\id EPH - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h Efeso \toc1 Poldi Efesohidok pepa youyemguk \toc2 Efeso \toc3 Efs \mt1 Poldi Efesohidok pepa youyemguk \imt1 Yodakale Mede \ip Pepa yoŋ adi mebi indiŋ doktiŋa youyemguk. Bepaŋdi nemenemek hogohogok kunum gineŋ be kwetfoloŋ hadapmalak u Jesu kohoŋ foloŋ kamedapmaguk. Tiŋa Jesu ne adi nemenemek hogohogok wendiniŋ daŋiniŋ (1.10), kaŋ Bepaŋdi metam welehik tubulodaune Kilisto Jesu dut wooŋ galiŋa welekubugoŋ tiiŋ. \ip Pepa faki timeŋ youkuk woŋadi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋdi metam yehitubulodaune Jesu nadisukilitimiŋa metam bop kubugoŋ mintaiŋ. Jesudi kwanai unduŋ tuguk doktiŋa Bepaŋdi metam koti yanagikuk, tiŋa yofolokŋiŋ takaliŋa nemek momohi noli kougoŋ tiyemdok hatune tububihila Uŋgoniŋ Munabuli timeŋ yemguk (1.14). \ip Pepa faki mindaŋ youkuk woŋadi indiŋ youyemguk. Adi agoŋ Jesu dut wooŋ galiiŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ nadinadi eŋ titiŋ takalidok adi welekubugoŋ taneeŋ. Pepa yendok gineŋ Poldi nemek niŋ metam yenindakaleeŋ yoyout mede gineŋ yoguk e indiŋ. Metam neeŋ Jesu dut galiiŋ adi kubugoŋ mintaiŋ. Ala metam adi folooŋ lekiŋgoŋ unduŋ tiiŋ kaŋ Jesu ne mebi tilak (4.1-6). Tiŋa undugoŋ metam adi yot niŋ nabugoŋ kaŋ Wapum ne adi yot wendiniŋ daŋiniŋ (2.19-22). Tiŋa undugoŋ Bepaŋ’walaŋ metam adi yadi tam niŋ unduŋ kaŋ Wapum ne yohoi unduŋ tilak (5.22-32). Pepa yendok gineŋ adi Bepaŋdi metamŋiye nemek momooŋ tiyemdok nadilak wendiniŋ mede hogok hatak. \c 1 \s1 Yokahaŋ \p \v 1 Pol nu Bepaŋ’walaŋ nadinadi takaliŋa Jesu Kilisto’walaŋ aposel tugutdi Efesohi Bepaŋ’walaŋ metam, Kilisto Jesu biyagoŋ hinek nadisukilitimiiŋ hiditok pepa i kamehamulat. \v 2 Betnik Bepaŋ eŋ Wapum Jesu Kilisto adi’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ eŋ kulema hidi’walaŋkade haliwooŋ hatuwaak. \s1 Jesu namanda gineŋ welenik walaniŋ hatidok \p \v 3 Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋ Bepaŋ eŋ Beu, adi Kilisto doktiŋa munabulinik tubulodadok kunum gineniŋ kahaŋ mebimebi tinimguk. Unduŋ doktiŋa wou nintilooŋ niutumbayaneem. \v 4 Adi koomkwaha hinek kwet diniŋ daŋiniŋ hakiliti mu mintalune namanda gineŋ welenik walaniŋ eŋ kadakaniŋnit mokit hatidok nadiŋa Kilisto gut kadine netok gigit nihidaneguk. \v 5 Biyagoŋ kuyoŋ, adi yadi timeŋ nadiune hakuk ala Jesu Kilisto doktiŋa welesiloŋ tinimiŋa wapmihiŋiye hatidok ninindapmaguk. \v 6 Adi yadi mihiŋiŋ momooŋ doktiŋa siloŋ tobogoŋ saŋiniŋnit tinimguk ala kibi indibo tonadifo tiŋa niutumbayaneem. \s1 Jesu’walaŋ naŋgatdi tuwanik kameune nihisidokoguk \p \v 7 Jesu adi naŋgatŋiŋdi tuwanik kameune nihisidokoune Bepaŋdi kadakaniŋnik tumolokutnimguk. Biyagoŋ kuyoŋ, uyadi siloŋ tobogoŋŋiŋ fuliŋgoŋ hinek imeŋgwaŋ nabugoŋ halimilak doktiŋa unduŋ tuguk. \v 8 Ala uyadi nadinadi fuliŋgoŋ eŋ nadidakale hinek diniŋ hinaulibiŋiŋ gineŋ tiulidokooŋ welenik gineŋ kadahinimguk. \v 9 Unduŋ tiŋa yeguk e’ ne kubugoŋ mede koom nadiune tuwot tubune Kilisto foloŋ yofafaŋeguk u hebiniŋ hali buguk doktiŋa indiŋ ninimbihikuk: \p \v 10 “Nu didimeniŋgoŋ katuwalene wooŋ nai tugut foloŋgoŋ usuwaune Kilistodi nemenemek hogohogok, kunum gineŋ be kwetfoloŋ, kiudapmaaŋ wendiniŋ molom hinek tibaak.” \p \v 11 Bepaŋ nemenemek hogohogok ne nadidapmaaŋ yokwambunda tilakdi Kilisto aditegoŋ tiŋa koomkwaha nihitubudakaleeŋ netok nibukahileeŋ ninindapmaguk. \v 12 Adi indiŋ yoŋa nibukahileeŋ ninindapmaguk: Indi timentimeŋ tububihila Jesu Kilistodok nadikunakunale tihatigumundi