\id COL - Colossians - Rob & June Head, 16th May, 2004 \h KOLLOSI \toc1 KOLLOSI Poll-ni KOLLOSI-Yambuma Pepá Topa Sirim Bukele \toc2 KOLLOSI \mt1 KOLLOSI \mt2 Poll-ni KOLLOSI-Yambuma Pepá Topa Sirim Bukele \is1 Poll-ni Pepá Topa Sirim Ilinga Ung-Pulu Mare \ip Poll molupa tirim mele ung-pulu mare kene yu-ni pepá topa sirim-manga ung-pulu mare kene buk-gomú 682 molemú. \ip ‘Poll ui-pulu-pulu kolea-auli Rom ka siku lku tenga pípili ami-yima-ni nukuring kene pepá ili kene Epesas, Pillipai, Pillimon kene wasie turum.’ niku piliilimili (Liipa Mundurum Yima 28:16-31.) \ip Kollosi akili kolea Esia propinj lirim kolea taon auli te. Akili kolea-auli Epesas taon nondupa lirim akiliinga-pe Poll yu-yunu akuna naa purumunje. Temani te naa molemú. Epesas taon molupa kene yi mare Kollosi akuna “Temani toku sangi pai.” nimba liipa mundurumnje. Yi Epaporas-ni ungma nimba sirim mele Kollosi 1:7-8 molemú. Korin Kumbi-Lepale 16:19 molemú ung akili Kollosi-yambumandu nirimkonje? \ip Pepá ili Poll-ni nambimuna topa sirim-nje? Yi mare-ni gólu toku ung-bo tonjuku mani siring mele Krais-nga yambuma piliiku lumbili puring mele piliipaliinga pepá topa sirim. Teku kis-siring mele i-sipa: Te: Pulu Yili-nga yambuma mulungíndu langi mare kene no kene enama kene kangi kopsili ulele kene ui Moses-ni “Ulu mare teai!” nimba “Ulu mare naa teai!” nimba ung mani sirim mele piliiku liiku tiring mele Poll-ni ‘naa piliangi.’ nirim (2:16-17, 2:11, 3:11). Te: Gólu toku ‘Mélema naa ambolku, naa noku piliangi, mólu.’ niku mani siring (2:21,23). Te: Mulú-koleana angkellama popu toku bi paka tunjuring (2:18). Te: Krais toku mania munduringinje. Poll-ni Krais tondulu mundupa kape nirim (1:15-20, 2:2-3,9). Te: Gólu toku ‘Ung mare mo turum.’ niring akili Poll-ni nimba mele: “Ung piliipa kungnjuli mo túlima Krais-kene mindi pelemú.” nirim (2:18, 2:2-3). Te: ‘Mana-yambuma-ni piliipa kungnjuli pelemú ungma kene mana-yambuma-ni ulu-pulu tiring mele kene piliipu teamili.’ niring. Poll-ni aku-siku piliiku aku-siku tiring mele ‘Aima kapula mólu.’ nirim. ‘ ‘Kapula molamili.’ niku Krais mindi piliiku, Krais mindi wasie molangi.’ nirim. Yu Pulu Yili mele molupa, yu mindi mélema kene ungmanga kene aima olandupale (1:15,16,17,18,19, 2:9, 1:20-22, 2:10). ‘Gólu tuli ungma-ni naa liipa tapunjilimú.’ nirim (2:8, 2:23). \ip Ya ung-pulele pora nikem. \c 1 \ms1 1:1—3:4 Krais Mélemanga Pali Yi-Auliele, Pulu Yili-nga Kona Mululi Ulu-Pulele Kene Uluma Pali Yu-Kene Pelemú Ung Mare \s1 1:1-2 Poll-ni Pepále Tombandu Pulu Monjupa Turum Ungma \p \v 1 Na Poll, Pulu Yili-ni na makó turum-na Krais Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili, na kene oliunga ⸤Krais-nga ungele piliili⸥ angin Timoti wasie molupulu kene pepá ili topu siker. \m \v 2 Eni Pulu Yili-nga yambu kolea-auli Kollosi pelemelé, eni Krais-kene tapú-toku molemeláliinga yu ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku, enembu naa kolku, ambolku molemele anginipilima pepá ili topu siker. \p Oliunga Lapa Pulu Yili-ni eni we kondu kolupa, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nipili. \s1 1:3-14 (1:3-8) Kollosi-Yambuma Yesos ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliiku Enini Anju-Yandu Yambuma Numanu Munjuring Mele Piliipaliinga Poll-ni Pulu Yili-Kene ‘Angke’ Nimba (1:9-14) Eninga Nimba Pulu Yili Mawa Tenjipa ‘ ‘Tondulu Pupili Molangi.’ Ni.’ Nirim Ungele \p \v 3 Olsu-ni Pulu Yili, oliunga Auli Yesos Krais-nga Lapale, popu tombulúndu yu-kene ung nimbulu mawa tenjilimbulu kene taki-taki “Angke” nilimbulu. \v 4 Eni Krais Yesos ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele kene, Pulu Yili-nga yambuma pali numanu monjulemeláliinga aku-sipu telembulu. \v 5-6 Temani-kaí, akili ung-sikale, eni muluringna urum kene, méle Pulu Yili-ni ‘eninga’ nimba makó topa mulú-koleana nusunjurum lelemú mélale, ‘Akili sika.’ niku piliiku ‘Akili aima liamili.’ niku nokuku molemele. Penga nokuku molemele ulu akili-ni eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele kene numanu monjulemele ulele kene ‘Eni liangi.’ nirim. Eni ui-pulu-pulu temani-kaiéle piliiku Pulu Yili-ni eni we kondu kulurum ung-sikama piliiku kene akiliinga pulele aima piliiku kunjuring kene yandupa temani-kaí akili-ni eni tepa konjupa ulu kaíma ‘wendu-wendu upili.’ nilimú mele ma-koleamanga pali aku-sipa ulu kaíma ‘wendu-wendu upili.’ nilimú. \v 7 ⸤Pulu Yili-ni eni we kondu kulurum temani-kaiéle⸥ yi Epaporas-ni eni ui nimba sirim-na piliiring. Yi kanili yu oliu-kene wasie tapú-topu kendemande tepu molemulu yambumanga yi te, oliu numanu monjulemulu yili. Yu ‘oliunga kongun tenjambu.’ nimba Krais-nga kongun tinjiliele aima ambulupa gi sipa enembu naa kolupa mundupa naa kelelemú yili. \v 8 Eninga numanuna Mini molemále-ni eni liipa tapunjurum-na numanu monjulemele mele kepe Epaporas yu-ni oliu nimba sirim. \p \v 9 Akiliinga, eni-kene aku-sipa uluma wendu urumeliinga ui-pulu-pulu piliirimbulu kene yandupa taki-taki Pulu Yili-kene eninga nimbulu mawa tenjipulu kene, “Pulu Yili-ni ‘Teangi.’ nimba piliipa molemú mele eni aima piliiku kene, akiliinga ung-puluma aima piliangi akiliinga Mini Kake Tiliele eninga numanuna molupa piliipa kungnjuliele sipili.” nilimbulu. \v 10 “Aku-siku piliiku teku molku kene, Auliele-ni eni kanupa kaí piliipili akiliinga yunga yambuma teku molemele mele aku-siku teku molku, ulu kaí lupa-lupa pulele teku, Pulu Yili molemú mele kene, nilimú ungma kene, piliiku molemele mele aima olandupa pupili.” nimbu mawa tenjilimbulu. \v 11-12 “Eni, buni pemba kene mini-wale naa munduku, ‘Buni enama pora nimbá.’ niku táka-niku nokuku molangi akiliinga Pulu Yili tondulu aima olandupa pulimúmanga yu-ni ‘Eni tondulu pupili molangi.’ nimba eni tondulu lupa-lupama sipili. ‘Yunga yambumanga’ nimba yu yi nuim kingele molupa nokulemú kolea pa tílieliinga méle nosinjilimúma eni Kollosi-yambumanga kepe wasie nosinjilimú liingí kupulanumele akisinjirim yi, akili eninga Lapale, yu-kene aima numanu siku ‘Angke’ niangi.” nimbu Pulu Yili eninga mawa tenjilimbuluko. \v 13 “Yu-ni oliu tepa liipa súmbulu tuliele yu yi nuim kingele molupa nokulemú tonduluna wendu liipa, yunga numanu monjulemú Málale-ni nokulemú tonduluna sukundu liipa munjurumeliinga ⸤aku-siku teangi⸥.” nimbu mawa tenjilimbulu. \v 14 Yunga Málu akili (yunga memi onde linjirimele-ni) oliunga ulu-pulu-kísima ‘Kamu mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjipa, oliu ka sipa ambulurum kupulanum-na wendu liipa ‘We kapula molangi.’ nirim yili. \s1 1:15-23 Krais Yu Molupa Ulu Telemúmanga Pali Yu Olandupaliinga Ung Te \pi1 \v 15 ⸤Pulu Yili-nga Málu Krais akili⸥ Pulu Yi naa kanolemulu akili mele tili yili. Pulu Yili molemú mele Málale yu mokeringa molemú kanolemulu. \pi1 Mulú ma mélema ui wendu naa upili yu ui mulurum, mélemanga pali yu yi-nuim olandupale molemú yili. \m \v 16 Málale aku-sipa yili molemáliinga pulele i-sipa mele: \mi Mulúna pelemú mélema kene mana lelemú mélema kene, \mi kanolemulu mélema kene naa kanolemulu mélema kene, \mi aku-mele Pulu Yili-ni ‘Tepu mimi teambu.’ nirim mélema pali \mi Málunga kili-ni tirim. \mi Tondulu pelemú kuruma kene, \mi mulú-koleana yambu namba molemú yambu aulima kene, \mi bi aima olandupa molupa méle pulele nokolemelema kene, \mi tondulu púlima kene, \mi méle aima tondulu puli akuma mulúna kene \mi mulú-koleana kene molemelema pali kepe \mi méle mongale-ni kanolemulu mélema pali wasie \mi yunga kili-ni tirim. \mi Mélema aima pali Málu-ni mendepolu tepa mimi tirim. \pi1 ‘Méle akuma yunga mendepolu lipili. Yunga bili paka tonjangi.’ nimba méle akuma tirim akiliinga yu aku-sipa yili molemú. \mi \v 17 Mélemanga pali yu kumbi-lepa mulurum; \mi mélema pali yunga tondulale-ni wendu urum; \pi1 pe ekupu Krais yunga tondulale-ni-ko mélema pali wendu olemú. \pi1 \v 18 Krais-nga talapena-yambuma yunga kangiele; \mi Krais yu kangieliinga pengale. \mi Yu yunga kangiele kona molemáliinga ulu-pulele. \mi Yu mélemanga pali kumbi-lepa molemú yili, \pi1 ‘Yu mélemanga pali yi nukuli auliele mulupili.’ nimba ⸤yu kulurum kene⸥ Pulu Yili-ni yu topa suru sirim-na yu kumbi-lepa lomburupa ola mulurum yili molemú. \pi1 \v 19 Pulu Yili yu-yunu molupa telemú mele ‘aku-sipa ulu-puluma Málu-kene pípili.’ nimba piliirim-na Pulu Yili yunu-kene peka topa pelemú mele Málu-kene aku-sipa pelemú, ⸤Pulu Yili-nga Málale, Lapa molemú mele molemú⸥. \pi1 \v 20 Pulu Yili-ni ‘Mulú ma mélema pali yu-kene numanu tiluna pupili, kapula-kapula molamili akiliinga Málu-ni aku temba kupulanumele akisinjipili.’ nimba piliipa kene \pi1 Krais-nga memi unji-perana onde lirimele-ni Pulu Yili-ni oliu-kene ele-tu mulurumulu ulu-pulele kamu topa mania mundurum. \p \v 21 Aku tinjirim nikerele-ni eni liipa tere lenjilimú. Ui eni ulu-kísima teku eninga numanale-ni yu-kene ele-tu muluringeliinga Pulu Yili-kene sulu-teku muluring. \v 22 Akiliinga-pe ekupu ⸤Málu Krais-nga⸥ kangiele turing kulurum ulu akili-ni Pulu Yili-ni eni yu-kene ‘numanu tiluna pupili nondupa oku molangi.’ nirim. ‘Eni yunga yambu kake tílima molku, kalaru te naa pepa, yu-ni kanupa kis piliilimú ulu te naa pípili yu molemúna oku molangi.’ nimba kene aku tirim. \v 23 Akiliinga-pe ⸤Krais⸥ ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele niku piliiku, ‘Krais eninga lku-paka-sum mele.’ niku yu tondulu munduku ambolku enembu naa kolku munduku naa kelai. Aku tíngi lem ⸤yu-ni mulungí mele nikem aku-siku mulungí⸥. Temani-kaiéle ui-pulu-pulu piliiring kene ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku temani kanili-ni wendu ombá mele kene eni mulungí mele kene nilimú ‘aku-sipa mele oliu-kene aima wendu upili.’ niku numanu siku nokuku muluring mele ulu buni te wendu ombá kene enembu kolku munduku kilingí akiliinga mimi-siku kanuku molai. Temani-kaí kanili ma-koleamanga pali toku siring, eni piliilimili temanele. ⸤Krais-ni⸥ na Poll ‘Temani-kaí kaniliinga kendemande-yili molani.’ nirim-na moliu. \s1 1:24—2:5 Poll-ni Krais-nga Yambu-Talapele Kollosi Molemelema Mindili Sipa Liipa Tapunjurum Temanele \p \v 24 Pe ekupu na eni liipu tapunjumbundu mindili noliáliinga numanu siker. Krais-nga kangiele, akili yunga yambu-talape kanili, yu-ni eninga nimba liipa tapunjupa mindili nurum mele mindili mare we pelemú akili na yunga talapele ‘liipu tapunjambu.’ nimbu piliipu ⸤Krais mindili nurum mele⸥ nanga kangina mindili nombu kapula tenjiliu. \v 25 Pulu Yili-ni ‘na Krais-nga talapena-yambumanga kendemande-yili mulupili.’ nimba eninga nimbu liipu tapunjumbu kongun te sirim. Kongun akili ‘Eni Pulu Yili-ni nilimú ungma sumbi-siku piliiku, akiliinga ung-puluma pali aima piliangi.’ nimbu, nimbu simbu kongunale. \v 26 Aima kórunga-ui enamanga pali Pulu Yili-ni ung ili mo turum yambuma pali naa piliiring, akiliinga-pe ekupu ‘yunga yambuma piliangi.’ nimba, nimba para silimú. \v 27 Ung mo turum ung ili ‘akili aima kaí olandupa, Juda-yambu naa molku yambu-lupa molemelema aima kapula liipa tapunjumba mele yunga yambuma-ni pali piliangi akiliinga mokeringa lipili.’ nimba, Pulu Yili-ni nimba para sirim. Ung mo turum akili i-sipa mele: Krais yu ⸤Juda-yambu naa molku yambu-lupa molemelema⸥ enini-kene molemú. Yu enini-kene molemáliinga yu-ni ‘enini Pulu Yili mulú-koleana tonduluma-kene wasie pípili molemú akuna tapú-topu molamili liipu membu pumbu.’ nirim-na piliiku kene ‘Sika’ niku numanu siku nokuku molemele kanili. \p \v 28 I niker yi Krais akili-ni telemále yambuma temani topu nimbu silimulu. ‘Enini Krais-kene wasie tapú-toku molku yunga yambu numanu tondulu pili yambu yuma mulungí kene membu pupu ⸤Pulu Yili⸥ samili.’ nimbu, piliipa kungnjuli pelemále-ni yambuma mimi-sipu lip-lipi topu mani sipu ung-bo tonjilimulu. \v 29 ‘Aku teambu.’ nimbu yu-ni na tondulu sipa tondulu mundupa liipa tapunjilimú uluma-ni pali tondulu mundupu mindili sipu kongun teliu. \c 2 \s1 2:1-5 Krais-nga Ungele ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliiku, Gólu Tuli Ungma Liiku Su Singéliinga Ung Te (1:24—2:5 pali kanui) \p \v 1 Eni kene, Krais-nga yambu-talape kolea-kelú LLadosia taon-na molemelema kene, koleamanga pali yambu na naa kanolemele yambuma kene, enini ‘Aima liipu tapunjambu.’ nimbu mindili sipu kongun tenjiliu mele ‘eni piliangi.’ nimbu piliiker. \v 2 ‘ ‘Enini numanu tondulu pupili molku, anju-yandu numanu munjingí ulele-ni enini liipa tere lenjemba kene enini ⸤Krais-nga⸥ ulu-puluma pali mimi-siku piliiku kene ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele kam-kamu aku-siku olandupa piliiku molangi.’ nimbu na aima mindili siliu. Aku-siku piliiku kene Pulu Yili-nga ung mo topa pelemáliinga enini piliangiko.’ nimbu na mindili siliuko. Mo topa pelemú ung akili Krais yunu. \v 3 Piliipa kungnjuli ulu-puluma kene, numanale-ni piliilimili ulu-puluma kene, ulu-pulu akuma Krais yu-kene mo topa pelemú. Akuma ku-moni mele bengena peka topa lelemú mele yu-kene aku-sipa peka topa pelemú. \v 4 ‘Yambu mare-ni enindu gólu toku ung kaí mare niku kundi tungí.’ nimbu kene ung ili eni nimbu siker. \v 5 Na eni-kene naa moliu akiliinga-pe ‘eni-kene moliu.’ nimbu piliipu, eni tapú-toku tondulu munduku kongunuma sumbi-siku teku yi-nuim Kraisele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku munduku naa kelemele mele nanga numanale-ni piliipu kene lakupu numanu siliu. \s1 2:6-23 Krais-Kene Wasie Tapú-Topu Molemuláliinga We-Mana-Yambuma-ni ‘Teai’ Niku, Niku Panjilimele Ung-Manima-ni Oliu Naa Nokulemáliinga Ung Te \s1 2:6-15 Oliu Krais-Kene Wasie Tapú-Topu Molupu Kona Molupa Kunjuli Ulu-Sikale Liimulú Ung Te \p \v 6 Pe ekupu ‘Krais Yesos oliunga Auliele mulupili, wasie molamili numanuna upili.’ niring mele yu-kene wasie tapú-toku molai. \v 7 Unji te ⸤tondulu mundupa angiliimbandu⸥ yunga pulkanuma mana-mania mundulimú, lku te ⸤‘tondulu pupa angiliipili.’ niku⸥ paka-sum tondulu puli te polulemele, eni ‘aku-sipu tondulu mundupu angiliamili.’ niku unjele ma akili kene tapú-topa angiliipa lkuli paka-sum kene tapú-topa angiliimú mele eni Krais-kene aku-siku tapú-toku angiliiku, oliu-ni eni mani sirimulu ungma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele olandupa tondulu munduku piliiku kene, taki-taki Pulu Yili-kene ‘Angke’ niai. \p \v 8 ‘Yambu te-ni ‘yunga numanale-ni piliilimú mele eni aku-siku mele aima numanale-ni piliiku molangi.’ nimba we-ungma gólu topa eni nimba simba.’ niku kanuku konjuku molai. Anda-kolepalima-ni ui mani siring yandupa piliiring mele kene, ma-koleamanga pali nokolemele kurumanga ungma kene, yambu kanuma-ni piliiku kene eni niku silimele. Krais-nga numanale-ni piliilimú ungma naa piliiku niku silimele. \p \v 9 Yi-nuim Kraisele mana-yi au talurum kene Pulu Yili yu-yunu molupa telemú mele aku-sipa ulu-pulele Kraisele yunga kangina pepa peká tolemú mele eni piliilimili kanili. \v 10 Akiliinga, yi akili Pulu Yili molupa telemú ulele yu-kene pelemú akili eni yu-kene tapú-toku molemele kene Pulu Yili-ni eni kepe silimú eni-kene peka topa pelemúko. Yi-nuim Krais kanili yu mulúna kuru tondulu púlima kepe, méle namba pelemú-na méle akuma nokolemelemanga pali, yu yi olandupale molemú. \p \v 11 Eni yu-kene oku tapú-toku muluring kene kangi kopsiku wendu liili ulu-pulele eni sirim liiring. Kangi te kupsili ulu sirim akili yambuma-ni kangikundu telemele akilindu naa nirim. Krais-ni tinjirim ulele-ni oliu kangi te kopsipa wendu liili ulele liirimulu, akili oliu ulu-pulu-kis tirimulumanga ui-we-numanumanga tonduluma mania purum. Ulu akili kangi te kopsipa wendu liili ulu-sikale. \v 12 Eni no liinjiring kene Krais-kene wasie eni ⸤kuluring⸥ ónu tiring kanili. Pe eni ‘Sika Pulu Yili-ni yunga tondulale-ni Krais topa lomburupa ola munjurum.’ niku tondulu munduku piliiringeliinga Krais topa lomburupa ola munjurum Pulu Yili-ni eni no liiring kene Krais-kene wasie topa lomburupa ola munjurumko. \p \v 13 Eni ui-we-numanuma pípili ulu-pulu-kísima tiring kene kepe, eni Juda-yambuma naa molku yambu-lupama muluringeliinga Pulu Yili-nga ung-manima-ni eni naa nukurum kepe, ulu akusele-ni eni topa kunjurum, yambu kulúlima mele muluring, akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Eni Krais-kene wasie kona molangi.’ nirim. Yu-ni oliunga ulu-pulu-kísima kanupa konde tenjipa ‘Kamu mania pupili.’ nimba, \v 14 Moses-ni “Ulu mare i-siku teai! Ulu mare i-siku naa teai!” nimba Pulu Yili-nga ung-manima bukna turumuma-ni oliundu taki-taki ‘Teku kis-silimele.’ nilimú ung-manima oliu tondulu mundupa nukurum tondulale ‘Oliu kot-na ulu te naa tinjipili. Kamu mania pupili topu mania mundambu.’ nimba kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ ⸤ung-mani akuma⸥ liipa ⸤Krais-nga⸥ unji-perana pirimú-ni ⸤topa⸥ ku topa panjurum. \v 15 Mulúna kuru tondulu púlima kepe, aku mele namba pelemú-na mélema nokolemelema pali eninga tonduluma unji-perana ⸤kulurumeliinga⸥ topa mania mundupa, ‘ ‘Kurumanga tondulu te naa pepa kamu mania purum.’ niku kanangi.’ nimba eni liipa ora sirim. \s1 2:16-23 Krais-Kene Wasie Kulurumulaliinga We-Ung-Manima-ni Oliu Tepa Naa Liilimú Ung Te (2:6-23 pali) \p \v 16 ⸤Yu-ni aku tirim⸥ akiliinga ‘Yambu te-ni oliu langi nombu no nombu ena kake tílimanga uluma tepu, kaliimbu ke tolemú kene uluma tepu, kóru mululi ena-Sambat-manga uluma tepu, ulu akumanga yambu te-ni temulú mele apurupa ung-mani te naa nimba panjipa, ung-mura sipa “Teku kis-sikimili.” ni naa nipili.’ niai. \v 17 Ulu akuma ‘Teai.’ niku ui ung-manima niku panjiring akuma penga wendu ombá ulu te manda leku ulu akuma tiring. Ulu akumanga sika ulele Krais-kene pelemú. \v 18 Yambu te uru-kumbu tepa kanolemú mélema temani topa yu-yunu ‘Numanu sambu akiliinga nanga bili ola naa pípili molambu.’ nimba gólu topa, angkellamanga bima paka tonjupa kape nilimú yambu te-ni ‘Aku-sipu teliáliinga na-nanu piliipa kungnjuli olandupa pelemú.’ nimba “Enini telemele mele teku kis-silimelaliinga Pulu Yili-ni enini méle naa kalomba liingí.” nimbá kene yunga ungele naa piliai. Yambu kanili yu-yunu yunga ui-we-numanale-ni aku-sipa piliipa yu-yunu bi paka tolemú. \v 19 Yambu kanili yu Krais-kene tere leku naa molembele, lupa-lupa molembele. Oliu Krais-nga kangiele, yu kangieliinga pengale. Pengale-ni kimbu ki kangi mélemanga pali nokupa, ombele pulkanu mélema pali ‘tondulu pupili.’ nimba langi silimú, aku-sipa mele Krais oliunga pengale-ni oliu yunga kangiele yu-kene liipu tere lepu molemulu kene aku telemú. Aku telemáliinga Pulu Yili-nga tondulale-ni ⸤Krais-nga⸥ kangiele tepa ai silimú. \p \v 20 Eni Krais-kene wasie kolku kene ma-koleana uluma kamu munduku kiliring, tiluna kapula naa mulungéliinga nambimuna ekupu eni ya ma-koleana yambuma mele molku ma-koleana “Ulu mare i-siku mele naa teai!” nimba pelemú ung-manima piliiku liiku teku molemeleye? \v 21 Ung-manima-ni ⸤langi mare kene no mare kene akumandu⸥ “Naa ambolai!” nimba, “Naa noku piliai!” nimba, “Ki-ni simbi naa tonjaiko.” nilimú ung-mani akuma mele nambimuna piliiku liiku telemeleye? \v 22 Ung-mani akuma pali mana-yambuma-ni mendepolu numanale-ni piliiku “I-siku teai. I-siku naa teai.” niku ung-mani silimeláliinga, ung-mani akuma “piliiku teai.” nilimele mélema kene ulu mare telemele kene walsekale kam-kamu kis lepa mania pulimú. ⸤Méle kanuma-ni eni tepa liimba ulu te naa pelemú.⸥ \v 23 Ung-mani kanuma-ni ‘ ‘oliu bi naa pípili molamili.’ niku, mélema kape niku bi paka tonjuku, ‘oliunga kangima mindili nupili.’ niangi.’ niku ulu mare aku-siku telemele mele kanuku kene ‘ung-mani akuma piliipa kungnjuli aima pepa kaí telemú.’ sika nimbu kanolemulu akiliinga-pe oliu ui-we-numanale-ni ulu-kísima mindi piliipu ulu-pulu-kísima mindi waka lelemú uluma ‘Topu mania mundamili.’ nimba liipa tapunjumba ulu te ung-mani kanuma kene aima naa pelemú. \c 3 \s1 3:1-17 Ulu Kake Tílima Tepu Molomulú Mele Ung-Mani Mare \b \s1 3:1-4 Krais-Kene Wasie Lomburupu Ola Mulurumeliinga Ung Te \p \v 1 Pulu Yili-ni eni Krais-kene wasie topa lomburupa ola munjurumeliinga Krais wi-ola Pulu Yili-nga ki-bokundu molemú koleana uluma mendepolu numanale-ni piliiku waka kolku molai. \v 2 Mulú-koleana mélema mendepolu aima numanu liiku munduku, ma-koleana mélema numanu liiku naa munduku molai. \v 3 Eni ⸤eninga ui-we-numanuma-kene⸥ wasie Krais-kene kolkuliinga yu-kene wasie ⸤lomburuku ola muluring⸥ ekupu kona molemeláliinga Krais yu mulú-koleana Pulu Yili-kene wasie tiluna tapú-tokulu molembelále naa kanolemulu mele eni aku-siku elsele-kene wasie tiluna tapú-toku molku aima sika mulungí mele ui naa kanolemelaliinga ⸤aku-siku mulú-koleana mélema mindi numanu liiku munduku molai⸥. \v 4 Eninga sika molemele ulu-pulele Krais yunu, akiliinga yu omba mokeringa angiliimba kene eni yu-kene wasie molku, tondulu talang pulimú koleana yu yi-auli olandupale molupa