\id 2TH - 2 Thessalonians, Head, 17th May, 2004 \h TESALLONAIKA AELEPALE \toc1 TESALLONAIKA AELEPALE Poll-ni TESALLONAIKA-Yambuma Pepá PENGA AELEPA Topa Sirim Bukele \toc2 TESALLONAIKA AELEPALE \mt1 TESALLONAIKA AELEPALE \mt2 Poll-ni TESALLONAIKA-Yambuma Pepá PENGA AELEPA Topa Sirim Bukele \ip Pepá ilinga ung-pulu mare buk-gomú 977 molemú, kelkunu anju puku kanui. \c 1 \ms1 Kolomong-Auli 1-2sele Auliele-nga Enale Penga Wendu Ombá Ung Te \s1 1:1-2 Poll-ni Pepále Tombandu Pulu Monjupa Turum Ungele \p \v 1 ⸤Na⸥ Poll kene Saillas kene Timoti kene oliu-ni Eni Krais-nga yambu-talape kolea-auli Tesallonaika molemelema \p pepá ili topu sikemulu. Pulu Yili eni ⸤Tesallonaika-yambuma⸥ kene oliunga wasie Lapale kene, Auli Yesos Krais kene, wasie tapú-toku molemele yambuma, pepá ili topu sikemulu. \p \v 2 ⸤Oliunga⸥ Lapa Pulu Yili kene Auli Yesos Krais-seleni \m eni we kondu kolkulu, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ niangli. \s1 1:3-12 Poll-ni Pulu Yili-Kene “Angke” Nimba Krais-nga Tesallonaika-Yambumanga Mawa Tinjirim Temanele \b \s1 1:3-4 Krais-nga Tesallonaika-Yambuma-Kene Bunima Wendu Urum Kene Tondulu Munduku Muluring Temani Te \p \v 3 Angmene, taki-taki eni nimbu piliipu numanu liipu mundupu kene Pulu Yili-kene “Angke” nimulú mele enembu kolupu mundupu kilímulu lem kis. Eni ⸤Krais-kene yunga ungele ‘Sika’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili mele olandupa-olandupa tondulu munduku piliiku, eni-enini anju-yandu numanu monjulemele mele olandupa pulimú akiliinga taki-taki Pulu Yili-kene “Angke” nilimulu mele taki-taki aku-sipu nimbu molomulú kene kapula. \v 4 Eni aku-siku telemeláliinga Pulu Yili-nga yambu-talape kolea lupa-lupa molemelemanga andupu, eni kape nimbu bi paka tonjupu, yambuma-ni eni buni silimele kene eni mindili nolemele akiliinga-pe tondulu munduku molku Krais-nga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele munduku naa kelku, ekupu kepe ‘Akili sika.’ niku tondulu munduku piliiku molemele mele numanu sipu temani topu silimulu. \s1 1:5-10 Pulu Yili-ni Yunga Ulu Sumbi-Niliele-ni Oliu Yambuma Sumbi-Sipa Apurulimú Ung Te (1:3-12 pali kanui) \p \v 5 Eni teku molemele mele kanupu kene, ‘Pulu Yili-ni yambuma sumbi-sipa apurulimú apurumba.’ nimbu kanolemulu. ⸤Eni ulu aku-sipama wendu olemú⸥ akiliinga Pulu Yili-ni eni piliipa apurupa konjupa kene Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana manda “Kamu sukundu wai.” nimbá mele liipa ora silimú. Ekupu Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú talapena molemeláliinga mindili nolemele kanili. \v 6 Pulu Yili-ni yambuma sumbi-sipa apurulimú, akiliinga eni mindili silimele yambuma yu-ni ‘Mindili nangi.’ nimba, \m \v 7 eni mindili nolemele yambuma kene oliu kene wasie ‘numanu waengu siku molangi.’ nimbá. Auli Yesos yunga angkella tondulu púlima kene mulú-koleale mundupa kelepa tepi auli-tepa nomba pembana omba mokeringa angiliimba kene ulu ili wendu ombá. \v 8 ⸤Yu aku-sipa omba kene⸥ Pulu Yili naa piliiku tapú-toku naa molku, Auli Yesos-nga temani-kaiéle piliiku liiku teng panjiku naa telemele yambuma ⸤aku telemeláliinga⸥ pundu tombandu “Mindili nangi.” nimbá. \v 9 Teku kis-silimelaliinga pundu tomba mindili nungéle i-sipa mele: “Auliele molumbana puku naa molku, yunga tondulu aima olandupaliinga talang tondulu-tepa púlina oku naa molku, aima anju pangi.” nimba Pulu Yili-ni makurupa, enini kamu topa mania mundumba kene molku kis-siku mindi pungí. \v 10 ‘Yunga yambu kake tílima-ni yu kape niku, ‘yu sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma-ni yunga bili paka tonjangi.’ nimba ombá enaliinga ulu kanuma wendu ombá. Oliu-ni eni ung nimbu sirimuluma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiringeliinga ⸤yu ombá kene⸥ eni kepe wasie yu kape niku bi paka tunjingíko. \s1 1:11-12 Poll Kene Yima-ni ‘Krais-nga Tesallonaika-Yambuma Tondulu Munduku Molangi.’ Niku Pulu Yili Mawa Tinjiring Ung Te \p \v 11 Akiliinga, ‘Pulu Yili-ni “Eni nanga yambuma molangi wai.” nirim-na muluring mele ekupu eni kanupa kaí piliipa ‘ “Wai.” nirindu mele mania naa pupili.’ nipili.’ nimbu oliu-ni taki-taki Pulu Yili-kene eninga nimbu popu topu mawa tenjilimulu. ‘Yunga tondulale-ni eni ‘ulu-kaíma teamili.’ nilimele uluma ‘Sika teangi.’ nimba liipa tapunjupa, eni ‘Yu sika.’ niku tondulu munduku piliiku kene kongun telemele kongunuma ‘Kaí lipili. Teku konjangi.’ nipili.’ nimbu yu mawa tenjilimulu. \v 12 ‘Aku tingéliinga ⸤yambuma-ni⸥ oliunga Auli Yesos-nga bili paka tunjingí kepe, yu eni-kene molumbaliinga eninga bili ola pembako.’ nimbu kene aku-sipu eninga nimbu Pulu Yili mawa tenjilimulu. Oliunga Pulu Yili kene Auli Yesos Krais-selenga \m we kondu kululi ulele-ni ulu akuma aima sika wendu upili. \c 2 \s1 2:1-12 Yi Te-ni Ung-Manima Pula Topa Aima Tepa Kis-Simbaliinga Ung Te \p \v 1 Angmene, oliunga Auli Yesos Krais ⸤alsupa yandu⸥ omba oliu liipa máku tomba ulu akusele wendu ombáliinga oliu ung te nimulú tekemulale ‘eni kum leku molangi.’ nimbu nikimulu. \v 2 ‘Yambuma-ni tondulu munduku niku kene “Auliele-nga enale kórunga wendu um.” ningí kene eni numanu pulele kimbu-siku mini-wale munduku pung-pungu niku naa molangi.’ nimbu eni tondulu mundupu mawa tekemulu. Gólu toku kene “Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba, ung nimba símu ung te piliindu nimbu sambu.” niku kene aku-siku ningí kene, mola “Poll-ni ung te nimba mundúmele niambu.” niku kene aku-siku ningí kene, mola pepá toku siku kene “Na Poll-ni pepá ili topu siker.” ningí kene, aku-siku gólu toku ⸤“Auliele-nga enale kórunga wendu um.”⸥ ningí akiliinga ⸤ulu te naa teai⸥. \v 3 ⸤Akiliinga-pe⸥ ‘Yambu te-ni aku-sipa gólu topa kiáki tepa nikimunje.’ niku piliiku ung nimbáma naa piliiku, ⸤‘Niker ungele piliangi.’ nimba⸥ ulu mare temba kene naa kanai. Ena kanili ui we wendu naa ombá. Ui yambu pulele-ni Pulu Yili-kene kara puku ‘Yunga ungele aima naa piliimulú.’ niku liiku bulu siku liiku su singí enale ui wendu ombá. ⸤Aku tingí enaliinga⸥ yi te-ni ung-manima pula topa aima tepa kis-simba yili, Pulu Yili-ni ui makó topa “Kolea-kísina liipu mundumbu.” nimba, nimba panjurum yili wendu omba mokeringa molumba. ⸤Ulu akili ui wendu ombá, Auliele-nga enale pe wendu ombá.