adi’walaŋ wougigit holiholiŋenit wondoktiŋa u hati-niutumbayaneem. \v 13 Ala hidi maaŋ mede folooŋ hinek eŋ hehitubu-lodadok Mede Momooŋ u nadidahi tiŋa Kilisto nadisukilitimiŋgiŋ. Unduŋ doktiŋa Uŋgoniŋ Munabuli timeŋ nimdok yokwambundaguk u hambune adi’walaŋ feknit tigiŋ. \v 14 Kunum gineniŋ bomboŋ inditok gigit hatak wondiniŋ yofolok u Uŋgoniŋ Munabuli nimŋit. Unduŋ tiŋa Bepaŋ ne wou wapum loloŋnitdok tonadifo wapum titiŋdok Munabulidi meŋimeŋiye indi’walaŋkade kwanai tububihikuk u titawooŋ tubudapmawaak. \s1 Poldi Efesohidok Bepaŋ ninadiguk \p \v 15 Kaŋ hidi Wapum Jesu nadisukilitimiiŋ eŋ meeniŋ nadisukilitihinit notniye hogohogok welesiloŋ tiyemiiŋ, wondiniŋ mede kahat nadigut doktiŋa \v 16 helemahelemaŋ hiditok nadisuŋa Wapum welemomooŋ nadimiŋa niutumbalat. \v 17 Unduŋ tiŋa hiditok tiŋa Bepaŋ indiŋ ninadilat. Wapumnik Jesu Kilisto adi’walaŋ Bepaŋ eŋ Beu tinahukutŋiŋ hautanit hinek, adi Uŋgoniŋ Munabuli hambune Wapum’walaŋ mebi u kedem hanimbihilune nadidakaleeŋ nadinadi fuliŋgoŋ u moŋgokaneeŋ. \v 18 Unduŋ tiŋa welehik diniŋ dauhik tubutombune Wapumdi hanagila kunum diniŋ nemek momooŋ hiditok gigit yoguk u hanindakaleune kaŋ wondok nadiune folooŋ tuluwaak. Eŋ netok mebit hidi kunum diniŋ hatihati fafaŋeniŋ hamulak wondok maaŋ nadikunakunale tiŋa hatiyaneeŋ. \v 19 Eŋ nadisukilitininit indi’walaŋkade saŋiniŋŋiŋ wapum kakaŋ hinekdi kwanai tilak indigoŋ tuwot tubumintaguk, wondok maaŋ nadiune folooŋ tibaak. \p \v 20 Saŋiniŋ wondiniŋ mebi indiŋ: Kilisto kumuŋ gineniŋ tubukaikaaŋ kunum gineŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade kameeŋ miŋgoŋ tubumintanimguk. \v 21 Unduŋ tiŋa munabuli eŋ gapman eŋ mapme, be metam saŋiniŋhinit be wohikgigit loloŋnit hatiiŋ, adi’walaŋ loloŋnit wapum kameguk. Unduŋ doktiŋa kwetfoloŋ be kunum foloŋ wohikgigit hatak wondi haŋindalak. Uyadi nai kobudok hogok moŋ, uyadi fafaŋeniŋ undugoŋ hatuwaak. \v 22 Unduŋ tiŋa nemenemek hogohogok hebeŋ foloŋ tubudumula kayoŋ falipmeŋ yehibopneeŋ Yabudokohik hatidok nindapmaaŋ, kayoŋbop’walaŋ Kadoko wapum kameguk. \v 23 Kaŋ adi kayoŋ kohoŋ tubune ne’niŋ titiŋŋiŋdi dahitoki timilak, unduŋ tiŋa ne kwetkwet tokidapmaaŋ hatiŋila nemenemek hogohogok yabudokodapmalak. \c 2 \s1 Koomkwaha hatihati hogoli hatigiŋ \p \v 1 Hidi koomkwaha kadakaniŋ hogoli hinek tiŋa kumuhi hatigiŋ. \v 2 Uyadi kwetfoloŋ hatihati tali foloŋ hatigiŋ. Unduŋ hatiŋila kunum kwet lekiŋgoŋhik foloŋ hamap hatakneŋ uŋoŋ munabuli hogohi hatiiŋ adi’walaŋ mapmehik’walaŋ mede tiloloŋ tihatigiŋ. Adi’walaŋ munabulidi nai indidegoŋ biyagoŋ hinek metam mede wobuhinit’walaŋkade kwanai tilak. \v 3 Indi maaŋ koom aditok tuwolit hatidapmaaŋ welenik komi diniŋ nadigalika moŋgola hatigumun. Tiŋa foloonik diniŋ eŋ welenik nadisunik diniŋ mede tiloloŋ tiŋa, adi undihi mintaaŋ kumuŋdok gigit tugumun. \s1 Bepaŋdi nihitubu-kaikaaŋ kunum gineŋ hatidok nipmeguk \p \v 4 Indi unduŋ hatigumun iŋgoŋ Bepaŋ adi welekulemaŋiŋ wapum halimilak doktiŋa welesiloŋ wapum tinimiŋa \v 5 mede wobunik doktiŋa kumuŋgumun indi Kilisto dut wanaŋ nihitubu-kaikaguk. Nadiiŋ be? Hidi yadi siloŋ tobogoŋŋiŋ doktiŋa hehitubu-kedebaguk. \v 6 Biyagoŋ kuyoŋ, adi yadi Kilisto Jesu gut wanaŋ nihitubu-kaikaaŋ saŋiniŋŋiŋ nimiŋa kunumdok gigit wanaŋ nipmeguk. \v 7 Uyadi kougoŋ mindaŋkade indiŋ mintadok yoŋa tuguk. Kougoŋ adi, adi’walaŋ siloŋ tobogoŋ muse wapum woŋ adi Kilisto Jesudut welekulema tinimiŋa taŋakiyenimbaak. \v 8 Nadiiŋ be? Adi siloŋ tobogoŋ tihamuŋa nadisukilitihik doktiŋa hehitutumbaguk. Uyadi hide nemek niŋ tubune moŋ. Bepaŋ welesiloŋŋiŋ doktiŋa unduŋ tihamguk. \v 9 Be kwanai niŋ tigiŋ doktiŋa wondiniŋ tuwaŋiŋ mu hamuŋguk, uyadi moŋ. Unduŋ doktiŋa hide’walaŋ wohiye mu yoŋa tiloloŋdok. \v 10 Indi yadi Bepaŋdi Jesu Kilisto doktiŋa metam gitipmuhi nihitubu-mintalak. Tiŋa koom titiŋ kedem Bepaŋdi metamŋiyedi keledok nadiguk uŋgoŋ takalidok ninilak. \s1 Behepneŋhidi yopmaŋ busuwagiŋ \p \v 11 Hidi yadi Judahi moŋ, tiŋa Judahi’walaŋ feknit mokit. Kaŋ Judame heki adi foloohik foloŋ fekhinitdi hiditok fekhinit mokit haniiŋ. \v 12 Agaŋ nadiiŋ. Koom hidi Kilistonit mokit hatiyagiŋ. Tiŋa Isilae me adi yokwet molom unduŋ hatilune hidi nalum hatigiŋ. Eŋ adi yadi netok mebit yeniŋa yokwambunda mede yembune hidi niŋkadehi tiŋa kohombalim hatigiŋ. Biyagoŋ hinek, unduŋ tiŋa welehikdi nemek folooŋ niŋdok nadikunakunale mu tiŋa Bepaŋnit mokit hatigiŋ. \v 13 Nai indidegoŋ adi hidi Bepaŋ’walaŋ hatihati mu nadiŋa kweetniŋ hatigiŋdi Kilisto Jesudut kadiŋa Kilisto’walaŋ naŋgatdi hehitubu-walandaune Bepaŋ’walaŋkade busuwaaŋ hatiiŋ. \s1 Jesudi mik-kwadi ulatiŋa foune welekubugoŋ tugumun \p \v 14 Kilisto negoŋ kulema tubumintanimbune bop kubugoŋ tiyam. Adi’walaŋ kulemadi mebop lufom hatigumun lekiŋgoŋnik foloŋ mik-kwadidi kamehep fafaŋeniŋ hakuk u wiyakula, nihikiulune bop kubugoŋ tiŋa hatiyam. \v 15 Uyadi Moses’walaŋ Yodoko Mede gineŋ dokoniŋgoŋ eŋ yohepyohep fee yoŋit u ne’walaŋ sigiŋdi Bepaŋdok dumuŋ hemiŋa tumolokukuk. Unduŋ tiŋa mebop lufom adi’walaŋ kwehikoŋ foloŋ mebop gitipmuŋ, kubugoŋ tubumintaune kulema mintaguk.\f + \fr 2:15 \ft Judame Yodoko Mede takaligiŋ eŋ me niŋkadehi indi Jesu Kilisto nadisukilitimiŋa bop gitipmuŋ kubugoŋ mintanene kulema mintalak. Judame Yodoko Mede kamehatiŋa Bepaŋ mu nadisukilitimiŋgiŋ adi Bepaŋ sigilulum timiŋgiŋ doktiŋa adi molomgoŋ hatiiŋ.\f* \v 16 Adi koloŋdabek foloŋ kumuŋa mebop lufomuk u niniŋkulemaaŋ nihikiulune kubugoŋ mintanene Bepaŋ dut nihikiukuk. Unduŋ tiŋa mik-kwadi hakuk u ulune foguk. \v 17 Unduŋ tiŋa busuwaaŋ niŋkadehi hatigiŋ hidi eŋ Bepaŋ’walaŋ metam hatigumun indi wanaŋ kulema diniŋ mede ninimbune nadigumun. \v 18 Tiŋa undugoŋ talik tubudidimenimguk doktiŋa indi Munabuli kubugoŋ kahileeŋ Baŋ’walaŋkade yawam. \s1 Jesu’walaŋ kayoŋbop adi Bepaŋ yoli \p \v 19 Unduŋ doktiŋa nai indidegoŋ nalum eŋ buit mu hatiiŋ. Hidi yadi agaŋ metam nadisukilitihinit noli adut yohiwahi tigiŋ eŋ Bepaŋ’walaŋ kayoŋbopŋiye tigiŋ hatiiŋ. \v 20 Bepaŋ ne kayoŋbopŋiŋ u aposel eŋ polofet heki’walaŋ kwanaihik foloŋ tubumintaguk. Eŋ kayoŋbop wondiniŋ daŋiniŋ adi Jesu Kilisto ne tuguk. \v 21 Adi’walaŋkade metam nadisukilitihinit hogohogokdi tomboyoutnene bediŋa Wapum’walaŋ Siloŋyot uŋgoniŋ tilak. \v 22 Biyagoŋ kuyoŋ, Uŋgoniŋ Munabulidi hidi undugoŋ adi’walaŋkade hehitomboyoulune Bepaŋ’walaŋ yoli tiiŋ. \c 3 \s1 Mede hebiniŋ halibuguk u Wapumdi Pol nimbihikuk \p \v 1 Biyagoŋ hinek, Pol nu yadi Judahi’walaŋ feknit mokit hidi Kilisto Jesu’walaŋ mede hanihautagut doktiŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ napmegiŋ kaŋ hatilat.\f + \fr 3:1 \ft Yowo 1 gineŋ Poldi ninadi tububihitdok tuguk iŋgoŋ wabiŋa Yowo 2 wooŋ 13 gineŋ uŋoŋ ne’walaŋ kahat yodakaletauuyeŋ Yowo 14 gineŋ kotigoŋ ninadi tububihila youkuk.