\id COL \h KOLOSɄ \toc1 Neky Diꞌibʉ Pa̱a̱blʉ Tyuknigajxtʉ Ja Kolosʉ Ja̱ꞌa̱yʉty \toc2 KOLOSɄ \toc3 Col. \mt1 Neky Diꞌibʉ Pa̱a̱blʉ Tyuknigajxtʉ Ja Kolosʉ Ja̱ꞌa̱yʉty \c 1 \p \v 1 Ʉj Pa̱a̱blʉ, mʉt ja Dios tsyojkʉngyʉjxmʉts xyꞌapostʉlʉꞌátyʉts ja Jesukristʉ, jaꞌa njʉna̱ꞌa̱nʉm ko tʉ xykyéxyʉts. Tukmukʉ mʉt ja nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm Timotee, \v 2 nduknigáxtʉdsʉ tya̱dʉ neky ja nmʉguꞌugʉty, ja Diosʉ jyaꞌayʉty diꞌibʉ oy muduunʉp es tiꞌigyʉ ꞌyittʉ mʉt ja Kristʉ es jyikyꞌattʉ Kolosʉ ka̱jpnóty. \s1 Pa̱a̱blʉ tniga̱jxta̱a̱gʉ ja Kolosʉ mʉbʉjkpʉty \p Waꞌanʉ nDios Teetyꞌa̱jtʉm mgunuꞌxʉdʉ es mmoꞌoyʉdʉ ja agujkꞌa̱jt jotkujkꞌa̱jtʉn. \v 3 Dʉꞌʉñʉmts nja̱ꞌa̱ygyʉdaꞌaky ja Dios, ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ Tyeety, kots miits nniga̱jxta̱a̱gʉdʉ, \v 4 pes nmʉdoodʉ ko xymyʉbʉktʉ Jesukristʉ es ko xytsyoktʉ nidʉgekyʉ diꞌibáty jaꞌaꞌa̱jtʉdʉp ja Dios. \v 5 Dʉꞌʉn xytyundʉ mʉt ko mꞌawijx mjʉjpꞌijxtʉp ja kuma̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ Dios xytyuknibʉjkʉꞌkʉm tsa̱jpótm, dʉꞌʉn éxtʉm jyʉnaꞌañ ja oybyʉ ayuk, ja tʉyꞌa̱jtʉn diꞌibʉ tʉ xymyʉdowdʉ. \v 6 Tam yajka̱jxwaꞌxy yʉ tya̱dʉ oybyʉ ayuk ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, es yajmiimpy ja madakʉn mʉt diꞌibáty kyupʉjktʉp, dʉꞌʉn éxtʉm jyajty mʉt miidsʉty extʉ ma̱ xytyimmʉdoodʉ es xymyʉbʉjktʉ ko Dios xyajnitsókʉm myayꞌa̱jtʉngyʉjxm. \v 7 Mdukꞌʉxpʉjkʉdʉ tya̱dʉ tʉyꞌa̱jtʉn yʉ Epafrʉs, yʉ nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm diꞌibʉ ndsojkʉm es xypyudʉjkʉm es nandʉꞌʉn oy tmʉdúñ ja Kristʉ ma̱ miidsʉty. \v 8 Es yʉꞌʉdsʉ dʉꞌʉn xytyukmʉmadyak miidsʉ mduꞌunʉnʉty es ko xymyʉdattʉ ja tsojkʉn diꞌibʉ ja Espíritʉ Santʉ tʉ mmoꞌoyʉdʉ. \p \v 9 Pa̱a̱ty extʉm ma̱ ja xʉʉts nmʉdoodʉ ko xymyʉbʉktʉ Jesukristʉ, dʉꞌʉñʉmts nga̱jxtaꞌaky esʉ Dios kexy kaꞌpxy mduknijáwʉdʉt diꞌibʉ tsyejpy, es Espíritʉ Santʉkyʉjxm mmoꞌoyʉdʉt tʉgekyʉ wijyꞌa̱jtʉn esʉ jaygyujkʉn. \v 10 Dʉꞌʉnʉts nga̱jxtaꞌaky es mjikyꞌáttʉt éxtʉm ttseky ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ, es dʉꞌʉñʉm xytyúndʉt diꞌibʉ yʉꞌʉ ꞌyoyjya̱ꞌa̱p, esʉ mjikyꞌa̱jtʉnʉty dyaꞌíxʉdʉt tʉgekyʉ oytyim diꞌibʉty ja oybyʉ mduunk, es xyꞌixyꞌátʉt waanʉ oy ja Dios. \v 11 Nbʉjktseebyʉts ja Dios es yʉꞌʉ myajmʉjwiin myajkajaaxʉdʉp ja mmʉbʉjkʉn mʉt niꞌigʉ ja myʉkꞌa̱jtʉn, es dʉꞌʉn