\id HEB - Hebrews, Bo-Ung N.T.; Rob & June Head; 17th May, 2004 \h IPURU \toc1 IPURU IPURU-Yambuma Pepá Topa Sirim Bukele \toc2 IPURU \mt1 IPURU \mt2 IPURU-Yambuma Pepá Topa Sirim Bukele \is1 Buk IPURU Ilinga Ung-Pulu Mare \ip Isrel-yambumanga anda-kolepa Jekop, yunga bi te ‘Isrel’ niring, akili-ni yandupa Yesos mulupili kalupa liirim yambumandu ‘Isrel-yambuma’ niring; ‘Juda-yambuma’ niringko; ‘Ipuru-yambuma’ niringko. Ui-pulu-pulu ‘Ipuru-yambuma’ niring ungele buk Wendu Uring 1:22 molemú. Akiliinga-pe pepá i topa sirim Ipuru-yambu akuma Juda-yambu numanu topele toku ‘Yesos yu sika Pulu Yili-nga Málale. Yu sika Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” ui nimba, nimba panjipa makó turum yi-nuim Kraisele.’ niku tondulu munduku piliiring yambuma. \ip Ipuru-yambu kanuma ui Moses-ni “Ulu mare i-siku teai! Mare i-siku naa teai!” nimba sirim ung-manima piliiku liiku Pulu Yili popu tungíndu kungma toku kalku kungmanga memima Pulu Yili siring yambuma muluringi-na piliipaliinga pepále turum yambale-ni Ipuru-yambu kanuma Krais-nga ungma mani simbandu “Moses kene, kung toku Pulu Yili siring kungma kene kungmanga memima kene, Pulu Yili popu turing lku-tembollale kene, Pulu Yili popu tunjuli yima kene yi kanumanga yi-auli-olandupale kene, kanuma aima mandupa.” nimba, “Yesos kene Yesos-nga memale kene Yesos yu-yunu kepe aima olandupa.” nirim. ‘Yu munduku kelku ui piliiku teku muluring mele kelku naa teangi.’ nimba pepá ili topa sirim. \ip Ung-pulu mare buk alsena molemú akuma i-sipa mele: “32.2. Pikinini Bilong God”, “26. lo”, “34. pris”, “34.3. hetpris”. \ip Pepá ili topa sirim yili naenje, naa piliilimulu. Mare-ni ‘Poll-ni turum’ niku piliilimili. Akiliinga-pe Matin LLuta kene yambu mare-ni ‘Poll mólu. Yi te-ni lupa turum.’ niring. Yambu mare-ni Liipa Mundurum Yima 18:24-28 kanuku kene ‘Yi Apollos akili-ni turum.’ niku piliilimili. Mare-ni temani akili kanuku kene niku mele: “Ambu Prisilla-ni turumunje.” nilimele. Kórunga-ui yi piliipa kungnjuli yi te-ni “Banapas-ni turumunje.” nirim. Liipa Mundurum Yima 4:36, 13:1-4 kanupa kene aku-sipa mele piliirim-nje. “Mólu, LLuk-ni turumunje. Mola yi te-ni lupa turumunje.” nilimele. Akiliinga-pe pepá turum yambu ilinga bili ung te mólu. Pulu Yili-nga Mini Kake Tiliele-ni ‘Pulu Yili-nga ungele tunjupili.’ nirim kene piliipaliinga yambu te-ni turum, akiliinga buk ilinga molemú ungele sika Pulu Yili-nga ungele. \ip Ya ung-pulu mare pora nikem. \c 1 \ms1 1:1—10:18 Ung-Bo Tunjurum Ungma \ms1 Kolomong-Auli 1-2 Mulú-Koleana Angkellama Mandupa, Yesos Olandupaliinga Ungele \s1 1:1-3 Ekupu Pulu Yili-nga Málale-ni Oliu Pulu Yili-nga Ungma Nimba Silimú Ung Te \p \v 1 Aima ui Pulu Yili-ni taki-taki oliu Ipuru-yambumanga anda-kolepalimandu ‘Nanga ungma piliangi.’ nimba yunga ungele piliiku yandu niku siring yima yu-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliiku kene oliunga anda-kolepalima niku siring. ‘Yambuma aima piliangi!’ nimba liipa tapunjurum kene yi kanuma-ni ulu pulele liiku ora siku ung pulele niku siring. \v 2 Akiliinga-pe ekupu ‘Yunga Málale-ni oliu yunga ungma nimba sinjipili.’ nimba Pulu Yili-ni yu mana mandu liipa mundurum. Kang kanili Pulu Yili-ni ‘Nanga moya-mélema kamu yu simbu, liipa nosupa molumba.’ nirim kangale. Kang kanili yu Pulu Yili-ni ui mulú ma mélema “Teambu.” nirim mélema pali tirim yiliko. \v 3 ⸤Enale talang pulimú mele aku-sipa⸥ Málale talang pulimú akili-ni Pulu Yili-nga talang tondulu mundupa pulimú talang puliele oliu liipa ora silimú. Pulu Yili molemú mele Málale aku-sipa molemú. Málunga ung tondulale-ni mélema pali kapula molemele. Yu-ni ‘oliunga ulu-pulu-kísima omba mania pupili, oliu yambu kalaru naa mulúlima molangi.’ nimba kongun tepa pora sipa kene ⸤mélema pali nokumbandu⸥ mulú-koleana Yi Nuim King Auli Olandupaliinga ki-bokundu pupa mulurum molemú. \s1 1:4-14 Pulu Yili-nga Málale Aima Olandupa Molemú, Angkellama Mandupa Molemele Akiliinga Ung Te \p \v 4 Aku tirim-na yunga bili lepa ‘Nanga Málu’ nirim bi akili aima olandupa purum, mulú-koleana angkellamandu bi lepa ‘Pulu Yili-nga kongun tinjili yima’ nirim bi akili aima mandupa, aku-sipa mele yu-yunu aima olandupa, angkellama mandupa. \v 5 Pulu Yili-ni nimba mele: \q1 “Nu nanga Málale. \q2 Ekupu na nunga Lapale.” \rq Konana 2:7\rq* \m nirim mele angkella te-ndu walse aku-sipa nirimye? ⸤Mólu. Yunga Málundu mindi aku-sipa nirim.⸥ \m Mola yu-ni nimba mele: \q1 “Na yunga Lapale molumbu, \q2 yu nanga Málale molumba.” \m nirim \rq Samuel Aelepale 7:14, King Kumbi-Lepama Tale-Sipale 17:13\rq* \m akili angkella te-ndu nirimye? ⸤Mólu-ko. Málundu mindi aku-sipa nirim.⸥ \v 6 Yunundu ung te wasie nirimko. Yunga kang-komulayele mana liipa mandu mundupa Pulu Yili-ni yunga angkellamandu nimba mele: \q1 “Kangale popu toku kape niku \q2 yunga bili paka tonjai.” \m nirim. Ung akuma piliipuliinga ‘Málale olandupa, angkellama mandupa.’ nimbu piliilimulu. \m \v 7 Angkellamandu Pulu Yili-ni nimba mele: \q1 “Yunga angkellama popuremima mele molku, \q2 yunga kongun tinjili yima tepi mele molangi.” \m nilimú. \rq Konana 104:4\rq* \m \v 8 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni Málundu nimba mele: \q1 “Pulu Yili, nu taki-taki yi nuim kingele mollu mele \q3 molkunu mindi puni. \q2 Nu-ni ulu sumbi-nílima tekunu yambuma nukuni. \q1 \v 9 Nu-ni ulu-pulu sumbi-nílima mendepulu \q2 numanu sikunu tellu. \q1 Ulu-pulu-kísima numanu naa monjukunu \q2 aima naa tellu, akiliinga \q1 nunga Pulu Yili-ni ‘Nu yi nuim kingele molkunu \q2 mélema pali nokani.’ nimba makó topa kene \q3 nunga pulu lelemú yambumanga pali \q4 namba aima olandupale nu sirim. \q1 Nu aku-sipa tepa kunjurumeliinga \q2 nu kene nunga pulu lelemú yambuma kene \q3 numanu singí.” \rq Konana 45:6-7\rq* \m nirim. \p \v 10 Pulu Yili-ni ⸤Málundu⸥ ung te wasie nimba mele: \q1 “Auliele, ui-pulu-pulu nu-ni male tekunu, \q2 nunga kili-ni nu-nunu mulále teku mimi tirinu. \q1 \v 11 Méle akusele pora nimbá, akiliinga-pe \q2 nu taki-taki molkunu mindi pullu. \q1 Mulumbalema ping pupa sungu nimba kis lelemú mele \q2 mulú-masele aku temba. \q1 \v 12 Yambuma-ni wale-pakuli suluma \q3 toku mundungíndu kimbulimele mele \q4 nu-ni mulú-masele aku-sikunu kimbuni; \q2 mulumbale te-lupa panjingíndu alowa telemele mele \q3 nu-ni aku-sikunu mele akusele alowa tiní. \q1 Akiliinga-pe nu-nunu aku-sikunu alowa naa tekunu, \q2 mollu mele taki-taki molkunu, \q3 anda naa lekunu, \q4 taki-taki molkunu mindi puni.” \rq Konana 102:25-27\rq* \m nirim. \v 13 Pulu Yili-ni ui walse nimba mele: \q1 “‘Nunga ele-túma nu-ni nokani.’ nimbu \q3 penga enini topu mania mundunjumbu akiliinga \q2 isili-ui nu ⸤na-kene wasie tapú-topulu \q3 yi-nuim-sele molupulu mélema nokambili⸥ \q4 nanga ki-bokundu okunu mului.” \rq Konana 110:1\rq* \m nirim ung akili angkellamandu nirimye? \v 14 ⸤Ung akili angkellamandu naa nirim lem⸥ angkellama nameléye? Angkellama mini melema molku Pulu Yili-nga kongun tinjili yima molemele. Angkella kanuma Pulu Yili-ni yambu tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú ulu-pulele liingí yambuma ‘liiku tapunjuku nokangi pai.’ nimba liipa mundulimú yima molemele. \c 2 \s1 2:1-4 Pulu Yili-ni Oliu Tepa Liimba Kene Mindili Naa Nombu Yu-Kene Wasie Molomulú Akili Aima Ulu Auli Olandupale Akiliinga ‘Wendu Naa Pamili.’ Niku Nokuku Konjangi Akiliinga Ung Te \p \v 1 ⸤Kapula, Málale sika angkellamanga olandupa molemú⸥ akiliinga, ⸤Pulu Yili-ni oliu-kene ulu-kaíma temba mele Yesos-ni nimba sirim⸥ sika ui piliirimuluma enembu kolupu naa piliipu kene kamu mundupu kelemuláliinga ung akili numanu liipu mundupu ambulupu molamili. \v 2-3 ⸤Pulu Yili-ni ui oliunga anda-kolepalima-kene ung nimba panjipa mi lirim ungele-ni enini nukurum kene⸥ Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima ⸤“Ulu mare i-siku teai! I-siku naa teai!” nimba ung-mani ‘Moses-ni sipili.’ nimba⸥ ‘Angkellama-ni ⸤Moses niku sai.’ nirim kene⸥ yunga ung-mani niring ung-mani akuma tondulu pupa pirim. Ung-mani kanuma naa piliiku pula turing yambuma teku kis-siringeliinga méle-kaluli ⸤kis⸥ma liiring. Ekupu Pulu Yili-ni oliu tepa liipa, ‘Mindili nolkumula kupulanum-na wendu oku na-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nilimú ulu akili aima olandupale. Penga angkellama-ni ui niku siring ungma pula turing kene mindili nuring lem Pulu Yili-ni oliu ekupu tepa liimbandu tepa liilimú ulu Auli ⸤Yesos⸥ yu-ni yunu ui kumbi-lepa nimba sirim ulu aima olandupa akili mundupu kilímulu lem penga oliu ulu-pulu-kis telemulumanga nambi-sipu kowa pupu mindili naa nomulúye? ⸤Ekupu Pulu Yili-ni oliu-kene ung kona te nimba panjipa mi lirimele pelemú enamanga⸥ Pulu Yili-ni oliu tepa liili kongunale aima olandupa akiliinga oliu kapula kowa aima naa pumulú. \p Pulu Yili-ni oliu tepa liimba mele ung akili ui kumbi-lepa Auli ⸤Yesos⸥ yu-ni yunu nimba sirim kene penga ung nirim akili piliiring yima-ni yandu oliundu niku mele: “Ung ili aima sika.” niring. \v 4 Aku-siku niku molangi Pulu Yili-ni kepe ‘ ‘Málunga ungele aima sika.’ niku piliangi.’ nimba yi kanuma liipa tapunjupa tonduluma sirim kene enini liipa ora sirim ulu-tonduluma tiring. Pulu Yili-ni Mini Kake Tiliele-nga tondulale liipa yu-yunu numanale-ni piliipaliinga kongun mola ulu lupa-lupama tingí tonduluma ung niku siring yambuma moke tepa sirim. ⸤Pe ung kona kanili ‘Aima piliangi.’ nimba Pulu Yili-ni yu-yunu ung kona kanili liipa tapunjurum lem ung kanili piliiku liiku kene munduku kilingí yambuma “Mindili nangi.” naa nimbáye?⸥ \s1 2:5-18 Pulu Yili-ni ‘Yesos Yu Mana-Yambuma-Kene Yunga Anginipilima Mele Mulupili.’ Nirim Ung Te \b \s1 2:5-13 Yesos Yu Yi Aima Kaí Olandupale-ni Oliu Tepa Liipa, Molupu Konjumulú Kupulanumele Akisinjirim Yili-nga Ung Te \p \v 5 Ma kona te wendu ombálendu nikimulu ma akili Pulu Yili-ni ‘nokangi.’ nirim akili angkellamandu naa nirim. \v 6 Aku mólu. Pulu Yili-nga bukna ⸤yambuma-ni ma penga wendu ombále nukungíma⸥ ung te nimba sipa kene nimba mele: \q1 “⸤Pulu Yili,⸥ \q2 nu-ni oliu yambuma nambulka mélema \q3 numanale-ni liiku mundukunu kene \q4 oliu kanukunu bi silluye? \q1 Mana-yambuma-ni melemele yambuma \q2 nambimuna nu-ni kondu kolkunu nokolluye? \q1 \v 7 ⸤Nu-ni yambumandu nikunu mele:⸥ \q2 “‘Yambuma angkellamanga laye-kolte \q4 mandupa molangi.’ nimbú.” nirinu. \q1 ⸤Pe⸥ nu-ni eninga bima paka tonjukunu, \q2 nambama sikunu, \q3 \v 8 ‘Enini mélema pali nokangi.’ nirinu.” \rq Konana 8:4-6\rq* \m nimba molemú. Pulu Yili-ni ‘Mana-yambuma-ni mélema pali nokangi.’ nirim bukna molemú lem Pulu Yili-ni méle tirimumanga tiluri kepe ‘Enini naa nokangi.’ nirim méle te aima naa lelemú. \p Akiliinga-pe ⸤‘yambuma-ni mélema pali nukungí’ nilimú nimba molemú mele ekupu aku-sipu nimbu naa kanolemulu.⸥ Ekupu ‘yambuma-ni mélemanga mare naa nokolemele.’ nimbu kanolemulu. \v 9 ‘Aku sika akiliinga-pe ekupu ⸤mana-yi tilu sika⸥ yunga bili kene nambale kene mélemanga pali aima olandupa molkom.’ nimbu kanolemulu. Akili Yesos. Ui Pulu Yili-ni oliu we kondu kolupa ‘Yu yambuma tepa liipa, eninga pali alko topa mindili nomba kulunjupili.’ nimba ‘Yu angkellamanga mania mele mulupili.’ nirim. Yu mindili nomba kulurumeliinga Pulu Yili-ni yu mélemanga pali namba olandupa-sipa yunga bili paka tunjurum nimbu kanolemulu. \p \v 10 Akiliinga ung te wasie niambu: Pulu Yili-ni mélema pali tirim, yu mélemanga pali Pulu Yili. Yu-ni yu-yunu piliipaliinga mélema tirim, akuma ekupu nokulemú akiliinga yu-ni yambu pulele makó topa ‘Nanga kangambulama molku, na-kene wasie tapú-topu molamili.’ nirim kene enini tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa munjurum yili ‘mindili nupili.’ nirim akili kapula nirim. Yu mindili nurumeliinga yu yi aima kaí sumbi-niliele molupa enini tepa liipa mulú-koleana pungí kupulanumele liipa ora simbandu memba pulimú. \v 11 ⸤Yu-ni Pulu Yili-nga kangambula pulele manda mulú-koleana memba pulimáliinga pulele i-sipa mele:⸥ Yu kene enini kene yambu-talape tiluele. Yi te-ni yambuma liipa tapunjupa ‘Pulu Yili-ni kanupa ‘yunga yambu kake tílima’ nimba piliipili.’ nilimú yili kene yi kanili-ni yambuma liipa tapunjilimú-na enini Pulu Yili-ni kanupa ‘nanga yambu kake tílima’ nimba piliilimú yambuma kene oliunga Lapa tiluele. Akiliinga, yu-ni eninindu “Ang” nimbándu pipili naa kolemú. \v 12 Akiliinga ui ung te nimba mele: \q1 “⸤Pulu Yili,⸥ nu mollu mele \q3 nanga anginipilimandu nimbu simbu. \q2 Enini-kene wasie nu popu tomulúndu \q3 liipu máku topu molomulú kene \q4 enini piliiku molangi \q4 konana nimbu nu kape nimbú.” \rq Konana 22:22\rq* \m nirim. \v 13 Akiliinga alsupa walse yu-ni ung te nimba mele: \q1 “⸤Nanga anginipilima-ni telemele mele⸥ \q2 na-ni ⸤aku-sipu⸥ \q3 Pulu Yili-ni “Na nokumbu.” nirim mele \q4 ‘Sika temba.’ nimbu piliipu \q4 táka-nimbu molumbu.” \rq Asaya 8:17ekendu\rq* \m nirimko. Akiliinga ung te wasie nimba mele: \q1 “Pulu Yili-ni na kangambula sirim-ma-kene \q2 wasie molemulu.” \rq Asaya 8:18\rq* \m nirimko. \s1 2:14-18 Yesos Oliu Tepa Liimbandu Mana-Yi Au Talurum Ung Te \p \v 14 Kangambulamandu ⸤‘Nanga anginipilima’⸥ nirim akili mana-yambumandu nirim, akiliinga, Yesos yu ‘enini-mele molambu.’ nimba mana-yi au talupa mulurum. ‘Eninga nimbu kolunjupu kene kululi ulu-pulele nokulemú yili topu mania mundambu.’ nimba aku-sipa mana-yi au talupa kene kulurum. Kululi ulu-pulele nokulemú yi akili ⸤kurumanga nuim⸥ depollale. \v 15 ‘Kulungíndu taki-taki numanu liiku munduku mundu-mong teku mindi molemele yambuma aku-siku molemele kupulanum-na wendu liambu.’ nimba Yesos kulurum. ⸤Kurumanga nuim Seten-ni⸥ ‘Enini mundu-mong teangi.’ nilimú akili ka-lkuna mele panjilimú. \v 16 ‘Yesos-ni aku-sipa tirim akili angkellama liipa tapunjumbandu aima naa tirim.’ nimbu kanolemulu; ‘Eprayam-ni kalupa liirim yambuma liipa tapunjumbandu aima sika tirim.’ nimbu kanolemulu. \v 17 Akiliinga, yunga anginipilima ma-koleana molemele mele yu aku-sipa ma-koleana molupa enini buni telemú mola mindili nolemele aku-sipa uluma pali yu-kene tilu-sipa wendu naa olkanje kapula mólu. Yu yambumanga kondu kolupa Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale molupa Pulu Yili-nga kumbi-kerina kongun akili tondulu mundupa ambulupa molumba kupulanum te-lupa naa pirim. Yu Pulu Yili-ni ‘yambumanga ulu-pulu-kísima omba mania pupili.’ nimbá, yu-kene kapula-kapula mulungí kongunale tembandu aku-sipa mana-yi te mindi omba mulurumeliinga ekupu kongun akili kapula tepa molemú. We-nje kapula naa tepa molka. \v 18 Yu-kene kundi topa manda lili ulu pulele wendu omba, mindili nurum akiliinga, yambuma-kene kundi topa manda lili uluma wendu olemú kene yu-ni kapula enini liipa tapunjilimú. \ms1 3:1—4:13 Yesos-nga Bi Auliele Aima Olandupa, Moses-nga Bi Auliele Mandupaliinga Ungele \c 3 \s1 3:1-6 Moses-nga Bili Olandupa Akiliinga-pe Yesos-nga Bili Aima Olandupa Pulimú Ung Te \p \v 1 Angmene, na-kene wasie Krais-nga yambu molemelema, mulú-koleana molemú Pulu Yili-ni eni kepe makó topa ‘Nanga yambuma molangi.’ nilimú yambuma, niker ung akili ung-sikale akiliinga Yesos molemú mele aima numanu liiku munduku molai. Yu Pulu Yili-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili, akili Pulu Yili Popu Tunjuli Yi-Auli Olandupaleko, yi akili ‘Sika’ nimbu yu molemú mele yambuma temani topu silimulu akili mimi-siku piliai. \v 2 Ui Moses-ni Pulu Yili-nga yambuma nokupa kene Pulu Yili-ni “Ti.” nirim mele piliipa sumbi-sipa tepa ung te enembu naa kolopa mundupa naa kilirim aku-sipako Pulu Yili-ni Yesos makó topa kongun sipa “Ti.” nirim mele piliipa liipa teng panjipa tirim. ⸤Pulu Yili-nga yambuma yunga lkuli mele.