\id 1TI - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h 1 Timoti \toc1 Poldi Timotidok pepa timeŋ youlimiŋguk \toc2 1 Timoti \toc3 1Ti \mt1 Poldi Timotidok pepa timeŋ youlimiŋguk \imt1 Yodakale Mede \ip Pepa yoŋ adi Poldi Timotidok mede timentimeŋ youlimiŋguk. Timoti adi Listala niŋ, yokwet uyadi Galesiya maaneŋ. Eŋ miŋ adi Juda tam kaŋ beu adi Gilik me. Ala timeŋ Timoti adi Pol dut noŋgoŋ hatiŋila Wapum’walaŋ Mede Momooŋ yohauta yaugumuk, ala mindaŋkade Timoti adi Pol bikabuŋa wooŋ Efeso kwetneŋ hati kwanainelune Poldi pepa i youlimiŋguk. Pol adi Timotidok pepa i youlimiŋa gawaŋbopŋiye momooŋgoŋ yabudokowekdok nindoko tuguk. Tiyauge yalaŋ-me niŋdi mintaaŋ gawaŋbopŋiye yehitubugiyondaaŋ nadisukilitihik tubukadakawaakneŋ doktiŋa nindoko tuguk. Tiŋa undugoŋ ne maaŋ Wapum’walaŋ kwanai-me momooŋ hatiŋila kwanaiŋiŋ u momooŋgoŋ hinek kadokooŋ tuluwaak yoŋa niŋkilitiguk. \c 1 \s1 Youtumba mede \p \v 1 Nu Pol, nu Kilisto Jesu’walaŋ Aposeldi mede i youkamulat. Jesu Kilistodok nadikunakunale tiyam, adi tiŋa Bepaŋ Tubulodanikdi Aposel kwanai titiŋdok yoŋa nanindapmagumuk. \v 2 Timoti, du adi metam nadisukilitihinit hatiyamneniŋ mihine hinek, dutok pepa i youkamulat. Baŋ Bepaŋ eŋ Wapumnik Kilisto Jesu’walaŋ siloŋ tobogoŋ, be welekulema, eŋ kulemadi dukut hatuwaak. \s1 Poldi Timoti kwanai titiŋdok niŋkiliti tuguk \p \v 3 Nu Masedoniya kwetneŋ wene tiŋila mede ganiŋgut unduŋ tiŋa Efeso yokwetneŋ uŋgoŋ koti tomboyoula hatiŋa me noli mede yotubufit kwanai tiŋa metam nadisukiliti talik moiniŋ yenindidimeiŋ u yenihep tubune wabi tineeŋ. \v 4 Adi yadi kahat fifit yoŋa me bebet indigoŋ mintaaŋ hatitalabugiŋ diniŋ kahat kweheyehi be hebethik kweheyehi yoiŋ iŋgoŋ yofifile tiŋa moŋ kaŋ tosiwe hati-tiiŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ diniŋ hebet nadisukiliti gineŋ hatak u uyakut tiŋa kiyokiyo hati-tiiŋ. \v 5 Ala du yadi kwanai indiŋ titiŋdok ganilat: Metam yehitubu-lodaune nadisukiliti folooŋ hinek tiŋa welehik walaniŋ hatiŋa yomnit mokit tiŋila nohiye yabukahile hinek tiyaneeŋ. \v 6 Iŋgoŋ mebop noli adi titiŋ momooŋ i bikabuŋa mede folooŋnit mokit tubumintagiŋ uŋak kamehatiiŋ. \v 7 Unduŋ tiŋa nehitok indiŋ yoiŋ, “Indi adi Moses’walaŋ Yodoko Mede hinale.” Unduŋ yoŋa medehik gigine tiŋa yohautaiŋ iŋgoŋ mebiŋiŋ u nehi mu nadidakaleeŋ hogok yofit hati tiiŋ. \s1 Yodoko Mede adi metam titiŋ hogohi tiiŋ aditok \p \v 8 Indi Yodoko Mededok indiŋ nadiyam. U mede kedem, ala mebi nadidakalehinakaaŋ moŋgo hatidok. \v 9 Mebi adi indiŋ hatak. Yodoko Mede adi metam didimehidok mu tilak. Adi indihidok: me kadakahi, wombuŋolohi, titaboloŋet titiŋ, eŋ Bepaŋ sigilulum timiŋa kadakaniŋ tihatiiŋ, eŋ welehik geŋgeŋhinit, Bepaŋ’walaŋ hatihatidok yopekit tiiŋ, mehim-behiye udihikumiiŋ, me udihikumufit tiiŋ, \v 10 metam kefifile tiiŋ, be medigoŋ me nohiyedut Sodomhi me’walaŋ titiŋ hogoli u tiiŋ, be meeniŋ kubo yanagila wooŋ nolidut muneeŋdok kibikibi tiiŋ, metam mede yalaŋ yoiŋ, eŋ Wapum wou foloŋ yokwambunda yalayalaŋ tiiŋ, tiŋa titiŋ nolidi Mede Momooŋ u mik timiiŋ. Titiŋ hogohogok i kunali fomun u tiiŋ heki aditok nadiŋa Yodoko Mede u yoŋit. \v 11 Mede biyagoŋ yoŋ adi Bepaŋdi Mede