⸥ \v 4 Yi kanili-ni yambuma ‘Oliunga pulu yima’ niku popu toku kape ningí pulu yima ‘Mania pupili.’ nimba, ‘Na pulu yi akumanga alko topu molupu nanga bili mindi paka tonjuku na mindi kape niangi.’ nimbá. ⸤Pulu Yili popu toku kalemele lku-tembolluna sukundu⸥ Pulu Yili molemú suluminana kepe pupa polu te liipa akuna molupa “Na-nanu Pulu Yili.” nimbá. \v 5 Ekupu ya niker mele ui na eni-kene molupu kene nimbu sirindu ung kanuma kum siku naa piliikimiliye? \p \v 6 Akiliinga-pe ulu kanili isili-ui wendu ombá kupulanumele méle te-ni pipi silimú, méle akili eni piliilimili. ⸤Pulu Yili-ni⸥ yu wendu omba mokeringa molumba ena makó turumele wendu ombá kene akili sika wendu omba mokeringa molumba. \v 7 Yambuma-ni ung-manima pula toku aima teku kis-silimele ulu-pulele kórunga kiyang nimba pelemú kanili. Akiliinga-pe penga wendu ombále we kamu wendu omba mokeringa naa molumba. ‘Isili-ui wendu omba mokeringa naa mulupili.’ nimba kupulanumele pipi silimú yili ⸤Pulu Yili-ni⸥ “Wendu pupili.” nimbá yu wendu pumba kene aima tepa kis-siliele kamu wendu omba mokeringa molumba. \v 8 ⸤Kupulanumele pipi silimú yili wendu pumba kene⸥ ung-manima pula topa aima tepa kis-simba yili enaliinga mokeringa angiliimba. Mokeringa angiliimba kene Auli Yesos-ni yunga keri-múlale-ni yu topa mania mundupa, yu tondulu talang puliele-kene ombá talang puli kanili-ni yi kanili topa konjumba. \p \v 9 Ung-manima pula topa aima tepa kis-simba yi kanili ⸤kurumanga nuim⸥ Seten-nga tondulale-kene omba kene, ⸤Seten-nga⸥ ulu gólu tuliele-ni ulu-tonduluma tepa, yambuma kanukuliinga mini-wale mundungí ulu lupa-lupama temba, \v 10 ⸤Seten-ni yu liipa tapunjumbaliinga⸥ mindili noku molku kis-singí kupulanum-na pulimelé yambuma-ni ‘Sika’ niku piliingí ulu gólu topa kundi tomba ulu-kis lupa-lupama tepa ung kis lupa-lupama nimbá. Yambu kanuma-ni ‘Auliele-ni oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa munjupili.’ ni naa niku ung-sikale numanu naa monjuku ‘Aima piliipu liamili.’ naa niringeliinga kolea-kísina puku mindili noku molku kis-singí. \v 11 Akiliinga, Pulu Yili-ni ‘yambu kanuma-ni ung gólu tuliele ‘ung-sikale’ niangi.’ nimba lu liingí tondulale enini silimú. \v 12 Yunu-ni aku telemáliinga yambu ung-sikale naa piliiku ulu-pulu-kísima mindi numanu siku telemele yambuma kot enale wendu ombá kene Pulu Yili-ni kot piliipa enini apurupa méle kalupa ‘Enini teku kis-siringeliinga molku kis-sangi.’ nimbá. \s1 2:13-17 Poll-ni “Pulu Yili-ni ‘Eni Molku Kis-Singí Kupulanum-na Wendu Liipu, Molku Kunjingí Kupulanum-na Liipu Monjumbu.’ Ui Aku Nimba Oliu Makó Turumeliinga Tondulu Munduku Molai!” Nirim Ung Te \p \v 13 Akiliinga-pe angmene Auliele-ni eni numanu monjulemúma, Pulu Yili-ni eni tepa liipa, ‘Mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba eni ui kumbi-lepa makó turum. Minéle-nga tondulale-ni eni Pulu Yili-nga yambu mendepulu molku yambu kake tílima molemele ulele kene, ung-sikale tondulu munduku piliilimili ulu akusele pelemáliinga Pulu Yili-ni eni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liirim akiliinga piliipu molupu kene oliu-ni taki-taki Pulu Yili-kene “Angke” nimbu mulúmulu lem kapula. \v 14 Oliu-ni eni temani-kaí topu sirimulale-ni Pulu Yili-ni ‘Eni aku-siku yambuma molangi wai.’ nirim. ‘Yambuma oliunga Auli Yesos Krais-nga tondulu talang puliele kene yunga tondulale kene tiluna tapú-toku mulungí kene, eni-kene wasie tiluna tapú-toku molangi akiliinga,’ nimba enindu aku-sipa “Wai.” nirim. \v 15 Oliunga angmene, aku tirimeliinga tondulu munduku molku, oliu-ni enu⸤-kene wasie molupu kene⸥ Pulu Yili-nga ungma nimbu sipu, ⸤penga⸥ pepá topu sipu, aku-sipu ung-bo tunjurumulu ung-sika akuma munduku naa kelku tondulu munduku piliiku molai. \p \v 16 Pulu Yi oliunga Lapa, oliu numanu munjurum yili-ni oliu we kondu kolupa kene numanu tondulu pupa pora naa nimbá ulele kene, ⸤‘Pulu Yili-ni oliu-kene ulu-kaíma temba.’ nimbu⸥ tondulu mundupu numanu sipu nokupu molemulu ulele kene, silimú yili kene, oliunga Auli Yesos Krais yu-kene elsele-ni \v 17 eni numanu tondulu pupili toembu toku tondulu puku molku kene taki-taki ulu-kaíma mindi teku ung-kaíma mindi niku mulungí tondulale sangli. \ms1 Kolomong-Auli 3 “Tesallonaika-Yambuma-ni Kongun Naa Teku Enembu Kolemele Yambuma Mani Sai.” Nirim Ungele \c 3 \s1 3:1-5 “‘Pulu Yili-ni Oliu Liipa Tapunjupa Tepa Liipili.’ Niku Yu-Kene Oliunga Mawa Tenjai.” Nirim Ung Te \p \v 1 Kapula, angmene, ekupu ung te kamu niambu: Pulu Yili-kene popu toku ung niku oliunga mawa tenjiku kene i-siku mele niangi: “Eni Tesallonaika-yambuma Auliele-nga temanele topu sirimulu kene piliiku kene ‘Ung kaiéle. Yu-ni sika oliunga nimba aku tinjirim.’ niku enaliinga piliiku liiring mele aku-siku anju-anju yambuma ung ili piliingí kupulanumele nondupa wendu upili. Ungele piliiku kene eni tiring mele akuko teangi.” niku mawa tenjiku, \v 2 “Yi kísima-ni ulu kísima mindi teku, teku kis-siku molemele yima oliu ulu te naa teku buni te naa sangi akiliinga Pulu Yili-ni tepa liipili.” niku mawa tenjangiko. Eni piliikimili, yambu pulele-ni ‘Auliele-nga temani akili sika.’ niku naa piliilimili kanili. Akiliinga, aku-siku Pulu Yili-kene oliunga niku mawa tenjai. \p \v 3 ⸤Yi kísima-ni oliu teku kis-singí telemele⸥ akiliinga-pe Auliele oliu aima naa mundupa kelemba. ‘Ulu kismanga pali ulu-pulele molemú ⸤kur⸥ale-ni eni topa mania naa mundupili.’ nimba eni tondulu sipa nokupa molumba. \v 4 ‘Eni Auliele-kene tapú-toku molemeláliinga oliu-ni “Teai.” nilimulu mele ekupu teku konjuku molemele. Penga aku-sikuko sika teku mindi mulungí.’ nimbu piliipu molemulu. \p \v 5 ‘Pulu Yili-ni yambuma numanu monjulemú mele kene, eni numanu munjingí mele kene, Krais-ni tondulu mundupa molupa enimbu naa kolupa molemú mele eni aku-siku manda leku teku mulungí mele kene, Auliele-ni mani sipa kupulanum te liipa ora sipili.’ nimbu yu mawa tekemulu. \s1 3:6-15 “Yambuma We Naa Molku Kongun Teku Molai.” Nirim Ung Te \p \v 6 Angmene, Auli Yesos Krais-nga bili lepu eni tondulu mundupu nimbu mele: Eninga angin te-ni ‘Kongun naa tembu.’ nimba enimbu kolupa, eni ung-bo tunjupu mani sirimulu mele aku-sipa naa telemú yambale-kene wasie tiluna tapú-toku aima naa molku eni anjupa molai! \v 7 Eni piliiku kene, ‘Oliu telemulu mele eni aku-siku manda leku tingí kene papu.’ niku piliilimili. Ui eni-kene wasie mulurumulu kene oliu we naa mulurumulu. \v 8 Yambu mare-ni oliu langi siring kene kepe we naa nurumulu. Taropu topu liipu kene nurumulu. Eni-kene wasie mulurumulu kene ‘eni-kene wasie molemuláliinga eni buni te naa tipili.’ nimbu sumbulsuli kepe tanguli kepe oliu tondulu mundupu ⸤Pulu Yili-nga kongunale temulundu ku-kongunale tirimuluko, Pulu Yili-nga kongunale tirimuluko, akiliinga⸥ oliu aima mindili sipu mulurumulu. \v 9 “Oliu-ni eni liipu tapunjulemuláliinga oliu pundu toku méle te sai.” nilkumulanje kapula nilkumula. Akiliinga-pe ‘Kongun telemulu mele kanuku kene eni aku-siku manda leku teku we naa molangi.’ nimbu liipu ora simulúndu aku-sipu mindili sipu kongun tepu we naa mulurumulu. \v 10 Aku nikereliinga ung te oliu eni-kene wasie molupu kene ung-mani sirimulu kanili eni piliilimili. Ung-mani kanili i-sipa mele: “Yambu te kongun naa tímu lem aku yu ga naa núpiliko.” nirimulu kanili. \p \v 11 ⸤Nambimuna oliu-ni aku-sipu nikimuluye?⸥ Eninga yambu mare kongun tingíndu ⸤kongun sika te naa teku,⸥ yambu mare ulu teku ung nilimelema ‘Aima piliimulú.’ niku anduku walsiku piliiku kum leku mindi molemele-na piliipuliinga aku-sipu nikimulu. \v 12 Auli Yesos Krais-nga bili lepu walsipu kene yambu kanuma tingí mele i-sipu tondulu mundupu nikimulu: “Eni táka-niku molku, eninga langi nungíndu eni-enini kongun teku kene langi liiku nai.” nikimulu. \p \v 13 Akiliinga-pe angmene, eni marendu i-sipu nikimulu: “Eni ulu kaíma tingíndu enembu naa kolku, tondulu munduku teai!” nikimulu. \p \v 14 Pepá topu sikemulu ilinga sukundu “Ulu teai!” nimbu ung-mani sikemuluma yambu te-ni piliipa liipa teng panjipa naa tepa mulúm lem eni kanuku kene ‘Yu aku-sipa telemáliinga piliipa pipili kulupili.’ niku yu molumbana eni naa puku anju molai. \v 15 Akiliinga-pe ‘Eni ‘Yambu akili oliunga ele-túli.’ niku piliangi.’ nimbu naa nikimulu. ‘Yu oliunga angin akiliinga yu tepa kis-sim mele piliipili.’ niku lip-lipi toku niku molai. \s1 3:16-18 Poll-ni Pepá Topa Pora Simbandu Nirim Ung Mare \p \v 16 Auliele, numanu tiluna pupaliinga numanu waengu nipili ulu-pulele pelemú yili, yu-ni ‘Ulu lupa-lupama wendu ombá kene eni taki-taki numanu tiluna pupaliinga waengu nipili molangi.’ nipili. Auliele eni-kene pali tapú-topa mulupili. \p \v 17 ⸤Na-ni pepá topu siliuma yi te-ni liipa tapunjupa tonjulemú⸥ akiliinga-pe ‘Yambuma-ni ‘Pepá ili aima sika Poll yunu tum.’ niku kanangi.’ nimbu ungele kamu topu pora simbundu na-nanu topu nanga bili toliu mele ekupu kepe pepá ilinga topu \p \v 18 “Oliunga Auli Yesos Krais-ni eni pali we kondu kolupa mulupili molai.” niker. \b \p ⸤Aku manda niker.⸥