\id 2PE - 2 Peter - Rob & June Head, 18-May-2004 
\h PITA AELEPALE 
\toc1 PITA AELEPALE  PITA-ni Pepá PENGA AELEPA Topa Mundurum Bukele 
\toc2 PITA AELEPALE 
\mt1 PITA AELEPALE  
\mt2 PITA-ni Pepá PENGA AELEPA Topa Mundurum Bukele  
\is1 Pita-ni Pepá Topa Mundurum Ilinga Ung-Pulu Mare  
\ip Pita yu-yunu yunga ung te ilinga buk-gomú 1148 molemú.  
\ip Pita-ni numanale-ni piliipa kene pepá te ui kumbi-lepa topa mundurumele kene pepá ili penga aelepa topa mundurum akuselenga pulele ilinga Pita Aelepale 3:1 molemú. “‘Ulu kaí kake tílima mindi numanu liiku mundangi.’ nimbu pepá tale i-sele topu siker.” nirim. Akiliinga-pe “Pepá te ui kumbi-lepa topu mundurundu.” nirim bukele oliu “Pita Kumbi-Lapale” nilimulu bukele mola te-lupanje, mimi-sipu naa piliilimulu.  
\ip Pepá ilinga ung-pulele i-sipa mele: ‘Ung gólu túlima ung-bo tonjilimele yima-ni ‘Krais-nga yambuma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele kene molku konjulemele ulele kene tepu kis-sipu, topu mania mundamili.’ niku anduku telemele yimanga ungma Krais-nga yambuma-ni aima naa piliangi! Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni niku siring ungma mindi ‘Sika’ niku tondulu munduku piliangi! Aku-siku tingí ulele-ni Pulu Yili kene Auli Yesos Krais-sele molembele mele aima piliingí. Yesos-ni ui liipa mundurum yima-ni Yesos yu mongale-ni kanuku, yu-kene anduku, yu-ni enini ung-bo tunjurum ungma sumbi-siku piliiring.’ nimba pepá turum.  
\ip Ung te: Yesos oliunga ninjipa Tepa Liipa, Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liili-Yili wale pulele nirim akili 1:1,11, 2:20, 3:1-2,18 molupa, aku-mele ung te 3:15 molemú. Ung akiliinga ung-pulele buk ambulkunaliinga alsena “21. kisim bek”, “21.3. Man Bilong Kisim Bek Yumi”.  
\ip Ung te: Yambu mare-ni niku mele: “Yesos alsupa naa ombá.” niring. Akiliinga-pe pepá ili-ni nimba mele: “Sika yu wela naa olemú, akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Yambu tilu kepe kolea-kísina naa pupili. Numanu topele tangi.’ nimba táka-nimba nokupa molemáliinga Yesos wela naa olemú.” nilimú (3:9).  
\ip Pita Aelepale kolomong-auli 2 kene Jut 4-18 kene ung pulele aima tilu-sipa mele molemú.  
\ip Ya ung-pulele pora nikem.  
\c 1  
\ms1 Kolomong-Auli 1-3 pali Oliu Ulu-Kaíma Mindi Tondulu Mundupu Tepu Molamili. Yi-Kisma-ni Mani Silimele Ungma Aima Naa Piliipu, Liipu Bulu Samili Ung Mare  
\s1 1:1-2 Pita-ni Pepále Tombandu Pulu Monjupa Turum Ungele  
\p
\v 1 Na Saimon-Pita, Yesos Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yi te, na yunga kongunale tinjili kendemande-yi te molupu kene ⸤pepá ili topu siker⸥.  
\p Oliunga Pulu Yili, oliunga ninjipa Tepa Liipa, Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liili-Yi Yesos, ⸤Pulu Yili-ni “Simbu.” nimba mana liipa mundurum yi-nuim⸥ Kraisele, yu-ni uluma sumbi-sipa telemáliinga oliu ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ulu-kaiéle enini aku-siku ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma, eni pepá ili topu siker.   
\p
\v 2 Pulu Yili kene oliunga Auli Yesos-sele piliiku bi silimeláliinga elsele-ni eni aima we kondu kolkulu teku kaí telemele mele kene, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimbele mele kene olandupa-olandupa pupili.   
\s1 1:3-15 Pulu Yili-ni Oliu Makó Topa “Nanga Yambuma Molangi Wai.” Nirim Ungele ‘Aima Mania Naa Pupili.’ Niamili Ung Te  
\p
\v 3 Pulu Yili-nga tondulale Yesos-kene pelemú, tondulu akili-ni oliu molupu konjupu Pulu Yili-nga ungma mindi piliipu liipu temulú ulu-pulele sirim. Tondulu talang puliele pepa, ulu-kaímanga pulele pelemú yili-ni oliu “Nanga yambuma molangi wai.” nimba walsurum yili piliipu bi silimuláliinga yunga tondulale-ni aku-sipa mele ulu-pulele sirim.  