⸥ \v 3 Yi te-ni lku takolemú ⸤lku pulu-⸥ yi akili yunga bili olandupa molemú, yu aima kape nilimele, lkuli yunga bili olandupa naa molemú, aku-sipa mele yi Yesos ili yu ⸤Pulu Yili-kene wasie lkuli takuringlieliinga⸥ yunga bili ‘Aima ola pípili.’ niku yu olandupa kape niku, yi-nuim Moses ⸤lkuliinga ponga mola paka-sum mele angiliirimeliinga⸥ yu mania mele kape níngi lem kapula. \v 4 Lku te we wendu naa omba angiliimú. Yambu te-ni lku te takolemú kene angiliimú. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni mélema pali ‘angiliipili’ nirim-na angiliimú. \p \v 5 ⸤Yesos kene Moses kene lupa-lupa mele-sele⸥ ung te wasie ⸤i-sipako:⸥ Moses yu Pulu Yili-nga kongun tinjili yili molupa Pulu Yili-ni “Ti.” nirim mele aima piliipa liipa Pulu Yili yunga lkuna kongun tembandu mundupa naa kelepa kongun tepa mindi mulurum. Yunga kongun tirim i-sipa mele: Pulu Yili-ni penga nimba simba mele Moses-ni ui nimba sirim. \v 6 ⸤Moses lkuna kongun-kendemande tinjili yili mulurum⸥ akiliinga-pe Pulu Yili-ni penga liipa mundurum yi-nuim Kraisele yu Pulu Yili-nga Málale molupa yambuma Pulu Yili-nga lkuli muluring yambuma yu-ni nokupa Pulu Yili-ni “Ti.” nirim mele aima piliipa liipa kongun tembandu mundupa naa kelepa kongun tepa mindi mulurum. ‘Yesos-ni oliu tepa liipa nokupa konjumba.’ nimbu tondulu mundupu piliirimulu mele mundupu naa kelepu, numanu tondulu pupili ‘Sika aku temba.’ nimbu tondulu mundupu piliipu mini-wale naa mundupu numanu sipu nokupu mulúmulu lem oliu yunga lkuli molemulu. ⸤Oliu kepe Pulu Yili-nga yambuma molemulu.⸥ \s1 3:7-19 Ung Liiku Su Silimele Yambuma Numanu Táka-Nimba Pípili Naa Mulungí Ung Te (4:1-13 wasie kanui) \p \v 7 Pe ekupu ⸤oliu Pulu Yili-nga yambuma molemul⸥áliinga Mini Kake Tiliele-ni nilimú mele piliamili. Yu-ni nimba mele: \q1 “Pulu Yili-ni ekupu nikem ungele ekupu pilííngi lem \q1 \v 8-9 ui eninga anda-kolepalima-ni \q2 kolea-wakana ‘Pulu Yili-ni \q3 arerembi kolumbanje?’ niku kara puku \q4 ung nirinduma ‘Aima naa piliimulú.’ niku \q4 liiku su siringi mele naa teai. \q1 Akuna punie paon tale omba pupili \q4 enini kanuku molangi \q2 na-ni ⸤‘Enini liipu tapunjambu’ nimbu⸥ \q3 ulu-tondulu mare tirindu akiliinga-pe kanuku kene \q1 ‘Pulu Yili-ni oliu ulu te naa tembanje, \q2 kanupu kanamili.’ niku \q3 nanga ungele naa piliiku liiku su siku, \q4 ‘na enini nokambu.’ naa niring. \q1 \v 10 Akiliinga, na-ni yambu kanuma-kene \q2 aima arerembi kolupu kene nimbu mele: \q1 “Yambu ima na-ni ung niliuma \q2 naa piliiku liiku su siku \q3 eninga kupulanum makó tunjurunduna \q4 naa puku munduku kelemele.” nirindu. \q1 \v 11 Enini-kene arerembi kolupu kene \q2 mi lepu nimbu mele: \q1 ‘Na-ni ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ \q2 nirindu ulu-pulele \q3 enini aima naa liingí.’ nirindu.” \rq Konana 95:7ekendu-11\rq* \m nirim. \p \v 12 Nanga angmene, eni yambu molemelemanga te-ni ⸤ui oliunga anda-kolepalima-ni aku tiring mele⸥ tembaliinga kanuku piliiku kongnjuku molai. Eninga yambu te-ni ‘Ulu-pulu-kísma teambu.’ nimba numanu liipa mundupa yu ⸤Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba⸥ tondulu mundupa piliilimú mele mundupa kelepa kene yambuma tondulu mundupa nokulemú tondulale pelemú Pulu Yili liipa bulu simba akiliinga kanuku piliiku kongnjuku molai. \v 13 Aku naa teku kene ⸤i-siku mele teai:⸥ ‘Ulu-pulu-kísmani oliu kundi topa ‘Kara pangi.’ nimbáliinga’ niku ‘yambuma anju-yandu numanuma tondulu pupili.’ niku liiku tapunjai. Pulu Yili-ni “Ekupu” nirim ilinga olakundu bi tundu akili oliu-ni taki-taki “Ekupu uluma manda temulú. Ekupu manda tondulu mundupu piliimulú.” nilimulu ena akumanga aku-sipu nimbu piliipu anju-yandu yambuma ung kaíma nimbu samili. ⸤Opali talú nambulka ulu te wendu ombánje akiliinga ekupu mindi aku teamili.⸥ \v 14 ⸤Aku nikereliinga pulele⸥ i-sipa mele: Oliu ‘Pulu Yili-ni sika liipa tapunjupa tepa liimba.’ nimbu piliirimulu mele aku-sipu kamu aima tondulu mundupu piliipu ambulupu kene kulúmulu lem Pulu Yili-ni mélema Krais simba kene Krais-ni ‘Yunga yambuma simbu.’ nimba panjurum mélema oliu moke tepa simbako akiliinga ‘aku-siku teai.’ niker. \v 15 Aku-mele ilinga olakundu bi tundu mele ⸤aima numanu liiku munduku molai.⸥ Akili i-sipa mele: \q1 “Pulu Yili-ni ekupu nikem ungele \q3 ekupu pilííngi lem \q2 ui eninga anda-kolepalima-ni kara puku \q3 ung nirinduma ‘Aima naa piliimulú.’ niku \q4 liiku su siringi mele naa teai.” \rq Konana 95:7-8\rq* \m nirim kanili. \p \v 16 Namelé-ni ui Pulu Yili-ni ung nirim-ma piliiku kene ‘Naa piliimulú.’ niku kara puringiye? Akili Moses-ni kolea Isip mundupa kelepa memba ulsu purum yambu akuma-ni aku-siku naa tiringiye? \v 17 Punie paon tale omba pupili Pulu Yili-ni namelé-kene arerembi kolupa mulurumye? Ulu-pulu-kis teku kene kolea-wakana kuluring ónuma akuna lipili munduku kiliring yambuma-kene ⸤ulu-pulu-kis tiringeliinga⸥ arerembi kulurum kanili. \q1 \v 18 “Na Pulu Yili-ni \q2 ‘ ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ \q3 nirindu ulu-pulele \q4 enini aima naa liingí.’ nirindu.” \rq Konana 95:11\rq* \m nirim akili nameléndu nirimye? Akili yunga ung ‘naa piliimulú.’ niku liiku su siringi yambumandu naa nirimye? \v 19 Akili piliipu kene ‘Pulu Yili-nga ungele ‘ ‘Sika nikem.’ nimbu tondulu mundupu naa piliimulú.’ niku muluringeliinga Pulu Yili-ni “Numanu táka-nimba pípili molangi.” nilka koleana ui akuna pungí kupulanum te aima naa lirim.’ nimbu piliilimulu kanili. \c 4 \s1 4:1-13 Pulu Yili-nga Yambuma Numanu Táka-Nimba Pípili Mulungéliinga Ung Te (3:7-19 pali kanui) \p \v 1 Akiliinga, Pulu Yili-ni ⸤oliunga anda-kolepalimandu ‘ ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nimbú koleana membu pambu.’ ui nimba panjurum ungele,⸥ ekupu kepe we pelemáliinga yu-ni eninga yambu te apurupa kanupa kene “‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nirindu ulu-pulele \m naa liipili.” nimbáliinga mundu-mong teku molai. \v 2 Nambimuna ⸤aku nimbu mundu-mong teamiliye?⸥ ⸤Moses-ni⸥ oliunga anda-kolepali ⸤kolea Isip mundupa kelepa memba ulsu purum⸥ yambu kanuma ui temani-kaiéle piliiring, ekupu oliu temani-kaiéle piliilimuluko. Akiliinga-pe anda-kolepali kanuma ung akili piliiku kene ‘Pulu Yili-ni sika nikem.’ niku tondulu munduku naa piliiringeliinga ung piliiringele-ni eni liipa naa tapunjurum. Akiliinga, ⸤‘Ekupu oliu-kene ulu aku-sipa wendu ombá.’⸥ niku mundu-mong teku molai. \v 3 Oliu Pulu Yili-nga “Tembu.” nilimú mele ‘Sika temba.’ nimbu tondulu mundupu piliirimulu yambuma ⸤mindi⸥ ekupu sika Pulu Yili-ni ‘ ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nimbú.’ nirim ulu-pulele kapula liilimulu. Ui Pulu Yili-ni nirim mele aku-sipa pelemúko. Ui yu-ni nimba mele: \q1 “Enini-kene arerembi kolupu kene mi lepu nimbu mele: \q2 Na-ni ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ \q3 nirindu ulu-pulele enini aima naa liingí.” \m nirim. \rq Konana 95:11\rq* \m Ulu ili ui Moses naa mulupili we pirim. Ui Pulu Yili-ni mulú ma mélema tirim kongun akili tepa pora sirim kene kóru mululi ulu-pulu akili pirim. \v 4 Pulu Yili-nga bukna ung te molemú mele piliipaliinga ⸤‘Numanu táka-nimba pípili mululi ulu-pulele Moses naa mulupili ui pirim.’ nimbu piliilimulu.⸥ Bukna molemú ung akili-ni ena angere yupuku-guli sipalendu nimba mele: \q1 ‘Ena angere tale-guli \q2 Pulu Yili-ni kongunuma tepa pora sipa kene \q3 ena angere yupuku-guli sipaliinga \q4 múlu liipa kóru mulurum.’ \rq Ui-Pulu-Pulu 2:2\rq* \m nimba molemú. \v 5 ⸤Kóru mulurumeliinga⸥ ung te wasie nirim akili ilinga olakundu molemúko. Akili i-sipa mele: \q1 “Na-ni ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ \q2 nirindu ulu-pulele enini aima naa liingí.” \m nimba molemú. \rq Konana 95:11\rq* \p \v 6 Ung akili-ni oliu liipa ora silimú akili i-sipa mele: Pulu Yili-nga numanu táka-nimba pípili mululi ulu-pulu ui pirim akili ekupu we pelemú akiliinga ekupu yambu mare numanu táka-nimba pípili mulungí ulu-pulu akili liilimele. Sika Moses-ni memba purum anda-kolepalima temani-kaiéle piliiku kene kara puku ungele naa piliiku liikuliinga kóru naa muluring ⸤akiliinga-pe ekupu yambu mare manda numanu táka-nimba pípili molemele⸥. \v 7 Ui enini numanu táka-nimba pípili kóru naa muluringeliinga punie pulele omba pupili penga walse ena tenga Pulu Yili-ni alsupa ⸤yi nuim king⸥ Depit-nga kerina alsupa “Ekupu” nirim. Depit-ni ui nirim nindu kanili i-sipa mele: \q1 “Pulu Yili-ni ekupu nikem ungele ekupu pilííngi lem \q2 kara puku ‘Aima naa piliimulú.’ naa niai.” \rq Konana 95:7-8\rq* \m nirim kanili. “Ekupu.” nirim akiliinga pulele i-sipa mele: Pulu Yili-ni alsupa ena te makó topa kene ‘Ena ili numanu táka-nimba pípili mulungí enale.’ nimba nirim. \p \v 8 ⸤Moses kulurum kene⸥ Josua yu ⸤kolea kólu liipa oliunga anda-kolepalima nukurum yili⸥ yu-ni kóru mulungí ulu-pulele enini sirim kene Pulu Yili-ni ui eninindu “‘Kóru molangi.’ nimbú.” nimba, nimba panjurum mele kamu pora nilkanje Pulu Yili-ni penga alsupa ⸤‘Kóru molangi.’ nimbá⸥ ena te naa nilka. \v 9 Akiliinga, Pulu Yili-ni yunga yambumandu ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nilimú ulu-pulele ekupu kepe we pelemú. Kóru mululi ulu-pulu akili Pulu Yili-ni mulú-masele kene mélema tepa pora sipa kene ena angere yupuku-guli sipaliinga Sambat-enana múlu liipa kóru mulurum aku-sipa mele pelemú. \v 10 ⸤Niker akiliinga pulele i-sipa mele:⸥ Pulu Yili-ni ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nilimú ulu-pulele liilimele yambuma Pulu Yili-ni yu-yunu kongunuma tepa pora sipa kene kamu kóru mulurum mele aku-siku enini lupa-lupa Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú kongunale teku pora siku kene enamanga pali numanu táka-nimba pípili molemele. \v 11 Akiliinga, Pulu Yili-ni ‘ ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nimbú.’ nimba, nimba panjurum ulu-pulele ‘liipu kene numanu táka-nimba pípili molamili.’ niku kene numanu táka-nimba pípili mulungí uluma mindi tondulu munduku teku, munduku naa kelai. Ui anda-kolepalima ung naa piliiku kara puku kene ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’ nirim mele kóru naa muluring mele oliu aku-sipu oliunga anda-kolepalima-ni tiring mele naa teamili. Ui aku teku kene molku kis-siring mele ekupu oliu Krais-nga yambumanga yambu te aku-sipa tepa kene molupa kis-simba kene kapula naa temba. \p \v 12 ⸤Nirim mele sika aku-sipa wendu urum piliipuliinga⸥ ‘Pulu Yili-ni nirim ungele we naa molemú. Yunga ungele kona molupa uluma tepa tondulu pulimú.’ nimbu piliilimulu. Ung kanili nánga aima molemú, ele tili lu-koya ekendu-ekendu nánga molemú akili mandupa, yu aima olandupa. Ele tili lu-koyale-ni ombeliele kene kikimele kene sumbi-sipa topa suru tolemú mele Pulu Yili-nga ungele-ni aku-sipa minéle kene numanale kene topa suru tolemú. Akiliinga, oliu numanu liipu mundulimulu mele kene, numanale-ni piliipu ‘Temulú.’ nimbu piliilimulu mele kene, pali piliipa apurulimú. \v 13 Pulu Yili-ni méle tirimumanga pali te ‘Pulu Yili-ni naa kanupili.’ niku manda mo naa tungí. Yambu te mulumbalema naa panjipa giu-gau angiliimú mele yunga kangina mélema mokeringa angiliimú kapula sumbi-sipu kanolemulu mele aku-sipa mélema pali Pulu Yili-nga kumbi-kerina mokeringa lelemú, Pulu Yili-ni oliu ulu telemulu akuma pali piliipa apurumba. \ms1 4:14—10:18 Pulu Yili-ni Oliu-Kene Ung Kona Nimba Panjipa Mi Lirimeliinga Yesos Mulú-Koleana Oliunga Popu Tunjuli Yili Molemú Akiliinga Ungele \b \s1 4:14—5:10 Yesos Pulu Yili-nga Kumbi-Kerina Oliunga Ninjipa Pulu Yili Popu Tunjuli Yi-Auli Aima Olandupa Molemáliinga Ung Te \p \v 14 Kapula, ⸤ui ung te nindu akili ekupu kamu niambu:⸥ Oliunga mulú-koleana Pulu Yili molemúna purum Pulu Yili popu tunjuli yi-auli aima olandupa akili ⸤oliu ui liipa tapunjupa tepa liirim yi⸥ Yesos, Pulu Yili-nga Málale. Ekupu ‘Yu-ni tepa liirim, nokupa konjupa tepa liilimú mele aku-sipa sika tembako.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene nimbu para silimulu mele mundupu naa kelepu aku-sipu gi sipu ambulupu molamili. \v 15 ⸤Kurumanga nuim Seten-ni⸥ oliu kundi tolemú kene “Mólu!” nimbu ulu-pulu-kísima topu mania mundumulundu tondulu naa pupili molemulu kene oliunga ninjipa popu tunjuli yi-auli olandupale-ni kanupa naa kondu kolemúye? Yu kanupa kondu kolemú. ⸤Seten-ni⸥ oliu ulu lupa-lupama pali kundi tolemú mele ui aku-sipa oliunga ninjipa popu tunjuli yi-auli-olandupa Yesos kundi turum, akiliinga-pe kundi turum kene naa piliipa liipa ulu-pulu-kismanga te naa tirim. \v 16 Akiliinga, ⸤Seten-ni oliu kundi tolemú mele ui Yesos kepe aku-sipa kundi turum mele piliipuliinga⸥ oliu Pulu Yili molemúna mundu-mong naa tepu nondupa pupu yunga kumbi-kerina yu-kene ung niamili. Seten-ni oliu kundi tomba mola buni te pemba kene ‘Pulu Yili yu we kondu kululi ulu-pulele pelemú yili, oliu kanupa kene kondu kolumba yili, akiliinga oliu liipa tapunjumba.’ nimbu aku-sipu mundu-mong naa tepu yunga kumbi-kerina sumbi-sipu pamili. \c 5 \s1 5:1-10 Yesos Pulu Yili-Kene Oliunga Ninjipa Popu Tunjuli Yi-Auli Aima Olandupale-ni ‘Oliu Molupu Konjamili.’ Nimba Manda Liipa Tapunjupa Tepa Liimba Ung Te (4:14—5:10 pali kanui) \p \v 1 Wale marenga ⸤Juda-yambumanga niku⸥ Pulu Yili popu tunjuli yimanga yi te ‘popu tunjuli yi-auli-olandupale mulupili.’ niku, kanuku makó toku ‘kongun tipili.’ nilimele akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni mana-yambumanga yi te makó topa kene ‘yu Pulu Yili-nga kumbi-kerina yunga kongunale tenjipa mana-yambuma liipa tapunjupili.’ nilimú. Popu tunjuli yi-auli-olandupale yu-ni yambuma liipa tapunjumbandu yambuma-ni Pulu Yili-ndu ‘Angke’ niku silimele méle lupa-lupama yu-ni liipa Pulu Yili sinjipa, ‘Yambumanga ulu-pulu-kísima mundupa kilipili.’ nimba kungma Pulu Yili popu topa kalunjupa silimú. \v 2 Popu tunjuli yi-auli-olandupa akili yu kepe mana-yi te-ko; Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú ungma piliipa liipa tembandu yu buni pelemúko, akiliinga, yambuma Pulu Yili-nga ungma piliiku sunduku kene yunga kupulanum-na lu liiku molemele yambuma kondu kolupa liipa tapunjilimú. ⸤Yu-yunu kepe mana-yi te naa molupa Pulu Yili-nga ungele lombulupa tembandu buni naa pelkanje yu-ni yambuma kondu kolupa liipa tapunjumba kupulanum te naa lelka.⸥ \v 3 ⸤Ena marenga yu-yunu kepe Pulu Yili-ni yambumandu ‘Teai.’ nirim mele yu-ni naa telemúko⸥ akiliinga yambuma-ni ulu-pulu-kis tiringimanga popu tonjupa mélema kalupa Pulu Yili silimú aku-mele ‘yunga ulu-pulu-kísima mundupa kilipili.’ nimba popu topa kalupa silimúko. \p \v 4 Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupaliinga ung te pelemúko. Yi te-ni yu-yunu ‘Nanga bili ola mulupili, popu tunjuli yi-auli-olandupale molambu.’ naa nilimú. Ui-kumbi-lepa Pulu Yili-ni Eron makó turum mele aku-sipa yandupa-yandupa kepe makó topa ‘Kongun akili ti.’ nilimú yili mindi kongun akili telemú. \v 5 Aku-sipa mele ⸤Pulu Yili-ni liipa mundurum⸥ yi-nuim Kraisele yu kepe yu-yunu ‘Nanga bili ola pípili akiliinga popu tunjuli yi-auli-olandupale molambu.’ naa nirim. Pulu Yili-ni ‘Yunga bili ola mulupili.’ nimba kene nimba mele: \q1 “Nu nanga Málale. \q2 Ekupu na nunga Lapale.” \rq Konana 2:7\rq* \m nirim. ⸤‘Yu makó topu ‘nanga kongun tenjipa mélema nukunjupili.’ niker mele yambuma piliangi.’ nimba kene \m aku-sipa nirim kanili.⸥ \v 6 Buk tenga Pulu Yili-ni ung te wasie nimba mele: \q1 “Mellekisedek mulurum mele \q2 nu-nunu aku-siku Pulu Yili popu tunjuli yi te \q3 taki-taki molkunu mindi puni.” \rq Konana 110:4\rq* \m nirim. \p \v 7 ⸤Krais-nga ung te wasie i-sipa mele:⸥ Yesos ya ma-koleana molupa kene Pulu Yili-ni “Ti.” nirim mele táka-nimba piliipa liipa tepa ‘Yunga bili mania mulupili.’ nirimaliinga yu kolumba kupulanum-na manda wendu liinjimba ⸤Pulu⸥ Yili kene ung nimba tondulu mundupa walsipa kola tepa mawa tirim kene mawa tirim mele Pulu Yili-ni piliirim. \v 8 Sika yu Pulu Yili-nga Málale akiliinga-pe yu mindili nurum akili-ni yu Pulu Yili-ni “Ti.” nirim ungma piliipa liipa teng panjipa temba mele piliirim. \v 9 Aku-sipa tirimeliinga yu Pulu Yili-ni “Ti.” nilimú ungma aima numanu tale-tepa naa piliipa wewu-sipa piliipa liipa tepa, kongun simbama aima tepa konjumba yili molupa kene, yunga ungele piliiku liiku teng panjiku telemele yambuma tepa liipa, enini mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú yili molemú. \v 10 ⸤‘Aku-sipa tepa molumba yili mulupili akiliinga ‘Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale mulupili.’ niambu.’⸥ nimba Pulu Yili-ni yundu ‘Yi Mellekisedek popu tunjuli yili mulurum mele nu aku-sikunu popu tunjuli yi-auli-olandupale molani.’ nimba makó turum. \s1 5:11—6:12 ‘ ‘Oliu Alsupu Molupu Kis Naa Samili.’ Niku Nokuku Konjai.’ Nirim Ung Te \b \s1 5:11-14 Oliu Kangambula Kelúma Mele Naa Molamili Ung Te \p \v 11 Yesos yu Mellekisedek popu tunjuli yili mulurum mele popu tunjuli yi-auli-olandupale molemú mele ung pulele we pelemú nimbúndu na-ni kepe mindili siker. Ung ilinga ung-pulele ⸤aima tondulale⸥. Nimbu silka akiliinga-pe eni ung pulele nimbu siliuma piliingíndu mindili siku kene naa piliilimiláliinga ung niker ilinga ung-pulele eni nimbu simbu mele korupu keleker. \v 12 Eni aima kórunga-ui Krais-nga yambuma muluring, akiliinga ekupu eni Pulu Yili-nga ungma bo tunjuli yambuma molku yambu mare bo tonjulkemela akiliinga-pe kangambula koela skull tingíndu “A B D piliangi.” niku ung-bo tonjilimele aku-mele eni aku-siku Pulu Yili-nga ui-pulu-pulu ung-pulu ui kumbi-leku piliilkimiláma naa piliilimiláliinga yambu te-ni ‘Eni ung-bo tonjambu.’ nimba kene ⸤Pulu Yili-ni Krais mana liipa mundurum, yu oliunga nimba alko topa kulunjurum⸥ ung akuma mindi alsupa kapula ung-bo tonjumba kene piliingínje, ⸤ung tonduluma kapula ung-bo naa tonjumba. Naa piliilkimilá⸥. Eni kangambula-pamema mele ame mindi nolemele, langi tonduluma kapula naa nolemele. \v 13 ⸤Krais-nga⸥ yambu ame mindi nolemele akuma kangambula-pamema mindi molemele. Nambulka uluma telemele kene Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanupa, nambulka uluma telemele kene Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima naa molemele.’ nimba kanolemú ulu akumanga puluma mimi-siku naa piliilimili akiliinga ⸤‘eni kangambula-pamema mindi molemele.’ niker⸥. \v 14 Akiliinga-pe langi tondulu puli akuma yambu-yuma-ni mindi nolemele. Yambu mare mimi-siku kanuku piliiku kene ‘Ima ulu kaíma, ima ulu kísima.’ niku apuruku piliiku molemelema mindi langi tondulu púlima kapula nolemele. \c 6 \s1 6:1-12 Yesos Mundupu Naa Kelepu ‘Pulu Yili-ni Oliu Tepa Kunjupili.’ Nimbu Numanu Tondulu Pupili Nokupu Molamili Ung Te (5:11 pulu monjuku kanui) \p \v 1-2 Kapula, ⸤Krais oliunga ninjipa popu tunjuli yi-auli-olandupale-ni oliunga nimba kapula tenjimbaliinga⸥ ung tondulu mare piliilimuluma we pelemú akiliinga koela Krais-nga yambuma mulurumulu kene ung-bo tunjuring piliirimulu A B D ungma mindi numanu liipu mundupu naa molamili. ‘Ui niku siring A B D ungma mindi alsupu piliamili bo tonjangi.’ níngi lem i-siku mele telemele: Lku takungíndu ponga polulemele akili mindi numanu liiku munduku molku, ena pulele ponga mindi polulemele akiliinga-pe lkuli kamu naa takolemele mele eni A B D ungma mindi piliiku molku, olandupa ung tonduluma naa piliiku molemele yambuma-ni aku-siku telemele. ⸤Ui kumbi-leku niku siring ung kanuma i-sipa mele:⸥ \pi1 Numanu topele toku ⸤Pulu Yili-nga ungele ‘Sika’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili. \pi1 Kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele naa pepa kululi ulu- pulele mindi pelemú uluma pali liiku bulu silimele ungma. \mi No liingíndu no liilimeláliinga ung-pulu pulele nilimele. \pi1 ‘Pulu Yili-ni membu sipili.’ niku yambumanga ⸤pengína mola pendekuna⸥ ola ki-ni ambulungéliinga ungma. \pi1 ‘Yambuma kolku kene lomburuku ola mulungí.’ niku ung pulele niku, \pi1 Pulu Yili-ni mana-yambuma kot tenjipa piliipa kene yambu mare ‘molku konjuku mindi pangi.’ nimba, yambu mare ‘molku kis-siku mindi pangi.’ nimbáliinga bo tonjilimele ungma. \m Ulu akumanga ungma mindi niku piliiku naa molangi. Yambu-yuma ung-bo túnjilima piliilimili mele aku-sipu piliipu molamili. \v 3 Kapula, ui kumbi-leku ung-bo tunjuring ung akuma munduku kelku Pulu Yili-ni oliundu ‘Numanu-bo pili yambu-yuma molku ung olandupa piliangi.’ nim lem aku-sipu temulú. \p \v 4-6 ⸤‘Pulu Yili-ni “Kapula.” nim lem temulú.’ niker⸥ akiliinga ⸤pulele i-sipa mele:⸥ \pi1 Pulu Yili-ni yi-nuim Kraisele liipa mundurum kene yu-ni omba tinjirimeliinga pulele piliiku kongnjuku ‘Sika’ niku piliiku liilimele yambuma \mi mulú-koleana méle we silimú mélema liiku, \mi yambu lupama-kene wasie Mini Kake Tiliele numanuna liiku, \pi1 Pulu Yili-nga ungele ui piliiku liiku kene ‘Ung akili aima kaí.’ niku piliiku, \pi1 Pulu Yili-nga tondulale-ni penga mulú-masele pora nimbá enaliinga ulu tondulu púlima temba tondulu akili-ni ekupu ulu-tonduluma telemú uluma kanolemele yambuma-ni \m ulu akuma pali teku kene alsuku numanu topele toku \m ‘Naa piliimulú.’ niku Krais munduku kilíngi lem kelku alsuku kapula numanu topele toku Krais-nga ungma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku yandu ungí kupulanum te aima naa lelemú. Yambu te-ni ui “Sika” nimba piliipaliinga penga alsupa mundupa kelemba ulu akili-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ Málale alsupa ‘kulupili.’ nimba unji-perana ⸤topa⸥ ku topa panjipa, “yambuma-ni ⸤Pulu Yili-nga Málale⸥ kanuku ung-taka tonjangi.” nilimáliinga numanu alsupa alowa tepa Krais-nga ungele piliimba kupulanum te aima naa pelemú pemba. \p \v 7 ⸤Krais munduku kelku kene alsuku numanu topele toku Krais-nga yambuma alsuku kapula naa mulungéliinga ung-eku te tambu:⸥ Lo tolemú kene mana no pulele pupa, mana punie telemele yambu akuma-ni langi kapula liiku nungí langima omba konjulimú kene Pulu Yili-ni aku-sipa ma kanili tepa konjulimáliinga aku telemú. \v 8 Akiliinga-pe ma tenga kumbulu-sirikambu kene era kis lupa-lupama olemú kene ma kanili ma kis, Pulu Yili-ni ‘Ma-kanili lepa kis-sipili.’ nimbá uluma telemú. Penga walse ma akili tepi-ni nombá. \p \v 9 Nanga aima pulu lelemú yambuma, ⸤Krais-nga yambuma molku kene penga yu munduku kelemele yambumandu⸥ aku-sipu niliu akiliinga-pe eni pepá topu siker yambuma ‘aku-siku naa tingí’ nimbu piliipu moliu. ‘Eni ⸤ma kaí mele molku⸥ Pulu Yili-ni eni tepa liilimáliinga eni mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pungí uluma teku molemele.’ nimbu kanoliu. \v 10 Pulu Yili-ni eninga uluma piliipa sundupa naa apurulimú. Ulu sumbi-nílima mindi telemú. Eninga kongun telemelema kene, eni Pulu Yili numanu munjingíndu yunga yambuma liiku tapunjulemele mele ekupu kepe taki-taki telemele uluma kene, kanupa kis piliipa mundupa naa kelelemú. ⸤Piliipa mindi molemú.⸥ \v 11 ‘Eni pali aku-siku telemele mele tondulu munduku teku molku munduku naa kelangi mana mulungí enama pora nipili.’ nimbu aima nimbu piliiliu. ‘Penga Pulu Yili-ni ‘Oliu simbu.’ nirim méle kaíma sika liimulú.’ niku tondulu munduku piliilimili mele ‘mania naa pupili.’ niku aku teai. \v 12 ‘Eni enimbu naa kolangi.’ nimbu piliipu moliu. ‘Yambu Pulu Yili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku munduku naa kelku kene Pulu Yili-ni ‘yunga kangambulama moya-mélema simbu.’ nirim mélema sirim liiring yambuma mele manda leku molangi.’ nimbu piliipu moliu. \s1 6:13-20 Pulu Yili-ni “Tembu.” Nimba, Nimba Panjurum Mele ‘Sika Temba.’ Nimbu Nokupu Molemulu Ung Te \p \v 13 Ui Pulu Yili-ni ⸤oliunga anda-kolepa⸥ Eprayam-kene ung te nimba panjipaliinga, ⸤aima olandupa molemú yambu tenga bi lepa⸥ mi lembandu Pulu Yili yu mandupa yambu te aima olandupa te naa mulurumeliinga Pulu Yili yu-yunu yunga bili lepa mi lepa kene \v 14 nimba mele: \q1 “Na-ni aima sika niker. \q2 Na-ni nu membu sipu tepu konjupu, \q3 ‘Yambu pulele kalku liani.’ nimbú.” \rq Ui-Pulu-Pulu 22:16-17\rq* \m nirim. \v 15 Aku nirimaliinga piliipa kene Eprayam ⸤Pulu Yili-ni⸥ yu “méle simbu” nimba, nimba panjirimele ‘Penga sika tepa konjupa kene simba.’ nimba ui enimbu naa kolupa we nokupa molupa kene sika liirim. \p \v 16 Yambu te-ni ‘ ‘Aima sika nikem.’ niku piliangi.’ nimba yunga yambu te auli olandupa molemále bi lepa “Aima sika niker.” nimba mi lelemú. ‘Yambuma-ni yunga ungele toku mania naa mundunjangi.’ nimba kene aku telemú. \v 17 Akiliinga, aku-sipa-mele-ko Pulu Yili-ni ‘ ‘Eprayam-kene nimbu panjiker mele yu-ni kalupa liimba yambuma-ni aima piliiku konjangi. Na-ni “Tembu.” nimbu, nimbu panjiliu mele numanu alowa naa tepu aima sika teliu.’ niku kanangi.’ nimba ⸤yunga bili yu-yunu lepa⸥ “Aima sika niker.” nimba mi lirim. \v 18 Pulu Yili yu ‘numanu alowa naa telemú, enini-kene “Tembu.” nimbu, nimbu panjiker mele penga-penga kepe ‘Sika temba.’ niku numanu liiku munduku molangi.’ nimba ulu akusele tirim. ⸤Ulu te: Ungele ui nimba panjurum. Ulu te: Ungele nimba panjipa kene penga yunga bili yu-yunu lepa “Aima sika tembu.” nimba mi lirim ulu akusele tirim kanili.⸥ Ulu akusele Pulu Yili numanu alowa manda naa tepa, gólu aima manda naa tolemú ulusele. Akili piliipuliinga ‘Pulu Yili-ni oliu “simbu.” nimba, nimba panjurum mélema sika simba.’ nimbu piliipu ‘Buni te wendu naa upili, oliu nukupili.’ nimbu Pulu Yili molemúna nondupa pulimulu yambuma oliunga numanu tondulu pupili mundupu naa kelepu kapula nokupu molomulú. \p \v 19 ⸤Ung akiliinga ung-eku te topu sambu:⸥ ‘Nona anduli sip te popuremi-ni nona topa memba pumba.’ niku tenga ka teku koyapu teku panjilimele. Aku-sipa oliunga minima nona anduli sip-mele. ‘Pulu Yili-ni oliu-kene “tembu” nilimú ungele gólu naa topa sika telemú temba.’ nimbu piliilimulu ulu akili minimanga ka-mele tenga ka telemú. Aku telemáliinga yunga ungele mundupu kelepu anju pupu molupu kis naa silimulu. Ka akili Pulu Yili molemú sulumina aima kake tílina, múlu auli te-ni pipi silimú, akuna sukundu pupa ka telemú. \v 20 Sulumina Aima Kake Tili kanuna yi te oliunga nimba liipa tapunjumbandu kumbi-lepa sukundu purum. Pupa kene Mellekisedek mulurum mele yu aku-sipa taki-taki oliunga ninjipa Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale molemú. Akili Yesos. \c 7 \s1 7:1-10 Popu Tunjuli Yi Aima Bi Olandupa Mululi Mellekisedek-nga Temanele (7:11-28 wasie kanui) \p \v 1 ⸤‘Krais yu Mellekisedek mele molemú.’ niker⸥ yi Mellekisedek kanili yu kolea-auli Sallem yambumanga yi nuim kingele molupa kene, Pulu Yi Aima Olandupa Koleamanga Pali Nukurumeliinga kongun tenjimbandu yambumanga Pulu Yili popu tonjupa mulurumko. Ui Eprayam kolea tenga pupa ele tepa yi nuim king angerenga ami-yima topa mundupa kene ⸤eninga miring mélema liipa memba⸥ kelepa lku koleandu ombá urum kene yi Mellekisedek kanili yu omba kupulanum-na kanupa kene ‘Pulu Yili-ni nu membu sipili.’ nirim. \v 2 ⸤Yu-ni aku-sipa Pulu Yili-kene ung nimba Eprayam-nga mawa tinjirim kene⸥ Eprayam-ni rurepunga-tale rurepunga-tale nimba mirim mélemanga pali tilu tilu nimba ⸤kaíma⸥ wendu liipa Mellekisedek sirim. Mellekisedek yunga bilinga ung-pulele ‘ulu sumbi-nílima telemú yi nuim kingele’. Yu nukurum kolea-auli Sallem-nga bilinga ung-pulele ‘yambuma-kene táka-niku kapula-kapula mululi ulu-pulele’ akiliinga yilinga bi tale-sipale ‘Yambuma-Kene Táka-Niku Kapula-Kapula Mululi Ulu-Pulele Nokulemú Yi Nuim Kingele’. \v 3 Yunga ‘Temanele bukna tunjurum yili-ni yunga anum lapaselenga bisele naa topa, yunga anda-kolepa tenga bili kepe naa tunjurum. Yu miring enale kepe naa tonjupa, kulurum enale kepe naa tunjurum. Yu-ni popu tunjuli yili mulurum mele walse mundupa kilirim ung te bukna naa tunjurum naa piliilimuláliinga yu Pulu Yili-nga Málale taki-taki kona molupa mindi pulimú mele yu aku-sipa mele mulurum.’ nimbu piliilimulu. \p \v 4 Mellekisedek yu bi aima olandupa mulurum mele piliai. Oliu yambu-talape puleliinga kumbi-lepa anda-kolepa aima auli Eprayam-ni ele tepa kene méle liirimumanga pali rurepunga-tale rurepunga-tale nimba mélemanga tilu-tilu nimba wendu liipa yu sirim. \v 5 ⸤Ui yi nuim auli te-ni yunga yambumanga méle rurepunga-tale rurepunga-tale niku nusuringmanga tilu-tilu nimba yu-ni wendu liirim akiliinga-pe Isrel-yambuma laye lupa mele tiring.⸥ LLipai-ni kalupa liirim yi mare Pulu Yili popu tunjuli yima muluring, yi kanumanga ung-mani te pelemú, akili i-sipa mele: \q1 ‘Isrel-yambuma-ni eninga méle \q2 rurepunga-tale rurepunga-tale niku \q3 nusingí mélemanga \q2 tilu-tilu niku wendu liiku \q3 LLipai-yima sangi.’ \rq Kambu Turing 18:21,(22-26)\rq* \m nimba pelemú. Mélema siring yambuma kene LLipai-yima kene anginipili, enini wasie pali Isrel-yambuma Eprayam-ni kalupa liirim akiliinga-pe LLipai-yima-ni anginipilinga mélema aku-siku mare liiring. \v 6 Mellekisedek yu LLipai-ni kalupa liirim yi te mólu, akiliinga-pe ⸤Eprayam-ni LLipai-yambuma ui naa kalupa liipili⸥ yunga méle rurepunga-tale rurepunga-tale nimba mélemanga pali tilu-tilu nimba wendu liipa Mellekisedek sirim liirim. Pulu Yili-ni yi kanili “Yu-kene tembu.” nimba, nimba panjurum yilindu Mellekisedek-ni “Pulu Yili-ni membu sipili.” nirimko. \v 7 Oliu piliilimulu: ‘Yi te-ni “Pulu Yili-ni nu membu sipili.” nilimú yi akili yu yi-olandupale, yi te-ndu “Pulu Yili-ni nu membu sipili.” nilimú yi akili mandupale.’ nimbu piliilimulu. ⸤Aku lem Mellekisedek olandupa, Eprayam mandupale.⸥ \v 8 ⸤Akiliinga ung te wasie pelemú akili i-sipa mele:⸥ LLipai-yima-ni Isrel-yambumanga méle rurepunga-tale rurepunga-tale niku nusiring mélemanga tilu-tilu niku liiring yima kuluring, akiliinga-pe Eprayam-nga ele tepa liirim mélemanga rurepunga-tale rurepunga-tale nimba mirimumanga tilu-tilu nimba liirim yili Pulu Yili-nga bukna yu kulurum ung te nimba naa molemú, akili piliilimuluko. \v 9 ⸤Ung akiliinga⸥ oliu-ni ung te wasie i-sipu mele kapula nilkumula: Eprayam-ni yunga méle rurepunga-tale rurepunga-tale nimba mirim mélemanga tilu-tilu nimba liipa Mellekisedek sirim kene ‘Penga LLipai-yima-ni rurepunga-tale rurepunga-tale niku nusiring mélemanga tilu-tilu niku liiring yima kalupa liirim anda-kolepa LLipai-ni ui yunga méle rurepunga-tale rurepunga-tale nimba nusurum mélemangako Eprayam-ni tilu-tilu nimba liipa Mellekisedek sinjirim.’ aku nilkumula. \v 10 Sika LLipai ui naa miring akiliinga-pe LLipai yunga anda-kolepa Eprayam-nga oluna sukundu mulupili Mellekisedek-ni Eprayam kupulanum-na kanurum akiliinga ⸤aku-sipu nilkumula⸥. \s1 7:11-28 Ui Popu Tunjuli LLipai-Yi Muluringima Mandupa, Popu Tunjuli Yi Mellekisedek Mele Kona Molemú Yi Yesos Olandupaliinga Ung Te (7:1-10 wasie kanui) \p \v 11 ⸤Kapula, akili piliipu pora sipu kene ekupu Yesos Krais molemú mele alsupu piliamili.⸥ Ui Moses-ni ⸤“I-siku ulu mare teai! I-siku ulu mare naa teai!” nimba⸥ Isrel-yambumandu Pulu Yili-nga ung-manima simbandu ung-mani te sipa kene nimba mele: “LLipai-yambuma-ni Pulu Yili popu tunjuli kongunale teangi.” nirim. ‘Aku-siku teangi.’ nirim kene popu tunjuli yi kanuma-ni kongunale tiring mele kapula tirim lem “⸤Ui-pulu-pulu popu tunjuli yi-auli-olandupa⸥ Eron-ni kalupa liirim popu tunjuli yima mele ekupu aku-sipa yi te naa mulupili. Mellekisedek mele yi te ekupu mulupili.” nirim akili nambimuna nirimye? ⸤Popu tunjuli yi kanuma-ni yambumanga niku tinjiringeliinga yambuma-ni ulu-pulu-kísima numanuna we pirimeliinga Pulu Yili-nga kumbi-kerina kapula naa puringeliinga Pulu Yili-ni aku-sipa nirim.⸥ \v 12 Akiliinga, Pulu Yili-ni yu popu tunjuli yima alowa tembandu ung-manele kepe alowa naa tímu lem kapula naa temba. ⸤Akiliinga, ung-manele sika alowa tirim.⸥ \v 13 Pulu Yili-ni ⸤‘popu tunjuli yi-auli-olandupale kolea kólu liipa mulupili.’⸥ nirim yi kanili ⸤yu Isrele-nga málu LLipai-ni kalupa liirim yambu-talapeliinga suku mulurum yi te mólu.⸥ Yu Isrele-nga málu te-ni-lupa kalupa liirim yambu-talapeliinga suku mulurum yi te. Yunga anginipili lapalii kepe te Pulu Yili popu toku kungma kaluring poluna puku kongun naa tiring. \v 14 Oliu piliilimulu, oliunga Auliele ⸤Isrele-nga málu⸥ Juda-ni kalupa liirim, yambu akumanga ‘te Pulu Yili popu tunjuli yi te molumba.’ nimba Moses-ni ui naa nirim kanili. \p \v 15 Ekupu yi kona te popu tonjupa molemú aima mokeringa lelemú-na kanokumulu akili ‘Mellekisedek yu mulurum mele aku-sipa yu popu tunjuli yi te-lupa, popu tunjuring LLipai-yi akuma lupa.’ nimbu akili kapula sumbi-sipu nimbu kanupu kene ⸤‘Ui Pulu Yili popu turing kupulanumele mandupa; ekupu oliu Pulu Yili popu tomulú kupulanum olandupale wendu okum.’ nimbu sumbi-sipu kanokumuluko.⸥ \v 16 Yi kanili ung-manele-ni ‘LLipai-ni kalupa liimba yima popu tunjuli yima molangi.’ nirim akumanga yu popu tunjuli yi te naa mulurum, mólu. Akiliinga-pe yu taki-taki kona molupa mindi pumbaliinga tondulale pirimeliinga yu popu tunjuli yi te mulurum, yu toku mania mundungí kupulanum te mólu. \v 17 Pulu Yili-ni yundu ui ung te nirim. Yu-ni nimba mele: \q1 “Mellekisedek mulurum mele \q2 nu-nunu aku-sikunu Pulu Yili popu tunjuli yi te \q3 taki-taki molkunu mindi puni.” \rq Konana 110:4\rq* \m nirim. \p \v 18 ⸤Ung akili-ni oliu i-sipa mele liipa ora silimú: ‘LLipai-yima-ni ‘yambumanga’ niku Pulu Yili popu tonjuku molangi.’ nirim.⸥ Ung-mani uiele tondulu naa pepa oliu liipa tapunjumba tondulu te naa pirim-na Pulu Yili-ni ‘ung-mani kanili kamu mania pupili.’ nirim, akili liipa ora silimú. \v 19 ⸤Moses-ni “Ulu mare i-siku teai! I-siku naa teai!” nimba⸥ ung-mani sirimuma-ni Pulu Yili-ni yambuma kanupa ‘ulu-pulu-kísima numanuna naa pili yambuma’ nimba kanomba kupulanum te naa lirim kanili. Akiliinga, ⸤popu tunjuli yimanga ung-mani kanili alowa tepa kene⸥ Pulu Yili-ni kupulanum kona kaí te-lupa akisirim, akili olandupa, ui ung-manele mandupa, kupulanum kona akiliinga pupu kene oliu Pulu Yili molemúna nondupa kapula pulimulu. \p \v 20 Akiliinga ung te wasie i-sipa mele: ⸤Pulu Yili-ni ‘Yesos kupulanum kona kaniliinga popu tunjuli yili mulupili.’ nirim⸥ akili kepe we naa nirim. Yu ‘popu tunjuli yi akili mulupili.’ nimba “Aima sika niker.” nimba, nimba panjipa mi lirim. Ui popu tunjuli yi muluringma ‘aku-siku teku molangi.’ nimba Pulu Yili-ni mi naa lirim, \v 21 akiliinga-pe ‘Yesos Pulu Yili popu tunjuli yi te mulupili.’ nimba Pulu Yili-ni ⸤“Aima sika niker.” nimba⸥ mi lirim. Yu-ni yundu nimba panjipa kene \q1 “Auliele-ni yunga bili yu-yunu lepa \q2 “Aima sika niker.” nimba mi lepa kene \q1 “Nu popu tunjuli yi te mollu mele \q2 taki-taki aku-sikunu molkunu mindi puni.” \q3 nimba, nimba panjipa mi lirim. \q2 Yu penga numanu alowa tepa \q3 ung te-lupa aima naa nimbá.” \rq Konana 110:4\rq* \m nirim. \v 22 Pulu Yili-ni Yesos makó topa yu-kene aku-sipa nimba panjipa kene ‘Aima sika niker.’ nimba mi lirimeliinga Yesos oliunga ninjipa popu tunjuli yili-ni oliunga nimba liipa tapunjupa tepa liilimáliinga Pulu Yili-ni oliu-kene nimba panjurum ung konale olandupa, ⸤ui Isrel-yambuma-kene nimba panjurum ungele mandupa⸥. \p \v 23 ⸤Akiliinga ung te wasie i-sipa mele:⸥ Ui popu tunjuring yima taki-taki kona molku mindi naa puku, taki-taki kolku kene alsuku mare alko toku muluring akiliinga enini pulele muluring, \v 24 akiliinga-pe Yesos taki-taki kona molupa mindi pulimú-na yu kam-kamu popu tunjuli yili molemú mele molumba. Yu oliunga popu tunjuli yili molemú mele yambu te-ni ‘Naa tipili. Mania pupili.’ nimbá kupulanum te mólu. Akiliinga taki-taki popu tunjuli kongunale mundupa naa kelepa, tepa mindi pumba, ⸤yi te-ni yu kapula alowa tepa alko naa tomba⸥. \v 25 Akiliinga taki-taki kona molupa mindi pupa kene ‘Pulu Yili-ni enini tepa liipili.’ nimba taki-taki mawa tepa molemáliinga yambu mare-ni niku kene ‘Yesos-ni sika nanga nimba tinjirim.’ niku tondulu munduku piliiku yunga bili walsiku kene Pulu Yili molemúna nondupa pulimelé yambu akuma yu-ni ‘Mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku Pulu Yili-kene molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba taki-taki aku-sipa manda tepa liilimú. \p \v 26 Popu tunjuli yi-auli-olandupa aku-sili te-ni oliunga nimba tenjilimú mele papu tenjipa molemú. Yu Pulu Yili-ni kanupa ‘yi aima kake tili’ nimba kanolemú yili molupa, ulu te tepa kis naa sipa, ulu-kis te walsekale kepe ‘Teambu.’ nimba naa piliipa, yambuma-ni ulu-pulu-kis tiring kene ‘Na-kene wasie teamili.’ nimba naa tirim, akiliinga, Pulu Yili yu-yunu mulú-koleana aima olandupa molemúna ‘mulupili.’ nimba munjurum. \v 27 Ui popu tunjuring yi-auli-olandupama-ni tiring mele telemú kupulanum te naa lelemú. Enini enamanga taki-taki Pulu Yili popu toku kungma kalku singíndu ui ‘eninga ulu-pulu-kísima mania pupili.’ niku mélema popu toku kalku siku kene, penga ‘yambumanga ulu-pulu-kísima mania pupili.’ niku mélema popu toku kalunjuku siring, akiliinga-pe Yesos-ni aku-sipa naa telemú. Yu-yunu walsekale mindi Pulu Yili popu topa yunga kangiele sirim aku-sipa ⸤‘Yambumanga ulu-pulu-kísima kamu mania pupili.’ nimba⸥ walsekale mindi Pulu Yili popu topa kalunjupa sirim. \v 28 ⸤Niker ung akiliinga ung te alsupu kamu niambu⸥: ⸤“Ulu te i-siku teai!” nimba⸥ ung-mani te pelemále piliiku teng panjiku tingíndu yi makó toku ‘popu tunjuli yi-auli-olandupama molangi.’ nilimele yi tondulu naa pílima, akiliinga-pe Moses-ni ung-mani sirim kanili ui wendu urum, Pulu Yili-ni Málundu “Nu popu tunjuli yi-auli-olandupale molani.” nimba “Aima sika niker.” nimba, nimba panjipa mi lirim ung akili penga wendu urum. Málu kanili ulu-pulu-kis te aima naa tepa Pulu Yili-ni “Ti.” nirim ungma aima pali piliipa liipa sumbi-sipa tirim yi alowa naa tepa numanu tondulu pupili kona molupa mindi pumba yili molemú. \c 8 \s1 8:1-13 Pulu Yili-ni Ung Kona Te Nimba Panjipa Mi Lirimeliinga Yesos Mulú-Koleana Popu Tunjuli Yi-Auli-Olandupale Molemáliinga Ung Te \p \v 1 Na-ni ‘⸤Pulu Yili-ni makó topa⸥ ‘Oliunga popu tunjuli yili mulupili.’ nirim.’ niker akiliinga ung-pulele i-sipa mele: \m Yi nindu kanu-sili te oliunga popu tunjuli yi-auli-olandupale molemú kanili ⸤mélema pali nokumbandu⸥ mulú-koleana Yi Nuim King Auli Olandupale kolea nokupa molemú polaliinga ki-bokundu pupa molemú. \v 2 Akuna molupa yu mulú-koleana angiliimú ⸤sell-lkuliinga⸥ sulumina aima kake tílina oliunga nimba Pulu Yili popu tonjupa molemú. ⸤Yu kongun akili tenjipa molemú⸥ sell-lku akili Pulu Yili molemú sell-lku sikale. Akili yi te-ni naa takurum, Auliele yu-yunu takurum. \p \v 3 ⸤Yu mulú-koleana angiliimú sell-lkuliinga sulumina akuna telemáliinga pulele i-sipa mele:⸥ Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupama-ni ⸤Moses-ni “I-siku teai.” nimba sirim ung-manele-ni nirim mele piliiku kene tingíndu⸥ Pulu Yili popu toku we-mélema kene kung kalúlima kene meku oku siring, akiliinga, yi Pulu Yili popu tunjuli yi-nuim auli-olandupa ⸤penga urum yi Yesos⸥ niker akili-ni Pulu Yili popu topa ⸤memi pili⸥ méle te naa silkanje kapula naa telka akiliinga yu-ni kepe méle te popu topa sirimko. \v 4 Akiliinga-pe ma-koleana Pulu Yili popu tunjuli yima ung-manele-ni nilimú mele piliiku kene Pulu Yili popu toku kungma kalku silimele yima molemeláliinga yi kanili yu ma-koleana molkanje Pulu Yili popu tunjuli yi te naa molka. \v 5 Yi kanuma-ni popu tunjuli kongun telemele akili Pulu Yili molemú mulú-koleana telemú kongunuma mele tepa, mulú-kolealiinga minéle-mele molemele. Akiliinga, Pulu Yili ma-koleana molumba sell-lkuli Moses-ni koela takumba tirim kene Pulu Yili-ni yu mani sipa kene nimba mele: \q1 “Na-ni mulú Sainai ola Moses nu liipu ora sindu \q2 aku-sipa mele mendepolu lkuli takukunu \q3 mélema pali aima sumbi-sikunu \q4 manda leku teku mimi ti.” \rq Wendu Uring 25:40(,9)\rq* \m nirim. \v 6 ⸤Akili sika akiliinga-pe⸥ yi kanumanga Pulu Yili popu tunjuli kongunale aima mandupa. Pulu Yili-ni Yesos-ndu ‘Ti.’ nimba sirim popu tunjuli kongunale aima kaí olandupa. Yunga kongunale olandupa telemáliinga pulele i-sipa mele: Pulu Yili-ni oliu-kene ung kona nimba panjipa mi lirimele Yesos ai-suku-singina angiliipa ‘Pulu Yili-kene oliu-kene kapula-kapula molangi.’ nimba liipa tapunjupa tepa liilimú yili-ni ‘kamu wendu upili.’ nimba tinjirim, ung kona akili olandupako. Ung konale-ni “oliu simbu.” nimba, nimba panjilimú mele akuma olandupa, ung-uiele-ni “simbu.” nirim mele akuma mandupa, akiliinga, ung konale olandupa. \s1 8:7-13 Pulu Yili-ni Ung Kona Nimba Panjipa Mi Lirim Ungele Olandupa, Ung Ui Nimba Panjipa Mi Lirim Ungele Mandupaliinga Ung Te (8:1-13 pali kanui) \p \v 7 Piliai! Pulu Yili-ni nimba panjipa mi lirim ung-uiliinga tondulale pelkanje Pulu Yili-ni alsupa ung te naa nimba panjilka. \v 8 ⸤Ung-uiliinga tondulale pelkanje Pulu Yili-ni yambuma tiring mele kanupa kis naa piliilka.⸥ Akiliinga-pe yambuma-ni tiring mele Pulu Yili-ni kanupa kis piliipa kene nimba mele: \q1 “Na Auli ⸤Yawe-⸥ni ⸤enindu⸥ nimbu mele: \q2 “⸤Piliai.⸥ Na-ni Isrel-yambuma-kene \q3 Juda-yambuma-kene ung kona te \q4 nimbu panjipu mi lembu enale wendu ombá. \q1 \v 9 I ung kona niker akili \q2 ui eninga anda-kolepalima kolea Isip wendu liipu \q3 ulsu membu urundu enaliinga \q4 yambu kanuma-kene nimbu panjipu \q4 mi lirindu mele tilu-sipa mólu. \rq LLipai 26:12\rq* \q1 Na-ni enini-kene ung nimbu panjipu \q2 mi lirindu ungele naa piliiringeliinga \q3 na-ni ‘Enini molku kis-sangi.’ nimbu \q4 liipu bulu sirindu. \q1 \v 10 Isrele-ni kalupa liirim yambuma-kene \q2 kelepu tembu mele penga ung kona te \q3 nimbu panjipu mi lembu, akili i-sipa mele: \q1 ⸤‘Enini teku mulungí kene \q2 na-ni enini kanupu kaí piliimbu.’ nirindu mele \q3 ‘numanale-ni piliiku kaí teangi.’ nimbu⸥ \q1 ⸤I-siku teai! I-siku naa teai!” nimbu⸥ \q2 nanga ung-manima eninga numanuna pípili panjinjipu, \q1 ‘Nanga ung-manima numanu monjuku \q2 ‘piliipu teamili.’ niku molangi.’ nimbu \q3 na-ni ung-mani kanuma \q4 buk-mele eninga numanuna bi tombu. \q1 Na mindi enini piliiku popu tungí Pulu Yili molumbu, \q2 enini na-ni nokumbu yambuma mulungí. \q1 \v 11 Ena akuma wendu ombá kene \q2 yambu kamako bi molombama kepe, \q3 korupa bi naa molombama kepe, akuma-ni pali \q1 ⸤‘Na Auliele.’ niku⸥ kanuku bi singéliinga \q2 yambuma-ni eninga kandi pulu lelemú yambuma kepe \q3 lku keri-kúpu pingí yambuma kepe \q1 ‘Auliele molemú mele piliangi.’ naa nimulú. \q1 Enini pali na piliiku pora singéliinga \q2 alsuku niku naa singí. \q1 \v 12 Na-ni enini kondu kolupu \q2 enini teku kis-singí uluma kanupu konde tenjipu \q3 eninga ulu-pulu-kísima \q4 alsupu aima naa piliimbu.” nimbu \q1 na Pulu Yi Auliele-ni niker.” \rq Jeremaya 31:31-34\rq* \m nirim. \p \v 13 Pulu Yili-ni penga oliu-kene nimba panjipa mi lirim ung akili “Ung konale” nirim ung akili-ni ui Isrel-yambuma-kene nimba panjipa mi lirim ung-ui akili yu-ni ‘Kamu nondupa mania pumba tekem.’ nimba nirim. Pe ekupu oliu piliilimulu, méle ui te kamu nondupa mania pumba tekem mele, akili sika nondupa kamu pora nimbá. \c 9 \s1 9:1-28 Ung-Uiele Pirim Kene Popu Tunjuli Yi-Auli-Olandupale-ni Memima-ni Tiring Mele Kene, Ung-Konale Pelemú Kene Krais-ni Yunga Memale-ni Telemú Mele Kene, Akuselenga Ung Te \b \s1 9:1-10 Ui Ma-Koleana Pulu Yili Popu Tunjuli Yi-Auli-Olandupama-ni Sell-Lkuna Kungmanga Memima Meku Puku Pulu Yili Siringeliinga Ung Te \p \v 1 ⸤‘Krais-nga kongunale kene ung-konale kene olandupa, popu tunjuli yi-uimanga kongunale kene ung-uiele kene mandupa.’ nindu kaniliinga ekupu ung mare wasie niambu:⸥ Ui ⸤Pulu Yili-ni Isrel-yambuma-kene⸥ nimba panjipa mi lirim ungele-ni Pulu Yili popu toku kape ningí mele nirim ung-manima pirim, ung-ui kaniliinga Pulu Yili popu turing lku te ma-koleana angiliirimko. \v 2 Lku akili sell-lku te takuring, akuna sukundu sulumina tale lirim. Takuku kene, yunga sulumina kikundu lirimna tepi-llam angere yupuku-guli nurum mélale kene pllawa-kaluli ‘Pulu Yili-nga’ niku nusiring polale kene nusiring, sulumina akili bi leku ‘Sulumina Kake Tiliele’ niring. \v 3 Anjukundu múlu auli sulu te-ni pipi sirim akuna anjukundu Sulumina Aima Kake Tiliele lirim. \v 4 Pulu Yili popu tungíndu méle mura túlima kaluring-polu ku-gollu kanjuringele kene, unji-ket ku-gollu kanjuringele kene, méle akusele kolea akiliinga méle-sele lirim. Unji-ket akiliinga sukundu langi-maana \m pirim mingi te kene, Eron-nga apulu-mingi ambulurum kir-kiri tirim apulale kene, Pulu Yili-ni Isrel-yambuma-kene mi lirim ungma ku-kará talenga bi topa munjurum kusele kene, akuma pirim. \v 5 Unji-ket akiliinga pipina ola méle tale mulú-koleana angkella mele tilisele Pulu Yili-nga tondulale mulurumna lirim-selenga puma-ni pipéle kunungu mele pakunjurum. Pipi akili ‘Pulu Yili-ni yambuma kondu kolupa eninga ulu-pulu-kísima mundupa kilinjirim pipéle’ niring. Akiliinga-pe ekupu ena-mong te naa pelemáliinga méle akumanga ung pulele kapula naa nimbú. \p \v 6 Aku-siku ⸤sell-lkuli kene akuna sukundu suluminasele kene⸥ teku mimi teku mélema teku mimi teku akuna sukundu nosuku pora siring kene popu tunjuli yima pulu monjuku sulumina kikundu lirimna taki-taki sukundu puku Pulu Yili popu tunjuli kongunale ti-pui-upui tiring. \v 7 Akiliinga-pe popu tunjuli yi-auli-olandupale mindi anjukundu sulumina lirimna sukundu purum. Taki-taki naa purumko. Punie tenga-tenga walsekale mindi purum. We naa purumko. Kung te topa kene memi mare memba sukundu pupa kene yu-ni ulu-pulu-kis naa piliipa walu-sipa tirim-ma kene yambuma-ni ulu-pulu-kis naa piliiku walu-siku tiringma kene numanale-ni piliipa memi akili Pulu Yili popu topa sirim. \v 8 ‘Popu tunjuli yi-auli-olandupale yu mendepulu Sulumina Aima Kake Tili-na sukundu pupili.’ nimba ung-mani te pirim ulu akili-ni oliu liipa ora silimú mele Mini Kake Tiliele-ni nimba silimú. Akili i-sipa mele: Ui Pulu Yili popu turing sell-lkuli we angiliipili oliu Pulu Yili molemúna manda pumulú kupulanum te naa lirim mele Mini Kake Tiliele-ni nimba silimú. \v 9 Sell-lku kanuna ulu tiringma-ni oliu ekupu molemuluma ung te liipa ora silimú. Ulu akili-ni oliu liipa ora silimú akili i-sipa mele: Ui taki-taki Pulu Yili popu toku we-mélema siku, kungma kalku siring akuma-ni Pulu Yili aku-siku popu turing yambumanga numanuna ulu-pulu-kis pirim-ma kamu kulu \m naa tunjurum, we piliiku mindi muluring. \v 10 Ui Pulu Yili popu turing ung-manima-ni langi noku, no noku, kimbu-ki kangima lumaye tungí ulu akuma mindi mani sirim. Pulu Yili yu ‘enini sumbi-siku popu tungí kene enini yambu numanu sumbi-nílima nimba kanomba ulu konama wendu ombáliinga ung-mani ima yambumanga kangikundu tingí mele sirim ung-mani ima isili-ui teku molai.’ nirim. ⸤Ulu ui tiring akuma kapula naa tirim aku-sipa-mele oliu ekupu liipa ora silimú.⸥ \s1 9:11-22 (9:11-14) Krais-ni Yunga Memale Onde Lenjipa Yu-Yunu Popu Topa Pulu Yili Sirim, (9:15-22) Memi Akili-ni Pulu Yili-ni Nimba Panjipa Mi Lirim Ung-Konale ‘Kamu Tondulu Pupili.’ Nirim Ung Te (9:1-28 pali) \p \v 11 ⸤Ui aku-sipa⸥ akiliinga-pe ekupu Krais yu Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale molemú, Pulu Yili-ni ‘méle kaíma simbu.’ nirim mélema yu-ni silimú. Ui Isrel-yambumanga popu tunjuli yi-auli-olandupama-ni kung-kera-mélema kalku Pulu Yili-nga kumbi-kerina puku popu turing sell-lku akili mandupa; akuna tiring uluma mandupako. Penga Krais yu Pulu Yili mulú-koleana mulurum koleana pupa Pulu Yili popu tu-purum kolea akili olandupa kaiéle; akili mulú-koleana angiliimú sell-lkuliinga sukundu Krais yu purum sell-lku akili mana-yambuma-ni ki-ni naa tiring, akili ma-koleana lelemú mélemanga mele te mólu. \v 12 Yu Pulu Yili mulú-koleana mulurum Sulumina Aima Kake Tili-na kamu walsekale sukundu purum. Akiliinga-pe akuna pumbandu ui ma-koleana sell-lkuliinga sukundu pungíndu tiring mele yu naa tirim. Enini kung-memi mare kene kung-kao walú mare kene toku memima mingi tenga kolku akili Pulu Yili-nga kumbi-kerina meku puring mele aku-sipa naa tirim, mólu. Yunga memale mindi yu-yunu memba pupa walsekale mindi Pulu Yili popu topa sirim. Aku tirimeliinga ‘oliu ulu-pulu-kísimani ka sipa nokulemú mele naa tipili.’ nimba yunga memale-ni oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa Pulu Yili kene kamu tapú-topu kapula molomulundu pumulú kupulanumele akisinjirim. \p \v 13 Pulu Yili-ni yambu kanupa ‘kangimanga kalaru mulupili molemele’ nimba kanolemú yambuma ‘yu-ni kanupa ‘kake tipili mulungí’ nimba kanupili.’ niku kene ui kung-memima kene kao-pelama kene toku memima kolku, kung-kao mosumbu kunduli te toku ‘tepi-ni nomba pora sipili.’ niku kaluring kene nurum kekele liiku, memina sukundu onde leku munduku nosuku kene, yambu kanumanga kangimanga tanda sinjiring kene yambu kanuma alsupa kanurum kene kangikundu yambu kake tílima nimba kanurumeliinga ⸤Pulu Yili-kene alsuku kapula muluring⸥. \v 14 ⸤Pulu Yili-ni ung nimba panjipa mi lirim ung-uiliinga uluma tingíndu⸥ kung akumanga memima-ni yambuma aku-sipa liipa tapunjurum lem penga Krais-nga memale-ni ekupu aima olandupa manda liipa tapunjilimú. Yu ulu-pulu-kis te aima naa pípili taki-taki molupa mindi puli Mini Kake Tiliele-nga tondulale yu-kene mulupili, yunga kangiele Pulu Yili popu topa simbandu yu kulurum. Yi akiliinga memale-ni oliunga kangikundu mindi lumaye naa tonjulemú. ‘Yu-ni oliu ulu-pulu-kis telemuláliinga kolea-kísina pupu molupu kis-sipu mindi pulkumula ulu-pulu-kis numanale-ni piliilimuluma kulu tonjilimáliinga Pulu Yili-ni oliu kanupa kis piliimba ulu te numanuna naa pelemú.’ nimbu piliilimulu. Oliu-ni ‘Kona Mululi Pulu Yili-nga ungma piliipu liipu yu kanupa kaí piliilimú uluma teamili.’ nimba kene ⸤Yesos-ni⸥ aku-sipa tirim. \p \v 15 ⸤Akiliinga ung te wasie i-sipa mele: Krais-ni oliunga ulu-pulu-kismanga alko topa mindili nurum-na oliu mundu-mong naa tepu Pulu Yili-nga kongunale manda temulú⸥ akiliinga yunga memale onde lenjipa kulurum ulu akili-ni Pulu Yili-ni ung nimba panjipa mi lirim ung-konale Yesos-ni ‘Kamu wendu omba lipili.’ nirim. Yambumanga nimba kulunjurum ulele-ni ulu tale tirim. ⸤Te i-sipa mele:⸥ Pulu Yili-ni nimba panjipa mi lirim ung-uiele toku pula toku yunga ung-manima liiku su siku ulu-pulu-kis tiringma Yesos-ni ‘Mania pupili. Pulu Yili akuma kanupa konde tenjipa, akumanga enini “Pundu tangi.” naa nipili. Aku tiringimanga enini mini-pali molku kis-siku mindi pungí kupulanum-na wendu wangi.’ nimba eninga nimba alko topa mindili nomba kolupa yunga memale-ni eninga pundu tunjurum. \m ⸤Te i-sipa mele:⸥ Yunga memale Onde lenjipa kulurumeliinga ung-uiele-ni nukurum yambuma Pulu Yili piliiku muluringmanga numanuma yunga memale-ni kamu lumaye tonjupa kene Yesos-ni yambumanga nimba tinjirimele-ni oliu-ni ulu-pulu-kis telemuluma omba mania pulimú, akuma Pulu Yili-ni alsupa naa piliipa molemú-na Pulu Yili yu-ni makó topa “Wai.” nilimú mele piliiku kene olemele yambuma Pulu Yili yu-ni molku konjuku mindi puli ulu-pulele kene méle kaíma kene “Nanga pulu lemba yambuma simbu.” nimba, nimba panjurum akuma simba liingí. \p \v 16 ⸤Krais kulurumeliinga pulele niambu:⸥ Yi te-ni ‘penga \m walse na kolumbu kene nanga ⸤moya-⸥méle nosiliuma nanga kangambulama-ni liangi!’ nimba pepá topa nimba panjilimú. Akiliinga-pe kangambulama-ni méle kanuma we kapula naa liilimele. Penga lapa kolemú kene yambuma-ni kanuku kene ‘Kapula. Ekupu lapa-ni ‘Moke teku liangi!’ nimba, nimba panjurum mele kamu liangi.’ nilimele. \v 17 Yi te-ni ung nimba panjilimú yili we molemú kene yunga ung nimba panjilimále ulu te manda naa telemú. Yili kolemú kene mindi ung nimba panjilimú mele sika aku-siku manda mélema liilimele. \v 18 Ulu-pulu akili piliiku tiringele aku-sipa, ui Pulu Yili-ni ung nimba panjipa mi lirim mele ‘Wendu upili.’ niku ⸤‘Méle te kulupili.’ niku⸥ kung te toku memale onde liring. ⸤Méle te naa kolkanje Pulu Yili-ni ui nimba panjurum mele wendu naa olka.⸥ \p \v 19 ⸤I-siku mele tiring:⸥ Moses-ni ui ‘yambuma piliangi.’ nimba Pulu Yili-nga ung-manima pali nimba sipa kene kung-kao walú mare kene kung-memi mare kene topa memima mingina kolupa, no-kene waka-maka tepa kene, unji kelú isop kola mare liipa sipsip-di kunduli mare-ni ka topa kene, memina suku mundupa kene Pulu Yili-ni sirim ung-manima mulurum bukna kene yambumanga kangina kene tanda sipa kanjunjurum. \v 20 Tanda sipa kanjunjupa molupa kene nimba mele: \q1 “Memi ili Pulu Yili-ni eni-kene \q3 ung nimba panjipa mi lirim ungele \q2 ‘piliiku teku molai.’ nikemale \q3 ‘eni-kene wendu omba tondulu pupili.’ \q4 nilimú memale.” \rq Wendu Uring 24:8\rq* \m nirim. ⸤‘Méle te kulupili.’ nimba naa tolkanje Pulu Yili-ni nimba panjurum ungele kamu wendu naa omba tondulu naa pulka.⸥ \v 21 Aku-sipa mele Pulu Yili popu toku kaluring sell-lkuli kene sell-lkuna sukundu Pulu Yili popu tungíndu nusiring mélema kene pali ⸤‘Pulu Yili-nga méle kake tílima lipili.’ nimba Moses-ni kung topa memi mingi tenga onde lepa⸥ memale tanda sipa kanjurumko. \v 22 Pulu Yili-nga ung-mani te nimba pirim mele piliipaliinga Moses-ni aku tirim. Ung-mani kanili nimba mulurum akili i-sipa mele: ‘Méle pulele ‘Pulu Yili-ni kanupa ‘méle kake tílima’ nimba piliipili.’ nimba memima-ni mindi manda tenjimba. ‘Kung tenga memale omba wendu pupili.’ niku ‘Yu kulupili.’ niku yunga numi-ka kari naa lingí kene Pulu Yili-ni memi te omba naa pumba kanupa kene méle-tenga kalaru mola yambu tenga ulu-pulu-kísima “Mania pupili. Alsupu naa kanombu.” kapula naa nimbá.’ ung-mani te aku-sipa nimba pelemú. \s1 9:23-28 ‘Yambumanga Ulu-Pulu-Kisma Pulu Yili-ni Mundupa Kilinjipili.’ Nimba Krais-ni Yu-Yunu Pulu Yili Popu Topa Sirim Ung Te (9:1-28 pali) \p \v 23 Pulu Yili-ni “Mélemanga kalaruma memima-ni topa mania mundunjupili.” nimba ung-mani akili sirimeliinga mulú-koleana lirim mélema kepe ma-koleana manda leku tingíndu Pulu Yili-ni nimba sirim mele piliiku kene tiring kanu-mele mele tili mana lirim-ma ‘Kake tipili.’ niku kungmanga memima-ni ulu akuma tiring. Akiliinga-pe mulú-koleana lelemú mélema, sika mélema lelemú, méle akuma ‘Kake tipili.’ niku kungmanga memima onde lelkemela kene manda kake naa tenjilka. ⸤Krais yunga memale onde lepa kene kulurum⸥ memi kaí aima olandupa akili-ni mindi manda tepa kake tinjirim. \v 24 Krais yu ⸤kolupa lomburupa ola molupa kene⸥ ya ma-koleana Pulu Yili-nga sulumina mele tiring lirim sulumina akuna sukundu naa purum. Yu ‘Aima sika suluminaliinga pambu.’ nimba sumbi-sipa mulú-koleana mindi purum, we tenga-lupa mólu. Akuna ‘oliu liipu tapunjambu.’ nimba Pulu Yili-nga kumbi-kerina pupa molemú. \p \v 25 Ya mana-yambumanga nimba Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale Pulu Yili molemú Sulumina Aima Kake Tili-na puniemanga pali walse-walse nimba méle lupamanga memima memba suku pupa ‘Pulu Yili-ni yambumanga ulu-pulu-kísima we mundupa kilipili.’ nimba Pulu Yili sirim. Akiliinga-pe ⸤ya ma-koleana Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale-ni⸥ yambumanga ninjipa aku-sipa taki-taki Sulumina Aima Kake Tílina sukundu memi te-lupa memba pu-pui-upui tirim mele Yesos Krais-ni aku-sipa ⸤Pulu Yili molemú⸥ mulú-koleana taki-taki pupa yunga memale popu topa si-pui-upui tembandu naa purum. \v 26 Ma-koleana popu tunjuli yi-auli-olandupale-ni tirim mele Krais-ni aku telkanje ⸤‘taki-taki mindili nambu.’ nimba⸥ Pulu Yili-ni ui-pulu-pulu male tirim kene yu-ni pulu monjupa mindili nomba penga yandupa-yandupa mindili nomba mololsiliipa pulka. Akiliinga-pe aku naa tirim. Ma-kolea nondupa pora nimbá ena akiliinga ‘Pulu Yili-ni yambumanga ulu-pulu-kísima we mundupa kelepa kamu naa piliipa mulupili.’ nimba mana omba, walsekale mindi yunga memale oliunga nimba onde lenjipa Pulu Yili popu topa sirim. \p \v 27-28 Yambuma pali ya mana walsekale mindi kolku kene penga kot tenjipa piliimba koleana pungí ulu-pulele pelemú. Ulu-pulu akili aima sika pelemú mele ulu-pulu te-lupa aima pelemúko. Akili i-sipa mele: Krais-ni walsekale mindi ‘Yambu puleliinga ulu-pulu-kísima omba mania pupili.’ nimba yu-yunu ‘Walsekale tangi.’ nirim. Penga wale tale-sipa alsupa ombá akiliinga-pe ‘Yambumanga ulu-pulu-kísima na-ni liipu membu alsupu kolunjambu.’ nimba naa ombá. ‘Yu ombá.’ niku nokuku molemele yambuma ‘Ulu-pulu-kis pelemú koleale aima kamu munduku kelku kolea aima kaína puku molku konjuku mindi pangi.’ nimba enini liimbandu ombá. Ulu-pulele aku-sipa pelemú. Yambuma ekupu kolku kene penga kot tenjimba koleana pungí akili aima sika mele, aku-sipa Krais ui oliunga nimba tinjirim penga omba temba mele akili aima sikako. \c 10 \s1 10:1-18 Krais-ni Oliunga Nimba Kamu Popu Tonjumbandu Walsekale Mindi Yu-Yunu Pulu Yili Sirim Kene Kungma Kalku Siring Uluma Kamu Mania Purum. (10:1-10) Ui Kalku Siring Mélema-ni Ulu-Pulu-Kisma Manda Kulu Naa Tunjurum; (10:11-18) Krais-ni Pulu Yili Popu Topa Sirim Mélale-ni Mindi Ulu-Pulu-Kisma Aima Kapula Kulu Tonjulemú, Akiliinga Ung Te \p \v 1 ⸤Krais oliunga nimba kulunjurumeliinga ung te alsupu niambu.⸥ Numúna kene kariyapana kene kanupu kene méle-sikama naa kanupu mélemanga minima mindi angiliimú kanolemulu. Mélemanga minima kene mélemanga piksa dro telemelema kene akuma-ni sika mélema molemú mele we liipa ora silimú, yu-yunu méle-sika te mólu. Aku-sipa, Moses-ni ⸤“Ulu mare i-siku teai!” nimba⸥ yambuma-ni Pulu Yili popu tungí mele ung-mani sirim-ma penga ulu-kaí te wendu ombáliinga minéle mele mindi. Ung-mani akuma piliiku tiring uluma aima méle-sikama mólu. Akiliinga, ‘Pulu Yili popu tamili.’ niku kene ung-mani akuma piliiku kene kungma kalku Pulu Yili siringma-ni yambumanga ulu-pulu-kísima kamu lumaye naa tonjupa, Pulu Yili-ni enini kamu kanupa ‘numanu kaí kake tipili molemele.’ nimba kanomba ulu te naa tepa, ‘Enini “Pulu Yili-kene tepu kis-sirimulu.” niku numanale-ni naa piliiku molangi.’ nimba ulu te naa tirimeliinga taki-taki puniemanga pali enini Pulu Yili popu tungíndu ui kumbi-leku tiring mele tilu-siku mindi tingíndu kungma kalu-pui-upui tiring. \p \v 2 Aku-siku tiring uluma-ni eninga numanuma kam-kamu lumaye tonjulkanje alsuku kungma kalkemelaye? Kam-kamu lumaye tolkanje walsekale Pulu Yili popu toku kalku siku kene, eninga ulu-pulu-kísima mania pulka, kanu-kene enini ‘Numanukundu buni te naa pepa, ulu-pulu-kísima we naa pelemáliinga Pulu Yili-ni oliu molupu kis-simulú ulu te naa temba.’ niku piliiku kene alsuku kung mare naa kalku ulu akuma munduku kelkemela. \v 3-4 Akiliinga-pe kung-kao pelama kene kung-memima kene toku kaluring akumanga memima-ni eninga ulu-pulu-kísima kamu lumaye kapula naa tunjurumeliinga taki-taki sumbulsuli tanguli puniemanga pali Pulu Yili alsuku kungma kalulsiliiku puku kene Pulu Yili-nga ung-manima toku pula turingeliinga eninga numanuna ulu-pulu-kísima we pepa mindi purum mele kelku piliiring. \p \v 5 ⸤Penga kungma toku Pulu Yili popu toku kaluringmanga memima-ni yambumanga ulu-pulu-kísima numanuna pirim-ma kapula kamu lumaye naa tunjurum⸥-na piliipaliinga Krais ma-koleana ombá tepa kene ⸤Pulu Yili-ndu⸥ nimba mele: \q1 “Kung toku nu popu toku kalku siringma kene, \q2 méle nu we siring mélema kene, \q3 numanu naa monjuku kene \q2 nu-ni na “Yambumanga nikunu \q3 ma-koleana kolunjani pui.” nikunu \q4 bo-kangi te teku nusurinele sikenu. \q1 \v 6 ‘Pulu Yili kape niamili.’ nikunu \q2 ‘Tepi-ni nomba pora sipili.’ niku \q3 kaluring kungma kene, \q1 ‘Ulu-pulu-kis telemulumanga kalupu sikemulu.’ \q2 niku kaluring kungma kene \q3 akuma nu kanukunu kis piliirinu. \q1 \v 7 Kung kaluring akuma \q2 numanu naa munjuruneliinga na-ni nimbu mele: \q1 “Pulu Yili, na ya moliu kanui. \q2 Nu-ni nandu “Teani pui.” nirinu mele \q4 ‘Teambu.’ nimbu \q3 ⸤nanga kangiele yambumanga nimbu \q4 nu popu topu simbu⸥ ombú teker. \q2 Na-ni aku-sipu tembu mele \q3 ui bukna turing molemú kanili.” \q2 nirindu.” \rq Konana 40:6-8\rq* \m nirim. \p \v 8 ⸤Sika Pulu Yili-ni yu-yunu yambumandu “Teai.” nimba \m ung-mani sirim mele piliiku kene tingíndu kungma kalku yu siring akiliinga-pe⸥ Krais-ni nirim mele niker ung akiliinga ui Krais-ni nimba mele: \q1 “Kung toku nu kalku siringma kene, \q2 méle nu we siring mélema kene, \q1 ‘Tepi-ni nomba pora sipili.’ niku \q3 kaluring kungma kene, \q1 ‘Ulu-pulu-kis numanuna pelemúmanga \q3 kalupu sikemulu.’ niku kaluring kungma kene, \q2 akuma kanukunu kene \q3 nu numanu naa sikunu \q4 kanuku kis piliirinuko.” \rq Konana 40:6\rq* \m nirim. \v 9 ⸤Kung kaluringeliinga aku-sipa nimba kene⸥ pe nimba mele: \q1 “Na ya moliu kanui. \q2 Nu-ni nandu “Teani pui.” \q3 nirinu mele \rq Konana 40:7ekendu\rq* \q2 ‘Teambu.’ nimbu ombú teker.” \rq Konana 40:8ekendu\rq* \m nirim. ‘Pulu Yili oliu kanupa kaí piliipili.’ niku yu ui popu tungíndu kungma kaluring ulu-pulele ⸤Pulu Yili-ni⸥ topa mania mundupa, ekupu yu molemúna nondupa kapula pumulú kupulanum-na ulu-pulu kona te penga nirimele ‘Kamu wendu omba tondulu mundupa pípili.’ nimba yu-ni Yesos Krais-ndu “Ti.” nirim mele piliipa kene omba tirim. \v 10 Pulu Yili-ni \m yundu “Ti.” nirim ulele piliipa liipa kene ⸤Yesos Krais-ni⸥ ‘Teambu.’ nimba omba yunga kangiele walsekale mindi yu-yunu kamu Pulu Yili popu topa sirimeliinga ⸤Pulu Yili-ni kanupa kaí piliipa kene⸥ oliunga ulu-pulu-kísima mundupa kelenjipa ‘oliu yunga yambu kake tílima molangi.’ nirim. \p \v 11 ⸤Akiliinga ung te wasie i-sipa mele:⸥ Enamanga pali Pulu Yili popu tunjuli yima ola angiliiku popu tunjuli kongunale ti-pui-upui telemele. Aima taki-taki sumbulsuli tanguli ola angiliiku ulu-pulu-kísima aima kapula kulu naa tonjulemú kungma popu toku kalunjuku silimele. \v 12 Akiliinga-pe yi penga urum Pulu Yili popu tunjuli yi kanili-ni yambumanga pali taki-taki telemele ulu-pulu-kísima aima kamu kapula kulu tonjumba ulu te tenjimbandu yu-ni kamu walsekale mindi yunga turing kangiele Pulu Yili popu topa sirim kene ⸤kungma toku popu toku kalku Pulu Yili siring ulu-pulele kamu mania purum. Yu-ni aku tepa kene bi ola mulupili yu Pulu Yili-kene mélema nokumbandu⸥ Pulu Yili-nga ki-bokundu pupa mulurum. ⸤Ma-koleana Pulu Yili popu tunjuring yimanga kongunale pora naa nirimaliinga taki-taki ola angiliiku popu toku mindi angiliiring akiliinga-pe Krais-ni walsekale mendepolu Pulu Yili popu turum kene kapula tirimeliinga we mulurum.⸥ \v 13 Akuna mulurum mele ekupu yandupa Pulu Yili-ni Yesos yunga ele-túma kamu topa mania mundumba enale wendu ombáliinga we nokupa molemú. \v 14 Yu-ni ‘Yambumanga ulu-pulu-kis telemele numanuna we pelemúma kamu mania pupili.’ nimba yambumanga nimba yu-yunu yunga memale walsekale onde lenjipa kulurum ulu akili-ni yambu numanuna kake temba telemú yambuma Pulu Yili kam-kamu kanupa kaí piliimba ulele tinjirimeliinga alsupa ⸤Pulu Yili penga méle te popu topa naa kalombaliinga ui mulurum mele ekupu we molemú⸥. \p \v 15 Yu-ni oliunga nimba tinjirimeliinga oliu numanu kake tipili molomulú ulu akilindu Mini Kake Tiliele-ni ung tale nilimú. Ui Mini Kake Tiliele-ni nimba mele: \q1 \v 16 “Auli ⸤Pulu Yi⸥li-ni nimba mele: \q2 “Isrele-ni kalupa liirim yambuma-kene \q3 na ⸤Auliele⸥-ni kelepu tembu mele penga ung kona \q4 nimbu panjipu mi lembu akili i-sipa mele: \q1 ‘Nanga ung-manima ⸤numanu monjuku \q2 ‘Piliipu teamili.’ niku molangi.’ nimbu⸥ \q3 eninga numanuna pípili panjinjipu, \q1 ⸤‘Enini teku mulungí kene \q2 na-ni enini kanupu kaí piliimbu nirindu mele \q3 numanale-ni piliiku konjai.’ nimbu⸥ \q2 na-ni ung-mani kanuma buk mele \q3 eninga numanuna bi tombu.” \q2 nirim.” \rq Jeremaya 31:33 mele\rq* \m nimba ⸤Mini Kake Tiliele⸥ yu-ni nilimú. \v 17 ⸤Mini Kake Tiliele-ni⸥ aku nimba kene ung te wasie nimba mele: \q1 ‘ “Eninga ulu-pulu-kísima kene \q2 ‘Pulu Yili-ni ⸤“Ulu mare teai!” nimba \q3 “Mare naa teai!” nirim⸥ ung-manima \q4 naa piliipu temulú.’ niku \q4 toku pula tolemele uluma kene \q2 na ⸤Pulu Yili-ni⸥ alsupu naa piliimbu, \q4 mundupu kelker.” nirim.’ \rq Jeremaya 31:34 mele\rq* \m nilimú. \v 18 Akiliinga, Krais-ni oliunga nimba tinjirimeliinga Auli Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tinjirimeliinga ekupu oliu-ni ‘Oliunga ulu-pulu-kísima mania pupili.’ nimbu alsupu kungma topu kalupu yu popu topu simulú kupulanum te naa lelemú. \ms1 10:19—13:25 ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliiku Kene, Krais-nga Ipuru-Yambuma Tondulu Munduku Mulungí Mele Ung Mare \b \s1 10:19-39 Krais-nga Uluma Telemulu Mele Mindi Tepu Molupu Kene Mundupu Naa Kelemulú Ung Te \b \s1 10:19-25 ‘Sika’ Nimbu Tondulu Mundupu Piliipu Kene ‘Pulu Yili Molemú Suluminana Sukundu Pupu Yu Molemúna Nondupa Pamili.’ Nirim Ung Te \p \v 19-21 Angmene, ‘Oliu Pulu Yili aima sika molemú kolea aima kake tílieliinga suku mundu-mong naa tepu kapula sumbi-sipu pupu yunga kumbi-kerina molomulú.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga pulu mare i-sipa mele: \m ⸤Te:⸥ ‘Yesos-ni oliunga nimba yunga memi onde liirim memale-ni oliunga ulu-pulu-kísima kamu omba wendu pulimú akiliinga kepe ekupu yunga memale-ni oliu Pulu Yili-nga kumbi-kerina kapula pumulú.’ nimbu piliilimulu. \m ⸤Te:⸥ ‘Pulu Yili-nga ma-koleana Sulumina Aima Kake Tílina sukundu ‘We-yambuma naa pangi.’ niku ui keri-puluna mulumbale auli tondulu te-ni pipi siring. Akiliinga-pe Yesos penga yambumanga nimba kulunjurum kene mulumbale kanili ⸤olakundu mandu-sipa⸥ olá topa anju-yandu purum. Yesos turing kene yunga kangiele suku nirim akili Pulu Yili yu aima sika molemúna oliu ⸤we-yambuma pali⸥ ekupu manda pumulú kupulanum konale. Yunga mana-kangiele-ni tinjirimele-ni numanu kona pípili ulu kaíma tepu molupu konjupu pumulú kupulanum konale liipa nusunjirim akiliinga kepe, Pulu Yili-nga kumbi-kerina ekupu manda pumulú.’ nimbu piliilimuluko. ⸤Te:⸥ ‘Ekupu oliunga ninjipa Pulu Yili popu tunjuli yi-auli aima olandupale-ni Pulu Yili-nga yambuma nokulemú akiliinga kepe Pulu Yili-nga kumbi-kerina ekupu mundu-mong naa tepu manda pumulú.’ nimbu piliilimuluko. \p Akiliinga, \v 22 Pulu Yili molemúna nondupa pamulu. ‘Pulu Yili molemúna nondupa pamulu.’ nimbu kene Krais-ni yunga memale oliunga numanuna tanda sipa kanjunjurumele-ni oliu ulu-pulu-kis te numanuna naa pepa numanu kaí tepa pípili molupu, ⸤ui popu tunjuring yima-ni no aima kake tili te leku kene kangi kaí tepa angiliipili Pulu Yili-nga lkuna sukundu puring mele⸥ oliu aku-sipu ulu kaíma mendepolu tepu molupu konjupu, gólu tuli ung te numanuna naa pípili ‘Yu-ni kanupa kaí piliilimú uluma mendepolu teamulu.’ nimbu, ‘Yu-ni “Tembu.” nilimú mele aima sika temba.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene ⸤‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nilimú mele sika temba mola naa tembanje.’ nimbu numanu tale-tepu liipu naa mundupu⸥ oliu Pulu Yili molemúna mundu-mong aima naa tepu nondupa pupu molamili. \p \v 23 “Enini-kene tembu.” nimba, nimba panjurum yili-ni gólu naa topa “Tembu.” nilimú mele sika telemú akiliinga eni “Yu ‘oliu-kene tepu konjumbu.’ nimba, nimba panjurum mele sika temba.” niku ui tondulu munduku piliiring mele munduku naa kelku, ambolku gi siku liiku kene ‘yu aima sika omba temba.’ niku numanu siku nokuku molai. \p \v 24 ‘Anju-yandu yambuma numanu monjuku liiku tapunjai.’ ningí kupulanum te piliiku koruku molai. \v 25-27 Yambu mare anginipili-kene liiku máku naa toku ulsu molemele aku-mele naa teai. Eni Krais-nga yambuma liiku máku toku molku kene anju-yandu yambuma ‘Numanuna tondulu pupili molku, ‘⸤Krais yu⸥ sika.’ niku tondulu munduku piliilimili mele aku-siku niku piliiku molangi.’ niai. Auliele-ni yambumanga kot piliimba enale nondupa wendu ombá tekem piliiku kene “Teai.” niker i-mele tondulu munduku teku molai. \s1 10:26-31 Pulu Yili-nga Málu Ung-Taka Aima Naa Tonjamili Ung Te (10:19-39 pali kanui) \p ⸤Yesos-ni oliunga nimba yunga turing kangiele Pulu Yili popu tonjupa sirim⸥ ung-sikama piliiku liiku kene kelku ‘Naa piliimulú. Ulu-pulu-kísima we tepu molamili.’ niku munduku kelku ulu-pulu-kísima taki-taki teku mindi mulúngi lem alsuku ulu-pulu-kis tingíma kulu tonjumba mele Pulu Yili popu toku singí méle te aima naa lelemú. ⸤Ung-sikale piliiku liiku kene alsuku munduku kelemeláliinga⸥ ‘Pulu Yili-nga kot-enale wendu ombá kene tepi aima auli nomba pelemále-ni yunga ele-túma nombá kene oliu-kene wasie nombá.’ niku piliiku mundu-mong teku mindi mulungí akiliinga ‘Máku toku anju-yandu eninga yambuma ‘Numanu tondulu pupili.’ niai.’ niker. \p \v 28 Yambu te-ni Moses-ni ⸤“Ulu mare i-siku teai! Mare i-siku naa teai!” nimba⸥ ung-mani sirim-ma ‘Naa piliipu tembu.’ nimba topa pula turum kene yi tale-ni mola yupuku-ni kanuku niku siring kene yu kondu naa kolku sumbi-siku kamu toku kunjuring. \v 29 ⸤Ui sika aku-siku teku kis-siring yambuma aku-siku mindili siring⸥ lem ‘yambu te-ni Pulu Yili-nga Málale ‘Yu ulu te mólu.’ nimba mundupa kelepa ⸤ung-taka tonjupa⸥, Pulu Yili-ni ung kona nimba panjipa mi lirim ungele Krais-nga memale-ni tondulu mundunjurum memi akili-ni yambu kanili ‘Pulu Yili-nga yambu numanu kake-tiliele mulupili.’ nirim memi akili ‘ulu te mólu’ nimba ung-taka tonjupa, Pulu Yili-ni oliu numanu monjupa liipa tapunjupa tepa liilimú mele liipa ora silimú Mini Kake Tiliele ung-taka tonjulemú yambu akili papu olandupa mindili nombá mola mólu.’ niku piliikimiliye? \v 30 Aku nikereliinga ung tale i-sipa bukna molemú: \m Te: “Teku kis-silimelemanga pundu tuli kongunale \q3 nanga kongunale. \q2 Na-nanu mindi pundu topu enini mindili liipu simbu. \q3 ⸤Yambu te-lupa-ni aku naa temba.⸥” \m nimba ung akili molemú. \rq Ung-Manima 32:35\rq* \m Te: “Auliele-ni yunga yambumanga kotele \q3 yu-yunu tenjipa piliimba.” \m nimba ung akili molemúko. \rq Ung-Manima 32:36, Konana 35:14\rq* \m Ung akusele nirim ⸤Pulu Yili oliu piliipu kene ‘aku-siku yunga Málale-kene Málunga memale-kene Mini Kake Tiliele-kene teku kis-singí yambuma sika aima mindili nungí.’ nimbu piliilimulu.⸥ \v 31 Kona molupa mindi puli Pulu Yi aima tondulu puli olandupale-ni yambu te-ndu arerembi kolupa kene ‘Mindili nui.’ nimbá lem papu yu aima mini-wale mundumba. ⸤Akiliinga, máku topu anju-yandu yambuma ‘numanu tondulu pupili.’ niamili.⸥ \s1 10:32-39 Oliu ‘Sika’ Nimbu Aima Tondulu Mundupu Piliipu Ambulupu Mundupu Naa Kelamili Ung Te (10:19-39 pali) \p \v 32 Eni ui Pulu Yili-nga ungele kumbi-leku piliiku liiku kene tiring mele alsuku piliai. Eni mindili siring kene we mindili noku tondulu munduku molku Pulu Yili munduku naa kiliring. \v 33 Wale mare eni liiku yambumanga kumbi-kerina angnjiku eninga ung-taka tonjuku ‘mindili nangi.’ niring. Wale mare aku-siku mindili nuring yambuma enini-kene tapú-toku molku liiku tapunjuringko. \v 34 Ka siring ka-lkuna piring yambuma kondu kuluringko. ‘Eninga méle aima kaí taki-taki lepa mindi pumba mélema we lelemú.’ niku piliiku kene ‘Molku kis-sangi!’ niku eninga mana-mélema liiring kene ‘We liangi.’ niku we munduku kelku numanu siring. Aku-siku tiring walema alsuku numanu liiku munduku piliai! \p \v 35 Ui aku-siku tiring mele alsuku piliiku kene ‘Sika liipa tapunjilimú. Sika aku-sipu molomulú.’ niku tondulu munduku piliiring mele ekupu munduku naa kelai. Tondulu munduku piliiku mulungí kene akiliinga, méle kaluli kaíma eni auli-teku liingí. \v 36 ‘Pulu Yili-ni oliu “Teai.” nilimú mele temulú kene yu-ni “Simbu.” nimba, nimba panjurum méle kaíma liimulú.’ niku piliiku kene tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kelku, teku mindi molai. Munduku kilingí kene naa liingí. \v 37 Ung te piliipu kene aku-sipu niker. Ung akili i-sipa mele: \q1 ‘Ena koltale mindi omba pumba kene \q2 “Ombú.” nirim yili sika ombá. \q3 Yu enaliinga lkisipa ombá. \rq Asaya 26:20-21\rq* \q1 \v 38 “Na-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimbu \q2 kanoliu yambuma na-ni nimbu moliu mele \q3 ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga \q4 kona molku konjuku mindi pungí. \q1 Akiliinga-pe tondulu munduku niku piliilimili mele \q2 munduku kilíngi lem \q3 na enini-kene numanu naa simbu.” nirim.’ \rq Apakak 2:3-4\rq* \m nimba aku-sipa molemú. \v 39 Akiliinga-pe yambu “Sika” niku tondulu munduku piliilimili mele munduku kelku kene kolea-kísina pulimelé yambumanga yambuma oliu naa molemulu. Oliu ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, ‘yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nilimú yambuma molemulu. \c 11 \s1 Kolomong-Auli 11 Pulu Yili-ni Nirim Mele ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliiku Kene Tiring Mele Temani Mare \b \s1 11:1-3 Ungma ‘Sika’ Nimbu Tondulu Mundupu Piliilimuláliinga Ung-Pulele \p \v 1 ⸤“Pulu Yili ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu.”⸥ niker tondulu mundupa pilíílieliinga ung-pulu akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni oliu “Simbu.” nimba, nimba panjurum mélema ‘Aima sika liimulú.’ nimbu tondulu mundupu piliipu nokupu molemulu. Mélema mongale-ni naa kanolemulu akiliinga-pe ‘Méle akuma aima sika lelemú.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu. \v 2 Yambu ui muluringma-ni aku-siku ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiringeliinga Pulu Yili-ni enini kanupa kaí piliipa kene ‘Teku konjukumele.’ nirim. \p \v 3 Pulu Yili-ni nilimú mele oliu ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimuláliinga ⸤Moses-ni bukna turum mele piliipu kene⸥ ‘Pulu Yili-ni muléle kene male kene tembandu “Wendu upili!” nirim kene ungele-ni mulú-masele wendu urum.’ nimbu piliilimulu. ‘Akiliinga, méle naa lirim mélema-ni Pulu Yili-ni oliu kanolemulu mélema sika tirim.’ nimbu piliilimulu. \s1 11:4-7 Eboll Kene Inok Kene Noa Kene Pulu Yili ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliiku Kene Tiring Temani Mare (11:1-40 pali kanui) \p \v 4 Eboll-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga Pulu Yili-ni kanupa kaí piliirim méle te Pulu Yili popu topa kalupa sirim akiliinga-pe Ken-ni Pulu Yili popu topa kalupa sirim mélema Pulu Yili-ni kanupa kis piliirim. Eboll-ni Pulu Yili ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirimeliinga Pulu Yili-ni ‘Eboll yu yi sumbi-niliele’ nimba kanurum. Yu-ni Pulu Yili popu topa kalupa sirim mélema Pulu Yili-ni numanu monjupa kene “Papu tekenu.” nirim. Ulu akili-ni Pulu Yili-ni ‘Eboll yu yi sumbi-niliele’ nimba kanurum mele oliu liipa ora sirim. Eboll ui kulurum akiliinga-pe ⸤yunga temanele bukna molemú-na⸥ yu-ni Pulu Yili ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirimeliinga oliu ekupu ⸤Pulu Yili kapula popu tomulú mele⸥ ung we nimba silimú. \p \v 5 Inok-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga naa kulurum. Yu kona mulupili Pulu Yili-ni yu liipa memba purum. Pulu Yili-ni yu liipa memba purumu-na yambuma-ni yu naa kanuku liiring. Pulu Yili-ni Inok liipa memba naa pupili Inok-ni Pulu Yili kanupa kaí piliirim uluma tirimeliinga Pulu Yili-ni aku tirim. \v 6 Yambu te-ni ‘Pulu Yili popu topu kape niambu akiliinga yu molemúna nondupa pambu.’ nimba kene, ‘Pulu Yili sika molemú. Yu molemúna pupu “Teku konjukunu liiku tapunjui!” nimbú kene sika tepa konjupa liipa tapunjumba.’ nimba tondulu mundupa piliipaliinga yunga kumbi-kerina kapula pumba. Aku-sipa naa nimba pilíímu lem aima manda naa pumba. Akiliinga, Pulu Yili-ni nilimú mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa naa piliipaliinga Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimba ulu mare aima kapula naa temba. \p \v 7 Noa-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga Pulu Yili-ni yundu “‘Ma-koleana buni te wendu upili.’ nimbú teker!” nirim kene piliipaliinga, Noa-ni ‘Sika nikem.’ nimba ⸤Pulu Yili-ni “Ti!” nirim mele piliipa manda lepa⸥ nona lemba sip auli te tepa mimi tirim. Pulu Yili-ni “tembu” nirim mele sika ui walsekale kepe yambuma-ni naa kanuring akiliinga-pe Noa-ni ‘Sika nikem.’ nimba piliipaliinga sip te tepa mimi tirim. Aku tirimeliinga no turum kene yu-kene yunga yambuma-kene kapula muluring akiliinga-pe we-yambuma kene mélema pali no-ni turum. Yu-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipaliinga ⸤tirim⸥ ulele-ni Pulu Yili-ni yambuma kanupa kis piliipa kene tomba tirimele yambuma liipa ora sirim. Aku-sipa nimba piliirimeliinga Pulu Yili-ni ‘yu yi sumbi-niliele’ nimba kanurumko. \s1 11:8-19 Eprayam Kene Minu Sera Kene ‘Pulu Yili Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliikulu Kene Tiringli Temani Mare (11:1-40 pali kanui) \p \v 8 Eprayam-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga Pulu Yili-ni yundu “Nu mollu koleale munduku kelkunu penga simbu koleana pui!” nirim kene piliipaliinga kolea kanili suluna lirimeliinga ui naa kanurum akiliinga-pe ungele piliipa liipa teng panjipa we walu-sipa purum. \v 9 Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirimeliinga Pulu Yili-ni “Simbu!” nimba, nimba panjurum koleana pupa kene yi omba angiliiliele akuna kamu pirim. Sika lku te kamu naa takupa, sell-lku te takupa sing-lku pelsiliipa kolea akuna andurum. Penga anjupa Pulu Yili-ni Eprayam-ndu “Simbu!” nirim koleale Eprayam yunga málu Aisak kene Aisak yunga málu Jekop kene elselendu aku-sipako nirim-na piliikululiinga elsele kepe ⸤elsengla yambuma kene⸥ sell-lku takuku piring. \v 10 ‘Pulu Yili-ni yu-yunu piliipa kene kolea-auli tenga kamu angiliimba lkuma takupa pora sirim koleana penga walse kamu pembu.’ nimba piliipaliinga Eprayam-ni ‘Isili-ui sell-lkuna pembu kene kapulako. Ulu te mólu.’ nimba kene sell-lkuna pirim. \p \v 11 Eprayam kangambula membá puniema pora nirim, yunga ambu Sera wangnu pirim, akiliinga-pe Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nikulu tondulu munduku piliikulu muluringlieliinga Pulu Yili-ni elsele tondulu sirim kene kangambula miringli. ‘Pulu Yili-ni “Tembu!” nimba, nimba panjilimú mele sika telemú. Gólu naa tolemú.’ niku piliikululiinga miringli. \v 12 Akiliinga, yi te anda lepa yi kululi mele mulurum yili yambu aima puleliinga anda-kolepale mulurum. Yambu kombukantupu mele mola ku-ukiya mele kambu aima manda naa tungí yambuma yu-ni kalupa liirim. \p \v 13 Yi kanuma-ni Pulu Yili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku mololsiliiku puku kene kuluring. Enini ma-koleana ui we molku kene Pulu Yili-ni “Simbu!” nimba, nimba panjurum mélema ui naa liiring. ‘Penga sika liilimulu.’ niku numanale-ni piliiring akili suluna méle lirim-na mongale-ni méle kanuku kene ‘Liikimulu.’ niku numanu siku molku kene yambu muluring kene pipili naa kolku “Oliu ya ma-koleana yambu lku-poning ombu molemulú.” niring. \v 14 Yambuma-ni aku-siku nilimele kene piliipuliinga ‘Eninga kamu mulungí kolea te koruku kanuku liingíndu nilimele.’ nimbu piliilimulu kanili, akiliinga ⸤‘yi kanuma aku-siku niku piliiring.’ nimbu piliilimulu⸥. \v 15 Kolea munduku kelku uring koleana ‘kelepu pumulú.’ niku piliilkimilánje enini kelku manda pulkimela. \v 16 Akiliinga-pe molku uring kolea akili alsuku numanu liiku munduku naa molkuliinga ‘kolea aima kaí olandupa te-lupa akuna pamilika.’ niku piliiring. Kolea akili mulú-koleale. Akiliinga Pulu Yili-ni ‘⸤‘yu sika’ niku tondulu munduku piliilimili⸥ yambuma akuna molangi.’ nimba kolea-auli ⸤kaí te⸥ tepa mimi tirimeliinga kolea Kenan yambuma yi kanuma-ni eninga Pulu Yili molupa telemú mele niku siring kene Pulu Yili yu pipili naa kulurum. \p \v 17-18 ‘ “Ti.” nimbú mele Eprayam-ni sika piliipa liipa tembanje kanambu.’ nimba Pulu Yili-ni yu manda munjurum kene ‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim mele sika temba.’ nimba Eprayam-ni tondulu mundupa piliipaliinga yunga málu Aisak Pulu Yili popu topa kalupa simba tirim. Sika ui Pulu Yili-ni Eprayam-ndu nimba panjipa kene nimba mele: “Nunga málu Aisak-ni kalupa liimba yambuma mindi “Nu-ni kalku liini.” nimbu, nimbu panjurundu yambuma mulungí.” nirim akiliinga-pe akili piliipa ‘Sika nikem. Sika aku-sipa temba.’ nimba piliipaliinga yunga málu tilu mindi mulurumele aku-sipa temba tirim. ⸤Eprayam-ni Aisak kalomba tirim kene Pulu Yili-ni “Mólu!” naa nilkanje sika kamu topa kalka.⸥ \v 19 Eprayam-ni numanale-ni piliipaliinga, ‘⸤Aisak⸥ kolumba kene Pulu Yili-ni ‘yu lomburupa ola mului.’ nimbá kene manda kona molumba. ⸤Kona mulupili manda lku-koleandu membu pumbu.⸥’ nimba piliirim. ⸤Pulu Yili-ni ui “Nu-kene málu Aisak-kene tembu.” nimba, nimba panjurum mele ‘Sika temba.’ nimba piliipa málale numanu tale liipa naa mundupa topa kalomba tirim⸥ kene Pulu Yili-ni “Naa toku kunjui, mólu.” nirimaliinga yunga kangale kolupa mele lirim akili kelepa kona mulupili yandu liirim. \s1 11:20-22 Aisak Kene Jekop Kene Josep Kene ‘Pulu Yili Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliiku Kene Tiring Temani Mare (11:1-40 pali kanui) \p \v 20 Aisak-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga yu kolumbandu málu⸤-akeliu⸥ Jekop kene málu⸤-komu⸥ Iso-sele ung kaí tondulu te nimba sipa kene penga Pulu Yili-ni nokumba kene teku mulunglí mele ui nimba sirim. \p \v 21 Jekop-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga yu aima anda-lepa apulu-su ambulupa andurumele ambulupa pi polupa ma kanupa Pulu Yili kape nimba bi paka tunjurum. Kolumba tepa kene yunga málu ⸤numanu munjurum⸥ Josep-nga kang ⸤akeleale kene komale⸥ kene membu sipa ung kaí tondulu te nimba ⸤sipa kene penga Pulu Yili-ni elsele nokumba kene teku mulunglí mele nimba⸥ sirim. \p \v 22 Josep-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga yu nondupa kolumba tepa kene yunga Isrel-yambumandu nimba mele: “⸤Ya kolea Isip kamu naa mulungí. Pulu Yili-ni “Simbu.” nirim koleale sika penga walse kamu simba akuna sika kamu puku mulungéliinga⸥ enini penga kolea Isip munduku kelku Pulu Yili-ni “Simbu.” nirim koleana pungí teku kene nanga ónale ya naa lipili, meku puku kolea akuna kamu ónu teai.” nirim. \s1 11:23-28 Moses-ni ‘Pulu Yili Sika’ Nimba Tondulu Mundupa Piliipa Kene Tirim Temani Mare (11:1-40 pali) \p \v 23 Moses-nga anum lapasele-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nikulu tondulu munduku piliikulu muluringlieliinga Moses mekulu kene yu kaliimbu yupukunga mo turingli. ‘Yu kang aima kaí.’ niku kanukulu ‘Pulu Yili-ni liipa tapunjumba kang te lam.’ niku kanukulu kene Isip yi nuim kingele-ni yunga Isip-yambuma-kene ung-mani sipa panjipa kene “Ipuru-yambuma kang mingíma pali toku konjai.” nirim ungele toku pula tungléliinga mundu-mong naa tekulu kene kangale kaliimbu yupukunga mo turingli. \p \v 24 ⸤Penga Isip yi nuim kingeliinga liminu-ni ⸤kang-kiki⸥ Moses nona kanupa liipa ‘Nanga kangale’ nimba nukurum akiliinga-pe Moses yu Isip yi nuim kingeliinga lkuna molupa ai lepa kene⸥ Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipaliinga “⸤Pulu Yili-nga Isrel-yambumanga yi te moliu akiliinga⸥ Isip yi nuim kingeliinga liminunga málu naa molumbu.” nirim. \v 25 ⸤Isip yi nuim kingeliinga lkuna⸥ numanu siku ulu-pulu-kísima tiring mele ‘ena mare wasie teamili.’ nimba naa piliipaliinga ‘Pulu Yili-nga yambuma buni melemele mele aku-sipu meambu.’ nimba piliirim. \v 26 Yu-ni numanale-ni piliipa kene ‘Isip-koleana méle lupa-lupa pulele kaíma nanga nosilkanje ulu te mólu.’ nimba piliipaliinga ‘Pulu Yili-ni “méle kaí simbu.” nirim mélema penga liimbu.’ nimba piliipaliinga, ‘Pulu Yili-ni “‘Nanga yambuma nokupa konjumba.’ nimbu liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele mindili singí nombá mele na aku-sipu mindili nombú kene aima kaí.’ nimba piliipa mulurum. \p \v 27 Moses Isip mundupa kelepa purum kene Isip yi nuim kingele-ni yu-kene arerembi kulurumeliinga mundu-mong tepa takara topa naa purum. Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga yu Isip mundupa kelepa ⸤kolea-wakana⸥ purum. Yambuma-ni mongale-ni naa kanolemele yili numanale-ni méle kanupa kene yu Pulu Yili-ni “Ti.” nirim mele piliipa tembandu mundupa naa kelepa tondulu mundupa tirim. \v 28 ⸤Isrel-yambuma Isip muluring kene⸥ Pulu Yili-ni Moses-ndu nirim mele Moses-ni ‘Sika nikem. Sika aku temba.’ nimba tondulu mundupa piliipaliinga yu-ni Isrel-yambumandu nimba mele: “Pulu Yili-nga angkellale-ni eninga kang-komulayema kene kungmanga komulayema kene ‘naa topa kunjupili.’ niku kung sipsip mola memi walú mare toku kene memima kolku liiku lku keri-pulumanga kopungu kanjunjangi. Naa tingí kene komulayema sika tomba.” nirim. Penga yunga ungele piliiku liiku kene tiring kene Pulu Yili-nga angkellale-ni eninga komulayema sika naa turum. \s1 11:29-40 Isrel-Yambu Mare Wasie Pulele-ni ‘Pulu Yili Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliiku Kene Tiring Temani Mare (11:1-40 pali) \p \v 29 Isrel-yambuma-ni ‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim mele sika temba.’ niku tondulu munduku piliiku muluringeliinga Numú Kunduli kumbulupa male we lirim kene nekendu puring. Akiliinga-pe Isip-yima-ni Isrel-yambuma tungíndu aeleku lumbili puring kene nole kelepa omba nunumú-nimba enini liipa panda turum kene no wangku kuluring. \p \v 30 Kolea Jeriko taon ⸤‘yambuma eninga ele-túma naa wangi.’ niku⸥ ku-pala aima auli tondulu te tiring akiliinga-pe Isrel-yambuma-ni ⸤koela kolea Kenan sukundu puku Jeriko lirimna puku kene⸥ ‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim mele sika temba.’ niku tondulu munduku piliikuliinga, palana anduku poku-poku teku puku molangi ena angere yupuku-guli omba purum kene angere yupuku-guli sipa akiliinga ku-pala kanuma kalalu nirim. \p \v 31 Wapera-ambu Reyap Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga Isrel-yi tale-ni ‘Jeriko-yambuma nambulka telemelenje?’ nikulu kanuku panjingilí uringli kene yu-ni elsele liipa tapunjupa “Nanga lkuna sukundu wangli.” nimba liipa mo topa munjurumeliinga Isrel-yambuma-ni ⸤Jeriko-⸥yambu Pulu Yili-nga ung naa piliiku liiring yambuma oku turing kene ⸤ambu Reyap⸥ naa turing. \p \v 32 Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku muluringeliinga Pulu Yili-ni yu ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yambu kanuma liipa tapunjurum yambu marenga temanima wasie tambuye? Tolkanje ena we pora nilka. ⸤Oliunga anda-kolepali⸥ Gidion kene, Barak kene, Samson kene, Jepta kene, Depit kene, Samuel kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima enini-kene temani mare topu silka akiliinga-pe temani akuma topu simbu ena te naa lekem. \p \v 33 Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku muluringeliinga oliunga anda-kolepa mare-ni yi nuim king marenga ami-yima kene ele teku kene enini nukuring koleama toku kaluring. Mare-ni ‘Yambuma molku konjangi.’ niku ulu sumbi-nílima teku nukuring. Mare-ni Pulu Yili-ni “Enini tepu konjumbu.” nimba, nimba panjurum mele enini molangi sika wendu urumko. Mare-ni ‘Lopa-pus llayon-ni oliu naa nomba kunjupili.’ niku kerima pipi siring. \v 34 ⸤Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku muluringeliinga yu-ni enini liipa tapunjurumeliinga⸥ mare-ni tepi auli-tepa nurumele ‘Naa nupili.’ niring. Mare-ni ‘Ele-tili lu-koya-ni naa toku konjangi.’ niku takara toku puring. Mare ui tondulu te naa pirim akiliinga-pe penga tondulu pípili muluring. Mare ele tingíndu aima yi tondulu púlima molku, eninga ele-tu ami-yima toku munduringko. \v 35 ⸤Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku muluringeliinga⸥ yambu mare kuluringima kelku lomburuku ola muluring kene anupili-ni ⸤enini kona muluring kene⸥ kelku liiringko. \p Akiliinga-pe mare ka siku ‘Mindili noku kolangi.’ niku kimbulu-ni toku kene niku mele: “Enini ‘Pulu Yili-nga ungele mundupu kelemulú.’ ningí kene ‘We pangi.’ nimulú.” niring kene ‘Kulúmulu lem kelepu lomburupu ola molupu, kamu aima kona molupu konjupu mindi pumulú.’ niku piliiku kene eninga ele-túma-ni niring mele naa piliiringeliinga toku kunjuring. \v 36 Mare ung-taka tonjuku ka-pulsa-ni tondulu toku, mare ka-sen-ni ka siku ka-lkuna panjiringko. \v 37 ⸤Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku muluring yambu⸥ mare ‘Kolangi.’ niku ku-ni turing; mare ⸤kona molangi⸥ so liiku suku-singina kolomong tiring; mare ele-tili lu-koya-ni toku kunjuringko. Mare mulumbale mólu turum kene kung sipsip mola memimanga kangima liiku panjiringko. Mélema mólu topa aima korupa pupili muluringko. Mare mindili nuring. Mare yambuma-ni teku kis-siring. \v 38 Mare kolea-wakamanga kene, ma-pangimanga kene, ku-lkumanga kene, ma-muru-lkumanga kene, puku pelsiliiku anduring. Yambu kanuma mindili siring akiliinga-pe Pulu Yili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku muluring akiliinga, mana we muluring yambuma kene, yambu kanuma kene, wasie tiluna papu naa muluring. ⸤Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring⸥ yambu kanuma ‘yambu kísima’ niku kene we-yambuma-ni toku makururing akiliinga-pe yambu kanuma kene we-yambuma kene tilu-sipa mólu. Enini Pulu Yili-nga ungele piliiku muluring, we-yambuma naa piliiringeliinga enini we-yambuma-kene wasie tiluna papu naa muluring. \p \v 39 Ya niker yambuma-ni pali ‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim mele sika temba.’ niku tondulu munduku piliiku muluringeliinga Pulu Yili-ni enini kanupa kaí piliirim mele ‘Piliangi.’ nimba liipa ora sirim. Akili sika akiliinga-pe ma-koleana molku kene Pulu Yili-ni “Simbu.” nimba, nimba panjurum mélema naa liiring. \v 40 Pulu Yili-ni méle olandupa-olandupa tirim-ma yu-ni nimba panjipa mi lirim ung-uili pípili muluring yambuma kene, pe ekupu nimba panjipa mi lirim ung-konale pípili molemulu yambuma kene, ‘wasie pali walsekale simbu.’ nirimaliinga enini ui naa liiring. \c 12 \s1 12:1-3 ‘Pulu Yili-nga Yambuma Molemulu Mele Tondulu Mundupu Molupu Enembu Naa Kolamili.’ Nimbu Yesos Mimi-Sipu Kanamili Ung Te \p \v 1 Ui yambu aima pulele aku-siku Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku kene teku konjuku muluringeliinga aku-sipu oliu tepu konjumulú mele liiku ora silimele akiliinga kanupu piliipu kene pe ekupu oliu kepe aku-sipu méle-kaíma liimulúndu Pulu Yili-ni oe te makó turum oeliinga ‘Lkisiku pangi.’ nirim-na piliipu kene ‘Aima lkisamili.’ nimbu oliu liipa naa tapunjulimú ulu lupa-lupama mundupu kelepu, ulu-pulu-kísima kepe ‘Oliu naa ambulupa pipi naa sipili.’ nimbu enembu naa kolupu numanu tondulu pupili kir-kiri liipu lkisamili. \v 2 ⸤Tondulu mundupu lkisimulundu⸥ oliu tondulu mundupu piliilimulu ulu-puleliinga pulu-yi Yesos mimi-sipu kanulsiliipu pamili. ‘Tondulu mundupu piliipu, tepu konjupu, enembu naa kololsiliipu pumulú ulu-pulele yuko.’ nimbu yu ⸤tepa mulurum mele kene molemú mele kene nilimú mele kene ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu mele⸥ mundupu naa kelepu, piliipu pamili. Yu-ni tirim mele manda lepu teamili. Yu piliipa kene, ‘Pulu Yili-ni “Ti.” nilimú mele tepu konjumbu kene aima numanu sipu molupu konjumbu.’ nimba kene yu mindili nomba unji-perana kulurum. We-yambuma-ni unji-perana kolemele yambuma ‘yambu kísima’ nilimele akiliinga-pe Yesos unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjingéliinga pipili naa kolupa numanu pulele liipa naa mundupa kene akuna angiliipa kulurumeliinga ekupu ⸤mélema pali nokumbandu⸥ Pulu Yili kolea nokupa molemú poluna ki-bokundu yu purum molemú. \p \v 3 ‘Oliu enimbu naa tupili.’ niku Yesos tirim mele mimi-siku piliai. Ulu-pulu-kis tili yambuma-ni Yesos-kene arerembi kolku mindili liiku siring kene yu tondulu mundupa mulurum mele mimi-siku piliiku molai. Yu-kene aku-siku tiring kene mulurum mele niku kanuku kene eni sika numanu tondulu pupili molku, mini-wale naa munduku, tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kilingí. \s1 12:4-11 ‘Molku Konjangi.’ Nimba Pulu Yili-ni Yunga Kangambulama Mindili Liipa Silimú Ung Te \p \v 4 Eni sika ulu-pulu-kísima tili yambuma-ni ‘mindili nangi.’ niku eni teku kis-silimele kene tondulu munduku molemele akiliinga-pe telemele ulele-ni eninga yambu te ui topa naa kunjurum kanili. \v 5-6 ⸤Pulu Yili-nga bukna molemú⸥ ung te-ni ‘eni tondulu munduku molangi.’ nimba eni ‘yunga kangambulama’ nimba kene enindu nirim ungele kum sinjíngi lem. Ung akili-ni nimba mele: \q1 “Nanga kangambulale, \q2 Auliele-ni yambu numanu monjulemúma \q3 ‘Molku konjangi.’ nimba mindili liipu silimú. \q1 ‘Yunga kangambulama molangi.’ nilimú yambu akuma \q2 kimbulu-ni tolemúko. \q1 Akiliinga, \q1 Auliele-ni ‘Nanga ungele piliipili.’ nimbu kene \q2 mindili liipu simbu kene \q3 ‘Akili ulu te mólu.’ naa niku, \q4 yu-ni nu ung-mura sipa mani simba kene \q3 buni pulele naa kului.” \rq Ung-Tondulu Kelúma 3:11-12\rq* \m nirim. \p \v 7 ‘Pulu Yili oliunga Lapale-ni ‘oliu yunga kangambulama.’ nimba aku telemú.’ nikuliinga mindili nungí mola buni te eni-kene wendu ombá kene ‘Pulu Yili-ni ‘yunga ungele piliiku teangi.’ nimba tekem.’ niku tondulu munduku molai. Kangambula te yunga lapale-ni mani naa silimú kangambula te molemúye? ⸤Mólu.⸥ \v 8 (Kangambulama pali eninga lapaliima-ni ‘Molku konjangi.’ niku kimbulu-ni toku mani silimele) akiliinga, Pulu Yili-ni eni ‘Molku konjangi.’ nimba mindili liipu naa símu lem eni wakanguma molemele, yunga kangambula-sikama naa molemele. \v 9 Ili piliangiko: Oliu kangambulama mulurumulu kene oliunga ya mana-lapaliima-ni ‘Molku konjangi.’ niku mindili liiku siku mani siring kene oliu-ni eninga ungma liipu ai sipu táka-nimbu molupu ‘Papu tekemele.’ nimbu mulurumulu. Aku lem oliunga minima kene numanuma kene nokulemú Lapale-ni oliu mani silimú kene ‘Taki-taki kona molupu konjupu mindi pamili.’ nimbu kene yunga ungele aima olandupa piliipu liipu táka-nimbu mulúmulu lem kapulako. \v 10 Ena laye-kolte mele oliunga lapaliima-ni oliu ‘Molku konjangi.’ niku kene enini numanale-ni piliiku kene mindili liiku siku mani siring, akiliinga-pe Pulu Yili-ni piliipa kongnjupa oliu sumbi-sipa mani silimú akili-ni oliu taki-taki aima liipa tapunjilimú. Yu kake telemú mele oliu ‘aku-sipa kake tipili.’ nimba kene aku telemú. \v 11 Oliunga lapaliima-ni ‘Molku konjangi.’ niku kene oliu mindili liiku silimele kene numanu naa sipu molemulu. Mindili nombu kene numanu kis mindi panjipu molemulu. Akiliinga-pe ui mani silimele kene piliipu liipu kene penga ulu sumbi-nílima tepu numanu waengu nipili táka-nimbu molemulu. \s1 12:12-17 Ung-Eku Topa Kene “‘Tondulu Pupu Molamili.’ Niku Kene ‘Kangi Tondulu Pupili.’ Niangi.” Nirim Ung Te \p \v 12 Akiliinga, yambuma kir-kiri liiku lkisilimili kene eninga kima tondulu naa pupa tondulu naa pepa mandu-sipa we lelemú kene ola liiku tondulu pupili we lkisiku, eninga koporunguma liilimú kene munduku naa kelku tondulu munduku we lkisilimili mele eni aku-siku teai. Kangi mola numanu tondulu naa pumba kene tondulu pupili ola angiliiku kongun munduku naa kelku tondulu munduku teai. \v 13 ‘Kimbu kis lelemú yambuma eninga kimbuma kamu kis naa lipili. Alsupa kaí lipili.’ niku kene kupulanum sumbi-nílina pai. \p \v 14 Yambuma-kene numanu tiluna pupili táka-niku molku kunjingí uluma tondulu munduku teku molku, eninga numanuma kene kangima pali ‘Pulu Yili-nga’ niku Pulu Yili-ni kanupa ‘kake telemú’ nimba kanolemú uluma tondulu munduku teku molai. Aku naa tingí kene Auliele naa kanungí akiliinga aku teai. \v 15 Eni mimi-siku kanuku mulungí akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni eni we kondu kolupa kene liipa tapunjupa tepa liirim kupulanumele eni yambu te mundupa kelembaliinga mimi-siku kanuku molai. Unji te mong kumbili tílima tolemú mong akumanga te liiku langi kalemelena suku mundulimele kene langima pali kumbili telemú, aku-sipa mele eninga yambu te molupa kis-simba kene eni pali yu manda leku teku buni eni-kene pípili molku Pulu Yili-ni ‘eni kalaru mulupili molemele’ nimba kanombaliinga mimi-siku kanuku molangiko. \v 16 Waperanale naa teku, Pulu Yili-ni ‘Ambu-yima kalkundu ulu teangi.’ nirim mele mindi piliiku teku molai. Ui Iso-ni Pulu Yili liipa bulu sirim mele aku-siku naa teangiko. Iso yu kang-komale molupa kene lapale-ni moya-méle simbama ‘ulu te mólu’ nimba angin-ni langi te ‘nupili.’ nimba sirim kene ⸤engle-ni kolupa langi liipa nombandu⸥ lapale-ni moya-méle simba tirim-ma pali angin-ndu ‘Liani!’ nirim mele aku-siku eni Pulu Yili liiku bulu siku aku naa teai. \v 17 ‘Iso yu sika Pulu Yili liipa bulu sirim.’ nimbu piliilimulu akili i-sipa mele: Penga Iso-lapa Aisak-ni kang-akeliu Jekop moya-mélema kamu sirim kene Iso-ni ‘aima liambuka.’ nirim kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ “Mólu!” nirim. Yu-ni lapandu “Na molumbu mele ung-kaí te nikunu si.” nimba mawa tepa kola tirim akiliinga-pe ui tepa kis-sirim mele mundupa kelepa alsupa ulu kaí te temba kupulanum te naa lirim kanili. ⸤Akili piliiku kene ung-pulele mimi-siku piliai.⸥ \s1 12:18-24 Mulú-Koleana Kolea-Auli Jerusallem Lelemú Akuna Oliu Purumulu Molemulu Ung Te \p \v 18 ⸤‘Eni mimi-siku kanai.’ nikereliinga ung-pulu te i nikerko:⸥ Eni ⸤mulú⸥ tenga uring molemele muléle kene ui Isrel-yambuma nondupa muluring ⸤mulú-Sainai⸥ kene lupa-lupasele. Eni ekupu molemele mulú kanili ⸤mongale-ni kanuku⸥ kíli-ni ambulungí kupulanum te naa lelemú. Isrel-yambuma nondupa muluring mulú-Sainai akuna kuli-tepi mele auli-tepa nomba, kupa pombera tuli auli te-ni panda topa, ikilia aima auli-tepa tepa, súmbulu aima auli-tepa topa, popuremi tondulu mundupa topa, kariyapa tepa, mulú turum mele kanuku piliiku muluring. \v 19 Akuna bikull te ung aima tondulu mundupa nimba, yambu te-ni ung tondulu mundupa nirim piliiku kene yambuma mini-wale munduku Moses-ndu niku mele: “⸤Pulu Yili-ni⸥ oliundu alsupa ⸤sumbi-sipa⸥ naa nipili.” niring. \v 20 Ung piliiku kene mini-wale munduring akili i-sipa mele: “⸤Yambu te mola⸥ kung te kepe mulú-⸤Sainai⸥-na nondupa pupa olandu pumba temba kene ku-ni toku konjai.” nirimaliinga piliiku kene mini-wale munduku aku-siku Moses-ndu niring. \v 21 Ulu mare wendu urum kanuku kene mini-wale munduring uluma Moses yu piliipa kanupa kene “Na kepe mini-wale mundupu pung-pungu niker.” nirim. \p \v 22 ⸤Isrel-yambuma mulú akuna puring⸥ akiliinga-pe eni ⸤pepá topu siker yambuma Pulu Yili-ni penga nimba panjipa mi lirim ung-konale pípili molemele yambuma eni Pulu Yili mulúm⸥ mulú-Sainai mele tili mulú tenga naa uring molemele. \mi Eni ⸤Pulu Yili molemú⸥ mulú-Sayon uring molemele. \mi Akili kolea-auli Jerusallem. \pi1 Kolea-auli akili kona molupa mindi puli Pulu Yi tondulu puliele molemú kolea mulú-koleana lelemú koleale. \pi1 Angkella kambu manda naa túlima numanu siku máku toku molemelena eni uring molemeleko. \pi1 \v 23 Akuna Pulu Yili-nga yambuma eninindu “Nanga kangambula komale.” nilimú yambuma molemelena uringko, \pi1 yambu kanumanga bima mulú-koleana buk tenga molemú yambuma. \pi1 Yambumanga pali kot piliipa apuruli Pulu Yili molemúna uringko. \pi1 ⸤Yesos kulunjurumeliinga⸥ Pulu Yili-ni kanupa ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanurum yambuma kuluring kene ‘mulú-koleana kapula wangi.’ nirim-na puring molemelena uring molemeleko. \pi1 \v 24 Ung konale ‘kamu wendu upili.’ nimba tirim yi Yesos molemúna uring molemeleko. \pi1 ‘Oliunga ulu-pulu-kísima kene kalaruma pali kamu mania pupili.’ nimba akuna memba pupa tanda sirim memale lelemú koleana uring molemeleko. \pi1 Memi akili kene ui Ken-ni ‘Eboll kulupili.’ nimba Eboll turum kene yunga memale omba purum memisele-ni ung niringlisele tilu-sipa mele mólu. Akiliinga, memisele kepe tilu-sipa mele mólu-ko. Yesos-nga memale-ni ung nilimú akili olandupa, akiliinga yunga memale olandupako. Memi akili lelemú koleana uring molemele. \s1 12:25-29 “Pulu Yili-nga Ungele ‘Naa Piliimulú.’ Ningí Yambuma “Mindili Nangi.” Nimbá Akiliinga Kanuku Kongnjuku Molai.” Nirim Ung Te \p \v 25 ⸤Akiliinga eni kanai!⸥ Ung nilimú yilinga ungele aima mimi-siku piliiku molai. Pulu Yili-ni ui ya ma-koleana ⸤mulú-Sainai molupa kene⸥ oliunga anda-kolepalima ung tondulu mare nimba sipa lip-lipi turum kene ‘Naa piliimulú.’ niring kene teku kis-siringeliinga buni liipa sirim kene enini takara toku pungí kupulanum te naa lirim. ⸤Mana muluringeliinga aku-sipa lem⸥ ekupu Pulu Yili-ni mulú-koleana molupa kene ung tonduluma oliundu yandu nimba sipa lip-lipi tolemú kene ‘Naa piliimulú.’ nimbu liipu bulu símulu lem mindili liipa simba kene takara topu pumulú kupulanum te lembaye? Aima naa lemba. \v 26 Ui ⸤Isrel-yambuma mulú-Sainai muluring kene Pulu Yili-ni⸥ ung nirim ungele-ni ma lop-lopi tinjirim, akiliinga-pe ekupu yu-ni ung te nimba panjipa kene nimba mele: \q1 “Alsupu walsekale kamu ‘lop-lopi tipili.’ \q2 nimbú akili malendu mindi naa nimbú. \q1 ‘Male kene muléle kene wasie jim-jim tipili.’ \q2 nimbú kene temba.” \rq Akai 2:6\rq* \m nirim. \v 27 Yu-ni “alsupu walsekale kamu ‘tipili.’ nimbú.” nirim akili i-sipa mele nimbá nirim: ‘ ‘Muléle kene male kene méle tirindumanga we lepa mindi pumba mélema we lipili, pora nimbá mélema pora nipili.’ nimba mélema pali lop-lopi tenjimba kene we lepa mindi pumba mélema mindi lop-lopi naa tili we lemba.’ aku-sipa Pulu Yili-ni nirim. \p \v 28-29 Pe ekupu yi nuim kingele-ni nokulemú koleale jim-jim tepa pora naa nimbá koleana pulimuláliinga ⸤Pulu Yili-kene⸥ ‘Angke’ niamili. \q1 “Tepi-ni mélema nomba pora silimú mele.” \q2 oliunga “Pulu Yili tepi-melale molemú.” \rq Ung-Manima 4:24\rq* \m akiliinga, Pulu Yili popu topu bi paka tonjupu kape nimulúndu yu-ni kanupa kaí piliilimú uluma tepu mundu-mong tenjipu ‘Yu yi aima auli olandupa tondulu puliele.’ nimbu yunga ungele táka-nimbu piliipu kene, kanupa kis piliilimú uluma naa tepu molamili. \c 13 \s1 13:1-25 Pepá Topa Sirim Yili-ni Kamu Turum Ung Mare \b \s1 13:1-6 Oliu Anju-Yandu Yambu Lupama Numanu Aima Munjamili Ung Te \p \v 1 ⸤Tingí kene Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimba ung mare kamu niambu:⸥ Eni Krais-nga yambuma ‘Nanga anginipilima’ niku numanu anju-yandu monjuku molai. \m ⸤Numanu monjuku kene i-siku mele teangi:⸥ \m \v 2 Kolea suluna ⸤Krais-nga⸥ yambu-poning mare ungí kene munduku naa kelku eninga lkuna meku pai. Ui yambu mare-ni aku tiring kene ‘We-yambu mare nokokumulu.’ niku piliiring akiliinga-pe mulú-koleana angkellama nukuring akiliinga ⸤aku-siku teai⸥. \m \v 3 Krais-nga yambu ka-lkuna pelemelema eni we molemele yambuma-ni ‘Oliu enini-kene wasie ka-lkuna pelkumulanje ‘Oliunga yambuma-ni oliu oku nokangi.’ nimbu piliilkumulá.’ niku piliiku kene ka-lku kanuna pelemelé yambuma kondu kolku nokai. \m Eninga ele-túma-ni eninga yambu mare teku kis-singí kene eni we molemelema-ni ‘Ele-túma-ni oliu aku-siku teku kis-silkimela mele enini teku kis-sikimili.’ niku piliiku kondu kolku nokai. \p \v 4 Ambuma yi puku yima ambu liiku telemele mele ‘akili aima kaí’ niku piliiku molai. Ambu-yima eni-enini tiluna peangi. Ambu yi púlima kene yi ambu líílima kene waperanale telemelema kene wapera anduku tolemele yambuma kene Pulu Yili-ni apurupa mindili liipa simba akiliinga ambu yisele eni-enini tiluna peai. \p \v 5-6 Ku-monima kanuku yama naa meku molai. Pulu Yili-ni nimba mele: \q1 “Na-ni eni aima mundupu naa kelepu \q2 anju aima naa pumbu. \q1 ‘Eni-enini molangi na-ni naa nokumbu.’ \q2 aima naa nimbú.” \rq Ung-Manima 31:6\rq* \m nirim. Aku nirimaliinga piliipu kene \q1 “Auliele nanga liipa tapunjuliele; \q3 na mini-wale naa mundumbu. \q2 Yambu te-ni na-kene nambulka ulu-kis te \q3 kapula tembaye?” \rq Konana 118:6(-7)\rq* \m nimbu manda tondulu mundupu piliimuláliinga méle nosulimelema ‘Kapula nosuliumulu.’ niku piliiku molai. \s1 13:7-17 Oliu Ui Nukuring Yima Kene, Ekupu Nokolemele Yima Kene Eninga Ungele Táka-Nimbu Piliipu Molupu, Yesos Mundupu Naa Kelamili Ung Te \p \v 7 Eni ⸤Krais-nga yambuma,⸥ eni ui nukuring tápu-yima-ni ui-pulu-pulu Pulu Yili-nga ung niku siring yima piliiku molai. Yi kanuma molku kene kuluring mele piliiku kene ‘⸤Pulu Yili-ni liipa yandu mundurum yi-nuim Kraisele yu⸥ sika. ⸤Yu-ni sika oliu tepa liilimú liimba.⸥’ niku tondulu munduku piliiku muluring mele piliiku kene aku-siku manda leku teku molai. \v 8 Yesos Krais ui mulurum mele ekupu kepe aku-sipa we molemú, penga taki-taki alowa naa tepa aku-sipa molupa mindi pumba kanili. \v 9 Akiliinga, ⸤eninga ui tápu-yima-ni mani siku ung-bo tunjuring mele munduku naa kelkuliinga ung-mani uima piliiku Pulu Yili popu tolemele yima-ni⸥ gólu toku ung lupa-lupa niku mani siku ung-bo tunjilimelema naa piliai. ‘Ung akuma-ni oliu Krais-nga sika-yambuma molomulú kupulanumele ‘munduku kelai.’ nimbá.’ niku piliiku ung akuma kum naa leku molai. Pulu Yili-ni oliu we kondu kolemú ulele-ni oliunga numanuma tepa tondulu mundunjulimú kene kapula. ⸤Yi mare-ni ung-mani siku kene⸥ ‘Eni ‘Pulu Yili-kene kapula-kapula molamili.’ niku langi i-sipa i-sipama nai.’ nilimele ung-manima piliiku kene langi ‘Nangi.’ nilimelema núngi lem aku tingí ulele-ni eninga numanuma tepa tondulu naa mundunjumba. Ung-mani akuma piliiku kene langi akuma nolemele yambuma langi akuma-ni ulu te naa telemú. \p \v 10 Ui Pulu Yili-ni ‘na popu toku sell-lkuna suku kungma kalai.’ nirim mele piliiku kene Pulu Yili popu toku kungma kalku silimele yambuma-ni oliu ⸤Krais-nga yambuma-ni⸥ Pulu Yili popu tolemulu mele tapú-toku kapula wasie naa tingí. \p \v 11 ⸤Ui sell-lkuna tiring mele piliipaliinga aku-sipa mele tembandu⸥ Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale-ni ‘Pulu Yili-ni yambumanga ulu-pulu-kísima kanupa mundupa kilipili.’ nimba kung tenga memale kolupa memba Sulumina Aima Kake Tili-na sukundu memba pupa ⸤Pulu Yili⸥ sirim, akiliinga-pe kung akili yambu molku piring koleale munduku kelku ulsu meku puku ‘Tepi-ni nupili.’ niku kaluring. \v 12 Ui aku-siku tiringeliinga Yesos kepe ‘yunga memale-ni Pulu Yili-ni yambuma kanupa ‘kake tílima’ nimba kanupili.’ nimba yambu molku piring kolea-aulieliinga pala ulsukundu mindili nurum. \v 13 Akiliinga, Yesos pala ulsukundu molemúna oliu lumbili ulsu pupu ‘yu ui teku pipili kunjuring mele oliu kepe wasie teku pipili konjangi tapú-topu molamili.’ nimbu akuna pamili. \v 14 Ya ma-koleana oliunga kolea lepa mindi pumba kolea te naa lelemú, kolea te penga wendu ombále nokupu molemulu akiliinga ⸤Pulu Yili popu tuli ulu uima mundupu kelepu ‘teku pipili kunjúngi lem ulu te mólu.’ nimbu Yesos lumbili pamili⸥. \p \v 15 ‘Yesos ⸤oliunga alko topa kulunjurum; yu-ni yu-yunu oliunga ninjipa Pulu Yili popu tonjupa sirim⸥ akiliinga’ piliipu, ‘Aku-sipa tirimeliinga Pulu Yili molemúna kapula pumulú.’ nimbu piliipu kene ‘Pulu Yili popu topu méle te kalupu samili.’ nimbu Pulu Yili taki-taki kape nimbu molamili. ‘Pulu Yili aima auli olandupale.’ nimbu yu popu tomulúndu oliunga kerima-ni yu taki-taki kape niamili. \v 16 ⸤‘Pulu Yili popu tamili.’ niku kene i-siku mele teangiko:⸥ ‘Yambuma tepu konjamili.’ niku liiku tapunjuku, méle mólu tomba yambuma eninga méle mare moke teku sangi. Pulu Yili popu tungíndu aku-siku telemele uluma yu-ni kanupa kaí piliipa numanu silimú akiliinga apera naa siku aku-siku teku molai. \p \v 17 Eninga nukuli yima-ni “Teai.” nilimele mele piliiku liiku teku táka-niku molai. Yi kanuma-ni ‘penga Pulu Yili kongun telemulu mele nimbu simulú kene “Teku kunjuring.” nipili.’ niku piliiku ‘eni molku konjangi.’ niku nokolemele. Akiliinga eninga ningí ungma piliiku liiku, ‘Oliu aku-sipu kongun temulú kene oliunga nukuli yima numanu siku numanu buni naa pípili oliu nokangi.’ niku enini “Teai.” ningí mele teku molai. Eni eninga nukuli yimanga ungma piliiku liiku naa teku anju púngi lem nukuli yima numanuna buni te pemba ulu akili-ni eni manda naa liipa tapunjumba akiliinga aku teai. \s1 13:18-21 Pepá Ili Turum Yili-ni Nimba Mele: “‘Pulu Yili-ni Na Liipa Tapunjupili.’ Niku Yu-Kene Nanga Mawa Tenjai. Pulu Yili-ni ‘Eni Molku Konjangi.’ Nipili.” Nirim Ung Mare \p \v 18 ‘Pulu Yili-ni oliu liipa tapunjupili.’ niku popu toku mawa tenjai. Oliu numanale-ni piliipu kene ‘Ulu te tepu kis-silimulu.’ nimbu naa piliipu, ‘Oliu taki-taki sumbi-sipu andamili.’ nimbu piliipu molemuláliinga ⸤eni aku-siku Pulu Yili oliunga mawa tinjingí kene piliimba⸥. \v 19 Ung te wasie eni tondulu mundupu mawa tekerko. Pulu Yili-kene ung niku kene na eni molemelena aima nondupa kelepu wambu akiliinga ‘Pulu Yili-ni na liipa tapunjupili.’ niku mawa tenjangiko. \p \v 20-21 ⸤Ekupu Pulu Yili-kene eninga mawa tenjambu:⸥ ‘Numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú Pulu Yili-ni eni tingí kene kanupa kaí piliimba uluma kapula tingí tondulu aima kaíma sipili. Yu oliunga Auli Yesos kulurum kene Pulu Yili-ni yunga yambuma-kene ung-kona nimba panjipa mi lirim ungele yunga memale-ni ‘kamu pepa mindi pupili.’ nirim kene ‘kelepa ola mulupili.’ nirim Pulu Yili. Yesos Krais-ni oliu liipa tapunjilimú akiliinga Pulu Yili yu kanupa kaí piliimba uluma Pulu Yili yu-ni oliu-kene tipili. Oliunga Auli Yesos yu kung-sipsipimanga tápu-yi tondulu puliele. Yu taki-taki kape nimbu bi paka tunjamili. Aku-sipu temulú kene kapula. \s1 13:22-25 Pepá Topa Pora Simbandu Turum Ungele \p \v 22 Angmene, ‘Na-ni eni pepá ili topu siker akili ung laye-kolte mindi tokur akiliinga akuna sukundu ‘Teai.’ niker mele enembu naa kolku mimi-siku piliiku molai.’ nimbu tondulu mundupu mawa teker. \p \v 23 Na-ni ‘eni piliangi.’ nimbu i niker: Oliunga angin Timoti ekupu ka-lkuna we naa pelemú, yu liiku ulsu munduring. Yu nondupa na moliuna um lem olsu wasie eni molemelena ombulú. \p \v 24 Eni nokolemele yima kene Pulu Yili-nga yambuma kene pali “Kapula molemeleye?” ninjai. \p Kolea Italli yambu ya ⸤molkurna uring⸥ molemelema-ni eni Ipuru-yambu Krais-nga yambu molemelema “Kapula molemeleye?” nikimiliko. \p \v 25 ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni pali we kondu kolupa mulupili molangi. \b \p ⸤Aku manda niker.⸥