiŋ wahiniŋ u kotigoŋ tiŋa dahiŋa iitŋiŋ gineŋ fo ikuk. Fo ila mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi nu nemek tilat u mebi maaŋbe kaŋ nadidakaleiŋ? \v 13 Nu hinale tiŋa wapumhik doktiŋa hidi Hinale be Wapum naniiŋ u biyagoŋ. \v 14 Nu hidi’walaŋ hinale tiŋa wapumhikdi kobuk kayohik youtetat, ala hidi hidebo undugoŋ kibikibi youtela hatiyaneeŋ. \v 15 Nu kudi i tilat i hidi hehititiŋenewe hatihatihik gineŋ wendigoŋ fek tihambune kaŋ titiŋdok yoŋa tilat. \v 16 Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Tipilapilaye me adi wapumŋiŋ kalakapme mu tilak, be me mede moŋgo yaulak adi me mede nilak kalakapme mu tilak. \v 17 Kaŋ hidi mede u nadihinakaaŋ wondok tuwot keleeŋ hatineeŋ kaŋ nu habunadifo tibaat. \p \v 18 “Nu hidi hogohogokdok mu yolat, nu adi me yehidane tugutdok hogok yolat, iŋgoŋ Youkudip Mededi indiŋ yolak u folooŋ mintawaak, ‘Me nanaŋe noŋgoŋ nayamut adi udaneeŋ mik tinambaak.’ \v 19 Mede i timeŋ yolat ala folooŋ kougoŋ mintaune kaŋ nu Wapumdi agaŋ nadidakaleeŋ yogut u nadisukilitineeŋ. \v 20 Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Nebek niŋ adi hidi habudokooŋ momooŋ tihambaak, adi nutok maaŋ tinambaak, tiŋa me napmeune fogut adi maaŋ timimbaak.” \s1 Jesu memik kohohik foloŋ kameŋdok me mintadakaleguk \r (Matiyu 26:20-25; Mak 14:17-21; Luk 22:21-23) \p \v 21 Unduŋ yeniŋa weleŋ maaneŋ nadiune tuwot mu tubune miŋgoŋ hinek indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat. Hidi’walaaniŋ me niŋdi nu memik heki kohohik foloŋ napmewek.” \p \v 22 Unduŋ yenimbune mihiŋiye adi boho tiŋa mede u neeŋdok yolak yoŋa nehi uŋgoŋ kikakika tigiŋ. \v 23 Tiŋa mihiŋiŋ niŋ Jesu ne aditok mohinek nadimiluguk\f + \fr 13:23 \ft Jon adi netok nadiune fofoŋnit tuguk dokti wou mu yohautaguk.\f* adi Jesu dut haŋgalaŋ ikumuk. \v 24 Doktiŋa Saimon Pita adi kohoŋdi welewele tiŋa niŋguk, “Nebekdok yolak u ninadikaweŋ.” \p \v 25 Unduŋ nimbune mihiŋiŋ wendi uyeŋ ninadiguk, “Wapum, u neditok yolaŋ?” \p \v 26 Ninadiguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Belet ime kudut gineŋ kapmaaŋ mimbe nawek adikuyoŋ.” \p Unduŋ yoŋa belet faki tiŋa ime kudut gineŋ kapmaŋ tiŋa Judas Kaliotniŋ, Saimon mihiŋiŋdok miŋguk. \v 27 Unduŋ tubune nai uŋaniŋgoŋ Sadaŋdi Judas fomimbune Jesudi niŋguk, “Nemek tibe nadilaŋ u pilap hinek tibeŋ.” \p \v 28 Jesudi mede u yobune mihiŋiye noli noŋgoŋ ikiŋ adi mede u maŋgoŋde yoguk u nadidakale mu tigiŋ. \v 29 Tiŋa mihiŋiye noli adi indiŋ nadigiŋ, Judas adi muneeŋnik kadokolak doktiŋa nanaŋe wooŋ tuwaaŋ buune hinamuni tiulodokodok be fiyewakahi yemdok nilak yoŋa nadigiŋ. \s1 Jesudi mihiŋiyedok yodoko mede gitipmuŋ yemguk \p \v 30 Jesudi mede unduŋ nimbune Judas adi belet u tiŋa naaŋ foulune nai uŋaniŋgoŋ mambip tuguk. \p \v 31 Judas fooŋ uluguk kaŋ Jesu adi mihiŋiye noli indiŋ yeniŋguk, “Me Kobumuŋ’walaŋ wougigitŋiŋ agaŋ mintawe tilak. Eŋ Bepaŋ’walaŋ wougigit u maaŋ titiŋŋiŋ gineŋ mintadakalewe tilak. \v 32 Me Kobumuŋ adi Bepaŋ’walaŋ wougigit tubuhautalak doktiŋa Bepaŋdibo Me Kobumuŋ’walaŋ wougigitŋiŋ undugoŋ tubuhautawaak. Nemek u nai mu kweheyelune pilap mintawaak. \p \v 33 “Mihineye, nu hidigut iŋoŋ yagigi mu hatibaat, kaŋ nolohi tineeŋ. Doktiŋa Judahi’walaŋ me wapuhi yeniŋgut undugoŋ kamiŋ hidibo hanimbit. Hidi nu waatneŋ uŋoŋ mu uneeŋ. \p \v 34 “Nu kamiŋ yodoko mede kobuli niŋ hanimbit. Nu hiditok uŋgoniŋ hinek nadilat undugoŋ hidi maaŋ nohiyedok uŋgoniŋ hinek nadiyemaneeŋ. \v 35 Hidi undugoŋ hinek tiŋa hatineeŋ kaŋ metam nolidi habunadiune hidi nu’walaŋ mihineye hinek tiluwaak.” \s1 Pitadi Jesu dut malabumuŋ noŋgoŋ hekidok yogigine tuguk \r (Matiyu 26:31-35; Mak 14:27-31; Luk 22:31-34) \p \v 36 Unduŋ yenimbune Saimon Pitadibo niŋguk, “Wapum, du daŋ waaŋ ale?” \p Ninadiune Jesudibo yoguk, “Du kobuk indidegoŋ nu waatneŋ u tuwot mu nehikeleeŋ waaŋ, iŋgoŋ kougoŋ adi kedem nehikelewaaŋ.” \p \v 37 Yobune Pitadibo kotigoŋ indiŋ niŋguk, “Wapum, nu adi dutok tiŋa kedem kumumbit nadilat, kaŋ du maŋgoŋde mu gehikelewit yo nanilaŋ?” \p \v 38 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Du biyakube nutok tiŋa kumumbe yolaŋ? Biyagoŋ hinek ganimbe nadiweŋ. Pupup mu kutilune du nu mu nadinamulaŋ nai lufomkulitniŋ yobeŋ.” \c 14 \s1 Jesu adi kunum diniŋ talik \p \v 1 Jesudi mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi bulaniŋgoŋ tiŋa nadibedi mu tineŋ. Bepaŋ nadisukilitimiŋa nu maaŋ nadisukilitinamneŋ. \v 2 Nu Batne yolineŋ yotmaaŋ fee hakiiŋ ala nu wooŋ hiditok kwet tiulidokohambaat. U mu hatuwek binek adi mu hanilit. \v 3 Ale nu wooŋ kwethik tiulidokooŋ kotigoŋ udaneeŋ buŋa hanagila wooŋ na hatibaatneŋ uŋgoŋ noŋgoŋ hatineem. \v 4 Hidi talik dediŋ wooŋ nu waatneŋ wosuwalak u agaŋ nadiiŋ.” \p \v 5 Unduŋ yoguk kaŋ Tomasdibo yoguk “Wapum, indi du dambek waaŋ u mu nadiyam doktiŋa talik deti nadinim?” \p \v 6 Unduŋ yobune Jesudibo yeniŋguk, “Talik eŋ Mede Biyagoŋ eŋ Hatihati u nagoŋ, doktiŋa nebek niŋdi nu nalakapmeeŋ Me Baŋ’walaŋkade tuwot mu wosuwawaak. \v 7 Hidi koom nu nabukiyondane tigiŋ binek adi Baŋ maaŋ kakiyondane tigiŋ. Hidi agaŋ nadinamiiŋ doktiŋa kobuk indidegoŋ Baŋ maaŋ agaŋ kaŋ nadimiiŋ.” \p \v 8 Unduŋ yobu Filipdi niŋguk, “Wapum, du Baŋ hogok ninimbu kaŋ nadine dapmawek.” \p \v 9 Yobune Jesudibo yoguk, “Nu hidigut nai kweheyeniŋ hinek hatilat kaŋ Filip du deti mu nadinamulaŋ? Nebek niŋdi nu nabulak adi Me Baŋ maaŋ agaŋ kalak. Ale du maŋgoŋde Me Baŋ hanimbe kaneŋ yo nanilaŋ? \v 10 Baŋdi welene maaneŋ hatilak undugoŋ nu maaŋ Baŋ weleŋ maaneŋ hatilat u mube nadidakalelaŋ? \p “Baŋ welene maaneŋ hatilakdi kwanaiŋiŋ tilak doktiŋa nu mede hanilat adi nu’walaŋ hogok moŋ. Adi’walaaniŋ tiŋa yolat. \v 11 Ale Me Baŋ adi welene maaneŋ hatilak kaŋ nu adi weleŋ maaneŋ hatilat, mede u yobe nadisukilitiune folooŋ hinek tibek. Be manedi yobe tuwot mu tilak kaŋ Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi titiŋne u kaŋ nadisukiliti tineeŋ. \v 12 Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ, nebek niŋdi nu nadisukilitinamuluwaak adi yadi nu nemenemek tilat u