\id COL - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h Kolosi \toc1 Poldi Kolosihidok pepa youyemguk \toc2 Kolosi \toc3 Ko \mt1 Poldi Kolosihidok pepa youyemguk \imt1 Yodakale Mede \ip Kolosi woŋadi yokwet wapum niŋ kwet faki niŋ Esiya wendok gineŋ ikuk. Eŋ Efeso yokwet wapumdi maaŋ undugoŋ kabe-yamaiŋgoŋ uŋgoŋ ikuk. Kayoŋbop Kolosi yokwet wapumneŋ u Pol ne mu tubumintaguk, iŋgoŋ Poldi Efeso yokwet wapumneŋ hali me noli yeniŋkulune kwet faki wendiniŋ maaneŋ Mede Momooŋ yoyo tiyaugiŋ hekidi Koloside maaŋ ugiŋ. \ip Me nolidi nadisukilitihik tubugiyondane tiiŋ unduŋ nadiŋa Poldi nadisuhik tubukilitiyemdok pepa i kameyemguk. Kameyemuŋa indiŋ yeniŋguk. Kilisto adi nemenemek hogohogok diniŋ mebi. Nihitubulodaaŋ kotigoŋ ninigitdok talik kubugoŋ adi Kilisto hogok, talik nimaaŋgoŋ nemu hatak. Talik noli adi ninigilune Kilisto bikabuŋa kweetniŋ uuŋdok hogok hakiiŋ. Kilisto gineŋgoŋ Bepaŋdi nemenemek hogohogok tubumintaguk, doktiŋa Kilisto’walaŋ kwanai gineŋgoŋ Bepaŋdi nemenemek hogohogok kotigoŋ moŋgotdok nadilak. Kilistodi welenik gineŋ halune indi metam kobuhi hogohogok mintadapmaaŋ Kilisto’walaŋ titiŋŋiŋ u takalidok. \ip Poldi pepa i youla meyat lufom yembune meyat wendi pepa i tiŋa Koloside ugumuk. Me niŋ e Tikikus, eŋ me noli Onesimas, me yendegoŋ Poldi Filemondok pepa youlimiŋgukneŋ uŋoŋ mede fee hinek youkuk. \c 1 \s1 Yokahaŋ eŋ welemomooŋ mede \p \v 1 Pol, nu Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede tilooŋ Jesu Kilisto’walaŋ Aposel tugut, eŋ notnik Timoti \v 2 indi Kolosi yopmaŋhi Jesu nadisukilitimiiŋ eŋ Kilisto’walaŋkade wooŋ galiiŋ, hiditok pepa i youhamamut. \p Bepaŋ Betnik’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ eŋ kulema hidut haliwooŋ hatuwaak. \s1 Kolosihi adi Jesu nadisukiliti hinek timiŋgiŋ \p \v 3 Biyagoŋ kuyoŋ, indi hiditok tiŋa Wapumnik Jesu Kilisto adi’walaŋ Beu Bepaŋ helemahelemaŋ niutumbaaŋ ninadiyamut. \v 4 Hidi Kilisto Jesu nadisukilitimiiŋ, eŋ metam nadisukilitihinit kwetkwet hatiŋa wiiŋ maaŋ welesiloŋ tiyemiiŋ. Hidi’walaŋ kahat u nadiŋa Baŋ Bepaŋ hati niutumbayamut. \v 5 Eŋ hidi nadisukiliti hogok mu tiiŋ. Hidi Mede Biyagoŋ diniŋ kiliki hinek Mede Momooŋ hidi’walaŋkade mintaune nadigiŋ doktiŋa Bepaŋdi nemek momooŋ hiditok kunum gineŋ tiulidokohamuŋguk wendok nadikunakunale tiiŋ. \v 6 Kahat u kwetkwet hautaaŋ wooŋ folooŋnit tilak. Kaŋ Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ diniŋ mededi hidi’walaŋkade uune