\id ACT \h APOSTɄLɄTY \toc1 Diꞌibʉ Ja Apóstʉlʉty Tyuun Es Yaꞌʉxpʉjk \toc2 APOSTɄLɄTY \toc3 Hch. \mt1 Diꞌibʉ Ja Apóstʉlʉty Tyuun Es Yaꞌʉxpʉjk \c 1 \s1 Jesús jyʉnaꞌañ ko mínʉp ja Espíritʉ Santʉ \p \v 1 Tyófilʉ, kots mij jayʉjp nnija̱ꞌa̱yʉ, nꞌawa̱ꞌa̱nʉ diꞌibʉ Jesús tyuun es yaꞌʉxpʉjk, diꞌibʉ tim jawyiin extʉ ko jyʉmbijty jam tsa̱jpótm. \p \v 2 Kyajnʉmʉ naty tsya̱jpéty ja Jesús, es Espíritʉ Santʉkyʉjxm tmooydyʉ ja apóstʉlʉty diꞌibʉ wyinꞌijx ti tyunán kya̱jxándʉp. \v 3 Ko oj ꞌyeeky es jyikypyejky, ta kana̱k ok wa̱ꞌa̱ts dyaꞌijxʉ ko ta jyikyꞌaty jatʉgok, es ja Jesús kyʉxeꞌky ma̱ yʉꞌʉjʉty justyikxyxyʉʉ, es tꞌawa̱ꞌa̱nʉ es ttukꞌixy wiꞌix ja Diosʉ kyutujkʉn. \p \v 4 Tʉgok ko Jesusʉ ꞌyapóstʉlʉty ñaymyujkʉdʉ, es tꞌanma̱a̱ydyʉ: \p —Kyaj mbʉdsʉ́mdʉt miidsʉty ya̱ Jerusalén. Mꞌawíxtʉp ya̱a̱ extʉ ko ja nDeedyʉts ttúnʉt éxtʉm tʉ twa̱ndaꞌaky, diꞌibʉ tʉ ndukmʉmadya̱ꞌa̱ktʉ. \v 5 Tʉyꞌa̱jtʉn ko Fwank Yajnʉbajtpʉ yajnʉbejty mʉt ja nʉʉ, per jawaanʉ ꞌyaktʉgoyꞌaty ma̱ mnʉbáttʉt mʉt ja Espíritʉ Santʉ. \s1 Jesús tsya̱jpéty \p \v 6 Ko oj jatʉgok ñaybyatta̱ꞌa̱yʉdʉ Jesús mʉt ja ꞌyʉxpʉjkpʉty, ta dyajtʉʉdʉ Jesús: \p —Windsʉ́n, ¿tyamʉ net xyajkutuka̱ꞌa̱ñ esʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱y ñayꞌanaꞌamʉdʉ? \p \v 7 Jesús ꞌyadsooy: \p —Kyaj miits mba̱a̱dʉdʉ es xyñijáwʉdʉt na̱ꞌa̱ ja Dios Teety ti ttuna̱ꞌa̱ñ. \v 8 Per ko ja Espíritʉ Santʉ mnimínʉdʉt, mmoꞌoyʉdʉp miidsʉty ja mʉkꞌa̱jtʉn es net miits xypyʉjta̱ꞌa̱ktʉt ja tʉyꞌa̱jtʉn ʉjtskyʉjxm Jerusalén, nʉꞌʉnʉ Judeeʉ ñax, Samaaryʉ ñax es tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ. \p \v 9 Ko Jesús kya̱jxta̱a̱y, ta pyatʉjkʉ. Netʉ yoots myiiñ es yuꞌtsʉ, es kyaj oj mba̱a̱t ñakyꞌíxʉdʉ ja ꞌyʉxpʉjkpʉty. \v 10 Tamʉ naty tʉyʉ ꞌyakpatꞌixtʉ, ta ñigʉxʉꞌktʉ ma̱ jaꞌajʉty majtskʉ anklʉs, ak poobʉ wyit, \v 11 diꞌibʉ anma̱a̱yʉdʉ: \p —Galileeʉ ja̱ꞌa̱yʉty, ¿ti ko mbatꞌixtʉ tsa̱jpótm? Pya̱a̱dʉp ja tiempʉ ma̱ yʉ Jesús diꞌibʉ tʉ pyatʉkʉ tsa̱jpótm, yʉꞌʉ kʉꞌʉm kʉda̱ꞌa̱gʉp ya̱ naxwiiñ nandʉꞌʉn éxtʉm tʉ xyꞌixtʉ pyatʉkʉ. \s1 Matiiʉs yajwinꞌíxy \p \v 12 Net oj jyʉmbijttʉ ja apóstʉlʉty jam ma̱ ja Oliivʉs Kopk es jya̱jttʉ Jerusalén, diꞌibʉ jeꞌeyʉ tuk mil metrʉn jyagámʉty. \v 13 Ko jya̱jttʉ Jerusalén, ta pyajttʉ myʉmajtsk nikʉꞌʉy ma̱ ja jya̱jttáknʉty. Es ja apóstʉlʉty jaꞌa txʉꞌattʉ: Peedrʉ, Fwank, Santya̱ꞌa̱gʉ, Andrés, Felipʉ, Tomás, Bartolomee, Matewʉ, Santya̱ꞌa̱gʉ ja Alfeeʉ mya̱a̱nk, Simonk ja kananeeʉ ja̱ꞌa̱y, esʉ Juudʉs ja Santya̱ꞌa̱gʉ mya̱a̱nk. \v 14 Es ja apóstʉlʉty nidʉgekyʉ ijty ñaymyúkʉdʉ es kya̱jxta̱ꞌa̱ktʉ mʉt ja Jesusʉ myʉgaꞌaxʉty, mʉdʉ Mariiʉ ja Jesusʉ tya̱a̱k, es mʉdʉ wiingátypyʉ toxytyʉjk. \p \v 15 Ko waanʉ ꞌyijty, ta ñaybyatta̱a̱yʉdʉ nidʉgekyʉ mʉgoꞌpx jaꞌiꞌpxʉ ja̱ꞌa̱y. Ta yʉ Peedrʉ tyʉna̱a̱yeꞌky, es tꞌanma̱a̱ydyʉ: \p \v 16 —Mʉguꞌuktʉjkʉty, koonʉm tsyékyʉty es yajkuydyúnʉt diꞌibʉ Dios oj jyʉnaꞌañ jékyʉp. Yʉ Espíritʉ Santʉ dyajky ja Davit es tꞌanma̱a̱ydyʉ jékyʉp diꞌibʉ oj jyátyʉty mʉt ja Juudʉs diꞌibʉ wyinyoꞌoyʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ pyajʉdijttʉ ja Jesús, es tma̱jtstʉ. \v 17 Ʉdsa̱jtʉmʉ naty nmʉtjʉdijtʉm yʉ Juudʉs, es ꞌyapostʉlʉꞌaty nandʉꞌʉn. \v 18 Juudʉs yajmooy ja meeñ esʉ Jesús tkʉyákʉt. Net oj kyʉba̱jk ttukka̱ꞌa̱y es oj pyʉjwaꞌxy esʉ tʉgekyʉ tyiints pyʉdsʉʉmda̱a̱y. Es mʉdʉ tadʉ meeñ ttukjuuydyʉ tuꞌugʉ nax. \v 19 Nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ Jerusalén tsʉna̱a̱ydyʉp tnija̱ꞌa̱dʉ tya̱a̱dʉ. Ta dyajxʉbejty ja luga̱a̱r Aséldʉmʉ (diꞌibʉ andijpy Neꞌpyññáx). \p \v 20 Peedrʉ ꞌyakjʉnáñ: \q1 Davit oj jyaꞌay ma̱ yʉ Salmʉ: \q1 Waꞌan tweꞌemy ja tyʉjk tukwa̱ꞌa̱ts, \q1 es ni pʉ́n kyatsʉʉnʉt jam. \m Es nandʉꞌʉn jyʉnáñ: \q1 Waꞌanʉ wiinkpʉ ttuꞌunxʉty yʉ tyuunk. \p \v 21 Peedrʉ ꞌyakjʉnáñ: “Weenʉ. Tya̱a̱ wiinkpʉ yedyʉjk diꞌibʉts mʉt njʉdijttʉ ko nꞌijttʉts mʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús, \v 22 ko oj Jesús yajnʉbétyʉty ja Fwank es extʉ ko oj ñʉjxnʉ tsa̱jpótm. Koonʉm tsyékyʉty es tuꞌuk wyʉꞌʉmʉt testiigʉ mʉt ʉʉdsʉty ko Jesús jyikypyejky jatʉgok.” \p \v 23 Net yajwinꞌijxy majtskʉ ja̱ꞌa̱y: tuꞌuk txʉꞌaty Josee Justʉ, Barsabasʉ mya̱a̱nk es jatuꞌuk Matiiʉs. \v 24 Es ta kya̱jxtáktʉ dʉꞌʉn: \p —Windsʉ́n Dios, mij mꞌixyꞌajtypy ja ja̱ꞌa̱yʉ jyot wyinma̱ꞌa̱ñ. Tukꞌijxkʉts niduꞌuk diꞌibʉ tya̱dʉ nimajtskpʉ mij tʉ xywyinꞌixy \v 25 es ttúnʉt ja tuunk diꞌibʉ Juudʉs tʉ tnikeꞌeky es ñejxy ma̱ pyaadyʉty. \p \v 26 Net ttuundʉ rifʉ es tnijáwʉt pʉ́n nigákʉp, es ñigakʉ Matiiʉs. Net tpʉjtáktʉ tiꞌigyʉ mʉt ja nima̱jk tuꞌukpʉ apóstʉlʉty. \c 2 \s1 Espíritʉ Santʉ myiñ \p \v 1 Ko ja mʉj xʉʉ tpaty diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Pentʉkostés xʉʉ, jaa naty ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ tʉgoty, \v 2 es tiꞌin tmʉdoodʉ ñojktaꞌaky tsa̱jpótm es tyukwandsʉdyaay ja tʉjk éxtʉm tuꞌugʉ mʉk poj. \v 3 Ta oj tꞌijxpa̱a̱ttʉ éxtʉmʉ jʉnyaꞌank, es jam oj wyeꞌemy kʉjktuꞌugʉ jʉnyaꞌank ma̱ kyʉba̱jkʉty. \v 4 Ta ja Espíritʉ Santʉ myooyʉdʉ ja myʉkꞌa̱jtʉn nidʉgekyʉ ni nʉꞌʉnʉ naty jápʉty. Ta tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk wiꞌix yʉ Espíritʉ Santʉ myooyʉdʉ ja ayuk es tka̱jxtʉt. \p \v 5 May myiiñ yʉ israelítʉty jap Jerusalén esʉ Dios tꞌawdáttʉt, es may nʉꞌʉn ja ja̱ꞌa̱y naxwiiñ dyajna̱jxtʉ jap ja xʉʉ. \v 6 Ko yʉꞌʉjʉty tmʉdoodʉ jam tsa̱jwínm ñojktaꞌaky, ta ñaymyujkʉdʉ mayjyaꞌay. Kyaj tnijawʉ ti tʉ jyátyʉty ko nidʉgekyʉ oj tmʉdowdʉ ja apóstʉlʉty mʉt ja myʉguꞌuktʉjkʉty tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk éxtʉm ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ jagam tsoꞌomp. \v 7 Ta diꞌibʉ miindʉ xʉꞌa̱jtpʉ dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ, es ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ niduꞌugáty: \p —Galileeʉ ja̱ꞌa̱yʉ tya̱a̱dʉ diꞌibʉ ka̱jxtʉp, ¿kʉdii? \v 8 Pes, ¿wiꞌixʉ tya̱a̱dʉ nmʉdoꞌom kya̱jxtʉ éxtʉm ʉdsa̱jtʉmʉ nꞌayukꞌa̱jtʉm? \v 9 ¡Ʉdsa̱jtʉm nmiꞌinʉm ma̱ wiingátypyʉ naxwíñʉdʉ! Ta yʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tsoꞌomp Partyʉ, Meedyʉ, Elam, Mesopotamyʉ, Judeeʉ, Kapadosyʉ, Pontʉ, Asyʉ, \v 10 Frijyʉ, Panfilyʉ, Ejiptʉ, Áfrikʉ diꞌibʉ myʉwingonʉ Sirene, es nandʉꞌʉnʉ xʉꞌa̱jtpʉ diꞌibʉ tsoꞌomp Romʉ. Nijaꞌadyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ ja̱jtp israelítʉty es nijaꞌajʉty diꞌibʉ tyuktʉjkʉ ja wyinma̱ꞌa̱ñ ja israelítʉty. \v 11 Ta nandʉꞌʉnʉ diꞌibʉ tsoꞌomp Kretʉ es Araabyʉ. ¡Es ʉdsa̱jtʉm nidʉgekyʉ tyam nmʉdoꞌomʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱yʉty tniga̱jxtʉ ja mʉjꞌa̱jtʉn diꞌibʉ Dios tyiimpy es mʉk yajjáwʉ, dʉꞌʉn kya̱jxtʉ éxtʉm ʉdsa̱jtʉm nga̱jxʉm! \p \v 12 Nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ es kyaj tnijawʉ ti tyúnʉp es ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ niduꞌuk niduꞌuk: \p —¿Ti tya̱a̱dʉ ꞌyandijpy? \p \v 13 Esʉ wiink ja̱ꞌa̱y jeꞌeyʉ oj ttukxiꞌiktʉ, es jyʉna̱ꞌa̱ndʉ: \p —Jaꞌa ko múkʉdʉp. \s1 Peedrʉ kyama̱ꞌa̱ñ \p \v 14 Ta yʉ Peedrʉ mʉt ja myʉꞌapóstʉlʉty tyʉna̱a̱yʉꞌktʉ, esʉ Peedrʉ oj kyajxy mʉk: \p —Miits israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty es nidʉgekyʉ diꞌibáty ijttʉp Jerusalén, mʉdooꞌíttʉ yajxón diꞌibʉts nga̱jxaampy. Tyam nꞌawanʉyaꞌañ diꞌibʉ tʉ jyátyʉty. \v 15 Ja nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm kyaj myiꞌigyʉty, éxtʉm miits mjʉna̱ꞌa̱ndʉ. Kyaj myuꞌugʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty mʉt ko jeꞌeyʉ ja yamʉ xʉʉ waanʉ pyétyñʉm. \v 16 Tya̱a̱dʉ diꞌibʉ miits yam mꞌijxtʉp es mmʉdoodʉp, yʉꞌʉ diꞌibʉ jʉnán ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Joel: \q1 \v 17 Dios jyʉnáñ: “Ko naty ja naxwíñʉdʉ tyʉgoyannʉ, \q1 nmoꞌoyʉpts ja nJa̱ꞌa̱jʉn ma̱ nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty, \q1 es miidsʉty ja mꞌuꞌungʉty, yedyʉjk toxytyʉjkʉty, tka̱jxtʉt ja nꞌayúkʉts. \q1 ꞌYijxtʉp ja ijxma̱ꞌtʉn ja mꞌʉna̱ꞌktʉjk, \q1 es ja mmʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty kyuma̱ꞌa̱ja̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ Dios tyunaampy. \q1 \v 18 Es nandʉꞌʉn diꞌibʉts xymyʉduump, yedyʉjk esʉ toxytyʉjk, \q1 nmoꞌoyaꞌañʉts ja nJa̱ꞌa̱jʉnʉts, \q1 es tka̱jxʉdʉ nꞌayúkʉts. \q1 \v 19 Ndunaambyʉts ja mʉjꞌa̱jtʉn jam tsa̱jwínm, \q1 esʉ ijxwʉꞌʉmʉn nyajwʉꞌʉma̱ꞌa̱ñʉts naxwiiñ, \q1 ja neꞌpyñ esʉ jʉʉn jok. \q1 \v 20 Kyaj ja xʉʉ ñakyꞌana̱ꞌa̱ñ, dʉꞌʉñʉ wyingoodsʉyaꞌañ, \q1 es tyʉgatsa̱ꞌa̱ñ ja poꞌo tsáptsʉm éxtʉmʉ neꞌpyñ. \q1 Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ nduna̱ꞌa̱ñʉts kyajnʉmʉ naty jyaꞌty ja Diosʉ myʉj xʉʉ ma̱ yajpayoꞌoyaꞌañ ja ja̱ꞌa̱yʉty. \q1 Tadʉ xʉʉ jantsy mʉj ꞌyita̱ꞌa̱ñ es mʉt niꞌigʉ ja mʉjꞌa̱jtʉn. \q1 \v 21 Es nidʉgekyʉ diꞌibʉ mʉnuꞌxtákʉdʉp éxtʉmʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm, nitsoꞌoktʉp.” \m Jaꞌa dʉꞌʉnʉ tya̱a̱dʉ diꞌibʉ kyʉxja̱a̱y ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Joel. \p \v 22 Net ja Peedrʉ ꞌyakjʉnáñ: \p —Mʉdowdʉ oy, mʉguꞌuktʉjkʉty israelítʉty, diꞌibʉ yam nꞌanʉʉmʉyándʉp Jesús nazarenʉkyʉjxm. Extʉm miits xyñijáwʉdʉ ko Dios twinꞌijxy ja Jesús, dʉꞌʉn dyajnigʉxeꞌky miits mwinduuyʉty ko Jesuskyʉjxm ttuuñ ja mʉjꞌa̱jtʉn, ijxwʉꞌʉmʉn es diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y dʉꞌʉñʉ mʉʉt wyʉꞌʉmʉdyaꞌaydyʉ. \v 23 Miits xykyʉya̱jktʉ ja Jesús ma̱ ja romanʉ ja̱ꞌa̱y es dyajkruuzpáttʉt es dyaꞌooktʉt. Dʉꞌʉn xytyuundʉ éxtʉmʉ Dios ttuknibʉjtákʉ es jawyiin tnija̱ꞌa̱jʉ. \v 24 Perʉ Dios dyajjikypyejky ja Jesús es dyajpʉdseemy ma̱ oj ñaxtʉkʉ, mʉt ko kyaj mba̱a̱t myʉmadaꞌagyʉty ja oꞌkʉn. \v 25 Es ja rey Davit tnimadyaky ja Kristʉ ko oj jyaꞌay jékyʉp: \q1 Taayʉmts nꞌixy ja Dios nwinduuyʉts. \q1 Tamaꞌa nꞌaga̱ꞌa̱ñdsyoo, kyajts tii ndsʉꞌʉgʉ. \q1 \v 26 Pa̱a̱ty jyotkujkꞌáty yʉ nꞌanmʉja̱ꞌa̱nʉts, \q1 es pa̱a̱dyʉts ngajxy ja alabanzʉ ko Dios myʉ́jʉty. \q1 Poꞌxʉptsʉ nniniꞌx mʉt ja jotkujkꞌa̱jtʉn, \q1 \v 27 mʉt ko mij kyaj xyñaꞌíxʉt yʉ nꞌanmʉja̱ꞌa̱nʉts ma̱ ꞌyity ja oꞌkpʉtʉjkʉty, \q1 es nan kyaj xyñaꞌíxʉt wyindʉgóyʉt ja mWa̱ꞌa̱ts Mʉduumbʉ. \q1 \v 28 Tʉts mij xytyukniꞌꞌixʉ ja nʉꞌʉ tuꞌu diꞌibʉts xyajja̱ꞌtʉp ma̱ ja jikyꞌa̱jtʉn, \q1 es xymyoꞌoya̱a̱mbʉts ja xondakʉn ma̱ mij mꞌity. \m Dʉꞌʉn jékyʉp tkʉxja̱a̱y yʉ Davit. \p \v 29 Es ja Peedrʉ ꞌyakjʉnáñ: \p —Mʉguꞌuktʉjkʉty, ndukmʉꞌawda̱jtʉbʉts ko miits nꞌanʉʉmʉdʉ ja nꞌapteetyꞌa̱jtʉm Davit tʉ ꞌyeeky es tʉ ñaxtʉkʉ, es tam ja kyupotsy ꞌyity tyamba̱a̱t. \v 30 Davit yʉꞌʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ, es kyaj dʉꞌʉn jyʉnáñ mʉt yʉ kyʉꞌʉm winma̱ꞌa̱ñ, Dios yʉꞌʉ wya̱ndak es tpʉjta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñ nandʉꞌʉn éxtʉmʉ reyʉn tuꞌugʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts ja Davit. \v 31 Dʉꞌʉn éxtʉm ꞌyixy, pa̱a̱ty ja Davit jyʉnáñ ko jikypyʉ́kʉp ja Kristʉ es ko yʉ ñiniꞌx kyaj wyindʉgóyʉt. \v 32 Es jantsy tʉyꞌa̱jtʉnʉ Dios dyajjikypyejky ja Jesús, es ma̱ taadʉ nidʉgekyʉ ʉʉdsʉty ndestiigʉꞌáttʉ. \v 33 Dios dyajjikypyejky ja Jesús es tpʉjtáky pyʉꞌa̱a̱y aga̱ꞌa̱ñdsyoo es tmooy ja Espíritʉ Santʉ, dʉꞌʉn éxtʉm tʉ twa̱ndaꞌaky. Es tyam ja Jesús tʉ dyaky ja Espíritʉ Santʉ ma̱ ʉʉdsʉty. Es pa̱a̱ty dʉꞌʉn jyaty diꞌibʉ miits mꞌijxtʉp es mmʉdoodʉp. \v 34 Yʉ Davit kyaj tsya̱jpejty, dʉꞌʉn éxtʉm ja Davit jyʉnáñ: \q1 Yʉ Dios tꞌanma̱a̱y ʉjtsʉ nWindsʉ́n: \q1 “Uꞌuñʉp nbʉꞌa̱a̱yʉts aga̱ꞌa̱ñdsyoo \q1 \v 35 extʉ kots ʉj nyajtʉgóyʉt tʉgekyʉ mijʉ mmʉdsip.” \p \v 36 Esʉ Peedrʉ ꞌyakjʉnáñ: \p Jaygyúkʉdʉ miidsʉty nidʉgekyʉ israelítʉty. Jesús diꞌibʉ miits myajkruuzpajttʉ, Dios oj tpʉjtaꞌaky éxtʉmʉ Windsʉ́n esʉ Kristʉ. \p \v 37 Ko oj ja ja̱ꞌa̱yʉty tmʉdowdʉ diꞌibʉ kya̱jx ja Peedrʉ, net jyotmayꞌoꞌktʉ es dyajtʉʉdʉ ja Peedrʉ es ni nʉꞌʉnʉ apóstʉlʉty: \p —Mʉguꞌuktʉjkʉty, es ʉʉdsʉty, ¿tits ndúndʉp? \p \v 38 Esʉ Peedrʉ ꞌyadsooy: \p —Ja̱ꞌa̱ydyʉgóydyʉ mgʉꞌʉm winma̱ꞌa̱ñʉty es xyꞌaxá̱jʉdʉt ja Diosʉ wyinma̱ꞌa̱ñ. Net mnʉbáttʉt Jesukristʉ xyʉgyʉjxm, es ja Dios tmaꞌxʉt miidsʉty ja mbeky, es dʉꞌʉn xyꞌaxá̱jʉdʉt ja Espíritʉ Santʉ. \v 39 Miidsʉty yʉ Dios tʉ mdukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ mʉt yʉ mꞌuꞌunk mꞌʉna̱ꞌkʉty, es nidʉgekyʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ jagam tsʉna̱a̱ydyʉp; nidʉgekyʉ diꞌibáty ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Dios wyinwitsaampy. \p \v 40 Dʉꞌʉnʉ Peedrʉ oj kyajxy jeky, es wyinma̱ꞌa̱ñmyooyʉ: \p —Mʉbʉktʉ ko ja Jesús yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ, kʉdiibʉ Dios mdukkumʉdówʉdʉt mʉt ja pekyjyaꞌayʉty. \p \v 41 Pʉ́nʉty myʉbʉjktʉ wiꞌixʉ Peedrʉ jyʉnáñ, jaꞌa oj ñʉbattʉ. Janitʉgʉk milʉn ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús ja xʉʉ. \v 42 Es ja mʉbʉjkpʉtʉjk jyotmooydyʉp tʉgekyʉ diꞌibʉ ja apóstʉlʉty tukꞌʉxpʉjkʉdʉp, ñayyajtiꞌigyʉdʉ mʉdʉ myʉmʉbʉjkpʉty, kya̱jxtáktʉ es ñaymyujkʉdʉ, es ttujkwa̱ꞌxtʉ ja tsa̱jkaaky éxtʉmʉ Jesús ttuuñ ko jatim okpʉ tka̱a̱y mʉdʉ ꞌyʉxpʉjkpʉtʉjk. \s1 Wiꞌix jyikyꞌattʉ ja jawyiimbʉ mʉbʉjkpʉty \p \v 43 Esʉ apóstʉlʉty ttuundʉ mayʉ mʉjꞌa̱jtʉn esʉ ijxwʉꞌʉmʉn diꞌibʉ dʉꞌʉñʉ yajwʉꞌʉmʉdyaaydyʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty. \v 44 Nidʉgekyʉ diꞌibʉ myʉbʉjktʉ tiꞌigyʉ ꞌyittʉ es dyajwa̱ꞌxtʉ diꞌibʉ naty myʉda̱jttʉp. \v 45 Pʉ́nʉty ti myʉda̱jttʉp, tyoꞌktʉp jaꞌa, es ja ñimeeñ dyajwa̱ꞌxtʉ wiꞌix pʉ́n tyʉgoyꞌa̱jtxʉty, \v 46 es ñaymyujkʉdʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty bom bom. Es ma̱jatyʉ tyʉjkʉty kyaay ꞌyuktʉ tiꞌigyʉty mʉt ja xondakʉn es mʉt ja oyjyot es tꞌawda̱jttʉ ja Dios. \v 47 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty jyʉnandʉ ko jyikyꞌattʉ tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt. Es bom bom wyimbejty yʉꞌʉjʉty diꞌibʉ kyupʉjktʉp ja Jesukristʉ. \c 3 \s1 Tekypyuma̱ꞌa̱y yoꞌoyeꞌeky \p \v 1 Tuꞌugʉ xʉʉ ja Peedrʉ es ja Fwank pyatʉjkʉdʉ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk éxtʉm tʉgʉk yaxp xʉʉ, diꞌibʉ israelítʉty myʉda̱jttʉp ja oorʉ es kya̱jxta̱ꞌa̱ktʉ. \v 2 Es jap tuꞌugʉ yedyʉjk tʉꞌʉdsʉ tyeky, kyaj mba̱a̱t yoꞌoy. Dʉꞌʉnʉ dʉnʉ tya̱a̱k tyimꞌyajmiin tyimꞌyajja̱jtʉ naxwiiñ. Es bom bom ja myʉguꞌuktʉjk myʉnejxyʉty ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk a̱a̱ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Ja Tsujpʉ, es tꞌamdowdʉ limosnʉ yʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibáty tʉjkʉdʉp mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. \v 3 Ko oj tꞌixy ja tekypyuma̱ꞌa̱y ja Peedrʉ es ja Fwank, net tꞌamdoodʉ ja limosnʉ. \v 4 Net ja Peedrʉ es ja Fwank ꞌyijxʉdʉ, esʉ Peedrʉ tꞌanma̱a̱y ja tekypyuma̱ꞌa̱y: \p —Winꞌijxtʉgʉts. \p \v 5 Es ja tekypyuma̱ꞌa̱y twinꞌijxy, es tꞌawijxy ja limosnʉ. \v 6 Net ja Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Kyajtsʉ nmeeñ nmʉdaty, per tyam nmoꞌoyʉt diꞌibʉts nmʉda̱jtypy. Ja Jesukristʉ, nazarenʉ ja̱ꞌa̱y, jaꞌa xyʉʉgyʉjxm ʉj mij nꞌanmaapy: Pʉdʉꞌʉk es yoꞌoyʉꞌʉk. \p \v 7 Net ja Peedrʉ twijtseꞌky ja tekypyuma̱ꞌa̱y ma̱ ꞌyaga̱ꞌa̱ñgyʉꞌʉ es tpudʉjkʉ dyajtʉna̱a̱ygyujkʉ, es netyʉ ja tyeky oj wyeꞌemy mʉk es yajxón. \v 8 Es ja tekypyuma̱ꞌa̱y pyujteꞌky es tyʉna̱a̱yeꞌky es yoꞌoydsyoꞌoñ. Net tyʉjkʉ mʉdʉ Peedrʉ es mʉdʉ Fwank mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, yeꞌepy es pyuty ñepy es tꞌawdaty ja Dios. \p \v 9 Nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y tꞌijxtʉ ko yoꞌoy es tꞌawdaty ja Dios, \v 10 es tꞌʉxka̱jptʉ ko jyaꞌadyʉ diꞌibʉ natyʉ limosnʉ ꞌyamdeepy ja ja̱ꞌa̱yʉty ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk a̱a̱ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Ja Tsujpʉ. Ta dʉꞌʉñʉ jyantsywyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ. \s1 Peedrʉ tmadyaꞌaky wiꞌix ja tekypyuma̱ꞌa̱y tsyeꞌeky \p \v 11 Ja tekypyuma̱ꞌa̱y diꞌibʉ natyʉ tyeky tʉ ꞌyakʉdaꞌaky, kyaj tnasmatsʉ ja Peedrʉ es ja Fwank. Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y jyantsywyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ dʉꞌʉñʉ, es pʉyʉꞌkn ñʉjxta̱a̱ydyʉ ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk pa̱ꞌa̱ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Salomongʉ Tyʉjk Wiin. \v 12 Ko Peedrʉ tꞌijxy ja mayjyaꞌay, ta tꞌanma̱a̱y: \p —Miits israelítʉty, ¿ti ko dʉꞌʉñʉ mwʉꞌʉmʉdyaꞌaydyʉ ko xyꞌixy yoꞌoy diꞌibʉ naty tekypyuma̱ꞌa̱y? ¿Es ti ko miits xyꞌíxtʉts nandʉꞌʉn ʉʉdsʉty? ¿Tii miits mjʉnándʉp ko ngʉꞌʉmgutujkʉnʉts tʉ ndúñʉts es yoꞌoyeꞌegyʉ tadʉ yedyʉjk? ¿Ti mjʉna̱a̱mp miidsʉty ko niꞌigʉ wa̱ꞌa̱ts ja̱ꞌa̱y es pa̱a̱ty ʉʉdsʉty nmʉdátyʉts ja kutujkʉn es ndúnʉdʉts ja mʉjꞌa̱jtʉn? \v 13 ¡Kyaj dyʉꞌʉnʉty! Kyajts tʉ nduñ mʉt ja ngʉꞌʉmgutujkʉnʉts. Ja Dios diꞌibʉ awda̱jtʉdʉ ja nꞌapteetyꞌa̱jtʉm, ja Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob, tpʉjtákyʉ tya̱dʉ mʉjꞌa̱jtʉn es nmʉjꞌijxʉm ja ꞌyUꞌunk Jesús. Nꞌanmaapy yʉꞌʉ ja Jesús diꞌibʉ miits mgʉya̱jktʉ mʉt ja romanʉstʉjk. Ko ja Pilatʉ tjanasmatsʉyáñ, miidsʉty kyaj xykyupʉjktʉ. \v 14 Jesús, wa̱ꞌa̱ts ja̱ꞌa̱y es jikyꞌajty tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt, per miidsʉty kyaj xykyupʉjktʉ. Es miits mꞌamdoodʉ ja Pilatʉ tnasmátsʉt tuꞌugʉ yajja̱ꞌa̱yꞌoꞌkpʉ. \v 15 Dʉꞌʉn miits xyaꞌoꞌktʉ ja Jesús diꞌibʉ yajkypy ja jikyꞌa̱jtʉn. Perʉ Dios dyajjikypyejky ma̱ ñaxtʉjkʉ. Es ʉʉdsʉty nꞌijxtʉts es nꞌawa̱ꞌa̱nʉdʉp ko tʉ jyikypyeky ja Jesús. \v 16 Jaꞌa ko ja Jesús yajmʉbéky, jaꞌagyʉjxm yʉ yedyʉjk diꞌibʉ mꞌijxtʉp es xyꞌixyꞌattʉ, tʉ Jesús tpʉjtaꞌaky mʉk ja tyeky es oy tʉ dyajꞌyoꞌoyeꞌeky. \p \v 17 ’Mʉguꞌuktʉjkʉty, tʉts nnijawʉ ko miidsʉty esʉ mwindsʉ́nʉty oj xyaꞌooktʉ ja Jesús, kyaj xyñijáwʉdʉ ko yʉꞌʉ Diosʉ ꞌyUꞌunk diꞌibʉ myaꞌoꞌktʉ. \v 18 Per dʉꞌʉn ja Dios ttuuñ éxtʉm jékyʉp tꞌanma̱a̱y ja kyuga̱jxpʉtʉjk ko yʉ Kristʉ koonʉm ꞌyayówʉt. \v 19 Pa̱a̱ty yajtʉgátstʉ mwinma̱ꞌa̱ñ es yajjʉmbíttʉ mjot mʉt ja Dios esʉ mbojpʉ yajmaꞌxʉt, \v 20 net ja Dios tkáxʉt ja oyꞌa̱jtʉn ko mduknigáxʉdʉt jatʉgok ja Jesús diꞌibʉ pyʉjták Kristʉ. \v 21 Per koonʉm tsyékyʉty esʉ Jesús wyʉꞌʉmʉt jam tsa̱jpótm extʉ ko Dios dyaꞌóyʉt tʉgekyʉ, dʉꞌʉn éxtʉm twa̱ndaky jékyʉp mʉt ja kyuga̱jxpʉty. \p \v 22 ’Moisés dʉꞌʉn tꞌanma̱a̱y ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm: “Miidsʉdyʉ mWindsʉ́n Dios kyaxaampy mʉt miidsʉty niduꞌuk ja mdʉʉmp mꞌa̱a̱dsʉty éxtʉmʉ kyuga̱jxpʉ, éxtʉmts ʉj tʉ xykyexy. Koonʉm tsyékyʉty es xymyʉdówdʉt miidsʉty tʉgekyʉ diꞌibʉ tadʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ kya̱jxtʉp. \v 23 Jaꞌa ko ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj tmʉdowa̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ tadʉ kyuga̱jxpʉ kyajxypy, kyaj ꞌyíttʉt mʉdʉ Diosʉ jyaꞌay.” \p \v 24 ’Nandʉꞌʉn ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Samwel es nidʉgékyʉdyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉtʉjk diꞌibʉ óknʉm kya̱jxtʉ ja Diosʉ ꞌyayuk, tꞌawa̱ꞌa̱nʉdʉ diꞌibʉ jatánʉp tyam dʉꞌʉn. \v 25 Miits mbátʉdʉp ja wa̱ndakʉn diꞌibʉ Dios myajwʉꞌʉmxʉdʉ mʉt ja kyuga̱jxpʉty, nandʉꞌʉn mbátʉdʉp ja kajxyꞌátypyʉ diꞌibʉ Dios tyuun mʉʉt ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm. Dʉꞌʉn éxtʉmʉ Abra̱a̱n tꞌanma̱a̱y: “Ʉjts ngunuꞌxaampy nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y mʉt tuꞌugʉ mdʉʉmp mꞌa̱a̱ts.” \p \v 26 ’Ko Dios dyajjikypyejky ja Jesús diꞌibʉ oy mʉduunʉ, net tkejxy jawyiin mʉt miidsʉty es mgunuꞌxʉdʉt es nidʉgekyʉ miits xymyastuꞌuttʉt tadʉ mbékyʉty. \c 4 \s1 Peedrʉ esʉ Fwank, wyinduuyʉty diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty \p \v 1 Tamba̱a̱tnʉmʉ naty ja Peedrʉ es ja Fwank kyajxy ko myiindʉ ja teetytyʉjkʉty esʉ saduseeʉty es yʉ windsʉ́n diꞌibʉ kywentʉꞌa̱jtypy ja mʉj tsa̱jptʉjk. \v 2 Ta jyotꞌambʉjktʉ ko yʉ Peedrʉ es ja Fwank tꞌanma̱a̱y ja ja̱ꞌa̱y ko tʉ Jesús jyikypyeky es pa̱a̱ty ja oꞌkpʉtʉjk jyikypyʉka̱ꞌa̱ndʉ nandʉꞌʉn. \v 3 Net tma̱jtstʉ ja Peedrʉ esʉ Fwank, es tpʉjtáktʉ pujxndʉgóty es jap ꞌyítʉt jakumbomba̱a̱t, jaꞌa ko tʉ naty tsyuꞌujʉnʉ. \v 4 Es mayjyaꞌay tmʉbʉjktʉ diꞌibʉ kya̱jxtʉ ja Peedrʉ esʉ Fwank. Es dʉꞌʉn nimʉgoxk milʉn ñaybyatʉ ja yedyʉjkʉty diꞌibʉ mʉbʉjktʉp, abeky ja toxytyʉjk es uꞌunk ʉna̱ꞌkʉty. \p \v 5 Jakumbom ñaymyujkʉdʉ jap Jerusalén ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉdyʉ wyindsʉ́n, ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp. \v 6 Es tamʉ natyʉ Anás diꞌibʉ ijtp teedywyindsʉngópk, ja Kaifás, Fwank, Alejandrʉ es nidʉgékyʉty ja teedywyindsʉngópkʉ myʉguꞌugʉty. \p \v 7 Net oj yajwóy ja Peedrʉ esʉ Fwank. Ta tpʉjtáktʉ kujkjóty, es dyajtʉʉdʉ: \p —¿Pʉ́n ja mʉkꞌa̱jtʉn tʉ mmoꞌoyʉdʉ, o pʉ́n xyʉʉgyʉjxm tʉ xyaꞌꞌagʉda̱ꞌa̱ktʉ tadʉ tekypyuma̱ꞌa̱y? \p \v 8 Net yʉ Espíritʉ Santʉ wyinma̱ꞌa̱ñmyooyʉ ja Peedrʉ, es tꞌadsooy: \p —Kuga̱jpn justisʉ es mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty, \v 9 miidsʉty tyam xyajtʉ́wdʉ wiꞌix tʉ ꞌyagʉdaꞌagyʉ tadʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ ijty tekypyuma̱ꞌa̱y. \v 10 Pes tyámʉts nniga̱jxʉt mʉt miidsʉty es tnijáwʉdʉt nidʉgekyʉ israelítʉty ko tya̱dʉ yedyʉjk diꞌibʉ tyam miits mwinduuyʉty, yʉꞌʉ ꞌyagʉdaky ja Jesús nazarenʉ xyʉʉgyʉjxm, yʉ Kristʉ diꞌibʉ miits myajkruuzpajttʉ esʉ Dios yajjikypyʉjk jatʉgok. \v 11 Es yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn tkajxy ja Jesús ma̱ jyʉnaꞌañ: “Yʉ tsa̱a̱ diꞌibʉ miidsʉty pojtspʉtʉjk xyꞌʉxtijtʉ, yʉ tya̱dʉ tsa̱a̱ tyamʉ net ñʉjxa̱ꞌa̱ñ ma̱ ja tʉjk tꞌʉjxꞌátʉt.” \v 12 Kyaj ni pʉ́n mba̱a̱dʉ wiinkpʉ xyajnitsókʉm, mʉt ko ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ jeꞌeyʉ ja Jesús tiꞌigyʉ mba̱a̱t xyajnitsókʉm. \p \v 13 Ko diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty tꞌijxtʉ ko amʉk jotmʉk yʉ Peedrʉ esʉ Fwank ꞌyadsoodʉ, esʉ Peedrʉ esʉ Fwank dʉꞌʉn yʉꞌʉjʉty éxtʉm oytyim pʉ́n yedyʉjkʉty, kyaj tmʉdattʉ ja ʉxpʉjkʉn, net dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ, es tmʉwinma̱ꞌa̱ñbyáttʉ ko yʉꞌʉjʉty mʉʉt jyʉdijttʉ Jesús. \v 14 Es jaꞌa ko tamʉ naty tyanʉ jaꞌa mʉʉt ja diꞌibʉ naty tekypyuma̱ꞌa̱y, pa̱a̱ty diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty kyaj mba̱a̱t wiꞌix ꞌyokjʉnannʉ. \v 15 Net tkajxpʉdsʉʉmdʉ tʉja̱ꞌp yʉ Peedrʉ esʉ Fwank. \v 16 Net ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ: \p —¿Ti net nduꞌunʉm mʉdʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y? Pes nidʉgekyʉ diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Jerusalén tʉ tnijáwʉdʉ ko yʉꞌʉ tyuundʉp ja ijxwʉꞌʉmʉn esʉ mʉjꞌa̱jtʉn. Kyaj mba̱a̱t nꞌanma̱ꞌa̱yʉm ko kyaj. \v 17 Es kʉdiibʉ wya̱ꞌxʉt yʉ ayuk, waꞌan nꞌokꞌanma̱ꞌa̱yʉm ko kyaj ni pʉ́n tnakyñiga̱jxtʉt ja Jesús. \p \v 18 Net tmʉjwoodʉ jatʉgok ja Peedrʉ esʉ Fwank es tꞌanma̱a̱ydyʉ ko ni na̱ꞌa̱ jatʉgok tkaka̱jxtʉt es ni tkatukꞌíxtʉt ja Jesusʉ jyaꞌa. \v 19 Es ja Peedrʉ es ja Fwank ꞌyadsoodʉ: \p —Jʉna̱ꞌa̱ndʉ miidsʉty ko pátʉp yajkuydyúnʉt diꞌibʉ miits mga̱jxtʉp, o pátʉp yajkuydyúnʉt diꞌibʉ Dios ꞌyaneꞌempy. \v 20 Kyaj mba̱a̱t nmastuꞌudyʉts es nꞌawánʉdʉts diꞌibʉts tʉ nꞌixy es tʉ nmʉdóyʉts. \p \v 21 Net yʉ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty mʉk tmʉga̱jxtʉ ja Peedrʉ esʉ Fwank es kʉdiꞌibʉ dʉꞌʉn ñakyꞌadʉꞌʉtstʉt. Ta net tnasma̱jtsʉdʉ. Kyaj tpattʉ ja winma̱ꞌa̱ñ wiꞌix mba̱a̱t ttukkumʉdoy, mʉt ko nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y tꞌawdattʉ Dios mʉt ja myʉjꞌa̱jtʉn. \v 22 Ko ja tekypyuma̱ꞌa̱y ꞌyagʉdaky, jaꞌa naty tmʉdaty ja jyʉmʉjt justyikxy. \s1 Mʉbʉjkpʉtʉjk tꞌamdowdʉ jotmʉkꞌa̱jtʉn \p \v 23 Ko yajnasma̱jtsʉdʉ yʉ Peedrʉ esʉ Fwank, net oj ñʉjxtʉ ma̱ naty yʉ myʉguꞌuktʉjkʉty es tꞌawa̱ꞌa̱nʉdʉ nidʉgékyʉty wiꞌix yʉ mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty es ja teedywyindsʉ́nʉty ꞌyanma̱a̱yʉdʉ. \v 24 Ko tꞌawa̱ꞌa̱nʉdyaay nidʉgekyʉ tukmukʉ, net kya̱jxtáktʉ: \p —Windsʉ́n, diꞌibʉ tʉgekyʉ mʉkꞌa̱jtʉn myʉda̱jtypy, mij tʉ xypyʉjtaꞌaky yʉ tsa̱jp, naxwíñʉdʉ, jikymyejyñ es tʉgekyʉ diꞌibáty ijtp ma̱ yʉꞌʉn. \v 25 Mij oj mgajxy Espíritʉ Santʉkyʉjxm esʉ nꞌapteety Davitkyʉxm ko mjʉnáñ: \q1 ¿Ti ko yʉ wiinkpʉ naxwíñʉdʉ jyotꞌambʉktʉ \q1 es yʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty nʉgoobʉ dʉꞌʉn wyinma̱ꞌa̱ñbyaaty? \q1 \v 26 Ja naxwíñʉdʉ réyʉty pyʉdʉꞌktʉ \q1 esʉ israelítʉty ja jyustisʉtʉjkʉty ñaymyujkʉdʉ \q1 es tmʉdsiptsoꞌondʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Dios es ja Kristʉ. \m Dʉꞌʉn jyʉnáñ ja Davit. \p \v 27 ’Tʉyꞌa̱jtʉn yʉꞌʉ ko ya̱a̱ Jerusalén ñaymyujkʉdʉ Eroodʉs, Ponsyʉ Pilatʉ mʉdʉ israelítʉty es pʉ́nʉty kyaj ꞌyisraelítʉty, es tmʉdsipꞌa̱jttʉ mijʉ mꞌUꞌunk Jesús, diꞌibʉ mij mbʉjták éxtʉmʉ Kristʉ. \v 28 Dʉꞌʉn yʉꞌʉ ttuundʉ tʉgekyʉ diꞌibʉ mijʉ naty tʉ xytyuknibʉjta̱a̱gʉ jyátʉdʉt. \v 29 Tyam, Windsʉ́n Dios, okꞌix wiꞌix jyotꞌambʉktʉ, es meegyʉts ja mʉkꞌa̱jtʉn es kʉdiibʉ ʉʉdsʉty ndsʉꞌʉgʉdʉ esʉts nga̱jxwa̱ꞌxtʉt mijʉ mꞌayuk. \v 30 Es mʉt mijʉ mmʉkꞌa̱jtʉn ndúñʉts nyaꞌꞌagʉdaꞌagyʉts yʉ puma̱ꞌa̱yʉty es ndúndʉts yʉ ijxwʉꞌʉmʉn esʉ mʉjꞌa̱jtʉn mʉt ja mwa̱ꞌa̱ts mʉduumbʉ Jesús xyʉʉgyʉjxm. \p \v 31 Ko kya̱jxtakta̱a̱ydyʉ, ta ja tʉjk oj yiꞌxy ma̱ naty jap tʉ ñaymyúkʉdʉ. Net ja Espíritʉ Santʉ myooyʉ mʉkꞌa̱jtʉn, es tka̱jxta̱a̱ydyʉ mʉt ja mʉja̱a̱ yʉ Diosʉ ꞌyayuk. \s1 Wiꞌix ja jawyiimbʉ mʉbʉjkpʉ ñaybyudʉ́kʉdʉ nixim niyam \p \v 32 Ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉty ꞌyꞌaxá̱jʉdʉ Jesús myʉda̱jttʉ nidʉgekyʉ tiꞌigyʉ ja winma̱ꞌa̱ñ es oy ñaydsyojkʉdʉ niduꞌuk niduꞌuk. Ni pʉ́n kyajʉnáñ “ʉjtsʉ njaꞌa” diꞌibʉ naty myʉda̱jttʉp. Nidʉgekyʉ twinma̱a̱ydyʉ ko tʉgekyʉ diꞌibʉ naty myʉda̱jttʉp, yʉꞌʉ nandʉꞌʉn dyajtúndʉt nidʉgékyʉty. \v 33 Es ja apóstʉlʉty tnika̱jxpajtꞌadʉꞌʉtstʉ mʉt ja mʉkꞌa̱jtʉn ko Jesús tʉyꞌa̱jtʉn jyikypyejky, es ja Dios tjantsykyuniꞌxy nidʉgékyʉty diꞌibʉ myʉbʉjktʉ. \v 34 Kyaj ni pʉ́nʉ naty ma̱ yʉꞌʉjʉty diꞌibʉ tʉgoyꞌa̱jtxʉp. Jaꞌa ko pʉ́nʉty myʉda̱jttʉp ja ñáxʉty o tyʉjk, tyoꞌktʉ, \v 35 net dyajmiindʉ ja meeñ es tkʉya̱jktʉ ma̱ ja apóstʉlʉty. Net oj dyajwa̱ꞌxtʉ niduꞌugátyʉty nʉꞌʉn pʉ́n dyajtʉgoyꞌáty. \v 36 Dʉꞌʉn ttuuñ yʉ Josee, ja diꞌibʉ apóstʉlʉty yajxʉbajttʉ Bernabee, diꞌibʉ tyijpy Yajjotkujkꞌa̱jtpʉ. Bernabee, jaꞌa yʉꞌʉ Leví tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts es jap jyajty naxwiiñ ma̱ txʉꞌaty Tsyipre. \v 37 Yʉꞌʉ tteꞌky tuꞌugʉ kyam nax diꞌibʉ myʉda̱jtypy, es dyajmiiñ ja meeñ es tkʉyajky ma̱ ja apóstʉlʉty. \c 5 \s1 Ananiiʉs esʉ Safiirʉ \p \v 1 Perʉ wiinkpʉ yedyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Ananiiʉs, yʉꞌʉ mʉt ja ñʉdoꞌoxy Safiirʉ ttoꞌktʉ nandʉꞌʉn tuꞌugʉ ñax, \v 2 es tpʉjkʉꞌktʉ waanʉ ja meeñ. Es ja meeñ diꞌibʉ nadʉjkʉ, Ananiiʉs oj dyajnejxy ma̱ ja apóstʉlʉty éxtʉm jyawʉ kaꞌpxy ja nax tsoo. Es ja ñʉdoꞌoxy ñija̱ꞌa̱p tʉgekyʉ. \p \v 3 Netʉ Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Ananiiʉs, ¿ti ko tʉ xytyuꞌumoꞌoy es tyʉ́kʉt ja mʉjkuꞌugópk Satanás ma̱ mwinma̱ꞌa̱ñ es xyjawinꞌʉʉna̱ꞌa̱ñ ja Espíritʉ Santʉ, es xyajwʉꞌʉma̱ꞌa̱ñ oynʉꞌʉnʉn ja meeñ diꞌibʉ tʉ yajkujúy ja mnax? \v 4 Ja nax mijtsʉ mjaꞌa ijty. Es ko xytyeꞌky, ja meeñ nandʉꞌʉn mijts mjaꞌa. ¿Ti ko tʉ xywyinmay xytyuna̱ꞌa̱ñ yʉ tya̱a̱dʉ? Tʉ xyjawinꞌʉʉna̱ꞌa̱ñ yʉ Dios, kyaj jyaꞌajʉty ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y. \p \v 5 Ko tmʉdooy yʉꞌʉ Ananiiʉs, ta oj kyaꞌay eeky. Es tsyʉꞌkʉdyaaydyʉ pʉ́nʉty myʉdoodʉ diꞌibʉ ja̱jtʉ. \v 6 Net myiindʉ ʉna̱ꞌktʉjkʉty, es tꞌabijttʉ Ananiiʉs ja ñiniꞌx es oj dyajnaxtʉ́kʉdʉ. \p \v 7 Ko ꞌyijty tʉgʉk oorʉ, tyʉjkʉ Ananiiʉsʉ ñʉdoꞌoxy, ni tkanijawʉ ko tʉ ꞌyeeky ja ñaꞌay. \v 8 Ta Peedrʉ yajtʉʉjʉ: \p —Anmaagyʉts, ¿tʉ xytyooktʉ ja mnax éxtʉm tʉ dyajmíñ ja meeñ? \p Esʉ Safiirʉ jyʉnáñ: \p —Dʉꞌʉnʉts tʉ ndeeky. \p \v 9 Netʉ Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —¿Ti ko miidsʉty tiꞌigyʉ mwinma̱ꞌa̱ñ tʉ xypyʉjta̱ꞌa̱ktʉ? ¿Ti ko tʉ xyjawinꞌʉʉna̱ꞌa̱ndʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉmʉ Jya̱ꞌa̱jʉn? Jap tʉja̱ꞌp myindʉ diꞌibʉ oj tʉ dyajnaxtʉ́kʉdʉ ja mñaꞌay, es tyam mijts nandʉꞌʉn myajnaxtʉkʉya̱ꞌa̱nʉdʉ. \p \v 10 Netyʉ ja Safiirʉ kyʉda̱a̱y es ꞌyeꞌky jam tyekyꞌʉjxmʉ Peedrʉ. Ko tyʉjkʉdʉ ja ʉna̱ꞌkʉty, net tpattʉ eeky. Ta dyajpʉdsʉʉmdʉ es dyajnaxtʉjkʉdʉ ñaꞌaybyʉꞌám. \v 11 Jyantsytsyʉꞌkʉdyaaydyʉ pʉ́nʉty myʉbʉjktʉ Jesús es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibáty myʉdoodʉ tadʉ diꞌibʉ ja̱jtʉdʉ yʉ Ananiiʉs esʉ Safiirʉ. \s1 May ja mʉjꞌa̱jtʉn yajtúñ \p \v 12 Es ja apóstʉlʉty ttuundʉ may ja ijxwʉꞌʉmʉn esʉ mʉjꞌa̱jtʉn. Es nidʉgekyʉ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyujkta̱a̱yʉdʉ ma̱ txʉꞌaty Salomongʉ Tyʉjk Wiin. \v 13 Tsʉꞌkʉdʉp ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyamʉbʉjktʉ ja Jesús es ñaymyúkʉdʉt mʉʉt ja mʉbʉjkpʉtʉjk, oy tmʉjja̱ꞌa̱dʉ. \v 14 Net tmʉbʉjktʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús mayjyaꞌay, yedyʉjk toxytyʉjkʉty. \v 15 Es extʉ dyajpʉdsʉʉmdʉ ja puma̱ꞌa̱yʉty myabajngʉjxy jap tuꞌa̱jp, es ko ñáxʉt ja Peedrʉ, oyjyeꞌeyʉ ꞌyawax kya̱ꞌa̱t ma̱ ja puma̱ꞌa̱y. \v 16 Es ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ Jerusalén ka̱jpn myʉwingón, nandʉꞌʉn dyajmiindʉ ja pyuma̱ꞌa̱yʉty es diꞌibʉ mʉjkuꞌu yaꞌꞌayoojʉdʉp, es nidʉgekyʉ ꞌyagʉdakta̱a̱ydyʉ. \s1 Apóstʉlʉty yajtsúmdʉ \p \v 17 Net ja teedywyindsʉngópk es ja saduseeʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibátyʉ naty jap tjantsyñaywyinnaxʉjáwʉdʉ, \v 18 tma̱jtstʉ ja apóstʉlʉty es tpʉjtáktʉ pujxndʉgóty. \v 19 Per tuꞌugʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉmʉ ꞌyanklʉs myiiñ es dyaꞌꞌawatsy ja pujxndʉjk koots es dyajpʉdseemy, es tꞌanma̱a̱y: \p \v 20 —Nʉjxtʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, es awánʉdʉ ja̱ꞌa̱y ja ayuk diꞌibʉ yʉ jembyʉ jikyꞌa̱jtʉn. \p \v 21 Ko oj xyʉʉñʉ, net tyʉjkʉdʉ tsejkyʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. Ta yaꞌʉxpʉjktsondáktʉ. \p Es ja teedywyindsʉngópk es diꞌibáty jap dyajnaymyujkʉdʉ nidʉgekyʉ israelítʉty ja myʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk diꞌibáty naymyujkʉdʉp ma̱ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, net tꞌanma̱a̱ydyʉ ja polʉsiiʉty es dyajmíndʉt ja apóstʉlʉty diꞌibʉ jap pujxndʉgóty. \p \v 22 Per ko oj jya̱ꞌttʉ ja polʉsiiʉty ma̱ pujxndʉjk, kyaj jap pʉ́n tpattʉ ja apóstʉlʉty. Ta jyʉmbijttʉ jatʉgok, \v 23 es tꞌanma̱a̱ydyʉ: \p —Adiky tʉ nba̱a̱dyʉts ja pujxndʉjk jantsy yajxón es mʉt ja solda̱a̱dʉty jap ma̱ tʉjk a̱a̱ tkwentʉꞌattʉ, per kots tʉ nyaꞌꞌawa̱ꞌa̱tstʉ, ni pʉ́nʉts jap tʉ ngapa̱a̱ttʉ pujxndʉgóty. \p \v 24 Ko tmʉdoodʉ ja teedywyindsʉ́nʉty esʉ mʉj tsa̱jptʉjk kwentʉꞌa̱jtpʉ wyindsʉ́n, net ñayyajtʉʉjʉdʉ ak yʉꞌʉjʉty wiꞌixʉ tya̱a̱dʉ kyugʉxʉyaꞌañ. \v 25 Es ko waanʉ ꞌyijty, ta jyajty tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ anma̱a̱yʉ: \p —Tadʉ yedyʉjkʉty diꞌibʉ ʉxʉꞌʉy mbʉjtáktʉ pujxndʉgóty, tap dyaꞌʉxpʉktʉ ja ja̱ꞌa̱y mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. \p \v 26 Net ja mʉj tsa̱jptʉjk kwentʉꞌa̱jtpʉ wyindsʉ́n oj ñejxy mʉt ja tyuumbʉtʉjkʉty, es dyajmiindʉ yajxón ja apóstʉlʉty, jaꞌagyʉjxm ko tsyʉꞌʉgʉdʉ ko tsya̱a̱ga̱ꞌa̱dsʉdʉt ja ja̱ꞌa̱y. \v 27 Ko dyajmiindʉ, ta dyajnʉjxtʉ ma̱ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, es ja teedywyindsʉngópk ꞌyanma̱a̱yʉ: \p \v 28 —Tʉts miits nyajkubóktʉ es kyaj xyñakyyaꞌʉxpʉ́ktʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty mʉt ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn. ¿Es ti tʉ xytyundʉ? Tʉ ja̱ꞌa̱y xyaꞌʉxpʉjkta̱ꞌa̱ydyʉ miidsʉty ya̱ Jerusalén, es ʉʉdsʉty xytyuknikʉjxmꞌata̱ꞌa̱ndʉ ko ꞌyeꞌkyʉ tadʉ ja̱ꞌa̱y. \p \v 29 Net ja Peedrʉ mʉt ja apóstʉlʉty ꞌyadsoodʉ: \p —Koonʉm tsyékyʉty es nmʉmʉdoꞌom ja Dios es kʉdiinʉm ja ja̱ꞌa̱yʉty. \v 30 Dios diꞌibʉ ꞌyawda̱jt ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm, yʉꞌʉ yajjikypyʉjk ja Jesús diꞌibʉ miits myaꞌoꞌktʉ es xykyudʉʉydyʉ kruuzkʉjxm. \v 31 Es ja Dios dyajtsa̱jpejty es tpʉjtáky ma̱ ꞌyaga̱ꞌa̱ñgyʉꞌʉ, es dyaꞌity Yajnitsókpʉ es Anaꞌambʉ, es ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty jyodʉmbíttʉt es yajmaꞌxʉt ja pyojpʉ. \v 32 Es ʉʉdsʉty nꞌijxtʉts es nꞌawánʉts diꞌibʉts nꞌijx nmʉdoo, es nandʉꞌʉn yʉ tʉyꞌa̱jtʉn tꞌawanʉ ja Espíritʉ Santʉ diꞌibʉ Dios tʉ dyaky diꞌibʉ myʉmʉdeepy. \p \v 33 Ko tmʉdoodʉ tya̱dʉ ayuk, ta jyotꞌambʉjktʉ es tyimꞌyaꞌoogándʉ. \v 34 Per ma̱ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgótyʉ naty, jap tuꞌugʉ fariseeʉ txʉꞌaty Gamalyel, diꞌibʉ yajxón ñija̱ꞌa̱p ja tsa̱jptʉjkʉ ꞌyʉxpʉjkʉn es diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y wyindsʉꞌkʉp mʉj. Ta tyʉna̱a̱yeꞌky es tniꞌanaꞌamʉ es dyajpʉdsʉ́mdʉt ja apóstʉlʉ. \v 35 Net tꞌanma̱a̱y diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty: \p —Miits israelítʉty, naygywentʉꞌátʉdʉ oy diꞌibʉ mdunaampy mʉdʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱yʉty. \v 36 Jamyatstʉ miidsʉty ko kyaj jyékyʉbyʉty pyʉdeꞌky yʉ Teudʉs diꞌibʉ jʉnán: “Ʉjts ya̱a̱ ijtp mʉj.” Es tpanʉjxtʉ taxk mʉgoꞌpxʉ yedyʉjk. Per dyaꞌoꞌktʉ Teudʉs, es nidʉgekyʉ diꞌibʉ panʉjxʉdʉ tyʉgooydyaay. Es jap oj kyʉjxta̱ꞌa̱y. \v 37 Ko waanʉ ꞌyijty ko yajkuja̱ꞌa̱yʉ sensʉ, net pyʉdeꞌky ja Juudʉs, Galileeʉ ja̱ꞌa̱y, es mayjyaꞌay nandʉꞌʉn pyanʉjxʉdʉ. Es nandʉꞌʉn dyaꞌoꞌktʉ Juudʉs, es nidʉgekyʉ diꞌibʉ panʉjxʉbʉ naty ñaywya̱ꞌxta̱a̱yʉdʉ. \v 38 Pa̱a̱ty nꞌanʉʉmʉ, mastuꞌuttʉ tya̱dʉ yedyʉjkʉty. Waꞌan tꞌixtʉ. Jaꞌa ko tya̱dʉ ʉxpʉjkʉn, pʉn yʉꞌʉ ja̱ꞌa̱yʉ jyaꞌa, naxa̱a̱mbʉꞌʉ, \v 39 per pʉn ja Diosʉ ꞌyʉxpʉjkʉn, kyaj mba̱a̱t miits xyajtʉgóydyʉ. Mnaygywentʉꞌátʉdʉp, mʉt ko tsojk nʉjx mdsiptundʉ mʉt ja Dios. \p \v 40 Nidʉgekyʉ tmʉdooda̱a̱ydyʉ. Net dyajmiindʉ ja apóstʉlʉty. Ta twojptʉ kana̱k ok es jatʉgok dyajkubojktʉ mʉk ko Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn tpaduunnʉ. Net tnasma̱jtsʉdʉ. \v 41 Net ja apóstʉlʉty tsyoꞌondʉ jap es jyotkujkʉdyaaydyʉ ko ꞌyayoodʉ es tsyoydyuundʉ Jesuskyʉjxm. \v 42 Es kyaj tmastuttʉ esʉ ja̱ꞌa̱y dyaꞌʉxpʉ́kʉt, es tka̱jxwa̱ꞌxtʉ ja oybyʉ ayuk ko Jesús jaꞌa dʉꞌʉn ja Kristʉ. Dʉꞌʉn ttuundʉ bom bom mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty es nandʉꞌʉn dyaꞌʉxpejky tʉjkm tʉjkm. \c 6 \s1 Nijʉxtujkʉ yajjeꞌxywya̱ꞌxpʉ \p \v 1 Ja tiempʉ ñimayʉꞌadʉtstʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉty myʉbʉjktʉp ja Jesukristʉ. Net diꞌibáty kya̱jxtʉp ja grieegʉ dyajtsondáktʉ ja ʉꞌʉnʉn wiꞌix dyajwaꞌxy ja jeꞌxy bom bom. Dʉꞌʉn jyʉnandʉ ko kyaj yajxón yajkáydyʉ ja kuꞌekytyoꞌoxy diꞌibáty kya̱jxtʉp ja grieegʉ. \v 2 Net ja nima̱jmajtskpʉ apóstʉlʉ dyajnaymyujkta̱a̱yʉdʉ nidʉgekyʉ diꞌibʉ myʉbʉjktʉ, es tꞌanma̱a̱ydyʉ: \p —Kyaj ꞌyóyʉty kots ʉʉdsʉty nmastuꞌuttʉt ja Diosʉ ꞌyayuk nga̱jxwa̱ꞌxtʉt es nyajwa̱ꞌxʉdʉts ja jeꞌxy. \v 3 Pa̱a̱ty miits mʉguꞌuktʉjkʉty, ʉxta̱ꞌa̱ydyʉ nijʉxtujkʉ yedyʉjk diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja oyjyot es diꞌibʉ jyaygyujkʉp, diꞌibʉ tʉ myoꞌoyʉty ja Espíritʉ Santʉ myʉkꞌa̱jtʉn es ttun tka̱jxtʉ diꞌibʉ Dios tsyejpy, es tuknipʉkʉ tya̱dʉ tuunk. \v 4 Es ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, nyajnejxypyʉts ja Diosʉ ꞌyʉxpʉjkʉn esʉ ka̱jxtákʉn. \p \v 5 Nidʉgekyʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty tꞌoyjya̱ꞌa̱dʉ éxtʉm ja apóstʉlʉty oj twinma̱ꞌa̱ñmyoꞌoydyʉ. Es net twinꞌijxtʉ Esteebʉ, diꞌibʉ niꞌigʉ ja Dios tmʉbejky es ja Espíritʉ Santʉ mooyʉ mʉkꞌa̱jtʉn es winma̱ꞌa̱ñ es ttúnʉt diꞌibʉ Dios tsyejpy. Es nandʉꞌʉn twinꞌijxtʉ Felipʉ, Prókorʉ, Nikanoor, Timón, Parmenʉs esʉ Nikolás, Antyokiiʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tʉʉyʉp kyupʉjk ja israelítʉdyʉ myʉbʉjkʉn. \v 6 Net dyajmiindʉ ma̱ ja apóstʉlʉty, diꞌibʉ ka̱jxtáktʉ es tkʉꞌʉnikoondʉ. \p \v 7 Es ja Diosʉ ꞌyayuk myʉjtʉjkʉyꞌadʉ́tsy es ñimayʉꞌadʉtsy ja mʉbʉjkpʉtʉjk jam Jerusalén, es extʉ nimay ja teetytyʉjkʉty tmʉbʉjktʉ ja Jesús. \s1 Esteebʉ yajmátsy \p \v 8 Esʉ Esteebʉ myooyʉ Dios ja kunuꞌxʉn esʉ mʉkꞌa̱jtʉn es ttúnʉt ja mʉj ijxwʉꞌʉmʉn esʉ mʉjꞌa̱jtʉn ma̱ ja ja̱ꞌa̱yʉty. \v 9 Nan tamʉ naty ja ja̱ꞌa̱y na̱a̱gʉty diꞌibʉ yoꞌoydyʉp ma̱ yajtijy Awa̱ꞌa̱tstuuyʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉ Tsya̱jptʉjk. Tamʉ naty diꞌibʉ tsoꞌondʉp Sirene ña̱a̱xóty, Alejandriiʉ, Silisyʉ esʉ Asyʉ, es dyajpʉdʉꞌktʉ tsip es tꞌanma̱a̱ydyʉ wiꞌixáty ja Esteebʉ. \v 10 Per kyaj mba̱a̱t tmʉmada̱ꞌa̱ktʉ, mʉt ko yʉ Espíritʉ Santʉ mooyʉp ja winma̱ꞌa̱ñ ja Esteebʉ. \p \v 11 Net ja Esteebʉ myʉdsip tmʉjuuydyʉ andákpʉty diꞌibʉ jʉna̱ꞌa̱ndʉp ko tʉ tmʉdoy ja Esteebʉ myʉga̱jxtʉgóyʉty ja Moisés es ja Dios. \v 12 Mʉdʉ tya̱dʉ anʉʉ dyajpʉdʉꞌktʉ ja mayjyaꞌay esʉ mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp. Es nidʉgekyʉ tma̱jtstʉ ja Esteebʉ es dyajnʉjxtʉ ma̱ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty. \v 13 Es dyajmiindʉ ja andákpʉty diꞌibʉ jʉnán: \p —Tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y dʉꞌʉñʉm tmʉga̱jxtʉgóyʉ tya̱dʉ wa̱ꞌa̱ts luga̱a̱r es nandʉꞌʉnʉ Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn. \v 14 Tʉts nmʉdoy ko jyʉnaꞌañ ko yʉ Jesús nazarenʉ, yʉꞌʉ yajkutʉgoyaambyʉ tya̱dʉ mʉj tsa̱jptʉjk es kyaj nꞌokpaduꞌunʉnʉ diꞌibʉ Moisés xytyukmʉnikákʉm. \p \v 15 Net nidʉgekyʉ diꞌibʉ naty jap anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, tꞌijxtʉ tʉyʉ Esteebʉ wyiin jyʉjp éxtʉm tuꞌugʉ anklʉs. \c 7 \s1 Esteebʉ, wyinduuyʉty diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty \p \v 1 Net ja teedywyindsʉngópk dyajtʉʉy ja Esteebʉ: \p —¿Tii tʉyꞌa̱jtʉn tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ? \p \v 2 Net ꞌyadsooy ja Esteebʉ: \p —Miits mʉguꞌuktʉjkʉty, mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty, mʉdooꞌíttʉ. Ja Dios diꞌibʉ mʉjꞌa̱jtʉn myʉda̱jtypy, kʉxʉꞌk ma̱ ja nꞌapteetyꞌa̱jtʉm Abra̱a̱n ko naty jap tsyʉʉnʉ Mesopotamyʉ, ma̱ kyajnʉmʉ naty tsyooñ es tsyʉʉnʉt jap ma̱ ka̱jpn txʉꞌaty Arán. \v 3 Es ja Dios tꞌanma̱a̱y ja Abra̱a̱n: “Pʉdsʉm ya̱a̱ mga̱jpnóty es mastuꞌut ja mmʉguꞌuktʉjkʉty. Nʉjx ma̱ts mij ngexy wiink nax diꞌibʉts mij ndukniꞌꞌixʉyaampy.” \v 4 Netʉ Abra̱a̱n tsyoꞌoñ ma̱ ja Kaldeeʉ ñax es ñejxy tsʉnaabyʉ jap Arán. Netʉ tyeety ꞌyeꞌky, es ja Dios dyajmiiñ yʉ Abra̱a̱n ma̱ tya̱dʉ nax, ma̱ tyam ndsʉna̱ꞌa̱yʉm. \v 5 Per kyaj yajmooy ja ñax, ni kujm metrʉ. Per Dios tyukmʉwa̱ndakʉ: “Nmeebyʉts mij tya̱dʉ nax esʉ mꞌuꞌunk mꞌok.” Perʉ Abra̱a̱n kyajnʉmʉ naty ja ꞌyuꞌunk, \v 6 es ja Dios ꞌyanma̱a̱yʉ: “Yʉ mdʉʉmp mꞌa̱a̱ts jap tsyʉʉnʉt ma̱ wiink nax, es jap tyúnʉt mʉk éxtʉmʉ mʉduumbʉ, es axʉʉk jyátʉt taxk mʉgoꞌpx jʉmʉjt. \v 7 Per ʉjts nandʉꞌʉn ndukkumʉdowaambyʉts yʉ tadʉ naxwíñʉdʉ, es óknʉm pyʉdsʉ́mdʉt jap miidsʉ mdʉʉmp mꞌa̱a̱ts es myíndʉt ya̱a̱ es xyꞌawdátʉdʉts.” \v 8 Dios kyajxyꞌa̱jt mʉt ja Abra̱a̱n es tpʉjtáky éxtʉmʉ ijxwʉꞌʉmʉn es ja ꞌyuꞌunk yajtsúkʉt waanʉ ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn\f + \fr 7:8 \ft Ix Lukʉs 1:59. \f*. Pa̱a̱ty ko jyajty naxwiiñ yʉ ꞌyuꞌunk Isa̱a̱, ko tyuktujkxʉbejty Abra̱a̱n ttsijky yʉ Isa̱a̱ waanʉ ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn. Es ja Isa̱a̱ nandʉꞌʉn ttuuñ mʉt ja mya̱a̱nk Jakoob, esʉ Jakoob nandʉꞌʉn ttuuñ mʉt ma̱jmajtsk ja mya̱a̱ngʉty, diꞌibʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts ja ma̱jmajtskpʉ israelitʉ ñaxwíñʉdʉ. \p \v 9 ’Tya̱dʉ Jakoobʉ mya̱a̱ngʉty diꞌibʉ ʉdsa̱jtʉm nꞌapteetyꞌa̱jtʉm, kyaj ttukmʉjꞌijxʉ ja myʉgaꞌax Josee es ttukmʉdeꞌky éxtʉmʉ mʉduumbʉ ma̱ yʉ Ejiptʉ ñax. Perʉ Dios yʉꞌʉ kywentʉꞌa̱jtypyʉ naty ja Josee, \v 10 es dyajpʉdseemy ma̱ naty ꞌyity ayoꞌonóty. Esʉ Dios tyuun esʉ Josee ꞌyagupʉ́kʉdʉt ja faraón, Ejiptʉ ryey. Es ja rey pyʉjták yʉ Josee éxtʉmʉ gobernadoor Ejiptʉ es nandʉꞌʉn ma̱ ja reyʉ tyʉjk. \p \v 11 ’Net myiiñ ja mʉk yuu, esʉ mʉk ayoꞌon ꞌyijty ma̱ tʉgekyʉ Ejiptʉ ñax es Kanán, esʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm kyaj tpattʉ ti jyʉꞌxtʉp. \v 12 Es ko Jakoob tmʉdoyꞌajty ko japʉ triigʉ ma̱ Ejiptʉ, ta tkejxy ja mya̱a̱ngʉty, ʉdsa̱jtʉm nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm, es tjúyʉt ja triigʉ. Net tim jawyiin oj ñʉjxtʉ ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm. \v 13 Es ko myʉmajtsk ok ñʉjxtʉ, netʉ Josee tꞌanma̱a̱ydyʉ ja myʉgaꞌaxʉty: “Ʉj Josee, miits xymyʉgaꞌaxꞌa̱jttʉp.” Net ja Ejiptʉ ryey tnija̱ꞌa̱jʉ ko yʉ Josee yʉꞌʉ israelitʉ. \v 14 Net ja Josee tnigajxʉ tyeety Jakoob es nidʉgekyʉ myʉguꞌuktʉjk, diꞌibʉ nidʉgʉꞌpx ma̱jmókx ja ja̱ꞌa̱y wyínʉty. \v 15 Dʉꞌʉn jyajty ja Jakoob es tsyʉna̱a̱ydyaknbejky jap Ejiptʉ. Oknʉm ꞌyeꞌky, es nandʉꞌʉn ꞌyoꞌkta̱a̱ydyʉ mya̱a̱ngʉty. \v 16 Es dʉꞌʉn oj yajmʉnejxy ja Jakoobʉ ñiniꞌx jap Sikem, es dyajnaxtʉjkʉ ma̱ ja a̱a̱nk diꞌibʉ Abra̱a̱n jyuuy ma̱ yʉ Amoorʉ mya̱a̱nk. \p \v 17 ’Es kumjékyñʉm jyata̱ꞌa̱ñʉty diꞌibʉ Dios tyukmʉwa̱ndakʉ Abra̱a̱n, yʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty tʉ myayʉ jap Ejiptʉ. \v 18 Net jap Ejiptʉ oj ryeyꞌaty diꞌibʉ naty kyaj tꞌixyꞌaty ja Josee. \v 19 Tadʉ rey yajtuun ja axʉk winma̱ꞌa̱ñ es mʉk dyajmʉduuñ nidʉgekyʉ ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm. Es tꞌanma̱a̱y yʉ uꞌunkta̱a̱k uꞌunkteedyʉty ko agwanʉ ja mya̱a̱nk diꞌibʉ maxuꞌunkꞌa̱jtp, tnikaꞌaktʉt es ꞌyooktʉt. \v 20 Net ja Moisés jyajty naxwiiñ. Es jantsy tsuj ijty ja uꞌunk, es ja tyeety tya̱a̱k pyʉjkʉꞌkʉ tʉgʉk poꞌo. \v 21 Net ko tnikaktʉ, ja reyʉ ñʉʉx dyajpʉdeꞌky es dyajꞌyeꞌky éxtʉmʉ ꞌyuꞌungʉn. \v 22 Pa̱a̱ty ja Moisés yaꞌʉxpʉjkʉdʉ tʉgekyʉ diꞌibʉ ñija̱ꞌa̱p Ejiptʉ. Jaꞌa ijty mʉj diꞌibʉ myadyakypy es diꞌibʉ tyiimpy. \p \v 23 ’Ko tmʉda̱jty justyikxy jʉmʉjt yʉ Moisés, ta jyʉnáñ tkuꞌixa̱ꞌa̱ñ ja israelitʉ myʉguꞌugʉty. \v 24 Ko jyajty ja Moisés, ta tꞌijxy tuꞌugʉ Ejiptʉ ja̱ꞌa̱y ko axʉʉk ttuñ tuꞌugʉ israelitʉ. Net ja Moisés tniwa̱a̱ndúty yʉ myʉguꞌuk es dyaꞌeꞌky ja Ejiptʉ ja̱ꞌa̱y. \v 25 Es yʉ Moisés tmʉwinma̱ꞌa̱ñbyáty ko yʉ israelitʉ myʉguꞌuktʉjk tʉ tjaygyúkʉdʉ ko yʉ Dios dyajtsoꞌoga̱ꞌa̱ñ ja israelítʉty es tpʉjta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñ yʉ Moisés éxtʉmʉ yajnitsókpʉ. Per yʉꞌʉjʉty kyaj tjaygyujkʉdʉ. \p \v 26 ’Jakumbom ja Moisés tpaty nimajtsk ja israelítʉty diꞌibʉ naty jap naydsyiꞌkʉp, es ja Moisés dyajkʉxáñ ja tsip. Ta tꞌanma̱a̱y: “Miits mnaymyʉguꞌukꞌa̱jtʉdʉp. ¿Ti ko mnaydsyiigʉdʉ?” \v 27 Net diꞌibʉ naty jyantsytsyiꞌkypy tnasꞌyojkʉdʉ ja Moisés, es tꞌanma̱a̱y: “¿Pʉ́n tʉ mbʉjtaꞌagyʉty éxtʉmʉ windsʉnʉn o justisʉn mʉt ʉʉdsʉty? \v 28 ¿Ti xyaꞌooga̱a̱mbʉts, éxtʉm ʉxʉꞌʉy xyaꞌeꞌky ja Ejiptʉ ja̱ꞌa̱y?” \v 29 Ko tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, netʉ Moisés kyeky es ñejxy ma̱ Madyanʉ ñax. Jap tsyʉna̱a̱y éxtʉmʉ jagam ja̱ꞌa̱y es pyejky. Net tpattʉ majtskʉ mya̱a̱nk. \p \v 30 ’Ko ñajxy justyikxy jʉmʉjt, japʉ naty mʉj ittum myʉwingonʉ Sinaꞌii Kopk, net kyʉxeꞌky tuꞌugʉ anklʉs ma̱ tyoy tuꞌugʉ apyñgyepy. \v 31 Ko Moisés tꞌijxy, ta dʉꞌʉñʉ oj wyʉꞌʉmʉ. Es ko tmʉwingooñ es tꞌijxꞌoyʉyáñ, net tmʉdooy ko Dios ꞌyanma̱a̱yʉ: \v 32 “Ʉjts Dios diꞌibʉ Wyindsʉnꞌa̱jtypy ja mꞌaptʉjk Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob.” Net ja Moisés tyʉjkʉ tsʉyiibyʉ mʉdʉ tsʉꞌʉgʉ, kyaj ñaydyukꞌaꞌijxʉ es tꞌíxʉt. \v 33 Es ja Dios ꞌyanma̱a̱yʉ: “Yajjʉnák ja mgʉꞌʉk mdekykyʉjxy, mʉt ko wa̱ꞌa̱ts ja it luga̱a̱r ma̱ mdanʉ. \v 34 Tʉts nꞌixy wiꞌix ꞌyayowdʉ ja nja̱ꞌa̱yʉty jap Ejiptʉ, es tʉts nmʉdoy jyʉꞌʉy ya̱ꞌa̱xtʉ. Es pa̱a̱dyʉts tʉ njʉnaky es nyajtsoꞌoga̱ꞌa̱ñʉts. Pes min es ngáxʉt Ejiptʉ.” \p \v 35 ’Oyjyaꞌijxma̱ꞌtʉdʉ Moisés es ꞌyanma̱a̱yʉdʉ: “¿Pʉ́n tʉ mbʉjtaꞌagyʉty éxtʉmʉ windsʉ́n o justisʉn?”, óknʉm Dios kyajxʉ tya̱dʉ Moisés éxtʉmʉ windsʉ́n es dyajpʉdsʉ́mʉt jap Ejiptʉ, ja anklʉs diꞌibʉ kʉxʉꞌk ma̱ ja apyñgyepy tpudʉjkʉ ja Moisés. \v 36 Moisés dyajpʉdseemy jap Ejiptʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm es ttuuñ yʉ mʉjꞌa̱jtʉn esʉ ijxwʉꞌʉmʉn jap Ejiptʉ es ma̱ Tsapts Jikymyejyñ, es nandʉꞌʉn ko justyikxy jʉmʉjtʉ naty ꞌyity mʉj ittum. \v 37 Tya̱dʉ Moisés tꞌanma̱a̱y ja israelítʉty: “Dios kyaxaampy tuꞌuk miidsʉ mmʉguꞌuk éxtʉmʉ kyuga̱jxpʉ, éxtʉmts ʉj tʉ xykyexy. Es xymyʉbʉ́ktʉt yʉꞌʉ.” \p \v 38 Esʉ Esteebʉ ꞌyakꞌanma̱a̱yʉ: \p —Nan jaꞌa ja Moisés, jamʉ naty mʉʉt ma̱ ja mʉj it, ma̱ ja anklʉs myʉga̱jxʉ ma̱ ja Sinaꞌii Kopk. Jaꞌa yajmooy ja ayuk diꞌibʉ tuknija̱ꞌa̱p wiꞌix ja jikyꞌa̱jtʉn es dyajnáxʉt ma̱ ʉdsa̱jtʉm. \v 39 Perʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm kyaj tmʉmʉdowandʉ ja Moisés, es tꞌʉxtijtʉ es jyajʉmbitandʉ jatʉgok jap Ejiptʉ. \v 40 Net tꞌanma̱a̱ydyʉ ja Arón: “Ndsojktʉpts es xyajkójʉt ja ndiósʉts diꞌibʉ ʉʉdsʉty xywyinyoꞌoyʉdʉp. Kyajts nnijáwʉdʉ ti ja̱jtʉ tadʉ Moisés diꞌibʉ tʉ xyajpʉdsʉꞌʉmʉm ma̱ Ejiptʉ ñax.” \v 41 Net ja Arón oj dyaꞌꞌagojwinnáxy tuꞌugʉ tooruꞌunk ak oorʉ. Es net dyaꞌoꞌktʉ ja byorreegʉty es ttukwindsʉꞌkʉdʉ ja tooruꞌungʉ ꞌyagojwinnáx. Net tmʉjtuundʉ ja xʉʉ es xyondaktʉ mʉt diꞌibʉ tʉ dyajkojtʉ. \v 42 Net ja Dios ñikákʉdʉ yʉꞌʉjʉty es tmastuttʉ es tꞌawdáttʉt ja mʉdsa̱ꞌa̱ diꞌibʉ jam tsa̱jpótm. Pes dʉꞌʉn éxtʉm jap ꞌyity kʉxja̱ꞌa̱y ma̱ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ ñeky: \q1 Miits israelítʉty, ¿ti ojts xyaꞌooktʉ ja mborreegʉ, \q1 es ojts xytyukwindsʉꞌkʉdʉts \q1 ko mꞌijty justyikxy jʉmʉjt ma̱ ja mʉj it? \q1 \v 43 Kyaj dyʉꞌʉnʉty, mbagʉʉydyʉ ja tʉjk ma̱ ꞌyity ja Molok diꞌibʉ miits mꞌawda̱jttʉp, \q1 es nandʉꞌʉn mbagʉʉydyʉ ma̱ ꞌyity ja Renfanʉ myʉdsa̱ꞌa̱, diꞌibʉ nandʉꞌʉn mꞌawda̱jttʉp. \q1 Es ja Molok es ja Renfán, \q1 kʉꞌʉm miits xyaꞌꞌawingojna̱jxtʉ es xyꞌawdata̱ꞌa̱ndʉ. \q1 Pa̱a̱dyʉts ʉj miits nyajpʉdsʉma̱ꞌa̱ndʉ ma̱ mga̱jpnʉty es ma̱ mnáxʉty, \q1 es ngaxa̱ꞌa̱ñʉts éxtʉmʉ mʉduumbʉ waanʉ jagam ma̱ Babiloñʉ ñax. \p \v 44 Esʉ Esteebʉ ꞌyakjʉnáñ: \p —Ma̱ ja mʉj it, jam ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm tmʉda̱jttʉ tuꞌugʉ wit tsa̱jptʉjk ma̱ ja Dios tꞌawda̱jttʉ. Dios ja Moisés tyukꞌijxʉ wiꞌix tkójʉt. \v 45 Es ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm tꞌaxá̱jʉdʉ yʉ tya̱dʉ wit tsa̱jptʉjk éxtʉmʉ kuma̱ꞌa̱ñ. Esʉ tya̱dʉ Joswee es diꞌibʉ mʉʉt myiiñ, dyajmiiñ ja wit tsa̱jptʉjk ko Dios dyajpʉdseemy ya̱a̱ ja jekyjyaꞌay es tmooy ja ñax ja israelítʉty. Es dʉꞌʉn ꞌyijttʉ ma̱ ja Davitʉ tiempʉ. \v 46 Es yʉ Davit pyat ja mayꞌa̱jtʉn Dios wyindum, es ꞌyamdooy es dyajkójʉt tuꞌugʉ tʉjk ma̱ tsyʉʉnʉt ja Dios diꞌibʉ Jakoob ꞌyawda̱jt. \v 47 Per ja Salomonk, Davitʉ mya̱a̱nk, yʉꞌʉ kyoj ja Diosʉ tyʉjk. \v 48 Per kyaj ja Dios Tsa̱jpótmʉdʉ tsyʉʉnʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y kyejpy. Extʉm jyʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ: \q1 \v 49 Dʉꞌʉn ja Dios jyʉnaꞌañ: \q1 “Yʉ tsa̱jp yʉꞌʉts nꞌuñaaydyaknꞌa̱jtypy, \q1 es ja naxwíñʉdʉ yʉꞌʉ ma̱dsʉ ndeky nbʉjtaꞌaky. \q1 ¿Diꞌibʉ dʉnʉ tʉjk mgojándʉp esʉts ʉj jap ndsʉʉnʉt, \q1 o ja luga̱a̱r ma̱ts ʉj nboꞌxʉt? \q1 \v 50 Pes ʉjts kʉꞌʉm tʉ nbʉjtaꞌaky tʉgekyʉ yʉꞌʉ.” \p \v 51 Es ja Esteebʉ niꞌigʉ tꞌakꞌanma̱a̱ydyʉ: \p —Miidsʉty kyaj ꞌyóyʉty ja mwinma̱ꞌa̱ñʉty, pa̱a̱ty kyaj xymyʉdowa̱ꞌa̱ndʉ. Tuk nax tiꞌigyʉty miidsʉty mʉt ja mꞌaptʉjkʉty, taayʉm miidsʉty nandʉꞌʉn xymyʉdsipꞌattʉ ja Espíritʉ Santʉ. \v 52 Jaꞌa ko yʉꞌʉjʉty ꞌyaxʉktuundʉ nidʉgekyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ es extʉ dyaꞌoꞌktʉ diꞌibʉ jékyʉp kya̱jx ko myina̱ꞌa̱ñ ja diꞌibʉ jikyꞌa̱jt tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt. Es ko oj myiñ, miits mgʉya̱jktʉ es ꞌyoogʉt. \v 53 ¡Miidsʉty diꞌibʉ tʉ tꞌaxá̱jʉdʉ ja Diosʉ ꞌyanaꞌamʉn diꞌibʉ jaꞌagyʉjxmʉ anklʉs myajmooydyʉ, kyaj tʉ xymyʉmʉdowdʉ! \s1 Esteebʉ ꞌyeeky \p \v 54 Ko yʉ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty tmʉdoodʉ yʉ tya̱dʉ ayuk, ta jyotꞌambʉjktʉ es ñaydyʉtska̱ꞌtʉdʉ jaꞌagyʉjxm ja Esteebʉ. \v 55 Perʉ Esteebʉ, mooyʉ ja Espíritʉ Santʉ ja mʉkꞌa̱jtʉn esʉ winma̱ꞌa̱ñ es ttun tka̱jxʉt diꞌibʉ Dios tsyejpy, es pyatꞌijxy jam tsa̱jpótm es tꞌijxy ja Diosʉ myʉjꞌa̱jtʉn, es ja Jesús tyanʉ aga̱ꞌa̱ñdsyoo ma̱ Diosʉn. \v 56 Net ꞌyanma̱a̱yʉdʉ ja Esteebʉ: \p —¡Ixtʉ! Nꞌijxypyʉts ja tsa̱jp awa̱ꞌa̱ts, es ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ pyʉꞌa̱a̱y aga̱ꞌa̱ñdsyoo ja Dios. \p \v 57 Es diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty tꞌama̱jtstʉ tyatsk kʉdiibʉ tnakymyʉdówdʉt. Ta yaxkaktʉ jantsy mʉk es tmʉdsiptsoꞌondʉ niꞌigʉ ja Esteebʉ es dyaꞌooga̱ꞌa̱ndʉ. \v 58 Net dyajpʉdsʉʉmdʉ jap Jerusalén es tkuka̱ꞌtstʉ. Es diꞌibʉ tyuundʉ, ja diꞌibʉ ñiꞌʉꞌʉnʉdʉ, tkʉya̱jktʉ ja ñikʉjxyʉdʉ wit es ttukkʉdʉjkʉdʉ tuꞌugʉ ʉna̱ꞌk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Saulʉ. \v 59 Es ko jam ttsa̱a̱ga̱ꞌtstʉ ja Esteebʉ, net ja Esteebʉ kya̱jxtaꞌaky: \p —Windsʉ́n Jesús, axá̱jʉts ja nꞌanmʉja̱ꞌa̱n. \p \v 60 Net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ ja Esteebʉ es yaxkeky mʉk: \p —Windsʉ́n Jesús, katʉ xypyʉjtaꞌaky ñikʉjxm yʉ tya̱dʉ peky. \p Es ko dʉꞌʉn jyʉnáñ, net oj ꞌyoꞌknʉ. \c 8 \s1 Saulʉ tpajʉdity ja mʉbʉjkpʉtʉjk \p \v 1 Es ja Saulʉ yʉꞌʉ mʉʉt ñaybyʉjkʉdʉ diꞌibʉ yaꞌoꞌkʉ Esteebʉ. \p Nan ja xʉʉ oga̱ꞌa̱n tpajʉdijttáktʉ mʉktaꞌaky ja mʉbʉjkpʉtʉjkʉty diꞌibʉ jap Jerusalén. Es nidʉgekyʉ ja mʉbʉjkpʉ pyʉdsʉʉmdʉ jap Jerusalén es ñaywya̱ꞌxta̱a̱yʉdʉ ma̱ ñáxʉdyʉ Judeeʉ esʉ Samaaryʉ. Yʉꞌʉyʉ apóstʉlʉty oj wyʉꞌʉmdʉ jap Jerusalén. \v 2 Es nijaꞌajʉty diꞌibʉ Dios ꞌyawda̱jttʉp, dyajnaxtʉjkʉdʉ ja Esteebʉ es tnijʉʉy tniyaxtʉ. \v 3 Per ja Saulʉ tpaduꞌudʉjkʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty nidʉgekyʉ diꞌibáty ja Jesús pyanʉjxtʉp, tʉjkm tʉjkm tjuꞌttʉ yedyʉjk toxytyʉjk, tpawijts tpajʉdojttʉ es ttsuumdʉ. \s1 Kristʉ yajnimadyaꞌaky ma̱ Samaaryʉ \p \v 4 Es diꞌibáty pʉdsʉʉmdʉ jap Jerusalén tka̱jxwa̱ꞌxtʉ ja Diosʉ ꞌyayuk es ja ñitsokʉn oymya̱a̱ty ñʉjxtʉ. \v 5 Dʉꞌʉnʉ Felipʉ ttuuñ es ñejxy ma̱ tuꞌugʉ Samaaryʉ ka̱jpn. Es net dyajtsondáky tka̱jxwaꞌxy ko Jesús yʉꞌʉ Kyrístʉty diꞌibʉ Dios tʉ tkexy. \v 6 Es ja ja̱ꞌa̱y ñaymyujkʉdʉ nidʉgekyʉ, es tmʉdooꞌijttʉ yajxón diꞌibʉ ja Felipʉ kyajxypy, es tꞌijxtʉ nandʉꞌʉn ja ijxwʉꞌʉmʉn diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja mʉjꞌa̱jtʉn diꞌibʉ Felipʉ tyuun. \v 7 Es may ja kaꞌoybyʉ tꞌʉxkejxy ja Felipʉ, es ya̱ꞌa̱xtʉ ja kaꞌoybyʉ ko pyʉdsemy. Es mayʉ xux ja̱ꞌa̱ydyʉjk es ja tekymya̱ꞌa̱tpʉ ꞌyagʉdaktʉ. \v 8 Pa̱a̱ty nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y ma̱ ja ka̱jpn wyʉꞌʉmda̱a̱ydyʉ jotkujk. \p \v 9 Jap tsyʉna̱a̱y tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ xʉꞌa̱jtypy