\id GAL - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h Galesiya \toc1 Poldi Galesiyahidok pepa youyemguk \toc2 Galesiya \toc3 Ga \mt1 Poldi Galesiyahidok pepa youyemguk \imt1 Yodakale Mede \ip Wapum’walaŋ Mede Momooŋ tububihila yohautagiŋ uŋaniŋ adi Judahidi hogok kayoŋbop mintagiŋ, ala mindaŋkade Judahi’walaŋ feknit mokitdi maaŋ kayoŋbop mintagiŋ. Unduŋ tubune malabumuŋ niŋ mintaguk e indiŋ. Timeŋ Judahi’walaŋ feknit mokit adi yadi Moses’walaŋ Yodoko Mede mu keleyagiŋ. Ala kobuk kayoŋbop mintagiŋ doktiŋa Moses’walaŋ Yodoko Mede u kedembe keleyaneeŋ be dediŋ, yoŋa welemulap kisaŋ tigiŋ. \ip Judahi nolidi Judahi’walaŋ feknit mokit kayoŋbop mintagiŋ adi me sigihik diki foloŋ fek titiŋdok yeniŋgigine tigiŋ. Tiŋa undugoŋ Moses’walaŋ Yodoko Mede maaŋ takalidok yeniŋgiŋ. Unduŋ yobune Poldi medehik u ula indiŋ yeniŋguk. Hidi metam didimehi mintane nadiŋa u Yodoko Mede kelekele talik gineŋ mooŋ, adi tobo Jesu nadisukilitimiŋa Bepaŋ namanda foloŋ metam didimehi mintadok. Unduŋ yogiŋ iŋgoŋ Judahi nolidi Galesiya yokwetneŋ wooŋ kayoŋbop uŋoŋ hatigiŋ Moses’walaŋ Yodoko Mede keledok yeniŋgigine tigiŋ. Unduŋ tigiŋ kaŋ Pol adi kahathik u nadiŋa titiŋhik eŋ nadisukilitihik tubudidimeeŋ tubukilitiŋa hatineŋdok pepa i youyemguk. \ip Tiŋa Poldi indiŋ maaŋ yeniŋguk. Ne adi Bepaŋdigoŋ Aposel kwanai titiŋdok nindapmaguk. Adi ne’walaŋ be me niŋ’walaŋ nadinadi mu keleguk. Adi Bepaŋ negoŋ kutiniŋa Judahi’walaŋ feknit mokit lekiŋgoŋhik gineŋ hatiŋa Mede Momooŋ yenihautadok niŋguk. Tiŋa yeniŋguk, metam nediyeŋ Kilisto Jesu nadisukilitimiiŋ adi hogok Bepaŋ namanda foloŋ metam didimehi hatiiŋ. Eŋ mede yohepdok indiŋ yeniŋguk. Wapumdi folofolok gineniŋ nihifiyatak eŋ Uŋgoniŋ Munabulidi hatihatinik tubudidimelak kaŋ indi notniyedok titiŋ momohi tiyemam. \iot Pepa yendiniŋ maaneŋ mede mebi indiŋ haliwiiŋ: \im Fiye 1-2 Poldi Mede Momooŋ kwanai hati tuguk uyadi Wapum negoŋ nindidimeune tuguk. \im Fiye 3-4 Yodoko Mededok talik eŋ Nadisukilitidok talik keledok wondiniŋ mebi. \im Fiye 5-6 Yesu adi folofolok hogoli fiyakutnimguk doktiŋa adi kubugoŋ nadisukilitimiŋa hatihati fafaŋeniŋ kahileneem. \c 1 \s1 Yodakale eŋ yokahaŋ \p \v 1 Nu aposel Pol, nu me niŋdi mu naniŋkukiŋ, eŋ me niŋdi kwanai-mede mu naniŋgiŋ. Adi Jesu Kilisto eŋ Betnik Bepaŋ Jesu kumuŋ gineniŋ tubukaikagukdi kwanai-mede nanimbu tilat. \v 2 Na eŋ notneye noli nukut hatiiŋ indi Galesiya kwetneŋ kayoŋbop hatiiŋ hiditok pepa i kamehamam. \p \v 3 Bepaŋ Betnik eŋ Wapumnik Jesu Kilisto adi’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ, eŋ kulemadi hidut haliwooŋ halaak. \v 4 Jesu adi Betnik Bepaŋ’walaŋ nadihebet tuguk u takaliguk. Tiŋa kwetfoloŋ hatihati hogoli i hatiyamneniŋ nihikibidalene kadakaniŋnikdok kibikoŋ u negoŋ kumuŋguk. \v 5 Unduŋ doktiŋa helemahelemaŋ adi’walaŋ wougigit nintilone haliwooŋ halaak. U Biyagoŋ. \s1 Nebek niŋ adi Mede Momooŋ tubufila niŋ yobaak adi yadi hamdok gigit tibaak \p \v 6 Hidi yadi Kilisto’walaŋ siloŋ tobogoŋŋiŋdi hanihehimaneguk, iŋgoŋ hidi adut yagigi mu hatigiŋ, hidi adi pilap bikabuŋa mede talii niŋ’walaŋ gineŋ magi kametnadi tiiŋ, nu wondoktiŋa boho hinek tilat. \v 7 Iŋgoŋ oŋ, mede momooŋ gitipmuŋgoŋ noli daŋ hatak? U moŋ hinek. Wadi hogok-ku meeniŋ nolidi wele tubufit tihamuŋa Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ u tubufit tihamiiŋ, u hogok-ku tilak oŋ. \p \v 8 Unduŋ doktiŋa indibe, be kunum gineniŋ aŋelo niŋdi Mede Momooŋ haniŋit u tubufila niŋ nobu hanimbaak adi yadi hamdok gigit tibaak. \v 9 Mede u youlat uŋakoŋ kotigoŋ youtat. Nebek niŋdi Mede Momooŋ hanihehitubu-didimeŋit u tubufila niŋ hanimbaak adi yadi hamdok gigit tibaak. \p \v 10 Kaŋ dediŋ, mede i yolat uyadi meeniŋdi nabune utumbadok be Bepaŋdi nabune utumbadok yolat? Nu meeniŋdi nadinambune utumbadok nadiŋa kwanainewe tugut binek, dediŋ tiŋa Kilisto’walaŋ tipilapilaye-me hatilit? \s1 Pol ne’walaŋ hatihati diniŋ mede \p \v 11 Notneye, nu mede indiŋ hanimbe nadineŋ. Mede Momooŋ haniŋgut uyadi meeniŋdi’walaaniŋ moŋ. \v 12 Tiŋa undugoŋ, meeniŋdi nanindidime mu tigiŋ, uyadi Jesu Kilisto negoŋ nanimbihila nanindidimeguk. \p \v 13 Nu koomkwaha Judame heki’walaŋ baŋamneŋ hatiŋila nemek tugut, u hidi agaŋ nadiiŋ. Nu Bepaŋ’walaŋ Kayoŋbopŋiye widihi yehikele tiŋa kisaŋ yehitubu-kadakagut. \v 14 Uyadi indiŋ yoŋa tulugut. Judahi’walaŋ titiŋ hogohogok u mu bikabune fowaak yoŋa fafaŋe hinek tugut. Tiŋa mekuyahi notneye’walaŋ titiŋ u nu’walaŋdi yalakapmeŋ hinek tuguk. \p \v 15 Kaŋ Bepaŋ adi koom maŋ weleneŋ hatuwene nabukahileeŋ kulema eŋ siloŋŋiŋ doktiŋa naninehimantigukdi nabune tuwot tubune \v 16 Mihiŋiŋ’walaŋ Mede Momooŋ u meeniŋ Judahi’walaŋ feknit mokit’walaŋkade yohautadok ne’walaŋ mebiŋiŋ nanimbihila nanindidimeguk. Unduŋ tinambune nu kwetfoloŋ meeniŋ noli yeninadi mu tugut. \v 17 Tiŋa undugoŋ, Jelusalemde looŋ aposel tububihila hatigiŋ adi mu yabugut. Moŋ, nu yadi Alabiya kwetneŋ wooŋ hatigene kotigoŋ udaneeŋ Damasko yokwetneŋ bugut. \s1 Pol adi Jelusalem yokwetneŋ looŋ hatiguk \p \v 18 Hatibene gulet 3 dapmaune Pita\f + \fr 1:18 \ft Wou noli Sifas.\f* kawit yoŋa Judiya kwetneŋ Jelusalemde looŋ melenai 15 wondok tuwot adut uŋgoŋ hatigut. \v 19 Uŋaniŋ aposel noli mu yabugut, Wapum kwayaŋ Jems hogok kagut. \v 20 Mede i youtat adi Bepaŋ’walaŋ namanda foloŋ biyagoŋ yoŋa youtat. \v 21 Unduŋ tiŋa Siliya eŋ Silisiya kwetneŋ wooŋ hatigut. \v 22 Eŋ Judiya kwetneŋ Kilisto’walaŋ kayoŋbop hatigiŋ adi yadi mu nabugiŋ. \v 23 Adi yadi nu’walaŋ mede kahat indiŋ hogok nadigiŋ. “Nindihi nihikele tinimiŋa Mede Momooŋ tubuliwe titiŋdok yogukdi meeniŋ Mede Momooŋ uŋakoŋ hinek hati yenihautalak.” \v 24 Unduŋ yoŋa nutok tiŋa Bepaŋ niutumbagiŋ. \c 2 \s1 Poldi Jelusalem yokwetneŋ wooŋ Aposel noli yabuguk \p \v 1 Hatigene gulet 14 dapmaune Banabas gut Jelusalemde kotigoŋ logumut. Nai uŋaniŋ Taitus maaŋ nagila wanakaŋ logumun. \v 2 Ala woŋ adi hogok mu tugut. Wapumdi mede nanimbihila walane tubulodaune logut. Looŋ meeniŋ Judahi’walaŋ feknit mokit u Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yenihautalat wondiniŋ mede kahat tiyemgut. Uyadi me talitimeŋ wapuhi nehi hogok yehibopneeŋ yeniŋgut. Maŋgoŋde, adi nadiune tuwot mu tubune kwanai tifit tugut unduŋ tibaakneŋ yoŋa kahat wanakaŋ tiyemdapmagut. \v 3 Unduŋ tibene nadiŋa kedem yogiŋ. \p Eŋ me notne Taitus adi Gilikniŋ, iŋgoŋ Judahi’walaŋ fek timindok mu yogiŋ. \v 4 Malabumuŋ indiŋ hakuk doktiŋa. Me noli Jesu nadisukiliti hinek mu timiŋgiŋ heki adi indi’walaŋ kayoŋbopnik gineŋ uŋgoŋ fooŋ hatigiŋ. Hatiŋila Jesudi Yodoko Mede diniŋ folok gineniŋ nihifiyali titiŋ momohi nimguk, u hati tane kabup kanadi tigiŋ. Me heki uyadi ninigilune Yodoko Mede diniŋ tipilapilaye kwanai kotigoŋ titiŋdok nadiŋa unduŋ tigiŋ. \v 5 Biyagoŋ kuyoŋ, adigoŋ nihitiŋafofoŋdok yobune indi Jesu’walaŋ Mede Momooŋdi hidi’walaŋkade giyoŋgiyone tibaakneŋ yoŋa mu nadikulema-yemiŋgumun. \s1 Aposel nolidi Pol kwanaiŋiŋdok nadiune tuwot tuguk \p \v 6 Kaŋ me talitimeŋ heki wohiyehinit adi kwanai tilat wendok mede gitipmuŋ nemu tomboyoutnamgiŋ. (Nu yadi adi wohiyehinit wondok nadibedi mu tilat. Bepaŋ adi metam indi’walaŋ welenik kanadi tilak.) \v 7 Kaŋ biyagoŋ, me talitimeŋ hekidi indiŋ nadigiŋ. Bepaŋdi Pita meeniŋ fekhinit lekiŋgoŋhik foloŋ Jesu’walaŋ Mede Momooŋ yohautadok kwanai-mede niŋguk, undugoŋ nu maaŋ meeniŋ fekhinit mokit’walaŋ lekiŋgoŋhik foloŋ yohautadok kwanai-mede naniŋguk. \v 8 Tiŋa Pita tubulodaune kwanai tubune folooŋnit tuguk undugoŋ nu maaŋ nehitubu-lodaune kwanai tibene folooŋnit tuguk. \v 9 Kaŋ Wapumdi kwanai diniŋ saŋiniŋ siloŋ tinimguk u kadakaleeŋ Jems, Pita eŋ Jon, Jesu’walaŋ kayoŋbopdi talitimeŋ wapuhi yeniyagiŋ, adi Banabas indi menot tinimiŋa kohokukut tinimgiŋ. Unduŋ tiŋa indi meeniŋ fekhinit mokit adi’walaŋkade kwanai tadene, nehi adi meeniŋ fekhinit’walaŋkade kwanai titiŋdok yogiŋ. \v 10 Unduŋ tiŋa mehimehiye fiyewakahi yehitubu-lodadok hogok niniŋgiŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, nu wendogoŋ tiŋa mede kwanai fafaŋe tiŋa tilat. \s1 Pitadi nemek tubune kadakaguk \p \v 11 Hatigene Pitadi Antiyok yopmaŋ buŋa nemek hogoli tubune kawene tuwot mu tubune mede daulebelebe niŋgut. \v 12 Adi yadi timeŋ feknit mokitdi Imeyout tigiŋ adut ila nanaŋe naguk. Kaŋ Jems’walaŋ noliŋiye adi busuwaune yabuŋa Judahi’walaŋ fek titiŋdok gigine tigiŋ aditok muntaaŋ fekhinit mokitdi Imeyout tigiŋ biyabuŋa wooŋ molomgoŋ hatiguk. \v 13 Yalayalaŋ unduŋ tiŋila wooŋgaliŋ buŋagaliŋ tubune Judame nolidi maaŋ undugoŋ tigiŋ. Kaŋ Banabasdi yabuŋa undugoŋ tiŋa talik fai uguk. \p \v 14 Unduŋ tiŋa Jesu’walaŋ Mede Momooŋ diniŋ talii didimeniŋgoŋ mu takaliune yabuŋa meeniŋ noli namandahik foloŋgoŋ Pita indiŋ niŋgut. “Du yadi Judamedigoŋ Judame indi’walaŋ titiŋ gineŋ moŋ, meeniŋ fekhinit mokit adi tiiŋ unduŋ tihatilaŋ, undiniŋdi maŋgande fekhinit mokitdi Judame indi’walaŋ titiŋ u titiŋdok hati yolaŋ? \v 15 Indi yadi meeniŋ fekhinit mokit hogok hatifit tiiŋ undihi mu mintagumun, Judame mintagumun. \v 16 Iŋgoŋ oŋ, indiŋ nadiyam. Meeniŋdi Yodoko Mede takaliŋa tuwot mu walandadok. Kaŋ Kilisto adi Yodoko Mede tiloloŋ doktiŋa moŋ, adi nadisukilitinik doktiŋa nihitubu-walandadok nadiŋa, indi maaŋ Jesu nadisukilitimiyam. Yodoko Mede doktiŋa walandadok tuwot mu tilak.” \s1 Jesu nadisukilitimiŋa yomnit mokit titiŋdok \p \v 17 Kaŋ Kilisto’walaŋkade wooŋ galiŋa walandadok yoyamdi kadakaniŋ nobu tiŋa dediŋ yodok? U Kilistodi kadakaniŋ titiŋdok niniŋgiginelak be? Moŋ, unduŋ mu hatak. \v 18 Nu nemek hogohi kotigoŋ mu behatidok yogut iŋgoŋ kotigoŋ moŋgola behatiŋa yalaŋ-me tibit. \v 19 Nu Yodoko Mede gineŋ kumuŋgut woŋ adi Yodoko Mede doktiŋa kumuŋgut. Kaŋ nai indidegoŋ adi Bepaŋ doktiŋa hatilat. \v 20 Nu yadi agaŋ Kilisto gut koloŋdabek foloŋ nukiŋ. Kaŋ i hatilat adi na’walaŋ moŋ, adi Kilistodi walane maaneŋ hatilak. Foloone gitnem dut hatihati uyadi hatilat ala Bepaŋ mihiŋiŋ nadisukilitimiŋa aditok hogok hatimilat. Biyagoŋ kuyoŋ, adigoŋ welesiloŋ tinamuŋa hatihatiŋiŋdi nutok kibikoŋ kameguk. \v 21 Nu Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ u mu lahutat. Yodoko Mede tagimneeŋ walandadok talik binek hatuwek adigili Kilisto adi kumuŋfit tuguk yoyanim. \c 3 \s1 Yodoko Mede diniŋ talik kelegiŋ \p \v 1 O Galesiyahi metam kaulehi! Hidi nediyeŋ wele tubufit tihamguk? Jesu Kilisto koloŋdabek foloŋ ukiŋ adi’walaŋ folonamandap hanindidimewe dauhik folooŋ hinekdi kagiŋ. \v 2 Yoŋ adi nemek kubugoŋdok haninadiwit. Munabuli moŋgokiŋ u dediŋ tiŋa moŋgokiŋ? Yodoko Mede be takaliŋa moŋgokiŋ, be Mede Momooŋ nadiŋa nadisukilitiŋa moŋgokiŋ? \v 3 Maŋgoŋde nadikaule tihatiiŋ? Munabuli diniŋ talik tububihila kelegiŋ ala me’walaŋ saŋiniŋ moŋgolaŋa Munabuli’walaŋkade deti wooŋ gali fafaŋeneeŋ? \v 4 Folofigita wapum nadigiŋ uyadi