\v 4 Aku-sipa molupa aku tirimeliinga yunga mélema oliu ‘Simbu.’ nimba ui nimba panjurum mele aima tondulu puli ⸤ulu⸥ kaíma sirim. ‘ “Simbu.” nimbu, nimbu panjurundu mélema simbu eni-kene pemba kene Pulu Yili yu molemú mele ulu-pulele eni-kene pípili molku; mana-yambumanga numanale-ni mélema kanuku numanu monjuku aima molku kis-siku, ulu-kis telemele uluma eni ⸤Pulu Yili-nga yambuma⸥ aku-siku teku molku kis naa sangi. ⸤Aku-sili ulu-kísima liiku bulu siku, Pulu Yili-nga yambuma molku, molku konjai⸥.’ nimba, yu “Simbu.” nirim mele aima tondulu puli ⸤ulu⸥ kaíma sirim.   
\p
\v 5 Aku ⸤tirimeliinga eni aku-siku molemele⸥ akiliinga  
\pi1 eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele aku-siku kepe ulu-kaíma mindi aima mimi-siku piliiku tondulu munduku teai.  
\pi1 Pe tondulu munduku ulu-kaíma tingí mele aku-siku kepe ⸤Pulu Yili kene Yesos Krais-sele molembele mele kene nilimbele ungma kene⸥ aima piliiku kaí teai.   
\pi1
\v 6 Pe Pulu Yili kene Yesos Krais-sele piliiku kaí telemele mele, aku-siku kepe eni-enini ulu-pulu-kísima waka lemba kene ‘Aima naa teamili.’ niku eni-enini kangiele nokuku konjuku ulu-kísima naa teai.  
\pi1 Pe eni-enini kangiele nokuku konjuku ulu-kísima naa tingí mele aku-siku kepe eni-kene bunima wendu ombá kene tondulu munduku molku táka-niku bunima miai.  
\pi1 Pe bunima tondulu munduku táka-niku mingí mele aku-siku kepe ‘Pulu Yili-nga yambuma molemulu.’ niku yunga ungma mindi piliiku liiku teku molai.   
\pi1
\v 7 Pe Pulu Yili-nga yambuma molku kene yu kanupa kaí piliilimú uluma tingí mele aku-siku kepe Krais-nga yambuma ‘Oliunga kandi-anginipilima.’ niku numanu tiluna pupili kapula-kapula molai.  
\pi1 Pe Krais-nga yambuma ‘Pulu lelemú yambuma.’ niku mulungí mele aku-siku kepe ⸤anju-yandu⸥ aima numanu monjuku molai.   
\m
\v 8  Ulu-kaí ima tondulu munduku ambolku ulu akuma eni-kene tondulu pupili mulúngi lem oliunga Auli Yesos Krais eni piliiku bi silimele mele olandupa-olandupa langi mong pulele tomba. We mania naa pumbaliinga ⸤aku-siku uluma teku molai⸥.  
\v 9 Akiliinga-pe ⸤Krais-nga⸥ yambu te aku-sipa ulu-kaíma naa tepa molemú yambale yu mong kis lelemú yambu te sulu-tepa lelemú mélema naa kanupa, aima nondupa lelemú mélema mindi kanolemú yambu aku-sipa te molemú. Yu-ni ulu-pulu-kis ui tirim-ma ⸤Pulu Yili-ni⸥ lumaye topa yunga numanu tepa kake tinjirim mele ekupu apera sipa naa piliilimú.   
\p
\v 10 Akiliinga, nanga angmene, eni Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nimba walsipa makó turumeliinga ‘Aima yunga yambuma molupu mindi pamili.’ niku tondulu munduku molai. Aku-siku tingí kene eni buni te-ni topa mania naa mundumba, eni yu manda munduku naa kilingí.  
\v 11 ⸤Aku-siku teku mulungí kene⸥ oliunga Auliele, oliunga ninjipa Tepa Liipa, Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liili-Yi Yesos Kraisele, yu yi nuim king molupa nokupa mindi pumba kolea akuna “Molamili. Sukundu wai.” nimba numanu sipa kuna liipa nosunjumba.   
