\id HEB - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h Hibulu \toc1 Me niŋdi Hibulu metamdok mede youyemguk \toc2 Hibulu \toc3 Hi \mt1 Me niŋdi Hibulu metamdok mede youyemguk \imt1 Yodakale Mede \ip Pepa yoŋ adi metam kayoŋbop niŋ adi nadisukilitihik gweheyeune kadakane tigiŋ doktiŋa yehitubulodaaŋ pepa i youyemiŋa yehitubukilitigiŋ. Pepa yendi Bepaŋ ne’walaŋ saŋiniŋ eŋ titiŋ Jesu maaneŋ tiulidokooŋ kameune fooŋ kwanai dediŋ tuguk uku yohautalak. Ala pepa yendok maaneŋ nemek wapmuhi lufomkulitiniŋ (3) yohautalak. \ili 1. Jesu adi aŋelo hekibe, be Moses, be polofete heki koom hatigiŋ u yalakamedapmaaŋ loloŋnit hatibekdok yoŋa Bepaŋ negoŋ nindapmaguk. Maŋgoŋde Jesu adi Bepaŋ ne’walaŋ mihiŋiŋ hinek, kunumneniŋ foguk, fooŋ metamdi kedeba-utumba tineŋdok yoŋa malabumuŋ eŋ folofigita gineŋ loguk. \ili 2. Bepaŋ negoŋ mihiŋiŋ Jesudi Siloŋyot Folooŋ Hinek diniŋ Talitimeŋ Wapum hatibekdok nindapmaguk. \ili 3. Jesu adi metam nediyeŋ adi nadisukilitimiiŋ u yanagitdok adi saŋiniŋ wapum halimilak, maŋgoŋde adi yadi Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum folooŋ hinek hatilak. \ip Moses’walaŋ Yodoko Mede keleeŋ titiŋ noli tigiŋ woŋ adi nemek Jesu’walaŋkade maŋgoŋ mintawaak wendiniŋ woliniŋ hogok, ala folooŋ e Jesu ne foloŋ mintaguk. Unduŋ doktiŋa gawaŋbop pepa i youyemgiŋ adi maaŋ nadisukiliti gineŋ fafaŋeeŋ hatibune naihik dapmawaak. Adi malabumuŋ be folofigita u be u mintayembune daudiwe Jesu’walaŋkade hogok tiŋa fafaŋeeŋ yakaneeŋ. \c 1 \s1 Bepaŋ adi mihiŋiŋdi nemenemek hogohogok molom titiŋdok nindapmaguk \p \v 1 Biyagoŋ hinek kuyoŋ, Bepaŋ adi koomkwaha medeŋiŋ polofet heki yenimbune adibo mamaŋ-papaŋ heki nai fee mede talii mebimebi gineŋ hati yeniŋtalabulune \v 2 mindaŋ nai dapmawe tulune uŋaniŋgoŋ hinek, mihiŋiŋ nimbune mede niniŋguk. Mihiŋiŋ ne yadi nemenemek hogohogok wondiniŋ molom hatidok nindapmaguk. Biyagoŋ kuyoŋ, adi nehigoŋ nemenemek yehitubu-mintagumuk. \v 3 Kaŋ Bepaŋ ne’walaŋ saŋiniŋ be hautaŋiŋ diniŋ folooŋ mihiŋiŋ foloŋ hatak, eŋ Bepaŋ ne hatilak wendok tuwolit hinek hatilak doktiŋa medeŋiŋ saŋiniŋnitdi nemenemek hogohogok kasop fafaŋeniŋ ulihikilitiune hatak. Tiŋa adigoŋ kadakaniŋ diniŋ geŋgeŋ youtewalanda-dapmaaŋ loguk, wahiŋ Mapme Wapum loloŋnit hinek adi’walaŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade itak. \v 4 Aŋelo heki yalakapme-dapmaguk hatilak, tiŋa undugoŋ wougigit loloŋnit hinek kahileguk wondi aŋelo heki’walaŋ wohigigit yalakapmedapmaŋ tilak. \s1 Bepaŋ mihiŋiŋ adi aŋelo heki yalakapmedapmaaŋ loloŋnit hinek tilak \p \v 5 Bepaŋ adi aŋelo niŋ mede indiŋ nemu niŋguk, \q1 “Du biyagoŋ hinek na’walaŋ mihine. \q1 Nu kamiŋ tububihila du’walaŋ baha tilat.” \m Be aŋelo niŋdok indiŋ nemu yoguk, \q1 “Nu adi’walaŋ beu tiŋa hatiluwaat. \q1 Kaŋ adi nu’walaŋ mihine tiŋa hatiluwaak.” \m \v 6 Eŋ niŋ adi kougoŋ hatigene tuwo biyeniŋ kwetfoloŋ kameune foguk wondok mede indiŋ yoguk, \q1 “Bepaŋ’walaŋ aŋelo heki adi wanakaŋ hogohogok mulelem timiŋa welehikdi niutumbaneeŋ.” \m \v 7 Aŋelo hekidok indiŋ yoŋit: \q1 “Adi aŋeloŋiye nadiyembune sububa wele mintaiŋ eŋ tipilapilayeŋiye nadiyembune kudupmebem wele mintaiŋ.” \m \v 8 Mihiŋiŋdok adi indiŋ yoŋit. \q1 “Bepaŋ, du mapme hatihatigedi fafaŋeniŋ haliwooŋ halaak, eŋ titiŋ didimeniŋ foloŋ hogok metamgeye yabudokoluwaaŋ. \v 9 Du yadi titiŋ didimeniŋdok momooŋ yolaŋ eŋ hogolidok adi nadiune tuwot mu tilak. Unduŋ doktiŋa Bepaŋ, da’walaŋ Bepaŋdi welemomooŋ diniŋ wel munduŋ momooŋnitdi gomgamguk, uyadi nokeye’walaŋ tuwolit u kalakapmedapmaŋ hinek gomgamguk.” \m \v 10 Niŋ indiŋ yoŋit, \q1 “Wapum, du mebineŋ tububihila kwet wapum diniŋ daŋiniŋ kameguŋ. Eŋ kunum tiŋa nemenemek kunum gineŋ ikiiŋ adi du’walaŋ kohokudi. \v 11 Adi yadi liwe tineeŋ, eŋ da yadi fafaŋeniŋ hatiŋa wooŋ hatiluwaaŋ. Adi yadi dahidahi dabugoŋ buba tineeŋ. \v 12 Undiniŋ tubune da yehililiwenekudapmaaŋ folonamandap gitipmuŋ yehitubu-mintawaaŋ. Da yadi hatilaŋ undiniŋgoŋ hatiluwaaŋ eŋ gulet naige nemu dapmawaak.” \m \v 13 Bepaŋ adi aŋelo niŋ indiŋ nemu niŋguk, \q1 “Buŋa kohone didimeniŋneŋkade itune memikgeye yehimoŋgofowe kayogedi yehiyalitifowaaŋ.” \m \v 14 Aŋelo hogohogok adi yadi tipilapilaye kwanai titiŋdok yapmeguk, ala meeniŋ hatihati momooŋ kahileneeŋ adi yehitubu-lodadok kwetkwet yeniŋkuliŋit. \c 2 \s1 Mede Momooŋ nihitubu-lodadok uyadi nadihinaka titiŋdok \p \v 1 Unduŋ doktiŋa indi Mede Momooŋ nadigumun wondok nadinadiŋale gigine tiŋa uŋakoŋ nadikahile tineem, unduŋ tiŋa mu gweheyeeŋ maneem. \v 2 Judahi’walaŋ Yodoko Mede aŋelo hekidi yohautagiŋ uyadi fafaŋeŋ hakuk doktiŋa mede u lahukiŋ be mede u wobugiŋ adi yadi kibikoŋ wondok tuwolit begiŋ. \v 3 Unduŋ doktiŋa nihitutumbadok Mede Momooŋ loloŋnit i nadigweheye tineem adi wondok kibikoŋ didimeniŋ hinek beneem. Uyadi Wapum negoŋ koom yobihikuk, kaŋ magihikdi hinek nadigiŋ adi yofafaŋeune nadinene biyagoŋ hinek tuguk. \v 4 Kaŋ Bepaŋ nebo saŋiniŋ eŋ ne’walaŋ kudiŋiŋ tiŋa kasop ulihiguk. Tiŋa nadihebet halimilak u takaliŋa Uŋgoniŋ Munabuli diniŋ siloŋ daneeŋ molomolom nimguk. \s1 Jesu adi nai muniniŋ-kabe aŋelo heki’walaŋ hebehik foloŋ hatiguk \p \v 5 Biyagoŋ kuyoŋ, hatihati kobuli diniŋ yokwet kougoŋ mintawaak wendok medeŋiŋ nadiyam, uyadi Bepaŋdi aŋelo hekiyeŋ kadokodok mu yoguk. \v 6 Uyadi Bepaŋ’walaŋ kwanai-me niŋdi indiŋ yohautaguk hatak, \q1 “Me indi dediniŋgoŋ hinek doktiŋa inditok nadinimulaŋ? Indi maŋgoŋ biyagoŋ doktiŋa du momooŋ hinek nibudokolaŋ? \v 7 Du nai muniniŋ-kabe aŋelo heki’walaŋ hebehik foloŋ fofoŋhinit nipmeguŋ. Tiŋa ninintiŋalooŋ wotnenikgigit loloŋnit nimguŋ. \v 8 Du nemenemek hogohogok u yehitubumintaaŋ yabudokodok ninindapmaguŋ.” \m Adi “nemenemek hogohogok yabudokodok” youkuk, uyadi dane mu tiŋa kunilit yodapmaguk. Iŋgoŋ nai indidegoŋ adi folooŋ mu kayam. \v 9 Jesu adigili kayam, adi nai muniniŋ-kabe aŋelo heki’walaŋ hebehik foloŋ hatiŋa kumuŋ diniŋ folofigita nadiguk doktiŋa Bepaŋdi nintilooŋ hauta eŋ wougigit miŋguk hatilak. Adi Bepaŋdi siloŋ tobogoŋ tinimdok yobune biyagoŋ hinek kwetfoloŋ meeniŋ hogohogok inditok kumuŋguk. \s1 Jesu adi noliŋiye niniŋdok nadibedi mu tilak \p \v 10 Nemenemek hogohogok tubumintaguk eŋ wondiniŋ molom adi yadi wapmihiŋiye feedi hauta momooŋ gineŋ hatidok nadiŋa tubulodanik datnik biyeniŋ adi folofigita naditauyeŋ fek foloŋgoŋ usuwadok nindapmaguk. Bepaŋ adi unduŋ tubune tuwot hinek tuguk. \v 11 Unduŋ doktiŋa welehik youtewalanda kwanai tilak nebe, be walanda tiiŋ adi yadi behik kubugoŋ, ale notneye yenindok nadibedi mu tilak. \v 12 Biyagoŋ hinek, medeŋiŋ indiŋ hatak. \q1 “Nu du’walaŋ wohoge notneye yenihautawit. Kayoŋbop fee lekiŋgoŋhik gineŋ ganiutumbawit.” \m \v 13 Tiŋa niŋ indiŋ, \q1 “Nu adi foloŋ ulodiŋa hatiluwaat.” \m Tiŋa niŋ indiŋ yoguk, \q1 “Yoŋ adi na eŋ wapmihi Bepaŋdi namuŋguk wanaŋ hatiyam.” \s1 Jesu adi indi nihitubu-lodadok sigiŋ gitnemnit hinek mintaguk \p \v 14 Wapmihidok yoguk woŋ adi kwetfoloŋ metam inditok nadiŋa yoguk. Ala indiŋ nadinim. Wapmihi adi meeniŋ hinek doktiŋa adi maaŋ undugoŋ tuguk. