\id 1TH - Numanggang NT (with Gen, Ex, Ps) [nop] -Papua New Guinea 2005 (DBL 2017) \h 1 Tesalonaika \toc1 Poldi Tesalonaikahidok pepa timeŋ youyemguk \toc2 1 Tesalonaika \toc3 1Te \mt1 Poldi Tesalonaikahidok pepa timeŋ youyemguk \imt1 Yodakale Mede \ip Pepa yoŋ adi Poldi Tesalonaikahi kayoŋbopdok mede timeŋ youyemguk. Tesalonaika adi Masedoniya kwet diniŋ yokwet wapum niŋ. Ala Pol adi Filipai kwetneŋ hatiguk u biŋa buŋa Mede Momooŋ yohauta kwanai uŋoŋbo tububihila tuguk. Tubune metam feedi wele tubutakale tiŋa Kilisto’walaŋ gawaŋbop mintaune Judahidi nadiune tuwot mu tubune kwanaiŋiŋdok mik timiŋgiŋ. Unduŋ tubune Pol adi Tesalonaika kwet bikabuŋa Beleade wooŋ dapmaaŋ Kolinde uguk. Uŋoŋ wooŋ hatilune mindaŋkade Timotidi wooŋ gawaŋbop Tesalonaika uŋoŋ dediŋ hatigiŋ diniŋ kahat timiŋguk. Kaŋ Poldi kahat u nadiŋa Tesalonaikahi gawaŋbop hatigiŋdok yeniŋkiliti mede timeŋtimeŋ iŋakoŋ youyemguk. Tiŋa undugoŋ yeniutumba mede maaŋ youyemuŋguk, tiŋa undugoŋ adi’walaŋ Jesu bubuŋŋiŋ diniŋ nai eŋ kougoŋ hatigene kumuŋa pilali kunumkwet kahilekahile diniŋ yonadibedi hayemguk wendok maaŋ youla yenindakaleguk. \c 1 \s1 Youtumba Mede \p \v 1 Pol, Sailas tiŋa Timoti indi Baŋ Bepaŋ eŋ Wapum Jesu Kilisto’walaŋ metam Tesalonaika yokwet diniŋ kayoŋbop hatiiŋ, hiditok pepa i youhamam. \p Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ eŋ kulemadi hidigut haliwooŋ halaak. \p \v 2 Indi helemahelemaŋ hidi nadisuhamuŋa Bepaŋ niutumbayam. Tiŋa undugoŋ Bepaŋ ninadiyamneŋ u hiditok maaŋ ninadiyam. \v 3 Hidi nadisukilitihik diniŋ folooŋ miŋgilaŋgoŋ tubumintaiŋ woŋ adi welehikdi me noli yabukahilekahile u fafaŋe tiŋa tiiŋ eŋ Wapumnik Jesu Kilistodok nadikunakunale tiŋila malabumuŋ gineŋ fafaŋeŋgoŋ hinek gigine tiŋa yakiiŋ, wendoktiŋa Betnik Bepaŋ namanda foloŋ wendok nadisuŋa tomboyoutnit yobihila niyam. \s1 Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ Tesalonaikahi yenihautagiŋ \p \v 4 Notniye, Bepaŋ adi weleŋdi hinek habukahileeŋ agaŋ netok gigit hehitubu-dakaleguk uyadi indi agaŋ nadiyam. \v 5 Unduŋ doktiŋa Jesu’walaŋ Mede Momooŋ u hidi’walaŋkade tiŋa bugumun, kaŋ kaune mede fiit nabugoŋ mu tuguk. Mokoŋ. Adi saŋiniŋnit eŋ Uŋgoniŋ Munabulinit mintaguk, kaŋ hidi indi’walaŋ nadisukilitinik saŋiniŋnit u agaŋ kadakale hinek tigiŋ. Doktiŋa indi hidi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ hatiŋila hidi hehitubu-lodadok yoŋa titiŋ tugumun u hide-ku agaŋ nadiiŋ. \s1 Mede Momooŋ u folooŋnit tuguk \p \v 6 Hidi Bepaŋ’walaŋ mede nadidahi tigiŋ, kaŋ malabumuŋ fee hinek mintahamguk, iŋgoŋ hidi yadi indi’walaŋ eŋ Wapum’walaŋ titiŋ takaligiŋ. Kaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi welehik tubulodaune nadifo tubumintagiŋ. \v 7 Unduŋ tiŋa Masedoniya tiŋa Akaia kwet wapumneŋ metam hogohogok Jesu nadisukilitimiiŋ heki titiŋ momooŋ u yeniyehitubu-didimegiŋ. \v 8 Wapum’walaŋ mede adi hidi’walaŋkade mintahautaaŋ wooŋ Masedoniya tiŋa Akaia kwet wapumneŋ mintaguk. Tiŋa u hogok moŋ. Hidi Bepaŋ nadisukilitimiŋgiŋ diniŋ gigit u yokwet indigoŋ tuwot nadidapmagiŋ, kaŋ indi yeniyeniŋdok talik nemu mintaguk. \v 9 Indi hidi’walaŋkade bugumun kaŋ nai uŋaniŋ maŋgoŋ mintaguk wondiniŋ kahat adi nehi agaŋ niniiŋ. Tiŋa hidi bepaŋ yalayalaŋ sigilulum tiyemiŋa welehik tubutakaleeŋ Bepaŋ biyagoŋ hatihatinit’walaŋkade wooŋ kadiŋa adi’walaŋ tipilapilaye-metam mintagiŋ, \v 10 tiŋa mihiŋiŋ Jesu kumuŋ gineniŋ tubupilakuk, adi hatigene kunum gineniŋ fooŋ kadakaniŋdok kibikoŋ wobuwobu nai foloŋ nihitubu-lodaune Bepaŋ kwihitaŋiŋdi mu nihitubu-kadakawaak. Hidi aditok woom hatiiŋ, wendiniŋ kahathik adi yokwet indigoŋ tuwot yoiŋ. \c 2 \s1 Pol adi Bepaŋ ne hogokdi kwanaiŋiŋ kaune utumbadok yoguk \p \v 1 Notniye, indi hidi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ buŋa kwanai tugumun kaŋ folooŋ mokit mu mintaguk, woŋ adi hide-ku agaŋ nadiiŋ. \v 2 Koom Filipai yokwetneŋ nindihiŋa nihitubu-meka tigiŋ u maaŋ agaŋ nadiiŋ. Unduŋ tinimgiŋ iŋgoŋ indi fiit gweheye mu tugumun. Mokoŋ. Indi Bepaŋ’walaŋkade unene adi welenik tubukilitibune metam mik tinimgiŋ adi’walaŋ namandahik foloŋ fafaŋe tiŋa gigineeŋ yali Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ u hidi hanihautagumun. \v 3 Indi Jesu nadisumineŋ yoŋa hanihehimanegumun, nai uŋaniŋ indi mede yalaŋ mu yogumun, be indi muneeŋ bomboŋdok nadiŋa mu halamukumun. Mokoŋ. \v 4 Koom Bepaŋdi nibune tuwot tubune Mede Momooŋ u yotubuhautadok kwanai nimguk. Unduŋ doktiŋa indi metamdi kwanainik u kaune utumbawekdok yoŋa mede mu yohautayam. Mokoŋ. Adi Bepaŋdi welenik maaneŋ kanadi tilak, unduŋ doktiŋa indi yadi negoŋ kwanainik u kanadiune utumbawekdok nadiyam. \v 5 Hide-ku agaŋ nadinimiiŋ, indi yohohoket mede nemu haniŋgumun