\p
\v 12 Akiliinga, sika na-ni niker mele eni ung-sikale piliiku ‘Aima sika.’ niku tondulu munduku piliiring mele ekupu we piliilimili akiliinga-pe ‘Ung akuma kum naa siku munduku naa kelangi.’ nimbu taki-taki nimbu simbundu alsupu nimbu siker.  
\v 13-14 Oliunga Auli Yesos Krais-ni na nimba sirimeliinga ‘Na ena laye-kolte nanga kangiele sell-lku melena molupu kene, mundupu kelembu.’ nimbu piliipuliinga ‘Ekupu na sell-lku ilinga we molupu kene ‘Eni ui ung piliiring kanuma aima numanu liiku munduku molangi.’ nimbu na-ni alsupu nimbu siliu akili papu teliu.’ nimbu piliiker.  
\v 15 ‘Penga kepe, ⸤nanga kangiele mundupu kelepu⸥ pumbu kene eni ung nimbu siliuma kelku mimi-siku piliiku numanu liiku munduku molangi.’ nimbu eni ungma mimi-sipu nimbu siker mele tondulu mundupu nimbu simbu.   
\s1 1:16-21 Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yima-ni Ui Pulu Yili-nga Talang Puliele Krais-Kene Pirimele Kanuring Ung Te  
\p
\v 16 Oliunga Auli Yesos Krais yu aima tondulu pelemú mele kepe, yu penga alsupa yandu ombá mele kepe, eni nimbu sirimulu kene oliu-ni oliunga numanuna piliipa kungnjuli pelemále-ni kange-temanima tepu mimi tepu kene naa nimbu sirimulaliinga ⸤Yesos ma-koleana mulurum kene wasie molupu kene,⸥ tondulu talang puliele yu-kene mulurum mele mongale-ni kanurumulu mele eni temani topu sirimulu. We naa nirimulu.  
\v 17 ⸤Oliu kanupu molamili mulú-⸥kolea tondulu talang puliele pelemú koleana ung te wendu omba kene yundu nimba mele: “Nanga aima numanu monjuliu kang ili. Yu na-ni numanu sipu moliu yili.” nirim kene Lapa Pulu Yili-ni ‘Yunga bili aima ola pípili. Tondulu talang puliele yu-kene pípili.’ nirim.  
\v 18 Oliu yu-kene Pulu Yili-nga ma-pangina ola mulurumulu kene ung kanili mulú-koleana mandu urum kene oliu piliirimulu kanili.   
\p
\v 19 Akili kanupu piliipu kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku kene yandu yambuma niku siring yima-ni niku kene ⸤bukna turing⸥ mele piliipu kene ‘Aima sika niring.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu akiliinga yi kanumanga ungma mimi-siku piliiku kene piliiku lííngi lem aima kapula. ⸤Piliiku kene piliiku liingí kene⸥ eni liipa tapunjumba akili i-sipa mele: Sumbulsuli kolea súmbulu tolemú kene tepi-llam pa tenjipa nomba mulupili kolea tangulemú. ⸤Pulu Yili-nga ungma niku muluring yi akuma eni tepi-llam mele. Penga⸥ kolea tangumbandu kombukantupuma pali kumbulupa, tilu mindi kamu tondulu talang pupa angiliimú mele aku-sipa mele ⸤Yesos yu⸥ kombukantupu kanili mele omba ‘oliunga numanuna sukundu omba angiliipili.’ niku yi kanumanga ungma isili-ui numanuna pípili mimi-siku piliiku molai.  
\v 20 Eni ung auli te piliingéle i-sipa mele: Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yandu yambuma niku siring yi kanuma-ni Pulu Yili-nga bukna turing ungma eni-enini ung-pulu te numanale-ni piliiku kene bukna naa turing.  
\v 21 “Pulu Yili-ni “Anju yambumandu i-siku niai.” nirim ung te piliipu i-sipu i-sipu nikimulu. I-sipa i-sipa wendu ombá.” niring ung akumanga ung tilu kepe yima-ni eni-enini ‘Ung mare numanale-ni piliipu kene yambuma nimbu samili.’ naa niring. Mini Kake Tiliele-ni eninga numanuna sukundu molupa kene nimba sirim mele piliiku kene “Pulu Yili-nga ung te nikimulu.” niku yambuma niku siring.   