biyagoŋ hinek nadikahile tigiŋ, nai uŋaniŋgoŋ hidi’walaŋkade folooŋnit tuguk. \v 7 Biyagoŋ kuyoŋ, notnik momooŋ hinek, Epafala, Kilisto’walaŋ kwanai-me mede tiloloŋ mohinek tilak, adikuyeŋ hanindidimeune nadigiŋ. \v 8 Tiŋa adigoŋ Munabulidi hidi’walaŋkade welesiloŋ tubumintaguk wendiniŋ mede kahat tinimguk. \s1 Bepaŋ’walaŋ mede nadihinakaŋ wondiniŋ folooŋ tubumintadok \p \v 9 Kaŋ indi mede kahathik u nadiŋa nai uŋaniŋgoŋ tububihila helemahelemaŋ hidi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede u nadihinakaneŋ yoŋa hati-ninadiyamut. Uyadi indiŋ. Bepaŋdi Munabuli diniŋ nadisu-fuliŋgoŋ eŋ nadinadi u welehik maaneŋ tububediune hidi adi’walaŋ maŋiŋ mede nadidakale-hinakayaneeŋ. \v 10 Biyagoŋ kuyoŋ, Wapumdi unduŋ tihambune hidi adi’walaŋ wapmihiŋiye hinek hatibune hatihatihikdi mebiŋiŋ yohautaune habunadiune utumbaluwaak. Eŋ Bepaŋ’walaŋ titiŋ momohi mebimebi fee hakiiŋ u tiŋa wondiniŋ folooŋ yehitubu-mintaneeŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ mebi nadihinaka tiyaneeŋ. \v 11 Tiŋa Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ beweniŋgoŋ wondi hehiulihiune fafaŋe hinek tiŋa yalune malabumuŋ mebimebidi hidi foloŋ loune hidi wondoktiŋa mu gweheyeneeŋ. Adi tobo fafaŋe tiŋa kulemaŋgoŋ hatibune nemenemek u mintadapmawaak kaŋ hidi wendoktiŋa welemomooŋ nadineeŋ. \v 12 Tiŋa undugoŋ Betnik adi wahiŋ kunum hauta gineŋ nemenemek wapmihiŋiyedok gigit boiyemguk u nadisukilitihinit indi molomolom bedok nihitiulidokoguk. Unduŋ doktiŋa indi nadifo foloŋ niutumbayaneem. \p \v 13 Bepaŋ adi mambip molom’walaŋ saŋiniŋ gineniŋ nihikagiyali ninigila mihiŋiŋ momooŋ, ne kahile tilak, adi’walaŋ hebeŋ gineŋ nipmeguk. \v 14 Mihiŋiŋ adigoŋ kadakaniŋnik tumolokutnimdok kayoŋkoŋnik tiŋa malabumuŋnik beguk. \v 15 Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋ hebiniŋ’walaŋ folonamandap miŋgoŋ mintaminta u Mihiŋiŋ foloŋ mintaguk. Adi yadi nemenemek hogohogok u mu mintalune koomkwaha hatitabugukdi hatilak, eŋ hatibaak fafaŋeniŋ. \v 16 Nemenemek hogohogok kunum gineŋ be kwetfoloŋ hatak uyadi adi’walaŋ saŋiniŋŋiŋ gineŋ mintadapmaguk. Nemenemek yabu tiyam be mu yabam, metam be aŋelo, saŋiniŋ loloŋnit be fafaŋeniŋ, wapum loloŋnit be mulelem tiyemdok hogohogok u adi’walaŋ saŋiniŋ gineŋ eŋ netok gigit mintaguk. \v 17 Adi yadi nemenemek hogohogok wendiniŋ mebineŋgoŋ tububihila hatigukdi hatilak. Tiŋa undugoŋ nemenemek hogohogok u adigoŋ ulihiune halibulak. \s1 Kilisto adi indi’walaŋ Wapum eŋ Loloŋnit \p \v 18 Tiŋa biyagoŋ kuyoŋ, Kayoŋbop adi adi’walaŋ kayoŋ kohoŋ. Kaŋ ne adi mebinik hatilak. Tiŋa Kayoŋbop u adigoŋ tububihikuk eŋ kumuŋ gineniŋ pilapilat u maaŋ negoŋ tububihikuk. Unduŋ tiŋa nemenemek hogohogok wendiniŋ kobumuŋ tuguk. \v 19 Bepaŋ adi hatihati eŋ saŋiniŋŋiŋ diniŋ tinaulibiŋiŋ u mihiŋiŋ foloŋ toki tiŋa hahatdok nadiune tuwot tuguk. \v 20 Tiŋa nemenemek hogohogok kunum gineŋ be kwetfoloŋ adi Bepaŋ net kulema tubumintadok nadiŋa nimbune biyagoŋ hinek adi koloŋdabek foloŋ loune naŋgatŋiŋdi kulema tubumintaguk. \s1 Jesu’walaŋ kumuŋŋiŋdi kulema tubumintaguk \p \v 21 Hidi koomkwaha Bepaŋ sigilulum timiŋa nadikaule tiŋa kadakaniŋ mebimebi tiŋila welehik goliŋgoliŋhinit hatiyagiŋ. \v 22 Kaŋ Kilisto adi sigiŋ gitnemnit mintaaŋ kumuŋŋiŋdi kulema tubumintaaŋ Bepaŋ’walaŋ namanda foloŋ uŋgoniŋ, eŋ welenik waliniŋ, eŋ yomnit mokit hatidok unduŋ tinimguk. \v 23 Ala wendoktiŋa hidi nadisukiliti foloŋ ulodikwambundaaŋ yaliŋila, Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋdi nadikunakunale tububihihamguk u fihambaakneŋ ala nadigwehegweheye mu taneeŋ. Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ u hidi agaŋ haniŋit, tiŋa hidi hogok moŋ, metam kwetkwet maaŋ agaŋ yenintauŋit. Biyagoŋ hinek, Pol, nu wendok kwanai-me hatilat. \s1 Bepaŋ’walaŋ mede hebiniŋ u Jesu’walaŋkade folooŋ mintaguk \p \v 24 Biyagoŋ kuyoŋ, nu hehitubu-lodadok tiŋa folofigita nadiŋa nadifo tilat. Tiŋa nu adi Kilisto’walaŋ kayoŋbop uyadi ne’walaŋ folooŋ doktiŋa uŋak tubulodadok nadilat. Eŋ Jesu Kilistodi kayoŋbop doktiŋa folofigita nadidok yoguk u mu dapmaguk doktiŋa nu na’walaŋ foloone foloŋ folofigitadi loune tuwot hinek tibaak. \v 25 Nu yadi Bepaŋ medeŋiŋ hebet doktiŋa Kayoŋbop diniŋ kwanai-me mintaaŋ hidi’walaŋkade Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ wanakaŋ hinek hanindidimedapmaŋdok naniŋguk. \v 26 Mede uyadi koomkwaha tububihila hebiniŋ hakukdi hali labune metam hogohogok mu nadiŋa hatitalabiiŋ. Ala nai indidegoŋ Bepaŋ’walaŋ metam uŋgoniŋ hatiyam indi ninimbihikuk. \v 27 Tiŋa metam fekhinit mokit hidi’walaŋkade mede hebiniŋ diniŋ duhuduhu momooŋ wapum hinek mintalak. Uyadi Kilistodi welehik gineŋ hatilak wondiniŋ folooŋ Bepaŋ’walaŋ hatihati kobuli wendok nadikunakunale tiiŋ. \v 28 Adi’walaŋ mebi yeniŋa yeyam e metam hogohogok mede munte yeniŋa nadisu-fuliŋ diniŋ mebi hogohogok u yeniyehi-tubudidime tubudapmayam. Uyadi Kilistodut kadiŋa nadisukiliti