\id LUK - Luke - Bo-Ung N.T., Rob & June Head - 13 May, 2004 \h LLUK \toc1 LLUK Temani-Kaiéle LLUK-ni Turum Bukele \toc2 LLUK \mt1 LLUK \mt2 Temani-Kaiéle LLUK-ni Turum Bukele \is1 Buk Ilinga Ung-Pulu Mare \ip Ung-pulu mare ilinga buk-gomú 1 molemú. Yi LLuk yu dokta yi te mulurum (Kollosi 4:14). ‘Yunu Juda-yi te mólunje. Juda-yambumanga ulsukundu yi ténje.’ niku piliilimili. Yu Poll-kene wasie anduringli (Liipa Mundurum Yima 16:10-17, 20:5-15, Timoti Aelepale 4:11, Pillimon 24). \ip LLuk yunu-ni “Buk ili tokur.” nimba para sipa naa turum akiliinga-pe yu-ni Liipa Mundurum Yimanga bukele sika turum lem ya Temani-Kaiéle kepe yunu-ni sika turumko. LLuk 1:3-4 kene Liipa Mundurum Yima 1:1-2 kene molemú ung mare aima tilu-sipa mele. Matyu, Mak, LLuk, Jon kene, enini buk turingmanga LLuk-ni turum bukele kamu sulu. Temani mare Matyu, Mak, Jon yi kanuma-ni naa turing temani mare yunu-ni turum. \ip ‘Oliu mana-yambuma tepa liipa, Pulu Yili liipu bulu sipu ulu-pulu-kis telemuláliinga mindili nomulú kupulanum-na molemuláliinga wendu liipa, Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokupa konjulimú yambu-talapena sukundu pupu molomulú ulu-pulele liamili.’ nimba Yesos oliu tepa liipa oliunga nimba alko topa kulunjurum mele ‘Aima piliipu konjamili.’ nimba LLuk-ni buk ili turum. \ip LLuk-ni piliipa kene buk ili turum ung-pengéle mele 19:10 molemú (buk ambulkunaliinga alsena “21. kisim bek 21.2.”). Yesos-ni yunu “Yambumanga nimbu kolunjambu tangi.” nimba taki-taki numanale-ni kimbu-sipa mulurum ung tondulu te 9:51 molemú (Jon 3:14-18). \ip Ung te kamu piliani. Yi tale mola yupuku mola angere-ni ung tiluele mola temani tiluele bukna turing akiliinga-pe wale pulele laye-kolte lupa-lupa turing. Temani te mola ung te ‘aima mimi-sipu piliambu.’ niku kene bukmanga lupa-lupa molemú mele kanuku kene buk gomúma wendu liiku pali mimi-siku kanui. I-sipa mele: Mak 1:12-13 gar-sipale, Matyu 4:1-11 kene LLuk 4:1-13 kene sulu tepale. Temani kanili Matyu LLuk-seleni tilu-siku mele bukna turingli molemú, akiliinga-pe angkellama uring mele Matyu-ni mindi turum (4:11), Seten-ni “Walse kelepu ombú.” nirim ungele LLuk-ni mindi turum (4:13). Ung te LLuk 11:13 molemú akili Matyu 7:11 naa molemú. LLuk 22:62 Pita kola tirim temanele Matyu Mak-selenga molemúko akiliinga-pe Jon 18:27 naa molemú. \ip Ya ung-pulele pora nikem. \c 1 \s1 1:1-4 LLuk-ni Yesos-nga Temanele Koela Pulu Monjupa Tombandu Ui-Pulu-Pulu Buk Turum Temanele \p \v 1-2 Yi aima auli Tiopillas, oliu molemulu koleana Yesos-kene ulu wendu urum-ma pulu monjupa wendu urum kene kanuku, yandupa wendu urum-ma kanulsiliiku anduku muluring yambuma-ni penga oliu temani toku siring mele, temani akili ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu kanili yambu pulele-ni ‘Temani akili bukna kamu mulupili tamili.’ niku buk turing. \p \v 3-4 Akiliinga, na-ni kepe pe kelepu ‘ ‘Temaneliinga pulele aima piliipu konjambu.’ nimbu ui-pulu-pulu wendu urum mele kepe yandupa ulu lupa-lupama wendu urum mele kepe akuma pali walsipu piliipu konjupu mulurundu-na na-ni ‘Ulu akumandu yambu mare-ni Tiopillas nundu temani toku ung-bo tonjilimele mele aku-sipa wendu urum uluma nu piliani.’ nimbu, ‘Na-ni nundu ulumanga pali aima sika wendu urum mele temani topu nimbu sambu.’ nimbu, buk te topu nu simbu kene kapula.’ nimbu piliipu kene temani akili topu buk ili tokur. \ms1 1:5—2:52 Illisapet-ni No-Liinjili Jon Mirim Mele Kene Maria-ni Yesos Mirim Mele Temanema \s1 1:5-25 Mulú-Koleana Angkella Te-ni No-Liinjili Jon Mingí Mele Kene Molupa Temba Mele Nimba Sirim Temanele \p \v 5 Yi Nuim King Erot kolea Judia nokupa mulurum kene Pulu Yili popu tunjurum yi te mulurum, yunga bili Sekaraya. \m Pulu Yili popu tunjuring yambumanga talape tenga bi Apaya, Sekaraya yu talape kaniliinga yi te. Sekaraya min ambu Illisapet Pulu Yili popu tunjuring yimanga talape tenga ambu te. Elsengla wasie kumbi-lepa anda-kolepale Pulu Yili popu tunjuring yimanga kumbi-lepa yi nuim auli Eron. \v 6 Ambu-yi akusele muluringli mele Pulu Yili-ni kanupa ‘Yambu sumbi nili-sele.’ nimba kanurum. Elsele-ni yunga ung-manima kene “Yambuma teai.” nirim mele ungma pali piliiku liiku teku konjuku muluringli. \v 7 Akiliinga-pe Illisapet we wangnu pirim, kangambula te naa miringli. Elsele we ambu-anda liringli. \p \v 8-9 Walse Sekaraya-nga talapele-ni Pulu Yili popu toku kaluring kongunale tinjiring kene yunu kepe wasie Pulu Yili-nga kumbi-kerina kongun kanili tinjiring. Aku tenjiku molku kene, Pulu Yili popu tunjuring yima-ni tiring mele tingíndu eninga talapena yi te Pulu Yili popu toku kaluring lku-temboll akiliinga suluminana sukundu ‘Nae pupa mura tolemú paura-kikuele yambumanga ninjipa kalonjumbanje piliamili.’ niku ku-kas tiring. Aku-siku teku kene ‘Sekaraya yu kongun kanili tenjimba.’ niku piliiringeliinga yu lku-temboll suluminana sukundu pupa mura tuli paura-kikuele kalunju-purum. \v 10 Akili tepa angiliirim kene lku-tembolluna we-yambuma máku toku Pulu Yili popu turing koleana yambu pulele Pulu Yili-kene popu toku ung niku muluring. \p \v 11 ⸤Sekaraya mura tuli paura-kikuele kalunjupa angiliirim kene⸥ paura-kiku kanili kalunju-pui-upui tiring polaliinga ki-bokundu Auliele-nga angkella te omba mokeringa angiliirim kanurum. \v 12 Akili kanupa kene pung-pungu nimba mundu-mong auli-tepa tirim. \p \v 13 Kanu-kene angkellale-ni yundu nimba mele: “Sekaraya, mundu-mong naa ti.” nirim. “Nu Pulu Yili-kene popu tokunu mawa tellu mele kanili Pulu Yili yu-ni piliirim. Nunga ambale kang te membá. Yunga bili “Jon” niku niani. \v 14 Yu molumbáliinga nu numanu lakuku sikunu kamele akuku muluni. Yu minglí kene yambu pulele-ni numanu singí. \v 15 Auliele-ni yu kanupa yi-auli kaiéle nimba piliimba. No-waen kepe no-tonduluma kepe aima naa nupili. Anumunga oluna we sukundu mulupili Pulu Yili-nga Mini Kake Tiliele-ni omba yunga numanuna molupa kapula tenjimba. \p \v 16 “Jon-ni tembaliinga Isrel-yambuma-ni eninga Auli Pulu Yili liiku bulu siring yambumanga pulele-ni alsuku numanu topele toku Auli Pulu Yili kene wasie alsuku ung piliiku kapula-kapula mulungí. \v 17 ⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi⸥ Illaija tondulu pípili uluma tepa mulurum mele Jon yu aku-sipa tondulu pípili uluma tepa molumba. Aku-sipa tondulu pípili uluma tepa molumbáliinga lapalii-ni numanu topele toku kangambulama alsuku numanu munjungíko; Pulu Yili-nga ung-manima liiku su silimele yambuma-ni numanu topele toku, numanu sumbi-nili yambuma-ni telemele mele ‘Aku-sipu teamili.’ niku mulungíko; Jon yu-ni tembaliinga Auliele ombá kene Auliele yunga ungele sumbi-siku piliiku liingí yambu-talape te mulungíko.” nimba angkellale-ni Sekaraya-ndu nirim. \p \v 18 Aku-sipa nirim-na piliipa kene Sekaraya-ni angkellalendu walsipa kene nimba mele: “Nikinu akili nambi-sipu na-ni ‘Sika nikinu.’ nimbu piliimbuye?” nirim. “Na anda lepu nanga ambale ambú lirim kanili. Pe nikinu ili nambi-tepa wendu ombálendu nikinuye?” nirim. \p \v 19 Angkellale-ni pundu topa kene nimba mele: “Nanga bili Gepriel. Na Pulu Yili-nga kumbi-kerina angiliu. Ya ekupu nundu niker akili mele Pulu Yili-ni “Aku-sikunu ni-pui.” nimba liipa mundumu-na nundu ombu temani-kaí ili topu siker. \v 20 Akiliinga-pe na-ni “Kang minglí.” nikerele ‘Gólu tokumnje?’ niku piliikunu akiliinga ulu ili ui wendu naa upili nu ung naa niku muluni. Penga “Wendu ombá.” niker akili mele ambuma kangambula oluna monjuku kene melemelemanga kaliimbuma omba pulimú mele aku-sipa kaliimbuma omba pumba kene niker ung ili aima sika wendu ombá.” nirim. \p \v 21 Aku-siku ung niku angiliangli Sekaraya lku-temboll suluminana sukundu sulu-tepa pupa molupa, wela wendu naa urum kilia yambuma-ni lku-tembolluna ulsukundu yu nokuku muluringima numanu pulele liiku munduring. \v 22 Kanu-kene yu wendu omba kene ung te kerina manda naa nimba kili-ni mindi manda lepa angiliirim kanuku kene, ‘Sekaraya yu suluminana sukundu molupa kene kalkale kanúmu-na omba angiliili mele te kumbi-kerale liipa pinjim-na kanum.’ niku piliiring. \p \v 23 Penga lku-tembolluna yunga kongun enama pora nirim kene yu lkundu purum. \v 24 Lkundu pupa ⸤ambu Illisapet-kene pekulu muluringli kene⸥ penga Illisapet kangambula munjurum. Monjupa kene kaliimbu angere te-guli ‘Yambuma-ni yu naa kanangi.’ nimba mo topa mulurum. \v 25 Yu-ni nimba mele: “Ekupu na-kene ulu tekemale Auliele-ni nanga nimba tenjikem. Nanga kangambula te naa mirindeliinga yambuma-ni na kanuku kis piliiring kene pipili kulurundeliinga Auliele yu-ni na kondu kulum lem.” nirim. \s1 1:26-38 Mulú-Koleana Angkella Te-ni Maria-ni Yesos Membá Mele Nirim Temanele \p \v 26 ⸤Illisapet kangambula munjupili kaliimbu angere te-guli kolupa⸥ angere tale-guli sipale ke topa pirim kene Pulu Yili-ni mulú-koleana angkella Gepriel kolea Gallalli distrik Nasaret taon-na liipa mundurum. \v 27 Kanuna ambu-wenipu te, yi te-kene ui naa pili we mulurum ambu-wenipale mulurumna liipa mundurum. Ambu-wenipu kanili yunga pulu lirim yambuma-ni ‘Yu yi te pupili.’ niku alá sinjiring yilinga bili Josep. Yi kanili yunga anda-kolepa yi te ⸤yi nuim king⸥ Depit. Ambu-wenipaliinga bili Maria. \p \v 28 Maria mulurumna angkella Gepriel omba kene yundu nimba mele: “Ambale, nu mulununa na okur. Pulu Yili-ni nu aima kanupa kaí piliipa tepa kaí monjukum. Auliele nu-kene wasie tapú-toku molembele.” nirim. \v 29 Akiliinga-pe ung kanili piliipa kene yu numanu pulele liipa mundupa kene, ‘Apa! Nikem ili nambulka ung te nimba nikem-nje?’ nimba piliirim. \p \v 30 Angkellale-ni yunundu nimba mele: “Maria, Pulu Yili-ni nu kanupa kaí piliikemeliinga mundu-mong naa ti. \v 31 Piliiyo. Nu penga kang te monjukunu minéle. Mekunu kene yunga bili “Yesos” niku sani. \v 32 Yu yi-nuim molumba, yunga bi leku ‘Aima Olandupa Molemáliinga Málale.’ ningíko; Auli Pulu Yili-ni ‘Yunga anda-kolepa Depit Isrel-yambumanga yi nuim king tondulale mulurum mele yu aku-sipa mulupili.’ nimbáko. \v 33 Eninga anda-kolepa Jekop-ni kalupa liirim yambuma yu-ni kam-kamu nokumbako. Yu yi nuim king auliele molupa mindi pupili.” nirim. \p \v 34 Maria-ni angkellalendu nimba mele: “Nikinu ulu ili nambi-sipa tembalendu nikinuye? Na yi te naa purundu kanili.” nirim. \p \v 35 Angkellale-ni yundu nimba mele: “Nu mulunina Aima Olandupa Yili-nga Mini Kake Tiliele omba nunga oluna kang te monjunjumba. Aku temba akiliinga kang nu-ni minéle yu kang kake tiliele molumba; yunga bili leku kene ‘Pulu Yili-nga Málale’ ningíko. \v 36 ⸤Pulu Yili-ni nu-kene “Tembu.” nikem akili mele sika temba. Ulu-tondulu te “Tembu.” nimba kene tirim mele niambu.⸥ Nunga pulu lelemú ambu Illisapet-ndu “Ambu wangnu píliele.” nilimele akiliinga-pe ekupu yu ámbu-ambú lipili kaliimbu angere te-guli kolupa angere tale-guli-sipale ke topa angiliipili yu kang monjukum kanili. \v 37 Pulu Yili-ni ulu kapula naa temba ulu te aima naa pelemú. Yu-ni uluma pali kapula telemú kanili.” nirim. \p \v 38 ⸤Angkellale-ni yundu aku-sipa nirim-na piliipa kene⸥ Maria-ni nimba mele: “Na Auliele-nga kongun kendemande ambale moliu. Nu-ni nikinu akili mele Pulu Yili yu-ni na-kene aku-sipa tipili.” nirim. \p Kanu-kene angkellale-ni Maria mundupa kelepa yu purum. \s1 1:39-45 Maria Yunga Pulu Lirim Ambu Illisapet Pupa Kanu-Purum Temanele \p \v 39 ⸤Mulú-koleana angkellale-ni Maria-ndu ung nimba pora sipa kene kelepa purum kene⸥ penga Maria kolea Judia distrik pupa ma-pangi tenga olakundu taon te lirimna purum. \v 40 Pupa akuna yi Sekaraya-nga lkuna lkundu pupa kene ambu Illisapet kanupa “Na okur.” nirim kene kangulkulu ⸤numanu siringli⸥. \p \v 41 Illisapet-ni Maria-nga ungele piliirim kene Illisapet yunga oluna kangambulale puka topa ola-mania tirim piliirim. Kanu-kene Pulu Yili-nga Mini Kake Tiliele Illisapet-nga numanuna omba molupa kapula tirim kene “I-sikunu i-sikunu ni.” nirim akili \v 42 Illisapet-ni ung tondulu nimba kene nimba mele: \p “Ambu molemelemanga pali nu maluya. Ambumanga pali Pulu Yili-ni nu olandupa tepa kaí munjurum. Kangambula nu monjullale kepe yu-ni tepa kaíko monjumba. \v 43 Na ambu kis te mulunduna nanga Auliele-nga anumele nu úneliinga na numanu pulele liipu mundukur. Tinu akiliinga na-kene teku kaí monjukunu. \v 44 Nu oku kene “Na okur.” níneliinga kumele-ni piliindu kene nanga oluna mulúm kangambulale aima numanu sipa puka topa ola-mania tímu. \v 45 Auliele-ni nundu nirim mele ungele piliikunu kene ‘Sika nikem. Yu-ni “Tembu.” nikem akili mele sika aku temba.’ niku tondulu mundukunu piliirineliinga yu-ni nu tepa kaí monjukum akili mele akiliinga nu numanu sikunu molani.” nirim. \s1 1:46-56 Pulu Yili-ni “Enini Nokupa Konjumba Yi Te Liipu Mundumbu.” Nimba Makó Turum Yi-Nuim Kraisele Maria-ni Membá Mele Piliipa Kene Konana Nimba Pulu Yili Kape Nirim Temanele \p \v 46-47 Illisapet-ni nimba pora sirim kene Maria-ni nimba mele: \q1 “Pulu Yili na Tepa Liipa, Mindili Nombu \q3 Molupu Kis-Siliu Kupulanum-na Wendu Liipa, \q2 Kapula Molupu Konjumbu Kupulanum-na \q3 Liipa Monjumba Yili kene \q2 na numanu aima lakupu sikereliinga \q1 nanga numanale-ni \q2 Auliele kape nimba bi paka tonjukumu. \q1 \v 48 Pulu Yili yu-ni na yunga we-kendemande-ambu kisele \q2 mundupa naa kelepa numanu liipa mundurumeliinga \q3 nanga numanale-ni aku-sipa yu kape nikem. \q1 Yambuma-ni penga-penga kepe kalku liingí yambuma-ni \q2 nandu “Pulu Yili-ni nu tepa kaí monjukum. \q3 Nu maluya.” ningí. \q1 \v 49 Tondulu Pulieli-ni na ulu-tonduluma tinjirimeliinga \q2 nandu aku-siku ningí. \q1 Tondulu Puliele yu yi kake tiliele. \q1 \v 50 Yu-kene mundu-mong teku ung piliiku liilimele yambuma \q2 yu-ni kondu kolupa molemú. \q1 Enini penga-penga kepe kalku liingíma kepe \q2 kondu kolupa molupa mindi pumba. \q1 \v 51 Yu-ni yunu ulu-tonduluma tirim. \q1 Yambu kara puku eninga numanuna \q2 enini kape niku molemele yambuma \q3 yu-ni topa makurupa bulu-bale silimú. \q1 \v 52 Yambuma nuim molku koleama nokuku molemelema \q2 yu-ni topa mania mundupa, \q3 yambuma eninga bima \q4 eni-enini toku mania mundulimelema \q4 yu-ni eninga bima paka tonjulemú. \q1 \v 53 Engle-ni kolemele yambuma yu-ni \q2 ‘Olu tipili.’ nimba langi kaíma sipa, \q3 yambu kamakoma mélema kepe naa sipa \q4 “We pai.” nimba makorolemú. \q1 \v 54-55 Yu-ni oliunga kumbi-lepa anda-kolepalimandu \q2 “Tembu.” nimba, nimba panjurum ungele \q3 apera naa sipa piliipa molupa kene, \q1 ⸤anda-kolepa⸥ Eprayam kene, Eprayam yu-ni \q2 yandupa-yandupa kalupa liirim yambuma kene, \q3 eninindu “Tembu.” nimba, \q4 nimba panjurum akili mele tembandu \q2 oliu Pulu Yili yunga kendemande \q3 Isrel-yambu molemulu akuma \q2 yu-ni kondu kolupa liipa tapunjumba tepa molemú.” \m nirim. \p \v 56 Maria yu Illisapet kene wasie molangli kaliimbu yupuku omba purum kanu-kene penga Maria yu yunga lku-koleandu kelepa purum. \s1 1:57-66 Illisapet-ni Kang Jon Mirim Temanele \p \v 57 Illisapet kangambula membá enale wendu urum kene yu-ni kang te mirim. \v 58 Yunga lku-keri-kupu yambuma kene yunga pulu lirim yambuma kene Auliele-ni yu kondu lakupa kulurum mele piliiku kene enini yu-kene wasie numanu siku muluring. \p \v 59 Ena angere yupuku-guli kangale memba nosupa mulurum kene ena engkaki-sipaliinga yambuma sukundu-sukundu oku máku toku kene yunga kangi te kopsiku poku teku wendu liiku munduku kene, yunga bili yunga lapanga bili manda leku “‘Sekaraya’ niamili.” niring \v 60 akiliinga-pe kangalenga anumu-ni “Mólu.” nimba kene “Yunga bili ‘Jon’ nimulú.” nirim. \p \v 61 Enini yundu niku mele: “Elsengla pulu lelemú yambu tenga bili aku-sipa naa molemú.” niring. \p \v 62 Kanu-kene yambuma-ni niku mele: “lápale-ni nambulka nimba piliikemunje, yunga bili lepa nae nimbánje, walsipu piliamili.” niku lapandu kili-ni manda leku niring kene \v 63 yu-ni pundu topa kili-ni manda lepa kene “Buk te sai.” nimba kene, yu-ni bukna bi topa kene nimba mele: “Yunga bili Jon.” nirim. Akili kanuku kene yambuma-ni aima numanu pulele piliiring. \v 64 Kanu-kene walsekale Sekaraya yunga kerina kelepa ung nimba kene Pulu Yili kape nirim. \p \v 65 Aku-sipa tirim-na kanuku kene yunga lku-keri-kupu yambuma-ni aima mini-wale munduring. Kolea Judia distrik sukundu ma-pangimanga kolea lirimumanga pali temani akili mindi tolsiliiku puring. \v 66 Ulu akili piliiring kene yambuma-ni pali numanu liiku munduku kene niku mele: “Ulu akili we naa telemú. Auliele kang ili-kene molumbáliinga ulu akili tekem lem.” niku piliiku kene “Kang ili penga nambi-sipa molumbanje?” niring. \s1 1:67-80 Sekaraya-ni Nirim Konanale \p \v 67 Mini Kake Tiliele Jon-lapa Sekaraya-nga numanuna omba molupa kapula tirim kene Pulu Yili-ni penga wendu ombá mele “Nikunu si.” nimba yundu nimba sirim ung te piliipa kene, Sekaraya yu-ni yambuma nimba sipa nimba mele: \b \q1 \v 68 “Auliele, Isrel-yambumanga Pulu Yili, \q3 yu kape nimbu bi paka tunjamili. \q2 Yu omba yunga yambuma tepa liipa \q3 buni te-ni enini ambulurumeliinga \q4 mindili noku muluring buni kanuna \q4 wendu líímeliinga piliipu kene \q2 yu kape nimbu bi paka tunjamili. \q1 \v 69 Pulu Yili-ni yunga kendemande ⸤yi nuim king⸥ Depit-ni \q3 kalupa liirim yambumanga yi tondulu pili te \q2 oliu ‘Tepa liipa mindili nombu \q3 molupu kis-silimulu kupulanum-na wendu liipa, \q2 kapula molupu konjumulú kupulanum-na \q3 liipa munjupili.’ nimba símu. \q1 \v 70 (Yu-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma \q2 piliiku yandu niku siring yima-ni \q3 penga tembalendu kórunga-ui niku mele:) \q1 \v 71 “Yu-ni oliu tepa liipa \q2 oliunga ele-túma topa makurunjupa, \q2 oliu kanuku kis piliiku mindili silimele yambuma \q3 ‘Aku-siku naa teangi. \q3 Wendu oku kapula molangi.’ nimba \q4 aku-siku telemele kupulanum-na wendu liimba.” \q2 niring mele ekupu aku temba tekem. \q1 \v 72-73 Oliunga anda-kolepalima kondu kolupa, \q2 oliunga kumbi-lepa anda-kolepa Eprayam-kene \q3 “Tembu.” nimba, nimba panjipa mi lirim mele \q2 “apera naa sipu, nirindu mele teambu.” nimba kene \q3 aku temba tekem. \q1 \v 74-75 ‘Mundu-mong naa teku, \q2 nanga kongunale tondulu munduku tenjiku, \q2 numanuna kake tipili molku \q3 na-ni kanupu kaí piliiliu uluma mindi \q4 ma-koleana teku mololsiliiku pangi.’ nimba kene \q2 oliunga ele-túma-ni oliu toku mindili liiku silimelema \q3 ‘Naa teangi. Oliu we molamili. \q2 Tepu liipu, tokomele kupulanum-na wendu liimbu.’ \q3 nimba, nimba panjipa mi lirim mele \q4 ‘Teambu.’ nimba kene aku tekem.” \m ⸤nirim.⸥ \q1 \v 76 “Nanga kang ⸤Jon⸥, \q2 nu kumbi-leku pukunu Auliele ombá kupulanumele \q3 akisinjenéliinga piliikunu kene, \q2 yambuma-ni penga nundu ‘Olandupa Molemáliinga \q3 ung “Ninjui.” nimba, nimba silimú ungma piliipa \q4 yandu nimba sili yili’ ningí. \q1 \v 77 ‘Auliele yunga kupulanumele akisinjambu.’ nikunu kene \q3 nu-ni yunga yambumandu i-sikunu nikunu sini: \q2 “Auliele yunu-ni eninga ulu-pulu-kis telemelema \q3 ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjipa kene \q2 enini tepa liipa \q3 mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, \q2 yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na \q4 liipa monjumba.” \q3 niku, ung akili eninindu nikunu sini. \q1 \v 78-79 Pulu Yili-ni oliu kondu lakupa kolupa kene \q2 oliu sumbulú túlina molupu kululi kupulanum-na \q4 molomulúma \q2 numanu waengu nipili molomulú kupulanum-na \q3 ‘Kapula kanuku pangi.’ nimba \q4 ‘Pa tinjipili.’ nimba oliu molemuluna \q4 talangele liipa mundukum.” \m nimba Sekaraya-ni nirim. \p \v 80 Kang Jon yu ai lepa numanu tondulu pupa kapula mulurum. Yu penga Isrel-yambumanga kumbi-kerina kongun tepa molumbandu ui kolea-wakana pupa mulurum. \c 2 \s1 2:1-7 Maria-ni Yesos Mirim Temanele \p \v 1 ⸤Jon kang-pamele mulupili⸥ Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina ‘Sisa-Okastas’ niliele-ni ung-mani te nimba panjipa kene “Rom-gapmanale-ni nokulemú koleamanga molemele yambuma pali bi liamili.” nirim. \v 2 (Kirinias kolea Siria propinj nukurum yili mulupili Rom-gapmanale-ni yambumanga bima kumbi-lepa liirim.) \v 3 ⸤Ung-mani akili Okastas-ni nimba panjurum-na⸥ yambuma pali eninga anda-kolepalima-ni kalku liiring koleamanga lupa-lupa enini puring. \p \v 4 Yi Josep kolea Gallalli distrik Nasaret taon-na molupa, ⸤Rom-yi nuimele-ni ‘Yambuma bi liamili.’ nirimele⸥ piliipaliinga, Nasaret mundupa kelepa, yunga kalupa liirim anda-kolepa Depit ui pirim kolea Judia distrik pupa Betelliem taon-na purum. \v 5 Akuna “Olsungla bisele tangi sambili pambili.” nikulu yunga alá sirim nondupa liimba ambu Maria kene akuna puringli. Maria kangambula lku piliele wasie puringli. \v 6-7 Betelliem sukundu pukulu kene, yambu poningma oku pi-pui-upui tiring lkuli si nirim kilia ⸤elsele kung dongki kene kaoma kene panjiring lkuna puku piringli. Akuna piringli kene⸥ Maria kangambula bulu turum. Penga kang te mirim. Kang akili yunga komulayele. Memba kene mulumbale mare-ni liipa kangale okupa, kungmanga langi nuli unji, kera laima no-unji mele, tenga sukundu mundupa nusurum. \s1 2:8-15 Mulú-Koleana Angkella Te Mania Omba Kung-Sipsip Tápu-Yi Mare Yi-Nuim Kraisele Miring Mele Nimba Sirim Temanele \p \v 8 ⸤Betelliem⸥ ulsukundu kung-sipsip tápu-yi mare era-puniemanga sumbulsuli eninga sipsipma tápu-teku muluring. \v 9 Kanu-kene enini muluringna Auliele-nga angkella te omba mokeringa angiliirim kanuku, Auliele-nga talang tondulu-tepa puliele omba enini muluring koleana mania talang tepa pa tondulu-tepa tirim kanuku kene, enini mini-wale lakuku munduring. \p \v 10 Akiliinga-pe angkellale-ni nimba mele: “Na-ni eni temani kaí te topu simbu okur akiliinga mundu-mong naa teai. Temani ili yambuma pali numanu singí temanele. \v 11 Ekupu ⸤ui mulurum yi nuim king⸥ Depit-nga taon-na ambu te-ni kang te mimu. Yunu Yambuma Tepa Liipa Mindili Noku Molku Kis-Silimele Kupulanum-na Wendu Liipa, Kapula Molku Kunjingí Kupulanum-na Liipa Monjumba Kangale; yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele; yu Auliele. \v 12 Sika niker mola gólu tokur-nje eni puku kanangi mele nimbu sambu. Kangambula-kiki te mulumbale-ni kumu toku, kungmanga langi nuli unji, kera-laima no-unji mele, tenga nusingí puku kanuku liingí. Aku-siku kanuku liiku kene na-ni ‘Sika nim lem.’ niku piliingí.” nirim. \p \v 13 Aku-sipa nirim kene enaliinga mulú-koleana angkella aima pulele ui urum angkellale angiliirimna oku mokeringa angiliiku kene, Pulu Yili-nga bili paka tonjuku yunu kape niku kene niku mele: \q1 \v 14 “Mulú-Koleana Aima Olandupa Pulu Yili-nga bili \q3 aima ola mulupili. \q2 Mana-yambu yu-ni kanupa kaí piliilimú yambuma, \q3 numanu waengu nipili molangi.” \m niring. \p \v 15 Aku niku kene enini kung-sipsip tápu-yima munduku kelku mulú-koleana kelku olandu puring. \s1 2:15-21 Kung-Sipsip Tápu-Yima Yesos Meku Nosiku Muluring Mele Puku Kanu-Puring Temanele \p Angkellama kelku mulú-koleana olandu puring kene sipsip tápu-yima-ni anju-yandu niku mele: “Oliu Betelliem pupu ya ulu ekupu wendu okum mele Auliele-ni nimba símu ung kanili kanu-pamulu.” niring. \v 16 Aku-siku niku kene lkisiku puku kene, Maria Josep-sele muluringli kanuku, kangambula kikiele kungmanga langi nuli unji, kera-laime no-unji mele, tenga sukundu lirim kanuring. \v 17 Yunu kanuku kene, ui angkellale-ni enini kangambula akilindu nimba sirimele mele yambuma temani toku siring. \p \v 18 Kanu-kene sipsip tápu-yima-ni niku siring mele piliiku kene yambuma-ni numanu pulele liiku munduring. \v 19 Akiliinga-pe Maria ung ima kene ulu wendu urum-ma pali numanuna panjipaliinga, penga wasie numanu kimbu-sipa mulurum. \p \v 20 Sipsip tápu-yima kelku yandu oku kene, angkellale-ni nimba sirim mele pali piliiku kanuringeliinga Pulu Yili kape nilsiliiku yunga bili paka tonjulsiliiku yandu uring. \s1 2:21 Yesos Bi Siring Temanele \p \v 21 Kangale meku nosuku molangi ena angere yupuku-guli omba purum kene ena engkaki-sipaliinga yunga kangi te kopsiku poku teku wendu liiku kene, anumu-ni oluna naa munjupili angkellale-ni nirim mele piliiku kene yunga bili “Yesos” niku liring. \s1 2:22-38 Josep Kene Maria-sele Kang Yesos Mekulu Jerusallem-ndu Pukulu Lku-Tembolluna Sukundu Puringli Kene Ulu Mare Wendu Urum Temanele \p \v 22-24 Maria ⸤kang mirimeliinga⸥ “Yunu kalaru molemú.” niringeliinga enama pora nimba, yunu kamu kake tipili molumba enale wendu urum-na Moses-ni ⸤“I-siku uluma teai!” nimba⸥ ung-mani sirimele te piliiku liiku tinglíndu Josep kene elsele kolea-auli Jerusallem pukulu kene, kake tipili mulunglindu Pulu Yili popu toku kalu-puringli. Auliele-nga ung-mani te ui sirimele pirim akili i-sipa mele: \q1 ⸤‘Ambu te-ni kangambula memba kene \q2 ambale yunu ku-puku tuli mele molumba. \q1 Ku-puku tuli enama pora nimbá kene \q3 kake tipili molumbandu⸥ \q2 kera-waembonu mele tale mola kera-imili mele tale \q3 Pulu Yili popu topa kalupa sipili.’ \rq LLipai 12:8\rq* \m nimba ung-mani aku-sipa nimba pirim kanili piliiku kene tinglíndu puringli. Auliele-nga ung-mani pirim te kene wasie piliiku liiku tinglíndu puringliko. Ung-mani akili i-sipa mele: \q1 ‘Kang-komulaye mingíma pali \q2 “Auliele-nga” niku yunu sangi.’ \rq Wendu Uring 13:2,12,15\rq* \m nimba pirim kanili. Ung-mani akili nimba pirim-na piliikulu kene ‘Olsungla kang-komale Pulu Yi Auliele sambili.’ nikululiinga Jerusallem punglindu Yesos meku puringliko. \b \p \v 25 Yi-anda te Jerusallem mulupili elsele akuna puringli, yunga bili Simion. Yu sumbi-nili yili; yu Pulu Yili-nga ungele piliipa taki-taki Pulu Yili kene ung nirim yili; yu Isrel-yambuma tepa numanu waengu simba yili “ombá.” nimba kanombandu nokupa mulurum; Mini Kake Tiliele yunga numanuna sukundu mulurum. \v 26 Mini Kake Tiliele-ni yunundu ung te ui nimba mele: “Nu ui naa kuluni. Nu Auliele-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele kanukunu kene penga kuluni.” nirim. \v 27 Mini Kake Tiliele-ni Simion yunu liipa mundurum-na yunu Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna purum. \p Kanu-kene Yesos anum lapasele ung-manele-ni kangmandu “Teai.” nimba nirim mele tinglíndu kang Yesos mekulu lku-tembolluna sukundu puringli kene \v 28 Simion-ni omba kangale kanglupa liipa Pulu Yili-nga bili paka tonjupa nimba mele: \q1 \v 29-30 “Yi Auli Tondulu Olandupale, \q2 yambuma tepa liipa, \q3 mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa \q4 nu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na \q4 liipa monjumba yi sikenele \q2 na ekupu nanga mongsele-ni kanokur kene \q3 ui nandu niku panjirinu mele wendu okum akiliinga \q4 ekupu na nunga kendemande-yili \q4 numanu waengu nipili kolumbu.” \m ⸤nirim.⸥ \q1 \v 31 “‘Tepa liipa wendu liili ulu kanili \q3 koleamanga pali yambuma-ni kanangi.’ \q2 niku tekenu. \q1 \v 32 Yunu Isrel-yambumanga ulsu \q3 molemele yambumanga pa tenjipa, \q2 nunga Isrel-yambumanga bili paka tonjumbandu \q3 talang mélale molemú.” \m nirim. \p \v 33 Anum lapasele Simion-ni kang Yesos-ndu nirim mele akili piliikulu kene numanu pulele liiku munduringli. \p \v 34 Simion-ni “Pulu Yili-ni eni tepa kaí tipili.” nimba kene Yesos anum Maria-ndu nimba mele: “Piliiyo. Kang ili molumbáliinga Isrel-yambu pulele bi ui mulurumuma penga mania pungíko; pulele bi ui naa mulurumuma pe ekupu bi molumbako. Yunu molumba kene yambuma-ni kanuku kene liiku bulu siku ung-taka tunjingí. \v 35 Ambale, nu kepe ulu te wendu ombá. Nunga numanuna mindili auli-tepa temba kene yambu pulele numanu piliingí mele mokeringa lemba.” nirim. \p \v 36 Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim ambu te, yunga bili Ana, yunu Juda-yambumanga talape kelú Asa, yi Panuel-nga limin; yunu aima ambú lepa pora sirim; yunga min-yili kene wasie molangli punie angere yupuku-guli omba purum, penga yunga min kulurum kene yunu ambu-wayele mulurum. \v 37 Yunu mana mulupili yunga punie paon angere alsupa ki-mong yupuku omba pupa alsupa ki-mong angere-sipaliinga yu we mulurum. Yu lku-tembollale mundupa naa kelepa kene taki-taki kanuna mindi molupa sumbulsuli kepe tanguli kepe Pulu Yili popu topa bi paka tonjumbandu taki-taki langi naa nomba Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa tepa mindi mulurum. \v 38 Simion-ni Yesos-ndu ung nimba mulupili enini muluringna ambu kanili yunu omba kene ⸤Pulu Yili-ni kang kanili Juda-yambuma sirimeliinga⸥ Pulu Yili kene “Angke, kapula tekenu.” nirim. Kanu-kene pe Jerusallem yambuma tepa liipa, buni te-ni enini ambulurum-na mindili noku muluring buni kaniliinga wendu liimbandu ombá yili ‘Ombá.’ niku nokuku muluring yambumandu Ana yu-ni kang akili urum mele kene temba mele kene nimba sirim. \s1 2:39-40 Josep Kelepa Nasaret-ndu Purum Temanele \p \v 39 Josep Maria-sele elsele-ni Auliele-nga ung-manisele nimba pirim mele pali piliiku liiku tekululiinga elsele Yesos-kene kelkulu kolea Gallalli distrik pukulu elsengla kolea-kelú Nasaret yandu uringli. \p \v 40 Kangale ai lepa tondulu pupa molupa yunga numanuna piliipa kungnjuli pulele pípili mulurum, Pulu Yili-ni yunu kanupa kaí piliipa yu nokupa kunjurum. \s1 2:41-52 Kang Yesos Lku-Tembolluna Pupa Tirim Temanele \p \v 41 Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele akili piliiku ulu mare tiring ena kanuma Yesos anum lapasele kepe ‘Ena kanili piliambili.’ nikulu puniemanga taki-taki Jerusallem olandu puringli. \v 42 Kang Yesos mulupili yunga punie engkaki-rurepu omba purum kene ena kanili ‘Pulu Yili-nga enale.’ niku kóru muluring enale alsupa wendu urum kene taki-taki Juda-yambuma Jerusallem puring mele Yesos anum lapasele kene yunu kene wasie olandu puring. \p \v 43 ⸤Jerusallem puku⸥ ulu kanili piliiring enama pali pora nirim kene anum lapasele lku-kolea punglí puringli kene kang Yesos anju mulurumele naa kanuringli. \v 44 ‘Oliunga yambu mare kene okum.’ niku piliikulu ena tilueliinga we pukulu kene, penga ipinjali kolea kalá turum kene puku kupulanum-na síng-lku pingíndu elsengla pulu lirim yambuma kene we-yambuma kene pali puku muluringmandu walsiku piliilsiliiku anduku kururingli. \v 45 Yunu naa kanuku lekulu kene Jerusallem alsuku pukulu kuru-puringli. \p \v 46 Ena tale koruku kelkululiinga, penga ena yupuku-sipaliinga ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna puku kanuringli kene yunu akuna sukundu mulurum kanuku liringli. Yunu ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yima kene wasie muluring, yu-ni eninga ung niringma piliipa kene, anju eninindu ung mare walsipa piliirim-ko. \v 47 Enini niringma yu-ni mimi-sipa piliirim akili mele kepe, pundu topa nimba kunjurum akili mele kepe, yambu muluringma-ni piliiku kene enini ‘Yunga piliipa kungnjuli aima pelemú.’ niku piliiku numanu liiku munduku mini-wale munduring. \p \v 48 Elsele-ni yunu lku kanuna mulurum puku kanukulu kene suru nikulu anumu-ni yunundu nimba mele: “Kangale, olsu kene wasie pamili ui naa okunu, nambimuna tinuye? Lanie olsu mini-wale mundupulu nu andupu korupu kilímbulu.” nirim. \p \v 49 Aku nirim kene yu-ni anum lapaselendu nimba mele: “Else ⸤koleamanga pali⸥ nambimuna na anduku kurúngliye? ‘Na ya Tatanga lkuna molemú.’ niku naa pilííngliye?” nirim. \v 50 Akiliinga-pe yu-ni nirim ung-pulele elsele-ni naa piliiringli. \p \v 51 Yu-ni elsele-kene Nasaret taon mandu pupa kene, elsengla ungma piliipa teng panjipa mulurum. Yunga anumu-ni ulu kanuma numanuna panjipa piliipa mindi mulurum. \p \v 52 Yesos yunu ai lemba lirim kene yu piliipa kungnjuli olandupa-olandupa pemba pirim; Pulu Yili kene yambuma kene yunu kanuku aima kaí piliiku muluringko. \ms1 3:1—4:13 Yesos-ni Yunga Kongunale Temba Kupulanumele Wendu Ombáliinga Ulu Mare Wendu Urum Mele Temanima \c 3 \s1 3:1-18 No-Liinjili Jon Omba Yambuma Ungma Nimba Sipa, Numanu Topele Turing Yambuma No Liinjirim Temanele \p \v 1 Yi Tapirias-Sisa, Rom-gapmanale-ni nukurum koleamanga pali, Isrel-yambumanga kolea akumanga pali kepe, yunu yi aima auli kumbinale mulurum. Yunu kolea kanumanga pali Rom-yi aima auli kumbinale mulupili punie ten-po omba pupa punie ten-paip sipale wendu urum kene yunu aku-sipa we mulurum. Punie kaniliinga Pondias-Paillet kolea Judia distrik yambumanga yi-nuimele mulurum; Erot kolea Gallalli distrik yambumanga yi-nuimele mulurum; Erot angin Pillip kolea Ituria distrik kene Terekonaitis distrik-sele yambumanga yi-nuimele mulurum; LLaisenias kolea Apillini distrik yambumanga yi-nuimele mulurum. \p \v 2 Enini kolea akuma nokuku molangi Anas kene Kayapas-sele Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupasele molangli Sekaraya málu Jon kolea-wakana mulurum kene Pulu Yili-ni Jon yunu “I-sikunu i-sikunu niku sinjui.” nimba, nimba sirim. \p \v 3 Pulu Yili-ni “Niku sinjui.” nimba, nimba sirim kene piliipaliinga Jon yunu pupa no-Jodan nekendu-yakundumanga andupa yambuma ung-mani sipa kene nimba mele: “Eni ulu-pulu-kis telemelema kanuku kis piliiku numanu topele toku kene ‘Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kisma ‘We mania pupili.’ nimba kanupa konde tinjipili.’ niku ‘No liamili.’ niku wai.” nirim. \p \v 4 ⸤Kongun akili Jon-ni tirim mele yunu naa mulupili kórunga-ui yunu-ni yambuma Yesos-nga ungma sumbi-siku ung piliiku liingí kupulanumele liipa nosunjumba mele⸥ Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni nimba bukna turum akuna molemú akili i-sipa mele: \q1 “Kolea-wakana \q2 ⸤kumbi-lepa pumba⸥ yi tenga kerina \q3 ung te nimba mele: \q1 “Auliele ombá kupulanumele akisinjai. \q2 Yunu ombá kupulanum kelúma toku sumbi sai.” nikem. \q1 \v 5 “Ma-pangima ukuku kalalu siku, \q2 kolu lelemúmanga ukuku pe toku, \q3 kupulanum kimbusilima toku sumbi-siku, \q4 kupulanum ola mania pulimúma kulsa lingí. \q1 \v 6 Aku-siku tingí kene \q1 Pulu Yili-ni oliu tepa liipa \q2 ‘Mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku \q3 yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na \q4 pai.’ nimba liipa mundumba yili \q4 yambuma-ni pali kanungí.” nikem.” \rq Asaya 40:3-5\rq* \m nimba ⸤Jon-ni penga temba mele Asaya-ni ui aku-sipa nimba sipa bukna turum molemú.⸥ \p \v 7 Yambu pulele Jon mulurumna ‘Yunu-ni oliu no liinjipili.’ niku ungí uring kene yunu-ni kanupa kene, enini ung-mura sipa kene nimba mele: \p “Gólu topa yambuma tepa kis-sili wambiyelenga walúma, Pulu Yili arerembi kolumba enaliinga nae-ni “Eni takara toku pai.” nimu-na eni ‘Pulu Yili-ni naa tepa kis-sipili.’ niku ‘No liamili.’ niku okumeleye? \v 8 Eni sumbi-siku molku, ulu kaíma mindi teku mulungí kene eni ulu-pulu-kis tiringma aima sika munduku kelku numanu topele tungí mele mokeringa lemba. “Oliu anda-kolepa Eprayam-ni kalupa liirimuma molemuláliinga yambu kaíma molemulu.” niku aku-siku niku naa piliai. Na-ni eni nimbu siker: ‘Pulu Yili-ni ku-mulú imandu “Eprayam-ni kalupa liirim yambuma au talangi.” nilkanje ku-mulúma Eprayam-ni kalupa liirim yambuma molkemela.’ niker. Eni Eprayam-ni kalupa liirim yambuma molemeláliinga ulu te naa telemú. \p \v 9 “Unji peki tomba luli Pulu Yili-ni kórunga unji-puluna ambulupa ola liipa molemú. Unji mong kaí naa tombama yu-ni peki topa kene tepina kalomba.” nimba Jon-ni aku-sipa nirim. \p \v 10 ⸤Yambu Pulu Yili kanupa kaí piliilimú ulu-puluma naa telemelema Pulu Yili yunu-ni “Mindili nangi.” nimbá akili Jon-ni nimba sirim kene piliiku kene⸥ oku máku turing yambuma-ni niku mele: “Aku lem ⸤‘Yu-ni oliu “Mindili nai.” naa nipili.’ nimbu⸥ nambulka temulúye?” niring. \v 11 Yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Wale-pakuli tale nosulimele yambuma eni yambu wale-pakuli te naa nusingíma moke teku sangi. Langima kepe aku-siku teangiko.” nirim. \p \v 12 Ku-moni-takis liili yima kepe ‘No liamili.’ niku uring. Yu-ni ung nirim mele piliiku kene yundu walsiku piliiku kene niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, oliu nambulka temulú kene Pulu Yili yu-ni oliu kanupa kaí piliimbaye?” niring. \v 13 Yu-ni eninindu nimba mele: “Eni ku-moni-takis liiku kene gapmanale yu-ni “Ku i-siku liai.” nimba makó topa simba mele liai. Eni gólu toku mare ola panjiku liilimele akili mele naa liai.” nirim. \p \v 14 Kanu-kene ami-yi mare-ni yu walsiku piliiku kene, “Oliu kepe nambulka teamiliye?” niring. Yu-ni pundu topa kene nimba mele: “Eni yambumanga ku-moni wa liingíndu gólu toku kimbulú-ni we naa tai. Gapmanale-ni méle kalomba kuli mindi liiku nosuku, táka-niku molai.” nirim. \p \v 15 Jon-ni tirim mele kanuku kene yambuma-ni yu-kene numanu pulele liiku munduku, ‘Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalimandu “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nirim yi-nuim Kraisele ya yi ilinje?’ niku piliiku muluring. \p \v 16 Niku piliiring mele piliipaliinga Jon-ni pundu topa kene eninindu nimba mele: “Na-ni yambuma no mindi liinjiliu. Akiliinga-pe yi te ombále yu-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ Mini Kake Tiliele kene tepéle kene eni liinjimba ⸤liingí⸥. Ombá yi ili yunga tondulale aima olandupa, nanga tondulale aima mania-kilia. Na yunu-kene kapula mólu. ⸤Yambu-aulimanga kongun kis tili kendemande-yambuma-ni sika eninga aulimanga kongun kísma tinjingíndu kimbu-suma wendu liinjilimele akiliinga-pe⸥ ombá yilinga kimbu-su wendu liinjimbu kongun kanili aima olandupa mele na-ni kapula naa tenjilka, na yi aima kisele. \v 17 Yu-ni yunga rais-wit apuruli apulu-pokale ambulupa kene yunga rais-wit mongma kene rais-wit kiluma kene apurumbandu molemú. Yunga rais-wit apuruli polale tepa mimi tembandu rais-witma pali apurupa wendu liipa kene monguma liipa rais-wit nosilimú lkuna ‘Lipili.’ nimba nosimbandu lku liipa nosupa, penga kiluma liipa máku topa tepi naa kumbulupa nomba pepa mindi pulimúna kalomba.” nirim. \p \v 18 ‘Yambuma-ni “Oliu yambu molupu kis-silimulu yambuma. Oliu ulu-pulu-kisma mundupu kelepu numanu topele tamili.” niangi.’ nimba Jon-ni yambuma ung-mani pulele aku-sipa sipa, temani kaiéle topa sirim. \s1 3:19-20 Erot-ni No-Liinjili Jon Ka Sirim Temanele \p \v 19 Walse, penga mele, Jon-ni kolea Gallalli distrik yambumanga yi nuim king Erot ung-mura sirimko. Yunu anginunga ambu min Erodias ⸤mangupa liirim⸥ ulele kene ulu-pulu-kis lupa-lupa pulele tirim-ma kene nimba para sipa yunu ung-mura sirim. \v 20 Jon-ni yunu ung-mura sirimeliinga Erot-ni arerembi kolupa kene yunu ka sipa ka-lkuna panjurum. Yunu-ni aku tirimele tepa kis-sirimko. \s1 3:21-22 Jon-ni Yesos No Liinjirim Temanele \p \v 21 ⸤Erot-ni Jon ui ka naa sipili⸥ yambu pulele Jon no liinjipa mulurumna oku no liiring kene Yesos kepe omba no liirimko. No liipa kene Pulu Yili-kene popu topa ung nimba angiliirim kene mulále takape nimba anju-yandu purum. \v 22 Pulu Yili-nga Minéle, kera-waembonu mele, mania omba Yesos mulurumna pupa ⸤kangina⸥ ola mulurum. Mulúna ung te wendu omba kene nimba mele: “Nu nanga numanu monjuliu kangale. Nu-kene numanu siliu.” nirim. \s1 3:23-38 Yesos Nukurum Yi Josep-nga Anda-Kolepalimanga Temanele \p \v 23 Yesos yunu mana mulupili punie wan paon ten mele omba purum kene yunga kongunale pulu monjupa tirim. \p Yambuma-ni Yesos-ndu ‘Josep málale.’ niku piliiring. \mi Josep yunga lapa Illai. \mi \v 24 Illai lapa Matat. \mi Matat lapa LLipai. \mi LLipai lapa Melkai. \mi Melkai lapa Janai. \mi Janai lapa Josep. \mi \v 25 Josep lapa Matatayas. \mi Matatayas lapa Emos. \mi Emos lapa Neam. \mi Neam lapa Esillai. \mi Esillai lapa Nakai. \mi \v 26 Nakai lapa Meat. \mi Meat lapa Matatayas. \mi Matatayas lapa Semein. \mi Semein lapa Josek. \mi Josek lapa Joda. \mi \v 27 Joda lapa Joanan. \mi Joanan lapa Resa. \mi Resa lapa Serapapel. \mi Serapapel lapa Sialtel. \mi Sialtel lapa Neri. \mi \v 28 Neri lapa Melkai. \mi Melkai lapa Edai. \mi Edai lapa Kosam. \mi Kosam lapa Ellemadam. \mi Ellemadam lapa Ere. \mi \v 29 Ere lapa Josua. \mi Josua lapa Elliesa. \mi Elliesa lapa Jorim. \mi Jorim lapa Matat. \mi Matat lapa LLipai. \mi \v 30 LLipai lapa Simion. \mi Simion lapa Juda. \mi Juda lapa Josep. \mi Josep lapa Jonam. \mi Jonam lapa Ellayakim. \mi \v 31 Ellayakim lapa Mellia. \mi Mellia lapa Mana. \mi Mana lapa Matata. \mi Matata lapa Netan. \mi Netan lapa ⸤Yi Nuim King⸥ Depit. \mi \v 32 Depit lapa Jesi. \mi Jesi lapa Opet. \mi Opet lapa Boas. \mi Boas lapa Sallimon. \mi Sallimon lapa Nason. \mi \v 33 Nason lapa Aminadap. \mi Aminadap lapa Admin. \mi Admin lapa Anai. \mi Anai lapa Esron. \mi Esron lapa Peres. \mi Peres lapa Juda. \mi \v 34 Juda lapa Jekop. \mi Jekop lapa Aisak. \mi Aisak lapa Eprayam. \mi Eprayam lapa Tera. \mi Tera lapa Neyo. \mi \v 35 Neyo lapa Serak. \mi Serak lapa Reu. \mi Reu lapa Pellek. \mi Pellek lapa Epe. \mi Epe lapa Silla. \mi \v 36 Silla lapa Kenan. \mi Kenan lapa Apakisat. \mi Apakisat lapa Sem. \mi Sem lapa Noa. \mi Noa lapa LLamek. \mi \v 37 LLamek lapa Metusalla. \mi Metusalla lapa Inok. \mi Inok lapa Jaret. \mi Jaret lapa Mallallell. \mi Mallallell lapa Kenan. \mi \v 38 Kenan lapa Inos. \mi Inos lapa Set. \mi Set lapa Adam. \mi Adam lapa Pulu Yili. \mi Adam yu Pulu Yili-nga málale. \c 4 \s1 4:1-13 Kurumanga Nuim Seten-ni Yesos Kundi Turum Temanele \p \v 1 Yesos ⸤no liirim kene⸥ Mini Kake Tiliele-ni yu-kene omba molupa yunga numanuna molupa aima peka turum-na no Jodan mundupa kelepa kene, Mini Kake Tiliele-ni yunu kolea-wakana memba purum. \v 2 Akuna Yesos ⸤Mini Kake Tiliele kene mulurum kene⸥ ⸤kurumanga nuim⸥ depollale omba yu kondi topa manda lepa mulupili kaliimbu te kóru tale omba purum. Wale kanumanga langi naa nomba we molupa pirim kene yu engle-ni kolupa mulurum. \p \v 3 Kanu-kene ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-ni yu ⸤kundi topa kene⸥ nimba mele: “Nu Pulu Yili-nga Málale lem ku-mulú ima ‘Pllawa kaluli au talupili.’ ni.” nirim. \p \v 4 Akiliinga-pe yu-ni pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-nga bukele-ni nimba mele: \q1 “Langima-ni mindi yambuma \q2 kona mululi ulu-pulele naa silimú.” \rq Ung-Manima 8:3\rq* \m nimba molemú kanili.” nirim. \p \v 5 Kanu-kene depollale-ni Yesos yunu liipa memba pupa ⸤ma-pangi⸥ aima ola-kilia tenga monjupa kene, yunu ma-koleama pali walsekale liipa ora sipa kene, \v 6-7 yunundu nimba mele: “Kolea imanga pali tondulale kene méle kaíma kene Pulu Yili-ni nandu “Nukui.” nimba kórunga sirimele. Ima na-ni ‘Yambu te simbu.’ nindu lem kapula simbu. Nu na popu tokunu nanga bili paka tunjúnu lem tondulu ili kene méle kaíma kene pali nu liani simbu.” nirim. \p \v 8 Kanu-kene Yesos-ni depollalendu nimba mele: “Pulu Yili-nga bukele-ni nimba mele: \q1 “Pulu Yili eninga Auliele mindi niku \q3 popu toku bi paka tonjuku, \q2 yunga kongunale mindi tenjiku molai.” \rq Ung-Manima 6:13\rq* \m nimba molemú kanili.” nirim. \p \v 9-11 Kanu-kene depollale-ni Yesos liipa memba kolea-auli Jerusallem pupa, ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-temboll imuna memba, aima ola pupa monjupa kene, yundu nimba mele: “Nu Pulu Yili-nga Málale lem nu liipa tapunjupa tepa liimbáliinga pu-nikunu mania pui.” ⸤nirim.⸥ “Pulu Yili-nga bukele-ni nimba mele: \q1 ‘Pulu Yili-ni yunga angkellama-ni \q3 ‘Nu oku nokangi.’ nimbá. \q2 Enini nu ‘Ku te-ni kepe naa tupili.’ niku \q3 nu eninga kima-ni oku kanglku liingí.’ \rq Konana 91:11-12\rq* \m nimba molemú kanili. Aku-sipa nirimaliinga piliiku kene aku-sikunu ti.” nirim. \p \v 12 Yesos-ni yundu pundu topa kene nimba mele: “Pulu Yili-nga yambumandu ung te wasie nimba molemúko. Akili i-sipa mele: \q1 ‘Pulu Yili eninga Auliele-ni “Tembu.” nilimú mele \q2 ‘Sika nilimúnje mola gólu tolemúnje kanamili.’ \q3 niku eni yu manda leku naa teai.’ \rq Ung-Manima 6:16\rq* \m nimba molemúko kanili.” nirim. \p \v 13 Depollale-ni Yesos kundi topa manda lepa pora sipa kene, ‘Penga yunu alsupu kundi tombu ena te nondupa piliipu kene kelepu ombú.’ nimba yu mundupa kelepa purum. \ms1 4:14—9:50 Yesos Kolea Gallalli Distrik Pupa Kene Mini Kake Tiliele-ni Tondulu Sirim Tondulale-ni Pulu Monjupa Andupa Kongun Tirim Temanima \s1 4:14-15 Yesos Kolea Gallalli Distrik Yunga Kongunale Pulu Monjupa Tirim Temanele \p \v 14 Kanu-kene Minéle-nga tondulale-ni Yesos alsupa kolea Gallalli distrik-ndu yandu memba urum kene akuna andupa tirim mele temanele koleamanga pali anju-anju purum piliiring. \v 15 Yunu-ni Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga pupa ung-bo tonjupa mani sirim kene yambuma-ni pali yunu kape niring. \s1 4:16-30 Yesos Yunga Kolea Nasaret Purum Kene Yunga Pulu Lirim Yambuma-ni Yunga Ungele Liiku Úngulu Siku Yunu Liiku Bulu Siku Kene Tungí Tiring Temanele \p \v 16 Yesos ⸤kolea Gallalli distrik yambuma ung-bo tonjupa mani silsiliipa andupa kene, yunu kolea Gallalli distrik lirim⸥ kolea Nasaret taon ui molupa ai lirim koleana alsupa yandu urum. Omba kene ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambateliinga koleamanga pali enini máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga yunu taki-taki purum mele Nasaret ung piliiring lku akuna aku-sipa purum. ⸤Máku toku muluring kene⸥ yunu-ni “Na bukele kanupu niambu.” nimba ola angiliirim. \v 17 ⸤Pulu Yili-nga bukma nukurum yili-ni⸥ Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa liipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni kórunga-ui turum bukele liipa sirim kene, Yesos-ni liipa sukundu ung mulurum te kanupa kene nimba mele: \v 18 “⸤Asaya-ni i-sipa nimba mele:⸥ \q1 “Auliele-nga Minéle na-kene molemále \q3 yunu-ni nandu nimba mele: \q2 “Yambu-korupama temani kaiéle toku siku, \q2 ka-lkuna pelemelé yambumandu \q3 ‘Wendu oku we molangi.’ niku, \q2 mong kis lili yambumandu \q3 ‘Mong kaí lipili kanangi.’ niku, \q2 mindili noku molemele yambuma \q3 ‘Mindili naa noku, molku konjangi.’ niku, \q1 \v 19 ‘Ekupu puniena Auliele-ni yambuma kanupa \q2 kondu kolumba puniele wendu okum.’ \q3 niku silsiliiku andui.” nimba \q1 Minéle-ni aku-sipa yi te makó topa kene nirim.” \rq Asaya 61:1-2\rq* \m nimba Asaya-ni nirim.” nimba Yesos-ni aku-sipa bukna kambu topa nirim. \p \v 20 Ung akili kanupa nimba pora sipa kene bukele alsupa pipi sipa bukma nukurum yili sipa, ⸤“Ung te niambu.” nimba⸥ Yesos yunu mania mulurum. Yambuma pali yunu mindi nem-nemi niku kanuku muluring. \v 21 Kanu-kene yunu-ni eninindu nimba mele: “Ekupu Pulu Yili-nga bukna ungele kanupu nindu pilííngi akuna Asaya-ni “Wendu ombá.” nimba, ui nirim akili ekupu wendu okum. ⸤Ekupu na tembu okur ulu akumanga ui nirim.⸥” nirim. \p \v 22 Muluring yambuma-ni “Yunu yi kaiéle. Yunu aima telemú.” niku yunu nirim mele piliiku kene “Aima nimba konjukumu.” niku kene mini-wale munduring. ⸤Akiliinga-pe⸥ enini niku mele: “Yi ili ⸤yunu nae niku piliikimiliye?⸥ Yunu Josep málale mindi, ⸤oliunga we-yi te mindi lem⸥.’ niring. \p \v 23 ⸤Akiliinga-pe⸥ Yesos-ni ⸤yunu mulurum mele nirim-na piliiku kene yunu numanu kis panjiring akili piliipaliinga⸥ eninindu nimba mele: “Ung-eku tolemelemanga te nandu toku ningí teku molemelenje nimbu piliiker. Eni nandu i-siku ningí tekemelenje: “Nu sika dokta mollu lem nu kuru tomba kene nunga upipi-marasinele nunu liikunu nui. Penga nu kona puni ⸤kanupu kene ‘Nu sika dokta mollu lem.’ nimbu piliimulú.” niku ung-eku akili na toku singí tekemelenje?⸥ Nandu niku mele: “Nu-ni Kapeniam taon ulu-tonduluma tirinu piliirimulu akili ya nunga kolea ⸤Nasaret⸥ akuna aku-sikunu ti. ⸤Kanupu kene nu “moliu.” nikinu mele ‘Sika nikinu lem.’ nimbu piliimulú.⸥” ningí tekemelenje? \p \v 24 “Na-ni enindu sika nimbu siker: “Yambuma-ni ulu-pulu te telemele mele i-sipa: Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa liipa yambuma nimba silimú yi te-ni yunga pulu kolealiinga yambuma ung nimba silimú kene piliiku kene enini ‘Yu oliunga we-yi te. Yu bi mululi yi te mólu.’ niku yu-ni nilimú ungma naa piliiku liiku su silimele. ⸤Kolea-lupa yambu mare-ni oku ung niku silimele kene ung akuma mindi piliiku liilimele. Yambuma-ni aku-siku telemele mele eni aku-sikuko telemele.⸥” niker. \v 25 ‘Na-ni aima sika nimbu siker akili eni piliangi.’ nimbu ⸤temani tale tambu.⸥ \p “Illaija Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa liipa ⸤yunga pulu lirim⸥ Isrel-yambuma nimba sipa mulurum kene ulu te wendu urumele niambu. Pulu Yili-ni “Lo naa upili.” nirim kene punie yupuku kelepa kaliimbu angere tale-guli lo naa omba aima engle lakupa lirim kene Isrel koleana sukundu ambu-waye pulele ⸤engle-ni kolku⸥ muluring. \v 26 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Isrel ambu-waye te liiku tapunjuku langi sani.” nimba Illaija akuna naa liipa mundurum. ⸤Isrel ulsukundu lirim⸥ kolea-auli Saidon nondupa lirim kolea-kelú Sarepat ambu-waye te ⸤‘Langi pora naa nipili.’ nimba Pulu Yili-ni ulsu kanukundu ambale⸥ mulurumna Illaija liipa mundurum kanili. \p \v 27 “Illaisa kepe ui Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa liipa ⸤yunga pulu lirim Isrel-yambuma⸥ nimba sipa mulurum kene Isrel koleana sukundu yambu pulele kuru-kindí nurum, akiliinga-pe enini pali te kepe kangi kaí naa lirim, kuru-kindí nomba we pirim. ⸤Kolea Isrel ulsukundu lirim⸥ kolea Siria yi Neman mindi kuru-kindí nurum kene Illaisa-ni yunu ⸤liipa tapunjupa⸥ tepa kaí tirim. ⸤Pulu Yili-ni Illaija kene Illaisa-sele liipa mundurum-na ulsukundu yambu tale aku-siku liiku tapunjuringli niker akili aima sika niker piliai.⸥” nirim. \p \v 28 Aku-sipa mele nirim-na piliiku kis piliiku kene Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna sukundu muluring yambuma pali aima lakuku arerembi kuluring. \v 29 Arerembi kolku kene ola angiliiku yunu kolea kanuna toku pulu siku ulsu munduku, kolea kanuna nondupa kopú te lirimna toku mania mundungí tiring. \v 30 Akiliinga-pe yunu enini máku toku angiliiringina sumbi-sipa pupa tenga-lupa pumba purum, yunu kapula naa ambuluring. \s1 4:31-37 Kuru Te Yi Tenga Numanuna Mulurumele Yesos-ni Topa Makururum Temanele \p \v 31 Kanu-kene Yesos yunu kolea Gallalli distrik lirim taon te Kapeniam akuna mandu purum. Akuna ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambatele ola urum kene Yesos ⸤Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku kanuna lkundu pupa⸥ yambuma ung-bo tonjupa mani sirim. \v 32 Ung-bo tonjupa mani sirim kene namba lirim yima-ni pipili naa kolku mundu-mong naa teku tondulu munduku ung-bo tonjuku mani siring akili mele yunu-ni aku-sipa ung-bo tonjupa mani sirim-na piliiku kene yambuma-ni mini-wale munduring. \p \v 33 Kanu-kene lku kanuna sukundu yi te mulurum kanili kuru te yunga numanuna sukundu molupa yunu ambulurum ⸤kuru kanili-ni yunu “Ung ni.” nimba, nimba sirim-na⸥ yili-ni nangale topa tondulu mundupa nimba mele: \v 34 “Kolea Nasaret yi Yesos, nu wasie oliu ⸤kuruma⸥ kene tiluna tapú topu kapula naa molomulú. Nu oliu-kene nambimuna únuye? Nu oliu toku kunjini únuye? Na-ni nunga bili piliiliu. Nu Pulu Yili-nga Yi Kake Tiliele.” nirim. \p \v 35 ⸤Aku-sipa nirim-na piliipaliinga⸥ Yesos-ni kuru kanili ung-mura sipa kene yunundu nimba mele: “Nu ung naa nikunu yilinga numanuna oku wendu pui!” nirim kene kurale-ni yili topa mana mania panjipa kene omba wendu purum. Yili yunu ulu te naa tirim, we kapula mulurum. \p \v 36 ⸤Yesos-ni aku-sipa tirim kanuku kene⸥ yambuma suru niku, mini-wale munduku, eni-enini anju-yandu niku mele: “Ulu ili nambulka ulu te tekemunje? Ung-mani kona te wendu okum lepam. Yi namba lili te-ni we-yambumandu “Teai.” nilimú mele yi ili-ni kurumandu kepe aku-sipa nilimú kene kuru kanuma yunga ungele piliiku liiku wendu pulimelé.” niring. \v 37 Kanu-kene yunu-ni aku-sipa tirim mele temanele kolea kanuna sukundu lirim koleamanga pali anju-anju purum piliiring. \s1 4:38-41 Yesos-ni Pita-nga Kolepa-Ambale Kene Yambu Pulele Kuru Turum-ma Tepa Kaí Tirim Temanisele \p \v 38 Kanu-kene máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku kanili Yesos mundupa kelepa pupa kene, Yesos Saimon-⸤Pita⸥-nga lkuna sukundu purum. Akuna Saimon-nga kolepa-ambale kuru topa kangi nomba kunjurum-na lirimele Yesos-ndu “Liiku tapunjui.” niku mawa tiring. \v 39 Aku-siku yunu mawa tiring kene ambale lirimna pupa angiliipa kene nimba mele: “Kangiele manda nupili.” nirim kene kangi nurumele kilirim. Ambale-ni sumbi-sipa ola angiliipa wendu omba kene, uring yi kanuma langi sipa nokupa mulurum. \b \p \v 40 Ena kaniliinga ipinjali, ena pumba tirim kene, kuru lupa-lupa turum yambuma Yesos mulurumna meku uring kene yambu kanuma enini lupa-lupa kíli-ni ambulupa kene enini pali tepa kaí tirim. \p \v 41 ⸤Numanuna kuru mulurum⸥ yambu pulele ⸤uring.⸥ Kuru kanuma⸤ndu “Oku wendu pai.” nirim kene⸥ oku wendu puku nangale toku kene niku mele: “Nu Pulu Yili-nga Málale mollu.” niring. Kuruma-ni yunu aku-siku bi siku kene yunu ⸤Pulu Yili-ni makó topa liipa mundurum yi-nuim⸥ Kraisele mulurum akili piliiringeliinga yunu-ni enini ung-mura sipa “Moliu mele anju niku naa sai.” nimba eninga kerima pipi sirim. \s1 4:42-44 Yesos Kolea Gallalli Distrik Ung Nimba Silsiliipa Andurum Temanele \p \v 42 Ipulele-ui Yesos ola molupa pena pupa kolea-waka tenga-lupa purum kene yambu pulele yu koruku yunu mulurumna oku yunundu niku mele: “Oliu-kene wasie kamu molamili. Tenga naa pui.” niku mawa tiring. \v 43 Yunu-ni eninindu pundu topa kene nimba mele: “⸤Wasie molamili aramele-pe⸥ kolea wemanga wasie pupu, Pulu Yili omba yi nuim king molumba temani-kaiéle topu silsiliipu andumbú. Akiliinga na yandu liipa mundurum kanili.” nirim. \p \v 44 Aku-sipa nimba kene yunu pupa kolea Gallalli ⸤distrik⸥ sukundu andupa, kolea lupa-lupamanga Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga lkundu pupa temani-kaí kanili topa silsiliipa andurum. \c 5 \s1 5:1-11 Yesos-ni Pulu Monjupa Yi Mare “Na Lumbili Wai.” Nirim Temanele \p \v 1 Walse, Yesos numú Geneseret, ⸤akilindu ‘Numú Gallalli’ niringko kanili,⸥ numú-kéluna angiliipa yambuma Pulu Yili-nga ungele nimba sirim kene piliingíndu enini yunu angiliirim kanuna puku máku toku nondupa-nondupa puku si-si siku molku piliiring. \v 2 Kanu-kene yunu-ni nona anduli sip tale no-numú-kéluna lirim-sele kanupaliinga, oma liili yi kanuma kórunga numú-kéluna wendu puku eninga oma liili walema lumaye toku muluring kanurum. \v 3 Sip te Saimon-Pita-nga, akuna sukundu pupa kene Saimon-Pita-ndu mawa tepa kene nimba mele: “Sipele laye-kolte paka tokunu nona sukundu mundui.” nirim. Paka topa nona sukundu mundurum kene sip akiliinga sukundu yu mania molupa kene, no-kéluna liiku máku toku muluring yambuma ung-bo tonjupa mani sirim. \p \v 4 Enini ung-mani sipa pora sipa kene yu-ni Saimon-ndu nimba mele: “Sipele no-numú ai-suku-singina kundukunu meku pukunu kene oma liili walema nona mania mundui.” nirim. \p \v 5 Saimon-ni pundu topa kene nimba mele: “Yi-Nuimele, ekupu sumbulsuli pali oma liili kongunale tondulu mundupu tepu molupu tangnjupuliinga oma te aima naa líímulu. Akiliinga-pe aku-sikunu nikinu akiliinga walema nona topu mania mundambu.” nirim. \p \v 6 Kanu-kene oma-walema nona toku mania munduring kene oma pulele walena sukundu puku piring kilia walema sipna sukundu liingí tiring kene sungu nimbá tirim. \v 7 Walema sungu nimbá tirim kanuku kene enini eninga oma liili kongun wasie tapú-toku tiring yi kanuma, sip tenga-lupa muluringma walsiku kene “Oku liiku tapunjangi wai.” niring. Uring kene sip tale wasie peka topa buni tepa nona mania pumba tirim. \p \v 8 Ulu akili kanupa kene Saimon-Pita Yesos-nga kumbi-kerina omba mania molupa tamalu pepa kene nimba mele: “Yi-Auliele, na ulu-pulu-kis tili yili ⸤nu kake tili yili⸥. ⸤Tiluna molkumbulele kapula naa tekem⸥ aliinga anju pukunu nu lupa mului.” nirim. \v 9 Saimon kene, yu-kene wasie muluring yima kene, enini oma pulele walsekale tanguli liiring kanuku kene enini suru niku mini-wale munduring kilia ⸤Saimon-ni aku-sipa mele nirim⸥. \v 10 Seperi-nga málu Jemis kene Jon-sele elsele Saimon-Pita kene kongun tiluna tapú-tokulu tiringli yisele, elsele wasie mini-wale munduringliko. \p Kanu-kene Saimon-ni nirim mele piliipaliinga Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu mundu-mong naa ti. Ekupu oma liinindu oma liili walale liikunu toku nona mania mundullú kene omama walena oku pelemelé aku mele, penga nanga kongun tinjinindu nanga ungele piliikunu niku silsiliiku anduni kene yambuma nanga talapena sukundu oku mulungí.” nirim. \v 11 Kanu-kene eninga sip-sele numú-kéluna meku ulsu oku kene, sip-selenga mélema pali lipili munduku kelku Yesos lumbili puring. \s1 5:12-16 Yesos-ni Kuru-Kindí Nurum Yi Te Tepa Kaí Tirim Temanele \p \v 12 ⸤Kolea Gallalli distrik sukundu lirim⸥ koleamanga tenga Yesos mulurum kene yi te kuru-kindí lakupa nomba pirimele omba Yesos kanupa kene mania molupa tamalu pepa yunu mawa tepa kene nimba mele: “Auliele, nunga numanale-ni ‘Nanga kangiele kaí lipili.’ nikunu pilíínu lem nu-ni na kapula tekunu kaí teani.” nirim kene \v 13 Yesos-ni yili kili-ni ambulupa kene yunundu nimba mele: “‘Nunga kangiele kaí lipili.’ nimbu piliiker akiliinga kaí lipili.” nirim kene enaliinga kuru-kindéle nomba kelepa kangiele kaí lirim. \p \v 14 Kanu-kene Yesos-ni yunu ung te tondulu mundupa nimba mele: “Nu-ni ya ulu tekerale yambu tilurindu kepe aima naa ni! Sumbi-sikunu pukunu Pulu Yili popu tunjuli yili nunga kangiele liiku ora sikunu, ‘Nanga kangiele alsupu kaí lipili molkur akiliinga.’ nikunu Moses-ni “Ti.” nimba ung-mani sirimele piliikunu liikunu tinindu “Pulu Yili popu toku kalku sai.” nirim mélale liikunu Pulu Yili popu tunjuli yilindu “Kalonjui.” niku yunu si. Pe yambuma-ni nu kanuku kene ‘Yu sika kangiele kaí lipili molemú.’ niku piliangi akiliinga niker mele isili-ui ti-pui. ⸤Aku-siku tiní kene yambuma-ni nu kanuku kis naa piliingí, nu alsuku we-yambuma molemelena kapula tiluna pukunu muluni.⸥” nirim. \p \v 15 Akiliinga-pe yunu-ni tirim mele anju-anju yambu pulele-ni piliiku kene yunu mulurumna sukundu-sukundu oku yunu temani-kaí topa nirimele piliingíndu oku, kuru turum yambuma yunu-ni ‘Enini tepa kaí tipili.’ niku uring kanupaliinga \v 16 yunu enini uringina mundupa kelepa kolea-waka tenga-lupa pupa Pulu Yili-kene popu topa ung nirim. \s1 5:17-26 Yesos-ni Kimbu-Ki Kolupa Pora Sirim Yi Tenga Ulu-Pulu-Kisma Kanupa Konde Tenjipa, Yunu Tepa Kaí Tirim Temanele \p \v 17 Walse Yesos yunu-ni yambuma ung-bo tonjupa mani sipa mulurum. Kuru tuli yambuma tepa kaí tili tondulale yu-kene pípili mulurum. Pulu Yili-ni tondulu kanili yunu sirim. Perisi-yi kanuma kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, yunu ung-mani sirimuma piliiku muluringko. Yi kanuma, kolea Gallalli distrik sukundu lirim koleamanga muluringma kene, kolea Judia distrik sukundu lirim koleamanga muluringma kene, kolea-auli Jerusallem muluringma kene, Yesos mulurumna oku máku toku yunu ung-mani sirimuma piliiku muluring. \p \v 18-19 Yunu mulurumna yi mare-ni kimbu-ki kolupa pora sirim yi te taropola teku meku ungí uring akiliinga-pe yambu pulele lku keri-puluna si-si siku angiliiring kilia lku suku Yesos mulurumna nondupa meku pungí kupulanum te naa kanuku kene, lku-imuna meku ola puku kene Yesos mulurumna ⸤kuni lkuli tekisiku kene⸥ yili taropola pali moku toku mania munduring. \v 20 ‘Yesos-ni yi ili kapula tepa kaí temba.’ niku tondulu munduku piliiku kene yunu meku uring mele kanupa piliipa kene Yesos-ni yi kanilindu nimba mele: “Kangale, nunga numanuna ulu-pulu-kis tirinu pelemúma mania pupili, we kanupu konde tenjikur.” nirim. \p \v 21 Perisi-yima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, Yesos-ni aku-sipa nirimele piliiku kene ⸤piliiku kis piliiku⸥ numanu kimbú siku kene, “Pulu Yili marake tekem yi ili yi naeye? Yambuma-ni ulu-pulu-kis telemelema nae-ni ‘Mania pupili, we kanupu konde tenjikur.’ kapula nimbáye? Pulu Yili-ni mindi kapula telemú.” niku enini piliiku numanu kimbú siring. \p \v 22 Kanu-kene Yesos-ni enini aku-siku numanu kimbú siku muluring mele piliipaliinga eninindu nimba mele: “Eni ⸤na-ni nikereliinga⸥ aku-siku nambimuna numanu kimbú sikimiliye? \v 23 Yi ilindu “Nunga ulu-pulu-kisma mania pupili, we kanupu konde tenjikur.” nimbú kene eni ulu te naa kanuku kene ‘We-we tepa nikem.’ niku piliingíye? Mola “Ola angiliikunu nunga kunungele liiku mekunu kimbu kambiliikunu andui.” nimbú kene yu ola angiliimbane mola naa angiliimbanje mokeringa lemba kapula kanuku kene ‘Aku-sipa mindili sipa nikem-nje?’ niku piliingíye? \v 24 Akiliinga-pe ‘ ‘Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili tondulu pelemále-ni ya ma-koleana yambumanga ulu-pulu-kisma “Mania pupili, kanupu konde tenjikur.” kapula nimbá.’ niku piliangi.’ nimbu ⸤aku-sipu nindu⸥.” nirim. \p Aku nimba kene kimbu-kima kolupa pora sili yilindu nimba mele: “Na-ni ‘Nu ola angiliikunu nunga kunungele liiku mekunu lkundu pui.’ niker.” nirim. \v 25 Aku nirim kene enini kanuku molangi yili sumbi-sipa ola angiliipa yunga kunungele liipa memba omba pena pupa kene Pulu Yili kape nilsiliipa lkundu purum. \v 26 ⸤Yunu aku tirim kanuku kene⸥ enini suru niku mini-wale munduku Pulu Yili-kene aima mundu-mong teku yunga bili paka tonjuku yu kape niku kene niku mele: “Oliu ulu wendu okum kanokumulu ili ulu aima te lupa lam.” niring. \s1 5:27-32 Yesos-ni Yi Matyu-LLipai-ndu “Na Lumbili Ui.” Nirim Temanele \p \v 27 Kanu-kene Yesos ⸤lkuli mundupa kelepa⸥ pena pupa kene, ku-moni-takis liirim yi te, yunga bili LLipai, ku-takis liipa mulurum kanupa kene yunundu “Na-kene wasie pambili lumbili ui.” nirim. \v 28 Kanu-kene LLipai yu ola angiliipa ku-takis mélema we lipili mundupa kelepa yu lumbili purum. \p \v 29 Penga LLipai-ni yunga lkuna Yesos-nga langi pulele kalunjurum. Akuna ku-takis liili yi pulele kene, we-yi mare kene, enini Yesos LLipai-sele kene wasie mania molku langi kanuma nuring. \v 30 Aku-siku tiring kanuku kene Perisi-yima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, enini Yesos yunga lumbili anduli yimandu niku mele: “Eni ku-takis liili yima kene ulu-pulu-kisma tili yi wema kene eni wasie nambimuna langi nokomeleye?” niring. \p \v 31 Aku-siku niring piliipa kene Yesos-ni eninindu ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Kuru naa tolemú yambuma doktana naa pulimelé. Kuru tolemú yambuma mindi doktana pulimelé kanili. \v 32 Na-ni ‘Yambu sumbi-nílima na molumbuna wangi.’ nimbúndu naa urundu. Ulu-pulu-kis tili yambuma ⸤liipu tapunjupu⸥ eninindu ‘Eni ulu-pulu-kis telemelema kanuku kis piliiku numanu topele toku ⸤na molumbuna wangi⸥.’ nimbúndu urundu.” nirim. \s1 5:33-39 Yambuma-ni Walse-Walse Langi Naa Noku Mi Tolemele Ulelenga Ung Te \p \v 33 ⸤Kanu-kene⸥ enini Yesos-ndu walsiku niku mele: “⸤No-Liinjili⸥ Jon lumbili andúlima kene, Perisi-yima lumbili andúlima kene, enini wale marenga langi mi toku naa noku Pulu Yili-kene popu toku mawa telemeláliinga-pe nu lumbili andúlima-ni aku-siku naa telemele, langi kene no kene we nolemele. ⸤Pe nu lumbili andúlima-ni telemele mele akili kapulaye⸥ ?” niring. \p \v 34 Aku-siku niring piliipa kene Yesos-ni pundu topa eninindu ⸤ung-eku te topa yu toku kunjingí kolumbaliinga ung te nimba kene⸥ nimba mele: “Ambu liimba yi te yunga pulu lelemú yima kene molemú kene enini numanu siku kene “Langi mi topu naa namili.” kapula ningíye? ⸤Kapula naa ningí.⸥ \v 35 Pe mindi, ambu liimba yili enini mulungína oku wendu liingí kene ena kanumanga sika ⸤numanu kis panjiku⸥ langi naa nungíndu mi tungí. ⸤Isili-ui mólu.⸥” nirim. \b \p \v 36 Yesos-ni aku-sipa nimba kene, ⸤‘Ui Juda-yambuma-ni ulu tiring uluma kene penga ulu kona wendu okomale kene tiluna kapula naa pinglí mele akili aima piliangi.’ nimba⸥ ung-eku tale topa kene nimba mele: \p “Mulumbale ui te sungu nilimú kene oliu-ni mulumbale aima kona tenga te kopsupu liipu, sungu nilimáliinga naa topu tambululimulu kanili. Yambu te-ni aku-sipa topa tambulkanje mulumbale kanili nona panjilka kene mulumbale kona kupsiliele wallú pupa tang tepa kene mulumbale uiele alsupa kamu auli-tepa sungu nilka. Ulu te i-sipa meleko: Mulumbale uiele kene mulumbale kupsili konale tilu-sipa mólu, akiliinga kapula-kapula mólu. \p \v 37 Kung-memi kangiele-ni tili mingi ukundu tenga no-waen kona naa kolemulu kanili. Yambu te-ni mingi ukundu tenga no-waen kona te kolkanje no-waen kanili mingina sukundu molupa kene penga akolka kene mingi ukundu kanili naa akopa sungu nilka. Kanu-kene nole kepe mingele kepe kamu kis lelka. \v 38 Akiliinga no-waen kona kung-memi kangiele-ni tili mingi kona-na mindi kolemulu kanili. \p \v 39 Yi te-ni no-waen ukundu te nomba kene waen ukundu kanili nomba kaí piliipaliinga no-waen konánga waka naa kolemú.” nirim. \c 6 \s1 6:1-11 Ena-Sambateliinga Ung Tale. \b \s1 Te: 6:1-5 Yesos Yunu Sambat Enale Nokulemáliinga Temani Te; \p \v 1 Walse, ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambat tenga, Yesos kene yu lumbili andúlima kene rais-wit puniemanga oku puring kene yu lumbili anduli yima-ni rais-wit mong mare nungíndu lkeku liiku kilu turing. \v 2 Aku-siku tiring kanuku kene Perisi-yima-ni Yesos yunundu niku mele: “Kána! ⸤Kóru molemulu⸥ ena-Sambateliinga ‘Kongun naa teai.’ nimba pelemú ung-manele nambimuna nunga lumbili anduli yima-ni ung-manele toku pula toku kene aku-siku tekemeleye?” niring. \p \v 3 Yesos-ni pundu topa kene nimba mele: “Eni Pulu Yili-nga bukna sukundu ⸤anda-kolepa yi nuim king⸥ Depit-ni tirim mele nimba molemú temanele kanuku kene temaneliinga pulele naa piliilimiliye? Depit kene yunu-kene wasie puring yima kene enini engle-ni kolku kene, \v 4 Depit Pulu Yili mulurum sell-lkuna lkundu pupa, Pulu Yili-nga kumbi-kerina lirim pllawa kalúlima liipa nomba, yunu-kene wasie puring yima sirim nuringko kanili. Pllawa kaluli kanumandu Pulu Yili-ni ung-mani sipa kene nimba mele: \q1 “We-yambuma-ni aima naa nai. \q3 Pulu Yili popu tunjuli yima mindi nangi.” \rq LLipai 24:5-9\rq* \m nirim ⸤ung-mani kanili topa pula turum⸥ kanili. ⸤Eni numanu tale nambimuna piliilimiliye? Depit yunu-ni ui aku-sipa tirim mele eni piliiku kis naa piliilimiláliinga, pe ekupu na lumbili anduli yima-ni tekemele mele akili kanuku kis naa-ko piliai.⸥” nirim. \p \v 5 “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni Sambat enama nokulemáliinga ⸤Sambat ena kene yambuma molku kunjingíndu tingí mele kapula nimbá kanili⸥.” nirim. \s1 Te: 6:6-11 Sambat Ena Kene Yesos-ni Ki Kis Lirim Yi Te Tepa Kaí Tirim Temanele. \p \v 6 Penga walse, kóru mululi ena-Sambat tenga, Yesos omba Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna lkundu pupa kene ung-bo tonjupa mani sirim. Lku kanuna yi te mulurum, yunga ki-bokundu kamu kolupa kukurum. \v 7 Kanu-kene akuna muluring Perisi-yima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yima kene, enini ‘Yesos-ni ulu te tepa kis-simba kene yu kot tenjimulú.’ niku ulu te tepa kis-simba te ⸤taki-taki koruku molku kene⸥ ‘⸤Kóru molemulu⸥ ena-Sambatele kene yu-ni yili tepa kaí tembanje.’ niku yunu lakuku kanuku muluring. \v 8 Enini numanale-ni piliiring akili piliipaliinga Yesos-ni ki kolupa kukurum yi kanilindu nimba mele: “Yambuma molemelena oku ola angiliui.” nirim kene yili yunu akuna omba ola angiliirim. \p \v 9 Kanu-kene Yesos-ni yimandu nimba mele: “Eni i-sipu walsipu piliiker. ‘Sambat ena kene ulu nambulka ulu te kapula temulúye? ‘Sambat enaliinga ung-manele-ni “Teai.” nilimú mele teamili.’ nimbu yambuma liipu tapunjumulú kene kapula mola yambuma tepu kis-simulú kene kapulaye? ‘Naa kolangi. Kona pangi.’ nimbu temulále kapula mola topu konjumulále mandaye?’ nimbuliinga walsiker.” nirim. \v 10 Aku-sipa enini walsipa kene yunu-ni enini pali nem-nemi nimba kanupa kene ki kukuli yi kanilindu nimba mele: “Nunga kili sunu si.” nirim kene yili-ni yunga kili sunu sirim kene ki kolupa kukurumele alsupa kamu kaí lirim. \p \v 11 Aku-sipa tirim kanuku kene arerembi lakuku kolku eni-enini anju-yandu tombulku niku mele: “Tepa kis-sikimeliinga yunu nambulka teamiliye?” niku muluring. \s1 6:12-16 Yesos-ni Liipa Mundumba Yima Makó Turum Temanele \p \v 12 Penga walse sumbulsuli Yesos yunu Pulu Yili-kene popu topa ung nimbándu ma-pangi tenga ola pupa Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mulupili kolea tangurum. \p \v 13 Ipulam-ui yunu lumbili andúlimandu “Wai.” nimba kene ‘Eninga yi engkaki-rurepu nanga kongunale tenjangi liipu mundambu.’ nimba kene yi akuma makó topa kene eninindu nimba mele: “Eni ‘Nanga kongunale tenji-pangi.’ nimbuliinga liipu mundukur yima.” nirim. \p \v 14 ⸤Yi rurepu makó turum kanumanga bima i-sipa mele:⸥ Saimon (yunga bi te Pita) yunu kene, Pita angin Endru kene, Jemis kene, Jon kene, Pillip kene, Batollomiu kene, \v 15 Matyu kene, Tomas kene, Alpias-nga málu Jemis kene, “Oliu Juda-yambuma oliuliu gapman molamili.” niring talape-yi Saimon kene, \v 16 Jemis málu Judas kene, Judas-Iskeriot, Yesos penga liipa ele-túma sirim yili kene, ⸤yi akuma ‘nanga kongun tenji-pangi liipu mundukur.’ nimba makó turum yima⸥. \s1 6:17—7:1 Yesos-ni Yu Lumbili Anduring Yambuma Ung-Bo Tonjupa Mani Sirim Ungma \b \s1 6:17-19 Yesos-ni Yambu Pulele Kuru Turum-ma Tepa Kaí Tirim Temanele \p \v 17 Kanu-kene yunu kene, yunu-ni “Nanga kongunale tenji-pangi.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene, ma-pangina mania uring kene yunga lumbili anduring yambu pulele kene, kolea Judia distrik muluring yambu pulele kene, kolea-auli Jerusallem piring yambu pulele kene, numú-kusa kéluna lirim kolea-auli Taya kene Saidon-selenga piring yambu pulele, yambu akuma yunu mulurumna sukundu-sukundu oku liiku máku turing. \v 18 Yunu temani-kaí topa, ung-mani sipa tirimele piliingíndu uring kene, yunu-ni enini kuru turum yambuma ‘Tepa kaí tipili.’ niku uring. Eninga yambu mare numanuna kuru kis mulurumuma tepa kaí tirim-ko. \v 19 Kuru tuli yambuma tepa kaí tili tondulale yunu-kene pípili mulurumeliinga enini uringma pali ‘Yunu ambulumulú.’ niku yunu mulurumna nondupa-nondupa uring. Kanu-kene oku yunu ambuluring kene tondulu kanili-ni enini pali tepa kaí tirim. \s1 6:20-26 Oliu Numanu Sipu Molomulú Ung-Pulele Kene Molupu Kis-Simulú Ung-Pulele Kene Yesos-ni Nimba Sirim Temanele \p \v 20 Kanu-kene Yesos mania molupa yunga lumbili anduli yima olandu-sipa kanupa kene eninindu nimba mele: \q1 “Eni korupa pulimúma \q3 Pulu Yili eninga yi nuim kingele molupa \q4 eni nokulemáliinga \q2 eni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” \q3 nilimú kupulanum-na molemele. \q1 \v 21 “Eni ekupu engle tolemúma \q3 eni penga walse olu tembaliinga \q2 eni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” \q3 nilimú kupulanum-na molemele. \q1 “Eni ekupu kola telemelema \q3 eni penga walse tae tingéliinga \q2 eni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” \q3 nilimú kupulanum-na molemele. \q1 \v 22 “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili \q3 piliiku molemele yambuma, \q4 eni nanga yambuma molemeláliinga \q1 we-yambuma-ni eni-kene numanu kis panjiku, \q2 “Oliu molemuluna anjupa pai.” niku, \q3 enindu “Eni yambu kísima.” niku, \q4 niku kis-siku, eninga bima \q4 piliiku kis piliiku tingí kene \q1 eni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” \q2 nilimú kupulanum-na molemele. \p \v 23 “⸤Yambuma-ni eni aku-siku mele telemeláliinga⸥ eni mulú-koleana pungí kene kanuna ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni méle kalupa konjumbaliinga ⸤yambu kanuma-ni eni aku-siku teku kis-singí⸥ kene numanu lakuku siku, numanu aima kaí pípili molai. Yambuma-ni ekupu eni mindili silimele mele akili, aku-siku eni naa molangi kóru-ui Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku silsiliiku anduring yambuma we-yambuma-ni enini kepe mindili siringko kanili. \p \v 24 “Akiliinga-pe eni kamako lelemelema, \q2 ekupu eni molku konjuku \q3 numanu kaí pípili molemele \q4 mélema kórunga nosulimele, \q3 pe aku-siku naa mulungéliinga \q4 mindili noku molku kis-singí. \q1 \v 25 Eni ekupu olu telemú yambuma \q2 penga walse engle-ni kulungéliinga \q3 mindili noku molku kis-singí. \q1 Eni ekupu tae telemele yambuma \q2 penga walse eni kola tingéliinga \q3 mindili noku molku kis-singí. \q1 \v 26 We-yambuma-ni pali eni kape niku \q2 taki-taki enindu “Yambu kaíma.” ningí kene \q3 eni mindili noku molku kis-singí. \q1 Yambu kanuma-ni enindu \q2 ung kaíma niku kape ningí mele \q3 ui eni naa molangi kóru-ui \q1 Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba \q2 ung nimba sirim ung te naa piliiku \q3 we gólu toku yambu niku siring yambumandu \q4 yambu imanga anda-kolepalima-ni \q4 ung kaíma aku-siku niringko. \m ⸤Pulu Yili-nga ungma sumbi-siku niring yambumandu kape naa niku mindili siring kanili.⸥” ⸤nirim.⸥ \s1 6:27-36 Yesos-ni “Ele-Tu Yambuma Numanu Monjai.” Nirim Ung Te \p \v 27 ⸤Aku-sipa nimba kene Yesos-ni we muluring yambumandu nimba mele:⸥ “⸤Akili na lumbili andúlimandu niker⸥ akiliinga-pe na-ni ung nikerele piliiku molemele yambuma, enindu ung te kene wasie niambu piliangiko. \mi Eni eninga ele-tu yambuma numanu monjuku, \mi eni-kene numanu kis panjilimele yambuma teku kaí teai. \pi1 \v 28 Enindu ‘Yambu kísima kene molku kis-sangi.’ nilimele yambumandu anju munduku ‘Yambu kaíma kene molku konjangi.’ niai. \pi1 Eni teku kis-silimele yambuma ‘Pulu Yili-ni membu sipa liipa tapunjupili.’ niku eni eninga popu toku mawa tenjai. \pi1 \v 29 “Yambu te-ni nunga kumbi-keri ekendunga lkarauwa-ni tomba kene topele toku ‘Ekendunga kamu lkarauwa-ni tupili.’ ni. \pi1 ‘Nunga wale-pakuli sulu kaiéle liimbú.’ nimbá yambale nunga wale-pakuliele kepe ‘pali we liipili.’ ni. \pi1 \v 30 “Mélema si.” niku mawa tingí yambuma pali mélema we si. \pi1 Nunga mélema we liimba yambalendu “Alsukunu nanu si.” ni naa niani. \m \v 31 “‘Yambuma-ni nu-kene teangi.’ niku piliillu mele, nu-ni anju yambuma aku-sikunu ti. \p \v 32 “Ulu-pulu-kis telemele yambuma kepe enini anju-yandu kondu kolemele kanili piliiku kene eni yandu kondu kolemele yambuma mindi kondu kulungéle kapula mólu. Eni kanuku kis piliilimili yambuma pali kondu kolai. \m \v 33 Ulu-pulu-kis telemele yambuma kepe enini anju-yandu kondu kolku teku konjulemele piliiku kene eni yandu kondu kolku teku konjulemele yambuma mindi teku kunjingéle kapula mólu. Eni teku kis-silimele yambuma pali teku konjai. \m \v 34 Ulu-pulu-kis telemele yambuma kepe enini anju-yandu pundu angnjiku, ‘Walse alsupu sukundu liimbu.’ niku pundu angnjilimele kanili piliiku kene, eni yandu pundu tolemele yambuma mindi pundu angnjingéle kapula mólu. Eni pundu naa tolemele yambuma pali pundu angnjangi. \p \v 35 “⸤Ulu-pulu-kis telemele yambuma enini anju-yandu telemele akili eni ulu te ola-kilia teangiko.⸥ Eni eninga ele-tu yambuma kepe kondu kolku, teku konjuku, pundu angnjiku, teangi. ‘Enini penga walse alsuku aku-siku yandu teai.’ ni naa niku, we teai. Aku-siku tingí kene Pulu Yili-nga kangambulama molku kene, yunu-ni eni méle pulele kalomba liingí. Pulu Yili yunu-ni mana-yambuma-kene aku-sipa mele tepa molemúko. Yunu teku kis-silimele yambuma kene, yunundu ‘Angke’ naa niku we molemele yambuma kene kanuma tepa konjulimú. \v 36 Eninga Lapa Pulu Yili teku kis-silimele yambuma kepe yunu aku-sipa kondu kolupa we tepa konjulimú mele eni teku kis-singí yambuma aku-siku kondu kolku teku konjai.” ⸤nirim⸥. \s1 6:37-42 Oliu Anju-Yandu Apurupu Telemulu Mele Ung Te \p \v 37 “Eni yambuma telemele uluma naa apurungí kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni ulu telemelema naa apurumbako. Eni anju yambuma-ni telemele mele apuruku kanuku kene “Teku kis-sikimili. Tekemele mele ⸤Pulu Yili-ni⸥ kanupa kis piliipili.” naa ningí kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni telemele mele apurupa kanupa kene “Teku kis-sikenu. Tekenu mele kanupu kis piliiker.” naa nimbáko. Yambuma-ni eni-kene teku kis-singí uluma ‘Mania pupili.’ niku kanuku konde tinjingí kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ eninga ulu-pulu-kisma ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjimbako. \v 38 Eni yambuma penga kepe ‘Pundu naa tupili.’ niku mélema we singí kene yunu-ni eni aku-sipa we simbako. Mélema simbandu koltale naa simba; lakupa pulele simba. Eni anju singí kanupa kene eni yandu aku-sipa simbako.” nirim. \p \v 39 Yesos-ni eninindu ung-eku te topa sirimuko. Akili i-sipa mele: \p “Mong kis lili yi te-ni mong kis lili yi te kupulanum manda ki ambulupa memba pulkaye? Wasie-nele mai-angina kapula naa tolkaye? \v 40 Ung-bo tunjuliele-nga ungele piliiku mululi yambuma eninga ung-bo tunjuliele toku mania naa mundulimele. Ui ung-bo tonjupa mani simba ungma piliiku puku pora silimele kene penga mindi eninga ung-bo tunjuliele-kene wasie kapula-kapula mele molemele. \p \v 41 “Nu-ni angenanga mongselenga nurupalu te lelemú kanollu akiliinga-pe nunga mongselenga unji auli te lelemále naa kanollu akili nambimuna telluye? \v 42 Nunga mongselenga unji auli lelemále naa kanuku kene angenandu “Ang, nunga mongselenga nurupalu te lelemále wendu liinjambu.” nambi-sikunu nilluye? Topele-mapele tuli yambale, nu-ni nunga mongselenga lelemú unji auliele ui wendu liikunu kene penga kanuku kongnjukunu angenanga mongselenga lelemú nurupalale kapula wendu liinjani.” ⸤nirim.⸥ \s1 6:43-45 Unji Mong Tolemúmanga Ung-Ekale \p \v 43 ⸤Kanu-kene Yesos-ni ung te wasie nimba kene ung-eku talse topa kene nimba mele:⸥ \p “Unji-kaiéle-ni mong kis te kapula naa tomba; unji kisele-ni mong kaí te kapula naa tombako. \v 44 Unji mong te kanuku kene mong turum unji kanili bi kapula silimele. ‘Ámu nambu.’ niku, takeme kapula olku toku naa nolkemela. Mola ‘Me te nambu.’ niku, silipú kapula meku naa nolkemela. Ámu lupako takeme lupako kanuku, me lupako silipú lupako kanolemele kanili. \v 45 Aku-sipa mele, yambu kaí te-ni yunga numanuna ulu kaí pelemúma telemú, akiliinga-pe yambu kis te-ni yunga numanuna ulu kis pelemúma telemú. Yambu te yunga numanuna pelemú ungma mindi kerina nilimú.” ⸤nirim.⸥ \s1 6:46-49 Lku Takolemele Mele Ung-Ekale \p \v 46 “Na-ni niliu ungma piliiku liiku naa teku kene eni nandu “Auliele” we nambimuna nilimeleye?” ⸤nimba kene penga yunu-ni ung-eku te wasie topa yambumandu nimba mele:⸥ \p \v 47 “Nanga ung ima piliiku liiku tingí yambuma eni yi te molemú mele niambu: \v 48 Yi te yunu-ni yunga lkuli ‘Gi nimba angiliipili.’ nimba we ma kene okea kene ukupa wendu mundupa kene, akuna mania ku-polu tepa ola takurum. Lkuli aku-sipa takupa kunjurumeliinga penga no topa lkuli aima topa kalalu sipa tirim kene topa tekisi naa tekisipa gi nimba we angiliirim. \p \v 49 “Akiliinga-pe nanga ung ima piliiku liiku naa tingí yambuma eni yi te molemú mele niambu: Yi te yunga lkuli we ma tondulu naa púlina ola walu-sipa takurum. Penga no topa lku kanili walsekale topa kalalu sirim.” nirim. \c 7 \s1 7:1-10 Isrel-Yambumanga Ulsu Mululi Ami-Yi Nuim Tenga Kendemande-Yili Yesos-ni Tepa Kona Liirim Temanele \p \v 1 Yambuma piliangi ung kanuma nimba pora sipa kene Yesos Kapeniam taon-na sukundu purum. \v 2 Akuna Rom-yambumanga ami-yi wan-andret nukurum yi tenga kendemande-yi te yunu aima numanu munjurumele kuru auli-tepa topa kene yunu kolumba lirim. \v 3 Ami-yi nuim kanili-ni Yesos urumele piliipaliinga yunu-ni Juda tápu-yi mare Yesos mulurumna liipa mundupa kene nimba mele: “Nanga kendemande-yili ⸤kuru auli-tepa túmeliinga⸥ oku tekunu kona li.” nirim. \v 4-5 Juda tápu-yi kanuma-ni Yesos mulurumna oku aku-siku niku tondulu munduku mawa tenjiku kene niku mele: “Kendemande-yi kolkumu ilinga ami-yi nuimele yunu aima yi kaiéle. ⸤Yunu Juda-yi te mólu⸥ akiliinga-pe oliu Juda-yambuma numanu monjupa, oliu máku topu Pulu Yili-nga ungele piliilimulu lkuli yunu-ni takunjurum akiliinga nu-ni yunu liiku tapunjunu lem kapula.” niring. \p \v 6 Aku-siku niring piliipaliinga Yesos enini kene yi kaniliinga lkuna pumba purum. Lku kanuna nondupa urum kene ami-yi nuim kanili-ni yunga pulu lelemú yambu mare Yesos urumna liipa mundurum oku kene yunundu niku mele: “Ami-yi nuimele-ni i-sipa mele nikem: “Auliele, na yi kisele mele moliu, nu nanga lkuna unéle kapula naa temba akiliinga nu mindili sikunu ya naa wani. \v 7-8 Nu molluna na yi kisele kapula naa ombúko nimbu piliindu. Na yi te-ni kepe nokupa molemú, yunga ungele piliipu liipu teliu. Na-ni kepe ami-yi mare nokupu moliu. Yi kanumanga te-ndu “Pui.” niliu kene yunu pulimú. Mola te-ndu “Ui.” niliu kene yunu olemú. Mola nanga kongun tinjili kendemande-yambu te-ndu “I-sikunu ti.” niliu kene yunu aku-sipa telemú kanili. Aku-sipako, nu-ni ung te we niní kene nanga kendemande⸤-yi⸥li we kona pupili akiliinga nu-ni ungele we ni.” nikem.” niring. \p \v 9 Yesos-ni Rom-ami yi-nuimele-ni nimba mundurum akili piliipaliinga yunu numanu pulele liipa mundupa kene yunu lumbili uringele yambumandu nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Isrel-yambumanga talapena ulsukundu mululi yi ili-ni na ungele-ni mindi kapula temba mele “Sika” nimba tondulu mundupa piliilimú mele koleamanga pali, Isrel-koleana sukundu kepe, yambu tiluri-ni kepe aku-siku piliiring mele aima naa kanurundu. Yunu-ni ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliilimú mele aima ola-kilia.” niker.” nirim. \v 10 Aku-sipa nirim piliiku kene ami-yi nuimele-ni Yesos mulurumna liipa mundurum yi kanuma ami-yi kaniliinga lkuna yandu oku kene kendemande-yili kona purum kanuring. \s1 7:11-17 Kolea Nen Yi Te Kulurumele Yesos-ni “Kelku Lomburuku Ola Mului.” Nimba Topa Makinjirim Temanele \p \v 11 Yesos kolea Nen taon-ndu purum, yunga lumbili andúlima kene yambu pulele wasie puring. \v 12 Yunu kolea Nen pala keri-puluna nondupa purum kene yi te kulurumele ónu tingíndu taropola teku meku ulsu pungí uring. Kulurum yi kanili yunga anum lapaselenga miringli komulayele, pe te lupa naa meangli lapa kulurum. Penga yunga anum ambu-wayele we mulupili yunga kangale kulurumko. Kang kanili ónu tingíndu yambu pulele anum kene tapú toku puring. \p \v 13 Auliele-ni ambale kanupa kene aima kondu kolupa yunundu “Kola naa ti.” nirim. \v 14 Kanu-kene yunu yambu-taropolana nondupa omba taropolale ambulupaliinga, miring yi kanuma we meku angiliangi yunu-ni nimba mele: “Kang yili, ola mului.” nirim. \v 15 Kanu-kene yi kulurumele ola molupa yunu ung nirim. Kanu-kene Yesos-ni yi kulurumele liipa yili yunga anum yunu sirim. \p \v 16 Yesos-ni aku-sipa tirimeliinga yambuma-ni mundu-mong teku kene niku mele: “Pulu Yili-nga ung “Ninjui.” nimba, nimba silimú ungma piliipa yambuma nimba sili yi-auli te oliu molemuluna wendu um lam.” niku Pulu Yili yunga bili paka tonjuku kene niku mele: “Pulu Yili yunga yambuma molemelena omba liipa tapunjum.” niring. \v 17 Yesos-ni tirim ilinga temanele kolea Judia distrik pali kene Judia ulsukundu kolea lupa-lupamanga pali anju-anju purum piliiring. \s1 7:18-35 No-Liinjili Jon-ni ‘Yesos Yunu Naenje Piliambu.’ Nimba Jon Yunga Lumbili Anduli Yi Mare Yesos Mulurumna Liipa Mundurum Temanele \p \v 18 Yesos-ni tirim akili Jon yunu lumbili andúlima-ni yunundu niku siring kene yunu-ni yunga lumbili andúlimanga tale “Yandu wale.” nimba kene Yesos mulurumna elsele liipa mundupa nimba mele: \v 19 “⸤Pulu Yili-ni oliu nokupa konjumba yi te⸥ “liipu mundumbu.” nimba, nimba panjurum yili ‘Ombá.’ nimbu nokupu molemulu kanili nu mola te lupa ombále nokupu molamiliye?” nirim. \p \v 20 Yi kanusele-ni Yesos mulurumna okulu yunundu nikulu mele: “No-Liinjili Jon-ni olsu liipa mundupa kene nimba mele: “⸤Pulu Yili-ni oliu nokupa konjumba yi te⸥ “liipu mundumbu.” nimba, nimba panjurum yili ‘Ombá.’ nimbu nokupu molemulu kanili nu mola te-lupa ombá nokupu molamiliye?” nim.” niringli. \v 21 Aku-siku walsiku piliikulu kene ena-mong tenga ⸤we kanuku angiliangli⸥ Yesos-ni kuru lupa-lupa turum yambuma kene, numanuna kuru mulurum yambuma kene, mong kis lirim yambu pulele kene, tepa kaí tepa mulurum kanuringli. \p \v 22 Penga Yesos-ni elselendu pundu topa kene nimba mele: “Else-ni ya kanokumbele mele kepe piliikimbili mele kepe Jon-ndu niku si-pale. \mi Mong kis lili yambuma mongale-ni kanuku, \mi kimbu kis lili yambuma kapula anduku, \mi kuru-laká núlima bo-kangi angiliipa, \mi kum sílima kumele-ni ung piliiku, \mi kolupa lílima lomburuku ola molemeleko, \mi korupa púlima temani-kaiéle topu siliu piliilimiliko \m kanili. Aku-siku Jon-ndu niku si-pale. \v 23 Na kanuku kene ‘Yunu sika yi kanili molemú.’ niku tondulu munduku piliiku kene, alsuku numanu tale naa panjiku mulungí yambuma Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.” nirim. \p \v 24 Jon-ni liipa mundurum yisele kelku nendu puringli kene Yesos-ni alsupa yambu pulele máku toku muluringmandu Jon-ndu nimba mele: “⸤Kolea-wakana Jon no liinjipa mulurum kene⸥ eni kolea-waka kanuna nambulka kanungí puringiye? Lkepanie-sindí mele popuremi-ni topa lop-lope tenjipa mulurum te kanungí puringiye? ⸤Jon yunu aku-sipa mele te mólu kanili.⸥ \v 25 ⸤Taki-taki kanolemele mele kanungí naa puring lem⸥ ulu nambulka te kanungíndu puringiye? Yi te mulumbale aima kaíma pakupa mulurum kanungí puringiye? Akili móluko. Yambu kamako molku, méle pulele nosuku, mulumbale aima kaíma pakolemelema yi nuim kingimanga lkuna mendepulu molemele kanili. \p \v 26 “⸤Aku-sili yi te kanungí naa puring lem⸥ Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba sili yi te kanungí puringiye? Akili sika akiliinga-pe na-ni enindu nimbu siker: “Jon yunu sika Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa nimba sili yi te akiliinga-pe yunu aku-sili yi we te mólu.” niker. \v 27 Aku niker yi kanilindu Pulu Yili-nga bukna sukundu molemú ung te i-sipa mele: \q1 ‘⸤Pulu Yili-ni yunga Málalendu nimba mele:⸥ \q1 “Piliai! Nanga ung ninjimba yili \q2 na-ni nu puni kupulanum-na \q3 yunu kumbi-lepu liipu mundukur. \q2 Yunu-ni nunga kupulanumele akisinjimba.” \q1 nirim.’ \rq Mallakai 3:1\rq* \m ung kanili bukna molemú. \v 28 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ui mana mania muluring yambumanga te ⸤No-Liinjili⸥ Jon kene kapula mólu. Jon ola-kilia mele. Akiliinga-pe ekupu ena konale wendu okum. Ena kanili Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambumanga te aima bi naa molupa aima korupa puli yambale ola-kilia; Jon yunu mania-kilia. ⸤Ui muluring yambuma mania-kilia mele; ekupu na ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingéliinga numanu kaí pemba yambuma ola-kilia.⸥” niker.” nirim. \p \v 29 Yesos-ni aku-sipa nirim piliiku kene we-yambuma kene ku-moni-takis liiring yima kene Yesos-ni Jon-ndu nirim ungele piliiku kaí piliiku Pulu Yili kape niring. Yambu kanuma-ni ui ⸤No-Liinjili⸥ Jon-ni nirim ungele piliiku kaí piliiku kene enini ulu-pulu-kis tiringma liiku bulu siku, numanu topele toku ‘Oliu Jon-ni no liinjipili.’ niku no liiring. \v 30 Akiliinga-pe Perisi-yi kanuma kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku kungnjuring yi kanuma kene, enini ‘Pulu Yili-ni Jon naa liipa mundurum.’ niku piliiku kene, Pulu Yili-ni “Yambumanga liipu tapunjupu tembu.” nirim ungele piliiku kis piliiku liiku bulu siku kene penga ‘Jon-ni oliu no naa liinjipili.’ niku no naa liiring. \p \v 31 Kanu-kene Yesos-ni ung te wasie nimba mele: “Ekupu ma-koleana molemele yambuma nambulka méle te kene enini manda lepu nimbúnje? ⸤Enini molemele mele i-sipu nimbu sambu:⸥ \v 32 Enini yambuma máku tolemele koleana kangambulama pepi pereku molemele mele. Kangambula kanumanga mare-ni ne anju molemele kangambula mare ⸤kene wasie pepi pereku mulungí kupulanum te koruku kelku kene⸥ eninindu walsiku kene niku mele: \q1 “Konana nímulu kene \q2 eni ‘Wasie konana niamili.’ naa niku \q3 “Mólu.” níngi. \q1 Penga kelepu kola tímulu kene \q2 eni ‘Wasie kola teamili.’ ni naa níngi. \q1 ⸤Wasie pepi perepu molomulú kupulanum te mólu lam.⸥” \m nilimele. ⸤Ekupu molemele yambuma eni kangambula kanuma mele molemele.⸥ \v 33 ⸤Na kene No-Liinjili Jon kene olsu-ni nilimbulu ungma eni piliiku kis piliilimili; telembulu mele kanuku kis piliilimiliko⸥. Jon omba kene langi kene no-waen kene naa nomba mulurum kene ⸤kanuku kis piliiku kene⸥ niku mele: “Yunga numanuna kuru te molemú.” niring. \v 34 Penga Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili omba langi kene no-waen kene nurum kene ⸤kanuku kis-ko piliiku kene⸥ niku mele: “Yunu langi pulele nomba kis piliipa, no-waen pulele nomba kelep topa telemú yili. Yunu ku-moni-takis liili yi kanuma kene, ulu-pulu-kis telemele yambu wema kene ‘Yunu kene pulu lipili kene wasie tapú topu molamili.’ nimba telemú.” nilimeleko. ⸤Eni aku-siku Jon kanuku kis-ko piliilimili. Na kanuku kis-ko piliilimili.⸥ \v 35 Akiliinga-pe piliipa kungnjuli ulu-pulele Pulu Yili-kene pelemú-na yunga kangambulama-ni pali yunu-ni telemú melemandu ‘Papu telemú.’ ningí.” nirim. \s1 7:36-50 Ambu Ulu-Pulu-Kis Tili Te-ni Yesos-nga Kimbusele Lumaye Tunjurum Temanele \p \v 36 Walse, Perisi-yi te-ni Yesos-ndu “Langi wasie nambili ui.” nirim kene yunga lkuna lkundu pupa akuna langi poluna nondupa polu tenga mania mulurum kene \v 37 kolea kanuna mulurum ambu ulu-pulu-kis tili te-ni Yesos yunu Perisi-yi kaniliinga lkuna lkundu langi nomba mulurumele piliipa kene, yunu kopungu-wel aima kaí te mingi pali liipa akuna memba pupa kene \v 38 Yesos mulurumna bulkundu kimbuna nondupa kola tepa angiliipa kene, penga Yesos yunga kimbusele kola-monguma-ni lumaye tonjupa, penga ambale yunga pengi-lapisale liipa kimbu kanusele kulu tonjupa, kimbusele kanglupa, kopungu-wel memba urum kanili-ni kimbuna kopungu kanjunjurum. \p \v 39 Lku pulu yi Perisi-yi ⸤Saimon⸥ kanili yunu-ni ambale-ni aku-sipa tirimele kanupa kene yunu numanale-ni piliipaliinga ‘Yi ili aima sika Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimú ungma piliilimú yi te molkanje ambu yunu ambulkum ili molemú mele kene ulu-kis telemú mele kene kapula piliipaliinga “Na naa ambolkunu, oku wendu pui.” nilka.’ nimba piliirim. \p \v 40 Yesos-ni ⸤Saimon⸥ numanale-ni piliirim mele piliipaliinga yunundu nimba mele: “Saimon, nu ung te niambu.” nirim kene Saimon-ni pundu topa kene nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, kapula, ni.” nirim. \p \v 41 ⸤Aku-sipa nirim kene Yesos-ni yunundu temani te topa nimba mele:⸥ “Yi te-ni yi tale ku-moni pundu angnjipa sirim. Yi te paip-tausen kina mele sipa, yi te paip-anderet kina mele sirim. \v 42 Penga elsele wasie pundu kapula naa tunjuringli kene yi pundu sirim yi kanili-ni pundusele we mundupa kelepa “Ulu te mólu. Temba nomba tipili.” nirim. Aku-sipa nirimaliinga yiselenga nae-ni yunu numanu lakupa munjurum niku piliikunuye?” nimba Yesos-ni Perisi-yilindu aku-sipa nimba walsurum. \p \v 43 ⸤Perisi-yi⸥ Saimon kanili-ni yunundu pundu topa nimba mele: “Pundu auli angnjirim yili, nimbu piliiker.” nirim kene Yesos-ni “Sumbi-siku nikinu.” nirim. \p \v 44 Kanu-kene Yesos-ni topele topa ambu kanili angiliirimna kanupaliinga Saimon-ndu nimba mele: “Ambu ili kána! Na nunga lkuna lkundu úndu kene ⸤oliu Isrel-yambuma-ni yi-poning koela olemú kene telemulu mele⸥ nu-ni nandu aku-sikunu naa tinu. Nu-ni “Kimbu lumaye tui.” niku no naa kulkunu sinu akiliinga-pe ambu ili-ni nanga kimbusele yunga kola-monguma-ni lumaye tonjupa, yunga pengi-lapisale liipa nanga kimbusele kulu tunjum. \v 45 Na úndu kene nu-ni na naa kanglunu akiliinga-pe ambu ili-ni na úndu kene kepe yandupa ekupu kepe nanga kimbusele kanglupa molemú. \v 46 Na úndu kene nu-ni nanga pengína kopungu-wel liiku kopungu naa kanjunjunu akiliinga-pe ambu ili-ni nanga kimbusele kopungu-wel kaí te-ni kopungu kanjunjumu. \v 47 Yunu-ni ulu-pulu-kis pulele tirim-ma ⸤Pulu Yili-ni⸥ “Mania pupili. Kanupu konde tenjikur.” nimu-na mania púmeliinga na numanu auli-tepa monjupa kene aku-sipa tímu. Akiliinga-pe ulu-pulu-kis koltale mindi telemú yambale yunga tirim mele ‘Mania pupili, kanupu konde tenjikur.’ nimbá yili kanu yambale-ni numanu layesele monjumbako.” nirim. \p \v 48 Yi Saimon-ndu aku-sipa nimba pora sipa kene ambalendu nimba mele: “Nunga numanuna ulu-pulu-kis tirinu pelemúma mania pupili, kanupu konde tenjikur.” nirim. \p \v 49 Aku-sipa nirim piliiku kene yu-kene langi noku muluring yambuma yunu-ni nirim mele piliiku kis piliiku kene enini anju-yandu tombulku niku mele: “Yambuma-ni ulu-pulu-kis telemelema yi ili-ni “Mania pupili, kanupu konde tenjikur.” nikem yili yunu yi naeye? ⸤‘Na Pulu Yili.’ nimba piliipaliinga nikem-nje?⸥” niring. \p \v 50 Kanu-kene Yesos-ni ambalendu kamu nimba mele: “Na-ni nu ulu-pulu-kis tirinu mele ‘ ‘Omba wendu pupili.’ kapula nimbú.’ niku piliikunu úneliinga na-ni sika aku-sipu kapula liipu tapunjupu tepu liiker akiliinga nu numanu waengu nipili mololsiliikunu pui.” nirim. \c 8 \s1 8:1-3 Ambu Mare-ni Yesos Nukuring Temanele \p \v 1 Kanu-kene penga Yesos pupa, kolea-aulima kene kelúma kene akumanga andupa kene, Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba temani-kaiéle topa silsiliipa, yambuma ung-mani silsiliipa andurum. Yu lumbili anduli yi rurepu kene \v 2 ambu mare kene yunu wasie anduring. Ambu kanumanga mare ui kuru topa, mare ui kuru eninga numanuna pirim kene Yesos-ni enini pali tepa kaí tirim. Te, kolea Makdalla ambu Maria, ui yunga numanuna kuru angere yupuku-guli muluringmandu Yesos-ni “Oku wendu pai.” nirim kene oku wendu puring. \v 3 Te, ambu Joana, Susa min. Susa yunu kolea Gallalli distrik yi nuim king Erot-nga lku tápu-yili. Te, ambu Susana. Enini kene we-ambu pulele kene Yesos nukuring. Ambu kanuma-ni eninga ku-moni nusuringma liikuliinga Yesos kene yu lumbili andúlima kene eninga langi kene mélema taropu toku liiku siku nukuring. \s1 8:4-8,11-15 Yi Te-ni Langi-Bo Puniena Tanda Sirim Ung-Ekale \p \v 4 Kanu-kene Yesos mulurumna kolea lupa-lupamanga muluring yambu aima pulele sukundu-sukundu oku, liiku máku turing kene yunu-ni eninindu ung-eku te topa kene nimba mele: \p \v 5 “Yi te-ni rais-wit boma puniena andupa tanda sirim. Tanda silsiliipa andurum kene \m bo mare kupulanum-na mania purum, kanuma yambuma-ni kimbele-ni kambiliiring; mare kerama-ni oku liiku nuringko. \m \v 6 Bo mare ku-mulú pirimna mania pupa kene akuna no naa mulurum kilia mulie topa ola omba walsekale kulurum. \m \v 7 Bo mare kumbulu-sirkambu mele mulurumna mania purum, sirkambu melale ola omba wit-boma topa nurumeliinga omba kaí naa tepa ⸤mong te naa turum⸥. \m \v 8 Bo mare ma kaína mania purum-ma ola omba mong kaíma topa, mong tokapu angere mele turum.” ⸤nirim.⸥ \m ⸤Aku-sipa nimba kene⸥ “Yambu kum-peú lelemúma-ni ung ili piliai.” nirim. \s1 8:9-10 Yesos-ndu “Ung-Ekuma Nambimuna Tolluye?” Niku Walsiku Piliiring Temanele \p \v 9 ⸤Yesos-ni aku-sipa nirim kene⸥ yu lumbili andúlima-ni yunundu niku mele: “Ung-eku akiliinga pulele nikunu si.” niring. \p \v 10 Kanu-kene yunu-ni eninindu nimba mele: \m “Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma kene mélema kene nokulemáliinga ulu-pulu ui yunu piliirim ulu-pulu kanuma ‘Eni ekupu ⸤na lumbili olemele yambuma⸥ piliangi.’ nimba kene eni ‘Ung-ekumanga puluma piliangi.’ nimbaliinga eni nimba sikem. Akiliinga-pe we-yambuma ungma nimbu simbundu ung-eku mindi topu siliu. ⸤Pulu Yili-ni Asayanga kerina nimba mele:⸥ \q1 ‘Enini mongale-ni kanuku kene kanuku bi naa silimele; \q2 kumele-ni piliiku kene piliiku bi naa silimele.’ \rq Asaya 6:9\rq* \m nirim akiliinga we-yambumandu ung-eku mindi toliu.” nirim. \s1 (8:11-15 Ung-ekaliinga bili ya 8:4-8 molemú.) \p \v 11 Aku-sipa nimbaliinga yunu-ni nimba mele: “Ung-eku akiliinga pulele i-sipa mele: \p “Langi-bo tanda sirim kanuma Pulu Yili-nga ungele. \m \v 12 Bo mare kupulanum-na mania purum-ma yambu mare aku-sílima molemele. Enini ungele piliilimili kene penga ⸤kurumanga nuim⸥ depollale omba ‘Ung akili kamu tondulu munduku pilííngi lem Pulu Yili-ni enini tepa liipa, kupulanum kísina wendu liimba kene kapula mólu.’ nimbaliinga ung tanda sílima numanuna omba pelemúma wendu liilimú. \m \v 13 Bo mare tanda sirim-ma ku pirimna mania purum-ma yambu mare aku-sílima molemele. Enini ungele piliiku kene numanu siku piliiku liilimele. Akiliinga-pe enini pulkanu naa munduku kene ungele layesele mindi piliiku molemele. Penga enini numanuna buni temba kene mola ⸤Seten omba⸥ manda lepa kundi-ka temba kene, enini piliilimili ungele munduku kelelemele. \m \v 14 Bo mare tanda sirim-ma kumbulu-sirkambu mele kanili mulurumna mania purum-ma yambu mare aku-sílima molemele. Enini ungele piliiku kene penga kupulanum-na pungí kene numanuna buni telemú bunima kene, méle pulele nosulimele mélema kene ya ma-koleana uluma teku numanu singí uluma kene, kanu-sili ulu mare wendu omba ung kanili topa nolemú kene ungele-ni ulu te naa tepa langi-mong kamu naa tolemú. \m \v 15 Bo mare tanda sirim-ma ma kaína mania purum-ma, yambu mare aku-sílima molemele. Enini eninga numanu kaí pípili molku ungele piliiku kene ung kanili kamu liiku tondulu munduku piliiku kene, tondulu pupili molemele kene bo kanuma-ni langi-mong ⸤pulele⸥ tolemú.” ⸤nirim.⸥ \s1 8:16-18 Tepi-LLameliinga Ung-Ekale \p \v 16 ⸤Yesos-ni eninindu ung-eku te wasie topa nimba mele:⸥ \p “Yambuma-ni tepi-llam kanduku kene mingina sukundu naa monjuku polu maniakundu naa nosulimele. ‘Yambu lkuna ungíma lkuna sukundu pa tipili kolea kanangi.’ niku polu tenga ola nosulimele. \v 17 Aku-sipa mele, ekupu mo tolemú mélema penga walse mokeringa lemba, yambuma-ni kanungí; ekupu panda topa lelemú mélema penga walse pa temba kene yambuma-ni méle kanuma kanuku bi singí. \p \v 18 “Aku-sipa temba akiliinga eni ung piliilimili akili mimi-siku piliai. Pulu Yili-nga ung-sikale piliiku liiku molemele yambuma aima lakupa ungma nimba simba piliingí. Penga aima pulele piliingí. Akiliinga-pe ung naa piliiku molemele yambuma enini layesele piliilimili ungele kepe wendu liimba.” nirim. \s1 8:19-21 Yesos-nga Anum Kene Anginipili Kene Akumanga Temani Te \p \v 19 Walse Yesos lku tenga sukundu mulurum kene yunga anumele kene anginipili kene yunu kanungíndu uring. Akuna yambu pulele si-si siku muluringeliinga yunu mulurumna nondupa kapula ungí kupulanum te naa lirim kilia \v 20 ⸤ung te niku munduring kene⸥ yambuma-ni yunundu niku mele: “Aminie kene angenali kene nu kanungíndu oku pena angiliimili.” niring. \p \v 21 Yesos-ni eninindu pundu topa kene nimba mele: “Pulu Yili-nga ungele piliiku liiku kene telemele yambuma nanga anumele kene nanga anginipili molemele.” nirim. \s1 8:22-26 Popuremi Auli Te Turumele-ni Yesos-nga Ungele Piliipa Liirim Temanele \p \v 22 Walse, Yesos kene yu lumbili andúlima kene enini nona anduli sip tenga sukundu puring kene yu-ni eninindu nimba mele: “No-numú nekendu pamulu.” nirim kene akuna pungí puring. \v 23 Sipna pungí puring kene Yesos yu uru pirim. Yu uru pípili popuremi auli te no-numúna turum. Aku tirim kene ⸤numéle apsipa ola omba kene⸥ no-sipna sukundu-sukundu omba peka topa kene sipele memba nona mania pumba tirim kene enini no wangingí tiring. \p \v 24 Kanu-kene yunu uru pirimna puku toku makinjiku kene niku mele: “Yi-Nuimele, Yi-Nuimele, oliu no wangkumulu.” niring kene yu makiliipa kene popuremale kene no apsipa ola urum numéle kene ung-mura sirim. Kanu-kene popuremale topa kelepa, numéle lope naa tepa we lirim. \p \v 25 Kanu-kene yu-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “‘⸤Pulu Yili-ni oliu nokumba.’ niku⸥ tondulu munduku naa piliikimiliye?” nirim. \p ⸤Yu-ni tirim mele kanuku kene⸥ yima-ni mundu-mong teku mini-wale munduku kene anju-yandu enini tombulku kene niku mele: “Apa! Yi ili naenje? Popuremale-ni kepe no-numéle-ni kepe yu-ni elselendu “Teale.” nikem ungele piliiku liikulu kelkembele.” niring. \s1 8:26-39 Kuru Aima Pulele Yi Tenga Numanuna Molku Yu Ambuluringma Yesos-ni Topa Makururum Temanele \p \v 26 Kanu-kene no-numúna nekendu puku kolea Gerasa puring. No-numú yakundu kolea Gallalli, numú nekendu kolea Gerasa kanili. \p \v 27 Akuna uring kene Yesos sipna wendu omba no-kéluna angiliirim kene kolea kanuna yi te yunu mulurumna urum. Yi kanili kuru pulele yunga numanuna muluringeliinga mulumbale te kepe naa talupa, giu-gau andupa, lku tenga naa pepa, yambu ónu-koleana pepa andupa mulurum. \p \v 28-29 Kurale-ni yi kanili taki-taki liirim kilia yambuma-ni ka-sen-ni yunga kimbu-kima ka toku yunu nokuku muluring akiliinga-pe ka-senuma topa sungu-mangu sirim kene penga kurale-ni kolea-wakana yunu memba purum. Yi kanili-ni Yesos kanupa kene ke nimba yunu angiliirimna mania molupa tamalu pepa tondulu mundupa kene nimba mele: “Yesos, Pulu Yi Aima Auli Olandupaliinga Málale, na-kene nambulka ulu te tinindu únuye? “Na aima mindili liikunu naa si.” nimbu mawa teker.” nirim. ⸤Yu koela ombá urum kene⸥ Yesos-ni ui nimba mele: “Kurale, yi ilinga numanuna oku wendu pui.” nirim mele piliipaliinga yili-ni aku-sipa “Mindili liikunu naa si.” nimba mawa tirim. \p \v 30 Aku-sipa nirim kene Yesos-ni yi kanilindu walsipa kene nimba mele: “Nunga bili naeye?” nirim kene yili yunga numanuna kuru pulele muluringeliinga piliipa kene “Nanga bili Aima Pulele.” nirim. \v 31 Kuru pulele kanuma-ni wale pulele Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliu ‘oku wendu pai.’ nikunu toku makurukunu “⸤Ma-kolea ili munduku kelku⸥ Pulu Yili-ni takara toku wara-peú aima lepa mindi pupa pora naa nilimú wara-peúna ⸤oliunga yi-nuim Seten walse liipa mundumba⸥ wara-peú kanuna pai.” ni naa ni.” niku mawa tiring. \p \v 32 Akuna ma-pangi tenga bo-kung pulele im noku muluring kanuku kene Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliu ⸤toku makuruku kene⸥ ‘Ne kungmanga sukundu molu-pai.’ ni.” niring kene yu-ni “Kapula, akuna pai.” nirim. \p \v 33 Aku-sipa nirim kene kuruma yi kaniliinga numanuna wendu oku kene kung akuna muluringmanga numanuna puku muluring kanu-kene kung kanuma kelep toku lkisiku puku kopuna puka toku no-numúna suku puku no wanguring. \p \v 34 Ulu akuma wendu urum-na kanuku kene kung tápu-teku muluring yi kanuma takara toku puku kene, kolea-aulina muluring yambuma kene, kolea-kelúmanga muluring yambuma kene, ulu akuma wendu urum akili temani toku silsiliiku puring. \v 35 Temani kanili piliiring yambuma ‘Ulu wendu um mele kanumulú.’ niku wendu puku Yesos mulurumna oku kene ui kuru pulele numanuna molku oku wendu puring yili mulumbale talupa, numanu-bo pirim-na Yesos mulurumna nondupa mania mulurum kanuku kene enini mundu-mong tiring. \v 36 Yesos-ni tirim mele mongale-ni kanuring yambuma-ni penga uring yambuma niku siring. Kuru pulele numanuna muluring yilinga numanuna kuruma oku wendu puring kene yili yunu numanu-bo pirim-na mulurum akili mele niku siring. \p \v 37 Kanu-kene kolea Gerasa yambuma pali aima mini-wale munduku kene Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliunga koleana naa molkunu kelkunu pui.” niring kene yunu kelepa pumbandu nona anduli sipna sukundu purum. \v 38 ⸤Yu pumba tirim kanupaliinga⸥ kuru pulele numanuna ui molku wendu puring yili-ni yunundu nimba mele: “Wasie pambulu.” nimba mawa tirim. \p Akiliinga-pe Yesos-ni “Mólu.” nimba yundu nimba mele: \v 39 “Nu lkundu pukunu Pulu Yili-ni nu lakupa tepa kaí tímu mele nunga yambuma nikunu si-pui.” nirim. Yesos-ni aku-sipa nirim-na piliipa kene yi kanili pupa kolea-aulina sukundu muluring yambuma pali Yesos-ni yu-kene lakupa tepa kaí tirim mele nimba sirim. \s1 8:40-56 (8:41-42,49-56) Ambula Te Kulurumele Kene (8:43-48) Kuru Te Topa Naa Kilirim Ambu Te Kene Elsengla Temanisele \p \v 40 Kanu-kene Yesos yunu ⸤lumbili andúlima kene⸥ no-numú yakundu urum kene yunu ‘Ombá.’ niku liiku máku toku nokuku muluring yambuma-ni “Nu papu okonu.” niku numanu siring. \b \p \v 41-42 Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku te nukurum yi te, yunga bili Jairas, Yesos mulurumna urum. Kanu-kene yunu Yesos-nga kimbuna nondupa omba mania molupa tamalu pepa yunundu mawa tepa kene nimba mele: “Nanga lkuna wasie pambili ui.” nirim. Yili yunga ambulale, yunga limin tiluele mindi, yunu punie engkaki-rurepu mele omba purum ambula kanili, kuru aima lakupa turumeliinga yunu nondupa kolumba lirim-na ⸤yili-ni Yesos aku-sipa mawa tirim⸥. \p Kanu-kene Yesos lku kanuna pumba purum kene yambu pulele liiku máku toku yunu liiku poku teku si-si siku wasie puring. \b \p \v 43 ⸤Yambu wasie puring kanumanga⸥ ambu te yunga ku-puku turum enama pora naa nirim. Yu ku-puku mindi tupili punie engkaki-rurepu omba purum. Yu doktamanga yunga kurale ‘Pora nipili.’ nimba andupa, yunga ku-moni pali enini sirim akiliinga-pe kuru kanili pora naa nirim. \v 44 Ambu kanili Yesos pumba purum kene bulkundu pupa, yunga wale-pakuleliinga pundele ambulurum kene enaliinga yunga kuru kanili pora nirim. \p \v 45 Aku-sipa tirim kene Yesos-ni nimba mele: “Nae-ni na ambulúmuye?” nirim. Enini pali “Na mólu.” niring kene ⸤yu lumbili anduli yi⸥ Pita-ni yunundu nimba mele: “Yi-Nuimele, yambu pulele nu angiliikununa nondupa-nondupa oku liiku poku teku si-si siku angiliikimele akili.” nirim. \p \v 46 Akiliinga-pe Yesos-ni alsupa nimba mele: “Na yambu liipu tapunjuliu tondulu mare nanga kangina omba wendu pukumu-na piliipuliinga yambu te-ni na ambulúmelendu niker.” nirim. \v 47 Aku-sipa nirim piliipaliinga ambale yunu mo tomba mele naa lirim, yunu tirim mele Yesos piliipa mulurum piliipa kene yunga kimbu-kima pur-puru nipili Yesos mulurumna omba mania molupa tamalu pepa kene, yambuma piliiku angiliangi yunu-ni ‘Kuru pora nipili.’ nimba omba Yesos ambulurum kene walsekale kaí lirim akili mele nimba para sirim kene \v 48 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nanga ambulale, ‘Nu kapula tepa kaí temba.’ nikunu tondulu mundukunu pilíínu ulu kanili-ni nu kaí lekenu. Numanu waengu nipili molani pui.” nirim. \b \p \v 49 Yesos-ni ambalendu aku-sipa nimba mulurum kene, yi te, yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku nukuli yi ⸤Jairas⸥ nga lkuna molupa kene omba ⸤Jairas-ndu⸥ nimba mele: “Nunga ambulale kolupa pora símu. Ung-Bo Tunjuliele ‘Mindili nupili.’ niku we naa meku wani.” nirim. \p \v 50 Akiliinga-pe yunu-ni nirim mele akili piliipaliinga Yesos-ni ⸤lku nukuli yi kanilindu⸥ nimba mele: “Mini-wale naa mundui. Nunga ambulale na-ni ‘Kapula liipa tapunjumba.’ nikunu tondulu mundukunu piliikunu muluni kene yunu kapula kona pumba.” nirim. \p \v 51-53 Kanu-kene Yesos yilinga lkuna omba kene lkuna sukundu yambu pulele ambula kulurumele kondu niku kola teku muluring kanupaliinga eninindu nimba mele: “Ambulale kulú naa kulum. We uru mindi pelemú akiliinga eni kola naa teai.” nirim. Akiliinga-pe yunu sika kolupa pora sirimele piliiku kene yunu-ni “We uru pelemú.” nirimaliinga enini yunga ung-taka tonjuku tae tinjiring. Penga yunu ⸤ambulaliinga suluminana⸥ sukundu pumba purum kene ‘We-yambuma pali naa oku anju pai.’ nimbaliinga Pita kene, Jon kene, Jemis kene, ambula kaniliinga anum lapasele kene “Eni mindi wasie pamili wai.” nimba ⸤ambula ónale lirim⸥ suluminana enini memba purum. \p \v 54 Pupa kene ambulaliinga kili ambulupa yunundu walsipa kene nimba mele: “Ambulale, nu ola mului.” nirim kene \v 55 yunga mulunga purum kanili alsupa sukundu urum kene ambula kanili walsekale ola mulurum. Kanu-kene Yesos-ni ⸤anumundu⸥ nimba mele: “Ambulale langi mare liikunu si.” nirim. \p \v 56 Yunu-ni tirim mele akili kanukulu kene ambulaliinga anum lapasele elsele aima mini-wale munduringlieliinga-pe yunu-ni elselendu tondulu mundupa nimba mele: “Ulu teker ili yambu tilurindu kepe anju pukulu aima naa niku sale.” nirim. \c 9 \s1 9:1-6,10 Yesos-ni Yi Engkaki-Rurepu “Kongun Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Temanele \p \v 1 Walse Yesos-ni yu lumbili anduli yi engkaki-rurepundu “Yandu wai.” nimba kene, enini yambumanga numanuna kuru molemúma “Oku wendu pai.” niku toku makurungí tondulale sipa kene, yambu kuru túlima ‘Kaí molangi.’ ningí tondulale sirim. \v 2 Aku-sipa tepa kene eninindu nimba mele: “Eni puku, Pulu Yili omba yi nuim kingele molumba temani-kaiéle yambuma toku silsiliiku anduku, kuru túlima teku kaí telsiliiku pai. \p \v 3 “Pungíndu, mélema naa meku we pai. Apulu-mingi kepe, méle-wale kepe, keri-langi kepe, ku-moni kepe, wale-pakuli tale kepe naa meku we pai. \p \v 4 “Penga kolea tenga sukundu puku kene akuna mulungí teku lku tiluringa lkundu puku kene akuna mindi peku molku kene penga kolea akili munduku kelku pai. ⸤Lku tenga puku tenga puku naa teai. Tiluringa mindi keri-langi noku peai.⸥ \v 5 Kolea marenga suku pungí kene kolea pulu yambuma-ni “Papu úngi. Wasie piamili wai.” ni naa niku enini ung ningíma piliiku naa lííngi lem kolea kanuna yambu kísima munduku kelku pungí teku kene eni liiku su singéliinga kolea kanuna yambuma ‘Kamu molku kis-sangi! Pulu Yili-ni enini liipa naa tapunjumba akili piliangi.’ niku kolea kanumanga ma eninga kimbuna angiliimbama tanda siku munduku pai.” nirim. \p \v 6 Aku-sipa nirim kene yi kanuma puku, koleamanga anduku, Pulu Yili-nga temani-kaiéle toku silsiliiku, kuru turum yambuma teku kaí telsiliiku, telsiliiku anduring. \s1 9:7-9 Yi Nuim King Erot-ni “Yesos Yunu Naenje?” Nimba Piliirim Temanele \p \v 7-8 Kolea Gallalli distrik nukurum yi nuim king Erot-ni Yesos-ni tirim mele temani turing piliipaliinga, ‘Yi ili naenje?’ nimba piliipa sundurum. \m Yambu mare-ni niku mele: “Yi ili ⸤No-Liinjili⸥ Jon ⸤talku kulurum kanili⸥ lomburupa ola molupa um-nje.” niku muluring. \m Mare-ni niku mele: “⸤Pulu Yili-ni ui kona we mulupili olandu liirim yi⸥ Illaija alsupa omba molemú.” niku muluring. \m Mare-ni niku mele: “Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi kóru-ui molku kuluringmanga yi te lomburupa ola molupa urum.” niku muluring. \p \v 9 ⸤Yi nuim king⸥ Erot-ni ⸤Yesos-ni tirim mele temani turing⸥ piliipa kene nimba mele: “⸤No-Liinjili⸥ Jon ‘yunga pengale wendu pupili.’ nimbu numi kari lirindu-na yu kulurum akiliinga-pe ulu-tondulu lupa-lupa telemú piliiliu yi ili yunu naenje?” nirim. Aku-sipa nimba kene “Yi Yesos ili kanulkanje kapula!” nimba mulurum. \s1 9:10-17 Yesos-ni Yi Paip-Tausen Langi Sirim Temanele \p \v 10 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima yu mulurumna kelku yandu oku kene ulu tiringma yunu temani toku siring. Kanu-kene yi kanuma liipa memba pupa ‘Tenga oliuliu molamili.’ nimbaliinga enini Besaida taon-na memba purum. \p \v 11 Akiliinga-pe enini akuna puring kene yambu aima pulele piliikuliinga yunu purumna lumbili aeleku puring. We-yambuma uring kanupaliinga Yesos-ni eninindu “Papu úngi.” nimba kene enini Pulu Yili omba yi nuim kingele molumba temani-kaiéle topa sipa, eninga yambu kuru turum-ma ‘Kaí molangi.’ nimba enini tepa kaí tirim. \p \v 12 Penga ipinjali ena pumba tirim kene yu lumbili anduli yi rurepu yunu mulurumna oku yunundu niku mele: “Kolea ilinga yambu te naa pelemelé akiliinga ya máku toku molemele yambuma ‘Puku kolea marenga keri-langi taropu toku liiku noku pe-pangi.’ ni.” niring. \p \v 13 Aku-siku niring kene Yesos-ni lumbili anduli yimandu nimba mele: “Eni-enini yambuma langi mare liiku sai.” nirim. \p Enini yunundu niku mele: “Ya langi mare au-sipa naa lelemú. Pllawa kaluli wallú angere te-guli kene oma kaluli tale kene, langi talse aku-sele mindi lelemú. Mola nu-ni ‘Oliu kolea tenga puku yambu imanga langi taropu toku liinji-pamili.’ niku nikinuye?” niku walsiring. \v 14 (Yambu kanuma koltale mólu, yi paip-tausen mele akuna muluring.) \p Kanu-kene Yesos-ni eninindu nimba mele: “Yambumandu ‘eni tokapu tale-tale niku mania molangi.’ niai.” nirim kene \v 15 enini aku-siku yambumandu niring kene yambuma ungele piliiku liiku aku-siku mania muluring. \p \v 16 Kanu-kene Yesos-ni pllawa kaluli angere te-guli kene oma tale kene liipa kene mulú-koleana olandu-sipa kanupa ⸤Pulu Yili-kene⸥ “Angke” nimbaliinga langi kanuka ambulupa puku topa yu lumbili andúlima moke tepa sipa kene “Anju yambuma sai.” nirim, ⸤enini yambuma moke teku siring⸥. \v 17 Enini pali langi kanuma nuring kene olu tirim. Penga yu lumbili anduli yima-ni langi kakena lirim-ma liiku máku toku wale-basket engkaki-rurepu toku peka siring. \s1 9:18-22 Pita-ni Yesos-ndu “Pulu Yili-ni ‘Oliu Nokupa Konjumba Yi Te Liipu Mundumbu.’ Nimba Makó Turum Yi-Nuim Akili Nu.” Nirim Temanele \p \v 18 Walse, Yesos yunu Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mulurum kene yu lumbili anduli yi wasie muluringmandu walsipa kene nimba mele: “Yambuma-ni na bi leku nae nilimeleye?” nirim. \p \v 19 Enini yunundu pundu toku niku mele: \m “Mare-ni “Nu No-Liinjili Jon ⸤kulurum kanili alsupa lomburupa ola molemále⸥.” niku piliilimili; \m mare-ni “Nu ⸤Pulu Yili-ni ui kona mulupili olandu liirim yi⸥ Illaija alsupa omba molemú.” niku piliilimili; \m mare-ni “Nu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi te ui kulurum kanili lomburupa ola molemú.” niku piliilimili.” niring. \p \v 20 ⸤Aku-siku niring kene⸥ Yesos-ni eninindu walsipaliinga nimba mele: “⸤We-yambuma-ni aku-siku nilimele⸥ akiliinga-pe eni-enini na nae nilimeleye?” nimba walsurum. \p Pita-ni pundu topa nimba mele: “Nu Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele.” nirim. \p \v 21 Pita-ni aku-sipa nirim piliipaliinga Yesos-ni eninindu tondulu mundupa nimba mele: “Na moliu mele ⸤Pita-ni ekupu nikemele⸥ eni anju yambu tilurindu kepe ⸤isili-ui⸥ aima naa niku sai!” nirim. \s1 9:22-27 Yesos Yunu Toku Kunjingí Kene Kolupaliinga Lomburupa Ola Molumba Mele Ui-Pulu-Pulu Nimba Para Sipa, Yambuma Yunu Lumbili Pungíndu Tingí Mele Nirim Temanele \p \v 22 ⸤Nimbaliinga⸥ yu-ni ⸤yu-kene wendu ombá mele⸥ enini nimba sipa kene nimba mele: “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili sika mindili pulele nombá. Juda-yambuma nokolemele tápu-yima kene, Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuli yima kene, enini ⸤niku mele: “Yunu Pulu Yili-ni naa liipa mundurum. Yunu Pulu Yili-nga Málale naa molemú.” niku⸥ yunu úngulu siku, liiku bulu siku yunu toku kunjingí. Yunu toku kunjingí kolumba kene kongun tale omba pumba kene yupuku-sipaliinga Pulu Yili-ni yunundu ‘Lomburuku ola mului.’ nimbá.” nirim. \p \v 23 Kanu-kene Yesos-ni akuna liiku máku toku muluring yambumandu pali nimba mele: “Yambu te-ni ‘Yu lumbili pumbú.’ nimba kene yunu-ni taki-taki yunga numanale-ni piliilimú melemanga ‘Topu mania mundambu.’ nimba, yambuma unji-perana peku mindili noku kolemele mele yu-ni unji-pera mele koma lembandu ‘Na yu lumbili pupu kene mindili nundu lem kapulako; kulundu lem kapulako.’ nimba kene na lumbili upili. We naa upili. \v 24 Yambu te-ni ma-koleana yunga kona molupa naa kululi ulu-pulele ambulumba temba kene yu kolupa kene sika molupa kis-sipa mindi pumba. Akiliinga-pe yambu te-ni na numanu monjupa kene nanga kongunale “Tenjambu.” nimba temba kene yunu kolupa kene yu kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele sika kanupa liimba. \v 25 ⸤Akili nambimuna nikerye?⸥ Yambu te-ni ma-koleana mélema pali yunu liipa nosulka kene yunga minéle pali Pulu Yili naa molumba koleana pupa mindili nomba molupa kis-silkanje méle kanuma-ni yambu kanili nambi-sipa tepa liilkanje? Manda tepa naa liilkale. \p \v 26 “Nanga yambu mare we-yambuma kene molkuliinga niku mele: “Oliu Yesos-nga ungma piliipu liipu, yunu lumbili andupu molemulu mele akili we-yambuma-ni naa piliangi.” niku kene, na kiyang niku lumbili andolemele yambuma eni-kene ulu te penga wendu ombá akili nimbu sambu: Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili penga Lapanga tondulu talang puliele kene ⸤mulú-koleana⸥ angkella kake tílima kene ⸤mania⸥ ombá temba kene, we-yambu kanuma mulungína yunga yambuma mokeringa mulungéliinga we-yambuma mulungína kanuku kene yunu ui naa upili ‘Oliu yunga yambuma molemulu akili we-yambuma-ni naa piliangi.’ niku pipili kolku mo toku mulungí yambuma yu-ni liipa wekundu kanupa, “Na moliuna naa wai.” nimbáko.” ⸤nirim.