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, uyadi ne’walaŋ kumuŋŋiŋdi kumuŋ molom Sadaŋ ula saŋiniŋŋiŋ ulatifodapmaguk. \v 15 Tiŋa indiŋ maaŋ nadinim, kumuŋdok muntadi yehitehiune wondiniŋ folok gineŋ hakiŋ adi maaŋ fiyakuyemdok nadiŋa unduŋ tuguk. \v 16 Uyadi aŋelo heki mu yehitubu-lodalak, adi yadi Abalaham’walaŋ yalakiŋiye indi-ku nihitubu-lodalak oŋ. \v 17 Biyagoŋ hinek, unduŋ degoŋ tiŋa kwayaŋye indut foloonik be nadinadinik be welenik kiutnene kubugoŋ titiŋdok nindapmaguk, talik noli nimaaŋ nemu hakuk. Biyagoŋ kuyoŋ, uyadi siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ wapumdi kulemaŋgoŋ Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ kwanai tubune metam indi’walaŋ yomnik youtewalandakutdok mintaguk hatilak. \v 18 Adi ne tikamanda eŋ folofigita mintamimbune kakiyondaaŋ kelekufakuk doktiŋa meeniŋ indibo tikamanda eŋ folofigita mintanimbune kedem nihitubu-lodalak. \c 3 \s1 Jesudi Moses kalakapmeeŋ loloŋnit tilak \p \v 1 Ala notneye, hidi maaŋ Jesu nadisukilitimimbune kunumdok gigit haniŋit, hidi yadi Aposel eŋ siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapumnik, Jesu aditok nadinadiŋila hatiyaneeŋ. \v 2 Adi yadi kwanai molom’walaŋ mede tiloloŋ mohinek tuluguk. Biyagoŋ kuyoŋ, Mosesdi Bepaŋ’walaŋ yolineŋ hatiguk wendok tuwolit hatiguk. \v 3 Me yot malak ne’walaŋ woudi loune yot diniŋ woudi folak, undugoŋ Jesu’walaŋ woudi Moses’walaŋ kalakapmelak. \v 4 Yot hogohogok adi yotmamaŋ menit, ale nemenemek hogohogok mintaguk adi molom Bepaŋ. \p \v 5 Moses adi Bepaŋ’walaŋ yopmaŋ hatiŋila mede tiloloŋ kwanai tuguk, uyadi mede mindaŋ mintawaak wendok gigitmede yodok tipilapilaye kwanai-me hatiguk. \v 6 Kilisto ne adi Bepaŋ mihiŋiŋ momooŋ hinekdi mede tiloloŋ folooŋ hinek tuguk doktiŋa yot molom hatilak. Yoli adi indikuyoŋ. Tiŋa uyadi hogok moŋ, nemek inditok gigit yoŋit wondok nadikwambundaaŋ nadikunakunale tiŋa hatinene nihitutumbadapmaune Bepaŋ’walaŋ yoli biyagoŋ hatiyam unduŋ yodok. \s1 Isilae metam noli welekwambuŋ tigiŋ, indi unduŋ mu tiyaneem \p \v 7 Unduŋ doktiŋa Uŋgoniŋ Munabulidi mede indiŋ yoguk u inditok mebit tilak. \q1 “Hidi kamiŋ Bepaŋhik nu’walaŋ medene nobu nadiŋa kaŋ \v 8 koom mamahi-papahiye kwet fiileŋ welekwambuŋ tiŋa foko eŋ mede wobu tinamgiŋ unduŋ mu taneeŋ. \v 9 Mamahi-papahiye adi uŋoŋ gulet 40 wendok maaneŋ kudi wapuhi wapuhi agaŋ tibe yabugiŋ iŋgoŋ nadikabeleeŋ nalamut tigiŋ. \v 10 Kaŋ nu wondoktiŋa metam u yabuŋa nadikadakaaŋ indiŋ yogut, ‘Adi yadi helemahelemaŋ welehikdi nadigiyonda tiiŋ. Adi yadi nu’walaŋ talik sigilulum timiŋa nu’walaŋ Yodoko Mede nadikabele tiiŋ.’ \v 11 Unduŋ doktiŋa kisaŋ hinek nadikadakayemiŋa mede indiŋ agaŋ yofafaŋe tugut, ‘Biyagoŋ hinek, nu hatikule kwet haamdok yofafaŋegutneŋ uŋoŋ tuwot mu usuwaneeŋ hinek.’” \p \v 12 Ale notneye, tiyaugene hidi’walaaniŋ me niŋdi kadakaniŋŋiŋ mu yofiyale weleŋ mu tubutakaleeŋ Bepaŋ hatihati molom sigilulum timimbaakneŋ ala kikadoko tiŋa hatiyaneeŋ. \v 13 Tiŋa hidi indiŋ nadiŋa helemahelemaŋ kiulihi tiyaneeŋ. Melenai kamiŋ yoŋ adi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ diniŋ nai. Unduŋ nadiune kadakaniŋ diniŋ yalaŋdi hidi’walaaniŋ niŋ welekwambuŋ mu tubumintamimbaak. \s1 Indi Isilaehi metamdi tigiŋ unduŋ mu tiyaneem \p \v 14 Indiŋ hinek nadinim, indi Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ molomolom moŋgo hatihati uyadi agaŋ tububihila nadisukilitigumun uŋakoŋ didimeniŋgoŋ nadikwambundaaŋ hatineem wondi folooŋ hinek tibaak. \v 15 Mede indiŋ hatak, \q1 “Hidi kamiŋ Bepaŋhik nu’walaŋ medene nobu nadiŋa kaŋ koom mamahi-papahiye kwet fiileŋ welekwambuŋ tiŋa foko eŋ mede wobu tinamgiŋ unduŋ mu taneeŋ.” \p \v 16 Nediyeŋ medeŋiŋ nadikabeleeŋ sigilulum timiŋgiŋ? Uyadi niŋkadehidi moŋ, uyadi Mosesdi talitimeŋ tiyembune Isip kwet biŋa bugiŋ adi hogohogok kuyeŋ tigiŋ. \v 17 Be neditok Bepaŋdi nadikadakaune gulet 40 dapmaguk? Biyagoŋ kuyoŋ, uyadi kadakaniŋ tiŋa kwet fiileŋ kumuŋgiŋ aditok tuguk. \v 18 Tiŋa indiŋ neditok yofafaŋeguk? “Nu’walaŋ hatikule kwetneŋ mu hinehinek foneeŋ.” Uyadi adi’walaŋ mede wobu tigiŋ hekidok yoguk. \v 19 Unduŋ doktiŋa indiŋ kayam, adi yadi nadisukiliti mu tigiŋ doktiŋa hatikule kwet mu kahilegiŋ. \c 4 \s1 Bepaŋ’walaŋ hatikule kwetneŋ fofoŋdok mede \p \v 1 Adi’walaŋ hatikule kwet kahiledok niniŋit, gigitmede uyadi mu uyakukuk, unduŋ doktiŋa hidi’walaaniŋ niŋdi talipmeŋ filaakneŋ ala nadinadiŋila hatiyaneeŋ. \v 2 Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ u adi yeniŋit uŋakoŋ indi maaŋ niniŋit. Iŋgoŋ oŋ, adi yadi mede u nadiŋa welehik gineŋ mu nadidahiŋa nadisukilitigiŋ doktiŋa adi’walaŋkade folooŋnit mokit tuguk. \v 3 Indi adi nadisukiliti hatnimilak doktiŋa folooŋ kahileyam. Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋdi koomkwaha kunumkwet tubumintadapmaune kwanaiŋiŋ dapmaguk. Iŋgoŋ oŋ, Isilae metamdok indiŋ yoguk, \q1 “Nu kwihita tiyemiŋa yokwambundaaŋ yogut, ‘Biyagoŋ hinek, adi yadi nu’walaŋ hatikule kwetneŋ mu hinehinek foneeŋ.’” \p \v 4 Bepaŋ’walaŋ kwanaiŋiŋ wendok Youkudip Mede gineŋ indiŋ youkiŋ, “Bepaŋ adi nemenemek tubumintadapmaaŋ melenai 7 foloŋ hatikule tuguk.” \v 5 Kaŋ mede wahiŋ kamun adi indiŋ yoguk, “Adi yadi nu’walaŋ hatikule kwetneŋ mu hinehinek foneeŋ.” \p \v 6 Mede wendok adi indiŋ nadinim. Meeniŋ nolidi hatikule kwet maaneŋ fooŋ hatikule tineeŋ. Eŋ timentimeŋ uuŋdok gigit momooŋ yeniŋguk adi mede wobu tigiŋ doktiŋa hatikule kwetneŋ mu fogiŋ. \v 7 Unduŋ doktiŋa Bepaŋ adi kotigoŋ ninihamanewe nadiŋa nai gitipmuŋ niŋ yokwambundaaŋ indiŋ yoguk, “kamiŋ”. Unduŋ yoguk wendoktiŋa Dewit’walaŋ maŋiŋ gineŋ mede kameune indiŋ yoguk, Hidi kamiŋ medene nobu nadiŋa kaŋ welekwambuŋ mu taneeŋ. \p \v 8 Josuwadi hatikule yokwet folooŋ tubumintayembe tuguk binek adi Bepaŋdi nai kougoŋ nimaaŋdok mu yobe tuguk. \v 9 Unduŋ doktiŋa indiŋ nadiyaneem. Bepaŋ metamŋiye’walaŋ hatikuledok nai Sabat niŋ hatak. \v 10 Bepaŋdi kwanai tubudapmaaŋ hatikuleguk, undugoŋ meeniŋ niŋ adi ne’walaŋ kwanai tubudapmaaŋ Bepaŋ’walaŋ hatikule yokwet kahilewaak. \v 11 Unduŋ doktiŋa indi’walaaniŋ nebek niŋdi gweheye tiŋa meeniŋ koom mede wobu tiŋa tigiŋ talik uŋakoŋ takaliwaakneŋ ala, indi adi hatikule kwet u fafaŋe tiŋa kahileneem. \s1 Bepaŋ’walaŋ mede diniŋ mebi \p \v 12 Bepaŋ’walaŋ mede adi kaipmuŋ hatak, eŋ kwanai fafaŋe tiŋa tilak, miknoŋ maŋiŋ fukufukuŋ imikimikiyenit, ala miknoŋ wendok tuwot moŋ, uyadi mikit hinek. Wendi meeniŋ fuliŋgoŋ hinek youtomuŋa fooŋ welenik eŋ munabulinik, muŋ eŋ kitili diniŋ gibibem kitomboyout tamukneŋ hinek, uŋgoŋ fosuwaaŋ tomboyouthik foloŋgoŋ dobulopmadilak. Unduŋ tiŋa welenik diniŋ nadisu eŋ nadisuŋa nadidakale diniŋ mebihik miŋgoŋ yobihila yodapmalak. \v 13 Unduŋ doktiŋa nemek niŋ tubuminta tiŋitdi Bepaŋ’walaŋ namanda foloŋ hebihat mu tilak, adi’walaŋ namanda foloŋ adi nemenemek hogohogok miŋgoŋ eŋ yawenit mokit hadapmalak. Biyagoŋ kuyoŋ, adi namanda foloŋ titiŋnik hogohogok diniŋ mebi yoneem. \s1 Jesu adi siloŋyot kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapum hinek hatnimilak \p \v 14 Siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapum hinek niŋ hatinimlak adi yadi kunum maaneŋ hinek Bepaŋ ne hatilakneŋ uŋgoŋ losuwaguk hatilak adi yadi Jesu, Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ hinek. Ala adi nadisukilitimiyam u miŋgilaŋgoŋ yohautayaneem. \v 15 Tiŋa indi’walaŋ siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapum adi gweheye tinene nibukabele tiŋa mu binibilak. Indi’walaŋkade tikamanda mintalak undiniŋgoŋ adi maaŋ tikamanda mebimebi mintamiŋguk, iŋgoŋ tikamanda gineŋ gweheyeeŋ kadakaniŋ mu tuguk. \v 16 Unduŋ doktiŋa indi siloŋ tobogoŋ molom adi’walaŋ mapme pop hebeŋ foloŋ welenikdi nadiloda tiŋa nadibedinit mokit waneem. Kaŋ kadakaniŋ be malabumuŋ niŋdi nihitubu-dulalune nibuŋa welekulemaŋiŋde siloŋ tobogoŋ tinimiŋa nihitubu-lodaluwaak. \c 5 \s1 Bepaŋdi Jesu siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapum hatidok nindapmaguk \p \v 1 Kwetfoloŋme indi’walaŋ lekiŋgoŋnik foloŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi yapmegiŋ adi hogohogok adi meeniŋ’walaŋ yom doktiŋa Bepaŋ dumuŋ hemiŋdok yapmegiŋ. \v 2 Siloŋyot diniŋ talitimeŋ undiniŋ adi ne me gweheyeeŋ hatilak doktiŋa meeniŋ nadidakale hinek mu tiiŋ be gweheyehi tikamanda gineŋ maiŋ adi kedem kulemaŋgoŋ yenindidimeeŋ yanagitak. \v 3 Ala mebi unduŋ doktiŋa meeniŋ noli’walaŋ yom doktiŋa eŋ ne’walaŋ yomdok maaŋ dumuŋ hemindok yoŋit. \v 4 Kwanai kakaaŋ undiniŋ adi me niŋdi ne nadigoŋ tiŋa titiŋdok tuwot moŋ. Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapum niŋ adi Bepaŋ negoŋ kadakaleeŋ kwanai mimbune kedem tibek. Alon adi undugoŋ timiŋguk. \v 5 Kaŋ Kilisto adi maaŋ undugoŋ netok nadiune loloŋnit tubune siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapum mu tuguk. Uyadi Bepaŋdi indiŋ yoŋa miŋguk, \q1 “Du biyagoŋ hinek na’walaŋ mihine. \q1 Nu kamiŋ tububihila du’walaŋ baha tilat.” \m \v 6 Tiŋa mede niŋ indiŋ yoguk, \q1 “Du Melikisedekdok tuwolit \q1 Siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ hatifafaŋewaaŋ.” \m \v 7 Jesu adi kwetfoloŋ hatiguk nai uŋaniŋ Bepaŋdi tubulodaune mu kumundok nadiŋa kobulabulaye wapum tiŋa ninadiguk. Unduŋ tiŋa Bepaŋdok nadiune loune gikiŋgoŋ timiŋguk doktiŋa nadimiŋguk. \v 8 Adi Bepaŋ mihiŋiŋ hatiguk iŋgoŋ fiit folofigita nadiguk wondi tubulodaune mede tiloloŋ diniŋ mebi naditomguk. \v 9 Tiŋa nemenemek tubudapmaaŋ Jesu ne hatihati fafaŋeniŋ diniŋ talik yeme tuguk. Unduŋ tiŋa metam mede tiloloŋ timiiŋ hogohogok aditok hatihati fafaŋeniŋ diniŋ talik dilitomyemulak. \v 10 Biyagoŋ kuyoŋ, adigoŋ hinek siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapum tiŋa Melikisedekdi hatiguk wondok tuwolit hatidok Bepaŋdi nindapmaguk. \s1 Welenik wapmihi’walaŋ nabugoŋ mu behatidok \p \v 11 Wendiniŋ medeŋiŋ fee hatak, iŋgoŋ hidi nadilakata tiiŋ doktiŋa hanindidimedok nadiwene malabudalak. \v 12 Hidi Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ koomkwaha nadigiŋ ale hidibo meeniŋ noli yeniyehitubu-didime tubune tuwot tibek oŋ. Kaŋ hidi yadi tobo Bepaŋ’walaŋ mede agaŋ miŋgoŋ hatak u kotigoŋ haniŋdok undiniŋ tiiŋ. Hidi yadi nanaŋe fafaŋeniŋ nanaŋdok tuwot mu tiiŋ, hidi yadi nom nanaŋdok undiniŋ hatiiŋ. \v 13 Nom naiŋ adi wapmihi-kabe yenindok, undihiyeŋ mede folooŋ deti nadidakaleneŋ? \v 14 Nanaŋe fafaŋeniŋ adi meeniŋ wapuhidi nanaŋdok. Kwanai tige tige welehikdi nadidakaleeŋ fofooŋ be kadakaniŋ diniŋ mebi naditomiiŋ, aditok hogok. \c 6 \s1 Bepaŋ bikabuhinakaaŋ wele tubutakale titiŋdok talik mu hatak \p \v 1 Unduŋ doktiŋa indi Kilisto’walaŋ mede fuliŋgoŋ be folooŋ hinek yoyaneem. Mede koom ninindidimegiŋ u hogok adi mu hatiyoyaneem. Unduŋ hogok nobu hatitiyam kaŋ woŋ adi nai fee yot taka hogok hati-wenedahiyam, eŋ yot folooŋ adi mu mataloyam. Unduŋ doktiŋa indi mede kumaŋkade i halifolak indihidok adi wapumgoŋ mu tomboyoula yoyaneem. Mede indihi: wele tubutakale tiŋa titiŋ komihi biŋa Bepaŋ nadisukilitidok mede, \v 2 eŋ tali mebimebi gineŋ Imeyout titiŋ, be kohohik meeniŋ kihik foloŋ boiboi, tiŋa undugoŋ me agaŋ kumuŋgiŋ hekidi kaikaaŋ pilatneeŋ diniŋ mede, eŋ Bepaŋ’walaŋ mede yodapmandapmaŋ nai wapum foloŋ ninindapmaune hatihati momooŋ kahileneem, be kibikoŋnikdok tuwaŋiŋ dapmandapmaŋnit mokit kahileneem. \v 3 Unduŋ doktiŋa indi mede indihidok feegoŋ mu tomboyoula hati-yoyaneem. Indi yadi Kilisto’walaŋ mede fuliŋgoŋ eŋ folooŋ hinek yoyaneem. Bepaŋdi unduŋ titiŋdok kedem yobune nadiŋa taneem. \p \v 4 Meeniŋ Mede Momooŋdi welehik tubuhautaune kunum gineniŋ titiŋ agaŋ tiŋa kagiŋ eŋ Uŋgoniŋ Munabuli dut agaŋ hati-kagiŋ, \v 5 tiŋa Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ eŋ hatihati fafaŋeniŋ diniŋ saŋiniŋ wendok nadigalika tigiŋ, iŋgoŋ mu kahilegiŋ, \v 6 meeniŋ undihidi Mede Momooŋ wabihinaka tiŋa Bepaŋ’walaŋ Mihi u nehibo kotigoŋ koloŋdabek foloŋ ukiiŋ. Unduŋ tiŋa Jesu tubumeka tiŋa nemek mutitiŋ u tubune Mede Momooŋ gineŋ kotigoŋ yanagitdok talik nemu hatak. \v 7 Kwet niŋ adi gwidi helemahelemaŋ ulaŋa tubukulemaune, meeniŋ diniyeti tiiŋ adi’walaŋ nanaŋe eŋ yuwoi yuwoi tubumintayemilak, uyadi Bepaŋ’walaŋ wahu kahaŋ diniŋ folooŋ mintalak. \v 8 Eŋ kwet noli gineŋ kilihikit moiniŋ hogok labiiŋ, wadi agaŋ folooŋnit mokit tilak doktiŋa hakinit tilak, ala kougoŋ hatigene kudupdi dawaak. \s1 Hatihati momooŋ kahiledok gigine taneeŋ \p \v 9 Notneye momohi, nu mede yolat yoŋ adi hidi kadaka tineeŋ unduŋ nadiŋa moŋ. Mede Momooŋ gineŋ kedebahinakaneeŋ, unduŋ nadiŋa yolat. \v 10 Bepaŋ adi fukuŋgoŋ fukuŋgoŋ mu tilak, hidi aditogoŋ tiŋa Jesu’walaŋ metamŋiye yabuŋa yehitubu-lodaaŋ siloŋ tiyemgiŋ eŋ indidegoŋ maaŋ tiyemiiŋ doktiŋa Bepaŋ adi dediŋ tiŋa hiditok kaulewek. \v 11 Hidi yadi indiŋ taneeŋ. Hidi wanakaŋ hogohogok titiŋ kubugoŋ tiŋa fafaŋe hinek taneeŋ, eŋ kunum diniŋ hatihati momooŋ tiulidokohamuŋit u kahiledok nadisukiliti eŋ nadikunakunale tiiŋ u mu biune fowaak, undugoŋ hatune nai dapmawaak. \v 12 Tiŋa gweheye bilakene mu taneeŋ, adi tobo meeniŋ nadisukiliti eŋ nadikulemanit hatigene nemek gigit niniŋit kahileiŋ adi’walaŋ kayoŋ talik keleneeŋ. \s1 Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ uuŋdok Jesudi Talitimeŋ tinimguk \p \v 13 Ala adi’walaaniŋ niŋ Abalaham adi Bepaŋdi gigitmede niŋa loloŋnit niŋ’walaŋ wou foloŋ yokwambundadok moŋ lohikaaŋ ne’walaŋ wou foloŋ kameeŋ yokwambundaguk. \v 14 Tiŋa indiŋ yoguk, “Biyagoŋ kuyoŋ, nu kahaŋ tigambe yalakigeye fee mumuyeŋ mintaneeŋ.” \v 15 Kaŋ Abalaham adi mede yofafaŋe wendok nadikulema tiŋa woom hatigehatige folooŋ tubumintaguk. \v 16 Meeniŋdi me loloŋnit niŋ adi’walaŋ hebeŋ foloŋ mede yofafaŋe tinene mede u ulatifofoŋdok tuwot mu tilak. \v 17 Unduŋ doktiŋa Bepaŋ adi meeniŋ gigit yenimbune welelufom tineeneŋ doktiŋa weleŋdi nadikwambundaaŋ yoguk wendiniŋ mebi tubumintaaŋ gigitmede yoguk wendiniŋ sigiŋ foloŋ yofafaŋe mede tomboyoukuk. \p \v 18 Bepaŋ adi yalaŋ mu yolakdi mede fafaŋehi lufom yobihila niniŋkilitidok nadiŋa yoguk, uyadi adi’walaŋ yooŋŋiŋ gineŋ mindigeikumundi nemek folooŋdok gigit niniŋguk u nadikunakunale tiŋa moŋgotdok yoŋa unduŋ tuguk. \v 19 Nadikunakunale woŋ adi hatihatinik diniŋ tubukiliti fafaŋeniŋ\f + \fr 6:19 \ft Gilik mede gineŋ adi muwage diniŋ aŋga youkiŋ.\f* u doko mu tilak, tiŋa nadikunakunalenik wondi ninigilune Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ hinek gineŋ fohinakayam. \v 20 Indiŋ hinek mintaguk, siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapumnik Jesudi tububihitnimiŋa dapmaaŋ maaneŋ hinek foguk. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, adi yadi Melikisedek hatiguk aditok tuwolit siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ tiŋa hatifafaŋelakdi unduŋ tuguk. \c 7 \s1 Melikisedek adi Bepaŋ’walaŋ kwanai-me loloŋnit hinek \p \v 1 Biyagoŋ hinek kuyoŋ, Melikisedek adi Selem yokwet diniŋ mapme eŋ Bepaŋ Wapum Loloŋnit adi’walaŋ siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ hatiguk. Adi-kuyeŋ Abalahamdi mapme memikŋiye widihikadakaaŋ yehikeleeŋ udanelune talipmeŋ wooŋ kimindeŋa kahaŋ timiŋguk. \v 2 Unduŋ tubune Abalahamdibo bomboŋ daneeŋ bop 10 boiŋa uŋaniŋ bop kubugoŋ aditok miŋguk. \p Wou Melikisedek wondiniŋ mebi inde’walaŋ mede foloŋ “Titiŋ Didimeniŋ diniŋ Mapme”, eŋ Selemniŋ Mapme wondiniŋ mebi adi “Kulema diniŋ Mapme”. \v 3 Melikisedek adi miŋbeunit mokit. Be mamaŋ papaŋ eŋ dadaŋiye diniŋ mebi dediŋ hatitalabugiŋ wendiniŋ kahatŋiŋ nemu nadiyam, adi’walaŋ hatihati adi tububihitnit mokit eŋ dapmandapmaŋnit mokit. Adi yadi Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋdok tuwolit dumuŋ heheŋ-me dapmandapmaŋnit mokit hatiguk. \s1 Melikisedek adi Bepaŋ’walaŋ siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ doktiŋa siloŋ moŋgokuk \p \v 4 I kaneŋ hanilat. Adi yadi me loloŋnit hinek doktiŋa dadanik Abalaham adi bomboŋ kedehi hogohogok daneeŋ bop 10 boiguk gineniŋ bop kubugoŋ aditok miŋguk. \v 5 Indiŋ halibuguk, Lewi’walaŋ kobuliŋiyedi siloŋ kwanai titiŋdok yenindapmagiŋ. Kaŋ adibo metam noli nehi’walaŋ nohiye, Abalaham diniŋ yalakiŋiye kuŋgoŋ fiit nanaŋe bomboŋhik bop 10 gineniŋ kubugoŋ ugamali moŋgotdok Yodoko Medehik gineŋ yenindakalegiŋ. \v 6 Iŋgoŋ oŋ, Melikisedek adi adi’walaŋ yalaki gineŋ mu mintagukdi Abalaham’walaaniŋ bop 10 gineniŋ bop kubugoŋ moŋgokuk. Unduŋ tiŋa me wahu kahaŋ moŋgotdok gigit ulimiŋit u kahaŋ timiŋguk. \v 7 Unduŋ doktiŋa me loloŋnit niŋdi me fofoŋnit niŋ kahaŋ timilak u yohebi titiŋdok tuwot mu tilak. \v 8 Nai