be gigitmede gineŋ yogaligalike tiŋa muneeŋ bomboŋdok siloda nemu tugumun, u Bepaŋdi maaŋ nehiulihiune yolat. \v 6 Kilisto’walaŋ aposelŋiye inditok nadinimbune loune utumbawek, u agaŋ nadiyam iŋgoŋ fiit hidibe, be metam noli hiditok me bomboŋgi tihamdok mu yogumun. \v 7 Mokoŋ, indi adi tam niŋdi wapmihiŋiye nomyout tiyemiŋa yabudokolak unduŋ hidigut kulemaŋgoŋ hatiŋila undugoŋ tihamgumun. \v 8 Hidi adi indi’walaŋ notniye hinek mintaune indi welenikdi habukahile hinek tugumun, wendoktiŋa indi Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ u haniŋdok nadigumun. Tiŋa undugoŋ u hogok moŋ, hidi hehitubu-lodadok tiŋa hatihatinik bikabudok maaŋ loda tugumun. \s1 Pol adi Tesalonaika kayoŋbop’walaŋ behik nati tuguk \p \v 9 Notniye, indi hidigut hatiŋila kwanaimiŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yohautagumun u agaŋ nadiiŋ. Indi nanaŋe nimteidok tiŋa malabumuŋ hamneemneŋ yoŋa fafaŋe tiŋa hadapmo be timiŋ kwanai fafaŋe tiŋa tugumun. \v 10 Indi adi titiŋ didimeniŋ tiŋale yomnit mokit, uŋgoniŋ hatiŋa metam Jesu nadisukilitimiiŋ hiditok titiŋ dediniŋgoŋ tihamgumun u adi hide-ku agaŋ nadiiŋ, kaŋ Bepaŋdi maaŋ undugoŋ agaŋ nadilak. \v 11 Hide-ku molomolom a nadiiŋ, indi baŋ niŋdi wapmihiŋiyedok tiyemilak titiŋ wendok tuwot hinek hiditok tihamgumun. Unduŋ tihamuŋa nadinadihik molomolom tubukaikaaŋ welehik tubukilitigumun. \v 12 Tiŋa titiŋ u Bepaŋ ne’walaŋ titiŋŋiŋ hinek uŋak takalidok hanihautagumun, woŋ adi Bepaŋ negoŋ iitŋiŋ hauta filimpipitnit u kahileeŋ ne’walaŋ hebeŋ gineŋ hatihati gitipmuŋ hatakneŋ uŋoŋ hatidok habukahileguk, doktiŋa unduŋ tiyam. \s1 Tesalonaikahi adi Mede Momooŋ nadiŋa boi hatigiŋ doktiŋa folofigita nadigiŋ \p \v 13 Indi Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ hanine nadiune me mede mu tuguk. U Bepaŋ ne’walaŋ medeŋiŋ hinek unduŋ adi kedem hinek nadigiŋ. Adi yadi Mede Momooŋ nadisukiliti tiiŋ hidi’walaŋkade kwanai tilak. Wendoktiŋa indi Bepaŋ helemahelemaŋ hati niutumbayam. \v 14 Notniye, hidi adi Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop Judiya maaneŋ Jesu Kilisto gut wooŋ galigiŋ aditok tuwolit hinek tigiŋ. Adi Judame hekidi widihiŋa folofigita yemgiŋ, undugoŋ hidi maaŋ nohiyedi fidihiŋa folofigita hamgiŋ. \v 15 Judahi adi Wapum Jesu tiŋa polofet heki widihikumuŋgiŋ, eŋ indi maaŋ nindihiŋa nihikele tigiŋ. Adi