\c 2  
\s1 Kolomong-Auli 2 Gólu Toku Ung-Bo Tunjuring Yima-ni Krais-nga Yambuma Niku Bemba Siring Ung Mare  
\p
\v 1 ⸤Sika ui yi mare-ni Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma mindi piliiku kene yambuma sumbi-siku niku siring⸥ akiliinga-pe mare-ni Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba, nimba sili ungma naa piliiku we gólu toku yambuma niku siringko. Ekupu aku-sipako eni molemelena yi mare-ni ‘⸤Yesos Krais-nga ungma ung-bo tonjukumulu.’ niku⸥ gólu toku ung-bo tunjingí. Gólu toku ung-bo tunjingí yi kanuma-ni ‘Eni tondulu munduku piliilimili mele munduku kelai. Oliu ung-bo tonjukumulu ungma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliangi.’ niku kiyang niku oku gólu toku kundi toku “⸤Pulu Yili-kene kapula-kapula mulungéliinga i-siku i-siku teangi.” niku⸥ ung aima lupa mare ung-bo tonjuku mani singí. Auliele-ni ‘Enini kolea-kísina naa pangi.’ nimba eninga nimba kulunjurum, yunga memale-ni enini alsupa yandu liirim akili kepe ‘Mólu.’ niku liiku bulu singí. Aku-siku tingéliinga eni-enini enaliinga mindili noku molku kis-singí kupulanumele akisingí.  
\v 2 ⸤Krais-nga⸥ yambu pulele-ni yi kanuma-ni pipili naa kolku ambuma kene anduku wapera toku tingí mele manda leku tingí. Aku-siku tingéliinga, yambu mare kanuku kene ung-sikale pelemú temani-kaiéle marake mele teku ung-taka tunjingí.  
\v 3 Ung-bo tunjuli yi kanuma-ni ‘Méle pulele liipu nosamili.’ niku kene eni-enini numanale-ni piliingí temanima gólu toku, eni temani toku siku kene “Ku-moni mélema sai.” niku eku singí. ⸤Akiliinga-pe⸥ aku tingí mele Pulu Yili-ni kórunga-ui piliipaliinga enini kot piliipa “Mindili nangi.” nimba, nimba panjurum. ‘Enini mindili nungí.’ nirim ung kanili mania naa purum. We nokupa molemú.   
\p
\v 4 ⸤‘Pulu Yili-ni yi kanuma sika mindili simba.’ nimbu tondulu mundupu piliilimuláliinga pulele i-sipa mele:⸥  
\m Ui ⸤mulú-koleana⸥ angkella mare-ni ulu-pulu-kísima tiring kene Pulu Yili-ni enini mundupa naa kelepa, ‘Kot-enale wendu ombá kene kot teangi, ui ka-lku aima súmbulu mululi koleana nokuku molangi.’ nimba ka-sen-ni ka sipa mindili nungí kolea-kísina liipa mundurum kanili.   
\m
\v 5 Kórunga-ui muluring yambuma kepe Pulu Yili-nga ungele naa piliiku yu liiku bulu siring kene mundupa naa kilirim. ‘Enini kolangi no-ni tupili.’ nirim kanili. ⸤Akiliinga-pe no-ni yambuma turum kene⸥ Noa-ni ‘Yambuma sumbi-siku molangi.’ nimba yambuma mani sirim yi kanili kene yunga yambu angere yupuku-guli kene enini Pulu Yili-ni ‘No-ni naa tupili.’ nimba tepa liirimeliinga enini kapula muluring.   
\m
\v 6 Kolea-auli Sodom kene Gomora-selenga yambuma ‘Teku kis-sikimili akiliinga kolangi.’ nimba Pulu Yili-ni kolea kanusele tepi-ni topa kalurum kene kolea kanusele tepi-kiku lirim kanili. ‘Yambuma-ni na kolea Sodom Gomora-sele topu kalurundu mele piliiku kene nanga ungma naa piliiku na liiku bulu singí yambuma kene aku-sipu buni mare simbu mele piliangi.’ nimba aku tirim.   
\m
\v 7 ⸤Kolea kanusele tepi-ni topa kalurum kene⸥ Pulu Yili-ni yi sumbi-nili LLot mindi tepa liipa ‘Naa kulupili.’ nimba wendu liirim kanili. Yambuma-ni ulu aima kísima teku wapera tuli ulu lupa-lupama tiring kene LLot yu aima kanupa kis piliipa aima kamele mindili kulurumeliinga tepa liirim.  
\v 8 (Yi numanu sumbi-nimba pili kanili Sodom molupa enamanga pali kanurum kene ⸤Sodom-yambuma⸥ taki-taki ⸤“Ulu mare i-siku teai! I-siku naa teai.” niring⸥ ung-manima toku pula toku aima ulu lupa-lupama teku kis-siring mele kanupa kene yu mini-wale mundupa numanuna aima buni tipili mulurum.)   
\p
\v 9 Auliele-ni ⸤teku kis-siring yambuma kene yambu sumbi-nílima kene⸥ sika aku-sipa mele tirim lem yu-ni yunga ungele piliiku liiku ulu-kaíma telemele yambuma-kene buni wendu olemú kene yu-ni ‘Buni naa tipili.’ nimba kapula tepa liimba mele yu-yunu piliipa, ulu sumbi-nílima naa teku, teku kis-silimele yambuma kot-enale wendu ombá kene pundu tomba mele yu-yunu piliipa, ena akili wendu ombándu ekupu kepe enini mindili liipa sipa molemú.  
\v 10 Ui-we-numanu kisele-ni waka kolemú mele piliiku kene yambu mare ambu mola yi mare kanuku ‘Ulu te telkemelanje kaí.’ niku piliiku, wapera toku ulu aima kalaru mulúlima teku, ‘⸤Pulu Yili kene namba pelemú yambu-aulima kene akumanga⸥ ung-mani te-ni oliu naa nokulemú.’ niku liiku bulu siku, aku telemele yambuma méle kaluli kis pulele ola-kilia simba liingí.  
\p Yambu kis kanuma eni molemelena anduku kara puku, eninga numanale-ni piliilimili uluma mindi anduku teku, mulú-koleana ⸤angkella⸥ tondulu pulimú aulima kepe mundu-mong naa teku ung-taka tonjuku, telemele.  
\v 11 Yi kanuma mania-kilia mele, tondulu te naa pelemú, angkellama enini olandupa, tondulu aima pelemú, akiliinga-pe yi kanuma-ni teku kis-silimele mele angkellama-ni kepe Auliele-nga kumbi-kerina yi kanumanga ung-bulkundu ninjiku ‘Aima teku kis-silimele.’ naa nilimele.  
\v 12 Akiliinga-pe méle-takara numanu naa pílima mele, aku-sipa yi kanuma numanu naa pelemú. Méle-takarama numanu liiku naa mundulimele. Ulu te tingí mele naa piliiku kene walu-siku telemele. Méle-takarama walu-siku molku, walúma walu-siku leku, yambuma molemelena walu-siku andolemele kene yambuma-ni enini toku konjulemele aku-siku mele ⸤gólu toku ung-bo tunjuli⸥ yi kanuma-ni ung ningíma mimi-siku piliiku naa niku, ungma niku kis-silimele. Aku-siku telemeláliinga méle-takarama walu-siku andolemele kene yambuma-ni enini toku konjuku mindili liiku silimele mele enini yambuma kepe aku-siku mindili nungí.   
\p
\v 13 Yi kanuma-ni yambuma teku kis-siku bunima silimeláliinga eni-enini méle kaluliele liingíndu mindili nungíko. Tanguli kepe ‘langi pulele nombu no-tonduluma nomulú kene numanu simulú.’ niku kene, eni ⸤pepá topu siker yambuma⸥-kene langi noku no noku, teku kalaru monjuku eninga bima teku kis-siku, teku pipili konjulemele. ⸤Yi kanuma aku-siku gólu tuli⸥ uluma telemele akili numanu siku telemele.  
\v 14 Taki-taki ambuma kanuku mong-kenge leku ‘enini-kene wasie waperanale teamili.’ niku, ulu-kis akili mindi teku molemele. Krais-nga yambu mare tondulu munduku naa molemelema kundi toku “Oliu-ni telemulu mele wasie teamili.” niku kene enini-kene ulu-pulu-kísima telemele. Enini mélema kanuku numanu monjulemele ulu akili eni-enini skull mele tiringeliinga ekupu yambumanga mélema ‘liamili.’ niku numanu monjuku molemele. ⸤Pulu Yili-ni⸥ aku telemele yima “Aima buni upili molku kis-sangi!” nimba, nimba panjurum.  
\v 15 Gólu toku kundi tolemele yi kanuma kupulanum sumbi-niliele munduku kelku enini kelep toku, ⸤yi⸥ Beo-málu Bellam purum kupulanum-na lumbili pulimelé. Bellam yu ⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba, nimba sirim ungma piliipa yambuma nimba sirim yi te mulurum akiliinga-pe⸥ ulu-kis te tepa kis-simbáliinga ku-moni méle kaluliele singí liimba akili numanu monjupaliinga ulu te sika tepa kis-sirim.  
\v 16 Kung-dongkima-ni yambu-mele ung naa nilimele akiliinga-pe tilu mindi, Bellam kelep topa ulu te tepa kis-simba tirim kene, ‘mundupa kilipili.’ nimba, Bellam yu pumba kupulanumele pipi sipa, yu ung-mura sipa yambu ung nilimele mele ung te nimba Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi kanilindu “Teku kis-sikenu.” nirim.   
\p
\v 17 Yi kanuma no pikipa wendu omba kumbululimú mele enini aku-sílima. ⸤Yambuma-ni ‘no námili.’ niku no pikipa wendu olemúna piliiku pulimelé kene kumbululimú-na kapula naa nolemele.⸥ ⸤Kupa topa pombera tolemú kene kanuku kene ‘Lo tomba.’ niku numanu siku nokuku molemele akiliinga-pe⸥ popuremi-ni kupama we topa memba pulimú mele yi kanuma aku-sílima molemele. ⸤Aku-sipa, yambuma liipa tapunjumba ung te yi kanuma-kene naa pelemú. Pulu Yili-ni⸥ yi akumanga kolea súmbulu topa aima pombera túlina mulungí koleale tepa mimi tirim.  
\v 18 Enini ung nilimele akuma sundupa sili-pili ungma nilimele, ung kanuma tondulu te naa pelemú ung wema. Ung pulele kara puku niku, yambuma kundi toku “Eninga ui-we-numanele pípili kangiele-ni wapera andupa topa, ulu-kísima tembandu waka kolemú uluma teangi.” nilimele. Pulu Yili-ni “Naa teangi.” nilimú uluma ulsukundu-yambuma-ni telemele uluma yambu mare isili mindi wendu oku Krais-nga ungele ‘Sika’ niku molemele yambuma ‘Oliunga ungma piliangi.’ niku kundi tungíndu aku telemele.  
\v 19 Teku kis-silimele yi kanuma-ni eninindu niku mele: “Oliu telemulu mele manda leku tingí kene uluma pali eninga numanale-ni piliilimili mele kapula tingí. Yambu te-ni mola ung te-ni enini naa nokumba.” nilimele akiliinga-pe eni-enini ulu kalaru molemále-ni enini tepa kis-simba ulumanga kendemande-yima molemele, ulu kalaru molemú ulu akuma-ni yi kanuma mindili sipa nokulemú. Méle te-ni yambu te “Kongun-kendemande tinjui.” nim lem yu méle akiliinga kongun-kendemande-yili molemú akiliinga yi kanuma aku-siku kongun-kendemande-yima molku, ⸤‘We molemulu.’ niku piliilimili mele sika we naa molemele.⸥   
\p
\v 20 Yesos Krais, oliunga Auliele, oliunga ninjipa Tepa Liipa, Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liili-Yili, yi kanuma-ni ui piliiku kene ‘Yu sika aku-sipa yili molemú.’ niku piliilimili ulele-ni ‘Ma-koleana ulu-pulu-kísimani enini pipi sipa naa ambulupili. Ulu akuma munduku kelku wendu wangi.’ nimba liipa tapunjurumeliinga we kapula molemele akiliinga-pe alsuku sukundu púngi lem ulu-pulu-kísimani enini ka singí kene enini kamu aima mindili noku molku kis-singí. Ui wendu naa wangi sika ka-lkuna mele molku, molku kis-siring akiliinga-pe alsuku sukundu púngi lem aima kamu olandupa molku kis-singí.  
\v 21 ⸤Aku nikereliinga⸥ pulele i-sipa mele: Yambuma sumbi-siku mulungí kupulanumele kanuku ⸤sukundu oku kene alsuku ulsu puring⸥ yi kanuma-ni yambuma sumbi-siku mulungí kupulanumele ui naa kanolkemelanje kapula. Ekupu kupulanum akili kanuku kene, ⸤Yesos-nga⸥ ung-mani nimbu sirimuluma piliiku liiku kene munduku kelku liiku bulu siring lem aima kapula mólu.  
\v 22 Aku telemele yambumanga ung-eku tondulu kelú tale sika pelemú. Ung akusele-ni nimba mele:  
\m ⸤Te:⸥ ‘Owa te-ni miku topa kene anju pupa  
\q3 penga kelepa yu-yunu omba nolemú.’  
\m ⸤Te:⸥ ‘Kung te no lenjilimele kene  
\q3 penga kelepa ulína pupa peke pelemú.’  
\m nilimú \rq Ung-Tondulu-Kelúma 26:11\rq*  
\m kanuselendu niker.   