\f* \v 2 Hidi nu’walaŋ mede kahat agaŋ nadigiŋ. Bepaŋ adi siloŋ tobogoŋŋiŋ doktiŋa hidi’walaŋkade Jesu’walaŋ Mede Momooŋ diniŋ kwanai titiŋdok naniŋguk. \v 3 U naniŋa mede hebiniŋ maaŋ nanimbihikuk. Mede u agaŋ muniniŋ-kabe youlat. \v 4 Hidi u yokunali, nu Kilisto’walaŋ mede hebiniŋ u walanedi nadidakalelat u kedem nadineeŋ. \v 5 Mede hebiniŋ uyadi metam koom hatitalabugiŋ adi mu yenimbihiliŋit. Uŋgoniŋ aposel eŋ polofet indi adigili Munabulidi mindaŋ ninimbihikuk. \v 6 Mede hebiniŋ u indiŋ. Metam Judahi’walaŋ feknit mokit hidi Jesu’walaŋ Mede Momooŋ wondoktiŋa Judame indut kiula bop kubugoŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ metam mintaaŋ hatiyam. Tiŋa Kilisto Jesu’walaŋkade gigitmededi folooŋnit tuguk u wanaŋ kahileeŋ kame hatidok yoŋit. \v 7 Ala nu Jesu’walaŋ Mede Momooŋ wondiniŋ tipilapilaye hatibaat yoŋa Bepaŋdi siloŋ tobogoŋŋiŋ doktiŋa saŋiniŋŋiŋ wapum halimilak wondiniŋ mebi nu foloŋ tubumintaguk. \s1 Mede hebiniŋ diniŋ folooŋ Jesudi tubumintaguk \p \v 8 Biyagoŋ kuyoŋ, Kilisto’walaŋkade duhuduhu wapum kameka titiŋdok tuwot moŋ, u metam Judahi’walaŋ feknit mokit yenihautawaat yoŋa wondok kwanai fofooŋ Bepaŋ’walaŋ kwanai-me fofoŋnit nu naniŋit. \v 9 Mede hebiniŋ yohautawaat yoŋa yoŋit uyadi indiŋ. Bepaŋ, nemenemek tubumintaguk, adi helemahelemaŋ nadinadiŋiŋ hebiniŋ u kabup weleŋ maaneŋ nadihabiyeune halimiŋtalabuguk. \v 10 Ala yoŋ adi Bepaŋ’walaŋ kayoŋbopŋiye indi’walaŋkade nadinadi fuliŋgoŋ halimilak diniŋ folooŋ taŋakiyeune kudiŋiŋ mebimebi mintaune kunumnehi loloŋhinit eŋ saŋiniŋhinit hatiiŋ adi maaŋ kakiyondaiŋ. \v 11 Biyagoŋ hinek, Bepaŋ adi koomkwaha nainit mokitneŋ weleŋ maaneŋ nadihebet tuguk wondiniŋ folooŋ, Wapumnik Jesu Kilisto, niŋkulune foune mintadakaleguk. \v 12 Biyagoŋ hinek, Jesudigoŋ talik tubudidimenimbune adi nadisukilitimiŋa Bepaŋdi kedem nadinimbek yoŋa munta mu tiŋa niutumbaaŋ ninadiyam. \v 13 Unduŋ doktiŋa indiŋ hanimbe nadineŋ. Nu hiditok tiŋa mik-kwadi foloŋ hatibene hidi wondoktiŋa welehik mu gweheyewaak. Moŋ. Hidi adi tobo wendi hehitubu-lodaune Bepaŋgut momooŋ hatineem wondok nadifo tiyaneeŋ. \s1 Poldi Efeso metamdok Bepaŋ ninadiguk \p \v 14 Biyagoŋ kuyoŋ, wondegoŋ tiŋa kunum gineŋ be kwetfoloŋ metambop hatiyam tuwot \v 15 inde’walaŋ Betnik folooŋ i mulelem timiŋa hiditok indiŋ yoŋa ninadi hatilat. \v 16 Bepaŋ loloŋnit hinekdi ne’walaŋ wougigit diniŋ duhuduhu wapum waaniŋ hatak haamdok yoguk u Munabuli nimbune adibo saŋiniŋ hambune welehik bedinaditom tibaak. \v 17 Unduŋ tiŋa Kilisto nadisukilitiune adi welehik kahileeŋ uŋgoŋ hatiluwaak. Unduŋ tubune hidi adi’walaŋ welesiloŋ gineŋ ulodi-kwambundaaŋ yakaneeŋ. \v 18 Unduŋ tiŋa metam nadisukilitihinit nolidut wanakaŋ hogohogok bopneeŋ Jesu adi weleŋ hinekdi nibukahileguk wondiniŋ mebi, boki, koloŋ eŋ dabekŋiŋ u wanaŋ lodaaŋ nadidakaleneeŋ. \v 19 Tiŋa Kilisto’walaŋ welesiloŋ metam’walaŋ nadinadi kalakapmedapmalak u fiit nadihinakayaneeŋ. Unduŋ tubune Bepaŋ’walaŋ weleŋ gineŋ duhuduhu toki tiŋa itak wondi dahitokihamuluwaak. \s1 Yonadifo mede \p \v 20 Biyagoŋ hinek, Bepaŋ adi saŋiniŋŋiŋ diniŋ mebi indi’walaŋkade tubumintaguk uyadi nemek tilak wondi yonadinik eŋ nadinadisunik u kalakapmedapmalak doktiŋa \v 21 kayoŋbopdi Jesu Kilisto wou foloŋ tonadifo wapum tubune Bepaŋ’walaŋkade tonadifodi youdihinit haliwooŋ halaak, fafaŋeniŋ. U biyagoŋ. \c 4 \s1 Munabulidi nihikiulune bop kubugoŋ tiŋa hatiyam \p \v 1 Nu Wapum’walaŋ medeŋiŋ doktiŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ napmegiŋ, ala yot fafaŋeniŋ gineŋ itatdi haniŋkilitiŋa indiŋ hanimbit. Jesu’walaŋ titiŋ didimeniŋ keledok hanihehimaneŋit wendok tuwot uŋakoŋ keleeŋ hatiyaneeŋ. \v 2 Unduŋ tiŋa hidetok nadiune foune kulemaŋgoŋ eŋ nadikulema tiŋa hatiŋila welesiloŋ foloŋ nohiye’walaŋ yom