Simonk. Es jaꞌa ijty brujʉ es twinꞌʉʉñ ja ja̱ꞌa̱y jap ma̱ tʉgekyʉ Samaaryʉ ñax es tꞌanʉʉmʉdʉ ko yʉꞌʉ mʉj ꞌyity. \v 10 Nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y mʉj mutsk tmʉbʉjktʉ es tꞌanma̱a̱ydyʉ: \p —Tya̱dʉ Simonk tʉyꞌa̱jtʉn ko Diosʉ myʉkꞌa̱jtʉn tmʉdaty. \p \v 11 Pa̱a̱ty tmʉbejky ja ja̱ꞌa̱yʉty ko jeky tʉ twinꞌʉʉñ mʉt ko byrújʉty. \v 12 Es ko Felipʉ tyukꞌʉxpʉjkʉ ja oybyʉ ayuk diꞌibʉ ñigajxypy ja Diosʉ kyutujkʉn, es tʉ tkexy ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ, net tmʉbʉjktʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty es ñʉbajttʉ, yedyʉjk toxytyʉjkʉty. \v 13 Nandʉꞌʉnʉ Simonk tmʉbejky es ñʉbejty. Net dyajtsondáky es tjamyʉda̱jty ja Felipʉ. Es ko tꞌijxyʉ tya̱dʉ ijxwʉꞌʉmʉn diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja mʉjꞌa̱jtʉn diꞌibʉ tyuun ja Felipʉ, net dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉ ja Simonk. \p \v 14 Ko ja apóstʉlʉty japʉ naty Jerusalén tmʉdoodʉ ko yʉ Samaaryʉ ja̱ꞌa̱yʉty tʉ tkupʉktʉ ja Diosʉ ꞌyayuk, net tkajxtʉ Peedrʉ es ja Fwank. \v 15 Ko jya̱jttʉ jap Samaaryʉ, net kya̱jxtáktʉ es tꞌamdoodʉ ja Dios es tmoꞌoyʉt yʉ Espíritʉ Santʉ diꞌibáty myʉbʉjktʉ, \v 16 jaꞌa ko kyajnʉmʉ naty jyaꞌty ja Espíritʉ Santʉ ma̱ yʉꞌʉjʉty, jeꞌeyʉ naty tʉ ñʉbattʉ mʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesusʉ xyʉʉ. \v 17 Es ko kya̱jxtakta̱a̱ydyʉ, net ja Peedrʉ esʉ Fwank tkʉꞌʉnikoondʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty, es dʉꞌʉn oj tꞌaxá̱jʉdʉ ja Espíritʉ Santʉ. \p \v 18 Ko ja Simonk tꞌijxy ko ja Espíritʉ Santʉ tʉ myiñ ko ja apóstʉlʉty tkʉꞌʉnikoondʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty, net tꞌawa̱ꞌa̱nʉ meeñ, \v 19 es tꞌanma̱a̱y: \p —Meegyʉts ʉj nandʉꞌʉnʉ tadʉ mʉkꞌa̱jtʉn, es kots ʉj ngʉꞌʉnikónʉdʉts ja ja̱ꞌa̱yʉty oytyim pʉ́nʉty, ꞌyaxá̱jʉdʉp ja Espíritʉ Santʉ. \p \v 20 Net ja Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Oyʉ tadʉ mmeeñ tyimtʉgóyʉt mʉt mij. ¿Tii mjʉna̱a̱mp xytyijy ko diꞌibʉ Dios ñayajkypy, mba̱a̱t xytyijy yajjúy mʉt ja meeñ? \v 21 Kyaj mba̱a̱t xytyuñ mʉt ʉʉdsʉty ja Diosʉ tyuunk, jaꞌa ko mwinma̱ꞌa̱ñ kyaj wya̱ꞌa̱dsʉty mʉdʉ Dios. \v 22 Mastuꞌudʉ tadʉ mꞌaxʉk winma̱ꞌa̱ñ. Mʉnuꞌxta̱ꞌa̱gʉ Dios es mbojpʉmaꞌxʉdʉt. \v 23 Nnija̱ꞌa̱bʉts ko naywyinnaxʉ xyjawʉ es ja peky myaꞌijtʉp éxtʉmxyʉp tsimy mꞌity. \p \v 24 Net ja Simonk ꞌyadsooy: \p —Mʉnuꞌxta̱ꞌa̱ktʉ miidsʉdyʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús es kyajts ʉj dʉꞌʉn njátʉt éxtʉm tʉ mjʉna̱ꞌa̱ñ. \p \v 25 Ko Peedrʉ es ja Fwank tꞌawa̱ꞌa̱nʉdʉ yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn, net tka̱jxwa̱ꞌxtʉ ja oybyʉ ayuk ma̱ mayʉ samaritanʉ ka̱jpn. Oknʉm jyʉmbijttʉ Jerusalén jatʉgok. \s1 Felipʉ esʉ Etyopiiʉ ja̱ꞌa̱y \p \v 26 Es ko ꞌyijtyʉ tya̱a̱dʉ, tuꞌugʉ Diosʉ ꞌyanklʉs myiiñ ma̱ Felipʉ es ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Pʉdsʉm ya̱a̱. Nʉjx ma̱ mʉj tuꞌu kujʉnak diꞌibʉ nʉjxp Jerusalén extʉ ma̱ Gazʉ ka̱jpn es ñaxy ma̱ ja mʉj it. \p \v 27 Felipʉ tsyoꞌoñ es ñejxy. Es jap tpaty tuꞌugʉ yedyʉjk, Etyopiiʉ ja̱ꞌa̱y. Jaꞌa ijtp tesoreerʉ ma̱ ja toxytyʉjk Kandasʉ, Etyopiiʉ reynʉ. Tʉ ꞌyotsy jap Jerusalén es tꞌawdaty ja Dios. \v 28 Jʉmbijnʉbʉ naty ma̱ ja kya̱jpn, ttukꞌuꞌuñʉ ja kyarrʉ es tꞌixy ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ ñeky. \v 29 Net ja Espíritʉ Santʉ ꞌyanma̱a̱yʉ ja Felipʉ: \p —Mʉwingón es naybya̱a̱dʉdʉ mʉdʉ tadʉ karrʉ. \p \v 30 Es ko tmʉwingooñ ja Felipʉ, net tmʉdooy ko tkajxy ja tesoreerʉ ja Isaiiʉ ñeky. Esʉ Felipʉ dyajtʉʉy: \p —¿Ti mnija̱ꞌa̱p diꞌibʉ jam mgajxypyʉ? \p \v 31 Es ja tesoreerʉ ꞌyadsooy: \p —¿Wiꞌixʉts nnijáwʉt pʉn kyajts pʉ́n xyꞌawanʉ? \p Es tꞌamdooy ja Felipʉ es pyátʉt ma̱ jam ꞌyuꞌuñʉ. \v 32 Ma̱ jamʉ ja̱a̱ybyajtʉn diꞌibʉ naty kyajxypy, ja ijty yʉ tya̱a̱dʉ: \q1 Oj tmʉnejxy ma̱ ꞌyeꞌky éxtʉm ja borreegʉn. \q1 Es dʉꞌʉn éxtʉm ja borreegʉ ko ja̱ꞌa̱y tnikeepy wyeꞌemy uum, \q1 nan kyaj oj ja ꞌya̱a̱ dyajwaꞌxy. \q1 \v 33 Es ma̱ ꞌyayoꞌonꞌa̱jty, \q1 kyaj yajtuuñ ja ja̱ꞌa̱y tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt. \q1 ¿Es pʉ́n mba̱a̱t jyʉnaꞌañ ko yʉꞌʉ ttʉʉmp tꞌa̱a̱dsʉty?, \q1 jaꞌa ko ja jyikyꞌa̱jtʉn oj yajpʉjkʉ ya̱ naxwiiñ. \p \v 34 Net ja tesoreerʉ dyajtʉʉy ja Felipʉ: \p —Anmaagyʉts, tunʉ mayꞌa̱jtʉn, ¿pʉ́nʉ dʉꞌʉn ñimadyakypy yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ? ¿Yʉꞌʉ kʉꞌʉm nayñimadyákʉp, o wiink ja̱ꞌa̱yʉ? \p \v 35 Net ja Felipʉ tmadya̱a̱geꞌky ja ja̱a̱ybyajtʉn diꞌibʉ tʉ tkajxy, es tꞌawa̱ꞌa̱nʉ ja oybyʉ ayuk diꞌibʉ Jesús ñigajxypy. \v 36 Es ko ña̱jxtʉ ma̱ tuꞌugʉ nʉʉ, ta ja tesoreerʉ jyʉnáñ: \p —Ya̱a̱ ta ja nʉʉ. ¿Kyajts mba̱a̱t xyajnʉbétyʉ? \p \v 37 Es ja Felipʉ ꞌyadsooy: \p —Pʉn mmʉbejkypy mʉt winʉ mjot, mba̱a̱t. \p Es ja tesoreerʉ ꞌyadsooy: \p —Nmʉbejkypyʉts ko yʉ Jesukristʉ yʉꞌʉjʉty ja Diosʉ ꞌyUꞌunk. \p \v 38 Net tꞌanma̱a̱y es dyajwa̱ꞌkꞌáwʉt ja kyarrʉ. Ta jyʉna̱jktʉ nimajtsk ma̱ ja nʉʉ. Ta ja Felipʉ dyajnʉbejty ja tesoreerʉ. \v 39 Ko pyʉdsʉʉmdʉ ma̱ ja nʉʉ, yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉmʉ Jya̱ꞌa̱jʉn yʉꞌʉ myʉnʉjx ja Felipʉ, es ja tesoreerʉ kyaj ñakyꞌijxʉ. Ta ja tyuꞌu dyajꞌyoꞌoyñʉ jantsy xondakp. \v 40 Es ja Felipʉ jyajty ma̱ Azotʉ ka̱jpn, es ñajxy ka̱jpnga̱jpn es tka̱jxwaꞌxy ja oybyʉ ayuk, ja nitsokʉn diꞌibʉ Jesús yajmiimpy, extʉ ko jyajty Sesareeʉ ka̱jpn. \c 9 \s1 Saulʉ jyodʉmbity \p \v 1 Ja Saulʉ kyaj tmastuꞌuty es tkajxykyopkꞌátʉt ma̱ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibáty ꞌyaxá̱jʉdʉ ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ. Pa̱a̱ty oj ñejxy ma̱ ja teedywyindsʉngópk, \v 2 es tꞌamdooy yʉ ñeky es ñʉjxa̱ꞌa̱ñ ma̱ ja tsa̱jptʉjk jap Damaskʉ, es tꞌʉxta̱ꞌa̱yaꞌañ ja ja̱ꞌa̱y, yedyʉjk toxytyʉjkʉty, diꞌibʉ pyanʉjxtʉp ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ, es ttsuma̱ꞌa̱ñ es dyajmina̱ꞌa̱ñ Jerusalén. \v 3 Es ko ñejxyʉ naty tuꞌam, timja̱ꞌtánʉbʉ naty Damaskʉ ka̱jpnóty, net oj ñimíñʉty mʉk tuꞌugʉ ja̱jʉn diꞌibʉ tsoꞌomp tsa̱jpótm es jyaꞌty ma̱ yʉꞌʉ. \v 4 Net ja Saulʉ kyʉda̱a̱y naxkʉjxy, es tmʉdooy ko yajmʉgajxy: \p —Saulʉ, Saulʉ, ¿ti kots xypyajʉdity? \p \v 5 Net ja Saulʉ dyajtʉʉy: \p —¿Mbʉ́n mijts, Windsʉ́n? \p Es ꞌyadsoojʉ: \p —Ʉjtsʉts Jesús diꞌibʉ mij mbajʉdijtypy. Kʉꞌʉm mnayyajtsayútyʉty éxtʉmʉ yuubʉ ko tnepy yʉ kepyjyʉjptsétsy. \v 6 Pʉdʉꞌʉk. Nʉjx ka̱jpnóty. Jap myaꞌꞌanʉʉmʉt ti mdúnʉp. \p \v 7 Es ja yedyʉjkʉty diꞌibʉ mʉdʉ naty jyʉdity ja Saulʉ, dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ ko tmʉdoodʉ tuꞌuk kyajxy es kyaj pʉ́n tꞌijxy. \v 8 Net ja Saulʉ pyʉdeꞌky naxkʉjxy, per ko oj ꞌyijxwaꞌxy, kyaj mba̱a̱t ꞌyokꞌijxnʉ. Es dʉꞌʉñʉ oj myʉnʉjxʉdʉ witsy jap Damaskʉ. \v 9 Es jap ꞌyijty tʉgʉk xʉʉ wiints, es kyaj kyay ꞌyiiky. \p \v 10 Jap Damaskʉ tsyʉna̱a̱y tuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jt Ananiiʉs, diꞌibʉ pyaduun ja Jesús. Ta ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ ijxma̱ꞌtʉngyʉjxm: \p —¡Ananiiʉs! \p Ta ꞌyadsooy ja Ananiiʉs: \p —Nindsʉnꞌa̱jtʉm, tya̱a̱jʉts. \p \v 11 Net ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Nʉjx ma̱ tuꞌu diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Tʉydyuꞌu. Ma̱ Juudʉsʉ tyʉjk xyajtʉ́wʉt tuꞌugʉ yedyʉjk, Tarsʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Saulʉ. Ka̱jxtákp yʉꞌʉ. \v 12 Tʉts ndukꞌixy ijxma̱ꞌtʉngyʉjxm ko mij mdʉkʉ ma̱ ꞌyity es xykyʉꞌʉnikóñ. Ta ꞌyijxpejky jatʉgok. \p \v 13 Es ko tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, net ja Ananiiʉs ꞌyadsooy: \p —Per Windsʉ́n, may ja ja̱ꞌa̱y tʉ xyꞌanʉʉmʉts wiꞌix tʉ ttuñ axʉʉk diꞌibʉ mij mja̱ꞌa̱yꞌa̱jttʉp Jerusalén. \v 14 Es tyam myiñ ya̱a̱ nandʉꞌʉn mʉt ja ñeky diꞌibʉ tʉ myoꞌoyʉty yʉ teedywyindsʉ́nʉty, es ttsuma̱ꞌa̱ñ tmatsa̱ꞌa̱ñ yʉ ja̱ꞌa̱y nidʉgekyʉ diꞌibʉ ya̱a̱ mꞌawda̱jttʉp. \p \v 15 Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Nʉjx, jaꞌa ko tʉts nwinꞌixy yʉ ja̱ꞌa̱y es yʉꞌʉts ngaxaampy es tka̱jxwa̱ꞌxʉt ʉjtsʉ njaꞌa ma̱ wiinkpʉ naxwíñʉdʉ, ma̱ ryéyʉty, es nandʉꞌʉn ma̱ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty. \v 16 Es ndukꞌíxʉpts wiꞌix mʉk ꞌyayówʉt ʉjtskyʉjxm. \p \v 17 Net ñejxy ja Ananiiʉs es tyʉjkʉ tʉgoty ma̱ ꞌyity ja Saulʉ, es tkʉꞌʉnikooñ es tꞌanma̱a̱y: \p —Mʉguꞌuk Saulʉ, yʉꞌʉts xykyajxp ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús diꞌibʉ kʉxʉꞌk jap tuꞌa̱jp ma̱ naty mmiñ. Xykyéxyʉts es mꞌijxwa̱ꞌxʉt jatʉgok es ja Espíritʉ Santʉ mmoꞌoyʉdʉt ja mʉkꞌa̱jtʉn esʉ winma̱ꞌa̱ñ es xytyun xykya̱jxʉt diꞌibʉ Dios tsyejpy. \p \v 18 Netyʉ oj kyaꞌay Saulʉ wyiinóty éxtʉmʉ a̱jkx nimeeñ, es ꞌyijxpejky jatʉgok. Net ja Saulʉ oj ñʉbety. \v 19 Ta kyaay ꞌyiky es tpejky ja myʉja̱a̱ jatʉgok, es oj ꞌyakwʉꞌʉmʉ waanʉ mʉdʉ Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkpʉ diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Damaskʉ. \s1 Saulʉ tka̱jxwaꞌxy ja Diosʉ ꞌyayuk jap Damaskʉ \p \v 20 Net ja Saulʉ dyajtsondáky tka̱jxwaꞌxy ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk ko Jesús yʉꞌʉ Dios ja ꞌyUꞌunk, ja Kristʉ. \v 21 Nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉdoodʉ, net dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ, es ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ: \p —¿Tii kyajʉ tya̱a̱dʉ yʉꞌʉjʉty ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ pyajʉdijt es tma̱jtsy ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉjja̱ꞌa̱p ja Jesús jap Jerusalén? ¿Tii kyaj tya̱a̱dʉ yʉꞌʉdyʉ diꞌibʉ ya̱a̱ tʉ jyaꞌty es tmátstʉt pʉ́nʉty kyupʉjktʉp ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn es dyajnʉjxtʉt ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty? \p \v 22 Esʉ Saulʉ tka̱jxwaꞌxy mʉt waanʉ niꞌigʉ ja mʉkꞌa̱jtʉn es dyaꞌíxyʉty ko Jesús yʉꞌʉ Kristʉ. Es kyaj tmʉwinma̱ꞌa̱ñbya̱a̱ttʉ wiꞌix ꞌyadsoojʉmbíttʉt ja israelítʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Damaskʉ. \s1 Saulʉ kyeꞌeky \p \v 23 Es ko jeky ꞌyijty, net ja israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ es dyaꞌooga̱ꞌa̱ndʉ Saulʉ, \v 24 per ja Saulʉ yaꞌꞌawa̱ꞌa̱nʉ. Xʉʉñ koots ja israelítʉty ꞌyadʉna̱a̱yʉ ma̱ kya̱jpndʉ́kʉ es dyaꞌooga̱ꞌa̱ndʉ, \v 25 per ja mʉbʉjkpʉtʉjk tpʉjtáktʉ ma̱ tuꞌugʉ mʉj katsy es dyajjʉna̱jktʉ mʉt ja tejxyñ, tkutʉʉyña̱jxtʉ koots ma̱ ja ka̱jpn nabots. Es dʉꞌʉn dyajkáktʉ Saulʉ. \s1 Saulʉ jyaꞌty Jerusalén \p \v 26 Ko Saulʉ jyajty Jerusalén, net ñaybyuwa̱ꞌkʉ mʉt ja diꞌibʉ Jesús ꞌyawda̱jttʉp. Per ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ jap ijttʉp, tsʉꞌkʉdʉ es wyinma̱a̱ydyʉ ko Saulʉ nʉgoo ꞌyandaꞌaky ko tʉ tmʉbeky ja Jesús. \v 27 Per ja Bernabee yʉꞌʉ oj dyajnejxy es tkʉyajky ma̱ ja apóstʉlʉty es tmadyaky wiꞌix yʉ Saulʉ tʉ tꞌixy ja Jesús tuꞌa̱a̱y es wiꞌixʉ ꞌyanma̱a̱yʉ. Nandʉꞌʉn tmadyaky wiꞌix ja Saulʉ tka̱jxwaꞌxy mʉk a̱a̱ mʉk jot jap Damaskʉ ko Jesús yʉꞌʉ Kyrístʉty. \v 28 Net ja Saulʉ oj wyeꞌemy mʉt yʉꞌʉjʉty, es jaꞌa mʉʉt ñaxy tyʉkʉ Jerusalén, \v 29 es myadya̱ꞌa̱ktʉ es ñaygyajxytsyiigʉdʉ mʉt ja israelítʉty diꞌibʉ ka̱jxp grieegʉ. Per tadʉ ja̱ꞌa̱yʉty yaꞌoogándʉp ja Saulʉ. \v 30 Es ko ja Saulʉ ja myʉguꞌuktʉjk tnija̱ꞌa̱dʉ, net tmʉnʉjxtʉ ma̱ Sesareeʉ ka̱jpn. Ko jap tsyoꞌoñ, ta ñʉjxnʉ ma̱ kyuga̱jpnʉty jap Tarsʉ. \p \v 31 Agujk jotkujk tsyʉna̱a̱ydyʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk jam Judeeʉ ña̱a̱xóty, Galileeʉ es Samaaryʉ, es myʉjwiinʉdʉ ja myʉbʉjkʉn. Dʉꞌʉñʉm ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm twindsʉꞌʉgʉdʉ, es mʉt ja Espíritʉ Santʉ pyudʉjkʉn ñimayʉꞌadʉꞌʉtstʉ. \s1 Eneeʉs ꞌyagʉdaꞌaky \p \v 32 Es ko Peedrʉ tkuꞌijxy ja myʉmʉbʉjkpʉty, nandʉꞌʉn oj ñejxy ma̱ Liidʉ ka̱jpn tkuꞌixa̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ Dios jyaꞌayꞌa̱jttʉp jap. \v 33 Es tpaty tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Eneeʉs, diꞌibʉ naty tʉ kyoꞌkna̱a̱yñʉ tuktujk jʉmʉjt es tʉ ꞌyijnʉ xux. \v 34 Esʉ Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Eneeʉs, Jesukristʉ myaꞌꞌagʉdákʉp. Pʉdʉꞌʉk. Winyaꞌabʉ mmabajn. \p Net ja Eneeʉs pyʉdeꞌky ko yaꞌꞌanma̱a̱y. \v 35 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Liidʉ es Sarón tꞌijxta̱a̱ydyʉ ko ꞌyagʉdaꞌaky ja Eneeʉs. Ta tmastuttʉ ja jyeky winma̱ꞌa̱ñʉty, es tpanʉjxtʉ ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn. \s1 Dorkʉs jyikypyeky \p \v 36 Ma̱ ja Jope ka̱jpn, jaa tuꞌugʉ toxytyʉjk tsyʉna̱a̱y diꞌibʉ Jesús ꞌyawda̱jtypy. Jaꞌa xyʉꞌa̱jtypy Tabitʉ, diꞌibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp grieegʉ Dorkʉs. Tya̱dʉ toxytyʉjk tim tuump yajxón es tpudʉkʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ ayoodʉp. \v 37 Net pya̱ꞌa̱mbejty ja Dorkʉs es ꞌyeꞌky. Net yajpujy ja ñiniꞌx es tpʉjtákʉ ma̱ tuꞌugʉ kwartʉ tuk nikʉꞌʉybyʉ. \v 38 Jope yʉꞌʉ myʉwingón ja Liidʉ. Es jaꞌa ko diꞌibʉ ꞌyawda̱jttʉp ja Jesús tnijáwʉdʉ ko Peedrʉ naty ꞌyity Liidʉ, net tkajxtʉ majtskʉ myʉguꞌuk es tꞌanʉʉmʉdʉt ja Peedrʉ: \p —Jottʉgoy, joꞌom Jope. \p \v 39 Net ja Peedrʉ oj ñejxy mʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty. Es ko jyajty, ta yajmʉnejxy ma̱ ja kwartʉ ma̱ ꞌyity ja oꞌkpʉ Dorkʉs. Es nidʉgekyʉ kuꞌekytyoꞌoxyʉty jyʉꞌʉy ya̱ꞌa̱xtʉ, es ttukꞌijxtʉ Peedrʉ ja witʉ jembyʉ esʉ wiingátypyʉ wit diꞌibʉ Dorkʉs yajkojy ko jyikyꞌajty. \v 40 Net ja Peedrʉ tꞌanma̱a̱y yʉ ja̱ꞌa̱y es pyʉdsʉʉmda̱ꞌa̱yʉt nidʉgekyʉ. Net ja Peedrʉ ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es kya̱jxtáky, tnaxmʉꞌijxʉ ja oꞌkpʉ Dorkʉs es tꞌanma̱a̱y: \p —Tabitʉ, pʉdʉꞌʉk. \p Net ja Dorkʉs dyajwaꞌxy ja wyiin. Es ko tꞌijxy ja Peedrʉ, ta wyaꞌtskujkʉ. \v 41 Net ja Peedrʉ tma̱jtsy kyʉꞌʉgʉjxy es dyajpʉdeꞌky. Net tmʉgajxy ja Dórkʉsʉ myʉguꞌuk esʉ kuꞌekytyoꞌoxyʉty, es ttukkʉdʉjkʉ jiiky. \v 42 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y tnija̱ꞌa̱dyaaydyʉ jap Jope ko Dorkʉs tʉ jyikypyeky, es may tmʉbʉjktʉ ja Jesús éxtʉmʉ Wyindsʉ́n. \v 43 Peedrʉ oj wyeꞌemy kana̱k xʉʉ Jope ma̱ ja poꞌogoꞌtspʉ Simongʉ tyʉjk. \c 10 \s1 Peedrʉ esʉ Kornelyʉ \p \v 1 Jap Sesareeʉ ka̱jpnóty tsyʉna̱a̱y tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jt Kornelyʉ. Jaꞌa ijty solda̱a̱dʉ windsʉ́n ma̱ ja Batayonk Italyanʉ. \v 2 Pes ja Kornelyʉ es pʉ́nʉty mʉʉt tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ jyʉʉn tyʉjk, tiꞌigyʉ tꞌawdattʉ Dios es twindsʉꞌʉgʉdʉ. Nandʉꞌʉn tmooy niꞌigʉ limosnʉ es tpudʉkʉ ja israelítʉty, es dʉꞌʉñʉm tꞌawdaty ja Dios. \v 3 Tuꞌugʉ xʉʉ, éxtʉm tʉgʉk yaxpʉn, net tꞌijxy jantsy wa̱ꞌa̱ts ijxma̱ꞌtʉngyʉjxm tuꞌugʉ Diosʉ ꞌyanklʉs tyʉkʉ ma̱ yʉꞌʉ naty es ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —¡Kornelyʉ! \p \v 4 Es ja Kornelyʉ tꞌixy ja anklʉs mʉt ja tsʉꞌʉgʉ. Net dyajtʉʉy: \p —Anmaagyʉts, Windsʉ́n. ¿Ti mdsejpy? \p Net ja anklʉs ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Dios tʉ tmʉdoy ko mga̱jxtaꞌaky es ñija̱ꞌa̱p wiꞌix xypyudʉkʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tʉgoyꞌa̱jtxʉp. \v 5 Kax ja ja̱ꞌa̱y jap Jope es yajwówʉt ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Simonk, diꞌibʉ nandʉꞌʉn xyʉꞌa̱jtp Peedrʉ. \v 6 Jap tsyʉʉnʉ ja myʉxʉʉ Simonk, poꞌogoꞌtspʉ diꞌibʉ tsʉnaapy mejyñbyʉꞌa̱a̱y. \p \v 7 Ko ja anklʉs oj ñʉjxnʉ, net ja Kornelyʉ tmʉgajxy majtskʉ tyuumbʉ es tuꞌugʉ syolda̱a̱dʉ diꞌibʉ tyukmʉjotkujkꞌa̱jtypy oytyiity es yꞌawda̱jtypy ja Dios. \v 8 Ko ttukmʉmadyakta̱a̱y, net tnigajxʉ Peedrʉ jap Jope. \p \v 9 Jakumbom nidʉgʉʉk tyuꞌuyoꞌoydyʉ. Ko kyijkyxyʉꞌa̱jnʉ, tmʉwingoonnʉ Jope ka̱jpn, net ja Peedrʉ pyejty tʉjk nikʉjxy es kya̱jxta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñ. \v 10 Es nʉgoo naty ꞌyokꞌyuꞌoꞌkʉnʉ, abátʉpnʉmʉ naty ja kyaaky tyojx es kyayaꞌañ, net ja Dios ttukꞌijxy ja Peedrʉ \v 11 ko ja tsa̱jp ꞌyawa̱ꞌa̱tsy es ko kyʉdaꞌaky naxwiiñ diꞌibʉ kʉxʉꞌkp éxtʉm tuꞌugʉ mʉj wit ꞌyama̱jtsꞌíty taxk eskinʉ. \v 12 Japʉ natyʉ may jʉyujk diꞌibʉ taxkʉ tyeky, diꞌibʉ kaagʉdijtp esʉ tsa̱ꞌa̱ñ. \v 13 Netʉ Peedrʉ tmʉdooy kyajxy tsa̱jwínm, es ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Pʉdʉꞌʉk, Peedrʉ. Yaꞌook es xytsyuꞌudsʉt. \p \v 14 Esʉ Peedrʉ ꞌyadsooy: \p —Kyaj Windsʉ́n. Kyajts njeꞌxyñʉm diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y yaꞌꞌaxʉꞌkʉp o yajpekykya̱ꞌa̱p. \p \v 15 Net jatʉgok tmʉdooy tsa̱jwínm kyajxy, es ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Diꞌibʉ Dios tʉ dyajwa̱ꞌa̱tsy, katʉ mij xyꞌandijy diꞌibʉ yaꞌꞌaxʉꞌkʉp o yajpekykya̱ꞌa̱p. \p \v 16 Jaꞌa jya̱jtʉ tʉgʉk ok, es net jatʉgok jyʉmbijty diꞌibʉ kʉxʉꞌk éxtʉm ja mʉj wit tsa̱jwínm. \v 17 Ta ja Peedrʉ jyotmayꞌeꞌky ti myadyakypyʉ tya̱dʉ ijxma̱ꞌtʉn. Net jya̱jttʉ ja Kornelyʉ ja jyaꞌayʉty ma̱ ja Simongʉ tyʉjk a̱a̱, es dyajtʉʉdʉ pʉn yʉꞌʉ tyʉjk. \v 18 Net dyajtʉʉdʉ: \p —¿Japʉ Simonk, diꞌibʉ nandʉꞌʉn xyʉꞌa̱jtp Peedrʉ, ma̱ tya̱dʉ tʉjkʉ? \p \v 19 Es ja Peedrʉ tamʉ naty tʉjkkʉjxm jyotmayꞌeeky ko ti ꞌyandijpy diꞌibʉ tʉ tꞌixyʉ naty. Es ja Espíritʉ Santʉ ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Ta ja̱ꞌa̱y nidʉgʉʉk mꞌʉxta̱ꞌa̱yʉty. \v 20 Pʉdʉꞌʉk, jʉnak es nʉjx mʉdʉ tadʉ ja̱ꞌa̱yʉty. Kyaj xyjʉjpjáwʉt. Ʉjts tʉ ngexy. \p \v 21 Net ja Peedrʉ jyʉnajky ma̱ naty jap ꞌyawíxyʉty ja Kornelyʉ ja jyaꞌayʉty, es tꞌanma̱a̱y: \p —Ʉjtsʉ dʉꞌʉn diꞌibʉ mꞌʉxta̱a̱ydyʉp. ¿Ti mnimiindʉp? \p \v 22 Ta ꞌyadsoodʉ: \p —Yʉꞌʉts xykyajxp ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n Kornelyʉ, tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ jikyꞌa̱jtp tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt es diꞌibʉ wyindsʉꞌkʉp ja Dios, es tsojkʉdʉp nidʉgekyʉ ja israelítʉty. Es tuꞌugʉ Diosʉ ꞌyanklʉs ꞌyanma̱a̱yʉ es mij myajwówʉt es mnʉjxʉt ma̱ ja Kornelyʉ tyʉjk. Es ja Kornelyʉ tmʉdowa̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ mij mgajxypy. \p \v 23 Net ja Peedrʉ dyajtʉjkʉ, es wyeꞌemy mʉt yʉꞌʉ tuk tsuu. Ta jakumbom ja Peedrʉ jyamyʉda̱jtʉdʉ ja Jope ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ ꞌyawda̱jttʉp ja Jesús. \p \v 24 Ta jakumbom jya̱jttʉ jap Sesareeʉ ma̱ ja Kornelyʉ ꞌyawíxyʉty mʉt ja myʉguꞌuktʉjk esʉ myʉtnaymyaayʉbʉty diꞌibʉ tʉ twoy. \v 25 Ko Peedrʉ jyajty ma̱ ja Kornelyʉ tyʉjk, net pyʉdseemy ja Kornelyʉ. Ta ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Peedrʉ wyinduuy es twindsʉꞌʉgʉyaꞌañ. \v 26 Ta Peedrʉ wyijtsʉꞌkʉ, es ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Tanʉ. Ʉj nandʉꞌʉnʉts nja̱ꞌa̱yʉty éxtʉm mijʉn. \p \v 27 Es tmʉgajxy tyʉjkʉdʉ tʉgoty. Jap tpaty ja Peedrʉ mayjyaꞌay tʉ ñaymyíkyʉty. \v 28 Net ja Peedrʉ jyʉnáñ: \p —Miits mnija̱ꞌa̱dʉp ko yʉ israelítʉty jyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko pyekykya̱ꞌa̱t ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty ko ñaymyúkʉdʉt mʉt ja wiink ja̱ꞌa̱yʉty o tyʉ́kʉt ma̱ wiink ja̱ꞌa̱yʉ tyʉjk. Perʉ Dios tʉts xytyuknijawʉ kyajts njʉna̱ꞌa̱nʉt ko ꞌyaxʉkja̱ꞌa̱yʉty pʉ́n. \v 29 Pa̱a̱ty kots oj xywyowdʉ, nétyʉts mbadsoꞌoñ, ni wiꞌixʉts ngaꞌꞌanma̱a̱y. Tyam awa̱ꞌa̱nʉgʉts tits ko oj tʉ xywyoy. \p \v 30 Net ja Kornelyʉ ꞌyadsooy: \p —Tyam mya̱jtaxkxʉʉp, éxtʉmʉ tya̱dʉ oorʉ, tya̱a̱dsʉ naty ʉj ndʉgótyʉts nꞌayuꞌaty es nga̱jxtaꞌagyʉts. Net kyʉxeꞌky tuꞌugʉ yedyʉjk es ja wyit jantsy tʉꞌxp. \v 31 Nétʉts xyꞌanma̱a̱y: “Kornelyʉ, Dios tʉ tmʉdoy ko mga̱jxtaꞌaky es ñija̱ꞌa̱p wiꞌix tʉ xypyudʉkʉ diꞌibáty tʉgoyꞌa̱jtxʉdʉp. \v 32 Nigaxʉ jap Jope tadʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Simonk, diꞌibʉ nandʉꞌʉn xyʉꞌa̱jtp Peedrʉ. Jap ꞌyity ma̱ poꞌogoꞌtspʉ Simonk diꞌibʉ tsʉnaapy mejyñbyʉꞌa̱a̱y.” \v 33 Nétyʉts mij nnigajxʉ es myaꞌʉxta̱ꞌa̱yʉt, es tʉ xytyuñʉ mayꞌa̱jtʉn es tʉ mmiñ. Pa̱a̱ty nidʉgekyʉ nꞌijtʉm tyam ma̱ ja Dios, es nmʉdowa̱ꞌa̱ñʉts diꞌibʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm tʉ tkexy es xyꞌawánʉdʉts. \p \v 34 Net ja Peedrʉ tꞌanma̱a̱y: \p —Tyámʉts njaygyukʉ ko tʉyꞌa̱jtʉn ja Dios nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y ttsojkta̱ꞌa̱y, \v 35 es tkupʉjkta̱ꞌa̱y oytyim pʉ́n ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ windsʉꞌkʉdʉp es tmʉdúñ. \v 36 Dios tꞌanma̱a̱y ja israelitʉ ja̱ꞌa̱y es tꞌawa̱ꞌa̱nʉ ja ayuk diꞌibʉ yajjotkujkꞌátʉdʉp Jesukristʉkyʉjxm, diꞌibʉ tʉgekyʉ ñiwindsʉnꞌa̱jttaapy. \v 37 Miits mnija̱ꞌa̱dʉp nandʉꞌʉn diꞌibʉ tʉ tyuñ tʉ jyátyʉty ma̱ ja israelítʉdyʉ ñax, tsyondaky Galileeʉ ko tʉ Fwank tka̱jxwaꞌxy es ñʉbátʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty. \v 38 Mnija̱ꞌa̱dʉp nandʉꞌʉn ko Dios yʉꞌʉ myooy ja Jesús nazarenʉ ja myʉkꞌa̱jtʉn es ja Espíritʉ Santʉ. Es ja Jesús ttuuñ yajxón es dyaꞌꞌagʉdaky nidʉgekyʉ diꞌibʉ mʉt ja mʉjkuꞌugópk ja myʉkꞌa̱jtʉn ꞌyayoodʉp. Tya̱a̱dʉ Jesús tyuun mʉt ko Dios mʉʉt ꞌyity. \v 39 Es ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, testiigʉts nidʉgékyʉty diꞌibʉ Jesús tyuun ma̱ ja Judeeʉ ñax es nandʉꞌʉn ma̱ ja Jerusalén ka̱jpn. Oknʉm dyaꞌoꞌktʉ, tkudʉʉydyʉ kruuzkʉjxy. \v 40 Perʉ Dios yʉꞌʉ yajjikypyʉjk ko tyʉgʉkxʉbejty, es dyajkʉxeꞌky ma̱ ʉʉdsʉty. \v 41 Kyaj kyʉxeꞌky ja Jesús ma̱ ja̱ꞌa̱y nidʉgekyʉ, jeꞌeyʉ kyʉxeꞌky ma̱ ʉʉdsʉty diꞌibʉ Dios xywyinꞌijxtʉts jayʉjp éxtʉmʉ testiigʉ. Ʉʉdsʉty ka̱a̱y úktʉpts mʉt ja Jesús ko Dios tʉ dyajjikypyéky. \v 42 Esʉ Dios tʉ xykyéxyʉts esʉts nga̱jxwa̱ꞌxʉt mʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty es nꞌawánʉdʉts ko Dios tʉyꞌa̱jtʉn tʉ tpʉjtaꞌaky ja Jesús éxtʉmʉ fwezʉn mʉt ja jiikypyʉ es mʉt ja eekypyʉ. \v 43 Nandʉꞌʉn jékyʉp nidʉgekyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ tmʉga̱jxtʉ ja Jesús, es tꞌanma̱a̱ydyʉ ko nidʉgekyʉ diꞌibʉ myʉbʉjktʉp es tꞌaxá̱jʉdʉ Jesús, yʉꞌʉ yajmaꞌxtʉp ja pyojpʉ. \s1 Espíritʉ Santʉ myiñ ma̱ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty \p \v 44 Peedrʉ tamba̱a̱dʉ naty kyajxy ko ja Espíritʉ Santʉ myiiñ ma̱ nidʉgekyʉ diꞌibʉ myʉdooꞌijttʉp éxtʉmʉ Peedrʉ jyʉnaꞌañ. \v 45 Net ja israelítʉty diꞌibʉ myʉbʉjktʉ Jesús es mʉt ja Peedrʉ myiindʉ, dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ ko Dios tkejxy ja Espíritʉ Santʉ nandʉꞌʉn ma̱ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, \v 46 jaꞌa ko tmʉdooy ja ja̱ꞌa̱y kya̱jxtʉ wiingáty ja ayuk es tꞌawdaty ja Dios. \v 47 Net ja Peedrʉ jyʉnáñ: \p —Mʉguꞌuktʉjk, ¿pʉ́n niduꞌugʉty miidsʉty kyaj ttseky esʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y ñʉbáttʉt?, jaꞌa ko Dios tʉ tkexy ja Espíritʉ Santʉ ma̱ yʉꞌʉjʉty éxtʉm nandʉꞌʉn ʉdsa̱jtʉm. \p \v 48 Net ja Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ es ñʉbáttʉt mʉt ja Jesukristʉ xyʉʉgyʉjxm. Ko ñʉbejty, net ja Peedrʉ tꞌanma̱a̱ydyʉ es ꞌyakwʉꞌʉmʉt majtsk tʉgʉk xʉʉ mʉt yʉꞌʉjʉty. \c 11 \s1 Peedrʉ tꞌawanʉ ti ko ñejxy ma̱ kyaj ꞌyisraelítʉty \p \v 1 Es ja apóstʉlʉty es ja myʉguꞌugʉty diꞌibʉ jap Judeeʉ myʉbʉjktʉ Jesús, tmʉdoodʉ ko nandʉꞌʉn yʉ Sesareeʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty tkupʉjktʉ Diosʉ ꞌyayuk. \v 2 Es ko Peedrʉ jyʉmbijty jap Jerusalén, ja israelítʉty diꞌibʉ pyaduundʉp ja tsikyꞌa̱jtʉn es tmʉbʉktʉ Jesús, net oj tꞌoodʉ Peedrʉ dʉꞌʉn: \p \v 3 —¿Ti ko oj tʉ xykyuꞌixy diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es tʉ xymyʉtkay? \p \v 4 Net ja Peedrʉ tmadyaky extʉ ma̱ tsyondaky tʉgekyʉ diꞌibʉ naty tʉ jyátyʉty, es tꞌanma̱a̱y: \p \v 5 —Ʉj tápʉdsʉ naty ma̱ Jope ka̱jpn. Es kodsʉ naty nga̱jxtaꞌaky, nétʉts nꞌijxy tuꞌugʉ ijxma̱ꞌtʉn. Es dʉꞌʉnʉts nꞌijxy éxtʉm tuꞌugʉ mʉj wit kyʉdaꞌaky tsa̱jwínm, yajma̱jtsꞌíty taxk eskinʉ es jyajty ma̱dsʉ naty nga̱jxtaꞌaky. \v 6 Es kots nꞌijxy yajxón ti naty jap ma̱ witʉn, nétʉts nꞌijxy ja jʉyujk diꞌibʉ taxkʉ tyeky, tsa̱ꞌa̱ñ es diꞌibʉ kaagʉdijtp. \v 7 Es nmʉdooyʉts kyajxy tsa̱jwínm, es xyꞌanʉʉmʉts: “Pʉdʉꞌʉk, Peedrʉ. Yaꞌook es xytsyuꞌudsʉt.” \v 8 Es njʉnáñʉts: “Kyaj Windsʉ́n. Kyajts njeꞌxyñʉm diꞌibʉ yaꞌꞌaxʉꞌkʉp o ja̱ꞌa̱y yajpekykya̱ꞌa̱p.” \v 9 Nétʉts xymyʉgajxy tsa̱jwínm, es xyꞌanʉʉmʉts jatʉgok: “Diꞌibʉ Dios tʉ dyajwa̱ꞌa̱tsy, katʉ mij xyꞌandíjʉt diꞌibʉ yaꞌꞌaxʉꞌkʉp o yajpekykya̱ꞌa̱p.” \v 10 Tʉgʉk ókʉts oj xymyʉgajxy, es jyʉmbijty pyatʉjkʉ tsa̱jwínm ja mʉj wit. \v 11 Ma̱dsʉ taadʉ nꞌijxy, net jyajty nidʉgʉʉgʉ kugajxyʉty ma̱dsʉ naty nja̱jttaꞌaky. Ja ja̱ꞌa̱y jap tsyoꞌoñ Sesareeʉ es xyñimiiñʉts. \v 12 Nétʉts ja Espíritʉ Santʉ xykyejxy mʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty esʉts xyꞌanma̱a̱y ko ni wiꞌixʉts ngawinmáyʉt kots nganʉjxʉt. Es nandʉꞌʉn oj ñejxy mʉt ʉj nidʉdujk yʉ nmʉguꞌugʉts. Nidʉgékyʉts ndʉjkʉdyaaydyʉ ma̱ ja ja̱ꞌa̱yʉ tyʉjk. \v 13 Net ja Kornelyʉ xytyukmʉmadyákʉts ko kyʉxeꞌky tuꞌugʉ anklʉs ko ta naty tyanʉ es ꞌyanma̱a̱yʉ: “Kax ja ja̱ꞌa̱y jap Jope es xywyówʉt ja Simonk, diꞌibʉ nandʉꞌʉn xyʉꞌa̱jtp Peedrʉ, \v 14 es yʉꞌʉ mꞌanʉʉmʉdʉp wiꞌix mnitsoꞌogʉt, mij mʉt nidʉgekyʉ diꞌibáty tsyʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja mjʉʉn mdʉjk.” \p \v 15 ’Kots nyajtsondáky nmʉgajxyʉts, ja Espíritʉ Santʉ net myiiñ ma̱ naty jam ꞌyity ja ja̱ꞌa̱yʉty. Extʉ ʉdsa̱jtʉm oj nꞌaxá̱jʉm jawyiin, nandʉꞌʉn yʉꞌʉ oj tꞌaxá̱jʉdʉ. \v 16 Nétʉts njamyejtsy éxtʉmdsʉ naty yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús tʉ xyꞌanʉʉmʉ: “Tʉyꞌa̱jtʉn ko Fwank yʉꞌʉ mʉt ja nʉʉ yajnʉbejty, per miits mnʉbáttʉt mʉt ja Espíritʉ Santʉ.” \v 17 Es pʉn ya̱jk ja Dios nandʉꞌʉn yʉ Espíritʉ Santʉ mʉt yʉꞌʉjʉty, éxtʉm ʉdsa̱jtʉm ko nmʉbʉjkʉm ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ, ¿pʉ́nʉts ʉj esʉts ndsiptúnʉt mʉdʉ Dios? \p \v 18 Es ko ja myʉguꞌuktʉjk jam Jerusalén tmʉdoodʉ tya̱dʉ ayuk, net ꞌyamoonda̱a̱ydyʉ es tꞌawda̱jttʉ ja Dios, es jyʉnandʉ: \p —Tʉyꞌa̱jtʉn ko Dios tʉ dyaky nandʉꞌʉn mʉt diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty es dyajtʉgátstʉt ja wyinma̱ꞌa̱ñ es yajpojpʉmaꞌxʉt es jyikyꞌáttʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. \s1 Kristʉ yajmʉbéky jap Antyokiiʉ \p \v 19 Net diꞌibʉ yaꞌoꞌktʉ Esteebʉ tpajʉdijttʉ nandʉꞌʉn nidʉgekyʉ diꞌibʉ ꞌyaxá̱jʉdʉp ja Jesús éxtʉmʉ Kristʉ. Es nijaꞌajʉty diꞌibʉ kaktʉ jya̱jttʉ Fenisyʉ, Tsyipre es Antyokiiʉ. Jap oj tka̱jxwaꞌxy ja Diosʉ kyajxy mʉt ja israelítʉty jeꞌeyʉ es kyaj mʉt ja wiink ja̱ꞌa̱yʉty. \v 20 Per nijaꞌajʉty diꞌibʉ myʉbʉjk es diꞌibʉ tsoꞌondʉ Tsyipre es Sirene, jya̱jttʉ ma̱ Antyokiiʉ ka̱jpn es tmʉga̱jxtʉ nandʉꞌʉn diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es dyajky ja ayuk ko yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús yajnitsoꞌogʉdʉp. \v 21 Es ja Jesusʉ myʉkꞌa̱jtʉn pyudʉjkʉ yʉꞌʉjʉty. Es may ja ja̱ꞌa̱y tmastuttʉ ja jyekywyinma̱ꞌa̱ñʉty es tmʉbʉjktʉ Jesús. \p \v 22 Ko tya̱dʉ ayuk tmʉdoodʉ diꞌibʉ jap Jerusalén myʉbʉjktʉ, net tkajxtʉ Bernabee jam Antyokiiʉ. \v 23 Ko jyajty ja Bernabee, net tꞌijxy éxtʉm ja Dios tʉ kyuniꞌxyʉty, es jyantsyxyondaky es myooyʉ ka̱jxwíjʉn es mʉt ja ꞌyoyjyot tpanʉjxtʉt ja Jesús. \v 24 Ja Bernabee oyjyaꞌay es mʉʉdʉ Espíritʉ Santʉ, tpanejxy ja Jesús. Es dʉꞌʉn ja Bernabee ttukpanejxy ja Jesús ja mayjyaꞌay. \p \v 25 Ko tiempʉ ñaxy, net ja Bernabee oj ñejxy tꞌʉxta̱ꞌa̱yaꞌañ ja Saulʉ jap Tarsʉ. \v 26 Es ko tpaty, ta tmʉnejxy Antyokiiʉ. Jap oj wyʉꞌʉmdʉ Bernabee es ja Saulʉ tuk jʉmʉjt, dyaꞌʉxpʉjktʉ mayjyaꞌay es tꞌaxá̱jʉt ja Jesús. Jap Antyokiiʉ tim jayʉjp tmooy ja xyʉʉ kristyanʉ pʉ́nʉty myʉbʉjktʉp ja Kristʉ. \p \v 27 Ma̱ tadʉ tiempʉ tsyoꞌondʉ nijaꞌajʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ jap Jerusalén es jyʉjptáktʉ Antyokiiʉ. \v 28 Niduꞌuk txʉꞌaty Agaabʉ. Es ko ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyujkʉdʉ Antyokiiʉ, net jyʉnáñ yʉ Agaabʉ, éxtʉm yʉ Espíritʉ Santʉ tʉ ꞌyanʉꞌʉmxʉty, ko myina̱ꞌa̱ñ ja mʉk yuu ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ. Es tʉyꞌa̱jtʉn jya̱jtʉ ko Klaudyʉ tnigopkꞌa̱jty ja kutujkʉn. \v 29 Net ja mʉbʉjkpʉtʉjk diꞌibʉ Antyokiiʉ ttuknibʉjtákʉdʉ es ttuknigaxa̱ꞌa̱ndʉ ja naybyudʉkʉ ja myʉguꞌuktʉjk diꞌibʉ jap Judeeʉ tsʉna̱a̱ydyʉp, es tkáxʉt nʉꞌʉn mba̱a̱t niduꞌuk niduꞌuk ti tmʉdaty. \v 30 Es dʉꞌʉn ttuundʉ, ja Bernabee mʉdʉ Saulʉ tmʉnʉjxtʉ ja pudʉjkʉn, es tmooydyʉ ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk jam Judeeʉ. \c 12 \s1 Santya̱ꞌa̱gʉ ꞌyeeky esʉ Peedrʉ yajtsímy \p \v 1 Es ma̱ tadʉ tiempʉ yʉ Eroodʉs diꞌibʉ reyꞌa̱jt Judeeʉ, tpadsoꞌoñ es tmatsáñ pʉnaty myʉbʉjktʉp ja Jesús éxtʉmʉ Kristʉ, \v 2 es dyaꞌeꞌky mʉt ja espa̱a̱dʉ yʉ Santya̱ꞌa̱gʉ, Fwangʉ myʉgaꞌax. \v 3 Ko tꞌijxy es ttsojktʉ ja israelítʉty, net tꞌaneꞌemy es yajtsúmʉt ja Peedrʉ nandʉꞌʉn. Tya̱a̱dʉ jya̱jtʉ ma̱ ja paskʉ xʉʉ, ma̱ ja tsa̱jkaaky yajkáy diꞌibʉ kyaj tmʉdaty ja levaduurʉ. \v 4 Ko yajma̱jtsy ja Peedrʉ, net yajpʉjtáky pujxndʉgóty es kywentʉꞌátyʉty taxk peky ja solda̱a̱dʉty. Ja wyínʉty nidʉgekyʉ nima̱jmókx tuꞌuk diꞌibʉ kwentʉꞌa̱jtʉdʉp ma̱jtaxkáty. Eroodʉs yʉꞌʉ jyuudaampy ja Peedrʉ ko ja paskʉ xʉʉ ñáxʉt. \v 5 Es dʉꞌʉn ja Peedrʉ ꞌyijty pujxndʉgóty jantsykywentʉꞌaty, per ja mʉbʉjkpʉtʉjk jyantsykya̱jxtáktʉ es ja Dios dyajtsoꞌogʉt ja Peedrʉ. \s1 Peedrʉ pyʉdsemy pujxndʉgóty \p \v 6 Es ja ux ko kyajnʉmʉ naty xyʉʉñʉ ma̱ ja Eroodʉs dyajpʉdsʉma̱ꞌa̱ñ ja Peedrʉ mayjyaꞌay wyinduuy es dyaꞌooga̱ꞌa̱ñ, tap ꞌyity ja Peedrʉ kʉwʉʉñ mʉt ja kadenʉ ma̱ nimajtskʉ solda̱a̱dʉ, es jamajtsk jap pujxndʉjk agʉꞌp tkwentʉꞌaty. \v 7 Net tiꞌin tuꞌugʉ Diosʉ ꞌyanklʉs kyʉdaky ma̱ ja pujxndʉjk, es jyantsytyukja̱jʉtyaay. Net ja anklʉs oj ttijꞌyꞌiꞌxy ja Peedrʉ ma̱ kyejky es oj dyajjotwijy. Net ja anklʉs ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —¡Pʉdʉꞌʉk pojʉn! \p Netyʉ ja kadenʉ kya̱ꞌa̱da̱a̱y ma̱ Peedrʉ kyʉꞌʉ, \v 8 es ja anklʉs ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Naywyʉʉnʉdʉ es tuktʉkʉ mgʉꞌʉk. \p Ko Peedrʉ dʉꞌʉn ttuuñ, net ja anklʉs ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Pʉjta̱ꞌa̱k ja mgapʉ es pamiingʉts. \p \v 9 Net ja Peedrʉ tpanejxy ja anklʉs, ni tkanijawʉ pʉn tʉyꞌa̱jtʉn diꞌibʉ anklʉs tyiimpy, dʉꞌʉn wyinma̱a̱y ko ijxma̱ꞌtp. \v 10 Net ña̱jxtʉ ma̱ jawyiimbʉ solda̱a̱dʉ. Ta ja myʉmajtskpʉ. Ko jya̱jttʉ ma̱ pujxndʉjk a̱a̱, net ja mʉj pujxndʉjk a̱a̱ ꞌyawatsy kʉꞌʉm. Ta pyʉdsʉʉmdʉ tuꞌa̱jp ja Peedrʉ mʉt ja anklʉs es yoꞌoydyʉ tuk adʉjy. Net myastutʉ ja anklʉs es wyʉꞌʉmnʉ Peedrʉ naydyuꞌuk. \v 11 Net ja Peedrʉ wyinma̱ꞌa̱ñbyáty, es ñayjyʉnanʉ: \p —Jantsy tʉyꞌa̱jtʉn ko Dios tʉ tkexy ja ꞌyanklʉs kʉdiibʉts xyaꞌoogʉt ja Eroodʉs esʉts kyaj njátʉt éxtʉm tʉgekyʉ diꞌibʉ ja israelítʉty tsyojktʉp es xytyúnʉdʉts. \p \v 12 Peedrʉ twinma̱a̱y yʉ tya̱a̱dʉ, es oj ñejxy ma̱ ja Mariiʉ tyʉjk, yʉ tya̱a̱gʉ Fwank diꞌibʉ nandʉꞌʉn xyʉꞌa̱jtypy Markʉs. Mayjyaꞌay ñaymyujkʉ es kya̱jxta̱ꞌa̱ktʉ jap. \v 13 Es ko tmʉdoodʉ yajkóxy ja tʉjk aga̱j, net pyʉdseemy tuꞌugʉ kixyʉdoꞌoxy diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Roode, es tꞌixa̱ꞌa̱ñ pʉ́n yʉꞌʉ. \v 14 Es ko tmʉdooy kyajxy ja Peedrʉ, xondakʉngyʉjxm kyaj ja tʉjk dyaꞌꞌawatsy. Net oj ñejxy pʉyeꞌegyʉ jap tʉgoty es tꞌawa̱ꞌa̱nʉdʉ ko Peedrʉ tap tyanʉ tʉja̱ꞌp. \v 15 Net ꞌyadsoojʉ yʉ myʉguꞌuk: \p —Tʉ mlokʉ. \p Es ja kixyʉdoꞌoxy jyʉnáñ ko jantsy tʉyꞌa̱jtʉn. Per yʉꞌʉjʉty jeꞌeyʉ jyʉnandʉ: \p —Kyaj yʉꞌʉdyʉ Peedrʉ. Yʉꞌʉ da ꞌyanklʉs. \p \v 16 Esʉ Peedrʉ tꞌakkoxy yʉ tʉjk aga̱j. Net dyaꞌꞌawatstʉ. Es ko tꞌijxtʉ Peedrʉ, net dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ. \v 17 Esʉ Peedrʉ tyukꞌijxʉ kyʉꞌʉ kʉdiibʉ ñakymyadya̱ꞌa̱gʉt. Net ttukmʉmadyaktʉ wiꞌix ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm tʉ jyuudyʉty pujxndʉgóty. Es ꞌyanma̱a̱yʉdʉ: \p —Tukmʉmadya̱ꞌa̱k yʉ Santya̱ꞌa̱gʉ esʉ nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm. \p Net pyʉdseemy ja Peedrʉ es oj ñejxy wiink tsoo. \p \v 18 Es ko oj xyʉʉñʉ, net jyantsyjyotmayꞌoꞌktʉ ja solda̱a̱dʉtʉjk ko ti tʉ jyátyʉty ja Peedrʉ. \v 19 Netʉ Eroodʉs tkejxy ja solda̱a̱dʉ es tꞌʉxta̱ꞌa̱yʉt yʉ Peedrʉ. Es ko kyaj ma̱ yajpáty, ta yajwoodʉ ja pujxndʉjk kywentʉꞌa̱jtpʉ es tniga̱jxʉt wiꞌixʉ Peedrʉ naty tʉ pyʉdsemy. Net oj tniꞌaneꞌemy es ꞌyooktʉt ja pujxndʉjk kwentʉꞌa̱jtpʉty. Netʉ Eroodʉs tsyoꞌoñ Judeeʉ es oj ñejxy tsʉnaabyʉ Sesareeʉ. \s1 Eroodʉs ꞌyeeky \p \v 20 Eroodʉs ttukjotꞌambejky ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp jap Tirʉ es Sidón. Es yʉꞌʉ ñaygya̱jxʉdʉ mʉt ja Eroodʉsʉ ꞌyofisyal diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Blastʉ, es tmooy ja meeñ es tꞌamdooy ja jotkujkꞌa̱jtʉn es ñáxʉt ja tsip. Es dʉꞌʉn ttuundʉ mʉt ko yʉꞌʉjʉty tꞌaxá̱jʉdʉ ja jyeꞌxy ma̱ ja rey Eroodʉsʉ ñax. \v 21 Ko tpaty ja xʉʉ diꞌibʉ Eroodʉs tyuknibʉjtákʉ, net tpʉjtáky ja rey wyit, es ñaxweꞌtsy ma̱ ja uñaaybyajn, es oj kyajxy. \v 22 Ko kya̱jxta̱a̱y, net ja ja̱ꞌa̱y yaxkaktʉ: \p —¡Tya̱a̱dʉ diꞌibʉ ja yam ka̱jxp, kyaj jyaꞌayʉty! ¡Dios yʉꞌʉ! \v 23 Netyʉ tuꞌugʉ Diosʉ ꞌyanklʉs myiiñ ma̱ Eroodʉs es dyajpa̱ꞌa̱mbejty mʉt ko kyaj yʉꞌʉ Dios tmooy ja mʉjꞌa̱jtʉn. Net ja tʉnʉꞌk jyʉꞌxʉ es taanʉm ꞌyeꞌky. \v 24 Es ja Diosʉ ꞌyayuk oj yajka̱jxwaꞌxy oymya̱a̱ty. \p \v 25 Ko Bernabee esʉ Saulʉ dyajkʉjxtʉ tyuunk, net tsyoꞌondʉ Jerusalén mʉt ja Fwank diꞌibʉ nandʉꞌʉn xyʉꞌa̱jtypy Markʉs. \c 13 \s1 Bernabee esʉ Saulʉ tsyoondʉ Diosʉ ꞌyayuk ka̱jxwa̱ꞌxpʉ \p \v 1 Ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyʉ́kʉdʉ Antyokiiʉ, tam ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty esʉ yaꞌʉxpʉjkpʉty. Yʉꞌʉ xyʉꞌa̱jttʉp: Bernabee, Simonk (diꞌibʉ yajtijp Nijeer), Lusyʉ (diꞌibʉ Sirene kuga̱jpnꞌa̱jtp), Saulʉ esʉ Manaén (diꞌibʉ mʉʉt yaꞌktʉ Eroodʉs, ja Galileeʉ gobernadoor). \p \v 2 Tuꞌugʉ xʉʉ ko naty yʉꞌʉjʉty tꞌawdattʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Dios es ꞌyayuꞌa̱jttʉ, net ja Espíritʉ Santʉ ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Abeky pʉjta̱ꞌa̱ktʉ yʉ Bernabee esʉ Saulʉ es ttúndʉt diꞌibʉts ʉj tʉ ndukniwówʉdʉ. \p \v 3 Es ko kya̱jxtakta̱a̱ydyʉ es ꞌyayuꞌa̱jttʉ, net tkʉꞌʉnikoondʉ ja Bernabee esʉ Saulʉ es ñayjyʉga̱jxʉdʉ. Ta oj tsyoꞌonnʉdʉ nimajtsk. \s1 Bernabee esʉ Saulʉ jap Tsyipre \p \v 4 Ko ja Espíritʉ Santʉ kyajxʉdʉ Bernabee esʉ Saulʉ, ta ñʉjxtʉ Seleusyʉ. Net tyʉjkʉdʉ barkoty es ñʉjxtʉ ma̱ Tsyipre islʉ. \v 5 Ko jya̱jttʉ jikymyejyñ agʉꞌʉy ma̱ ja Salaminʉ ka̱jpn, net dyajtsondáktʉ tka̱jxwa̱ꞌxʉdʉ ja Diosʉ ꞌyayuk ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk. Es mʉt ñejxy ja Fwank éxtʉmʉ pyudʉjkʉbʉ. \v 6 Net jyʉdijttʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn es jya̱jttʉ ma̱ ja Pafʉs ka̱jpn. Es jap tpattʉ tuꞌugʉ israelitʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Barjesús. Jaꞌa ijty xʉmaabyʉ es ꞌyandaꞌaky ko yʉꞌʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ. \v 7 Tya̱dʉ xʉmaabyʉ japʉ naty mʉt ja gobernadoor Serjyʉ Pa̱a̱blʉ, diꞌibʉ wijy yedyʉjk. Net ja gobernadoor tnigajxʉ Bernabee es ja Saulʉ es tmʉdowa̱ꞌa̱ñ ja Diosʉ ꞌyayuk. \v 8 Per ja xʉmaabyʉ diꞌibʉ grieegʉ ayuk xyʉꞌa̱jtypy Elimʉs myʉdsiptsoꞌon ja Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ, es tꞌaga̱jxʉ ja gobernadoor kʉdiibʉ tmʉbʉ́kʉt yʉ Diosʉ ꞌyayuk. \v 9 Net ja Saulʉ, diꞌibʉ nandʉꞌʉn xyʉꞌa̱jtypy Pa̱a̱blʉ, ja Espíritʉ Santʉ mooyʉ winma̱ꞌa̱ñ esʉ mʉkꞌa̱jtʉn es ttúnʉt diꞌibʉ Dios tsyejpy, es twinꞌijxy mʉk ja xʉmaabyʉ, \v 10 es tꞌanma̱a̱y: \p —¡Winꞌʉꞌʉmbʉ, mʉjkuꞌugópkʉ ꞌyuꞌunk, mij dʉꞌʉñʉm xymyʉdsipꞌaty tʉgekyʉ diꞌibʉ oy! ¿Ti ko jeꞌeyʉ xyajma̱ꞌa̱da̱ꞌa̱ñ ja Diosʉ tyuꞌu? \v 11 Pa̱a̱ty tyamʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Dios mdukkumʉdowa̱ꞌa̱ñʉty es myajwʉꞌʉma̱ꞌa̱ñʉty wiints, jeky kyaj xyꞌíxʉt ja xʉʉ jyajy. \p Netyʉ oj wyeꞌemy wiints es wyingoodsʉdyaay. Net myajtsy xyajy es tꞌʉxta̱a̱y diꞌibʉ wítsʉdʉp. \v 12 Es ko ja gobernadoor tꞌijxy yʉ tya̱a̱dʉ, net tmʉbejky es dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉ mʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉmʉ ꞌyʉxpʉjkʉn. \s1 Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jap Antyokiiʉ, Pisiidyʉ ña̱a̱xóty \p \v 13 Net ja Pa̱a̱blʉ esʉ jyamyʉʉdʉty tyʉjkʉdʉ barkoty jap Pafʉs es jya̱jttʉ Perjʉ, ma̱ ja Panfilyʉ ñax. Esʉ Fwank tnikaknʉ ja jyamyʉʉdʉty es jyʉmbijnʉ Jerusalén. \v 14 Netʉ Pa̱a̱blʉ mʉdʉ Bernabee tsyoꞌondʉ Perjʉ es jya̱jttʉ Antyokiiʉ, jap ma̱ ja Pisiidyʉ ñax. Es sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ tyʉjkʉdʉ tsa̱jptʉgóty es jap ꞌyuꞌuñʉdʉ. \v 15 Ko ja tsa̱jptʉjkʉ ñiwindsʉ́nʉty tka̱jxta̱a̱ydyʉ diꞌibʉ Moisés kyʉxja̱a̱y es ja Diosʉ kyuga̱jxpʉtʉjkʉty, net tkajxyñigajxʉdʉ dʉꞌʉnʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee: \p —Mʉguꞌuktʉjkʉty, pʉn mmʉda̱jttʉp oynʉꞌʉnʉnʉ ka̱jxwíjʉn mʉt ʉʉdsʉty, awa̱ꞌa̱nʉgʉts. \p \v 16 Net ja Pa̱a̱blʉ tyʉna̱a̱yeꞌky es ja kyʉꞌʉ ttukꞌijxy es ꞌyamónʉt. Net tꞌanma̱a̱y: \p —Mʉdowdʉ, miits israelítʉty es diꞌibʉ Dios wyindsʉꞌkʉdʉp. \v 17 Dios yʉꞌʉ wyinꞌijx ʉdsa̱jtʉmʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm es dyajmʉ́jʉ ja Israelʉ ñaxwíñʉdʉ ko ꞌyijttʉ éxtʉmʉ jagam ja̱ꞌa̱y ma̱ ja Ejiptʉ ñax. Es ok dyajpʉdseemy mʉt ja myʉkꞌa̱jtʉn jap Ejiptʉ. \v 18 Esʉ Dios tmʉmaꞌxtijky ja mayjyaꞌay justyikxy jʉmʉjt ma̱ ja mʉj itʉn, \v 19 es ja Dios dyajtʉgooy jʉxtujkʉ naxwíñʉdʉ diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉ ma̱ Kananʉ ñaxy, es tmooy ja ñax ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm. \v 20 Net ja Dios dyajky ja kyutujkʉn taxk mʉgoꞌpx jakujm jʉmʉjt mʉt ja fwézʉty extʉ ko jyikyꞌajty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Samwel. \v 21 Net ja Israel ja̱ꞌa̱y tꞌamdoodʉ tuꞌugʉ rey diꞌibʉ yajkutúkʉp. Es ja Dios myooyʉ ja Kisʉ mya̱a̱nk Saúl es treyꞌátʉt justyikxy jʉmʉjt. Yʉꞌʉ Benjamingʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts. \v 22 Es óknʉm ja Dios dyajjʉgéky ja Saúl es dyajreyꞌajty ja Davit, es jyʉnáñ: “Tʉts nba̱a̱ty ja Davit, ja Isa̱ꞌii ꞌyuꞌunk, tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ ndsejpyʉts. Yʉꞌʉ tyúnʉp tʉgekyʉ diꞌibʉts ʉj ndsejpy.” \p \v 23 ’Esʉ niduꞌuk ja Davitʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Jesús, diꞌibʉ Dios pyʉjták es dyajnitsoꞌogʉt ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty éxtʉm twa̱ndaky. \v 24 Es ko kyajnʉm yaꞌʉxpeky ja Jesús, net ja Fwank Yajnʉbajtpʉ tka̱jxwaꞌxy mʉt nidʉgekyʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty es tꞌanma̱a̱y dyajtʉgátstʉt yʉ jyot wyinma̱ꞌa̱ñ, ñʉbáttʉt. \v 25 Es ko wyingóñ ja tiempʉ ma̱ Fwank dyajkʉjxta̱a̱y ja tyuunk, net tꞌanma̱a̱y: “Ʉj kyajpʉts nGrístʉty. Yʉꞌʉ miimp óknʉm. Es ʉj kyajts xyñitʉkʉ, ni jeꞌeyʉ yʉ kyʉꞌʉk ngaꞌꞌagájʉdʉt éxtʉmxyʉpts ʉj nꞌítyʉts tyuumbʉn.” \p \v 26 Esʉ Pa̱a̱blʉ ꞌyakjʉnáñ: \p —Mʉguꞌuktʉjkʉty, miidsʉty ja Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts es miidsʉty diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty es nandʉꞌʉnʉ Dios xywyindsʉꞌʉgʉdʉ, ja Dios tʉ tkexy yʉ ꞌyayuk es nnija̱ꞌa̱m wiꞌix mba̱a̱t nnitsókʉm. \v 27 Es diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp jap Jerusalén es ja wyindsʉ́nʉty, kyaj oy tnija̱ꞌa̱dʉ pʉ́nʉ dʉꞌʉn Kristʉ, es ni tkajaygyujkʉ wiꞌix jyʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty diꞌibʉ ꞌyʉxpʉjktʉp ma̱ ja tsa̱jptʉjk sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ. Es ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk yʉꞌʉ oj ttuknibʉjta̱a̱gʉdʉ esʉ Jesús ꞌyoogʉt, es dʉꞌʉn tkuydyuundʉ diꞌibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty jyaaydyʉ. \v 28 Es oy tkapattʉ Jesús ni ti pyeky, yʉꞌʉ ꞌyanma̱a̱ydyʉ Pilatʉ es dyaꞌoogʉt. \v 29 Es ko dʉꞌʉn ttuundʉ tʉgekyʉ éxtʉm jyʉnáñ diꞌibʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ yajwʉꞌʉmdʉ ja̱a̱ybyéty, net dyajjʉna̱jktʉ kruuzkʉjxy es dyajnaxtʉjkʉdʉ. \v 30 Perʉ Dios dyajjikypyejky jatʉgok, \v 31 es kana̱k ok kyʉxeꞌky ja Jesús ma̱ ja myʉguꞌuktʉjk diꞌibʉ mʉʉt jyʉdijttʉ ko tsyoꞌondʉ Galileeʉ es ñʉjxtʉ Jerusalén, es yʉꞌʉjʉty ꞌyawa̱ꞌa̱nʉdʉp ja ja̱ꞌa̱yʉty ko Jesús yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ. \p \v 32 ’Pa̱a̱ty ʉʉdsʉty tyam nꞌawánʉdʉ tadʉ oybyʉ ayuk diꞌibʉ Dios jékyʉp wya̱ndak mʉt ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm. \v 33 Es tyam ja Dios tkuydyúñ ma̱ ʉdsa̱jtʉm, jaꞌa tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts, éxtʉm jyʉnáñ mʉt ko tʉ dyajjikypyéky ja Jesús, éxtʉm ꞌyity kʉxja̱ꞌa̱y ma̱ ja myʉmajtskpʉ Salmʉ ma̱ Dios jyʉnáñ: “Ʉjts mij xyTyeetyꞌa̱jtp. Tyámʉts ngʉxʉꞌʉgʉt kots mij nꞌUꞌunkꞌáty.” \v 34 Es ko Dios dyajjikypyejky ja Jesús es kʉdiibʉ ñiniꞌx mya̱ꞌa̱dʉt, dʉꞌʉn tkuydyuuñ éxtʉm jyʉnaꞌañ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Mij nmoꞌoyʉp yʉ kunuꞌxʉn diꞌibʉts nwa̱ndak ja Davit.” \v 35 Pa̱a̱ty jyʉnaꞌañ nandʉꞌʉn ma̱ jatuꞌugʉ Salmʉ: “Katʉ xyñaꞌixy ja mduumbʉ ñiniꞌx mya̱ꞌa̱dʉt ko ꞌyoogʉt.” \v 36 Tʉyꞌa̱jtʉn ko ja Davit jyikyꞌajty, kyuydyuun diꞌibʉ Dios tsyejpy, net ꞌyeꞌky es nandʉꞌʉn ñaxtʉjkʉ, dʉꞌʉn éxtʉm ñaxtʉjkʉ ꞌyaptʉjk, es ja Davit ñiniꞌx mya̱ꞌtta̱a̱y. \v 37 Per ko Jesús ꞌyeꞌky, netʉ Dios yajjikypyʉjkʉ, es kyaj myaꞌty ja ñiniꞌx. \v 38 Mʉguꞌuktʉjkʉty, nijáwʉdʉ ko Jesús myeꞌxypy ja pojpʉ. \v 39 Es pʉ́n ꞌyaxá̱jʉp ja Jesús éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ, yajtuknimaꞌxp tʉgekyʉ diꞌibʉ kyaj mba̱a̱t yajmeꞌxy jaꞌa diꞌibʉ pyanʉjxʉdʉp ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn. \v 40 Naygywentʉꞌátʉdʉ kʉdiibʉ jyátʉdʉt mʉt miidsʉty diꞌibʉ jyaaydyʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ: \q1 \v 41 Miidsʉty diꞌibáty tukxíktʉp, \q1 dʉꞌʉñʉ wʉꞌʉmʉdʉ es mgutʉgóydyʉt, \q1 jaꞌa ko ʉj Dios, ndunaambyʉts diꞌibʉty jantsy mʉj, \q1 diꞌibʉ kyaj xymyʉbʉktʉ oy ja ja̱ꞌa̱y mjatukmʉmadya̱ꞌa̱gʉdʉ. \m Es dʉꞌʉn myadyakta̱a̱y yʉ Pa̱a̱blʉ. \p \v 42 Ko ñaywya̱ꞌxta̱a̱yʉdʉ ja ja̱ꞌa̱y ma̱ ja tsa̱jptʉjk, netʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee tsyoꞌondʉ. Es ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty tꞌamdoodʉ ko jatuꞌugʉ sa̱a̱bʉdʉ ꞌyawánʉdʉt nandʉꞌʉn yʉ ka̱jxwíjʉn. \v 43 Es ko pyʉdsʉʉmdʉ tsa̱jptʉgóty, may ja israelítʉty es ja wiink ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ kyupʉjktʉ ja israelítʉdyʉ wyinma̱ꞌa̱ñ, tpanʉjxtʉ Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee. Es yʉꞌʉjʉty ka̱jxwíjʉdʉ es ñayyaꞌítʉdʉt Diosʉ kyunuꞌxʉn mʉʉt. \p \v 44 Es ko jatuꞌugʉ sa̱a̱bʉdʉ ñaymyujkʉ jawaanʉ kyaj nidʉgékyʉdyʉ ja̱ꞌa̱y jap ka̱jpnóty es tmʉdowa̱ꞌa̱ndʉ ja Diosʉ ꞌyayuk. \v 45 Per ko ja israelítʉty tꞌijxtʉ ja mayjyaꞌay, net axʉʉk ñayjya̱ꞌa̱dʉ es tꞌanma̱a̱ydyʉ Pa̱a̱blʉ ko kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty éxtʉm jyʉnaꞌañ, es wyinga̱jxpajtʉdʉ. \v 46 Net ja Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee tmʉga̱jxtʉ mʉk a̱a̱ mʉk jot: \p —Dios tʉ xykyéxyʉts es nꞌanʉʉmʉdʉts jawyiin miits israelítʉty, ko Dios myajnitsoꞌoga̱ꞌa̱ñʉty mʉt ja Jesukristʉ. Per miits kyaj xymyʉbʉka̱ꞌa̱ndʉ es kyaj xyꞌaxa̱jʉya̱ꞌa̱ndʉ Jesús éxtʉmʉ mYajnitsókpʉ, pa̱a̱ty tyam nga̱jxwaꞌxyʉts ja Diosʉ ꞌyayuk mʉt diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. \v 47 Dʉꞌʉn tʉ xytyukꞌaneꞌemyʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm ko jyʉnáñ: \q1 Tʉts nbʉjtaꞌaky éxtʉmʉ ja̱j tʉꞌxʉn ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty, \q1 es dyajnitsoꞌogʉt. \p \v 48 Ko tmʉdoodʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, net xyondaktʉ es jyʉnandʉ ko ja Diosʉ ꞌyayuk ꞌyóyʉty. Es tmʉbʉjkta̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ diꞌibʉ yajmiin ja Espíritʉ Santʉ es jyikyꞌátʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. \v 49 Es dʉꞌʉn oj tka̱jxwaꞌxy ja Diosʉ ꞌyayuk tʉgekyʉ ka̱jpn. \v 50 Per yʉ israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ mʉt ja myʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk diꞌibʉ jam kuga̱jpnʉty, es nandʉꞌʉn mʉt ja toxytyʉjkʉty diꞌibʉ Dios ꞌyawda̱jttʉp es windsʉꞌʉgʉ ꞌyittʉ, ta tmʉdsiptsoꞌondʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee. \v 51 Netʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs twinxijttʉ ja kyʉꞌʉk es dyajjʉna̱jktʉ naxjok éxtʉmʉ ijxwʉꞌʉmʉn ko kyaꞌóyʉty ko tkakupʉktʉ ja Diosʉ ꞌyayuk. Es net oj ñʉjxtʉ ma̱ Ikoñʉ ka̱jpn. \v 52 Es diꞌibʉ myʉbʉjktʉ jap Antyokiiʉ, net wyʉꞌʉmdʉ jyantsyxyondaktʉ mʉt ja Espíritʉ Santʉ. \c 14 \s1 Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jap Ikoñʉ \p \v 1 Ma̱ ja Ikoñʉ ka̱jpn ja Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee tyʉjkʉdʉ israelitʉ tsya̱jptʉgóty, esʉ Diosʉ ꞌyayuk tka̱jxwa̱ꞌxʉdʉ. Es may tmʉbʉjktʉ, israelítʉty es nandʉꞌʉn diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. \v 2 Per ja israelítʉty diꞌibʉ kyaj tmʉbʉjktʉ, ttukjotꞌambʉjktʉ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es tmʉdsiptsoꞌondʉ ja diꞌibáty ꞌyaxá̱jʉdʉ ja Jesús. \v 3 Oy dʉꞌʉn jyajty, ja Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee ijttʉ jeky es tka̱jxtʉ mʉt ja mʉkꞌa̱jtʉn ja Diosʉ ꞌyayuk; es ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm mooyʉ ja mʉkꞌa̱jtʉn es ttúnʉt yʉ mʉjꞌa̱jtʉn esʉ ijxwʉꞌʉmʉn diꞌibʉ tyukꞌijxtʉ ja ja̱ꞌa̱y ko tyʉyꞌa̱jtʉnʉty ja namayꞌa̱jtʉn diꞌibʉ Dios tyiimpy ma̱ ja̱ꞌa̱yʉn. \v 4 Es ja ja̱ꞌa̱yʉty ñaywya̱ꞌxʉdʉ majtsk peky: tuk peky diꞌibʉ mʉt ja israelítʉty kyaj tꞌaxá̱jʉdʉ ja Jesús, es jatuk peky diꞌibʉ mʉt ja nimajtskʉ apóstʉlʉ. \v 5 Net ja israelítʉty es jatuk pekypyʉ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, ñaybyʉjtákʉdʉ tiꞌigyʉ mʉt ja justisʉtʉjk es tniꞌʉꞌʉnʉdʉ ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee es tkuka̱ꞌa̱dsándʉ. \v 6 Per ko Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee tnija̱ꞌa̱dʉ, ta kyaktʉ es ñʉjxtʉ ma̱ Listrʉ ka̱jpn esʉ Derbe ka̱jpn, Likaoñʉ ña̱a̱xóty, es ma̱ tadʉ ka̱jpnʉty ja ñaxwíñʉdʉ. \v 7 Es jap nandʉꞌʉn tka̱jxwaꞌxy ja oybyʉ ayuk. \s1 Pa̱a̱blʉ yajkuka̱ꞌa̱tsy jap Listrʉ \p \v 8 Jap Listrʉ ꞌyijty tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ ja̱jt naxwiiñ tekymya̱ꞌa̱t es ni na̱ꞌa̱nʉm kyaj yoꞌoy. Jap yajpáty ꞌyuꞌuñʉ. \v 9 Tya̱dʉ yedyʉjk tmʉdooꞌíty éxtʉm ja Pa̱a̱blʉ jyʉnaꞌañ. Es ko ja Pa̱a̱blʉ tꞌijxy ja tekymya̱ꞌa̱t, ñija̱ꞌa̱p ko yʉꞌʉ myʉbejkypy ja Dios es yʉꞌʉgyʉjxm myʉba̱a̱dʉt es ꞌyagʉda̱ꞌa̱gʉt. \v 10 Net ja Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱y mʉk ja tekymya̱ꞌa̱t: \p —¡Tʉna̱a̱yʉꞌʉk! \p Net ja tekymya̱ꞌa̱t pyʉjteꞌky, es yoꞌoydsyoꞌoñ. \v 11 Ko ja mayjyaꞌayʉty tꞌijxtʉ ko ja tekymya̱ꞌa̱t yoꞌoydsyoꞌoñ, net yaxkaktʉ mʉt ja Likaoñʉ ꞌyayuk, jyʉnandʉ: \p —¡Yʉ diósʉty mʉt ja ja̱ꞌa̱yʉ ñiniꞌx tʉ jyʉnaktʉ ma̱ ʉdsa̱jtʉm! \p \v 12 Ñayjyʉnánʉdʉ ko Bernabee yʉꞌʉ dios Júpiter, esʉ Pa̱a̱blʉ yʉꞌʉ dios Merkuuryʉ, jaꞌa ko Pa̱a̱blʉ yʉꞌʉ kya̱jxwaꞌxypy. \v 13 Jap ma̱ tuꞌu kya̱jpndʉ́kʉ, jap ꞌyity ja Júpiter tsya̱jptʉjk. Diꞌibʉ jap teetyꞌa̱jtp dyajmiiñ ja tsa̱jka̱a̱jʉty nixoxy mʉt ja pʉjy, es mʉt ja mayjyaꞌayʉty tjaꞌꞌawdatandʉ ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee, es ta tjayaꞌoogándʉ ja tsa̱jka̱a̱jʉty es tjatukwindsʉꞌʉgʉyándʉ. \v 14 Per ko ja apóstʉlʉty Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ tmʉdoodʉ ko dʉꞌʉn ttuna̱ꞌa̱ndʉ, net ñayñikʉꞌtsʉdʉ. Jaꞌa dʉꞌʉn yaꞌijxʉp ko kyaj ꞌyóyʉty diꞌibʉ tyunándʉp. Es tninʉjxtʉ ma̱ ja mayjyaꞌay, es yaxkaktʉ: \p \v 15 —Mʉguꞌugʉty, kátʉts dʉꞌʉn xytyundʉ. Ʉʉdsʉty nandʉꞌʉnʉts nja̱ꞌa̱yʉty éxtʉm miidsʉty, es tʉ nmíñʉts es nꞌanʉʉmʉyaꞌañ ja oybyʉ ayuk es xymyastuꞌuttʉt yʉ tya̱a̱dʉ diꞌibʉ ni nʉꞌʉn mgatuꞌunxʉty, es xypyadúndʉt ja Dios, jaꞌa ko yʉꞌʉ pyʉjták yʉ tsa̱jp, naxwíñʉdʉ, jikymyejyñ es tʉgekyʉ diꞌibʉ ijtp naxwiiñ es ma̱ jikymyejyñ. \v 16 Jékyʉp nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y tnikaktʉ Dios es jyikyꞌa̱jttʉ éxtʉmʉ kyʉꞌʉm wyinma̱ꞌa̱ñ. \v 17 Perʉ Dios oj dyaꞌíxyʉty ja ꞌyoyꞌa̱jtʉn, jaꞌa ko yʉꞌʉ tkexy ja tuu es dyaky ja pʉjtaꞌaky oy, es dʉꞌʉn ja ja̱ꞌa̱y jyotkujkꞌáttʉt es xyonda̱ꞌa̱ktʉt. \p \v 18 Dʉꞌʉn jyʉnandʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee, es apenʉ ja̱ꞌa̱yʉty tkupʉjktʉ es kyaj dʉꞌʉn ttukwindsʉꞌʉgʉdʉt. \p \v 19 Net jya̱jttʉ israelítʉty diꞌibʉ tsoꞌondʉp Antyokiiʉ es Ikoñʉ, es tꞌanma̱a̱ydyʉ ja ja̱ꞌa̱y es tkuka̱ꞌa̱tstʉt yʉ Pa̱a̱blʉ. Es ko twinma̱a̱ydyʉ ko tʉ ꞌyeeky, ta tpajʉdojttʉ tmʉnʉjxtʉ ka̱jpnbʉꞌa̱jp. \v 20 Es ko ñaymyujkʉdʉ diꞌibáty myʉbʉjktʉ Jesús jam Pa̱a̱blʉ pyʉꞌa̱a̱y, net tyʉna̱a̱yeꞌky yʉ Pa̱a̱blʉ jatʉgok es tyʉjkʉ ka̱jpnóty. Es jakumbom tsyoꞌoñ mʉt ja Bernabee, ñʉjxtʉ Derbe. \v 21 Es jap tka̱jxwa̱ꞌxtʉ ja oybyʉ ayuk, es may ja ja̱ꞌa̱y tmʉbʉjktʉ. Net ñʉjxtʉ jatʉgok ka̱jpnga̱jpn, Listrʉ, Ikoñʉ es Antyokiiʉ. \v 22 Es dyajmʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn pʉ́nʉty ꞌyaxá̱jʉdʉ Jesús éxtʉmʉ Kristʉ, es tjotmʉkmooydyʉ es niꞌigʉ yajxón tpadúndʉt ja Dios. Ta tꞌanma̱a̱ydyʉ: “Pʉn njoꞌoma̱ꞌa̱nʉm ma̱ Dios, jawyiin nyajna̱jxʉm kana̱k pekyʉ ayoꞌon.” \p \v 23 Es ko kya̱jxtakta̱a̱y es ꞌyayuꞌa̱jtta̱a̱ydyʉ, net twinꞌijxtʉ diꞌibʉty mʉjja̱ꞌa̱yꞌa̱jttʉp ma̱ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ. Net ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee ttukkʉdʉjkʉdʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ myʉbʉjktʉ. \s1 Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jyʉmbittʉ jap Antyokiiʉ ma̱ Siryʉ ñax \p \v 24 Oknʉm ña̱jxtʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee ma̱ Pisiidyʉ ñax, es jyajty ma̱ Panfilyʉ ñax. \v 25 Ta tka̱jxwa̱ꞌxtʉ ja Diosʉ ꞌyayuk ma̱ ja Perjʉ ka̱jpn. Net oj ñʉjxtʉ ma̱ ja Ataliiʉ ka̱jpn. \v 26 Jaꞌa ko tyam ja tuunk tʉ kyexy, ta tyʉjkʉdʉ barkoty es ñʉjxtʉ ma̱ Antyokiiʉ ka̱jpn, ma̱ ja Dios myayꞌa̱jtʉngyʉjxm tʉ yajtukkʉdʉ́kʉdʉ ja tuunk diꞌibʉ naty tʉ ttuunda̱ꞌa̱ydyʉ. \v 27 Es ko jya̱jttʉ Antyokiiʉ, net ñaymyujkʉdʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk es ñaydyukmʉmadyákʉdʉ tʉgekyʉ diꞌibʉ Dios tʉ ttuñ es tpʉjtaꞌaky mʉt yʉꞌʉjʉty, es wiꞌix nandʉꞌʉnʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Dios tꞌaxa̱jʉ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty ko tmʉbʉktʉ. \v 28 Esʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jeky ꞌyijttʉ jam mʉʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ myʉbʉjktʉ Jesús. \c 15 \s1 Mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ jap Jerusalén \p \v 1 Ma̱ tadʉ tiempʉ, jam ꞌyijttʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tsoꞌondʉp Judeeʉ es jya̱jttʉ Antyokiiʉ. Net yʉꞌʉjʉty dyajtsondáktʉ yaꞌʉxpʉktʉ diꞌibʉ tʉ tmʉbeky ja Jesús, es tꞌanma̱a̱y: \p —Pʉn mdsojktʉp es ja Dios myajnitsoꞌogʉdʉt, yʉꞌʉ mdúnʉp éxtʉmʉ Moisés jyʉnáñ, ja yedyʉjk yajtsúkʉp waanʉ ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn. \p \v 2 Es ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee mʉk ñaygyajxytsyiꞌkʉdʉ mʉt diꞌibʉ naty dʉꞌʉn yaꞌʉxpʉjktʉp. Net ja mʉbʉjkpʉtʉjk diꞌibʉ ꞌyawda̱jttʉ Jesús tpʉjtáktʉ es yʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee es wiingátypyʉ ja̱ꞌa̱y ñʉjxtʉt Jerusalén, es tka̱jxmuka̱ꞌa̱ndʉ tya̱dʉ ʉxpʉjkʉn mʉt ja apóstʉlʉty es ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty. \p \v 3 Es ja mʉbʉjkpʉtʉjk jap Antyokiiʉ oj yajkajxtsoondʉ ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee es diꞌibʉ mʉʉt ñʉjxtʉ. Ko ña̱jxtʉ ka̱jpnga̱jpn ma̱ Fenisyʉ ñax esʉ Samaaryʉ ñax, net tmʉmadyaktʉ ko tʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty tja̱ꞌa̱ydyʉgooyñʉ ja jyekywyinma̱ꞌa̱ñ es tpanʉjxtʉ ja Dios. Es nidʉgekyʉ ja myʉguꞌuktʉjk jyotkujkʉdyaaydyʉ mʉdʉ tya̱dʉ ayuk. \p \v 4 Ko Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jya̱jttʉ Jerusalén, net ñaymyujkʉdʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjkʉty mʉt ja apóstʉlʉty esʉ mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty. Ta ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee ttukmʉmadyakta̱a̱ydyʉ tʉgekyʉ diꞌibʉ Dios tʉ ttuñ mʉt yʉꞌʉgyʉjxmʉty. \v 5 Es japʉ natyʉ diꞌibʉ tʉʉyʉp ijtp fariseeʉty es tꞌaxa̱jʉ ja Jesusʉ ꞌyayuk, es net na̱a̱gʉty tyʉna̱a̱yʉꞌktʉ es jyʉnandʉ: \p —Nidʉgekyʉ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty es tmʉbeky ja Jesús, jʉjpꞌám mba̱a̱t yajtsíky ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn éxtʉmʉ Moisés xytyukꞌanaꞌamʉm, es nandʉꞌʉn yajpanʉjxʉt tʉgekyʉ Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn. \p \v 6 Net ñaymyujkʉdʉ ja apóstʉlʉty mʉt ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty es tꞌʉxpʉka̱ꞌa̱ndʉ yʉ tya̱dʉ winma̱ꞌa̱ñ. \v 7 Ko jeky ñaygya̱jxʉdʉ, netʉ Peedrʉ pyʉdeꞌky, es tꞌanma̱a̱ydyʉ: \p —Mʉguꞌuktʉjkʉty, miits mnija̱ꞌa̱dʉp ko tʉʉyʉpts ja Dios xypyʉjtáky esʉts nga̱jxwa̱ꞌxʉdʉts ja oybyʉ ayuk mʉt diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es tmʉbʉ́ktʉt yʉꞌʉjʉty. \v 8 Dios ñija̱ꞌa̱p pʉn wiꞌixʉ ja̱ꞌa̱y jyot wyinma̱ꞌa̱ñ tuꞌuk tuꞌuk. Pes nandʉꞌʉn ja Dios tyuknigajx ja Espíritʉ Santʉ mʉt yʉꞌʉjʉty, éxtʉm ʉdsa̱jtʉm oj xytyuknigajxʉm. \v 9 Dios dʉꞌʉn ttuuñ mʉt yʉꞌʉjʉty éxtʉm ʉdsa̱jtʉm, es dyajwátsʉ nandʉꞌʉn ja jyot ko tʉ tꞌaxa̱jʉ Jesús. \v 10 ¿Miidsʉty ti ko kyaj xyꞌaxa̱jʉ diꞌibʉ Dios tʉ tpʉjtaꞌaky? ¿Ti ko miits xytyukkuwanʉya̱ꞌa̱ndʉ tya̱a̱dʉty diꞌibʉ myʉbʉjktʉ Kristʉ es ttsʉmʉꞌʉktʉt tuꞌugʉ tsemy jantsy jemtsy, diꞌibʉ ni ʉdsa̱jtʉm es ni nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm tkamʉmadaktʉ ttsʉmʉꞌʉgʉt? \v 11 Jaꞌa ko ʉdsa̱jtʉm nmʉbʉjkʉm ko Dios tʉ xymyoꞌoyʉm ja namayꞌa̱jtʉn nitsokʉn mʉt yʉꞌʉgyʉjxmʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús, nandʉꞌʉn éxtʉm mʉt yʉꞌʉjʉty. \p \v 12 Net nidʉgekyʉ ꞌyamoonda̱a̱ydyʉ es tmʉdooꞌijttʉ ko yʉ Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ ttukmʉmadyaꞌaky yʉ ijxwʉꞌʉmʉn esʉ mʉjꞌa̱jtʉn diꞌibʉ Dios tʉ ttuñ mʉt yʉꞌʉgyʉjxmʉty ma̱ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. \v 13 Es ko kya̱jxta̱a̱ydyʉ, net ja Santya̱ꞌa̱gʉ jyʉnáñ: \p —Mʉguꞌugʉty, mʉdowdʉ. \v 14 Simonk Peedrʉ tʉ xytyukmʉmadyákʉm wiꞌix ja Dios tim jawyiin mayꞌa̱jtʉn tyuꞌunxʉdʉ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es twinꞌijxy ma̱ yʉꞌʉn diꞌibʉ ja̱ꞌa̱yꞌátʉdʉp. \v 15 Tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn jya̱jtʉ éxtʉm ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty tkʉxja̱a̱y ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn, ko Dios jyʉnáñ: \q1 \v 16 Dʉꞌʉn ja Davit tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts \q1 éxtʉm tuꞌugʉ tʉjk diꞌibʉ tʉ jyity, \q1 per jʉmbítʉbʉts es ngójʉdʉts jatʉgok, \q1 \v 17 es ja israelitʉ ja̱ꞌa̱y tꞌʉxta̱ꞌa̱ydyʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm, \q1 nandʉꞌʉn nidʉgekyʉ ʉjtsʉ nja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. \q1 \v 18 Dʉꞌʉn jyʉnáñ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm, \q1 diꞌibʉ tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ yajnija̱ꞌa̱jʉ extʉ jékyʉp. \p \v 19 Esʉ Santya̱ꞌa̱gʉ ꞌyakjʉnáñ: \p —Pa̱a̱dyʉts njʉna̱ꞌa̱ñ ko kyaj nyajkujoꞌpʉm ja diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty ko tmastuꞌudʉt ja jyeky winma̱ꞌa̱ñ es tpanʉjxtʉt ja Dios. \v 20 Ngʉxja̱ꞌa̱yʉm jeꞌeyʉ ko kyaj ttsuꞌutstʉt yʉ jʉyujk diꞌibʉ tʉ ttukwindsʉꞌʉgʉ yʉ agojwinnáxʉty, es kyaj tjʉꞌxtʉt ja neꞌpyñ esʉ tsuꞌutsy diꞌibʉ kyaj wa̱ꞌa̱ts tʉ wyinda̱jxta̱ꞌa̱y, es nandʉꞌʉn nꞌanma̱ꞌa̱yʉm ko kyaj myʉꞌindúndʉt. \v 21 Jaꞌa ko extʉ jékyʉp tsyondaky yajka̱jxwaꞌxy ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn, es nandʉꞌʉn yajkajxy ma̱jaty ja tsa̱jptʉjk sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ. \s1 Neky yajkajxp ma̱ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty \p \v 22 Net ja apostʉlʉty esʉ mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty es nidʉgekyʉ mʉbʉjkpʉtʉjk twinꞌixtʉ ja̱ꞌa̱yʉty es tkaxa̱ꞌa̱ndʉ Antyokiiʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee. Es tkajxtʉ Juudʉs diꞌibʉ nandʉꞌʉn xyʉꞌa̱jtypy Barsabás, esʉ Silʉs, nimajtsk diꞌibʉ ijttʉp mʉj ma̱ mʉbʉjkpʉtʉjk. \v 23 Es mʉt yʉꞌʉjʉty oj ñʉjxtʉ ñeky diꞌibʉ jʉna̱a̱mp: “Ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty esʉ nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm, nga̱jxpoꞌxta̱ꞌa̱yʉts miidsʉty, mʉguꞌuktʉjk diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Antyokiiʉ, Siryʉ ña̱a̱xóty, nandʉꞌʉn ja wiinkpʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Siryʉ ña̱a̱xóty es Silisyʉ ña̱a̱xóty. \v 24 Tʉts nmʉdoy ko tʉ tsyooñ ya̱a̱ ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ kyaj ngáxtʉts, es tʉ jap jyaꞌty dyajtʉgóy miidsʉ mjotkujkꞌa̱jtʉn, yaꞌʉxpʉjktʉp es diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús nandʉꞌʉn tpanʉjxtʉt ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn es yajtsúkʉt waanʉ ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn. \v 25 Pa̱a̱dyʉts nnayꞌʉw ñaygya̱jxʉdʉ es oy ko yajnika̱jxpátʉt niduꞌugʉty diꞌibʉ ma̱ ʉʉdsʉty es nʉjx mguꞌíxʉdʉ miidsʉty tiꞌigyʉ mʉt ja nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ, diꞌibʉ njantsytsyojkʉm \v 26 es diꞌibʉ tʉ tpʉjtaꞌaky ja jyikyꞌa̱jtʉn es tyúnʉt mʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ. \v 27 Dʉꞌʉn ngajxʉm yʉ Juudʉs mʉt ja Silʉs es yʉꞌʉjʉty kya̱jxtʉt kʉꞌʉm mʉt miidsʉty es mꞌawánʉdʉt tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ. \v 28 Ja Espíritʉ Santʉ es nandʉꞌʉn ʉʉdsʉty nꞌoyjya̱ꞌa̱dʉpts es kyajts nmoꞌoydyʉt wiinkpʉ ʉxpʉjkʉn, \v 29 yʉꞌʉyʉ tya̱a̱dʉ: Kyaj xyjʉꞌxtʉt ja jʉyujk diꞌibʉ tʉ yajtukwindsʉꞌʉgʉ agojwinnáx, kyaj xyjʉꞌxtʉt ja neꞌpyñ es ja tsuꞌutsy diꞌibʉ kyaj wa̱ꞌa̱ts tʉ wyinda̱jxta̱ꞌa̱y, es nandʉꞌʉn kyaj mmʉꞌindúndʉt. Es ko tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn xytyúndʉt, oyʉ dʉꞌʉnʉ naty xytyundʉ. Wʉꞌʉmdʉ mʉdʉ Dios.” \p \v 30 Net tsyoꞌondʉ yʉ Juudʉs mʉdʉ Silʉs, Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ, es ñʉjxtʉ Antyokiiʉ. Ko jya̱jttʉ, net ñaymyujkʉdʉ ja mʉbʉjkpʉty es tkʉya̱jktʉ ja neky. \v 31 Es ko ja̱ꞌa̱y yajtukwinguga̱jxʉdʉ ja neky, net jyantsyxyondaktʉ ko tmʉdoodʉ jotkujkꞌa̱jtʉn. \v 32 Esʉ Juudʉs mʉt ja Silʉs, yʉ Diosʉ kyugajxy, niꞌigʉ tjotmʉkmooydyʉ es dyajmʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn ja mʉbʉjkpʉtʉjk. \v 33 Es ko ꞌyijty jeky, net ja mʉguꞌuktʉjk jyʉga̱jxʉdʉ mʉdʉ jotkujkꞌa̱jtʉngyajxy, es jyʉmbijnʉt jap Jerusalén. \v 34 Perʉ Silʉs oj wyeꞌemy. \v 35 Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee wyʉꞌʉmdʉ nandʉꞌʉn Antyokiiʉ. Jam mʉt nimayʉ wiingátypyʉ yaꞌʉxpʉjktʉ es tka̱jxwa̱ꞌxtʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Diosʉ ꞌyayuk. \s1 Pa̱a̱blʉ tsyooñ myʉmajtsk ok Dios ayuk ka̱jxwa̱ꞌxpʉ \p \v 36 Es ko waanʉ ꞌyijty, net ja Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱y ja Bernabee: \p —Joꞌom nꞌokkuꞌijxʉm ja nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn ma̱ oj nga̱jxwa̱ꞌxʉm ja Jesusʉ ꞌyayuk, es nꞌijxʉm wiꞌix jam ꞌyittʉ. \p \v 37 Bernabee jyawowán yʉ Fwank diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Markʉs. \v 38 Perʉ Pa̱a̱blʉ kyaj twowáñ yʉ Fwank, jaꞌa ko tʉ naty ñikeꞌegyʉty jam Panfilyʉ es kyaj ꞌyokpudʉjkʉnʉ ma̱ yaꞌʉxpʉjktʉ. \v 39 Kyaj tka̱jxꞌoꞌoyʉdʉ, pa̱a̱ty yoꞌoywya̱ꞌxtʉ. Bernabee mʉt ja Markʉs tyʉjkʉdʉ barkoty es ñʉjxtʉ Tsyipre, \v 40 per Pa̱a̱blʉ twinꞌijxy ja Silʉs es mʉʉt ñʉjxʉt. Es ko ja myʉguꞌuk ñinuꞌxtákʉdʉ esʉ Dios myayꞌa̱jtʉn tyuꞌunxʉdʉt, net tsyoꞌondʉ, \v 41 es ña̱jxtʉ Siryʉ es Silisyʉ, es dyajmʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn ja mʉbʉjkpʉtʉjk ma̱jaty ñaymyúkʉdʉ. \c 16 \s1 Timotee tjamyʉdaty ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs \p \v 1 Esʉ Pa̱a̱blʉ mʉdʉ Silʉs jya̱jttʉ ma̱ Derbe ka̱jpn esʉ Listrʉ ka̱jpn. Jap tpattʉ tuꞌugʉ mʉbʉjkpʉ diꞌibʉ ꞌyawda̱jtypy yʉ Jesús. Jaꞌa txʉꞌaty Timotee. Yʉꞌʉ tya̱a̱kꞌa̱jtypy ja israelitʉ es nan ꞌyawda̱jtypy ja Jesús. Esʉ tyeety yʉꞌʉ grieegʉ. \v 2 Es ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ ꞌyawda̱jttʉp ja Jesús ma̱ ja Listrʉ ka̱jpn esʉ Ikoñʉ ka̱jpn jyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko Timotee jyikyꞌaty tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt. \v 3 Pa̱a̱blʉ wyowaampy yʉ Timotee es tjamyʉʉtꞌata̱ꞌa̱ñ. Net dyajtsujkʉ waanʉ ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn kʉdiibʉ tyukꞌakꞌátʉdʉt yʉ israelítʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ tadʉ nax, jaꞌa ko nidʉgekyʉ tnija̱ꞌa̱dyaaydyʉ ko Timotee tteetyꞌáty ja grieegʉ ja̱ꞌa̱y. \p \v 4 Tʉgekyʉ ka̱jpn ma̱ ña̱jxtʉ, jam tꞌawa̱ꞌa̱nʉdʉ myʉguꞌuktʉjk ja ʉxpʉjkʉn diꞌibʉ tʉ dyaky ja apóstʉlʉty esʉ mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty diꞌibʉ ijttʉp Jerusalén. \v 5 Es dʉꞌʉn yʉ mʉbʉjkpʉtʉjk myʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn es bom bom tmʉbʉjktʉ waanʉ may ja ja̱ꞌa̱yʉty. \s1 Pa̱a̱blʉ yajtukꞌíxy ja Masedoñʉ yedyʉjk \p \v 6 Esʉ Pa̱a̱blʉ mʉdʉ jyamyʉʉdʉty jyaka̱jxwa̱ꞌxándʉ ja Diosʉ ꞌyayuk ma̱ ñaxwíñʉdʉ Asyʉ, per ja Espíritʉ Santʉ kyaj tkupejky. Net ña̱jxtʉ ma̱ ñaxwíñʉdʉ Frijyʉ esʉ Galasyʉ, \v 7 es jya̱jttʉ ma̱ tsyiba̱ꞌa̱n ja Misyʉ. Esʉ Pa̱a̱blʉ twinma̱a̱y es tyʉkʉyaꞌañ ma̱ ñaxwíñʉdʉ Bitiñʉ, per ja Jesusʉ Jya̱ꞌa̱jʉn kyaj tkupejky. \v 8 Net ña̱jxtʉ kajaa Misyʉ ña̱a̱xóty, es jyʉna̱jktʉ ma̱ Troʉs ka̱jpn diꞌibʉ mejyñbyʉꞌa̱a̱y. \v 9 Es ja koots ja Pa̱a̱blʉ ꞌyijxma̱ꞌty, es tꞌijxy tuꞌugʉ Masedoñʉ yedyʉjk tyanʉ es myʉnuꞌxtaꞌagyʉty: \p —Tunʉ mayꞌa̱jtʉn, min Masedoñʉ es xypyudʉ́kʉdʉts. \p \v 10 Ko Pa̱a̱blʉ tꞌijxyʉ tadʉ ijxma̱ꞌtʉn, net ʉʉdsʉty ndsoꞌoñʉts es oj nnejxyʉts Masedoñʉ, jaꞌa ko nnijáwʉts es ja Dios xymyʉgajxyʉts es nga̱jxwa̱ꞌxʉdʉts ja oybyʉ ayuk jam Masedoñʉ. \s1 Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs jap Filipʉs \p \v 11 Nétʉts ndʉjkʉdʉ barkoty ma̱ Troʉs, es oj nnʉjxtʉts tʉyʉ ma̱ ja Samotrasyʉ islʉ, es jakumbom nja̱jttʉts mejyñbyʉꞌa̱a̱y ma̱ Neápolʉs ka̱jpn. \v 12 Japts ndsoꞌondʉ esʉts nnʉjxtʉ ma̱ Filipʉs, diꞌibʉ niꞌigʉ myʉ́jʉty jap Masedoñʉ. Ja yajkutujkpʉ kopk tniꞌanaꞌamʉ ko ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Filipʉs nandʉꞌʉn tmʉdattʉ tʉyꞌa̱jtʉn éxtʉmʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Romʉ. Es jap nꞌijttʉts majtsk tʉgʉk xʉʉ. \p \v 13 Es ma̱ tuꞌugʉ sa̱a̱bʉdʉ, net nnʉjxtʉts ka̱jpnbʉꞌa̱jp mʉjnʉʉbʉꞌa̱a̱y. Jap tuꞌugʉ luga̱a̱r ma̱ yʉ ja̱ꞌa̱y ñʉjxtʉ ka̱jxtákpʉ. Es jápʉts nꞌuñaaydyʉts nga̱jxwa̱ꞌxtʉts mʉt ja toxytyʉjk diꞌibʉ oj ñaymyúkʉdʉ. \v 14 Es niduꞌugʉ toxytyʉjk txʉꞌaty Lidyʉ, diꞌibʉ kuga̱jpnꞌa̱jtp Tyatirʉ. Lidyʉ tyeꞌkypy ja oybyʉ tsuꞌunk wit es ꞌyawda̱jtypy ja Dios. Ko tmʉdooꞌíty diꞌibʉ Pa̱a̱blʉ kyajxypy, Dios tyukmʉbʉjkʉ. \v 15 Net ja Lidyʉ ñʉbejty mʉt nidʉgekyʉ diꞌibáty tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ jyʉʉn tyʉjk, es óknʉmts xyꞌanma̱a̱ydyʉts: \p —Pʉn miits mjʉnándʉp kots ʉj tʉyꞌa̱jtʉn nmʉbeky ja Jesús, tunʉ mayꞌa̱jtʉn es mmíndʉt ma̱dsʉ ndʉjk. —Mʉktaꞌaky jyʉnáñ es nwʉꞌʉmdʉts. \p \v 16 Es ma̱ tuꞌugʉ xʉʉ nnʉjxtʉts ma̱ ja̱ꞌa̱y kya̱jxta̱ꞌa̱ktʉ, nétʉts oj nba̱a̱ttʉ tuꞌugʉ kiixy diꞌibʉ juybyʉ mʉduumbʉ. Jaꞌa myʉda̱jt ja mʉjkuꞌu wyinma̱ꞌa̱ñ es yʉꞌʉ mʉt xyʉmay. Es ko xyʉmay, net may ja meeñ tganaraty ja wyindsʉ́n. \v 17 Tya̱dʉ kiixy xypyanʉjxtʉpts mʉdʉ Pa̱a̱blʉ, yʉꞌʉ yaxkeky: \p —Tya̱dʉ yedyʉjkʉty myʉduundʉp ja Dios Tsa̱jpótmʉdʉ, es tka̱jxwaꞌxy ja nitsokʉn mʉt miidsʉty. \p \v 18 Es dʉꞌʉn ꞌyadʉtsy tadʉ kiixy kana̱k xʉʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ jyotmayꞌeꞌky, es wya̱ꞌkʉmbijty es tꞌanma̱a̱y ja kaꞌoybyʉ: \p —Mʉt ja Jesukristʉ xyʉʉ nꞌaneꞌemy es mbʉdsʉ́mʉt ma̱ tadʉ kiixyʉ jyot. \p Ta ja kaꞌoybyʉ myastutʉ pojʉn. \p \v 19 Ko ja kiixyʉ wyindsʉ́n tꞌijxtʉ ko kyaj mba̱a̱t ꞌyokxʉma̱a̱yñʉ es kyaj mba̱a̱t ꞌyokganara̱jnʉ ja xʉmaabyʉ, net ja Pa̱a̱blʉ es ja Silʉs tma̱jtstʉ es dyajnʉjxtʉ ma̱ justisʉtʉjk ma̱ mʉj ma̱a̱y. \v 20 Es dyajmiindʉ ma̱ fwezʉn, es ꞌyanma̱a̱yʉdʉ: \p —Tya̱dʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty niꞌigʉ tnibʉdʉꞌʉktʉ ja nga̱jpnꞌa̱jtʉm, \v 21 es yaꞌʉxpʉktʉ mʉdʉ wyinma̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ ʉdsa̱jtʉm kyaj nꞌaxá̱jʉm es nyajtuꞌunʉm, jaꞌa ko ʉdsa̱jtʉm nromanʉja̱ꞌa̱yꞌa̱jtʉm. \p \v 22 Net ja ja̱ꞌa̱y mʉt ja fwézʉty jyotꞌambʉjktʉ, es jyʉnandʉ esʉ wyit jyʉnákʉt ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs es twóptʉt mʉt ja pejykyepy. \v 23 Es ko twojpta̱a̱y, ta tmʉnʉjxtʉ pujxndʉgóty, es ttukꞌanaꞌamʉdʉ ja pujxndʉjk ja̱ꞌa̱y kywentʉꞌa̱jtpʉ es mʉk tꞌixyꞌit tkwentʉꞌáttʉt. \v 24 Es ko oj tꞌaxa̱jʉ kyutujkʉn ja pujxndʉjk ja̱ꞌa̱y kywentʉꞌa̱jtpʉ, net ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs oj yajmʉnejxy pujxndʉjk ogam es yʉ tyeky yajnimaꞌtpejty ma̱ moriyʉ diꞌibʉ tukpa̱ꞌa̱duꞌuty es kʉdiibʉ kyaꞌagʉt. \p \v 25 Es ko oj tsyuꞌpʉ, net ja Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs kya̱jxtáktʉ es tꞌʉʉdʉ Diosʉ ꞌyalabanzʉ, es ja tsimyjyaꞌayʉty tmʉdooꞌijttʉ. \v 26 Net myiiñ ja mʉk ujx, es tmʉxijtʉdyaay ja potsy ʉxꞌa̱jp pa̱a̱t. Es net ꞌyawatsta̱a̱y tʉgekyʉ pujxndʉjk a̱a̱, es jyʉna̱jkta̱a̱y ja kadenʉ tʉgekyʉ ma̱ pujxndʉjk ja̱ꞌa̱yʉ tyeky esʉ kyʉꞌʉ. \v 27 Es ja pujxndʉjk ja̱ꞌa̱y kywentʉꞌa̱jtpʉ oj jyotwijy. Es ko tꞌijxy ja pujxndʉjk a̱a̱ tʉ ꞌyawatsta̱ꞌa̱y, netʉ ꞌyespa̱a̱dʉ tjuꞌty es ñayyaꞌoogánʉ. Tʉ ttijy ja tsimyjyaꞌay kyakta̱ꞌa̱y. \v 28 Net ja Pa̱a̱blʉ yaxkeky: \p —¡Katʉ wiꞌix mnaydyúñʉty! Tyápʉts ʉʉdsʉty nidʉgékyʉty. \p \v 29 Net ja pujxndʉjk ja̱ꞌa̱y kywentʉꞌa̱jtpʉ tꞌamdooy ja jʉʉn, es tyʉjkʉ pʉyeꞌegyʉ jyantsytsyʉyiipy mʉt ja tsʉꞌʉgʉ. Net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ ma̱ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉsʉ tyeky. \v 30 Net dyajpʉdsʉʉmdʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs, es dyajtʉʉy: \p —¿Tits ndúnʉp esʉts nnitsoꞌogʉt? \p \v 31 Esʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs ꞌyadsoodʉ: \p —Mmʉbʉ́kʉp ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ, es mnitsoꞌogʉt. Es pʉ́nʉty tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ mjʉʉn mdʉjk, pʉn nandʉꞌʉn myʉbʉjktʉp, nitsoꞌoktʉp. \p \v 32 Net ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs tka̱jxwaꞌxy ja Jesusʉ ꞌyayuk mʉt nidʉgekyʉ nʉꞌʉnʉn tsyʉʉnʉdʉ ma̱ ja pujxndʉjk ja̱ꞌa̱y kywentʉꞌa̱jtpʉ tyʉjk. \v 33 Nan ja koots ja pujxndʉjk ja̱ꞌa̱y kywentʉꞌa̱jtpʉ oj tmʉnejxy ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs ma̱ ja tyʉjk. Netyʉ ja koots ñʉbajtta̱a̱ydyʉ niduk jʉʉn niduk tʉjk. \v 34 Net twooy ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs ma̱ tyʉjk, es dyajka̱a̱ydyʉ, es ja pujxndʉjk ja̱ꞌa̱y kywentʉꞌa̱jtpʉ mʉdʉ pʉ́nʉty tsyʉna̱a̱ydyʉp ma̱ jyʉʉn tyʉjk jyotkujkʉdyaaydyʉ mʉt ko naty tmʉbʉktʉ ja Dios. \p \v 35 Jakumbom ja justisʉ tkejxy ja polʉsiiʉ ma̱ ja pujxndʉjk ja̱ꞌa̱y kywentʉꞌa̱jtpʉ, es tnasmátsʉt ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs. \v 36 Net ja pujxndʉjk ja̱ꞌa̱y kywentʉꞌa̱jtpʉ tꞌanma̱a̱y ja Pa̱a̱blʉ: \p —Yʉ justisʉ tʉ kyajxykyéxy es miits nnasmátsʉdʉt. Es tyam mnʉjxtʉt jotkujk. \p \v 37 Perʉ Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱ydyʉ ja polʉsiiʉty: \p —Ʉʉdsʉty romanʉ ja̱ꞌa̱yʉty. Es tʉts xywyoptʉ mayjyaꞌayóty es kyajnʉmts xyajjustisʉpa̱a̱ttʉts, es tʉ xypyʉjta̱ꞌa̱ktʉts pujxndʉgóty. ¿Es tii, tyámʉdsʉ net xyñasmatsʉya̱ꞌa̱ndʉ ayuꞌudsyʉ? ¡Pes kyaj! Waꞌan kʉꞌʉm tmiñ es xyajpʉdsʉ́mʉdʉts. \p \v 38 Ta ja polʉsiiʉ oj tꞌanʉʉmʉ ja justísʉty ko Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs romanʉ ja̱ꞌa̱y yʉꞌʉjʉty. Net ja justisʉ tsyʉꞌkʉdʉ es jyotmayꞌoꞌktʉ. \v 39 Net myiindʉ ja justisʉ es tpʉjktsoodʉ maꞌxʉn ma̱ ja Pa̱a̱blʉ. Es net dyajpʉdsʉʉmdʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs, es tꞌanma̱a̱ydyʉ: \p —Tunʉ mayꞌa̱jtʉn, tsoondʉ ja ya̱a̱jʉty. \p \v 40 Ko pyʉdsʉʉmdʉ pujxndʉgóty ja Pa̱a̱blʉ mʉdʉ Silʉs, net ñʉjxtʉ ma̱ Lidyʉ tyʉjk. Es jap tꞌijxtʉ ja myʉguꞌuktʉjk, es tjotmʉkmooydyʉ nidʉgekyʉ. Net tsyoꞌonnʉdʉ ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs. \c 17 \s1 Pa̱a̱blʉ jap Tesalónikʉ \p \v 1 Ta ña̱jxtʉ ma̱ Anfípolis ka̱jpn esʉ Apoloñʉ ka̱jpn, es net jya̱jttʉ ma̱ Tesalónikʉ ka̱jpn. Jap tuꞌugʉ israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk. \v 2 Pa̱a̱blʉ, éxtʉm jaayʉmʉ naty ttuñ, ñejxy sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ jap tsa̱jptʉgóty tʉgʉk sʉma̱a̱n, es tmʉmadyaꞌaky, \v 3 dʉꞌʉn ttukꞌixy es wa̱ꞌa̱ts tꞌawa̱ꞌa̱nʉ wiꞌix ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉnaꞌañ ko koonʉm yʉ Kristʉ ꞌyayówʉt es jyikypyʉ́kʉt ma̱ ja oꞌkʉn, es jyʉnáñ: \p —Tya̱dʉ Jesús diꞌibʉts ʉj nga̱jxwaꞌxypy mʉt miidsʉty, yʉꞌʉ Kristʉ diꞌibʉ Dios wyinꞌijx es tkejxy. \p \v 4 Net na̱a̱gʉty ja israelítʉty tmʉbʉjktʉ es ñaymyujkʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs. Nandʉꞌʉn tmʉbʉjktʉ maygyrieegʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ ꞌyawda̱jttʉp ja Dios, es mayʉ toxytyʉjk diꞌibʉ ijttʉp windsʉꞌʉgʉ. \v 5 Pa̱a̱ty ja israelítʉty diꞌibʉ kyaj tmʉbʉjktʉ tja̱ꞌa̱dʉ naywyinnaxʉ, es ñaymyujkʉdʉ yedyʉjk diꞌibʉ axʉk ja̱ꞌa̱y es yax jyojktʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn. Net ñʉjxtʉ ma̱ Jasonʉ tyʉjk, tyʉkʉya̱ꞌa̱ndʉ es dyajpʉdsʉma̱ꞌa̱ñ ja Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs, es tpʉjta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ndʉ mayjyaꞌay winduuy. \v 6 Per ko kyaj tpattʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs, net tpajʉdojttʉ ja Jasón es mʉt ja myʉguꞌugʉty diꞌibʉ naty jap, es dyajnʉjxtʉ ma̱ justisʉ, es yax jyojktʉ: \p —Tya̱dʉ yedyʉjkʉty diꞌibʉ yajma̱ꞌttaapy tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, tʉ ya̱a̱ jya̱ꞌttʉ, \v 7 esʉ Jasón tʉ dyajja̱jttaꞌaky ma̱ tyʉjk. Nidʉgekyʉ yʉꞌʉjʉty myʉdsipꞌa̱jtypy ja yajkutujkpʉ kopkʉ ꞌyanaꞌamʉn, es jyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko ta jatuꞌugʉ rey diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Jesús. \p \v 8 Ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty esʉ justisʉtʉjk, net jyotmayꞌoꞌktʉ. \v 9 Net ja Jasón esʉ myʉguꞌugʉty tkumultʉya̱jktʉ, es yajnasma̱jtsʉdʉ. \s1 Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs jap Bereeʉ \p \v 10 Ko kyoodsʉnʉ, net diꞌibʉ myʉbʉjktʉ Jesús dyajtsoꞌondʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs, es ñʉjxtʉ Bereeʉ. Ko jya̱jttʉ jap, ta ñʉjxtʉ ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk. \v 11 Tya̱dʉ israelítʉty niꞌigʉ tꞌaxá̱jʉdʉ amumduꞌuk jot ja ꞌyʉxpʉjkʉn kʉdiinʉmʉ Tesalónikʉ, es bom bom tꞌʉxta̱a̱ydyʉ ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn pʉn tʉyꞌa̱jtʉn éxtʉmʉ jyʉna̱ꞌa̱ndʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Silʉs. \v 12 Es nimayʉ taadʉ tmʉbʉjktʉ, es nandʉꞌʉn tmʉbʉjktʉ diꞌibʉ grieegʉ ja̱ꞌa̱yʉty, yedyʉjk es nandʉꞌʉn toxytyʉjk diꞌibʉ ijttʉp windsʉꞌʉgʉ. \v 13 Es ko tnija̱ꞌa̱dʉ Tesalónikʉ israelítʉty ko tamʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs tka̱jxwaꞌxy ja Diosʉ ꞌyayuk jam Bereeʉ, net ñʉjxtʉ jam es dyajnayñibʉꞌkʉdʉ. \v 14 Per ja Pa̱a̱blʉ myʉguꞌugʉty tkajxtʉ ma̱ ja jikymyejyñbya̱ꞌa̱, es ja Silʉs esʉ Timotee wyʉꞌʉmdʉ Bereeʉ. \v 15 Es diꞌibʉ jyamyʉda̱jttʉ Pa̱a̱blʉ myʉnʉjxʉ extʉ ma̱ ja Atenʉs ka̱jpn. Net jyʉmbijttʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ ꞌyayuk esʉ Silʉs mʉt ja Timotee ñaybya̱a̱dʉdʉt tsojk Atenʉs. \s1 Pa̱a̱blʉ jap Atenʉs \p \v 16 Ko ja Pa̱a̱blʉ tꞌawixy ja Silʉs mʉt ja Timotee jap Atenʉs, net jyantsyjyotmayꞌeꞌky ko tꞌijxy jap ka̱jpnóty oymya̱a̱ty tapʉ agojwinnáx. \v 17 Pa̱a̱ty ttukmʉmadyaktʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk mʉt ja israelítʉty es mʉt diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty diꞌibʉ Dios ꞌyawda̱jttʉp jap, es nandʉꞌʉn ttukmʉmadyaky bom bom diꞌibʉ mʉt ñaybyaadyʉty ma̱ ma̱a̱y. \v 18 Jap tpaty ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ ñiꞌʉxpʉjkʉp epikuureʉs esʉ wiinkpʉ diꞌibʉ ꞌyʉxpejkypy ja estoykʉs. Net yʉꞌʉjʉty ñaymyʉga̱jxʉdʉ mʉt ja Pa̱a̱blʉ. Tap diꞌibʉ jʉnán: \p —¿Wiꞌix xyꞌanʉʉmʉya̱ꞌa̱nʉmʉ tya̱dʉ yedyʉjk diꞌibʉ kuꞌayuk es kyaj ti tnijawʉ? \p Esʉ wiinkpʉ jyʉnandʉ: \p —Yʉ tya̱a̱dʉ yaꞌʉxpʉka̱ꞌa̱ñ es nꞌaxá̱jʉm wiink ja̱ꞌa̱yʉ dyios. \p Tya̱a̱dʉ jyʉnáñ ko Pa̱a̱blʉ tka̱jxwaꞌxy ja ayuk ko ja Jesús jyikypyejky es jaꞌagyʉjxmʉ ja̱ꞌa̱y jyikypyʉ́ktʉt nandʉꞌʉn. \v 19 Netʉ Pa̱a̱blʉ dyajnʉjxtʉ ma̱ tuꞌugʉ it txʉꞌaty Areópagʉ, ma̱ ñaymyúkʉdʉ es ñaywyinma̱ꞌa̱ñmyoꞌoyʉdʉ. Jap tꞌanma̱a̱ydyʉ Pa̱a̱blʉ: \p —¿Ti ʉxpʉjkʉn myajmiimpy tyamʉ jembyʉ? Ʉʉdsʉty nnijawʉyándʉpts. \v 20 Pa̱a̱dyʉts nyajtʉ́y ko xymyadyaꞌaky yʉ wiinkpʉ. Yʉꞌʉts nnijawʉyaambyʉts ti ꞌyandijpy. \p \v 21 Pa̱a̱ty jyʉnandʉ mʉt ko nidʉgekyʉ Atenʉs ja̱ꞌa̱y es nandʉꞌʉnʉ wiink ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tsʉna̱a̱y jap, yʉꞌʉ myʉdowaampy ja jembyʉ ʉxpʉjkʉn es tmadya̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñ ja jembyʉ ayuk. \p \v 22 Netʉ Pa̱a̱blʉ tyʉna̱a̱yeꞌky ma̱ jam ja ja̱ꞌa̱yʉty Areópagʉ, es tꞌanma̱a̱y: \p —Miits Atenʉs ja̱ꞌa̱yʉty, tʉts nꞌixy oymya̱a̱ty ko miits xyjantsyꞌawdattʉ diꞌibʉ mwindsʉꞌkʉdʉp. \v 23 Es kots tʉ njʉdity ka̱jpnóty, tʉts nꞌixy ma̱ tuꞌugʉ mꞌartálʉty ꞌyity kʉxja̱ꞌa̱y: “Ya̱a̱ nꞌawda̱jtʉm ja Dios diꞌibʉ kyaj nꞌixyꞌa̱jtʉm.” Pes oy. Ja diꞌibʉ miits mꞌawda̱jttʉp, oy xykyaꞌixꞌattʉ, jaꞌats miits ndukmʉga̱jxándʉp. \p \v 24 ’Ja Dios diꞌibʉ yajkoj ja tsa̱jp esʉ nax es nʉꞌʉn ya̱ naxwiiñ ꞌyity, yʉꞌʉ windsʉnꞌa̱jtp ma̱ tsa̱jp es naxwiiñ. Kyaj jaꞌa tsyʉʉnʉ tsa̱jptʉgóty diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y kyojtʉp, \v 25 nan kyaj tyʉgoyꞌa̱jtxʉty es ja ja̱ꞌa̱y pyudʉ́kʉdʉt, jaꞌa ko yʉꞌʉ nidʉgekyʉ xyajxájʉm, es xymyoꞌoyʉm ja njikyꞌa̱jtʉnꞌa̱jtʉm es tʉgekyʉ diꞌibʉ nmʉda̱jtʉm. \p \v 26 ’Yʉꞌʉ tʉgekyʉ tʉ dyajkojy ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y mʉt jeꞌeyʉ tiꞌigyʉ neꞌpyñ, es tʉ dyaky ja luga̱a̱r esʉ tiempʉ ma̱ tsyʉʉnʉdʉt nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y. \v 27 Es ja Dios tʉ tpʉjtaꞌaky tʉgekyʉ es ja ja̱ꞌa̱y ꞌyʉxta̱ꞌa̱yʉdʉt es pya̱a̱dʉdʉt, mʉt ko tʉyꞌa̱jtʉn kyaj jagam ꞌyity ja Dios. Taa jaꞌa ma̱ ʉdsa̱jtʉm niduꞌuk niduꞌuk. \v 28 Jaꞌa ko Dioskyʉjxm njikyꞌa̱jtʉm, nyuꞌxʉm es nꞌijtʉm. Extʉm nandʉꞌʉn jyʉnáñ niduꞌugʉty miidsʉ mjaabyʉty: “Ʉdsa̱jtʉm xyꞌuꞌunkꞌa̱jtʉm ja Dios.” \p \v 29 ’Ko ʉdsa̱jtʉm xyꞌuꞌunkꞌa̱jtʉm ja Dios, kyaj njʉna̱ꞌa̱nʉm ko Dios yʉꞌʉ éxtʉmʉ awinnaxʉ oorʉ, platʉ o tsa̱a̱, diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y kyejpy éxtʉmʉ kyʉꞌʉm winma̱ꞌa̱ñ. \v 30 Dios kyaj ttukkumʉdooy yʉ ja̱ꞌa̱yʉty ko kyaj ꞌyawdátyʉty ma̱ naty kyajnʉm tnijáwʉdʉ. Per tyam ꞌyaneꞌempy mʉt nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y es dyajtʉgátstʉt ja wyinma̱ꞌa̱ñ es tꞌawdátʉt ja Dios. \v 31 Pa̱a̱ty ja Dios tpʉjtáky tuꞌugʉ xʉʉ ma̱ tpayoꞌoyaꞌañ yʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y mʉt ja tʉyꞌa̱jtʉn mʉt jaꞌagyʉjxm ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tʉ twinꞌixy; es twinma̱ꞌa̱ñꞌijxy nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty mʉt ko dyajjikypyejky tadʉ ja̱ꞌa̱y. \p \v 32 Ko tmʉdoodʉ Atenʉs ja̱ꞌa̱y ma̱ jyikypyejky ja oꞌkpʉty, tam ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tyukxiktʉ, esʉ wiinkpʉ jyʉnandʉ: \p —Jaadsʉ tadʉ nmʉdooꞌíttʉt ko jatʉgok mga̱jxʉt. \p \v 33 Net ja Pa̱a̱blʉ tsyoꞌoñ. \v 34 Es nijaꞌajʉty diꞌibʉ myʉdoodʉ tmʉbʉjktʉ es tpanʉjxtʉ Pa̱a̱blʉ. Es tuꞌuk txʉꞌaty Dyonís, diꞌibʉ ijtp justisʉ jap Areópagʉ, es nandʉꞌʉn tuꞌugʉ toxytyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Dámarʉs, es nandʉꞌʉnʉ wiingátypyʉ ja̱ꞌa̱yʉty myʉbʉjktʉ. \c 18 \s1 Pa̱a̱blʉ jap Korintʉ \p \v 1 Netʉ Pa̱a̱blʉ tsyoꞌoñ Atenʉs es ñejxy ma̱ Korintʉ ka̱jpn. \v 2 Es jap tpaty tuꞌugʉ israelitʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Akilʉ, jap kyuga̱jpnʉty ma̱ Pontʉ ñax es na̱a̱mnʉmʉ naty tsyooñ Italyʉ mʉt ja ñʉdoꞌoxy Prisilʉ, es jyajty Korintʉ, jaꞌa ko ja yajkutujkpʉ kopk Klaudyʉ tniꞌanaꞌamʉ es nidʉgekyʉ israelítʉty tsyoondʉt Romʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ ñejxy tkuꞌixa̱ꞌa̱ñ ja Akilʉ esʉ ñʉdoꞌoxy Prisilʉ, \v 3 es mʉt ko yʉꞌʉjʉty nandʉꞌʉn yaꞌoꞌoyʉdʉp yʉ wit tʉjk éxtʉmʉ Pa̱a̱blʉ dyaꞌoyʉ, pa̱a̱dyʉ Pa̱a̱blʉ oj wyeꞌemy mʉt yʉꞌʉjʉty, es tmʉttuunmijky. \v 4 Es sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ Pa̱a̱blʉ ñejxy ma̱ tsa̱jptʉjk es tꞌanʉʉmʉ israelítʉty es diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, ko Jesús yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ es tmʉbʉ́ktʉt. \p \v 5 Tsyoꞌondʉ Masedoñʉ yʉ Silʉs mʉt ja Timotee es jyajty Korintʉ. Net ja Pa̱a̱blʉ tmastuty ja wyit tʉjk tuunk es tka̱jxwa̱ꞌxnʉ mʉt ja israelítʉty ko tʉyꞌa̱jtʉnʉ Jesús yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ diꞌibʉ yʉꞌʉjʉty ꞌyawijxtʉp. \v 6 Per ja israelítʉty net jyotꞌambʉjktʉ es tꞌanma̱a̱ydyʉ wiꞌixáty ja Pa̱a̱blʉ. Netʉ wyit twinxijty ja Pa̱a̱blʉ éxtʉmʉ ijxwʉꞌʉmʉn ko kyajpʉ israelítʉty tmʉbʉka̱ꞌa̱ñ, es tꞌanma̱a̱y: \p —Miidsʉty kʉꞌʉm mmʉda̱jttʉp ja peky mʉt ko kyaj xytsyeky ja nitsokʉn. Es ʉj kyajtsʉ peky nmʉdaty. Es tyam nʉjx nga̱jxwa̱ꞌxa̱ꞌa̱ñʉts ma̱ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. \p \v 7 Net ja Pa̱a̱blʉ tsyoꞌoñ ma̱ tsa̱jptʉjk es ñejxy ma̱ tyʉjkʉ Tisyʉ Justʉ diꞌibʉ Dios ꞌyawda̱jtypy, diꞌibʉ tsyʉnaapy jap tsa̱jptʉjk pʉꞌa̱a̱y. \v 8 Esʉ Krispʉ yʉꞌʉ naty windsʉ́n ijtp ma̱ ja tsa̱jptʉjk, es mʉt nidʉgekyʉ diꞌibʉ naty tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja jyʉʉn tyʉjk myʉbʉjktʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús ko tmʉdoodʉ diꞌibʉ Pa̱a̱blʉ kya̱jx, es nandʉꞌʉn may ja Korintʉ ja̱ꞌa̱y tmʉbʉjktʉ ja Jesús es ñʉbajttʉ. \v 9 Net ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús tꞌanma̱a̱y ja Pa̱a̱blʉ koots ma̱ tuꞌugʉ ijxma̱ꞌtʉn, es jyʉnáñ: \p —Katʉ mdsʉꞌʉgʉ. Ka̱jxwa̱ꞌxꞌadʉꞌʉts. Katʉ mꞌamóñ. \v 10 Ʉjts mij mʉt nꞌity. Ni pʉ́n wiꞌix mgatúnʉdʉt. Taa may ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉts ʉj xymyʉbʉkándʉp ma̱ tya̱dʉ ka̱jpn. \p \v 11 Net ja Pa̱a̱blʉ wyeꞌemy Korintʉ tuk jʉmʉjt jakujm, es dyaꞌʉxpeky ja ja̱ꞌa̱y mʉt ja Diosʉ ꞌyayuk. \p \v 12 Es óknʉm ꞌyijty gobernadoor yʉ Galyón ma̱ Akayʉ ñax. Es net ja israelítʉty ñaymyujkʉdʉ es tmʉdsiptsoꞌondʉ Pa̱a̱blʉ, es dyajnʉjxtʉ ma̱ justisʉtʉjk. \v 13 Es tꞌanma̱a̱ydyʉ gobernadoor: \p —Tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y yʉꞌʉ ꞌyanmaapy ja ja̱ꞌa̱yʉty ko tꞌawdáttʉt ja Dios es kʉdii éxtʉm jyʉnaꞌañ ja nꞌanaꞌamʉnꞌa̱jtʉm. \p \v 14 Pa̱a̱blʉ myʉga̱jxaambyʉ naty ja gobernadoor ko ja gobernadoor tꞌanma̱a̱y ja israelítʉty: \p —Pʉnʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y tʉ tyuundʉgóy o pʉn mʉjʉ pyeky, tyámʉts nmʉdówʉt yajxón es ndúnʉt ja justisʉ mʉt miits israelítʉty; \v 15 per jaꞌa ko kyaj dyʉꞌʉnʉty, miidsʉty tyam mꞌʉʉndʉ mʉt jeꞌeyʉ ayuk es ja̱ꞌa̱y xyʉʉjʉty es miidsʉ mꞌanaꞌamʉnʉty, pa̱a̱ty ixtʉ kʉꞌʉm miidsʉty. Ʉj, kyajts nꞌity fwez mʉdʉ tadʉ winma̱ꞌa̱ñ. \p \v 16 Es net dyajpʉdseemy ma̱ jap ja justisʉtʉjk. \v 17 Net nidʉgekyʉ grieegʉty tma̱jtstʉ ja Sóstʉnʉs diꞌibʉ ijtp windsʉ́n ma̱ ja tsa̱jptʉjk, es twojptʉ justisʉtʉjk wyinduuy ma̱ ja gobernadoor Galyón. Per ja Galyón kyaj ttuuñʉ kwentʉ yʉ tya̱a̱dʉ. \s1 Pa̱a̱blʉ jyaꞌty jatʉgok Antyokiiʉ es tsyooñ myʉdʉgʉk ok Dios ꞌyayuk ka̱jxwa̱ꞌxpʉ \p \v 18 Pa̱a̱blʉ wyeꞌemy kana̱k xʉʉ jap Korintʉ. Es net ñayjyʉga̱jxʉ mʉt ja myʉguꞌuktʉjk. Taa tyʉjkʉnʉ barkoty es ñʉjxtʉ mʉt ja Akilʉ esʉ Prisilʉ ma̱ Siryʉ ñax. Ko kyajnʉm tyʉkʉ barkoty jap Senkreeʉ, Pa̱a̱blʉ ñaygyukaꞌpta̱a̱yʉ es tkuydyúnʉt éxtʉm twa̱ndaky. \v 19 Es ko jyajty ma̱ Éfesʉ ka̱jpn, netʉ Pa̱a̱blʉ tnikeky ja Prisilʉ esʉ Akilʉ es ñejxy ma̱ tsa̱jptʉjk, es myadya̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñ mʉt ja israelítʉty diꞌibʉ jap naymyujkʉdʉp. \v 20 Es ja israelítʉty myʉnuꞌxtákʉ es waanʉ ꞌyakwʉꞌʉmʉt, perʉ Pa̱a̱blʉ kyaj tꞌaꞌijxʉ. \v 21 Net ñayjyʉga̱jxʉ mʉt yʉꞌʉjʉty, es tꞌanma̱a̱y: \p —Jaꞌa kots nꞌita̱ꞌa̱ñ Jerusalén es nduna̱ꞌa̱ñʉts ja xʉʉ diꞌibʉ wingoomp. Per mínʉpts jatʉgok pʉn jʉna̱a̱mp ja Dios. \p Net tsyoꞌoñ Éfesʉ es ñʉjxnʉ barkoty. \v 22 Ko jyajty Sesareeʉ, ta ja Pa̱a̱blʉ pyatʉjkʉ Jerusalén es tka̱jxpeꞌxy ja mʉbʉjkpʉtʉjk diꞌibáty naymyujkʉdʉp jam. Es net jyʉjptáky Antyokiiʉ. \v 23 Jap wyeꞌemy jekyjyawʉ. Net tsyoꞌoñ jatʉgok es tkuꞌijxy ka̱jpnga̱jpn ma̱ Galasyʉ ñax es Frijyʉ ñax, es dyajmʉjwiinʉdʉ myʉbʉjkʉn nidʉgekyʉ pʉ́nʉty ꞌyaxá̱jʉdʉ Jesús éxtʉmʉ Kristʉ. \s1 Apolʉs jap Éfesʉ \p \v 24 Es ma̱ tadʉ tiempʉ jyajty jap Éfesʉ tuꞌugʉ israelitʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Apolʉs. Jap kyuga̱jpnʉty Alejandriiʉ. Es jantsy oy tka̱jxwaꞌxy, es ñija̱ꞌa̱p yajxón ja Diosʉ jyaaybyajtʉn. \v 25 Tʉ tjaty ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn es tsuj es wa̱ꞌa̱ts tka̱jxwaꞌxy ja Jesusʉ jyaꞌa, oy yʉꞌʉyʉ jeꞌeyʉ tnijawʉ diꞌibʉ Fwank Yajnʉbajtpʉ tyukꞌʉxpʉjk ja ja̱ꞌa̱yʉty. \v 26 Netʉ Apolʉs mʉk a̱a̱ mʉk jot tka̱jxwaꞌxy ma̱ ja tsa̱jptʉjk. Es ko tmʉdoodʉ Prisilʉ esʉ Akilʉ, net yajwooy abeky es yaꞌʉxpʉjknʉdʉ waanʉ oy mʉt ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn esʉ ñitsokʉn. \v 27 Ko Apolʉs ñʉjxáñ ma̱ Akayʉ ñax, ja myʉguꞌuktʉjk diꞌibʉ myʉbʉjktʉ jap Éfesʉ tja̱a̱ydyʉ tuꞌugʉ neky mʉt diꞌibʉ myʉbʉjktʉp jap Akayʉ, es tꞌaxá̱jʉt yajxón yʉ Apolʉs. Ko Apolʉs jyajty Akayʉ, net tpudʉjkʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tʉ tꞌaxá̱jʉdʉ Jesús éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ mʉt ja Diosʉ myayꞌa̱jtʉn. \v 28 Es mayjyaꞌayóty ja Apolʉs oj ttukkutʉkʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty ko tpʉjtáky yajxón ja ñiwiin ñiduꞌu, es ttukꞌixy ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉnaꞌañ ko Jesús yʉꞌʉ Kristʉ diꞌibʉ Dios wyinꞌijx es tkejxy. Es kyaj mba̱a̱t ja israelítʉty ñakyjyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko kyaj tʉyꞌa̱jtʉn. \c 19 \s1 Pa̱a̱blʉ jap Éfesʉ \p \v 1 Es ko Apolʉs ꞌyijty Korintʉ, netʉ Pa̱a̱blʉ tnina̱jxnʉ tun kopk. Ta jyajty Éfesʉ ma̱ tpaty na̱a̱gʉdyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉbʉjktʉp. \v 2 Esʉ Pa̱a̱blʉ dyajtʉʉy: \p —¿Tʉ xyꞌaxá̱jʉdʉ miidsʉty ja Espíritʉ Santʉ ko xymyʉbʉjktʉ? \p Net ꞌyadsoodʉ: \p —Ni jeꞌeyʉts tʉ ngamʉdoy ko jyaadyʉ Espíritʉ Santʉ. \p \v 3 Netʉ Pa̱a̱blʉ dyajtʉʉy: \p —¿Diꞌibʉ nʉbajtʉn mʉʉt tʉ mnʉbety miidsʉty? \p Es ꞌyadsoodʉ: \p —Extʉm ja Fwank Yajnʉbajtpʉ oj yajnʉbéty. \p \v 4 Esʉ Pa̱a̱blʉ ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Fwank oj dyajnʉbéty ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ naty tʉ jyodʉmbittʉ, es tꞌanʉʉmʉdʉ es tmʉbʉ́ktʉt diꞌibʉ ja miimp óknʉm, jaꞌa ꞌyandijpy ja Jesús. \p \v 5 Es ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, net ñʉbajtta̱a̱ydyʉ mʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesusʉ xyʉʉ. \v 6 Es ko ja Pa̱a̱blʉ tkʉꞌʉnikooñ ja ja̱ꞌa̱yʉty, net ja Espíritʉ Santʉ ñimiinʉdʉ, es ja ja̱ꞌa̱yʉty tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk es tka̱jxwa̱ꞌxtʉ ja Diosʉ ꞌyayuk. \v 7 Nima̱jmajtskʉn ja yedyʉjk wyínʉty. \p \v 8 Tʉgʉk poꞌo Pa̱a̱blʉ oj yoꞌoy ma̱ ja tsa̱jptʉjk, es ni nʉꞌʉn kyaja̱ꞌa̱w kyatsʉꞌkʉ tmʉgajxy ja ja̱ꞌa̱y es tmʉbʉ́ktʉt wiꞌix ja Diosʉ kyutujkʉn. \v 9 Per tap ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ kyaj tmʉbʉjktʉ diꞌibʉ Pa̱a̱blʉ kyajxypy, es kya̱jxtʉ axʉʉk mʉt ko yʉꞌʉ tpanʉjxtʉ ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ. Net ja Pa̱a̱blʉ tsyoꞌoñ ma̱ ja tsa̱jptʉjk es tmʉnejxy ja diꞌibʉ myʉbʉjk ma̱ Tiranʉ ꞌyeskwelʉ, es jap mʉʉt ñaygya̱jxʉdʉ bom bom. \v 10 Dʉꞌʉn yaꞌʉxpejky majtsk jʉmʉjt, pa̱a̱ty nidʉgekyʉ ja ja̱ꞌa̱y ojts tnijáwʉdʉ ja Jesusʉ ꞌyayuk jam Asyʉ ña̱a̱xóty, dʉꞌʉn diꞌibʉ israelítʉty es nandʉꞌʉn diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. \v 11 Es ja Dios ttuuñ jantsy mʉj ja mʉjꞌa̱jtʉn mʉt ja Pa̱a̱blʉ. \v 12 Esʉ ja̱ꞌa̱y ttuknimiindʉ Pa̱a̱blʉ yʉ payʉ esʉ wit, esʉ Pa̱a̱blʉ jeꞌeyʉ yajtukpáty ja wit, es yajtukninʉjxtʉ ja puma̱ꞌa̱y es ꞌyagʉdakta̱a̱ydyʉ. Es pʉ́nʉ kaꞌoybyʉ myʉda̱jttʉp, nandʉꞌʉn pyʉdsʉʉmda̱ꞌa̱y. \p \v 13 Es jap nijaꞌajʉty ja israelítʉty diꞌibʉ jʉdijttʉp ka̱jpnga̱jpn es dyajpʉdsʉ́mdʉ ja kaꞌóybyʉty diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y myʉda̱jttʉp. Ta tjayajpʉdsʉmandʉ ja kaꞌóybyʉty mʉt ja xyʉʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús, es tꞌanma̱a̱ydyʉ ja kaꞌóybyʉty: \p —Ʉjts mij nꞌaneꞌempy Jesús xyʉgyʉjxm diꞌibʉ Pa̱a̱blʉ kya̱jxwaꞌxypy, ¡pʉdsʉmdʉ! \p \v 14 Es dʉꞌʉn tyuundʉ nijʉxtujk tukkaꞌax yʉ Eseevʉ, israelitʉ teedywyindsʉ́nʉ mya̱a̱ngʉty. \v 15 Es tʉgok ko dʉꞌʉn ttunandʉ, ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kaꞌoybyʉ myʉda̱jtypyʉ net ꞌyadsoojʉ: \p —Nꞌixyꞌajtypyʉts ja Jesús, es nnija̱ꞌa̱bʉts pʉ́n ja Pa̱a̱blʉ, per miidsʉty, ¿mbʉ́nʉ dʉꞌʉn miidsʉty? \p \v 16 Esʉ tya̱dʉ yedyʉjk diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja kaꞌoybyʉ, net kyʉxpujty ja̱ꞌa̱y ñikʉjxy es axʉʉk ttuuñ nidʉgekyʉ, yajwojpta̱a̱ydyʉ tʉgoty, es dyajkakta̱a̱ydyʉ niwa̱ꞌa̱ts ʉxwa̱ꞌa̱ts es tsyayujtta̱a̱ydyʉ. \v 17 Es ko tnija̱ꞌa̱dʉ nidʉgekyʉ diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp jap Éfesʉ, israelítʉty es diꞌibʉ kyaj, net tsyʉꞌkʉdyaaydyʉ es twindsʉꞌkʉdʉ ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús. \p \v 18 Nandʉꞌʉn may diꞌibʉ myʉbʉjktʉ myiindʉ mayjyaꞌayóty es tniga̱jxtʉ ja pyeky diꞌibʉ tʉ ttundʉ, \v 19 es may yʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tʉ ttuñ yʉ brujʉ winma̱ꞌa̱ñ, dyajmiindʉ ñeky es tninoꞌktʉ mayjyaꞌay wyinduuy. Es ko twijtstʉ ja kywentʉ nʉꞌʉn ja ñekyʉ tsyoo, jaꞌa twijtspʉdsʉʉmdʉ justyikxymya̱jk milʉ platʉ meeñ, es tuꞌukpʉ platʉ dʉꞌʉn éxtʉm tuk xʉʉ yajmʉjúy yʉ tuumbʉ. \v 20 Es dʉꞌʉn oj ñejxy ja Diosʉ ꞌyayuk oymya̱a̱ty es dyaꞌijxʉ myʉkꞌa̱jtʉn. \p \v 21 Es ko tya̱a̱dʉ ñajxy, net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ ñʉjxa̱ꞌa̱ñ Jerusalén, es ñaxa̱ꞌa̱ñ Masedoñʉ es Akayʉ. Nandʉꞌʉn jyʉnáñ ko tsyoonʉt Jerusalén, ta ñʉjxa̱ꞌa̱ñ Romʉ. \v 22 Net tkejxy jap Masedoñʉ nimajtskʉ pyudʉjkʉbʉ, Timotee mʉdʉ Erastʉ, esʉ Pa̱a̱blʉ ꞌyakweꞌemy ma̱ Asyʉ ñax. \s1 Mayjyaꞌay ñayya̱ꞌa̱x ñayjyókʉdʉ Éfesʉ \p \v 23 Es ma̱ tadʉ tiempʉ ja ja̱ꞌa̱y niꞌigʉ ttukꞌya̱ꞌa̱x ttukjoktʉ jam Éfesʉ mʉt jaꞌagyʉjxm pʉ́nʉty pyanʉjxtʉp ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ. \v 24 Tamʉ naty tuꞌugʉ plateerʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Demetrʉ. Tadʉ Demetrʉ yaꞌꞌagojwinna̱jxypy mʉdʉ platʉ ja tsa̱jptʉjk ma̱ tꞌawdattʉ Dyanʉ, es net tteeky ja tsa̱jptʉjkuꞌunk. Niꞌigʉ myeeñbya̱a̱ttʉ ja Demetrʉ es pʉ́nʉty mʉʉt tyundʉ. \v 25 Pa̱a̱dyʉ Demetrʉ dyajnaymyujkʉdʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tyuunkꞌa̱jttʉbʉ tadʉ tuunk, es tꞌanma̱a̱ydyʉ: \p —Mʉguꞌuktʉjk, miits mnija̱ꞌa̱dʉp ko tya̱dʉ tuunk, yʉꞌʉ mʉʉt ja jikyꞌa̱jtʉn ñaxy yajxón. \v 26 Per miits mꞌijxtʉp es mmʉdoodʉp ko tadʉ Pa̱a̱blʉ jyʉnaꞌañ ko yʉ dios diꞌibʉ yedyʉjk kyoj yaꞌoꞌoyʉdʉp, kyaj yʉꞌʉ Dyiósʉty. Es dʉꞌʉnʉ mayjyaꞌay ttukmʉbeky, kyaj yaayʉty Éfesʉ, nandʉꞌʉn ma̱ tʉgekyʉ Asyʉ ñaxwíñʉdʉ. \v 27 Nʉgoo tya̱a̱dʉ tꞌokkudsʉꞌʉgʉꞌa̱jnʉ, kyaj yʉꞌʉ jeꞌeyʉ ko nduunkꞌa̱jtʉm kyutʉgóyʉt, nandʉꞌʉn tsojk nʉjkx pʉ́n kyaj tꞌokmʉjpʉjtáknʉ yʉ nda̱a̱kꞌa̱jtʉm Dyanʉ tsya̱jptʉjk, nan tsojk nʉjx kyutʉgooyñʉ ja myʉjꞌa̱jtʉn yʉ nda̱a̱kꞌa̱jtʉm Dyanʉ, diꞌibʉ tyam ꞌyawda̱jtypy ja ja̱ꞌa̱y ya̱ Asyʉ es tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ. \p \v 28 Ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty, net jyotꞌambʉjkta̱a̱ydyʉ es yax jyojktʉ: \p —¡Mʉj kʉjxm yʉ Dyanʉ diꞌibʉ Éfesʉ ja̱ꞌa̱y wyindsʉꞌkʉdʉp! \p \v 29 Es dʉꞌʉn ja ja̱ꞌa̱yʉ wyinma̱ꞌa̱ñ jyoꞌpta̱a̱ydyʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn. Es net tma̱jtstʉ ja Pa̱a̱blʉ jyamyʉʉt diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Gayʉ esʉ Aristarkʉ, nimajtskʉ tadʉ yedyʉjk jap kyuga̱jpnʉty Masedoñʉ, es dyajnʉjxtʉ tpawijts tpajʉdojttʉ ma̱ ja kyumda̱ttʉjk, ma̱ ñaymyujkʉdʉ mayjyaꞌay. \v 30 Net ja Pa̱a̱blʉ nandʉꞌʉn jyatʉkʉyáñ jap es tjamʉga̱jxáñ ja mayjyaꞌay, per ja diꞌibʉ myʉbʉjktʉ kyaj ñasma̱jtsʉ. \v 31 Es nandʉꞌʉn na̱a̱gʉty ja Pa̱a̱blʉ myʉtnaymyaayʉbʉ diꞌibʉ kuduunkꞌa̱jttʉp Asyʉ, ꞌyanma̱a̱yʉ ko kyaj tyʉ́kʉt jap. \v 32 Es ma̱ ja mayjyaꞌayʉ naty jap niꞌigʉ jyantsyya̱ꞌa̱x jyantsyjyoktʉ, tam tuk peky diꞌibʉ wiink jʉnándʉp, es jatuk peky nan wiink. Ni kyayajjaygyúkʉ ti dʉn kya̱jxtʉp o ti dʉn ko ñaymyúkʉdʉ. \v 33 Es nijaꞌajʉty diꞌibʉ jap ttukmʉmadyaktʉ yajxón ja Alejandrʉ wiꞌixʉ naty ꞌyadʉꞌʉtstʉ. Es ja israelítʉty tsyojktʉ esʉ Alejandrʉ ñiwa̱ꞌkpʉdsʉ́mʉdʉt ma̱ ja mayjyaꞌayʉn. Net tꞌadijwa̱ꞌxtʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty es dyaꞌꞌawatstʉ ja tuꞌu es tmʉnʉjxtʉ ja Alejandrʉ mayjyaꞌay wyindum. Es yʉꞌʉ ttukꞌijxy ja kyʉꞌʉ es ꞌyamóndʉt es jyaka̱jxáñ mʉt yʉꞌʉjʉty. \v 34 Per ko tnija̱ꞌa̱dʉ ko yʉꞌʉ ꞌyisraelítʉty, net yax jyojktʉ nidʉgekyʉ oy majtsk oorʉn: \p —¡Mʉj kʉjxm yʉ Dyanʉ diꞌibʉ Éfesʉ ja̱ꞌa̱y wyindsʉꞌkʉdʉp! \p \v 35 Net ja Éfesʉ ʉskriba̱a̱n dyaꞌꞌamooñ ja ja̱ꞌa̱yʉty, es tꞌanma̱a̱y: \p —Mʉguꞌuktʉjk, Éfesʉ ja̱ꞌa̱yʉty, nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y ñija̱ꞌa̱dʉp ko tya̱dʉ Éfesʉ ka̱jpn yʉꞌʉ ꞌyawda̱jtypy yʉ Dyanʉ es tkwentʉꞌattʉ yʉ Dyanʉ ꞌyawinnax diꞌibʉ kʉdak tsa̱jpótm. \v 36 Es kyaj mba̱a̱t pʉ́n jyʉnaꞌañ ko kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty. Pa̱a̱ty amondʉ es winmaydyʉ yajxón pʉn ti mdunándʉp. \v 37 Yʉ tadʉ yedyʉjkʉty diꞌibʉ miits tʉ xyajmíndʉ, kyaj tʉ tmaatstʉ tiity jap tsa̱jptʉgóty es kyaj wiꞌix jyʉna̱ꞌa̱ndʉ axʉʉk mʉdʉ ndiosꞌa̱jtʉm Dyanʉ. \v 38 Es pʉnʉ Demetrʉ esʉ diꞌibʉ mʉʉt tyundʉ myʉda̱jtypy ja tʉyꞌa̱jtʉn, es pʉn ñiꞌʉʉnʉyaampy, pes taa yʉ fwez es taa yʉ justisʉtʉjk. Jam mba̱a̱t tꞌawanʉ es tkʉyákʉt ja tyʉyꞌa̱jtʉn niduꞌuk niduꞌuk. \v 39 Es pʉn miits mmʉda̱jttʉp jatuꞌugʉ ʉꞌʉnʉn, pes mʉga̱jxtʉ justisʉtʉjk ko ja̱ꞌa̱y yajnaymyúkʉdʉ esʉ juntʉ xytyúndʉt yajxón. \v 40 Jaꞌa ko pʉn yʉꞌʉ gobyeernʉ tnijáwʉt diꞌibʉ tyam mduundʉp, mba̱a̱t xypyekymyoꞌoyʉm éxtʉmʉ tsiptuumbʉ, mʉt ko kyaj mba̱a̱t nmoꞌoyʉm yʉ tʉyꞌa̱jtʉn diꞌibʉ tyam mduundʉp. \p \v 41 Es ko tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn jyʉnáñ, net tꞌanma̱a̱y ja ja̱ꞌa̱y es ñʉjxta̱a̱yñʉt. \c 20 \s1 Pa̱a̱blʉ jyʉdity Masedoñʉ es Gresyʉ \p \v 1 Es ko ñajxy ma̱ ja̱ꞌa̱y ya̱ꞌa̱x jyoktʉ, net ja Pa̱a̱blʉ dyajnaymyujkʉ ja diꞌibʉ tʉ tmʉbeky ja Jesús, es tmooydyʉ ja ka̱jxwíjʉn. Net ñaymyastutta̱a̱yʉdʉ. Ta ñejxy Masedoñʉ, \v 2 es tkuꞌijxy ka̱jpnga̱jpn, es niꞌigʉ tjotmʉkwinga̱jxʉdʉ ja myʉguꞌuktʉjk mʉt ja ꞌyayuk, es óknʉm jyajty Gresyʉ. \v 3 Jap wyeꞌemy tʉgʉk poꞌo. Es ko jap tsyoonáñ es ñʉjxánnʉ barkoty Siryʉ, net tmʉdooy ko ja israelítʉty tyuna̱ꞌa̱ñʉty axʉʉk. Pa̱a̱ty ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ ko jyʉmbítʉt tekykyʉꞌʉm es ñáxʉt jatʉgok Masedoñʉ. \v 4 Net jyamyʉʉtꞌa̱jtʉdʉ ja Sópatrʉ, mya̱a̱ngʉ Pirrʉ, diꞌibʉ kuga̱jpn Bereeʉ, ja Aristarkʉ mʉt ja Segundʉ diꞌibʉty kuga̱jpn Tesalónikʉ, ja Gayʉ diꞌibʉ kuga̱jpn Derbe, ja Timotee, es nandʉꞌʉnʉ Tíkikʉ mʉt ja Trófimʉ diꞌibʉ tsoꞌondʉp ma̱ Asyʉ ñax. \v 5 Tya̱dʉ mʉguꞌuktʉjk tʉ ña̱jxtʉ jawyiin es tʉ xyꞌawíxtʉts ma̱ Troʉs ka̱jpn. \v 6 Es ʉʉdsʉty nꞌawijxyʉts ja paskʉ xʉʉ, es óknʉm ndsoꞌoñʉts Filipʉs barkoty. Ja kyummʉgoxk xʉʉ nnaybyáttʉts mʉt ja nmʉguꞌuktʉjkʉts jap Troʉs, es jap nwʉꞌʉmʉts jʉxtujk xʉʉ. \s1 Pa̱a̱blʉ mʉdʉ mʉbʉjkpʉtʉjk jap Troʉs \p \v 7 Es ma̱ ja domingʉ xʉʉ, net ʉʉdsʉty nnaymyujkʉdʉ mʉt ja mʉbʉjkpʉtʉjk, es ja tsa̱jkaaky yajtujkwa̱ꞌxʉt éxtʉmʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús tnastuꞌunʉ. Pa̱a̱blʉ yʉꞌʉ yaꞌʉxpʉjkʉdʉ tsuꞌp pa̱a̱t, mʉt ko tsyoona̱ꞌa̱ñʉ naty jakumbom. \v 8 Es tapʉ naty tʉ ñaymyúkʉdʉ ma̱ tuꞌugʉ kwartʉ kʉjxmbʉ, ma̱ naty mayʉ lamprʉ tyoy. \v 9 Es tuꞌugʉ ʉna̱ꞌk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Eutikʉ, tamʉ naty ꞌyuꞌuñʉ ventanʉ agʉꞌʉy. Ko Pa̱a̱blʉ jantsy jeky kyajxy, ta ja Eutikʉ ja tsuu pyátʉnʉ. Ko myana̱jxy, ta kyuma̱a̱na̱jxy ma̱ tʉgʉk nikʉꞌʉyʉ tʉjk. Ko oj dyajpʉdʉꞌʉktʉ, tʉ naty ꞌyoꞌknʉ. \v 10 Net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnajky ma̱ ja Eutikʉ es tmʉneeñ, es tꞌanma̱a̱y ja myʉguꞌuktʉjk: \p —Katʉ mjotmayꞌooktʉ. Jiigyʉꞌʉ. \p \v 11 Net ja Pa̱a̱blʉ pyejty jatʉgok es dyajwaꞌxy ja tsa̱jkaaky, es kyaaydyʉ. Es net tmʉga̱jxtʉ extʉ ko xyʉʉñʉ. Ta tsyoꞌoñ. \v 12 Ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ jam dyajnʉjxtʉ ja Eutikʉ jiiky, niꞌigʉ jaꞌa wyʉꞌʉmda̱a̱ydyʉ jotkujk. \s1 Pa̱a̱blʉ ñejxy Miletʉ \p \v 13 Es ko Pa̱a̱blʉ ñʉjxa̱ꞌa̱ñ tekykyʉꞌʉm, net jyʉnáñ ko ʉʉdsʉty nʉjxtʉpts jawyiin barkoty es nnaybya̱a̱dʉdʉts Asʉ. \v 14 Es ko nnaybyátʉdʉts mʉt ja Pa̱a̱blʉ jap Asʉ, ta yʉꞌʉ tyʉjkʉ barkoty ma̱ ʉʉdsʉty, es oj nnʉjxtʉts ma̱ Mitilene. \v 15 Es ndsoꞌoñʉts jap jakumbom es nna̱jxtʉts Kiiʉ. Ja kyumdʉgʉk xʉʉ nja̱jttʉts ma̱ Samos. Ja kyumma̱jtaxxʉʉ nbeꞌxyʉts waanʉ jap Trojilyʉ. Taanʉm nja̱jttʉts Miletʉ. \v 16 Es kom ja Pa̱a̱blʉ kyaj mayʉ tiempʉ tmʉdaty Asyʉ, kyaj ñʉjxáñ Éfesʉ, jaꞌa ko tsejkyʉ jya̱ꞌta̱ꞌa̱ñ jap Jerusalén es dyajnaxa̱ꞌa̱ñ ja Pentʉkostés xʉʉ. \s1 Pa̱a̱blʉ tmʉgajxy ja Éfesʉ mʉbʉjkpʉtʉjk \p \v 17 Es ko ꞌyijty jap Miletʉ, net tnigajxʉ ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk diꞌibʉ ijttʉp ma̱ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ jam Éfesʉ. \v 18 Es ko myiindʉ, net ja Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱y: \p —Miits mnija̱ꞌa̱dʉp wiꞌixʉts ʉj nnayjyaygyépyʉty extʉ ma̱ nmiiñ jawyiin ma̱ yʉ Asyʉ ñaxwíñʉdʉ. \v 19 Tʉgekyʉ ja tiempʉ ma̱ts nꞌijty mʉt miidsʉty, nmʉduuñʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús yuunk naxypy, es nyaꞌaxyʉts mʉdʉ winnʉʉ, es kana̱k peky diꞌibʉts tsip nyajña̱jx jaꞌagyʉjxm kots axʉʉk xytyuundʉ ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty. \v 20 Nga̱jxwaꞌxyʉts tʉgekyʉ diꞌibʉ oy mʉt miidsʉty, es nyaꞌʉxpʉjktʉ tsa̱jptʉgóty es ma̱ mdʉjkʉty. \v 21 Es tʉts nꞌanʉʉmʉ ja israelítʉty es diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es jyʉmbíttʉt ma̱ Dios es tmʉbʉ́ktʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ. \v 22 Tyámʉts nnejxy Jerusalén, es xykyéxyʉts yʉ Espíritʉ Santʉ, ni nganijáwʉts wiꞌixʉts jap njátʉt. \v 23 Jeꞌeyʉts nnijawʉ ko ma̱jatyʉ ka̱jpn ma̱ts nnaxy, yʉ Espíritʉ Santʉ xyꞌanʉʉmʉts kots ndʉ́kʉt pujxndʉgóty es nꞌayówʉdʉts. \v 24 Per mʉdʉ tya̱a̱dʉ kyajts ndsʉꞌʉgʉ. Esʉ njikyꞌa̱jtʉnʉts kyaj ti ttsooty mʉt ʉj, ko jeꞌeyʉ nyajkʉ́xʉt yʉ nduungʉts diꞌibʉts tʉ xymyoꞌoy yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús es nꞌanʉʉmʉt ja oybyʉ ayuk ko Dios tsyejpy yʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y. \p \v 25 ’Es tyam nnija̱ꞌa̱bʉts tʉyꞌa̱jtʉn ko ni pʉ́n miidsʉty diꞌibʉ tʉ nyaꞌʉxpékyʉts wiꞌix ja Dios yajkutíky, kyajts xyñakywyinꞌíxtʉt. \v 26 Pa̱a̱ty tyam nꞌanʉʉmʉya̱ꞌa̱ndʉ ko kyajts ʉj miits xypyekyꞌíxtʉt ko mꞌooktʉt pekyoty, \v 27 mʉt ko tʉ nꞌawanʉ tʉgekyʉ yʉ Dios ja ꞌyayuk es kʉdiibʉ myajtʉgóyʉdʉt. \v 28 Naygywentʉꞌátʉdʉ, es nandʉꞌʉn kwentʉꞌattʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk ma̱ yʉ Espíritʉ Santʉ tʉ mbʉjtaꞌagyʉty es xykywentʉꞌáttʉt nidʉgekyʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ pyojpʉty tʉ tkʉbajtxʉty yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ mʉt ja kyʉꞌʉm neꞌpyñ kruuzkʉjxm. \p \v 29 ’Es nnija̱ꞌa̱bʉts kots nnʉjxʉt, net myínʉt wiink ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ yajtʉgoyaampy yʉ diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Kristʉ, éxtʉmʉ waxka̱ꞌuk diꞌibʉ awa̱ꞌa̱n es dyajtʉgóy yʉ borreegʉ. \v 30 Nandʉꞌʉn nijaꞌajʉty miidsʉty kʉꞌʉm pyʉdʉꞌʉga̱ꞌa̱ñ, es mmoꞌoya̱ꞌa̱nʉdʉ yʉ wiinkpʉ ʉxpʉjkʉn diꞌibʉ kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty, es ttukpanʉjxa̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ tyam myʉbejkypy ja Jesús. \v 31 Pa̱a̱ty mnaygywentʉꞌátʉdʉp. Jamyatstʉ ko tʉgʉk jʉmʉjt, xʉʉñ es koots, jiibʉts ko nmoꞌoy yʉ ka̱jxwíjʉn niduꞌuk niduꞌuk miidsʉty. \p \v 32 ’Mʉguꞌuktʉjkʉty, tyam nꞌanʉʉmʉdʉ ko wʉꞌʉmdʉ mʉt ja Dios es kuydyundʉ ja ayuk diꞌibʉ ꞌyawa̱ꞌa̱nʉp wiꞌixʉ Dios xytyuꞌunxʉm ja mayꞌa̱jtʉn. Tadʉ ayuk tmʉdaty ja mʉkꞌa̱jtʉn es xyajmʉkꞌa̱jtʉm nidʉgekyʉ es xykyupʉjkʉm tsa̱jpótm es nꞌijtʉm mʉt yʉꞌʉ diꞌibáty myʉbʉjktʉp ja Jesús. \v 33 Kyajts ʉj ni na̱ꞌa̱ tʉ ndseky ni pʉ́nʉ myeeñʉty o ja wyítʉty. \v 34 Yajxón xyñijáwʉdʉ ko tʉts nduñ mʉdʉts ngʉꞌʉmgʉꞌʉ es tʉ nba̱a̱dyʉts diꞌibʉ naty ʉj xykyaꞌijtxʉp es diꞌibʉ kaꞌijtxʉp ja njamyʉʉdʉdyʉts. \v 35 Tʉts miidsʉty nyaꞌʉxpeky es tʉ ndukꞌixtʉ ko xytyúndʉt es xypyudʉ́kʉdʉt diꞌibʉ tʉgoyꞌa̱jtxʉp, es xyjamyátstʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn ko jyʉnáñ: “Niꞌigʉ njotkujkꞌa̱jtʉm ko wiink ja̱ꞌa̱y nbudʉjkʉm es kyaj ko wiink ja̱ꞌa̱y xypyudʉjkʉm.” \p \v 36 Ko dʉꞌʉnʉ Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es kya̱jxtáky mʉt yʉꞌʉjʉty. \v 37 Nidʉgekyʉ jyʉʉydyaaydyʉ, es ñaymyʉnánʉdʉ es ttsuꞌxtʉ ja Pa̱a̱blʉ. \v 38 Es ta wyʉꞌʉmda̱a̱ydyʉ jotmaymyʉʉt, jaꞌa ko ꞌyanma̱a̱yʉ ko kyaj tnakyꞌíxtʉt. Es net oj tnaswówʉdʉ extʉ ma̱ ja barkʉ. \c 21 \s1 Pa̱a̱blʉ ñejxy Jerusalén \p \v 1 Es ko nmastutta̱a̱yʉts ja nmʉguꞌuktʉjkʉts, ndʉjkʉts barkoty, es ja barkʉ ñejxy tʉyʉ es jyaꞌty ma̱ ja Kos ka̱jpn, es jakumbom nnejxyʉts Roodʉs. Nétʉts jap ndsoꞌondʉ esʉts nnʉjxtʉ Pátarʉ. \v 2 Jap Pátarʉ mbáttʉts tuꞌugʉ barkʉ diꞌibʉ nʉjxp Fenisyʉ, es ndʉjkʉdʉts es oj nnʉjxtʉts. \v 3 Na̱jxtʉts aga̱ꞌa̱ñdsyoo ma̱ Tsyipre es oj nnʉjxtʉts extʉ Siryʉ. Esʉ kapitangʉ byarkʉ, yʉꞌʉ myʉnejxypy ja tsemy Tirʉ, pa̱a̱ty ja barkʉ oj ñejxy jap. \p \v 4 Jap nbáttʉts diꞌibʉ myʉbʉjktʉ ja Jesús, es nꞌijttʉts jʉxtujk xʉʉ mʉt yʉꞌʉjʉty, es yʉꞌʉjʉty Espíritʉ Santʉkyʉjxm tꞌanma̱a̱ydyʉ kʉdiibʉ Pa̱a̱blʉ ñʉjxʉt Jerusalén. \v 5 Es ko ñajxy jʉxtujk xʉʉ, net ndsoꞌondʉts. Es nidʉgekyʉ nmʉguꞌuktʉjkʉts oj xyñaswówʉdʉts, yedyʉjk toxytyʉjkʉty es mʉt ja ʉna̱ꞌkuꞌungʉty, es ñʉjxta̱a̱ydyʉ ka̱jpnbʉꞌám jam puꞌujótm, es nnaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉdʉts es nga̱jxtáktʉts. \v 6 Nétʉts nnayjyʉga̱jxʉdʉ es nnaymyʉnánʉdʉts es ʉʉdsʉty nnʉjxtʉts barkoty, es yʉꞌʉjʉty jyʉmbijnʉdʉ ma̱ tyʉjk. \p \v 7 Nyajkugʉjxʉdʉts ja nvya̱jʉ ma̱ jikymyejyñ Tirʉ es extʉ Tolemaydyʉ. Es jap nga̱jxpoꞌxtʉts yʉ nmʉguꞌuktʉjkʉts es nwʉꞌʉmdʉts mʉt yʉꞌʉjʉty tuk xʉʉ. \v 8 Es jakumbomʉ Pa̱a̱blʉ es ʉʉdsʉty diꞌibʉts mʉt yʉꞌʉ ndsoꞌondʉ, nja̱jttʉts ma̱ Sesareeʉ ka̱jpn. Es nnʉjxtʉts ma̱ Felipʉ diꞌibʉ Jesús ja ꞌyayuk kya̱jxwa̱ꞌxʉp. Tadʉ Felipʉ yʉꞌʉ tuꞌuk diꞌibʉ ma̱ yʉ nijʉxtujkpʉ yedyʉjk winꞌijxʉdʉ diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús, es yʉꞌʉjʉty tpudʉ́kʉt ja kuꞌekytyoꞌoxyʉty diꞌibʉty ayoodʉp. Es jap nwʉꞌʉmdʉts mʉt ja Felipʉ. \p \v 9 Ja Felipʉ japʉ ñʉʉx nima̱jtáxk diꞌibʉ kyaj tʉ pyʉktʉ es diꞌibʉ ijttʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ. \v 10 Ko jap nꞌijttʉts waanʉ jeky, net jyajty tuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Agaabʉ, diꞌibʉ tsoꞌomp Judeeʉ. \v 11 Ta oj xyñimíñʉts es twijtseꞌky ja pyoꞌowʉʉnʉ Pa̱a̱blʉ, es ñaydyukkʉwʉꞌʉn ñaydyuktekywyʉꞌʉnʉ, es jyʉnáñ: \p —Yʉ Espíritʉ Santʉ dʉꞌʉn jyʉnaꞌañ: “Jap Jerusalén yʉ israelítʉty dʉꞌʉn tkʉwʉʉnʉt yʉ tadʉ poꞌowʉʉnʉ ñiwindsʉ́n es tkʉyákʉt mʉt ja romanʉ ja̱ꞌa̱y.” \p \v 12 Kots nmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ es mʉt ja Sesareeʉ ja̱ꞌa̱y, nétʉts nmʉnuꞌxtáktʉ Pa̱a̱blʉ kʉdiibʉ ñʉjxʉt Jerusalén. \v 13 Perʉ Pa̱a̱blʉ ꞌyadsooy: \p —¿Ti ko mjʉꞌʉy mya̱ꞌa̱xtʉ? ¿Tits ko miits xyajjotmayꞌooktʉ? Nayjya̱ꞌa̱bʉts kyaj jeꞌeyʉ nyajkʉtsúm nyajtekytsyúmʉt, extʉ nayjya̱ꞌa̱bʉts es nguꞌoogʉdʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús jam Jerusalén. \p \v 14 Kom kyajʉ Pa̱a̱blʉ wyinma̱a̱ydyʉgatsáñ, nétʉts njʉnandʉ: \p —Waꞌan yajtúñ éxtʉmʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús ttseky. \p \v 15 Net nnayjyʉjpꞌijxʉdʉts es oj nnʉjxtʉts Jerusalén. \v 16 Es xyjamyʉda̱jttʉts nijaꞌajʉty ja Sesareeʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉbʉjktʉ Jesús, es xymyʉnʉjxtʉ ma̱ ja tyʉjkʉ Mnasón, tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ tsoꞌomp Tsyipre es jeky tʉ ꞌyijnʉ tmʉbeky ja Jesús, es yʉꞌʉts xymyoꞌoyándʉp ja ja̱jttákn jap Jerusalén. \s1 Pa̱a̱blʉ ñaygya̱jxʉdʉ mʉt ja Santya̱ꞌa̱gʉ \p \v 17 Kots nja̱jttʉ Jerusalén, nétʉdsʉ nmʉguꞌuktʉjkʉts xyꞌaxá̱jʉdʉ jantsy yajxón. \v 18 Jakumbom nnʉjxtʉts mʉt ja Pa̱a̱blʉ nguꞌixtʉ yʉ Santya̱ꞌa̱gʉ, es tamʉ naty mayʉ mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk diꞌibáty ja Jesús myʉbʉjktʉp. \v 19 Net ja Pa̱a̱blʉ tka̱jxpoꞌxta̱a̱y, es tmʉmadyakta̱a̱y ti ja Dios tʉ ttuñ Pa̱a̱blʉkyʉjxm ma̱ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. \v 20 Ko tmʉdoodʉ tya̱dʉ ayuk, net tꞌawda̱jttʉ Dios es ꞌyanma̱a̱yʉdʉ Pa̱a̱blʉ: \p —Weenʉ, mʉguꞌuk. Tʉ xyꞌixy ko kana̱k mil yʉ israelítʉty tʉ tmʉbeky yʉ Jesús es nidʉgekyʉ yʉꞌʉjʉty tpanʉjxtʉ ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn, \v 21 es tʉ jyʉnaꞌañ ja ja̱ꞌa̱y ko mij myaꞌʉxpeky mʉt nidʉgekyʉ israelítʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es kyaj tpanʉjxʉt ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn es kyaj yajtsúkʉt yʉ ꞌyuꞌungʉty waanʉ ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn, es nan kyaj tpanʉjxʉt diꞌibʉ jaayʉm nduꞌunʉm. \v 22 ¿Ti nduꞌunʉm? Ñijáwʉdʉbʉ net yʉ ja̱ꞌa̱y ko tʉ mja̱ꞌty. \v 23 Nik oy ko dʉꞌʉn xytyúnʉt. Tya̱a̱ nima̱jtáxkʉ yedyʉjk diꞌibʉ pyadunaampy yʉ wa̱ndakʉn. \v 24 Nʉjx mʉʉt es mnayyajwa̱ꞌa̱dsʉdʉt mʉt yʉꞌʉjʉty, es mij mgujúyʉbʉ tadʉ gastʉ tʉgekyʉ. Es ko ñáxʉdʉ tadʉ wa̱ndakʉn, net yʉ mwa̱a̱y xykyaaptʉt mʉt yʉꞌʉjʉty es net nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y tmʉwinma̱ꞌa̱ñbya̱a̱dʉt ko kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty éxtʉm tʉ jyʉnaꞌañ mʉt mij, es ko mij nandʉꞌʉn oy xypyanejxy yʉ Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn. \v 25 Es mʉt diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty es tmʉbʉktʉ Jesús, tʉ nja̱ꞌa̱yʉm wiꞌix nga̱jxmujkʉm ko kyaj tjʉꞌxtʉt yʉ tsuꞌutsy diꞌibʉ tʉ yajtukwindsʉꞌʉgʉ agojwinnáx, kyaj tjʉꞌxtʉt ja neꞌpyñ o tsuꞌutsy diꞌibʉ kyaj wa̱ꞌa̱ts tʉ wyinda̱jxta̱ꞌa̱y, es nandʉꞌʉn kyaj myʉꞌindúndʉt. \s1 Pa̱a̱blʉ yajmátsy ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk \p \v 26 Net ja Pa̱a̱blʉ tmʉnejxy ja ma̱jtáxkpʉ yedyʉjk, es jakumbom ñayyajwátsʉdʉ nidʉgekyʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ jyajty ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk es tꞌawánʉt ja teetytyʉjk na̱ꞌa̱ dyajjʉjpkʉ́xʉt ja wa̱ndakʉn es na̱ꞌa̱ dyajmínʉt ja windsʉꞌkʉn. \p \v 27 Ma̱ kyajnʉm kyexy ja jʉxtujk xʉʉbʉ wa̱ndakʉn, nijaꞌajʉty yʉ israelítʉty diꞌibʉ tsoꞌomp ma̱ Asyʉ ñax, tꞌijxtʉ ja Pa̱a̱blʉ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk tʉja̱ꞌa̱ es ma̱ yʉꞌʉyʉty ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty mba̱a̱t tyʉ́kʉdʉ. Net niꞌigʉ yax jyojktʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty, es tma̱jtstʉ Pa̱a̱blʉ, \v 28 es mʉk tmʉga̱jxtʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty: \p —¡Miits israelitʉ mʉguꞌugʉty, pudʉjkʉgʉts! Tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn ja yedyʉjk diꞌibʉ jʉdijtp oytyim diꞌibʉ ka̱jpnʉty, es ttukꞌʉxpeky tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ es kyaj twindsʉꞌʉgʉdʉ nmʉgunaxꞌa̱jt nmʉguga̱jpnꞌa̱jtʉm, ni ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn es ni yʉ nmʉj tsa̱jptʉjkꞌa̱jtʉm. Es nandʉꞌʉn tʉ tmʉdʉkʉ ma̱ tya̱dʉ mʉj tsa̱jptʉjk ja grieegʉ ja̱ꞌa̱yʉty, es dʉꞌʉn kyaj tmʉjꞌíxyʉ tya̱dʉ wa̱ꞌa̱ts luga̱a̱r. \p \v 29 Dʉꞌʉn jyʉnaꞌañʉ tya̱dʉ israelítʉty ko tʉ tꞌixy ma̱ Jerusalén ka̱jpn yʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Trófimʉ diꞌibʉ Éfesʉ kuga̱jpn. Pa̱a̱ty jyʉnandʉ ko Pa̱a̱blʉ tʉ tmʉdʉkʉ ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk tʉja̱ꞌa̱ yʉ Trófimʉ diꞌibʉ grieegʉ ja̱ꞌa̱y. \p \v 30 Tʉgekyʉ ka̱jpn tnijawʉyandʉ ti tuun ja̱jtʉp, es ja ja̱ꞌa̱y myiiñ pʉyeꞌegyʉ. Net tma̱jtstʉ Pa̱a̱blʉ es pawitsy pajʉdoty dyajpʉdsʉʉmdʉ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk, es netyʉ dyaꞌꞌadujkta̱a̱ydyʉ ja mʉj tsa̱jptʉjkꞌa̱a̱. \v 31 Tamʉ naty tim yaꞌoogánʉdʉ ja Pa̱a̱blʉ ko oj yaꞌꞌawanʉ ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk ko nidʉgekyʉ Jerusalén ja̱ꞌa̱y ya̱ꞌa̱x jyoktʉ. \v 32 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk dyajnaymyujkʉ ja syolda̱a̱dʉtʉjk es ja solda̱a̱dʉ windsʉ́nʉty, es jya̱jttʉ pʉyeꞌegyʉ ma̱ mayjyaꞌayʉty. Es ko ja ja̱ꞌa̱yʉty tꞌijxtʉ ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk mʉt ja syolda̱a̱dʉtʉjk, net ja Pa̱a̱blʉ tnasma̱jtsʉdʉ es kyaj tnakywyojptʉ. \v 33 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tnimiiñ ja Pa̱a̱blʉ es tma̱jtsy. Ta dyajnejxy kʉwʉʉñ mʉt majtskʉ kadenʉ. Es ko waanʉ ꞌyijty, net dyajtʉʉy ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk: \p —¿Mbʉ́n mijts, es ti tʉ xytyuñ? \p \v 34 Perʉ ja̱ꞌa̱yʉty yaxkaktʉ wiingátyʉty éxtʉm kyaj mba̱a̱t yʉ solda̱a̱dʉ windsʉngopk tmʉdoogúkʉ diꞌibʉ dʉn tʉyꞌa̱jtʉn. Es net ja Pa̱a̱blʉ yajmʉnejxy ma̱ kwartel. \v 35 Ko jyajty ma̱ ja kwartelʉ ꞌyeskaleerʉ, net ja solda̱a̱dʉtʉjk kyʉyʉꞌkʉ es yajmʉnejxy ja Pa̱a̱blʉ, \v 36 jaꞌa ko pyamíñʉty ja mayjyaꞌay pyayaꞌaxy pyajékyʉty: \p —¡Yaꞌooktʉ! \s1 Pa̱a̱blʉ kyama̱ꞌa̱ñ ma̱ nimayjyaꞌay \p \v 37 Es ko Pa̱a̱blʉ dyajtʉkʉyándʉ ma̱ kwartel, net tꞌanma̱a̱y ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk diꞌibʉ ijtp ma̱ ja batayonk: \p —¿Tits mba̱a̱t nnigajxy? \p Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk ꞌyadsooy: \p —¿Mij mja̱jtypy mga̱jxʉt grieegʉ? \v 38 ¿Tii mij kyaj mꞌejiptʉja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tʉʉyʉp mʉt tsyiptuuñ yʉ yajkutujkpʉ es dyajpʉdseemy ma̱ mʉj ittum taxk mil yʉ yajja̱ꞌa̱yꞌoꞌkpʉty? \p \v 39 Net ja Pa̱a̱blʉ ꞌyadsooy: \p —¡Kyaj! Israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉts ʉj, jápʉts nguga̱jpnʉty Tarsʉ, diꞌibʉ ijtp mʉj ma̱ Silisyʉ ñax, romanʉ ja̱ꞌa̱yʉts ʉj. Tunʉ mayꞌa̱jtʉn, meegyʉts ja tiempʉ esʉts ja ja̱ꞌa̱y nmʉga̱jxʉt. \p \v 40 Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tmooy ja tiempʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ tyʉna̱a̱yeꞌky ma̱ ja eskaleerʉ es ja kyʉꞌʉ ttukꞌijxy ja ja̱ꞌa̱y es ꞌyamóndʉt. Es ko ꞌyamoonda̱a̱ydyʉ ja ja̱ꞌa̱y, net oj tmʉgajxy mʉt ja ebreeʉ ayuk, es tꞌanma̱a̱y: \c 22 \p \v 1 —Miits mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty es miits mʉguꞌuktʉjkʉty, mʉdowdʉ wiꞌixʉts nnayñika̱jxtuꞌuda̱ꞌa̱ñʉdyʉts. \p \v 2 Ko tmʉdoodʉ tkajxy ja ebreeʉ ayuk, net niꞌigʉ ꞌyamoonda̱a̱ydyʉ. Es ja Pa̱a̱blʉ ꞌyanma̱a̱yʉdʉ: \p \v 3 —Ʉj israelítʉts, japts nmaxuꞌunkꞌa̱jty Tarsʉ, Silisyʉ ña̱a̱xóty, es ya̱a̱ts nyeꞌky Jerusalén es Gamalyélʉts xyaꞌʉxpʉjk. Yajtukꞌijxʉts oy ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉmʉ ꞌyanaꞌamʉn es amumduꞌuk jótʉts nmʉdúñ ja Dios, éxtʉm miidsʉty nidʉgekyʉ tyam xytyundʉ. \v 4 Ʉjts tʉʉyʉp nmʉdsipꞌa̱jtʉts yʉ diꞌibʉ pyanejxypy ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn, extʉ nyaꞌoogánʉts es nyajnejxyʉts tsimy yedyʉjk toxytyʉjk, mbʉjta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñʉts pujxndʉgóty. \v 5 Es ja teedywyindsʉngópk es nidʉgekyʉ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty ñija̱ꞌa̱dʉp ko yʉꞌʉjʉty dya̱jktʉ neky mʉt ja nmʉꞌisraelitʉꞌa̱jtʉm diꞌibʉ Damaskʉ tsʉna̱a̱ydyʉp. Nʉjxpʉdsʉ naty jam, nꞌʉxta̱ꞌa̱yaꞌañʉts diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús, es nyajmina̱ꞌa̱ñʉts ya̱ Jerusalén es ndukkumʉdowa̱ꞌa̱ñʉts. \p \v 6 ’Ko nja̱ꞌtánʉts Damaskʉ, éxtʉm kijkyxyʉʉ, nétʉts nꞌijxy jyajy nikʉjxmʉts tuꞌugʉ mʉk ja̱jʉn diꞌibʉ tsa̱jpótm tsoꞌomp, \v 7 es ngʉda̱a̱yʉts. Nétʉts nmʉdooy tuꞌugʉ ayuk ko jyʉnaꞌañ: “Saulʉ, Saulʉ, ¿Tits ko xypyajʉdity?” \v 8 Nétʉts nyajtʉʉy: “¿Mbʉ́n mijts?, Windsʉ́n.” Es xyꞌanma̱a̱yʉts: “Ʉjtsʉts Jesús nazarenʉ diꞌibʉ mij mbajʉdijtypy.” \v 9 Ja njamyʉʉdʉts tꞌijxtʉ ja ja̱jʉn, per kyaj tjaygyujkʉdʉ ja ayuk diꞌibʉts ʉj xymyʉga̱jx. \v 10 Nétʉts ʉj nꞌanma̱a̱y: “¿Tits ndúnʉp?, Windsʉ́n.” Nétʉts xyꞌanma̱a̱y ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm: “Pʉdʉꞌʉk es nʉjx jap Damaskʉ es jap mꞌanʉʉmʉdʉt tʉgekyʉ ti mdúnʉp.” \p \v 11 ’Es ko ja ja̱jʉn oj xyajwiindsʉts, nétʉts ja njamyʉʉdʉts xyajnejxy witsy extʉ nja̱jtyʉts Damaskʉ. \p \v 12 ’Jap tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Ananiiʉs. Yʉꞌʉ jyantsyꞌawda̱jtypy ja Dios es tkuydyúñ ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn, es nidʉgekyʉ israelítʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉ Damaskʉ yajxón mʉʉt ꞌyijty yʉꞌʉ. \v 13 Es ja Ananiiʉs xyñimiiñʉts es xyꞌanma̱a̱yʉts: “Mʉguꞌuk Saulʉ, ijxwa̱ꞌx jatʉgok.” Es netyʉ jatʉgok oj nꞌijxwaꞌxyʉts es net nꞌijxyʉts ja Ananiiʉs. \v 14 Nétʉts xyꞌanma̱a̱y: “Yʉ Dios diꞌibʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm wyindsʉꞌkʉdʉ jékyʉp, tʉ mwinꞌíxyʉty es xyꞌixyꞌátʉt diꞌibʉ yʉꞌʉ tsyejpy, es xyꞌíxʉt ja Diꞌibʉ Jikyꞌa̱jtp Tʉyꞌa̱jtʉn Mʉʉt es xymyʉdówʉt diꞌibʉ yʉꞌʉ kyajxypy. \v 15 Esʉ Dios mbʉjta̱ꞌa̱gánʉp es xykya̱jxʉt ja ꞌyayuk ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y, es xytyukmʉmadya̱ꞌa̱gʉt diꞌibʉ tʉ xyꞌixy es diꞌibʉ tʉ xymyʉdoy. \v 16 Es tyamyʉ, katʉ mꞌakꞌawix. Pʉdʉꞌʉk es mnʉbátʉt, es mʉnuꞌxta̱ꞌa̱k ja Dios esʉ mbeky mniwa̱ꞌa̱dsʉdʉt.” \p \v 17 ’Kots njʉmbijty Jerusalén, tats nnejxy ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk es nga̱jxtákyʉts. Nétʉts nꞌijxma̱ꞌty. \v 18 Nꞌijxyʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús, es xyꞌanma̱a̱yʉts: “Jottʉgoy es mbʉdsʉ́mʉt ya̱ Jerusalén, mʉt ko kyaj tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y tmʉbʉka̱ꞌa̱ñ kots ʉj nGrístʉty.” \p \v 19 ’Nétʉts ʉj nꞌanma̱a̱y: “Windsʉ́n, yʉꞌʉjʉty ñija̱ꞌa̱dʉp nidʉgekyʉ kots ʉj nnejxyʉts ma̱ tsa̱jptʉjk es nmʉnejxyʉts pujxndʉgóty diꞌibʉ myʉbejkypy ko mij mGrístʉty, es ʉj tʉ nyajwépyʉdyʉts. \v 20 Es ko ja ja̱ꞌa̱y dyaꞌeꞌky ja Esteebʉ, mij ja mduumbʉ diꞌibʉ pyʉjták ja tʉyꞌa̱jtʉn mijtskyʉjxm, támʉdsʉ naty mʉt nꞌity ko dyaꞌeꞌky, extʉ ngwentʉꞌa̱jtʉts ja wyit.” \v 21 Es xyꞌanma̱a̱yʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm: “Nʉjx. Ʉjts mij ngaxaampy jagam ma̱ ja̱ꞌa̱y kyaj ꞌyisraelítʉty.” \s1 Pa̱a̱blʉ ꞌyijty solda̱a̱dʉ windsʉngopk kyʉꞌʉjóty \p \v 22 Tmʉdooꞌijty ja ja̱ꞌa̱y ya̱a̱ba̱a̱t ko jyʉnáñ ko ñʉjxa̱ꞌa̱ñ ma̱ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. Net ja ja̱ꞌa̱yʉty yaxkaktʉ: \p —¡Yaꞌook tadʉ ja̱ꞌa̱y! ¡Kyaj pyaadyʉty jyikyꞌátʉt! \p \v 23 Es ma̱a̱nʉm ja ja̱ꞌa̱yʉty niꞌigʉ ttukꞌya̱ꞌa̱x ttukjoktʉ, tjandʉ wyítʉty es tꞌʉxjʉbiptʉ, es ja naxway tjantsywyʉjʉꞌʉktʉ, \v 24 net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tniꞌanaꞌamʉ es ja Pa̱a̱blʉ yajmʉnʉjxʉt ma̱ kwartel, es yajwópʉt es tniga̱jxʉt ti ko ja̱ꞌa̱y yaꞌaxy jyeky mʉt yʉꞌʉ. \v 25 Es ko twoꞌondʉʉnʉ es twopandʉ yʉ Pa̱a̱blʉ, net yʉ Pa̱a̱blʉ dyajtʉʉy ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n diꞌibʉ naty jam: \p —¿Mmʉda̱jtypy miidsʉ kutujkʉn es xywyópʉt tuꞌugʉ romanʉ ja̱ꞌa̱y, es kyajnʉm yajpayoꞌoyʉ? \p \v 26 Es ko tmʉdooy yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n, net oj tꞌawanʉ ja wyindsʉ́n, ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk, es tꞌanma̱a̱y: \p —Mnaygywentʉꞌátʉdʉp mʉt diꞌibʉ mdunaampy. Tya̱dʉ yedyʉjk, romanʉ ja̱ꞌa̱y yʉꞌʉ. \p \v 27 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tnimʉjwaꞌky ja Pa̱a̱blʉ, es dyajtʉʉy: \p —¿Tʉyꞌa̱jtʉn ko mij mromanʉja̱ꞌa̱yʉdyʉ? \p Es ja Pa̱a̱blʉ ꞌyadsooy: \p —Tʉyꞌa̱jtʉn. \p \v 28 Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Ʉjts kajaats xytsyoobátxʉ kots ʉj nromanʉja̱ꞌa̱yʉty. \p Es ja Pa̱a̱blʉ ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Per ʉjts romanʉ ja̱ꞌa̱yʉts na̱ꞌa̱bʉts nmiiñ nja̱jty ya̱ naxwiiñ. \p \v 29 Es yʉ solda̱a̱dʉ diꞌibʉ naty wopánʉp yʉ Pa̱a̱blʉ, net ñikakta̱a̱yʉdʉ, es yʉꞌʉba̱a̱t ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tsyʉꞌkʉ ko yʉ Pa̱a̱blʉ tʉ tkʉwʉʉñ es romanʉ ja̱ꞌa̱y yʉꞌʉ. \s1 Pa̱a̱blʉ tmʉgajxy diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty \p \v 30 Es jakumbom yʉ solda̱a̱dʉ windsʉngopk tnijawʉyáñ ti ko Pa̱a̱blʉ ñiꞌʉʉnʉty yʉ israelítʉty. Net tniꞌanaꞌamʉ es jyʉnákʉt ja kadenʉ diꞌibʉ Pa̱a̱blʉ kyʉꞌʉwʉꞌʉnꞌa̱jtypy, es dyajnaymyujkʉ yʉ teedywyindsʉ́nʉty es nidʉgekyʉ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty. Netʉ Pa̱a̱blʉ dyajpʉdsʉʉmdʉ es tpʉjtáktʉ mayjyaꞌay wyinduuy diꞌibʉ naty tʉ ñaymyúkʉdʉ. \c 23 \p \v 1 Pa̱a̱blʉ tniꞌijxeꞌky diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, es tꞌanma̱a̱y: \p —Mʉguꞌuktʉjkʉty, tʉts njikyꞌaty extʉ tyamba̱a̱t wiꞌixʉts kyaj nbekyjyawʉ ma̱ ja Dios. \p \v 2 Net ja Ananiiʉs diꞌibʉ ijtp teedywyindsʉngópk, tꞌanma̱a̱y ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tʉnaapy jap Pa̱a̱blʉ pyaꞌa̱a̱y es tꞌabojtsʉꞌʉgʉt ja Pa̱a̱blʉ. \v 3 Es ja Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱y: \p —Dios yʉꞌʉ mwópʉdʉp, mnayꞌandijyʉty éxtʉmʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ jikyꞌa̱jtp tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt. ¿Ti ko ya̱a̱ mꞌuꞌuñʉ esʉts xypyayoꞌoyʉt éxtʉm ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn jyʉnaꞌañ, es mijts kʉꞌʉm kyaj xykyuydyúñ ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn ko mjʉna̱ꞌa̱ñ esʉts nyaꞌꞌabojtstsʉꞌʉgʉt? \p \v 4 Es ja ja̱ꞌa̱yʉty ꞌyanma̱a̱yʉdʉ: \p —¿Tii dʉꞌʉn xywyinga̱jxpéty yʉ teedywyindsʉngópk? \p \v 5 Es ja Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱y: \p —Mʉguꞌuktʉjk, kyajts nnija̱wʉ pʉn yʉꞌʉ teedywyindsʉngópk. Pes dʉꞌʉn ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉnaꞌañ: “Katʉ xykya̱jxpéky diꞌibʉ anaꞌamp mga̱jpnóty.” \p \v 6 Ñija̱ꞌa̱p ja Pa̱a̱blʉ ko tamʉ saduseeʉ ja̱ꞌa̱yʉty esʉ fariseeʉ ja̱ꞌa̱yʉty, es tꞌanma̱a̱y mʉk: \p —Mʉguꞌuktʉjkʉty, ʉj nandʉꞌʉn fariseeʉ esʉ nꞌaptʉjkʉts nandʉꞌʉn fariseeʉty, es tyámʉts xyajjustisʉpa̱a̱ty kots nmʉbeky es nꞌawíxyʉts ja jyikypyʉjkʉn diꞌibʉ tʉ ꞌyeeky. \p \v 7 Es ko dʉꞌʉnʉ Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, net ja ja̱ꞌa̱y ñaygyajxytsyiꞌkʉdʉ ak yʉꞌʉjʉty diꞌibʉ naty tʉ ñaymyúkʉdʉ, ta ñaybyʉjtákʉdʉ abekyʉ fariseeʉty es abekyʉ saduseeʉty, \v 8 mʉt ko yʉ saduseeʉty jyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko diꞌibʉ tʉ ꞌyeeky kyaj ñakyjyikypyeky, ko kyaj jyaadyʉ anklʉs es kyaj jyaadyʉ anmʉja̱ꞌa̱n. Per yʉ fariseeʉty myʉbejkypy ko yʉ oꞌkpʉ jyikypyeky jatʉgok, ko jyaaty yʉ anklʉs es jyaaty ja anmʉja̱ꞌa̱n. \v 9 Es diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty nidʉgekyʉ ñayꞌoojʉdʉ ak yʉꞌʉjʉty. Es pyʉdʉꞌktʉ nijaꞌajʉty ja fariseeʉty diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp, es tꞌanma̱a̱ydyʉ: \p —Tya̱dʉ yedyʉjk kyaj pyeky nbátʉm. Yʉꞌʉ da tuꞌugʉ anklʉs o tuꞌugʉ anmʉja̱ꞌa̱n tʉ myʉgajxyʉty. \p \v 10 Es niꞌigʉ jyantsymyʉjwindʉ́kʉ ko ja̱ꞌa̱y ñayꞌoo ñayya̱ꞌa̱xʉdʉ ak yʉꞌʉjʉty. Ta ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk jyotmayꞌeꞌky ko yʉ Pa̱a̱blʉ ja̱ꞌa̱y yaꞌoogʉdʉt. Net ja syolda̱a̱dʉtʉjk tkejxy es nʉjx ja Pa̱a̱blʉ dyajtsoondʉ es dyajmínʉt jatʉgok ma̱ kwartel. \p \v 11 Ja ux ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús kyʉxeꞌky ma̱ Pa̱a̱blʉ, es ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Pa̱a̱blʉ, jotmʉk mnaybyʉjta̱ꞌa̱gʉdʉt. Extʉm tʉ xykyajxy ja tʉyꞌa̱jtʉn mʉt ʉj ja ya̱a̱ Jerusalén, nandʉꞌʉn xykya̱jxʉt ja tʉyꞌa̱jtʉn ʉjtskyʉjxm jap Romʉ. \s1 Tkajxyꞌáttʉ pʉn wiꞌixʉ Pa̱a̱blʉ ꞌyoogʉt \p \v 12 Es jakumbom nijaꞌajʉty ja israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ es dyaꞌooga̱ꞌa̱ñ ja Pa̱a̱blʉ, es jyʉnandʉ: \p —Waꞌan ja Dios xytyukkumʉdoꞌom pʉn ka̱ꞌa̱y úkʉm ma̱ kyajnʉm nyaꞌoꞌkʉm ja Pa̱a̱blʉ. \p \v 13 Diꞌibʉ dʉꞌʉn tyunándʉbʉ naty naxy nijustyikxy ja yedyʉjkʉty. \v 14 Net ñʉjxtʉ ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty, es jyʉnandʉ: \p —Ʉʉdsʉty tʉts nnaygya̱jxʉdʉ es Diósʉts xytyukmʉdówdʉt kots ngáyʉt pʉn kyajnʉmts nyaꞌooktʉ Pa̱a̱blʉ. \v 15 Tyam miidsʉty es diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, amdowdʉ tadʉ solda̱a̱dʉ windsʉngopk es bom dyajmínʉdʉ tadʉ ja̱ꞌa̱y ma̱ miidsʉty, es xywyinꞌʉʉnʉt ko miits xyñijawʉya̱ꞌa̱ndʉ yajxón ja pyeky. Es ʉʉdsʉty, támʉts nꞌawixtʉ esʉts nyaꞌoogʉt ma̱ kyajnʉmʉ naty jyaꞌty. \p \v 16 Es ja Pa̱a̱blʉ ja tsyojma̱a̱nk myʉdoo ti tyunándʉp, net ñejxy ma̱ ja kwartel es tꞌawa̱ꞌa̱nʉ ja Pa̱a̱blʉ. \v 17 Net ja Pa̱a̱blʉ tmʉgajxy tuꞌugʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n, es tꞌanma̱a̱y: \p —Mʉnʉjxʉ tya̱dʉ mixy ma̱ ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk, jaꞌa ko myadya̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñ waanʉ mʉt yʉꞌʉ. \p \v 18 Es ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n tmʉnejxy ja Pa̱a̱blʉ tsyojma̱a̱nk ma̱ solda̱a̱dʉ windsʉngopk, es tꞌanma̱a̱y: \p —Tadʉ Pa̱a̱blʉ yʉꞌʉts tʉ xyꞌamdoy esʉts nyajmínʉt ja ya̱a̱ tya̱dʉ mixy. Yʉꞌʉk madya̱ꞌa̱ga̱a̱mp waanʉ mʉt mij. \p \v 19 Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tkʉꞌʉmʉma̱jtsʉ ja mixy, es dyajnejxy wiink tsoo, es dyajtʉʉy: \p —¿Tits xyꞌawanʉya̱a̱mp? \p \v 20 Net ja mixy tꞌanma̱a̱y: \p —Yʉ israelítʉty tʉ ñaygya̱jxʉdʉ es bom mꞌamdowa̱ꞌa̱ñʉty es xyajnʉjxʉt ja Pa̱a̱blʉ ma̱ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, es ꞌyanda̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ndʉ es ttseky es xypyayoꞌoyʉt. \v 21 Kyaj mij xymyʉbʉ́kʉt, jaꞌa ko nijustyikxyñaxy ja jyaꞌayʉty diꞌibʉ awijxp ayuꞌudsyʉ, es tʉ jyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko Dios tyukkumʉdówʉdʉt pʉn ka̱a̱ydyʉp es kyajnʉm dyaꞌooktʉ Pa̱a̱blʉ; es tyam tap tꞌawixtʉ na̱ꞌa̱ xyajmíñ. \p \v 22 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk ñayjyʉga̱jxʉ mʉt ja mixy es kyaj pʉ́n yaꞌꞌawánʉt éxtʉm tʉ yajmʉmadyaꞌaky. \s1 Pa̱a̱blʉ yajkéxy ma̱ gobernadoor Felʉs \p \v 23 Ta ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tmʉgajxy majtskʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n, es tꞌanma̱a̱y: \p —Anʉʉmʉdʉ majtsk mʉgoꞌpxʉ msolda̱a̱dʉ es ñayꞌʉxkúkʉdʉt, es tʉgʉꞌpx ma̱jk diꞌibʉ kwa̱a̱ygyʉjxy, es majtsk mʉgoꞌpxʉ diꞌibʉ mʉt ja lyanzʉ, es ñʉjxʉt Sesareeʉ tyam mʉj koots. \v 24 Es nandʉꞌʉn ñayꞌʉxkúkʉdʉt yʉ Pa̱a̱blʉ es ttukpátʉt ja kwa̱a̱y, es yajkwentʉꞌáttʉt kʉdiibʉ ti jyátʉdʉt es yajkʉyákʉt ma̱ ja gobernadoor Felʉs. \p \v 25 Es ja solda̱a̱dʉtʉjkʉty yʉꞌʉ tmʉnʉjxtʉ ja neky ma̱ jyʉnaꞌañ: \v 26 “Ʉjts Klaudyʉ Lisyʉs, ngéxyʉts tuꞌugʉ neky mʉt mij, gobernadoor Felʉs, es nga̱jxpoꞌxa̱ꞌa̱ñ. \v 27 Yʉ israelítʉty tʉ tmatstʉ tadʉ yedyʉjk es dyaꞌooga̱ꞌa̱ñ, per kots ʉj nnija̱ꞌa̱jʉ ko yʉꞌʉdyʉ romanʉ ja̱ꞌa̱y, nétʉts oj nnejxy mʉdʉts ja nsolda̱a̱dʉtʉjk es nyajtsékyʉts. \v 28 Nétʉts nyajnejxy ma̱ israelítʉty diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty, mʉt kots nnijawʉyaꞌañ ti ko tʉ tniꞌʉʉnʉdʉ. \v 29 Mʉj ja pyeky tpʉjtákʉdʉ mʉt kʉꞌʉm ja ꞌyanaꞌamʉn; per kyaj tmʉdaty yʉ peky es dyaꞌoogʉt o dyaꞌítʉt pujxndʉgóty. \v 30 Kots ʉj nnija̱ꞌa̱jʉ ko yʉ israelítʉty ttukniwinmayʉ dyaꞌooga̱ꞌa̱ñʉ tadʉ ja̱ꞌa̱y, pa̱a̱ty tyámʉts ngexy ma̱ mijts; es nandʉꞌʉn tʉts nꞌanʉʉmʉ ja diꞌibʉ niꞌʉꞌʉnʉp es nʉjx dyaky yʉ tyʉyꞌa̱jtʉn ma̱ mijʉn. Ja nnaybyátʉm.” \p \v 31 Net ja solda̱a̱dʉtʉjk dyajnʉjxtʉ ja Pa̱a̱blʉ éxtʉm tʉ yaꞌꞌanʉʉmʉdʉ, es dyajnʉjxtʉ koots extʉ Antípatrʉs. \v 32 Jakumbom jyʉmbijttʉ ja solda̱a̱dʉ yeꞌebyʉ ma̱ ja kwartel, es ja kwa̱a̱ygyʉjxypyʉ tꞌakpanʉjxtʉ ja Pa̱a̱blʉ. \v 33 Ko jyajty Sesareeʉ, ta tkʉya̱jktʉ ja Pa̱a̱blʉ es ja neky ma̱ ja gobernadoor. \v 34 Es ko tꞌijxy ja neky ja gobernadoor, net dyajtʉʉy ja Pa̱a̱blʉ: \p —¿Madsoo mꞌit mluga̱ar? \p Es ja Pa̱a̱blʉ ꞌyadsooy: \p —Silisyʉ ja̱ꞌa̱yʉts ʉj. \p \v 35 Net ja gobernadoor Felʉs ꞌyanma̱a̱yʉ: \p —Tyámʉts nꞌawíxʉt ko kyʉda̱ꞌa̱gʉt ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tʉ mniꞌʉʉnʉty, esʉts nmʉdówʉt wiꞌix jyʉnaꞌañ. \p Es ja Pa̱a̱blʉ yajpʉjtáky ma̱ ja tʉjk diꞌibʉ Eroodʉs pyalasyʉꞌa̱jt, es kywentʉꞌátʉdʉ ja solda̱a̱dʉty. \c 24 \s1 Pa̱a̱blʉ, ja gobernadoor Felʉs wyinduuy \p \v 1 Kyummʉgoxk xʉʉ kyʉdaky Sesareeʉ ja Ananiiʉs diꞌibʉ ijtp teedywyindsʉngópk, mʉt ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk es tuꞌugʉ winga̱jxpʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Tértulʉ. Tya̱a̱dʉ twinguwa̱ꞌkʉ ja gobernadoor Felʉs es tjapʉjta̱ꞌa̱gáñ ja pyeky ja Pa̱a̱blʉ. \v 2 Es ko ja gobernadoor dyajmiiñ ja Pa̱a̱blʉ, net ja Tértulʉ tniꞌʉꞌʉnʉ ja Pa̱a̱blʉ, es tꞌanma̱a̱y ja gobernadoor Felʉs: \p —Nja̱ꞌa̱ygyʉdákypyʉts ma̱ mij, windsʉ́n gobernadoor, ko mijtskyʉjxm jyaadyʉ oyꞌa̱jtʉn ma̱ tya̱dʉ naxwíñʉdʉ, es mij mꞌaneꞌemy yajxón mʉt ja oybyʉ mwinma̱ꞌa̱ñ. Pa̱a̱ty kyaj ma̱ tsip mʉt ʉʉdsʉty. \v 3 Es mij tʉ xytyuñ yajxón tʉgekyʉ ma̱ tya̱dʉ israelítʉty ja ñaxwíñʉdʉ. Nja̱ꞌa̱ygyʉdákypyʉts mijts, gobernadoor Felʉs. \v 4 Per kʉdiibʉts mij nʉgoo ja mdiempʉ nyajtʉgóyʉt, tunʉ mayꞌa̱jtʉn es xymyʉdooꞌítʉt diꞌibʉts ʉj nga̱jxaampy. \v 5 Tya̱dʉ yedyʉjk yʉꞌʉ axʉk ja̱ꞌa̱y, es ñejxy oytyim ma̱a̱ty es dyajtsiptúñ yʉ israelítʉty; es nandʉꞌʉn yʉꞌʉ ñigopkꞌa̱jtypy ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ yajtijp nazarenʉ jaꞌayʉty. \v 6 Nandʉꞌʉn tmʉdʉjkʉ wiink ja̱ꞌa̱y ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk. Pa̱a̱dyʉts nma̱jtstʉ es ndʉydyunándʉts éxtʉmdsʉ nꞌanaꞌamʉn jyʉnaꞌañ. \v 7 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk Lisyʉs myiiñ es tyʉjkʉ amʉja̱a̱, es dyajnejxy ja Pa̱a̱blʉ, \v 8 es xyꞌanma̱a̱ydyʉts ʉʉdsʉty diꞌibʉ ʉꞌʉndʉp nmíndʉt ma̱ mij. Es tyam mijts kʉꞌʉm xyñijáwʉt ja tʉyꞌa̱jtʉn nidʉgekyʉ ti kots nniꞌʉʉnʉdʉ. \p \v 9 Esʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ naty jápʉty, nandʉꞌʉn jyʉnandʉ ko tyʉyꞌa̱jtʉnʉty. \p \v 10 Net ja gobernadoor ja kyʉꞌʉ ttukꞌijxy ja Pa̱a̱blʉ es kya̱jxʉt. Ta Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ: \p —Tyam ʉj jotkujkʉts nnayjyáwʉty es nnayñika̱jxtuꞌuda̱ꞌa̱ñʉdyʉts ma̱ mij, mʉt ko nnija̱ꞌa̱bʉts ko mij tyam mꞌity jeky es myajkutíky ma̱ tya̱dʉ naxwíñʉdʉ. \v 11 Mijts kʉꞌʉm mba̱a̱t xypyayoꞌoy ko jeꞌeyʉnʉm ma̱jmajtsk xʉʉ kots nꞌojtsy Jerusalén esʉts nꞌawdata̱ꞌa̱ñ ja Dios. \v 12 Es kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty kots xypya̱a̱ttʉ nnayꞌoojʉdʉts, es kyajts pʉ́n nyajnayñibʉdʉꞌkʉ, ni ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk es ni ma̱ justisʉtʉjkʉty, es ni diꞌibʉ ka̱jpnʉts pʉ́n mʉʉt ngatsiptúñ. \v 13 Tya̱dʉ ja̱ꞌa̱yʉty kyaj mba̱a̱t dyajtʉydyʉ́kʉdʉ tits xytyukniꞌʉꞌʉnʉdʉp. \v 14 Diꞌibʉ tʉyꞌa̱jtʉn, nbanejxypyʉts ja Jesús éxtʉmʉ Kristʉ, diꞌibʉ yʉꞌʉ tyijtʉp anʉʉ ʉxpʉjkʉn. Nmʉdiimbyʉts ja Dios éxtʉmdsʉ nꞌaptʉjk tmʉduuñ. Nmʉbejkypyʉts tʉgekyʉ Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn es tʉgekyʉ diꞌibʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ kya̱jxtʉ. \v 15 Es ʉj nmʉbejkypyʉts éxtʉm yʉꞌʉjʉty nandʉꞌʉn ko yʉ Dios dyajjikypyʉka̱ꞌa̱ñ tʉgekyʉ oꞌkpʉ diꞌibʉ ijt oyjyaꞌay es nandʉꞌʉn diꞌibʉ ijt kaꞌoyjyaꞌay. \v 16 Es pa̱a̱dyʉts dʉꞌʉñʉm nduna̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ oy Dios winduuy es nandʉꞌʉn ja̱ꞌa̱y winduuy. \p \v 17 ’Es kana̱k jʉmʉjtʉts njʉdijty wiink nax wiink ka̱jpn, es njʉmbijtyʉts ma̱dsʉ nnaxʉ nga̱jpn es nyaka̱ꞌa̱ñʉts yʉ limosnʉ es ja windsʉꞌkʉn. \v 18 Es jawyiinʉts nnayyajwátsʉ. Jápʉdsʉ naty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty es mbʉjta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñʉts yʉ limosnʉ es ja windsʉꞌkʉn, es kyaj mʉt ja mayjyaꞌay es ni nganayñibʉdʉꞌʉgʉdʉts ni pʉ́n mʉʉt. Es jap tsa̱jptʉgoty xypyátʉts ja israelítʉty diꞌibʉ tsoꞌomp ma̱ ñaxwiñʉdʉ Asyʉ. \v 19 Es japts xypyattʉ ja israelítʉty diꞌibʉ tsoꞌomp ma̱ ñaxwíñʉdʉ Asyʉ, ¿Ti ko kʉꞌʉm tʉ kyamindʉ ja ya̱a̱ es xyñiꞌʉʉnʉdʉts ma̱ mij, pʉn tʉyꞌa̱jtʉn myʉda̱jttʉp ma̱ ʉꞌʉnʉn? \v 20 Mʉt ko yʉꞌʉjʉty kyaj myindʉ diꞌibʉ tyam jʉnándʉp ja ya̱a̱, waꞌan yʉꞌʉjʉty tʉyꞌa̱jtʉn tjʉna̱ꞌa̱ndʉ pʉn ti peky tʉ xypya̱a̱ttʉts ko nwindʉna̱a̱y wyinduuyʉty diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty. \v 21 Jeꞌeyʉ pʉn yʉꞌʉjʉty xyñiꞌʉʉnʉya̱a̱mbʉts ko njʉnáñʉts mʉk jap ma̱ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty: “Miidsʉty tyam xypyekymyooydyʉpts kots ʉj nmʉbeky ko yʉ oꞌkpʉty jyikypyʉka̱ꞌa̱ndʉ.” \p \v 22 Ja Felʉs oy tnija̱ꞌa̱jʉ wiꞌix tmʉbʉktʉ diꞌibʉ pyanʉjxtʉp ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ, pa̱a̱ty ko tmʉdooy yʉ taadʉ, net jyʉnáñ: \p —Ko myínʉt ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk Lisyʉs, nꞌakmʉdówʉpts mijʉ mꞌʉꞌʉnʉn. \p \v 23 Es net ja Felʉs tꞌanma̱a̱y ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n es ja Pa̱a̱blʉ ꞌyítʉt tsimy, per tmoꞌoyʉt nandʉꞌʉn yʉ awa̱ꞌa̱tsꞌa̱jtʉn es dyajtʉ́kʉt yʉ myʉtnaymyaayʉbʉtʉjk es kyuꞌíxʉdʉt. \p \v 24 Es ko ꞌyijty kana̱k xʉʉ, ta jyajty jatʉgok ja Felʉs mʉt ja ñʉdoꞌoxy Drusilʉ, diꞌibʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱y. Ta tnigajxʉ ja Pa̱a̱blʉ es myínʉt. Es tmʉdooy ko Pa̱a̱blʉ myʉga̱jxʉdʉ wiꞌix ja jikyꞌa̱jtʉn ko Jesukristʉ yajmʉbéky. \v 25 Es ko ja Pa̱a̱blʉ ꞌyawa̱ꞌa̱nʉ es ja ja̱ꞌa̱y jyikyꞌátʉt tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt es ñayꞌaguwítsʉdʉt kʉꞌʉm, es ko ja̱ꞌa̱y yajpayoꞌoydyʉt, net ja Felʉs ñayꞌadsʉꞌkʉ es tꞌanma̱a̱y ja Pa̱a̱blʉ: \p —Winwa̱ꞌktútkʉts tyam. Kots ja tiempʉ nmʉdátʉt, net nnigáxʉt. \p \v 26 Es ja Felʉs yʉꞌʉ jyatsojk es ja