yadi Bepaŋdi titiŋ tineŋdok nadilak u sigilulum tiŋa metam hogohogok memik tiyemiiŋ. \v 16 Tiŋa undugoŋ metam Judahi’walaŋ feknit mokit Mede Momooŋ u yenine nadiŋa kedeba-utumba tineeneŋ yoŋa kamehep tinimiiŋ. Unduŋ tiŋa kadakaniŋ helemahelemaŋ tubune maniŋgoŋ tokiune Bepaŋ’walaŋ weleŋ kudup daune kibikoŋhik tuwolit hinek moŋgotdok yodapmaguk. \s1 Poldi Tesalonaikahi kotigoŋ wooŋ yabudok weleŋ yout tuguk \p \v 17 Notniye, Judahidi tubune nai muniniŋ-kabe hinek i bihabam, tiŋa baŋdi wapmihiŋiye kweetniŋ halune nadilak unduŋ nadihamam. Namandahik adi mu habam, iŋgoŋ welenikdi hidigut hatak. Indi yadi habudok hinek nadiyam, unduŋ doktiŋa kotigoŋ bubuŋdok fafaŋe tiŋa talik lohiyam. \v 18 Indi hidi’walaŋkade bubuŋdok nadiyam, kaŋ Pol nu maaŋ nai fee hinek talik kameka tugut. Iŋgoŋ Sadaŋdi kamehenamtabuguk. \p \v 19 Wapumnik Jesu baakneŋ indi maŋgandi nihitubu-lodaune nadifo tiŋa fafaŋeeŋ namanda gineŋ yatneem? Be indi maŋgoŋ moŋgola wooŋ kwanainik momooŋ tam iŋak nine kawaak? Indi adi hiditok-ku tiŋa nadifo tineem oŋ. \v 20 Biyagoŋ hinek, hidigoŋ wotniniyegigit yotiloiŋ tiŋa undugoŋ welenadifonik. \c 3 \s1 Poldi Tesalonaikahidok nadibedi tiŋa Timoti niŋkulune uguk \p \v 1 Indi hiditok tiŋa nadinadi uŋgoŋ hati tugumun, tiŋale nai kweheyeniŋgoŋ hatidok u nadinene tuwot mu tuguk. Unduŋ doktiŋa indi Atens uŋoŋ haliŋa \v 2 Timoti kamenene hidi’walaŋkade uuŋdok mede yofolok tugumun. Adi yadi indi’walaŋ notnik eŋ Bepaŋ’walaŋ kwanai-me hatiŋila Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ yolakdi hidi’walaŋkade wooŋ hehitubu-kilitiŋa nadisukilitihik tubulodadok niŋgumun. \v 3 Tiyaugene hidi malabumuŋ eŋ folofigita gineŋ hatiŋa gweheyeneeneŋ yoŋa unduŋ tihamgumun. Hidi hide-ku agaŋ nadiiŋ, Mede Momooŋ adi kulemaŋgoŋ hatiŋa nadidok mu niniŋgiŋ. \v 4 Indi koom hidigut hatiŋila mede indiŋ haniŋgumun, “Malabumuŋ mebimebi indi foloŋ lowaak.” Kaŋ mede wendi biyagoŋ undugoŋ mintaguk u agaŋ nadiiŋ. \v 5 Kaŋ tikamanda medi hanihohoket tubune gweheyeune kwanainikdi filaakneŋ, doktiŋa hatibene nai-kabe mu kweheyelune Timoti kamewe nadisukilitihik kanadi tibek yoŋa uguk. \p \v 6 Ala Timoti adi bihabuŋa udaneeŋ buŋa nadisukilitihik eŋ me noli yabukahilekahile diniŋ gigithik momooŋ u niniŋguk. Hidi inditok nadiŋa welemomooŋ nadinimiiŋ. Tiŋa indi hidi habudok yoyane toboniŋ hidi maaŋ undugoŋ indi nibudok yoiŋ, mede u maaŋ agaŋ ninindapmaguk. \v 7 Notniye, indi malabumuŋ mebimebi maaneŋ hatiyanene hidi nadisukiliti gineŋ fafaŋe tiŋa yakiŋ unduŋ u nadinene welenik tubukilitilak. \s1 Poldi Tesalonaikahi fafaŋeŋ yomnit mokit hatidok yeniŋguk \p \v 8 Hidi fafaŋe tiŋa Wapum’walaŋkade hatiiŋ, indi u nadiŋa welenik kulemaune welemomooŋ nadihamam. \v 9 Indi hiditok nadiŋa Bepaŋnik namanda foloŋ nadifo loloŋnit hinek tiyam. Tiŋa indiŋ nadiyam, indi Bepaŋ niutumba tiyam wendi Bepaŋ’walaŋ nadifo indi’walaŋkade bulak wendok tuwolit mokoŋ. \v 10 Bepaŋdi nai nenobuniŋ nadinimbune hidi’walaŋkade wooŋ kikakika tiŋa kwanainik tomboyoula tiŋale nadisukilitihik tubukwambundaneem yoŋa helebufa indigoŋ tuwot ninadi kwanai tiyam. \v 11 Betnik Bepaŋ eŋ Wapumnik Jesu adi kedem talik neeŋ tubumintanimbune hidi’walaŋkade uneem. \v 12 Hidi’walaŋkade adi Wapumdi me noli yabukahilekahile titiŋhik u tububedihambune hidi hide uŋgoŋ be metam noli gut welesiloŋ taneeŋ. Indi maaŋ hiditok undugoŋ tihamam. \v 13 Titiŋ unduŋ tubune Bepaŋdi welehik kedem tubufafaŋehambaak, ala Wapumnik Jesu adi metamŋiye uŋgoniŋ hogohogok adigut kotigoŋ baakneŋ nai uŋaniŋ habune uŋgoniŋ tineeŋ. Hidi adi Betnik Bepaŋ namanda foloŋ yomhinit mokit eŋ didimehi yatneeŋ. U biyagoŋ. \c 4 \s1 Bepaŋ’walaŋ namanda gineŋ didimeniŋ hatidok \p \v 1 Notniye, Wapum Jesu doktiŋa hanihehitubu-kiliti tiŋila noli indiŋ hanine nadineŋ: Mede Momooŋ foloŋ hatihati eŋ titiŋhik u Bepaŋdi kaŋ nadiune utumbadok hanihehitubu-didimegumun gineŋ uŋgoŋ hatiyaneeŋ. Mede Momooŋ foloŋ hatihati u kedem hatiiŋ, ala titiŋ u gigine tiŋa keleeŋ hatidok wendok haniyam. \v 2 Wapum Jesu wou foloŋ mede hogohogok hanindidimegumun u hide-ku agaŋ nadiiŋ. \v 3 Bepaŋ’walaŋ nadinadiŋiŋ adi indiŋ: Hidi hatihatihik hogohogok u adi’walaŋkade kameune uune uŋgoniŋ hatidok. Unduŋ tiŋa kefifile talik mebimebi haliwiiŋ u kedem yalakapmeneeŋ. \v 4 Hidi adi welehik gineŋ molomolom nadigalika tiŋa nadinadi hogohi pilatak uyadi momooŋgoŋ hinek yabudakaleeŋ sigilulum tiyemaneeŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋdi titiŋ deŋak titiŋdok nadilak, titiŋ walaniŋ eŋ kedem uŋak taneeŋ. \p \v 5 Tiyaugene nadigalika be nadinadi hogohi wendi hehimaneune hatififile mebimebi tiyauneeneŋ ala. Unduŋ adi metam kaulehi Bepaŋ mu nadimiiŋ hekidi tiiŋ. \v 6 Nebek