\id 2PE - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h 2 Pita \toc1 Pitadi Bepaŋ’walaŋ metamdok pepa mindaŋ youyemguk \toc2 2 Pita \toc3 2Pi \mt1 Pitadi Bepaŋ’walaŋ metamdok pepa mindaŋ youyemguk \imt1 Yodakale Mede \ip Pitadi pepa mindaŋ i youkuk adi mebi indiŋ doktiŋa youkuk. Tigene kayoŋbop hekidi Wapum’walaŋ mede yotubufit titiŋ meheki’walaŋ medehik nadiŋa nadisukilitihik biyagoŋ gut titiŋhik momooŋ u tubukadakaneeneŋ doktiŋa yodakaleeŋ yeniŋguk. Kayoŋbop heki adi yadi Aposel hekidi mede yeniŋgiŋ uŋak hogok adi kedem honekilitidok. Talik unduŋ foloŋ Bepaŋ gut Jesu Kilisto kedem nadihinakayemneeŋ. Aposel heki adi Jesu dauhikdi hinek kagiŋ, tiŋa undugoŋ Jesudi mede yenindidimeguk u maaŋ agaŋ nadiŋa begiŋ. \ip Yotubufit me heki nolidi indiŋ yogiŋ, Jesu adi kotigoŋ mu baak. Iŋgoŋ pepa i youkuk gineŋ adi kotigoŋ baak yolak. Biyagoŋ, adi pilap hinek mu baak, wendiniŋ mebi e indiŋ. Bepaŋ adi nebek niŋdi fiit mu titiŋdok nadilak. Adi yadi metam hogohogok wele tubutakale titiŋdok nadilak. Unduŋ doktiŋa metamdok kulemaŋgoŋ tiyemiŋila woomyemilak. \c 1 \s1 Yokahaŋ \p \v 1 Nu Saimon Pita, Jesu Kilisto’walaŋ tipilapilaye-me eŋ Aposelŋiŋdi Bepaŋnik eŋ Tubulodanik Jesu Kilisto diniŋ titiŋ didimeniŋ doktiŋa nadisukiliti loloŋnit momooŋ hinek indi nimŋit uŋakoŋ, hidi maaŋ undugoŋ kahilegiŋ, hiditok mede i youhamulat. \v 2 Hidi Bepaŋ be Wapumnik Jesu’walaŋ mebi hinek nadiŋa nadidahi tiiŋ doktiŋa Bepaŋ’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ eŋ kulema hidi’walaŋkade tokiŋa hatuwaak. \s1 Bepaŋdi agaŋ koomkwaha netok gigit nibukahileguk \p \v 3 Indi Jesu nadisukilitimiyam kaŋ ne’walaŋ saŋiniŋŋiŋ gineŋ hatihatinik tubufafaŋedok nemenemek hogohogok nimilak. Unduŋ tiŋa nihitubu-lodaune indi Bepaŋ’walaŋ titiŋŋiŋ gineŋ hogok hatiyam. Indi unduŋ titiŋdok yoŋa ne’walaŋ hauta holiholiŋeŋ eŋ titiŋ momooŋdi ninihamaneguk. \v 4 Unduŋ tiŋa nemenemek loloŋnit hinek inditok gigit yofafaŋeguk u nadidahi tiyam. Kaŋ wendiniŋ folooŋ indi’walaŋkade mintaune fafaŋeŋ kwet diniŋ silodadi nihitubu-kadakadok hatak u kakiyondaaŋ kalakapmeeŋ Bepaŋ’walaŋ wapmihi mintadakaleeŋ adut kadiŋa hatiyaneem. \p \v 5 Ale hidi nadisukilitinit hatiiŋ doktiŋa fafaŋe tubune hatihatihik didimewaak. Unduŋ tubune hatihati didimeniŋdi Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ diniŋ nadinadi tubumintawaak. \v 6 Unduŋ tubune nadinadi wendi hidi’walaŋ hatihatihik kadokooŋ hehitubulodaune malabumuŋ gineŋ gigine tiŋa fafaŋeŋ yatneeŋ. Unduŋ tubune yayat fafaŋeniŋdi welehik gineŋ Bepaŋ’walaŋ titiŋ tubumintaune \v 7 hidi menot momooŋ tineeŋ. Unduŋ tiŋa menot momooŋ hatihatidi ulihakaune welesiloŋ tubumintaaŋ welehikdi hinek metam yabukahile tiyaneeŋ. \p \v 8 Nemek yoyam hogohogok u hidigut hali mintadakaleune Wapumnik Jesu Kilisto nadidahi timiŋdok kwanaileune folooŋnit mokit be fai mu tibaak. \v 9 Nebek niŋ titiŋ undihinit mokit hatibaak adi yadi indiŋ niniŋdok: me woŋ adi dawi sipmakaŋ eŋ koom kadakaniŋŋiŋ youtekulimiŋguk u agaŋ kaule tuguk. \p \v 10 Wendogoŋ tiŋa, notneye, hidi adi Bepaŋdi biyagoŋ hinek hehidaneeŋ hanihehimaneguk u miŋgilaŋgoŋ mintadakaledok gigine tiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa yeneŋ kadakaniŋ gineŋ tuwot mu gweheyeeŋ maneeŋ. \v 11 Hidi unduŋ tubune Bepaŋdi talik dilitomhamuŋa nadifo foloŋ hanagilune hidi Wapumnik eŋ Tubulodanik Jesu’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ u kahileeŋ hatineeŋ, dapmandapmaŋnit mokit. \s1 Pitadi mede yeniŋkiliti tuguk \p \v 12 Unduŋ doktiŋa hidi nemek hogohogok hanihehitubu-didimeŋit be mede folooŋ hinekdi hehitubu-kilitigiŋ kaŋ yakiiŋ u agaŋ nadilat iŋgoŋ uŋakoŋ kotigoŋ tubukaikaaŋ hanimbit. \v 13 Nu sigine gitnemnit hatiŋila mede u nadisuŋa tubukaikaaŋ hanimbene tuwot tibaak. \v 14 Tiŋa undugoŋ nu sigine gitnem u agaŋ pilap bikabaat unduŋ nadilat. Mede u Wapumnik Jesu Kilistodi nanimbihikuk. \v 15 Tiŋa hatigene bihabene mede i kedem tubukaikaaŋ kaipmuŋ kamehatineeŋ unduŋ yoŋa gigine tiŋa tiulidokohamulat. \s1 Aposel hekidi Jesu foloŋ Bepaŋ’walaŋ kunum hauta holiholiŋeŋ mintaune kagiŋ \p \v 16 Tiŋa indi Wapumnik Jesu Kilisto diniŋ saŋiniŋ be busuwabusuwaŋiŋ diniŋ mede haniŋgumun, uyadi molodagi be me diniŋ nadinadi foloŋ mintaune mu haniŋgumun. Indi adi negut tomboyoutnit hinek hatiŋila Wapum’walaŋ hauta mintaune kagumun. \v 17 Woŋ adi Baŋ Bepaŋ’walaaniŋ yonadifo mede eŋ hauta holiholiŋenit mintamilune kunum diniŋ hauta gineniŋ mede indiŋ foguk. “Yadi na’walaŋ Mihine hinek, welenedi hinek kahilelat. Tiŋa aditok nadiwe utumba tilak.” \p \v 18 Indi adigut kweboboe uŋgoniŋ foloŋ wanakaŋ hatiyane mede u kunum gineniŋ foune nadigumun. \v 19 Unduŋ doktiŋa indi polofet heki’walaŋ mede nadinene folooŋ hinek tilak. Mede wendi mambip gineŋ kamaŋ nabugoŋ dahautalak doktiŋa hidi dauhik uŋgoŋ diwehatilune helehautawaak. Eŋ welehik maaneŋ helehele diniŋ bamholiŋa wapum mintahautawaak.\f + \fr 1:19 \ft Helehele diniŋ bamholiŋa wapum u Jesu wou niŋ. Yobihit Mede 22:16 gineŋ uŋoŋ kunali kakaŋdok.