indidegoŋ Lewi’walaŋ yalakiŋiye kumuŋ tineeŋdi bop 10 gineniŋ bop kubugoŋ daneeŋ moŋgokiiŋ, eŋ nai uŋaniŋ fafaŋeniŋ hatibaak Melikisedekdi moŋgokuk. \v 9 Unduŋ doktiŋa nu indiŋ nadilat, Lewi adi bop 10 gineniŋ kubugoŋ moŋgotakdi Abalaham diniŋ yeuli hali nemek u Melikisedek miŋguk. \v 10 Diki indiŋ nadidok, Lewi adi dadaŋiŋ Abalaham’walaŋ yeuli hatune Melikisedek gut kimindegumuk. \s1 Dumuŋ heheŋ-me koom hatigiŋ adi kwanaihikdi mu didimeguk \p \v 11 Lewi’walaŋ yalakiŋiyedi Siloŋyot diniŋ talitimeŋ kwanai tagiŋ wendi tubudidime kwanai tubune didimedapmawetuguk binek adi mindaŋkade siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ niŋ Melikisedek nabugoŋ mu mintawe tuguk, eŋ Alondok tuwolit moŋ. Siloŋyot diniŋ dumuŋ heheŋ kwanai doktiŋa Judahi Yodoko Mede yemiŋit. \v 12 Unduŋ doktiŋa dumuŋ heheŋ kwanai komidi wabilune kobulidi mintawaak, nai uŋaniŋ Yodoko Mede maaŋ komidi dapmalune kobuli mintawaak. \v 13 Gigitmededi me nagitak adi yadi Lewi’walaaniŋ mu mintaguk. Adi yadi mebop noli, dumuŋ heheŋ mu tagiŋ, adi’walaaniŋ mintaguk. \v 14 Wapumnik adi Juda’walaŋ yalakiŋiye gineniŋ mintaguk, u agaŋ nadidapmayam. Ala indiŋ, me bop wondi Dumuŋ heheŋ titiŋdok Mosesdi mu yoguk. \v 15 Tiŋa undugoŋ wondiniŋ mebi niŋ indiŋ dakalehinakalak. Dumuŋ heheŋ-me niŋ Melikisedekdok tuwolit yoŋit, \v 16 adi yadi folooŋnit mintaguk doktiŋa Yodoko Mede kameŋit wondok tuwot moŋ, hatihati fafaŋeniŋ hatak uŋoŋ Dumuŋ heheŋ tiŋa hatigukdi hatilak. \v 17 Unduŋ doktiŋa aditok mede indiŋ yohautaŋit, \q1 “Dagoŋ Melikisedekdok tuwolit Siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ hatifafaŋeluwaaŋ.” \s1 Jesu adi yofolok kobuli diniŋ kobumuŋ \p \v 18 Unduŋ doktiŋa Yodoko Mede koom yoŋit wendi saŋiniŋnit mokit eŋ folooŋnit mokit tuguk doktiŋa kelekuliŋit. \v 19 Biyagoŋ hinek, Yodoko Mededi nemek mu tubudidimedapmaguk. Unduŋ doktiŋa Bepaŋdi Yodoko Mede diniŋ kwelikoŋ gineŋ nadikunakunale folooŋ hinek tubumintanimguk. Kaŋ wendi nihitubu-lodaune Bepaŋ tubudulayam. \v 20 Kaŋ kobuli mintaguk uyadi yofafaŋe medenit mokit mu mintaguk, komihi adigili yofafaŋenit mokit Siloŋyot diniŋ talitimeŋ mintaaŋ hatigiŋ. \v 21 Kobuli yeŋ adi yofafaŋe foloŋ siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ tuguk hatilak. Adi’walaŋ youkudip mede indiŋ hatak, \q1 “Wapumdi ne wou foloŋ mede yofafaŋe tuguk u mu wabiwaak. Dagoŋ siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ hatifafaŋeluwaaŋ.” \m \v 22 Biyagoŋ kuyoŋ, mebi unduŋ doktiŋa Jesu negoŋ mede yofolok kobuli diniŋ folooŋ Bepaŋ dut nihikiukuk hatilak. Wendoktiŋa yofolok kobulidi komi kalakapmeŋ tiŋa momooŋ hinek tilak. \p \v 23 Indiŋ hali buguk, komihi adi behiyedi kumulune mihihiyedi adi’walaŋ kayoŋkoŋ tiŋa kwanai titalabugiŋ, unduŋ doktiŋa feedi hatigiŋ. \v 24 Kaŋ kobuli adi hatihati fafaŋeniŋ hatilak doktiŋa siloŋ kwanaiŋiŋ tomboyoutnit haliwooŋ halaak fafaŋeniŋ. \v 25 Unduŋ doktiŋa adi foloŋ ulodiŋa Bepaŋ’walaŋkade wiiŋ adi yadi yehiyoutela yehitutumbaaŋ yehitubu-kilitilak. Jesu adi hatihati fafaŋeniŋ molom hatilak doktiŋa helemahelemaŋ inditok yahehewe tiŋa Bepaŋ ninadilak. \s1 Jesu adi siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapum folooŋ hinek \p \v 26 Biyagoŋ kuyoŋ, adi yadi siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapumnik uŋgoniŋ hinek, yomnit mokit, waliniŋ, kadakaniŋ titiŋdi hatiiŋ unduŋ mu hatiŋa dokoniŋgoŋ eŋ didimeniŋgoŋ hatigene kunumnehi yalakapmedapmaaŋ loguk hatilak. Undiniŋ kuyeŋ hatinimbune tuwot hinek tilak. \v 27 Adi yadi siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ komihi undiniŋ moŋ, adi yomnit mokitdi maŋgande helemahelemaŋ timeŋ netok yomdok dumuŋ heeŋ mindaŋ meeniŋdok hewek? Biyagoŋ kuyoŋ, adi ne’walaŋ weleŋ eŋ folooŋdi nai kubugoŋ siloŋ tubune dapmaguk. \v 28 Yodoko Mede nai gineŋ adi meeniŋ nadinadihik gweheyehidi Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi hatidok yoŋit. Kaŋ mindaŋ adi Yodoko Mede sigineŋ mede yokwambunda fafaŋeniŋdi Bepaŋ Mihiŋiŋ nindapmaguk. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, adi kubugoŋdi walaniŋ hatiŋa wooŋ hatibaak fafaŋeniŋ. \c 8 \s1 Jesu adi Siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ wapum kunum gineŋ hatilak \p \v 1 Mede yotafomun wondiniŋ folooŋ hinek adi indiŋ. Siloŋ kwanai diniŋ Talitimeŋ Wapumnik adi yadi wahiŋ kunum foloŋ Bepaŋ loloŋnit adi’walaŋ mapme pop tehindilendileŋnit itakneŋ looŋ fukuniŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade itak. \v 2 Adi yadi Siloŋyot Uŋgoniŋ, Siloŋyot Folooŋ hinek gineŋ uŋoŋ Siloŋ kwanai talitimeŋ folooŋ hinek hatilak. Siloŋyot uyadi meeniŋdi mu maŋit, uyadi Wapum negoŋ tubumintaguk. \p \v 3 Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi hogohogok adi yadi kale nanaŋe boiŋa heheŋdok yeniŋit. Unduŋ doktiŋa Siloŋ kwanai diniŋ talitimeŋ folooŋ hinek adi dediŋ tiŋa dumuŋ heheŋ mu tiŋa hatibek. \v 4 Tiŋa undugoŋ adi kwetfoloŋ hatiluwek adigili Siloŋyot diniŋ talitimeŋ mu tiluwek. Kwetfoloŋ adi Yodoko Mededi yolak wondok tuwolit Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ tuwot hatiiŋ. \v 5 Adi yadi Siloŋyot welewele eŋ woliniŋ gineŋ kwanai tiiŋ. Eŋ folooŋ hinek adi kunum gineŋ itak. Moses adi seli yot mawene tulune Wapumdi indiŋ niŋguk, “Nadilaŋbe? Kweboboe foloŋ weleweleŋiŋ ganindidimeeŋ ganindapmagut wondok tuwot nemenemek hogohogok tubudapmawaaŋ.” \s1 Yofolok kobuli diniŋ mede \p \v 6 Kaŋ nai indidegoŋ yofolok gitipmuŋ adi gigitmede loloŋnitdi daŋiniŋ hakilitimimbune wondok foloŋ Jesudi kwanai tilak. Unduŋ doktiŋa yofolok eŋ kwanai tilak wendi dumuŋ heheŋ komi diniŋ tuwolit yalakapmedapmalak. \v 7 Yofolok timeŋ hakuk wondi folooŋnit tibe tuguk binek adi mindaŋkade nimbo mintadok medeŋiŋ mu mintaluwek. \v 8 Bepaŋ adi meeniŋdok nadiune tuwot mu tubune indiŋ yoguk, \q1 “Hatigene nai niŋde Isilae kayoŋbop eŋ Juda kayoŋbop adut yofolok gitipmuŋ niŋ tubumintawaat. Wapumdi unduŋ yolak. \v 9 Koomkwaha mamahi-papahiye Isip kwetneŋniŋ yanagilene kohohik foloŋ yohoneeŋ adut yofolok tugut, yofolok undiniŋ moŋ. Adi yadi yofolok wendiniŋ maaneŋ kulemaŋgoŋ mu hatigiŋ doktiŋa nu sigilulum tiyemgut. Wapum adi unduŋ yolak. \v 10 Eŋ mindaŋ nai niŋ gineŋ Isilae kayoŋbop dut yofolok tibaat adi indiŋ. Nu’walaŋ yodoko mede welehik maaneŋ dahiwe fowaak, tiŋa nadinadihik gineŋ youlene halaak. Kaŋ na Bepaŋhik hatibaat, eŋ adi metamneye hatineeŋ. \v 11 Kaŋ me niŋdi kwayaŋ be meeniŋ noliŋiye Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yenimbene indiŋ mu yobaak. ‘Hidi Wapum’walaŋ mebi nadineŋ!’ Mokoŋ, adi yadi fofoŋnitbe, be loloŋnitdi wanakaŋ mebine nadidapmaneeŋ. \v 12 Kaŋ nu yomhik biyembaat eŋ titiŋhik kadakaniŋ gimiŋgimiŋ u tumolokuyembaat.” \p \v 13 Kaŋ Wapum adi Yofolok Kobulidok mede yoŋila koom hakuk wondok “bumuŋ” yoguk. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, nemenemek bumuhi eŋ gapmahak tiiŋ u dapmahinaka tibaak. \c 9 \s1 Koom Wapum niutumbadok tali adi woliniŋ hogok hakuk \p \v 1 Yofolok komi gineŋ Wapum niutumba titiŋdok tali hakuk eŋ wondiniŋ Yoholaŋ\f + \fr 9:1 \ft Seliyot indi’walaŋ mede gineŋ yoholaŋ yoyam.\f* Uŋgoniŋ kwetfoloŋ ikuk. \v 2 Bepaŋ niutumbadok Yoholaŋ indiŋku magiŋ oŋ. Yotmaaŋ niŋ timeŋ hinek, u wou Yotmaaŋ Uŋgoniŋ yogiŋ, uŋoŋ kendol boiŋa galidok kayoŋ yakuk, tiŋa falik niŋ yakuk wondok foloŋ belet Bepaŋdok boiŋa uŋgoniŋ yoŋit wondi hakuk. \v 3 Kaŋ yotmaaŋ niŋ hauledi dobuhep tubune hatuguk uyadi wou Yotmaaŋ Uŋgoniŋ Hinehinek yoŋit. \v 4 Uŋoŋ adi hemundumunduŋe titiŋdok alta goldi tiŋit uŋgoŋ ikuk. Tiŋa yofolok diniŋ bogit goldi hafiyegumotagiŋ wondi ikuk. Tiŋa mana kabot\f + \fr 9:4 \ft Mana uyadi nanaŋe Bepaŋdi Judahi kwet fiileŋ yembu nayagiŋ. Kisim Bek 16 uŋgoŋ kunali nadidok.\f* eŋ Alon’walaŋ tot kaikaaŋ mundiniŋ kadoguk uye yofolok komi diniŋ kawade gumoi dut wanaŋ kameŋit. \v 5 Sigiŋ foloŋ adi hauta diniŋ Kelobim\f + \fr 9:5 \ft Kelobim adi Bepaŋ’walaŋ aŋelo bop niŋ’walaŋ wohik.