niŋdi kamehep u lahula me nohiye yalamula tamhiye dut titiŋ undihi u mu tiyaneeŋ. Indi wendegoŋ mede fafaŋeŋ koom indiŋ haniŋgumun, “Wapumdi me hogohogok nediyeŋdi titiŋ undihi tineeŋ aditok adi kibikoŋ malabumuŋ wobuyembaak.” \v 7 Bepaŋ adi titiŋ hogohi geŋgeŋhinit u yehikelenim mu yoŋa ninigikuk. Mokoŋ hinek. Adi yadi hatihatinik u ne’walaŋkade kamedapmaaŋ titiŋ uŋgoniŋ u takalidok yoŋa ninigikuk. \v 8 Unduŋ doktiŋa me nediyeŋdi mede u lahutak, adi yadi me’walaŋ mede hogok mu lahutak. Mokoŋ. Adi yadi Bepaŋ Uŋgoniŋ Munabuliŋiŋ hamulak, adi’walaŋ medeŋiŋ maaŋ lahutak. \s1 Hidi welekubugoŋ hatiŋa titiŋ momooŋ fafaŋe tiŋa tiyaneeŋ \p \v 9 Metam hekinolit hatiŋa welesiloŋ titiŋdok woŋ adi agaŋ Bepaŋ ne hanihehitubu-didimeguk. Unduŋ doktiŋa indi mede wendok kotigoŋ mu youhamnim. \v 10 Tiŋa notniye, hidi metam kayoŋbop tigiŋ hogohogok Masedoniya kwetneŋ hatiiŋ u welesiloŋ tiyemdapmaiŋ, ala indi titiŋhik u tomboyoula undugoŋ titaudok wendok haniŋkilitiyam. \p \v 11 Indi koom mede indiŋ niŋ haniŋgumun: “Hidi kulemaŋgoŋ hatiŋila hide’walaŋ kohohikdi kwanai tiŋa iithik kaulidokoyaneeŋ.” \v 12 Unduŋ tiŋa hidi nemek niŋdok baniŋ nemu tineeŋ, kaŋ metam kayoŋbop mu tigiŋ gineŋ hatiiŋ hekidi titiŋhik u kaŋ nadifoune momooŋ tibaak. \s1 Jesu busuwaune nemek mintawaak diniŋ mede \p \v 13 Notniye, hidi tiyaugene metam kumuŋ tigiŋ hekidok nadigiyondaaŋ me hatihati fafaŋeniŋ diniŋ pilapilat wondok nadikunakunale mu tiiŋ hekidi tiiŋ unduŋ tiŋa kobulabulayeeŋ bulaniŋgoŋ kisaŋ hinek tineeneŋ doktiŋa haninene nadineŋ. \v 14 Indi Jesudi kumuŋa kotigoŋ kaikaaŋ pilakuk u agaŋ nadisukilitiyam. Unduŋ doktiŋa indi agaŋ nadiyam. Jesu’walaŋ saŋiniŋŋiŋ gineŋ Bepaŋdi metam kayoŋbop agaŋ kumuŋgiŋ u yehitubu-kaikaune pilali Jesu dut kotigoŋ buneeŋ. \p \v 15 Indi Wapum’walaŋ mede indiŋ hanihautayam. Wapumdi kotigoŋ baak nai uŋaniŋ metam hatihatihinit kaipmuŋ hatineem indi me kumuhi talitimeŋ mu tiyemiŋa uneem. Mokoŋ. \v 16 Bepaŋdi mede saŋiniŋnit yobune aŋelo heki’walaŋ talitimeŋhikdi kuti tubune Bepaŋ’walaŋ baidi mede tobaak. Kaŋ Wapum adi kunum bikabuŋa fowaak, kaŋ metam Jesu Kilisto nadisukilitimiŋa kumuŋgiŋ heki adi yadi timentimeŋ pilatneeŋ. \v 17 Nai uŋaniŋ metam hatihatihinit kaipmuŋ hatiyam, indi pilap hinek ninigilune metam adigut mulukwaŋ gineŋ noŋgoŋ loneem, looŋ Wapum gut kimindep tineem. Unduŋ tiŋa adigut hatineem dapmandapmaŋnit mokit. \v 18 Ale hidi maaŋ Bepaŋ’walaŋ metam yehitubu-kilitiŋa mede i yenihautaune nadineeŋ. \c 5 \s1 Jesu kotigoŋ baak diniŋ mede \p \v 1 Notniye, indi nemek u melenai be maŋgoŋ nai foloŋ hinek mintaneeŋ wendok adi nemu youla haninim. \v 2 Hide-ku agaŋ nadiiŋ. Wapum’walaŋ nai adi kubomedi timiŋ biiŋ wondok tuwolit tobogoŋ busuwawaak. \v 3 Kaŋ metam adi indiŋ yoneeŋ, “Nai yoŋ adi nai momooŋ hinek. Doktiŋa kedem hatiyam.” Kaŋ nai uŋaniŋ nemek yehitubu-kadakadok wendi adi tamwoi mihiwelehinitdi wapmihi yahaŋedok folofigita nadiiŋ wondok tuwolit pilap hinek mintayembaak. Kaŋ nemek wendi adi tuwot mu yehikalakapmewaak. \p \v 4 Iŋgoŋ notniye, hidi mambip gineŋ be hatiiŋ doktiŋa Wapum’walaŋ bubuŋiŋ naidi kubome nabugoŋ busuwahambune boho tineeŋ? U mokoŋ. \v 5 Hidi hogohogok adi hauta tiŋa mele diniŋ me. Indi adi timiŋ gut mambip diniŋ mebop moŋ. \v 6 Unduŋ doktiŋa tiyaugene me noli damo deihatneemneŋ ala. Adi toboniŋ daunik diwehautaaŋ nadinadinikdi maaŋ nadidakale tiyaneem. \s1 Wapum baak nai mu nadiiŋ doktiŋa wendok fook tiyaneeŋ \p \v 7 Indi a nadiyam, me damo dahatiiŋ heki adi yadi timiŋ damo deikiŋ. Eŋ me ime fafaŋeniŋ naaŋ nadibubuye tiiŋ heki adi yadi timiŋ ime fafaŋeniŋ naaŋ nadibubuye tiiŋ. \v 8 Iŋgoŋ me hadapmo diniŋ mebop indi adi nadidakalehinaka titiŋdok. Indi adi Bepaŋ nadisukilitimindok titiŋ eŋ metam noli yabukahilekahiledok titiŋ uŋak moŋgokaneem. Titiŋ wendi mik diniŋ dahidahi fafaŋeŋ wondok tuwolit tubune dahiyaneem. Tiŋa Bepaŋdi kotigoŋ ninigitdok woom hatihati, wendi mik kuluŋ fafaŋeniŋ wondok tuwolit tubune mokoyaneem. Unduŋ tiŋa fafaŋeŋ yali fook titiŋdok. \v 9 Bepaŋ adi kwihitaŋiŋdi indi foloŋ loloŋdok yoŋa mu nibukahileguk. Mokoŋ. Adi toboniŋ Wapumnik Jesu Kilistodi kotigoŋ ninigitdok yoŋa nibukahileguk. \v 10 Jesu adi indi nihitubu-lodadok yoŋa kumuŋguk. Unduŋ doktiŋa indi kaipmuŋ hatineem be kumuneem, iŋgoŋ adigut hatihatihinit kaipmuŋ hatineem. \v 11 Unduŋ doktiŋa hidi kubugoŋkubugoŋ hinekdi kobuk hide tiiŋ unduŋ tiŋale kitubuloda tiŋa kiulihi tiyaneeŋ. \s1 Poldi mede yeniŋkilitidapmaaŋ yeniŋkahaŋ tuguk \p \v 12 Notniye, indi indiŋ haniyam. Hidi me hehitubu-loda tiiŋ heki u gikiŋgoŋ tiyemiŋa hebehik gineŋ hatiyaneeŋ. Adi Wapumdi talitimeŋhiye yapmeguk, kaŋ adi titiŋhik tubudidimedok mede haniiŋ. \v 13 