biyemiŋa kiulihi eŋ kitubuloda tiyaneeŋ. \v 3 Tiŋa Uŋgoniŋ Munabuli adi kulema diniŋ tawadi hehikiula hehi-ibiguk doktiŋa hidi gigineeŋ welekubugoŋ tiŋa hatiyaneeŋ. \p \v 4 Biyagoŋ kuyoŋ, foloonik adi kubugoŋ eŋ Uŋgoniŋ Munabuli kubugoŋ, tiŋa kunum kubugoŋdok nadikunakunaledok gigit haniŋa hanihehimaneŋit. \v 5 Tiŋa undugoŋ, Wapum adi kubugoŋ, nadisukiliti kubugoŋ, Imeyout kubugoŋ. \v 6 Eŋ Bepaŋ adi kubugoŋdi nihikiula betnik kubugoŋ tilak. Adi wanakaŋ hogohogok nihikiudapmaaŋ Wapumnik hatiŋa welenik molomolom saŋiniŋ dahinimilak eŋ welenik gineŋ molomolom ipilat tinimilak. \s1 Wapumdi kwanaidok metam mebimebi nipmeguk \p \v 7 Kilisto adi metam kwanaidok siloŋ tobogoŋ molomolom daneeŋ nimguk kaŋ moŋgola hatiyam. \v 8 Unduŋ doktiŋa Youkudip Mede niŋ indiŋ hinek hatak: \q1 “Adi wahiŋ hinek loŋila metam folok gineŋ hatigiŋ wanaŋ yahaŋeeŋ loguk. Unduŋ tiŋa meeniŋ siloŋ tiyemguk.” \p \v 9 “Wahiŋ loguk,” uyadi hogok mu yoŋit. Kwetfoloŋ fuliŋgoŋ hinek fogukneniŋ udaneeŋ loguk. \v 10 Adi yadi fogukdi udaneeŋ kunum hogohogok yalakapmedapmaaŋ loguk. Biyagoŋ kuyoŋ, adi yadi kunumkwet tokidapmaaŋ hatidok loguk. \v 11 Tiŋa adigoŋ metam noli aposel nipmeguk, noli polofet, noli adi Jesu’walaŋ Mede Momooŋdi saŋiniŋnit weleyouyout tiyembune welehik tubutakaleiŋ,\f + \fr 4:11 \ft Wou noli ewengelis yoiŋ.\f* noli Jesu’walaŋ dompa bop yabudokodok eŋ metam yeniyehitubu-didimedok yapmeguk. \v 12 Uyadi metam nadisukilitihinit yehidaneeŋ yenintubudidimeeŋ yehitubu-kilitiune kayoŋbop diniŋ tipilapilaye kwanai tineeŋ kaŋ Kilisto’walaŋ kayoŋ, kohoŋ, folooŋ bedikiliti titiŋdok metam unduŋ nipmeguk. \s1 Nadisukiliti gilaŋgilaŋ mu titiŋdok \p \v 13 Unduŋ be unduŋ titawanewane nadisukilitinik eŋ Bepaŋ mihiŋiŋ diniŋ mebi wendi nadinadinik tuwot tokidapmaune welekubugoŋ tineem. Unduŋ tiŋa nadisukiliti foloŋ bedinaditom u titiŋnikdok tuwolit yoŋit uye Kilisto’walaŋ tinaulibi gineniŋ saŋiniŋ moŋgola bedinaditom titawooŋ kilitihi tiŋa tubumintaneem. \v 14 Indi helemahelemaŋ wapmihi-kabe nabugoŋ mu hatiŋa fafaŋeŋ hatiyane metam tikamanda tiiŋdi yalaŋ ninimbune nilamuthik diniŋ mededi nihimaule ninigilune uŋambuŋat mu tinim, eŋ yotubufithik diniŋ sububadi tuwot mu nihifedimadilaak. \v 15 Moŋ. Indi yadi mede folooŋ didimeniŋgoŋ kamehatinene welesiloŋnikdi mintaulihaka-taulune mebinik Kilisto adi foloŋ tomboyoutneem. \v 16 Adut tomboyoutnene sulusulu be muuŋ hogohogokdi nihikiula ibikilitiune kugali tiŋa kayoŋ kohoŋ tineem. Unduŋ tiŋa dikiŋiye hatiŋila saŋiniŋ hatnimilak tuwot kwanai titawooŋ welesiloŋnit mintaulihaka tineem. \s1 Nadisukilitinit mokit mu hatidok \p \v 17 Nu Wapum namanda foloŋ hanihinakawit. Hidi metam nadisukilitihinit mokit adi nadififile tihatiiŋ, adi undihi kotigoŋ mu hatiyaneeŋ. \v 18 Adi yadi welehik mambip tuguk doktiŋa nadidakale mu tigiŋ, eŋ welekwambuŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ hatihati sigilulum timiŋgiŋ. \v 19 Unduŋ tiŋa welehik teheune mekanit mokit nanaŋe kale wapum tinagalika tiŋa siloda mebimebi lakatanit mokit tihatiiŋ. \p \v 20 Hidi yadi hatihati undiniŋ hatidok yoŋa Kilisto’walaŋ mebi mu hanindidimeŋit. \v 21 Hidi yadi mebiŋiŋ hanindidimeŋit nai uŋaniŋ mede folooŋ indiŋ hinek hatak uŋakoŋ nadigiŋ. \v 22 Nadisukilitinit mokit hatihati koom hatiyagiŋ u sigilulum timiŋa welehik komi tikamanda tiŋa siloda gineŋ kadakalak u kwihikutneeŋ. \v 23 Unduŋ tiŋa Munabuli nadimimbune nadisuhik tubukaikaune \v 24 welehik kobuli mintawaak. Biyagoŋ kuyoŋ, uyadi Bepaŋ ne’walaŋ folonamandap