xymyʉmada̱ꞌa̱ktʉt tʉgekyʉ mʉt ja maꞌxtujkʉn esʉ xondakʉn, \v 12 es mja̱ꞌa̱ygyʉda̱ꞌa̱ktʉp ja Dios mʉt ko tʉ mduknibʉjta̱a̱gʉty es mꞌaxá̱jʉdʉt éxtʉmʉ kuma̱ꞌa̱ñ es mꞌíttʉt ma̱ ja ja̱j tʉꞌxʉn mʉt ja diꞌibáty yʉꞌʉ jaꞌaꞌa̱jtʉdʉp. \v 13 Dios tʉ xyaꞌꞌawa̱ꞌa̱tspʉdsʉꞌʉmʉm ma̱ ja agootsꞌát, jaꞌa njʉna̱ꞌa̱nʉm ma̱ yajkutíky ja mʉjkuꞌugópk, es xypyʉjtákʉm ma̱ yajkutíky ja ꞌyUꞌunk diꞌibʉ jyantsytsyejpy, \v 14 diꞌibʉ oꞌk mʉt ʉdsa̱jtʉmgyʉjxm es dʉꞌʉn oj xyajnitsókʉm es oj tmeꞌxy ja nbojpʉꞌa̱jtʉm. \s1 Kristʉkyʉjxm nmʉda̱jtʉm ja agujkꞌa̱jt jotkujkꞌa̱jtʉn \p \v 15 Tiꞌigyʉ Jesukristʉ éxtʉm ja Dios Teety. Diꞌibʉ tʉ tꞌixy ja Kristʉ, nandʉꞌʉn tʉ tꞌixy ja Dios Teety diꞌibʉ kyaj yaꞌixy; es taa naty ja Kristʉ ma̱ kyajnʉmʉ naty ti kyojy. \v 16 Mʉdʉ Kristʉ yajkoj tʉgekyʉ diꞌibʉ jam tsa̱jpótm es ya̱ naxwiiñ. Yʉꞌʉ mʉʉt yajkoj diꞌibʉ yaꞌijxp es diꞌibʉ kyaj yaꞌixy, pʉ́nʉty yajkutujktʉp, anaꞌamdʉp es kuduunkꞌa̱jttʉp. Kristʉ mʉʉt es Kristʉ ꞌyoyꞌa̱jtʉngyʉjxm tʉgekyʉ yajkoj. \v 17 Kristʉ taayʉmʉ naty ꞌyity ma̱ kyajnʉmʉ naty oytyiity kyojyñʉm, es yʉꞌʉ dʉꞌʉn diꞌibʉ yaꞌijtypy tʉgekyʉ ma̱ yʉ lyuga̱a̱rʉty. \v 18 Kristʉ tnigʉba̱jkꞌáty yʉ jyaꞌayʉty diꞌibʉ ijttʉp éxtʉm ja ñiniꞌx. Taayʉm ja Kristʉ ꞌyity jawyíñʉp, es yʉꞌʉ jayʉjp jikypyʉjk, es tnikʉba̱jkꞌátʉt tʉgekyʉ oytyim tiity. \v 19 Pesʉ Diosʉ dʉꞌʉn tsyojk esʉ Jesukristʉ ꞌyítʉt éxtʉmʉ Dios kʉꞌʉm, \v 20 es mʉt yʉꞌʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ, Dios pyʉjta̱ꞌa̱gán ja agujkꞌa̱jt jotkujkꞌa̱jtʉn mʉt yʉꞌʉ kʉꞌʉm, dʉꞌʉn tʉgekyʉ diꞌibáty ijtp tsa̱jpótm es nandʉꞌʉn diꞌibʉ ya̱ naxwiiñ. Dios pyʉjtákʉ tya̱dʉ agujkꞌa̱jt jotkujkꞌa̱jtʉn mʉt yʉꞌʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ ko tteemy dyejky ja ñeꞌpyñ kruuzkʉjxm. \p \v 21 Miidsʉty ijty kyajpʉ Dios mja̱ꞌa̱yꞌátʉdʉ, pes yʉ mjikyꞌa̱jtʉnʉ axʉʉkpʉ yaꞌijxʉ ko miits mmʉdsipꞌa̱jttʉp ja Dios; \v 22 per tyamʉ Jesukristʉ tʉ tpʉjtaꞌaky ja mdiꞌigyʉꞌa̱jtʉn mʉt ja Dios, mʉt ko tʉ ꞌyeeky kruuzkʉjxm es myajnʉjxʉdʉt Dios windum, es xywyinguwa̱ꞌa̱gʉdʉt wa̱ꞌa̱ts, ni tiijʉ mbojpʉ. \v 23 Esʉ tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn sitʉy tyunaampy pʉn miits mbaduundʉp es mjikyꞌa̱jttʉp éxtʉm ja Kristʉ yaꞌʉxpejky, es kyaj xymyastuꞌuttʉ es xymyʉbʉ́ktʉt yʉ oybyʉ ayuk diꞌibʉ miits mgupʉjktʉ ko xymyʉdoodʉ. Nan yʉꞌʉyʉmʉ tya̱dʉ oybyʉ ayuk yajka̱jxwaꞌxy