Hidi, adi kwanai u tiiŋ wendok nadisuŋa welemomooŋ nadiyemiŋa yabukahile hinek taneeŋ. Unduŋ tiŋa welekubugoŋ tiŋa hatiyaneeŋ. \p \v 14 Notniye, indi mede niŋ indiŋ haniŋgigineyam. Hidi me hogok hatifit tiŋa hatiliweliweŋ tiiŋ heki’walaŋ hatihatihik u yehitubu-didimeneeŋ eŋ me simintahi nadibedi be meka namandap hatiiŋ u yehitubu-kilitineeŋ tiŋa me gweheyehi u yehitubu-lodaneeŋ. Unduŋ tiŋa metam hogohogok wanakaŋ kulemaŋ kulemaŋ tiyemaneeŋ. \p \v 15 Adi titiŋ kadakaniŋ nobu tihambune kaŋ hidibo kibibo kadakaniŋ tiyemneeneŋ ala kikadoko tiyaneeŋ. Hidi adi helemahelemaŋ Bepaŋ’walaŋ metamŋiye be metam noli hogohogok wanakaŋ titiŋ kedem hogok tiyemaneeŋ. \p \v 16 Hidi helemahelemaŋ nadifo taneeŋ, \v 17 tiŋa helemahelemaŋ ninadi kwanai taneeŋ. \v 18 Nemek niŋ mintahamuluwaak iŋgoŋ fiit Bepaŋ welemomooŋ nadimiŋa niutumba taneeŋ. Bepaŋ adi metam nediyeŋ Kilisto Jesu gut wooŋ galiiŋ hidi adi titiŋ undihigoŋ titiŋdok nadihamulak. \p \v 19 Uŋgoniŋ Munabulidi nemek niŋ titiŋdok haniŋgigine tubune kaŋ nai uŋaniŋ hidi kamehep mu timiyaneeŋ, \v 20 tiŋa undugoŋ, me niŋdi polofet mede hanimbene tubune kaŋ nadikadaka mu taneeŋ. \v 21 Hidi yadi tobo mede eŋ titiŋ hogohogok uŋak baigoŋ yabukolodi taneeŋ. Unduŋ tiŋa titiŋ kedehi u hogok yabukahileeŋ \v 22 titiŋ hogohi hogohogok u biyabu taneeŋ. \p \v 23 Bepaŋ welekulema molom, adi negoŋ kedem hehitubu-lodaune hatihatihik aditok hogok mindapmaneeŋ. Unduŋ tiŋa hehitubu-lodaune uŋgoniŋ hogohogok mintadapmaneeŋ. Tiŋa adi negoŋ munabulihik eŋ welehik eŋ foloohik wanaŋ kaulidokohamulune Wapumnik Jesu Kilisto kotigoŋ baak nai uŋaniŋ hidi yomhinit mokit momooŋ hogok yatneeŋ. \v 24 Bepaŋ kutihaniŋ tuguk adi yadi mede yoguk wendok tuwot hinek takaliŋa tilak. Adigoŋ nemek hogohogok u tihambaak. \p \v 25 Notniye, hidi Bepaŋ ninadiune adi kedem nihitubu-lodawaak. \v 26 Bepaŋ’walaŋ metam indi titiŋ tiyam u keleeŋ hide kubugoŋ kubugoŋdi metam noli gut kohokukut tiŋa mede momooŋ kiyonadi tiyaneeŋ.\f + \fr 5:26 \ft “Bepaŋ Betnik momooŋ nibudokolak” be “Bepaŋdi gehikahaŋnewek” be “Bepaŋ hidigut hatibek”, mede undihidok nadiŋa youkuk.\f* \v 27 Nu Wapum namanda foloŋ haniŋfafaŋe tilat. Hidi pepa i Bepaŋ’walaŋ metam hogohogok wanakaŋ kunayembune nadineeŋ. \p \v 28 Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋ siloŋ tobogoŋdi hidigut haliwooŋ halaak.