\c 3  
\s1 Kolomong-Auli 3 Yesos Sika Alsupa Ombá. Ombá Kene Mulú-Masele Pora Nimbá, Ena Akiliinga Ung Te  
\b  
\s1 3:1-10 Auli Yesos Aima Sika Alsupa Wale Tale-Sipa Ombáliinga Ung Te  
\p
\v 1-2 Nanga numanu monjuliu yambuma, pepá tokur ili eninga topu mundunjumbundu wale tale-sipu tokur. Na-ni piliipu kene pepá ili tokur mele nimbu sambu: Yesos ui mana naa upili kórunga-ui Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni ⸤Auliele penga ombá mele⸥ niku siring bukna molemú ungma kepe, pe ekupu Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni Auliele oliunga ninjipa Tepa Liipa, Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liili-Yi Yesos-ni ung-manima enini nimba sirim-ma piliiku kene yandu yambuma niku siring ungma kepe, eni ung kanuma ui-pulu-pulu piliiring mele ‘kelku piliiku numanu liiku munduku molangi.’ nimbu pepá te ui topu sirinduko, ekupu ili kepe topu mundumbundu ung-pulu tiluele piliipu kene pepá ili tokur.   
\p
\v 3 Ung te ui nimbú tekerale mimi-siku piliai: ⸤Yesos ombá kene mulú-masele⸥ pora nimbá enale nondupa wendu ombá enamanga yambu mare oku eni-enini eninga numanuna ungma piliiku ‘Aima teamili.’ niku piliingí ulu-kisima mindi tingí yambu mare eni mulungína oku ung-taka tonjuku kene  
\v 4 niku mele: “⸤Yesos⸥ yu “Penga alsupu yandu ombú.” nimba, sika nimba panjurumye? Aku lem ekupu tena molemúye? ⸤Oliunga⸥ lapaliima kuluring enale-kene kepe, yandupa-yandupa ekupu enale-kene kepe, ui-pulu-pulu mélema wendu omba kene lirim mele yandupa ekupu we aku-sipa lepa mindi pulimú. Ulu te-lupa wendu naa olemú.” ningí.  
\v 5 Akiliinga-pe yambu akuma-ni “Uluma ui-pulu-pulu wendu urum mele aima naa piliilimulu.” niku kum-ma pipi silimele. Pulu Yili-ni nirim ungele-ni mulále wendu omba, male nona wendu omba lirim.  
\v 6 Kanu-kene penga ⸤Pulu Yili-ni nirim ungele-ni⸥ ui nona male wendu urum no kanili alsupa molupa ola omba kene male pali panda topa, muluring mélema pali topa kunjurum.  
\v 7 Aku-sipa mele Pulu Yili-ni “Penga tembu.” nirim mele aima sika ung akili-ni temba. Pulu Yili-ni yu liiku bulu siku teku kis-silimele yambumanga kot tenjipa enini “Mindili nangi.” nimbá enale wendu ombáliinga ‘Isili-ui mulú-masele we lipili.’ nilimú. ‘Kot-ena kanili wendu ombá kene mulále kene male kene tepi-ni nupili. Isili-ui we lipili.’ nirimaliinga ekupu yunga ung nirimele-ni mulú-masele ena akili wendu ombáliinga we nokukulu molembele.   
\p
\v 8 Nanga numanu monjuliu yambuma, ulu tiluele liiku apera naa sai. Auliele-ni piliipa kene,  
\mi punie tausen tilu ena tilu mele piliipa,  
\mi ena tiluele punie tausen tilu mele piliipa molemú  
\m kanili liiku apera naa sai.  
\v 9 Auliele-ni ⸤“Ombú.” nimba,⸥ nimba panjurum kaniliinga yambu mare-ni “Wela naa okum.” niku piliilimili. Akiliinga-pe yambuma-ni niku piliilimili mele yu-ni aku-sipa nimba naa piliilimú. ‘Yambu mare ⸤ulu-pulu-kis telemelema numanuna we pípili molemeláliinga⸥ mindili noku molku kis-singí koleana pungéle, kapula naa temba. Na-ni enini kondu kolupu kene, ulu-pulu-kis telemelema kanuku kis piliiku munduku kelku numanu topele tangi akiliinga eni molemelena wela naa pambu. Ui numanu topele tangi akiliinga ui we nokupu molambu.’ nimba piliipa wela naa olemú.   
\s1 3:10-18 Auliele-nga Enale Wendu Ombá Kene Mulú-Masele Sika Pora Nimbá Akiliinga Mimi-Siku Molangi Ung Te (3:pali kanui)  
\p
\v 10 Akiliinga-pe Auliele ombá enale aima sika wendu ombá. ‘Wa nuli yi te ombá.’ niku nokuku naa molangi liipa sinjipa olemú mele aku-sipa wendu ombá. Ombá kene mulále tepi ung nilimú mele sukuraka nimba pora nimba, Pulu Yili-ni méle kelúma-ni mana lelemú méle tirim-ma ⸤pali⸥ tepi-ni nomba pora simba. Penga male kene mana lelemú mélema kene pora nimbáko.   