Momooŋ yohautawit yoŋa naniŋguk, wendok tuwolit hinek. Mede Momooŋ wendi indiŋ ninimbihitak, Bepaŋ ne adi hatihati momooŋ diniŋ molom eŋ wougigit adi saŋiniŋnit eŋ loloŋnit hatilak. \s1 Bepaŋdi Jesu’walaŋ kedem doktiŋa ninigitak \p \v 12 Wapumnik Jesu Kilisto adi saŋiniŋ namuŋa nehitubu-kilitiguk doktiŋa niutumbalat. Adigoŋ nadisukilitine kanadiune tuwot tubune kwanaiŋiŋ titiŋdok naniŋdapmaguk. \v 13 Nu koom Jesu wou nintifooŋ kayoŋbopŋiye memik tiyemiŋa widihiŋa yehitubu-figita tulugut, iŋgoŋ kibi adi momooŋ unduŋ tinamguk. Nu uŋaniŋ Wapumnik diniŋ mebiŋiŋ mu nadidakalegut tiŋa nadisukilitinenit mokit hatiŋila unduŋ tugut doktiŋa adi welekulema tinamguk. \v 14 Kaŋ Wapumnik’walaaniŋ siloŋ tobogoŋdi nu’walaŋkade fotokiune Kilisto Jesu gut galiŋa adi nadisukilitimiŋa welenedi metam noli yabukahilegut. \p \v 15 “Kilisto Jesu adi metam kadakaniŋ titiŋ indi nihitutumbawene kwetfoloŋ foguk.” Mede woŋ adi folooŋ hinek kuyoŋ. Wendoktiŋa metam hogohogok indi adi mede u nadisukiliti titiŋdok. Iŋgoŋ nu adi biyaku metam noli yalakapmeeŋ kadakaniŋ wapum hinek tugut \v 16 wendoktiŋa Bepaŋdi Kilisto Jesu’walaŋ welekulemaŋiŋ dapmandapmaŋnit mokit halimilak wendiniŋ mebi tubuhauta tibe nadiŋa kadakaniŋne wapum u tumolokutnamguk. Adi kadakaniŋne yabuŋa gehiŋgehiŋ mu nehikelekukuk. Adi yadi tobo kulemaŋgoŋ, eŋ baigoŋbaigoŋ tiŋa nehitubu-lodaguk. Kaŋ metam mindaŋkade hatineeŋdi nu’walaŋkade kudi mintaguk u kaŋ adi maaŋ nadisukilitimiŋa hatihati fafaŋeniŋ kahileneeŋ. \p \v 17 Hatihati fafaŋeniŋ diniŋ Mapme loloŋnit u nintilonim! Adi kumuŋ mu tilak, eŋ hebiniŋ hatibu mu kayam. Bepaŋ kubugoŋ hogok adi wougigit saŋiniŋnit eŋ filimpipitnit haliwooŋ halaak fafaŋeniŋ. U biyagoŋ. \s1 Jesu’walaŋ Mede Momooŋ doktiŋa mik momooŋgoŋ titiŋdok \p \v 18 Timoti, mihine, koom dutok kigili mede mintaguk wendok tuwolit ganindakaleŋit, uŋakoŋ kamegamulat. Du u kamehatiŋa fafaŋeŋ Jesu’walaŋ mededok mik momooŋgoŋ tuluwaaŋ. \v 19 Tiŋa nadisukilitige fafaŋeniŋ halune walage kadokoune walaniŋ hatuwaak. Metam noli welehik maaneŋ walaniŋ hatihati u sigilulum timiŋgiŋ doktiŋa nadisukilitihik fiyakulune talik tubufikiŋ. \v 20 Adi’walaaniŋ niŋ Haimeniya eŋ noli Alesanda, ala adi nadidakale momooŋ tubumintaaŋ Bepaŋ kotigoŋ mu nintubukadakadok yoŋa Sadaŋ kohoŋ foloŋ yapmegut. \c 2 \s1 Ninadidok mede \p \v 1 Timeŋ hinek tububihila nemek tibaaŋdok gigineeŋ ganindakalewit adi indiŋ: Du metam yenimbune ninadi kwanai tinene Bepaŋdok welemomooŋ nadiŋa niutumba tiŋa hidetok be metam kwetkwet hatitawiiŋdok wanakaŋ nadisuŋa kasop tiyemiŋa ninadiyaneeŋ. \v 2 Tiŋa gapman diniŋ me mapme be gapman me wapuhi wanakaŋ yehikasopneeŋ Bepaŋ ninadiyaneeŋ. Kaŋ adibo nibudokoune Bepaŋ’walaŋ titiŋ takaliŋa kulema foloŋ kulemaŋgoŋ eŋ didimeniŋgoŋ hatiyaneem. \v 3 Unduŋ tiŋa hatinene Tubulodanik, Bepaŋ, adi wendok nadiune utumbaluwaak. \v 4 Adi yadi metam wanakaŋ hogohogok kedebadapmaaŋ mede folooŋ hinek u nadidahi titiŋdok-ku yolak. \v 5 Bepaŋ kubugoŋ hatinimilak. Tiŋa undugoŋ Bepaŋ be metam lekiŋgoŋnik foloŋ Kilisto Jesu me hinek tuguk adi kubugoŋdi Bepaŋgut nihitomboyoula hatinimilak. \v 6 Adi naiŋiŋ foloŋgoŋ hatihatiŋiŋdi metam hogohogok