hogok mintahamfit be tuguk? Biyagoŋ, folooŋnit mokit nobu tuguk kaŋ. \v 5 Munabuli hamuŋa yagithik tubukedebakedeba tihamulak eŋ Bepaŋ’walaŋ kudi noli tihamulak, adi Yodoko Mede takalidok be nadisukiliti tiŋa Mede Momooŋ nadiiŋ wendoktiŋa tilak? \s1 Abalaham’walaŋ talik keledok \p \v 6 Abalaham adi undugoŋ timiŋit. Adi yadi Bepaŋ nadisukilitimimbune me didimeniŋ niŋguk. \v 7 Unduŋ doktiŋa indiŋ nadineŋ. Nadisukilitihinit adi Abalaham’walaŋ yalakiŋiye folooŋ. \v 8 Meeniŋ fekhinit mokit adi Bepaŋ nadisukilitimimbune yomhik dapmaune yehitubu-didimewaak, biyagoŋ kuyoŋ, unduŋ degoŋ tiŋa koomkwaha nadisuŋa Abalaham’walaŋ gigitmede indiŋ yobune Youkudip Mede gineŋ youkiŋ. “Meeniŋ Judahi’walaŋ feknit mokit adi du’walaŋ kahaŋ moŋgodapmaneeŋ.” \v 9 Biyagoŋ hinek, unduŋ doktiŋa Abalahamdi nadisukiliti talik yaliguk uŋakoŋ yaliŋa takalineeŋdi adi’walaŋ kahaŋ kahileneeŋ. \s1 Nadisukiliti doktiŋa hatihati kahiledok \p \v 10 Eŋ Yodoko Mede diniŋ kwanaidi daŋiniŋ hayembune hatineeŋ adi yadi hakinit tineeŋ. Indiŋku youkiŋ hatak oŋ. “Yodoko Mede youhebet tigiŋ ukabe nemu lahutdok. Nebek niŋdi lahulaak adi yadi hakinit tibaak.” \v 11 Yodoko Mede diniŋ maaneŋ hatibune Bepaŋdi nadiune yomhik dapmaune walandadok tuwot moŋ. Unduŋ doktiŋa mede yendi didimeniŋ hinek yolak. “Nediyeŋ Bepaŋ’walaŋ dawi gineŋ walaniŋ hatibaak adi nadisukilitiŋiŋ doktiŋa hatihati kahilewaak.” \v 12 Yodoko Mede folooŋ adi nadisukilitidok mu yoŋit. Uyadi indiŋ yoŋit. Yodoko Mede keleeŋ kwanaiŋiŋ tubudapmawaakdi kedem hatiluwaak. \s1 Jesu adi inditok tiŋa hakinit tuguk \p \v 13 Youkudip Mede niŋ indiŋ hatak, “Meeniŋ bem foloŋ yehitebiŋit adi yadi hakidok gigit.” Biyagoŋ kuyoŋ, Jesu adi unduŋ tiŋa indi’walaŋ haki nilom-moŋgokuk, tiŋa Yodoko Mede diniŋ haki u tumolokutnimguk. \v 14 Kaŋ Jesu Kilisto doktiŋa Abalaham diniŋ kahaŋdi meeniŋ hogohogok kedem yehikahaŋnewaak. Ala Bepaŋdi koom Munabulidok yofafaŋeguk uyadi nadisukiliti tiŋa moŋgokam. \s1 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mededi yofolok medeŋiŋ tuwot mu kelekulaak \p \v 15 Notneye, nu yadi nemek fiili gineŋ kamekaaŋ yobe. Meeniŋ niŋ adi kumuŋbene kohoŋdikidok gigit yeniŋguk u nebek niŋdi ulaŋa wahiŋkade mede niŋ tuwot mu yobek. \v 16 Unduŋ doktiŋa nadisukiliti diniŋ kohoŋdiki adi Abalaham eŋ yalakiŋiŋdok-ku yeniŋit oŋ. Yalakiŋiye feedok mu yoŋit. Kubugoŋdok hogok yoŋit, uyadi Kilistodok-ku yoŋit oŋ. \v 17 Nu indiŋdok yolat. Bepaŋdi koomkwaha nadisukiliti diniŋ kohoŋdiki wondiniŋ gigit yoguk, kaŋ mindaŋkade gulet 430 dapmaune Yodoko Mede yobihikuk. Ala Yodoko Mede\f + \fr 3:17 \ft Yodoko Mede Mosesdi yemguk wendok Yofolok Komi yoiŋ.\f* mindaŋ yoŋit wendi dediŋ tiŋa gigitmede timeŋ yoŋit ulune fowek? U tuwot moŋ. \v 18 Nadisukiliti diniŋ kohoŋdiki uye Yodoko Mede doktiŋa moŋgotdok hale tuguk binek adi gigitmede doktiŋa moŋgotdok tuwot mu tibe tuguk. Bepaŋ adi yadi nadisukiliti diniŋ kohoŋdiki uyadi siloŋŋiŋ doktiŋa Abalaham mimiŋdok gigit niŋguk. \s1 Yodoko Mede adi yagigi hahatdok mu yoŋit \p \v 19 Kei! Kaŋ Yodoko Mede maŋgande yoŋit? Uyadi mede wobu doktiŋa yobihiliŋit, ala fafaŋeniŋ hahatdok moŋ. Abalaham’walaŋ yalaki, gigitmede diniŋ molom, mintaune tabadok yoŋit. Yodoko Mede uyadi aŋelo mahikdi yoŋit, tiŋa Moses me lekiŋgoŋnik foloŋ nihikiula hatiguk adi’walaŋ kohoŋ foloŋ kameŋit. \v 20 Me lufom adi mede yofafaŋe titiŋdok nadiŋa meeniŋ yehikiula me lekiŋgoŋ hatilak adut kedem tidemek. Iŋgoŋ Bepaŋ adi kubugoŋ doktiŋa ne hogok Abalaham gut yofafaŋeguk. \s1 Yodoko Mededi meeniŋ welehik mu tubukaikawaak \p \v 21 Kaŋ Yodoko Mededi