kedem tibaak. Tiŋa u hogok moŋ. Nu Baŋ’walaŋkade waat doktiŋa adi nu kedem nalakapmeŋ tiŋa nemek wapum hinek tibaak. \v 13 Kaŋ hidi nu’walaŋ wotnene kamehatiŋa naninadineeŋ kaŋ wondok tuwot nadihambaat. U Baŋ’walaŋkade youtumba mintadok nadiŋa unduŋ tibaat. \v 14 Unduŋ doktiŋa hidi nu wotnene kamehatiŋa nemek niŋdok naninadineeŋ kaŋ kedem nadihambaat.” \s1 Jesudi Uŋgoniŋ Munabuli kameu fofoŋdok yoguk \p \v 15 “Hidi welehikdi hinek nabukahileiŋ kaŋ nu mede hanilat u keleŋ taneeŋ. \v 16 Kaŋ nu Baŋ ninadiwene adi miŋ-ikilitihik niŋ kameu fooŋ hidigut hatiŋa wooŋ hatibaak fafaŋeniŋ. \v 17 Adi yadi mede biyagoŋ diniŋ Munabuli. Metam mu nadimiiŋ be mu kaiŋ adi tuwot mu kahileneeŋ. Eŋ adi hidigut hatilak doktiŋa hidi agaŋ nadimiiŋ. Tiŋa hidi welehik maaneŋ hatibaak. \p \v 18 “Nu bihabu waat kaŋ hidi kondiŋahi wele mu hatineeŋ. Nu kotigoŋ bu habaat. \v 19 Nai muniniŋ-kabe hatak u dapmaune metam nadisukilitihinit mokit adi tuwot mu nabuneeŋ iŋgoŋ hidi adi a nabuneeŋ tiŋa nu kaipmuŋ hatibaat doktiŋa hidi maaŋ kaipmuŋ hatineeŋ. \v 20 Nai uŋaniŋ indiŋ nadidakaleneeŋ. Nu Baŋ weleŋ maaneŋ hatilat, kaŋ hidi nu welene maaneŋ hatiiŋ kaŋ nu hidi’walaŋ welehik maaneŋ hatilat. \p \v 21 “Tiŋa nebek niŋdi nu’walaŋ mane mede nadiŋa keleeŋ hatilak adi weleŋdi nabukahile hinek tilak. Kaŋ nediyeŋ weleŋdi nu nabukahile hinek tilak, u Batnedi maaŋ weleŋdi me u kahile hinek tilak. Tiŋa na maaŋ me u welenedi hinek kahileeŋ mebine nindakaleluwaat.” \p \v 22 Unduŋ yobune Judas, Kaliot yokwetneŋniŋ u moŋ, adi Judas nolidi indiŋ niŋguk, “Wapum, du dediŋ doktiŋa mebige u metam nolidok kamehebi tiŋa inditok hogok tubumintanimbe yolaŋ?” \p \v 23 Unduŋ ninadiguk kaŋ Jesudibo indiŋ tubu-udaneeŋ niŋguk, “Nebek niŋ weleŋdi hinek nabukahile tibaak adi mede yolat u keleŋ tibaak, kaŋ Baŋdi maaŋ weleŋdi hinek kahile tibaak, kaŋ Baŋ indi buŋa adigut noŋgoŋ ipilat tademeet. \v 24 Eŋ nebek niŋ adi weleŋdi hinek mu nabukahilelak adi medene mu kelelak. Tiŋa nu mede hanilat uyadi na’walaŋ mede moŋ, uyadi Me Baŋ napmeune bugut’walaaniŋ. \p \v 25 “Nu hidigut iŋgoŋ hatiŋa mede i hanindidimetabulat. \v 26 Iŋgoŋ hidi’walaŋ miŋ-ikilitihik, Uŋgoniŋ Munabuli u Baŋdi nu’walaŋ wotnene gineŋ kamehambu fooŋ nemenemek hogohogok hanindidime tibaak. Unduŋ tubune nu nemenemek haniŋgut u kedem naditomneeŋ. \p \v 27 “Nu’walaŋ fekne adi welekulema hamulat. Welekulema u kwetfoloŋ me’walaŋ moŋ, uyadi na’walaŋ welekulema hinek hamulat. Unduŋ doktiŋa munta mu taneeŋ be bulaniŋgoŋ tiŋa nadibedi mu taneeŋ. \p \v 28 “Nu bihabu wit, wooŋ hatigene kotigoŋ bu habaat, u agaŋ hanimbe nadiŋit. Baŋ adi nalakapme tilak doktiŋa hidi welehikdi nabukahile hinek taneŋ binek adi Baŋ’walaŋkade uuŋdok yobene nadifo taneŋ. \p \v 29 “Nemek folooŋ mu mintaune timeŋdegoŋ hanilat ala kougoŋ hatigene folooŋ mintaune kaŋ nadisukilitihik tubukilitineeŋ. \v 30 Kwet yendiniŋ mapme agaŋ bulak doktiŋa nu mede kotigoŋ kweheyeniŋgoŋ mu hanimbit. Adi nemek niŋ tinamdok saŋiniŋŋiŋ nemu halimilak \v 31 iŋgoŋ nu welenedi hinek Me Baŋ kahileeŋ kwanai naniŋguk u tilat u metamdi kaŋ nadidakaleneeŋ, ale pilalu une.” \c 15 \s1 Jesu adi wain mebi \p \v 1 “Nu adi bem wain diniŋ mebi hinek kaŋ Baŋ adi dinina wendiniŋ molom. \v 2 Ala taŋeniŋne dendi folooŋ mu tiiŋ u yadi Me Baŋdi fidoko moŋgoyakut tilak. Tiŋa folooŋ tiiŋ u dobututumbaune folooŋ wapum mintadok kwanaiŋiŋ tilak. \v 3 Hidi mede hanimbe nadiŋit wendi agaŋ hehitubu-walandalak. \v 4 Ale hidi nukut kadiŋa hatibune nu maaŋ hidut kadiŋa hatiluwaat. Wain taŋeniŋ niŋ adi mebi gineŋ mu youdihilak adi folooŋ tuwot mu tilak, eŋ mebi gineŋ youdihilak adi folooŋ kedem tilak. Undugoŋ hinek hidi maaŋ nukut mu kadineeŋ uyadi folooŋhinit mokit tineeŋ. \p \v 5 “Nu adi wain mebi hinek kaŋ hidi adi taŋeniŋneye. Unduŋ doktiŋa hidi nu mokit hatiŋa nemek niŋ tineŋdok tuwot mu hatak. Eŋ nebek niŋdi nu’walaŋkade kadiŋa hatilak kaŋ nu maaŋ adut kadiŋa hatilat adi folooŋ wapum tubumintalak. \v 6 Nebek niŋ nukut mu kadiŋa hatilak adi indiniŋ: wain taŋeniŋ dobune sigene tiiŋ u moŋgo bopneeŋ wooŋ kudup gineŋ heu dalak. Undugoŋ hinek timindok. \v 7 Hidi nukut kadiŋa nu’walaŋ medene kame hatiŋa nemek niŋdok ninadiune wondok tuwot Baŋdi hamuluwaak. \p \v 8 “Hidi folooŋ wapumhinit tiŋa mihineye hinek mintadakaleeŋ hatibu Batne’walaŋ wougigitŋiŋ mintawaak. \v 9 Baŋ adi weleŋdi hinek nabukahilelak undugoŋ nu maaŋ welenedi hinek habukahilelat, ale hidi nu’walaŋ welesiloŋ gineŋ uŋgoŋ hatiyaneeŋ. \v 10 Nu Baŋ’walaŋ medeŋiŋ nadiŋa keleeŋ adi’walaŋ welesiloŋŋiŋ gineŋ hatilat undugoŋ hinek hidi maaŋ nu’walaŋ medene keleeŋ hatineeŋ adi nu’walaŋ welesiloŋne gineŋ hatineeŋ. \p \v 11 “Nu’walaŋ welenadifodi hidi’walaŋ welehik gineŋ fotokooŋ hahatdok nadiŋa mede i hanilat. Tiŋa nadifo hidi’walaŋ hatak wendi tuwot kilidapmaaŋ hatuwaak. \v 12 Nu yofafaŋe medene niŋ indiŋ hanilat. Nu hiditok welesiloŋ tihamulat undugoŋ hidi hidegoŋ welesiloŋ titiŋ tiŋa hatiyaneeŋ. \v 13 Nebek niŋdi noliŋiye yehitubu-lodadok nadiŋa kumulak wendi welesiloŋ noli hogohogok u yalakapmedapmalak. \v 14 Tiŋa nu kwanai hanilat i tineeŋ wondok hidi nu notneye hatineeŋ. \v 15 Nu kotigoŋ hidi tipilapilaye mihineye mu hanilat. Tipilapilaye me adi me wapumŋiŋ’walaŋ weleŋ maaneŋ mede hatak u mu nadilak iŋgoŋ nu adi Batnedi’walaaniŋ mede nadigut hogohogok u agaŋ hanindapmaaŋ habene notneye hinek tiiŋ. \v 16 Tiŋa hidi nu mu nehikahilegiŋ, adi tobo nu hidi hehikahileeŋ kwanai gineŋ hapmewene wooŋ kwanai tubune folooŋ hinek minta hautaaŋ hali wooŋ halaak. Wendegoŋ tiŋa hehikahilegut. Unduŋ tiŋa hidi nemek niŋdok nadiŋa kaŋ nu wotnene gineŋ Baŋ ninadiune adi kedem hamuluwaak. \v 17 Nu yodoko medene indiŋ hanilat. Hidi hide uŋgoŋ welekubugoŋ tiŋa not momooŋ tiŋa hatiyaneeŋ.” \s1 Jesudi mihiŋiye mede yeniŋkiliti tuguk \p \v 18 “Metamdi habuŋa guliniŋgoŋ tubune kaŋ indiŋ nadineeŋ, Wapumnik koom undugoŋ timiŋgiŋ. \v 19 Metam nadisukilitihinit mokit dut tomboyoula hatiyaneŋ binek adi not tihamaneŋ. Nu adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineniŋ hanagile