kadakaniŋ gineniŋ nihituwaguk. Ala wendiniŋ Mede Momooŋdi naiŋiŋ foloŋgoŋ hautaguk. \v 7 Kaŋ nu wendiniŋ Medeŋiŋ yohautait yoŋa Aposel napmeguk. Unduŋ doktiŋa metam Judahi’walaŋ feknit mokit, adi mede folooŋ hinek eŋ nadisukiliti diniŋ mebi yenindidimedok yoŋa hinale kwanai titiŋdok naniŋguk. Mede yoŋ adi yalaŋ moŋ, biyagoŋ hinek yolat. \s1 Titiŋ didimeniŋ tinene Bepaŋdi nibukahilewaak \p \v 8 Nu mewoi yokwet uŋoŋ be uŋoŋ hatiiŋ adi indiŋ tineeŋ yoŋa mede i ganilat. Adi didimeniŋgoŋ hatiŋila kwihitaaŋ tosiwe mu tiŋa kohohik wahiŋkade kihiwali Bepaŋ ninadiyaneeŋ. \v 9 Eŋ tamwoidok adi indiŋ yolat. Adi yadi dahidahi kedehi tinahukula hatiyaneeŋ. Ale tamwoi, i maaŋ nadiut. Kihik hapmuŋ foloŋ tikudikudile be kodihik foloŋ komkom tuwaŋiŋ loloŋnit homogine homogine be dahidahi pepelendahi kadahiŋa yaune yabusiloda titiŋdok kadahiiŋ undihi adi mu kadahiyaneeŋ. \v 10 Tamwoi, hidi Bepaŋ’walaŋ mede takaline kaŋ adi titiŋ momohi tubune utumbaluwaak. \p \v 11 Tamwoi adi nehitok nadiune foune mede kabup ilaŋa Bepaŋ’walaŋ mede moŋgokaneeŋ. \v 12 Tamdi mewoidok talitimeŋ tiyemdok be mewoi Bepaŋ’walaŋ mede yenindidimedok adi mu nadiyemilat.\f + \fr 2:12 \ft Kwanai tam be tubuloda tam adi me loloŋhinit gikiŋgoŋ tiyemiŋa medehik nadiiŋ doktiŋa me wapuhidi nadiyembune tuwot tubune mede yohauta metam bop gineŋ kedem titiŋdok.\f* Adi adi kabup ila Bepaŋ’walaŋ mede nadiyaneeŋ. \v 13 Mede woŋ adi indiŋ doktiŋa yolat. Adam timeŋ tubumintaaŋ Ewa mindaŋ tubumintaguk. \v 14 Tiŋa Adam adi tikamanda molom medeŋiŋ mu nadimiŋguk. Tam adigili nadimiŋa mede wobu tuguk. \v 15 Mede wobu tuguk iŋgoŋ oŋ, tamwoi adi wapmihi yanagitune Bepaŋdi yehitubu-lodaluwaak. Tiŋa helemahelemaŋ Kilisto nadisukilitimiŋa uŋgoniŋ hatineeŋ, eŋ metam noli yabukahilekahile tiŋa nadidakalehinit eŋ walaniŋ hatineeŋ adi Bepaŋdi yabukahilewaak. \c 3 \s1 Talitimeŋ diniŋ mede \p \v 1 Me niŋ adi Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop diniŋ kadokome titiŋdok nadikwambundalak adi yadi kwanai loloŋnit titiŋdok dakalelak. Mede woŋ adi biyagoŋ hinek. \v 2 Kayoŋbop diniŋ kadokome adi indiŋ hatibune utumbaluwaak: \q1 adi metam dauhik gineŋ yomnit mokit hatiŋila tam kubugoŋdut hogok hatiluwaak. \q1 weleŋdi nemek hogohidok dokoniŋgoŋ hatiluwaak. \q1 tiŋgiyoŋgiyone mu tiŋa didimeniŋgoŋ hatiluwaak. \q1 ne’walaŋ hatihati momooŋgoŋ hinek kaulidokolak. \q1 me siloniŋ tuluwaak. \q1 didimeniŋgoŋ hatibune metam nolidi kaŋ nadiune utumbaluwaak. \q1 hinale momooŋ maaŋ tuluwaak. \q1 \v 3 ime fafaŋeniŋ kisaŋ mu naluwaak. \q1 mik pilap mu tuluwaak. \q1 adi baigoŋ kulemaŋgoŋ hatiluwaak. \q1 tiŋa undugoŋ weleŋdi muneeŋ wapum moŋgotdok mu nadiluwaak. \q1 \v 4 adi ne didimeniŋgoŋ hatiŋila ne’walaŋ wapmihi-tam kedemgoŋ yabudokooŋ wapmihiŋiye yehitubu-didimeune gikiŋgoŋ timiŋa medeŋiŋ nadiŋa hatiyaneeŋ. \p \v 5 Be adi ne’walaŋ wapmihi-tam kedemgoŋ mu yabudokowaak adi kadoko kwanai diniŋ mebi dediŋ tiŋa nadididimeeŋ Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop diniŋ behik tiŋa yabudokowaak. \v 6 Niŋ indiŋ, nebek niŋ adi kayoŋbop maaneŋ kobugoŋ tomboyoukuk adi yadi kayoŋbop diniŋ kadokome pilap mu mintawaak. Tiyaugene undiniŋdi sigitiŋalo