Bepaŋ’walaŋ gigitmede kelekulaŋa kibikoŋ tilak be? Unduŋ titiŋdok hatuwek binek adi biyagoŋ Yodoko Mededi yom tubufikudapmaaŋ hatihati fofooŋ nimiliwek. \v 22 Meeniŋ wanakaŋ hogohogok kadakaniŋ diniŋ folok gineŋ hatiyam. Mebinik unduŋ Youkudip gineŋ yobihikiŋ. U biyagoŋ kuyoŋ, ala Jesu Kilisto nadisukilitimiŋa gigitmede diniŋ folooŋ moŋgotneem, u hogok hatak. \s1 Koomkwaha adi folok gineŋ hatigumun \p \v 23 Judahi indi koomkwaha nadisukilitinit mokit hatiyanene Yodoko Mededi nihi-ibiune folok gineŋ hakanene nadisukiliti diniŋ gigitmededi miŋgoŋ mintahautaguk. \v 24 Unduŋ doktiŋa Yodoko Mededi nihitubu-didimeeŋ Kilisto’walaŋkade nipmeguk, uyadi nadisukilitinit tinene yomnik dapmaune Bepaŋ dut kifolok titiŋdok unduŋ tuguk. \s1 Jesu dut kadiŋa namandap kubugoŋ tugumun \p \v 25 Indi yadi nadisukiliti diniŋ talik mintaune u takaliŋa unene Yodoko Mededi nihitubu-didime kwanai tuguk u agaŋ dapmalak. \v 26 Kaŋ hidi yadi Jesu Kilisto nadisukilitimiiŋ doktiŋa wanakaŋ hogohogok Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye tigiŋ hatiiŋ. \v 27 Imeyout tihamuŋa Kilisto dut hehitomboyouliŋit hidi wanakaŋ hogohogok Kilistodi dahidahihik tubune dahiune foguk. \v 28 Kaŋ wendoktiŋa Juda me eŋ Gilik me, loloŋnit eŋ fofoŋnit, me eŋ tam, molomolom hatihati u dapmaune hidi wanakaŋ hogohogok Kilisto Jesu dut kadiŋa kubugoŋ tiiŋ. \v 29 Hidi yadi Kilistodok gigit tigiŋdi Abalaham’walaŋ yalakiŋiye folooŋ hinek hatiiŋ. Unduŋ tiŋa gigitmededi yolak wendok tuwolit kohoŋdiki moŋgo hatineeŋ. \c 4 \s1 Munabuli hogohidok tipilapilaye tihatigumundi Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye tugumun \p \v 1 Niŋ indiŋ yobene nadineŋ. Mihi-kabe niŋ adi beu kumiŋ’walaŋ kohoŋdiki u agaŋ molom tilak iŋgoŋ fiit tipilapilaye mihi dabugoŋ hatilak. \v 2 Adi unduŋ hatilune kokoŋ be naŋgat dikiŋiyedi beu’walaŋ kohoŋdiki u moŋgo bopnemiŋa yabudokolune beudi nai tuguk u dulawek. \v 3 Indi maaŋ undugoŋ hatigumun. Koomkwaha welenikdi ŋakŋak hatiŋila kwet diniŋ munabuli hogohi noli wendok tipilapilaye kwanai hati tugumun. \v 4 Kaŋ mindaŋkade nai tiŋit foloŋgoŋ Bepaŋdi mihiŋiŋ kameune tam’walaaniŋ mintaaŋ Yodoko Mede takaliŋa adi’walaŋ falipmeŋ hatiguk. \v 5 Uyadi indi Yodoko Mede diniŋ folok gineniŋ fiyakutnimbune Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye titiŋdok unduŋ tuguk. \v 6 Kaŋ hidi agaŋ wapmihiŋiye tigiŋ doktiŋa Bepaŋdi Mihiŋiŋ diniŋ Munabuli welenik gineŋ niŋkulune fooŋ indiŋ kutibulabulayelak, “O Me Baŋ, Betnik Momooŋ.” \v 7 Unduŋ doktiŋa hidi tipilapilaye wapmihi moŋ, adi wapmihiŋiye hinek hatiiŋ. Ala unduŋ hatiŋila Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ doktiŋa kohoŋdiki diniŋ molom hatiiŋ. \s1 Nemek folooŋnit mokit sigilulum timiŋit u kotigoŋ mu udaneeŋ kakaŋdok \p \v 8 Hidi koomkwaha Bepaŋ mu nadimiŋa bepaŋ yalayalaŋ hatihatihinit mokit adi tipilapilaye tiyem hatiyagiŋ. \v 9 Ala mindaŋkade Bepaŋ nadimiŋgiŋ. Folooŋ adi indiŋ. Bepaŋdi nadihamuŋa kutihanimbu buŋa nadisukiliti tigiŋ. Hidi undihidi maŋgoŋde kotigoŋ kwet diniŋ munabuli saŋiniŋhinit mokit, eŋ folooŋhinit mokit, adi’walaŋkade wooŋ tipilapilaye tiyemiiŋ? \v 10 Unduŋ tiŋa gulet mebimebi\f + \fr 4:10 \ft Mebop nolidi kayoŋbop yehitomboyoula Judahi’walaŋ titiŋ mebimebi indiŋ keledok gigine tagiŋ: sigihik diniŋ gitnem diki dobukutdok, eŋ melenai uŋgoniŋ eŋ muyakip tiŋa gulet u didimeŋgoŋ keledok yoyagiŋ.