\id JUD - JUD - Jude; Head; 18th May, 2004 \h JUT \toc1 JUT JUT-ni Pepá Topa Sirim Bukele \toc2 JUT \mt1 JUT \mt2 JUT-ni Pepá Topa Sirim Bukele \is1 Jut-ni Pepá Ili Topa Sirimeliinga Ung-Pulu Mare \ip Bi “Jut” niring akili gar siku niring (Kewa-ungna we “Jut” niringko). Ipuru-ungna “Juda” niku, Grik-ungna “Judas” niring. Yi Judas te Yesos liipa yunga ele-túma sirim yi Judas-Iskeriot. Yi kanili ui kulurum kanili. Judas te Yesos lumbili anduli yi te, penga Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi rurepunga yi te-ko mulurum. Yi kanili yunga ung mare LLuk 6:16, Liipa Mundurum Yima 1:13 kene molemú. Judas te Yesos angin Judas. Yunga ung mare Matyu 13:55, Mak 6:3 kene molemú. ‘Yi kanili yu-ni pepá ili turum.’ niku piliilimili. Jut kolomong 1 kanui. Jut kene Jemis kene anginingli-sele, anginingli kanusele Yesos-nga anginusele niring ung mare Matyu 13:55, Jon 7:3-10, Liipa Mundurum Yima 1:14, Korin Kumbi-Lepale 9:5, Gallesia 1:19 kene molemú. \ip Jut-ni yambu namelé pepá ili topa sirimuye? Mimi-sipu naa piliilimulu. Kolomong 1 kolea te naa nimba, “Juda-yambuma” naa-ko nirim. “Juda-yambu naa molku yambu-lupama” naa-ko nirim. ‘Lapa Pulu Yili kene Yesos Krais-selenga yambuma topu siker.’ mendepolu nirim. \ip Pepá ili kene Pita Aelepale kene tilu-sipa mele; Krais-nga yambuma toku siringleliinga ung-pulele tiluele. Pita Aelepale kolomong-auli 2 kene Jut kolomong 4-18 kene sika aima nondupa tilu-sipa mele. Pita Aelepale 2:1 kene Jut 4 kene aima kanui. Ilinga buk-gomú 1171 Pita Aelepale pepá akiliinga ung-pulele kananiko. Jut-ni ‘Krais-nga yambuma temani-kaiéliinga ele-túmanga ungma naa piliangi.’ nimbándu pepá ili turum. Jut 3 nimba mele: “‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu kupulanum tiluele mindi Pulu Yili-ni oliu yunga yambuma sirim. Oliu ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ulu akili yambu te-ni kapula alowa naa temba.” nilimú. \ip Ya ung-pulele pora nikem. \c 1 \ms1 1-25 pali Enini ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliilimili Mele Aima Mimi-Siku Piliiku Molku, Temani Kaiéliinga Ele-Tu Yambumanga Ungele Naa Piliiku Liiku Bulu Sangi Ung Mare \s1 1-2 Jut-ni Pepá Ili Tombandu Pulu Monjupa Turum Ungele \p \v 1 Na Jut, Yesos Krais-nga kongun tinjili kendemande-yi te, \m na Jemis-nga angin-ni pepá ili topu, \p ⸤Pulu Yili-ni⸥ “Nanga yambuma molangi wai.” nirim yambuma, Lapa Pulu Yili-ni numanu monjupa, Yesos Krais-ni nokulemú yambuma pepá ili topu siker. \p \v 2 ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni walse-walse ulu mare teku kis-singí kene eni kondu kolupa “Mindili nangi.” naa nimbá mele kene, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú mele kene, eni numanu monjupa molupa, anju-yandu numanu munjingí ulu-pulele silimú mele kene, olandupa-olandupa pupili. \s1 3-19 Temani-Kaiéliinga Ele-Tu Yima Krais-nga Yambu-Talapena Uring Yambuma Molku Kis-Singí Mele Ung Te \p \v 3 Aima nanga pulu lelemú yambuma, pepá ili eni topu simbundu Pulu Yili-ni na kene eni kene oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa monjulemú mele ‘Pepá topu nimbu sambu.’ nimbu tondulu mundupu numanu piliindu. Akiliinga-pe alsupu piliipu kene ekupu pepá topu eni nimbu simbu teker akili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele ⸤Pulu Yili-ni⸥ ui yunga yambuma aima kamu walsekale sirim kanili ‘ ‘Mania naa pupili. Akili yambu te-ni aima alowa naa tipili.’ niku nokuku konjangi.’ nimbu ‘pepá te topu simbu.’ nimbu piliipu kene pepá ili ya lkisipu tombundu tokur. \v 4 Kaniliinga pulele i-sipa mele: Eni Krais-nga yambu-talapema molemelena yi mare kiyang niku oku molemele, yi kanumandu Pulu Yili-ni kórunga-ui nirim, yunga bukna molemú mele, nimba mele: \q1 ‘Yi kanumanga kot enale wendu ombá kene \q2 “Teku kis-siringeliinga \q3 kolea-kísina puku molku kis-sangi.” nimbú.’ \m nimba bukna molemú kanili. Enini Pulu Yili liiku bulu siku molku kis-siku, yunga ungma alowa teku, ‘Yu-ni yambuma we kondu kolupa tepa liilimú temani-kaiéle mania pupili.’ niku alowa teku, temani akili munduku kelku alko toku, ‘Pulu Yili-ni yambuma we kondu kolemáliinga oliu ambuma-kene waperanale temulú kene oliu we kondu kolupa ulu te naa temba.’ niku aku-siku teku mindi molemele. Yi kanuma-ni oliunga Yi-Auli Tondulu Olandupa Yi-Nuim Yesos Kraisele liiku bulu siku “Yu ulu te mólu.” nilimeleko. ⸤Yi kanuma eni molemelena oku molku aku-siku telemeláliinga piliipu kene pepá ili tokur.⸥ \p \v 5 Auliele-ni yunga ⸤Isrel-⸥yambuma tepa liipa ⸤mindili noku muluring⸥ kolea Isip wendu liipa memba purum akili eni piliilimili akiliinga-pe ‘Alsuku piliangi.’ nimbu pepá topu temani akili alsupu topu sambu. Auliele-ni enini wendu liipa memba pupa kene, penga ‘Yunu-ni oliu tepa liimba.’ niku tondulu munduku naa piliiku ⸤yu liiku bulu siring⸥ yambu pulele topa kunjurum akili eni piliilimili akiliinga-pe alsuku piliai. \v 6 Mulú-koleana angkella mare Pulu Yili-ni ‘enini méle mare nokangi.’ nimba tondulu te sirim mélema táka-niku naa nokuku, muluring koleale munduku kelku anju puring angkellamanga temanele piliilimili akili alsuku piliangiko. Aku tiringeliinga Pulu Yili-ni enini ka sipa, lepa mindi pumba ka-sen-ni ka topa, kolea aima súmbulu túlina liipa suku mundurum. Pulu Yili-nga kot-ena auliele wendu ombáliinga nokuku molemele. \v 7 Angkella kanuma-ni teku kis-siring mele kolea-auli Sodom Gomora-sele kene, kolea akuselenga nondupa lirim kolea mare kene, kolea kanumanga muluring yambuma-ni aku-siku tiringko. Yambu kanuma anduku wapera toku, ambuma-ni ambuma-kene waperanale teku, yima-ni yima-kene waperanale teku, ulu aima kis akuma tiring kanili. Yambu kanuma tepi taki-taki nomba pepa mindi pulimú tepéle-ni topa kalurum. Temani akili alsuku piliangiko! Enini teku kis-siringeliinga ⸤Pulu Yili-ni⸥ mindili sirim ulu akili-ni ‘ ‘Oliu manda lepu temulú kene Pulu Yili-ni oliu aku-sipako tepa kis-simba.’ niku piliangi.’ nimba lip-lipi tolemú. \p \v 8 Aku-siku mele ⸤enini-kene ne molemele⸥ yima ⸤eninga numanu teku bemba sinjingí telemele yi kanuma-ni⸥ aku-siku ulu kisele telemele. Uru-kumbu lupa-lupa mare teku kanuku kene eni-enini eninga kangikundu ulu kalaru mulúlima telemele. ‘⸤Pulu Yili kene namba pelemú yambu-aulima kene⸥ oliu nokuku “Teai!” nilimele akumanga ung-mani te-ni oliu naa nokulemú.’ niku liiku su siku, mulú-koleana ⸤angkella⸥ tondulu puli aulima ung-taka tonjilimeleko. \v 9 Akiliinga-pe ⸤yi kanuma-ni angkellama ung-taka tonjilimele mele⸥ angkellamanga yi-nuim auli Maikele-ni kepe naa tirim. Maikel kene ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-seleni “Moses-nga ónale liambili.” nikulu tombulku niringli kene Maikele-ni yundu “Depollale, nu teku kis-sikenu mele nu ung-mura sipu ung-taka tonjambu.” nimba ⸤tembandu aima suru-ipika nimba⸥ naa tirim. Yu-ni ⸤depollalendu⸥ nimba mele: “Teku kis-sikeneliinga Auliele-ni nu ung-mura sipa “Teku kis-sikenu.” nipili.” nirim. \v 10 ⸤Maikele-ni depollale ung-mura simbandu suru-ipika nirim⸥ akiliinga-pe ne ⸤enini-kene molemele⸥ yima-ni ung marenga puluma piliiku sundulimele ungma ‘Ung kísima.’ niku ung-taka tonjilimele. ⸤Enini méle-takarama-ni telemele mele telemele.⸥ Méle-takarama-ni ulu te tingíndu numanu kimbú naa siku walu-siku telemele. Aku-siku numanu kimbu naa siku uluma walu-siku anduku telemeláliinga enini méle te mola yambu te topa konjumba kupulanum-na pulimelé kene mindili noku kolemele. Yi kanuma aku-sipa mele. Méle-takarama-ni ung laye-kolte piliiku kene anduku telemele mele yi kanuma eniniko ung laye-kolte mindi piliiku kene walu-siku uluma teku ungma nilimele akiliinga enini mindili nungí kupulanum-na pungíko. \p \v 11 Enini aima mindili noku molku kis-singí! ⸤Yi⸥ Ken-ni tirim mele enini aku-siku telemele. ⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi⸥ Bellam-ni tepa lawa tirim mele enini aku-siku ⸤‘Yambuma liipu tapunjupu kongunale we teamili.’ naa niku,⸥ ‘Ku-moni liamili.’ niku uluma telemele. Ui ⸤Pulu Yili-ni “Yambuma nokangli.” nimba Moses kene Eron-sele makó topa tondulale sirim yiselenga⸥ ungma ⸤yi⸥ Kora-ni “Naa piliimbu.” nimba karaye tirim mele eni gólu toku mani silimele yi akuma ⸤aku-siku Pulu Yili teku kis-silimelaliinga⸥ Kora kene, Kora-wasie teku kis-siku kara puring yima kene, akuma topa kunjurum mele gólu tuli yi akuma kepe Pulu Yili-ni “Mindili noku kolangi.” nimbáko. \p \v 12 Irili te yambu tenga kangina telemú kene yambale kapula naa molemú, mola nona anduli sip te nona pulimú kene ku te-ni sipele topa bulsumbandu nona mania pelemú, aku-sipa mele, eni Krais-nga yambuma anju-yandu numanu monjuku, tiluna langi noku molemele kene ⸤gólu tuli⸥ tápu-yi kanuma eni-enini tápu-teku, eni ⸤Krais-nga yambuma⸥ molemelena puku wasie molku kalaru mululi uluma teku, eni-enini molku langi pulele kene no pulele noku tingíndu pipili naa kolku we nolemele. ⸤Kupa topa pombera tolemú kene kanuku kene ‘Lo tomba.’ niku numanu siku nokuku molemele akiliinga-pe⸥ popuremi-ni kupama we topa memba pulimú mele yi kanuma aku-sílima molemele. Unji te mong naa topa kolemú kene pulu liiku mundulimele mele enini aku-siku molemele. Enini wale tale-siku kolemele yima. ⸤Aku-sipa yambuma liipa tapunjumba ung te yi kanuma-kene naa pelemú.⸥ \v 13 Popuremi tolemú kene numú-kusa lombeya lepa anju-yandu pulimú mele enini aku-siku ulu kísima tingíndu pipili naa kolku we telemele. Noma amáme melemú kene yambuma-ni kanolemele mele enini pipili naa kolku ulu kísima telemele mele aku-sipa mokeringa lelemú. Kombukantupu mare eninga kupulanum-na naa puku kupulanum lupamanga anduku pulimeláliinga ⸤Pulu Yili-ni⸥ kombukantupu kanuma kolea súmbulu topa aima pombera tolemú kolea kis te makó topa ‘Pangi.’ nirim kombukantupu kanuma-mele yi akuma enini aku-siku molemeláliinga akuna pungíko. \p \v 14-15 Inok yu Adam-nga anda-kolepa muluring yimanga angere yupuku-guli sipaliinga mulurum yili, yu Pulu Yili-ni penga wendu ombá mele “Nikunu si.” nimba yundu nimba sirim ung te piliipa kene ⸤ne gólu tuli⸥ yi akumandu nimba mele: \q1 “Kanai! \q2 Auliele yunga ⸤angkella⸥ kake tili \q3 tausen aima pulele-kene okum. \q2 Yu yambumanga pali kot tenjipa, \q3 yunga ungele naa piliiku, liiku bulu siku, \q4 yu kanupa kis piliilimú uluma \q4 telemele yambuma kene, \q2 yunga ungele naa piliiku \q3 ulu-pulu-kis telemelema-ni \q4 yu ung-taka tonjuku ung kísima \q4 tondulu munduku nilimele yambuma kene, \q1 “Enini teku kis-siring ulumanga \q2 pundu toku mindili nangi.” nimbá.” \m nirim. \v 16 Ulu ⸤kaí⸥ mare yi kanuma-kene wendu olemú kene taki-taki numanu kis panjiku “Ulu kísima.” niku “Teku kis-sikimili.” niku, aku-siku ung pulele nilimele. Eni-enini numanale-ni piliiku ‘I-sipu temulú kene numanu simulú.’ niku piliilimili ulu kísima mindi teku, enini kara puku eni-enini kape niku bima paka toku, ‘Yambuma-ni oliu méle mare sangi.’ niku kundi toku niku eku singíndu yambuma kape niku “Eni yambu kaíma.” nilimele. \s1 17-23 Eninga ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliilimili Ulele-ni ‘Tepa Tondulu Mundunjupili.’ Niku Molangi Ung Te \p \v 17 Akiliinga-pe aima nanga pulu lelemú yambuma, oliunga Auli Yesos Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni ui niring ung te piliiring mele alsuku piliai. Penga wendu ombá mele ui niku siku kene \v 18 eni ⸤Krais-nga yambumandu⸥ niku mele: “⸤Yesos alsupa ombá kene mulú-masele pora nimbá⸥ enale nondupa wendu ombá ena akumanga yi mare oku ⸤Pulu Yili-nga ungma⸥ ung-taka tonjuku ⸤liiku bulu siku⸥, eninga numanale-ni piliingí uluma Pulu Yili-ni kanupa kis piliimba uluma mindi teku, ⸤‘Sumbi-sipu molamili.’ ningí yambuma⸥ ung-taka tonjuku, tingí.” niring kanili alsuku piliai. \v 19 ⸤Yesos-ni liipa mundurum yima-ni penga aku-sipa yima wendu ungí niring mele⸥ ekupu yi kanuma eni molemelena oku molku, eni Krais-nga talapena-yambuma toku bulu-bale siku ‘lupa-lupa molangi.’ nilimele. Yi kanuma ya ma-koleana we-yambuma-ni piliiku telemele mele mindi teku, Mini ⸤Kake Tiliele⸥ numanuna naa molemú yima molemele. \p \v 20 Akiliinga-pe nanga aima pulu lelemú yambuma, eninga ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulu aima kake tili uluma Pulu Yili-ni yu-yunu sirim akili-ni eni-enini tondulu aima olandupa pumba uluma teku, Mini Kake Tiliele numanuna molupa liipa tapunjilimáliinga ⸤Pulu Yili⸥-kene popu toku ung niai. \v 21 ‘Oliunga Auli Yesos Krais omba eni kondu kolupa mindili silka uluma mundupa kelepa, eni taki-taki kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele simbandu ombá.’ niku nokuku molku kene ‘Pulu Yili-ni eni numanu monjulemú mele aima kamu numanu monjupa mindi pupili.’ niku mimi-siku piliiku, yu-kene nondupa puku molai. \p \v 22 Yambu mare ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele kelku numanu tale-tepa pípili molemele yambuma kondu kolku ⸤liiku tapunjuku⸥, \v 23 yambu mare tepi-koleana pungí telemelema lkisiku yandu liai! Yambu mare ⸤teku kis-singí kene kanuku kene⸥ kondu kolku teku liai. Teku liingíndu ⸤‘Oliu-ni kepe mindili nomulú uluma temulú.’ niku⸥ mundu-mong teku, eninga ui-numanuma-ni piliiku tiring ulu-pulu-kísimani eninga mulumbalema kepe kalaru munjurum kalaruma molemú mulumbalema aima kanuku kis piliiku kene, méle kalaru molemú méle kanuma ‘⸤Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú mélema.’ niku⸥ ambulungíndu ‘Oliu tepa kalaru monjumba.’ niku yambu kanuma aima mimi-siku kanuku teku liai. \s1 24-25 Pulu Yili-nga Bili Paka Tonjamili Ung Te \pi1 \v 24 ‘Eni ulu-pulu-kis te-ni naa ambulupa topa mania naa mundupili. \pi1 Krais tondulu munduku ambolku, munduku naa kelangi.’ nimba eni manda nokupa konjupa, \pi1 penga yu-ni “Eni mindili nangi.” nimbá ulu te numanuna aima naa pípili numanu pulele siku molangi eni yu molemú kolea tondulu talang púlina kapula memba pupa, \pi1 \v 25 Aku-sipa manda temba Pulu Yi tiluele mindi molemále-ni oliunga Tepa Liipa Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liilimú Yili yunu, \pi1 oliunga Auli Yesos Krais-ni oliunga nimba tinjirimeliinga aku-sipa molemú Pulu Yili-nga bili aima ola pepa, \pi1 mélemanga pali yu aima yi-nuim auli olandupale molupa, \pi1 yu tondulu auli-tepa pepa, \pi1 namba pelemú yambumanga pali yunu namba olandupale pepa, \pi1 yu auli-tepa talang puliele-kene molupa, \pi1 kórunga-ui mulú-masele naa pípili kepe yandupa ekupu kepe penga-penga kepe \pi1 aku-sipa mulurum mele we molupa mindi pulimú pumbaliinga \pi1 yu kape nimbu bi paka tunjamili. \pi1 Sika aku-sipa tipili. \b \p ⸤Aku manda niker.⸥