undiniŋ didimeniŋ eŋ uŋgoniŋ hinek tubumintaguk. \s1 Kadakaniŋ mebimebi moŋ yoŋa wabidok \p \v 25 Unduŋ hatiŋa hekinolit tubudapmayam doktiŋa hidi yalaŋ wabiŋa mede biyagoŋ hogohogok kiyonadi tiyaneeŋ. \v 26 Kwihita mebinit adi kedem tiyaneeŋ, iŋgoŋ kwihita tiŋa kadakaniŋ adi mu tiyaneeŋ. Kwihita belep kame hatilune mele mu fohebiluwaak. \v 27 Tiŋa Sadaŋ nadigweheyemiŋa baŋam-kabe nemu miyaneeŋ. \v 28 Eŋ kubo tihatilakdi kubo wabiŋa kohoŋdi kwanai fafaŋeŋ tiŋa nanaŋe bomboŋ yehitubu-mintaaŋ fofoŋhinit siloŋ tiyemuluwaak. \v 29 Mahik gineŋ medehaki mu labuluwaak. Mede kedem hogok adigili kiulihi titiŋdok talik mintaune yobune metam not tiyemiluwaak. \v 30 Bepaŋ’walaŋ Uŋgoniŋ Munabulidok welemulap mu miyaneeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, adigoŋ Bepaŋdi agaŋ nibukahileguk wondiniŋ fek tinimilakdi nai wapum foloŋ wotniniye yobihilaak. \v 31 Nadikadaka komi, kwihita belep, tosiwe, kinisuwambat, tiŋa nemek kadakaniŋ noli uyadi lekiŋgoŋhik foloŋ mu mintaluwaak. \v 32 Hidi yadi hekinolit folooŋ tiŋa kitubuloda tiŋa yom bibiŋ tiyaneeŋ. Bepaŋ adi Kilisto doktiŋa undugoŋ hinek tiŋa yomhik tumolokukuk. \c 5 \s1 Kadakaniŋ yotumolokut tiŋa hatidok \p \v 1 Hidi yadi Kunum Behikdi habukahile hinek tilak doktiŋa wapmihiŋiye hidi ne hatilak undugoŋ katuwali hatiyaneeŋ. \v 2 Unduŋ tiŋa welesiloŋhinit hatiyaneeŋ. Kilisto adi unduŋ tiŋa welesiloŋ tinimiŋa ne’walaŋ folooŋ u nadidapmaaŋ biune Bepaŋdok hemundumunduŋe momooŋ tuguk. \p \v 3 Indiŋ hinek nadidok. Metam hatififile tiiŋ, eŋ siloda kadakahi tiiŋ, eŋ nehitok hogok nadiiŋ, titiŋ undihidok mede hamahamap hide’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ adi mu mintaluwaak. Bepaŋ’walaŋ metamdi titiŋ undihi mu tiyaneeŋ be yonadiyaneeŋ. Moŋ hinek. \v 4 Mede mekaŋ, eŋ mede kauleŋ, eŋ medehaki, undihi yobune kadakawaakneŋ ala tonadifo adigili kedem tubune tuwot tuluwaak. \v 5 Hidi indiŋ hinek nadikwambundayaneeŋ. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, metam hatififile tiiŋ, eŋ siloda kadakahi tiiŋ, eŋ nehitok hogok nadiiŋ, eŋ yabap eŋ tubuhi moŋgo hatiiŋ, adi yadi kunum gineŋ Kilisto eŋ Bepaŋ’walaŋ yohikwehineŋ hatihati fafaŋeniŋ hatak u lohi tineeŋ. \s1 Nemek mekaŋ uye kabup hebi-hatiŋila mu titiŋdok \p \v 6 Halamut tiŋa yalaŋ mede hanimbune nadiune folooŋ mu tiluwaak. Biyagoŋ kuyoŋ, kadakaniŋ undihi doktiŋa Bepaŋ’walaŋ kwihita diniŋ kibikoŋ metam mede wobu tiiŋ adi’walaŋkade mintawaak. \v 7 Unduŋ doktiŋa hidi mu yehitubu-lodayaneeŋ. \v 8 Hidi koom mambip gineŋ hatiyagiŋ, eŋ nai indidegoŋ adi Wapum’walaŋkade busuwaaŋ hautanit tigiŋ hatiiŋ. Unduŋ doktiŋa hauta diniŋ yalakiŋiye tiŋa adi’walaŋ folonamandap tiŋa hatiyaneeŋ. \v 9 Hautanit hatihati diniŋ folooŋ adi indiŋ mintalak. Welemomooŋ hatihati, eŋ didimeniŋ hatihati, eŋ mede biyagoŋ yoyo. \v 10 Ala nemenemek tine nadiŋa adi Wapumdi nadiune kedebawek be moŋ u timeŋ nadidakalehinakaaŋ tiyaneeŋ. \v 11 Eŋ nolidi mambip diniŋ nemek folooŋhinit mokit tubune u mu yehitubu-lodayaneeŋ. Moŋ, hidi adi tobo titiŋ undihi u yenihep tiŋa mu titiŋdok yeniyaneeŋ. \v 12 Nemek kabup tihebiiŋ u yehiwehemila yonene mekaŋgoŋ iŋgoŋ tibek. \v 13 Nemek undiniŋ namokopŋiŋ u Bepaŋdi udikulune hautadi tubuhautaune miŋgoŋ mintawek. Kaŋ nemek miŋgoŋ mintalak wendi maaŋ hauta foloŋ hatuwaak. \p \v 14 Biyagoŋ kuyoŋ, unduŋ doktiŋa indiŋ yoŋit. “Damo deihatilaŋ ale pilat, eŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilaleŋ, kaŋ Kilistodi gehitubu-hautawek.” \s1 Nadigiyonda tiŋa nai mu tubukadakadok \p \v 15 Hidi yadi hatihati be titiŋhik didimeniŋgoŋ kadokoyaneeŋ. Tiŋa kauleŋgoŋ moŋ, nadinadiŋila hatiyaneeŋ. \v 16 Nai indidegoŋ adi kadakaniŋdi hautaguk hatak doktiŋa nai noli tubukadakafit mu titiŋdok, kwanai fafaŋe tiŋa tiyaneeŋ. \v 17 Nadinadihinit mokit nabugoŋ mu hatiyaneeŋ, Wapumdi kwanai hanilak u yabunadidakaleeŋ tiyaneeŋ. \v 18 Wain ime heki kisaŋ naaŋ nadibubuye mu tiyaneeŋ.