\f* wendok nadiune folooŋ tubune ikiiŋ. \v 11 Kwanainedi hidi’walaŋkade folooŋnit mokit tibaakneŋ yoŋa nadimulap kisaŋ tihatilat. \s1 Galesiyahi adi Pol sigilulum timine tigiŋ \p \v 12 Notneye, nu hanimbulabulayeeŋ yobe. Nu hiditok tuwolit tugut doktiŋa hidibo nutok tuwolit tineeŋ. Hidi nemek kadakaniŋ mu tinamgiŋ. \v 13 Nu koom yagit folofigita nadiŋila Mede Momooŋ haniŋgut. U agaŋ nadiiŋ. \v 14 Kaŋ foloone gweheye mohinek tulugut iŋgoŋ hidi nutok nadihaŋinda mu tigiŋ, eŋ lakata mu tigiŋ. Moŋ, hidi adi nabune Bepaŋ’walaŋ aŋelo niŋ nabugoŋ tugut. Eŋ Kilisto Jesu dabugoŋ tubune naninehimanegiŋ. \v 15 Ai! nai uŋaniŋ yonadifo tigiŋ u dediŋ tiŋa dapmalak? Hidi dauhik kiliki tamali nu namdok hale tuguk binek kedem undugoŋ tinetigiŋ, iŋgoŋ unduŋ titiŋdok tuwot moŋ doktiŋa mu tigiŋ. Uyadi biyagoŋ nadiŋa yolat. \v 16 Kaŋ nai indidegoŋ mede folooŋ hanimbe nabune memikhikbe tilat? \v 17 Meeniŋ noliyeŋ weleyouyout tihamiiŋ uyadi nihiulitawa tine tiiŋ, ubo kaŋ. Hidi adi yehiulihidok nadisuŋa unduŋ tiiŋ. \v 18 Nemek momooŋ ulihihinaka titiŋdok uyadi kedem. Uyadi wooŋ hidut hatibene hogok moŋ, helemahelemaŋ tubune tuwot tibek. \p \v 19 Wapmihineye, nu hiditok welefigita adi tamwoidi wapmihi yanagitne folofigita nadiiŋ wondok tuwot nadilat. Tiŋa Kilisto’walaŋ titiŋ mintahinakadok folofigita uyadi uŋgoŋ hati nadiluwaat. \v 20 Nu hidigut hatiliwit binek adi mede momooŋ kedem haniliwit, iŋgoŋ mokoŋ doktiŋa hiditok nadibedi tiŋa dediŋ tiŋa hehitubu-lodawit yoŋa nadilat. \s1 Sela’walaŋ mihi eŋ Haga’walaŋ mihi adi mebihik molomolom \p \v 21 Haninadiwe nanineŋ, Yodoko Mede tipilapilaye timindok yoiŋ, hidi mede wondiniŋ mebi maaŋbe nadiiŋ? \v 22 Biyagoŋ kuyoŋ, uŋoŋ indiŋ youliŋit. Abalaham’walaŋ mihiyat lufom mintagumuk, niŋ tipilapilaye wabidi nagikuk, eŋ niŋ tamŋiŋ hinekdi nagikuk. \v 23 Ala tipilapilaye wabidi nagikuk uyadi meeniŋdi mintaiŋ talik gineŋ mintaguk, eŋ tamŋiŋ hinekdi nagikuk adi yadi Bepaŋ’walaŋ gigitmede hakuk wondok tuwolit mintaguk. \v 24 Ala mede wondiniŋ faki indiŋ hatak. Tamyatdi nemek tugumuk uyadi yofolok mede lufom hakamuk wondiniŋ welewele tugumuk. Yofolok niŋ Sainai kweboboe foloŋ tiŋit, adi’walaŋ kayoŋbop adi tipilapilaye kwanai tigiŋ ala wondiniŋ welewele ye Hagadi tuguk. \v 25 Haga adi Sainai kweboboe, Alabiya kwetneŋ itak, wondiniŋ wou niŋ. Eŋ Jelusalem yokwet adi Sainai kweboboe gut tuwolithik kubugoŋ tiyamuk. Biyagoŋ kuyoŋ, adi’walaŋ kayoŋbop adi tipilapilaye kwanai iŋgoŋ tiiŋ. \v 26 Eŋ Jelusalem yokwet niŋ wahiŋ kunum gineŋ foloknit mokit itak wondi Sela nabugoŋ tilak. Biyagoŋ kuyoŋ, yokwet wondi meenik hinek tilak. \v 27 Youkudip Mede niŋ indiŋ hatak. \q1 “Tam yamuniŋ tiŋa wapmihi mu yehitubu-mintaguŋ, du welemomooŋ nadiweŋ. \q1 Wapmihi tubumintadok folofigita mu nadilaŋ, du welemomooŋ nadiŋa nadifo tibeŋ. \q1 Tam yohoinit adi wapmihiŋiye lufom-kabe yabudokolak. \q1 Yohoinit mokitdi wapmihi fee yabudokowaak.” \p \v 28 Notneye, hidi yadi Aisak wele tiŋa gigitmede diniŋ folooŋ mintagiŋ. \v 29 Kaŋ koomkwaha mihi magineŋ mintagukdi Munabuli’walaŋ mede foloŋ mintaguk adi memik timiŋguk. Kamiŋ i kudi undiniŋgoŋ hatak. \v 30 Kaŋ Bepaŋ’walaŋ mededi dediŋ yolak? Tipilapilaye waabi adi mihiŋiŋdut yehikelekulune udemeek. “Tipilapilaye waabi diniŋ mihidi tamŋiŋ hinek’walaŋ mihi dut kohoŋdiki wanaŋ mu yabukahilewaak.” \v 31 Unduŋ doktiŋa notneye, indi yadi tipilapilaye wabi’walaŋ yalakiŋiye moŋ. Indi yadi tamŋiŋ hinek’walaŋ yalakiŋiye. \c 5 \s1 Agaŋ nihifiyakuliŋitdi kotigoŋ folok gineŋ mu fofondok \p \v 1 Foloknit mokit hatidok Kilistodi fiyakutnimguk. Unduŋ doktiŋa nebek niŋdi folok gineŋ hapmeŋ tipilapilaye kwanai titiŋdok hanimbune moŋ yeniyaneeŋ. \v 2 Nu Poldi indiŋ hanimbe nadineŋ. Hidi foloohik foloŋ Judahi’walaŋ fek tubune Kilistodi