⸥ \p \v 27 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eni ya angiliikimilimanga mare ui kulú naa kolangi Pulu Yili yi nuim kingele omba molupa kolea nokumbandu ombá kanungí.” niker.” nirim. \s1 9:28-36 Yesos-nga Kangiele Te-Lupa Au Talurum Temanele \p \v 28 Yesos-ni ⸤yu lumbili anduli yimandu aku-sipa nimba sirim kene⸥ penga kóru te omba purum kene Pita kene, Jemis kene, Jon kene, enini liipa memba pupa “Pulu Yili-kene popu topu ung niambu wasie pamili wai.” nimbaliinga ma-pangina enini liipa memba ola purum. \p \v 29 Yunu-ni akuna Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mulupili yunga kumbi-kerale te-lupa-mele tepa angiliirim, yu pakurum mulumbalema ena tondulu topa yambumanga mongma takele telemú mele aku-sipa kake tirim. \v 30-31 Yunu aku-sipa mulupili, ⸤Juda-yambumanga kórunga-ui muluringli yi-auli tale,⸥ Moses kene Illaija-sele, okulu talang purum-na oku angiliirim elsele Yesos kene enini Yesos kolea-auli Jerusallem akuna Pulu Yili-ni yunundu ‘Ti.’ nirim mele kolumba akili niku muluring. \p \v 32 ⸤Yesos uinga Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mulurum kene⸥ Pita kene, wasie akuna muluring yisele kene, enini enimbu topa uru ombá tirim akiliinga-pe, penga enini suru niku numanu-bo pirim-na molkuliinga Yesos yunga kangiele te-lupa-mele tepa angiliirim-na mulurum mele akili kepe, yunga tondulale talang purum mele kepe, yunu kene angiliiringli yisele kene wasie kanuring. \p \v 33 Kanu-kene yi akusele punglí puringli kene Pita-ni Yesos-ndu nimba mele: “Yi Nuimele, oliu ya molkumulale kaí lam. Oliu-ni lku-takaé yupuku takunjamili. Te nunga, te Moses-nga, te Illaija-nga takunjamili.” nirim. (Akiliinga-pe nirim mele ⸤mundu-mong lakupa kolupa kene⸥ yunu-ni nimbá mele naa piliipa ungele walu-sipa nirim.) \v 34 Pita-ni aku-sipa nimba mulupili kupa te omba enini panda turum. Kupana sukundu puring kene enini mini-wale munduring. \v 35 Kupa turumuna sukundu ung te wendu omba kene nimba mele: “Yi ili nanga Málale. Na-ni ⸤‘Eninga’ nimbu⸥ yunu makó topu liipu mundurundu. Yunu-ni ung nimbáma piliiku liai.” nirim. \v 36 Ung akili nimba kilirim kene Yesos yunu mindi mulurum kanuring. \p Enini aku-siku kanuring mele anju yambu te-ndu naa niku siring, yambu te naa piliirim. \s1 9:37-43 Yesos-ni Kuru Te Makururum Temanele \p \v 37 Ulsulam-uikundu, ⸤Yesos kene yu lumbili anduli yi yupuku kene⸥ enini ma-pangina mandu ungí uring kene yambu pulele-ni yunu liingí uring. \v 38 Yambu uringimanga yi te-ni Yesos-ndu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, ‘Nanga kangale, yu nanga kang tiluele mindi, kondu kolkunu liikunu tapunjui.’ nimbuliinga mawa teker. \v 39 Yunga numanuna kuru te pelemále-ni yunu liipa mindili sipa tolemú kene kangale-ni ke nimba, kuru-kopari topa kene apapu memba molemú. Yunu aku-sipa mele taki-taki telemú akiliinga kangale yunga kangima pang-mangi telemúko. \v 40 Nu lumbili anduli yimandu temani akili topu sipu enini kuru kanili ‘Toku makurangi.’ nimbu mawa tindeliinga-pe enini kapula naa tíngi.” nirim. \p \v 41 ⸤Aku-sipa nirim-na⸥ piliipa kene Yesos-ni ⸤yambuma ung-mura sipa kene⸥ nimba mele: “Ekupu molemele yambuma eni ⸤‘Pulu Yili-ni uluma sika kapula temba.’ niku⸥ tondulu munduku naa piliilimili. Eni numanu karaye tepa pili yambuma, na eni-kene molupu, wale nambi-sili molupu mani sipu ulu mare liipu ora simbu kene mimi-siku piliingíye? ⸤Na eni-kene enembu tokum.⸥” nimbaliinga penga yi kanilindu nimba mele: “Nunga kangale na moliuna meku ui.” nirim. \v 42 Memba ombá urum kene kuru kanili-ni kang kanili topa liipa kapá lepa mundurum yu turum kene Yesos-ni kurale ung-mura sipa kangale tepa kaí tepaliinga lapa sirim. \v 43 Aku-sipa tirim kanuku kene yambuma Pulu Yili-nga tondulale numanale-ni piliikuliinga mini-wale munduring. \s1 9:43-45 Yesos-ni Yunu Toku Kunjingí Kene Kolupa Lomburupa Ola Molumba Mele Wale Tale-Sipa Nirim Temanele \p Yunu-ni tirim mele akili enini suru niku mini-wale munduku muluring kene Yesos-ni yunga lumbili anduli yimandu nimba mele: \v 44 “Ya niker akili piliiku kongnjai. Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ⸤ka siku kene toku kunjingí⸥ yima anju singí.” nirim. \p \v 45 Akiliinga-pe yunu-ni nirim ungele piliiku sunduku kene ‘Ung ilinga pulele nambulkanje, naa piliikumulu.’ niring akiliinga-pe “Nambulka niku nikinuye?” niku yunu walsiku piliingíndu pipili kolku naa walsiring. Pulu Yili-ni ‘Enini ung kaniliinga pulele isili-ui naa piliangi.’ nimbaliinga tirim kanili. \s1 9:46-48 Pulu Yili Yi Nuim King Molupa Nokulemú Yambumanga Yambu Aima Bi Olandupa Molemáliinga Ung Te \p \v 46 ⸤Walse Yesos lumbili anduli yima-ni⸥ eni-enini anju-yandu tombulku nikuliinga niku mele: “Oliunga yi nae aima olandupa molemúye?” niring. \p \v 47 Enini numanale-ni piliiring akili piliipa kene, Yesos-ni kangambula kelú te liipa ⸤Yesos-yu⸥ mulurumna nondupa monjupa kene \v 48 eninindu nimba mele: “Yambu te-ni ‘Na Auliele-nga yambale moliu.’ nimbaliinga kangambula ili liipa tapunjumba yambu kanili-ni temba kaniliinga na liipa tapunjumbako. Kanu-kene na liipa tapunjumba yambale-ni na liipa mundurum yili liipa tapunjumbako. Eninga yi te-ni ‘Nanga bili ola naa mulupili.’ nimba, ‘Yi tenga lupa bili ola mulupili.’ nilimú yili yu eninga aima olandupa molumbáliinga ⸤aku-sipa ulele pemba⸥.” nirim. \s1 9:49-50 Yesos-ni Nimba Mele: “Oliu-Kene Ele-Tu Naa Molemele Yambuma ‘Oliunga Ele-Lkerame.’ Niamili.” Nirim Temanele \p \v 49 Yesos lumbili anduli yi Jon-ni Yesos-ndu nimba mele: “Yi-Nuimele, oliu kanúmulu, yi te-ni nunga bili lepa kuru mare yambumanga numanuna mulúngima “Oku wendu pai.” nimba topa makurupa mulúm kanúmulu. Kanupu kene yunu oliu-kene wasie tapú-topu naa andolemulaliinga yundu “Nu aku-sikunu naa ti.” nímulu.” nirim. \p \v 50 Aku-sipa nirim-na piliipa kene Yesos-ni yundu ⸤yi kanili-ni tirim ulelendu⸥ nimba mele: “Yambu te oliu-kene ele-tu naa molemú yambale oliunga ele-lkeramale molemú akiliinga eni yunundu “Mólu.” naa niai.” nirim. \ms1 9:51—19:28 Yesos Yu Lumbili Andúlima Kene Jerusallem Pumba Purum Temanele \s1 9:51-56 Yesos “Jerusallem Pumbú.” Nimbaliinga Pumba Purum Kene Yunu-ni “Piamili.” Nirim Kolea Te Sameria-Yambuma-ni “Mólu.” Niring Temanele \p \v 51 Kanu-kene Yesos kolea-auli Jerusallem yunu kolupaliinga penga mulú-koleana olandu pumba enale nondupa wendu urumele piliipaliinga numanu tondulu mundupa ‘Jerusallem pumbú.’ nimba kene pumba purum. \p \v 52 Yu lumbili anduli yi mare liipa mundupaliinga nimba mele: “Ekupu sumbulsuli kolea Sameria-nga taon nondupa lemba tenga piamilieliinga eni akuna puku oliu pemulu lku te koruku liangi pai.” nirim kene puku kururing. \v 53 Akiliinga-pe Sameria-yambu kanuma ⸤enini kene Isrel-yambuma kene anju-yandu numanu kis panjiku muluringeliinga⸥ yunu Jerusallem pumba purum kanuku kene enini “Mólu, ya kapula naa pingí.” niring. \p \v 54 Aku-siku niring kanuku kene yu lumbili anduli yi Jemis kene Jon-seleni yunundu nikulu mele: “Auliele, ‘olsu-ni ‘Mulú-koleana tepi wendu omba Sameria-yambu ima nomba kunjupili.’ niambili.’ niku piliikunuye?” niku walsiringli. \p \v 55 Akiliinga-pe yunu topele topa elsele kanupa ung-mura sipa “Akili nikulu kis-sikimbili.” nirim kene \v 56 enini kolea tenga puku pi-puring. \s1 9:57-62 Yesos Lumbili Andolemuláliinga Ung Te \p \v 57 Enini kupulanum-na pungí puring kene yi te omba Yesos-ndu nimba mele: “Nu puni koleamanga pali na lumbili ombú.” nirim kanu-kene \v 58 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Piliiyo! Owa-takarama lku pelemelémanga pelemelé; kerama eninga mi takolemelemanga pelemelé; akiliinga-pe Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-nga pelemú kolea te naa lelemú ⸤akiliinga, nu ‘Yunu lumbili pupu kene kapula naa molumbu.’ niku piliikuliinga lumbili ui. We naa ui.⸥” nirim. \p \v 59 Kanu-kene yunu-ni yi te-ndu nimba mele: “Na-kene wasie pambili lumbili ui.” nirim kanu-kene yi kanili-ni yunundu pundu topa kene nimba mele: “Auliele, ⸤nu kamu lumbili wambu aramele-pe⸥ ui pupu nanga lápale-kene molambu. Penga yunu kolumba kene angnjipu panjipuliinga nu lumbili ombú.” nirim. \p \v 60 Akiliinga-pe Yesos-ni yunundu ⸤ung-eku topa⸥ alsupa nimba mele: “Yambu kulúlima enini yambu kulungíma ónu teangi. Nu ‘Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba temani-kaiéle yambuma piliangi.’ niku toku silsiliikunu andui.” nirim. \p \v 61 Kanu-kene yi te-ni yunundu nimba mele: “Auliele, nu lumbili ombáliinga-pe ui pupu nanga yambuma kondu kolupu ‘Molai.’ nimbu kene penga nu lumbili wambu.” nirim kene \v 62 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Na ‘Lumbili ombú.’ nimba omba kene nondupa enimbu kolumba yambale Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba kolealiinga kongunale kapula naa tenjimba.” nirim. \c 10 \s1 10:1-24 Yesos-ni Yi Tokapu Yupuku ‘Pai.’ Nimba Liipa Mundurum Kene Puku Andukuliinga Kelku Uring Temanele \b \s1 10:1-12,16 Yesos-ni Yi Tokapu Yupuku Liipa Mundurum Temanele \p \v 1 Kanu-kene Yesos ⸤kolea-auli Jerusallem-ndu pumba pupaliinga,⸥ yu pumba purum kolea marenga yi mare kumbi-lepa liipa mundurum. Yunu-ni yi tokapu yupuku makó topa yi tale-tale nimba liipa mundupa kene \v 2 enini-kene ⸤ung-eku mele te topa⸥ nimba mele: \p “Puniena langi pulele tepa-topa pelemú akiliinga-pe langi kanuma puku liiku nusingí yambu koltale akiliinga Punie Pulu Yili-ni ‘Langi kanuma liiku nusingí kongunale puku tingí yambuma puniena liipa mundupili.’ niku yu-kene mawa teai. \v 3 Eni liipu mundukur yima eni sipsip melema, yambu owa-takara auli kísima-ni sipsip topa nolemú akili mele yambuma molemelena liipu mundukur. ⸤Nanga ungele anduku niku singí kene ungele piliiku kis piliikuliinga yambuma-ni eni mindili liiku singí.⸥ \v 4 Pungí tekuliinga, wale-tapima kepe, ku-moni kepe, méle-walema kepe, kimbu-su ⸤alowa teku munjingí⸥ ma kepe aima naa meku we pai. Kupulanum-na puku kene yambuma kanuku eninindu ung te naa nikuliinga we pai. \p \v 5 “Kolea tenga-lupa sukundu puku kene akuna mulungíndu lku tiluringa puku pekuliinga ui lku pulu yambu kanumandu niku mele: “Eni numanu kaí pípili molangi.” niai. \v 6 Aku-siku ningí kene lku kanuna ‘Numanu kaí pípili molambu.’ nimbá yambu te mulúm lem yunu numanu kaí pípili molumba. Mola aku-siku ningí kene lku kanuna ‘Numanu kaí pípili molambu.’ nimbá yambu te naa mulúm lem eni akuna ‘Pangi.’ nimbu liipu mundukur yi kanuma eni-enini numanu kaí pepa buni te naa pípili mulungí. \v 7 Kongun telemú yili yunu méle papu kalemele akiliinga pungí lkuna peku, lku pulu yili-ni keri-langi simbama nai. Lku tenga puku tenga puku naa teai. Lku tiluna mindi keri-langi noku peai. \p \v 8 “Kolea tenga-lupa sukundu puku kene kolea pulu yambu kanuma-ni enindu “Papu úngi. Oliu-kene wasie molamili wai.” níngi lem eni keri-langi singíma noku, \v 9 akuna kuru tomba yambuma teku kaí teku, eninindu niku mele: “Pulu Yili omba yi nuim kingele molupa oliu nokumba enale enini-kene nondupa ombá.” niai. \p \v 10 “Mola kolea tenga sukundu puku kene kolea pulu yambu kanuma-ni enindu “Eni nambimuna úngiye?” niku, “Wasie piamili wai.” ni naa níngi lem ⸤kolea kanili munduku kelku pungíndu⸥ kupulanum-na puku angiliiku kene yambumandu niku mele: \v 11 “Enini oliu liiku su síngeliinga kamu molku kis-sangi! ‘Pulu Yili-ni enini liipa naa tapunjumba akili lakuku piliangi!’ nimbu, oliunga kimbuna ya kolealiinga kingpana angiliikim-ma kepe tanda sipu mundupu pukumulu.” niai. ‘Akili piliangi.’ niku aku-siku niku kene penga ung te kene wasie eninindu kamu niku mele: “⸤Enini lip-lipi tamili piliai.⸥ Pulu Yili omba yi nuim kingele molupa yambuma nokumba enale nondupa ombá.” niai. \s1 10:12-16 Yesos-ni Kolea Marenga Yambuma “Mindili Noku Molku Kis-Singí.” Nirim Temanele \p \v 12 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Kot enale wendu ombá kene kolea-auli Sodom ⸤yambuma ui ulu-pulu-kis pulele sika tiring akiliinga-pe⸥ eninga kot laye-mele pemba. Akiliinga-pe yambu ili ⸤enindu “Wasie molamili wai.” ni naa niku, eninga ung piliiku naa liingí yambuma,⸥ kot enale wendu ombá kene eninga kot auli-mele te pemba.” niker.” nirim. \p \v 13 “Kolea Korasin kene Besaida taon ⸤akuselenga molemele yambuma⸥ mindili noku aima molku kis-singí. Kolea kanuselenga sukundu ulu-tondulu pulele tirindu ⸤akiliinga-pe akuna molemele yambuma numanu topele naa tolemele⸥. Kolea-auli Taya kene Saidon-selenga sukundu ulu-tondulu mare naa tirindu akiliinga-pe kolea kanuselenga sukundu na-ni ulu-tondulu mare aku-sipu telka kanolkemelanje kolea kanuselenga ⸤yambuma-ni⸥ enini ulu-pulu-kis telemelema kórunga munduku kelku, liiku bulu siku, numanu topele tolkemela. \v 14 ⸤Akiliinga,⸥ kot enale wendu ombá kene kolea-auli Taya kene Saidon kanuselenga ⸤yambuma ulu-pulu-kis sika telemeláliinga⸥ eninga kot laye-mele pemba. Akiliinga-pe eni kolea Korasin kene Besaida-selenga ⸤yambuma na-ni ulu-tonduluma tirindu mele kanukuliinga numanu topele naa turingeliinga⸥ kot enale wendu ombá kene eninga kot auli te mele pemba. \p \v 15 “Kapeniam taon ⸤yambuma eni⸥ ‘Mulú-koleana pupu molomulú.’ niku piliikimiliye? Akili kapula mólu. ⸤Eni nanga ungma taki-taki piliilimili akiliinga-pe numanu topele naa tolemeláliinga⸥ eni kolea-kísina puku mulungí.” ⸤nirim.⸥ \p \v 16 ⸤Aku-sipa nimba kene yunu-ni liipa mundumba tirim yimandu ung te wasie nimba mele:⸥ “Eni ung ningíma piliipa liimba yambale-ni na-ni ung niliu ungele piliipa liimbako. Eni ung ningíma naa piliipa ‘Oliu kene wasie molamili.’ naa nimbá temba yambale-ni na-kene ‘Wasie naa molambili.’ nimbáko. Nandu ‘Wasie naa molambili.’ nimbá yambale-ni na ma-koleana liipa mundurum yi kanilindu ‘Wasie naa molambili.’ nimbáko.” nirim. ⸤Yesos-ni aku nimba pora sipa kene ‘Yunga kongunale tenji-pai.’ nimba enini liipa mundurum.⸥ \s1 10:17-20 Yi Tokapu Yupuku Yesos-ni Liipa Mundurum Yima Kelku Yandu Uring Temanele \p \v 17 ⸤Walse⸥ Yesos-ni liipa mundurum yi tokapu yupuku yunu mulurumna aima numanu siku yandu oku kene enini yunundu niku mele: “Auliele, oliu-ni nunga bili lepuliinga kuruma kepe oliu-ni ung nirimuluma piliiku liiku tiring.” niring. \p \v 18 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Aku-siku telsiliiku anduring kene ⸤kurumanga nuim⸥ Seten kolea-kariyapa mele tepaliinga, topa ⸤mana⸥ mania mundurum na-ni kanurundu. \v 19 Piliai! Eni tondulu te sirindu. Yambu nomba kunjuli wambiye-kalta mola karoma mele akuma eni naa kanuku kambiliingí kene méle akuma-ni eni nanga yambuma ‘Ulu te naa tipili.’ nimbu tondulu kanili eni sirindu. Oliu-kene ele-tu ⸤kuru Seten⸥ yunu sika tondulu pulimú akiliinga-pe eni tondulu sirindu kaniliinga yunu-ni eni ulu te kapula naa temba. \v 20 Akiliinga-pe aku-sipu nikereliinga numanu naa siku, kuruma eninga ungele piliiku liiku telemeláliinga numanu naa siku; ⸤Pulu Yili-ni⸥ mulú-koleana ⸤molupa⸥ eninga bima topa munjurumeliinga numanu siku molai.” nirim. \s1 10:21-24 Yesos-ni Pulu Yili-Kene ‘Angke’ Nimbaliinga Kape Nirim Temanele \p \v 21 Yesos-ni Pulu Yili-nga Mini Kake Tiliele kene numanu lakupa sipaliinga Pulu Yili-ndu nimba mele: “Tata, Mulú-Masele Nokukunu Mollu Yi-Nuimele, na-ni nu-kene “Angke” niker. ‘Oliu piliipa kungnjuli pelemú. Oliu oliuliu ungmanga puluma pali piliipu kongnjulimulu.’ niku piliilimili yambuma enini na-ni teliu ulumanga pulele ‘Naa piliangi.’ nikunu naa niku sirinu. Yambu kangambula-pame ⸤mele⸥ molku, na-ni niliu ungma kum leku molemele yambuma mindi na-ni teliu ulumanga pulele ‘Piliangi.’ nikunu, enini niku sirinu kaniliinga nu kape nimbu “Papu tirinu.” niker. Sika Tata, nu-ni ‘aku-sipa wendu ombá kene numanu simbu.’ niku aku-sikunu tirineliinga ⸤aku-sipa wendu okum.⸥” nirim. \p \v 22 ⸤Pulu Yili-ndu aku-sipa nimbaliinga alsupa yambu muluring yambumandu nimba mele:⸥ “Mélema pali Tata-ni na sirim. Yambu te-ni Málale aima sika molemú akili piliipa kanupa bi silimú yambu te mólu; lápale-ni mindi yunu kanupa bi silimú. Yambu te-ni Lapa aima sika molemú mele piliipa kanupa bi silimú yambu te naa molemú. Málale-ni mindi kanupa bi silimú; Málale-ni ‘Lapa liipu ora sambu.’ nimbá yambuma enini Lapa kanuku bi singíko.” nirim. \p \v 23 Kanu-kene yu lumbili anduli yi kanuma eni-enini muluringna pupa ‘Enini mindi piliangi.’ nimba eninindu nimba mele: “Eni mongale-ni kanolemele mélema kene uluma kanolemele yambuma eni Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku kaí teangi.” nilimú kupulanum-na molemele. \v 24 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ui muluring yambuma, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi kanuma kene, yi nuim kingima kene, yambu pulele kanuma ekupu eni mongale-ni kanuku molemele mélema kene uluma kene kanungíndu “Kanámuluka!” niku muluring akiliinga-pe naa kanuring. Eni ekupu kumele-ni ung piliiku molemele mélema piliingíndu “Piliámuluka!” niku muluring akiliinga-pe naa piliiring.” niker.” nirim. \s1 10:25-37 Juda-Yambumanga Ele-Tu Yi Te-ni Juda-Yi Te Kondu Kolupa Liipa Tapunjurum Temanele \p \v 25 Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliipa kunjurum yi te-ni ‘Yu-ni nimba kis-simbanje manda lepu piliambu.’ nimba Yesos-ndu walsipa piliipa kene nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, na nambulka tembu kene kona molupu konjupu mindi puli ulu-pulele liimbuye?” nirim. \p \v 26 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Pulu Yili-nga ung-manima Moses-ni bukna turum molemúma kanukuliinga nambulka nimba molemú niku kanolluye?” nirim. \p \v 27 Yili-ni pundu topa kene nimba mele: “Pulu Yili-nga ung-manima-ni nimba mele: \q1 ‘Eninga numanuma kene, \q2 eninga minima kene, \q3 eninga tonduluma kene, \q4 eninga piliipa kungnjúlima kene, \q1 akuma-ni eni Auli Yawe eninga Pulu Yili mindi \q2 tondulu munduku numanu monjai.’ \rq Ung-Manima 6:5\rq* \m nimba pepa, \q1 ‘Eni-enini lupa-lupa numanu monjuku \q2 eninga kangiele eni-enini \q3 kondu kolku nokolemele mele \q2 aku-sikuko pulu lelemú yambuma \q3 numanu monjuku nokuku molai.’ \rq LLipai 19:18\rq* \m nimba molemú.” nirim. \p \v 28 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu aima sika nikinele. Nu aku-sikunu tinu lem molupa mindi puli kupulanum-na puni.” nirim. \p \v 29 Akiliinga-pe Pulu Yili-nga ungmanga puluma piliipa yambuma ung-bo tunjuring yili-ni ‘Yambuma-ni ‘Na aima piliilimú yili’ niku piliangi.’ nimbaliinga alsupa nimba mele: “Nanga pulu lelemú yambuma nameléye?” nirim. \v 30 Yesos-ni ung te pundu topa kene nimba mele: \p “Juda-yi te kolea-auli Jerusallem mundupa kelepa kolea-auli Jeriko pumba purum kene wa-yi kanuma oku yunga mulumbale posuku torulku liiku yunu toku nosuku enini puring. \v 31 Kanu-kene Pulu Yili popu tunjuli yi te kupulanum kanuna mandu pumba ombaliinga yili kupulanum-na lirimele kanupa kene yunu lirim koleana mundupa kelepa kupulanum alse ekendunga omba purum. \v 32 Penga aku-sipako Pulu Yili-nga kongun tinjili talape LLipai yi te yili toku nusiringina omba kanupa kene yunu lipili mundupa kelepa kupulanum alse ekendunga omba purumko. \p \v 33 Akiliinga-pe Sameria yi te kupulanum kanuna pumba omba kene yili lirim koleana omba kanupaliinga kondu kolupa, \v 34 lirimna nondupa pupa kangi turingmanga kopungu kene no-waen kene onde lepa kanjunjupaliinga ka-banisi-ni ka tonjupa kene, penga yunu-ni kanglupa ola liipa yunga kung-dongki bulu-mingina ola nosupa memba pupaliinga yambu poningma oku pi-pui-upui tiring lku tenga memba pupa nosupa nokupa mulurum. \v 35 Piringli kene ipulam-ui yunu pumba tepaliinga ku-moni paip-kina mele wendu liipa lku pulu yili sipaliinga nimba mele: “Yili nokukunu kunjui. Penga siker ku-moni ili kapula naa tepa nunga ku-moni mare wasie pumu lem penga kelepu yandu ombu kene nunga ku-moni pundu tombu.” nimba Sameria-yili-ni aku-sipa nirim.” ⸤nimba Yesos-ni aku-sipa nirim.⸥ \p \v 36 ⸤Aku-sipa nimbaliinga alsupa nimba mele⸥ “Yi yupuku oku puring imanga wa-yima-ni toku nusiring yilinga pulu lirim yili naeye? ⸤Juda-yi ui-pulu-pulu oku kanukulu we oku puringli yiselenga te mola yunga ele-tu mele yi aelepa urum yiliye?”⸥ nimba walsipa piliirim. \p \v 37 Pulu Yili-nga ungmanga puluma piliipa yambuma ung-bo tunjuring yili yunu-ni nimba mele: “Yili-ni yunu we kondu kulurum yili lem.” nirim. \p Kanu-kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu pukunu aku-sikunu ti-pui.” nirim. \s1 10:38-42 Yesos Kene Ambu Mata Maria-sele Kene Wasie Muluring Temanele \p \v 38 Kanu-kene Yesos kene yunga lumbili andúlima kene enini oku puku kene kolea tenga pupa ambu Mata yunga lkuna “Wasie molamili ui.” nirim-na yunu akuna purum. \v 39 Mata yunga anginele Maria molupa kene yunu Yesos-ni ung kaí nilimú nimbáma ‘Piliambu.’ nimba Yesos mulurumna omba nondupa mania molupa kene Yesos ung nimba mulurum mele yunu piliipa mulurum. \p \v 40 Akiliinga-pe Mata yunu keri-langi kalunjupa, kongun tepa mulurum-na yunu kongun wanwani lakupa lirim kilia Yesos mulurumna pupa nimba mele: “Auliele, nanga anginele na liipa naa tapunjukumu-na na-nanu mindi langi nomulú kongunale tepu molkur akili kondu naa tekemuye? Yunu-ni na ‘Omba liipa tapunjupili.’ ni.” nirim. \p \v 41 Aku-sipa nirim-na piliipa kene Yesos-ni yunundu pundu topa nimba mele: “Ambu Mata, ulu pulele numanu lakuku liiku mundukunu numanu buni liikunu mollu \v 42 akiliinga-pe ulu tilu mindi nu naa piliikunu tellu. Ulu kaí akili Maria-ni ‘Teambu.’ nimba kene ⸤nanga ungele piliipa⸥ molemú. Ulu kaí akili yunu-ni temba kupulanumele yambu te-ni “Mólu!” nimba manda pipi naa simba.” nirim. \c 11 \s1 11:1-13 Pulu Yili Kene Ung Nimbu Mawa Temuláliinga Ung Te \p \v 1 Walse, kolea tenga, Yesos yunu Pulu Yili-kene popu topa ung nimba molupa kene penga nimba pora sirim kene yunga lumbili anduring yi te-ni yunundu nimba mele: “Auliele, oliu Pulu Yili-kene popu topu ung nimulú mele mani si. ⸤No-Liinjili⸥ Jon yunu lumbili anduring yi kanuma mani sirim akili mele oliu aku-sikunu mani si.” nirim. \p \v 2 ⸤Aku-sipa nirim kene piliipaliinga⸥ Yesos-ni eninindu nimba mele: “Eni Pulu Yili-kene popu toku ung ningíndu i-siku mele niai: \q1 “Tata, \q2 yambuma-ni ‘Nunga bi ola pípili, \q3 yi kake tili kaiéle mollu.’ niku molangi. \q2 Nu yi nuim kingele molkunu \q3 yambuma nukuni enale wendu upili. \q1 \v 3 Ekupu kepe penga taki-taki \q3 oliunga nomulú langima siyo. \q1 \v 4 Yambuma-ni oliu teku kis-silimele kene \q3 oliu-ni kanupu konde tenjipu \q4 ulu te naa telemulu akiliinga \q3 oliu-ni nu-kene tepu kis-silimulu kene \q4 nu-ni aku-sikunuko kanuku konde tenjikunu \q4 oliu ulu te naa tiyo. \q2 Oliu ‘Ulu te-ni kundi tupili.’ ni naa niani.” \m niku aku-siku niai.” nirim. \p \v 5 Aku-sipa nimbaliinga penga eninindu ung te wasie nimba mele: “Nu nunga pulu lelemú yambu te aima sumbulsuli ai-burum molumbana pukunu kene yunundu niku mele: “Ang, langi mare siyo. \v 6 Yi-poning te kolea tenga-lupa pumbandu nanga lkuna pemba okum akiliinga-pe na langi te naa lelemú akiliinga nu-ni na langi mare si.” nilkena kene \v 7 yunu-ni nundu nimba mele: “Nu-ni na buni te aku-sikunu naa si.” nilka. “Kangambulama kene ui lku-kuna angnjipu uru pímulaliinga na ola molupu ombu méle te nu kapula naa simbu, mólu.” nilka. \p \v 8 “Na-ni enindu nimbu siker: “Yunga angenale nimbaliinga ola molupa langi naa silka akiliinga-pe nu-ni yunu taki-taki mawa telkenaliinga yunu enimbu kolupa wendu omba langi silka.” niker. \p \v 9 “Aku-sipa telkaliinga eni ⸤nanga lumbili andúlima⸥ ndu ung te wasie nikerko: “⸤lápale, Mulú-Koleana Molemú Yili,⸥ mélema mawa teku “Si.” niai. Aku-siku tingí kene mélema sika simba liingí. ⸤lápale molemúna⸥ mélema korai. Aku-siku tingí kene mélema sika kanuku liingí. Lku-keri-puluna angiliiku “Lkundu wamiliye.” niai. Aku-siku ningí kene “Lkundu wai.” nimba kuna liimba. \v 10 Mawa tingí mélema sika simba liingí, kurungí mélema sika kanuku liingí, “Lkundu wamiliye.” ningí kene sika kuna liimba. Aku-sipa tembaliinga aku-siku teai.” niker. \p \v 11 “Eninga yi te yunga málale omba kene “Tata, oma te nambu si.” nimbá kene yunga lápale-ni wambiye te simbaye? \v 12 Mola kangale-ni “Tata, kera-múlu te nambu si.” nimbá kene yunga lápale-ni karoma mola koniwe-makena te liipa simbaye? \v 13 Pe eni numanu kis pípili molemele yambuma-ni aku-siku eninga kangambulama méle kaíma silimele lem, eninga Lapa Mulú-Koleana Molemú Yili-ni ⸤méle aima pulele naa simbaye? Lakupa simbale.⸥ Yambuma-ni yunundu “Mini Kake Tiliele oliunga numanuna omba mulupili si.” niku mawa tingí yambuma yunu-ni enini simba liingí.” nirim. \s1 11:14-23 “Yesos Kene Kurumanga Nuim Seten Kene Tapú-Tokulu Kongun Telembele.” Niring Temanele \p \v 14 Walse yi te yunga numanuna kuru te mulurum-na ung manda naa nirim kene Yesos-ni kuru kanili topa makururum. Kurale wendu omba ulsu purum kene yi kanili ung nirim. Aku tirim kanuku kene yambuma mini-wale munduku muluring. \v 15 Akiliinga-pe yambu mare ⸤Yesos-kene numanu kis panjiring⸥ kanuma-ni niku mele: “Kurumanga nuim Belsipull Yesos-nga numanuna molupa kene yunu tondulu silimú-na yunu-ni kuruma topa makorolemú.” niring. \v 16 Yambu mare-ni Yesos manda leku “Nambulka nimbánje.” niku yunundu niku mele: “Nu sika Pulu Yili-ni ‘Kongun tenjani.’ nimba liipa mundurumnje kanamili, mulú-koleana ⸤Pulu Yili-ni mindi kapula temba⸥ ulu-tondulu te ti.” niring. \p \v 17 Enini aku-siku numanale-ni piliiring akili Yesos-ni piliipaliinga ‘⸤Yesos Seten-kene ele-tu muluringlieliinga Seten-ni yunu naa liipa tapunjulka akili lakuku piliangi.’ nimba⸥ eninindu nimba mele: “Yambu-talape te numanu tiluna naa pupili molku suku-singina oe panjiku eni-enini ele teku lupa-lupa molemele kene talape kanili pora nilimú. ⸤Mola⸥ lku tiluna pelemelé yambuma numanu tiluna pupili naa molku eni-enini ele telemele kene yambu-talape kanili sungu siku lupa-lupa mulungí. \v 18 Aku-sipako, Seten-ni yunga kuru te topa makurulkanje aku telkaliinga yunga talapele kene ele mele telka. Penga yunga talapele nambi-sipa kapula molkemelaye? ⸤Pora nilka.⸥ Eni nandu “Belsipull-ni yunu liipa tapunjilimú-na yunu-ni kuruma topa makorolemú.” nikimili akili. Sika aku-sipa telkanje Belsipull yunga talapele pora nilka. \p \v 19 “Ung te kamu piliai. Na-ni Belsipull-nga tondulale-ni kuruma topu makuruliu lem eninga yima-ni naenga tondulale-ni kuruma toku makurulemeleye? Akiliinga, ⸤eninga yi kuruma toku makorolemele yima-ni ‘Pulu Yili-ni oliu tondulu silimú-na oliu-ni kuruma topu makorolemulu.’ niku piliilimiláliinga⸥ eni nandu nikimili ung ima yi kanuma-ni ung piliiku apuruku kene “Eni gólu tokomele.” ningí. \v 20 Akiliinga-pe sika Pulu Yili-ni na tondulu silimú-na na-ni kuruma topu makurundu lem Pulu Yili yi nuim kingele molumba enale eni molemelena kórunga wendu um.” ⸤nirim.⸥ \p \v 21 “Yi tondulu puli te-ni ele mélema ambulupa yunga lkuli nokupa konjulimú kene yi te-ni we kapula sukundu omba mélema wa naa liilimú. Yunga lku lelemú mélema kapula lelemú. \v 22 Lku nokulemú pulu yi kanili-ni ‘Nanga ele mélema ambulupu kene nanga mélema kapula nokupu konjumbu.’ nilimú akiliinga-pe yunga ele-tu yi te tondulu lakupa pulimále omba yunu tomba tepaliinga ele-tu yilinga lku nokulemú yili topa mundupa yunga ambululemú ele mélema anju liipa, lkuna lelemú mélema liipa memba pupa yunga pulu lelemú yambuma moke tepa silimú. \p \v 23 “Na naa liipa tapunjilimú yambale-ni na-kene ele-tu molemú. Yambu te-ni na liipa tapunjupa ⸤kung-sipsipma⸥ sukundu naa liilimú yambale-ni ⸤kung-sipsipma⸥ topa bulu-bale silimú.” ⸤nirim.⸥ \s1 11:24-26 Kuru Te Yambu Tenga Numanuna Kelepa Sukundu Urum Temanele \p \v 24 ⸤Yesos-ni ung te kene wasie nimba mele:⸥ “Kuru te yi tenga numanuna wendu omba kene, no naa uli koleamanga pupa kóru molumba kolea-kolu korolemú. Tenga naa kanupa liipaliinga yunu-ni nimba mele: ‘Nanga ui molupu kene wendu undu lkuna kelepu pambu.’ nimbá. \v 25 Aku-sipa nimba kene yunu omba yunga ui molupa purum lkuli kanolemú kene, lku kulsupana memba tepa kaí tepa we lelemú kene kanupaliinga \v 26 yunu kelepa anju pupa kene, kuru kara puli aima ola-kilia angere yupuku-guli liipa memba omba enini wasie lku kanuna lkundu puku molemele. Kanu-kene yi kanili ui molupa kis-silimú akiliinga-pe penga aima kamu lakupa mele molupa kis-silimú.” nirim. \s1 11:27-28 Yambuma Numanu Singí Kupulanumele Yesos-ni Nimba Sirim Temanele \p \v 27 Yesos-ni aku-sipa nimba mulupili máku toku muluringna ambu te-ni ung tondulu nimba mele: “Nu aima tekunu konjullaliinga ambu nu memba ame sirimele yunu Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku kaí teangi.” nilimú kupulanum-na molemú.” nirim. \v 28 Yesos-ni nimba mele: “Sika akiliinga-pe yambu Pulu Yili-nga ungele piliiku liiku teku molemele yambuma enini Pulu Yili-ni aima ola-kilia “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.” nirim. \s1 11:(16),29-32 Yesos-ndu “Nu Sika Pulu Yili-ni Liipa Mundurum-nje Kanamili, Ulu-Tondulu Te Ti.” Niring Kene Yesos-ni Pundu Topa Nirim Mele Temanele \p \v 29 Yesos mulurumna yambu pulele sukundu-sukundu oku liiku máku turing kene yunu-ni eninindu nimba mele: “Ekupu ma-koleana molemele yambuma yambu-kísma mindi molemele. Enini teku kis-siku Pulu Yili liiku su silimele yambuma-ni “Na molupu niliu mele akili sikanje, kanamili akiliinga Pulu Yili-ni mindi ulu-tonduluma manda telemú akili mele ti.” niku na mawa telemele. Akiliinga-pe ⸤na Pulu Yili-kene tapú-topulu kongun telembulu akili mele liipa ora simba ulu⸥ te wendu naa ombá. ⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi⸥ Jona-kene wendu urum ulu akili-ni mindi liipa ora silimú kapula kanungí. \v 30 Jona-kene ⸤oma auli te-kene⸥ ulu-tondulu te ola urum ulele-ni Ninipa yambuma-⸤kene ulu buni te wendu ombá mele⸥ liipa ora sirim aku-sipa mele Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-kene ulu-tondulu wendu ombá ulele-ni ekupu molemele yambuma-kene ulu penga wendu ombá mele liipa ora simba. ⸤Liipa ora simba ulu te-lupa naa ombá, naa kanungí.⸥ \p \v 31-32 “Ui kolea-auli Ninipa yambuma ⸤sika molku kis-siring akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Niku sinjui.” nimba, nimba sirim akili⸥ Jona-ni ⸤piliipa⸥ pupa Ninipa-yambuma nimba sirim kene piliikuliinga teku kis-siring mele akili kanuku kis piliiku numanu topele toku molku kunjuring. Aku-siku tiringeliinga ekupu molemele yambuma-ni Jona-nga olandupa yi te ya molemú yilinga ungele liiku su siku naa piliilimiláliinga kot enale penga wendu ombá kene Ninipa-yambuma-ni kot-na angiliiku, ekupu molemele yambumandu “Teku kis-siring. Mindili nungí kene kapula.” ningí. \p “Ui ⸤oliu Isrel-yambumanga yi nuim king⸥ Sollomon yunu yi aima tondulu te molupa, yunu ung lupa-lupama piliipa kungnjuliele pili mulurum akili kolea Sipa nukurum ambu nuim kuinele piliipaliinga, Sollomon-ni ung kaíma mindi nirim mele piliimbandu yunu kolea suluna molupa kene ⸤Sollomon mulurumna⸥ ena pulele kupulanum-na sing-lku pelsiliipa urum. Aku-sipa tirimeliinga, yi-nuim Sollomon-nga olakundu ya molemú yili-ni nilimú ungele ekupu mana molemele yambuma-ni naa piliiku, liiku su silimeláliinga kot enale wendu ombá kene kolea Sipa ambu nuim kuinele-ni nimba mele: “Sollomon-ni ung kaí nirim akili na piliimbundu kupulanum suluna urundu akiliinga-pe Sollomon-nga olakundu mulurum yili-ni nirim ungele enini naa piliiku, liiku su siring yambuma aku-siku tiringeliinga enini kapula mindili nungí.” nimbá.” ⸤nirim.⸥ \s1 11:33-36 Pa Tilieliinga Ung Mare \p \v 33 ⸤Aku-sipa nimbaliinga Yesos-ni ung te wasie nimba mele:⸥ “Yambuma-ni tepi-llam kanduku kene luikolu-na naa monjuku, mingina sukundu naa nosuku kene ‘Lkuna sukundu pa tipili. Yambu ungíma-ni kolea kanangi.’ niku poluna ola nosuku molemele.” ⸤nirim.⸥ \p \v 34 “Nunga mongsele nunga kangieliinga tepi-llam melale. Aku-sipaliinga nunga mongale kaí angiliimú kene nunga kangiele pali pa telemú-na molláliinga nu molkunu konjullu. Akiliinga-pe nunga mongsele kis lemba kene nunga kangiele pali sumbulú molombana anduni. \v 35 Akiliinga, nunga kangina pa tili pembale ‘alsupa sumbulú naa tupili.’ niku ⸤kangiele pa tipili molemú mele molku kunjui⸥. \v 36 Nunga kangina pa tepa peka topa pípili molku sumbulú te kepe naa tupili muluni kene nunga kangi numanuma pali pa tembana muluni. Tepi-llam talang pulimú kanolemulu akili mele nunga kangi numanusele pa tembana muluni.” nirim. \s1 11:37-54 Perisi-Yima Kene, Pulu Yili-nga Ung-Manimanga Puluma Piliiku Kungnjuring Yima Kene, Yesos-ni Ung-Mura Simbandu Ung Angere Tale-Guli Nirim Temanele \p \v 37 Yesos-ni ungele nimba pora sirim kene Perisi-yi kanumanga te-ni Yesos-ndu nimba mele: “Langi wasie nambili ui.” nimbaliinga yu-kene pupa langi nombandu mania mulurum. \v 38 Akiliinga-pe yunu ui ki lumaye naa topa kene langi we nurum kanupaliinga Perisi-yi kanili-ni numanu pulele liipa mundurum. \p \v 39 Yesos-ni ⸤yunu numanu liipa mundurum akili⸥ piliipaliinga ⸤ung-eku mele te topa⸥ yunundu ⸤ung-mura tepa kene⸥ nimba mele: \p “Eni Perisi-yi kanuma plletma kene kapma kene ulsukundu lumaye tolemele akiliinga-pe akiliinga sukundu, eninga numanuna sukundu mele, kalaru pulele molemú. Ulu-pulu-kísima kene, mélema wa liilimele ulu-pulele kene akuselenga pelemú. \v 40 Eni aima sundupa sili-pili yambuma. Kangiele tirim yili-ni numanale wasie naa tirimuye? ⸤Walse-nele tirimeliinga⸥ eni kangiele no leku kake tipili molemele mele aku-siku eninga numanukundu kake tipili mulúngi lem kapula. \v 41 Eni numanu topele toku kene yambu-korupama kondu kolku eninga méle nosulimelema singí kene eninga numanu kalaru molemále alko topa kake tipili mulungí mele yambuma-ni kanungí.” ⸤nirim.⸥ \p \v 42 “Perisi-yima, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni eninga puniena olemú langi aima kelúma kengipa kulá kimú aku-sipa mélema meku kambu toku rurepunga tale rurepunga tale niku liiku nosuku kene tilu tilu niku wendu liiku ‘Pulu Yili-nga kongunale tinjili yi kanuma samili.’ niku silimele. Pulu Yili-ni aku-siku ‘Teai.’ nirim mele eni kapula telemele akiliinga-pe ulu olandupama naa telemele. We-yambuma kondu naa kolku, Pulu Yili-ni yambuma numanu monjulemú mele eni manda leku yambuma numanu naa monjulemele. Aku-siku ulu auli mele mare telkemelanje kapula. Ekupu ulu kelú telemele akili munduku naa kelkuliinga ulu akuma kene ulu aulima kene wasie-nele telkemelanje kapula. Akiliinga-pe aku-siku naa telemeláliinga eni mindili noku aima molku kis-singí! \p \v 43 “Perisi-yima, eni Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkuna lkundu puku kene mania mulungíndu yi-aulima molemele polu kaí akuna ‘molomulú.’ niku mendu puku polu akuna numanu siku molemele. Yambuma máku toku molemele koleamanga mong-keng teku andungí kene ‘We-yambuma-ni oliu kanuku kape niangi.’ niku piliikuliinga numanu siku piliiku molemeleko. Aku telemeláliinga eni mindili noku aima molku kis-singí! \p \v 44 “⸤Perisi-yima,⸥ eni yambu-ónu-kolea tenga ‘Yambu ilinga ónu telemele.’ niku naa piliiku walu-siku kimbu kambiliilimele mele eni aku-siku molemeláliinga mindili noku aima molku kis-singí!” nirim. \p \v 45 Yesos-ni aku-sipa nirimele piliiku kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliipa kungnjurum yi te-ni yunundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, ‘Nu-ni Perisi-yi kanuma aku-siku ung-mura tekenaliinga oliu kepe ung-mura tekenu.’ nimbu piliikumulu.” nirim kene piliipaliinga \v 46 Yesos-ni kelepa enini ⸤ung-mura tepa kene⸥ nimba mele: “Sika nikinu. Eni Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku kungnjuli yi kanuma mindili noku aima molku kis-singíko! Eni ung-mani siku ‘Teai.’ nilimele mele we-yambuma piliiku kene tingíndu buni kolemele. Aku-siku buni pulele mindili siku mingí mele ‘Meangi.’ niku siku kene eni-enini layesele kepe ‘Liipu tapunjupu meamili.’ naa niku molemeláliinga eni ⸤kepe⸥ mindili noku aima molku kis-singíko! \p \v 47-48 “⸤Eni Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku kungnjuli yi kanuma,⸥ eninga anda-kolepalima-ni Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima toku kunjuring. Ekupu, yandupa, eni yi kanuma ónu tiring koleama au silimele. Anda-kolepalima enini yi kanuma toku kunjiringele piliiku kaí piliiku kene penga ekupu eni yi kanuma ‘Papu toku kunjuring.’ niku enini ónu tiring koleama au silimeláliinga eni mindili noku aima molku kis-singí! \p \v 49 “⸤Ui eninga anda-kolepalima-ni aku-siku tiring, ekupu eni aku-siku telemelá⸥liinga Pulu Yili yunu ung pali piliipa kungnjuli yili-ni ui nimba mele: “Na-ni yi mare ung mare nimbu sipu ‘Enini yambuma niku sai.’ nimbu liipu mundupu, yi mare ‘Nanga kongunale tenji-pai.’ nimbu liipu mundumbu kene yambuma-ni liipu mundumbu yimanga mare mindili siku, mare toku kunjingí.” nimba Pulu Yili-ni nirim. \p \v 50-51 “Kóru-ui Pulu Yili-ni male koela tepa mím tirim kene enini Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi kanuma toku konjuku, penga yandupa-yandupa aku-sili yima pali toku kunjuring. Kóru-ui Adam málu Eboll toku konjuku, penga yandupa-yandupa aku-sili yi lupa-lupama toku konjulsiliiku puku, penga kamu Pulu Yili-ni “Niku sinjui.” nimba, nimba sirim ungma piliipa yambuma nimba sirim yi Sekaraya Pulu Yili ⸤popu toku kaluli⸥ lku-tembolluna lku-suku toku kunjuring. Kanuna sukundu sulumina kake tiliele akuna anjukundu lirim, Pulu Yili popu toku mélema kaluring polale yakundu lirim, suku-singi kanuna yunu toku kunjuring. Ui muluring yambuma-ni yi kanuma toku kunjuringeliinga Pulu Yili-ni enini sika “Mong liiringeliinga mindili nangi.” nilka akiliinga-pe ekupu molemele yambuma enini Pulu Yili-ni kot piliipaliinga anda-kolepalima-ni aku-siku tiringeliinga enini “Mong liiring akiliinga mindili nangi.” nimbáko. \p \v 52 “Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku kungnjuli yi kanuma, eni ung-manimanga puluma piliiku kongnjulimele akiliinga-pe “We-yambuma-ni naa piliangi.” niku enini piliingí kupulanumele pipi silimele. Eni Pulu Yili-nga bukna molemú ungele taki-taki kanolemele akiliinga-pe apuruku kene Pulu Yili-ni “‘Yi te enini nokupa konjupa tepa liipili.’ nimbu makó topu liipu mundumbu.” nirim yilindu nimba bukna molemú ungma kanuku kene piliiku sundulimele. Sumbi-siku piliingí kupulanumele eni naa pulimelé; bukna yi kanilindu nilimú ungma ‘Piliamili pamili.’ niku molemele yambu lupama piliingí kupulanumele “Mólu.” niku pipi silimeleko. Aku telemeláliinga eni mindili noku aima molku kis-singí!” nirim. \p \v 53-54 Yesos-ni ⸤ung akili nimba pora sipaliinga⸥ lku akili mundupa kelepa pumba purum kene yunu-ni ung-mura sirim yi-Perisima kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene enini ‘Yu ung nambulka ung mare wasie nimba kene, yunu ung nimba kis-simba kene yunu kot tenjimulú.’ niku kene enini ung lupa-lupa pulele lkisiku walsiku piliiku kene “Pundu toku ni.” niku tondulu munduku niring. \c 12 \s1 12:1-3 Yesos-ni “Perisi-Yima Telemele Mele Manda Leku Naa Teangi.” Nirim Temanele \p \v 1 Kanu-kene Yesos mulurumna yambu tausen pulele liiku máku toku angiliiringi, yambu aima si-si siku angiliiring kene yunu lumbili anduring yimandu ui kumbi-lepa nimba mele: \p “Eni lip-lipi topu, ‘Perisi-yi kanuma pllawa tepa auli mundulimú méle yis nosulimelale kanuku piliiku kongnjai.’ niker. Eninga yis nosulimele akili enini ⸤“Pulu Yili-nga ulu kaíma telemulu.” niku⸥ gólu toku topele-mapele tolemele ulele. ⸤‘Akili manda leku naa teangi.’⸥ nimbuliinga lip-lipi ili tokur. ⸤Perisi-yima-ni sika teku kis-siku molemele akili mele kamu mo kapula naa tungí.⸥ \v 2 Mo tolemú ulumanga te kepe penga panda naa topa pali mokeringa lemba. Mo tolemú ulumanga te kepe penga mo naa tomba. Ulu kanuma kene ungma pali yambuma-ni pali piliingí. \v 3 Sumbulsuli ung niringma yambuma-ni tangiliim piliingí. Lku-suluminana ung ólu-wálu toku niring ungma lku-imuna olakundu angiliiku nangale toku ningí.” ⸤nirim.⸥ \s1 12:4-7 Pulu Yili Mindi Mundu-Mong Tinjingéliinga Ung Te \p \v 4 “Nanga pulu lelemú yambuma, enindu ung te nimbu sambu: “Kangiele mindi toku konjukuliinga penga kelku minéle kene wasie ulu te kapula naa tingí yambuma-kene mundu-mong naa teai.” niker. \v 5 Akiliinga-pe eni-kene aima mundu-mong tinjingí yili nimbu sambu: “Kangiele topa konjupa kene penga minéle pali tepi-koleana manda topa mundumba ⸤Pulu Yili⸥-kene mundu-mong tenjai. Aima sika nimbu siker. Yunga mundu-mong tenjai.” niker. \p \v 6 “Kera kalepandele aima kelále molemú, akiliinga taropu toku liingíndu kera angere te-guli ku-moni kululi tale mindi pulimú kanili. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni kera kanuma nokumbaliinga apera naa silimú. \v 7 Piliai! Eni ⸤na lumbili andúlima⸥, eninga pengi-dima kepe yunu-ni kórunga tilu-tilu nimba pali kambu topa pora sirim. Kera kalepandele yunga ku-moni aima koltale mele akiliinga-pe kera kanili Pulu Yili-ni kanupa piliilimú. Eni yambuma aima lakupa aulima nimba kanupaliinga eni aima nokupa konjumba⸤liinga mundu-mong naa teai.⸥” ⸤nirim.⸥ \s1 12:8-12 “Oliu Yesos-nga Yambuma Molemulu.” Nimuláliinga Pipili Naa Kolamili Ung Te \p \v 8 “Na-ni enindu ung te nimbu sambu: “Yambu te-ni yambumanga kumbi-kerina ola angiliipa ‘Na Yesos-nga yambale moliu.’ nímu lem penga Pulu Yili-nga angkellamanga kumbi-kerina Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni ola angiliipa “Yambu kanili nanga yambale.” nimbáko. \v 9 Akiliinga-pe yambumanga kumbi-kerina “Yesos yunu yi naeye? Yunu na naa piliiker.” aku-sipa nimbá yambale penga Pulu Yili-nga angkellamanga kumbi-kerina Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni “Yambu akili yunu naeye? Yunu na naa piliiker.” nimbáko. \p \v 10 “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ung-taka tonjupa nimba kis-silimú yambale aku-sipa ulu-kis telemúma ⸤Pulu Yili-ni⸥ ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjimba. Akiliinga-pe Mini Kake Tiliele ung-taka tonjupa, nimba kis-sipa, yunga bili marake telemú yambale aku-sipa ulu-kis telemále ‘Mania pupili.’ naa nimba, aima kanupa konde naa tenjimba.” niker. \p \v 11 “Kanu-kene penga eni ⸤nanga yambuma mulungí kanuku kene⸥ eni oku ka siku, enini liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkumanga yi-aulima kene, yi-nuimima kene, gapman yi-aulima kene enini mulungína eni meku puku kot tinjingí kene ‘Kotna nambulka ung te nimulúnje? Oliu ung te walsingí kene nambulka ung te pundu topu nimulúnje?’ niku mini-wale naa mundai. \v 12 Akuna Mini Kake Tiliele-ni eni anju ningí akili mele mani simba akiliinga mini-wale naa mundai.” nirim. \s1 12:13-21 Yi-Kamako Te-ni Ulu-Wiliema Tirimeliinga Ung-Ekale \p \v 13 Yesos mulurumna liiku máku turing yambumanga yi te-ni yunundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nanga anginele kene olsunga lápale-ni moya-méle sirim-ma yunu-ni ‘Na mare moke tepa sipili.’ ni.” nirim. \p \v 14 Akiliinga-pe Yesos-ni yunundu pundu topa kene nimba mele: “Yili, ‘Na-ni eninga kot piliinjikunu eninga mélema moke tinjui.’ nimba nae-ni na makó turumuye? Yambu te-ni nandu aku-sipa naa nirim kanili. Nanga kongun te mólu.” nirim. \p \v 15 Aku-sipa nimbaliinga yunu-ni eninindu alsupa nimba mele: “‘Méle pulele liipu nosupu kamako molambu.’ ni naa niku, ‘Méle languli ulu-pulele ulu-pulu-kisele akiliinga aku-sikunu naa teambu.’ niku piliiku molai. Yambu méle pulele liipa nosulimáliinga mini-kangi pali kona molupa konjumba kupulanum te naa lelemú.” nirim. \p \v 16 ⸤Aku-sipa nimbaliinga Yesos-ni ‘Eninindu niker ungmanga puluma kamu piliangi.’ nimbaliinga⸥ yunu-ni ung-eku te topa kene nimba mele: \p “Walse yi kamako te molupa kene yunga puniena langi aima pulele pirim. \v 17 Akiliinga yununú nimba mele: “Langi nosiliu lkuma pali si nikimeliinga, langi pulele kakena we lelemú akiliinga na-ni nambi teambuye?” nirim. \v 18 Akiliinga alsupa yununú nimba mele: “Ekupu na piliiker. I-sipu mele teambu. Nanga langi nosiliu lkuma pali tekisipuliinga lku aima aulima kelepu takupuliinga akuna nanga rais-witma kene langi nanga puniena olemúma pali nosumbu. \v 19 Akuna nosupuliinga na nanu piliipu kene nimbu mele: Na kapula. Nanga langi pulele, punie pulele omba pumba kene nombu molumbu mele lelemú akiliinga kóru molupu, langi nombu, no-waen nombu, numanu sipu molambu.” nirim. \v 20 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni yi kanilindu nimba mele: “Yi wiliele. Ekupu sumbulsuli na-ni nunga minéle ombu liimbu kene nunga méle nosulluma nae-ni liimbaye?” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni aku-sipa nirim.⸥ \p \v 21 ⸤Ung-ekale topa pora sipaliinga ung te wasie nimba mele:⸥ “Aku-sipa mele, ‘Na méle lupa-lupa pulele nosiliu.’ nilimele yambuma Pulu Yili-ni enini kanupaliinga enini yambu korupa púlima nimba kanolemú. Pulu Yili kanupa kaí piliilimú ulu-puluma naa telemele yambuma eninga minikundu korupa mele pupili molemele. Yambu kanuma enini ung-eku tokur yi akili mele molemele.” nirim. \s1 12:22-31 Yesos-ni Yunu Lumbili Anduring Yimandu “Mini-Wale Munduku Numanu Pulele Naa Leai.” Nirim Ungele \p \v 22-23 ⸤We-yambumandu⸥ aku-sipa nimbaliinga Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu alsupa nimba mele: “⸤Kulungí kene ma-koleana mélema-ni eni liipa naa tapundupa tepa naa liimba⸥ akiliinga na-ni enindu ung kamu nimbu sambu: ‘Kangikundu molupu konjamili.’ niku numanu pulele liiku naa mundai. Langi nungéliinga kepe no nungéliinga kepe mulumbale pakungéliinga kepe akumanga numanu pulele liiku naa mundai. Eni kapula mulungí mele ola-kilia, keri-langi nungí akili mania-kilia; eninga kangiele ola-kilia mele, mulumbale pakungí akili mania-kilia mele akiliinga keri-langi nungí mele kepe, mulumbale pakungí akili mele kepe, numanu pulele liiku naa mundai. \v 24 Kerama kanai. Langi te talku kene tepa tolemú kene liiku meku lkundu puku nosuku naa nolemele akiliinga-pe Pulu Yili-ni kerama keri-langi silimú. Kerama we-mele, eni yambuma ola-kilia akiliinga yunu-ni eni aima nokumba. \v 25 Eninga yambu te-ni numanu pulele liipa mundumba ulu akili-ni yunga kolumba ena-mongale kapula ‘We lipili.’ nimbáye? Kapula naa nimbá. \v 26 Eni ulu laye-kolte aku-siku mele te kapula naa telemeláliinga ulu wema eni nambimuna numanu pulele liiku munduku molemeleye? \p \v 27 “Pllawa-kukuma kanai. Pllawa kukuma-ni kongun mindili noku naa teku, mulumbale te teku mimi naa telemele akiliinga-pe pllawa-kukuma molemele mele ola-kilia, ⸤yi nuim king⸥ Sollomon kongun pulele tepaliinga wale-pakuli aima kaíma pakupa au nirim mele mania-kilia. \v 28 Era-kuku tolemúma ekupu mele molemú, ulsulam-ukundu mele akili lkunuku tepina kalemelema Pulu Yili-ni aku-sipa mele nokupa konjulimú lem eni ‘Pulu Yili-ni oliu kapula nokumbanje?’ niku layesele mindi piliilimili yambuma mulumbale pakungí mélemanga yunu-ni kapula liipa naa tapunjumbaye? Eni liipa tapunjumba. \p \v 29 “⸤Pulu Yili-ni kerama kene era-kukuma kene we-méle akuma aku-sipa nokulemú⸥ akiliinga eni numanu pulele liiku munduku kene ‘Es, keri-langi te tena liipu nomulúnje?’; mola ‘No tena kolupu nomulúnje?’ niku naa molai. \v 30 Pulu Yili-nga yambuma naa molku ulsukundu molemele yambuma-ni aku-siku telemele akiliinga-pe eninga Lapa ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni yunga yambuma méle mólu tolemúma kanupa molemú ⸤akiliinga eni keri-langi nungímanga kepe méle pakungímanga kepe numanu pulele liiku naa mundai⸥. \v 31 ⸤Pulu Yili⸥ yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú uluma ‘Kumbi-lepu teambu.’ niku piliiku molai. Aku-siku tingí kene yunu-ni we-mélema kepe eni simba.” ⸤nirim.⸥ \s1 12:32-34 Méle Ausili Lupa-Lupama Mulú-Koleana Nosulimulaliinga Ung Te \p \v 32 “Nanga kung-sipsip koltale, eninga lápale walse yi nuim kingele molupa yambuma nokumba kene ‘Eni kene wasie yi-nuimima molku yambuma nokangi.’ nimbá. Yunu aku-sipa tembandu numanu sipa molemáliinga mundu-mong teku naa molai. \v 33-34 Akiliinga eni méle nosulimelema ku-moni liiku, ku-moni liingí akuma yambu-korupama moke teku sai. Aku-siku teku kene penga ku-moni kamu mania naa puli kuli liiku nosuku, méle kaí lupa-lupama liiku mulú-koleana ⸤penga pungéliinga⸥ nosai. Akuna wa-yi kanuma oku wa naa liingí, koka mola lkurena mélema-ni oku teku kis-siku naa tingí. Eni akuna nusingí mélema kamu kapula lemba. Eninga méle kaíma lelemú kolea akuna eninga numanuma pali piliiku numanu monjuku molemele akiliinga ‘mulú-koleana mindi mélema lipili.’ niku molai.” ⸤nirim⸥. \s1 12:35-48 Yesos Wale Tale-Sipa Kelepa Yandu Ombáliinga ‘Kongunale Mimi-Siku Tenjiku, Nokuku Konjuku Molai.’ Nirim Ung-Eku Tale \b \s1 Te: 12:35-40 Kendemande-Yambuma-ni Eninga Yi-Auliele “Yandu Ombá.” Niku Nokuku Molemele Ung-Ekale \p \v 35 “⸤Na lumbili andúlima,⸥ eni ‘Auliele ekupu ombánje.’ niku mulumbalema talku, kamirika toku, kamaye kanduku, molai. \v 36 Yi-auli te kolea tenga-lupa pupa, yi tenga ambu liimba keri-langi koyolemele yambuma kene anju langi nomba molupaliinga penga yunu kelepa lkundu ombáliinga yunga kendemande-yambuma-ni ‘Yunu ombá.’ niku lku-kunale liingí mele nokuku molemele akili mele eni aku-siku molai. \v 37 Kendemande-yambu kanumanga yi-auliele omba yunga kendemande-yambuma kanupaliinga, uru naa peku we mulungí kanomba kendemande-yambuma enini numanu siku mulungí. \p “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “⸤Taki-taki kendemande-yambuma-ni eninga yi-auliele nokuku keri-langi kalunjuku silimele akili mele yunu aku-siku nokulkemela akiliinga-pe kendemande-yambumanga⸥ yi-auliele-ni ⸤kendemande-yambu kaí kanuma numanu sipa⸥ yunu-ni kongun-mulumbale talupa eninindu “Langi nuli poluna molai.” nimba ‘Langi nangi.’ nimba eninga kongun tenjipa enini nokumba.” niker. \v 38 Sumbulsuli ai-burum ombáne mola kera-kulla ko tomba kene ombánje niku enini uru naa peku nokuku mulúngi kanum lem enini numanu siku mulungí. \p \v 39 “Ung ili numanu liiku munduku piliai. Lku pulu yi te-ni wa-yi te yunga lkuli omba bulsupa mélema wa liimba ena-mongale piliilkanje ‘Wa-yili ombá.’ nimba nokupa molka kene wa-yili kapula sukundu naa olka. \v 40 Aku-siku eni nokuku molai. Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ombá ena-mongale naa piliilimili akiliinga ‘Yunu sika ombá.’ niku aku-siku nokuku molai.” nirim. \s1 Te: 12:41-48 Kendemande-Yambuma Nokonjilimú Kendemande-Yilinga Yi-Auliele Kelepa Ombaliinga Kendemande-Yili-Kene Temba Mele Ung-Ekale \p \v 41 Pita-ni yunundu nimba mele: “Auliele, ung-eku toku niku sikenu akili oliu ⸤nunga lumbili anduli yimandu mindi⸥ niku sikenu mola yambu wemandu pali niku sikenuye?” nirim. \m \v 42 Auli ⸤Yesos-ni⸥ pundu topa kene nimba mele: \p “Kongun tinjili kendemande-yambu nae-ni kongun tepa konjunjulimú kene kanupaliinga yunga yi-auliele-ni ‘Kongun siliuma sumbi-sipa telemáliinga yunu kongun simbu kene tepa konjumbaliinga alsupu numanu liipu mundupu naa molumbu.’ nilimúye? Kendemande-yambu te aku-sipa mele tepa konjupa molemále kanupaliinga yunga yi-auliele-ni yunu makó topa kene yunundu nimba mele: “Nu-ni kongun tinjili kendemande-yambuma pali nokunjuku eninga keri-langi nungíma ena makó toliu-na enini nangi moke teku sikunu, nokunjuku mului.” nimba ⸤yunu tenga-lupa pulimú⸥. \v 43 Penga yi-auliele-ni kongun sirimele kongun tinjili kendemande-yambu kanili-ni mimi-sipa tenjipa we mulupili auliele kelepa um lem kendemande-yambale yunu numanu sipili. \v 44 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yi-auli kanili-ni kendemande-yi kanilindu “Nanga méle nosiliuma pali nu-ni nukunjui.” nimbá.” niker. \p \v 45 “Akiliinga-pe ⸤yi-auliele-ni kendemande-yambu kanilindu nimba mele: “Nanga kendemande-yambuma pali nukunjui.” nimba tenga-lupa pulimú kene⸥ kendemande-yambu kanili-ni “Nanga auliele wela naa ombá.” nimba piliipa kene yunu-ni nokonjilimú kendemande-yambuma kimbulú-ni topa, keri-langi nomba no-tonduluma nomba kelep topa kene, aku-sipa tepa kis-sipa mulúm lem \v 46 walse kendemande-yambu kanili ‘Yunga yi-auliele ombá.’ nimba naa piliipa ⸤kongun sirim mele naa tepa⸥ walu-sipa tepa kis-sipa molumba kene ombá. Omba ⸤yambu kanili tepa molumba mele kanupaliinga⸥ yunu aima kimbulú-ni topa konjupa kene, yunga ungele liiku su siku kongunale teku kis silimele yambuma ⸤kolea-kis⸥ molemelena ‘Pupili.’ nimba liipa mundumba. \p \v 47 “Kongun tili yambu te yunga auliele-ni “I-sikunu i-sikunu ti.” nimbá ungele sumbi-sipa piliipaliinga ungele karaye temba, mola ‘Nikem mele naa tembu.’ nimba piliipa aku-sipa piliipa liipa naa temba yambu kanili yunga auliele-ni penga yunu ‘Mindili aima lakupa nupili.’ nimba wale aima pulele tomba. \v 48 Akiliinga-pe “Ti.” nimbá mele mimi-sipa naa piliipaliinga walu-sipa tepa kis-simba yambale yunga auliele-ni ‘Mindili layesele mele nupili.’ nimbaliinga laye-sele mele tomba. Yambu méle pulele siring liipa nusurum yambale “Pundu toku méle pulele si.” ningí. Yambu “Méle pulele nokuku mului.” niring yambale “Kelku méle pulele si.” ningí.” ⸤nirim.⸥ \s1 12:49-53 Yesos-nga Ungele Yambuma Piliikuliinga Ele-Tu Mele Mulungí Mele Ungele \p \v 49 “⸤Na lumbili andúlima,⸥ na ya ma-koleana tepi mundumbu urundu. Tepi akili isili-ui lkisipa nolkanje kapula. Na numanu silka. \p \v 50 “Na no liimbu ulu akili na-kene ola ombá. Ulu akili ui wendu naa okum akiliinga nanga numanukundu buni tipili moliu.” ⸤nirim.⸥ \p \v 51 “‘Ya mana-yambuma ele naa teku tiluna kapula-kapula molangi.’ nimbu urundu niku pillikimiliye? Aku-sipa mólu. ‘Yambuma numanu lupa-lupa pípili anju-yandu ele-tu mele molangi.’ nimbuliinga urundu. \v 52 Ekupu kepe penga kepe lku tiluna pelemelé yambumanga ⸤mare-ni nanga ungele piliiku mulungí kene mare-ni nanga ungele liiku su siku molkuliinga,⸥ eni-enini elenale teku yambu angere te-guli lku tiluna pengí kene, yupuku enini mulungí, tale elsele mulunglí, lupa-lupa mulungí. \v 53 lápale-ni málu-kene ele-tu molomba, málale-ni lapa-kene ele-tu molomba, tiluna kapula naa mulunglí. Anumele-ni limin-kene ele-tu molomba, liminele-ni anum-kene ele-tu molomba, tiluna kapula naa mulunglí. Bamele-ni yunga málunga min-kene ele-tu molomba, málunga mínele-ni bamu-kene ele-tu molomba, tiluna kapula naa mulunglí. ⸤Yambu kanuma kapula naa mulungí.⸥” nirim. \s1 12:54-56 “Ekupu Wendu Olemú Ulumanga Ulu-Pulele Nambimuna Naa Piliilimiliye?” Nimba Yesos-ni Walsurum Temanele \p \v 54 Aku-sipa nimba kene Yesos-ni liiku máku toku muluring yambumandu nimba mele: “Eni kolea kolupa kene kupa kululi andolemú kanukuliinga “Lo ombá lem.” nilimele kene lo sika olemú. \v 55 Penga alsupa sumbulsuli popuremi auli te merekundu winju-sipa topa, kombukantupu angiliimú-na kanuku kene “Ena temba lem.” niku piliilimili kene ena sika telemú. \v 56 “⸤Naa piliikumulu.” nilimele akiliinga-pe sika piliilimili⸥ yambu gólu toku topele-mapele túlima! Eni mulále kene ya male kene kanukuliinga ‘kolea i-sipa i-sipa mele temba.’ niku kanolemele akiliinga-pe ekupu ⸤na mana-mania urundu kene⸥ ulu wendu olemúma kanuku molkuliinga ulu kanumanga ulu-pulele naa piliilimili. Akili nambimuna ⸤liipa ora silimú mele⸥ naa kanuku naa piliilimiliye?” ⸤nirim.⸥ \s1 12:57-59 “Yambu Te-ni “Nu Kot Tenjimbu.” Nimbá Yambale Kene Wela Alsuku Yunu-Kene Kapula-Kapula Mulunglí Uluma Teai.” Nimba Yesos-ni Nirim Temanele \p \v 57 “Eni nambimuna uluma piliiku apuruku ulu-kaíma piliiku naa telemeleye? \v 58 Nu kot tenjimba temba yambale ‘Kapula-kapula molambili ulu te teambu.’ niku kene wela ti. Aku-sikunu naa tinu lem nu kot tenjimba yambale-ni nunga kot piliimba yili molumbana memba pupa simbanje? Penga kot piliimba yili-ni nu ka-lku nukuli yili liipa simba, yunu-ni nu ka-lkuna liipa mundumba. \v 59 Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Nu ka-lkuna wendu uníndu pundu aima pali tokunu kene mindi wendu uni. We kapula wendu naa uní.” niker.” nirim. \c 13 \s1 13:1-5 Yesos-ni “Ulu-Pulu-Kis Telemelema ‘Naa Kolamili.’ Niku Liiku Bulu Siku Numanu Topele Tangi.” Nirim Temanele \p \v 1 Kanu-kene Yesos-ni ung-mani sirimuna muluring yambu mare-ni yunundu temani toku siku kene niku mele: “Kolea Gallalli distrik yambu mare-ni Pulu Yili popu toku mélema kalku molangi ⸤Rom-gapman yi-auli⸥ Paillet-ni enini topa kunjurum.” niku temani turing. \p \v 2 Temani akili turing kene piliipaliinga Yesos-ni eninindu nimba mele: “Kolea Gallalli yambu kanuma aku-siku mindili nuring kilia piliikuliinga ‘Gallalli-yambu muluring wema-ni ulu-pulu-kis tiring akili mania-kilia, mindili nuring yambu kanuma ulu-pulu-kis tiring akili aima ola-kilia.’ niku piliikimiliye? \v 3 Aima sika na-ni enindu “Aku-sipa mólu.” niker. Ya molkumele yambuma, eni ulu-pulu-kis telemelema liiku bulu siku munduku kelku numanu topele naa túngi lem eni aku-siku toku kunjingíko.” nirim. \p \v 4 Penga alsupa Yesos-ni temani te topa kene nimba mele: “Kolea-auli Jerusallem sukundu kolea-kelú Silloam ku-ni takuli lku auli ola-kilia te topa kalalu sipa topa mania mundupaliinga yambu supunga tale topa kunjurum kuluring. Yambu kanuma ‘Kolea-auli Jerusallem yambu-lupa muluringma-ni pali ulu-pulu-kis tiring akili mania-kilia, kuluring yambuma-ni ulu-pulu-kis tiring akili aima ola-kilia.’ niku piliikimiliye? \v 5 Aima sika na-ni enindu ‘Aku-sipa mólu.’ niker. “Ya molkumele yambuma, eni ulu-pulu-kis telemelema liiku bulu siku munduku kelku numanu topele naa túngi lem eni aku-siku kulungíko.” niker.” nirim. \s1 13:6-9 Unji Te Mong Naa Turumeliinga Ung-Ekale \p \v 6 Aku-sipa nimbaliinga alsupa ung-eku te topa kene eninindu nimba mele: \p “Yi te-ni unji-pik te yunga unji-waen puniena bo lirim. Penga ‘Unji-pikele mong tomba.’ nimba omba kanurum kene unji-mong te naa turum. \v 7 Unji-pikele mong te naa turum kilia yunga unji-waen punie tápu tirim yi kanilindu nimba mele: “Piliiyo. Punie tale yupuku pali unji-pik angiliimú ilinga ombu kanurundu akiliinga-pe unji-pik mong tilu kepe aima naa turum akiliinga yunu-ni ma-kopungele we nolemú akiliinga peki tokunu wendu mundui.” nirim. \p \v 8 Punie pulu yili-ni aku-sipa nirim kene punie tápu tirim yili-ni yunundu pundu topa kene nimba mele: “Auliele, punie tilu ili mindi we angiliipili. ‘Unjele akopa mong tupili.’ nimbu unji-puluna era tepu, ma mundupu, kung-le liipu mundupu, teambu. \v 9 Penga nekendu punieliinga mong tum lem kapula. Naa tum lem kamu peki tani.” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni⸥ aku-sipa nirim. \s1 13:10-17 Kóru Muluring Ena-Sambat Tenga Yesos-ni Ambu Te Tepa Kaí Tirim Temanele \p \v 10 Walse, ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambat tenga Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku tenga Yesos lkundu pupa kene yambuma ung-mani sipa mulurum. \v 11 Akuna ambu te mulurumele, yunu bulele puka turum-na ola angiliipa sunu sipa andumba piliipa sundurum. Yunu aku-sipa mindi mulupili punie supunga tale omba purum. \v 12 Yesos-ni ambu kanili kanupaliinga yunundu “Ui.” nimba kene nimba mele: “Ambale, nunga kurale pora nipili.” nimbaliinga \v 13 ambale kíli-ni ambulurum kene yunu lkisipa sumbi-sipa ola angiliipa kene Pulu Yili kape nirim. \p \v 14 Akiliinga-pe lku kanili nukurum yili yunu-ni Yesos ⸤kóru mululi⸥ ena-Sambateliinga yambu tepa kaí tirim-na kanupa kis piliipa kene akuna liiku máku turing yambumandu nimba mele: “Kongun-ena angere tale-guli lelemúmanga ‘Kuru tomba yambuma kaí lingíndu.’ ungí lem kapula. ⸤Kóru mululi⸥ Sambat enaliinga kapula mólu.” nirim. \p \v 15 Yili-ni aku-sipa nirim kene Yesos-ni nimba mele: “Eni topele-mapele tuli yima, taki-taki ⸤kóru mululi⸥ ena-Sambat ola olemú kene eni pali lupa-lupa eninga kung-kao mola kung-dongki langi nomba molemúna muki leku no olemú kolea tenga ‘No nupili.’ niku meku pulimelé kanili. \v 16 Eni eninga kungma Sambat enaliinga kapula muki leku nokolemele akiliinga ambu ili Sambat enaliinga kapula liipu tapunjukurko. Kungma mania-kilia mele, yambuma ola-kilia mele kanili. Akiliinga ambu ili, yunu Eprayam-ni kalupa liirim ambale, ⸤kurumanga nuim⸥ Seten-ni yunu punie ten-et ka mele sirim ambale Sambat enaliinga muki lepu nokukurale tepu kis-sikerye?” nimba walsurum. \p \v 17 Yunu-ni aku-sipa nirim kene ung kanili-ni yunu tirim mele kanuku kis piliiring yima pipili kuluring akiliinga-pe we-yambuma-ni yunu ulu-tondulu kaíma tirim kanukuliinga numanu auli-teku siring. \s1 13:18-21 Unji-Mastet Bóliinga Ung-Ekale Kene Pllawa Tepa Auli Mundulimú Méle Yis Akiliinga Ung-Ekale Kene \p \v 18 Kanu-kene Yesos-ni ⸤yambumandu⸥ alsupa nimba mele: \p “Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú, akili nambulka mele kanu-siliele lelemúye? ‘Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú akili piliangi.’ nimbu akili nambi-sipu nimbu sambuye? \v 19 Akili i-sipa mele: Yi te-ni unji-mastet bo te liipaliinga yunga puniena bo mundurum kene unji-bo kanili ola omba ai lepa unjele angiliirim kene unji akiliinga polamanga kerama oku piring. Pulu Yili yi nuim kingele molemú akili aku-sipa.” nirim. \p \v 20 Aku-sipa nimba kene alsupa walsipaliinga nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú akili piliingí nambi-sipu nimbu sambuye? \v 21 Akili i-sipa mele: Ambu te-ni langi pllawa tepa auli mundulimú méle yis laye-kolte liipaliinga pllawa puleliinga mundurum kene pllawa pali akurum. Pulu Yili yi nuim kingele molemú mele aku-sipa.” nirim. \s1 13:22-30 Pulu Yili Molumba Koleana Sukundu Pumulú Mele Yesos-ni Nirim Temanele \p \v 22 Aku-sipa nimbaliinga penga Yesos kolea-auli Jerusallem pulimú kupulanum-na pumba ombaliinga kolea-aulimanga kene kelúmanga kene, akumanga pali muluring yambuma ung-mani sirim. \v 23 Yambu kanumanga te-ni yunu walsipa kene nimba mele: “Auliele, mindili nomulú kupulanum molemuluna Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa yu-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba yambu koltale mindiye?” nimba walsurum. \p Piliipaliinga yunu-ni eninindu nimba mele: \v 24 “Lku keri-pulu aima kelú si nílina yambu pulele oku sukundu pungíndu piliiku sundungí. Akiliinga ‘Keri-pulu kanuna eni oku lkundu puku mulungéliinga mindili siku pangi.’ nimbuliinga niker. \v 25 Lku pulu yili-ni ola angiliipa kunale angnjimba kene eni pena molku kene kuna toku walsiku kene niku mele: “Auliele, oliu nu-kene wasie molamili wamili akiliinga oliunga kuna liinjui.” ningí kene yunu-ni eninindu nimba mele: “Eninga bima na naa piliipu eni kepe eninga koleama kepe na naa kanoliu.” nimbá. \p \v 26 “Yunu-ni aku-sipa nimbá kene enini yunundu niku mele: “Nu-kene wasie langi nurumulu. Oliunga koleamanga nu oku kene oliu ung-mani sirinu.” ningí. \p \v 27 “Akiliinga-pe yunu-ni eninindu nimba mele: “Eni niambu piliai. Eninga bima na naa piliiliu, eninga koleama na naa kanoliu. Eni ulu-pulu-kis teku molemele yambuma pali na moliuna anju pai.” nimbá. \v 28 Akuna ulsukundu molku kene eni ⸤anda-kolepa⸥ Eprayam kene, Aisak kene, Jekop kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi kanuma pali, enini Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana sukundu mulungí kanukuliinga eni-enini akuna ulsukundu mulungí kanukuliinga eni-enini arerembi kolku kola teku mini-wale mundungí.” nirim. \p \v 29 ⸤Isrel-yambuma enini Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana sukundu enini mindi naa pungí akili ‘Piliangi.’ nimbaliinga⸥ yunu-ni alsupa nimba mele: “Ma-koleana pali yambu mare Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana sukundu puku Pulu Yili-kene wasie keri-langi nungí. \v 30 Piliai. Aeleku olemele yambu mare Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana sukundu kumbi-leku pungí. Kumbi-leku uring yambu mare aeleku pungí.” nirim. \s1 13:31-35 Jerusallem Yambuma Toku Kalungéle Piliipaliinga Yesos-ni Enini Kondu Kulurum Temanele \p \v 31 Walse, Yesos ui Jerusallem naa ombaliinga kolea tenga-lupa ung nimba mulurum kene Perisi-yi mare-ni oku yunundu niku mele: “⸤Yi nuim king⸥ Erot-ni ‘Nu topu konjumbu.’ nimba molemáliinga nu ya naa molkunu tenga-lupa takara toku pui.” niring. \p \v 32 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Na tomba tekem yili, yunu gólu topa numanu kis pili owa-takara poks mele akili molemúna ung ili puku niku si-pai.” nimba kene kelepa nimba mele: “Ekupu mele kepe opali talú mele kepe yambumanga numanuna pelemú kuruma topu makurupu, kuru tuli yambuma tepu kaí tepu, molupu kene laye-kolte penga mele na kongun tepu moliále pora simbu. \v 33 Akiliinga-pe Jerusallem pumbale ekupu kepe opali talú kepe we-kongun telsiliipu pumbu. Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yi te kolea-auli Jerusallem ulsukundu kapula naa kolumba akiliinga ⸤na Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipuliinga yambuma nimbu siliu yili moliu akiliinga⸥ na Jerusallem ulsukundu kapula naa kolumbu.” ⸤nirim.⸥ \p \v 34 ⸤Aku-sipa nimbaliinga Yesos-ni Jerusallem muluring yambuma yunu kondu kolupa ung te nimba kene nimba mele:⸥ \p “O Jerusallem-⸤yambuma⸥, Jerusallem-⸤yambuma⸥, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi kanuma toku konjuku, yunu-ni eni molemelena liipa mundulimú yi kanuma ku-ni toku konjuku telemele yambuma, kera-kulla anumele-ni yunga walúma liipa yunga puna mo topa nokulemú akili mele na-ni ena puleliinga eni aku-sipu nokulka akiliinga-pe eni “Mólu.” niring. \v 35 Akiliinga piliayo. ⸤Ele-túma eni tungí ungí kene Pulu Yili-ni alsupa eni naa nokupa naa liipa tapunjupa tepa liimbaliinga⸥ ele-túma-ni oku sika toku munduku eninga koleale kene eninga lku-tembollale kene kamu toku kalungéliinga eni ku pingí. Na-ni eni ung te wasie nimbu siker: \m “Eni Jerusallem-yambuma, eni nandu \q1 “Pulu Yi Yawe-ni liipa mundurum-na okum yili \q3 bili ola molupa, molupa kunjupili.” \rq Konana 118:26\rq* \m ningí kene na alsuku kanungí. Ui mólu.” niker.” nirim. \c 14 \s1 14:1-6 Sambat-Ena Tenga Yesos-ni Yi Te Kangi Akurumele Tepa Kaí Tirim Temanele \p \v 1 ⸤Kóru muluring⸥ ena-Sambat tenga Perisi-yi auli tenga lkuna Yesos langi wasie nungéliinga Yesos purum. Omba mulurum kene wasie langi noku muluring yima-ni yunu nem-nemi niku kanuku muluring. \v 2 Yunga kumbi-kerina yi kangi akurum te mulurum. \v 3 Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku kungnjuring yi kanuma kene, Perisi-yima kene, enini Yesos-ni walsipa kene nimba mele: “⸤Kóru mululi⸥ ena-Sambat kene kuru tuli yambu te teku kaí telkemelanje kapula mola móluye?” nirim. “Pulu Yili-nga ung-manimanga sukundu nambulka nimba molemúye?” nirim. \v 4 Akiliinga-pe yunundu ung te pundu toku naa nikuliinga we muluring. Kanu-kene yunu-ni yi kanili liipa tepa kaí tepa kene yunundu “Pui.” nirim. \p \v 5 Aku-sipa tepaliinga Yesos yunu-ni wasie muluring yambumandu nimba mele: “Eni molkumele yambumanga yi tenga kangale mola kung-kao te Sambat-ena tenga no-numú tenga no wangúmu lem yi kanili-ni yunga kangale mola kung-kaoele enaliinga ola naa liimbaye?” nirim. \v 6 Aku-sipa nirim piliikuliinga ⸤‘Oliu-ni “Sambat-ena tenga kangale mola kung-kao no-numúna wendu liimba akili kapula.” nímulu lem yunu-ni “Sambat-enale kene yili liipu tapunjukurele kapulako.” nimba.’ niku piliikuliinga⸥ ung te pundu toku ningí kupulanum te naa lirim. \s1 14:7-11 Eni-Enini Bi Toku Mania Mundungéliinga Ung Te \p \v 7 Perisi-yi aulieliinga lkuna langi nungíndu puring yambuma yi-aulimanga polu kumbikundu ‘oliu molomulú.’ niku numanu siku muluring kanupaliinga Yesos-ni enini ung-mani sipa kene nimba mele: \p \v 8-9 “Yi te-ni nu kene yambu mare kene wasie “Langi namili wai.” nimbá kene nu okunu kene yi-aulimanga polu kumbikundu tenga pukunu naa molui. Nu polu kanuna muluni kene penga yi-auli te yunga bi ola-kilia molumba yi te yunu kepe ‘Langi wasie namili ui.’ nimbá yi te ombá kene lku pulu yili-ni nundu nimba mele: “Yi-auli ili nu mollu polu akuna mulupili polale si.” nimbá kanu-kene nu pipili kolkunu kene polu te lupa, namba naa lili yambumanga polu tenga pukunu muluni. \p \v 10 “Akiliinga, yi te-ni nundu “Langi wasie namili ui.” nimbá kene yunga lkuna pukunu namba naa lili yambumanga polu tenga pukunu molui. Akuna muluni kene lku pulu yili-ni nu mulunina omba kene nundu nimba mele: “Ang, polu ilinga naa molkunu yi-aulimanga poluna okunu mului.” nimbá kene langi wasie noku mulungí yambuma-ni nu-kene temba akili kanukuliinga nu ‘Yi-auliele.’ niku kanungí.” nirim. \p \v 11 “Yambuma-ni enini bi paka tolemele yambuma ⸤Pulu Yili-ni⸥ bima topa mania mundumba, akiliinga-pe yambu enini bima toku mania mundulimele yambuma yunu-ni eninga bima paka tonjumba kanili.” nirim. \s1 14:12-14 “Langi Wasie Namili Wai.” Nilimulu Mele Ungele \p \v 12 Kanu-kene Yesos-ni lku pulu yi kanilindu nimba mele: \m “Nu yambumanga keri-langi kalunjukuliinga nunga pulu lelemú yambuma kene, nunga angenali kene, yi-kamakoma kene eninindu ‘Langi wasie namili wai.’ ni naa niani. ‘Enini walse alsuku pundu mele toku, nandu ‘Langi wasie namili ui.’ niangi.’ ni naa niani, mólu! \v 13 Nu yambumanga keri-langi kalunjukuliinga yambu-korupama kene, kimbu-ki lkenuwa tambulurum yambuma kene, kimbu kis lirim-na mimi-siku kupulanum naa anduring yambuma kene, mong kis lirim yambuma kene eninindu ‘Langi wasie namili wai.’ niani. \v 14 Enini langi kanuma pundu aima kapula naa tungéliinga nu numanu sikunu molkunu kunjini. Walse numanu sumbi-nimba pípili molemele yambuma kolku lomburuku ola mulungí ena kaniliinga ya niker akili mele nu aku-siku tinéliinga méle kalomba liini.” nirim. \s1 14:15-24 Langi Pulele Máku Toku Nuringeliinga Ung-Ekale \p \v 15 Perisi-yilinga lkuna Yesos-kene wasie langi noku muluring yi te-ni Yesos-ndu nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana langi nomulú yambuma “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemulu.” nirim. \v 16 Akiliinga-pe Pulu Yili-nga Isrel-yambuma Yesos yunga ungele naa piliiku liiku su siringeliinga mulú-koleana puku naa mulungí akili piliipaliinga yili-ni nirim ungele piliipa kene Yesos-ni ung te pundu topa kene ung-eku te topa kene nimba mele: \p “Yi te-ni ‘Yambu pulele kene wasie langi namili kalambu.’ nimbaliinga yambu pulelendu “‘Langi kalupu namili wai.’ nimbú kene wangi.” nimba, nimba mundurum. \v 17 Langi nungí ena-mongale ola urum kene yunga kendemande-yili liipa mundupaliinga nimba mele: “Ui “Langi wasie namili wai.” nirindu yambuma “Ekupu ena-mongaliinga langi kalunjundu akiliinga namili wangi.” ni-pui.” nirim. \p \v 18 Akiliinga-pe enini pali naa ungíndu lupa-lupa “Wan-wani lekem akiliinga naa omulú.” niring. \p Te-ni nimba mele: “Na ma kona te taropu topu liindele kanu-pumbaliinga na naa ombáliinga ninji.” nirim. \p \v 19 Te-ni nimba mele: “Na-ni kongun tili kung-kao rurepunga tale taropu topu liinduma pupu kanu-pumbaliinga kapula naa ombú akiliinga ninji.” nirim. \p \v 20 Te-ni nimba mele: “Ekupu mindi ambu liindeliinga \m na kapula naa ombú.” nirim. \p \v 21 ⸤Aku-siku niring kene piliipaliinga⸥ kendemande-yili kelepa yandu omba kene niring mele yunga yi-auliele nimba sirim. \p Kanu-kene lku pulu yili-ni arerembi kolupaliinga kendemande-yilindu nimba mele: “Nu wela lkisiku pukunu, kolea-auli ilinga kupulanum aulimanga kene kupulanum kelúmanga kene pukunu, yambu-korupama kene kimbu-ki lkenuwa tambululi yambuma kene, mong kis lili yambuma kene kimbu kis lelemú-na mimi-siku kupulanum naa andolemele yambuma kene, akuma liikunu mekunu ui.” nirim. \v 22 Kendemande-yili-ni aku-sipa tepaliinga kelepa omba nimba mele: “Auliele, ninu mele tindu akiliinga-pe langi nuli poluna kolea mare we lelemúko.” nirim. \p \v 23 Kanu-kene auliele-ni yunga kendemande-yilindu nimba mele: “Aku tekem akiliinga nu alsukunu pukunu, kolea-aulina ulsukundu pukunu kupulanum aulimanga kepe kupulanum pakili-makilimanga pukunu, yambu kanuku liiníma pali mekunu wani. “Mólu.” ningí yambuma kepe karaye tekunu mekunu ui. Nanga lkuli si nipili akiliinga pulele wangi.” ⸤nirim.⸥ \v 24 “Aima mi ya kanui. Na aima sika eni nimbu siker: “Na-ni kumbi-lepu “Langi wasie namili wai.” nimbu, nimbu mundurundu yambumanga te kepe aima naa oku langi nungí. Aima mólu.” niker.” nirim.” nimba ⸤Yesos-ni aku-sipa ung-eku te turum.⸥ \s1 14:25-33 Oliu Yesos Lumbili Andumulú Mele Ung Mare \p \v 25 Yesos kupulanum-na omba purumna yambu pulele liiku máku toku yunu lumbili anduring kene yunu we angiliipa topele topa kanupaliinga eninindu nimba mele: \v 26 “Yambu te-ni na lumbili ombándu na lakupa numanu naa munjum yambale na lumbili kapula naa ombá. Yunga lapa kene, anum kene, min kene, kangambulama kene, anginipilima kene, kimulupili kene, yu-ni yunu kepe, enini pali lakupa numanu monjupa, na mindi numanu naa monjupaliinga na lumbili kapula naa ombá. \v 27 Yambu te-ni ‘Yunu lumbili pumbú.’ nimba kene yambuma unji-perana peku mindili noku kolemele akili mele yunu-ni yunga unji-pera mele akili koma lemba⸤ndu ‘Na yunu lumbili pumbale mindili nundu lem kapulako; kulundu lem kapulako.’ naa nim lem⸥ na lumbili kapula naa ombáko. \p \v 28 “Eninga yi te-ni lku auli tondulu te takombandu yunu ui naa takupa kene lku kaniliinga numanu liipa mundupaliinga yunu nimba mele: ‘Lku takupu pora simbaliinga ku-moni kapula tembanje mola mólu tombanje?’ nimba piliipaliinga ‘Nanga ku-moni kapula nusundu lem kapula takumbu.’ nimba numanu kimbu-sipa naa molumbaye? ⸤Aku-sipa temba kanili.⸥ \v 29 Yunu aku-sipa ui naa telkanje penga yunga lku kanili takombandu lku ponga mindi taropu topa liipa polupaliinga penga ku-moni mólu tomba kene kamu kapula naa takupa pelka. Akiliinga yambuma-ni yunga ung-taka tonjuku tae tenjilkemela. \v 30 Enini tae tenjiku ung-taka toku niku mele: “Yi ili lku auli tondulu te takumba takurum akiliinga-pe yunga ku-moni mólu turum-na yunu kapula naa takupa pora sirim.” niku tae tenjilkemela. \p \v 31 “⸤Te walsekerko.⸥ Eninga yi nuim king tenga talapele kene yi nuim king tenga-lupa talapele kene ele tinglí kene te tomba temba, te yunga koleana we molumba. Enini omba tomba yi nuim kingele yunu ele tili yi tuwendi-tausen memba ombá. Akiliinga-pe we molumba yi-nuimele yunga ele tili yi ten-tausen mindi mulungí. Koela tungí ungí kene we molumba yi-nuimele yunga yi kanuma walsipa piliipa kene nimba mele: “Oliu ele tili yi ten-tausen mindi molemuláliinga oliu oku tungí yambuma anju kapula tomulú mola móluye?” ni naa nimbáye? ⸤Aku-sipa manda lepa piliipa molumba kanili.⸥ \v 32 Kanu-kene yi nuim king kanili yunu-ni ‘Oliu-ni enini anju kapula naa tomulú.’ nimba pilíímu lem yunga yi mare liipaliinga, yi tuwendi-tausen memba ombá yi-nuimele kupulanum suluna ombáliinga “Pai.” nimba liipa mundupa kene nimba mele: “‘Ele naa tepu we táka-nimbu molamili akiliinga na-ni nambulka ulu te teambuye?’ niku walsiku pilii-pai.” nimbá.” ⸤nirim.⸥ \p \v 33 ⸤Ung-ekusele topa pora sipaliinga penga ung-ekuselenga yi tale-ni telkembela mele akiliinga ung-pulele enini nimba sipaliinga nimba mele:⸥ “⸤Yi kanusele-ni telkembela⸥ aku-sipa mele eninga yambu te yunu-ni ‘Na lumbili ombu.’ nimbaliinga yunga mélema pali kene, yunga yambuma kene, yunga ku-monima kene, yunga kangiele kene, méle akuma mindi numanu monjupa na lakupa numanu naa monjulemú yambale na lumbili kapula naa ombá.” ⸤nirim.⸥ \s1 14:34-35 Api-Kusaliinga Ung-Ekale \p \v 34 ⸤Aku-sipa nimba kene kelepa nimba mele:⸥ “Api-kusa akili méle kaiéle akiliinga-pe yunu sungu naa temba kene ‘Yunu kelepa sungu tipili.’ niku ulu te kapula temulúye? \v 35 Api-kusa sungu naa tili kanili nambulka temulúye? ‘Puniena liipu mundumulú kene langi kapula ola naa ombá; yunga kopungu te mólu.’ nimbu kanupu kene we topu mundupu kelemulú.” ⸤nimbaliinga⸥ \p “Yambu kum-peú lelemúma-ni ya niker mele akili piliai.” nirim. \c 15 \s1 Kolomong-Auli 15 Yesos Ulu-Pulu-Kis Tili Yambuma Kene Taki-Taki Mulurum Mele Juda-Yambumanga Tápu-Yima-ni Kanuku Kis Piliiringeliinga Piliipa Kene Yesos-ni Pulu Yili Yambu Kis Kanuma Numanu Munjurum Mele Nimba Simbandu Ung-Eku Yupuku Turum Ung-Ekuma \b \s1 Te: 15:1-7 Kung-Sipsip Te Takara Turumeliinga Ung-Ekale \p \v 1 Ku-moni-takis liili yi kanuma kene ulu-pulu-kis tili yi wema kene enini pali Yesos-nga ungele piliingíndu yunu mulurumna nondupa uring. \v 2 Perisi-yi kanuma kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene enini aku-siku tiring mele kanuku kene kon-konu nikuliinga niku mele: “Yi ili yunu tepa kis-sikem. Ulu-pulu-kis tili yambuma “Wasie molamili wai.” nimbaliinga, langi taki-taki enini kene wasie noku molemeleko.” niring. \p \v 3 Yesos-ni enini aku-siku niring mele piliipaliinga ⸤ung-eku ima enini topa sirim.⸥ Ung-eku ili topaliinga nimba mele: \p \v 4 “Eninga yi te-ni kung-sipsip paip-paon monjulka kene te takara tolkanje yunu-ni sipsip po-paon ten kelepa nain wema kolea-wakana molangi mundupa kelepa pupa, takara tolka kung-sipsipele korulsiliipa naa pulkaye? ⸤Aima korulsiliipa pulka.⸥ \v 5 Penga kanupa liipaliinga yunu-ni numanu sipa apu topa lkundu memba pulka. \v 6 Kanu-kene lkundu omba kene yili-ni yunga pulu lelemú yambuma kene yunga lku keri-kúpu yambuma walsipa kene nimba mele: “Nanga kung-sipsip takara tum kanili kanupu liindeliinga wasie numanu sipu molamili wai.” nilka.” ⸤nirim.