\f + \fr 5:18 \ft Wain ime heki mintalak wooŋ adi nemek noli fafaŋehi naaŋ nadibubuye tiiŋ wendok maaŋ kiula yolak.\f* Uyadi wele tubukadaka kwanai. Uŋgoniŋ Munabulidok adigili gigine tubune fotokihamuluwaak. \v 19 Munabulidi hehitubu-lodaluwaak tuwot niutumba kap eŋ kap gitipmuhi be komi toŋa welehik eŋ nadinadihikdi kibikibi tiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa welehik gineŋ kapdi eŋ baiwagimdi Wapum wou nintiŋalooŋ niutumbayaneeŋ. \v 20 Unduŋ tiŋa Wapumnik Jesu Kilisto doktiŋa helemahelemaŋ Bepaŋ Betnik nemek mebimebidok ninadifo tiŋa niutumbayaneeŋ. \s1 Tamwoi yohohiyehinit’walaŋ mede \p \v 21 Hidi yadi Kilisto gikiŋgoŋ timiŋa mede tiloloŋ kibikibi mohinek tiyaneeŋ. \v 22 Tamwoi yohohiyehinit, hidi Wapum’walaŋ mede tiloloŋ tiiŋ undugoŋ yohohiyedok tiyemaneeŋ. \v 23 Biyagoŋ kuyoŋ, me tamŋiŋnit adi yadi tamŋiŋ diniŋ kaulidoko hatilak, undugoŋ Kilistodi kayoŋbop diniŋ kaulidoko hatilak. Unduŋ tiŋa kayoŋbopŋiye kadakaniŋ gineniŋ ninigitdok kumuŋguk. \v 24 Unduŋ doktiŋa, kayoŋbopdi Kilisto’walaŋ mede tiloloŋ tilak undugoŋ, tamwoi yohohiyehinit adi maaŋ helemahelemaŋ yohohiye’walaŋ mede tiloloŋ tiyemaneeŋ. \s1 Mewoi tamhiyehinit’walaŋ mede \p \v 25 Mewoi tamhiyehinit, hidi tamhiye welehikdi yabukahileyaneeŋ. Kilisto adi undugoŋ kayoŋbopŋiŋ u weleŋdi kahileeŋ aditok tiŋa kumuŋguk. \v 26 Kilisto adi medeŋiŋdi eŋ imedi kayoŋbopŋiŋ youtewalandaguk. \v 27 Unduŋ tiŋa kayoŋbopŋiŋ netok kahileeŋ tinahukulimiŋa netok gigit uŋgoniŋ eŋ kadakaniŋnit mokit niŋguk. \v 28 Tiŋa mewoi tamhiyehinit adi nehi’walaŋ foloohik yabudokoiŋ undugoŋ tamhiye maaŋ yabudokoyaneeŋ. Me niŋ adi tamŋiŋ welesiloŋ timimbaak adi yadi ne’niŋ weleŋdok eŋ sigiŋdok welesiloŋ timilak unduŋ tibaak. \v 29 Me niŋ adi ne’walaŋ folooŋ mik-kwadi mu timiŋa momooŋ hinek kadokooŋ miŋtoi tihatilak, wondok tuwot Kilistodi kayoŋbopŋiŋ undugoŋ timilak. \v 30 Biyagoŋ kuyoŋ, indi yadi Kilisto’walaŋ kayoŋ kohoŋ dikiŋiye hatiyam. \v 31 Unduŋ doktiŋa me niŋ adi miŋbeu biyabuŋa tamŋiŋ dut wooŋ galiune adi welehik be foloohik kubugoŋ tiŋa hatidemeek. \v 32 Uyadi mede hebiniŋ, eŋ mebiŋiŋ fuliŋ hinek, ala Kilisto eŋ kayoŋbopŋiŋ aditok nadiŋa yolat. \v 33 Me tamhiyehinit hogohogok, hidi hide’walaŋ foloohik welesiloŋ timiiŋ tuwolit undugoŋ tamhiye siloŋ tiyemaneeŋ. Eŋ tamwoi yohohiyehinit, hidi yadi yohohiyedok nadiune loune gikiŋgoŋ tiyemaneeŋ. \c 6 \s1 Maŋbaŋ eŋ wapmihi’walaŋ mede \p \v 1 Wapmihi, hidi Wapum doktiŋa mehim-behiye’walaŋ mede tiloloŋ tiyemaneeŋ. Woŋ adi titiŋ momooŋ. \v 2 Du maŋge bahadok nadiune loloŋnit tibaak. Uyadi Moses’walaŋ Yodoko Mede eŋ indiŋ maaŋ tomboyoula yofolokeneguk, \v 3 “Hidi unduŋ tubune Bepaŋdi habuŋa hehikahaŋneune kwetfoloŋ gulet fee momooŋ hinek hati moloneeŋ.” \p \v 4 Baŋ heki, hidi yadi wapmihihiye kadakaniŋ tiŋa gweheye tineeneŋ ala nemek kaka mu tiyemaneeŋ. Hidi yadi Wapum’walaŋ mede yeniŋa yeniŋkiliti eŋ munte mede yeniŋa yabudokoune Bepaŋ’walaŋ gigitmede gineŋ bediyaneeŋ. \s1 Me bomboŋgi eŋ tipilapilaye heki’walaŋ mede \p \v 5 Tipilapilaye heki, hidi kwet diniŋ me bomboŋgihiye gikiŋgoŋ tiyemiŋa Kilistodok timiiŋ undugoŋ aditok maaŋ gikiŋgoŋ tiyemiŋa welehikdi mede tiloloŋ tiyemaneeŋ. \v 6 Hidi me bomboŋgihiye dauhik foloŋ kwanai tikamakamaŋe tubune bomboŋgihiyedi haniutumbadok nadiŋa mu taneeŋ. Indi Kilisto’walaŋ tipilapilaye, unduŋ yoŋa, Bepaŋdi talik yoguk u welehikdi nadilodaaŋ takaliyaneeŋ. \v 7 Metamdok nadiŋa moŋ, Wapumdok nadiŋa kwanaihik haŋindanit mokit taneeŋ. \v 8 Hidi agaŋ nadiiŋ. Nebek niŋ adi tipilapilaye-me be me bomboŋgi hatiŋila nemenemek kedem tihatibaak adi yadi Wapumdi tuwaŋiŋ wendok tuwot mimbaak. \p \v 9 Kaŋ kibi me bomboŋgi heki, hidi maaŋ undugoŋ, tipilapilayehiye momooŋgoŋ tiyemaneeŋ, tiŋa kisaŋ mu yenintoŋa yehitubu-kadakayaneeŋ. Tiŋa indiŋ nadiyaneeŋ: Me tipilapilaye tilak be me bomboŋgi, hidi’walaŋ Wapumhik adi kubugoŋ, kunum gineŋ hatilak. Adi yadi wooŋgaliŋ buŋagaliŋ mu tilak. Ala titiŋnik wondok tuwot hinek kibikoŋnik nimbaak. \s1 Memik hebiniŋ hatiiŋ \p \v 10 Yodapmaŋdok indiŋ yobe. Wapum’walaŋkade wooŋ galiune saŋiniŋŋiŋ wapumdi hidi’walaŋkade meŋeŋa hehitubu-kilitiune saŋiniŋhinit hatiyaneeŋ. \v 11 Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ bohom eŋ kweletalak eŋ mik diniŋ bomboŋ moŋgola yohoneeŋ hatiŋa Sadaŋ’walaŋ tikamanda be halamut u kakiyondaaŋ kelekufali fafaŋeŋ yakaneeŋ. \v 12 Hidi agaŋ nadiiŋ. Indi yadi memik foloohik gomnit adut mindobu mu tiyam. Moŋ. Kaulidoko wapum eŋ mik molo, nai indidegoŋ mambip hatak wondiniŋ munabuli fafaŋehi, yabap moihi kadakahi hamap gineŋ hatiiŋ, adi memik tinimiiŋ. \v 13 Unduŋ doktiŋa Bepaŋ’walaaniŋ tebe bohom eŋ kweletalak eŋ mik diniŋ bomboŋ hogohogok moŋgola behatiŋa mik nai gineŋ fafaŋeeŋ, kiŋgineŋ yalune memik hekiyeŋ moŋ tikaŋ bihabuŋa momoyaneeŋ. \s1 Mik bomboŋ moŋgo hatidok \p \v 14 Hidi adi indiŋ tiŋa hatiyaneeŋ. Mede folooŋ hinekdi kiyegelephik tubune youkilitiyaneeŋ, eŋ hatihati didimeniŋdi muhaulehik tubune mukaneeŋ, \v 15 eŋ kulema diniŋ Mede Momooŋ tiulidokooŋ behatiyaneeŋ, kaŋ wondi kayohik diniŋ namokop tubune dahiune foune yalikilitiiŋ unduŋ tiluwaak. \v 16 Tiŋa daŋiniŋ wapum hinek adi nadisukilitidi kweletalakhik tubune helemahelemaŋ kwehene-tiŋalooŋ kameyalune kadakaniŋ molom diniŋ tebe mahik mikitdi siŋgalalapneeŋ mayaneeŋ. \v 17 Tiŋa niŋ kuluŋ fafaŋeniŋ, wou “Bepaŋdi nihitubu-kedebaguk” u mokoyaneeŋ eŋ Munabuli’walaaniŋ bohom mikit Bepaŋ ne’walaŋ medeŋiŋ hinek u kamehatiyaneeŋ. \v 18 Hidi nai tuwolit Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ saŋiniŋ foloŋ Wapum youdihinit nemek mebimebidok nadisuŋa nimbulabulaye tiŋa ninadiyaneeŋ. Tiŋa hatiliweliweŋ mu taneeŋ, eŋ nadinadiŋila kikakuwat tiŋa hatiyaneeŋ, tiŋa Bepaŋ’walaŋ metam hogohogok yokwet noli gineŋ itowiiŋ aditok maaŋ Bepaŋ ninadiyaneeŋ. \v 19 Tiŋa nutok maaŋ ninadi hatibune Wapumdi mane tubulodaune Mede Momooŋ hebihat tuguk u nadifo foloŋ loŋgoŋ yohautaluwaat. \v 20 Nu wendiniŋ gigit yoyodi yot fafaŋeniŋ gineŋ hali munta mu tiŋa yohautawene tuwot tibaak. \s1 Mede yodapmaŋ \p \v 21 Hatihatine diniŋ mebi eŋ kwanai tihatilat u mu nadineeneŋ ale Tikikusdi wooŋ mede kahat tihamdapmawaak. Adi yadi notnik momooŋ eŋ Wapum’walaŋ tipilapilaye-me mede tiloloŋnit. \v 22 Biyagoŋ kuyoŋ, adi indi’walaŋ mede kahat tihamuŋa welemomooŋ tubumintahamdok niŋkulene ulak. \v 23 Kaŋ Baŋ Bepaŋ eŋ Wapum Jesu Kilistodi notneye hidi kulema tubumintahamuŋa nadisukilitihik tubukilitiune welesiloŋhinit hatiyaneeŋ. \v 24 Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋkade wooŋ galihinakaiŋ hidi’walaŋkade siloŋ tobogoŋŋiŋdi hatuwaak.