hidi’walaŋkade folooŋnit mokit tibaak. \v 3 Kotigoŋ gigineeŋ hanihinakawit, nebek niŋ adi folooŋ foloŋ Judahi’walaŋ fek tibaak adi yadi Yodoko Mede hogohogok wanaŋ tilodapmaune tuwot tibaak. \v 4 Yodoko Mede tilonene yomnik dapmaŋdok yoiŋ, hidi yadi Kilisto gut yofolok tigiŋ u agaŋ dokolak eŋ siloŋ tobogoŋ u hidi’walaŋkade folooŋnit mokit tilak. \v 5 Kaŋ indi yadi Munabuli’walaŋkade ulodikilitiŋa nadisukiliti tinene yomnik dapmandok nadiŋila hatiyam. \v 6 Kilisto Jesu’walaŋkade wooŋ feknit hatihati eŋ feknit mokit hatihati u wanaŋ folooŋnit mokit yodok. Nadisukiliti diniŋ kudi adi welesiloŋ mintaune wendok kubugoŋ folooŋ yodok. \s1 Yotubufit me heki’walaŋ buukaaŋdi Mede Momooŋ diniŋ ime tilik gineŋ mu fowaak \p \v 7 Hidi Jesu’walaŋ Mede Momooŋ talik gineŋ kedem tububihila yaugiŋ. Yaulune nebek niŋdi kamehep tihambune mede folooŋ hinek sigilulum timiŋgiŋ. \v 8 Kwanai hogoli u Bepaŋ’walaŋkade mu mintaguk. Adi yadi hanihehimane tilak. \v 9 Kale buukaŋŋiŋ adi nemek kambaŋgit hinekdi nanaŋe kabot gineŋ foune nanaŋe wanaŋ buukadapmawek. \v 10 Hidi nu’walaŋ mede mu wabineeŋ. Uyadi Wapum doktiŋa hiditok nadibedi mu tiŋa yolat. Eŋ meeniŋ wendi be wendi welehik tubufilaak adi yadi wendiniŋ yomdok kibikoŋ moŋgolaak. \v 11 Notneye, nu yadi meeniŋ Judahi’walaŋ feknit titiŋdok yenimbe tugut binek memik dediŋ tiŋa tinamne tigiŋ? Unduŋ yenimbe tugut adi koloŋdabekdok nadikadaka u maaŋ dapmawe tuguk. \v 12 Welehik eŋ nadinadihik ula tifoiŋ, meeniŋ undihi adi sigihik gitnem diki hogok moŋ, folooŋ wanaŋ dobukut titiŋdokbo yoŋ! \s1 Foloknit mokit hatiŋila nemek kaka mu titiŋdok \p \v 13 Notneye, hidi yadi foloknit mokit hatidok hanihehimaneŋit. Iŋgoŋ oŋ, foloknit mokit hatihatidi yooŋ tihambune foloohik diniŋ mede tiloloŋdok moŋ, adi welesiloŋnit kitubuloda titiŋdok hanihehimaneŋit. \v 14 Biyagoŋ kuyoŋ, Yodoko Mede kiulaŋa indiŋ yoŋit, “Datok nadilaŋ undugoŋ nokedok nadiluwaaŋ.” \v 15 Hidi yadi medehikdi tosiwe tiŋa kiutkiut titawooŋ liweneeneŋ yoŋa munte mede i hanilat. \s1 Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ titiŋ eŋ Wele Komi diniŋ titiŋ \p \v 16 Unduŋ doktiŋa indiŋ yolat, hidi yadi Munabuli’walaŋ saŋiniŋ foloŋ ulodikilitiŋa hatiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa welehik komi diniŋ siloda kwanai mu tiyaneeŋ. \v 17 Biyagoŋ kuyoŋ, welehik komi’walaŋ nadigalikadi Munabuli sikele tilak, eŋ Munabulidi welehik komi sikele tilak. Biyagoŋ hinek, adi yadi unduŋ tiŋa mindobu tubune hidi nemek tine yoiŋ u kedem mu lodaaŋ tiiŋ. \v 18 Munabulidi hehitubu-lodaaŋ hanagilune Yodoko Mededi me bomboŋgi mu tihambaak. \p \v 19 Welehik komi diniŋ kwanai u hebihat mu tilak, uyadi indiŋ hatak. Kefifile, timadimadike, tinanadifo, \v 20 kwet yabaweŋ gikiŋgoŋ tiyemtiyem, upmuŋ sitnaŋ, mik-kwadi, kinintiŋafo, me noli’walaŋ nemenemekŋiŋ doktiŋa kanadigalika, kwihita, mede kiyokiyo, danedane, danepupuhene, \v 21 yofitet, ime fafaŋeniŋ be kale nanaŋe wapum nanaŋ, eŋ nemek noli. Nemek undihidok agaŋ koom haniŋgut, ala i kotigoŋbo hanimbe. Nediyeŋdi kadakaniŋ yotafomun u tineeŋ, adi yadi kunum foloŋ Bepaŋ’walaŋ hatihati momooŋ hatak u mu kahileneeŋ. \p \v 22 Kaŋ Munabuli diniŋ titiŋ adi indiŋ hatak. Welesiloŋ, nadifo, kulema, welekulema, nadiloda, titiŋ kedem, mede yoyam u didimeŋgoŋ takalitakali, \v 23 kulemaŋgoŋ, welenikdi dokoniŋgoŋ hatihati. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, Munabuli diniŋ titiŋ i yotafoyam i titindok adi kamehep nemu hatak. \p \v 24 Kilisto Jesudok gigit hatiiŋ adi yadi hatihatihik komi siloda eŋ kadakaniŋ diniŋ weleyouyoutnit u agaŋ koloŋdabek foloŋ ulune dapmaguk. \v 25 Uŋgoniŋ Munabulidi hatihati nimilak, doktiŋa Uŋgoniŋ Munabuli nadiminene hatihati be titiŋnik hogohogok gineŋ kedem nihititiŋeneune takaliyaneem. \v 26 Sigitiŋalo tiŋa kinintiŋafo mu tiyaneem, tiŋa undugoŋ nemenemek meeniŋ noli’walaŋ wendok yabunadigalika mu tiyaneem. \c 6 \s1 Kitubuloda tiŋa kiulihi titiŋdok \p \v 1 Notneye, meeniŋ niŋdi gweheyeeŋ kadakaniŋ tubune Munabulinit hatiiŋ hidi kulemaŋgoŋ yonadiŋa meeniŋ undiniŋ u nintubudidime tiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa da maaŋ tikamanda gineŋ gweheyewaaneŋ ala momooŋgoŋ diwedakaleeŋ hatiluwaaŋ. \v 2 Nemek hehitubu-malabuda tilak u kitubuloda tiŋa tubulodayaneeŋ, unduŋ tiŋa Kilisto’walaŋ yodoko mede kedem takalineeŋ. \v 3 Meeniŋ niŋ adi nemek folooŋ mu tiŋa netok nadiune loloŋnit tibaak, meeniŋ undiniŋ adi ne’niŋ yalaŋŋiŋ diniŋ mebi yobihilaak. \v 4 Unduŋ doktiŋa meeniŋ niŋ adi ne’walaŋ hatihatiŋiŋ diniŋ mebi kanadi tuluwaak. Ala youtumba mede uyadi netok tiŋa mintawaak, meeniŋ niŋdok tiŋa moŋ. \v 5 Kwanai diniŋ malabumuŋ daneŋit uyadi molomgoŋ yabudokodok. \v 6 Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ hanindidime tiiŋ heki adi yadi nemek mebimebi welesiloŋ tiŋa yemtoi tiyaneeŋ. \s1 Hatigene kougoŋ titiŋnik diniŋ folooŋ beneem \p \v 7 Bepaŋ talamut tinene kibinit mokit halaak, unduŋ nobu yogene. Wadi moŋ hinek! Meeniŋ nediyeŋ kwanai tibaak adi hatigene kwanaiŋiŋ diniŋ folooŋ uŋakoŋ bewaak. \v 8 Niŋ adi weleŋ komidok kwanai tibaak adi yadi hatigene weleŋ komi diniŋ folooŋ hamdok gigit tibaak. Eŋ niŋ adi Munabuli’walaŋ kwanai tibaak adi yadi hatigene Munabuli diniŋ folooŋ hatihati fafaŋeniŋ kahilewaak. \v 9 Titiŋ momooŋ adi nadilakatanit mokit tiyaneem, ala mu nobu gweheyeneem adi kougoŋ hatigene duhuduhu wapum tubumintaneem. \v 10 Unduŋ doktiŋa nai hatnimilakneŋgoŋ meeniŋ hogohogok yehitubu-lodayaneem. Unduŋ tiŋila meeniŋ notniye nadisukilitihinit nemek wapumgoŋ tiyemaneem. \s1 Mede yokiliti eŋ yokahaŋ \p \v 11 Hidi kunat kitili wapum i kaneŋ, nu na’walaŋ kohonedi youhamulat. \v 12 Biyagoŋ kuyoŋ, meeniŋ adi nohiye nolidi me didimehi yenindok yoŋa hidi maaŋ sigihik foloŋ Judahi’walaŋ fek titiŋdok haniŋgigineiŋ. Adi yadi Kilisto koloŋdabekŋiŋdok tiŋa folofigita nadineeneŋ yoŋa unduŋ tiiŋ. \v 13 Sigihik foloŋ Judahi’walaŋ fek tigiŋ meeniŋ woŋ, nehi adi Yodoko Mede mu takaliiŋ. Adi yadi hogok hidi feknit tiŋa adut tomboyoulune nehitok nadiune loloŋnit titiŋdok nadiiŋ. \p \v 14 Nu na be, be me noli’walaŋ wohiye u tuwot mu yenintilowit. Mokoŋ. Nu adi Jesu Kilisto wou hogok nintilowit. Biyagoŋ, adi koloŋdabek foloŋ agaŋ kumuŋguk, doktiŋa nu adi wendok hogok nadifo tilat. Eŋ Jesudi koloŋdabek foloŋ kwanai tuguk, wendi kwetfoloŋ diniŋ titiŋ kadakaniŋ nadinadine gineŋ hakuk u ulukumuŋguk. Kaŋ wondi nu na agaŋ koloŋdabek foloŋ kumuŋgut, unduŋ tuguk. Unduŋ doktiŋa nu kotigoŋ kwetfoloŋ diniŋ titiŋ kadakahi u kotigoŋ mu yehikeleeŋ tuluwaat. \v 15 Foloonik foloŋ Judahi’walaŋ feknit hatihati be feknit mokit hatihati wendi folooŋ moŋ. Hatihati kobuli wendi folooŋ tilak. \v 16 Biyagoŋ kuyoŋ, meeniŋ unduŋ nadi hatiiŋ, adi Bepaŋdi siloŋ tobogoŋ tiyembune adi’walaŋkade welekulemadi haliwooŋ halaak, tiŋa Bepaŋdi Isilae metam netok yabukahileguk, adi’walaŋkade maaŋ. \p \v 17 Yoŋ adi nebek niŋdibo kwanaimiŋ kotigoŋ mu nambaak. Nu yadi Wapum’walaŋ kwanai tibene folofigita namgiŋ wondiniŋ wedebit foloone foloŋ halune kamehatilat. \p \v 18 Notneye, Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋ siloŋ tobogoŋdi welehik gineŋ hatuwaak. U biyagoŋ.