méle tonduluma nosupa mélema nokulemú koleana yu-kene wasie tapú-toku mulungí. \ms1 3:5—4:18 Krais Oliunga Numanuna Sukundu Molupa Oliu-Kene Tapú-Topa Molemáliinga Oliu Yambu Konama Molemulu Ung Te \s1 3:5-11 Oliu Yambu Konama Molupu Kene Naa Temulú Mele Ung Te (3:1-17 pali) \p \v 5 Akiliinga, ⸤eninga ui-we-numanuma Krais-kene wasie kolku kene yu-kene wasie lomburuku ola muluring⸥ akiliinga mana-ulu eninga numanale-ni piliiku kene tingíndu waka kolemele uluma toku mania mundai! Ulu akuma i-sipa mele: \mi Waperanale tili ulu-pulele kene, \pi1 yambuma-kene mola mélema-kene ulu kalaru mululi uluma tingíndu taki-taki numanu liiku munduku molemele ulu-pulele kene, \pi1 ambuma-ni yi kaíma kanuku ‘Wasie tapú-topulu andulkimbilánje kaí.’ niku numanu monjuku, \pi1 yima-ni ambuma kanuku numanu monjuku, aku-siku tili ulu-pulele kene, \mi yambu lupamanga mélema yama meli ulu-pulele kene, \m ulu akuma. \mi Yambu lupamanga mélema yama melemele mele kene, \pi1 kuruma kene pulu yi gólu túlima kene popu toku kape nilimele mele kene, \mi ulu akusele tilu-sipa mele. \m \v 6 Ulu-pulu-kis akuma telemeláliinga Pulu Yili-ni yambuma arerembi kolupa tomba enale yunga ung-manima liiku su silimele yambuma molemelena wendu ombá okum. \p \v 7 We-mana-yambuma teku molemele mele ui eni Krais-nga Kollosi-yambuma kepe Krais naa piliiku molku kene aku-siku ulu-kísima mindi teku muluring. \p \v 8 Akiliinga-pe ekupu ‘Ulu akuma naa teamili.’ niku we munduku kelai. \mi Yambuma-kene arerembi kululi ulu-pulele kene, \mi yambuma ung-mura sili ulu-pulele kene, \mi yambuma-kene piliiku kis piliili ulu-pulele kene, \pi1 ‘Yambuma pipili kolku molku kis-sangi.’ niku gólu toku ung-bulkundu ninjili ulu-pulele kene, \mi ‘Tae teangi.’ niku ung-ururumi kísima tuli ulu-pulele kene, \m ulu-pulu akuma munduku kelai. \m \v 9-10 Ui-we-numanuma kene numanu akuma-ni piliiku tiring uluma kene munduku kelku, ‘Yambu konama molamili.’ niku Krais liiringeliinga eni yambu konama tepa mimi tirim Pulu Yili-ni eni numanu kona te liipa panjunjurum, yandupa-yandupa ‘yu molemú mele eni olandupa-olandupa piliiku kene aku-siku molangi.’ nimba aku telemáliinga anju-yandu gólu naa tai. \p \v 11 ⸤Pulu Yili-ni yu-yunu yambu konama wasie pali tepa mimi telemáliinga⸥ oliu yambu konama mele molemulu yambuma tilu-sipu molemulu. \mi Juda-yambu naa molemelema lupa, \mi Juda-yambuma lupa mólu; \mi yambu kangi te kupsili yambuma lupa, \mi kangi te naa kupsili yambuma lupa mólu-ko; \mi kewa-yambuma lupa, bo-yambuma lupa mólu-ko; \mi ⸤yambu-kamakoma lupa, yambu-korupama lupa mólu-ko;⸥ \pi1 méle kaluliele naa liiku kongun we tinjili kendemande-yambuma lupa, we molemele yambuma lupa mólu-ko. \m Krais yu oliunga pali olandupa molemú; yu oliunga pali numanuna molemú, akiliinga oliu yambu lupa-lupa kapula apurupu naa nimbu naa kanomulú. Oliu pali tilu-sipu molemulu. \s1 3:12-17 Yambuma Kondu Kolumulú Uluma Liipu Ambulupu Krais-nga Ungma Oliu-Kene Pípili Molamili Ung Te (3:1-17 pali kanui) \p \v 12 Akiliinga, eni Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum yambuma numanu auli-tepa monjupa, ‘numanu kake tepa pili yambuma’ nimba kanolemú yambuma molemele akiliinga \mi yambu-lupama kondu kolku liiku tapunjuku, \mi eninga bima paka naa toku, \mi yambuma-kene kara naa puku andiki teku táka-niku molku, \mi ólo-pangí tipili molku, \m aku-siku teku molai. \m \v 13 Eninga angin te-ni eni tepa kis-sipa ulu tepa arerembi kunjuli ulu te temba kene eni yundu ung te naa niku, munduku kelai. Eni Pulu Yili teku kis-siring ulu-pulu-kísima yu-ni ‘Mania pupili.’ nimba we kanupa konde tinjirim mele eni aku-siku teku kis-singí uluma ‘Mania pupili.’ niku we kanuku konde tenjai. \m \v 14 Akiliinga-pe ulu-pulu kaí niker ulu akumanga pali numanu munjuli ulu-pulele aima olandupa pelemú akiliinga yambuma tondulu munduku numanu monjai. Aku tingí kene aku-siku ulu-pulu kaí lupama pali we sumbi-siku teku aima kapula-kapula mulungí. \p \v 15 Krais-nga yambuma kene numanu tiluna pupili kapula-kapula molupu numanu waengu nili ulu-pulele Krais-ni silimú ulu-pulu akili-ni ‘Eni aku-siku táka-niku numanu waengu siku molangi.’ nimba omba nukupili. Kangi tilueliinga kimbu ki mélema lupa-lupa angiliimú akiliinga-pe kangi tiluele mindi angiliimú aku-mele eni yambuma pali tilu mele molemele. Eni aku-siku molku kene Pulu Yili-ni “Eni anju-yandu numanu tiluna pupili kapula-kapula molangi wai.” nirim. Akiliinga, Pulu Yili-kene taki-taki “Angke” niku molai. \p \v 16 Krais-nga ungma eninga numanuna aima peka topa pípili molai. Aku-siku molku kene eni piliipa kungnjuliele pípili eni yambuma ung-mani siku, yambuma ulu kis kaíma pali tingí mele ‘piliiku kongnjangi.’ niku siku; Pulu Yili-ni eninga nimba tinjirim mele tenjilimáliinga yu-kene “Angke” ningíndu Pulu Yili-nga bukna molemú konanama kene, mákuna sukundu konana nilimele konanama kene, Mini Kake Tiliele-ni eninga numanuna nimba silimú piliilimili konanama kene, niai. \p \v 17 Ung niku uluma teku kongun tingí ulu akuma pali tingíndu ‘Ulu ima-ni Auli Yesos-nga bili paka tunjamili.’ niku ulu akuma teku, Lapa Pulu Yili-kene “Angke” ningíndu Auli Yesos yu-ni eninga nimba tinjirimeliinga Lapa Pulu Yili-kene “Angke” niai. \s1 3:18—4:1 Oliunga Lkumanga Sukundu Anju-Yandu Temulú Mele Ung Te \b \s1 3:18-21 Krais-nga Ambu-Yima Kene Kangambulama Kene Mulungí Mele Ung Te \p \v 18 Eni ambuma, eninga emenali yimanga ungma táka-niku piliiku liiku molai. Ulu akili Auliele-ni kanupa kaí piliilimú ulu-pulu te akiliinga aku teai. \p \v 19 Eni yima, eninga ambuma numanu monjuku, ambuma teku arerembi naa konjuku ung-mura naa sai. \p \v 20 Kangambulama, eni aminiali laniali-ni ningí ungma pali taki-taki piliiku teng panjiku teku molai. Ulu akili Auliele-ni kanupa kaí piliilimú. \p \v 21 Kangambulamanga lapaliima, eninga kangambulama ‘Lkisiku arerembi naa kolku, nikimulu mele liiku bulu siku enembu naa kolangi.’ niku táka-niku ung-manima siku lkisiku ung-mura naa siku ung-manima tondulu munduku naa sai. \s1 3:22—4:1 Kongun-Kendemande-Yambuma Kene Eninga Nukuli Yima Kene Eninga Ung Te (3:18—4:1 pali) \p \v 22 Méle kaluli te naa liiku kongun we tinjili kendemande-yambuma, eninga kongun nokolemele mana-yambuma-ni ningí ungma pali piliiku liiku teai. ‘Nukuli yambuma kanuku molangi kongun tepu konjumbu kene kanuku kene kape niangi.’ niku kongun naa teai. Auli ⸤Krais-nga⸥ ungele liiku ai-siku piliiku liiku telemele mele aku-siku kongun nukuli yambuma-ni “Teai.” ningí ungma piliiku liiku kongun numanu siku teku konjai. \v 23-24 Eni numanu tale-tepa pípili eninga kongun nukuli yambumanga kongun naa tenjai. Kongun tingíma pali tingíndu Auliele-nga kongun tenjilkemela mele aku-siku kongun nukuli yi kanumanga kongunuma numanu kaí pepa numanu tale naa pípili tondulu munduku tenjai. ‘Mana-yambumanga kongun mendepolu tenjikimulu, akili ulu te mólu.’ niku kongun naa teai. ‘Auliele-ni penga yunga yambuma méle kalombandu nosinjilimú méle kaíma oliu simba.’ niku piliiku kene ⸤numanu kaí pípili kongun nukuli yimanga kongun tondulu munduku tenjai⸥. Krais-nga kongun-kendemande tenjilimele; yu eninga Yi Nukuli Aima Auli kanili. \v 25 ‘Teku kis-singí yambuma pali teku kis-singéliinga méle kaluliele liingí. Auliele-ni ‘Yambu bi molemúma lupa, bi naa molemúma lupa.’ nimba kanupa apurupa méle naa kalomba. ⸤Telemulu mele kanupa apurupa kene méle kalomba⸥ akiliinga,’ niku kongun aku-siku tondulu munduku teai. \c 4 \p \v 1 Kongun nukuli yambuma, eninga kongun we tinjili kendemande-yambuma táka-niku nokuku teku konjuku, teku mini-wale naa mundunjai. ‘Oliu kongun nukuli yambumanga kepe Nukuli Yi te mulú-koleana molemú.’ niku piliiku kene kongun we tinjili kendemande-yambuma aku-siku teku konjai. \s1 4:2-6 ‘Pulu Yili-Kene Popu Toku Ung Nilimele Ulele Tondulu Munduku Ambolku, Molku Konjangi.’ Nirim Ungele \p \v 2 Pulu Yili-kene aima taki-taki popu toku ung niku enembu naa kolku munduku naa kelku, ⸤Pulu Yili-kene ung ningíndu⸥ numanu-bole pípili ⸤Pulu Yili-kene ung niku⸥, Pulu Yili-kene “Angke” niku molai. \v 3 Pulu Yili-kene ung niku molku kene oliunga kepe mawa tenjiku kene, “Oliu yunga temani-kaiéle andupu topu samili kupulanum te akisinjipili.” niai. Temani akili Krais-nga temanele, akili ui mo topa pirim kanili. Temani akili topu siliáliinga na ka-lkuna peliu. \v 4 Pulu Yili-kene nanga mawa tenjiku kene “Krais-nga temani mo topa pirimele yambuma aima sumbi-siku piliangi nimbu para sipu konjambu.” niai. ‘Na aku-sipu kongun teambu.’ nimba Pulu Yili-ni sirim ⸤akiliinga aku tenjai⸥. \p \v 5 Krais-nga yambu-talapena naa molku ulsukundu molemele yambuma eni Krais-nga yambu molemelema-ni kanuku kongnjuku kupulanum anduku, Krais-nga ungele yambu kanuma niku singíndu kupulanumele mimi-siku kanuku, kupulanum te mokeringa lemba kene kanuku kene ungele enini piliangi sumbi-siku niku sai. \v 6 Eni ung niku singíma taki-taki api-mele sungu tipili. Yambuma-ni waka kolku ‘Aima piliamilika.’ niku kum liingí ung kaíma niai. ‘Yambuma-ni walsingí kene oliu-ni ung kaíma pundu topu niamili.’ niku aku-siku teai. \s1 4:7-18 Poll-ni Pepá Topa Pora Simbandu Kamu Turum Ungma \b \s1 4:7-9 Poll-ni Tikikas Kene Onesimas-sele Kollosi-Yambuma Muluringna Liipa Mundurum Temanele \p \v 7 Oliu aima numanu monjulemulu angin Tikikas ⸤omba kene⸥ na moliu mele pali eni temani topa simba. Yu Auliele-nga kongun aima tenjipa enimbu naa kolupa mundupa naa kelepa, oliu-kene wasie tapú-topu telemulu yili. \v 8 Yu aku-sipa oliu-kene wasie tapú-topu kongun telemuláliinga ‘Oliu molemulu mele eni piliangi. ‘Eni numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nipili.’ nimbu na-ni yu eni molemelena liipu mundukur. \v 9 Eni Kollosi-yambumanga yi Onesimas, oliunga numanu monjulemulu anginele kongun aima tepa konjupa enembu naa kolupa mundupa naa kelelemú yili, yu Tikikas-kene wasie liipu mundukur. Ya oliu molemuluna ulu wendu olemúma pali eni niku singlí. \s1 4:10-18 Poll Kene Yi Mare Kene Enini Kollosi-Yambumandu “Kapula Molemeleye?” Niring Temanele (4:7-9 wasie) \p \v 10 Na wasie ka-lkuna pelembulu yi Aristakas-ni “Eni kapula molemeleye?” nimba, nimba mundukum. \m Banapas-nga pelepa Mak ⸤ya tapú-topu molemulu yili-ni⸥ “Eni kapula molemeleye?” nimba, nimba mundukumko. (Mak-kene eni tingí mele ui nimbu mundurundu kanili. Eni mulungína um lem “Wasie molamili ui.” niai.) \m \v 11 ⸤Yi te, yunga bili⸥ Yesos, yi akili yunga bi te “Jasitas” nilimele, yi akili-ni “Eni kapula molemeleye?” nimba, nimba mundukumko. \m Pulu Yili yi nuim king molupa mélema nokumbaliinga nimbu siliu kongunale na liiku tapunjuku wasie telemele yambumanga yi akuka mindi Juda-yima. Yi kanuma-ni ‘kongun tondulu mundupu teambu.’ niku aima liiku tapunjulemele. \p \v 12 Epaporas, eni Kollosi-yambumanga yi te, yu-ni kepe “Eni kapula molemeleye?” nimba, nimba mundukum. Yu Krais Yesos-nga kongun tinjili yi te molupa, Pulu Yili-kene popu topa ung nimbándu enimbu naa kolupa mundupa naa kelepa taki-taki eninga nimba tondulu mundupa mawa tenjipa kene nimba mele: “Eni Krais-nga yambu yuma molku, ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku molemele mele numanu alowa naa teku Pulu Yili kanupa kaí piliimba ulu “Teai.” nilimúma piliiku liiku tingíndu tondulu munduku teku molai.” nilimú. \v 13 Yu-ni eninga kepe, kolea-kelú LLadosia taon yambumanga kepe Irapollis taon yambumanga kepe, ‘Enini liipu tapunjambu.’ nimba aima kongun mindili sipa telemú ‘akili eni aima piliangi.’ nimbu niker. \p \v 14 Oliunga numanu monjulemulu yi dokta LLuk-ni “Eni kapula molemeleye?” nikemko. Yi Dimas-ni aku-sipa nikemko. \p \v 15 Oliunga angin LLadosia taon-na molemelema kene ambu Nimpa kene Krais-nga yambu-talape yunga lkuna máku toku molemele yambuma kene ‘Nanga’ niku “Eni kapula molemeleye?” ninjai. \p \v 16 Eni Kollosi-yambuma pepá ili piliangi kambu tonjuku pora singí kene ‘Krais-nga yambu-talape LLadosia taon-na molemelema kanuku piliangi.’ niku liiku mundai. LLadosia yambuma pepá topu síndele ‘Oliu kanamili yandu sai.’ niaiko. \p \v 17 Akipas-ndu i-siku niku sai: “Nu Auliele-nga kongunale ‘Tenji.’ niku siringele munduku naa kelkunu, aima pali tondulu mundukunu teku konjukunu pora si.” niai. \p \v 18 Na Poll na-nanu pepá ili topu “Eni kapula molemeleye?” niker. \p Na ka-lkuna we peliu mele kum naa sinjai. \p ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni we kondu kolupa mulupili molai. \b \p ⸤Aku manda niker.⸥