\f* welewele lufomuk papalihikdi bogit namokopŋiŋ kufula hehewe tiŋa yakumuk. Ala wondiniŋ medeŋiŋ dediŋ tiŋa yodapmaweŋ. \p \v 6 Nemenemek unduŋ boiune halune yotmaaŋ niŋ timeŋ hinek uŋoŋ dumuŋ heheŋ-me heki adi helemahelemaŋ foŋat labuŋat tiŋa kwanaihik tiyagiŋ. \v 7 Eŋ yotmaaŋ niŋ maaneŋ hinek uŋoŋ adi Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapumhik ne kubugoŋ gulet kubugoŋ maaneŋ nai kubugoŋ foluguk. Ala hogok adi moŋ, ne’walaŋ yom eŋ metam’walaŋ yomdok nadisuŋa naŋgat moŋgola fooŋ siloŋ tiŋa kwatneluguk. \v 8 Nemek wendiniŋ mebi Uŋgoniŋ Munabulidi indiŋ nihititiŋenelak. Yoholaŋ Uŋgoniŋ komidi uŋgoŋ ihelune indi Bepaŋ’walaŋ Yot Uŋgoniŋ, folooŋ hinek gineŋ fofoŋdok talii u miŋgilaŋgoŋ hinek mu mintadakaleguk. \v 9 Yoholaŋ timeŋ ikuk wondiniŋ mebi adi nai indidegoŋ kwetfoloŋ hatiyam wondiniŋ weleweleŋiŋ tilak. Yoholaŋ Uŋgoniŋ gineŋ nanaŋe kale boiŋa dumuŋ hemihemiŋ wondi meeniŋ bopneeŋ Bepaŋ niutumba tigiŋ adi’walaŋ welehik tutumbadok tuwot moŋ. \v 10 Unduŋ doktiŋa Judahi’walaŋ Yodoko Mede adi titiŋ mebimebi tiŋa nanaŋe ime eŋ foloohik youtewalandadok mede hogokdi hakuk. Undiniŋ uyadi kougoŋ folooŋdi mintaune kelekutdok, ala hogok weleweleŋiŋ hakuk. \s1 Kilisto adi siloŋ kwanai folooŋ tuguk \p \v 11 Kilisto adi nemek momooŋ agaŋ mintaguk hakiiŋ wendiniŋ Siloŋyot Talitimeŋ Wapum mintaguk. Unduŋ tiŋa Siloŋyot folooŋ hinek, meeniŋ kohohikdi mu magiŋ, kwetfoloŋ iŋoŋ iitdok tuwot moŋ, uŋoŋ foguk. \v 12 Meme eŋ makau naŋgatdi moŋ, ne’walaŋ naŋgatdi Siloŋyot diniŋ Yotmaaŋ Uŋgoniŋ Hinehinek uŋoŋ nai kubugoŋ fooŋ nihituwaguk wondigoŋ hahat fafaŋeniŋ halaak. \v 13 Meme dut makau naŋgat eŋ makau kwam uyadi Judahi’walaŋ titiŋ keleeŋ wendi meeniŋ geŋgeŋhinit foloŋ gikwaimbat tiyembune foloohik hogok walandaguk. \v 14 Judahi’walaŋ dumuŋ heheŋ-me hekidi unduŋ tagiŋ, iŋgoŋ hatihati dapmadapmaŋnit diniŋ Munabuli adi Kilisto tubulodaune ne’walaŋ hatihatiŋiŋ didimeniŋ hinek u Bepaŋdok siloŋ timiŋa welenik bumbut nihiyoutewalandalak. Ale indi titiŋnik hogohi doktiŋa kumuŋdok gigit tugumun u Kilisto’walaŋ naŋgatdi kedem nihiyoutewalandaune Bepaŋ hatihati molom tipilapilaye timiyaneem. \s1 Jesu’walaŋ naŋgatdi kadakaniŋdok tuwaŋiŋ kameune sidokoguk \p \v 15 Unduŋ degoŋ tiŋa Kilisto adi yofolok kobuli diniŋ talitimeŋ tuguk, unduŋ tiŋa yofolok komi gineŋ hatiŋila yom tiŋit u tumolokutdok kumuŋguk. Unduŋ tuguk doktiŋa adi’walaŋ meŋimeŋiye adi yadi hatihati fafaŋeniŋ diniŋ kohoŋdiki moŋgotdok gigit yeniŋit u kedem moŋgotneeŋ. \v 16 Kohoŋdiki diniŋ mede adi indiŋ hatak. Molom kumumbune adigili moŋgotdok. \v 17 Molom dawi kaipmuŋ hatilune kohoŋdikidok gigit yoŋit u hogok haletik ala kumumbune mede wondiniŋ folooŋ mintalak. \v 18 Biyagoŋ kuyoŋ, unduŋ doktiŋa yofolok komi adi undugoŋ naŋgatnit mokit mu hakuk. \v 19 Adi Mosesdi indiŋ tuguk. Yodoko Mede kiutkiut mebimebi nindidimeŋit indigoŋ tuwot metam mede yeniyehitubu-didimedapmaaŋ makau eŋ meme naŋgat ime gut miŋobuŋa kusek\f + \fr 9:19 \ft Kusek u wou hisop. Koom Isip kwetneŋ Aŋelodi Isilaehi yabukiyondaaŋ yalakapmeguk, nai uŋaniŋ Isilaehi hisop kusekdi dompa mihiniŋ’walaŋ naŋgat gineŋ kapmaŋ tiŋa yeme foloŋ hafiyegiŋ.\f* foloŋ dompa dumuniŋ giminiŋ ulobuŋa wendi naŋgat gineŋ fulaŋa tiŋalooŋ gikwaimbalune pepa bilibetnit be metam wanaŋ tinagomyemuluguk. \v 20 Unduŋ tiŋa indiŋ yeniluguk, “Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋdi yofolok mede yokwambundahamuŋak wendiniŋ naŋgat iŋakoŋ.” \v 21 Unduŋ yeniŋa Siloŋyot magiŋ eŋ siloŋ kwanai diniŋ kulufe heki u maaŋ naŋgatdi yougomuluguk. \v 22 Diki adi indiŋ, Yodoko Mede gineŋ yoŋit doktiŋa nemenemek hogok-kabe nemu wabidok, naŋgatdi wanaŋ youtewalandadok, eŋ naŋgatnit mokit adi yom tumolokutdok talik nemu hatak. \s1 Kilisto adi inditok siloŋ nai kubugoŋ tubune dapmaguk \p \v 23 Kunumneniŋ nemek folooŋ hinek hatak wendiniŋ weleweleŋiŋ uyadi naŋgatfitdi youtewalandadok yoŋit eŋ nemek folooŋ hinek ne adi siloŋ wapum hinekdi youtewalandadok tali kubugoŋ hatak. \v 24 Unduŋ doktiŋa Kilisto yadi Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot folooŋ hinek diniŋ woliniŋ meeniŋ kohohikdi magiŋ gineŋ uŋoŋ mu foguk. Adi yadi kunum maaneŋ loguk, tiŋa uŋgoŋ hatiŋila Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ inditok tiŋa siloŋ kwanaiŋiŋ hati tilak. \v 25 Tiŋa undugoŋ weleŋ be folooŋdi inditok siloŋ kwanai folooŋbo kilikibo titiŋdok mu loguk. Dumuŋ heheŋ-me talitimeŋhik adigili biyagoŋ gulet indigoŋ tuwot foluguk. Ala uyadi ne’walaŋ naŋgat moŋ, uyadi naŋgat fiili moŋgola Siloŋyot diniŋ Yotmaaŋ Uŋgoniŋ Hinehinek gineŋ foluguk. \v 26 Kaŋ Kilistodibo undugoŋ titalabuliwek binek adi kwet tububihila mintagukneŋgoŋ tububihila nai fee hinek kumuŋtalabuluwek. Adi yadi unduŋ mu tiŋa nai wapum dulaune yomnik dapmandok ne’walaŋ folooŋdi nai kubugoŋ hinek siloŋ timimbune dapmaguk. \v 27 Meeniŋdi nai kubugoŋ hogok kumuŋdok niniŋit, kaŋ wondok sigineŋ medenik yodapmaŋdok yoŋit. \v 28 Kaŋ Kilisto adi undugoŋ meeniŋ fee diniŋ yomhik hekiŋa nai kubugoŋ kumuŋgukdi kotigoŋ kadakaniŋ diniŋ kwanai tibene moŋ, adi woom timiŋila hatiiŋ adi yanagitdok hogok mintadakalewaak. \c 10 \s1 Yodoko Mede foloŋ siloŋ kwanai tigiŋ uyadi woliniŋ hogok \p \v 1 Yodoko Mede foloŋ nemek yoŋit uyadi folooŋ mindaŋ mintawaak wondiniŋ woliniŋ hogok. Folooŋ hinek moŋ doktiŋa dumuŋ heheŋ tiiŋ heki adi Yodoko Mede takaliŋa gulet indigoŋ tuwot dumuŋ heheŋ tiiŋ iŋgoŋ wendi meeniŋ uŋoŋ Bepaŋ niutumbaiŋ tuwot mu yehitubudidimeeŋ yehitubuwalandalak. \v 2 Unduŋ binek tuluwek adi siloŋdok dumuŋ heheŋ agaŋ dapmawe tuguk. Eŋ uŋoŋ Bepaŋ niutumbaiŋ heki adi yomhinit mokit binek adi yomhidok nadibedi mu taneŋ. \v 3 Dumuŋ heheŋ wondi gulet indigoŋ mintaune yomhidok nadisuiŋ. \v 4 Meme dut makau heki’walaŋ naŋgatdi yomhik deti youtekulek? U tuwot moŋ. \v 5 Biyagoŋ kuyoŋ, wondegoŋ tiŋa Kilisto ne kwetfoloŋ fowene mede indiŋ yoguk, \q1 “Siloŋ kwanai eŋ dumuŋ heheŋ-mebimebi tiiŋ wondok nadigalika mu tilaŋ. Iŋgoŋ oŋ, foloone adigili nehitiulidokolaŋ. \v 6 Kale kunilit heheŋ be kadakaniŋdok dumuŋ heheŋ tigamdok nadilakata tilaŋ. \v 7 Kaŋ yogut, ‘O Bepaŋ, nu du’walaŋ nadisuhebet takaliwe bulat. Pepa bilibetnit gineŋ nutok mede youkiŋ wondok tuwolit.’” \m \v 8 Wahiŋ mede indiŋ yoguk hatak, “Dumuŋ heheŋ mebimebi eŋ kale kunilit kadakaniŋdok dumuŋ heheŋ tigamdok nadigalika mu tilaŋ eŋ wondok adi nadilakata tilaŋ.” Nemek uyadi Yodoko Mededi yolak wendok tuwot boiŋa heyagiŋ. \v 9 Tiŋa mede indiŋ tomboyoula yoguk, “O Bepaŋ, nu du’walaŋ nadisuhebet takaliwe bulat.” Unduŋ yoŋa titiŋ komi kelekula kobuli niŋ kambiyakuk. \v 10 Jesu Kilisto adi Bepaŋ’walaŋ nadisuhebet takaliŋa ne’walaŋ folooŋdi nai kubugoŋ hinek siloŋ timimbune dapmaguk. Unduŋ tubune indi wanakaŋ welenik walandaguk. \s1 Jesu adi inditok siloŋ folooŋ tuguk \p \v 11 Dumuŋ heheŋ heki adi helemahelemaŋ kwanaihik tiŋila dumuŋ uŋakoŋ folooŋbo kilikibo hehatiyagiŋ, kaŋ wendi yom hogohi u tuwot mu tumolokutuguk. \v 12 Kilisto adigili kadakaniŋnikdok siloŋ eŋ dumuŋ heheŋ nai kubugoŋ tubune dapmaune wahiŋ loguk Bepaŋ’walaŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade itak. \v 13 Kaŋ uŋoŋ memikŋiye adi gweheyeune yehiyalibefooŋ uloloŋ yapmedok woom hatilak. \v 14 Eŋ welehik tubuwalandadok tali foloŋ hatiiŋ aditok nai kubugoŋ hinek ne’walaŋ folooŋdi Bepaŋdok dumuŋ hemiŋa yehitubu-walanda kwanai tubudapmaguk. Wondi haliwooŋ halaak. \v 15 Kaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi wondiniŋ mede undugoŋ ninimbihitak. Ala timeŋ adi mede indiŋ hatak, \q1 \v 16 “Wapum adi indiŋ yolak, ‘Mindaŋ nai niŋ gineŋ Isilae kayoŋbop dut yofolok tibaat adi indiŋ. Nu’walaŋ yodoko mede welehik maaneŋ dahiwe fowaak, tiŋa nadinadihik gineŋ youlene halaak.’” \m \v 