hidi titiŋhik u sigilulum timiŋgiŋ doktiŋa metamdi habuguliniŋgoŋ tiiŋ. \v 20 Mede indiŋ haniŋgut u naditomneeŋ, tipilapilaye-me adi wapumŋiŋ kalakapmeŋ mu tilak. Unduŋ doktiŋa metamdi nemek nutok tinamgiŋ u hiditok maaŋ tihamneeŋ. Adi mik tinamgiŋ kaŋ hidi maaŋ mik tihamneeŋ. Be nu’walaŋ mede nadidahi tigiŋ adi hidi’walaŋ mede maaŋ nadidahi tineeŋ. \v 21 Metam adi me napmeune fogut u mu kakiyondaiŋ doktiŋa nutok tiŋa unduŋ tihamneeŋ. \v 22 Nu adi kwetfoloŋ mu fooŋ mebi mu yodakalewe tugut adi metam kadakaniŋhinit mokit hatiyaneŋ. Iŋgoŋ agaŋ buŋa tugut doktiŋa metam mu nadinamiiŋ adi’walaŋ kadakaniŋhik adi hali wooŋ halaak. \v 23 Nebek niŋdi nu nabuŋa guliniŋgoŋ tilak adi Batne maaŋ undugoŋ kaŋ guliniŋgoŋ tilak. \v 24 Nu lekiŋgoŋhik gineŋ Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi mebimebi u mu tilit binek adi metam kadakaniŋhinit mokit hatiyaneŋ. Yoŋ adi agaŋ tubudapmawe kakabeleeŋ nu be Baŋ indi guliniŋgoŋ hogok tinimiiŋ. \v 25 Youkudip mede gineŋ mede niŋ indiŋ hatak u fafaŋelak, ‘Adi mebinit mokit guliniŋgoŋ u hogok-ku tinamfit tigiŋ.’ \p \v 26 “Miŋ-ikilitihik u kamewe fooŋ nu’walaŋ mebine yohautawaak. Adi mede biyagoŋ diniŋ Munabuli, Baŋ dut hatilak. \v 27 Tiŋa hidi kwanai tububihikutneŋgoŋ nukut hatitabugiŋ doktiŋa hidi maaŋ mebine u youhautaneeŋ.” \c 16 \s1 Jesudi mindaŋkade malabumuŋ mintawaak u mihiŋiye yenimbihikuk \p \v 1 “Nu mede i hanilat adi metamdi nemek tihambune nadisukilitihik gweheyewaakneŋ doktiŋa yolat. \v 2 Nai niŋ dulaune Judahi’walaŋ bopyothik hogohogok kamehep tihamuŋa fidihikumuŋa Bepaŋ’walaŋ kwanai tam yoneeŋ. \v 3 Metam adi Baŋ be nu, indi mu nibukiyondaiŋ doktiŋa unduŋ tineeŋ. \v 4 Tiŋa mede i folooŋ mu mintaune timeŋdegoŋ hanilat, ala kougoŋ folooŋ mintaune naditomuŋa yoneeŋ, ‘Mede koom niniŋguk u agaŋ folooŋ mintalak.’ Mede u koom hidut noŋgoŋ hatigumun doktiŋa pilap mu haniŋgut.” \s1 Jesu ne’walaŋ kwelikoŋ titiŋdok u Uŋgoniŋ Munabulidi kameu fowaak yoguk \p \v 5 “Nu adi me napmeune fogut’walaŋkade agaŋ lowe tilat iŋgoŋ hidi’walaaniŋ nebek niŋdi daŋ we tilat unduŋ-kabe nemu naninadilak. \v 6 Ale mede i hanimbe bulaniŋgoŋdi welehik maaneŋ fotokolak. \v 7 Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Nu udaneeŋ lowaat adi hidi’walaŋkade folooŋ wapum momooŋ mintadok lowaat. Nu mu lolit binek adi miŋ-ikilitihik mu kamehamulit. Iŋgoŋ agaŋ lowaat doktiŋa kamehambene baak. \v 8 Kamehambene fooŋ kadakaniŋ be titiŋ didimeniŋ diniŋ mebi eŋ kibikoŋ diniŋ mede yodapmandapmaŋ hatak wondiniŋ mebi hanimbune nadidakaleneeŋ. \v 9 Ala kadakaniŋ diniŋ mebi adi indiŋ: Meeniŋdi nu mu nadisukilitinamiiŋ. \v 10 Kaŋ titiŋ didimeniŋ diniŋ mebi adi indiŋ: Nu udaneeŋ Baŋ’walaŋkade lowaat kaŋ mu nabuneeŋ.\f + \fr 16:10 \ft Jesudi biyagoŋ hinek kaikaaŋ pilali Bepaŋ’walaŋkade loguk. Kaŋ wendi didimeniŋ diniŋ folooŋ miŋgilaŋgoŋ mintadakaleguk.\f* \v 11 Eŋ kibikoŋ diniŋ mede yodapmandapmaŋ wendiniŋ mebi adi indiŋ: Kwetfoloŋ diniŋ mapme adi mede gineŋ yayatdok agaŋ niŋdapmagiŋ. \p \v 12 “Mede haniŋdok fee hatak iŋgoŋ nai indide hanimbe tuwot mu moŋgodapmaneeneŋ. \v 13 Mede biyagoŋ diniŋ Munabuli adi fooŋ nadinadihik tubudakaleune mede biyagoŋ hogohogok nadidakaleneeŋ. Tiŋa ne’walaŋ nadinadiŋiŋ gineŋ mede mu hanimbaak, adi Bepaŋdi nimbu nadiŋa uŋakoŋ hanimbaak. Tiŋa nemek kougoŋ mintawaak wendok maaŋ hanimbihilaak. \v 14 Tiŋa undugoŋ nu’walaaniŋ mede u tiŋa fooŋ hanihautaune wondi nu’walaŋ wotnenegigit miŋgilaŋgoŋ mintawaak. \p \v 15 “Baŋ’walaaniŋ nemenemek hogohogok hatak u molom nu tilat, wondoktiŋa indiŋ yolat. Munabulidi nu’walaŋ mede hatak u tiŋa fooŋ hanihautawaak.” \s1 Jesudi welemulap eŋ nadifo diniŋ mede yoguk \p \v 16 “Nai muniniŋ hatak u dapmaune kotigoŋ mu nabuneeŋ, ala nai muniniŋ hatak u dapmaune nai uŋaniŋ kotigoŋ nabuneeŋ.” \p \v 17 Unduŋ yobune mihiŋiye noli adi nehi uŋgoŋ mede kiyonadi tiŋa indiŋ yogiŋ, “Mede u mebi dediŋ doktiŋa unduŋ yolak? Nai muniniŋ hatak u dapmaune kotigoŋ mu nabuneeŋ, ala nai muniniŋ hatak u dapmaune nai uŋaniŋ kotigoŋ nabuneeŋ. Tiŋa noli indiŋ yolak, nu udaneeŋ Baŋ’walaŋkade lowaat.” \p \v 18 Unduŋ tiŋa nehi uŋgoŋ gigineeŋ yogiŋ, “nai muniniŋ hatak u mebi dediŋ doktiŋa yolak u indi mu nadidakaleyam.” \p \v 19 Unduŋ ninadinim yoŋa hatulune Jesudi agaŋ yabukiyondaaŋ yeniŋguk, “Nai muniniŋ hatak u dapmaune mu nabuneeŋ ala nai muniniŋ hatak u dapmaune uŋaniŋ kotigoŋ nabuneeŋ. Hidi nu mede unduŋ haniŋat wendok-kube tiŋa yonadi tiiŋ? \v 20 Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Hidi makat kobulabulaye tineeŋ kaŋ kwetfoloŋ metam adi nadifo tineeŋ, be hidi bulaniŋgoŋ tineeŋ iŋgoŋ bulaniŋgoŋhik wondi udaneeŋ nadifo tubumintahambaak. \v 21 Tam niŋ adi wapmihi nagitdok naiŋiŋ tubune folofigita kisaŋ nadiwetik, unduŋ tiŋa folofigita dapmaune eyaŋŋiŋ mintaŋak u kaŋ nadifo tilak. \v 22 Doktiŋa nai indidegoŋ hidi wele figitahinit hatineeŋ ala kotigoŋ udaneeŋ baatneŋ uŋaniŋ hidi nadifo wapum hinek tineeŋ, kaŋ hidi’walaŋ welenadifohik u nebek niŋdi holomtibaakdok tuwot moŋ. \v 23 Tiŋa nai uŋaniŋ nemek niŋdok tuwot mu naninadineeŋ. Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ, hidi nemek niŋdok nadiŋa nu wotnene gineŋ Baŋ ninadiyaneeŋ kaŋ adi hamuluwaak. \v 24 I hatitalabugumuneŋ hidi nemek niŋdok nu wotnene gineŋ nemu yonadigiŋ. Yoŋ adi naninadiŋa moŋgolu welenadifohikdi wapum mintaaŋ hahambaak.” \s1 Jesudi kwet yendiniŋ saŋiniŋ agaŋ ulatifoguk \p \v 25 “Mede haniŋtabulugut u yoyout gineŋ hogok kameeŋ hanilugut, ala nai niŋ dulalak uŋaniŋ adi mede undihi kotigoŋ mu hanimbaat. Nai uŋaniŋ adi Batne’walaŋ mebi u miŋgilaŋgoŋ yodakalewaat. \v 26 Nai uŋaniŋ wotnene kame hatiŋa ninadiune nu hidi yahep tihamuŋa Baŋ niniŋ u mu tibaat. \v 27 Nu Baŋ’walaŋkade fogut, mede u agaŋ nadidakaleeŋ nadisukilitiŋa welesiloŋ tinamiiŋ, doktiŋa Baŋ adi maaŋ hiditok welesiloŋ tihamulak. \v 28 Tiŋa nu Baŋ bikabuŋa kwetfoloŋ fogut ala kotigoŋ kwet i bikabuŋa Baŋ’walaŋkade lowaat.” \p \v 29 Unduŋ yobune mihiŋiyedibo indiŋ niŋgiŋ, “Kei! Kobuk mede ninilaŋ yoŋ adi yoyout gineŋ mu kamekaaŋ miŋgilaŋgoŋ hinek ninindakalelaŋ. \v 30 Unduŋ doktiŋa du nemenemek hogohogok nadidapmalaŋ u indi agaŋ nadiyam, tiŋa nebek niŋdi du ganinadi titiŋdok tuwot moŋ. Unduŋ doktiŋa indi du Baŋ’walaaniŋ buguŋ u biyagoŋ hinek nadisukilitiyam.” \p \v 31 Unduŋ yobune Jesudibo yeniŋguk, “Hidi kamiŋ biyakube nadisukiliti tiiŋ? \v 32 Nai niŋ hatak u agaŋ dulaune hidi binabuŋa pupuheneeŋ yothik undugoŋ tuwot udapmaneeŋ. Hidi binabudapmaaŋ uneeŋ iŋgoŋ nu na hogok hinek mu hatibaat, Baŋ adi nukut hatilak doktiŋa na hogok hinek mu hatibaat. \v 33 Hidi kwetfoloŋ iŋoŋ goliŋgoliŋ gineŋ hatineeŋ iŋgoŋ welekulemanedi hidigut halaakdok nadiŋa mede i hanilat. Biyagoŋ hinek, nu kwet yendiniŋ saŋiniŋ agaŋ ulatifolat doktiŋa nadibedi mu tineeŋ.” \c 17 \s1 Jesudi beu ninadiguk \p \v 1 Jesu adi mede unduŋ yodapmaaŋ kunum gineŋ diweeŋ Bepaŋ indiŋ ninadiguk, “Baŋ, nai agaŋ tilak ale mihige’walaŋ wougigit tubuhautaweŋ kaŋ mihigedibo du’walaŋ wohogegigit tubuhautawek. \v 2 Du kwet wapum yendiniŋ kadoko wapum adi uŋakoŋ kameguŋ tiŋa metam adi’walaŋkade yapmedapmaaŋ adi hogohogok hatihati fafaŋeŋ tubumintayemdok nindapmaguŋ. \v 3 Tiŋa hatihati fafaŋeŋ diniŋ mebi adi indiŋ: du Bepaŋ folooŋ hinek eŋ dagoŋ Jesu Kilisto kameu foguk. Metamdi unduŋ nadidakalenimbune hatihati fafaŋeŋ mintayembaak. \v 4 Tiŋa kwanai namguŋ hogohogok u agaŋ tubudapmawene kwetfoloŋ iŋoŋ wohogegigit mintalak. \v 5 O Baŋ, kwet mu mintalune nu dukut kunum hautanenit hatigut uŋakoŋ koti tubu-udanenambune kame hatibaat. \p \v 6 “Mebop wapum’walaŋ lekiŋgoŋhik gineniŋ yehidaneguŋ adi medege yenihautatalabulat. Adi dutok gigit hatibune nutok yenindapmaguŋ doktiŋa du’walaŋ mede nadiŋa kahileune adi gut hatak. \v 7 Eŋ nemenemek nutok namguŋ u du’walaŋkade bugiŋ u agaŋ nadidakaleiŋ. \v 8 Nu mede namguŋ u yenimbe agaŋ nadiŋa moŋgokiŋ. Tiŋa adi nu du’walaŋkade bugut u biyagoŋ hinek nadihinakaaŋ kwanai i dagoŋ namguŋ yoŋa nadisukilitiiŋ. \v 9 Nu aditok tiŋa ganinadilat. Metam nadisukilitihinit mokit aditok mu ganinadilat. Nu adi metam nutok namguŋ u du’walaŋ metam doktiŋa aditok ganinadilat. \v 10 Eŋ nemenemek nu’walaŋ u duniŋ eŋ du’walaŋ u nu’niŋ, tiŋa nu’walaŋ wotnenegigitdi adi’walaŋ welehik maaneŋ mintadakalelak. \v 11 Nu kwetfoloŋ iŋoŋ hatihatine nai agaŋ dapmaune du’walaŋkade lowe tilat, kaŋ adi kwetfoloŋ iŋgoŋ tomboyoula hatineeŋ. O Batne uŋgoniŋ, du wohoge diniŋ saŋiniŋ namguŋdi gimbahaŋ tiyembune hatiyaneeŋ. Unduŋ tubune indi welekubugoŋ tiŋa hatiyamut undugoŋ adi maaŋ welekubugoŋ tiŋa hatiyaneeŋ. \v 12 Tiŋa nu adigut hatitalabugut uŋaniŋ da saŋiniŋge namguŋ wondigoŋ gimbahaŋ tiyembene maaneŋ hatigiŋ. Unduŋ tiyembene nebek niŋ nemu fiikuk. Iŋgoŋ Youkudip tigiŋ wendi folooŋ mintadok me hamdok gigit tuguk adi kubugoŋdi kadakalak. \p \v 13 “Nu agaŋ du’walaŋkade we tilat doktiŋa nu’walaŋ welenadifonedi welehik gineŋ tokiune hatiyaneeŋ yoŋa kwetfoloŋ noŋgoŋ hatiŋila i yeniŋkilitilat. \v 14 Nu kwetfoloŋniŋ moŋ doktiŋa adi maaŋ kwetfoloŋhi moŋ. Unduŋ doktiŋa medege yenimbe kame hatibune kwetfoloŋ metam adi yabuŋa gulidaŋgoŋ hogok tiyemiiŋ. \v 15 Du kwetfoloŋ iŋoŋ yahaŋedapmaŋ titiŋdok mu ganinadilat. Adi tobo me kadakaniŋdi yehitubu-kadakawaakneŋ doktiŋa yabudoko titiŋdok yoŋa ganinadilat. \v 16 Nu kwetfoloŋniŋ moŋ doktiŋa adi maaŋ kwetfoloŋhi moŋ. \v 17 Du’walaŋ mede biyagoŋ hinek wendi welehik gineŋ kametokoyembune uŋgoniŋ hatiyaneeŋ. \v 18 Tiŋa du naniŋkulune kwetfoloŋ fooŋ kwanai tugut undugoŋ nubo yeniŋkule adibo kwetkwet wooŋ kwanai tineeŋ. \v 19 Nu adi yehitubu-lodadok tiŋa hatihatine wanakaŋ kunilit hinek dutok gamdapmalat, unduŋ doktiŋa biyagoŋ hinek adi datok hinek tiŋa uŋgoniŋ hatiyaneeŋ. \p \v 20 “Nu aditok hogok mu ganinadilat, adi gigitmede yenimbune nadisukilitinamneeŋ aditok maaŋ nadiŋa ganinadilat. \v 21 Tiŋa adi welekubugoŋ tiŋa hatidok yoŋa ganilat. Baŋ, du nukut welekubugoŋ tiŋa hatiyamut undugoŋ adi maaŋ welekubugoŋ tiŋa hatiyaneeŋ. Adi unduŋ tiŋa indut welekubugoŋ tiŋa hatiyanene kwetfoloŋ metam adi du napmeune fogut u nadihinakaneeŋ. \v 22 Tiŋa indi maaŋ welekubugoŋ hatiyamut undugoŋ adi maaŋ welekubugoŋ tiŋa hatiyaneeŋ yoŋa wotnenegigit namguŋ u yemulat. \v 23 Tiŋa indiŋ maaŋ ganinadilat. Du nukut welekubugoŋ tiŋa hatiyamut undugoŋ nu maaŋ metam nadisukilitinamneeŋ adut welekubugoŋ tiŋa hatiyaneem. Adi kifolok eŋ bop kubugoŋ tiŋa hatiyaneeŋ. Unduŋ tubu metam hogohogokdi indiŋ nadineeŋ, Biyagoŋ hinek du napmeune fogut. Tiŋa indiŋ nadisukilitineeŋ, nu nehikahilelaŋ undugoŋ adi maaŋ yehikahilelaŋ. \p \v 24 “Baŋ, metam nutok namguŋ adi nu hatibaatneŋ uŋgoŋ hatineeŋdok yoŋa yolat. Kaŋ kwet mu mintalune welegedi hinek nabukahileguŋ doktiŋa wotnenegigit namguŋ uŋakoŋ nukut hatiŋa kaneeŋ. \v 25 Baŋ, didimeniŋ molom, kwetfoloŋ metam adi mu nadidakalegamiiŋ, iŋgoŋ nu adi agaŋ nadidakalegamulat kaŋ kayoŋbopneye adi u maaŋ du napmeune fogut u agaŋ nadihinakaiŋ. \v 26 Nu medege yenindakaleeŋ hatitalabugut undugoŋ yenindakaletawaat. Unduŋ tibene du welegedi hinek nabukahilelaŋ u adi maaŋ nadineeŋ, tiŋa nu adi’walaŋ welehik maaneŋ hatiluwaat.” \c 18 \s1 Jesu memikŋiye hekidi Jesu honene ugiŋ \r (Matiyu 26:47-56; Mak 14:43-50; Luk 22:47-53) \p \v 1 Jesu adi ninadi kwanai tubudapmaaŋ mihiŋiye yanagila Kidolon ime meŋeŋa bem gimiŋ kwanai niŋ fokolok hatugukneŋ uŋoŋ ugiŋ. \v 2 Jesu adi mihiŋiyedut faŋgoŋ faŋgoŋ kwet uŋgoŋ bopneyagiŋ doktiŋa Judas Jesu mikme kohohik gineŋ kameŋdok adi maaŋ kwet u agaŋ nadiluguk. \v 3 Ala uŋgoŋ hatune Judas adi wooŋ mikme eŋ Falisi tiŋa talitimeŋ wapuhi heki’walaŋ kwanai-mehiye yanagila mik bomboŋ moŋgola kamaŋ gali bem tiŋa ugiŋ. \v 4 Jesu adi nemenemek timineŋ u agaŋ nadidapmaguk doktiŋa wo yeniŋguk, “Hidi nedigoŋ lohiiŋ?” \p \v 5 Yeninadiguk kaŋ niŋgiŋ, “Indi Jesu Nasaletniŋ lohiyam.” \p Yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Nu adikuyoŋ.” \p Nai uŋaniŋ Judas adi maaŋ noŋgoŋ uŋgoŋ yakiŋ. \v 6 Ala Jesudi, “Nu adikuyoŋ” yeniŋguk kaŋ hake sigisigi wooŋ kwetfoloŋ maaŋ hakiŋ. \p \v 7 Kaŋ Jesudi kotigoŋ yeninadiguk, “Hidi nedigoŋ lohiiŋ?” \p Yeniŋguk