\p
\v 11-12 ‘Méle kanuma pali aku-sipa pora nimbá.’ niku piliiku kene ekupu eni nambulka yambu mele mulungí kene kapulaye? Eni ‘Pulu Yili-nga enale ombá.’ niku nokuku molku kene ‘Aima wela upili.’ niku ulu-pulu kaíma kene, ‘Pulu Yili-nga yambuma mendepulu molamili.’ niku yu-ni ulu kake tílima nimba kanolemú uluma kene, teku molai. Pulu Yili-nga enale wendu ombá kene tepi-ni mulále nomba pora sipa, tepi aima kundúlina Pulu Yili-ni méle kelúma-ni mana lelemú méle tirim-ma ⸤pali⸥ no au talomba.  
\v 13 ⸤Sika aku-sipa ulele wendu ombá⸥ akiliinga-pe oliu-ni piliipu kene Pulu Yili-ni ⸤oliunga⸥ “Mulú kona te kene ma kona te kene tenjimbu. Kanuna ulu sumbi-nílima mendepulu pemba.” nimba, nimba panjurum. Mulú-ma kona kanusele ‘wendu ombá.’ nimbu oliu numanu sipu nokupu molemulu.   
\p
\v 14 Akiliinga, nanga numanu monjuliu yambuma, ‘Aku-sipa uluma wendu ombá.’ niku numanu siku nokuku molemeláliinga ‘Yu-ni omba na kanomba kene, na aima numanu kake tipili, mong pemba ulu te aima naa pípili, yu-kene wasie aima kapula-kapula molambili, aima aku-sipu molambu omba kanupili.’ niku eni-lupa-lupa aku-siku molku yu nokuku molai.  
\v 15 Oliunga Auliele wela naa omba táka-nimba molemú kaniliinga pulele eni piliiku molai. Yambuma tepa liipa, ‘Mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba táka-nimba nokupa molemú kanili piliiku molai. Oliunga numanu monjulemulu angin Poll Pulu Yili-ni piliipa kungnjuli sirimeliinga na-ni ya niker mele yu-ni aku-sipa pepá topa sirimko.  
\v 16 Yu-ni koleamanga pali pepá topa sirim akumanga pali na-ni ya pepá topu ⸤‘Auliele alsupa ombá.’⸥ niker mele tilu-sipa mindi nirim. Sika yunga pepána ung tolemúmanga pulu mare piliimulúndu mindili silimulu, ung kanuma yambu piliipa kungnjuli naa pepa, tondulu munduku naa piliilimili yambuma-ni lawa teku ung-bo tonjilimele, yambu kanuma-ni Pulu Yili-nga bukna molemú ung mare kepe yambuma lawa teku ung-bo tonjilimele. Aku telemeláliinga ⸤Pulu Yili-nga kot-enale wendu ombá kene⸥ mindili auli-teku nungí kupulanumele eni-enini akisilimele.   
\p
\v 17 Akiliinga, aima nanga pulu lelemú yambuma, ⸤yi kanuma-ni penga eni kundi tungí⸥ ulu aku-sipama wendu ombá mele ui piliiku molemeláliinga mimi-siku piliiku kongnjuku molai. ‘⸤Pulu Yili-ni “Ulu mare i-siku teai! I-siku naa teai!” nilimú⸥ ung-manima naa piliiku, toku pula toku gólu tuli yima-ni oliu kundi toku mani singíndu lawa teku ungma niku singí kene piliipuliinga tondulu mundupu piliipu molemulu mele mundupu kelemulú. Akili mania pumba.’ niku mimi-siku piliiku molai.   
\m
\v 18 Yesos Krais oliunga Auliele, oliunga ninjipa Tepa Liipa, Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liili-Yili, ‘Yu-ni oliu we kondu kolupa tepa konjulimú mele piliipu molemulu akili olandupa-olandupa aku-sipu piliipu molamili.’ niku molku, yu-ni telemú mele kene yu molemú mele kene olandupa-olandupa tondulu munduku mimi-siku piliiku molai.  
\q1 Bi aima ola pelemú yilinga bili  
\q2 ekupu kepe penga-penga taki-taki kepe  
\q3 yambuma-ni paka tonjuku molangi.  
\q1 Aku-sipa sika tipili.  
\b  
\p ⸤Aku manda niker.⸥