\id ACT - Acts Head, 13 May 2004 \h LIIPA MUNDURUM YIMA \toc1 LIIPA MUNDURUM YIMA Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yimanga Bukele \toc2 LIIPA MUNDURUM YIMA \mt1 LIIPA MUNDURUM YIMA \mt2 Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yimanga Bukele \is1 Buk Ilinga Ung-Pulu Mare \ip Yi angere-ni Yesos-nga temanele turingmanga te LLuk. Penga LLuk-ni Yesos-nga temanele topa pora sipa kene buk ili turum. Buk tale wasie yi-nuim Tiopillas simbandu turum (LLuk 1:1-4, Liipa Mundurum Yima ilinga 1:1-2). Ilinga 1:1 lakuku kanui. Akuna buk ui turum bukeliinga “Yesos-ni pulu monjupa tirim akili turundu.” nirim (Mak 1:1 mele). Aku-sipa lem buk ilinga molemú temanima Yesos-nga temanima kene, Yesos-nga ungma kene. Akiliinga-pe Yesos ma-koleana molupa kene tirim kanu mele mólu. Yesos-ni yunga lumbili anduli yi kanuma yunga tondulale ‘enini simbu kene nanga ungele ninjiku, nanga kongunale tinjingí mele.’ nimba yunga Minéle enini sirim (1:3-9, 2:1-3). Yesos-nga Minéle eninga numanuna molupa tondulu purum kene enini Jerusallem sukundu Yesos-nga ungele pulu monjuku niku sinjiku kene (2:1—8:1), penga kolea puleliinga anju-anju niku sinjilsiliiku puring. Penga Poll kepe “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurumko. Yi kanuma Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni ulu pulele tiring. (Eninga bilinga ung-pulu te buk ambulkunaliinga alsena “1. aposel” molemú.) Pita kene Poll-selenga temani pulele molemú. Pita-nga temanima 1:15—5:11,29-32, 8:14-25, 9:32—11:18, 12:1-19 molupa, Poll-nga temanima 7:58 pulu monjupa nimba, 28:31 nimba pora silimú. Akiliinga-pe kamu kuluringli mele naa nimba silimú. \ip Ui Juda-yambuma-ni mindi ungele piliiku Krais-nga yambuma muluring. Akiliinga-pe penga Juda-yambu pulele-ni “Ungele naa piliimulú.” niring kene Juda-yambu naa molku yambu-lupa muluringma niku siring kene enini pulele “Sika” niku tondulu munduku piliiku Krais-nga yambuma muluring. Yesos Krais yunga yambu-talapele molku uring mele buk ilinga molemú (1:15, 2:41,47, 8:1,4-8,26-40, penga puleleko). \ip Temani mare LLuk-ni we piliipa kene bukna turumunje. Akiliinga-pe wale mare yu-yunu Poll-kene andupa kanupa kene turumko. (Yunu-kene wasie anduring kene “Oliu i-sipu i-sipu tirimulu.” nimba bukna turum akili 16:10-17, 20:5—21:18, 27:1—28:16 molemú. Pillimon 23-24, Kollosi 4:10-17 kananiko.) \ip Ung-pulu mare buk ambulkunaliinga alsena “8. bilip”, “2. arapela lain”, “14. Grik” mimi sikunu kanui. \ip Ya ung-pulele pora nikem. \c 1 \ms1 1:1—8:3 Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yima-ni Kolea-Auli Jerusallem Yesos-nga Ungele Niku Siku Muluring Temanele \s1 1:1-3 LLuk-ni Buk Tale-Sipa Ili Topa Simbandu Pulu Monjupa Turum Ungele \p \v 1 Yi-Auli Tiopillas, Yesos-ni pulu monjupa uluma tepa yambuma ung-mani sipa tirim mele ui buk tenga turundu kanili. \v 2 Ui uluma pulu monjupa telsiliipa pupa kene, penga ‘Alsupa mulú-koleana nondupa pumbu.’ nimba piliipaliinga, “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba makó topa liipa mundurum yi kanuma, Mini Kake Tiliele yunu kene molupa liipa tapunjurum-na Yesos-ni eninindu “Eni i-siku i-siku uluma teai.” nimba ung-mani sirim. \v 3 Yesos yunu mindili nomba kolupaliinga penga lomburupa ola molupa kene, yunga ‘Lumbili anduli yima yunu aima sika lomburupu ola mulundu akili kanangi.’ nimbaliinga enini muluringna yunu pupaliinga enini kanuku molangi ulu mare tirim. Yunu walsekale-ko nimba enini muluringna omba mokeringa molupa, Pulu Yili yi nuim kingele molupa kolea nokulemú nokumba akili mele enini nimba sirim. Aku-sipa tepa mulupili ena paon tale omba purum. \s1 1:4-12 Yesos-ni “Mini Kake Tiliele Ombá Eni Liingí.” Nimba Kene Yunu Mulú-Koleana Olandu Purum Temanele \p \v 4 Walse Yesos yu enini-kene molupaliinga yunu-ni nimba mele: “Eni ui kolea-auli Jerusallem munduku naa kelai. Ui Tata-ni “Simbu.” nirim Minéle ‘Ui upili penga pamili.’ niku ilinga we nokuku molai. Akili na-ni enindu ui nimbu sirindu piliiring kanili. \v 5 Na-ni enindu uinga nimbu mele: “Jon-ni yambuma no liinjirim liiringeliinga-pe ena pulele omba naa pupili eni nanga yambuma Pulu Yili-ni Mini Kake Tiliele simba liingí.” nirindu kanili.” nirim. \p \v 6 Kanu-kene Yesos-nga lumbili anduli yima yunu kene liiku máku toku molku kene, enini Yesos-ndu niku mele: “Auliele, ekupu enaliinga nu-ni “Isrel-yambuma alsuku enini molangi, Rom-gapmanale mania pupili, enini gapman liangi, na eninga yi nuim kingele molupu enini nokambu.” ninínje?” niku walsiku piliiring. \p \v 7 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Tata-ni ulu lupa-lupama “Tembu.” nimba makó tolemú enama kene mélema ínge tili kaliimbuma kene eninga kongun te mólu. Tata-ni yunu ulu akuma temba enama Tata yunu akuma piliipa molemú. \v 8 Akiliinga-pe eni mulungína Mini Kake Tiliele-ni omba kene ‘Eni tondulu pupili molangi.’ nimbá. Kanu-kene penga eni tondulu pupili molku kene kolea-auli Jerusallem kene, kolea Judia distrik lelemú taon-ma kene kolea-kelúmanga pali kene, kolea Sameria distrik lelemú koleama pali kene, kelku ma-koleama pali kene yambumandu eni na-ni tirindu mele kepe “Tembu.” nirindu akili mele kepe kanuku piliiring akili mele niku silsiliiku pungí.” nirim. \p \v 9 Yu-ni aku-sipa nimba molupa kene, enini kanuku molangi yunu ma-koleale mundupa kelepa mulúna olandu purum kene kupa te omba yunu pipi sirim, penga alsuku naa kanuring. \v 10 Yunu olandu pumba purum kene enini olandu-siku nem-nemi niku kanuku angiliiring kene enini angiliiringina yi tale mulumbale kake tilisele pakukulu enaliinga oku angiliikululiinga, \v 11 elsele-ni eninindu nikulu mele: “Kolea Gallalli yima, eni mulúna olandu-siku nambimuna kanuku angiliikimiliye? Yesos ili, Pulu Yili-ni ekupu mulú-koleana olandu liikim yili, yunu ekupu pukum kanokumele akili mele penga walse aku-sipa alsupa mana-mania ombá.” niringli. \p \v 12 Kanu-kene enini ma-pangi te, ‘Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangiele’ nili, akili munduku kelku Jerusallem kelku yandu uring. Ma-pangi akili kene kolea-auli ⸤Jerusallem⸥ kene aima nondupa mele lirim, kupulanumele aima nondupa, ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambatele-nga Isrel-yambuma kupulanum anduring akili mele. \s1 1:13-26 ‘Judas-Iskeriot-nga Yi Te Alko Topa Mulupili.’ Niku Makó Turing Temanele \p \v 13 Yesos mulú-koleana olandu purum kene yu lumbili anduli yima Jerusallem-ndu yandu oku sukundu pukuliinga, lku kanuna puku olakundu piringna ola puring. Akuna piring yimanga bima i-sipa mele: Pita kene Jon kene Jemis kene Endru kene, Pillip Tomas-sele kene, Batollomiu Matyu-sele kene, Allapias málu Jemis kene “Oliu Isrel-yambuma oliuliu gapman molamili.” niku karaye tiring talape ‘Sellot’ nili yi Saimon kene elsele kene, Jemis málu Judas yunu kene, yi rurepunga yupuku kanuka lku akuna piring. \v 14 Kanuna enini pali liiku máku toku, numanu tiluna pupili Pulu Yili-kene ung niku mindi muluring. Ambu mare kene Yesos-nga anum Maria kene Yesos-nga anginipili kene kanuka wasie Pulu Yili-kene ung niku muluring. \p \v 15 Ena kanuna Yesos-nga lumbili anduli yambu wan andret tuwendi muluring kene Pita-ni ola angiliipaliinga yambu kanumandu nimba mele: \v 16 “Angmene, Mini Kake Tiliele-ni ⸤yi nuim king⸥ Depit-nga kerina penga wendu ombá mele nirim yunu-ni bukna turum akili mele yu aima sika aku-sipa wendu ombálendu nirim. Akili aima sika wendu urum. Ung kanili Judas-ni Yesos yunu ele-tu yima liipa simba Depit-ni uinga nirim ung kaniliinga pulele talku wendu urum. \v 17 Judas oliu-kene wasie molupu kongun wasie tepu mulurumulu kanili. Akiliinga yi te yunga alko topa mulupili.” nirim. \p \v 18 (Yi Judas akili-ni yunu tepa kis-sirimeliinga ku-moni siring kanili-ni ma te taropu topa liirim kene yunu mana-mania topa mundupa yunga olale suku nimba yunga oluma pali wendu omba purum. \v 19 Penga Jerusallem muluring yambuma pali Judas aku-sipa tirimele piliiku kene eninga bo-ungna kolea kanili bi leku ‘Akeltama’ niring. ‘Akeltama’ akiliinga pulele ‘Memi Onde Lili Male’.) \p \v 20 “Mini Kake Tiliele-ni ung wendu ombá nirim Depit-ni bukna turum ung ili Konana bukna molemú akili i-sipa mele: \q1 ‘Yunga lkuli we angiliipili, \q2 akuna yambu te naa peangi.’ \rq Konana 69:25\rq* \m nimba molemú kanili. Konana te-ni i-sipa mele nikemko: \q1 ‘Yambu te yunga kongunale alko topa tipili.’ \rq Konana 109:9\rq* \m nimba molemú kanili. \p \v 21-22 “Kapula, ung i-selenga te ui kamu talkunga wendu urum, ekupu te kamu wendu upili teamili. Ui oliu yi engkaki-rurepu mulurumulu niker imanga te mania purumeliinga alko topu te makó tamili. Yi makó tomulú ili yunu i-sipa mele yi te mulupili: Ui Jon-ni pulu monjupa yambu no liinjirim akili kepe, penga yandupa-yandupa Yesos-ni uluma tepa ungma nimba molupa kene, yunu oliu mundupa kelepa mulú-koleana olandu purum akili mele kepe, ulu akuma pali wendu urum akili mele, oliu kene tapú-topa andupa kanurum yi te makó tamili. Yi kanili yunu-ni Yesos lomburupa ola mulurum akili mele kanurumeliinga oliu-kene wasie kapula andupu nimbu simulú.” nirim. \p \v 23 Pita-ni aku-sipa nirim kene piliikuliinga enini yi tale makó turing. Yi tenga bili Josep, kanilindu ‘Basapas’ niringko, (yunga bi te ‘Jasitas’ niringko;) yi te Matias. \v 24-25 Yi akusele makó tokuliinga Pulu Yili walsiku kene niku mele: “Auliele, nu yambumanga pali numanuna kanollu akiliinga Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi rurepunga kongunale Judas mundupa kelepa yunga koleandu purum, kongun kanili Judas yu alko topa temba yi te nu-ni yi i-selenga te makó túnele oliu liiku ora si.” niring. \v 26 Kanu-kene pepá-gomú tálenga yiselenga bisele toku mania mundukuliinga mingele ambolku kulkalu sikuliinga penga pepáma wendu liiring kene Matias-nga bili ola liiring, kaniliinga “Matias yunu Yesos-ni ui liipa mundurum yi rurepunga yupuku-kene wasie kongun tapú-toku teangi.” niring. Kanu-kene liipa mundurum yi kanuma alsuku rurepu muluring. \c 2 \s1 2:1-13 Pulu Yili-nga Mini Kake Tiliele Mania Urum Temanele \p \v 1 ⸤Yesos kulurum kóru angere yupuku-guli omba purum kene⸥ Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-kene ulu te tiring ena “Pendikos” niliele wendu urum. Ena akuna Yesos lumbili anduli yambuma kolea tiluna liiku máku toku muluring. \v 2 Walsekale ung te, popuremi auli te ung nilimú akili mele, mulúna olakundu mania urum, méle akili lku kanuna muluring yambuma-ni pali piliiring. \v 3 Mélema, tepi anembele mele, akuma wendu urum-na kanuring, méle akuma omba yambumanga ⸤pengi-imuna⸥ pali tilu-tilu nimba omba mulurum. \v 4 Kanu-kene Mini Kake Tiliele Yesos-nga lumbili anduli yambumanga numanuna sukundu omba molupa kapula tinjirim. Kanu-kene Minéle-ni enini lupa-lupa ‘Bo-ung lupa-lupama kerina niangi.’ nimba silisili tirim kene enini bo-ung ui naa liring ung lupa-lupama pulu monjuku leku niring. \p \v 5 Juda-yambu mare ui oku kolea-auli Jerusallem liiku máku toku muluring kene ulu akili wendu urum. Enini Pulu Yili-nga ungele piliili yambuma. Enini ma-koleana yambu lupa-lupama pali muluringmanga yambu kanuma munduku kelku Jerusallem sukundu puring. \v 6 Popuremi auli mele akiliinga ung kanili piliikuliinga yambu kanuma liiku máku toku molku kene eninga bo-ung lupa-lupa kanuma Yesos lumbili anduli yima-ni niring akuma piliikuliinga enini numanu pulele liiku munduring. \v 7 Enini suru niku mini-wale mundukuliinga niku mele: \p “Apa, yambu ima bo-ung lupa-lupama lekemelema enini kolea Gallalli distrik yambuma mendupulunje? ⸤Gallalli yambuma-ni ung tiluele mindi nilimele kanili.⸥ \v 8 Pe ekupu oliu lupa-lupa bo-ung lupa-lupa lelemulu ungma nambi-siku piliikuliinga nikimili-na oliu piliikumuluye? \p \v 9-11 “Oliu kolea Patia kene, kolea Midia kene, kolea Illam kene, kolea Mesepotemia kene, kolea Judia kene, kolea Kapadosia kene, kolea Pondas kene, kolea Esia kene, kolea Pirisia kene, kolea Pambillia kene, kolea Isip kene, kolea LLipia sukundu Sairini nondupa lelemú koleamanga kene, kolea-auli Rom kene, kolea Krit kene, kolea Arepia kene, kolea lupa-lupa akumanga pali molupu úmulu yambuma molemulu. Oliu Juda-yambuma kene yambu lupa-lupa Juda-yambumanga ulu-pulu telemulu yambuma kene, oliu lupa-lupa oliunga ung-na mindi Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú ulu akumandu nikimili mele oliuliu piliikumulu.” niring. \p \v 12 Enini suru nikuliinga ‘Piliipu lawa mundukumulunje?’ niku piliikuliinga, anju-yandu tombulku niku kene “Ilinga ulu-pulele nambulkanje?” niring. \v 13 Akiliinga-pe yambu mare-ni ung-taka tonjuku kene niku mele: “Yi ima no-tondulu noku kene kelep tokomele.” niring. \s1 2:14-36 Pita-ni Yambuma Ung Nimba Sirim Temanele \p \v 14 Kanu-kene, ⸤Yesos-ni liipa mundurum yi⸥ rurepunga yupuku angiliiring kene Pita wasie ola angiliipa kene yu-ni yambumandu tondulu mundupa nimba mele: “Oliunga Judia-yambuma kene, eni Jerusallem molemele yambuma kene, ekupu ulu wendu okum tekemulu ulu ilinga pulele eni nimbu sambu, mimi siku kum leku piliai.” nirim. \v 15 “‘Oliu kelep tokumulu.’ niku piliikimili akili mólu. Ekupu ipulele-ui nain killok mindi, ena-mong aku-kene yambuma no-tonduluma naa nolemele kanili. \v 16 Ekupu wendu okum ulelendu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Joel-ni penga wendu ombá mele uinga nirim. Yunu-ni nirim mele i-sipa: \q1 \v 17 “Pulu Yili-ni nimba mele: \q2 “⸤Mulú-masele⸥ pora nimbá enama wendu ombá kene \q4 na-ni nanga Minéle yambuma pali simbu. \q2 Kanu-kene eninga marenali liminalima-ni \q3 nanga ung “Ninjai!” nimbu, nimbu simbuma piliiku \q4 yambuma niku siku, \q2 eninga yi-andama-ni uru-kumbu teku, \q2 eninga yi-kanguwama-ni mong-kalkalu mele kanungí. \q1 \v 18 Nanga kendemande ambu yi kanuma kepe \q3 nanga Minéle simbu kene nanga ung \q4 “Ninjai!” nimbu, nimbu simbuma \q4 piliiku yambuma niku singí. \q1 \v 19-20 Yi-Auliele-nga ena auliele ui wendu naa upili \q4 na-ni ola mulú-na kene mana-mania kene \q3 ⸤enama pora nimbá tekem nimba⸥ \q4 liipa ora simba ulu-tonduluma \q4 ‘Enini kanangi.’ nimbu aku-sipu tembu. \q3 ‘Mana memi kene tepi kene ikilia aulsi kene, \q4 ulu-tondulu aku-sipama tipili.’ nimbú. \q3 ‘Mulúna enale sumbulú topa \q4 kaliimbale memi tupili.’ nimbúko. \q1 \v 21 Kanu-kene Auliele-nga ena auliele \q4 kamu wendu ombá kene \q3 yambuma-ni isili-ui \q4 Auliele-nga bili leku walsingí yambuma \q3 na-ni tepu liipu, \q3 mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipu \q4 na-kene molku kunjingí kupulanum-na \q4 liipu monjumbu.” nimba \q2 Pulu Yili-ni nim.” \rq Joel 2:28-32\rq* \m nimba Joel-ni nirim. \p \v 22 “Eni Isrel-yambuma, eni ung nimbú teker ili piliai. \m ‘Kolea Nasaret yi Yesos ‘Yunu sika Pulu Yili-ni makó topa liipa mundurum.’ niku kanangi.’ nimba Pulu Yili-ni yunu liipa tapunjurum kene eni muluringna yambuma liipa ora sirim ulu-tonduluma tirim. Akili eni kanuku piliiring. \v 23 Eni yi kanili-kene penga tingí mele Pulu Yili-ni ui piliipa mulurum. Pulu Yili-ni ‘I-sipa wendu upili.’ nimba piliipaliinga yi ili eni Juda-yambuma sirim kene ‘Teku kis-siring yambuma-ni oliu liiku tapunjuku yunu toku konjangi.’ niku enini siring, enini ‘Yunu kulupili.’ niku pirimú-ni unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring kene kulurum kanili. \v 24 ⸤Aku-siku tiring⸥ akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Yunu kamu mana-mania naa pípili.’ nimbaliinga topa suru-sipa ola munjurum. Kululi ulu-pulele-ni yunu ka sipa kamu kapula naa ambulumba akiliinga mindili noku kolemele uluma pali Pulu Yili yunu-ni yu tepa liipa wendu liirim. \p \v 25 “Depit yunu-ni kepe yi ili yunu penga temba mele uinga ung te nirim akili i-sipa mele: \q1 “Auliele nanga kumbi-kerina \q4 taki-taki omba mulurum kanurundu. \q2 Yunu na liipa tapunjumbandu \q3 nanga ki-bokundu omba molemáliinga \q4 méle te-ni buni na kapula naa simba. \q1 \v 26-27 Akiliinga na aima lakupu numanu sipu molupu, \q3 nanga numanuna numanu sipu ungma niliu. \q1 Nu-ni nanga minéle yambu kolku pulimelé koleana pupili \q4 munduku naa kelku, \q3 nunga Yi Kake Tílieliinga ónale \q4 ‘We purupili.’ naa niní kaniliinga piliipu kene, \q3 ‘Nanga kangiele kene minéle kene \q4 na méle kaiéle liimbu.’ nimbu nokupu moliu. \q1 \v 28 Nu-ni na kona molupu mindi pumbu kupulanumele \q4 liiku ora sirinu, \q3 nu na-kene tapú-tokunu molunéliinga \q4 na numanu pulele simbu.” \rq Konana 16:8-11\rq* \m nimba Depit-ni aku-sipa nirim. \p \v 29 “Angmene, ung ili sika niker. Oliunga anda-kolepa Depit kórunga-ui kulurum ónu tiring, yunga ónu-koleale oliunga koleana lirim-na lelemú. Aku lem yunu-ni ‘Nunga Yi Kake Tílieliinga ónale ‘We purupili.’ ni naa niní.’ nirimele yunu yunundu naa nirim lem. \v 30 Akiliinga-pe yunu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yili molupaliinga, Pulu Yili-ni “Nu-ni kalku liini yi te-ni nunga alko topa yi nuim kingele molumba.” nimbaliinga “Aima sika aku-sipa tembu.” nimba tondulu mundupa nirim akili mele piliirim. \v 31 Depit ⸤yunu Pulu Yili-ni nimba sirim mele piliipa yambuma nimba sirim yili molupa⸥ penga wendu ombá mele ui piliipa kene nimba mele: \q1 ‘Pulu Yili-ni yunga minéle \q3 yambu kolku pulimelé koleana \q4 mulupili mundupa naa kelepa, \q3 yunga ónale naa purumbá.’ \rq Konana 16:10\rq* \m nirim akili Pulu Yili-ni makó topa liipa mundurum yi-nuim Kraisele kolupa kene alsupa lomburupa ola molumbálendu nirim. \v 32 Pulu Yili-ni yi Yesos ili sika topa makinjirim, akili oliu kanurumulu mele nikimulu. \p \v 33 “Topa makinjipa kene yunga ki-bokundu liipa munjurum. Akuna molupaliinga Lapa-ni uinga “Simbu.” nirim Mini Kake Tiliele yunu sirim, liipa kene, ekupu yandu sikem. Ekupu kanuku piliikimilele yunu-ni sikemele kanuku piliiku tekemele. \v 34-35 Depit mulú-koleana olandu naa purum akiliinga-pe yunu-ni nimba mele: \q1 “Auli ⸤Pulu Yi Yawe-ni⸥ \q4 nanga Auliele-ndu nimba mele: \q1 “‘Nunga ele-tu yima nu-ni nokani.’ nimbu, \q4 penga enini topu mania mundunjumbu akiliinga \q3 isili-ui nu ⸤na-kene wasie tapú topulu \q4 yi-nuimsele molupulu mélema nokambili⸥ \q2 nanga ki-bokundu oku molui.” nirim.” \rq Konana 110:1\rq* \m nimba Depit-ni aku-sipa nirim. \p \v 36 “Akiliinga Isrel-yambuma eni pali aku-siku piliai: Yi Yesos ili eni “Kulupili.” niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiringele Pulu Yili-ni “Yunu Yi-Auliele kene, yunu ‘Yambuma nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimbu makó turundu yi-nuim Kraisele mulupili.” nirim yili molemú.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim. \s1 2:37-42 Yambu Aima Pulele Numanu Topele Toku No Liiring Temanele \p \v 37 Pita-ni enini aku-siku tiring mele nirim ungele piliikuliinga yambuma mini-wale munduku kene enini Pita kene Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi wema kene eninindu niku mele: “Angmene, ekupu oliu nambulka teamiliye?” niring. \p \v 38 Pita-ni eninindu nimba mele: “Eni ‘Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima kanupa konde tinjipili.’ niku, teku kis-silimele kanuma piliiku kis piliiku, numanu topele toku, ‘Na Yesos Krais-nga yambale molambu.’ niku no liangi. Aku-siku tingí kene Pulu Yili-ni Mini Kake Tiliele eni we simba liingíko. \v 39 Pulu Yili-ni ‘Mini Kake Tiliele simbu.’ nirim akili eni kene eni kalku liingí yambuma kene yambu kolea sulumanga molemelema kene penga mulungíma kene enindu pali nirim. Auliele oliunga Pulu Yili yunu-ni ‘ ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nimbú yambuma pali Mini Kake Tiliele simbu.’ nirim.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim. \p \v 40 Pita-ni ung-mani lupa-lupa pulele tondulu mundupa enini lip-lipi topaliinga nimba mele: “Ya mana yambu molku kis-silimelemanga Pulu Yili-ni eni buni simba tekemaliinga yunu-ni ‘Oliu buni naa sipili.’ niku, piliiku kongnjuku molai.” nirim. \p \v 41 Kanu-kene Pita-ni aku-sipa nirim ungele piliiku liiring yambuma no liiring. Ena kaniliinga Yesos-nga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yambu-talapeliinga sukundu yambu tausen yupuku mele olandupa purum. \v 42 Kanu-kene ⸤ungele piliiku liiku no liiring yambuma⸥ Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni ung-bo tonjuku mani siring ungma piliiku, anginipilima kene tiluna kapula-kapula molku, wasie tapú-toku langi noku, Pulu Yili-kene popu toku ung niku muluring. \s1 2:43-47 Krais-nga Yambuma Kapula-Kapula Muluring Mele Temanele \p \v 43 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma Pulu Yili-ni liipa tapunjurum kilia liipa ora sirim ulu-tonduluma tiringeliinga kanuku kene yambuma pali mini-wale munduku mundu-mong tiring. \v 44 ‘Yesos yunu sika ⸤Pulu Yili-ni “Yambuma tepa liipa nokupa konjumba.” nimba mana mania liipa mundurum yi-nuim Kraisele.’⸥ niku tondulu munduku piliiring yambuma pali tiluna molku, eninga mélema enini lupa-lupa naa nosuku, ‘Oliunga pali’ niku nosuku manda-manda mindi muluring. \v 45 Eninga ma-ma kene méle nusuringma maket teku ku-moni liiku méle mólu turum yambuma ku-moni moke teku siring. \v 46 Taki-taki ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna puku liiku máku toku, eninga lkumanga pali wasie anduku ‘Langi wasie tere lepu namili.’ niku, numanu kaí pípili numanu siku langi noku, \v 47 Pulu Yili kape niku bi paka tonjuku, muluring. Yambuma-ni pali enini kanuku kaí piliiring. Eninga ulu-pulu-kis kanuku kis piliiku numanu topele toku Yesos-ndu “Mindili nolka kupulanum-na naa pambu akiliinga na tekunu lii.” niring yambuma Auliele-ni ‘Yunga yambuma molangi.’ nimba taki-taki sukundu-sukundu liirim. \c 3 \s1 3:1-26, 4:5-22 Kimbu Kis Lirim Yi Tenga Temanele \b \s1 3:1-10 Kimbu Kis Lirim Yi Te Pita-ni Tepa Kaí Tirim Temanele \p \v 1 Yambuma ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna ena tre killok Pulu Yili-kene taki-taki popu toku ung niring mele walse Pita kene Jon-sele ena kanuna Pulu Yili-kene popu tokulu ung ninglíndu puringli. \v 2 Kimbu kis lirim yi te akuna mulurum. Anum-ni mirim kene kimbele kis líliele mirim. ‘Yunu yambu oku lku-tembolluna lkundu pungí puringma mawa tepaliinga “Ku-moni sai.” nipili.’ niku taki-taki meku oku lku-temboll keri-pulu tenga ‘Aima Kaiéle’ niku bi liring akuna munjuring. \v 3 Yunu akuna mulurum kene Pita Jon-sele okulu lku-tembolluna lkundu punglí puringli kene yunu-ni elsele mawa tepaliinga “Ku-moni mare sale.” nirim. \v 4 Pita kene Jon-seleni yunu nem-nemi nikulu kanukulu kene Pita-ni nimba mele: “Nu-ni olsu kanui.” nirim. \v 5 Kanu-kene ‘Ku-moni singlíndu nikimbili.’ nimba piliipa kene elsele kanurum. \p \v 6 Kanu-kene Pita-ni nimba mele: “Na ku-moni te kepe aima naa mindu akiliinga-pe méle te mekerale nu sambu. Akili kolea-kelú Nasaret Yi Yesos Krais-nga tondulale-ni ‘Nu ola angiliikunu andui.’ niker.” nirim. \v 7 Aku-sipa nimbaliinga yunga ki-bokundu ambulupa liipa ola angnjirim kene walsekale yunga kimbusele tondulu purum. \v 8 Yunu puka topa ola angiliipaliinga pulu monjupa andupa mulurum. Aku-sipa tepaliinga yisele-kene wasie tapú-toku lku-tembolluna lkundu puring. Yunu kimbu kambiliipa puka tolsiliipa Pulu Yili kape nilsiliipa sukundu purum. \p \v 9 Yunu kimbu kambiliipa Pulu Yili kape nilsiliipa urum kene yambuma-ni pali kanuring. \v 10 Enini kanukuliinga, ‘Yunu taki-taki lku-temboll keri-pulu ‘Aima Kaiéle’ nílina mania molupa ku-moni mawa telemú yi kanili okum lam.’ niku kanuku suru niku mini-wale munduring. \s1 3:11-26 Pita-ni Lku-Tembolluna Ung-Mani Sirim Temanele (3:1 pulu monjuku kanui) \p \v 11 Kimbu kis lirim yili ola angiliipa Pita Jon-sele ambulurum kene kanukuliinga yambuma pali mini-wale munduku lkisiku oku lku-tembolluna ‘Sollomon-nga’ niku lku keri-pulu takuku yandu liiring-na Pita Jon-sele kene kimbu kis lili yili kene muluringna enini oku liiku máku turing. \v 12 Aku-siku tiring kene Pita-ni kanupaliinga eninindu nimba mele: \p “Isrel-yambuma, nambimuna ya ulu wendu okum ili kanuku numanu pulele liiku mundukumiliye? Nambimuna eni olsu nem-nemi niku kanokumeleye? ‘Olsu-ni olsunga tondulu te-ni “Yi ili ola angiliipa pupili.” níngli.’ niku piliikimiliye? Aima mólale. Mola ‘olsu-ni Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú ulu-pulu telembulu akuma-ni yi ili tepu kaí tímbulu.’ niku piliikimiliye? Aima móluko. \v 13 Eprayam kene Aisak kene Jekop kene oliunga anda-kolepalima-ni “Oliunga Pulu Yili.” niku popu turing Pulu Yili, yunu-ni yunga kendemande-yi Yesos-nga bili paka tunjurum. Yi akili eni Isrel-yambuma-ni “Yunu toku konjangi.” niku yunu Rom-gapman-yi kanuma liiku siring. Kanu-kene Rom-yi-nuim Paillet-ni “Yunu ulu te tímu nimbu naa kanokur. Yunu pupili.” nirimeliinga-pe eni “Yunu toku konjangi.” niku liiku bulu siring. \v 14 Yi Kake Tepa Sumbi Niliele liiku bulu siku, “Yunu kulupili toku konjangi.” niku, yambuma topa kunjuli yi Barapas ka-lkuna “‘Alko topa wendu pupili.’ ni.” niring. \v 15 Kona mululi ulelenga pulu yili toku kunjuring akiliinga-pe Pulu Yili-ni yambu-ónu-koleana pirimele topa makinjirim. Olsu-ni aku-sipa tirim mele kanurumbulu. \v 16 ‘Yesos-ni kapula liipa tapunjumba.’ nimbu tondulu mundupu pilíímbuleliinga yi eni kanuku bi silimele yi kanili kaí lekem. ‘ ‘Yesos-kene tondulu pelemú.’ nimbu piliipuliinga yunu bi lepu walsipulu kene, yunu-ni yi ili kapula ‘Kaí lipili.’ nimbá.’ nimbu tondulu mundupu pilíímbulu akiliinga yi ili kaí límu akili eni kanokumele. \p \v 17 “Sika, angmene, eni kene eninga nukuli yi kanuma kene piliiku sunduku kene Yesos toku kunjuring. \v 18 Akiliinga-pe talku ulu wendu urum akili mele uinga Pulu Yili-ni ‘Wendu upili.’ nirim mele wendu urum. Yunu-ni penga wendu ombá mele yu-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yimandu nimba mele: “Na-ni eni nokupa konjumba yi te makó topu liipu mundumbu yi-nuim Kraisele mindili nombá.” nirim aku mele eni nanga ungele piliikimilima-ni aima sika talku yunu toku kunjuringele wendu urum. \p \v 19 “Akiliinga, ekupu teku kis-siring akili piliiku kis piliiku numanu topele toku, Pulu Yili molemúna wangi. ‘Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima kam-kamu mundupa kilinjipili.’ niku aku-siku teai. Aku-siku tingí kene Auliele-ni eni numanu waengu nimba tondulu pupili mulungí enama sipa, \v 20 eni mulungína yunu-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele eni simba. Simba yi akili Yesos. \p \v 21 “Pulu Yili-ni ‘Mélema pali kona pupili.’ nimbá enale wendu ombáliinga ekupu isili-ui Yesos yunu mulú-koleana nokupa molemú. Ui Pulu Yili-ni aku-sipa nimba panjurum akili yu-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiring yi kake tílima-ni aku-siku yandu niku siring kanili. \v 22 Akiliinga Moses-ni nimba mele: \q1 “Auli eninga Pulu Yili-ni \q3 “Ninju!” nimba ung nimba silimúma piliipu \q4 eni nimbu siliu yili moliu akili \q2 penga eninga yi te na-mele \q3 ‘Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba simbama \q4 piliipa nimba simba yi te mulupili.’ nimba \q4 makó tomba. \q1 Yi ombá akili yunu-ni nimbá akili eni aima piliiku liangi. \q1 \v 23 Yi akiliinga ungele naa piliingí yambuma \q2 Pulu Yili yunga talapena ‘Naa molangi.’ nimba \q3 Pulu Yili yunu-ni enini topa konjumba.” \m nimba Moses-ni aku-sipa nirim. \rq Ung-Manima 18:15,18,19\rq* \p \v 24 “Ekupu wendu okum akili Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni pali ung niku siring akili ekupu wendu okum. Yi Samuel kene, yandupa-yandupa Pulu Yilinga unguma piliiku muluring yi wema-ni pali aku-siku niring. \v 25 Pe ekupu Pulu Yili-ni nimba sirimu ungma piliiku yambuma niku siring yima-ni wendu ombá mele ui niring ungma ekupu wendu okomale ‘Eninga.’ ninjipa wendu okum. Ui eninga anda-kolepalima-kene Pulu Yili-ni nimba panjipa mi lirim ungele ekupu ‘Eninga.’ ninjipa wendu okum. Pulu Yili yunu-ni eninga ui-pulu-pulu anda-kolepa Eprayam-ndu nimba mele: \q1 “Nu-ni kalku liini yi te-ni temba akiliinga \q3 mana-yambuma pali molku kunjingí.” \m nirim. \rq Ui-Pulu-Pulu 22:18, 26:4\rq* \m \v 26 Pulu Yili-ni yunga kendemande-yi ⸤Yesos⸥ mana mania liipa mundumbandu ‘Eni Juda-yambuma liipa tapunjupili.’ nimba ‘Eni Juda-yambuma teku kis-silimele uluma kanuku kis piliiku munduku kelangi. Eni lupa-lupa numanu topele tunjupili.’ nimba eni mulúngina yunga kendemande-yili yunu uinga kumbi-lepa liipa mundum. ‘Yi kanili-ni eni aku-sipa membu panjipili.’ nimba Pulu Yili-ni aku-sipa tirim.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim. \c 4 \s1 4:1-23 Juda-Yambumanga Kanjoll-Yima-ni Pita Kene Jon-sele Kot Tenjiku Ka Siring Temanele (4:5-14 akiliinga temanele ilinga 3:1-26 molemú.) \p \v 1 Pita Jon-sele yambuma ung niku sikulu muluringli kene Pulu Yili popu tunjuring yima kene, lku-temboll nukuring ele-yimanga nukuli yili kene, Sadusi tápu-yima kene, Juda-yambumanga yi-auli kanuma elsele ung niku siku muluringlina uring. \v 2 Elsele-ni Yesos ónu-koleana lomburupa ola mulurum akili mele niku sikulu yunu aku-sipa tirim mele yambuma pali lomburuku ola mulungí akili mele nikulu siringli piliikuliinga enini arerembi kuluring. \v 3 Enini elsele ka sikuliinga, ‘Ekupu kalá topa sumbulú tokumaliinga opali ulsulam-ui kot tenjamili.’ niku elsele liiku ka-lkuna panjiring. \v 4 Akiliinga-pe Yi-Nuim Krais Yesos-ndu ung niku siringli piliiring yambumanga yambu pulele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring. Kanu-kene uinga ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yi kanuma kene penga tondulu munduku piliiring yi kanuma kene liipa tere lepa paip-tausen mele muluring. \p \v 5 Ulsulam-ui ⸤Juda-yambumanga⸥ yi-aulima kene tápu-yima kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene kolea-auli Jerusallem liiku máku turing. \v 6 Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa uinga mulurum yi Anas kene penga yunga alko topa aku-sipa mulurum yi Kayapas-sele, elsele kene, ‘Jon’ nili yi te kene, Alleksenda kene, Anas yunga pulu lirim yi mare kene, enini wasie liiku máku turing. \v 7 Máku toku kene Pita Jon-sele kot tinjingíndu eninga kumbi-kerina liiku ola angnjiku walsiku kene niku mele: “Else-kene nambulka tondulale pelemú, mola naenga bilinga walsikuliinga else-ni ulu-tondulu akili tíngliye?” niku walsiring. \p \v 8 Kanu-kene Mini Kake Tiliele Pita-nga numanuna omba molupa kapula tirim-na Pita-ni eninindu nimba mele: “Eni Juda-yi-aulima kene, tápu-yima kene, \v 9 eni olsu walsikimiliele, olsu-ni yi kimbu kis líliele kondu kolupulu liipu tapunjúmbuleliinga walsikimili nimbu piliiker. Akili nambi-sipa kaí límu niku piliiku walsikimilinje? \v 10 Aku lem eni kot piliikimili Isrel-yi kanuma kene eninga yambuma pali ung ili mimi-siku piliai! Kolea-kelú Nasaret yi Yesos Krais, eni ‘Yunu kulupili.’ niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring, Pulu Yili-ni topa lomburupa ola munjurum, yi Yesos kaniliinga tondulalenga yunga bili lepu walsipu ⸤‘Kaí lipili.’ nimbulu kene⸥ yi ili kaí lepa eninga kumbi-kerina angiliikim eni kanokumele. \v 11 Konana te toku kene ung-eku toku niring akili i-sipa mele: \q1 ‘Lku takuring yima-ni kanuku kis piliiku kene \q3 toku munduku kiliring ku-mulú kanili \q2 ekupu kelepa lku-paka-sum mele \q3 lkuli tondulu sinjili ku-mulú auli kaiéle.’ \rq Konana 118:22\rq* \m niring ku-mulú kanili Yesos yunu. Ku-mulú kanili munduku kiliring yi kanuma eni Isrel-yima. \v 12 Yambu te-ni lupa oliu kapula naa tepa liimba. Ma-koleamanga pali yambu te-ni lupa ‘Oliu tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, molupu konjumulú kupulanum-na liipa munjupili.’ nimbu bi lepu walsimulú yambu te lupa naa molemú. ⸤Yesos Krais yunu mindi.⸥” nirim. \p \v 13 Pita kene Jon-sele mundu-mong naa tenjikulu ungma sumbi-sikulu niringli kanukuliinga, elsele skull tenga naa tekulu we bo-yisele muluringli akili piliikuliinga enini numanu pulele liiku munduku kene, ‘Yi i-sele uinga Yesos-kene wasie tapú-tokulu anduringli yisele lam.’ niku piliiring. \v 14 Akiliinga-pe yi teku kaí tiringli yi kanili elsele-kene wasie tapú-toku angiliiring kanukuliinga enini ung te kapula pundu toku naa niring. \v 15 Akiliinga “Elsele kanjollumanga lkuna pena pale.” niring kene pena puringli kanu-kene eni-enini tombulku nikuliinga niku mele: \v 16 “Yi i-sele oliu nambulka teamiliye? Elsele-ni ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku molemele mele akili⸥ liipa ora silimú ulu-tondulu aima kaí te tíngli Jerusallem molemele yambuma-ni pali piliiku kanúngi ulele oliu-ni “Naa tíngli.” nimbu kapula panda naa tomulú. \v 17 Akiliinga-pe ung nikimbili ili koleamanga pali nilsiliiku pungí piliingí kene kapula naa temba akiliinga “Kelku yi ⸤Yesos⸥ ilinga temanele yambuma toku siku yunga ungele koleamanga anju-anju naa niangli! Níngli lem elsele aku-siku mong liingliéliinga oliu-ni buni simulú.” nimbu “Mólu!” niamili.” niring. \p \v 18 Aku-siku niku panjikuliinga, “Elsele wale.” niku kene elselendu niku mele: “Aima ung laye-kolte kepe, Yesos-nga temanele tokulu yambuma aima ung-bo naa tunjale! Mólu!” niring. \p \v 19 Akiliinga-pe Pita Jon-sele elsele-ni eninindu pundu toku nikulu mele: “Pulu Yili-ni olsu “Teale.” nilimú akili mele mundupu kelepulu, eni “Teale.” nikimili mele piliipu tímbulu lem Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimbanje? Eni-enini piliai! \v 20 Akiliinga-pe olsu ulu kanurumbulu mele kepe piliirimbulu mele kepe olsunga kerale pipi kapula naa simbulú.” niringli. \p \v 21 Enini elsele alsuku tondulu munduku niku mundu-mong tenjikuliinga “Else pale.” niring. Elsele-ni ulu-tondulu tiringli akili yambuma-ni pali kanuku kene, Pulu Yili kape niku bi paka tunjuring kilia enini kanukuliinga elsele ambolku liiku buni singí kupulanum te koruku kiliring. \v 22 ⸤Ulu te⸥ liipa ora sirim ulu-tondulale-ni teku kaí tiringli yi kanili yunga punie tu paon omba purum. \s1 4:23-31 Krais-nga Yambuma-ni Pulu Yili-Kene Popu Toku Ung Niku Mawa Tiring Temanele \p \v 23 Pita Jon-sele “Wendu pale.” niring kene elsengla yambuma muluringna sumbi-siku pukulu kene, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene \m yi kanuma-ni elselendu niring mele elsengla Yesos-nga ungele piliili yambuma temani toku siringli. \v 24 Niringli mele akili piliikuliinga enini liiku tere leku molku Pulu Yili-kene popu toku ung nikuliinga niku mele: “Yi-Auli Tondulu Olandupale, nu-ni mulále kepe male kepe numú-kusale kepe méle lelemúma pali tirinu. \v 25 Nu-ni ung te niníndu nunga Minéle-ni oliunga anda-kolepa, nunga kendemande-yi Depit nimba sirim kene yunu-ni piliipa yandu nimba sirim mele i-sipa: \q1 “Isrel-yambu naa molku yambu bo-lupa molemelema \q3 nambimuna arerembi kolkumeleye? \q2 Yambuma-ni pali ulu te kapula naa tingí mele \q3 nambimuna “Oliu-ni teamili.” niku, \q4 niku panjikimiliye? \q1 \v 26 Pulu Yi Auliele kene \q1 yunu-ni ‘Nanga yambuma nokupa konjumba yi te \q2 liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim \q3 ⸤Krais⸥ele kene elsele \q2 koleamanga pali yi nuim kingima-ni \q3 ‘Elsele-kene ele teamili.’ niku molemele. \q2 Yambu nukuli yima-ni \q3 ‘Elsele topu mania mundumulú.’ niku molemele. \q2 Aku-siku ulu kapula naa tingí mele \q3 nambimuna ‘Oliu-ni teamili.’ niku molemeleye?” \m nimba Depit-ni aku-sipa nirim. \rq Konana 2:1-2\rq* \m \v 27 Sika kolea-auli ilinga yi nuim king Erot kene Rom-yi Pondias-Paillat-sele Isrel-yambuma kene Isrel-yambu naa molku yambu bo-lupa mululi yambuma kene enini liiku máku toku, nunga kendemande-yi kake tili yi uinga makó turunu yi Yesos ‘Topu konjumulú.’ niku wai turing. \v 28 Ui nunga tondulale-ni nu-nunu numanale-ni piliikunu “I-siku teangi.” nikunu, niku panjirinu mele aku-siku tiring. \v 29 Kaniliinga Auliele, ekupu oliu-kene enini “Temulú.” niku oliu niku mundu-mong tenjikimele mele nu-ni piliikunuliinga, nunga kendemande-yima nunga ungele ninjingíndu mundu-mong naa teku sumbi-siku niangi akiliinga liikunu tapunjuyo. \v 30 Nunga kendemande-yi kake tili yi Yesos-nga bili lepu yunu walsimulú kene kuru tomba yambuma ‘Kaí leangi.’ nikunu ulu-tonduluma tekunu, nunga kongun telemulu mele ‘Yambuma “Sika akili Pulu Yili-nga kongunale lam.” niku kanangi.’ nikunu liipa ora simba ulu-tonduluma ti.” niring. \p \v 31 Aku-siku Pulu Yili-kene popu toku ung niku pora siring kene lku muluringele jim-jim mele tepa, Mini Kake Tiliele enini-kene molupa kapula tinjirim-na mundu-mong naa teku Pulu Yili-nga ungele tondulu munduku yambuma anduku niku siring. \s1 4:32-37 Yi-Nuim Krais Yesos-ndu ‘Sika’ Niku Tondulu Munduku Piliiring Yambuma Kapula-Kapula Muluring Temanele \p \v 32 Yi-Nuim Krais Yesos-ndu ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yambuma kapula-kapula molku enini numanu tiluna pupili muluring. Yambu te yunga méle nusurum-ma ‘nanga mendepulu’ naa nimba, ‘oliunga pali’ niku tere leku nusiring. \v 33 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni Auli Yesos lomburupa ola mulurum kanuring mele temani kaiéle munduku naa kelku tondulu munduku toku silsiliiku anduring kene Pulu Yili-ni enini we kondu kolupa aima membu panjipa ‘Molku konjangi.’ nirim. \v 34 Enini muluringna yambu te langi kepe méle te mólu turum yambu te naa mulurum. Wale-mare wale-mare nimba yambu te ma lepa lku pulele angiliipa tirim yambuma-ni ma we lepa lku we angiliirim-ma ku-moni liiku meku oku, \v 35 Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma muluringna oku siring, enini yambu te méle mólu turum yambu kanuma moke teku siring. \p \v 36 Aku-siku tiring mele ‘Josep’ nili yi te-ni aku-sipa tirim. Yi kanili Yesos-ni liipa mundurum yima-ni yunga bi te ‘Banapas’ niring. Banapas-nga ung-pulele ‘Yambuma nimba toembu tunjuli yili’. Yunu LLipai yili, yunga kolea Saiporas. \v 37 Yunga ma te lirim kanili ku-moni liipaliinga memba omba Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima sirim. \c 5 \s1 5:1-11 Ananais Kene Min Sapaira-selenga Temanele \p \v 1 Krais-nga yambuma aku-siku teku muluring akiliinga-pe ⸤ulu tiring akili mele sumbi-sipa naa tirim⸥ yi te mulurum, yunga bili Ananais. Yunga minunga bili Sapaira. Ananais-ni yunga ma te ku-moni liipaliinga, \v 2 ambu-min kanupa mulupili ku-moni liirim-ma pak-sipa, ekendu yunu nosupa, ekendu Yesos-ni liipa mundurum yima pupa sipaliinga nimba mele: “Na-ni ma te ku-moni liipu kene, ku-moni akuma membu ombu i siker.” nirim. \p \v 3 Kanu-kene Pita-ni yunundu nimba mele: “Ananais, nambimuna nunga numanuna ‘⸤Kurumanga nuim⸥ Seten omba mulupili.’ nikunuliinga, Mini Kake Tiliele gólu toku sikunuliinga, maliinga ku-moni líínuma pak-sikunu mare anju nosukunuliinga mare meku okunu oliu gólu tokunu sikenuye? \v 4 Ui ku-moni naa líínu kene male nunga kanili. Ku-moni líínuma nu-nunu nukunu akili. ‘Male ku-moni naa liambu.’ nilkenanje yambu te-ni ung te naa nilka. Male nungale. Ku-moni liikunuliinga ‘Ekendu nanu nosupu, ekendu yambuma sambu.’ nilkenanje ung te móluko. Mélale nungale. Akiliinga ili nambulka niku piliikunuliinga ku-moni liikunu kene ekendu mindi gólu toku sinuye? Nu-ni yima gólu toku naa sinu, mólu. Pulu Yili gólu toku sinu.” nirim. \p \v 5-6 Pita-ni aku-sipa nirim ungele Ananais piliipaliinga, \m yunu kulurum kene yunga ónale topa mana mania mundurum. Yi-kanguwama oku yunga ónale liiku mulumbale tenga kumu toku meku puku ónu ti-puring. Aku-sipa ulele tirim temanele yambuma piliiku kene aima mini-wale munduring. \p \v 7 Ananais-min yunu ulu wendu urum kanili naa piliipaliinga, penga ena-mong yupuku omba purum kene yunu urum. \p \v 8 Pita-ni yunu walsipa kene nimba mele: “Ananais ku-moni omba símu ambulkur ili else maliinga aku-siku lííngli meleye? Na piliambu nikunu si.” nirim. Yunu-ni nimba mele: “Sika. Aku-sipu líímbulu mele.” nirim. \p \v 9 Pita-ni yunundu nimba mele: “Nambimuna else-ni Auliele-nga Minéle “Gólu topu sambili.” níngliye? Nunga yilinga ónale meku puku ónu ti-pung yi kanuma oku lku keri-puluna angiliimili akuma-ni nunga ónale kamu liiku meku pungíko.” nirim. \p \v 10 Kanu-kene walsekale ambale Pita-nga kumbi-kerina kulurum kene yunga ónale topa mana mania mundurum. Kulurum kene yi-kanguwama oku yunga ónale kanuku liiku kene, yi-min ónu tiring kanuna nondupa yunu meku puku ónu tiring. \v 11 Kanu-kene Krais-nga talapena yambuma kene, ulu wendu urum piliiring akuma pali enini aima mini-wale munduring. \s1 5:12-16 Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yima-ni Ulu-Tondulu Pulele Tiring Temanele \p \v 12 Yambuma muluringna Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma anduku ulu wendu urum liipa ora sirim ulu-tondulu lupa-lupa pulele tiring. ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yambuma pali ⸤lku-tembolluna⸥ ‘Sollomon-nga’ niku lku keri-pulu takuku yandu liiring-na ui taki-taki liiku máku turing. \v 13 Yambu lupama-ni enini kanuku kaí piliiring akiliinga-pe mundu-mong teku kene ‘Krais-nga yambuma-kene liiku máku tamili.’ niku naa uring. \v 14 Akili sika akiliinga-pe yambu pulele-ni Auli ⸤Yesos⸥-ndu ‘Sika’ niku tondulu munduku piliikuliinga sukundu-sukundu oku yunga yambuma muluring. \v 15 Yesos-ni liipa mundurum yima-ni tiring akili mele kanuku kene yambuma-ni yambu kuru turum-ma meku wendu oku kupulanum-na nosuku muluring. ‘Pita omba pumba kene enána yunga minéle enini lingína omba lumina lemba kene kaí lingínje.’ nikuliinga aku-siku nosuku muluring. \v 16 Kolea-auli Jerusallem lirim koleana nondupa lirim koleamanga muluring yambu pulele-ni kuru turum yambuma kene kuru numanuna pirim yambuma kene meku uring kene enini pali kaí liring. \s1 5:17-42 Yesos-ni Liipa Mundurum Yima Ka Siku Kot Piliikuliinga Niring Kene Yi Kanuma-ni Tiring Mele Temanele (5:12-16 kananiko) \b \s1 5:17-26 Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yima Ka Siring Kene Ulu Te Wendu Urum Temanele \p \v 17 Kanu-kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale kene Sadusi-talapena sukundu yi mare yunu-kene wasie tapú-toku muluring yi kanuma kene ⸤we-yambuma enini munduku kelku Yesos-ni liipa mundurum yima aku-siku lumbili puring akili mele kanukuliinga⸥ enini aima numanu kis panjiring. ‘Yi akuma-ni tiring mele naa teai.’ niku kene \v 18 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma ambolku liiku, we-yambuma panjiring ka-lku auli akuna ka siku panjiring. \v 19 Akiliinga-pe sumbulsuli Auliele-nga angkella te omba ka-lkuli kuna liipa enini liipa memba pena omba kene nimba mele: \v 20 “Eni ⸤Pulu Yili popu toku kalemele⸥ lku-tembolluna puku angiliiku yambuma numanu topele toku molku kunjingí mele ungma pali niku si-pai.” nirim. \p \v 21 Angkellale-ni aku-sipa nirim mele piliiku liikuliinga kolea tangurum kene lku-tembolluna puku yambuma ung-mani siring. \p Kanu-kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale kene, yunu wasie tapú-toku muluring yi kanuma oku, kanjolluma kene, Isrel yambumanga tápu-yima kene “Máku tamili wai.” niring. Oku máku toku kene ung te niku munduku kene niku mele: “Ka-lkuna yi panjúmulu-na pelemelé yi kanuma meku wai.” niring. \p \v 22 Akiliinga-pe eninga ele-yima-ni puku Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma liingíndu ka-lkuna puring kene yi kanuma naa muluring kilia kanuku kene kelku yandu okuliinga niku mele: \v 23 “Ka-lkuli kunama pali kuna angnjili pimu, nokolemele yima keri-puluna nokuku angilííngi kanúmulu akiliinga-pe oliu kuna liipu lkuna lkundu kanúmulu kene yi te aima naa mulúm.” niring. \p \v 24 Lku-temboll nukuring ele-yimanga yi-auliele kene, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene enini oku niring-mele piliikuliinga, “Ulu wendu um ili nambulka ulu te wendu ombándu tekemunje?” niku enini piliiku sunduring. \p \v 25 Kanu-kene yi te omba kene eninindu nimba mele: “Piliai! Eni liiku ka síngi yi kanuma lku-tembolluna yambuma ung-bo tonjuku mani siku molemele.” nirim. \v 26 Aku-sipa nirim piliiku kene lku-temboll ele-yima kene eninga yi-auliele kene Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma ambolku liingí puring. Akiliinga-pe ‘Yambuma-ni oliu ku-ni toku kunjingí.’ nikuliinga yi kanuma kimbulu-ni naa toku táka-niku meku uring. \s1 5:27-33 Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yima-ni Kanjolluma-Kene Mundu-Mong Naa Tenjiku Enini-Kene Ung Sumbi-Siku Niring Temanele \p \v 27 Yi-kanjolluma muluringna ele-yima-ni Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma liiku meku uring kene Pulu Yili popu tunjuring yimanga yi-auli-olandupale-ni eninindu nimba mele: \v 28 “Enindu uinga nirimulu akili i-sipa mele: “Aima ung laye-kolte kepe naa niku, yi ⸤Yesos⸥ ilinga temanele alsuku toku yambuma ung-bo naa tonjai.” nirimulu kanili. Pe ekupu eni Jerusallem koleamanga pali ung kanili anduku niku siku kilíngi. ‘Yambuma-ni ‘Oliu Juda-yambumanga tápu-yima-ni yi kanili toku kunjuring.’ niku piliangi.’ niku eni ung akuma mani siku ung-bo tonjilimeleko.” nirim. \p \v 29 Pita kene, Yesos-ni liipa mundurum yi wema kene, enini eninindu pundu toku niku mele: “Yambuma-ni ‘Teai.’ nilimele mele oliu-ni piliipu liipu kapula naa temulú. Pulu Yili-ni ‘Teai.’ nilimú mele mindi piliipu liipu teng panjipu temulú. \v 30 Eni ‘Yesos kulupili.’ niku unji-perana ku toku panjiring kene kulurum yi kanili, oliunga anda-kolepalimanga Pulu Yili-ni yunu alsupa topa makinjirim. \v 31 ‘Yunu-ni oliu Isrel-yambuma numanu topele tonjupa oliunga ulu-pulu-kísima kanupa konde tinjipili.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Yesos yunu Yi-Nuimele molupa, yambuma Tepa Liipa, Mindili Nolkemela Kupulanum-na Wendu Liilimú Yili mulupili.’ nimba yunga ki-bokundu liipa munjurum molemú. \v 32 Oliu kene Mini Kake Tiliele kene yunu aku-sipa tirim mele andupu nimbu silimulu. ‘Mini Kake Tili’ nikimulele Pulu Yili yunga ungma piliiku liiku telemele yambuma Mini Kake Tiliele silimú kanilindu nikimulu.” niring. \s1 5:33-39 Gamelliel-ni “Yesos-ni Liipa Mundurum Yima-Kene Eni Ulu Te Naa Teai.” Nirim Temanele \p \v 33 Niring mele piliikuliinga arerembi aima tondulu kolku ‘Enini topu konjamulu.’ niring. \p \v 34 Akiliinga-pe Perisi-yi kanjoll te, yunga bili Gamelliel, yunu Pulu Yili-nga ung-manima piliipa yambuma ung-bo tunjurum yi te, yunu piliipa kungnjuli aima pirim-na yambuma-ni kanukuliinga yunu kape niring yili, yunu kanjolluma máku turingina ola angiliipaliinga ele-yimandu nimba mele: “Yima ui laye-kolte pena meku pai.” nirim. \v 35 Kanu-kene meku pena puring kene yunu-ni kanjoll-yimandu nimba mele: “Eni Isrel-yima, eni yi ima tingí mele ui piliiku konjai. \v 36 Ui walse yi Tudas omba yunu-ni nimba mele: “Na yi-auli te, nanga tondulu pelemú.” nirim kene yi po andret yunu lumbili puring. Akiliinga-pe gapmanale-ni yunu toku konjuku, yunu lumbili puring yi kanuma toku bulu-bale siring. ‘Teamili.’ niring mele kam-kamu naa tiring. \p \v 37 “Penga aku-sipa gapmanale-ni yambu bi turum enama wendu urum kene Gallalli-yi Judas kepe “Oliuliu gapman molamili.” nirim kene yi mare-ni yunu lumbili puring kanu-kene gapmanale-kene ele tiring akiliinga-pe yunu toku konjuku yunu lumbili puring yima toku bulu-bale siringko. \v 38 Ui aku-sipa tirim akiliinga ekupu eni yi ima-kene tingí mele niambu. Eni yi ima-kene ulu te naa teai, we pangi munduku kelai. Yi ima eni-enini numanale-ni piliikuliinga ‘Teamili.’ niku tíngi lem ulu te naa tepa we pora nimbá. \v 39 Mola tekemele mele Pulu Yili-ni “Teai.” nimu-na tíngi lem eni kanjolluma-ni akili kapula “Mólu.” naa ningí. Mola “Mólu.” níngi lem Pulu Yili-kene ele mele tingéle kapula naa temba.” nirim. \s1 5:40-42 Yesos-ni Liipa Mundurum Yima Yunga Yima Muluringeliinga Enini Mindili Siring Kene Numanu Siring Temanele \p \v 40 Aku-sipa nirim kene enini piliiku kene ‘aku-sipu teamili.’ nikuliinga “Yima alsuku lkundu wai.” niku, enini ka-pulsa-ni toku kene niku mele: “Yesos-nga temanele alsuku yambuma niku silsiliiku naa andai.” nikuliinga “Eni pai.” niring. \p \v 41 Yesos-ni liipa mundurum yima-ni kanjolluma munduku kelku ulsu puring. Pulu Yili-ni eninindu ‘Eni Yesos-nga yima mulungéliinga yambuma-ni eni teku pipili kunjúngi lem kapulako.’ nirim kilia piliiku kene enini aima numanu siring. \v 42 Enamanga pali lku-tembolluna kepe yambumanga lkumanga pali mundu-mong naa teku anduku temani kaiéle toku siring. Kórunga-ui Pulu Yili-ni ‘Enini tepa liimba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele Juda-yambuma-ni ‘Upili.’ niku nokuku muluring yi-nuim Krais kanili Yesos yunu yi kanili omba molupa enini tepa liirim tepa liipa nokupa konjumba mele temanele anduku toku siring. \ms1 Kolomong-Auli 6-7sele Krais-nga Yambumanga Kuskus-Yi Stipen-nga Temanele \c 6 \s1 6:1-7 ‘Yesos-ni Liipa Mundurum Yima Liiku Tapunjuku Ambu-Wayemanga Langi Moke Tenjangi.’ Niku Yi Angere Yupuku-Guli Makó Turing Temanele \p \v 1 Ena kanumanga Yesos-nga lumbili anduli yambu kambu aima pulele olandupa purum. Kanu-kene Grik ung niring Juda-yambuma-ni ulu te kanuku kis piliikuliinga ung-mura teku niku mele: “Ambu-wayema taki-taki langi moke teku singíndu Ipuru-ungna nilimele Juda-yambumanga ambu-wayema mindi siku, oliunga ambu-wayema naa silimele.” niring. \v 2 Akiliinga, ⸤Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum⸥ yi rurepu-ni Yesos-nga lumbili anduli yambuma pali liiku máku toku kene eninindu niku mele: “Oliu Pulu Yili-nga ungma nimbu silimulu kongunale mundupu kelepu langi kongun temulú kene kapula naa temba. \v 3 Angmene, eninga yi angere yupuku-guli, Mini Kake Tiliele kene piliipa kungnjuliele kene píli, yambuma-ni kanuku kaí piliilimili yima kanuku makó tai. ‘Langi kongunale oliu-ni telemulale enini tenjangi.’ nimbu mundupu kelepu, \v 4 oliu taki-taki Pulu Yili-kene ung nimbu mawa tepu, yambuma Pulu Yili-nga ungele ‘Piliangi.’ nimbu liipu tapunjumulú.” niring. \p \v 5 Aku-siku niring-na yambuma-ni pali piliiku kaí piliiku kene, Stipen makó turing. Yunu Pulu Yili ‘Sika’ nimba aima tondulu mundupa piliirim yili; yunu Mini Kake Tiliele numanuna molupa kapula tinjirim yili. Yi talse makó turingmanga bima i-sipa mele: te Pillip, te Porokoras, te Naikena, te Taimon, te Pamenas, te Nikollas. Nikollas kolea-auli Andiyok yi ili, yunu Juda-yi te mólu. Yunu yi te lupa molupa kene, uinga Juda-yambumanga ulu-pulu tiring akili mele topele topa tirim yili. \v 6 Yi akuma Yesos-ni liipa mundurum yimanga kumbi-kerina liiku ola angnjiring kene enini yimanga ⸤pengí⸥na ambolku kene Pulu Yili-kene popu toku ung mare niku mawa tiring. \p \v 7 Aku-siku tiring kene yambu muluring koleamanga pali Pulu Yili-nga ungele pupa kapula tinjirim. Jerusallem-yambu pulele ⸤‘Yesos yunu sika Yi-Nuim Kraisele.’ niku⸥ yunu lumbili puku, Pulu Yili popu tunjuring yi pulele-kene wasie ⸤Yesos-ni liipa mundurum yima-ni ung niring mele⸥ ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku liiring. \s1 6:8—8:1 Juda-Yambuma-ni Kuskus-Yi Stipen Ambolku Liiku Kot Tenjiku Ku-Mulále-ni Toku Kunjuring Temanele (6:1-7 kananiko.) 6:8-15 Juda-Yambuma-ni Stipen Kot Tinjiring Temanele \p \v 8 Stipen, yunu Pulu Yili-ni yambuma we kondu kululi ulu-pulele kene Pulu Yili-nga tondulale kene pirim kilia yambu muluringmanga andupa ⸤Pulu Yili yu-kene mulurum, yunga ungele sika nimba sirim mele⸥ yambuma liipa ora sirim ulu-tondulu pulele tirim. \v 9 Akiliinga-pe yi mare-ni “Teku kis-sikenu. Aku-siku naa ti.” niku Stipen kene ung pulele niring. Yi kanuma enini ui kendemande-yambuma molkuliinga penga we muluring yambuma, eninga Pulu Yili-nga ungele piliiring lku te lupa angiliirim. Enini Juda-yima kolea Sairini kene Alleksendia kene Sillisia kene Esia kene kolea akumanga muluring yambuma. Yi akuma Stipen kene tombulku niring \v 10 akiliinga-pe Mini Kake Tiliele-ni Stipen aima piliipa kungnjuliele tunjurum-na yunu-ni nirim mele piliikuliinga yambu te-ni aima pangá ukuku ung te kapula naa niring. \p \v 11 Ung te ningíndu koruku kelku kene enini yi marendu kiyang niku kundi toku kene niku mele: “Eni “Moses kene Pulu Yili-selenga ungma Stipen-ni ung-taka tunjum pilíímulu.” niai.” niring. \p \v 12 Enini aku-siku kundi turingeliinga yambuma kene Juda-yambumanga tápu-yima kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene enini arerembi kolku Stipen ambolku liiku kanjoll-yima liiku máku toku muluringna meku puring. \v 13 Enini yi mare kondi toku “Kotna puku Stipen tirim mele gólu toku ‘I-sipa i-sipa tímu.’ niai.” niring kanu-kene enini kot-na puku kene niku mele: “Yi ili-ni ⸤Pulu Yili popu topu kalemulu⸥ lku⸤-temboll⸥ kake tiliele kene, Pulu Yili-nga ung-manima kene, taki-taki ung-taka tonjulemú. \v 14 Yunu-ni nim pilíímulu mele i-sipa: “Kolea-kelú Nasaret yi Yesos ili-ni lku-temboll ili tekisimbá.” nimba; Moses-ni nimba panjurum ulu-puluma penga yandu-yandu niku siring telemulu ulu-pulu akuma “Penga alsuku naa teku akuma munduku kelku Yesos-ni “Teai.” nirim uluma mindi teai.” nímuko.” niring. \p \v 15 Kanjoll liiku máku toku muluringma-ni pali Stipen nem-nemi niku kanuring kene, yunga kumbi-kerale angkella tenga kumbi-keri mele tirim kanuring. \c 7 \s1 7:1-53 Stipen-ni Kotna Juda-Yambumanga Kanjoll Yimandu Ung Te Nimba Sirim Temanele \p \v 1 Kanu-kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale-ni kot tenjipaliinga Stipen walsipa kene nimba mele: “Ung nikimili ima sikaye?” nirim. \p \v 2 Kanu-kene Stipen-ni pundu topa kene nimba mele: \m “Angmene Tatamene, nanga ungele piliai. Oliunga pulu monjupa anda-kolepa Eprayam ya kolea ili ui naa upili, kolea Aran ui naa-ko pupili, kolea Mesepotemia we mulupili Pulu Yi tondulu lakupa pupa ola-kilia molemú Pulu Yili yunu mulurumna omba kene nimba mele: \v 3 “Nunga ma-koleale kene pulu lelemú yambuma kene munduku kelkunu na-ni nu “Pui.” nimbu liipu ora simbu kolea akuna pani.” nirim. \p \v 4 “Ung akili piliipaliinga Eprayam yunga kolea Mesepotemia, akuna Kaltia-yambuma muluring koleale mundupa kelepa kolea-kelú Aran pupaliinga mulurum. Kanu-kene yunga lapa kulurum kene Pulu Yili-ni oliu molemulu kolea ⸤Kenan⸥ ilinga yandu liipa mundurum. \v 5 Kolea ilinga ma laye te kepe ‘Eprayam yunu kamu ambulupili.’ nimba naa sirim. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni ung te yunundu nimba mele: “Nu kene nunga kalku liini yambuma kene kolea ili liingí.” nimba, nimba panjurum. Eprayam yunga kangambula te kepe ui naa mipili \v 6 Pulu Yili-ni aku-sipa nirim. Pulu Yili-ni yunundu nirim mele i-sipa: “Nunga kalku liini yambuma kolea tenga lupa yambu poning mele mulungí. Akuna mulungí yambuma-ni eninindu “Oliunga kendemande-yambuma.” niku kene teku kis-siku ka-kongun singí, mindili noku teku molangi punie po andret omba pumba. \v 7 Kanu-kene enini ka-kongun singí yambuma ‘Pundu tangi.’ nimbu buni simbu kene penga enini kolea kanili munduku kelku ulsu oku kolea ilinga oku na popu tungí.” nirim. \v 8 Aku-sipa nimba kene Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim ungma ‘Eprayam-ni ‘Na-kene kam-kamu pípili.’ nipili.’ nimba yunu kene yunga kalupa liimba kangma kene “kangi te kopsiku wendu liiku munduku kelai.” nirim. Pulu Yili-ni “Aku-siku teai.” nirimaliinga Eprayam-ni kang Aisak memba kene, yunga ena engkaki omba purum kene yunga kangi te kopsipa wendu liirim. Kanu-kene penga Aisak-ni Jekop mirim. Penga Jekop-ni oliu Isrel-yambumanga talape rurepu molemulumanga anda-kolepama mirim. \p \v 9 “Kanu-kene oliunga anda-kolepa Jekop-ni mirim yima-ni eninga angin Josep-kene numanu kis panjiku kene kolea Isip pungí puring yi mare kene yunu ku-moni liiring. Josep ku-moni liikuliinga “Yunu yambu tenga-lupa kendemande-yili mulupili niku meku pai.” niring. Akiliinga-pe Pulu Yili yunu-kene molupaliinga, \v 10 yunu tepa liipa buni wendu urumumanga pali wendu liirim. Yunu-ni yunu piliipa kungnjuliele sipa, kolea Isip yi nuim kingele ‘Yunu kanupa kaí piliipili.’ nirim kene yi nuim kingele-ni ‘Josep yunu Isip-gapmanaliinga yi-nuimele molupa, yunga lkuli kene Isip-koleamanga méle lelemúma pali nukupili.’ nirim. \p \v 11 “Penga kolea Isip kene ⸤kolea ya molemulu⸥ kolea Kenan ili kene engle lakupa te lirim, yambuma buni pirim. Oliunga anda-kolepalima langi liingí kupulanum te naa lirim. \v 12 Jekop-ni “Kolea Isip langi liiku máku toku nosulimele.” niring-na piliipaliinga yunga malupili oliunga anda-kolepalima kumbi-lepa Isip liipa mundurum. \v 13 Wale tale-siku Isip puring kene Josep-ni yunga anginupilindu “Na Josep.” nimba yunga bili nimba sirim, penga yi nuim kingele-ni Josep-nga yambuma kanupa bi sirim. \v 14 Kanu-kene Josep-ni yunga lapa Jekop kene Jekop yunga yambuma kene “ “Yandu wangi.” niai.” nimba, eninindu kupulanum sunga liipa mundurum. Jekop yunga yambuma liipa tere lepa sependi-paip muluring. \v 15 “Yandu wai.” nirim kene piliipaliinga Jekop kolea Isip purum, kanuna yunu kene yunga malupili kene anda leku molku kuluring. \v 16 Eninga ónuma kelku kolea Kenan meku yandu oku kolea-kelú Sekem meku oku, uinga Eprayam-ni kolea-kelú Sekem yi Amo-nga malupilinga ma te taropu topa liipa uinga yunga ambale ónu tirim kanuna meku puku yunu ónu tiring. \p \v 17 “Pulu Yili-ni uinga Eprayam-ndu “Ma ili simbu.” nirim ena kanili nondupa kamu wendu ombá tirim kene oliunga yambu kolea Isip muluring mele anjupa-anjupa pulele kalku liiku muluring. \v 18 Aku-sipa telsiliipa pupaliinga, punie pulele omba purum kene Isip yi nuim king te alko topa mulurum kanili-ni Josep yunga temanele mimi-sipa naa piliirim. \v 19 Yunu-ni oliunga yambuma gólu topa sipa tepa kis-sipa, anda-kolepalima mindili liipa sipa, “Kangambula mingíma ‘Kolangi.’ niku lkumanga wasie naa molku pena toku munduku kelai.” nirim. \b \p \v 20 “Aku-siku teku molangi Moses miring. Yunu we-kang te naa miring. Yunu Pulu Yili-ni kanupa kaí piliirim kangale miring. Kaliimbu yupuku yunga lapanga lkuna nosuku muluring. \v 21 Kanu-kene penga pena nusiring kene yi nuim kingeliinga liminu-ni kanupa liipaliinga “Nanga kangale.” nimba yunga lkuna memba pupa nukurum. \v 22 Isip-yambumanga piliipa kungnjuli pirim mele pali Moses mani siring kene yunga piliipa kungnjuli lakupa pepa ungma sumbi-sipa nimba uluma tondulu mundupa tepa mulurum. \v 23 Moses-nga punie tu paon pora nirim kene yunga Isrel-yambuma ‘pupu kanu-pambu.’ nimba piliirim. \v 24 Pupa kanu-purum kene Isip yi te-ni Isrel yi te tepa kis-sirim. Kanupa kene yunu-ni Isrel-yili liipa tapunjupa Isip-yili topa kunjurum. \p \v 25 “(Moses-ni piliipaliinga, ‘Yunga yambuma ‘Pulu Yili-ni ‘Enini teku liani pui.’ nirim.’ niku piliingí.’ nimba piliirimeliinga-pe enini aku-siku niku naa piliiring.) \p \v 26 “Ulsulam-ui Isrel-yi tale ele tiringli kene Moses omba kanupaliinga, yunu pupaliinga ele tiringli yisele ambulupa kene elselendu nimba mele: “Anginingli-sele, nambimuna ele tekembeleye? Anginingli-sele ele tekembele kapula naa tekem.” nirim. \p \v 27 “Kanu-kene tepa kis-sirim yi kanili-ni Moses paka topa anju mundupa kene nimba mele: “Nae-ni nu ‘Oliu nokani.’ nimba makó túmuye? \v 28 Bonongu nu-ni Isip-yili toku kunjunu kanu mele ekupu na ‘Topu konjambu.’ niku nikinuye?” nirim. \v 29 Aku-sipa nirim kene Moses piliipaliinga ‘Kingele-ni yunu tomba.’ nimba takara topa pupa kene kolea Midian pupaliinga mulurum. Yunu akuna molupa kene ⸤ambu te liipaliinga⸥ kang tale mirim. \p \v 30 “Kanu-kene Moses kolea Midian mulupili punie tu paon omba purum kanu-kene walse yunu kolea-wakana andupa mulú-komunga Sainai lirimna nondupa mulurum kene Pulu Yili-nga angkella te yunu mulurumna omba unji tenga tepi nomba pirimna omba mulurum. \v 31 Moses-ni akili kanupaliinga yunu numanu pulele liipa mundupa, ulu tirim mele mimi-sipa kanombandu nondupa purum kene Auliele-nga ungele unjina wendu urum piliirim akili i-sipa mele: \v 32 “Na nunga anda-kolenali-ni popu turing yimanga Pulu Yili moliu. Eprayam kene Aisak kene Jekop kene akumanga Pulu Yili moliu.” nirim. Kanu-kene Moses pung-pungu nimba mundu-mong tepa kene liipa wekundu kanupa tepéle naa kanurum. \v 33 Kanu-kene Auliele-ni yunundu nimba mele: “Nu ma angiliikinu ili nangale akiliinga nunga kimbu-súli posuku wendu lii! \v 34 Nanga yambu Isip molemelema mindili nolemele mele kanupu pora sipu moliu. Enini kola telemele akili piliipuliinga ekupu enini tepu liimbundu mania úndeliinga ‘Nu kolea Isip-ndu kelkunu pani.’ nimbu liipu mundumbu teker.” nirim. \p \v 35 “Yi Moses ili yunu uinga Isip mulurum kene Isrel-yambuma-ni niku mele: “Nae-ni ‘Nu oliu nokani.’ nimba makó túmuye?” niku yunga ungele liiku su siring yi Moses kanili Pulu Yili yunu-ni yunu makó topa ‘Nanga yambuma nokukunu, enini teku liikunu, mindili nolemelema wendu liani.’ nimba unjina tepi nomba pirimeliinga angkella tenga kerale-ni ‘Moses nimba sipili.’ nirim. \v 36 Yi Moses kanili yunu-ni yambuma kolea Isip memba wendu urum. Enini kolea Isip sukundu muluring kene kepe, Numú Kundulina uring kene kepe, kolea-wakana punie paon tale anduku muluring kene kepe, yunu-ni ⸤Pulu Yili yununu mulurum mele⸥ liipa ora sirim ulu-tondulu pulele tirim. \v 37 Yi Moses-ni Isrel-yambumandu nimba mele: \q1 “Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma \q2 piliipu eni nimbu siliu yili moliu mele \q3 penga eninga yi te na-mele \q2 ‘Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba simbama \q3 piliipa nimba simba yi te mulupili.’ nimba \q4 Pulu Yili-ni liipa mundumba.” \rq Ung-Manima 18:15\rq* \m nirim yi Moses kanili Moses tilu ili mindi. \v 38 Isrel-yambuma kolea-wakana muluring kene yi Moses kanili enini-kene wasie muluring. Yunu oliunga anda-kolepalima kene mulú-komunga Sainai molupa ung nimba sirim angkellale-kene wasie muluring. Pulu Yili-ni we pepa mindi pupaliinga naa pora nimbá ungma ‘Moses-ni oliu nimba sipili.’ nirim, Moses ung kanuma yunu-ni piliipaliinga yandu oliu nimba sirim. \p \v 39 “Aku-sipa tirimeliinga-pe oliunga anda-kolepalima-ni ⸤Pulu Yili-ni yunundu “Enini nukui.” nimba makó turum yi Moses-nga⸥ ungele ‘teng panjipu naa piliimulú.’ niku yunu liiku bulu siku, enini ‘Kolea Isip-ndu kelepu pulkumulanje manda!’ niku waka kolku muluring. \v 40 ⸤Moses mulú-komunga Sainai akuna ola pupaliinga wela mandu naa urum kene Isrel-yambuma-ni eninga niku Pulu Yili popu tunjuring yimanga kumbi-lepa yi-auli-olandupa⸥ Eron-ndu enini niku mele: “Oliu meku puku nukungí pulu yi popu tomulú mare nu-ni unji-ni mola ku-ni teku mimi tinjui. Oliu kolea-Isip yandu liipa memba urum yi Moses wela naa okumaliinga nambulka tímunje?” niring. \v 41 Ena kanuna enini kung pirimu-kao walú mele tilu-sili te teku mimi teku, ‘Ili oliunga pulu yili.’ niku popu toku mélema kalku siku, eni-enini teku mimi tiring mele piliiku numanu siku kung kaluringma kene langi noku muluring. \v 42 Aku-siku tiringeliinga Pulu Yili-ni enini liipa bulu sipa, kaliimbale kene enale kene kombukantupu kene mulúna angiliimú akuma enini ‘Oliu nokolemele pulu yambuma.’ niku popu toku mélema kalku singí tiring kene kanupaliinga ‘Kapula, eninga aku-siku teangi.’ nimba mundupa kilirim. Aku-siku tiring mele Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi te-ni ungele bukna turum mele kapula telemú. Akili i-sipa mele: \q1 ‘Pulu Yili-ni nimba mele: \q1 “O Isrel-yambuma, \q2 uinga punie paon talenga yambu naa pili kolea-wakana \q3 eni kung pirimu-kaoma kene kung sipsipma kene \q4 kung memima kene popu toku kaluringma \q4 na popu toku kalku siringye? \q3 ⸤Mólu. Na popu toku naa siring.⸥ \q1 \v 43 Eni sell-lku meku puringele \q2 ‘Pulu yi Mollek-nga molomba lkuli.’ niku meku puku, \q2 ‘Repan oliunga pulu yi te.’ niku \q3 yunga kombukantupu mele tili te teku angnjiku, \q4 méle kanuma ‘Oliu nokolemele pulu yambuma.’ niku \q4 kape niku popu turing. \q1 Aku-siku tiringeliinga na-ni eni mindili liipu simbundu \q2 ‘Eni kolea sirinduna naa molangi.’ nimbu topu makurupu, \q3 eni kolea-auli Bapillon nekendu \q4 kolea anjupa tenga-lupa liipu mundumbu.” \q2 nirim.’ \rq Emos 5:25-27, (Jeremaya 19:13)\rq* \m nimba bukna turum. Aku-sipa nimba bukna turum akili enini sika aku-siku tiring. \b \p \v 44 “Kolea-wakana oliunga anda-kolepalima-ni Pulu Yili enini-kene mulurum sell-lku kanili kanuku ‘Pulu Yili oliu-kene molemú.’ niku enini yunu popu toku mélema kaluring sell-lkuli takuku angnjiring. Pulu Yili-ni Moses-ndu “I-siku i-siku takangi.” nimba lkuli angiliimba mele liipa ora sirimele aku-siku enini takuku angnjiring. \v 45 Penga yandupa Josua-ni oliunga anda-kolepalima nukurum kene enini sell-lku kanili tekisiku, Pulu Yili-ni sirim kolea akuna meku oku angnjiring. Pulu Yili-ni kolea kanuna yambu-talape lupa-lupa piringma oliunga anda-kolepalima “Alko toku molangi, ma akili liangi, kanuna pelemelé yambuma kam-kamu pangi.” nirim kene kolea kanuna uinga piring yambu-talape kanuma enini toku munduku, sell-lkuli meku oku kanuna takuring, yandupa yi nuim king Depit mulurum kene we angiliirim. \p \v 46 “Pulu Yili-ni Depit yunu kanupa kaí piliipa numanu munjurum kilia yunu-ni Pulu Yili-ndu walsipa kene nimba mele: “Na kalupa liirim yi Jekop-nga popu turum Pulu Yili molumba lku te, uinga sell-lkuli angiliirim mele, manda lepu takunjambuye?” nirim. \v 47 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Mólu.” nirim kene Depit-nga málu Sollomon, yunu Depit alko topa yi nuim kingele molupaliinga, Pulu Yili-nga lku-tembollale takunjurum. \p \v 48 “Akiliinga-pe Bi Aima Olandupa Mululi Pulu Yili yambuma-ni lku takolemelemanga naa molemú. Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi te-ni aku-sipa nirim kanili. Yi kanili-ni nimba mele: \q1 \v 49 “Pulu Yi Auliele-ni nimba mele: \q2 “Mulú-koleale nanga mania molupu \q4 koleama nokuliu polale, \q3 ma-koleale nanga kimbu munduliu koleale. \q2 Pe eni nanga nambulka lkuli takunjingíye? \q3 Mola na tékundu kapula kóru molumbuye? \q1 \v 50 Nanga kili-ni méle ima pali naa terinduye?” \q4 nirim.” \rq Asaya 66:1-2\rq* \m nimba ⸤Asaya-ni⸥ aku-sipa nirim kanili.” ⸤nimba Stipen-ni nirim.⸥ \b \p \v 51 “Eni karaye tili yambuma, eni nandu “Pulu Yili teku kis-siku yunu ung-taka tonjukunu.” nikimilieliinga-pe akili mólu. Eni ‘Pulu Yili-nga yambuma molamili.’ niku kangi te kopsiku wendu liilimele akiliinga-pe yambu Pulu Yili-nga ungele naa piliili yambuma mele molku eninga kum-ma pipi siku numanuma pipi siku molemele. Eni eninga anda-kolepalima tiring mele teku, yambu kanuma-ni Mini Kake Tiliele-nga ungele liiku bulu siku “Naa piliimulú.” niring mele ekupu eni aku-siku nilimele. \v 52 Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi te eninga anda-kolepalima-ni mindili liiku naa siring yi te mulurumye? Te naa mulurum kanili. Yi kanuma pali buni siring. Yi kanumanga yi mare-ni Pulu Yili-nga Yi Sumbi Niliele ombá mele ungele piliiku yambuma niku siring yi kanuma kepe eninga anda-kolepalima-ni toku kunjuringko. Kanu-kene Pulu Yili-nga ungma niku siring yima-ni “Ombá.” niring Yi Sumbi Nili kanili kamu urum kene eni nanga ungele piliiku molemele yima-ni ‘Yunu toku konjangi.’ niku eninga ele-tu yima liiku siring kene yunu toku kunjuring. \v 53 Eni Isrel-yambuma, eni angkellama-ni ⸤“I-siku mele teai! I-siku naa teai!” niku Pulu Yili-nga ung-mani siringima yandu liikuliinga teng panjiku naa tiring yambuma, ⸤eni Pulu Yili-nga Yi Kake Tili Yesos aku-siku toku kunjuring⸥.” nimba Stipen-ni aku-sipa nirim. \s1 7:54—8:2 Stipen Ku-Mulále-ni Toku Kunjuring Temanele (6:8-15; 7:1-53 kene wasie) \p \v 54 Yunu-ni eninindu aku-sipa nirim-na piliiku kene, yunu-kene aima arerembi kolku eninga kerima kongliiku pula turing. \v 55 Akiliinga-pe Mini Kake Tiliele Stipen yunga numanuna omba molupa kapula tirim-na yunu-ni olandu-sipa mulú-koleana sukundu kanurum kene Pulu Yili-nga talang tondulu puliele kene yunga tondulale kene kanuma kanupa, Yesos Pulu Yili-nga ki-bokundu ola angiliirim kanurum. \v 56 Aku-sipa kanupa kene nimba mele: “Mulú-koleale kuna liipa anju-yandu pukum kanokur kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili Pulu Yili-nga ki-bokundu ola angiliikim kanokur.” nirim. \p \v 57 Yunu-ni aku-sipa ⸤Pulu Yili kene Yesos kene kapula-kapula muluringli⸥ akili mele nirim piliikuliinga, ⸤“Pulu Yili-kene ung-taka tonjukum.” niku⸥ ‘Yunga ung nikemale naa piliamili.’ niku kúmele pipi siku enini ung lupa mare tondulu munduku nilsiliiku yunu mulurumna lkisiku oku \v 58 yunu ambolku kunduku meku kolea-auli kaniliinga palana ulsukundu makuruku toku munduku, ‘Yunu kulupili.’ niku ku-mulú-ni tungí turing. \p Ui kot-na “I-sipa i-sipa mele tímu kanúmulu.” niku kundi turing yima-ni yunu ku-ni tungíndu eninga wale-pakulima posuku kene, kang-yi te kanupa angiliirimele ‘Nukupili.’ niku nusiring. Yi kaniliinga bili Soll. \p \v 59 Enini yunu ku-mulúma-ni toku kunjingí turing kene Stipen-ni Yesos-kene popu topa mawa tepa kene nimba mele: “Auli Yesos, nanga mulungale nu siker. Nu molluna wambu ni.” nirim. \v 60 Kanu-kene yunu ku-mulúma-ni toku mana mania panjiring kene koporungu langupa nangale topa nimba kene nimba mele: “Auliele, teku kis-sikimili ulu ili pundu naa tokunu kanukunu konde tinjui.” nimbaliinga yunu kulurum. \c 8 \s1 8:1-3 Poll-ni Krais-nga Yambuma Mindili Sirim Temanele (7:58 ekendu, 9:1-2 wasie kanui) \p \v 1 Soll-ni Stipen toku kunjuring akili kanupaliinga ‘Papu tokomele.’ nimba yunu numanu kaí panjurum. \p Stipen ku-ni toku kunjuring ena kaniliinga Krais-nga yambu-talape kolea-auli Jerusallem muluringma eninga ele-tu yambuma-ni pulu monjuku teku kis-siku aima mindili lakuku siring kene enini pali bulu-bale niku puku, mare kolea Judia distrik-ndu puku muluring, mare kolea Sameria distrik-ndu puku muluring. Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima mindi Jerusallem we muluring. \p \v 2 Pulu Yili-nga ungele piliiku muluring yi mare-ni Stipen ónu teku kola pulele tiring. \b \p \v 3 Akiliinga-pe Soll-ni ‘Krais-nga yambu-talapele kamu mania pangi.’ nimba pulu monjupa yambumanga lkumanga pupa, yambu muluringma ki kundupa pena liipa memba pupa ka sirim. \ms1 8:4—12:25 Yesos-nga Yi Mare Kolea Judia Distrik Kene Sameria Distrik-Selenga Anduku Yesos-nga Ungele Niku Siring Temanisele \s1 8:4-14 Kolea Sameria Distrik Lirim Taon-manga Pillip-ni Temani Kaiéle Topa Sirim Kene Sameria-Yambuma-ni Ungele Pilliku Liiringliinga 8:14-25 Pita Kene Jon-Sele Akuna Puku Enini Liiku Tapunjuringli Mele Temanele \p \v 4 Krais-nga yambuma bulu-bale niku puringma-ni Yesos-nga temanele kolea lupa-lupamanga pali toku niku silsiliiku puring. \p \v 5 ⸤Krais-nga yambumanga liipa tapunjuli yi⸥ Pillip Sameria distrik lirim taon tenga mandu pupa kene, Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba uinga makó turum yi-nuim Kraisele-nga temanele topa sirim. \v 6 Pillip yunu-ni ung nirim mele piliiku, ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku muluringli⸥ liipa ora sirim ulu-tonduluma tirim mele kanuku kene, yambuma pali aima kum teku ungele piliiku muluring. \v 7 Yambu pulele kuru numanuna muluringma Pillip-ni “Oku wendu pai!” nirim kene nangale toku wendu oku puring. Kimbu kolupa pora sirim yambuma kene, kimbu tondulu naa pepa topele-mapele topa pirim yambuma kene tepa kaí tirim. \v 8 Pillip-ni aku-sipa ulu-tonduluma tirim kilia taon akuna muluring yambuma numanu lakuku siring. \b \p \v 9 Taon kanuna yi te mulurum, yilinga bili Saimon. Pillip ui naa upili kuruma-ni Saimon yunu liiku tapunjuring kene yunu-ni “Na yi auliele. Nanga bi molemú.” nimba ulu-tonduluma tirim. Kolea Sameria yambuma-ni pali ulu-tonduluma tirim mele kanuku kene numanu pulele liiku munduring. \v 10 Yambu-kamakoma kene korupama kene yunga ungele kum teku piliiku kene niku mele: “Yi ili Pulu Yili tondulu pelemú mele yunu tondulu aku-sipa pelemú yili. Yunu Tondulu Pelemú Pulu Yili molemú.” niring. \v 11 Saimon-ni taki-taki ulu-tondulu pulele andupa tirim kilia kanukuliinga numanu pulele liiku munduku kene yunga ungele piliiku yunu lumbili puring. \v 12 Akiliinga-pe Pillip-ni Pulu Yili yi nuim kingele molupa mélema nokulemú nokumba mele temani kaiéle topa sipa, Yesos yunga yambuma tepa liipa alko topa mindili nunjurum yili molupa, yunu Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele mulurum mele nimba sirim kene yambu pulele-ni ‘Sika nikem.’ niku tondulu munduku piliikuliinga ⸤Saimon munduku kelku numanu topele toku⸥ no liiring. \v 13 Saimon kepe Pillip-ni nirim akili mele ‘Sika nikem.’ nimba tondulu mundupa piliipaliinga no liirim. No liipaliinga Pillip mulurumna lumbili pupaliinga, Pillip-ni ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku muluringli⸥ akili liipa ora sirim ulu-tondulu pulele tirim mele kanupa kene numanu pulele liipa mundurum. \p \v 14 Kanu-kene kolea Sameria distrik yambuma-ni Pulu Yili-nga ungele numanu siku piliiku liiring akili Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kolea-auli Jerusallem muluring yima-ni piliiku kene, eninga yi Pita kene Jon-selendu “Sameria yambuma liiku tapunjangli pale.” niku elsele akuna liiku munduring. \v 15-16 Akuna pukulu kene, Sameria yambuma muluringna Mini Kake Tiliele ui naa urum-na liiku munduring yi kanusele-ni ‘Enini Mini Kake Tiliele liangi.’ nikululiinga, ‘eninga’ ninjiku Pulu Yili-kene popu tokulu mawa tinjiringli. Ui Auli Yesos-nga bili leku walsiku no mindi liiring. \v 17 Kanu-kene penga Pita kene Jon-seleni pukulu eninga ⸤pengí⸥ma ambuluringli kene enini Mini Kake Tiliele liiringko. \p \v 18 Kanu-kene elsele-ni yambumanga ⸤pengí⸥ma ambuluringli kene enini Mini Kake Tiliele liiring akili Saimon-ni kanupaliinga yunu yisele muluringlina ku-moni mare memba omba kene elselendu nimba mele: \v 19 “‘Na-ni yambumanga ⸤pengí⸥ma ambulumbu kene Mini Kake Tiliele liangi.’ nikulu else-ni ya tekembele tondulale ‘na-ni aku-sipu teambu na sangli.’ nimbu ku-moni ima membu okur.” nirim. \p \v 20 Akiliinga-pe Pita-ni pundu topa kene nimba mele: “Nu-ni ‘Pulu Yili-ni we silimú méle te ku-moni-ni kapula taropu toku liilimele.’ niku piliikunaliinga nunga ku-monima mekunu kolea-kísina pani. \v 21 Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú mele nu-ni aku-sipa mólu, akiliinga kongun telembulu mele ili nunga kongun te aima mólu. \v 22-23 Nu-ni olsu telembulu mele kanukunu kum panjullu akiliinga nu mindi molku kis-sikunu, ulu-pulu-kísimani nu ka silimú akiliinga ‘Numanu piliiker mele ili Auliele-ni ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjimbanje.’ nikunu, ekupu andi teku kis-sillu ulu-puluma kanuku kis piliikunu numanu topele tokunu, yunu-kene popu toku ung niku mawa ti.” nirim. \p \v 24 Pita-ni aku-sipa nirim piliipaliinga Saimon-ni pundu topa kene nimba mele: “Na-kene wendu ombá nikimbili uluma wendu naa upili akiliinga else-ni na liiku tapunjukulu Auliele-kene popu toku ung niku mawa tenjangli.” nirim. \b \p \v 25 Pita kene Jon-seleni Yesos-kene molkulu kanuringli akili niku sikulu, Auliele-nga ungele niku sikulu kene, elsele kelku Jerusallem puringli. Punglí pukululiinga kolea Sameria distrik sukundu taon lirimumanga temani kaiéle toku silsiliiku puringli. \s1 8:26-40 Pillip-ni Temani Kaiéle Kolea Aprika Itiopia-Yili Topa Sirim Temanele \p \v 26 Walse Pulu Yi Auliele-nga angkella te-ni Pillip-ndu nimba mele: “Jerusallem munduku kelku Gasa taon akuna pungí pulimelé kupulanum akuna kolea-wakana pani pui.” nirim. \v 27 Kanu-kene Pillip akuna purum. Pupa kanurum kene Itiopia-yi te kupulanum-na omba purum kanurum. Yi kanili yunu ambu Kandas, kolea Itiopia yambumanga ambu nuim kuineliinga ku-moni nukunjurum yi-auliele. Pillip-ni yunu kupulanum-na ui naa kanupa liipili yunu Pulu Yili popu topa bi paka tonjumbandu ui Jerusallem purum. \v 28 Penga kelepa lku-koleandu pumbandu kung osu-ni kundurum kar-na ola molupa Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni turum bukele kanulsiliipa pumba purum. \v 29 Kanu-kene Mini Kake Tiliele-ni Pillip-ndu nimba mele: “Nu pukunu kung osu-ni kar kundupa memba omba pukum akili lumbili pui.” nirim. \p \v 30 Kanu-kene Pillip kar omba purumna lkisipa pupa piliirim kene yi kar-na mulurum kanili yunu Pulu Yili-ni “Ninjui.” nirim ungma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni turum bukele kanupa nilsiliipa purum akili piliipaliinga, walsipa kene nimba mele: “Nu bukna ung kanuku nikinu akiliinga ung-pulele piliikunu mola móluye?” nirim. \p \v 31 Yi kanili-ni pundu topa kene nimba mele: “Yambu te-ni na nimba naa simba kene na-nanu nambi-sipu piliimbuye?” nirim. Aku-sipa nimba kene Pillip-ndu nimba mele: “Nu kar-na tapú-topulu molambili ui.” nirim. \p \v 32 Pulu Yili-nga ungele yili-ni kanurum mele i-sipa: \q1 “Kung-sipsip walúma meku puku tolemele mele \q3 yunu aku-siku meku puku turing. Aku-kene \q2 kung sipsip di purungíndu ambululimele kene \q3 ung naa nimba yunu we tendi-sipa lelemú \q4 aku-sipa mele yunu toku kunjingí tiring kene \q2 aku-sipa ung naa nimba we tendi-sipa mulurum. \q1 \v 33 Yunu ulu te tepa kis naa sirimeliinga-pe \q2 kot we tenjiku ka siku kene toku kunjuring. \q1 Yunu kangambula te naa mipili yunu turing akiliinga \q2 yunga kalupa liirim yambu-talape te naa molemú.” \m nimba, bukna aku-sipa mulurum ungele kanurum. \rq Asaya 53:7-8\rq* \p \v 34 Itiopia yili-ni Pillip walsipa kene nimba mele: \m “Buk ili turum yili-ni naendu ung ili nirimye? Yi ili yunundu nirim mola yambu te lupandu nirimye?” nimba walsurum. \m \v 35 Kanu-kene Pillip-ni yi kanilindu ungma nimbándu yili-ni bukna kanurum ungmanga pulele pulu monjupa nimba sipa Yesos-nga temani kaiéle topa sirim. \p \v 36 Kupulanum-na punglí pukulu no-kélu tenga puringli kene Itiopia yili-ni Pillip-ndu nimba mele: “No omba pukum ili kanui. Méle te-ni na no liimbu kupulanumele kapula pipi simba mola no kapula liimbuye?” nirim. \p \v 37 (Pillip-ni pundu topa kene nimba mele: “Yesos-nga ung nimbu sikerale ‘Akili sika.’ niku tondulu mundukunu pilíínu lem no kapula liini.” nirim. Itiopia yili-ni pundu topa kene nimba mele: “‘Yesos Krais yunu sika Pulu Yili-nga Málale.’ nimbu piliiker.” nirim.) \p \v 38 Kanu-kene kar kanili ‘Lipili.’ nirim kene Pillip kene elsele puka tokulu nona mania pukulu kene Pillip-ni Itiopia yi kanili no liinjirim. \v 39 Nole munduku kelkulu wendu uringli kene Auliele-nga Minéle-ni Pillip walsekale liipa memba purum kanu-kene Pillip liipa nema tirim kilia Itiopia yili-ni yunu alsupa naa kanupaliinga, numanu lakupa silsiliipa kelepa ⸤yunga lku-koleandu⸥ purum. \p \v 40 Minéle-ni Pillip memba pupaliinga Asitat taon-na munjurum kene yunu akuna molupa kene koleamanga pali temani kaiéle topa silsiliipa andupa kolea-auli Sisaria wendu purum. \c 9 \s1 9:1-25 Poll Damaskas Pupa Tirim Temanele \b \s1 9:1-19 Poll Numanu Topele Topa ‘Yesos Yunu Sika Yi-Nuim Kraisele.’ Nimba Yunga Yili Mulurum Temanele (8:1-3, 9:1-25 pali kanui.) \p \v 1 Soll ui pulu monjupa Auliele-nga lumbili anduli yambuma mindili liipa sirim mele mundupa naa kelepa, ‘Enini kolangi.’ nimba we mindili liipa sipa mulurum. Aku-sipa tepa molumbandu Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale mulurumna pupa \v 2 mawa tepa walsurum kene yi-nuimele-ni pepá te topa sipa kene nimba mele: “Yi Soll ili kolea-auli Damaskas pupa, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkumanga pupaliinga, Yesos-ni tirim akili mele piliiku molemele yambuma kanupa liipa ka sipa, Jerusallem yandu memba upili.” nirim. \p \v 3 Kanu-kene Soll yunu kolea-auli Damaskas nondupa pumba purum kene walsekale mulú-koleana talang te mania omba yunu mulurumna talang auli-tepa purum. \v 4 Yunu topa mana mania mundurum lepa piliirim kene ung te yunundu nimba mele: “Soll, Soll, nambimuna nu-ni na taki-taki mindili liiku sikenuye?” nirim. \p \v 5 Soll-ni nimba mele: “Auliele, nu naeye?” nirim. \p Yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Na Yesos, nu-ni mindili liikunu sillu yili. (Nu-nunu kupanda wisiku angnjukunu mindili naa kolkunu kene polkunu tendika pullale.) \v 6 Ekupu ola molkunu ne kolea-aulina sukundu pui. Akuna puní kene nu tiní mele yi te-ni nimba simba.” nirim. \p \v 7 Soll-kene wasie puring yi kanuma popuremi ung mele te piliiku yambu te naa kanuku kene, enini ung naa niku we angiliiring. \v 8 Soll mong makiliipa ola mulurum akiliinga-pe mongale-ni méle te naa kanurum. Akiliinga, yunu-kene wasie puring yima-ni yunu ki ambolku meku kolea-auli Damaskas sukundu puring. \v 9 Ena yupuku yunga mongale-ni méle te naa kanupa keri-langi kepe no kepe naa nomba we mulurum. \p \v 10 Kolea-auli Damaskas sukundu Yesos-nga lumbili anduli yi te mulurum, yunga bili Ananais. Auliele-ni Ananais mulurumna omba uru-kumbu mele sipa kene “Ananais.” nimba walsurum. Yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Auliele, na ya moliu.” nirim. \p \v 11 Auliele-ni yunundu nimba mele: “Kupulanum bi leku ‘Kupulanum Sumbi Niliele’ nilimele kanuna nu pukunu kene, Judas-nga lkuna puku walsikunuliinga, kolea-auli Tasis yi te, yilinga bili Soll, yunu akuna na-kene popu topa ung nimba molemú kilia puku kanui. \v 12 Soll yunu uru-kumbu mele tepa kanum kene yi te, yilinga bili Ananais, yunu omba yunga kili-ni mongselenga ambulúm kene yunga mongsele kaí lim kanum.” nimba Auliele-ni aku-sipa nirim. \p \v 13 Ananais-ni pundu topa kene nimba mele: “Auliele, yi kanili-ni nunga yambu kake tili Jerusallem muluringma tepa kis-sipa mindili liipa sirim akili yambu pulele-ni temani toku nilimele piliiliu. \v 14 Pulu Yili popu tunjuring yi aulima-ni yunu pepá toku siring liipa ya memba omba kene, nunga bi leku \m nu-kene ung nilimele yambuma ka simbandu urum.” nirim. \p \v 15 Akiliinga-pe Auliele-ni yunundu nimba mele: “Mólu. \m Yi niker akili ‘Yunu nanga kongunale tinjipili.’ nimbu makó turundu yili. Isrel-yambu-talapena naa molku ulsukundu yambu bo-lupa mululi yambuma kene eninga yi nuim kingima kene mulungímanga kepe Isrel-yambu mulungímanga kepe pupaliinga nanga ungele nimba simba akiliinga niker mele ti-pui. \v 16 Yunu-ni nanga ungele andupa nimba sipa kene buni memba mindili nombá mele na-ni liipu ora simbu.” nirim. \p \v 17 Kanu-kene Ananais pupaliinga lku nirim kanuna sukundu pupaliinga Soll ⸤pendeku⸥na ambulupa kene nimba mele: “Ang Soll, nu kupulanum-na uní urunu kene Auliele nu-ni kanurunu, yi Yesos kanili-ni ‘Nu mongale-ni alsuku kanukunu Mini Kake Tiliele nunga numanuna omba molupa kapula tinjipili.’ nimba na “Pui.” nímeliinga okur.” nirim. \v 18 Kanu-kene enaliinga yunga mongselenga méle te pipi sirim kanili omba wendu purum kene yunu alsupa mongale-ni mélema kapula kanupa kene, yunu ola molupa ‘Krais-nga yili kamu molumbu.’ nimba no liirim. \v 19 Aku-sipa tepa kene, keri-langi mare nurum kene yunu alsupa tondulu pirim. \s1 9:19-22 Poll-ni Temani Kaiéle Damaskas Yambuma Topa Sirim Temanele (9:1-25 pali kanui.) \p Soll yunu ena mare kolea-auli Damaskas molupa Yesos-nga lumbili anduli yambuma kene mulurum. \v 20 Yunu sumbi-sipa pupaliinga Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga pupa Yesos mulurum mele nimba sipa kene nimba mele: “Yi ili yunu Pulu Yili-nga Málale.” nirim. \p \v 21 Yunga ungele piliiring yambuma-ni mini-wale munduku kene walsiku piliiku kene niku mele: “Ne aku nikem yili, Yesos-nga bili leku yu-kene ung niring yambu Jerusallem muluringma tepa kis-sipa topa bulu-bale sipa mundupa mindili liipa sirim yi kanili móluye? Pe ekupu ya omba aku-siku teku molemele yambuma ka sipa Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima molemelena memba pumba yili ili lam.” niring. \p \v 22 Akiliinga-pe Soll yunga tondulale aima lakupa pirim, Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele Yesos yunu yi kanili mulurum mele tondulu mundupa nimba sirim kilia Juda-yambuma-ni yunundu ung te pundu toku kapula naa niring. \s1 9:23-25 Juda-Yambuma-ni Poll-Kene Ele-Túli Muluringeliinga Kolea-Auli Damaskas Mundupa Kelepa Kowa Takara Topa Purum Temanele (9:1-25 pali kanui.) \p \v 23 Ena pulele omba purum kene Juda-yambuma-ni Soll toku kunjingíndu ele-langi niring, \v 24 akiliinga-pe yunu piliirim. Yunu toku kunjingíndu tanguli kepe sumbulsuli kepe polu-pakana nokunjuku muluring. \v 25 Akiliinga-pe walse sumbulsuli yunga lumbili puring yambuma-ni ‘Yunu naa toku konjangi.’ niku meku puku, ku-pala pakana olakundu meku puku wale basket tenga laliiku ka moku toku ⸤kolea-auli Damaskas⸥ ulsukundu liiku munduring. \s1 9:26-31 Poll Jerusallem Pupa Tirim Mele Temanele \p \v 26 Soll ⸤Damaskas mundupa kelepa pupaliinga⸥ kolea-auli Jerusallem omba kene, Yesos-nga lumbili anduli yambuma-kene wasie molumba tirim akiliinga-pe enini ‘Yunu-ni liipa lu sipaliinga we nikem. Yunu aima sika Yesos-nga ungele piliili yi ili mólu.’ niku piliikuliinga yunu-kene mundu-mong tiring. \v 27 Akiliinga-pe Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima muluringna Banapas-ni Poll yunu liipa memba pupa kene eninindu nimba mele: “Yi ili kupulanum-na pupaliinga Auliele kanurum, Auliele-ni yunundu ung te nirim kene yunu kolea-auli Damaskas pupa “Yesos-nga ungele niker.” nimba mundu-mong naa tepa nimba sirim.” nimba aku-sipa mele nirim. \v 28 Aku-sipa nirimaliinga Soll yunu enini-kene wasie molupa, Jerusallem we andupa molupa, “Auliele-nga ungele niker.” nimba mundu-mong naa tepa andupa nimba sirim. \v 29 Yunu kene Grik-ung niring Juda-yambuma kene tombulku niring akiliinga-pe enini yunu toku kunjingí tiring. \v 30 Toku kunjingí tiring akili ⸤Yesos piliiku muluring⸥ anginipilima-ni piliiku kene, yunu kolea-auli Sisaria mandu meku puku kene “Kolea-auli Tasis pui.” niku liiku munduring. \p \v 31 Kanu-kene ⸤Soll-ni yambuma tepa kis-sirim ulele mundupa kilirim kene⸥ Judia kene Gallalli kene Sameria kene distrik kanumanga Krais-nga yambu-talapele-kene buni te wendu naa urum, molku kunjuring. Auliele mundu-mong tenjiku ‘Yunga ungele piliipu liipu teamili.’ niku muluring kilia Mini Kake Tiliele-ni enini liipa tapunjurum kene Auliele yunga talapele tondulu pupa yambu pulele yunga talapena sukundu-sukundu puring. \s1 9:32-35 Pita-ni Kolea LLida Yi Inias Anambu Lirim Kene Tepa Kaí Tirim Temanele \p \v 32 Pita koleamanga pali andupa kene, walse LLida taon ⸤Pulu Yili-nga⸥ yambu kake tili muluringma pupa kanu-purum. \v 33 Akuna yi te mulurumeliinga bili Inias, yunu kimbu kima kolupa pora sirim kilia punie engkaki anambu we lirim. \v 34 Pita-ni yunundu nimba mele: “Inias, Yesos Krais-ni ‘Nunga kimbu-kima kaí lipili.’ nikem akiliinga nu ola molkunu nunga anambu lellu kunungele kimbui.” nirim. Aku-sipa nirim kene enaliinga yunu ola mulurum. \v 35 LLida taon yambuma kene Saron taon yambuma kene pali yunu kanukuliinga numanu topele toku Auliele-nga ungele piliiku muluring. \s1 9:36-43 Kolea Jopa Ambu Tapita Dokas Kulurum Kene Pita-ni Pupa “Nu Ola Mului.” Nirim Temanele \p \v 36 Jopa taon Auliele-nga lumbili anduli ambu te mulurum, yunga bili Tapita, (Grik-ungna “Dokas” niring). Yunu taki-taki enimbu naa kolupa, buni pirim yambuma kondu kolupa yambu-korupama liipa tapunjurum. \v 37 Pita LLida taon mulurum ena kanumanga ambu kanili kuru topa kulurum, yunga ónale no lenjiku sulumina tenga nusiring. \v 38 LLida taon lirimna Jopa taon nondupa lirim. Akiliinga, Auliele-nga lumbili anduli yambuma-ni Pita LLida taon-na mulurum akili piliikuliinga enini yi tale yunu mulurumna liiku munduring kene elsele okulu yunu aima mawa tekululiinga nikulu mele: “Nu ‘Wasie pamili.’ nimbu, liimbulú okumbulu.” niringli. \p \v 39 Pita elsele-kene wasie purum. Yunu lkuna purum kanuku kene enini yunu lku-suluminana meku puring. Ambu-wayema Pita angiliirimna nondupa oku poku teku angiliiku kola teku kene, Dokas yunu-ni kona molupaliinga eninga mulumbale tinjirim-ma oku liiku ora siring. \p \v 40 Pita-ni “Eni suluminana naa molku, wendu pai.” nimbaliinga, koporungu langupa mania molupa Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa tirim. Aku-sipa tepaliinga ambu-ónale lirimna topele topa kanupa kene nimba mele: “Tapita, nu ola mului.” nirim. Kanu-kene mong makiliipaliinga Pita kanupa bi sipa kene ola mulurum. \v 41 Pita-ni yunga kili ambulupa liipa ola angnjipa kene, ⸤Pulu Yili-nga⸥ yambu kake tílima kene ambu-wayema kene wasie walsipaliinga “Dokas kona pum akiliinga oku liai.” nirim. \v 42 Ulu wendu urum ili Jopa taon yambuma pali piliiku kene, yambu pulele-ni ‘Auli ⸤Yesos⸥ yunu sika ⸤Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiring. \v 43 Pita ena pulele Jopa yi te-kene we mulurum. Yili-nga bili Saimon, yunu kung pirimu-kao kalu tepa mimi tepa ku-moni liirim yili. \c 10 \s1 10:1—11:18 Pita Kene Rom-Yi Konillias-selenga Temanele 10:1-8 Mulú-Koleana Angkella Te Omba Yi Konillias Ung Nimba Sirim Temanele \p \v 1 Rom-yi te kolea-auli Sisaria mulurumeliinga bili Konillias. Yunu Rom ami-yi wan-andret nukurum yili. Ami-yimanga talape akiliinga bili “Italli Ami-Yi Talapele”. \v 2 Yunu kene yunga pulu lelemú yambuma kene enini Juda-yambuma mólu. Yambu-lupama molkuliinga Pulu Yili mundu-mong teku liiku ai siku yunga ungele piliiring yambuma muluring. Yunu-ni méle mólu turum yambuma liipa tapunjupa ku-moni sipa, taki-taki Pulu Yili-kene popu topa ung nirim. \p \v 3 Walsenga ipinjali ena tre killok mele Konillias yunu Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mulurum kene uru-kalkale-mele tepa kanurum. Pulu Yili-nga angkella te omba yunu mulurumna urumele kanurum. Angkellale-ni yunundu nimba mele: “Konillias.” nirim. \p \v 4 Konillias pung-pungu nimba yunu nem-nemi nimba kanupa kene walsipa nimba mele: “Auliele, nambi tímuye?” nirim. \p Angkellale-ni pundu topa kene nimba mele: “Nu-ni Pulu Yili-kene popu tokunu ung nikunu, yambu-korupama liiku tapunjukunu, telláliinga Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú. \v 5 Ekupu nu-ni yi mare Jopa taon-ndu pangi liiku mundukunu kene, akuna yi te molemáliinga bili Saimon, yunga bi te Pita, “Yu upili.” niangi. \v 6 Saimon-Pita yunu pelemú lku-pulu-yilinga bili Saimon-ko nilimele. Yunu kung-kao kiluma tepa mimi tepa ku-moni liilimú yili, yunga lkuli numú-kusa kéluna angiliimú.” nirim. \v 7 Angkella kanili-ni aku-sipa nimba kene yunu kelepa purum. Kanu-kene Konillias-ni yunga kendemande-yi tale kene, yunu liipa tapunjurum ami-yi te kene “Eni wai.” nirim. Ami-yi akili yunu Pulu Yili-nga ungele piliirim yiliko. \v 8 Konillias-ni eninindu ulu wendu urum akili mele pali nimba sipa kene, “Eni Pita liiku meku wangi pai.” nimba Jopa taon-na liipa mundurum. \s1 10:9-23 Pita We Molupa Uru-Kumbu Mele Tepa Kanurum Temanele (10:1—11:18 pali liipa tere lepa temani aima tiluele.) \p \v 9 Enini puku kupulanum-na sing-lku pekuliinga, ulsulam-uikundu anju puku ai-tangili Jopa taon-na nondupa pungí puring. Ai-tangili Pita Pulu Yili-kene popu topa ung nimbándu lku imuna ola purum. \v 10 Kanu-kene Pita engle kolopa ‘Langi te nolkanje kapula.’ nimba piliipa mulurum. Yambuma langi koela kaluring kilia nokupa molupa kene, yunu uru-kumbu mele te tepa kanurum kene, \v 11 mulúna anju-yandu pupa, mulumbale aima auli te, ekendu-ekendu pundu angerenga ambulupa kene táka-nimba mana mania liipa mundurum. \v 12 Mulumbale akuna sukundu ⸤bo-⸥kung lopa owa mélema kene kera wambiye kene méle-takara lupa-lupama pali piring kanurum. \p \v 13 Kanu-kene ung te omba kene yunundu nimba mele: “Pita, ola molkunu méle ne pelemelé imanga te toku nui.” nirim. \p \v 14 Pita-ni pundu topa kene nimba mele: “Auliele, aima naa nombú! Nu-ni kanuku kis piliillu mélema kene, “Kalaru mulúli.” nillu mélema kene, oliu Juda-yambumandu “Naa nai.” niku ung-mani sirinu mélema na naa noliu naa nombú, mólu!” nirim. \p \v 15 Alsupa wale tale-sipa ung kanili wendu omba kene yunundu nimba mele: “Pulu Yili-ni kake tenjilimú mélemandu nu-ni “Kalaru molemú.” ni naa ni.” nirim. \p \v 16 Elsele-ni aku-siku wale yupuku tombulku niringli kene enaliinga mulumbalele kelepa mulúna olandu purum. \p \v 17 Pita numanu kimbu-sipa kene ‘Uru-kumbu mele tepu kanokur ilinga pulele nambulkanje?’ nimba piliipa mulurum kene Konillias-ni liipa mundurum yi kanuma oku yambu marendu ‘Saimon-nga lkuli téleye?’ niku walsiliiku oku kene, yunga lku keri-puluna oku angiliiring. \v 18 Akuna angiliiku walsiku kene, “Saimon-Pita andi molemúye?” niring. \p \v 19 Pita yunu uru-kumbu mele tirimeliinga ‘Pulele nambulkanje?’ nimba numanu kimbu-sipa mulurum kene Minéle-ni yunundu nimba mele: “Yi yupuku nu korulsiliiku andi okumele. \v 20 Akiliinga nu ola molkunu mandu pukunu, numanu pulele liiku naa mundukunu enini kene pani pa. Na-ni yi kanuma liipu mundundu-na andi okumele.” nirim. \p \v 21 Pita mandu pupa kene yimandu nimba mele: “Eni koruku okomele yili na. Eni nambimuna úngiye?” nirim. \v 22 Yi kanuma-ni pundu toku niku mele: “Rom-ami-yi wan andret nokulemú yi Konillias-ni oliu liipa mundumu-na úmulu. Konillias yunu yi sumbi-niliele, yunu Pulu Yili-kene mundu-mong tenjilimú yili. Juda-yambuma-ni pali “Yunu yi kaiéle.” nilimele. Pulu Yili-nga angkella te-ni yunundu nimba mele: “Saimon-Pita ung te nipili nu-ni piliani akiliinga ‘Yunu upili.’ ni.” nirim.” niring. \v 23 Pita-ni nimba mele: “Eni wasie piamili, lkundu wai.” nirim. \s1 10:23-33 Pita Konillias-nga Lkuna Purum Temanele (10:1—11:18 pali liipa tere lepa temani aima tiluele.) \p Kanu-kene peku kene, ipulam-ui yunu enini-kene purum kanu-kene ⸤Yesos piliiku muluring⸥ Jopa taon akuna Juda-yi mare yunu-kene wasie tapú-toku puring. \v 24 Enini puku kupulanum-na sing-lku pekuliinga, ipulam-ui kolea-auli Sisaria suku puring. Konillias-ni ‘Ekupu ya suku ungí.’ nimbaliinga yunga anginipili lapalii kene pulu lirim yambuma kene “Sukundu-sukundu wai.” nirim kene, enini liiku máku toku nokuku muluring. \v 25 Pita lku kanuna lkundu pumba purum kene Konillias omba Pita-nga kimbu-puluna tamalu pepaliinga yunga bili paka tonjupa kape nirim. \v 26 Akiliinga-pe Pita-ni yunundu nimba mele: “Na Pulu Yili mólu. Na we-yili. Nu ola mului.” nirim. \p \v 27 Ung nilsiliikulu lkundu puringli kene yambu pulele liiku máku toku muluring kanurum. \v 28 Yunu-ni eninindu nimba mele: “‘Juda-yambuma kene yambu-lupama kene tiluna naa molai.’ nilimele ung-manele eni piliikimili. Na Juda-yili molupuliinga ung-mani ili piliiliáliinga eni yambu-lupa molemelena na naa olka, akiliinga-pe Pulu Yili-ni na liipa ora símu akili i-sipa mele: Yunu-ni nandu nimba mele: “Yambuma apuruku ‘Te kis, kalaru mululiele.’ niku tiluna naa muluni kene kapula naa temba.” nim. \v 29 Akiliinga, na “Ui.” niku walsíngi kene eninga ungele liipu su naa sipu úndu. Nambimuna nandu “Ui.” níngiye?” nirim. \p \v 30 Konillias-ni pundu topa kene nimba mele: “Ena angere omba pukumu, ekupu ena tre killok tekem akili mele, ui yukuwakanga aku-sipa ipinjali tre killok-na nanga lku ilinga na Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu mulurundu kene walsekale nanga kumbi-kerina yambu te mulumbale tondulu talang puliele pakupa omba angiliipaliinga \v 31 nimba mele: “Konillias, nu-ni Pulu Yili-kene popu tokunu ung nillu kanili yunu-ni piliipa liipaliinga, yambu-korupama liiku tapunjullu akili kanupa kaí piliilimú. \v 32 Ekupu nu-ni yi mare Jopa taon-ndu pangi liiku mundukunu kene, akuna yi te molemú, yilinga bili Saimon, yunga bi te Pita, “Yunu upili.” niai. Pita yunu kung kao kilu tepa mimi tepa ku-moni liilimú yi Saimon-nga lku kanuna molemú, yunga lkuli numú-kusa kéluna angiliimú.” nirim. \v 33 Aku-sipa nirim-na piliipuliinga na-ni sumbi-sipu nu mulurununa yi marendu nu “Puku lii-pai.” nirindeliinga nu oku lííngi, nu kapula únu. Ekupu oliu Pulu Yili-kene wasie ombu molemulu yambuma ‘Pulu Yili-ni nu ung nimba sim-ma oliu yandu niku sani.’ nimbu, piliimuláliinga ombu molemulu.” nirim. \s1 10:34-43 Pita Konillias-nga Lkuna Muluring Yambuma Yesos Ui Tirim Mele Kene Penga Temba Mele Temani Topa Sirim Kene 10:44-48 Enini Juda-Yambumanga Talapena Mólu, Ulsukundu-Yambuma Muluringna Pulu Yili-nga Minéle Urum Liiring Temanele (10:1—11:18 pali liipa tere lepa temani aima tilu-sipa) \p \v 34-35 Konillias-ni aku-sipa nirim kene Pita-ni piliipaliinga, Konillias-nga lku kanuna muluring yambu kanumandu pulu monjupa nimba mele: “Ui na piliipu kene, ‘Pulu Yili-ni Isrel-yambuma mendepulu numanu monjulemú.’ nimbu piliirindu. Akiliinga-pe ekupu piliikerale, yunu-ni yambu-talapemanga pali yambu tilu-tilu niku yunu-kene mundu-mong teku liiku ai siku ulu-pulu kaíma sumbi-siku telemele yambuma kanupa kaí piliipa ‘Nanga kumbi-kerina kapula oku molangi.’ nilimú lam, akili ekupu piliiker. \p \v 36 “Pulu Yili-ni kórunga-ui Isrel-yambumandu “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yili talkunga urum yi nuim Krais Yesos yunu yambumanga pali Yi-Auliele, akili-ni oliu Pulu Yili-kene numanu tiluna pupili kapula-kapula molomulú kupulanumele akisinjirim temani kaiéle yambuma muluringna Pulu Yili-ni nimba liipa mundurum. \v 37 Ui kolea Judia distrik koleamanga pali ulu wendu urum-ma eni nanga ung nikerale piliikimili yambuma-ni kórunga piliiku pora silimele. Ui Jon-ni yambumandu “Numanu topele toku kene no liai.” nimba ung-mani akili nimba sirim. Penga Yesos kolea Gallalli distrik yunga uluma pulu monjupa tirim. \v 38 Kopungu-wel te pengí imuna onde leku kanjiring mele Pulu Yili yunga kongunale tembandu Pulu Yili-ni kolea Nasaret yi Yesos Mini Kake Tiliele sipa Yesos ‘Tondulu pupili.’ nirim. Kanu-kene Pulu Yili Yesos-kene mulurum kilia Yesos koleamanga andupaliinga ulu kaíma tepa, ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-ni ambulurum yambuma “Kaí molangi.” nirim. ⸤Akili eni piliiku pora silimele.⸥ \p \v 39 “Juda-yambumanga koleama pali kene eninga kolea-auli Jerusallem kene yunu-ni ulu tirim-ma pali oliu yunu lumbili andurumuluma-ni mongale-ni kanupu mulurumulu. Enini ‘Yunu kulupili.’ niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring kene kulurum kanili. \v 40 Akiliinga-pe yunu ena tale yambu-ónu-koleana pirim, yupuku-sipaliinga Pulu Yili-ni topa makinjipa kene “Yambuma-ni nu kanangi mokeringa mului.” nirim. \v 41 Yambuma pali yunu lomburupa ola mulurum akili naa kanuring. Ui Pulu Yili-ni ‘Kanangi.’ nimba makó turum yambuma-ni mindi kanuring; oliu Yesos lomburupa ola mulurum kene yunu-kene wasie langi nombu mulurumulu yambuma-ni mindi yunu kanurumulu. \p \v 42 “Yunu-ni oliundu nimba mele: “Eni yambuma temani kaiéle toku siku, ‘Pulu Yili-ni na ‘Yambu kona molemelema kene kolemelema kene eninga pali kot tenjipa piliimba yili mulupili.’ nirim.’ niku yambuma aku-siku niku sai.” nirim. \v 43 Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni pali uinga yunu ma-koleana naa upili yunga ungele niku siku kene niku mele: “‘Yesos yunu sika ⸤Pulu Yili-nga Málale molupa, sika yunu mana mania omba nanga ninjipa alko topa kulunjurum, na nokupa konjumba⸥.’ niku tondulu munduku piliingí yambuma Pulu Yili-ni Yesos-nga bili piliipa Yesos yunu-ni yambumanga nimba tinjirimeliinga piliipa kene yambu kanumanga ulu-pulu-kis tiringma ‘We mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjimba.” niring.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim. \b \p \v 44 Pita-ni aku-sipa nimba mulupili Mini Kake Tiliele omba Pita-ni ung nirim piliiku muluring yambumanga numanuna sukundu purum. \v 45 Pulu Yili-ni Mini Kake Tiliele uinga yi-nuim Kraisele piliili Juda-yambuma sirim akili mele penga aku-sipa yambu-talape-lupa muluring kanuma sirim kilia kanukuliinga Krais piliili Juda-yi Pita-kene wasie tapú-toku uring yima-ni aima suru niring. \v 46 Yambu-lupa kanuma Mini Kake Tiliele liiringma-ni bo-ung lupa-lupama leku Pulu Yili kape niring piliikuliinga yi kanuma-ni ‘Mini Kake Tiliele omba eninga numanumanga pumu lam.’ niku piliiring. Ui yi nuim Krais piliili Juda-yambumanga numanuna mindi Mini Kake Tiliele purum kanili. \p Kanu-kene Pita-ni nimba mele: \v 47 “Oliu yi-nuim Kraisele piliili Juda-yambuma Mini Kake Tiliele liirimulu akili mele ekupu yambu-talape-lupa ima kepe Mini Kake Tiliele liikimele akiliinga nae-ni “Enini no naa liangi.” nimba “Mólu” kapula nimbáye?” nirim. \v 48 Aku-sipa nimba kene yunu-ni nimba mele: “Eni Yesos Krais walsiku yunga bina no liai.” nirim. No liiku pora siku kene enini Pita-ndu niku mele: “Nu isili-ui naa pui. Ena talse nu oliu-kene wasie molkunu kene penga pani.” niring kene yunu enini-kene ena talse we mulurum. \c 11 \s1 11:1-18 Pita Jerusallem Pupa Krais-nga Juda-Yambuma Yunu-ni Konillias-Kene Ulu Tirim-ma Nimba Sirim Temanele (10:1—11:18 pali liipa tere lepa temani aima tilu-sipa.) \p \v 1 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene ⸤Yesos piliiku muluring⸥ anginipili kolea Judia distrik pali muluring yambuma kene enini Juda-yambumanga talapena naa molku ulsukundu muluring yambuma Pulu Yili-nga ungele piliiku liiring mele piliiring. \v 2 Akiliinga Pita Jerusallem olandu purum kene kangmanga kangima kopsiku munduku kiliring ung-manele ‘Aima telkumulá.’ niku tiring ⸤Kraisele⸥ monjuku piliili yima-ni Pita Rom-yi Konillias-nga lkuna purum kilia yunu ung-mura siku kene \v 3 niku mele: “Nu Juda-yili molkunu yambu kangi naa kupsílimanga lku kanuna pukunu, eni-kene wasie molku keri-langi nuringele, aima teku kis-sirinu.” niring. \p \v 4 Akiliinga-pe Pita-ni ulu pali wendu urum-ma enini temani topa sirim. Yunu-ni nimba mele: \p \v 5 “Tena. Na Jopa taon-na mulurundu kene na Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu mulurundu kene, uru-kumbu mele tepu kanurundu kene mulúna anju-yandu pupa, mulumbale aima auli te, ekendu-ekendu pundu angerenga ambulupa kene táka-nimba mana-mania liipa mundurum, na mulurunduna omba lirim. \v 6 Akuna sukundu kanurundu kene ⸤bo-⸥kung kene lopa kera wambiye kene méle-takara lupa-lupama pali akuna sukundu piring. \v 7 Kanu-kene ung te omba kene nirimele piliirindu. Yunu-ni nandu nimba mele: “Pita, ola molkunu méle-takara imanga te tokunu nui.” nirim. \p \v 8 “Na-ni pundu topu kene nimbu mele: “Auliele, aima naa nombú. Nu-ni kanuku kis piliillu mélema kene, “Kalaru mulúli.” nillu mélema kene, oliu Juda-yambumandu ‘Naa nai.’ nikunu ung-manele sirinu mélema uinga walse kepe te aima naa nurundu kanili.” nirindu. \p \v 9 “Wale tale-sipa ung kanili alsupa ola mulúna wendu omba nandu nimba mele: “Pulu Yili-ni kake tenjilimú mélemandu nu-ni “Kalaru molemú.” ni naa ni.” nirim. \p \v 10 “Olsu aku-sipu wale yupukunga tombulupulu nirimbulu kene enaliinga mulumbalele kelepa mulúna olandu purum. \p \v 11 “Mulumbale kelepa olandu purum kanu-kene kolea-auli Sisaria yi te-ni “Pai.” nimba liipa mundurum yi yupuku na mulurundu lku kanuna uring. \v 12 Minéle-ni nandu nimba mele: “Numanu pulele naa liiku mundukunu yi akuma-kene pangi pui.” nirim. Krais-nga yi angere tale-guli akuka-kene wasie tapú-topu pupu, Sisaria-yi kaniliinga lkuna lkundu purumulu. \p \v 13 “Lkuna lkundu purumulu kene yi kanili-ni oliundu nimba mele: “⸤Pulu Yili-nga⸥ angkella te nanga lkuna omba kene nimba mele: “Nu-ni yi mare Jopa taon-na pangi liiku mundukunu kene, akuna yi te molemú, yi akiliinga bili Saimon, yunga bi te Pita, “Yunu upili.” niangi pai. \v 14 Nu kene nunga lkuna pelemelé yambuma kene Pulu Yili-ni ‘Enini mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku yunu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba tepa liimba.” nimba angkellale-ni nandu aku-sipa nirim.” nimba yi kanili-ni aku-sipa nirim. \p \v 15 “Kanu-kene na-ni pulu monjupu ung nimbú nirindu kene uinga oliu ya Jerusallem mulurumuluna Mini Kake Tiliele mania urum mele aku-sipa enini ne Sisaria yilinga lkuna muluringna urum. \v 16 Aku-sipa tirim kene na-ni Auliele-ni ung te uinga nirim akili alsupu piliirindu. Yunu-ni nimba mele: \q1 “Jon-ni yambu no mindi liinjirimeliinga-pe \q3 Pulu Yili-ni eni Mini Kake Tiliele-ni liinjimba.” \m nirim akili alsupu piliirindu. \rq Liipa Mundurum Yima 1:5\rq* \m \v 17 Aku lem oliu Auli Yesos Krais ⸤molupa tirim telemú mele⸥ ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliirimulu kene Pulu Yili-ni oliu uinga Mini Kake Tiliele sirim kanu mele penga aku-sipa yambu-lupa akuma sirim lem na nae molupu kene na Pulu Yili-ndu “Mólu.” nilkaye?” nimba Pita-ni aku-sipa nirim. \p \v 18 Pita-ni aku-sipa nirim mele piliikuliinga enini ui yunundu niring akili kam-kamu munduku kelku kene, Pulu Yili kape nikuliinga niku mele: “Akiliinga, Pulu Yili-ni ‘Yambu-lupama numanu topele toku kene kapula molupa mindi puli ulu-pulele liangi.’ nimba, nimba panjurum lam.” niring. \s1 11:19-30 Kolea Andiyok Yambuma Yi-Nuim Kraisele-nga Temanele Pulu Monjuku Piliiku Liiring Mele Temanele \p \v 19 Ui Stipen toku konjuku kene penga Krais-nga yambuma mindili liiku siring kene enini bulu-bale niku puring kanu-kene mare kolea Pinisia distrik puku, mare kolea Saiporas puku, mare kolea-auli Andiyok puku kene, Juda-yambuma mindi temani kaiéle toku siring. \v 20 Akiliinga-pe yi mare, eninga pulu-kolea Saiporas kene Sairini kene, enini kolea-auli Andiyok pukuliinga pulu monjuku Auli Yesos-nga temani kaiéle yambu-lupama toku siringko. \v 21 Pulu Yili-ni enini liipa tapunjurum kilia yambu pulele “Ung ili sika.” niku tondulu munduku piliikuliinga numanu topele toku ‘Auliele-nga yambuma molamili.’ niku muluring. \p \v 22 Aku-siku tiring temanele Krais-nga yambu-talape Jerusallem muluringma-ni piliikuliinga enini Banapas-ndu “Kolea-auli Andiyok pui.” niring. \v 23-24 Banapas yunu yi kaiéle, Pulu Yili ‘Sika’ nimba aima tondulu mundupa piliirim yili; Mini Kake Tiliele numanuna molupa kapula tinjirim yili. Yunu kolea-auli Andiyok pupa kanurum kene Pulu Yili yambu pulele we kondu kolupa liipa tapunjurum mele kanupa kene yunu aima numanu sipa, enini ‘Auliele mindi tondulu munduku piliiku, méle te-lupa topele toku numanu naa monjangi.’ nimba ung-mani mare nimba sirim. Yambu pulele Auliele-nga talapena sukundu oku muluring. \p \v 25 Kanu-kene Banapas yunu kolea-auli Andiyok mundupa kelepa, Soll korumbándu Tasis taon akuna purum. \v 26 Pupa yunu kanupa liipaliinga kolea-auli Andiyok yandu memba urum. Kanu-kene elsele kolea-auli Andiyok Krais-nga yambu-talapele-kene wasie molkulu yambu aima pulele ung-bo tonjuku mani sikulu muluringli kene punie tilu omba purum. Kolea-auli Andiyok akuna, Yesos-nga lumbili anduli yambumandu we-yambuma-ni bi leku pulu monjuku “Krais-nga Yambuma” niring. \p \v 27 Ena kanumanga Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi mare kolea-auli Jerusallem molku kene kolea-auli Andiyok mandu puring. \m \v 28 Yi uring kanumanga yi te, yunga bili Akapas, yunu ola angiliipaliinga, Minéle-ni yunu penga wendu ombá mele uinga nimba sirim akili piliipaliinga nimba mele: “Rom-gapmanale-ni nokulemú koleamanga pali engle aima lakupa penga lemba.” nirim. (Aku-sipa nirim mele penga yi Kollodias, Rom koleamanga pali nukurum yi aima auli kumbinale mulurum kene, sika engle akili wendu urum.) \v 29 Yi Akapas-ni aku-sipa nirim kene piliikuliinga uinga wendu naa upili Auliele-nga lumbili anduli yambuma-ni ‘Oliunga anginipili Judia distrik molemelema liipu tapunjupu ku-moni i-sipu makó topu liipu samili.’ niku, niku panjiring. \v 30 Kanu-kene niku panjiring mele aku-siku ku-moni liiringma liiku popu sikuliinga Banapas kene Soll-sele “Ku-moni Jerusallem meku pukulu Auli Yesos-nga yambu nokolemele yima puku si-pale.” niring kene elsele-ni meku pukulu si-puringli. \c 12 \s1 12:1-5 Yi-Nuim King Erot-ni Jemis Topa Konjupaliinga, ‘Pita Kepe Topu Konjulkanje Kapula!’ Nirim Kene 12:6-19 Mulú-Koleana Angkella Te-ni Omba Pita Ka-Lkuna Wendu Liirim Temanele \p \v 1 Yi Nuim King Erot-ni ⸤kolea-auli Jerusallem molupa⸥ Krais-nga yambu-talapeliinga yambu mare mindili liipa sipa tombandu yunga ami-yimandu “Mare puku liiku ka si-pai.” nirim kene liiku ka siring. \v 2 Jon-nga angin Jemis “Toku konjai!” nirim kilia piliikuliinga ele tili lu-koya-ni yunu toku kunjuring. \v 3 Aku-siku tiring kene Juda-yambuma piliiku kaí piliiring kilia kanupaliinga, penga “Pita puku liiku ka si-pai.” nirim kene yunu puku liiku ka siringko. ⸤Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum temani akili piliiring ena akili bi leku⸥ ‘Pllawa Tepa Auli Mundulimú Méle Yis Akili Naa Munduku Pllawa We Kalku Nuring Enama’ niringko, ena akumanga ⸤King Erot⸥ yunu-ni aku-sipa tirim. \v 4 Pita liiku ka siku ka-lkuna panjiring kene ami-yi talape angere, talapena sukundu yi angere-angere niku muluring kene pali liipa tere lepa malapu kanili, “Eni Pita nokuku molai.” nimba kene, “Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum akili piliiring ena akuma omba pumba kene ‘Yambuma kanangi.’ nimbu enini mulungína membu pupu kot tenjipu piliipu ami-yimandu “Toku konjai.” nimbú.” nirim. \p \v 5 “Mimi-siku nokai!” nirim kilia ami-yi kanuma-ni Pita ka-lkuna pípili nokuku muluring. Akiliinga-pe Krais-nga yambuma-ni Pulu Yili-kene Pita-nga popu toku ung tondulu munduku mawa tenjiku niku muluring. \b \p \v 6 Ulsulam-uikundu Erot-ni Pita wendu liipa kot tenjimba tirim kene ipulele mele Pita-nga ki-sele ami-yi tale kene ka-sen-ni ka siring, Pita ai-suku-singina we uru pirim. Ka-lkuna piring yambuma nukuli yi mare keri-puluna angiliiku ka-lkuli pali nokuku angiliiringko. \v 7 Kanu-kene Auliele-nga angkella te Pita uru pirimna urum kene kanuna talang tepa pa tondulu-tepa tirim. Angkellale-ni Pita-nga wanguna topa makinjipa kene nimba mele: “Wela ola mului.” nirim. Kanu-kene ka-sen-sele yunu muki lepa mania purum. \p \v 8 Angkellale-ni Pita-ndu nimba mele: “Nunga kamirika talkunu kimbu-súli munjui.” nirim kene Pita-ni aku-sipa tirim. Kanu-kene yunu-ni “Ekupu ola-alí-wale-pakuliele pakuku na lumbili ui.” nirim. \v 9 Pita mulurum lku-suluminale mundupa kelepa yunu lumbili pupa kene, angkellale-ni tirim akili yunu naa piliipaliinga ‘Uru-kumbu tepu kanokur.’ nimba piliirim. \v 10 Pukulu kene, ka-lkuna piring yambuma nukuli yi te angiliirimna oku pukulu, nukuli yi tale-sipa angiliirimna oku pukulu kene, kolea-aulina wendu punglindu ka-lkuli pala-kuna kapa-ni tílina puringli kene kunele yunu liirim-na ulsu oku pukulu, kupulanum aulina wendu pukulu kupulanum pakili-makili-na uringli kene angkellale Pita enaliinga mundupa kelepa yunu kelepa purum. \p \v 11 Kanu-kene Pita, ui yunu ‘Uru-kumbu tindu.’ nimba piliirimeliinga-pe, ekupu yunga numanu-bole omba pirim kene yunu-ni piliipaliinga, “Apa, ekupu na piliiker. King Erot-ni nandu ‘Teambu.’ nirim mele kepe Juda-yambuma-ni nandu ‘Teamili.’ niku piliiring mele kepe ‘Aku-siku naa teangi.’ nimbaliinga Auliele-ni yunga angkellale-ni na “Ka-lkuna wendu lii-pui.” nimba liipa mundum lam, ekupu na piliiker.” nirim. \v 12 Aku-sipa piliipaliinga, Jon, yunga bi te ‘Mak’ niring, kaniliinga anum Maria-nga lku-koleana Pita yunu purum. Kanuna yambu pulele liiku máku toku Pulu Yili-kene popu toku mawa teku muluring. \p \v 13 Pita lku kanuna pupa kene kunale topa kilu-kilu sirim kene kongun tili ambu-wenipu te, yunga bili Roda, kanili lku-kuna liimbandu omba kene, \v 14 Pita-nga ungele piliipa bi sipaliinga, ‘Yunu okum lam.’ nimba piliipa numanu sipa kene kuna naa liipa yu kelepa lkisipa anju pupa yambu kanumandu “Pita omba keri-puluna angiliimú.” nirim. \v 15 Aku-sipa nirim-na piliiku kene, ‘Pita ka-lkuna pelemú.’ niku piliikuliinga ambale yunundu “Nu kelep toku nikinuye?” niring. Akiliinga-pe yunu-ni karaye tepa kene, “Mólu. Sika Pita omba keri-puluna angiliimú.” nirim. \p Kanu-kene enini niku mele: “Pita nokulemú angkellale omba keri-puluna angiliimú lam. Aima sika Pita mólu.” niring. \p \v 16 Aku-siku tombulku ningí niring kene Pita-ni kunale topa kilu-kilu sipa angiliirim kene kuna liiku kanuring kene sika Pita keri-puluna angiliirim kanukuliinga suru niku mini-wale munduring. \v 17 Akiliinga-pe yunu-ni eninindu “Ung naa niai.” nimba kili-ni pipi sipa kene, Auliele-ni yunu ka-lkuna wendu liirim mele temani topa sirim. Topa pora sipa kene yunu-ni eninindu nimba mele: “Niker mele ili Jemis kene, oliunga anginipilima kene, eni puku niku si-pai.” nimba kene yunu enini mundupa kelepa kolea tenga lupa purum. \p \v 18 Kolea tangurum kene ele tili ami-yima ola molku kanukuliinga, ‘Apa, Pita tékundu púmunje?’ niku piliiku mini-wale aima lakuku munduring. \v 19 Erot-ni Pita korupa naa kanupa liipaliinga, Pita nukuring ami-yimanga kot tenjipa piliipa kene, ami-yi lupa marendu nimba mele: “Pita nokuku kis-síngi ami-yima enini kolangi meku puku toku konju-pai.” nirim. \s1 12:19-23 Yi Nuim King Erot Kulurum Temanele \p Kanu-kene king Erot kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea-auli Sisaria mandu pupa ena mare kanuna mulurum. \p \v 20 Kolea-auli Taya kene Saidon-selenga yambuma-kene King Erot-ni arerembi lakupa kolupa mulurum kilia enini liiku máku toku kene yunu mulurumna uring. Yambu kanuma King Erot nukurum kolea akuna langi puku taropu toku liiku nu-pui-upui tiring kilia yunu-kene ‘Táka-nimbu molamili.’ ningíndu uring. Erot-nga lku kene mélema pali nukurum yi Billastas ‘Oliu liipa tapunjupa Erot-ndu nimba sipili.’ niku uinga yunu mulurumna puku yunu-kene ung niring. Aku-siku teku kene Erot mulurumna puku “Ekupu oliu-kene táka-nimbu molamili.” niku puku mawa tiring. \p \v 21 Kanu-kene “Erot-kene ‘Táka-nimbu molamili.’ nimbu, pupu ni-pumulú.” niku, niku panjiring enaliinga Erot yunga yi nuim kingimanga wale-pakuli kaíma liipa pakupa yunga king-kongun tembandu mulurum polu akuna molupa kene ung pulele yambuma nimba sirim. \v 22 Kanu-kene yambuma-ni yunu kape niku nangale toku kene niku mele: “Ung nikem mele ili mana yambu te-ni nilimú mele naa nikem. Pulu yi te-ni nilimú mele nikem.” niring. \v 23 Kanu-kene enini “Yunu pulu yi te mele molemú.” niring akili Erot-ni piliipa kaí piliipa Pulu Yi ⸤sika⸥le kape naa nirim kilia ⸤Pulu⸥ Yi Auliele-nga angkella te-ni yunu topa nusurum, wambiye-kau-ni yunu nurum-na yunu kulurum. \s1 12:24 Pulu Yili-nga Ungele Pupa Kakena Lirim Mele Temanele \p \v 24 Akiliinga-pe Pulu Yili-nga ungele koleamanga pulele anju-anju purum-na, yambu pulele-ni piliiku liiring. \s1 12:25 Banapas, Poll, Jon-Mak, Eninga Temani Te \p \v 25 Banapas kene Soll-sele kolea-auli Andiyok munduku kelkulu kolea-auli Jerusallem ku-moni meku puringli kanuma yambuma siku pora sikululiinga, Jerusallem munduku kelkulu Andiyok-ndu yandu Jon liiku meku uringli. (Jon-nga bi te ‘Mak’ niring.) \ms1 13:1—21:20a Poll-ni Yesos-nga Ungele Kolea Puleliinga Andupa Nimba Sirim Temanima \c 13 \s1 Kolomong-Auli 13-14selenga Poll-ni Ui Kumbi-Lepa Auli Yesos-nga Ungele Nimba Silsiliipa Andurum Temanele \b \s1 13:1-3 Banapas Kene Poll-sele Pulu Yili-ni “Teale.” Nirim Mele Kolea Andiyok Yambuma-ni “Teangli Pale.” Niring Temanele \p \v 1 Krais-nga yambu-talapele kolea-auli Andiyok muluringmanga mare Auliele-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima molku, mare yambuma ung-mani siring yima muluring. Eninga bima i-sipa mele: Banapas kene, ‘Yi-Pombera’ niring yi Simion kene, kolea Sairini yi LLusias kene, (propinj te nukurum yi nuim king Erot-nga lkuna ai lirim) yi Maneyen kene, Soll kene. \v 2 Krais piliili yambuma Auliele kape niku bi paka tonjuku langi naa noku mi toku muluring kanu-kene Mini Kake Tiliele-ni nimba mele: “Na-ni ‘Banapas kene Soll-sele teangli.’ nindu kongunale teangli makó tai.” nirim. \p \v 3 Aku-sipa nirim kilia piliiku kene langi naa noku mi toku Pulu Yili-kene popu toku ung niku mawa teku kene, elsele ⸤Pulu Yili-nga kongunale tingliéle makó tungíndu⸥ kima ola munduku ⸤pengí⸥na ambolku kene “Pale.” niku liiku munduring. \s1 13:4-12 Kolea Saiporas Pukulu Kene Tiringli Temanele \p \v 4 Mini Kake Tiliele-ni “Else pale.” nimba liipa mundurum kene Sellusia taon akuna mandu pukulu, no-numúna sip lirimna sukundu pukulu kolea Saiporas puringli. \v 5 Sallamas taon-na okulu sipna mania pukulu kene, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga anduku Pulu Yili-nga ungele niku siringli. Jon-Mak elsele liipa tapunjupa wasie tapú-toku anduring. \p \v 6 Kolea Saiporas numú-kusa suku-singina lirim kolea te. Akuna kimbu kambiliikulu kolea-kelúmanga ung niku silsiliiku pukulu kene, Pepos taon akili no-numú kéluna lirim akuna wendu puringli. Kanuna Juda-yi te mulurum kanuringli. Yi kanili kurumanga nuim Seten-ni liipa tapunjurum-na ulu-tonduluma tepa, yunu gólu topa “Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipu yambuma nimbu siker.” nimba yambuma gólu topa sirim yili. Yili-nga bili Josua Málu. Bi te Ellimas niringko. \v 7 Ellimas yunu Saiporas propinj nukurum Rom-gapman-yi Sesias-Pollas kene tapú-toku muluringli yili. Sesias-Pollas yunu piliipa kungnjuli aima pirim yili. Yunu-ni ‘Pulu Yili-nga ungele piliilkanje mindi kapula.’ nimba yunu-ni Banapas kene Soll-sele “Wale.” nirim. \v 8 Akiliinga-pe kurumanga nuim Seten-ni liipa tapunjurum kene ulu-tonduluma tirim yi kanili, yunga bi te Ellimas niring, kanili-ni “Naa wangli.” nimba pipi simba tepaliinga, gapman-yi kiapale-ni ‘Elsengla ungele piliipaliinga ‘Sika’ nimba numanu topele naa tupili.’ nimba, kiapale piliimba kupulanumele pipi simba tirim. (Bi Ellimas kanili Grik-ung te, kaniliinga pulele kurumanga nuim Seten-nga ulu-tonduluma tinjili yili.) \p \v 9 Kanu-kene Soll, yunga bi te Poll niringko, yunu Mini Kake Tiliele numanuna molupa kapula tinjirim-na yunu-ni Ellimas nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: \v 10 “Nu ⸤kurumanga nukuli⸥ depollaliinga málu te, nu ulu-pulu sumbi-nílimanga pali ele-tu yi te mollu. Kiyang nimba andupa wa nomba gólu topa tepa kis-sili ulumanga pali puluma nu-kene pelemú. Auliele-ni yambuma liipa tapunjulimú kupulanumele pipi sikunu, ‘Yambuma kupulanum tenga-lupa pamili wai.’ nikunu gólu tollu uluma kapula munduku kilí naa kiliníye? \v 11 Aku lem kapula, Auliele-ni nu-kene ‘Ele-tu-sele molambili.’ nikem. Nunga mongsele limba kene nu-ni kolea pa tembale kapula naa kanukunu, ena mare kene súmbulu túlina muluni.” nirim. \p Poll-ni aku-sipa nirim kene enaliinga kupa mele te-ni Ellimas-nga kumbi-kerale pipi sipa sumbulú turum kilia yunu andumbándu piliipa sundurum. Yambu te-ni yunu ‘ki ambulupa kupulanum liipa ora sipa memba pupili.’ nimba kururum. \v 12 Gapman-yi-kiapale-ni ulu wendu urum kanili kanupaliinga, Auli Yesos molupa tirim akili mele Poll kene Banapas-seleni ung-bo tunjuringli kanili piliipa mini-wale mundupa “Nikimbili ili sika nikimbili.” nimba tondulu mundupa piliirim. \s1 13:13-52 Poll Yunu Kolea Pisidia Sukundu Lirim Kolea Andiyok Pupa Yesos Oliu Tepa Liimba Urum Mele Nimba Sirim Temanele \p \v 13 Poll kene tapú-toku puring yima kene Pepos taon munduku kelku no-numúna sip tenga sukundu puku Peka taon-na puring. Peka akili Pambillia propinj lirim taon te. Kanuna Jon-Mak elsele mundupa kelepa Jerusallem kelepa purum. \p \v 14 Kanu-kene Poll kene Banapas-sele Peka taon munduku kelkulu kolea Pisidia propinj Andiyok taon-na puringli. Pukululiinga ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambat kanu-kene Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna puku muluringli. \v 15 Yambu liiku máku turingmanga nukuring tápu-yima-ni ⸤buk te liikuliinga⸥ Moses-ni Pulu Yili-nga ung-manima piliipaliinga bukna turum ung te kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni buk turing ung te kene kambu toku pora sikuliinga, Poll kene Banapas-sele elsele walsiku kene niku mele: “Anginingli-sele, ‘Yambuma ung-mani te simbulú.’ niku pilííngli lem piliamili oku niku sale.” niring. \b \p \v 16 Kanu-kene Poll ola angiliipa nimba mele: \p “Eni Isrel-yambuma kene Pulu Yili-nga bili paka tonjilimele yambu-lupama kene ung te niambu piliai.” nimba yunu-ni nimba mele: \p \v 17 “Oliu Isrel-yambumanga Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima makó topa “Eni kene penga-penga kalku liingí yambuma kene na-nanu nokupu molumbu.” nirim. Kanu-kene enini kolea Isip muluring kene “Enini yambu-talape aima pulele kalku liiku molangi.” nirim. Kolea Isip enini yambu-talape aima pulele muluring kene yunu-ni yunga tondulale-ni enini kolea akuna wendu liipa memba omba, \v 18 kolea-waka keri-langi naa pili koleana memba ombaliinga, enini punie paon tale omba pupili kolea-waka akuna teku kis-siku muluring mele akili yunu-ni kanupaliinga, yunga numanuna buni liipa mulurum. \v 19 Yunga yambuma ‘Kolea Kenan kam-kamu molangi.’ nimba yambu-talape angere yupuku-guli akuna ui muluring yambuma topa mundupa ma akili yunga yambuma liipa sirim. \v 20 Enini kolea Isip puku molkuliinga, kelku yandu oku, kolea pulu yambuma toku mundukuliinga koleana muluring kene punie po andret pipti omba purum. \p “Kanu-kene Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma nokai.’ nimba walse yambu te-ko liipa monjupa, walse yambu te-ko liipa monjulsiliipa pupa kene, penga yunu-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yandu nimba sirim yi Samuel-ni ‘Enini nukupili.’ nirim. \v 21 Yi Samuel kanili-ni enini nokupa mulupili enini we tápu-yambuma-ni nukuring akili enembu kolkuliinga ⸤Samuel-ndu⸥ “Yi nuim king te-ni mindi oliu nukupili nu-ni makó tunjui.” niring. Kanu-kene Benjamen-ni kalupa liirim yi kanumanga yi te, Kis málu Soll, Pulu Yili-ni makó turum, yi kanili eninga pulu monjupa yi nuim kingele mulupili punie paon tale omba purum. \p \v 22 “Pulu Yili-ni Soll makurupaliinga “Depit eninga yi nuim kingele alko topa mulupili.” nirim. Yunu-ni Depit-ndu nimba mele: “Na Jesi málu Depit kanupu kene kanupu kaí piliipu numanu monjuliu yi te. ‘Depit yunu sika nanga uluma pali piliipa liipa temba.’ nimbu kanokur.” nirim. \v 23 Kanu-kene Pulu Yili-ni Isrel-yambu kanumandu “Enini tepa liimba yi te simbu.” nimba uinga nirimele ‘Kamu sambu.’ nimbaliinga yunu-ni nimba mele: “Yi Depit kanili-ni yandu kalupa liirim yi te-ni Yambuma Tepa Liipa, Mindili Nolkemela Kupulanum-na Wendu Liimba-Yi Yesos mipili.” nimba, nimba panjurum. \v 24 Yesos ui naa upili No-Liinjili Jon-ni Isrel-yambumandu pali ung-mani sipa kene nimba mele: “Ulu-pulu-kisma munduku kelku numanu topele toku no liai.” nirim. \v 25 Jon yunu kongun akili nondupa tepa pora sipa kene yunu-ni Isrel-yambu kanumandu nimba mele: “Na nae niku piliilimiliye?” nirim. “Pulu Yili-ni “Eni nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nirim yi-nuim Kraisele ‘Ombá.’ niku nokuku molemele ‘Akili na.’ niku piliikimiliye? Na yi akili mólu. Ombá yili aima yi kaiéle na yi aima kisele, ⸤yunga we-kongunuma kepe kapula naa tepu⸥ yunga kimbu-su kále silke kapula naa tonjulka.” nirim. \b \p \v 26 “Angmene, eni Eprayam-ni kalupa liirim yambuma kene, eni Pulu Yili mundu-mong tenjiku liiku ai silimele yambu-lupama kene, temani kaí ili, Pulu Yili-ni oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yunu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa munjurum temani kaiéle oliu-kene urum. \p \v 27 “Jerusallem muluring yambuma kene eninga yi-aulima kene enini Yesos kanuku bi naa siku, ‘Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele yunu.’ niku naa piliiku, yunga bili we kaí-kanuku leku ‘Yunu we-yi te.’ niku piliiring. Akiliinga-pe oliunga yi-nuim kanuma-ni “Yesos toku konjangi.” niringeliinga Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni “I-siku i-siku tingí.” kórunga-ui niring aku-sipa mele wendu urum. Ung kanuma yi kanuma-ni bukna turing molemú ungma “Yesos toku konjangi.” niring yambuma-ni ⸤enini kóru molemele⸥ ena-Sambat-manga pali bukma kanuku piliiring akiliinga-pe ung taki-taki bukna kanuku piliiring kanumanga pulele naa piliiring. \v 28 Yunu ulu te tepa kis-sirim-na kanukuliinga ‘Yunu kulupili.’ ni naa niringeliinga-pe Rom yi-nuim Paillet-ndu we mawa teku kene “Kulupili, ⸤unji-perana ola toku ku toku panjai⸥.” niring. \p \v 29 “Ui yambuma-ni enini penga tingí mele niku bukna turing uluma pali Jerusallem yambuma-ni Yesos-kene teku pora siring yunu kulurum kene yambu mare-ni yunu oku unji-perana mania liiku yambu ónu tili ku-muru tenga meku puku nusiring. \v 30 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Yunu yambu-ónu-koleana kelepa lomburupa ola mulupili.” nirim. \v 31 Kanu-kene yunu lomburupa ola mulurum kene uinga yunu naa toku konjangi yambuma yunu-kene kolea Gallalli distrik munduku kelku kolea-auli Jerusallem olandu puring yambu kanuma-ni enamanga taki-taki yunu kanuring. Ekupu yambu kanuma-ni kanuring mele oliunga Isrel-yambuma niku silsiliiku andolemele. \p \v 32-33 “Pulu Yili-ni penga wendu ombá mele oliunga anda-kolepalimandu nirim ulu kanili oliu kalku liiring yambuma molupu kanamili kamu wendu um, kanili Banapas olsu-ni ekupu eni temani kaiéle topu sikembulu. Pulu Yili-ni Yesos-nga ónale topa makinjirim ulu kanili-ni uinga yunu-ni “Tembu.” nirim akili mele wendu um. Kanilindu Pulu Yili-ni yunga konana tale-sipaliinga ung te nirim nimba molemú akili i-sipa mele: \q1 “Nu nanga málale; ekupu na nunga lapale.” \rq Konana 2:7\rq* \m nirim. \v 34-35 Pulu Yili-ni ‘Yunu aima penga kepe naa purupili.’ nimba yunu topa makinjirim kanili ui naa tipili ung tale kene wasie uinga nirimko. Ung kanuselenga te i-sipa mele: \q1 “Depit-ndu tepu konjupu ulu kaí aima sikama \q3 simbu nirindu akili nu simbu.” \rq Asaya 55:3\rq* \m nirimko. Te Depit-ni i-sipa mele nirim: \q1 “Pulu Yili, nunga Yi Kake Tiliele kolumba kene \q3 nu-ni ‘We purupili.’ naa niní.” \rq Konana 16:10\rq* \m nirim. \v 36 Depit-ni Pulu Yili-ndu aku-sipa nirim, Depit yunu temba mele naa nirim. Pulu Yili-ni yunundu “Ti.” nirim kongunuma pali tepa pora sipa kene yunu kulurum, ónu tiring kene pururum. \v 37 Akiliinga-pe yi kulurum ónu tiring kene Pulu Yili-ni topa makinjipa “Lomburuku ola mului.” nirim yi kanili yunu purú naa pururum. Yi akili Yesos. \p \v 38 “Angmene, aku-sipa tirimeliinga ‘Eni piliangi.’ nimbu nimbú teker akili i-sipa mele: Yesos-ni tirimeliinga yunu-ni oliunga ulu-pulu-kísima pali ‘Kamu mania pupili.’ nimba kanuma kanupa konde temba. \v 39 Moses-ni ung-mani ui sirim kanuma-ni ‘Yambumanga ulu-pulu-kísima kamu omba mania pupili, eni numanu sumbi nimba pili yambuma mulungí.’ kapula naa nirim akiliinga-pe ekupu Yesos oliunga nimba tinjirim ulu akuma “Sika aku-sipa tirim.” niku tondulu munduku piliingí yambuma Pulu Yili-ni enini kanupa kene, eninga ulu-pulu-kísima kanupa konde tenjipa, enini ‘numanu sumbi nimba pili yambuma.’ nimba piliimba. \p \v 40 “Akiliinga uinga Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma yandu niku siring yima-ni ulu wendu ombá niring akili ‘Oliu-kene wendu naa upili.’ niku, piliiku kongnjuku molangi. \v 41 Yi kanumanga te-ni nimba mele: \q1 “Eni ung-taka tonjilimele yambuma piliai. \q3 Numanu pulele liiku munduku kene kolai. \q2 Eni molemele enamanga na-ni ulu te tembu, \q3 ekupu yambu te-ni akili kanupa \q1 “I-sipa i-sipa mele wendu um kanundu.” nimba \q3 eni temani topa simba kene \q1 ‘Ulu te aku-sipa kapula wendu naa ombá.’ niku piliiku \q3 “Gólu tokunu.” niku, naa piliingí akiliinga \q2 eni ung-taka tonjilimele yambuma piliai. \q3 Numanu pulele liiku munduku kene kolai.” \rq Apakak 1:5\rq* \m nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim. \b \p \v 42 Poll Banapas-sele Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli munduku kelkulu punglí tiringli kene yambuma-ni elsele mawa teku kene niku mele: “Ung niku sikimbili ili penga ⸤kóru molomulú⸥ ena-Sambat kene alsuku okulu niku sale.” niring. \v 43 Bulu-bale niku pena puring kene Juda-yambuma kene yambu-lupa Pulu Yili-nga ungele piliiring kanuma kene eninga yambu pulele Poll kene Banapas-sele lumbili puring. Elsele-ni enini ung niku sikulu, “Eni ‘Pulu Yili-ni we kondu kolupa tepa konjulemú ulu-pulele oliu-kene pelemú akili pepa mindi pupili.’ niku molai.” niringli. \p \v 44 Penga Sambat enale wendu urum kene taon akuna yambu aima pulele Pulu Yili-nga ungele piliingíndu liiku máku toku muluring. \v 45 Akiliinga-pe yambu pulele Poll-nga ungele piliingíndu liiku máku toku muluring kilia Juda-yambuma-ni kanukuliinga numanu kis panjiku Poll-ni ung nirim-ma ung-taka tonjuku “Nimba kis-sikem.” niring. \p \v 46 Kanu-kene Poll kene Banapas-seleni eninindu tondulu mundukulu nikulu mele: “Pulu Yili-ni ‘Eni Juda-yambuma yunga ungele ui kumbi-leku piliangi.’ nimba ui nirim kilia eni kumbi-lepu ombu nimbu sirimbulu kanili. Akiliinga-pe eni ‘Oliu molupu naa konjulimulaliinga taki-taki kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele kapula naa liimulú.’ niku ung nimbu sikembulele liiku bulu siku naa piliilimiláliinga olsu-ni eni Juda-yambuma mundupu kelepu yambu-lupama molemelena pumbulú. \v 47 Auliele-ni olsundu “Aku-siku teale.” nirim kanili. Yunu-ni nimba mele: \q1 “‘Koleamanga pali yambuma \q3 mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku \q4 Pulu Yili-kene molku kunjingí mele \q4 niku sani.’ nimbu \q2 ‘Nu ⸤Isrel-yambumanga mólu;⸥ \q3 ulsukundu molemele yambumanga talangele \q4 molani.’ niker.” \rq Asaya 49:6\rq* \m nirim.” niringli. \p \v 48 Juda-yambu naa muluring yambuma-ni aku-siku niringli akili piliikuliinga numanu siku “Auliele-nga ungele kaí.” niring. Pulu Yili-ni ‘Taki-taki kona molku konjuku mindi pangi.’ nimba makó turum yambuma-ni ‘Ung nikimbili akili sika.’ niku tondulu munduku piliiku liiring. \p \v 49 Elsele muluringli koleamanga pali Auliele-nga ungele pupa kapula tinjirim. \v 50 Akiliinga-pe Juda-yambuma-ni Pulu Yili-kene mundu-mong tenjiku piliiring ambu-nuimima kene kolea kanuna yi-aulima kene teku arerembi kunjuring, ekupu enini yambuma pali teku arerembi konjuku, Poll kene Banapas-sele ‘Eninga kolea akuna naa molangli.’ niku toku makuruku wendu munduring. \p \v 51 Enini aku-siku tiringeliinga ‘Teku kis-sikimili mele kanuku piliangi. Aku-siku tekemelaliinga enini mundupu kelkembulu kanuku piliangi’ nikulu elsengla kimbuna ma mulurumuma kulu tokulu Akoniam taon-na puringli. \v 52 Andiyok taon-na muluring Yesos-nga lumbili anduli yambuma aima numanu pulele siku, Mini Kake Tiliele enini-kene molupa kapula tipili muluring. \c 14 \s1 14:1-7 (14:1-5) Poll Banapas-sele Kolea Akoniam Taon-na Andukulu Ung Nikulu Siringli Kene (14:5-7) ‘Ku-ni Topu Konjumulú.’ Niring Piliikulu Kene Takara Toku Pukulu Kolea LLikonia Propinjina Puringli Temanele \p \v 1 Poll Banapas-sele Akoniam taon-na pukulu kene, taki-taki taon-manga sukundu pukulu kene tiringli akili mele aku-sikulu Akoniam kepe akuna Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna sukundu pukulu ung-bo tonjukulu mani siringli. Niku kunjuringli kilia piliikuliinga Juda-yambuma kene yambu-lupama kene eninga yambu pulele ‘Yesos molupa tirim akili nikimbili ungele aima sika.’ niku tondulu munduku piliiring. \v 2 Akiliinga-pe ‘Gólu tokombele.’ niku Juda-yambu ung naa piliiringma-ni yambu-lupama teku arerembi konjuku kundi turing kanu-kene yambu-lupama-ni Poll kene Banapas-sele numanu kis panjiring. \v 3 Poll Banapas-sele ena pulele Akoniam taon-na molkulu Auliele-nga ungele niku singilíndu yambuma mundu-mong naa tenjikulu ungele tondulu munduku ninjiringli kanu-kene, Pulu Yili-ni ‘Na-ni yambu we kondu kululi ungele ninjikimbeliele yambuma-ni ‘Aima sika nikimbili.’ niku, piliiku liangi.’ nimba ‘Elsele-ni ⸤aku-sipa⸥ liipa ora simba ulu-tondulu pulele teangli.’ nimba liipa tapunjurum kene ulu-tondulu pulele tiringli. \p \v 4 Kanu-kene taon akuna yambuma numanu tale teku panjiku muluring. Mare-ni “Juda-yambuma-ni nikimili akili sika nikimili.” niring, mare-ni “Poll Banapas-seleni nikimbili akili sika nikimbili.” niring. \v 5 Juda-yambuma kene yambu-lupama kene enini ‘Poll Banapas-sele tepu kis-sipu ku-ni topu konjamili.’ niku ele-langi niring \v 6 akiliinga-pe ele-langi niring akili piliikulu kene elsele takara toku pukulu kolea LLikonia propinj pukulu kanuna LLisira taon-na kene Depi taon-na kene kolea akuna nondupa lirim koleamanga pali andukulu \v 7 temani kaiéle we toku silsiliiku anduringli. \s1 14:8-20 (14:8-18) LLisira Taon-na Pukulu Ung Niku Siringli Kene (14:19-20) Poll ‘Kulupili’ Niku Ku-ni Turing Temanele \p \v 8 LLisira taon-na lkenuwa tambululi yi te mulurum. Anum-ni mirim kene lkenuwa tambululiele mirim, walse kepe kupulanum naa andurum. \v 9 Poll-ni ung nirim mele piliipa mulurum. Poll-ni yunu nem-nemi nimba kanupaliinga, ‘Pulu Yili-ni na kapula tepa kaí temba.’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurum akili kanupa kene, \v 10 tondulu mundupa yunundu nimba mele: “Nu kimbu kambiliiku ola angilíí!” nirim. Kanu-kene yi kanili enaliinga kimbu kambiliipa ola angiliipa purum. \p \v 11 Poll-ni yi lkenuwa tambulurumele tepa kaí tirim kanukuliinga yambu liiku máku toku muluringma-ni eninga LLikonia ung leku niku mele: “Oliunga popu tolemulu pulu-yi kanumanga pulu yi tale mana mania okulu mana-yi au talkulu oliu molemuluna okumbele lam.” niring. \v 12 Poll-ni ung pulele nimba sirim kilia kanukuliinga ‘Yunu pulu-yi Emis.’ niring. Banapas yunu Poll-kene tapú-toku uringli-na kanukuliinga ‘Yunu pulu-yi Sus.’ niring. \v 13 Gólu tuli pulu-yi Sus kaniliinga popu tunjuring lkuli taon kanuna ulsukundu angiliirim, yunga ála-yili kung-kao pela talse kene pllawa-kuku mulkapiye talse kene liipa ‘Elsele au sipu popu topu kungma kalupu samili.’ nimba taon polu-pakana memba urum. \p \v 14 Akiliinga-pe Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pale.” nimba liipa mundurum yi Banapas kene Poll-seleni yambuma-ni tingí tiring akili piliiku kis piliikulu kene elsengla wale-pakulima ambolku sungu sikulu, yambuma liiku máku turing akuna lkisiku nangale toku nilsiliiku pukulu kene nikulu mele: \v 15 “Yima, ulu akili nambimuna tekemeleye? Olsu eni mele, mana-yisele mindi. Temani kaiéle eni topu simbulú úmbulu. Eni pulu yi gólu tuli korupama munduku kelku, méle korupa kanuma liiku bulu siku, muléle kene male kene numú-kusale kene mélema pali tepa, yu yununu kona molemú Pulu Yi kaniliinga ungele ‘Piliiku liangi.’ nimbululiinga, nimbu simbulú úmbulu kanili. \v 16 Ui sika yambu lupa-lupama-ni eninga numanale-ni piliiku ulu-pulu tiringma Pulu Yili-ni kanupa we mundupa kelepa ulu te naa tepa, teku mulungí kene yunu-ni kanupa kaí piliimba akili kam-kamu naa nimba para sirim. \v 17 Akiliinga-pe, ui Pulu Yili-ni ‘Na moliu mele naa piliangi.’ nimba mélema pali mo naa turum. ‘Na-ni enini kondu kolupu tepu konjiliu akili kanangi.’ nimba ‘Lo mania omba langi kaíma ola upili, enini noku kapula tenjiku numanu siku molangi.’ nimba aku-sipa tirim.” nirim. \v 18 Elsele-ni aku-siku niringlieliinga-pe yambuma-ni ‘Elsele pulu-yisele.’ niku popu toku kungma kalungí tiring ulu akuma ‘Munduku kelangi.’ nikulu tondulu munduku karaye tekulu “Mólu!” niringli kanu-kene munduku kiliring. \p \v 19 Kanu-kene Akoniam taon-na kene kolea Pisidia propinj lirim Andiyok taon akuna kene muluring Juda-yambu mare LLisira taon-na okuliinga enini kundi turing kene enini Poll ‘Kulupili.’ niku ku-ni toku kene, ‘Kulum.’ niku piliiku yunga ónale kunduku liiku meku puku taon-na ulsukundu toku munduku kiliring. \v 20 Akiliinga-pe Yesos-nga lumbili anduli yambu kanuma yunu lirimna oku kakapu tiring kene yunu ola angiliipa alsupa taon-na sukundu purum. \s1 14:20-21 Depi Taon-na Kamu Puringli Temanele \p Ulsulam-uikundu yunu kene Banapas kene kolea Depi taon-na puringli. \v 21 Akuna temani kaiéle toku siringli kanu-kene yambu pulele Yesos-nga ungele piliiku liiring. \s1 14:21-28 Depi Taon Munduku Kelkulu, Siria Propinji Kolea-Auli Andiyok Kelkulu Yandu Uringli Temanele \p Penga elsele kelkulu LLisira taon yandu okulu, Akoniam taon okulu kolea Pisidia propinj lirim Andiyok taon-na uringli. \v 22 Taon kanumanga Yesos-nga lumbili anduli yambuma “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú kolea akuna ui naa pupu ya mana molupuliinga Krais-nga yambuma molemuláliinga mindili nombu bunima memuláliinga-pe ‘Aima sika Pulu Yili nokupa molemú koleana pamili.’ niku yunga ungele munduku naa kelku, tondulu munduku piliiku molai.” niku silsiliikulu uringli. \v 23 Poll kene Banapas-seleni taon-manga pali Krais-nga yambu-talapemanga tápu-yima makó tonjukulu, Pulu Yili-kene popu toku ung niku mawa tinglíndu langi mi toku naa nokululiinga nikulu mele: “‘Auli ⸤Yesos Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele omba sika tepa liipa mindili nolkumula kupulanum-na wendu liirim.