tyam ya̱ naxwiiñ oytyim ma̱a̱ty, es yʉꞌʉ dʉnʉ tya̱dʉ oybyʉ ayuk diꞌibʉ Kristʉ oj xytyukmʉgáxʉts es nga̱jxwa̱ꞌxʉdʉts. \s1 Xondakp ja Pa̱a̱blʉ oy tsyimdsyʉʉnʉ \p \v 24 Es tyam xondákpʉts kots miits nguꞌayówʉdʉ, esʉ dʉꞌʉnʉts nyajkaꞌpxy diꞌibʉ tʉgoyꞌa̱jtp ja Kristʉ ꞌyayoꞌojʉn jaꞌagyʉjxm pʉ́nʉty myʉbʉjktʉp, diꞌibʉ ijttʉp éxtʉmʉ Kristʉ ñiniꞌx. \v 25 Diósʉts tʉ xypyʉjtaꞌaky esʉts nbudʉ́kʉt nidʉgekyʉ yʉ jyaꞌayʉty, es xykyejxyʉts es nga̱jxwa̱ꞌxʉdʉts tʉgekyʉ tʉgekyʉ yʉ ꞌyayuk, \v 26 jaꞌa yʉꞌʉ diꞌibʉ ijty kyayajnijáwʉ extʉ tim jékyʉp, per tyam ja Dios tʉ ttuknijáwʉdʉ ja jyaꞌayʉty. \v 27 Tʉ Dios ttuknijawʉ jyaꞌayʉty ja mʉj oyꞌa̱jtʉn diꞌibʉ ijty kyayajnijáwʉ, es ttuknibʉjta̱a̱gʉ ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty. Esʉ tadʉ diꞌibʉ kyaj yajnijáwʉ extʉ timjékyʉp, yʉꞌʉ dʉꞌʉnʉ Kristʉ diꞌibʉ ijtp ma̱ miidsʉty, diꞌibʉ mꞌawijxtʉp es mdukpa̱a̱dʉdʉt ja mʉjꞌa̱jtʉn. \p \v 28 Es ja Kristʉ, jaꞌa dʉꞌʉn diꞌibʉts ʉj nga̱jxwaꞌxypy. Nꞌawa̱ꞌa̱nʉpts es ndukꞌʉxpejkypyʉts nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty es tjaygyúkʉdʉt yʉꞌʉjʉty yajxón, es ndukwinguwa̱ꞌa̱gʉdʉts ja Dios, tiꞌigyʉ ꞌyíttʉt mʉt ja Kristʉ, oy es wa̱ꞌa̱ts. \v 29 Pa̱a̱dyʉts nduñ amʉja̱a̱ diꞌibʉdsʉ Kristʉ xymyeepy, mʉt ko yʉꞌʉ dʉꞌʉn diꞌibʉ jikyꞌa̱jtp ma̱ ʉjʉn. \c 2 \p \v 1 Ndsejpyʉts es xyñijáwʉdʉt ko ndúñʉts mʉt wínʉdsʉ njot mʉt miidsʉty, es mʉt nandʉꞌʉn diꞌibʉ myʉduundʉp ja Jesukristʉ ma̱ yʉ Laodiseeʉ ka̱jpn, es mʉt nidʉgekyʉ wiingátypyʉ diꞌibʉts kyaj xyꞌíxtʉts wingʉjxm. \v 2 Ndúñʉdsʉ dʉꞌʉn es nyajxonda̱ꞌa̱gʉdʉts ja ꞌya̱a̱ jyótʉty yʉꞌʉjʉty, es nandʉꞌʉn ꞌyíttʉt tiꞌigyʉ ma̱ ja tsojkʉn. Ndsejpyʉts es tʉgekyʉ tʉgekyʉ tjaygyúkʉdʉt diꞌibʉ Dios tyuknibʉjtákʉ es kyaj yajnijáwʉ ijty, es yʉꞌʉ dʉꞌʉn kʉꞌʉm ja Kristʉ. \v 3 Pes ma̱ yʉꞌʉn yajpa̱a̱ty tʉgekyʉ tʉgekyʉ ja wijyꞌa̱jtʉn esʉ jaygyujkʉn. \v 4 Pes nꞌanʉʉmʉdʉ tya̱a̱dʉ kʉdiibʉ pʉ́n mwinꞌʉʉn mwinxá̱jʉdʉt mʉt ko tsuj yajmʉdóy. \v 5 Oyxyʉ́pʉts nꞌity jagam mʉt miidsʉty, jámʉts njot nja̱ꞌa̱jʉn ma̱ miidsʉty, es xondákpʉts kots nnijawʉ ko tsuj yajxón ti xytyundʉ es xymyʉbʉktʉ amumduꞌuk jot ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ. \s1 Jembyʉ jikyꞌa̱jtʉn ma̱ Kristʉ \p \v 6 Pa̱a̱ty dʉꞌʉn éxtʉm miits oj xyꞌaxá̱jʉdʉ Jesukristʉ éxtʉmʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm, dʉꞌʉn mjikyꞌáttʉt éxtʉm