kaŋ niŋgiŋ, “Jesu Nasaletniŋ lohiyam.” \p \v 8 Yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Nu mede agaŋ haniŋat. Nu adikuyoŋ ale hidi nu nobu nolohiyaneŋ kaŋ me noli i biyabuneŋ.” \v 9 (Unduŋ tubune mede koom yoguk wondi folooŋ titiŋdok yo yoguk, “Baŋ, me namguŋ u nebek nemu filak.”) \p \v 10 Unduŋ ya yolu Saimon Pita adi miknoŋŋiŋ tamali tiŋa Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum’walaŋ tipilapilaye-meŋiŋ magi didimeniŋneŋkade filodiguk. Me u wou Malikus. \v 11 Kaŋ Jesudi Pita niŋguk, “Miknoŋ u koti yolineŋ dahiweŋ. Du nu Baŋdi folofigita nadiwit yoguk u kamehep-kube tibe tilaŋ.” \s1 Jesu honeeŋ nagila Anas’walaŋ ugiŋ \r (Matiyu 26:57-58; Mak 14:53-54; Luk 22:54) \p \v 12-13 Unduŋ tubune mikme heki eŋ talitimeŋhik eŋ Judame heki’walaŋ sigiyakadihiye adi Jesu honegiŋ. Honeeŋ ibidihiŋa Anas’walaŋ nagila ugiŋ. Nai uŋaniŋ Kaifa adi Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum hatiguk. Adi Anas’walaŋ waabiŋiŋ nagikuk. \v 14 Nai uŋaniŋ Kaifadi Judame heki’walaŋ me wapuhi indiŋ yeniŋguk, “Metam hogohogok indi kadaka-dapmaneemneŋ doktiŋa me kubugoŋ niŋdi kumuŋa nihitubu-lodawaak u kedem.” \s1 Jesu honeeŋ nagila ulune mihiŋiyat lufomdi keletaugumuk \r (Matiyu 26:69-70; Mak 14:66-68; Luk 22:55-57) \p \v 15 Saimon Pita dut Jesu mihiŋiŋ niŋ adi Jesu nagila ulune mindaŋ keletaugumuk. Ala Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum adi mihi niŋ u agaŋ nadimiluguk doktiŋa adi Jesu keleeŋ gimbahaŋ maaneŋ noŋgoŋ fogiŋ \v 16 kaŋ Pita adi fakaŋ uŋgoŋ woom hakuk. Wom hatu Jesu mihiŋiŋ niŋ adi kotigoŋ fooŋ waabi niŋ yeme kadoko tuguk u nimbune yeme dilitombune Pita maaŋ maaneŋ foguk. \v 17 Kaŋ yeme kadoko waabi wondi Pita kaŋ ninadiguk, “Me wondiniŋ mihiŋiŋ niŋ du kube?” \p Ninadiguk kaŋ Pitadibo yoguk, “Nu moŋ.” \p \v 18 Kwet sububa tuguk kaŋ tipilapilaye-metam eŋ mikme heki adi kudup heeŋ hekobu yakiŋ. Kaŋ Pita adi maaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ uŋgoŋ yali kudup hokom yatuguk. \s1 Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapumdi Jesu ninadiguk \r (Matiyu 26:59-66; Mak 14:55-64; Luk 22:66-71) \p \v 19 Jesu nagi logiŋ kaŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapumdi\f + \fr 18:19 \ft Nai uŋaniŋ Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum lufom hatigumuk.\f* Jesu ninadiguk, “Mihigeye tiŋa metam mede dediŋ hinek yenindidimelaŋ?” \p \v 20 Kaŋ Jesudibo niŋguk, “Nu nemek kabup nemu yolugut, nu adi Siloŋyotneŋ be bopyotneŋ metam fee bopneyagiŋ kaŋ mede yenilugut. \v 21 Ale du maŋgoŋde nu naninadilaŋ? Tobo metam uŋak yeninadiweŋ kaŋ nu nemek yenimbe nadiyagiŋ u kedem ganineŋ.” \p \v 22 Unduŋ yobune mikme uŋoŋ yakiŋneniŋ niŋdi Jesu fawi foloŋ utawatukula niŋguk, “Du Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum mede undiniŋ maŋgoŋde nilaŋ?” \p \v 23 Unduŋ nimbune Jesudi indiŋ yoguk, “Nemek yobe kadakaŋak kaŋ mebi nanimbu nadiwit, eŋ nemek talii foloŋgoŋ nobu yobit kaŋ maŋgoŋde nutaŋ?” \v 24 Unduŋ yobune Anasdi Jesu kohoŋ folokenenit undiniŋgoŋ kameune Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum\f + \fr 18:24 \ft Nai uŋaniŋ Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum lufom hatigumuk.\f* Kaifa’walaŋ nagila ugiŋ. \s1 Pitadi Jesu sigilulum timiŋguk \r (Matiyu 26:71-75; Mak 14:69-72; Luk 22:58-62) \p \v 25 Jesu unduŋ timilune Pita adi yakukneŋ uŋgoŋ yali kudup-hokom yatuguk. Kaŋ me noŋgoŋ yakiŋdi niŋgiŋ, “Me wondiniŋ mihiŋiŋ niŋ du-ku be?” \p Niŋgiŋ kaŋ Pitadibo kamehebiŋa yeniŋguk, “Nu moŋ.” \p \v 26 Unduŋ yoluguk kaŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum diniŋ tipilapilaye-me Pitadi magi udokoguk’walaŋ dikiŋiŋ niŋ adi noŋgoŋ yakiŋ, ala Pita kaŋ niŋguk, “Bem gimiŋ kwanai gineŋ dugoŋ bidak noŋgoŋ yaliŋiŋ kaŋ gabuŋat aŋ?” \p \v 27 Nimbu Pitadi yoguk, “Nu moŋ.” Yalaŋ kotigoŋ unduŋ ya yolune nai uŋaniŋgoŋ pupup kutiguk. \s1 Jesu nagila Pailat’walaŋ ugiŋ \r (Matiyu 27:1-2, 11-14; Mak 15:1-5; Luk 23:1-5) \p \v 28 Helehautaune haniŋ Jesu Kaifa yolineŋ hakukneniŋ nagila Pailat’walaŋ ugiŋ. Pailat adi Lomahi’walaŋ me wapum. \p Kaŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi adi Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok hinamuni tiŋa nanaŋdok nai doktiŋa walaniŋgoŋ hali nanim yoŋa maaneŋ mu fogiŋ. \v 29 Unduŋ doktiŋa Pailatdi fakaŋ fooŋ yeninadiguk, “Hidi me i maŋgoŋ yom tiŋak kaŋ honeeŋ nagi buŋit?” \p \v 30 Unduŋ yeninadiguk kaŋ niŋgiŋ, “Indi me i kadakaniŋ titiŋ moŋ binek adi du’walaŋkade tuwot mu nagi bunetumun.” \p \v 31 Yogiŋ kaŋ Pailatdibo indiŋ yeniŋguk, “Unduŋ ale hidi hide nagi wooŋ Yodoko Medehik hatak undugoŋ keleeŋ nindapmaneŋ.” \p Yenimbune Judame hekidi yogiŋ, “Indi me niŋ nindapmane kumundok tuwot moŋ.” \v 32 (Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesudi koom kumuŋ dediniŋ kumundok yoguk wendiniŋ foloŋ mintaguk.)\f + \fr 18:32 \ft Jesudi koom nehitiloneeŋ yoguk wendiniŋ folooŋ mintaguk. Doktiŋa Lomahi’walaŋ titiŋhik keleeŋ kolondabek foloŋ me kadakahi widikumuyagiŋ undugoŋ adi maaŋ kolondabek foloŋ ukambiyakiŋ.\f* \p \v 33 Unduŋ yobune Pailat adi kotigoŋ udaneeŋ wooŋ kwelineŋ yali Jesu nihamaneu buune niŋguk, “Judahi’walaŋ me mapme du-kube?” \p \v 34 Ninadiguk kaŋ yoguk, “Mede i da be nadiŋa bu nanilaŋ be me nolidi ganiŋit?” \p \v 35 Unduŋ yoguk kaŋ Pailatdibo tubu-udaneeŋ yoguk, “Be nu Judame nadilaŋ? Du yadi da metamgeye eŋ talitimeŋgeye nehigoŋ ganagila buŋa kohone foloŋ gapmeŋit. Maŋgoŋ tuguŋ kaŋ ganagi buŋa gapmeŋit?” \p \v 36 Ninadiune Jesudi yoguk, “Nu adi kwet yendiniŋ mapme moŋ, nu kwet yendiniŋ mapme hatilit binek adi mikmeneyedi Judame talitimeŋ heki nanagitne tiŋit undineŋ kibikibi mindobune tiŋit. Unduŋ doktiŋa nu adi kwet yendiniŋ mapme moŋ.” \p \v 37 Unduŋ yobune Pailatdi niŋguk, “Unduŋ yolaŋ ale yobeŋ. Du mapme iŋgoŋ be?” \p Yobune Jesudibo yoguk, “Da yolaŋ uŋakoŋ, nu adi mapme. Nu mede biyagoŋ yohautawene kwetfoloŋ fooŋ mintagut. Ale nebek niŋ adi mede biyagoŋ kamehatilak adi medene not timilak.” \p \v 38 Unduŋ yobu Pailatdi niŋguk, “Ka mede biyagoŋ u maŋgoŋ!” Unduŋ yoŋa fakaŋ fooŋ buŋa Judahi metam indiŋ yeniŋguk, “Nu me i kadakaniŋŋiŋ lohi tilat.” \s1 Pailatdi Jesu bikabune uuŋdok yeninadiguk \r (Matiyu 27:15-31; Mak 15:6-20; Luk 23:13-25) \p \v 39 “Tiŋa hide’walaŋ titiŋhik niŋ indiŋ hatak. Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ nai foloŋ gulet indigoŋ me niŋ yot fafaŋeniŋneŋ hogok yeniŋkulene wiiŋ. Unduŋ doktiŋa hidi dediŋ nadiiŋ. Judahi’walaŋ mapme i niŋkule fooŋ wek be nadiiŋ?” \p \v 40 Unduŋ yobune kutifiyeeŋ niŋgiŋ, “Moŋ, adi moŋ, adi Balabas bikabunimbeŋ.” (Balabas adi gapman dut mik tiŋa me niŋ ulukumuŋguk.) \c 19 \s1 Pailatdi Jesu koloŋdabek foloŋ loloŋdok yodapmaguk \p \v 1 Unduŋ togiŋ kaŋ Pailatdi mikme heki yenindapmaune kiyegelep dendemnitdi Jesu utubukadakagiŋ. \v 2 Utubukadakaaŋ mundendem gwaikelemadiŋa mapme kuluŋ welewele tiŋa mebi foloŋ mokomiŋa mapme diniŋ tinahukut giminiŋdi tinahukulimiŋgiŋ. \v 3 Tiŋa hebeŋ gineŋ wooŋ yali indiŋ niŋgiŋ, “O! Judame heki’walaŋ mapme! Ganintiloyam!” Unduŋ yoŋa fawi foloŋ utawatukukiŋ. \p \v 4 Kaŋ Pailat adi Judame heki’walaŋkade kotigoŋ udaneeŋ fooŋ yoguk, “I kaneŋ. Nu kadakaniŋŋiŋ moŋ hinek lohikalat ale nagila bene hidi hide mebiŋiŋ kaneŋ.” \p \v 5 Unduŋ yoŋa Jesu ki foloŋ mundendemdi mokomiŋgiŋ eŋ haule giminiŋdi tinahukulimiŋgiŋ u bumbut nagi fakaŋ fooŋ buune Pailatdi yeniŋguk, “I kaiŋ, me yukuyoŋ.” \p \v 6 Nagi fooŋ kameune mikme Siloŋyot kadoko tagiŋ eŋ me talitimeŋ wapuhi adi kaŋ indiŋ kutigiŋ, “Koloŋdabek foloŋ kumumbek! Koloŋdabek foloŋ kumumbek!” \p Unduŋ yogiŋ kaŋ Pailatdi yeniŋguk, “Nu kadakaniŋŋiŋ nemu tubumintaŋat ale hide nagi wooŋ koloŋdabek foloŋ ulukumuneŋ.” \p \v 7 Unduŋ yenimbune metamdi yogiŋ, “Me i ne Bepaŋ mihiŋiŋ yolak doktiŋa Youkudip Medenikdi me undihi u widihikumuŋ titiŋdok hatak doktiŋa u keleeŋ ulukumundok.” \p \v 8 Unduŋ yobune Pailatdi nadiŋa munta kisaŋ tiŋa \v 9 kotigoŋ Jesu nagila yot maaneŋ fooŋ kwelineŋ yalaŋa Jesu indiŋ niŋguk, “Du deŋaniŋ hinek?” Unduŋ ninadiguk kaŋ Jesu mede nemu tubu-udanemiŋa hogok yakuk. \v 10 Unduŋ tubune Pailatdi indiŋ niŋguk, “Dediŋ doktiŋa medene mu tubu-udanenamulaŋ. Nu mede yodapmandapmaŋ diniŋ saŋiniŋ hatnamulak doktiŋa nu yobe hatibeŋ be nu yobe kumumbeŋ u mube nadilaŋ?” \p \v 11 Unduŋ yobu Jesudi niŋguk, “Hogok binek du nu’walaŋ mede tuwot mu yodapmaliweŋ. Nu’walaŋ mede yodapmaŋdok saŋiniŋ u Bepaŋdi gamguk doktiŋa yolaŋ. Ale nu me nediyeŋ du kohoge gineŋ napmeŋak adi’walaŋ kadakaniŋŋiŋdi du’walaŋ kadakaniŋ u kalakapmeŋ tilak.”\f + \fr 19:11 \ft Kaifa tiŋa talitimeŋ wapuhidi Jesu kumuŋdok yodapmaaŋ Pailat kohoŋ gineŋ kamegiŋ doktiŋa Jesudi mede i Kaifadok nadiŋa yoguk.\f* \p \v 12 Unduŋ yobune Pailat adi mede u nadiŋa Jesu bikabune uuŋdok yobune metamdi kutifiyeeŋ yogiŋ, “Jesu adi netok me mapme yoŋa Lomahi hidi’walaŋ Mapme Wapum Sisa mik timilak. Ale du me i bikabu wek adi du Sisa’walaŋ me noliŋiŋ mu tibeŋ.” \p \v 13 Pailat adi mede u nadiŋa yobune Jesu nagi foune ne mede yodapmandapmaŋ kwetŋiŋ gineŋ fooŋ ikuk. Kwet u wou ‘kawadedi boigata tigiŋ’ doktiŋa kwet wou nehi’walaŋ mede gineŋ Gabata yoyagiŋ. \p \v 14 Mele nai u Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok tiulidoko kwanai tulune mele lekiŋgoŋ tuguk. Uŋaniŋgoŋ Pailatdi Judahi metam mede indiŋ yeniŋguk, “Hidi’walaŋ mapmehik i kaneŋ.” \p \v 15 Unduŋ yobune metam gibita kakaliŋa kutigiŋ, “Kelekulu fowek! Koloŋdabek foloŋ kumumbek!” \p Kaŋ Pailatdi indiŋ tubu-udaneeŋ yeniŋguk, “Mapmehik deti koloŋdabek foloŋ ulukumuŋdok yo naniiŋ?” \p Kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ hekidibo tubu-udaneeŋ niŋgiŋ, “Indi mapmenik Sisa hogok hatilak. Noli nemoŋ.” \p \v 16 Unduŋ yogiŋ kaŋ Pailatdi Jesu koloŋdabek foloŋ kumundok yodapmaaŋ mikme heki kohohik foloŋ kameguk. \s1 Jesu koloŋdabek foloŋ ukiŋ \r (Matiyu 27:32-44; Mak 15:21-32; Luk 23:26-43) \p Kaŋ mikme hekidi Jesu kadokoune \v 17 koloŋdabekŋiŋ ne bemŋa wooŋ kwet wou niŋ, “Me Mebi Kitili” yoyagiŋneŋ wosuwaguk. (Judahi’walaŋ mede foloŋ Golgata yoiŋ.) \v 18 Wosuwaaŋ Jesu lekiŋgoŋ ukambiyakiŋ eŋ kadakaniŋ titiŋ meyat lufom adi fukufukuŋ widihiyambiyakiŋ. \v 19 Unduŋ tigiŋ kaŋ Pailatdi kudi niŋ indiŋ youlune tiŋa wooŋ Jesu koloŋdabekŋiŋ ki foloŋ ukiŋ, “Jesu Nasaletniŋ, Judahi’walaŋ Mapme.” \p \v 20 Kwet u Jelusalem yamaŋgoŋ doktiŋa Judame feedi uŋambuŋat tiŋa kudi u kunakiŋ. Tiŋa kudi u Judahi’walaŋ mede eŋ Gilikhi’walaŋ mede eŋ Lomahi’walaŋ mede gineŋ youkiŋ. \p \v 21 Kaŋ Judame heki’walaŋ talitimeŋ wapuhidi niŋgiŋ, “‘Judame heki’walaŋ mapme’ mu youleŋ. Adi ‘Ne indiŋ yoguk,’ unduŋ youleŋ, ‘Nu Judame heki’walaŋ mapme.’” \p \v 22 Unduŋ yobune Pailatdi koti indiŋ yoguk, “Nu dediŋ youlat u undugoŋ halek.” \p \v 23 Mikme heki adi unduŋ tiŋa Jesu koloŋdabek foloŋ ulaŋa dahidahiŋiŋ moŋgola daneeŋ bop lufolufom tiŋa moŋgokiŋ. Iŋgoŋ dahidahiŋiŋ wahiniŋ adi folooŋ wendok tuwot kunilit tibinegiŋ \v 24 doktiŋa nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “I tububulagine mu tinim. Tobo kat kulaŋa neeŋdi tibek u kanim.” U Youkudip Mededi indiŋ yolak wondi folooŋ mintaguk. \q1 “Adi bomboŋne daneeŋ moŋgola dahidahinedok kat kutneeŋ.” \m Unduŋ doktiŋa mikme hekidi unduŋ uŋakoŋ tigiŋ. \p \v 25 Mikme hekidi unduŋ tulune Jesu miŋ eŋ miŋ diniŋ deleŋ eŋ Kelopa tamŋiŋ Maliya eŋ Maliya Madalaniŋ adi Jesu’walaŋ koloŋdabek mebineŋ yakiŋ. \v 26-27 Kaŋ Jesu adi mihiŋiŋ niŋ aditok momooŋ nadimiluguk adi Jesu miŋ dut noŋgoŋ yalune yabuŋa yeniŋguk, “Tam, du’walaŋ mihige woŋ. Mihi, du’walaŋ maaŋge woŋ. Du nagi wooŋ kadokoluwaaŋ.” Unduŋ yobune nai uŋaniŋgoŋ mihi wendi tam u yolineŋ nagi wooŋ kadokoluguk. \s1 Jesu kumuŋguk \r (Matiyu 27:45-56; Mak 15:33-41; Luk 23:44-49) \p \v 28 Jesu adi nemenemek agaŋ dapmalak nadiŋa Youkudip Mede gineŋ indiŋ yolak u folooŋ mintadok nadiŋa yoguk, “Nu mane galiune imedok nadilat.” \p \v 29 Unduŋ yobune imeŋgwaŋ yage wou “spans”\f + \fr 19:29 \ft “Spans” woŋ adi imeŋgwaŋ maaneŋ yage ikiiŋ diniŋ wou. Ala yage u mateles dabugoŋ kulakulayehi doktiŋa ime gineŋ fulaune ime yage wendok gineŋ sininta tilak.