⸥ Yunu sika.’ niku tondulu munduku piliilimili yi kanili-ni enini nokupa kunjupili.” niringli. \p \v 24 Kolea Pisidia propinj okululiinga, penga kolea Pambillia propinj sukundu okulu, \v 25 kanuna Peka taon-na okulu yambuma ungele niku silsiliikulu, Atelliya taon-na uringli. \p \v 26 Atelliya taon akili munduku kelkulu, no-numúna sipna kelkulu kolea Siria propinj lirim kolea-auli Andiyok kam-kamu uringli. Kolea-auli Andiyok akili kongun teku liiringli kongun kanili ui pulu monjuku tinglí mele yambuma-ni “Pulu Yili-ni kongun akili sikem yunu-ni elsele kondu kolupa liipa tapunjupili kongun ili te-pale.” niku uinga liiku munduring kolea-auli kanuna kongun teku pora sikulu kene kelku sukundu uringli. \v 27 Kanuna oku molkulu kene, Krais-nga yambu-talapele liiku máku tokulu, Pulu Yili-ni elsele liipa tapunjurum kene tiringli akili mele kepe, Pulu Yili-ni Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-lupama-ni yunga ungele piliiku liiku yunga koleana kapula pungí kupulanumele akisinjirim akili mele kepe, temani toku siringli. \v 28 Kanu-kene elsele akuna Yesos-nga lumbili anduli yambuma kene wasie ena pulele muluring. \c 15 \s1 15:1-35 (15:1-21) Juda-Yambu Krais Piliiring Yambumanga Yi-Aulima Jerusallem Liiku Máku Tokuliinga, (15:22-29) Juda-Yambu Naa Muluring Yambu-Lupa Krais Piliiku Muluring Yambuma Teku Mulungí Mele Niku Panjiku Pepá Toku Munduring Kene (15:30-35) Eninga Jerusallem Yi-Auli Mare Pepále Kolea-Auli Andiyok Meku Puku Kambu Turing Temanele \p \v 1 Juda-yi mare kolea Judia distrik molkuliinga kolea-auli Andiyok mandu oku kene Kraisele piliiku muluring yambu-lupama ung-mani siku muluring. Enini niku mele: “Krais-nga ungele mindi piliingéle kapula naa temba. Eni Moses-nga ung-manele piliiku yimanga kangi te kopsiku poku teku wendu naa lííngi lem mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku molku kunjingí pungí kupulanumele Pulu Yili-ni naa tepa liimba.” niring. \v 2 Aku-siku niringeliinga Poll kene Banapas-seleni enini-kene tombulku niku ung-muranale tiring. Akiliinga Krais-nga yambuma-ni Poll kene Banapas-sele kene Krais-nga yi mare kene “Eni kolea-auli Jerusallem puku Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene ⸤Krais-nga yambu-talape muluringmanga⸥ tápu-yima kene puku kanuku, ung-muranale tekemulu ilinga niku sumbi sinjangi puku walsuku lii-pai.” niku liiku munduring. \p \v 3 Krais-nga yambu-talape Andiyok taon-na muluringma-ni “Eni pai.” niku liiku munduring kene Jerusallem pungíndu kolea Ponisia propinj kene kolea Sameria propinj kene puku, uinga ⸤Poll kene Banapas-seleni kolea lupa-lupamanga temani kaiéle toku niku silsiliiku anduringli kene⸥ Juda-yambu naa molku yambu-lupa muluring yambu kanuma numanu topele toku Pulu Yili-nga ungele piliiku liiring mele temanele toku silsiliiku puring. Krais-nga yambuma-ni temanele piliiring yambuma aima numanu siring. \v 4 Jerusallem kam-kamu suku puring kene Krais-nga yambuma kene, eninga tápu-yima kene, Yesos-ni liipa mundurum yima kene enini “Papu okumele.” niring. Kanu-kene Poll kene Banapas-seleni Pulu Yili-ni elsele liipa tapunjurum kene tiringli akili pali temani toku siringli. \p \v 5 Kanu-kene Perisi-yi Krais-nga ungele piliiku liiring yi kanuma ola angiliiku kene niku mele: “Juda-yambu naa molemele yambu-lupama-ni ‘Yesos Krais-nga yambuma molamili.’ niku yimanga kangi te kopsiku poku teku, Moses-nga ung-manima pali piliiku liiku teng panjiku teai.” niring. \p \v 6 Kanu-kene Yesos-ni liipa mundurum yima kene tápu-yima kene kanuma-ni ‘Ung wendu okum ili liipu sumbi samili.’ niku liiku máku turing. \v 7 Enini ung pulele tombulku niku muluring kanu-kene Pita ola angiliipaliinga eninindu nimba mele: “Angmene, eni uinga ulu te wendu urum akili piliiku molemele. Pulu Yili-ni eni molemelemanga na makó topa kene, “Krais-nga temani kaiéle Juda-yambu naa molemele yambu-lupama piliiku liangi akiliinga nu pukunu temani tokunu si-pui.” nirim. \v 8 Pulu Yili-ni yambumanga numanuma pali kanolemú Pulu Yili-ni yambu-lupa kanuma numanu topele toku yunga ungele piliiku liiring kene kanupaliinga ‘Aku-siku tekemelaliinga na numanu kaí pekem akili Juda-yambuma kanangi.’ nimba Mini Kake Tiliele, uinga oliu Juda-yambuma sirim mele, ekupu enini yambu-lupama aku-sipa sirim. \v 9 Yunu-ni enini yambu-lupama ulu te-lupa tepa, oliu Juda-yambuma ulu te-lupa tepa, aku-sipa naa tirim. Enini ‘Yunga ungele sika ungele.’ niku tondulu munduku piliiring kene kanupa kene ‘Eninga numanuma kake tipili.’ nirim. \p \v 10 “Akiliinga ekupu eni nanga ungele piliiku molemele Juda-yima, eni “Yambu-lupama aku-siku teai.” nikimiliele nambimuna ‘Pulu Yili oliu-kene arerembi kolumba mola mólunje.’ niku aku-siku nikimiliye? Ui oliu Juda-yambumanga anda-kolepalima kene yandupa oliu kene buni kapula naa mirimulu akili ekupu yambu-lupa Yesos-nga lumbili anduli yambu molemele akuma nambimuna “meangi.” nikimiliye? Pulu Yili-ni oliu Juda-yambuma “Teai.” nimba ung-mani sirimuma Moses-ni piliipa yandu yambuma nimba sirim ung-mani akuma temulundu mindili-sele silimulu ung-mani kanuma “Yambu-lupama-ni teangi.” nikimiliele aima kapula naa tekem. \v 11 Aku-siku aima naa niai, mólu! Oliu piliilimulu mele i-sipa: Auli Yesos-ni yambu-lupa kanuma we kondu kolupa tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yunu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba mele oliu Juda-yambuma kepe aku-sipako we kondu kolupa tepa liilimú. ⸤Pulu Yili-kene kapula-kapula molomulú kupulanum te-lupa aima mólu.⸥” nimba Pita-ni aku-sipa nirim. \p \v 12 Kanu-kene Banapas kene Poll-seleni Pulu Yili-ni elsele liipa tapunjurum kene kolea lupamanga andukulu ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku muluringli⸥ liipa ora sirim ulu-tonduluma tiringli mele temani toku siringli kanu-kene liiku máku turing yambuma pali ung naa niku we piliiku muluring. \v 13 Elsele-ni temani tokulu pora siringli kene Jemis-ni nimba mele: “Angmene, na ung te niambu piliai. \v 14 Pulu Yili-ni ‘Yambu-lupamanga mare nanga yambuma molangi akiliinga tepu liambu.’ nimba molemú mele uinga kumbi-lepa liipa ora sirim mele Saimon-Pita-ni enini nimba símu. \v 15 Nimba símu aku mele, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni ui ung niku bukna turing akili tilu-sipa mele. Buk akuna turing molemú akili i-sipa mele: \q1 \v 16 ‘Pulu Yi Auliele-ni ung-eku te topa kene nimba mele: \q1 “Na penga kelepa yandu ombu kene, \q2 yi nuim king Depit-nga lku toku tikisinjiringele \q3 alsupu ombu takumbu. \q2 Lku mélema kis lirim-ma konanga liipu \q3 ui angiliirim akili mele alsupu takumbu. \q1 \v 17 Akiliinga, yambu-lupama pali \q3 Pulu Yi Auliele anduku kurungí. \q2 ‘Nanga yambuma.’ nimbu makó turundu yambu kanuma \q3 na anduku kurungí.” nimba \q2 \v 18 kórunga-ui ung akuma \q3 nimba para sirim Pulu Yi Auliele yunu-ni \q4 aku-sipa nikem.’ \rq Emos 9:11-12\rq* \m nimba bukna aku-sipa nimba molemú. \p \v 19 “Akiliinga, nanga numanale-ni piliiker mele i-sipa: ‘Yambu-lupa numanu topele toku ‘Pulu Yili piliipu molomulú.’ ningí yambuma mindili liipu simulú kene kapula naa temba.’ nimbu piliiker. \v 20-21 “Ulu akili mundupu kelepu ulu te-lupa teamili” nimbu piliiker akili i-sipa mele: \m ‘Pepá te topu mundupu kene i-sipu niamili: \pi1 ‘Mélema liiku ola angnjiku, “Oliunga pulu-yili.” nikuliinga popu toku keri-langi kalku silimele langima ‘Kalaru mululi langima.’ niku naa noku, \mi waperanale naa teku, \pi1 kung kepe mélema ‘Memi naa omba pupili.’ niku numi kolomong naa tílima naa noku, \mi mélemanga memima naa nai.’ \m nimbu pepá tamili.’ nimbu piliiker. ‘Moses ⸤Pulu Yili-ni nimba sirim⸥ ung-manima nimba sirim-ma koleamanga pali aima kórunga-ui niku siring akili yandupa-yandupa ekupu kepe aku-siku niku silimele, taki-taki Juda-yambuma-ni Sambat enamanga pali kóru molku Pulu Yili-nga ungele liiku máku toku piliilimili lkumanga ung kanuma Moses-ni turum bukmanga kambu tolemele ⸤piliilimili kene yambu-lupa Krais-nga yambu molemele ima-ni ‘naa teangi.’ niker akili mele wasie liiku máku toku ung-mani ima uinga ekupu piliilimiliko⸥ akiliinga ‘naa teai.’ nimbu pepá topu samili.’ nimbu piliiker.” nimba Jemis-ni aku-sipa nirim. \p Aku-sipa nirim kene enini “O.” niring. \s1 15:22-29,30-35 (bisele ilinga 15:1-35 molemú) \p \v 22 Kanu-kene Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma kene ⸤Krais-nga yambuma nukuring⸥ tápu-yima kene Krais-nga yambuma pali enini niku mele: “Poll kene Banapas-sele oliunga yi mare kolea-auli Andiyok wasie tapú-toku pangi liipu mundamili.” niring. Aku-siku niku kene, Judas, yunga bi te Basapas, yunu kene, Saillas kene makó turing. Yi kanusele yambumanga pali kumbina muluringli yisele. \v 23 Yi kanusele makó tokuliinga, ‘Elsele meku pangli.’ niku pepá te i-siku mele turing: \mi ‘Oliu, Yesos-ni liipa mundurum yima kene, tápu-yima kene, \mi oliu eninga angenali kanuma-ni pepá ili topu, \pi1 eni kolea-auli Andiyok molemele yambu-lupama kepe kolea Siria propinj molemele yambu-lupama kepe kolea Sillisia propinj molemele yambu-lupama kepe kolea lupa-lupamanga molemele yambu-lupama kepe eni pali pepá ili topu \mi ‘Angmene, eni kapula molemeleye?’ nikimulu. \pi1 \v 24 Oliu piliirimulu, oliu Juda-yi Krais piliili yimanga yi mare oliu mulurumuluna munduku kelku puku, oliu-ni “Teai.” naa nimbu sirimulu mele tiring. Yi kanuma-ni niring ungele-ni eninga numanuma toku bulu-bale sinjiku eni niku bemba siring. \pi1 \v 25 Kaniliinga, “Oliu-ni oliunga pulu lelemú yi kaí Banapas Poll-sele kene yi mare wasie makó topu, elsele-kene wasie tapú-toku pangi liipu mundamili.” nimbu panjurumulu. \pi1 \v 26 Banapas kene Poll-seleni ‘Olsu toku kunjingí kene kulúmbulu lem ung te mólu.’ nikulu mundu-mong naa teku oliunga Auli Yesos Kraisele-nga kongunuma tenjikulu yunga bili paka tonjukulu anduringli. \pi1 \v 27 ⸤Aku-sipu nimbu panjurumulu⸥ kaniliinga, oliu-ni Judas kene Saillas-sele makó topuliinga, ‘Pepá tokumulale eni kanuku piliingí kene yi i-seleni ung niku singlí kene ‘Eni aku-siku aima sika niku panjiring.’ niku piliangi.’ nimbu elsele makó topu liipu mundukumulu. \pi1 \v 28 Mini Kake Tiliele-ni oliu liipa tapunjurum kene oliu-ni piliipuliinga nimbu panjurumulu akili i-sipa mele: Oliu-ni buni lupa-lupa pulele eni simulále kapula naa temba. I-siku mele mindi piliiku teangi: \pi1 \v 29 Mélema liiku ola angnjiku, “Oliunga pulu yili.” nikuliinga popu toku langi kalku silimele langima ‘Kalaru mululi langima.’ niku naa noku, \mi mélemanga memima naa noku, \pi1 kung-ma kepe mélema ‘Memi naa omba pupili.’ niku numi kolomong naa tílima naa noku, \mi waperanale naa teai. \mi Ulu akuma naa tingí akili kapula. \mi Aku manda. \mi Kapula, eni molku konjai.’ \m ⸤niku aku-siku pepá te turing.⸥ \b \p \v 30 Pepá toku pora siku kene, “Meku puku kolea-auli Andiyok mandu pai.” niring kene yi kanuma akuna puku Krais-nga yambuma liiku máku toku pepá kanili siring. \v 31 Pepá toku ung niring mele yambuma-ni kanukuliinga ‘Ung aima kaiéle.’ niku kanuku numanu siring. \v 32 Judas kene Saillas-sele elsele Pulu Yili-nga “Ninjale!” nirim ungma piliikulu yambuma yandu niku siringli yisele muluringlieliinga Krais-nga yambuma ‘Molku konjangi.’ nikululiinga ung kaí pulele niku siringli. \v 33 Yi kanusele ena pulele mele Andiyok we muluringli kene penga Krais-nga yambuma-ni “Else “anju pale.” niku liiku munduring yambuma molemelena kelkulu numanu waengu nipili pale.” niring. \v 34 (Akiliinga-pe Saillas yunu ‘Andiyok we molambu.’ nimba naa purum.) \v 35 Poll kene Banapas-sele kolea-auli Andiyok molkulu, yi mare lupa-lupa pulele wasie Auliele-nga ungele yambuma ung-bo tonjuku mani siku temani kaiéle toku siring. \s1 15:36—18:22 Poll-ni Wale Tale-Sipa Yesos-nga Ungele Nimba Silsiliipa Andurum Temanele \b \s1 15:36-39 Poll Kene Banapas-Sele Ung-Muranale Tekululiinga Kongunele Tere Leku Anduku Naa Tiringli Temanele \p \v 36 Penga ena pulele omba purum kene Poll-ni Banapas-ndu nimba mele: “Olsu kelepu ui Auliele-nga ungele nimbu silsiliipu andurumbulu koleamanga alsupu pupulu, Krais-nga yambuma kapula molemelenje, mola nambulka telemelenje, kanu-pambulu.” nirim. \p \v 37 Banapas-ni nimba mele: “Jon-Mak wasie tapú-topu pamili.” nirim. \p \v 38 Poll-ni nimba mele: “Mólu. Ui wasie tapú-topu kolea Pambillia purumulu kene olsu mundupa kelepa kongunale naa tepa yunu purum kanili. Ekupu wasie naa pumulú.” nirim. \p \v 39 Aku-sipa nirim kene tombulku nikululiinga kongunale tere leku naa ti-puringli. Banapas-ni Mak-ndu “Wasie tapú-topu pambili ui.” nimbaliinga memba pupa, sip tenga kolea Saiporas puringli. \s1 15:40—16:5 Poll-ni Wale Tale-Sipa Pulu Monjupa Yesos-nga Temani Kaiéle Topa Simbandu Purum Temanele \b \s1 15:40-41 Poll-ni Wale Tale-Sipa Krais-nga Kongunale Andupa Te-Pumbandu ‘Saillas Wasie Tapú-Topu Pambili.’ Nirim Temanele \p \v 40 Poll-ni Saillas-ndu “Wasie tapú-topu pambili.” nirim. Kanu-kene punglí tiringli kene Krais-nga yambuma-ni niku mele: “Pulu Yi Auliele-ni else we kondu kolupa nokupa kunjupili pangli.” niring kene elsele kolea-auli Andiyok munduku kelkulu puringli. \v 41 Elsele kolea Siria propinj kanuna kene kolea Sillisia propinj kene Krais-nga yambu-talapema taon-manga lupa-lupa muluring yambuma ‘Enini molku konjuku Pulu Yili-nga ungele tondulu munduku piliiku molangi.’ nikulu ung-mani silsiliiku anduringli. \c 16 \s1 16:1-5 Poll Kene Saillas-sele LLisira Puringli Kene Timoti Elsele Lumbili Purum Temanele \p \v 1 Poll kene Saillas-sele kolea Depi taon-na pukulu LLisira taon-na puringli kene kanuna Yesos-nga lumbili anduli yi te mulurum, yi akiliinga bili Timoti. Yunu Juda-ambu tenga málale. Anum Krais piliili ambale mulurumko, akiliinga-pe lapa Juda-yi te mólu, yunu yi te lupako. \v 2 ⸤Krais piliiku muluring⸥ anginipili LLisira kene Akoniam taon akuselenga molemelema-ni niku mele: “Timoti yunu ulu kaíma tepa, yunu aima molupa konjulimú yili.” niring. \v 3 Poll-ni ‘Timoti wasie pamili.’ nimba piliipaliinga yunga kangi te kopsipa wendu liinjirim. Juda-yambu kolea akuna piringma-ni ‘ ‘Timoti lapale yunu Juda-yi te mólu,’ ‘Yunu yi te lupa. Timoti kepe yi-lupale.’ niku yunga ung nimbáma liiku su singí.’ nimbaliinga Poll-ni Timoti-nga kangi te kopsinjirim. \v 4 Kanu-kene enini koleamanga puku, Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene Krais-nga yambumanga tápu-yima kene enini ui Jerusallem liiku máku toku Kraisele piliili yambu-lupama-ni tingí aku mele, ung-mani siku niku panjiring ung akili, koleamanga pali niku silsiliiku anduring. \v 5 Aku-siku tiringeliinga Krais-nga yambu-talapemanga yambuma-ni ‘Sika’ niku piliiring mele olandupa tondulu pupaliinga, eninga yambu-talapemanga yambu pulele taki-taki sukundu-sukundu uring, yambu kambuele olandupa purum. \s1 16:6-10 Poll Sumbulsuli Uru-Kumbu Mele Tepa Kolea Masedonia Propinji Yi Te Kanupaliinga Poll Kene Saillas-sele Kolea-Auli Pillipai Puringli Temanele \p \v 6 Poll yunu-kene wasie tapú-toku puringli yisele kene enini Mini Kake Tiliele-ni ‘Kolea Esia propinj akuna ung naa niku si-pai.’ nirim kilia enini kolea Pirisia propinj kene kolea Gallesia propinj kanili kene suku-singi oena koleamanga puku ⸤yambuma ung niku siring⸥. \v 7 Niku silsiliiku puku kolea Misia propinj kene kolea Bitinia propinj kene oena pukuliinga ‘Kolea Bitinia propinj pamulu.’ niringeliinga-pe Yesos-nga Minéle-ni ‘Mólu.’ nimba kupulanumele pipi sirim. \v 8 Yunu-ni “Mólu.” nirim akili piliikuliinga kolea Misia munduku kelku oku puku numú-kusa kéluna kolea Toras taon-na puring. \p \v 9 Kanu-kene akuna muluring kene sumbulsuli Poll uru-kumbu mele tepa kanurum kene kolea Masedonia propinj yi te omba ola angiliipaliinga Poll-ndu mawa tepa kene nimba mele: “Nu numú-kusale lumbuliikunu yakundu okunu oliu kolea Masedonia yambuma liikunu tapunjani ui.” nirim. \v 10 Poll-ni aku-sipa kanurum kene oliu-ni nimbu mele: “Kapula, kolea Masedonia propinj pamulu.” nirimulu. Aku-kene ‘Pulu Yili-ni oliu walsipa ‘Akuna nanga temani kaiéle yambuma toku sai.’ nikem lam akiliinga’ nimbu piliipuliinga “Sumbi-sipu pamulu.” nimbu pumulú tirimulu. \s1 16:11-15 Ambu LLidia Numanu Topele Topa Krais-nga Ungele Piliipa Liirim Temanele \p \v 11 Oliu sipna pupu kolea Toras taon akili mundupu kelepu sumbi-sipu kolea Samotres purumulu. Kanuna pupu pepuliinga ulsulam-uikundu Niapollis taon-na pupu sipna wendu purumulu. \v 12 Niapollis taon akili mundupu kelepu kolea-auli Pillipai purumulu. Pillipai akili Rom-yambu pulele muluring taon auli te; akili kolea Masedonia propinj sukundu taon auli te. Akuna ena mare mulurumulu. \v 13 Kanu-kene ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambatele-nga kolea-auli Pillipai-nga pala keri-puluna ulsukundu no-kéluna purumulu. Oliu numanale-ni piliipu kene ‘Akuna ⸤Juda-yambuma puku liiku máku toku⸥ Pulu Yili popu toku yunu-kene ung ningí koleale lelemúnje.’ nimbu piliipu purumulu. Akuna pupu kanurumulu kene ambu mare liiku máku toku muluring kanupu kene mania molupu ambu kanuma ung nimbu sirimulu. \v 14 Ung piliiku muluring ambumanga te, ambaliinga bili ‘LLidia’ niring, ambu kaniliinga kolea Tayataira taon; yunu mulumbale kundúlima mindi méle taropu turum; yunu Juda-ambu te mólu, akiliinga-pe yunu Pulu Yili-nga ungele piliipa Pulu Yili popu topa mulurum ambale. Ambu kanili Auliele-ni ‘Poll ung nimbáma piliipa liipili.’ nimba ambale yunga numanuna ungele piliimba kupulanumele sumbi sinjirim kilia ungele piliipa liirim. \v 15 Kanu-kene ambu LLidia kene yunga lkuna muluring yambuma kene enini no liiring. LLidia no liipa pora sipaliinga yunu-ni oliundu nimba mele: “‘Yunu ‘Auliele sika.’ nimba tondulu mundupa piliilimú.’ niku pilííngi lem nanga lkuna wasie molamili wai.” nirim. “Yunu-ni aima karaye pulele tekem akiliinga oliu yunga ungele teng panjipu pamulu.” nimbu purumulu. \s1 16:16-40 Poll Kene Saillas-sele Kolea-Auli Pillipai Muluringli Kene Ka Siring Temanele \p \v 16 Walse oliu ⸤Juda-yambuma puku liiku máku toku⸥ Pulu Yili popu toku yunu-kene ung niring kolea akuna pumulú purumulu kene yi marenga kongun kendemande tinjirim ambu-wenipu te kupulanum-na kanurumulu. Yunga numanuna kuru te mulurumele-ni yunu yambuma-kene penga ulu mare wendu ombá mele nimba sirim akili piliipaliinga yambuma nimba sirim kene yunu nukuring yima-ni ku-moni pulele liiring. \v 17 Poll kene oliu purumulu kene ambu-wenipu kanili oliu lumbili omba tondulu kuwali tepa kene nimba mele: “Yi ima Aima Ola-Kilia Pulu Yi Auliele-nga kendemande-yima. Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa mindili naa noku molku kunjingí kupulanumele liiku ora singí andi okumele.” nirim. \v 18 Taki-taki ambu-wenipu kanili aku-sipa mindi nirim-na Poll-ni piliipa kis piliipaliinga, topele topa kene, ambu-wenipaliinga numanuna kuru mulurum kanilindu nimba mele: “Na-ni Yesos Kraisele walsipuliinga yunga tondulale-ni nundu niker: ‘Nu ambu-wenipu akili munduku kelkunu okunu wendu pui.’ niker.” nirim. Kanu-kene kurale ambu-wenipu kanili walsekale mundupa kelepa omba wendu purum. \p \v 19 Ambu-wenipale nukuring yima-ni kanuku kene, eninga ku-moni liiring kupulanum kanili omba wendu purum kanukuliinga, Poll kene Saillas-sele oku ambili molku liiku, ‘Yi-aulima kene kot tenjamili.’ niku kene, ki kunduku yambuma taki-taki liiku máku toku muluring kolea akuna meku puring. \v 20 Elsele kot piliili yi kanuma muluringna meku puku kene niku mele: “Yi i-sele Juda-yisele. Elsele-ni oliunga yambuma teku mini-wale mundunjúngli-na membu okomulu. \v 21 ‘Oliu Rom-yambuma-ni kapula naa piliipu, kapula naa temulú.’ nilimulu ulu-pulu mare “Teangi.” níngli.” niring. \p \v 22 Yambu muluringma-ni ‘Aima teku kis-siku mong anumele lííngli.’ niku “Elsele aima sika aku-siku tíngli.” niring. Kanu-kene kot piliiring yima-ni niku mele: “Elsengla wale-pakulima posuku wendu liiku ka-pulsa-ni elsele tai.” niring. \v 23 Kanu-kene enini ka-pulsa-ni yi-sele lakuku toku-toku ka sikuliinga, ka-lku nukurum yilindu niku mele: “Yi i-sele mimi-sikunu nukui.” niring. \v 24 Ka-lkuli nukurum yili enini aku-siku ung tondulu munduku niring akili piliipaliinga, elsele liipa memba aima suluminana sukundu pupaliinga elsengla kimbusele unji-pallang tenga si-sipa panjipa liipa llok turum. \p \v 25 Kanu-kene ipulele ai-burum Poll kene Saillas-sele Pulu Yili-kene popu toku ung nikulu ‘Pulu Yili-nga bili paka tonjambulu.’ nikulu konana niringli kene ka-lkuna wasie piring yambuma-ni piliiku muluring. \v 26 Kanu-kene walsekale ma jim-jim lakupa te tepaliinga, ka-lku kanili kolkalu lakupa sipa kuna kanuma topa bulsupa bulu-bale sirim. Ka-lkuna piring yambuma ka-sen-ni ka turing kanuma pali wendu urum, ka-yambuma we muluring. \v 27 Kanu-kene ka-lku nukurum yili suru nimba ola molupa kanurum kene kuna kanuma pali bulsupa lirim kanupa kene ‘Ka-yambu kanuma oku púngi lam.’ nimba piliipa kene, yunga ele tili lu-koya kanili kulu topa wendu liipa yununu ‘Kolambu.’ nimba topa numi kolomong temba tirim. \v 28 Akiliinga-pe Poll-ni yunundu nangale topa kene nimba mele: “Nu-ni nu-nunu ulu te naa ti! Oliu pali ya we molemulu.” nirim. \p \v 29 Kanu-kene enini nukurum yili-ni nangale topa kene nimbaliinga “Kamaye kanduku meku wai!” nimba, yunu omba Poll kene Saillas-sele muluringli akuna lkisipa lkundu omba, yunu pung-pungu nimba mini-wale mundupa kene, elsengla kumbi-kerina tamalu pirim. \v 30 Kanu-kene elsele liipa memba pena pupa kene, walsipaliinga nimba mele: “Yisele, na nambulka tembu kene kapula we molupu buni naa membúye?” nirim. \p \v 31 Elsele-ni yunundu nikulu mele: “Nu Auli Yesos ‘Yunu sika Pulu Yili-nga Málale molupa, na kapula tepa liimba.’ niku tondulu mundukunu piliiní kene yunu-ni nu tepa liipa, mindili nolkuna kupulanum-na wendu liipa yunu-kene molku kunjini kupulanum-na liipa monjumba. Nu kene nunga yambuma kene enini aku-sipa tepa liimba, molku kunjingí.” niringli. \v 32 Kanu-kene elsele-ni yunu kene yunga yambuma kene eninindu Auliele-nga ungele niku siringli. \v 33 Sika ipulele ai-burum aku-siku teku muluringeliinga-pe yunu-ni elsele liipa memba pupaliinga elsele turing irili kanuma lumaye tunjurum. Ena kanuna yunu kene yunga yambuma kene no liiring. \v 34 Kanu-kene penga yunu-ni elsele liipa memba yunga lkuna pupaliinga elsele keri-langi sirim. Yunga yambuma kene enini ⸤numanu topele toku⸥ Pulu Yili ‘Yunu tiluele mindi sika molemú.’ niku tondulu munduku piliiku numanu siring. \p \v 35 Kolea tangurum kene kot piliiring yima-ni eninga ele-yima ka-lkuna liiku munduku kene niku mele: “Yisele wendu liiku munduku ‘Pangli.’ niai.” niring. \v 36 Ung niring akuma ka-lku nukurum yili-ni Poll nimba sipaliinga nimba mele: “Kot piliilimili yima-ni ‘Else pangli.’ niku, niku mundung akiliinga pangli. Else numanu waengu nipili pale.” nirim. \p \v 37 Akiliinga-pe Poll-ni ele-yimandu nimba mele: “Olsu Rom-yisele akiliinga-pe kot naa piliiku kene yambu pulele-ni kanuku molangi olsu we ka-pulsa-ni toku ka síngi kanili. Pe ekupu ‘Yambuma naa kanangi kiyang nimbu liipu mundumulú.’ niku nikimiliye? Aima kapula mólu. Olsu ka síngi yi kanuma enini oku olsu ‘Pale.’ niangi.” nirim. \p \v 38 Kanu-kene ele-yima Poll-ni aku-sipa nirim piliiku kene kelku anju puku kot piliiring yi kanuma niku siring. Kanu-kene kot piliiring yima-ni ung niringli akili piliikuliinga ‘Elsele Rom-yisele lam.’ niku mini-wale munduku kene, \v 39 elsele muluringli akuna oku “Tepu kis-símulu lam.” niku ka-lkuna wendu liiku meku ulsu oku kene niku mele: “Kolea-auli ili munduku kelkulu pale.” niring. \v 40 Kanu-kene Poll kene Saillas-sele ka-lkuli munduku kelku pukulu kene, ambu LLidia-nga lkuna pukulu Yesos-nga yambu-talape akuna liiku máku toku muluring yambumandu nikulu mele: “Ung nímbuluma munduku naa kelku numanu tondulu pupili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele akili tondulu munduku piliiku molai.” nikulu, ung mare niku sikulu kene elsele puringli. \c 17 \s1 17:1-10 Poll Kene Saillas-sele Kolea Tesallonaika Taon-na Puringli Kene Elsele Tungí Tiring Temanele \p \v 1 Poll kene Saillas-sele kolea Pillipai taonale munduku kelku pukulu, kolea Ambipollis kene Apollonia kene taon kanusele munduku kelkulu anju pukulu, kolea Tesallonaika taon-na puringli. Juda-yambu liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku te akuna angiliirim. \v 2 Kanu-kene Poll yunu uinga taki-taki tirim akili mele tembandu Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku kanuna purum. Kanuna yambu kóru muluring ena-Sambat yupukunga Pulu Yili-nga bukna ung ui turing mulurumuma ‘Enini piliangi.’ nimba aima mimi-sipa nimba sipa, \v 3 Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele mindili nomba kolupa kene alsupa lomburupa ola molumba kanu mele, bukna aku-sipa wendu ombá akili uinga turing mulurum akili piliipaliinga, enini nimba sirim. Penga yunu-ni nimba mele: “Yesos yi ili temani topu siker yi akili kene Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele kene akili yi tiluelendu niker.” nirim. \v 4 Juda-yambu mare yunu-ni nirim mele ungele piliikuliinga, ‘Yunu aima sika nikem.’ niku Poll kene Saillas-sele lumbili puring. Juda-yambuma wasie Pulu Yili-nga ungele piliiring yambu-lupa pulele lumbili puringko. Yi-aulimanga minupili-ambu pulele aku-siku lumbili puringko. \p \v 5 Akiliinga-pe yambu pulele Juda-yi aulima munduku kelku Poll kene Saillas-sele lumbili puring kilia kanukuliinga Juda-yi kanuma enini yisele-kene numanu kis panjiring. Numanu kis panjiku kene yambuma liiku máku tu-pui-upui tiring koleana mong kunduring yi mare muluring kanuma liiku máku toku, yambuma pali teku arerembi konjuku “Anduku nangale tangi.” niring kene, lkisiku puku Jeson-nga lkuna ‘Elsele mulunglí.’ niku koruku, yambuma liiku singíndu kururing. \v 6 Poll kene Saillas-sele naa muluringli kilia koruku kelkuliinga, Jeson kene Krais-nga yi mare kene liiku meku kolea kaniliinga tápu-yima muluringna meku nangale tolsiliiku pukuliinga niku mele: “Koleamanga pali teku kis-siringli yisele ekupu ya oliunga taon-na úngli. \v 7 Úngli kene Jeson-ni “Elsele wasie molamili wale.” nimbaliinga yunga lkuna memba pumko. Enini “Oliunga Rom koleamanga pali nokulemú Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga ung-manima kamu mania pupili, yi te, bili Yesos, alko topa yi nuim kingele molemú.” nilimele.” niring. \v 8 Aku-siku niring piliikuliinga yambu liiku máku turingima kene ⸤Tesallonaika taon⸥ tápu-yima kene aima mini-wale munduku ‘Nambulka temulúnje?’ niku, enini piliiku sunduring. \v 9 Kanu-kene Jeson kene yi liiku meku uringma kene, yi kanuma “Pame-kot tenjiku eni pai.” niring. \p \v 10 ‘Poll kene Saillas-sele kam-kamu liiku ka naa sangi.’ niku sumbulsuli Krais-nga yambuma-ni enaliinga yi-sele “Kolea Beria-ndu pale.” niku liiku munduring. \s1 17:10-15 Poll Kene Saillas-sele Kolea Beria Taon Pukulu Kongun Anduku Tiringli Temanele \p Poll kene Saillas-sele Beria taon akuna sukundu pukulu kene, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna puringli. \v 11 Elsele-ni Beria taon-na yambuma temanele toku siringli kene uinga Tesallonaika taon yambuma-ni teku kis-siring akili Beria yambuma-ni aku-siku naa tiring. Ung niringli akili mele lakuku piliiku kaí piliiku, ‘Sika nikimbilinje, mola gólu tokombelenje, kanamili.’ niku taki-taki Pulu Yili-nga buk nusuringmanga ungma mimi-siku kanuku muluring. \v 12 ⸤Kanuku piliikuliinga⸥ Juda-yambu pulele-ni ‘Yesos yunu sika ⸤Pulu Yili-ni ‘enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiring. Yambu-lupa pulele-ni aku-sikuko ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring. Yambu-lupamanga ambu bi mulurum ambu pulele kene ambu kanumanga yi pulele kene aku-siku tiring. \p \v 13 Juda-yambu kolea Tesallonaika taon-na muluringma-ni Poll-ni Beria taon-na muluring yambu kanuma Pulu Yili-nga ungele nimba sirim akili piliikuliinga, Beria taon-na yandu oku Beria-yambumanga numanuma toku bulu-bale sinjiku ‘Poll-ni nirim ungele piliiku liiring yambuma kene Poll yunu kene we-yambuma-ni enini arerembi kolangi.’ niku kundi turing. \v 14 Aku-siku tiring kene Krais-nga yambuma-ni Poll liiku numú-kusa kéluna mandu meku puku mundu-puring, akiliinga-pe Saillas kene Timoti-sele Beria taon-na we muluringli. \s1 17:15—18:1 Poll Kolea Aten Taon Pupa Yambuma Ung-Mani Sirim Temanele \p \v 15 Poll mundu-puring yima yunu Aten taon-na meku puku munduku kene, enini kelku yandu ungí tiring kene Poll-ni ung te eninindu nimba mundupa kene nimba mele: “Saillas kene Timoti-sele na moliuna wela yandu wangli niai.” nirim kanu-kene Beria-yi kanuma anju puring. \p \v 16 Poll kolea Aten taon-na pupa Saillas kene Timoti-sele nokupa molupaliinga kanurum kene kolea akuna unji kene ku akuma-ni mélema teku mimi teku angnjiku “Oliu nokolemele pulu-yima” niku popu turing pulu-yi gólu túlima kanupa kene yunu aima numanu kis panjipa buni pípili mulurum. \v 17 Aku-siku tiringele kanupaliinga yunu-ni ‘Ung mare nimbú.’ nimba piliipa, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna pupaliinga, Juda-yambuma kene, Pulu Yili-nga ungele piliiring yambu-lupama kene anju-yandu ung mare tombulku niring. \p Aten-yambu kanuma liiku máku turing kolea akuna yunu taki-taki pupa kene yambu akuna oku muluringma-kene ung mare wasie tombulku niringko. \v 18 Epikuriya-yambuma kene Stoik-yambuma kene akuma-ni ‘Yambuma molku niku piliilimilimanga pulele piliimulú.’ niku muluring, yambu-talape kanuselenga yi mare kene enini Poll kene tombulku niring. Poll-ni Yesos-nga temani kaiéle topa sipaliinga Yesos ónu-koleana lomburupa ola mulurum akili mele nimba sirimu-na piliiku kene eninga yi mare-ni niku mele: “Yi ung pulele nikem ili-ni nambulka ung mare nimbándu nikem-nje?” niring. Mare-ni niku mele: “Oliu-ni pulu-yi mare naa piliipu bi silimulu pulu-yimandu nimba nikem-nje?” niring. \v 19 Kanu-kene enini Poll liiku Ariopakas kanjoll-yima liiku máku toku muluringna meku puring. Akuna meku puring kene enini yunundu niku mele: “Nu-ni ung kona te-lupa yambuma ung-bo tunjúnu akili nambulka ung te ninuye? Oliu piliamili ni.” niring. \v 20 “Nu-ni ung nikinele oliu-ni piliipu sundukumulu. Ung akili aima kona tokunu nikinele. Oliu-ni ung-pulele piliamili niku si.” niring. \v 21 (Aten yambuma kene kolea-lupana-yambu oku Aten muluring kanuma kene enini pali kongun te-lupa naa teku enamanga pali ung kona wendu urum-ma mindi piliiku anju-yandu tombulku niku muluring. Poll kanjolluma muluringna meku puring yi kanuma-ni ung wendu urum akili piliingíndu meku puring.) \p \v 22 Ariopakas kanjolluma liiku máku toku muluring penana okuliinga Poll-ndu “Ung nikinu akiliinga pulele piliamili niku si.” niring kanu-kene yunu ola angiliipaliinga nimba mele: \b \p “Aten-yambuma, ‘Eni ‘nokolemele’ niku pulu-yi lupa-lupamanga ungma tondulu munduku piliilimili yambuma molemele.’ nimbu kanokur. \v 23 Ui ombú urundu kene Aten yambuma ‘eninga pulu-yima’ niku popu tolemele mélema andupu kanurundu. Mimi-sipu kanurundu kene eninga pulu-yi te niku popu tolemele polu tenga ung mare toku munjuring kanurundu akili i-sipa mele: \qc PULU-YI NAA PILIIPU BI SILIMULALIINGA POLALE \m nimba aku-sipa ungma mulurum kanurundu. Pulu-yi kanili, eni naa piliiku we popu tolemele akiliinga ung-pulele na-ni eni nimbu simbu teker. \p \v 24 “Male kene mélema pali tirim Pulu Yili yunu mulále kene male kene mélema pali nokulemú Yi-Nuim Auliele. Yambuma-ni ‘Oliu ku naa pepu, kapula molamili.’ nimbu lku takupu pelemulu akili mele yunu aku-sipa mólu. ‘Pulu Yili oliu-kene mulupili.’ niku lku takunjingí akuna mindi yunu kapula naa molumba. \v 25 Yunu méle te kapula mólu naa tolemú, yunu yambu te-ni kapula liipa naa tapunjumba, mólu. Yunu-ni yununu kona mululi ulu-pulele yambuma sipa, múlu liilimele mulúngale sipa, mélema pali yambuma silimú. Akiliinga yambuma-ni yunu nambi-siku kapula liiku tapunjungíye? Kapula mólu. \v 26 Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepa tiluele mindi tirim kanili-ni oliu mana-yambuma pali kalupa liirim. Oliu ‘ma-koleamanga pali molupu kapula tenjamili.’ nimbaliinga aku-sipa tirim. Yununu yambumanga ena-mongma nimba panjipa, yambu-talape lupa-lupa molangi nimba máma makó turum. \v 27 ‘Mana-yambuma yunu waka lembama yunu kanuku liingí uluma teangi.’ nimba Pulu Yili-ni aku-sipa tirim. Yunu koruku liingí uluma pali telsiliiku pungí kene kapula tímu lem enini yunu sika kapula liingí. Akiliinga-pe yunu oliu-kene sulu tenjipaliinga naa molemú. Oliu yambuma-kene tilu-tilu nimba nondupa molemú. \v 28 Niker akiliinga eninga yi mare numanale-ni piliiku konana turing yimanga yi te-ni turum konanaliinga sukundu nimba molemú mele i-sipa: \q1 ‘Yunu oliu-kene molemáliinga \q3 oliu molemulu mele molemulu. \q1 Oliu kona molemulu ulu-pulele yunu-ni mindi sipa, \q1 kupulanum andupu kangiele-ni uluma telemulu tonduluma \q3 yunu-ni mindi silimú.’ \m nimba molemú kanili. Yi te-ni konana te turum, konana kaniliinga ung-pulu te nimba pelemú akili i-sipa mele: \q1 ‘Oliu kepe yunga kalupa liirimuma molemulu.’ \m nimba molemú. ⸤Eninga yi kanuma-ni uinga konanale piliiku niring akili mele kene, na-ni ekupu niker akili kene, tilu-sipa mele.⸥ \p \v 29 “Sika oliu Pulu Yili-nga kalupa liirim yambuma molemuláliinga ‘Yunu ku-gollu mola ku-sillipa mola ku-mulú yunu aku-sipa méle te.’ nimbu naa piliamili. Piliipa kungnjuli pelemú yambu te-ni numanale-ni piliikuliinga méle te kíli-ni teku mimi telemele aku mele Pulu Yili yunu aku-sipa aima mólu. \v 30 Ui yambuma-ni Pulu Yili yunga bili naa piliiku walu molku we-mélema pulu-yili niku popu turing kanu-kene Pulu Yili yunu enini aku-siku ulu-pulu teku kis-siringma pundu topa ‘Mong liikimele akiliinga mindili nangi.’ naa nirim, kanupa konde tenjipa mulurum. Akiliinga-pe ekupu “Yambuma pali molemele mele numanu topele toku molku konjangi.” nikem. \v 31 Yunu-ni mana-yambuma pali kot tenjipa apurumba ena te makó turumele wendu ombáliinga “Ekupu enini numanu topele tai.” nikem. Yunu-ni makó turum yi kanili-ni kot kanili sumbi-sipa tenjimba. ‘Yambuma-ni ‘Ena akili sika wendu ombá.’ niku piliangi.’ nimba yunu-ni yi kanili ónu-koleana topa makinjirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim. \b \p \v 32 “Yambu te kolkuliinga lomburuku ola mulungí.” nirim kene enini piliiku kene, mare-ni “Gólu tokum.” niku ung-taka tunjuring. Akiliinga-pe mare-ni niku mele: “Ulu temba nikem ili mele walse ena tenga alsupu piliamili nipili.” niring. \v 33 Aku-siku niring kene Poll enini mundupa kelepa yunu purum. \v 34 Yambu talse yunu-ni nirim ungma ‘Sika ungma.’ niku tondulu munduku piliikuliinga Poll yunu lumbili puring. Te Diyonisias, yunu Ariopakas kanjoll te; te ambu te, ambaliinga bili Damaris; yambu mare wasie yunu lumbili puring. \c 18 \s1 18:1-17 Poll Kolea-Auli Korin Pupa Tirim Temanele \p \v 1 Penga Poll Aten taon mundupa kelepa kolea-auli Korin purum. \v 2 Korin akuna Juda-yi te mulurum, yilinga bili Akwilla. Yunga pulu koleale Pondas. Yunu kene yunga min Prisilla kene elsele kolea Italli propinj molkulu kene nondupa mele kolea-auli Korin yandu oku muluringli. ⸤Rom koleamanga pali nukurum yi nuim aima auli kumbina⸥ (Kollodias-ni ui nimba mele: “Juda-yambuma pali kolea-auli Rom munduku kelku pai.” nimba, nimba panjurum kilia elsele Korin uringli.) Elsele oku molangili Poll penga urum. Poll elsele muluringli akuna pupaliinga, \v 3 elsele ku-moni-kongun tinglíndu sell-lkuma tambuluringli akili mele yunu aku-sipa uinga sell tambulurumeliinga yunu elsele kene tapú-toku molku ku-moni liingí kongunale tiring. \v 4 ‘Juda-yambuma kene Pulu Yili-nga ungele piliiring yambu-lupama kene enini ⸤Yesos yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele molupa, oliunga nimba kolunjupa, lomburupa ola mulurum akili⸥ ‘Aima sika.’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimba Poll yunu ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambat-manga pali enini liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku kanuna pupaliinga enini-kene tombulku tondulu mundupa ung-bo tonjupa mani sirim. \p \v 5 Akiliinga-pe Saillas kene Timoti-sele kolea Masedonia propinj munduku kelkulu kolea-auli Korin uringli kene Poll ⸤sell-lku kongun tirimele mundupa kelepa,⸥ enamanga pali Juda-yambuma ung-mani sipa tondulu mundupa nimba mele: “Yesos yunu Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele.” nimba mulurum. \v 6 Akiliinga-pe yunu-ni nirim akili mele Juda-yambuma-ni piliiku naa liiku, ung-taka tunjuring kene ‘Teku kis-sikimili akiliinga na-ni enini mundupu kelker akili kanangi.’ nimba yunu-ni yunga wale-pakulina nurupalu lirim-ma tanda sipa mundupaliinga eninindu nimba mele: “Eni teku kis-silimelaliinga Pulu Yili-ni eni mindili símu lem nanga ung te mólu. Eni ungele liiku su siku “Mólu.” nikimili akiliinga buni mingí akili ulu eningale. ‘Yi-nuim Kraisele-nga ungele naa piliimulú.’ nikimili-na ekupu na eni Juda-yambuma mundupu kelepu yambu-lupama molemelena pukur.” nirim. \p \v 7 Kanu-kene Poll Juda-yambu kanuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli mundupa kelepa lku te akuna nondupa angiliirim kanuna purum, lku-pulu-yi kaniliinga bili Titias-Jasitas, yunu Pulu Yili-nga bili paka tunjurum yili. \v 8 Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli nukurum yi-nuimele, yilinga bili Kirispas, yunu kene yunga lkuna muluring yambuma pali Poll-ni nirim Yi-Auli ⸤Yesos⸥ ‘Yunu sika ⸤Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba uinga makó turum yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiring. Kolea-auli Korin yambuma Poll-ni ung nirimele piliiring yambu pulele ‘Sika nikem.’ niku ⸤numanu topele toku⸥ no liiring. \p \v 9-10 Walsenga sumbulsuli Poll-ni uru-kumbu mele tepa kanurum kene Auliele-ni yunundu nimba mele: “Nu keri pipi siku mundu-mong naa ti.” nirim. “Nanga yambu mulungíma pulele kolea-auli ilinga molemeláliinga na taki-taki nu-kene molumbu, yambu te-ni nu tepa kis-sipa mindili kapula naa simba. Akiliinga nu-ni taki-taki nanga ungele yambuma niku si.” nirim. \v 11 Akiliinga Poll-ni Korin-yambuma Pulu Yili-nga ungele ung-bo tonjupa mani sipa we mulupili punie tilu kaliimbu angere tale-guli omba purum. \p \v 12 Yi Gallio yunu kolea Akaya propinj akuna Rom-gapman kiapele mulurum kene Juda-yambuma-ni Poll-kene arerembi kolkuliinga liiku máku toku oku yunu ambolku liiku kene, Gallio mulurumna meku puku kot tenjiku kene niku mele: \v 13 “Yi ili-ni oliu ⸤Juda-yambuma-ni⸥ ung-manele piliipu telemulu mele naa nimba, Pulu Yili-nga ung-manele sipa, Pulu Yili kape nimbu bi paka kapula tonjimulú akili mele nilimále kapula naa telemú.” niring. \p \v 14 Poll-ni pundu topa ung te nimbá tirim kene Gallio-ni Juda-yimandu nimba mele: “Yi ili-ni Rom-gapmanaliinga ung-mani te topa pula tolka mola yambu te tepa kis-silkanje eni Juda-yima-ni kot kapula tenjilkemela, na-ni eninga ungele piliilka. \v 15 Akiliinga-pe eni eninga ungma kene bima kene ung-manima kene nilimele pulu akumanga oku yunu kot tenjikimelale kapula naa tekem. Eni-enini anju puku piliangi pai. Na-ni kot ili naa piliimbu.” nirim. \v 16 Aku-sipa nimbaliinga, yunu-ni enini kot-na makurupa liipa pena mundurum. \v 17 Akiliinga, Juda-yambu wema-ni pali Juda-yambu liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli nukurum yi-nuim Sostenis ambolku liikuliinga, Gallio kanupa mulupili yunu turing. Akiliinga-pe Gallio yunu aku-siku tiring akili kanupaliinga ulu te naa tirim. \s1 18:18-22 Siria Propinji Sukundu Kolea Andiyok Kelepa Yandu Ombándu (18:18-21) Poll Kene Yi Akwilla Kene Ambu Pirisilla-sele Wasie Kolea Epesas Puring, (18:22) Elsele Kolea Epesas Molangili Poll Yunu Kamu Andiyok Purum Temanele \p \v 18 Poll ena pulele kolea-auli Korin we molupaliinga, penga Krais-nga yambumandu nimba mele: “Na pukur. Eni numanu waengu nipili molku konjai.” nimba kene yunu pupa, Senkria taon-nga no-numú kéluna pupaliinga, sipna kolea Siria propinjina purum. Akwilla kene Pirisilla-sele Poll-kene wasie tapú-toku puring. Sipna koela pumbaliinga kolea Senkria taon-na we molupaliinga yunu-ni Pulu Yili-kene “Ulu te aima sika tembu.” nimbaliinga mi lepa kene yunga pengi-dili yi te-ndu “Kolumungú tinjui.” nirim. \v 19-21 Enini Epesas taon-na puring kene Poll-ni Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna pupaliinga Juda-yambuma kene ung pulele tombulku niring. Enini yunundu “Ena talse wasie molamili.” niring akiliinga-pe enini niring akili naa piliirim. Akiliinga-pe pumba tepaliinga eninindu nimba mele: “Pulu Yili-ni “Pui.” nim lem walse kelepu yandu ombú.” nimbaliinga “Eni molai.” nimba kene, Akwilla kene Pirisilla-sele Epesas taon-na molangli mundupa kelepa sipna yunu purum. \p \v 22 Sipele pupaliinga kolea-auli Sisaria lirim kene Poll akuna mania pupaliinga, Krais-nga yambu-talape ⸤kolea-auli Jerusallem⸥ muluringna olandu pupaliinga “Eni kapula molemeleye?” nimba kene, kelepa ⸤kolea-auli Sisaria mandu omba sip tenga-lupa⸥ kolea-auli Andiyok-ndu kam-kamu purum. \s1 18:23—21:20a Poll-ni Wale Yupuku-Sipa Yesos-nga Ungele Nimba Silsiliipa Andurum Temanele \b \s1 18:23 Poll Wale Yupuku-Sipa Pulu Monjupa Auliele-nga Ungele Nimba Silsiliipa Andumbandu Kelepa Purum Temanele \p \v 23 Kolea-auli Andiyok mulupili ena pulele omba purum kanu-kene penga yunu alsupa kolea-auli Andiyok mundupa kelepa, kolea Gallesia propinj kene Pirisia propinj-selenga pupaliinga kolea akuselenga lirim koleamanga pali andupa “Yesos-nga lumbili anduli yambu kanuma yunga ungele apera naa siku, enembu naa kolku mimi-siku piliiku molai.” nimba, nimba silsiliipa purum. \s1 18:24—19:1 Yi Apollos-nga Temanele \p \v 24 Juda-yi tenga bili Apollos, yi kaniliinga koleale Alleksendia, yunu Epesas taon akuna urum. Yunu ung aima nimba konjupa, Pulu Yili-nga bukna molemú ungma pali piliirim yili. \v 25 Auliele-ni yambuma molku kunjingíndu tingí kupulanumele akisinjirim akili uinga yunu ung-bo tonjuku mani siring piliipaliinga, Auli Yesos-nga temanele yambuma sumbi-sipa ung-bo tonjupa, aima tondulu mundupa nirim, akiliinga-pe yunu No-Liinjili Jon-ni yambuma no liinjimbandu ung-mani sirim akili mindi piliipaliinga mani sipa ung-bo tunjurum. \v 26 Apollos yunu Epesas taon-na omba kene, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna pulu monjupa ungele nimba simbandu mundu-mong naa tepa tondulu mundupa nirim. Akwilla kene Pirisilla-sele yunu-ni ung-bo tunjurum mele piliikulu kene elsengla lkuna meku pukulu, Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa aima mindili naa noku molku kunjingí kupulanumele akisinjirim akili pali kam-kamu mimi siku niku siringli. \p \v 27 Penga Apollos “Na kolea Akaya propinj pambu.” nirim kene Krais-nga yambu Epesas taon-na muluringma-ni yunundu niku mele: “Papu nikinu. Nu Krais-nga kongunale kolea Akaya propinjina pukunu ti-pui.” niku, ‘Yesos-nga lumbili anduli yambuma kolea Akaya propinj muluringma-ni yunu kanuku bi sikuliinga ‘Wasie molamili.’ niangi.’ niku pepá te toku siring. Yunu pepále memba kolea Akaya propinj ombaliinga, Pulu Yili-ni we kondu kulurumeliinga Auli Yesos-nga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku Krais-nga yambu muluringma Apollos-ni enini aima liipa tapunjurum. \v 28 Yambuma kanuku molangi Apollos tondulu mundupa, Juda-yambu “Yesos-nga ungele nikimili akili gólu tokomele.” niring kanuma-kene yunu-kene tombulku niring, Yesos yunu sika Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele mulurum Pulu Yili-nga bukna nimba mulurum mele mimi sipa liipa ora sipa ung-bo tunjurum. \c 19 \s1 19:1—20:1 Poll Kolea Epesas Taon Pupa Tirim Mele Temanele \b \s1 19:1-7 No-Liinjili Jon-nga Ungele Piliiku No Liiring Yi Epesas Taon-na Muluringma-Kene Poll-ni Tirim Mele Temanele \p \v 1 Yi Apollos kolea Akaya propinj pupaliinga akuna kolea-auli Korin mulupili, \m Poll ma-pangi kupulanum-na pupa Epesas taon-na mandu purum. Akuna pupaliinga Yesos-nga lumbili anduli yambu mare kanurum. \v 2 Kanupa kene, enini walsipa kene nimba mele: “Eni ungele piliiring akili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku kene Mini Kake Tiliele liiring mola móluye?” nirim. Enini pundu toku kene niku mele: “Mólu, Mini Kake Tili te molemú akili oliu naa piliilimulu.” niring. \p \v 3 Aku-siku niring kilia piliipaliinga Poll-ni eninindu nimba mele: “Aku lem eni no nambi-siku liiringiye?” nirim. Enini niku mele: “Jon-ni nirim mele ungma piliipuliinga no liirimulu.” niring. \p \v 4 Poll-ni nimba mele: “Jon-ni yambumandu nimba mele: “Ulu-pulu-kisma munduku kelku numanu topele toku no liai.” nirimeliinga-pe ung ili mindi naa nirim. Ung te wasie nimba mele: “Aelepa ombá yi Yesos ‘Yunu sika ⸤Pulu Yili-ni enini tepa liinjipa nokupa konjumba yi liipa mundurum yili⸥.’ niku tondulu munduku piliangi.” nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim. \v 5 Aku-sipa nirim kene piliikuliinga, enini “Auli Yesos-nga yambuma molomulú.” niku Yesos-nga bili leku walsiku no liiring. \v 6 Kanu-kene Poll-ni eninga ⸤pengíma⸥nga ambulurum kene enini muluringna Mini Kake Tiliele urum kene enini bo-ung lupa-lupa naa piliiringma leku, Auliele-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring. \v 7 Aku-siku tiring yi engkaki-rurepu mele muluring. \s1 19:8-10 Poll-ni Epesas Yambumandu Auli Yesos-nga Ungele Nimba, Enini-Kene Tombulku Niring Temanele \p \v 8 Poll Epesas molupa kene, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna pupaliinga, Pulu Yili yi nuim kingele molupa mélema pali nokumba akili mele mundu-mong naa tepa tondulu mundupa nimba sirim. ‘Enini aima piliiku ‘Sika’ niku piliangi.’ nimba kaliimbu yupuku aku-sipa nimba sipa enini-kene tombulku niku we muluring. \v 9 Akiliinga-pe Juda-yambu mare-ni karaye teku ungele liiku su siku, “Ung ili gólu tokum naa piliamili.” niku, yambuma piliiku molangi “Poll-ni ung nikem akuma nimba kis-sikem.” niku ung-taka tunjuring. Aku-siku tiring kilia Poll-ni enini mundupa kelepa purum. Enini mundupa kelepa kene yunu-ni Yesos-nga lumbili anduli yambu kanuma liipa memba pupaliinga, Tairenas-ni lku nukurum kanuna pupa taki-taki ung nimba sipa, yambuma-kene tombulku ni-pui-upui teku muluring. \v 10 Aku-siku teku molangi punie tale omba purum kanu-kene Juda-yambuma kepe yambu-lupa kolea Esia propinj muluring kanuma pali Auliele-nga ungele piliiring. \s1 19:11-12 Pulu Yili-ni Poll Liipa Tapunjurum Kene Poll-ni Ulu-Tonduluma Tirim Temanele \p \v 11 Pulu Yili-ni Poll liipa tapunjurum kene ulu-tondulu aima lupa-lupa kanu mele mare tirim. \v 12 Poll-ni kongun tembandu yunga mulumbale panjurum-ma yambu kanuma sirim kene liiku meku puku kuru turum yambuma simbi tunjuring kene eninga kuru turum-ma pora nimba, eninga numanuna kuru muluring kanuma oku wendu puring. \s1 19:13-20 Sipa Malupili-Kene Ulu Te Wendu Urum Kanukuliinga Kuru Ála Turing Yi Kanuma-ni Tiring Temanele \p \v 13 Juda-yi mare anduku yambumanga numanuna kuruma toku makuruku “Wendu pai!” niku ku-moni kongun anduku tiring. Enini mare Auli Yesos-nga bili leku walsiku kuruma ‘Oku wendu pai.’ ningíndu i-siku niring: “Poll-ni ung-mani silimú yi Yesos-nga bili lepu walsipu kene ‘Eni oku wendu pai.’ nikimulu.” niring. \v 14 Yi Sipa yunga malupili angere yupuku-guli aku-siku tiring. Sipa yunu Pulu Yili popu tunjuring yimanga yi-auli te. Yi akiliinga malupili-ni aku-siku Yesos-nga bili leku walsiku kurumandu “Oku wendu pai!” niring kene \v 15-16 kuruma-ni pundu toku niku mele: “Oliu Yesos kanupu bi silimulu. Poll kanolemuluko. Akiliinga-pe eni nameléye?” niring kanu-kene kuru numanuna mulurum yili-ni enini muluringna puka topa pupaliinga eninga mulumbalema ambulupa sungu-mangu sinjipa enini aima turum kilia lku kanili munduku kelku mulumbale te naa panjili memi pakuku monjuku giu-gau takara toku puring. \p \v 17 Penga Epesas taon-na muluring Juda-yambuma kene yambu-lupama kene ulu-pulu wendu urum akili piliiku kene enini mini-wale munduku, Auli Yesos-nga bili paka tonjuku yunu kape niring. \v 18 Akiliinga, yambu pulele uinga Yesos ‘Yunu sika.’ niku tondulu munduku piliiring yambu kanuma-ni ulu kanili wendu urum kene oku uinga ulu-pulu-kis tiringma niku para siring. \v 19 Aku-siku tiringimanga yambu mare uinga kuru ála toku teku kis-siring yambu kanuma-ni yambuma kanuku molangi eninga ála turing bukma pali tepina kaluring. Buk kaluring akumanga ku-moni purum mele ku-sillipa pipti-tausen aku-sipa mele purum. \v 20 Aku-sipaliinga Auliele-nga ungeliinga tondulale-ni ulu-pulu-kis kanuma topa mania mundurum kilia ungele tondulu pupa koleamanga pali pupa kapula tinjirim. \s1 19:21—20:1 (19:21-22) Poll-ni “Jerusallem Pambu.” Nimba Piliipaliinga Ui Epesas Taon-na We Mulurum Kene (19:23—20:1) Gólu Tuli Pulu-Ambu Atemis Popu Turing Yambuma-ni Epesas Taon Liiku Máku Toku Teku Kis-Siring Mele Temanele \p \v 21 Ulu kanuma pali uinga tiring kene penga Poll-ni numanale-ni piliipaliinga ‘Kolea Masedonia propinj pupu kolea Akaya propinj pupu kene, kolea-auli Jerusallem pumbu. Jerusallem pupu kene, penga kolea-auli Rom pumbu.’ nimba piliirim. \v 22 Poll yunu liiku tapunjuring yi kanumanga Timoti kene Erastas-sele “Kolea Masedonia pale.” nimba liipa mundupaliinga yunu ena marenga kolea Esia propinj we mulurum. \p \v 23 Ena akumanga Epesas taon kanuna Auliele-nga temani kaiéle toku siringeliinga buni auli te wendu urum. Wendu urum akili i-sipa mele: \v 24 Yi te, yunga bili Demitrias, yunu-ni ku-moni méle taropu tombandu yambuma-ni eninga pulu-yili niku popu turing pulu-ambu gólu tuli Atemis-mele ku-sillipa-ni mélema tepa mimi tepa nosupa ku-moni liirim. Ambu-mele ku-sillipa-ni tili mélema ‘eninga pulu-ambale’ niku lkumanga angnjiku popu tungíndu taropu toku liiringeliinga Demitrias ku-moni pulele liipaliinga yunga kongun tinjiring yima méle pulele kalurum. \v 25 Yi kanili-ni yunga kongun tinjiring yima kene gólu tuli pulu-ambu Atemis-nga kongun lupa-lupama tinjiring yima kene “Eni wai.” nimbaliinga, liipa máku topa kene nimba mele: “Yima, pulu-ambu Atemis-mele ku-sillipa-ni mélema tepu mimi tepuliinga, ku-moni aima auli-tepu liilimulu. \v 26 Yi Poll akili-ni ung nilimále-ni yambu pulele kundi topa wendu liilimú akili eni piliiku kanolemele. Yunu-ni nimba mele: “Kíli-ni teku mimi telemele pulu-yambu akuma gólu toku telemele.” nilimú ungele mindi Epesas taon-na yambuma kene kolea Esia propinj pali kepe yambuma piliiku liiku yunu lumbili pulimelé. \v 27 Yunu-ni nilimú ungele-ni oliunga ku-moni kongunale mindi topa mania naa mundunjumba. ‘Pulu-ambale’ nimbu popu tunjuli ambu Atemis molemú popu tolemulu kuru-tamandu lkuli kepe yambuma-ni “Akili ulu te mólu.” niku kanuku kis piliingí. Atemis yunu kepe yunga bili aima ola-kilia molemále topa mania mundunjumba tekem. Poll-ni temani kanili we topa mulúm lem kolea Esia propinj kepe we-koleamanga pali kepe pulu-ambu akili popu toku bi paka tonjilimele akili munduku kilingí lem.” nirim. \p \v 28 Enini ung kanili piliikuliinga aima arerembi kolku kene nangale toku kene niku mele: “Oliu Epesas yambumanga pulu-ambu Atemis aima lakupa olandupale molemú.” niring. \v 29 Aku-siku niring kene yambuma pali nangale toku sukundu-sukundu lkisiku oku liiku máku toku kene, Gayas kene Aristakas-sele ambolku liiku meku puku, eninga liiku máku turing kolea akuna puring. Yi kanusele elsele kolea Masedonia propinj yisele, Poll-kene wasie tapú-toku anduring. \v 30 Poll enini liiku máku turing akuna ung nimbá pumba tirimeliinga-pe Yesos-nga lumbili anduli yambuma-ni “Mólu.” niring. \v 31 Kolea Esia propinj yi-nuim mare Poll-kene toku kupula kanuring yima-ni kepe niku mundukuliinga niku mele: “Poll nu liiku máku tokomele akuna aima naa pui.” niring. \p \v 32 Máku turing yambuma eninga numanu-bóli naa pirim kilia enini topa kelep mundurum. Enini nangale toku, ung lupa-lupama niring. Yambu pulele-ni enini liiku máku turing akiliinga pulele naa piliiring. \v 33 Juda-yambuma-ni eninga yi-nuim Alleksenda yambu muluringna suku-singina liiku munduring. Kanu-kene yunu “Ung te niambu.” nimbaliinga ki ola mundupa, ung te nimbá tirim. \v 34 Akiliinga-pe enini ‘Yunu ⸤Atemis popu naa tolemú⸥ Juda-yi te.’ niku piliiku kene enini nangale toku kene niku mele: “Atemis yunu oliu Epesas-yambuma nokulemú pulu-ambu auliele.” niku molangi ena-mong tale omba purum. \p \v 35 Kanu-kene Epesas taon-na yi-kuskusele ola angiliipaliinga “Ung naa niai!” nirim. Yambuma táka-niku muluring kene yunu-ni nimba mele: “Epesas-yi namelé, oliu kolea Epesas yambuma-ni pulu-ambu auli Atemis molemú kuru-tamandu lkuli oliunga taon-na angiliimále kene akuna yunu-mele ku-mulálena mania urum ku-mulú akili angiliimú-sele oliu-ni nokulemulú, yambu nae-ni naa kanolemúye? \v 36 Akiliinga, yambu te-ni “Gólu tokomele.” kapula naa ningí akiliinga eni táka-niku molku ulu te lkisiku naa teai. \v 37 Andi yi meku úngi-seleni ulu te teku kis naa sikulu, oliunga pulu-ambale ung-taka tonjukulu yunga kuru-tamandu lkuna méle te wa naa lííngli akiliinga-pe we meku úngi. \v 38 Demitrias kene yunga kongun-yima kene eni yambu te kene ung te pimu lem kapula, kot ena te wendu ombá kene kot tenjangi, gapman-yi-auli kiapma-ni kot-na kapula liiku sumbi sinjingí. \v 39 ‘Ung mare wasie niamili.’ niku pilííngi lem yambu máku tungí ena tenga-lupa niku sumbi sangi. \v 40 Ekupu we máku toku ele teku ung pulele tombulku niku nangale tokomelaliinga oliu-kene mong pemba. Kiapma-ni oliu ekupu ulu-pulu tekemulaliinga kot tenjilkemelanje oliu kot-na ung te pundu topu kene nimulú kupulanum te naa lelka. Tekemulaliinga pulu te naa pekemu-na we tekemulu.” nirim. \v 41 Aku-sipa nimbaliinga, taon-na kuskusele-ni yambu kanumandu “Bulu-bale niku pai!” nirim kene piliiku liikuliinga puring. \c 20 \s1 20:1-6 Poll Kolea Masedonia Kene Akaya Propinj-selenga Andupa Kene Kolea Esia Propinji Kelepa Yandu Urum Temanele \p \v 1 Epesas taon-na yambu kanuma ung pulele niku Poll-kene arerembi kuluring akili pora nirim kene Poll-ni Yesos-nga lumbili anduli yambuma “Wai.” nimba, enini nimba mundupaliinga, ‘Enini-eninga numanu tondulu pupili molku konjai.’ nimba ung mare nimba sipaliinga, “Eni molai.” nimba yunu Epesas taon-na mundupa kelepa kolea Masedonia propinj pumba purum. \v 2 Kolea kanuna andupaliinga ‘Numanu tondulu pupili molku konjai.’ nimba yambuma ung nimba silsiliipa pupaliinga, kolea Akaya propinj sukundu pupa kene, \v 3 akuna kaliimbu yupuku we mulurum. Yunu ‘Alsupu kolea Siria poropinj pambu.’ nimba pumbandu sipna pumba tirim akiliinga-pe Juda-yambuma-ni “Yunu topu konjumulú.” niku ele-langi niring akili piliipaliinga, yunu ‘Kolea Masedonia propinj kelepu anju pambu.’ nirim. \v 4 Yunu-kene wasie tapú-toku puring yi kanumanga bima i-sipa mele: Beria taon-na mulurum yi Piras málu Sopata kene, Tesallonaika taon-na mulurum yi Aristakas Sekandas-sele kene, Depi taon-na mulurum yi Gayas kene, kanuka kene wasie puku, Timoti kene kepe, kolea Esia propinj yi Tikikas Tropimas-sele wasie, yi kanuma Poll-kene wasie tapú-toku puring. \v 5 Oliu Pillipai taon-na molamili enini kumbi-leku puku kolea Toras taon-na pukuliinga oliu akuna nokuku we muluring. \v 6 ⸤Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem puku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum akili piliiring enama, akili bi leku⸥ ‘Pllawa Tepa Auli Mundulimú Méle Yis Akili Naa Munduku Pllawa We Kalku Nuring Enama’ niringko, ena akuma omba purum kene oliu kolea-auli Pillipai mundupu kelepu sipna pupu mindi molamili ena angere te-guli omba purum kene kolea Toras wendu pupu, yi uinga kumbi-leku puring kanuma akuna kanupu liipuliinga kóru te enini-kene wasie tapú-topu kolea Toras we mulurumulu. \s1 20:7-12 Poll-ni Kolea Toras Taon-na Kang-Yi Yutikas Kulurum Topa Makinjirim Temanele \p \v 7 ⸤Sambat-enale omba pupa,⸥ kóru kona tenga pulu monjupa kongun-enale ola urum kene, oliu Yesos-nga lumbili anduli yambuma-kene wasie langi nombu Yesos-ni “Piliiku nai.” nirim akili mele piliipuliinga nombu tapú-topu molumulúndu liipu máku turumulu. Poll-ni yambuma ung-mani sirim. Yunu ‘Ulsulam-uikundu pumbu.’ nimbaliinga yambuma ung-mani sipa mulupili kolea ipulele ai-burum tirim. \v 8-9 Oliu lku olakundu lku-polu yupuku-sipaliinga suluminana máku turumulu akuna tepi-llam pulele kandupu monjupu mulurumulu. Akuna yi-kumunjupu te mulurum, yunga bili Yutikas. Yunu ‘Lkuli pa tipili.’ niku suruwe te turing akuna olakundu mulurum. Poll-ni ung we nimba mindi mulurum kanu-kene Yutikas yunu aima uru-ni sumbili-sambili tirim kilia yunu kam-kamu uru pirim kanu-kene topa lku-sumbiliana mania mundurum. Yunu liingí puku kanuring kene yi kanili uinga kolupa pora sirim. \v 10 Poll-ni mania pupa yi-ónale lirim akuna omba tamalu pepa kanglupaliinga eninindu nimba mele: “Eni mini-wale naa mundai. Yu we kona molemú.” nirim. \p \v 11 Aku-sipa tepaliinga alsupa suluminana olandu pupaliinga, enini-kene keri-langi liiku noku kene, alsuku ung niku muluring kene kolea tangurum kilia yunu purum. \v 12 Yi-kumunjupu kulurum kanili yunu alsupa kona mulurum kilia enini aima numanu kaí pirim-na yunu numanu siku meku puring. \s1 20:13-17 Poll Kolea Mallitas Taon-na Purum Temanele \p \v 13 Poll kolea Toras taon-na we mulupili oliu sipna Asos taon akuna kumbi-lepu purumulu. Poll-ni “Yunu kolea Asos nendu mania kupulanum ombú.” nirim kilia oliu kumbi-lepu pupu kene ‘Yunu kolea Asos ombá kene sipna wasie pumulú.’ nimbu nokupu we mulurumulu. \v 14 Penga Poll kolea Asos urum kene kanupu liipuliinga yunu-kene wasie sipna pupu Mitillin taon-na pupu pepu, \v 15 ulsulam-uikundu anju pupu, ⸤no-numúna lirim⸥ kolea Kios purumulu kene ena pupa sumbulu turum. Aku-kene pupu mindi molamili kolea tangurum. Kelepu ⸤no-numúna lirim⸥ kolea Semos purumulu kene alsupa ena pupa sumbulu turum. Akuna pupu molamili kolea alsupa tangurum kene pupu Mallitas taon-na purumulu. \v 16 Poll-ni ‘Sumbi-sipa kolea-auli Jerusallem pupa, Pendikos enale ui wendu naa upili yunu kanuna sukundu pumbu.’ nimba piliipaliinga, ‘Kolea Esia propinj pumbu kene enama we pora nimbá kene kapula naa pumbu.’ nimba piliipa ‘Epesas taon mundupu kelepu Jerusallem sumbi-sipu pumbu.’ nimba piliirim. \s1 20:17—21:1 Poll-ni Epesas Krais-nga Yambumanga Tápu-Yimandu “Na Kamu Pukur. Eni Molai.” Nirim Temanele \p \v 17 Poll-ni ‘Epesas naa pulka.’ nimba piliipaliinga, kolea Mallitas we mulurumulu kene Poll-ni Epesas taon-na Krais-nga yambu-talape muluringmanga tápu-yimandu nimba mundupa kene “Na moliuna wai.” nirim. \v 18 Kanu-kene enini yunu mulurumna uring kanu-kene yunu-ni eninindu nimba mele: \p “Na kolea Esia propinj ui-pulu-pulu ombu, akuna sukundu koleamanga pali andupu kene kongun tepu ulu tirindu kanuma eni kanuku piliiku, ekupu teliu akili piliilimili. \v 19 Kolea Esia propinj sukundu lelemú koleamanga temani kaiéle topu silsiliipu andurundu kene Juda-yambuma-ni nanga kongunale taki-taki teku kis-sinjiku pipi singí tiring akiliinga na buni pulele membu mindili nurundu akiliinga-pe nanga bili paka naa topu, Auliele-nga kongunale táka-nimbu tenjipu kene ‘Ungele aima piliangi.’ nimbuliinga kolama omba mania-mania pupili mulurundu. \v 20 ‘Eni temani kaiéle topu simbundu mundupu naa kelambu.’ nimbuliinga, eni liipu tapunjumba temani-kaiéle mundu-mong naa tenjipu topu silsiliipu andupu, máku turingmanga kepe eninga lkumanga kepe eni ungma pali mani sipu ung-bo tunjurundu kanili eni kanuku piliilimili. \v 21 Juda-yambuma kene yambu-lupama kene tondulu mundupu nimbu mele: “Ulu-pulu-kísma munduku kelku, numanu topele toku Pulu Yili molemúna puku, oliunga Auli Yesos molupa tirim ulu akuma ‘sika’ niku tondulu munduku piliiku molangi.” nimbuliinga taki-taki enini nimbu silsiliipu andurundu kanili. \p \v 22 “Akiliinga ekupu Minéle-ni ka-mele sipa liipa mundukum-na na Jerusallem-ndu pukur. Na Jerusallem pumbu kene nambulka ulu te kam-kamu wendu ombánje naa piliiker, \v 23 akiliinga-pe koleamanga pali anduliu kene Mini Kake Tiliele-ni ungma tondulu mundupa na nimba silimú akili i-sipa mele: “Nu ka-lkuna peku mindili nuní.” nilimú akili mindi piliiliu. \v 24 Akiliinga-pe ‘na molupu konjupu, mindili naa nombu, na naa kolambu.’ nimbu keli topu ulu te kapula naa teliu. ‘Auli Yesos-ni na kongun sirim kongunale tepu liipu kene mindi na numanu simbu.’ nimbu piliipuliinga moliu. Kongun akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni oliu mana-yambuma we kondu kolemú akili mele temani kaiéle topu siliu kanili. \p \v 25 “Kapula, na alsupu ung te nimbú teker. Na-ni uinga eninga koleamanga andupu kene Pulu Yili yi nuim kingele molupa mélema nokulemú nokumba akili eni nimbu sirindu piliiring yambumanga tiluri-ni kepe na alsuku naa kanungí. \v 26 Aku tembaliinga na-ni ekupu eni sika ya nimbu siker: “Yambumanga te molupa kis-sipa kolea-kísina pumu lem nanga ulu te mólu, yunga ung liipa su simbaliinga pumba.” niker. \v 27 Na-ni eni piliiku molangi Pulu Yili-ni “Tembu.” nimba, nimba panjurum mele uluma pali ‘Mundupu naa kelambu.’ nimbu mundu-mong naa tenjipu sumbi-sipu eni nimbu sirindu kanili. \b \p \v 28 Mini Kake Tiliele-ni eni tápu-yima makó topa ‘Kung-sipsipma nokangi.’ nirim sipsipma nokuku konjuku, eni-enini nokuku konjangi. Pulu Yili-ni yunga memi onde lirimele-ni eni liirim Pulu Yili yunga yambu-talape molemelemanga tápu-yi kaíma molangi. \p \v 29 “Na piliikerele eni mundupu kelepu pumbu kene eni mulungína owa-takara aima kísima oku Yesos-nga kung-sipsipma toku bulu-bale singí lem. \v 30 Eninga yambu mare kepe penga ungma topele toku gólu toku, Yesos-nga lumbili anduli yambu mare kundi toku ‘Oliu lumbili wai.’ niku aku tingí. \v 31 Aku-sipa uluma wendu ombá akiliinga eni taki-taki nokuku konjuku molai. Eni piliiku mulungí mele i-sipa: Na-ni ‘Ung ima piliangi.’ nimbuliinga ipulele tanguli enamanga pali kolama omba mania-mania pupili tondulu mundupu eni liipu tapunjupu lip-lipi topu nimbu sipu mindi moliu, walse kepe enembu naa kolupu, we nimbu molambu punie yupuku pora nikem. Aku-sipu tirindu akili piliiku apera naa siku, nimbu sirindu ungma aima piliiku molai. \p \v 32 “Ekupu eni Pulu Yili-nga kína liipu monjupu, ‘Pulu Yili-nga we kondu kululi ungele ⸤eni nimbu sirindu⸥ akuma-ni eni tondulu sipa, Pulu Yili-ni ‘nanga yambuma mindi molku, yambu kake tílima molai’ nilimú yambu kanuma yunu méle kaíma simba kene eni aku-sipa simba liingí, we kondu kululi ung akili eni-kene pípili.’ nimbu niker. \p \v 33 “Na yambumanga ku-moni gollu sillipa-ma kene mulumbale mélemanga te kanupu kum naa panjurundu. \v 34 Na kene, na wasie tapú-topu andurumulu yambu kanuma kene, oliu mélema mólu turum kene nanga ki-seleni tondulu mundupu kongun tepu mélema liipu kene liipu tapunjurundu. \v 35 ‘Nanga kongunuma pali eni aku-siku teangi.’ nimbu, liipu ora sirindu. Oliu-ni aku-sipu tepu kene tondulu naa pili yambuma liipu tapunjupu tondulu mundupu teamili. Auli Yesos-ni nirim akili mele piliiku molangi. Yesos yunu-ni nimba mele: “Yambu te-ni yambu te liipa tapunjupa mélema sipaliinga numanu silimú akili ola-kilia; yununu mélema liipaliinga numanu silimú akili mania-kilia.” nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim. \p \v 36 Ung akuma nimba pora sipaliinga, yunu Epesas tápu-yima kene koporungu langupa eninga ninjipa Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa tinjirim. \v 37 Kanu-kene enini pali kola teku Poll kanglku kondu kuluring. \v 38 Enini kamele mindili lakupa tipili muluring. Poll-ni “Na alsuku naa kanungí.” uinga nirim akili piliikuliinga enini aku-siku mindili kuluring. Kanu-kene yunu liiku meku sipna-sukundu puku mundu-puring. \c 21 \s1 21:1-17 Poll Jerusallem Kamu Purum Temanele \p \v 1 Epesas taon tápu-yimandu “Oliu pukumulaliinga eni molai.” nimbu kene kamele mindili lakupa tipili enini mundupu kelepu sipna purumulu. \p Sipna pupu kene kolea Mallitas mundupu kelepu ena tenga sumbi-sipu ⸤no-numúna lirim⸥ kolea Kos pupuliinga, ulsulam-uikundu Kos mundupu kelepu ⸤no-numúna suku-singina⸥ kolea Ros pupu, ulsulam-uikundu Ros mundupu kelepu kolea Patara-ndu nendu purumulu. \p \v 2 Patara-ndu nendu pupu kene, sip tenga kolea Pinisia distrik lelemú kolea-auli Taya pumba tirim-na kanupu kene akuna ola purumulu. \v 3 No-numúna purumulu kene ⸤no-numúna suku-singina⸥ kolea Saiporas ki-tarukundu lirim-na kanupuliinga mundupu kelepu ombu pupu, kolea Siria propinj pupu, kolea-auli Taya purumulu kanu-kene ‘Sipna méle-wale miring kanuma mania liangi.’ nimbuliinga oliu we nokupu mulurumulu. \p \v 4 Akuna Yesos-nga lumbili anduli yambu mare muluring kanupuliinga enini-kene wasie kóru tilu we mulurumulu. Mini Kake Tiliele-ni enini tondulu sirim kilia enini Poll-ndu “Jerusallem kelku aima naa pui.” niku karaye tiring. \v 5 Aku-siku niringeliinga-pe enama pora nirim kilia “Oliu kelepu pukumulu.” nimbuliinga pumulú tirimulu. Kanu-kene Krais-nga yima kene eninga ambu kangambulama kene wasie tapú-topu ombu taon-na ulsukundu pupu numú-kéluna anju mundu-puring kene no-kéluna koporungu langupu mania molupu Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu mawa tirimulu. \v 6 Kanu-kene oliundu “Pai.” niring kanu-kene oliu-ni “Eni molai.” nimbuliinga sipna ombu sukundu purumulu kene enini kelku lkundu puring. \s1 21:7-14 Poll Jerusallem Pumbandu Sipna Sisaria Purum Kene Yi Akapas-ni Yunundu Ung Te Nirim Temanele \p \v 7 Sipna kolea-auli Taya mundupu kelepu Tollemes taon-na purumulu. Akuna Krais-nga yambuma muluringna pupuliinga, kanglupu “Eni mulúngi lem.” nimbu ena te enini kene we mulurumulu. \v 8 Ulsulam-uikundu Tollemes taonale mundupu kelepu kolea-auli Sisaria pupu sipna kamu wendu pupuliinga, temani-kaiéle andupa topa sili yi Pillip-nga lkuna pupu mulurumulu. ⸤Ui Jerusallem liiku tapunjuli⸥ yi angere yupuku-guli ⸤makó turing⸥ yimanga te yunu. \v 9 Pillip liminupili ambu-wenipu angere muluring, ambu-wenipu kanuma Auliele-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku sili ambu-wenipuma muluring. \p \v 10 Oliu kolea-auli Sisaria ena mare we mulurumulu kanu-kene Auliele-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yandu nimba sirim yi te, yi akiliinga bili Akapas, yunu kolea Judia distrik molupa kene Sisaria mandu urum. \v 11 Oliu mulurumuluna omba Poll-nga kamirika turumele posupa liipa Akapas yunga kimbu kima yununu ka topa kene nimba mele: “Mini Kake Tiliele-ni nimba mele: “Jerusallem molemele Juda-yambuma-ni kamirika pulu yi ili ambolku liiku i-siku ka toku meku puku Juda-yambuma naa molemele yambu-lupama singí.” nikem.” nirim. \p \v 12 Aku-sipa nirim kene oliu-ni piliipuliinga oliu kene, akuna wasie mulurumulu yambu kanuma kene, oliu-ni Poll-ndu aima tondulu mundupu kene nimbu mele: “Nu Jerusallem olandu aima naa pui.” nirimulu. \p \v 13 Akiliinga-pe Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Eni nambimuna nanga numanale toku bulu-bale sinjiku kola tekemeleye? Na Jerusallem pumbu kene liiku ka síngi lem ulu te mólu. Mola Auli Yesos-nga bili paka tonjuliu akiliinga kamu toku kunjúngi lem ulu te mólu-ko. Takara topu kapula pu naa pumbu.” nimba aku-sipa nirim. \v 14 Karaye tepuliinga “Aima mólu. Naa pui.” nimbu mulurumulu akiliinga-pe oliunga ung nirimuluma karaye tepa naa piliirim kilia kanupuliinga oliu-ni nimbu mele: “Aku lem kapula. Auliele-ni piliipaliinga ‘Wendu upili.’ nimbá mele wendu upili.” nimbuliinga kilirimulu. \ms1 21:15—26:32 Kolea Judia Distrik Akuna Jerusallem Kene Sisaria Kene Poll Ka-Lkuna Pirim Kene Ena Marenga Kot Piliiring Temanima \s1 21:15—23:36 Poll Jerusallem Purum Yunu Liiku Ka Siring Kene Ulu Mare Wendu Urum Akumanga Temanele \p \v 15 Ena talse kolea-auli Sisaria molupuliinga, oliunga mélema liipu undu-undu sipu molupu kene, penga Jerusallem olandu purumulu. \v 16 ⸤Jerusallem pumulú purumulu kanu-kene⸥ Yesos-nga lumbili anduli Sisaria-yambu mare-kene wasie tapú-topu purumulu, Nason-nga lkuna oliu puku anju mundu-puring. Nason yunu kolea Saiporas yi te, yunu kórunga-ui Yesos-nga lumbili anduli yili mulurum. Ui niku panjiku ‘Yunga lkuna pemulú.’ niring. \s1 21:17-26 Poll Jerusallem Kamu Pupa Kene Krais-nga Yambumanga Tápu-Yima Yunu Tirim Mele Nimba Sirim Temanele \p \v 17 Jerusallem kam-kamu sukundu purumulu kene Krais-nga yambuma-ni numanu siku “Papu okumele.” niring. \p \v 18 Ulsulam-uikundu Poll kene oliu kene Jemis kanomulú purumulu kene tápu-yima pali yunu-kene muluring. \v 19 Poll-ni “Eni mulúngi lem?” nimbaliinga Poll yunu Juda-yambu kanuma mundupa kelepa yambu-lupama muluringna andupa kongun tirim kene Pulu Yili-ni yunu liipa tapunjupa tirim ulu akuma pali enini temani topa sirim. \p \v 20 Yunu-ni aku-sipa nirim piliikuliinga enini Pulu Yili kape niring. Aku-siku tekuliinga Poll-ndu niku mele: “Angmene, Juda-yambu tausen pulele ‘Yesos yunu sika ⸤oliu nokupa konjumba yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiku ⸤yunga yambuma molemele⸥ nu kanollu. Moses-ni ⸤“I-siku mele teai! I-siku naa teai!” nimba⸥ ung-mani sirimuma ‘Aima piliipu liipu teamili.’ niku molemele akili nu kanollu-ko. \v 21 Akiliinga-pe Juda-yi mare-ni oku kene nu tellu akili mele oliunga Juda-yambu Krais piliili yambu kanumandu niku siring enini piliiku kis piliiku molemele. Nu-ni tellu akili mele oku niring mele i-sipa: “Juda-yambuma yambu-lupama-kene molemele yambuma-ni Moses-ni ung-mani sirimuma naa piliiku munduku kelku, eninga kangmanga kangi te kopsiku poku teku naa liiku munduku, oliu Juda-yambumanga ulu-puluma naa teai.” niku nu-ni aku-sikunu nillu nilimele. \v 22 Enini piliiku kis piliiku molemele akiliinga oliu nambulka teamiliye? Nu-ni yandu únu mele enini sika piliingí. Nu kanuku kis piliingéliinga \v 23 oliu-ni “Nu ti.” nimulú kanu mele teanip \p “Oliu-kene yi angere molemele akuma-ni ‘Pulu Yili-kene ena marenga ulu mare temulú.’ niku mi leku niku panjiring. \v 24 Yi akuma nu-kene wasie tapú-toku pukuliinga, eninga mi liring enama pora nimbándu nu-kene wasie Pulu Yili-ni eni kake tipili mulungí kanomba ulu akuma teku, eninga pengíma purunjungí kene nu-ni ku-moni sinjani. Aku-siku tiní kene yambuma-ni kanukuliinga, ‘Nu kepe Moses-nga ung-manima piliikunu teku mollu, nu-ni ulu-pulu mare teku kis-sillu niring temanele gólu toku ung-bulkundu ninjiring lem.’ niku kanungí. \v 25 Akiliinga-pe Juda-yambumanga ulsukundu yambuma-ni ‘Yesos yunu sika ⸤yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiku ⸤yunga yambuma molemele⸥ma-ni tingí mele pepá te uinga topu sirimulu kanili. Pepá kanuna “Teai.” nirimulu akili mele i-sipa: \pi1 “Unji ku mélema liiku angnjiku “Oliunga pulu-yili.” nikuliinga popu toku langi kalku silimele langima ‘Kalaru mululi langima.’ niku naa noku, \mi mélemanga memima naa noku, \pi1 kungmanga kepe mélemanga ‘Memima naa omba pupili.’ niku toku numi-ka kolomong naa tílima naa noku, \mi waperanale naa teai. \m Ulu akuma naa tingí lem akili kapula.” nimbu aku-sipu pepá turumulu kanili.” niring. \p \v 26 Kanu-kene ipulam-uikundu tápu-yima-ni “Ti.” niring mele tembandu Poll-ni yi angere kanuma liipa memba pupaliinga, enini-kene wasie Pulu Yili-ni kake tipili mulungí kanomba ulu akuma tiring. Yunu aku-sipa tepaliinga, ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna sukundu pupaliinga ‘Oliu kake tipili molomulú uluma tepu molomulú enama pora nimbá mele nimbu sipu Pulu Yili popu topu kalumulú mélema na-ni simbu enale nimbu sambu.’ nimbaliinga lku-tembolluna sukundu purum. \s1 21:27-36 Juda-Yambuma-ni Poll-Kene Arerembi Kolkuliinga Lku-Tembolluna Lku-Suku Yunu Ambolku Liiku Toku Kunjingí Tiring Kene (21:31-36 kene wasie kanui) \p \v 27 Poll kene yi angere kanuma Pulu Yili-ni enini kake tipili molangi kanomba ulu akuma teku we molangi ena angere yupuku-guli pora nimbá tirim kene kolea Esia propinj Juda-yambu mare-ni Poll lku-tembolluna we mulurum akili kanukuliinga, lku-tembolluna liiku máku toku muluring yambuma teku arerembi konjuku Poll ambolku liiku, \v 28 nangale toku kene niku mele: “Isrel-yima, oliu oku liiku tapunjai. Yi ili-ni koleamanga pali andupa yambuma temani topa silimú akili i-sipa mele: “Oliunga yambuma kene, oliunga ung-manima kene, lku-temboll ili kene, kanuku kis piliiku, oliu Juda-yambuma telemulu mele naa teai.” nimba mani silimú yili ili. Ulu akuma mindi naa telemú. Ulu te ekupu ya tekemuko. Lku kake tili ilinga Juda-yambumanga ulsukundu yambu-lupa mare memba um akiliinga lku ili tepa kis-sim.” niring. \v 29 (Enini Epesas taon-na yi Tropimas Poll-kene Jerusallem sukundu tapú-toku anduringli akili kanukuliinga, ‘⸤Oliu Juda-yambuma-ni Pulu Yili popu topu kalemulu⸥ lku-tembolluna sukundu wasie púngli.’ niku piliikuliinga aku-siku niring.) \p \v 30 Kanu-kene Jerusallem muluring yambu kanuma pali arerembi kolku lkisiku sukundu-sukundu oku Poll ambolku liiku lku-tembolluna ulsukundu kunduku meku pukuliinga enaliinga lku kunama pipi siring. \s1 21:31-36 Rom-Ami-Yimani Poll Jerusallem Ka Siring Temanele \p \v 31 Yunu toku kunjingí teku muluring kanu-kene Rom-ami-yima nukurum yi-nuim kanili Jerusallem yambuma-ni pali teku kis-siku muluring mele temanele piliirim. \v 32 Piliipaliinga yunu kene ami-yi mare kene yi kanumanga nukuli yima kene lkisipa liipa memba yambu máku toku muluring kanuna lkisipa purum. Ami-yi kanuma kene eninga yi-nuim kanili kene uring kanukuliinga teku kis-siku muluring yambuma-ni Poll alsuku kimbulu-ni naa toku we nosuku muluring. \p \v 33 Ami-yi-nuimele Poll mulurumna omba yunu ka sipaliinga ami-yimandu nimba mele: “Yunu ka-sen tale-ni ka tai.” nirim. Aku-sipa nimbaliinga yunu-ni yambuma walsipa kene nimba mele: “Yi ili naeye? Yunu-ni nambulka tímuye?” nirim. \p \v 34 Liiku máku toku muluring yambumanga yi mare-ni “I-sipa i-sipa tímu.” niku lupa-lupa ung pulele niring kilia ami-yi-nuim kanili ulelenga pulele naa piliipa bi sipaliinga, ami-yi nuimele-ni nimba mele: “Yili ami-yimanga lkuna meku pai.” nirim. \v 35 Meku puring kanu-kene Poll lku kanuna olakundu puring poluna nondupa purum kene yambuma-ni nondupa-nondupa oku yunu tungíndu tiring kilia ami-yima-ni yunu taropola teku meku puring. \v 36 Yambu lumbili puringma-ni nangale toku “Kulupili toku konjai.” nilsiliiku lumbili puring. \s1 21:37—22:21 Poll-ni Piliipa Tirimeliinga Pulele Juda-Yambu Muluringmandu Nimba Sirim Temanele (21:31-36 kene wasie kanui) \p \v 37 Ami-yima-ni Poll eninga lkuna lku-suku meku pungí tiring kene Poll-ni ami-yi nuimele mawa tepa kene “Na-ni nundu ung te niambu.” nirim. \p Yi nuimele-ni pundu topa kene nimba mele: “Nu Grik-ung piliillu lam. \v 38 Aku lem uinga kolea Isip yi te-ni “Rom-gapmanale tamili.” nimba yambu topa kunjuli yi po-tausen liipa kolea-wakana memba purum yi kanili nu mólu lam.” nirim. \p \v 39 Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Na Juda-yili, kolea Sillisia propinj lelemú kolea-auli Tasis akili nanga koleale. Nanga koleale te-lupa mólu. Bi molemú kolea-auliele. ‘Na-ni yambuma ung nimbu sambu.’ nimbu kene nu-kene mawa teker.” nirim. \p \v 40 Ami-yi-nuimele-ni “Kapula, ni.” nirim kene Poll poluna ola angiliipaliinga “Na ung te niambu, eni táka-niku molai.” nimba yunga kili ola mundurum. \p Enini táka-niku muluring kene yunu-ni Ipuru-ung lepaliinga eninindu nimba mele: \c 22 \p \v 1 “Angmene tata-mene, ekupu eninga ungele pundu tambu mimi-siku piliai.” nirim. \p \v 2 Yunu-ni Juda-yambuma eninga Ipuru-ung lepaliinga nirim kilia piliikuliinga, aima ung te naa niku táka-niku muluring. \s1 22:3-16 Poll Yunu Numanu Topele Topa Yi-Nuim Yesos Krais-nga Yili Mulurum Mele Nimba Sirim Temanele (21:37—22:21 pali liiku tere leku kanui) \p Kanu-kene Poll-ni nimba mele: \p \v 3 “Na Juda-yili. Ama-ni na kolea Sillisia propinj lelemú kolea-auli Tasis mirim. Akiliinga-pe na kolea-auli Jerusallem ilinga molupu ai lirindu. Ai lepuliinga Gamelliel-ni yima skull tinjirim kene na wasie skull tirimulu. Yunu aima piliipa kungnjuli lakupa pirim yili molupaliinga oliunga anda-kolepalimanga ung-manima pali oliu mimi-sipa mani sirim. Akiliinga eni ekupu Pulu Yili tondulu munduku piliikuliinga ‘Yambuma-ni Pulu Yili aima teku kis naa sangi.’ nilimele akili mele na aku-sipu tondulu mundupu piliipu ‘Yambu te-ni Pulu Yili tepa kis naa sipili.’ nimbu mulurunduko. \p \v 4 “Aku-sipu nimbu molupuliinga, ulu kona wendu urum ili piliiku liiku teng panjiku tiring yambuma na-ni piliipuliinga, ‘Pulu Yili teku kis-sikimili.’ nimbu, enini mindili liipu sipu “Kolangi.” nimbu, ambu yi kanuma ka sipu panjurundu. \v 5 Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale kene kanjolluma kene aku-sipu tirindu kanuring mele, ekupu nanga kot tenjikimili yima enini yi kanuma-ni kapula niku silkimela. Yi kanuma-ni pepá toku siring akili na liipu eninga anginali ⸤kolea Siria propinj⸥ kolea-auli Damaskas muluringna membu purundu. ‘Akuna ulu-pulu kona te wendu urum kanili piliiku tiring yambuma ka sipu, enini aku-siku teku kis-silimelaliinga mindili nangi.’ nimbu Jerusallem yandu membu ombúndu pepále liipu membu purundu. \p \v 6 “Kanu-kene kolea-auli Damaskas nondupa pumbu purundu kene ai-tangili walsekale mulú-koleana talang te mania omba na mulurunduna talang lakupa purum. \v 7 Na topa mania mundurum lepuliinga piliirindu kene ung te ombaliinga nandu nimba mele: “Soll, Soll, nambimuna nu-ni na mindili liiku silluye?” nirim. \p \v 8 “Na-ni walsipu kene nimbu mele: “Auliele, nu naeye?” nirindu. Kanu-kene yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Na Nasaret taon-na yi Yesos, na nu-ni mindili liiku sillu yi kanili.” nirim. \v 9 Na-kene wasie tapú-topu purumulu yi kanuma talang pupa pa tirimele kanuku, yi te-ni nandu ung nirim akili piliiring akiliinga-pe ungele piliiku bi naa siring. \p \v 10 “Na-ni walsipu kene nimbu mele: “Auliele, na nambulka teambuye?” nirindu. Auliele-ni nimba mele: “Ola molkunu kolea-auli Damaskas sukundu pani pui. Akuna puni kene nu-ni ‘Teani.’ nimbu uinga nimbu panjurundu akili mele yi te-ni nundu nimba simba.” nirim. \v 11 Talang tondulu puliele-ni nanga mongale takili tinjirim kilia mélema naa kanurundu. Akiliinga na-kene wasie tapú-topu purumulu yima-ni na ki ambolku meku, Damaskas sukundu puring. \p \v 12 “Kanu-kene yi te, yilinga bili Ananais, na mulurundu lkuna na kanombandu urum. Pulu Yili-nga ung-mani Moses-ni yandu nimba sirim-ma yunu-ni lakupa piliipa liipa tirim yili; Damaskas muluring Juda-yambuma-ni ‘Yunu yi kaiéle.’ niku kanuring. \v 13 Yunu na mulurunduna omba angiliipaliinga nimba mele: “Ang Soll, nunga mongsele-ni kelkunu mélema kanui.” nirim. Kanu-kene enaliinga na mong makiliipu yunu kanurundu. \p \v 14 “Kanu-kene yunu-ni nimba mele: “Oliunga anda-kolepalima-ni piliiku popu turing Pulu Yili-ni ‘Nu piliikunu teani.’ nimba nu uinga makó turum akili i-sipa mele: ‘Yunu-ni nu ‘Teani.’ nimba piliilimú mele piliikunu, ‘Yi Sumbi Niliele’ niku kanukunu, yi kanili yunga ungele piliani.’ nimba nu makó turum. \v 15 Nu-ni mélema kanukunu ungma piliirinu mele yambuma pali niku sini akiliinga nu yunga ungma niku sinjili yili muluni. \v 16 Kapula, nu ekupu we naa molani. Nunga ulu-pulu-kísima ‘yunu-ni lumaye tunjupili.’ niku yunga bili leku walsikuliinga, no lii.” nirim. \s1 22:17-22 (22:17-21) Pulu Yili-ni Poll Yunu Juda-Yambu Naa Muluring Yambu-Lupama Muluringna Liipa Mundurum Mele Nimba Sirim Kene (22:22) “Poll Kulupili Toku Konjai.” Niring Temanele \p \v 17 “Kanu-kene na penga Jerusallem yandu kelepu ombu ⸤Pulu Yili popu topu kalemulu⸥ lku-tembolluna Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu molupu kene uru-kumbu mele tepu \v 18 Auliele kanurundu kene yunu-ni nandu nimba mele: “Pília. Nu-ni nanga ungele ya Jerusallem niku sini kene molemele yambuma-ni naa piliiku liingí akiliinga nu-ni Jerusallem isili lkisiku munduku kelkunu pui.” nirim. \p \v 19 “Na-ni pundu topu kene nimbu mele: “Auliele, uinga na-ni Juda-yambuma máku toku nunga ungele piliiring lkumanga andupu, yambuma-ni nu ‘Sika oliunga Auliele.’ niring yambuma ka sipu ka-pulsa-ni turundu kanili ya molemele yambuma-ni piliiku molemele. \v 20 Ulu te lupa tirinduko. Ui Stipen-ni nunga ungele nimba sirimu-na yunu toku kunjuring kene na-ni kanupuliinga ‘Papu tokomele.’ nimbu na numanu kaí panjipu, yunu turing yi kanumanga wale-pakulima nokunjupu, mulurundu. Tirindu ulu akuma enini kanuku numanu siring kanili. ⸤Pe ekupu nambimuna na-ni ung nimbúma ‘naa piliingí.’ niku piliikunuliinga “Jerusallem munduku kelkunu lkisiku pui.” nikinuye?⸥” nirindu. \p \v 21 “Akiliinga-pe yunu-ni nandu nimba mele: “Pui.” nirim. “‘Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-lupama nanga ungele piliangi.’ nimbu enini molemele kolea sulumanga na-ni “Nu pui.” nimbu liipu mundumbu teker.” nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim. \s1 22:22-29 Rom-Ami Yi-Nuimele-ni Poll Nukurum Kene Poll Yunu-ni “Rom-Yili Moliu.” Nimba Rom-Ami Yi-Nuimele Nimba Sirim Temanele \p \v 22 Juda-yambu liiku máku turing kanuma Poll-ni ung nirim-ma ui we piliiku angiliiring akiliinga-pe yunu-ni “Auliele-ni na Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-lupa kanuma molemelena “Liipu mundumbu.” nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim kene piliikuliinga, piliiku kis piliiku kene tondulu nangale toku kene niku mele: “Ya ma-koleana yunu we kona molumba kene kapula naa temba. Yunu kulupili toku konjai.” niring. \v 23 Enini tondulu nangale toku, eninga wale-pakulima posuku liiku ambolku toku anju-anju munduku, ma-kingpana liiku toku ola munduring. ⸤‘Yunu-kene arerembi kolkumulu mele Rom ami-yima-ni aima kanangi.’ nikuliinga aku-siku tiring.⸥ \p \v 24 Aku-siku tiring kanu-kene ami-yimanga yi-nuimele-ni nimba mele: “Yili eninga lkuna liiku meku pai.” nirim kene meku sukundu puring. Kanu-kene yi-nuimele-ni ami-yimandu nimba mele: “Yambuma-ni nambimuna yunu-kene arerembi kolku aku-siku nangale toku nikimilinje piliamili nimba para sipili akiliinga yunu ka-pulsa-ni toku walsiku piliai.” nirim. \v 25 Akiliinga-pe enini Poll ka-pulsa-ni tungíndu yunu unji tenga ka toku panjiring kene ami-yi wan-andret nukurum yili, nondupa kanupa angiliirim, kanilindu Poll-ni nimba mele: “Kotele naa piliiku Rom-yi te ka-pulsa-ni we tungí kene mandaye? Rom-gapmanale-ni “Teai.” nimba mani silimú ung-mani te toku pula tungínje nimbu piliiker. Sikaye?” nirim. \p \v 26 Yunu-ni aku-sipa nirim kilia ami-yi wan-andret nukurum yili-ni piliipaliinga, yunu pupaliinga ami-yi-nuimelendu nimba mele: “Yi ili Rom-yi te lam. Pe ekupu nambulka teamiliye?” nirim. \p \v 27 Kanu-kene ami-yi-nuimele Poll mulurumna omba walsipa kene nimba mele: “Nu sika Rom-yiliye? Nandu piliambu niku si.” nirim. Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Na sika Rom-yili.” nirim. \p \v 28 Ami-yi-nuimele-ni nimba mele: “‘Na Rom-yili molambu.’ nimbu kene ku-moni aima pulele sipu pepá liirindu.” nirim. Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Akili sika lam akiliinga-pe na ama-ni mirim kene Rom-yili mulurundu.” nirim. \p \v 29 Ami-yima-ni Poll ka-pulsa-ni toku walsingí tiring yima yunu-ni “Rom-yili moliu.” nirim kilia piliiku kene mini-wale munduku anju puring. Ami-yi-nuimele-ni kepe ‘Na-ni Rom-yi te “Ka-sen-ni ka siku panjiku ka-pulsa-ni tai.” níndeliinga na mong liimbunje.’ nimba piliipa mini-wale mundurum. \s1 22:30—23:11 (22:30) Rom-Ami Yi-Nuimele-ni Juda-Kanjolluma Liipa Máku Turum Kene (23:1-11) Poll-ni Eninindu Yunu-ni Tirimeliinga Pulele Nimba Para Sirim Kene Tiring Temanele (21:37 pulu monjuku kanuku yakundu pali liiku tere leku kanui) \p \v 30 Rom-ami yi-nuimele-ni ‘Poll nambulka ulu te tepa kis-simu-na Juda-yima-ni yunu toku kunjingí tekemelenje piliambu.’ nimba kene, ipulam-ui ‘Poll ka-lkuna wendu pupili.’ nimba, “Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene Juda-kanjoll yi wema kene eni liipu máku tamili wai.” nimbaliinga, kanjolluma máku turing kene Poll liipa memba omba eninga kumbi-kerina angnjirim. \c 23 \p \v 1 Kanu-kene Poll-ni kanjolluma nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: “Angmene, na Pulu Yili kanupa mulupili yunu-ni “Ti.” nilimú mele andupu teliu kene ‘Na numanale-ni piliipuliinga Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú ulu te tepu kis-siker.’ nimbu naa piliirindu.” nirim. \p \v 2 Aku-sipa nirim kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa Ananais-ni Poll-kene nondupa angiliiring yimandu nimba mele: “Yunga kerina lkarauwa-ni tai.” nirim. \p \v 3 Ananais-ni aku-sipa nirim kene Poll-ni yunundu ⸤ung-eku te topa kene⸥ nimba mele: “Lku kenglina monu-wapi kake tiliele, nu Pulu Yili-ni lkarauwa-ni tomba. ‘Pulu Yili-ni “Teai.” nimba mani silimú akili piliikunuliinga na kot tenjambu.’ niku piliikuneliinga-pe “Na lkarauwa-ni tai.” nikeneliinga nu-nunu Pulu Yili-nga ung-manima toku pula tokunu lem.” nirim. \p \v 4 Poll-kene nondupa angiliiring yima-ni niku mele: “Nu Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupa kake tiliele-kene mundu-mong naa tenjikunuliinga ung-taka tonjukunuye?” niring. \p \v 5 Poll-ni nimba mele: “Angmene, yunu Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupa kanili kanupu bi naa sipu kene aku-sipu nindu. Ung te Pulu Yili-nga bukna molemú akili i-sipa mele: \q1 ‘Eninga yambuma nokulemú yi-nuimele \q3 ung-taka naa tonjai.’ \rq Wendu Uring 22:28\rq* \m nimba molemú, akili na piliiliu. ‘Yunu yi-nuim akili molemú.’ nimbu kanupu bi silkanje yunu ung-taka naa tonjulka.” nirim. \p \v 6 Poll-ni aku-sipa nimbaliinga, yununu numanu kimbu-sipa kene ‘Kanjoll-yi imanga mare Sadusi-yima, mare Perisi-yima.’ nimba piliipaliinga, yunu-ni nimba mele: “Angmene, na Perisi-yi te moliuko. Tata yunu Perisi-yi te mulurumko. ‘Yambuma kolku kene lomburuku ola mulungí.’ nimbu piliiliu. Na aku-sipu nimbu piliiliáliinga na kot tenjikimili.” nirim. \v 7 Yunu-ni aku-sipa nirimele piliikuliinga, Perisi-yima kene Sadusi-yima kene tombulku nikuliinga, kanjoll-yi talape tale mele muluring. \v 8 (Tombulku niringeliinga pulele i-sipa mele: Sadusi-yima-ni niku mele: “Yambuma kolku kene lomburuku ola naa mulungí. Angkellama kene minima kene kuruma kene naa molemele.” niringeliinga-pe Perisi-yima-ni niku mele: “Yambuma lomburuku ola mulungí. Angkellama kene minima kene kuruma kene aima sika molemele.” niring.) \p \v 9 Aku-siku niku piliiring akili Poll-ni piliipaliinga ung nirim akili piliikuliinga kanjolluma arerembi kolku tondulu tombulku niku anju-yandu ung panjiring. Perisi-yi mare Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma-ni para-mara leku ola angiliiku tondulu munduku kene niku mele: “Yi ili ‘Ulu te tepa kis naa sim.’ nimbu piliikumulu. Yunu mulunga te-ni mola angkella te-ni ung te nimba simunje?” niring. \v 10 Kanjoll-yima tondulu munduku ung-muranale teku aima arerembi lakuku kuluring kilia Rom-ami yi-nuimele-ni mini-wale mundupaliinga, ‘Poll anju-yandu kunduku toku kunjingí.’ nimba piliipaliinga, ami-yimandu nimba mele: “Eni mania puku, yunu tondulu munduku liiku meku lkundu wangi pai.” nirim. \p \v 11 Ulsulam-uikundunga ipulele Auliele-ni Poll mulurumna nondupa omba kene nimba mele: “Nu mundu-mong naa tekunu toembu tupili mului. Ekupu ya kolea-auli Jerusallem nanga ungele niku sinu, kanu-mele nu-ni kolea-auli Rom ungele aku-siku niku sini.” nirim. \s1 23:12-22 Juda-Yi Aulima-ni Poll Toku Kunjingíndu Ele-Langi Niring Temanele \p \v 12 Ulsulam-uikundu Juda-yi aulima-ni ung te kam-kamu niku panjiku kene niku mele: “Poll topu konjamili. Ui naa kulupili, no langi mélema pali naa nomulú,” niku, niku panjiku mi liring. \v 13 Poll toku kunjingíndu ele-langi niku suku muluring yi paon tale mele muluring. \v 14 Aku-siku niku panjiku kene, enini Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Juda-yambumanga tápu-yima kene muluring kanuna puku kene niku mele: “Oliu-ni ung te nimbu panjipu mi límulu akili i-sipa mele: “Poll ui naa topu konjupu kene, keri-langi laye-kolte kepe aima naa nomulú.” nímulu. \v 15 Aku-sipu tímuleliinga kanjolluma kene enini ami-yi-nuimele molemúna niku munduku kene gólu toku yunundu niku mele: “Poll-ni ung mare alsupa omba nimba sipili. Puluma aima mimi-sipu piliamili, liipa memba mania upili.” niai.” niring. “Penga yunu meku ungí kene kupulanum-na anju nokupu molupuliinga yunu topu konjumulú.” niring. \p \v 16 Akiliinga-pe Poll kimulunga málale-ni, enini yunga kepale toku kunjingíndu ele-langi niring akili piliipaliinga, yunu ami-yima piring lku kanuna Poll mulurumna pupa nimba sirim. \p \v 17 Kanu-kene Poll-ni ami-yi wan-andret nukurum yi te “Ui.” nimbaliinga yunundu nimba mele: “Yi-kumunjupu ili eninga \m yi-nuimele kene ung te pelemále nimba sipili, yunu molemúna meku pui.” nirim. \v 18 Poll-ni aku-sipa nirim kene piliipaliinga \m yi kanili-ni yunga yi-nuimele mulurumna yi-kumunjupu kanili memba purum. \p Memba pupa kene ami-yi-nuimelendu nimba mele: \m “Ya ka-lkuna pelemú yi ‘Poll’ nili kanili-ni nandu “Ui.” nimbaliinga nimba mele: “Yi-kumunjupu ili nunga yi-aulielendu ung te nimbáliinga yunu molemúna meku pui.” nimu-na membu okur.” nirim. \p \v 19 Yi-nuim kanili-ni yili yunga kili ambulupa memba tenga-lupa pupaliinga elsele molkulu kene yunu walsipa kene nimba mele: “Nu-ni nambulka ung te niníndu únuye?” nirim. \p \v 20 Yili-ni yunundu nimba mele: “Juda-yi aulima-ni ‘Opali nu walsipuliinga, “Enini Poll-ni ung mare alsupa omba nimba sipili, ung-puluma aima mimi-sipu piliamili, nu-ni oliu kanjolluma molumulúna meku mania wani.” nimbu gólu topu aku-sipu niamili.’ niku uinga niku panjíng. \v 21 Akiliinga-pe eninga ung ningíma naa piliiyo. Eninga yi paon tale mele “Oliu ui Poll topu konjupuliinga penga no kene keri-langi kene nomulú. Ui aima naa nomulú.” niku, niku panjiku mi língi. Nu-ni “E.” nikunu meku uní kene toku kunjingíndu kupulanum-na nokuku mulungí.” nirim. \p \v 22 Ami-yi nuimele-ni yi-kumunjupu kanilindu nimba mele: “Ekupu na niku sikenu aku-mele anju yambu te-lupandu aima naa niku sikunuliinga we kiang niku pui.” nirim. \s1 23:23-35 Ami-Yima-ni Poll Kolea-Auli Sisaria Gapman Yi-Auliele Mulurumna Meku Puku Mundu-Puring Temanele \p \v 23 Yi-kumunjupale purum kanu-kene ami-yi nuimele-ni ami-yi wan-andret wan-andret nikulu nukuringli yi kanuselendu “Wale.” nimbaliinga nimba mele: “Else ami-yi andret tale kene kung-osuna andolemele ami-yi paon yupuku ten kene kupanda meku andolemele ami-yi andret tale kene liiku máku toku kene, ekupu sumbulsuli ena nain killok Poll meku kolea-auli Sisaria pai. \v 24 Poll kupulanum-na toku kunjingéliinga yunu kung-osuna mulupili ⸤kolea Judia distrik nukurum⸥ Rom-gapman yi Pilliks kolea-auli Sisaria molemú akuna meku pai. Yunu kupulanum-na ulu te wendu naa upili nokuku konjuku meku pai.” nirim. \p \v 25 Aku-sipa nimba kene yi-nuimele-ni ‘Pilliks puku sangi.’ nimba pepá te topa kene nimba mele: \pi1 \v 26 ‘Na Kollodias-LLisias-ni pepá ili nu gapman-yi aima auli Pilliks topu siker. \mi “Nu molkunu konjukunuye?” niker. \pi1 \v 27 Yi meku andi okumele akili Juda-yambuma-ni ambili molku liiku toku kunjingí tíngi akiliinga-pe na kene nanga ami-yima kene oliu-ni ombu kene ‘Yunu Rom-yi kanili.’ nimbu piliipuliinga yunu wendu liipu membu púmulu. \pi1 \v 28 “Yunu tepa kis-sim.” niku toku kunjingí tíngeliinga pulele piliimbundu eninga kanjoll-yima mulúngina membu pundu. \pi1 \v 29 Membu pupuliinga piliindu kene eninga ung-manima topa pula túmu-na aku-siku níngi piliindu. “Yunu kot tenjiku kene ‘Kulupili.’ ningí mola ‘Ka samili.’ ningí kupulanum te naa lim.” nimbu piliindu. \pi1 \v 30 Kanu-kene penga yunu toku kunjingíndu ele-langi niku suku mulungi ulu akili yambu te-ni kiyang nimba na nimba símu piliipuliinga, enaliinga ami-yimandu “Nu molluna meku pai.” nindu. “Yunu kot tenjamili.” níngi yi kanuma-ni “Yunu tepa kis-simeliinga kulupili.” níngeliinga pulele ‘Nu-ni piliani.’ nimbu “Si-pai.” nindu.’ \m nimba yunu-ni pepá te topa aku-sipa nirim. \p \v 31 Kanu-kene ami-yi nuimele-ni “Teai.” nirim kanu-mele tingíndu sumbulsuli Poll liiku meku Antipatris taon-na puku peku kene, \v 32 ulsulam-uikundu ‘Kung-osuna anduli ami-yima Poll lkisiku meku pangi.’ niku ami-yi wema kelku yandu uring. \v 33 Kung-osuna anduli ami-yima-ni Poll meku kolea-auli Sisaria sukundu okuliinga, gapman-yi-auliele mulurumna meku pukuliinga pepále siring. \p \v 34 Gapman-yi auliele-ni pepále liipa kanupaliinga, Poll walsipa kene nimba mele: “Nunga propinj tenaye?” nirim. \p Poll-ni nimba mele: “Na kolea Sillisia propinj yili.” nirim kene piliipaliinga, \v 35 yunu-ni nimba mele: “Nu ‘kot tenjamili.’ nikimili yima ungí kene nunga kotele piliimbu.” nirim. Aku-sipa nimbaliinga yunu-ni nimba mele: “Poll yi nuim king Erot-ni uinga takupa pirim gapmanaliinga lku kanuna pípili meku puku nokai.” nirim. \c 24 \s1 24:1-27 Gapman Yi-Auli Pilliks-ni Poll-nga Kotele Piliirim Temanele \b \s1 24:1-9 Juda-Yambumanga Yi-Aulima-ni Poll Kot Tinjiring Temanele \p \v 1 Poll kolea-auli Sisaria meku puring kanu-kene penga ena angere te-guli omba purum kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa Ananais kene Juda-yambumanga tápu-yi mare kene Juda-yambumanga ung-manima piliirim yi Tetallas kene kolea-auli Sisaria mandu okuliinga, gapman yi-auli Pilliks-ndu Poll kot tinjingí akili mele niku siring. \p \v 2-3 Kanu-kene ⸤Pilliks⸥ yunu-ni Poll-ndu “Ui.” nirim, urum kene Juda-yi aulimanga liipa tapunjupa kot tinjili yi Tetallas-ni Poll kot tenjipaliinga Pilliks-ndu nimba mele: \p “Yi Aima Auli Pilliks, nu-ni oliu nokollu kene ele te wendu naa olemú-na molupu konjulimulu. Ui oliu molupu kis-sirimuleliinga-pe nu-ni oliu nokuku “I-sipa i-sipa mele wendu upili.” nillaliinga ekupu oliu molupu konjulimulu. Akiliinga, ekupu oliu numanu kaíma pekemu-na nu-kene “Aima angke.” nikimulu. Aima papu tellu. \v 4 Akiliinga-pe oliu-ni we ung pulele nimulú kene nu-ni oliu-kene enimbu kulunéliinga gar sipu niamili piliikunu molani. \p \v 5 “Yi ili ‘Yambuma mong liiku molku kis-sangi.’ nimbaliinga, Juda-yambuma molemele koleamanga pali andupa ‘Eni anju-yandu numanu kis panjiku ung-muranale teku molku kis-sangi.’ nilimú yili. Yunu oliu Juda-yambumanga ung-manima munduku kelku ‘Nasaret yi akiliinga yambuma’ nilimele yambumanga yi-nuim te. \v 6 Yunu aku-sipa mindi tepa kis naa silimú. ⸤Oliu Juda-yambuma Pulu Yili popu topu kalemulu⸥ lku-tembollale tepa kis-simba tirimko. Aku-sipa tepa mulurum kene yunu pupu ambili molupu liirimulu. Ambulupu liipuliinga ‘Oliunga ung-manima piliipu yunu kot tenjamili.’ nirimulu, \v 7 akiliinga-pe Jerusallem nukuring Rom-ami-yimanga yi-nuim LLisias-ni omba tondulu mundupa wendu liipa memba pupa kene \v 8 nimba mele: “Yunu kot tinjingí yima Pilliks molumbana puku kot tenjangi.” nirim. Ekupu nu-ni yunu sumbi-siku walsiní kene, oliu-ni kot tenjilimulu akili mele yunu-ni nimbá piliikunuliinga nu-ni ung-pulele sumbi-siku piliiní.” nirim. \p \v 9 Tetallas-kene wasie angiliiring Juda-yi kanuma-ni “Poll sika aku-sipa tímu mele nikem.” niring. \s1 24:10-21 Poll Kot Tinjiring Kene Pundu Topa Kot Piliirim Yi Pilliks Nimba Sirim Temanele (24:1-27 pali) \p \v 10 Kanu-kene gapmanaliinga yi-auliele-ni Poll-ndu “Sika aku-sikunu tirinuye?” nirim kene Poll-ni pundu topa nimba mele: \p “Nu punie pulele oliu Juda-yambumanga kot aulima piliillu yili molláliinga nanga kotele ekupu piliinéliinga nanga numanukundu waengu nipili kotele tembu. \p \v 11 “Na Pulu Yili popu topu kape nimbúndu Jerusallem olandu purundu, penga ekupu kóru tale mele mindi omba pukum. Nu-ni yambuma walsiku pilíínu lem ‘Sika aku-sipa tirim.’ ningí. \v 12 Na lku-tembolluna sukundu yambu te-kene ung-muranale tepu, enini liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lku tenga-lupa pupu yambuma tepu arerembi konjupu, kolea-auli ⸤Jerusallem⸥ sukundu ulu-pulu te tepu kis-sirindu akili na kot tenjikimili yima-ni ulu akumanga te aima kanuku naa liiring, mólu. We nikimili. \v 13 Na kot tenjikimili yi ima-ni na ulu-pulu tímu nikimili akili ‘Yi te omba “Ulu ima aima sika tímu, nanga mongale-ni kanundu.” nipili.’ niku te aima kapula naa liiku meku ungíko. \p \v 14 “Akiliinga-pe na-ni nundu ung te aima sika nimbu para simbu. Akili i-sipa mele: Na oliu Juda-yambumanga anda-kolepalima-ni popu turing Pulu Yili popu topu bili paka tonjumbundu ⸤Yesos-kene⸥ ulu-pulu kona wendu urum akili na sika piliipu tepu moliu. Kanili Juda-yi aulima-ni ‘Oliunga ung-puluma lawa teku talape tale teku molemele.’ nilimele ulu-pulu kanili na sika piliipu tepu moliu. Moses-ni bukna turum-ma kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni buk turingima kene, buk kanumanga molemú ungma pali na-ni ‘Sika-ungma.’ nimbu tondulu mundupu piliipu moliu. \v 15 Nanga kot tenjikimili yi ima-ni ‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim mele sika temba.’ niku numanu siku nokuku molemele ulele kene, na-ni ‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim mele sika temba.’ nimbu numanu sipu nokupu moliu ulele kene, tilu-sipa. Akili i-sipa mele: ‘Oliu ma-koleana yambuma kolupu kene, tepu kaí tepu molemuluma kene, tepu kis-sipu molemuluma kene, pali lomburupu ola molomulú.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu. \v 16 ‘Aku-sipu temulú.’ nimbu piliipu moliáliinga Pulu Yili-ni kepe ma-koleana yambuma-ni kepe na-ni ulu teliuma kanukuliinga ‘ ‘Tepu kis-siker.’ niku naa piliangi.’ nimbu numanale-ni piliipu moliu. \p \v 17 “Na punie marenga kolea lupamanga molupuliinga, penga kelepu nanga yambuma molemelena Jerusallem yandu talkunga urundu. Kolea lupa-lupa yambuma-ni Jerusallem yambu-korupama kondu kolku liiku tapunjungíndu ku-moni liiku popu siringima enini simbundu membu ombu, Pulu Yili popu topu mélema kalupu simbundu urundu. \v 18 Oliu Juda-yambuma-ni ‘Pulu Yili-ni oliu kake tili yambuma molemele nimba kanupili.’ nimbu telemulu akili mele tepu lku-tembolluna kake tipili mulurundu kene na oku kanuring. Oku kanuring kene yambu pulele na-kene máku topu naa molupu, na yambuma-kene ung tondulu tenjipu naa nirimuluko. \p \v 19 “Akiliinga-pe Esia propinj Juda-yi mare-ni oku yambuma teku arerembi konjuku na ambuluring yi kanuma-ni ya kot-na oku na-kene ung te pelemále kot tenjilkemelanje kapula. \v 20 Na Juda-yambumanga kanjoll máku turing akuna mulurundu kene na-kene mong pirim piliiring akili mele oku angiliikimele yi ima-ni niku para silkimelanje kapulako. \v 21 Mola kanjolluma muluringna molupuliinga ung te tondulu mundupu nirindu kaniliinga ya ekupu kot tenjikimelenje? Nirindu mele i-sipa: “Yambuma kolkuliinga lomburuku ola mulungí.” nirindu akiliinga ekupu enini na kot tenjikimelenje?” nimba Poll-ni aku-sipa nirim. \s1 24:22-27 Pilliks-ni Kotele Piliipaliinga Poll Punie Tale Ka Sirim Temanele (24:1-27 pali) \p \v 22 Pilliks yunu Juda-yambuma kene ulu-pulu te-lupa wendu urum eninga yambu mare-ni piliiku teng panjiku muluring akili uinga piliirim. Poll-ni ung nimba pora sirim kanu-kene yunu-ni nimba mele: “Rom-ami-yi Jerusallem muluringmanga yi-nuim LLisias ombá kene eni ung nikimili akili mele kam-kamu piliipu pora simbaliinga isili-ui we nokuku molu-pai.” nirim. \v 23 Aku-sipa nimbaliinga, ami-yi andret tilu nukurum yi kanilindu nimba mele: “Poll meku pukunu ka-lkuna panji-pui. Akiliinga-pe yunu tondulu munduku gi siku ka naa toku, yunga pulu lelemú yambuma-ni ‘Yunu nokupu, mólu tomba mélema piliipu yunu liipu tapunjamili.’ niku ungí kene enini “Mólu.” naa niai.” nirim. \b \p \v 24 Ena mare omba purum kene Pilliks kene yunga min Durusilla-sele uringli. Durusilla yunu Juda-ambale. Uringli kanu-kene Pilliks-ni “Poll upili.” nimba, nimba mundurum kene Poll omba yambuma-ni ‘Yesos yunu sika Pulu Yili-ni “Eni nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele.’ niku kapula tondulu munduku piliangi akili nimba sirim kene piliipa mulurum. \v 25 Kanu-kene Poll-ni yambu sumbi nílima mulungí mele kene, yambu eni-enini nokuku kunjingí mele kene, ⸤Pulu Yili-ni⸥ yambuma kot tenjimba enale wendu ombá mele kene, ung kanuma nimba mulurum kene Pilliks mini-wale mundupa kene nimba mele: “Manda nikunu, pui. Penga ena te we lemba kene nu kelkunu ‘Wani.’ nimbáliinga ekupu nu pui.” nirim. \v 26 Kanu-kene Pilliks-ni ‘Poll-ni na ku-moni mare sipili. Simba kene “Yunu ulsu pupili.” nimbú,’ nimba piliipaliinga, taki-taki Poll-ndu “Ui.” nirim kene Poll yunu Pilliks mulurumna taki-taki purum, yunu-kene ung niku muluringli. \p \v 27 Poll kolea-auli Sisaria ka-lkuna pípili punie tale omba purum kene Posias-Pestas omba Pilliks-nga kolea kólu liipa mulurum-na Pilliks-ni ‘Juda-yima yunu-kene numanu kaí panjangi.’ nimba Poll ka-lkuna we pípili yunu kelepa purum. \c 25 \s1 25:1-12 Pestas-ni Poll-nga Kotele Piliirim Kene Poll-ni “Rom Nokulemú Koleamanga Pali Yi-Nuimele-ni Nanga Kotele Pilíípili, Kolea-Auli Rom Pambu.” Nirim Temanele \p \v 1 Pestas kolea Judia distrik gapman yi-auliele omba kolea kólu liipa kolea-auli Sisaria molupaliinga, ena yupuku omba purum kene Jerusallem-ndu olandu purum. Poll kolea-auli Sisaria ka-lkuna pípili yunu Jerusallem-ndu olandu purum. \v 2 Akuna purum kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Juda-yambumanga yi-aulima kene Pestas mulurumna oku, Poll-kene ung te pirim kilia kot tinjingí tiring akili niku siring. \v 3 Enini Pestas tondulu munduku mawa teku kene niku mele: “Nu-ni oliu numanu samili liiku tapunjui. ‘Poll ya Jerusallem ka-lkuna pípili yandu liiku mundangi.’ ni.” niring. Enini Poll kupulanum-na nokuku molku toku kunjingíndu aku-siku niring. \p \v 4 Pestas-ni eninindu pundu topa kene nimba mele: “Poll kolea-auli Sisaria ka-lkuna pelemú, na nondupa Sisaria-ndu mandu pumbaliinga \v 5 na pumbu kene eninga yi-auli mare wasie pamili. Yi kanili ulu-pulu mare tepa kis-sirim lem Sisaria pumulú kene yunu kot tenjangi.” nirim. \p \v 6 Kanu-kene Pestas kóru tilu mola kóru tale mele Jerusallem molupaliinga, Sisaria mandu omba kene ulsulam-uikundu “Kotele teamili Poll liiku meku wai.” nirim. \v 7 Poll yunu kot-na urum kene Jerusallem molku Pestas-kene wasie tapú toku mandu uring Juda-yima yunu angiliirimna nondupa oku angiliiku kene, yunu-ni ulu te tepa kis-sirim akili naa kanuring akiliinga-pe gólu toku kene niku mele: “Yunu-ni ulu pulele aima tepa kis-sirim.” niring. \p \v 8 Poll-ni ‘Yunu sika tirim akili mele piliangi.’ nimbaliinga nimba mele: “Juda-yambumanga ung-manima kepe, enini Pulu Yili popu toku kalemele lku-tembollale kepe, Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga ung-manima kepe, ung-taka tonjupu tepu kis naa sirindu kanili.” nirim. \p \v 9 Akiliinga-pe Pestas-ni ‘Juda-yambuma yunu-kene numanu kaí panjangi.’ nimba kene Poll-ndu nimba mele: “Nunga kotele Jerusallem piliambu, olandu pamiliye?” nirim. \p \v 10 Poll-ni yunundu pundu topa kene nimba mele: “Kot tepu molemulu ili Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga kotele. Na-ni Juda-yambuma kene ulu te tepu kis naa sirindu akili nu-ni piliikunu mollu. Akiliinga Juda-yambumanga kot-na na nambimuna pambuye? Ya Rom-gapmanale-ni kot piliikimili kapula. \v 11 ‘Na kolambu.’ nimbu ulu te tepu kis-sirindu lem akili kapula, toku konjangi. Nanga ung nimbú te naa pelemú. Akiliinga-pe gólu toku na kot tinjing lem yambu te-ni na liipa enini simba te naa molemú. Kolea-auli Rom molupa koleamanga pali nokulemú Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliipili, na akuna pambu liikunu mundui.” nirim. \p \v 12 Kanu-kene Pestas-ni yunu kene, tapú-toku molku liiku tapunjuring yima kene anju-yandu tombulku nikuliinga, penga yunu-ni piliipa kene nimba mele: “Nu-ni ‘Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliinjipili, yunu molemúna pambu.’ nikeneliinga nu sika Rom puni.” nirim. \s1 25:13—26:32 Poll Kene Yi Nuim King Akiripa-selenga Temanele \b \s1 25:13-22 Yi Nuim King Akiripa Urum Kene Pestas-ni Yunu Walsipaliinga “Poll Nambulka Tembunje?” Nirim Temanele \p \v 13 Ena mare omba purum kene yi nuim king Akiripa kene yunga kimulu Benas-sele ‘Pestas gapmanaliinga yi-auli molumba um lem kanambili pambulu.’ nikulu kolea-auli Sisaria uringli. \v 14 Elsele “Ena pulele Sisaria molumbulú.” niringli akili piliipaliinga Pestas-ni yi nuim kingelendu nimba mele: \p “Pilliks-ni yi te ka-lkuna pípili purum yi kanili ya ka-lkuna we pelemú. \v 15 Na talkunga Jerusallem olandu purundu kene Juda-yambumanga Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene tápu-yima kene enini na mulurunduna oku kene niku mele: “Yu i-sipa i-sipa tepa kis-simeliinga yu pundu topa kene kulupili ni.” niring. \p \v 16 “Na-ni eninindu pundu topu kene nimbu mele: “Oliu Rom-gapman yima-ni yambu te we buni naa silimulu. Kotele piliipu, kot tenjilimele yambumanga ungma piliipu kene, kot tenjilimele yambale yunu-ni yandu ung te pundu topa kene nilimú kene piliipuliinga, yambale lawa te pelemú kene piliipuliinga buni silimulu. We naa silimulu.” nirindu. \v 17 Kanu-kene enini na-kene wasie Jerusallem mundupu kelepu mandu urumulu kene na-ni ipulam-uikundu sumbi-sipu ‘Yunu kot-na upili.’ nirindu. \v 18 Poll kot tinjiring yi kanuma oku angiliiku yu kot tinjiring kene ‘Yu buni simbu mele ung te ningí.’ nimbu piliirindeliinga-pe te naa niring. \v 19 Yunu-kene arerembi kuluringeliinga ung-pulu tale mele pelemú. Eninga Pulu Yili-nga ung-pulele lupa-lupa niku piliiku, yi uinga kulurum, akiliinga bili ‘Yesos’ niring, yi kanili Poll-ni “Kona molemú.” nirim kene “Gólu tokum.” nikuliinga, tombulku niring. \p \v 20 “Aku-siku niringeliinga ung-pulele piliimbundu piliipu sundupuliinga yunu walsipu kene nimbu mele: “Kot akili Jerusallem teamili olandu pambiliye?” nirindu. \v 21 Akiliinga-pe Poll-ni nimba mele: “Mólu. Nanga kotele Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni piliipili.” nirim kene piliipuliinga na-ni nimbu mele: “Kapula, Rom puni kupulanum te korunjambu akiliinga ui ka-lkuna we pi.” nirindu.” nimba Pestas-ni aku-sipa nirim. \p \v 22 Kanu-kene Pestas-ni nirim akili yi nuim king Akiripa-ni piliipaliinga yu-ni Pestas-ndu nimba mele: “Na-ni yi ilinga ungele piliambu nimbu piliiker.” nirim. Pestas-ni nimba mele: “Kapula, opali piliani.” nirim. \s1 25:23—26:32 Poll Kotna Meku Uring Kene Akiripa-ni Poll Kot Tinjiring Mele Walsipa Piliirim Temanele (25:13 pulu monjuku kanui) \p \v 23 Ipulam-uikundu King Akiripa kene kimulu Benas-sele au niku konjukulu, yambu liiku máku toku muluring lku kanuna yambuma-ni kanuku kulap-mingi languku bi paka tonjuku, táka-niku muluring kene elsele lku kanuna lkundu uringli. Ami-yi aulima kene kolea-auli Sisaria nukuring yi-aulima wasie uring kene wasie liiku máku turing. Kanu-kene Pestas-ni “Poll meku wai.” nirim kene yunu meku uring. \v 24 Omba angiliirim kene Pestas-ni nimba mele: \p “Yi Nuim King Akiripa kene eni-kene wasie ya molemulu yambuma pali, eni yi ili kanai. Juda-yambu Jerusallem molemelema kene ya molemelema kene enini pali na kanupu molambu yi ili kot tenjiku kene tondulu munduku niku mele: “Yunu kona molumba kene kapula naa temba. Akiliinga kulupili.” niring. \v 25 Yunu kolumba ulu-pulu te naa piliirindeliinga-pe yunu-ni yunu nimba mele: “Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliipili.” nirim kilia “Kapula, kolea-auli Rom-ndu pani.” nirindu. \v 26 Akiliinga-pe Rom-Yi Auliele-ni yunga kotele piliimba mele pepá te topu simbu ung-pulu te naa piliiker. Akiliinga, King Akiripa kene eni yana molemele yambuma pali ‘Poll-ni nimbá mele eni piliikuliinga pepá tombu akili mele niku sangi.’ nimbu membu okur. \v 27 ‘Ka-yi te Rom-yi auliele molemúna we liipu mundumbu kene kapula naa temba.’ nimbu piliiker. Yunga kot pelemáliinga pulele pepá te topu nimbu para sipu kene yunu liipu mundumbu akili kapula.” nirim. \c 26 \s1 26:1-23 Poll-ni Kotna Angiliipaliinga Akiripa Ung Mare Nimba Simbandu 26:1-11 Poll Yunu Ui Mulurum Mele Akiripa Nimba Sipaliinga (26:12-23 kene wasie) \p \v 1 Pestas-ni aku-sipa nirim kene Akiripa-ni Poll-ndu nimba mele: “Nu ung te pemba na piliambu niku si.” nirim. Kanu-kene ⸤Juda-yi-nuim kanuma-ni gólu toku kene yunu kot tinjiring akili mele piliipili.’ nimba⸥ Poll-ni pundu topa kene nimba mele: \p \v 2 “Yi Nuim King Akiripa, Juda-yi kanuma-ni nanga kot tenjiku, “Tepa kis-sirim.” nikimelale, gólu toku nikimili akili nu-ni piliani nimbu simbaliinga na numanu siker. \v 3 Juda-yambumanga ulu-puluma ekupu eni-enini numanale-ni piliiku tombulku nilimele akili nu-ni aima piliikunu konjullaliinga na numanu aima kaí pekemu-na nu nimbu simbu. Akiliinga ‘Na-ni ung nimbále toku pula tokunu arerembi naa kolkunu, we mimi sikunu piliikunu molani.’ nimbu mawa teker. \p \v 4 “Na uinga kang kene nanga kolea akuna molupuliinga tirindu mele kene, penga ai lepu Jerusallem pupu molupu tirindu mele kene, Juda-yambuma-ni pali piliiku kanolemele. \v 5 Na-ni tirindu akili punie pulele piliiku kanuku kene, na-ni tepu mulurundu akili ‘Piliangi nimbu samili.’ nilkimelanje na ui Perisi-yili molupu kene tirindu akili niku silkimela. Perisi yi kanuma oliu Juda-yambumanga ung-manima aima mindili siku piliiku telemele. Juda-yambumanga ung-manima Perisi-yima-ni piliiku telemele akili ola-kilia; we-yambuma-ni oliunga ung-manima piliiku telemele akili mania-kilia. \v 6 Nanga kot tenjikimili yima kene oliu, Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalimandu “Tembu.” nirim akili na-ni piliipu kene ‘Aima aku-sipa temba tekem.’ nimbu piliiliáliinga na ekupu kot tenjikimili. \v 7 Na-ni ‘Wendu ombá.’ nimbu piliipu nokupu moliu akili oliu Juda-yambumanga talape rurepu molemulu yambuma-ni pali ‘Ulu ili wendu upili.’ niku, sumbulu tanguli-manga Pulu Yili-nga ungele piliiku yunga bili paka tonjuku nokuku molemeleko. Yi-Nuimele, ulu tilu akili mindi oliu Juda-yambuma nokupu molemuláliinga-pe na aku-sipu piliipu nokupu moliáliinga Juda-yambuma-ni enini na kot tenjikimili. \v 8 Eni yambu mare-ni nambimuna ‘Pulu Yili-ni yambu kolemelema kapula naa topa makinjimba.’ niku piliilimiliye? \p \v 9 “Ui na-ni kepe ‘ ‘Yambuma kolea Nasaret yi Yesos aima naa piliai.’ nimbu ulu buni pulele simbu.’ nimbu mulurundu. \v 10 Jerusallem na-ni aku-sipu tirindu. Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima-ni “Aku-siku ti.” niku namba siring-na ⸤Pulu Yili-nga⸥ kake tili yambu pulele ka sirindu. “Kolangi.” niring kene na-ni “Kapula.” nirinduko. \v 11 Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga pupu Yesos piliiring yambuma kanupu liipu “Mindili nangi.” nimbu, “ “Yesos yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele mólu.” niku, yunga ung-taka tonjai.” nirindu. Yunu piliiku muluring yambuma arerembi aima kolupu kene, kolea lupamanga muluring kanuma liipu, mindili liipu sipu ka simbundu lumbili purundu. \s1 26:12-18 Numanu Topele Topa Auli Yesos-nga Yili Mulurum Mele Nimba Sipaliinga (26:1-11,19-23 kene wasie) \p \v 12 “Aku-sipu telsiliipu andupu kene, oliu Juda-yambumanga Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima-ni ‘Aku-siku ti-pui.’ niku pepá te toku na siring kene liipu membu kolea-auli Damaskas purundu. \v 13 Yi-Auli Akiripa, na kolea-auli Damaskas pumbu purundu kene, ai-tangili kupulanum-na purundu kene mulúna talang purum kanurundu. Akili ena tolemú akili mele mólu. Talang akili aima lakupa talang purum kene na-kene tapú-topu purumulu yima kene oliu mulurumuluna aima tondulu pa tirim. \v 14 Aku-sipa tirim kene oliu pali topa mana-mania panjurum kene na mania lepu piliirindu kene ung te omba Ipuru-ungna nimba mele: “Soll, Soll, na nambimuna mindili liikunu silluye? Nu-nunu kupanda wisiku angnjiku mindili naa kolkunu kene polkunu tendika pullale.” nirim. \p \v 15 “Kanu-kene na-ni walsipu kene nimbu mele: “Auliele, nu naeye?” nirindu. \p “Auliele-ni pundu topa kene nimba mele: “Na Yesos, nu-ni taki-taki mindili liikunu sillu yili. \v 16 Ekupu ola angiliui. ‘Nu nanga kendemande-yili molkunu, na kanúnu akili mele kepe, na-ni penga liipu ora simbu mele kepe, piliiku kanukunu kene yambuma anju niku sani.’ nimbuliinga nu oku puni pununa ombu mokeringa angiliipu, na moliu mele nu-kene liipu ora siker. \v 17-18 Nunga Juda-yambuma kene yambu-lupama kene enini ‘Nu tomulú.’ ningí kene ‘Nu naa tangi.’ nimbu tepu liimbu. ‘Na sika molupu enini tepu liimbu.’ nilimele yambuma Pulu Yili-ni eninga ulu-pulu-kísima ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjipa, yunu-ni ‘Nanga yambuma mindi molku, yambu kake tílima molangi.’ nirim yambuma ‘Sika yunga yambuma molangi.’ nimbu, nu enini molemelena “Pui.” nimbu liipu mundukur. Eninga mong lili yambuma ‘Mongma kaí lipili.’ niku, sumbulú túlina molemele yambuma ‘Munduku kelku pa tílina molangi.’ niku, ⸤kurumanga nuim⸥ Seten-nga tondulale-ni yambuma ambululemale ‘Naa ambulupili. Munduku kelku Pulu Yili molemúna wangi.’ niani. Enini-kene aku-sikunu tiní kene sika aku-siku tingí yambuma enini sika Pulu Yili-nga yambuma mulungí-na ‘Aku-sikunu teani.’ nimbu enini molemelena nu liipu mundukur.” nimba yunu-ni nandu aku-sipa nirim. \s1 26:19-23 Pulu Yili-nga Kongunele Tinjirim Mele Nimba Sirim Temanele (25:13 pulu monjukunu kanui) \p \v 19 “Yi Nuim King Akiripa, na mulúna wendu omba ung nirim akili piliipuliinga, liipu su sipu mundupu naa kilirindu. \v 20 “Ti.” nirim mele tembundu ui-pulu-pulu kolea-auli Damaskas pupu ung nimbu sipu, penga kolea-auli Jerusallem ombu nimbu sipu, Judia distrik-nga sukundu lirim koleamanga pali andupu nimbu sipu kene, penga yambu-lupa muluring koleamanga andupu nimbu sirinduko. Na-ni enini nimbu sipu kene nimbu mele: “Eninga ulu-pulu-kísima piliiku kis piliiku numanu topele toku, Pulu Yili molemúna okuliinga, ‘Sika numanu topele tundu lam.’ niku Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú ulu akuma teai.” nirindu. \v 21 Na-ni aku-sipu andupu nimbu sirindeliinga ⸤Juda-yambuma Pulu Yili popu toku kalemele⸥ lku-tembolluna mulurundu kene Juda-yambuma-ni na ambili molku liiku toku kunjingí tiring. \p \v 22 “Akiliinga-pe Pulu Yili-ni na liipa tapunjurum akili ekupu kepe aku-sipa liipa tapunjulimú, akiliinga na ya angiliipu, enini we-yambuma kene yambu-aulima kene piliipu liipu tirindu akili teliu mele enini nimbu siliu. Moses kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma yandu niku siring yi kanuma kene, enini “Wendu ombá.” niring akili mele mindi enini temani topu siker. Te lupa naa niker. Akili i-sipa mele: \v 23 “Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele mana-mania omba mindili nomba kene, yambu kolemelemanga pali yunu kumbi-lepa yambu-ónu-koleana lomburupa ola molumba. Aku-sipa tembaliinga yunga Isrel-yambuma kene yambu-lupama kene enini liipa tapunjupa pa tenjimba.” niring akili kam-kamu aku-sipa wendu urum. ‘Yi-nuim Krais kanili-ni sika yambuma liipa tapunjupa tepa liimba.’ nimbu enini temanele topu siliu.” nirim. \s1 26:24-32 Poll-ni Akiripa-ndu “Ung Nu Nimbu Siker Ili “Sika Ungele.” Niani.” Nirim Temanele (25:13 pulu monjuku kanui.) \p \v 24 Poll-ni koela aku-sipa nimbá nirim kene Pestas-ni yunga ungele topa pula topaliinga nangale topa kene nimba mele: “Poll, nu kelep tokunu lam. Nu skull pulele tirinu akili-ni nu topa kelep mundukum.” nirim. \p \v 25 Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Yi-Auli Pestas, na kelep naa tokur. Niker ungele sika niker, numanu-bo pípili niker. \v 26 Ya niker mele ya yi nuim king Akiripa uinga piliilimáliinga na pipili kapula naa kolupu yunundu kapula sumbi-sipu nimbále. Ulu wendu urum akuma yambuma naa kanuku molangi mo topa wendu naa urum-na yunu kepe kanurumko. \v 27 Yi Nuim King Akiripa, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma yandu niku siring yima-ni wendu ombá niring akili mele “Sika aku-sipa wendu ombá.” niku piliikunuye? ‘Nu-ni sika aku-siku niku piliikunu.’ nimbu piliiker.” nirim. \p \v 28 Kanu-kene Akiripa-ni Poll-ndu nimba mele: “Na ekupu enaliinga nu-ni ung nínele piliipuliinga ‘Krais-nga yili molambu.’ nimbú niku piliikunu kene aku-sikunu nikinuye?” nirim. \p \v 29 Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Ekupu enaliinga kepe kapulako, mola penga walse kapulako. Na-ni Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu mawa tepu kene nimbu mele: ‘Nu kepe, ung niker piliikimili yambuma kepe, eni pali na moliu mele molangi.’ nimbu niker. Akiliinga-pe na ka-sen-ni ka síngi angiliiker akilindu naa niker. ⸤‘Krais-nga yambuma molku Pulu Yili-kene kapula-kapula mulungí akili kaí.’ nimbuliinga niker.⸥” nirim. \p \v 30 Kanu-kene kingele ola angiliirim kene gapman-yi auliele kene kingeliinga kimulu Benas kene enini pali muluring yambuma pali ola angiliiku kene, \v 31 pena pukuliinga, anju-yandu enini niku mele: “Yi ili ‘Ka-lkuna pípili.’ nimulú kupulanum te kepe ‘Kulupili.’ nimulú kupulanum te kepe aima naa lelemú. Yunu-ni ulu te tepa kis naa sim lem.” niring. \p \v 32 Akiripa-ni Pestas-ndu nimba mele: “Yunu-ni ‘Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliipili.’ naa nilkanje yunu ‘We pui.’ kapula nilkena.” nirim. \ms1 Kolomong-Auli 27-28sele Poll Kolea-Auli Rom Pupa Mulurum Temanele \c 27 \s1 27:1-12 Poll Sipna Rom Pumba Purum Temanele \p \v 1 ‘Oliu sipna kolea Italli propinj pamili.’ nikuliinga, Poll kene ka-yambu lupa mare kene ami-yi andret tilu nukurum yi Jullias “Nukui.” niku siring. Jullias yunu Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga ami-yi te. \v 2 Kolea Aramitiam sip te, kolea Esia propinj no-numú kéluna taon lelemúmanga pumba tirim, sip akuna oliu ola pupu, no-numúna pumulú purumulu. Kolea Tesallonaika taon yi Aristakas olio-kene wasie purumulu. \p \v 3 Ulsulam-uikundu kolea-auli Saidon purumulu. Akuna Jullias-ni Poll kondu kolupaliinga, ‘Yunga pulu lelemú yambu yana molemelema-ni yunu nokuku, yunu mólu tomba mélema liiku tapunjuku sangi,’ nimba “Enini kanu-pui.” nirim. \v 4 Kolea-auli Saidon mundupu kelepu sipna alsupu pupu kene, popuremi te-ni sipeliinga kumbikundu topa memba yandu urum kilia kelepu makanaye tepu ⸤no-numúna sukundu lirim⸥ kolea Saiporas akundu purumulu. \v 5 Numú-kusana we pupuliinga, kolea Sillisia propinj kene Pambillia propinj-sele mundupu kelepu, kolea LLisia propinj lirim Maira taon-na purumulu. \v 6 Akuna sip kanili mundupu kilirumulu, ami-yi auliele-ni Alleksendia sip te kolea Italli propinj pumba tirim akili kanupaliinga sip akuna oliundu “Pamili wai.” nimba liipa memba purum. \p \v 7 Ena puleliinga pumulú tepu tepu kósele nimbuliinga pupu kene, Naidas taon akuna nondupa purumulu kene, popuremi te-ni sipele pipi sirim kilia pumulú piliipu sundupuliinga, ⸤no-numúna sukundu lirim⸥ kolea Krit akundu makanaye tepu pupu, akuna lirim taon akili Sallomoni mundupu kelepu, \v 8 numú-kélukundu lap-lapu tepu ombu pupu, LLasia taon-na nondupa lirim kolea te, akili bi leku ‘Sip Manda Lelemú Koleale’ niring, akuna purumulu. \p \v 9 Sipna we molamili ena pulele we omba pupa, Juda-yambuma langi naa noku mi turing enama kepe wasie omba purum kilia punie kanuna sipma andurum kaliimbuma pora nirim. ⸤Puniemanga pali popuremi lakupa turum kaliimbuma wendu ombá urum kene sipma pali naa anduring kanili.⸥ No aima lakupa topa nondupa naa kelimba mele lirim kilia Poll-ni enini lip-lipi topa kene nimba mele: \v 10 “Yima, ‘Ekupu púmulu lem sipele topa mélema pali onde lepa, oliu kepe no wangupu kolumulúnje.’ nimbu piliiker.” nirim. \v 11 Akiliinga-pe ami-yi auliele-ni Poll-ni ung nirimele piliipa, liipa su sipaliinga, sip pulu yili kene sip-kongun tirim yili kene elsele-ni niringli mele piliipaliinga “Pamulu.” nirim. \v 12 “Kolea ilinga popuremi tolemú kene sipele kapula naa lelemú lemba.” niringli kene sipna muluring yambu pulele-ni niku mele: “Kapula, popuremi auli ui naa tokum kene Piniks-ndu pamulu. Akuna pumulú kene popuremi auli-tepa tomba kaliimbumanga sipele kapula akuna nosimulú.” niring. Kolea Piniks ⸤no-numú suku-singina lirim kolea⸥ Krit akuna lirim taon te. \s1 27:13-26 Poll Wasie Sipna Puring Kene Popuremi Auli Te Topa Numú-Kusale Topa Ola Urum Kene (27:27-44 kene wasie) \p \v 13 Penga popuremi laye tepa topa, ‘Sipele kapula táka-nimba memba pumba lem.’ niku kanuku kene “Kapula pumulú.” niku sipele meku puring, kolea Krit numú-kéluna purumulu. \v 14 Akiliinga-pe ena tale mele omba purum kene popuremi aima lakupa te topa, sipele no-numúna kelepa topa memba sukundu purum. Popuremi kaniliinga bili ⸤Grik ungna⸥ “Yurakillo.” niring. Wale marenga nimba yunga enale wendu urum kene turum. \v 15 Popuremi yandu-sipa topa tondulu purum kilia pumulú purumulu akili kapula naa tirim-na ‘Kapula, oliu we tenga-lupa memba pupili.’ nimbu sipna ola we mulurumulu. \p \v 16 No-numúna sukundu kolea laye te lirim, kolea akiliinga bili Koda, akuna anju sipna pupuliinga, sip purumulele-ni sip kelú te kundupa mirim akili nondupa liipu ka topu panjimulundu piliipu sundurumulu. \v 17 Yima-ni sip kelú kanili sip aulina kam-kamu ola liiku nosuku kene, sip aulina purumulu akili “Bulsumba.” niku ka mare-ni sipele poku teku ka toku gi siring. ‘Popuremale-ni sipele kolea Aprika memba pumba kene oliu tombanje.’ niku mulú-sell wendu liiku nosuku, ‘We pamili.’ niring. \v 18 Sipele popuremale-ni aima turum kilia ulsulam-uikundu ‘Kamu kis lembanje.’ nikuliinga méle-wale mirimuluma liiku nona mania-mania tiring. \p \v 19 Ulsulam-uikundunga sip-kongun tiring mélema⸤-kepe⸥ sip nukuli yima eni-enini liiku mania-mania tiring. \v 20 Ena puleliinga enale kepe kombukantupuma kepe méle kanumanga te kanupu bi naa sirimulu, popuremi mindi aima lakupa turum kene ‘Yambu te-ni omba oliu tepa liipa wendu naa liimba. Oliu sika kolumulú lem.’ nimbu ulu te alsupu naa tepu we mulurumulu. \p \v 21 Ena puleliinga yima keri-langi te naa noku we muluring kene enini muluringna Poll ola angiliipaliinga nimba mele: “Yima, “Oliu kolea Krit anju molamulu.” nirindu kanu-mele piliipu liipuliinga anju we molkumulanje ekupu mindili nokomulu ili naa nombu, mélema naa topu nona mundulkumula. \v 22 Akiliinga-pe ekupu oliu yambu te aima naa kolumulú-na numanu waengu nipili molai. Sipele mindi kis lemba. \v 23 Na-ni nikereliinga pulele niambu piliai. Na Pulu Yili-nga kendemande-yili molupu taki-taki yunga kongunale tenjiliu, Pulu Yi kaniliinga angkella te-ni ekupu sumbulsuli na mulunduna omba angiliipaliinga \v 24 nimba mele: “Poll, mini-wale naa mundui. Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nunga kotele sika piliimbaliinga nu nona naa puni. Nu-kene wasie sipna pukumele yambuma kepe Pulu Yili-ni kondu kolupa ‘Nu-kene wasie kona mulungí.’ nim.” nimba angkellale-ni nim. \v 25 Yima, Pulu Yili-ni nilimú mele na-ni piliipuliinga ‘Aima sika nilimú.’ nimbu tondulu mundupu piliiliu akili mele piliipuliinga, yunu-ni ekupu nandu nim mele aima sika aku-sipa tembaliinga eni mini-wale naa munduku numanu waengu nipili molai. \v 26 Akiliinga-pe sipele no-numúna sukundu lelemú kolea tenga no-kéluna sika pupa tomba lem.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim. \s1 27:27-44 Sipele Pupa Numú-Kéluna Topa Bulsurum Temanele (27:1 pulu monjuku kanui) \p \v 27 Oliu sipna purumulu kene popuremi topa mulupili kóru tale omba purum ena kanumanga pali popuremale-ni mindi oliu topa memba purum kene sipele yi te-ni kongun naa tirim-na ‘Numú-Kusa Eria’ niring akuna popuremale-ni mindi topa memba purum. Aku-sipu purumulu kene walse ipulele ai-burum sipele meku puring yima-ni piliiku kene, ‘Ekupu nondupa kolea tenga pumulú okumulu lam.’ niku piliiring. \v 28 Aku-siku niku piliiku kene, manda munjuli kále toku nona mania munduku kanuring kene teti-siks mita pirim kanuring. Laye-kolte purumulu kene alsuku manda munjuli kále toku munduku kanuring kene tuwendi sepen mita pirim kanuring. \v 29 Akili kanuku kene, ‘Oliu ku tenga sipele-ni memba pumba kene oliu tombanje.’ niku mini-wale munduku kene, ‘Sipele we naa pupili.’ niku méle buni tili angere ka te-ni moku toku sip bulkundu toku nona mania mundukuliinga, ‘Sumbulsuli oliu sipna naa tupili, kolea wela tangupili.’ niring. \p \v 30 Sip kongun tili yima-ni ‘Oliu naa tupili, sipele mundupu kelepu pamili.’ niku sip kelú membu purumulu akili liiku no-numúna toku nona mania munduring. Enini yambumandu niku mele: “Sipele naa pupaliinga we lipili méle buni tili mare sipeliinga kumbikundu moku topu, topu nona mania mundamili.” niku aku-siku tiring akiliinga-pe gólu toku eni-enini kiyang niku takara toku pungíndu aku-siku tiring. \v 31 Kanu-kene Poll-ni ami-yima nukurum yili kene ami-yima kene eninindu nimba mele: “Sip kongun tili yima wasie sipna we naa mulúmulu lem enini kene sipna molemele yambuma pali kulungí lem.” nirim. \v 32 Aku-sipa nirim kene piliikuliinga ami-yima-ni sip kelále moku turing kama kuru-lu-ni kari leku toku nona mania munduring. \p \v 33 Kolea nondupa tangumba muni lirim kene Poll-ni ‘Enini langi nangi.’ nimba yambu kanumandu pali tondulu mundupaliinga nimba mele: “Kóru tale eni langi te mimi-siku naa noku mini-wale mindi munduku we muluring. \v 34 Akili kapula naa tekemaliinga na-ni eni tondulu mundupu kene niker: “Eni langi noku tondulu munduku molai.” nimbu niker. Eni te aima naa kulungí. Sipele tomba kene eninga kimbu ki pengí-di mélema kepe ulu te aima naa temba.” nirim. \v 35 Aku-sipa nimbaliinga, ⸤‘Enini mini-wale naa munduku, numanu waengu nipili keri-langi nangi.’ nimba kene⸥ kanuku molangi yunu bret te liipa puka topa Pulu Yili-ndu “Angke” nimbaliinga nurum. \v 36 Aku-sipa tirim kene yambuma-ni kanuku kene enini numanu waengu nipili keri-langi liiku nuring. \v 37 (Oliu sipna mulurumulu mele yambu andret-tale paon-yupuku pe ten-siks.) \v 38 Enini langi nuring olu tirim kene rais-wit wale we lirim-ma ‘Sipele buni naa tipili.’ niku nona toku munduku kiliring. \p \v 39 Kolea tangurum kene enini kolea te kanuring akiliinga-pe kanuku bi naa siring. Enini no-kélale kanukuliinga sipele kapula pupa lemba kolea te kanuring. Kanukuliinga ‘Sipele akuna kapula pupa lembanje.’ niku piliiku kene, \v 40 yi mare-ni ‘Sipele naa pupa we lipili.’ niku méle buni tílima moku toku toku nona mania munduring méle kanuma ka kari leku mélema toku nona lipili munduku kelku, mare-ni sipeliinga mulkapiye-kále liiku toku monjuku ‘Sipele kongun tepu numú-kéluna membu pumulú.’ niring. Mare-ni ‘Popuremale-ni sipele numú-kéluna memba pupili.’ niku sip kumbina múlu-sell te ola angnjiring kene oliu no-kéluna pumulú purumulu. \v 41 Akiliinga-pe meku puring kene ma te no-numúna sukundu lirim akuna sipele pupa topa gi sirim. Sip kumbikundu mana topa gi sipaliinga wendu pumba piliipa sundurum kilia no topa omba sip bulkundu topa bulsurum. \p \v 42 Sipele ui elki naa tupili ami-yima-ni niku mele: “Ka-yambuma no leku takara toku pungéliinga topu konjamili.” niring \v 43 akiliinga-pe eninga yi-auliele ‘Poll naa tangi.’ nimba piliipaliinga nimba mele: “Mólu, ka-yambuma naa tai. No lelemele yambuma-ni ui sipele munduku kelku no leku no-kéluna pai. \v 44 We mulungí yambuma unji-pllang sipna bulsumbama liiku ambolku no leku no-kéluna pai.” nirim. Aku-siku teku kene yambuma pali no-kéluna wendu puring. Te no aima naa wanguring. \c 28 \s1 28:1-10 Poll Kolea Molta Molupaliinga Tirim Temanele \p \v 1 No lepu no-kéluna pupu piliirimulu kene “Kolea kelú numú suku-singina lelemú kolea ilinga bili Molta.” niring. \v 2 Kolea pulu yambu akuma-ni oliu aima kondu kolku liiku tapunjuku, lo omba alí aima tirim-na unji sulku tepi kalunjukuliinga, tepi-kiku puluna nondupa meku puku monjukuliinga “Wasie molamili.” niring. \p \v 3 Poll-ni unji-kola mare liipa máku topaliinga memba omba tepina kalurum kene wambiye-kimbulu te tepi-ni nurum piliipaliinga wendu omba Poll-nga kína kongliipa mulurum. \v 4 Kolea pulu yambuma-ni wambiyele Poll-nga kili nurum kanuku kene eni-enini kuru-ko liiku kene niku mele: “Yi ili yambu te topa kunjurum lam. Yunu no naa wangúmeliinga-pe Sumbi Nili Pelemú Yili-ni “Yunu-ni aku-sipa tirimeliinga we kona naa mulupili. Sika kulupili.” nikem lem.” niring. \v 5 Akiliinga-pe Poll-ni ‘Wambiyele pupili.’ nimba kili tanda sirim kene wambiyele tepina sukundu purum, Poll kulú naa kolupa we kona mulurum. \v 6 Kolea pulu yambu kanuma-ni ⸤‘Wambiye te-ni yambu te kongulimú kene kupuná memina sukundu pulimú kene yambu kanili kolemú.’ niku piliiku,⸥ ‘Poll-nga kili akumbanje, mola yunu topa mundumba kene kolumbanje?’ niku ena-mong pulele omba purum kanuku muluringeliinga-pe yunu aku-sipa ulu te naa tepa we kapula mulurum kanukuliinga, enini kelku numanu topele toku kene niku mele: “Yi ili yambuma nokulemú pulu-yi te lam.” niring. \p \v 7 Kolea akili nukurum yi-nuimele yunga lku aima auliele nondupa angiliirim. Yili yunga bili Papillias. ‘Eni nanga lkuna molamili wai.’ nirim kene purumulu, ena yupuku yunu-ni oliu keri-langi sipa nokupa kunjurum. \v 8 Yunga lapale kangi nomba olu omba pupa kuru turum kilia we anambu lirim. Yunu anambu lirim akuna Poll pupaliinga, Pulu Yili-kene mawa tepa yunu ambulupa tepa kona liirim. \v 9 Aku-sipa tirim kene yunu kona purum kilia kanuku kene, kolea akuna kuru turum yambuma pali Poll mulurumna uring, yunu-ni enini tepa kaí tirim-ko. \v 10 Poll-ni aku-sipa tirimeliinga kanuku kene oliu nokuku konjuku méle pulele siring. Penga oliu sipna pumulú tirimulu kene oliu méle mare mólu turum-ma enini sipna meku puku nusunjiring-ko. \s1 28:11-16 Poll Rom-nga Kolea-Auliele Kamu Purum Temanele \p \v 11 Kolea akuna kaliimbu yupuku we mulurumulu kene sip te, popuremi turum kaliimbuma wendu urum kene kolea akuna omba nokupa lirim, sip kanuna purumulu. Sip akili Alleksendia taon-na sipele. Sipeliinga kumbina pulu-yi gólu tuli ‘Susini kang tale olu-pakilem-sele mirim’ niku popu turing pulu-yi kanu-mele méle-sele teku sip-kumbina panjiring. \v 12 Oliu sipna pupu kolea Molta mundupu kelepu kolea Sairakus taon-na pupu ena yupuku mulurumulu. \v 13 Sairakus taon akili mundupu kelepu pupu Risiam taon-na purumulu. Ulsulam-uikundu popuremi kaí te topa kene sipele paka topa melsiliipa purum-na oliu ena te we pupu ena tale-sipaliinga Putoll taon-na pupu sipele kamu mundupu kilirumulu. \p \v 14 Taon akuna Krais-nga yambu mare muluring, kanupu liirimulu kene enini oliundu niku mele: “Eni yana molamili.” niring kilia kóru tilu enini kene molupuliinga, kolea-auli Rom kam-kamu mania-kupulanum pumulú purumulu. \v 15 Krais-nga yambu kolea-auli Rom muluring kanuma-ni ‘Yima andi okumele.’ niring piliiku kene, enini kolea-auli Rom munduku kelku, mare ‘Apias-Maket’ niring koleana oku oliu kanuku liiku, mare ‘Yambu Oku Pi-Pui-Upui Tiring Lku Yupuku Angiliirim Koleale’ niring koleana oku oliu kanuku liiring. Poll-ni Krais-nga Rom-yambu kanuma uring kanupaliinga Pulu Yili-ndu “Angke” nimba numanu waengu sirim. \p \v 16 Oliu kolea-auli Rom kam-kamu sukundu purumulu kene Rom-gapmanale-ni “Poll ⸤ka-lkuna naa pípili.⸥ Yunu lku tenga-lupa pípili, akuna ami-yi te-ni nukupili.” nirim. \s1 28:17-31 Poll Rom Ka-Lkuna Pepa Kene We-Yambu Yunu Puku Kanu-Pui-Upui Tiringma Ung Nimba Sirim Temanele \p \v 17 Poll ena yupuku Rom molupa kene Rom muluring Juda yi-aulima “Wai.” nirim. Oku máku turing kene eninindu nimba mele: “Nanga angmene, na-ni oliunga Juda-yambuma kene oliunga anda-kolepalimanga ung-manima kene liipu úngulu sipu ulu te naa tirindu akiliinga-pe na Jerusallem mulurundu kene Juda-yambuma-ni na ka siku Rom-ami-yima siring. \v 18 Enini nanga kot tinjiring akili Rom-nga gapman yili-ni piliipaliinga, “‘Yunu toku konjangi.’ nimbú ung te naa piliiker. Yunu we pupili.” nirim. \v 19 Juda-yi aulima-ni “Mólu.” niku karaye tiring kene na-ni nimbu mele: “Kapula, Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliipili. Rom pambu.” nirindu. Akiliinga-pe na-ni nanga Juda-yambumanga kotele tenjimbundu ung te aku-sipu naa nirindu. Enini karaye teku na toku kunjingí tiring kilia aku-sipu nirindu. \v 20 ‘Na Rom yandu úndeliinga pulele eni nimbu sambu piliangi.’ nimbuliinga “Eni wai.” nimbu walsindu. Oliu Isrel-yambuma Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim mele ‘Tipili.’ nimbu nokupu molemuláliinga ka-sen-ni nanga kína ka túngi-na molkur.” nirim. \p \v 21 Rom muluring Juda-yi aulima-ni pundu toku kene Poll-ndu niku mele: “Kolea Judia molemele Juda-yima-ni nu tirinu mele oliu piliamili pepá te toku yandu naa siring. Yandu uring yima-ni nu-ni ulu te teku kis-sirinu mele ung te naa niku siringko. \v 22 Akiliinga-pe oliu Juda-yambuma-ni ung-manima piliipu telemulu mele Juda-yambu mare-ni munduku kelku ulu kona te wendu urum mele piliiku telemele akili koleamanga pali yambu pulele-ni “Toku kis-sikimili.” nilimele akiliinga ulu-pulu kanilindu nu numanale-ni piliillu akili oliu piliamili niku si.” niring. \p \v 23 Enini aku-siku nikuliinga Poll-kene máku tungí ena te makó turing. Ena kanili wendu urum kene ⸤Juda-⸥yambu aima pulele Poll pirim lkuna sukundu-sukundu oku máku turing kene yunu-ni ipulam-ui pulu monjupa ung nimba mulupili ena purum. Yunu-ni Pulu Yili yambuma nokupa kingele molumba mele nimba sipa, Moses-ni turum bukma kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni turing bukma kene, buk akumanga yi te omba temba mele niring, kanili Juda-yambuma piliiku ‘Wendu ombá.’ niku nokuku muluring mele we nokuku molemele, ‘Yi kanili Yesos-ndu niring.’ nimba ‘Enini ‘Sika’ niku piliangi.’ nimba tondulu mundupa enini nimba sirim. \v 24 Kanu-kene máku toku muluring yambu mare-ni ‘Sika nikem.’ niku piliiring, akiliinga-pe mare-ni ‘Gólu tokum.’ niku piliiring. \p \v 25-29 Poll-ni enini ung te ‘Aima piliangi!’ nimba eninindu ung te kam-kamu nimba mele: “‘Eninga anda-kolepalima piliangi.’ nimba Mini Kake Tiliele-ni yi Asayandu “Ninjui!” nimba, ung nimba sirim ungele piliipa eni yandu nimba sirimele sika nirim. ⸤Mini Kake Tiliele-ni Asayandu nirim akili i-sipa mele:⸥ \q1 “Nu yambu molemele ilinga pukunu i-siku ni-pui: \q1 “Pulu Yili-ni nimba mele: \q1 “Eni kum leku ungma piliingí akiliinga-pe \q3 ung-pulele naa piliingí; \q1 mélema nem-nemi niku kanungí akiliinga-pe \q3 mélale kanuku bi naa singí. \q1 Eninga numanuma kamu pipi silimele; \q2 kumele-ni piliingíndu enembu kolemele; \q2 ‘Méle te mongale-ni naa kanomulú.’ niku \q3 mong kumbulimeláliinga aku-siku tingí. \q1 Aku-siku naa telkemelanje \q2 mongale-ni sika kanuku, \q2 kumele-ni sika piliiku, \q2 numanale-ni sika ung-pulele piliikuliinga, \q1 numanu topele toku na moliuna olkemelanje \q2 na-ni enini ⸤kuru turum-ma⸥ tepu kaí telka.” \q1 nikem.” ni.” \rq Asaya 6:9-10\rq* \m nirim-na ⸤piliipaliinga Asaya-ni aku-sipa nirim⸥. Mini Kake Tiliele-ni Asayanga kerina nirim mele eni Juda-yambumanga anda-kolepalima-ni ui aku-siku tiring mele eni sika ekupu aku-siku telemeláliinga eni ung ili piliai: Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa, enini mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yunu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba mele ‘Juda-yambu ulsukundu molemele yambu-lupama piliangi.’ nimba Pulu Yili-ni oliu ⸤Juda-⸥yi mare ⸤yambu-lupama⸥ muluringna liipa mundurum. Yambu kanuma-ni ung kanili sika piliiku liingí.” nirim. \p Poll-ni aku-sipa nirim kene Juda-yambuma enini tombulku nilsiliiku numanu pulele liiku mundulsiliiku puring. \b \p \v 30 Poll punie tale pali Rom lku tenga yununu pirim. Yambuma taki-taki yunu mulurumna uring kene “Molamili wai.” nirim. \v 31 Yambu te-ni Poll-ni ung nimbá kupulanumele pipi naa sangi yunu-ni Pulu Yili mélema pali nokupa yi nuim kingele molemú molumba mele kene, Auli Yesos-nga temanele kene, Yesos Pulu Yili-ni ‘liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele mulurum akili kene, yambuma mundu-mong naa tenjipa tondulu mundupa nimba sirim. \b \p ⸤Akili manda.⸥