⸥ \p \v 7 ⸤Nimba kene ung-ekaliinga pulele nimba para sipa kene nimba mele:⸥ “Na-ni eni ung te nimbu siker: “Yambu numanu sumbi-nimba pípili molemele yambuma aku-siku molemeláliinga enini ulu-pulu-kisma munduku kelku numanu topele tungí kupulanum te naa lelemú kanili, yambu kanuma mulú-koleana angkellama-ni numanu we silimele. Akiliinga-pe sipsip nukuli yili-ni yunga sipsip takara tolemále kanupa liipaliinga aima lakupa numanu silka mele aku-sipa ulu-pulu-kis tili yambu te yunga ulu-pulu-kis telemúma piliipa kis piliipa mundupa kelepa numanu topele tombá kene angkellama-ni aima lakuku numanu singí.” niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 Te: 15:8-10 Ku-Moni Te Mania Purumeliinga Ung-Ekale (Kolomong-Auli 15 pali kanui) \p \v 8 ⸤Aku-sipa nimbaliinga kelepa ung-eku te kene wasie topaliinga nimba mele:⸥ \p “Te ya walsekerko: Ambu te ku-moni suruli mele engkaki-rurepunga tale nosupa kene penga ku-suruli mele kanumanga mong tilu mania pulkanje yunu tepi-llam kandupa lku kulsupana memba naa korulkaye? ⸤Aima sika korulkale.⸥ \v 9 Kanu-kene ku-moni kanili kanupa liipaliinga yunga pulu lelemú yambuma kene yunga lku keri-kúpu yambuma walsipa kene nimba mele: “Nanga ku-moni suruli mania pumu kanili kanupu liindeliinga wasie numanu sipu molamili wai.” nilka. \p \v 10 “Na-ni eni nimbu siker: “Ambu kanili numanu silka akili mele aku-sipa ulu-pulu-kis tili yambu te yunga ulu-pulu-kis telemúma piliipa kis piliipa mundupa kelepa numanu topele tombá kene Pulu Yili-nga angkellama-ni numanu singí.” niker.” nirim. \s1 Te: 15:11-32 Kangale-ni Tepa Kis-Sirim Akiliinga-pe Lapa-ni Yunu We Numanu Munjurum Mele Ung-Ekale (Kolomong-Auli 15 pali kanui) \p \v 11 ⸤Aku-sipa nimbaliinga⸥ Yesos-ni kelepa ⸤ung-eku yupuku-sipale wasie topa yi-aulima mani sipa kene⸥ nimba mele: \p “Yi te, yunga kang tale muluringli. \v 12 Walse kang-akeleale-ni lapandu nimba mele: “Tata, nu kulunéliinga nunga moya-mélema isili-ui moke tekunu na sini mele si.” nirim kene yi kanili-ni yunga nusurum mélema moke tepaliinga yunga kangsele sirim liiringli. \p \v 13 Méle kanuma elsele moke tepa sirim kene kang-akeleale kongun talse mindi molupa kene, penga méle sirim-ma pali liipa memba kupulanum sulu tenga purum. Kupulanum suluna pupa kene kolea tenga pupa molupa kene yunu langi kaíma mindi nomba, mulumbale kaíma mindi ku-moni auli-tepa pulimúma taropu topa liipa panjipaliinga, no-tonduluma taropu topa liipa nomba, ambu wapera tombandu ku-moni sipa, aku-sipa telsiliipa purum kene yunga ku-moni mélema pali pora nirim. \p \v 14 Yunga mélema kene ku-monima kene pora nirim kene yunu aima korupa purum. Kanu-kene yunu mulurum koleana engle auli te lirim kanu-kene yunu mélema pali mólu turum kene yunu aima engle-ni kulurum. \v 15 Yu engle turum kilia kolea pulu yi te mulurumna pupaliinga “Ku-moni kongun te lim lem teambu si.” nimba mawa tirim kanu-kene yunu-ni nimba mele: “Kapula, nanga kung tápu tenjikunu ‘Langi nangi.’ nikunu liiku si.” nirim. \v 16 ⸤Engle-ni aima kolupaliinga⸥ ga-kilu kepe kanapa-buluma kepe kung sirim-ma ‘Nolka.’ nimba piliipa mulurum akiliinga-pe te naa siring. \p \v 17 Kanu-kene penga yunu numanu liipa mundupa piliipaliinga yununu nimba mele: ‘Tatanga kongun tenjilimele yambuma langi pulele noku teku kis-silimele andiliinga-pe na ya engle-ni kolupu kene kamu kolumbu teker. \v 18 Akiliinga na anju pupu Tata molemúna pupu kene yunundu nimbu mele: “Tata, nu kene Mulú-Koleana Molemú Yili kene na-ni tepu kis-sirindu. \v 19 Na kang kisele akiliinga nunga málale molumbále kapula naa temba akiliinga nunga kongun-yi te molambu.” nimbú.’ nimba piliirim. \v 20 Aku-sipa nimba piliipaliinga yunga mulurum koleale mundupa kelepa, lapa mulurumna ⸤lku koleandu⸥ pumba purum. \p Yunu lku koleandu koela pumba purum kene yunga lapa-ni yunu sulu tepa urumele kanupaliinga yunu kondu kolupa lkisipa pupa yunu kanglurum. \p \v 21 Kanu-kene kangale-ni lapandu nimba mele: “Tata, nu-kene Mulú-Koleana Molemú Yili-kene na-ni tepu kis-sirindu. Na kang kis akiliinga nunga málale molumbále kapula naa temba akiliinga nunga kongun yi te molambu.” nirim. \p \v 22 Aku-sipa nimba mulurum kene lapa-ni yunga kongun tinjiring kendemande-yi kanumandu nimba mele: “Wela puku nanga mulumbale kaiéle liiku meku oku yunu pakunjuku, ki-ung te liiku yunga kína monjunjuku, kimbu-su liiku yunga kimbuna monjunjai. \v 23-24 Aku-siku teku kene kung-kao walú auliele toku kalunjuku, molumbulúna meku wai.” nirim. “Nanga kangale yunu kórunga-ui purum, ‘Yunu kulurum⸤-nje.’ nimbu piliirindu⸥ akiliinga-pe ekupu yunu alsupa kona molupa okum. Yunu ui pupaliinga tepa nema liirim akiliinga-pe ekupu alsupa okum kanupu líímulu kilia numanu sipu kung kao nombu molamili.” nirim kene enini aku-siku numanu siku kung noku muluring. \p \v 25 Akiliinga-pe yunga kang-komale eninga puniena kongun tepa molupa kene penga ipinjali lkundu ombá urum kene enini numanu siku musik ung siku denis teku muluring ungele piliipaliinga \v 26 yunu-ni kongun kendemande-yi te-ndu “Ung te niambu ui.” nimba kene walsipa nimba mele: “Ulu tekemele ili nambimuna tekemeleye?” nimba walsurum. \p \v 27 Kongun kendemande-yi kanili-ni yunundu pundu topa kene nimba mele: “Angena um-na lanie-ni kanupa yunu kapula mele molupa um-na kanupa kene numanu sipa “Kung-kao walú auliele namili.” nimba topa kalum.” nirim. \p \v 28 Aku-sipa nirim piliipaliinga kang-komale yunu arerembi kolupaliinga “Na lkuna lkundu aima naa pumbu!” nirim. \p Aku-sipa nirim piliipaliinga lapa-ni wendu omba yunundu nimba mele: “Oliu-kene wasie numanu sipu molamili ui.” nimba mawa tirim kene \v 29 lapandu pundu topa kene nimba mele: “Piliiyo! Na taki-taki, punie pulele, nunga kongunale tenjipu molupu kene nu-ni nillu ungma taki-taki piliipu liipu teng panjipu, walse kepe nunga ungele karaye naa tepu moliu akiliinga-pe nu-ni nandu walse kepe kung-memi walú te ‘Kánguma-kene wasie numanu siku noku molai.’ nikunu naa sillu. \v 30 Akiliinga-pe ekupu nunga kang te omba, yunu-ni ambu-waperama nunga ku-monima sipa tepa pora sirim, kang kanili um kene nu numanu sikunu ‘Kung-kao walú auliele namili.’ nikunu túnu lam.” nirim. \p \v 31 Lapa-ni yunundu pundu topa kene nimba mele: “Kangale, nu kene na kene wasie taki-taki molembulu kene nanga mélema pali olsunga. \v 32 Akiliinga-pe angena ui kulurum ⸤mele tirim⸥ kanili ekupu alsupa kona molupa um. Yunu ui pupa purum ⸤mele tirim⸥, ekupu kelepa um kanupu líímulu akiliinga oliu numanu sipu musik ung sipu langi nombu molkumulu akili kapula tekemulu.” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni⸥ aku-sipa nirim. \c 16 \s1 16:1-15 Ya Mana Méle Nosulimulúmandu Yesos-ni Ung Te Nirim Temanele \p \v 1 ⸤Aku-sipa nimbaliinga⸥ Yesos-ni yunga lumbili anduli yimandu nimba mele: \p “Walse yi-kamako te mulurum kene yunga méle nusurum-manga nukunjuli yi te mulurumko. Walse yambu mare-ni yi-kamakale mulurumna oku, yunga mélema nukunjuli yili-ni tirim akili mele okuliinga yunundu niku mele: “Nunga méle nosullumanga nukunjuli yili-ni nu tepa kis-sipa, nunga mélema ‘We mania pupili.’ nimba yunu akuma nokupa naa konjulimú.” niring. \p \v 2 Aku-siku niring piliipaliinga yi-kamakale-ni yi kanilindu ‘Ui.’ nimbaliinga yunundu ung-mura sipa nimba mele: “Ung ili nambulka ung te nikimeleye? Nu-ni nanga mélema tekunu kis-sillu mele níngi-na piliipuliinga nu-ni nanga mélema tellu mele bukna tokunu, yandu sikuliinga penga pani. Nu nanga mélema alsukunu kapula naa nukuni. Nu makurumbu.” nirim. \p \v 3 Méle kanuma nukunjuli yili yunu nimba mele: “Apa! Ekupu nambulka tembuye? Nanga auliele-ni nanga kongun teliále wendu liipa na topa makurumba tekemaliinga na nambulka tembuye? Na apulu-kongun tembaliinga tondulale naa pelemáliinga kongun akili kapula naa tembu. Yambuma keri-langi mawa tembaliinga pipili tekem. \v 4 Akiliinga na tembu mele ekupu piliiker. ⸤Nanga auliele-ni pundu angnjirim yambuma liipu tapunjupuliinga eninindu ‘Pundu ekendu mindi tai, ekendu mania pupili.’ nimbú kene⸥ penga na topa makurumba kene yambu kanuma-ni na numanu siku liiku tapunjukuliinga nandu “Wasie piamili ui.” ningí.” nimbaliinga, \p \v 5 Yunga auliele-ni pundu angnjirim yambuma ‘Lupa-lupa wangi.’ nimbaliinga kumbi-lepa urum yi kanilindu nimba mele: “Nanga auliele-ni nu-kene méle nambi-sili pundu angnjirimuye?” nimba walsurum kene \v 6 yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Unji-ollip mong wel-mingi paip-paon pundu angnjirim.” nirim kene yi-kamakaliinga mélema nukunjuli yili-ni yunundu alsupa nimba mele: “Pundu angnjili bukele ya siker; ya mania molku, paip-paon toku panjiring buk-gomale ambolku ola toku munduku kelku kene alko toku buk-gomú kona tenga kopungu-wel mingi paon tale ten lkisiku tokunu munjui.” nirim. \p \v 7 Yunga bulkundu urum yi kanilindu nimba mele: “Nanga auliele-ni nu-kene méle nambi-sili pundu angnjirimuye?” nimba walsurum kene yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Rais-wit wale paip-paon pundu angnjirim.” nirim kene mélema nukunjuli yili-ni yunundu alsupa nimba mele: “Pundu angnjili bukele ya siker; ya mania molku, rais-wit wale paip-paon toku munjuring buk-gomale ambolku ola toku munduku kelku kene alko toku buk-gomú kona tenga rais-wit wale po-paon lkisiku tokunu munjui.” nirim. \p \v 8 Yunu aku-sipa tirimele piliipaliinga yi-kamako auliele-ni tepa kis-sili yi kanili yunu kape nirim. Yunga mélema sika wa-mele liipaliinga tepa kis-sirim akiliinga-pe yunga piliipa kungnjuliele aima lakupa pirim piliipaliinga yunu kape nirim. \p “Ya mana molku, Pulu Yili numanu naa monjulemele yambuma, eninga piliipa kungnjuliele aima ola-kilia; pa tílina molku Pulu Yili numanu monjulemele yambuma eninga piliipa kungnjuliele mania-kilia. We-yambuma-ni yambu te kene ku-moni kongun tinjingíndu, mola ulu te tinjingíndu kupulanumele sumbi-siku kanuku akisiku konjulemele; pa tílina molemele yambuma aku-sipa tondulale mania-kilia pelemú. We-yambuma aku-siku molemeláliinga ⸤yi-auliele-ni tepa kis-sili yili aku-sipa kape nirim.⸥” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥ \p \v 9 “Na-ni enindu nimbu sambu: “Ekupu ya mana-molkuliinga mana-mélema liiku ‘Yambuma nunga anginpili mele molangi.’ niku nunga méle nosullumanga enini liiku tapunjui. Penga mélema pora nimbá kene nu kolea-kaí kam-kamu lepa mindi púlina puni kene akuna mulungí yambuma-ni nundu “Ya kamu wasie molamili.” ningí.” niker.” ⸤nirim.⸥ \p \v 10 “Yambu te-ni yambu tenga-lupa méle koltale nokupa konjunjulimú kene kanupaliinga ‘Méle pulele simbu kene nokupa konjunjumba lem.’ nilimú. Yambu te-ni yambu tenga méle koltale nokupa kis-sinjilimú kene kanupaliinga “Méle pulele simbu kene nokupa kis-sinjimba lem.” nilimú. \v 11 Nu-ni ya mana méle nosulimelema nokuku naa kunjunu lem nu aima sika méle kaí lupa-lupa Pulu Yili-ni silimúma ‘Nokunjui.’ kapula naa nimbá. ⸤Ya mana nosulimele mélema mania-kilia, Pulu Yili-ni silimú méle kaí lupa-lupama ola-kilia kanili.⸥ \v 12 Nu-ni ya mana mania méle nosulluma aima sika nunga mólu, méle kanuma Pulu Yili-nga. Akiliinga nu-ni yunga mélema nokuku naa kunjunjunu lem penga yunu-ni ‘nunga nosani.’ nimba simbandu molemú mélema kapula simbaye? \p \v 13 “Kendemande-yambu tiluele-ni yi-auli tálenga kongunsele liipa tere lepa kapula naa tenjimba. Yi-auli te numanu kis panjipa, te numanu monjumba. Mola aku naa tímu lem yi-auli tenga ung nimbáma aima numanu sipa piliipa liipa kongun nimbáma tondulu mundupa tenjipa, te numanu kis panjipa yunga ung nimbáma liipa su sipa naa temba. Yambuma-ni Pulu Yili-nga kongunale kene Ku-Monelenga kongunale kene liiku tere leku kapula naa tinjingí.” nirim. \p \v 14 Yesos-ni aku-sipa nirim piliikuliinga Perisi-yima enini ku-moni kepe mélema kepe numanu aima pulele munjuringeliinga yunu-ni ung nirimele ung-taka tonjuku tae tiring kene \v 15 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Eni-enini i-siku niku mele: ‘We-yambuma-ni oliu Perisi-yima numanu sumbi-sipa pepa, yi kaíma molemulu niku kanuku niangi.’ niku molemeláliinga-pe eninga numanuna aima sika pelemú mele Pulu Yili-ni kanupa molemú. Mana-yambuma-ni kanukuliinga ‘Méle aima kaí, méle aima ola-kilia.’ nilimele mélema Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú.” ⸤nirim.⸥ \s1 16:16-17 Ung-Manimanga Kene, Temani-Kaiéliinga Kene, Yesos-ni Ung Te Nirim Temanele \p \v 16 “⸤No-Liinjili⸥ Jon ui ma-koleana naa omba mulupili Pulu Yili-ni yambuma ‘Teai.’ nirim akili mele ⸤Pulu Yili-nga ung-manima yandu nimba sirim yi⸥ Moses-ni turum bukma kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni buk turingima kene, buk kanumanga mulurum, yandupa-yandupa mani siku yambuma niku siring. Akiliinga-pe, ekupu, Pulu Yili-ni omba yi nuim kingele molupa yambuma nokupa konjumba temani-kaiéle topu silsiliipu andolemulu. Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba yambu-talapena sukundu puku mulungéliinga yambuma aima tondulu munduku aima mindilisele siku teku pulimelé. \v 17 Mulú-ma-sele walse kapula pora nimbá akiliinga-pe Pulu Yili-nga ung-manima Moses-ni yandu nimba sipa bukna turum molemú bimanga tilu aima laye-kolte kepe mania kapula naa pumba. Pulu Yili-nga ung-manima pali pepa mindi pumba.” ⸤nirim.⸥ \s1 16:18 Yi Te-ni Ambu Te “Kelku Pui.” Nilimáliinga Yesos-ni Ung Te Nirim Temanele \p \v 18 “Yi te-ni yunga ui liilimú ambale makurupa “Kamu pui.” nimbaliinga alsupa ambu te liilimú kene yi akili-ni waperanale telemú. “Pui.” nimba topa makorolemú ambale penga yi te-ni yunu liilimú kene yi kanili kepe waperanale telemúko.” ⸤nirim.⸥ \s1 16:19-31 Yi-Kamakale Kene Yi-Korupa LLasares-Selenga Temanele \p \v 19 ⸤Aku-sipa nimbaliinga Yesos-ni alsupa temani te topaliinga nimba mele:⸥ \p “Yi-kamako te mulurum. Yunga wale-pakuli aima kaí ku-moni aima pulele púlima pakupa, taki-taki yunga lkuna langi kaíma mindi nomba pirim. \v 20 Yi-korupa te mulurumko, kaniliinga bili LLasares. Yunu enamanga taki-taki ‘Yi-kamakale-ni yunu kondu kolupa ku-moni te mola keri-langi te simbanje.’ niku yunga lku keri-puluna ‘Mulupili.’ niku meku oku munjuring. Yunga kangima pali irili tirim. \v 21 Irili kanuma owama-ni oku peni-mani le-pui-upui tiring. Yunu ‘Yi-kamakaliinga langi-pundu mana mania pumbama apurupu liipu nombú.’ nimba piliipa mulurum. \p \v 22 Penga walse yi-korupale kulurum. Kulurum kanu-kene angkellama-ni yunga minéle liiku, ⸤Juda-yambumanga kumbi-lepa anda-kolepa⸥ Eprayam mulurumna meku puring. Yi-kamakale kulurumko. Yambuma-ni yunu ónu tiring. \v 23 Kanu-kene yunu tepi-koleana mindili nomba molupa kene, yunu-ni yunga mongsele-ni olandu-sipa sulu tenjipa Eprayam kanupa, LLasares kene wasie muluringli kanurum. \v 24 Kanupa kene ung te tondulu mundupa nimba mele: “Totu Eprayam, na kondu kolkunuliinga ‘LLasares-ni nona yunga ki-sundele mindi mania mundupaliinga ‘Nanga keri-anembelale koma linjipili.’ nimba tinjipili.’ nikunu yunu yandu liiku mundui. Na tepi ilinga aima mindili nombu moliu.” nirim. \p \v 25 Akiliinga-pe Eprayam-ni yunundu nimba mele: “Totu, ui muluringli mele pília! Else ma-koleana muluringli kene nu méle kaí lupa-lupama nosuku kapula mulurunu; LLasares yunga méle kísima nosupa, molupa kis-sirim kanili. Pe ekupu yunu numanu kaí pípili molemú, nu mindili noku mollu. \v 26 Mola na-ni “O.” nilkanje yunu andi akuna kapula naa-ko olka. Oliu kene eni kene ai-suku-singina ⸤Pulu Yili-ni⸥ mai-angi auliele tirim pelemú akili. Pe ekupu ya molemulu yambuma ‘Eni molemelena anju pamili.’ ningéle kapula naa pungí; eninga yambuma ‘Yandu wamili.’ ningéle yandu kapula naa ungíko.” nirim. \p \v 27 Kanu-kene yi-kamakale-ni nimba mele: “Aku-sipa lam akiliinga, Totu, yunu nanga pulu-koleana mania pupili liikunu mundani nimbu mawa teker. \v 28 Nanga anginipili angere te-guli molemele kanili. Kolea mindili nuli kolea ilinga enini kepe naa wangi akiliinga yunu-ni enini lip-lipi ili topa ung nimba sipa kunjupili.” nirim. \p \v 29 Akiliinga-pe Eprayam-ni yunundu nimba mele: “Moses-ni bukna turum ungma kene Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni buk turing bukma wasie nosuku molemele kanili. Enini buk kanuma molemú ungma kanuku piliangi.” nirim. \p \v 30 Kanu-kene yi-kamakale-ni nimba mele: “Totu Eprayam, akili kapula mólu. Kululi yambu te lomburupa ola molupa enini molemelena pupaliinga nimba símu lem ulu-pulu-kis telemelema kanuku kis piliiku munduku kelku numanu topele tungí.” nirim. \p \v 31 Eprayam-ni yunundu nimba mele: “Moses-nga ungma kene Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yimanga ungma kene ⸤bukmanga turing molemú akuma⸥ pilíí naa pilííngi lem kululi yambu te lomburupa ola molupa pupaliinga nim lem yunga ungele naa-ko piliingí.” nirim.” nimba Yesos-ni temani te aku-sipa turum. \c 17 \s1 17:1-4 Ung Kundi Tolemele Ung Tale \p \v 1 Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “⸤Na⸥ ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma kelku liiku bulu siku munduku kilingí uluma sika wendu ombá akiliinga-pe yambu te-ni nanga yambu te ung-kundi tombaliinga nanga yambu kanili na liipa bulu sipa anju pumu lem kundi tomba yambu kanili mindili nomba aima molupa kis-simba. \v 2 Nanga yambuma aku-sipa ung-kundi tomba yambale yunu ku- \m mulú aima auli te moku toku numina lenjiku ‘Yunu kamu kulúpili.’ niku paka toku no-numúna mania mundulkemelanje aima kapula. Aku-siku toku mundulkemela kene yunu kolupaliinga penga yunu Pulu Yili-nga kangambula te-ndu ‘Ulu-kísima tipili.’ nimba ung-kundi kapula naa tolka. Akiliinga-pe yunu aku-siku no-numúna toku naa mundulkemela kene yunu yambuma ung-kundi tolkaliinga Pulu Yili-ni yunu ‘Mong lakupa liikim.’ nimba “Mindili aima nupili.” nilka akiliinga enini yunu no-numúna kapula paka toku mundulkemela. \p \v 3 “Nanga yambuma, eni-enini telemele akili mele kanuku piliiku kongnjai. \p “Angena te-ni nu-kene ulu te tepa kis-simba kene yunu molumbana pukunu nikunu mele: “Ang, nu-ni na tekunu kis-sinu.” ni. Aku-siku niní kene yunu-ni piliipaliinga nimba mele: “Ang, sika tepu kis-sindeliinga kondu kolambu.” nimbá kene nu-kene ulu-kis temba ulu kanili ‘Mania pupili.’ nikunu kanuku konde tenjui. \v 4 Kanu-kene ena tilueliinga yunu wale angere yupuku-guli aku-sipa nu-kene tepa kis-sipa, penga alsupa wale angere yupuku-guli numanu topele topa nundu “Ang, kondu kolambu.” nimbá kene kapula, nu-ni wale angere yupuku-guli ulu-kis temba kanuma ‘Mania pupili.’ nikunu kanuku konde tenjui.” nirim. \s1 17:5-6 Oliu-ni Yesos-nga Ungele Piliipu Liipu Ambulumulú Ung Te \p \v 5 Kanu-kene Yesos-ni ui “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni yunundu niku mele: “Auliele, nu ung nillu mele oliu ‘Sika ungele.’ nimbu laye-kolte tepu piliipu liipu ambululimulu akiliinga nu-ni ‘auli-teku piliiku liiku tondulu munduku ambolangi.’ niku liikunu tapunjui.” niku mawa tiring kene \p \v 6 ⸤Auliele-ni⸥ eninindu pundu topa kene nimba mele: “Unji tenga-lupa mong akili méle aima kelále akiliinga-pe mong kanili mana mania bo mundulimele kene unji akopa ai lepa angiliimú kanili. Aku-sipa mele, eni na-ni ung niliu mele unji-mong laye mele aima laye-sele mindi piliiku liiku ambulkumelanje, eni ‘Pulu Yili-ni nanga ungele kapula piliimba.’ niku ya angiliikim unji auli akilindu “Nu pulkanu pali pulu lkunuku pukunu, no-numúna kelku angiliui.” nilkimela kene unji kanili eninga ungele piliipa liipaliinga aku-sipa kapula telka.” ⸤nirim.⸥ \s1 17:7-10 Pulu Yili-nga Kongun Kendemande Tinjiringeliinga Yesos-ni Ung Te Nirim Temanele \p \v 7 ⸤Aku-sipa nimbaliinga ung te wasie nimba mele:⸥ “Eninga yi te yunga kendemande-yi te-ni punie tenjimba mola kung-sipsip tápu tenjimba kene penga ipinjali lkundu ombá kene yunga auliele-ni yunundu “Ya oku mania molkunu langi nui.” nimbáye? ⸤Aku-sipa kapula naa nimbá.⸥ \v 8 Kongun tinjili yi kanili yunga kongun tepa kelepa lkundu ombá kene yunga auliele-ni yunundu i-sipa mele nimbá: “Nanga langi kalunjuku burukunu sikuliinga penga na-nanu langi nombu pora simbu kene nu pukunu nunga langi kalku nani.” nimbá. \v 9 Yi-auliele-ni ‘Ti.’ nimbá mele yunga kendemande-yili-ni piliipa liipa temba akiliinga “Angke, kapula tinu.” nimbáye? Aku-sipa naa nimbá. \p \v 10 “Aku-sipako, eni Pulu Yili-ni enindu “Kongun tenjai.” nilimú mele pali teku liikuliinga eni-enini niku mele: ‘Oliu kendemande-yambu kísima.’ niai. ‘Yunu-ni oliu “Teai.” nilimú mele mendepulu tepu, kongun ola-kilia te naa tepu kene oliu kendemande-yambu kísima molemulu.’ niai.” nirim. \s1 17:11-19 Yesos-ni Yi Rurepunga Tale Kuru-Kindí Nurumuma Tepa Kaí Tirim Kene Juda-Yambumanga Ele-Tu Yili-ni Mindi Omba “Angke” Nirim Temanele \p \v 11 Yesos kolea-auli Jerusallem pumba pupa kene, kolea Gallalli kolea Sameria distrik-selenga kupulanum ai-suku-singina pupa kene, \v 12 kolea kelú tenga-lupa sukundu purum. Sukundu purum kene kuru-kindí nuli yi rurepunga tale yunu kupulanum omba purumna oku anju-siku angiliiku \v 13 enini nangale toku kene niku mele: “Yesos, Yi-Nuimele, oliu kondu kului.” niring. \p \v 14 Yunu-ni enini kanupaliinga nimba mele: “Pulu Yili popu tunjuli yi kanuma molemelena puku, eninga kangima liiku ora si-pai.” nirim. Kanu-kene enini pungí puring kene eninga kuru pora nimba bo-kangi angiliirim. \p \v 15 Eninga kangiele kaí lirim kanuring kene yi akumanga te-ni yandu omba tondulu nangale topa nimba Pulu Yili-nga bili paka tonjiliipa omba \v 16 Yesos angiliirimna mana mania omba tamalu pepa yunundu “Aima angke.” nirim. Yi kanili yunu Sameria-yili. \p \v 17 Kanu-kene Yesos-ni nimba mele: “Na-ni yi rurepunga tale tepu kaí naa tinduye? Penga ekupu yi rurepunga tilu kanuka tena molemeleye? \v 18 Te wasie yandu oku Pulu Yili-nga bili paka naa tonjukumiliye? Yi-lupa ili mindi okumuye? Isrel-yi kuru-kindí num tepu kaí tinduma tena molemeleye?” nirim. \p \v 19 Kanu-kene yunu-ni Sameria-yi kanilindu nimba mele: “Ola angiliikunu pa. Na-ni nu kapula tenjimbu nikunu “Sika” niku tondulu mundukunu pilíínele-ni nu kaí linu.” nirim. \s1 17:20-37 Pulu Yili Kamu Yi Nuim Kingele Molupa Yambuma Kamu Nokumba Enale Wendu Ombáliinga Ung Te \p \v 20 Perisi-yima-ni Yesos walsiku piliiku kene niku mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba enale te-kene wendu ombáye?” niring. \p Yesos-ni eninindu pundu topa kene nimba mele: “Pulu Yili \m yi nuim kingele molupa yambuma nokumba enale wendu ombáliinga yambuma mongale-ni kanungí ulu te naa ola ombá. \v 21 Eni ekupu ya molemelena Pulu Yili kórunga yi nuim kingele molupa yambu mare nokulemáliinga yunu yi nuim kingele molupa yambuma kene mélema pali nokumba ulelendu yambu te-ni “Kanai. Ya wendu okum.” niku, “Andi wendu okum.” niku, aku-sipa mele kapula naa ningí. Ena kanili kórunga wendu okum.” nirim. \p \v 22 Aku-sipa nimba kene Yesos-ni yunga lumbili anduli yimandu nimba mele: “Eni “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili laye-kolte kanamili.” ningí enama wendu ombáliinga-pe naa kanungí. \v 23 Yambuma-ni “Wi-na molemú.”, “Ya-na molemú.”, ningí. Akiliinga-pe aku-siku ningí kene gólu tungí akiliinga enini lumbili naa pai. \v 24 Kariyapa liipa sinjipa telemú kene koleama pali pa telemú-na yambuma-ni pali kanolemele. Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili aku-sipa mele alsupa ombá. \v 25 Akiliinga-pe ui yunu mindili lakupa nombá, ekupu molemele yambuma-ni yunu úngulu siku, liiku bulu singí. ⸤Kanu-kene kolupa lomburupa ola molupa kene,⸥ penga “Ombá.” niker akili mele ombá. \p \v 26 “Ui yi Noa mulupili yambuma-ni tiring akili mele Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ombá temba kene yambuma-ni aku-siku tingí. \v 27 ⸤Ma-koleamanga pali⸥ no ui naa tupili yambuma langi noku, yi kanuma ambu liiku, ambuma yi puku, ulu akuma mindi teku mololsiliiku puring. Noa nona anduli sip-lkuna lkundu purum kene kepe enini aku-siku uluma teku mindi molangi no topa ⸤koleama pali no-ni panda topa⸥ yambuma pali topa kunjurum. \p \v 28 “LLot kene wasie muluring yambuma-ni aku-siku tiringko. Enini langi noku, méle taropu toku, punie panjiku, lku takuku, we-ulu akuma teku muluring. \v 29 Akiliinga-pe LLot kolea-auli Sodom mundupa kelepa takara topa purum ena kaniliinga tepi kene ku-mulú tepi-ni núlima kene lo mele mulúna mania omba Sodom muluring yambuma pali topa kunjurum. \p \v 30 “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa ombá enaliinga ui tiring niker akili mele penga aku-siku teku mulungíko. \p \v 31 “Yunu ombá ena kanili wendu ombá kene lku imuna ola mulungí yambuma alsuku lkundu puku eninga lku sukundu nusingí mélema puku naa lii-pangi. Aku-sikuko puniena mulungí yambuma mélema lipili nosuku puniena pungí kene ena kanili wendu ombá kene méle nusingíma alsuku puku naa lii-pangi. \v 32 LLot-min tirim akili mele piliai. ⸤LLot kene wasie Sodom munduku kelkulu takara tokulu puringleliinga-pe Sodom tepi mania urum kilia piliipaliinga Pulu Yili-nga angkella te-ni ui “Iki teku naa kanukulu we sumbi-sikulu takara tokulu pale.” nirim akili LLot-min naa piliipa liipa, iki tepa kanurum kene api-kusa au talupa ku-mulú mele we angiliirim.⸥ \p \v 33 “‘Na naa kolupu numanu simbu uluma mindi tepu molambu.’ niku Pulu Yili-nga ungele naa piliiku liingí yambuma sika kulungí. Akiliinga-pe ‘Na kulundu lem kapulako.’ niku Pulu Yili-nga ungele piliiku liiku teku mulungí yambuma naa kolku molku mindi pungí. \p \v 34 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa ombá enaliinga sumbulsuli yambu tale sulumina tiluna pinglí kene ⸤Pulu Yili-nga angkella te-ni⸥ omba yambu te we pípili mundupa kelepa te liipa memba pumba. \v 35 Ambu tale langi kalunglí teku mulunglí kene ⸤angkella te omba⸥ ambu te we mulupili mundupa kelepa te liipa memba pumba. \v 36 (Yi tale taena unji toku angiliinglí kene ⸤Pulu Yili-nga angkella te-ni omba⸥ yi te we mulupili mundupa kelepa te liipa memba pumba.)” niker.” nirim. \p \v 37 ⸤Yunu-ni nirim mele piliikuliinga⸥ enini niku mele: “Auliele, ulu akili tena tembaye?” niring. \p Yesos-ni pundu topa kene ung-eku te topaliinga nimba mele: “Méle kolupa lelemú koleamanga méle kulúlima nolemele kerama-ni méle kolupa lelemúma kanukuliinga nungíndu mania oku liiku máku tolemele.” nirim. \c 18 \s1 18:1-8 Pulu Yili Kot Piliipa Molumbáliinga Ung-Ekale \p \v 1 Walse, Yesos-ni ‘Enini taki-taki Pulu Yili-kene popu toku ung niku enembu naa kolku munduku naa kelangi.’ nimba yu lumbili anduli yimandu ung-eku te topaliinga nimba mele: \p \v 2 “Walse, kolea tenga kot piliirim yi te mulurum. Kot piliirim yi kanili yunu Pulu Yili kepe mana-yambumanga kepe, mundu-mong naa tinjirim. \v 3 Kolea kanuna ambu-waye te mulurumko. Ambu kanili yunu-ni kot piliimba yili mulurumna taki-taki omba yunundu nimba mele: “Na tepa kis-sirim yili kot tenjambu. Nu-ni na liiku tapunjukunu kot piliinjani.” nimba mawa ti-pui-upui tirim. \p \v 4 Ambale ui koela urum kene kotele piliimba yili-ni yunundu “Mólu, nunga kotele na naa piliinjimbu.” nirimeliinga-pe ambale yunu-kene taki-taki omba mawa tirim kilia kot piliimba yili piliipa kis piliipaliinga yununu nimba mele: ‘Na Pulu Yili-nga mundu-mong naa tenjipu, yambuma kondu naa kolupu moliu \v 5 akiliinga-pe ambu-waye ili taki-taki omba walsilimáliinga penga alsupa omba mawa temba kene na kamu piliipu kis piliimbu akiliinga yunga kotele ekupu kamu piliinjambu.’ nirim.” ⸤nimba kene Yesos-ni⸥ aku-sipa nirim. \p \v 6 Auli ⸤Yesos-ni ung-eku akili topa pora sipaliinga⸥ ung te wasie nimba mele: “Kot piliirim yi-kisele-ni ambu-wayelendu tirim mele piliai. \v 7 Aku-sipa mele Pulu Yili-ni yunga yambuma buni silimele yambuma aku-siku telemeláliinga kot piliimba yili molupa kene kot naa tenjimbaye? Yunga ui makó turum yambuma-ni sumbulsuli kepe tanguli kepe taki-taki “Oliunga kot piliinjui.” niku mawa telemele kene yunu-ni eninga kotele naa piliinjimbaye? Yunu ui we molupa penga mele “Enini liipu tapunjambu.” nimba táka-nimba ombáye? \v 8 Yunu temba mele akili nimbu sambu: “Pulu Yili yunu wela omba yunga yambuma liipa tapunjumbandu enini buni silimele yambuma kot tenjipaliinga mindili simba.” niker. Akiliinga-pe Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa wale tale-sipa mana mania ombá kene “Yambu mare-ni ‘Yunu-ni enini liipa tapunjumba.’ niku yunu mawa teku mulungí mola mólunje?” nimba omba kanomba.” nirim. \s1 18:9-14 Yi-Perisi Te Kene Ku-Moni-Takis Liili Yi Te Kene Yi Akuselenga Ung-Ekale \p \v 9 Yambu mare eni-enini piliikuliinga ‘Na yi kaiéle. Na sumbi-sipu moliu, yambu-lupama molku kis-silimele. Enini yambu kísima. Enini-kene tapú-topu naa molumbu.’ niku piliiku anduku muluring yambumandu Yesos-ni ung-eku ili topaliinga nimba mele: \p \v 10 “Yi tale lupa-lupa ‘Pulu Yili-kene ung niambili.’ nikulu Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna puringli. Te Perisi-yi te, te ku-moni-takis liili yi te. \p \v 11 Perisi-yili kakará nimba ola angiliipa kene yununu numanale-ni piliirim ungma nimba mele: “Pulu Yili, yambu-lupama pali molemele mele na aku-sipu naa moliáliinga nu-kene “Angke” niker. Enini wa noku, ulu-pulu-kisma teku, ambu yima waperanale teku, telemele. Ku-takis liili yi ili tepa molemú mele kepe na naa teliu. \v 12 Na kóru tenga taki-taki ena tale langi mi topu naa nombu, ku-monima kene mélema kene méle rurepunga tale nimbu taki-taki liiliumanga tilu-tilu nimbu nu moke tepu siliu kanili.” nirim. \p \v 13 Akiliinga-pe ku-moni-takis liili yili nondupa naa omba anju tenga-lupa ma kanupa angiliipaliinga, ‘Na yi aima kis te.’ nimba piliipa pipili kolopa mundu-mong tenjipa ki-kumu-ni yunga pepeli-ombelena topa angiliipaliinga nimba mele: “Pulu Yili, na numanuna ulu-pulu-kis pili yili kondu kului.” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni aku-sipa nirim.⸥ \p \v 14 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yi i-selenga Pulu Yili-ni ku-takis liili yilinga ulu-pulu-kísima kanupa konde tenjipa, yunu ‘yi sumbi-niliele.’ nimba kanupa mulupili lkundu purum, akiliinga-pe Perisi-yili yunga ulu-pulu-kísima numanuna we pípili lkundu purum.” niker. Yambu eninga bi paka tolemele yambuma Pulu Yili-ni topa mania mundumba, akiliinga-pe yambu eninga bi toku mania mundulimele yambuma yunu-ni eninga bima paka tonjumba.” nirim. \s1 18:15-17 Yesos-ni Kangambulamandu “Pulu Yili-ni Enini Membu Sipili.” Nirim Temanele \p \v 15 Kanu-kene yambuma-ni eninga kangambula kelúma ‘Yesos yunga kili-ni ambulupili.’ niku yunu mulurumna meku uring. Meku ungí uring kanuku kene Yesos lumbili anduli yima-ni ung-mura siku ⸤“Naa meku wai.”⸥ niring. \p \v 16 Akiliinga-pe Yesos-ni kangambulamandu “Wai.” nimbaliinga ⸤yu lumbili anduli yimandu⸥ nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambu-talape akili kangambula ima mele molemele akiliinga eni kangambula ima na moliuna wangi pipi siku “Mólu.” naa niai.” ⸤nirim.⸥ \v 17 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Kangambolama-ni ‘Pulu Yili oliunga yi nuim kingele mulupili.’ niku molemele mele aku-siku naa nilimele yambuma yunga koleana sukundu aima naa pungí, mólu.” niker.” nirim. \s1 18:18-30 Yi-Kamako Tenga Temanele \p \v 18 ⸤Walse Juda-yambumanga⸥ yi-nuim te Yesos mulurumna omba yunundu walsipa piliipaliinga nimba mele: “Ung-Bo Tunjuli Yi Kaiéle, na nambulka ulu te tembu kene na kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele liimbuye?” nirim. \v 19 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu-ni na nambimuna “Kaiéle.” nikinuye? Yambu kaí te naa molemú. Pulu Yili mindi kaiéle.” ⸤nirim.⸥ \p \v 20 ⸤Aku-sipa nimbaliinga yili-ni walsurumeliinga pundu topa kene nimba mele:⸥ “Nu ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-manima ⸤Moses-ni yandu nimba sirim-ma⸥ piliillu. ⸤Ung-mani akuma i-sipa mele⸥: \pi1 “Ambu yi púlima mola yi ambu líílima yambu lupa-lupama-kene waperanale naa teai.” nimba, \mi “Yambu toku naa konjai.” nimba, \mi “Mélema wa naa liai.” nimba, \mi “Yambumanga kot gólu toku naa tenjai.” nimba, \pi1 “Aminiali laniali kene teku konjuku, ung ningí mele piliiku liiku teku molai.” nimba, \m ung-mani akuma sirim molemú kanili.” nirim. \p \v 21 Aku nirim-na piliipa kene yi kanili-ni nimba mele: “Na kang-kene molupuliinga ung-mani akuma pali piliipu liipu tepu mulurundu mele yandupa ekupu kepe tepu moliuko.” nirim. \p \v 22 Yunu aku-sipa nirim piliipa kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Papu tellu akiliinga-pe ulu tilu mindi naa tellu. Nu pukunu nunga méle nosulluma pali ku-moni liikunu kene, ku-moni liiníma yambu-korupama moke teku sikunu kene na lumbili ui.” nirim. “Nunga ⸤ma-koleana⸥ mélema aku tiní kene mulú-koleana nunga méle lupa-lupa kaí pulele lemba.” nirim. \p \v 23 Yi-nuim kanili méle aima lupa-lupa kaí pulele nusurumeliinga Yesos-ni aku nirim kene piliipa kene yunu numanu kis panjipa numanu buni aima auli-tepa liipa anju purum. \p \v 24 Yunu aku-sipa purum kanupaliinga Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu yambu-kamakoma aima mindili-siku sukundu pungí. \v 25 Kung-kemel akili ⸤kung aima auli te akiliinga-pe⸥ kalé suruli kupulanum-na sukundu pumbandu mindili laye-kolte mele sipa kene pumba. Akiliinga-pe yambu-kamakoma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu mindili aima lakuku mele siku pungí.” nirim. \p \v 26 Yu-ni aku nirim piliiring yambuma-ni niku mele: “Aku lem mindili nolkemela kupulanum-na nae kapula wendu pupa, molupu konjumulú kupulanum-na pumbaye? Te mólunje?” niring kene \v 27 yunu-ni eninindu nimba mele: “Yambuma-ni aima kapula naa telemele uluma Pulu Yili-ni kapula tenjimba. Pulu Yili yu-ni uluma pali kapula telemú. Ulu te yu-ni kapula naa temba te mólu.” nirim. \p \v 28 ⸤Yu-ni aku nirim piliipa kene⸥ Pita-ni yunundu nimba mele: “⸤Pe oliu-kene nambulka ulu te wendu ombáye?⸥ Oliu oliunga mélema pali mundupu kelepu nu lumbili purumulu mele pulimulu kanili.” nirim. \p \v 29 Yesos-ni nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: ‘Pulu Yili omba yi nuim kingele molupa nokumba enale wendu ombá mele “Yambuma piliangi.” niku silsiliiku andungíndu eninga lkuma kene, minupili-ambuma kene, anginipilima kene, anupili lapaliima kene, kangambulama kene, akuma munduku kelemele yambuma pali \v 30 ya ma-koleana aima méle pulele ola-kilia liiku kene penga pungí koleana kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele liingíko.’ niker.” nirim. \s1 18:31-34 Yesos-ni Yu Kolupa Kene Lomburupa Ola Molumba Mele Alsupa Wale Yupuku-Sipa Nimba Para Sirim Temanele \p \v 31 Kanu-kene Yesos-ni ⸤yu lumbili anduli⸥ yi rurepu ‘na kene enini kene oliuliu molamili.’ nimba enini liipa anju memba pupa kene eninindu nimba mele: \p “Piliai. Oliu kolea-auli Jerusallem pumulú pukumulu. Akuna pumulú kene ui Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirim-ma piliiku yambuma niku siring yima-ni wendu ombá mele niku bukna turing uluma pali Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-kene kamu wendu ombá. \v 32 Juda-yambumanga yi-aulima-ni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili liiku Juda-yi naa molemele yima singí. Enini yu ung-taka tonjuku yunu teku kis-siku yunga kumbi-kerina lkambe toku, \v 33 yunu ka-pulsa-ni toku yu toku kunjingí. Yunu toku kunjingí kene ena yupuku-sipaliinga lomburupa ola molumba.” nirim. \p \v 34 Akiliinga-pe yunu-ni ung nirimele piliiku sunduring. Ung-pulele naa piliiku kene ung nirimele piliiku bi naa siring. \s1 18:35-43 Yesos-ni Mong Kis Lirim Yi Te Tepa Kaí Tirim Temanele \p \v 35 Kanu-kene Yesos Jeriko taon nondupa ombá urum kene mong kis lirim yi te kupulanum alsena molupa yambuma “Ku-moni sai.” nimba mawa tirim. \v 36 Yi kanili-ni yambu pulele oku pungí puring piliipa kene yunu-ni “Nambulka tekemeleye?” nimba walsurum kene \v 37 enini yunundu niku mele: “Nasaret-yi Yesos omba pukum.” niku, niku siring. \p \v 38 Aku-siku niring piliipaliinga yunu-ni tondulu nangale topa walsipa kene nimba mele: “Yesos, ⸤yi nuim king⸥ Depit-ni kalupa liirim yili, na kondu kului.” nirim. \p \v 39 Kumbi-leku puring yambuma-ni yunu ung-mura siku “Nu ung naa niku táka-nikunu mului.” niring. \p Akiliinga-pe yunu-ni aima tondulu nangale topa walsipa kene nimba mele: “Depit-ni kalupa liirim yili, na kondu kului.” nirim. \p \v 40 Yesos we angiliipa kene “Yunu yandu meku wai.” nirim. Yunu Yesos angiliirimna nondupa urum kene Yesos-ni yunundu walsipa kene nimba mele: \v 41 “Na-ni nu nambulka tenjambu niku piliikunuye?” nirim. Yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Auliele, na mongale-ni mélema kanambu nanga mongsele teku kaí tenjani.” nirim. \p \v 42 Yesos-ni yunundu nimba mele: “‘Na-ni nunga mongsele kapula tenjimbu.’ niku pilííneliinga nunga mongsele kaí lipili.” nirim. \v 43 Yesos-ni aku-sipa nirim kene enaliinga yunga mongsele kaí lirim, mélema kanupa kene Pulu Yili kape nimba yunga bili paka tonjiliipa Yesos lumbili purum. Yambuma-ni pali ulu⸤-tondulu te wendu urum⸥ akili kanuku kene enini kepe Pulu Yili kape niring. \c 19 \s1 19:1-10 Yesos Kene Yi Sakias Kene Tiringli Temanele \p \v 1 Yesos yunu Jeriko taon-na omba pumba purum. \v 2 ⸤Jeriko akuna⸥ ku-moni-takis liipa ku-takis liiring yi wema nukurum yi te, yunga bili Sakias, yunu akuna mulurum. Yunu méle pulele nosupa yi-kamakale mulurum. \v 3 Yi kanili-ni Yesos urum kilia kanombandu tirim mele. Yesos urumna yambu pulele liiku máku turing kene Sakias yunu yi aima sumbu akiliinga molupa kene Yesos kapula naa kanurum. \v 4 Akiliinga Yesos urumna kanombandu yunu lkisipa kumbi-lepa pupa kene unji sikamú-pik nili te Yesos ombá urum kupulanum-na nondupa angiliirim unji kaniliinga omba ola purum. \p \v 5 Yesos akuna omba kene we angiliipa olandu-sipa kanupaliinga yunundu nimba mele: “Sakias, nunga lku-kolea ekupu na-kene wasie molambili pambili wela mania ui.” nirim kene \v 6 yu lkisipa mania omba yunundu “Kapula.” nimbaliinga numanu sirim. \p \v 7 Yesos Sakias-nga lku-kolea wasie puringli kanuku kene ui akuna liiku máku turing yambuma-ni niku mele: “Yunu ulu-pulu-kis tili yili kene ‘Molu-pambili pambulu.’ nimba pukum.” nikuliinga yunu tirim mele kanuku kis piliiring. \p \v 8 Kanu-kene Yesos kene Sakias elsele lkuna lku-suku molkulu kene Sakias ola angiliipa Auliele-ndu nimba mele: “Auliele, na-ni nundu ung te niambu pília. Nanga méle nosiliuma ekendu liipu yambu-korupama sipu kene, penga ku-moni te mola méle te gólu topu wa-mele liirindu méle kanuma alsupu wa liirindu mele pundu topu yupuku tepu ola panjipu anju simbu.” nirim. \p \v 9 Yunu-ni aku-sipa nirim kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ekupu lku ilinga pulu yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa ‘mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nilimú ulu-pulele liikimele. Ekupu lku pulu yi ili yunu kepe anda-kolepa Eprayam-ni kalupa liirim yi te. \p \v 10 “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni ‘Yambu kupulanum lu liiku molku kis-silimele yambuma korupu, enini tepu liipu mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipu na-kene molku kunjingí kupulanum-na liipu monjumbu.’ nimba urum.” nirim. \s1 19:11-28 Yi-Auli Te-ni Yunga Kendemande-Yambuma Ku-Moni Mare Sipaliinga Tenga Purum Ung-Ekale \p \v 11 Aku-sipa nirim piliiku kene Yesos yunu kolea-auli Jerusallem nondupa ombá tirim-na kanukuliinga we-yambuma enini ‘Pulu Yili omba yi nuim kingele molumba enale aima nondupa ombá.’ niku piliiku muluring. Enini aku-siku piliiku muluringele piliipa kene ⸤Yesos⸥ yunu-ni eninindu ung-eku te topaliinga \v 12 nimba mele: \p “Yi-nuim tenga málale kolea tenga kupulanum sulu pupa kene yunu king molumba namba tondulale liimbandu ‘Penga yandu ombú.’ nimba kene yunu purum. \v 13 Ui naa pupa kene kumbi-lepa yunga kendemande-yi rurepunga tale-ndu “Wai.” nimbaliinga ku-moni kumu rurepunga tale nimba moke tepa enini lupa-lupa sipaliinga eninindu nimba mele: “Na wilí anju molumbu kene ku-moni siker liikimele ilinga ‘Ku te ola-buluna panjupu liinjimulú.’ niku numanu tondulu munduku kongun tenjiku molai. Penga na ombú.” nimbaliinga yunu purum. \p \v 14 Yi kanili purum kene yunga talapena-yambuma yu-kene numanu kis piliiring kilia eninga yi te ‘Yunu aelepa pupili.’ niku liiku munduku kene niku mele: “‘ “Yi-nuim ili oliunga yi nuim kingele naa mulupili.” nimbu molemulu.’ ninjui.” niku yunu liiku munduring. \p \v 15 Penga yi kanili kingeliinga nambale sika liipa memba yandu urum kene ui ku-moni sipa purum kendemande-yimandu “Wai.” nimbaliinga “Eni ku-moni sirindumanga ola-buluna panjiku ku-moni nambi-sili liiku nusunjuring-nje?” nimba walsurum. \p \v 16 Ui kumbi-lepa sirim yili-ni omba yunundu nimba mele: “Auliele, nunga ku-moni kumu te sirinu kaniliinga ola-buluna panjipu kumu rurepunga tale liinjirindu.” nirim kene \v 17 yi nuim kingele-ni yunundu nimba mele: “Kendemande-yi kaiéle. Papu tirinu. Méle laye sirindeliinga nu-ni tekunu kunjurunu akiliinga nu-ni kolea-auli rurepunga tale nukui.” nirim. \p \v 18 Yi tale-sipale-ni omba yunundu nimba mele: “Auliele, nunga ku-moni kumu te sirinu kaniliinga ola-buluna panjipu kumu angere te-guli liinjirindu.” nirim kene \v 19 yi nuim kingele-ni yunundu nimba mele: “Aku-siku tirineliinga nu-ni kolea-auli angere te-guli nukui.” nirim. \p \v 20-21 Penga kendemande-yi te omba yunundu nimba mele: “Auliele, na-ni piliipu kene ‘Nu méle taropu tondulu munduku tokunu, ‘Ku-moni liipu nosumbaliinga yambuma mindili núngi lem kapulako.’ nikunu ⸤kendemande-yambuma ‘Kongun mindili noku teai.’ niku sikunu, enini méle koltale sikunu mélema pali nu-nunu mindi liillu yili;⸥ yambuma-ni punie panjinjilimele kene nu-ni nunu langi mélema we ukuku liiku; punie naa telluna langima we liiku nosukunu, nu-ni aku-sikunu teku mollu yili.’ nimbu piliipuliinga mundu-mong tenjipu nu-ni na sirinu ku-monele kumu topu nusurundele ya siker.” nirim. \p \v 22 Aku-sipa nirim kene piliipaliinga yi-nuimele-ni ung-mura tepa kene yunundu nimba mele: “Nu kendemande-yi kisele. ⸤Na-ni nunga kot piliimbu kene⸥ nunga nikinu ungele-ni nu-nunu kot tenjimba. Nu-ni piliikunu kene ‘Yambuma-ni punie panjinjilimele kene na-nanu langi mélema we ukupu liipu; punie naa teliuna langima liipu nosupu, na aku-sipu tepu moliu.’ niku piliikunu molluye? \v 23 Aku-siku niku piliikunuliinga nanga ku-monele ku-beng lkuna nambimuna naa nusunjurunuye? Aku-siku telkenanje na ombu nanga ku-monele wendu liipu kene ku-moni laye-kolte ola-buluna panjiku silkimela liilkáko.” nirim. \p \v 24 ⸤Kendemande-yi kanilindu aku-sipa nimba pora sipaliinga⸥ yunu-ni nondupa angiliiring yambu kanumandu nimba mele: “Yi ili tepa kis-sirim akiliinga yunga kuli wendu liiku kene ku-kumu rurepunga tale ambulkum yili sai.” nirim. \v 25 Enini yunundu niku mele: “Auliele, yunu kórunga ku-kumu rurepunga tale ambulúm kanili.” niring. \p \v 26 Enini aku-siku niring kene yi nuim kingele-ni alsupa nimba mele: “Enindu nimbu sambu: “Mélema nosilimú yambale na-ni mare wasie simbu, yunu aima pulele nosimba. Akiliinga-pe mélema naa nosilimú yambale yunga méle nosulimúma kepe wendu liimbu.” niker.” nirim. \p \v 27 Aku-sipa nimbaliinga yi nuim king kanili yunu-ni ung te wasie nimba mele: “Ekupu na teku kis-siring yambuma meku wai. Enini nandu niku mele: ‘Yi ili oliunga yi nuim kingele naa mulupili.’ niring yambu kanuma meku oku na kanupu molambu enini toku konjai.” nirim.” nimba ⸤Yesos-ni aku-sipa ung-eku kanili topa pora sirim⸥. \p \v 28 Ung-eku akili topa pora sipaliinga kolea-auli Jerusallem kelepa pumba purum. \ms1 19:29—21:38 Yesos Jerusallem Omba Kene, Lku-Tembolluna Yambuma Ung-Bo Tonjupa Mani Sirim Temanele \s1 19:29-40 Ui Yi Nuim King Te Kolea Tenga Sukundu Pumba Pulimú Kene Telemele Aku-Siku Mele Yesos Jerusallem Sukundu Pumba Purum Kene Aku-Siku Tiring Temanele \p \v 29 Kanu-kene Yesos ⸤kene yu lumbili andúlima kene enini kolea-auli Jerusallem nondupa oku⸥, ma-pangi te ‘Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangiele’ nili akuna kolea kelú tale, Betepas kene Betani kene akuselenga nondupa uring. Kanu-kene Yesos-ni yunga lumbili anduli yi tale liipa mundupa, elselendu nimba mele: \v 30 “Ne kolea-kelú kanukumbele akuna pukulu kene kung-dongki walú te, yambu te yunga bulu-mingina ui naa molku anduringele ka teku panjingéle ne akuna sukundu molumba kanunglí akili pukulu posukulu meku wangli pale. \v 31 Pusinglí tekulu mulunglí kene yambu te-ni elsendu “Kung-dongkele nambimuna posukimbiliye?” nimba walsum lem else-ni i-siku niale: “Auliele yunu kung-dongkele-kene kongun te pímu-na ombu liikimbulu.” niangli.” nimba kene elsele liipa mundurum. \p \v 32 Liipa mundurum yi kanusele pukulu yunu-ni nirim akili mele kanuku liikulu kene \v 33 penga kung-dongki walú kanili posikulu muluringli kene kung-dongki pulu yima-ni elselendu niku mele: “Oliunga kung-dongkele nambimuna posukimbiliye?” niku walsiring kene \v 34 elsele-ni “Auliele yunu kung-dongkele-kene kongun te pímu-na ombu liikimbulu.” niringli. \p \v 35 Kanu-kene kung-dongki kanili liikulu Yesos mulurumna meku pukulu kene elsengla mulumbalema posukulu, dongkeliinga bulu-mingina ola pauwa tonjukulu Yesos kanuna ola munjuringli. \v 36 Yambu mare-ni eninga mulumbalema posuku yu ombá kupulanum-na pauwa tolsiliiku puring. \p \v 37 Kanu-kene yunu Jerusallem aima nondupa omba, Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangina mania ombá urum kene yu lumbili puring yambu pulele numanu lakuku siku ⸤Yesos-ni⸥ ulu-tondulu pulele tirim kanuring akumanga Pulu Yili kape niku tondulu munduku niku mele: \q1 \v 38 “Pulu Yi Yawe-ni liipa mundurum-na \q2 yunga kongunale tenjimba okum yi nuim kingele \q3 molupa kunjupili. \rq Konana 118:26\rq* \q1 Mulú-koleana numanu waengu nipili molomulú enale \q2 wela upili. \q1 Mulú-koleana aima ola-kilia ⸤Pulu Yili-nga⸥ bili \q2 aima ola pípili lakupu kape niamili.” \m nilsiliiku puring. \p \v 39 Aku-siku niring piliiku kene Perisi-yi wasie puring yi mare-ni ⸤we-yambuma-ni aku-siku niring akili piliiku kis piliikuliinga⸥ yunundu niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nu lumbili anduli yima-ni nikimili mele akili ‘Naa niangi.’ nikunu enini ung-mura si.” niring kene \v 40 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Na-ni enindu i-sipu niker: “Yambu ima-ni i-siku naa niku we mulúngi lem ya ku-mulú lelemúma-ni nangale toku ningí.” niker.” nirim. \s1 19:41-44 Yesos Kolea-Auli Jerusallem Kanupa Kene Kondu Kolupa Kola Tirim Temanele \p \v 41 Yesos Jerusallem aima nondupa omba kolea-auli kanili kanupaliinga kola tepa kene \v 42 nimba mele: “⸤Jerusallem yambuma,⸥ ekupu eni kepe mindili naa noku kapula-kapula mulungí kupulanumele piliilkimilánje kapula. Akiliinga-pe ekupu naa piliilimili ⸤akiliinga⸥ naa liiku manjingí. \v 43 Eni mulungína ena mare wendu ombá, ena kanuna eninga ele-tu yima oku ‘Eninga koleana kupulanum naa lipili.’ niku ma-pala teku ele-tu yima eni molku poku teku ‘Eni sukundu molangi.’ niku aku-siku tingí. \v 44 Aku-siku teku kene, penga Jerusallem lkuma pali toku tekisiku bulu-bale siku kene lku-suku mulungí yambuma tungí, aku-siku tingí enama wendu ombá. Pulu Yili-ni ⸤eni tepa liimbandu⸥ um enale eni naa pilííngeliinga ena kanuma wendu ombá.” nirim. \s1 19:45-48 Lku-Tembolluna Mélema Taropu Toku Ku-Moni Liiku Muluring Yima Yesos-ni Topa Makururum Temanele \p \v 45 Yesos ⸤Jerusallem sukundu pupa kene,⸥ Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna ⸤“Juda-yambu naa molemele yambuma ‘Pulu Yili popu tamili.’ niku máku tolemele kolea” niring akuna⸥ suku pupa kanupa kene akuna mélema maket teku muluring yambuma pulu monjupa topa makurupaliinga \v 46 eninindu nimba mele: “Pulu Yili-nga bukna ung te i-sipa nilimú: \q1 ‘Yambuma-ni nanga lkulindu \q1 “Pulu Yili kene ung nilimulu lkuli.” ningí.’ \rq Asaya 56:7\rq* \m kanili. Ung aku-sipa molemú akiliinga-pe eni lku ili \q1 ‘wa nolemele yambuma mo toku molemele lkuli’ \m mele niku piliiku kene aku-siku telemele.” nirim. \rq Jeremaya 7:11\rq* \p \v 47 Yunu-ni enamanga taki-taki lku-tembolluna lku-suku ⸤“Juda-yambu naa molemele yambuma ‘Pulu Yili popu tomulú.’ niku liiku máku tolemele kolea” niring akuna⸥ yambuma ung-mani sirim. Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, Juda-yambuma nukuring yi-aulima kene, enini yunu toku kunjingí kupulanumele kururing \v 48 akiliinga-pe we-yambuma-ni yunga ungele kum leku piliiku muluring kilia enini yunu toku kunjingí kupulanum te naa kanuku liiring. \c 20 \s1 20:1-8 Yesos Namba Sirimeliinga Tombulku Niring Temanele \p \v 1 Walse Yesos-ni ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-temboll akuna liiku máku turing yambuma ung-bo tonjupa mani sipa, temani-kaiéle topa sipa mulurum kene yi mare, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene, enini oku \v 2 yunu walsiku piliiku kene niku mele: “Nu namba nambulka nambale liikunu kene kongun ili telluye? Nae-ni kongun ili “Ti-pui.” nimba nu nambale sipa liipa mundurumye?” niring. \p \v 3 Yesos-ni eninindu pundu topa kene nimba mele: “Na-ni eni ung te walsipu piliimbuko. Eni walsimbu mele akili eni na pundu toku niai. \v 4 Ui ⸤No-Liinjili⸥ Jon omba yambuma no liinjirim kene yunu mulú-koleana ⸤molemú yilinga⸥ kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim mola ya mana-yambumanga kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirimuye? ⸤Nae-ni “Ti.” nirim-na tirimuye? Niku sai.⸥” nirim. \p \v 5 ⸤Yu-ni aku-sipa walsurum mele piliiku kene⸥ eni-enini tombulku niku kene niku mele: “Yu-ni walsikim mele oliu-ni pundu topu, “⸤Jon⸥ yunu mulú-koleana ⸤molemú yilinga kongun tenjimbandu yambuma no liinjirim⸥.” nímulu lem yu-ni oliundu nimba mele: “Aku lem eni Jon-ni nirim ungele nambimuna ‘Ung ili sika.’ niku naa piliiku liiringiye?” nimbá. \v 6 Mola oliu-ni nimbu mele: “Yu mana-yambumanga ⸤kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim⸥.” nímulu lem we-yambuma-ni oliu ku-ni toku kunjingí. We-yambuma-ni ‘Jon yunu aima sika Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba, nimba sirimu ungma piliipa yambuma nimba sirim yi te mulurum.’ niku piliilimili akiliinga enini oliu ku-ni toku kunjingí.” niku enini aku-siku tombulku niring. \p \v 7 ⸤Eni-enini aku-siku anju-yandu tombulku niku kene⸥ Yesos-ndu pundu toku niku mele: “Yu-ni Pulu Yili-nga kongunale tenjipa kene yambuma no liinjirim, mola mana-yambumanga kongunale tenjipa kene yu-ni yambuma no liinjirim-nje. Oliu naa piliikumulu.” niring. \p \v 8 Aku-siku niring kene piliipaliinga Yesos-ni eninindu nimba mele: “Kapula. ⸤Na-ni eni walsiker ungeliinga ung te pundu toku naa nikimilieliinga⸥ eni na walsikimili ungeliinga ung te pundu topu nandu kongun ili ‘Ti-pui.’ nimba na liipa mundupa namba sirim yilinga bili eni naa nimbu simbuko.” nirim. \s1 20:9-19 Unji-Waen Punie Nukuring Yi Kismanga Ung-Ekale \p \v 9 Kanu-kene liiku máku toku muluring yambumandu Yesos-ni ung-eku ili topa kene nimba mele: \p “Yi te-ni unji-waen punie tirim. Yi mare kanupa liipa kene eninindu nimba mele: “Nanga puniele tápu tenjiku unji-monguma lkeku nokunjangi. Penga waen-mong polu tomba kene monguma moke tepu, kongun tinjingí mele mare eni liangi, mare na liimbú.” nimba punie kanili enini sipa kene yunu kolea ⸤sulu⸥ tenga pupa akuna wale pulele mulurum. \p \v 10 Kanu-kene penga unji-waen-mongma polu tomba tirim kene punie pulu yili-ni yunga kendemande-yi te liipa mundupaliinga “Nanga unji-waen-mongma sangi puku liiku menjikunu wani pui.” nimba punie nukuring yi kanuma muluringna liipa mundurum. Akiliinga-pe kendemande-yili ⸤urum kene⸥ punie nukuli yima-ni yunu ambolku liiku kimbulú-ni toku, unji-waen-mong mare naa siku, “Anju we pui!” niku liiku munduring. \p \v 11 Alsupa punie pulu yili-ni kendemande-yi te liipa ⸤“Nanga unji-waen-mongma liinji-pui.” nimba liipa⸥ mundurum. Akiliinga-pe kendemande-yili ⸤urum kene⸥ punie nukuli yima-ni yunu ambolku liiku kene kimbulú-ni toku, teku kis-siku, unji-waen-mong mare naa siku anju we liiku munduring. \p \v 12 Alsupa punie pulu yili-ni kendemande-yi te liipa mundurum kene enini yunu toku kene puniena makuruku liiku ulsu munduring. \p \v 13 Aku-siku tiringeliinga punie pulu yili-ni ⸤numanale-ni piliipa kene⸥ ‘Ekupu na tembu mele piliiker. Nanga málale, na-ni numanu monjuliu kangale, enini yunu-kene pipili kolku liiku ai siku yunu unji-waen-mong mare singínje.’ nimba piliipa kene ⸤yunga málu liipa mundurum⸥. \v 14 Akiliinga-pe punie nukuli yima-ni punie pulu yilinga málale ombá urum kanuku kene eni-enini niku mele: “Andi okum yili penga lapanga moya-méle simbama liimba yili okum. Yunu topu konjupu, punie ili oliu kamu liamili.” niku kene \v 15 enini yunu ambolku liiku puniena makuruku ulsu munduku kene yunu toku kunjuring.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥ \p ⸤Aku-sipa nimbaliinga ung-eku akili topa pora simbandu akuna liiku máku toku muluring yambumandu nimba mele:⸥ \p “Punie nukuli yima-ni aku-siku tiringeliinga penga punie pulu yili-ni enini-kene nambulka ulu te tembaye? \v 16 Yu omba \m yi kis kanuma topa konjupa kene ‘Yi mare-ni lupa puniele nokunjangi.’ nimba liipa simba.” nirim. \p Kanu-kene Yesos-ni aku-sipa nirim kene piliikuliinga enini niku mele: “Pulu Yili-ni ‘Aku-sipa wendu naa upili, aima mólu!’ nipili.” niring. \p \v 17 Yesos-ni ⸤Pulu Yili-nga Juda-yambuma nukuring yima-ni yunu toku kunjingí akili piliipaliinga⸥ eninindu nimba mele: “Pulu Yili-nga ung te bukna molemáliinga ung-pulele nambulkanje niku piliilimiliye? Ung akili i-sipa mele: \q1 ‘Lku takuring yima-ni ku-mulú te kanuku kis piliiku \q2 toku munduku kiliring ku-mulú akili \q3 ekupu alsupa lku paka-sum mele \q4 lku tepa tondulu munduli ku-mulú auli kaiéle.’ \m nimba molemú kanili. \rq Konana 118:22\rq* \m \v 18 Ku-mulále ⸤niker⸥ ilinga ola yambu te singa-topa tomba kene ombele mélema elki tomba. Akiliinga-pe yambu te molumbana ola kúli-ni omba yunu topa kene yambu kanili topa nurupalu tomba.” nirim. \p \v 19 Kanu-kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yima kene, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, enini Yesos-ni ung-eku turum kanili piliiku kene enini teku kis-siku yunu toku kunjingí teku muluring akili yu-ni nirim piliiku kene enini ena-mong kaniliinga yunu ka singí tiring akiliinga-pe yi-auli kanuma-ni we-yambumanga mundu-mong tenjiku kene yunu naa liiku ka siring. \s1 20:20-26 “Gapman Ku-Moni-Takis Tamili Mola Móluye?” Niku Yesos Walsiku Piliiring Temanele \p \v 20 Kanu-kene ⸤Juda-yambumanga yi-aulima-ni⸥ ‘Yesos ka sipu ⸤kot tenjimuláliinga⸥ gapman yili molumbana membu pumulú.’ niku molkuliinga yu kanuku muluring. ‘Yunu-ni ung te nimba kis-simba kene ka simulú.’ nikuliinga yi mare, ‘Numanu sumbi-nimba pílima molemulu. Yunga ungele numanu sipu piliipu molemulu.’ niku gólu toku mulungí yi mare, liiku yunu mulurumna liiku munduring. \p \v 21 Yi kanuma-ni oku yundu ⸤kundi toku kene⸥ niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, oliu piliipuliinga, ‘Nu-ni taki-taki ung-sikama mindi sumbi-siku nikunu, ung-mani sikama mindi sumbi-siku mani siku ung-bo tonjukunu tekunu kene, nu-ni yambu tiluringa kepe numanu kimbú naa sikunu, yambuma mundu-mong naa tenjikunu, eninindu pali ung tilu-siku kapula-kapula niku sikunu, Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú uluma aima sika ungma mani siku ung-bo tonjukunu, aku-siku tellu.’ nimbu piliilimulu. \v 22 ⸤Aku-sikunu teku molláliinga nu nambulka niku piliikunuye?⸥ Oliu-ni Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale ku-moni-takis túmulu lem kapula mola móluye? Pulu Yili-ni akiliinga ung-mani sirim ung-manele nambulka nimba pelemúye? Niku si.” niring. \p \v 23 Akiliinga-pe Yesos-ni enini yunu teku kis-singíndu aku-siku liiku lu siku walsiringele piliipa kene eninindu nimba mele: \v 24 “⸤Ku-takis tolemele⸥ ku-mong te na liiku ora sai.” ⸤nimba kene eninindu kelepa walsipa piliipa kene nimba mele:⸥ “Ku-moni ilinga naenga kumbi-kerale kene bili kene molemúye?” nirim. \v 25 Enini yunundu niku mele: “Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga ⸤kumbi-kerale kene bili kene molemú⸥.” niring. \p Kanu-kene yu-ni eninindu nimba mele: “⸤Ku-moni akili Sisale-nga ku-monele⸥ akiliinga Sisale-nga mélema Sisale yunu siku, Pulu Yili-nga mélema Pulu Yili yunu sai.” nirim. \p \v 26 Yu-ni aku-sipa ⸤aima sumbi-sipa⸥ nirim mele akili piliiku kene ‘Oliunga ungele aima pundu topa kene nimba konjukumu.’ niku piliiku numanu pulele liiku mundukuliinga ung te alsuku naa niring. Yambuma kanuku molangi yu liiku lu siku walsiring kene yu-ni ung te nimba kis naa sirimeliinga “Yunu ka samili.” ningí kupulanum te naa lirim. \s1 20:27-40 “Kolemele Yambuma Lomburuku Ola Molku Kene Alsuku Nambi Tingínje?” Niku Yesos Walsiku Piliiring Temanele \p \v 27 ⸤Yi kanuma Yesos-kene ku-moni-takis tuli ungele niku pora siring kene⸥ penga Sadusi-yi mare Yesos mulurumna uring. Sadusi-yi kanuma enini ‘Pulu Yili-ni kolemele yambuma topa naa makinjimba, lomburuku ola naa mulungí.’ niku piliiku muluring talapele. Sadusi-yi kanuma oku \v 28 Yesos walsiku piliiku kene niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, ⸤Pulu Yili-nga ung-manima oliu sirim yi⸥ Moses-ni ung-mani sipa kene nimba mele: \q1 “Ambu liimba yi te kangambula naa memba kene \q3 ambale we mulupili yili kolumba kene \q2 yi kanili yunga angin molumbále-ni \q3 yunga ambu-wayele liipa angin liipa tapunjupa \q4 kangambula minjipili.” \rq Ung-Manima 25:5, Rut 4:9-10\rq* \m nirim aku-sipa nimba bukna turum molemú kanili. \v 29 ⸤Ung-mani akiliinga ulu te oliunga yi mare-kene wendu urum mele nu walsipu piliamili.⸥ \p “Anginipili-yi angere yupuku-guli muluring. Komale ambu liipa kangambula te naa memba kene pe yunu kulurum. \v 30-31 ⸤Kangambula te naa mulupili kulurum kilia⸥ yunga bulkundu anginele-ni ⸤yunga angin kulurumeliinga kangambula ‘Menjambu.’ nimba⸥ ambu-wayele kelepa liirim. Yunu kangambula te naa-ko menjipa kene yunu we kulurumko. Yunga angin bulkundele-ni ambu kanili liirimko akiliinga-pe yunu kepe we kulurumko. Aku telsiliiku puku kene yi angere yupuku-guli pali kangambula tilu kepe naa meku kene kolku pora siring kene akeleale kamu we kulurumko. \v 32 Penga ambale yunu kulurumko. \v 33 Akiliinga, kolemele yambuma penga lomburuku ola mulungí kene ambu kanili yi angere yupuku-guli pali ya mana liiringeliinga ambale yunu yi aima naenga min molumbaye?” niring. \p \v 34 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Ya ma-koleana molemele yambumanga yima ambu liiku, ambuma yi puku telemele \v 35 akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Yambu kolku kene kapula lomburuku ola molku mulú-koleana puku molangi.’ nilimú yambumanga yima ambu naa liiku, ambuma yi naa puku, aku aima naa tingí. \v 36 Yambu kanuma lomburuku ola molkuliinga enini mulú-koleana angkellama molemele mele aku-siku molkuliinga, kelku kulú naa kolku kene Pulu Yili-nga kangambulama mulungí. \p \v 37 Akiliinga-pe ⸤enini Sadusima-ni⸥ ‘Kolemele yambuma lomburuku ola naa mulungí.’ niku piliilimeláliinga ung te kamu niambuko. Moses-ni oliu liipa ora sirim mele niambu: Walse Moses unji walú tenga ⸤tepi nomba pirim tepéle-ni unjele naa nurum-na kanupa kene,⸥ akuna yu-ni ⸤Pulu Yi⸥ Yawe-ndu bi lepa kene nimba mele: “Eprayam kene, Aisak kene, Jekop kene eninga Pulu Yili.” nirim. \v 38 Pulu Yili yunu kululi yambumanga Pulu Yili mólu. Yunu yambuma pali kona molemele kanupa kene yu kona mululi yambumanga Pulu Yili.” nimba Yesos-ni nirim. \p \v 39-40 Aku-sipa nirim piliiku kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yi mare-ni alsuku yunu ung te walsiku piliingíndu pipili kolku mundu-mong teku kene yundu niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nu-ni kapula nikinu.” niring. \s1 20:41-44 Yesos-ni “Yi-Nuim Kraisele Naenga Málaleye?” Nimba Walsurum Temanele \p \v 41 Kanu-kene ⸤Juda-yambumanga yi-auli mare aku-siku we muluring kene⸥ Yesos-ni eninindu alsupa ung te nimba mele: “‘Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele yunu ⸤yi nuim king⸥ Depit-nga kalupa liimba yi te molumba.’ niku piliilimili, ⸤akiliinga-pe yunu aku-sipa mindi mólu⸥. \v 42-43 ⸤Aku-siku nilimele yima-ni⸥ Depit yu-ni yunu ⸤yi kanilindu nirim akili naa piliilimilinje.⸥ Depit-ni ⸤yi-nuim Kraisele molumba mele⸥ konana te numanale-ni piliipaliinga bukna turum akili i-sipa mele: \q1 “Auli ⸤Pulu Yi Yawe-ni⸥ nanga Auliele-ndu nimba mele: \q1 “‘Nunga ele-túma nu-ni nokani.’ nimbu, \q4 penga enini topu mania mundunjumbu akiliinga \q3 isili-ui nu ⸤na-kene wasie tapú topulu \q4 yi-nuimsele molupulu mélema nokambili⸥ \q3 nanga ki-bokundu okunu molui.” nirim.” \rq Konana 110:1\rq* \m nimba Depit-ni aku-sipa nirim. \v 44 Depit-ni ⸤yi-nuim Kraisele⸥ yunundu “Nanga Auliele.” nirim. Penga eni “Yunu Depit-ni kalupa liimba yili molumba.” nambi-siku piliikuliinga nilimeleye?” nimba Yesos-ni nirim. \s1 20:45-47 Ung-Manimanga Puluma Piliiku Ung-Bo Tunjuring Yima-ni Teku Kis-Siring Ulumanga Ung Te \p \v 45 Yesos mulurumna yambu pulele liiku máku toku muluringma piliiku molangi Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu ⸤lip-lipi topa⸥ ung te nimba mele: \p \v 46 “Eni Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuli yima mimi-siku kanuku ⸤enini telemele mele manda leku naa teku⸥ molai. ⸤‘Yambuma-ni oliu kanuku “Yi kaíma” niangi.’ niku⸥ yi kanuma-ni wale-pakuli aima sulu kaíma, ⸤yi-nuimima pakolemele mele,⸥ pakuku andolemele. Yambuma máku toku molemele koleamanga andungíndu mong-keng leku ‘We-yambuma-ni oliu kape niangi.’ niku piliiku kene numanu silsiliiku anduku molemeleko. Yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkuna lkundu puku kene mania mulungíndu yi-aulima molemele polu kaí akuna ‘molamili.’ niku kumbina puku polu akuna numanu siku molemeleko. Yambuma-ni langi noku yambumandu “Wasie namili wai.” nilimele kene yi kanuma oku kene yi-aulimanga polu kumbina ‘oliu molamili.’ niku numanu siku molemeleko. \p \v 47 “Yima kolemele kene enini yi kanumanga ambu-wayema toku makuruku munduku kene lkuma ‘Oliunga’ niku we liilimele. Pulu Yili-kene popu toku ung ningíndu niku sulu munduku gólu toku nilimele. Pulu Yili-ni we-yambuma ulu-pulu-kis telemeláliinga enini sika “Mindili nai.” nimbá akiliinga-pe ya yi nikeruma-ni ulu akuma telemeláliinga Pulu Yili-ni yi akuma “Mindili aima lakuku nai.” nimbá.” nirim. \c 21 \s1 21:1-4 Ambu-Waye Korupa Te-ni Lku-Tembolluna Ku-Moni Mundurum Temanele \p \v 1 Yesos ⸤Pulu Yili popu toku kaluring lku-temboll lku-kerina molupa⸥ lku-tembolluna sukundu kongun tingí ku-moni munduring unji-mingi tenga nondupa mulurum. Akuna molupa kene olandu-sipa kanupa kene yi-kamakoma-ni mingi kanuna ku-moni oku munduring mele kanurum. \v 2 ⸤Aku-sipa kanupa mulurum kene⸥ ambu-waye aima korupa te omba yunga ku kululi tale mindi mundurum kanupaliinga \v 3 nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Andi ambu-waye korupale yu-ni ku-moni mundukumele aima ola-kilia mele mundukum, we-yambu ku-moni mundukumelema mania-kilia mele.” niker. \v 4 Enini ku-moni pulele nosulimelemanga koltale mindi oku mundukumele. Akiliinga-pe ambu-wayele ku-moni te aima naa nosilimú. Yunga koltale nusum-sele pali memba omba mundum. Langi nombá te kepe naa nosilimú.” nirim. \s1 21:5-36 Ulu Buni Tílima Penga Wendu Ombáliinga Yesos-ni Nimba Sirim Temanele \b \s1 21:5-6 Lku-Tembollale Toku Kalungéliinga Yesos-ni Ung Te Nirim Temanele \p \v 5 Kanu-kene Yesos kene yu lumbili anduli yima kene enini ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-temboll akuna molku kene lku-temboll aima kaí angiliirim mele kepe lku-tembollale takuring ku-mulú aima kaí lupa-lupa kepe ku akuma-ni au siring mele kepe kanuku, mare-ni ung anju-yandu niku muluring kene Yesos-ni eninindu nimba mele: \v 6 “Ya ⸤lku-temboll kaí angiliimú⸥ kanokumele mélema ⸤penga walse ya kolea-auli Jerusallem yambuma mindili nungí enale wendu ombá kene⸥ lku-tembollale tekisiku kene kuma pali toku kalalu singí.” nirim. \s1 21:7-19 Buni Pulele Wendu Ombámanga Yesos-ni Nirim Temanele 21:5-36 pali kanui) \p \v 7 Yesos-ni aku-sipa nirim piliikuliinga enini yunundu walsiku piliiku kene niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nu-ni nikinu mele te-kene wendu ombáye? Penga nu-ni nikinu ulu ima nondupa wendu ombáliinga ui nambulka ulu te temba kene oliu-ni kanupu kene ‘Sika wendu ombá tepam lam.’ nimbu piliimulúye?” niku walsiring kene \v 8 yunu-ni eninindu nimba mele: \p “⸤Ulu kanuma wendu ombáliinga ung mare⸥ yambuma-ni eni gólu toku singéliinga kanuku piliiku kongnjuku molangi. Yi pulele-ni oku na moliu mele lupa-lupa gólu toku niku mele: “⸤Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma nokupa kunjupili liipu mundumbu.’ ui nimba makó turum yi-nuim Krais⸥ akili na.” niku kene, “⸤Male pora nimbá⸥ ena nirimele wendu ombá tekem.” ningíko. Enini lumbili naa pai. \v 9 Kolea marenga ele lakuku tingí mele piliiku, yambuma-ni eninga yi-nuimima tungí akili piliikuliinga mini-wale naa mundai. Ele tingíma kene ulu akuma Pulu Yili-ni ‘Ui wendu upili. Laye penga mele ya ma-koleale pora nimbá.’ nimba, nimba panjurumeliinga ulu akuma sika wendu ombá akiliinga-pe aku-kene mulú-masele ui naa pora nimbá.” nirim. \p \v 10 Kanu-kene Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu alsupa nimba mele: “⸤Mulú-masele pora nimbá enale ui wendu naa upili buni auli mare wendu ombá.⸥ Yambu-talape auli te kene talape auli te kene ele tekulu, yi nuim king marenga talapema kene marenga talapema kene ele tingíko. \v 11 Ya ma-kolea lupa-lupamanga ma jim-jim lakupa tepa, engle lepa, kuru auli mare wendu omba, aku-sipa temba. Yambuma lakupa tepa mundu-mong tenjimba ulu-tonduluma mulúna wendu ombá kanungíko. \p \v 12 “Aku-sipa mele ⸤penga wendu ombá akiliinga-pe⸥ ui naa wendu upili eni nanga yambuma mulungéliinga eni ⸤mare⸥ ambolku liiku, teku kis-singí. Eni ⸤mare⸥ Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkumanga liiku meku puku ⸤akuna kot tenjiku⸥, eni ⸤mare⸥ ka-lkuna meku puku panjiku, eni ⸤mare ka siku⸥ yi nuim kingima kene gapman yi-aulima kene mulungína ⸤kot tinjingíndu⸥ meku pungíko. \v 13 ⸤Ka siku kot tinjingí kene kot-na angiliiku kene yi kanuma kene yi kanuma nukungí yi-nuimima kene⸥ enini ‘Nanga ungele piliangi.’ niku, enini niku singí. \v 14-15 Eni ka siku kot tinjingí kene ‘Eninga kerima kene numanuma kene tondulu pupili.’ nimbú kene eni ningí ungma eni teku kis-singí tingí yambuma-ni enindu ung ningí mele pundu tungíndu piliiku sundungí. Akiliinga eni ui oku ka naa sangi ‘Kotna nambulka ung te nimulúnje? Oliu ung te walsiku piliingí kene nambulka ung te pundu topu nimulúnje?’ niku mini-wale naa mundai. \p \v 16 “Eninga kandi aminiali laniali kepe angenali kepe, pulu lemba yambuma kepe, akuma-ni kepe eni mare liiku ka siku kot tenjiku kene eni mare toku kunjingíko. \v 17 Nanga yambuma mulungéliinga yambuma-ni pali eni-kene numanu kis panjingí. \v 18 Akiliinga-pe eninga kangina ulu te naa tepa pengi-dima kepe te aima omba mania naa pumba. \v 19 ⸤Nanga yambuma mulungéliinga enini eni aku-siku teku kis-singí kanu-kene⸥ na munduku naa kelku tondulu munduku mulungí yambuma kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele liingí.” ⸤nirim.⸥ \s1 21:20-24 Jerusallem Toku Kalungí Enaliinga Yesos-ni Ung Te Nirim Temanele (21:5-36 pali kanui) \p \v 20 “Penga walse, ami-yima ya kolea-auli Jerusallem-yambuma tungíndu oku liiku poku teku mulungí kanukuliinga Jerusallem-yambu ima toku mundungí enale nondupa wendu ombá akili liiku manjingí. \v 21 ⸤Aku-siku mele wendu ombá kanuku kene ‘Buni aulima wendu ombá tekem.’ niku piliiku⸥ kolea Judia distrik lirim koleamanga mulungí yambuma ⸤eninga koleama munduku kelku⸥ ma-pangi lembamanga takara toku puku, Jerusallem sukundu mulungí yambuma wendu oku takara toku puku, Jerusallem ulsukundu mulungí yambuma alsuku sukundu naa pangi. \v 22 Ena akuna Jerusallem-yambuma-ni ui taki-taki Pulu Yili teku kis-siringeliinga yunu-ni “Enini mindili nangi.” nimba. Kórunga-ui yunu-ni ‘Walse aku-sipu tembu.’ nimba, nimba panjurum ung kanili yunga yi mare-ni yunga bukna turing molemú kanili. \v 23 ⸤Pulu Yili-ni⸥ Jerusallem-yambuma arerembi kolupaliinga ‘Ami-yima enini-kene arerembi kolku oku tangi.’ nimbá kene ulu buni tili pulele enini mulungína wendu ombá. \p “Aku-sipa wendu ombá kene ambu kangambula munjúlima kene, ambu kangambula ame sílima kene, ⸤enini kapula lkisiku takara toku naa pungéliinga⸥ enini-kene aima buni wendu ombáliinga enini kondu tekem. \v 24 Jerusallem-yambuma tungí enamanga yambu tuli lu-koyama-ni yambu mare toku kunjingí, mare ka siku kolea sulu lupa-lupamanga meku pungí. Juda-yambumanga talapena ulsukundu mululi yambuma ya Juda-yambumanga kolea-auli Jerusallem sukundu oku toku munduku kolea liiku alko toku mulungí. Kanu-kene penga Pulu Yili-ni ‘Eninga enama pora nipili.’ nimbá kanu-kene Juda-yambuma Jerusallem kelku oku mulungí.” ⸤nirim.⸥ \s1 21:25-28 Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yi Yesos Kelepa Wale Tale-Sipa Yandu Ombáliinga Ung Te (21:5-36 pali kanui) \p \v 25 “⸤Aku-sipa mindili nungí niker uluma wendu ombá kene⸥ enána kene kaliimbuna kene kombukantupumanga kene ⸤pali⸥ uluma temba yambuma-ni kanukuliinga piliingí. Ma-koleana numú-kusale ung aima auli-tepa nimba, aima auli-tepa topa lombeya-mambeya lepa no tomba kanungíko. Ulu aku-sipa wendu ombá kene yambu-talapema mini-wale mundungí. \v 26 Mulúna ola pelemú méle-tonduluma lop-lope tepa anju-yandu pumba kene yambuma mundu-mong aima lakuku teku ‘Ma-koleana nambulka ulu te wendu ombá tekemunje?’ niku piliiku numanu aima pulele liiku mundungí. \v 27 Ulu akuma wendu ombá kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili tondulu puliele kene, tondulu talang lakupa puliele kene, kupa tenga suku molupa, kamu mania ombá ⸤kene⸥ yambuma-ni kanungí. \p \v 28 “Ulu akuma pulu monjupa temba kene Pulu Yili-ni eni ulu-pulu-kismani ka sipa nokulemáliinga mindili siku molemele koleana wendu liipa, yu-kene kamu tapú-toku kapula mulungí kolea kaína sukundu liimba enale nondupa wendu ombá akiliinga ulu akuma wendu ombá kene eni ola angiliiku olandu-siku kanai.” ⸤nirim.⸥ \s1 21:29-33 Unji-Pik-ma Telemú Mele Kanupu Kene Ung-Pulu Te Piliilimulu Mele Ung Te (21:5-36 pali kanui) \p \v 29-30 ⸤Yesos-ni aku-sipa nimbaliinga, yunu ombá enale ‘Piliangi.’ nimba⸥ ung-eku te topa kene nimba mele: “Unji-pikma kene we-unjima pali kuku topa gomú tolemú kene kanuku kene ‘Ekupu kaliimbu temba kaliimbele wendu ombá tekem lem.’ niku piliilimili. \v 31 Aku-sipako ulu ima “Wendu ombá.” nikerele sika wendu ombá kene kanuku kene, “Pulu Yili yi nuim kingele molumba enale nondupa wendu ombá tekem.” niku piliingí. \p \v 32 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ekupu molemele yambuma ui naa kolangi ⸤“Wendu ombá.” niker⸥ ulu ima pali wendu ombá. \v 33 Mulú-masele pora nimbá akiliinga-pe nanga ung niliuma aima pora naa nimbá. ⸤Niliu mele pali aima sika wendu ombá.⸥” niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 21:34-36 Yesos Kelepa Ombá Enale “Naa Piliilimiláliinga Kanuku Nokunjuku Molangi.” Nirim Temanele (21:5-36 pali kanui) \p \v 34 “Akiliinga, naa kanuku mulungí kene ena kanili ombáliinga aima mimi-siku piliai! Lopa te yunga tápu andolemúna ‘Pumbú.’ nimba olemú kene milu leku panjilimelale naa kanupa ‘Yunu tomba.’ nimba naa piliipa walu-sipa olemú kene penga miluna walsekale tolemú, aku-siku ulu-pulu-kísima numanu siku teku, eni no-tonduluma noku kelep toku, ma-koleana mélema-ni buni sipili numanu kimbu-siku molku, numanuna puralé naa nipili mulúngi lem ⸤Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili⸥ yunu ombá ena kanili eni naa liiku manjangi liipa sinjipa wendu ombá akiliinga kanuku piliiku kongnjuku molai. \v 35 Ena akili ma-koleana pali yambuma mulungína wendu ombá akiliinga \v 36 eni Pulu Yili-kene popu toku mawa tekuliinga niku mele: “‘Na penga Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-nga kumbi-kerina pupu ola angiliimbu akiliinga na tondulu pupili, ulu wendu ombá ima-ni na topa mania naa mundupili.’ ni.” niku taki-taki kanuku piliiku kongnjuku molai!” nirim. \s1 21:37-38 Yambu Pulele Yesos-nga Ungele Piliiku Muluring Temanele \p \v 37 Yesos-ni enamanga taki-taki lku-tembolluna yambuma ung-mani sipa ung-bo tonju-pui-upui tepaliinga, sumbulsuli taki-taki Jerusallem ulsukundu pupaliinga ma-pangi te ‘Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangiele’ nili akuna ola pupa pi-pui-upui tirim. \v 38 Yambuma pali aima ipulam-ui ‘Yunu ung-bo tonjupa mani simbama piliamili.’ niku lku-tembolluna oku liiku máku tu-pui-upui tiring. \ms1 Kolomong-Auli 22-24 Yesos Mindili Nomba Kolupa Kene, Lomburupa Ola Molupa Mulú-Koleana Kelepa Purum Temanele \c 22 \s1 22:1-6 Judas-ni Yesos Yunga Ele-Tu Yima “Liipu Simbu.” Nimba, Suku Mulurum Temanele \p \v 1 ⸤Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu⸥ Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum akili mele piliiring enama, akili bi leku ‘Pllawa Tepa Auli Mundulimú Méle Yis Akili Naa Munduku Pllawa We Kalku Nuring Enale’ niringko, ena akili nondupa wendu urum kene \v 2 Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, enini Yesos toku kunjingí kupulanumele koruku muluring akiliinga-pe enini “Oliu yambuma-ni kanangi yunu ka simulú kene yambuma-ni oliu-kene arerembi kolku ung-mura singí.” nikuliinga mundu-mong tenjiku we muluring. \p \v 3 Kanu-kene Yesos yu lumbili anduli yi rurepu akumanga yi Judas, yunga bi te ‘Iskeriot’ nili, kaniliinga numanuna ⸤kurumanga nuim⸥ Seten omba sukundu purum. \v 4 ⸤Seten yunga numanuna sukundu purum⸥ kene yunu Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, lku-tembollale nukuli ele-yimanga ele-yi aulima kene, enini muluringna ombaliinga, enini Yesos ka singí kupulanumele yunu-ni akisinjimba mele enini-kene tombulku niring. \v 5 Yunu-ni temba mele nirim kene piliikuliinga enini numanu lakuku siku “Nu ku-moni te simulú.” niku, niku panjiringi. \p \v 6 Yunu-ni eninga ungma piliipaliinga “Kapula.” nimba, we-yambuma Yesos-kene wasie naa mulungí kene yu enini liipa simba mele kupulanumele korupa mulurum. \s1 22:7-23 Yesos Yu Lumbili Anduli Yima Kene Wasie Kamu Langi Nuring Kene Yunu Kulurum Mele ‘Penga Piliiku Molangi.’ Nimba Langi Sirim Nuring Temanele \p \v 7 Pllawa Tepa Auli Mundulimú Méle Yis Akili Naa Munduku Pllawa We Kalku Nuring Enale wendu urum kene Juda-yambuma-ni Pulu Yili-ni ui eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliingíndu kung-sipsip walú te toku nungí mele piliipa kene, \v 8 Yesos-ni Pita kene Jon-sele liipa mundupa kene nimba mele: “Else pukulu, Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimuláliinga kung-sipsip walú ⸤kaluli⸥ te ekupu nomulále teku mimi te-pale.” nirim. \p \v 9 Elsele-ni walsikulu kene nikulu mele: “Tena tepu mimi te-pambili niku piliiku nikinuye?” niringli. \p \v 10 Yunu-ni elselendu pundu topa kene nimba mele: “Piliale. Ne kolea-auli ⸤Jerusallem⸥ pukulu kene, yi te mingina no kolupa memba ombá kupulanum-na pukulu kanuku kumbi-nunu tekulu kene, yunu pumba mele lumbili pukulu yunu sukundu pumba lkuna lkundu pukulu kene \v 11 lku pulu yi kanilindu nikulu mele: “Ung-Bo Tunjuliele-ni i-sipa walsipa kene nimba mele: “Na kene nanga lumbili anduli yima kene oliu-ni Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimulúndu kung-sipsip walále tékundu nomulúye? Nomulú lku-suluminale tena lelemúye?” nim.” niale. \v 12 Aku-siku ninglí kene yu-ni else lkuliinga olakundu lku-sulumina auli te, akuna langi nuli polu te kene, mania molomulú poluma kene, mélema kene akuna ui lelemúma, liipa ora simba. Lku-sulumina akuna ⸤nomulú sipsip-walále⸥ teku mimi teale.” nirim. \p \v 13 Kanu-kene elsele pukulu kene, Yesos-ni nirim kanu mele ulu akuma tili lirim kanukululiinga, akuna Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliingí kung-sipsip walú nungéle kene langi nungíma teku mimi tekulu nusiringli. \p \v 14 Juda-yambuma-ni ipinjali kolea kalá turum kene Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum Enale piliingíndu kung-sipsip walú ⸤kaluliele⸥ nungí ena-mongale kamu ola urum kene, Yesos kene yunga kongunale ‘tenji-pai.’ nimba liipa mundurum yi kanuma kene enini keri-langi nuli poluna muluring. \v 15 Langi noku muluring kene yunu-ni eninindu nimba mele: “‘Na mindili ui naa nambu. Pulu Yili-ni anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum ena piliimulúndu langi ima nolemulu langima ui eni-kene wasie aima namili! Penga mindi mindili nambu.’ nimbu aima tondulu mundupu numanu kimbú sipu andupu mulurundu akili mele ekupu kepe aku-sipuko aima numanu kimbú sipu moliu. \v 16 Na-ni enindu i-sipu nimbu siker: ‘Ekupu langi nokomulu ima na alsupu naa nombú. Penga Pulu Yili yi nuim kingele kamu molumba enale wendu omba kene langi imanga sika ulu-pulele wendu ombá kene alsupu nombú.’ niker.” nirim. \p \v 17-18 Yunu no-waen kapale liipa ambulupa kene Pulu Yili-ndu “Angke” nimba kene eninindu nimba mele: “Ili eni-enini moke teku nai. Na-ni enindu i-sipu nimbu siker: “Isili-ui na no-waen ili alsupu aima naa nombú. Penga mindi, Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú enale wendu ombá kene na no-waen konale kelepu nombú akiliinga ⸤eni-enini isili-ui nai⸥.” niker.” nirim. \p \v 19 Bret te liipa Pulu Yili-kene “Angke” nimba kene ambulupa puka topa ⸤yu lumbili anduli yima⸥ sipa kene nimba mele: “Ili nanga kangiele ⸤eni liiku nai⸥. Nanga kangiele ‘eninga’ ninjipu ⸤‘Na tangi.’ nimbu⸥ simbu teker ili. Penga-penga kepe, ‘eninga’ nimbu tenjimbu teker akili mele ‘Alsupu piliimulú.’ niku bret ili “Nanga kangiele.” nimbu siker mele eni aku-siku bret te noku kene liiku manjai.” nirim. \p \v 20 Penga enini langima noku pora siring kene yunu-ni ⸤bretele-kene tirim mele⸥ aku-sipako no-waen kapale liipa kene ⸤enini sipaliinga⸥ nimba mele: “No-waen ⸤eni siker⸥ ili nanga memale. ⸤Pulu Yili-ni ‘Enini-kene tembu.’ nimba,⸥ ung te nimba panjipa mi lirim ung kona kanili ‘Kamu wendu omba pípili.’ nimbu na-ni eninga ninjipu nanga memale onde lepu kene ⸤kolumbu⸥ memi akili no-waen ili. \p \v 21 “Akiliinga-pe na liipa nanga ele-tu yima simba yili na-kene wasie langi nokomulu polu ilinga molemú.” nirim. \v 22 “Ekupu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kene tingí mele Pulu Yili-ni kórunga-ui nimba panjurum akili sika ele-túma-ni tingí, akiliinga-pe yunu liipa ele-tu yima simba yili mindili nomba molupa kis-simba.” nirim. \p \v 23 Aku-sipa nirim kene piliikuliinga ⸤yu lumbili anduli yima-ni⸥ anju-yandu tombulku walsiku kene niku mele: “Oliunga yi nae-ni ulu akili tembanje?” niring. \s1 22:24-30 Lumbili Anduli Yima Anju-Yandu Tombulku Niku Kene “Nanga Bili Ola Molemú. Nanga Bili Ola Molemú.” Niku Muluring Temanele \p \v 24 Ena akili kene ung te wasie wendu urumko. ⸤Yesos lumbili anduli yima-ni⸥ eni-enini anju-yandu tombulku nikuliinga niku mele: “Oliunga yi nae aima ola-kilia molemúye?” niku gelema-nele meku muluring. \p \v 25 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Oliu Juda-yambumanga wendukundu molemele yambu-talapemanga yi-nuimima eninga yambuma tondulu munduku nokuku kongun tondulu púlima taki-taki silimele. Yi bi ola molemú yi kanuma eninga yambuma ‘Mindili nangi.’ niku nokolemele yima-ni eni-enini bi paka toku, “Oliu yambuma nokupu konjupu liipu tapunjuli yima.” nilimele. \v 26 Akiliinga-pe ⸤we-yambumanga yi-nuimima-ni eninga yambuma tondulu munduku nokolemele mele na lumbili anduli yima⸥ eni-enini aku-siku anju-yandu naa teai. Eninga yi tenga bili ola molumba kene yi akili yi-korupa akili mele mulupili. Yi-nuim molupa we-yima nokumba yili kendemande-yi akili mele molupa we-yimanga kongun tinjipili.” ⸤nirim⸥. \p \v 27 “Yi nae aima yi olandupaleye? Langi nolemú yili yi olandupale mola langi peki topa kalupa pllet lumaye topa kendemande-kongun akuma tenjilimú yili yi olandupaleye? Langi nolemú yi akili yi-nuimele lem. Aku-sipa, akiliinga-pe na aku-sipa mólu. Na ⸤sika eninga yi-auliele⸥ akiliinga-pe eninga kongun tinjili kendemande-yili mele molupu eni liipu tapunjuli yili moliu.” ⸤nirim.⸥ \p \v 28 ⸤Yesos-ni yu lumbili anduli ⸤yi⸥ rurepukandu kelepa nimba mele:⸥ “Na buni membu mindili nombu mulurundu kene eni na-kene wasie tapú-topu mindili nombu mulurumuluko. \v 29 Nanga Lapa yi nuim kingele omba molupa yambuma nokumba kene nandu ‘Akuna yambuma nukunjupiliko.’ nilimú nimbá mele akili na-ni enindu ‘Akuna yambuma nokunjangi.’ niliu nimbúko. \v 30 Akuna na yi nuim kingele molupu yambuma nokumbu kene eni na-kene wasie langi-polu tiluna molupu langi nombu molomulú. Eni yi nuim kingismanga poluna molku kene Isrel-yambu talape rurepu nukungí.” ⸤nirim.⸥ \s1 22:31-34 Pita-ni Yesos “Naa Kanoliu.” Nimbá Mele Yesos-ni Yu Ui Nimba Sirim Temanele \p \v 31 ⸤Aku-sipa nimba kene, Yesos-ni yu lumbili anduli yi Pita-ndu nimba mele:⸥ “Saimon, pília! ⸤Kurumanga nuim⸥ Seten-ni Pulu Yili-ndu mawa tepa kene nimba mele: “Eni teku kis-singínje manda lepu kundi topu kanambu.” nirim kene Pulu Yili-ni “Kapula.” nirim. \v 32 Akiliinga-pe Saimon, na-ni Pulu Yili-kene popu topu nunga mawa tenjipu kene nimbu mele: “Seten yunu-ni nu aku temba kene Pita yunu-ni na naa mundupa kelepa na piliipa mulupili.” nindu. Saimon, Seten laye-kolte piliikunu na munduku kelkunu kene, penga numanu topele tokunu na kelkunu tondulu munduku piliiku molkunu kene angenalima numanu tondulu mundunjui.” nirim. \p \v 33 Akiliinga-pe Pita-ni nimba mele: “Auliele, na-ni nu penga mundupu kelepu takara topu pumbu nikunu nikinuye? Kapula mólale. Nu ka síngi lem na-kene wasie ka sangi. Mola nu toku kunjúngi lem na-kene wasie toku konjangiko. Olsu-kene wasie aku tíngi lem akili kapulako. ‘Mólu.’ naa nimbú.” nirim. \p \v 34 Yesos-ni Pita-ndu nimba mele: “Pita, na-ni nundu i-sipu nimbu siker: “Ekupu kera-kulla ui ko naa tupili nu-ni pipili kolkunu mundu-mong tenjikunu nandu gólu tokunu wale yupuku tenjikunuliinga “Yi ili yi naeye? Na naa kanoliu.” niní.” niker.” nirim. \s1 22:35-38 Ku-Monima Kene, Méle-Walema Kene, Lu-Koyama Kene, Méle Akumandu Yesos-ni Ung Te Nirim Temanele \p \v 35 Aku-sipa nimba kene Yesos-ni yu yi ⸤rurepukandu⸥ pali alsupa nimba mele: “Na-ni eni uinga ⸤‘Kongunele ti-pai.’ nimbu⸥ liipu mundurundu kene ‘Ku-moni naa meku, méle-wale naa meku, kimbu-su naa meku, we mindi pai.’ nimbu liipu mundurundu kene eni méle te mólu turum mola móluye?” nimba walsipa piliirim kene enini niku mele: “Méle tilu kepe mólu naa turum.” niring. \p \v 36 Yunu-ni eninindu alsupa nimba mele: “Akiliinga-pe ekupu na-kene ulu te wendu ombáliinga, ku-moni nosilimú yili ku-moni kanili liipa ambulupa, méle-wale nosilimú yili wale kanili liipa ambulupa, aku-siku teku molai. Ele tili lu-koya naa nosilimú yili yunga wale-pakuli te anju sipa lu-koya te yandu liipili. \v 37 ⸤Na-ni aku-sipu nikereliinga pulele niambu:⸥ Ui yambuma-ni nandu niku Pulu Yili-nga bukna turing molemú mele ekupu wendu ombá tekem akili i-sipa mele: \q1 “Yunu kene, yambu mong liiku \q3 ulu-pulu-kísima tili yambuma kene, \q2 liiku tere leku makó turing.” \rq Asaya 53:12\rq* \m niring bukna molemú kanili.” nirim. \p \v 38 Yunu-ni aku-sipa nirim akili piliiku sunduku kene enini yunundu niku mele: “Auliele, ya ele tili lu-koya tale nosupu molemulu kanui.” niring kene yunu-ni eninindu nimba mele: “Ung manda nikimulu, ⸤pamulu.⸥” nirim. \s1 22:39-46 Kolea Gesemani Yesos-ni Pulu Yili-Kene Popu Topa Mawa Tirim Mele Temanele \p \v 39 Kanu-kene Yesos ⸤lkuli mundupa kelepa kolea-auli Jerusallem⸥ ulsukundu ombaliinga yunu taki-taki Unji-Ollip-Punie Lili Ma-Pangina ola pu-pui-upui tirim aku mele akuna Yesos purum. Yu lumbili anduli yima yunu lumbili aeleku wasie puring. \p \v 40 Akuna purum kene yunu-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “⸤Kurumanga nuim⸥ Seten-ni ‘Oliu kundi tomba kene tepu kis-simuláliinga’ niku kene Pulu Yili-kene popu toku mawa teku molai.” nirim. \p \v 41 Aku-sipa nimbaliinga yununu laye-kolte anjupa pupaliinga koporungu langupa, Pulu Yili-kene popu topa mawa tepa kene nimba mele: \v 42 “Tata, na ⸤mindili nuli⸥ no-mingina no nombále ‘Naa nambu.’ nikunu pilíínu lem aku-sikunu teani akiliinga-pe ‘Na-ni tepu kene nanu numanu simbu.’ nimbu piliiker akili mele naa teambu. Nu-ni kanukunu kaí piliiní ulele mindi teambu.” nirim. \p \v 43 Aku-sipa nirim kene angkella te-ni mulú-koleale mundupa kelepa Yesos yunu mulurumna omba ‘Yunu numanu tondulu pupili.’ nimba tirim akili mele Yesos-ni yunu kanurum. \v 44 Kanu-kene yunu numanuna buni lakupa liipa, mundu-monguna mindili tipili molupaliinga yunu-ni Pulu Yili-kene tondulu mundupa popu topa mawa tirim-na yunga kangina kúru omba kúru kanili memi mele mana mania purum. \p \v 45 Yunu-ni Pulu Yili-kene aku-sipa popu topa ung nimba molupa kene ola angiliipa yu lumbili anduli yima muluringna yandu omba kanurum kene yunga kondale-ni eninga mundu-mongma mi lirim kilia uru piring kanupa kene \v 46 eninindu nimba mele: “Eni uru nambimuna pekemeleye? ‘⸤Kurumanga nuim Seten-ni⸥ oliu kundi tomba kene tepu kis-simulú akiliinga’ niku kene ola molku Pulu Yili-kene popu toku mawa teku molai.” nirim. \s1 22:47—23:56 Yesos Ka Siku, Kot Tenjiku, “Kulupili” Niku Unji-Perana Ola ⸤Toku⸥ Ku Toku Panjiku, Ónu Tiring Temanele \b \s1 22:47-53 Yesos Ka Siring Temanele \p \v 47 Yesos-ni aku-sipa nimba mulupili enini muluringna yi pulele uring. Yi uring kanumanga kumbi-lepa memba urum yili yu Judas, Yesos lumbili anduli yi rurepunga yi te. Judas yunu Yesos mulurumna nondupa omba yunu kanglurum. \v 48 Aku-sipa tirim kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Judas, ele-tu yima-ni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ‘kanuku bi siku ka sangi.’ nikunu nu-ni na kanglkunuye?” nirim. \p \v 49 Kanu-kene Yesos-kene wasie tapú-toku angiliiring yima-ni yunu-kene ulu wendu ombá tirim akili kanukuliinga enini yunundu niku mele: “Auliele, ele tili lu-koyama-ni yi ima tamiliye?” niring kene \v 50 eninga yi te-ni ⸤yunga lu-koyale liipa ambulupa kene⸥ Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupaliinga kendemande-yi tenga kumele topa laká lirim kene kumele omba mania purum. \p \v 51 Aku-sipa tirim kanupaliinga Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ekupu kapula, kilíí!” nimba kene yi turumeliinga kumele liipa ambulupa tambu sinjirim. \p \v 52 Yesos ka singí uring yi kanuma i-sipa: Pulu Yili popu tunjuring yi-auli mare kene, lku-tembollale nukuli ele-yimanga ele-yi aulima kene, Juda-yambumanga tápu-yi mare, enini Yesos ka singí uring kene kanupaliinga eninindu nimba mele: “Na ‘yambu topu wa nuli yi te molemú.’ niku piliiku kene lu-koyama kene kimbulúma kene meku okumeleye? \v 53 Lku-temboll lku-kerina taki-taki eni-kene wasie molemulu kene na ambolku liiku ka naa silimele kanili. Akiliinga-pe ekupu ena wendu okum ili Pulu Yili-ni ui ‘Eninga.’ nirim ena-mongale wendu okum. Sumbulu túlieliinga tondulale kene lakupa molemú.” nirim. \s1 22:54-62 Pita-ni Gólu Topa “Yesos Yu Naa Kanoliu.” Nirim Temanele \p \v 54 Kanu-kene Yesos ka siku kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupa akiliinga lkuna sukundu meku puring. Yesos meku puring kene Pita yunu lumbili aelepa táka-nimba purum. \p \v 55 Yesos meku puring lku akili lku angiliipa poku tirim, sukundu we lirim koleana tepi kalku piliiku muluringna Pita pupa enini-kene mulurum. \v 56 Yunu akuna mulupili ⸤Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupa akiliinga⸥ kendemande-ambu te omba tepi pa tirimna Pita mulurum kanupa bi sipaliinga yunu nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: “Yi ili Yesos-kene wasie muluringli kanurundu.” nirim. \v 57 Akiliinga-pe Pita-ni gólu topa kene nimba mele: “Ambale, nikinu yi akili na naa kanoliu.” nirim. \p \v 58 Laye penga mele yi te-ni Pita kanupa kene yunundu nimba mele: “Nu Yesos-nga talape-yi te lam.” nirim kene Pita-ni yunundu nimba mele: “Yili, na akili mólu.” nirim. \p \v 59 Penga ena-mong tilu mele omba purum kene yambu te-ni ⸤Pita yunga ungele laye-kolte lupa mele lirim akili piliipa kene⸥ yunu-ni tondulu mundupa kene nimba mele: “Kolea Gallalli distrik yambuma-ni ung lelemele akili mele yunu-ni aku-sipa ung lekem piliiker. ⸤Yesos kene yu lumbili anduli yima kolea Gallalli distrik yimako,⸥ yunu kepe Gallalli yi te, akiliinga ‘Yunu aima sika ⸤Yesos⸥ lumbili anduli yi te.’ nimbu piliiker.” nirim. \p \v 60 Aku-sipa nirim kene Pita-ni yunundu nimba mele: “Yili, nu nikinu akili mele na aima naa piliiker.” nirim. Aku-sipa nimba mulupili kera-kulla ko turum. \p \v 61 Kanu-kene Yesos-ni topele topa Pita kanurum kene Yesos-ni yundu “Kera-kulla ui ko naa tupili nu-ni wale yupuku gólu tokunu kene “Yu naa kanoliu.” niní.” nirim ung kanili Pita alsupa piliirim. \v 62 Piliipaliinga ⸤‘Ama, aima tepu kis-sindu lam. ‘Aima naa tembu.’ nimbu piliirindu akili mele sika tindu.’ nimba piliipa kene⸥ pena pupa kola aima lakupa tirim. \s1 22:63-71 Juda Yi-Aulima-ni Eni-Enini Yesos-nga Kotele Piliiku Yu Teku Kis-Siring Temanele \p \v 63 Kanu-kene Yesos akuna nokuku muluring ele-yima-ni yunu ung-taka tonjuku, yunu lkarauwa-ni toku, tiring. \v 64 Yunga kumbi-kerale múlu te-ni pipi sinjiku kene ki-kumu-ni toku ⸤“Nu ‘Pulu Yili-nga yi te moliu.’ niku piliillu kaniliinga⸥ nae-ni nu tokumnje nikunu si.” niring. \v 65 Ung-taka tunjingindu enini yunu aku-siku mele ulu pulele teku ung pulele niku yunu aku-siku teku kis-siring. \p \v 66 Kolea tangurum kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, Juda-yambu kanumanga tápu-yi kanjolluma pali ‘Yesos-nga kotele piliimulú.’ niring. ⸤Eninga ele-yima-ni⸥ yunu enini liiku máku toku muluringna meku puring kene enini yunundu niku mele: \v 67 “Pulu Yili-ni oliu “Nokupa konjumba yili liipu mundumbu.” ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele sika nu mola móluye? Nikunu si.” niring. \p Yunu-ni eninindu nimba mele: “‘Na akili moliu.’ nilkanje eni naa piliiku “Gólu tokunu.” nilkimela. \v 68 Na-ni enindu ung te walsipu piliilkanje yandu ung te naa-ko nilkimela. \v 69 Akiliinga-pe Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ekupu kepe penga kepe tonduluma pali pelemú Pulu Yilu⸤-kene mélema nokumbaliinga⸥ yunga ki-bokundu molumba.” nirim. \p \v 70 Enini pali yunundu niku mele: “Nu ‘Pulu Yili-nga Málale moliu.’ niku nikinuye?” niring kene yunu-ni nimba mele: “Akili na moliu.” nirim. \p \v 71 Enini niku mele: “Yunu-ni mong liirim akili mele nimba simba yambu te wasie nambimuna korumulúye? Yunu-ni yunu nimba kis-sikem piliikumulu ili.” niring. \c 23 \s1 23:1-5 Rom-Gapman Yi-Nuim Paillet-ni Yesos-nga Kotele Piliirim Temanele \p \v 1 Aku-siku nikuliinga Juda-yambumanga yi-aulima pali ola angiliiku Yesos liiku meku puku ⸤Rom-gapman yi-nuim⸥ Paillet mulurumna meku puku kot tinjiring. \v 2 Yu kot tenjiku kene Paillet-ndu niku mele: “Yi ili-ni nimba mele: “Rom-gapmanale-ni oliu Juda-yambuma naa nukupili.” nimba, “Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale ku-moni-takis naa tai.” nimba, “Yu-yunu “Pulu Yili-ni oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele, yi nuim kingele moliu.” nimba molemále oliu piliipu kanolemulu.” niring. \p \v 3 Yi-aulima-ni aku-siku niring-na piliipa kene Paillet-ni ⸤Yesos-nga kotele⸥ yu walsipa piliipa kene nimba mele: “Nu Juda-yambumanga yi nuim kingele mola móluye?” nirim. Yesos-ni pundu topa kene nimba mele: “Sika nikinu. Akili na.” nirim. \p \v 4 Aku nirim kene piliipaliinga Paillet-ni Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, we-yambu akuna liiku máku turingima kene, eninindu nimba mele: “Yi ili ulu te naa tepa kis-sim.” nirim. \p \v 5 Akiliinga-pe enini karaye teku tondulu munduku niku mele: “Yu-ni ung-mani sipa kene “We-yambuma ulu teku kis-siku, mong liiku teangi.” nimba mani sirim. Yu-ni ui-pulu-pulu kolea Gallalli distrik ung akili mani sipa, penga yandupa kolea Judia distrik koleamanga pali ung-mani silsiliipa andupa kene, penga kamu ya kolea-auli Jerusallem omba ung akili mani sipa molemú.” niring. \s1 23:6-12 Yi Nuim King Erot Mulurumna Yesos Meku Puring Temanele \p \v 6 “Kolea Gallalli” niring kene piliipaliinga Paillet-ni eninindu walsipa piliipa kene nimba mele: “Yi ili yu Gallalli-yi ténje?” nirim kene \v 7 enini “O.” niring kene piliipaliinga Paillet-ni nimba mele: “⸤Yi nuim king⸥ Erot, Gallalli distrik nokulemú yili, Yesos-nga kotele yu-ni piliipili yu molemúna meku pai.” nirim. Ena kaniliinga ⸤yi nuim king⸥ Erot kanili yu Jerusallem omba mulurum kilia piliipaliinga, “Yu molemúna meku pai.” nirim. ⸤Paillet yu kolea Judia distrik, Jerusallem lirim, nukurum yili.⸥ \p \v 8 Erot ⸤mulurumna meku puring kene⸥ yu-ni Yesos kanupa kene numanu sirim. Yu Yesos-ni ulu-pulu tirim mele ung pulele piliipaliinga, ‘Yi akili na kanulkanje kapula!’ nimba piliipa molupa, ‘Yu-ni ulu-tondulu te tipili kanambuka!’ nimba piliipa mulurumeliinga yu urum kene kanupa numanu sirim. \p \v 9 Akiliinga, Erot-ni Yesos ung pulele walsipa piliirim akiliinga-pe Yesos-ni ung te pundu topa naa nimba we mulurum. \v 10 Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, akuna angiliiku kene enini Erot-ndu niku mele: “Yesos-ni i-sipa mele ung nimba kis-sipa, i-sipa ulu pulele tepa kis-sipa molemú.” niku tondulu munduku niring. \v 11 Kanu-kene Erot kene yunga ami-yima kene enini ‘Yesos yu yi-nuim móluko, yu we-yi te.’ niku yi-nuimima-ni pakolemele mulumbale kaí te liiku pakunjuku, yunga ung-taka tonjuku tae tinjiring. Kanu-kene Paillet mulurumna Erot-ni Yesos liipa yandu mundurum. \p \v 12 Paillet-ni Erot mulurumna Yesos ui naa liipa mundupili Paillet kene Erot-sele ui elsele ele-tu yisele muluringli. Akiliinga-pe Yesos-kene aku-siku tiringli enaliinga penga elsele anginingli mele-sele muluringli. \s1 23:13-25 Paillet-ni Yesos-nga Kotele Piliipa Kene “Yu Unji-Perana Ola Pepa Kene Kulupili.” Nirim Temanele \p \v 13 Yesos Paillet mulurumna yandu meku uring kene Paillet-ni Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene, we-yambuma kene, “Enini wai.” nimba kene \v 14 nimba mele: “Yi ili na moliuna meku oku kene “Yu-ni yambumandu ‘Rom-gapmanale-ni oliu naa nukupili.’ nimba ‘Enini mong liiku teangi.’ nimba molemú.” níngi. Kanu-kene eni kanuku molangi na-ni kotele piliipuliinga eni ‘Yu tepa kis-sirim.’ níngi akili na ulu te naa piliiker. \v 15 ⸤Gallalli distrik yi nuim king⸥ Erot, yu-kene yi ili-ni ulu te tepa kis-sirim te naa-ko piliipa kene yu alsupa yandu liipa mundum. Piliikimiliye? Yu ulu te tepa kis naa sim. Yu we nambimuna topu konjumulúye? \v 16 Ulu te tepa kis naa símaliinga na-ni yu we kimbulú-ni topu kene “Kelku pui.” niambu.” nirim. \p \v 17-19 (Kolea-auli Jerusallem sukundu yi te, yunga bili Barapas, ⸤yu kene yi mare kene⸥ ‘Rom-gapmanale-ni oliu Juda-yambuma naa nukupili.’ niku ui Rom-gapmanale kene ele tekuliinga yambu mare toku kunjuringeliinga yu ka siring. ⸤Rom-gapmanaliinga ka-lkuna yi Barapas akili we pípili Juda yi-aulima-ni Yesos kot tinjiring⸥. Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum akili piliiring enama wendu urum kene Rom-gapman yi-auliele-ni ka-yi te ka-lkuna wendu liipa mundupa “Pui.” nirim.) ⸤Aku-sipa tirim mele piliiringeliinga Paillet-ni “Yesos-ndu “Pui.” niambu.” nirim kene piliikuliinga⸥ yambuma-ni pali yundu tondulu munduku kene niku mele: “Yi ili mólu. Yu ⸤kulupili⸥ meku pukunu kene, Barapas, ⸤ka-lkuna⸥ wendu liiku si.” niring. \p \v 20 Paillet-ni ‘Yesos we pupili.’ nimbaliinga eninindu ung te wasie nirim \v 21 akiliinga-pe enini yundu wale pulele tondulu munduku niku mele: “Yesos kulupili unji-perana ⸤toku⸥ ku tokunu panjui!” niku muluring. \p \v 22 Aku-siku niring kene yu-ni eninindu alsupa wale yupuku-tenjipa walsipaliinga nimba mele: “Akili nambimunaye? Yu mong nambulka mong te líímuye? Yu ulu te tepa kis naa sim. Yu we nambimuna topu konjumulúye? Na-ni yu we kimbulú-ni topu kene “Kelku pui.” niambu.” nirim. \p \v 23 Akiliinga-pe enini karaye teku tondulu munduku kene niku mele: “Yi ili kulupili unji-perana ⸤toku⸥ ku tokunu panjui!” niring kene enini tondulu munduku niring mele piliipaliinga Paillet-ni enini niring akili mele temba tirim. \p \v 24 Kanu-kene Paillet-ni kotele piliipaliinga enini Yesos-kene “Aima ti.” niku karaye teku mawa tiring mele ‘Aku-sipa tipili.’ nirim kene \v 25 ⸤yi Barapas,⸥ ‘Rom-gapmanale-ni oliu Juda-yambuma naa nukupili.’ nimba ui Rom-gapmanale kene ele tepaliinga yambu mare topa kunjurum akiliinga ka-lkuna pirim yi kanili, wendu liipa enini sipaliinga, penga enini ‘Yesos unji-perana kulupili.’ niring mele piliipaliinga “Yu-kene aku-sipa wendu upili.” nimba ami-yima sirim. \s1 23:26-56 Yesos Toku Kunjuring Kulurum Kene Ónu Tiring Temanele \b \s1 23:26-43 Yesos Unji-Perana Ola Ku Toku Panjiring. Unji-Perana Pípili Juda-Yambuma-ni Yunga Ung-Taka Tunjuring Temanele \p \v 26 ⸤Rom ami-yima-ni⸥ Yesos meku pungí puku kene, kolea Sairini yi te, yunga bili Saimon, yu Jerusallem pumba urum kene kanuku kene yunu ambolku liiku ka mele siku kene Yesos kolumba unji-perale liiku pendekuna ola nosunjukuliinga “Ili menjikunu yunu lumbili aelekunu pui.” niring. \p \v 27 Yambu pulele yu lumbili puring. Ambu mare yu toku kunjingí akiliinga kola telsiliiku puring. \v 28 Kanu-kene Yesos-ni topele topa ambu kanumandu nimba mele: “Jerusallem ambuma, eni na kolumbaliinga piliiku kene kola naa teai. Eni-enini kene eninga kangambulama kene ulu penga wendu ombáliinga piliiku kene kola teai. \v 29 Aku-sipu nikerele, nambimuna nikerye? Niambu: Walse eni Jerusallem yambuma ⸤teku kis-siku mong liilimeláliinga buni singí⸥ enale wendu ombá kene eni kene eninga kangambulama kene mindili nungí kene yambuma-ni niku mele: “Ambu kangambula te naa meku, kangambula ame naa siku, wangnu molemele ambuma, eninga kangambula te mindili nombá enini naa kanungí akiliinga enini maluya.” ningí. \v 30 Pe \q1 ‘yambuma-ni kelku mulú-komunga auli polemúmandu \q2 “Ma angke toku oliu tupili.” niku, \q1 ma-pangímandu \q2 “Ma angke toku oliu panda tupili.” ningí.’” \m ⸤nirim.⸥ \rq Osia 10:8, Asaya 2:19\rq* \p \v 31 ⸤Aku-sipa nimbaliinga penga kamu ung-eku te topa kene eninindu nimba mele:⸥ “Unji kona angiliimále peki tokomele. Aku lem pe unji kululiele nambi tingíye? Akiliinga ⸤enini eni aku-siku buni singí, mindili nungí⸥.” nirim. \b \p \v 32 Yi tale kene wasie ‘Yesos kene kolangi.’ niku unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjingíndu meku puring. Yi akusele mong liiringli yisele. \p \v 33 Kolea ‘Pengí Ombele’ nílina puring kene yu kene mong liiringli yisele kene unji-pera yupukunga ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring. Mong liiringli yiselenga te Yesos yunga ki-bokundu ⸤toku⸥ ku toku, te Yesos yunga ki-tarukundu ⸤toku⸥ ku toku panjiring. \v 34 Aku-siku tiring kene Yesos-ni nimba mele: “Tata, na-kene tekemele mele akili yambuma-ni naa piliiku tekemele akiliinga nu-ni tekemelaliinga “Mindili nangi.” naa nikunu kanokunu konde tenji.” nirim. ⸤Aku-siku tekuliinga, ui unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku naa panjiku kene⸥ ui kumbi-leku yunga mulumbale ⸤posuku wendu liiku nusuringma⸥ moke tingíndu enini lupa-lupa liingíndu ku-kas teku piliiku kene penga mulumbalema liiring. \p \v 35 We-yambuma enini yu-kene tiring akili mele kanuku we angiliiringeliinga-pe eninga yi-aulima-ni yundu ung-taka tonjuku niku mele: “Yu yambu wema ‘Naa kolku kona pai.’ nimba tepa liirim mele ekupu yu-ni ‘Naa kolupu unji-perana omba wendu pambu.’ nimba yu-yunu tepa liipa unji-perana omba wendu pupili. Yu sika Pulu Yili-ni makó topa oliu ‘Nokupa kunjupili.’ nimba liipa mundurum yi nuim Kraisele omba mulúm lem ekupu yu-ni yunu aku-sipa tepa liipili.” niring. \p \v 36 Ami-yima kene wasie yunga ung-taka tonjuku molkuliinga no-waen kumbili tili te ‘Nupili samili.’ niku singí tekuliinga \v 37 yunundu niku mele: “Nu Juda-yambumanga yi nuim kingele mollu lem ‘Naa kolupu unji-perana wendu wambu.’ nikunu nu-ni nunu tekunu lii.” niring. \p \v 38 ‘Yu mong liirim mele yambuma-ni kanangi.’ niku \qc YI ILI JUDA-YAMBUMANGA YI NUIM KINGELE \m niku bi toku unji-perana olakundu munjuring. \p \v 39 Mong liiringli yisele unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring yiselenga te-ni Yesos-ndu ung-taka tonjupa kene nimba mele: “Nu “Pulu Yili-ni makó topa oliu ‘Nokupa kunjupili.’ nimba liipa mundurum yi-nuim Kraisele ⸤moliu.” nillu akili sika mola móluye? Sika aku-sikunu⸥ mollu lem nu kene olsu kene pali ‘Naa kolamili.’ nikunu teku liikunu unji-perana wendu lii.” nirim. \p \v 40 Akiliinga-pe mong liiringli yiselenga yi te-ni kumbi-lepa yi te-ni nirim mele piliipaliinga yu ung-mura sipa kene nimba mele: “Nu kene yu kene tilu-siku mele mindili noku kolangli niku tíngeliinga nu Pulu Yili-kene mundu-mong naa tenjikunuye? \v 41 Olsu tepu kis-sirimbulaliinga mindili kapula sikimili. Akiliinga-pe yi ili yunu mong te naa liirim.” nirim. \p \v 42 Aku-sipa nimbaliinga yu-ni ⸤Yesos-ndu⸥ nimba mele: “Yesos, nu yi nuim kingele molkunu mélema nukuni kene na pilíí.” nirim kene \v 43 Yesos-ni pundu topa kene yundu nimba mele: “Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Ekupu nu na-kene wasie Yambuma Molku Konjulemele Kolea Kaína pupu molumbulú.” niker.” nirim. \s1 23:44-49 Yesos Kulurum Temanele \p \v 44-45 Yesos unji-perana ola we pípili ai-tangili ena tuwallup killok tirim kene kolea pali sumbulú topa kene penga ipinjali ena tre killok tirim kene ena alsupa topa kolea tangurum. ⸤Ulu auli te walsekale wendu urumko. Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-temboll ⸤Jerusallem sukundu angiliirim akuna sukundu Pulu Yili mulurum⸥ Sulumina Aima Kake Tili akuna keri-puluna ⸤‘Yambuma sukundu naa pangi.’ nikuliinga ui taki-taki⸥ mulumbale auli te-ni pipi siku panjiring angiliirim. Mulumbale kanili ai-suku-singina olá topa ulsu purum. \p \v 46 Yesos-ni ung te tondulu mundupa nimba mele: “Tata, nanga mulungale ‘Nu molluna upili.’ nimbu nu siker.” nirim. Aku-sipa nimba kene yu kulurum. \p \v 47 ⸤Rom⸥ ami-yi wan-andret nukurum yi te Yesos turing ami-yima nokupa mulurum yi kanili-ni Yesos ung te nimba kulurum mele piliipa kanupa kene yu-ni Pulu Yili kape nimba kene nimba mele: “Yi ili yu aima sika yi numanu sumbi-nili te lam.” nirim. \p \v 48 Kanu-kene ‘Yunu unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjingí kanomulú.’ niku ui liiku máku turing yambuma yunu tirim mele kanuku bulu-bale niku ung pulele numanu liiku munduku kondu kolulsiliiku eninga mundu-mongma mi lirim kilia kondu nilsiliiku lkundu puring. \v 49 Yu-kene ui tapú-toku anduring yima kene, kolea Gallalli distrik munduku kelku yu lumbili anduku ⸤Jerusallem⸥ wasie uring ambuma kene enini ⸤yu-kene tiring kulurum mele⸥ sulu-teku kanuku angiliiring. \s1 23:50-56 Yesos Ónu Tiring Temanele \p \v 50-51 Yesos kulurum kene yi te, yunga bili Josep, yu Juda-yambumanga kanjoll yi-auli te molupa, ulu-kaíma mendepulu tepa mulurum. Yu numanu sumbi-nili yi te, kolea Judia distrik Arimatia taon yili. Yu ‘Pulu Yili yi nuim kingele molupa oliu nokumba enale wendu upili.’ nimba nokupa mulurum yili. Yu Juda-yambumanga kanjollale sika mulurum, akiliinga-pe kanjoll-yima-ni ⸤ui eni-enini kot piliikuliinga⸥ “Yesos kulupili.” niring kene yu-ni “O.” naa nimba we mulurum. \v 52 Yi kanili-ni ⸤Rom-gapman yi-nuim⸥ Paillet mulurumna pupa, “Yesos-nga ónale na si.” nimba mawa tirim. \p \v 53 Paillet-ni “Kapula.” nirim kene Josep pupa ónale mania liipa, mulumbale kona te-ni liipa kumu topa kene, ku-muru te ukuku nusiringina memba pupa suku nusurum. Ku-muru kanuna yambu-ónu te ui naa nusiring, yu mindi pulu-pulu nusurum. \v 54 Yesos ónu tirim ena akili ekupu mele, ulsulam-ukundu mele ⸤kóru muluring⸥ ena Sambatele nondupa wendu ombá tirim. Sambat enale wendu ombá kene kóru mulungíndu ekupu mele, mélema liiku undu-undu siring enale wendu urum, ena kaniliinga Yesos ónu tiring. \p \v 55 Ui Yesos kene kolea Gallalli distrik munduku kelku yunu kene wasie ⸤Jerusallem⸥ uring ambuma Josep-ni Yesos ónu tirim ku-murele kanuku akuna sukundu ónale nusurum mele nem-nemi niku kanuku kene, \v 56 penga kanuku pora siku kene yandu oku, ‘Yunga ónuna kopungu-wel-ma kene méle lupa mura túlima kene kanjimulú.’ niku teku mimi tiring. Akiliinga-pe Sambat enale wendu urum kene Pulu Yili-nga ung-manele-ni \q1 ‘Sambat enale-kene kóru molai.’ \rq Ui-Pulu-Pulu 2:3,\rq* Wendu Uring 20:10, Ung-Manima 5:14 \m nirim mele akili piliiku liikuliinga méle teku mimi tiring mélema liiku sumbi-siku ónu-koleana naa meku puku kene we nosuku kóru muluring. \c 24 \s1 24:1-12 Yesos Lomburupa Ola Mulurum Kene Ambu Mare-ni Yu Kanuring Temanele \p \v 1 ⸤Eninga kóru muluring⸥ ena-Sambatele pora nimba, kumbi-lepa kongun enale wendu ombándu kolea tangumba muni lirim kene ambuma kopungu mura tuli ui teku nusuringma liiku meku puku, ⸤Yesos-nga⸥ ónale nusiring ku-muruna meku puring. \p \v 2 Akuna puring kene ku-muru keri-puléle pipi siring kuli perele-marele pupa merekundu tenga lirim kanukuliinga, \v 3 suku puring kene akuna Yi-Auli Yesos-nga ónale ui lirim kolea akuna naa lirim kanuring. \v 4 Kanu-kene ‘Ónale nambulka tímunje?’ niku numanu liiku munduku muluring kene yi tale kariyapa tepaliinga talang pulimú akili mele tili wale-pakuli pakuringli yisele enini muluringna angiliiringli. \p \v 5 Kanuku kene ambuma mini-wale munduku tamalu piring kene yisele-ni eninindu nikulu mele: “Kona molemále, ya ónu-koleana nambimuna korokumeleye? \v 6 Yu ya naa lelemú. Lomburupa ola molupa wendu pumu.” ⸤niringli.⸥ “Yu-ni ⸤eni-kene⸥ kolea Gallalli molupa enindu nirim mele piliai. Yu-ni nimba mele: \v 7 “⸤Juda-yambumanga yi-aulima-ni⸥ Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili liiku yambu-talape lupa ulu-pulu-kis tílima yu liiku singí, enini ‘yu unji-perana kulupili’ niku ⸤toku⸥ ku toku panjingí kene kolupaliinga ena yupuku-sipaliinga lomburupa ola molumba.” nirim kanili.” niringli. \p \v 8 Kanu-kene Yesos-ni ui aku-sipa nirim akili ambuma-ni alsuku piliiring. \p \v 9 Ku-murele munduku kelku, kelku yandu oku kene, lumbili anduli yi rurepunga yupuku kene kanuma wasie muluring yambuma kene eninindu piliiku kanuring akili mele temani toku siring. \v 10 Kolea Makdalla ambu Maria kene, ambu Joana kene, Jemis anum Maria kene, enini wasie puring ambuma kene, ambu kanuma-ni Yesos-ni ui “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi rurepunga yupuku temani akili toku siring. \p \v 11 Akiliinga-pe ambuma-ni niring ungele piliiku kene ‘Enini gólu tokomele.’ niku piliiring. \p \v 12 Aku niku piliiringeliinga-pe Pita ola angiliipa ónale nusiring ku-muruna kanombandu lkisipa pupa kene, wake tepa kanurum kene Yesos-nga ónale kumu turing mulumbalema mendepulu akuna we lirim kanupaliinga numanu pulele liipa mundupa ‘Ili nambulka ulu te tímunje?’ nimba piliipa yandu urum. \s1 24:13-35 Kolea Emeas Kupulanum-na Ulu Te Wendu Urum Temanele \p \v 13 Yesos lomburupa ola mulurum ena akuna ⸤yu lumbili anduring yambumanga⸥ yambu tale kolea-kelú Emeas punglí puringli. Kolea-kelú akili kene kolea-auli Jerusallem kene kupulanumele laye-kolte sulu tenjipa mele, illepen killomita mele. \v 14 Elsele-ni Yesos kulurumele anju-yandu tombulku nilsiliiku puringli. \p \v 15 Kupulanum-na ulu akumandu tombulku nilsiliiku puringli kene Yesos yunu elsele puringlina omba tapú-topa purum, \v 16 akiliinga-pe Yesos-ni ‘Yu we-yi te-lupa okum niku piliangli.’ nimbaliinga aku-sipa tirim, elsele-ni yu naa kanuku bi siringli. \p \v 17 Yu-ni elsele walsipa kene nimba mele: “Else nambulkalendu tombulku nilsiliikulu pukumbiliye?” nirim. \p Elsele Yesos turing kulurumeliinga kondu niku we angiliiringli. \v 18 Tenga bili Killopas, akili-ni yunundu walsipa kene nimba mele: “Jerusallem sukundu talku ulu wendu urum-ma nu naa kanuku piliirinuye? Yambu pulele akuna oku liiku máku toku kene kanuring akiliinga-pe nu wasie naa molku kanuring lam. Tenga lupa molkunu kene ekupunga okonu lam.” nirim. \p \v 19 Yi urumele-ni “Nambulka uleleye?” nirim. \p Elsele-ni nikulu mele: “Kolea Nasaret yi Yesos-nga ulu kanumandu nikimbulu.” niringli. “Yesos yu Pulu Yili-ni “Ninjui” nimba, nimba silimú ungma piliipa yandu nimba sili yi te molupaliinga Pulu Yili kene oliu mana-yambuma kene kanupu molamili ung tonduluma nimba ulu tonduluma tirim. \v 20 Kanu-kene oliunga niku Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene oliu nokolemele yi-aulima kene ‘Yunga kotele piliiku “Kulupili.” niku tangi.’ niku ⸤Rom-gapman yima⸥ anju siring enini ‘Yu kulupili.’ niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring. \v 21 Akiliinga-pe oliu piliirimulu, ‘Yu Pulu Yili-ni liipa mundurum, ⸤Rom-gapman yambuma-ni oliu⸥ Isrel-yambuma ⸤tondulu munduku nokulemeláliinga⸥ mindili nombu buni membu molemuláliinga oliu tepa liipa ⸤eninga kína⸥ wendu liipa ‘Molku konjangi.’ nimba ⸤alko topa⸥ oliunga yi nuim kingele molupa oliu nokupa konjumba.’ nimbu piliipu numanu sipu mulurumuleliinga-pe yu toku kunjuring. Akiliinga ung te wasie i-sipa: Talku turing, ekupu ena yupuku-sipa mele omba pukum. \p \v 22-23 “Pe ekupu ulu te lupa wendu úmko. Yu lumbili andurumulumanga ambu talse-ni ekupu oku oliu níngi mele piliipuliinga mini-wale mundúmulu. Ekupu aima ipulam-ui ambu kanuma yunga ónu tiring ku-muruna puku kanúngeliinga-pe yunga ónale naa lim. Enini oku oliundu niku mele: “Mulú-koleana angkella tale kanúmulu, elsele-ni “Yu we molemú.” níngli.” níngi. \v 24 Kanu-kene oliu-kene wasie mulúmulu yi tale ónu ku-muruna pukulu kene ambuma-ni níngi mele kanúngli, akiliinga-pe yu sika naa kanúngli.” niringli. \p \v 25 Aku-siku niringli kene elsele lumbili aelepa urum yili-ni elselendu nimba mele: “Else sundupa sili-pili-sele. Else numanu naa pelemáliinga ui Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni yunundu niring bukna molemú akili mele, mongale-ni kanuku kumele-ni piliikulu kene numanuna liiku meku andulkimbilánje ⸤Yesos-kene talku tiring akili mele kene yunu-ni uinga tirim ekupunga tekem akili mele kene⸥ kam-kamu piliilkimbila. \v 26 Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele mana-mania omba kene, ya yi nikimbiliele talkunga mindi mindili nurum akili mele mindili nomba mulú-koleana yi-nuim auliele pupa molumba mele ui niku naa siringye? Niku siring kanili. Pe ekupu ui niku siring akili mele yu aku-sipa tímu.” nirim. \p \v 27 Aku-sipa nimbaliinga Moses-ni Yesos yu-ni yunu temba mele ui buk marenga topa nirim akili pulu monjupa nimba sipa, yandupa-yandupa Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni yu temba mele ui buk marenga toku niring mele akili nimba sipa, Pulu Yili-nga buk akili-ni nilimú mele pali nimba silsiliipa yambusele kene kupulanum-na purum. \p \v 28 Yambusele puringli koleale nondupa wendu uring-na Yesos we sumbi-sipa tenga-lupa pumba tirim. \v 29 Akiliinga-pe elsele-ni karaye tekulu kene nikulu mele: “Mólu. Ena pupa sumbulu nondupa tomba tekem akiliinga wasie piamili ⸤pamili ui⸥.” niringli kilia yu elsele-kene pupa mulurum. \p \v 30 Kanu-kene elsele kene wasie keri-langi noku muluring kene yu-ni pllawa kaluli te liipa Pulu Yili-kene “Angke.” nimba, ambulupa puku topa elsele sirim. \v 31 Aku-sipa tirim kene elsele yu kanukulu elsengla Auli Yesos niku kanuringli kene yunu tepa nema liirim-na alsuku naa kanuringli. \v 32 Kanu-kene else-elsele anju-yandu tombulku nikulu mele: “Kupulanum-na olsu-kene omba ung nimba Pulu Yili-nga bukele-ni nilimú mele ung-pulele nimba silsiliipa um kene olsula numanale omba pípilina pimu kanili. Auli Yesos-kene úmbulu-na aku-sipa tímu lam.” niringli. \p \v 33 Kanu-kene elsele ola angiliikulu kelkulu sumbi-siku Jerusallem yandu okulu, lumbili anduli yi rurepunga yupuku kene enini wasie liiku máku toku muluring yambu lupama kene muluringna puringli. \p \v 34 Sukundu puringli kene enini elselendu niku mele: “Auliele aima sika lomburupa ola mulúm. Yununu Saimon mulumna pupa mokeringa angiliim.” niring. \p \v 35 Kanu-kene yambusele-ni kupulanum-na puringli kene yi te omba nirim akili mele kepe yi kanili-ni pllawa kaluli te ambulupa puka turum-na kanukulu ‘Yu Yesos.’ niku kanuringli mele akili kepe eninindu temani toku siringli. \s1 24:36-49 Yesos Lomburupa Ola Molupaliinga Yunga Lumbili Andúlima Muluringna Urum Temanele \p \v 36 ⸤Yesos lumbili anduli⸥ yambuma-ni ⸤Yesos yu lomburupa ola mulurum kanuringelendu⸥ tombulku niku muluring kene Yesos yunu omba enini muluringna sumbi-sipa angiliipaliinga “Eni numanu waengu nipili molai.” nirim. \p \v 37 Enini ‘Yambu kululi tenga minéle kanokumulu.’ niku piliikuliinga pung-pungu niku mundu-mong tiring. \v 38 Yu-ni eninindu nimba mele: “Nambimuna mini-wale munduku numanu tale panjiku molemeleye?” ⸤nirim.⸥ \v 39 “Nanga ki-sele kene kimbuma kanuku ‘Ili na-nanu.’ niku kanai. Ambolku piliai. Nanga kangiele kene ombele kene angiliikim mele minimanga aku-sipa angiliimúye? ⸤Aku-sipa naa angiliimú kanili.⸥” nirim. \p \v 40 Aku-sipa nimba kene yunga kimbu-ki pirimú turingima enini liipa ora sirim. \p \v 41 Kanu-kene enini yu kanukuliinga numanu siku aima numanu liiku munduring akiliinga-pe ‘Sikanje mola nambulka te kanokumulunje?’ niku numanu tale panjiku we muluring kilia yu-ni enini mawa tepa kene nimba mele: “Langi nombú te yana lelemúye? ⸤Sai.⸥” nirim. \v 42 Enini yu oma kaluli te liiku siring, \v 43 akili liipa enini kanuku molangi nurum. ⸤‘Na kuru te naa moliu, na yambale moliu niku kanangi.’ nimba aku-sipa tirim.⸥ \p \v 44 Yu-ni eninindu nimba mele: “Na ui naa kolupu eni-kene molupuliinga eni ulu wendu ombá mele nimbu sirindu ulu kanili ya wendu okum. “Moses kene Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima kene enini nandu niku buk marenga turing uluma kene, Pulu Yili-nga konana niring bukna molemú konanama-ni nandu nilimú uluma kene, ulu kanuma sika wendu ombá.” nirindu kanili.” nirim. \p \v 45-46 Aku-sipa nimba kene ‘Pulu Yili-nga bukele-ni nilimú mele piliiku kaí teangi.’ nimba yu-ni ungmanga pulele enini nimba sipa kene nimba mele: \p “Bukna turing molemú akili i-sipa mele: \m ‘Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele mindili nomba kolupaliinga ena yupuku-sipaliinga ónu-koleana lomburupa ola molumba. \v 47 Aku-sipa temba kene yi Krais kanili yunga talape-yambuma-ni yunga tondulale-ni yambuma ulu-pulu-kis tingíma piliiku kis piliiku numanu topele tungí akili kene, ulu-pulu-kis tingíma Pulu Yili-ni kanupa konde tenjipa alsupa naa piliipa “Aku-siku teku kis-siringeliinga mindili nangi.” naa nimbá akili kene, niku singíndu Juda-yambumanga kolea-auli Jerusallem pulu monjuku niku siku koleamanga pali puku kene niku silsiliiku andungí.’, \m \v 48 aku-mele nandu ui niku bukna turing. \p “Penga ekupu na-ni tirindu uluma kene na-kene tiring uluma kene kanuring tiring kanokumeleliinga yambuma kapula niku singí. \v 49 Akiliinga-pe we naa teai. Pulu Yili-ni “Simbu.” nimba, nimba panjurum ⸤Minéle⸥ na-ni olandu pupu kene liipu mundumbáliinga ⸤Mini Tondulu akili yu⸥ mulú-koleana mania omba ‘Eni tondulu pupili molangi.’ nimba eni-kene molumba akiliinga ui tenga lupa naa puku Jerusallem sukundu we nokuku molai.” nirim. \s1 24:50-53 Yesos Mulú-Koleana Kelepa Olandu Purum Temanele \p \v 50 Yesos yu lumbili anduring yambuma kolea-kelú Betani lirimna nondupa akuna memba pupa kene, ‘Pulu Yili-ni enini membu panjipili.’ nimba yunga ki-sele ola mundupa, “Pulu Yili-ni eni nokupa konjupa ‘Eni numanu tondulu pupili molangi.’ nipili.” nirim. \v 51 Eninindu aku-sipa nimba mulupili ⸤Pulu Yili-ni⸥ yu mulú-koleana olandu liirim kene enini mundupa kelepa mulú-koleana olandu purum. \p \v 52 Kanu-kene enini ⸤Yesos⸥ yu kape niku bi paka tonjuku kene mundu-mong liiku pípili-na panjiliiku, Jerusallem-ndu kelku yandu uring. \v 53 Akuna puku kene ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna taki-taki molku, Pulu Yili-ni tirimeliinga “Angke” niku yu kape niku yunga bili paka tunjuring. \b \p ⸤Yesos-nga temani kaí ekendu topu pora siker.⸥