\f* tiŋa wain buukaaŋ gineŋ kupmaŋ tiŋa kusek\f + \fr 19:29 \ft Kusek u wou hisop. Koom Isip kwetneŋ Aŋelodi Isilaehi yabukiyondaaŋ yalakapmeguk, nai uŋaniŋ Isilaehi hisop kusekdi dompa mihiniŋ’walaŋ naŋgat gineŋ kapmaŋ tiŋa yeme foloŋ hafiyegiŋ.\f* diki foloŋ ibikilitiŋa sumulune looŋ mami foloŋ kameu \v 30 naaŋ yoguk, “Agaŋ dapmalak.” Yoŋa boboli fambekeneune kumuŋguk. \s1 Youkudip gineŋ mede hali labuguk u folooŋ mintaguk \p \v 31 U hinamuni tiulidoko nai foloŋ tigiŋ ala heleŋ adi Sabat doktiŋa me dabahi koloŋdabek foloŋ uŋoŋ mu yayatdok yoŋa Pailatdi nadiyembune kayohik ugoloune pilap hinek kumumbu yehiwenegidibadok nadiŋa wooŋ niŋgiŋ.\f + \fr 19:31 \ft Judahidi Sabat nai nadiune uŋgoniŋ hinek tuguk doktiŋa dabahi Sabat nai foloŋ koloŋdabek gineŋ uŋgoŋ yali Sabat tubukadakaneeneŋ yoŋa moŋ yogiŋ.\f* \v 32 Kaŋ mikme hekidi wooŋ meyat Jesu dut widihigiŋ u kayohik ugologiŋ. \v 33 Tiŋa Jesu kagiŋ e agaŋ kumuŋguk doktiŋa kayoŋ mu ugologiŋ. \v 34 Adi mikme niŋdi bohomŋiŋ tiŋa Jesu gaga foloŋ youtombune naŋgat dut ime kwatnegumuk. \v 35 (Me dawidigoŋ hinek kagukdi mede i yodakaleeŋ nadiune biyagoŋ hinek tilak. Unduŋ doktiŋa hidi maaŋ nadisukilitineŋ.) \p \v 36 Uyadi Youkudip Mede gineŋ adi kitiliŋiŋ nemu ugoloneeŋ yolak doktiŋa undugoŋ folooŋ mintaguk. \v 37 Tiŋa undugoŋ Youkudip Mede gineŋ mede niŋ indiŋ yolak, \q1 “Metam nehi me bohomdi youkiŋ u kaneeŋ.” \s1 Jesu sigiŋ gitnem bemŋa wooŋ bom gineŋ kamegumuk \r (Matiyu 27:57-61; Mak 15:42-47; Luk 23:50-56) \p \v 38 Josep adi Alimatiya yokwetneŋniŋ. Adi Jesu mihiŋiŋ iŋgoŋ adi Judame talitimeŋ hekidok munta tiŋa hebihebi tiŋa keleyauluguk. Ala me adigoŋ Pailat’walaŋ wooŋ Jesu’walaŋ dabaaŋ tiŋa wooŋ weneŋdok ninadiguk. Kaŋ Pailatdi nadimimbu wooŋ Jesu’walaŋ dabaaŋŋiŋ diliteleguk. \v 39 Eŋ Nikodimas, koom timiŋ wooŋ Jesu kaŋ mede yonadi tugumuk, adi maaŋ wooŋ Josep tubulodaguk. Nikodimas adi haguwo munduŋhinit lufom tuwaaŋ moŋgo wooŋ\f + \fr 19:39 \ft Haguwo munduŋhinit lufom u wouhiyat “alo” tiŋa “mel”. U Nikodimasdi 30 kilo wondok tuwot tuwaguk.\f* \v 40 Josep tubulodaaŋ Jesu dabaaŋŋiŋ yougomuŋa haule fafaudi ulobuŋa tiŋa wooŋ kamegumuk. Meyat adi Judahidi titiŋ dediŋ tiŋa me dabahi yehiweneyagiŋ wondok tuwot takaliŋa tugumuk. \v 41 Jesu ukiŋneŋ uŋoŋ dinina niŋ hakuk ala uŋoŋ bom niŋ kawade gineŋ wamukiŋ, uŋoŋ koom me dabaŋ nemu kamegiŋ. \v 42 Heleune Judame heki’walaŋ Sabat doktiŋa Jesu dabaaŋŋiŋ tiŋa wooŋ uŋgoŋ kamegumuk.\f + \fr 19:42 \ft Judahidi Sabat nai nadiune uŋgoniŋ hinek tuguk doktiŋa Sabat nai foloŋ dabaŋ wehemitdok kamehep hatuguk. Unduŋ doktiŋa meyatdi Jesu sigiŋ gitnem timeŋgoŋ pilap hinek tiŋa wooŋ kamegumuk.\f* \c 20 \s1 Jesu kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilali Maliya Madalaniŋ mintamiŋguk \r (Matiyu 28:1-10; Mak 16:1-8; Luk 24:1-12) \p \v 1 Sonda haniŋ helehauta mu tulune Maliya Madalaniŋ adi Jesu bomŋiŋ gineŋ wooŋ kalune kawade wapum agaŋ dekeleune bom mami hamap yakuk. \v 2 U kaŋ kiyaneeŋ wooŋ Saimon Pita dut Jesu mihiŋiŋ niŋ Jesudi weleŋdi hinek kahileluguk u indiŋ yeniŋguk, “Wapum dabaaŋŋiŋ agaŋ dambek bemŋa uŋit.” \p \v 3 Unduŋ yenimbu Pita dut mihiŋiŋ noli adi kiyaneeŋ bom gineŋ ugumuk. \v 4 Meyat lufomnikoŋ kiyane tugumuk ala Pita adi baigoŋ hatilune me noliŋiŋ adi timeŋ kiyaneeŋ wooŋ bom gineŋ wosuwaguk. \v 5 Wosuwaaŋ bom gineŋ heweŋa kaune haule fafau hogok ilu yabuguk, iŋgoŋ maaneŋ mu foguk. \v 6 Kaŋ Saimon Pita adi mindaŋ wosuwaaŋ dapmaaŋ bom gineŋ fooŋ haule fafau \v 7 tiŋa haule Jesu ki yaunegiŋ hogok halu yabuguk. Haule Jesu ki yaunegiŋ u ne hogok molomgoŋ wobunit halu kaguk. \v 8 Kaŋ Jesu mihiŋiŋ niŋ timeŋ uguk adi maaŋ bom maaneŋ fooŋ u kaŋ nadisukilitiguk. \v 9 (Unduŋ tiŋa Youkudip Mededi kotigoŋ kaikaaŋ pilalaak yolak u mu nadidakalegumuk.) \v 10 Unduŋ tiŋa meyat u kotigoŋ yopmande ugumuk. \s1 Jesudi Maliya Madalaniŋ mintamiŋguk \r (Mak 16:9-11) \p \v 11 Maliya adi bom gagayeŋ uŋgoŋ yali makat koliŋila duwokeneeŋ bom gineŋ diweeŋ yabulune aŋelo lufom haule fafadi tinahukula \v 12 Jesu kamegiŋneŋ uŋgoŋ ikumuk, noliyeŋ kayoŋ hakukneŋkade eŋ noliyeŋ mebi hakukneŋkade ikumuk. \v 13 Yabune aŋelo yakatdi indiŋ niŋkulemagumuk, “Tam, du makat maŋgoŋde kotaŋ?” \p Ninadigumuk kaŋ yeniŋguk, “Wapumne’walaŋ dabaaŋŋiŋ agaŋ tiŋa wooŋ kwet dambekniŋ kameŋit u mu nadilat doktiŋa kotat.” \v 14 Unduŋ yoŋa udaneeŋ kalu Jesu uŋgoŋ yakuk iŋgoŋ adi u Jesudi yatak unduŋ mu yo nadiguk. \p \v 15 Kaŋ Jesudi niŋkulemaaŋ niŋguk, “Tam, du makat maŋgoŋde kotaŋ? Du neeŋ lohilaŋ?” \p Unduŋ nimbune Maliya adi me u dinina wondiniŋ kadokome bidaak yoŋa niŋguk, “Du nobu dambek bemŋa wooŋ kameweŋ kaŋ nanimbune wooŋ kait.” \p \v 16 Yobune Jesudibo niŋguk, “Maliya!” \p Nimbune fambekeneeŋ kakiyondaaŋ Judahi’walaŋ mede foloŋ “Laboni!” yoguk. (Mede u mebi ‘hinale’.) \p \v 17 Yoguk kaŋ Jesudi niŋguk, “Nu Me Baŋ’walaŋkade mu uŋatneŋ ale nohone mu tibeŋ. Tobo wooŋ kwayaneye indiŋ yenimbeŋ, ‘Nu kotigoŋ udaneeŋ kunum gineŋ Baŋ Bepaŋ’walaŋkade ulat. Adi yadi nu’walaŋ Bepaŋne ala u hidi’walaŋ Bepaŋhik maaŋ. Eŋ nu’walaŋ Batne ala u hidi’walaŋ Behik maaŋ.’” \p \v 18 Unduŋ nimbune Maliya Madalaniŋ adi udaneeŋ wooŋ Jesu mihiŋiye Wapum agaŋ kaguk u yeniŋa mede niŋguk u yeniŋguk. \s1 Jesudi mihiŋiye mintayemguk \r (Matiyu 28:16-20; Mak 16:14-18; Luk 24:36-49) \p \v 19 Sonda wondegoŋ mambip tulune Jesu mihiŋiye adi Judame fiyeŋ yoŋa muntaaŋ taliyemehik tubukilitidapmaaŋ hakiŋ. Kaŋ Jesu adi lekiŋgoŋhik foloŋ uŋgoŋ mintaaŋ yali yeniŋguk, “Kulema hidigut halek.” \v 20 Unduŋ yeniŋa kohoŋyat nilidi ukiŋ eŋ gaga foloŋ bohomdi youkiŋ u yenimbu yabugiŋ. U yabuŋa Wapum agaŋ kayam yo nadifo tigiŋ. \p \v 21 Kaŋ Jesudi kotigoŋ yeniŋguk, “Kulema hidigut halek. Baŋdi napmeune fogut, undugoŋ nubo hapmewe uneeŋ.” \v 22 Unduŋ yeniŋa munabuliŋiŋ fedidahiyemiŋa yeniŋguk, “Uŋgoniŋ Munabuli kahileneŋ. \v 23 Hidi metam’walaŋ kadakaniŋhiye tumolokuyembune kaŋ kedem kadakaniŋhik u dapmayemuluwaak, eŋ mu tumolokuyembune woŋadi kadakaniŋhik u uŋgoŋ hayemuluwaak.” \s1 Tomasdi Jesu kaguk \p \v 24 Jesu mihiŋiye 12’walaaniŋ me niŋ wou Tomas (wou niŋ Katap)\f + \fr 20:24 \ft Nehi’walaŋ mede “Didimo” yoyagiŋ. U mebi katap.