yʉꞌʉ jyikyꞌajty. \v 7 Extʉm tuꞌugʉ kepy mʉkʉ ꞌya̱a̱ts yaꞌítyʉty, nandʉꞌʉn miidsʉty tiꞌigyʉ mʉk mʉʉt mꞌíttʉt ja Jesukristʉ. Yajwimbajtꞌadʉꞌʉtstʉ ja mmʉbʉjkʉnʉty, dʉꞌʉn éxtʉm myajtukniꞌijxʉdʉ, es dʉꞌʉñʉm xyjaꞌaygyʉda̱ꞌa̱ktʉt ja Dios. \p \v 8 Exkʉm pʉ́n mwinꞌʉʉnʉdʉ mʉt jatuꞌugʉ wiinkpʉ ʉxpʉjkʉn, diꞌibʉ yʉꞌʉ tyuꞌunʉnꞌa̱jttʉp ja ja̱ꞌa̱yʉty, es mdukpanʉjxa̱ꞌa̱nʉdʉ ja ʉxpʉjkʉn o ja tyuꞌunʉnʉty ja jekyjyaꞌayʉty, es mdukꞌawdátʉdʉt ja ánklʉsʉty ma̱ jyapa̱a̱dyʉty xyꞌawdátʉt ja Kristʉ. \p \v 9 Mʉt ko ma̱ yʉ Jesukristʉ, jam ꞌyity tʉgekyʉ ja Diosꞌa̱jtʉn, \v 10 es miits mꞌijttʉp tiꞌigyʉ mʉt ja Jesukristʉ, diꞌibʉ ñigopkꞌa̱jtypy nidʉgekyʉ yajkutujkpʉty es anaꞌambʉty. \v 11 Es jaꞌa ko mꞌijttʉp tiꞌigyʉ mʉdʉ Kristʉ, tʉ miidsʉty nandʉꞌʉn myajpʉjta̱ꞌa̱ktʉ ja ijxwʉꞌʉmʉn es dʉꞌʉn kyaj xyajtúndʉt diꞌibʉ mniniꞌx mgʉba̱jk tsyojktʉp, es kyaj dyʉꞌʉnʉty yʉ ijxwʉꞌʉmʉn éxtʉmʉ israelítʉty tpʉjta̱ꞌa̱ktʉ ko ja̱ꞌa̱y yajtsíky waanʉ ma̱ yedyʉjkꞌa̱jtʉn\f + \fr 2:11 \ft Ix Lukʉs 1:59.\f*. \v 12 Ko miits mnʉbajttʉ, oj mnaxtʉ́kʉdʉ mʉdʉ Kristʉ, es nandʉꞌʉn mʉʉt mjikypyʉjktʉ, mʉt ko xymyʉbʉjktʉ ko myʉda̱jtypy ja mʉkꞌa̱jtʉn ja Dios diꞌibʉ yajjikypyʉjkʉ. \v 13 Tʉʉyʉbʉ ma̱ naty kyajnʉm miits xyꞌaxá̱jʉdʉ Jesukristʉ, Dios mꞌijxʉdʉ miits éxtʉmʉ oꞌkpʉty, mʉt ko naty mbekyjyaꞌayꞌáttʉ; perʉ Dios tʉ myajjikypyʉ́kʉdʉ tiꞌigyʉ mʉt ja Kristʉ. Dios tʉ mmaꞌxʉdʉ tʉgekyʉ mbojpʉty. \v 14 Pesʉ Kristʉ kyupʉjk yajna̱jx ja tʉydyuꞌunʉn diꞌibʉ ʉdsa̱jtʉm oj xyjapátʉm mʉt yʉꞌʉgyʉjxmʉ nbojpʉꞌa̱jtʉm. Mba̱a̱t njʉna̱ꞌa̱nʉm ko dʉꞌʉn éxtʉm yʉꞌʉ dyajnejxy kʉxja̱ꞌa̱y tʉgekyʉ ja nbojpʉꞌa̱jtʉm es yajkʉxwejpy kyʉbajky ma̱ ja kruuz, éxtʉmxyʉp ja kyʉꞌʉmbojpʉ tkumʉdoy. Es mʉt ko ꞌyeꞌky, Kristʉ tkʉbejty tkumʉdooy ja nbekyꞌa̱jtʉm. \v 15 Dios oj tpʉjkʉ ja mʉkꞌa̱jtʉn es ja kutujkʉn pʉ́nʉty myʉda̱jttʉp, es oj dyaꞌꞌamutskꞌaty ijxnideꞌxy mayjyaꞌay wyindum es tꞌíxtʉt ko tʉ tyʉgoydyʉ. \s1 Mʉjjotmayꞌooktʉ diꞌibʉ tsa̱jpótm \p \v 16 Es mʉt ko nnija̱ꞌa̱m tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, katʉ mnayyákʉdʉ miits es pʉ́n mbayoꞌoyʉdʉt diꞌibʉ mjʉꞌxtʉp, o diꞌibʉ mꞌuꞌktʉp, o ti xʉʉ mꞌama̱a̱yꞌa̱jttʉp, o ti poꞌo ꞌya̱a̱neꞌeky, o ma̱ ja poꞌxʉnxʉʉ. \v 17 Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ yʉꞌʉ jeꞌeyʉ éxtʉmʉ awax diꞌibʉ jaminán; perʉ Kristʉ dʉꞌʉn ja tʉyꞌa̱jtʉn. \v 18 Exkʉm mbʉjkxʉdʉ yʉ mayꞌatyʉ taadʉty diꞌibʉ nayyajna̱jxʉdʉp mʉj tudaꞌaky es jaꞌa ꞌyawda̱jttʉp ja ánklʉsʉty. Yʉꞌʉjʉty jyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko tʉ tꞌixtʉ ijxma̱ꞌtʉn, es pa̱a̱ty ñaybyʉjta̱ꞌa̱gʉdʉ mʉj kʉjxm. \v 19 Perʉ dʉꞌʉmbʉ ja̱ꞌa̱yʉty kyaj ꞌyittʉ tiꞌigyʉ mʉdʉ Kristʉ. Esʉ Kristʉ, dʉꞌʉn yʉꞌʉ éxtʉm ja niniꞌx kʉba̱jk, es ja diꞌibáty nꞌaxá̱jʉm éxtʉmʉ nYajnitsokpʉꞌa̱jtʉm, dʉꞌʉn nꞌijtʉm éxtʉm ja ñiniꞌx. Esʉ jaꞌa ko nꞌijtʉm tiꞌigyʉ mʉdʉ Kristʉ, nmʉda̱jtʉm ja jikyꞌa̱jtʉn esʉ mʉja̱a̱, es mʉktákp ja nꞌanmʉja̱ꞌa̱nꞌa̱jtʉm éxtʉm ja Dios ttseky. \p \v 20 Mʉt ko miits tʉ mꞌooktʉ mʉt ja Kristʉ, mnaydyukniwa̱ꞌa̱dsʉdʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty ja wyinma̱ꞌa̱ñʉty esʉ tyuungʉty. ¿Es ti ko mꞌaktimjikyꞌattʉ éxtʉm pʉ́nʉdyʉ naxwíñʉdʉ winma̱ꞌa̱ñ jaꞌaꞌa̱jtʉdʉp?, ¿ti ko mꞌaktimnaydyukkʉdʉ́kʉdʉ ja ꞌyanaꞌamʉnʉty?, éxtʉm jyʉna̱ꞌa̱ndʉ: \v 21 “Katʉ xytyoñ. Katʉ xyjeꞌxy yʉ tʉxiidʉ. Katʉ xykyoneꞌeky.” \v 22 Tʉgekyʉ tya̱dʉ anaꞌamʉn yʉꞌʉ myadyakypy diꞌibʉ jeꞌeyʉ ya̱ naxwiiñ kyexy ko njʉꞌxʉm o ko nyajtuꞌunʉm, es tʉgekyʉ tya̱dʉ anaꞌamʉn yʉꞌʉyʉ jyaꞌajʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y. \v 23 Tadʉ anaꞌamʉn mba̱a̱t kyʉxeꞌeky éxtʉmʉ wijyꞌa̱jtʉn, mʉt ko dyajkʉxeꞌeky es niꞌigʉ Dios ndsojkʉm, es nꞌijtʉm yuunk naxypyʉ, es njʉjwijtsʉmbijtʉm ja nniniꞌxꞌa̱jtʉm; per ni madsoo kyatúñ es nnayjyʉjwijtsʉmbijtʉm diꞌibʉ ja niniꞌx kʉba̱jk tsyejpy. \c 3 \p \v 1 Pes éxtʉm miits tʉ mjikypyʉktʉ mʉt ja Kristʉ, jaꞌa mbayoꞌoydyʉp diꞌibʉ tsoꞌomp tsa̱jpótm, ma̱ yʉ Kristʉ ꞌyuꞌuñʉ ma̱ ꞌyaga̱ꞌa̱ñdsyoo ja Dios. \v 2 Winma̱ꞌa̱ñꞌáttʉ diꞌibáty miimp tsa̱jpótm, katʉ xywyinma̱ꞌa̱ñꞌáty diꞌibʉ ijtp naxwiiñ. \v 3 Pes miits mꞌoꞌktʉ mʉt ja Kristʉ, es tyam xymyʉdattʉ mjikyꞌa̱jtʉn pʉjkeꞌeky mʉt ja Jesukristʉ ma̱ Dios. \v 4 Kristʉ dʉꞌʉn ja njikyꞌa̱jtʉnꞌa̱jtʉm. Es ko yʉꞌʉ kyʉda̱ꞌa̱gʉt jatʉgok, mgʉxʉꞌʉktʉp miidsʉty nandʉꞌʉn mʉt yʉꞌʉ ma̱ ja myʉjꞌa̱jtʉn. \s1 Jikyꞌa̱jtʉn diꞌibʉ tʉ ñaxy, esʉ jembyʉ \p \v 5 Pes yajkutʉgóy ja mwinma̱ꞌa̱ñ ja axʉʉkpʉ diꞌibʉ mmʉda̱jttʉp, mʉt ko naxwiiñʉdʉ jyaꞌajʉ taadʉ. Katʉ mnayyákʉdʉ es mmʉmada̱ꞌa̱gʉdʉt tya̱dʉ axʉʉkpʉ winma̱ꞌa̱ñ: ja mʉꞌinduunk, ko ja̱ꞌa̱y kyaj ñayꞌaguwits ñayjyʉjpkuwítsʉdʉ, ko kyaj ti ñaydyukmʉꞌíxʉdʉ ti pʉ́n myʉda̱jtypy, ko ꞌyadsoktʉ, mʉt ko Dios pyʉjtákypyʉ tya̱dʉ adsojkʉn éxtʉmxyʉp nꞌawda̱jtʉmʉ diꞌibʉ kyaj Dyiósʉty, \v 6 es ja Dios tyʉydyunaampy jantsy tsa̱a̱tsy tʉgekyʉ diꞌibáty tyuundʉbʉ tya̱dʉ axʉʉgátypyʉ. \v 7 Miits mduundʉ tya̱a̱dʉty ma̱a̱nʉmʉ naty kyaj xyꞌaxá̱jʉdʉ Jesukristʉ. \v 8 Per tyam, jaꞌa ko mjaꞌaꞌa̱jtʉdʉp ja Kristʉ, mastuꞌuttʉ tʉgekyʉ tya̱a̱dʉty: ajk toꞌoyʉn, naymyʉjkajxʉk winma̱ꞌa̱ñ, nayꞌoꞌo nayyaxʉn esʉ tsa̱a̱tsykyʉbétypyʉ ayuk. \v 9 Kyaj mnaywyinꞌʉʉn mnaywyinxá̱jʉdʉt nixim niyam, mʉt ko miidsʉty tʉ xymyastuꞌuttʉ ja mjekyjyikyꞌa̱jtʉnʉ axʉʉkpʉ. \v 10 Jikyꞌattʉ ja jikyꞌa̱jtʉnʉ jembyʉ, mʉt ko Diosʉ dʉꞌʉn diꞌibʉ oj xymyoꞌoyʉm yʉ tya̱dʉ jikyꞌa̱jtʉn es tyʉga̱jtsꞌadʉꞌʉtsy extʉ ko Dios nꞌixyꞌa̱jtʉm yajxón. \v 11 Ko nꞌaxá̱jʉm ja Jesukristʉ, Dios xykywentʉpʉjtákʉm éxtʉmʉ jyaꞌayʉn, oy nꞌisraelitʉja̱ꞌa̱yꞌa̱jtʉm o diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, diꞌibʉ naty tʉ yajtsúktʉ o diꞌibʉ kyaj yajtsúktʉ, diꞌibʉ jagam ja̱ꞌa̱y o kuka̱jpn ja̱ꞌa̱y, diꞌibʉ windsʉ́n o mʉduumbʉ. Diꞌibʉ sitʉy nigutiky, jaꞌa es xyjaꞌaꞌa̱jtʉm ja Kristʉ, es ja Kristʉ yʉꞌʉ dʉꞌʉn ijtp ma̱ tʉgekyʉ diꞌibʉ ijtp. \p \v 12 Dios mdsojkʉdʉp miits es tʉ mwinꞌíxʉdʉ es yʉꞌʉ mjaꞌaꞌátʉdʉp. Pa̱a̱ty jikyꞌattʉ éxtʉm ja Dios ttseky, es mʉdattʉ paꞌꞌayoꞌon, oyjyot, tudaꞌakyꞌát, yuunk naxypy esʉ maꞌxtujkʉn. \v 13 Naymyʉmaꞌxtúkʉdʉ nixim niyam es naymyaꞌxʉdʉ pʉn ja pʉ́n ñaymyʉdʉgóyʉty mʉt ja wiinkpʉ. Dʉꞌʉn éxtʉm ja Kristʉ oj mmaꞌxʉdʉ, dʉꞌʉn xytyúndʉt nandʉꞌʉn miidsʉty. \v 14 Diꞌibʉ niꞌigʉ tsojkʉp, jaꞌa dʉꞌʉn ja tsojkʉn, es ja tsojkʉn yajmujktaapy kexy kaꞌpxy tʉgekyʉ tʉgekyʉ. \v 15 Waꞌan ja agujkꞌa̱jt jotkujkꞌa̱jtʉn diꞌibʉ Kristʉ yajkypy, tnʉꞌʉmoꞌoy ttuꞌumoꞌoy ja mjot mwinma̱ꞌa̱ñʉty es mjikyꞌáttʉt éxtʉm ja Dios ttseky. Jaꞌa ko mʉdʉ tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn ja Dios mwoojʉdʉ es tukmuk mꞌíttʉt, éxtʉm tuꞌuk jeꞌeyʉ niniꞌx. Es ja̱ꞌa̱ygyʉda̱ꞌa̱ktʉ. \p \v 16 Waꞌan ja Kristʉ ꞌyayuk tꞌity ma̱ yʉ mjot mwinma̱ꞌa̱ñʉty, es yʉꞌʉ mnaydyukniꞌíxʉdʉp nixim niyam ja oybyʉ ka̱jxwíjʉn. Mʉdʉ ja̱ꞌa̱ygyʉdákʉn ma̱ Dios, ʉwdʉ Salmʉ, Diosʉ ꞌyalabanzʉ, es diꞌibʉ Dios ꞌyoyjya̱ꞌa̱p. \v 17 Pes tʉgekyʉ diꞌibʉ mduun mga̱jxtʉp, tundʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús xyʉʉgyʉjxm, es ja̱ꞌa̱ygyʉda̱ꞌa̱ktʉ Dios Teety Jesukristʉkyʉjxm. \s1 Wiꞌix ja jembyʉ jikyꞌa̱jtʉn \p \v 18 Miits kasa̱a̱dʉ toxytyʉjkʉty, naygyʉbʉ́kʉdʉ ma̱ mñaꞌayʉty, mʉt ko dʉꞌʉn ñigutíkyʉty mdsʉʉnʉdʉt éxtʉmʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ ttseky. \v 19 Es nandʉꞌʉn miidsʉty kasa̱a̱dʉ yedyʉjkʉty, mdsóktʉp yajxónʉ mꞌuꞌunk mnʉdoꞌoxyʉty es katʉ aꞌꞌak jotꞌakʉ mʉʉt mdsʉʉnʉdʉ. \v 20 Es miidsʉty uꞌunk ʉna̱ꞌkʉty, mʉmʉdowdʉ ja mda̱a̱k mdeety, mʉt ko tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn ꞌyoyjya̱ꞌa̱p ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm. \v 21 Es miits uꞌunkteedyʉty, katʉ nandʉꞌʉnʉ mꞌuꞌunk xyajjotꞌambʉ́ktʉ es kʉdiibʉ tsyipkaꞌaxtʉt. \v 22 Es miits mʉduumbʉty, mʉmʉdowdʉ ja mwindsʉ́n mwindá̱jʉty ya̱ naxwiiñ. Katʉ dʉꞌʉn xytyuñ jeꞌeyʉ ko mꞌijxtúnʉdʉ es dʉꞌʉn mnayyajpʉdsémyʉty wa̱ꞌa̱ts mʉt yʉꞌʉjʉty, tundʉ mʉdʉ oyꞌa̱a̱ oyjyot, éxtʉm jyawʉ xymyʉdúñ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm. \v 23 Oytyim tiity diꞌibʉ mduundʉp, tundʉ yajxón xondaꞌakyꞌa̱a̱ xondaꞌakyjyót, éxtʉm xymyʉdundʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm es kyaj éxtʉm xymyʉdundʉ ja̱ꞌa̱y. \v 24 Pes mnija̱ꞌa̱dʉp ko yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm mmoꞌoyánʉdʉp éxtʉm ja mayꞌaty ja kuma̱ꞌa̱ñ, mʉt ko miits xymyʉdundʉ yʉ Kristʉ diꞌibʉ dʉn mWindsʉnꞌa̱jttʉp. \v 25 Ja diꞌibʉ adʉ́tstʉp axʉʉk, ꞌyaxá̱jʉp ja tʉydyuꞌunʉn éxtʉm pyaadyʉty, jaꞌa ko Dios kyaj pʉ́n tpayoꞌoy winꞌixy wingexy. \c 4 \p \v 1 Es miidsʉty windsʉ́n windá̱jʉty, yajtúndʉ ja mduumbʉty éxtʉm pyaadyʉty. Nasjawʉ ko nandʉꞌʉn miits mmʉda̱jttʉp tuꞌugʉ mWindsʉ́n jam tsa̱jpótm. \p \v 2 Mʉguꞌugítʉty, dʉꞌʉñʉm mga̱jxta̱ꞌa̱ktʉt, wijy mꞌíttʉt es xyjaꞌaygyʉda̱ꞌa̱ktʉt ja Dios. \v 3 Nandʉꞌʉn ka̱jxta̱ꞌa̱ktʉ es amdow pʉjktsówdʉ Dios esʉts ʉj xypyudʉ́kʉt esʉts nga̱jxwa̱ꞌxʉt ja oybyʉ ayuk, esʉdsʉ ja̱ꞌa̱y nduknijáwʉt diꞌibʉ ijty kyaj yajnijáwʉ, pes jaꞌagyʉjxmʉts ndsimdsyʉʉnʉ. \v 4 Amdow pʉjktsówdʉ mʉt ʉjtskyʉjxm, waꞌandsʉ Dios xypyudʉkʉ esʉts yajxón wa̱ꞌa̱ts nga̱jxwa̱ꞌxʉdʉts éxtʉmts xypyaaty ndúnʉt. \p \v 5 Es miits, jikyꞌattʉ wijy kejy mʉt ja diꞌibʉ kyaj tꞌaxa̱jʉ ja Jesukristʉ. Tundʉ ma̱ tʉgekyʉ tiempʉ xymyʉdaty esʉ ja̱ꞌa̱y xytyuknijáwʉt ko Jesukristʉ yajnitsókp. \v 6 Waꞌanʉ mga̱jx mmadyakʉn dʉꞌʉñʉm ꞌyity tsujtiꞌknʉ, es mjátʉp wiꞌix miits xyꞌadsówdʉt niduꞌuk niduꞌuk. \s1 Ka̱jxpoꞌxʉn \p \v 7 Yʉ nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm Tíkikʉ diꞌibʉ ndsojkʉm, óyʉts xypyudʉkʉ kots nmʉdundʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm, yʉꞌʉ mdukmʉmadya̱ꞌa̱gʉdʉp wiꞌixʉts ja yam nꞌity es mjotkujkꞌáttʉt. \v 8 Pa̱a̱ty nduknigaxtʉ miidsʉty es mꞌanʉꞌʉmxʉdʉt wiꞌixʉts ja yam, es mmoꞌoyʉdʉt ja jotkujkꞌa̱jtʉn. \v 9 Mʉʉt nandʉꞌʉn ñejxy yʉ nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm Onésimʉ, diꞌibʉ ndsojkʉm es oy tmʉdúñ Nindsʉnꞌa̱jtʉm, miidsʉty ja mmʉguga̱jpn. Yʉꞌʉjʉty mdukmʉmadya̱ꞌa̱gʉdʉp tʉgekyʉ wiꞌix ja yam jyaty. \p \v 10 Aristarkʉ, yʉ nmʉdsimdsyʉnaabyʉts, mduknigáxʉdʉ Dioskajxy; es nandʉꞌʉnʉ Markʉs, yʉ myʉguꞌugʉ Bernabee, jyʉnaꞌañ mayDios. Pʉn mninʉjxʉdʉp ja Markʉs mguꞌixa̱ꞌa̱nʉdʉ, axá̱jʉdʉ yajxón. \v 11 Nandʉꞌʉn mduknigáxʉdʉ Dioskajxy ja Jesús diꞌibʉ yajtijp Justʉ. Tya̱a̱dʉdyʉ dʉꞌʉn yʉꞌʉyʉty nidʉgʉʉk ja israelítʉty diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús es ttundʉ mʉt ʉj ja Diosʉ tyuunk, es yʉꞌʉts xymyeepy ja jotkujkꞌa̱jtʉn. \v 12 Mduknigáxʉdʉ Dioskajxyʉ Epafrʉs, Kristʉ myʉduumbʉ, es yʉꞌʉ nandʉꞌʉn mmʉguga̱jpnꞌa̱jttʉp. Dʉꞌʉñʉm tꞌamdoy tpʉjktsóy ja Dios ma̱ kya̱jxtaꞌaky, es mʉk mꞌíttʉt tiꞌigyʉ mʉdʉ Jesukristʉ, es amumduꞌuk jot mjikyꞌáttʉt éxtʉmʉ Dios ttseky. \v 13 Mʉt ko ʉj testiigʉts wiꞌixʉ Epafrʉs ñaydyukjotmaydyúñʉty mʉt miitskyʉjxmʉty es nandʉꞌʉn yʉ Kristʉ myʉduumbʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ yʉ Laodiseeʉ ka̱jpn es ma̱ yʉ Yerápolʉs ka̱jpn. \v 14 Yʉ kudsooy Lukʉs, diꞌibʉ njantsytsyojkʉm, mduknigáxʉdʉ Dioskajxy, es nandʉꞌʉnʉ Demʉs. \p \v 15 MayDios xyꞌanʉʉmʉt ja nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm diꞌibʉ ijtp Laodiseeʉ, es nandʉꞌʉn yʉ Nimfʉs xymyoꞌoyʉdyʉt ja Dioskajxy, esʉ mʉbʉjkpʉtʉjk diꞌibáty naymyujkʉdʉp ma̱ yʉ tyʉjk. \p \v 16 Ko xykya̱jxta̱ꞌa̱ydyʉt tya̱dʉ neky ma̱ miidsʉty, net xykyáxtʉt ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjk diꞌibáty naymyujkʉdʉp Laodiseeʉ, es jap yajka̱jxʉt nandʉꞌʉn; es miits xykya̱jxtʉt nandʉꞌʉn ja neky diꞌibʉts ngejxypy Laodiseeʉ. \v 17 Tunʉ mayꞌa̱jtʉn, anʉʉmʉ Arkipʉ: “Kuydyún yajxón ja tuunk diꞌibʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm tʉ mmoꞌoyʉty es xymyʉdúnʉt.” \p \v 18 Mʉguꞌugítʉty, ʉj Pa̱a̱blʉ, nduknijáyʉdʉts miidsʉty yʉ ka̱jxpoꞌxʉn mʉdʉdsʉ ngʉꞌʉm letrʉ. Mʉnuꞌxta̱ꞌa̱ktʉ Dios mʉt ʉjtskyʉjxm. Kátʉts xyjaꞌaydyʉgóydyʉ kots nꞌity ja yam tsimy. Waꞌanʉ Dios mgunuꞌxʉdʉ miidsʉty.