17 Eŋ mindaŋ kotigoŋ indiŋ tomboyoutak, \q1 “Nu yomhik tumolokulaat. Eŋ mede wobu tiŋa kadakaniŋ tigiŋ u kaule tibaat.” \m \v 18 Kadakaniŋ liwedapmaune woŋ adi wondiniŋ dumuŋ heheŋ kwanai u wanaŋ dapmalak. \s1 Bepaŋ adi welenikdi biyagoŋ hinek nadikwambundaaŋ niutumbadok \p \v 19 Notneye, Jesu adi naŋgatŋiŋdi kadakaniŋnik youtekutnimguk doktiŋa Siloŋyot diniŋ Yotmaaŋ Uŋgoniŋ Hinehinek gineŋ fofoŋdok welenik loda tubune nadilodaaŋ nadibedinit mokit foyaneem. \v 20 Wondiniŋ talik kobuli hatihatinit uyadi negoŋ tubudidimenimguk. Biyagoŋ kuyoŋ, adi unduŋ tiŋa ne’walaŋ folooŋdi tehep hakuk u youbulagineeŋ uŋgoŋ foguk. \v 21 Looŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum Bepaŋ’walaŋ Yot mebineŋ hatinimilak. \v 22 Unduŋ doktiŋa indi nadisukilitidi welenik tubulodaune biyagoŋ hinek nadilodaaŋ nadibedinit mokit Bepaŋ tubudulaaŋ niutumbaaŋ hatiyaneem. Eŋ koom welenik yomdi tubugouyeguk u Kilisto naŋgatŋiŋdi youtelune walandagumun eŋ foloonik u ime waliniŋdi youtelune unduŋ kedem tineem. \v 23 Unduŋ tiŋa mede yobune kwambundalakdi undubo yooŋ undubo yooŋ mu tilak doktiŋa nadikunakunale tiŋa yohautayam u fafaŋeŋgoŋ kame hatiŋa yohautayaneem. \v 24 Tiŋa kikadoko tiŋila welesiloŋ titiŋdok eŋ tinasiloŋ kwanai u wanaŋ kiulihi tiŋa tiyaneem. \v 25 Tiŋa metam nadisukilitihinitdi bop tiyamneŋ, eŋ meeniŋ feedi mu buŋa hatiliweliweŋ tiiŋ, hidi unduŋ mu tiyaneeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, nai wapum agaŋ nihitubu-dula tilak, unduŋ nadiŋa gigine tiŋa kinintubukiliti tiŋa hatiyaneem. \s1 Kadakaniŋ nadikabele tiŋa mu titiŋdok \p \v 26 Indi yadi mede folooŋ hinekdi welenik tubuhautaune kadakaniŋ nadihaŋindaŋ be nadikabeleŋ tinene nediyeŋ wendiniŋ yomdok dumuŋ kotigoŋ heune dapmawaak. U moŋ, unduŋ mu hatak. \v 27 Uyadi kibikoŋ nemek malabumuŋ, eŋ kudupmebem wapum wondi hogok woomnimbaak. Biyagoŋ kuyoŋ, kudupmebem wondi Bepaŋ’walaŋ memikŋiye yehidadapmawaak. \v 28 Koom adi meeniŋ niŋdi Moses’walaŋ Yodoko Mede nadihaŋindaaŋ lahulune meeniŋ lufomdi be lufomkulitniŋdi mebiŋiŋ yobihilune uŋaniŋgoŋ pilap hinek bulaniŋgoŋnit mokit ulune kumuluguk. \v 29 Nai indidegoŋ adi meeniŋ nediyeŋ, Bepaŋ Mihiŋiŋ’walaŋ kwanai ulatifooŋ yalibitakaaŋ, yofolok diniŋ naŋgat gombune weleŋ walandaguk u nadihaŋindaaŋ Munabuli siloŋ tobogoŋ molom niŋkadakawaak, adi yadi kibikoŋ nemek malabumuŋ hinek mintamimbaak. \v 30 Nadiiŋbe? Indi yadi mede indiŋ yoguk adi’walaŋ mebi nadiyam, \q1 “Yom toboniŋ wobuwobu uyadi nu’walaŋ kwanai. Kibikoŋdok yodapmaŋ uyadi na tibaat.” \m Tiŋa niŋ indiŋ hatak, “Wapum adi meŋimeŋiye’walaŋ mede yodapmawaak.” \p \v 31 Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋ hatihati molom adi meeniŋ niŋ tubudidimedok yoŋa honeune woŋ adi nemek muntaŋ yobu! \s1 Nadisukilitihik mu gweheyewaak \p \v 32 Hidi yadi nemek koom tihatiyagiŋ wendok nadisuyaneeŋ. Nai uŋaniŋ welehik gineŋ hauta mintalune mik-kwadi gineŋ fafaŋeŋ hatiŋila folofigita kwanai wapum tigiŋ. \v 33 Kaŋ noli hidi yadi metam dauyeŋgoŋ mekaŋgoŋ tihamuŋa fidihi tubufigitagiŋ. Eŋ noli hidi nohiyedi folofigita undiniŋ hinek nadiune yehitubu-lodaaŋ wanaŋ nadigiŋ. \v 34 Hidi nohiye yot fafaŋeniŋ gineŋ foune welebulaniŋgoŋ kisaŋ nadigiŋ. Eŋ muneeŋ bomboŋ holom moŋgolune bomboŋ folooŋ fafaŋeniŋ halaak u agaŋ hatinimilak unduŋ yoŋa welemomooŋ hinek nadigiŋ. \v 35 Ale yoŋ adi fafaŋehik gweheye mu tubune fafaŋe tiŋa hatigene kougoŋ tuwaŋiŋ loloŋnit beneeŋ. \v 36 Unduŋ doktiŋa hidi fafaŋe tubumintaaŋ Bepaŋ’walaŋ nadihebet takalidapmaaŋ hatigene nemek gigit haniŋit wondiniŋ folooŋ moŋgotneeŋ. \v 37 Ala nai muniniŋ-kabe niŋ hatak u dapmaune \q1 “Bubuŋdok yoŋit adi nai tiloŋ tifoŋ mu tiŋa pilap hinek busuwawaak. \v 38 Iŋgoŋ oŋ, nu’walaŋ me be tam didimeniŋ adi nadisukiliti doktiŋa hatihati kahilewaak. Eŋ nadigweheye nobu tibaak adi walanedi nadimimbene mu utumbawaak.” \m \v 39 Indi yadi nadigweheye tiŋa kadakadok moŋ, indi yadi nadisukiliti tiŋa hatihati kahiledok gigit. \c 11 \s1 Nadisukiliti diniŋ mede \p \v 1 Nadisukiliti diniŋ mebi adi indiŋ hatak: Nemek niŋ nimdok gigit niniŋit u nadikwambundaaŋ wondok nadikunakunale, eŋ nemek folooŋ daunikdi mu kaŋ hogok welenikdi nadikahileeŋ behatiyam wondi nadisukiliti tilak. \v 2 Biyagoŋ kuyoŋ, meeniŋ komihi nadisukilitihinit adi nadisukiliti undihi behatibune Bepaŋdi yabune utumbaguk. \v 3 Kwet adi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ medede tiŋa mintaguk uyadi nadisukilitinit hatiyam doktiŋa nadiyam. Indiŋ kuyoŋ, nemenemek miŋgoŋ yabam yoŋ adi Bepaŋdi nemek miŋgoŋ mu yabamdi tubumintaguk. \s1 Abel, Inok eŋ Nowa adi nadisukilitihinit \p \v 4 Abel adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa Bepaŋ siloŋmuni hemimbune kaune utumbaguk, eŋ Kein’walaŋ adi wabi tuguk. Biyagoŋ kuyoŋ, nadisukilitiŋiŋ doktiŋa Bepaŋdi kaune me didimeniŋ tubune dumuŋ heguk u kahileune nadisukiliti halimiŋguk u mintadakaleguk. Abel adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa agaŋ kumuŋguk iŋgoŋ medeŋiŋ nadinene kaipmuŋ hatiŋa ninilak nabugoŋ tilak. \p \v 5 Inok adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa kumuŋ mu tuguk, Bepaŋdi kunum gineŋ kaipmuŋ nagiloguk. Unduŋ tubune meeniŋdi lohi tigiŋ. Tiŋa mu lolune timeŋgoŋ Bepaŋdi adi kaune utumbalak u agaŋ yohautaŋit. \v 6 Indi nadisukilitinit mokit hatinene Bepaŋdi nibune utumbadok talik nemu hatak. Bepaŋ siginikdi hogok mu niutumbadok. Nebek niŋ adi Bepaŋdi nagitdok nadilak adi indiŋ nadisukilitiluwaak: Bepaŋ adi biyagoŋ hatiŋila metam nadisukilitidok gigine tiiŋ kahaŋ tiyemiŋa yehitubu-lodaaŋ hatihati yemulak. \p \v 7 Nowa adi maaŋ nadisukilitinit hatiguk doktiŋa Bepaŋdi nemek kougoŋ mintawaak wondiniŋ gigit timeŋ niŋguk. Nimbune adi nadimimbune loune gikiŋgoŋ timiŋa wapmihi tam kaipmuŋ hatidok nadiŋa muwage wapum tutumbaguk. Adi unduŋ tiŋila meeniŋ yomhinit diniŋ mebihik miŋgoŋ tubumintaguk. Unduŋ tiŋa nadisukilitinit tiŋa yomnit mokit hatihati wondiniŋ folooŋ kahileguk. \s1 Abalaham adi nadisukilitinit \p \v 8 Abalaham adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa ne’walaŋ kwet u wabiŋa kwet niŋ kahiledok nimbune mede tiloloŋ tuguk. Tiŋa kwet dendok hinek yoŋit u mu nadiŋa hogok pilali uguk. \v 9 Nadisukilitinit doktiŋa kwet gigit niŋitneŋ uŋoŋ usuwaaŋ yokwet niŋ tubukilitiŋa mu hatiguk. Gitipmuŋ doktiŋa seli yot mauyat tiŋila kwetkwet uŋaŋbo uŋaŋbo itouluguk. Aisak dut Jekop adi gigitmede uŋakoŋ kahilegumuk iŋgoŋ adi maaŋ undugoŋ tugumuk. \v 10 Abalaham adi yokwet niŋ ifafaŋe tilak Bepaŋdi tubumintaaŋ mohinek tutumbaguk wendok nadiŋila hatiguk. \p \v 11 Sela adi maaŋ undugoŋ nadisukilitinit doktiŋa saŋiniŋ halimimbune tam gawada tuguk iŋgoŋ mihiwele tuguk. Adi indiŋ nadiguk. Bepaŋ adi mede biyagoŋ hogok yolak doktiŋa mede naniŋguk u folooŋ tubumintawaak. \v 12 Unduŋ degoŋ tiŋa me kubugoŋ, adi minta-ulihakadok saŋiniŋŋiŋ agaŋ dapmaguk iŋgoŋ adi’walaaniŋ yalaki minta-ulihaka tigiŋ adi yadi kunum foloŋ hinantilamek ilawiiŋ aditok tuwolit, eŋ ime luhi magineŋ kiŋ itak, meeniŋdi tuwot mu kunadapmandok wendok tuwolit mintagiŋ. \p \v 13 Meeniŋ unduŋ kuyeŋ nadisukilitinit hatiŋa kumuŋdapmagiŋ. Nemek gigit yeniŋit u folooŋ mu beŋa hogok kwatnaŋgoŋ halune dauhikdi kaŋ nadikunakunale tigiŋ. Unduŋ tiŋa mebihik indiŋ nadigiŋ: Indi yadi kwet folooŋ mu kahileeŋ hogok buŋambu unduŋ hatiyam. \v 14 Mede unduŋ yoŋa yokwet mebi niŋ tubumintadok welehik fagihi tuguk. \v 15 Unduŋ tiŋa nehi’walaŋ yohikwehik biŋa bugiŋ wondok welehik koloŋgoŋ mu yakuk. Unduŋ nadine tigiŋ binek udanene nadiŋa kedem udanene tigiŋ. \v 16 Adi yadi yokwet momooŋ kunum gineŋ hatak ukuyendok nadigalika tigiŋ. Unduŋ doktiŋa metam wendi Bepaŋ indiŋ niŋgiŋ. “Du indi’walaŋ Bepaŋ.” Kaŋ Bepaŋ adi medehik wendok meka mu tilak. Maŋgande adi negoŋ yokwet wapum niŋ tiulidokoyemiŋguk. \s1 Iso eŋ Jekop \p \v 17 