tubune Bepaŋdi Sadaŋ kelekukuk undugoŋ adi maaŋ kelekulaakneŋ ala. \v 7 Me talitimeŋ hatidok adi metam Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop gineŋ mu tomboyoukiŋ adi maaŋ kaune tuwot tilak undiniŋ kameune hatiluwaak. Metam kayoŋbop mu tigiŋ undihidi nintiŋafo tubune Sadaŋdi weleŋ tubufilune adi’walaŋ talamutdi begep wele ulaakneŋ. \s1 Tubuloda me diniŋ mede \p \v 8 Kayoŋbop diniŋ tubuloda me heki adi maaŋ undugoŋ me didimehi hatiyaneeŋ. Mebelemhik lufom adi mu moŋgo hatiyaneeŋ. Ime fafaŋehi kisaŋ mu nayaneeŋ. Adi muneeŋ wapumdok nadigalika mu taneeŋ. \v 9 Adi yadi yomnit mokit tiŋa welehik adi walaniŋ hatiŋa nadisukiliti mede, kabup hebihali buge buge mintadakaleguk u welehik maaneŋ nadidahi tiyaneeŋ. \v 10 Adi timentimeŋ yeniŋkulune kwanai tikatika taneeŋ. Ala kwanaihik kaune tuwot tubune kayoŋbop maaneŋ kwanai folooŋ titiŋdok yenindapmaaŋ yapmeyaneeŋ. \v 11 Kaŋ tubuloda me tamhiye be kwanai tam adi maaŋ didimeniŋgoŋ hatiyaneeŋ. Adi yadi metam yeniwoliwolike mu tiyaneeŋ. Adi tobo welehikdi didimeniŋgoŋ nadisuŋa hatiŋila mede yoyohik be titiŋhik didimeniŋgoŋ tubune folooŋnit hogok tuluwaak. \v 12 Tiŋa kayoŋbop diniŋ tubuloda me adi undugoŋ, tam kubugoŋdut hatiŋa wapmihi-tam be meŋimeŋiye momooŋgoŋ yabudokoluwaak. \v 13 Unduŋ tiŋa adi kwanai momooŋ tubune nadimimbune utumbaune wougigit momooŋ mintawaak. Unduŋ tiŋa Kilisto Jesu nadisukilitimiŋa kwanaiŋiŋ titiŋdok lodahinaka tibaak. \s1 Bepaŋ’walaŋ mede hebiniŋ diniŋ mebi \p \v 14 Nu du’walaŋkade agaŋ pilap uuŋdok nadilat iŋgoŋ indiŋ doktiŋa yodidime mede i youkamulat. \v 15 Tiyaugene nemek niŋdi nehigiyamneune pilap mu bene Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop dediŋ hatidok wendiniŋ mebi mu nadiŋa nadibedi tibaaneŋ yoŋa pepa i youkamulat. Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋ’walaŋ metamŋiye adi Hatihati Molom diniŋ kayoŋbop. Kaŋ kayoŋbop wendi taka kobumuŋ nabugoŋ unduŋ tiŋa mede biyagoŋ u ulihiune hatak. \v 16 Mede Momooŋ kabup hebihali buŋa mintadakaleune nadisukilitiyam wendiniŋ mebi adi fuliŋgoŋ hinek. Mede woŋ adi indiŋ yohautane magaligalik hinek tilak: \q1 Adi me hinek mintaune metamdi kagiŋ. \q1 Eŋ Uŋgoniŋ Munabulidi mebiŋiŋ tubumintaune aŋelo hekidi kagiŋ. \q1 Eŋ kwetkwet metam gigitŋiŋ yenihautaune nadisukilitimiŋgiŋ. \q1 Kaŋ Bepaŋdi nagilu kunum gineŋ looŋ wougigitŋiŋ loloŋnit tuguk hatilak. \c 4 \s1 Nai Wapum dulalune yalaŋ-me fee mintaneeŋ \p \v 1 Uŋgoniŋ Munabulidi indiŋ miŋgoŋ yohautalak: hatigene mindaŋkade metam noli adi nadisukilitihik u bikabuŋa munabut hogohi diniŋ yalaŋ mede eŋ Sadaŋ’walaŋ yabap moihi diniŋ yalaŋ mede nadiune galikitnit tubune uŋandiŋ wooŋ galineeŋ. \v 2 Me yalaŋ-me, kayoŋbop namandap hatiiŋ hekidi metam yalaŋ mede u yenihautaneeŋ. Adi yadi agaŋ yalaŋ-medi welehik tubususugup tuguk doktiŋa yalamula indiŋ yenineeŋ: \v 3 “Hidi hekimalam mu tiŋa hogok hatiyaneeŋ,” eŋ “Nanaŋe noli mu naaŋ hogok toboniŋ hatiyaneeŋ.” Iŋgoŋ oŋ, nanaŋe hogohogok adi Bepaŋdi momohi boiguk doktiŋa metam mede biyagoŋ nadiŋa Bepaŋ nadisukilitimiiŋdi niutumbaaŋ nanaŋdok yoguk. \v 4 Bepaŋ’walaaniŋ nemenemek mintaguk adi momohi hogok. Ala yonadifo tiŋa niutumbaaŋ nanaŋdok be titiŋdok, ale maŋgoŋde moŋ yodok. \v 5 Woŋ adi agaŋ Bepaŋ’walaŋ mede eŋ ninadinik wendi yehisidokolak doktiŋa Bepaŋdi yabune momohi tiiŋ. \s1 Jesu Kilisto’walaŋ tipilapilaye-me momooŋ hatiluwaaŋ \p \v 6 Ale du mede u metam nadisukilitihinit yeniyehitubu-didime tibaaŋ. Unduŋ tibaaŋ adi du Jesu Kilisto’walaŋ tipilapilaye-meŋiŋ momooŋ hatibaaŋ. Unduŋ tiŋila da’niŋ nadisukiliti be Mede Momooŋ nadidahi titalabuguŋ wendi gehitubu-kilitiune hatibaaŋ. \v 7 Du yadi metam nolidi molodagi be kwetfoloŋ diniŋ mede folooŋhinit mokit, sigihi-labuhi yohatiiŋ u mu nadiluwaaŋ. Du yadi Bepaŋ’walaŋ hatihati u kahileeŋ titiŋŋiŋ titiŋdok tiulidokooŋ lodaloda kwanai tuluwaaŋ. \p \v 8 Eŋ niŋ indiŋ. Kwetfoloŋ iŋoŋ siginik tubulodadok naŋgat tubukaika u kedem titiŋdok, iŋgoŋ welenik tiulidokooŋ Bepaŋ’walaŋ hatihati takaliŋa tibaaŋ wondi folooŋ hinek tilak. Wondigoŋ kwetfoloŋ iŋoŋ nihitubu-lodalak, eŋ kougoŋ hatigene kunum gineŋ hatihati tubumintanimbaak. \v 9 Mede yoŋ adi folooŋ hinek ale wanakaŋ nadikahile titiŋdok. \v 10 “Indi Bepaŋ hatihati molom adi’walaŋkade nadiulodiŋa tiyam. Adi metam kwetkwet hatiiŋ wanakaŋ yanagitdok saŋiniŋ halimilakdi metam nadisukiliti timiyam indi yadi nibukahile hinek tiŋa ninigitak.” Wondiniŋ folooŋ moŋgotdok adi siyogigi kwanaineyam. \s1 Bepaŋ’walaŋ kwanai diniŋ siloŋ u gitagoŋ kadokodok \p \v 11 Mede yolat hogohogok u yeniyehitubu-didime tibaaŋ. \v 12 Du mekuya hatilaŋ doktiŋa metam biyabune dutok nadigambune fofoŋnit adi mu tuluwaak. Du yadi welesiloŋgenit, eŋ nadisukilitigenit eŋ walaniŋ hatiŋila titiŋge be mede yoyogedi metam nadisukilitihinit talik yenindakaleune nadineeŋ. \v 13 Nutok woomnamuŋila Bepaŋ’walaŋ Youkudip Mede kunayemiŋa weleyouyout tiyemiŋa yenindidimewaaŋ. \v 14 Tiŋa talitimeŋ hekidi kigili mede yoŋa kohohik kige foloŋ boiune Bepaŋdi kwanaidok siloŋ gamguk doktiŋa wendok foloŋ gweheye mu tiŋa fafaŋeŋ yali kwanai tuluwaaŋ. \v 15 Tiŋa du kwanai u momooŋgoŋ hinek kaulidokooŋ gigine tiŋa tubune kwanaige diniŋ folooŋ gibitaŋ mintaune metamdi kaŋ nadineeŋ. \v 16 Du da’walaŋ hatihatige be metam yeniyehitubu-didime kwanai tilaŋ u momooŋgoŋ kadokoŋila kwanaineluwaaŋ. Du fafaŋe tiŋa unduŋ tubune Bepaŋdi kwanaige wendoktiŋa da be, be metam medege nadiiŋ, hidi wanakaŋ hanagilaak. \c 5 \s1 Metam yenindidime diniŋ talii \p \v 1 Me gawadaŋ niŋ mede nimbene nadiŋa fafaŋeŋgoŋ mu niluwaaŋ. Me undiniŋ adi me baŋ niŋa kulemaŋgoŋ nindidimeluwaaŋ. Eŋ mekuyahi adi datneye be kwayaneye yeniŋa yenindidime tuluwaaŋ. \v 2 Kaŋ tam gawadahi adi maneye yeniŋa mede kulemaŋgoŋ yoŋa yenindidimeluwaaŋ. Tam waabihem adi witneye yeniŋa da’niŋ nadinadisuge didimeniŋgoŋ kadokoŋila mede yeniluwaaŋ. \s1 Tam kahat yehitubu-lodadok mede \p \v 3 Eŋ tam kahat adi yehitubu-lodaaŋ medehik nadiyemiŋa yabudokoluwaaŋ. Mede yoŋ adi nediyeŋ tam kahat hinek hatiiŋ aditok hogok yolat. \v 4 Tam kahat niŋ adi mihiŋiye be wabiŋiye be laŋiye uŋgoŋ hatiiŋ adi yadi timeŋ Bepaŋ’walaŋ nadinadi keleeŋ nedigoŋ nehi’walaŋ yohineŋ itowiiŋ u timeŋ siloŋ tiyemiŋa yehitubu-lodayaneeŋ. Woŋ adi koom wapmihineŋ siloŋ tiyemiŋa yabu-ulidokoune hatiŋa bedigiŋ wendok kibibo uŋakoŋ tiyemaneeŋ. Unduŋ tubune Bepaŋdi nadiyembune utumbaluwaak. \p \v 5 Tam kahat folooŋ hinek adi ne hogok hatiŋila Bepaŋ’walaŋkade ulodiŋa hatilak, eŋ helebufa tuwot Bepaŋdi tubulodadok nadisuŋa helemahelemaŋ ninadilak. \v 6 Eŋ tam kahat niŋ siloda kwanai tibaak adi yadi sigiŋ kaipmuŋ iŋgoŋ weleŋ adi kumiŋ hatilak unduŋ niniŋdok. \v 7 Mede yoŋ adi yenihinaka tubune nadiŋila metam dauhik gineŋ yomnit mokit hatiyaneeŋ. \v 8 Nebek niŋ adi ne’walaŋ wapmihi-tam be mimbeu be meŋimeŋiye mu yabudokooŋ yehitubuloda mu tibaak adi yadi Mede Momooŋ nadisukilitidok tali u bikabuŋa nadisukilitihinit mokit’walaŋ titiŋ u kalakapmeeŋ titiŋ kauleŋ hinek tilak niniŋdok. \p \v 9 Tam kahat niŋ adi guletŋiŋ 60 dapmaguk, eŋ me kubugoŋdut didimeniŋgoŋ hatiguk, tam undiniŋ hogok kadokodok wou youlaaŋ.\f + \fr 5:9 \ft Tam kahat wohiye youtdok yoguk adi mebi indiŋ doktiŋa yoguk. Koom kayoŋbop hekidi muneeŋ bomboŋ be nanaŋe bopneune daneeŋ tam kahat yemagiŋ doktiŋa wohiye youtdok yoguk. Aposel 6:1-2.\f* \v 10 Tiŋa adi’walaŋ titiŋŋiŋ kedem tilak wendiniŋ mebi kanadi titiŋdok indiŋ yonadiwaaŋ. Adi wapmihi kedembe yabudokoluguk? Me nalum yolineŋ bagiŋ kaŋ maaŋbe heyemiŋa yapmeŋ ituguk? Bepaŋ’walaŋ kwanai-metam siloŋ maaŋbe tiyemuluguk? Metam malabumuŋ gineŋ hatilune maaŋbe yehitubu-lodaluguk? Siloŋ kwanai-mebimebi hatak u maaŋ kedembe tuluguk? Mebihik adi unduŋ hinek-ku nadidok. \p \v 11 Tam kahat gibitahi adi Kilisto nadilakata timiŋa me kotigoŋ titiŋdok nadineeŋ, unduneŋ doktiŋa adi’walaŋ wohiye adi mu youlaaŋ. \v 12 Tam undihi adi me kotigoŋ titiŋdok nadiŋa mede yofafaŋe timeŋ tigiŋ u lahulune yomnit tilak.\f + \fr 5:12 \ft Koom tam kahat heki yehitubu-lodadok talik indiŋ keleyagiŋ. Tam kahat hekidi timeŋ kotigoŋ yohot mu titiŋdok yofolok tagiŋ. Kaŋ medehik uŋakoŋ takaliŋa nanaŋe daneyemagiŋ. Wendoktiŋa mede i youkuk.\f* \v 13 Tiŋa undugoŋ kayoŋbopdi yabudokoiŋ doktiŋa hatiliweliweŋ tiŋa yofofoŋ tiiŋ. Tiŋa u hogok moŋ, metam noli’walaŋ titiŋhik diniŋ mebi nadiŋa mede yoyahamaye tiŋa yeniwoliwolike hati tiyawiiŋ. \v 14 Wendoktiŋa nu indiŋ yolat. Tam kahat gibitahi adi yohot kotigoŋ kedem tiŋa wapmihi yahaŋeeŋ yabudokooŋ nanaŋe kwanai tiŋa moŋgotnaŋ heyemiŋa yehitubu-bediyaneeŋ. Unduŋ tubune memikniye adi niniŋkadaka titiŋdok mede tali lohiŋa binibineeŋ. \v 15 Tam kahat nolidi agaŋ talik didimeniŋ bikabuŋa fai wooŋ Sadaŋ keleyawiiŋ. \p \v 16 Tam nadisukilitinit niŋ tiŋa meŋimeŋiye adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ tam kahat niŋ hatibune kaŋ uyadi tam nadisukilitinit weŋ ne kadokoluwaak. Unduŋ tubune kayoŋbopdi adi kadokodok malabumuŋ mu tubumintaneeŋ. Adi tam kahat nehi hogok hinek itowiiŋ u hogok kedem yabudokoyaneeŋ. \s1 Talitimeŋ heki’walaŋ mede \p \v 17 Kadokome hekidi kwanaihik tubune utumbaune tuwahik kiula tiloloyeŋ yemaneeŋ.\f + \fr 5:17 \ft Tuwahik kiula tiloloyeŋ yemaneeŋ woŋ adi K100 nobu moŋgokaneŋ kaŋ adi K100 nimaaŋ tomboyoulune K200 tubune yemaneeŋ.\f* Woŋ adi Mede Momooŋ yoyo me heki be hinale kwanai didimeniŋgoŋ tiiŋ adi unduŋ hinek-ku tiyemdok. \v 18 Bepaŋ’walaŋ Youkudip Mede niŋ indiŋ hatak. “Hidi makaudi pandiŋ gitnem yalifilifiliye kwanai titiŋdok naihik foloŋ mahik foloŋ likdi ulufo\f + \fr 5:18 \ft Kabot dawi dahiune fooŋ itak wondok wou “ulufo” yoyam.