\id 2TH - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h 2 Tesalonaika \toc1 Poldi Tesalonaikahidok pepa mindaŋ youyemguk \toc2 2 Tesalonaika \toc3 2Te \mt1 Poldi Tesalonaikahidok pepa mindaŋ youyemguk \imt1 Yodakale Mede \ip Pepa yoŋ adi Poldi Tesalonaikahi kayoŋbopdok mede mindaŋ youyemguk. Metam gawaŋbop Tesalonaikahi adi Wapum busuwabusuwa naiŋiŋ foloŋ dediŋ hinek mintawaak yoŋa nadibedi kisaŋ tigiŋ. Kaŋ nolidi yotubufila Wapum bubuŋŋiŋ nai wa agaŋ mintaguk yogiŋ. Unduŋ doktiŋa Poldi pepa indiŋ youyemiŋa yenindakaleguk. Hatigene Wapum bubuŋdok nai dulawaakneŋ adi kadakaniŋ mebimebi kisaŋ mintawaak. Kaŋ nai uŋaniŋ me niŋ mintawaak adi yadi kadakaniŋ hogohogok diniŋ molom. Ala adi mintaaŋ Wapum nebe, be kwanaiŋiŋ u mik tiyembaak. Unduŋ doktiŋa Poldi ne tiŋa kwanai-me noliŋiyedi malabumuŋ mebimebi gineŋ looŋ nadisukiliti gineŋ fafaŋeeŋ yakiiŋ doktiŋa Tesalonaika metamdi maaŋ undugoŋ titiŋdok yeniŋguk. \c 1 \s1 Youtumba mede \p \v 1 Pol, Sailas tiŋa Timoti, indi Betnik Bepaŋ eŋ Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋ metam Tesalonaika yokwet diniŋ kayoŋbop hatiiŋ, hiditok pepa i youhamam. \v 2 Baŋ Bepaŋ gut Wapum Jesu Kilistodi siloŋ tobogoŋ tihamuŋa welekulema tubumintahambune kulemaŋgoŋ hatiyaneeŋ. \s1 Tesalonaikahi malabumuŋ gineŋ fafaŋe tiŋa yakiŋ \p \v 3 Notniye, indi helemahelemaŋ hiditok nadihamuŋa Bepaŋ niutumbane tuwot tibek. Kaŋ nadisukilitihik molomolom wanaŋ adi fafaŋetau hinek tilak, kaŋ welehikdi me noli yabukahileeŋ menot titiŋ wendi maaŋ undugoŋ tomboyoula tubune beditau tilak. Unduŋ doktiŋa Bepaŋ niutumbanene kedebahinakalak. \v 4 Kaŋ wendogoŋ tiŋa indi Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop uŋoŋ be uŋoŋ wooŋ yabam tuwot, hidi wohik yotiloloŋ tiyam. Tiŋa undugoŋ memik hekidi titiŋ hogohi tihamiiŋ, eŋ malabumuŋ mintahamulak, kaŋ malabumuŋ be folofigita u hekiŋa nadisukiliti gineŋ fafaŋe tiŋa yakiiŋ, unduŋ u maaŋgoŋ yeniyam. \s1 Wapumdi baakneŋ mede yodapmaŋ didimeniŋgoŋ tibaak \p \v 5 Nemek u mintahamulak wendok adi indiŋ yonim. Bepaŋdi titiŋnik kamekaaŋ yodapmalak adi didimeniŋ hinek. Wondoktiŋa hidi folofigita gineŋ gweheye mu tiŋa fafaŋeŋ yakiiŋdi Bepaŋ’walaŋ hatihati fafaŋeniŋ u biyagoŋ hinek kahileneeŋ. Folooŋ wondegoŋ tiŋa folofigita nadiiŋ. \v 6 Bepaŋ adi titiŋ didimeniŋ indiŋ tibaak. Adi me nediyeŋdi malabumuŋ hamiiŋ aditok kibibo malabumuŋ yembaak. \v 7 Unduŋ tiŋa hidi malabumuŋ kobuk hekiiŋ u liliwenekuhamuŋa hidi be indi wanakaŋ kulema nimbaak. Wapumnik Jesu tiŋa aŋeloŋiye fafaŋehi adi kunum bikabuŋa miŋgilaŋgoŋ mintadakaleneeŋ, nai uŋaniŋ Bepaŋ adi unduŋ tibaak. \v 8 Wapumnik Jesu adi kudumebem wapum gineŋ buŋa me nediyeŋdi Bepaŋ mu nadimiiŋ eŋ ne’walaŋ Mede Momooŋ u mu takaliiŋ heki u kibikoŋ malabumuŋ wapum hinek yembaak. \v 9 Me heki u tuwahik hogoli indiŋ yembaak. Adi Wapum namanda foloŋ be saŋiniŋŋiŋ diniŋ holiholiŋeŋiŋ gineniŋ yehikelekulu kadakahinakaaŋ hatineeŋ, dapmandapmaŋnit mokit. \v 10 Nemenemek u Bepaŋ’walaŋ Nai Wapum foloŋ mintawaak. Nai uŋaniŋ Wapumdi buune metamŋiye hogohogok adi nadisukilitimiŋgiŋ heki adi yadi wou nintilooŋ nadifo hinek timineeŋ. Tiŋa indi Bepaŋ’walaŋ mede hanihautane nadiŋa nadisukiliti tigiŋ, unduŋ doktiŋa hidi maaŋgoŋ metambop adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ hali nadifo tineeŋ. \s1 Tesalonaikahi kedeba hinek titiŋdok Poldi hati-ninadiguk \p \v 11 Wondegoŋ tiŋa indi helemahelemaŋ indiŋ yoŋa ninadiyam. Bepaŋnikdi dediŋ hatidok yoŋa kutihaniŋguk wendok tuwot hatiyaneeŋ, eŋ saŋiniŋŋiŋ hambune maŋgoŋ titiŋ fofooŋ hogohogok tine nadilune nadisukilitihikdi hehitubu-pilatuwaak u taneeŋ. \v 12 Titiŋ unduŋ gineŋ hidi Wapumnik Jesu wou kedem nintiloyaneeŋ, kaŋ hidi Jesu gut kadiiŋ doktiŋa kibibo habunadiune utumbaluwaak. Bepaŋnik eŋ Wapum Jesu Kilisto’walaŋ siloŋ tobogoŋŋiŋ doktiŋa unduŋ tihambaak. Unduŋ ninadiyam. \c 2 \s1 Jesu kotigoŋ bubundok tulune nemek indiŋ mintawaak \p \v 1 Notniye, yoŋ adi Wapumnik Jesu Kilistodi kotigoŋ baak, kaŋ indi adigut kimindeneem wendiniŋ medeŋiŋbo niŋ haninene nadineŋ. \v 2 Me nolidi Wapum’walaŋ nai agaŋ dulalak nobu yoŋa haniŋkamandaune hidi pilap hinek sukuleeŋ nadinadihik gineŋ nadibedi be munta mu tineeŋ. Me niŋdi Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ yohautaaŋ mede u yobaak, be me niŋdi indi pepa youkumunneŋ uŋoŋ mede wendok uŋgoŋ hatak, be me niŋ Munabulidi kigili mede gineŋ naniŋak yobaak, iŋgoŋ uyadi mu nadiyemaneeŋ. Moŋ hinek. \v 3 Yalaŋ mede unduŋ be unduŋ hanimbune hidi mu nadiyaneeŋ. Wapum’walaŋ naiŋiŋ dulalune timeŋ adi metam feedi foko tiŋa Bepaŋ sigilulum timineeŋ. Kaŋ yodoko mede Lahulahut Me\f + \fr 2:3 \ft Me woŋ adi wou mu nadiyam. Adi yadi kwetfoloŋ me ala adi me wapum loloŋnit hatibaak.\f* adi miŋgoŋ mintadakalewaak. Me woŋ adi kudupdok gigit. \v 4 Adi nemenemek hogohogok metamdi yeniutumbaaŋ bepaŋhik yoiŋ u mik tiyembaak. Unduŋ tiŋa nemenemek hogohogok u yehiyalimoŋgofodapmaaŋ ne wou yotiloloŋ tibaak. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ yolineŋ fooŋ ilaŋa indiŋ yobaak, “Nu na Bepaŋ.” \p \v 5 Nu hidigut hatigut nai uŋaniŋ nemek yendok agaŋ haniŋgut. Hidi u agaŋ kaule be tigiŋ? \v 6 Kaŋ nai indinde maŋgoŋdi me hogolidok talik tehemilak u agaŋ nadiiŋ. Ukuyeŋ adi tabaune naiŋiŋ foloŋ miŋgilaŋgoŋ mintadakalewaak. \v 7 Hidi agaŋ nadiiŋ, nai indinde yodoko mede lahulahut titiŋ u kabukabup ha-kwanainelak. Kabup hebi hatak ala hakene naiŋiŋ foloŋ me talikŋiŋ kamehemiŋa hatak u diliteleune \v 8 nai uŋaniŋ yodoko mede Lahulahut Me u miŋgilaŋgoŋ mintadakalewaak. Kaŋ Wapum Jesu’walaŋ maguhuguhutŋiŋdi ulukumumbaak, tiŋa busuwabusuwaŋiŋ diniŋ holiholiŋeŋiŋdi tubukadaka tibaak. \s1 Tibitaŋ wapum mintawaak \p \v 9 Yodoko mede Lahulahut Me adi Sadaŋ’walaŋ saŋiniŋŋiŋ gineŋ mintaaŋ kwanai-mebimebi saŋiniŋnit tibaak eŋ kunumneniŋ kudi mebimebi u tikamanda talik gineŋ tibaak. \v 10 Tiŋa me noli mede biyagoŋ nadiŋa kedeba-utumba titiŋdok u moŋ yoŋa sigilulum tiŋa kadakadok talik takaliiŋ, adi yadi kadakaniŋ diniŋ yalaŋ wendi welehik tubugiyonda tiyembaak. \v 11 Unduŋ doktiŋa Bepaŋdi yalaŋ fafaŋeniŋ hinek kameyembune nadinadihik tubugiyondaune kadakaniŋ diniŋ yalaŋ u nadisukilitineeŋ. \v 12 Unduŋ tiŋa metam hogohogok nediyeŋdi mede biyagoŋ mu nadisukilitiŋa kadakaniŋ titiŋdok nadifo tiiŋ, adi yadi Bepaŋ’walaŋ mede yodapmaŋ nai foloŋ tuwaŋiŋ hogoli beneeŋ. \s1 Mede Momooŋ nadigiŋ u boifafaŋeŋ hatiyaneeŋ \p \v 13 Notniye, Wapum adi weleŋdi habukahile hinek tilak. Hidi adi Uŋgoniŋ Munabulidi hehitubu-walandaune mede biyagoŋ gineŋ wooŋ galiŋa kedebaneeŋdok Bepaŋdi agaŋ koomkwaha hehitubu-dakaleguk, wendoktiŋa indi helemahelemaŋ hiditok tiŋa Bepaŋ niutumbane tuwot tibek. \v 14 Adi yadi Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋ saŋiniŋŋiŋ eŋ hautaŋiŋ wapum gineŋ hatidok nadiguk. Unduŋ doktiŋa indi Mede Momooŋ hanihautagumun wendok gineŋ agaŋ kutihaniŋguk. \v 15 Ala notniye, hidi fafaŋeŋ yali Bepaŋ’walaŋ mede manik gineŋ be pepa gineŋ hanihehitubu-didimegumun u boifafaŋeŋ hatiyaneeŋ. \p \v 16 Wapumnik Jesu Kilisto gut Betnik Bepaŋ adi welehikdi nibukahile hinek tamuk. Unduŋ tiŋa siloŋ tobogoŋ tinimiŋa helemahelemaŋ welenik tubulodaune momooŋ hinek haliwooŋ halaak. Unduŋ tiŋa nihitubu-lodaune Bepaŋdi nemek momooŋ hinek tinimbaak wendok nadisukilitiŋa woomhatiyam. \v 17 Tiŋa welehik tubukilitiŋa hehitubu-lodaune mede momohi yoŋa titiŋ momohi hogohogok yehikeleeŋ tiyaneeŋ. \c 3 \s1 Ninadi kwanai youdihinit titiŋdok \p \v 1 Notniye, mede kubugoŋ nimaaŋgoŋ adi indiŋ. Hidi Bepaŋ ninadiune adi indi nihitubu-lodaluwaak. Kaŋ Wapum’walaŋ mededi kwetkwet pilapilap hautaune wougigitdi hidi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ mintaguk wendok tuwot mintawaak. \v 2 Tiŋa me hogohi, titiŋ kadakahi tiiŋ heki fiyeŋ doktiŋa hidi Bepaŋ ninadiune adi kedem nibu-ulidokoluwaak. Metam feedi Kilisto mu nadisukilitimiiŋ u hide a nadiiŋ. \p \v 3 Iŋgoŋ Wapum adi dediŋ titiŋdok yolak wendok tuwot hinek takaliŋa tilak. Ale adi hogok nadisukilitimimbune kedem hehitubu-kilitiŋa habudokoune Sadaŋdi nemek nemu tihambaak. \v 4 Wapumdi nihitubu-lodaune indiŋ hinek nadiyam. Hidi mede hanine tagimneiŋdi tagimneti uneeŋ. \v 5 Wapumdi welehik kadokoune Bepaŋ’walaŋ welesiloŋ nadidakalehinakaaŋ Jesu’walaŋ titiŋŋiŋ gineŋ tomboyoula fafaŋeŋ yali malabumuŋ kedem beemaneeŋ. \s1 Hatiliweliweŋ mu titiŋdok \p \v 6 Notniye, Wapumnik Jesu Kilisto wou foloŋ indiŋ hanine nadineŋ. Mede haniŋgumun u notniye nolidi mu takaliŋa hogok hatifit tiiŋ, doktiŋa hidi adigut mu hatiyaneeŋ. \v 7 Hidi a nadiiŋ, hidi indi’walaŋ titiŋnik takalineŋ. Indi hidigut hatigumunneŋ uŋoŋ hogok gitagoŋ hatiliweliweŋ mu tagumun. \v 8 Indi hidi’walaŋ kohohik foloŋ nanaŋe tuwaŋit mokit nemu nayagumun. Mokoŋ. Indi yadi tuwa hogok tagumun. Indi hiditok malabumuŋ mu hamnim yoŋa hadapmo be timiŋ adi fafaŋe tiŋa kwanai wapum fee hinek tagumun. \v 9 Indi hidi’walaŋkade nanaŋe bedok u kamehep nemu hatak, uyadi kedemku bedok hatak oŋ. Iŋgoŋ indi yadi titiŋ u hehititiŋenene hidibo uŋakoŋ takalidok yoŋa unduŋ tugumun. \s1 Hidi titiŋ fofooŋ titiŋdok lakata mu tiyaneeŋ \p \v 10 Indi hidigut hatiŋila mede indiŋ haniyagumun u agaŋ nadiiŋ. Nebek niŋdi kwanai mu tiŋa hogok hatiliweliweŋ tiŋa kaŋ nanaŋe adi mu naluwaak. \v 11 Iŋgoŋ kobuk hidi’walaŋ mede indiŋ buune nadiyam: hidi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ me noli kwanai wabiŋa hogok hatifit tiŋa me noli’walaŋ nemenemekhik wendok mede yofit hati-tiiŋ. \v 12 Me heki undihidok adi Wapumnik Jesu Kilisto wou gineŋ mede fafaŋeŋ indiŋ yeniyam: adi yadi baigoŋ hinek kulemaŋ fooŋ hatiŋa kwanai tubune folooŋ mintaune uŋaniŋ moŋgo henaŋ tiŋa hatiyaneeŋ. \p \v 13 Notniye, hidi adi titiŋ fofooŋ titiŋdok lakata mu tiyaneeŋ. \v 14 Pepa yendok gineŋ mede hogohogok youhamam, u me nediyeŋdi mu takaliune kaŋ mebiŋiŋ yotubuhautaaŋ me weŋgut not mu taneeŋ, bikabune ne hogok hatiŋa titiŋŋiŋ u kanadiŋa meka tuluwaak. \v 15 Aditok nadimimbune memikhik unduŋ mu tuluwaak. Mokoŋ. Adi toboniŋ menot timiŋa nadinadiŋiŋ tubudidimedok mede niyaneeŋ. \s1 Yodapmaŋ mede \p \v 16 Wapum adi welekulema diniŋ molom, doktiŋa kulema tubumintahambune helemahelemaŋ hidi’walaŋkade kilidapmaaŋ hatuwaak. Eŋ Wapum ne hidigut wanaŋ hatiluwaak. \p \v 17 Nu, Pol, nu na kohonedi youtumba mede i youhamulat. Nu pepa youtat hogohogok gineŋ uŋoŋ mede indiniŋ youtat. Fek wendi nu pepa youtat hogohogok u yobihitak. \p \v 18 Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋ siloŋ tobogoŋdi hidi’walaŋkade haliwooŋ hatuwaak.