Abalaham adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa Bepaŋdi Abalaham’walaŋ nadisukilitiŋiŋ kameka titiŋdok yoŋa Aisak siloŋ dumuŋ hemiŋdok nimbune medeŋiŋ nadiguk. Biyagoŋ kuyoŋ, adi gigitmede moŋgokukdi mihiŋiŋ kubugoŋ tubudapmandegoŋ tuguk. \v 18 Gigitmede indiŋ nadiguk, “Aisak’walaaniŋ yalakigeye minta ulihaka tineeŋ.” \v 19 Uyadi indiŋ nadiŋa tuguk. Bepaŋ adi meeniŋ kumuŋ gineniŋ yehitubu-kaikadok saŋiniŋ halimilak. Unduŋ doktiŋa kumuŋ gineniŋ nabugoŋ tubu-udanemiŋguk. \p \v 20 Aisak adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa Jekop gut Iso kahaŋ tiyemiŋa nemek kougoŋ mintayembaak wondiniŋ kigili mede maaŋ yeniŋguk. \v 21 Jekop adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa kumuŋdok tiŋila Josep mihiŋiyat kahaŋ tiyemguk. Tiŋa kuyaŋdi malidamdaŋ ilaŋa Bepaŋ mulelem timiŋa niutumbaguk. \v 22 Josep adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa kumuŋdok naiŋiŋ dulalune Isilae metam adi hatige Isip kwet wabiŋa nehi’walaŋ yohikwehineŋ uneeŋ wondok nadisuŋa kitiliŋiŋdok mede timeŋgoŋ yenindakaleguk. \s1 Moses gut Josuwa adi nadisukilitihinit \p \v 23 Moses mintaune miŋbeu adi nadisukilitihinit doktiŋa mihi kaditaaŋ mapme medeŋiŋdok munta mu tiŋa muyakip lufomkulitniŋ kamehebi tubune hakuk. \v 24 Moses adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa bediune Felo waabiŋiŋ diniŋ mihi nimbune adi moŋ yoluguk. \v 25 Adi yadi kadakaniŋ diniŋ tinagalika muniŋgoŋ u wabiŋa Bepaŋ’walaŋ meŋimeŋiye dut folofigita eŋ bulaniŋgoŋ nadidok yoguk. \v 26 Unduŋ tiŋa Isip kwet diniŋ muneeŋ bomboŋ duhuduhu wapum wendok nadiune gelegelem tuguk. Eŋ Kilisto doktiŋa meka tiŋa welebulaniŋgoŋ hatidok adi nadiune folooŋ tuguk. Uyadi hatigene folooŋ moŋgolaat nadiŋa unduŋ tuguk. \v 27 Adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa mapme’walaŋ kwihita ulatifooŋ Isip kwet bikabuŋa uguk. Unduŋ tiŋa Bepaŋ hebiniŋ u dawidi miŋgoŋ nabugoŋ kaŋ adi’walaŋkade wooŋ galiguk. \v 28 Moses adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa yobune Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok dompa mihiniŋ dobuŋa naŋgatŋiŋdi talik yeme foloŋ hafiyegiŋ. Kaŋ Aŋelodi u kakiyondaaŋ Isilaehi mihihiye tuwo heki biyabuguk. \p \v 29 Kaŋ Isilae metam adi nadisukilitihinit hatigiŋ doktiŋa Imeŋgwaŋ Giminiŋ gineŋ kwet gineŋ siliiŋ halu yawam nabugoŋ halu wooŋ dapmaaŋ logiŋ. Kaŋ Isiphidibo undugoŋ tinim yo tiyaugiŋ iŋgoŋ imeŋgwaŋdi kwatneeŋ buŋa yehikufulaguk. \v 30 Isilae metam adi nadisukilitinit hatigiŋ doktiŋa Jeliko yokwet diniŋ gimbahaŋ kelemadiune melenai 7 tubune gologuk. \v 31 Talitam Lehap adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa meyat kwet kanadi tide ugumuk menot tiyemguk. Ala metam mede wobuhinit udihikumuŋgiŋneŋ adi kubugoŋ bikabugiŋ. \s1 Meeniŋ nadisukilitihinit noli \p \v 32 Tiŋa mede noli deti yodapmaweŋ. Gidiyon eŋ Belak, eŋ Samson eŋ Yepta eŋ Dewit eŋ Samuel eŋ polofet heki’walaŋ mede kahat tiliwit binek kweheyeniŋ tuluwek. \v 33 Adi yadi nadisukilitinit hatigiŋ doktiŋa meeniŋ bop fee yehitifogiŋ. Unduŋ tiŋa tubudidime kwanai didimeniŋgoŋ tigiŋ. Eŋ nemek gigit yeniŋit wondiniŋ folooŋ begiŋ. Unduŋ tiŋa laion mahik teheyemgiŋ, \v 34 kudupmebem diniŋ wakokom tubusububagiŋ, mik-kwadi eŋ tebe bohom tiŋa widihine tagiŋ iŋgoŋ oŋ, adi kaipmuŋ hatiyagiŋ, gweheyehidi kotigoŋ fafaŋegiŋ. Mik gineŋ me saŋihi tigiŋ, memik kwet niŋkadehi udihi yehikelegiŋ. \v 35 Eŋ tamwoi noli nadisukilitigiŋ doktiŋa Bepaŋdi yehitubu-lodaaŋ yohohiye be wapmihihiye kumuŋ gineniŋ yehitubu-kaikayemguk. Meeniŋ noli folofigita yemiŋa kudi hogohi tiyemgiŋ, unduŋ tiyemiŋa nadisukilitihik wabiune biyabudok yeniŋgiŋ, iŋgoŋ adi yadi hatihati fafaŋeniŋdok pilatne nadiŋa unduŋ mu tigiŋ. \v 36 Meeniŋ noli adi yenimpekit tiŋa kiyegelepdi yehiwidihitnadigiŋ, eŋ noli widihi tubufigita tigiŋ, eŋ noli kayohik kohohik yehi-ibikilitiŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ yapmegiŋ. \v 37 Eŋ noli adi kawadedi widihikumuŋgiŋ. Noli segedi yehidobulopmadigiŋ. Noli miknoŋdi kodihik dobulopmadigiŋ. Eŋ noli adi unduŋ tiyembune dompa eŋ meme sigiŋ gitnemdi tinahukut tiŋa map hatiŋila bulaniŋgoŋ kisaŋ nadigiŋ. \v 38 Unduŋ doktiŋa adi pupuheneeŋ, kwetkwet eŋ meeniŋ mu hatiiŋneŋ eŋ kweboboeneŋ, eŋ kawade mage gineŋ, eŋ kwet ginaneŋ, momooŋ wooŋ hebihatigiŋ. Adi’walaŋ titiŋhik u uŋgoniŋ hinek doktiŋa metam noli nadisukilitihinit mokit hatigiŋ aditok tuwolit mu tuguk. \v 39 Adi hogohogok nadisukilitihik doktiŋa Bepaŋdi yabune utumbaguk, iŋgoŋ oŋ, nemek gigit yeniŋit wondiniŋ folooŋ mu tubumintagiŋ. \v 40 Mebi indiŋ doktiŋa. Bepaŋ adi indi’walaŋkade nemek wapum kamedok nadiune halibuguk, uyadi hatihati fafaŋeniŋ kuyoŋ, u indinit mokit adi hogok kahiledok nadiune tuwot mu tuguk. \c 12 \s1 Jesudi talik tububihitnimguk u fafaŋe tiŋa keledok \p \v 1 Metam nadisukilitihinit koom hatigiŋ uyadi mulukwaŋ nabugoŋ nihikelemadi tiŋa yakiiŋ. Adi gebiŋ yakadi tinimiiŋ doktiŋa nemek nihitubu-malabuda tilak u kwihililiwenekut tiyaneem. Eŋ kadakaniŋ diniŋ tawadi nihisikondikondiŋelak u maaŋ dobukut tiyaneem. Unduŋ tiŋa talik ninindidimeŋit foloŋ uŋgoŋ gweheye mu tiŋa weneŋgeit hogok yawaneem. \v 2 Unduŋ tiŋa Jesu, nadisukiliti tububihitnimguk, eŋ nadisukiliti diniŋ folooŋ tubumintalak, adi’walaŋkade didimeniŋgoŋ diweyaneem. Adi yadi welenadifo mintamindok yoŋit wendok nadisuŋa koloŋdabek foloŋ folofigita nadiguk, eŋ mekaŋgoŋ yayatdok wondok nadiune haŋinda tuguk. Unduŋ tiŋa loguk Bepaŋ’walaŋ mapme pop tehindilendileŋnit diniŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade itak. \v 3 Kadakaniŋ titiŋ heki adi nimpekit kisaŋ tigiŋ iŋgoŋ kabupŋiŋ nadikwambundaaŋ yayabuguk. Biyagoŋ kuyoŋ, hidi, Jesu nadisumiŋa mu gweheyeneeŋ. \s1 Bepaŋdi nindihitubu-didime tilak \p \v 4 Hidi kadakaniŋdi hehitubu-gweheyedok tubune kelekufatdok fafaŋe tiŋa kwanai titabulune naŋgathik nemu kwatneguk. \v 5 Tiŋa mede niŋ “mihineye” haniŋa hanikwambundaŋit hatak u mu nadiiŋ be? Mede uye indiŋ, \q1 “Mihine, Wapumdi gehitubu-didimeune nadiune fofoŋnit mu tibaak, eŋ ganindidime tubune walage mu gweheyewaak. \v 6 Wapum adi meeniŋ niŋ tubulodadok nadiŋa tubudidime tilak, eŋ meeniŋ netok yabukahile titiŋdok nadiŋa widihitnadi tiŋa yehitubu-didimelak.” \m \v 7 Wapumdi hehitubu-didime titiŋdok yobune kedem fafaŋe tiŋa yakaneeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋdi habune ne’walaŋ wapmihiŋiye tubune unduŋ tihamulak. Be nedi mihibeudi mihiŋiŋ mu wihitnadiŋa tubudidimelak? \v 8 Widihi tubudidime uyadi wapmihiŋiye hogohogok tiyemulak. Unduŋ doktiŋa hidi unduŋnit mokit hatineeŋ uyadi hidi Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye moŋ. Hidi yadi kubo talik gineŋ mintagiŋ hanindok. \p \v 9 Kwetfoloŋ betniye nihitubu-minta tigiŋdi nindihi tubudidime tubune gikiŋgoŋ tiyemagumun. Undugoŋ doktiŋa munabulinik diniŋ beu yadi gikiŋgoŋ hinek timinene tuwot tibek. Unduŋ tiŋa kulemaŋgoŋ hatiyaneem. \v 10 Adi yadi nadinadihik tuwolit gulet nai muniŋgoŋ-kabe nindihitubu-didimegiŋ, eŋ Bepaŋ adi nemek folooŋ hinek mintanimdok unduŋ tinimilak. Biyagoŋ kuyoŋ, ne’walaŋ hatihati uŋgoniŋ gineŋ tomboyoutdok unduŋ tinimilak. \v 11 Indiŋ mintanimilak: nihitubudidime tilak kaŋ timentimeŋ nadinene welenadifonit mu tilak. Adi tobo welebulaniŋgoŋnit tilak, ala mindaŋkade adi tubudidime gineŋ hatiŋa fafaŋeiŋ adi’walaŋkade folooŋ kulema mintalak, wondiniŋ wou hatihati didimeniŋ. \s1 Saŋiniŋ moŋgola yali kiulihi titiŋdok \p \v 12 Kaŋ hidi yadi kohohik kumuŋgweheyehi eŋ muhik hokiyehi, ale fafaŋeeŋ yalididimeneeŋ. \v 13 Unduŋ tiŋa talik tubudidimeune hautaune hide’walahi kayohik sumbandahidi uŋgoŋ takaliŋa wooŋ kedebaneeŋ. \v 14 Hidi yadi meeniŋ wanakaŋ hogohogok adut kulema foloŋ hatidok kwanai gigine tiŋa taneeŋ. Tiŋa Bepaŋdi welehik tubuwalandaune uŋgoniŋ hatidok undugoŋ gigine