\f* mu tiyemaneeŋ.” Eŋ niŋ e indiŋ. “Kwanai me adi kwanai tilak diniŋ tuwaŋiŋ moŋgolune tuwot tibek.” \v 19 Me kubugoŋdi kayoŋbop diniŋ kadokome niŋ mede foloŋ kameŋdok yobune u mu nadimimbaaŋ. Me lufom be lufomkulitniŋdi yobune nadiŋa wendok adigili mebiŋiŋ kanadidok kwanaiŋiŋ tibaaŋ. \v 20 Niŋdi yom tubune kaŋ noliŋiye namandahik foloŋ nintubudidime tubune noliye adi u kaŋ kadakaniŋ titiŋdok munta tiŋa hatihatihik tubudidimeeŋ hatiyaneeŋ. \s1 Poldi Timoti niŋkiliti tuguk \p \v 21 Nu Bepaŋ, eŋ Jesu Kilisto tiŋa aŋeloŋiye momohi adi’walaŋ namandahik foloŋ indiŋ ganiŋkilitilat. Mede i ganindidimelat u gitagoŋ eŋ momooŋgoŋ hinek yabudokoune nemu maaŋ fowaak. Unduŋ tiŋa metam hogohogok titiŋ tali kubugoŋ gineŋ tiyembaaŋ. Du titiŋ fofooŋ u me wapuhi be nokeyedok hogok adi mu tiyembaaŋ. \v 22 Du metam Bepaŋ’walaŋ kwanai titiŋdok nadiŋa kohoge kihik foloŋ kameeŋ Bepaŋdi siloŋ tiyemdok ninadi kwanai gehiŋgehiŋ adi mu tuluwaaŋ. Me noli’walaŋ kadakaniŋhikdi du foloŋ lowaakneŋ ala da’walaŋ walage be sigige kadokoune walaniŋ hatuwaak. \v 23 Du welefigita eŋ yagiyagit tihatilaŋneŋ doktiŋa ime hogok adi mu naluwaaŋ. Wain ime-kabe maaŋ naluwaaŋ. \p \v 24 Me noli’walaŋ yomhik diniŋ mebi nadinadi nai mu dulalune komtegoŋ mintadakalelak, eŋ noli’walaŋ adi hebihali ugene kougoŋ mintawaak. \v 25 Tiŋa undugoŋ tubuloda momooŋ kwanai u maaŋ mintadakalelak, eŋ unduŋ mu nobu tuluwek kaŋ wadi kabup hali ugene kougoŋ mintadakalewaak. \c 6 \s1 Tipilapilaye metam diniŋ mede yeniŋkiliti \p \v 1 Tipilapilaye metam hatiiŋ hogohogok adi yadi bomboŋgihiyedok nadiyembune loune yeniutumbaaŋ adi’walaŋ hebehik foloŋ fofoŋnit hatiŋila mahik mede nadiŋa mede tiloloŋ tiyemaneeŋ. Bepaŋ wou be Mede Momooŋ yohautayam u metam nolidi yotifooŋ yohaŋindaneeneŋ doktiŋa unduŋ taneeŋ. \v 2 Eŋ bomboŋgihiye noli Mede Momooŋ nadisukilitiiŋ, aditok indiŋ mu nadiyemaneeŋ. “Adi be indi, indi Mede Momooŋ wanakaŋ nadisukilitiyam doktiŋa indi mehekinolit ale.” Unduŋ adi moŋ. Adi tobo indiŋ nadidok. “Bomboŋginiye adi Wapum nadisukilitimiiŋ doktiŋa not tiyemne titiŋnik undiniŋ wendi yehitubu-lodayam, unduŋ tuluwaak.” Unduŋ yoŋa kulemaŋgoŋ hatiŋa tipilapilaye kwanai u welehikdi nadifo tiŋa tiyembune utumbaluwaak. Timoti, du mede i yeniŋa yeniyehitubu-didimeeŋ yeniŋkilitiluwaaŋ. \s1 Muneeŋ bomboŋdok siloda mu titiŋdok \p \v 3 Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋ mededi Bepaŋ’walaŋ mebi didimeniŋgoŋ eŋ folooŋ hinek ninindidimelak. Iŋgoŋ me neeŋ adi Jesu’walaŋ mede hogohogok sigilulum timiŋa ne’walaŋ nadinadi u metam yenindidimelak aditok adi indiŋ yodok: \v 4 Adi nadisuŋiŋ filune sigiŋ tiŋalooŋ mede gineŋ kikalakapmeŋ tiŋa mededok kiyokiyo titiŋdok gigine tilak. Adi me nadiyout hogok tiyemfit tilak. Unduŋ tiŋa me nolidut tosiwe be yotifo mede yofit titiŋdok galikit hinek nadilak. \v 5 Unduŋ tubune mede wobu kisaŋ mintalak. Me undihi adi nadisuhik fidapmaune mede biyagoŋ-kabe nemu nadiiŋ. Adi yadi muneeŋ bomboŋ mintanimbaak yoŋa Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yalayalaŋ kamehatiiŋ. \p \v 6 Biyagoŋ, indi Bepaŋ’walaŋ titiŋ takaliŋa nemenemek beyam u yabune tuwot tilak wondi welemomooŋ tubumintanimilak. \v 7 Indiŋ hinek nadisuyaneem. Meniye adi hambeep ninigikiŋ. Ala hatigene kumuŋa kotigoŋ hambeep iŋgoŋ uneem. \v 8 Unduŋ doktiŋa nanaŋe be haule bomboŋ dedigoŋ itounimbune nadine tuwot tubune hatiyaneem. \v 9 Muneeŋ bomboŋ duhuduhunit titiŋdok nadigigineiŋ adi tikamanda diniŋ begepdi udihiwaak. Kaŋ kwet diniŋ hewehewe galikit mebimebi wendok nadisilodaaŋ kisaŋ nadigigineeŋ kauleŋ hatigene kadakaneeŋ. \v 10 Muneeŋ bomboŋ diniŋ silodadi kadakaniŋ noli hogohogok diniŋ daŋiniŋ tilak. Metam noli adi wendok kisaŋ nadigalikaaŋ Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ nadisukilitidok talik tubufila folofigita nadiŋa bulaniŋgoŋ kisaŋ nadigiŋ. \s1 Hatihati fafaŋeniŋ kahiledok gigine tibaaŋ \p \v 11 Iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋ me, du nemek undiniŋ u sigilulum timimbaaŋ. Unduŋ tiŋa kedebawalandaaŋ nadisukilitinit eŋ welesiloŋnit eŋ kulemaŋgoŋ hatidok gigine hinek tuluwaaŋ. Unduŋ tiŋa malabumuŋ hogohogok mintagambaak u nadikabeleeŋ Bepaŋ’walaŋ titiŋ didimeniŋ takalidok gigine tuluwaaŋ. \v 12 Tiŋa nadisukilitidok kwanai momooŋ hinek tuluwaaŋ. Unduŋ tihatigene hatihati fafaŋeniŋdok gigit tibaaŋ. Du yadi wendogoŋ tiŋa Bepaŋdi ganihamaneguk. Tiŋa agaŋ dagoŋ metam bop gineŋ undugoŋ titiŋdok yokwambundaune nadigiŋ. \p \v 13 Jesu Kilisto adi Pontiyas Pailat namanda foloŋ fafaŋeŋ yali nadisukilitiŋiŋ diniŋ mebi yodakaleguk. Adi’walaŋ namanda foloŋ eŋ Bepaŋ nemenemek hogohogok hatihati tubumintayemilak adi’walaŋ namanda foloŋ indiŋ ganiŋkilitilat. \v 14 Du mede momooŋ ganiŋit u tubugiyonda be tubugeŋgeŋ mu tiŋa didimeŋgoŋ kadokooŋ takaliŋa hatilune Wapumnik Jesu Kilisto busuwawaak. \v 15 Wendok nai dulaune Youtumba eŋ Saŋiniŋ Molom, Bepaŋ ne kubugoŋdi talik dilitombune mintadakalewaak. Adi yadi mapme heki’walaŋ Mapme Loloŋnit, eŋ loloŋhinit heki’walaŋ Loloŋnit. \v 16 Adi kubugoŋdi kumuŋ mu tilak, eŋ hautaŋiŋ gineŋ nebek niŋdi tuwot mu fofoŋdok undineŋ hatilak. Adi yadi me nebek niŋdi nemu kagiŋ be kakaŋdok. Youtumba be saŋiniŋ halimiŋgukdi halimiŋa wooŋ halaak fafaŋeniŋ. Biyagoŋ. \s1 Metam muneeŋ bomboŋhinitdok mede \p \v 17 Metam kwet diniŋ muneeŋ bomboŋ feegoŋ itauyemiiŋ heki adi yadi sigitiŋalo mu titiŋdok munte mede fafaŋeŋgoŋ yenimbaaŋ. Nemek fiili wendok nadiune hatihatihik diniŋ daŋiniŋ tubune uŋoŋ mu yalikwambundaaŋ yatneeŋ. Bepaŋdi duhuduhu tubumintanimbune tinamowodiŋa hatiyam, adi’walaŋkade yalikwambundaaŋ yatneeŋ. \v 18 Tiŋa undugoŋ yenimbune metam noli yehitubu-lodadok titiŋ momohi fee tiŋa pilap lodaaŋ siloŋ loŋgoŋ tiyaneeŋ. \v 19 Adi unduŋ tiŋila nemek fee bopneune wendigoŋ daŋiniŋhik unduŋ tibaak, ala kougoŋ yehitubu-lodaune hatihati folooŋ tubumintaaŋ kahileneeŋ. \s1 Mede yodapmaŋ \p \v 20 O Timoti, du kwanai momooŋ gamuŋit u momooŋgoŋ kadokooŋ kamehatiluwaaŋ. Tiŋa mede fifit eŋ folooŋnit mokit me nolidi moŋgo hatiŋila “mede fuliŋgoŋ” yoŋa Mede Momooŋdok mik timiiŋ, u sigilulum tiyemiluwaaŋ. \v 21 Me noli adi mede wendok gineŋgoŋ ulodiŋa nadisukilitihik tubufikiŋ. \p Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋdi hidi’walaŋkade hatuwaak.