\f* adi Jesudi mintayemguk nai uŋaniŋ uŋoŋ mu hakuk. \v 25 Ala mewoi nolidi niŋgiŋ, “Indi Wapum agaŋ kamun.” \p Unduŋ niŋgiŋ kaŋ adibo yeniŋguk, “Nu kohoŋ foloŋ nilidi ukiŋ diniŋ bit u mu kaŋ, be kohonedi fek u wehemit mu tiŋa kaŋ be kohonedi gaga foloŋ mu honeeŋ kaŋ adi tuwot mu nadisukilitibaat, moŋ hinek.” \p \v 26 Ala Sonda niŋ dapmaune Tomas tiŋa mihiŋiye noli adi taliyemehik youkilitiŋa yot maaneŋ bopneeŋ hakiŋ kaŋ Jesu koti lekiŋgoŋhik foloŋ uŋgoŋ mintayemiŋa yeniŋguk, “Kulema hidut halek,” \v 27 yoŋa Tomas indiŋ niŋguk, “Kohoge tiŋa buŋa kohone foloŋ iŋgoŋ kameeŋ kaweŋ eŋ kohoge kihiwali gagatne honeeŋ kaweŋ. Tiŋa kotigoŋ welelufom mu tiŋa nadisukilitinambeŋ.” \p \v 28 Unduŋ nimbune Tomasdi yoguk, “O Wapumne tiŋa Bepaŋne!” \p \v 29 Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Du daugedi nabuŋa wondok-kube tiŋa nadisukilitinamulaŋ? Me mu nabuŋa nadisukilitinamiiŋ adi Bepaŋdi kahaŋ tiyembune nadifo tineeŋ.” \s1 Pepa i youkuk diniŋ mebi \p \v 30 Jesu adi mihiŋiye namandahik foloŋ Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi fee tuguk iŋgoŋ wanakaŋ pepa yendok foloŋ mu youdapmaŋat. \v 31 I adi hidi Jesu u Kilisto, Bepaŋ mihiŋiŋ u nadisukilitineŋdok youlat. Ala u nadisukilitiŋa adi wou foloŋ hatihati kahiledok. \c 21 \s1 Jesudi mihiŋiye koti imeŋgwaŋ gagayeŋ mintayemguk \p \v 1 Jesu adi Taibiliya Imeŋgwaŋneŋ mihiŋiye kotigoŋ mintayemguk. \v 2 U indiŋ tigiŋ. Saimon Pita, Tomas (wou niŋ Katap), Nataniyel adi Kananiŋ agaŋ Sebedi mihiŋiyat, agaŋ Jesu mihiŋiyat noli adi noŋgoŋ hakiŋ. \v 3 Ala Saimon Pitadi yeniŋguk, “Nu pisi hegi wit.” \p Unduŋ yobune mewoidi “indi noŋgoŋ unim” yoŋa wooŋ muwage foloŋ looŋ ugiŋ, wooŋ timiŋ pisi kaliŋ tigiŋ iŋgoŋ nemu moŋgokiŋ. \v 4 Ala heleune mele labuguk kaŋ Jesu adi wooŋ imeŋgwaŋ fawineŋ kiŋ foloŋ yalune mihiŋiye adi kagiŋ iŋgoŋ mu kakiyondagiŋ. \p \v 5 Kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Mekuyahi, hidi pisi neeŋbe beŋit?” \p Yeninadiguk kaŋ niŋgiŋ, “Moŋ hinek. Kubugoŋ-kabe nemu kamun.” \p \v 6 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ yeniŋguk, “Unduŋale umbenhik kohohik didimeniŋneŋkade kapmaaŋ neeŋ moŋgotneŋ.” Yenimbune umbenhik kapmaune pisi fee mumuyeŋgoŋ foune hamanti bubuŋdok kwanaimiŋ tiŋa muwage gineŋ mu kamegiŋ. \p \v 7 Tiŋa Jesu mihiŋiŋ niŋ weleŋdi hinek kahileluguk adi Pita niŋguk, “Ya Wapum kuyoŋ.” Unduŋ yobune Pita adi tinahukut wahiniŋ kwihikula hogok hatiguk doktiŋa dahidahiŋiŋ wahiniŋ u tiŋa dahiŋa ime gineŋ tatakula fooŋ mopneeŋ wooŋ kiŋ foloŋ losuwaguk. \v 8 Mekuyahi adi kweetniŋ hinek mu wooŋ umben kapmagiŋ, doktiŋa umbenhik kalenit wanakaŋ hamanti-buune buŋa kiŋ foloŋ busuwagiŋ. \v 9 Buŋa kiŋ foloŋ busuwaaŋ kaune magineŋ uŋoŋ kudup niŋ daune pisi kudup foloŋ hadaguk eŋ belet maaŋ uŋgoŋ hakiŋ. \v 10 Kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Pisi kobuk moŋgoliŋit u neeŋ moŋgo buneŋ.” \p \v 11 Unduŋ yobune Pitadi wooŋ muwage foloŋ looŋ umben pisi wapuhidi fotokogiŋ u hamanti uguk. Pisi yokunathik 153. Yokunat wapum hinek moŋgokiŋ iŋgoŋ umben u mu bulagineguk. \v 12 Jesudi mihiŋiye “Buŋa nanaŋe naneŋ” yeniŋguk. Kaŋ mihiŋiye adi me u Wapum u agaŋ nadigiŋ doktiŋa nebek niŋdi “Du neeŋ” mu ninadigiŋ. \v 13 Kaŋ Jesu adi belet moŋgo yemiŋa pisibo tiŋa yemguk. \p \v 14 Yoŋ adi Jesu kumuŋ gineniŋ pilali mihiŋiye mintayembune nai lufomkulitniŋ agaŋ tilak. \s1 Jesudi Pita kwanai-mede niŋguk \p \v 15 Nanaŋe nadapmaaŋ Jesudi Saimon Pita niŋguk, “Saimon Pita, Jon mihiŋiŋ, du mehinek nolidi nutok nadinamiiŋ u yalakapmeeŋ welegedi nu nabukahile hinekbe tilaŋ?” \p Ninadiune yoguk, “Eeŋ, Wapum, nu welenedi du gabukahile hinek tilat u agaŋ nadilaŋ.” \p Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Dompaneye kuyahi yemtoi tuluwaaŋ.” \p \v 16 Unduŋ niŋa kotigoŋ niŋguk, “Saimon, Jon mihiŋiŋ, du welegedi nabukahile hinek maaŋbe tilaŋ?” \p Yobune Saimondi yoguk, “Eeŋ, Wapum, nu dutok uŋgoŋ hati-nadigamulat u agaŋ nadilaŋ.” \p Yobune Jesudi niŋguk, “Dompaneye yabu-ulidoko tuluwaaŋ.” \p \v 17 Niŋa kotigoŋ niŋguk, “Saimon, Jon mihiŋiŋ, du nutok maaŋbe hati-nadilaŋ?” \p Ninadiune Saimondi maŋgoŋde nai lufomkulitniŋ hinek naninadilak yoŋa welemulap tiŋa yoguk, “Wapum, du nemenemek agaŋ nadidapmalaŋdi nu welenedi hinek du gabukahile tilat u agaŋ nadilaŋ.” \p Yobune Jesudi yoguk, “Dompaneye yemtoi tuluwaaŋ.” \p \v 18 Niŋa tomboyoula yoguk, “Biyagoŋ hinek ganimbe nadiweŋ. Mekuya yatiluguŋneŋ daŋ we nadiŋa da kiyegelepge youkilitiŋa hogok ufit tuluguŋ, iŋgoŋ gawada tibaaneŋ du kohoge kwehene-tiloune nebek niŋdi kiyegelep youkilitigamuŋa kwet mu uuŋdok nadiwaaŋneŋ uŋoŋ ganagiwaak.” \p \v 19 (Jesudi mede u yoguk adi kougoŋ Pitadi dediŋ kumumbune Bepaŋ’walaŋ wougigitdi saŋiniŋnit tibaakdok yoguk.) Unduŋ yoŋa Jesudi Pita indiŋ niŋguk, “Nu nehikeleweŋ.” \s1 Mekuya Jesudi kahile hinek tuluguk’walaŋ mede \p \v 20 Pita adi udaneeŋ mekuya niŋ Jesudi weleŋdi hinek kahileluguk eŋ timiŋ nanaŋe nagiŋneŋ mekuya u mebi Jesu hebeŋ foloŋ hinek sumula Jesu indiŋ ninadiguk, “Wapum, du neeŋdi memik kohohik foloŋ gapmewek?” \v 21 Pitadi me u kaŋ Jesu ninadiguk, “Wapum, kaŋ me i dediŋ tibaak?” \p \v 22 Unduŋ yonadiguk kaŋ Jesudi indiŋ niŋguk, “Adi hogok hatilune nu kotigoŋ udaneeŋ baat, unduŋ nobu nadimilit kaŋ du aditok maŋgoŋde naninadilaŋ. Ale du buŋa nehikeleweŋ.” \p \v 23 Unduŋ tubu kahat wendi metam Jesu keleyagiŋ heki’walaŋ uune indiŋ nadigiŋ: me u kumuŋ mu tibaak. Iŋgoŋ Jesu adi kumuŋ mu tibaak mu yoguk. Adi yadi indiŋ yoguk, “Adi hogok hatilune nu kotigoŋ udaneeŋ baat, unduŋ nobu nadimilit kaŋ du aditok maŋgoŋde naninadilaŋ.” \p \v 24 Mihi adikuyeŋdi nemenemek kanadi tuguk indigoŋ tuwot yotubuhautaaŋ pepa foloŋ i youtak. Kaŋ indi adi’walaŋ mede nadine biyagoŋ hinek tilak. \s1 Yodapmaŋ mede \p \v 25 Jesu adi nemenemek fee tuguk. Ale nemenemek tuguk hogohogok kubugoŋ kubugoŋ kunali youtnim adi pepa fee hinek tubune kwet boidok baŋam moŋ tibek.