\id REV - Revelation, Bo-Ung N.T.; Rob & June Head; 18th May, 2004 \h LIIPA ORA SIRIM \toc1 LIIPA ORA SIRIM Penga Wendu Ombá Mele Krais-ni Jon Ui LIIPA ORA SIRIM Bukele \toc2 LIIPA ORA SIRIM \mt1 LIIPA ORA SIRIM \mt2 Penga Wendu Ombá Mele Krais-ni Jon Ui LIIPA ORA SIRIM Bukele \is1 Buk Ilinga Ung-Pulu Mare \ip Buk ili yi Jon-ni turum (1:1,4,9, 22:8). Akiliinga-pe Jon télenje? Yambu pulele-ni piliiku kene ‘Yi Jon ili yu Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yimanga yi Jon.’ niku piliilimili (Matyu 10:2). Aku lem Temani-Kaiéle kene pepá yupuku kene buk ili kene yi tiluele-ni turum. \ip Jon-ni buk ili turumeliinga ung-pulu te i-sipa mele: Rom-yi aima auli kumbina Sisale-ni nimba mele: “Pulu yi te moliu akiliinga nokuliu yambuma-ni pali na kape niku popu tai.” nimba ung-mani te sipa panjurum. Akiliinga-pe Juda-yambuma kene Krais-nga yambuma kene eninga Pulu Yi tiluele mindi ‘Pulu Yili’ niku popu toku kape niku bi paka tunjuringeliinga “Sisale aima naa popu tomulú! Mólu!” niring. Krais-nga yambuma-ni “Mólu!” niringeliinga Rom-gapmanale-ni eninga yambu pulele mindili liipa sipa ka sipa enini tepa kis-sirim. Jon kepe no-numúna kolea-kelú te lirim akuna ka sipa panjurum. Patmos akuna pepa kene buk ili turum (1:9, ma-kolealiinga piksale buk-gomú 1219). \ip Jon-ni pepá turum ungma yu-yunu numanale-ni piliipa kene naa turum. Yesos-ni yu liipa ora sirim uluma kanupa kene kanupa piliirim mele pepá turum (1:10-11). Ulu kanurum kanumanga ulu mare oliu naa molamili ui sika kamu wendu urumunje, naa piliilimulu. Ulu mare sika penga wendu ombánje (1:1,19). Akiliinga-pe ulu mare kene méle mare kene kanurum akuma sika mélema mólunje. Ung-ekuma pirim. Ung aima pulele ung-eku turum, akumanga ung-pulele yambu mare-ni ung pulele tombulku nilimele. \ip Penga wendu ombá mele ung ausili sika nimba molemú akiliinga-pe “Ombá.”, “Temba.”, “Tingí.”, “Molomba.”, aku-sipa ung mare ausili naa molemú. Penga wendu ombá mele Jon-ni ui kanurum. Kanupa kene nimba mele: “Kanurundu kene i-sipa tirim. I-siku tiring. I-sipa mulurum. I-siku puring.” nimba buk turumeliinga aku-sipa nimba molemú. Ung mare 1:19, 22:6,7,8, 5:1,6, 6:2,4,5, 7:9-10 kene ung ausili aku-sipama molemú kanui. Ulu mare ui sika wendu urumunje. Nambulka uluma ui wendu urumye? Nambulka uluma koelanje? Sumbi-sipu naa piliilimulu. \ip Kurumanga nuim Seten yu sika tondulu pulimú akiliinga-pe yunga tondulale mania purum pumba; Pulu Yili-nga Kung-Sipsip Walále-nga tondulu olandupale sika aima pelemú pembale. Pulu Yili-nga ele-túma wendu ungí, buni mare sika wendu ombá akiliinga-pe Yesos sika walse omba Seten kam-kamu topa mania mundupa yunga yambuma liipa memba pumbako, yu-kene wasie kamu molupu konjumulú. ‘Akili piliiku kene Krais-nga yambuma Yesos tondulu munduku ambolku molku, ung tale wasie naa piliiku, ung-sikale munduku naa kelku, táka-niku molangi.’ nimba pepá turum. Ung mare i-sikunu kanuku pilíí: 2:10, 3:10; 2:13, 6:9; 2:14-15. \ip Pulu Yili kene Yesos-sele kape niku elsengla bili paka tunjuring ung pulele molemúko. Bo-Ungna topele tomulúndu piliipu sundurumulu akiliinga-pe ung aima kaíma. Aima kanuku kene aku-sikuko elsele kape niku bi paka tonjai! Ung ima kanai: 4:8,11, 5:9-10,12,13ekendu, 7:10,12, 11:15,17-18, 12:10-12, 15:3-4, 16:5,7, 19:1,5-7. \ip Ung-pulu mare buk ambolkunaliinga alsena “24. laip”, “44. 3. Pikinini Sipsip” molemú. \ip Ya ung-pulele pora nikem. \c 1 \ms1 Kolomong-Auli 1-3 Krais-nga Yambu-Talape Angere Yupuku-Guli Muluringna Jon-ni Pepá Topa Mundurum Ungma \s1 1:1-3 Buk Tombandu Pulu Monjupa Turum Ungele \p \v 1 Penga nondupa wendu ombá mele Pulu Yili-ni ‘Yunga kendemande-yambuma piliangi.’ nimba Yesos Krais liipa ora sirim mele ilinga molemú. ‘Oliu piliamili.’ nimba Yesos Krais yu-ni yunga angkellale na yunga kendemande-yi Jon mulurunduna liipa mundurum. \v 2 Na-ni kanurundu mele pali nimbu para siker. Pulu Yili-nga ungma kene, Yesos Krais-ni “Pulu Yili-ni nilimú ungma ung-sikama.” nilimú mele kene, liipu ora siker. \p \v 3 Penga wendu ombá mele buk ilinga nimba silimú ungma yambuma piliiku molangi kanuku niku singí yambuma kene, bukna molemú ungma piliiku kene numanuna monjuku piliingí yambuma kene enini ⸤Pulu Yili-ni⸥ membu panjipa “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na mulungí. Ulu wendu ombá nilimúma nondupa wendu ombáliinga aku-siku tingí yambuma enini ⸤Pulu Yili-ni⸥ membu panjipa “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na mulungí. \s1 1:4-8 Jon-ni “Molku Konjai.” Nirim Ungele \p \v 4 Eni kolea Esia propinj Krais-nga yambu-talape angere yupuku-guli molemelena na Jon-ni pepá ili topu siker. \p We kondu kululi ulu-pulele kene numanu waengu nili ulu-pulele kene eni-kene pípili. Ui mulurum, ekupu molemú, penga ombá Pulu Yili-ni ulu-pulu akusele sipili. Yi kanili molupa koleama nokulemú koleana wendu olemele mini angere yupuku-guli-ni ulu-pulu akusele sangiko. \v 5 Yesos Krais, Pulu Yili-nga ungma gólu naa topa sumbi-sipa nimba silimú yili, yambu kulúlima lomburuku ola mulungí yambumanga yu kumbi-lepa lomburupa ola mulurum yili, ma-koleana pali molemele yi-nuim aulimanga yi-nuimele molupa nokulemú yi-nuim aima auliele, yu-ni ulu-pulu akusele eni sipiliko. \p Oliu numanu monjulemú yili, yu-ni yunga memi ‘oliunga’ nimba onde linjirim memale-ni oliunga ulu-pulu-kísima ‘Mania pupili.’ nimba kulu tonjupa, \v 6 ‘Yunga Lapa Pulu Yili-nga kongunale tenjangi.’ nimba ‘Oliu yu-kene mélema nokupu molupu, Pulu Yili popu tunjuli yambuma molangi.’ nirim yili, \q1 yunga bili taki-taki aima ola molupa, \q2 yambuma nokumba tondulale \q3 yu-kene kam-kamu pepa mindi pupili. \q4 Aku-sipa tipili. \q1 \v 7 Kanai. Yu kupana molupa ombá tepa molemú. \q2 Ombá kene \q3 yambuma-ni pali eninga mongale-ni kanungí. \q3 Yu toku kunjuring yambuma-ni kanungíko. \q2 Yu ombá kene \q3 ma-koleana yambuma pali kola auli-teku tingí. \q1 Sika aku-sipa wendu ombá. \q3 Aku-sipa tipili. \m \v 8 Tonduluma pali yu-kene pelemú Pulu Yi Auliele-ni nimba mele: “Na ui kumbi-lepu mulurundu penga aelepu molumbu yili.” nikem. Yi kanili yu ekupu molemú mele ui mulurum, penga ombá yili. \s1 1:9-20 Jon-ni Krais Kanurum Temanele \p \v 9 Na eninga angin Jon, eni-kene oliu Yesos-nga yambuma molemuláliinga mindili nombu buni melemulu. Mindili mola buni te wendu olemú kene ‘Oliu mindilima we námili.’ nimbu tondulu mundupu molupu, oliu Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú talapena molemulu yambuma. Na Pulu Yili-nga ungma yambuma nimbu sipu, Yesos-nga temanele topu siliáliinga na ka siku numú-kusana sukundu ma-wallú lelemú akili ‘Kolea Patmos’ nilimele akuna ka siku meku uring moliu. \v 10 Auliele-nga ena te wendu urum kene Mini Kake Tiliele-ni na mulurunduna omba na ambulurum kene nanga bulkundu ung tondulu te, bikull mele, piliirindu. \v 11 Ung nirim akili-ni nimba mele: “Nu mongale-ni kanuní mele pepána tokunu kene Krais-nga yambu-talape angere yupuku-guli, kolea Epesas kene Simena kene Pekamam kene Tayataira kene Sadis kene Pilladepia kene LLadosia kene, taon akumanga Krais-nga yambu-talape molemelemanga pepá tokunu si.” nirim. \p \v 12 ‘Nae-ni nikem-nje?’ nimbu bulkundu topele topu kanurundu kene ku-gollu-ni tili tepi-llam angere yupuku-guli lirim kanurundu. \v 13 Tepi-llam kanuma lirim suku-singina yi te angiliirim, yu mana-yi mele tili te, yu yi-nuimima-ni telemele mele wale-pakuli sulu te pakupa kimbusele panda topa, ku-gollu-ni tili kamirika mele te pepeli-ombelena lirim. \v 14 Yunga pengale kene pengi-di pali aima kake tiliele, yu kung-sipsipimanga di kene kalapera kene akusele kake telemú mele tirim. Yunga mongsele tepi mele tondulu talang purum. \v 15 Yunga kimbusele ku-kopa tepina kalemele kene tondulu talang pulimú mele pa tirim. Yunga ungele no topa ung nilimú mele ung nirim. \v 16 Yunga ki-bokundu kombukantupu angere yupuku-guli ambulurum. Ele tili lu-koya ekendu-ekendu wasie nánga mululiele yunga kerina pirim. Ena-ni tondulu mong takele telemú mele yunga kumbi-kerale aku-sipa mele tirim. \p \v 17 Na-ni yu kanurundu kene na yambu kululi mele tiliele yunga kumbi-kerina enaliinga tamalu pirindu. Kanu-kene yu-ni yunga ki-bokundu na ambulupa kene nimba mele: “Nu mini-wale naa mundui. Na Kumbi-Lepale kene Penga Aelepale kene. \v 18 Na Kona Mululiele. Ui sika kulurundu akiliinga-pe ekupu na kamu kona molupu mindi puliele moliu kanili. Na kululi ulu-pulele kene kululi yambumanga koleale kene akuselenga kili ambololiu. \p \v 19 “Akiliinga, nu kanokunu mele temanima pepána tui. Ulu ekupu wendu okomuma kene penga wendu ombá uluma kene pepána tui. \v 20 Kombukantupu angere yupuku-guli kene ku-gollu-ni tili tepi-llam angere yupuku-guli kene kanúnu akuma ung-eku mele akumanga ung-pulele i-sipa mele: Kombukantupu angere yupuku-guli nanga ki-bokundu ambulundu akuma na Krais-nga yambu-talape angere yupuku-gulinga angkellama; tepi-llam angere yupuku-guli akuma Krais-nga yambu-talape angere yupuku-guli.” ⸤nirim.⸥ \c 2 \s1 2:1-7 Kolea Epesas Taon-na Krais-nga Yambumandu Nimba Mundurum Ungele \p \v 1 ⸤Yi akili-ni aku nimba kene penga nandu nimba mele:⸥ “Kolea Epesas taon-na Krais-nga yambu-talapeliinga angkellalendu pepá tokunu i-siku nikunu mundui: \p “⸤Ung pepána tokur ili⸥ yi kombukantupu angere yupuku-guli ki-bokundu ambulupa, ku-gollu-ni tili tepi-llam angere yupuku-guli lelemúna andolemú yili-ni ‘angkella akilindu ni.’ nimba, nimba mundukum. Yu-ni nimba mele: \p \v 2 “Nu-ni tellu mele pali na kanoliu. Kongunale tondulu munduku teku, bunima wendu olemú kene munduku naa kelku tondulu munduku molemele mele kanoliu. Ulu-pulu-kis telemele yima kanuku aima kis piliiku tiluna naa anduku molemele mele kanoliuko. Yi mare-ni “Oliu Yesos-ni liipa mundurum yima molemulu.” nilimele akiliinga-pe gólu tolemele yima nu-ni ‘Sikanje.’ nikunu apurukunu piliiku kanukunu kene ‘Enini gólu tokomele.’ nikunu kanollu mele kanoliu. \v 3 Nanga bili ambolollaliinga yambuma-ni nu teku kis-silimele akiliinga-pe nu buni kanuma we mekunu nanga kongunale munduku naa kelellu akili na kanoliu. \p \v 4 “Akili teku kaí monjullu akiliinga-pe na-ni nu-kene ung te pelemále niambu: Nu-ni ui pulu monjukunu na monjuku piliikunu kene aima numanu munjurunu mele ekupu aku-sikunu na numanu naa monjullu. \v 5 Ui-pulu-pulu na numanu monjukunu nanga ungele ambulurunu akiliinga-pe ekupu enembu tolemú mele piliikunu numanu topele tokunu, ui tirinu mele piliikunu alsuku aku-siku ti. Mola aku naa tinu lem nu mulunina ombu kene nunga tepi-llamele lelemú koleana wendu liimbu. \v 6 Akiliinga-pe ulu kaí te tellále-ni nu liipa tapunjilimú: Nu yi Nikollas lumbili pulimelé yambuma-ni telemele uluma aima kanukunu kis piliillu. Na-ni kepe Nikollas-nga talapena-yambuma-ni telemele uluma kanupu kis piliiliuko. \p \v 7 “Yambu te kum angiliimbale-ni Mini Kake Tiliele-ni Krais-nga yambu-talapemandu nimba sikem ungele piliipili. Yambu te tondulu mundupa ele-túli kamu topa mania mundumbale ‘Taki-taki molupa mindi puli ulu-pulele pelemú unjeliinga monguma nupili.’ nimbú. Unji akili Pulu Yili-nga puniena angiliimú.” nikunu pepá tokunu Epesas-yambumanga nokulemú angkellale si.” niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 2:8-11 Kolea Simena Taon-na Krais-nga Yambumandu Nimba Mundurum Ungele \p \v 8 ⸤Yili-ni alsupa nimba mele:⸥ “Kolea Simena taon-na Krais-nga yambu-talapeliinga angkellalendu i-sikunu pepá toku mundui: \p “Ung pepána tokur ili ui kumbi-lepa mulurum penga aelepa molumba yilinga ungele. Ui kulurum penga lomburupa ola mulurum we molemú akili-ni ung ili nimba mundukum. Yu-ni nimba mele: \p \v 9 “Eni mindili noku korupa pupili molemele mele kanoliu. ⸤Sika kangikundu korupa pupili molemele akiliinga-pe numanukundu kamakoma molemele.⸥ Yambu mare-ni ‘Juda-yambuma molemulu.’ nilimelema-ni eninga ung-taka tonjuku ung-bulkundu ninjilimele mele kanoliu. Yambu kanuma aima sika Juda-yambuma mólu. Enini ⸤kurumanga nuim⸥ Seten-nga talapena molemele yambuma. \v 10 Eni mindili nungí mele piliiku mini-wale naa mundai. ⸤Kurumanga nuim⸥ depollale-ni eni yambumanga mare ‘Na munduku kelangi.’ nimba ka-lkuna panjimba kene ena engkaki pambusele-pipi eni mindili nungí. Penga na munduku naa kelku nanga yambuma molku kene kamu kulung lem na-ni ‘Eni méle kaluli sambu.’ nimbu taki-taki molku konjuku mindi pungí ulu-pulele simbu. \p \v 11 “Yambu te kum angiliimbale-ni Mini Kake Tiliele-ni Krais-nga yambu-talapemandu nimba sikem ungele piliipili. Tondulu mundupa ele-túli kamu topa mania mundumba yambale ‘Yambuma wale tale-siku kolangi.’ nimbú kene \m yu-kene ulu te aima naa pemba.” nikunu pepá tokunu Simena-yambumanga nokulemú angkellale si.” niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 2:12-17 Kolea Pekamam Taon-na Krais-nga Yambumandu Nimba Mundurum Ungele \p \v 12 ⸤Yili-ni alsupa nimba mele:⸥ “Kolea Pekamam taon-na Krais-nga yambu-talapeliinga angkellalendu i-sikunu pepá toku mundui: \p “Ung pepána tokur ima ele tili lu-koya ekendu-ekendu nánga molemále nosupa molemú yili-ni angkella akilindu nimba mundukum. Yu-ni nimba mele: \p \v 13 “Nu mollu koleale na piliiker. Nu ⸤kurumanga nuim⸥ Seten yi nuim kingele molupa nokulemú koleana mollu. Akiliinga-pe na ambolku konjukunu, na monjuku piliirinu mele ‘Naa piliambu.’ nikunu na munduku naa kilurunu. Nanga ungma mundu-mong naa tepa yambuma nimba sirim yi Andipas eninga kolea Simena, Seten akuna nokupa molemú kolea kanuna toku kunjuring enale kene kepe na munduku naa kelku ‘Krais yu Auliele mólu.’ ni naa nirinu. \p \v 14 “Akiliinga-pe na-ni nu-kene kanupu kis piliiliu ung mare pelemú, akuma i-sipa mele: Nu-ni na Krais-nga yambu nokollu talapeliinga yi mare yi Bellam-ni ung-bo tunjurum mele tondulu munduku piliiku molemele. Bellam-ni yi nuim king Bellak ung-bo tunjurum akili i-sipa mele: “Nu-ni ‘Isrel-yambuma molku kis-sangi.’ nikunu enini kundi tokunu, we-mélema ‘Oliunga pulu yima.’ niku popu toku kalemele langima noku, waperanale tingí mele kupulanum te liiku ora sani.” nirim. \v 15 Aku-sikuko nu-kene molemele yambu mare yi Nikollas lumbili pulimelé yambuma ungma piliiku liilimele mele aku-siku ungma piliiku liiku kene teku kis-siku molemele. \v 16 Akiliinga, nu akili kanukunu kis piliikunu numanu topele tui. Naa tinu lem na-ni nu mulunina ombu nanga ele tili lu-koya kerina pelemále-ni nu-kene ombu ele tembu. \p \v 17 “Yambu te kum angiliimbale-ni Mini Kake Tiliele-ni Krais-nga yambu-talapemandu nimba sikem ungele piliipili. Yambu te tondulu mundupa ele-túli kamu topa mania mundumba yambale na-ni langi-maana mo topa lelemále simbu. Ku kake tili te, akuna bi kona te tombu kene molumbále, yambu te aima manda naa kanupa bi simba, ku simbu liimba yambale mindi bi tombu kanili kanupa bi simba.” nikunu pepá tokunu Pekamam-yambumanga nokulemú angkellale si.” niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 2:18-29 Kolea Tayataira Taon-na Krais-nga Yambumandu Nimba Mundurum Ungele \p \v 18 ⸤Kanu-kene yili-ni alsupa nimba mele:⸥ “Kolea Tayataira taon-na Krais-nga yambu-talapeliinga angkellalendu pepá toku mundukunu i-siku mele ni: \p “Ung pepána tokur ima Pulu Yili-nga Málu, tepi nolemú mele yunga mongale tondulu talang pupa, kopa kona kariyapa mele min-mana telemú mele aku-sipa kimbu talang pulimú yi akili-ni nimba mundukum. Yu-ni nimba mele: \p \v 19 “Nu ulu telluma kanoliu. Nu numanu monjukunu, na monjuku piliikunu, nanga kongun tenjikunu, bunima wendu olemú kene tondulu munduku molkunu, nu ui tirinu mele mandupa, ekupu tellu mele ola-kilia, akili na-ni kanoliu. \p \v 20 “Aku sika akiliinga-pe na-ni nu kanupu kis piliiliu akili i-sipa mele: Gólu topa “Pulu Yili-nga ung mare “Yambuma nikunu si.” nimu ungma piliipu nimbu siliu.” nilimú ambu Jesepell, yu-ni nanga kendemande-yambuma kundi topa ung-bo tonjupa kene nimba mele: “Waperanale teku, we-mélemandu ‘Oliunga pulu yima.’ niku popu toku langi kalemele langima nungí kene kapula.” nilimú ambu kanili ung-mura sikunu “Pui.” naa nikunu we mulupili kelellu. \v 21 ‘Yu wapera tolemú mele kanupa kis piliipa numanu topele tupili.’ nimbu ena mare we mulurundu akiliinga-pe yu ‘Numanu topele naa tombu.’ nimba tepa kis-sirim mele we tepa molemú. \v 22 Akiliinga, na-ni ‘Yu kuru auli-tepa tupili.’ nimbú. Yu-kene wasie waperanale telemele yima yu-ni ulu telemúma kanuku kis piliiku numanu topele naa túngi lem ‘Mindili lakuku nangi.’ nimbúko. \v 23 ⸤Jesepell⸥ yunga kangambulama aima topu konjumbuko. Aku tembu kene na Krais-nga talapena-yambuma-ni kanuku kene, ‘Nanga yambuma-ni numanuna piliilimili mele kepe ulu te tingíndu numanu monjulemele mele kepe yu-ni apurupa kanupa kene, eninga ulu telemelemanga lupa-lupa méle kalomba.’ niku piliingí. \p \v 24 “Eni na Krais-nga yambu mare Tayataira taon-na molku, ambu kaniliinga ung nilimúma yambu mare-ni “Ung akuma ⸤kurumanga nuim⸥ Seten-nga ung tonduluma.” nilimele ung akuma naa piliiku liilimele yambumandu ung te nimbú teker. Buni te wasie ‘eni meangi.’ naa nimbú. Ulu tilu mendepulu teangi niambu: \v 25 “Eni méle ambolkomelema tondulu munduku ambolku molangi na wambu.” niker. \p \v 26 “Yambu te tondulu mundupa ele-túli kamu topa mania mundupa, na-ni “Ti.” niliu ungma piliipa tepa mulupili enale pora nimbá kene na-ni aku temba yambale ‘Yambu-talapema nukupili.’ nimbu namba simbu. \v 27 Tata-ni na ‘Yambuma nokambu.’ nimba namba sirim mele yambu kanili simbu kene \q1 ‘Yu-ni yambu-talape kanuma \q2 tondulu mundupa nokumba. \q1 Ma-ni telemele mingima \q2 kimbulu-ni tondulu toku nurupalu tolemele mele \q3 yu-ni aku-sipa tondulu mundupa nokumba.’ \rq Konana 2:9\rq* \m \v 28 Kombukantupu kolea tangumbandu ipulam-ui angiliimú akili kepe yu simbu. \p \v 29 “Yambu te kum angiliimbale-ni Mini Kake Tiliele-ni Krais-nga yambu-talapemandu nimba sikem ungele piliipili.” \m nikunu pepá tokunu Tayataira-yambumanga nokulemú angkellale si.” niker.” ⸤nirim.⸥ \c 3 \s1 3:1-6 Kolea Sadis Taon-na Krais-nga Yambumandu Nimba Mundurum Ungele \p \v 1 ⸤Yili-ni alsupa nimba mele:⸥ “Kolea Sadis taon-na Krais-nga yambu-talapeliinga angkellalendu i-sikunu pepá toku mundui: \p “Pulu Yili-nga mini angere yupuku-guli kene kombukantupu angere yupuku-guli kene ambulupa molemú yili-ni ‘Pepá toku mundui.’ nimba, angkella akilindu nimba mundukum. Yu-ni nimba mele: \p “Na-ni nu uluma tellu mele piliipu kanoliu. Yambuma-ni ‘Nu kona mollu.’ nilimele akiliinga-pe nu kolkunu pora sirinu. \v 2 Nu uru naa pekenu makiliikunu ola mului. Ulu kaí laye-kolte telluma ‘kamu mania naa pupili.’ nikunu ulu akuma tondulu munduku alsukunu ti. Nu-ni tellu uluma na-ni kanoliu kene nanga Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú uluma aku-sipu mele naa kanoliáliinga aku ti. \v 3 Aku-sipaliinga, ung ui piliiku liirinu ungma alsukunu numanu liiku mundukunu piliikunu, piliiku liikunu teng panjikunu numanu topele tui. Mola alsuku nu makiliikunu ola naa mulunu lem na wa nuli yi te olemú mele kiyang nimbu nu mulunina ombú. Ombú enale nu naa piliiku molani ombú. \p \v 4 “Aku-sipa akiliinga-pe nunga kolea Sadis taon yambumanga mare eninga mulumbalemanga ‘kalaru naa mulupili.’ niring. Enini kanupu kaí piliiliu uluma teku molemeláliinga mulumbale kake tílima simbu pakuku, na-kene wasie tapú-topu molomulú. \v 5 Yambu te tondulu mundupa ele-túli kamu topa mania mundumba yambale enini mulumbale kake tílima simbu pakungí mele aku-sipa yu mulumbale kake tiliele simbu pakupa molumbako, yambu kaniliinga bili kona molku mindi pungí yambumanga bima molemú bukna penga-penga kepe aima kulu naa tonjumbu. Tata kene yunga angkellama kene eninga kumbi-kerina yunga bili lepu ‘Nanga yambale.’ nimbú. \p \v 6 “Yambu te kum angiliimbale-ni Mini Kake Tiliele-ni Krais-nga yambu-talapemandu nimba sikem ungele piliangi.” \m nikunu pepá tokunu Sadis-yambuma nokulemú angkellale si.” niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 3:7-13 Kolea Pilladepia Taon-na Krais-nga Yambumandu Nimba Mundurum Ungele \p \v 7 ⸤Yili-ni kelepa nimba mele:⸥ “Kolea Pilladepia taon-na Krais-nga yambu-talapeliinga angkellalendu i-sikunu pepá toku mundukunu ni: \p “Yi aima sika kake tepa, ulu-pulu sikale yu-kene pepa, ui yi nuim king Depit-ni yunga yambuma nokupa “Pai.” nirim kene puku, “Kongun i-siku teai.” nirim kene tiring tondulale yu-kene pirim mele yi kanili aku-sipa tondulu pípili yunga talapena-yambuma nokupa yu-ni kuna liilimú kene yambu te-ni manda llok naa tolemú, llok tolemú kene yambu te-ni manda ki naa liilimú, yi kanili-ni ung te nimba mundupa kene nimba mele: \p \v 8 “Na-ni nu uluma tellu mele piliipu kanoliu. Kána! Nu molluna ombu kuna te liindu kanili yambu te-ni kapula pipi naa simba. Kanoliu kene nunga tondulu laye-sele mendepolu pelemú akiliinga-pe nanga ungele munduku naa kelkunu, nanga bili teku kis naa sikunu ‘Yu naa piliiliu.’ naa nillu. \v 9 Yambu mare “Juda-yambuma molemulu.” nilimele akiliinga-pe gólu tolemele. Enini Juda-yambuma mólu, enini ⸤kurumanga nuim⸥ Seten-nga talapena molemele yambu kanuma ‘Nunga kumbi-kerina oku tamalu peku kene “Na Pulu Yili-ni nu sika numanu monjulemú.” niangi.’ nimbú. \v 10 Na-ni ‘Nu tondulu mundukunu nanga ungma munduku naa kilui.’ niliu mele teku molláliinga ulu-bunima koleamanga pali wendu ombá kene na-ni nu tepu liimbu. ‘Mana-yambuma tondulu puku molemelenje.’ nimba kanombandu buni kanuma wendu ombá. \p \v 11 “Na nondupa ombú teker akiliinga nu ambolullu mélema tondulu munduku ambolkunu mului. Nunga méle kaluli nosinjiliale ‘yambu te-ni lupa naa liipili.’ nikunu aku-siku tekunu mului. \v 12 Tondulu mundupa ele-túli kamu topa mania mundumba yambale nanga Pulu Yili-nga lku-tembollaliinga lku-paka-sum mele ‘angiliipili.’ nimbú. Kanu-kene yu alsupu lkuli mundupa kelepa pena kapula naa pumba. Nanga Pulu Yili-nga bili kene, nanga Pulu Yili-ni kolea-auli Jerusallem kona temba Pulu Yili molemú mulú-koleana lepa mania ombáliinga bili kene, nanga bi konale kepe, bi akuma na-ni yunga mai-ombelena bi topu monjumbu. \p \v 13 “Yambu te kum angiliimbale-ni Mini Kake Tiliele-ni Krais-nga yambu-talapemandu nimba sikem ungele piliangi.” \m nikunu pepá tokunu Pilladepia-yambuma nokulemú angkellale si.” niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 3:14-22 Kolea LLadosia Taon-na Krais-nga Yambumandu Nimba Mundurum Ungele \p \v 14 ⸤Yili-ni kelepa nimba mele:⸥ “Kolea LLadosia taon-na Krais-nga yambu-talapeliinga angkellalendu pepá toku mundukunu i-siku ni: \p “Ung pepána tokur ima ung-sikama mindi pelemú yili, Pulu Yili-nga ungma gólu naa topu sumbi-sipu mindi nimbu siliu yili, Pulu Yili-ni méle tirimumanga pali pulele, mélemanga pali nokulemú yi-nuim olandupale, akili-ni ung ima nundu nimba mundukum. Yu-ni nimba mele: \p \v 15 “Ulu telluma pali na-ni piliipu kanoliu. Nu tondulu monda naa topa, tondulu mulu-mulu naa nimba, suku-singina mele mollu kanoliu. ‘Nu kamu monda tupili molkenanje kapula. Mola nu kamu mulu-mulu nipili molkenanje kapulako.’ nimbu piliiker. \v 16 Akiliinga-pe nu tondulu monda naa topa, tondulu mulu-mulu naa nimba kume-kume lipili molláliinga na-ni nu miku topu welsi mundumbu teker. \v 17 Nu-ni nikunu mele: \q1 “Ku-moni kene méle pulele \q3 nosupu molupu kamako moliu. \q1 Méle te mólu naa tolemú.” \rq Osia 12:8\rq* \m nillu akiliinga-pe korupa pupili mindili nokunu molku kis-sikunu, méle te naa panjikunu giu-gau molkunu, mongsele kis lipili kolea naa kanukunu mollu mele nu-nunu ‘Molupu kis-siker.’ nikunu naa piliillu. Yambuma-ni yambu-korupama kondu kolemele mele nu aku-siku mollu. \v 18 Tekunu kene molku kunjini mele nimbu sambu: ‘Kamako leambu.’ nikunu ku-gollu tepina kamu kalupa kake tili nosiliale taropu toku liikunu, ‘Giu-gau naa andupu molambu. Pipili naa tipili.’ nikunu mulumbale kake nosiliuma pakani taropu toku liikunu, ‘Kolea kanambu.’ nikunu monguna kanjini upipi-marasin nosiliale taropu toku lii. \p \v 19 “Yambu numanu monjuliuma ‘Molku konjangi.’ nimbu ung-mani sipu ung-mura siliu akiliinga nu numanu liiku mundukunu kene teku kis-sillu mele kanuku kis piliikunu munduku kelkunu numanu topele tui! \v 20 Kána! “Na lkundu wambuye?” nimbu keri-puluna walsipu angiliu. Yambu te nanga ungele piliipa bi sipa kene “Lkundu ui.” nim lem na lkundu ombu yu-kene wasie tapú-topu molupulu, na-kene wasie keri-langi nombu molumbulú. \p \v 21 “Ui na tondulu mundupu ele-túli topu mania mundurundu kene Tata yi nuim kingele molupa kolea nokupa mulurum poluna pupu wasie mulurumbulu molembulu mele aku-sipa tondulu mundupa ele-túli kamu topa mania mundumba yambale na yi nuim king molupu koleama nokupu moliu poluna “Wasie nokupu molambili ui.” nimbú. \p \v 22 “Yambu te kum angiliimbale-ni Mini Kake Tiliele-ni Krais-nga yambu-talapemandu nimba sikem ungele piliangi.” nikunu pepá tokunu LLadosia-yambuma nokulemú angkellale si.” niker.” ⸤nimba yi kanili-ni na Jon-ndu⸥ nirim. \ms1 Kolomong-Auli 4—11 Kung-Sipsip Walále-ni Mulú-Koleana Lelemú Bukeliinga Pipima Wendu Liirim Kene Ma-Koleana Ulu Mare Yambuma-Kene Wendu Urum Temanima \c 4 \s1 Kolomong-Auli 4 Mulú-Koleana Pulu Yili Kape Niku Bi Paka Tunjuring Temanele \p \v 1 Ung akuma piliipu pora sipu kene penga kanurundu kene mulú-koleana lku-kunele liipa lirim kanurundu. Kanu-kene ung ui piliirindu kene bikull mele ung nirim akili-ni nimba mele: “Penga wendu ombá uluma na-ni nu liipu ora sambu ilinga olandu ui.” nirim. \v 2 Aku nirim kene enaliinga na mulurunduna Mini Kake Tiliele omba na ambulurum-na kanurundu kene mulú-koleana yi nuim kingele molupa koleama nokulemú polu te lirim, akuna yi te mulurum. \v 3 Akuna ola mulurum yili i-sipa mele mulurum: Ku-moni olandupa pulimú ku-jaspa kene ku-kunduli konillian-sele pa telemú mele yu aku-sipa pa tirim. Ku-moni olandupa pulimú ku-unji-gomú kaulu lili emera pa telemú mele mulúna-wambiye killipoyale aku-sipa yi nuim kingeliinga polale liipa poku tenjipa ku-emera kanu mele tondulu pa tepa lirim. \p \v 4 Yi nuim king kaniliinga poluna yi nuim kingimanga polu tokapu-tilu nosuku poku tiring, polu akumanga ola yi-nuim tokapu-tilu muluring. Enini wale-pakuli kake tílima pakuku, yi nuim kingima wanie ku-gollu-ni tílima pakolemele mele wanie-kraonma pakuku muluring. \v 5 Yi nuim kingeliinga poluna kariyapa tepa, ung tondulu mundupa nimba, mulú turum. Polaliinga kumbina kamaye angere yupuku-guli nurum, akuma Pulu Yili-nga Mini angere yupuku-guli. \v 6 Polaliinga kumbina numú-kusa mulurum akili gllas mele tepa aima kake tirim. \p Méle angere kona mulúlima kolea ai-suku-singina yi nuim kingeliinga poluna molku poku teku muluring, méle akumanga bulkundu olkundu pali ⸤yambumanga⸥ mong ⸤mele⸥ pulele angiliirim. \v 7 Méle akumanga te lopa-pus llayon melale, te kung-kao melale, te yunga kumbi-kerale yambu melale, te mulúna buru nimba andolemú kera dowa melale, aku-sipama muluring. \v 8 Kona mululi méle angere akuma eninga lupa-lupa pu angere tale-guli nimba angiliipa, ⸤yambumanga⸥ mong ⸤mele⸥ aima pulele kangimanga angiliipa, pumanga wasie olakundu kepe maniakundu kepe monguma angiliirim. Sumbulsuli kepe tanguli kepe enini múlu naa liiku taki-taki niku mele: \q1 “Pulu Yi Olandupa Molupa Tondulu Puliele \q3 yu aima kake tiliele, \q3 yu aima kake tiliele, \q3 yu aima kake tiliele, \q2 ui mulurum, ekupu molemú, penga ombá yili.” \m niku molemele. \v 9 Yi nuim kingeliinga polaliinga molemú yi, taki-taki molupa mindi pulimú pumba yili ⸤niku⸥ yu kona mululi méle angere-ni taki-taki kape niku bi paka tonjuku “Angke” nilimele kene \v 10 yi-nuim tokapu-tilu enini ne yi poluna molemáliinga kumbi-kerina mania molku tamalu peku, yi taki-taki kona molupa mindi pulimú pumba yi kanili kape niku bi paka tonjuku, yi nuim kingima-ni wanie-kraon pakolemelema mele eninga wanie-kraon pakolemelema wendu liiku yunga kumbi-kerina mania nosuku kene niku mele: \q1 \v 11 “Oliunga Auliele, oliunga Pulu Yili, \q4 mélema pali nu-ni wenginjikunu tirinu. \q2 Nu-nunu numanale-ni piliiku kene \q3 nunga tondulale-ni \q4 mélema tirinu kene wendu uring, \q2 nunga tondulale-ni \q3 mélema wendu-wendu oku molemele, \q1 akiliinga, yambuma-ni pali \q1 “Nu Yi-Auliele-ni tellu mele aima tellu.” niku \q2 “Angke” niku “Nunga bili aima ola molemú. \q3 Nu yi-nuim aima auliele molkunu \q4 mélema pali nokollu nukuni tondulale \q4 pelemú yili.” niku \q2 nu aku-siku kape niku mulungí kene kapula.” \m niku ti-pui-upui teku molemele. \c 5 \s1 5:1-5 Jon-ni Buk Te Wakaye Monjuku Tambu Siringele Kanurum Temanele \p \v 1 Penga na kanurundu kene yi nuim kingeliinga poluna mulurum yili yunga ki-bokundu buk kumú-tuli te lirim kanurundu, akiliinga olakundu maniakundu wasie bi mare molupa, wale angere yupuku-guli wakaye monjuku tambu siring. \v 2 Kanurundu kene angkella tondulu puli te mulurum kanili-ni tondulu nangale topa kene nimba mele: “Yambu nae molupa konjulimále-ni buk kumú-tuli wakaye monjuku tambu siringma manda wendu liimbaye?” nirim. \v 3 Akiliinga-pe mulú-koleana kepe ma-koleana kepe mana sukundu kepe yambu te-ni kapula wendu liipa, sukundu bi mulurumuma kapula kanomba yambu te molupa aima konjulimú yambu te naa mulurum. \v 4 Kanu-kene yambu te molupa konjupa kene manda buk kumú-tuliele wendu liipa kanomba yambu te naa mulurumeliinga kanupu kene na kola pulele tirindu. \v 5 Kanu-kene yi-nuim tokapu-tilu muluringmanga te-ni nandu nimba mele: “Kola naa ti! Pília! Juda-Talapeliinga Lopa-Pus LLayon, yi nuim king Depit-ni kalupa liirim yili, yu-ni tondulu mundupa ele-túli ⸤kamu⸥ topa mania mundurum. Yi akili molupa aima konjulimále-ni bukele wakaye munjuli angere yupuku-guli manda wendu liipa sukundu kanomba.” nirim. \s1 5:6-10 Jon-ni Kung-Sipsip Walále Kanurum Temanele \p \v 6 Kanu-kene na kanurundu kene Kung-Sipsip Walú te ⸤angiliirim⸥ kanurundu. Yu kung-sipsip toku konjuku nosulimele mele yu aku-sipa molupa, yu yi nuim king polaliinga ai-suku-singina angiliirim. Méle kona mululi angere kene yi-nuim tokapu-tilu kene yu liiku sukundu munduku enini molku liiku poku tiring. Yunga pengína ola kung-kao gu mele angere yupuku-guli wendu omba angiliipa, ⸤yambumanga⸥ mong ⸤mele⸥ angere yupuku-guli angiliirim, mong kanuma Pulu Yili yunga mini angere yupuku-guli yu-ni ma-koleamanga pali liipa mundurum akuma. \v 7 Kung-Sipsip Walú kanili yu omba yi nuim king poluna mulurum yilinga ki-bokundu lirim buk kumú-tuliele liirim. \v 8 Liirim kene méle kona mululi angere kene yi-nuim tokapu-tilu kene yunga kumbi-kerina mania molku tamalu piring. Enini lupa-lupa gita mele mare ambolku, pllet ku-gollu-ni tili, akuna paura kaluring kene mura aima turum paurale peka lipili ambuluring. Paura akuma Pulu Yili-nga yambumanga pali Pulu Yili popu toku mawa telemele ungma. \v 9 Enini konana kona te niku kene niku mele: \q1 “Nu toku kunjuring kene \q3 yambu ung lupa-lupa lílima kene, \q3 kangi lupa-lupa kulúlima kene, \q3 talape lupa-lupama kene, \q3 kolea lupa-lupa molemelema kene, \q2 nunga memale-ni \q3 Pulu Yili-kene tapú-toku mulungí kupulanumele \q4 akisinjurunu akiliinga, \q2 nu-ni buk kumú-tuliele kapula liikunu \q3 wakaye munjulima wendu liini. \q1 \v 10 Nu-ni ‘Yambu kanuma oliunga Pulu Yili-nga \q2 kongunale tenjangi.’ nikunu \q1 ‘Pulu Yili-nga popu tunjuli yambu \q2 Pulu Yili eninga yi nuim kingele molupa \q3 enini nokumba yambu-talapele molangi.’ \q4 niku tirinu, akiliinga \q1 enini yi nuim kingima molku \q2 ma-koleana mélema nokuku mulungí.” \m niring. \s1 5:11-14 Kung-Sipsip Walále-nga Bili Paka Tonjuku Kape Niring Temanele \p \v 11 Penga kelepu kanurundu kene angkella aima pulele ung niringma piliirindu. Angkellama kambu tolkumulanje tausen kelepu olandupa tausen nimbu, million kelepu olandupa million nilkumula. Akuma yi nuim king polale kene méle kona mululi angere kene yi-nuim tokapu-tilu kene akuma liiku poku teku sukundu munduku muluring. \m \v 12 Angkella akuma-ni tondulu munduku kene niku mele: \q1 “Kung-Sipsip Walú ui toku kunjuringelendu \q2 yambuma-ni pali niku mele: \q1 “Yu yambuma nokumba tondulale kene \q2 yu kamako molumba méle lupa-lupa kaíma kene \q2 piliipa kungnjuliele kene tondulale kene \q2 yu-kene pepa kapula tepa, \q2 yunga bili aima ola pepa, \q3 tondulu talang puliele yu-kene pelemú.” niku \q4 yu ‘angke’ niku kape ningí kene papu.” \m niring. \p \v 13 Kanu-kene mulú-koleana molemele mélema kepe, \m ma-koleana molemele mélema kepe, \m mana sukundu molemele mélema kepe, \m numú-kusana molemele mélema kepe, \m koleamanga pali molemele mélema-ni niring mele piliirindu. Enini niku mele: \q1 “Yi nuim king poluna molemú yili kene \q3 Sipsip-Walále kene elselendu \q2 “‘Molku kunjangli!’ nimbu taki-taki kape nimbu \q3 bili aima olandupa pepa, \q3 tondulu talang puliele kene \q3 yambuma nokumba tondulale kene \q2 kam-kamu elsele-kene pepa mindi pulimú pumba.” \q3 nimbu molamili!” \m niring. \v 14 Aku niring kene méle kona mululi angere-ni niku mele: “Aima aku-sipa wendu upili!” niring. Yi-nuim tokapu-tilu-ni mania molku tamalu peku kape niku elsengla bili paka tunjuring. \c 6 \s1 Kolomong-Auli 6 Kung-Sipsip Walále-ni Buk Wakaye Monjuku Tambu Siringimanga Angere Tale-Guli Wendu Liirim Temanele (Te 6:1, te 6:3, te 6:5, te 6:7, te 6:9, te 6:12 penga 8:1 kamu wendu liirim.) \p \v 1 Na kanupu mulurundu kene Sipsip-Walále-ni bukele wakaye monjuku tambu siring wakaye angere yupuku-guli kanumanga wakaye te wendu liirim. Kanu-kene méle kona mululi angere kanumanga te-ni mulú tolemú mele tondulu mundupa nangale topa kene nimba mele: “Okunu kanui.” nirim. \v 2 Kanu-kene piliipuliinga kanurundu kene kung-os kurumulú te mulurum. Os akiliinga bulu-mingina ola yi te mulurum kanili-ni ele te ambulurum. Yambuma kir-kiri liilimele kene te tondulu pulimále wanie pakonjilimele mele yu aku-siku wanie te siring, pakupa kene, yu ele tepa kene tondulu mundumba tondulale pípili pupa ele tepa yunga ele-túma topa mundumba purum. \p \v 3 Sipsip-Walále-ni bukele wakaye monjuku tambu siring wakaye tale-sipale wendu liirim kene méle kona mululi angere kanumanga tale-sipale-ni “Okunu kanui.” nirim. \v 4 Kanu-kene kung-os aima kunduli te wendu urum, os akiliinga bulu-mingina ola yi te mulurum, ‘Mana-yambuma ele naa teku we molemele ena kaíma pora nipili. Yambuma ele teku anju-yandu yambuma toku konjuku, teangi.’ nimbá tondulale siku, ele tili lu-koya te siring. \p \v 5 Sipsip-Walále-ni buk kumú-tuliele wakaye monjuku tambu siring wakaye yupuku-sipale wendu liirim kene méle kona mululi angere kanumanga yupuku-sipale-ni “Okunu kanui.” nirim. Kanurundu kene kung-os pombera te mulurum. Akiliinga bulu-mingina ola yi te mulurum, kanili-ni mélema manda monjulemele skel te ambulurum. \v 6 Kanu-kene méle kona mululi angere muluring suku-singina yambu tenga ung mele te wendu urum piliirindu, akili-ni nimba mele: “⸤Engle auli te lembaliinga⸥ langi kaímanga manda munjuli killokrem tilu-tilu niku yi te-ni ena tenga ku-moni kongun tepa kene ku-moni liilimú aku-sipa mele ku-moni pumba mele manda monjuku, langi wemanga killokrem yupuku-yupuku niku yi te-ni ena tenga ku-moni kongun tepa kene ku-moni liilimú aku-sipa mele ku-moni pumba mele manda monjani. Akiliinga-pe kopungu-wel telemele unji-ollipma kene no-waen telemele unjima kene tekunu kis naa si!” niring. \p \v 7 Sipsip-Walále-ni buk kumú-tuliele wakaye monjuku tambu siring wakaye angere-sipale wendu liirim kene méle kona mululi angere kanumanga angere-sipale-ni “Okunu kanui.” nirim. \v 8 Kanurundu kene kung-os kangi polu-tuli te mulurum. Os akiliinga bulu-mingina ola mulurum yilinga bili Kululiele. Yambu Kolemelema Pulimelé Koleale yu wasie uringli. ‘ ‘Mana-yambumanga pali yambu angerenga te angerenga te niku kolangi.’ nikulu ‘Mare ele tili lu-koya-ni tungí kene kolku, mare engle-ni kamu kolku, mare kuru tomba kene kolku, mare méle-takarama-ni noku konjangi.’ niangli.’ niku elsele tondulale siring. \p \v 9 Sipsip-Walále-ni bukele wakaye monjuku tambu siring wakaye angere te-guli-sipale wendu liirim kene yambu kulúlimanga minima Pulu Yili popu toku mélema kaluring poluna mania muluring kanurundu. Mini akuma ui yambuma ma-koleana molku kene Pulu Yili-nga ungele ‘Sika ungele.’ niku tondulu munduku piliiku, ‘Yambuma ung akili piliangi.’ niku anduku niku siring kene enini toku kunjuring yambumanga minima. \v 10 Enini tondulu nangale toku kene niku mele: \m “Yi-Auli Tondulu Olandupale, yi kake tepa ung-sikama pelemú yili, ena nambi-sipa omba pumba kene mana-yambu oliu toku kunjuringimanga kot piliiku kene pundu tunjuniye?” niring. \m \v 11 Aku niring kene yu-ni enini lupa-lupa wale-pakuli kake tílima sipa kene nimba mele: “Laye-kolte nokuku molai. Penga eninga ele-túma-ni eninga angenali kongun wasie tiring ekupu we teku molemele kanuma kamu toku kunjingí kene Pulu Yili-ni ele-túmanga kot piliipa kene pundu tonjumba.” nirim. \p \v 12 Penga na kanupu mulurundu kene Sipsip-Walále-ni buk kumú-tuliele wakaye monjuku tambu siring wakaye angere tale-guli-sipale wendu liirim. Wendu liirim kene ma-jim-jim aima auli te tepa, enale aima pombera topa ⸤sumbulu molupa⸥, kaliimbale konduli tepa memi tepa, \v 13 unji-pik mong polu naa tulima popuremi tondulu-tepa tolemú kene mania olemú mele kombukantupuma aku-sipa mana-mania uring. \v 14 Kunungu mele muléle kimbupa anju-anju pupa kolea tenga lepa, ma-pangima kene kolea numú-kusana lirim-ma pupa tenga lupa lirim. \p \v 15 Aku-sipa uluma wendu urum kene ma-koleana yi nuim kingima kene, yi-auli bi mulurumuma kene, ele tili ami-yimanga yi-nuimima kene, kamakoma kene, yi tondulu púlima kene, yambu ku-moni naa liiku kongun we tiring kendemande-yambuma kene, we muluring yambuma kene, pali ku-lkumanga kepe ma-muru-lkumanga kepe takara toku puku mo toku molku kene, \v 16 ma-pangima kene ku-mulú aulima kene akumandu nangale toku kene niku mele: “Yi nuim king poluna molemú yili-ni oliu naa kanupa, Sipsip-Walále-ni oliu-kene arerembi kolupa “Mindili nangi.” nimbá ulele wendu naa upili akiliinga oliu molemuluna oku panda tai. \v 17 Pulu Yili kene Kung-Sipsip Walále kene akuselenga arerembi enale wendu okumaliinga aku-siku oliu panda tai. Ena akili kene yambu nae mindili naa nomba we molumbaye?” niring. \c 7 \s1 7:1-8 Isrel-Yambu Wan Andret Poti-Po Tausen Pulu Yili-ni Eninga Mai-Ombelena Makó Turum Temanele \p \v 1 Akili kanupu kene penga alsupu kanurundu kene ma-pundu angerekanga angkella angereka angiliiku, mana popuremi tolemú angere ‘Male kene numú-kusale kene unjima kene akumanga popuremi naa tupili.’ niku ambolku angiliiring. \v 2 Kanu-kene alsupu angkella te kanurundu, yu ena mundi olemúkundu Kona Molupa Mindi Puli Pulu Yili-ni yunga yambuma makó tomba mele yunga bi molemále memba urum. Angkella kanili-ni angkella angere ‘Male kene numú-kusale kene teku kis-sangi!’ nimba tondulale sirim angkellamandu tondulu nangale topa kene nimba mele: \v 3 “Ma kanili kepe numú-kusale kepe unjima kepe ui méle te teku kis naa sangi! Ui oliunga Pulu Yili-nga kendemande-yambu molemelemanga mai-ombelena oliu andupu ⸤‘Enini Pulu Yili-nga yambuma kanangi.’ nimbu⸥ makó tamili. ⸤Penga kolea teku kis-sangi!⸥” nirim. \m \v 4 Kanu-kene yambu makó turingmanga kambuele piliirindu. ⸤Anda-kolepa yi⸥ Isrele-ni kalupa liirim yambu-talape rurepunga pali wan-andret poti-po tausen makó turing. \pi1 \v 5 Juda-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 Rupen-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 Get-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 \v 6 Asa-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 Naptallai-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 Manasa-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 \v 7 Simion-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 LLipai-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 Isaka-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 \v 8 Sepullan-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 Josep-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó toku, \pi1 Benjamen-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga tuwallup tausen makó turing. \m ⸤Yambu-talape ima Pulu Yili-nga makále liiring yambuma.⸥ \s1 7:9-17 Yambu Aima Pulele Wale-Pakuli Kake Tili Suluma Pakuku Pulu Yili-nga Bili Paka Tonjuku Kape Niring Temanele \p \v 9 Akili kanupu kene, penga alsupu kanurundu akili i-sipa mele: Yambu aima pulele, yambu te-ni aima kapula kambu naa tomba mele, muluring kanurundu. Yambu akuma enini kolea lupa-lupa yambuma, talape lupa-lupa yambuma, kangi lupa-lupa kululi yambuma, bo-ung lupa-lupa lili yambuma muluring. Yi nuim king poluna yakundu angiliiku, Sipsip-Walále-nga kumbi-kerina angiliiring. Enini wale-pakuli kake tili suluma pakuku kipiyala-gomú ambolku kene, \v 10 tondulu munduku kene niku mele: \q1 “Oliunga Pulu Yili \q3 yi nuim king poluna molemú yili yu-kene \q2 Sipsip-Walále-kene elsele-ni \q3 oliu teku liiringlieliinga \q4 mindili naa nombu molupu konjulimulu.” \m niring. \p \v 11 Yi nuim king polale kene, yi-nuim tokapu-tilu kene, méle kona mululi angere kene, akuma sukuna molangi angkellama pali angiliiku liiku poku teku kene yi nuim king poluna kumbikundu tamalu peku Pulu Yili kape niku kene \v 12 niku mele: \q1 “Aima sika aku tirim. \q2 Kape nili ulele kene, \q2 tondulu talang puli ulele kene, \q2 piliipa kungnjuli pelemú ulele kene, \q2 ‘Angke’ nili ulele kene, \q2 bili aima olandupa puli ulele kene, \q2 yu mélema pali nokumba tondulale kene, \q2 yu aima tondulu olandupa pelemú ulele kene, \q1 ulu akuma pali yu-kene mindi \q2 kamu pepa mindi pupili. \q1 Aima sika aku-sipa tipili.” \m niring. \s1 7:13-17 Yambu Kanumanga Mindili Nuring Uluma Pora Nirim Temanele (7:9-17 pali kanui) \p \v 13 Kanu-kene yi-nuim tokapu-tilu kanumanga te-ni na walsipa kene nimba mele: “Yambu wale-pakuli kake tili sulu pakokumele ima nameléye? Kolea tena molku kene uringiye?” nirim. \p \v 14 Na-ni pundu topu yundu nimbu mele: “Nanga auliele, na naa piliiker. Nu piliikunu.” nirindu. \p Yu-ni nimba mele: “Yambu ima eninga ele-túma-ni mindili siku buni pulele siring enamanga mindili aima auli-teku nuring yambuma. Enini eninga wale-pakuli suluma Sipsip-Walále-nga memale-ni lumaye turing-na kake tekem. \v 15 Akiliinga, \q1 Enini Pulu Yili-nga yi nuim king polu \q2 kumbikundu angiliiku, \q3 yunga lku-sulumina aima kake tílina \q4 sumbulsuli tanguli kongun tinjiring. \q1 Yi nuim king poluna molemú yili \q2 enini-kene tapú-topa molupa enini nokumba. \q1 \v 16 Penga-penga kepe enini alsuku \q3 engle-ni naa kolku \q3 no waka naa kolku, \q3 ena-ni naa nomba, \q3 tepi mola méle te-ni \q4 eninga kangiele naa nupili mulungí. \q1 \v 17 Sipsip-Walále \q2 yi nuim king poluna suku-singina molemále \q3 yu-ni ‘enini nanga sipsipma’ nimba \q4 enini tápu tembaliinga \q4 enini aku-siku kapula molku kunjingí. \q1 ‘Enini no nangi.’ nimba \q2 kona molupa mindi puli no pikilimúmanga \q3 memba pumba. \q1 Pulu Yili-ni ‘Enini alsuku kola naa teangi.’ nimba \q2 kolama pali kulu tonjumba.” \m nirim. \c 8 \s1 8:1-5 Kung-Sipsip Walále-ni Buk Kumú-Túlina Wakaye Munjuringimanga Wakaye Angere Yupuku-Guli Sipale Wendu Liirim Kene Wendu Urum Mele Temanele (6:1-17, 8:6—9:21 wasie) \p \v 1 Kung-Sipsip Walále-ni buk kumú-túlina wakaye munjuringimanga wakaye angere yupuku-guli sipale wendu liirim kene ena-mong tilu mele mulú-koleana méle te aima ung naa nirim. \p \v 2 Kanu-kene penga kanurundu kene angkella angere yupuku-guli Pulu Yili-nga kumbi-kerina angiliimilima kanurundu, bikull angere yupuku-guli sirim liiring. \p \v 3 Angkella te-lupa ku-gollu-ni tili pllet, mura tuli paura-kikuma kalku Pulu Yili siring pllet ambulurum kanili memba omba Pulu Yili popu toku mélema kaluring poluna nondupa omba angiliirim. Kanu-kene paura-kiku kaluring kene mura aima turum paura-kiku pulele angkella kanili sirim. ‘ ‘Pulu Yili-nga niku paura-kiku aku-sipa mura tolemúma kaluring polu ku-gollu-ni tili, polu akili yi nuim king poluna lirimeliinga paura-kiku akili kalupa Pulu Yili-nga yambuma-ni pali Pulu Yili-kene ung niku mawa tiring ungma Pulu Yili yu piliipili.’ nimba paura-kiku kanuma kalupa mura tombale yu sipili.’ nimba paura pulele sirim. \v 4 Aku-sipa tirim kene paura-kiku kalurumeliinga ikiliama kene Pulu Yili-nga yambuma-ni Pulu Yili-kene ung niku mawa tiring ungma angkellale angiliirim kanuna mundupa kelepa Pulu Yili mulurumna purum. \v 5 Kanu-kene angkella kanili-ni paura-kiku kaluring plletele liipa, Pulu Yili mélema popu toku kaluring poluna tepi nurum tepi mare liipa plletna mundupa peka sipa kene mana topa mundurum kene mulú topa kolea kariyapa tepa ma-jim-jim tirim. \s1 8:6—9:21, 11:15-18 Wakaye Munjuringimanga Wakaye Angere Yupuku-Guli Sipale Wendu Liirim Kene Bikull Angere Yupuku-Guli Angkella Angere Yukuku-Guli-ni Ung Siring Temanele (8:1-5 wasie) \b \s1 8:6-13 Bikull Angere Angkella Angere-ni Ung Siring Temanele (8:1 pulu monjuku kanui) \p \v 6 Kanu-kene angkella angere yupuku-guli bikull ui siring ambuluringma ung singí tiring. \p \v 7 Angkella te-ni kumbi-lepa bikull ung sirim kene lo kupu-mong kene tepi kene memi kene waka-maka tepa mana mania purum. Kanu-kene ma kene unji kene oe topa yupuku tepa, oe te ma kene unji kene pali tepi-ni nomba, era konama pali tepi nurum. \p \v 8 Angkella tale-sipale-ni bikull ung sirim kene ma-pangi aima auli te kuli-tepi-ni nomba panda turum mele tili te numú-kusana toku munduring kene numú-kusale oe topa yupuku tirim, oe te memi au talupa, \v 9 numú-kusana muluring mélema oe topa yupuku tirim, oe te kuluring, numú-kusana sip lirim-ma oe topa yupuku tirim, oe te kis lirim. \p \v 10 Angkella yupuku-sipale-ni bikull ambulurumele ung sirim kene kombukantupu aima auli te, aima kamaye mele nomba, mulúna mania omba noma oe topa yupuku tepa, oe tenga yu nona sukundu purum. \v 11 Kombukantupale yunga bili ‘Kumbili Tiliele’. Akili nona suku purum noma oe topa yupuku tepa, oe te kumbili tirim. No kumbili tirim akuma yambu pulele nuringima kuluring. \p \v 12 Angkella bikull ambolku angiliiringmanga angere-sipale-ni yunga bikull ambulurumele ung sirim kene enale kene kaliimbale kene kombukantupuma kene lupa-lupa yupuku-yupuku niku oe turing, oe te kis lepa súmbulu topa pa naa tirim, akiliinga tanguli oe topa yupuku tepa oe te kolea pa naa tepa, sumbulsuli oe topa yupuku tepa, oe te kolea pa naako tirim. \p \v 13 Na kanupu mulurundu kene kera dowa te mulúna ola buru nimba andupa kene tondulu nangale topa kene nimba mele: \q1 “Mana molemele yambuma kene \q3 aima buni auli mare wendu ombá, \q3 aima buni auli mare wendu ombá, \q3 aima buni auli mare wendu ombá. \m Angkella yupuku eninga bikull ung naa sili we ambolku angiliimilima ung singí kene mini-wale mundungí kene buni aima auli mare wendu ombá.” nirim. \c 9 \s1 9:1-12 Bikull Angere Te-Guli Sipale Ung Sirim Kene Wendu Urum Mele Temanele (8:6—9:21 pali) \p \v 1 Bikull ambolku angiliiring angkellamanga angere te-guli sipale-ni yunga bikullele ung sirim kene kombukantupu te mulúna mundupa kelepa mana mania omba lirimele kanurundu. Kombukantupu kanili mana mania wara-peú te aima lepa mindi pupa pora naa nilimáliinga keri-pulu kili sirim. \v 2 Wara-peú akiliinga keri-puléle omba ki liirim kene kuli-tepi nomba kene ikilia telemú mele kusina aima auli-tepa ikilia wendu omba kene enale kene muléle kene pipi sipa súmbulu tunjurum. \v 3 Ikilia kanuna suku kuli-kumba aima pulele wendu-wendu oku ma-koleana oku muluring. ‘Pillím kerina kupuná píliele-ni yambu tolemú kene mindili nolemele mele aku-sipa kuli-kumba akumanga álina kupuná píliele-ni yambuma tupili.’ nirim. \p \v 4 Kuli-kumbamandu nimba mele: “Unji kepe era kepe mana molemú mélemanga gomúma naa nai. Pulu Yili-nga makále yambu tenga mai-ombelena naa molumba yambuma mindi nai.” nirim. \v 5 ‘Yambuma toku konjangi.’ nimba tondulale naa sirim. ‘Nungí kene kaliimbu angere te-guli mindili noku molangi.’ nimba tondulale sirim. Kanu-kene pillímale-ni yambu tolemú kene mindili nolemele mele kuli-kumbama-ni yambu turing kene yambuma aku-siku mindili auli-teku noku muluring. Akiliinga-pe pillímale-ni tolemú kene mindili nolemele akili laye teku nolemele. Ne kuli-kumbama-ni nuring kene aima mindili auli-teku nuring. \v 6 Ulu akili wendu ombá kene mindili nungí yambuma-ni “Aima kulamiliya!” ningéliinga-pe kululi ulu-pulele takara topa pumba kene naa kulungí. Mindili noku mindi mulungí. \p \v 7 Kuli-kumbama kanurundu kene ami-yima ele tingíndu kung-osuna pulimelé kung-os mele tílima kanurundu. Kuli-kumbamanga pengína ku-gollu-ni tili yi nuim kingima pakolemele wanie mele pakuku, eninga kumbi-kerima yambu kumbi-keri mele tirim. \v 8 Eninga pengi-dima lakupa sulu pupa, eninga guma lopa-pus llayon gu mele tirim. \v 9 Ami-yima ele tingíndu wale-pakuli kapa-ni tílima pepeli-ombelena pakolemele mele kumba kanumanga oluna aku-sipa mele tepa, ele tingíndu kung-osu-ni kar kundupa lkisipa omba pulimú kene ung nilimú mele aku-sipa eninga puma ung nirim. \v 10 Kuli-kumba kanumanga álina kale-walipa mele angiliipa yambumanga kangina tungí kene kupunále álina pepa kene kangina sukundu pumba kene kaliimbu angere te-guli mindili noku mulungí kupunále sirim. \v 11 Kuli-kumbama nukurum yi nuim kingele wara-peú lepa mindi pupa pora naa nilimále nokulemú angkella kisele, kaniliinga bili Ipuru-ungna ‘Aparon’ niku, Grik-ungna ‘Apollion’ nilimele. ⸤Ung akuselenga pulele ‘Mélema Pali Topa Kunjuliele’.⸥ \p \v 12 ⸤Kera dowa-ni “Buni yupuku wendu ombá.” nirimaliinga⸥ buni te i pora nirim. Tale we pirim-sele penga wendu ombá tirim. \s1 9:13-21 Bikull Angere Tale-Guli Sipale Ung Sirim Kene Wendu Urum Mele Temanele (8:6—9:21 pali) \p \v 13 Bikull ambolku angiliiring angkellamanga angere tale-guli sipale-ni yunga bikullele ung sirim kene ung te wendu urum piliirindu. Paura-kiku mura túlima kaluring polu ku-gollu-ni tili Pulu Yili-nga kumbi-kerina lirim akuna ola kung-kao gu mele angere teku mimi teku angnjiring akuna ung kanili wendu urum piliirindu. \v 14 Akili-ni angkella angere tale-guli sipa bikull ambulurumelendu nimba mele: “Angkella angere no auli Yupretis akuna ka siku panjiring akuma wendu liikunu mundui.” nirim. \v 15 Kanu-kene ‘Punie ilinga, kaliimbu ilinga, ena ili kene, ena-mong ilinga yambuma oe toku yupuku teku, oe te toku konjangi.’ nimba makó topa ka sipa panjurum angkellama wendu liipa mundurum. \v 16 Ami-yi kung-os bulu-mingina ola muluringimanga kambuele piliirindu akili i-sipa mele: tu andret million. \p \v 17 Kung-osuma kene osumanga bulu-mingina-ola muluring yima kene kanurundu akili i-sipa mele: ‘Pepeli-ombelena mera naa mulupili.’ niku wale-pakuli kapa-ni tílima pakuring akuma mare kundúlima pakuku, mare múkuma pakuku, mare wandiya tílima pakuring. Kung-osumanga pengima lopa-pus llayon pengima mele tepa, tepi kene ikilia kene ku-sallpa tepi-ni nuli kene akuma eninga kerimanga wendu urum. \v 18 Yambuma oe toku yupuku teku kene, kung-osumanga kerina buni silimele méle yupuku wendu uringima-ni oe tenga yambuma toku kunjuring. \v 19 Kung-os kanumanga tonduluma eninga kerina kene álina kene pirim. Eninga álima yambu nomba kunjuli wambiye-kalta mele, akumanga pengima-ni yambuma toku mindili siring. \p \v 20 Buni wendu urumuma-ni toku naa kunjuring we muluring yambuma buni akuma wendu urum kene kepe ki-ni teku kis-siring uluma kanuku kis naa piliiku numanu topele naa turing. Kuruma popu toku, ku-gollu kene ku-sillipa kene ku-bras kene ku kene unji kene akuma-ni mélema kíli-ni teku mimi teku ola angnjiku, méle kanuma mongale-ni naa kanuku ung kapula naa niku kupulanum kapula naa anduring akuma ‘Oliunga pulu yima’ niku popu turing mélema munduku naa kiliring. \v 21 Yambu toku konjuku, kupuná ambolku, miambu liiku, waperanale teku, mélema wa noku, ulu teku kis-siring akuma kepe pali munduku kelku numanu topele naa-ko turing. \c 10 \s1 Kolomong-Auli 10 Angkella Te-ni Buk Kelú Te Jon Sirim Nurum Temanele \p \v 1 Ulu akuma pora nirim kene penga angkella tondulu puli te mulú-koleana mania urum kanurundu. Yu kupale wale-pakuli mele pakupa, yunga pengína ola wambiye-killipoya lepa, yunga kumbi-kerale ena mele pa tili talang pupa, yunga kimbusele lku-paka-sum tepi-ni nomba pili mele tepa angiliirim. \v 2 Yu buk kelú kumú-tuli te wendu liipa ambulupa angiliirim. Yunga kimbu bokundu numú-kusana kambiliipa, tarokundu mana kambiliipa, \v 3 lopa-pus llayon-ni tondulu mundupa ke nilimú mele aku-sipa yu-ni tondulu mundupa nangale turum. Tondulu nangale turum kene mulú angere yupuku-guli toku kene eni-enini ung mare niring. \v 4 Kanu-kene mulú topa angere yupuku-guli tenjiku kene ung niring mele piliipu kene bukna tombu tirindu kene mulú-koleana ung te wendu urumele piliirindu. Akili-ni nimba mele: “Mulú angere yupuku-guli-ni ung níngi mele nunga numanuna mindi piliani. Bukna bi naa tui.” nirim. \p \v 5 Kanu-kene angkella kimbu te numú-kusana kambiliipa te mana kambiliipa angiliirim ui kanurundu kanili-ni yunga ki-bokundu mulú-koleana ola mundurum. \v 6 Taki-taki molupa mindi pulimú yili-ni mulúma tepa akuna méle lelemúma tepa, male tepa mana mélema tepa, numú-kusale tepa akuna molemele mélema tirim yi akiliinga bi lepa mi lepa kene nimba mele: “Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim uluma kamu temba enale wendu okum. \v 7 Bikull angere yupuku-guli ambolku angiliimili angkellamanga angere yupuku-guli sipale-ni yunga bikullele ung simba ena kanumanga Pulu Yili-ni ui nimba para naa sipa mo topa tepa panjurum mele kamu wendu ombá. Ui yunga kendemande-yima yu-ni yunga ungma yambumandu nimba simba ungma piliiku yambuma niku siring yimandu nirim mele, aku-sipa kamu wendu ombá.” nirim. \p \v 8 Kanu-kene ung ui mulú-koleana wendu urum piliirindele-ni alsupa wale tale-sipa nirim piliirindu kene nimba mele: “Nu pukunu, angkellale numú-kusana kene mana kene kambiliipa angiliipa buk kumú-tuliele wendu liipa kína ambululemále pukunu lii-pui.” nirim. \p \v 9 Aku nirim piliipu kene angkellale angiliirimna pupu “Buk kelú kumú-tuliele na si.” nirindu. \p Yu-ni nandu nimba mele: “Liiku nui.” nirim. “Nuni kene sika kerina pillím-no mele sungu tembaliinga-pe nokunu merekundu munduni kene oluna kumbili tembá.” nirim. \v 10 ⸤Aku nirim kene piliipuliinga⸥ angkellaliinga kína buk kelú ambulurumele na liipu nurundu. Nurundu kene pillím-no mele sungu tirimeliinga-pe nombu merekundu mundurundu kene nanga oluna kumbili tirim. \v 11 Kanu-kene ung te-ni nandu nimba mele: “Kangi lupa-lupa kululi yambuma kene, kolea lupa-lupa molemele yambuma kene, ung lupa-lupa lelemele yambuma kene, yi nuim kingima kene, enini-kene pali uluma penga wendu ombá mele na-ni nu nimbu sirindu mele nu-ni piliikunu yambuma niku sirinu mele ekupu “kelkunu nikunu si.” nimbú kene aima nikunu sini.” nirim. \c 11 \s1 11:1-14 Yi Tale-ni Pulu Yili-nga Ungele Nikulu Siringli Temanele \p \v 1 Manda munjuli jiliwa te na sipa kene nimba mele: “Pulu Yili popu toku kalemele lku-tembollale kene akuna mélema popu toku kalemele polale kene akusele pukunu manda monjuku, akuna Pulu Yili popu toku kape niku bi paka tonjuku molemele yambuma kambu tani pui.” nirim. \v 2 “Akiliinga-pe Pulu Yili-nga lku-temboll palana sukundu koleale yambu-talape-lupama sirimuleliinga akili manda naa munjui. Yambu kanuma Pulu Yili-nga kolea-auli kake tílieliinga kambiliiku anduku molangi kaliimbu tu paon tu omba pumba. \v 3 Na-ni nanga ungma andukulu nikulu sinjinglí yisele ‘Elsele tondulu pupili.’ nimbu tondulu simbu kene ena wan tausen tu andret sikisti andukulu na-ni “Ninjale.” nimbu elsele ung nimbu simbuma piliikulu penga wendu ombá mele niku silsiliikulu andunglí. Yambuma kola-lku mulungíndu méle ping kísima pakolemele mele elsele aku-sikulu wale-pakuli ping kísima pakukulu yambuma nanga ungma niku silsiliikulu andunglí.” nirim. \v 4 Yi i-sele ⸤ui Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Sekaraya-ni⸥ “Unji-ollip tale kene tepi-llam tale kene ma-koleale nokulemú Yi-Nuim Auliele-nga kumbi-kerina angiliimbelé.” nirim ⸤akili⸥ yi i-selendu nirim. \v 5 Yambu te-ni yi kanusele ulu te tepa kis-simba temba kene elsengla kerina tepi wendu omba elsengla ele-túma nomba konjumba. Yambu te-ni ‘Elsele ulu te tepu kis-sambu.’ nimbá yambale yu aima sika aku-sipa kolumba. \v 6 Elsele Pulu Yili-nga ung wendu ombá mele niku silsiliikulu andunglí kene ‘Lo naa upili.’ nikulu pipi singlí tondulale elsele-kene pembako. Elsele-ni ‘Noma memi tupili.’ ninglí tondulale elsele-kene pembako. Elsele-ni ‘Ma-koleana we-yambuma ulu bunima wendu upili.’ ninglí tondulale pembako. Aku-sikulu elsele-ni ‘Yambuma mindili simbulú.’ niku piliinglí kene kapula mindili singlí. \p \v 7 Elsele-ni Pulu Yili-nga ungma anduku niku sikulu pora singlí kene méle-takara tondulu puli te wara-peú te aima lepa mindi pupa pora naa nilimáliinga wendu olemále wendu omba elsele mulunglína ‘Tambu.’ nimba omba elsele topa konjumba. \v 8 Elsengla ónusele kolea-auli, ui elsengla Auliele unji-perana turing kulurum kolea aima auli akiliinga kupulanum tenga akuna we lemba. Kolea akili bi leku ung-eku toku kene ‘Sodom’ niku ‘Isip’ nilimele. \v 9 Yambu-talape lupa-lupama, ung lupa-lupa leku, kangi lupa-lupa kolupa, kolea lupa-lupa mulungí yambuma-ni elsengla ónusele nem-nemi niku kanu-pui-upui tingéliinga-pe mare-ni ‘Ónusele angnjamili.’ naa ningí. Aku teku molangi ena yupuku omba pupa angere-sipale wendu ombá. \v 10 Mana mulungí yambuma-ni elsengla ónusele kanuku kene numanu siku, langi koyoku noku, eninga pulu lelemú yambuma mélema we siku mundungí. Yi kanusele-ni mana mulungí yambuma ui mindili liikulu singléliinga aku-siku tingí. \p \v 11 Akiliinga-pe ena yupuku omba pupa angere-sipale wendu urum kene Pulu Yili-ni kona mululi mulungale liipa mundurum kene yiselenga kangina sukundu purum kene elsele kona molkulu ola angiliiringli kene yambuma-ni kanukuliinga lakuku pung-pungu niku mini-wale munduring. \v 12 Kanu-kene elsele-ni mulú-koleana ung te tondulu mundupa kene nirimele piliiringli. Kanili-ni elselendu nimba mele: “Ilinga olandu wale.” nirim. Kanu-kene elsengla ele-túma kanuku angiliangi elsele kupa-polu tenga mulú-koleana olandu puringli. \p \v 13 Olandu punglí puringli kene walsekale ma jim-jim tondulu mundupa tirim kene kolea-auliele oe topa engkaki pambusele-pipi-sepa tepa, oe tenga lku mélema pali topa kalurum. Ma jim-jim tirimele-ni yambu sepen tausen topa kunjurum kene yambu naa kolku we muluringma-ni lakuku pung-pungu niku mini-wale munduku mulú-koleana molemú Pulu Yili kape niku yunga bili paka tunjuring. \p \v 14 Ulu buni tale-sipale pora nim; yupuku-sipale nondupa wendu ombá tekem. \s1 11:15-19 Bikull Angere Yupuku-Guli Sipale Ung Sirim Kene Ulu Mare Wendu Urum Mele Temanele (8:6—9:21 wasie) \p \v 15 Kanu-kene penga angkella angere yupuku-guli-ni bikullma ambuluringimanga angere yupuku-guli sipale-ni yunga bikullele ung sirim kene mulú-koleana ⸤yambu-⸥pulele-ni ung te tondulu munduku wendu oku kene niku mele: \q1 “‘Ma-koleale nanga.’ nimba \q4 ui nokupa yi nuim king auliele mulurumeliinga \q2 alko topa, oliunga Auli ⸤Pulu Yili⸥ kene \q3 yu-ni ‘Yambuma nokupa konjumba yi te \q4 liipu mundumbu.’ nimba makó turum \q4 yi-nuim Kraisele kene elsele-ni \q1 ‘Ekupu olsunga.’ nikulu \q2 elsele kam-kamu kingsele molkulu \q3 nokukulu mindi molku punglí.” \m nirim. \v 16 Kanu-kene yi-auli tokapu-tilu Pulu Yili-nga kumbi-kerina eninga yi nuim king polumanga muluring akuma mania molku tamalu peku Pulu Yili kape niku bi paka tonjuku kene \v 17 niku mele: \q1 “Pulu Yi Auliele, \q2 Tonduluma Pali Nu-Kene Pelemú Yili, \q3 ui mulurunu mele \q4 ekupu kepe molkunu mindi pullú yili, \q3 nu-ni kolea kene mélema pali \q4 nukuni ulu-pulu tondulu olandupale liikunu kene \q2 nu-nunu yi nuim kingele \q3 kamu pulu monjukunu molkunu \q4 mélema nukuni nokokunu akiliinga \q2 nu-kene “Angke” nikimulu. \q1 \v 18 Koleamanga pali we-yambuma-ni \q2 nu-kene lakuku arerembi kuluringeliinga-pe \q1 ekupu nu yambuma-kene arerembi kolkunu \q2 kot tenjikunu kamu tuni enale kamu wendu um. \q1 Yambu kulúlima apurukunu, \q2 nunga kendemande-yambu \q3 ui nu-ni “Ninjai.” nikunu ung niku sirinuma \q4 piliiku yambuma niku siring yambuma kene \q2 nunga yambu kake tílima kene \q2 ‘Nu oliunga yi-auliele.’ niku \q3 nunga ungele táka-niku piliiku teng panjiku \q4 nunga bili paka tunjuring yambuma kene, \q2 yambu-aulima kepe \q2 yambu bi naa mulúlima kepe \q4 ⸤enini pali⸥ méle kaluli kaíma sikunu, \q2 ma-koleale teku kis-siring yambuma \q3 teku kis-sikunu, \q1 tiní enale \q2 ekupu kamu wendu um.” \m niring. \s1 11:19—12:18 Ambale Kene Wambiye-Drekon-selenga Temanele \p \v 19 ⸤Yi-nuim tokapu-tilu-ni ‘Pulu Yili bi ola pípili.’ niku aku-siku niring⸥ kene Pulu Yili popu toku kalemele lku-temboll mulú-koleana sukundu angiliirim akili kuna liipa lirim, akuna sukundu Pulu Yili-ni mi lepa nimba panjurum ungele suku pirim unji-kesele mokeringa lirim kanurundu. Kanu-kene kariyapa tepa, ung mare wendu omba, mulú gulu-gala nimba, ma jim-jim tepa, lo kupu-mong pulele turum. \ms1 Kolomong-Auli 12-20 Kurumanga Nuim Seten Kene Yunga Talape-Kuruma Kene Pali Pulu Yili-ni Kamu Topa Mania Mundurum Temanele \c 12 \p \v 1 Kanu-kene mulú-koleana suku ulu aima auli tondulu te ung-pulu pirim ulu te wendu urum. Akili i-sipa mele: Ambu te molupa, enale múlu mele pakupa, kaliimbale yunga kimbele-ni kambiliipa, pengína ambu nuim kuininga wanie-kraon te kombukantupu rurepu akuna angiliipili pakupa mulurum. \v 2 Yunga oluna kangambula monjupa kene, membandu mindili aima auli-tepa nomba perepa kene ke nimba mulurum. \p \v 3 Kanu-kene mulú-koleana sukundu ulu aima auli tondulu ung-pulu pirim ulu te alsupa wendu urumko: Wambiye-drekon aima auli kunduli te molupa, yunga pengí angere yupuku-guli angiliipa, kung-kao gu mele engkaki pambusele-pipi wendu omba, yunga pengímanga yi nuim kingeliinga wanie-kraon angere yupuku-guli pakupa mulurum. \v 4 Kombukantupuma oe yupuku tepa topa, wambiye-drekon kanili yunga áliele-ni kombukantupu oe te mulúna ola topa mana mania mundurum. Kangambula membá tirim ambaliinga kumbi-kerina angiliipa kangambula kanili ambale-ni membá kene nombandu nokupa angiliirim. \p \v 5 Ambale-ni kang te mirim. Kang kanili ma-kolea yambu-talapema pali lakupa tondulu mundupa nokupa molumba. Mirim kene tep-repi teku liiku kanglku Pulu Yili-ni kolea pali nokupa mulurum poluna meku puring. \v 6 Ambale kolea waka lilina sukundu lkisipa takara topa pupa, kolea te Pulu Yili-ni ui tepa mimi tinjirim kolea akuna purum. Akuna Pulu Yili-ni “Yu ena wan tausen tu andret kelepa sikisti mulupili nokunjangi.” nirim. \s1 12:7-9 Seten Kene Angkella Nuim Auli Maikel Kene Ele Tiringli Temanele (12:1-18 pali) \p \v 7 Kanu-kene mulú-koleana sukundu ele auli te wendu urum. Mulú-koleana angkella auli Maikel kene yunga mulú-koleana we-angkellama kene wambiye-drekonale mulurumna ele uring. Drekonale kene yunga angkellama kene kanuku kene ele tiringeliinga-pe \v 8 Maikele-nga talapele-ni enini toku munduring akiliinga penga drekonale kene yunga angkellama kene mulú-koleana suku mulungí kolea te naa lirim. \v 9 Drekon auli tondulu akili yu kórunga-ui mulurum wambiyele; yu “⸤kurumanga nuim⸥ depollale” niku; yu “Seten” nilimele yili; yu mana-yambuma pali kundi topa ‘Lu liiku kupulanum tenga-lupa pangi.’ nilimú yili. Kanili toku mana mania munduring, yu kene yu lumbili anduring angkellama kene toku mana mania munduring. \p \v 10 Kanu-kene mulú-koleana sukundu ung tondulu te wendu urum piliirindu. Ung akili nangale topa kene nimba mele: \q1 “Oliunga anginipilima \q2 taki-taki sumbulsuli kepe tanguli kepe \q1 Pulu Yili-nga kumbi-kerina kot tenjilimú yili \q2 ekupu mana mania toku mundúngeliinga \q1 Pulu Yili yunga tondulu pelemále-ni \q1 ‘Seten-ni oliu naa ambulupa tepa kis-sipa \q2 mindili nolkemela koleana naa memba pupili.’ nimba, \q3 oliu tepa liipa, \q1 yu aima sika yi nuim kingele molupa \q2 yu mélema pali nokupa molupa, \q1 yu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te \q2 liipu mundumbu.” nimba \q3 makó turum yi-nuim Kraisele-nga namba, \q2 mélema nokumba namba pelemále-ni \q1 Kraisele yu-ni mélema pali nokupa konjumba enale \q2 ekupu kamu wendu um. \q1 \v 11 Kung-Sipsip Walále-ni \q2 memi onde linjirimele kene \q1 Pulu Yili-nga ungele niku siringele kene \q2 ulu akusele-ni oliunga anginipilima \q3 tondulu munduku ele-túli toku munduring. \q1 Enini ‘mana molupu konjamili.’ niku naa piliiku, \q2 ‘Ele-túma-ni toku kunjúngi lem kapulako.’ \q3 niku piliiringeliinga aku-sipa \q4 tondulale pirim kene aku tiring. \q1 \v 12 Akiliinga, nu mulú-koleale kene \q2 akuna molemele yambuma kene eni numanu sangi. \q1 Akiliinga-pe nu male kene nu numú-kusale kene \q2 ⸤kurumanga nuim⸥ depollale else muluringlina \q3 mania purumeliinga \q3 else-kene buni auli te wendu um. \q1 ‘Pulu Yili-ni yu kamu topa mundumba enale \q2 nondupa wendu ombá.’ nimba piliipa \q3 yu lakupa arerembi kolupa molemú.” \m nirim. \p \v 13 Wambiye-drekonale yu toku mana mania munduring kene kanupa kene penga kang mirim ambale andupa pulu sirim. \v 14 Akiliinga-pe ‘Yu wambiyele-ni naa tupili.’ nimba kolea sulu waka lirim tenga yu punie yupuku kaliimbu angere tale-guli mulupili nukungí kolea te Pulu Yili-ni tepa mimi tirimele ‘yu akuna buru nimba yu takara topa pupili.’ nimba ambu kanili kera dowa pu auli tale sirim. \v 15 Yu takara topa purum kene kanupaliinga wambiyele-ni ‘Yu no-ni topa memba pupili.’ nimba yunga kerina miku turum kene ambale purum kupulanum-na no auli-tepa topa pulu sirim. \v 16 Akiliinga-pe male-ni ambale liipa tapunjupa ma auli-tepa kengiya lepa wambiye-drekonale-ni miku turum nole pali akuna omba mania purum. \v 17 Kanu-kene wambiyele-ni aku tirim kanupa kene ambale-kene lakupa arerembi kolupaliinga ambaliinga kangambula wema kene ele temba purum. Ambaliinga kangambula kanuma Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú ung-manima piliiku liiku teng panjiku teku, Yesos-nga ungma niku siku molemele yambuma. \v 18 Wambiye-drekonale numú-kusa kéluna angiliirim. \c 13 \s1 Kolomong-Auli 13 Jon-ni Méle-Takara Tale Kanurum Temanele \b \s1 13:1-10 Méle-Takara Te Numú-Kusana Wendu Urum Temanele \p \v 1 Penga na-ni kanurundu kene méle-takara te numú-kusana wendu urum. Yu kung-kao gu mele engkaki pambusele-pipi angiliipa, pengí angere yupuku-guli angiliirim. Yunga gúmanga yi nuim kingimanga wanie-kraon engkaki pambusele-pipi pakurum. Yunga pengímanga lupa-lupa bi mulurum, bi angere yupuku-guli kanuma Pulu Yili marake teku ung-taka tunjuring ungma mulurum. \v 2 Méle-takara kanurundu kanili lopa-pus llepat mele, akiliinga-pe yunga kimbele lopa-bea kimbu melale, yunga kerale lopa-pus llayon keri melale. Wambiye-drekonale-ni yu-yunu yi nuim king molupa mélema nukurum polale kene, yunga tondulale kene, mélema lakupa tondulu mundupa nokumba nambale kene, sirim. \v 3 Méle-takaraliinga pengí te ‘Yu kulupili.’ niku turing irili te pirim. Sika kolkaliinga-pe yu turing iriliele uru lirim kene kona purum. Aku-sipa kona purum kanuku mini-wale munduku kene yambuma pali yu lumbili puring. \v 4 Wambiye-drekonale-ni méle-takara akili yu mélema nukurum tonduluma sirim-na yambuma-ni ‘Wambiyele oliunga pulu yili.’ niku yu kape niku bi paka tunjuring. Méle-takarale kepe akuko teku yunga bili paka tonjuku kape niku kene niku mele: “Apa! Méle-takarale mele nae manda monjupa molemúye? Yu-kene nae-ni kapula omba ele tembaye?” niring. \p \v 5 Pulu Yili-ni ‘Kaliimbu tu-paono-tu méle-takarale we aku-sipa yu-yunu yi-nuim mele bi paka tonjupa na marake tepa, mélema tondulu mundupa nokupa mulupili.’ nimba mundupa kilirim. \v 6 Yu pulu monjupa Pulu Yili marake tepa yunga bili kene yu mulurum koleale kene mulú-koleana muluring yambuma kene ung-taka tunjurum. \v 7 Seten-ni méle-takarale ‘Pulu Yili-nga yambuma kene ele tepa tondulu pupili.’ nimba tondulale sipa, yu yi nuim kingele molupa ma-koleana pali yambu-talape lupa-lupama kene, ung lupa-lupa liring yambuma kene, kangi lupa-lupa kululi yambuma kene nokumba nambale sirim kene Pulu Yili-ni “Mólu.” naa nimba, ‘Aku-sipa tipili.’ nimba mundupa kilirim. \v 8 Mana-yambuma ui Pulu Yili-ni mulú-masele naa tipili Sipsip-Walú toku kunjuringeliinga taki-taki molupa mindi puli bukna bi naa mulurum yambuma-ni pali ‘Méle-takarale oliu nokulemú pulu yili.’ niku kape niku bi paka tunjingí. \p \v 9 Yambu te kum angiliimbale-ni ung ili mimi-siku piliangi: \q1 \v 10 Yambu te ‘Ka-lkuna pupili ka samili.’ ningí kene \q2 yu aima sika ka-lkuna pumba. \q3 ⸤Pulu Yili-ni ulu te naa temba.⸥ \q1 Yambu te-ni yambu te ele tili lu-koya te-ni \q2 topa kunjum lem \q3 yu ele tili lu-koya te-ni toku kunjingíko. \m aku-sipa uluma wendu ombá kene Pulu Yili-nga yambuma enini ung piliiku ambolemelema munduku naa kelku ambolku konjuku molangi. \s1 13:11-18 Méle-Takara Te Mana Wendu Urum Temanele (13:1-18 pali) \p \v 11 Penga kanurundu kene méle-takara te-lupa mana wendu urum. Gu tale kung-sipsip walú tenga gu angiliimú mele angiliirim akiliinga-pe yunga ung nirimele wambiye-drekon te-ni nilimú mele aku-sipa nirim. \v 12 Aelepa urum méle-takarale-ni ui kumbi-lepa urum méle-takaraliinga yi nuim king molupa mélema nokumba nambale aelepa urumele-ni liipa ambulupa kumbi-lepa urumele liipa tapunjupa yu-ni mélema pali nokonjupa; kumbi-lepa urum méle-takara, akiliinga pengí tenga ‘Yu kulupili.’ niku turing iriliele uru lirim-na kona purum kanili ‘Ma-koleana molemele yambuma-ni pali ‘Yu auliele.’ niku yunga bili paka tonjuku kape niangi.’ nimba kongun akuma tinjirim. \v 13 Méle-takara tale-sipale-ni ulu-tonduluma mana-yambuma-ni kapula naa telemele uluma tirim. Te i-sipa mele: ‘Yambuma kanuku molangi mulú-koleana tepi te mana mania upili.’ nirim. \p \v 14 ‘Ui kumbi-lepa urum méle-takaraliinga kongunuma tinjipili.’ nimba aelepa urum méle-takarale tonduluma sirim tondulu akuma-ni yu ulu-tondulu pulele kanuma tepa, yambuma kundi topa kene nimba mele: “Méle-takara kumbi-lepa urumele, yu ele tili lu-koya-ni turing kolkaliinga-pe naa kulurum akili yu-mele méle te manda monjuku teku mimi teku ola angnjiku, yunga bili paka tonjuku kape ningí mélale teai.” nirim. \v 15 Méle-takara kumbi lirim mele teku mimi teku ola angnjiringele ‘Yambu-mele ung nipili.’ nimba aelepa urum méle-takarale-ni kona mululi keri-múlele popu topa suku mundurum kene Pulu Yili-ni ‘Akili kapula, ung nipili.’ nirim kene méle teku mimi tiringele-ni ung nirim. Yambu mare-ni méle teku mimi teku ola angnjiringele ‘Kape nimbu bi paka tu naa tonjumulú.’ niring kene enini topa kunjurum kene Pulu Yili-ni kanupa kene ulu te naa tepa mundupa kilirim. \v 16 ‘Yambuma pali, kamakoma kene korupama kene, yambu-nuimima kene bi naa mulúlima kene, yambu marenga kendemande tenjiku méle-kaluli naa liili yambuma kene yambu we molku eninga numanale-ni piliiku tiring yambuma kene, eninga pali mai-ombelena mola ki-bokundu makó te kus mele mulupili tonjai.’ nirim kene tunjuring. \v 17 Yambu tenga mai-ombelena mola ki-bokundu makále naa mulurum yambale yu mélema topu topa liimba kupulanum te naa lepa, langi kepe mélema taropu topa simba kupulanum te naa lirim-ko. Makó akili kumbi-lepa urum méle-takaraliinga bili mola yunga bilinga kambu tuli nambale. \p \v 18 Mimi-sipa numanu kimbu-sipa piliimba yambale-ni ilinga ung-pulele piliimbanje? Yambu bimanga nambama mimi-sipa kambu tolemále-ni méle-takara kaniliinga nambale mimi-sipa kambu topa piliipili. Yunga nambale yi tenga nambale. Yunga nambale Siks andret Sikisti Siks (666). \c 14 \s1 14:1-5 Kung-Sipsip Walále-nga Yambuma-ni Konana Kona Te Niring Temanele \p \v 1 Penga kelepu kanurundu kene Kung-Sipsip Walále mulú Sayon ola angiliipa, yambumanga mai-ombelena yunga bili kene yunga Lapanga bili kene mulurum yambu wan-andret poti-po tausen yu wasie angiliiring. \v 2 Mulú-koleana ung te wendu urum piliirindu akili no topa ung tondulu nilimú mele, mola mulú gulu-gala tondulu nilimú mele, mola gitama tolemele ung nilimú mele, aku-sipa ung te wendu urum piliirindu. \v 3 Yi nuim king poluna kumbikundu méle kona mululi angere kene yi-nuim tokapu-tilu kene, enini muluringimanga kumbi-kerina enini konana kona te niring. Yambu wan-andret poti-po tausen ui ma-koleana muluring kene Pulu Yili-ni ‘Tepu liambu.’ nimba Málunga memale-ni mindili nolkemela kupulanum-na wendu liirim akuma-ni mindi konana ili kapula piliiku niring. We-yambu te-ni konana niring akili kapula naa piliiring. \v 4 Yambu wan andret poti-po tausen akuma ‘Pulu Yili-ni oliu kanupa kene ‘Kake tipili molemele.’ nipili.’ niku yu-ni kanupa kis piliilimú uluma ambuma kene naa tiring. Kanuma Sipsip-Walále pulimú koleamanga pali lumbili pulimelé. Oliu Isrel-yambuma-ni langi kumbi-lepa polu tolemúma liipu kene Pulu Yili ‘yunga’ nimbu silimulu mele, ma-koleana ima Pulu Yili-ni tepa liipa Málunga memale-ni mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa ‘Sipsip-Walále kene olsunga.’ nirim. \v 5 Enini gólu aima naa turing. Pulu Yili-ni enini kanupa kene kalaru naa molupa kake tílima nimba kanurum. \s1 14:6-13 Angkella Yupuku-ni Ung Niring Temanele \p \v 6 Angkella te mulú ai-suku-singina buru nimba andupa mulurum kanurundu. Yambu-talape aulima kene yambu-talape kelúma kene, ung lupa-lupa lelemelema kene, yambu lupa-lupama ma-koleana molemele yambu akuma pali angkella kanili-ni temani kaí taki-taki pepa mindi pumba temanele topa simbandu buru nimba andupa kene, \v 7 nangale topa kene nimba mele: “Pulu Yili-ni yambuma kot tenjipa apurupa piliimba enale kamu wendu umeliinga yunga mundu-mong tenjiku yunga bili paka tunjayo. Mulále kene male kene no-numúma kene no pikipa wendu olemúma kene pali tirim yili popu toku kape niai.” nirim. \p \v 8 Angkella kanili purum kene angkella te omba kene nimba mele: “Kolea auli bi aima ola pelemú Bapillon kamu kis lim. Sika kamu kis lim. Kolea kanuna muluring yambuma-ni we-koleamanga pali yambu-talapema ‘Waperanale tingí pelemú no-waen lakupa tondulale nangi.’ nimba karaye tirimeliinga kolea akili kamu kis lim.” nirim. \p \v 9 Angkella tale-sipale purum kene angkella te alsupa omba kene tondulu mundupa kene nimba mele: “Méle-takarale kene méle-takarale yu-mele manda leku teku mimi teku ola angnjiring mélale kene elsengla bisele paka tonjuku kape niku, yunga bili eninga mai-ombelena mola kína molumba yambuma \v 10 enini kepe Pulu Yili-ni enini-kene arerembi lakupa kolumba ulu-pulele pelemú no-waenele “nangi.” nimbá. ⸤Enini aku-siku teku kis-singéliinga⸥ yu-ni arerembi kolupa temba pelemú no-waenele no tondulu naa pili te kene waka-maka yunga arerembi kolumba mingina naa mundupa, no-waenele lakupa tondulu pupili yambu kanuma simba. Pulu Yili-nga angkella kake tílima kene Sipsip-Walále kene kanuku molangi yambu kanuma ku-sallpa tepi nombále-ni enini nombá kene aima mindili noku mulungí. \v 11 Enini mindili simba tepéliinga ikiliale pora naa nimba taki-taki ikilia tepa mindi pemba. Méle-takarale kene yu-mele manda leku teku mimi tiring mélale kene popu toku bi paka tunjingí, mola yunga bili mai-ombelena mola kína molumba yambuma múlu naa liiku sumbulsuli tanguli mindili noku mindi mulungí.” nirim. \v 12 ⸤Ulu akili wendu ombá kene⸥ Pulu Yili-nga yambu yu-ni “Teai.” nimba mani sirim ungele piliiku liiku teng panjiku, Yesos tondulu munduku piliilimili yambuma numanu tondulu pupili tondulu munduku molangi. \p \v 13 Kanu-kene na ung te mulú-koleana wendu urum piliirindu kene nimba mele: “Pepá tokunu i-sikunu mele ni: ‘Ekupu kepe penga kepe Auliele-nga yambuma molku kene kolemele kulungí yambuma enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.’ nikunu pepá tui.” nirim. \p Minéle-ni kepe nimba mele: “Sika, enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele. Enini ulu-pulu kaí telemelema Auliele-ni piliipa molumbaliinga mindili siku telemele kongunuma munduku kelku sika múlu liiku kóru mulungí.” nirim. \s1 14:14-20 Ma-Koleana Langi Polu Turum-ma Liiku Máku Turing Temanele \p \v 14 Kanu-kene kanurundu kene kupa kake te turum. Akuna ola yi te mania mulurum, akili mana-yi mele tiliele mulurum. Yu yi nuim kingeliinga wanie-kraon ku-gollu-ni tili te pakupa, langi tepa-túlima kolomong teku liilimele lu-koya nánga mululi te ambulurum. \v 15 Kanu-kene angkella te Pulu Yili popu turing lku-temboll mulú-koleana angiliirim akuna wendu omba kupa-poluna ola mulurumelendu nangale topa kene nimba mele: “Ekupu ma-koleana langima kamu polu tumu-na kamu kolomong teku sukundu liingí enale kamu wendu okumeliinga nunga langi kolomong tili lu-koyale liikunu langima kolomong tekunu lii.” nirim. \v 16 Aku nirim kene piliipa kene kupa-poluna ola mulurum yili mania pupa mana-langima kolomong tepa sukundu liirim. \p \v 17 Kanu-kene angkella te-lupa lku-temboll mulú-koleana angiliirim akuna wendu urum. Yu kepe langi tepa-túlima kolomong telemele lu-koya nánga mululi te ambulurumko. \v 18 Kanu-kene angkella te-lupa, yu tepi nukurum angkellale, yu Pulu Yili popu toku mélema kaluring polale mundupa kelepa omba, angkella lu-koyale ambulurumelendu tondulu nangale topa kene nimba mele: “Nunga lu-koya nánga mululiele liikunu kene unji-waen mong tolemúma polu túmeliinga lkekunu máku tui.” nirim. \v 19 Nirim ungele piliipa kene lu-koya ambulurum angkellale mania pupa ma-koleana waen-mong polu turum-ma lkepa kene, no-waen teku mimi tingíndu kimbu-ni kambiliiku naliku-maliku silimele mele Pulu Yili-ni lakupa arerembi kulurum ulele pirimele lirimna memba pupa suku mundurum. \v 20 Kolea-aulina ulsukundu waen-monguma mingina kimbu-ni kambiliiku naliku-maliku siring kene mingina memi wendu omba manda munjili tre-andret killomita mele omba pupa, olandu-olandu omba kung-os te ola angiliimú tenga kumbina-mele urum. \c 15 \s1 Kolomong-Auli 15 Yambuma-Kene Kamu Buni Pemba Mele Angkella Angere Yukuku-Guli-ni Méle Angere Yupuku-Guli Ambolku Angiliiringmanga Temanele \p \v 1 Kanu-kene mulú-koleana suku ulu aima auli tondulu te kanupu kene numanu pulele liipu mundurundu. Akili i-sipa mele: Yambuma-kene kamu buni pemba mele angkella angere yupuku-guli-ni méle angere yupuku-guli ambolku angiliiring. Akiliinga pulele i-sipa mele: Buni kanuma pora nimbá kene Pulu Yili-ni yambuma-kene arerembi kolumba uluma kamu pora nimbá. \p \v 2 Na kanurundu kene numú-kusa mululi mele tepa te gllas kene tepi kene waka-maka pili mele tirim. No-numú akiliinga kéluna yambu mare angiliiring. Yambu kanuma méle-takarale kene, yu-mele manda leku teku mimi teku ola angnjiring mélale kene, méle-takaraliinga bili manda lepa pirim nambale kene, toku mania munduku tondulu puring yambuma. Enini Pulu Yili-nga gita melema ambolku no-numú mele tílieliinga kéluna angiliiku kene, \v 3 Pulu Yili-nga kongun tinjili yi Moses-ni konana nirimele kene Sipsip-Walále-nga konanale kene konana akusele niku kene niku mele: \q1 “Pulu Yi Auli Olandupale \q2 nu-ni ulu telluma pali aima olandupa, \q3 akuma kanupu kene numanu pulele \q4 liipu mundulimulu. \q1 Yambumanga Pali Yi Nuim King \q2 Taki-Taki Molupa Mindi Puli Yili, \q3 nu-ni ulu aima sika sumbi-siku telluma \q4 mokeringa lelemú kanolemulu. \q1 \v 4 Auliele, \q2 nu mindi aima kake tipili mollu akiliinga, \q3 yambu nae-ni nu-kene mundu-mong naa tepa, \q4 nunga bili paka naa tonjumbaye? \q1 Nu-ni ulu sumbi-siku telluma pali \q2 mokeringa wendu olemú kanolemele akiliinga, \q1 ma-koleamanga pali yambuma \q2 nu molluna oku nu popu toku kape ningí.” \m niring. \p \v 5 Penga mulú-koleana kelepu kanurundu kene Pulu Yili popu turing sell-lku-tembollana sukundu sulumina aima kake tiliele kuna liipa lirim. Akuna sukundu Pulu Yili-ni nimba panjurum ungma pirim lku-sulumina kanili. Akili kuna liipa lirim. \v 6 Akuna yambuma buni singí méle angere yupuku-guli angkella angere yupuku-guli-ni ambolku meku wendu uring. Akuma mulumbale aima kake tepa talang púlima pakuku, kamirika ku-gollu-ni tílima turing. \v 7 Wendu uring kene méle kona mululi angere akumanga te-ni mingi ku-gollu-ni tili angere yupuku-guli, taki-taki kona molupa mindi puli Pulu Yili yunga arerembi kululi uluma pirim-ma angkella angere yupuku-guli sirim. \v 8 Sell-lku-temboll kake tílina Pulu Yili-nga bili ola molupa tondulu talang puliele kene yunga tondulale kene akuselenga ikilia tepa lku kake tiliele si nirim, akuna yambu te kapula sukundu naa pumba. Angkella angere yupuku-guli yambuma buni singí méle angere yupuku-guli ambuluringma ui kamu bunima yambuma siku pora singí kene penga mindi yambuma sell-lku-tembollana lkundu kapula pungí, ui mólu. \c 16 \s1 Kolomong-Auli 16 Pulu Yili-nga Arerembi Kululi Uluma Mingi Angere Yupuku-Guli Sukundu Pirim Temanele (Te 16:2, te 16:3, te 16:4, te 16:8, te 16:10, te 16:12, te 16:17.) \p \v 1 Kanu-kene penga na-ni ung te Pulu Yili popu turing lku-tembollaliinga wendu urum piliirindu. Akili-ni angkella angere yupuku-gulindu tondulu mundupa kene nimba mele: “Eni puku Pulu Yili-nga arerembi kululiele pelemú mingi angere yupuku-guli akuma meku puku mana onde le-pai.” nirim. \p \v 2 Kanu-kene angkella te-ni yunga mingi ambulurumele memba pupa mana onde lirim kene méle-takaraliinga bili eninga kangina molupa, takarale mele tili te teku mimi teku angnjiring mélale popu toku kape niring yambumanga kangina aima mindili liipa sirim irili kis lkupandi tuli pulele tirim. \p \v 3 Angkella tale-sipale yunga mingi ambulurumele numú-kusana memba pupa onde lirim kene numú-kusale yambu kululi tenga memi mele au talurum kene nona muluring mélema pali kuluring. \p \v 4 Angkella yupuku-sipale yunga mingi ambulurumele memba pupa no omba purumumanga kene no pikipa wendu urumumanga kene onde lirim kene noma pali memi au talurum. \v 5 Kanu-kene noma nukurum angkellale-ni ung te nirimele piliirindu. Yu-ni nimba mele: \q1 “Nu ekupu mollu, ui mulurunu, \q3 yi aima kake tiliele, \q2 nu-ni yambu teku kis-siringimanga \q3 kot piliikunu apuruku konjukunu kene \q4 aku-sikunu \q2 enini “Mindili noku molku kis-sangi.” nínele \q3 papu tinu. \q1 \v 6 Yambu akuma-ni \q2 nunga yambuma kene, \q2 nu-ni “Yambumandu niai.” nikunu niku sirinu ungma \q3 piliiku yambuma niku siring yambuma kene, \q2 akuma toku kunjuring kene \q3 memi omba purumeliinga \q1 ‘Ekupu enini pundu toku memi nangi.’ \q2 niku sikenu akili eninga teku kis-siringeliinga \q3 méle kaluli liikimele akili papu liikimele.” \m nirim. \v 7 Kanu-kene Pulu Yili popu toku mélema kaluring poluna ung te wendu omba kene nimba mele: \q1 “Pulu Yi Auli Olandupale, nu-ni sika nikinu. \q2 Nu-ni kot piliikunu kene yambuma telemele mele \q3 sumbi-siku piliikunu apuruku konjullu.” \m nirim. \p \v 8 Angkella angere-sipale-ni yunga mingi ambulurumele memba pupa enána onde lirim kene Pulu Yili-ni ‘Enaliinga tepi tondulale-ni yambuma nupili.’ nirim. \v 9 Kanu-kene enána tepi wendu omba aima kundurumele-ni ‘Yambuma aima mindili nangi.’ nimba enini nurumeliinga enini Pulu Yili-nga bili ung-taka tonjuku marake tiring. Ulu buni sirim wendu urum akuma Pulu Yili-nga tondulale-ni ‘Ulu ima wendu upili.’ nirim akiliinga-pe enini ‘numanu topele naa tomulú.’ niku Pulu Yili-nga bili paka naa tunjuring. \p \v 10 Angkella angere tilu-guli sipale-ni mingi ambulurumele memba pupa méle-takaraliinga yi nuim king molupa nukurum poluna onde lirim kene yu-ni nukurum koleama pali súmbulu turum. Yambuma aima mindili noku eninga anembeluma kongliiku noku, \v 11 enini mindili noku irili tepa tirim akumanga piliiku kene mulú-koleana molemú Pulu Yili-nga bili ung-taka tonjuku marake tiring. Eninga ulu-pulu-kis tiringma ‘Mundupu kilu naa kelepu numanu topele naa tomulú.’ niring. \p \v 12 Angkella angere tale-guli sipale-ni mingi ambulurumele memba pupa no-auli Yupretis omba purumna onde lirim kene nole kumbulupa ena mundi olemúna muluring yi nuim king muluringma ungí kupulanumele akisinjirim. \v 13 Kanu-kene na kanurundu kene wambiye-drekonale kene, méle-takarale kene, Pulu Yili-ni “I-sikunu niku si-pui.” nirim ungma naa piliipa ungele we gólu topa yandu nimba sirim yili kene, eninga kerimanga kuru aima kanupu kis piliirindu kuru, tok mele tili, yupuku wendu urum. \v 14 Kuru ima-ni ulu-tonduluma telemele, eninga kongunale i-sipa mele: Pulu Yi Olandupaliinga ena aulieliinga ‘ma-koleamanga pali yi nuim kingima sukundu-sukundu oku ele teangi wangi.’ niku puku liiku máku tolemele. \v 15 (“Piliai! ‘Wa nuli yi te ombá.’ niku naa piliiku walu-siku molemele kene liipa sinjipa olemú mele na enini mulungína aku-sipu ombú. Yambu te-ni ‘Yu ombá kene na giu-gau molupu pipili naa kolambu.’ nimba uru naa pepa makiliipa kanupa, yunga mulumbalema pakupa molumba yambale yu Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemú.” ⸤nirim.⸥) \p \v 16 Kanu-kene kuruma-ni yi nuim kingima kolea tenga liiku máku turing, kolea akiliinga bili Ipuru-ungna Amakedon. \p \v 17 Angkella angere yupuku-guli sipale-ni mingi ambulurumele mulúna onde lirim kene Pulu Yili-nga lku-temboll kake tílina yi nuim kingeliinga poluna ung tondulu te wendu omba kene nimba mele: “⸤Ekupu⸥ pora nim.” nirim. \v 18 Aku nirim kene kariyapa tepa, ung mare wendu omba, mulú gulu-gala nimba, ma jim-jim auli te tirim. Ma jim-jim tirim akili aima olandupa; ui yambuma pulu-pulu ma-koleana muluring kene aku-sipa te aima naa tirim. \v 19 Aku tirim kene kolea aima auli Bapillon oe topa yupuku tepa, yambumanga kolea lirimumanga kolea-aulima kis lepa pora sirim. Pulu Yili-ni kolea aima auli Bapillon kum naa sipa kene Pulu Yili yunga arerembi aima kulurumele pirim no-waen mingele ‘yu pali nupili.’ nimba sirim. \v 20 No-numúna sukundu lirim kolea-kelúma pali takara toku puring, koleamanga pali ma-pangima pali pora nirim, tilu kepe wendu naa urum. \v 21 Mulúna lo kupu-mong auli-tepa topa yambuma turum. Lo kupu-mong akumanga bunele rais-bek talenga mele. Lo kupu-mong olandupa turumele-ni enini buni aima auli-tepa sirim enini mindili lakuku noku kis-siringeliinga Pulu Yili-nga bili ung-taka tonjuku marake tiring. \c 17 \s1 17:1—19:5 Kolea-Auli Kis Bepillon-nga Temanele (16:17-20 wasie) \b \s1 Kolomong-Auli 17 Ambu-Waperaliinga Temanele (17:1—19:5 pali) \p \v 1 ⸤Pulu Yili-nga arerembi kululi uluma pirim⸥ mingi angere yupuku-guli ui ambolku muluring angkellamanga te-ni na mulurunduna omba kene nimba mele: “Ambu wapera tuli auliele, no pulele omba pulimúmanga ola molemále, aku-sipa telemáliinga mindili singí liimba mele liipu ora sambu ui.” nirim. \v 2 “Ma-koleana muluring yi nuim kingima kene yu-kene waperanale tiring; we-yambu mana muluringma-kene yu waperanale tirimeliinga no-waen noku kelep tolemele mele aku-siku kelep turing.” nirim. \p \v 3 Kanu-kene penga na mulurunduna Minéle omba ambulurum kene angkellale-ni na kolea-wakana memba purum kene akuna ambu te méle-takara kunduli tenga bulu-mingina mulurum kanurundu. Méle-takara akiliinga kangina bi pulele mulurum, bi akuma Pulu Yili marake teku ung-taka tunjuring bima mulurum. Méle akiliinga pengí angere yupuku-guli kene ⸤kung-kao gu mele⸥ gu engkaki pambusele-pipi kene angiliirim. \v 4 Ambu akili ambu kamako nuimima pakolemele mele wale-pakuli kunduli tale pakupa, ku-gollu kene ku kangi lupa-lupa kululi ku-moni auli-tepa pulimúma kene sisipale kake tepa ku-moni auli-tepa pulimúma kene akuma-ni yu au nimba mulurum. Yu no-mingi ku-gollu-ni tili te ambulurum, mingi akiliinga sukundu yu waperanale tirimeliinga méle aima kis kalaru mululi pulele pepa peka lirim. \v 5 Yunga mai-ombelena yunga bili mulurum, bi akili ung-eku te mulurum, akili i-sipa mele: \qc BEPILLON AIMA AULIELE, WAPERA TOLEMELEMA KENE MANA-YAMBUMA-NI ULU-PULU AIMA KALARU MULULI KISIMA TELEMELEMA KENE ENINGA ANUM \m nimba mulurum. \v 6 Pulu Yili-nga yambuma kene, Yesos ‘Yu sika.’ niku piliiku yunga ungma anduku yambuma niku siring yambuma kene, aku-siku teku muluringeliinga ambu kanili-ni enini topa kunjurum. Yambu te no-tondulu nomba kene kelep tolemú mele yu-ni enini turum-manga memima omba purumeliinga yu aima numanu sipa kelep mele turum. \p Akili kanupu kene aima mini-wale mundupu numanu pulele liipu mundurundu. \v 7 Aku tirindu kene angkellale-ni nimba mele: “Nu nambimuna mini-wale mundukunu numanu pulele liiku mundukunuye? Ambu ili kene méle-takara pengí angere yupuku-guli kene gu engkaki pambusele-pipi kene angiliimále-ni ambale memba pulimále akuselenga ung-pulele nu nimbu sambu. \v 8 Méle-takara kanúnele ui mulurum, ekupu naa molemú, penga takara topa wara-peú te aima lepa mindi pupa naa pora nilimáliinga wendu omba yu kolumba kupulanum-na pumba. Mana-yambu mare, male ui wendu naa upili Pulu Yili-ni kona molupa mindi puli bukna bi naa turum naa molemú yambuma-ni méle-takara kanili kanuku kene, ui mulurum ekupu naa molemú akiliinga-pe kelepa wendu ombá kene kanuku kene numanu pulele liiku mundungí. \p \v 9 “Mimi-siku numanu liiku munduku piliingí yambuma-ni ilinga ung-pulele piliingínje. Pengí angere yupuku-guli akuma ambale mania molemú ma-pangi angere yupuku-guli. \v 10 Pengí angere yupuku-guli akumanga pulu tale-sipale yi nuim king angere yupuku-guli. King akumanga angere te-guli kuluring; te ekupu we molemú; te ui wendu naa uli. Akiliinga-pe yu wendu ombá kene ena laye-kolte mindi kolea nokupa molumba. \v 11 Méle-takara ui mulurum ekupu naa molemú akili yi nuim king engkaki-sipale. Yu kene king angere yupuku-guli kene enini talape tiluele, yu kolumba kupulanum-na pulimú. \p \v 12 “⸤Kung-kao gu mele⸥ gu engkaki pambusele-pipi kanúnu akili yi engkaki pambusele-pipi ui yi nuim king naa molku koleama naa nokolemelema. Akiliinga-pe méle-takarale kene wasie penga enini yi nuim king mulungí nambama liiku kene ena-mong tilu mendepolu koleama nukungí. \v 13 Kingima eninga numanu tilu-sipa pípili molku kene, eninga tonduluma kene kolea nukungí nambama kene méle-takarale singí. \v 14 ⸤Kingima⸥ enini Sipsip-Walále kene ele tingí, akiliinga-pe Sipsip-Walále-ni enini topa mania mundumba. Yu yi-aulimanga pali yi-auli olandupale, yu yi nuim kingimanga pali king olandupale molupa, yu-ni ui makó topa ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nirim-na yu-ni nilimú ungma tondulu munduku piliiku lumbili pulimelé yambuma yu-kene tapú-toku puring-na ⸤kingima⸥ enini topa mania mundumba.” nirim. \p \v 15 Aku nimba kene angkellale-ni nandu nimba mele: “Nu no omba pumu kanúnu, akumanga ola ambu wapera tolemále ola mulúm, no akuma yambuma kene yambu-talapema kene yambu kangi lupa-lupa kolemúma kene yambu ung lupa-lupa lelemele yambuma kene. \v 16 Méle-takarale kene ⸤yunga pengimanga angiliirim⸥ gu engkaki pambusele-pipi kene kanúnu akuma-ni ambu wapera tolemále-kene numanu kis panjiku kene, yu aima teku kis-siku ‘Yu giu-gau andupa mulupili.’ niku mulumbalema pali posuku wendu liinjiku, yunga kangina míndi mare toku noku, ‘yu kamu tepi-ni nupili.’ niku kalungí. \v 17 Pulu Yili-ni ‘Kingima yunga kongunale tenjangi.’ nimba ‘numanale-ni piliiku teangi.’ nimba piliirim mele enini aku-siku piliiku ‘enini kene méle-takarale kene numanu tiluna pupili molamili.’ niku eninga koleama nukungí nambama méle-takarale singí. Enini aku-siku teku molangi Pulu Yili-ni ‘Wendu upili.’ ui nimba panjurum ungma wendu ombá. Kanu-kene eninga kongunale pora nimbá. \p \v 18 “Ambu kanúnele mana molemele yi nuim kingima pali nokulemú kolea aima auliele.” nirim. \c 18 \s1 Kolomong-Auli 18 Kolea-Auli Bapillon Kamu Kis Lirim Temanele (16:17-20, 17:1—19:5 pali) \p \v 1 Ui akili kanupu kene, penga alsupu kanurundu kene angkella te mulú-koleana mania urum. Akili yu kolea nokumba namba aima auli te monjupa, yunga tondulu talang puliele-ni ma-koleana pa tinjirim. \v 2 Yu-ni aima tondulu nangale topa kene nimba mele: \q1 “Kolea-Auli Bi Aima Olandupa Mululi Bapillon \q3 kamu kis lim. Kis lepa pora símu. \q2 ⸤Ui yambu pulele akuna muluring akiliinga-pe ekupu⸥ \q3 Seten-nga kendemande-kuruma \q4 ‘Oliunga koleale.’ niku akuna pelemelé. \q2 Kuru kis kalaru mulúlima kene \q3 kera kalaru mulúlima kene \q4 kanupu kis piliilimulu kerama kene \q4 akuna pelemelé. \q1 \v 3 ‘Kolea kanuna yambu muluringma-ni \q2 we-koleamanga pali yambu-talapema \q3 waperanale tingí uluma pelemú no-waen \q4 aima tondulale nangi.’ nimba \q4 karaye tirim nuringeliinga kamu kis lirim. \q1 Koleamanga pali yi nuim kingima-ni kepe \q2 yu-kene waperanale tiringko. \q1 Mana méle taropu turing yima-ni \q2 kara puku méle kísima waka lirimeliinga \q3 enini yu-kene méle taropu toku \q4 ku-moni pulele liiring.” \m nirim. \p \v 4-5 Kanu-kene penga mulú-koleana ung te-lupa wendu urum piliirindu kene nimba mele: \q1 “Nanga yambuma, \q2 kolea akiliinga ulu-pulu-kísima \q3 lepa mulú-koleana ola olemú, \q4 kolea akili-ni tepa kis-sirim uluma \q1 Pulu Yili-ni piliipa molemáliinga \q2 eni kolea akili munduku kelku ulsu wai. \q1 ‘Yunga ulu-pulu-kis telemú akuma \q2 wasie tapú-topu naa teamili. \q1 Ulu-pulu-kis telemú akumanga \q2 Pulu Yili-ni buni simbama \q3 oliu-kene wasie naa liamili.’ niku \q4 wendu wai. \q1 \v 6 Yu-ni yandu tepa kis-sirim akiliinga \q2 eni anju aku-siku yu pundu toku sai. \q1 Yu-ni yandu tirim akiliinga \q2 eni anju tere leku pundu tai. \q1 Yu-ni no tondulu puli mingi-kapuna \q2 tepa mimi tirimele liiku tere leku \q3 no tondulu pili olandupa puliele yu nupili sai. \q1 \v 7 Yu-yunu ui ‘molupu konjambu.’ nimba \q2 yunga bili paka topa kara pupa mulurum \q3 akiliinga kapula-kapula niku pundu toku \q4 yu mindili siku bunima mipili sai. \q1 Yu-ni numanale-ni piliipaliinga \q1 “Na ambu nuim kuin molupu \q2 kuininga poluna moliu. \q3 Na ambu-waye te naa moliu. \q1 Na walsekale kepe kola tepu kola-lku naa molumbu.” \q2 nimba piliilimú. \q1 \v 8 Akiliinga, ena tilueliinga \q2 yunga buni wendu ombáma wendu ombá. \q1 Yambu kulungí kuru pulele wendu omba, \q2 yambu pulele kola teku, kolea engle lemba. \q1 Tepi-ni yu nomba pora simba. \q1 Yu-ni uluma aku-sipa tepa kis-simbáliinga \q2 yu kot tenjipa piliilimú Pulu Yi Auliele \q3 aima tondulu puli olandupa pelemú yili-ni \q4 yu apurupa mindili akuma simba. \p \v 9 “Yu-kene waperanale teku, mong konduku yu numanu munjurum uluma wasie numanu monjuku kara puku tiring yi nuim kingima-ni yu tepi-ni nomba ikilia wendu ombá kene kanukuliinga kola teku kola-lku ena pulele mulungí. \v 10 Yu mindili nombá mele kanuku kene aima mini-wale munduku aima sulu-teku angiliiku kene niku mele: \q1 “Apa! Kondo-o! Apa! Kondo-o! \q2 Kolea bi aima ola mululiele, \q3 kolea aima auli tondulu puli Bapillon! \q1 Ena-mong tilueliinga mindi \q2 nunga teku kis-sirineliinga \q3 uluma enaliinga wendu okum.” ningí. \p \v 11 “Mana méle taropu tungí yima eninga méle taropu toku ku-moni liingí mélema naa liingéliinga enini kola teku ena pulele kola-lku mulungí. \v 12 Méle taropu toku nusingí méle akuma i-sipa mele: \pi1 Ku-gollu kene, ku-sillipa kene, \pi1 bo-ku ku-moni auli-tepa pulimúma kene, \pi1 sisipale kake ku-moni aima olandupa pulimúma kene; \pi1 múlu kake kaíma kene, \pi1 múlu kunduli lupa-lupama kene; \pi1 unji lupa-lupa mura túlima kene, \pi1 méle lupa-lupa kung-ellepent gu-ni teku mimi tingí mélema kene, \pi1 unji ku-moni auli-tepa púlima-ni teku mimi tingí mélema kene, \pi1 ku-brons kene ku-ain kene \pi1 ku monu-wape tili kene \pi1 ku akuma-ni teku mimi tingí mélema kene, \m méle akuma nosuku; \pi1 \v 13 kangina ‘mura tupili.’ niku kopungu-wel teku mimi teku kalemele sinamon kene spais kene, \mi paura-kiku kalemele kene mura tolemúma kene, \mi kopungu-wel lupa-lupa mura túlima kene, \mi no-waen kene unji-ollip kopungu-wel kene, \mi rais-wit kene, \mi rais-witele-ni teku mimi telemele pllawa kene; \mi kung kao sipsipma kene; \mi kung-os kene osu-ni kundulimú karma kene; \pi1 kongun we tinjingí kendemande mulungí yambu, ‘numanu naa pepa kung mele molemele.’ niku meku puku ku-moni méle taropu tungí yambuma kene; \m méle nusingí akuma pali yambuma-ni alsuku koleamanga lupa liiku meku oku maket teku ku-moni liingí kupulanumele mania pumbaliinga kola tingí. \p \v 14 “Enini niku mele: ‘Nu méle kaí ku-moni olandupa pulimú mélema ‘aima liambuka!’ nikunu piliilluma mania pumu. Méle kaí lupa-lupama pali nu waka kulunuma kene nunga au nillu méle ku-moni olandupa pulimú kaíma kene kam-kamu nu mundupa kelepa mania pumu. Mélema alsupa nu-kene naa lemba kanuní.’ ningí. \v 15 Méle akuma méle taropu toku ku-moni pulele liiku singí yima-ni sulu-teku angiliiku yu mindili lakupa nombá mele kanuku kene aima mini-wale mundungí. Kola teku kola-lku molku kene \v 16 nangale toku kene niku mele: \q1 “Apa! Kondo-o! Apa! Kondo-o! \q2 Kolea bi aima ola mululiele, \q3 ambu kamakoma pakuku molemele mele \q4 wale-pakuli kunduli pakupa, \q2 ku-gollu kene ku kangi lupa-lupa kululi \q3 ku-moni auli-tepa pulimúma kene, \q2 sisipale kake tepa \q3 ku-moni auli-tepa pulimúma kene \q4 akuma-ni yu au nimba mulurum. \q1 \v 17 Ena-mong tilueliinga yu-ni ku-moni \q2 auli-tepa purum nosilimú mélema \q3 aima kamu kis lim.” ningí. \p “Numú-kusana anduli sip nokolemele yima kene sipimanga kongun telemele yima kene nona anduku méle taropu toku ku-moni liilimele yambuma kene kupulanum sulu-teku angiliiku kene kanungí. \v 18 Tepi nombáliinga ikiliale kanuku kene niku mele: “Kolea-auli ili mele tili te lirimuye?” ningí. \v 19 Ma-kingipu liiku pakuku kola teku kola-lku molku kene nangale toku kene niku mele: \q1 “Apa! Kondo-o! Apa! Kondo-o! \q2 Kolea bi aima ola mululiele, \q3 sip no-numúna meku anduku \q4 akuna ku-moni auli-tepa nusurum \q4 ku-moni auli-teku liiring koleale! \q3 Ena-mong tilueliinga \q4 kolea akili kamu kis lim.” \m ningí. \q1 \v 20 Mulú-koleana molemele yambuma kene, \q1 Pulu Yili-nga yambuma kene, \q1 Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” \q3 nimba liipa mundurum yima kene, \q1 Pulu Yili-ni “I-siku niku si-pai.” nirim ungma piliiku \q3 yambuma niku siring yambuma kene, \q1 kolea ili-ni eni mindili liipa sipa tepa kis-sirimeliinga \q2 Pulu Yili-ni apurupa kene \q3 yu mindili liipa sipa tepa kis-sikimeliinga \q4 yu lepa kis-silimáliinga \q4 numanu auli-teku sai!” \m nirim. \p \v 21 Kanu-kene angkella aima tondulu puli te-ni ku aima auli te ola liipa numú-kusana topa mania mundupa kene nimba mele: \q1 “I teker mele aku-sipa \q3 ulu-tondulu wendu ombá te-ni \q2 kolea-auli bi aima ola mululi kolea Bapillon \q3 topa kis-simba kene \q4 yambuma-ni kolea ili alsuku naa kanungí. \q1 \v 22 Gita toku, kulap-mingi languku, \q2 bikull ung siku, konana niku, \q3 aku-siku ulu telemele ungma \q4 alsuku kam-kamu naa piliingí. \q1 Lku takuku méle teku mimi telemele kongunumanga \q2 yambuma alsuku kam-kamu naa kanungíko. \q1 ‘Pllawa teamili.’ niku ku auli te-ni \q2 rais-wit kalia lelemele kene ung nilimú ungele \q3 alsupa kam-kamu naa nimbá naa piliingí. \q1 \v 23 Nu koleana alsupa kam-kamu tepi-llam pa naa temba. \q1 Yi te ambu liimba mola ambu te yi pumbandu \q2 ung nilimele mele \q3 nu koleana alsuku kam-kamu naa piliingí. \q1 Ui nunga méle taropu turing yima \q2 koleamanga pali yi-kamakoma muluring. \q1 Nu-ni ma-koleana yambuma pali \q2 ambu-kupuna mélema \q3 gólu toku kundi toku sirinu akili-ni \q4 yambuma-ni ulu-kis pulele tiring. \q1 \v 24 Pulu Yili-ni \q2 “I-siku i-siku niku sai.” nirim ungma piliiku \q3 yambuma niku siring yambuma kene \q1 Pulu Yili yunga yambuma kene \q2 ⸤Bapillon⸥ yu-ni topa kunjurumumanga memima \q3 yunga koleana lelemú; \q1 ma-koleamanga pali toku kunjuring yambumanga \q2 memima kepe kolea akuna lelemú. \q1 Ulu akuma pali wendu urum-ma \q2 kolea Bapillon-ni tepa kis-sirimeliinga \q3 wendu urum.” \m nirim. \c 19 \s1 19:1-10 Pulu Yili Kape Ningí Ungma \b \s1 19:1-5 Kolea Bapillon Kamu Kis Lirimeliinga Yambuma Numanu Siku Pulu Yili Kape Ningí Temanele (16:17-20, 17:1—19:5 pali kanani) \p \v 1-2 Ulu akuma pora nirim kene penga piliirindu kene mulú-koleana yambu pulele ung nilimele mele ung te wendu urum piliirindu. Akuma-ni nangale toku kene niku mele: \q1 “Pulu Yili-ni uluma pali \q3 aima sika sumbi-sipa apurupa telemú. \q1 Wapera topa bi aima ola mululi ambale yu-ni \q2 wapera tuli uluma tirimele-ni \q3 ma-koleana yambuma ‘molku kis-sangi.’ nirimaliinga \q4 ulu tirim akuma Pulu Yili-ni piliipa apurupa \q4 ‘Yu mindili nupili.’ nirim. \q1 Ambu akili-ni Pulu Yili-nga kendemande-yambuma \q2 topa kunjurum yambu akumanga memimanga \q1 Pulu Yili-ni pundu tonjupa ambale mindili liipa sirim \q2 akiliinga, Pulu Yili yu kape nimbu \q3 bi paka tunjamili! \q1 Mindili nolkemela kupulanum-na \q2 tepa liipa wendu liipa \q3 yu-kene molku kunjingí kupulanum-na \q4 liipa monjulemú ulele yu-kene pepa, \q2 yunga bili aima olandupa pepa, \q2 tondulu talang puliele yu-kene pepa \q2 yu mélema pali nokumba nambale kene \q4 tondulale-sele pelemú yili.” \m niring. \p \v 3 Alsuku nangale toku kene niku mele: \q1 “Yu-ni yu topa kalúmeliinga ikilia \q4 taki-taki omba mindi pelemáliinga \q2 Pulu Yili kape nimbu bi paka tunjamili!” \m niring. \p \v 4 Yi-nuim tokapu-tilu kene, méle kona mululi angere kene, enini yi nuim king poluna molemú Pulu Yili-nga kumbi-kerina mania puku tamalu peku, yu kape niku bi paka tonjuku kene niku mele: \q1 “Aku-sipa tipili. \q2 Pulu Yili kape nimbu \q3 bi paka tunjamili!” \m niring. \p \v 5 Kanu-kene ung te yi nuim king poluna wendu omba kene nimba mele: \q1 “Eni yunga kongun-kendemande-yambu \q4 molemelema pali, \q2 ‘Nu oliunga yi-auliele.’ niku mundu-mong teku \q3 yunga ungele táka-niku piliiku telemele yambu \q4 aulima kepe bi naa mulúlima kepe eni \q2 oliunga Pulu Yili kape niku \q3 bi paka tonjangi.” \m niring. \s1 19:6-10 Kung-Sipsip Walále Ambu Liimbaliinga Langi Auli-Teku Kuyungí Temanele (19:1-10 pali) \p \v 6 Penga kelepu piliirindu kene ung te, yambu pulele-ni ung panjilimele mele ung te, no auli-tepa topa kene ung nilimú mele mola mulú tondulu gulu-gala nilimú mele ung te piliirindu. Akuma-ni nangale toku kene niku mele: \q1 “Oliunga Pulu Yi Auli Tondulu Pepa \q2 Namba Auli Olandupale Lelemú Yili \q3 kamu yi nuim kingele molupa \q4 mélema pali nokulemáliinga \q2 yu kape nimbu \q3 bi paka tunjamili! \q1 \v 7 Sipsip-Walále ambu liimba enale \q2 kamu wendu okum. \q1 Yunga ambu liimbale-ni \q2 ‘Na omba liimba.’ nimba nokupa molemáliinga \q3 oliu numanu kaí pípili numanu sipu \q4 ‘Papu tirim.’ nimbu bi paka tunjamili! \q1 \v 8 Pulu Yili-ni \q2 ‘Mulumbale aima kaí tondulu talang pupa \q3 kake tílima pakupili.’ nimba símu.” \m niring. (Mulumbale kaímanga pulele Pulu Yili-nga yambuma-ni ulu-kaí telemele uluma yu-ni kanupa ‘ulu sumbi-nílima’ nimba kanolemú uluma.) \p \v 9 Kanu-kene angkellale-ni nandu nimba mele: “Ung nimbále pepána bi tui: “Sipsip-Walále ambu liimba langi kuyungína Pulu Yili-ni yambumandu “Wai.” nimbá yambuma enini ‘Numanu kaí pípili molku konjangi.’ nilimú kupulanum-na molemele.” aku-mele pepána tui.” nirim. Aku nimba kene kelepa ung te wasie nimba mele: “Ung ima aima sika Pulu Yili-nga ung-sikama.” nirim. \v 10 Aku nirim-na piliipuliinga angkellaliinga kumbi-kerina tamalu pepu kape nimbú tirindu akiliinga-pe yu-ni nandu nimba mele: “Nu aku-sikunu naa ti! Nunga angenalima-ni Yesos-nga ungma yambuma niku silimelema kene nu kene na kene oliu pali Pulu Yili-nga kendemande-yambuma molupu kongun tenjilimuláliinga nu-ni Pulu Yili mindi popu tokunu kape ni. Pulu Yili-nga ung nimbu silimulu akiliinga pulele Yesos-nga ungma nimbu silimulu ulele akiliinga, ‘nu kene angenali kene na kene oliu paika yunga kendemande-yambuma molemulu.’ niker.” nirim. \s1 19:11-21 Yi Te Kung-Os Kurumuláliinga Bulu-Mingina Ola Mulurumeliinga Temanele \p \v 11 Kanurundu kene mulú-koleale kuna liipa lirim kanurundu kene kung-os kurumulú te angiliirim, akiliinga bulu-mingina ola yi te mulurum, akili bi leku ‘Kongun Ambulupa Nokupa Konjupa Numanu Alowa-Malowa Naa Tili Yili’ niku, ‘Ung-Sikama Mindi Pelemú Yili’ nilimele. Yu-ni kotele piliipa sumbi-sipa apurupa we naa liipa tapunjilimú. Yu we ‘Ele teambu.’ nimba naa telemú. Ung-pulu te pelemú kene piliipaliinga telemú. \v 12 Yunga mongsele tepi-mele tondulu talang pupa, yi nuim kingima wanie-kraon pakolemele mele wanie-kraon pulele yunga pengína pakolemú. Yunga kangina bi te molemú, bi akili yu-yunu piliilimú, yambu mare-ni lupa naa piliilimili. \v 13 Yu mulumbale memi kaluli sulu te pakolemú. Yunga bili Pulu Yili-nga Ungele. \v 14 Mulú-koleana ami-yima kung-os kurumulúmanga molku yu lumbili pungí puring, akuma mulumbale kake aima kaí mare, kalaru naa mulúlima pakuring. \v 15 Yunga kerina ma-koleana yambu-talapema pali tomba ele-tili lu-koya aima nánga mululi te pelemú. \q1 ‘Yu yambumanga pali yi-auliele molupa \q2 yambuma aima tondulu mundupa \q3 nokupa molumba.’ \rq Konana 2:9\rq* \m Tondulu Puli Pulu Yi Olandupaliinga arerembi aima lakupa kululi ulele pelemú waen-monguma kimbu-ni kambiliipa naliku-maliku silimú. \v 16 Yunga mulumbale sulu akuna kene yunga pulambina kene bi te molemú, akili i-sipa mele: \qc YI NUIM KINGIMANGA YU YI NUIM KING AIMA OLANDUPALE; YI-AULIMANGA YU YI AIMA AULI OLANDUPALE \m nimba molemú. \p \v 17 Kanurundu kene enána sukundu angkella te angiliirim, akili-ni mulúna buru niku anduring keramandu tondulu nangale topa kene nimba mele: “Pulu Yili-ni langi auli kuyúmele nangi wai.” nirim. \v 18 “Yi nuim kingimanga ónuma kepe, ami-yimanga yi-nuimimanga ónuma kepe, yi tondulu púlimanga ónuma kepe, kung-osuma kene eninga bulu-mingina ola molku andolemele yima kene eninga ónuma kepe, yambumanga pali we molemele yambuma kepe, kongunuma we tenjiku méle kaluli naa liilimele kendemande-yambumanga kepe, bi naa mululi yambuma kepe, bi mululi yambuma kepe, eninga ónumanga míndima nangi wai.” nirim. \p \v 19 Kelepu kanurundu kene méle-takarale kene ma-koleana yi nuim kingima kene, kingimanga ami-yima kene enini ‘Kung-os bulu-mingina ola molemú yili kene yunga ami-yima kene ele teamili.’ niku liiku máku turing. \v 20 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni “I-sikunu niku si-pui.” nirim ung te naa piliipa ungele we gólu topa yandu nimba sirim yi kanili méle-takarale-ni liipa tapunjurum-na ulu-tondulu pulele tirim akili kene, méle-takarale kene, elsele ka siring. Ui ulu-tondulu tirim uluma-ni yambu méle-takaraliinga makále ‘kaluna mulupili.’ niku, yu mele tili te teku mimi teku ola angnjiringele popu toku kape niring yambu kanuma kundi turum. Yu kene méle-takarale kene ka siku kene, ku-sallpa tepi nomba kondupa pirim wara-peú aima aulina liiku mania munduring. \v 21 Kung-os bulu-mingina ola mulurum yilinga kerina ele-tili lu-koya pirimele-ni wema pali topa kunjurum, kanu-kene eninga ónumanga míndima kerama-ni oku noku enini lakupa olu tirim. \c 20 \s1 20:1-6 Kurumanga Nuim Seten Punie Tausen Tilu Ka-Lkuna Pemba Temanele \p \v 1 Kanurundu kene mulú-koleana angkella te, wara-peú te aima lepa mindi pupa naa pora nilimáliinga keri-pulu kili kene ka-sen aima auli te kene ambulupa memba, mania urum. \v 2 Angkella akili-ni wambiye-drekonale ambulupa liipa ‘Punie tausen tilu aku-sipa mulupili.’ nimba ka-sen-ni ka sirim. Wambiye-drekon akili yu kórunga-ui mulurum wambiyele, yu ⸤kurumanga nuim⸥ Seten, yu depollale, ⸤(depollaliinga ung-pulele ‘yambuma kot gólu topa tinjili’ kanili)⸥. \v 3 Angkellale-ni yu ambulupa liipa ka-sen-ni ka sipa kene yu mana-mania wara-peú te aima lepa mindi pupa naa pora nilimáliinga topa mania mundupa, ‘Punie tausen tilu omba pupili yu alsupa wendu omba ma-koleana yambu-talapema andupa gólu topa kundi naa tupili.’ nimba keri-puléle pipi sipa llok turum. Punie akuma pora nimbá kene ‘Yu wendu omba laye-kolte andupili.’ niku wendu liiku mundungí. \p \v 4 Yi nuim king molemele poluma kanurundu, akumanga Pulu Yili-ni ‘Yambuma apurangi.’ nimba tondulu sirim yambuma muluring. Yambuma-ni ma-koleana molku Yesos-nga ungma anduku niku siku, Pulu Yili-nga ungele tondulu munduku piliiku ambuluringeliinga enini numima kari leku toku kunjuring, akumanga minima kanurundu. Enini méle-takarale kene méle-takarale mele tili méle te teku mimi teku ola angnjiring-sele popu toku kape niku bi paka naa tonjuku, méle-takaraliinga makále eninga mai-ombelena mola kína ‘Naa mulupili.’ niring yambuma kanurundu. Akuma lomburuku ola molku, punie tausen tilu Krais-kene wasie yi nuim kingima molku mélema nukuring. \v 5 Yambuma pali lomburuku ola mulungéliinga enini kumbi-leku lomburuku ola muluring. (We-yambu kuluringima yambu akuma kene walsekale lomburuku ola naa muluring. Punie tausen tilu pora nirim kene lomburuku ola muluring.) \v 6 Kumbi-leku ola muluring akuma Pulu Yili-nga yambu kake tílima, enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele. Yambuma wale tale-siku kulungí ulu akili-ni enini ulu te manda naa temba. Enini Pulu Yili kene Krais kene popu tunjuli yambuma molku, Krais-kene wasie punie tausen tilu yi nuim kingima molku mélema nukungí. \s1 20:7-10 Seten Kamu Mindili Nomba Mania Pumba Temanele \p \v 7 Punie tausen tilu pora nimbá kene ⸤kurumanga nuim⸥ Seten ka-lkuna wendu liiku mundungí kene \v 8 ma-koleana pali molemele yambuma, Gok kene Megok kene kundi topa ‘Ele teangi wai.’ nimba sukundu-sukundu liimba. Yambu akuma ku-ukiya mele kapula. \v 9 Ma-koleana pali kimbu-kongun teku oku oku kene, Pulu Yili-nga yambuma muluring koleale, Pulu Yili numanu monjulemú kolea-auliele, liiku poku teku tungí tiring akiliinga-pe mulú-koleana tepi te mania omba ami akuma nurum. \v 10 Kanu-kene ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-ni enini gólu topa sipa kundi turum yili, liiku ku-sallpa tepi nomba kondupa pirim wara-peú aima aulina, méle-takarale kene, Pulu Yili-ni “I-sikunu niku si-pui.” nirim ung te naa piliipa ungele we gólu topa yandu nimba sirim yili kene, elsele ui liiku toku mania munduring wara-peúna, yu liiku toku mania munduringko. Akuna enini sumbulsuli tanguli taki-taki mindili noku mindi mulungí. \s1 20:11-15 Yambumanga Kotele Kamu Wendu Ombá Temanele \p \v 11 Kanu-kene penga kanurundu kene yi nuim king tenga polu kake tili auli te lirim, akuna yi te mulurum kanurundu. Male kene mulále kene yu-kene tere leku mulungí kolea te naa lirim kilia yu mulurumna munduku kelkulu takara tokulu puringli. \v 12 Yambu kuluringima pali, yima kene bi mulúlima kene yu mulurum polaliinga kumbikundu angiliiring kanurundu. Buk mare wendu liipa kanurum. Penga buk te liipa kanurum, akili kona molupa mindi puli bukele. Kanu-kene bukmanga sukundu eninga ulu tiringma kanupa apurupa kotele piliirim. \v 13 Numú-kusana kuluring yambuma lomburuku ola molku, yambu ónu-koleana liring yambuma kepe Yambu Kolemelemanga Minima Pulimelé Koleana puring yambuma kepe lomburuku ola molku kot-na puku angiliiring. Kanu-kene eninga ulu tiringimanga yambu tilu-tilu nimba kot piliirim. \v 14 Kanu-kene kululi ulu-pulele kene, Yambu Kolemelemanga Minima Pulimelé Koleale kene, akusele tepi nomba pirim wara-peú aima aulina topa mania mundurum. Tepi nomba pelemú wara-peú aima auli ili yambuma wale tale-siku kolemele ulele. \v 15 Kotele piliirim yili-ni yambu tenga bili kona molupa mindi puli bukna naa mulurum kene kanupaliinga yambu kanili tepi nomba pirim wara-peú aima aulina topa mania mundurum. \ms1 21:1—22:5 Ma Kona Kene Mulú Kona Kene Kolea-Auli Jerusallem Kona Akumanga Temanele \c 21 \s1 21:1 Mulú-Ma Konaselenga Temanele Kene 21:2-8 Kolea-Auli Jerusale Konale Mana Mania Urumeliinga Temanele \p \v 1 Penga mulú kona te kene ma kona te kene kanurundu. Ma uiele kene mulú uiele kene pora nimba, numú-kusale kamu naa mulurum. \p \v 2 Kolea-Auli Kake Tili, akili Jerusallem konale, Pulu Yili mulurum mulú-koleana mundupa kelepa mania ombá urum kanurunduko. Ambu te yi pumbandu au nilimú mele yu aku-sipa au nimba konjupa urum. \v 3 Penga piliirindu kene yi nuim king poluna ung te wendu omba tondulu nangale topa kene nimba mele: “Ekupu Pulu Yili molemú lkuli ⸤omba⸥ yambuma molemelena angiliimú, yu enini-kene tapú-topa molumba. Enini yunga yambuma mulungí, yu eninga Pulu Yili molupa enini nokupa, enini-kene molumba. \v 4 Yu-ni eninga monguna kola molombama kulu tonjumba. Ui uluma pora nirim-na yambuma alsuku kului naa kolku, kola naa teku, kola-lku naa molku, mindili naa nungí.” nirim. \p \v 5 Yi nuim king poluna mulurum yili-ni nimba mele: “Na-ni mélema pali konanga teker.” nirim. Penga kelepa nimba mele: “Ung niker ima ung-sikama, yambuma-ni manda ‘Na-ni niker mele sika telemú.’ niku piliingí ungma akiliinga ung akuma pepána bi tui.” nirim. \p \v 6 Nandu kelepa nimba mele: “Uluma pali wendu omba pora símu. Na Ui Kumbi-Lepa Yili, Penga Aelepa Yili; na Mélemanga-Pali Pulu Yili, ‘Kongun Tembu.’ Nimbu Piliiliuma Taki-Taki Tepu Pora Siliu Yili. Yambu te no waka lelemú yambale taki-taki kona molupa mindi puli ulu-pulele pelemú no pikipa wendu olemále ku-moni naa liipu ‘We nui.’ nimbále. \v 7 Yambu te tondulu pupa ele-túli topa mania mundumbale moya-mélema pali liimba, na yunga Pulu Yili molumbu, yu nanga kangambulale molumba. \v 8 Akiliinga-pe yambu \mi ‘Ele naa teamili.’ niku mundu-mong telemele yambuma kene, \pi1 ‘Na gólu tolemú.’ niku piliiku na monjuku naa piliilimili yambuma kene, \mi ulu-pulu aima kísima telemele yambuma kene, \mi yambu toku konjulemele yambuma kene, \mi waperanale telemele yambuma kene, \mi kupuná ambolku miambu liiku ála tolemele yambuma kene, \pi1 we-mélema ola angnjiku ‘Oliunga pulu yima. Oliu nokolemele.’ niku popu toku kape nilimele yambuma kene, \mi gólu tolemele yambuma kene, \m aku-siku telemele yambuma pali ku-sallpa tepi nomba kondupa pelemú wara-peú aima aulina puku mulungí, akili eninga mulungí koleale. Ulu enini-kene wendu ombá akili wale tale-siku kulungí ulele.” nirim. \s1 21:9-27 Kolea-Auli Jerusallem Konale Lirim Mele Angella Te-ni Jon Liipa Ora Sipa Ung Mare Nirim Temanele (21:1 pulu monjukunu kanui) \p \v 9 Kanu-kene angkella angere yupuku-guli, kamu buni angere yupuku-guli pirim mingima ambuluring kanumanga te na mulurunduna omba kene nandu nimba mele: “Sipsip-Walále Ambu Liimbale, yu ekupu ambu liimba tekemale, nu liipu ora sambu, kanani ui.” nirim. \v 10 Kanu-kene Mini Kake Tiliele-ni na ambulurum kene angkellale-ni na memba ma-pangi aima olandupa ku pulurum tenga memba pupa monjupa kene, kolea-auli kake tili Jerusallem akili Pulu Yili mulurum mulú-koleana mundupa kelepa mania ombá urumele na liipa ora sirim. \v 11 Jerusallem pa tirimele Pulu Yili-nga tondulu talang puliele-ni talang pupa, bo-ku te ku-moni aima olandupa pulimú te tondulu talang pulimú mele, ku-jaspa mele, yu aku-sipa tondulu talang pupa min-mana tepa, aima kariyapa mele pa tirim. \v 12 Kolea-auli akili ku-pala aima auli ola-kilia pepa, keri-pulu rurepu lirim. Angkella rurepu keri-pulu rurepu akumanga nokuku angiliiring. Ku-pala kunamanga Isrel-yambu talape rurepu akumanga bima tilu-tilu nimba mulurum. \v 13 Ena mundi olemúkundu keri-pulu yupuku lepa, ena mania pulimúkundu keri-pulu yupuku lepa, wikindu keri-pulu yupuku lepa, merekundu keri-pulu yupuku lirim. \v 14 Kolea-aulieliinga ku-pala tiringeliinga ku-pala maniakundu ku auli rurepu panjiring ku-polumanga ola Sipsip-Walále-ni ui ‘Yunga kongunale tenji-pai.’ nimba liipa mundurum yi rurepumanga bima mulurum. \p \v 15 Angkella na-kene ung nirimele mélema manda munjuli jiliuwa ku-gollu-ni tili méle te ambulurum. Akili-ni kolea-auliele kene ku-pala keri-puluma kene ku-palale kene manda monjumbandu ambulurum. \v 16 Kolealiinga ekendu-ekendu sulu pupa surumbu pupa naa tepa kapula-kapula tirim. Kolea-auliele winju-sipa manda munjurum kene tu tausen po andret killomita mele; pera-topa manda munjurum kene aku-sipako tirim; olandu-sipa manda munjurum kene tiluko tirim. \v 17 Ku-palale manda munjurum kene akili mita tre paon ten mele. Angkellale-ni mita manda munjurumele mana-yambuma-ni manda monjulemele aku-sipa mele manda munjurum. \v 18 Palale ku-jaspa-ni teku, kolea-auliele ku-gollu aima nurupalu te naa píliele-ni tiring, yu kariyapa mele pa tirim. \v 19 Kolealiinga pala-sipina ku lupa-lupa kaí ku-moni olandupa pulimúma-ni au siringi. \pi1 Ku-palaliinga ku auli rurepumanga kumbinale ku-kaí jaspa panjiku, \pi1 ku-palaliinga ku auli rurepumanga tale-sipale ku-kaí muku tili ku-sapaia panjiku, \pi1 ku auli rurepumanga yupuku-sipale ku-kaí kurumulú tili ku-aket panjiku, \pi1 ku auli rurepumanga angere-sipale ku-kaí unji-gomú kaulu lili ku-emera panjiku, \pi1 \v 20 ku auli rurepumanga angere te-guli sipale ku-kaí kunduli tepa kurumulú tepa tili ku-sadoniks panjiku, \pi1 ku auli rurepumanga angere tale-guli sipale ku-kaí kunduli ku-konillian panjiku, \pi1 ku auli angere yupuku-guli sipale ku-kaí wandiya tili ku-kirisollait panjiku, \pi1 ku auli engkaki-sipale ku-kaí unji-gomú kaulu lili te-lupa tepa nili ku-beril panjiku, \pi1 ku auli rurepunga tilu-sipale ku-kaí wandiya te lupa-tepa tili ku-topas panjiku, \pi1 ku auli engkaki pambusele-pipi sipale ku-kaí unji-gomú kaulu lepa wandiya tepa tili ku-krisopres panjiku, \pi1 ku auli rurepunga yupuku-sipale ku-kaí muku te-lupa tepa tili ku-aiyasin panjiku, \pi1 ku-palaliinga ku auli rurepu-sipale ku-kaí kunduli te-lupa ku-ametis panjiring. \m \v 21 Pala-kuna rurepu sisipale kurumulú tepa ku-moni aima olandupa puli rurepu angiliirim. Kunama tilu-tilu niku sisipale auli tilu-tilu niku tiring. Kolea-aulieliinga kupulanum-barisima ku-gollu aima kaí nurupalu te naa pílima munduring, kupulanum akuma kariyapa mele mini-mana tirim. \p \v 22 Kolea-aulina sukundu Pulu Yili oku popu tungí lku-temboll te angiliirim naa kanurundu. Akili nambimuna, ma-koleana Pulu Yili mulurumna lku-tembolluna puku yu popu toku kaluring akiliinga-pe kolea-auli akiliinga Pulu Yi Auli Tondulale kene Sipsip-Walale kene muluringlieliinga lku-temboll te akuna naa angiliirim. \v 23 Pulu Yili-nga tondulu talang puliele-ni koleale pa tenjilimú, Sipsip-Walále koleana tepi-llam mulurumeliinga ena kepe kaliimbu kepe te-ni akuna pa naa tenjilimú. \v 24 Koleamanga pali yambuma kolea-auliele pa tembaliinga kapula anduku mulungí; ma-koleana yi nuim kingima eninga méle ku-moni olandupa pumba lupa-lupama kolea akuna meku ungí. \v 25 Kolea akili súmbulu naa tombaliinga ena tenga pala-kunama pipi naa singí. \v 26 Yambuma-ni eninga méle ku-moni olandupa pumba méle kaí lupa-lupama akuna sukundu meku pungí. \v 27 Akiliinga-pe méle kalaru mulúlima kene, yambuma teku pipili kunjuli uluma telemele yambuma kene, gólu tolemele yambuma kene, akuma kolea akuna sukundu aima naa pungí. Sipsip-Walále-nga kona molupa mindi puli bukna bi molumba yambuma mindi akuna sukundu pungí. \c 22 \s1 22:1-5 Kona Molupa Mindi Puli Ulu-Pulele Pelemú Nole Kene Unjili-Kene Aku-Selenga Temanele (21:1 pulu monjukunu kanui) \p \v 1 Kanu-kene taki-taki kona molupa mindi puli ulu-pulele pelemú no omba purumele angkellale-ni na liipa ora sirim, no akili kariyapa mele pa tirim. Pulu Yili kene Sipsip-Walále kene elsengla yi nuim king poluna no akili wendu omba, \v 2 kolea-aulieliinga kupulanum-baris suku-singina omba purum. No ekendu-ekendu kéluselenga taki-taki kona molupa mindi puli ulu-pulele pelemú unjele angiliirim, akili punie tenga-tenga wale rurepu nimba mong tolemú, kaliimbu tenga-tenga mong tolemú. Unjeliinga gomúma-ni yambu kuru tolemúma tepa kaí telemú. \v 3 Pulu Yili-ni ma-koleana buni sirim mele buni aima tilu kepe kolea akuna naa pemba. Pulu Yili kene Sipsip-Walále kene akuselenga yi nuim king polale kolea akuna lemba, Pulu Yili-nga kongun tinjili kendemande-yambuma-ni yu popu toku kape ningí. \v 4 Enini yunga kumbi-kerale kanungí, yunga bili eninga mai-ombelena molumba. \v 5 Kolea akuna sumbulu naa tomba. Pulu Yi Auliele-ni enini mulungína pa tenjimbaliinga ‘Ena tipili.’ mola ‘Tepi-llam kandamili.’ naa ningí. Enini yambu nuim kingima taki-taki molku nokuku mindi pungí. \ms1 22:6—21 Ung Kamu Mare \s1 22:6 Jon-ni Kanupa Ung Piliirimumanga Ung Tondulu Te \p \v 6 Angkellale-ni nandu nimba mele: “Ung ima ung aima sikama, yambuma-ni kapula ‘Yu-ni nikem mele sika telemú.’ niku piliiku monjuku piliingí ungma. Auliele, Pulu Yili-ni “Ninjai.” nimba ung nimba sirim-ma piliiku yambuma niku siring yambumanga minimanga Pulu Yili, yu-ni ‘Yunga kendemande-yambuma-ni uluma nondupa wendu ombá mele kanangi liipa ora sipili.’ nimba yunga angkellale liipa mundurum.” nirim. \s1 22:7-20 Yesos Nondupa Ombá Temani Te \p \v 7 Yesos-ni nimba mele: “Piliai! Na nondupa ombú.” nirim. Buk ilinga nimba molemú ung penga wendu ombáma piliipa liipa teng panjipa temba yambale yu Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molumba. \p \v 8-9 Na Jon, na ulu ima piliipu kanurundu yili. Piliipu kanupu kene na uluma liipa ora sirim angkellale ‘Yu popu topu kape niambu.’ nimbu yunga kumbi-kerina tamalu pirindu akiliinga-pe yu-ni nandu nimba mele: “Aima aku naa ti! Nunga angenali Pulu Yili-ni “Ninjai.” nimba ung nimba sirim-ma piliiku yambuma niku siring yima kene, buk ilinga nimba molemú ungma piliiku liiku telemele yambuma kene, nu kene na kene oliu pali Pulu Yili-nga kendemande-yambuma molupu kongun tenjilimulu akiliinga nu-ni Pulu Yili yu mindi popu toku kape ni.” nirim. \p \v 10 Aku nimba kene alsupa nandu nimba mele: “Buk ilinga ulu penga wendu ombá mele nimba molemú uluma nondupa kamu wendu ombáliinga ‘Naa piliangi. Nimbu para naa sambu.’ nikunu mo naa tui. \pi1 \v 11 Yambu te tepa kis-silimú yambale yu kamu tepa kis-sipa mulupili. \pi1 Yambu te kalaru mulupili molemú yambale kamu kalaru mulupili yambu akili mulupili. \pi1 Yambu te tepa konjulimú yambale kamu tepa konjupa mulupili. \pi1 Yambu te kake tipili molemú yambale kamu kake tipili mulupili.” \m nirim. \p \v 12 Yesos-ni nimba mele: “Piliai. Na nondupa ombú teker. Ombú kene yambuma eninga ulu telemelemanga lupa-lupa méle kalupu simbundu méle kalombu mélema membu ombú. \v 13 Na Ui Kumbi-Lepu Mulurundu Penga Aelepu Molumbu Yili; Na Kumbinale Penga Aelepale; \m Na Mélemanga Pali Pulu Yili, Na ‘Kongun Tembu.’ Nimbu Piliiliuma Taki-Taki Tepu Pora Siliu Yili. \p \v 14 “Yambuma eninga mulumbalema lumaye tolemele yambuma aku telemeláliinga ‘Taki-taki kona molupa mindi puli ulu-pulele pelemú unjeliinga monguma oku noku, kolea-aulina ku-pala keri-pulumanga oku sukundu pai.’ nimuláliinga yambu kanuma enini Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele. \pi1 \v 15 Ulu-kísima mindi numanu kimbú-siku molemele yambuma kene, \mi kupuná ambolku miambu liiku telemele yambuma kene, \mi wapera anduku tolemele yambuma kene, \mi yambu toku konjulemele yambuma kene, \pi1 we-mélema ola angnjiku ‘pulu yima’ niku popu toku kape nilimele yambuma kene, \pi1 gólu tuli uluma numanu monjuku gólu toku telemele yambuma kene, \m yambu kanuma enini kolea-aulieliinga ku-palaliinga ulsukundu molemele. \p \v 16 “Na Yesos, na-ni ‘Nanga yambu-talapema ung ima piliangi, pupa nimba sinjipili.’ nimbu nanga angkellale “Nu pukunu niku si-pui.” nimbu liipu mundurundu. Na yi nuim king Depit-ni kalupa liirim yili; yu nanga anda-kolepale; ipulam-ui kolea tangumbandu kombukantupuma pali kumbulupa, tilu mindi kamu tondulu pa tepa talang pupa angiliimú akili na.” nirim. \p \v 17 Minéle kene ⸤Sipsip-Walále-nga⸥ Ambu Liimba Ambale kene elsele-ni nikulu mele: “Nu aima ui!” nilimbele. Ung ima piliimba yambale-ni “Nu aima ui!” nipili. No waka lelemú yambale upili. Yambu te ‘No nombu.’ nimba piliimba yambale ku-moni naa liipa we simba no, taki-taki kona molupa mindi puli ulu-pulele pelemú nole, omba nupili. \p \v 18 Buk ilinga penga wendu ombá mele nimba molemú ungma piliingí yambumandu lip-lipi topu kene nimbu mele: “Yambu te-ni buk ilinga sukundu molemú ungmanga ung te suku mundupa nim lem buk ilinga ulu-buni tondulu mare ‘wendu ombá’ nimba molemú ulu-bunima Pulu Yili-ni ‘yambu akili-kene wendu upili.’ nimbá. \v 19 Mola yambu te-ni buk ilinga ulu penga wendu ombá nimba molemúmanga ung te naa nimba kulu topa wendu líímu lem Pulu Yili-ni yu mundupa kelepa, \m ‘Yu taki-taki kona molupa mindi puli ulu-pulele pelemú unji buk ili-ni nimba silimáliinga mong mare naa nomba, kolea-auli kake tili buk ili-ni nimba silimú koleana naa upili.’ nimbá.” niker. \p \v 20 Ulu ima wendu ombá nimba silimú yili-ni nimba mele: “Sika. Na nondupa ombú teker.” nilimú. \p Aima aku-sipa tipili! Auli Yesos, aima uyo! \p \v 21 Auli Yesos-ni Pulu Yili-nga yambuma ⸤pali⸥ we kondu kolupa mulupili molangi. Aku-sipa tipili! \b \p ⸤Aku manda.⸥