metam folooŋ hinek mintaaŋ Bepaŋ gut tomboyoutneŋdok unduŋ tiyam. \v 29 Biyagoŋ hinek, adi’walaŋ saŋiniŋŋiŋdi miŋ-ikiliti tinambune folofigita nadiŋila fiit gigine tiŋa kwanai i tilat. \c 2 \s1 Kilisto nadidahi tiŋa nadidakaledok \p \v 1 Indiŋ hanimbe nadineŋ. Nu hidi bek, be Leodisiyahi eŋ metam noli namandatne mu kagiŋ, hiditok folofigita nadiŋa fafaŋeŋ kwanainelat. \v 2 Tiŋa nu adi welehik tubufafaŋewene welehikdi tububihila kifolok tubudapmaune Bepaŋ’walaŋ mede hebiniŋ diniŋ mebi Kilisto ne uŋakoŋ nadidahi timiŋa nadihinakaŋ nadidakaleneeŋ. \v 3 Biyagoŋ kuyoŋ, adi’walaŋ nadinadi fuliŋgoŋiŋ, eŋ nadidakaleŋiŋ woŋ adi duhuduhu wapum hinek, u Kilisto gineŋ kamehebiŋit hatak. \s1 Me mede folooŋhinit mokit u mu nadidok \p \v 4 Tiyauge nebek niŋdi haniŋkulemaaŋ welehik tubufitneeneŋ yoŋa mede i yolat. \v 5 Nu na kweetniŋ hatilat, iŋgoŋ walane adi hidut hatilune hidi Kilisto nadisukilitimihinakaaŋ kifolok tiiŋ. Unduŋ tiŋa kikadoko tubune habuŋa nadiwene momooŋ tilak. \v 6 Hidi Kilisto Jesu adi Wapumhik tihamdok kahilegiŋ doktiŋa adi’walaŋkade kadiŋa hatiyaneeŋ. \v 7 Unduŋ tiŋa adi’walaŋkadegoŋ kokoihik foune kiliti-fafaŋeŋ yatneeŋ. Eŋ Mede Momooŋ hanihehitubu-didime tiŋit u yadi nadisukilitikwambundaaŋ helemahelemaŋ Bepaŋ niutumba taneeŋ. \v 8 Biyagoŋ kuyoŋ, nebek niŋdi metam’walaaniŋ nadinadi yalaŋ, folooŋ moŋ, u hanihehitubu-didimeeŋ nadisuhik tubugiyondaune adi yehikeleneeneŋ ala kikadoko tiyaneeŋ. Mede undihi adi mamahi-papahiye’walaŋ mede folooŋhinit mokit eŋ kwet diniŋ saŋiniŋ foloŋ kadiŋa yohatiiŋ. Kilisto’walaŋkade adi mu ulodiŋa yoiŋ. \s1 Bepaŋ adi Kilisto gut nihitomboyoukuk \p \v 9 Abe nadiiŋ? Bepaŋ’walaŋ hatihati eŋ saŋiniŋŋiŋ diniŋ tinaulibiŋiŋ u Kilisto foloŋ tokiŋa hatak. \v 10 Unduŋ doktiŋa hidi adi’walaaniŋ nemek nemu lohineeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, adi yadi saŋiniŋ hogohogok eŋ nemenemek loloŋnit tiiŋ u yalakapmeeŋ wapumhik hatiyemulak. \p \v 11 Biyagoŋ kuyoŋ, adi’walaŋ feknit tigiŋ, uyadi Judahi’walaŋ fek kohonikdi foloonik foloŋ tiyam u moŋ. Adi hatihatihik komi kwihililiwenekuhambune Kilisto’walaŋ feknit tigiŋ. \v 12 Fek uŋoloknit titiŋdok Imeyout tihamuŋa adi’walaŋ kumuŋŋiŋ gineŋ hehitomboyouliŋit. Tiŋa indiŋ maaŋ, Bepaŋ adi saŋiniŋŋiŋdi Kilisto kumuŋ gineniŋ tubukaikaguk, hidi maaŋ saŋiniŋ uŋakoŋ nadisukilitigiŋ doktiŋa adi’walaŋ pilapilatŋiŋ gineŋ hehitomboyouliŋit. \v 13 Hidi koomkwaha fekhinit mokit hatiŋila kadakaniŋ kaka tiŋa dabahi hatilune Bepaŋ adi yomhik tumolokuhamuŋa Kilisto gut hehitubu-kaikaguk. \v 14 Unduŋ tiŋa yeguk e, mede wobunik diniŋ kibikoŋ moŋgotdok pepa foloŋ youhebet hakuk u ulilagineŋ tiŋa looŋ koloŋdabek foloŋ tebiune dapmaguk. \v 15 Unduŋ tiŋa yeguk e, yabap saŋiniŋhinit eŋ wohiyehinit adi’walaŋ saŋiniŋhik ula tiŋa foguk. Tiŋa adi koloŋdabek foloŋ agaŋ yalakapmeguk wendiniŋ mebihik miŋgoŋ tubuhautaguk. \s1 Nemek gilegilem doktiŋa bomboŋ folooŋ mu wabidok \p \v 16 Metam nolidi kale nanaŋe nanaŋdok kameheŋa dokoniŋgoŋ hatidok, be Sabat diniŋ gulet, be muyakip gulet u be u, iitdok be mu iitdok wondoktiŋa hanihep mu tiyaneeŋ. \v 17 Nemek undihi adi woliniŋ hogok yodok. Folooŋ kougoŋ mintawaak wondiniŋ woliniŋ timeŋ mintaguk. Ala folooŋ adi Kilistodi tubumintaguk hatak. \v 18 Metam noli adi nehitok nadiune didimehi eŋ fofoŋhinit wele tubune hatiŋila aŋelodok nadiyembune loune gikiŋgoŋ tiyemiiŋ, eŋ titiŋ komihidi nadinadihik tubugiyondaune welehik diniŋ nadinadi dokotombune nemek hebiniŋ kanadi tiyam yoŋa wendok nadiune folooŋ tubune sigihik hogok tilofit tiiŋ. Metam undihi u yadi biyabune mu hehitubu-gweheyeyaneeŋ. \v 19 Biyagoŋ kuyoŋ, adi yadi Kilisto gut momooŋgoŋ mu galiiŋ. Kilisto adi mebinik, eŋ indi adi adi’walaŋ kayoŋ kohoŋ. Unduŋ doktiŋa sulusulunikdi mebinik gineniŋ tububihila daneeŋ fowooŋ gom be kitilinik yaweneeŋ tubukilitilak. Unduŋ tiŋa Bepaŋ saŋiniŋŋiŋ nimtei tubune bedinaditom tiyam. \s1 Nanaŋe yokamehep diniŋ mede adi metam welehik maaneŋ mintaguk mu yodok \p \v 20 Hidi Kilisto’walaŋ kumuŋ gineŋ youdihiŋa kwet diniŋ titiŋ be nadinadi sigilulum nobu timiyaneŋ kaŋ maŋgoŋde kwetfoloŋ hatihati yendok nadiune yohik mebi dabugoŋ tubune yodoko medeŋiŋ takaliiŋ? \v 21 Mede indiŋ. Yoŋ adi mu honeweŋ, eŋ yoŋ adi mu naweŋ, eŋ yoŋ adi mu tibeŋ. \v 22 Biyagoŋ kuyoŋ, nemek moŋgo hinaŋ tiŋa bibiŋdok wendok mede yokamehep uyadi metam nehi welehik gineŋ nadisuŋa yeniyehitubu-didime tiiŋ. \v 23 Metam undihidi nehi’walaŋ nadinadi tubumintaaŋ nadinadi fuliŋhinit wele tiŋa dokoniŋ eŋ foloohikdi laŋgatnadok mede u yobune biyagoŋ nabugoŋ tilak. Iŋgoŋ mede wendi biyagoŋ mu tilak, be wendi welehik komi diniŋ siloda hogohi tuwot mu kameheyembek. \c 3 \s1 Nemek wahiŋ hatak wendok welehikdi nadisuyaneeŋ \p \v 1 Hidi agaŋ Kilisto pilat tuguk adut nobu tomboyoukiŋ kaŋ wahiŋ Bepaŋ hebeŋ gineŋ Kilisto saŋiniŋnit hatilakneŋ nemek hatak wendok nadisuyaneeŋ. \v 2 Kwetfoloŋ iŋoŋ nemek