\id JHN - John Head 13-MAy-2004 \h JON \toc1 JON Temani-Kaiéle JON-ni Turum Bukele \toc2 JON \mt1 JON \mt2 Temani-Kaiéle JON-ni Turum Bukele \is1 Buk Ilinga Ung-Pulu Mare \ip Ung-pulu mare buk-gomú 1 ilinga molemú. \ip Buk ili turum yili yu “Yesos-ni numanu munjurum lumbili anduli yili” (13:23-24, 19:26, 20:2, 21:7,20,23-24). ‘Akili lumbili anduli yi Jon.’ niku piliilimili. We lumbili andúlimanga bima bukna molemú akiliinga-pe Jon-nga bili naa molemú. 1:35-42, 18:15-16, 20:2-8 kananiko. Jon Pita-sele sika ena mare tapú-toku anduringli ung mare LLuk 22:8,13, Liipa Mundurum Yima 3:1,3-4,11, 4:1,3,7,13,19 molemú. \ip Jon-ni numanuna piliipa kene bukele turum ung-pulele Jon 20:30-31 molemú. Yesos yu Pulu Yili-nga málale kepe, yu Pulu Yili-ni ‘Yambuma tepa liipa ‘Mindili naa nangi.’ nimba alko topa kulunjupili.’ nimba liipa mundurum yi-nuim Mesaya Kraisele kepe, yu mindi kona molku mindi pungí ulu-pulele kepe, aku-sipa molemú mele ‘Yambuma-ni ‘Sika yu aku-sipa molemú. Sika nanga nimba aku-sipa tinjirim.’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimba Jon-ni buk ili turum. ‘Akili sika.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene, penga mindili naa nombu, kona molupa mindi puli ulu-pulele liimulú. (Jon 1:7,12-13,17,29,35,40-42, 3:13-18, 4:10,13-14,25-26,39-42, 7:37-41, 5:21,24-27, 6:33,35,40,47-48,51,53-58, 8:12, 10:7,9, 10:11,14-15, 11:25, 14:6, 15:1,5, 8:42-47,51,56-58. Mare wasie molemúnje nu-ni nunu kurui.) Buk ambulkunaliinga aima alsena ung-pulu mare “8. bilip”, “24. laip”, “27. Mesaia”, “23. Krais” kene molemú. \ip Jon kolomong-auli 13-17 pali molemú ungma Jon-ni mindi bukele turum. \ip Yesos-ni ung-eku topa yu-yunu mulurum mele nirim, méle angere yupuku-guli nirim ung akuma Jon-ni nimba sirim: “Na gale moliu.” nirim Jon 6:35 molemú; “Na pa tiliele” nirim, 8:12; “Na lku keri-puléle” nirim, 10:7-9; “Na kung-sipsip tápu-tepa kunjiliele” nirim, 10:11,14-15; “Na yambu kulúlima lomburuku ola mulungí ulu-pulele kene kona mululi ulu-pulele kene” nirim, 11:25; “Na kupulanumele, sika-ungele, kona mululi ulu-pulele” nirim, 14:6; “Na unji-waenele” nirim, 15:1,5. “Na aku-sipa melema moliu.” nirim. Aku nirim mele ung-puluma aima piliai. \ip Jon yu-ni pepá yupuku topa mundupa, Liipa Ora Sirim bukele turumko. \ip Ya ung-pulele pora nikem. \c 1 \ms1 Kolomong-Auli 1 Pulu Yili-nga Ungele Mana-Yambu Talupa Yambuma Kene Omba Mulurum Temanele \s1 1:1-18 Yesos Krais, Pulu Yili-nga Ungele, Mana-Yi Au Talurum Temanele \p \v 1 Aima kórunga-ui, ⸤mulú-masele kepe méle te naa lipili,⸥ Ungele mulurum. Ung akili Pulu Yili-kene muluringli. Ung akili yu Pulu Yili. \v 2 Aima kórunga-ui, méle te mana naa lipili, yu Pulu Yili-kene muluringli. \v 3 Ungele yu-ni yunu mélema pali tirim. Méle te we pora naa purum. Méle wendu urum-ma pali yu-ni tirim-na wendu urum. \v 4 Mululi ulu-pulele yu-kene mindi pirim. Mululi ulu-pulu kanili yambumanga pa tinjiliele. \m \v 5 Pa tili akili-ni sumbulú tolemále pa tenjilimú. Sumbulú tolemále-ni alsupa pa tiliele kapula pipi sipa sumbulú alsupa naa tomba. \p \v 6 Yi te urumele Pulu Yili-ni liipa mundurum-na urum, yunga bili Jon. ⸤Yu No-Liinjili Jon kanili.⸥ \v 7 Jon-ni pa tinjilieliinga pulele nimba simba urum. ‘Yambuma-ni “Nondupa ombá yili yu sika pa tinjili akili.” niku tondulu munduku piliangi.’ nimba, omba nimba sirim. \v 8 Jon yu pa tinjili akili mólu. Yu pa tinjili akili ombá mele nimba simba urum. \p \v 9 Jon-ni yambuma ung nimba sipa mulupili aima sika pa tinjiliele-ni yambuma pali pa tenjilimú kanili ma-koleana ombá urum. \p \v 10 Yu ma-koleana omba mulurum. Yu-ni yunu ma-koleale tirim akiliinga-pe ma-koleana yambuma-ni yu kanuku kene ‘Yu ma-koleale tirim Pulu Yili.’ niku naa kanuku ‘Yu we mana-yi te.’ niku piliiring. \v 11 Yu yunga koleana omba mulurum akiliinga-pe yunga yambuma-ni “Nu oliunga Auliele okonu akiliinga oliu oku nokuku mului.” ni naa niring. \v 12 Akiliinga-pe yundu “Nu sika ⸤Pulu Yili-ni liipa mundurum-na urunu yili akiliinga⸥ oliu nokani wasie molamili ui.” niku yunga ungma tondulu munduku piliiku liiring yambuma yu-ni “Pulu Yili-nga kangambulama molangi.” nirim. \v 13 Akiliinga-pe yambu kanuma Pulu Yili-nga kangambula au taluring, ulu akili kangieliinga kongun te mólu. Anupili lapalii-ni “Pulu Yili-nga kangambulama meamili.” ni naa niringko. Pulu Yili-ni yunu mindi eninindu “Nanga kangambulama.” nirim. \p \v 14 Ungele ⸤Pulu Yili kene wasie muluringliele⸥ mania omba mana-yi au talupa oliu-kene wasie ena laye-kolte mulurum. Yu mana omba mulurum kene nem-nemi nimbu kanupu kene, yu yi aima kaí, bi molemú yi tondulale, kanupu piliirimulu. Yi aima kaí tondulu kanili Málu tiluele mulurum Lapa mulurumna yu-kene wasie molkulu kene mana-mania urumeliinga yu yi aima kaíele, bi aima ola mululi yi tondulale mindi kanupu piliirimulu. Yu we kondu kululi ulu-pulele kene ung-sika nili ulu-pulele kene yunga numanuna pepa peka turum yili. \p \v 15 ⸤Jon yambuma no liinjipa mulupili Yesos Pulu Yili-nga Ungele urum kene⸥ Jon yu-ni yambuma yi kanili liipa ora sipa yu mulurum mele nimba sirim. Yu-ni nangale topa kene nimba mele: “Yi ili na-ni ui enindu “Nondupa ombá.” nimbu sirindu yi kanili ili. Na naa molambu yi ili yu kórunga-ui Pulu Yili-kene wasie mulurumeliinga “Yu yi-nuim auliele, na aima we korupale.” nirindu yi kanili ili.” nirim. \p \v 16 Yu-ni oliu we kondu kolemú ulu-pulele yu-kene pelemáliinga yu-ni oliu taki-taki kondu kolupa mindi molupa oliu ‘Numanu waengu sangi.’ nimba taki-taki membu panjilimú. \v 17 Moses-ni oliu Pulu Yili-nga ung-mani sirimuma mindili sipu tepu mulurumulu. Akiliinga-pe oliu we kondu kululi ulu-pulele kene sika-ungma kene ulu akuma Yesos Krais yu-kene mindi pípili urum. \v 18 Mana-yambu te-ni ui kepe, ekupu kepe, Pulu Yili naa kanolemele. Pulu Yili-nga Málu tilu mindi molemú, akili Lapa-kene wasie tapú-toku molembele, akili-ni mindi ‘Pulu Yili molemú mele kanangi.’ nimba yu liipa ora sirim. \s1 1:19-28 No-Liinjili Jon-nga Temani Te \p \v 19 Juda-yambuma⸤nga yi-auli⸥ kolea-auli Jerusallem muluring ⸤yi kanuma-ni⸥ Pulu Yili popu tunjuring yi talse kene, LLipai-yi talse kene Jon no liinjipa mulurumna liiku munduku kene, “Jon-ndu “Nu naeye?” niku walsiku piliangi pai.” niring. \v 20 Enini oku yu walsiku piliiring kene yu-ni gólu naa topa sumbi-sipa nimba kene nimba mele: “Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele na mólu.” nirim. \p \v 21 Enini “Nu yi kanili mólu lem nu naeye? Nu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Illaija, ⸤yu kona mulupili Pulu Yili-ni ui olandu liirim akili⸥ nu kelkunu únuye?” niku walsiku piliiring. Yu-ni “Na akili mólu.” nirim. \p Enini niku mele: “Aku lem ‘Pulu Yili-ni ye tendu “Ninjui!” nimba ung nimba simbama piliipa yambuma nimba simba yi te penga ombá.’ ⸤ui niring yili⸥ nuye?” niring. Yu-ni “Mólu.” nirim. \p \v 22 Kanu-kene enini yundu niku mele: “Nu naeye? Oliu liiku mundúngi yima-ni ‘Oku niku singí.’ niku nokuku molemeláliinga nunga bili lekunu si. Nu-ni nunu nae niku piliikunuye?” niring. \p \v 23 Jon-ni nimba mele: “Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni kórunga-ui nimba mele: \q1 “Kolea-wakana yi te-ni \q1 “Auliele ombá kupulanumele sumbi sinji.” \q3 nikem piliiker.” \rq Asaya 40:3\rq* \m nirim. Asaya-ni ui piliirim ung kanili na-ni ekupu niker.” nimba Jon-ni nirim. \p \v 24 ⸤Kanjolloma-ni⸥ liiku munduring oku muluring yimanga Perisi-yi mare muluringko. \v 25 Perisi-yi akuma-ni yundu walsiku piliiku kene niku mele: “Nu yi-nuim Kraisele móluko, Illaija móluko, ‘Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba simbama piliipa yambuma nimba simba yi te penga ombá.’ ui niring yili móluko. Pe ekupu nu nambimuna yambuma no liinjilluye?” niring. \p \v 26 Jon-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na sika no liinjiliu akiliinga-pe nanga kongunale mania. Yi te oliunga koleana sukundu molemú akili eni kanuku kene ‘we-yi te’ niku piliiku, kanuku bi naa silimele, \v 27 akili nanga bulkundu aelepa okum yili. ⸤Yambu-aulimanga kongun kis tili yambuma-ni sika eninga yambu-aulimanga kongun kis tinjingíndu eninga kimbu-su ka silke toku su wendu liinjilimele akiliinga-pe⸥ yi nanga bulkundu aelepa okum ilinga kimbu-su ka silke topu su wendu liinjimbu kongunale kepe aima ola-kilia mele, na-ni kapula naa tenjimbu. Na yi aima kis mele; yu yi aima nuim auliele.” nirim. \p \v 28 Ulu wendu urum ima kolea-kelú Betani taon, no Jodan nekendu lelemú koleana, wendu urum. Jon-ni akuna yambuma no liinjirim. \s1 1:29-34 Jon-ni Yesos-ndu “Pulu Yili-nga Kung-Sipsip Walále” Nirim Temanele \p \v 29 Ulsulam-ukundu ⸤No-Liinjili⸥ Jon mulurumna Yesos ombá urum kanupa kene, yambumandu nimba mele: “Kanai! Pulu Yili-nga Kung-Sipsip Walále okum. Yu yambumanga pali \m ulu-pulu-kísima kulu tonjulemú tonjumba yili okum.” ⸤nirim⸥. \v 30 “Ui na-ni yi te nirindu kanili andi okum yi akilindu nirindu. Ui na-ni nimbu mele: “Yi nanga bulkundu ombá yi te na naa molambu yu kórunga-ui mulurumeliinga yu olandupa na mandupa.” nirindu kanili yi ili. \v 31 Na kepe yu naa kanurundu akiliinga-pe ‘Isrel-yambuma yu kanuku kene piliangi liipu ora sambu.’ nimbu na ombu yambuma no liinjiliu.” nirim. \p \v 32 Jon-ni yundu ung te wasie nimba mele: “Yu no liinjipu molupu kanundu kene Mini ⸤Kake Tiliele⸥ kera waembonu mele te mulú-koleana mandu omba yu mulumna omba yu-kene mulúm kanundu. \v 33 Na-ni yunga bili naa piliipu yu kanupu kene ‘Yu we-yi te.’ nimbu piliilka akiliinga-pe nandu “Yambuma no liinji-pui.” nimba liipa mundurum yili-ni na nimba sipa kene nimba mele: “Mini ⸤Kake Tiliele⸥ mania omba yi tenga kangi tenga ola omba molumba kanuní kene yi akili-ni yambuma Mini ⸤Kake Tiliele⸥-kene no liinjimba yili.” nirimeliinga piliipu kene yu kanupu bi sipu kene \v 34 enindu “Yu Pulu Yili-nga Málale.” niliu.” nirim. \s1 1:35-42 Buk Ili Turum Yi Jon Kene Endru Kene Pita Kene Yesos Lumbili Puring Temanele \p \v 35 Ulsulam-ukundu ⸤No-Liinjili⸥ Jon no-Jodan kélu akuna alsupa angiliipa kene, yu lumbili andúlimanga yi tale wasie angiliiring. \v 36 Kanu-kene Yesos omba purum kene yu-ni kanupa kene nimba mele: “Kanale! Pulu Yili-nga Kung-Sipsip Walále omba pukum.” nirim. \p \v 37 Yu lumbili andulisele yu-ni nirim ungele piliikulu kene Yesos lumbili puringli. \p \v 38 Yesos topele topa elsele yu lumbili uringli kanupa kene elselendu nimba mele: “Nambulka korokumbeleye?” nirim. Elsele-ni yundu “Rapai, nu tena pelluye?” niringli. (Rapainga ung-pulele ‘Ung-Bo Tunjuliele’.) \p \v 39 Yu-ni elselendu “Kanangli wale.” nirim. Elsele yu pirimna puku kanukulu kene ipinjali ena po-killok mele tirim kilia ena-mong kaniliinga yu-kene wasie piring. \p \v 40 Yi tale Jon-ni nirim ungele piliikulu kene Yesos lumbili puringli yiselenga te Endru, Saimon-Pita-nga angin. \v 41 Yu sumbi-sipa pupa angin Saimon korupa kanupa liipa kene yundu nimba mele: “Pulu Yili-ni “oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Mesayale kanupu líímulu.” nirim. (‘Mesaya’ akili Juda-yambumanga ung te. Mesayale-ndu Grik-ungna ‘Kraisele’ nilimele.) \p \v 42 Aku nimba kene Endru-ni angin Saimon Yesos mulurumna memba purum. Yesos-ni yu kanupa kene nimba mele: “Nu Saimon, ‘Jon’ nili yi tenga málale. Nunga bi te ‘Sipas’ niku lingí.” nirim. (Sipas-ndu ‘Pita’ niringko. Juda-yambumanga ungna ‘Sipas’ niku, Grik-ungna ‘Pita’ nilimele, ung akuselenga pulele ‘ku’.) \s1 1:43-51 Yesos-ni Pillip Kene Nataniel Kene “Na Lumbili Wale.” Nirim Temanele \p \v 43 Ulsulam-ukundu Yesos ‘Kolea Gallalli distrik pambu.’ nimba piliipa pumbandu purum. Pupa kene Pillip kupulanum-na angiliirim kanupa kene, “Na lumbili ui.” nirim. \v 44 Pillip kepe kolea-kelú Besaida taon yili, Endru kene Pita-selenga koleale. \p \v 45 Pillip-ni Nataniel korupa kanupa liipa kene yu-ni yunundu nimba mele: “Moses-ni buk turum bukmanga ‘Yi te ombá.’ nimba temani turum yi kanili kepe, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yandu niku siring yima-ni eninga bukmanga ‘Yi te ombá.’ niku temani turing yi kanili kepe, ekupu oliu kanupu líímulu. Yu Nasaret taon yi Yesos, Josep-nga málale.” nirim. \p \v 46 ⸤Akiliinga-pe ‘Kolea kelú akuna yi-auli te manda wendu naa ombá.’ nimba piliipaliinga⸥ Nataniel-ni Pillip-ndu nimba mele: “Nasaret taon-na ulu-kaí te kapula wendu ombáye?” nirim. Pillip-ni Nataniel-ndu nimba mele: “Okunu kanui.” nirim. \p \v 47 Kanu-kene Nataniel ombá urum kene Yesos-ni kanupa kene, yundu nimba mele: “Yi okum ili aima sika Isrel-yili, yu gólu tuli ung te aima naa pelemú yili.” nirim. \p \v 48 Nataniel-ni Yesos-ndu nimba mele: “Nu-ni na nambi-sikunu kanuku bi sikunu kene aku-siku nikinuye?” nirim. \p Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Mólu. Pillip-ni nu ui naa walsipili nu unji-pik puluna mulunu kene nu kanupu bi sindu.” nirim. \p \v 49 Aku nirim kene Nataniel-ni tondulu mundupa nimba mele: “Rapai, nu Pulu Yili-nga Málale, oliu Isrel-yambumanga yi nuim kingele.” nirim. \p \v 50 Yesos-ni nimba mele: “Na-ni ‘Nu unji-pik puluna mulunu kene kanundu.’ nindu kaniliinga nu-ni na ‘Pulu Yili-nga Málale molemú.’ niku piliikunuye? Ekupu na-ni nundu nindu mele mandupa. Penga ulu-tondulu aima olandupama wendu ombá kanuní.” nirim. \v 51 Aku nimba kene Yesos-ni ung te wasie nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Penga mulú-koleale anju-yandu pupa, Pulu Yili-nga angkellama Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili molumbana olandu puku mandu oku tingí kanungí.” niker.” nirim. \ms1 Kolomong-Auli 2-4 Yesos-ni ‘Yu Mulurum Mele Kanangi Liipu Ora Sambu.’ Nimba Ulu-Tondulu Mare Pulu Monjupa Tirim Temanele \c 2 \s1 2:1-12 Yesos-ni Ulu-Tonduluma Pulu Monjupa Tembandu Bo-Nole No-Waen Au Talunjurum Temanele \p \v 1 Ena yupuku-sipaliinga kolea-kelú Kena taon, akili kolea Gallalli distrik sukundu lirim, akuna yi te ambu liimbandu langi koyopa yambuma simba tirim, akuna Yesos anum-kene wasie máku toku muluring. \v 2 Yesos kene yu lumbili anduli yima kene ambu liimba yi kanili-ni “Eni kepe langi wasie namili wai.” nirim-na enini oku langi wasie nuring. \p \v 3 Langi noku molangi no-waen pora nirim kene Yesos anumu-ni Yesos yundu nimba mele: “Eninga no-waenele pora nimu-na mini-wale munduku molemele.” nirim. \p \v 4 Yesos-ni yundu nimba mele: “Ambale, na-ni ulu tembuma nunga kongun te mólu. Na-ni ulu tembu enale ui wendu naa uli.” nirim. \p \v 5 Yunga anumu-ni ⸤lku-pulu-yilinga⸥ kendemande-yambumandu nimba mele: “Yu-ni enindu “Teai.” nimbá mele aku-siku teai.” nirim. \p \v 6 Juda-yambuma-ni no lingindu no kolku munjuring ma-mingi auli angere tale-guli akuna angiliirim. Mingimanga tenga-tenga nimba no manda munjuli wan andret llita mola wan andret teti llita mele kapula mulurum. \p \v 7 Yesos-ni ⸤lku-pulu-yilinga⸥ kendemande-yambumandu nimba mele: “Mingi kelú marenga no puku kolku kene, andi mingi auli lelemúmanga liiku munduku peka sai.” nirim. Kanu-kene enini no kolku aima peka siring. \p \v 8 Yu-ni eninindu kelepa nimba mele: “Olama liiku munduku kene langi nukuli yili meku puku sai.” nirim. Kanu-kene meku puku yu siring. \p \v 9 Langi nukuli yi kanili-ni bo-nole no-waen au talurumele naa kanupa kene nole we nomba piliirim. Akiliinga-pe kendemande-yambu no kuluringima-ni nole kanuku bi siring. Langi nukuli yili-ni nomba piliipaliinga ambu liimba yilindu “Ui.” nimba kene \v 10 yundu nimba mele: “Yima-ni pali taki-taki no-waen kaiéle ui siku kene, penga yambuma-ni no pulele noku pora siku alsuku we walu-siku noku ‘sungu tekemune mola naa tekemune’ niku apuruku naa piliilimili kene no kisma silimele. Akiliinga-pe nu-ni no-waen kaiéle ui we nosuku kene pe ekupu sikenu lam, ⸤aima papu sikenu⸥.” nirim. \p \v 11 Kolea Gallalli distrik sukundu lirim kolea-kelú Kena taon-na Yesos-ni tirim ulu akili penga yu molupa kongun tirim mele liipa ora sirim ulu-tonduluma tembandu ulu ili pulu-pulu tirim. Aku-sipa mele yu we-yi te mólu, yu Pulu Yili-nga tondulu pili yili ‘enini kanangi.’ nimba liipa ora sirim. Kanu-kene yu lumbili anduli yima-ni ‘Yu aima sika ⸤Pulu Yili-ni liipa mundurum yili⸥.’ niku tondulu munduku piliiring. \p \v 12 Yi ambu liimbaliinga langi noku pora sikuliinga Yesos kene anum kene anginipili kene lumbili andúlima kene kolea-kelú Kapeniam taon-ndu puku kene, akuna ena talse muluring. \s1 2:13-22 Pulu Yili Popu Toku Kaluring Lku-Tembolluna Mélema Taropu Toku Muluring Yima Yesos-ni Topa Makururum Temanele \p \v 13 Juda-yambuma-ni punie tenga-tenga niku kolea-auli Jerusallem oku akuna suku Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliiring enama nondupa wendu ombá tirim kene Yesos Kapeniam taon mundupa kelepa kolea-auli Jerusallem olandu purum. \v 14 ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-temboll akuna sukundu pupa kanurum kene kung pirimu-kao konama kene kung sipsip konama kene kera waembonu konama kene ku-moni liiku méle taropu turing yambuma kene, ku-moni alowa tiringi yambuma kepe pali akuna sukundu aku teku muluring kanurum. \v 15 Kanupa kis piliipa kene, ka mare liipa lakupa kene ka-pulsa kanili-ni kungma pali lku-tembolluna topa makurupa pena-pena tepa, ku-moni alowa tiringi yambumanga ku-moni walena pirim-ma liipa onde lepa eninga ku-moni nusiring poluma liipa onde lepa kene, \v 16 kera monjuku ku-moni taropu turing yambumandu nimba mele: “Tatanga lku ilinga méle taropu naa toku, méle ima wendu liiku meku pai! Tatanga lku ili langi taropu lkuliye?” nirim. \p \v 17 Yu-ni aku terimele yu lumbili andúlima-ni kanuku kene enini ung te Pulu Yili-nga bukna sukundu nimba molemále numanale-ni piliiring. Ung akili-ni nimba mele: \q1 “Na aima mindili sipu nunga lkuli \q2 ‘Angiliipa kaí tipili.’ nimbu nokupu moliu.” \rq Konana 29:9\rq* \m nimba molemú ung kanili numanale-ni piliiring. \p \v 18 Kanu-kene yu-ni tirimele Juda-⸤yi auli⸥ma-ni kanuku kene yundu niku mele: “Nu namba nambulka namba te liikuliinga aku-siku tekenuye? ‘Liipu ora sambu.’ nikunu Pulu Yili-ni “Ti.” nim lem Pulu Yili-ni telemú mele ulu-tondulu te oliu kanamili ti.” niring. \v 19 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Eni lku-temboll ili tikisingí kene na-ni ena tale-nga takupu, yupuku-sipaliinga takupu liimbu.” nirim. \p \v 20 Nirim mele akili Juda-⸤yi auli⸥ma-ni piliiku kene niku mele: “Lku-temboll ili punie paon tale omba pupa kelepa punie angere tale-guli omba purum kene takuku liiring kanili. Pe nu-ni “Ena tale-nga takupu, yupuku-sipaliinga takupu liimbu.” nikinuye?” niring. \v 21 Akiliinga-pe yu-ni “lku-tembollale” nirim akili yunga kangielendu nirim. \v 22 Kanu-kene penga Yesos kolupa ena tale ónu-koleana pepa yupuku-sipaliinga lomburupa ola mulurum kene yu-ni ui lku-tembollalendu nirim mele akili yu lumbili andúlima-ni kelku piliiring. Piliiku kene Pulu Yili-nga bukna ⸤Yesos-ndu⸥ nimba mulurum ungele kene Yesos-ni nirim ungele kene ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring. \s1 2:23-25 Yesos-ni Yambuma Pali Teku Muluring Mele Piliipa Kilirim Temanele \p \v 23 Pulu Yili-ni Juda-yambumanga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliiring enamanga Yesos Jerusallem molupa kene yu molupa kongun tirim mele liipa ora sirim ulu-tondulu tirim-ma yambuma-ni kanuku kene ‘Yu sika Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yili omba molemú.’ niku tondulu munduku piliiring. \v 24-25 Akiliinga-pe Yesos-ni yambuma pali teku muluring mele piliipa kelepa kene uluma pali yambu te-ni yu nimba naa sipili yu-yunu piliipa mulurum. Enini niku piliiring mele yu-ni numanale-ni piliipa kene, ⸤‘We niku piliilimili. Sika ekupu aku-siku niku piliilimili akiliinga-pe opali kepe talú kepe numanu topele toku kene na ‘Topu konjamili.’ niku piliingí.’ nimba piliipaliinga,⸥ ‘Enini-kene we walu-sipu molambu.’ ni naa nirim. \c 3 \s1 3:1-21 Yesos Kene Nikodimas-sele Tombulkulu Niringli Temanele \p \v 1 ⸤Juda-yambumanga yi mare Perisi muluring.⸥ Yi-Perisi akumanga yi te, bi ‘Nikodimas’, yu Juda-yambuma nukurum kanjoll yi te, \v 2 yu Yesos mulurumna sumbulsuli omba kene, yundu nimba mele: “Rapai, ‘Nu Pulu Yili wasie molkulu kene ung-bo tunjunindu urunu.’ nimbu piliilimulu. Yi te ‘Pulu Yili-kene naa molkanje Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele nu-ni tellu aku-sipa yu-ni kapula naa telka. Ulu telluma-ni Pulu Yili-kene wasie molembele mele liipa ora silimú.’ nimbu piliilimulu.” nirim. \p \v 3 Yesos-ni pundu topa yundu nimba mele: “Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Yambu te alsuku naa míngi lem yambu kanili-ni Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú koleale manda naa kanupa yunga talapena manda naa molumba.” niker.” nirim. \p \v 4 Nikodimas-ni yundu nimba mele: “Yambu te anda lepa molemú kene yu nambi-siku mingíye? Yu anumunga oluna alsupa manda suku pumba, anumu-ni yu kapula membaye?” nirim. \p \v 5 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nu aima sika nimbu siker: ‘Yambu te nole-ni kepe Minéle-ni kepe mi naa míngli lem yambu kanili Pulu Yili-nga kangambula naa molupa Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana suku kapula naa pumba, mólu. \v 6 Méle kangiele-ni melemú méle akili kangiele, yu mana molumba mélale mindi. Méle Pulu Yili-nga Minéle-ni melemú méle akili minéle, méle akili mindi Pulu Yili molemúna manda pupa molumba.’ niker. \p \v 7 “Akiliinga na-ni nundu nimbu mele: “‘Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana pamili.’ ningí yambuma pali ui alsuku meangi.” nikerelendu numanu pulele naa pilíí. \v 8 Popuremale yunu piliipa kolea lupa-lupamanga popuremi tolemú kene eni yunga ungele piliiku, mélema lop-lopi telemú kanolemele, akiliinga-pe yu naa kanuku yu wendu olemúna kepe pulimúna kepe naa kanolemele. Pulu Yili-nga Minéle aku-sipako. Minéle-ni melemú yambuma mini kona pípili enini aima yambu lupa mele molemele yambuma-ni kanolemele, akiliinga-pe ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle-ni yambu kanuma mini konama silimú Mini kanili naa kanolemele.” nirim. \p \v 9 Nikodimas-ni yundu nimba mele: “Ulu ima nambi-sipa wendu okumuye?” nirim. \p \v 10 Yesos-ni yundu nimba mele: “Nu Isrel-yambumanga ung-bo tunjuliele yi te akiliinga-pe i niker mele naa piliikunu lam. \v 11 Na-ni nundu aima sika nimbu siker: Oliu piliilimulumandu nilimulu; kanolemulumandu nimbu silimulu. Akiliinga-pe ung nilimulu ung ima eni pali piliiku liilimele yambu te mólu. \v 12 Ya ma-koleana uluma eni nimbu siliu kene eni ‘Gólu tokumnje.’ niku piliilimiláliinga pe ekupu mulú-koleana uluma nimbu sindu lem ‘Sika nikem.’ niku nambi-siku manda tondulu munduku piliingíye? Manda naa piliingí. \v 13 Yambu tilu kepe ola mulú-koleana suku naa puring. Yi tiluele mindi, mulú-koleana mania urum yili mindi ui mulú-koleana mulurum. Yu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili. \p \v 14 “Ui Moses-ni yambu naa pili kolea-wakana wambiye-kimbulu mele ku-kapa-ni tiliele liipa ⸤unjina-⸥ola ⸤topa⸥ ku topa munjurum ili mele aku-siku yambuma-ni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili liiku ⸤unjina-⸥ ola ⸤toku⸥ ku toku panjingí. \v 15 Kanu-kene, ⸤ui yambu wambiyema-ni noku kunjuring kulungí tiring yambuma Moses-ni liipa ⸤unjina-⸥ola ⸤topa⸥ ku topa munjurum wambiye kapa-ni tiliele kanuku kene kona puring kanu-mele⸥ penga ekupu aku-siku ‘Yambuma-ni lupa-lupa ‘Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yu uluma tepa molemú mele sika.’ niku tondulu munduku piliingí yambuma pali molku konjuku mindi pangi.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Yu unjina-ola ⸤toku⸥ ku toku panjangi.’ nimbá nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥ \p \v 16 “Pulu Yili-ni mana-yambuma numanu aima lakupa monjupaliinga yunga Málu tiluele mindi mulurum akiliinga-pe yu ⸤mana-yambuma⸥ sirim. ‘Yambuma-ni lupa-lupa ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-ni sipa mundurum, oliu tepa liipa nokupa kunjuli yili.⸥’ niku tondulu munduku piliiku mulungí yambuma mindili noku molku kis-singí koleana naa puku, taki-taki molku konjuku mindi pangi.’ nimba yunga Málale sirim. \p \v 17 “Pulu Yili-ni Málalendu “Nu-ni mana-yambuma kot piliikunu enini ka-lkuna liiku mundani pui.” ni naa nirim. ‘Nanga kangale enini tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa na-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa munjupili.’ nimba yu-ni Málalendu “Ma-koleana mania pui.” nimba yu liipa mundurum. \v 18 Yambu ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-nga Málale, oliunga nimba tinjirim yili⸥.’ nimba tondulu mundupa piliipa molumba yambaliinga kot naa pemba. Akiliinga-pe yambu te-ni ‘Yu aku-sipa naa molemú. Nanga nimba ulu te naa tinjirim.’ nimba piliimba yambale, yunga kotele kórunga wendu okum. Yambu kanili-ni Pulu Yili-nga Málu tiluele mendepolu molemú kanilindu ‘Yu sika Pulu Yili-nga Málale mólu.’ nimba piliirim yambu kanili kot piliilimú yili-ni liipa kot tenjipa “Yu kulupili.” nimba kórunga-ui tinjirim. \p \v 19 “Koteliinga ung-pulele i-sipa mele: Pa tíliele ma-koleana wendu urum akiliinga-pe mana-yambuma-ni ulu-pulu-kísima mindi teku kene pa tiliele numanu naa monjuku súmbulu tuliele mindi numanu monjulemele. \v 20 Yambu ulu-pulu-kísima telemelema-ni pa tiliele kanuku kis piliiku kene, ‘Pa tíliele-ni nanga uluma tepa mokeringa lenjemba.’ niku pa tílina wendu naa olemele. \v 21 Akiliinga-pe yambu ulu-sikama telemú yambale-ni ‘Pulu Yili-ni na liipa tapunjilimú-na ulu-pulu sika ima teliáliinga teliu uluma yambuma-ni kanangi.’ nimba pa tílina yu wendu olemú.” nirim. \s1 3:22-36 No-Liinjili Jon-ni Yesos Mulurum Mele Nimba Sirim Temanele \p \v 22 Penga Yesos kene yunga lumbili anduli yima kene kolea Judia distrik lirim kolea tenga puku kene, akuna ena mare yu enini-kene molku, ⸤Yesos⸥ yu-ni yambuma no liinjirim. \v 23 Jon yu yambuma no liinjipa mulurumko. Kolea Sellim nondupa kolea Inon no pulele omba purumeliinga Jon yu-ni akuna yambuma no liinjirim, yambu pulele yu mulurumna no liingí uring. \v 24 (Jon yu ⸤yi nuim king Erot-ni⸥ ka ui naa sipili aku tepa mulurum.) \p \v 25 Walse ⸤No Liinjili⸥ Jon-nga lumbili anduli yima kene Juda-yi te kene anju-yandu tondulu tombulku niku kene, “Oliu nambi-sipu kimbu ki kangima lumaye tomulú kene Pulu Yili-ni oliu kake temba kanombaye?” niku tombulku niring. \p \v 26 Penga Jon-nga lumbili anduli yima Jon yu mulurumna oku kene niku mele: “Rapai, yi te no Jodan nekendu nu wasie muluringli kene nu-ni yu molemú mele niku sirinu yi kanili-ni no liinjipa molemúna yambu pulele pukumele.” niring. \p \v 27 Aku niring piliipa kene Jon-ni pundu topa nimba mele: “Mulú-koleana Pulu Yili-ni ‘Yi te ulu te tipili.’ ni naa nilkanje yi kanili-ni manda naa telka. \v 28 Na-ni eni ui nimbu sirindu piliiring mele akili i-sipa: Na-ni nimbu mele: “Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele na mólu. Pulu Yili-ni ‘Yi-nuim Kraisele molumba yili yu ombá.’ nimba na ui kumbi-lepa liipa mundurum.” nirindu piliiring kanili. \v 29 Yi ambu liimba ambale yili yunga mendepolu. Yi ambu liimba yili-ni ung nimbá mele yili yunga pulu lemba yili-ni piliimbandu kum lepa molumba. Yunga ungele piliipa kene aima numanu simba. Akiliinga, yili kene pulu lemba yili numanu simba mele na aku-sipu kamu numanu siliu. Ambu liimba yili olandupa. Yunga pulu lelemú yili yu-kene wasie we tapú-topa molemú, yi kanili mandupa. \v 30 Aku-sipa mele ne no liinjipa molemú yili yunga bili sika aima olandupa pumba. Nanga bili sika mania pumba.” nirim. \p \v 31 Yi wi-ola molupa kene mania urum yili yambumanga pali yu olandupale. Oliu mana-yambu molemuluma mana-mélemanga mindi molupu, mana-mélemanga mindi bima nimbu sipu temani tolemulu. Oliu mania-kilia, mulú-koleana molupa kene mana-mania urum yili yu yambumanga pali olandupale. \v 32 Yu-ni mulú-koleana kanupa piliirim mele nimba silimú akiliinga-pe yambuma-ni “Gólu tokum.” niku liiku su siku naa piliilimili. \v 33 Yambu te-ni yunga ungele piliipa liipa “Sika nikem.” nimbá yambale-ni aku-sipa “Pulu Yili-ni sika nilimú.” nimbáko. \v 34 Pulu Yili-ni liipa mundurum yi ili Pulu Yili yunga Minéle aima auli-tepa silimú numanuna pepa kapula telemáliinga yu-ni Pulu Yili-nga ungele sumbi-sipa nilimú. \v 35 Lapa-ni Málale numanu monjupaliinga ‘Mélema pali Málale nukupili.’ nimba sirim. \v 36 Yambu te ‘⸤Yu sika nikem.⸥ Yu sika Pulu Yili-nga Málale.’ nimba tondulu mundupa piliimba yambale taki-taki kona molupa mindi pumba, akiliinga-pe yambu te Málale liipa bulu sipa yunga ungele liipa su sipa naa piliimba yambale kona mululi ulu-pulele naa liimba. Yambu kanili ekupu kepe penga kam-kamu kepe Pulu Yili-ni mindili liipa simba ulu-pulele yu-kene wasie pelemú. \c 4 \s1 4:1-43 Yesos Sameria-Ambu Te-Kene Ung Niringli Temanele \p \v 1 Perisi-yima-ni ung te piliiring mele i-sipa: “Yesos molemúna yambu pulele ‘No liinjipili.’ niku pulimelé, Jon molemúna yambu koltale mele ‘No liinjipili.’ niku pulimelé.” niring ungele piliiring. \v 2 (Akiliinga-pe Yesos yu lumbili puring yambuma yu-ni no naa liinjirim, yu lumbili anduli yima-ni yambuma no liinjiring.) \v 3 ⸤Yesos-ni yambu no liinjirim⸥ temani akili Perisi-yima-ni piliiring mele piliipaliinga Auliele-ni ena kaniliinga kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea Gallalli distrik-ndu kelepa pumba purum. \p \v 4 Yu Gallalli purum kupulanum akili kolea Sameria ai-suku-singina lepa purum. \v 5 Kupulanumele aku-sipa lirim-na yu kolea Sameria taon tenga urum, taon akiliinga bili Saika. Taon akili Juda-yambumanga anda-kolepa Jekop-ni yunga málu Josep sirim ma akuna nondupa lirim. \v 6 Jekop-ni ‘No mulupili.’ nimba no ukupa munjurum monglu akili ma kaniliinga mulurum. Yesos kupulanum suluna urumeliinga enembu turum-na no akiliinga kéluna omba mania molupa múlu liirim. Ena ai-tangili mele tirim kene akuna omba mulurum. \p \v 7-8 (Yesos no-kéluna mulupili yu lumbili anduli yi wasie uringma keri-langi taropu toku liingíndu Saika taon-na puring.) Penga Sameria-ambu te no kolumbandu no-monglu akuna urum kene Yesos-ni yundu nimba mele: “No te nambu kolkunu si.” nirim. \p \v 9 Sameria-ambale-ni yundu nimba mele: “Nu Juda-yili. Na Sameria-ambale. Pe nambimuna nandu “No kolkunu si.” nikinuye?” nirim. (Aku-sipa nirim akiliinga ung-pulele i-sipa mele: Juda-yambuma-ni Sameria-yambuma numanu kis panjiku keri-langi tiluele moke teku naa noku, enini-kene tiluna tapú-toku naa anduringeliinga aku-sipa nirim kanili.) \p \v 10 Yesos-ni pundu topa kene ambalendu nimba mele: “Pulu Yili-ni méle we silimú mélale piliikunu, yi “No kolkunu si.” nikem yi ili kanukunu bi silkenanje yundu “No si.” nilkena kene yu-ni kona molupa mindi puli nole nu silka.” nirim. \p \v 11 Ambale-ni pundu topa nimba mele: “Auliele, nu no kuluni mingi te naa míneliinga, no-monglale aima mandupa lelemú. Pe no kona molupa mindi puli no nikinu ili nu tena kolkunu kene siniye? \v 12 Oliunga anda-kolepa yi Jekop-ni no-monglu ili sirim yi kanili, yu kene yunga kangambulama kene kungma kene no ili nuring, ‘yi kanili mandupa nu olandupa.’ niku nikinuye?” nirim. \p \v 13 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “No-monglu ilinga no nungí yambuma alsupa no waka lemba, \v 14 akiliinga-pe na-ni no simbu nungí yambuma penga enini no aima waka naa lemba. Na-ni aima sika niker: “Na-ni no simbu akili nungí yambumanga numanuna no pikipa mindi molupa, kona molku mindi pungí ulu-pulele simba.” niker.” nirim. \p \v 15 ⸤Yesos-ni ung-eku turum mele naa piliipaliinga,⸥ ambale-ni yundu nimba mele: “Auliele, na no alsupa waka naa lipili, ya alsupu taki-taki ombu no naa kolambu akiliinga nu-ni no nikinele nambu si.” nirim. \p \v 16 Yesos-ni ambalendu nimba mele: “Nunga yili kene wasie kelkulu wangli, pukunu walsi-pui.” nirim. \p \v 17 Ambale-ni pundu topa nimba mele: “Nanga yi te naa molemú.” nirim. \p Yesos-ni yundu nimba mele: “ “Nunga yi te naa molemú.” nikinele sika nikinu. \v 18 Ui nu yi angere te-guli purunu. Pe ekupu nu yi te wasie pelembelale nunga emena mólu. Nu-ni ekupu ung nikinele sika nikinu.” nirim. \p \v 19 Ambale-ni yundu nimba mele: “Auliele, na piliiker nu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliikunu yambuma niku sillu yi te lam. \v 20 Oliunga anda-kolepalima-ni ma-pangi ilinga Pulu Yili popu toku kape niring akiliinga-pe eni Juda-yambuma-ni niku mele: “Pulu Yili popu toku kape ningí koleale aima Jerusallem mindi.” nilimele.” nirim. \p \v 21 Yesos-ni tondulu mundupa nimba mele: “Ambale, na-ni ya nikerele nu piliikunu liani. Ena te wendu ombá ena kaniliinga ma-pangi ilinga kepe Jerusallem kepe yambuma-ni Lapale popu toku kape naa ningí.” ⸤nirim. Ung akiliinga pulele i-sipa mele: “Koleamanga pali Pulu Yili popu toku kape ningí.” nimba nirim kanili.⸥ \v 22 “Eni Sameria-yambuma popu toku kape nilimele yili piliiku sunduku we nilimele. Oliu Juda-yambuma-ni popu topu kape nilimulu yili molemú mele piliipu kongnjulimulu. Nambimuna, mana-yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú ulu-pulele Juda-yambuma-kene wendu ombá, enini koleamanga pali yambuma liiku ora singéliinga aku-sipa. \v 23 Akiliinga-pe Pulu Yili sika popu toku kape ningí yambuma-ni Tatanga ungele ‘Sika ungele.’ niku piliiku yunga Minéle-ni tondulu silimáliinga Pulu Yili popu toku kape ningí ena wendu ombále kórunga wendu um. Pulu Yili aku-siku popu toku kape ningí yambuma Tata-ni korolemáliinga, ena kanili wendu um. \v 24 Pulu Yili yu minéle, akiliinga yu popu toku kape ningí yambuma-ni yunga Minéle-ni tondulu silimáliinga ‘Yunga ungele sika ungele.’ niku sumbi-siku aku tingí.” nirim. \p \v 25 Ambale-ni nimba mele: “Yi-nuim Mesayale ombá. Yu omba kene ungmanga puluma pali oliu mimi-sipa nimba simba mele na piliipu moliu.” nirim. (Ipuru-ungna ‘Mesayale’ niring, Grik-ungna ‘Kraisele’ niring ung akuselenga pulele tilu-sipa. Ungselenga pulele i-sipa mele: Pulu Yili-ni “Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim kanili.) \p \v 26 Kanu-kene Yesos-ni tondulu mundupa nimba mele: “Nu “Yi-nuim Mesayale ombá.” nikinu akili na. Na nu-kene ung nimbu molkumbulu yi akili nu-ni “Yi-nuim Mesayale” nikinu yi akili yi tiluele.” nirim. \p \v 27 Yu aku nimba mulupili yu lumbili anduli yima kelku yandu oku kene, yu ambu te kene ung niku muluringli kanukuliinga mini-wale munduku numanu pulele liiku munduring. Akiliinga-pe eninga yi te-ni “Nu nambulka méle te liini tekenuye?”, mola “Yu-kene wasie nambimuna ung niku molembeleye?” niku te-ni kepe naa walsiring. \p \v 28 Kanu-kene ambu kanili yunga no-mingele mundupa kelepa yu alsupa taon akuna yandu pupa yambumandu nimba mele: \v 29 “Na ulu tirinduma pali yi te-ni na nimba símu yili eni oku kanai! Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nirim yi-nuim Kraisele yununje.” nirim. \v 30 Aku nirim-na piliikuliinga yambuma taonale munduku kelku Yesos mulurumna ungí uring. \p \v 31 Aku teku molangi Yesos lumbili anduli yima-ni yu aima karaye teku kene niku mele: “Rapai, langi te nui.” niring. \p \v 32 Akiliinga-pe yu-ni eninindu nimba mele: “Na langi nombále lelemú, akiliinga-pe akili eni naa piliiku naa kanolemele.” nirim. \p \v 33 Aku nirim piliiku kene yu lumbili andúlima-ni anju-yandu tombulku kene niku mele: “Yambu te-ni langi ui memba omba simunje?” niring. \p \v 34 Yesos-ni nimba mele: “Nanga langiele i-sipa mele: Na ‘kongun teani pui.’ nimba liipa mundurum yili-ni numanu silimú uluma tepu, yunga kongunale tepu pora simbu. Akili nanga langiele. \v 35 Eni “Kaliimbu angere omba pumba kene rais-wit tepa tomba kene lkepu nosimulú.” nilimele kanili. Akiliinga-pe na-ni enindu nimbu mele: “Puniema kanai! Langi pali kórunga tepa tum.” niker. \v 36 Langi lkenjilimú yili langi lkenjilimáliinga méle kaluli kórunga liipa, ‘Lepa mindi pupili.’ nimba langima lkenjepa molemú. Aku tenjilimáliinga punie tepa langi panjurum yili kene langi lkenjilimú yili kene wasie-nele numanu singlí. \v 37 Akiliinga ung te pelemále sika. ‘Yi te-ni langi-bo talonjilimú. Te-ni langi lkenjilimú.’ nilimele ungele sika. \v 38 Langi eni bo naa taluringima na-ni “Eni lke-pai.” nimbu liipu mundurundu. Yambu lupama-ni punie mindili siku tiring, akiliinga-pe yambu kanuma-ni kongun tiring langima eni lkelemele.” nirim. \p \v 39 Ambale-ni “Na ulu tirinduma pali yu-ni na nimba símu.” nirimeliinga piliiku kene ⸤Saika⸥ taon kanuna muluring Sameria-yambu pulele ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-ni ‘Eni nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba ui makó turum⸥ yi-nuim Kraisele.’ niku tondulu munduku piliiring. \v 40 Akiliinga, Sameria-yambuma yu mulurumna oku, “Nu aima ya wasie molamili.” niring, kanu-kene ena tale yu enini-kene mulurum. \v 41 Kanu-kene yambu pulele wasie yu-yunu ung nirimele piliiku kene ‘Yu sika ⸤yi-nuim Kraisele omba molemú. Yu-ni sika nikem.⸥’ niku tondulu munduku piliiringko. \p \v 42 Enini ambalendu niku mele: “Nu-ni ui ung nínele piliipu ‘Yu sika yi-nuim Kraisele.’ nimbu tondulu mundupu pilíímulu akiliinga-pe ekupu oliu-oliuliu yunga ungele piliipuliinga ‘Sika yi ili oliu mana-yambuma Tepa Liipa, Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liilimú Yili molemú.’ nimbu tondulu mundupu piliikumulu.” niring. \s1 4:43-45 Yesos Kolea Gallalli Distrik Kelepa Pupa Kene, 4:46-54 Yi Nuim Kingeliinga Kongun Tinjili Yi-Auli Tenga Málale Tepa Kona Liirim Temanele \p \v 43 Sameria-yambuma kene ena tale molupa kene Yesos enini mundupa kelepa kolea Gallalli distrik pumba purum. \v 44 (Gallalli akili Yesos yunga pulu-koleale. Ui walse Yesos yu-ni nimba mele: “Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yi te-ni yunga pulu-kolealiinga yambuma ung nimba silimú kene piliikuliinga, enini ‘Yu oliunga we-yi te. Yu bi mululi yi te mólu.’ niku yu nilimú ungma naa piliiku liilimele.” nirim kanili.) ⸤‘Kolea wemanga yambuma yi kaniliinga ungele piliiku liilimele akiliinga-pe yunga pulu lelemú yambuma-ni naa piliiku liilimele.’ nimba nirim.⸥ \v 45 Yu Gallalli suku purum kene Gallalli-yambuma yu urum kanuku kene “Papu okonu.” niku numanu siring. Ui Pulu Yili-ni Juda-yambumanga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliiring enama wendu urum kene enini Jerusallem puku molangi yu-ni akuna ulu mare tirim kanuringeliinga enini aku-siku tiring. \b \p \v 46 Yesos kolea Gallalli distrik pupa kene alsupa kolea-kelú Kena taon-na sukundu urum. Taon kanuna ui yu-ni bo-no kuluringima no-waen tepa au talunjurum. Kolea-kelú Kapeniam taon yi nuim kingeliinga kongun tinjili yi-auli te kolea-kelú Kena kanuna mulurum, akiliinga málale kuru auli te turum. \v 47 Yesos kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea Gallalli distrik sukundu urumele piliipaliinga, yi kanili Yesos mulurumna pupa kene, yundu mawa tepa nimba mele: “Nanga kangale nondupa kolumba tekemeliinga mandu okunu yu tekunu kona lii.” nirim. \p \v 48 Aku nirim-na piliipa kene Yesos-ni yundu nimba mele: “‘Na sika ⸤Pulu Yili-kene molupa mana-mania urum⸥.’ niku we naa piliingí lem. Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele ‘Yu-ni aku-sipa mele temba kene kanupuliinga ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-kene molupa mana-mania urum⸥.’ nimbu tondulu mundupu piliimulú.’ niku nandu taki-taki “Ulu-tonduluma okunu ti.” niku mawa telemele.” nirim. \p \v 49 Kingeliinga kongun tinjili yi-auliele-ni yundu nimba mele: “Auliele, nanga kangale ui kulu naa kulupili nu wela mandu ui.” nirim. \p \v 50 Yesos-ni yundu nimba mele: “Marena kona pulimáliinga pui.” nirim. \p Yili-ni Yesos-ni nirim mele piliipa kene ‘Sika nikem.’ nimba tondulu mundupa piliipa yu purum. \p \v 51 Mandu pumba purum kene yunga kendemande-yima kupulanum-na oku yu mandu urum kanuku liiku kene enini yundu niku mele: “Marena kona pumu.” niring. \p \v 52 Kanu-kene yu-ni eninindu nimba mele: “Ena-mong nambulkana kuru topa kilímuye?” nimba walsipa piliirim. Enini yundu niku mele: “Bonongu ai-tangili wan-killok mele kangi nomba kilímu.” niring. \p \v 53 Lapale-ni piliipa kene Yesos-ni “Marena kona pumu.” nirim ena-mong kaniliinga ‘Kangi nomba kilímu lam.’ nimba piliipaliinga, yu kene yunga lkuna piring yambuma kene enini ‘Yesos yu sika ⸤Pulu Yili-kene wasie molupa mana-mania urum⸥.’ niku tondulu munduku piliiring. \p \v 54 Kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea Gallalli distrik omba molupa kene Yesos-ni kangale tepa kona liirim ulu kanili kolea akuna yu mulurum mele liipa ora sirim ulu-tondulu tale-sipale tirim. Te ui walse kolea akuna bo-no kuluringima no-waen tepa au talunjurum kanili. \ms1 Kolomong-Auli 5-10 Yesos-ni Yunga Kongunale Andupa Tepa, Juda-Yambuma Kóru Molku Pulu Yili-Kene Ulu Mare Tiring Ena Auli Marenga Yambuma Ung-Bo Tonjupa Mani Sirim Mele Temani Mare \c 5 \s1 5:1-15 Yesos-ni Sambat-Ena Kene Yi Te Numú Betesda Kéluna Tepa Kaí Tirim Temanele \p \v 1 Penga walse, Juda-yambuma-ni punie tenga-tenga niku Jerusallem puku Pulu Yili-kene ulu te tiring ena te wendu urum kene Yesos Jerusallem olandu purum. \v 2 Jerusallem sukundu, kung-sipsipimanga pala-keripulu-sukundu-ólina nondupa, no-numú-wallú te mulurum, numú-wallú kanilindu Ipuru-ungna ‘Betesda’ niring, akuna lku-takae angere te-guli angiliipa poku tirim. \v 3 Akuna kuru turum yambu pulele anambu liring. \mi Mong kis lirim yambuma kene, \pi1 kimbu tondulu naa pepa topele-mapele turum yambuma kene, \mi kimbu kolupa kukurum yambuma kene, \m enini (‘Nole lop-lopi temba.’ niku nokuku muluring. \v 4 Walse-walse nimba Auliele-nga angkella te mania omba nole lop-lopi tinjirim kene yambu te kumbi-lepa nona suku purum yambale kona purum.) \p \v 5 Yi te akuna mulurum punie tokapu tilu kelepa malapunga tale kuru turum yu anambu lirim. \v 6 Yesos omba, yi anambu lirimele kanupa, yu kórunga-ui anambu lirimele piliipaliinga, yili walsipa nimba mele: “Nu ‘kuru waengu nipili.’ niku piliikunuye?” nirim. \p \v 7 Yi anambuli-ni pundu topa nimba mele: “Auliele, no lop-lopi telemú kene yambu te-ni na liipa tapunjupa nona memba pumba te naa molemú. Na-nanu pumbu teliu kene yambu mare ui kumbi-leku nona pulimelé.” nirim. \p \v 8 Aku nirim kene Yesos-ni yundu nimba mele: “Nu ola angiliikunu nunga uru pellu kunungele liiku mekunu oku pui.” nirim. \v 9 Aku nirim kene enaliinga yilinga kurale pora nirim-na yu ola angiliipa yunga kunungele liipa memba purum. \p Ulu ili wendu urum ena akili ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambat te, \v 10 akiliinga Juda yi-⸤auli⸥ mare-ni kuru pora nirim yilindu niku mele: “Ekupu ⸤kóru mululi⸥ ena-Sambatele-nga nambimuna nunga kunungele mekunu oku pukunuye? ‘Sambat-ena kene mélema naa meku andai.’ nimba ung-manele pelemú kanili.” niring. \v 11 Akiliinga-pe yili-ni pundu topa kene nimba mele: “Na tepa kaí tímu yili-ni ‘Nunga kunungele liiku ambolkunu meku pui.’ nim.” nirim. \p \v 12 Aku nirimaliinga enini yu alsuku walsiku kene niku mele: “Yi nae-ni ‘Nunga kunungele liiku ambolkunu meku pui.’ nimuye?” niring. \v 13 Akiliinga-pe yi kuru pora nirim yili ui anambu lirim koleana yambu pulele muluring kilia Yesos kiyang nimba purumeliinga yu-ni manda yunga bili walsipa naa piliirim. \p \v 14 Penga Yesos yi kanili ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna kanupa kene yundu nimba mele: “Pília. Ekupu nunga kurale pora nimu-na nu alsukunu kaí molláliinga nu ulu-pulu-kísima manda teku ti, alsukunu naa ti. Alsukunu tinu lem nu ulu buni auli te wendu ombánje.” nirim. \v 15 Yi kanili-ni anju pupa Juda yi-aulimandu nimba mele: “Na tepa kaí tímu yi kanili Yesos.” nirim. \s1 5:16-18 Juda Yi-Aulima-ni Yesos Numanu Kis Panjiring Kene 5:19-47 Yu-ni Pundu Topa Nirim Temanele (Ung-pulele 5:1-15) \b \s1 5:16-30 Pulu Yili-nga Málale Kongunuma Tembandu Namba Liirim Temanele \p \v 16 Yesos-ni enini kóru muluring ena Sambatele-nga aku-sipa mele uluma tirim kilia Juda yi-aulima-ni Yesos yu pulu monjuku teku kis-siku buni siring. \v 17 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Tata-ni ui yambuma enamanga pali liipa tapunjurum mele ekupu kepe aku-sipa tepa molemú. Na aku-sipu Sambat-enamanga kongun teliuko.” nirim. \v 18 Yu-ni aku nirim kilia piliiku kene Juda yi-aulima-ni ‘Yesos yu aima kamu topu konjumulú.’ niku piliiku kupulanum te koruku muluring. Ui Sambat-enaliinga ung-manele topa pula turumeliinga piliiku yu arerembi kolku kene; penga “Pulu Yili yunga lapa.” nirimaliinga yu ‘Pulu Yili-kene kapula-kapula molembulu.’ nimba nirimaliinga yu kamu arerembi kolku yu toku kunjingí tiring. \b \p \v 19 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Málale-ni yu-yunu uluma kapula naa telemú temba. Yunga Lapale-ni telemú mele kanupa kene manda lepa telemú. Lapale-ni telemú uluma mindi Málale-ni telemú.” niker. \v 20 Nambimuna, Lapale-ni Málale numanu monjupaliinga yu-ni telemú mele pali Málale liipa ora silimú. Yi tepa kaí tímu akili mandupa. Aima sika penga eni aima kanuku numanu pulele liiku mundungí ulu-tondulu olandupama Lapale-ni Málale liipa ora simba. \v 21 Akili nambi-sipa wendu ombáye? Lapale-ni yambu kulúlima topa makinjipa kene ‘Kona molangi.’ nilimú mele aku-sipa Málale-ni yambu kulúlima ‘Kona pangi.’ nimba piliilimú yambuma tepa kona liilimú. \v 22-23 Ung te wasie i-sipa mele: ‘Yambuma-ni Lapale-nga bili paka tonjilimele mele Málenga bili aku-siku paka tonjangi.’ nimba Lapale-ni kot piliipa yambuma naa apurupa kot piliili kongun akili Málale sirim. Akiliinga, yambuma Málunga bili paka naa tonjilimele yambuma aku-siku Málu liipa yandu mundurum Lapanga bili kepe paka naa tonjilimeleko. \s1 5:24-29 Pulu Yili-nga Málale-ni Kona Molupa Mindi Puli Ulu-Pulele Silimú Temanele \p \v 24 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Nanga ungele piliiku, na liipa mundurum-na urundu yili ‘Yu sika Pulu Yili.’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma kona molupa mindi puli ulu-pulele enini-kene pelemú. Penga kot enale wendu ombá kene enini kot-na naa angiliingíko. Yambu kanuma kululi ulu-pulele pelemú kupulanumele munduku kelku kona molupa mindi puli kupulanum-na pulimelé.” niker. \v 25 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ena wendu ombále ekupu kórunga wendu um. Ena kaniliinga Pulu Yili-nga Málunga ungele kululi yambuma piliingí. Kanu-kene yunga ungele ‘Sika’ niku piliiku liingí yambuma kona mulungí.” niker. \v 26 ⸤Mélema⸥ kona mululi ulu-pulele Lapale-kene pelemú mele aku-sipa Lapale-ni ‘⸤Mélema⸥ kona mululi ulu-pulele Málale-kene pípili.’ nirimko. \v 27 Málale yu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili molemáliinga Lapale-ni ‘Málale yambumanga kot piliipili.’ nimba nambale sirim. \p \v 28 “Akiliinga-pe akiliinga-mindi eni numanu pulele liiku naa mundangi. Nambimuna, ena te wendu ombá, ena kaniliinga yambu ónu-koleana pelemeléma-ni Málunga ungele piliiku kene, \v 29 ónu-koleale munduku kelku wendu ungí. Kanu-kene lomburuku ola mulungí yambumanga ui ma-koleana kona molku kene teku konjuku muluring yambuma kona mulungí; ui ma-koleana teku kis-siku muluring yambuma penga kot-na angiliiku kene mindili nungí. \p \v 30 “Na-nanu ulu te manda naa tembu. Tata-ni nilimú mele piliipuliinga yambumanga kot-ma apurupu piliiliu. ‘Na-nanu numanu sambu.’ nimbu uluma naa tepu, ‘Na liipa mundurum yili numanu sipili.’ nimbu uluma teliáliinga kot sumbi-sipu piliipu apurupu konjiliu.” ⸤nirim.⸥ \s1 5:31-47 Yambu Mare-ni Yesos Molupa Tirim Kanuring Mele Niku Siring Temanele \p \v 31 “Sika na moliu mele na-nanu nimbu sindu lem ‘Gólu tokumnje.’ niku pilííngi lem kapula. \v 32 Yi te-ni lupa na moliu mele nimba silimú, akili na piliikerale nandu nilimále aima sika nilimú, ‘Gólu tokum.’ manda naa ningí. \p \v 33 “⸤Yi-aulima,⸥ eni yi mare ⸤No-Liinjili⸥ Jon mulurumna “Pai.” niku liiku munduring kene yu-ni na sika moliu mele nimba sirim. \v 34 Mana-yambu te-ni na moliu mele yambuma nimba sipa “Sika nikem. Sika aku-sipa molemú.” nim lem na numanu pulele liipu naa mundupu, ‘Ulu te mólu.’ nimbu piliiliu, akiliinga-pe ‘Pulu Yili-ni enini tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipili.’ nimbu Jon-ni nandu nirim mele eni nimbu siker. \v 35 Jon-ni kongun tirimeliinga yu kamaye mele nomba yambuma pa tinjirim. Kanu-kene laye-kolo eni numanu siku pa tinjirim pa tili kanuna muluring. \p \v 36 “Akiliinga-pe Jon-ni na liipa tapunjupa na moliu mele eni nimba sirim mele mandupa. Ulu te na moliu mele liipa tapunjupa liipa ora silimú mele ola-kilia. Tata-ni “Ulu-tonduluma teku pora sani.” nimba na sirim ulu-tondulu teliu kanuma-ni na liipa tapunjupa, Tata-ni na “Pui.” nimba liipa mundurum mele eni liipa ora silimú. \v 37 Tata-ni na “Pui.” nimba liipa mundurum-na urundele-ni kepe nanga nimba para sinjiliele molupa na moliu mele nimba sirim. Eni yunga kerina ung nirim-ma walsekale kepe kumale-ni naa piliiku, yunga kumbi-kerale mongale-ni naa kanuring. \v 38 Ung te wasie kepe. Tata-ni liipa mundurum yilinga ungele “Gólu tokum.” niku piliilimiláliinga yu liipa mundurum Lapale-nga ungele eninga numanumanga naa pelemú. \v 39 ‘Pulu Yili-nga bukna ung molemále-ni oliu taki-taki kona molupu mindi pumulú ulu-pulele simba.’ niku mimi-siku kanolemele. Mimi-siku kanolemele buk akili-ni na moliu mele nimba silimú \v 40 akiliinga-pe ‘Kona molupu mindi pumulú ulu-pulele liamili.’ naa niku, na moliuna ‘naa omulú.’ niku karaye telemele. \p \v 41 “‘Yambuma-ni na kape niku nanga bili paka tunjingí kene na auliele molambu.’ nimbu aku naa teliu. \v 42 Eni molemele mele na-ni piliiliu. ‘Pulu Yili numanu munjuli ulu-pulele eni-kene naa pelemú’ nimbu piliiliu. \v 43 Nanga Tata-ni na namba sipa yunga kongunale ‘tenji-pui.’ nimba na liipa mundurum-na urundu akiliinga-pe nanga ungele eni naa piliiku liilimele. Akiliinga-pe yambu te-ni yu-yunu namba liipa omba kongun telkanje yambu akiliinga ungele piliiku liilkemela. \v 44 Eni-enini anju-yandu ‘bi mulupili.’ niku, Pulu Yi tiluele mindi molemú akili-ni eninga bi ‘paka tunjupili.’ naa nilimele lem na moliu mele nimbu siliu ungele ‘Sika nikem.’ niku nambi-siku piliingíye? \p \v 45 “Akiliinga-pe ⸤na-kene⸥ teku kis-silimelaliinga ‘Pulu Yili-nga kot enale wendu ombá kene Tata-ni kot piliipa mulupili na-ni nanu kot tenjimba.’ niku naa piliai. ‘Moses-ni eni liipa tapunjupa tepa liimba.’ niku piliilimili yi kanili-ni eninga kot tenjimba. \v 46 Moses-ni na ombu molumbu mele buk turum kilia eni ‘Moses-ni nirim ungma sika nirim.’ niku piliilkimilanje nanga ungele kepe ‘Sika nikem.’ niku piliilkimilá. \v 47 Akiliinga-pe yu-ni nanga temani bukna turumele ‘Sika nikem.’ niku naa piliilimiláliinga nanga ung nikerale ‘Sika nikem.’ niku nambi-siku piliingíye?” nimba Yesos-ni nirim. \c 6 \s1 6:1-15 Langi Naa Lirim Koleana Yesos-ni Yi Paip-Tausen Langi Sirim Temanele \p \v 1 Penga walse Yesos Numú-Gallalli nona anduli sipna molupa no-nekendu purum. (Numú akiliinga bi te ‘Numú-Tapirias’ niring.) \v 2 Numú akuna nekendu purum kene kuru turum yambuma tepa kaí tirim kanukuliinga ‘Pulu Yili-ni mindi ulu-tonduluma telemú mele yu-ni aku-sipa tekem.’ niku kanuku kene yambu aima pulele yu purumna aeleku lumbili puring. \v 3 Yesos ma-pangina ola purum kene lumbili anduli yima wasie puku mania muluring. \p \v 4 Juda-yambuma-ni ⸤punie tenga-tenga kolea-auli Jerusallem oku akuna suku⸥ Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliingíndu Pulu Yili-kene ulu te tiring enama nondupa wendu ombá tirim. \p \v 5 Yesos ma-pangina ola molupa mandu-sipa kanurum kene yambu aima pulele yu urum kupulanum-na lumbili uring kanurum. Kanupa kene yu-ni yu lumbili anduli yi Pillip-ndu nimba mele: “Yambu ima nungí langima tena taropu topu liinjamili niku piliikunuye?” nirim. \v 6 Yunu-ni aku-sipa Pillip-ndu we walsipa piliirim. Yesos yu-ni temba mele akili yunu piliipa pora sipa mulurum akiliinga-pe ‘Pillip yu-ni nambulka nimbánje? ‘Na-ni ulu-tondulu te tepu kene kapula langi simbu.’ nimba piliimba, mola we mini-wale mundumbanje piliambu.’ nimba kene yu-ni aku-sipa Pillip-ndu walsipa piliirim. \p \v 7 Pillip-ni yundu nimba mele: “Ku-moni tu-tausen kina akuma-ni langi taropu topu liilkemelanje yambu mare mindi wallú-teku liiku nolkemela. Mare mólu tolka naa nolkemela.” nirim. \p \v 8 Lumbili anduli yimanga te, Saimon-Pita-nga angin Endru, yu-ni nimba mele: \v 9 “Ya kang te rais-balli pllawa kaluli wallú angere te-guli kene oma kaluli tale kene nosupa molemú. Akiliinga-pe akili koltale, yambu aima pulele. Kapula naa temba lam.” nirim. \p \v 10 Yesos-ni “Yambuma “Mania molangi.” niai.” nirim. Kolea akuna era pulele pirim-na mania muluring. Yi tausen angere te-guli mele akuna mania muluring. \v 11 Kanu-kene Yesos-ni rais-balli-pllawa kalúlima liipa ambulupa kene Pulu Yili-ndu “Angke” nimba yambu muluringma moke tepa enini manda nungí mele sirim. Omasele aku-sipako moke tirim. Noku ⸤aima⸥ kis piliiring. \p \v 12 Langi kanili nuring olu tirim kene yu-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “Langi kakena lelemúma we mania pupa lembale kapula naa tembaliinga liiku máku tai.” nirim. \v 13 Kanu-kene noku pora siring kene kakena lirim-ma lumbili anduli yima-ni liiku máku toku wale-basket engkaki-rurepu laliiku toku peka siring. \p \v 14 Pulu Yili-ni mindi ulu-tondulu manda telka mele ulu akili Yesos-ni tirim kene kanukuliinga yambuma-ni pulu monjuku niku mele: “ “Pulu Yili-ni “Ninjui.” nimba, ung nimba simbama piliipa yandu nimba simba yi te ma-koleana omba oliu nokumba.” niku panjiringele aima sika yi ili.” niring. \v 15 Aku niku piliiku kene enini ‘Yu oliunga yi nuim kingele mulupili.’ niku yu tondulu munduku ambolku gi siku ‘eninga kingele mulupili.’ ningí tiring. Aku tingí tiring piliipaliinga yu-yunu molumbandu ma-pangina ola alsupa purum. \s1 6:16-21 Yesos No-Numúna Ola Kimbu Kambiliipa Urum Temanele \p \v 16 Ena pupa kolea kalá turum kene yu lumbili anduli yima ma-pangina mandu puku numú-kéluna puring. \v 17 Akuna nona anduli sip tenga ola puku no-numúna yakundu oku Kapeniam taon pungí puring. No-numúna pungí puring kene súmbulu turum akiliinga-pe Yesos naa urumeliinga lumbili anduli yima eni-enini puring. \v 18 ⸤Sipna ola molku pungí puring kene⸥ popuremi tondulu turum kene nole ombele tepa kulsapiye topa ola pupa mania omba tirim. \p \v 19 Sipele kongun ⸤mindili-siku⸥ teku meku no-numú ai-suku-singina mele puring kene Yesos no-numúna ola kimbu kambiliipa sipele purumna urum kanukuliinga ‘Kuru te okum.’ niku piliiku kene aima mini-wale lakuku munduring. \v 20 Akiliinga-pe yu-ni eninindu nimba mele: “Na mindi okur, mini-wale naa mundai.” nirim. \v 21 Aku nirim-na piliikuliinga “⸤Auliele okum.⸥ Sipna wasie molamili.” niku enini numanu siku yu sipna sukundu liiring. Sukundu urum kene enini pungí puring numú-kéluna sipele enaliinga purum. \s1 6:22-59 Yesos-ni Ung-Eku Topa ‘Na Mulú-Koleana Gale Moliu.’ Nirim Temanele \b \s1 6:22-24 Yambuma-ni Yesos Anduku Kururing Temanele \p \v 22 Ipulam-ui yambu numú-kélu nekendu sumbulsuli muluringma-ni numanu kimbú-siku kene, ‘Bonongu sumbulsuli numúna anduli sip tilu mindi ya lim, Yesos akuna suku naa pumu, yu lumbili anduli yima eni-enini akuna suku puku numú-kélu nekendu púngi.’ niku piliiring. \v 23 Kanu-kene bonongu Auliele-ni langi wallú-sele liipa ambulupa Pulu Yili-ndu “Angke” nimba yambuma sirim nuring koleana nondupa kolea-auli Tapirias yambumanga sip mare numú-kéluna uring. \v 24 Yesos-ni langi sirim nuring koleana yambuma-ni Yesos kene lumbili andúlima kene akuna naa muluring koruku kelku kene sip enini muluringna numú-kéluna nondupa oku liringimanga suku puku kolea-kelú Kapeniam taon-na Yesos kurungíndu puring. \p \v 25 Numú-nekendu oku Yesos kanuku liiku kene enini yu walsiku piliiku niku mele: “Rapai, nu te-kene yandu únuye?” niring. \p \v 26 Akiliinga-pe ⸤yu urum mele nimba para naa sipa kene⸥ pundu topa eninindu nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Na-ni ⸤Pulu Yili-ni na liipa tapunjilimú mele⸥ liipa ora silimú ulu-tonduluma teliáliinga eni na naa korokumele. Na-ni eni langi sindu noku olu tinjing kaniliinga mindi na korokumele lem.” niker. \v 27 Eni langi nondupa purulimúma ‘Liipu nomulú.’ niku kongun naa teai. ⸤Langi kanuma noku kene, kulungí enama wendu olemú kene kolemeleko.⸥ Langi, Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni silimú langi, kanili naa purulimú, kanili nolemele kene kona molku konjuku mindi pulimelé langi kanili ‘Liipu namili.’ niku mindi kongun teai. ‘ ‘Yi akili-ni sika langi kanili yambuma simba.’ niku piliangi.’ nimba Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele ‘Yi akili-ni ulu-tonduluma aku-sipa tipili.’ nimba Pulu Yili yu-ni yu sirim.” nirim. \p \v 28 ⸤Yu-ni nirim ungele piliiku sundukuliinga,⸥ enini yundu walsiku piliiku niku mele: “⸤Kona molupu mindi pumulú langi liipu nomulundu⸥ oliu nambi tepu kene Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimba kongunuma temulúye?” niring. \v 29 Yu-ni pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-nga kongunale i-sipa mele: ‘Pulu Yili-ni ma-koleana liipa mundurum yili yu sika Pulu Yili-nga Málale, ⸤yu sika oliu molupu konjupu mindi pumulú ulu-pulele simba yili⸥.’ niku tondulu munduku piliiku molai.” nirim. \p \v 30 Aku nirim piliiku kene enini yundu walsiku kene niku mele: “Nu-ni ‘ “Na sika Pulu Yili-ni liipa mundurum. Na-ni niker ungma sika ungma.” niliu akili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliangi.’ nikunu Pulu Yili-ni mindi ulu-tonduluma manda telemú mele nu-ni aku-sikunu nambulka ulu-tondulu te liiku ora siniye? Nambi tiní kene kanupuliinga ‘Nu-ni sika nikinu.’ nimbu piliimulúnje?” niring. \v 31 “Oliunga anda-kolepali ui muluringma kolea-wakana langi-maana nuring. Langi-maana urum mele Pulu Yili-nga bukna temanele molemú: \q1 ‘Yu-ni ‘Enini mulú-koleana yandu \q2 langi nangi.’ nimba kene sirim.’ \m ung akili molemú. \rq Wendu Uring 16:4, Konana 78:24, 105:40\rq* \m ⸤Nu-ni oliunga aku-siku tinjiní mola nambulka tiniye?⸥” niring. \p \v 32 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ui muluring yambuma mulú-koleana yandu langi sirim yili Moses mólu. Tata-ni sirim. Molku konjuku mindi puli ulu-pulu pelemú ga niker ga-sika kanili mulú-koleana yandu silimú yili Tata mindiko.” niker. \v 33 Mulú-koleana mania omba mana-yambuma molku konjuku mindi pungí ulu-pulele silimále yu Pulu Yili-ni silimú gale.” nirim. \p \v 34 Yesos-ni nirim mele piliiku sunduku kene, “Auliele, ga akili ekupu kepe yandu-yandu kepe si.” niring. \p \v 35 Kanu-kene Yesos-ni eninindu nimba mele: “Molku konjuku mindi pungí gale na. ⸤Ga noku kene engle naa kolku kangi tondulu pupili molemele mele aku-sipa⸥ na molumbuna ungí yambuma eninga minéle engle naa kolumba, numanu tondulu pupili mulungí. Bo-no noku kene no waka naa kolku kapula molemele aku-mele na niliu ungma kepe moliu mele kepe manda tembu mele kepe ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingí yambuma alsuku taki-taki minéle no waka naa lipili mulungí. \v 36 Aku tingí yambuma aku-siku mulungí akiliinga-pe “Eni na ⸤Pulu Yili-nga ulu-tonduluma teliu mele⸥ kanuku kene kanuku sunduku ‘We telemú. Yu Pulu Yili-ni naa liipa mundurum.’ niku piliilimili.” ui nimbu sirindu kanu-mele ekupu kepe aku-siku mele we teku molemele. \v 37 Tata-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó tolemú yambuma pali na molumbuna ungí. Kanu-kene na lumbili andungíndu na molumbuna ungí yambumanga tiluri kepe “Anju pui.” aima naa nimbú. \p \v 38 “‘Na-nanu numanuna piliiker mele teambu.’ nimbu na mulú-koleale mundupu kelepu mana-mandu naa urundu, mólu. Na liipa mundurumele-ni numanale-ni piliilimú mele tembu urundu. \v 39 Na liipa mundurum yili-ni numanuna piliirim mele i-sipa: ‘Na-ni ⸤nanga Málale⸥ simbu yambuma pali ⸤Málale-ni⸥ nokupa konjupa, tilu kepe mundupa naa kelepa kene mindili nungí koleana aima naa pumba, ma-koleale pora nimbá enaliinga enini pali topa makinjipa olandu liipili.’ nimba numanale-ni piliilimú. \v 40 Na liipa mundurum yi Tata-ni numanale-ni piliirim mele te i-sipa: ‘Nanga Málale ‘oliu tepa liipa, mindili nolkemela kupulanumuna wendu liimba.’ niku tondulu munduku piliingí yambuma molku konjuku mindi pangi.’ nimba numanale-ni piliilimú. Kanu-kene aku tingí yambuma ma-koleale pora nimbá enaliinga na-ni topu makinjipu olandu liimbu.” nirim. \p \v 41 Yesos-ni “Na mulú-koleana mandu urundu gale.” nirim piliiku kis piliikuliinga Juda yi-aulima-ni yu arerembi kolku eni-enini pulu monjuku kon-konu niku kene \v 42 niku mele: “Ung nikem yi akili Josep-nga málu Yesos mindi. Yunga anum lapasele kanolemulu kanili. Pe yu “Mulú-koleana molupu mana-mandu urundu.” nikemale nambi-sipa nikemye?” niring. \p \v 43 Yesos-ni nimba mele: “Eni anju-yandu kon-konu manda-teku niai! \v 44 Yambu te na we kapula naa lumbili ungí. Na liipa mundurum Tata-ni numanuna kundulimú yambuma mindi na lumbili olemele. Na moliuna oku na tondulu munduku piliilimili yambuma mulú-ma-sele pora nimbá enaliinga na-ni topu makinjipu olandu liimbu. \v 45 Pulu Yili-ni “Ninjai.” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yimanga bukna molemú ung te i-sipa mele: \q1 “Pulu Yili-ni yambuma pali \q3 ung-bo tonjupa mani simba.” \rq Asaya 54:13\rq* \m niku turing bukna aku-sipa molemú. Tata-ni nilimú mele piliiku kene ung kanumanga puluma piliiku liilimele yambuma pali na moliuna olemele. \v 46 Tatanga ungele piliilimili niker akili aima sika yunga ungele piliilimilalendu niker akiliinga-pe yu mongale-ni naa kanolemele. Ma-koleana-yambu tiluri-ni kepe Tata naa kanuring naa kanolemele. Yi tiluele-ni mindi yu kanurum. Tata-kene wasie molupa mania urumele-ni mendepolu yu kanurum. \p \v 47 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “⸤Niliu ungma⸥ ‘Sika nilimú.’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma molku konjuku mindi pungí ulu-pulele enini-kene pelemú.” niker. \v 48 Mini pali molku konjuku mindi pungí gale na. \v 49 Eninga kórunga-ui muluring yambuma-ni kolea-wakana langi-maana nuring akiliinga-pe molku mindi naa puring. Eninga kulungí enama wendu urum kene kuluringko. \p \v 50 “Akiliinga-pe ekupu niker ga ili mulú-koleana mandu okum gale. Akili nungí yambuma mini pali naa kulungí. \v 51 Pora naa nimba we lepa mindi puli gale, akuna suku molku konjuku mindi puli ulu-pulele pelemú gale, akili mulú-koleana mandu urum gale na. Ga akili nanga kangiele. ‘Ma-koleana-yambuma, minéle pali molku konjuku mindi pangi.’ nimbu na-ni nanga kangiele eninga gale simbu.” nirim. \p \v 52 ⸤Yesos-ni aku nirim piliiku sunduku kene,⸥ yambuma tombulku niku kene, “Yi ili oliu yunga kangiele “Nangi.” nikemale nambi-sipa manda simbandu nikemye?” niring. \p \v 53 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-nga kangiele naa noku yunga memale naa núngi lem molku konjuku mindi puli ulu-pulele eni-kene kapula naa pemba.” niker. \v 54 Nanga kangiele kene memale-sele nungí yambuma taki-taki molku konjuku mindi pungí ulu-pulele enini-kene pelemú. Yambu kanuma ma-koleale pora nimbá enaliinga na-ni topu makinjipu olandu liimbu. \p \v 55 “Nanga kangiele ga-sikale; nanga memale no-sikale. Gale kene nole kene nokuliinga, kulungí enale wendu olemú kene kolemele. Akiliinga-pe nanga kangiele kene memale kene nolemele yambuma molku konjuku mindi pungí. \v 56 Nanga kangiele kene memale kene nolemele yambuma enini na-kene tapú-toku molemele, na enini-kene tapú-topu moliu. \v 57 Molupa mindi pulimú Tata-ni na liipa mundurum, yu-ni na ‘Molkunu mindi pani.’ nirim-na molupu mindi puliu, aku-sikuko na nungí yambuma ‘Molku mindi pangi.’ nimbú, kanu-kene enini mini pali molku mindi pungí. \v 58 Ga akili mulú-koleana mandu urum gale. Eninga ui anda-kolepali muluringma-ni langi-maana akili noku kene ⸤kulungí enama wendu urum kene⸥ kuluring, akiliinga-pe penga ekupu urum gale kene ui urum langi-maanale kene tilu-sipa mólu. Penga ekupu urum ga ili nungí kene taki-taki molku konjuku mindi pungí.” nirim. \p \v 59 Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku te, Kapeniam taon-na angiliirim, akuna suku Yesos-ni yambuma ung-bo tonjupa mani sipa ung akuma nirim. \s1 6:60-71 Yambuma Molku Kunjingéliinga Pulele Yesos-ni Nirim-na Piliikuliinga Yu Lumbili Puring Yambu Pulele Yu Munduku Kelku Puring Temanele \p \v 60 Yesos-ni ⸤yunga kangiele kene memale kene akusele ga kene no kene nungéliinga⸥ nirim mele piliikuliinga Yesos lumbili anduring yambu pulele-ni niku mele: “Ung ili ung-buni tili te nikem. Nae-ni manda piliipa liimbaye? Oliu naa piliikumulu.” niring. \p \v 61 Yu lumbili anduring yambuma yu-ni nirim ung akili piliiku kis piliiku kene anju-yandu kon-konu niku tombulku niring akili Yesos-ni piliipaliinga, yu-ni eninindu nimba mele: “Ung ili eni piliiku kis piliikimiliye? \v 62 Pe ekupu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ui mulurumna alsupa olandu pumu kanúngi lem nambi tingíye? ⸤Kamu arerembi kulungínje?⸥ \p \v 63 “Minéle-ni kona molku puli ulu-pulele silimú; kangiele-ni kona molku pungí ulu te naa telemú. Na-ni enindu ung nindu akuma kona molku mindi puli ulu-pulele. Akuma eninga numanuna suku pemba kene eni mini pali kona molku mindi pungí. \v 64 Akiliinga-pe eni molemele yambu mare-ni ‘yu gólu tokum.’ niku piliikimili.” nirim. Yu-ni piliipa ‘Yu gólu tuli yili.’ niku piliingí yambuma kene ‘Yu sika-ung nili yili.’ niku piliingí yambuma kórunga apurupa piliipa, Yesos yu yunga ele-túma liipa simba yili kórunga piliipa mulurumeliinga “Eni mare-ni na ‘Gólu tokum.’ niku piliikimili.” nirim. \p \v 65 Yu-ni ung te wasie nimba mele: “Eni mare-ni na ‘Gólu tolemú.’ niku piliilimiláliinga ‘Tata-ni “Na moliuna pai.” ni naa nilimú yambuma na moliuna kapula naa oku, na “Sika” niku tondulu munduku kapula naa piliiku andungí.’ ui nimbu sindu kanili.” nirim. \p \v 66 Ung nirim ena-mong akiliinga kepe penga enamanga kepe yu lumbili anduring yambu pulele yu-ni nirim mele piliiku kis piliikuliinga yu munduku kelku liiku bulu siku alsuku yu lumbili naa puring. \p \v 67 Yu munduku kiliring kene yu lumbili anduli yi rurepukandu yu-ni walsipa piliipa nimba mele: “Eni kepe na ‘Mundupu kelepu anju pumulú.’ niku piliikimiliye?” nirim. \p \v 68 Saimon-Pita-ni pundu topa nimba mele: “Auliele, nae molemúna pumulúye? Kona molupu konjupu mindi pumulú ungma nu-kene pelemú. \v 69 ‘Nu Pulu Yili-ni makó topa ‘Nanga Yi Kake Tiliele.’ nirim yili mollu.’ nimbu oliu-ni piliipu pora sipu tondulu mundupu piliilimulu.” nirim. \p \v 70 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nanu eni yi rurepukandu pali ‘Nanga yima molangi.’ nimbu makó turundu akiliinga-pe eninga yi te ⸤kuru-⸥depollale mele molemú.” nirim. \v 71 (Aku nirimele Saimon-Iskeriot málu Judas-ni tembalendu piliipaliinga nirim. Judas-Iskeriot yu enini yi rurepu akumanga yi te akiliinga-pe yu-ni penga Yesos liipa yunga ele-tu yima sirim-na turing.) \c 7 \s1 7:1-9 Yesos Yu Molupa Nirim Mele Yunga Kandi-Anginupilima-ni Yu Sika Mulurum Mele Piliiku Naa Liiring Temanele \p \v 1 Kanu-kene penga Yesos kolea Gallalli distrik andupa mulurum. Juda yi-auli kolea Judia distrik muluringma-ni yu toku kunjingíndu nokuku muluringeliinga piliipaliinga yu kelepa ‘Judia naa pumbu.’ nimba anju mulurum. \v 2 Akiliinga-pe Juda-yambuma-ni ui kolea-wakana sell-lku takuku piring enama piliiring ena kake tílima nondupa wendu ombá tirim kene \v 3 Yesos yunga anginipilima-ni yundu niku mele: “‘Nu-ni ‘ulu-tonduluma tellu mele nu lumbili andolemele yambuma-ni kanangi.’ nikunu nu ya koleale munduku kelkunu kolea Judia distrik-ndu pani.’ nimbu piliikumulu.” niring. \v 4 “Yambu te-ni ‘yu kongun tepa molemú mele piliiku yu kanuku bi sangi.’ nimba uluma mo topa naa telemú. Akiliinga nu ulu akuma sika tellu lem yambuma-ni pali kanangi puku ti-pui.” niring. \v 5 Yesos-nga anginipilima-ni kepe ‘Yesos yu Pulu Yili-ni liipa mundurum-na urum yili.’ niku naa piliikuliinga aku-siku niring. \p \v 6 Aku niringeliinga Yesos-ni eninindu nimba mele: “Nanga enale ui wendu naa uli. Akiliinga-pe eni uluma taki-taki tingíndu enama naa piliiku apuruku, enama pali “Oliunga” niku uluma walu-siku telemele. \v 7 Ma-kolea yambuma eni-kene numanu kis naa panjilimele akiliinga-pe na-ni yambumandu “Ulu telemelema teku kis-silimele.” niliáliinga na-kene numanu kis panjilimele. \v 8 Eni ena kake tiliele wendu ombále pilii-pungí lem pangi. Akiliinga-pe nanga enale ui naa wendu okumaliinga na ⸤ui⸥ naa pumbu.” nirim. \v 9 Aku nimba kene yu kolea Gallalli we mulurum. \s1 7:10-53 Ui Sell-Lkumanga Piring Mele Piliiring Ena Kake Tiliele Wendu Urum Kene Juda-Yambuma Piliingí Puring Kene Yesos Wasie Jerusallem Purum Temanele \p \v 10 Akiliinga-pe Yesos yunga anginipilima ‘Ena kake tílima oliu wasie piliamili.’ niku ui puring kene Yesos kepe purum. Akiliinga-pe Yesos yu ‘naa kanuku bi sangi.’ nimba kiyang nimba ⸤kolea Gallalli distrik mundupa kelepa Jerusallem⸥ purum. \v 11 Akuna Juda-yambumanga ena kake tílima piliiring Juda yi-aulima-ni ‘Yesos um-nje.’ niku koruku molku kene eni-enini niku mele: “Yi kanili tena molemúnje?” niring. \p \v 12 we-yambumanga pulele-ni yundu ólu-walu toku niku anduku muluring. \p Mare-ni niku mele: “Yu yi kaiéle.” niring. \p Akiliinga-pe mare-ni niku mele: “Yu yandupa yambuma gólu topa silimú.” niring. \v 13 Akiliinga-pe yambuma-ni Juda yi-aulimanga mundu-mong tenjiku kene ‘Oliu nikimulu mele enini piliiku kene oliu teku kis-singí.’ niku ung tondulu teku naa niring. \p \v 14 Kake tili enama ui wendu urum suku-singina ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna pupaliinga Yesos yambuma ung-mani sirim. \v 15 Ung-mani sirim mele piliiku kene Juda yi-aulima-ni mini-wale munduku kene niku mele: “Yi ili nambi-sipa piliipa kungnjuli pelemúye? Yu skull auli tenga naa purum kanili.” niring. \p \v 16 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Ung nimbu siliu ili nanga ung te mólu. Na liipa mundurum-na urundu yilinga ungele. \v 17 ‘Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú uluma piliipu liipu teambu.’ nimba piliipa molemú yambale-ni na-ni ung niliu ungeliinga pulele piliipa kene, ‘Na-ni Pulu Yili-nga ungele nilimú.’ mola ‘Yu-ni yunu numanale-ni piliipa nilimú.’ nimba piliimba. \v 18 Yambu te-ni yu-yunu numanale-ni piliipa kene ung nimba silimále-ni ‘Nanga bili ola pípili.’ nimba telemú, akiliinga-pe yambu te-ni ‘Liipa mundurum yilinga bili paka tonjambu.’ nimba kongun telemú yambale yu yambu sumbi-nili te molupa, tepa kis-sipa gólu tuli yambu te naa molemú. \v 19 Ui Moses-ni ⸤“I-siku teai.” nimba “I-siku naa teai.” nimba⸥ eni ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-manima naa sirimye? Sirim akiliinga-pe eni molemelemanga tiluri-ni kepe ung-mani kanuma piliiku teng panjiku naa telemele. Aku lem ‘Na ung-mani kanuma topa pula tolemú.’ niku nambimuna toku kunjingí tekemeleye?” nirim. \p \v 20 Yu-ni aku-sipa nirim piliiku kene yambuma-ni pundu toku niku mele: “Nae-ni nu topa konjumba tekemuye? Nunga numanuna kuru te molemáliinga piliikunu kene aku-siku nikinu lam.” niring. \p \v 21 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni ulu-tondulu te tirindu kene eni numanu pulele liiku munduring. \v 22 Moses-ni ‘Kangmanga kangi te kopsiku poku teai.’ nimba ung-mani sipa panjurumeliinga eni kóru molemele ena-Sambatele kene kangmanga kangi te kopsiku poku telemele. (Sika Moses-ni ui-pulu-pulu ‘ulu akili teamili.’ ni naa nirim. Ui eninga anda-kolepalima-ni ulu akili tiring, akiliinga-pe penga Moses-ni ⸤yandupa⸥ ung-mani kanili sipa panjurumeliinga piliiku kene telemele.) \v 23 Eni Moses-ni ung-mani sirimele piliiku liiku kene kang tenga kangi te kupsingí enale eni kóru molemele ena-Sambatele wendu olemú kene kopsilimele lem kapula, na Sambat-enale kene yi te tepu kaí tirindeliinga na-kene nambimuna arerembi kolemeleye? ⸤Sambat-enale kene⸥ Sambat-enaliinga ung-manele pula toku ⸤kang tenga kangi te kopsiku wendu liiku kene ‘Papu tekemulu.’ níngi lem Sambat-enale kene na-ni yi tenga kangiele pali tepu kaí tirindu akili papuko tirindu.⸥ \v 24 Eni mongale-ni kanolemele uluma kanuku kene lkisiku ‘Ili sika. Ili gólu.’ niku naa piliangi! Uluma mimi-siku kanuku numanale-ni piliiku kene sumbi-siku apuruku konjai.” nirim. \s1 7:25-31(-44) “Yesos Yu Sika Pulu Yili-ni ‘Liipu Mundumbu.’ Nirim Yi-Nuim Kraisele-nje?” Niring Temanele \p \v 25 Yu aku-sipa nimba mulupili Jerusallem muluring yambu mare-ni eni-enini walsiku piliiku kene niku mele: “Yi ili ‘Topu konjamili.’ niku molemele yi akili yi ili móluye? \v 26 Akiliinga-pe kanai. Yambu pulele molemelena yu mokeringa omba angiliipa ung-mani sikemu akiliinga-pe yi-aulima-ni yu ulu te naa tekemele. Enini ‘Yu sika Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele.’ niku piliikimilinje? \v 27 Akiliinga-pe oliu-ni yi ilinga pulu-koleale kanolemulu. Pulu Yili-ni liipa mundumba yi-nuim Kraisele ombá kene yambu te-ni yu molupa ombá koleale naa kanupa bi simba.” niring. \p \v 28 Kanu-kene Yesos lku-tembolluna ung-bo tonjupa mani sipa we molupa kene, nangale topa nimba mele: “Sika eni na kanuku bi siku, na molupu úndu koleale kanolemeleye? Na-nanu numanale-ni piliipu kene naa urundu. Na liipa mundurum-na urundu yili yu-kene sika ulu-pulele pelemú yili. Yi kanili eni naa piliilimili \v 29 akiliinga-pe na yu-kene wasie molupu kene, yu-ni na liipa mundurum-na urundu akiliinga na-ni yu kanupu bi siliu.” nirim. \p \v 30 Aku-sipa nirim kilia piliikuliinga yu ambolku liiku ka singí tiring akiliinga-pe yu toku kunjingí enale ui wendu naa urum kilia yambu te-ni yu naa ambulurum. \v 31 Yambu pulele-ni aku tingí tiring akiliinga-pe yambu pulele-ni niku mele: “Pulu Yili-ni ‘Liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele omba kene, yi ili-ni yu molemú mele liipa ora silimú ulu-tonduluma telemú mele yi kanili-ni ulu-tondulu olandupama manda tembaye? ‘Yi-nuim Kraisele-ni temba.’ nimbu piliilimulu uluma yi ili-ni telemú.” niku kene ‘Yu sika yi kanili.’ niku tondulu munduku piliiring. \s1 7:32-36,45-52 Juda Yi-Aulima-ni Ele-Yi Mare “Yesos Puku Ka Si-Pai!” Niku Liiku Munduring Temanele \p \v 32 Yambuma-ni Yesos aku-sipa mulurum mele aku-siku anju-yandu ólu-walu toku tombulku niring mele Juda yi-auli Perisima-ni piliikuliinga, enini kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene enini lku-temboll ele-yi marendu “Yesos puku ka si-pai!” niku liiku munduring. \p \v 33 Kanu-kene Yesos-ni nimba mele: “Laye-sele mindi eni-kene wasie molupu kene, penga na liipa mundurum yili molemúna kelepu pumbu. \v 34 Penga eni na kurungí akiliinga-pe naa kanuku liingí, molumbuna kapula naa ungí.” nirim. \p \v 35 Juda yi-aulima-ni enini anju-yandu tombulku kene niku mele: “Yu tena pumba-na oliu yu manda naa pupu kanupu liimulúye? Aku lem oliunga Juda-yambu mare ui kolea lupamanga puring molemele koleamanga pupa yambu-talape lupama ung-bo tonjupa mani sipa molumbáliinga naa kanumulúnje? \v 36 Yu-ni ui nimba mele: “Na kurungí akiliinga-pe eni na manda naa kanuku liingí. Na molumbuna eni manda naa ungí.” nim kanili ung-pulele nambulkanje?” niring. \s1 7:37-39 Kona Molupa Mindi Puli Ulu-Pulele Pelemú Nolenga Ung Te \p \v 37 Penga, yambuma Jerusallem oku máku toku kake tili enamanga uluma tiring enama pora nimbándu ena auliele wendu urum kene Yesos ola angiliipa kene tondulu mundupa nimba mele: “Yambu te no waka kulum lem na moliuna omba no nupili. \v 38 Na moliu niliu mele “Sika” niku tondulu munduku piliingí yambuma eninga numanumanga kona molupa mindi puli noma pikipa wendu ombá. Pulu Yili-nga bukna ung te aku-sipa nimba molemú.” nirim. \v 39 Yu-ni ung nirimaliinga pulele i-sipa mele: “Yu Pulu Yili-ni sika liipa mundurum, oliu tepa liimba yili molemú.” niku tondulu munduku piliingí yambuma penga walse Pulu Yili-nga Minéle eninga numanumanga omba molumba liingélendu nirim. Yesos ui kolupa lomburupa ola molupa mulú-koleana kelepa olandu naa purumeliinga Mini ⸤Kake Tiliele⸥ ui naa urum. \s1 7:40-44 Yambuma Yesos Mulurum Mele Tombulku Niku Muluring Temanele \p \v 40 Yesos-ni ung nirim-ma yambuma-ni piliiku kene, mare-ni niku mele: “Moses-ni ui nimba mele: ‘Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba simbama piliipa yambuma nimba simba yi te ombá.’ nirimele yi ili lam.” niring. \p \v 41-42 Mare-ni niku mele: “Yu Pulu Yili-ni ‘oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele.” niring. \p Mare-ni niku mele: “Pulu Yili-ni liipa mundumba yi-nuim Kraisele kolea Gallalli distrik molupa kene ombáye? Yu Gallalli naa mingí. Pulu Yili-nga bukele-ni nimba mele: ‘Pulu Yili-ni liipa mundumba yi-nuim Kraisele yi nuim king Depit-ni kalupa liimba. Depit yu miring kolea-kelú Betelliem taon akuna yi-nuim Kraisele mingí.’ nilimú kaniliinga yu kolea Gallalli distrik kapula naa mingí.” niring. \p \v 43 Aku-siku yambuma Yesos mulurum mele tombulku niku numanuna lupa-lupa piliiring. \v 44 Yambu mare-ni ‘Yesos ka samili.’ niku piliiku muluring akiliinga-pe te-ni yu pupa ambulupa naa liirim. \s1 7:45-52 Juda Yi-Aulima-ni ‘Yesos We-Yi Te.’ Niku Piliiring Temanele \p \v 45 Lku-temboll ele-yima-ni Yesos kene yambuma kene niku muluring mele piliiku molku kene, penga we kelku yandu oku Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Perisi yima kene muluringna puring. Yesos ka siku naa meku uring kilia kanukuliinga enini ele-yimandu niku mele: “Yili nambimuna ⸤ka siku⸥ naa meku úngiye?” niring. \p \v 46 Ele-yima-ni niku mele: “Mólu. Yi te-ni ui ung-bo tonjuku mani silimele mele yu-ni aku-sipa ung-bo naa tunjúmu. Yu-ni ung-mani aima lakupa ung-bo tunjúmu.” niring. \p \v 47 Perisima-ni piliiku kis piliiku kene niku mele: “Yunu-ni gólu topa ung nimuma ‘Sika nim.’ niku piliiku eni we kelku yandu úngiye? \v 48 Oliunga yi-aulima kene Perisi-yima kene oliunga yi te-ni “Yu molemú nilimú mele sika akili molemú.” nimba pilíímuye? ⸤Mólu, te-ni aku-sipa naa nimba pilíímu kanili.⸥ \v 49 Akiliinga-pe we-yambu máku toku mulúngima Moses-ni ung-mani sirim pelemúma aima naa piliilimili. Pulu Yili-ni eninga kotele kórunga piliipa, kulungí kene ‘Mindili nangi.’ nimba panjurum.” niring. \p \v 50 Nikodimas, yu ui walse Yesos mulurumna purum yi kanili, Perisi-yi kanumanga te yu, yu-ni enini walsipa kene nimba mele: \v 51 “Oliunga ung-manima-ni ‘Yambu te kot naa piliiku kene we “Mong liikimeliinga buni mipili.” niai.’ nilimúye? Yu ui kot-na omba kene nilimú mele piliipu kene penga ung nilimúmanga puluma apurupu piliimulú kanili.” nirim. \p \v 52 Perisi-yima-ni yundu pundu toku niku mele: “Aku lem nu kepe kolea Gallalli yi te-nje? Pulu Yili-nga bukna sukundu mimi-sikunu kanui. Mimi-siku kanukunu kene, ‘Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba simbama piliipa yandu nimba simba yi te Gallalli wendu ombá.’ nimba pelemú kanuníye?” niring. \s1 7:53—8:11 Ambu Yi Puli Te Kene Yi Te Kene Waperanale Tiringli Kene Yesos-ni Ulu Te Tirim Temanele \p \v 53 Yambuma pali lkundu bulu-bale niku puring \c 8 \nb \v 1 akiliinga-pe Yesos ‘Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangiele’ nili akuna olandu purum. \p \v 2 Kanu-kene ipulam-ui, kolea tangumba muni lirim kene yu kelepa ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna purum kene yambuma yu mulurumna oku máku toku muluring kene enini ung-bo tonjupa mani simbandu yu mania mulurum. \p \v 3 Kanu-kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yima kene Perisi-yima kene enini ambu yi puli te yi te kene waperanale tiringliele liiku meku oku yambuma muluring kumbi-kerina oku ola angnjiku kene, \v 4 Yesos-ndu niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, ambu yi puli ili yi te kene waperanale teku mulúngli yambuma-ni kanúngi-na membu okomulu. \v 5 Moses-ni ung-mani te sipa panjipa kene nimba mele: “Ambu aku tembale ku-ni toku konjai.” nirim akiliinga nu-ni nambulka niniye?” niring. \v 6 Akiliinga-pe enini sika piliingíndu naa niring. ‘Yu-ni nambulka nimbánje? Nimba kis-simba kene kot tenjimulú.’ niku aku-siku walsiring. \p Akiliinga-pe Yesos ma kanupa kili-ni mana bi topa mulurum. \v 7 Kanu-kene yu taki-taki walsi-pui-upui tiringeliinga olandu-sipa kanupa kene eninindu nimba mele: “Eninga yi te ulu-pulu-kis te naa pelemú yi te-ni ambu ili kumbi-lepa ku-ni tupili.” nirim. \v 8 Aku nimba kene yu kelepa ma kanupa mana bi topa mulurum. \p \v 9 Aku nirim-na piliikuliinga yi-aulima enini te tale niku pena-pena puku Yesos munduku kelku enini puring. Yi-aulimanga yi-nuimima ui kumbi-leku puring kanu-kene we yi-aulima aeleku puring kene Yesos yu-yunu mindi mulurum, ambale yu mulurumna we angiliirim. \v 10 Kanu-kene Yesos olandu-sipa kanupa kene ambale walsipa nimba mele: “Ambale, yima tena molemeleye? Yi te-ni nu ‘Teku kis-sínaliinga kot tenjambu.’ naa nimuye?” nirim. \v 11 Ambale-ni nimba mele: “Auliele, yi te-ni na kot naa tenjimba tekem.” nirim. \p Yesos-ni nimba mele: “Na-ni kepe ‘Nu-ni teku kis-sínaliinga mindili nani.’ naa nikeraliinga nu pukunu kene ulu-pulu-kis tellu mele munduku kelkunu, alsuku naa ti!” nirim. \s1 8:12-20 (Temani ilinga bi tale mele.) Te: Yesos Mulurum Mele Yu-ni Yunu Witnes Molupa Yambuma Nimba Sirim Temani Te Te: Yesos Mana-Yambumanga Pa Tinjilieliinga Ung Te \p \v 12 Yambu muluringmandu Yesos-ni kelepa nimba mele: “Na ma-koleamanga pali yambumanga pa tinjiliele. Na andupu molumbuna lumbili anduku mulungí yambuma sumbulú túlina naa anduku mulungí. Kona mululi ulu-pulele silimú pa tiliele kene mulungí.” nirim. \p \v 13 Aku nirim-na yi-auli Perisima-ni piliikuliinga yu-kene toku monjuku niku mele: “Nu mollu mele nu-nunu nikunu sillu akiliinga nu-ni ung nikinuma piliipu kene ‘Sika nikem.’ nimbu piliilkimilanje kapula naa telka.” niring. \p \v 14 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na ui molupu urundu koleale kepe kelepu pumbu teker koleale kepe piliipu moliáliinga na moliu mele sika na-nanu niliu akiliinga-pe na-ni ung niker ili ung-sikale. Akiliinga-pe na molupu urundu koleale kepe penga pumbu teker koleale kepe eni naa piliikimili. \v 15 Mana-yambuma-ni piliiku apuruku telemele mele eni Perisi-yima-ni aku-siku piliiku kene apurulimele, akiliinga-pe na-ni yambu te naa apuruliu. \v 16 Akiliinga-pe na-ni sika ⸤yambu te mola ung te piliipu apuruliu lem na-nanu mendepulu naa apuruliáliinga sumbi-sipu apuruliu. Na liipa mundurum yi Tata-kene wasie tapú-topu ⸤kongun tepulu⸥ molembulu kanili. \v 17 Eninga ung-mani te bukna molemú kanili i-sipa mele: ‘Yambu tale-ni ung te niku síngli lem ‘Ung akili sika.’ niangi.’ aku-sipa nimba pelemú. \v 18 Akiliinga na moliu mele na-nanu nimbu siliále kepe; na liipa mundurum yi Tata-ni na moliu mele nimba silimúko.” nirim. \p \v 19 Kanu-kene enini walsiku kene niku mele: “Lanie tena molemúye?” niring. \p Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Eni na kepe nanga Lapale kepe naa kanuku bi silimele. Eni na kanuku bi silkimelanje Tata kepe kanuku bi silkimelako.” nirim. \v 20 Yesos lku-tembolluna sukundu, Pulu Yili-nga niku yambuma-ni ku-moni munduring mingima lirim koleana Yesos molupa yambuma ung-bo tonjupa mani sipa molupa kene ung ima nirim. Akiliinga-pe yunga enale wendu naa urum-na yambu te-ni yu ambolku liiku ka naa siring. \s1 8:21-30 Yesos-ni Yi-Aulimandu “Na Pumbú Koleana Eni Kapula Naa Pungí.” Nirim Temanele \p \v 21 Yesos-ni alsupa Juda yi-aulimandu nimba mele: “Na ekupu pumbu teker, kanu-kene enini na koruku kelku kene eninga ulu-pulu-kis ⸤telemele⸥ma numanuna pípili kulungí. Na pumbu koleana eni manda naa ungí.” nirim. \p \v 22 Aku nirim-na piliiku kene Juda yi-aulima-ni eni-enini tombulku walsiku kene niku mele: “Aku nambimuna ‘Na pumbu koleana eni manda naa ungí.’ nikemye? Aku lem yu-yunu topa konjumbanje?” niring. \p \v 23 Yesos-ni kelepa nimba mele: “Eni mania yambuma, na ola yili. Eni ma-kolea pulu yambuma, na ma-kolea pulu yi te mólu. \v 24 Na-ni enindu ui nimbu mele: “Ulu-pulu-kis ⸤telemele⸥ma numanuna we pípili kulungí.” nindu kanili. Akili “Na ekupu moliu, ui-pulu-pulu mulurundu, penga molupu mindi pumbu yili.” nimbu siliu mele eni ‘Sika akili molemú.’ niku tondulu munduku naa pilííngi lem penga eni kulungí kene sika eninga ulu-pulu-kísima numanuna we pípili kulungí.” nirim. \p \v 25 Perisi-yima-ni yu walsiku kene niku mele: “Nu naeye?” niring. Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na moliu mele eni taki-taki nimbu siliu kanili na mindi. \v 26 Na-ni eni molku ulu telemele mele piliipu apurupu kene eni teku kis-silimele mele ung pulele nimbu silka akiliinga-pe na-nanu numanale-ni piliipu kene ungma naa niliu. Na liipa mundurum yili, yu ulu sikama mindi tepa ung sikama mindi nilimú yi, kanili-ni nilimú mele mindi piliipu kene mana-yambuma nimbu siliu.” nirim. \p \v 27 Yu-ni Lapandu nirim akiliinga-pe enini yu-ni nirim mele pulele naa piliiringeliinga \v 28 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Penga eni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ola ku toku panjiku kene eni piliiku kene “Na ekupu moliu, ui-pulu-pulu mulurundu, penga molupu mindi pumbu yili.” nimbu siliu mele eni ‘Sika akili molemú.’ niku piliiku kene kepe, “Na-nanu numanale-ni piliipu kene naa teliu. Tata-ni na mani silimú mele mindi piliipu kene niliu.” taki-taki nimbu siliu ‘Akili sika.’ niku piliingí. \v 29 Na liipa mundurum-na urundu yili na-kene wasie tapú-topulu molembulu; taki-taki yu kanupa kaí piliilimú uluma mendepolu teliáliinga yu-ni walsekale kepe na mundupa naa kelelemú.” nirim. \v 30 Yesos yu-ni aku-sipa nimba mulupili kepe yambu pulele ‘Yu Pulu Yili-ni sika liipa mundurum.’ niku tondulu munduku piliiring. \s1 8:31-47 Eprayam-ni Kalupa Liirim Yambumandu Yesos-ni Nirim Temanele \b \s1 8:31-36 Ung-Sikale-ni Oliu Ka Silimú Mélema Wendu Liinjipa ‘We Molku Konjangi.’ Nimbá Temanele \p \v 31 ‘Yu sika.’ niku piliiring Juda-yambumandu Yesos-ni nimba mele: “Na-ni ung-bo tonjupu mani siliuma sika piliiku liiku teng panjiku mulúngi lem eni sika nanga lumbili anduli yambuma mulungí. \v 32 Aku teku kene, eni ung-sikale piliingí kanu-kene eni ka silimú mélema ung-sikale-ni wendu liipa ‘eni we molku konjangi.’ nimbá.” nirim. \p \v 33 Enini pundu toku yundu niku mele: “Oliu Eprayam-ni kalupa liirim yambuma molupu, yambu tenga ka-kongun te naa tenjipu mulurumulu. Aku lem nu-ni ‘Ka silimú mélema wendu pumba oliu molku kunjingí.’ nikinu akili nambi-siku piliikunu kene nikinuye?” niring. \p \v 34 Yesos-ni pundu topa kene nimba mele: “Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Yambu ulu-pulu-kis telemelema ulu-pulu-kismani ka silimú-na ulu-pulu-kis akumanga ka-kongun telemele. \v 35 Ka-kongun telemú kendemande-yambale lku pulu yambuma kene wasie kamu naa molemú, akiliinga-pe kangambula te yunga lku pulu yambuma kene taki-taki tiluna tapú-toku molemele. \v 36 Akiliinga, ⸤Lku Pulu Yili-nga⸥ Málale-ni ‘Eni ka silimú mélema mundupa kilipili, eni we molku konjangi.’ nim lem méle te-ni sika ka naa simba, we aima sika molku kunjingí.” niker. \p \v 37 “‘Eni Eprayam-ni kalupa liirim yambuma molemele.’ nimbu piliipu moliu akiliinga-pe eninga numanuna nanga ungele naa pelemáliinga na toku kunjingí tekemele. \v 38 Na Tata-kene molupu kanurundu mele eni nimbu siliu. Eninga lapale-ni nilimále eni piliiku kene telemele.” nirim. \s1 8:39-47 Yesos-ni “Seten Eninga Lapale.” Nirim Temanele (8:31-38 wasie) \p \v 39 ⸤Yesos-ni yambumandu “Eninga lapalenga ungele eni piliiku kene telemele.” nirim mele akili piliikuliinga⸥ Juda-yambuma-ni pundu toku niku mele: “Oliunga lapa kalupa liirimele Eprayam.” niring. \p Yesos-ni nimba mele: “Mólu. Eni sika Eprayam-ni kalupa liirim yambuma molkemelanje Eprayam-ni tirim mele eni aku-siku telkemela. \v 40 Akiliinga-pe aku naa telemele. Pulu Yili-ni na nimba sirim ungma na piliirindu ung-sikama eni nimbu siliu yili toku kunjingí tekemele. Eprayam-ni aku-sipa mele naa tirim. \v 41 Eninga lapale-ni telemú mele eni manda leku telemele.” nirim. \p Enini tondulu karaye teku kene niku mele: “Oliunga anumele yi-te-lupa kene wapera topa kene oliu naa mirim. Oliunga lapa tilu kanili Pulu Yili mindi.” niring. \s1 8:42-47 “Seten-ni Kalupa Liirim Yambuma Molemele.” Nimba Yesos-ni Nirim Temanele (8:31-45 wasie) \p \v 42 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Na Pulu Yili-kene molupu urundele ekupu ya moliáliinga, Pulu Yili yu sika eninga Lapale molkanje eni na numanu monjulkemela. Na-nanu numanale-ni piliipu kene naa urundu. Yu-ni na liipa mundurum-na urundu. \v 43 Na-ni ung niliumanga pulele nambimuna sumbi-siku naa piliilimiliye? ‘Ung-pulele naa piliimulú.’ niku piliiku naa liilimele akiliinga nanga ungele eni naa piliilimili. \v 44 Eni ⸤kurumanga nuim⸥ Depollale-nga kangambulama, Seten eninga lapale. Eninga lapale-ni kanupa kaí piliilimú mele ‘teamili.’ niku kene yu-ni “Eni teai.” nilimú mele ‘Aima teamili.’ nilimele. Ui-pulu-pulu mulú-masele koela wendu urum kene yu yambu topa kunjuli yili mulurum mele aku-siliele yandupa ekupu we molemú. Yu ung-pulu sika te naa pirim-na sika-ung te walsekale kepe aima naa nirim. Yu gólu tolemú yili; yu sika gólu tuli ungeliinga pulu-yili molemáliinga ui yu gólu turum mele yandupa ekupu kepe penga kepe gólu mindi tolemú tomba. \v 45 Akiliinga-pe na-ni ung-sikama nimbu siliáliinga eni naa piliiku ‘Gólu tolemú.’ niku piliilimili. \s1 8:46-59 Yesos Kene Isrel-Yi-Auli Mare Kene Tombulku Niring Temanele \p \v 46 “Nae-ni nanga numanuna ulu-pulu-kis tilu kepe pelemú nimba manda liipa ora simbaye? ⸤Te naa pelemú akiliinga-pe⸥ na-ni ung-sikale niliu lem ‘Sika nikem.’ niku eni nambimuna naa piliilimiliye? \v 47 Pulu Yili-nga kangambulama-ni Pulu Yili-ni nilimú ungele piliiku liilimele. Eni Pulu Yili-nga kangambulama naa molku kene yunga ungele na-ni nimbu siliuma “Naa piliimulú.” niku, piliiku naa liilimele.” nirim. \s1 8:48-59 Yesos-ni “Eprayam Ui Naa Mulupili Na Mulurundu.” Nirim Temanele \p \v 48 Juda yi-aulima-ni yundu pundu toku niku mele: \m “ “Nu Sameria-yi te, nunga numanuna kuru te molemú.” nilimulu kanili sika nilimulu.” niring. ⸤Juda-yambuma-ni Sameria-yambuma kene numanu kis panjiring kaniliinga yu ung-mura siku ung-taka tonjuku “Yu yi kis te.” ningíndu “Nu Sameria-yi te.” niring.⸥ \p \v 49 Niring mele piliipa kene Yesos-ni pundu topa eninindu nimba mele: “Nanga numanuna kuru te naa molemú. Na-ni Tatanga bili paka tonjuliu, akiliinga-pe eni nanga bili teku kis-sinjilimele. \v 50 Na-nanu ‘Bi ola mulupili.’ naa niliu, akiliinga-pe yi te molemú akili-ni ‘Na bi ola mulupili.’ nimba nanga bili paka tonjulemú. Yi kanili-ni na-ni niliu mele kepe eni nilimele mele kepe mimi-sipa piliipa apurupa te-ni ‘Sika nikem.’ nimba piliipa molemú. \v 51 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yambu te nanga ungele piliipa liipa tepa molumba yambale aima kamu naa kolupa, molupa mindi pumba.” niker.” nirim. \p \v 52 Juda yi-aulima-ni yundu niku mele: “Ekupu oliu piliikumulu, kuru te aima sika nunga numanuna molemú. Anda-kolepa Eprayam kulurum; Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima kuluringko. Akiliinga-pe nu-ni nikunu mele: “Nanga ungele piliipa liipa molumba yambale kamu naa kolumba.” nikinu. \v 53 Eprayam-nga bili mania mele molupa nunga bili ola molemúye? Yunga bili aima ola, akiliinga-pe yu kepe kulurumko. Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yambuma kepe bi ola mulurum akiliinga-pe kuluringko. Nunga bili ola-kilia, eninga bima mania-kiliaye? Aima mólu! Nu yi-korupa-wele.” niring. \p \v 54 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nanga bili na-nanu paka tolkanje na bi aima sika ola naa molka, na we mindi nilka. Akiliinga-pe akili mólu. Tata, yundu eni “Oliunga Pulu Yili.” nilimele kanili-ni nanga bili paka tonjulemú. \v 55 Eni yu naa kanuku piliilimili akiliinga-pe na-ni yu kanupu piliiliu. Na-ni “Yu naa kanupu piliiliu.” nilkanje eni gólu túlima molemele mele na aku-sipu molka. Akiliinga-pe na-ni yu aima sika kanupu piliipu, yunga ungele piliipu liipu tepu moliu. \v 56 Eninga anda-kolepa Eprayam-ni ‘Na mana-mania ombá enale kanombu.’ nimba piliipaliinga numanu sipa mulurum. Ena kanili kamu kanupa kene numanu sirim.” nirim. \p \v 57 Kanu-kene Juda yi-aulima-ni yundu niku mele: “Nunga punie tokapu tale ui naa pora nili. Nu kang-yili mindi. Pe nu “Eprayam kanurundu.” nikinuye? Nu-ni yu kapula naa kanurunele. Gólu tokunu.” niring. \p \v 58 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eprayam sika aima kórunga-ui molupa kulurum akiliinga-pe yu ui naa mulupili na mulurundu.” niker.” nirim. \p \v 59 Aku nirim-na piliikuliinga ⸤Pulu Yili marake tepa ‘Pulu Yili moliu.’ nimba nirim-na piliikuliinga⸥ enini “Yu topu konjamili.” niku ku-mulú liiku yu tungí tiring. Akiliinga-pe Yesos mo topa kene, lku-tembolluna kiyang nimba omba ulsu purum. \c 9 \s1 9:1-12 Yesos-ni Mong Kis Lirim Yi Te Tepa Kaí Tirim Kene 9:13-34 Penga Perisi-Yima-Kene Ulu Te Wendu Urum Temanisele \p \v 1 Yesos pumba purum kene mong kis lirim yi te kupulanum-na mulurum kanurum. Anumu-ni oluna sukundu mong kis líliele mirim. \v 2 Penga Yesos lumbili anduli yima-ni yu walsiku kene niku mele: “Rapai, nae-ni ulu-pulu-kis tirim-na yi ili oluna sukundu mong kis líliele mirimye? Yili yunu tirim mola anum lapasele-ni tiringliye?” niring. \p \v 3 Yesos-ni nimba mele: “Yili yu-ni kepe anum lapasele-ni kepe ulu-pulu-kis te tiringeliinga yu mong kis naa lirim. ‘Pulu Yili-nga ulu-tondulu te yi ili-kene mokeringa wendu upili yambuma pali kanangi.’ nimba yi ili mong kis lirim. \v 4 Ena ili pora naa nimba kolea we tangupili na liipa mundurum yilinga kongun aima temulú. Sumbulu tomba kene yambu te-ni manda kongun naa temba. \v 5 Na ma-kolea ilinga molupu kene, na ma-koleana yambumanga pa tinjiliele moliu.” nirim. \p \v 6 Aku nimba kene yu mana lkambe topa male liipa ulí-mele tenjipa kene yilinga mongselenga kanjipa kene nimba mele: \v 7 “Nu no-numú-wallú Silloam pukunu kumbi-kerina no li-pui.” nirim. (Silloam-nga ung-pulele ‘liipa munduli’.) Yu akuna pupaliinga kumbi-kerina no lirim kene mongsele kaí lirim, mélema kanulsiliipa lkundu purum. \p \v 8 Kanu-kene yunga kolea yambuma kene “Yu ku-moni sai.” nimba ui kupulanum-na mawa tepa mulurum kanuring yambuma kene yu aku-sipa urum kanukuliinga eni-enini anju-yandu tombulku niku walsiku kene niku mele: “Yi ili ui “Ku-moni sai.” nimba mawa tepa mulurum yi kanili móluye?” niring. \p \v 9 Mare-ni niku mele: “Sika, yu yi kanili mendepolu.” niring. \p Mare-ni niku mele: “Mólu. Elsele kumbi-keri tilu-sipa akiliinga-pe yi ili lupa.” niring. \p Akiliinga-pe yili yunu tondulu mundupa nimba mele: “Yi kanili na mindi.” nirim. \p \v 10 Enini pundu toku kene niku mele: “Nunga mongsele nambi-tinu kene kaí límuye?” niring kene \v 11 yu-ni pundu topa nimba mele: “Yi te ‘Yesos’ nilimele kanili-ni ulí liipa mongselenga kopungu kanjipa kene nimba mele: “No-numú-wallú Silloam pukunu kumbi-kerina no li-pui.” nim kene pupu kumbi-kerina no le-pundu kene nanga mongsele kaí límu-na kolea kanundu.” nirim. \p \v 12 “Yi ili tena molemúye?” niring kene “Na naa kanundu.” nirim. \s1 9:13-34 Perisi-Yima-ni Mong Kis Lirim Yili ‘Nambi-Sipa Kaí Límunje Piliamili.’ Niring Temanele (9:pali temani tiluele.) \p \v 13 Yi ui mong kis lirimele yambuma-ni Perisi-yima muluringna meku puring. \v 14 Kanu-kene, Yesos-ni le-ulí liipa yilinga mongselenga kopungu kanjipa yilinga mongsele ‘alsupa kaí lipili.’ nirim ena kanili ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambatele kene tirim, \v 15 Akiliinga Perisi-yima-ni kepe yu walsiku kene niku mele: “Nunga mongsele nambi-sipa kaí límuye?” niring. \p Yili-ni pundu topa nimba mele: “Nanga mongselenga ulí kopungu kanjum kene na kumbi-kerina no lindu kene ekupu na mongale-ni kanokur.” nirim. \p \v 16 Perisi-yi mare-ni niku mele: “Yi ili Sambat-enale naa piliipa we andolemú, aku-sipa ulu-pulu-kis telemáliinga Pulu Yili-ni yu naa liipa mundurum.” niring. \p Akiliinga-pe mare-ni niku mele: “Pulu Yili-ni liipa tapunjumba kene mendepolu yambu te-ni ulu-tondulu ima mele manda temba aku-sipa mele yi ulu-pulu-kis telemú te-ni manda telkaye?” niring. \p Akiliinga, eni-enini anju-yandu tombulku niku numanu tiluna pupili naa muluring. \p \v 17 Akiliinga, mong ui kis lirim yili alsuku walsiku kene niku mele: “Yi kanili-ni nunga mongale tepa kaí tinjim akiliinga yundu nu nambulka niku piliikunuye?” niring. Yili-ni pundu topa kene nimba mele: “Yu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yi te.” nirim. \p \v 18 Akiliinga-pe Juda yi-aulima-ni “‘Yi ili ui yunga mongsele sika kis lirimele, pe ekupu sika kaí lim.’ we naa nimulú. Yu kanupu bi naa silimuláliinga anum lapasele walsipu piliamili wale.” niring. \v 19 Kanu-kene anum lapasele uringli kene walsiku niku mele: “Yi ili elsengla málaleye? “Anum-ni mirim kene mongsele kis lirim.” nilimbele yi kanili iliye? Aku lem ekupu nambi-sipa kanúmuye?” niring. \p \v 20 Anum lapasele-ni pundu tokulu nikulu mele: “Yu sika olsunga málale, anumu-ni mirim kene yunga mongsele kis líliele mirim yili olsu sika kanolembulu. \v 21 Akiliinga-pe ekupu yunga mongsele kaí límele nambi-sipa tímunje olsu naa kanúmbulu. Yu nae-ni mongsele tepa kaí tinjimunje akili olsu naa-ko kanúmbulu. Yu yi-yuli molemú akiliinga tímu mele yu-yunu nimba sipili yu walsiku piliai.” niringli. \v 22 Anum lapasele Juda yi-aulimanga mundu-mong tenjikululiinga aku-sikulu niringli. Juda yi-aulima-ni ui niku panjiku kene niku mele: “Yambu te-ni ‘Yesos yu sika Pulu Yili-ni liipa mundurum yi-nuim Kraisele.’ nim lem yambu akili Pulu Yili-nga ungele lkuna máku topu piliilimulu lkumanga naa upili kamu makoromulú.” niringeliinga aku-sikulu niringli. \v 23 Ui yi-aulima-ni aku-siku niku panjiringele anum lapasele-ni piliikulu kene “Yu yi-yuli akiliinga yu-yunu nipili walsiku piliai.” niringli. \p \v 24 Juda yi-aulima-ni kelku wale tale-siku ui mong kis lirim yili “Ui.” niku kene yundu niku mele: “Nu-ni ‘Pulu Yili piliipa molemú.’ nikunu gólu naa tokunu, nu tímu mele sumbi-sikunu oliu piliamili nikunu si! Oliu piliilimulu, ‘ ‘Nunga mongsele tepa kaí tinjim.’ nikinu yili yu ulu-pulu-kis tili yili.’ nimbu piliikumulu.” niring. \p \v 25 Yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Nanga mongsele tepa kaí tinjim yili ulu-pulu-kis tili yili mola mólunje, na naa piliiker. Akiliinga-pe ulu te na aima sika piliiker. Ui nanga mongsele aima sika kis lirim akiliinga-pe ekupu nanga mongsele kaí límu-na kolea kanokur, akili na aima piliiker.” nirim. \p \v 26 Kanu-kene enini yu walsiku piliiku kene niku mele: “Yu-ni nu nambulka tímuye? Nambulka ulu te tímu kene nunga mongsele kaí límuye?” niring. \v 27 Yu-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni eni ui nimbu sindu akiliinga-pe naa piliiku liiku su síngi kanili. Pe ekupu nambulkari piliingíndu alsuku “ni!” nikimeleye? Eni kepe yu lumbili pungíndu walsikimilinje?” nirim. \p \v 28 Kanu-kene enini yu-kene arerembi kolkuliinga ung-mura teku niku mele: “Nu yi-kiseliinga lumbili anduli yili akiliinga-pe oliu Moses-nga lumbili anduli yima. \v 29 ‘Pulu Yili-ni sika Moses-kene ung nirim.’ nimbu piliipu kene ⸤‘Moses Pulu Yili-nga yi-auliele.’ nimbu piliipu molemulu⸥ akiliinga-pe yi-kis ili yu terenga molupa urumunje, oliu naa piliikumulu.” niring. \p \v 30 Yili-ni pundu topa nimba mele: “Yi ili-ni nanga mongsele tepa kaí tinjim akiliinga-pe yu tena molupa urumunje eni Pulu Yili-nga ungele mimi-siku piliilimili yima-ni naa piliilimili akili aima ulu te lupa. \v 31 Oliu piliilimulu, ‘Ulu-pulu-kis telemele yambuma Pulu Yili mawa teku “Liiku tapunjui.” nilimele ungma Pulu Yili-ni naa piliilimú. Yambu te ‘Pulu Yili-nga bili olandupa mulupili.’ nimba uluma tepa molupa, yu-ni “Ti.” nilimú mele piliipa telemú yambale Pulu Yili mawa tepa “Liiku tapunjui.” nilimú ungma piliilimú.’ akili oliu piliilimulu. \v 32 Ui Pulu Yili-ni mulú-masele tirim kene kepe yandupa kepe yambu te oluna sukundu mong kis lili anumu-ni mirim yambaliinga mongsele yambu te-ni tepa kaí tinjirim niku temani tilu kepe ui te-ni naa turum piliirimulu kanili. \v 33 Pulu Yili-ni yi ili liipa naa mundulkanje yu-ni aku-sipa ulu-tondulu te manda naa telka.” nirim. \p \v 34 Yu-ni aku nirim-na piliikuliinga enini pundu toku niku mele: “Nu aminie-ni mirim kene ulu-pulu-kis pulele pípili mirim. Pe ekupu nu-ni ‘oliu ung-bo tonjambu.’ niku piliikunu kene nikinuye?” niring. Aku niku kene yu ⸤Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna kamu⸥ toku makuruku ulsu munduring. \s1 9:35-41 “Yambumanga Numanuna Sukundu Monguma Kis Lelemú, Yambu Naa Kanolemele.” Nirim Temanele (9:pali temani tiluele.) \p \v 35 Juda yi-aulima-ni Yesos-ni mong tepa kaí tinjirim yili ⸤Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna⸥ kamu makururing kene piliipaliinga Yesos yu pupa kanupa kene nimba mele: “Nu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ⸤‘Yu sika Pulu Yili-ni liipa mundurum⸥.’ niku tondulu munduku piliikunu mola móluye?” nirim. \p \v 36 Yili-ni walsipa kene nimba mele: “Yi-Auliele, yi nikinu ili yu naeye? Na-ni ‘yu sika yi kanili molemú.’ nimbu tondulu mundupu piliambu akiliinga nikunu si.” nirim. \v 37 Yesos-ni nimba mele: “Yi kanili nu ekupu kanukunu mollu. Ekupu nu-kene ung nikulu molkumbele akili.” nirim. \p \v 38 Kanu-kene yi kanili-ni nimba mele: “Auliele, ekupu ‘Nu \m yi kanili sika.’ nimbu tondulu mundupu piliiker.” nimba kene Yesos-nga bili paka tonjupa yu kape nirim. \p \v 39 Yesos-ni nimba mele: “Na ‘yambuma ulu-pulu-kis teku molemele mele mokeringa lipili piliangi.’ nimbu ma-koleana urundu. ‘Yambu mong kis lelemúma mongale-ni mélema kanuku, mong kaí lelemúma mongale-ni mélema naa kanangi.’ nimbu ma-koleana urundu.” nirim. \p \v 40 Perisi-yi yu-kene wasie muluring mare-ni yu-ni aku-sipa nirim-na piliikuliinga ‘Yu ung-eku te topa oliundu nikem-nje?’ niku yu walsiku kene niku mele: “Nu nambulka nikunu nikinuye? Oliunga monguma kis lelemúkoye?” niring. \v 41 Yesos-ni nimba mele: “Eninga monguma kis lelkanje eninga ‘numanuna ulu-pulu-kísima pelemú.’ niku piliiku kene, ⸤Pulu Yili-ndu⸥ “‘Ulu-pulu-kisma mania pupa numanu kaí lipili.’ ni.” nilkimela. Akiliinga-pe “Mongale-ni mélema kanolemulu.” nilimeláliinga eninga ulu-pulu-kísima numanuna we pípili molemele.” ⸤nirim.⸥ \c 10 \s1 10:1-21 Yesos-ni Kung-Sipsipima Kene Sipsipimanga Tápu-Yili Kene Akumandu Nirim Temanele \b \s1 10:1-6 Kung-Sipsip Kene Sipsip-Palaliinga Ung-Ekale \p \v 1 ⸤Yesos-ni yambu muluringmandu nimba mele:⸥ “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yi te kung-sipsip pala keri-puluna sukundu naa pupa, we tenga topa tangnjepa pulimú yili yu wa nuli yili. \v 2 Akiliinga-pe yi te pala keri-puluna sukundu pulimú yili yu sipsip tápu-yili.” niker. \v 3 Pala keri-pulu nukuli yili-ni tápu-yilinga kuna liinjilimú. Sipsipima-ni tápu-yilinga ungele piliilimili, yunga sipsipimanga bima lepa pala keri-puluna memba ulsu pulimú. \v 4 Yunga sipsipma wendu liipa kene, yu kumbi-lepa pulimú kene yunga ungele piliiku yu lumbili pulimelé. \v 5 Yi-lupa tenga ung nilimále piliiku bi naa siku kene yu lumbili naa puku takara tolemele.” nirim. \p \v 6 Yesos-ni ung-eku akili topa nirim akiliinga-pe ung-pulele naa piliiring. \s1 10:7-18 Yesos Yu “Kung-Sipsipimanga Tápu-Yi Kaiéle Moliu.” Nirim Temanele (10:1-18 pali kanui) \p \v 7 ⸤Ung-ekaliinga pulele naa piliiring⸥ akiliinga Yesos-ni kelepa ung te wasie nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Na sipsipimanga pala keri-puléle. \v 8 Na naa wambu yi-lupa ui uring yima wa nuli yima mendepolu, akiliinga-pe eninga ungma sipsipima-ni naa piliiring. \v 9 Na pala keri-puléle. Yambuma ‘Sukundu pamili.’ niku na molumbuna ungíma mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku na-kene kapula molku sukundu puku pena oku era noku tingí. \v 10 Wa nuli yili-ni wa nomba, topa konjupa, tepa kis-simbandu mindi olemú. Akiliinga-pe na-ni ‘Enini kona molku aima molku konjangi.’ nimbu urundu.” niker. \p \v 11 “Na-nanu kung-sipsipma tápu-tepu konjiliu yili. Sipsip tápu-tepa kunjuli yili-ni yunga sipsipma ‘Mindili naa noku, kului naa kolangi.’ nimba kene enini liipa tapunjumbandu tepa liipa, ‘eninga’ nimba alko topa kolunjumba telemú. \v 12 Yi te yu we ku-moni kongun mindi tepa sipsipma we nokonjilimále, yu sipsip pulu-yili mólu, we tápu tinjili yi kanili owa-takara te ‘Sipsip te topu nambu.’ nimba olemú kene kanupaliinga, yu sipsipma mundupa kelepa takara topa pulimú. Kanu-kene owa-takarale-ni sipsipma topa nombandu topa takara tonjupa bulu-bale silimú. \v 13 Yili yu ku-moni kongun tili yili mendepolu molupaliinga, sipsipma kondu naa kolupa yu takara mindi tolemú. \p \v 14-15 “Na-nanu sipsip pulu-yili molupu kene enini tápu-tepu konjiliu. Tata-ni na kanupa piliilimú na-ni yu kanupu piliiliu mele aku-sipa meleko, na-ni nanga sipsipma kanupu piliiliu enini na kanuku piliilimiliko. Na-ni sipsipma enini ‘Naa kolangi.’ nimbu eninga alko topu kolunjumbu. \v 16 Nanga sipsip mare lupa molemeleko, ⸤Juda-⸥kolealiinga palana molemele sipsip ima ⸤mendepolu⸥ mólu. Sipsip we kanuma kepe aima membu ombúko. Membu ombú kene kanuma nanga ungma piliiku liingí kene penga sipsipma pali talape tiluele mindi mulungí, sipsip tápu-yi tilu mindi molupa tápu-tepa konjumba. Akili na. \p \v 17 “‘Na tangi kolambu.’ nikereliinga Tata-ni na numanu monjulemú. Akiliinga-pe ‘ ‘Kolupu kene ónale ónu-koleana kamu leambu.’ ni naa nimbu, ‘Lomburupu ola molambu.’ nimbú.’ nimbu piliipu kene ‘Na kolambu tangi.’ niker. \v 18 Yambu te-ni na ‘Kulupili topu konjambu.’ ni naa nikem; na-nanu numanale-ni piliipu kene ‘Kolambu tangi.’ niker. ‘Na kolambu tangi.’ nikerale na-nanu ‘Kolambu tangi.’ manda nimbú. Kolupu kene, ‘Na alsupu kona molambu.’ nimbále na-nanu kapula nimbú. Tembu ili Tata-ni “Aku-sikunu ti.” nirim mele tembu.” nirim. \b \p \v 19 Yesos-ni aku nirim-na Juda yi-aulima-ni piliiku kene enini alsuku numanu tiluna naa pupili lupa-lupa numanu liiku munduring. \p \v 20 Yi pulele-ni niku mele: “Yunga numanuna kuru te molemú-na yu aima kelep topa aku-sipa ungele nimba kis-silimú. Nambimuna yunga ungele piliikimiliye?” niring. \p \v 21 Akiliinga-pe mare-ni niku mele: “Ung nikem ima kuru te numanuna molumba yi te-ni aku-sipa mele manda naa nilka. Kuru te-ni nambi-sipa yambu tenga mong kis líliele manda tepa kaí tenjilkaye?” niring. \s1 10:22-42 Juda Yi-Aulima-ni “Yesos Pulu Yili-nga Málale Naa Molemú.” Niring Temanele \p \v 22 Kanu-kene Juda-yambumanga ulu te ui wendu urumeliinga piliingí enale wendu urum. Kórunga-ui ⸤ele-tu yi mare-ni⸥ Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna ⸤ulu-pulu-kis te tiring kene⸥ Juda-yi mare-ni tembolluna kelku teku kake tinjiring enale puniemanga lupa-lupa piliingíndu Jerusallem máku turing ena akili wendu urum. Ena akili kolea alí tepa kalapera turum enale wendu urum. \v 23 Ena kanili wendu urum kene Yesos lku-temboll keri-puluna ‘Sollomon-nga’ niku takuku anju liiring-na andupa mulurum \v 24 kanu-kene yu mulurumna Juda yi-aulima oku máku toku angiliiku kene yundu niku mele: “Oliu numanu tale-tepu naa liipu mundupu molamili akiliinga Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele nu lem oliu mong-tokunu niku si.” niring. \p \v 25 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni yi kanili moliu ui nimbu sirindu akiliinga-pe ‘Sika nikem.’ niku naa piliilimili. Nanga Tata-ni na namba sipa yunga kongunale “tenji-pui.” nirim-na ulu-tondulu teliuma-ni na moliu mele liipa ora silimú, \v 26 akiliinga-pe eni ⸤Juda-yambuma⸥ nanga kung-sipsipma naa molemeláliinga ⸤moliu mele niliu akili⸥ ‘Gólu tokum.’ niku piliilimili. \v 27 Nanga sipsipma nanga ungma piliilimili. Na-ni enini kanupu bi siliu, enini na lumbili olemele. \v 28 Na-ni enini ‘kona molku mindi pangi.’ niliu. Enini mindili noku molku kis-singí koleana aima naa pungí. Enini na-ni nokupu molombaliinga yambu te-ni manda wendu naa liimba. \v 29 Tata yu-ni sipsip kanuma na sirim yili yu mélemanga pali olandupale, yu-ni kanuma nokupa mulupili yambu te-ni kapula wendu naa liimba. \v 30 Na kene Tata kene olsu tiluele.” nirim. \p \v 31 Juda yi-aulima-ni alsuku ku-mulú liiku Yesos toku kunjingí tiring, \v 32 akiliinga-pe yu-ni eninindu nimba mele: “Na-ni Tatanga ulu-tondulu kaí pulele eni liipu ora sipu tirindu, akumanga tele kanuku kis piliiku kene na ku-ni toku kunjingí tekemeleye?” nirim. \p \v 33 Juda yi-aulima-ni pundu toku niku mele: “Ulu-tondulu tirinumanga nu ku-ni topu konjumulú naa tekemulu. Nu we-mana-yili-ni Pulu Yili ung-taka tonjukunu nu-ni nikunu mele: “Na Pulu Yili.” nillu, akiliinga nu ku-ni topu konjumulú tekemulu.” niring. \p \v 34 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-nga buk nosilimeláliinga Pulu Yili-ni ung te nimba mele: \q1 “Na-ni eni ui nimbu mele: \q3 ‘Eni pulu yima.’ nirindu kanili.” \rq Konana 82:6\rq* \m nirim, nimba bukna molemú. \v 35 Pulu Yili-nga bukna ung molemále-ni gólu naa tolemú, ung nilimúma pepa mindi pulimú kanili. Pe Pulu Yili-ni yunga ung piliiring yambumandu “pulu yima.” nirim lem \v 36 Tata-ni makó topa ‘nanga yili mulupili.’ nimba ma-koleana liipa mundurum-na urum yili-ni “yu Pulu Yili-nga Málale.” manda naa nimbáye? Pe na-ni “Na Pulu Yili-nga Málale.” niliáliinga nandu “Pulu Yili ung-taka tonjukunu.” nambimuna nikimeleye? \v 37 Tata-ni uluma telemú mele na-ni aku-sipu uluma naa tindu lem na ‘sika yunga málale nikem’ niku naa piliai! \v 38 Akiliinga-pe Tata-ni uluma telemú mele na-ni sika aku-sipu uluma tembu kene ‘Yu Pulu Yili-nga Málale mólu. Gólu tokum.’ niku pilííngi lem aku kapula, ulu-tondulu teliuma kanuku kene ‘Sika Pulu Yili-nga ulu-tonduluma.’ niku kanai. ‘Tata na-kene tapú-topa molemú, na Tata-kene tapú-topu moliu.’ niku piliingíndu na-ni teliu uluma aku-siku kanuku kene ‘Sika Pulu Yili-nga ulu-tonduluma.’ niku kanai.” nirim. \p \v 39 ⸤Yu-ni aku nirim-na piliiku kis piliikuliinga⸥ ⸤Juda yi-aulima⸥ enini alsuku yu ka singí tiring akiliinga-pe yu enini mundupa kelepa yu we purum. \p \v 40 Aku tepa kene, Yesos alsupa no Jodan lumbiliipa nekendu pupa, Jon ui yambuma no liinjirim koleana pupa mulurum. \v 41 Kanu-kene yambu pulele yu mulurumna uring. Oku kene niku mele: “⸤No-Liinjili⸥ Jon-ni sika ⸤Pulu Yili-nga kongunale tinjirim mele⸥ liipa ora sirim ulu-tondulu te kepe naa tirim, akiliinga-pe yi ili-ni penga omba molupa temba mele Jon-ni ui nimba sirim ung akuma aima sika nirim.” niring. \v 42 Kanu-kene kolea akuna yambu pulele-ni ‘Yesos yu sika.’ niku tondulu munduku piliiring. \ms1 Kolomong-Auli 11-12 Yesos Kolea Judia Distrik Pupa Jerusallem Purum Kene Juda-Yambumanga Yi-Aulima-ni “Yu Topu Konjamili.” Niku Ele-Langi Niring Temanele \c 11 \s1 Kolomong-Auli 11:pali, 12:9-11 LLasares Kulurum Ónu Tiring Kene Yesos-ni Topa Lomburupa Ola Munjurum Kene Ung Mare Niring Temanele \b \s1 11:1-16 LLasares Kulurum Temanele \p \v 1 Yi te kuru turum, yunga bili LLasares. Yunga kolea-kelú Betani taon, akuna yunga kimulu Maria kene Mata-sele kene wasie muluring. \v 2 Ambu Maria kanili-ni penga walse Auliele-nga kimbusele kopungu-wel onde lepa kopungu kanjunjupa kene Maria yunga pengí-dili-ni Auliele yunga kimbusele kulu tunjurum. Ambu akiliinga kimulu LLasares kuru turum. \p \v 3 Yunga kimulusele-ni LLasares kuru turumeliinga Yesos mulurumna ung te niku mundukulu kene nikulu mele: “Auliele, nu-ni numanu monjullu yili kuru tum.” niringli. \p \v 4 Yesos-ni ung akili piliipa kene yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “LLasares kuru tokumale manda naa kolumba, mólu. Pulu Yili-nga tondulale mokeringa lepa yunga bili ola molumbáliinga yu kuru tokum. Yu kuru tokumaliinga Pulu Yili-nga Málale-nga tondulale mokeringa lepa bili ola molumbako.” nirim. \p \v 5 Yesos-ni ambu Mata kene angin Maria-sele elsengla kimulu LLasares kene enini aima numanu munjurum \v 6 akiliinga-pe LLasares kuru turum piliipa kene yu mulurum kolea akuna ena tale we mulurum. \p \v 7 Ena tale molupa kene penga yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “Oliu kolea Judia distrik-ndu kelepu yandu pamili.” nirim. \p \v 8 Akiliinga-pe enini niku mele: “Rapai, Juda yi-aulima-ni nu ui ku-ni toku kunjingí tiring kanili. Pe nu akuna kelkunu puni tekenuye?” niring. \p \v 9 Yesos-ni pundu topa ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Ena tenga ekendu kolea súmbulu topa, ekendu tangupa naa telemúye? Kolea tangulemú kene ma-koleana pa telemúna yambu te pupa kene kupulanum sumbi-sipa kanupa pupaliinga kapula singa naa tolemú. \v 10 Akiliinga-pe yambu te sumbulsuli pulimále pa tiliele yu-kene naa pelemáliinga yu singa tolemú.” nirim. \p \v 11 Aku nimba kene pe yu-ni alsupa eninindu ung te wasie nimba mele: “Oliunga pulu lelemú yi LLasares uru pelemú. Akiliinga-pe na-ni pupu yu topu makinjimbu.” nirim. \p \v 12 Yunga lumbili anduli yima-ni niku mele: “Auliele, yu uru pimu lem kelepa kapula molumbále.” niring. \p \v 13 Yesos-ni LLasares kulurumelendu nirim akiliinga-pe yunga lumbili andúlima-ni ‘Yu we uru pelemú.’ niku piliiring. \v 14 Aku-siku niku piliiringeliinga Yesos-ni ung-ekaliinga pulele mong-topa nimba mele: “LLasares kolupa pora símu.” ⸤nirim.⸥ \v 15 “Akiliinga-pe na yu-kene naa mulundeliinga ulu-tondulu wendu ombáliinga eni na moliu niliu mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingéliinga yu-kene naa mulundele kapula tindu. Yu⸤nga ónale⸥ lelemúna pamili wai.” nirim. \p \v 16 Aku nirim-na piliipaliinga, Tomas, yunga bi te Didimas, yu-ni lumbili anduli yi wemandu nimba mele: “Oliu Yesos yu-kene wasie kolamili pamulu.” nirim. \s1 11:17-37 Yesos-ni LLasares-nga Kimulusele Kondu Kolupa Nimba Toembu Tunjurum Temanele (ilinga 11:1 pulu monjukunu kanui) \b \s1 11:17-27 Yambu Kulúlima Lomburuku Ola Molemeláliinga Pulele Kepe Yambu Kona Molemeláliinga Pulele Kepe Yesos Yu Ulu Akusele Pulele Molemú Ungele \p \v 17 Yesos kolea-kelú Betani omba piliirim kene “LLasares ónu-koleana ena angere pimu.” niring piliirim. \v 18 Kolea-kelú Betani kene kolea-auli Jerusallem kene aima nondupa mele lirim, manda munjuli killomita yupuku mele. Nondupa lirim-na \v 19 Juda-yambu pulele LLasares kulurum kilia piliiku kene Mata Maria-sele muluringlina enini kola-lku uring. \p \v 20 Mata-ni Yesos urum piliipaliinga yu-ni ‘Kupulanum-na kanupu liimbu.’ nimba purum, akiliinga-pe Maria yu lku-suku we mulurum. \v 21 Mata-ni Yesos kanupa liipa kene yundu nimba mele: “Auliele, nu ya wasie molkumulanje nanga kimulele naa kolka.” ⸤nirim.⸥ \v 22 “Akiliinga-pe na piliiker, ekupu kepe nu-ni Pulu Yili-kene mawa tiní kene nu mawa tiní melale yu-ni piliipa nu simba.” nirim. \p \v 23 Yesos-ni yundu nimba mele: “Nunga kimulele alsupa lomburupa ola molumba.” nirim. \p \v 24 Mata-ni nimba mele: “Sika, na piliiliu. Mulú-masele pora nimbá enaliinga yambuma lomburuku ola mulungí kene LLasares kepe lomburupa ola molumba.” nirim. \p \v 25 Yesos-ni yundu nimba mele: “Yambu lomburuku ola mulungí ulu-pulele kene kona mululi ulu-pulele kene ulu akuselenga pulele na.” ⸤nirim.⸥ “Na moliu niker mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliilimú yambale kolupa kene kona molumba. \v 26 Yambu kona molupa ‘Na sika ⸤Pulu Yili-ni liipa mundurum yili⸥.’ nimba tondulu mundupa piliilimú yambale aima sika kului naa kolupa taki-taki kona molupa mindi pumba. Niker akili ‘Sika nikem.’ nikunu tondulu munduku piliiku molkunu mola móluye?” nirim. \p \v 27 Mata-ni Yesos-ndu nimba mele: “Sika, Auliele. ‘Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele kene Pulu Yili-nga Málale kene, yi kanili “Ya mana ombá.” niring yi akili nu oku mollu.’ nimbu tondulu mundupu piliipu moliu.” nirim. \s1 11:28-37 Yesos Kola Tirim Temanele (ilinga 11:1 pulu monjukunu kanui) \p \v 28 Mata-ni aku nimba kene yu yandu pupa angin Maria kiyang nimba walsipa “Wasie molambili ui.” nimba kene yundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele omba molupa kene, “Yu moliuna ui.” nikem.” nirim kene \v 29 piliipaliinga Maria yu lkisipa ola angiliipa Yesos mulurumna purum. \v 30 Kola-lku muluringna Yesos ui naa omba, Mata-ni yu kupulanum-na angiliipili pupa kanupa urum akuna yu we angiliirim. \v 31 Kanu-kene Juda-yambu kola-lku wasie muluringma-ni Maria lkisipa ola angiliipa omba pena purum kene kanukuliinga, ‘Yunga kimulu ónu tíngi koleana kola temba pukumnje.’ niku lumbili puring. \p \v 32 Maria Yesos angiliirimna omba yu kanupa kene yunga kumbi-kerina omba tamalu pepa nimba mele: “Auliele, nu ya wasie molkumulanje nanga kimulele naa kolka.” nirim. \p \v 33 Maria kene Juda-yambu wasie uringma kene kola tiring kanupaliinga yu aima kondu kolupa numanu buni lakupa kulurum. \v 34 Yu-ni walsipa kene nimba mele: “Yu ónu tena tíngiye?” nirim. Enini pundu toku niku mele: “Auliele, nu okunu kanui.” niring. \p \v 35 Yesos kola tirim. \p \v 36 Aku tirim-na kanukuliinga Juda-yambuma-ni niku mele: “Kanai. Yi kulumele yu aima numanu monjulemú.” niring. \p \v 37 Akiliinga-pe mare-ni niku mele: “Yi tenga mong kis lirimele kapula tepa kaí tinjirim yili yu-ni kulum yi ilindu “Naa kulupili.” manda naa nilkaye?” niring. \s1 11:38-44 Yesos-ni LLasares Ónu-Koleana Topa Makinjirim Temanele (ilinga 11:1 pulu monjukunu kanui) \p \v 38 Yesos yu alsupa kamelena mindili tirim piliipa kene ónu-koleana urum. Ónu-kolea akili yu ku-murele. Yu ónu tiring ku-muru keri-puluna ku auli te-ni pipi siku nusiring lirim. \v 39 Yesos-ni nimba mele: “Kuli wendu liai.” nirim. \p Akiliinga-pe kulurum yilinga kimulu Mata-ni nimba mele: “Auliele, yu ónu-koleana pípili ena angere omba púmeliinga aima lkupandi tomba.” nirim. \p \v 40 Yesos-ni yundu nimba mele: “Na-ni nundu “Na moliu mele nindu ungele ‘Sika nim.’ nikunu tondulu munduku pilíínu lem nu-ni Pulu Yili-nga tondulale kanuní.” nindu kanili.” nirim. \p \v 41 Aku nirim kene enini ku akili wendu liiring. \p Kanu-kene Yesos-ni olandu-sipa kanupa kene nimba mele: “Tata, nu-ni na pilííneliinga na-ni nu ‘Aima angke.’ niker. Papu tinu. \v 42 Nu-ni nanga ungele taki-taki piliillu, nu-ni piliillu mele na piliiliu akiliinga-pe ‘Ya angiliikimele yambu ima-ni ‘Na nu-ni liiku mundurunu yili.’ niku piliangi.’ nimbu nu-ni “Na pilííneliinga angke.” nindu.” nirim. \p \v 43 Aku nimba kene, tondulu walsipa nimba mele: “LLasares, nu makiliikunu wendu ui.” nirim. \v 44 Kanu-kene yi kulurum kanili makiliipa ola molupa wendu urum kene yunga kimbu-kima ka-banisi-ni ka toku yunga kumbi-kerale kepe mulumbale-ni kumu toku yu ónu tiring mélema wendu naa liipa we omba angiliirim-na Yesos-ni eninindu nimba mele: “Yu kumu tung mulumbalele wendu liai. Yu omba pupili.” nirim. \s1 11:45-57 Yesos Toku Kunjingíndu Ele-Langi Niring Temanele (ilinga ung-puluele 11:1-44 nimba molemú kanui) \p \v 45 ⸤LLasares kulurum kene Yesos-ni yu tepa kona lirim⸥eliinga Juda-yambu kola-lku uringmanga pulele-ni yu-ni tirim ulu akili kanuku kene ‘Yu-ni “moliu” nilimú mele sika akili molemú.’ niku tondulu munduku piliiring. \v 46 Akiliinga-pe mare-ni Perisi-yima Jerusallem muluringna puku Yesos-ni tirim mele temani toku siring. \p \v 47 Ung akili piliikuliinga Perisi-yima kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene enini “Oliu Judamanga kanjolluma pali máku tamili wai.” niku kene niku mele: “Oliu-ni yi ili nambulka temulúye? Yi ili-ni Pulu Yili-kene tapú-tokulu molembele mele liipa ora silimú ulu-tondulu pulele telemú.” ⸤niring⸥. \v 48 “Oliu-ni yu aku-sipa ⸤ulu-tonduluma⸥ tepa mulupili mundupu kilímulu lem yambuma aima pali ‘Yunu-ni “moliu” nilimú mele sika akili molemú.’ niku tondulu munduku piliiku kene ⸤yu lumbili andungí⸥ kene Rom-gapmanale-ni oliu ⸤Juda-yambuma⸥-kene ‘Ele tomulú.’ niku piliiku kene, oku oliunga Pulu Yili popu topu kalemulu lku-tembollale toku tekisiku oliunga yambuma toku bulu-bale siku mundungí.” niring. \p \v 49 Kanu-kene eninga yi ‘Kayapas’ nili yi te, yu punie akiliinga Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupale mulurum, yi kanili-ni nimba mele: “Eni kelep toku ulu wendu okum ilinga pulele naa piliilimili. \v 50 Yambu te yambumanga pali alko topa kulunjum lem kapula. Te alko topa naa kolunjumba kene yambuma pali kulung lem kapula naa temba.” nirim. \p \v 51 Yu-ni nirim akili yu-yunu piliipa naa nirim. Yu punie akiliinga Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupale mulurumeliinga Pulu Yili-ni yunga numanuna sukundu ung-bo te tonjupa nimba sirim mele piliipaliinga aku-sipa walu-sipa nirim. ⸤Aku nirim ungeliinga ung-pulu-sikale naa piliirim.⸥ Yesos yu temba mele Kayapas-ni nirimaliinga pulele i-sipa: Yesos Juda-yambumanga pali nimba alko topa kolunjumba. \v 52 Akiliinga-pe Juda-yambumanga mendepulu mólu. Koleamanga pali Pulu Yili-nga kangambula molemele akuma wasie tiluna liipa memba omba máku tombaliinga yu eninga wasie nimba kolunjumbáliinga Kayapas-ni nirim. \p \v 53 Kanu-kene Kayapas-ni kerina nirim mele piliiku kene kanjolluma-ni Yesos toku kunjingíndu pulu monjuku ele-langi niring. \p \v 54 Kanu-kene Juda yi-aulima-ni yu toku kunjingíndu ele-langi niring piliipaliinga Yesos enini muluringna yu we mokeringa naa andurum. Yu enini mundupa kelepa kolea-wakana nondupa lirim kolea-kelú Iprem pupa, akuna yunga lumbili andúlima wasie muluring. \p \v 55 ⸤Juda-yambuma-ni punie tenga-tenga niku kolea-auli Jerusallem suku oku akuna⸥ Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliiring enama nondupa wendu ombá tirim kene Juda-yambu pulele eninga pulu-koleama munduku kelku puku, “Pulu Yili-ni enini kake tipili molangi kanupili.” niku uluma tingíndu Jerusallem olandu puring. \v 56 Akuna puku Yesos koruku kene, Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna máku toku angiliiku kene anju-yandu tombulku kene niku mele: “Eni nambulka niku piliikimiliye? Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimulúndu Pulu Yili-kene ulu temulúma ‘wasie teamili.’ nimba naa ombáye?” niring. \v 57 Akiliinga-pe Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Perisi-yima kene enini ui niku panjiku kene niku mele: “Yambu te-ni Yesos tenga mulum kanum lem ka samili oliu nimba sipili.” niring. \c 12 \s1 12:1-8 LLasares-nga Kimulu Maria-ni Yesos-nga Kimbuna Kopungu-Welale Kanjunjurum Temanele \p \v 1 ⸤Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu⸥ Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliiring enama punie akili wendu ombándu ena angere te-guli we pípili Yesos LLasares mulurum kolea-kelú Betani taon-na purum. Yi kanili yu ui kulurum ónu tiring kene penga Yesos-ni “Wendu ui.” nirim kene yu lomburupa wendu urum. \v 2 Betani kanuna lku tenga yambuma Yesos wasie langi nungíndu teku mimi tiring. LLasares kimulu Mata-ni langima moke tirim. Yesos wasie langi noku muluring yambumanga te LLasares yunu. \p \v 3 Kanu-kene LLasares kimulu Maria-ni ‘sipaik-nat’ nili kopungu-wel mingi te liipa Yesos mulurumna memba urum. Kopungu-wel kanili yunga mingi tenga manda munjili bunele ap-llita mele, kanili ku-moni aima auli-tepa purum. Liipa memba omba kene, Yesos-nga kimbuselenga kopungu kanjunjupaliinga Maria yunga pengi-lapisale liipa kimbusele kulu tunjurum. Lku-suku kopungu-wel mura aima lakupa turum. \p \v 4 Akiliinga-pe Yesos yunga lumbili anduli yi te, Judas-Iskeriot, yu-ni Yesos penga liipa Yesos yunga ele-túma sirim yi kanili, yu-ni nimba mele: \v 5 “⸤Yu-ni kopungu-wel ili mura aima lakupa tuli mingele pali nambimuna we naa simuye? Silkanje⸥ kopungu-wel akili ku-moni liilkumulanje ku-moni pulele liilkumula, ku-moni mong wan-tausen akili liipu kene yambu-korupama moke tepu silkimula.” nirim. \v 6 Akiliinga-pe yu-ni yambu-korupama kondu kolupa kene aku-sipa naa nirim. Yu wa liimbandu nirim. Yu Yesos lumbili anduli yimanga ku-walale nokupa menjipa, eninga ku-moni laliiringma taki-taki yu wa liirim. \p \v 7 ⸤Judas-Iskeriot yu-ni aku nirim kene⸥ Yesos-ni pundu topa kene nimba mele: “Ambale-ni tímeliinga ung te naa ni! Na kolumbu kene ónu tingéliinga kopungu kanjumbandu papu nusurum. \v 8 Yambu-korupama eni-kene taki-taki mulungí akiliinga-pe na eni-kene taki-taki naa molumbu.” nirim. \s1 12:9-11 Pulu Yili Popu Tunjuring Yi-Aulima-ni “LLasares Kepe Topu Konjamili.” Niku Ele-Langi Niring Temanele (kolomong-auli 11:pali kananiko) \p \v 9 Yesos kolea-kelú Betani lku tenga mulurumele Juda-yambu pulele-ni piliiku kene yu mulurumna uring. Yesos mendepolu kanungíndu naa uring. LLasares ui kulurumele Yesos-ni tepa kona liirim yi kanili kona mulurum mele kanungí uringko. \p \v 10 Aku tiring-na Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima-ni piliiku kene LLasares kepe toku kunjingíndu ele-langi niring. \v 11 LLasares-kene ulu-tondulu te wendu urumeliinga Juda-yambu pulele-ni eninga Juda yi-aulima munduku kelku Yesos-ni “moliu.” nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku yu lumbili anduring kilia LLasares yu kepe “Topu konjamili.” niku ele-langi niring. \s1 12:12-19 Taki-Taki Yi Nuim King Te Kolea Tenga Sukundu Pumba Purum Kene Tiringi Mele Yesos Jerusallem Sukundu Pumba Purum Kene Tiring Temanele \p \v 12 ⸤Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele⸥ piliingí uluma tingíndu yambu pulele kolea-auli Jerusallem sukundu-sukundu oku máku toku muluring. Yesos ⸤bonongu mele kolea-kelú Betani LLasares-nga lkuna mulurum.⸥ Penga ulsulam-ukundu yu Jerusallem ombá urum-na yambu máku toku muluring kanuma-ni piliiku kene, \v 13 enini yala-gomú mare languku meku puku, kupulanum-na Yesos liingíndu puku kene tondulu nangale toku niku mele: \q1 “Ekupu oliu tepa liimba yi kaiéle okum. \q2 Pulu Yi Yawe-ni liipa mundurum-na \q3 yunga kongunale tenjimba okum yili \q4 molupa kunjupili. \rq Konana 118:25-26\rq* \q1 ⸤Oliu⸥ Isrel-yambumanga yi nuim kingele \q3 molupa kunjupili.” \m nilsiliiku puring. \p \v 14 Yesos kung-dongki te kanupa liipa kene ola pupa bulu-mingina molupa ⸤urum⸥. Aku tirim kene Pulu Yili-nga bukna ung te, penga wendu ombá mele kórunga-ui niringele, pe sika wendu urum. Ung akili i-sipa mele: \q1 \v 15 ‘Jerusallem-yambuma, mundu-mong naa teai. \q2 Eninga yi nuim kingele \q3 kung-dongki walú tenga bulu-mingina ola \q4 molupa okum kanai.’ \rq Sekaraya 9:9\rq* \m nirim mele bukna molemú. \v 16 Yesos ui naa toku konjangi enini-kene mulurum kene yu lumbili anduli yima-ni ulu kanumanga pulele naa piliiring, penga mindi piliiring. Penga Yesos yu yambuma-ni toku kunjuring kanu-kene Pulu Yili-ni yu kelepa mulú-koleana olandu liipa yu tepa kunjurum kene enini ulu akuma, ui yu mulú-koleana naa pupili wendu urum, alsuku piliiku kene, Yesos mana-mania naa upili Pulu Yili-nga ung molemú bukele-ni yundu penga wendu ombá mele ui nimba sirim molemú mele penga yambuma yu-kene tiring mele kepe yu-ni tirim mele kepe piliiring. \p \v 17 Yambuma-ni Yesos kupulanum-na we naa lii-puring. Ui kolea-kelú Betani LLasares kolupa ónu-koleana pirim kene Yesos-ni yu “Wendu ui!” nimba walsipa topa suru sirim yambu máku toku muluringma-ni kanuring. Ulu-tondulu kanili Yesos-ni tirim kanuring mele yambu kanuma-ni temanele anduku toku siring. \v 18 Yambuma-ni Yesos Pulu Yili-ni liipa mundurum yili, Pulu Yili yu-kene tapú-tokulu molembele mele liipa ora sirim ulu-tondulu tirim kanili piliiku kene yu kupulanum-na liingí puring. \v 19 Kanu-kene yambuma-ni aku tiring mele Perisi-yima-ni kanukuliinga enini eninga yi-aulimandu niku mele: “Eni yu toku mania mundungíndu telemelále kapula naa tekem kanai. we-yambuma pali puku yu lumbili pukumele kanai.” niring. \s1 12:20-26 Grik-Yambu Mare-ni “Oliu Yesos Kanamili.” Niring Temanele \p \v 20 ⸤Pulu Yili-ni Juda-yambumanga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele⸥ piliingí uluma tingí enama wendu ombá tirim kene yambuma ‘Pulu Yili popu tonjupu yunga bili paka tunjamili.’ niku Jerusallem puring yambu kanumanga mare Grik-yambu mare enini wasie puring. \v 21 Grik-yambu kanuma kolea Gallalli distrik lirim kolea-kelú Besaida taon yi Pillip mulurumna oku mawa teku kene niku mele: “Auliele, oliu Yesos kanumulú.” niring. \v 22 Niring mele piliipaliinga Pillip-ni anju pupa Endru-ndu nimba sirim. Kanu-kene Yesos lumbili anduli yi Pillip kene Endru-sele elsele pukulu Yesos niku siringli. \p \v 23 Yesos-ni pundu topa yu nondupa temba mele nimba sipa kene nimba mele: “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa pupa yunga kolea-kaína molupa konjumba enale wendu um. \v 24 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Langi-mong te kolupa mana-mania naa pumu lem yu-yunu tiluele mindi we lemba. Akiliinga-pe yu kulum lem mulie topa wendu omba mong pulele tomba. ⸤Aku-sipako na naa kulundu lem nanga yambu pulele naa mulungí, na-nanu mendepulu molumbu.⸥ \p \v 25 “Yambu te ya mana ‘Na molupu konjupu, na nondupa naa kolambu.’ nimba numanuna piliilimú yambale yu kolupa kene kolea-kísina pupa mindili nomba molupa mindi pumba. Akiliinga-pe yambu te na lumbili andupa nanga kongunale tenjimbandu ‘Na ya ma-koleana mindili nombu mulundu lem kapulako, kulundu lem kapulako.’ nimba numanuna piliilimú yambale yu penga kam-kamu molupa konjupa mindi pumba. \v 26 Yambu nanga kongunale tenjilimú yambu te yu na lumbili andupa na teliu mele tipili. Na yambuma liipu tapunjupu, Pulu Yili-nga ungele eninindu nimbu simbundu mindili nombu moliu mele molumbu aku-sipa mele yambu kanili-ni nanga kongunale tinjipili. Kanu-kene na molumbu koleana nanga kendemande-yambale kepe wasie tapú-topulu molombulú. Yambu te nanga kongunale tenjipa mulúm lem penga Tata-ni yambu kaniliinga bili paka tonjumba.” niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 12:27-36 Yesos Kolumbaliinga Ung Te Nirim Temanele \p \v 27 ⸤Aku nimba kene Yesos-ni ung te wasie nimba mele:⸥ \p “⸤Na nondupa toku kunjingéliinga⸥ ekupu na mini-wale pukumu. Nambulka nimbúnje? Tatandu “Tata, ekupu na-kene ulu-pulu wendu ombá okomale ‘Naa wendu upili.’ ni.” niambunje? Akili mólu! Na ‘ulu-pulu ili wendu upili.’ nimbu urundeliinga aku-sipu aima naa nimbú. \v 28 Tata, nunga bili ‘Ola pípili.’ ni.” nirim. \p Kanu-kene ung te mulú-koleana wendu omba kene nimba mele: “Nu-ni tirinu mele telláliinga nanga bili kórunga ola pirim. Pe ekupu tinéliinga kamu ola pemba.” nirim. \p \v 29 Máku toku muluring yambuma ung akili piliiku kene, “Mulú topam.” niring. \p Mare-ni niku mele: “Angkella te-ni yundu ung te nim.” niring. \p \v 30 Yesos-ni nimba mele: “Ung wendu um ili na ‘Liipu tapunjambu.’ nimba ung ili naa nim. ‘Ulu-pulu wendu ombá okomale wendu ombá kene eni numanu tondulu pupili molangi.’ nimba ung ili nim. \v 31 Ekupu Pulu Yili-ni ma-koleana yambuma “Teku kis-silimelaliinga pundu toku mindili nangi.” nimba enale nondupa ombá tekem. Na kolumbu kene ma-kolealiinga ⸤yi-⸥nuim ⸤Seten⸥nga tondulale mania pumba. \v 32 Akiliinga-pe na liiku ola panjingí kene na molumbuna yambuma pali “Wai.” nimbú.” nirim. \v 33 (Yu-ni “Na liiku ola panjingí.” nirimaliinga ‘ ‘Yu kulupili.’ niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku ola panjingí mele yunga lumbili andúlima piliangi.’ nimba yu-ni aku-sipa nirim.) \p \v 34 Yu-ni aku nirimaliinga yambu máku turingma-ni niku mele: “Pulu Yili-nga bukna ‘Pulu Yili-ni oliu ‘Nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele omba kene kului naa kolupa taki-taki molupa mindi pumba.’ nimba molemú kanili piliipu molemulu. Akiliinga nu-ni “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili liiku ola panjingí.” nikinu akili nambi-siku nikinuye? ‘Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yi’ nikinele naeye?” niring. \p \v 35 Kanu-kene Yesos-ni eninindu nimba mele: “Ena laye-selenga pa tiliele eni-kene wasie molumba. Akiliinga ekupu pa tinjiliele eni-kene molemú kene eni pai. Penga eni sumbulele-ni pipi naa sipili. Yambu súmbulu túlina pulimú yambale pulimú kupulanumele kanupa bi naa silimú kanili. \v 36 Ekupu pa tiliele eni-kene molemáliinga ‘Oliu pa tílieliinga yambuma molamili.’ niku ‘Pa tíliele sika.’ niku tondulu munduku piliangi.” nirim. \p Ungma nimba pora sipa kene, ‘Na naa kanangi.’ nimba Yesos yambuma mundupa kelepa tenga-lupa pupa mo tu-purum. \s1 12:37-43 Yesos-ni Ulu-Tondulu Pulele Tirim Kene Juda-Yambu Pulele-ni “Yu Pulu Yili-ni Liipa Mundurum. Yu Pulu Yili-nga Málale.” Niku Naa-Ko Piliiring Temanele \p \v 37 Yesos-ni ⸤Pulu Yili-ni yu ‘kongun tinjipili.’ nimba liipa mundurum, yu wasie tapú-tokulu muluringli mele⸥ liipa ora sirim ulu-tondulu pulele tirim-ma yambuma-ni kanuring akiliinga-pe ui kepe, kanuring kene kepe, “Yu sika Pulu Yili-ni liipa mundurum yili.” niku naa piliiring. \v 38 Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni ui nirim mele penga kamu wendu ombáliinga enini aku-siku niku naa piliiring. Asaya-ni nimba mele: \q1 “Auliele, oliu-ni nimbu sirimulu ungma \q3 nae-ni ‘Sika nikimili.’ nimba piliirimuye? \q2 Auliele-ni yunga tondulale \q4 nae liipa ora sirimuye?” \rq Asaya 53:1\rq* \m nirim. \v 39 Asaya-ni aku nirim akiliinga enini Yesos molupa nilimú mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingí kupulanum te naa lirim. Aku niku piliingí kupulanum te naa lirimeliinga Asaya-ni ung te wasie nirim, yu-ni bukna turum molemú, akili i-sipa mele: \q1 \v 40 “Pulu Yili-ni eninga monguma pipi sinjipa, \q2 eninga numanuma pipiko sinjilimú. \q1 Pulu Yili-ni nimba mele: \q2 “Na-ni enini tepu kaí naa teambu akiliinga \q4 enini mongale-ni naa kanuku, numanale-ni méle te naa piliiku, numanu topele naa toku \q3 na moliuna naa wangi.” nimba kene \q4 eninga mong numanusele aku-sipa tirim.” \rq Asaya 6:10\rq* \m nirim. \v 41 Asaya-ni Yesos-nga tondulale kanupa kene yu-ni Yesos-nga aku-sipa ninjirim. \p \v 42 Sika Juda yi-auli pulele-ni Yesos-ni “moliu” nirim mele ‘Gólu tokum. Yi akili naa molemú.’ niku piliiring akiliinga-pe eninga yi-auli pulele-ni ‘Yu yi akili sika omba molemú.’ niku tondulu munduku piliiring. Akiliinga-pe enini Perisi-yimanga mundu-mong tenjiku kene, ‘ ‘Yu sika.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu mele nimbu para simulú kene Perisi-yima-ni Pulu Yili-nga ungele máku topu piliilimulu lkumanga ‘naa wai.’ niku kamu makurungí.’ niku piliikuliinga, niku para naa siring. \v 43 Enini ‘Pulu Yili-ni kape nimbá kene kapula.’ niku naa piliiku, ‘Yambuma-ni oliu kape ningí kene kapula.’ niku aku-siku we molku, yu ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele niku para naa siring. \s1 12:44-50 Yesos-nga Ungele Liiku Su Silimelema Penga Kot Enale Wendu Ombá Kene Yunga Ungele-ni Kotele Piliipa Kene Eninga Ulu Telemelema Apurumba Mele Nirim Temanele \p \v 44 Kanu-kene Yesos-ni tondulu mundupa kene nimba mele: “Yambu ‘Na molupu niliu mele sika.’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma na mendepulu ‘Sika’ niku tondulu munduku naa piliilimili. Na liipa mundurum yili kepe ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimiliko. \v 45 Yambu ‘Na sika.’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma-ni na kanolemele akili na liipa mundurum yili kanolemeleko. \v 46 ‘Yambu te-ni ‘Na moliu niliu mele sika.’ nimba tondulu mundupa piliimba yambu te súmbulu túlina naa mulupili.’ nimbu na ma-koleamanga pali pa tinjiliele ma-koleana urundu. \p \v 47 “Akiliinga-pe yambu te nanga ungele piliipa teng panjipa naa tímu lem na-ni yu kot naa tenjimbu. Na-ni mana-yambumanga kot piliipu ‘mindili noku molangi.’ nimbu naa urundu kanili. ‘Enini tepu liipu, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipu, na-kene molku kunjingí kupulanum-na liipu monjumbu.’ nimbu urundu. \v 48-49 Yambu te na liipa bulu sipa nanga ungma ‘Sika’ nimba naa piliipa liimba yambale kot-na piliipa apurumba mélale pelemú. Mulú-masele pora nimbá enale kene ung nimbu siliu ungma-ni yu kot tenjimba. Na-nanu numanale-ni piliipu kene ung ima naa nirindu. Tata-ni na liipa mundurum-na urundu yili-ni “Ni.” nirim mele piliipu kene, nirindu ungma-ni yambu kanili kot tenjimba. \v 50 Na piliiker, ‘Tatanga ungele-ni yambuma taki-taki molku konjuku mindi pungí ulu-pulele silimú.’ nimbu piliiliáliinga yu-ni nandu “Nikunu si.” nirim mele ungele nimbu siliu.” nirim. \ms1 Kolomong-Auli 13-17 Yesos-ni Yu Lumbili Andúlimandu “Eni Mundupu Kelepu Na Tata Molemúna Kelepu Pumbu.” Nirim Temanele \c 13 \s1 13:1-20 Yesos-ni Yu Lumbili Andúlimanga Kimbuma Lumaye Tunjurum Temanele \p \v 1 ⸤Juda-yambuma-ni punie tenga-tenga kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu⸥ Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliingíndu kung-sipsip nungí enale opali mele wendu ombá tirim. Yesos yu nondupa ma-koleale mundupa kelepa Lapa molemúna pumbaliinga ekupu mele piliirim. Yu-ni yunga ma-koleana muluring yambuma numanu monjupa mulurum mele pe ekupu kepe yu kolumbandu enini kamu aima numanu monjupa kolumba tirim. \p \v 2 Yesos yunga ele-tu yima Saimon-Iskeriot málu Judas-ni liipa simba ungele ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-ni Judas yunga numanuna kórunga panjinjipili, Yesos kene yu lumbili anduli yima kene ipinjali kolea kala turum kene langi noku muluring. \v 3 Yesos-ni piliipaliinga, Lapa-ni mélema pali yu “Nukui.” nirim, yu Pulu Yili mundupa kelepa mania urum, alsupa Pulu Yili molemúna olandu kelepa pumba mele piliipa mulurum. \p \v 4 Aku-sipa piliipaliinga, yu langi noku muluringele mundupa kelepa ola angiliipa kene yunga ola-wale-pakuli pakurumele posupa wendu liipa nosupa, kendemande-yambuma-ni yambumanga kimbu lumaye tunjingindu tiring mele yu-ni aku-sipa kangi kulu tuli taoll te liipa talupa kene, \v 5 dis tenga no onde lepa mundupa yu lumbili andúlimanga kimbuma pulu monjupa lumaye tonjupa kulu tuli taollale porona talurumele-ni liipa kulu tunjurum. \p \v 6 Lumaye topa kulu tonjiliipa omba kene Saimon-Pita mulurumna urum kene Pita-ni yundu nimba mele: “Auliele, nu-ni nanga kimbele lumaye tunjini tekenuye? Aima kapula mólu!” nirim. \v 7 Yesos-ni pundu topa yundu nimba mele: “I teker mele nu ekupu naa piliikunu akiliinga-pe penga piliiní.” nirim. \p \v 8 Pita-ni yundu nimba mele: “Nu nanga yi-auliele akiliinga ekupu kepe penga kepe nu-ni nanga kimbusele lumaye aima naa tunjini, mólu!” nirim. Yesos-ni nimba mele: “Lumaye naa tunjundu lem nu-kene na-kene wasie tapú-topulu naa molumbulú.” nirim. \p \v 9 Yesos-ni aku nirim-na piliipaliinga Saimon-Pita-ni ⸤‘Kimbu ki kepe kangima pali lumaye tonjumba kene aima kam-kamu wasie tapú-topulu andumbulunje.’ nimba piliipa kene⸥ nimba mele: “Auliele, aku tembaliinga kimbu mindi mólu! Kimbu ki kepe kangima pali lumaye tunjui!” nirim. \p \v 10 Yesos-ni nimba mele: “Yambu te yunga kangima pali lumaye topa kene penga yu kolea tenga pulimú kene yunga kimbuna ma molemále kelepa lumaye tolemú kene yunga kangima pali alsupa kake telemú. Ekupu eni kake tipili molemele, akiliinga-pe eni pali mólu.” nirim. \v 11 Yu-ni piliipaliinga ‘Enini molemelemanga yi te-ni na liipa nanga ele-tu yima simba tekem.’ nimba piliipaliinga ‘Yi kanili numanu kalaru mulupili molemú.’ nimbándu ung-eku topa “Eni pali kake tipili naa molemele.” nirim. \p \v 12 Kanu-kene yu-ni eninga kimbuma lumaye topa pora sinjipa, yunga ola-wale-pakuliele liipa pakupa alsupa mania molupa kene, enini walsipa piliipa nimba mele: “Na-ni ekupu eninga kimbu lumaye tunjundeliinga ulu-pulele eni piliikimiliye? \v 13 Eni na bi leku kene “Ung-Bo Tunjuliele” nilimeleko, “Auliele” nilimeleko. Bi akusele kapula lelemele, na aku-sipu moliále. \v 14 Na eninga Auliele molupu eninga Ung-Bo Tunjuliele moliu akiliinga-pe ekupu kendemande-yi korupama-ni telemele mele tepu eninga kimbuma lumaye tunjundu akiliinga eni kepe ‘Kendemande-korupama mele molamili.’ niku anju-yandu eni-enini kimbu lumaye tonjangiko. \v 15 Ulu-pulu ili na-ni ‘Eni ⸤bi naa pípili mele molku, yambumanga kendemande-yima mele liiku tapunjuku,⸥ aku-siku mele teangi.’ nimbu liipu ora sindeliinga eni aku-siku mele penga-penga kepe teai. \p \v 16 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Kongun tinjili yambu te-ni yunga nukuli yili ‘Mania mele mulupili.’ yu ‘Ola mele molambu.’ kapula naa nimbá. Yambu kongun pupa tenjilimú yambu te-ni ‘Yu kongun pupaliinga tinjipili.’ nimba liipa mundulimú yambale ‘Mania mele pulimú. Na olandupa mele moliu.’ kapula naa nimbá akiliinga na eninga auliele molupu kene eninga kongun-kis te tinjindu aku-mele eni yambu lupamanga aku-siku kongun tenjangiko.” niker. \v 17 Eni ung ima piliiku kongnjuku kene niker mele tingí kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni ‘Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.’ nirim. \p \v 18 “Na-ni “enindu” niker akili enindu pali naa niker. Na-ni eninga numanuma kanupu kene ‘Nanga yima molangi.’ nimbu ui makó turundu, akiliinga-pe ‘Pulu Yili-nga bukna ung te molemú mele aku-sipa wendu upili.’ nimbu na-ni eninga yi te makó turundu. Ung akili molemále i-sipa mele: \q1 “Na-kene wasie ga nombu molemulu yi te \q3 na-kene ele-tu molumba.” \rq Konana 41:9\rq* \m nilimú. \p \v 19 “‘Ulu akili wendu ombá kene ‘Na sika ui mulurum, ekupu molupa mindi pulimú yili.’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimbu ulu akili ui wendu naa upili na-ni ung akili eni nimbu siker. \v 20 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yambu te “Nanga kongunale tenji-pui.” nimbu liipu munduliu yambale kolea tenga pupaliinga yambu te molemúna pulimú kene ‘Papu okonu. Wasie molambili ui.’ nilimú yambale-ni na kepe ‘wasie molambili ui.’ nilimúko. Kanu-kene yambu nandu “Wasie molambili ui.” nilimú yambale-ni na liipa mundurum yi Tata kepe “Wasie molambili ui.” nilimúko.” niker.” nirim. \s1 13:21-30 Judas-ni Yesos Yunga Ele-Túma Liipa Simba Purum Temanele \p \v 21 Yesos-ni aku nimba kene, yunga numanale aima buni tirim-na yu lumbili anduli yimandu nimba sipa kene nimba mele: “Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Eni molkumele yimanga te-ni na liipa nanga ele-tu yima simba.” niker.” nirim. \p \v 22 Yu-ni aku-sipa nirim-na piliikuliinga lumbili andúlima eni-enini anju-yandu kumbi-kerina nem-nemi niku kanuku kene ‘Nae-ni aku tembalendu nikem-nje?’ niku piliiring. \p \v 23 Eninga yi te, kanili Yesos-ni aima numanu munjurum, yi akili Yesos mulurumna nondupa mulurum. \v 24 Akiliinga, Saimon-Pita-ni yi akilindu ólu topa kiyang nimba kene nimba mele: “Yu naendu nikem-nje? Walsikunu pilíí.” nirim. \p \v 25 Kanu-kene lumbili anduli yi kanili Yesos mulurumna nondupa pupaliinga molupa kene yundu kumuna ólu topa kene nimba mele: “Auliele, naendu ninuye?” nirim. \v 26 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni pllawa-bret te liipu simbu yi akilindu nindu.” nirim. Aku nimba kene pllawa-bret te liipa Saimon-Iskeriot málu Judas sirim. \p \v 27 Yesos-ni pllawa-bret sirimele Judas liirim kene yunga numanuna ⸤kurumanga nuim⸥ Seten sukundu purum kene Yesos-ni yundu nimba mele: “Nu-ni ulu tiní tekenale wela pukunu ti-pui.” nirim, \v 28 akiliinga-pe langi wasie noku muluring yima Yesos-ni Judas-ndu ung nirimaliinga pulele naa piliiring. \v 29 Judas-ni eninga ku-moni walale nokonjulemáliinga mare-ni piliiku kene, ‘ ‘Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimulúndu langi nomulú mare pupa taropu topa lii-pupili.’ nimba nikem-nje mola ‘Yambu-korupama liipa tapunjupa ku-moni te pupaliinga si-pupili.’ nimba nikem-nje.’ niku piliiring. \v 30 Judas pllawa-bret sirimele liipa kene enaliinga omba pena purum. Omba pena purum kene kolea súmbulu topa pípili omba pena purum. \s1 13:31-33,36-38 Yesos-ni Pita-ndu Yu Penga Mundupa Kelepa Liipa Bulu Simba Mele Nimba Para Sirim Temanele \p \v 31 Judas-Iskeriot pena purum kene Yesos-ni we lumbili anduli yi lkuna wasie muluringmandu nimba mele: “Ekupu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-nga bili aima olandupa molumba tekem. Kanu-kene yunga bili aima olandupa molumbáliinga Pulu Yili-nga bili kepe aima olandupa molumba. \v 32 Kanu-kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-nga bili aima olandupa molumbáliinga Pulu Yili-nga bili aima olandupa mulúm lem Pulu Yili-ni yi kaniliinga bili kene ‘wasie-nele aima olandupa mulupili.’ nimbá. Aku nimbále aima nondupa isili mele nimbá. \p \v 33 “Nanga kangambulama, na eni-kene laye-sele molkur. Penga eni na koruku kilingí. Juda yi-aulima ui aku-sipu nindu mele ekupu enindu aku-sipu nimbu siker. Na pumbu teker kolea akuna eni kapula naa ungí.” ⸤nirim.⸥ \s1 13:34-35 “Teai!” Nimba, Nimba Sirim Ung-Mani Kona Te \p \v 34 “Na-ni ‘eni teai.’ nimbu ung-mani konangale eni nimbu siker: “Eni anju-yandu numanu monjai.” niker. Na-ni eni numanu munjundu mele eni anju-yandu aku-siku numanu monjangiko. \v 35 Eni anju-yandu numanu munjung lem we-yambuma-ni eni aku-siku tingí kene kanukuliinga ‘Eni nanga lumbili andúlima molemele.’ niku kanungí.” nirim. \s1 13:36-38 (Akili yakundu 13:31-33 kanui) \p \v 36 Saimon-Pita-ni yu walsipa nimba mele: “Auliele, nu tena puniye?” nirim. Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na pumbúna nu isili-ui manda naa uní. Akiliinga-pe nu sika penga lumbili uní.” nirim. \p \v 37 Pita-ni walsipa nimba mele: “Auliele, nu puni kupulanum-na na isili-ui nambimuna manda lumbili naa ombúye? Na nu tepu liipu waku topu kulundu lem kapulako.” nirim. \v 38 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Nu sika na teku liikunu kuluniye? Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Kera-kulla ui ko naa tupili nu-ni ⸤mundu-mong tenjikunuliinga⸥ wale yupuku nandu gólu tokunu “Yu naenje? Na naa kanoliu.” niní.” niker.” ⸤nirim.⸥ \c 14 \s1 14:1-14 Yesos-ni “Tata Molemúna Yambuma Pungí Kupulanumele Na Mindi.” Nirim Temanele \p \v 1 ⸤Yesos-ni yunga lumbili anduli yimandu kelepa nimba mele:⸥ “Eni numanuna buni tipili mini-wale munduku naa molai. Pulu Yili eni ‘Sika ⸤nokupa liipa tapunjumba⸥.’ niku tondulu munduku piliai. Na-ni eni ‘Sika ⸤nokupa liipa tapunjumba⸥.’ niku tondulu munduku piliangiko. \v 2 Nanga Tatanga lkuna sulumina pulele lelemú. Naa lelkanje na-ni enindu “Naa lelemú.” nimbu, nimbu silka. Akiliinga-pe sika lelemáliinga na-ni eni mulungí koleale pupu tepu mimi tenji-pukur. \v 3 We naa-ko tenjimbu. Eni mulungí koleale pupu tepu mimi tenjipu kene, penga na molumbuna ‘Eni kene wasie molamili.’ nimbu eni ombu liimbu. \v 4 Pumbu kolealiinga kupulanumele eni piliilimili.” nirim. \p \v 5 ⸤Lumbili anduli yi⸥ Tomas-ni yundu nimba mele: “Auliele, nu puni koleale oliu naa kanolemulu. Pe ekupu oliu kolea akiliinga kupulanumele nambi-sipu kanolemuluye?” nirim. \p \v 6 Yesos-ni yundu nimba mele: “Na kupulanumele, na ung-sikale, kona molku mindi pungí ulu-pulele na. Yambu te Tata molemúna pumbandu na molumbuna mindi kapula ombá. Kupulanum te-lupa mólu. \v 7 Eni na sika piliiku bi siku molkemelanje Tata piliiku bi silkimelako. Akiliinga-pe ekupu nimbu siker kene Tata yu pulu monjuku piliiku kene kanuku bi sikimili.” nirim. \p \v 8 ⸤Yu lumbili anduli yi⸥ Pillip-ni yundu nimba mele: “Auliele, Lanie liiku ora si. Kanupu kene oliu-ni “Manda.” nimulú.” nirim. \p \v 9 Yesos-ni yundu nimba mele: “Pillip, eni ena pulele na-kene wasie molemulu akiliinga-pe na Tata mele moliu akili naa piliilimili lem. Na kanolemelema-ni Tata kanolemele. Pe ekupu “Tata liiku ora si.” nikinu akili nambimuna nikinuye? \v 10 Na Tatanga numanuna sukundu yu-kene tapú-topu moliu, yu nanga numanuna sukundu na-kene tapú-topa molemú, kanili na-ni ‘Gólu topa nilimú.’ niku piliilimiliye? Ung enindu niliuma nanga nanu numanale-ni piliipu naa niliu. Tata nanga numanuna sukundu molupa kene na-ni teliu uluma yu-ni mindi telemú. \v 11 “Na Tatanga numanuna sukundu moliu, yu nanga numanuna sukundu molemú.” niker akili ‘Sika nikem.’ niku tondulu munduku piliai. Mola ungele mindi piliiku kene ‘Sika nikem.’ niku we naa pilííngi lem na-ni ulu teliuma kanuku kene ‘Tata-ni manda telemú ulu-tonduluma mele mendepolu na-ni sika aku-sipa telemú.’ niku kanuku kene “Tata kene na kene yi tiluele molembulu.” niker ‘Sika nikem.’ niku tondulu munduku piliai.” ⸤nirim.⸥ \s1 14:12-14 Yesos-ni “Na-ni Teliu Mele Mania-Kilia, Eni Ulu-Tondulu Olandupama Tingí.” Nirim Temanele \p \v 12 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Na moliu niliu mele ‘Sika nikem.’ niku tondulu munduku piliingí yambuma na-ni ulu-tonduluma teliu mele yambu akuma-ni aku-siku tingíko. Akiliinga-pe na-ni ulu-tondulu tirindele koltale mele tirindu. Ekupu Tata molemúna pumbaliinga enini ulu-tondulu pulele mele tingí. \v 13 Nanga bili leku ⸤‘nanga niku tinjirineliinga nu molluna ombu mawa teker.’ niku⸥ ulu te na mawa tingí ulele na-ni tembu. ‘Málu-ni Lapanga bili paka tunjupili.’ nimbu na aku-siku mawa tingí mele piliipu kene tembu. \v 14 Eni nanga bi leku walsiku mélema na mawa tíngi lem mawa tingí mele pali tembu.” niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 14:15-31 Yesos-ni “Pulu Yili-nga Minéle Ombá.” Nirim Temani Te \p \v 15 ⸤Yesos-ni ung te wasie nimba mele:⸥ “Eni na numanu munjung lem na-ni “Teai!” nimbu ung-mani siliuma piliiku liiku tingí. \v 16-17 Aku tingí kene na-ni Tata eninga nimbu mawa tenjimbu kene yu Liipa Tapunjupa Numanu Tondulu Munjunjuli te lupa ‘Eni-kene kamu tapú-topa mulupili.’ nimba akili eni simba. Yu Ung-Sikama Liipa Ora Sili Minéle. we-yambuma-ni yu naa kanuku yu naa piliilimiláliinga, yambu kanuma-ni yu yandu kapula naa liingí. Akiliinga-pe na lumbili andúlima, yu eni-kene tapú-topa molemú-na, eni yu piliiku bi silimele. Pe yu eninga numanumanga molumbako. \p \v 18 “Eni mundupu kelepu pupu kene, na-ni ‘Eni-enini kangambula esipama mele molangi.’ naa nimbú, mólu. Kelepu eni mulungína ombú. \v 19 Penga nondupa we-yambuma-ni na kamu naa kanungí. Akiliinga-pe eni na kanungí. Na kona molupu mindi puliu-na eni kepe kona molku mindi pungí. \v 20 Ena akiliinga eni piliiku kene, ‘Na Tatanga numanuna sukundu moliu mele kepe, eni nanga numanuna sukundu molemele mele kepe, na eninga numanuna sukundu moliu mele kepe’ piliingí. \v 21 Yambu te na-ni “Teai.” niliu ung-manima piliipa molemú yambale yu-ni na numanu monjulemú. Yambu te-ni na numanu monjulemú yambale Tata-ni yambu kanili numanu monjumba. Na-ni yambu kanili numanu monjupu kene ‘Na piliipu moliu mele piliipili.’ nimbu yu molumbana ombu tiluna kupu-tepu molupu kene moliu mele liipu ora simbu.” nirim. \p \v 22 Yesos-ni aku nirim kene ⸤yu lumbili anduli yi⸥ ‘Judas’ nili te, Judas-Iskeriot mólu, Judas te-lupa, yu-ni Yesos yundu nimba mele: “Auliele, nu-ni oliu mendepulu “liipu ora simbu.” nikinu, we-yambuma nambimuna “Naa liipu ora simbu.” nikinuye? Nambi-sikunaliinga aku tiniye?” nirim. \p \v 23 Kanu-kene Yesos-ni pundu topa yu lumbili andúlimandu nimba mele: “Yambu te-ni na numanu munjum lem na-ni “Teai!” niliu ung-manima yu-ni piliipa liipa temba. Kanu-kene yambu kanili nanga Tata-ni numanu monjupa kene Tata kene olsu ‘Yu-kene wasie tiluna molamili.’ nimbulu yu molumbana ombulú. \v 24 Na numanu naa monjulemú yambale-ni nanga ung-manima piliipa liipa naa telemú. Niker piliikimili ung ili nanga mólu. Tata-ni na liipa mundurum yilinga ungele mindi.” ⸤nirim.⸥ \s1 14:25-31 Yesos-ni “Eni Numanu Waengu Nipili Molai.” Nirim Temanele \p \v 25 “Na eni-kene molupu kene ung ima pali niliu. \v 26 Akiliinga-pe na nondupa tembaliinga Tata-ni eni Liipa Tapunjuliele yandu liipa mundumba. Akili Mini Kake Tiliele. Mini Kake Tiliele yu-ni eni ungma pali ung-bo tonjupa nimbá; na-ni enindu nirindu ungma pali te kum singí kene ung akili alsupa nimba simba. \p \v 27 “Na ⸤eni nondupa mundupu kelepu pumbundu⸥ “Eni numanu waengu nipili molai.” nimbu isili-ui niker. “Na numanu waengu sipu moliu mele eni numanu waengu siku molai.” niker. Nanga ungele naa piliilimili yambuma numanu waengu silimele mele lupako; na numanu waengu siliu mele lupako. Nanga ungele naa piliilimili yambuma walse numanu waengu siku walse mini-wale munduku telemele. Akiliinga-pe eni na lumbili andúlima, “Na taki-taki numanu waengu nipili moliu mele eni taki-taki numanu waengu nipili molai.” niker akiliinga eni walse kepe numanu buni tipili naa molku mini-wale naa munduku numanu waengu siku mindi molai. \p \v 28 “Na-ni ui nindele eni pilííngi. “Na eni mundupu kelepu pumbu. Penga alsupu eni mulungína yandu ombú.” nindu pilííngi kanili. Tata yu ola-kilia na mania-kilialiinga eni na numanu monjulkemelanje na Tata molemúna pumbaliinga eni numanu silkimela. \v 29 Na-ni enindu “Pupu kene kelepu yandu ombú.” niker ungele penga wendu ombá kene ‘ ‘Sika nirim.’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimbu ui naa pupu kene tembu mele enindu nimbu siker. \p \v 30 “Ya ma-koleale nokulemú yi-nuim ⸤Seten⸥ okumu-na na-ni penga eni-kene ung pulele alsupu naa nimbú. ⸤Na ma-koleana molumbu walale pora nikem. Yu-ni na ‘Toku konjangi.’ nimbá okum⸥ akiliinga-pe na naa nokolemú-na ulu te we manda naa temba. ⸤Na-ni ‘Yu-ni na ulu te tipili.’ nindu lem na manda temba. We kapula naa temba.⸥ \v 31 Akiliinga-pe ‘ ‘Mana-yambuma-ni pali na Tata numanu monjuliu.’ niku piliangi.’ nimbu Tata-ni nandu “Ti.” nirim ung-manima pali piliipu liipu tembu.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥ \p ⸤Aku nimba kene⸥ “Manda nikeraliinga ekupu pamili wai.” ⸤nirim.⸥ \c 15 \s1 15:1-17 Yesos-ni (1-8) “Na Unji-Waenele Eni Unji-Waen Polama.” Nimba Kene, (9-17) “Eni-Enini Anju-Yandu Numanu Monjai.” Nirim Temanele \p \v 1 ⸤Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele:⸥ “Na unji-waen sikale. Tata yu unji-waen punie nokulemú yili. \v 2 Tata-ni nanga unji-pola mong naa tolemúma pali langupa wendu liilimú. Pola mong tolemúma pali ‘Kaí tepa angiliipa kamu mong pulele tupili.’ nimba yu-ni pola akumanga kísima langupa wendu liipa tepa mimi telemú. \p \v 3 “Na lumbili andúlima, eni ung nimbu siliu kanili-ni ⸤eninga numanuna kalaru mulurumuma lumaye tunjumu-na⸥ eni ⸤numanu⸥ kake tipili molemele. \v 4 Unji-polama paka kapula telemú kene unjina kapula angiliipa mong tolemú, aku-siku eni na-kene tapú-toku mulungí, na eni-kene tapú-topu molumbu kene eni kapula molku ulu-pulu-kaíma tingí. Pola te kerepa mania omba lelemále alsupa mong naa tolemú. Pola unjina ola paka tepa angiliimále yu mong tolemú. Aku-siku eni na-kene wasie ‘Tapú-topu molamili.’ naa níngi lem eni “Teai.” niliu mele manda naa teku nanga kongunale manda naa tinjingí. \p \v 5 “Na unjele, eni polama. Pola paka tepa kene unjina angiliipa mong tolemú mele eni na-kene tapú-toku molku na eni-kene tapú-topu molupu aku tímulu lem na-ni “Teai.” niliu mele eni manda teku nanga kongunale kapula tinjingí. Eni na munduku kelku eni na-kene tapú-toku naa mulúngi lem nanga uluma eni manda naa tingí. \v 6 Unji-pola languku wendu liiku munduku kelku kene, kolemú kene pola akuma liiku máku toku tepina kalemele kene nolemú. Aku-sipako, yambu te na-kene tapú-topa naa molupa kene ulu-kaíma naa tímu lem unji-pola kulúlima telemele mele yu aku-siku tingí. \p \v 7 “Eni na-kene tapú-toku molku nanga ungma eninga numanumanga pípili piliiku liiku mulúngi lem ulu te ‘Teambuka!’ niku, ung te ‘Piliambuka!’ numanu piliiku, méle te mólu tombale ‘Liambuka!’ niku, aku-siku piliiku kene Tata-kene ung niku mawa tingí mele yu-ni tenjimba. \v 8 Eni na-ni “Teai.” niliu mele aima teku konjuku, nanga kongunale aima teku kunjingí kene aku-siku tingéle-ni Tatanga bili paka tunjingí kene ola pembako. Tingí mele yambuma-ni kanuku kene ‘Eni aima sika Yesos-nga lumbili andúlima molemele.’ niku piliingíko.” ⸤nirim.⸥ \b \p \v 9 “Tata-ni na numanu monjulemú mele na-ni eni numanu monjuliu. Na-ni eni ‘Kamu numanu monjambu.’ niku molai. \v 10 Tata-ni nandu “Ti.” nilimú ung-manima na tepu moliáliinga yu-ni na kamu numanu monjulemú mele eni aku-siku na-ni “Teai.” niliu ung-manima piliiku liiku tíngi lem aku-siku tingéliinga na-ni eni ‘Kamu numanu monjambu.’ ningí. \v 11 ‘Na numanu sipu moliu mele eni aku-siku numanu siku numanu kapula pípili molangi.’ nimbu ung ima nimbu siker. \p \v 12 “Na-ni “Teai.” niliu ung-manele i-sipa mele: ‘Na-ni eni numanu monjuliu mele eni-enini anju-yandu aku-siku numanu monjangi.’ nimbu niker. \v 13 Yambu te-ni yunga pulu lelemú yambuma numanu monjupa kene eninga nimba alko topa kulunjum lem yu-ni numanu monjulemú mele olandupa, we-yambuma-ni numanu monjulemele mele mandupa. \p \v 14 “Na-ni enindu “Teai.” niliu ung-manima tíngi lem eni nanga pulu lelemú yambuma mulungí. \v 15 Ekupu na-ni enindu alsupu “Nanga kendemande-yima.” naa nimbu, “Nanga pulu lelemúma.” niliu. Kendemande-yambuma eninga nukuli yili-ni uluma tepa numanuna piliipa andupa molemú mele enini naa nimba silimú naa kanuku naa piliilimiláliinga ekupu enindu aku-sipu “Nanga kendemande-yima.” ni naa niliu. ⸤Yi tenga pulu lelemúma mindi yili yu andupa molemú mele nimba silimú piliilimili. Akili piliipu kene⸥ na-ni enindu “Nanga kendemande-yima.” ni naa nimbu, Tata-ni nandu nimba sirim piliirindu mele pali eni nimbu sirindeliinga na-ni eni “Nanga pulu lelemúma.” niliu. \p \v 16 “Eni-enini na ‘Oliunga Auliele.’ niku makó naa turing. Na-ni na-nanu eni ‘Nanga yima molangi.’ nimbu makó turundu. ‘Eni puku, “Teai.” nimbú mele teku, nanga kongunale tenjangi. Ulu-kaí tingí akuma pora naa nimba we pepa mindi pupili.’ nimbu na-ni enindu “Nangama.” nimbu eni makó topu “Na lumbili wai.” nirindu. Akiliinga, Tata-kene ung niku “Oliu Auli Yesos-nga yambuma molemulu.” niku méle te mawa tingí kene yu-ni piliipaliinga mawa tingí mélema eni sipa eninga tenjimba. \v 17 Na-ni eni ung-mani sipu kene “Eni-enini anju-yandu numanu monjai!” niliu mele niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 15:18—16:5 Yambuma-ni Yesos-nga Lumbili Andúlima Kene Ele-Tu Mulungí Temanele \p \v 18 “We-mana-yambuma-ni eni na lumbili anduli yima-kene numanu kis panjingí kanuku kene ‘Ui na-kene numanu kis panjiring.’ niku piliiku molai. \v 19 Eni we-yambuma-kene numanu tiluna pupili molkemelanje we-yambuma-ni ‘eni oliunga yambuma’ niku numanu monjulkemela. Akiliinga-pe eni we-yambuma-kene eni manga-bo tiluele mólu. ‘Eni ma-koleana uluma munduku kelku nanga yambuma molangi.’ nimbu makó turundeliinga we-yambuma-ni eni-kene numanu kis panjilimele. \p \v 20 “Na-ni eni nimbu sirindu ungma numanale-ni piliiku molai. Na-ni ui enindu nimbu mele: “Kongun tinjili yambu te-ni yunga nukuli yili ‘Mandupa molemú. Na yunga olandupale moliu.’ kapula naa nimbá.” nirindu kanili. Akiliinga, we-yambuma-ni na mindili liiku silimele mele eni kepe aku-siku mindili liiku singí. Nanga ungele piliiku liiku teng panjilimele yambuma-ni eninga ungele piliiku liiku teng panjingíko. \v 21 We-yambuma-ni na liipa mundurum yili piliiku bi naa siku kene, eni nanga bili leku kongun tinjingéliinga eni mindili liiku singí. \v 22 Na ⸤Pulu Yili-ni liipa mundurum-na⸥ yambuma molemelena ombu ung te naa nilkanje ⸤na liiku ai naa siku, liiku bulu silimele mele naa telkemelaliinga⸥ ulu-pulu-kis telemeláliinga mong naa liilkemela. Akiliinga-pe ⸤na sika urundu, ung niliu mele piliilimiláliinga⸥ “Ulu-pulu-kis telemulu mele naa piliimulú.” manda naa ningí. \v 23 Yambu te na-kene numanu kis panjilimú yambale-ni Tata-kene kepe numanu kis panjilimúko. \v 24 Kongun lupa-lupama, ui yambu te-ni ulu-tonduluma naa tirim mele na-ni eninga suku-singina ombu naa telkanje enini na liiku bulu siku ulu-pulu-kis telemele mele naa telkemela. Akiliinga-pe ulu-tondulu tirindu akuma kanuku kene kepe Tata olsulu-kene numanu kis panjilimele. \v 25 Akiliinga-pe eninga ung-mani te Pulu Yili-nga bukna molemú mele wendu ombáliinga aku tekemele. Bukna ung te molemále i-sipa mele: \q1 “Enini na-kene we numanu kis panjilimele.” \rq Konana 35:19, 69:4\rq* \m nimba bukna molemú.” ⸤nirim.⸥ \s1 15:26—16:5 Pulu Yili-nga Minéle Omba Tembaliinga Ung Te \p \v 26 “Eni Liipa Tapunjupa Numanu Tondulu Munjunjuliele Tata-kene wasie molembelena pupu kene liipu mundumbu akili omba kene, nanga ulu teliu mele eni nimba simba. Liipa Tapunjupa Numanu Tondulu Munjunjuli akili yu Ung-Sikama Liipa Ora Sili Minéle, yu Tata molemúna molupa kene olemú Minéle. \v 27 Akiliinga-pe Minéle yu-ni mendepulu nanga mélemandu naa nimba simba. Eni na-kene wasie ui pulu monjupu mulurumulu mele ekupu yandupa molemuláliinga eni kepe nanga ung anju niku sili yima molemeleko.” ⸤nirim.⸥ \c 16 \p \v 1 “‘Eni na munduku kelku lu naa liangi.’ nimbu ung ima enindu ui niker. \v 2 Yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkuna yima-ni eni “Sukundu naa wai!” niku makuruku ulsu mundungí. Yambuma-ni ‘Pulu Yili-nga kongunale tenjamili.’ niku eni nanga lumbili anduli yima toku kunjingí enale sika wendu ombáko. \v 3 Tata-kene olsu pilíí naa piliilimiláliinga yambuma-ni eni-kene aku-siku teku kis-singí. \p \v 4 “Akiliinga-pe ‘Ulu akuma tingí enale wendu ombá kene eni ‘Apa, yambuma-ni oliu i-siku tingí enale Yesos-ni “penga wendu ombá” nimba ui lip-lipi turum enale ya sika i wendu okum lam.’ niku piliiku molangi.’ nimbu kene penga ombá eni mindili nungí mele, ekupu ui lip-lipi topu niker. Na eni-kene wasie ui mulurundaliinga eni nimbu naa sirindu. \v 5 Akiliinga-pe na ui mana mania liipa mundurum ⸤yi⸥li molemúna pumbu tekeraliinga ekupu ui naa pupu kene enindu nimbu lip-lipi topu siker. \s1 16:5-15 Yesos-ni Pulu Yili-nga Minéle-ni Kongun Temba Mele Nimba Sirim Temanele \p “ “Na ekupu pumbu teker.” niker akiliinga-pe aku nikereliinga eninga yi te-ni “Nu tena pukunuye?” niku naa walsiku piliikimili. \v 6 ‘ “Na pumbu teker.” nikereliinga eninga numanuna sukundu memi kumu pímu-na piliikuliinga aima kondu kolku kene aku naa walsiku piliikimili.’ nimbu piliiker. \v 7 Akiliinga-pe na pumbaliinga ‘Yu-kene wasie alsupu tapú-topu naa molomulú lem.’ niku kene eni na kondu naa kolai. Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Na pumbaliinga eni liipu tapunjumbu. Na naa pundu lem eni Liipa Tapunjupa Numanu Tondulu Mundunjuliele naa ombá. Akiliinga-pe pundu lem na-ni yandu eni mulungína yu liipu mundumbundu pumbu.” niker. \p \v 8 “Yu yandu omba kene, ulu-pulu-kismanga mindili silimelaliinga pulele kene numanuna ulu-pulu-kis te naa pepa numanu sumbi-sílieliinga pulele kene koteliinga pulele kene nimba sumbi-sipa, yambuma-ni ulu kanumanga puluma niku piliiku sundulimele mele yu-ni liipa ora sipa nimbá. \v 9 Na Pulu Yili-nga Málale molupu, yu-ni na liipa mundurum-na mana mania urundu mele piliiku kene yambuma-ni na liiku su siring ulu kanili yu ulu-pulu-kismanga pali pulele Minéle-ni nimba liipa ora sipa; \v 10 Pulu Yili kanupa kaí piliilimú ulu-pulu kaíma liipa ora simbandu na Tata molemúna pumbale alsuku naa kaningéliinga na ulu-pulu-kis te naa tepu, te numanuna naa pepa numanu sumbi-sipa pípili mulurundu mele moliále liipa ora sipa; \v 11 ‘Koteliinga pulele liipu ora sambu.’ nimba ya ma-koleale nokulemú yi-nuim ⸤Seten⸥ mongu liirimeliinga Pulu Yili-ni kórunga ‘Kot nimba wendu ombá kene yu kamu mindili simbu.’ nimba, nimba panjurum mele liipa ora simbako. \p \v 12 “Na-ni enindu ung nimbú pulele we pelemú, akiliinga-pe ekupu nilkanje eni mindili siku piliilkimila. \v 13 Akiliinga-pe Minéle, yu sika-ungmanga pulele, yu omba kene, yu-ni ung-sikama pali ‘Piliiku konjangi.’ nimba akuma eni nimba simba. Yu-ni yu-yunu numanale-ni piliimba mele naa nimba simba. ⸤Pulu Yili-ni yundu nimba simba⸥ ungma kumele-ni piliipa kene nimba simba. Ulu penga wendu ombá ulumanga ui nimba simbako. \v 14 Na teliu mele kepe moliu mele kepe niliu mele kepe méle akumanga yu-ni piliipaliinga yandu eni nimba simba kene aku-sipa nanga bili paka tonjumba. \v 15 Tatanga mélema pali nangaliinga piliipu kene na-ni ‘Minéle-ni nanga mélemanga piliipa yandu eni nimba simba.’ niker.” ⸤nirim.⸥ \s1 16:16-24 Yesos-ni Yu Lumbili Anduli Yima Ui Kamelena Mindili Tipili Molku Kene Pe Kelku Numanu Singélendu Nirim Temanele \p \v 16 “Nondopa eni na naa kanungí. Penga nondupa alsuku na kanungí.” nirim. \p \v 17 Yu lumbili anduli yi mare eni-enini anju-yandu tombulku kene niku mele: “Oliundu nikemale nambulka ung te nimba kene nikem-nje? “Nondopa eni na naa kanungí. Penga alsuku nondupa na kanungí.” nimba, “Na Tata molemúna pumbaliinga aku temba.” nikem, akili nambulka ung te nimbándu nikem-nje? \v 18 Yu “nondupa” nikemale nambulka nimbándu “nondupa” nikem-nje? Oliu naa piliikumulu.” niku muluring. \p \v 19 Enini yundu ‘Walsipu piliamili.’ niku numanale-ni piliiring kene Yesos yu-ni piliipaliinga, yu-ni eninindu nimba mele: “Eni anju-yandu tombulku nikimili akili na-ni nindu mele eni na walsiku piliingíndu nikimeleye? “Na nondupa eni na naa kanungí. Penga nondupa alsuku na kanungí.” nindu kanilindu nikimeleye? \v 20 Na-ni eni aima sika nimbu siker: “⸤Na-kene ulu wendu ombáliinga⸥ eni kola teku kondu kulungí. Akiliinga-pe we-yambuma numanu singí. Na lumbili andúlima eni ui kamelena mindili temba akiliinga-pe kelku na kanuku kene alowa teku numanu singí.” niker. \p \v 21 “Ambu te yu kangambula membá enale nondupa wendu olemú kene yu mini tolemú kene mindili nomba perelemú. Akiliinga-pe kangambulale memba kene yu ui buni tipili molemú mele apera sipa yambu kona te mana molumbandu wendu olemú-na yu alowa tepa numanu silimú. \v 22 Eni aku-sipako. Ambuma-ni kangambula mingíndu mindili nolemele aku-siku mele “Na eni mundupu kelepu pumbu.” nikereliinga eni ekupu kamelena mindili tipili molemele. Akiliinga-pe ambu te-ni kangambula kamu memba kene alsupa numanu silimú mele na-ni eni kelepu kanombu kene eni numanu singíko. Kanu-kene eni numanu siku mulungélendu yambu te-ni eni numanu naa sangi ulu te kapula naa tingí. \p \v 23 “Kanu-kene na pumbaliinga Minéle ombáliinga ung nikerumanga puluma piliiku kene eni na ung te alsuku walsui naa walsingí. Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Tatandu méle te mola ung te mola ulu te ‘Mawa teamili.’ niku kene, na-ni eninga nimbu tenjimbaliinga ‘Nanga yambuma molemulu.’ niku mawa tingí kene Tata-ni mawa teku walsingí mélema eni simba.” niker. \v 24 Ui eni nanga bili leku méle te mawa naa tiring. Mawa teai. Pe eni numanu aima kapula singíndu liingí.” ⸤nirim.⸥ \s1 16:25-33 ‘Yesos Yu Pulu Yili-Kene Wasie Aima Sika Molupu Kene Mana Mania Urum.’ Niku Tondulu Munduku Piliiring Temani Te \p \v 25 “Na lumbili andúlima, na-ni eni ungma nimbu simbundu taki-taki ung-eku mindi toliu. Akiliinga-pe walse penga na-ni enindu aku-sipu naa nimbú. Nanga Tata-ni ulu telemúma na-ni sumbi-sipu nimbu simbu. \v 26 Ena akiliinga nanga bili leku mawa tingí. Kanu-kene ‘Na-ni Tatandu eninga nimbu mawa tenjimbu.’ ni naa niker, \v 27 mólu. Eni na numanu monjuku, na Pulu Yili-kene molupulu kene ya ma-koleana urundele eni ‘Sika aku tirim.’ niku tondulu munduku piliilimiléliinga Tata-ni eni numanu monjulemáliinga eni-enini yu mawa tingí mele yu-yunu piliimba. \v 28 Ui na Tata mulurumna molupu kene ma-koleana mania urundu. Pe ekupu kelepu ma-koleana mundupu kelepu Tata molemúna pumbu.” nirim. \p \v 29 Yu lumbili andúlima-ni niku mele: “A, ekupu ung-eku naa tokunu sumbi-siku mindi nikinele oliu piliikumulu. \v 30 Nu uluma pali piliiku kongnjullu. Méle te nu naa piliillále yambu te-ni nu nimba simba méle manda mólu. Oliu aku-sipu piliipu kene ‘Nu Pulu Yili-kene wasie molkulu kene mana mania urunu.’ nimbu tondulu mundupu piliikumulu.” niring. \p \v 31 ⸤Enini aku-siku niring kene piliipaliinga⸥ Yesos-ni eninindu nimba mele: “⸤Na Pulu Yili-kene wasie molupulu kene mana mania urundele⸥ eni ekupu ‘Sika aku tirim.’ niku kamu piliikimilinje? \v 32 Piliai. Ena te wendu ombá, ⸤sika⸥ ena kanili kórunga wendu um, ena kaniliinga yambu lupama-ni eni toku bulu-bale singí. Kanu-kene ‘Na-nanu molambu.’ niku na munduku kelku eni-enini lupa-lupa eninga lku-kolea pungí. Akiliinga-pe Tata-kene wasie tapú-topulu molembuláliinga na-nanu naa moliu, mólu. \p \v 33 “Eni ‘Na tondulu munduku piliiku kene numanu waengu siku molangi.’ nimbu ekupu sumbulsuli eni-kene molupu kene ung ima na-ni enindu nimbu siker. Ma-koleana eni buni tepa mong pulele ola olemú. Akiliinga-pe mana-yambuma tondulu pulimelé akili laye tondulu naa pelemú, na aima ola-kilia, na aima tondulu pelemú. Aku teliáliinga piliiku kene eninga numanukundu tondulu pupili molai.” nirim. \c 17 \s1 17:1—18:1 Yesos-ni Lapa Pulu Yili-Kene Popu Topa Ung Nimba Mawa Tembandu (1-5) Yesos Yu “Bi Ola Pípili.” Nimba Mawa Tepa Kene (6-19) Yu Lumbili Andúlimanga Nimba Mawa Tenjipa, (20-26) Yu Penga ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliingí Yambumanga Pulu Yili Mawa Tinjirim Temanele \p \v 1-2 Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu ung akuma nimba pora sipa kene, mulú-koleana olandu-sipa kanupa kene nimba mele: \p “Tata, na-ni tembu mele nu-ni niku panjirinu enale wendu okum. Nu-ni yambu sirinu yambuma eninindu pali na-ni ‘ ‘Kona molku mindi pangi.’ nipili.’ nikunu, na-ni ma-koleana yambuma pali ‘Nukupili.’ nikunu, nunga Marena namba sirineliinga nunga bili ‘Ola pípili.’ nikunu nunga Marenanga bili paka tunjuyo. \p \v 3 “Kona molku mindi pungí akili i-sipa mele: ‘Nu tiluele mindi sika Pulu Yili.’ niku piliiku, ‘Na nu-ni ‘yambuma nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nikunu makó tokunu kene na liiku mundurunu yi-nuim Kraisele.’ niku piliiku, olsu-kene wasie tapú-toku molemele mulungí yambuma kona molku mindi pungí. \v 4 Nu-ni kongun na sirinu kanili tepu pora síndele-ni nunga bili paka tunjundu. \v 5 Tata, ma-koleale wendu naa upili nu-kene wasie molambili na bi ola molupa tondulu pupili mulurundu kanu-mele ‘Ekupu na-kene wasie kelepu molambili.’ nikunu ui mulurundu mele ‘Kelepu na aku-sipa bi ola pepa tondulu pupili wasie molambili.’ nikunu ti.” ⸤nirim.⸥ \b \p \v 6 “Ma-koleana-yambumanga yi mare nu-ni sirinuma eninindu nu tondulu pullu mele kene, aima olandupa mollu mele kene, nimbu para sirindu. Ui enini nunga yima muluring, penga na sirinu. Enini nunga ungele piliiku liiku teku muluring mele molemele. \v 7-8 Nu-ni nandu nirinu ungma na-ni eninindu nimbu sirindu kene, enini ung kanuma piliiku liiku kene nu mulurununa na molupu kene urundu akili piliiku kongnjuku kene ‘Nu-ni na sika mana liiku mundurunu.’ niku tondulu munduku piliiku kene aku-siku teku muluring-na ekupu mélema nu-ni na sirinu mélema pali nu molluna wendu olemú enini piliilimili. \p \v 9 “Eninga nimbu nu-kene popu topu ung nimbu mawa tenjiker. We-mana-yambumanga nu-kene ung naa nimbú, mólu. Nu-ni sirinu yima nunga yima molemeláliinga na eninga mendepulu nu-kene ung nimbu mawa tenjiker. \v 10 Nanga mélema pali nunga, nunga mélema pali nanga. Nu-ni sirinu yima enini molku konjulemelále-ni nanga bili ola pelemú. \v 11 Ekupu na nu molluna okuraliinga na mana-yambuma-kene wasie naa molemulu mele tekem. Akiliinga-pe yima enini ma-koleana-yambuma-kene molemele mele mulungí. \p “Tata Kake Tiliele, na nu mulunina ombú kene na sirinu lumbili andúlima eni-enini mana-yambuma-kene wasie mulungí kene ‘Olsu yambu tiluele mele molupu numanu tiluna pupili molembulu kanu-mele na sirinu lumbili andúlima enini aku-siku yambu tiluele mele molku numanu tiluna pupili molangi.’ nikunu nunga tondulu na sirinu akili-ni enini nukui. \v 12 Na enini-kene wasie mulurumulu kene nunga tondulu na sirinu akili-ni na-ni enini ‘ulu te naa tipili.’ nimbu nukurundu. Na-ni enini tápu tirindu kene te ulsu pupa yambuma mindili nungí koleana pulimú kupulanum-na naa purum. Yi tiluele mindi, nunga buk tunjuring ung te wendu ombándu yambuma mindili nungí koleana pumba telemú yili mindi ulsu molupa mindili nombá koleana pulimú. \p \v 13 “Ekupu nu molluna okuraliinga na numanu lakuku sipu moliu ‘Aku-mele enini aku-siku numanu kaí panjiku molangi.’ nimbu ui na olandu naa ombu kene ya ma-koleana molupu ung ima niker. \v 14 Nunga ungele enini sipu pora sirindu. Na ya ma-kolealiinga yi te mólu, aku-siku enini ma-kolealiinga yima móluko. Olsunga yima molku olsunga ung-manima piliiku liiku telemeláliinga mana-uluma mendepulu piliiku telemele yambuma-ni enini numanu kis panjiku enini-kene ele-tu yambuma molemele. \v 15 ‘Enini ma-koleana wendu lii.’ nimbu mawa naa teker. Akiliinga-pe ‘ ‘⸤Ya ma-koleana olsunga kongun tenjiku mulungí kene⸥ ulu-kismanga pali ulu-pulele molemú ⸤kur⸥ale-ni enini kundi topa tepa kis naa sipili.’ nikunu nukui.’ nimbu eninga nimbu mawa tenjiker. \v 16 Na ma-kolealiinga yili naa moliu mele enini ma-kolealiinga yima naa-ko molemele. \p \v 17 “‘Ung-sikale-ni enini nunga yi mendepulu molku yi kake tílima molangi.’ niku tiyo. Nunga ungele ung-sikale. \v 18 Nu-ni na ma-koleana liiku mundurunu mele na-ni enini ma-koleana liipu mundurunduko. \v 19 ‘Enini numanu kake tipili molku nunga niku mendepulu molangi.’ nimbu na ‘numanu kake tipili nunga nimbu mendepulu molambu.’ nimbu moliu.” ⸤nirim.⸥ \b \p \v 20-21 “Tata, na-ni nanga lumbili andúlimanga mendepulu mawa naa tenjiker. Penga enini ung niku singí yambuma ‘Na sika nunga Málu ya ma-koleana liiku mundurunu.’ niku tondulu munduku piliingí yambumanga kepe popu topu mawa tenjiker. ‘Nu nanga numanuna mollu, na nunga numanuna moliu mele aku-siku yambu kanuma pali yambu tiluele mele numanu tiluna pupili molangi.’ nimbu aku-sipu eninga mawa tenjiker. ‘Ma-koleamanga yambuma-ni pali ‘Nu-ni na liiku mundurunu-na urundu.’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimbu ‘Yambu kanuma olsu-kene yambu tiluele mele numanu tiluna pupili molamili.’ nimbu aku-sipu mawa tenjiker. \v 22 Nu-ni nanga ‘Bili ola pípili.’ niku sirinu ulele na-ni enini sirindu. Akili ‘Olsu numanu tiluna pupili molembulu mele enini aku-siku numanu tiluna pupili molangi.’ nimbu enini sirindu. \v 23 ‘Enini aima kamu numanu tiluna pupili molangi.’ nimbu aku-sipu “Nu nanga numanuna mollu mele na eninga numanumanga molambu.” nimbu mawa tenjiker. Na numanu monjullu mele nanga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma aku-siku numanu monjullu mele kepe ‘nu-ni na liiku mundurunu mele kepe, ma-koleamanga pali yambuma-ni piliangi.’ nimbu na-ni aku-sipu nu mawa tepu ‘Enini aima kamu numanu tiluna pupili molangi.’ niker. \p \v 24 “Tata, ‘nu-ni na yambu sirinuma na molumbuna wasie molupu, male ui naa teambili na numanu monjukunu kene ‘nanga bili ola pepa talang pupa tondulu pupili.’ niku sirinu akili kanangi.’ nimbu piliiker. \p \v 25 “Tata Sumbi-Niliele, sika we-mana-yambuma-ni nu naa kanolemele akiliinga-pe na-ni nu kanoliu, yambu nanga ungele piliiku liilimelema-ni ‘Nu-ni na liiku mundurunu-na urundu.’ niku piliilimili. \v 26 Na-ni nu mollu mele enini nimbu sirindu. Penga nimbu sipuko molumbu. ‘Nu-ni na numanu monjullu mele eni-enini aku-siku anju-yandu numanu monjangiko. Na eninga numanuna molambuko.’ nimbu aku-sipu nimbu síli-síli tepu molumbu.” nimba Yesos-ni Pulu Yili-kene aku-sipa popu topa nirim. \ms1 Kolomgo-Auli 18—19 Yesos Ka Siku, Kot Tenjiku, Unji-Perana Ola Toku Konjuku, Ónu Tiring Temanele \c 18 \s1 18:1-12 Yesos Ka Siring Temanele \p \v 1 Yesos aku-sipa Pulu Yili-kene nimba pora sipa kene, ⸤sumbulu tupili⸥ yu kene yu lumbili anduli yima kene kolea akili munduku kelku no Kitron nekendu unji-ollip punie te lirimna suku puring. \p \v 2 ⸤Sumbulsuli unji-ollip punie kaniliinga Yesos taki-taki yu lumbili anduli yima wasie puring kilia⸥ Judas-Iskeriot enini punie akuna taki-taki puring mele piliirim. Judas yu Yesos penga liipa Yesos yunga ele-tu yima sirim yi kanili. \v 3 Kanu-kene Judas-ni ⸤‘Yesos akuna wasie taki-taki pupu molemuláliinga yu akuna molumba.’ nimba piliipaliinga,⸥ akuna urum. Yu ami-yi-talape te kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Perisi-yima kene yi-auli kanuma-ni liiku munduring ele-yi mare kene akuna memba urum. Enini kamaye kanduku meku, tepi-llamema kanduku meku, ele tili mélema meku uring. \p \v 4-5 Yesos-ni yu-kene nondupa tingí mele piliipaliinga, enini ‘Yesos ka sangi.’ nirim yi Judas wasie uringina Yesos yu anju pupa enini walsipa piliipa kene nimba mele: “Eni nae korokumeleye?” nirim. Enini pundu toku yundu niku mele: “Kolea Nasaret yi Yesos korokumulu.” niring. \p Yesos-ni “Yi akili na.” nirim. \p \v 6 Yesos-ni “Yi akili na.” nirim kene enini anju bulu mini-mini puku kene bau niku piring. \p \v 7 Yu-ni alsupa enini walsipa piliipa kene nimba mele: “Eni nae korokumeleye?” nirim. Enini “Nasaret yi Yesos korokumulu.” niring. \p \v 8 Yesos-ni nimba mele: “ “Yi akili na.” nindu kanili. Eni na kurúngi lem na-kene wasie molemulu yima ka naa siku ‘Yandu pangi.’ niai.” nirim. \v 9 Yesos penga temba mele ui nirim mele ‘Aima sika aku tipili.’ nimba aku-sipa ele-túmandu “Nanga yima naa ambolku “Anju pangi.” niai.” nirim. Yu-ni ui Pulu Yili-ndu nimba mele: “Nu-ni na sirinu yimanga te ulsu pupa mindili nungí kupulanum-na naa pumu, enini pali nokupu kunjurundu.” nirim, ung kaniliinga penga sika te molupa kis naa sirim. \p \v 10 Kanu-kene Saimon-Pita-ni yunga lu-koyale kulu topa wendu liipa Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga kendemande-yi te topa yunga kum bokundu topa laká linjirim, kum akili wendu urum. Kendemande-yi kaniliinga bili Malkas. \p \v 11 Yesos-ni Pita-ndu nimba mele: “Nunga lu-koyale kelkunu laliui! Na Tata-ni “Mindili nani.” nirim mele naa nombúye?” nirim. \p \v 12 Kanu-kene ami-yima kene eninga nukuli yili kene Juda-yambumanga ele-yima kene enini Yesos ambolku liiku ka siku meku puring. \s1 18:13-14,19-24 Anas Mulurumna Yesos Meku Puring Kene Anas-ni Yu Walsurum Mele Temanele \p \v 13 ⸤Yesos ka siku kene⸥ ui-pulu-pulu Anas mulurumna meku puring. Anas yu Kayapas-nga ambaliinga lapale, yunga kolepa. Kayapas yu punie kaniliinga Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale mulurum. \v 14 Yi te-ni Juda yi-aulimandu ui nimba mele: “Yi te yambumanga pali alko topa kolunjumba kene kapula.” nirim kanili Kayapas yu-ni nirim. \s1 18:15-18,25-27 Pita-ni Wale Yupuku “Yesos Naa Kanupu Naa Piliiliu.” Nirim Temanele \p \v 15 Saimon-Pita kene Yesos lumbili anduli yi te kene Yesos lumbili punglí puringli. Lumbili anduli yi kanili Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale-ni kanupa bi sirim-na, yi-auli olandupa kaniliinga lkuna yambu máku turing koleana sukundu Yesos meku puringna yu sumbi-sipa purum \v 16 akiliinga-pe Pita we-yambuma máku turing lku keri-puluna ulsu we nokupa angiliirim. Akiliinga Yesos lumbili anduli yi te mulurum kanili kelepa yandu omba kendemande-ambu lku keri-puléle nukurumelendu “Pita sukundu upili.” nimba mawa tepa kene Pita liipa memba sukundu purum. \p \v 17 Keri-pulu nukurum ambu kanili-ni Pita-ndu nimba mele: “Nu ne-yilinga lumbili anduli yi te-nje?” nirim. Pita-ni “Akili na mólu!” nirim. \p \v 18 Sumbulsuli alí tirim-na kongun tili kendemande-yambuma kene ele-yima kene tepi kalku kene liiku poku teku piliiku angiliiring. Pita wasie enini-kene tepi piliipa angiliirim. \s1 18:19-24 (Ilinga 18:13-14 kene wasie kanui) \p \v 19 Pita kene yambuma kene aku-siku molangi Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale-ni Yesos lumbili anduli yima kene yu-ni yambuma ung-bo tunjupa mani sirim mele kene akuma Yesos walsipa piliirim. \p \v 20 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na mokeringa molupu yambuma ung-bo tonjuliu. ⸤Pulu Yili popu toku kalemele⸥ lku-tembollale kene, yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkuma kene Juda-yambuma pali máku tolemele lku akumanga ung-bo tonjupu mani siliu. Mo topu kiyang nimbu ung te naa niliu. \v 21 Aku teliu-na nu-ni na ung niliále nambimuna walsikinuye? Nanga ung piliilimili yambumandu walsikunu pilíí. Niliu mele yambu akuma piliiku molemele.” nirim. \p \v 22 Yesos-ni aku nirim kene yu nukuring yi te yu-kene nondupa angiliirimele-ni yu kumbi-kerina lkarauwa-ni topa kene nimba mele: “Nu aku-sikunu Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupalendu pundu tokunu nikinele kapulaye?” nirim. \v 23 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni ung níndeliinga te nimbu kis-sindu lem ung kis nindu akili nikunu para si. Mola sika-ung te nindu lem nu-ni na nambimuna tokunuye?” nirim. \p \v 24 Kanu-kene yu ka turing akili we pípili Anas-ni “Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupa Kayapas molemúna meku pai.” nimba liipa mundurum. \s1 18:25-27 (Ilinga 18:15-18 kene wasie kanui) \p \v 25 Saimon-Pita tepi piliipa angiliirim-na enini yundu niku mele: “Nu ne yilinga lumbili anduli yi te-nje?” niring. Yu-ni pundu topa ⸤gólu topa⸥ nimba mele: “Akili na mólu.” nirim. \p \v 26 Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga kendemande-yi te, yi kanili kene Pita-ni kum kari lirim yili kene pulu lirim kanili-ni Pita-ndu nimba mele: “Nu ne-yili kene unji-ollip punie lelemú koleana wasie mulúngli kanundu kanili sikaye?” nirim. \v 27 Pita-ni kelepa ⸤wale yupuku-sipa⸥ “Mólu.” nirim. Aku tirim kene kera-kulla ko pulu monjupa turum. \s1 18:28—19:17 ‘Rom-Gapman Yi-Auli Te-ni Yesos Kot Pilíípili.’ Niku Paillet Mulurumna Meku Puku Kot Tinjiring Temanele \p \v 28 ⸤Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa Kayapas kene Juda-yambumanga kanjoll-yima pali kene enini Kayapas-nga lkuna Yesos kot tenjiku piliiku pora siku kene,⸥ Judamanga yi-aulima Kayapas munduku kelku enini nukurum Rom gapman-yilinga lkuna Yesos meku puring. Kolea tangumba muni lirim kene akuna meku puring. Meku puku kene enini Juda-yambumanga ung-mani te pirimele piliiku kene ‘Oliu Rom-yambu tenga lkuna pumulú kene kalaru mele molumba akiliinga Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliilimulu enaliinga kung-sipsip walú kapula naa nomulú.’ niku piliiku kene enini lkuna lkundu naa puring. \p \v 29 Enini pena lku-keri-puluna angiliiring kilia kanupa kene enini angiliiringina Rom-gapman yi-nuim Paillet-ni pena omba eninindu walsipa kene nimba mele: “Eni yi ili ulu te nambulka lawa tímu-na kot tenjikimeleye?” nirim. \p \v 30 Enini pundu toku niku mele: “Yu mong naa liilkanje nu mulununa naa membu ombu silkimela.” niring. \p \v 31-32 Paillet-ni nimba mele: “Yu yandu meku puku kene eni-enini eninga ung-mani pelemúma-ni nilimú mele piliiku kene yu kot tenjiku buni singí mele eni-enini piliiku sai.” nirim. \p Juda-⸤yambumanga yi-auli⸥ma-ni niku mele: “Aku telkumulaliinga-pe Rom-gapmanale-ni oliu ung-mani sipa kene nimba mele: “Oliu we-yambuma-ni yambu te toku kunju naa konjai.” nilimú kanili.” niring. Aku niringeliinga Yesos-ni yu kolumba mele ui nimba sirim aku-sipa sika kolumbandu enini yu-ni nirim mele naa piliiku kene we eni-enini piliiku kene “Yu kulupili.” niku yu Paillet mulurumna meku uring. Yesos-ni “‘Na kolambu.’ niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjingí.” ui nirim mele ⸤Rom-gapmanale-ni mendepolu mong liiring yambuma aku-sipa topa kunjurum, Juda-yambuma-ni aku-siku kapula naa tiring⸥. \p \v 33 Juda yi-aulima-ni niring mele piliipaliinga, Paillet alsupa lku-aulina sukundu pupa Yesos-ndu “Ui.” nimba kene yundu walsipa nimba mele: “Nu Juda-yambumanga yi nuim kingele molluye?” nirim. \p \v 34 Yesos-ni pundu topa walsipa kene nimba mele: “Nu-ni nu-nunu piliikunu kene ung akili nikinunje mola nandu yambu lupama-ni nu niku síngi-na piliikunu kene akili nikinuye?” nirim. \p \v 35 Paillet-ni pundu topa nimba mele: “Na ‘Juda-yi te.’ niku piliikunu kene aku-siku walsikinuye? Nunga yambuma kene nunga Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene akuma-ni nu na mulunduna meku úngi. Nu nambulka tinu-na liiku meku úngiye?” nirim. \p \v 36 Yesos-ni nimba mele: “Na ya ma-koleana yi nuim kingele molupu mana-yambuma nokumbu mele mólu. Sika ma-koleana yi nuim kingele molkanje nanga yambu-talapema-ni na “Juda-yambuma-ni ka naa sangi.” niku ele telkemela. Akiliinga-pe na ma-koleana yi nuim kingele mólu.” nirim. \p \v 37 Paillet-ni nimba mele: “Aku lem nu aima sika yi nuim king te lam. Sika nikerye?” nirim. \p Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Sika. Pulu Yili-ni ‘Na kingele mulupili meai.’ nirim-na miringko. ‘Yambuma ung-sikama piliangi.’ nimbu ma-koleana urunduko. Yambu ‘ung-sikama’ waka kolku kene ‘piliamili.’ nilimele yambuma-ni na piliilimili.” nirim. \p \v 38 Paillet-ni ⸤ung-taka tonjupa kene⸥ nimba mele: “Ung-sika te pelemúye? Te naa pelemú.” nirim. \p Aku nimba kene yu alsupa Juda-yima angiliiringina pena pupa kene nimba mele: “Yu mindili simbaliinga lawa te tímu nimbu naa piliiker. Yu-ni ulu te tepa kis naa sim.” nirim. \s1 18:39—19:17 ‘Rom-Gapman Yi-Auli Paillet-ni Yesos-nga Kotele Kamu Piliipa Kene “Kulupili.” Nirim Temanele (18:28 pulu monjuku kanui) \p \v 39 Paillet-ni ⸤Yesos ulu te naa tepa kis-sirim nimba piliipa kene ‘Naa kulupili.’ nimba piliipaliinga⸥ Juda-yimandu nimba mele: “Eni kene na kene telemulu ulu-pulu pelemále piliipu kene teambu. Punie tenga-tenga, eni Juda-yambuma-ni eninga anda-kolepalima kolea Isip muluring kene Pulu Yili-ni enini Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliingíndu keri-langi nuring enama wendu olemú kene eni ka-lkuna pirim yi te bi leku ‘Wendu liikunu mundui.’ niku mawa telemele kene na-ni yi kanili wendu liipu eni siliu. Akiliinga, ekupu ena kanili wendu okumaliinga ‘Juda-yambumanga yi nuim kingele wendu liipu eni sambu.’ niku piliikimiliye?” nirim. \p \v 40 Akiliinga-pe enini anju tondulu munduku kene niku mele: “Yi akili aima mólu. Barapas wendu liikunu si!” niring. (Barapas yu Rom-gapman-kene ele tirimeliinga ka siring yili kanili.) \c 19 \p \v 1 Aku niringeliinga piliipaliinga Paillet-ni Yesos liipa Rom ami-yimandu “Ka-pulsa-ni tai.” nirim. \v 2 Aku teku kene enini yu ung-taka tonjuku ⸤‘Yu “Yi nuim kingele moliu.” nímeliinga yu yi nuim king mele mulupili.’ niku⸥ mulumbale kunduli kaí te yunga pakunjuku, unji-ka ko-ko mululi te liiku mulkapiye teku ‘Yi nuim kingeliinga wanie-kraonele.’ niku pengína mere mundunjuku, \v 3 yu angiliirimna puku “Juda-yambumanga kingele, nu akuna angiliikunuye?” ni-pui-upui teku, yu kumbi-kerina lkarauwa-ni turing. \p \v 4 Paillet-ni alsupa pena omba kene Juda-yimandu nimba mele: “Kanai! ‘Yu mong te naa líímeliinga piliipu kene yu kapula tombu mele mólu.’ nimbu kene ‘Piliangi.’ nimbu eni molemelena yu membu okur.” nirim. \v 5 Kanu-kene Yesos ka ko-ko mululi te-ni tiring wanie-kraon melale kene wale-pakuli kunduliele pakupa wendu urum kene Paillet-ni eninindu nimba mele: “Yili i okum kanai!” nirim. \p \v 6 Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene eninga kendemande-ele-yima kene enini Yesos koela pena urum kanuku kene sumbi-siku niku mele: “Kulupili, unji-perana ola ⸤toku⸥ ku tokunu panjui! Kulupili, unji-perana ola ⸤toku⸥ ku tokunu panjui!” niring. \p Akiliinga-pe Paillet-ni nimba mele: “Na mólu. Na yu mong líímeliinga topu konjumbu mele naa piliikereliinga eni yu meku puku unji-perana ola ⸤toku⸥ ku tai!” nirim. \p \v 7 Juda-yambumanga yi-aulima-ni niku mele: “Oliunga ung-mani te pelemále-ni nimba mele: \q1 ‘Yambu te-ni \q3 Pulu Yili-nga bili lepa ung-taka tunjum lem \q2 yambu kanili kulupili toku konjai.’ \m nilimú, \rq LLipai 24:16, Wendu Uring 20:7\rq* \m ung-mani akili piliipuliinga yu-ni “Pulu Yili-nga Málale moliu.” nímeliinga piliipu kene ‘Kulupili.’ nimbu piliikumulu.” niring. \p \v 8 Enini “Yu “Pulu Yili-nga Málale moliu.” nirim.” niringeliinga Paillet-ni piliipa kene yu aima kamu mini-wale mundupa kene, \v 9 kelepa lku-aulina sukundu pupaliinga Yesos-ndu walsipa kene nimba mele: “Nu tena molkunu urunuye?” nirim, akiliinga-pe Yesos-ni yundu pundu topa ung te naa nirim. \p \v 10 Ung te naa nirim-na Paillet-ni yunundu nimba mele: “Nandu ‘Ung te naa nimbú.’ niku piliikunuye? Nanga tondulu pelemále-ni “Nu we pui.” manda nimbúko; “Nu kolani unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toko panjai.” manda nimbúko. Aku niker ungele naa piliikunuye?” nirim. \p \v 11 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Nunga tondulu pelemále-ni na ulu te manda naa telkena. Olandupa Molemú Yili-ni ‘Nu-ni na-kene teani.’ nimbá mele mindi tiní. Akiliinga, nu-ni na-kene tiní mele ulu-pulu-kis kelú mele tiní. Yi na ‘Kolambu.’ nimba memba omba nu símu yilinga ulu-pulu-kis akili auliele.” nirim. \p \v 12 Yesos-ni aku nirimele piliipaliinga Paillet-ni Yesos yu “We pupili.” nimbá kupulanum te kururum, akiliinga-pe Judama-ni tondulu munduku ni-pui-upui teku kene niku mele: “ “Na yi nuim king te moliu.” nilimú yi te Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisa-kene ele-túli molemú-na “King te moliu.” nilimú yi akili nu-ni “We pupili.” ninu lem aku-sikunu tinéliinga ⸤nu Yi Sisale-nga ele-tu yi te liiku tapunjunéliinga⸥ nu-kene Yi Sisale-kene pulu naa lelemú.” niring. \p \v 13 Aku niring piliipaliinga Paillet-ni Yesos memba pena omba, kolea te akilindu ‘ku-polale’ niring akuna pupa kot piliimba kongunale mania molupa tirim poluna pupa mania mulurum. (Ku-polalendu Juda-yambumanga ungna ‘Gapata’ niring.) \v 14 Kot akili tinjiring enale yu ekupu mele. Opali ipulam-ui Pulu Yili-ni Juda-yambumanga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliiku kung sipsip-walále nungí enale wendu ombá. ⸤Kóru mulungí ena akili⸥ wendu ombále piliikuliinga ekupu mele Juda-yambuma-ni langi nungíma liiku undu-undu siring enale, ena kaniliinga enale omba ai-tangili mele, Paillet-kene Yesos kot tinjiring. Paillet kot piliimba poluna omba mania molupa kene, Juda-yimandu nimba mele: “Eninga yi nuim kingele kanai!” nirim. \p \v 15 Akiliinga-pe enini tondulu munduku niku mele: “ “Kulupili.” niyo! “Kulupili.” niyo! Unji-perana ola ⸤toku⸥ ku tokunu panjui!” niring. \p Paillet-ni walsipa kene nimba mele: “‘ ‘Eninga yi nuim kingele kulupili.’ nimbu unji-perana ola ⸤topu⸥ ku topu panjambu.’ niku piliiku kene nikimeleye?” nirim. \p Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima-ni pundu toku niku mele: “Oliunga yi nuim kingele te-lupa naa molemú. Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale mendepolu.” niring. \p \v 16 Kanu-kene Paillet-ni kamu nimba mele: “Kapula, ‘Unji-perana kulupili.’ niku meku puku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panji-pai.” nirim. \p Paillet-ni aku-sipa nirim kene Rom ami-yima-ni yu ambolku liiku meku puku kene \v 17 yu unji-pera te siring, akili yu-yunu memba Jerusallem ulsu purum. \s1 19:17-27 Yesos Unji-Perana Ola ⸤Toku⸥ Ku Toku Panjiring Temanele \p Yesos unji-pera siringele memba pupili enini Jerusallem munduku kelku ‘Kolea Pengí-Ombele’ nílina meku puring. (‘Kolea Pengí-Ombele’ kanilindu Juda-yambumanga ungna ‘Golkota’ niring.) \v 18 Kolea akuna Yesos ⸤kona mulupili⸥ unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring. Yi tale-kene wasie unji-pera tálenga ⸤toku⸥ ku toku panjiku kene, te ekendunga ola angnjiku, te ekendunga ola angnjiku, Yesos suku-singina ola angnjiring. \p \v 19 Paillet-ni “Yesos-nga unji-perana ola bi te toku monjai.” nirim mele toku munjuringko. Akili i-sipa mele: \qc KOLEA NASARET TAON YI YESOS, JUDA-YAMBUMANGA YI NUIM KINGELE \m niku bi toku munjuring. \v 20 Yesos unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring koleale Jerusallem nondupa lirim, unji-perana ola bi turingima Juda-yambumanga ungna kene ⸤Rom-yambumanga⸥ LLatin-ungna kene Grik-ungna kene, ung lupa-lupa yupuku akumanga niku bi toku munjuring mulurumeliinga bi akuma Juda-yambu pulele-ni kanuring. \v 21 Juda-yambumanga Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima-ni bi kanuma kanuku kis piliikuliinga Paillet-ndu puku kene niku mele: “Nu-ni “Judamanga yi nuim kingele” nikunu “Akili bi tai.” ninu kanili kapula naa tekem. ⸤Yu oliunga kingele mólu akiliinga⸥ ‘Yi akili-ni “Na Judamanga kingele moliu.” yu-yunu nim.’ “Aku-siku bi tai.” ni.” niring. \p \v 22 Paillet-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni bi “Toku monjai.” nindu ung akili papu túngi. Alsupu ung te naa nimbú. Ui túngi ung akili mulupili.” nirim. \p \v 23 Ami-yima-ni Yesos unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjiku pora siku kene, yunga mulumbale ⸤posuku nusuringma⸥ liiku, enini yi angere liingí mele moke teku liiring. Aku teku kene wale tilu mindi sukundu pakurumele we lirim. Akili suku-singi tenga tambulu naa tambulku we suluele tiring kilia \v 24 ami-yima-ni niku mele: “Ili olá naa tamili akiliinga yi tiluele mendepulu liipili akiliinga ui ku-kas teamili.” niring. Aku tiring mele Pulu Yili-nga bukna ung te molemále-ni penga aku-siku tingí ui nirim mele wendu urum. Ung bukna molemú kanili-ni nimba mele: \q1 “Nanga mulumbalema moke teku liiku, \q2 nanga mania pakoliu walale \q3 “Yi tiluele mendepolu liipili.” niku \q4 ku-kas tiring.” \rq Konana 22:18\rq* \m nirim, aku-mele tiring. \p \v 25 Yesos unji-perana ola pirim akuna nondupa yunga anum kene, anum-papale kene, Killopas-nga minu-ambu Maria kene, kolea Makdalla ambu Maria kene, ambu akuma angiliiring. \v 26 ⸤Yesos-⸥ anum kene, ⸤Yesos-anum angiliirimna⸥ nondupa angiliirim yi Yesos numanu munjurum yili kene, ⸤yambu kanusele⸥ Yesos-ni kanupa kene anumundu “Andi yili nunga málale mulupili.” nimba, \v 27 lumbili anduli yi kanilindu “Andi ambale nunga aminiele mulupili.” nirim. Aku nirim-na piliipaliinga lumbili anduli ⸤yi⸥ kanili-ni Yesos-anum liipa yunga lku koleana memba pupaliinga nokupa mulurum. \s1 19:28-42 (28-38) Yesos Unji-Perana Kolupa Pora Sirim Kene (38-42) Yu Ónu Tiring Temanele \p \v 28 Penga, Yesos-ni yunga kongunuma pali tepa pora sirimu-na piliipaliinga, “Na no waka lekem.” nirim. Ung akili nirimele ung te ui niring Pulu Yili-nga bukna molemále-ni ulu te penga wendu ombá mele piliipa kene ‘Wendu upili.’ nimba aku-sipa nirim. \v 29 No-waen kumbili tili mingi te akuna lirim kanuku kene ulú-pinja mele te liiku no-waen akuna suku munduku kene, pinja melale no pípili unji-isop kolá te-ni unji toku olandu-siku Yesos-nga kerina kupunjiring. \p \v 30 Yu-ni nole nomba kene “Nanga kongunale pora nikem.” nirim. Aku nimba kene ma kanupa yunga pengale mandu-sipa mundupa ‘Ekupu kolambu.’ nimba yunga minéle “Pui.” nimba kene yu kulurum. \p \v 31 Yu kulurum ena akili ekupu mele, opali ipulam-ui mele eninga kóru mulungí ena-Sambat olandupa te wendu ombá tirim. Sambat-enale wendu ombá kene kóru mulungíndu ekupu mele, mélema liiku undu-undu siring enale. Akili piliiku kene Juda-yambumanga yi-aulima-ni ‘Opali Sambat-enana kene yima unji-perana ola we pingéle kapula naa temba.’ niku kene enini Paillet-ndu puku mawa teku kene niku mele: “Yima ekupu mania liamilieliinga ⸤‘Enini ekupu mindi walsekale kolangi.’⸥ niku “Eninga kimbuma elki tonjai.” ni.” niring. \p \v 32 Kanu-kene ami-yima oku kumbi-leku Yesos-kene wikindunga pirim yilinga kimbusele elki tonjuku, pe merekundunga pirim yilinga kimbusele elki tunjuring. \v 33 Akiliinga-pe Yesos pirimna oku yu kanuring kene yu kórunga kulurum kanuku kene munduku kiliring. Yunga kimbusele elki naa tunjuring \v 34 akiliinga-pe ami-yi te-ni Yesos-nga wanguna kupanda-ni turum, akuna memi kene no kene waka-maka tepa urum. \p \v 35 Aku tiring mele yi mongale-ni kanurum yili-ni tiring mele temanele topa sirim. Yi akiliinga ungele sika. Yu ‘Sika niker.’ nimba piliipa kene ‘Eni temani ili piliingí yambuma-ni piliiku kene ‘Yesos yu sika’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimba temani ili topa silimú. \v 36 Ulu penga wendu ombá Pulu Yili-nga bukele-ni ui nirim ulu mare sika wendu ombándu enini aku-siku Yesos-kene tiring. Pulu Yili-nga bukna molemú ung te i-sipa mele: \q1 ‘Yunga ombelemanga tilu kepe elki naa tunjingí.’ \m nimba molemú. \rq Wendu Uring 12:46, Kambu Turing 9:12, Konana 34:20\rq* \m \v 37 Pulu Yili-nga bukna molemú ung te wasie i-sipa mele: \q1 ‘Kupanda-ni tungí yili nem-nemi niku kanungí.’ \m nimba molemú. \rq Sekaraya 12:10\rq* \p \v 38 Yesos kolupa pora sirim kene penga kolea Arimatia yi Josep pupaliinga Paillet-ndu “Yesos-nga ónale na si.” nirim. Josep yu Yesos-nga ungele piliipa liipa mulurum yi te, akiliinga-pe Juda ⸤yi-auli lupa⸥manga mundu-mong tenjipa kene mokeringa lumbili naa andupa kiyang nimba Yesos-nga ungma piliipa mulurum. \p “Ónale si.” nirim kene Paillet-ni “Kapula, lii.” nirim kene Josep yu omba ónale mania liirim. \v 39 Yi te, ui walse sumbulsuli Yesos mulurumna purum, wasie ung nikulu muluringli yi te, yunga bili Nikodimas, yi kanili yu Josep-kene wasie uringli. Yu unji-tálenga unji-toma liiku akili-ni kopungu mura tuli te telemele akili pulele, yunga bunele teti paip killokram mele puliele, memba urum. \p \v 40 Elsele pukulu Yesos-nga ónale mania liikulu kene, ⸤Juda-yambuma-ni ónu tingíndu tiring mele piliikulu kene tinglíndu⸥ múlu te liiku olo-mala tokulu, unji-to-seleni tiring kopungale ónaliinga kanjikulu kene ónale kumu turingli. \v 41 Yesos unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring koleana unji-punie te lirim, akuna ku-muru te lirim. Ku-muru kanuna yambu-ónu te ui naa nusiring, yu mendepolu kumbi-leku nusiringli. \v 42 Yesos ónu tiringli enale yu ekupu mele, opali mele ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambatele nondupa wendu ombá tirim. Sambat nimba wendu ombá kene kóru mulungíndu ekupu mele, mélema liiku undu-undu siring enale. Sambat-enale nondupa wendu ombá tirim-na piliikulu kene ónu tiring ku-muru akili nondupa lirim-na Yesos akuna ónu tiringli. \ms1 Kolomong-Auli 20-21sele Yesos Lomburupa Ola Mulurum Kanuring Mele Temanele \c 20 \s1 20:1-10 Yesos-nga Ónale Nusuring Ku-Muruna Ónale Naa Lirim Kanuring Temanele \p \v 1 ⸤Kóru muluring⸥ ena-Sambatele pora nimba, eninga kumbi-lepa kongun enale wendu urum kene kolea súmbulu topa pípili aima muni-poluna-ui kolea Makdalla ambu Maria Yesos-nga ónale nusiring ku-muruna omba kanurum. Omba kanupa kene ku-muru keri-puléle pipi siring kuli perele-marele pupaliinga ekendunga lepa keri-puléle we lirim kanurum. \v 2 Kanupa kene yu lkisipa pupaliinga Saimon-Pita kene Yesos lumbili anduli yi Yesos-ni numanu munjurum yili kene muluringli akuna pupa kene nimba mele: “Yambuma-ni oliunga Auliele ónu-koleana wendu lííngi. Yu nusíngi koleale oliu naa piliikumulu.” nirim. \p \v 3 Aku nirim kene piliikuliinga Pita kene Yesos lumbili anduli yi te akili kene ónu tiring ku-muruna punglí puringli. \v 4 Lkisiku pukulu kene, lumbili anduli yi te akili-ni Pita topa aele lenjipa yu kumbi-lepa ónu tiring ku-muruna purum. \v 5 Pupa ku-muruna wake tepa kanupa kene Yesos kumu toku ónu tiring mulumbalema ⸤mindi⸥ we lirim kanurum, akiliinga-pe yu sukundu naa purum. \p \v 6 Kanu-kene Saimon-Pita aelepa omba ku-muruna sukundu pupa kanupa kene, yu kumu toku ónu tiring mulumbalema ónu tiring koleana we lepa, \v 7 yunga pengína ka turing mulumbalele yunga pengí lirim koleana ka turing mele we lirim kanurum. \v 8 Kanu-kene lumbili anduli yi kumbi-lepa urumele yu kepe sukundu pupa kanupa kene, ‘⸤Yu aima⸥ sika ⸤lomburupa wendu pumu⸥.’ nimba tondulu mundupa piliirim. \v 9 (Pulu Yili-nga bukele-ni Yesos lomburupa ola molumba mele ui nimba sirim akiliinga-pe Yesos sika lomburupa ola mulurumele ui naa kanuku kene yu lumbili anduli yima-ni ung kanili naa piliiku kunjuring. Yu kulurum kene ‘Kamu kulum.’ niku piliiku, ‘Lomburupa ola molumba.’ niku naa piliiring.) \p \v 10 Kanuku pora sikulu kene yu lumbili anduli yisele kelku lkundu puringli. \s1 20:11-18 Makdalla Ambu Maria-ni Yesos Lomburupa Ola Mulurum Kanurum Temanele \p \v 11 Kolea-kelú Makdalla ambu Maria Yesos lumbili anduli yisele kumbi-leku puringli kene yunu aelepa omba kene Yesos ónu tiring ku-muraliinga keri-puluna kola tepa angiliirim. Kola tepa angiliipa kene ku-muruna sukundu wake tepa kanurum kene \v 12 mulú-koleana angkella tale wale-pakuli kake tili tale pakukulu Yesos-nga ónale ui lirimna muluringli kanurum. Te yunga pengí ui lirimna molupa, te yunga kimbusele lirimna mulurum. \p \v 13 Elsele-ni yundu walsikulu kene: “Ambale, nambimuna kola tekenuye?” niringli. Yesos lomburupa ola mulurum mele naa piliipaliinga yu-ni nimba mele: “Nanga Auliele yu liiku meku puku nusíngi koleale na naa piliiker.” nirim. \v 14 Aku nimba kene yu topele topa kanurum kene yunga bulkundu Yesos angiliirimu⸤na⸥ kanurum. Akiliinga-pe ‘akili Yesos ⸤lem⸥’ nimba kanupa bi naa sirim. \p \v 15 ⸤Yesos⸥-ni nimba mele: “Ambale, nu nae koruku kene kola tekenuye?” nirim. Yesos yu ‘punie tápu-yili’ nimba piliipa kene Makdalla ambu Maria-ni nimba mele: “Yili, nu-ni Yesos mekunu punu lem nusunu koleale na niku si. Yu liipu membu pambu.” nirim. \p \v 16 Yesos-ni yundu nimba mele: “Maria.” nirim. Yu angiliirimna ambale kamu topele topa sumbi-sipa kanupa kene Juda-yambumanga Ipuru-ungna nimba kene “Raponai.” nirim. (Akiliinga pulele ‘Ung-Bo Tunjuliele’.) \p \v 17 Yesos-ni nimba mele: “Na Tata molemúna kelepu olandu ui naa púndeliinga na naa ambuluyo. Nanga anginipilima molemelena pukunu eninindu niku sikunu kene nikunu mele: “ “Na kene eni kene oliunga Lapa Pulu Yili molemúna kelepu olandu pukur.” nim.” ni.” nirim. \p \v 18 Kanu-kene Maria yu Yesos lumbili anduli yima muluringna pupaliinga yu Auliele kanurum mele kene Auliele yu-ni nirim mele kene pupa temani topa sirim. \s1 20:19-23 Tomas Wasie Naa Molangi Lumbili Anduli Wema-ni Yesos Lomburupa Ola Mulurumele Kanuring Temanele \p \v 19 Yesos lomburupa ola mulurum ena kanili eninga kumbi-lepa kongun-ena kaniliinga ena pupa kolea kalá turum kene lumbili andúlima-ni Juda yi-aulimanga mundu-mong tenjiku kene, enini muluring lkuli kuna pali llok toku molangi Yesos omba enini muluringna angiliipa eninindu nimba mele: “Eni numanu waengu nipili molai.” nirim. \v 20 Aku nimba kene, ⸤‘Na turing urulama kanuku kene ‘Na sika eninga Auliele omba angiliikim.’ niku piliangi.’ nimba⸥ yunga ki-sele kene wángele kene liipa ora sirim. Auliele kanukuliinga enini numanu aima lakuku siring. \p \v 21 Yesos-ni eninindu alsupa nimba mele: “Eni numanu waengu nipili molai. Tata-ni na liipa mundurum mele eni na-ni liipu mundukurko.” nirim. \v 22 Aku-sipa nimba kene yu-ni enini muluringna keri-múlele popu topa mundupa kene nimba mele: “Mini Kake Tiliele eninga numanuna mulupili liai. \v 23 Eni yambu te ulu-pulu-kis tembama ‘Omba mania pupili.’ níngi lem kapula ulu-pulu-kis temba kanuma omba mania pupa pora nimbá. Mola yambu tenga ulu-pulu-kísima ‘We pípili.’ ningí kene kapula yambu kaniliinga ulu-pulu-kísima we pemba.” nirim. \s1 20:24-29 Yesos Lumbili Anduli Yima Tomas Wasie Molku Kene, Yesos Yu Alsupa Yandu Urum Kanuring Temanele \p \v 24 Yesos lumbili andúlima muluringna Yesos lomburupa ola molupa kene ui urum kene eninga yi te naa mulurum. Yi kanili Tomas. (Yunga bi te “Didimas” niringko.) Yu Yesos lumbili anduli yi rurepu akumanga te-ko. \v 25 Lumbili anduli yi wema-ni “Auliele ya um kanúmulu.” niring kene yu-ni ‘Gólu túngi.’ nimba piliipa kene nimba mele: “Nanga mongale-ni yunga kína pirimú turing urulale naa kanupu, akuna nanga ki-sundale suku naa mundupu, kupanda-ni wanguna turing akuna nanga kili suku naa mundundu lem ‘Yu lomburupa ola mulúm.’ nimbu naa piliimbu, aima mólu.” nirim. \p \v 26 Penga ena engkaki omba purum kene Yesos yunga lumbili anduli yima alsuku Tomas wasie lkuna sukundu muluring. Enini lku muluringele kunama pali llok turing akiliinga-pe Yesos omba enini muluringna ola angiliipa kene nimba mele: “Eni numanu waengu nipili molai.” nirim. \v 27 Nimba kene yu-ni Tomas-ndu nimba mele: “Nunga ki-sundele-ni nanga ki-sele simbi tonjukunu kene kanui. Nunga kili sunu munduku kene nanga wanguna ki suku mundukunu pilíí. Kanuku piliikunu kene ‘Sika mola gólunje.’ nikunu naa pilíí. ‘Sika lomburupa ola mulúm.’ nikunu tondulu munduku pilíí.” nirim. \p \v 28 Tomas-ni yundu nimba mele: “Nanga Auliele, nanga Pulu Yili.” nirim. \p \v 29 Kanu-kene Yesos-ni yundu nimba sipa kene nimba mele: “Na kanukunuliinga ‘Sika lomburupa ola mulúm we molemú.’ niku piliikunu. Na naa kanuku kene ‘Yu sika lomburupa ola mulurum ekupu we molemú.’ niku tondulu munduku piliingí yambuma enini Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na mulungí.” nirim. \s1 20:30-31 Jon-ni Buk Ili Turumeliinga Pulele Nimba Sirim Temanele \p \v 30 Yesos lumbili andúlima kanuku molangi Yesos yu-ni ⸤Pulu Yili-ni yu liipa mundurum-na omba mulurum, yu Pulu Yili-kene tapú-topa molupa kongun tinjirim mele⸥ liipa ora sirim ulu-tondulu pulele tirim, ulu kanuma pali buk ilinga naa tundu, mare mendepolu tundu. \v 31 Akiliinga-pe ‘Yesos-ni eninga nimba tinjirimeliinga eni taki-taki molku konjuku mindi pangi.’ nimbu ‘ ‘Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yili, penga Yesos yu sika yi-nuim Krais kanili urum.’ niku piliiku, ‘Yu sika Pulu Yili-nga Málale.’ niku piliangi.’ nimbu buk wallú-kolte ili tundu. Kanu-kene eni sika aku-siku niku tondulu munduku piliingí kene yu-ni ya ma-koleana eninga nimba tinjirimeliinga eni taki-taki molku konjuku mindi pungí. \c 21 \s1 21:1-14 Yesos-ni Yu Lumbili Anduli Angere Yupuku-Gulindu “Oma Liili Walena Oma Pulele Omba Suku Pupili Liai.” Nirim Kene Liikuliinga ‘Yu Yesos.’ Niku Kanuku Bi Siring Temanele \p \v 1 Penga Yesos Numú-Tapirias ⸤numú akiliinga bi te Gallalli kanili,⸥ numú-kélu akuna ‘Enini yu alsuku kanangi.’ nimba lumbili anduli yima muluringna urum. Urum kanuring mele temanele i-sipa mele: \p \v 2 Saimon-Pita kene, Tomas (yunga bi te Didimas) yu kene, kolea Gallalli distrik Kena taon yi Nataniel kene, Seperi málu tale kene, lumbili anduli yi tale lupa kene, enini tiluna máku toku muluring. \p \v 3 Saimon-Pita-ni Yesos lumbili anduli marendu nimba mele: “Na oma lii-pukur.” nirim kene piliiku kene “Oliu wasie pamulu.” niku kene, nona anduli sipna ola puku, no-numú suku-singina puku oma liili walema sumbulsuli nona munduliiku anduku kolea tangunjiring akiliinga-pe oma te naa liiring. \p \v 4 Kanu-kene ena mundi ombá tirim kene Yesos no-kéluna angiliirim akiliinga-pe lumbili andúlima-ni ‘Yu Yesos.’ niku kanuku bi naa siring. \p \v 5 Yesos-ni enini walsipa kene nimba mele: “Nanga kangma, oma mare lííngiye?” nirim. Enini pundu toku “Mólu.” niring. \p \v 6 Yu-ni nimba mele: “Sip kumbikundu angiliiku kene oma liili walale ki-bokundu nona mania mundai. Oma mare manda liingí.” nirim. Kanu-kene yu-ni nirim mele tiring kene oma aima pulele walena omba suku purumeliinga sipna ola liingí piliiku sunduring. \p \v 7 Aku tirim-na kanupaliinga Yesos yunga numanu munjurum lumbili anduli yili-ni Pita-ndu nimba mele: “Ne yili Auliele.” nirim. Yu-ni “Ne yili Auliele.” nirim-na piliipaliinga Saimon-Pita yunga wale-pakuli ola pakurumele kongun tembandu posupa nusurumele alsupa liipa pakupa puka topa nona mania pupa no lepa no-kéluna ulsu purum. \v 8 Lumbili anduli yima sipna oma peka lepa pirim walale kunduku meku Pita lumbili aeleku puring. Enini no-kéluna nondupa pungí mele manda munjuli wan andret mita mele lirim-na kapula puring. \v 9 No-kéluna ulsu puku kanuring kene tepi te nomba pirimna oma mare kaluli pirim kanuku, pllawa-kaluli mare lirim kanuring. \p \v 10 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Andi oma liiku meku okomelemanga mare meku wai.” nirim. \p \v 11 Kanu-kene Saimon-Pita sipna ola pupa oma pirim walale kundupa memba no-kéluna ulsu urum. Oma-walale peka turum, oma-walena sukundu oma aima auli ⸤pulele⸥, oma wan andret pipti tre, pirim akiliinga-pe walale sungu naa nirim. \v 12 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Langi oku nai.” nirim. Lumbili andúlima-ni ‘Yi ili yu sika oliunga Auliele.’ niku piliikuliinga eninga yi te-ni “Nu naeye?” nimba walsipa piliimbandu pipili tepa mundu-mong tirim. \v 13 Yesos omba pllawa kalúlima liipa enini moke tepa sipa, pe omama aku-sipa liipa enini moke tepa sirimuko. \p \v 14 Yesos kolupa kene lomburupa ola molupa kene, i tepa mulurum, ui wale tale ‘Yu lomburupu ola mulurundu mele we moliu mele kanangi.’ nimba liipa ora sirim, ili wale yupuku-sipale tirim. \s1 21:15-25 Yesos-ni Pita-ndu ‘Alsukunu Lumbili Ui.’ Nirim Temanele \b \s1 21:15-19 Yesos-ni Wale Yupuku Pita-ndu Nimba Mele: “Nanga Sipsipima Langi Sinjui.” Nirim Temanele \p \v 15 Langi noku pora siring kene Yesos-ni Saimon-Pita-ndu nimba mele: “Jon-málu Saimon, yi ima-ni na numanu monjulemele mele mandupa, nu-ni na numanu monjullu mele sika aima olandupaye?” nirim. Pita-ni pundu topa nimba mele: “Auliele, sika na-ni nu numanu monjuliu kanollu.” nirim. \p Yesos-ni nimba mele: “Aku lem nanga kung-sipsip walúma langi sinjui.” nirim. \p \v 16 Yesos-ni alsupa wale tale-sipa nimba mele: “Jon-málu Saimon, sika nu-ni na numanu monjullu mola móluye?” nirim. Pita-ni pundu topu nimba mele: “Auliele, sika na-ni nu numanu monjuliu kanollu.” nirim. \p Yesos-ni nimba mele: “Aku lem nu nanga kung-sipsipma tápu tinjui.” nirim. \p \v 17 Ena yupuku-sipa Yesos-ni Pita-ndu nimba mele: “Jon-málu Saimon, na numanu monjulluye?” nirim. Yesos-ni wale yupuku-sipa “Na numanu monjulluye?” nimba walsurum mele piliipaliinga Pita numanu kis panjipa kene nimba mele: “Auliele, nu uluma pali kanollu. Na-ni sika nu numanu monjuliu kanollu kanili.” nirim. \p Yesos-ni yundu nimba mele: “Aku lem nu-ni nanga kung-sipsipma langi sinjui.” ⸤nirim.⸥ \p \v 18 “Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Ui nu kang-kene molkunu kene nu-nunu bale panjikunu, nu-nunu tenga punindu numanale-ni piliikunu kene purunu, akiliinga-pe nu anda lekunu kene nunga ki-sele sunu sini kene yi te-ni lupa nunga bale panjinjipa, nu ‘naa pumbu.’ niní koleana memba pumba.” niker.” nirim. \v 19 Yesos-ni ⸤ung-eku ili turum akili⸥ Pita toku kunjingí kolumba mele akili-ni yu Pulu Yili-nga bili paka tonjumba mele nirim. Aku nimba kene yu-ni Pita-ndu “Na lumbili ui.” nirim. \s1 21:20-25 Yesos-ni Numanu Munjurum Lumbili Anduli Yilindu Nirim Mele Temanele \p \v 20 Pita-ni topele topa Yesos-ni numanu munjurum lumbili anduli yili kanurum kene aelepa elsele lumbili urum. (Pita-ni kanurum yili yu ui Yesos wasie langi noku muluring kene yu Yesos mulurumna nondupa molupa kene nimba mele: “Auliele, oliunga yi nae-ni nu ele-túma liipa simbaye?” nirim yi kanili.) \v 21 Pita-ni yi kanili kanupaliinga Yesos walsipa kene nimba mele: “Auliele, ne-yili nambi tembaye?” nirim. \p \v 22 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “‘Na kelepu yandu ombúndu yu ui kona mulupili.’ nindu lem akili nunga kongunaleye? Nu na lumbili ui.” nirim. \p \v 23 Yesos-ni aku nirim-na piliiku kene ung te anju-anju anginipilima niku siringele i-sipa mele: “Lumbili anduli ili kulú naa kolumba.” niring. Akiliinga-pe Yesos-ni “Yu naa kolumba.” ni naa nirim. “‘Na kelepu yandu ombú kene yu ui we kona mulupili.’ nindu lem akili nunga kongunaleye?” nirim. \p \v 24 Lumbili anduli yi kanili-ni ⸤Yesos-kene⸥ ulu wendu urum akuma pali kanurum mele nimba sipa bukna turum. Yi kanili oliu piliilimulu ‘Yunu-ni kanurum mele nimba silimále aima sika nilimú.’ nimbu piliilimulu. \p \v 25 Yesos-ni ulu pulele tirim-ma kepe. Ulu tirim-ma pali bukna tolkumulanje ma-koleale pali si nilka, buk akuma kapula naa nosilkumulanje. \b \p ⸤Aku manda.⸥