tiŋa fafaŋeneeŋ. Welehik geŋgeŋhinit hatineŋ heki adi Wapum tuwot mu kaneeŋ. \v 15 Tiyaugene hidi’walaaniŋ niŋdi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ kahiledok fai tibaakneŋ ala nadiŋa kikadoko tiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa hide’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ meeniŋ niŋdi weleŋ gineŋ nadikadaka tiŋa bem niŋ kiliki buukaaŋ dabugoŋ mintaaŋ ulihakaaŋ metam fee yehitubu-kadakaune Bepaŋ dawi foloŋ geŋgeŋhinit tineeneŋ ala. \v 16 Tiŋa hidi’walaaniŋ niŋdi siloda-me mu tibek, be Iso’walaŋ talik keleeŋ Bepaŋ sigilulum timimbek. Tuwo Iso adi beu’walaaniŋ kohoŋdiki kahiledok hakuk u nadihaŋindaaŋ nanaŋe maliŋ nai kubugoŋ nanaŋdok wendi tuwadok yoguk. \v 17 Hidi adi agaŋ nadimiiŋ, mindaŋkade kahaŋ moŋgotdok yobune moŋ niŋit. Unduŋ tiŋa nemek tuguk u kufulaune dapmandok makat kokekoke moŋ tuguk, iŋgoŋ tali nemu toom-miŋguk. \s1 Hidi yadi Bepaŋ’walaŋ yoli-kwelineŋ agaŋ usuwagiŋ \p \v 18 Hidi yadi Isilaehidi Bepaŋ saŋiniŋŋiŋ eŋ kudiŋiŋ yabugiŋ fek uŋoŋ mu busuwaiŋ. Adi Sainai kweboboe tubudulaaŋ kaune kudup wapum daguk eŋ mambip tuguk eŋ sububa wapum saŋiniŋnit fedikuk, \v 19 tiŋa undugoŋ, bai gigilit wapum eŋ mede ham u maaŋ nadigiŋ. Eŋ nadigiŋ heki adi yadi wabiune koti mu nadidok yoŋa ninadiŋa kobulabulaye tigiŋ. \v 20 Yodoko Mede indiŋ yoŋit wendok nadiune muntaŋ tuguk. “Meeniŋ be kale niŋdi kweboboe yalikaune kawadedi kula ula ulukumundok.” \v 21 Nemek uyadi muntaŋ hinek mintaune Mosesdi maaŋ yoguk, “Nu munta nadiŋa hehele tilat.” \p \v 22 Hidi yadi kweboboe undineŋ moŋ. Hidi yadi Saiyon kweboboe, Bepaŋ hatihati molom, adi’walaŋ yolikweli Jelusalem, kunum gineŋ itak, kaŋ aŋelo fee mumuyeŋdi bopneŋ tonadifo momooŋ tiiŋneŋ uŋoŋ usuwagiŋ. \v 23 Biyagoŋ kuyoŋ, hidi Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye tuwo heki’walaŋ bophik gineŋ agaŋ usuwagiŋ. Adi yadi Bepaŋdi wohiye agaŋ kunum gineŋ youkuk. Hidi metam hogohogok’walaŋ Bepaŋ mede yodapmaŋ tilak, adi’walaŋkade usuwagiŋ, eŋ meeniŋ didimehi yehitubu-walandaŋit adi’walaŋ munabulihik dut tomboyoukiŋ. \v 24 Eŋ Jesu Yofolok Kobuli diniŋ me lekiŋgoŋdi nihikiutak adi’walaŋkade usuwagiŋ, eŋ Yofolok Kobuli diniŋ naŋgat’walaŋkade usuwagiŋ. Naŋgat wondi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ u yofafaŋelak doktiŋa Abel’walaŋ naŋgat kalakapmelak. Abel’walaŋ naŋgatdi kibikoŋdok hogok yofafaŋeguk. \s1 Kougoŋ hatigene Bepaŋdi kwet i mahamulaak \p \v 25 Hidi Bepaŋ mede hanilak u magihik suwabuŋ tiŋa sigilulum timineeneŋ ala nadinadiŋila hatiyaneeŋ. Koomkwaha kwetfoloŋ fooŋ mute mede yenimbune mede wobu timiŋgiŋ adi yadi kibikoŋ yemiŋguk. Kaŋ nai indide adi kunum gineŋ hatiŋa mede ninilak, adi sigilulum timiŋa kibikoŋnit mokit dediŋ tiŋa hatineem? \v 26 Koomkwaha mede yobune medeŋiŋdi kwet mahamulune waliwali tuguk. Kaŋ yoŋ adi medeŋiŋ indiŋ hatak. “Nu hatigene kwet mahamula kunum maaŋ mahamulaat.” \v 27 Kotigoŋ mahamulaat, unduŋ yoguk, uyadi nemenemek tubumintaguk uku mahamulune folonamandap niŋ mintaneeŋdok nadisuŋa yoguk. Folonamandap niŋ u mintaaŋ waliwali mu tiŋa fafaŋeniŋ halaak. \v 28 Kaŋ Bepaŋ hebeŋ foloŋ hatihati waliwalinit mokit fafaŋeniŋ hatak u kahileneem, unduŋ doktiŋa Bepaŋdok welemomooŋ nadimiŋa niutumbayaneem. Unduŋ tiŋa indetok nadinene foune Bepaŋ gikiŋgoŋ timiŋa ne nadiune utumbalak wondok tuwolit tipilapilaye timiyaneem. \v 29 Unduŋ tiŋa indiŋ nadiyaneem. Bepaŋnik adi kudup saŋiniŋnit undiniŋ, wendi nemenemek hogohogok u dadapmalak. \c 13 \s1 Mede yokiliti \p \v 1 Hidi nadisukiliti talik gineŋ menot tiiŋ uyadi mu wabineeŋ. \v 2 Me nalum buune heyemiŋa yapme iitdok gweheye mu tineeŋ. Metam nolidi me nalum heyem yapme ikam yoŋa aŋelo heyemiŋa yapme ikiŋ. \v 3 Tiŋa nohiye yot fafaŋeniŋ gineŋ yapmeŋit aditok nadisuŋa nadiune hide wanaŋ hapmeŋit nabugoŋ tibaak. Tiŋa hide maaŋ foloohiknit hatiiŋ doktiŋa nohiye widihiyehitubu-figita tiŋit aditok maaŋ nadisuneeŋ. \p \v 4 Hekimalam hatihatidok nadiune nemek folooŋ hinek tubune hekimalam hatihatihik kadokoune Bepaŋ namanda foloŋ walaniŋ hinek hatuwaak. Kefifile tiiŋ, eŋ hekimalam kikabi tiiŋ adi yadi Bepaŋdi kibikoŋ yembaak. \v 5 Eŋ welehikdi muneeŋ bomboŋdok nadigalika kisaŋ mu tiyaneeŋ. Nemek hahamuluwaak wendok nadiune tuwot tubune kulemaŋgoŋ moŋgo hatiyaneeŋ. Wapum ne indiŋ yoguk, “Nu na yadi mu bihabaat, eŋ habukabele mu tibaat.” \v 6 Unduŋ doktiŋa fafaŋe tiŋa indiŋ yoyaneem, \q1 “Wapum adi nu’walaŋ tubulodane, \q1 Nu munta mu tiluwaat. \q1 Nediyeŋ maŋgoŋ tinamneeŋ ale?” \s1 Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ ninindidimeŋit u beŋa Jesu gut hatiyaneem \p \v 7 Hidi talitimeŋhiye Bepaŋ’walaŋ mede hanihehitubu-didime tigiŋ, aditok hatinadiyemaneeŋ, tiŋa titiŋ didimeniŋ hati tiŋa kumuŋgiŋ adi’walaŋ kayoŋ-talik u kaŋ yehikeleeŋ nadisukilitihinit hatiyaneeŋ. \v 8 Jesu Kilisto adi yadi hatigukdi hatilak undugoŋ hatiŋa wooŋ hatibaak fafaŋeniŋ. \p \v 9 Hanintubudidime mede mebimebi eŋ mede gitipmuhi hanimbune wendi welehik mu tubufilaak. Welehik siloŋ tobogoŋ mededi ulihiŋa fafaŋeŋ yalune kedebawaak, eŋ nanaŋe diniŋ yodoko mede mebimebidi tuwot mu nihitubu-lodawaak. Talik u kelegiŋdi folooŋ mu tubumintagiŋ. \v 10 Indi’walaŋ alta itak, wondiniŋ nanaŋe Jesu’walaŋ dumuŋ uyadi Judahi’walaŋ titiŋ keleiŋdi mu nanaŋdok yeniŋit. \p \v 11 Hidi agaŋ nadiiŋ, kale ula dobuŋa naŋgathik Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapumdi kadakaniŋ tumolodok Siloŋyot diniŋ Yotmaaŋ Uŋgoniŋ Hinehinek maaneŋ beloune folooŋ yokwet magineŋ befooŋ kudupdi heyagiŋ. \v 12 Kaŋ Jesu adi undugoŋ naŋgatŋiŋdi meeniŋ welenik tubuwalandadok yokwet diniŋ gimbahaŋ magineŋ nagila fooŋ ulune kumuŋguk. \v 13 Unduŋ doktiŋa indi maaŋ adi’walaŋkade gimbahaŋ magineŋ fooŋ, adi mekaguk undugoŋ indi maaŋ tiyaneem. \v 14 Indiŋ nadiŋa tiyaneem. Iŋoŋ yokwet waaniŋ nemu itnimilak, ala kougoŋ hatigene neeŋ mintawaak wendok nadikunakunaleeŋ woom hatiyam. \v 15 Unduŋ doktiŋa indi Jesu wou foloŋ Bepaŋ youdihinit niutumbanene wondi siloŋdok dumuŋ hemiyam tuluwaak. Biyagoŋ kuyoŋ, indi manikdi Bepaŋ nintilooŋ wou yohautaaŋ yonadifo tiyaneem. \s1 Yokahaŋ eŋ yokiliti mede \p \v 16 Siloŋ eŋ kitubuloda kwanai titiŋdok haŋinda mu tiyaneeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋ adi wondegoŋ nadiune dumuŋ hemiŋ folooŋ tilak. \v 17 Talitimeŋhiye’walaŋ mede nadiŋa nadiyembune loune mede tiloloŋ tiyemaneeŋ. Adi yadi welehik eŋ munabulihik yabu-ulidoko tiiŋdi hatigene kwanaihik tiiŋ diniŋ mebi Bepaŋ namanda foloŋ yohautaneeŋ. Unduŋ doktiŋa kwanaihik welekedeba foloŋ tubune tuwot tibaak, bulaniŋnit tubune hidi mu hehitubu-lodawaak. \p \v 18 Indi adi didimeniŋ hogok hatidok yogigine tiyam doktiŋa hidi inditok Bepaŋ ninadiune Bepaŋ’walaŋ namanda foloŋ kadakaniŋnit mokit hatiyaneem. \v 19 Tiŋa natok indiŋ hanimbulabulayelat. Bepaŋ ninadiune Wapumdi nehitubu-udaneune hidi’walaŋkade pilap uuŋdok nadikwambundalat. \p \v 20 Dompa kadokome loloŋnit, Wapumnik Jesu adi naŋgatŋiŋ kwatneeŋ Yofolok Dapmadapmaŋnit Mokit tubufafaŋeune Bepaŋ Kulema Molomdi kumuŋ gineniŋ tubukaikaaŋ tubupilakuk. \v 21 Bepaŋ kwanai u tugukdi nemenemek momohi mebimebi siloŋ tihamuŋa hehitubu-lodaune mede tiloloŋ timineeŋ, tiŋa ne maŋgoŋdok nadiune tuwot tilak uye Jesu Kilisto doktiŋa hidi’walaŋkade tubumintawaak. Adi’walaŋkade wougigit hautanit u niutumbanene haliwooŋ halaak fafaŋeniŋ. U biyagoŋ. \p \v 22 Notneye, nu mede kweheyeniŋ mu youhamulat. Unduŋ doktiŋa hidi yokiliti mede i nadiŋa nadikadaka mu tineŋdok hanilat. \v 23 Tiŋa hanimbe nadineŋ, notnik Timoti adi yot fafaŋeniŋ gineniŋ agaŋ fiyakukiŋ, ala pilap buune nagila wooŋ habudemeet. \v 24 Talitimeŋhiye eŋ meeniŋ nadisukilitihinit hogohogok wanaŋ haniutumbadapmalat. Italihi nadisukiliti metam adi maaŋ haniutumbaiŋ. \v 25 Siloŋ tobogoŋdi hidi’walaŋkade hahamuluwaak.