\id EPH - Ephesians - Rob & June Head, Bo-Ung N.T., 16-May-2004 \h EPESAS \toc1 EPESAS Poll-ni EPESAS-Yambuma Pepá Topa Sirim Bukele \toc2 EPESAS \mt1 EPESAS \mt2 Poll-ni EPESAS-Yambuma Pepá Topa Sirim Bukele \is1 Poll-ni Pepá Topa Sirim Ilinga Ung-Pulu Mare \ip Poll molupa tirim mele ung-pulu mare kene yu-ni pepá topa sirim-manga ung-pulu mare kene buk-gomú 682 molemú. \ip Poll-ni pepá ili topa Epesas-yambuma sipa mundurum ungele Epesas ilinga 1:1, 3:1 molemú. ‘Yu ka-lkuna pepa kene pepá ili turumunje (Epesas 3:1, 4:1, 6:20). Aku lem kolea-auli Rom ka-lkuna pepa kene topa mundurumnje.’ niku piliilimili. (Akiliinga ung te Pillipai kumbi-lepa buk-gomú 943 kananiko.) \ip Epesas akili kolea-auli te. Koleamanga piksale buk-gomú 618 molemú akuna no-numú-kéluna lirim mele kanani. Ku-moni-kongun tili kambanima-ni méle taropu pulele akuna toku, nona anduli sip aulima akuna oku puku ti-pui-upui tiring. “Oliu nokulemú pulu ambale” niku popu toku kape niring gólu tuli pulu ambu Dayana-Atimas akili (gomú 638) popu turing lku-temboll te Epesas angiliirim. (Liipa Mundurum Yima 19:23-28). Poll akuna pupa punie yupuku molupa tirim temanele Liipa Mundurum Yima 19:1—20:1 molupa, Krais-nga Epesas-yambumanga tápu-yima kene tiring temanele 20:17—21:1 molemú. Krais-nga Epesas yambu-talapeliinga ung te Liipa Ora Sirim 2:1-7 molemúko. \ip Krais-nga Epesas-yambumanga talapena buni te pípili pepá ili naa turum. We mele turum. Pulu Yili-ni enini tepa konjulimú mele Poll-ni enini pepá topa nimba sirim ung mare i-sipa mele: “Krais yu yunga yambu-talapeliinga yi-nuim nukuliele” nirim. Talape akuna molku kene tingí mele nimba sirimko. Ui enini pali Pulu Yili-ni “Mindili nangi.” nimba kupulanum-na puring. Wendu pungí kupulanum te mólu. Ulu-kaí te naa teku molangi Pulu Yili-ni enini aima we kondu kolupa kene kupulanum te akisinjirim. Pe ekupu enini Juda-yambuma kene Juda-yambu naa molemele yambuma kene eninga pali Krais yu mindi kupulanumele. Ulu te-lupa tingéle-ni ulu te naa temba, aku-sipa nirimko. Krais-nga yambuma kangambulama mindi naa molku, yambu yuma mulungí mele nimba sipa, enini ambu-yima kene, anupili lapalii kangambulama kene, kongun nukuli yambuma kene kongun tinjili yambuma kene, enini teku mulungí mele mani sirimko. \ip Ung aima tondulu kaí te 1:3-14 molemú. 1:15-23, 3:14-21, 6:10-18 bukeliinga alsena “43. sios”, ung akuma aima kananiko. \ip Ya ung-pulele pora nikem. \c 1 \ms1 Kolomong-Auli 1-3 Krais-ni Oliunga Nimba Tinjirimeliinga, Pulu Yili-ni ‘Oliu Yambu Konama Molangi.’ Nirim-na Molemulu Ungele \s1 1:1-2 Poll-ni Pepále Tombandu Ui Kumbi-Lepa Turum Ungele \p \v 1 Na Poll, Pulu Yili-ni na makó turum kilia Krais Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili molupu kene pepá ili topu siker. \p Eni Pulu Yili-nga yambu kake tílima kolea-auli Epesas molku, Yesos Krais ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku enembu naa kolku ambolku molemele yambuma pepá ili topu siker. \p \v 2 Oliunga Lapa Pulu Yili kene Auli Yesos Krais-seleni eni we kondu kolkulu, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ niangli. \s1 1:3-14 Krais-ni Oliunga Nimba Tinjirimeliinga, Pulu Yili-ni Mulú-Koleana Oliu Méle Kaíma Silimú Ung Te \p \v 3-4 ⸤Pulu Yili-ni⸥ mulú-masele ui naa tipili Krais-ni penga oliunga nimba tenjimba mele piliipaliinga oliu ‘yambu kake tílima molku, yambu mong liiku mindili nungí ulu te naa pili yambuma molangi.’ nimba oliu makó turumeliinga Pulu Yili, oliunga Auli Yesos Krais-nga Lapale, kape nimbu bi paka tunjamili. Krais-ni oliunga nimba tinjirim, oliu-kene tapú-topa molemáliinga Pulu Yili-ni oliu membu panjipa mulú-koleana yandu oliunga numanuma kene minima kene membu panjipa ‘tondulu pupa kapula pípili.’ nimba, méle kaíma sipa mundurum. ⸤Mulú-masele ui naa tipili⸥ oliu ⸤penga molomulúma⸥ numanu monjupa kene \v 5 Pulu Yili-ni oliu makó topa ‘Yesos oliunga nimba tenjimbaliinga oliu yunga kangambulama molamili tepu liimbu.’ nimba, nimba panjurum. Yu-yunu ‘Ulu i-sipu mele tepu kene numanu simbu.’ nimba piliipaliinga Pulu Yili-ni aku-sipa nimba panjurum. \v 6 ⸤Pulu Yili-ni yunga Málale⸥ kene wasie numanu munjurumele oliunga nimba tinjirimeliinga oliu-kene tapú-topa molemáliinga Pulu Yili-ni oliu olandupa-tepa we kondu kolupa we tepa liilimáliinga Pulu Yili yunga bili paka tonjupu yu kape niamili. \p \v 7 Pulu Yili we kondu kululi ulele yu-kene peka topa pelemále-ni ⸤Yesos⸥ oliunga nimba yunga memi onde lenjipa kulurum memi akili-ni oliunga ulu-pulu-kísima ‘kamu mania pupili.’ nimba akuma mundupa kelepa, ka sipa ambulurum kupulanum-na wendu liipa ‘We kapula molangi.’ nirim-na aku-sipu molemulu. \v 8 ⸤Pulu Yili-ni yunga we kondu kululi ulu-kaiéle-ni oliu aku-sipa tepa liipa⸥ oliu piliipa kungnjuliele kene uluma piliipa apuruli ulu-pulele kene ‘Simbune mola naa simbune.’ nimba apurupa naa piliipa aima pulele we lkisipa sirim-na ⸤aku-sipu molemulu⸥. \v 9 ⸤Mulú-masele ui naa tipili⸥ Krais-ni oliunga nimba tenjimbaliinga Pulu Yili-ni oliu-kene numanu sipa temba mele nimba panjurumele mo topa pirim akiliinga-pe penga ekupu oliu nimba para sirim. \v 10 Ulu lupa-lupama ui wendu ombá kene “Wendu ombá.” nimba, nimba panjurum ulele wendu ombá enale piliipa kene ‘Wendu upili.’ nimbá. ‘Ulu wendu upili.’ nimbá ui mo topa pirim akili i-sipa mele: ‘Mulú-masele tirim mélema kene yandupa mélema pali méle akumanga pali yi tenga alsupa liipa tere lepa lipili. Kraisele méle kanumanga pali nukuli yili mulupili.’ nimbá. \p \v 11 Yunu numanale-ni piliipa mélema kene uluma pali makó topa ‘Nanga kongun tenjangi.’ nimba ui nimba panjurum Pulu Yili-ni oliu ⸤Juda-yambuma⸥ yi-nuim Krais kanili-ni oliunga nimba tenjimba mele piliipaliinga ⸤mulú-masele ui naa tipili⸥ ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum. \v 12 Oliu ⸤Juda-yambuma⸥ ui-pulu-pulu ⸤‘Pulu Yili-ni ‘oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele sika ombá.’ nimbu nokupu mulurumulu yambuma-ni temulú uluma ‘we-yambuma-ni kanuku kene Pulu Yili aima yi-auli tondulu olandupa pupa tondulu talang puliele kanuku yu kape niangi.’ nimba ⸤Pulu Yili-ni aku-sipa oliu makó topa ‘Nanga yambuma molangi.’ nirim⸥. \v 13 Eni ⸤Juda-yambu naa molemele yambu-talape lupama⸥ kepe ung sika ili piliiku liiring kene Krais-nga yambuma muluringko. Ung kanili Krais-ni eninga nimba tinjirimele-ni Pulu Yili-ni eni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa munjurum ungele. Krais mulurum mele kepe yu-ni eninga nimba tinjirim mele kepe ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiringeliinga ‘ ‘Oliu sika Pulu Yili-nga yambuma molemulu.’ niku kanangi.’ nimba “Simbu.” nimba, nimba panjurum Mini Kake Tiliele sirim liiring. \v 14 ⸤Yambu te-ni méle ku-moni auli-tepa pulimú méle te liimbandu “Mélale ui we nosinjangi. Penga ombu ku pali kamu simbu.” nimba “‘Sika niker.’ nimba piliipili.” nimba ku mare ui sipa kene mélale stoana we lipili anju pulimú mele aku-sipa⸥ Mini Kake Tili liirimulu akiliinga Pulu Yili-ni oliu “penga moya-méle simbu” nimba, nimba panjurum méle-kaíma yunga yambuma sika simbandu liipa ora silimú. ‘Penga sika simba liimulú.’ nimbu piliipu kene ‘Pulu Yili-ni oliu yunga yambuma kamu liimba kene ⸤kurumanga nuim⸥ Seten-nga ulu-kis te-ni oliu alsupa manda naa ambulumba. Kapula molomulú.’ nimbu piliilimulu. Oliunga nimba aku tenjimba kene kanupuliinga ‘oliu yu kape niamili.’ nimba tenjimbaliinga yunga bili sika paka tonjupu yu kape niamili. \s1 1:15-23 Poll-ni Epesas-Yambumanga Ninjipa Pulu Yili-Kene Popu Topa “Angke” Nimba ‘Pulu Yili-ni Membu Panjipili.’ Nimba Mawa Tinjirim Ungele \p \v 15 Akiliinga, eni Auli Yesos ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku Pulu Yili-nga yambuma pali numanu monjulemele mele ui-pulu-pulu piliirindu kene yandupa ekupu kepe \v 16 eni aku telemeláliinga Pulu Yili-ndu taki-taki “Angke” nimbu, na-ni Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu molupu kene eninga mawa tenjiliu. \v 17 Oliunga Auli Yesos Krais-nga Pulu Yili, yu tondulu talang puliele pelemú Lapale, na-ni taki-taki yu-kene mawa tepu ‘Eni yu molemú mele aima olandupa-olandupa piliangi akiliinga piliipa kungnjuliele kene ungmanga ung-pulele piliipa nimba para silimú tondulale kene pelemú Minéle eni sipili.’ nimbu mawa tenjiliu. \v 18-19 ‘Eninga numanale-ni yunga ungmanga pulele aima piliangi.’ nimbu yu-kene popu topu eninga mawa tenjiliuko. Yu-ni “Eni méle kaíma simbu. Eni molku kunjingí.” nimba, nimba panjurum mélema nokuku molemele akuma kene, “Nanga yambuma moya-méle aima kaíma simbu.” nirim-ma kene, ‘Yu sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu yambuma yu-ni liipa tapunjupa tepa liilimú tondulu aima olandupa-olandupa pelemále kene, ‘mokeringa lipili aima piliangi!’ nimbu aku-sipu yu-kene eninga mawa tenjiliuko. Tondulu kanili oliu-ni kapula naa manda monjulemulu tondulale. Pulu Yili-nga tondulu olandupa pelemú akili-ni kongun tondulu mundupa telemú akili-ni \v 20 Krais kulurum kene Pulu Yili yunga Lapale-ni yu topa makinjipa yu⸤nga ‘bili ola pípili.’ nimba⸥ mulú-koleana ⸤olandu liipa ‘Mélema wasie nokupu molambili.’ nimba⸥ yunga ki-bokundu ‘mulupili.’ nimba liipa munjurum. \v 21 Mélema nukungíndu tondulu pelemú kuruma kene, mulú-koleana yambu namba pelemú yambu-aulima kene, bi aima olandupa pepa méle pulele nokolemelema kene, tondulu púlima kene, pali, akuma ekupu molemelema kepe penga mulú-ma pora nimbá kene bi molumba yambuma kepe, Pulu Yili-ni yu yambu-auli kanumanga pali yi aima olandupale liipa munjurum. \v 22 Pulu Yili-ni ‘⸤Krais⸥ yu mélemanga pali olandupale mulupili. Mélema pali yunga kimbele-ni kambiliipa mulupili.’ nirim. Aku nirimaliinga Krais yunga yambu-talapeliinga yu yi-auli olandupale molemúko. \v 23 Krais-nga yambu-talapele yunga kangiele, yu kangieliinga pengale. Yunga yambu-talape molemelena yu pupa molupa peká tolemú. Yu yunga yambu-talape molemelemanga pali yu pupa molupa kapula tenjilimú, yunga yambu-talapemanga pali Krais yu liiku kapula tenjilimele. Krais kene yunga yambu-talapele kene enini liipa tere lepa yambu tiluele mele molemele. \c 2 \s1 2:1-10 Oliu Yambu Kulúlima Pulu Yili-ni ‘Krais-Kene Wasie Kona Molangi.’ Nirim Ung Te \p \v 1 Eni ⸤Juda-yambu naa molemelema⸥, eni lawa tiring uluma kene, ulu-pulu-kísima kene, pirimeliinga eni ui yambu kulúlima muluring. \v 2 Ena kanumanga ya ma-koleamanga ulu-pulu-kísima mindi teku, kuruma nokulemú yili mindi lumbili puku piliiku muluring. Ekupu yambu mare Pulu Yili-nga ungele liiku su siku naa piliilimili yambuma kuru kanumanga yi-nuimele-ni tondulu mundupa nokupa eninga numanuna molemú. \v 3 Yambu kanuma ekupu molemele mele ui oliu yambuma pali tiluna molupu, ui-numanu-kis pílima-ni waka kuluring ulu-pulu-kísima mindi piliipu tepu, numanu kanuma-ni kene kangima-ni kene numanu monjuku ‘teamili.’ niring mele mindi piliipu lumbili pupu tepu mulurumulu. Ui we-yambuma kene aku-sipu mulurumulu mele ⸤we molkumulanje⸥ Pulu Yili-ni we-yambuma ‘Mindili noku pundu tangi.’ nimbá mele oliundu kene wasie aku-sipa papu nilka. \p \v 4-5 Sika oliu tepu kis-sirimulaliinga yambu kulúlima mulurumulu akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘oliu Krais-kene wasie alsuku kona molangi’ nirim. Tepu kis-sirimulaliinga Pulu Yili-ni “pundu tai.” nilka akiliinga-pe aima we kondu kululi ulele pelemú Pulu Yili-ni oliu aima numanu monjupa kene ‘oliu Krais-kene wasie alsuku kona molangi.’ nirim. Pulu Yili-nga we kondu kululi ulele-ni mindi oliu tepa liipa mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie kona molomulú kupulanum-na liipa munjurum. \v 6 Yesos Krais-ni oliunga nimba tinjirimele-ni oliu yunga yambuma molemuláliinga Pulu Yili-ni Krais topa lomburupa ola munjurum kene oliu wasie topa lomburupa ola monjupa Pulu Yili nokulemú mulú-koleana yu molupa mélema nokulemú poluna ‘Krais-kene wasie molangi.’ nimba liipa munjurum. \v 7 ‘Penga-penga-kepe yambu mulungíma na ⸤Pulu Yili⸥ yambuma na-kene aima olandupa-olandupa we kondu kululi ulele pelemú mele piliangi liipu ora sambu.’ nimba Pulu Yili-ni oliu aku-sipa Krais Yesos-ni oliunga nimba tinjirimeliinga kondu kolupa tepa kunjurum. \v 8 ⸤Krais molupa yu-ni eninga nimba tinjirim mele⸥ ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiringeliinga Pulu Yili-nga we kondu kululi ulele-ni eni tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa munjurum. Ulu akili eni-enini naa tiring, Pulu Yili-ni eni we sirim. \v 9 Ulu akili eni kongun tiringeliinga méle kaluliele naa liiring. Akiliinga ulu ili liilimú yambu te-ni ⸤‘Nanga kongun tíndeliinga ulu ili liiker.’ nimba⸥ yunga bili yu-yunu manda paka naa tomba. \v 10 Oliu molemulu mele Pulu Yili-ni tinjirim-na molemulu kanili. ⸤Oliu-oliuliu ulu te tirimulaliinga mólu.⸥ Krais Yesos-ni oliunga nimba tinjirimele-ni Pulu Yili-ni oliu yambu konama tepa mimi tirim. Oliu ulu kaíma Pulu Yili-ni kórunga-ui ‘teangi.’ nimba, nimba panjurum mele ‘teangi’ nimba oliu ‘aku-siku yambu konama molangi.’ nirim. \s1 2:11-22 ‘Juda-Yambuma Kene Yambu-Lupama Kene Pali Pulu Yili-nga Yambu-Talape Tiluele Molangi.’ Nimba Krais-ni Liipa Tere Linjirim Ung Te \p \v 11 Akiliinga, ⸤Epesas-yambuma⸥ eni alsuku ulu te numanale-ni piliai. Eni Juda-yambuma-ni naa miring. Juda-yambuma naa muluringeliinga Juda-yambuma eni-enini bi leku “kangi kupsili yambuma” nilimele yambuma-ni enindu bi leku “kangi naa kupsili yambuma” niring. (Ulu akili yima-ni eni-enini kangikundu tiring ulele mindi.) Akili ekupu alsuku piliai. \v 12 Ui aku-siku muluring enamanga eni Krais-kene wasie tiluna naa molku lupa-lupa muluring mele ekupu alsuku piliai. Ena akumanga eni Isrel-yambu-talapena sukundu ungí kupulanum te naa lirim, Pulu Yili-ni “yunga yambuma-kene tembu.” nimba, nimba panjipa mi lirim ung akili eni-kene naa pirimko. Eninga ulu kaí te ‘penga wendu ombá.’ niku numanu siku nokuku mulungí ulu-pulu te naa pepa, ya ma-koleana Pulu Yili-nga bili piliiku yu-kene tapú-toku mulungí kupulanum te naa pirim mele ekupu piliai. \v 13 Akiliinga-pe ekupu eni ui walse Pulu Yili-kene sulu-teku muluring yambuma Krais yunga memi onde linjirimele-ni Krais Yesos yu-ni eni-kene tapú-topa molupa ‘eni Pulu Yili-kene nondupa molangi.’ nimba liipa tere linjirim, yu-kene wasie tiluna molemele. \p \v 14 Kapula-kapula molomulú ulu-pulele Krais yu-kene pelemú yili yu-ni Juda-yambuma kene eni we-yambu-lupama kene ele-túma mulurumulu ulu-pulele topa mania mundupa, anju-yandu numanu kis panjurumulu palale ukunjupa kene ‘yambu-talape tale tere leku talape tiluele molangi.’ nirim. \v 15 ⸤Pulu Yili-ni⸥ ung-mani “Teai!” nimba⸥ mare ⸤“Naa teai!” nimba Moses-ndu⸥ mani sirim ung-manima kepe, ung-mani sipa kene “Teai.” nirim ung akuma kepe, ung-manimanga sukundu pirim ungma kepe, pali yunga kangiele-ni tirim ulele-ni ‘kamu mania pupili alsupa ulu te naa tipili.’ nirimaliinga pala kanili ukunjurum. Yu-ni ‘molangi’ nimba piliipa aku tirim mele i-sipa: ‘Enini yambu-talape tale nanga yambu-talape tiluele molangi.’ nimba liipa tere linjirimko. ‘Aku-siku molku kene enini numanu tiluna pupili kapula-kapula molangi.’ nimba kene aku-sipa tirimko. \v 16 Yu unji-perana kulurumele-ni yambu-talape tale kanusele ui ele-tu muluringele ‘kamu kangi tiluele molku, Pulu Yili-nga yambuma molangi.’ nimba liipa tere linjirim. Yu unji-perana kulurumele-ni ui ele-tu muluring ulele topa mania mundurum. \v 17 Eni ⸤Juda-yambu naa molku⸥ Pulu Yili-kene sulu-teku muluring yambuma kepe, ⸤Juda-yambu⸥ Pulu Yili-kene nondupa muluring yambuma kepe Krais omba eni pali temani-kaí te topa sipa kene nimba mele: “Enini numanu tiluna pupili kapula-kapula mulungí kupulanumele akisinjindu.” nirim. \v 18 Yu-ni yambumanga nimba tinjirimele-ni oliu ⸤Juda-yambuma kene we-yambu-lupama kene⸥ pali Mini tiluele-ni liipa tapunjupa kupulanum akisinjilimáliinga Lapa molemúna nondupa kapula pulimulu. \s1 2:19-22 Oliu Krais-nga Yambuma Pulu Yili-nga Lkuli Molemulu Ung Te \p \v 19 ⸤Aku tinjirim-na aku-sipu molemulu⸥ akiliinga, ekupu eni yambu mare ma naa lepa yambu omba angiliili yambuma mele naa molemele. Eni Pulu Yili-nga ⸤Juda-⸥yambuma kene talape tiluele molku, Pulu Yili-nga yambu-talape sikale molku, \v 20 ⸤Pulu Yili molemú lkuli mele molemele.⸥ Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima kene, Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima kene, yi kanuma lku kaniliinga pongama; Krais Yesos yu lku kaniliinga paka-sumele. \v 21 Lku paka-sumele-ni pelé kokeyama gi sipa ambululemú kene lkuli tondulu pupaliinga angiliimú, lku paka-sum akili Krais yu. Pulu Yili-ni lkuli pelé kokeya tepa molemú, lku akili kamu takumba kene Auliele yunga lku kake tiliele angiliimba. \v 22 Eni ⸤Krais-ni tinjirimeliinga⸥ yu-kene tapú-toku molemele yambuma kepe ⸤Pulu Yili-ni⸥ liipa tere lenjipa Pulu Yili yunga lkuli takolemú, lku akuna Pulu Yili-nga Minéle molemú, akili Pulu Yili yunu molemú. \c 3 \s1 3:1-13 Poll Yambu-Talape Lupamanga Ung Nimba Sili Yili Mulurum Mele Ung Te \p \v 1 ⸤Krais-ni ‘yambu-lupama kene Juda-yambuma kene wasie Pulu Yili-nga yambuma molangi.’ nimba aku-sipa yambu-talape tale liipa tere linjirim⸥ akiliinga na Poll ⸤Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu eninga mawa tenjiliu⸥. Eni we-yambu-lupama liipu tapunjuliáliinga na ka-lkuna pili yili molupu kene, ⸤eninga mawa tenjiliu⸥. \p \v 2 ⸤Ung te ui piliikerele niambu:⸥ \p ‘Pulu Yili-ni na-kene eninga ninjipa tirim mele piliiring.’ nimbu piliiker. Akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni eni we kondu kulurumeliinga liipa tapunjumba mele ‘Kamu piliangi.’ nimba na makó turum. \v 3 Akili Pulu Yili-ni ulu temba mele ui mo turum akili nandu nimba para sirim, akili ui laye-kolte pepá topu nimbu sindu kanili. \v 4 Pepá tokur ili kanukuliinga piliingí kene Pulu Yili-ni temba mele mo topa pirimele Krais-ni tirimeliinga mokeringa lirim piliiliu mele piliingí. \v 5 Ulu tembale mo topa pirim kanili ui muluring yambuma kepe yandupa-yandupa muluring yambumandu kepe nimba para naa sirim. Ekupu mindi Yesos-ni ‘Nanga kongunale tenji-pai.’ nimba liipa mundurum yima kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba silimúma piliiku yambuma niku silimele yambuma kene, yunga yambu kake tili yambu akumandu ⸤mindi⸥ Pulu Yili-nga Minéle-ni nimba para silimú. \v 6 Ulu ui mo turum kanili ekupu para lelemále i-sipa mele: Krais Yesos-ni yambumanga nimba tinjirimele-ni temani-kaiéle pelemú akili-ni we-yambu-lupama kene ⸤oliu Juda-yambuma⸥ kene liipa tere lenjipa ‘kangi tiluele molangi.’ nimba, Pulu Yili-ni ‘yambuma-kene tembu’ nimba, nimba panjurum mele ⸤Juda-yambuma kene we-yambuma kene⸥ pali telemúko. \p \v 7 Pulu Yili-ni we kondu kolupa yu-ni yunu ‘na temani-kaiéle andupu topu sambu.’ nimba makó topa, ‘kongun akili teambu,’ nimba tondulale na sirim. \v 8 Pulu Yili-nga yambu molemelemanga pali na aima mandupa moliu, akiliinga-pe Pulu Yili-ni na we kondu kolupa kene kongun i-sipa mele sirim: “Juda-yambu naa molemele yambuma temani-kaiéle toku silsiliikunu andui.” nirim. Temani-kaí akili Krais-nga méle kaiéle, oliu-ni manda naa apurupu piliipu kambu manda naa tolemulu mélema. \v 9 Mulú-masele ui naa tipili yu-yunu molupa kene Pulu Yili-ni “ “Tembu.” nimba, nimba panjurum ulele kamu temba mele ‘yambuma pali piliangi.’ niku temani-kaiéle toku silsiliikunu andui.” nirim. Mulú ma mélema pali tirim Pulu Yili-ni “Penga tembu.” nimba, nimba panjurum mele kórunga-ui yu-yunu piliipa yu-kene mo topa pirim mele penga yambu te naa piliirim kanili ekupu nandu “Yambuma piliangi niku sinji-pui.” nirim. \p \v 10 ‘Ung akili Krais-nga yambu-talapele piliingí kene mélema nukungíndu tondulu pelemú kuru mulúna molemelema kene, mulú-koleana yambu namba molemú yambu aulima kene, yambu tondulu pulele pelemú akuma-ni Pulu Yili-nga piliipa kungnjuli lupa-lupa pelemúma piliingéliinga.’ nimba ⸤nandu “temani-kaí akili niku silsiliikunu andui.” nirim⸥. \v 11 Pulu Yili-ni ⸤aku-sipa tirimele⸥ mulú-ma ui naa tipili aima kórunga-ui “Tembu.” nimba, nimba panjurum mele oliunga Auli Krais Yesos-ni tirimeliinga ‘kamu wendu upili.’ nimba Pulu Yili-ni aku-sipa tirim. \v 12 ⸤Krais⸥ yu oliunga nimba tinjirimele ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliipu yu-kene tapú-topu molupu kene, oliu Pulu Yili-kene pupu ung nimulúndu pipili kolupu mini-wale naa mundupu sumbi-sipu kapula pulimulu. Krais yu oliu Pulu Yili molemúna pulimulu kupulanumele, akiliinga yu molemúna pumulú telemulu kene méle-teni oliu pipi naa simba. \v 13 Akiliinga, na-ni eni mawa tepu kene nimbu mele: “Na eni liipu tapunjumbundu mindili nombu moliu mele numanu pulele naa liiku munduku kene ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku molemele mele enembu naa kolangi. Na mindili noliu ulele-ni Pulu Yili-kene wasie tapú-toku molemele mele liipa tapunjilimáliinga ⸤numanu siku molangi⸥.” niker. \s1 3:14-21 Poll-ni Pulu Yili-Kene Popu Topa Ung Nimba Epesas-Yambumanga Mawa Tinjirim Ung Te \p \v 14 ⸤Ui nimbú tindu akili ekupu ya kamu niker.⸥ ⸤Pulu Yili-ni Juda-yambu-talapele kepe we-yambu-lupama kepe oliu pali “Tembu.” nimba, nimba panjurum mele ekupu telemú ulu⸥ akiliinga na ⸤piliipu⸥liinga ‘Oliunga Lapale⸤-kene popu topu ung nimbu eninga mawa tenjambu.’ nimbu⸥ yunga kumbi-kerina koporungu langoliu. \v 15 Pulu Yili-nga yambu-talape akili mulú-koleana sukundu molemelema kene, ya ma-koleana molemuluma kene, pali ‘Yambu-talape tiluele.’ nimba yu-ni eninga bili simba. Mulú-koleana yambuma kene, ma-koleana yambuma kene, anju-yandu “Tata” nilimele kanili Pulu Yili mélemanga pali lapale molemáliinga piliiku bi siku kene “Tata” niku piliiku kene aku nilimele. \v 16 Na-ni ⸤‘Lapale-kene ung niambu.’ nimbu yu molemúna koporungu langupu kene⸥ yu-kene ung nimbu mawa tepu kene nimbu mele: ‘Yunga méle aima kaí nosilimáliinga ‘Eninga numanuma tondulu pupili.’ nimba yunga tondulale eni sipili.’ nimbu mawa teker. Tondulu akili yunga Minéle ⸤eni-kene molupa kene eni tondulu⸥ silimú kanili. \v 17 ‘Eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingéliinga Krais yu eninga numanumanga ‘yunga lkuli’ nimba kam-kamu mulupili.’ nimbu aku-sipuko eninga nimbu popu topu mawa tenjiliu. ‘Unji te ⸤tondulu mundupa angiliimbandu⸥ yunga pulkanale mana-mania pulimú mele eni aku-siku numanu munjuli ulu-puleliinga sukundu molku tondulu pupili molangi.’ ⸤nimbu yu-kene mawa tenjiliuko.⸥ \v 18 Aku-siku molku kene Krais-ni oliu pali numanu monjulemú mele aima manda leku piliiku kungnjingí tondulale Pulu Yili-nga yambuma pali-kene eni-kene wasie pípili. Krais-ni oliu pali numanu monjulemú akili aima sulu-tepa pupaliinga aima pera topa aima olandu-sipa pupa aima mandu-sipa pulimú mele piliingí tondulale eni-kene pípili. \v 19 ‘Pulu Yili yunga ulu-pulu kaí nosupa silimúma eninga numanumanga ulu akuma pali peka topa pípili.’ nimbu ‘Krais-ni numanu monjulemú ulu-pulu kanili eni piliangi.’ nimbu eninga mawa tenjiliuko. Krais-ni numanu monjulemú ulu akili we-numanale-ni mindi manda apurupu piliimulú kupulanum te naa lelemú. \p \v 20-21 Akiliinga, ‘Pulu Yili-nga bili aima ola pepa mindi pupili.’ niamili. Pulu Yili yunga tondulale-ni oliunga numanumanga kongun telemáliinga oliu-ni mawa temulú uluma kene ‘Teambu.’ mola ‘Aku-sipu molambu.’ mola aku-sipu ulu lupa-lupa numanale-ni piliimulú mele uluma pali yu-ni yunga tondulale-ni aima olandupama manda temba yili molemú, ⸤akiliinga⸥ oliu Krais-nga yambu-talapena sukundu molupu Krais Yesos-kene wasie tapú-topu molemulu yambuma kongun telemú Pulu Yi kaniliinga bili ‘penga-penga kepe aima kam-kamu aima ola pepa mindi pupili.’ nimbu yu kape nimbu bi paka tunjamili. Aku-sipa tipili. \ms1 Kolomong-Auli 4-6 Poll-ni ‘Oliu Krais-nga Yambuma Yunga Kangiele Molupu Kene Pulu Yili-ni “Teai.” Nilimú Ungma Mindi Piliipu Liipu Teamili.’ Nirim Ung Te \c 4 \s1 4:1-16 Oliu Krais-nga Yambuma Molupu Kene Yu-Kene Yambu-Kangi Tiluele Molemulu Ung Te \p \v 1 Akiliinga, na Auliele-nga kongun tirindeliinga ka-lkuna pepu moliu yili, na-ni tondulu mundupu eni ung-mani sipu kene nimbu mele: Pulu Yili-ni enindu ‘Eni nanga yambuma molku nanga kongunale tenjangi wangi.’ nimba makó turum kilia oku yunga yambuma muluring mele molemeláliinga yu-ni kanupa kaí piliilimú uluma teku molai. \m \v 2 Taki-taki ‘Nanga bili ola naa pípili.’ niku molku, \m yambuma-kene kara naa puku andiki teku táka-niku molku, \m yambuma-ni eni yandu teku kis-singí kene anju eni numanu monjuku pundu naa toku we kelku numanu pulele liiku naa mundai. \m \v 3 ‘Oliu Krais-nga yambu-talape tiluele molemulu yambuma numanu tiluna pupili táka-nimbu molamili.’ niku ‘Numanu tiluna pupili.’ nilimú Minéle-ni eni ‘Ambulupili.’ niku molai. \p \v 4 ‘⸤Pulu Yili-ni⸥ oliundu ‘Yunga yambuma molangi wai.’ nirimaliinga ⸤kolea-kaína pupu molomulú⸥.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu ulu tiluele mindi, aku-sipako oliu yambu kangi tiluele mele molemulu; Mini Kake Tiliele oliunga numanumanga molemále tilueleko; \v 5 oliunga Auliele tilueleko; tondulu mundupa piliili ulele tilueleko; no liili ulu-pulele tilueleko; \v 6 oliunga pali Lapa Pulu Yili tilueleko. \m Yu oliu Krais-nga yambumanga pali olandupa molemú; \m yu oliu molemulumanga pali suku-singina molemú; \m yu oliunga pali numanumanga molemú. \p \v 7 Pulu Yili-nga we kondu kululieliinga Krais-ni oliu tepu molomulú tonduluma moke tepa oliu tilu-tilu nimba we sirim. \v 8 Pulu Yili-nga bukna aku-sipa nimba molemú kanili. Yu-ni nimba mele: \q1 “Yu aima mulúna olandu pumba pupa kene \q2 yunga ele-túma topa mundupa \q3 yambu pulele ka sipa memba pupa kene \q4 ya mana yunga yambuma \q4 mélema we sirim.” \rq Konana 68:18\rq* \m nirim. \v 9 Yu ‘olandu purum’ nirim akili olandu purumeliinga liipa ora sirimuye? Mólu. Ui yu aima mana-mandu purumeliinga liipa ora sirim. \v 10 Yi mulúna aima olandu purum yi kanili ui mana-mandu purum yili. ‘Mulú ma koleamanga pali molambu.’ nimba aku tirim. \p \v 11 Yi kanili-ni mindi ⸤mana-⸥yambuma tonduluma moke tepa we sirim. \pi1 Yambu mare “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundumbandu enini kongun akili tingí tondulale sipa, \pi1 mare makó topa yu-ni “Ninjai!” nimba ung nimba simbama piliiku yambuma niku singí tondulale sipa, \pi1 mare makó topa temani-kaiéle toku silsiliiku andungí tondulale sipa, \pi1 mare Krais-nga yambu-talapemanga tápu-yima molku ⸤Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimba mele⸥ ung-bo tunjingíma makó topa aku tingí tondulale sirim. \m \v 12 Krais-ni ‘Nanga yambu-talapele nanga kangiele tondulu pupa molupa kunjupili akiliinga Pulu Yili-nga yambuma pali Krais-nga kendemande-kongunale teku molangi.’ nimba aku-sipa tonduluma yunga yambuma moke tepa we sirim. \v 13 Oliu ⸤yunga yambuma⸥ ‘ ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimuláliinga numanu tiluna pupili molupu, Pulu Yili-nga Málale-ni numanale-ni piliipa molemú mele oliu pali tilu-sipu piliipu kongnjupu, numanu-bo tondulu pupa pípili mololsiliipu pupu, kamu Krais molemú mele oliu numanu-bo pípili molamili.’ nimba aku tirim. \p \v 14 Aku-sipu tepu molomulú kene kangambula kelúma numanu naa pípili molemele mele naa molomulú. No-numúna popuremi topa nona anduli sip mare we topa memba andolemú mele yi mare gólu toku kundi tolemele yima oku ung-bo tonjuku eni “I-siku teai. I-siku naa teai.” niku mani silimele kene we piliiku numanuma alowa-malowa teku lumbili pulimelé mele oliu aku-sipu naa temulú. \v 15 ⸤Gólu tuli yima-ni ningí mele kum tenjipu naa piliipu kene⸥ Krais-nga kangiele molemulu yambuma ‘Oliu nokupa oliunga pengale molemú yi-nuim Kraisele molemú mele molamili.’ nimbu anju-yandu numanu monjupu ung-sikama mendepolu nimbu molamili. \v 16 Yu kimbu ki kangi mélemanga pali nokulemú pengale. Yu-ni ombele pulkanu mélema pali ‘tondulu pupili.’ nimba tondulu mundunjulimú. Akiliinga, kangieliinga mélema pali anju-yandu numanu monjupa liipa tapunjilimú kene kangiele olandupa-olandupa tondulu pupa aima auli-tepa pelemú. \s1 4:17—5:21 Poll-ni ‘Ui Súmbulu Túlina Anduringele Kamu Munduku Kelku Pa Tilieliinga Kangambulama Molangi.’ Nirim Ung Te \b \s1 4:17-32 Krais-nga Yambuma Ui-Uluma Munduku Kelku Ulu-Pulu Konama Teku Mulungí Ung Te \p \v 17 Akiliinga, Auliele-ni na ⸤Poll⸥ ‘Eni nokambu.’ nimba na namba sirimeliinga na-ni eni tondulu mundupu ung te i-sipu nimbu siker: Krais-nga yambu-talapena ulsukundu molemele yambuma-ni teku molemele mele aima naa teai. Yambu kanuma ⸤‘Pulu Yili-nga ungma naa piliimulú.’ nilimeláliinga⸥ eninga numanuma mimi-sipa naa pelemú-na kelep mele tolemele. \v 18 Yambu kanuma enini uluma pali naa piliiku eninga numanuma pipi silimeláliinga Pulu Yili molupa telemú mele naa piliiku, eninga piliipa kungnjúlima súmbulu tolemú akiliinga enini Pulu Yili-nga kona molupa kunjulieliinga ulsukundu molemele. \v 19 Ulu telemelema piliiku apuruku pipili kulungí ulu-pulele ⸤mania purum⸥ enini-kene naa pelemáliinga enini ulu-kismanga sukundu walu-siku sumbi-siku puku, yambuma kanuku kene pipili kolemele ulu kalaru mulúlima numanu kimbu-siku teku molemele. \v 20-21 ⸤Yambu kanuma sika aku telemele⸥ akiliinga-pe ‘Krais-nga ungele mani sipu “Teai.” nirimulu mele eni Epesas-yambuma piliiring ungma lupa, ⸤yambu kanuma-ni telemele mele lupa⸥.’ aku-sipu nimbu piliiker. ‘Eni Krais-nga ungele piliiku liiku yu-kene tapú-toku muluring kene Yesos molemú mele kepe yu-kene ung-sikale pelemú mele kepe mani sirimulu piliiring.’ nimbu piliiker. ⸤Ulsu molemele yambuma telemele mele mani naa sirimulu.⸥ \v 22 Eni tingí mele nimbu mani sirimulale i-sipa mele: “Eni ui muluring kene eninga ui-we-numanuma-ni ulu-pulu-kísima waka kolku teku kis-siku muluring numanu kanuma munduku kelai. Aku tiring uluma-ni ya ma-koleana molku kis-silkimela; kolku kene kolea kísina puku mindili noku molku kis-siku mindi pulkemelako. \v 23 Ui-we-numanu kanuma munduku kelku eni numanu konama pípili molai. \v 24 ‘Pulu Yili numanu pelemú mele oliu numanu kona aku-sipa pípili.’ niku kene Pulu Yili-ni ulu-pulu kaí sumbi-nílima tepa aima kake tipili molemú mele aku-siku molai.” nimbu ung-mani aku-sipu sirimulu. \p \v 25 Akiliinga, ⸤ui-we-numanuma munduku kelku numanu konama liiku panjiku kene⸥ eni ung gólu tuli ulu-pulele munduku kelku, kangi tilueliinga kimbu ki mélema angiliimú mele aku-sipu oliu Krais-nga yambuma pali numanu tiluele pípili molemulu akiliinga oliunga pulu lelemú yambumandu ung-sikama mindi niku molai. \p \v 26-27 Eni arerembi molumba kene ‘Ulu-pulu-kis te naa teamili.’ niku, piliiku kongnjuku molai. ⸤Kurumanga nuim⸥ depollale kolea kólu naa sai. Eni arerembi kolku molangi ena pumu lem eni ‘depollale-ni kamu kundi tupili.’ niku aku tingí. Akili kapula naa temba. \p \v 28 Mélema wa nolemele yambuma-ni ulu akili munduku kelku ekupu wa naa noku, kongun teangi. Eninga kima-ni kongun teku kene, ‘Yambu mare méle mólu tombama liipu tapunjupu mélema samili.’ niku kene wa nuli yambu kanuma-ni eninga kima-ni kongun kaíma teangi. \p \v 29 Eninga kerimanga ‘Ung kis te wendu naa upili.’ niai. Krais-nga yambu numanu toembu naa túlima kene molku kis-singíma kene kanuma tondulu simba ungma mindi niai. Ung mare yambu kanuma piliingí kene enini liipa tapunjumba ungma mindi niai. \v 30 ‘Mini Kake Tiliele-ni eni yambuma ulu-pulu-kísimani kundi tolemú kolealiinga penga kamu wendu puku, ulu-pulu-kis te naa pelemú, kapula mulungí koleana wangi akiliinga eni isili-ui nokupa mulupili.’ nimba Pulu Yili-ni Minéle sirim Mini akili-ni kanupa kis piliipa numanu waengu naa simba uluma naa teai. \p \v 31 Yambu lupama kene numanu kis panjiku teku kis-siku, ung-mura siku arerembi kolku, ele teku ung-bulkundu ninjiku, ulu telemele akumanga ulu-puluma toku mania mundai. \v 32 Eni eni-enini anju-yandu kondu kolku teku konjuku, Krais-ni eninga nimba tinjirimeliinga Pulu Yili-ni eninga ulu-pulu-kísima ‘Mania pupili.’ nimba we kanupa konde tinjirim mele aku-siku yambuma-ni eni teku kis-singí uluma ‘Mania pupili.’ niku we kanuku konde tenjai. \c 5 \s1 5:1-21 ‘Pa Tilieliinga Kangambulama Molangi.’ Nirim Ung Te (4:17—5:21 pali) \p \v 1 Akiliinga, eni ⸤Pulu Yili-ni⸥ aima numanu monjulemú kangambulama molku kene Pulu Yili yu-yunu tepa molemú mele manda leku teku molku, \v 2 eni-enini anju-yandu numanu monjuku mindi molai. Krais-ni oliu numanu monjupa kene oliunga nimba alko topa kulunjurum aku-siku yambuma numanu monjuku molai. ⸤Ui kung kene mélema kalku Pulu Yili popu toku siring kene⸥ murale piliipa kaí piliipa liirim mele Krais-ni oliu numanu monjupa Pulu Yili popu topa yunga kangiele turingele sirim akili aku-sipa piliipa liirim. \p \v 3 ⸤Eni Pulu Yili-nga kangambulama molemele akiliinga⸥ \mi waperanale naa teku, \mi yambu tenga kangina ulu kalaru mululi uluma naa teku, \pi1 méle nosulimele mélema ‘Kapula naa tekem.’ niku yambu marenga mélema yama meku ‘Na liipu nosambuka!’ niku naa teai. \m Ulu akumanga temani laye-kolte kepe aima naa teai. Pulu Yili-nga yambu kake tílima ulu akuma tingí mola temani tungí kene kapula naa temba akiliinga aku-siku aima naa teai. \pi1 \v 4 Yambuma piliiku kene pipili kulungí ung-kísima kepe naa niku, \pi1 marake teku ‘Yambuma tae teangi.’ niku temani kísima toku lawa teku ung akuma naa niai. \m Aku-sipa ung-kísima oliu ⸤Krais-nga yambuma⸥ nimulú kene kapula naa temba. Ung akuma naa niku, \pi1 ⸤Pulu Yili-ni eni tepa konjulimáliinga⸥ yu-kene “Angke” niku molai. Aku tingí kene kapula. \m \v 5 Eni aima i-siku mele mimi-siku piliangi: \mi Waperanale teku, \mi yambu tenga-lupa kangina ulu kalaru mululi uluma teku, \pi1 méle nosulimele mélema ‘Kapula naa tekem.’ niku yambu marenga mélema yama meku ‘Na liipu nosambuka!’ nilimele yambuma \m Pulu Yili kene Krais-sele yi nuim kingsele molkulu nokolembele koleana puku méle kaíma liingí kupulanum te aima naa lelemú. Mélema yama melemele yambuma-ni we-mélemandu ‘Oliunga pulu yili.’ niku popu toku kape nilimele yambuma molemele. Akili aima sika niker. \p \v 6 ‘Yambu te-ni oliu ‘teku kis-sikimili.’ nimba ung-pulu te naa pípili we-ungma gólu topa kundi tomba.’ niku aima piliiku kongnjuku molai. Aku-siku telemele yambuma Pulu Yili-ni ‘Nanga ungele liiku su siku naa teku molemele.’ nimba enini-kene lakupa arerembi kolupa aima mindili liipa simba akiliinga eni kanuku konjuku molai. \v 7 ⸤Pulu Yili-ni yambu kanuma aima mindili liipa simba⸥ akiliinga enini-kene tapú-toku naa-ko molai. \p \v 8 Ui eni súmbulu túlina muluring akiliinga-pe ekupu Auliele-nga yambuma molemeláliinga pa tílina molemele kanili. Akiliinga, pa tílieliinga kangambulama telemele mele eni aku-siku teku molai. \v 9 (Pa tilieliinga ulu-puluma i-sipa mele: ulu kaíma kene ulu sumbi-nílima kene ung-sikama kene kanili.) \v 10 ‘Auliele-ni kanupa numanu silimú uluma piliipu kongnjupu teamili.’ niku molangiko. \v 11 Súmbulu túlieliinga ulu-puluma aima naa teai! Súmbulu túlieliinga ulu-puluma eni liipa tapunjumba tondulu te naa pelemú kanili. ⸤Súmbulu túlieliinga ulu-puluma naa teku,⸥ yambumandu ‘Súmbulu túlieliinga ulu-puluma kis.’ niku, niku singí kene kapula. \v 12 Pulu Yili-nga ungele liiku su siku naa telemele yambuma-ni mo toku numanu siku telemele mele nimbu simulúndu kepe pipili kolkumula. \p \v 13 Akiliinga-pe pa tiliele-ni méle tepa mokeringa lenjilimúma pali ulumanga puluma mokerenga lelemú. \v 14 Pa tiliele-ni méle te tepa mokeringa lenjilimú kene méle kanuma kepe pa telemú akiliinga mélemanga puluma mokerenga lelemú. Akili piliiku konana tenga ung te turing kanili. Akili i-sipa mele: \q1 “Yambu uru píliele, nu ola muluyo. \q3 Lomburukunu ola muluyo. \q2 Aku tiní kene \q3 Krais-ni nu mulunina pa tenjimba.” \m nilimú. \p \v 15 Akiliinga, eni teku mulungí mele kanuku kuni teku molai! Eni yambu piliipa kungnjuli naa pili yambuma mele naa andai. Piliipa kungnjuli pili yambuma anduku molai. \v 16 Ekupu molkumele enama yambuma-ni teku kis-silimele singí enama akiliinga eni piliipa kungnjuli pili yambuma anduku molku kene, ulu-kaíma tingí ena-monguma wendu-wendu ombá kene ‘We-we sipu naa temulú kene ulu mare-ni omba pipi simba akiliinga we-we sipu teamili.’ niku ulu-kaí kanuma sumbi-siku teai. \v 17 Akiliinga, ulu lawa tili uluma naa teai. Auliele-ni “Eni teai.” nilimú mele piliiku kongnjuku kene aku-siku teai. \p \v 18 No-tondulu pulele noku kelep naa tai. Aku tingí kene eni-enini tepa kis-simba uluma tingí akiliinga aku naa teai. Aku tingí kene kis. ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle eninga numanuna ‘molupa kapula tipili.’ niai. Aku-siku ningí kene kaí. \m \v 19 ⸤Minéle eninga numanuna molupa tipili⸥ eni-enini anju-yandu ⸤Pulu Yili-nga⸥ yambuma-kene ‘ung niamili.’ niku kene Pulu Yili-nga bukna molemú konanama kene, eni máku toku konana nilimele konanama kene, Minéle-ni eninga numanuna nimbá piliingí konanama kene, niku; ‘Auliele kape niamili.’ niku kerina kepe numanale-ni kepe konana niku; \m \v 20 oliunga Auli Yesos Krais ⸤eninga nimba tenjipa kupulanum akisinjirimeliinga⸥ yu bi leku walsiku taki-taki Lapa Pulu Yili-ndu mélemanga pali “Angke” niai. \s1 5:21—6:9 Oliu Oliunga Yambuma Kene Ung Piliipu Táka-Nimbu Molomulú Mele Ung Mare \p \v 21 ‘Krais yu oliunga Yi-Nuim Auliele.’ niku yunga ungele liiku ai siku molku kene anju-yandu ⸤Pulu Yili-nga⸥ yambumanga ungma kepe táka-niku piliiku liiku molai. \s1 5:22-33 Ambu-Yima Mulungí Mele Ung Te (5:21—6:9 pali) \p \v 22 Eni-ambuma-ni Auliele-nga ungele táka-niku piliiku liiku molemele mele eninga yimanga ungma táka-niku piliiku liiku molai. \v 23 Krais yu yunga yambu-talapeliinga Tepa Liipa Mindili Nolkemela Kupulanum-na Wendu Liili Yili molupa, yambu-talape kanili yunga kangiele, yu kangieliinga pengale molupa yunga kangiele nokulemú, aku-sipa yima enini ambumanga pengima akiliinga ambuma-ni aku-siku teai. \v 24 Krais-nga yambu-talapele-ni ‘Krais nanga Auliele-ni na nokulemú.’ nimba yunga ungele táka-nimba piliipa liipa molemú mele ambuma-ni aku-siku eninga yima ‘Oliu nokangi.’ niku eninga ungma pali taki-taki piliiku liiku molai. \p \v 25 Eni-yima, Krais-ni yunga yambu-talapele aima numanu monjupa kene yunga nimba alko topa kulunjurum aku-siku mele eni-yima-ni eninga ambuma numanu monjai. \v 26 ‘Krais-yunga yambu-talapele Pulu Yili yunga talapele mendepulu akiliinga kake tiliele mulupili.’ nimba Krais-ni yunga alko topa kolunjupa, yunga ungele-ni yambu-talape kanili lumaye turum. \v 27 ‘Yunga yambu-talapele yunga kangiele’ nimba ‘akuna kalaru te naa molupa irili te naa tepa, aku-sipa méle te-lupa naa tepa naa molupa, kangi aima kake tiliele angiliipa Pulu Yili-ni kanupa kis piliimba méle te naa angiliipili na-ni nanu nanga ambu aima kaiéle na-nanu liambu.’ nimba aku-sipa tirim. \p \v 28 Aku-siku mele yima-ni eninga kangima numanu monjuku kene nokolemele mele eninga ambuma numanu munjingí kene kapula. Yi te-ni yunga ambale numanu monjulemú akili yu-yunu numanu monjulemú. \v 29 Yambu te-ni yunga kangiele kanupa kis piliipa nokupa naa konjulimúye? Krais-ni yunga yambu-talapele nokupa konjulimú mele aku-sipa yambu te-ni yunga kangiele nokulemú kanili. \v 30 Oliu Krais-nga kangieliinga mong kimbu ki mélema molemulu-na ⸤oliu yunga yambu-talapele aku-sipa nokupa konjulimú⸥. \v 31 ⸤‘Yi te-ni yunga ambale numanu monjulemú akili yunga kangiele numanu monjulemú.’ niker⸥ akiliinga pulele Pulu Yili-nga bukna i-sipa mele ung te molemú: \q1 “⸤Pulu Yili-ni ambale kene yili kene \q3 aku-sipa tirimeliinga⸥ \q2 yi te-ni anum lapasele mundupa kelepa \q3 yunga ambale kene pekulu \q4 elsele kangi tiluele mele mulunglí.” \rq Ui-Pulu-Pulu 2:(23-)24\rq* \m nimba molemú kanili. \v 32 Ung akiliinga ung-pulu tondulu te mo-mele tolemú. Na-ni piliiker, ‘Krais kene yunga yambu-talapele kene akuselendu nirim.’ nimbu piliiker. \v 33 Akiliinga-pe ung akiliinga sumbi-sipa ung-pulu te eninga pelemúko. Eni yima lupa-lupa numanu monjulemele mele eninga ambuma aku-siku numanu monjai. Ambuma-ni eninga yima-ni ningí ungma liiku ai siku enini teku konjuku molai. \c 6 \s1 6:1-4 Kangambulama Kene Anupili Lapalii Kene Tingí Mele Ung Te (5:21—6:9 pali kanui) \p \v 1 Kangambulama, Pulu Yili-ni “Anupili lapalii-ni eni nokangi.” nilimáliinga aminiali lanialinga ungma piliiku teng panjiku teai. Aku tingí kene kapula. \v 2-3 Pulu Yili-ni ⸤“Teai.” nimba⸥ ui ung-mani te sirim, bukna molemále i-sipa mele: \q1 “Aminiali laniali kene teku konjuku \q2 eninga ungma piliiku liiku teai.” \m nilimú kanili. \rq Wendu Uring 20:12, Ung-Manima 5:16\rq* \m Akiliinga-pe ung-mani lupama we sirim mele ili aku-sipa we naa sirim. Ung-mani ili sipa kene “Aku tingí kene na-ni tembu.” nimba, nimba panjurum mele i-sipa: \q1 “Eni ‘Ma-koleana molupu konjupu, \q2 molupu sulu pamili.’ niku \q3 aku teai.” \rq Wendu Uring 20:12\rq* \m nimba aku-sipa ola panjipa nimba panjurum. \p \v 4 Kangambulamanga lapalii, eninga kangambulama teku arerembi naa konjai. Enini Auliele-nga ungma ung-bo tonjuku mani siku nokuku konjai. \s1 6:5-9 Ku-Moni Naa Liiku Kongun We Tinjiring Kendemande-Yambuma Kene Kongun Nukuli Yima Kene Eninga Ung Te (5:21—6:9 pali kanui) \p \v 5 Kongun we tinjili kendemande-yambuma, eni eninga kongun nokolemele mana-yima-ni ningí ungele liiku ai siku mundu-mong teku kongun teai. Eni numanu tale-tepa pípili eninga kongun nukuli yimanga kongunale naa tenjai. Eni Krais-nga ungele piliiku liiku telemele mele aku-siku kongun nukuli yimanga ungma piliiku liiku teai. \v 6 Eninga kongun nukuli yima-ni “Teai.” nilimele mele kanuku molangi ‘Teng panjipu temulú kene kape ningí.’ niku aku-siku mindi niku piliiku kene ungma teng panjiku naa teai. Eni ‘Krais-nga kendemande-yambuma molupu yunga kongunale tenjilimulu.’ niku piliiku aku-siku mele eninga kongun nukuli yimanga kongunuma tinjingíndu ‘Pulu Yili-nga kongunuma’ numanale-ni piliiku kene kongunuma tondulu munduku tenjai. \v 7 ‘Yambumanga kongunale mindi tenjikimulu akiliinga ulu te mólu.’ niku kongun nukuli yimanga kongunuma naa tenjai. ‘Kongun nukuli yimanga kongun kanili Auliele-nga kongunale tenjilkumula mele aku-sipu kongun nukuli yi kanumanga kongunuma tenjikimulu.’ niku numanu tale-teku naa panjiku numanu siku tondulu munduku tenjai. \v 8 ‘Auliele-ni kongun tenjilimele yambuma kepe, we molemele yambuma kepe pali teku kunjingí mele kanupa kene méle kalomba.’ niku piliiku kene eninga kongun nukuli yimanga kongunuma aku-siku tondulu munduku tenjai. \p \v 9 Kongun nukuli yima, eni aku-siku kongun we tinjili kendemande-yambuma teku konjangiko. Mulú-koleana molemú yili yu kendemande-yambuma kene nukuli yima kene eninga pali Nukuli Yili. ‘Yu-ni yambumanga bima kanupa kene enini naa apurulimú.’ niku piliiku kene eni eninga kongun we tinjili kendemande-yambuma teku mini-wale naa mundunjai. \s1 6:10-20 Krais-nga Yambuma Ele Tingindu ‘Kuna Kene Ele Mélema Tondulu Munduku Ambulai.’ Nirim Ung Te \p \v 10 Ekupu ung te kamu niambu: ‘Oliu tondulu olandupa-olandupa pupili molamili.’ niku Auliele-kene tapú-toku molku ‘yunga tondulu auli-tepa puliele oliu liamili sipili.’ niku molai. \v 11 ‘⸤Kurumanga nuim⸥ depollale-ni uluma gólu topa tepa oliu kundi tolemáliinga tondulu mundupu angiliamili.’ niku eni Pulu Yili-ni ele tili mulumbale silimúma pali liiku pakuku molai. \v 12 ⸤Mimi-siku piliai.⸥ Oliu mana-yambu mongale-ni kanolemuluma kene ele naa telemulu. Mélema nukungíndu tondulu pelemú kuruma kene, namba molupa kolea lupa-lupa nokolemele kuruma kene, ena súmbulu tuli ima ma-koleana nokolemele kuruma kene, mulúna ola molemele kuruma kene, akuma-kene ele tepu molemulu. \v 13 Akiliinga, Pulu Yili-ni ele tili méle silimúma pali liiku pakuku ambolku molai. Aku tingí kene buni-enama wendu ombá kene eni manda tondulu munduku angiliiku ele kapula tingí. Kanu-kene ena mare ele wela pora naa nimba ele-túma wela toku mania naa munduku kene we naa molku ele-tapu tingíndu tondulu munduku angiliangiko. \p \v 14 Akiliinga, ‘Oliu topa mania naa mundupili. Tondulu mundupu angiliamili.’ niku \mi ung-sikama kamirika toku, \pi1 ulu sumbi-nílima kapa-ni tili wale-pakuli mele pepelina pakuku, \pi1 \v 15 yambuma Pulu Yili-kene kapula-kapula mulungí temani-kaiéle toku silsiliiku andungí kimbu-su mele monjai. \m \v 16 Méle akuma pakuku kene, \pi1 ⸤‘Pulu Yili sika. Yesos Krais sika. ‘Nanga’ nimba tinjirimele⸥ sika.’ niku tondulu munduku piliingí ulele ‘eninga kuna-tapiyele.’ niku liiku taki-taki ambolku molai. Kuna-tapiye akili-ni ulu-kismanga pali pulele pelemú ⸤kurale-ni⸥ mera tepi nomba pílima-ni eni tomba kene tepéle manda toku ku munjungí. \pi1 \v 17 Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú wanie kapa-ni tiliele liiku pakuku, \pi1 Minéle-nga ele-tili lu-koyale liiku ambulai. Lu-koya akili Pulu Yili-nga ungele. \p \v 18 Minéle-ni eni tondulu simbale-ni taki-taki Pulu Yili-kene popu toku ung niai. Eni mulungína ulu lupa-lupama pali wendu ombá kene Pulu Yili-kene popu toku ung lupa-lupama niku mawa teai. ‘Yu-ni yunga yambuma liipa tapunjupili.’ niku sumbulsuli kepe tanguli kepe taki-taki mimi-siku piliiku kanuku kóru naa molku Pulu Yili-kene yunga yambumanga niku popu toku mawa tenjiku molai. \v 19 ‘Pulu Yili-ni na ⸤Poll⸥ liipa tapunjupili.’ niku nanga kepe yu popu toku mawa tenjiku kene, ‘Na yambuma ung nimbu simbu tembu kene na mini-wale naa mundupu yambumanga mundu-mong naa tenjipu temani-kaiéliinga ung-pulu mo topa pelemúma sumbi-sipu nimbu para sambu akiliinga Pulu Yili-ni nanga kerina omba molupa ungele nimba sipili.’ niai. \v 20 Temani-kaí kanili nandu ‘Tokunu si-pui.’ nimba Pulu Yili-ni liipa mundurum-na andupu topu siliáliinga na ka-lkuna peliu. ‘Temani-kaí kanili Auliele-ni nandu ‘toku silsiliikunu andui.’ nimba kongun sirimeliinga na yambumanga mundu-mong naa tenjipu nimbu sambu.’ niku Pulu Yili-kene popu toku mawa tenjai. \s1 6:21-24 Poll-ni Pepá Topa Pora Simbandu Pulu Yili Popu Topa Mawa Tepa ‘Yambuma Membu Panjui.’ Nirim Ungma \p \v 21 ⸤Ung ninduma pora nikem.⸥ Na kongun tepu, ung nimbu, numanale-ni piliipu, moliu mele yi Tikikas-ni eni molemelena omba nimba simba. Tikikas yu nanga numanu monjuliu yi-anginele, Auliele-nga kongunale tondulu mundupa liipa tapunjupa telemú yili-ni na moliu mele nimba simba. \v 22 ‘ ‘Eni numanu waengu siku molangi.’ nimba oliu molemulu mele eni nimba sipili.’ nimbu eni molemelena yu liipu mundukur. \p \v 23 Lapa Pulu Yili kene Auli Yesos Krais-seleni ‘Eni Krais-nga yambuma numanu waengu nipili molku, anju-yandu yambuma numanu monjuku, ‘Elsele-ni sika oliu teku kunjinglí.’ niku tondulu munduku piliiku molai.’ niangli. \v 24 Oliunga Auli Yesos Krais numanu monjulemele mele enembu naa kolku yu numanu monjuku mindi molemele yambuma ⸤Pulu Yili-ni⸥ we kondu kolupa mulupili molai. \b \p ⸤Aku manda niker.⸥