\f* \v 20 Tiŋa folooŋ niŋ indiŋ nadihinakaneŋ. Kigili mede Bepaŋ’walaŋ Youkudip gineŋ youkiŋ hatak woŋ adi me nebek niŋdi ne nadigoŋ tiŋa yodok tuwot moŋ. \v 21 Maŋgoŋde, kigili mede woŋ adi medi nadisuhebet tiŋa mu yogiŋ. Uyadi Uŋgoniŋ Munabulidi me welehik tubulodaune Bepaŋ’walaaniŋ mede yohautayagiŋ. \c 2 \s1 Hinale yalayalaŋ hekidok kibikoŋhik woomyemulak \r (Jut 4-13) \p \v 1 Isilae metam lekiŋgoŋhik foloŋ polofet yalayalaŋ maaŋ uŋgoŋ mintaaŋ hatigiŋ, ala hidi’walaŋkade maaŋ undugoŋ yodidime hinale yalayalaŋ mintaneeŋ. Adi kabup wooŋ Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yotubufit tubune hidi’walaŋkade ulitawa-ulitawa mintawaak. Adi unduŋ tiŋa Wapumdi yomhik folooŋ hinek tumolokuyemguk aditok yofitet timineeŋ. Unduŋ tubune kibikoŋ pilap hinek mintayemiŋa yehitubu-kadakawaak. \v 2 Metam wendi siloda kadakaniŋ kwanai tubune metam feedi yabuŋa adi’walaŋ titiŋ hogoli u yehitomboyoula tineeŋ. Adi unduŋ tubune adi’niŋ yom doktiŋa Jesu Kilisto’walaŋ mede biyagoŋdok yohaŋinda mintawaak. \v 3 Adi yadi unduŋ tiŋa muneeŋ bomboŋ nehitok hogok mintayemdok nadiŋa yalaŋ mede haniŋkamandaaŋ nemek hide’walaŋgoŋ iŋoŋ halamut tiŋa moŋgotneeŋ. Koomkwaha Bepaŋdi metam undihi kibikoŋ dediŋ tiyemdok yoguk mede u mu gweheyeguk, be folofigita dediniŋgoŋ mintayemdok yoguk u maaŋ mu wabiguk. Hogok uŋgoŋ woom hayemilak. \s1 Bepaŋdi tubudidime kwanai tuguk \p \v 4 Bepaŋ’walaŋ mebi agaŋ nadiyam. Adi aŋelo kadaka tigiŋ mu biyabuguk. Mokoŋ. Adi yadi tobo ham kululuŋ mambipnit gineŋ yehisilone moŋgoyakulune fogiŋ. Adi kibikoŋ moŋgotdok nai woomuŋa hatiiŋ. \v 5 Bepaŋdi koomkwaha metam be nemenemek hogohogok kadakaniŋ tigiŋ, u fiit mu biyabuguk. Didimeniŋ hatihatidok medeŋiŋ yohautaluguk, Nowa tiŋa metam 7 adi hogok yabudokoune kaipmuŋ hatilune kadakaniŋ titiŋ adi’walaŋkade ime bedi tiŋa gabuŋnit busuwayemguk. \v 6 Tiŋa yokwet wapuhi lufomuk Sodom dut Gomola liwedok yenindapmaune kudupdi yehidadapmaguk. Woŋ adi metam kadakahi kougoŋ mindaŋkade mintaaŋ hatineeŋ aditok-ku yoŋa munte u tuguk. \p \v 7 Tiŋa undugoŋ Bepaŋdi me didimeniŋ nadisukilitinit Lot adi metam hogohidi nemek kadakaniŋ mekaŋgoŋ eŋ mutitiŋ hinek uku tihatiyagiŋ wendoktiŋa welefigita be welemulap kisaŋ nadihatilune tubulodaguk. \v 8 Lot adi Bepaŋ nadisukilitimiluguk doktiŋa metam adi helemahelemaŋ kadakaniŋ fuliŋgoŋ hinek tubune yabuŋa weleŋdi deŋandiŋ wooŋ hebihatilit yoŋa nadisuluguk. \p \v 9 Wapum adi unduŋ tuguk doktiŋa metam nadisukilitihinit yahehewe tiyemiŋa tikamandadi yehitubu-gweheyewaakneŋ yoŋa yehitubu-kilitilak. Eŋ nadisukilitihinit mokit adi yadi kibikoŋ yemdok naiŋiŋ woomiŋila kwadi yemulak. \p \v 10 Metam noli adi kibikoŋ malabumuŋgoŋ hinek moŋgotneeŋ. Metam woŋ adi silodadi welehik kisaŋ tubufilune hatififile tiŋila nemek noli fuliŋgoŋ hinek tiiŋ. Unduŋ tiŋa Wapum’walaŋ mede nadiune folooŋnit mokit tilak. Be me talitimeŋ hekidok nadihaŋinda tiyemiiŋ. Metam undihi adi munta mu tiŋa hakalekula mede yotimetimet tiŋa kunum gineŋhi talitimeŋ loloŋnit heki adi maaŋ yeniŋkadakaiŋ. \v 11 Adi unduŋ tiiŋ iŋgoŋ oŋ, aŋelo heki adi saŋiniŋ wapum kwambumuŋ hinek hayemilakdi kunum gineŋhi talitimeŋ loloŋnit hekidok mede kadakaniŋ yeniŋa Bepaŋ namanda foloŋ yalaŋ yoŋa yenintifo mu tiiŋ. \v 12 Metam undihi adi kale udihi hina tiyam dabugoŋ nadidakalehinit mokit. Adi nemenemek mu nadidakaleiŋ ala hogok yeniŋkadakafit tiiŋ. Ala kougoŋ hatigene nehibo kale wele liweneeŋ. \v 13 Unduŋ tiŋa tiŋgiyoŋgiyonehik diniŋ tuwaŋiŋ moŋgotneeŋ. Adi hadapmo wapum hinamuni tiŋa yali kap miyeeŋ nadifo tiiŋ, tiŋa nemek hogoli welehik tubugouyelak u tinamowodiŋa hati tiiŋ. Unduŋ tiŋa hidigut ila nanaŋe naaŋ hinamunihik tubugeŋgeŋ tiŋa wohiye tubukadakaiŋ. Tiŋa nehi’walaŋ titiŋhik yalayalaŋ wondok adi nadifo tiiŋ. \p \v 14 Me undihi adi tamwoi yabusilodaaŋ tififile kisaŋ tiŋa kadakaniŋ tomboyoula titiŋdok map tiiŋ. Metam gweheyehi kadakaniŋ titiŋdok yenihohokeneiŋ, welehikdi muneeŋ bomboŋdok nadigigineiŋ doktiŋa titiŋhik be hatihatihik tuguk. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, metam undihi adi hamdok gigit-ku tineeŋ oŋ. \v 15 Adi talik didimeniŋ u sigilulum timiŋa talik tubufila Balam,\f + \fr 2:15 \ft Adi’walaŋ kahat u Kisim Bek gineŋ kedem kunatneeŋ.\f* Beo mihiŋiŋ, adi’walaŋ talik keleiŋ. Adi kadakaniŋ titiŋ diniŋ muneeŋ moŋgolene gigineune, \v 16 kale doŋki adi mede mu yoiŋ iŋgoŋ polofet kadakaniŋŋiŋ doktiŋa meeniŋdi mede yoyam unduŋ yoŋa nintoguk. \s1 Kadakaniŋ diniŋ folok gineŋ mu hatidok \p \v 17 Metam undihi adi ime wodi naŋgat tilak wendok tuwot. Eŋ fifiŋgobutdi mulukwaŋ fedikulune dokolakiyeŋ ulak undihi. Bepaŋdi metam undihi adi mambip wapum gineŋ hatineeŋ yodapmaguk. \v 18 Adi yadi mede wapum folooŋnit mokit toŋa sigitiŋalo tiŋila metam kadakaniŋ gineniŋ kobugoŋ wele tubutakale tigiŋ u hatififile titiŋ eŋ foloohik gineŋ kadakaniŋ mebimebi titiŋdok yenihohoket tiŋa yahaŋeiŋ. \v 19 Tiŋa metam indiŋ yeniiŋ, “Unduŋ tiŋila kedem hide nadinadi hatiyaneeŋ.” Woŋ adi nehi agaŋ kadakaaŋ folok fafaŋeniŋ gineŋ haliŋila unduŋ yoiŋ. Nebek niŋ nemek niŋdi ulatifooŋ tubugweheyewaak kaŋ adi’walaŋ tipilapilaye tibaak, adi yadi wendiniŋ folok gineŋ halaak. Mede yoŋ adi folooŋ hinek kuyoŋ. \s1 Kilisto medeŋiŋ nadidahi tiiŋdi titiŋ komi kotigoŋ mu titiŋdok \p \v 20 Nadiiŋbe? Metam nadisukilitihinit mokit adi welehik diniŋ dagik kadakaniŋ sigilulum timiŋa Wapumnik eŋ Tubulodanik Jesu Kilisto nadidahi timiŋgiŋdi kotigoŋ titiŋ komi gineŋ uŋgoŋ udaneeŋ foiŋ, adi kadakaniŋ wapum tiiŋ. Adi yadi koom kadakaniŋ loŋgoŋ tigiŋ eŋ mindaŋkade tineeŋdi kalakapme hinek tilak. \v 21 Me undihi adi talik didimeniŋ hatak u mu nadiŋa tubune adigili tuwot binek tiluwek. Iŋgoŋ talik u agaŋ takaliŋitdi yodoko mede uŋgoniŋ yenindidimeŋit u kelekula talik komi gineŋ udaneune kadakahinakalak. \v 22 Metam undihidok adi mede indiŋ yoŋit wendi folooŋ tilak. \q1 “Kamo adi madiboiŋa kotigoŋ nalak. \q1 Kaŋ makaye adi ime gomdapmaaŋ \q1 yakaleeŋ dagik gomulak.” \c 3 \s1 Nai wapum gineŋ nemek mintawaak \p \v 1 Notneye momohi, hiditok pepa niŋ koom agaŋ youhamgut ala ibo youhambene nai lufom tilak. Nu welehik tubukaikawene nadinadihikdi didimeniŋgoŋ hinek nadisuŋa nadidakaleune hahatdok youhamulat woŋ adi folooŋ kuyoŋ. \v 2 Ala hidi polofet uŋgoniŋ hekidi koomkwaha mede yogiŋ ube, be aposelhiye indi Wapum eŋ Tubulodanik’walaŋ yodoko mede haniŋgumun u wanaŋ nadisuŋa moŋgola hatiyaneeŋ. \v 3 Tiŋa koomkoom indiŋ nadifafaŋeneeŋ. Nai dapmandok muniniŋ tulune me hogohi mintaaŋ mede yopekit tiŋa siloda kwanaihik kadakaniŋ u gigine tiŋa tihatineeŋ. \v 4 Unduŋ tiŋa indiŋ yoyauneeŋ “Wapum udaneeŋ bubuŋdok yogiŋ folooŋ de? Metam wapuhiniye agaŋ kumuŋgiŋ, kaŋ nemenemek hogohogok yoŋ adi kwet tubumintaune mintaaŋ itougiŋ wendigoŋ itowiiŋ.” \v 5 Adi yadi mebi indiŋ u agaŋ nadikabeleeŋ mede u yoiŋ. Kunum adi koomkwaha mintaguk eŋ kwet maaŋ undugoŋ. Woŋ adi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede doktiŋa ime gineniŋ mintaaŋ ime-imenit hakuk. \v 6 Ala mindaŋkade imedigoŋ metam be nemenemek hogohogok yehikufuladapmaaŋ yehitubu-liwedapmaguk. \v 7 Kaŋ kunum be kwet i hakamuk adi Bepaŋ’walaŋ mededi kudupdok gigit yodapmaguk. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, nai uŋaniŋ metam Bepaŋ sigilulum timiiŋ adi kadakadapmaŋ tineeŋ. \s1 Wapum adi nemek niŋdok tubumalabuda mu tilak \p \v 8 Notneye momohi, nemek niŋ yoŋ adi kaule mu tiyaneeŋ. Wapum adi melenai kubugoŋdok nadiune gulet 1 tausen dabugoŋ tilak, eŋ gulet 1 tausendok nadiune melenai kubugoŋ dabugoŋ tilak. \v 9 Wapum adi mede yoguk wendiniŋ folooŋ tubumintadok tubumalabudaaŋ nai mu tubukweheyelak. Metam nolidi nadiune unduŋ nabugoŋ tilak, unduŋ moŋ. Adi yadi metam noli kadakaneeneŋ yoŋa aditok woom hatilak. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, adi yadi metam hogohogok wanaŋ welehik tubutakaledapmandok nadilak. \s1 Biyagoŋ hinek Wapum adi kotigoŋ baak \p \v 10 Wapum’walaŋ busuwabusuwa nai adi kubomedi busuwaiŋ wendok tuwolit mintawaak. Mintaune kunum adi gigilit wapum toŋa liwewaak, eŋ nemenemek daunikdi yabam hogohogok adi kudupdi dadapmawaak, tiŋa kwet be kwetfoloŋ nemenemek yehitubu-mintaŋit u maaŋ kudupdi daliwewaak. \v 11 Nemenemek hogohogok unduŋ liwedapmawaak doktiŋa hidi yadi Bepaŋ’walaŋ metamŋiye didimeniŋgoŋ hatiyaneeŋ. \v 12 Unduŋ tiŋa Bepaŋ busuwabusuwa naiŋiŋdok woomiŋila nai wondi pilap mintadok ninadiyaneeŋ. Nai dulaune uŋaniŋgoŋ kunum adi kudupdi daliwewaak, eŋ nemek daunikdi yabam hogohogok uyadi kudup fafaŋeniŋ hinekdi daliwewaak. \v 13 Inde adi kunum kobuli eŋ kwet kobuli mintadok gigitŋiŋ niniŋit wendok woom hatiyam, uŋoŋ adi hatihati didimeniŋdi tokiŋa haliwaak. \s1 Kaŋila kaŋila kikadoko tiŋa woom hatiyaneeŋ \p \v 14 Notneye momohi, hidi nemek undiniŋdok woom hatiŋila adi’walaŋ namanda foloŋ kadakaniŋnit mokit walaniŋgoŋ hatidok nadikunakunaleeŋ kulemaŋgoŋ hatibune habune tuwot tibaak. \v 15 Tiŋa Wapumnikdi naiŋiŋ tubukweheyeune indiŋ yoneem, “Woŋ adi nihitutumbaaŋ ninigitdok tilak.” \p Bepaŋdi notnik momooŋ Poldok nadinadi momooŋ loloŋnit hinek mimbune adi maaŋ mede wendegoŋ youhamguk. \v 16 Adi yadi pepa youkuk indigoŋ tuwot mede u yobihitauguk. Pepaŋiŋ gineŋ mede noli hatak wendiniŋ mebi adi fuliŋgoŋ hinek. Ale mede undihi adi me nadinadihinit mokit eŋ me nadisuhik gweheyehi adi yotubufit tiiŋ. Tiŋa undugoŋ adi’walaŋ mededok hogok moŋ, Bepaŋ’walaŋ Youkudip Mede noli maaŋ undugoŋ tiiŋ doktiŋa adi yadi kadakahinaka tineeŋ. \p \v 17 Notneye kedehi, munte mede agaŋ koom haniŋit doktiŋa me hatifit tiiŋ adi’walaŋ yalaŋ medehikdi hehitubu-gweheyeune maaŋ kadakaniŋ tineeneŋ ala kaŋila kaŋila kikadoko tiŋa hatiyaneeŋ. \v 18 Unduŋ tiŋa Wapum eŋ Tubulodanik Jesu Kilisto’walaŋ siloŋ tobogoŋ be mebiŋiŋ nadihinakaaŋ bedinaditom tiyaneeŋ. Adi wougigitŋiŋ loloŋnit u indidegoŋ halimilak ala hatihati fafaŋeniŋ nai foloŋ undugoŋ haliwooŋ halaak. \p U biyagoŋ.