hatak wendok adi mu nadiyaneeŋ. Adi toboniŋ wahiŋkade nemek hatak wendok adigili welehik eŋ nadisuhik uŋandiŋ nadisuyaneeŋ. \v 3 Biyagoŋ kuyoŋ, hidi agaŋ kumuŋgiŋ doktiŋa hatihatihik Kilisto gut Bepaŋ gineŋ hebihatak. \v 4 Kaugoŋ hatigene Kilisto adi Hatihati Molomdi miŋgoŋ mintaune hidi maaŋ adut hauta holiholiŋeŋiŋ gineŋ miŋgoŋ mintaneeŋ. \s1 Welehik komihi dihiŋa beyakutdok \p \v 5 Nemek indihidok adigili dokoniŋgoŋ hatiŋila welehik komi kwetfoloŋ diniŋ kadakaniŋnit u ulukumuneeŋ. Kefifile, welehik geŋgeŋnit, siloda kadakaniŋ, titiŋ kadakaniŋ titiŋdok weleyouyout, me noli’walaŋ bomboŋdok nadigalika. Nebek titiŋ undihi hati tibaak aditok adi ne’walaŋ titiŋ be hatihatiŋiŋdi wapumŋiŋ timilak unduŋ yodok. \v 6 Nemek yotafomun hogohogok wondiniŋ kibikoŋdok mede yodapmaŋ adi Bepaŋ ne tibaak. \v 7 Hidi adi koom nemek u moŋgo hatiŋa nadiune welehik diniŋ bomboŋ folooŋ tuluguk. \p \v 8 Iŋgoŋ nai indinde adi nemek undihi hogohogok u wabidapmaŋ tineeŋ. Unduŋ tiŋa yeneeŋ e, kwihita belep, koŋgolondaŋgoŋ, yofitet, eŋ medehaki u bibiŋ hinek tineeŋ. \v 9-10 Hidi welehik komihi kudi yougitoŋgitoŋhinit u dihi-beyakula welehik kobuli moŋgo kadahiune foune moŋgola hatiiŋ doktiŋa mede yalaŋ yoyo u maaŋ wabi hinek tineeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, welehik uyadi Bepaŋ ne gitipmuŋ tubumintaune nadinadinit eŋ ne’walaŋ folonamandap undiniŋ hati mintalak. \v 11 Unduŋ doktiŋa danedane hatihati u agaŋ dapmaguk. Gilikme eŋ Judame, fekhinit eŋ fekhinit mokit, luhineŋhi eŋ guyaŋhi, tipilapilaye-metam eŋ me bomboŋgi wanakaŋ hogohogok Kilisto kubugoŋdi nihikiudapmaaŋ talitimeŋnik hatidapmanimilak. \s1 Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ nadiŋa hatidok \p \v 12 Bepaŋ negoŋ welesiloŋ tihamuŋa hehidaneeŋ netok gigit hehikahileguk doktiŋa hidi titiŋ fofohi indihi wendi dahidahihik tubune kadahiŋa hatiyaneeŋ. Me nolidok welebulaniŋgoŋ nadiyemnadiyem, eŋ nadiloda, eŋ hidetok nadiune fofoŋnit tiluwaak, eŋ menot tiŋa baigoŋ nadikulema, unduŋ tubune kedem tibaak. \v 13 Hidi yadi menot tiyaneeŋ eŋ lekiŋgoŋhik gineŋ mede mintaune yom bibiŋ tiyaneeŋ. Wapumdi yomhik bihamguk doktiŋa hidebo undugoŋ taneeŋ. \v 14 Tiŋa nemenemek hogohogok u tiŋila welesiloŋ wanaŋ tubune wendi nemenemek hogohogok u wanaŋ yehikiula tubuwalandaaŋ tubudidime-dapmaluwaak. \v 15 Tiŋa Kilisto’walaŋ kulemadi welehik kadokoluwaak. Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋdi hidi kulemaŋgoŋ eŋ welekubugoŋ hatidok hanilak ala u tiŋila yonadifo maaŋ tiŋa hatiyaneeŋ. \v 16 Kilisto’walaŋ mededi hidi’walaŋ welehik maaneŋ duhuduhunit hahatdok fafaŋe tiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa mede fuliŋgoŋ mebimebi u kiyonadi eŋ kiulihi tiŋa kiniŋkiliti tiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ kap tolune Munabulidi hehitubu-lodaune welehik gineŋ kap kobuhi tobuhila Bepaŋ niutumbaaŋ tomiyaneeŋ. \v 17 Unduŋ tiŋila welehikdi be kohohikdi nemek tine nadiŋa kaŋ Wapum Jesu nadisukilitimiŋa tiyaneeŋ. Tiŋa adi wou foloŋ Baŋ Bepaŋdi momooŋ tihamulak wondok niutumbayaneeŋ. \s1 Hekimimbet, tipilapilaye-metam eŋ bomboŋgi diniŋ mede \p \v 18 Tam yohohiyehinit, hidi yadi Wapum doktiŋa yohohiyedok nadiyembune loune mede tiloloŋ tiyemaneeŋ. Unduŋ tubune tuwot hinek tuluwaak. \p \v 19 Me tamhiyehinit, hidi yadi tamhiye u welehikdi yabukahile tiyaneeŋ. Tiŋa figitaŋgoŋ adi mu tiyemaneeŋ. \p \v 20 Eŋ wapmihi, hidi yadi mehim-behiyedi mede haniyaneeŋ tuwot nadiŋa mede tiloloŋ tiyaneeŋ. Unduŋ tubune Wapum adi hiditok welemomooŋ nadihamuluwaak. \p \v 21 Baŋ heki, hidi wapmihihiyedi nadilakata tiŋa gweheye tineeneŋ ala fafaŋeniŋgoŋ mu toyemaneeŋ. \p \v 22 Tipilapilaye metam, hidi maaŋ undugoŋ kwetfoloŋ me bomboŋgihiye’walaŋ mede wanakaŋ tiloloŋ tiyemaneeŋ. Metamdi habunadiune utumbadok adi mu tiyaneeŋ, adi Wapumdok nadiune loune welehikdi hinek tiyaneeŋ. \v 23 Tiŋa undugoŋ kwanaihik hogohogok uyadi metam doktiŋa moŋ, adi Wapum doktiŋa lodaloda foloŋ tiyaneeŋ. \v 24 Biyagoŋ kuyoŋ, indiŋ hinek nadisuyaneeŋ. Kwanai diniŋ tuwaŋiŋ adi kunum gineŋ nemek momooŋ hiditok mebit boiŋit hakiiŋ u Wapum’walaaniŋ beneeŋ. Wendegoŋ tiŋa Wapum Kilisto’walaŋ tipilapilaye-metamŋiye hatiiŋ. \v 25 Nebek niŋ adi kwanaiŋiŋ tubukadaka tibaak adi yadi wendiniŋ kibikoŋ bewaak. Wapum adi titiŋhik kedehi be hogohi wendiniŋ kibikoŋ tuwolit hinek tubu-udaneyemulak. \c 4 \p \v 1 Me bomboŋgi heki, hidi maaŋ metam tipilapilaye tihamiiŋ aditok nemek didimeniŋgoŋ nadididimeŋ tiyemaneeŋ. Tiŋa hide’walaŋ bomboŋgihik kunum gineŋ hatilak aditok nadikaule mu timiyaneeŋ. \s1 Bepaŋ ninadi titiŋdok mede \p \v 2 Hidi gigine tiŋa ninadi kwanai taneeŋ. Tiŋa hatihatihik momooŋ hinek kadokooŋ ninadiŋa niutumbayaneeŋ. \v 3 Tiŋa inditok maaŋ Bepaŋ ninadiune Bepaŋdi ne’walaŋ medeŋiŋ diniŋ tali dilitomnimbune Kilisto’walaŋ mede hebiniŋ u yohautayaneem. Biyagoŋ kuyoŋ, nu yadi mede wendegoŋ tiŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ hatat. \v 4 Hidi ninadidi nehiulihiune nu mede miŋgoŋ yohautaluwaat. Bepaŋdi unduŋ titiŋdok nadinamguk. \p \v 5 Metam Bepaŋ mu nadisukilitimiiŋ heki dut kimindeŋa kaŋ nemek nadidakaleeŋ tiyaneeŋ. Eŋ yehitubu-loda titiŋdok tiulidokooŋ woom taneeŋ. \v 6 Hidi metamdi mede nadiŋa nadigalika titiŋdok mede momohi undihi hogok yoyaneeŋ. Unduŋ tiŋa metam noli’walaŋ medehik tubu-udaneyemdok baigoŋ nadikuwali tubu-udaneyemaneeŋ. \s1 Poldi Tikikus dut Onesimas yapmeune Koloside ugumuk \p \v 7 Na’walaŋ mede kahat adi Tikikusdi hanimbaak. Adi adi notnik fofooŋ eŋ tubulodanik momooŋ eŋ Wapum’walaŋ mededok tipilapilaye kwanai mohinek tilak. \v 8 Biyagoŋ kuyoŋ, adigoŋ hatihatinik diniŋ mede kahat tihamuŋa welehik tubukilitidok niŋkulene ulak. \v 9 Adi Onesimas gut wooŋ iŋoŋ diniŋ mede kahat u wanakaŋ hanindapmademeek. Onesimas adi hide’walaaniŋgoŋ. Ala adi maaŋ notnik fofooŋ eŋ tubulodanik momooŋ. \s1 Mede yodapmaŋ \p \v 10-11 Me notne yot fafaŋeniŋ gineŋ noŋgoŋ hakamut, Alistaka, adi haniutumba tilak. Eŋ Banabas nameŋ Mak gut Jesu (wou noli Yusto) adi maaŋ haniutumbayamuk. Makdok adi agaŋ hanindakalegut ala nobu usuwaune kaŋ menot timineeŋ. Mewoi wendi hogok Judame heki’walaaniŋ mintagiŋ iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋ hatihati kobuli diniŋ kwanai nehitubu-lodaaŋ tubune welemomooŋ nadilat. \v 12 Eŋ hide’walaaniŋ me niŋ Epafala, Kilisto’walaŋ tipilapilaye-me, adi maaŋ haniutumbalak. Eŋ hidi fafaŋeŋ Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede nadidakaleeŋ nemenemek didimeniŋgoŋ titiŋdok yoŋa helemahelemaŋ hehiulihiŋa Bepaŋ ninadilak. \v 13 Nu adi’walaŋ mebi agaŋ nadilat. Adi yadi hiditok eŋ Leodisiyahidok eŋ Hilapolihi Bepaŋ nadisukilitimiiŋ aditok wanaŋ kwanai wapum hinek tilak. \v 14 Eŋ haguwo kwanai-menik momooŋ, Luk, eŋ Dima, meyat adi maaŋ haniutumbayamuk. \p \v 15 Tiŋa nu Leodisiyahi metam Bepaŋ nadisukilitimiiŋ eŋ Nimpa eŋ Kayoŋbop adi yolineŋ bopneiŋ yeniutumbalat u yenineŋ. \v 16 Pepa i metam kunayembune nadidapmaune Leodisiyahi Kayoŋbop aditokbo kameune uune adibo yokunatneeŋ. Eŋ aditok niŋ youyemgut u hidibo hambune yokunatneeŋ. \v 17 Akipa adi indiŋ nineeŋ. Kwanai Wapumdi gamguk u baigoŋ hinek kadokooŋ nadidakaleeŋ tuluwaaŋ. \p \v 18 Pol, nu na’walaŋ wotnene youkudip i kamehamulat. Yot fafaŋeniŋneŋ itoulat nutok maaŋ nadisunamaneeŋ. Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋŋiŋdi hidigut hatuwaak.