Pa̱a̱blʉ myoꞌoyʉdʉt ja meeñ es tnasmátsʉt; pa̱a̱ty jana̱a̱mʉty tnigaxʉ. \v 27 Dʉꞌʉn tyuun jya̱jtʉ majtsk jʉmʉjt. Net ja Felʉs pyʉdsʉʉmnʉ gobernadoor, es tyʉjkʉ ja jembyʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Porsyʉ Festʉ. Es ko ja Felʉs wyʉꞌʉmáñ oy mʉt ja israelítʉty, pa̱a̱ty dyajweꞌemy ja Pa̱a̱blʉ tsimy pujxndʉgóty. \c 25 \s1 Pa̱a̱blʉ, ja gobernadoor Festʉ wyinduuy \p \v 1 Ko ja Festʉ jyajty es oj tꞌaxa̱jʉ ja kyutujkʉn es ꞌyítʉt gobernadoor, kyumdʉgʉk xʉʉ tsyoꞌoñ Sesareeʉ es pyatʉjkʉ Jerusalén. \v 2 Es net ñimiinʉdʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja israelítʉty ja myʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk, es tniꞌʉꞌʉmbajttʉ ja Pa̱a̱blʉ, \v 3 tꞌamdooy ja mayꞌa̱jtʉn es tnigáxʉt ja Pa̱a̱blʉ es dyajmínʉt Jerusalén. Dʉꞌʉn tꞌamdooy ko tʉ naty ñaygya̱jxʉdʉ ja israelítʉty es dyaꞌooga̱ꞌa̱ndʉ tuꞌa̱a̱y. \v 4 Per ja Festʉ ꞌyadsooy ko Pa̱a̱blʉ tap ꞌyity tsimy Sesareeʉ, es yʉꞌʉ kʉꞌʉm jʉjpta̱ꞌa̱ga̱a̱mp jap. \v 5 Es jyʉnáñ: \p —Miits niduꞌugʉty diꞌibʉ myʉda̱jttʉp ja kutujkʉn, mnʉjxtʉp Sesareeʉ kots ʉj nnʉjxʉt, es pʉnʉ tadʉ yedyʉjk jamʉ pyeky, mba̱a̱t xyñiꞌʉꞌʉmbáttʉ. \p \v 6 Festʉ jeꞌeyʉ jap ꞌyijty Jerusalén tuktujk ma̱jk xʉʉ es ta net jyʉnajky jatʉgok Sesareeʉ. Es jakumbom tꞌaxa̱jʉ ja ꞌyuñaaybyajn ma̱ ꞌyanaꞌama̱ꞌa̱ñ. Ta tnigajxʉ ja Pa̱a̱blʉ. \v 7 Ko Pa̱a̱blʉ tyʉjkʉ, net yajnadujkʉdʉ ja israelítʉty diꞌibʉ tʉ tsyoondʉ Jerusalén, es tpʉjtákʉdʉ pyeky kana̱k nax, per kyaj tyʉyꞌa̱jtʉndʉjkʉ. \v 8 Es net ja Pa̱a̱blʉ ñayñika̱jxtútʉ: \p —Ʉj, ni tits tʉ ngatuundʉgóy mʉt ja israelítʉty ja ꞌyanaꞌamʉn, ni mʉt ja mʉj tsya̱jptʉjk es ni mʉt ja yajkutujkpʉ kopk. \p \v 9 Per jaꞌa ko yʉ Festʉ wʉꞌʉma̱a̱mp oy mʉt ja israelítʉty, pa̱a̱ty ja Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱y: \p —¿Tii mnʉjxa̱a̱mp Jerusalén es jámʉts ndúnʉt ja tʉyꞌa̱jtʉn? \p \v 10 Net ja Pa̱a̱blʉ ꞌyadsooy: \p —Tyámʉts nꞌity ma̱ yajkutujkpʉ kopkʉ kyutujkʉn, ma̱ mba̱a̱dʉts ja ndʉyꞌa̱jtʉn yajtúñ. Mnija̱ꞌa̱p oy ko kyajts ʉj ti tʉ nduundʉgóy mʉt ja israelítʉty. \v 11 Es pʉn tʉyꞌa̱jtʉn ko tʉts ti nduundʉgóy diꞌibʉts ngumʉdówʉp es xyaꞌoogʉdʉts, waꞌants xyaꞌooktʉ; per pʉn kyaj ti tyʉyꞌa̱jtʉnʉty diꞌibʉ xytyukniꞌʉꞌʉnʉp, kyaj pʉ́n ja kutujkʉn tmʉdaty esʉts xykyʉyákʉt ma̱ yʉ israelítʉty. Pa̱a̱ty nꞌamdóyʉts esʉts xyajnʉjxʉdʉts ma̱ ja yajkutujkpʉ kopk es yʉꞌʉ kʉꞌʉm xypyayoꞌoyʉdʉts. \p \v 12 Ko naty ja Festʉ tʉ myadyaꞌaky mʉt ja jyaꞌayʉty, ta tꞌanma̱a̱y ja Pa̱a̱blʉ: \p —Mʉt ko tʉ xyꞌamdoy es nyajnʉjxʉt ma̱ yajkutujkpʉ kopk es yʉꞌʉ jyustisʉtúnʉt, oy nyajnʉjxʉt. \s1 Rey Agripʉ jyaꞌty es tkuꞌixy ja Festʉ \p \v 13 Ko ꞌyijty majtsk tʉgʉk xʉʉ, net jyajty jap Sesareeʉ ja rey Agripʉ mʉt ja toxytyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Berenise, es tka̱jxpoꞌxa̱ꞌa̱ñ ja gobernadoor Festʉ. \v 14 Es kom kana̱k xʉʉ jap ꞌyijttʉ, ta ja Festʉ tmʉmadyaky ja rey wiꞌixʉ Pa̱a̱blʉ ꞌyity tsimy, es tꞌanma̱a̱y: \p —Tyap tuꞌugʉ yedyʉjk ꞌyity pujxndʉgóty diꞌibʉ Felʉs tʉ dyajweꞌemy. \v 15 Kots nꞌijty Jerusalén, net ja teedywyindsʉ́nʉty esʉ israelítʉty ja myʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk tniꞌʉꞌʉnʉdʉ tadʉ yedyʉjk, es xyꞌamdooyʉts es ʉj njʉna̱ꞌa̱nʉdʉts ko peky tmʉdaty es waꞌan dyaꞌooktʉ. \v 16 Es ʉj nꞌadsooyʉts ko yʉ romanʉ ꞌyanaꞌamʉn kyaj ñigutíkyʉty es nyaꞌoꞌkʉm ja ja̱ꞌa̱y pʉn kyajnʉmʉ tyʉyꞌa̱jtʉn dyaky es ñaywyindánʉdʉt mʉt ja diꞌibʉ ʉꞌʉmp, es ñayñika̱jxtuꞌudʉdʉt. \v 17 Pa̱a̱ty ko yʉꞌʉjʉty myiindʉ ja ya̱a̱, netyʉ jakumbom nnaxweꞌtsy ma̱ uñaaybyajn ma̱ts nꞌaneꞌemy, es nétʉts nnigajxʉ tadʉ yedyʉjk. \v 18 Ja israelítʉty kyaj oj ꞌyʉʉndʉ éxtʉmts ʉj tʉ nꞌokwinmay. \v 19 Yʉꞌʉ jeꞌeyʉ oj ttukniꞌʉʉnʉdʉ éxtʉmʉ israelítʉty myʉbʉktʉ, es mʉʉt ja Jesús diꞌibʉ oꞌk; per ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ ko yʉ Jesús jyikyꞌaty. \v 20 Es kom kyajts nmʉwinma̱ꞌa̱ñbyaaty wiꞌixʉts ja tʉyꞌa̱jtʉn ndúnʉt, nétʉts ja Pa̱a̱blʉ nyajtʉʉy pʉn nʉjxa̱a̱mp Jerusalén es jápʉts ja tʉyꞌa̱jtʉn ndúnʉdʉts. \v 21 Per jaꞌa ko yʉꞌʉ ꞌyamdoo es ja yajkutujkpʉ kopk Augustʉ ttúnʉt ja tʉyꞌa̱jtʉn, pa̱a̱ty ʉj nyaꞌítyʉts tsimy extʉ kots ʉj mba̱a̱t ngexy. \p \v 22 Net ja Agripʉ tꞌanma̱a̱y yʉ Festʉ: \p —Ʉj nandʉꞌʉn nmʉdowaambyʉts wiꞌix jyʉnaꞌañʉ tadʉ ja̱ꞌa̱y. \p Es ja Festʉ ꞌyadsooy: \p —Bom xymyʉdówʉt. \p \v 23 Jakumbomʉ Agripʉ es ja Berenise jya̱jttʉ es niꞌigʉ dyajnigʉxʉꞌktʉ ja myʉjꞌa̱jtʉn, es tyʉjkʉdʉ ma̱ ja kumoñdyʉjk mʉt ja solda̱a̱dʉ windsʉngópkʉty es mʉt ja Sesareeʉ myʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk. Net yʉ Festʉ tnigajxʉ yʉ Pa̱a̱blʉ. \v 24 Net ja Festʉ tꞌanma̱a̱y yʉ Agripʉ: \p —Rey Agripʉ es miidsʉty nidʉgekyʉ diꞌibʉ tʉ ñaymyúkʉdʉ mʉt ʉ́jʉty, tya̱a̱ ja yedyʉjk. Mayʉ israelítʉty tʉ xyꞌanʉʉmʉts mʉt yʉ ja̱ꞌa̱y jap Jerusalén es ya̱a̱ nandʉꞌʉn Sesareeʉ, es dʉꞌʉn jyʉna̱ꞌa̱ndʉ esʉts nyaꞌoogʉt. \v 25 Per ni wiꞌix tsoots ngapatʉ pyojpʉ es ꞌyoogʉt. Es kom yʉꞌʉ kʉꞌʉm tʉ tꞌamdoy es ja jyustisʉ yajtúnʉt ma̱ yʉ yajkutujkpʉ kopk Augustʉ, pa̱a̱ty tʉts njʉna̱ꞌa̱ñ kots ngaxa̱ꞌa̱ñ jam. \v 26 Es kyajts nnijawʉ wiꞌixʉts nnijáyʉt yʉ nwindsʉ́n yajkutujkpʉ kopk mʉt yʉꞌʉ. Pa̱a̱ty tya̱a̱ts nyajmíñ ma̱ miits nidʉgekyʉ, es waanʉ niꞌigʉ ma̱ mij, yajkutujkpʉ Agripʉ. Tundʉ mayꞌa̱jtʉn, yajtʉ́wdʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y esʉts xyꞌawánʉt wiꞌix mba̱a̱t nja̱ꞌa̱yʉts, \v 27 jaꞌa ko kyajts njawʉ tyʉyꞌa̱jtʉnʉty esʉts ngáxʉt ma̱ ja yajkutujkpʉ kopk pʉn kyajts nꞌawanʉ wiꞌixʉ ꞌyʉꞌʉnʉn. \c 26 \s1 Pa̱a̱blʉ, ja rey Agripʉ wyinduuy \p \v 1 Net ja Agripʉ tꞌanma̱a̱y yʉ Pa̱a̱blʉ: \p —Mba̱a̱t mij xyaky ja mdʉyꞌa̱jtʉn. \p Ta ja Pa̱a̱blʉ ttukꞌixy ja kyʉꞌʉ es ꞌyamóndʉt, es jyʉnáñ: \p \v 2 —Jotkujkʉts nnayjyáwʉty esʉts nga̱jxʉt mʉt mij, rey Agripʉ, esʉts nnayñika̱jxtuꞌudʉdʉts nidʉgekyʉ diꞌibʉ israelítʉty tʉ xytyukniꞌʉʉnʉts, \v 3 es waanʉ niꞌigʉ jaꞌagyʉjxm ko mij mnija̱ꞌa̱p tʉgekyʉ wiꞌixʉts jaayʉm tii ndundʉ, ʉʉdsʉty israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty, es mjaygyujkʉp diꞌibʉts nmadyakypy. Pa̱a̱ty tunʉ mayꞌa̱jtʉn, mʉdooꞌít yajxón. \p \v 4 ’Yʉ israelítʉty nidʉgekyʉ tnijawʉ wiꞌixʉts nꞌijty mʉt yʉꞌʉjʉty ma̱dsʉ nga̱jpn es nandʉꞌʉn Jerusalén, kots nmutskꞌa̱jty es extʉ tyamba̱a̱t. \v 5 Es yʉꞌʉjʉty nandʉꞌʉn ñija̱ꞌa̱dʉp, es pʉn tsyojktʉp jyʉna̱ꞌa̱ndʉt tʉyꞌa̱jtʉn, kots ʉj nꞌʉna̱ꞌkꞌa̱jty fariseeʉ ja̱ꞌa̱yʉty. \v 6 Es tyam xyajmíñʉts es xyñiꞌʉʉnʉts kots ʉj nmʉbékyʉts ko Dios dyajjikypyʉka̱ꞌa̱ñ yʉ oꞌkpʉ éxtʉm wya̱ndaky mʉt ʉʉdsʉdyʉ nꞌaptʉjkʉty. \v 7 Nidʉgekyʉ israelítʉty ꞌyawijxtʉp ko Dios tkuydyúnʉt diꞌibʉ wya̱ndak, es jaꞌagyʉjxm tꞌawdattʉ Dios xʉʉñ koots. Mij rey Agripʉ, yʉꞌʉgyʉjxmʉ tadʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱y xyñiꞌʉʉnʉdʉ kots ʉj dʉꞌʉn njʉjpꞌíxy. \v 8 ¿Ti kyaj miits xymyʉbʉktʉ ko Dios dyajjikypyʉka̱ꞌa̱ñ ja oꞌkpʉ? \p \v 9 ’Ʉjts kʉꞌʉm nwinma̱a̱yʉts tʉʉyʉp kots ʉj nduna̱ꞌa̱ñ mayʉ winma̱ꞌa̱ñ es nmʉdsipꞌátʉdʉts diꞌibʉ pyanejxypy yʉ Jesús nazarenʉ. \v 10 Es dʉꞌʉnʉts nduuñ kots nꞌijty Jerusalén. Ja teedywyindsʉ́nʉty xymyooydyʉts ja kutujkʉn esʉts ʉj nbʉjta̱ꞌa̱gʉt pujxndʉgóty ni nʉꞌʉn diꞌibʉ myʉbejkypy yʉ Jesús; es ko dyaꞌoꞌktʉ, ʉj tʉdsʉ naty nnaygya̱jxʉdʉ mʉt ja teedywyindsʉ́nʉty. \v 11 Kana̱k ókʉts ʉj ndʉydyuuñ es agwanʉ tmastuꞌudʉt yʉ myʉbʉjkʉn. Dʉꞌʉn tʉ ndúñʉts tuꞌuk tuꞌugʉ tsa̱jptʉjk. Njantsytyukmʉdsipꞌa̱jtyʉts yʉꞌʉjʉty es nbanʉjxʉts extʉ wiink ka̱jpn. \p \v 12 ’Es kots ʉjʉ naty nnejxy ma̱ Damaskʉ, yʉ teedywyindsʉ́nʉty tʉ xymyoꞌoyʉts yʉ kutujkʉn esʉts nʉjx nmatsy diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús. \v 13 Rey Agripʉ, kotsʉ naty nnejxy, net jam tuꞌam nꞌijxyʉts kijkyxyʉʉ tuꞌugʉ ja̱jʉn diꞌibʉ miimp tsa̱jwínm. Jantsy mʉk jyajy es kyaj dyʉꞌʉnʉty yʉ xʉʉ jyajy. Tadʉ ja̱jʉn jyajty ma̱ts ʉj nbʉꞌa̱a̱y es ma̱dsʉ nja̱ymyʉʉdʉty. \v 14 Net ʉʉdsʉty nidʉgekyʉ ngʉda̱a̱da̱a̱ydyʉts, es nmʉdooyʉts kots xymyʉgajxy mʉt ja ebreeʉ ayuk, es jyʉnaꞌañ: “Saulʉ, Saulʉ, ¿tits ko xypyajʉdity? Kʉꞌʉm mnayyajtsayútyʉty, éxtʉmʉ yuubʉ ko tnepy yʉ kepyjyʉjptsétsy.” \v 15 Nétʉts ʉj nꞌanma̱a̱y: “¿Mbʉ́n mij?, Windsʉ́n.” Esʉts xyꞌadsooy: “Ʉjtsʉts Jesús, diꞌibʉ mij mbajʉdijtypy. \v 16 Pʉdʉꞌʉk es mdánʉt. Tʉ nnimíñ es mij nmʉga̱jxa̱ꞌa̱ñ es ngajxa̱ꞌa̱ñ esʉ ja̱ꞌa̱y xyꞌawánʉt diꞌibʉ tyam tʉ xyꞌixy es diꞌibʉ mꞌíxʉp óknʉm. \v 17 Es ʉjts mij nyajtsoꞌogʉp ma̱ israelítʉty es nandʉꞌʉn ma̱ kyaj ꞌyisraelítʉty. Es tyam ngexy es mnʉjxʉt \v 18 ma̱ jaꞌajʉty es xyaꞌijxwa̱ꞌxʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty es kyaj ñakyyoꞌoydyʉt ma̱ ja koots it, waꞌan dyoꞌoydyʉ ma̱ ja xʉʉñ it, kʉdiibʉ ꞌyokꞌijnʉdʉt Satanás kyʉjoty, Dios kyʉꞌʉjóty ꞌyíttʉt; esʉ dʉꞌʉnʉts xymyʉbʉ́ktʉt es yajtuknimaꞌkxtʉt ja pyeky es yajmoꞌoydyʉt ja kuma̱ꞌa̱ñ mʉt pʉ́nʉty ijttʉp ja Diosʉ jyaꞌayʉty.” Dʉꞌʉnʉts xyꞌanma̱a̱y ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús. \p \v 19 ’Pa̱a̱ty, rey Agripʉ, nmʉmʉdooyʉts diꞌibʉts ja Jesús xytyukꞌijx tsa̱jwínm es diꞌibʉts xyꞌanma̱a̱y. \v 20 Jayʉjpts nga̱jxwaꞌxy ja oybyʉ ayuk ma̱ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibáty jap Damaskʉ, ta net diꞌibáty Jerusalén es ma̱ tʉgekyʉ Judeeʉ ñax, es nandʉꞌʉn ma̱ diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty; es nꞌanma̱a̱yʉts nidʉgekyʉ es dyajtʉgátstʉt yʉ wyinma̱ꞌa̱ñʉty es jyʉmbíttʉt ma̱ Dios es ttúnʉt éxtʉm ja Dios jyʉnaꞌañ. \v 21 Pa̱a̱dyʉts xymya̱jtstʉ ja israelítʉty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty esʉts xyjayaꞌoogándʉ. \v 22 Perʉ Dios xypyudʉjkʉts es tyamba̱a̱dʉts nga̱jxwaꞌxy ja ꞌyayuk mʉt nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty ko yʉ Jesús yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ. Es jeꞌeyʉ njʉna̱ꞌa̱ñʉts diꞌibʉ nandʉꞌʉnʉ Moisés es ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ kyʉxja̱a̱ydyʉ. \v 23 Yʉꞌʉjʉty jyʉnandʉ ko koonʉm yʉ Kristʉ ꞌyayówʉt es taanʉm ꞌyoogʉt; es ko ꞌyoogʉt, yʉꞌʉ tim jayʉjp jikypyʉ́kʉp jatʉgok es dyákʉt ja nitsokʉn mʉt diꞌibʉ israelítʉty es diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. \p \v 24 Es ko dʉꞌʉn jyʉnáñ yʉ Pa̱a̱blʉ, net ja Festʉ yaxkeky: \p —¡Tʉ mlokʉ, Pa̱a̱blʉ! Mʉt mayʉ mꞌʉxpʉjkʉn tʉ mjʉmbity lokʉ. \p \v 25 Per ja Pa̱a̱blʉ ꞌyadsooy: \p —Kyajts nlokʉ, gobernadoor Festʉ. Tʉgekyʉ diꞌibʉts ngajxypy, tʉyꞌa̱jtʉn yʉꞌʉ. \v 26 Esʉ tya̱dʉ rey Agripʉ myʉda̱jtypy ja tʉyꞌa̱jtʉn diꞌibʉts ngajxypy, pa̱a̱dyʉts nniga̱jxta̱ꞌa̱y yajxón ma̱ yʉꞌʉn, mʉt ko kyaj tya̱a̱dʉ tyuun jya̱jtʉ ayuꞌudsyʉ. \v 27 Mij, rey Agripʉ, ¿tii mmʉbʉjk éxtʉm jyʉnáñ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty? Nnija̱ꞌa̱bʉts ko mmʉbejkypy. \p \v 28 Net ja Agripʉ jyʉnáñ: \p —Mʉt waanʉbʉ mij yʉ mꞌayuk xytsyeky es nbanʉjxʉdʉts yʉ Jesukristʉ, dʉꞌʉn, ¿kʉdii? \p \v 29 Net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ: \p —Pes mʉt jawaanʉbʉ o mʉt jamaybyʉ, Dios tsyejpy ko mij, rey Agripʉ, es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉts yam xymyʉdooꞌijttʉp, nandʉꞌʉnxyʉp mij nʉjx mꞌittʉ éxtʉm ʉj, jeꞌeyʉ ko kyaj mʉdʉ kadenʉ. \p \v 30 Net ja rey Agripʉ pyʉdeꞌky, es nandʉꞌʉnʉ Festʉ esʉ Berenise, es nidʉgekyʉ diꞌibʉ naty jap uñaaydyʉp, \v 31 es ñʉjxtʉ wiink tsoo, es ñayjyʉnánʉdʉ: \p —Tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y ni ti tʉ tkatúñ diꞌibʉ pátʉp tkuꞌoogʉt o ꞌyítʉt pujxndʉgóty. \p \v 32 Net ja Agripʉ tꞌanma̱a̱y ja Festʉ: \p —Tʉʉxyʉp yajnasmátsʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y kooxyʉp kʉꞌʉm tʉ tkaꞌꞌamdoy esʉ yajkutujkpʉ kopk pyayoꞌoyʉdʉt. \c 27 \s1 Pa̱a̱blʉ yajmʉnejxy barkoty Romʉ tsoo \p \v 1 Ko twinma̱a̱ydyʉ xyajnʉjxa̱ꞌa̱ndʉts jap Italyʉ, net ja Festʉ tkʉyajky ja Pa̱a̱blʉ esʉ wiingátypyʉ tsimyjyaꞌay ma̱ ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n Julyʉ, diꞌibʉ jap ijtp ma̱ byatayongʉ Augustʉ. \v 2 Nétʉts ndʉjkʉdʉ ma̱ tuꞌugʉ barkʉ diꞌibʉ naty tsoona̱a̱mp Adramityʉ es ñʉjxa̱ꞌa̱ñ Asyʉ. Yʉ Aristárkʉts mʉʉt nnʉjxtʉ, yʉꞌʉ jap kyuga̱jpnʉty Tesalónikʉ, Masedoñʉ ñaxwíñʉdʉ. \v 3 Jakumbom nja̱jttʉts Sidón. Es jap yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n Julyʉ tmʉda̱jty yʉ oyjyot es tnasma̱jtsʉ Pa̱a̱blʉ es nʉjx tkuꞌixy yʉ myʉtnaymyaayʉbʉty. \v 4 Kots ndsoꞌondʉ Sidón, nʉjxtʉts aga̱ꞌa̱ñdsyoo ma̱ Tsyipre, mʉt ko mʉk jyantsypyojy es kyaj mba̱a̱t tʉyʉ nnejxyʉts. \v 5 Es nnʉjxtʉts a̱jkxnáx tsoo Silisyʉ pyʉꞌa̱a̱y esʉ Panfilyʉ, es nja̱jttʉts Miirʉ, Lisyʉ ñaxwíñʉdʉ. \p \v 6 Jap yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n tpaty jatuꞌugʉ barkʉ diꞌibʉ tsoꞌomp Alejandriiʉ es ñʉjxa̱ꞌa̱ñ Italyʉ. Nétʉts xyajtʉjkʉ es nnʉjxtʉts. \v 7 Es kana̱k xʉʉjʉts nduꞌuyoꞌoydyʉ odyaꞌagyʉ, es jantsy nimʉja̱a̱ nja̱jttʉts wyinduuyʉ Gniidʉ. Es nandʉꞌʉnʉ naty jyantsypyojy. Nétʉts nna̱jxtʉ wyinduuyʉ Salmón es nꞌawdijttʉts ma̱ Kretʉ, \v 8 es nnʉjxtʉts nimʉja̱a̱ mejyñbyʉꞌa̱a̱y extʉ nja̱jttʉts ma̱ tuꞌugʉ it diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Oybyʉ Jyikymyejyñꞌa̱a̱, Laseeʉ ka̱jpn wingón. \p \v 9 Es dyajtʉgooydyʉ tiempʉ kana̱k xʉʉ es kudsʉꞌʉgʉ kots nꞌaknʉjxtʉt mʉt ko wyingoonʉ ja xux poꞌo. Net ja Pa̱a̱blʉ dyajky ja ka̱jxwíjʉn, \v 10 es tꞌanma̱a̱y: \p —Mʉguꞌugʉty, niꞌigʉ ꞌyaxʉʉgʉty yʉ tiempʉ. Pʉn nꞌaknʉjxʉm, nꞌayoꞌombátʉmʉ net es nyajtʉgoꞌoyʉmʉ net ja barkʉ esʉ tsemy, es extʉ njikyꞌa̱jtʉnꞌa̱jtʉm. \p \v 11 Per yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n yʉꞌʉ pyanʉjx éxtʉmʉ wyinma̱ꞌa̱ñ yʉ barkʉ ñiwindsʉ́n es yʉ barkʉ ñigapitank, kyaj ja Pa̱a̱blʉ kya̱jxwíjʉn tmʉdoojʉ. \v 12 Es kom nik oy jatuꞌugʉ ka̱jpn diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Fenise ma̱ ja islʉ, es jap tuꞌugʉ jikymyejyñꞌa̱a̱ madsoo xʉʉ pyʉdsemy, jaꞌagyʉjxm may twinma̱a̱ydyʉ waanʉ oy ko ñʉjxtʉt jap, es jap dyajnáxʉt ja xux poꞌo. \p \v 13 Ko tyʉga̱jtsy ja poj es myiiñ najeꞌeyʉ yʉ jʉmboj, net ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ: \p —Oy njoꞌomʉm. \p Ta ñʉjxtʉ ma̱ myʉwingón ja Kretʉ myejyñbya̱ꞌa̱. \v 14 Per ko waanʉ ꞌyijty, net tyʉga̱jtsy ja poj es myiiñ jantsy mʉk tuboj, \v 15 es dyajnejxy ja barkʉ wiink tsoo. Es kom mʉk pyojy, kyajts mba̱a̱t nnʉjxtʉ éxtʉmts nnʉjxa̱ꞌa̱ndʉ. Nétʉts nmatstuttʉ ja barkʉ es ja poj myʉnʉjxʉdʉt madsoo myʉnʉjxa̱ꞌa̱ñʉty. \v 16 Nétʉts nna̱jxtʉ pyʉꞌa̱a̱y ma̱ tuꞌugʉ mutsk islʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Kaudʉ, ma̱ waanʉ poj myooñ. Es jantsy nimʉja̱a̱ nyajtʉjkʉts ma̱ barkʉ ja barkuꞌunk diꞌibʉdsʉ naty tʉ nwoondʉ. \v 17 Kots nyajtʉjkʉdʉ ja barkuꞌunk, nétʉts nwoꞌonda̱ꞌtstʉ ja mʉj barkʉ mʉt kana̱a̱gʉ tejxyñ kʉdiibʉ jyaanwa̱ꞌxʉt. Es ndsʉꞌkʉdʉts ko ñejxy ja barkʉ puꞌujótm ma̱ txʉꞌaty Sirte. Es net nyajjʉna̱jktʉts ja barkʉ wit es yʉ poj yajnejxyʉty dʉꞌʉñʉ. \v 18 Jakumbom kyajpʉ mʉk poj myooñ. Net ja barkʉ tsyemy ñʉgujʉbijptsondáky. \v 19 Es ja myʉdʉgʉk xʉʉ ʉʉdsʉty nyajpʉdsʉʉmdʉ diꞌibʉ mʉdʉ barkʉ tyuꞌuyoꞌoy. \v 20 Kana̱k xʉʉ kyajpʉ xʉʉ ꞌyokꞌyaꞌijxnʉ, es ni mʉdsa̱ꞌa̱, jaꞌa ko ja poj es ja tuu mʉk jyantsywyepy. Nja̱ꞌa̱ydyʉgooydyaayñʉts tʉgekyʉ wiꞌixʉts nnitsoꞌogʉt. \p \v 21 Es ko jeky ꞌyijnʉ, kyajts nꞌokka̱a̱yñʉdʉ, net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ: \p —Mʉguꞌugʉty, tʉʉxyʉp xymyʉdoogúkʉdʉ es kʉdiibʉxyʉp tʉ ndsoꞌonʉm Kretʉ es kyajxyʉp dʉꞌʉn nꞌayoꞌom. \v 22 Per tyam katʉ mjotmayꞌooktʉ, ni pʉ́n kyaꞌoogʉt, oy tya̱dʉ barkʉ wyindʉgóyʉt. \v 23 Pes tsuꞌuy tuꞌugʉ Diosʉ ꞌyanklʉs nꞌijxyʉts, \v 24 es xyꞌanma̱a̱yʉts: “Katʉ mdsʉꞌʉgʉ Pa̱a̱blʉ, mja̱ꞌtʉp ma̱ ja yajkutujkpʉ kopk. Nandʉꞌʉnʉ Diosʉ mayꞌa̱jtʉn mduꞌunxʉ es nidʉgekyʉ diꞌibáty mij mmʉʉdʉty barkoty, kʉdiibʉ pʉ́n ꞌyoogʉt.” \v 25 Pa̱a̱ty mʉguꞌugʉty, jotkujkꞌáttʉ. Ʉj nmʉbejkypyʉts éxtʉm ja Dios jyʉnaꞌañ. \v 26 Per yʉ jikymyejyñ yʉꞌʉ net xyajnʉjxʉm ma̱ tuꞌugʉ islʉ. \p \v 27 Es ko ꞌyijty majtsk sʉma̱a̱n ma̱ts nduꞌuyoꞌoydyʉ, net koots jápʉdsʉ naty Adriyátikʉ Jikymyejyñóty es ja mʉk poj xyajnejxyʉts ana̱jñ aga̱ꞌa̱ñ. Es tsuꞌpʉn yʉ marineerʉty wyinma̱a̱ydyʉ ko tpa̱a̱da̱ꞌa̱ndʉ nax. \v 28 Net tkijxtʉ nʉꞌʉnʉn kyʉ́kʉty ja jikymyejyñ, es tꞌijxtʉ ko jeꞌeyʉ iꞌpx ma̱jmókx tuꞌuk metrʉ. Es waanʉ nꞌaknʉjxtʉts, net tkijxkojkpʉ jatʉgok. Jeꞌeyʉ iꞌpx jʉxtujk metrʉ. \v 29 Es tsyʉꞌkʉdʉ ko nʉjx kyotʉ ma̱ jamʉ tsa̱a̱ nʉjoty. Net dyajjʉna̱jktʉ taxkʉ pujxn ajoꞌkn ʉxkʉꞌp tsoo es tꞌawixtʉ jotmaymyʉʉt wiꞌix xyʉʉñʉt. \p \v 30 Es ja marineerʉty twinma̱a̱ydyʉ, net dyajjʉna̱jktʉ ja barkuꞌunk es kyaꞌaga̱ꞌa̱ndʉ. Nʉgoobʉ jyʉnandʉ ko dyajjʉnaka̱ꞌa̱ndʉ pujxn ajoꞌkn ma̱ barkʉ kopk. \v 31 Es ja Pa̱a̱blʉ tꞌawa̱ꞌa̱nʉdʉ ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n es yʉ syolda̱a̱dʉtʉjk, es tꞌanma̱a̱y: \p —Pʉnʉ tya̱a̱dʉ kyaj wyʉꞌʉmdʉ barkoty, kyaj ndsókʉm. \p \v 32 Net ja solda̱a̱dʉtʉjk ttsujktujktʉ ja barkuꞌungʉ tyejxyñ es dyajkuna̱jxtʉ mejyñóty. \p \v 33 Es kajamóñʉmʉ Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ: \p —Tyam majtsk sʉma̱a̱n miidsʉty kyaj mma̱ꞌa̱dʉ es kyaj mgaydyʉ. \v 34 Tyam nmʉnuꞌxtáktʉp es mgáydyʉt oynʉꞌʉnʉn es xymyʉdátʉt ja mʉja̱a̱ es mꞌakjikyꞌáttʉt. Ni tuꞌuk pʉ́n kyaꞌooga̱ꞌa̱ñ. \p \v 35 Es ko dʉꞌʉn ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, ta tkoneꞌky tuꞌugʉ tsa̱jkaaky, es tja̱ꞌa̱ygyʉdáky ja Dios ma̱ ꞌyittʉ nidʉgekyʉ. Net dyajwaꞌxy ja tsa̱jkaaky es kyaay. \v 36 Net nidʉgekyʉ jyotkujkʉdyaaydyʉ es kyaaydyʉ nandʉꞌʉn. \v 37 Jaꞌa naty ʉʉdsʉty nidʉgekyʉ majtsk mʉgoꞌpx jatʉgʉꞌpx ma̱jmókx tuꞌuk. \v 38 Es ko kyaaydyaaydyʉ, net tkujʉbijpna̱jxta̱a̱ydyʉ yʉ triigʉ mejyñóty es ja barkʉ waanʉ tyoꞌtykyʉt. \s1 Barkʉ wyindʉgoy \p \v 39 Ko xyʉʉñʉ yʉ marineerʉty kyaj tꞌixyꞌattʉ ja nax, per tꞌijxtʉ tuꞌugʉ puꞌu jot es jyʉnandʉ pʉn mba̱a̱t ñejxy ja barkʉ jam. \v 40 Es tmʉdsujkʉdyaaydyʉ ja tejxyñ diꞌibʉ wyiintꞌa̱jtypy ja pujxn ajoꞌkn, es wyʉꞌʉmda̱a̱y jap mejyñóty. Es dyajꞌyuungʉdʉ ja kepy diꞌibʉ ja barkʉ tuꞌumooyʉp. Net tpʉjtákʉ jatʉgok ja barkʉ wyit es ja poj pyudʉ́kʉdʉt ñʉjxʉt ma̱ puꞌu ñipety. \v 41 Ja barkʉ oj ñejxy. Esʉ net ja barkʉ kyopk tya̱ꞌtspejky puꞌujótm es kyaj mba̱a̱t ñakyyiꞌxy, es ja jikymyejyñ myʉjwojppéty jam barkʉ ʉxꞌam es tsya̱ꞌpxtsoꞌoñ ja barkʉ. \v 42 Net ja solda̱a̱dʉtʉjk tjayaꞌoogándʉ nidʉgekyʉ tsimyjyaꞌay kʉdiibʉ kyaꞌagʉt nʉgʉyaapy. \v 43 Per ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n yʉꞌʉ yajtsoꞌogaampy ja Pa̱a̱blʉ es kyaj dyajky yʉ kutujkʉn es ja syolda̱a̱dʉtʉjk dyaꞌoogʉt ja ja̱ꞌa̱y. Net dyajkutijky diꞌibʉ jyajtypy ñʉʉwoonʉt es ñʉjxʉt jawyiin es tpa̱a̱dʉt ja nax. \v 44 Diꞌibʉ kyaj tjattʉ ñʉʉwoonʉt, ta tma̱jtstʉ ta̱a̱blʉ pedazʉ diꞌibʉ ja barkʉ tʉ tyuktʉjʉdyaꞌay, es dʉꞌʉn pyʉdsʉʉmda̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ jikymyejyñóty, es jya̱jttʉ ma̱ nax. \c 28 \s1 Pa̱a̱blʉ jap Maltʉ \p \v 1 Ko nbʉdsʉʉmda̱a̱ydyʉts nidʉgekyʉ ma̱ jikymyejyñʉn, nétʉts nnija̱ꞌa̱dʉ ko ja islʉ txʉꞌaty Maltʉ. \v 2 Es ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ jap kuga̱jpnʉty jantsy oyjyaꞌayʉty, oj dyajmʉ́jʉdʉ jʉʉn, jaꞌa ko xyuxy es tyuꞌuyʉ naty, es xywyooda̱a̱ydyʉts nidʉgekyʉ es njokxpʉ́kʉdʉts. \v 3 Net ja Pa̱a̱blʉ dyajmiiñ yʉ ja̱ꞌa̱xyʉ tʉꞌʉtspʉ es tpʉjtáky ma̱ jʉʉnʉn. Es tuꞌugʉ awa̱ꞌa̱ndsa̱ꞌa̱ñ pyʉdseemy ma̱ ja ja̱ꞌa̱xyʉn, ja jʉʉnʉ naty kyugekypy, ta tkʉmʉdsuꞌtsʉ ja Pa̱a̱blʉ, es jamyʉ oj wyʉꞌʉmʉ kyʉꞌʉgʉjxm. \v 4 Es ko tꞌijxtʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ jam kuga̱jpn ko Pa̱a̱blʉ tʉ tsyuꞌudsyʉty yʉ tsa̱ꞌa̱ñ es tam tyʉʉyñʉ kyʉꞌʉgʉjxy, net ñayꞌanma̱a̱yʉ ak yʉꞌʉjʉty: \p —Pa̱a̱ty dʉꞌʉn tʉ jyatyʉ tya̱dʉ yedyʉjk ko tʉyꞌa̱jtʉn axʉk ja̱ꞌa̱y yʉꞌʉ. Oy tʉ jyatseꞌeky jikymyejyñóty, perʉ Dios kyaj tʉ pyʉjtaꞌagyʉty es jyikyꞌátʉt. \p \v 5 Perʉ Pa̱a̱blʉ jeꞌeyʉ twinxijty ja tsa̱ꞌa̱ñ jʉʉnóty es kyaj ti jya̱jtʉ. \v 6 Ja ja̱ꞌa̱yʉty nidʉgekyʉ tꞌawixtʉ na̱ꞌa̱ ja Pa̱a̱blʉ kyʉꞌʉ kyixeꞌeky o pojʉn ꞌyoogʉt. Es ko jeky ꞌyijty es kyaj ti jyátyʉty ja Pa̱a̱blʉ, net dyajtʉga̱jtstʉ wyinma̱ꞌa̱ñ es jyʉnandʉ ko Pa̱a̱blʉ yʉꞌʉ tuꞌugʉ dios. \p \v 7 Es wingón ma̱ ja it, tam tuꞌugʉ yuudáknʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Publyʉ, es anaꞌamp ma̱ tadʉ islʉ. Yʉꞌʉts xymyooy yʉ ja̱jttákn es xyajka̱a̱ydyʉts jantsy oy tʉgʉk xʉʉ. \v 8 Es ja Publyʉ tyeety tap kyoꞌknʉ mʉt ja neꞌpyñbya̱ꞌa̱m esʉ jʉʉn. Net ja Pa̱a̱blʉ oj tkuꞌixy ja puma̱ꞌa̱y, es kya̱jxtáky es ja kyʉꞌʉ tpʉjtáky ma̱ ja puma̱ꞌa̱y. Es net ꞌyagʉdaky. \v 9 Net dyajmiinda̱a̱ydyʉ yʉ pyuma̱ꞌa̱y diꞌibʉ jap tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ islʉ, es ꞌyagʉdakta̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ. \v 10 Es xyjantsywyindsʉꞌkʉdʉts, es ok kots ndʉjkʉ ma̱ jatuꞌugʉ barkʉ, xymyooydyaayʉts tʉgekyʉ diꞌibʉts nniduꞌuyoꞌoyʉp. \s1 Pa̱a̱blʉ jyaꞌty Romʉ \p \v 11 Es ko nꞌijttʉts tʉgʉk poꞌo jap Maltʉ, taats ndʉjkʉ ma̱ tuꞌugʉ Alejandriiʉ byarkʉ diꞌibʉ jap yajna̱jx yʉ xuxpoꞌo es tmʉdaty kʉxtsetsy diꞌibʉ yʉꞌʉ dyiosꞌa̱jttʉp, diꞌibʉ tyukxʉꞌa̱jtypy dios xeeñ, Kástor esʉ Póluks. \v 12 Nétʉts ʉʉdsʉty nja̱jttʉ Sirakusʉ. Es jápʉts nwʉꞌʉmʉdʉ tʉgʉk xʉʉ. \v 13 Jápʉts ndsoꞌondʉ es nduꞌuyoꞌoyʉts ma̱ tʉgekyʉ mejyñbya̱ꞌa̱ extʉ nja̱jtyʉts Rejyʉ. Es jakumbom ndsoꞌondʉts, es kom jʉmbojp, myʉmajtsk xʉʉ nja̱jttʉts Puteoli. \v 14 Es jápʉts nbattʉ nijaꞌadyʉ nmʉguꞌuktʉjkʉts diꞌibʉts xyajwʉꞌʉmdʉ tuk sʉma̱a̱n, es óknʉmts nja̱ꞌttʉ Romʉ. \p \v 15 Ko ja nmʉguꞌuktʉjkʉts jap Romʉ tʉ tmʉdowdʉ ko ʉʉdsʉty nnʉjxtʉ, net tsyoꞌondʉ es xyjʉjpꞌyoꞌoya̱ꞌa̱ndʉts tuꞌa̱a̱y. Jamts nnaybyátʉdʉ ma̱ txʉꞌaty Apyʉ Ma̱a̱y. Es óknʉmts nnaybyátʉdʉ mʉt ja wiinkpʉ nmʉguꞌuktʉjkʉty ma̱ txʉꞌaty Tʉgʉʉgʉ Ja̱jttákn. Ko Pa̱a̱blʉ tꞌijxy, net jyotkujkʉ es tja̱ꞌa̱ygyʉdáky ja Dios. \p \v 16 Kots nja̱ꞌttʉ Romʉ, net ja Pa̱a̱blʉ yajmooy yʉ kutujkʉn es abeky tsyʉʉnʉt mʉt tuꞌugʉ solda̱a̱dʉ diꞌibʉ kwentʉꞌátʉdʉp. \s1 Pa̱a̱blʉ Diosʉ ꞌyayuk tka̱jxwaꞌxy jap Romʉ \p \v 17 Es ko ꞌyijty tʉgʉk xʉʉ, Pa̱a̱blʉ tnigajxʉ ja israelítʉdyʉ myʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk diꞌibʉ ijttʉp Romʉ. Es ko ñaymyujkʉdʉ, net tꞌanma̱a̱y: \p —Mʉguꞌuktʉjkʉty, ni ti tsípʉts ngatúñ mʉt ja nmʉꞌisraelítʉty es ni jaꞌa diꞌibʉ jaayʉm tyuundʉp ja nꞌaptʉjkʉdyʉts. Per ja nja̱ꞌa̱yꞌa̱jtʉm diꞌibʉ Jerusalén xymya̱jtstʉts es xykyʉyajkyʉts ma̱ romanʉ ja̱ꞌa̱y. \v 18 Es ko xyajtʉʉda̱a̱yʉts yʉꞌʉjʉty, net jyʉnandʉ ko kyajtsʉ nbeky wiꞌixʉts nꞌoogʉt. Es nétʉts xyjanasmatsʉyándʉts. \v 19 Perʉ nja̱ꞌa̱yꞌa̱jtʉm kyaj ttsojktʉ esʉts nyajnasmátsʉt. Pa̱a̱dyʉts ʉj nꞌamdooy esʉts nmínʉt ya̱ Romʉ es yʉ yajkutujkpʉ kopk ttúnʉt yʉ njustísʉts, óyʉts ni tits wiꞌix ngatukniꞌʉʉnʉ ngʉꞌʉm ja̱ꞌa̱yꞌa̱jtʉm. \v 20 Pa̱a̱ty tʉ nyaxʉdyaꞌaydyʉ es nnayꞌijx nnaybyátʉm es nmʉga̱jxʉt. Kadenʉ kʉꞌʉxótsyʉts ʉj nꞌity jaꞌagyʉjxm diꞌibʉ njʉjpꞌijxʉm, ʉdsa̱jtʉm israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty. \p \v 21 Net jyʉnandʉ ja israelítʉdyʉ mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk: \p —Ʉʉdsʉty kyajnʉmts nꞌaxa̱jʉ ni tuꞌugʉ neky mijtskyʉjxm diꞌibʉ tsoꞌomp Judeeʉ, es ni pʉ́n nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm israelítʉty diꞌibʉ ja̱jtp kyaj jyʉnaꞌañ ko axʉʉk mij tʉ mduñ. \v 22 Ʉʉdsʉty nmʉdowaambyʉts diꞌibʉ mij mwinmaapy es diꞌibʉ mij mga̱jxaampy, jaꞌa ko nnija̱ꞌa̱bʉts ko oytyim ma̱a̱ty ja ja̱ꞌa̱y jyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko kyaj ꞌyóyʉty nmʉbʉjkʉm ko Jesús yʉꞌʉ Kyrístʉty. \p \v 23 Net tpʉjtáktʉ tuꞌugʉ xʉʉ es jya̱jttʉ may ja ja̱ꞌa̱y ma̱ yʉ Pa̱a̱blʉ. Es jépyʉp tsyondaky es extʉ kyudsuꞌujʉ Pa̱a̱blʉ tnigajxy ja Diosʉ kyutujkʉn, es dʉꞌʉn ttukꞌijxtʉ ja ja̱ꞌa̱y pʉn wiꞌix jyʉnandʉ yʉ Moisés es ja Dios kyuga̱jxpʉty es ja ja̱ꞌa̱y ttukmʉbʉ́ktʉt ko yʉ Jesús yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ. \v 24 Es nijaꞌajʉty tkupʉjktʉ éxtʉm ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, per yʉ wiinkpʉ kyaj tmʉbʉjktʉ. \v 25 Es ko kyaj tiꞌigyʉ tʉ ñaygya̱jxʉdʉ, net tsyoꞌonnʉdʉ oga̱ꞌa̱n, tʉ ja Pa̱a̱blʉ jyʉnaꞌañ: \p —Oy tʉ jyʉnaꞌañ yʉ Espíritʉ Santʉ mʉt ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm éxtʉm yaꞌꞌanʉʉmʉ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ: \q1 \v 26 Nʉjx anʉʉmʉ tadʉ ja̱ꞌa̱y: \q1 Oy miidsʉty xyjamʉdowdʉ, \q1 ni na̱ꞌa̱ xykyajaygyúkʉdʉt; \q1 oy xyjaꞌijxpʉdʉ, \q1 ni na̱ꞌa̱ xykyamʉwinma̱ꞌa̱ñbya̱a̱ttʉt. \q1 \v 27 Mʉt ko tadʉ ja̱ꞌa̱yʉdyʉ jyot tʉ jyʉmbittʉ juun, \q1 kyaj myʉdowdʉ \q1 es tʉ ja wyiin dyajpiꞌitstʉ, \q1 dʉꞌʉn tkaꞌíxtʉt mʉt ja wyiin \q1 es tkamʉdówʉt mʉt ja tyatsk, \q1 es kyaj tjaygyúkʉdʉt mʉt ja jyot, \q1 es kyajts ʉj xyñimíndʉt esʉts nyajnitsoꞌogʉt. \p \v 28 Esʉ Pa̱a̱blʉ ꞌyakjʉnáñ: \p —Jaygyúkʉdʉ miidsʉty ko tyam Dios tꞌawanʉyaꞌañʉ tya̱dʉ nitsokʉn mʉt diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es yʉꞌʉjʉty myʉdowándʉp. \p \v 29 Ko Pa̱a̱blʉ dʉꞌʉn jyʉnáñ, net ja israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ ak yʉꞌʉjʉty es ñʉjxtʉ. \p \v 30 Es ja Pa̱a̱blʉ ꞌyijty majtsk jʉmʉjt kaꞌpxy ma̱ tyʉjk ajuydyiky es tꞌaxa̱jʉ nidʉgekyʉ diꞌibʉ nimiinʉp, \v 31 es tka̱jxwaꞌxy wiꞌix ja Diosʉ kyutujkʉn. Es ttukꞌʉxpʉktʉ nandʉꞌʉn mʉt yʉꞌʉgyʉjxm ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ. Ni pʉ́n kyaꞌꞌadsípyʉty.